konsolideeritud TEKST: 32021R1058 — ET

vi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/795 ( 1 ) artiklis 2 osutatud Euroopa Strateegiliste Tehnoloogiate Platvormi (STEP) eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine;

vii)

tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed.

Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades üleminekut puhtale ja õiglasele energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“):

energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

ii)

taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega;

iii)

arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E);

iv)

kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise;

veele kindla juurdepääsu, kestliku veemajanduse, seahulgas veevarude integreeritud majandamise, ja veekerksuse edendamine;

vi)

ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine;

vii)

looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine;

viii)

säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele;

ix)

määruse (EL) 2024/795 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine;

▼M2

selliste investeeringute toetamine, mille eesmärk on 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimuvate loodusõnnetuste järgne ülesehitus;

xi)

taskukohaste ja kestlike eluasemete kättesaadavuse edendamine;

xii)

võrkudevaheliste ühenduste ja nendega seotud ülekande-, jaotus-, salvestamis- ja toetava taristu edendamine, samuti elutähtsa energiataristu kaitsmine ning laadimistaristu kasutuselevõtmine.

Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“):

kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine;

ii)

säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine;

iii)

kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine.

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“):

tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu;

ii)

hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega;

iii)

tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

iv)

kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine;

vi)

kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis;

vii)

taskukohaste ja kestlike eluasemete kättesaadavuse edendamine.

Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“):

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades;

ii)

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades;

iii)

integreeritud territoriaalse arengu edendamine, võimaldades taskukohaste ja kestlike eluasemete kättesaadavuse igat liiki territooriumidel;

iv)

tsiviilvalmisoleku tagamine igat liiki territooriumidel.

Poliitikaeesmärgi nr 5 kohast toetust antakse territoriaalsete ja kohaliku arengu strateegiate kaudu määruse (EL) 2021/1060 artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud vormis.

Esimese lõigu punkti c alapunktis iii sätestatud erieesmärgi raames toetatavates tegevustes sõjaväelise liikuvuse edendamiseks keskendutakse asjakohasel juhul esmajärjekorras ühele või mitmele neljast prioriteetsest sõjaväelise liikuvuse koridorist, mille liikmesriigid on kindlaks määranud nõukogu poolt 18. märtsil 2025 vastu võetud dokumendi „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“ II lisas. Toetatavad tegevused, mis on osa kõnealustest koridoridest, peavad vastama taristunõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 ( 2 ) artikli 12 lõikel 2 põhinevates rakendusaktides.

►M3

1a.

Lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile.

Kui programmimuudatus esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2025, maksab komisjon 20 % eraldisest nendele sihtotstarbelistele prioriteetidele, nagu on sätestatud programmimuudatuse heakskiitmise otsuses, välja erakorralise ühekordse eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 ( 3 ) artikli 51 lõigetes 2, 3 ja 4. Kui sellised sihtotstarbelised prioriteedid on lisatud programmimuudatusse, mis esitati komisjonile hiljemalt 31. märtsil 2025, teeb komisjon programmimuudatuse heakskiitmise otsuse alusel erakorralise ühekordse eelmakse, mis moodustab 30 % neile prioriteetidele eraldatud vahenditest. See erakorraline ühekordne eelmakse makstakse välja 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastu otsuse, millega programmimuudatus heaks kiidetakse.

◄

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 5 ja määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõikele 5 tasaarvestatakse komisjoni raamatupidamisarvestusest erakorraliste eelmaksetena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 6 kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 112 on STEPi eesmärkide toetamiseks kehtestatud eraldiseisvate prioriteetide maksimaalsed kaasrahastamismäärad 100 %.

▼M2

1b.

Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunkti x kohaldamisel käsitatakse loodusõnnetusena nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 ( 4 ) artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud suurt looduskatastroofi või piirkondlikku looduskatastroofi. See võib hõlmata loodusõnnetust, mis põhjustab kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju, tingimusel et liikmesriigi pädev ametiasutus tunnustab seda loodusõnnetusena.

Kui määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud künnistest väiksemat otsest kahju põhjustanud loodusõnnetus toimub pärast 24. detsembrit 2024, käsitatakse seda loodusõnnetusena, tingimusel et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seda tunnistanud 12 nädala jooksul alates kõnealuse loodusõnnetuse põhjustatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäevast.

Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide eraldiseisvate prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile. Kogu programmitöö perioodil piirdutakse selle erieesmärgi raames eraldatavate vahendite ja määruse (EL) 2021/1057 artikli 12b lõike 2 kohaselt kehtestatud eraldiseisvate prioriteetide puhul maksimaalselt 10 %-ga esialgsest ESF+ ja ERFi riiklikust kogueraldisest. Asjaomane programmimuudatus esitatakse kuue kuu jooksul alates loodusõnnetuse põhjustatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäevast, või kui loodusõnnetus toimus enne 24. detsembrit 2024, siis hiljemalt 25. juunil 2025.

Komisjon maksab 25 % eraldisest, mis on ette nähtud käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud prioriteetidele, vastavalt programmimuudatuse heakskiitmise otsusele välja erakorralise eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud erakorraline eelmakse tehakse 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastavalt vahendite olemasolule vastu otsuse, millega kiidetakse programmimuudatus heaks. Kui kõnealustele prioriteetidele eraldatavat summat hiljem suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse, mis vastab 25 %-le suurenenud osast.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 esimesele lõigule kantakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi või Ühtekuuluvusfondi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad vabastatavate kulukohustuste summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõikest 3 on käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi toetamiseks kehtestatud eraldiseisva prioriteedi maksimaalne kaasrahastamismäär 95 %.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi raames valitud tegevuste jaoks muust liidu rahastamisvahendist, riiklikust rahastamisvahendist või eraõiguslikust kindlustusskeemist saadud toetus arvatakse komisjonile esitatud maksetaotluses olevatest kuludest maha.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 6 võib korraldusasutus valida eraldiseisva prioriteedi raames toetustegevuseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, tingimusel et tegevusega reageeritakse loodusõnnetusele, mis toimub 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025.

1c.

Lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vii, punkti b alapunktides v, xi, ja xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ja punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärkide vahendid kavandatakse sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile.

Kui programmimuudatus esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2025, maksab komisjon 20 % eraldisest, mis on ette nähtud nendele sihtotstarbelistele prioriteetidele, nagu on sätestatud programmimuudatuse heakskiitmise otsuses, välja erakorralise ühekordse eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2 ja määruse (EL) 2021/1059 artikli 51 lõigetes 2, 3 ja 4. See erakorraline ühekordne eelmakse makstakse välja 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastu otsuse, millega programmimuudatus heaks kiidetakse.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 kohaselt tasaarvestatakse komisjoni raamatupidamisarvestusest erakorralise ühekordse eelmaksena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse sellisest erakorralisest ühekordsest eelmaksest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi või Ühtekuuluvusfondi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõike 1 kohaselt selliseid erakorralisi ühekordseid eelmakseid ei peatata.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi ühekordseid eelmakseid.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõigetest 3 ja 4 suurendatakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vii, punkti b alapunktides v, xi ja xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ning punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärkide toetamiseks kehtestatud sihtotstarbelise prioriteedi maksimaalset kaasrahastamise määra 10 protsendipunkti võrra üle kohaldatava kaasrahastamise määra, ilma et see ületaks 100 %.

Lõike 1 punktis e nimetatud kahe erieesmärgi kohaselt võivad liikmesriigid samuti toetada tegevusi, mida saab rahastada selle lõike punktides a–d sätestatud erieesmärkide raames.

Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktides x, xi ja xii ning punkti c alapunktis iii sätestatud erieesmärke, kui see on kooskõlas artiklis 6 ja artiklis 7 sätestatud toetuse kohaldamisalaga.

Lõikes 1 sätestatud erieesmärkide raames võidakse ERFist või asjakohasel juhul Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

parandatakse programmi juhtivate asutuste suutlikkust;

parandatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavate valdkondlike või territoriaalsete osalejate suutlikkust, tingimusel et see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või

tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

Punktis c osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis asuvad Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, makropiirkondliku või merepiirkondade strateegia või nende kombinatsiooniga hõlmatud territooriumil.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikest 3 ei nõuta käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vii ja punkti c alapunktis iii osutatud erieesmärkide raames toetatavate tegevuste puhul asjaomaselt liikmesriigilt nende tegevustega seotud andmete üldsusele kättesaadavaks tegemist, kui selline avalikustamine ei ole lubatud julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikele 5. Enne sellise tegevuse valimist toetuse saamiseks teavitavad liikmesriigid komisjoni. Käesolev lõik ei piira komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja õigust pääseda juurde teabele, mis on vajalik nende kontrolli- ja auditiülesannete täitmiseks, ega Euroopa Parlamendi kohustust teha ELi lepingu artikli 14 kohast poliitilist kontrolli ja jälgida liidu eelarve täitmist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319.

Toetusesaajate suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud nõudeid tegevuste puhul, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktis vii ja punkti c alapunktis iii osutatud erieesmärkidega, kui teabeürituse või -tegevuse toetamist või korraldamist käsitleva teabe üldsusele esitamist ei nõuta julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikele 5.

Komisjon teatab Euroopa Parlamendile vähemalt kord aastas nende tegevuste arvu, millele kohaldatakse teises lõigus sätestatud erandit, ja nende kogumaksumuse koondandmetena, järgides korrektselt konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 4

ERFi toetuse valdkondlik keskendamine

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma riigi või piirkonnakategooria tasandil kooskõlas lõigetega 3–9.

Äärepoolseimaid piirkondi hõlmavatele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja kõigile muudele piirkondadele eraldatud ERFi vahendeid.

Liikmesriigid võivad otsustada järgida valdkondlikku keskendamist riigi või piirkonnakategooriatasandil. Iga liikmesriik esitab oma valiku oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10. Seda valikut kohaldatakse kogu programmitöö perioodil asjaomase liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma suhtes, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

Riigi tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse liikmesriigid nende kogurahvatulu suhtarvu alusel järgmiselt:

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 100 % ELi keskmisest või üle selle (edaspidi „1. rühm“);

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 75 % ELi keskmisest või üle selle, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites ja arvutatuna aastaid 2015–2017 kajastavate liidu arvandmete põhjal) ja 27 liikmesriigi keskmise kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites) suhet samal võrdlusperioodil.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse äärepoolseimad piirkonnad 3. rühma.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareriikidest liikmesriigid 3. rühma.

Piirkonnakategooria tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse piirkonnad piirkonnakategooriatesse vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikele 2 järgmiselt:

enam arenenud piirkonnad;

üleminekupiirkonnad;

vähem arenenud piirkonnad.

Liikmesriigid peavad riigi tasandil täitma järgmised valdkondliku keskendamise nõuded:

1. rühma kuuluvad liikmesriigid ja enam arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 85 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

2. rühma kuuluvad liikmesriigid ja üleminekupiirkonnad eraldavad vähemalt 40 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

3. rühma kuuluvad liikmesriigid ja vähem arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 25 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonnakategooria tasandil, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud künniseid lõikes 1 osutatud ERFi vahendite suhtes kõigi vastavasse piirkonnakategooriasse kuuluvate piirkondade puhul kumuleeruvalt.

Kui liikmesriik eraldab poliitikaeesmärgile nr 2 üle 50 % oma muudest kui tehnilise abi jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondi koguvahenditest, mis on arvutatud pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõikes 4 sätestatud ülekandmist, välja arvatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid, võib käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel võtta arvesse 50 % ületavat eraldist.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil, eraldatakse Ühtekuuluvusfondi vahendid, mida võetakse vastavalt esimesele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, proportsionaalselt eri piirkonnakategooriatele, võttes aluseks nende suhtelise osakaalu asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast.

Liikmesriik sätestab oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10, kas poliitikaeesmärgi nr 2 puhul võetakse valdkondliku keskendamise nõude täitmisel arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid.

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi raames.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 40 % sellistest vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 40 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi alusel.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 50 % sellistest ERFi vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 50 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

10.

Käesoleva artikli lõike 6 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18. Kui liikmesriik esitab kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24 programmimuudatuse taotluse, võib käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix ning artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vii, punkti b alapunktides v, xi, xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ja punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärkide jaoks kavandatud summad arvestada kas poliitikaeesmärgi nr 1 või poliitikaeesmärgi nr 2 jaoks nõutavate summade hulka või jagada nende kahe vahel.

Kui liikmesriik täidab valdkondliku keskendamise nõuded piirkonnakategooria tasandil, võib artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärkide jaoks kavandatud summasid ning artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vii, punkti b alapunktides v, xi ja xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ning punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärkide jaoks kavandatud summasid, mis ületavad piirkonnakategooria valdkondliku keskendamise künniseid, arvestada valdkondliku keskendamise künniste hulka sama poliitikaeesmärgi muudes piirkonnakategooriates.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes siis, kui selles osutatud erieesmärkide jaoks ette nähtud eraldised paigutatakse enam arenenud piirkondadest või üleminekupiirkondadest ümber vähem arenenud piirkondadesse ning enam arenenud piirkondadest üleminekupiirkondadesse.

11.

Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast kulukohustustest vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete järgimist uuesti.

12.

Käesolevat artiklit ei kohaldata määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis e osutatud põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade täiendava rahastamise suhtes.

Artikkel 5

ERFist antava toetuse kohaldamisala

ERFist toetatakse järgmist:

taristuinvesteeringud;

tegevused rakendusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas tööstusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute jaoks;

investeeringud teenuste juurdepääsetavusse;

tootlikud investeeringud VKEdesse ja investeeringud, mille eesmärk on säilitada olemasolevad töökohad ja luua uusi töökohti;

seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastreid hõlmavad tegevused, sealhulgas ettevõtjate, teadusasutuste ja haldusasutuste vahel;

teave, teavitamine ja uuringud ning

tehniline abi.

Tootlikud investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse võidakse toetada:

kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes;

kui eeskätt toetatakse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaselt energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat;

kui need tehakse rahastamisvahendite kaudu väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 ( 5 ) artikli 2 punktides 6 ja 7;või

kui need tehakse väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavate teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete raames;

kui need aitavad kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud poliitikaeesmärgi nr 1 erieesmärkide või artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi saavutamisele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui 27 ELi liikmesriigi keskmine, keskendudes jätkuvalt VKEdele;

kui need aitavad kaasa üleeuroopalist huvi pakkuvale tähtsale projektile, mida komisjon on pidanud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt ja ja arvestades komisjoni 25. novembri 2021. aasta teatist „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ siseturuga kokkusobivaks, keskendudes jätkuvalt VKEdele; või

kui need hõlbustavad tööstuse kohandamist seoses tootmisprotsesside ja toodete dekarboniseerimisega vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui 27 ELi liikmesriigi keskmine, keskendudes jätkuvalt VKEdele.

Esimese lõigu punkte e ja g kohaldatakse Interregi programmide suhtes, kui programmi geograafiline ulatus liidus hõlmab üksnes kõnealustes punktides sätestatud piirkonnakategooriaid.

Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 1 erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe, ümberõppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

3a.

Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud poliitikaeesmärgi 1 ja kõnealuse lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi 2 erieesmärkide saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolitusi, elukestvat õpet, ümberõpet ja haridustegevust.

Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi ja sama lõigu punkti d alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 4 erieesmärgi saavutamisele, toetab ERF ka selliste varude ostmist, mis on vajalikud tervisesüsteemide vastupidavuse ja hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks.

Interregi raames võib ERFist ühtlasi toetada:

vahendite ja inimressursi jagamist ja

kaasnevaid nn pehmeid investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond+ raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1057

ERFist võib toetada käibekapitali rahastamist VKEdes toetuste vormis, kui see on tingimata vajalik ajutise meetmena reageerimaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele asjaoludele.

Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ERFist antav ajutine lisatoetus on lubatud.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 6 rakendamisest ning hindab, kas ERFist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada fondi kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Vajaduse korral teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete kohta.

Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda komisjoni käesoleva artikli lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile, kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 20 lõikega 3.

10.

Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 14 sätestatud võimalustele võivad liikmesriigid asjaomaste korraldusasutuste nõusolekul eraldada ERFist ja Ühtekuuluvusfondist InvestEU fondi liikmesriigi osasse vahendeid, et kasutada neid programmiga InvestEU ettenähtud rahastamisvahendi kaudu. Selliste eraldiste suhtes kohaldatakse kas määruse (EL) 2021/1060 artiklis 14 sätestatud menetlusi ja neid võetakse arvesse kõnealuses artiklis sätestatud ülemmäärade arvutamisel või arvestatakse neid kumulatiivselt, tingimusel et ümberpaigutuste kogusumma ei ületa 50 miljonit eurot. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 14 kohaselt InvestEU rahastamisvahendisse eraldatud summadest tulenevad või nendega seostatavad vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks kooskõlas rahalist toetust käsitleva lepinguga ja neid kasutatakse sama eesmärgi või samade eesmärkide kohaseks toetuseks rahastamisvahendite või eelarveliste tagatiste vormis.

11.

Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 4 sätestatud võimalustele võib korraldusasutus otsustada anda ERFist otse toetust projektidele, mis osalevad otseselt üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis, mida komisjon on pidanud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt ja ja arvestades komisjoni 25. novembri 2021. aasta teatist „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“siseturuga kokkusobivaks, tingimusel et sellised tegevused vastavad määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala

Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele;

investeeringud TEN-T-sse;

tehniline abi;

teave, teavitamine ja uuringud.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel, tuginedes iga liikmesriigi konkreetsetele investeeringu- ja taristualastele vajadustele.

Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse, kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

Artikkel 7

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine;

investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olev ettevõtja, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite kohaselt;

investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul või olemasolevate määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 153 määratletud piirkondlike lennujaamade puhul, järgmistel juhtudel:

investeeringud keskkonnamõju leevendamise meetmetesse või

ii)

investeeringud turvalisusesse, ohutusse ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist tulenevatesse lennuliikluse korraldamise süsteemidesse;

investeering jäätmete prügilasse ladustamisse, välja arvatud;

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel või

ii)

investeeringud olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda nende võimsust;

investeeringud, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, välja arvatud:

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel;

ii)

investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;

investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, välja arvatud:

tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel:

—

kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;

—

soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34;

—

investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed;

ii)

investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse või moderniseerimisse, tingimusel et sellised investeeringud valmistavad võrgud ette taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside, näiteks vesiniku, biometaani ja sünteesigaasi lisamiseks süsteemi ning võimaldavad asendada tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed;

iii)

investeeringud:

—

keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/33/EÜ, ( 6 ) mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning

—

sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid, mis on projekteeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes.

Lõike 1 punkti h alapunktides i ja ii osutatud liidu investeeringuteks antava liidu toetuse kogusumma ei tohi ületada järgmiseid piirmäärasid, mis on kehtestatud asjaomasele liikmesriigile tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt ERFist ja Ühtekuuluvusfondist programmidele eraldatud kogusumma alusel:

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 60 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, või liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta ja mille tahkete fossiilkütuste osakaal sisemaises energia kogutarbimises on 25 % või üle selle, on piirmäär 1,55 %;

liikmesriikide puhul, mida ei hõlmata punktis a, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, on piirmäär 1 %;

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta või üle selle, on piirmäär 0,2 %.

Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse asjaomase liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta ostujõu standardites ja arvutatuna liidu 2015–2017 arvandmete põhjal ning väljendatakse protsendina 27 liikmesriigi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta mõõdetuna ostujõu standardites samal võrdlusperioodil.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tahkete fossiilkütuste osakaal energiatarbimises kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi osakaalu, mis mõõdeti 2018. aastal.

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist lõike 1 punkti h alapunktide i ja ii alusel toetatavad tegevused valib korraldusasutus välja 31. detsembriks 2025. Neid tegevusi ei saa järgmisesse programmitöö perioodi üle viia.

Ühtekuuluvusfondist ei toetata investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1059 ( 7 ).

Artikkel 7a

Vahehindamise ja sellega seonduva paindlikkusega seotud erinormid

2026. aastal maksab komisjon 1,5 % ERFist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 ( 8 ) loodud Õiglase Ülemineku Fondist antavast kogutoetusest täiendava ühekordse eelmaksena vastavalt programmimuudatuse heakskiitmise otsusele. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul, mis hõlmavad üht või mitut Venemaa, Valgevene või Ukrainaga piirnevat NUTS 2. tasandi piirkonda, suurendatakse täiendava ühekordse eelmakse määra 9,5 %-ni, tingimusel et programm ei hõlma asjaomase liikmesriigi kogu territooriumi. Kui aga Venemaa, Valgevene või Ukrainaga piirnevad NUTS 2. tasandi piirkonnad osalevad üksnes programmides, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi, kohaldatakse ka selliste programmide suhtes suurendatud määra.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavaid ühekordseid eelmakseid kohaldatakse üksnes juhul, kui vahehindamise raames on heaks kiidetud vähemalt 10 % programmi rahaliste vahendite ümberpaigutamine artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktides vi ja vii, punkti b alapunktides v, ix, xi ja xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ning punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärkide jaoks kehtestatud ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteedile, tingimusel et programmimuudatuse taotlus on esitatud komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2025 (edaspidi „10 % künnis“).

10 % künnise arvutamisel võetakse arvesse ka järgmisi sama programmi raames tehtavaid ümberpaigutusi:

vahehindamise raames toimuvad ümberpaigutused ESF+ist ühele või mitmele määruse (EL) 2021/1057 artiklites 12a, 12c ja 12d osutatud sihtotstarbelisele prioriteedile;

vahehindamise raames toimuvad ümberpaigutused Õiglase Ülemineku Fondist sihtotstarbelistele prioriteetidele, mis on kehtestatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamiseks või taskukohase eluaseme kättesaadavuse edendamiseks vastavalt määrusele (EL) 2021/1056;

enne vahehindamist programmimuudatustes heaks kiidetud ümberpaigutused ERFist või Ühtekuuluvusfondist käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärkide jaoks kehtestatud sihtotstarbelistele prioriteetidele, ESF+ist määruse (EL) 2021/1057 artiklis 12a osutatud sihtotstarbelistele prioriteetidele või Õiglase Ülemineku Fondist sihtotstarbelistele prioriteetidele, mis on kehtestatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamiseks;

ümberpaigutused ERFist või Ühtekuuluvusfondist artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis v osutatud erieesmärgi jaoks kehtestatud prioriteetidele, mis on heaks kiidetud programmimuudatustega alates 1. jaanuarist 2025.

10 % künnisele vastava summa arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi vahendeid:

määruse (EL) 2021/1056 artiklis 4 osutatud vahendid Euroopa Liidu taasterahastust;

määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis e osutatud täiendav toetus äärepoolseimatele piirkondadele;

vahendid, mis on ümber paigutatud ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteedile, mis on kehtestatud loodusõnnetustele reageerimise toetamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/1057 artiklile 12b või käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi raames.

Liikmesriigile makstavaid täiendavaid ühekordseid eelmakseid, mis tulenevad programmimuudatustest vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud prioriteetidele ümberpaigutamisele, käsitatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohaselt kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel 2025. aastal tehtud maksetena, tingimusel et programmimuudatuse taotlus on esitatud komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2025.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 2 ja artikli 105 lõikest 2 on kulude rahastamiskõlblikkuse ja kulukohustustest vabastamise tähtaeg 31. detsember 2030, kui programmimuudatused, millega vähemalt 10 % programmi rahalistest vahenditest paigutatakse ümber ühele või mitmele käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sihtotstarbelisele prioriteedile, on heaks kiidetud.

Kui liikmesriigil on ainult üks kogu tema territooriumi hõlmav programm, mida rahastatakse ERFist, Ühtekuuluvusfondist, ESF+ist ja Õiglase Ülemineku Fondist, kohaldatakse lõikes 5 osutatud erandit juhul, kui vähemalt 7 % programmi rahalistest vahenditest paigutatakse ümber ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteedile, mis on kehtestatud lõikes 2 osutatud erieesmärkide jaoks.

Kui käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 osutatud programmide puhul on määrusega (EL) 2021/1060 või fondispetsiifilise määrusega kehtestatud tulemusraamistiku, finantsjuhtimise, aruandluse ja hindamise nõuete kohaldamise lõppkuupäev, loetakse kõnealuseks kuupäevaks järgmise aasta sama kuupäev. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktist 29 tähendab selliste programmide puhul viimane aruandeaasta ajavahemikku 1. juulist 2030 kuni 30. juunini 2031.

Liikmesriigid võivad määruse (EL) 2021/1060 artikli 24 kohastes programmimuudatuse taotlustes taotleda tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames kavandatud ERFi vahendite ümberpaigutamist käesoleva määruse artiklis 12 osutatud Euroopa linnaarengu algatusse ja artiklis 13 osutatud piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumenti. Ümberpaigutatud vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides. Selliseid ümberpaigutamisi ei käsitata ümberpaigutamistena määruse (EL) 2021/1060 artikli 26 tähenduses.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 40 lõike 2 punktile d ja artiklile 8 esitatakse vahehindamise raames programmimuudatuse taotlused vahendite ümberjaotamiseks alles pärast seda, kui seirekomisjon on need heaks kiitnud. Kui selline ümberjaotamine on seotud kõnealuse määruse artikli 28 kohaselt kavandatud vahenditega, toimub see pärast konsulteerimist vastutavate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kooskõlas Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga.

10.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõigetest 3 ja 4 suurendatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul, mis hõlmavad üht või mitut Venemaa, Valgevene või Ukrainaga piirnevat NUTS 2. tasandi piirkonda, prioriteetide maksimaalset kaasrahastamise määra 10 protsendipunkti võrra üle kohaldatava kaasrahastamise määra, ilma et see ületaks 100 %. Kõrgemat kaasrahastamise määra ei kohaldata programmide suhtes, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi, välja arvatud juhul, kui need NUTS 2. tasandi piirkonnad osalevad üksnes programmides, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ainult juhul, kui vähemalt 10 % programmi rahaliste vahendite ümberpaigutamisest käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteedile on heaks kiidetud, tingimusel et programmimuudatuse taotlus on esitatud komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2025.

11.

Lisaks iga programmi vahehindamise tulemustele, mis tuleb esitada vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 18 lõikele 2, võivad liikmesriigid hiljemalt 31. detsembril 2025 esitada komisjonile uuesti täiendava hindamise ja sellega seotud programmimuudatuse taotlused, võttes arvesse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktides vi ja vii, punkti b alapunktides v, ix, xi ja xii, punkti c alapunktis iii, punkti d alapunktis vii ning punkti e alapunktides iii ja iv osutatud erieesmärke. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 24 sätestatud tähtaegu.

12.

Kui määruse (EL) 2021/1060 artikli 6 lõikes 1 osutatud Ühtekuuluvusfondist kaetav kliimaalane panus oleks suurem kui sihtväärtus, mis on 37 % fondist saadud kogueraldisest, võib nimetatud sihtväärtust ületavat summat võtta arvesse ERFist kaetava kliimaalase panuse arvutamisel, mille puhul on sihtväärtuseks seatud 30 % fondist saadud kogueraldisest. Summasid, mis ületavad ERFist kaetava kliimaalase panuse sihtväärtust, mis on 30 % fondist saadud kogueraldisest, võib võtta arvesse Ühtekuuluvusfondist kaetava kliimaalase panuse arvutamisel.

Artikkel 8

Näitajad

I lisas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning asjakohasel juhul programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b.

Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 9 ) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 41 lõike 3 punkti h kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemuslikkust käsitlevas teabes asjakohaseid kohandusi.

Komisjon hindab, kuidas võetakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kontekstis arvesse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilist tähtsust, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA JA PIIRKONDADEVAHELISTE INNOVATSIOONIINVESTEERINGUTE KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Integreeritud territoriaalne areng

ERFist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga.

Liikmesriigid rakendavad ERFist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud viisil.

Artikkel 10

Toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174 pöörab ERF erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja alade, eelkõige maapiirkondade ja piirkondade, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, probleemidega tegelemisele. Liikmesriigid sätestavad vajaduse korral oma partnerluslepingutes integreeritud lähenemisviisi selliste piirkondade ja alade demograafiliste probleemide või erivajaduste käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktiga i. Selline integreeritud lähenemisviis võib hõlmata nimetatud eesmärgil kehtestatud sihtotstarbelise rahastamise kohustust.

Artikkel 11

Kestlik linnaareng

Majandus-, keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks toetatakse ERFist määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 või 32 kohastel territoriaalsetel või kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut, mis on suunatud linnapiirkondadele, sealhulgas funktsionaalsetele linnapiirkondadele (edaspidi „kestlik linnaareng“) nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi kohaste programmide raames.

Erilist tähelepanu pööratakse keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele, eelkõige üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil ning funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele. Sellega seoses võetakse artikli 4 kohaste valdkondliku keskendamise nõuete täitmisel arvesse kestliku linnaarengu vahendeid, mis on kavandatud poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 vastavate prioriteetide alusel.

Vähemalt 8 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud riigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks, kasutades üht või mitut määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud lahendust.

Asjaomased territoriaalsed asutused või organid valivad tegevused või osalevad nende valimises kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikega 3 ja artikli 32 lõike 3 punktiga d.

Asjaomastes programmides sätestatakse selleks eesmärgiks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktile viii.

Käesoleva artikli lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodil, kui toimub ERFi eraldiste ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18.

Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõike 2 järgimist uuesti.

Artikkel 12

Euroopa linnaarengu algatus

ERFist toetatakse Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

See algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja sellega toetatakse ELi linnade tegevuskava, mis hõlmab kohalike omavalitsuste osalemist temaatilistes partnerlustes, mis on välja töötatud ELi linnade tegevuskava raames.

Seoses kestliku linnaarenguga koosneb Euroopa linnaarengu algatus järgnevast kahest tegevussuunast:

toetus uuenduslikeks meetmeteks;

toetus suutlikkuse suurendamisele ja teadmiste kogumisele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa linnaarengu algatusega seoses toimunud arengu kohta.

Euroopa linnaarengu algatuse juhtimismudel peab hõlmama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ja linnade kaasamist ning tagama asjakohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 lõike 3 punkti b kohase sihtotstarbelise programmiga, mis käsitleb kestlikku linnaarengut.

Komisjon võib anda kvaliteedimärgise uuenduslikele meetmetele, mida on hinnatud Euroopa linnaarengu algatuse projektikonkursi raames ja mis vastavad selle konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu rahastada.

Kvaliteedimärgise kohaldamisel peetakse Euroopa linnaarengu algatust veel üheks liidu allikaks, mis erineb määruse (EL) 2021/1060 artikli 7 kohaselt rakendatavatest ja ettevalmistatud programmidest.

Artikkel 13

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud

ERFist toetatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumenti.

Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendist toetatakse Euroopa väärtusahelate arengut soodustava potentsiaaliga piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja nende ulatuslikumat kasutuselevõtmist.

Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrument koosneb järgnevast kahest tegevussuunast, mille raames toetatakse võrdselt:

rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades;

rahaline ja nõustamistoetus ning suutlikkuse suurendamine väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades.

Kuni 2 % vahenditest võib suunata õppe- ja hindamistegevustele, et kasutada ära ja levitada kahe tegevussuuna raames toetatud projektide tulemusi.

Komisjon rakendab kõnealuseid investeeringuid eelarve otsese või kaudse täitmise korras.

Komisjoni abistab tema töös eksperdirühm.

Eksperdirühm koosneb liikmesriikide, piirkondlike asutuste ja linnade esindajatest ning ettevõtete, teadus- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest. Püütakse saavutada sooliselt tasakaalus eksperdirühma koosseis.

Eksperdirühm toetab komisjoni pikaajalise tööprogrammi koostamisel ja projektikonkursside ettevalmistamisel.

Selle instrumendi rakendamisel tagab komisjon koordineerimise ja koostoime teiste liidu rahastamisprogrammide ja rahaliste vahenditega ning eelkõige Interregi tegevussuunaga C, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 punktis 3.

Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendiga on hõlmatud kogu liidu territoorium.

Kolmandad riigid võivad osaleda selles instrumendis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 ( 10 ) („Euroopa horisondi“ määrus) artiklites 16 ja 23 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 14

Äärepoolseimad piirkonnad

Äärepoolseimatele piirkondadele tehtava spetsiaalse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Seda äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse selliste lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

erandina käesoleva määruse artiklist 5 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodetega;

reisijateveoks antav abi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga a;

maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

avaliku teenindamise kohustus, mida ei täida ettevõtjad ja mille puhul riik teostab avalikku võimu.

▼C1

Erandina artikli 5 lõike 1 punktist d võib ERFist toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.