02021R0451 — ET — 03.03.2022 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
►B
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/451,
17. detsember 2020,
milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014
(EMPs kohaldatav tekst)
(ELT L 097 19.3.2021, lk 1)
|
Muudetud:
Parandatud:
▼B
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/451,
17. detsember 2020,
milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed aruandemallid ja -vormid, juhised ja metoodika nende vormide kasutamiseks, aruandluse sagedus ja kuupäevad, määratlused ning IT-lahendused krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt pädevatele asutustele aruannete esitamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõigetele 3 ja 3a ning kõnealuse määruse artikli 430 lõigetele 1–4 ja lõigetele 7 ja 9.
Artikkel 2
Aruandekuupäevad
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele teabe järgmiste aruandekuupäevade seisuga:
a)
kuuaruandlus: iga kuu viimane päev;
b)
kvartaliaruandlus: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember;
c)
poolaastaaruandlus: 30. juuni ja 31. detsember;
d)
aastaaruandlus: 31. detsember.
2.
III ja IV lisas sätestatud vormide kohaselt ning V lisas esitatud juhiseid järgides esitatav teave, mis käsitleb teatavat perioodi, esitatakse kumulatiivselt alates majandusaasta esimesest päevast kuni aruandekuupäevani.
3.
Kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on siseriikliku õiguse kohaselt lubatud esitada finantsteavet oma sellise majandusaasta lõpu seisuga, mis erineb kalendriaastast, võib aruandekuupäevi vastavalt kohandada, nii et finantsteavet ning teavet globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks esitatakse vastavalt iga kolme, kuue või kaheteistkümne kuu tagant alates nende majandusaasta lõpust.
Artikkel 3
Aruande esitamise kuupäevad
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe pädevatele asutustele järgmistel aruande esitamise kuupäevadel tööpäeva lõpuks:
a)
kuuaruandlus: 15. kalendripäev pärast aruandekuupäeva;
b)
kvartaliaruandlus: 12. mai, 11. august, 11. november ja 11. veebruar;
c)
poolaastaaruandlus: 11. august ja 11. veebruar;
d)
aastaaruandlus: 11. veebruar.
2.
Juhul kui aruande esitamise kuupäev on sellise pädeva asutuse liikmesriigis, kellele aruanne tuleb esitada, riigipüha või laupäev või pühapäev, tuleb andmed esitada järgmisel tööpäeval.
3.
Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad oma finantsteavet või teavet globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks, kasutades artikli 2 lõike 3 kohaselt nende majandusaasta lõpu alusel kohandatud aruandekuupäevi, võib ka aruande esitamise kuupäevi vastavalt kohandada, nii et aruande esitamise periood jääks sama pikaks.
4.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada auditeerimata arvandmeid. Juhul kui auditeeritud arvandmed erinevad juba esitatud auditeerimata arvandmetest, tuleb ilma põhjendamatute viivitusteta esitada parandatud, auditeeritud arvandmed. Auditeerimata arvandmed on arvandmed, mille kohta ei ole saadud välisaudiitori arvamust, samas kui auditeeritud arvandmed on arvandmed, mille on auditeerinud välisaudiitor, kes on esitanud oma auditiarvamuse.
5.
Muud juba esitatud aruannetes tehtud parandused tuleb samuti esitada pädevatele asutustele ilma põhjendamatute viivitusteta.
Artikkel 4
Aruandluskünnised — aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriumid
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 sätestatud tingimustele, alustavad teabe esitamist väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste või investeerimisühingutena esimesel aruandekuupäeval pärast seda, kui need tingimused on täidetud. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vasta enam nendele tingimustele, lõpetavad nad teabe esitamise esimesel aruandekuupäeval pärast seda, kui need tingimused ei ole enam täidetud.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 sätestatud tingimustele, alustavad teabe esitamist suurte krediidiasutuste või investeerimisühingutena esimesel aruandekuupäeval pärast seda, kui need tingimused on täidetud. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vasta enam nendele tingimustele, lõpetavad nad teabe esitamise esimesel aruandekuupäeval pärast seda, kui need tingimused ei ole enam täidetud.
3.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud alustavad teabe esitamist, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud künniseid, järgmisel aruandekuupäeval pärast seda, kui neid künniseid on kahel järjestikusel aruandekuupäeval ületatud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad katkestada teabe esitamise, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud künniseid, järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui nende arvandmed on jäänud kolmel järjestikusel aruandekuupäeval alla asjaomaste künniste.
Artikkel 5
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta individuaalsel alusel – kvartaliaruandlus
1.
Omavahendite ja omavahendite nõuete kohta individuaalsel alusel teabe esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevas artiklis osutatud teabe kord kvartalis.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormides 1–5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 esitatud juhistele.
3.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 7, vastavalt II lisa II osa punktis 3.2 esitatud juhistele.
4.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 8.1 ja 8.2, vastavalt II lisa II osa punktis 3.3 esitatud juhistele.
5.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes ning agregeeritud riskipositsioonide kohta koondtasandil, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 9, vastavalt II lisa II osa punktis 3.4 esitatud juhistele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormides 9.1 ja 9.2 kindlaks määratud teabe ja eelkõige teabe riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes, kui riigivälised esmased riskipositsioonid kõigis välisriikides kõigis riskipositsiooni klassides, nagu on esitatud vastavalt I lisa vormi 4 real 0850, on vähemalt 10 % või rohkem kõigi riigisiseste ja riigiväliste esmaste riskipositsioonide kogusummast, nagu on esitatud vastavalt I lisa vormi 4 real 0860. Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.
Kohaldatakse artikli 4 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
6.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe vastaspoole krediidiriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 34.01–34.05 ja 34.08–34.10, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9 esitatud juhistele.
7.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad vastaspoole krediidiriski positsioonide arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. ja 6. jao kohaselt standardmeetodit või sisemudeli meetodit, esitavad teabe vastaspoole krediidiriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 34.06, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9.7 esitatud juhistele.
8.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe omakapitali investeeringute kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 10, vastavalt II lisa II osa punktis 3.5 esitatud juhistele.
9.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe arveldusriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 11, vastavalt II lisa II osa punktis 3.6 esitatud juhistele.
10.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormis 13.01, vastavalt II lisa II osa punktis 3.7 esitatud juhistele.
11.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete ja kahjude kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormis 16, vastavalt II lisa II osa punktis 4.1 esitatud juhistele.
12.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe tururiskiga seotud omavahendite nõuete kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormides 18–24, vastavalt II lisa II osa punktides 5.1–5.7 esitatud juhistele.
13.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 25, vastavalt II lisa II osa punktis 5.8 esitatud juhistele.
14.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe usaldusväärse hindamise kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 32, vastavalt II lisa II osa punktis 6 esitatud juhistele järgmiselt:
a)
kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad I lisa vormis 32.1 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 esitatud juhistele;
b)
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/101 (
1
) põhimeetodit, esitavad lisaks käesoleva lõike punktis a osutatud teabele I lisa vormis 32.2 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 esitatud juhistele;
c)
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/101 põhimeetodit ja kes ületavad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist, esitavad lisaks käesoleva lõike punktides a ja b osutatud teabele I lisa vormides 32.3 ja 32.4 osutatud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 esitatud juhistele.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata artikli 4 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
15.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe viivisnõuete puhul kohaldatava usaldatavusnõuete kaitsekorra kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormides 35.01, 35.02 ja 35.03, vastavalt II lisa II osa punktis 8 esitatud juhistele.
Artikkel 6
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta individuaalsel alusel – poolaastaaruandlus
1.
Omavahendite ja omavahendite nõuete kohta individuaalsel alusel teabe esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevas artiklis osutatud teabe kord poolaastas.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe kõigi väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormides 14 ja 14.01, vastavalt II lisa II osa punktis 3.8 esitatud juhistele, välja arvatud juhul, kui nad kuuluvad konsolideerimisgruppi samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.
3.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riiginõuete kohta teabe järgmiselt:
a)
kui vastaspoole sektoriga „valitsemissektor“ seotud finantsvarade bilansiline koguväärtus on 1 % või rohkem kirjete „võlaväärtpaberid“ ja „laenud ja ettemaksed“ bilansilise koguväärtuse summast, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud I lisa vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 7 esitatud juhistele ning järgivad asjakohaste väärtuste arvutamiseks III või IV lisa vormi 4 kohta V lisas esitatud juhiseid;
b)
kui I lisa vormi 33 real 0010 veerus 0010 kajastatud mittetuletisinstrumentidest finantsvarade riigisiseste riskipositsioonide väärtus on alla 90 % sama andmepunkti puhul kajastatud riigisiseste ja -väliste riskipositsioonide väärtusest, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad punktis a osutatud tingimusele, I lisa vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 7 esitatud juhistele kõigi riikide lõikes;
c)
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad punktis a osutatud tingimustele ega vasta punktis b osutatud tingimusele, esitavad vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 7 esitatud juhistele, kusjuures riskipositsioonid peavad olema koondatud järgmiselt:
Kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
4.
Teave operatsiooniriskiga seotud olulise kahju kohta esitatakse järgmiselt:
a)
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 4. peatükile, esitavad selle teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele;
b)
suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükile, esitavad selle teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele;
c)
muud krediidiasutused ja investeerimisühingud kui suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükile, esitavad vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele järgmise teabe:
i)
I lisa vormi 17.01 veerus 0080 kindlaks määratud teave järgmiste ridade puhul:
—
juhtumite arv (uued juhtumid) (rida 0910);
—
brutokahju summa (uued juhtumid) (rida 0920);
—
selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist (rida 0930);
—
eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised (rida 0940);
—
suurim ühekordne kahju (rida 0950);
—
viie suurima kahju kogusumma (rida 0960);
—
otse hüvitatud kahju kogusumma (v.a kindlustus ja muud riski ülekandmise mehhanismid) (rida 0970);
—
kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma (rida 0980);
ii)
I lisa vormis 17.02 kindlaks määratud teave;
d)
punktis c osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada kogu I lisa vormides 17.01 ja 17.02 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele;
e)
suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükile, esitavad selle teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele;
f)
muud krediidiasutused ja investeerimisühingud kui suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükile, võivad esitada selle teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 esitatud juhistele.
Kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
5.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad vastaspoole krediidiriski positsioonide arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. ja 5. jao kohast lihtsustatud standardmeetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, esitavad teabe vastaspoole krediidiriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 34.06, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9.7 esitatud juhistele.
Artikkel 7
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta konsolideeritud alusel
Omavahendite ja omavahendite nõuete kohta konsolideeritud alusel teabe esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a esitab krediidiasutus või investeerimisühing:
a)
käesoleva rakendusmääruse artiklites 5 ja 6 kindlaks määratud teabe konsolideeritud alusel nendes artiklites kindlaks määratud sagedusega ning
b)
I lisa vormis 6 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 2 esitatud juhistele konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kohta kord poolaastas.
Artikkel 8
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta – täiendavad aruandlusnõuded individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse nõuet avalikustada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis e või h või artikli 452 punktis b, g või h osutatud teave kas artiklis 433a või artiklis 433c sätestatud sagedusega, nagu see on asjakohane, individuaalsel alusel kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 6 või konsolideeritud alusel kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 13, nagu see on asjakohane, esitavad käesoleva määruse I lisa vormides 8.3, 8.4, 8.5, 8.5.1, 8.6, 8.7 ja 34.11 kindlaks määratud teabe krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kohta sama sagedusega ja samal alusel vastavalt käesoleva määruse II lisa II osa punktides 3.3 ja 3.9.12 esitatud juhistele.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse nõuet avalikustada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 439 punktis l osutatud teave kas artiklis 433a või artiklis 433c sätestatud sagedusega, nagu see on asjakohane, individuaalsel alusel kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 6 või konsolideeritud alusel kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 13, nagu see on asjakohane, esitavad käesoleva määruse I lisa vormis 34.07 kindlaks määratud teabe vastaspoole krediidiriski kohta sama sagedusega ja samal alusel vastavalt käesoleva määruse II lisa II osa punktis 3.9.8 esitatud juhistele.
Artikkel 9
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta individuaalsel alusel investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96
1.
Investeerimisühingud, kes kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 üleminekusätteid, esitavad teabe käesoleva artikli kohaselt.
2.
Selleks et esitada teavet omavahendite ja omavahendite nõuete kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a individuaalsel alusel (välja arvatud teave finantsvõimenduse määra kohta), esitavad investeerimisühingud, kes kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõiget 3 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 95, I lisa vormides 1–5 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 1 esitatud juhistele kord kvartalis.
3.
Selleks et esitada teavet omavahendite ja omavahendite nõuete kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a individuaalsel alusel, esitavad investeerimisühingud, kes kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõiget 3 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 96, käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 1–5 ja lõigetes 8–13 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud teabe kõnealustes artiklites ette nähtud sagedusega.
Artikkel 10
Aruandlus omavahendite ja omavahendite nõuete kohta konsolideeritud alusel konsolideerimisgruppide puhul, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96
1.
Investeerimisühingud, kes kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 üleminekusätteid, esitavad teabe käesoleva artikli kohaselt.
2.
Selleks et esitada teavet omavahendite ja omavahendite nõuete kohta konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a (välja arvatud teave finantsvõimenduse määra kohta), esitavad investeerimisühingud, mis kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, mis kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõiget 3 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 95, konsolideeritud alusel järgmise teabe:
a)
teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindalaks määratud I lisa vormides 1–5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 esitatud juhistele kord kvartalis;
b)
teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta seoses konsolideerimise alla kuuluvate üksustega, nagu on kindalaks määratud I lisa vormis 6, vastavalt II lisa II osa punktis 2 esitatud juhistele kord poolaastas.
3.
Selleks et esitada teavet omavahendite ja omavahendite nõuete kohta konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a, esitavad investeerimisühingud, mis kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse artiklit 95, ja investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse artiklit 96, või konsolideerimisgruppidesse, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, mis kohaldavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõiget 3 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 96, konsolideeritud alusel järgmise teabe:
a)
käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 1–5 ja 8–13 ning artikli 6 lõikes 2 kindlaks määratud teave kõnealustes artiklites ette nähtud sagedusega;
b)
teave seoses konsolideerimise alla kuuluvate üksustega, nagu on kindalaks määratud I lisa vormis 6, vastavalt II lisa II osa punktis 2 esitatud juhistele kord poolaastas.
Artikkel 11
Finantsteabe esitamine konsolideeritud alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1606/2002 (
2
)
1.
Finantsteabe esitamiseks konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikele 3 või 4 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud III lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritud alusel vastavalt V lisas esitatud juhistele.
2.
Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:
a)
III lisa 1. osas kindlaks määratud teave kord kvartalis;
b)
III lisa 3. osas kindlaks määratud teave kord poolaastas;
c)
III lisa 4. osas kindlaks määratud teave (v.a vormis 47 kindlaks määratud teave) kord aastas;
d)
III lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 5 teises lõigus sätestatud künnist;
e)
III lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu on esitatud vastavalt III lisa 1. osa vormile 1.1;
f)
III lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu on esitatud vastavalt III lisa 1. osa vormile 2;
g)
III lisa 2. osa vormides 23–26 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
i)
krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing;
ii)
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõike 3 alla kuuluvate krediidiasutuse või investeerimisühingu laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse ning kõnealuse määruse artikli 47a lõike 1 alla kuuluvate laenude ja ettemaksete kogu bilansilise brutoväärtuse suhtarv on 5 % või sellest suurem;
h)
III lisa 4. osa vormis 47 kindlaks määratud teave kord aastas, kui mõlemad käesoleva lõike punktis g sätestatud tingimused on täidetud.
Punkti g alapunkti ii kohaldamisel ei hõlma suhtarv ei lugejas ega nimetajas laene ja ettemakseid, mis on liigitatud müügiks hoitavateks, nõudeid keskpankade vastu ega muid nõudmiseni hoiuseid.
Käesoleva lõike punktide d–h kohaldamisel kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
Artikkel 12
Finantsteabe esitamine konsolideeritud alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kohaldavad siseriiklikku raamatupidamistava
1.
Kui pädev asutus on laiendanud finantsteavet käsitleva aruandluse nõudeid liikmesriigis asutatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikele 9, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva IV lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritud alusel vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud juhistele.
2.
Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:
a)
IV lisa 1. osas kindlaks määratud teave kord kvartalis;
b)
IV lisa 3. osas kindlaks määratud teave kord poolaastas;
c)
IV lisa 4. osas kindlaks määratud teave (v.a vormis 47 kindlaks määratud teave) kord aastas;
d)
IV lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 5 teises lõigus sätestatud künnist;
e)
IV lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu on esitatud vastavalt IV lisa 1. osa vormile 1.1;
f)
IV lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu on esitatud vastavalt IV lisa 1. osa vormile 2;
g)
IV lisa 2. osa vormides 23–26 kindlaks määratud teave kord kvartalis, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
i)
krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väike ja mittekeerukas;
ii)
krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 11 lõike 2 punkti g alapunkti ii kohane suhtarv on 5 % või suurem;
h)
IV lisa 4. osa vormis 47 kindlaks määratud teave kord aastas, kui mõlemad käesoleva lõike punktis g sätestatud tingimused on täidetud.
Käesoleva lõike punktide d–h kohaldamisel kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
Artikkel 13
Aruandlus kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430a lõikele 1 individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele konsolideeritud alusel kord aastas.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele individuaalsel alusel kord aastas.
3.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on filiaal teises liikmesriigis, esitab asjaomane filiaal vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele VI lisas kindlaks määratud teabe selle filiaali kohta vastavalt VII lisas esitatud juhistele kord aastas.
Artikkel 14
Aruandlus riskide kontsentreerumise kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Individuaalsel ja konsolideeritud alusel teabe esitamisel riskide kontsentreerumiste kohta klientide ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 394 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt IX lisas esitatud juhistele kord kvartalis.
2.
Konsolideeritud alusel teabe esitamisel 20 suurima riskipositsiooni kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükki, VIII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt IX lisas esitatud juhistele kord kvartalis.
3.
Konsolideeritul alusel teabe esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1 riskipositsioonide kohta, mille väärtus on 300 miljonit eurot või rohkem, kuid väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimeses taseme omavahenditest, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt IX lisas esitatud juhistele kord kvartalis.
4.
Konsolideeritud alusel teabe esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 2 oma 10 suurima riskipositsiooni kohta krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, ja oma 10 suurima riskide kontsentreerumise kohta, mis neil on varipangandusüksuste suhtes, kes tegelevad pangandustegevusega väljaspool reguleeritud raamistikku, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt IX lisas esitatud juhistele kord kvartalis.
Artikkel 15
Aruandlus finantsvõimenduse määra kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Individuaalsel ja konsolideeritul alusel teabe esitamisel finantsvõimenduse määra kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile a esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud X lisas kindlaks määratud teabe vastavalt XI lisas esitatud juhistele kord kvartalis. X lisa vormi 48.00 esitavad üksnes suured krediidiasutused ja investeerimisühingud.
2.
X lisa vormi 40.00 andmeväljal {r0410;c0010} kindlaks määratud teabe esitavad üksnes:
a)
suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kas globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kes on emiteerinud väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul, kord poolaastas;
b)
muud suured krediidiasutused ja investeerimisühingud kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kes ei ole noteeritud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kord aastas;
c)
muud krediidiasutused ja investeerimisühingud kui väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on emiteerinud väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul, kord aastas.
3.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad finantsvõimenduse määra aruandekuupäeva seisuga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 429.
4.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad XI lisa II osa punktis 13 osutatud teabe, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a)
XI lisa II osa punktis 5 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on suurem kui 1,5 %;
b)
XI lisa II osa punktis 5 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 2 %.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab ainult punkti a tingimusele, kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab nii punkti a kui ka punkti b tingimusele, alustab ta selle teabe esitamist sellise aruandekuupäeva seisuga, mis järgneb aruandekuupäevale, mil ta künnise ületas.
5.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle tuletisinstrumentide tinglik koguväärtus, nagu on määratletud XI lisa II osa punktis 8, ületab 10 000 miljonit eurot, esitavad XI lisa II osa punktis 13 osutatud teabe isegi juhul, kui nende tuletisinstrumentide osakaal ei vasta käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimustele.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise kriteeriume. Krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda aruandekuupäeva, kui ta künnise ületas.
6.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad esitama XI lisa II osa punktis 14 osutatud teabe, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a)
XI lisa II osa punktis 9 osutatud krediidituletisinstrumentide maht on suurem kui 300 miljonit eurot;
b)
XI lisa II osa punktis 9 osutatud krediidituletisinstrumentide maht ületab 500 miljonit eurot.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab ainult punkti a tingimusele, kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume. Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab nii punkti a kui ka punkti b tingimusele, alustab ta selle teabe esitamist sellise aruandekuupäeva seisuga, mis järgneb aruandekuupäevale, mil ta künnise ületas.
Artikkel 16
Aruandlus likviidsuskatte nõude kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Individuaalsel ja konsolideeritul alusel teabe esitamisel likviidsuskatte nõude kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile d esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva määruse XXIV lisas kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXV lisas esitatud juhistele kord kuus.
2.
XXIV lisas esitatud teabes võetakse arvesse aruandekuupäeva seisuga esitatud teavet ning teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu rahavoogude kohta järgneva 30 kalendripäeva vältel.
Artikkel 17
Aruandlus stabiilse rahastamise kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
Individuaalsel ja konsolideeritul alusel teabe esitamisel stabiilse rahastamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile d esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt XIII lisas esitatud juhistele kord kvartalis järgmiselt:
a)
väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud arvutada oma stabiilse netorahastamise kordaja määruse (EL) nr 575/2013 VI osa IV jaotise 6. ja 7. peatükis sätestatud metoodika kohaselt, esitavad pädeva asutuse eelneval loal kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 428ai käesoleva määruse XII lisa vormid 82 ja 83 vastavalt käesoleva määruse XIII lisas esitatud juhistele;
b)
muud kui punktis a osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad XII lisa vormid 80 ja 81 vastavalt XIII lisas esitatud juhistele;
c)
kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad XII lisa vormi 84 vastavalt XIII lisas esitatud juhistele.
Artikkel 18
Aruandlus täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Individuaalsel ja konsolideeritud alusel teabe esitamisel täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile d esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kord kuus kogu järgmise teabe:
a)
XVIII lisas kindlaks määratud teave vastavalt XIX lisas esitatud juhistele;
b)
XX lisas kindlaks määratud teave vastavalt XXI lisas esitatud juhistele;
c)
XXII lisas kindlaks määratud teave vastavalt XXIII lisas esitatud juhistele.
2.
Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 sätestatud tingimustele, esitada teabe täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta kord kvartalis.
Artikkel 19
Aruandlus vara koormatiste kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
1.
Individuaalsel ja konsolideeritud alusel teabe esitamisel vara koormatiste kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile g esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva määruse XVI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XVII lisas esitatud juhistele.
2.
Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:
a)
XVI lisa A, B ja D osas kindlaks määratud teave kord kvartalis;
b)
XVI lisa C osas kindlaks määratud teave kord aastas;
c)
XVI lisa E osas kindlaks määratud teave kord poolaastas.
3.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea esitama XVI lisa B, C ja E osas kindlaks määratud teavet, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
a)
krediidiasutust või investeerimisühingut ei käsitata suure krediidiasutuse või investeerimisühinguna;
b)
krediidiasutuse või investeerimisühingu vara koormatise tase, mis on arvutatud vastavalt XVII lisa punkti 1.6 alapunktile 9, on alla 15 %.
Kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
4.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad XVI lisa D osas kindlaks määratud teabe üksnes juhul, kui nad emiteerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (
3
) artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirju.
Kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.
Artikkel 20
Konsolideeritud alusel lisaaruandlus globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks
1.
Selleks et esitada lisateavet globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131, esitavad ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja ELis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad XXVI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt XXVII lisas esitatud juhistele konsolideeritud alusel kord kvartalis.
2.
ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja ELis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad esitavad lõikes 1 osutatud teabe üksnes juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
a)
konsolideerimisgrupi, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjate koguriskipositsiooni näitaja on 125 000 miljonit eurot või rohkem;
b)
ELis tegutsev emaettevõtja või selle tütarettevõtja või emaettevõtja või tütarettevõtja hallatav filiaal asub osalevas liikmesriigis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (
4
) artiklis 4.
3.
Erandina artikli 3 lõike 1 punktist b esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave tööpäeva lõpuks järgmistel aruande esitamise kuupäevadel: 1. juuli, 1. oktoober, 2. jaanuar ja 1. aprill.
4.
Erandina artiklist 4 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 punktis a sätestatud künnise suhtes järgmist:
a)
ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja hakkab viivitamata esitama teavet vastavalt käesolevale artiklile, kui tema finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja ületab kindlaks määratud künnist majandusaasta lõpu seisuga, ning esitab selle teabe vähemalt asjaomase majandusaasta lõpu ja järgmise kolme kvartali aruandekuupäeva kohta;
b)
ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja lõpetab viivitamata teabe esitamise vastavalt käesolevale artiklile, kui tema finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja on majandusaasta lõpu seisuga langenud allapoole kindlaks määratud künnist.
Artikkel 21
Andmevahetusvorming ja andmetele lisatav teave
1.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe pädevate asutuste kindlaks määratud andmevahetusvormingutes ja kujul, järgides XIV lisas osutatud andmepunktide mudeli andmepunkti määratlust, XV lisas osutatud valideerimisvalemeid ning järgmist:
a)
andmete esitamisel ei esitata teavet, mida ei ole nõutud või mis ei ole asjakohane;
b)
arvväärtused esitatakse järgmiselt:
i)
„rahalist“ andmetüüpi andmepunktid esitatakse minimaalselt täpsusega tuhat ühikut;
ii)
„protsendilist“ andmetüüpi andmepunktid väljendatakse ühiku kohta minimaalselt täpsusega neli kohta pärast koma;
iii)
„täisarvulist“ andmetüüpi andmepunktid esitatakse ilma kümnendkohtadeta, täisühiku täpsusega;
c)
krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate identifitseerimiseks kasutatakse üksnes nende juriidilise isiku tunnust (LEI);
d)
muude juriidiliste isikute ja vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ning kindlustusandjad identifitseerimiseks kasutatakse nende juriidilise isiku tunnust, kui see on kättesaadav.
2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad esitatud andmetele järgmise teabe:
a)
aruandekuupäev ja aruandeperiood;
d)
aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus (LEI);
Artikkel 22
Rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 kehtetuks tunnistamine
Rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 23
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 28. juunist 2021.
Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse X lisa vormi 47 kohast aruandlust globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena käsitatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse määra puhvri nõude kohta alates 1. jaanuarist 2023.
Artiklite 9 ja 10 kohaldamine lõpetatakse 26. juunil 2026.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS
|
COREP VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimi
|
Lühinimi
|
|
|
|
KAPITALI ADEKVAATSUS
|
CA
|
|
1
|
C 01.00
|
OMAVAHENDID
|
CA1
|
|
2
|
C 02.00
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CA2
|
|
3
|
C 03.00
|
OMAVAHENDITE SUHTARVUD
|
CA3
|
|
4
|
C 04.00
|
MEMOKIRJED
|
CA4
|
|
|
|
ÜLEMINEKUSÄTTED
|
CA5
|
|
5.1
|
C 05.01
|
ÜLEMINEKUSÄTTED
|
CA5.1
|
|
5.2
|
C 05.02
|
INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI
|
CA5.2
|
|
|
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME
|
GS
|
|
6.1
|
C 06.01
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU
|
GS Total
|
|
6.2
|
C 06.02
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA
|
GS
|
|
|
|
KREDIIDIRISK
|
CR
|
|
7
|
C 07.00
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CR SA
|
|
|
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CR IRB
|
|
8.1
|
C 08.01
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CR IRB 1
|
|
8.2
|
C 08.02
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)
|
CR IRB 2
|
|
8.3
|
C 08.03
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI
|
CR IRB 3
|
|
8.4
|
C 08.04
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED
|
CR IRB 4
|
|
8.5
|
C 08.05
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE
|
CR IRB 5
|
|
8.5.1.
|
C 08.05.1
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE KOOSKÕLAS ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTIGA F (CR IRB 5)
|
|
|
8.6
|
C 08.06
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD
|
CR IRB 6
|
|
8.7
|
C 08.07
|
KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA
|
CR IRB 7
|
|
|
|
GEOGRAAFILINE JAOTUS
|
CR GB
|
|
9.1
|
C 09.01
|
Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid)
|
CR GB 1
|
|
9.2
|
C 09.02
|
Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)
|
CR GB 2
|
|
9.4
|
C 09.04
|
Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus
|
CCB
|
|
|
|
KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CR EQU IRB
|
|
10.1
|
C 10.01
|
KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED
|
CR EQU IRB 1
|
|
10.2
|
C 10.02
|
KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES
|
CR EQU IRB 2
|
|
11
|
C 11.00
|
ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
|
CR SETT
|
|
13.1
|
C 13.01
|
KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMISED
|
CR SEC
|
|
14
|
C 14.00
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA
|
CR SEC Details
|
|
14.1
|
C 14.01
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA MEETODITE LÕIKES
|
CR SEC Details 2
|
|
|
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK
|
CCR
|
|
34.01
|
C 34.01
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD
|
CCR 1
|
|
34.02
|
C 34.02
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI
|
CCR 2
|
|
34.03
|
C 34.03
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD või VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD
|
CCR 3
|
|
34.04
|
C 34.04
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM)
|
CCR 4
|
|
34.05
|
C 34.05
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM)
|
CCR 5
|
|
34.06
|
C 34.06
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: 20 SUURIMAT VASTASPOOLT
|
CCR 6
|
|
34.07
|
C 34.07
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI
|
CCR 7
|
|
34.08
|
C 34.08
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS
|
CCR 8
|
|
34.09
|
C 34.09
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID
|
CCR 9
|
|
34.10.
|
C 34.10
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID
|
CCR 10
|
|
34.11
|
C 34.11
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT
|
CCR 11
|
|
|
|
OPERATSIOONIRISK
|
OPR
|
|
16
|
C 16.00
|
OPERATSIOONIRISK
|
OPR
|
|
|
|
OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED
|
|
|
17.1
|
C 17.01
|
OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL
|
OPR DETAILS 1
|
|
17.2
|
C 17.02
|
OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID
|
OPR DETAILS 2
|
|
|
|
TURURISK
|
MKR
|
|
18
|
C 18.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK
|
MKR SA TDI
|
|
19
|
C 19.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK
|
MKR SA SEC
|
|
20
|
C 20.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK
|
MKR SA CTP
|
|
21
|
C 21.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK
|
MKR SA EQU
|
|
22
|
C 22.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK
|
MKR SA FX
|
|
23
|
C 23.00
|
TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID
|
MKR SA COM
|
|
24
|
C 24.00
|
TURURISKI SISEMUDELI MEETODID
|
MKR IM
|
|
25
|
C 25.00
|
KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK
|
CVA
|
|
|
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE
|
MKR
|
|
32.1
|
C 32.01
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
|
PRUVAL 1
|
|
32.2
|
C 32.02
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD
|
PRUVAL 2
|
|
32.3
|
C 32.03
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA
|
PRUVAL 3
|
|
32.4
|
C 32.04
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA
|
PRUVAL 4
|
|
|
|
RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES
|
MKR
|
|
33
|
C 33.00
|
RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA
|
GOV
|
|
|
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE
|
NPE LC
|
|
35.1
|
C 35.01
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVITUSES RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE
|
NPE LC1
|
|
35.2
|
C 35.02
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVITUSES RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID)
|
NPE LC2
|
|
35.3
|
C 35.03
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE VIIVITUSES RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED
|
NPE LC3
|
C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
|
Read
|
ID
|
Kirje
|
Summa
|
|
0010
|
1
|
OMAVAHENDID
|
|
|
0015
|
1.1.
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
|
|
0020
|
1.1.1.
|
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
|
|
0030
|
1.1.1.1.
|
Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0040
|
1.1.1.1.1.
|
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid
|
|
|
0045
|
1.1.1.1.1.*
|
Millest: avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0050
|
1.1.1.1.2.*
|
Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0060
|
1.1.1.1.3.
|
Ülekurss
|
|
|
0070
|
1.1.1.1.4.
|
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
|
|
|
0080
|
1.1.1.1.4.1.
|
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0090
|
1.1.1.1.4.2.
|
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0091
|
1.1.1.1.4.3.
|
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0092
|
1.1.1.1.5.
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente
|
|
|
0130
|
1.1.1.2.
|
Jaotamata kasum
|
|
|
0140
|
1.1.1.2.1.
|
Eelmiste aastate jaotamata kasum
|
|
|
0150
|
1.1.1.2.2.
|
Aktsepteeritav kasum või kahjum
|
|
|
0160
|
1.1.1.2.2.1.
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
|
|
|
0170
|
1.1.1.2.2.2.
|
(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist
|
|
|
0180
|
1.1.1.3.
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
|
|
0200
|
1.1.1.4.
|
Muud reservid
|
|
|
0210
|
1.1.1.5.
|
Üldine pangandusreserv
|
|
|
0220
|
1.1.1.6.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
|
|
|
0230
|
1.1.1.7.
|
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka
|
|
|
0240
|
1.1.1.8.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega
|
|
|
0250
|
1.1.1.9.
|
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega
|
|
|
0260
|
1.1.1.9.1.
|
(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine
|
|
|
0270
|
1.1.1.9.2.
|
Rahavoogude riskimaandamise reserv
|
|
|
0280
|
1.1.1.9.3.
|
Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest
|
|
|
0285
|
1.1.1.9.4.
|
Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist
|
|
|
0290
|
1.1.1.9.5.
|
(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine
|
|
|
0300
|
1.1.1.10.
|
(-) Firmaväärtus
|
|
|
0310
|
1.1.1.10.1.
|
(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus
|
|
|
0320
|
1.1.1.10.2.
|
(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel
|
|
|
0330
|
1.1.1.10.3.
|
Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
|
|
0335
|
1.1.1.10.4.
|
Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate firmaväärtuse raamatupidamislik ümberhindlus
|
|
|
0340
|
1.1.1.11.
|
(-) Muu immateriaalne vara
|
|
|
0350
|
1.1.1.11.1.
|
(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
|
|
|
0360
|
1.1.1.11.2.
|
Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
|
|
0365
|
1.1.1.11.3.
|
Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate muu immateriaalse vara raamatupidamislik ümberhindlus
|
|
|
0370
|
1.1.1.12.
|
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
|
|
|
0380
|
1.1.1.13.
|
(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga
|
|
|
0390
|
1.1.1.14.
|
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara
|
|
|
0400
|
1.1.1.14.1.
|
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad
|
|
|
0410
|
1.1.1.14.2.
|
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
|
|
0420
|
1.1.1.14.3.
|
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada
|
|
|
0430
|
1.1.1.15.
|
(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites
|
|
|
0440
|
1.1.1.16.
|
(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid
|
|
|
0450
|
1.1.1.17.
|
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
|
|
|
0460
|
1.1.1.18.
|
(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
|
|
|
0470
|
1.1.1.19.
|
(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
|
|
|
0471
|
1.1.1.20.
|
(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
|
|
|
0472
|
1.1.1.21.
|
(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
|
|
|
0480
|
1.1.1.22.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0490
|
1.1.1.23.
|
(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
|
|
|
0500
|
1.1.1.24.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0510
|
1.1.1.25.
|
(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist
|
|
|
0511
|
1.1.1.25.1.
|
(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0512
|
1.1.1.25.2.
|
(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud ajutistest erinevustest tingitud edasilükkunud tulumaksu varaga
|
|
|
0513
|
1.1.1.25A.
|
(-) Ebapiisav viivituses riskipositsioonide kattevara
|
|
|
0514
|
1.1.1.25B.
|
(-) Miinimumväärtuses kohustuste puudujääk
|
|
|
0515
|
1.1.1.25C.
|
(-) Muud eeldatavad maksud
|
|
|
0520
|
1.1.1.26.
|
Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised
|
|
|
0524
|
1.1.1.27.
|
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest
|
|
|
0529
|
1.1.1.28.
|
Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
|
|
|
0530
|
1.1.2.
|
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
|
|
0540
|
1.1.2.1.
|
Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0551
|
1.1.2.1.1.
|
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
|
|
|
0560
|
1.1.2.1.2.*
|
Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0571
|
1.1.2.1.3.
|
Ülekurss
|
|
|
0580
|
1.1.2.1.4.
|
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
|
|
|
0590
|
1.1.2.1.4.1.
|
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0620
|
1.1.2.1.4.2.
|
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0621
|
1.1.2.1.4.3.
|
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0622
|
1.1.2.1.5.
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
|
|
|
0660
|
1.1.2.2.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
|
|
|
0670
|
1.1.2.3.
|
Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
|
|
|
0680
|
1.1.2.4.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
|
|
|
0690
|
1.1.2.5.
|
(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites
|
|
|
0700
|
1.1.2.6.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0710
|
1.1.2.7.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0720
|
1.1.2.8.
|
(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid
|
|
|
0730
|
1.1.2.9.
|
Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised
|
|
|
0740
|
1.1.2.10.
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)
|
|
|
0744
|
1.1.2.11.
|
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest
|
|
|
0748
|
1.1.2.12.
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised — muud
|
|
|
0750
|
1.2.
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID
|
|
|
0760
|
1.2.1.
|
Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0771
|
1.2.1.1.
|
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
|
|
|
0780
|
1.2.1.2.*
|
Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
|
|
|
0791
|
1.2.1.3.
|
Ülekurss
|
|
|
0800
|
1.2.1.4.
|
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
|
|
|
0810
|
1.2.1.4.1.
|
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0840
|
1.2.1.4.2.
|
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0841
|
1.2.1.4.3.
|
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
|
|
|
0842
|
1.2.1.5.
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
|
|
|
0880
|
1.2.2.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
|
|
|
0890
|
1.2.3.
|
Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka
|
|
|
0900
|
1.2.4.
|
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka
|
|
|
0910
|
1.2.5.
|
Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga
|
|
|
0920
|
1.2.6.
|
Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine
|
|
|
0930
|
1.2.7.
|
(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites
|
|
|
0940
|
1.2.8.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0950
|
1.2.9.
|
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0955
|
1.2.9A.
|
(-) Kõlblikest kohustustest mahaarvamiste summa, mis ületab kõlblikke kohustusi
|
|
|
0960
|
1.2.10.
|
Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised
|
|
|
0970
|
1.2.11.
|
Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)
|
|
|
0974
|
1.2.12.
|
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest
|
|
|
0978
|
1.2.13.
|
Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
|
|
C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
|
Read
|
Kirje
|
Nimetus
|
Summa
|
|
0010
|
1.
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
0020
|
1.*
|
Millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud
|
|
|
0030
|
1.**
|
Millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud
|
|
|
0040
|
1.1.
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL
|
|
|
0050
|
1.1.1.
|
Standardmeetod
|
|
|
0051
|
1.1.1.*
|
Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 124 põhjal
|
|
|
0060
|
1.1.1.1.
|
Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid
|
|
|
0070
|
1.1.1.1.01.
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
0080
|
1.1.1.1.02.
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
|
|
|
0090
|
1.1.1.1.03.
|
Avaliku sektori asutused
|
|
|
0100
|
1.1.1.1.04.
|
Mitmepoolsed arengupangad
|
|
|
0110
|
1.1.1.1.05.
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
|
|
|
0120
|
1.1.1.1.06.
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
0130
|
1.1.1.1.07.
|
Äriühingud
|
|
|
0140
|
1.1.1.1.08.
|
Jaekliendid
|
|
|
0150
|
1.1.1.1.09.
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
0160
|
1.1.1.1.10.
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
|
0170
|
1.1.1.1.11.
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed
|
|
|
0180
|
1.1.1.1.12.
|
Pandikirjad
|
|
|
0190
|
1.1.1.1.13.
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
|
|
|
0200
|
1.1.1.1.14.
|
Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
|
|
|
0210
|
1.1.1.1.15.
|
Omakapital
|
|
|
0211
|
1.1.1.1.16.
|
Muud kirjed
|
|
|
0240
|
1.1.2.
|
Sisereitingute meetod
|
|
|
0241
|
1.1.2.*
|
Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 164 põhjal
|
|
|
0242
|
1.1.2.**
|
Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 124 põhjal
|
|
|
0250
|
1.1.2.1.
|
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid
|
|
|
0260
|
1.1.2.1.01.
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
0270
|
1.1.2.1.02.
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
0280
|
1.1.2.1.03.
|
Äriühingud – VKEd
|
|
|
0290
|
1.1.2.1.04.
|
Äriühingud – eriotstarbelised laenud
|
|
|
0300
|
1.1.2.1.05.
|
Äriühingud – muud
|
|
|
0310
|
1.1.2.2.
|
Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid
|
|
|
0320
|
1.1.2.2.01.
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
0330
|
1.1.2.2.02.
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
0340
|
1.1.2.2.03.
|
Äriühingud – VKEd
|
|
|
0350
|
1.1.2.2.04.
|
Äriühingud – eriotstarbelised laenud
|
|
|
0360
|
1.1.2.2.05.
|
Äriühingud – muud
|
|
|
0370
|
1.1.2.2.06.
|
Jaekliendid – tagatud VKEde kinnisvaraga
|
|
|
0380
|
1.1.2.2.07.
|
Jaekliendid – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
|
|
|
0390
|
1.1.2.2.08.
|
Jaekliendid – kvalifitseeruvad uuenevad
|
|
|
0400
|
1.1.2.2.09.
|
Jaekliendid – muud VKEdega seotud
|
|
|
0410
|
1.1.2.2.10.
|
Jaekliendid – muud mitte-VKEdega seotud
|
|
|
0420
|
1.1.2.3.
|
Sisereitingute meetodi kohane omakapital
|
|
|
0450
|
1.1.2.5.
|
Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
|
|
|
0460
|
1.1.3.
|
Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul
|
|
|
0470
|
1.1.4.
|
Väärtpaberistamise positsioonid
|
|
|
0490
|
1.2.
|
KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL
|
|
|
0500
|
1.2.1.
|
Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk
|
|
|
0510
|
1.2.2.
|
Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk
|
|
|
0520
|
1.3.
|
KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL
|
|
|
0530
|
1.3.1.
|
Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
|
|
|
0540
|
1.3.1.1.
|
Kaubeldavad võlainstrumendid
|
|
|
0550
|
1.3.1.2.
|
Omakapital
|
|
|
0555
|
1.3.1.3.
|
Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
|
|
|
0556
|
1.3.1.3.*
|
Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
|
|
|
0557
|
1.3.1.3.**
|
Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
|
|
|
0560
|
1.3.1.4.
|
Valuuta
|
|
|
0570
|
1.3.1.5.
|
Kaubad
|
|
|
0580
|
1.3.2.
|
Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
|
|
|
0590
|
1.4.
|
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL
|
|
|
0600
|
1.4.1.
|
Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk
|
|
|
0610
|
1.4.2.
|
Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk
|
|
|
0620
|
1.4.3.
|
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk
|
|
|
0630
|
1.5.
|
PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON
|
|
|
0640
|
1.6.
|
KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL
|
|
|
0650
|
1.6.1.
|
Täiustatud meetod
|
|
|
0660
|
1.6.2.
|
Standardmeetod
|
|
|
0670
|
1.6.3.
|
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
|
|
|
0680
|
1.7.
|
KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS
|
|
|
0690
|
1.8.
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
0710
|
1.8.2.
|
Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 458 põhjal
|
|
|
0720
|
1.8.2.*
|
Millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded
|
|
|
0730
|
1.8.2.**
|
Millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks
|
|
|
0740
|
1.8.2.***
|
Millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest
|
|
|
0750
|
1.8.3.
|
Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 459 põhjal
|
|
|
0760
|
1.8.4.
|
Millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.
|
|
C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
|
Read
|
ID
|
Kirje
|
Summa
|
|
0010
|
1
|
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
|
|
|
0020
|
2
|
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
|
|
|
0030
|
3
|
Esimese taseme omavahendite suhtarv
|
|
|
0040
|
4
|
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
|
|
|
0050
|
5
|
Koguomavahendite suhtarv
|
|
|
0060
|
6
|
Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
|
|
|
Memokirjed: Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue, üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis
|
|
0130
|
13
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv
|
|
|
0140
|
13.*
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0150
|
13.**
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
|
|
|
0160
|
14
|
Üldise kapitalinõude suhtarv
|
|
|
0170
|
14.*
|
Üldine kapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0180
|
14.**
|
Üldine kapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
|
|
|
0190
|
15
|
Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis
|
|
|
0200
|
15.*
|
Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0210
|
15.**
|
Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis
|
|
|
0220
|
16
|
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk(+)/puudujääk(-) kapitalinõuete määruse artiklis 92 ja kapitalinõuete direktiivi artiklis 104a sätestatud nõudeid arvestades
|
|
|
Memokirjed: Omavahendite suhtarvud IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
|
|
0300
|
20
|
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
|
|
|
0310
|
21
|
Esimese taseme omavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
|
|
|
0320
|
22
|
Koguomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
|
|
C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
Veerg
|
|
Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused
|
0010
|
|
0010
|
1
|
Edasilükkunud tulumaksu vara kokku
|
|
|
0020
|
1.1
|
Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
|
|
|
0030
|
1.2
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
|
|
|
0040
|
1.3
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
|
|
|
0050
|
2
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku
|
|
|
0060
|
2.1
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
|
|
|
0070
|
2.2
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
|
|
|
0080
|
2.2.1
|
Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest
|
|
|
0090
|
2.2.2
|
Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest
|
|
|
0093
|
2A.
|
Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum
|
|
|
0096
|
2B.
|
Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %
|
|
|
0097
|
2C.
|
Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %
|
|
|
Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamiste erand
|
|
0901
|
2W.
|
Esimese taseme põhiomavahenditest immateriaalse vara mahaarvamise erand
|
|
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite instrumentide raamatupidamislik liigitus
|
|
0905
|
2Y.
|
Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud omakapitaliks
|
|
|
0906
|
2Z.
|
Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud kohustisteks
|
|
|
Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju
|
|
0100
|
3
|
Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
|
|
|
0110
|
3.1
|
Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel
|
|
|
0120
|
3.1.1
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
|
|
|
0130
|
3.1.2
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
|
|
|
0131
|
3.1.3
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
|
|
|
0140
|
3.2
|
Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
|
|
|
0145
|
4
|
Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
|
|
|
0150
|
4.1
|
Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid
|
|
|
0155
|
4.2
|
Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
|
|
|
0160
|
5
|
Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir
|
|
|
0170
|
6
|
Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku
|
|
|
0180
|
7
|
Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir
|
|
|
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised
|
|
0190
|
8
|
Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0200
|
9
|
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis
|
|
|
0210
|
10
|
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17.65 % künnis
|
|
|
0225
|
11
|
Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul
|
|
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
0230
|
12
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0240
|
12.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0250
|
12.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0260
|
12.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0270
|
12.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0280
|
12.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0290
|
12.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0291
|
12.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0292
|
12.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0293
|
12.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0300
|
13
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0310
|
13.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0320
|
13.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0330
|
13.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0340
|
13.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0350
|
13.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0360
|
13.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0361
|
13.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0362
|
13.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0363
|
13.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0370
|
14
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0380
|
14.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0390
|
14.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0400
|
14.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0410
|
14.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0420
|
14.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0430
|
14.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0431
|
14.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0432
|
14.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
|
|
|
0433
|
14.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
0440
|
15
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0450
|
15.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0460
|
15.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0470
|
15.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0480
|
15.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0490
|
15.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0500
|
15.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0501
|
15.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0502
|
15.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0503
|
15.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0504
|
15A
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering – kohaldatakse riskikaalu 250 %
|
|
|
0510
|
16
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0520
|
16.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0530
|
16.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0540
|
16.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0550
|
16.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0560
|
16.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0570
|
16.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0571
|
16.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0572
|
16.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0573
|
16.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0580
|
17
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
|
|
|
0590
|
17.1
|
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0600
|
17.1.1
|
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0610
|
17.1.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0620
|
17.2
|
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0630
|
17.2.1
|
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0640
|
17.2.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
0641
|
17.3
|
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0642
|
17.3.1
|
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
0643
|
17.3.2
|
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
|
|
|
Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:
|
|
0650
|
18
|
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest
|
|
|
0660
|
19
|
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest
|
|
|
0670
|
20
|
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest
|
|
|
Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0680
|
21
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0690
|
22
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0700
|
23
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0710
|
24
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0720
|
25
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
0730
|
26
|
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
|
|
|
Kapitalipuhvrid
|
|
0740
|
27
|
Kombineeritud puhvri nõue
|
|
|
0750
|
|
Kapitali säilitamise puhver
|
|
|
0760
|
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver
|
|
|
0770
|
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver
|
|
|
0780
|
|
Süsteemse riski puhver
|
|
|
0800
|
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver
|
|
|
0810
|
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver
|
|
|
II samba kohased nõuded
|
|
0820
|
28
|
II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded
|
|
|
Lisateave investeerimisühingute puhul
|
|
0830
|
29
|
Algkapital
|
|
|
0840
|
30
|
Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
|
|
|
Lisateave seoses aruandluskünnise arvutamisega
|
|
0850
|
31
|
Riigivälised esmased riskipositsioonid
|
|
|
0860
|
32
|
Esmane koguriskipositsioon
|
|
C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)
|
|
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine
|
Teise taseme omavahendite korrigeerimine
|
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine
|
Memokirjed
|
|
Kohaldatav protsent
|
Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata
|
|
Kood
|
ID
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
0010
|
1.
|
KORRIGEERIMISED KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1.
|
INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID
|
{CA1; rida 0220}
|
{CA1; rida 0660}
|
{CA1; rida 0880}
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.2.
|
Instrumendid, mis ei ole riigiabi
|
|
|
|
|
|
|
|
0061
|
1.1.3.
|
Eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu emiteeritud instrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
0062
|
1.1.4.
|
Enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid, mis ei vasta pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaste allahindamise ja konverteerimise õigustega seotud kõlblikkuskriteeriumitele või millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
|
|
|
|
|
|
|
|
0063
|
1.1.4.1.*
|
Millest: instrumendid, mille allahindamine või konverteerimine ei ole pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaseid õigusi rakendades seaduslikult ega lepinguliselt kohustuslik
|
|
|
|
|
|
|
|
0064
|
1.1.4.2.*
|
Millest: instrumendid, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ning pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaseid õigusi ei saa reaalselt ega õiguslikult jõustatavalt kasutada
|
|
|
|
|
|
|
|
0065
|
1.1.4.3.*
|
Millest: instrumendid, millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.2.
|
VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID
|
{CA1, rida 0240}
|
{CA1, rida 0680}
|
{CA1, rida 0900}
|
|
|
|
|
0080
|
1.2.1.
|
Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.2.2.
|
Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
|
|
|
|
|
|
|
|
0091
|
1.2.3.
|
Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
|
|
|
|
|
|
|
|
0092
|
1.2.4.
|
Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.3.
|
MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED
|
{CA1; rida 0520}
|
{CA1; rida 0730}
|
{CA1; rida 0960}
|
|
|
|
|
0111
|
1.3.1.6.
|
Realiseerimata kasum ja kahjum, mis tuleneb teatavatest keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste võlgadega seotud riskipositsioonidest
|
|
|
|
|
|
|
|
0112
|
1.3.1.6.1.
|
Millest: summa A
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.3.2.
|
Mahaarvamised
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.3.2.3.
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
1.3.2.9.
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
|
|
|
|
|
|
0385
|
1.3.2.9a.
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
|
|
|
|
|
|
|
|
0425
|
1.3.2.11.
|
Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
1.3.3.
|
Täiendavad filtrid ja mahaarvamised
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
1.3.4.
|
IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
0441
|
1.3.4.1.
|
Memokirje: muutumatu osa mõju eeldatavale krediidikahjumile
|
|
|
|
|
|
|
|
0442
|
1.3.4.2.
|
Memokirje: muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile perioodil 1.1.2018–31.12.2019
|
|
|
|
|
|
|
|
0443
|
1.3.4.3.
|
Memokirje: muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile alates 1.1.2020
|
|
|
|
|
|
|
C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)
|
|
Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga
|
Piirmäära arvutamise alus
|
Kohaldatav protsent
|
Piirmäär
|
(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära
|
Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma
|
|
Kood
|
ID
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
0010
|
1.
|
Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA5.1;r060;c010}
|
|
0020
|
2.
|
Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 489 kohast piirangut
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA5.1;r060;c020}
|
|
0030
|
2.1.
|
Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
2.2.
|
Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
2.2.1.
|
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
2.2.2.
|
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
2.2.3.
|
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
2.3.
|
Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
3.
|
Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 490 kohast piirangut
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA5.1;r060;c030}
|
|
0100
|
3.1.
|
Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
3.2.
|
Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
3.2.1.
|
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
3.2.2.
|
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
3.2.3.
|
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
3.3.
|
Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
|
|
|
|
|
|
|
C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
|
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
KAPITALIPUHVRID
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
|
|
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
|
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED
|
|
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
|
OPERATSIOONIRISK
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
|
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
MEMOKIRJE:
FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES
|
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER
|
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER
|
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER
|
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER
|
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
|
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
|
|
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
0350
|
0360
|
0370
|
0380
|
0390
|
0400
|
0410
|
0420
|
0430
|
0440
|
0450
|
0470
|
0480
|
|
0010
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED
|
TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID
|
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
KAPITALIPUHVRID
|
|
NIMI
|
KOOD
|
KOODI LIIK
|
MUU KOOD
|
KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)
|
ÜKSUSE LIIK
|
ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)
|
RIIGIKOOD
|
OSALUSE MÄÄR (%)
|
|
|
OMAVAHENDID
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
|
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
|
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
|
OPERATSIOONIRISK
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU
|
|
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID
|
|
KREDIIT, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
|
OPERATSIOONIRISK
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES
|
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER
|
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER
|
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER
|
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER
|
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
|
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
|
|
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
|
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
|
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
|
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID
|
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS
|
MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED
|
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID
|
|
0011
|
0021
|
0026
|
0027
|
0030
|
0035
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
0350
|
0360
|
0370
|
0380
|
0390
|
0400
|
0410
|
0420
|
0430
|
0440
|
0450
|
0470
|
0480
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)
Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED (-)
|
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD
|
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)
|
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
|
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)
|
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE
|
FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) (-)
|
0 %
|
20 %
|
50 %
|
100 %
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
|
|
MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA
|
MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA
|
|
(-) GARANTIID
|
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
(-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD
|
(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
|
KOGUSISSEVOOL (+)
|
|
(-) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST (V.A KESKSE VASTASPOOLE KAUDU KLIIRITUD RISKIPOSITSIOONID)
|
|
0010
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0211
|
0215
|
0216
|
0217
|
0220
|
0230
|
0240
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
|
|
0015
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Millest: VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0035
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse alaliselt osaliselt standardmeetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
|
|
0070
|
Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
|
|
0140
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
2 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
4 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
10 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
20 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
35 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
70 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
75 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
150 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
250 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
370 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
1 250 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Muud riskikaalud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITI (INVESTEERIMISFOND)
|
|
0281
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0282
|
Volituste kohane meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0283
|
Varumeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED
|
|
0290
|
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (CR IRB 1)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
|
SISEREITINGUTE SKAALA
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS
|
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
MEMOKIRJED:
|
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (-)
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
OODATAV KAHJU
|
VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED (-)
|
VÕLGNIKE ARV
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE
|
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS
(%)
|
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
GARANTIID (-)
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (-)
|
KOGUVÄLJAVOOL (-)
|
KOGUSISSEVOOL (+)
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
GARANTIID
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
|
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS
|
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS
|
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
|
HOIUSTATUD RAHA
|
ELUKINDLUSTUSLEPINGUD
|
KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID
|
KINNISVARA
|
MUU FÜÜSILINE TAGATIS
|
NÕUDED
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0171
|
0172
|
0173
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0255
|
0256
|
0257
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
|
|
|
|
|
0015
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0016
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
|
|
|
0020
|
Bilansilised krediidiriskiga kirjed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD: KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)
|
SISEREITINGUTE SKAALA
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS
|
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
MEMOKIRJED:
|
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
OODATAV KAHJU
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
VÕLGNIKE ARV
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE
|
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS
(%)
|
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
(-) GARANTIID
|
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
|
KOGUSISSEVOOL (+)
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
GARANTIID
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
|
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS
|
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS
|
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
|
|
HOIUSTATUD RAHA
|
ELUKINDLUSTUSLEPINGUD
|
KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID
|
KINNISVARA
|
MUU FÜÜSILINE TAGATIS
|
NÕUDED
|
|
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0171
|
0172
|
0173
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0255
|
0256
|
0257
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.03 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI (CR IRB 3)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
BILANSIS KAJASTATUD VARAST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMISED ÜMBERHINDLUSTEGURID
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST JA KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
|
VÕLGNIKE ARV
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE TÄHTAEG (AASTATES)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
OODATAV KAHJU
|
VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
0,00 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
0,00 kuni <0,10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
0,10 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
0,15 kuni <0,25
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
0,25 kuni <0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
0,50 kuni <0,75
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
0,75 kuni <2,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
0,75 kuni <1,75
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1,75 kuni <2,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
2,5 kuni <10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
2,5 kuni <5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
5 kuni <10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
10 kuni <100
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
10 kuni <20
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
20 kuni <30
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
30 kuni <100
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
100 (makseviivitus)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.04 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED (CR IRB 4)
|
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
|
0010
|
|
0010
|
RISKIGA KAALUTUD VARA EELMISE ARUANDEPERIOODI LÕPUS
|
|
|
0020
|
VARA SUURUS (+/-)
|
|
|
0030
|
VARA KVALITEET (+/-)
|
|
|
0040
|
MUDELI VÄRSKENDUSED (+/-)
|
|
|
0050
|
METOODIKA JA PÕHIMÕTE (+/-)
|
|
|
0060
|
OMANDAMISED JA VÕÕRANDAMISED (+/-)
|
|
|
0070
|
VALUUTA LIIKUMINE (+/-)
|
|
|
0080
|
MUU (+/-)
|
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ARUANDEPERIOODI LÕPUS
|
|
C 08.05 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE (CR IRB 5)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
|
VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS
|
|
TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
|
VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
|
|
MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
0,00 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
0,00 kuni <0,10
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
0,10 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
0,15 kuni <0,25
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
0,25 kuni <0,50
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
0,50 kuni <0,75
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
0,75 kuni <2,5
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
0,75 kuni <1,75
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1,75 kuni <2,5
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
2,5 kuni <10
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
2,5 kuni <5
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
5 kuni <10
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
10 kuni <100
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
10 kuni <20
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
20 kuni <30
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
30 kuni <100
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
100 (makseviivitus)
|
|
|
|
|
|
C 08.05.1 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE KOOSKÕLAS ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTIGA F (CR IRB 5)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
VÄLISREITINGU EKVIVALENT
|
ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
|
VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS
|
|
TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
|
VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
|
|
MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL
|
|
0005
|
0006
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.06 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD (CR IRB 6)
Eriotstarbeliste laenude liik:
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
RISKIKAAL
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
MEMOKIRJED:
|
|
OODATAV KAHJU
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
KATEGOORIA 1
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
50%
|
|
|
|
|
0020
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
70%
|
|
|
|
|
0030
|
KATEGOORIA 2
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
70%
|
|
|
|
|
0040
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
90%
|
|
|
|
|
0050
|
KATEGOORIA 3
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
115%
|
|
|
|
|
0060
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
115%
|
|
|
|
|
0070
|
KATEGOORIA 4
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
250%
|
|
|
|
|
0080
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
250%
|
|
|
|
|
0090
|
KATEGOORIA 5
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
–
|
|
|
|
|
0100
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
–
|
|
|
|
|
0110
|
KOKKU
|
ALLA 2,5 AASTA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
2,5 AASTAT VÕI ENAM
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.07 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED: SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA (CR IRB 7)
|
|
KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 166 MÄÄRATLETUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU
|
STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISALAS OLEVA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU
|
STANDARDMEETODI ALALISE OSALISE KASUTAMISE KOHALDAMISALAS OLEV RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE JÄRKJÄRGULISE KOHALDAMISE KAVA (%)
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE SISEREITINGUTE MEETODIT (%)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
KESKVALITSUSED JA KESKPANGAD
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
MILLEST: PIIRKONDLIKUD VALITSUSED JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
MILLEST: AVALIKU SEKTORI ASUTUSED
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
KREDIIDIASUTUSED JA INVESTEERIMISÜHINGUD
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
ÄRIÜHINGUD
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
MILLEST: ÄRIÜHINGUD – ERIOTSTARBELISED LAENUD (V.A RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
MILLEST: ÄRIÜHINGUD – ERIOTSTARBELISED LAENUD (K.A RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
MILLEST: ÄRIÜHINGUD – VKE-D
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
JAEKLIENDID
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
MILLEST JAE-RISKIPOSITSIOONID – TAGATUD VKE-DE KINNISVARAGA
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
MILLEST JAEKLIENDID – TAGATUD MITTE-VKE-DE KINNISVARAGA
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
MILLEST JAE-RISKIPOSITSIOONID – KVALIFITSEERUVAD UUENEVAD
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
MILLEST JAE-RISKIPOSITSIOONID – MUUD VKE-DEGA SEOTUD
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
MILLEST JAEKLIENDID – MUUD MITTE-VKE-DEGA SEOTUD
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
OMAKAPITAL
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
MUUD KREDIIDI ISELOOMUGA KOHUSTUSETA VARAD
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)
Riik:
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
|
Mahakandmised
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
|
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
|
|
makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
0010
|
0020
|
0040
|
0050
|
0055
|
0060
|
0061
|
0070
|
0075
|
0080
|
0081
|
0082
|
0090
|
|
0010
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Avaliku sektori asutused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Mitmepoolsed arengupangad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Äriühingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0075
|
Millest: VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Jaekliendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0085
|
Millest: VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0095
|
Millest: VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0141
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0142
|
Volituste kohane meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0143
|
Varumeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Omakapitali investeeringud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Koguriskipositsioon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)
Riik:
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
|
Mahakandmised
|
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
|
(%) VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
|
VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
|
OODATAV KAHJU
|
|
|
Millest: makseviivituses
|
|
Millest: makseviivituses
|
Millest: makseviivituses
|
|
0010
|
0030
|
0040
|
0050
|
0055
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0105
|
0110
|
0120
|
0121
|
0122
|
0125
|
0130
|
|
0010
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Äriühingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0042
|
Millest: eriotstarbelised laenud (v.a eriotstarbelised laenud, millele kohaldatakse riskikaalu määramist)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0045
|
Millest: eriotstarbelised laenud millele kohaldatakse riskikaalu määramist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Millest: VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Jaekliendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Tagatud kinnisvaraga
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud kui VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Kvalifitseeruvad uuenevad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud jaekliendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Muud kui VKEd
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Omakapital
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Koguriskipositsioon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)
Riik:
|
|
Summa
|
Protsent
|
Kvalitatiivne teave
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk
|
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt
|
|
|
|
|
0020
|
Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt
|
|
|
|
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk
|
|
|
0030
|
Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhul
|
|
|
|
|
0040
|
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul
|
|
|
|
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – väärtpaberistamine
|
|
|
0055
|
Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus
|
|
|
|
|
Omavahendite nõuded ja kaalud
|
|
|
0070
|
Omavahendite nõuded kokku vastutsüklilise kapitalipuhvri puhul
|
|
|
|
|
0080
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk
|
|
|
|
|
0090
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk
|
|
|
|
|
0100
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid
|
|
|
|
|
0110
|
Omavahendite nõuete kaalud
|
|
|
|
|
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad
|
|
|
0120
|
Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
|
|
|
|
|
0130
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
|
|
|
|
|
0140
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
|
|
|
|
|
2 % künnise kasutamine
|
|
|
0150
|
2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul
|
|
|
|
|
0160
|
2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul
|
|
|
|
C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)
|
|
SISEREITINGUTE SKAALA
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR
(%)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
MEMOKIRJE:
|
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
|
OODATAV KAHJU
|
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS
(%)
|
GARANTIID (-)
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (-)
|
KOGUVÄLJAVOOL (-)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0061
|
0070
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUD KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
|
0020
|
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
|
0070
|
RISKIKAAL: 190 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
290%
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
370%
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)
|
SISEREITINGUTE SKAALA
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
MEMOKIRJE:
|
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
OODATAV KAHJU
|
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
|
(-) GARANTIID
|
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
|
|
ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS
|
ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
0020
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
|
|
|
|
|
|
0030
|
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8%)
|
|
|
|
|
|
0040
|
16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50%)
|
|
|
|
|
|
0050
|
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75%)
|
|
|
|
|
|
0060
|
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
0080
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
|
|
|
|
|
|
0090
|
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8%)
|
|
|
|
|
|
0100
|
16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50%)
|
|
|
|
|
|
0110
|
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75%)
|
|
|
|
|
|
0120
|
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
|
|
|
|
|
C 13.01 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMISED (CR SEC)
|
|
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU
|
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
|
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL
|
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)
|
|
TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS (-)
|
ALUSPOSITSIOONIDE SPETSIIFILISED KREDIIDIRISKIGA KORRIGEERIMISED (-)
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
|
SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
(–) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
|
(–) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA
|
MEMOKIRJE:
RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
|
|
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva) (-)
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
|
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga) (-)
|
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (-)
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
|
MILLEST: KOHALDATAKSE TEHINGUTE ÜMBERHINDAMISTEGURIT 0%
|
OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD (-)
|
KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
|
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
|
MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
|
MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED)
|
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
|
|
KREDIIDIKVALITEEDIASTMETE LÕIKES
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISE PÕHJUSTE LÕIKES
|
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
|
|
|
|
MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED)
|
|
MILLEST: RISKIKAAL = 1 250 % (W TEADMATA)
|
|
AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2
|
JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT
|
|
KESKMINE RISKIKAAL (%)
|
|
|
KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) (-)
|
KOGUVÄLJAVOOL (-)
|
KOGUSISSEVOOL
|
|
RISKIKAAL =<20%
|
RISKIKAAL >20...50%
|
RISKIKAAL >50...100%
|
RISKIKAAL <100...1 250 %
|
RISKIKAAL 1 250 %
|
|
RISKIKAAL =<20%
|
RISKIKAAL >20...50%
|
RISKIKAAL >50...100%
|
RISKIKAAL <100...1 250 %
|
RISKIKAAL 1 250 % (W TEADMATA)
|
RISKIKAAL 1 250 % (MUU)
|
|
LÜHIAJALISED KREDIIDIKVALITEEDIASTMED
|
PIKAAJALISED KREDIIDIKVALITEEDIASTMED
|
AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNK
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2
|
JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT
|
|
RISKIKAAL =<20%
|
RISKIKAAL >20...50%
|
RISKIKAAL >50...100%
|
RISKIKAAL <100...1 250 %
|
RISKIKAAL 1 250 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ASTE 1
|
ASTE 2
|
ASTE 3
|
KÕIK MUUD ASTMED
|
ASTE 1
|
ASTE 2
|
ASTE 3
|
ASTE 4
|
ASTE 5
|
ASTE 6
|
ASTE 7
|
ASTE 8
|
ASTE 9
|
ASTE 10
|
ASTE 11
|
ASTE 12
|
ASTE 13
|
ASTE 14
|
ASTE 15
|
ASTE 16
|
ASTE 17
|
KÕIK MUUD ASTMED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
0350
|
0360
|
0370
|
0380
|
0390
|
0400
|
0410
|
0420
|
0430
|
0440
|
0450
|
0460
|
0470
|
0480
|
0490
|
0500
|
0510
|
0520
|
0530
|
0540
|
0550
|
0560
|
0570
|
0580
|
0590
|
0600
|
0610
|
0620
|
0630
|
0640
|
0650
|
0660
|
0670
|
0680
|
0690
|
0700
|
0710
|
0720
|
0730
|
0740
|
0750
|
0760
|
0770
|
0780
|
0790
|
0800
|
0810
|
0820
|
0830
|
0840
|
0850
|
0860
|
0870
|
0880
|
0890
|
0900
|
0910
|
0920
|
0930
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
STANDARDVÄÄRTPABERISTAMISTE POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID VKE-PÕHISTES VÄÄRTPABERISTAMISTES
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: Lühiajalised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
ASTE 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
ASTE 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
ASTE 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: Pikaajalised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
ASTE 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
ASTE 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
ASTE 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
ASTE 4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
ASTE 5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
ASTE 6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
ASTE 7
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
ASTE 8
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0580
|
ASTE 9
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0590
|
ASTE 10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0600
|
ASTE 11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
ASTE 12
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
ASTE 13
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
ASTE 14
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
ASTE 15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
ASTE 16
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
ASTE 17
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)
|
SISEKOOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS
|
GRUPISISENE, ERA- VÕI AVALIK VÄÄRTPABERISTAMINE?
|
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL:
(VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS
|
VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK:
(TRADITSIOONILINE / SÜNTEETILINE / VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMM / VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEHING)
|
ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?
|
MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid?
|
MÄRKIMISVÄÄRSE RISKI ÜLEKANDMINE
|
VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?
|
LIHTNE, LÄBIPAISTEV JA STANDARDITUD VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI MITTE?
|
VÄÄRTPABERISTAMINE VASTAB DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE?
|
SÄILITAMINE
|
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA HÕLMAMATA
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR
|
|
KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK
|
SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA
|
SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV
(pp.kk.aaaa)
|
VIIMASE VÄLJAANDMISE KUUPÄEV
(pp.kk.aaaa)
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA
|
KOGUSUMMA
|
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA
(%)
|
LIIK
|
Sisereitingute meetodi % KOHALDATUD MEETODIS
|
RISKIPOSITSIOONIDE ARV
|
MAKSEVIIVITUSES OLEVAD RISKIPOSITSIOONID („W“) (%)
|
RIIK
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJU (%)
|
OODATAV KAHJU (%)
|
OOTAMATU KAHJU (%)
|
VARADE RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Kirb
|
JAENÕUETE PROTSENT SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTES KOGUMITES
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Ksa
|
MEMOKIRJED
|
BILANSIKIRJED
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
|
LÕPPTÄHTAEG
|
MEMOKIRJED
|
|
KREDIIDIRISKI KORRIGEERIMISED JOOKSVAL PERIOODIL
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV
|
TEHINGU ALGATAJA OSTUOPTSIOONID TEHINGUS
|
LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG
|
MÜÜDUD RISKI ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
|
MÜÜDUD RISKI ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
|
TEHINGU ALGATAJA VÄIDETUD RISKI ÜLEKANDMINE (%)
|
|
SUMMA
|
ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
|
ASTE
|
SUMMA
|
SEERIATE ARV
|
KÕIGE MADALAMA NÕUDEÕIGUSEGA SEERIA KREDIIDIKVALITEEDI ASTE
|
SUMMA
|
ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
|
ASTE
|
|
0010
|
0020
|
0021
|
0110
|
0030
|
0040
|
0051
|
0060
|
0061
|
0070
|
0075
|
0446
|
0080
|
0090
|
0100
|
0120
|
0121
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0171
|
0180
|
0181
|
0190
|
0201
|
0202
|
0203
|
0204
|
0210
|
0221
|
0222
|
0223
|
0225
|
0230
|
0231
|
0232
|
0240
|
0241
|
0242
|
0250
|
0251
|
0252
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0291
|
0300
|
0302
|
0303
|
0304
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 14.01 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA MEETODITE LÕIKES (SEC Details)
Meetod:
|
SISEKOOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA
|
MEMOKIRJED
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHASELT
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETODI KOHASELT
|
KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?
|
NETOPOSITSIOONID
|
|
BILANSIKIRJED
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
|
OTSESED FINANTSGARANTIID
|
INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD
|
LIKVIIDSUSLIMIIDID
|
MUU
|
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
(-) RISKIKAALU ÜLEMPII RIST TINGITUD VÄHENDAMINE
|
(-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
|
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
|
KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL
|
KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
0010
|
0020
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
0350
|
0351
|
0360
|
0361
|
0370
|
0380
|
0390
|
0400
|
0411
|
0420
|
0430
|
0431
|
0432
|
0440
|
0447
|
0448
|
0450
|
0460
|
0470
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.01 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD (CCR 1)
|
|
1. KUU
|
2. KUU
|
3. KUU
|
KVALITATIIVNE TEAVE
|
|
PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
KOKKU
|
PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
KOKKU
|
PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
|
KOKKU
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Bilansilised ja bilansivälised tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
(-) Krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Varad kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Protsent koguvarast
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 273A LÕIKE 4 KOHANE ERAND
|
|
0060
|
Kas kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 tingimused (sh pädeva asutuse nõusolek) on täidetud?
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Konsolideeritud tasandi riskipositsioonide väärtuste arvutamise meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.02 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI (CCR 2)
Riskipositsioonid
|
MEETOD
|
VASTASPOOLTE ARV
|
TEHINGUTE ARV
|
NOTIONAL
SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
MUUTUVTAGATIS, SAADUD
|
MUUTUVTAGATIS, ANTUD
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, SAADUD
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, ANTUD
|
ASENDUSKULU
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
|
REGULATIIVSE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE ARVUTAMISEKS KASUTATUD ALFA
|
RISKIPOSITSIOONI
VÄÄRTUS ENNE KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
|
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
|
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
|
0010
|
ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
SISEMUDELI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JA VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE LIHTMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
VAR RISKIHINDAMISMEETOD VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Võimendustagatisega tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Võimendustagatiseta tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.03 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD või VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (CCR 3)
Vastaspoole krediidiriski meetod
|
RISKIKATEGOORIAD
|
VALUUTA
|
PAARI TEINE VALUUTA
|
TEHINGUTE ARV
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
LISAND
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Millest: määratud kahte riskikategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Millest: määratud kolme riskikategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Millest: määratud enam kui kolme riskikategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
INTRESSIRISK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Millest: määratud vaid intressirisk kategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Millest: suurimate mahtudega valuuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Millest: mahtudelt teine valuuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Millest: mahtudelt kolmas valuuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Millest: mahtudelt neljas valuuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Millest: mahtudelt viies valuuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
VALUUTARISK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Millest: määratud vaid valuutariski kategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Millest: mahtudelt suurim valuutapaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Millest: mahtudelt teine valuutapaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Millest: mahtudelt kolmas valuutapaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Millest: mahtudelt neljas valuutapaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Millest: mahtudelt viies valuutapaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
KREDIIDIRISK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Millest: määratud vaid krediidiriski kategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Ühe alusvaraga tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Mitme alusvaraga tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
AKTSIARISK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Millest: määratud vaid aktsiariski kategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Ühe alusvaraga tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Mitme alusvaraga tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
KAUBARISK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Millest: määratud vaid kaubariski kategooriasse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Energia
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Metallid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Põllumajandustooted
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Ilmastikutingimused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Muu kaup
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
MUUD RISKID
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.04 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM) (CCR 4)
|
RISKIKATEGOORIAD
|
TEHINGUTE ARV
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
INTRESSIRISK
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
VALUUTARISK
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
KREDIIDIRISK
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
AKTSIARISK
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
KAUBARISK
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Millest: elekter
|
|
|
|
|
|
C 34.05 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM) (CCR 5)
|
INSTRUMENDID
|
VÕIMENDUSTAGATISEGA
|
VÕIMENDUSTAGATISETA
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
TEHINGUTE ARV
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
|
STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
TEHINGUTE ARV
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
|
STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
BÖRSIVÄLISED TULETISINSTRUMENDID
|
INTRESSIMÄÄR
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
VALUUTA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
KREDIIT
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
OMAKAPITAL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
KAUP
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
MUU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
BÖRSIL KAUBELDAVAD TULETISINSTRUMENDID
|
INTRESSIMÄÄR
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
VALUUTA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
KREDIIT
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
OMAKAPITAL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
KAUP
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
MUU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUD
|
ALUSVARAKS VÕLAKIRI
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
ALUSVARAKS OMAKAPITAL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
ALUSVARAKS MUU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
LEPINGULISELT TOODETE VAHEL TASAARVESTATAVATE TEHINGUTE KOGUMID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.06 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: 20 SUURIMAT VASTASPOOLT (CCR 6)
|
NIMI
|
KOOD
|
KOODI LIIK
|
MUU KOOD
|
VASTASPOOLE SEKTOR
|
VASTASPOOLE LIIK
|
VASTASPOOLE RESIDENTSUS
|
TEHINGUTE ARV
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0035
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.07 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI (CCR 7)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass
Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
Makseviivituse tõenäosuse skaala
|
Riskipositsiooni väärtus
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)
|
Võlgnike arv
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)
|
Riskiga kaalutud vara
|
Riskiga kaalutud vara tihedus
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
0,00 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
0,00 kuni <0,10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
0,10 kuni <0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
0,15 kuni <0,25
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
0,25 kuni <0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
0,50 kuni <0,75
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
0,75 kuni <2,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
0,75 kuni <1,75
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1,75 kuni <2,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
2,50 kuni <10,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
2,50 kuni <5,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
5,00 kuni <10,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
10,00 kuni <100,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
10,00 kuni <20,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
20,00 kuni <30,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
30,00 kuni <100,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
100,00 (makseviivitus)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.08 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS (CCR 8)
|
Tagatise liik
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis
|
|
Saadud tagatise õiglane väärtus
|
Antud tagatise õiglane väärtus
|
Saadud tagatise õiglane väärtus
|
Antud tagatise õiglane väärtus
|
|
Eraldatud
|
Eraldamata
|
Eraldatud
|
Eraldamata
|
Eraldatud
|
Eraldamata
|
Eraldatud
|
Eraldamata
|
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Alustamise tagatis
|
Muutuvtagatis
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
|
0010
|
Raha – omavääring
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Raha – muud vääringud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Oma riigi keskvalitsuse võlakohustus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Teiste riikide keskvalitsuse võlakohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Valitsusasutuste võlakohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Äriühingute võlakirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kapitaliväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muu tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 34.09 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID (CCR 9)
|
Tooteliik
|
TINGLIKUD SUMMAD
|
ÕIGLASED VÄÄRTUSED
|
|
OSTETUD KREDIIDIRISKI KAITSE
|
MÜÜDUD KREDIIDIRISKI KAITSE
|
OSTETUD KREDIIDIRISKI KAITSE
|
MÜÜDUD KREDIIDIRISKI KAITSE
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
0020
|
Indeksipõhised krediidiriski vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
0030
|
Kogutulu vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidioptsioonid
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud krediidituletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
0060
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE JAOTUS
|
|
0070
|
Positiivne õiglane väärtus (vara)
|
|
|
|
|
|
0080
|
Negatiivne õiglane väärtus (kohustus)
|
|
|
|
|
C 34.10 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID (CCR 10)
|
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (kokku)
|
|
|
|
0020
|
Nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest:
|
|
|
|
0030
|
i) börsivälised tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0040
|
ii) börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0050
|
iii) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
|
|
|
0060
|
iv) tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud
|
|
|
|
0070
|
Eraldatud alustamistagatis
|
|
|
|
0080
|
Eraldamata alustamistagatis
|
|
|
|
0090
|
Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
|
|
|
|
0100
|
Rahastamata sissemaksed tagatisfondi
|
|
|
|
0110
|
Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavatega seotud riskipositsioonid (kokku)
|
|
|
|
0120
|
Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavate juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest:
|
|
|
|
0130
|
i) börsivälised tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0140
|
ii) börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0150
|
iii) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
|
|
|
0160
|
iv) tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud
|
|
|
|
0170
|
Eraldatud alustamistagatis
|
|
|
|
0180
|
Eraldamata alustamistagatis
|
|
|
|
0190
|
Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
|
|
|
|
0200
|
Rahastamata sissemaksed tagatisfondi
|
|
|
C 34.11 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT (CCR 11)
|
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
|
|
KVARTALI VOOD
|
AASTA VOOD
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus
|
|
|
|
0020
|
Vara suurus
|
|
|
|
0030
|
Vastaspoolte krediidikvaliteet
|
|
|
|
0040
|
Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod)
|
|
|
|
0050
|
Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod)
|
|
|
|
0060
|
Omandamised ja võõrandamised
|
|
|
|
0070
|
Valuuta liikumine
|
|
|
|
0080
|
Muu
|
|
|
|
0090
|
Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus
|
|
|
C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
|
PANGANDUSTEGEVUS
|
ASJAOMANE NÄITAJA
|
LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)
|
OMAVAHENDITE
NÕUE
|
Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul
|
VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED
|
|
AASTA–3
|
AASTA–2
|
EELMINE AASTA
|
AASTA–3
|
AASTA–2
|
EELMINE AASTA
|
MILLEST:
TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST
|
OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST (-)
|
OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST (-)
|
OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) (-)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0071
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
|
0010
|
1. PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
2. PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
FINANTSNÕUSTAMINE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
KAUPLEMINE JA MÜÜK
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
JAEKLIENDIMAAKLERLUS (RBr)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
ÄRIPANGANDUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
JAEPANGANDUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
MAKSED JA ARVELDUSED (PS)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
HOIDMISTEENUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
VARAHALDUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
ÄRIPANGANDUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
JAEPANGANDUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
3. PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter
|
|
|
|
|
|
C 17.01 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1)
|
KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE
|
JUHTUMILIIGID
|
JUHTUMILIIGID KOKKU
|
MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR
|
|
SISEPETTUS
|
VÄLISPETTUS
|
TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS
|
KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD
|
VARALINE KAHJU
|
ÄRITEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED
|
TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE
|
MADALAIM
|
KÕRGEIM
|
|
Read
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
[CF] FINANTSNÕUSTAMINE
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
JA MÜÜK KAUPLEMINE [TS]
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
JAEKLIENDIMAAKLERLUS [RBr]
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
[CB] ÄRIPANGANDUS
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
[RB] JAEPANGANDUS
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
MAKSED JA ARVELDUSED [PS]
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0580
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
TEENUSED HOIDMIS- [AS]
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0680
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0710
|
VARAHALDUS [AM]
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0720
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0730
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0760
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0770
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0780
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0810
|
[CI] ETTEVÕTTEÜLENE
|
Juhtumite arv (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0820
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0830
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0840
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0850
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0860
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0870
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0880
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
KOKKU ÄRILIINID
|
Juhtumite arv (uued juhtumid), millest:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0911
|
seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0912
|
seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0914
|
seotud kahjudega ≥ 1 000 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
Brutokahju summa (uued juhtumid), millest:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0921
|
seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0922
|
seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0923
|
|
seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0924
|
seotud kahjudega ≥ 1 000 000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, millest:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0935
|
selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti positiivne kahju korrigeerimine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0936
|
selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti negatiivne kahju korrigeerimine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0940
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0945
|
kahju positiivse korrigeerimise summad (+)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0946
|
kahju negatiivse korrigeerimise summad (-)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0950
|
|
Suurim ühekordne kahju
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0960
|
Viie suurima kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0970
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0980
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 17.02 – OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID (OPR DETAILS 2)
|
|
Juhtumi kood
|
Arvestuspäev
|
Toimumispäev
|
Avastamispäev
|
Juhtumiliik
|
Brutokahju
|
Brutokahju ilma otsehüvitusteta
|
BRUTOKAHJU ÄRILIINIDE LÕIKES
|
Juriidilise isiku nimi
|
Kood
|
Koodi liik
|
Äriüksus
|
Kirjeldus
|
|
Finantsnõustamine [CF]
|
Kauplemine ja müük [TS]
|
Jaekliendimaaklerlus [RBr]
|
Äripangandus [CB]
|
Jaepangandus [RB]
|
Maksed ja arveldused [PS]
|
Hoidmisteenused [AS]
|
Varahaldus [AM]
|
Ettevõtteülene [CI]
|
|
Read
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0185
|
0190
|
0200
|
|
…
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
Valuuta:
|
|
POSITSIOONID
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter
|
|
0011
|
Üldrisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0012
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0013
|
Muud varad ja kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Lõpptähtajal põhinev meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Tsoon 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
0 ≤ 1 kuu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
> 1 ≤ 3 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
> 3 ≤ 6 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
> 6 ≤ 12 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Tsoon 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
> 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
> 2 ≤ 3 (> 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
> 3 ≤ 4 (> 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Tsoon 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
> 4 ≤ 5 (> 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
> 5 ≤ 7 (> 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
> 7 ≤ 10 (> 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
> 10 ≤ 15 (> 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
> 15 ≤ 20 (> 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
> 20 (> 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
(> 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
(> 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Kestusel põhinev meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Tsoon 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Tsoon 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Tsoon 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Spetsiifiline risk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0251
|
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0321
|
Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0325
|
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Lihtsustatud meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0385
|
Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Stsenaariumi maatriksmeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
(PIKKADE) NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
(LÜHIKESTE) NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
NETOPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITE LÕIKES
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST / OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
PIKAD (-)
|
LÜHIKESED (-)
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
0–10 %
|
10–12 %
|
12–20 %
|
20–40 %
|
40–100 %
|
100–150 %
|
150–200 %
|
200–225 %
|
225–250 %
|
250–300 %
|
300–350 %
|
350–425 %
|
425–500 %
|
500–650 %
|
650–750 %
|
750–850 %
|
850–1 250 %
|
1 250 %
|
0–10 %
|
10–12 %
|
12–20 %
|
20–40 %
|
40–100 %
|
100–150 %
|
150–200 %
|
200–225 %
|
225–250 %
|
250–300 %
|
300–350 %
|
350–425 %
|
425–500 %
|
500–650 %
|
650–750 %
|
750–850 %
|
850–1 250 %
|
1 250 %
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
|
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID
|
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0061
|
0062
|
0063
|
0064
|
0065
|
0066
|
0071
|
0072
|
0073
|
0074
|
0075
|
0076
|
0077
|
0078
|
0079
|
0081
|
0082
|
0083
|
0085
|
0086
|
0087
|
0088
|
0089
|
0091
|
0092
|
0093
|
0094
|
0095
|
0096
|
0097
|
0098
|
0099
|
0101
|
0102
|
0103
|
0104
|
0402
|
0403
|
0404
|
0405
|
0406
|
0530
|
0540
|
0570
|
0601
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga MKR SA TDI {325:060} seotud lahter
|
|
0020
|
Millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0041
|
MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0071
|
MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0101
|
MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
(PIKA) NETOPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
(LÜHIKESE) NETOPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
NETOPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITE LÕIKES
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
PIKAD (-)
|
LÜHIKESED (-)
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
0–10 %
|
10–12 %
|
12–20 %
|
20–40 %
|
40–100 %
|
100–250 %
|
250–350 %
|
350–425 %
|
425–650 %
|
650–1 250 %
|
1 250 %
|
0–10 %
|
10–12 %
|
12–20 %
|
20–40 %
|
40–100 %
|
100–250 %
|
250–350 %
|
350–425 %
|
425–650 %
|
650–1 250 %
|
1 250 %
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
|
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID
|
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID
|
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID
|
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0071
|
0072
|
0073
|
0074
|
0075
|
0076
|
0077
|
0078
|
0079
|
0081
|
0082
|
0086
|
0087
|
0088
|
0089
|
0091
|
0092
|
0093
|
0094
|
0095
|
0096
|
0097
|
0402
|
0403
|
0404
|
0405
|
0406
|
0410
|
0420
|
0430
|
0440
|
0450
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga MKR SA TDI {330:060} seotud lahter
|
|
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
Riigisisene turg:
|
|
POSITSIOONID
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
0020
|
Üldrisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0021
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0022
|
Muud varad ja kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Spetsiifiline risk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Lihtsustatud meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Stsenaariumi maatriksmeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (Sealhulgas selliste muus kui aruandlusvaluutas olevate tasakaalustamata positsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
TASAKAALUSTATUD
|
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
0020
|
Tugeva korrelatsiooniga valuutad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0025
|
Millest: aruandlusvaluuta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Kõik muud valuutad (sh investeerimisfondid, keda käsitatakse eri valuutadena)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Kuld
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Lihtsustatud meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0085
|
Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Stsenaariumi maatriksmeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
|
|
0100
|
Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Bilansivälised kirjed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID
|
|
0130
|
Euro
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Lekk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Argentina peeso
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Austraalia dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Brasiilia reaal
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Bulgaaria leev
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kanada dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Tšehhi kroon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Taani kroon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Egiptuse nael
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Inglise nael
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Ungari forint
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Jaapani jeen
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Leedu litt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Denaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Mehhiko peeso
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Poola zlott
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Rumeenia leu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Vene rubla
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Serbia dinaar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Rootsi kroon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Šveitsi frank
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Türgi liir
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Grivna
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
USA dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Islandi kroon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Norra kroon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Hongkongi dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Uus Taiwani dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Uus-Meremaa dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Singapuri dollar
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Korea vonn
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Renminbi-jüaan
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Horvaatia kuna
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)
|
|
KÕIK POSITSIOONID
|
NETOPOSITSIOONID
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
PIKAD
|
LÜHIKESED
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
KAUBAPOSITSIOONID KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
0020
|
Väärismetallid (v.a kuld)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Mitteväärismetallid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Põllumajanduskaubad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Millest energiatooted (nafta, gaas)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lõpptähtajal põhinev meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Lihtsustatud meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0135
|
Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Stsenaariumi maatriksmeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
|
|
VaR riskiväärtus
|
STRESSIOLUKORRA VaR riskiväärtus
|
TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE
|
KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul
|
VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc)
|
Stressiolukorra VaR riskiväärtuse korrutustegur (ms)
|
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
|
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)
|
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)
|
KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)
|
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)
|
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS
|
VIIMANE VÄÄRTUS
|
ALAMPIIR
|
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS
|
VIIMANE VÄÄRTUS
|
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: TURURISKI JAOTUS
|
|
0020
|
Kaubeldavad võlainstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Aktsiad – üldrisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Aktsiad – spetsiifiline risk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valuutarisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Kaubarisk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Üldriski kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Spetsiifilise riski kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
|
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
VaR riskiväärtus
|
STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
MEMOKIRJED
|
KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS
|
|
|
millest: börsivälised tuletisinstrumendid
|
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)
|
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)
|
KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)
|
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)
|
Vastaspoolte arv,
|
millest: krediidiriski marginaali väljaselgitamiseks kasutati asendajat
|
KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK
|
ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
|
INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
|
0010
|
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA2;r640;c010}
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Täiustatud meetodi kohaselt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA2;r650;c010}
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Standardmeetodi kohaselt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA2;r660;c010}
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seos lahtriga {CA2;r670;c010}
|
|
|
|
|
|
C 32.01 – Usaldusväärne hindamine: õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (PRUVAL 1)
|
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
|
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIS ON VÄLJA JÄETUD, KUNA NEED OSALISELT MÕJUTAVAD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDEID
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIDA ON ARVESSE VÕETUD ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASE KÜNNISE ARVUTAMISEL
|
|
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
|
TÄIELIKULT VASTAVUSES OLEVAD
|
RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
USALDATAVUSFILTRID
|
MUU
|
MÄRKUSED MUUDE POSITSIOONIDE KOHTA
|
KAUPLEMISPORTFELL MILLEST:
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
1
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1.
|
KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.2.
|
KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.1.3.
|
KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.4.
|
FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.1.5.
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.1.6.
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.1.7.
|
OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.1.8.
|
MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.1.9.
|
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.1.10.
|
MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.1.11.
|
TÜTARETTEVÕTJATESSE, ÜHISETTEVÕTJATESSE JA SIDUSETTEVÕTJATESSE TEHTUD INVESTEERINGUD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.1.12.
|
(-) ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE VARADE VÄÄRTUSKÄRPED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.2
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.2.1.
|
KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSKOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.2.2.
|
KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSKOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.2.3.
|
FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.2.4.
|
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
1.2.5.
|
MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.2.6.
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE KOHUSTUSTE VÄÄRTUSKÄRPED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 32.02 – Usaldusväärne hindamine: põhimeetod (PRUVAL 2)
|
|
KATEGOORIA TASANDI AVA
|
AVA KOGUSUMMA
|
HINNATÕUSU EBAKINDLUS
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
|
KVARTALI
JOOKSEVTULU
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
|
SELGITUS JA KIRJELDUS
|
|
TURUHINDADE EBAKINDLUS
|
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
|
|
MUDELIRISK
|
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONID
|
TULEVASED HALDUSKULUD
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
|
OPERATSIOONIRISK
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
|
HINNA TURU- EBA- KINDLUS
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
|
MUDELIRISK
|
POSITSIOONID KONTSENTREERITUD
|
REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALID
|
RAHASTAMISKULUD INVESTEERIMIS- JA
|
TULEVASED HALDUSKULUD
|
LÕPETAMINE ENNETÄHTAEGNE
|
OPERATSIOONIRISK
|
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
|
0010
|
1
|
PÕHIMEETODIKOHANE KOGUSUMMA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.
|
ARTIKLITE 9–17 KOHASED PORTFELLID – KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA PÄRAST DIVERSIFITSEERIMIST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.
|
KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA ENNE DIVERSIFITSEERIMIST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.1.1.*
|
MILLEST: REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALIDEGA SEOTUD AVA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.1.**
|
MILLEST: INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUDEGA SEOTUD AVA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.1.1.***
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT NULL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.1.1.****
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 10 LÕIGETE 2 JA 3 KOHASELT NULL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.1.1.1.
|
INTRESSIMÄÄRAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.1.1.2.
|
VALUUTA
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.1.1.3.
|
KREDIIT
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.1.1.4.
|
AKTSIAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.1.1.5.
|
KAUBAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.1.2.
|
(-) DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.1.2.1.
|
(-) 1. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.1.2.2.
|
(-) 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.1.2.2.*
|
MEMOKIRJE: DIVERSIFITSEERIMISEELSED AVAd, MIDA ON 2. MEETODI KOHASE DIVERSIFITSEERIMISE TULEMUSEL VÄHENDATUD ROHKEM KUI 90 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.2.
|
VARUMEETODI KOHASELT ARVUTATUD PORTFELLID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.2.1.
|
100 % REALISEERIMATA NETOKASUMIST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
1.2.2.
|
10 % TINGLIKUST VÄÄRTUSEST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.2.3.
|
25 % ALGVÄÄRTUSEST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 32.03 – Usaldusväärne hindamine: mudeliriskiga seotud AVA (PRUVAL 3)
|
JÄRJENUMBER
|
MUDEL
|
RISKIKATEGOORIA
|
TOODE
|
VAADELDAVUS
|
MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA
|
|
|
2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD AGREGEERITUD AVA
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KATVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
|
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
|
MILLEST: AGREGEERITUD 2. MEETODI KOHASELT
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
|
MUDELIRISK
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 32.04 – Usaldusväärne hindamine: kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA (PRUVAL 4)
|
JÄRJENUMBER
|
RISKIKATEGOORIA
|
TOODE
|
ALUSVARA
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONI SUURUS
|
SUURUSMÕÕT
|
TURUVÄÄRTUS
|
USALDUSVÄÄRNE VÄLJUMISPERIOOD
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMINE
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 33.00 - RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA (GOV)
Riik:
|
|
Otsesed riskipositsioonid
|
Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid
|
Riskipositsiooni väärtus
|
Riskiga kaalutud vara
|
|
Bilansis kajastatud varast tulenevad riskipositsioonid
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
|
Tuletisinstrumendid
|
Bilansivälised riskipositsioonid
|
|
Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist)
|
Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid, arvestusportfellide lõikes
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
|
Nimiväärtus
|
Eraldised
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid,
|
millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks
|
millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel
|
millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIDE, REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE JA RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE LÕIKES:
|
|
0020
|
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Standardmeetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Keskvalitsused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Avaliku sektori asutused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0075
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Sisereitingute meetod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Keskvalitsused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [keskvalitsused]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [krediidiasutused ja investeerimisühingud]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Avaliku sektori asutused [keskvalitsused]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Avaliku sektori asutused [krediidiasutused ja investeerimisühingud]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Rahvusvahelised organisatsioonid [keskvalitsused]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0155
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse tururiski raamistikku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES:
|
|
0170
|
0–3 kuud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
3 kuud – 1 aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1 aasta – 2 aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
2 aastat – 3 aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
3 aastat – 5 aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
5 aastat – 10 aastat
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
10 aastat või rohkem
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 35.01 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)
|
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
|
Kokku
|
|
<= 1 aasta
|
> 1 aasta
<= 2 aastat
|
> 2 aastat
<= 3 aastat
|
> 3 aastat
<= 4 aastat
|
> 4 aastat
<= 5 aastat
|
> 5 aastat
<= 6 aastat
|
> 6 aastat
<= 7 aastat
|
> 7 aastat
<= 8 aastat
|
> 8 aastat
<= 9 aastat
|
> 9 aastat
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
Kohaldatav ebapiisava kattevara summa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KATTEVARA MIINIMUMNÕUE
|
|
0020
|
Kattevara miinimumnõue kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Viivisnõuete tagamata osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Viivisnõuete tagatud osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Riskipositsiooni väärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagatud osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OLEMASOLEV KATTEVARA
|
|
0080
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiiriga)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiirita)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud omavahendite vähendamised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Sisereitingute meetodi kohane puudujääk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Ostuhinna ja võlgniku võlgnevuse vahe
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on riskipositsiooni viivituses olevaks liigitamisest alates maha kandnud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 35.02 – VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)
|
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
|
Kokku
|
|
<= 1 aasta
|
> 1 aasta
<= 2 aastat
|
> 2 aastat
<= 3 aastat
|
> 3 aastat
<= 4 aastat
|
> 4 aastat
<= 5 aastat
|
> 5 aastat
<= 6 aastat
|
> 6 aastat
<= 7 aastat
|
> 7 aastat
<= 8 aastat
|
> 8 aastat
<= 9 aastat
|
> 9 aastat
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
KATTEVARA MIINIMUMNÕUE KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagamata osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
0,35
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0080
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
0,25
|
0,35
|
0,55
|
0,7
|
0,8
|
0,85
|
1
|
|
|
0090
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
0,25
|
0,35
|
0,55
|
0,8
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0100
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
|
|
|
|
1
|
1
|
1
|
|
C 35.03 – VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVIS NÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)
|
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
|
KOKKU
|
|
<= 1 aasta
|
> 1 aasta
<= 2 aastat
|
> 2 aastat
<= 3 aastat
|
> 3 aastat
<= 4 aastat
|
> 4 aastat
<= 5 aastat
|
> 5 aastat
<= 6 aastat
|
> 6 aastat
<= 7 aastat
|
> 7 aastat
<= 8 aastat
|
> 8 aastat
<= 9 aastat
|
> 9 aastat
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
KATTEVARA MIINIMUMNÕUE KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1183Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
Esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede kohaldati 1–2 aastat pärast viivituses olevaks liigitamist (>1 aasta, <=2 aastat)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
0
|
0
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0070
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Jaotus esimese makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme kohaldamise aja alusel
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
0
|
0
|
0,35
|
0,55
|
0,7
|
0,8
|
0,85
|
1
|
|
|
0090
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
0,25
|
0,25
|
0,55
|
0,7
|
0,8
|
0,85
|
1
|
|
|
0100
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
|
0,35
|
0,35
|
0,7
|
0,8
|
0,85
|
1
|
|
|
0110
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
|
|
0,55
|
0,55
|
0,8
|
0,85
|
1
|
|
|
0120
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Jaotus esimese makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme kohaldamise aja alusel
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
0
|
0
|
0,35
|
0,55
|
0,8
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0140
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
0,25
|
0,25
|
0,55
|
0,8
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0150
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
|
0,35
|
0,35
|
0,8
|
1
|
1
|
1
|
|
|
0160
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegur
|
|
|
|
|
|
0,55
|
0,55
|
1
|
1
|
1
|
|
II LISA
OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
|
|
1.1.
|
STRUKTUUR
|
|
1.2.
|
NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
|
|
1.3.
|
MÄRGI PÕHIMÕTTED
|
|
1.4.
|
LÜHENDID
|
|
|
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
1.
|
KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)
|
|
1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
1.2.
|
C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
|
|
1.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.3.
|
C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
|
|
1.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.4.
|
C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
|
|
1.4.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.5.
|
C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
|
|
1.5.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.6.
|
ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)
|
|
1.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
1.6.2.
|
C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)
|
|
1.6.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.6.3.
|
C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)
|
|
1.6.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
2.
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
|
2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.2.
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA
|
|
2.3.
|
TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
|
2.4.
|
C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
|
2.5.
|
C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
|
3.
|
KREDIIDIRISKI VORMID
|
|
3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.1.1.
|
SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU
|
|
3.1.2.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE
|
|
3.2.
|
C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)
|
|
3.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.2.2.
|
VORMI CR SA ULATUS
|
|
3.2.3.
|
RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT
|
|
3.2.4.
|
SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE KOHALDAMISALA KOHTA
|
|
3.2.4.1.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „KREDIIDIASUTUSED JA INVESTEERIMISÜHINGUD“
|
|
3.2.4.2.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“
|
|
3.2.4.3.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“
|
|
3.2.5.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)
|
|
3.3.1.
|
VORMI CR IRB ULATUS
|
|
3.3.2.
|
VORMI CR IRB JAOTUS
|
|
3.3.3.
|
C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (CR IRB 1)
|
|
3.3.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.4.
|
C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: JAOTUS VÕLGNIKE REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2)
|
|
3.3.1.
|
C 08.03 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (JAOTUS MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI) (CR IRB 3)
|
|
3.3.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.2.
|
C 08.04 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED) (CR IRB 4)
|
|
3.3.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.3.
|
C 08.05 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE) (CR IRB 5)
|
|
3.3.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.4.
|
C 08.05.1 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE (CR IRB 5)
|
|
3.3.4.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.5.
|
C 08.06 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD) (CR IRB 6)
|
|
3.3.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.6.
|
C 08.07 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA) (CR IRB 7)
|
|
3.3.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA
|
|
3.4.1.
|
C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)
|
|
3.4.1.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.2.
|
C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)
|
|
3.4.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.3.
|
C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)
|
|
3.4.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.4.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.5.
|
C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)
|
|
3.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA)
|
|
3.6.
|
C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
|
|
3.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.7.
|
C 13.01 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE (CR SEC)
|
|
3.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.8.
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
|
|
3.8.1.
|
VORMI CR IRB ULATUS
|
|
3.8.2.
|
VORMI SEC DETAILS JAOTUS
|
|
3.8.3.
|
C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
|
|
3.8.4.
|
C 14.01 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS 2)
|
|
3.9.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK
|
|
3.9.1.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI VORMIDE KOHALDAMISALA
|
|
3.9.2.
|
C 34.01 – TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD
|
|
3.9.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.3.
|
C 34.02 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI
|
|
3.9.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.4.
|
C 34.03 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODEID: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETODIT JA VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETODIT.
|
|
3.9.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.5.
|
C 34.04 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM)
|
|
3.9.5.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.6.
|
C 34.05 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM)
|
|
3.9.6.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.7.
|
C 34.06 – 20 SUURIMAT VASTASPOOLT
|
|
3.9.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.8.
|
C 34.07 – SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI
|
|
3.9.8.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.8.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.9.
|
C 34.08 – MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS
|
|
3.9.9.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.9.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.10.
|
C 34.09 – KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID
|
|
3.9.10.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.11.
|
C 34.10 – KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID
|
|
3.9.11.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.11.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.12.
|
C 34.11 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT
|
|
3.9.12.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.12.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.
|
OPERATSIOONIRISKI VORMID
|
|
4.1.
|
C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
|
|
4.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.2.
|
OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)
|
|
4.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.2.
|
C 17.01: OPERATSIOONIRISKI KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1)
|
|
4.2.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.2.3.
|
C 17.02: OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA SUURIMATE KAHJUJUHTUMITE KOHTA (OPR DETAILS 2)
|
|
4.2.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.
|
TURURISKI VORMID
|
|
5.1.
|
C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
|
|
5.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.2.
|
C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
|
|
5.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.3.
|
C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
|
|
5.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.4.
|
C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
|
|
5.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.5.
|
C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
|
|
5.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.6.
|
C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)
|
|
5.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.7.
|
C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
|
|
5.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.8.
|
C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
|
|
5.8.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE (PRUVAL)
|
|
6.1.
|
C 32.01 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED (PRUVAL 1)
|
|
6.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.2.
|
C 32.02 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD (PRUVAL 2)
|
|
6.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.3.
|
C 32.03 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA (PRUVAL 3)
|
|
6.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.4.
|
C 32.04 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA (PRUVAL 4)
|
|
6.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
7.
|
C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)
|
|
7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
7.2.
|
VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ KÄSITLUSALA
|
|
7.3.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE (NPE LC)
|
|
8.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
8.2.
|
C 35.01 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)
|
|
8.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.3.
|
C 35.02 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)
|
|
8.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.4.
|
C 35.03 – KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)
|
|
8.4.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
1.1. STRUKTUUR
1. Ühtekokku hõlmab raamistik kuut teemat:
a)
kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon; usaldusväärne hindamine; viivisnõuetest tingitud kahjumi katmine;
b)
konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad solventsusnõudeid;
c)
krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);
d)
tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);
f)
riskipositsioonid valitsemissektori suhtes.
2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse siinse rakendusmääruse käesolevas osas.
3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete väljaselgitamiseks kasutatava meetodi seisukohast.
1.2. NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
4. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 5–8 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.
5. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm, rida, veerg}.
6. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida, veerg}.
7. Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm, rida}
8. Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.
1.3. MÄRGI PÕHIMÕTTED
9. Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.
1.4. LÜHENDID
10. Siinses lisas nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (
5
) kapitalinõuete määruseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (
6
) kapitalinõuete direktiiviks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (
7
) raamatupidamisdirektiiviks, nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (
8
) pankade raamatupidamisdirektiiviks (BAD) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (
9
) pankade kriisilahenduse direktiiviks.
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)
1.1. ÜLDISED MÄRKUSED
11. CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ning kapitalinõuete määruse ja direktiivi üleminekusätete kohaldamise kohta ning koosnevad viiest vormist:
a)
Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab kapitalinõuete määruse ja direktiivi üleminekusätete kohaldamise kogumõju omavahendite liikide lõikes.
b)
Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikes 3.
c)
Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, teise samba suhtarvud ja mõned muud nendega seotud andmed.
d)
Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja muu hulgas vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega seotud teave.
e)
Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja kapitalinõuete määruses olevate omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.
12. Vorme kasutavad kõik aruandvad üksused, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.
13. Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.
14. Kapitalinõuete määruse ja direktiivi üleminekusätete kohaldamist käsitletakse CA vormides järgmiselt:
a)
Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga kapitaliliigi (st esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.
b)
Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.
c)
Vormi CA5 kasutatakse üksnes kapitalinõuete määruse üleminekusätete mõju kajastamiseks.
15. Teise samba nõudeid võib liidus kohaldada erinevalt (kapitalinõuete direktiivi artikli 104a lõige 1 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruses nõutud maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta.
a)
Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.
b)
Vormis CA3 kajastatakse II samba lisanõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Peamiselt keskendutakse seal sihtmääradele. Rohkem seoseid vormidega CA1, CA2 ja CA5 ei ole.
c)
Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses 2. samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud vormi CA3 omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104a lõiget 1, milles on sõnaselgelt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada 2. samba otsuste puhul ühe võimalusena.
1.2. C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. Omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.
|
|
0015
|
1.1. Esimese taseme omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 25
Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.
|
|
0020
|
1.1.1. Esimese taseme põhiomavahendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 50
|
|
0030
|
1.1.1.1. Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0040
|
1.1.1.1.1. Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31
See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29).
Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.
Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.
|
|
0045
|
1.1.1.1.1.* Millest: avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 31
Avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.
|
|
0050
|
1.1.1.1.2.* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0060
|
1.1.1.1.3. Ülekurss
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0070
|
1.1.1.1.4. (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.
|
|
0080
|
1.1.1.1.4.1. (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.
|
|
0090
|
1.1.1.1.4.2. (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0091
|
1.1.1.1.4.3. (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0092
|
1.1.1.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus.
|
|
0130
|
1.1.1.2. Jaotamata kasum
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja lõige 2
Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.
|
|
0140
|
1.1.1.2.1. Eelmiste aastate jaotamata kasum
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“.
|
|
0150
|
1.1.1.2.2. Aktsepteeritav kasum või kahjum
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.
Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.
|
|
0160
|
1.1.1.2.2.1. Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a
Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.
|
|
0170
|
1.1.1.2.2.2. (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist
Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2
Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui krediidiasutus või investeerimisühing on aruandeperioodil kajastanud kahjumit, sest kahjum arvestatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).
Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.
|
|
0180
|
1.1.1.3. Muu akumuleeritud koondkasum
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa tehakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 (1) artikli 13 lõikele 4.
|
|
0200
|
1.1.1.4. Muud reservid
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e
Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis“.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0210
|
1.1.1.5. Üldine pangandusreserv
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f
Pankade raamatupidamisdirektiivi artiklis 38 on üldine pangandusreserv (ehk üldise pangandusriski fond) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib“.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0220
|
1.1.1.6. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2 ja 3 ning artiklid 484–487
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0230
|
1.1.1.7. Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84
Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
|
|
0240
|
1.1.1.8. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega
Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480
Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0250
|
1.1.1.9. Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega
Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35
|
|
0260
|
1.1.1.9.1. (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine
Kapitalinõuete määruse artikli 32 lõige 1
Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.
|
|
0270
|
1.1.1.9.2. Rahavoogude riskimaandamise reserv
Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0280
|
1.1.1.9.3. Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest
Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
|
|
0285
|
1.1.1.9.4. Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist
Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja lõige 2
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
|
|
0290
|
1.1.1.9.5. (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine
Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105
Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest rangematest usaldusväärse hindamise nõuetest.
|
|
0300
|
1.1.1.10. (-) Firmaväärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37
|
|
0310
|
1.1.1.10.1. (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b
Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selle kirje all kajastatav summa on sama mis bilansis kajastatav summa.
|
|
0320
|
1.1.1.10.2. (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel
Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43
|
|
0330
|
1.1.1.10.3. Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
|
|
0335
|
1.1.1.10.4. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate firmaväärtuse raamatupidamislik ümberhindlus
Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt c
Tütarettevõtjate sellise firmaväärtuse arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
|
|
0340
|
1.1.1.11. (-) Muu immateriaalne vara
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ning artikli 37 punktid a ja c
Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
|
|
0350
|
1.1.1.11.1. (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b
Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.
|
|
0360
|
1.1.1.11.2. Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
|
|
0365
|
1.1.1.11.3. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate muu immateriaalse vara raamatupidamislik ümberhindlus
Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt c
Tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara (v.a firmaväärtus) arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
|
|
0370
|
1.1.1.12. (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38
|
|
0380
|
1.1.1.13. (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159
Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).
|
|
0390
|
1.1.1.14. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41
|
|
0400
|
1.1.1.14.1. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist“.
Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).
|
|
0410
|
1.1.1.14.2. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
|
|
0420
|
1.1.1.14.3. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b
Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.
Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.
|
|
0430
|
1.1.1.15. (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0440
|
1.1.1.16. (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j
Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid“. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.
|
|
0450
|
1.1.1.17. (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1 250 % riskikaalu
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ja artiklid 89–91
Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele“.
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib alternatiivina arvata olulise osaluse maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada 1 250 % riskikaalu.
|
|
0460
|
1.1.1.18. (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikli 253 lõige 1
Selle kirje all kajastatakse väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii).
|
|
0470
|
1.1.1.19. (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3
Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makset või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.
|
|
0471
|
1.1.1.20. (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1 250 % riskikaalu
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib alternatiivina positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt välja selgitada, esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1 250 % riskikaalu.
|
|
0472
|
1.1.1.21. (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib alternatiivina arvata sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1 250 % riskikaalu.
|
|
0480
|
1.1.1.22. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkti h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79
Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).
|
|
0490
|
1.1.1.23. (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b) mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).
|
|
0500
|
1.1.1.24. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 2 punkt b, artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 79
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.
Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (kapitalinõuete määruse artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).
|
|
0510
|
1.1.1.25. (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 2
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 2 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest, kaudsest ja sünteetilisest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.
|
|
0511
|
1.1.1.25.1. (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
|
|
0512
|
1.1.1.25.2. (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud ajutistest erinevustest tingitud edasilükkunud tulumaksu varaga
|
|
0513
|
1.1.1.25A. (-) Ebapiisav viivisnõuete kate
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt m ja artikkel 47c
|
|
0514
|
1.1.1.25B. (-) Miinimumväärtuses kohustuste puudujääk
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt n ja artikli 132c lõige 2
|
|
0515
|
1.1.1.25C. (-) Muud eeldatavad maksud
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt l
Esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, mis on arvutamise ajal eeldatavad (v.a maksud, mis on juba muudel esimese taseme põhiomavahendite kirjete ridadel arvesse võetud, vähendades asjaomase esimese taseme põhiomavahendite kirje summat).
|
|
0520
|
1.1.1.26. Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artiklid 469–478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0524
|
1.1.1.27. (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest
Kapitalinõuete määruse artikkel 3
|
|
0529
|
1.1.1.28. Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elementi või selle mahaarvamisele vastavat elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse kohaldamisalasse).
|
|
0530
|
1.1.2. TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 61
|
|
0540
|
1.1.2.1. Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52, 53 ja 54, artikli 56 punkt a ning artikkel 57
|
|
0551
|
1.1.2.1.1. Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0560
|
1.1.2.1.2.(*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0571
|
1.1.2.1.3. Ülekurss
Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0580
|
1.1.2.1.4. (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.
|
|
0590
|
1.1.2.1.4.1. (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 144, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ning artikkel 57
Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
|
|
0620
|
1.1.2.1.4.2. (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
|
|
0621
|
1.1.2.1.4.3. (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ning artikkel 57
|
|
0622
|
1.1.2.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma.
|
|
0660
|
1.1.2.2. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0670
|
1.1.2.3. Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86
Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.
Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).
|
|
0680
|
1.1.2.4. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Kapitalinõuete määruse artikkel 480
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0690
|
1.1.2.5. (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0700
|
1.1.2.6. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79
Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
|
|
0710
|
1.1.2.7. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79
Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
|
|
0720
|
1.1.2.8. (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid
Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e
Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)“.
|
|
0730
|
1.1.2.9. Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artiklid 472, 473a, 474, 475, 478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0740
|
1.1.2.10. Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j
Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.
Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.
|
|
0744
|
1.1.2.11. (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest
Kapitalinõuete määruse artikkel 3
|
|
0748
|
1.1.2.12. Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elementi või selle mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse kohaldamisalasse).
|
|
0750
|
1.2. TEISE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 71
|
|
0760
|
1.2.1. Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ning artikkel 67
|
|
0771
|
1.2.1.1. Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh kõlblikkuskriteeriumidele vastavad allutatud laenud).
|
|
0780
|
1.2.1.2.(*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh allutatud laenud).
|
|
0791
|
1.2.1.3. Ülekurss
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0800
|
1.2.1.4. (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.
|
|
0810
|
1.2.1.4.1. (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
|
|
0840
|
1.2.1.4.2. (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ning artikkel 67
|
|
0841
|
1.2.1.4.3. (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ning artikkel 67
|
|
0842
|
1.2.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma.
|
|
0880
|
1.2.2. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7 ning artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0890
|
1.2.3. Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka
Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88
Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.
Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).
|
|
0900
|
1.2.4. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka
Kapitalinõuete määruse artikkel 480
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0910
|
1.2.5. Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
|
|
0920
|
1.2.6. Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
|
|
0930
|
1.2.7. (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0940
|
1.2.8. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79
Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
|
|
0950
|
1.2.9. (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79
Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
|
|
0955
|
1.2.9A. (-) Kõlblikest kohustustest mahaarvamiste summa, mis ületab kõlblikke kohustusi
Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt e.
|
|
0960
|
1.2.10. Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artiklid 472, 473a, 476, 477, 478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0970
|
1.2.11. Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)
Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e
Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.
Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arvu vastupidise märgiga.
|
|
0974
|
1.2.12. (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest
Kapitalinõuete määruse artikkel 3
|
|
0978
|
1.2.13. Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
See rida võimaldab paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elementi või sellest mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse kohaldamisalasse).
|
(1)
Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).
|
1.3. C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98
|
|
0020
|
1.* Millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.
|
|
0030
|
1.** Millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.
|
|
0040
|
1.1. RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f
|
|
0050
|
1.1.1. Standardmeetod
Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.
|
|
0051
|
1.1.1.* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 124 põhjal
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone kapitalinõuete määruse artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt.
|
|
0060
|
1.1.1.1. Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid
Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.
|
|
0070
|
1.1.1.1.01. Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR SA.
|
|
0080
|
1.1.1.1.02. Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Vt vorm CR SA.
|
|
0090
|
1.1.1.1.03. Avaliku sektori asutused
Vt vorm CR SA.
|
|
0100
|
1.1.1.1.04. Mitmepoolsed arengupangad
Vt vorm CR SA.
|
|
0110
|
1.1.1.1.05. Rahvusvahelised organisatsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0120
|
1.1.1.1.06. Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Vt vorm CR SA.
|
|
0130
|
1.1.1.1.07. Äriühingud
Vt vorm CR SA.
|
|
0140
|
1.1.1.1.08. Jaekliendid
Vt vorm CR SA.
|
|
0150
|
1.1.1.1.09. Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0160
|
1.1.1.1.10. Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0170
|
1.1.1.1.11. Eriti suure riskiga seotud kirjed
Vt vorm CR SA.
|
|
0180
|
1.1.1.1.12. Pandikirjad
Vt vorm CR SA.
|
|
0190
|
1.1.1.1.13. Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu
Vt vorm CR SA.
|
|
0200
|
1.1.1.1.14. Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
Vt vorm CR SA.
|
|
0210
|
1.1.1.1.15. Omakapital
Vt vorm CR SA.
|
|
0211
|
1.1.1.1.16. Muud kirjed
Vt vorm CR SA.
|
|
0240
|
1.1.2. Sisereitingute meetod
|
|
0241
|
1.1.2.* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 164 põhjal
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamist teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone kapitalinõuete määruse artikli 164 lõigete 5 ja 7 kohaselt.
|
|
0242
|
1.1.2.** Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 124 põhjal
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist pädevate asutuste määratud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone kapitalinõuete määruse artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt ning tagatise turuväärtuse lubatud piiridega seotud positsioone kapitalinõuete määruse artiklite 125 ja 126 lõike 2 punkti d kohaselt.
|
|
0250
|
1.1.2.1. Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid
Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).
|
|
0260
|
1.1.2.1.01. Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0270
|
1.1.2.1.02. Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0280
|
1.1.2.1.03. Äriühingud – VKEd
Vt vorm CR IRB.
|
|
0290
|
1.1.2.1.04. Äriühingud – eriotstarbelised laenud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0300
|
1.1.2.1.05. Äriühingud – muud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0310
|
1.1.2.2. Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid
Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).
|
|
0320
|
1.1.2.2.01. Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0330
|
1.1.2.2.02. Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0340
|
1.1.2.2.03. Äriühingud – VKEd
Vt vorm CR IRB.
|
|
0350
|
1.1.2.2.04. Äriühingud – eriotstarbelised laenud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0360
|
1.1.2.2.05. Äriühingud – muud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0370
|
1.1.2.2.06. Jaekliendid – tagatud VKEde kinnisvaraga
Vt vorm CR IRB.
|
|
0380
|
1.1.2.2.07. Jaekliendid – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
Vt vorm CR IRB.
|
|
0390
|
1.1.2.2.08. Jaekliendid – kvalifitseeruvad uuenevad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0400
|
1.1.2.2.09. Jaekliendid – muud VKEdega seotud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0410
|
1.1.2.2.10. Jaekliendid – muud mitte-VKEdega seotud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0420
|
1.1.2.3. Sisereitingute meetodi kohane omakapital
Vt vorm CR EQU IRB.
|
|
0450
|
1.1.2.5. Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.
|
|
0460
|
1.1.3. Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul
Kapitalinõuete määruse artiklid 307, 308 ja 309
|
|
0470
|
1.1.4. Väärtpaberistamise positsioonid
Vt vorm CR SEC.
|
|
0490
|
1.2. KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b
|
|
0500
|
1.2.1. Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk
Vt vorm CR SETT.
|
|
0510
|
1.2.2. Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk
Vt vorm CR SETT.
|
|
0520
|
1.3. KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b
|
|
0530
|
1.3.1. Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
|
|
0540
|
1.3.1.1. Kaubeldavad võlainstrumendid
Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.
|
|
0550
|
1.3.1.2. Omakapital
Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.
|
|
0555
|
1.3.1.3. Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõige 1, artikli 350 lõike 3 punkt c ja artikli 364 lõike 2 punkt a
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt kas otsekohe või pärast kapitalinõuete määruse artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäära kohaldamist. Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiariski alla.
Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase meetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga.
Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuses fondis oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5ga, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.
|
|
0556
|
1.3.1.3.* Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes intressipositsiooni riskiga instrumentidesse.
|
|
0557
|
1.3.1.3.** Üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes aktsiariskiga instrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse või kui fondide koostisosad ei ole teada.
|
|
0560
|
1.3.1.4. Valuuta
Vt vorm MKR SA FX.
|
|
0570
|
1.3.1.5. Kaubad
Vt vorm MKR SA COM.
|
|
0580
|
1.3.2. Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
Vt vorm MKR IM.
|
|
0590
|
1.4. KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b
Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.
|
|
0600
|
1.4.1. Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0610
|
1.4.2. Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0620
|
1.4.3. Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0630
|
1.5. PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artiklite 95 ja 96 lõige 2, artikkel 97 ning artikli 98 lõike 1 punkt a
Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.
Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga.
Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.
— Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis b osutatud summa, on kajastatav summa null.
— Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.
|
|
0640
|
1.6. KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d
Vt vorm CVA.
|
|
0650
|
1.6.1. Täiustatud meetod
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383.
Vt vorm CVA.
|
|
0660
|
1.6.2. Standardmeetod
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384.
Vt vorm CVA.
|
|
0670
|
1.6.3. Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385.
Vt vorm CVA.
|
|
0680
|
1.7. KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401
|
|
0690
|
1.8. MUUD RISKIPOSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.
Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.
Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.
Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.
|
|
0710
|
1.8.2. Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 458 põhjal
Kapitalinõuete määruse artikkel 458
|
|
0720
|
1.8.2.* Millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded
Kapitalinõuete määruse artikkel 458
|
|
0730
|
1.8.2.** Millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks
Kapitalinõuete määruse artikkel 458
|
|
0740
|
1.8.2.*** Millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest
Kapitalinõuete määruse artikkel 458
|
|
0750
|
1.8.3. Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded kapitalinõuete määruse artikli 459 põhjal
Kapitalinõuete määruse artikkel 459
|
|
0760
|
1.8.4. Millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.
Kapitalinõuete määruse artikkel 3
Kajastatakse täiendav riskipositsioon. See hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal 50 % riskikaalu, on kajastatav summa 30).
|
1.4. C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Read
|
|
0010
|
1. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0020
|
2. Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0030
|
3. Esimese taseme omavahendite suhtarv
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b
Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0040
|
4. Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0050
|
5. Koguomavahendite suhtarv
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c
Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0060
|
6. Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0130
|
13. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud koguomavahendite suhtarv 8 %;
ii) kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a nimetatud täiendavate omavahendite nõuded (2. samba kapitalinõuded) suhtarvuna. Need tuleb kindlaks teha kriteeriumide alusel, mis on kehtestatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise ning järelevalvealaste stressitestide ühise menetluse ja metoodika kohta (EBA SREP GL).
See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarvu, mille teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks pädev asutus. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue on määratletud EBA SREP GLi punktides 7.4 ja 7.5.
Kui pädev asutus ei ole täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0140
|
13.* Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 %;
ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis.
Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme põhiomavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0150
|
13.** Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud esimese taseme omavahendite suhtarv 6 %;
ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis.
Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme omavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0160
|
14. Üldise kapitalinõude suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0130 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv;
ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
See kirje kajastab üldise kapitalinõude suhtarvu, mis on määratletud EBA SREP GLi punktis 7.5.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0170
|
14.* Üldine kapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0140 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;
ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0180
|
14.** Üldine kapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0150 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;
ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0190
|
15. Üldise kapitalinõude ja 2. samba kapitalisuunise suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 160 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv;
ii) (kui asjakohane) kapitalinõuete direktiivi artikli 104b lõikes 3 nimetatud täiendavate omavahendite suunis-suhtarv (2. samba kapitalisuunis), mille on edastanud pädev asutus. Need tuleb kindlaks teha EBA SREP GLi punkti 7.7.1 kohaselt. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0200
|
15.* Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0170 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;
ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0210
|
15.** Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0180 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;
ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0220
|
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk(+)/puudujääk(-) kapitalinõuete määruse artiklis 92 ja kapitalinõuete direktiivi artiklis 104a sätestatud nõudeid arvestades
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a (4,5 %) ja kapitalinõuete direktiivi artiklis 104a sätestatud nõuetega, sel määral kui palju kapitalinõuete direktiivi artiklis 104a sätestatud nõuet tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega. Kui krediidiasutus või investeerimisühing peab kasutama kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b ja/või c ja/või kapitalinõuete direktiivi artiklis 104a sätestatud nõudeid rohkemal määral kui viimati nimetatud nõuet esimese taseme põhiomavahenditega, võetakse kajastatavas üle- või puudujäägis seda arvesse.
See summa näitab esimese taseme põhiomavahendeid, mida saab kasutada kombineeritud puhvri nõude ja teiste nõuete täitmiseks.
|
|
0300
|
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja artikli 473a lõige 8
|
|
0310
|
Esimese taseme omavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja artikli 473a lõige 8
|
|
0320
|
Koguomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja artikli 473a lõige 8
|
1.5. C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Read
|
|
0010
|
1. Edasilükkunud tulumaksu vara kokku
Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.
|
|
0020
|
1.1. Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
Kapitalinõuete määruse artikli 39 lõige 2
Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.
|
|
0030
|
1.2. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).
|
|
0040
|
1.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.
|
|
0050
|
2. Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku
Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.
|
|
0060
|
2.1. Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.
|
|
0070
|
2.2. Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
Kapitalinõuete määruse artikkel 38
|
|
0080
|
2.2.1. Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 määratud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara hulka ja mis tulenevad ajutistest erinevustest.
|
|
0090
|
2.2.2. Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevasse edasilükkunud tulumaksu varasse ja mis tulenevad ajutistest erinevustest.
|
|
0093
|
2A. Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum
Kapitalinõuete määruse artikli 39 lõige 1
Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum, mis ei ole omavahenditest maha arvatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 39 lõikele 1. Kajastatav summa on summa enne riskikaalude kohaldamist.
|
|
0096
|
2B. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 4
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 1, kuid mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, võttes arvesse kapitalinõuete määruse artikli 470, artikli 478 lõike 2 ja artikli 473a lõike 7 punkti a mõju. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0097
|
2C. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %
Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt d, artikkel 470, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile d, artiklile 470, artikli 478 lõikele 2 ja artikli 473a lõike 7 punktile a, kuid mille suhtes kohaldatakse 0 % riskikaalu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 472 lõikele 5. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0901
|
2 W. Esimese taseme põhiomavahenditest immateriaalse vara mahaarvamise erand
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin usaldusväärselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, millele mahaarvamist ei kohaldata.
|
|
0905
|
2Y. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud omakapitaliks
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud omakapitaliks
|
|
0906
|
2Z. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud kohustisteks
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud kohustusteks
|
|
0100
|
3. Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0110
|
3.1. Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel
Kapitalinõuete määruse artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0120
|
3.1.1. Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0130
|
3.1.2. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0131
|
3.1.3. Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0140
|
3.2. Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.
|
|
0145
|
4. Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0150
|
4.1. Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid
Kapitalinõuete määruse artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0155
|
4.2. Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.
|
|
0160
|
5. Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d
Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.
Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %-ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.
|
|
0170
|
6. Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c
See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.
Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.
|
|
0180
|
7. Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir
Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast.
Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %-ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.
|
|
0190
|
8. Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a
Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.
|
|
0200
|
9. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b
Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.
|
|
0210
|
10. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 1
Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % lõplikest esimese taseme põhiomavahenditest, st esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.
|
|
0225
|
11. Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a
|
|
0230
|
12. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49
|
|
0240
|
12.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49
|
|
0250
|
12.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
b) summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning
c) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0260
|
12.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 45
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0270
|
12.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0280
|
12.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0290
|
12.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0291
|
12.3.1. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0292
|
12.3.2. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0293
|
12.3.3. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45.
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0300
|
13. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 58, 59 ja 60
|
|
0310
|
13.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2
|
|
0320
|
13.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning
b) arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.
|
|
0330
|
13.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 59
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0340
|
13.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0350
|
13.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.
|
|
0360
|
13.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0361
|
13.3. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0362
|
13.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0363
|
13.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59.
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0370
|
14. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 68, 69 ja 70
|
|
0380
|
14.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2
|
|
0390
|
14.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning
b) arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.
|
|
0400
|
14.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 69
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0410
|
14.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0420
|
14.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.
|
|
0430
|
14.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0431
|
14.3. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0432
|
14.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0433
|
14.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69.
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0440
|
15. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49
|
|
0450
|
15.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49
|
|
0460
|
15.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
b) summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning
c) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0470
|
15.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 45
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0480
|
15.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0490
|
15.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0500
|
15.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0501
|
15.3. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0502
|
15.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0503
|
15.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45.
Kapitalinõuete määruse artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0504
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering – kohaldatakse riskikaalu 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 4
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse tehtud oluliste investeeringute summa, mida kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 kohaselt maha ei arvata, aga millele kohaldatakse sama artikli lõike 4 kohaselt 250 %-list riskikaalu.
Kajastatav summa on oluliste investeeringute summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0510
|
16. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59
|
|
0520
|
16.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59
|
|
0530
|
16.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikkel 58
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d) ning
b) arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.
|
|
0540
|
16.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 59
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0550
|
16.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0560
|
16.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.
|
|
0570
|
16.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0571
|
16.3. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0572
|
16.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0573
|
16.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59.
Kapitalinõuete määruse artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0580
|
17. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69
|
|
0590
|
17.1. Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69
|
|
0600
|
17.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikkel 68
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d) ning
b) arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.
|
|
0610
|
17.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikkel 69
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0620
|
17.2. Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0630
|
17.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.
|
|
0640
|
17.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0641
|
17.3. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0642
|
17.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0643
|
17.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69.
Kapitalinõuete määruse artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0650
|
18. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest
Kapitalinõuete määruse artiklite 46, 48 ja 49 lõige 4
|
|
0660
|
19. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest
Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4
|
|
0670
|
20. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest
Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4
|
|
0680
|
21. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12.1 all.
|
|
0690
|
22. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15.1 all.
|
|
0700
|
23. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.
|
|
0710
|
24. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.
|
|
0720
|
25. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14.1 all.
|
|
0730
|
26. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalinõuete määruse artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17.1 all.
|
|
0740
|
27. Kombineeritud puhvri nõue
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõige 6
|
|
0750
|
Kapitali säilitamise puhver
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõige 1 ja artikkel 129
Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles reas.
|
|
0760
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver
Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv
Selles reas kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0770
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130, 135–140
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0780
|
Süsteemse riski puhver
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0800
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0810
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0820
|
28. II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded
Kapitalinõuete direktiivi artikli 104a lõige 1.
Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles reas.
|
|
0830
|
29. Algkapital
Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12, artiklid 28–31 ja kapitalinõuete määruse artikkel 93
|
|
0840
|
30. Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ning artikli 98 lõike 1 punkt a
|
|
0850
|
31. Riigivälised esmased riskipositsioonid
Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt siinse rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.
|
|
0860
|
32. Esmane koguriskipositsioon
Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt siinse rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.
|
1.6. ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)
1.6.1. Üldised märkused
16. Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaseid üleminekusätteid.
17. Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:
a)
Vormis CA5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse vormi elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena“, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.
b)
Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.
18. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 0050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 0060.
19. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.
20. Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.
1.6.2. C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)
21. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormil CA5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.
22. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 0060–0065 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 real 0060 esitatavad andmed kajastavad kapitalinõuete määruse 26. juuni 2019. aasta versiooni üleminekusätete mõju ja need saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest. Ridadel 0061–0065 kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklite 494a ja 494b üleminekusätete mõju.
23. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridadel 0070–0092 teavet üleminekusätete kohta, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).
24. Alates reast 0100 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende üleminekusätete mõju, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi, lisafiltreid ja -mahaarvamisi, ning IFRS 9 mõju.
25. Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.
1.6.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine
|
|
0020
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine
|
|
0030
|
Teise taseme omavahendite korrigeerimine
|
|
0040
|
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine
Veerg 0040 hõlmab asjaomaseid summasid, millega tulenevalt üleminekusätetest korrigeeritakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 kohast koguriskipositsiooni. Kajastatavate summade puhul võetakse arvesse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki või III osa IV jaotise sätete kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 4. See tähendab, et üleminekusätetest tulenevaid summasid, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 2. või 3. peatükki, tuleb kajastada riskiga kaalutud varana, samas kui üleminekusätetest tulenevad summad, mille suhtes kohaldatakse III osa IV jaotise sätteid, peavad kajastama omavahendite nõudeid korrutatuna 12,5ga.
Kui veerud 0010–0030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis koguriskipositsiooni korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on koguriskipositsioonis tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB, CR EQU IRB, MKR SA TDI, MKR SA EQU või MKR IM. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 0040. Seega on need summad ainult memokirjed.
|
|
0050
|
Kohaldatav protsent
|
|
0060
|
Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata
Selles veerus kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist (st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat summat).
|
|
Read
|
|
0010
|
1. Korrigeerimised kokku
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ja kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.
|
|
0020
|
1.1. Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491
Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.
|
|
0060
|
1.1.2. Instrumendid, mis ei ole riigiabi
Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.
|
|
0061
|
1.1.3. Eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu emiteeritud instrumendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 494a
|
|
0062
|
1.1.4. Enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid, mis ei vasta pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaste allahindamise ja konverteerimise õigustega seotud kõlblikkuskriteeriumitele või millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
Kapitalinõuete määruse artikkel 494b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kapitalinõuete määruse artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta vähemalt ühele kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktides p, q ja r ega artikli 63 punktis n, o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumile.
Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõike 2 kohaselt aktsepteeritavate teise taseme instrumentide puhul tuleb järgida artiklis 64 sätestatud amortisatsioonisätteid.
|
|
0063
|
1.1.4.1.* Millest: instrumendid, mille allahindamine või konverteerimine ei ole pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaseid õigusi rakendades seaduslikult ega lepinguliselt kohustuslik
Kapitalinõuete määruse artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt b ja artikli 63 punkt n
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kapitalinõuete määruse artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta nimetatud määruse artikli 52 lõike 1 punkti p ega artikli 63 punkti n kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktis q ja r ega artikli 63 punktis o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0064
|
1.1.4.2.* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ning pankade kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaseid õigusi ei saa reaalselt ega õiguslikult jõustatavalt kasutada
Kapitalinõuete määruse artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt q ja artikli 63 punkt o
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kapitalinõuete määruse artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta nimetatud määruse artikli 52 lõike 1 punkti q ega artikli 63 punkti o kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktis p või r või artikli 63 punktis n või p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0065
|
1.1.4.3.* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
Kapitalinõuete määruse artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt r ja artikli 63 punkt p
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kapitalinõuete määruse artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta nimetatud määruse artikli 52 lõike 1 punkti r ega artikli 63 punkti p kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktis p või q või artikli 63 punktis n või o sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0070
|
1.2. Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid
Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480
Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.
|
|
0080
|
1.2.1. Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena
Kapitalinõuete määruse artikkel 479
Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.
|
|
0090
|
1.2.2. Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0091
|
1.2.3. Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0092
|
1.2.4. Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0100
|
1.3. Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artiklid 468–478 ja 481
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.
|
|
0111
|
1.3.1.6. Realiseerimata kasum ja kahjum, mis tuleneb teatavatest keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste võlgadega seotud riskipositsioonidest
Kapitalinõuete määruse artikkel 468
|
|
0112
|
1.3.1.6.1. Millest: summa A
Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud summa A
|
|
0140
|
1.3.2. Mahaarvamised
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ja artiklid 469–478
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.
|
|
0170
|
1.3.2.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlakstegemisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.
Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõikele 1.
|
|
0380
|
1.3.2.9. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3
Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1.
|
|
0385
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt c, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mis ületab kapitalinõuete määruse artikli 470 lõike 2 punktis a sätestatud 10 % künnist.
|
|
0425
|
1.3.2.11. Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Kapitalinõuete määruse artikkel 471
|
|
0430
|
1.3.3. Täiendavad filtrid ja mahaarvamised
Kapitalinõuete määruse artikkel 481
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ning mis ei ole ette nähtud II osaga.
|
|
0440
|
1.3.4. IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikkel 473a
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teavet IFRS 9 üleminekukorrast tulenevate korrigeerimiste kohta vastavalt kohaldatavatele õigussätetele.
|
|
0441
|
Memokirje: muutumatu osa mõju eeldatavale krediidikahjumile
Kapitalinõuete määruse artikli 473a lõikes 1 nimetatud A2,SA ja A2,IRB summa.
Summa A2,IRB ei sisalda kapitalinõuete määruse artikli 473a lõike 5 punktis a nõutud oodatavat kahju.
|
|
0442
|
Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile perioodil 1.1.2018–31.12.2019
Kapitalinõuete määruse artikli 473a lõikes 1 nimetatud
ja
summa |
|
0443
|
Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile alates 1.1.2020
Kapitalinõuete määruse artikli 473a lõikes 1 nimetatud A4,SA ja A4,IRB summa.
Summa A4,IRB ei sisalda kapitalinõuete määruse artikli 473a lõike 5 punktides b ja c nõutud oodatavat kahju.
|
1.6.3. C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)
26. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).
1.6.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga
Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3, 4 ja 5
Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.
|
|
0020
|
Piirmäära arvutamise alus
Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2, 3 ja 4
|
|
0030
|
Kohaldatav protsent
Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5
|
|
0040
|
Piirmäär
Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5
|
|
0050
|
(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära
Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5
|
|
0060
|
Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma
Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.
|
|
Read
|
|
0010
|
1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt
Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõige 3
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0020
|
2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 489 kohast piirangut
Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõige 4
|
|
0030
|
2.1. Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõige 4 ja artikkel 489
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0040
|
2.2. Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Kapitalinõuete määruse artikkel 489
|
|
0050
|
2.2.1. Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0060
|
2.2.2. Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0070
|
2.2.3. Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0080
|
2.3. Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Kapitalinõuete määruse artikli 487 lõige 1
Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.
|
|
0090
|
3. Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 490 kohast piirangut
Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõige 5
|
|
0100
|
3.1. Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku
Kapitalinõuete määruse artikkel 490
|
|
0110
|
3.2. Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Kapitalinõuete määruse artikkel 490
|
|
0120
|
3.2.1. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0130
|
3.2.2. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0140
|
3.2.3. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi
Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0150
|
3.3. Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Kapitalinõuete määruse artikli 487 lõige 2
Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.
|
2. KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
2.1. ÜLDISED MÄRKUSED
27. Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Vorm C 06.02 koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sh aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:
a) konsolideerimise alla kuuluvad üksused;
b) üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;
c) teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;
d) teave kapitalipuhvrite kohta.
28. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 0010–0060 ja 0250–0400.
29. Kajastatavates andmetes võetakse arvesse kõiki vastava aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid kapitalinõuete määruse üleminekusätteid.
2.2. ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA
30. Vormi C 06.02 teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 0070–0210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid solventsusnõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.
31. Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.
2.3. TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
32. Vormide C 06.02 ja C 06.01 kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid solventsusnõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 0250–0400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.
33. Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.
34. Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele“, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.
35. Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime“ vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsene seos vormiga CA võimalik.
36. Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad välja kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.
37. On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.
38. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.
2.4. C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0250–0400
|
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED
Vt vormis C 06.02 antud juhised.
|
|
0410–0480
|
KAPITALIPUHVRID
Vt vormis C 06.02 antud juhised.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
KOKKU
Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.
|
2.5. C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0060
|
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED
Selle vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.
|
|
0011
|
NIMI
Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.
|
|
0021
|
KOOD
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0026
|
KOODI LIIK
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ära, kas veerus 0021 esitatud kood on LEI-kood või mitte. Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0027
|
MUU KOOD
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisaks esitada ka muu koodi, kui kannavad koodiveergu LEI-koodi.
|
|
0030
|
KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI)
„JAH“ märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse ja direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.
Muul juhul märgitakse „EI“.
 Vähemusosalused:
Kapitalinõuete määruse artiklite 81 ja 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.
|
|
0035
|
ÜKSUSE LIIK
Üksuse liik kajastatakse järgmiste kategooriate alusel:
a) krediidiasutus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 1
b) investeerimisühing
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 2
c) finantseerimisasutus (muu)
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 20, 21 ja 26
Finantseerimisasutused kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 26 mõistes, kes ei kuulu kategooria d, f ega g alla;
d) (sega)finantsvaldusettevõtja
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 20 ja 21
e) abiettevõtja
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 18
f) väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 66
g) pandikirjadega seotud ettevõtja
Pandikirjade emiteerimiseks või pandikirjade tagatise hoidmiseks loodud üksus, kui see ei kuulu kategooriate a, b või d–f alla
h) muud liiki üksus
Muu kui punktides a–g osutatud üksus.
Kui üksuse suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määrust ega kapitalinõuete direktiivi, vaid sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega, tehakse asjakohane kategooria kindlaks nii hästi kui võimalik.
|
|
0040
|
ANDMETE ULATUS: individuaalselt täielikult konsolideeritud (SF) VÕI individuaalselt osaliselt konsolideeritud (SP)
„SF“ märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.
„SP“ märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.
|
|
0050
|
RIIGIKOOD
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.
|
|
0060
|
OSALUSE MÄÄR (%)
See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.
|
|
0070–0240
|
TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID
Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 0070–0240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid solventsusnõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 0030 märgitud „JAH“).
Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.
Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.
Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine
Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.
Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi veerus 0100.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Märgitakse veergude 0080–0110 summa.
|
|
0080
|
KREDIIT, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale (mis on võrdne või samaväärne positsioonidega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL“) ja omavahendite nõuete (mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL“) summale.
|
|
0090
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“.
|
|
0100
|
OPERATSIOONIRISK
Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne summaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 0590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL“.
Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 0630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON“.
|
|
0110
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 0640, 0680 ja 0690 summa.
|
|
0120–0240
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0120
|
OMAVAHENDID
Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 0010 „OMAVAHENDID“.
|
|
0130
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 82
Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0140
|
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID
Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b
|
|
0150
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU
Kapitalinõuete määruse artikkel 25
|
|
0160
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 82
Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0170
|
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS
Kapitalinõuete määruse artikli 85, lõike 1 punkt b
|
|
0180
|
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 50
|
|
0190
|
MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED
Kapitalinõuete määruse artikkel 81
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0200
|
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID
Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b
|
|
0210
|
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 61
|
|
0220
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0230
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 71
|
|
0240
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0250–0400
|
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
|
0250–0290
|
OSA RISKIS
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0250
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Märgitakse veergude 0260–0290 summa.
|
|
0260
|
KREDIIT, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud summad, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.
|
|
0270
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma peab vastama konsolideeritud aruande real 0520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“ kajastatud summale.
|
|
0280
|
OPERATSIOONIRISK
Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.
Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.
|
|
0290
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool loetletud.
|
|
0300–0400
|
OSA OMAVAHENDITES
Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.
Veergudes 0300–0350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites (vähemusosaluse kaudu), kvalifitseeruvates esimese taseme omavahendites või kvalifitseeruvates omavahendites. Võttes arvesse II osa punkti 2.3 viimases lõigus nimetatud künnist, kajastatakse veergudes 0360–0400 andmeid kõigi konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.
Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites (peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve).
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0300–0350
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA“ all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad omavahendid.
|
|
0300
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
Kapitalinõuete määruse artikkel 87
|
|
0310
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Kapitalinõuete määruse artikkel 85
|
|
0320
|
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Kapitalinõuete määruse artikkel 84
Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
|
|
0330
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Kapitalinõuete määruse artikkel 86
Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.
|
|
0340
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Kapitalinõuete määruse artikkel 88
Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.
|
|
0350
|
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
|
0360–0400
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
Kapitalinõuete määruse artikkel 18
Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID“ all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad omavahendid.
|
|
0360
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
|
|
0370
|
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
|
0380
|
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
|
0390
|
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES
Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.
|
|
0400
|
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.
|
|
0410–0480
|
KAPITALIPUHVRID
Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid vastavalt sätetele, mida kohaldatakse kapitalipuhvri nõuete arvutamiseks konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil. Seepärast kajastavad kajastatavad kapitalipuhvrite summad iga üksuse osa konsolideerimisgrupi kapitalipuhvrites. Kajastatavad summad põhinevad kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse (sh asjaomased üleminekusätted) siseriiklikel ülevõtmissätetel.
|
|
0410
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõige 6
|
|
0420
|
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõige 1 ja artikkel 129
Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.
|
|
0430
|
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130, 135–140
Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.
|
|
0440
|
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER
Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv
Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud kapitali säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.
|
|
0450
|
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134
Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.
|
|
0470
|
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131
Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
|
|
0480
|
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131
Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
|
3. KREDIIDIRISKI VORMID
3.1. ÜLDISED MÄRKUSED
39. Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse siinse rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.
3.1.1. Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju
40. Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja garantii andjatega seotud riskipositsioone, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.
41. Riskipositsiooni liik ei muutu kaudse krediidiriski kaitse tõttu.
42. Kui riskipositsioon on tagatud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.
43. COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.
3.1.2. Vastaspoole krediidiriski kajastamine
44. Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.
3.2. C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)
3.2.1. Üldised märkused
45. Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:
a)
riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;
b)
krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.
3.2.2. Vormi CR SA ulatus
46. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse iga standardmeetodi kohaselt arvutatav riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.
47. Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu standardmeetodiga kindlaks tehtud. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.
48. Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:
a)
riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“, mida kajastatakse vormides CR SEC;
b)
omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.
49. Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:
a)
kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);
b)
kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);
c)
reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
50. Vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli positsioone (nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 punkt b), kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.
51. Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 0290–0320), et koguda lisateavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.
52. Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:
a)
keskvalitsused ja keskpangad (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);
b)
piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);
c)
avaliku sektori asutused (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);
d)
krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);
e)
äriühingud (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);
f)
jaekliendid (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).
53. Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavate riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.
54. Memokirjed annavad lisateavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“ võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „keskvalitsused ja keskpangad“, „piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused“, „avaliku sektori asutused“, „krediidiasutused ja investeerimisühingud“, „äriühingud“ ja „jaekliendid“. Kajastatavad andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.
55. Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 0320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud riskipositsioon, kajastatakse seda teavet ka real 0320 riskipositsiooni klassis „krediidiasutused ja investeerimisühingud“.
3.2.3. Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt
56. Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.
a)
Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes.
b)
Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.
57. Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes.
58. Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.
59. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks eraldamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klasside „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „krediidiasutused ja investeerimisühingud“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) ja „äriühingud“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „lühiajalised nõuded krediidiasutuste, investeerimisühingute ja äriühingute vastu“, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „krediidiasutused ja investeerimisühingud“ ja „äriühingud“ puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.
60. Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega peavad aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise tulemused olema kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.
61. Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See on nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel on üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmeliselt.
62. Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:
1.
väärtpaberistamise positsioonid;
2.
eriti suure riskiga seotud kirjed;
3.
omakapitali investeeringud;
4.
makseviivituses olevad riskipositsioonid;
5.
investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);
6.
kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;
8.
nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;
9.
kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute ja jaeklientide vastu.
63. Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ning kapitalinõuete määruse artikli 132a lõigete 1 ja 2 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise või volituste kohase meetodi kohaldamisel võetakse arvesse individuaalseid (esimene meetod) aluspositsioone ja individuaalseid rühmi (teine meetod) ning liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele. Ent kõik individuaalsed riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „investeerimisfondid“.
64. Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed“. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud“ (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).
65. Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.
OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODIKOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
|
Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Väärtpaberistamise positsioonid
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 128)
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Omakapitali investeeringud (vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 133)
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?
|
JAH
|
Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 129).
Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 124)
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Muud kirjed
|
|
EI
|
|
|
|
Kas selle saab määrata kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
|
|
EI
|
|
|
|
Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
Nõuded äriühingute vastu
Jaenõuded
|
3.2.4. Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside kohaldamisala kohta
3.2.4.1. Riskipositsiooni klass „krediidiasutused ja investeerimisühingud“
66. Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetes 6 ja 7 nimetatud grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse järgmiselt.
67. Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.
68. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda nimetatud artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest riskipositsioonide suhtes, mis neil on vastaspoole suhtes, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi (nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (
10
) artikli 12 lõike 1 mõistes). Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.
3.2.4.2. Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“
69. Standardmeetodikohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ järgmiselt.
70. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (
11
) artikli 52 lõikes 4 nimetatud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.
3.2.4.3. Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid“
71. Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132a lõikega 2 ette nähtud võimalust, kajastatakse investeerimisfondide aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.
3.2.5. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Riskipositsiooni väärtus mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, mahaarvamisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.
1. Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0210 juhised).
2. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtusena bilansiline väärtus (st allahinnatud hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus).
3. Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse saadud rahalist tagatist.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kapitalinõuete määruse artikli 473a lõike 7a kohast erandit, esitab ta ABSA summa, mis on 100 %-lise riskikaaluga, selles veerus riskipositsiooni klassis „muud kirjed“.
|
|
0030
|
(-) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised
Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 111
Väärtuse korrigeerimised ja eraldised krediidikahju jaoks (artikli 110 kohased krediidiriski korrigeerimised), mis on tehtud kohaldatava raamatupidamisraamistiku kohaselt, ning usaldatavusnõuetele vastavad väärtuse korrigeerimised (artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summad ning muud varakirjega seotud omavahendite vähendamised).
|
|
0040
|
Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised
Veergude 0010 ja 0030 summa.
|
|
0050–0100
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kirjeldatud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine“.
Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
Siin kajastatakse järgmisi kirjeid:
— tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;
— aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.
Vt ka punktis 3.1.1 esitatud juhiseid.
|
|
0050–0060
|
Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtus (GA)
Kapitalinõuete määruse artikkel 235
Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on esitatud kaudse krediidiriski kaitse GA korrigeeritud väärtuse arvutamise valem.
|
|
0050
|
Garantiid
Kapitalinõuete määruse artikkel 203
Kaudne krediidiriski kaitse nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 (st ei hõlma krediididerivatiive).
|
|
0060
|
Krediidituletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 204
|
|
0070–0080
|
Otsene krediidiriski kaitse
Need veerud viitavad otsesele krediidiriski kaitsele, mille määratlus on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ning millele kohaldatakse sama määruse artikleid 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).
Investeeringuid krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse (vt kapitalinõuete määruse artikkel 218) ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest (vt kapitalinõuete määruse artikkel 219) käsitatakse rahalise tagatisena.
|
|
0070
|
Finantstagatis: lihtmeetod
Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1 ja 2
|
|
0080
|
Muu otsene krediidiriski kaitse
Kapitalinõuete määruse artikkel 232
|
|
0090–0100
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236
Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.
Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.
|
|
0110
|
RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0120–0140
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 223–228 See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.
Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223–228.
|
|
0120
|
Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine
Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2 ja 3
Kajastatav summa on volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA–E) = E*He.
|
|
0130
|
(-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)
Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2
Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantstagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.
Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.
|
|
0140
|
(-) Millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine
Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2
Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].
|
|
0150
|
Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)
Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2 kuni 5 ja artikli 228 lõige 1.
|
|
0160–0190
|
Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes
Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. vt ka artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1
Kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
|
|
0200
|
Riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu
Selline riskipositsiooni väärtus pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole.
Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtus allahinnatud jääkväärtusena, kui on arvesse võetud väärtuste korrigeerimised, kõik krediidiriski maandavad tegurid ja tehingute ümberhindamistegurid.
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0210.
|
|
0210
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks (st kui on kohaldatud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid ja arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 273 lõikes 6).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada kapitalinõuete määruse artikli 291 kohaselt.
Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, omistatakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju ridadel 0090–0130 esitatud eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist. Selleks kasutatakse krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtust, järgides vormi C 34.02 veeru 0160 juhiseid.
|
|
0211
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist (v.a keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioonid)
Veerus 0210 esitatud riskipositsioonid (k.a keskse vastaspoolega seotud tehingud, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 300 punktis 2) (v.a nimetatud määruse artikli 301 lõikes 1 loetletud tehingutest ja lepingutest tulenevad, kui need on keskse vastaspoolega lõpetamata).
|
|
0215
|
Riskiga kaalutud vara enne toetuskoefitsientide kohaldamist
Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse nimetatud määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente
Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see summa arvutatakse valemiga „1/t × 100 % × jääkväärtus“. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav.
|
|
0216
|
(-) VKE toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine
VKEga seotud makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kapitalinõuete määruse artikli 501 punkti 1 kohase riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine
|
|
0217
|
(-) Taristu toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a.
|
|
0220
|
Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist
Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse nimetatud määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente
Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see arvutatakse valemiga „1/t × 100 % × jääkväärtus“. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav.
|
|
0230
|
Millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punktid a–d, f, g, l, n, o ja q
|
|
0240
|
Millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punktid b–d, f, g, l ja o
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
|
|
0015
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid klassides „eriti suure riskiga seotud kirjed“ ja „omakapitali investeeringud“.
Kapitalinõuete määruse artikkel 127
Sellel real esitatakse andmed ainult riskipositsiooni klasside „Eriti suure riskiga seotud kirjed“ ja „omakapitali investeeringud“ puhul.
Kui riskipositsioon sisaldub kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 2 esitatud loetelus või vastab kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 3 või artiklis 133 sätestatud kriteeriumidele, määratakse see riskipositsiooni klassi „eriti suure riskiga seotud kirjed“ või „omakapitali investeeringud“. Järelikult ei tohi olla ühtegi teist eraldist, isegi kapitalinõuete määruse artiklis 127 nimetatud makseviivituses oleva riskipositsiooni korral.
|
|
0020
|
Millest: VKEd
Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.
|
|
0030
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.
|
|
0035
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501a sätestatud nõuetele.
|
|
0040
|
Millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
Kapitalinõuete määruse artikkel 125
Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.
|
|
0050
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse alaliselt osaliselt standardmeetodit
Riskipositsioonid, millele on kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt kohaldatud standardmeetodit.
|
|
0060
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõige 1
|
|
0070–0130
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.
Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskipositsioonid, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest (vt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt f ja artikli 299 lõige 2) kajastatakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonidena. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid (nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 punkt b) vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks, bilansivälisteks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.
|
|
0070
|
Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin.
Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.
|
|
0080
|
Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin.
|
|
0090–0130
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
Vastaspoole krediidiriskiga tehingud (st tuletisinstrumendid, repotehingud, väärtpaberid või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud.
|
|
0090
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 139).
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin.
|
|
0100
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
Kapitalinõuete määruse artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on nõuetele vastava keskse vastaspoolega (määratlus nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktis 88) lõpule viimata (sh nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehingud) ja millega seotud riskiga kaalutud vara arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt. Nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehing on sama tähendusega, mis kapitalinõuete määruse artikli 300 punktis 2 määratletud keskse vastaspoolega seotud tehing, ainult keskse vastaspoole asemel on nõuetele vastav keskne vastaspool.
|
|
0110
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumente ja sama määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehinguid.
Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin.
|
|
0120
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
Vt real 0100 juhised.
|
|
0130
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus sama artikli lõikes 25).
|
|
0140–0280
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
|
0140
|
0 %
|
|
0150
|
2 %
Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1
|
|
0160
|
4 %
Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3
|
|
0170
|
10 %
|
|
0180
|
20 %
|
|
0190
|
35 %
|
|
0200
|
50 %
|
|
0210
|
70 %
Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c
|
|
0220
|
75 %
|
|
0230
|
100 %
|
|
0240
|
150 %
|
|
0250
|
250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4
|
|
0260
|
370 %
Kapitalinõuete määruse artikkel 471
|
|
0270
|
1 250 %
Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2 ja artikkel 379
|
|
0280
|
Muud riskikaalud
Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „keskvalitsused ja keskpangad“, „äriühingud“, „krediidiasutused ja investeerimisühingud“ ning „jaekliendid“ puhul.
Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.
Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5
Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed“.
Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b.
|
|
0281–0284
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITI (INVESTEERIMISFONDID)
Neil ridadel esitatakse andmed kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 132, 132a, 132b ja 132c ainult riskipositsiooni klassi „investeerimisfondid“ puhul.
|
|
0281
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 132a lõige 1.
|
|
0282
|
Volituste kohane meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 132a lõige 2.
|
|
0283
|
Varumeetod
Kapitalinõuete määruse artikli 132 lõige 2.
|
|
0290–0320
|
Memokirjed
Ridade 0290 ja 0320 jaoks vaadake ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.
|
|
0290
|
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i
See on ainult memokirje. Olenemata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real, kui riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.
|
|
0300
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j
Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.
|
|
0310
|
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i
See on ainult memokirje. Olenemata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real kui riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0320
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j
Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.
|
3.3. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)
3.3.1. Vormi CR IRB ulatus
72. Vorm CR IRB hõlmab alljärgnevat:
i.
kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:
—
kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;
—
ostetud nõuete lahjendusrisk;
ii.
kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;
iii.
kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.
73. Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).
74. Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:
i.
omakapitaliga seotud riskipositsioonid, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;
ii.
väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC ja/või CR SEC Details;
iii.
kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis g nimetatud „muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga“. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati 100 % riskikaal, välja arvatud sularaha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;
iv.
krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.
Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.
Punktid i ja iii vormi CR IRB 7 kohta ei käi.
75. Et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:
„EI“ – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);
„JAH“ – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod). See hõlmab kõiki jaeportfelle.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.
3.3.2. Vormi CR IRB jaotus
76. CR IRB vorme on seitse. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsioonide jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus (CR IRB 1 real 0070 esitatud riskipositsioonid). Vormis CR IRB 3 on kõik parameetrid, mida on vaja IRB mudelite jaoks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 4 on vooaruanne, mis selgitab krediidiriski sisereitingute meetodiga välja selgitatud riskiga kaalutud vara muutusi. Vormis CR IRB 5 on teave esitatud vormide jaoks vajalike makseviivituse tõenäosuse järeltestimise tulemuste kohta. Vormis CR IRB 6 on kõik parameetrid, mida on vaja eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise kriteeriumide kohaseks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 7 on riskipositsiooni klasside standardmeetodi või sisereitingute meetodi põhise riskipositsiooni väärtuse protsendiline ülevaade. Vormid CR IRB 1, 2, 3 ja 5 esitatakse järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside kohta eraldi:
1)
Kokku
(vorm Total tuleb esitada sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul eraldi)
2)
Keskpangad ja keskvalitsused
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)
3)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)
4.1)
Äriühingud – VKEd
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
4.2)
Äriühingud – eriotstarbelised laenud
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)
4.3)
Äriühingud – muud
(kõik nõuded äriühingute vastu, mida mainitakse kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis c ning mida ei kajastata jaotistes 4.1 ega 4.2)
5.1)
Jaekliendid – tagatud VKEde kinnisvaraga
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koos artikli 154 lõikega 3 ehk mis on tagatud kinnisvaraga) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
5.2)
Jaekliendid – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata jaotises 5.1)
Punktides 5.1 ja 5.2 esitatakse jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga (tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata).
5.3)
Jaekliendid – kvalifitseeruvad uuenevad
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koos artikli 154 lõikega 4)
5.4)
Jaekliendid – muud VKEdega seotud
(jaenõuded, mida mainitakse kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d ning mida ei kajastata jaotistes 5.1 ja 5.3) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
5.5)
Jaekliendid – muud mitte-VKEdega seotud
(jaenõuded, mida mainitakse kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d ning mida ei kajastata jaotistes 5.2 ja 5.3)
3.3.3. C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (CR IRB 1)
3.3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
SISEREITINGUTE SKAALA/VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110).
Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul.
Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitinguskaalat või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.
Vastasel korral erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Sama käib pidevate reitinguskaalade kohta: pädeva asutuse nõusolekul võib kajastada väiksemat arvu reitinguklasse.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada sisemiste reitinguklassidega võrreldes erineval arvul reitinguklasse.
Viimane reitinguklass või viimased reitinguklassid määratakse makseviivituses olevatele riskipositsioonidele, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 110 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus arvutatakse kõigi asjaomasel real esitatud riskipositsioone arvesse võttes. Real, kus kajastatakse ainult makseviivituses olevaid riskipositsioone, peab keskmine makseviivituse tõenäosus olema 100 %.
|
|
0020
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.
Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2, 4, 5, 6 ja 7.
Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.
Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriskist tulenevale riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0130 juhised).
|
|
0030
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0040–0080
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamine, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE“.
|
|
0040–0050
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.
Riskipositsiooni mõjutavale kaudsele krediidiriski kaitsele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0040
|
GARANTIID
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 236 lõikes 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, v.a lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 0040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 0150.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220.
|
|
0050
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 236 lõikes 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikli 183 lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 0160.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220.
|
|
0060
|
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Makseviivituse tõenäosusele mõju avaldavale tagatisele seatakse ülempiir, milleks on esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 232 lõiget 1.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis mõjutavad makseviivituse tõenäosust. Esitatakse asjaomane nominaal- või turuväärtus.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.
|
|
0070–0080
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.
Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.
Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.
Neid veerge kasutatakse ainult siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud oma pädevalt asutuselt loa kohaldada neile tagatud riskipositsioonidele kapitalinõuete määruse artikli 150 kohaselt alaliselt osaliselt standardmeetodit või liigitada need riskipositsioonid klassidesse garantii andja omaduse alusel.
|
|
0090
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0100, 0120
|
Millest: bilansivälised kirjed
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0110
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Kajastatakse riskipositsiooni väärtusi, mis arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohaselt.
I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid ja protsente vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetele 8, 9 ja 10 krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist olenemata.
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0130.
|
|
0130
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid veerud 0210.
|
|
0140
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0150–0210
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS
Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud hinnangulist kahjumäära.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 228 lõiget 2, artikli 230 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 231.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:
— kaudse krediidiriski kaitse korral järgitakse nõuete puhul keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja äriühingutevastu kapitalinõuete määruse artikli 161 lõiget 3; jaenõuete korral järgitakse kapitalinõuete määruse artikli 164 lõiget 2;
— otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.
|
|
0150
|
GARANTIID
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0160
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Vt veeru 0050 juhised.
|
|
0170
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.
Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.
|
|
0171
|
HOIUSTATUD RAHA
Kapitalinõuete määruse artikli 200 punkt a
Raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0172
|
ELUKINDLUSTUSLEPINGUD
Kapitalinõuete määruse artikli 200 punkt b
Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0173
|
KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID
Kapitalinõuete määruse artikli 200 punkt c
See hõlmab kolmandast isikust krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud instrumente, mille nad on kohustatud nõudmisel tagasi ostma. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. Selles veerus ei kajastata kolmanda poole hoitud instrumentidega kaetud riskipositsioone, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad kapitalinõuete määruse artikli 200 punkti c kohaselt aktsepteeritud nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente nende väljaandja antud garantiina (nagu lubatud kapitalinõuete määruse artikli 232 lõikes 4).
|
|
0180
|
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS
Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilist tasaarvestust vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaole käsitatakse sularahatagatisena.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 197 kohase aktsepteeritava finantstagatise sama määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse finantstagatist. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0190–0210
|
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 1–8 ja artikli 229 kohaseid väärtuseid.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse muud tagatist.
|
|
0190
|
KINNISVARA
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse siin veerus kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2, 3 ja 4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.
|
|
0200
|
MUU FÜÜSILINE TAGATIS
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse siin veerus kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6 ja 8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0210
|
NÕUDED
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0220
|
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 3 kohast topeltmakseviivituse käsitlust, võttes arvesse sama määruse artiklit 202 ja artikli 217 lõiget 1.
Kajastatav väärtus ei tohi ületada vastava riskipositsiooni väärtust.
|
|
0230
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral järgitakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110).
Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide alampiiri mõju, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 164 lõikes 4).
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi“ makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 0110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.
Kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ja artikli 181 lõikeid 1 ja 2.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
Andmeid ei esitata kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide (seal „laenunõuded“) kohta. Kui hinnatakse eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsiooni makseviivituse tõenäosust, esitatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära andmed sisehinnangute või regulatiivsete kahjumäärade alusel.
Suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotud riskipositsioone ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 0230 andmete arvutamisel, vaid ainult veeru 0240 andmete arvutamisel.
|
|
0240
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL
Finantssektori suurettevõtjate ja reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonide (vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktid 1 ja 1) riskipositsioonidega kaalutud keskmisele makseviivitusest tingitud kahjumäärale (%) kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 2 kohast kõrgemat korrelatsioonikordajat.
|
|
0250
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)
Kajastatav väärtus tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 162 kohaselt. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.
Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaekliendid“ puhul.
|
|
0255
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaeklientidega seotud riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.
VKEde ja taristu toetuskoefitsiente (kapitalinõuete määruse artiklid 501 ja 501a) arvesse ei võeta.
|
|
0256
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
VKE makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kapitalinõuete määruse artikli 501 kohane riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine
|
|
0257
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a.
|
|
0260
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaeklientidega seotud riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.
Arvesse tuleb võtta ka VKEde ja taristu toetuskoefitsiente (kapitalinõuete määruse artiklid 501 ja 501a).
|
|
0270
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 (finantssektori suurettevõtjate ja reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonid) ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0280
|
OODATAV KAHJU
Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta vt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkt h. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
|
|
0290
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.
|
|
0300
|
VÕLGNIKE ARV
Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2
Kõigi riskipositsiooni klasside puhul (v.a jaeklientidega seotud ja kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teises lauses nimetatud klassid) kajastab krediidiasutus või investeerimisühing eraldi määratud reitinguga juriidiliste isikute/võlgnike arvu neile antud laenude või nendega seotud riskipositsioonide arvust olenemata.
Riskipositsiooni klassis „jaekliendid“ kajastab krediidiasutus või investeerimisühing eri reitinguklassi või kogumisse määratud riskipositsioone riskipositsioonide arvus eraldi; sama tuleb teha teiste riskipositsiooni klasside puhul, kui sama võlgnikuga seotud riskipositsioonid on kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teise lause kohaselt määratud erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.
Kuna selles veerus käsitletakse reitinguskaalade struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).
|
|
0310
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad hüpoteetiline riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud riskiga kaalutud vara alusel, jättes krediidituletisinstrumendi kajastamata kui krediidiriski maandamise tehnika, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 204. Summad esitatakse riskipositsiooni klassides, mis käivad algse võlgnikuga seotud riskipositsioonide kohta.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
0015
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.
|
|
0016
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501a sätestatud nõuetele.
|
|
0020–0060
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
|
|
0020
|
Bilansilised krediidiriskiga kirjed
Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin.
Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.
|
|
0030
|
Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
Bilansivälised kirjed hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 8 kohaseid ja I lisas loetletud kirjeid.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin.
|
|
0040–0060
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid ridadel 0090–0130.
|
|
0040
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0090.
|
|
0050
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0110.
|
|
0060
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0130.
|
|
0070
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.
Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6.
Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 0180.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.
Järelevalvelist põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.
|
|
0080
|
ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD: KOKKU
Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5. Kohaldatakse ainult riskipositsiooni klassile „äriühingud – eriotstarbelised laenud“.
|
|
0160
|
ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3.
Seda alternatiivi saavad kasutada ainult sisereitingute põhimeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.
|
|
0170
|
REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse 100 % riskikaalu. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.
|
|
0180
|
LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU
Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskiga kaalutud vara arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 157. Lahjendusriski esitatakse ostetud äri- ja jaenõuete puhul.
|
3.3.4. C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: jaotus võlgnike reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0005
|
Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)
See on rea tunnus ja see peab vormi konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.
Esimene esitatav klass (või kogum) on kõige parem, seejärel paremuselt teine jne. Viimane esitatav klass (või kogum) on makseviivituses olevate riskipositsioonide oma.
|
|
0010–0300
|
Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis vormi CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude puhul.
|
|
Rida
|
Juhised
|
|
0010-0001 – 0010-NNNN
|
Nendel ridadel kajastatavad väärtused tuleb järjestada võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosuse järgi. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.
|
3.3.1. C 08.03 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (jaotus makseviivituse tõenäosuse vahemikuti) (CR IRB 3)
3.3.1.1. Üldised märkused
77. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormis kajastatava teabe järgides kapitalinõuete määruse artikli 452 punki alapunkte i–v, kui esitavad peamised sisereitingute meetodi kohaste kapitalinõuete arvutamise parameetrid. Sellel vormil esitatav teave ei tohi sisaldada kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikes 5 nimetatud teavet eriotstarbeliste laenude kohta, mis esitatakse vormil C 08.06. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükk).
3.3.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
BILANSIS KAJASTATUD VARAST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised.
|
|
0020
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised ja ümberhindlustegurid, sama artikli lõikes 8 nimetatud sisehinnangud ja ümberhindlustegurid ning lõikes 10 nimetatud protsendid
Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kõiki eraldatud, aga kasutamata limiite ning bilansiväliseid kirjeid, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse I lisas.
|
|
0030
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMISED ÜMBERHINDLUSTEGURID
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse keskmine ümberhindlustegur, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamisel ja mis on kaalutud veerus 0020 esitatava bilansivälise riskipositsiooniga enne ümberhindamisteguri kohaldamist.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST JA KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Kapitalinõuete määruse artikli 166 kohane riskipositsiooni väärtus.
Selles veerus tuleb esitada bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide väärtuste ja bilansiväliste kohustuste summa pärast ümberhindlustegurite kohaldamist, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetes 8–10, ja pärast krediidiriski maandamise tehnikate rakendamist.
|
|
0050
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga võlgniku keskmine makseviivituse tõenäosuse hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
|
|
0060
|
VÕLGNIKE ARV
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku igasse klassi määratud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv
Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud summade arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamist (kui asjakohane). Jaenõuete puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, tuleb esitatavas makseviivitusest tingitud kahjumääras arvestada kapitalinõuete määruse artikli 164 lõikes 4 sätestatud alammäärasid.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral, millele kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktiga h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mis on saadud kohaldatava hindamismetoodikaga.
|
|
0080
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE TÄHTAEG (AASTATES)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine tähtaeg, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri kohaldamist.
Kajastatav lõpptähtaeg tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 162 kohaselt.
Keskmist lõpptähtaega kajastatakse aastates.
Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk). See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaekliendid“ puhul.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Nõuete puhul keskvalitsuse, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingutevastu esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud artikli 153 lõigete 1–4 kohaselt; jaenõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara summa, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklit 154 järgides.
Arvesse tuleb võtta ka VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a.
|
|
0100
|
OODATAV KAHJU
Oodatav kahju arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 158 kohaselt.
Kajastatav oodatav kahju põhineb tegelikel riskiparameetritel, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
|
|
0110
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 183/2014 kohased spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised, kapitalinõuete määruse artiklite 34 ja 110 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised ning muud omavahendite vähendamised, mis on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassidesse määratud riskipositsioonidega
Need väärtuse korrigeerimised ja eraldised on samad, millega arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaldamisel.
Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Krediidiasutused ja investeerimisühingud jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
|
3.3.2. C 08.04 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (riskiga kaalutud vara vooaruanded) (CR IRB 4)
3.3.2.1. Üldised märkused
78. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides kapitalinõuete määruse artikli 438 punkti h. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükk).
79. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara voogusid aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara ja eelmise aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara vaheliste muutustena. Kvartaalse aruandluse korral aruandekuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga.
3.3.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud vara kogusumma sisereitingute meetodi alusel, võttes arvesse ka kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud toetuskoefitsiente.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
RISKIGA KAALUTUD VARA EELMISE ARUANDEPERIOODI LÕPUS
Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus pärast kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist.
|
|
0020
|
VARA SUURUS (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara suurusest (st pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest; k.a uute äride algatamisest ja laenude tähtajani jõudmisest, v.a pangaportfelli suuruse muutus, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0030
|
VARA KVALITEET (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara kvaliteedist (st vara hinnangulise kvaliteedi muutused, mis on tingitud laenuvõtja riski muutumisest, nt reitinguklassi vms muutumisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0040
|
MUDELI VÄRSKENDUSED (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara mudeli värskendustest (st muutused, mis on tingitud uute mudelite kasutussevõtust, mudelite muutmisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või muudest muutustest, mille eesmärk on vähendada mudeli nõrku külgi)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0050
|
METOODIKA JA PÕHIMÕTE (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara metoodika ja põhimõtete muutumisest (st muutused, mis on tingitud arvutamismetoodika muutmisest õiguspoliitika muutumise tõttu, sh olemasolevate õigusnormide muutmise ja uute vastuvõtmise tõttu, v.a mudelite muutmise tõttu, mida kajastatakse real 0040)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0060
|
OMANDAMISED JA VÕÕRANDAMISED (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud omandamistest ja võõrandamistest (st pangaportfelli suuruse muutused, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0070
|
VALUUTA LIIKUMINE (+/-)
Selline riskiga kaalutudvara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud valuutast (st muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0080
|
MUU (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud muudest teguritest
Selle kategooria all kajastatakse muutusi, mida ei saa esitada üheski eeltoodud kategoorias.
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ARUANDEPERIOODI LÕPUS
Riskiga kaalutud vara aruandeperioodil pärast kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist.
|
3.3.3. C 08.05 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (makseviivituse tõenäosuse järeltestimine) (CR IRB 5)
3.3.3.1. Üldised märkused
80. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormil kajastatava teabe järgides kapitalinõuete määruse artikli 452 punkti h. Krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatlevad igas riskipositsiooni klassis kasutatud mudeleid, mille järeltestimise tulemusi siin esitatakse, ning selgitavad iga nendega hõlmatud klassi riskiga kaalutud vara protsenti. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükk).
3.3.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi kuuluvate võlgnike (kelle arv esitatakse veerus 0020) makseviivituse tõenäosuse aritmeetiline keskmine aruandeperioodi alguses (võlgnike arvuga kaalutud keskmine)
|
|
0020
|
VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS
Võlgnike arv eelmise aasta lõpus, millest tuleb aru anda.
Arvesse võetakse kõik võlgnikud, kellel on konkreetsel ajahetkel krediidi iseloomuga kohustus.
Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel.
|
|
0030
|
MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL
Nende võlgnike arv, kelle makseviivitus tekkis aasta jooksul (st makseviivituse määra arvutamise perioodil)
Makseviivitus tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt.
Üheaastase makseviivituse määra arvutamisel võetakse lugejas ja nimetajas iga makseviivituses olev võlgnik arvesse vaid korra ka siis, kui tal tekkis makseviivitus aasta jooksul mitmel korral.
|
|
0040
|
TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 78 nimetatud üheaastane makseviivituse määr
Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et:
a) nimetajas on nende makseviivituses mitteolevate võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi alguses krediidi iseloomuga kohustusi (st aruandekuupäevale eelneva aasta algus); selles kontekstis tähendab „krediidi iseloomuga kohustus“: i) bilansikirjed (sh põhisumma, intressid ja tasud); ii) bilansivälised kirjed (garantiid, mille on välja andnud garantii andjast krediidiasutus või investeerimisühing)
b) lugejas on nende võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi jooksul tekkinud vähemalt üks makseviivitus (aruandekuupäevale eelneval aastal).
Võlgnike arvu arvutamist käsitletakse vormi C 08.01 veerus 0300.
|
|
0050
|
VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
Vähemalt viie viimase aasta aastase makseviivituse määra aritmeetiline keskmine (aasta jooksul makseviivistusse sattunud võlgnike arv aasta alguse seisuga/kõik võlgnikud aasta alguse seisuga). Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada ka pikemat perioodi, kui see on kooskõlas tema tegelike riskijuhtimistavadega.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse konkreetsesse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse aruandeperioodi alguses (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Krediidiasutused ja investeerimisühingud jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
|
3.3.4. C 08.05.1 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: makseviivituse tõenäosuse järeltestimine (CR IRB 5)
3.3.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
81. Peale vormil C 08.05 esitatava teabe, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka vormil C 08.05.1 nõutava teabe, kui nad kohaldavad makseviivituse tõenäosuse hindamiseks kapitalinõuete määruse artikli 180 lõike 1 punkti f, ja teevad seda vaid nimetatud artikli kohaste makseviivituse tõenäosuse hinnangute puhul. Juhised on samad, mis vormi C 08.05 puhul, aga järgmiste eranditega.
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0005
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad makseviivituse tõenäosuse vahemikud oma siseklasside alusel, mille nad seovad krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavaskaalaga, mitte ei kasuta konkreetset välist makseviivituse tõenäosuse vahemikku.
|
|
0006
|
VÄLISREITINGU EKVIVALENT
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad iga vaadeldava krediidikvaliteeti hindava asutuse koha ühe veeru, järgides kapitalinõuete määruse artikli 180 lõike 1 punkti f. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad neis veergudes selle välisreitingu, millele nad oma makseviivituse tõenäosuse sisevahemikud kannavad.
|
3.3.5. C 08.06 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise meetod) (CR IRB 6)
3.3.5.1. Üldised märkused
82. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormil kajastatava teabe järgides kapitalinõuete määruse artikli 438 punkti e. Andmed esitatakse järgmiste artikli 153 lõike 5 tabelis 1 osutatud eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide liikide kohta:
b)
tulu tootev kinnisvara ja väga volatiilne ärikinnisvara;
3.3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0020
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0030, 0050
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0060
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0070
|
RISKIKAAL
Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5
See on teabeveerg, mida ei tohi muuta.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0090
|
OODATAV KAHJU
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0100
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010–0120
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kategooriasse ja tähtajaklassi kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabeli 1 kohaselt.
|
3.3.6. C 08.07 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (sisereitingute ja standardmeetodi kohaldamisala) (CR IRB 7)
3.3.6.1. Üldised märkused
83. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara krediidiriski sisereitingute meetodil, esitavad oma riskipositsioonid ning nende klasside osad, millele kohaldatakse järkjärgulise kohaldamise kava, selle vormi puhul standardmeetodil (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükk) või sisereitingute meetodil (nimetatud jaotise 3. peatükk). Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.
84. Veergudes 0020–0040 peaks olema kirjas kõik riskipositsioonid, nii et nende kolme veeru ridade summa moodustaks 100 % kõigist riskipositsiooni klassidest (v.a väärtpaberistamise positsioonid ja mahaarvatud positsioonid).
3.3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 166 MÄÄRATLETUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad kapitalinõuete määruse artikli 166 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist.
|
|
0020
|
STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISALAS OLEVA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU
Koguriskipositsiooni väärtuse (sh nii standardmeetodi kohased riskipositsioonid kui ka sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) esitamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist.
|
|
0030
|
STANDARDMEETODI ALALISE OSALISE KASUTAMISE KOHALDAMISALAS OLEV RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT
Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse standardmeetodit (riskipositsioon, millele kohaldatakse standardmeetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni veerus 0020, enne krediidiriski maandamist), pidades kapitalinõuete määruse artikli 150 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud standardmeetodi alalise osalise kasutamise loa kohaldamisala piiridest.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE JÄRKJÄRGULISE KOHALDAMISE KAVA (%)
Iga riskipositsiooni klassi riskipositsiooni see osa, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit kapitalinõuete määruse artikli 148 kohaselt järk-järgult. See hõlmab järgmist:
— riskipositsioonid, millele krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb kohaldada sisereitingute meetodit kas makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangu ja ümberhindlusteguritega või ilma (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod);
— mittemateriaalse omakapitali investeeringud, mis ei ole esitatud veergudes 0020 ega 0040;
— riskipositsioonid, millele juba kohaldatakse sisereitingute põhimeetodit, aga millele krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb tulevikus kohaldada täiustatud sisereitingute meetodit;
— eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonid, millele kohaldatakse järelevalvelist riskikaalu määramise meetodit ja mis ei ole esitatud veerus 0040.
|
|
0050
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE SISEREITINGUTE MEETODIT (%)
Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit (riskipositsioon, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni, enne krediidiriski maandamist), pidades kapitalinõuete määruse artikli 143 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud sisereitingute meetodi kasutamise loa kohaldamisala piiridest. See hõlmab nii riskipositsioone, millele krediidiasutus või investeerimisühing on saanud loa kohaldada makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangut ja ümberhindlustegureid, kui ka teisi (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod) (sh järelevalveline riskikaalu määramise meetod eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide puhul ja omakapitali investeeringud, millele kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning riskipositsioonid, mis on esitatud vormi C 08.01 real 0170).
|
|
Read
|
Juhised
|
|
RISKIPOSITSIOONI KLASSID
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.
|
3.4. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA
85. Kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kogunäitajate tasandil agregeeritud teabe. Käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad lisaks teabe koduriigi ja välisriikide kaupa. Künnisega arvestatakse ainult vormide CR GB 1 ja CR GB 2 puhul. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna „Muud riigid“ alla.
86. Mõiste „võlgniku asukoht“ osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju, muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonidevastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla, olenemata asjaomase riskipositsiooni klassist.
87. Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus“ ja „riskiga kaalutud vara“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.
3.4.1. C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodikohased riskipositsioonid (CR GB 1)
3.4.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0010.
|
|
0020
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla, ja makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassidesse „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“.
See memokirje annab lisateavet makseviivituses olevad riskipositsioonide võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j liigitatud „makseviivituses olevateks riskipositsioonideks“ ja mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“.
Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“, „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“ riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j, k ja p.
|
|
0040
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.
|
|
0050
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne kapitalinõuete määruse artikli 62 punktis c osutatud ülempiiri kohaldamist.
Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.
|
|
0055
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
|
|
0060
|
Mahakandmised
IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised.
|
|
0061
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 111.
|
|
0070
|
Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.
|
|
0075
|
Riskipositsiooni väärtus
Määratletud vormi CR SA veerus 0200.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0215.
|
|
0081
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR SA veerus 0216.
|
|
0082
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR SA veerus 0217.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0220.
|
|
Read
|
|
0010
|
Keskvalitsused ja keskpangad
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a
|
|
0020
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b
|
|
0030
|
Avaliku sektori asutused
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c
|
|
0040
|
Mitmepoolsed arengupangad
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d
|
|
0050
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e
|
|
0060
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f
|
|
0070
|
Äriühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g
|
|
0075
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0080
|
Jaekliendid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h
|
|
0085
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0090
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i
|
|
0095
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0100
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j
|
|
0110
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k
|
|
0120
|
Pandikirjad
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l
|
|
0130
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n
|
|
0140
|
Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o
Ridade 0141–0143 summa.
|
|
0141
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0281.
|
|
0142
|
Volituste kohane meetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0282.
|
|
0143
|
Varumeetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0283.
|
|
0150
|
Omakapitali investeeringud
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p
|
|
0160
|
Muud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q
|
|
0170
|
Koguriskipositsioon
|
3.4.2. C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)
3.4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0020.
|
|
0030
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
Esmase riskipositsiooni väärtus nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
|
|
0040
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
Esmase riskipositsiooni väärtus nende riskipositsioonide puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt liigitatud kolme kuu jooksul pärast eelmist aruandekuupäeva makseviivituses olevateks, esitatakse selle riskipositsiooni klassi juures, kuhu võlgnik kuulub.
|
|
0050
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014
|
|
0055
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014
|
|
0060
|
Mahakandmised
IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised
|
|
0070
|
Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist
|
|
0080
|
SISEREITINGUTE SKAALA/VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Määratletud vormi CR IRB veerus 0010.
|
|
0090
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Määratletud vormi CR IRB veergudes 0230 ja 0240: riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära (%) puhul võetakse arvesse kõiki riskipositsioone (sh suurte finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotuid). Kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkt h.
Eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide puhul, mille makseviivituse tõenäosust on hinnatud, peab esitatav väärtus olema kas hinnanguline või regulatiivne makseviivitusest tingitud kahjumäär. Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide (seal „eriotstarbeliste laenunõuete“) kohta ei saa andmeid esitada, sest need ei ole kättesaadavad.
|
|
0100
|
millest: makseviivituses
Riskipositsiooniga kaalutud makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178
|
|
0105
|
Riskipositsiooni väärtus
Määratletud vormi CR IRB veerus 0110.
|
|
0110
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0255.
|
|
0120
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 178 lõikele 1
|
|
0121
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR IRB veerus 0256.
|
|
0122
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR IRB veerus 0257.
|
|
0125
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0260.
|
|
0130
|
OODATAV KAHJU
Määratletud vormi CR IRB veerus 0280.
|
|
Read
|
|
0010
|
Keskpangad ja keskvalitsused
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a
|
|
0020
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b
|
|
0030
|
Äriühingud
Kõik äriühingute vastu olevad nõuded, mida mainitakse kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis c
|
|
0042
|
Millest: eriotstarbelised laenud (v.a millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit)
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a
Andmeid ei esitata kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide (seal „laenunõuete“) kohta.
|
|
0045
|
Millest: eriotstarbelised laenud, millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a ja artikli 153 lõige 5
|
|
0050
|
Millest: VKEd
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c
Sisereitingute meetodi kohaselt peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
|
|
0060
|
Jaekliendid
Kõik kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded
|
|
0070
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid – tagatud kinnisvaraga
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d nimetatud jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga
Jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga, esitatakse tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata.
|
|
0080
|
VKEd
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d ja artikli 154 lõike 3 kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga
|
|
0090
|
Muud kui VKEd
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d nimetatud jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga
|
|
0100
|
Jaekliendid – kvalifitseeruvad uuenevad
(kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koos artikli 154 lõikega 4)
|
|
0110
|
Muud jaekliendid
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased muud jaenõuded, mida ei kajastata ridadel 0070–0100
|
|
0120
|
VKEd
Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d nimetatud jaenõuded VKEde vastu
|
|
0130
|
Muud kui VKEd
Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis d nimetatud jaenõuded üksikisikute vastu
|
|
0140
|
Omakapital
Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud
|
|
0150
|
Koguriskipositsioon
|
3.4.3. C 09.04 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus (CCB)
3.4.3.1. Üldised märkused
88. Seda vormi kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotise kohaselt väljaselgitatud omavahendite nõudeid ja geograafilist asukohta, mis on olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid).
89. Vormis C 09.04 esitatakse koondteave kõigi selliste jurisdiktsioonide kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide kohta, kus need positsioonid asuvad, ja eraldi teave iga jurisdiktsiooni kohta, kus asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Koondandmed ja teave iga jurisdiktsiooni kohta kajastatakse eri mõõtmes.
90. Kõnealuse jaotuse kajastamisel ei kohaldata siinse rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist.
91. Geograafilise asukoha kindlakstegemiseks jaotatakse riskipositsioonid vahetu võlgniku alusel, nagu on nähtud ette komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1152/2014 (
12
). Seepärast ei muuda sellel vormil nõutavas teabes krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine riskipositsioonide jaotust geograafilise asukoha alusel.
3.4.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Summa
Asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus ja seonduvad omavahendite nõuded, mis on tehtud kindlaks asjaomase rea juhiseid järgides.
|
|
0020
|
Protsent
|
|
0030
|
Kvalitatiivne teave
See teave esitatakse ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi (päritoluliikmesriigile vastav jurisdiktsioon) kohta ja kõigi riikide kohta koondatult.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kooskõlas asjakohase rea juhistega kas {y}või {n}.
|
|
Read
|
|
0010–0020
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis a nimetatud asjakohased krediidiriski positsioonid.
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis a nimetatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055.
|
|
0020
|
Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis a nimetatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 kohaselt.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055.
|
|
0030–0040
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis b nimetatud asjakohased krediidiriski positsioonid.
|
|
0030
|
Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis b nimetatud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste netopositsioonide summa (vt kapitalinõuete määruse artikkel 327), millele kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid:
— positsioonid võlainstrumentides, v.a väärtpaberistamine;
— positsioonid kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonides;
— positsioonid korrelatsioonil põhinevates kauplemisportfellides;
— positsioonid omakapitaliväärtpaberites;
— investeerimisfondides olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 kohaselt.
|
|
0040
|
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis b nimetatud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul, millele kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. ja 5. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid, kajastatakse alljärgneva summa:
— selliste mittetuletisinstrumentide positsioonide õiglane väärtus kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele;
— selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele.
|
|
0055
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid
Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktis c nimetatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 248 kohaselt.
|
|
0070–0110
|
Omavahendite nõuded ja kaalud
|
|
0070
|
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHUL
Ridade 0080, 0090 ja 0100 summa.
|
|
0080
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk
Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatükile.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid; neid kajastatakse real 0100.
Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatüki sätteid järgides.
|
|
0090
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk
Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul tehtud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded tururiski raamistiku alusel hõlmavad muu hulgas väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükiga ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on tehtud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 348.
|
|
0100
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid
Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
Omavahendite nõuded moodustavad riskiga kaalutud varast 8 % ja need arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki sätetele.
|
|
0110
|
Omavahendite nõuete kaalud
Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal arvutatakse omavahendite nõuete suhtarvuna, mis leitakse järgmiselt.
1. Lugeja: Asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomases riigis seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, riigi leht]
2. Nimetaja: Kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4, seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, „Kokku“].
Kõigi riikide koondteavet omavahendite nõuete kaalude kohta ei esitata.
|
|
0120–0140
|
Vastutsüklilise puhvri määrad
|
|
0120
|
Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on asjaomasele riigile kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 139 ning artikli 140 lõike 2 punktidele a ja c ja lõike 3 punktile b.
Kui asjaomase riigi määratud asutus ei ole sellele riigile vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, tuleb see rida tühjaks jätta.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mille määratud asutus on kehtestanud, kuid mis ei ole aruandekuupäeva seisuga asjaomases riigis veel kohaldatavad, ei kajastata.
Kõigi riikide koondteavet määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.
|
|
0130
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 137, 138, 139 ning artikli 140 lõike 2 punktile b ja lõike 3 punktile a. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis ei ole aruandekuupäeva seisuga veel kohaldatavad, ei kajastata.
Kõigi riikide koondteavet krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi puhul kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.
|
|
0140
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 1.
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 140 kohaldamisel selle direktiivi artikli 139 lõike 2 või 3 alusel. Asjaomane vastutsüklilise puhvri määr kajastatakse lahtris [rida 0120, c0020; riigi leht] või [rida 0130, c0020; riigi leht].
Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse väljal [rida 0110, c0020; riigi leht].
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta esitatakse ainult kõigi riikide koondteave, mitte eraldi iga riigi teave.
|
|
0150–0160
|
2 % künnise kasutamine
|
|
0150
|
2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul
Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punktiga b võib selliste üldiste välismaiste riskipositsioonide asukohaks, mille kogusumma ei ületa 2 % asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast, määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi. Üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutatakse nii, et jäetakse kõrvale üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määrati komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punkti a ja artikli 2 lõike 4 kohaselt.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale „jah“.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „ei“.
|
|
0160
|
2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul
Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 3 lõikega 3 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi, kui kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale „jah“.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „ei“.
|
3.5. C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)
3.5.1. Üldised märkused
92. Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB“ vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.
93. Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt nimetatud määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).
94. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:
a)
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
b)
võlgadega seotud riskipositsioonid ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
95. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.
96. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:
—
lihtsustatud riskikaalu meetod,
—
riskiparameetritel põhinev meetod,
—
sisemudelitel põhinev meetod.
Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt 250 % riskikaal kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 4 kohaselt või 370 % riskikaal kapitalinõuete määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)).
97. Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.
—
kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94);
—
omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:
—
omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 495 lõike 1 kohaselt varasemalt kehtinud nõudeid;
—
omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, mille krediidi iseloomuga kohustustele on standardmeetodi kohaselt määratud 0 % riskikaal (sh avaliku sektori rahastatavad ettevõtjad, mille suhtes võib kohaldada 0 % riskikaalu) (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);
—
omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);
—
omakapitali investeeringud abiettevõtjatesse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidikohustusega“ (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);
—
omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.
3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)
|
Veerg
|
|
0005
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)
Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.
|
|
0010
|
SISEREITINGUTE SKAALA
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõikele 1.
Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul.
Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060).
|
|
0020
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 167 on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).
Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõike 2 teises lõigus osutatud tasakaalustavaid positsioone.
|
|
0030–0040
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
GARANTIID
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 0030 ja 0040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 0030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 0040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
|
|
0050
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
(-) KOGUVÄLJAVOOL
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
|
|
0060
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).
Bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).
|
|
0061
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 165 lõiget 2.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155.
Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3).
Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).
|
|
0090
|
MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 0090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.
|
98. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad neid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).
|
Read
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0020
|
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU
Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 0020.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 read 0050–0090
|
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Lihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 0050–0090.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0100
|
SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD
Sisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 0100.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0110
|
OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:
— finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali positsioonide riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti
— omakapitali investeeringuid, millele määratakse 370 % riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 0110.
|
|
CR EQU IRB 2
|
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES
Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.
Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitinguskaalat või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitinguskaala või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.
|
3.6. C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
3.6.1. Üldised märkused
99. Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded (vt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
100. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus-/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.
101. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuetes arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.
102. Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.
103. Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et teha kindlaks vastavad omavahendite nõuded.
104. Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga.
105. Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT. Need omavahendite nõuded kajastatakse krediidiriski vormidel (CR SA, CR IRB).
3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavates kokkulepitud arveldushindades, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 378.
Selles veerus võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.
|
|
0020
|
ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.
Selles veerus kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.
|
|
0030
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.
|
|
0040
|
ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON
Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 0030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.
|
|
Read
|
|
0010
|
Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kogusummat (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
|
|
0020–0060
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)
16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridadel 0020–0060 teavet kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.
Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.
|
|
0070
|
Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiski kogusummat (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
|
|
0080–0120
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)
16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridadel 0080–0120 teavet kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.
Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.
|
3.7. C 13.01 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE (CR SEC)
3.7.1. Üldised märkused
106. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana, esitatakse sellel vormil teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina, kajastatakse kõiki riskipositsioone.
107. Kajastatav teave oleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.
108. Sellel vormil esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.
3.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU
Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuslimiidid, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.
Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist selle vormi jaoks arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavad ennetähtaegse amortiseerimise klauslid (kapitalinõuete määruse artikli 242 punkt 16).
|
|
0020–0040
|
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE
Kapitalinõuete määruse artiklid 251 ja 252
Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.
|
|
0020
|
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)
Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.
|
|
0030
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)
Sissevoolu ja väljavoolu üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud sissevooluna vastaval krediidiriski vormil (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.
Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.
|
|
0040
|
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS
Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.
Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.
|
|
0050
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Siia veergu tuleb kanda aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 248 lõigetele 1 ja 2, koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega ning millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindamistegureid; kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud tagastamatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlused ning väärtpaberistamise positsioonide brutoväärtuse korrigeerimised ja eraldised.
Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.
Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste vormil olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 0010–0040 summaga.
|
|
0060
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Kapitalinõuete määruse artikkel 248 Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised peavad olema seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Siia veergu tuleb kanda aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 248 lõigetele 1 ja 2, ning millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised, aga millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindlustegureid, koos kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlustega, aga ilma väärtpaberistamise positsioonide väärtuse korrigeerimiste ja eraldisteta.
|
|
0080–0110
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 57, III osa II jaotise 4. peatükk ja artikkel 249
Neis veergudes kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni(de) krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).
Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
Siin kajastatakse järgmisi kirjeid:
1. tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile (kapitalinõuete määruse artikkel 222);
2. aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.
|
|
0080
|
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)
Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ning artiklites 234–236.
|
|
0090
|
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Otsene krediidiriski kaitse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mainitud artikli 249 lõike 2 esimeses lõigus ning reguleeritud artiklites 195, 197 ja 200.
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–219 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.
|
|
0100–0110
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
|
|
0100
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236
Väljavool peab vastama kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised“ kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.
Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.
|
|
0110
|
KOGUSISSEVOOL
Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.
|
|
0120
|
RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Siia veergu kantakse vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0130
|
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL
Kapitalinõuete määruse artiklid 223–228
Kajastatav summa peab sisaldama ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).
|
|
0140
|
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)
Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 248, aga selle artikli lõike 1 punktis b sätestatud ümberhindlustegureid kohaldamata
|
|
0150
|
MILLEST: KOHALDATAKSE TEHINGUTE ÜMBERHINDAMISTEGURIT 0 %
Kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punkt b
Ümberhindlusteguri määratulus on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56.
Aruandluse eesmärgil kajastatakse ümberhindlusteguri 0 % puhul riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtusi (E*).
|
|
0160
|
(-) TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast krediidiasutus või investeerimisühing sellise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1 250 % riskikaal, maha arvata selliste aluspositsioonidega seonduvad tagastamatud ostuallahindlused, mis on vähendanud omavahendeid.
|
|
0170
|
(-) ALUSPOSITSIOONIDE SPETSIIFILISED KREDIIDIRISKIGA KORRIGEERIMISED
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast krediidiasutus või investeerimisühing sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1 250 % riskikaal või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 110.
|
|
0180
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 248
|
|
0190
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Kapitalinõuete määruse artiklite 244 ja 245 lõike 1 punktiga b ning artikli 253 lõikega 1 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.
|
|
0200
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.
|
|
0210
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 1 punkt a
|
|
0220–0260
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Väärtpaberistamise sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti.
|
|
0270
|
MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED)
Kapitalinõuete määruse artikli 255 lõige 4
Selle veeru jaoks käsitletakse jaeklientidega seotud riskipositsioone ostetud jaenõuetena ja jaeklientidega mitteseotud riskipositsioone ostetud nõuetena äriühingute vastu.
|
|
0280
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 1 punkt b
|
|
0290–0340
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Väärtpaberistamise standardmeetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti.
Riskikaalu 1 250 % (W teadmata) jaoks on kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 2 punktis b sätestatud, et kui krediidiasutus või investeerimisühing ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1 250 %.
|
|
0350
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 1 punkt c
|
|
0360–0570
|
KREDIIDIKVALITEEDIASTMETE LÕIKES (LÜHIKESED JA PIKAD)
Kapitalinõuete määruse artikkel 263
Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaseid positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 254 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.
Riskipositsiooni väärtused, millele kohaldatakse riskikaalusid, jagatakse lühikesteks ja pikkadeks ning krediidikvaliteedi astmete alusel, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 263 tabelites 1 ja 2 ning artikli 264 tabelites 3 ja 4.
|
|
0580–0630
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISE PÕHJUSTE LÕIKES
Iga väärtpaberistamise positsiooni puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veergudes 0580–0620 üht järgmistest võimalustest.
|
|
0580
|
AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 2 punkt c
Siin veerus kajastatakse kõiki autolaene ja -liisinguid ning seadmete liisinguid, isegi kui need kvalifitseeruvad kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 2 punkti a või b kohaldamiseks.
|
|
0590
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõige 3
|
|
0600
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 2 punkt a
|
|
0610
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 2 punkt b
|
|
0620
|
POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2
Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, sest sisereitingute ja standardmeetodi kasutamise on pädevad asutused kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 4 või artikli 258 lõike 2 kohaselt ära keelanud
|
|
0630
|
JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT
Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, järgides kapitalinõuete määruse artikli 254 lõikes 1 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorda
|
|
0640
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõige 5 varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatava sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohta
|
|
0650–0690
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti
|
|
0700
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Kui ühtegi eelnimetatud meetodit ei kohaldata, määratakse väärtpaberistamise positsioonidele kapitalinõuete määruse artikli 254 lõike 7 kohaselt 1 250 % riskikaal.
|
|
0710–0860
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuse sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud riskiga kaalutud vara, mis vastab väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele.
|
|
0840
|
IAA: KESKMINE RISKIKAAL (%)
Selles veerus kajastatakse väärtpaberistamise riskipositsioonidega kaalutud keskmisi riskikaalusid.
|
|
0860
|
RISKIGA KAALUTUD VARA, MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED
Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.
|
|
0870
|
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 252 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 0650 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastavad väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele.
|
|
0880
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE (1))
Kapitalinõuete määruse artikliga 270a on ette nähtud, et kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, kehtestavad pädevad asutused proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.
|
|
0890
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. ao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne artiklites 267 ja 268 sätestatud piiride kohaldamist.
|
|
0900
|
(-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Kapitalinõuete määruse artikliga 267 on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing, kes teab igal ajahetkel seda, millest aluspositsioonid koosnevad, võib anda kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile maksimaalse riskikaalu, mis on võrdväärne riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaaluga, mis antaks aluspositsioonidele juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.
|
|
0910
|
(-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Kapitalinõuete määruse artikliga 268 on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor või muu krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab väärtpaberistamise sisereitingute meetodit, või krediidiasutus või investeerimisühing kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor, kes kasutab väärtpaberistamise krediidiriski hindamise standardmeetodit või välisreitingute meetodit, võib kohaldada hoitava väärtpaberistamise positsiooni suhtes maksimaalset kapitalinõuet, mis on võrdväärne kapitalinõuetega, mis oleks aluspositsioonide puhul arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.
|
|
0920
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara arvesse artikli 247 lõikes 6 sätestatud koguriskikaalu.
|
|
0930
|
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
Riskiga kaalutud vara summa, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastava vormi jaoks), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
|
109. Vorm on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti see, kas kohaldatakse diferentseeritud kapitalikäsitlust või mitte.
110. Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaselt käsitletavad positsioonid ja reitinguta positsioonid (riskipositsioonid aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevatel ridadel.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mille puhul ei ole tegu nimetatud lõike punktis 63 määratletud edasiväärtpaberistamisega.
|
|
0030
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 243 või 270 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0040
|
STANDARDVÄÄRTPABERISTAMISTE POSITSIOONID
Selliste standardväärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 243 sätestatud nõuetele.
|
|
0050
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID VKE-PÕHISTES VÄÄRTPABERISTAMISTES
Selliste VKE-põhiste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 270 sätestatud nõuetele.
|
|
0060, 0120, 0170, 0240, 0290, 0360 ja 0410
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõiked 1, 4, 5 ja 6 ning artiklid 259, 261, 263, 265, 266 ja 269
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0070, 0190, 0310 ja 0430
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 64 määratletud avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma.
|
|
0080
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.
|
|
0090–0130, 0210–0250 ja 0330–0370
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIKIRJED
Kapitalinõuete määruse artikli 248 lõike 1 punkti a kohaselt on bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 110.
Bilansikirjed jagatakse nii, et ridadel 0100 ja 0120 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (kapitalinõuete määruse artikkel 243) ning ridadel 0110 ja 0130 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (kapitalinõuete määruse artikli 242 punkt 6).
|
|
0100, 0220 ja 0340
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0110, 0130, 0160, 0180, 0230, 0250, 0280, 0300, 0350, 0370, 400 ja 420
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 6 määratletud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide kogusumma.
|
|
0140–0180, 0260–0300 ja 0380–0420
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Nendes ridades tuleb esitada andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.
Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid tehakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus selgitatakse välja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki järgides.
Likviidsus- ja krediidilimiitide ning maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.
Intressimäära ja valuuta vahetustehingute puhul tuleb näidata riskipositsiooni väärtust, mis on arvutatud kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 248 lõikega 1.
Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jagatakse nii, et ridadel 0150 ja 0170 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (kapitalinõuete määruse artikkel 270) ning ridadel 0160 ja 0180 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (kapitalinõuete määruse artikli 242 punkt 6). Kehtivad samad viited, mis ridade 0100–0130 puhul.
|
|
0150, 0270 ja 0390
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 243 või 270 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0200
|
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.
Seepärast tuleb selle vormiga seoses käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.
|
|
0320
|
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
|
0440–0670
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES
Neil ridadel on teave avatud positsioonide kohta (aruandekuupäeva seisuga), millele määrati tehingu algatamise päeval krediidikvaliteedi aste (kapitalinõuete määruse artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt käsitletavate väärtpaberistamise positsioonide puhul on krediidikvaliteedi aste nimetatud meetodi kohase reitingu esmase määramise aegne aste. Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.
Need read tuleb täita vaid veergudes 0180–0210, 0280, 0350–0640, 0700–0720, 0740, 0760–0830 ja 0850.
|
3.8. ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
3.8.1. Vormi CR IRB ulatus
111. Neil vormidel kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC, MKR SA SEC, MKR SA CTP, CA1 ja CA2) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid (nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded).
112. Neid vorme täidetakse järgmistel juhtudel.
a.
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised (sh siis, kui asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole ühtegi väärtpaberistamise positsiooni). Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on vähemalt üks väärtpaberistamise positsioon, esitab ta (olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte) teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida ta hoiab. Hoitavad positsioonid on need, mida hoitakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 kohaselt ja kui kehtib nimetatud määruse artikli 43 lõige 6, siis 31. detsembrini 2018 kehtinud kapitalinõuete määruse versiooni artikli 405 kohaselt.
b.
Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 0160.
c.
Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).
113. Vormi esitavad konsolideerimisgrupid ning eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, (
13
) mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.
114. Vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 5, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 0010–0040; 0070–0110; 0160; 0190; 0290–0300; 0310–0470.
115. Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.
3.8.2 Vormi SEC DETAILS jaotus
116. SEC DETAILS koosneb kahest vormist. SEC DETAILS annab ülevaate väärtpaberistamise tehingutest ja SEC DETAILS 2 nende jaotusest kohaldatavate meetodite lõikes.
117. Kauplemisportfellis olevaid väärtpaberistamise positsioone kajastatakse ainult veergudes 0005–0020, 0420, 0430, 0431, 0432, 0440 ja 0450–0470. Veergudes 0420, 0430 ja 0440 arvestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud netopositsiooni omavahendite nõudele vastava riskikaaluga.
3.8.3 C 14.00 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS)
|
Veerg
|
|
0010
|
SISEKOOD
Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks
Sisekood on seotud väärtpaberistamistehingu tunnusega.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)
Väärtpaberistamistehingu ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamistehingut turul tuntakse (või krediidiasutuses või investeerimisühingus tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga)
Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.
|
|
0021
|
GRUPISISENE, ERA- VÕI AVALIK VÄÄRTPABERISTAMINE?
Selles veerus esitatakse teave selle kohta, kas väärtpaberistamise tehing on grupisisene, privaatne või avalik.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ühe järgmistest lühenditest:
|
|
0110
|
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised lühendid:
— O – väärtpaberistamise tehingu algataja;
Väärtpaberistamise tehingu algataja (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13) ja sponsor (määratlus sama lõike punktis 14). Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artiklit 5. Kui kohaldatakse nimetatud määruse artikli 43 lõiget 5, siis kohaldatakse 31. detsembrini 2018 kehtinud kapitalinõuete määruse versiooni artikleid 406 ja 407.
|
|
0030
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)
Sellesse veergu kantakse väärtpaberistamise tehingu algataja LEI-kood, järelevalveasutuselt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud kood või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on kas tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, kajastatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on investor, kajastatakse kõigi tehingu algatajate tunnuseid või kui neid ei ole, siis nende nimesid. Kui aruandev üksus nimesid ei tea, kajastab ta väärtpaberistamise tehingut mitme müüjaga tehinguna.
|
|
0040
|
VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK: (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE/VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMM/VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEHING)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised lühendid:
— AP – varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm;
— AT – varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing;
— T – traditsiooniline väärtpaberistamine;
— S – sünteetiline väärtpaberistamine.
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi ja tehingu ning traditsioonilise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlus on kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 11–14.
|
|
0051
|
ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?
Väärtpaberistamise tehingu algatajad (krediidiasutused või investeerimisühingud), sponsorid ja algsed laenuandjad kajastavad üht järgmistest lühenditest:
— K – kui kajastatakse täielikult;
— P – kui arvatakse osaliselt välja;
— R – kui arvatakse täielikult välja;
Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu arvestuslikku käsitlust. Kapitalinõuete määruse artiklite 244 ja 245 kohane märkimisväärne riski ülekandmine ei mõjuta tehingu arvestuslikku käsitlust asjakohase raamatupidamisraamistiku kohaselt.
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.
Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IFRS 9 punktidele 3.2.16–3.2.21.
|
|
0060
|
MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?
Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 244 ja 245
Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:
— N – omavahendite nõudeid ei kohaldata;
— B – kauplemisportfelliväline;
— T – kauplemisportfelli kuuluv;
— A – osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv.
Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).
Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (sest märkimisväärset riski üle ei kantud), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui kohaldatakse sisereitingute meetodit.
Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (sest saavutati märkimisväärse riski ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormil CR SEC. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.
|
|
0061
|
MÄRKIMISVÄÄRSE RISKI ÜLEKANDMINE
Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:
— N – ei kohaldata märkimisväärsele riski ülekandmisele; kohaldatakse aruandva üksuse väärtpaberistatud riskipositsioonide riskikaalu;
— A – märkimisväärne riski üleandmine kapitalinõuete määruse artikli 244 või 245 lõike 2 punkti a kohaselt;
— B – märkimisväärse riski üleandmine kapitalinõuete määruse artikli 244 või 245 lõike 2 punkti b kohaselt;
— C – märkimisväärse riski üleandmine kapitalinõuete määruse artikli 244 või 245 lõike 3 punkti a kohaselt;
— D – 1 250 % riskikaalu kohaldamine või alles hoitud positsioonide mahaarvestamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 244 või 245 lõike 1 punktile b.
Selles veerus on kokkuvõte selle kohta, kas on saavutatud märkimisväärne riski ülekandmine ja kui on, siis kuidas. Märkimisväärse riski ülekandmise saavutamine määrab ära tehingu algataja maksevõimekäsitluse.
|
|
0070
|
VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?
Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 61 ja 63 esitatud määratlusi (väärtpaberistamine ja edasiväärtpaberistamine) arvestades väärtpaberistamise liik, kasutades järgmisi lühendeid:
— S – väärtpaberistamine;
— R – edasiväärtpaberistamine.
|
|
0075
|
LIHTNE, LÄBIPAISTEV JA STANDARDITUD VÄÄRTPABERISTAMINE
Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 18
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ühe järgmistest lühenditest:
Y – jah;
N – ei.
|
|
0446
|
LIHTSAD, LÄBIPAISTVAD JA STANDARDITUD VÄÄRTPABERISTAMISED, MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Kapitalinõuete määruse artiklid 243 ja 270
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ühe järgmistest lühenditest:
JAH – jah;
EI – ei.
„Jah“ märgitakse nii lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste puhul, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 243, kui ka sellistes VKE-põhistes väärtpaberistamistes (muud kui lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised) olevate kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide puhul, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 270.
|
|
0080–0100
|
SÄILITAMINE
Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 6. Kui kohaldatakse nimetatud määruse artikli 43 lõiget 6, siis kohaldatakse 31. detsembrini 2018 kehtinud kapitalinõuete määruse versiooni artiklit 405.
|
|
0080
|
KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK
Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast majandusliku netohuvi säilitamise liiki vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 6.
A – vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest;
V – vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega;
B – uuenevad nõuded: „uuenevate riskipositsioonide väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;
C - bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100“;
D – esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;
E – vabastatud: Seda koodi kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 lõiget 6;
U – nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.
|
|
0090
|
SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA
Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab olulise majandusliku netohuvi (vähemalt 5 %, väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).
Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).
|
|
0100
|
SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised lühendid:
JAH – jah;
EI – ei.
Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud).
|
|
0120–0130
|
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA HÕLMAMATA
Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (kapitalinõuete määruse artikli 242 punkt 11) erilaadist, mis on tingitud asjaolust, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 0120, 0121 ja 0130.
|
|
0120
|
ALGATAMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa)
Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäeva) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.
Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0121
|
VIIMASE VÄLJAANDMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa)
Väärtpaberistamise viimase emissiooni kuud ja aastat kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: „pp.kk.aaaa“.
Määrust (EL) 2017/2402 kohaldatakse ainult nende väärtpaberistamiste suhtes, milles emiteeritakse väärtpaberid 1. jaanuaril 2019 või pärast seda kuupäeva. Viimase väärtpaberite emissiooni kuupäev määrab ära, kas väärtpaberistamise skeemile kohaldatakse määrust (EL) 2017/2402.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0130
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA
Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (võttes aluseks esmased riskipositsioonid enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.
Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0140–0225
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID
Veergudes 0140–0225 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.
|
|
0140
|
KOGUSUMMA
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0150
|
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)
Krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 0140 suhtelisest seisukohast).
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0160
|
LIIK
Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (elamuhüpoteekidest teiste äriklientidega seotud nõueteni) ja kohustuste (pandikirjad ja muud kohustused) liigi kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ühe järgmistest valikutest, võttes arvesse suurimat makseviivituses olevat riskipositsiooni
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid:
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid
Krediitkaardinõuded
Tarbimislaenud
VKEdele antud laenud (käsitatakse jaeklientidega seotud riskipositsioonidena)
Muud jaenõuded
Äriklientidega seotud riskipositsioonid
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid
Liising
Äriühingutele antud laenud
VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud
Nõuded klientide vastu
Muud äriklientidega seotud nõuded
Kohustused:
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
Muud kohustused
Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik „muud kohustused“ hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.
Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.
|
|
0171
|
SISEREITINGUTE MEETODI % KOHALDATUD MEETODIS
Selles veerus kogutakse teavet meetodi(te) kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nende väärtpaberistatud riskipositsioonide protsenti (nende väärtuse alusel), millele aurandekuupäeval kohaldatakse sisereitingute meetodit.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Seda veergu ei kohaldata siiski kohustuste väärtpaberistamiste suhtes.
|
|
0180
|
RISKIPOSITSIOONIDE ARV
Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõige 4
Selle veeru täitmine on kohustuslik nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 „üle 95 %“). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.
Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajasta andmeid investorid.
|
|
0181
|
MAKSEVIIVITUSES OLEVAD RISKIPOSITSIOONID („W“) (%)
Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 2
Isegi kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda väärtpaberistamise positsioonidele väärtpaberistamise standardmeetodit, peab ta kajastama makseviivituses olevate aluspositsioonide W-d, mis arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 2 kohaselt.
|
|
0190
|
RIIK
Krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse „muud riigid“.
|
|
0201
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJU (%)
Riskipositsioonidega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära (makseviivitusest tingitud kahju) kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 „95 % või enam“). Makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 5.
Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0202
|
OODATAV KAHJU (%)
Väärtpaberistatud vara riskipositsiooni suurusega kaalutud keskmist oodatavat kahjumäära (oodatav kahju) kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0171 „95 % või enam“). Väärtpaberistatud vara puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, kajastatakse oodatavat kahju spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimisena, nagu kirjas kapitalinõuete määruse artiklis 111. Oodatav kahju arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 3. jao kohaselt. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0203
|
OOTAMATU KAHJU (%)
Väärtpaberistatud vara riskipositsioonide suurusega kaalutud keskmist ootamatu kahju määra (ootamatu kahju) kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 „95 % või enam“). Varaga seotud ootamatu kahju on riskiga kaalutud vara korrutatuna 8 %. Riskiga kaalutud vara summa arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 2. jao kohaselt. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0204
|
VARADE RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG
Väärtpaberistatud varaga seotud nõuete suurusega kaalutud keskmine tähtaeg aurandekuupäeval tuleb esitada kõigil krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olenemata sellest, millisel meetodil nad kapitalinõudeid arvutavad. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad iga vara lõpptähtaja kapitalinõuete määruse artikli 162 lõike 2 punktide a ja f kohaselt, viie aasta ülempiiri kohaldamata.
|
|
0210
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised peavad hõlmama kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud varade allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised peavad hõlmama bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.
Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0221
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) KIRB
Selle veeru täidavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 „95 % või enam“), ning selles on teave KIRB kohta (kapitalinõuete määruse artikkel 255). KIRB-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga).
Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0222
|
JAENÕUETE PROTSENT SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTES KOGUMITES
Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7 määratletud sisereitingute meetodil põhinevad kogumid, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab arvutada KIRB vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. jao 6. peatükile vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul (kapitalinõuete määruse artikli 259 lõige 2)
|
|
0223
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Ksa
See veerg tuleb täita isegi siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta väärtpaberistamise positsioonide puhul standardmeetodit. Selles veerus on teave KSA kohta (kapitalinõuete määruse artikli 255 lõige 6). KSA-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga).
Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0225
|
MEMOKIRJED
|
|
0225
|
KREDIIDIRISKI KORRIGEERIMISED JOOKSVAL PERIOODIL
Kapitalinõuete määruse artikkel 110
|
|
0230–0304
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR
Neis veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale aurandekuupäeva seisuga.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.
|
|
0230–0252
|
BILANSIKIRJED
Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.
|
|
0230–0232
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0230
|
SUMMA
Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 6 määratletud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide summa.
|
|
0231
|
ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 1 nimetatud alumine eraldamispunkt
|
|
0232 ja 0252
|
ASTE
Krediidikvaliteedi astmed on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes kohaldavad väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Need veerud tuleb täita kõigi reitinguga tehingute kohta, kasutatavast meetodist olenemata.
|
|
0240–0242
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0240
|
SUMMA
Kajastatav summa hõlmab järgmist:
— kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 18 määratletud väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsioon;
— täiendavad väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 6, 17 ega 18 määratletud positsioonid.
|
|
0241
|
SEERIATE ARV
Mezzanine väärtpaberistamise seeriate arv
|
|
0242
|
KÕIGE MADALAMA NÕUDEÕIGUSEGA SEERIA KREDIIDIKVALITEEDI ASTE
Kõige madalama nõudeõigusega mezzanine seeria krediidikvaliteedi aste, mis on tehtud kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 263 tabeli 2 ja artikli 264 tabeli 3 kohaselt.
|
|
0250–0252
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0250
|
SUMMA
Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 17 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria summa
|
|
0251
|
ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 nimetatud ülemine eraldamispunkt
|
|
0260–0280
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.
Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.
|
|
0290–0300
|
LÕPPTÄHTAEG
|
|
0290
|
VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV
Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:
i) varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 1) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;
ii) varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.
Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.
|
|
0291
|
TEHINGU ALGATAJA OSTUOPTSIOONID TEHINGUS
Ostuoptsiooni liik vastavalt esimesele eeldatavale lõpetamiskuupäevale:
— lõpetav ostuoptsioon, mis vastab kapitalinõuete määruse artikli 244 lõike 4 punkti g nõuetele;
— muu lõpetav ostuoptsioon;
— muud liiki ostuoptsioon.
|
|
0300
|
LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG
Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).
Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.
|
|
0302–0304
|
MEMOKIRJED
|
|
0302
|
MÜÜDUD RISKI ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria alumist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud.
|
|
0303
|
MÜÜDUD RISKI ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria ülemist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud.
|
|
0304
|
TEHINGU ALGATAJA VÄIDETUD RISKI ÜLEKANDMINE (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kajastab kolmandatele isikutele üleantud väärtpaberistatud varaga seotud oodatava ja ootamatu kahju protsenti sellise kahju kogusuurusest. Kajastatakse aluspositsioonidega seotud eeldatavat ja ootamatut kahju, mis seejärel jaotatakse väärtpaberistamise kaskaadi kaudu vastavatesse väärtpaberistamise seeriatesse. Standardmeetodit kasutavate pankade jaoks on oodatav kahju väärtpaberistatud varade spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine ja ootamatu kahju väärtpaberistatud nõuete kapitalinõue.
|
3.8.4. C 14.01 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS 2)
118. Vorm SEC DETAILS 2 esitatakse eraldi järgmiste meetodite kasutamise puhul:
1)
väärtpaberistamise sisereitingute meetod;
2)
väärtpaberistamise standardmeetod;
3)
väärtpaberistamise välisreitingute meetod;
|
Veerg
|
|
0010
|
SISEKOOD
Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamistehingu tunnusega.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)
Väärtpaberistamispositsiooni (kui ühel real võib kajastada mitu positsiooni, siis väärtpaberistamise tehingu) ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamispositsiooni või -tehingut turul tuntakse (või krediidiasutuses või investeerimisühingus tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga). Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.
|
|
0310–0400
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta bilansiliste ja bilansiväliste positsioonide ning väärtpaberistamise seeriate kaupa (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0310–0330
|
BILANSIKIRJED
Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu veergude 0230, 0240 ja 0250 puhul.
|
|
0340–0361
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu veergude 0260–0280 puhul.
|
|
0351 ja 0361
|
KAITSE ANDJALE/INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL
Garantii andja riskikaal (%) või kapitalinõuete määruse artikli 249 kohase krediidiriski kaitset andva instrumendi riskikaal (%).
|
|
0370–0400
|
MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Nendes veergudes kogutakse lisateavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 0340–0361) kogusumma kohta.
|
|
0370
|
OTSESED FINANTSGARANTIID
Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.
Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:
— finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.
|
|
0380
|
INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD
IRS – intressimäära vahetustehingud; CRS – valuuta vahetustehingud. Need tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.
|
|
0390
|
LIKVIIDSUSLIMIIDID
Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsusvahendid.
|
|
0400
|
MUU
Ülejäänud bilansivälised kirjed.
|
|
0411
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0180.
|
|
0420
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0190.
Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.
|
|
0430
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.
Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0570 või vormi MKR SA CTP veerud 0410 ja 0420 (olulised omavahendite nõude seisukohalt).
|
|
0431
|
(-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Kapitalinõuete määruse artikkel 267
|
|
0432
|
(-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Kapitalinõuete määruse artikkel 268
|
|
0440
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.
Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0600 või vormi MKR SA CTP veerg 0450.
|
|
0447–0448
|
MEMOKIRJED
|
|
0447
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHASELT
Kapitalinõuete määruse artiklid 263 ja 264. See veerg täidetakse ainult reitinguga tehingute puhul enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, seda ei täideta.
|
|
0448
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETODI KOHASELT
Kapitalinõuete määruse artiklid 261 ja 262. See veerg täidetakse enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, seda ei täideta.
|
|
0450–0470
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL
|
|
0450
|
KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised lühendid:
C – korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;
N – mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.
|
|
0460–0470
|
NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE
Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 0050/0060.
|
3.9. VASTASPOOLE KREDIIDIRISK
3.9.1. Vastaspoole krediidiriski vormide kohaldamisala
119. Vastaspoole krediidiriski vormid hõlmavad teavet riskipositsioonide kohta, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükk).
120. Vormidel ei kajastata krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omavahendite nõudeid (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d ja III osa VI jaotis), mille jaoks on eraldi vorm.
121. Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on seotud kesksete vastaspooltega (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja 6. peatüki 9. jagu), tuleb esitada vastaspoole krediidiriski andmete hulgas, kui ei ole kirjas teisiti. Ent kapitalinõuete määruse artiklite 307–310 kohaselt arvutatud sissemakseid tagatisfondi vastaspoole krediidiriski vormidel ei esitata (v.a C 34.10 vastavad read) Üldjuhul esitatakse tagatisfondi tehtavate sissemaksetega seotud riskiga kaalutud vara otse vormi C 02.00 real 0460.
3.9.2. C 34.01 – Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud
3.9.2.1. Üldised märkused
122. Kapitalinõuete määruse artikli 273a kohaselt võib krediidiasutus või investeerimisühing arvutata oma tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse nimetatud määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos, kui tema bilansilise ja bilansivälise tuletisinstrumentide äri mahud ei ületa määratud künniseid. Asjaomane hindamine tuleb teha iga kuu, kasutades kuu viimase päeva seisuga teadaolevaid andmeid. Sel vormil on teave künniste järgmise kohta ja üldisemalt oluline teave tuletisinstrumentide äri mahtude kohta.
123. 1., 2. ja 3. kuu viitavad vaadeldavad kvartali esimesele, teisele ja viimasele kuule. Pärast 28. juunit 2021 esitatakse teavet ainult kuu lõpu seisuga.
3.9.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010,0040, 0070
|
PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõige 3
Esitatakse tuletisinstrumentide pikkade positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga.
|
|
0020,0050,
0080
|
LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõige 3
Esitatakse tuletisinstrumentide lühikeste positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga.
|
|
0030,0060,
0090
|
KOKKU
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 3 punkt b
Tuletisinstrumentide pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa.
|
|
Read
|
|
0010
|
Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõige 3
Kajastatakse kõiki bilansilisi ja bilansiväliseid tuletisinstrumente (v.a krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes).
|
|
0020
|
Bilansilised ja bilansivälised tuletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 3 punktid a ja b
Esitatakse bilansiliste ja bilansiväliste tuletisinstrumentide positsioonide kogu turuväärtus kuu viimase päeva sisuga. Kui positsiooni turuväärtust ei ole selle päeva seisuga teada, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni tolle päeva õiglast väärtust; kui ei ole teada ei turu- ega õiglast väärtust selle päeva seisuga, kasutatakse asjaomase positsiooni kõige värskemat turu- või õiglast väärtust.
|
|
0030
|
(-) Krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 3 punkt c
Selliste krediidituletisinstrumentide kogu turuväärtus, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.
|
|
0040
|
Varad kokku
Vara kokku kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega.
Konsolideeritud aruandluses esitab krediidiasutus või investeerimisühing vara koondandmed järgides kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud usaldatavusnõuetekohast konsolideerimise kohaldamisala.
|
|
0050
|
Protsent koguvarast
Suhtarv, mis tuleb arvutada jagades tuletisfinantsinstrumentide äri (rida 0010) koguvaraga (rida 0040).
|
|
KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 273A LÕIKE 4 KOHANE ERAND
|
|
0060
|
Kas kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 tingimused (sh pädeva asutuse nõusolek) on täidetud?
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõige 4
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ületavad vastaspoole krediidiriski jaoks lihtsustatud meetodi kasutamise künniseid, aga kasutavad mõnd kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 alusel siiski, märgivad ära (jah-i või ei-ga), kas nad vastavad kõigile nimetatud artikli tingimustele.
Selle kirje esitavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 kohast erandit.
|
|
0070
|
Konsolideeritud tasandi riskipositsioonide väärtuste arvutamise meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 273a lõige 4
Tuletisinstrumentide positsioonide konsolideeritud riskipositsiooni väärtuste arvutamise meetod, mida kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 kohaselt kasutatakse ka üksiküksuse tasandil:
— esmase riskipositsiooni meetod;
— vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod.
Selle kirje esitavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kapitalinõuete määruse artikli 273a lõike 4 kohast erandit.
|
3.9.3. C 34.02 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid meetoditi
3.9.3.1. Üldised märkused
124. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selle vormi eraldi kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide kohta ja kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide koha, millest on välja jäetud kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (määratlus vormis C 34.10).
3.9.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
VASTASPOOLTE ARV
Vastaspoolte arv, kellega seoses krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid.
|
|
0020
|
TEHINGUTE ARV
Tehingute arv, millel on aruandekuupäeva seisuga vastaspoole krediidirisk. Pange tähele, et keskse vastaspoolega seotud tehingute arvud ei peaks sisaldama mitte sissetulekuid ja väljaminekuid, vaid vastaspoole krediidiriski portfelli kogupositsioone aruandekuupäeval. Peale selle käsitatakse tuletisinstrumenti või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut, mis on mudeldamise otstarbel jagatud kaheks või enamaks pooleks, ikkagi ühe tehinguna.
|
|
0030
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tinglike väärtuste summa enne tasaarvestust ja kapitalinõuete määruse artikli 279b kohast korrigeerimist.
|
|
0040
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 12
Positiivse praeguse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratluse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 12) summa.
|
|
0050
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 12
Negatiivse praeguse absoluutse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratluse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 12) summa.
|
|
0060
|
MUUTUVTAGATIS, SAADUD
Kapitalinõuete määruse artikli 275 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 276
Kõigi saadud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 276.
|
|
0070
|
MUUTUVTAGATIS, ANTUD
Kapitalinõuete määruse artikli 275 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 276
Kõigi antud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 276.
|
|
0080
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, SAADUD
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi saadud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 276.
|
|
0090
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, ANTUD
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi antud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 276.
|
|
0100
|
ASENDUSKULU
Kapitalinõuete määruse artiklid 275, 281 ja 282
Asenduskulu tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt:
— kapitalinõuete määruse artikli 282 lõige 3 esmase riskipositsiooni meetodi korral;
— kapitalinõuete määruse artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;
— kapitalinõuete määruse artikkel 275 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite asenduskulude summa.
|
|
0110
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artiklid 278, 281 ja 282
Võimalik tulevane riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt:
— kapitalinõuete määruse artikli 282 lõige 4 esmase riskipositsiooni meetodi korral;
— kapitalinõuete määruse artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;
— kapitalinõuete määruse artikkel 278 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summa.
|
|
0120
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 17
Tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune riskipositsioon on kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 17 määratletud väärtus.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguste riskipositsioonide summa.
|
|
0130
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 22 ning artikli 284 lõiked 3 ja 6
Tegelik oodatav positiivne riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 22 ja arvutatakse nimetatud määruse artikli 284 lõike 6 kohaselt.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõigi tegelike oodatavate positiivsete riskipositsioonide summa, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 284 lõike 3 kohaselt arvutatavate omavahendite nõuete kindlakstegemiseks (st tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis on arvutatud kas jooksvaid turuandmeid või stressikalibreerimist kasutades, olenevalt sellest, kumb annab suurema omavahendite nõude).
|
|
0140
|
REGULATIIVSE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE ARVUTAMISEKS KASUTATUD ALFA
Kapitalinõuete määruse artikli 274 lõige 2, artikli 282 lõige 2, artikli 281 lõige 1 ning artikli 284 lõiked 4 ja 9
ALFA väärtus on esmase riskipositsiooni meetodi, vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi ja vastaspoole krediidiriski standardmeetodi ridadel kapitalinõuete määruse artikli 282 lõike 2, artikli 281 lõike 1 ja artikli 274 lõike 2 alusel 1,4. Sisemudeli meetodi kasutamisel võib alfa väärtus olla kas 1,4 või midagi muud, kui pädevad asutused nõuavad kapitalinõuete määruse artikli 284 lõike 4 kohaselt kõrgema alfa kasutamist või lubavad sama artikli lõike 9 kohaselt sisehinnangute kasutamist.
|
|
0150
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS ENNE KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb arvutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt, võttes arvesse tasaarvestamise mõju, aga mitte arvestades muid krediidiriski maandamise tehnikaid (nt võimendustagatist).
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ei tohi väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvestada, kui tagatis on saadud (st see ei tohi riskipositsiooni väärtust vähendada). Kui aga tagatis on antud, tuleb väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvesse võtta.
Peale selle käsitletakse tagatisega tegevust tagatiseta tegevusena (st võimendustagatise mõju ei arvestata).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb kindlaks teha kapitalinõuete määruse artiklit 291 järgides.
Krediidiriski maandamise eelses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 273 lõikes 6.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise eelsete riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0160
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb arvutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditel, kohaldades ka seal sätestatud viisil krediidiriski maandamise tehnikaid.
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist tuleb välja selgitada kapitalinõuete määruse artikli 291 kohaselt.
Krediidiriski maandamise järgne riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 273 lõikes 6.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise järgsete riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0170
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks (st kui on kohaldatud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid ja arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 273 lõikes 6).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada kapitalinõuete määruse artikli 291 kohaselt.
Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, määratakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju iga meetodi puhul eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist.
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab vastaval real kõigi riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0180
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile.
|
|
0190
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskiga positsioonide väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile.
|
|
0200
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõiked 3 ja 4), mis on arvutatud nimetatud määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud meetoditel.
Arvesse tuleb võtta ka VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a.
|
|
0210
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile.
See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide kohta vormi C 07.00 veergu 0220.
|
|
0220
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile.
See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskiga positsioonide kohta vormi C 08.01 veergu 0260.
|
|
Rida
|
|
0010
|
ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodit võivad kasutada ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad kapitalinõuete määruse artikli 273a lõikes 2 või 4 sätestatud tingimustele.
|
|
0020
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud standardmeetodit võivad kasutada ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad kapitalinõuete määruse artikli 273a lõikes 1 või 4 sätestatud tingimustele.
|
|
0030
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jao kohaselt.
|
|
0040
|
SISEMUDELI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JA VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Tuletisinstrumendid, pika arveldustähtajaga tehingud ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodit.
|
|
0050
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 139), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin.
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Ainult kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumente sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid ja pika arveldustähtajaga tehingud (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin.
|
|
0070
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punktid 11 ja 25
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus sama artikli lõikes 25) ning mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
|
|
0080
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE LIHTMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Kapitalinõuete määruse artikkel 222
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kapitalinõuete määruse artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada nimetatud määruse artiklit 222 (mitte kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides.
|
|
0090
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Kapitalinõuete määruse artiklid 220 ja 223
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kapitalinõuete määruse artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada nimetatud määruse artiklit 223 (mitte kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides.
|
|
0100
|
VAR RISKIHINDAMISMEETOD VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS
Kapitalinõuete määruse artikkel 221
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, võimenduslaenu tehingud või teised kapitaliturupõhised tehingud (v.a tuletisinstrumenditehingud), mille riskipositsiooni väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 221 kohaselt ja pädeva asutuse loal sisemudeliga, kus on arvesse võetud tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisalas olevate väärtpaberipositsioonide korrelatsiooni mõju ja asjaomaste instrumentide likviidsust.
|
|
0110
|
KOKKU
|
|
0120
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
Kapitalinõuete määruse artikkel 291
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millel on kapitalinõuete määruse artikli 291 kohaselt tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk.
|
|
0130
|
Võimendustagatisega tehingud
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 7
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on võimendustagatisega (st tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse kapitalinõuete määrus artikli 272 punkti 7 kohast võimendustagatise lepingut).
|
|
0140
|
Võimendustagatiseta tehingud
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mida ei kajastata real 0130.
|
3.9.4. C 34.03 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse standardmeetodeid: vastaspoole krediidiriski standardmeetodit ja vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit.
3.9.4.1. Üldised märkused
125. Vormi kasutatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga arvutatud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide ja lihtsustatud standardmeetodiga arvutatud positsioonide jaoks eraldi.
3.9.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
VALUUTA
Intressiriski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu valuuta.
Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu ühe poole valuuta. Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu euro ja veergu 0020 USA dollar).
Kasutada tuleb valuutade ISO-koode.
|
|
0020
|
PAARI TEINE VALUUTA
Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu teise poole valuuta (esimese poole oma veerus 0010). Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu USA dollar ja veergu 0010 euro).
Kasutada tuleb valuutade ISO-koode.
|
|
0030
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0040
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0050
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste turuväärtuste summa.
Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist.
|
|
0060
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist.
|
|
0070
|
LISAND
Kapitalinõuete määruse artiklid 280a–280f ning artikli 281 lõige 2
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab asjaomase maandatud positsioonide kogumi ja/või riskikategooria kõigi lisandite summa.
Riskikategooria lisand, mida kasutatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlakstegemiseks kapitalinõuete määruse artikli 278 lõike 1 või artikli 281 lõike 2 punkti f kohaselt, tuleb arvutada nimetatud määruse artiklite 280a–280f järgi. Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 281 lõiget 2.
|
|
Read
|
|
0050,0120, 0190, 0230, 0270, 0340
|
RISKIKATEGOORIAD
Kapitalinõuete määruse artiklid 277 ja 277a
Tehingud liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 277 lõikele 4.
Maandatud positsioonide kogumid liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 277a.
Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 281 lõiget 2.
|
|
0020–0040
|
Millest: liigitatud mitmesse riskikategooriasse
Kapitalinõuete määruse artikli 277 lõige 3
Mitme olulise riskiteguriga tuletisinstrumenditehingud, mis on olulisima riskiteguri alusel liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 277 lõike 3 ning lõikes 5 nimetatud Euroopa pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite kohaselt kahte (0020), kolme (0030) või enamasse (0040) riskikategooriasse.
|
|
0070–0110 ja 0140–0180
|
Mahtudelt suurim valuuta ja valuutapaar
Liigitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu selle portfelli praeguse turuväärtuse alusel, millele kohaldatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit, ja tehingute puhul, mis on liigitatud vastavalt kas intressiriski või valuutariski kategooriasse.
Liigitamiseks liidetakse positsioonide praeguste turuväärtuste absoluutväärtused.
|
|
0060,0130, 0200,0240, 0280
|
Ainuliigitus
Kapitalinõuete määruse artikli 277 lõiked 1 ja 2
Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 277 lõigete 1 ja 2 kohaselt vaid ühte riskikategooriasse.
Välja jäetakse tehingud, mis on kapitalinõuete määruse artikli 277 lõike 3 kohaselt liigitatud mitmesse riskikategooriasse.
|
|
0210, 0250
|
Ühe alusvaraga tehingud
Ühe alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse.
|
|
0220, 0260
|
Mitme alusvaraga tehingud
Mitme alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse.
|
|
0290–0330
|
Kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumid
Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumitesse, mis on loetletud kapitalinõuete määruse artikli 277a lõike 1 punktis e.
|
3.9.5. C 34.04 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit (OEM)
3.9.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
Veergude 0010 ja 0020 juhised on samad, mis vormis C 34.02.
|
|
0030
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa.
|
|
0040
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
|
|
0050
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab võimalike tulevaste riskipositsioonide summa kõigi tehingute puhul, mis kuuluvad samasse riskikategooriasse.
|
|
Read
|
|
0020–0070
|
RISKIKATEGOORIAD
Kapitalinõuete määruse artikli 282 lõike 4 punktis b loetletud riskikategooriatesse liigitatud tuletisinstrumenditehingud.
|
3.9.6. C 34.05 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse sisemudeli meetodit (IMM)
3.9.6.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0080
|
VÕIMENDUSTAGATISEGA
Vt vormi C 34.02 rea 0130 juhised.
|
|
0090–0160
|
VÕIMENDUSTAGATISETA
Vt vormi C 34.02 rea 0140 juhised.
|
|
0010,0090
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0020,0100
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0030,0110
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi sama varaklassi positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa.
|
|
0040,0120
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi sama varaklassi negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
|
|
0050,0130
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
Vt vormi C 34.02 veeru 0120 juhised.
|
|
0060,0140
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Vt vormi C 34.02 veeru 0130 juhised.
|
|
0070,0150
|
STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 284 lõige 6 ja artikli 292 lõige 2
Stressiolukorra tegelik oodatav positiivne riskipositsioon arvutatakse nagu tegelik oodatav positiivne riskipositsioon (kapitalinõuete määruse artikli 284 lõige 6), aga kasutades nimetatud määruse artikli 292 lõike 2 kohast stressikalibreerimist.
|
|
0080, 0160,0170
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised.
|
|
Rida
|
Selgitus
|
|
0010
|
KOKKU
Kapitalinõuete määruse artikkel 283
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab asjaomase teabe nende tuletisinstrumentide, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta, mille riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks on tal kapitalinõuete määruse artikli 283 kohane luba kasutada sisemudeli meetodit.
|
|
0020
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
Vt vormi C 34.02 rea 0120 juhised.
|
|
0030
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Vt vormi C 34.02 veeru 0180 juhised.
|
|
0040
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Vt vormi C 34.02 veeru 0190 juhised.
|
|
0050–0110
|
BÖRSIVÄLISED TULETISINSTRUMENDID
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab teabe ainult börsiväliseid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0120–0180
|
BÖRSIL KAUBELDAVAD TULETISINSTRUMENDID
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab teabe ainult börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0190–0220
|
VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUD
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab teabe ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need tehingu väärtpaberipoole alusvara (võlakiri omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0230
|
LEPINGULISELT TOODETE VAHEL TASAARVESTATAVATE TEHINGUTE KOGUMID
Vt vormi C 34.02 rea 0070 juhised.
|
3.9.7. C 34.06 – 20 suurimat vastaspoolt
3.9.7.1. Üldised märkused
126. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe 20 vastaspoole kohta, kelle suhtes on neil suurimad vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid. Suurusjärjestusse tuleb panna kõigi asjaomaste vastaspooltega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumite vastaspoole krediidiriski väärtuste alusel, mis esitatakse siinse vormi veerus 0120. Grupisiseseid või muid riskipositsioone, millega kaasneb vastaspoole krediidirisk, aga millele krediidiasutus või investeerimisühing määrab omavahendite nõude arvutamiseks riskikaaluks nulli (kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 6 ja 7), võetakse 20 suurima vastaspoole väljaselgitamisel ikkagi arvesse.
127. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jao kohaseks vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või sisemudeli meetodit, esitavad siinse vormi kvartaalselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. ja 5. jao kohaseks vastaspoole krediidiriski positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, esitavad siinse vormi iga kuue kuu kohta. Juhised konkreetsete kirjete kohta
3.9.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0011
|
NIMI
Vastaspoole nimi
|
|
0020
|
KOOD
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0030
|
KOODI LIIK
Krediidiasutus või investeerimisühingud märgib ära, kas veerus 0020 esitatud kood on LEI- või muu kood.
Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0035
|
MUU KOOD
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisaks esitada ka muu koodi, kui kannavad koodiveergu 0020 LEI-koodi.
|
|
0040
|
VASTASPOOLE SEKTOR
Igale vastaspoolele määratakse üks sektor, võttes aluseks finantsaruandlusraamistiku majandusharude klassid (vt käesoleva rakendusmääruse V lisa 3. osa):
i) keskpangad;
ii) keskvalitsused;
iii) krediidiasutused;
iv) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingud;
v) muud finantssektori äriühingud (v.a investeerimisühingud);
vi) finantssektorivälised äriühingud.
|
|
0050
|
VASTASPOOLE LIIK
Krediidiasutus või investeerimisühing märgib ära vastaspoole liigi:
— nõuetele vastav keskne vastaspool;
— vastaspool, kes ei ole nõuetele vastav keskne vastaspool;
— vastaspool, kes ei ole keskne vastaspool.
|
|
0060
|
VASTASPOOLE RESIDENTSUS
Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sh rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
|
|
0070
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0080
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0090
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, positiivne
Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab krediidiasutus või investeerimisühing positiivse praeguse turuväärtusega kogumite summa.
|
|
0100
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, negatiivne
Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab krediidiasutus või investeerimisühing negatiivse praeguse turuväärtusega kogumite absoluutsumma.
|
|
0110
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Vt vormi C 34.02 veeru 0160 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab krediidiasutus või investeerimisühing kogumite riskipositsiooni väärtuste summa pärast krediidiriski maandamist.
|
|
0120
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised.
|
|
0130
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Vt vormi C 34.02 veeru 0200 juhised.
|
3.9.8. C 34.07 – Sisereitingute meetod – vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid riskipositsiooni klassiti ja makseviivituse tõenäosuseti
3.9.8.1. Üldised märkused
128. Selle vormi täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks (kapitalinõuete määruse artikkel 107) kas sisereitingute põhimeetodit või täiustatud meetodit, olenemata sellest, millist vastaspoole krediidiriski meetodit nad kasutavad sama määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaste riskipositsiooni väärtuste väljaselgitamiseks.
129. Vorm täidetakse eraldi kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta ja iga riskipositsiooni klassi kohta, mis on loetletud kapitalinõuete määruse artiklis 147. Siin vormil ei kajastata keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioone.
130. Et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:
„EI“ – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);
„JAH“ – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);
3.9.8.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus
Riskipositsiooni väärtus (vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised) konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala vahemikuti
|
|
0020
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)
Keskmine üksikvõlgnike reitinguklasside makseviivituse tõenäosus, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
|
|
0030
|
Võlgnike arv
Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust
Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib ette tulla siis, kui ühe võlgnikuga seotud eri riskipositsioonid määratakse kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e kohaselt erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse.
|
|
0040
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)
Keskmine võlgnike reitinguklasside makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud vara arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamisega (kui asjakohane) (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükk). Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral, millele kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktiga h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule makseviivituses olemise korral.
|
|
0050
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)
Keskmine võlgnike lõpptähtaeg aastates, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
Lõpptähtaeg tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 162 kohaselt.
|
|
0060
|
Riskiga kaalutud vara
Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus kapitalinõuete määruse artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse nimetatud määruse III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt
Arvesse tuleb võtta ka VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a.
|
|
0070
|
Riskiga kaalutud vara tihedus
Riskiga kaalutud vara kogusumma (esitatakse veerus 0060) ja riskipositsiooni väärtuse (esitatakse veerus 0010) suhe
|
|
Read
|
|
0010–0170
|
Makseviivituse tõenäosuse skaala
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (mis tehakse kindlaks vastaspoole tasandil) jagatakse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala sobivasse klassi, võttes aluseks iga konkreetse klassi võlgnike makseviivituse tõenäosused (võtmata arvesse garantii või krediidituletisinstrumendi olemasolust tingitud asendust). Krediidiasutused ja investeerimisühingud jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse skaalale, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
|
3.9.9. C 34.08 – Mida sisaldab vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide tagatis
3.9.9.1. Üldised märkused
131. Sellele vormile kantakse tuletisinstrumenditehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides kasutatud (antud ja saadud) tagatise õiglased väärtused, olenemata sellest, kas need tehingud kliiritakse keskse vastaspoole kaudu ja kas kesksele vastaspoolele antakse tagatis või mitte.
3.9.9.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0080
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis), mida kasutatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidega või sama määruse artikli 272 punkti 2 kohaste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides.
|
|
0090–0180
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingus väärtpaberina näiv tagatis), mida kasutatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või tuletisinstrumendiks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides.
|
|
0010, 0020, 0050, 0060, 0090, 0100, 0140, 0150
|
Eraldatud
Kapitalinõuete määruse artikli 300 punkt 1
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 300 punktis 1) tagatisena hoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise ja muutuvtagatisena näivaks.
|
|
0030, 0040, 0070, 0080, 0110, 0120, 0130, 0160, 0170, 0180
|
Eraldamata
Kapitalinõuete määruse artikli 300 punkt 1
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 300 punktis 1) tagatisena mittehoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise tagatiseks, muutuvtagatiseks ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberiks.
|
|
0010, 0030, 0050, 0070, 0090, 0110, 0140, 0160
|
Alustamise tagatis
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 140
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad alustamise tagatisena (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 140) saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse.
|
|
0020, 0040, 0060, 0080, 0100, 0120, 0150, 0170
|
Muutuvtagatis
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad muutuvtagatisena saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse.
|
|
0130, 0180
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes väärtpaberina näivate tagatiste õiglased väärtused (nt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberipool, mis on saadud, esitatakse veerus 0130 ja antud pool veerus 0180).
|
|
Read
|
|
0010–0080
|
Tagatise liik
Jaotus tagatise liigiti
|
3.9.10. C 34.09 – Krediidituletisinstrumentide riskipositsioonid
3.9.10.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0040
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE KAITSE
Ostetud või müüdud krediidituletisinstrumendikaitse
|
|
0010, 0020
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summa tooteliigiti enne tasaarvestust
|
|
0030, 0040
|
ÕIGLASED VÄÄRTUSED
Õiglaste väärtuse summa ostetud ja müüdud kaitse lõikes
|
|
Read
|
|
0010–0050
|
Tooteliik
Jaotus krediidituletisinstrumendi tooteliigiti
|
|
0060
|
Kokku
Kõik tooteliigid kokku
|
|
0070, 0080
|
Õiglased väärtused
Õiglased väärtused tooteliigiti ning varade (positiivsed õiglased väärtused) ja kohustuste (negatiivsed õiglased väärtused) kaupa
|
3.9.11. C 34.10 – Kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid
3.9.11.1. Üldised märkused
132. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (st kapitalinõuete määruse artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on keskse vastaspoolega lõpule viimata, ning keskse vastaspoolega seotud tehingutest (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 300 punktis 2) tingitud riskipositsioonid), mille jaoks arvutatakse omavahendite nõuded kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt.
3.9.11.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaldamisalas olevate tehingute riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud nimetatud peatükis ja eriti selle 9. jaos sätestatud meetoditega.
Esitatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaseks omavahendite nõuete arvutamiseks, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse nimetatud määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid.
Riskipositsioon võib olla kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 91 määratletud kauplemisriski positsioon.
|
|
0020
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt välja selgitatud riskiga kaalutud vara, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse nimetatud määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid.
|
|
Read
|
|
0010–0100
|
Nõuetele vastav keskne vastaspool
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool
|
|
0070, 0080
0170, 0180
|
Alustamise tagatis
Vt vormi C 34.08 juhised.
Sellel vormil esitatav alustamise tagatis ei tohi sisaldada kahjumi jaotamise kokkulepete alusel kesksele vastaspoolele tehtud makseid (st kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist kahjumi jaotamiseks kliirivate liikmete vahel, käsitatakse seda tagatisfondiga seotud riskipositsioonina).
|
|
0090, 0190
|
Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
Kapitalinõuete määruse artiklid 308 ja 309. Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond; krediidiasutuse või investeerimisühingu sissemakse keskse vastaspoole tagatisfondi
|
|
0100, 0200
|
Rahastamata sissemaksed tagatisfondi
Kapitalinõuete määruse artiklid 309 ja 310. Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sissemaksed, mida nad on kliiriva liikmena tegutsedes lepinguliselt kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui kõnealune keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu.
|
|
0070, 0170
|
Eraldatud
Vt vormi C 34.08 juhised.
|
|
0080,0180
|
Eraldamata
Vt vormi C 34.08 juhised.
|
3.9.12. C 34.11 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vooaruanded sisemudeli meetodi kohaselt
3.9.12.1. Üldised märkused
133. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt (olenemata sellest, millist krediidiriski meetodit asjaomase riskikaalu väljaselgitamiseks kasutatakse), esitavad selle vormiga vooaruande, kust on näha sisemudeli meetodi kohaldamisalas olevate tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskiga kaalutud vara muutused, mis on eristatud olulisimate mõjurite alusel ja mille aluseks on põhjendatud hinnangud.
134. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes esitavad selle vormi iga kvartali kohta, täidavad ainult veeru 0010. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes esitavad selle vormi iga aasta kohta, täidavad ainult veeru 0020.
135. Sellel vormil ei kajastata keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jagu)
3.9.12.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010, 0020
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus kapitalinõuete määruse artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse nimetatud määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa arvutada riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodil.
Arvesse tuleb võtta ka VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a.
|
|
Read
|
|
0010
|
Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil
|
|
0020
|
Vara suurus
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest tavalise äritegevuse tõttu (sh uute äride algatamine ja riskipositsioonide lõpptähtaja saabumine) (v.a üksuste omandamised ja võõrandamised).
|
|
0030
|
Vastaspoolte krediidikvaliteet
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole hinnangulise kvaliteedi (mõõdetuna krediidiriski raamistiku kohasel meetodil) muutumisest. Sellel real kajastatakse ka potentsiaalseid riskiga kaalutud vara muutusi, mis on tingitud sisereitingute mudelist, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.
|
|
0040
|
Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod)
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud mudeli rakendamisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või mudeli nõrkade külgede kaotamiseks tehtud muudatustest.
Sellel real kajastatakse vaid sisemudeli muutusi.
|
|
0050
|
Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod)
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud arvutusmeetodite muutumisest, mis on omakorda tingitud õiguspoliitika muutumisest (nt uued õigusaktid) (ainult sisemudelis)
|
|
0060
|
Omandamised ja võõrandamised
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse muutumisest üksuste omandamiste ja võõrandamiste tõttu
|
|
0070
|
Valuuta liikumine
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest
|
|
0080
|
Muu
Selle kategooria all kajastatakse riskiga kaalutud vara (positiivseid või negatiivseid) muutusi, mida ei saa esitada üheski eelmises kategoorias.
|
|
0090
|
Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara praeguse aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil
|
4. OPERATSIOONIRISKI VORMID
4.1. C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
4.1.1. Üldised märkused
136. Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.
137. Baasmeetodit, standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis eeldatavasti peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse“ põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.
138. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.
139. Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.
140. Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.
141. Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.
4.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0030
|
ASJAOMANE NÄITAJA
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 0010–0030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.
Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja“ elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 tabeli 1 punktis 1.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed vormi vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse neid veerus 0030. Kui see on mõistlik, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 0020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 0010 (ülejärgmise aasta prognoos).
Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.
|
|
0040–0060
|
LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)
Neis veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt b) äriliinide „jaepangandus“ ja „äripangandus“ puhul. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a).
Äriliini „äripangandus“ puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid.
|
|
0070
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Omavahendite nõue arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 0070.
|
|
0071
|
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4
Veerus 0070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
0080
|
MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST
Kui kapitalinõuete määruse artikli 312 lõike 2 kohaselt on saadud luba kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit konsolideerimisgrupi tasandil (kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1), tuleb operatsiooniriski katvad omavahendid jaotada konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, võttes arvesse seda, kuidas võetakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju. Selles veerus kajastatakse jaotamise mõju.
|
|
0090–0120
|
VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED
|
|
0090
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST
Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.
|
|
0100
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST
Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).
|
|
0110
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST
Siin veerus kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mittetäielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet“, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.
|
|
0120
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)
Siin veerus kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.
|
|
Read
|
|
0010
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT
Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).
|
|
0020
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317, 318 ja 319).
|
|
0030–0100
|
KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT
Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 0030–0100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.
|
|
0110–0120
|
KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridadel 0030–0050 ja 0080–0100 ning äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ kohta ridadel 0110 ja 0120.
Ridadel 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridadel 0060 ja 0070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridadel 0110–0120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.
|
|
0130
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT
Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323).
Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.
|
4.2. OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)
4.2.1. Üldised märkused
142. Vormil C 17.01 (OPR DETAILS 1) esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide kaupa. Vormil C 17.02 (OPR DETAILS 2) esitatakse üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta.
143. Operatsiooniriski kahjusid, mis on seotud krediidiriskiga ja mille suhtes kohaldatakse krediidiriski omavahendite nõudeid (krediidiga seotud operatsiooniriski piirjuhtumid), ei võeta arvesse vormis C 17.01 ega vormis C 17.02.
144. Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjusid ja hüvitusi vormidel C 17.01 ja C 17.02, sõltumata omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud meetodist.
145. Ilma et see mõjutaks allpool määratletud kirjet „kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“, on „brutokahju“ operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi (kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkt b).
146. „Hüvitus“ on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu. Hüvitused on jaotatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevateks hüvitusteks ning otsehüvitusteks.
147. „Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“ on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahju, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju väljaselgitamisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlakstegemisel arvesse ega kajastata vormis OPR DETAILS kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul.
148. „Arvestuspäev“ on kuupäev, mil kahju või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt „toimumispäevale“ (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja „avastamispäevale“ (st kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks).
149. Ühisest operatsiooniriski kahjujuhtumist või algse operatsiooniriski kahjujuhtumiga seotud mitmest kahjujuhtumist, mis tekitavad kahjujuhtumeid või kahju, (nn algjuhtum (root-event)) tingitud kahju koondatakse. Koondatud juhtumeid käsitatakse ja kajastatakse ühe juhtumina ning seega liidetakse asjaomased brutokahju summad ja kahju korrigeerimiste summad kokku.
150. Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood 6 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul 12 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini). Nii juuni kui ka detsembri andmete puhul tähendab „eelmised aruandeperioodid“ kõiki aruandeperioode kuni aruandeperioodini, mis lõpeb eelmise kalendriaasta lõpus (kaasa arvatud).
4.2.2. C 17.01: Operatsiooniriski kahjud ja hüvitused äriliinide ja juhtumiliikide lõikes eelmisel aastal (OPR DETAILS 1)
4.2.2.1. Üldised märkused
151. Vormil C 17.01 teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülesed“ ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes. Ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.
152. Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.
153. Ridadel kajastatakse äriliine ja iga äriliini puhul esitatakse juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma (otsehüvituse ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused).
154. Kõigi äriliinidega seoses esitatakse kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka kindlaks määratud miinimummääradel – 10 000 , 20 000 , 100 000 ja 1 000 000 – põhinevate vahemike kaupa. Miinimummäärad on eurodes ning need on esitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil. Seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.
4.2.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0070
|
JUHTUMILIIGID
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 0010–0070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks tehtud, üksnes veerus 080.
|
|
0080
|
JUHTUMILIIGID KOKKU
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad veerus 0080 iga äriliini kohta kirje „juhtumite arv (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „brutokahju summa (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist“ kogusumma, kirje „eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised“ kogusumma, kirje „suurim ühekordne kahju“, kirje „viie suurima kahju kogusumma“, kirje „otse hüvitatud kahju kogusumma“ kogusumma ja kirje „kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma“ kogusumma.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud, esitatakse veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarv, kogu kahju kogusumma, hüvitatud kahju kogusumma ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste summa, liites kokku veergudes 0010–0070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad, hüvitatud kahju kogusummad ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised.
Veerus 0080 esitatud „suurim ühekordne kahju“ on suurim ühekordne kahju äriliini raames ja sama kui veergudes 0010–0070 esitatud „suurimate ühekordsete kahjude“ suurim näitaja, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud.
Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 0080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.
|
|
0090–0100
|
MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 0090 ja 0100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 0090.
Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 0100).
|
|
Read
|
|
0010–0880
|
ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE
Iga kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülesed“, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ning otsehüvituste kogusumma ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma.
Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse brutokahju summa kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded baasmeetodi kohaselt, saavad kajastada kahju, mille puhul äriliin ei ole kindlaks tehtud, üksnes ridades 0910–0980.
|
|
0010, 0110, 0210, 0310, 0410, 0510, 0610, 0710, 0810
|
Kahjujuhtumite arv (uued juhtumid)
Juhtumite arv on selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kajastati aruandeperioodil brutokahju.
Juhtumite arv osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,
i) mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või
ii) mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.
„Uued juhtumid“ ei hõlma eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ kahjujuhtumeid, mida on eelmistes järelevalvelistes aruannetes juba arvesse võetud.
|
|
0020, 0120, 0220, 0320, 0420, 0520, 0620, 0720, 0820
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
Brutokahju summa, mis on seotud operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused). Kõik üheainsa juhtumiga seotud kahjud, mida on kajastatud aruandeperioodil, liidetakse kokku ja neid käsitatakse kõnealuse juhtumi brutokahjuna asjaomasel aruandeperioodil.
Kajastatud brutokahju summa on seotud uute juhtumitega, nagu on märgitud tabeli eelmisel real. Eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ kahjujuhtumite puhul, mida ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, kajastatakse aruandekuupäevani akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) brutokahjuna aruandeperioodil.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0030, 0130, 0230, 0330, 0430, 0530, 0630, 0730, 0830
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, on eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ selliste operatsiooniriski juhtumite arv, mida on eelmistes aruannetes juba arvesse võetud ja mille puhul on praegusel aruandeperioodil tehtud kahju korrigeerimisi.
Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, kajastatakse kõnealuste kahju korrigeerimiste summat asjaomasel perioodil ühe korrigeerimisena.
|
|
0040, 0140, 0240, 0340, 0440, 0540, 0640, 0740, 0840
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised on järgmiste elementide summa (positiivne või negatiivne):
i) brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused);
ii) brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (nt tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.
Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, liidetakse kõigi kõnealuste kahju korrigeerimiste summad kokku, võttes arvesse korrigeerimise märki (positiivne või negatiivne). Seda kogusummat käsitatakse kõnealuse juhtumi kahju korrigeerimisena asjaomasel aruandeperioodil.
Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0050, 0150, 0250, 0350, 0450, 0550, 0650, 0750, 0850
|
Suurim ühekordne kahju
Suurim ühekordne kahju on järgmistest suurim:
i) suurim brutokahju summa, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumiga, ning
ii) kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0060, 0160, 0260, 0360, 0460, 0560, 0660, 0760, 0860
|
Viie suurima kahju kogusumma
Viie suurima kahju kogusumma on viie suurima kogusumma järgmiste hulgast:
i) brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega, ning
ii) kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud kahjujuhtumitega. Summa, mida võib käsitada ühena viiest suurimast summast, on kahju korrigeerimise summa, mitte vastava juhtumiga seotud kogukahju enne või pärast kahju korrigeerimist.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0070, 0170, 0270, 0370, 0470, 0570, 0670, 0770, 0870
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
Otsesed hüvitused on kõik saadud hüvitussummad, v.a need, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 323 ja mida kajastatakse allpool osutatud tabelireal.
Otse hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud otse hüvitatud kahjude ja otse hüvitatud kahjude korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.
|
|
0080, 0180, 0280, 0380, 0480, 0580, 0680, 0780, 0880
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused on hüvitused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 323.
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste ja selliste hüvituste korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.
|
|
0910–0980
|
ÄRILIINID KOKKU
Iga kahjujuhtumi liigi kohta (veerud 0010–0080) tuleb esitada teave äriliinide kohta kokku.
|
|
0910–0914
|
Kahjujuhtumite arv
Real 0910 kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.
Ridadel 0911–0914 kajastatakse nende juhtumite arv, mille brutokahju summa jääb vormi asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on välja selgitanud kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine:
— ridadel 0910–0914 kajastatud juhtumite koguarv võrdub vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina;
— Veeru 0080 real 0910 kajastatud arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 0080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.
|
|
0920–0924
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, võrdub real 0920 kajastatud brutokahju summa (uued juhtumid) iga äriliini puhul uute juhtumite brutokahju summade kogusummaga.
Ridadel 0921–0924 kajastatakse nende juhtumite brutokahju summa, mille brutokahju summa jääb asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
|
|
0930, 0935, 0936
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
Real 0930 kajastatakse selliste kahjujuhtumite koguarv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, nagu on märgitud ridadel 0030, 0130, …, 0830. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, jaotatakse selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine, ja selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (kõiki kajastatakse plussmärgiga).
|
|
0940, 0945, 0946
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
Real 0940 kajastatakse eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste kogusumma äriliinide lõikes (nagu on kajastatud ridadel 0040, 0140, …, 0840). Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, võrdub real 0940 kajastatud summa eelmiste aruandeperioodidega seotud ja eri äriliinide lõikes kajastatud kahju korrigeerimiste kogusummaga.
Kahju korrigeerimiste summad jaotatakse summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine (rida 0945, kajastatud plussmärgiga), ja summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (rida 0946, kajastatud miinusmärgiga). Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga real 0946.
|
|
0950
|
Suurim ühekordne kahju
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on suurim ühekordne kahju sisemist miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul ja kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on selgitanud välja kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine:
— kajastatav suurim ühekordne kahju võrdub käesoleva rea veergudes 0010–0070 kajastatud väärtustest suurimaga;
— kui on mitut äriliini mõjutavaid juhtumeid, võib andmeväljal {rida 0950, veerg 0080} kajastatud summa olla suurem kui muudel veeru 0080 ridadel kajastatud suurim ühekordne kahju äriliini puhul.
|
|
0960
|
Viie suurima kahju kogusumma
Kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on selgitanud välja kõigi kahjude juhtumiliigid (veerg 0080), on viie suurima kahju kogusumma kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi võrduda real 0960 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega ega veerus 0080 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega.
|
|
0970
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on otse hüvitatud kahju kogusumma iga äriliini puhul otse hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna.
|
|
0980
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma iga äriliini puhul kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma kogunäitaja.
|
4.2.3. C 17.02: Operatsioonirisk: üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta (OPR DETAILS 2)
4.2.3.1. Üldised märkused
155. Vormis C 17.02 esitatakse teave üksikute kahjujuhtumite kohta (iga juhtum eraldi real).
156. Selles vormis esitatav teave osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,
a)
mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või
b)
mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.
157. Kajastatakse üksnes juhtumeid, mille puhul on brutokahju summa 100 000 eurot või rohkem.
Võttes arvesse seda miinimummäära:
a)
kajastatakse vormil suurim kahjujuhtum (brutokahju summa põhjal) iga kahjuliigi puhul, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing on välja selgitanud kahjude juhtumiliigid, ning
b)
vähemalt kümme suurimat (brutokahju summa põhjal) ülejäänud juhtumit, mille puhul juhtumiliik on või ei ole kindlaks tehtud;
c)
kahjujuhtumid järjestatakse neile määratud brutokahju summa põhjal;
d)
võetakse iga juhtumit arvesse ainult üks kord.
4.2.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Juhtumi kood
Juhtumi kood on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu.
Kui on olemas ettevõttesisene kood, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ettevõttesisese koodi. Muul juhul esitatakse kood numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne).
|
|
0020
|
Arvestuspäev
Arvestuspäev on kuupäev, mil operatsiooniriski kahjut või sellega seotud reservi/eraldist esimest korda kajastati kasumiaruandes.
|
|
0030
|
Toimumispäev
Toimumispäev on kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas.
|
|
0040
|
Avastamispäev
Avastamispäev on kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks.
|
|
0050
|
Juhtumiliik
Kapitalinõuete määruse artiklis 324 nimetatud kahjujuhtumite liigid.
|
|
0060
|
Brutokahju
Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridadel 0020, 0120 jne.
|
|
0070
|
Brutokahju ilma otsehüvitusteta
Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridade 0020, 0120 jne puhul, millest on maha arvatud kõnealuse kahjujuhtumiga seotud otsehüvitused.
|
|
0080–0160
|
Brutokahju äriliinide lõikes
Veerus 0060 kajastatud brutokahju määratakse asjaomasesse äriliini, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 ja artikli 322 lõike 3 punktis b.
|
|
0170
|
Juriidilise isiku nimi
Vormi C 06.02 veerus 0010 kajastatud sellise juriidilise isiku nimi, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.
|
|
0180
|
Kood
Vormi C 06.02 veerus 0021 kajastatud sellise juriidilise isiku LEI-kood, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.
|
|
0185
|
KOODI LIIK
Krediidiasutus või investeerimisühing märgib ära, kas veerus 0180 esitatud kood on LEI- või muu kood. Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0190
|
Äriüksus
Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriüksus või osakond, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut äriüksust või osakonda) aset leidis.
|
|
0200
|
Kirjeldus
Juhtumi kirjeldus, vajaduse korral üldises või anonüümses vormis. See peab hõlmama vähemalt teavet juhtumi enda kohta ja teavet juhtumi ajaolude või põhjuste (kui need on teada) kohta.
|
5. TURURISKI VORMID
158. Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiariski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormil MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.
159. Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.
5.1. C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
5.1.1. Üldised märkused
160. Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 325 lõike 2 punkt a). Ridadel kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormidel MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormil „Kokku“. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {0325;0060} (väärtpaberistamised) ja {0330;0060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell).
161. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.
5.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 esimese lõigu teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010–0350
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse olenevalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.
|
|
0011
|
ÜLDRISK.
|
|
0012
|
Tuletisinstrumendid
Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.
|
|
0013
|
Muud varad ja kohustused
Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
|
|
0020–0200
|
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.
|
|
0210–0240
|
ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD
Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.
|
|
0250
|
SPETSIIFILINE RISK
Esitatakse ridades 0251, 0325 ja 0330 kajastatud andmete kogusumma.
Kaubeldavate võlainstrumentidega seotud positsioonid, millele kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõudeid ning kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b, artikli 335, artikli 336 lõigete 1, 2 ja 3 ning artiklite 337 ja 338 kohaseid kapitalinõudeid. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.
|
|
0251–0321
|
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul
Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.
Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkt e ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine“). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.
Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud 10 % riskikaal, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 0280–0300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.
Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347.
|
|
0325
|
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul
Vormi MKR SA SEC veerus 0601 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.
|
|
0330
|
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul
Vormi MKR SA CTP veerus 0450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.
|
|
0350–0390
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes.
|
5.2. C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
5.2.1. Üldised märkused
162. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.
163. Vormil MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühel vormil, olenemata sellest, millist kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit krediidiasutus või investeerimisühing positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM.
164. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artiklite 244 ja 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.
5.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikkel 253
|
|
0050–0060
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 328, 329 ja 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0061–0104
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Kapitalinõuete määruse artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266
Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.
|
|
0402–0406
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES
Kapitalinõuete määruse artikkel 254
|
|
0402
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 259 ja 260
|
|
0403
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 261 ja 262
|
|
0404
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 263 ja 264
|
|
0405
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5
|
|
0406
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõige 7
|
|
0530–0540
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)
Kapitalinõuete määruse artikkel 270a
|
|
0570
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.
|
|
0601
|
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.
|
|
0040, 0070 ja 0100
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 62.
|
|
0020, 0050, 0080 ja 0110
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 64
|
|
0041, 0071 ja 0101
|
MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 243 või 270 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0030–0050
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13
|
|
0060–0080
|
INVESTOR
Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja.
|
|
0090–0110
|
SPONSOR
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14
Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
5.3. C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
5.3.1. Üldised märkused
165. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.
166. Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, millist kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit krediidiasutus või investeerimisühing positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM.
167. Sellel vormil kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Väärtpaberistamise positsioone kajastatakse alati ridadel 0030, 0060 või 0090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 0110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“ ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (vt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõige 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil).
168. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artiklite 244 ja 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.
5.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikli 102 ja artikli 105 lõige 1 koos artikli 338 lõigetega 2 ja 3 (korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonid)
Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikkel 253
|
|
0050–0060
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 328, 329 ja 334
Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
|
|
0071–0097
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Kapitalinõuete määruse artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266
|
|
0402–0406
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES
Kapitalinõuete määruse artikkel 254
|
|
0402
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 259 ja 260
|
|
0403
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 261 ja 262
|
|
0404
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 263 ja 264
|
|
0405
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Kapitalinõuete määruse artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5
|
|
0406
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Kapitalinõuete määruse artikli 254 lõige 7
|
|
0410–0420
|
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
0430–0440
|
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
0450
|
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
Omavahendite nõue on: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 0430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 0440) suhtes (suurim neist).
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.
|
|
0020–0040
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13
|
|
0050–0070
|
INVESTOR
Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja.
|
|
0080–0100
|
SPONSOR
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14
Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
|
0030, 0060 ja 0090
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.
Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“.
|
|
0110
|
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Sellel real kajastatakse selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 347.
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.
|
|
0040, 0070, 0100 ja 0120
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
Hõlmab järgmisi positsioone:
— väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;
— korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;
— muud positsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.
|
5.4. C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
5.4.1. Üldised märkused
169. Käesoleval vormil kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.
170. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile (v.a euroala riigid, vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 525/2014) (
14
).
5.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1
Need on brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. Käesolevas veerus ei kajastata aktsiaindeksifutuuride positsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõike 4 teisele lausele.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b.
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010–0130
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaos nimetatud positsiooniriski omavahendite nõuded.
|
|
0020–0040
|
ÜLDRISK
Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk (kapitalinõuete määruse artikkel 343), ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.
Mõlemad jaotused (read 0021/0022 ja 0030/0040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.
Ridades 0021 ja 0022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes.
Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridadel 0030 ja 0040 esitatud jaotus.
|
|
0021
|
Tuletisinstrumendid
Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.
|
|
0022
|
Muud varad ja kohustused
Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
|
|
0030
|
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 945/2014 (1) kohast erimeetodit
Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 0050.
|
|
0040
|
Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud
Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 (sh aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse artikli 344 lõike 3 kohaselt).
|
|
0050
|
SPETSIIFILINE RISK
Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 (v.a aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse artikli 344 lõike 4 kohaselt).
|
|
0090–0130
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõiked 2 ja 3
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.
|
(1)
Komisjoni 4. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 945/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste nõuetekohaselt diversifitseeritud indeksitega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013
|
5.5. C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
5.5.1. Üldised märkused
171. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe iga standardmeetodikohase valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja investeerimisfondides olevate positsioonide puhul.
172. Selle vormi ridades 0100–0480 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351. Kõnealused memokirjed hõlmavad kõiki aruandlusvaluutas olevaid positsioone, sõltumata sellest, kas neid võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 354 kohaldamisel. Vormi memokirjete read 0130–0480 täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade ning järgmiste valuutade puhul: GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.
5.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0020–0030
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1.
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.
|
|
0040–0050
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, artikli 352 lõike 4 kaks esimest lauset ning artikkel 353
Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 1 kohaselt. Seega võib korraga kajastada nii pikki kui ka lühikesi positsioone.
|
|
0060–0080
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354
|
|
0060–0070
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)
Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.
Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.
Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.
Muus kui aruandlusvaluutas olevad tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.
|
|
0080
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)
Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.
|
|
0090
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.
|
|
0100
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b.
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
Kõik muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja sellised aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 354 kohaldamisel, ja vastavad valuutariskiga seotud omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).
|
|
0020
|
TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD
Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud korreleeruvate valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.
|
|
0025
|
Tugeva korrelatsiooniga valuutad millest: aruandlusvaluuta
Aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 354.
|
|
0030
|
KÕIK MUUD VALUUTAD (sh investeerimisfondid, keda käsitatakse eri valuutadena)
Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.
Selliste investeerimisfondide kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.
Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse investeerimisfonde, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:
1. kulla modifitseeritud käsitlus, kui investeerimisfondi investeeringu suund ei ole teada (kõnealused fondid lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);
2. kui investeerimisfondi investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused fondid välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, olenevalt fondi suunast).
Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid investeerimisfonde kajastatakse.
|
|
0040
|
KULD
Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.
|
|
0050–0090
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes.
|
|
0100–0120
|
Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes
Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.
|
|
0100
|
Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid
Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 0110 või 0120.
|
|
0110
|
Bilansivälised kirjed
Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaldamisalasse kuuluvad kirjed (olenemata nomineerimisvaluutast), mis on loetletud kapitalinõuete määruse I lisas, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingulistest toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.
|
|
0120
|
Tuletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.
|
|
0130–0480
|
MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID
Vormi memokirjete read täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade, GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõigi muude valuutade puhul.
|
5.6. C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)
5.6.1. Üldised märkused
173. Selle vormiga kogutakse teavet standardmeetodikohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.
5.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikele 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni kapitali adekvaatsuse nõue, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b.
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010
|
KAUBAPOSITSIOONID KOKKU
Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile
|
|
0020–0060
|
POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES
Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja kaubarühma.
|
|
0070
|
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.
|
|
0080
|
LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.
|
|
0090
|
LIHTSUSTATUD MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.
|
|
0100–0140
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.
|
5.7. C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
5.7.1. Üldised märkused
174. Käesoleval vormil esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ning muu omavahendinõuete arvutamiseks vajalik teave.
175. Üldiselt oleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, kas üldise ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või ainult koondsummana. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.
5.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0030–0040
|
VaR riskiväärtus
VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega.
|
|
0030
|
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ning artikli 365 lõige 1
|
|
0040
|
VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ning artikli 365 lõige 1
|
|
0050–0060
|
Stressiolukorra VaR riskiväärtus
Stressiolukorra VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevate varasemate andmetega.
|
|
0050
|
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ning artikli 365 lõige 1
|
|
0060
|
Viimane kättesaadav (SVaRt-1)
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ning artikli 365 lõige 1
|
|
0070–0080
|
TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE
Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk on suurim võimalik kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.
|
|
0070
|
12 nädala keskmine väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt ii koos III osa II jaotise 5. peatüki 4. jaoga
|
|
0080
|
Viimane väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt i koos III osa II jaotise 5. peatüki 4. jaoga
|
|
0090–0110
|
KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL
|
|
0090
|
ALAMPIIR
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c
8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.
|
|
0100–0110
|
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõige 3 punkt b
|
|
0110
|
VIIMANE VÄÄRTUS
Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a
|
|
0120
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.
|
|
0130
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b.
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
0140
|
Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)
Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.
Märgitakse ületamiste arv, mille alusel määratakse kindaks liidetav. Kui krediidiasutus või investeerimisühing võib liidetava arvutamisest (kapitalinõuete määruse artikkel 500c) teatavad ületamised välja jätta, ei sisalda siin veerus esitatavate ületamiste arv neid välja jäetud ületamisi.
|
|
0150–0160
|
VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)
Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.
Esitatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tegelikult kasutatavad korrutustegurid; asjakohasel juhul pärast kapitalinõuete määruse artikli 500c kohaldamist.
|
|
0170–0180
|
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kajastatavas summas, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.
Veergude 0030–0060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga.
|
|
0020
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõike 2 punktis a kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.
|
|
0030
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK
Kapitalinõuete määruse artiklis 362 nimetatud üldriski komponent
|
|
0040
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK
Kapitalinõuete määruse artiklis 362 nimetatud spetsiifilise riski komponent
|
|
0050
|
AKTSIAD
Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõike 2 punktis c kindlaks määratud aktsiariski teguritega.
|
|
0060
|
AKTSIAD – ÜLDRISK
Kapitalinõuete määruse artiklis 362 nimetatud üldriski komponent
|
|
0070
|
AKTSIAD – SPETSIIFILINE RISK
Kapitalinõuete määruse artiklis 362 nimetatud spetsiifilise riski komponent
|
|
0080
|
VALUUTARISK
Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt b
|
|
0090
|
KAUBARISK
Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt d
|
|
0100
|
ÜLDRISKI KOGUSUMMA
Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).
|
|
0110
|
SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA
Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).
|
5.8. C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
5.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382
Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.
|
|
0020
|
millest: börsivälised tuletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1
Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
|
|
0030
|
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2
Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
|
|
0040
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)
Kapitalinõuete määruse artikkel 383 koos artikli 363 lõike 1 punktiga d
VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.
|
|
0050
|
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0060
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0070
|
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0080
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d
Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.
|
|
0090
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b.
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
|
Memokirjed
|
|
0100
|
Vastaspoolte arv
Kapitalinõuete määruse artikkel 382
Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.
Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on teiseks lepingupooleks.
|
|
0110
|
millest: krediidiriski marginaali väljaselgitamiseks kasutati asendajat
Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlakstegemiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.
|
|
0120
|
KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK
Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.
|
|
0130
|
ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.
|
|
0140
|
INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.
|
|
Read
|
|
0010
|
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku
Ridade 0020–0040 summa.
|
|
0020
|
Täiustatud meetod
Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.
|
|
0030
|
Standardmeetod
Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.
|
|
0040
|
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.
|
6. USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE (PRUVAL)
6.1. C 32.01 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED (PRUVAL 1)
6.1.1. Üldised märkused
176. Selle vormi peavad täitma kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, olenemata sellest, kas nad täiendavate väärtuse korrigeerimiste (edaspidi „AVA“) kindlakstegemiseks kasutavad või ei kasuta lihtsustatud meetodit. Vormis kajastatakse õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 (
15
) artiklis 4 sätestatud tingimused lihtsustatud meetodi kasutamiseks AVAde väljaselgitamise eesmärgil.
177. Lihtsustatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selles vormis AVA kogusumma, mis arvatakse maha omavahenditest kapitalinõuete määruse artiklite 34 ja 105 kohaselt, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklis 5, ja mis kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290.
6.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes, enne nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 kohast mahaarvamist.
|
|
0020
|
MILLEST: kauplemisportfell
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 010), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele.
|
|
0030–0070
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIS ON VÄLJA JÄETUD, KUNA NEED OSALISELT MÕJUTAVAD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDEID
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0030
|
Täielikult vastavuses olevad
Täielikult vastavuses olevad, õiglases väärtuses hinnatavad tasakaalustatud varad ja kohustused, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0040
|
Riskimaandamise arvestus
Positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamisinstrumentide arvestust, selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud proportsionaalselt asjaomase väärtuse muutuse mõjuga esimese taseme põhiomavahenditele vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0050
|
Usaldatavusfiltrid
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses kapitalinõuete määruse artiklites 467 ja 468 osutatud üleminekusätete kohaste usaldatavusfiltritega.
|
|
0060
|
Muu
Muud positsioonid, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses nende bilansilise väärtuse korrigeerimisega, millel on üksnes proportsionaalne mõju esimese taseme põhiomavahenditele.
Seda rida kasutatakse üksnes harvadel juhtudel, mil delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõike 2 kohaselt välja jäetud elemente ei saa kajastada selle vormi veergudes 0030, 0040 või 0050.
|
|
0070
|
Märkused muude positsioonide kohta
Märgitakse peamised põhjused, miks veerus 0060 kajastatud positsioonid on välja jäetud.
|
|
0080
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD varad ja kohustused, mida on arvesse võetud artikli 4 lõike 1 kohase künnise arvutamisel
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on tegelikult arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1.
|
|
0090
|
MILLEST: kauplemisportfell
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 0080), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele.
|
|
Read
|
|
0010–0210
|
Nende kategooriate määratlused vastavad FINREPi vormide 1.1 ja 1.2 vastavates ridades esitatud määratlustele.
|
|
0010
|
1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KOKKU
Ridadel 0020–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused kokku.
|
|
0020
|
1.1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD KOKKU
Ridadel 0030–0140 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad kokku.
Ridade 0030–0130 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.01, olenevalt sellest, milliseid standardeid krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab:
— IFRS, nagu liit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1606/2002 („ELi IFRS“) (1) heaks kiitnud;
— ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid („IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP“) või
— pankade raamatupidamisdirektiivil (BAD) põhinev siseriiklik GAAP (FINREP „BADil põhinev siseriiklik GAAP“).
|
|
0030
|
1.1.1. KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD
IFRS 9 lisa A.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0050 esitatavale teabele.
|
|
0040
|
1.1.2. KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD
Pankade raamatupidamisdirektiivi artiklid 32 ja 33 ning siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 17
Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0091.
|
|
0050
|
1.1.3. KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0096 esitatavale teabele.
|
|
0060
|
1.1.4. FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0100 esitatavale teabele.
|
|
0070
|
1.1.5. ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0141 esitatavale teabele.
|
|
0080
|
1.1.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikli 36 lõige 2. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0171 esitatavale teabele.
|
|
0090
|
1.1.7. OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0175 esitatavale teabele.
|
|
0100
|
1.1.8. MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikkel 37, raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7 ja siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 20
Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0234.
|
|
0110
|
1.1.9. TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
IFRS 9.6.2.1; siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 22; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0240 esitatavale teabele.
|
|
0120
|
1.1.10. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8; Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0250 esitatavale teabele.
|
|
0130
|
1.1.11. TÜTARETTEVÕTJATESSE, ÜHISETTEVÕTJATESSE JA SIDUSETTEVÕTJATESSE TEHTUD INVESTEERINGUD
IAS 1.54(e); siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 21 ja 2. osa punkt 4; pankade raamatupidamisdirektiivi artikli 4 punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0260 esitatavale teabele.
|
|
0140
|
1.1.12. (-) ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE VARADE VÄÄRTUSKÄRPED
Siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0375 esitatavale teabele.
|
|
0150
|
1.2. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED KOKKU
Ridadel 0160–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad kohustused kokku.
Ridade 0150–0190 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.02, olenevalt sellest, milliseid standardeid krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab:
— IFRS, nagu liit on heaks kiitnud määrusega (EL) nr 1606/2002 („ELi IFRS“);
— ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid („IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP“)
— või pankade raamatupidamisdirektiivil (BAD) põhinev siseriiklik GAAP (FINREP „BADil põhinev siseriiklik GAAP“).
|
|
0160
|
1.2.1. KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSKOHUSTUSED
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0010 esitatavale teabele.
|
|
0170
|
1.2.2. KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSKOHUSTUSED
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0061 esitatavale teabele.
|
|
0180
|
1.2.3. FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0070 esitatavale teabele.
|
|
0190
|
1.2.4. TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
IFRS 9.6.2.1; siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 26; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0150 esitatavale teabele.
|
|
0200
|
1.2.5. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8; pankade raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 8
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0160 esitatavale teabele.
|
|
0210
|
1.2.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE KOHUSTUSTE VÄÄRTUSKÄRPED
Siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0295 esitatavale teabele.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
|
6.2. C 32.02 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD (PRUVAL 2)
6.2.1. Üldised märkused
178. Selles vormis esitatakse teave sellise AVA kogusumma koosseisu kohta, mis arvatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest, ja asjakohane teave selliste positsioonide bilansilise väärtuse kohta, mille alusel tehakse kindlaks AVAd.
179. Selle vormi peavad täitma kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes:
a)
peavad kasutama põhimeetodit, kuna nad ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist kas individuaalselt või konsolideeritud tasandil, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 4 lõikes 3, või
b)
hoolimata sellest, et nad ei ületa künnist, on otsustanud kohaldada põhimeetodit.
180. Selle vormi puhul on „hinnatõusu ebakindlus“: nagu kindlaks määratud usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõikes 2, arvutatakse AVAd õiglase väärtuse ja sellise usaldusväärse väärtuse vahena, mille puhul on 90 % kindlus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad sulgeda riskipositsiooni selles või paremas punktis usutavate väärtuste tinglikus vahemikus. Hinnatõusu väärtus ehk „hinnatõusu ebakindlus“ on usutavate väärtuste jaotuses vastaspunkt, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on üksnes 10 % kindlad, et nad suudavad sulgeda positsiooni selles või paremas punktis. Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega.
6.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0100
|
KATEGOORIA TASANDI AVA
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude, mudeliriski, kontsentreeritud positsioonide, tulevaste halduskulude, ennetähtaegse lõpetamise ja operatsiooniriskiga seotud kategooria tasandi AVAd arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklitele 9, 10, 11 ja 14–17.
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse diversifitseerimisest saadavat kasu, nagu on sätestatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikes 6, artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 7, kajastatakse kategooria tasandi AVAsid (kui ei ole märgitud teisiti) individuaalsete AVAde otsese summana enne diversifitseerimisest saadavat kasu [kuna delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 1. või 2. meetodi kohaselt arvutatud diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse selle vormi kirjetes 1.1.2, 1.1.2.1 ja 1.1.2.2].
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul esitatakse sellise eksperdipõhise meetodi kohaselt arvutatud summad, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punktis b, artikli 10 lõike 6 punktis b ja artikli 11 lõikes 4, eraldi veergudes 0020, 0040 ja 0060.
|
|
0010
|
TURUHINDADE EBAKINDLUS
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10.
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd.
|
|
0020
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punkti b kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd.
|
|
0030
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10.
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd.
|
|
0040
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 6 punkti b kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd.
|
|
0050
|
MUDELIRISK
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd.
|
|
0060
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõike 4 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd.
|
|
0070
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONID
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 11
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAd.
|
|
0080
|
TULEVASED HALDUSKULUD
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 15 kohaselt arvutatud futuurlepingute halduskuludega seotud AVAd.
|
|
0090
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 16 kohaselt arvutatud ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVAd.
|
|
0100
|
OPERATSIOONIRISK
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 17 kohaselt arvutatud operatsiooniriskiga seotud AVAd.
|
|
0110
|
AVA KOGUSUMMA
Rida 0010: AVA kogusumma, mis arvatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest ning mida kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290. AVA kogusumma on ridade 0030 ja 0180 summa.
Rida 0020: real 0010 kajastatud AVA kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
Read 0030–0160: veergude 0010, 0030, 0050 ja 0070–0100 summa.
Read 0180–0210: AVA kogusumma, mis tuleneb nn varumeetodi kohastest portfellidest.
|
|
0120
|
HINNATÕUSU EBAKINDLUS
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõige 2.
Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu veerus 0110 arvutatud AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega.
|
|
0130–0140
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad ridadel 0010–0130 ja 0180 kajastatud AVA summadele. Mõne rea, eelkõige read 0090–0130, puhul võib olla vaja neid summasid eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada.
Rida 0010: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus kokku, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080.
Rida 0010 on ridade 0030 ja 0180 summa.
Rida 0020: real 0010 kajastatud selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtuse osa, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
Rida 0030: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohastele portfellidele. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080. Rida 0030 on ridade 0090–0130 summa.
Rida 0050: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
Rida 0060: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
Rida 0070: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null.
Rida 0080: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt null.
Read 0090–0130: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on määratud (vt vastava rea juhised) järgmistesse riskikategooriatesse: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080.
Rida 0180: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad varumeetodi kohastele portfellidele.
|
|
0130
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes.
|
|
0140
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes.
|
|
0150
|
KVARTALI JOOKSEVTULU
Alates viimasest aruandekuupäevast kuni asjaomase kuupäevani saadud tulu, mis tuleneb õiglases väärtuses hinnatavatest varadest ja kohustustest, mis vastavad eri ridadele, nagu selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes. Vajaduse korral võib seda eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada.
|
|
0160
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
Kõigi positsioonide ja riskitegurite puhul korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga kapitalinõuete määruse artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomase positsiooni või riskiteguri parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
|
|
0170–0250
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
Korrigeerimised (mõnikord osutatakse neile ka kui reservidele), mida võidakse kohaldada krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansilise õiglase väärtuse suhtes ja mis tehakse väljaspool hindamismudelit, mida kasutatakse bilansilise väärtuse (välja arvatud esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine) määramisel, ning mida saab seega pidada asjaomase AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. Need võivad kajastada riskitegureid, mida ei ole arvesse võtnud hindamistehnikad ja mis on riskipreemia või sulgemiskulude vormis ning kooskõlas õiglase väärtuse määratlusega. Turuosalised peavad neid sellest hoolimata hinna määramisel arvesse võtma. (IFRS 13.9 ja IFRS13.88)
|
|
0170
|
TURUHINDADE EBAKINDLUS
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada riskipreemiat, mis tuleneb vaadeldud hindade vahemiku olemasolust samaväärsete instrumentide puhul, või seoses turu parameetrite sisendiga hindamismudelisse instrumentide puhul, mille alusel on sisendid kalibreeritud, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu turuhindade ebakindlusega seotud AVA.
|
|
0180
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada asjaolu, et positsiooni tasandi väärtus ei kajasta positsiooni või portfelli sulgemishinda, eelkõige juhul, kui sellised väärtused on kalibreeritud parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga, ning mida saab seega pidada positsioonide sulgemiskuludega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0190
|
MUDELIRISK
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada turu- või tootetegureid, mida ei võta arvesse päevaste positsiooni väärtuste ja riskide arvutamiseks kasutatav mudel („hindamismudel“), või et kajastada asjakohast usaldusväärsuse taset, võttes arvesse alternatiivsete kehtivate mudelite ja mudeli kalibreerimiste olemasolust tulenevat ebakindlust, ning mida saab seega pidada mudeliriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0200
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONID
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks asjaolu, et krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0210
|
REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALID
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et katta oodatav kahju, mis tuleneb tuletisinstrumentide positsioonide vastaspoole makseviivitusest (st krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) kogusumma krediidiasutuse või investeerimisühingu tasemel).
|
|
0220
|
INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUD
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kompenseerida seda, et hindamismudel ei võta täielikult arvesse rahastamiskulusid, mida turuosalised arvavad positsiooni või portfelli sulgemishinna hulka (st rahastamisväärtuse korrigeerimise kogusumma krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil, kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab sellist korrigeerimist, või samaväärne korrigeerimine).
|
|
0230
|
TULEVASED HALDUSKULUD
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada portfelli või positsiooni halduskulusid, mida ei ole kajastatud hindamismudelis, või hindasid, mida on kasutatud kõnealuse mudeli sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu tulevaste halduskuludega seotud AVA.
|
|
0240
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada lepingulise või lepinguvälise ennetähtaegse lõpetamise ootusi, mida ei ole kajastatud hindamismudelis ja mida saab seega pidada ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0250
|
OPERATSIOONIRISK
Krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks riskipreemiat, mida turuosalised nõuaksid, et kompenseerida portfelli kuuluvate lepingute riski maandamisest, haldamisest ja arveldamisest tulenevaid operatsiooniriske, ning mida saab seega pidada operatsiooniriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0260
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
Korrigeerimine, et kajastada juhtusid, mil hindamismudel ja kõik muud asjakohased õiglase väärtuse korrigeerimised, mida kohaldatakse positsiooni või portfelli suhtes, ei kajastanud esimesel päeval kajastatud makstud või saadud hinda, st esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine (IFRS 9.B5.1.2.A).
|
|
0270
|
SELGITUS JA KIRJELDUS
Selliste positsioonide kirjeldus, mida käsitletakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alusel, ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada kõnealuse määruse artikleid 9–17.
|
|
Read
|
|
0010
|
1. PÕHIMEETODIKOHANE KOGUSUMMA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 3. peatükis sätestatud põhimeetodi kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
|
|
0020
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul real 0010 kajastatud AVAde kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
|
|
0030
|
1.1. KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLITE 9–17 KOHASED PORTFELLID – KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA PÄRAST DIVERSIFITSEERIMIST
Delegeeritud määruse 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt a
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1, välja arvatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punktis b kirjeldatud käsitlust.
See hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega seotud AVAdes, positsioonide sulgemiskuludega seotud AVAdes ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2.
See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
Rida 0030 peab olema ridade 0040 ja 0140 vahe.
|
|
0040–0130
|
1.1.1. KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA ENNE DIVERSIFITSEERIMIST
Ridade 0090–0130 puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised), mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1, järgmiste riskikategooriate järgi: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad.
Selleks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma sisemist riskijuhtimise struktuuri ja määravad pärast eksperdihinnangut oma äriliinid või kauplemisüksused kõige asjakohasemasse riskikategooriasse. AVAd, õiglase väärtuse korrigeerimised ja muu nõutud teave, mis vastavad määratud äriliinidele või kauplemisüksustele, määratakse seejärel samasse asjakohasesse riskikategooriasse, et anda rea tasandil iga riskikategooria puhul ühtne ülevaade nii usaldatavusnõuete täitmise kui ka raamatupidamislikul eesmärgil tehtud korrigeerimistest ning asjaomaste positsioonide suurusest (õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste seisukohast). Kui AVAd ja muud korrigeerimised arvutatakse erineval agregeerimise tasemel, eelkõige ettevõtte tasandil, töötavad krediidiasutused ja investeerimisühingud välja meetodi, mille kohaselt määratakse AVAd asjakohastesse positsioonide kogumitesse. Määramismeetodi kohaselt peab rida 0040 olema ridade 0050–0130 summa veergude 0010–0100 puhul.
Olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse, peab esitatav teave olema rea tasandil võimalikult ühtne, kuna esitatud teavet võrreldakse sellel tasandil (AVA summad, hinnatõusu ebakindlus, õiglase väärtuse summad ja võimalikud õiglase väärtuse korrigeerimised).
Ridade 0090–0130 jaotus ei hõlma delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2.
Diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7 ning seega jäetakse see välja ridadelt 0040–0130.
|
|
0050
|
MILLEST: REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALIDEGA SEOTUD AVA
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 12
Realiseerimata krediidiriski marginaalidega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 12.
Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes.
Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
|
|
0060
|
MILLEST: INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUDEGA SEOTUD AVA
Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 17
Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 13.
Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes.
Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
|
|
0070
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT NULL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null.
|
|
0080
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 10 LÕIGETE 2 JA 3 KOHASELT NULL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 2 või artikli 10 lõike 3 kohaselt null.
|
|
0090
|
1.1.1.1. INTRESSIMÄÄRAD
|
|
0100
|
1.1.1.2. VALUUTA
|
|
0110
|
1.1.1.3. KREDIIT
|
|
0120
|
1.1.1.4. AKTSIAD
|
|
0130
|
1.1.1.5. KAUBAD
|
|
0140
|
1.1.2. (-) Diversifitseerimisest saadav kasu
Diversifitseerimisest saadav kasu kokku. Ridade 0150 ja 0160 summa.
|
|
0150
|
1.1.2.1. (-) 1. Meetodi kohaselt arvutatud diversifitseerimisest saadav kasu
Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 1. meetodi kohaselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe.
|
|
0160
|
1.1.2.2. (-) 2. Meetodi kohaselt arvutatud diversifitseerimisest saadav kasu
Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 2. meetodi kohaselt vastavalt usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe.
|
|
0170
|
1.1.2.2.* Memokirje: diversifitseerimiseelsed AVAd, mida on 2. Meetodi kohase diversifitseerimise tulemusel vähendatud rohkem kui 90 %
2. meetodi kohaselt kõigi selliste hinnatavate riskipositsioonide FV – PV summa, mille puhul APVA < 10 % (FV – PV).
|
|
0180
|
1.2. Varumeetodi kohaselt arvutatud portfellid
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt b
Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b kohast varumeetodit, on AVA kogusumma ridade 0190, 0200 ja 0210 summa.
Asjaomane bilansiline ja muu taustteave esitatakse veergudes 0130–0260. Positsioonide kirjeldus ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikleid 9–17, esitatakse veerus 0270.
|
|
0190
|
1.2.1. Varumeetod; 100 % realiseerimata netokasumist
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt i
|
|
0200
|
1.2.2. Varumeetod: 10 % tinglikust väärtusest
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt ii
|
|
0210
|
1.2.3. Varumeetod; 25 % algväärtusest
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt iii
|
6.3. C 32.03 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA (PRUVAL 3)
6.3.1. Üldised märkused
181. Seda vormi peavad täitma üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil.
182. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse mudeliriskiga seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 11. See teave vastab vormi C 32.02 real 0050 esitatavale teabele.
183. 20 suurimat individuaalset mudeliriskiga seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest mudeliriskiga seotud AVAst.
184. Suurimatele individuaalsetele mudeliriskiga seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu.
185. Kui tooted on hindamismudeli ja mudeliriskiga seotud AVA seisukohast piisavalt ühesugused, koondatakse need ja kajastatakse ühel real, et maksimeerida selle vormi katvust seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummaga.
6.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0005
|
JÄRJENUMBER
Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele mudeliriskiga seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne.
|
|
0010
|
MUDEL
Mudeli sisenimi (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab mudeli identifitseerimiseks.
|
|
0020
|
RISKIKATEGOORIA
Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab toodet või tooterühma, mis on mudeliriskiga seotud väärtuse korrigeerimise aluseks.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised koodid:
IR – intressimäärad
FX – valuuta
CR – krediit
EQ – aktsiad
CO – kaubad
|
|
0030
|
TOODE
Sellise toote või tooterühma sisenimi (tähtnumbriline) kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga, mida on mudeli abil hinnatud.
|
|
0040
|
VAADELDAVUS
Toote või tooterühma puhul selliste hinnavaatluste arv viimase kaheteistkümne kuu jooksul, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest.
— Hinnavaatlus on hind, millega krediidiasutus või investeerimisühing tegi tehingu.
— See on kolmandate isikute vahel tegelikult tehtud tehingu kontrollitav hind.
— Hind on saadud kolmanda isiku esitatud spetsiaalsest hinnapakkumisest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ühe järgmistest väärtustest: „mitte ühtegi“, „1–6“, „6–24“, „24–100“, „100+“.
|
|
0050
|
MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõige 1.
Individuaalne mudeliriskiga seotud AVA enne diversifitseerimisest saadavat kasu, kuid pärast portfelli tasaarvestust, kui see on asjakohane.
|
|
0060
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Veeru 0050 summad, mis on arvutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikes 4 määratletud eksperdipõhise meetodi kohaselt.
|
|
0070
|
MILLEST: AGREGEERITUD 2. MEETODI KOHASELT
Veeru 0050 summad, mis on agregeeritud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt on need samad mis FV – PV.
|
|
0080
|
2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD AGREGEERITUD AVA
Selliste individuaalsete mudeliriskiga seotud AVAde panus kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummasse, nagu arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikele 7, mis on agregeeritud nimetatud määruse lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt vastab see summa APVA-le.
|
|
0090–0100
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0090
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0100
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0110
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
Korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga kapitalinõuete määruse artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes vastava toote või tooterühma parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
Arvesse võetakse üksnes tulemusi, mis on kalibreeritud selliste instrumentide hindade alusel, mida kajastataks sama tootena (väljundite testimine). Arvesse ei võeta sisendite testimise tulemusi turuandmesisendite puhul, mida testitakse selliste tasemete suhtes, mida on kalibreeritud erinevate toodete alusel.
|
|
0120
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KATVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
Selliste mudelis kajastatud ja mudeliriskiga seotud AVAga kaalutud positsioonide osakaal protsentides, mida hõlmavad sõltumatu hinnakontrolli väljundite testimise tulemused veerus 0110.
|
|
0130–0140
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
Vormi C 32.02 veergudes 0190 ja 0240 määratletud õiglase väärtuse korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010).
|
|
0150
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
Vormi C 32.02 veerus 0260 määratletud korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010).
|
6.4. C 32.04 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA (PRUVAL 4)
6.4.1. Üldised märkused
186. Seda vormi peavad täitma üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil.
187. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 14. See teave vastab vormi C 32.02 real 0070 esitatavale teabele.
188. 20 suurimat individuaalset kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAst.
189. Suurimatele individuaalsetele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu.
190. Võimaluse korral koondatakse AVA arvutamise metoodika seisukohast ühesugused positsioonid, et maksimeerida selle vormi katvust.
6.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0005
|
JÄRJENUMBER
Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne.
|
|
0010
|
RISKIKATEGOORIA
Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab positsiooni.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad järgmised koodid:
IR – intressimäärad
FX – valuuta
CR – krediit
EQ – aktsiad
CO – kaubad
|
|
0020
|
TOODE
Toote või tooterühma sisenimi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga.
|
|
0030
|
ALUSVARA
Alusvara või alusvarade sisenimi tuletisinstrumentide puhul või instrumendi sisenimi mitte-tuletisinstrumentide puhul.
|
|
0040
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONI SUURUS
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks tehtud üksiku kontsentreeritud hinnatava positsiooni suurus veerus 0050 kirjeldatud ühikus.
|
|
0050
|
SUURUSMÕÕT
Suuruse mõõtühik, mida kasutatakse ettevõttesiseselt kontsentreeritud hinnatava positsiooni identifitseerimise osana, et arvutada veerus 0040 osutatud kontsentreeritud positsiooni suurus.
Võlakirjades või aktsiates olevate positsioonide puhul tuleks märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt „võlakirjade arv“, „aktsiate arv“ või „turuväärtus“.
Tuletisinstrumentides olevate positsioonide puhul palun märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt „PV01; eurot 1 baaspunkti suuruse paralleelse intressikõvera nihke kohta“.
|
|
0060
|
TURUVÄÄRTUS
Positsiooni turuväärtus.
|
|
0070
|
USALDUSVÄÄRNE VÄLJUMISPERIOOD
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti b kohaselt leitud usaldusväärne väljumisperiood päevades.
|
|
0080
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA summa asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide puhul.
|
|
0090
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMINE
Õiglase väärtuse mis tahes sellise korrigeerimise summa, mis on tehtud, et kajastada asjaolu, et krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks.
Kajastatav summa vastab summale, mida on kohaldatud asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide suhtes.
|
|
0100
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
Korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga kapitalinõuete määruse artikli 105 lõike 8 kohaselt teostatud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
|
7. C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)
7.1. ÜLDISED MÄRKUSED
191. Vormis C 33.00 esitatav teave hõlmab kõiki valitsemissektori suhtes olevaid riskipositsioone, nagu on määratletud siinse rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b.
192. Kui valitsemissektoriga seotud riskipositsioonidele kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaseid omavahendite nõudeid, jagatakse valitsemissektoriga seotud riskipositsioonid eri riskipositsiooni klassides vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 147, nagu on kindlaks määratud vormide C 07.00, C 08.01 ja C 08.02 täitmise juhistes.
193. Vastaspoole sektori „valitsemissektor“ puhul kapitalinõuete määruse kohaste kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavate riskipositsiooni klasside määramisel järgitakse siinse rakendusmääruse V lisa 3. osa tabelit 2 (standardmeetod) ja tabelit 3 (sisereitingute meetod).
194. Teave esitatakse koguriskipositsioonide kohta (st summa kõikide riikide puhul, kelle keskvalitsuse suhtes pangal on riskipositsioon) ja iga riigi kohta, võttes aluseks vastaspoole asukoha vahetu laenuvõtja põhjal.
195. Riskipositsioonide määramisel riskipositsioonide klassidesse või jurisdiktsioonidesse ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid ega asendusmõju. Riskipositsiooni väärtuste ja riskiga kaalutud vara arvutamisel iga riskipositsiooni klassi või jurisdiktsiooni puhul võetakse siiski arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, sealhulgas asendusmõju.
196. Teabe esitamisel valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide kohta muude vahetu vastaspoole asukoha jurisdiktsioonide lõikes kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha jurisdiktsioon kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud künniseid.
7.2. VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ KÄSITLUSALA
197. Vorm „Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes“ hõlmab bilansilisi, bilansiväliseid ja tuletisinstrumentidest tulenevaid otseseid riskipositsioone (nii kauplemisportfellivälised kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid). Samuti tuleb esitada memokirje, mis kajastab kaudseid riskipositsioone krediidituletisinstrumentides, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid.
198. Riskipositsioon on otsene riskipositsioon, kui vahetu vastaspool on üksus, mis kuulub siinse rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b esitatud valitsemissektori määratluse alla.
199. Vorm on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas esitatakse riskipositsioonide jaotus riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes ning teises osas riskipositsioonide jaotus järelejäänud tähtaja lõikes.
7.3. JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0260
|
OTSESED RISKIPOSITSIOONID
|
|
0010–0140
|
BILANSIS KAJASTATUD VARAST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID
|
|
0010
|
Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline kogubrutoväärtus (vastavalt siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 34), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120.
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine ei vähenda kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste õiglases väärtuses mõõdetavate riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust.
|
|
0020
|
Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist)
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus (vastavalt rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 27), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lühike positsioon sama järelejäänud tähtaja ja sama vahetu vastaspoole puhul ning see on nomineeritud samas valuutas, arvatakse lühikese positsiooni bilansiline väärtus maha otsese riskipositsiooni bilansilisest väärtusest. Kui netoväärtus on negatiivne, kajastatakse seda nullina. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lühike positsioon ilma vastava otsese positsioonita, on lühikese positsiooni summa selles veerus null.
|
|
0030–0120
|
FINANTSVARAD, MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID, ARVESTUSPORTFELLIDE LÕIKES
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid, (nagu määratletud tabeli eelmises reas) arvestusportfellide lõikes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
|
|
0030
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9 lisa A
|
|
0040
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
Pankade raamatupidamisdirektiivi artiklid 32 ja 33, siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16 ning raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0050
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
0060
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5 ning raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
|
0070
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikli 36 lõige 2 ja raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0080
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
IFRS 7.8(d); IFRS 9.4.1.2A
|
|
0090
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0100
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2; siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 15.
|
|
0110
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikkel 35, raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2 ning siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16
Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0120
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikkel 37, raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7 ja siinse rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16
Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0130
|
Lühikesed positsioonid
Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7 punktis (b), kui otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud siinse lisa punktides 155–160.
Lühike positsioon tekib juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames või mis on laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames.
Bilansiline väärtus on lühikeste positsioonide õiglane väärtus.
Lühikesed positsioonid tuleb kajastada järelejäänud tähtaja klasside (nagu on loetletud ridades 0170–0230) ja vahetute vastaspoolte lõikes.
Selles veerus esitatavad lühikesed positsioonid võib tasaarvestada sama järelejäänud tähtajaga positsioonidega, mille vahetu vastaspool on sama ja mis on samas vääringus, mis veergudes 0030–0120 esitatud, et saada veerus 0020 esitatav netopositsioon.
|
|
0140
|
Millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks
Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), mis tuleneb juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames, mille otsene vastaspool on valitsemissektor, kusjuures kõnealuseid väärtpaberid on liigitatud kauplemiseesmärgil hoitavateks või kauplemisel kasutatavate finantsvarade arvestusportfelli (veerg 0030 või 0040).
Selles veerus ei kajastata lühikesi positsioone, mis tekivad juhul, kui müüdud väärtpaberid olid laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames.
|
|
0150
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080–0120 (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 70 ja 71)
|
|
0160
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus – millest; õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080 ja 0090.
|
|
0170
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060, 0070, 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 69).
|
|
0180
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel
Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060 ja 0070 kajastatud positsioonidega.
|
|
0190
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega.
|
|
0200–0230
|
TULETISINSTRUMENDID
Otseselt tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid kajastatakse veergudes 0200–0230.
Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
|
|
0200–0210
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.
Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).
|
|
0200
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus
Aruandekuupäeval finantsvarana kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.
Pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena.
|
|
0210
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: tinglik väärtus
IFRSi või kohaldatava pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud siinse lisa punktides 155–160), kui selle õiglane väärtus on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne.
|
|
0220–0230
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.
Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).
|
|
0220
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus
Aruandekuupäeval finantskohustustena kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.
Pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena.
|
|
0230
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: Tinglik väärtus
IFRSi või kohaldatava pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud siinse lisa punktides 155–160), kui selle õiglane väärtus on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval negatiivne.
|
|
0240–0260
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
|
0240
|
Nimiväärtus
Kui bilansivälise kirje otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud siinse lisa punktides 155–160, selliste kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus, mida ei käsitleta IFRSi ega pankade raamatupidamisdirektiivil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuletisinstrumendina (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 102–119).
Siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punktide 43 ja 44 kohaselt on valitsemissektor vahetu vastaspool: a) antud finantsgarantii puhul, kui ta on garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool ning b) võetud siduva laenuandmiskohustuse ja muu kohustuse puhul, kui ta on vastaspool, kelle krediidiriski kannab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing.
|
|
0250
|
Eraldised
Pankade raamatupidamisdirektiivi artikli 4 lõike 6 punkt c ja samas artiklis nimetatud bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8 ning artikkel 33; IFRS 9.4.2.1 (c) (ii), (d) (ii), 9.5.5.20, IAS 37, IFRS 4, siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 11.
Kõigi bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse, välja arvatud need, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le.
IFRSi kohaselt kajastatakse laenuandmiskohustuse väärtuse langust veerus 150, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa eraldi kindlaks teha võlainstrumendi kasutatud ja kasutamata summaga seotud eeldatavat krediidikahjumit. Kui kõnealuse finantsinstrumendi kogu eeldatav krediidikahjum ületab instrumendi laenukomponendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse eeldatava krediidikahjumi ülejäänud osa eraldisena veerus 0250.
|
|
0260
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
Bilansiväliste kirjete puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused (siinse rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 110).
|
|
0270–280
|
Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid
Kajastatakse krediidituletisinstrumente, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele (V lisa 2. sa punktis 58) ja millega seotud tehingud on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing sõlminud muude vastaspooltega kui valitsemissektor ning mille aluseks olev riskipositsioon on valitsemissektori suhtes.
Nendes veergudes ei kajastata riskipositsioone, mis on jaotatud riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes (read 0020–0160).
|
|
0270
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantsvarad.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse pankade raamatupidamisdirektiivil põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.
|
|
0280
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantskohustused.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse pankade raamatupidamisdirektiivil põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.
|
|
0290
|
Riskipositsiooni väärtus
Selliste riskipositsioonide väärtus, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt kapitalinõuete määruse artikkel 111. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt kapitalinõuete määruse artikkel 166 ja artikli 230 lõike 1 teine lause.
Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid.
|
|
0300
|
Riskiga kaalutud vara
Riskiga kaalutud vara riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3.
Kapitalinõuete määruse artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvate selliste otseste riskipositsioonide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE LÕIKES
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
Valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide (nagu määratletud siinse lisa punktides 155–160) kogusumma.
|
|
0020–0155
|
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku
Valitsemissektori suhtes olev koguriskipositsioon, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku, hõlmavad nii kauplemisportfelliväliseid kui ka kauplemisportfelli kuuluvaid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet.
Kapitalinõuete määruse artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse tururiski real.
|
|
0030
|
Standardmeetod
Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.
|
|
0040
|
Keskvalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 114, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0050
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 115, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0060
|
Avaliku sektori asutused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on avaliku sektori asutused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „avaliku sektori asutused“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 116, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0070
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „rahvusvahelised organisatsioonid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 118, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0075
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit
Muud kui eespool ridadel 0040–0070 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud standardmeetodikohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112.
|
|
0080
|
Sisereitingute meetod
Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.
|
|
0090
|
Keskvalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0100
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0110
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [krediidiasutused ja investeerimisühingud]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „äriühingud“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0120
|
Avaliku sektori asutused [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0130
|
Avaliku sektori asutused [krediidiasutused ja investeerimisühingud]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „äriühingud“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 4 punktile b, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0140
|
Rahvusvahelised organisatsioonid [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile c, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0155
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit
Muud kui eespool ridadel 0090–0140 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud sisereitingute meetodi kohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147.
|
|
0160
|
Tururiskiga riskipositsioonid
Selles veerus kajastatakse positsioone, mille jaoks arvutatakse üks järgmistest kapitalinõuete määruse III osa IV jaotises sätestatud omavahendite nõuetest:
— omavahendite nõuded positsiooniriski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 326;
— omavahendite nõuded spetsiifilise või üldriski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
Kapitalinõuete määruse artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenev riskipositsioon kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenev riskipositsioon kajastatakse tururiski real.
|
|
0170–0230
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES
Järelejäänud tähtaeg arvutatakse kõigi positsioonide puhul päevades, mis jäävad lepingulise tähtaja ja aruandekuupäeva vahele.
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes jaotatakse järelejäänud tähtaja järgi ja määratakse klassidesse järgmiselt:
— 0–3 kuud: alla 90 päeva;
— 3 kuud – 1 aasta: 90 päeva või enam aga alla 365 päeva;
— 1–2 aastat: 365 päeva või enam aga alla 730 päeva;
— 2–3 aastat: 730 päeva või enam aga alla 1 095 päeva;
— 3–5 aastat: 1 095 päeva või enam aga alla 1 825 päeva;
— 5–10 aastat: 1 825 päeva või enam aga alla 3 650 päeva;
— 10 aastat ja enam: 3 650 päeva või enam.
Kui lepinguline lõpptähtaeg on varasem kui aruandekuupäev (st aruandekuupäeva ja lõpptähtaja vahe on negatiivne), määratakse riskipositsioon klassi 0–3 kuud.
Järelejäänud tähtajata riskipositsioonid jagatakse järelejäänud tähtaja klassidesse nende etteteatamistähtaja või muude lepinguliste tähtajale viitavate tunnuste alusel. Kui etteteatamistähtaega määratud ei ole ja puuduvad ka muud lepingulised tähtajale viitavad tunnused, paigutatakse riskipositsioon järelejäänud tähtaja klassi 10 aastat ja enam.
|
8. VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE (NPE LC)
8.1. ÜLDISED MÄRKUSED
200. Viivisnõuetest tingitud kahjumi katmise vormidel esitatakse teave viivisnõuete kohta, et arvutada viivisnõuete jaoks minimaalne kahjumi kattevara nõue, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 47a, 47b ja 47c.
a)
Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamine (C 35.01). See on ülevaatlik vorm, millel kajastatakse ebapiisava kattevara summat, mis arvutatakse viivisnõuete minimaalse kattevara kogunõuete ning juba tehtud eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma vahena. Vorm hõlmab nii viivisnõudeid, mille puhul ei ole saadud luba rakendada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ja makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudeid.
b)
Viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused (v.a kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) (C 35.02). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma nende viivisnõuete puhul, mis ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud, millele kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 47c lõiget 6, kus on sätestatud tegurid, mida selleks arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.
c)
Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas (C 35.03). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete puhul ning esitatakse tegurid, mida selle arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.
202. Viivisnõuetega seotud minimaalset kahjumi kattevara nõuet kohaldatakse i) 26. aprillil 2019 ja pärast seda tekkinud riskipositsioonidele, mis on muutunud viivituses olevaks, ning ii) enne 26. aprilli 2019 tekkinud riskipositsioonidele, mida on muudetud hiljem nii, et suurenes riskipositsiooni väärtus võlgniku suhtes (kapitalinõuete määruse artikkel 469a), ja mis on muutunud viivituses olevaks.
203. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad viivisnõuetega seotud mahaarvamised kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punktide a ja b kohaselt (sh minimaalse kattevara nõude, ning eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma) iga konkreetse riskipositsiooni (mitte võlgniku või portfelli) kohta eraldi.
204. Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamiseks eristavad krediidiasutused ja investeerimisühingud positsiooni tagatud ja tagamata osa, järgides kapitalinõuete määruse artikli 47c lõiget 1. Selleks esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtused ja minimaalsed kattevara nõuded viivisnõuete tagamata ja tagatud osa kohta eraldi.
205. Kohaldatavate tegurite kaardistamiseks ja minimaalse kattevara nõuete arvutamiseks liigitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud viivisnõuete tagatud osa krediidiriski kaitse liigi alusel järgmiselt (kapitalinõuete määruse artikli 47c lõige 3): i) tagatud kinnisasjaga või mis on eluasemelaen, mille jaoks on andnud garantii aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja (artikkel 201); ii) tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega või iii) ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega. Kui viivisnõue on tagatud mitme krediidiriski kaitsega, jagatakse selle positsiooni väärtus kaitse kvaliteedi alusel, alustades kõige paremast.
8.2. C 35.01 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)
8.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivsnõudeks liigitamise hetkest kuni aruandekuupäevani möödunud aastatele. Ostetud viivisnõuete puhul hakkab aeg jooksma sellest päevast, mil positsioon esimest korda viivisnõudeks liigitati, mitte selle ostmise päevast.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kohaldatav ebapiisava kattevara summa
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõige 1
Kohaldatava ebapiisava katte summa arvutamiseks lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõudest (rida 0020) eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma (ülempiiriga) (rida 0080).
Kohaldatav ebapiisava katte summa (st viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõude puudujääk) peab olema null või sellest suurem.
|
|
0020
|
Viivisnõuete jaoks mõeldud kattevara miinimumnõue kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkt a
Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0030 ja 0040).
|
|
0030
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i ning lõiked 2 ja 6
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab viivisnõuete tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
Veergudes esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastavate veergude real 0020 esitatud summadega.
|
|
0040
|
Viivisnõuete tagatud osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ning lõiked 3, 4 ja 6.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad viivisnõuete tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
Igas veerus esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 vastava veeru ridadel 0030–0050 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastava veeru ridadel 0030–0040 esitatud summadega.
|
|
0050
|
Riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad viivisnõuete koguväärtuse (sh tagatud ja tagamata osad). See peab olema ridade 0060 ja 0070 summa.
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagatud osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1
|
|
0080
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiiriga)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele on kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punktis b. Ülempiiriga eraldiste ja korrigeerimise või mahaarvamiste maksimum on riskipositsiooni tasandi minimaalne kattevara nõue.
Ülempiiriga summa arvutatakse iga riskipositsiooni jaoks eraldi ja selleks on kas asjaomase riskipositsiooni minimaalse kattevara nõue või sama riskipositsiooni eraldise ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma, olenevalt sellest, kumb neist kahest on väiksem.
|
|
0090
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiirita)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele ei ole kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punktis b. Eraldised ja korrigeerimine või mahaarvamised (ülempiirita) ei piirdu riskipositsiooni tasandi minimaalse kattevara nõudega.
|
|
0100
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt i
|
|
0110
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt ii
|
|
0120
|
Muud omavahendite vähendamised
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iii
|
|
0130
|
Sisereitingute meetodi kohane puudujääk
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iv
|
|
0140
|
Ostuhinna ja võlgniku võlgnevuse vahe
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt v
|
|
0150
|
Summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on riskipositsiooni viivituses olevaks liigitamisest alates maha kandnud
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt vi
|
8.3. C 35.02 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)
8.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kattevara miinimumnõue kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkt a
Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks (v.a kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0020 ja 0030–0050).
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i ning lõige 2
Minimaalse kattevara nõude arvutamiseks korrutatakse real 0070 esitatud riskipositsiooni koondväärtused igas veerus vastava teguriga.
|
|
0030
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ning lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0080 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ning lõike 3 punktid a, b, c, e ja g
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0090 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0050
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõige 4.
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0100 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0060
|
Riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2
Rea 0060 arvutamiseks liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud viivisnõuete tagamata osa (rida 0070), kinnisasjadega tagatud viivisnõuete osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude (rida 0080), muude otsese ja kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0090) ning ametliku ekspordikrediidi agentuuri kindlustuse või garantiiga osa (rida 0100) kohta esitatud riskipositsiooni väärtused.
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ning artikli 47c lõiked 1 ja 2
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad viivinõuete tagamata osa riskipositsiooni koguväärtuse riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisest möödunud aja alusel.
|
|
0080
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ning artikli 47c lõige 1 ja lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kinnisasjadega tagatud (kapitalinõuete määruse III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenuga seotud (kapitalinõuete määruse artikkel 201) viivisnõuete osa koguväärtuse.
|
|
0090
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ning artikli 47c lõige 1 ja lõike 3 punktid a, b, c, e ja g
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (kapitalinõuete määruse III osa II jaotis) tagatud viivisnõuete osa koguväärtuse.
|
|
0100
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 4
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega või muu aktsepteeritava kaitseandja garantii või edasigarantiiga (kapitalinõuete määruse 47c lõige 4) viivisnõude koguväärtuse.
|
8.4. C 35.03 – KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)
8.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kattevara miinimumnõue kokku
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkt a ja lõige 6
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara nõude arvutamiseks liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmised makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonide osade minimaalse kattevara kogunõuded: tagamata osa (rida 0020), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida (0030) ja muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega osa (rida 0040).
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i ning lõiked 2 ja 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0030
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning lõige 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad minimaalse kattevara kogunõude viivituses restruktureeritud riskipositsioonide jaoks, mis on kinnisasjadega tagatud (kapitalinõuete määruse III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kapitalinõuete määruse artikkel 201) ning mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning lõige 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide otsese või kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0050
|
Riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 6
Riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmiste viivisnõuete osade väärtused: tagamata osa (rida 0060), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida 0070) ning muude otsese ja (asjakohasel juhul) kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0120).
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ning artikli 47c lõiked 1, 2 ja 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende viivisnõuete tagamata osa koguväärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, makseraskuste tõttu restruktureeritud ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva teise aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal (> 1 aasta, <= 2 aastat).
|
|
0070
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõige 2 ning artikli 47c lõige 1, lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning lõige 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsiooni koguväärtuse makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetel, mis on kinnisasjadega tagatud (kapitalinõuete määruse III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kapitalinõuete määruse artikkel 201) ning mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas.
|
|
0080
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0090
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0100
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0110
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0120
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Kapitalinõuete määruse artikli 47c lõige 1, lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning lõige 6
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete sellise osa koguväärtuse, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (kapitalinõuete määruse III osa II jaotis) ja kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas.
|
|
0130
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0140
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0150
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0160
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on kapitalinõuete määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
III LISA
FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT
|
FINREP VORMID IFRSi PUHUL
|
|
VORMI NUMBER
|
VORMI KOOD
|
VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI
|
|
|
|
1. OSA [KORD KVARTALIS]
|
|
|
|
Bilanss [finantsseisundi aruanne]
|
|
1.1.
|
F 01.01
|
Bilanss: varad
|
|
1.2.
|
F 01.02
|
Bilanss: kohustused
|
|
1.3.
|
F 01.03
|
Bilanss: omakapital
|
|
2
|
F 02.00
|
Kasumiaruanne
|
|
3
|
F 03.00
|
Koondkasumiaruanne
|
|
|
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
4.1
|
F 04.01
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
4.2.1.
|
F 04.02.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
4.2.2.
|
F 04.02.2
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
4.3.1.
|
F 04.03.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
4.4.1.
|
F 04.04.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
4.5
|
F 04.05
|
Allutatud finantsvarad
|
|
5.1
|
F 05.01
|
Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa
|
|
6.1
|
F 06.01
|
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad)
|
|
|
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
7.1
|
F 07.01
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
|
|
Finantskohustuste jaotus
|
|
8.1
|
F 08.01
|
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
8.2
|
F 08.02
|
Allutatud finantskohustused
|
|
|
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
|
|
9.1.1.
|
F 09.01.1
|
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
9.2
|
F 09.02
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
|
10
|
F 10.00
|
Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestus
|
|
11.1
|
F 11.01
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
11.3
|
F 11.03
|
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
11.4
|
F 11.04
|
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid
|
|
|
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
12.1
|
F 12.01
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
12.2
|
F 12.02
|
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)
|
|
|
|
Saadud tagatised ja garantiid
|
|
13.1
|
F 13.01
|
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (v.a kauplemiseks hoitavad)
|
|
13.2.1.
|
F 13.02.1
|
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
|
|
13.3.1.
|
F 13.03.1
|
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
|
|
14
|
F 14.00
|
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
|
15
|
F 15.00
|
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
|
|
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
|
|
16.1
|
F 16.01
|
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
|
16.2
|
F 16.02
|
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
16.3
|
F 16.03
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa
|
|
16.4
|
F 16.04
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa
|
|
16.4.1.
|
F 16.04.1
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
16.5
|
F 16.05
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
16.6
|
F 16.06
|
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
|
16.7
|
F 16.07
|
Mittefinantsvarade väärtuse langus
|
|
16.8
|
F 16.08
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss
|
|
17.1
|
F 17.01
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: varad
|
|
17.2
|
F 17.02
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
17.3
|
F 17.03
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: kohustused
|
|
|
|
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
18
|
F 18.00
|
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
18.1
|
F 18.01
|
Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa
|
|
18.2
|
F 18.02
|
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta
|
|
19
|
F 19.00
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded
|
|
|
|
2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]
|
|
|
|
Geograafiline jaotus
|
|
20.1
|
F 20.01
|
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20.2
|
F 20.02
|
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20.3
|
F 20.03
|
Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20.4
|
F 20.04
|
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20.5
|
F 20.05
|
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20.6
|
F 20.06
|
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20.7.1.
|
F 20.07.1
|
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad) geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel
|
|
21
|
F 21.00
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
|
|
|
Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
|
|
22.1
|
F 22.01
|
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa
|
|
22.2
|
F 22.02
|
Osutatud teenustega seotud varad
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave
|
|
23.1
|
F 23.01
|
Laenud ja ettemaksed: instrumentide arv
|
|
23.2
|
F 23.02
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave bilansilise brutoväärtuse kohta
|
|
23.3
|
F 23.03
|
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed: jaotus laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu alusel
|
|
23.4
|
F 23.04
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja eraldiste kohta
|
|
23.5
|
F 23.05
|
Laenud ja ettemaksed: saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
23.6
|
F 23.06
|
Laenud ja ettemaksed: akumuleeritud osalised mahakandmised
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed: vood, mis tulenevad viivisnõuetest, väärtuse langusest ja mahakandmistest alates viimase majandusaasta lõpust
|
|
24.1
|
F 24.01
|
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool
|
|
24.2
|
F 24.02
|
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse voog ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
24.3
|
F 24.03
|
Laenud ja ettemaksed: sissevool, mis tuleneb viivisnõuete mahakandmistest
|
|
|
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused
|
|
25.1
|
F 25.01
|
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: Sisse- ja väljavool
|
|
25.2
|
F 25.02
|
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: saadud tagatise liik
|
|
25.3
|
F 25.03
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
26
|
F 26.00
|
Makseraskuste tõttu restruktureerimise juhtimine ja kvaliteet
|
|
|
|
3. OSA [KORD POOLAASTAS]
|
|
|
|
Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
30.1
|
F 30.01
|
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
30.2
|
F 30.02
|
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
|
|
|
|
Seotud osapooled
|
|
31.1
|
F 31.01
|
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
|
31.2
|
F 31.02
|
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
|
|
|
4. OSA [KORD AASTAS]
|
|
|
|
Konsolideerimisgrupi struktuur
|
|
40.1
|
F 40.01
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa
|
|
40.2
|
F 40.02
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa
|
|
|
|
Õiglane väärtus
|
|
41.1
|
F 41.01
|
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid
|
|
41.2
|
F 41.02
|
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
|
42
|
F 42.00
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
|
43
|
F 43.00
|
Eraldised
|
|
|
|
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
|
|
44.1
|
F 44.01
|
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
|
44.2
|
F 44.02
|
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes
|
|
44.3
|
F 44.03
|
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa
|
|
44.4
|
F 44.04
|
Personalikulud töötajate struktuuri ja kategooriate kaupa
|
|
|
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
|
|
45.1
|
F 45.01
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa
|
|
45.2
|
F 45.02
|
Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara ning tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
|
45.3
|
F 45.03
|
Muud tegevustulud ja -kulud
|
|
46
|
F 46.00
|
Omakapitali muutuste aruanne
|
|
47
|
F 47.00
|
Keskmine kestus ja sissenõudmisperiood
|
1.
Bilanss [finantsseisundi aruanne]
1.1.
Varad
|
|
Viited
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
0010
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
5
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A
|
10
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
4
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
4
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
4
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
4
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
11
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0260
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
40
|
|
|
0270
|
Materiaalsed varad
|
|
|
|
|
0280
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a); IFRS 16.47(a)
|
21, 42
|
|
|
0290
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.5; IAS 1.54(b); IFRS 16.48
|
21, 42
|
|
|
0300
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
|
0310
|
Firmaväärtus
|
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
|
|
|
0320
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.8, 118; IFRS 16.47(a)
|
21, 42
|
|
|
0330
|
Tulumaksu varad
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0340
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
|
0350
|
Edasilükkunud tulumaksu varad
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
|
|
|
0360
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0370
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
|
|
|
|
0380
|
VARAD KOKKU
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
|
1.2.
Kohustused
|
|
Viited
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
0010
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
8
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
10
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA7(b)
|
8
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
8
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
8
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
11
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0170
|
Eraldised
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
43
|
|
|
0180
|
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused
|
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
43
|
|
|
0190
|
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele
|
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10
|
43
|
|
|
0200
|
Restruktureerimine
|
IAS 37.71
|
43
|
|
|
0210
|
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused
|
IAS 37.14. Lisa C, näited 6 ja 10
|
43
|
|
|
0220
|
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid
|
IFRS 9.4.2.1(c),(d), 9.5.5, 9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 11
|
91243
|
|
|
0230
|
Muud eraldised
|
IAS 37.14
|
43
|
|
|
0240
|
Tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0250
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
|
0260
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
|
|
|
0270
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
|
0280
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
|
0290
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0300
|
KOHUSTUSED KOKKU
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
1.3.
Omakapital
|
|
Viited
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
0010
|
|
0010
|
Kapital
|
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22
|
46
|
|
|
0020
|
Sissemakstud kapital
|
IAS 1.78(e)
|
|
|
|
0030
|
Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital
|
V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0040
|
Ülekurss
|
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
46
|
|
|
0050
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
46
|
|
|
0060
|
Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent
|
IAS 32.28–29; V lisa 2. osa punkt 18
|
|
|
|
0070
|
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 19
|
|
|
|
0080
|
Muu omakapital
|
IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
|
|
|
|
0090
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
46
|
|
|
0095
|
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)
|
|
|
|
0100
|
Materiaalsed varad
|
IAS 16.39–41
|
|
|
|
0110
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 38.85–87
|
|
|
|
0120
|
Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest
|
IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
|
|
|
|
0122
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38, IG näide 12
|
|
|
|
0124
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
|
0320
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
IAS 1.7(d); IFRS 9 5.7.5, B5.7.1; V lisa 2. osa punkt 21
|
|
|
|
0330
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus
|
IAS 1.7(e);IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 22
|
|
|
|
0340
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 22
|
|
|
|
0350
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]
|
IAS 1.7(e); IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
|
0360
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest
|
IAS 1.7(f); IFRS 9 5.7.7; V lisa 2. osa punkt 23
|
|
|
|
0128
|
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)(ii)
|
|
|
|
0130
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]
|
IFRS9.6.5.13(a); IFRS7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 24
|
|
|
|
0140
|
Välisvaluuta ümberarvestamine
|
IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38–49
|
|
|
|
0150
|
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv [efektiivne osa]
|
IAS 1.7(e); IFRS 7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i);.24E; IFRS 9.6.5.11(b); V lisa 2. osa punkt 25
|
|
|
|
0155
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
IAS 1.7(da); IFRS 9.4.1.2A; 5.7.10; V lisa 2. osa punkt 26
|
|
|
|
0165
|
Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16;IFRS 7.24 E (b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
|
|
|
|
0170
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38, IG näide 12
|
|
|
|
0180
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
|
0190
|
Jaotamata kasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
|
|
|
0200
|
Ümberhindluse reservid
|
IFRS 1.30, D5–D8; V lisa 2. osa punkt 28
|
|
|
|
0210
|
Muud reservid
|
IAS 1.54; IAS 1.78(e)
|
|
|
|
0220
|
Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt
|
IAS 28.11; V lisa 2. osa punkt 29
|
|
|
|
0230
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 29
|
|
|
|
0240
|
(–) Omaaktsiad
|
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 30
|
46
|
|
|
0250
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
|
IAS 1.81B(b)(ii)
|
2
|
|
|
0260
|
(–) Vahedividendid
|
IAS 32.35
|
|
|
|
0270
|
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]
|
IAS 1.54(q)
|
|
|
|
0280
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
46
|
|
|
0290
|
Muud kirjed
|
|
46
|
|
|
0300
|
OMAKAPITAL KOKKU
|
IAS 1.9(c), IG 6
|
46
|
|
|
0310
|
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU
|
IAS 1.IG6
|
|
|
2.
Kasumiaruanne
|
|
Viited
|
Esitatud tabelis
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Intressitulu
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
16
|
|
|
0020
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
|
|
|
|
0025
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1
|
|
|
|
0030
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
|
|
|
|
0041
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.10–11; IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
0051
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0070
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk
|
IFRS 9. Lisa A; .B6.6.16; V lisa 2. osa punkt 35
|
|
|
|
0080
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 36
|
|
|
|
0085
|
Kohustustest kogunenud intressitulu
|
IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 37
|
|
|
|
0090
|
(Intressikulu)
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
16
|
|
|
0100
|
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
|
|
|
|
0110
|
(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
|
|
|
|
0120
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0130
|
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)
|
IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 35
|
|
|
|
0140
|
(Muud kohustused)
|
V lisa 2. osa punkt 38
|
|
|
|
0145
|
(Varadega seotud intressikulu)
|
IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 39
|
|
|
|
0150
|
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)
|
IFRIC 2.11
|
|
|
|
0160
|
Dividenditulu
|
V lisa 2. osa punkt 40
|
31
|
|
|
0170
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0175
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0191
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.20(a)(ii); IFRS 9.4.1.2A; IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 41
|
|
|
|
0192
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud, mida arvestatakse muu kui kapitaliosaluse meetodi kohaselt
|
V lisa 2. osa punkt 42
|
|
|
|
0200
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
IFRS 7.20(c)
|
22
|
|
|
0210
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
IFRS 7.20(c)
|
22
|
|
|
0220
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
16
|
|
|
0231
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 9.4.12A; IFRS 9.5.7.10–11
|
|
|
|
0241
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0260
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0270
|
Muu
|
|
|
|
|
0280
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46
|
16
|
|
|
0287
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 46
|
|
|
|
0290
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
|
16, 45
|
|
|
0300
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
V lisa 2. osa punkt 47
|
16
|
|
|
0310
|
Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto
|
IAS 21.28, 52(a)
|
|
|
|
0320
|
Netokasum või (–) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0330
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
IAS 1.34; V lisa 2. osa punkt 48
|
45
|
|
|
0340
|
Muud tegevustulud
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
45
|
|
|
0350
|
(Muud tegevuskulud)
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
45
|
|
|
0355
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
|
|
|
|
|
0360
|
(Halduskulud)
|
|
|
|
|
0370
|
(Personalikulud)
|
IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6
|
44
|
|
|
0380
|
(Muud halduskulud)
|
|
16
|
|
|
0385
|
(Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0390
|
(Kulum)
|
IAS 1.102, 104
|
|
|
|
0400
|
(Materiaalsed põhivarad)
|
IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)
|
|
|
|
0410
|
(Kinnisvarainvesteeringud)
|
IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)
|
|
|
|
0420
|
(Muu immateriaalne vara)
|
IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)
|
|
|
|
0425
|
Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
|
|
|
|
0426
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.35J
|
|
|
|
0427
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.35J
|
|
|
|
0430
|
(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
|
91243
|
|
|
0435
|
(maksekohustused kriisilahendusfondide ja hoiuste tagamise skeemide ees)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0440
|
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)
|
IFRS 9.4.2.1(c),(d),9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 50
|
|
|
|
0450
|
(Muud eraldised)
|
|
|
|
|
0460
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
IFRS 7.20(a)(viii); IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punktid 51, 53
|
12
|
|
|
0481
|
(Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad)
|
IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.2, 9.5.5.8
|
12
|
|
|
0491
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad)
|
IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.8
|
12
|
|
|
0510
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
IAS 28.40–43
|
16
|
|
|
0520
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
IAS 36.126(a)(b)
|
16
|
|
|
0530
|
(Materiaalsed põhivarad)
|
IAS 16.73(e)(v–vi)
|
|
|
|
0540
|
(Kinnisvarainvesteeringud)
|
IAS 40.79(d)(v)
|
|
|
|
0550
|
(Firmaväärtus)
|
IFRS 3. Lisa B67(d)(v); IAS 36.124
|
|
|
|
0560
|
(Muu immateriaalne vara)
|
IAS 38.118(e)(iv)(v)
|
|
|
|
0570
|
(Muu)
|
IAS 36.126(a)(b)
|
|
|
|
0580
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus
|
IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
|
|
|
|
0590
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil
|
V lisa 2. osa punkt 54
|
|
|
|
0600
|
Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele
|
IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
|
|
|
|
0610
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
|
|
|
|
0620
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
IAS 1.82(d); IAS 12.77
|
|
|
|
0630
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU
|
IAS 1, IG 6
|
|
|
|
0640
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0650
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu
|
IFRS 5.33(b)(i)
|
|
|
|
0660
|
(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)
|
|
|
|
0670
|
AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM
|
IAS 1.81A(a)
|
|
|
|
0680
|
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]
|
IAS 1.81B(b)(i)
|
|
|
|
0690
|
Emaettevõtja omanikele omistatav
|
IAS 1.81B(b)(ii)
|
|
|
3.
Koondkasumiaruanne
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Aasta kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7, IG6
|
|
|
0020
|
Muu koondkasum
|
IAS 1.7, IG6
|
|
|
0030
|
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)(i)
|
|
|
0040
|
Materiaalsed varad
|
IAS 1.7, IG6; IAS 16.39–40
|
|
|
0050
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 1.7; IAS 38.85–86
|
|
|
0060
|
Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest
|
IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
|
|
|
0070
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38
|
|
|
0080
|
Üksuste muud kajastatud tulud ja kulud, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
0081
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
IAS 1.7(d)
|
|
|
0083
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0084
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0085
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0086
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest
|
IAS 1.7(f)
|
|
|
0090
|
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber
|
IAS 1.91(b); V lisa 2. osa punkt 66
|
|
|
0100
|
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)(ii)
|
|
|
0110
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]
|
IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
|
|
|
0120
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
|
|
|
0130
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49; IFRS 9.6.5.14; V lisa 2. osa punkt 59
|
|
|
0140
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0150
|
Välisvaluuta ümberarvestamine
|
IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)
|
|
|
0160
|
Omakapitali kantud ümberarvestamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 21.32, 38–47
|
|
|
0170
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49
|
|
|
0180
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0190
|
Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]
|
IAS 1.7, IG6; IAS 39.95(a)–96 IFRS 9.6.5.11(b); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a);
|
|
|
0200
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7(e),IG6; IFRS 9.6.5.11(a)(b)(d); IFRS 7.24C(b)(i), .24E(a)
|
|
|
0210
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95, IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(iv),.24E(a) V lisa 2. osa punkt 59
|
|
|
0220
|
Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud
|
IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(i)
|
|
|
0230
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0231
|
Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
|
|
|
0232
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c)
|
|
|
0233
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 61
|
|
|
0234
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0241
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid
|
IAS 1.7(da), IG 6; IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4; V lisa 2. osa punktid 62–63
|
|
|
0251
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4
|
|
|
0261
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, IAS 1.92–95, IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.7; V lisa 2. osa punkt 64
|
|
|
0270
|
Muud ümberliigitamised
|
IFRS 5.IG näide 12;IFRS 9.5.6.5; V lisa 2. osa punktid 64–65
|
|
|
0280
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38
|
|
|
0290
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IFRS 5.38
|
|
|
0300
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IFRS 5.38
|
|
|
0310
|
Muud ümberliigitamised
|
IFRS 5.IG näide 12
|
|
|
0320
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
0330
|
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse
|
IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2. osa punkt 66
|
|
|
0340
|
Aasta koondkasum kokku
|
IAS 1.7, 81A(a), IG6
|
|
|
0350
|
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]
|
IAS 1.83(b)(i), IG6
|
|
|
0360
|
Emaettevõtja omanikele omistatav
|
IAS 1.83(b)(ii), IG6
|
|
4.
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
4.1.
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
0010
|
|
0005
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
0190
|
KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
4.2.1.
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0070
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0080
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0090
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0100
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0120
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0130
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0140
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0150
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0160
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0170
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0180
|
KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
|
4.2.2.
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0190
|
FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
4.3.1.
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punkt 34(b)
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
V lisa 2. osa punktid 70(b), 71
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
millest: väikese krediidiriskiga instrumendid
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)
|
IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75
|
IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)
|
IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 67
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a); IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i); IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii), IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 67 ja 70(d)
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0015
|
0020
|
0030
|
0040
|
0041
|
0050
|
0060
|
0070
|
0071
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0165
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.4.1.
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punkt 34(b)
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
V lisa 2. osa punktid 70(a), 71
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
millest: väikese krediidiriskiga instrumendid
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)
|
IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75
|
IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)
|
IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 67
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i)
|
IFRS 5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 67 ja 70(d)
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0015
|
0020
|
0030
|
0040
|
0041
|
0050
|
0060
|
0070
|
0071
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES KAJASTATUD FINANTSVARAD
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.5.
Allutatud finantsvarad
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
0010
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0030
|
[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD
|
V lisa 2. osa punktid 78, 100
|
|
5.
Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel
5.1.
Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa
|
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Keskpangad
|
Valitsemissektor
|
Krediidiasutused
|
Muud finantssektori äriühingud
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
Kodumajapidamised
|
|
V lisa 1. osa punkt 34
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
Toodete kaupa
|
0010
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]
|
V lisa 2. osa punkt 85(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Krediitkaardivõlg
|
V lisa 2. osa punkt 85(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Nõuded klientide vastu
|
V lisa 2. osa punkt 85(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Kapitalirent
|
V lisa 2. osa punkt 85(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Pöördrepolaenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud tähtajalised laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagatise alusel
|
0090
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: muud tagatisega laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Otstarbe alusel
|
0110
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allutatuse alusel
|
0130
|
millest: projekti rahastamise laenud
|
V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8
|
|
|
|
|
|
|
|
6.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel
6.1.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad)
|
|
Viited
|
Finantssektorivälised äriühingud
V lisa 1. osa punkt 42(e), 2. osa punkt 91
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
millest: viivises
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
|
|
V lisa 1. osa punkt 34
|
V lisa 2. osa punkt 93
|
V lisa 2. osa punktid 213–232
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punktid 70–71
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0013
|
0021
|
0022
|
|
0010
|
A
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
B
Mäetööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
C
Töötlev tööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
D
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
E
Veevarustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
F
Ehitus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
G
Hulgi- ja jaekaubandus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
H
Veondus ja laondus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
I
Majutus ja toitlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
J
Info ja side
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0105
|
K
Finants- ja kindlustustegevus
|
NACE määrus, V lisa 2. osa punkt 92
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
L
Kinnisvaraalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
M
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
N
Haldus- ja abitegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
O
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
P
Haridus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Q
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
R
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
S
Muud teenindavad tegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punkt 90
|
|
|
|
|
|
|
7.
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
7.1.
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
|
IFRS 9.5.5.11;B5.5.37; IFRS 7.B8I, V lisa 2. osa punkt 96
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
VÕLAINSTRUMENDID KOKKU
|
V lisa 2. osa punktid 94–95
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]
|
V lisa 2. osa punkt 85(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediitkaardivõlg
|
V lisa 2. osa punkt 85(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Nõuded klientide vastu
|
V lisa 2. osa punkt 85(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kapitalirent
|
V lisa 2. osa punkt 85(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Pöördrepolaenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Muud tähtajalised laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: muud tagatisega laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: projekti rahastamise laenud
|
V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8.
Finantskohustuste jaotus
8.1.
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused
|
|
Kauplemiseks hoitavad
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Amortiseeritud soetusmaksumus
|
Riskimaandamise arvestus
|
|
IFRS 7.8(e)(ii); IFRS 9. Lisa A, IFRS 9.BA.6–BA.7, IFRS 9.6.7
|
IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
IFRS 7.24A(a); IFRS 9.6
|
CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 101
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0037
|
0040
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Lühikesed positsioonid
|
FRS 9.BA.7(b)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punktid 42(a), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punktid 42(b), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Hoiusesertifikaadid
|
V lisa 2. osa punkt 98(a)
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Varaga tagatud väärtpaberid
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Pandikirjad
|
CRRi artikkel 129
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Hübriidlepingud
|
V lisa 2. osa punkt 98(d)
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punkt 98(e)
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid
|
IAS 32.AG 31
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Mittevahetatavad
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
0445
|
millest: rendikohustused
|
IFRS 16.22,26–28, 47(b)
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
FINANTSKOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
8.2.
Allutatud finantskohustused
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses
|
|
IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0020
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0030
|
ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED
|
V lisa 2. osa punktid 99–100
|
|
|
9.
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
9.1.1.
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus IFRS 9 kohase languse kohaldamisel
V lisa 2. osa punktid 107–108, 118
|
Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised IFRS 9 kohase languse kohaldamisel
V lisa 2. osa punktid 106–109
|
Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad siduvad kohustused ja IFRS 4 kohaselt mõõdetavad finantsgarantiid
|
Õiglases väärtuses mõõdetavad siduvad kohustused ja finantsgarantiid
|
|
Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud
(2. etapp)
|
Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud
(3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud instrumendid
|
Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud
(1. etapp)
|
Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud
(2. etapp)
|
Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud instrumendid
|
Nimiväärtus
|
Eraldis
|
Nimiväärtus
|
Viivises kohustuste krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 7.35M; V lisa 2. osa punkt 107
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(a)
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(i)
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(ii)
|
IFRS 7.35M; V lisa 2. osa punkt 107
|
IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 111, 118
|
IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 106, 111
|
IFRS 9.2.3(a), 9.B2.5; V lisa 2. osa punktid 110, 118
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0035
|
0040
|
0050
|
0060
|
0065
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0021
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0101
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.2.
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
|
Viited
|
Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta
|
Nimiväärtus
|
|
IFRS 7.36 (b); V lisa 2. osa punkt 119
|
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees
|
IFRS 9.2.1(g), .BCZ2.2; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 113
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0070
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0080
|
Saadud finantsgarantiid
|
IFRS 9.2.1(e), .B2.5, .BC2.17, IFRS 8. Lisa A; IFRS 4 lisa A; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 114
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0150
|
Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees
|
V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 115
|
|
|
|
0160
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0170
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0180
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0190
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0200
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0210
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
10.
Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus
|
Riski liikide / toodete või turu liikide kaupa
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
|
Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantsvarad
|
Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantskohustused
|
Kauplemine kokku
|
millest: müüdud
|
|
V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
IFRS 9.BA.7 (a); V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
0030
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0040
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0050
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0070
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
0090
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0110
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0130
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
0150
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0170
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0180
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0190
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
0195
|
millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega
|
IFRS 9.6.7.1; V lisa 2. osa punkt 140
|
|
|
|
|
|
0201
|
millest: muud majanduslikud riskimaandused
|
V lisa 2. osa punktid 137–140
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kogutulu vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
0260
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
0270
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
0290
|
TULETISINSTRUMENDID
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: börsivälised – krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
|
|
|
|
|
0320
|
millest: börsivälised – ülejäänud
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
|
|
|
|
11.
Riskimaandamise arvestus
11.1.
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
|
Toodete või turu liikide kaupa
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
|
Varad
|
Kohustused
|
Kogu riskimaandus
|
millest: müüdud
|
|
IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
0020
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0030
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0040
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
0070
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0090
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0110
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
0120
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0130
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0140
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0150
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0160
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
0170
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0180
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kogutulu vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0200
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0210
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
0220
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
0230
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(a); IFRS 9.6.5.2(a)
|
|
|
|
|
|
0240
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
0250
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0260
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0270
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0280
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0290
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
0300
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0310
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0320
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0330
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0340
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
0350
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0360
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0370
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0380
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0390
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
0400
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0410
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0420
|
Kogutulu vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0430
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0440
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
0450
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
0460
|
RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(b); IFRS 9.6.5.2(b)
|
|
|
|
|
|
0470
|
VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(c); IFRS 9.6.5.2(c)
|
|
|
|
|
|
0480
|
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS
|
IAS 39.71, 81A, 89A, AG 114–132
|
|
|
|
|
|
0490
|
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS
|
IAS 39.71
|
|
|
|
|
|
0500
|
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.9; IFRS 9.6.1
|
|
|
|
|
|
0510
|
millest: börsivälised – krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
|
|
|
|
|
0520
|
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
|
|
|
|
|
0530
|
millest: börsivälised – ülejäänud
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
|
|
|
|
11.3.
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
Õiglase väärtuse riskimaandus
|
Rahavoogude riskimaandus
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandus
|
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
0010
|
Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
0030
|
millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 9.4.1.5; IFRS 7.8(a)(i)
|
|
|
|
|
0050
|
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0060
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0080
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
11.4.
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid
|
|
Viited
|
Riski mikromaandused
|
Riski mikromaandused – netopositsioonide riskimaandus
|
Riski mikromaanduste korrigeerimine
|
Riski makromaandused
|
|
Bilansiline väärtus
|
Netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)
|
Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised
|
Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised
|
Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid
|
|
IFRS 7.24B(a), V lisa 2. osa punktid 146, 147
|
IFRS 9.6.6.1; IFRS 9.6.6.6; V lisa 2. osa punktid 147, 151
|
IFRS 7.24B(a)(ii); V lisa 2. osa punktid 148, 149
|
IFRS 7.24B(a)(v); V lisa 2. osa punktid 148, 150
|
IFRS 9.6.1.3; IFRS 9.6.6.1; V lisa 2. osa punkt 152
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(h); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
|
IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(f); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 7.8(g); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
12.
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
12.1.
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
Viited
|
Algsaldo
|
Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine
|
Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine
|
Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)
|
Muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused (neto)
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused
|
Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine
|
Muud korrigeerimised
|
Lõppsaldo
|
Varem maha kantud otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad
|
Otse kasumiaruandes maha kantud summad
|
Võlainstrumentide kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum
|
|
|
IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 159, 164(b)
|
IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 160, 164(b)
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punktid 161–162
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35J; IFRS 9.5.5.12, B5.5.25, B5.5.27; V lisa 2. osa punkt 164(c)
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 163
|
IFRS 7.35I; IFRS 9.5.4.4;IFRS 7.35L; V lisa 2. osa punktid 72, 74, 164(a), 165
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 166
|
|
|
IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punkt 165
|
V lisa 2. osa punkt 166i
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0125
|
|
0010
|
Allahindlused sellise finantsvara puhul, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
IFRS 9.5.5.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0015
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Allahindlused võlainstrumentidele, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt suurenenud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
IFRS 9.5.5.3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–232
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Allahindlused võlainstrumentidele, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
IFRS 9.5.5.1, 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0365
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0600
|
Allahindlused ostetud või algatatud varadele, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud
|
V lisa 2. osa punkt 156
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0680
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0690
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0700
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0710
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0720
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0730
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Allahindlused võlainstrumentidele kokku
|
IFRS 7.B8E
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (1. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (2. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.3, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (3. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0565
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (ostetud või algatatud, krediidiriski tõttu langenud väärtusega)
|
V lisa 2. osa punkt 156
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
Võetud siduvate kohustuste ja antud finantsgarantiide eraldised kokku
|
IFRS 7.B8E; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12.2.
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 167, 170
|
|
Ülekandmised 1. ja 2. etapi vahel
|
Ülekandmised 2. ja 3. etapi vahel
|
Ülekandmised 1. ja 3. etapi vahel
|
|
1. etapist 2. etappi
|
2. etapist 1. etappi
|
2. etapist 3. etappi
|
3. etapist 2. etappi
|
1. etapist 3. etappi
|
3. etapist 1. etappi
|
|
V lisa 2. osa punktid 168–169
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Võlainstrumendid kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, 5.5.3, 5.5.5
|
|
|
|
|
|
|
13.
Saadud tagatised ja garantiid
13.1
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (v.a kauplemiseks hoitavad)
|
Garantiid ja tagatised
|
Viited
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punktid 171–172, 174
|
|
Kinnisvaraga tagatud laenud
|
Muud tagatisega laenud
|
Saadud finantsgarantiid
|
|
|
Elamukinnisvara
|
Ärikinnisvara
|
Raha, hoiused, [emiteeritud võlaväärtpaberid]
|
Vallasvara
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
Ülejäänud
|
millest: krediidituletisinstrumendid
|
|
IFRS 7.36(b)
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(i)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
V lisa 2. osa punkt 173(c)
|
V lisa 2. osa punkt 114(b)
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0031
|
0032
|
0041
|
0050
|
0055
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0015
|
millest: viivises
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–239, 260
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0035
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0036
|
millest: ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0037
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13.2.1.
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
|
|
Viited
|
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
(V lisa 2. osa punkt 175)
|
|
|
|
|
millest: müügiks hoitavad põhivarad
(IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7)
|
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 175ii
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muu kui materiaalsed põhivarad
|
IFRS 7.38(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Elamukinnisvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Ärikinnisvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Vallasvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
13.3.1.
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
|
|
Viited
|
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
(V lisa 2. osa punkt 176)
|
|
|
|
|
millest: müügiks hoitavad põhivarad
(IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7)
|
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 175ii
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muu kui materiaalsed põhivarad
|
IFRS 7.38(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Elamukinnisvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Ärikinnisvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Vallasvara
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
14.
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
|
Viited
|
Õiglase väärtuse hierarhia
IFRS 13.93 (b)
|
Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul
V lisa 2. osa punkt 178
|
Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist
V lisa 2. osa punkt 179
|
|
1. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
1. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
|
IFRS 13.76
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86, 93(f)
|
IFRS 13.76
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11,
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0056
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0057
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0058
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0059
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0101
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.8 (h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0102
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0103
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0104
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA.7(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8 (e) (i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15.
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
|
Viited
|
Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad
|
Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses
|
Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused
|
Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil
|
|
Ülekantud varad
|
Seotud kohustused
Rakendusliku tehnilise standardi V lisa 2. osa punkt 181
|
Algsete varade tasumata põhisumma
|
Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]
|
Seotud kohustuste bilansiline väärtus
|
|
Bilansiline väärtus
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: repolepingud
|
Bilansiline väärtus
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: repolepingud
|
|
IFRS 7.42D.(e), V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184
|
IFRS 7.42D(e)
|
IFRS 7.42D(e)
|
IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184
|
|
IFRS 7.42D(f)
|
IFRS 7.42D(f); V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 181
|
|
CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0045
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 9.4.1.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0046
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0047
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0048
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0091
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0092
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0093
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0094
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0131
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.8 (f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0132
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0133
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16.
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
16.1.
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
Tulud
|
Kulud
|
|
V lisa 2. osa punktid 187, 189
|
V lisa 2. osa punktid 188, 190
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid – kauplemine
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.6; V lisa 2. osa punkt 193
|
|
|
|
0015
|
millest: majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentidest saadud intressitulu
|
V lisa 2. osa punkt 193
|
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0141
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(b), 194i
|
|
|
|
0142
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 194i
|
|
|
|
0150
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0160
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0170
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0180
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0190
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0200
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0210
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0220
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0230
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0240
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191
|
|
|
|
0250
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk
|
V lisa 2. osa punkt 192
|
|
|
|
0260
|
Muud kohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0270
|
INTRESSID
|
IAS 1.97
|
|
|
|
0280
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarast saadud intressitulu
|
IFRS 9.5.4.1; .B5.4.7; V lisa 2. osa punkt 194
|
|
|
|
0290
|
millest: liisingust tulenevad intressid
|
IFRS 16.38(a), 49, V lisa 2. osa punkt 194ii
|
|
|
16.2.
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punktid 195–196
|
|
0010
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0030
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0070
|
NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
|
16.3.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punktid 197–198
|
|
0010
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.7(a)
|
|
|
0015
|
millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega
|
IFRS 9.6.7.1; IFRS 7.9(d); V lisa 2. osa punkt 199
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0050
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA.7(b)
|
|
|
0060
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0070
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0080
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0090
|
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.6;IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
0095
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum
|
IFRS 9.5.6.2; V lisa 2. osa punkt 199
|
|
16.4.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(a)
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(b)
|
|
|
0030
|
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(c)
|
|
|
0040
|
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(d)
|
|
|
0050
|
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(e)
|
|
|
0060
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 200(f)
|
|
|
0070
|
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
16.4.1.
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 201
|
|
0010
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0090
|
KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
0100
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum
|
IFRS 9.6.5.2; V lisa 2. osa punkt 202
|
|
16.5.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
|
|
V lisa 2. osa punkt 203
|
V lisa 2. osa punkt 203
|
|
0010
|
0020
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0030
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0070
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
|
0071
|
millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.24G(b); V lisa 2. osa punkt 204
|
|
|
|
0072
|
millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.20(a)(i); V lisa 2. osa punkt 204
|
|
|
16.6.
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 205
|
|
0010
|
|
0010
|
Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]
|
IFRS 7.24A(c);IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0020
|
Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist
|
IFRS 9.6.3.7; .6.5.8; .B6.4.1; IFRS 7.24B(a)(iv); IFRS 7.24C(b)(vi); V lisa 2. osa punkt 206
|
|
|
0030
|
Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus
|
IFRS 7.24C(b)ii; IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0040
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus
|
IFRS 7.24C(b)(ii); IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0050
|
RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
|
|
16.7.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
Lisandumine
|
Tühistamine
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
|
V lisa 2. osa punkt 208
|
V lisa 2. osa punkt 208
|
|
|
0010
|
0020
|
0040
|
|
0060
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
IAS 28.40–43
|
|
|
|
|
0070
|
Tütarettevõtjad
|
IFRS 10. Lisa A
|
|
|
|
|
0080
|
Ühisettevõtjad
|
IAS 28.3
|
|
|
|
|
0090
|
Sidusettevõtjad
|
IAS 28.3
|
|
|
|
|
0100
|
Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
IAS 36.126(a),(b)
|
|
|
|
|
0110
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.73(e)(v–vi)
|
|
|
|
|
0120
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.79(d)(v)
|
|
|
|
|
0130
|
Firmaväärtus
|
IAS 36.10b; IAS 36.88–99, 124; IFRS 3. Lisa B67(d)(v)
|
|
|
|
|
0140
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.118(e)(iv)(v)
|
|
|
|
|
0145
|
Muu
|
IAS 36.126(a),(b)
|
|
|
|
|
0150
|
KOKKU
|
|
|
|
|
16.8.
Muud halduskulud
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Kulud
|
|
0010
|
|
0010
|
IT-kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
|
|
0020
|
IT-allhanked
|
V lisa 2. osa punktid 208i–208ii
|
|
|
0030
|
IT-kulud, v.a IT-allhangete kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
|
|
0040
|
Maksud ja lõivud (muu)
|
V lisa 2. osa punkt 208iii
|
|
|
0050
|
Konsultatsiooni- ja kutsealased teenused
|
V lisa 2. osa punkt 208iv
|
|
|
0060
|
Reklaam, turundus ja kommunikatsioon
|
V lisa 2. osa punkt 208v
|
|
|
0070
|
Krediidiriskiga seotud kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208vi
|
|
|
0080
|
Eraldistega katmata kohtukulud
|
V lisa 2. osa punkt 208vii
|
|
|
0090
|
Kinnisvarakulud
|
V lisa 2. osa punkt 208viii
|
|
|
0100
|
Rendikulud
|
V lisa 2. osa punkt 208ix
|
|
|
0110
|
Muud halduskulud – ülejäänud
|
V lisa 2. osa punkt 208x
|
|
|
0120
|
MUUD HALDUSKULUD
|
|
|
17.
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss
17.1.
Varad
|
|
Viited
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
|
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 9.4.1.4
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
0260
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4, 210
|
|
|
0270
|
Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad
|
IFRS 4.IG20.(b)–(c); V lisa 2. osa punkt 211
|
|
|
0280
|
Materiaalsed varad
|
|
|
|
0290
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
0300
|
Firmaväärtus
|
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
|
|
0310
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.8,118
|
|
|
0320
|
Tulumaksu varad
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
0330
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
0340
|
Edasilükkunud tulumaksu varad
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
|
|
0350
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
0360
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 6
|
|
|
0370
|
VARAD KOKKU
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
17.2.
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
Viited
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [nimiväärtus]
|
|
V lisa 2. osa punktid 118, 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
0020
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
0030
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
0040
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
17.3.
Kohustused ja omakapital
|
|
Viited
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
|
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA7(b)
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
0170
|
Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused
|
IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 212
|
|
|
0180
|
Eraldised
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
|
|
0190
|
Tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
0200
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
0210
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
|
|
0220
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
0230
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
0240
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
0250
|
KOHUSTUSED
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
0260
|
Kapital
|
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22
|
|
|
0270
|
Ülekurss
|
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
|
|
0280
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
|
|
0290
|
Muu omakapital
|
IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
|
|
|
0300
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
|
|
0310
|
Jaotamata kasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
|
|
0320
|
Ümberhindluse reservid
|
IFRS 1.33, D5–D8
|
|
|
0330
|
Muud reservid
|
IAS 1.54; IAS 1.78 (e)
|
|
|
0340
|
(–) Omaaktsiad
|
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 28
|
|
|
0350
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
|
IFRS 10.B94
|
|
|
0360
|
(–) Vahedividendid
|
IAS 32.35
|
|
|
0370
|
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]
|
IAS 1.54(q); IFRS 10.22, .B94
|
|
|
0380
|
OMAKAPITAL KOKKU
|
IAS 1.9(c), IG 6
|
|
|
0390
|
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU
|
IAS 1.IG6
|
|
18.
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta (järg)
18.0.
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised
|
Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: makseviivituses
|
millest: instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvara
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud tagatised
|
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud finantsgarantiid
|
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0055
|
0056
|
0057
|
0058
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0101
|
0102
|
0106
|
0107
|
0109
|
0110
|
0121
|
0900
|
0130
|
0140
|
0910
|
0141
|
0142
|
0143
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0191
|
0192
|
0196
|
0197
|
0950
|
0951
|
0952
|
0201
|
0200
|
0205
|
0210
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a); V lisa 2. osa punkt 237(d)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 237(a)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235, 237(f)
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a); V lisa 2. osa punkt 237(d)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 237(a)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
0005
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 233(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0182
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0183
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0184
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0186
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0191
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0192
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0193
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0194
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0195
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0196
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0903
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0197
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 233(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0211
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0212
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0213
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0214
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0215
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0216
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0221
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0222
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0223
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0224
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0225
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0226
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0923
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0227
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0933
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0231
|
RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punktid 233(c), 234
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 220
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18.1.
Viivisnõuetest tulenev sissevool ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa
|
|
Viited
|
Laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus
|
|
Sissevool viivisnõuetesse
|
(–) Viivisnõuetest tulenev väljavool
|
|
0010
|
0020
|
|
V lisa 2.osa punktid 213–216, 224–234, 239i–239iii, 239vi
|
V lisa 2.osa punktid 213–216, 224–234, 239i, 239iv–239vi
|
|
0010
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0020
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0030
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0040
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0050
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0060
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
|
|
|
0080
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
|
|
|
0090
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
|
|
|
0100
|
kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0110
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
|
|
|
0120
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 239vii (c)
|
|
|
|
0130
|
LAENUD JA ETTEMAKSED (V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD)
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
0140
|
MÜÜGIKS HOITAVAD LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 2. osa punkt 220
|
|
|
|
0150
|
SISSE- JA VÄLJAVOOL KOKKU
|
|
|
|
18.2.
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus
|
|
Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: makseviivituses
|
millest: viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud tagatised
|
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud finantsgarantiid
|
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid
|
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 256(b), 261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 267
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
0010
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kodumajapidamised
|
elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19.
Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta
|
|
Viited
|
Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised
|
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
millest: makseviivituses
|
millest: langenud väärtusega
|
millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimist tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
millest: saadud tagatised seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: saadud finantsgarantiid seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0175
|
0180
|
0185
|
|
CRRi artikli 47b lõiked 1 ja 2; V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244, 265–266
|
CRRi artikli 47a lõige 7; V lisa 2. osa punktid 256, 261
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244, 265–266
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 264(a)
|
CRRi artikli 47b lõike 2 punkt c; V lisa 2. osa punktid 231, 263
|
V lisa 2. osa punkt 267
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 267
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244 ja 267
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
|
0005
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 249(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0182
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0183
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0184
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0186
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0191
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0192
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0193
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0194
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0195
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0196
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0903
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0197
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 249(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0211
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0212
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0213
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0214
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0215
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0216
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0221
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0222
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0223
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0224
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0225
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0226
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0923
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0227
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0933
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0231
|
RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 249
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 246
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 247
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116, 246
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20.
Geograafiline jaotus
20.1.
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0260
|
Materiaalsed varad
|
|
|
|
|
0270
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
|
0280
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
|
|
|
0290
|
Tulumaksu varad
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0300
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0310
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
|
|
|
|
0320
|
VARAD
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
|
20.2.
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA7(b)
|
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0170
|
Eraldised
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
|
|
|
0180
|
Tulumaksu kohustused
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0190
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
|
0200
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
|
0210
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0220
|
KOHUSTUSED
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
20.3.
Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Intressitulu
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
0020
|
(Intressikulu)
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
0030
|
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)
|
IFRIC 2.11
|
|
|
|
0040
|
Dividenditulu
|
V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0050
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
0060
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
0070
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
|
|
|
0080
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46
|
|
|
|
0083
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IFRS 9.5.7.1
|
|
|
|
0090
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
|
|
|
|
0100
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
V lisa 2. osa punkt 47–48
|
|
|
|
0110
|
Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto
|
IAS 21.28, 52(a)
|
|
|
|
0120
|
Netokasum või (–) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0130
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
IAS 1.34
|
|
|
|
0140
|
Muud tegevustulud
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
|
0150
|
(Muud tegevuskulud)
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
|
0155
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
|
|
|
|
|
0160
|
(Halduskulud)
|
|
|
|
|
0165
|
(Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0170
|
(Kulum)
|
IAS 1.102, 104
|
|
|
|
0171
|
Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
|
|
|
|
0180
|
(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
|
|
|
|
0190
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
IFRS 7.20(a)(viii); V lisa 2. osa punktid 51, 53
|
|
|
|
0200
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
IAS 28.40–43
|
|
|
|
0210
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
IAS 36.126(a)(b)
|
|
|
|
0220
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus
|
IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
|
|
|
|
0230
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
V lisa 2. osa punkt 54
|
|
|
|
0240
|
Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele
|
IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
|
|
|
|
0250
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
|
|
|
|
0260
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
IAS 1.82(d); IAS 12.77
|
|
|
|
0270
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU
|
IAS 1, IG 6
|
|
|
|
0280
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0290
|
AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM
|
IAS 1.81A(a)
|
|
|
20.4.
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg
vastaspoole asukohariik
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: hoitakse kauplemise eesmärgil või kaubeldakse
|
millest: finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, sealhulgas nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
millest: makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
millest: viivises
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 271, 275
|
V lisa 1. osa punkt 15(a), 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0022
|
0025
|
0026
|
0031
|
0040
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A, V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0075
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20.5.
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg
vastaspoole asukohariik
|
|
Viited
|
Nimiväärtus
|
|
Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised
|
|
millest: makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
millest: viivises
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
|
V lisa 2. osa punktid 118, 271
|
V lisa 2. osa punktid 240–258
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punkt 276
|
|
0010
|
0022
|
0025
|
0026
|
0030
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
20.6.
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg
vastaspoole asukohariik
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 271
|
|
0010
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A, V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 272
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0040
|
Lühikesed positsioonid
|
IFRS 9.BA7(b); V lisa 1. osa punkt 44(d)
|
|
|
0050
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0060
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0070
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
20.7.1.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad) geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel
z-telg
vastaspoole asukohariik
|
|
Viited
|
Finantssektorivälised äriühingud
V lisa 2. osa punktid 271, 277
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
millest: viivises
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0021
|
0022
|
|
0010
|
A
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
B
Mäetööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
C
Töötlev tööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
D
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
E
Veevarustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
F
Ehitus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
G
Hulgi- ja jaekaubandus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
H
Veondus ja laondus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
I
Majutus ja toitlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
J
Info ja side
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0105
|
K
Finants- ja kindlustustegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
L
Kinnisvaraalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
M
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
N
Haldus- ja abitegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
O
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
P
Haridus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Q
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
R
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
S
Muud teenindavad tegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
21.
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punktid 278–279
|
|
0010
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a)
|
|
|
0020
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)
|
|
|
0030
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)
|
|
|
0040
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)
|
|
|
0050
|
Õiglase väärtuse mudel
|
IAS 17.49; IAS 40.33–55, 76
|
|
|
0060
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)
|
|
|
0070
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.8, 118
|
|
|
0080
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 17.49; IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
|
|
|
0090
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 17.49; IAS 38.74
|
|
22.
Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
22.1.
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 280
|
|
IFRS 7.20(c)
|
0010
|
|
0010
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
V lisa 2. osa punktid 281-284
|
|
|
0020
|
Väärtpaberid
|
|
|
|
0030
|
Emiteerimised
|
V lisa 2. osa punkt 284(a)
|
|
|
0040
|
Ülekandekorraldused
|
V lisa 2. osa punkt 284(b)
|
|
|
0050
|
Muu väärtpaberitega seotud teenus- ja vahendustasude tulu
|
V lisa 2. osa punkt 284(c)
|
|
|
0051
|
Finantsnõustamine
|
|
|
|
0052
|
Ühinemiste ja ülevõtmiste alane nõustamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(e)
|
|
|
0053
|
Varahaldusteenused
|
V lisa 2. osa punkt 284(f)
|
|
|
0054
|
Muud finantsnõustamisega seotud teenus- ja vahendustasud
|
V lisa 2. osa punkt 284(g)
|
|
|
0055
|
Tasuline nõustamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(h)
|
|
|
0060
|
Kliiring ja arveldus
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
|
|
0070
|
Varade valitsemine
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(a)
|
|
|
0080
|
Hoidmine [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(b)
|
|
|
0090
|
Investeerimisfond
|
|
|
|
0100
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu seoses hoiuteenustega
|
|
|
|
0110
|
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(c)
|
|
|
0120
|
Usaldustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(d)
|
|
|
0131
|
Makseteenused
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0132
|
Arvelduskontod
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0133
|
Krediitkaardid
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0134
|
Deebetkaardid ja muud kaardimaksed
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0135
|
Ülekandmised ja muud maksekorraldused
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0136
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu seoses makseteenustega
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0140
|
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 284 (l); 285(f)
|
|
|
0150
|
Investeerimisfond
|
|
|
|
0160
|
Kindlustustooted
|
|
|
|
0170
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu, mis on seotud klientide jagatud, kuid mitte hallatavate varadega
|
|
|
|
0180
|
Struktureeritud rahastamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(n)
|
|
|
0190
|
Laenuteenindus
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
|
|
0200
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
|
|
0210
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
|
|
0211
|
Antud laenud
|
V lisa 2. osa punkt 284(r)
|
|
|
0213
|
Valuuta
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
|
|
0214
|
Kaubad
|
V lisa 2. osa punkt 284(t)
|
|
|
0220
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
|
|
0230
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
V lisa 2. osa punktid 281-284
|
|
|
0235
|
(Väärtpaberid)
|
V lisa 2. osa punkt 284(d)
|
|
|
0240
|
(Kliiring ja arveldus)
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
|
|
0245
|
(Varade valitsemine)
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(a)
|
|
|
0250
|
(Hoidmine)
|
V lisa 2. osa punkt 284(j); 285(b)
|
|
|
0255
|
(Makseteenused)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0256
|
(millest: krediit-, deebet- ja muud kaardid)
|
|
|
|
0260
|
(Laenuteenindus)
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
|
|
0270
|
(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
|
|
0280
|
(Saadud finantsgarantiid)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
|
|
0281
|
(Toodete sisseostetud turustamine)
|
V lisa 2. osa punkt 284(m)
|
|
|
0282
|
(Välisvaluuta)
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
|
|
0290
|
(Muu teenus- ja vahendustasude kulu)
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
|
22.2.
Osutatud teenustega seotud varad
|
|
Viited
|
Osutatud teenustega seotud varade summa
|
|
V lisa 2. osa punkt 285(g)
|
|
0010
|
|
0010
|
Varade valitsemine [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(a)
|
|
|
0020
|
Investeerimisfond
|
|
|
|
0030
|
Pensionifondid
|
|
|
|
0040
|
Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid
|
|
|
|
0050
|
Muud investeerimisvahendid
|
|
|
|
0060
|
Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(b)
|
|
|
0070
|
Investeerimisfond
|
|
|
|
0080
|
Muu
|
|
|
|
0090
|
millest: muudele üksustele hoidmiseks antud
|
|
|
|
0100
|
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul
|
V lisa 2. osa punkt 285(c)
|
|
|
0110
|
Usaldustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 285(d)
|
|
|
0120
|
Makseteenused
|
V lisa 2. osa punkt 285(e)
|
|
|
0130
|
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(f)
|
|
|
0140
|
Investeerimisfond
|
|
|
|
0150
|
Kindlustustooted
|
|
|
|
0160
|
Muu
|
|
|
23.
Laenud ja ettemaksed: lisateave
23.1.
Laenud ja ettemaksed: instrumentide arv
|
|
|
instrumentide arv
(V lisa 2. osa punkt 320)
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed kohtueelses etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenud ja ettemaksed kohtumenetluse etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319; 322
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.2.
Laenud ja ettemaksed: lisateave bilansilise brutoväärtuse kohta
|
|
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259–261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenud ja ettemaksed kohtueelses etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Laenud ja ettemaksed kohtumenetluse etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 322
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiita
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Laenud ja ettemaksed, mille akumuleeritud kattekordaja on > 90 %
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 324
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.3.
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed: jaotus laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu alusel
|
|
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Laenud ja ettemaksed VKEdele (finantssektorivälised äriühingud), tagatud ärikinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele, tagatud ärikinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Ärikinnisvaralaenud VKEdele (finantssektorivälised äriühingud), tagatud kinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele, tagatud kinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.4.
Laenud ja ettemaksed: lisateave varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja eraldiste kohta
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
(V lisa 2. osa punktid 69–71)
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235, 237(f)
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiita
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.5.
Laenud ja ettemaksed: saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punktid 171–172, 174
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Seoses laenude ja ettemaksetega saadud finantsgarantiid
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenudelt ja ettemaksetelt saadud kinnisvaratagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Memokirje: laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis – piiristamata summad
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: kinnisvaratagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.6.
Laenud ja ettemaksed: akumuleeritud osalised mahakandmised
|
|
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
(V lisa 2. osa punktid 72, 74)
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259–261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
24.
Laenud ja ettemaksed: vood, mis tulenevad viivisnõuetest, väärtuse langusest ja mahakandmistest alates viimase majandusaasta lõpust
24.1.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
Viivisnõuded – laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Sissevool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavast, mida ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Sissevool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavast, mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis olid varem eemaldatud viivisnõuete kategooriast ja mis on uuesti eemaldatud nõuetekohaselt teenindavate nõuete kategooriast
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Sissevool, mis tuleneb nõuete ostmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kogunenud intressist tulenev sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Sissevool muudel põhjustel
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: sissevool rohkem kui üks kord
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: viimase 24 kuu jooksul antud nõuete sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: sissevool, mis tuleneb nõuetest, mis on lubatud perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Väljavoolud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v, 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavaks, mida ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavaks, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Väljavool, mis tuleneb laenu osalisest või täielikust tagasimaksmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(b), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Väljavool, mis tuleneb tagatise realiseerimistest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Tagatise realiseerimisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: mahakandmised seoses tagatise realiseerimistega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Väljavool, mis tuleneb tagatise oma valdusse võtmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Tagatise oma valdusse võtmisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: mahakandmised seoses tagatise oma valdusse võtmisega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Väljavool, mis tuleneb instrumentide müügist
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Instrumentide müügist tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: mahakandmised seoses instrumentide müügiga
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Väljavool, mis tuleneb riski ülekandmistest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Riski ülekandmisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: mahakandmised seoses riski ülekandmistega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Mahakandmistest tulenev väljavool
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(g), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest müügiks hoitavaks
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239vi, 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Väljavool muudel põhjustel
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(h), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: väljavool, mis tuleneb viivisnõuetest, mis muutusid viivisnõueteks perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 334
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
|
|
|
|
|
|
|
24.2.
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse voog ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
Viited
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus ning krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
Viivisnõuded – laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 69–71, 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Suurenemine perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 336
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: väärtuse langus võrreldes kogunenud intressiga
|
V lisa 2. osa punkt 337
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Vähenemine perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 338
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste tühistamine
|
V lisa 2. osa punkt 339(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: allahindluste vabastamine likvideerimisprotsessi tõttu
|
V lisa 2. osa punkt 339(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
|
|
|
|
|
|
|
24.3.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuete mahakandmine perioodi jooksul
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Viivisnõuded – Laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Mahakandmised perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: võlgade kustutamine
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
|
|
|
|
|
|
|
25.
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused
25.1.
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised: Sisse- ja väljavool
|
|
Viited
|
Võlajäägi vähendamine
|
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised
|
|
|
Bilansis kajastamisest möödunud aeg
|
millest: põhivarad müügiks hoitavad
|
|
≤ 2 aasta
|
> 2 aasta ≤ 5 aastat
|
> 5 aasta
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
IFRS 5.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
IFRS 5.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Väljavool, mis tuleneb tagatisest perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Sissevool, mis tuleneb uutest tagatistest, mis on saadud nende valdusse võtmise teel
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Sissevool, mis tuleneb väärtuse positiivsetest muutustest
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Väljavool, mis tuleneb tagatisest perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Väljavool, mille eest saadi raha
|
V lisa 2. osa punktid 347, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Saadud raha pärast kulude mahaarvamist
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kasum/(–) kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Väljavool, millega kaasnes finantsinstrumendiga asendamisega
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Eraldatud rahalised vahendid
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Väljavool, mis tuleneb väärtuse negatiivsetest muutustest
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25.2.
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised: saadud tagatise liik
|
|
Viited
|
Võlajäägi vähendamine
|
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised
|
|
|
Bilansis kajastamisest möödunud aeg
|
millest: põhivarad müügiks hoitavad
|
|
≤ 2 aasta
|
> 2 aasta ≤ 5 aastat
|
> 5 aasta
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
IFRS 5.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
IFRS 5.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
|
0010
|
Elamukinnisvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: ehitamisel/arendamisel
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Ärikinnisvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: ehitamisel/arendamisel
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaraäriühingutega seotud maa (v.a põllumajandusmaa)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: maa, millel on arendusluba
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: maa, millel puudub arendusluba
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Vallasvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muu
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Kokku
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Oma valdusse võtmise teel omandatud tagatiste arv
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25.3.
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
Viited
|
Võlajäägi vähendamine
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
IAS 16.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
IAS 16.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
IAS 16.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Kokku
|
V lisa 2. osa punktid 341, 357–358
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Sissevool, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest
|
V lisa 2. osa punktid 341, 345, 357–358
|
|
|
|
|
|
26.
Makseraskuste tõttu restruktureerimise juhtimine ja kvaliteet
|
|
Viited
|
Laenud ja ettemaksed, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(f), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(e), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(f), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(e), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
instrumentide arv
|
V lisa 2. osa punktid 320, 355, 356
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Instrumentide bilansiline brutoväärtus järgmiste makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete liikide puhul:
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 355, 357, 359
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Tähtajapikendus / maksete moratoorium
|
V lisa 2. osa punkt 358(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Intressimäära vähendamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Lõpptähtaja/tähtaja pikendamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Ajatatud maksed
|
V lisa 2. osa punkt 358(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
võlgade kustutamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlakohustuste ja vara vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 358(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
|
V lisa 2. osa punkt 358(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Selliste instrumentide bilansiline brutoväärtus, mille suhtes kohaldati eri aegadel makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid mitmel ajahetkel
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 355
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud kaks korda
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud rohkem kui kaks korda
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed, mille suhtes rakendati lisaks juba olemasolevatele makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetele täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Nende viivises olevate makseraskuste tõttu restruktureeritud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mis ei vastanud viivisest väljumise kriteeriumidele
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 232, 355, 360(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
30.
Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.1.
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
Viited
|
Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus
|
millest: kasutatud likviidsustoetus
|
Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus
|
Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtus
|
millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus
|
Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum
|
|
IFRS 12.29(a)
|
IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 286
|
|
IFRS 12.29(a)
|
IFRS 12.B26(e)
|
|
IFRS 12 B26(b); V lisa 2. osa punkt 287
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0080
|
|
0010
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
30.2.
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
|
Tegevuste laadi alusel
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
|
|
Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad
|
Varade valitsemine
|
Muud tegevused
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66
|
V lisa 2. osa punkt 285(a)
|
|
|
IFRS 12.24, B6.(a)
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
0010
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad
|
IFRS 12.29(a), (b)
|
|
|
|
|
0021
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–239
|
|
|
|
|
0030
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
0040
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0060
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0070
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused
|
IFRS 12.29(a), (b)
|
|
|
|
|
0080
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
0090
|
Tuletisinstrumendid
|
IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
0100
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0110
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
Nimiväärtus
|
|
0120
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised riskipositsioonid
|
IFRS 12.B26(e) CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
|
|
|
|
|
0131
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
31.
Seotud osapooled
31.1.
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
|
Viited
V lisa 2. osa punktid 288–291
|
Laekumata ja tasumata saldod
|
|
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused
|
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused
|
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud
|
Muud seotud osapooled
|
|
IAS 24.19(a),(b)
|
IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 289
|
IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 289
|
IAS 24.19(f)
|
IAS 24.19(g)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Valitud finantsvarad
|
IAS 24.18(b)
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–239
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Valitud finantskohustused
|
IAS 24.18(b)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus
|
IAS 24.18(b); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: viivises
|
IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 290
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Tuletisinstrumentide tinglik väärtus
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
|
|
|
|
|
0131
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
IAS 24.1(c); V lisa 2. osa punktid 69–71, 291
|
|
|
|
|
|
|
0132
|
Bilansiväliste viivisnõuete eraldised
|
V lisa 2. osa punktid 11, 106, 291
|
|
|
|
|
|
31.2.
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
|
Viited V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293
|
Käesolev periood
|
|
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused
|
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused
|
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud
|
Muud seotud osapooled
|
|
IAS 24.19(a),(b)
|
IAS 24.19(c)
|
IAS 24.19(d),(e)
|
IAS 24.19(f)
|
IAS 24.19(g)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Intressitulu
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Intressikulu
|
IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Dividenditulu
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Teenus- ja vahendustasude kulu
|
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IAS 24.18(a)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 292
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
IAS 24.18(d); V lisa 2. osa punkt 293
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine
|
V lisa 2. osa punktid 50, 293
|
|
|
|
|
|
40.
Konsolideerimisgrupi struktuur
40.1.
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Üksuse nimi
|
Sissearvamise kuupäev
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (–) kahjum
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor
|
NACE kood
|
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]
|
Hääleõigus [%]
|
Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]
|
Arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]
|
Arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]
|
Bilansiline väärtus
|
Soetusmaksumus
|
Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus
|
Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud
|
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(a)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(b)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(c)
|
IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(d)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(e)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(f)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(h)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(i)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(j)
|
IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(k)
|
IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(l)
|
IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(m)
|
IFRS 12.21(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(n)
|
CRRi artikkel 18; V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(o)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(p)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(q)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(r)
|
IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(s)
|
|
0011
|
0015
|
0025
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0095
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
40.2.
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa
|
Väärtpaberi kood
|
Investeerimisobjekt
|
Valdusettevõtja
|
Akumuleeritud osalus omakapitalis (%)
|
Bilansiline väärtus
|
Soetusmaksumus
|
|
Kood
|
Koodi liik
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Valdusettevõtja nimi
|
|
V lisa 2. osa punkt 297(a)
|
V lisa 2. osa punktid 296(a), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(b), 297(e)
|
V lisa 2. osa punkt 297(b)
|
V lisa 2. osa punkt 297(c)
|
V lisa 2. osa punkt 297(d)
|
|
V lisa 2. osa punktid 296(j), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(o), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(p), 297(e)
|
|
0010
|
0021
|
0025
|
0031
|
0035
|
0045
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
41.
Õiglane väärtus
41.1.
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid
|
|
Viited V lisa 2. osa punkt 298
|
Õiglane väärtus
IFRS 7.25–26
|
Õiglase väärtuse hierarhia
IFRS 13.97, 93(b)
|
|
1. tase
IFRS 13.76
|
2. tase
IFRS 13.81
|
3. tase
IFRS 13.86
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
0015
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
0016
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
0017
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
0070
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
41.2.
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
|
Viited
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Arvestuse mittevastavus
|
Õiglase väärtuse alusel valitsetavad
|
Hübriidlepingud
|
Krediidiriski maandamine
|
|
IFRS 9.B4.1.29
|
IFRS 9.B4.1.33
|
IFRS 9.4.3.6; IFRS 9.4.3.7; V lisa 2. osa punkt 300
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.8(a)(e); V lisa 2. osa punkt 301
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
0010
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
0050
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
|
|
0060
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
0070
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
42.
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
|
Viited V lisa 2. osa punkt 302
|
Bilansiline väärtus
|
|
|
millest: kasutamisõiguse esemeks olevad varad
|
|
IFRS 16.47(a), 53(j), V lisa 2. osa punkt 303i
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)
|
|
|
|
0015
|
millest: tarkvaraga seotud vara
|
IAS 38.4; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0020
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 16.31, 73(a),(d)
|
|
|
|
0030
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 16.30, 73(a),(d)
|
|
|
|
0040
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)
|
|
|
|
0050
|
Õiglase väärtuse mudel
|
IAS 40.33–55, 76
|
|
|
|
0060
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 40.56, 79(c)
|
|
|
|
0070
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.8, 118, 122 ; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0075
|
millest: tarkvaraga seotud vara
|
IAS 38.9; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0080
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
|
|
|
|
0090
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 38.74
|
|
|
43.
Eraldised
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused
|
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele
|
Restruktureerimine
|
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused
|
Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid
|
Muud eraldised
|
|
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10
|
IAS 37.70–83, 84(a)
|
IAS 37.14, 84(a)
|
IAS 37; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 304–305
|
IAS 37.14
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0055
|
0060
|
|
0010
|
Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]
|
IAS 37.84(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine
|
IAS 37.84(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
(–) Kasutatud summad
|
IAS 37.84(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
(–) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad
|
IAS 37.84(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju
|
IAS 37.84(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud muutused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]
|
IAS 37.84(a)
|
|
|
|
|
|
|
44.
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
44.1.
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
|
Viited
|
Summa
|
|
V lisa 2. osa punktid 306–307
|
|
0010
|
|
0010
|
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus
|
IAS 19.140(a)(i), 142
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid
|
IAS 19.143
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 19.142(b)
|
|
|
0040
|
Võlainstrumendid
|
IAS 19.142(c)
|
|
|
0050
|
Kinnisvara
|
IAS 19.142(d)
|
|
|
0060
|
Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad
|
|
|
|
0070
|
Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus
|
IAS 19.140(a)(ii)
|
|
|
0080
|
Vara ülemmäära mõju
|
IAS 19.140(a)(iii)
|
|
|
0090
|
Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]
|
IAS 19.63; V lisa 2. osa punkt 308
|
|
|
0100
|
Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [bilansiline väärtus]
|
IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
|
|
0110
|
varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus
|
IAS 19.140(b)
|
|
44.2.
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes
|
|
Viited
|
Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused
|
|
V lisa 2. osa punktid 306, 309
|
|
0010
|
|
0010
|
Algsaldo [nüüdisväärtus]
|
IAS 19.140(a)(ii)
|
|
|
0020
|
Jooksva tööalase teenistuse kulutus
|
IAS 19.141(a)
|
|
|
0030
|
Intressikulu
|
IAS 19.141(b)
|
|
|
0040
|
Tehtud sissemaksed
|
IAS 19.141(f)
|
|
|
0050
|
Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest
|
IAS 19.141(c)(ii)
|
|
|
0060
|
Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest
|
IAS 19.141(c)(iii)
|
|
|
0070
|
Valuutakursside tõus või (–) langus
|
IAS 19.141(e)
|
|
|
0080
|
Makstud hüvitised
|
IAS 19.141(g)
|
|
|
0090
|
Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt
|
IAS 19.141(d)
|
|
|
0100
|
Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (–) vähenemine
|
IAS 19.141(h)
|
|
|
0110
|
Muud suurenemised või (–) vähenemised
|
|
|
|
0120
|
Lõppsaldo [nüüdisväärtus]
|
IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2. osa punkt 310
|
|
44.3.
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Pension ja sarnased kulud
|
V lisa 2. osa punkt 311(a)
|
|
|
0020
|
Aktsiapõhised maksed
|
IFRS 2,44; V lisa 2. osa punkt 311(b)
|
|
|
0030
|
Palk
|
V lisa 2. osa punkt 311(c)
|
|
|
0040
|
Sotsiaalmaksed
|
V lisa 2. osa punkt 311(d)
|
|
|
0050
|
Ülesütlemise hüvitised
|
IAS 19.8, V lisa 2. osa punkt 311(e)
|
|
|
0060
|
Muud personalikulud
|
V lisa 2. osa punkt 311(f)
|
|
|
0070
|
PERSONALIKULUD
|
|
|
44.4.
Personalikulud töötasu ja töötajate kategooriate kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
Töötajad kokku
|
|
|
|
|
|
millest: kindlaksmääratud töötajad
|
|
|
|
|
millest: juhtorgan (juhtimisfunktsiooni täitja) ja kõrgem juhtkond
|
millest: juhtorgan (järelevalvefunktsiooni täitja)
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
V lisa 2. osa punkt 311i
|
V lisa 2. osa punkt 311i (b)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Põhitasu
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muutuvtasu
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
|
|
|
|
|
0030
|
Personalikulud, v.a töötasud
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
PERSONALIKULUD
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
TÖÖTAJATE ARV
|
V lisa 2. osa punkt 311ii
|
|
|
|
|
45.
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
45.1.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 312
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
0020
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
0030
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
45.2.
Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
|
Viited
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 313
|
|
0010
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.68, 71
|
|
|
0020
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40,69; IAS 1.34(a), 98(d)
|
|
|
0030
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 38.113–115A; IAS 1.34(a)
|
|
|
0040
|
Muud varad
|
IAS 1.34(a)
|
|
|
0050
|
KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST
|
IAS 1.34
|
|
45.3.
Muud tegevustulud ja -kulud
|
|
Viited
|
Tulud
|
Kulud
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused
|
IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 314
|
|
|
|
0020
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 314
|
|
|
|
0030
|
Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent
|
IFRS 16.81, 82; V lisa 2. osa punkt 315
|
|
|
|
0040
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 316
|
|
|
|
0050
|
MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
46.
Omakapitali muutuste aruanne
|
Omakapitali muutuste allikad
|
Viited
|
Kapital
|
Ülekurss
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
Muu omakapital
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
Jaotamata kasum
|
Ümberhindluse reservid
|
Muud reservid
|
Omaaktsiad (–)
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (–) kahjum
|
(–) Vahedividendid
|
Vähemusosalused
|
Kokku
|
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
Muud kirjed
|
|
IAS 1.106, 54(r)
|
IAS 1.106, 78(e)
|
IAS 1.106, V lisa 2. osa punktid 18–19
|
IAS 1,106; V lisa 2. osa punkt 20
|
IAS 1.106
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
IFRS 1.30 D5–D8
|
IAS 1.106, 54(c)
|
IAS 1,106; IAS 32.34, 33; V lisa 2. osa punkt 30
|
IAS 1.106(a)
|
IAS 1,106; IAS 32.35
|
IAS 1.54(q), 106(a)
|
IAS 1.54(q), 106(a)
|
IAS 1.9(c), IG6
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
|
0010
|
Algsaldo [enne korrigeerimist]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Vigade korrigeerimiste mõju
|
IAS 1.106(b); IAS 8.42
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Arvestusmeetodite muudatuste mõju
|
IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Algsaldo [käesolev periood]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Lihtaktsiate emiteerimine
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Eelisaktsiate emiteerimine
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Võla konverteerimine omakapitaliks
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Kapitali vähendamine
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Dividendid
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32,35; IAS 1.IG6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Omaaktsiate ostmine
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Omaaktsiate müük või tühistamine
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Ülekandmised omakapitali komponentide vahel
|
IAS 1.106(d)(iii); V lisa 2. osa punkt 318
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Omakapitali suurenemine või (–) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Aktsiapõhised maksed
|
IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Omakapitali muud suurenemised või (–) vähenemised
|
IAS 1.106(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Aasta koondkasum kokku
|
IAS 1.106(d)(i)–(ii); IAS 1.81A(c); IAS 1.IG6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Lõppsaldo [käesolev periood]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
47.
Laenud ja ettemaksed: Keskmine kestus ja sissenõudmisperiood
|
|
Viited
|
KOKKU
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Viivislaenud ja ettemaksed: Kaalutud keskmine maksetähtpäevast möödunud aeg (aastates)
|
V lisa 2. osa punktid 362, 363
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetlustest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetlustest tulenev bilansilise brutomaksumuse vähenemine
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetluste keskmine kestus (aastates)
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
IV LISA
FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT
|
FINREP VORMID GAAPi PUHUL
|
|
VORMI NUMBER
|
VORMI KOOD
|
VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI
|
|
|
|
1. OSA [KORD KVARTALIS]
|
|
|
|
Bilanss [finantsseisundi aruanne]
|
|
1,1
|
F 01.01
|
Bilanss: varad
|
|
1,2
|
F 01.02
|
Bilanss: kohustused
|
|
1,3
|
F 01.03
|
Bilanss: omakapital
|
|
2
|
F 02.00
|
Kasumiaruanne
|
|
3
|
F 03.00
|
Koondkasumiaruanne
|
|
|
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
4,1
|
F 04.01
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
4.2.1
|
F 04.02.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
4.2.2
|
F 04.02.2
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
4.3.1
|
F 04.03.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
4.4.1
|
F 04.04.1
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
4,5
|
F 04.05
|
Allutatud finantsvarad
|
|
4,6
|
F 04.06
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
|
4,7
|
F 04.07
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
4,8
|
F 04.08
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
4,9
|
F 04.09
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
4,10
|
F 04.10
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
5,1
|
F 05.01
|
Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa
|
|
6,1
|
F 06.01
|
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) jaotus NACE koodide alusel
|
|
|
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
7,1
|
F 07.01
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
7,2
|
F 07.02
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust siseriikliku GAAPi kohaselt
|
|
|
|
Finantskohustuste jaotus
|
|
8,1
|
F 08.01
|
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
8,2
|
F 08.02
|
Allutatud finantskohustused
|
|
|
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
|
|
9,1
|
F 09.01
|
Bilansivälised riskipositsioonid siseriikliku GAAPi kohaselt: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
9.1.1
|
F 09.01.1
|
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
9,2
|
F 09.02
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
|
10
|
F 10.00
|
Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestus
|
|
11,1
|
F 11.01
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
11,2
|
F 11.02
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel
|
|
11,3
|
F 11.03
|
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
11.3.1
|
F 11.03.1
|
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus arvestusportfelli alusel
|
|
11,4
|
F 11.04
|
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid
|
|
|
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
12
|
F 12.00
|
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes siseriikliku GAAPi kohaselt
|
|
12,1
|
F 12.01
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
12,2
|
F 12.02
|
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)
|
|
|
|
Saadud tagatised ja garantiid
|
|
13,1
|
F 13.01
|
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (v.a kauplemiseks hoitavad)
|
|
13.2.1
|
F 13.02.1
|
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
|
|
13.3.1
|
F 13.03.1
|
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
|
|
14
|
F 14.00
|
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
|
15
|
F 15.00
|
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
|
|
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
|
|
16,1
|
F 16.01
|
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
|
16,2
|
F 16.02
|
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
16,3
|
F 16.03
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa
|
|
16,4
|
F 16.04
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa
|
|
16.4.1
|
F 16.04.1
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
16,5
|
F 16.05
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
16,6
|
F 16.06
|
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
|
16,7
|
F 16.07
|
Mittefinantsvarade väärtuse langus
|
|
16,8
|
F 16.08
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss
|
|
17,1
|
F 17.01
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: varad
|
|
17,2
|
F 17.02
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
17,3
|
F 17.03
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: kohustused
|
|
|
|
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
18
|
F 18.00
|
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
18,1
|
F 18.01
|
Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa
|
|
18,2
|
F 18.02
|
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta
|
|
19
|
F 19.00
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded
|
|
|
|
2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]
|
|
|
|
Geograafiline jaotus
|
|
20,1
|
F 20.01
|
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20,2
|
F 20.02
|
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20,3
|
F 20.03
|
Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
20,4
|
F 20.04
|
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20,5
|
F 20.05
|
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20,6
|
F 20.06
|
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
|
|
20.7.1
|
F 20.07.1
|
Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil
|
|
21
|
F 21.00
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
|
|
|
Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
|
|
22,1
|
F 22.01
|
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa
|
|
22,2
|
F 22.02
|
Osutatud teenustega seotud varad
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave
|
|
23,1
|
F 23.01
|
Laenud ja ettemaksed: instrumentide arv
|
|
23,2
|
F 23.02
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave bilansilise brutoväärtuse kohta
|
|
23,3
|
F 23.03
|
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed: jaotus laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu alusel
|
|
23,4
|
F 23.04
|
Laenud ja ettemaksed: lisateave varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja eraldiste kohta
|
|
23,5
|
F 23.05
|
Laenud ja ettemaksed: saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
23,6
|
F 23.06
|
Laenud ja ettemaksed: akumuleeritud osalised mahakandmised
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed: vood, mis tulenevad viivisnõuetest, väärtuse langusest ja mahakandmistest alates viimase majandusaasta lõpust
|
|
24,1
|
F 24.01
|
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool
|
|
24,2
|
F 24.02
|
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse voog ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
24,3
|
F 24.03
|
Laenud ja ettemaksed: sissevool, mis tuleneb viivisnõuete mahakandmistest
|
|
|
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused
|
|
25,1
|
F 25.01
|
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: Sisse- ja väljavool
|
|
25,2
|
F 25.02
|
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: saadud tagatise liik
|
|
25,3
|
F 25.03
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
26
|
F 26.00
|
Makseraskuste tõttu restruktureerimise juhtimine ja kvaliteet
|
|
|
|
3. OSA [KORD POOLAASTAS]
|
|
|
|
Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
30,1
|
F 30.01
|
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
30,2
|
F 30.02
|
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
|
|
|
|
Seotud osapooled
|
|
31,1
|
F 31.01
|
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
|
31,2
|
F 31.02
|
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
|
|
|
4. OSA [KORD AASTAS]
|
|
|
|
Konsolideerimisgrupi struktuur
|
|
40,1
|
F 40.01
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa
|
|
40,2
|
F 40.02
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa
|
|
|
|
Õiglane väärtus
|
|
41,1
|
F 41.01
|
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid
|
|
41,2
|
F 41.02
|
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
|
42
|
F 42.00
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
|
43
|
F 43.00
|
Eraldised
|
|
|
|
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
|
|
44,1
|
F 44.01
|
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
|
44,2
|
F 44.02
|
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes
|
|
44,3
|
F 44.03
|
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa
|
|
44,4
|
F 44.04
|
Personalikulud töötajate struktuuri ja kategooriate kaupa
|
|
|
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
|
|
45,1
|
F 45.01
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa
|
|
45,2
|
F 45.02
|
Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara ning tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
|
45,3
|
F 45.03
|
Muud tegevustulud ja -kulud
|
|
46
|
F 46.00
|
Omakapitali muutuste aruanne
|
|
47
|
F 47.00
|
Keskmine kestus ja sissenõudmisperiood
|
|
1.
Bilanss [finantsseisundi aruanne]
1.1.
Varad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
5
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
IFRS 9. Lisa A
|
10
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 26
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 27
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0091
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
|
0092
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 17 ja 27
|
|
10
|
|
|
0093
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
4
|
|
|
0094
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
4
|
|
|
0095
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
4
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
4
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
4
|
|
|
0110
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
4
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
4
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
4
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0171
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikli 36 lõige 2
|
|
4
|
|
|
0172
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
4
|
|
|
0173
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
4
|
|
|
0174
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
4
|
|
|
0175
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
|
|
4
|
|
|
0176
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
4
|
|
|
0177
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
4
|
|
|
0178
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
4
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
4
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
4
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
4
|
|
|
0231
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
|
|
4
|
|
|
0390
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
4
|
|
|
0232
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
4
|
|
|
0233
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
4
|
|
|
0234
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
4
|
|
|
0235
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
4
|
|
|
0236
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
4
|
|
|
0237
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
4
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
11
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0260
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
40
|
|
|
0270
|
Materiaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
|
|
|
|
|
0280
|
Materiaalsed põhivarad
|
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a); IFRS 16.47(a)
|
21, 42
|
|
|
0290
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
|
IAS 40.5; IAS 1.54(b); IFRS 16.48
|
21, 42
|
|
|
0300
|
Immateriaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
|
0310
|
Firmaväärtus
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
|
|
|
0320
|
Muu immateriaalne vara
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9
|
IAS 38.8, 118; IFRS 16.47(a)
|
21, 42
|
|
|
0330
|
Tulumaksu varad
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0340
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad
|
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
|
0350
|
Edasilükkunud tulumaksu varad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
|
|
|
0360
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punktid 5 ja 6
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0370
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
|
|
|
|
0375
|
(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
|
0380
|
VARAD KOKKU
|
BADi artikkel 4, aktiva
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
|
1.2.
Kohustused
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
8
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
10
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
|
IFRS 9.BA7(b)
|
8
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0061
|
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
|
|
8
|
|
|
0062
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 25
|
|
10
|
|
|
0063
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
8
|
|
|
0064
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
8
|
|
|
0065
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
8
|
|
|
0066
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
8
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
8
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
8
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
8
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
8
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
8
|
|
|
0141
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
8
|
|
|
0142
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
8
|
|
|
0143
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
8
|
|
|
0144
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
8
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
11
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0170
|
Eraldised
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 6
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
43
|
|
|
0175
|
Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega]
|
BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2. osa punkt 15
|
|
|
|
|
0180
|
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 9
|
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
43
|
|
|
0190
|
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele
|
V lisa 2. osa punkt 10
|
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10
|
43
|
|
|
0200
|
Restruktureerimine
|
|
IAS 37.71
|
43
|
|
|
0210
|
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused
|
|
IAS 37.14, lisa C, näited 6 ja 10
|
43
|
|
|
0220
|
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 6 (c), bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8, artikkel 33
|
IFRS 9.4.2.1(c),(d), 9.5.5, 9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 11
|
9 12 43
|
|
|
0230
|
Muud eraldised
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 6 (c), bilansivälised kirjed
|
IAS 37.14
|
43
|
|
|
0240
|
Tulumaksu kohustused
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0250
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused
|
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
|
0260
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
|
|
|
0270
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
|
0280
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
|
0290
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0295
|
Õiglases väärtuses kajastatud kauplemisel kasutatavate kohustuste väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
|
0300
|
KOHUSTUSED KOKKU
|
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
1.3.
Omakapital
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Esitatud tabelis
|
Bilansiline väärtus
|
|
0010
|
|
0010
|
Kapital
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22
|
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22
|
46
|
|
|
0020
|
Sissemakstud kapital
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9
|
IAS 1.78(e)
|
|
|
|
0030
|
Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9; V lisa 2. osa punkt 17
|
V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0040
|
Ülekurss
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
46
|
|
|
0050
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
46
|
|
|
0060
|
Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 6; V lisa 2. osa punkt 18
|
IAS 32.28–29; V lisa 2. osa punkt 18
|
|
|
|
0070
|
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 19
|
V lisa 2. osa punkt 19
|
|
|
|
0080
|
Muu omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 20
|
IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
|
|
|
|
0090
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
46
|
|
|
0095
|
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse
|
|
IAS 1.82A(a)
|
|
|
|
0100
|
Materiaalsed varad
|
|
IAS 16.39–41
|
|
|
|
0110
|
Immateriaalsed varad
|
|
IAS 38.85–87
|
|
|
|
0120
|
Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest
|
|
IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
|
|
|
|
0122
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
|
IFRS 5.38, IG näide 12
|
|
|
|
0124
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
|
0320
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
|
IAS 1.7(d); IFRS 9 5.7.5, B5.7.1; V lisa 2. osa punkt 21
|
|
|
|
0330
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus
|
|
IAS 1.7(e);IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 22
|
|
|
|
0340
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]
|
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 22
|
|
|
|
0350
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]
|
|
IAS 1.7(e); IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
|
0360
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest
|
|
IAS 1.7(f); IFRS 9 5.7.7; V lisa 2. osa punkt 23
|
|
|
|
0128
|
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
|
|
IAS 1.82A(a)(ii)
|
|
|
|
0130
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
|
IFRS9.6.5.13(a); IFRS7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 24
|
|
|
|
0140
|
Välisvaluuta ümberarvestamine
|
BADi artikli 39 lõige 6
|
IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38–49
|
|
|
|
0150
|
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv [efektiivne osa]
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
|
IAS 1.7(e); IFRS 7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i);.24E; IFRS 9.6.5.11(b); V lisa 2. osa punkt 25
|
|
|
|
0155
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
|
IAS 1.7(da); IFRS 9.4.1.2A; 5.7.10; V lisa 2. osa punkt 26
|
|
|
|
0165
|
Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]
|
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
|
|
|
|
0170
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
|
IFRS 5.38, IG näide 12
|
|
|
|
0180
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
|
0190
|
Jaotamata kasum
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
|
|
|
0200
|
Ümberhindluse reservid
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 12
|
IFRS 1.30, D5–D8; V lisa 2. osa punkt 28
|
|
|
|
0201
|
Materiaalsed varad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
|
|
|
|
|
0202
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
|
|
|
|
|
0203
|
Võlaväärtpaberid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
|
|
|
|
|
0204
|
Muu
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
|
|
|
|
|
0205
|
Õiglase väärtuse reservid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
|
|
|
|
|
0206
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt b
|
|
|
|
|
0207
|
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a
|
|
|
|
|
0208
|
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a
|
|
|
|
|
0209
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning artikli 8 lõige 2
|
|
|
|
|
0210
|
Muud reservid
|
BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13
|
IAS 1.54; IAS 1.78(e)
|
|
|
|
0215
|
Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]
|
BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2. osa punkt 15
|
|
|
|
|
0220
|
Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 9 lõike 7 punkt a; artikkel 27; V lisa 2. osa punkt 29
|
IAS 28.11; V lisa 2. osa punkt 29
|
|
|
|
0230
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 29
|
V lisa 2. osa punkt 29
|
|
|
|
0235
|
Esimese konsolideerimise vahe
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c
|
|
|
|
|
0240
|
(–) Omaaktsiad
|
Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 30
|
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 30
|
46
|
|
|
0250
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 14
|
IAS 1.81B(b)(ii)
|
2
|
|
|
0260
|
(–) Vahedividendid
|
CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b
|
IAS 32.35
|
|
|
|
0270
|
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4
|
IAS 1.54(q)
|
|
|
|
0280
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
46
|
|
|
0290
|
Muud kirjed
|
|
|
46
|
|
|
0300
|
OMAKAPITAL KOKKU
|
|
IAS 1.9(c), IG 6
|
46
|
|
|
0310
|
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU
|
BADi artikkel 4, passiva
|
IAS 1.IG6
|
|
|
2.
Kasumiaruanne
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Esitatud tabelis
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Intressitulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
16
|
|
|
0020
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
|
|
|
|
0025
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1
|
|
|
|
0030
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
|
|
|
|
0041
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.10–11; IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
0051
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0070
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk
|
|
IFRS 9. Lisa A; .B6.6.16; V lisa 2. osa punkt 35
|
|
|
|
0080
|
Muud varad
|
|
V lisa 2. osa punkt 36
|
|
|
|
0085
|
Kohustustest kogunenud intressitulu
|
V lisa 2. osa punkt 37
|
IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 37
|
|
|
|
0090
|
(Intressikulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
16
|
|
|
0100
|
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
|
|
|
|
0110
|
(Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
|
|
|
|
0120
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)
|
|
IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0130
|
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)
|
|
IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 35
|
|
|
|
0140
|
(Muud kohustused)
|
|
V lisa 2. osa punkt 38
|
|
|
|
0145
|
(Varadega seotud intressikulu)
|
V lisa 2. osa punkt 39
|
IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 39
|
|
|
|
0150
|
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)
|
|
IFRIC 2.11
|
|
|
|
0160
|
Dividenditulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2. osa punkt 40
|
V lisa 2. osa punkt 40
|
31
|
|
|
0170
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0175
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0191
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(a)(ii); IFRS 9.4.1.2A; IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 41
|
|
|
|
0192
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud, mida arvestatakse muu kui kapitaliosaluse meetodi kohaselt
|
V lisa 2. osa punkt 42
|
V lisa 2. osa punkt 42
|
|
|
|
0200
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4
|
IFRS 7.20(c)
|
22
|
|
|
0210
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5
|
IFRS 7.20(c)
|
22
|
|
|
0220
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
16
|
|
|
0231
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 9.4.12A; IFRS 9.5.7.10–11
|
|
|
|
0241
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0260
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
|
IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.5.7.2
|
|
|
|
0270
|
Muu
|
|
|
|
|
|
0280
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46
|
16
|
|
|
0285
|
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
16
|
|
|
0287
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 46
|
|
|
|
0290
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
|
16, 45
|
|
|
0295
|
Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
16
|
|
|
0300
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
|
V lisa 2. osa punkt 47
|
16
|
|
|
0310
|
Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto
|
BADi artikkel 39
|
IAS 21.28, 52(a)
|
|
|
|
0320
|
Netokasum või (–) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14; V lisa 2. osa punkt 56
|
V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0330
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
V lisa 2. osa punkt 48
|
IAS 1.34; V lisa 2. osa punkt 48
|
45
|
|
|
0340
|
Muud tegevustulud
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2. osa punktid 314–316
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
45
|
|
|
0350
|
(Muud tegevuskulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2. osa punktid 314–316
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
45
|
|
|
0355
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
|
|
|
|
|
|
0360
|
(Halduskulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8
|
|
|
|
|
0370
|
(Personalikulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a;
|
IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6
|
44
|
|
|
0380
|
(Muud halduskulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b;
|
|
16
|
|
|
0385
|
(Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0390
|
(Kulum)
|
|
IAS 1.102, 104
|
|
|
|
0400
|
(Materiaalsed põhivarad)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)
|
|
|
|
0410
|
(Kinnisvarainvesteeringud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)
|
|
|
|
0415
|
(Firmaväärtus)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
|
|
|
|
0420
|
(Muu immateriaalne vara)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)
|
|
|
|
0425
|
Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
|
|
|
|
0426
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.35J
|
|
|
|
0427
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.35J
|
|
|
|
0430
|
(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)
|
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
|
9
12
43
|
|
|
0435
|
(maksekohustused kriisilahendusfondide ja hoiuste tagamise skeemide ees)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0440
|
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12
|
IFRS 9.4.2.1(c),(d),9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 50
|
|
|
|
0450
|
(Muud eraldised)
|
|
|
|
|
|
0455
|
(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)
|
BADi artikli 38 lõige 2
|
|
|
|
|
0460
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
BADi artiklid 35–37; V lisa 2. osa punktid 52–53
|
IFRS 7.20(a)(viii); IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punktid 51, 53
|
12
|
|
|
0481
|
(Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad)
|
|
IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.2, 9.5.5.8
|
12
|
|
|
0491
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad)
|
|
IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.8
|
12
|
|
|
0510
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14
|
IAS 28.40–43
|
16
|
|
|
0520
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
|
IAS 36.126(a)(b)
|
16
|
|
|
0530
|
(Materiaalsed põhivarad)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 16.73(e)(v–vi)
|
|
|
|
0540
|
(Kinnisvarainvesteeringud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 40.79(d)(v)
|
|
|
|
0550
|
(Firmaväärtus)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IFRS 3. Lisa B67(d)(v); IAS 36.124
|
|
|
|
0560
|
(Muu immateriaalne vara)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 38.118(e)(iv)(v)
|
|
|
|
0570
|
(Muu)
|
|
IAS 36.126(a)(b)
|
|
|
|
0580
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt f
|
IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
|
|
|
|
0590
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14
|
V lisa 2. osa punkt 54
|
|
|
|
0600
|
Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele
|
|
IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
|
|
|
|
0610
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU
|
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
|
|
|
|
0620
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15
|
IAS 1.82(d); IAS 12.77
|
|
|
|
0630
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16
|
IAS 1, IG 6
|
|
|
|
0632
|
Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21
|
|
|
|
|
0633
|
Erakorraline kasum või (–) kahjum enne tulumaksu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19
|
|
|
|
|
0634
|
(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20
|
|
|
|
|
0640
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
|
IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0650
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu
|
|
IFRS 5.33(b)(i)
|
|
|
|
0660
|
(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
|
IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)
|
|
|
|
0670
|
AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23
|
IAS 1.81A(a)
|
|
|
|
0680
|
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]
|
|
IAS 1.81B(b)(i)
|
|
|
|
0690
|
Emaettevõtja omanikele omistatav
|
|
IAS 1.81B(b)(ii)
|
|
|
3.
Koondkasumiaruanne
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Aasta kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7, IG6
|
|
|
0020
|
Muu koondkasum
|
IAS 1.7, IG6
|
|
|
0030
|
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)(i)
|
|
|
0040
|
Materiaalsed varad
|
IAS 1.7, IG6; IAS 16.39–40
|
|
|
0050
|
Immateriaalsed varad
|
IAS 1.7; IAS 38.85–86
|
|
|
0060
|
Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest
|
IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
|
|
|
0070
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38
|
|
|
0080
|
Üksuste muud kajastatud tulud ja kulud, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
0081
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused
|
IAS 1.7(d)
|
|
|
0083
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0084
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0085
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]
|
IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
|
|
|
0086
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest
|
IAS 1.7(f)
|
|
|
0090
|
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber
|
IAS 1.91(b); V lisa 2. osa punkt 66
|
|
|
0100
|
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
|
IAS 1.82A(a)(ii)
|
|
|
0110
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]
|
IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
|
|
|
0120
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
|
|
|
0130
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49; IFRS 9.6.5.14; V lisa 2. osa punkt 59
|
|
|
0140
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0150
|
Välisvaluuta ümberarvestamine
|
IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)
|
|
|
0160
|
Omakapitali kantud ümberarvestamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 21.32, 38–47
|
|
|
0170
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49
|
|
|
0180
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0190
|
Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]
|
IAS 1.7, IG6; IAS 39.95(a)–96 IFRS 9.6.5.11(b); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a);
|
|
|
0200
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7(e),IG6; IFRS 9.6.5.11(a)(b)(d); IFRS 7.24C(b)(i), .24E(a)
|
|
|
0210
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95, IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(iv),.24E(a) V lisa 2. osa punkt 59
|
|
|
0220
|
Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud
|
IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(i)
|
|
|
0230
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0231
|
Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
|
|
|
0232
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c)
|
|
|
0233
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 61
|
|
|
0234
|
Muud ümberliigitamised
|
V lisa 2. osa punkt 65
|
|
|
0241
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid
|
IAS 1.7(da), IG 6; IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4; V lisa 2. osa punktid 62–63
|
|
|
0251
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4
|
|
|
0261
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, IAS 1.92–95, IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.7; V lisa 2. osa punkt 64
|
|
|
0270
|
Muud ümberliigitamised
|
IFRS 5.IG näide 12;IFRS 9.5.6.5; V lisa 2. osa punktid 64–65
|
|
|
0280
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
IFRS 5.38
|
|
|
0290
|
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum
|
IFRS 5.38
|
|
|
0300
|
Kasumisse või kahjumisse üle kantud
|
IAS 1.7, 92–95; IFRS 5.38
|
|
|
0310
|
Muud ümberliigitamised
|
IFRS 5.IG näide 12
|
|
|
0320
|
Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
IAS 1.IG6; IAS 28.10
|
|
|
0330
|
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse
|
IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2. osa punkt 66
|
|
|
0340
|
Aasta koondkasum kokku
|
IAS 1.7, 81A(a), IG6
|
|
|
0350
|
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]
|
IAS 1.83(b)(i), IG6
|
|
|
0360
|
Emaettevõtja omanikele omistatav
|
IAS 1.83(b)(ii), IG6
|
|
4.
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
4.1.
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
0010
|
|
0005
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
0190
|
KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD
|
V lisa 1. osa punkt 15(a)
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
4.2.1.
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0070
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0080
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0090
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0100
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0120
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0130
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0140
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0150
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0160
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0170
|
Kodumajapidamised
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0180
|
KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
|
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
|
4.2.2.
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0020
|
millest: soetusmaksumuses
|
|
IAS 39.46(c)
|
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 38(c)
|
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 38(d)
|
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 38(e)
|
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0190
|
FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
4.3.1.
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punkt 34(b)
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
V lisa 2. osa punktid 70(b), 71
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
|
millest: väikese krediidiriskiga instrumendid
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)
|
IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75
|
IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)
|
IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 67
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35H(a); IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii); IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii), IFRS 7.16A
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 67,70(d)
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0015
|
0020
|
0030
|
0040
|
0041
|
0050
|
0060
|
0070
|
0071
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0165
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Kodumajapidamised
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD
|
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.4.1.
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punkt 34(b)
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
V lisa 2. osa punktid 70(a), 71
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
|
millest: väikese krediidiriskiga instrumendid
|
|
V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)
|
IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75
|
IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)
|
IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 67
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i)
|
IFRS 5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 67,70(d)
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0015
|
0020
|
0030
|
0040
|
0041
|
0050
|
0060
|
0070
|
0071
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES KAJASTATUD FINANTSVARAD
|
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.5.
Allutatud finantsvarad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0030
|
[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a; V lisa 2. osa punktid 78, 100
|
V lisa 2. osa punktid 78, 100
|
|
4.6.
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
|
0005
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 68
|
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
0020
|
millest: noteerimata
|
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
0190
|
KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
4.7.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0021
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
0020
|
millest: noteerimata
|
|
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0190
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
BADi artikli 36 lõige 2
|
|
|
4.8.
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Finantsvarad, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust
V lisa 1. osa punkt 34(d), 2. osa punkt 79
|
Finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
V lisa 2. osa punkt 79
|
|
Bilansiline väärtus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Bilansiline väärtus
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punkt 34(d)
|
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus
|
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Langemata väärtusega varad
|
Langenud väärtusega varad
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0030
|
0035
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: noteerimata
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0175
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning artikli 8 lõige 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.9.
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punktid 34(c) ja 34(e)
|
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus
|
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Bilansiline väärtus
|
|
LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – tururiskist tingitud
|
LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – krediidiriskist tingitud
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Langemata väärtusega varad
|
|
Langenud väärtusega varad
|
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
|
V lisa 2. osa punkt 80
|
V lisa 1. osa punkt 19
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 80
|
V lisa 1. osa punkt 19
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 1. osa punkt 19
|
V lisa 2. osa punkt 80
|
V lisa 2. osa punkt 80
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0010
|
0015
|
0020
|
0025
|
0030
|
0041
|
0045
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0005
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0006
|
millest: noteerimata
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0007
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0008
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0009
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
|
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 19
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.10.
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline brutoväärtus
V lisa 1. osa punktid 34(e) ja 34(f)
|
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus
|
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust
|
Bilansiline väärtus
|
|
LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – tururiskist tingitud
|
LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – krediidiriskist tingitud
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
|
Akumuleeritud mahakandmised kokku
|
|
Langemata väärtusega varad
|
|
Langenud väärtusega varad
|
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad
|
|
V lisa 2. osa punkt 81
|
V lisa 1. osa punkt 20
|
V lisa 2. osa punkt 81
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 1. osa punkt 20
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 1. osa punkt 20
|
V lisa 2. osa punkt 81
|
V lisa 2. osa punkt 81
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72–74
|
|
0015
|
0016
|
0020
|
0025
|
0030
|
0040
|
0050
|
0010
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: noteerimata
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0175
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.
Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel
5.1.
Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa
|
|
Viited
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Keskpangad
|
Valitsemissektor
|
Krediidiasutused
|
Muud finantssektori äriühingud
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
Kodumajapidamised
|
|
V lisa 1. osa punkt 34
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
Toodete kaupa
|
0010
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]
|
V lisa 2. osa punkt 85(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Krediitkaardivõlg
|
V lisa 2. osa punkt 85(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Nõuded klientide vastu
|
V lisa 2. osa punkt 85(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Kapitalirent
|
V lisa 2. osa punkt 85(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Pöördrepolaenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud tähtajalised laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagatise alusel
|
0090
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: muud tagatisega laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Otstarbe alusel
|
0110
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allutatuse alusel
|
0130
|
millest: projekti rahastamise laenud
|
V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8
|
|
|
|
|
|
|
|
6.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel
6.1.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) jaotus NACE koodide alusel
|
|
Viited
|
Finantssektorivälised äriühingud
V lisa 1. osa punkt 42(e), 2. osa punkt 91
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
millest: viivises
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
|
|
V lisa 1. osa punkt 34
|
V lisa 2. osa punkt 93
|
V lisa 2. osa punktid 213–232
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punktid 70–71
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0013
|
0021
|
0022
|
|
0010
|
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
B Mäetööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
C Töötlev tööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
E Veevarustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
F Ehitus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
G Hulgi- ja jaekaubandus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
H Veondus ja laondus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
I Majutus ja toitlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
J Info ja side
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0105
|
K Finants- ja kindlustustegevus
|
NACE määrus, V lisa 2. osa punkt 92
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
L Kinnisvaraalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
N Haldus- ja abitegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
O Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
P Haridus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
S Muud teenindavad tegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punkt 90
|
|
|
|
|
|
|
7.
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
7.1.
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punkt 27
|
|
Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
|
IFRS 9.5.5.11;B5.5.37; IFRS 7.B8I, V lisa 2. osa punkt 96
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
VÕLAINSTRUMENDID KOKKU
|
V lisa 2. osa punktid 94–95
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]
|
V lisa 2. osa punkt 85(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediitkaardivõlg
|
V lisa 2. osa punkt 85(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Nõuded klientide vastu
|
V lisa 2. osa punkt 85(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kapitalirent
|
V lisa 2. osa punkt 85(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Pöördrepolaenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Muud tähtajalised laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: muud tagatisega laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: projekti rahastamise laenud
|
V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7.2.
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust siseriikliku GAAPi kohaselt
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega
|
Langenud väärtusega tähtajaks tasumata
|
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
≤ 30 päeva
|
> 30 päeva ≤ 90 päeva
|
> 90 päeva
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 96
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
0060
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
VÕLAINSTRUMENDID KOKKU
|
V lisa 2. osa punktid 94–95
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]
|
V lisa 2. osa punkt 85(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediitkaardivõlg
|
V lisa 2. osa punkt 85(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Nõuded klientide vastu
|
V lisa 2. osa punkt 85(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kapitalirent
|
V lisa 2. osa punkt 85(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Pöördrepolaenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Muud tähtajalised laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud
|
V lisa 2. osa punkt 85(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: muud tagatisega laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: projekti rahastamise laenud
|
V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8
|
|
|
|
|
|
|
8.
Finantskohustuste jaotus
8.1.
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused
|
|
Kauplemiseks hoitavad
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Amortiseeritud soetusmaksumus
|
Kauplemine
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil
|
Riskimaandamise arvestus
|
|
IFRS 7.8(e)(ii); IFRS 9. Lisa A, IFRS 9.BA.6–BA.7, IFRS 9.6.7
|
IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
IFRS 7.24A(a); IFRS 9.6
|
CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 101
|
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14-15
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3; V lisa 1. osa punkt 25
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a
|
CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 102
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0034
|
0035
|
0037
|
0040
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Lühikesed positsioonid
|
|
FRS 9.BA.7(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punktid 42(a), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(a), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punktid 42(b), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(b), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(c)
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Arvelduskontod/üleööhoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Repolepingud
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98
|
V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Hoiusesertifikaadid
|
V lisa 2. osa punkt 98(a)
|
V lisa 2. osa punkt 98(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Varaga tagatud väärtpaberid
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Pandikirjad
|
CRRi artikkel 129
|
CRRi artikkel 129
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Hübriidlepingud
|
V lisa 2. osa punkt 98(d)
|
V lisa 2. osa punkt 98(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punkt 98(e)
|
V lisa 2. osa punkt 98(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid
|
|
IAS 32.AG 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Mittevahetatavad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0445
|
millest: rendikohustused
|
|
IFRS 16.22,26–28, 47(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
FINANTSKOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8.2.
Allutatud finantskohustused
|
|
Viited siseriiklikule GAAPile
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil
|
|
IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
0010
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0020
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
0030
|
ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED
|
V lisa 2. osa punktid 99–100
|
V lisa 2. osa punktid 99–100
|
|
|
|
9.
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
9.1.1.
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus IFRS 9 kohase languse kohaldamisel
V lisa 2. osa punktid 107–108, 118
|
Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised IFRS 9 kohase languse kohaldamisel
V lisa 2. osa punktid 106–109
|
Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad siduvad kohustused ja IFRS 4 kohaselt mõõdetavad finantsgarantiid
|
Õiglases väärtuses mõõdetavad siduvad kohustused ja finantsgarantiid
|
|
Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud instrumendid
|
Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud instrumendid
|
Nimiväärtus
|
Eraldis
|
Nimiväärtus
|
Viivises kohustuste krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS9.B2.5; IFRS 7.35M
|
IFRS 7.35M; V lisa 2. osa punkt 107
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(a)
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(i)
|
IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(ii)
|
IFRS 7.35M; V lisa 2. osa punkt 107
|
IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 111, 118
|
IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 106, 111
|
IFRS 9.2.3(a), 9.B2.5; V lisa 2. osa punktid 110, 118
|
V lisa 2. osa punkt 69
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0035
|
0040
|
0050
|
0060
|
0065
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0021
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Antud finantsgarantiid
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0101
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1.
Bilansivälised riskipositsioonid siseriikliku GAAPi kohaselt: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
Viited siseriiklikule GAAPile
|
Nimiväärtus
|
Eraldised
|
|
CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 118
|
CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 11
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113
|
|
|
|
0021
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0080
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0090
|
Antud finantsgarantiid
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114
|
|
|
|
0101
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
0110
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0120
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0130
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0140
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0150
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0160
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0170
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115
|
|
|
|
0181
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
0190
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0200
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0210
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0220
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0230
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0240
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
9.2.
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
|
Viited siseriiklikule GAAPile
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta
|
Nimiväärtus
|
|
IFRS 7.36 (b); V lisa 2. osa punkt 119
|
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
V lisa 2. osa punkt 119
|
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees
|
V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 113
|
IFRS 9.2.1(g), .BCZ2.2; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 113
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0070
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0080
|
Saadud finantsgarantiid
|
V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 114
|
IFRS 9.2.1(e), .B2.5, .BC2.17, IFRS 8. Lisa A; IFRS 4 lisa A; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 114
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0150
|
Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees
|
V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 115
|
V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 115
|
|
|
|
0160
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0170
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0180
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0190
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0200
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0210
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
10.
Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus
|
Riski liikide / toodete või turu liikide kaupa
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Õiglane väärtus
|
Tinglik väärtus
|
|
Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantsvarad
|
|
Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantskohustused
|
|
Positiivne väärtus
|
Negatiivne väärtus
|
Kauplemine kokku
|
millest: müüdud
|
|
millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil / LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad
|
millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil / LOCOMi kohaselt mõõdetud finantskohustused
|
|
V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
|
IFRS 9.BA.7 (a); V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
|
|
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 120
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 1. osa punkt 25, 2. osa punkt 120
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 2. osa punkt 132
|
V lisa 2. osa punkt 132
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
0010
|
0011
|
0020
|
0016
|
0022
|
0025
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0195
|
millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega
|
V lisa 2. osa punkt 140
|
IFRS 9.6.7.1; V lisa 2. osa punkt 140
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
millest: muud majanduslikud riskimaandused
|
V lisa 2. osa punktid 137–140
|
V lisa 2. osa punktid 137–140
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Kogutulu vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: majanduslik riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
V lisa 2. osa punktid 137–139
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
TULETISINSTRUMENDID
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 16(a)
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: börsivälised – krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
millest: börsivälised – ülejäänud
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11.
Riskimaandamise arvestus
11.1.
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
|
Toodete või turu liikide kaupa
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
|
Varad
|
Kohustused
|
Kogu riskimaandus
|
millest: müüdud
|
|
IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
0020
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0030
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0040
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
0070
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0090
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0110
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
0120
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0130
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0140
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0150
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0160
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
0170
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0180
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kogutulu vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0200
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0210
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
0220
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
0230
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(a); IFRS 9.6.5.2(a)
|
|
|
|
|
|
0240
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
0250
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0260
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0270
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0280
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0290
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
0300
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0310
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0320
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0330
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0340
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
0350
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0360
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0370
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0380
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0390
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
0400
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0410
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0420
|
Kogutulu vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0430
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
0440
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
0450
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
0460
|
RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(b); IFRS 9.6.5.2(b)
|
|
|
|
|
|
0470
|
VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.86(c); IFRS 9.6.5.2(c)
|
|
|
|
|
|
0480
|
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS
|
IAS 39.71, 81A, 89A, AG 114–132
|
|
|
|
|
|
0490
|
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS
|
IAS 39.71
|
|
|
|
|
|
0500
|
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
IFRS 7.24A; IAS 39.9; IFRS 9.6.1
|
|
|
|
|
|
0510
|
millest: börsivälised – krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
|
|
|
|
|
0520
|
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
|
|
|
|
|
0530
|
millest: börsivälised – ülejäänud
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
|
|
|
|
11.2.
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel
|
Toodete või turu liikide kaupa
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline väärtus
|
Tinglik väärtus
|
Õiglane väärtus
|
|
Varad
|
|
Kohustused
|
|
Kogu riskimaandus
|
|
millest: müüdud
|
|
Positiivne väärtus
|
Negatiivne väärtus
|
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud varad
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud kohustused
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud tuletisinstrumendid
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 120
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 1. osa punkt 25, 2. osa punkt 120
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punkt 124
|
V lisa 2. osa punkt 132
|
V lisa 2. osa punkt 132
|
|
0005
|
0006
|
0007
|
0008
|
0010
|
0011
|
0020
|
0021
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Börsivälised optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Muud börsivälised tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Reguleeritud turu optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Krediidiriski vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Krediidiriski marginaali optsioonid
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kogutulu vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 136
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
|
V lisa 1. osa punktid 22 ja 26
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0231
|
millest: õiglase väärtuse riskimaandus
|
V lisa 2. osa punkt 143
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0232
|
millest: rahavoogude riskimaandus
|
V lisa 2. osa punkt 143
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0233
|
millest: soetusmaksumuse riskimaandus
|
V lisa 2. osa punktid 143144
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0234
|
millest: välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus
|
V lisa 2. osa punkt 143
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0235
|
millest: portfelli intressiriskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandus
|
V lisa 2. osa punkt 143
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0236
|
millest: portfelli intressiriskile avatud positsiooni rahavoogude riskimaandus
|
V lisa 2. osa punkt 143
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: börsivälised – krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
millest: börsivälised – ülejäänud
|
V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11.3.
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
Õiglase väärtuse riskimaandus
|
Rahavoogude riskimaandus
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandus
|
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
0010
|
Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
0030
|
millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 9.4.1.5; IFRS 7.8(a)(i)
|
|
|
|
|
0050
|
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0060
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
|
0080
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
|
|
|
|
11.3.1.
Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus arvestusportfelli alusel
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punkt 145
|
|
0010
|
|
0010
|
Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0020
|
millest: kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
0030
|
millest: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikli 36 lõige 2
|
|
|
0040
|
millest: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
|
|
|
0050
|
millest: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
|
0060
|
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
|
|
|
|
0070
|
millest: kauplemisel kasutatavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
|
|
|
0080
|
millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
11.4.
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Riski mikromaandused
|
Riski mikromaandused – netopositsioonide riskimaandus
|
Riski mikromaanduste korrigeerimine
|
Riski makromaandused
|
|
Bilansiline väärtus
|
Netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)
|
Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised
|
Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised
|
Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid
|
|
IFRS 7.24B(a), V lisa 2. osa punktid 146, 147
|
IFRS 9.6.6.1; IFRS 9.6.6.6; V lisa 2. osa punktid 147, 151
|
IFRS 7.24B(a)(ii); V lisa 2. osa punktid 148, 149
|
IFRS 7.24B(a)(v); V lisa 2. osa punktid 148, 150
|
IFRS 9.6.1.3; IFRS 9.6.6.1; V lisa 2. osa punkt 152
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(h); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
|
IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(f); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
IFRS 9.4.2.1; IFRS 7.8(g); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Intressimäär
|
V lisa 2. osa punkt 129(a)
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 129(b)
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Välisvaluutad ja kuld
|
V lisa 2. osa punkt 129(c)
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Krediit
|
V lisa 2. osa punkt 129(d)
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Kaup
|
V lisa 2. osa punkt 129(e)
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 129(f)
|
|
|
|
|
|
12.
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
12.0.
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes siseriikliku GAAPi kohaselt
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
CRRi artikli 442 punkt i; V lisa 2. osa punkt 153
|
Algsaldo
|
Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul
|
Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud
|
Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine
|
Ülekandmised allahindluste vahel
|
Muud korrigeerimised
|
Lõppsaldo
|
Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad
|
Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised
|
Otse kasumiaruandes maha kantud summad
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 154
|
V lisa 2. osa punkt 154
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 155
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 78
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus
|
CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt ii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0475
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus
|
BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0505
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12.1.
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Algsaldo
|
Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine
|
Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine
|
Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)
|
Muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused (neto)
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused
|
Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine
|
Muud korrigeerimised
|
Lõppsaldo
|
Varem maha kantud otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad
|
Otse kasumiaruandes maha kantud summad
|
Võlainstrumentide kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum
|
|
|
IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 159, 164(b)
|
IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 160, 164(b)
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punktid 161–162
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35J; IFRS 9.5.5.12, B5.5.25, B5.5.27; V lisa 2. osa punkt 164(c)
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 163
|
IFRS 7.35I; IFRS 9.5.4.4;IFRS 7.35L; V lisa 2. osa punktid 72, 74, 164(a), 165
|
IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 166
|
|
|
IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punkt 165
|
V lisa 2. osa punkt 166i
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0125
|
|
0010
|
Allahindlused sellisele finantsvarale, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
IFRS 9.5.5.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0015
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Allahindlused võlainstrumentidele, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt suurenenud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
IFRS 9.5.5.3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–232
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Allahindlused võlainstrumentidele, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
IFRS 9.5.5.1, 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0365
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0600
|
Allahindlused krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvaradele
|
V lisa 2. osa punkt 156
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0680
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0690
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0700
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0710
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0720
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0730
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused
|
IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Allahindlused võlainstrumentidele kokku
|
IFRS 7.B8E
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (1. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (2. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.3, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (3. etapp)
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0565
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud)
|
V lisa 2. osa punkt 156
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
Võetud siduvate kohustuste ja antud finantsgarantiide eraldised kokku
|
IFRS 7.B8E; V lisa 2. osa punkt 157
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12.2.
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 167, 170
|
|
Ülekandmised 1. ja 2. etapi vahel
|
Ülekandmised 2. ja 3. etapi vahel
|
Ülekandmised 1. ja 3. etapi vahel
|
|
1. etapist 2. etappi
|
2. etapist 1. etappi
|
2. etapist 3. etappi
|
3. etapist 2. etappi
|
1. etapist 3. etappi
|
3. etapist 1. etappi
|
|
V lisa 2. osa punktid 168–169
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Võlainstrumendid kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid
|
IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, 5.5.3, 5.5.5
|
|
|
|
|
|
|
13.
Saadud tagatised ja garantiid
13.1.
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (v.a kauplemiseks hoitavad)
|
Garantiid ja tagatised
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punktid 171–172, 174
|
|
Kinnisvaraga tagatud laenud
|
Muud tagatisega laenud
|
Saadud finantsgarantiid
|
|
|
Elamukinnisvara
|
Ärikinnisvara
|
Raha, hoiused, [emiteeritud võlaväärtpaberid]
|
Vallasvara
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
Ülejäänud
|
millest: krediidituletisinstrumendid
|
|
IFRS 7.36(b)
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(i)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
V lisa 2. osa punkt 173(c)
|
V lisa 2. osa punkt 114(b)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0031
|
0032
|
0041
|
0050
|
0055
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0015
|
millest: viivises
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–239, 260
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–239, 260
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0035
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0036
|
millest: ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punkt 239ix
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0037
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
V lisa 2. osa punkt 88(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13.2.1.
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruandekuupäeva seisuga valduses olevad]
(V lisa 2. osa punkt 175)
|
|
|
millest: müügiks hoitavad põhivarad
(IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7)
|
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 175ii
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
|
IAS 16.6
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muu kui materiaalsed põhivarad
|
|
IFRS 7.38(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Elamukinnisvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Ärikinnisvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Vallasvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
13.3.1.
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse
(V lisa 2. osa punkt 176)
|
|
|
millest: müügiks hoitavad põhivarad
(IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7)
|
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
V lisa 2. osa punkt 175ii
|
V lisa 2. osa punkt 175i
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
|
IAS 16.6
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muu kui materiaalsed põhivarad
|
|
IFRS 7.38(a)
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Elamukinnisvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Ärikinnisvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(a)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Vallasvara
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
IFRS 7.38(a), V lisa 2. osa punkt 173(b)(iv)
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
14.
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Õiglase väärtuse hierarhia
IFRS 13.93 (b)
|
Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul
V lisa 2. osa punkt 178
|
Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist
V lisa 2. osa punkt 179
|
|
1. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
1. tase
|
2. tase
|
3. tase
|
|
IFRS 13.76
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86, 93(f)
|
IFRS 13.76
|
IFRS 13.81
|
IFRS 13.86
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
|
VARAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11,
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0051
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0052
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0053
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33; II lisa 2. osa punktid 4 ja 5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0054
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0055
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0056
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0057
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0058
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0059
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0101
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8 (h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0102
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0103
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0104
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0121
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0122
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0123
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0124
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0126
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0127
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0128
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikkel 4 ning artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14-15
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Lühikesed positsioonid
|
|
IFRS 9.BA.7(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0202
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 25 ja 27
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0203
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0204
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0205
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0206
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (e) (i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 26
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15.
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad
|
Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses
|
Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused
|
Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil
|
|
Ülekantud varad
|
Seotud kohustused
Rakendusliku tehnilise standardi V lisa 2. osa punkt 181
|
Algsete varade tasumata põhisumma
|
Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]
|
Seotud kohustuste bilansiline väärtus
|
|
Bilansiline väärtus
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: repolepingud
|
Bilansiline väärtus
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: repolepingud
|
|
IFRS 7.42D.(e), V lisa 1. osa punkt 27
|
IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184
|
IFRS 7.42D(e)
|
IFRS 7.42D(e)
|
IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184
|
|
IFRS 7.42D(f)
|
IFRS 7.42D(f); V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 181
|
|
CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
V lisa 2. osa punktid 183–184
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
|
V lisa 2. osa punktid 183–184
|
|
|
|
|
CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0041
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; V lisa 1. osa punkt 15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0042
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0043
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0044
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0045
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 9.4.1.4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0046
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0047
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0048
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0091
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0092
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0093
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0094
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0121
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0122
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0123
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0124
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14, 3. osa punkt 35
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0125
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning artikli 8 lõige 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0126
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0127
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0128
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14 ja 3. osa punkt 35
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0131
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0132
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 26
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0133
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 27
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0184
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artiklid 35–37
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0186
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0187
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16.
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
16.1.
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Tulud
|
Kulud
|
|
V lisa 2. osa punktid 187, 189
|
V lisa 2. osa punktid 188, 190
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid – kauplemine
|
CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 193
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.6; V lisa 2. osa punkt 193
|
|
|
|
0015
|
millest: majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentidest saadud intressitulu
|
V lisa 2. osa punkt 193
|
V lisa 2. osa punkt 193
|
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
0030
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0040
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0050
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0060
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0070
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0140
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0141
|
millest: eluasemelaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(b), 194i
|
V lisa 2. osa punktid 88(b), 194i
|
|
|
|
0142
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 194i
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 194i
|
|
|
|
0150
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0160
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0170
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0180
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0190
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0200
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0210
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0220
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0230
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0240
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191
|
V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191
|
|
|
|
0250
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk
|
V lisa 2. osa punkt 192
|
V lisa 2. osa punkt 192
|
|
|
|
0260
|
Muud kohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0270
|
INTRESSID
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2
|
IAS 1.97
|
|
|
|
0280
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarast saadud intressitulu
|
|
IFRS 9.5.4.1; .B5.4.7; V lisa 2. osa punkt 194
|
|
|
|
0290
|
millest: liisingust tulenevad intressid
|
V lisa 2. osa punkt 194ii
|
IFRS 16.38(a), 49, V lisa 2. osa punkt 194ii
|
|
|
16.2.
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punktid 195–196
|
|
0010
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
V lisa 1. osa punkt 28
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0030
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0070
|
NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 2. osa punkt 45
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
|
16.3.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punktid 197–198
|
|
0010
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.7(a)
|
|
|
0015
|
millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega
|
|
IFRS 9.6.7.1; IFRS 7.9(d); V lisa 2. osa punkt 199
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0050
|
Lühikesed positsioonid
|
|
IFRS 9.BA.7(b)
|
|
|
0060
|
Hoiused
|
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0070
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0080
|
Muud finantskohustused
|
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0090
|
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
|
IFRS 9. Lisa A, .BA.6;IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
0095
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum
|
|
IFRS 9.5.6.2; V lisa 2. osa punkt 199
|
|
|
0100
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
|
|
|
0110
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0140
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
0150
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0160
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0170
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0180
|
KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
16.4.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(a)
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(b)
|
|
|
0030
|
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(c)
|
|
|
0040
|
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(d)
|
|
|
0050
|
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(e)
|
|
|
0060
|
Muu
|
|
V lisa 2. osa punkt 200(f)
|
|
|
0070
|
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
0080
|
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(a)
|
|
|
|
0090
|
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(b)
|
|
|
|
0100
|
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(c)
|
|
|
|
0110
|
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(d)
|
|
|
|
0120
|
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid
|
V lisa 2. osa punkt 200(e)
|
|
|
|
0130
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 200(f)
|
|
|
|
0140
|
KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
|
16.4.1.
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 201
|
|
0010
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0090
|
KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
0100
|
millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum
|
|
IFRS 9.6.5.2; V lisa 2. osa punkt 202
|
|
16.5.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
|
|
V lisa 2. osa punkt 203
|
V lisa 2. osa punkt 203
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0020
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0030
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0070
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
|
0071
|
millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.24G(b); V lisa 2. osa punkt 204
|
|
|
|
0072
|
millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist
|
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.20(a)(i); V lisa 2. osa punkt 204
|
|
|
|
0080
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0090
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0100
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0110
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0120
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
0130
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
0140
|
KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
|
|
16.6.
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
V lisa 2. osa punkt 207
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 205
|
|
0010
|
|
0010
|
Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;
|
IFRS 7.24A(c);IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0020
|
Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;
|
IFRS 9.6.3.7; .6.5.8; .B6.4.1; IFRS 7.24B(a)(iv); IFRS 7.24C(b)(vi); V lisa 2. osa punkt 206
|
|
|
0030
|
Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;
|
IFRS 7.24C(b)ii; IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0040
|
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
|
IFRS 7.24C(b)(ii); IFRS 7.24C(b)(vi)
|
|
|
0050
|
RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;
|
|
|
16.7.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Lisandumine
|
Tühistamine
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
|
V lisa 2. osa punkt 208
|
V lisa 2. osa punkt 208
|
|
|
0010
|
0020
|
0040
|
|
0060
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14
|
IAS 28.40–43
|
|
|
|
|
0070
|
Tütarettevõtjad
|
|
IFRS 10. Lisa A
|
|
|
|
|
0080
|
Ühisettevõtjad
|
|
IAS 28.3
|
|
|
|
|
0090
|
Sidusettevõtjad
|
|
IAS 28.3
|
|
|
|
|
0100
|
Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
|
IAS 36.126(a),(b)
|
|
|
|
|
0110
|
Materiaalsed põhivarad
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 16.73(e)(v–vi)
|
|
|
|
|
0120
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 40.79(d)(v)
|
|
|
|
|
0130
|
Firmaväärtus
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 36.10b; IAS 36.88–99, 124; IFRS 3. Lisa B67(d)(v)
|
|
|
|
|
0140
|
Muu immateriaalne vara
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
|
IAS 38.118(e)(iv)(v)
|
|
|
|
|
0145
|
Muu
|
|
IAS 36.126(a),(b)
|
|
|
|
|
0150
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
16.8.
Muud halduskulud
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Kulud
|
|
0010
|
|
0010
|
IT-kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
|
|
0020
|
IT-allhanked
|
V lisa 2. osa punktid 208i–208ii
|
V lisa 2. osa punktid 208i–208ii
|
|
|
0030
|
IT-kulud, v.a IT-allhangete kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
V lisa 2. osa punkt 208i
|
|
|
0040
|
Maksud ja lõivud (muu)
|
V lisa 2. osa punkt 208iii
|
V lisa 2. osa punkt 208iii
|
|
|
0050
|
Konsultatsiooni- ja kutsealased teenused
|
V lisa 2. osa punkt 208iv
|
V lisa 2. osa punkt 208iv
|
|
|
0060
|
Reklaam, turundus ja kommunikatsioon
|
V lisa 2. osa punkt 208v
|
V lisa 2. osa punkt 208v
|
|
|
0070
|
Krediidiriskiga seotud kulud
|
V lisa 2. osa punkt 208vi
|
V lisa 2. osa punkt 208vi
|
|
|
0080
|
Eraldistega katmata kohtukulud
|
V lisa 2. osa punkt 208vii
|
V lisa 2. osa punkt 208vii
|
|
|
0090
|
Kinnisvarakulud
|
V lisa 2. osa punkt 208viii
|
V lisa 2. osa punkt 208viii
|
|
|
0100
|
Rendikulud
|
V lisa 2. osa punkt 208ix
|
V lisa 2. osa punkt 208ix
|
|
|
0110
|
Muud halduskulud – ülejäänud
|
V lisa 2. osa punkt 208x
|
V lisa 2. osa punkt 208x
|
|
|
0120
|
MUUD HALDUSKULUD
|
|
|
|
17.
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss
17.1.
Varad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 26
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 27
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0091
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
0092
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
0093
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0094
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0095
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 9.4.1.4
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
0110
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0171
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikli 36 lõige 2
|
|
|
|
0172
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0173
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0174
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0175
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
|
|
|
|
0176
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0177
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0178
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
0231
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
|
|
|
|
0380
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0232
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0233
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0234
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
|
|
0235
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0236
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0237
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
0260
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4, 210
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4, 210
|
|
|
0270
|
Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad
|
V lisa 2. osa punkt 211
|
IFRS 4.IG20.(b)–(c); V lisa 2. osa punkt 211
|
|
|
0280
|
Materiaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
|
|
|
|
0290
|
Immateriaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
0300
|
Firmaväärtus
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
|
|
|
0310
|
Muu immateriaalne vara
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9
|
IAS 38.8,118
|
|
|
0320
|
Tulumaksu varad
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
0330
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad
|
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
0340
|
Edasilükkunud tulumaksu varad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
|
|
|
0350
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punktid 5 ja 6
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
0360
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 6
|
|
|
0365
|
(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
0370
|
VARAD KOKKU
|
BADi artikkel 4, aktiva
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
17.2.
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [nimiväärtus]
|
|
V lisa 2. osa punktid 118, 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
0020
|
Antud finantsgarantiid
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
0030
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
0040
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
|
|
|
17.3.
Kohustused ja omakapital
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 209
|
|
0010
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
|
IFRS 9.BA7(b)
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0061
|
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
|
|
|
|
0062
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 25 ja 27
|
|
|
|
0063
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
0064
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0065
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0066
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
0141
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
|
|
0142
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0143
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0144
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
0170
|
Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 212
|
IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 212
|
|
|
0180
|
Eraldised
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 6
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
|
|
0190
|
Tulumaksu kohustused
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
0200
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused
|
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5
|
|
|
0210
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
|
|
|
0220
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
0230
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
0240
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
0245
|
Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks kasutatavate kohustuste väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
0250
|
KOHUSTUSED
|
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
0260
|
Kapital
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22
|
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22
|
|
|
0270
|
Ülekurss
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
|
|
0280
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
|
|
0290
|
Muu omakapital
|
V lisa 2. osa punkt 20
|
IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
|
|
|
0300
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
|
|
|
0310
|
Jaotamata kasum
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
|
|
0320
|
Ümberhindluse reservid
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 12
|
IFRS 1.33, D5–D8
|
|
|
0325
|
Õiglase väärtuse reservid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
|
|
|
|
0330
|
Muud reservid
|
BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13
|
IAS 1.54; IAS 1.78 (e)
|
|
|
0335
|
Esimese konsolideerimise vahe
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c
|
|
|
|
0340
|
(–) Omaaktsiad
|
Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 20
|
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 28
|
|
|
0350
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 14
|
IFRS 10.B94
|
|
|
0360
|
(–) Vahedividendid
|
CRRi artikli 26 lõige 2
|
IAS 32.35
|
|
|
0370
|
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4
|
IAS 1.54(q); IFRS 10.22, .B94
|
|
|
0380
|
OMAKAPITAL KOKKU
|
|
IAS 1.9(c), IG 6
|
|
|
0390
|
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU
|
BADi artikkel 4, passiva
|
IAS 1.IG6
|
|
18.
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
18.0.
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
|
|
|
Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised
|
Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: makseviivituses
|
millest: instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
millest: langenud väärtusega
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)
|
millest: instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
|
millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või algatatud finantsvarad
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud tagatised
|
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud finantsgarantiid
|
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0055
|
0056
|
0057
|
0058
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0101
|
0102
|
0106
|
0107
|
0109
|
0110
|
0121
|
0900
|
0122
|
0130
|
0140
|
0910
|
0141
|
0142
|
0143
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0191
|
0192
|
0196
|
0197
|
0950
|
0951
|
0952
|
0201
|
0200
|
0205
|
0210
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a); V lisa 2. osa punkt 237(d)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 237(a)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235, 237(f)
|
IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a); V lisa 2. osa punkt 237(d)
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
IFRS 9.5.5.3; IFRS 7.35M(b)(ii); V lisa 2. osa punkt 237(c)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 237(a)
|
IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punktid 215 ja 237(e)
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
|
|
|
CRRi artikli 47a lõige 3; V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 237(a)
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
0005
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 233(a)
|
V lisa 2. osa punkt 233(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0182
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0183
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0184
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0186
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0191
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0192
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0193
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0194
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0195
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0196
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0903
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0197
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 233(b)
|
V lisa 2. osa punkt 233(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0211
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0212
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0213
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0214
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0215
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0216
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0221
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0222
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0223
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0224
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0225
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0226
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0923
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0227
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0933
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0231
|
RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punktid 233(c), 234
|
V lisa 2. osa punktid 233(c), 234
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
|
V lisa 2. osa punkt 220
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Antud finantsgarantiid
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18.1.
Viivisnõuetest tulenev sissevool ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus
|
|
Sissevool viivisnõuetesse
|
(–) Viivisnõuetest tulenev väljavool
|
|
0010
|
0020
|
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 224–234, 239i–239iii, 239vi
|
V lisa 2.osa punktid 213–216, 224–234, 239i, 239iv–239vi
|
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 224–234, 239i–239iii, 239vi
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 224–234, 239i, 239iv–239vi
|
|
0010
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
0020
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
0030
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
0040
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
0050
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
0060
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
|
|
|
0080
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
V lisa 2. osa punktid 239vii (a), 239ix
|
|
|
|
0090
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
|
|
|
0100
|
kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
0110
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vii (b)
|
|
|
|
0120
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 239vii (c)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 239vii (c)
|
|
|
|
0130
|
LAENUD JA ETTEMAKSED, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD ETTEMAKSED
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
V lisa 2. osa punkt 217
|
|
|
|
0140
|
MÜÜGIKS HOITAVAD LAENUD JA ETTEMAKSED
|
|
V lisa 2. osa punkt 220
|
|
|
|
0150
|
SISSE- JA VÄLJAVOOL KOKKU
|
|
|
|
|
18.2.
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus
|
|
Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: makseviivituses
|
millest: viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
millest: viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud tagatised
|
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised
|
Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud finantsgarantiid
|
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid
|
|
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
0200
|
0210
|
0220
|
0230
|
0240
|
0250
|
0260
|
0270
|
0280
|
0290
|
0300
|
0310
|
0320
|
0330
|
0340
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 256(b), 261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 267
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251-255
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 256(b), 261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 267
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punktid 236, 238
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
V lisa 2. osa punkt 239
|
|
0010
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
ärikinnisvaralaenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a; V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
V lisa 2. osa punktid 239vi (a), 239vii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kodumajapidamised
|
elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 239vi (b), 239viii
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19.
Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta
|
|
|
|
Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punkt 119
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised
|
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised
|
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
millest: makseviivituses
|
millest: langenud väärtusega
|
millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimist tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine
|
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud
|
Refinantseerimine
|
Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
millest: saadud tagatised seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: saadud finantsgarantiid seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0175
|
0180
|
0185
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
CRRi artikli 47b lõiked 1, 2; V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244, 265–266
|
CRRi artikli 47a lõige 7; V lisa 2. osa punktid 256, 261
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244, 265–266
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)
|
IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 264(a)
|
CRRi artikli 47b lõike 2 punkt c; V lisa 2. osa punktid 231, 263
|
V lisa 2. osa punkt 267
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 267
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 244, 267
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
CRRi artikli 47b lõiked 1, 2; V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251-255
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 265–266
|
CRRi artikli 47a lõige 7; V lisa 2. osa punktid 256, 261
|
V lisa 2. osa punktid 259–263
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 266
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 265–266
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 264(a)
|
CRRi artikli 47b lõike 2 punkt c; V lisa 2. osa punktid 231, 263
|
V lisa 2. osa punktid 267
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
V lisa 2. osa punkt 207
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 267
|
CRRi artikli 47b lõige 1; V lisa 2. osa punktid 240, 267
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
V lisa 2. osa punkt 268
|
|
0005
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0010
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 249(a)
|
V lisa 2. osa punkt 249(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0181
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0182
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0183
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0184
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0185
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0186
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0191
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0192
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0193
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0194
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0195
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0196
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0903
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0197
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 249(b)
|
V lisa 2. osa punkt 249(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0211
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0212
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0213
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0214
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0215
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0216
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0221
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0222
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0223
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0224
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0225
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0226
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0923
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0227
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0933
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
V lisa 2. osa punktid 88(a), 234i (b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0231
|
RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST
|
V lisa 2. osa punkt 249
|
V lisa 2. osa punkt 249
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
V lisa 2. osa punkt 246
|
V lisa 2. osa punkt 246
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID
|
|
V lisa 2. osa punkt 247
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112, 113 ja 246
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116, 246
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20.
Geograafiline jaotus
20.1.
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1
|
IAS 1.54 (i)
|
|
|
|
0020
|
Sularaha
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
V lisa 2. osa punkt 1
|
|
|
|
0030
|
Nõuded keskpankadele
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2
|
V lisa 2. osa punkt 2
|
|
|
|
0040
|
Muud nõudmiseni hoiused
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
V lisa 2. osa punkt 3
|
|
|
|
0050
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa
|
IFRS 9. Lisa A
|
|
|
|
0070
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 26
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 27
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0091
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
|
|
|
|
|
0092
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 17 ja 27
|
|
|
|
|
0093
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0094
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0095
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0096
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
|
|
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
|
|
0097
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0098
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0099
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0100
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
0110
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
0120
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0130
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0141
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
|
|
|
|
0142
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
0143
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0144
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0171
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikli 36 lõige 2
|
|
|
|
|
0172
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0173
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0174
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0175
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
|
|
|
|
|
0176
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0177
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0178
|
Laenud ja ettemaksed
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0181
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
0182
|
Võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
0183
|
Laenud ja ettemaksed
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
0231
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
|
|
|
|
|
0330
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0232
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0233
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0234
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
|
|
|
0235
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
0236
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0237
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0240
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
|
|
|
|
0250
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)
|
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0260
|
Materiaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
|
|
|
|
|
0270
|
Immateriaalsed varad
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
|
|
|
|
0280
|
Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse
|
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
|
|
|
|
0290
|
Tulumaksu varad
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0300
|
Muud varad
|
V lisa 2. osa punktid 5 ja 6
|
V lisa 2. osa punkt 5
|
|
|
|
0310
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid
|
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
|
|
|
|
0315
|
(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
|
0320
|
VARAD
|
BADi artikkel 4, aktiva
|
IAS 1.9(a), IG 6
|
|
|
20.2.
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused
|
|
IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
|
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
|
|
|
|
0030
|
Lühikesed positsioonid
|
|
IFRS 9.BA7(b)
|
|
|
|
0040
|
Hoiused
|
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0050
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0060
|
Muud finantskohustused
|
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0061
|
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
|
|
|
|
|
0062
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 25
|
|
|
|
|
0063
|
Lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
|
0064
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0065
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
0066
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
0070
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0110
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
|
0120
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
0130
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
0140
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
0141
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
|
|
|
0142
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0143
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
0144
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26
|
IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
|
|
|
|
0160
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)
|
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
|
|
|
|
0170
|
Eraldised
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 6
|
IAS 37.10; IAS 1.54(l)
|
|
|
|
0180
|
Tulumaksu kohustused
|
|
IAS 1.54(n–o)
|
|
|
|
0190
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital
|
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
|
|
|
|
0200
|
Muud kohustused
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
V lisa 2. osa punkt 13
|
|
|
|
0210
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse
|
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
|
|
|
|
0215
|
Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks kasutatavate kohustuste väärtuskärped
|
V lisa 1. osa punkt 29
|
|
|
|
|
0220
|
KOHUSTUSED
|
|
IAS 1.9(b);IG 6
|
|
|
20.3.
Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Riigisisesed tegevused
|
Riigivälised tegevused
|
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
V lisa 2. osa punkt 270
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Intressitulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
0020
|
(Intressikulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
0030
|
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)
|
|
IFRIC 2.11
|
|
|
|
0040
|
Dividenditulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2. osa punkt 40
|
V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
0050
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4
|
IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
0060
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5
|
IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
0070
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
V lisa 2. osa punkt 45
|
|
|
|
0080
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46
|
|
|
|
0083
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või (–) kahjum
|
|
IFRS 9.5.7.1
|
|
|
|
0085
|
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
|
|
|
0090
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
|
|
|
|
0095
|
Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
|
|
|
|
0100
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
|
V lisa 2. osa punkt 47–48
|
|
|
|
0110
|
Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto
|
BADi artikkel 39
|
IAS 21.28, 52(a)
|
|
|
|
0120
|
Netokasum või (–) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14; V lisa 2. osa punkt 56
|
V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0130
|
Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
|
IAS 1.34
|
|
|
|
0140
|
Muud tegevustulud
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2. osa punktid 314–316
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
|
0150
|
(Muud tegevuskulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2. osa punktid 314–316
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
|
0155
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
|
|
|
|
|
|
0160
|
(Halduskulud)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8
|
|
|
|
|
0165
|
(Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse)
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
V lisa 2. osa punkt 48i
|
|
|
|
0170
|
(Kulum)
|
|
IAS 1.102, 104
|
|
|
|
0171
|
Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum
|
|
IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
|
|
|
|
0175
|
(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)
|
BADi artikli 38 lõige 2
|
|
|
|
|
0180
|
(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)
|
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
|
|
|
|
0190
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)
|
BADi artiklid 35–37; V lisa 2. osa punktid 52–53
|
IFRS 7.20(a)(viii); V lisa 2. osa punktid 51, 53
|
|
|
|
0200
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14
|
IAS 28.40–43
|
|
|
|
0210
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)
|
|
IAS 36.126(a)(b)
|
|
|
|
0220
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt f
|
IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
|
|
|
|
0230
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14
|
V lisa 2. osa punkt 54
|
|
|
|
0240
|
Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele
|
|
IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
|
|
|
|
0250
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU
|
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
|
|
|
|
0260
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15
|
IAS 1.82(d); IAS 12.77
|
|
|
|
0270
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16
|
IAS 1, IG 6
|
|
|
|
0275
|
Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21
|
|
|
|
|
0280
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu
|
|
IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
|
|
|
|
0290
|
AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23
|
IAS 1.81A(a)
|
|
|
20.4.
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
Vastaspoole asukohariik:
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: hoitakse kauplemise eesmärgil või kaubeldakse
|
millest: finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused
|
millest: makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
millest: viivisnõuded
|
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 271, 275
|
V lisa 1. osa punktid 15(a), 16(a) ja 17, 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0022
|
0025
|
0026
|
0031
|
0040
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 272
|
IFRS 9. Lisa A, V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0075
|
Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused
|
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punktid 2, 3, 273
|
V lisa 2. osa punktid 2, 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: tarbimislaen
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
V lisa 2. osa punkt 88(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20.5.
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
Vastaspoole asukohariik:
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Nimiväärtus
|
|
Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised
|
|
millest: makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
millest: viivisnõuded
|
|
|
millest: makseviivituses
|
|
V lisa 2. osa punktid 118, 271
|
V lisa 2. osa punktid 240–258
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 237(b)
|
V lisa 2. osa punkt 276
|
|
0010
|
0022
|
0025
|
0026
|
0030
|
|
0010
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Antud finantsgarantiid
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114
|
IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Muud võetud siduvad kohustused
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115
|
CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
|
|
|
|
|
|
20.6.
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
Vastaspoole asukohariik:
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 271
|
|
0010
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 24(a), 25, 26 ja 44(e), 2. osa punkt 272
|
IFRS 9. Lisa A, V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 272
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0030
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0040
|
Lühikesed positsioonid
|
V lisa 1. osa punkt 44(d)
|
IFRS 9.BA7(b); V lisa 1. osa punkt 44(d)
|
|
|
0050
|
millest: krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0060
|
millest: muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0070
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
0080
|
Keskpangad
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
V lisa 1. osa punkt 42(a)
|
|
|
0090
|
Valitsemissektor
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
V lisa 1. osa punkt 42(b)
|
|
|
0100
|
Krediidiasutused
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
V lisa 1. osa punkt 42(c)
|
|
|
0110
|
Muud finantssektori äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
V lisa 1. osa punkt 42(d)
|
|
|
0120
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
0130
|
Kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
20.7.1.
Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil
Vastaspoole asukohariik:
|
|
|
Viited
|
Finantssektorivälised äriühingud
V lisa 2. osa punktid 271, 277
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
|
Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
millest: viivises
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 273
|
V lisa 2. osa punkt 275
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
V lisa 2. osa punkt 274
|
|
0010
|
0011
|
0012
|
0021
|
0022
|
|
0010
|
A
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
B
Mäetööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
C
Töötlev tööstus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
D
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
E
Veevarustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
F
Ehitus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
G
Hulgi- ja jaekaubandus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
H
Veondus ja laondus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
I
Majutus ja toitlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
J
Info ja side
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0105
|
K
Finants- ja kindlustustegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
L
Kinnisvaraalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
M
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
N
Haldus- ja abitegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
O
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
P
Haridus
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Q
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
R
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
S
Muud teenindavad tegevused
|
NACE määrus
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
LAENUD JA ETTEMAKSED
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
21.
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 2. osa punktid 278–279
|
|
0010
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a)
|
|
|
0020
|
Ümberhindluse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)
|
|
|
0030
|
Soetusmaksumuse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)
|
|
|
0040
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
|
IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)
|
|
|
0050
|
Õiglase väärtuse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 40.33–55, 76
|
|
|
0060
|
Soetusmaksumuse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)
|
|
|
0070
|
Muu immateriaalne vara
|
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9
|
IAS 38.8, 118
|
|
|
0080
|
Ümberhindluse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
|
|
|
0090
|
Soetusmaksumuse mudel
|
|
IAS 17.49; IAS 38.74
|
|
22.
Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
22.1.
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 280
|
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5
|
IFRS 7.20(c)
|
0010
|
|
0010
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
|
V lisa 2. osa punktid 281-284
|
|
|
0020
|
Väärtpaberid
|
|
|
|
|
0030
|
Emiteerimised
|
V lisa 2. osa punkt 284(a)
|
V lisa 2. osa punkt 284(a)
|
|
|
0040
|
Ülekandekorraldused
|
V lisa 2. osa punkt 284(b)
|
V lisa 2. osa punkt 284(b)
|
|
|
0050
|
Muu väärtpaberitega seotud teenus- ja vahendustasude tulu
|
V lisa 2. osa punkt 284(c)
|
V lisa 2. osa punkt 284(c)
|
|
|
0051
|
Finantsnõustamine
|
|
|
|
|
0052
|
Ühinemiste ja ülevõtmiste alane nõustamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(e)
|
V lisa 2. osa punkt 284(e)
|
|
|
0053
|
Varahaldusteenused
|
V lisa 2. osa punkt 284(f)
|
V lisa 2. osa punkt 284(f)
|
|
|
0054
|
Muud finantsnõustamisega seotud teenus- ja vahendustasud
|
V lisa 2. osa punkt 284(g)
|
V lisa 2. osa punkt 284(g)
|
|
|
0055
|
Tasuline nõustamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(h)
|
V lisa 2. osa punkt 284(h)
|
|
|
0060
|
Kliiring ja arveldus
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
|
|
0070
|
Varade valitsemine
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(a)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(a)
|
|
|
0080
|
Hoidmine [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(b)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(b)
|
|
|
0090
|
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
|
|
|
|
|
0100
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu seoses hoiuteenustega
|
|
|
|
|
0110
|
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(c)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(c)
|
|
|
0120
|
Usaldustehingud
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(d)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(d)
|
|
|
0131
|
Makseteenused
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0132
|
Arvelduskontod
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0133
|
Krediitkaardid
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0134
|
Deebetkaardid ja muud kaardimaksed
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0135
|
Ülekandmised ja muud maksekorraldused
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0136
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu seoses makseteenustega
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0140
|
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 284 (l); 285(f)
|
V lisa 2. osa punkt 284 (l); 285(f)
|
|
|
0150
|
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
|
|
|
|
|
0160
|
Kindlustustooted
|
|
|
|
|
0170
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu, mis on seotud klientide jagatud, kuid mitte hallatavate varadega
|
|
|
|
|
0180
|
Struktureeritud rahastamine
|
V lisa 2. osa punkt 284(n)
|
V lisa 2. osa punkt 284(n)
|
|
|
0190
|
Laenuteenindus
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
|
|
0200
|
Võetud siduvad laenuandmiskohustused
|
V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
|
|
0210
|
Antud finantsgarantiid
|
V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(p)
|
|
|
0211
|
Antud laenud
|
V lisa 2. osa punkt 284(r)
|
V lisa 2. osa punkt 284(r)
|
|
|
0213
|
Valuuta
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
|
|
0214
|
Kaubad
|
V lisa 2. osa punkt 284(t)
|
V lisa 2. osa punkt 284(t)
|
|
|
0220
|
Muu teenus- ja vahendustasude tulu
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
|
|
0230
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu)
|
|
V lisa 2. osa punktid 281-284
|
|
|
0235
|
(Väärtpaberid)
|
V lisa 2. osa punkt 284(d)
|
V lisa 2. osa punkt 284(d)
|
|
|
0240
|
(Kliiring ja arveldus)
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
V lisa 2. osa punkt 284(i)
|
|
|
0245
|
(Varade valitsemine)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(a)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(a)
|
|
|
0250
|
(Hoidmine)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(b)
|
V lisa 2. osa punktid 284(j); 285(b)
|
|
|
0255
|
(Makseteenused)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
V lisa 2. osa punktid 284(k), 285(e)
|
|
|
0256
|
(millest: krediit-, deebet- ja muud kaardid)
|
|
|
|
|
0260
|
(Laenuteenindus)
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
V lisa 2. osa punkt 284(o)
|
|
|
0270
|
(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
|
|
0280
|
(Saadud finantsgarantiid)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
V lisa 2. osa punkt 284(q)
|
|
|
0281
|
(Toodete sisseostetud turustamine)
|
V lisa 2. osa punkt 284(m)
|
V lisa 2. osa punkt 284(m)
|
|
|
0282
|
(Välisvaluuta)
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
V lisa 2. osa punkt 284(s)
|
|
|
0290
|
(Muu teenus- ja vahendustasude kulu)
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
V lisa 2. osa punkt 284(u)
|
|
22.2.
Osutatud teenustega seotud varad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Osutatud teenustega seotud varade summa
|
|
V lisa 2. osa punkt 285(g)
|
|
0010
|
|
0010
|
Varade valitsemine [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(a)
|
V lisa 2. osa punkt 285(a)
|
|
|
0020
|
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
|
|
|
|
|
0030
|
Pensionifondid
|
|
|
|
|
0040
|
Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid
|
|
|
|
|
0050
|
Muud investeerimisvahendid
|
|
|
|
|
0060
|
Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(b)
|
V lisa 2. osa punkt 285(b)
|
|
|
0070
|
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
|
|
|
|
|
0080
|
Muu
|
|
|
|
|
0090
|
millest: muudele üksustele hoidmiseks antud
|
|
|
|
|
0100
|
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul
|
V lisa 2. osa punkt 285(c)
|
V lisa 2. osa punkt 285(c)
|
|
|
0110
|
Usaldustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 285(d)
|
V lisa 2. osa punkt 285(d)
|
|
|
0120
|
Makseteenused
|
V lisa 2. osa punkt 285(e)
|
V lisa 2. osa punkt 285(e)
|
|
|
0130
|
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]
|
V lisa 2. osa punkt 285(f)
|
V lisa 2. osa punkt 285(f)
|
|
|
0140
|
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
|
|
|
|
|
0150
|
Kindlustustooted
|
|
|
|
|
0160
|
Muu
|
|
|
|
23.
Laenud ja ettemaksed: lisateave
23.1.
Laenud ja ettemaksed: instrumentide arv
|
|
|
|
instrumentide arv
(V lisa 2. osa punkt 320)
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87, 234i (a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed kohtueelses etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenud ja ettemaksed kohtumenetluse etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319; 322
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319; 322
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.2.
Laenud ja ettemaksed: lisateave bilansilise brutoväärtuse kohta
|
|
|
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenud ja ettemaksed kohtueelses etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 321
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Laenud ja ettemaksed kohtumenetluse etapis
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 322
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 322
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiita
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Laenud ja ettemaksed, mille akumuleeritud kattekordaja on > 90 %
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 324
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 324
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.3.
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed: jaotus laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu alusel
|
|
|
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Laenud ja ettemaksed VKEdele (finantssektorivälised äriühingud), tagatud ärikinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele, tagatud ärikinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Ärikinnisvaralaenud VKEdele (finantssektorivälised äriühingud), tagatud kinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele, tagatud kinnisvaraga
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42 (e), 44(a), 2. osa punktid 86(a), 87, 239ix, 319; VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: laenud, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
V lisa 2. osa punktid 239x, 325
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.4.
Laenud ja ettemaksed: lisateave varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja eraldiste kohta
|
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
(V lisa 2. osa punktid 69–71)
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235, 237(f)
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235, 237(f)
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenud ja ettemaksed soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 233(a), 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiita
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punktid 319, 323
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.5.
Laenud ja ettemaksed: saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid
|
|
|
|
Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta
V lisa 2. osa punktid 171–172, 174
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenudelt ja ettemaksetelt saadud finantsgarantiid
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Laenudelt ja ettemaksetelt saadud kinnisvaratagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Memokirje: laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis – piiristamata summad
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
millest: kinnisvaratagatis
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
V lisa 2. osa punktid 319, 326, 327
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23.6.
Laenud ja ettemaksed: akumuleeritud osalised mahakandmised
|
|
|
|
Akumuleeritud osalised mahakandmised
(V lisa 2. osa punktid 72, 74)
|
|
|
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
Viivises
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva
|
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva
|
Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta
|
Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat
|
Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226–239
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259-263
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235
|
V lisa 2. osa punktid 259-261
|
V lisa 2. osa punktid 213–216, 226-232
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236, 256, 259–262
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
V lisa 2. osa punktid 222, 235–236
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
|
0010
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
V lisa 1. osa punktid 32, 44(a), 2. osa punkt 319
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: kodumajapidamised
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
V lisa 1. osa punkt 42(e), VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: finantssektorivälised äriühingud – v.a VKEd
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
24.
Laenud ja ettemaksed: vood, mis tulenevad viivisnõuetest, väärtuse langusest ja mahakandmistest alates viimase majandusaasta lõpust
24.1.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline brutoväärtus
(V lisa 1. osa punkt 34)
|
|
Viivisnõuded – laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Sissevool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavast, mida ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Sissevool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavast, mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis olid varem eemaldatud viivisnõuete kategooriast ja mis on uuesti eemaldatud nõuetekohaselt teenindavate nõuete kategooriast
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(b)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Sissevool, mis tuleneb nõuete ostmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kogunenud intressist tulenev sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(a)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Sissevool muudel põhjustel
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(c)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 329(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
millest: sissevool rohkem kui üks kord
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(a)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: viimase 24 kuu jooksul antud nõuete sissevool
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
millest: sissevool, mis tuleneb nõuetest, mis on lubatud perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
V lisa 2. osa punktid 239ii, 239iii, 239vi, 330(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Väljavoolud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v, 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v, 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavaks, mida ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest nõuetekohaselt teenindatavaks, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(a), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Väljavool, mis tuleneb laenu osalisest või täielikust tagasimaksmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(b), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(b), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Väljavool, mis tuleneb tagatise realiseerimistest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Tagatise realiseerimisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
millest: mahakandmised seoses tagatise realiseerimistega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c)
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Väljavool, mis tuleneb tagatise oma valdusse võtmisest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Tagatise oma valdusse võtmisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
millest: mahakandmised seoses tagatise oma valdusse võtmisega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d)
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Väljavool, mis tuleneb instrumentide müügist
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Instrumentide müügist tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
millest: mahakandmised seoses instrumentide müügiga
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e)
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
Väljavool, mis tuleneb riski ülekandmistest
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
Riski ülekandmisest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
V lisa 2. osa punkt 333
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
millest: mahakandmised seoses riski ülekandmistega
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f)
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Mahakandmistest tulenev väljavool
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(g), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(g), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest müügiks hoitavaks
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239vi, 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239vi, 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Väljavool muudel põhjustel
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(h), 331, 332
|
V lisa 2. osa punktid 239iii–239v(h), 331, 332
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
millest: väljavool, mis tuleneb viivisnõuetest, mis muutusid viivisnõueteks perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 334
|
V lisa 2. osa punkt 334
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
V lisa 2. osa punkt 328
|
|
|
|
|
|
|
|
24.2.
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse voog ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus ning krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
Viivisnõuded – laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 69–71, 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 69–71, 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Suurenemine perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 336
|
V lisa 2. osa punkt 336
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
millest: väärtuse langus võrreldes kogunenud intressiga
|
V lisa 2. osa punkt 337
|
V lisa 2. osa punkt 337
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Vähenemine perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 338
|
V lisa 2. osa punkt 338
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: varade väärtuse akumuleeritud languse ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste tühistamine
|
V lisa 2. osa punkt 339(a)
|
V lisa 2. osa punkt 339(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: allahindluste vabastamine likvideerimisprotsessi tõttu
|
V lisa 2. osa punkt 339(b)
|
V lisa 2. osa punkt 339(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
V lisa 2. osa punkt 335
|
|
|
|
|
|
|
|
24.3.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuete mahakandmine perioodi jooksul
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
Viivisnõuded – Laenud ja ettemaksed
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud VKEdele
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
V lisa 1. osa punktid 32, 34, 2. osa punktid 213–216, 223–239
|
V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(a)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(a)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Mahakandmised perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: võlgade kustutamine
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
V lisa 2. osa punkt 340
|
|
|
|
|
|
|
|
25.
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused
25.1.
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised: Sisse- ja väljavool
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Võlajäägi vähendamine
|
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised
|
|
|
|
Bilansis kajastamisest möödunud aeg
|
millest: põhivarad müügiks hoitavad
|
|
≤ 2 aasta
|
> 2 aasta ≤ 5 aastat
|
> 5 aasta
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
IFRS 5.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
IFRS 5.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 352
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
|
0010
|
Algsaldo
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Väljavool, mis tuleneb tagatisest perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Sissevool, mis tuleneb uutest tagatistest, mis on saadud nende valdusse võtmise teel
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Sissevool, mis tuleneb väärtuse positiivsetest muutustest
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
V lisa 2. osa punktid 345, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Väljavool, mis tuleneb tagatisest perioodi jooksul
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Väljavool, mille eest saadi raha
|
V lisa 2. osa punktid 347, 349
|
V lisa 2. osa punktid 347, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Saadud raha pärast kulude mahaarvamist
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Kasum/(–) kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Väljavool, millega kaasnes finantsinstrumendiga asendamisega
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Eraldatud rahalised vahendid
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
V lisa 2. osa punkt 347
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Väljavool, mis tuleneb väärtuse negatiivsetest muutustest
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
V lisa 2. osa punktid 346, 349
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Lõppsaldo
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
V lisa 2. osa punktid 341, 342
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25.2.
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised: saadud tagatise liik
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Võlajäägi vähendamine
|
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised
|
|
|
|
|
Bilansis kajastamisest möödunud aeg
|
millest: põhivarad müügiks hoitavad
|
|
≤ 2 aasta
|
> 2 aasta ≤ 5 aastat
|
> 5 aasta
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
IFRS 5.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
IFRS 5.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 344
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i, 348
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punktid 175, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii, 348
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
|
0010
|
Elamukinnisvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
millest: ehitamisel/arendamisel
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Ärikinnisvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
millest: ehitamisel/arendamisel
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: ärikinnisvaraäriühingutega seotud maa (v.a põllumajandusmaa)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
millest: maa, millel on arendusluba
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
millest: maa, millel puudub arendusluba
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
V lisa 2. osa punktid 350, 352(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Vallasvara
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Omakapitali- ja võlaväärtpaberid
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muu
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Kokku
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Oma valdusse võtmise teel omandatud tagatiste arv
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
V lisa 2. osa punktid 350, 351
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25.3.
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Võlajäägi vähendamine
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks
|
|
Bilansiline brutoväärtus
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
Väärtus esmasel kajastamisel
|
Bilansiline väärtus
|
Akumuleeritud negatiivsed muutused
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 343
|
IAS 16.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
IAS 16.6, V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
IAS 16.6, V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 343
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175i
|
V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 175
|
V lisa 2. osa punktid 175, 175ii
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Kokku
|
V lisa 2. osa punktid 341, 357–358
|
V lisa 2. osa punktid 341, 357–358
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Sissevool, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest
|
V lisa 2. osa punktid 341, 345, 357–358
|
V lisa 2. osa punktid 341, 345, 357–358
|
|
|
|
|
|
26.
Makseraskuste tõttu restruktureerimise juhtimine ja kvaliteet
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Laenud ja ettemaksed, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
millest: nõuetekohaselt teenindatavad nõuded
|
millest: mille suhtes on perioodi jooksul lubatud kohaldada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(f), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(e), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
|
V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(f), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
V lisa 1. osa punktid 32, 42(e), 44(a), 2. osa punktid 240–245, 252–257
|
V lisa 2. osa punktid 256, 259–261
|
V lisa 2. osa punkt 361
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
|
0010
|
instrumentide arv
|
V lisa 2. osa punktid 320, 355, 356
|
V lisa 2. osa punktid 320, 355, 356
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Instrumentide bilansiline brutoväärtus järgmiste makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete liikide puhul:
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 355, 357, 359
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 355, 357, 359
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Tähtajapikendus / maksete moratoorium
|
V lisa 2. osa punkt 358(a)
|
V lisa 2. osa punkt 358(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Intressimäära vähendamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(b)
|
V lisa 2. osa punkt 358(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Lõpptähtaja/tähtaja pikendamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(c)
|
V lisa 2. osa punkt 358(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Ajatatud maksed
|
V lisa 2. osa punkt 358(d)
|
V lisa 2. osa punkt 358(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
võlgade kustutamine
|
V lisa 2. osa punkt 358(e)
|
V lisa 2. osa punkt 358(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Võlakohustuste ja vara vahetustehingud
|
V lisa 2. osa punkt 358(f)
|
V lisa 2. osa punkt 358(f)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
|
V lisa 2. osa punkt 358(g)
|
V lisa 2. osa punkt 358(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Selliste instrumentide bilansiline brutoväärtus, mille suhtes kohaldati eri aegadel makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid mitmel ajahetkel
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 355
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 355
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud kaks korda
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud rohkem kui kaks korda
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(i)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Laenud ja ettemaksed, mille suhtes rakendati lisaks juba olemasolevatele makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetele täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(ii)
|
V lisa 2. osa punkt 360(a)(ii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Nende viivises olevate makseraskuste tõttu restruktureeritud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mis ei vastanud viivisest väljumise kriteeriumidele
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 232, 355, 360(b)
|
V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 232, 355, 360(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
30.
Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.1.
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus
|
millest: kasutatud likviidsustoetus
|
Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus
|
Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtus
|
millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus
|
Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum
|
|
IFRS 12.29(a)
|
IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 286
|
|
IFRS 12.29(a)
|
IFRS 12.B26(e)
|
|
IFRS 12 B26(b); V lisa 2. osa punkt 287
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0080
|
|
0010
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
30.2.
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
|
Tegevuste laadi alusel
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
|
|
Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad
|
Varade valitsemine
|
Muud tegevused
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66
|
V lisa 2. osa punkt 285(a)
|
|
|
|
IFRS 12.24, B6.(a)
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
0010
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad
|
|
IFRS 12.29(a), (b)
|
|
|
|
|
0021
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–239
|
V lisa 2. osa punktid 213-239
|
|
|
|
|
0030
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 272
|
IFRS 9 Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
0040
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
0050
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
0060
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
0070
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused
|
|
IFRS 12.29(a), (b)
|
|
|
|
|
0080
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid
|
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
0090
|
Tuletisinstrumendid
|
CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 24(a), 25 ja 26, 2. osa punkt 272
|
IFRS 9 Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
|
|
|
|
|
0100
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
0110
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
Nimiväärtus
|
|
0120
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised riskipositsioonid
|
CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 112, 113–115 ja 118
|
IFRS 12.B26(e) CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
|
|
|
|
|
0131
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
31.
Seotud osapooled
31.1.
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Laekumata ja tasumata saldod
|
|
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused
|
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused
|
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud
|
Muud seotud osapooled
|
|
IAS 24.19(a),(b)
|
IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 289
|
IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 289
|
IAS 24.19(f)
|
IAS 24.19(g)
|
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p; V lisa 2. osa punkt 289
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p; V lisa 2. osa punkt 289
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p
|
|
V lisa 2. osa punktid 288–291
|
V lisa 2. osa punktid 288–291
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Valitud finantsvarad
|
|
IAS 24.18(b)
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
IAS 32.11
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punktid 213–239
|
V lisa 2. osa punktid 213–239
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Valitud finantskohustused
|
|
IAS 24.18(b)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus
|
CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 112, 113–115 ja 118
|
IAS 24.18(b); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
millest: viivises
|
V lisa 2. osa punkt 117
|
IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 117
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
V lisa 2. osa punktid 102-103, 113–115 ja 290
|
IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 290
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Tuletisinstrumentide tinglik väärtus
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
V lisa 2. osa punktid 133–135
|
|
|
|
|
|
|
0131
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
|
V lisa 2. osa punktid 69–71, 291
|
IAS 24.1(c); V lisa 2. osa punktid 69–71, 291
|
|
|
|
|
|
|
0132
|
Bilansiväliste viivisnõuete eraldised
|
V lisa 2. osa punktid 11, 106, 291
|
V lisa 2. osa punktid 11, 106, 291
|
|
|
|
|
|
31.2.
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused
|
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused
|
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud
|
Muud seotud osapooled
|
|
IAS 24.19(a),(b)
|
IAS 24.19(c)
|
IAS 24.19(d),(e)
|
IAS 24.19(f)
|
IAS 24.19(g)
|
|
|
|
|
|
|
|
V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293
|
V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
|
0010
|
Intressitulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Intressikulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2. osa punkt 31
|
IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Dividenditulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2. osa punkt 40
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 40
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Teenus- ja vahendustasude tulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4
|
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Teenus- ja vahendustasude kulu
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5
|
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IAS 24.18(a)
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
V lisa 2. osa punkt 292
|
IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 292
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine
|
V lisa 2. osa punkt 293
|
IAS 24.18(d); V lisa 2. osa punkt 293
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine
|
V lisa 2. osa punktid 50, 293
|
V lisa 2. osa punktid 50, 293
|
|
|
|
|
|
40.
Konsolideerimisgrupi struktuur
40.1.
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Üksuse nimi
|
Sissearvamise kuupäev
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (–) kahjum
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik
|
Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor
|
NACE kood
|
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]
|
Hääleõigus [%]
|
Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]
|
Arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]
|
Arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]
|
Bilansiline väärtus
|
Soetusmaksumus
|
Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus
|
Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud
|
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(a)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(b)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(c)
|
IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(d)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(e)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(f)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)
|
IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(h)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(i)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(j)
|
IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(k)
|
IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(l)
|
IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(m)
|
IFRS 12.21(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(n)
|
CRRi artikkel 18; V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(o)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(p)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(q)
|
V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(r)
|
IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(s)
|
|
0011
|
0015
|
0025
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0095
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
0170
|
0180
|
0190
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
40.2.
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa
|
Väärtpaberi kood
|
Investeerimisobjekt
|
Valdusettevõtja
|
Akumuleeritud osalus omakapitalis (%)
|
Bilansiline väärtus
|
Soetusmaksumus
|
|
Kood
|
Koodi liik
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Valdusettevõtja nimi
|
|
V lisa 2. osa punkt 297(a)
|
V lisa 2. osa punktid 296(a), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(b), 297(e)
|
V lisa 2. osa punkt 297(b)
|
V lisa 2. osa punkt 297(c)
|
V lisa 2. osa punkt 297(d)
|
|
V lisa 2. osa punktid 296(j), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(o), 297(e)
|
V lisa 2. osa punktid 296(p), 297(e)
|
|
0010
|
0021
|
0025
|
0031
|
0035
|
0045
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
41.
Õiglane väärtus
41.1.
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
V lisa 2. osa punkt 298
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
V lisa 2. osa punkt 298
|
Õiglane väärtus
IFRS 7.25–26
|
Õiglase väärtuse hierarhia
IFRS 13.97, 93(b)
|
|
1. tase
IFRS 13.76
|
2. tase
IFRS 13.81
|
3. tase
IFRS 13.86
|
|
VARAD
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0015
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
|
|
|
|
|
|
0016
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 26
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
0017
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punktid 24 ja 27
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
0021
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
|
|
|
|
|
|
|
0022
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
0023
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0024
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
0031
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
|
|
|
|
|
|
|
0032
|
Omakapitaliinstrumendid
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
|
|
|
|
|
|
|
0033
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
|
0034
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47
|
IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
|
|
|
|
|
|
0080
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
0100
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 32–34
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
0101
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
|
|
|
|
|
|
|
0102
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
|
0103
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
|
0104
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
|
41.2.
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Arvestuse mittevastavus
|
Õiglase väärtuse alusel valitsetavad
|
Hübriidlepingud
|
Krediidiriski maandamine
|
|
IFRS 9.B4.1.29
|
IFRS 9.B4.1.33
|
IFRS 9.4.3.6; IFRS 9.4.3.7; V lisa 2. osa punkt 300
|
IFRS 9.6.7; IFRS 7.8(a)(e); V lisa 2. osa punkt 301
|
|
VARAD
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
|
|
0030
|
Võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
V lisa 1. osa punkt 31
|
|
|
|
|
|
0040
|
Laenud ja ettemaksed
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
V lisa 1. osa punkt 32
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9
|
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
|
|
0060
|
Hoiused
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
|
|
|
|
|
|
0070
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
V lisa 1. osa punkt 37
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muud finantskohustused
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
V lisa 1. osa punktid 38–41
|
|
|
|
|
42.
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
V lisa 2. osa punkt 302
|
Bilansiline väärtus
|
|
|
millest: kasutamisõiguse esemeks olevad varad
|
|
IFRS 16.47(a), 53(j), V lisa 2. osa punkt 303i
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)
|
|
|
|
0015
|
millest: tarkvaraga seotud vara
|
IAS 38.4; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0020
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 16.31, 73(a),(d)
|
|
|
|
0030
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 16.30, 73(a),(d)
|
|
|
|
0040
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)
|
|
|
|
0050
|
Õiglase väärtuse mudel
|
IAS 40.33–55, 76
|
|
|
|
0060
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 40.56, 79(c)
|
|
|
|
0070
|
Muu immateriaalne vara
|
IAS 38.8, 118, 122 ; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0075
|
millest: tarkvaraga seotud vara
|
IAS 38.9; V lisa 2. osa punkt 303
|
|
|
|
0080
|
Ümberhindluse mudel
|
IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
|
|
|
|
0090
|
Soetusmaksumuse mudel
|
IAS 38.74
|
|
|
43.
Eraldised
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Bilansiline väärtus
V lisa 1. osa punktid 27–28
|
|
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused
|
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele
|
Restruktureerimine
|
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused
|
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid siseriikliku GAAPi kohaselt
|
Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid
|
Muud eraldised
|
|
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10
|
IAS 37.70–83, 84 (a)
|
IAS 37.14, 84(a)
|
|
IAS 37; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 304–305
|
IAS 37.14
|
|
V lisa 2. osa punkt 9
|
V lisa 2. osa punkt 10
|
|
|
BADi artiklid 24–25, 33(1)
|
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0055
|
0060
|
|
0010
|
Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]
|
|
IAS 37.84(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine
|
|
IAS 37.84(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
(–) Kasutatud summad
|
|
IAS 37.84(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
(–) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad
|
|
IAS 37.84(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju
|
|
IAS 37.84(e)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Muud muutused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]
|
|
IAS 37.84(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
44.
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
44.1.
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Summa
|
|
V lisa 2. osa punktid 306–307
|
|
0010
|
|
0010
|
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus
|
IAS 19.140(a)(i), 142
|
|
|
0020
|
millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid
|
IAS 19.143
|
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
IAS 19.142(b)
|
|
|
0040
|
Võlainstrumendid
|
IAS 19.142(c)
|
|
|
0050
|
Kinnisvara
|
IAS 19.142(d)
|
|
|
0060
|
Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad
|
|
|
|
0070
|
Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus
|
IAS 19.140(a)(ii)
|
|
|
0080
|
Vara ülemmäära mõju
|
IAS 19.140(a)(iii)
|
|
|
0090
|
Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]
|
IAS 19.63; V lisa 2. osa punkt 308
|
|
|
0100
|
Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [bilansiline väärtus]
|
IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
|
|
|
0110
|
varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus
|
IAS 19.140(b)
|
|
44.2.
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes
|
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused
|
|
V lisa 2. osa punktid 306, 309
|
|
0010
|
|
0010
|
Algsaldo [nüüdisväärtus]
|
IAS 19.140(a)(ii)
|
|
|
0020
|
Jooksva tööalase teenistuse kulutus
|
IAS 19.141(a)
|
|
|
0030
|
Intressikulu
|
IAS 19.141(b)
|
|
|
0040
|
Tehtud sissemaksed
|
IAS 19.141(f)
|
|
|
0050
|
Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest
|
IAS 19.141(c)(ii)
|
|
|
0060
|
Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest
|
IAS 19.141(c)(iii)
|
|
|
0070
|
Valuutakursside tõus või (–) langus
|
IAS 19.141(e)
|
|
|
0080
|
Makstud hüvitised
|
IAS 19.141(g)
|
|
|
0090
|
Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt
|
IAS 19.141(d)
|
|
|
0100
|
Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (–) vähenemine
|
IAS 19.141(h)
|
|
|
0110
|
Muud suurenemised või (–) vähenemised
|
|
|
|
0120
|
Lõppsaldo [nüüdisväärtus]
|
IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2. osa punkt 310
|
|
44.3.
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
0010
|
|
0010
|
Pension ja sarnased kulud
|
V lisa 2. osa punkt 311(a)
|
V lisa 2. osa punkt 311(a)
|
|
|
0020
|
Aktsiapõhised maksed
|
V lisa 2. osa punkt 311(b)
|
IFRS 2,44; V lisa 2. osa punkt 311(b)
|
|
|
0030
|
Palk
|
V lisa 2. osa punkt 311(c)
|
V lisa 2. osa punkt 311(c)
|
|
|
0040
|
Sotsiaalmaksed
|
V lisa 2. osa punkt 311(d)
|
V lisa 2. osa punkt 311(d)
|
|
|
0050
|
Ülesütlemise hüvitised
|
V lisa 2. osa punkt 311(e)
|
IAS 19.8, V lisa 2. osa punkt 311(e)
|
|
|
0060
|
Muud personalikulud
|
V lisa 2. osa punkt 311(f)
|
V lisa 2. osa punkt 311(f)
|
|
|
0070
|
PERSONALIKULUD
|
|
|
|
44.4.
Personalikulud töötasu ja töötajate kategooriate kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
Töötajad kokku
|
|
|
|
|
|
millest: kindlaksmääratud töötajad
|
|
|
|
|
millest: juhtorgan (juhtimisfunktsiooni täitja) ja kõrgem juhtkond
|
millest: juhtorgan (järelevalvefunktsiooni täitja)
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
V lisa 2. osa punkt 311i
|
V lisa 2. osa punkt 311i (b)
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
Põhitasu
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
|
|
|
|
|
0020
|
Muutuvtasu
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
V lisa 2. osa punkt 311i (a)
|
|
|
|
|
|
0030
|
Personalikulud, v.a töötasud
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
PERSONALIKULUD
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
TÖÖTAJATE ARV
|
V lisa 2. osa punkt 311ii
|
V lisa 2. osa punkt 311ii
|
|
|
|
|
45.
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
45.1.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
|
|
|
V lisa 2. osa punkt 312
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.1.5
|
|
|
|
0020
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
|
IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.2.2
|
|
|
|
0030
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM
|
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
|
IFRS 7.20(a)(i)
|
|
|
45.2.
Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Käesolev periood
|
|
V lisa 2. osa punkt 313
|
|
0010
|
|
0010
|
Materiaalsed põhivarad
|
|
IAS 16.68, 71
|
|
|
0020
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
|
IAS 40,69; IAS 1.34(a), 98(d)
|
|
|
0030
|
Immateriaalsed varad
|
|
IAS 38.113–115A; IAS 1.34(a)
|
|
|
0040
|
Muud varad
|
|
IAS 1.34(a)
|
|
|
0050
|
KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST
|
|
IAS 1.34
|
|
45.3.
Muud tegevustulud ja -kulud
|
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Tulud
|
Kulud
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused
|
V lisa 2. osa punkt 314
|
IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 314
|
|
|
|
0020
|
Kinnisvarainvesteeringud
|
V lisa 2. osa punkt 314
|
IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 314
|
|
|
|
0030
|
Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent
|
V lisa 2. osa punkt 315
|
IFRS 16.81, 82; V lisa 2. osa punkt 315
|
|
|
|
0040
|
Muu
|
V lisa 2. osa punkt 316
|
V lisa 2. osa punkt 316
|
|
|
|
0050
|
MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
V lisa 2. osa punktid 314–316
|
|
|
46.
Omakapitali muutuste aruanne
|
|
Omakapitali muutuste allikad
|
Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal
|
Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile
|
Kapital
|
Ülekurss
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital
|
Muu omakapital
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
Jaotamata kasum
|
Ümberhindluse reservid
|
Õiglase väärtuse reservid
|
Muud reservid
|
Esimese konsolideerimise vahe
|
(–) Omaaktsiad
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (–) kahjum
|
(–) Vahedividendid
|
Vähemusosalused
|
Kokku
|
|
Muu akumuleeritud koondkasum
|
Muud kirjed
|
|
IAS 1.106, 54(r)
|
IAS 1.106, 78(e)
|
IAS 1.106, V lisa 2. osa punktid 18–19
|
IAS 1,106; V lisa 2. osa punkt 20
|
IAS 1.106
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
IFRS 1.30 D5–D8
|
|
IAS 1.106, 54(c)
|
|
IAS 1,106; IAS 32.34, 33; V lisa 2. osa punkt 30
|
IAS 1.106(a)
|
IAS 1,106; IAS 32.35
|
IAS 1.54(q), 106(a)
|
IAS 1.54(q), 106(a)
|
IAS 1.9(c), IG6
|
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
|
V lisa 2. osa punktid 18–19
|
V lisa 2. osa punkt 20
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
|
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 12
|
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c
|
Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 30
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 14
|
CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4
|
Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4
|
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0075
|
0080
|
0085
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
|
0010
|
Algsaldo [enne korrigeerimist]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Vigade korrigeerimiste mõju
|
|
IAS 1.106(b); IAS 8.42
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Arvestusmeetodite muudatuste mõju
|
|
IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Algsaldo [käesolev periood]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Lihtaktsiate emiteerimine
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Eelisaktsiate emiteerimine
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Võla konverteerimine omakapitaliks
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
Kapitali vähendamine
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
Dividendid
|
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32,35; IAS 1.IG6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
Omaaktsiate ostmine
|
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
Omaaktsiate müük või tühistamine
|
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
Ülekandmised omakapitali komponentide vahel
|
|
IAS 1.106(d)(iii); V lisa 2. osa punkt 318
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
Omakapitali suurenemine või (–) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest
|
|
IAS 1.106(d)(iii)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
Aktsiapõhised maksed
|
|
IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
Omakapitali muud suurenemised või (–) vähenemised
|
|
IAS 1.106(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
Aasta koondkasum kokku
|
|
IAS 1.106(d)(i)–(ii); IAS 1.81A(c); IAS 1.IG6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Lõppsaldo [käesolev periood]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
47.
Laenud ja ettemaksed: keskmine kestus ja sissenõudmisperiood
|
|
Viited
|
KOKKU
|
|
|
millest: kodumajapidamised
|
millest: finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
|
millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: VKEd
|
millest: ärikinnisvaralaenud finantssektorivälistele äriühingutele, v.a VKEdele
|
|
|
|
|
|
millest: ärikinnisvaralaenud
|
|
|
V lisa 1. osa punkt 42(f)
|
V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
|
V lisa 1. osa punkt 42(e)
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
|
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a, V lisa 2. osa punkt 239ix
|
V lisa 2. osa punkt 239ix
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
Viivislaenud ja ettemaksed: kaalutud keskmine maksetähtpäevast möödunud aeg (aastates)
|
V lisa 2. osa punktid 362, 363
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetlustest tulenev sisse nõutud netokogusumma
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetlustest tulenev bilansilise brutomaksumuse vähenemine
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(b)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetluste keskmine kestus (aastates)
|
V lisa 2. osa punktid 362, 364(c)
|
|
|
|
|
|
|
|
V LISA
FINANTSTEABE ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
Viited
|
|
2.
|
Põhimõtted
|
|
3.
|
Konsolideerimine
|
|
4.
|
Finantsinstrumentide arvestusportfellid
|
|
4.1.
|
Finantsvarad
|
|
4.2.
|
Finantskohustused
|
|
5.
|
Finantsinstrumendid
|
|
5.1.
|
Finantsvarad
|
|
5.2.
|
Bilansiline brutoväärtus
|
|
5.3.
|
Finantskohustused
|
|
6.
|
Vastaspoolte liigitus
|
|
|
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
1.
|
Bilanss
|
|
1.1.
|
Varad (1.1)
|
|
1.2.
|
Kohustused (1.2)
|
|
1.3.
|
Omakapital (1.3)
|
|
2.
|
Kasumiaruanne (2)
|
|
3.
|
Koondkasumiaruanne (3)
|
|
4.
|
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4)
|
|
5.
|
Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel (5)
|
|
6.
|
Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel (6)
|
|
7.
|
Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7)
|
|
8.
|
Finantskohustuste jaotus (8)
|
|
9.
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9)
|
|
10.
|
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamise arvestus (10 ja 11)
|
|
10.1.
|
Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel
|
|
10.2.
|
Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad
|
|
10.3.
|
„Majanduslikuks riskimaanduseks“ liigitatud tuletisinstrumendid
|
|
10.4.
|
Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa
|
|
10.5.
|
Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt (11.2)
|
|
10.6.
|
Kajastatav väärtus riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid (11.3 ja 11.3.1)
|
|
10.7.
|
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid (11.4)
|
|
11.
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes (12)
|
|
11.1.
|
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt (12.0)
|
|
11.2.
|
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes IFRSi kohaselt (12.1)
|
|
11.3.
|
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas) (12.2)
|
|
12.
|
Saadud tagatised ja garantiid (13)
|
|
12.1.
|
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad) (13.1)
|
|
12.2.
|
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse (aruandekuupäeva seisuga valduses olevad) (13.2.1)
|
|
12.3.
|
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse (13.3.1)
|
|
13.
|
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14)
|
|
14.
|
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15)
|
|
15.
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16)
|
|
15.1.
|
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)
|
|
15.2.
|
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)
|
|
15.3.
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa (16.3)
|
|
15.4.
|
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa (16.4)
|
|
15.5.
|
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa (16.4.1)
|
|
15.6.
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa (16.5)
|
|
15.7.
|
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)
|
|
15.8.
|
Mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)
|
|
15.9.
|
Muud halduskulud (16.8)
|
|
16.
|
Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17)
|
|
17.
|
Viivisnõuded (18)
|
|
17.1.
|
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta (18.0)
|
|
17.2.
|
Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa (18.1)
|
|
17.3.
|
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta (18.2)
|
|
18.
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19)
|
|
19.
|
Geograafiline jaotus (20)
|
|
19.1.
|
Geograafiline jaotus tegevuse asukoha alusel (20.1–20.3)
|
|
19.2.
|
Geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel (20.4–20.7)
|
|
20.
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21)
|
|
21.
|
Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22)
|
|
21.1.
|
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa (22.1)
|
|
21.2.
|
Osutatud teenustega seotud varad (22.2)
|
|
22.
|
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30)
|
|
23.
|
Seotud osapooled (31)
|
|
23.1.
|
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)
|
|
23.2.
|
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)
|
|
24.
|
Konsolideerimisgrupi struktuur (40)
|
|
24.1.
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa (40.1)
|
|
24.2.
|
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa (40.2)
|
|
25.
|
Õiglane väärtus (41)
|
|
25.1.
|
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)
|
|
25.2.
|
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)
|
|
26.
|
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42)
|
|
27.
|
Eraldised (43)
|
|
28.
|
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44)
|
|
28.1.
|
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)
|
|
28.2.
|
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)
|
|
28.3.
|
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa (44.3)
|
|
28.4.
|
Personalikulud töötasu ja töötajate kategooriate kaupa (44.4)
|
|
29.
|
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45)
|
|
29.1.
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa (45.1)
|
|
29.2.
|
Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)
|
|
29.3.
|
Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)
|
|
30.
|
Omakapitali muutuste aruanne (46)
|
|
31.
|
LAENUD JA ETTEMAKSED: LISATEAVE (23)
|
|
32.
|
LAENUD JA ETTEMAKSED: VOOD, MIS TULENEVAD VIIVISNÕUETEST, VÄÄRTUSE LANGUSEST JA MAHAKANDMISTEST ALATES VIIMASE MAJANDUSAASTA LÕPUST (24)
|
|
32.1.
|
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sissevool ja väljavool (24.1)
|
|
32.2.
|
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste vood (24.2)
|
|
32.3.
|
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuete mahakandmine perioodi jooksul (24.3)
|
|
33.
|
OMA VALDUSSE VÕTMISE TEEL SAADUD TAGATISED NING TÄITEMENETLUSED (25)
|
|
33.1.
|
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: sisse- ja väljavool (25.1)
|
|
33.2.
|
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised – saadud tagatise liik (25.2)
|
|
33.3.
|
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks (25.3)
|
|
34.
|
MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERIMISE JUHTIMINE JA KVALITEET (26)
|
|
35.
|
LAENUD JA ETTEMAKSED: KESKMINE KESTUS JA SISSENÕUDMISPERIOOD (47)
|
|
|
RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE
|
1. OSA
ÜLDISED JUHISED
1. VIITED
1. Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP“) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.
2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSiga ühilduvaid siseriiklikke raamatupidamisstandardeid (edaspidi „ühilduv siseriiklik GAAP“), järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja IFRSi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti. See ei tohi mõjutada ühilduva siseriikliku GAAPi nõuete vastavust BADi nõuetele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad siseriiklike raamatupidamisstandardite nõudeid, mis ei ühildu IFRSiga või mida ei ole veel viidud kooskõlla IFRS 9 nõuetega, järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja BADi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti.
3. Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.
4. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:
a)
krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;
b)
bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;
c)
krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;
d)
krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.
5. III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:
a)
„kapitalinõuete määrus“ – määrus (EL) nr 575/2013;
b)
„IAS“ või „IFRS“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (
16
) artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid“, mille on komisjon vastu võtnud;
c)
„EKP bilansikirjete määrus“ või „EKP/2013/33“ – Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013; (
17
)
d)
„NACE määrus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006; (
18
)
e)
„NACE koodid“ – NACE määruses sätestatud koodid;
f)
„BAD“ – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ; (
19
)
g)
„raamatupidamisdirektiiv“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL; (
20
)
h)
„siseriiklik GAAP“ – BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;
i)
„VKE“ – komisjoni soovituses K(2003)1422 (
21
) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;
j)
„ISIN kood“ – 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;
k)
„LEI kood“ – üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus;
l)
„väärtuse languse etapid“: IFRS 9 paragrahvis 5.5 määratletud väärtuse languse kategooriad. „1. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvi 5.5.5 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „2. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvi 5.5.3 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „3. etapp“ osutab IFRS 9 lisas A määratletud krediidiriski tõttu langenud vara väärtuse langusele;
m)
„Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta“ – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 31. oktoobri 2016. aasta soovitus kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2016/14) (
22
).
2. PÕHIMÕTTED
6. III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas tähendab viidete must varjund teataval real või teatavas veerus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või kõnealuses veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.
7. III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.
8. Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.
9. Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(–)“, näiteks pealkirjas „(–) Omaaktsiad“.
10. III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis“ (Data Point Model, „DPM“) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje“ (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet“ täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid“ ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet“ täiendit.
11. Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.
Tabel 1.
Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid
|
Element
|
Kreedit /Deebet
|
Saldo /Muutus
|
Esitatud arv
|
|
Varad
|
Deebet
|
Varade saldo
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Varade kasv
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Varade negatiivne saldo
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Varade vähenemine
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Kulud
|
Kulude saldo
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Kulude kasv
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Kulude vähenemine
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Kohustused
|
Kreedit
|
Kohustuste saldo
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Kohustuste kasv
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Kohustuste negatiivne saldo
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Kohustuste vähenemine
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Omakapital
|
Omakapitali saldo
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Omakapitali kasv
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Omakapitali negatiivne saldo
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Omakapitali vähenemine
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Tulud
|
Tulude saldo
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Tulude kasv
|
Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
|
|
Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
|
Tulude vähenemine
|
Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
|
3. KONSOLIDEERIMINE
12. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREPi vormide täitmisel usaldatavusnõuetekohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate, ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised“) ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise puhul:
a)
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud rakendada või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;
b)
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;
c)
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.
4. FINANTSINSTRUMENTIDE ARVESTUSPORTFELLID
13. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „arvestusportfellid“ hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“ liigitatud nõudeid ega „müügiks hoitavaks“ liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“.
14. Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kohaldada või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid hindamiseeskirju vastavalt IFRSile, esitama asjaomased IFRSi arvestusportfellid, kohaldades kõnealuseid eeskirju. Kui finantsinstrumentide hindamise eeskirjad, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada või peavad kohaldama, on vastavuses IAS 39 hindamiseeskirjadega, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvestusportfellid BADi kohaselt kõigi finantsinstrumentide puhul seni, kuni nende kohaldatavad hindamiseeskirjad on vastavuses IFRS 9 hindamiseeskirjadega.
4.1.
Finantsvarad
15. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:
a)
„kauplemiseks hoitavad finantsvarad“;
b)
„kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel“;
c)
„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;
d)
„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“;
e)
„amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarad“.
16. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:
a)
„kauplemisel kasutatavad finantsvarad“;
b)
„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“;
c)
„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“;
d)
„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“;
e)
„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“.
17. Kirje „kauplemisel kasutatavad finantsvarad“ hõlmab kõiki finantsvarasid, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantsvarade alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 22 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantsvaradena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.
18. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarade puhul „soetusmaksumusepõhised meetodid“ neid hindamiseeskirju, mille alusel võlainstrumentide väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud väärtuse langus.
19. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, samuti instrumente, mida mõõdetakse kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem („LOCOM“), mittepidevalt („mõõdukas LOCOM“), olenemata nende tegelikust mõõtmisest aruandekuupäeva seisuga. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul LOCOMit kohaldatakse üksnes teatavate asjaolude korral. Kohaldatava raamatupidamistavaga on selliste asjaolude (nt väärtuse langus) puhul ette nähtud õiglase väärtuse pikaajaline langus võrreldes soetusmaksumusega või varahalduskavatsuse muutus.
20. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida mõõdetakse LOCOMi kohaselt pidevalt („range LOCOM“). Range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul on kohaldatavas raamatupidamistavas ette nähtud esmane ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt või esmane mõõtmine soetusmaksumuses ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt.
21. Olenemata mõõtmismeetodist kajastatakse investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks.
22. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.
4.2.
Finantskohustused
23. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:
a)
„kauplemiseks hoitavad finantskohustused“;
b)
„finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;
c)
„amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantskohustused“.
24. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:
a)
„kauplemisel kasutatavad finantskohustused“;
b)
„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“.
25. Kirje „kauplemisel kasutatavad finantskohustused“ hõlmab kõiki finantskohustusi, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantskohustuste alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 26 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantskohustustena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.
26. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.
5. FINANTSINSTRUMENDID
27. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „bilansiline väärtus“ (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) summat, mis kajastatakse bilansis. Finantsinstrumentide bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on tuletisinstrumentide bilansiline väärtus kas siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane, või null, kui tuletisinstrumente ei kajastata bilansis.
28. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastamise korral kajastatakse finantsinstrumentidega seotud laekumised ja edasi lükkunud maksed, sealhulgas kogunenud intress, preemiad ja allahindlused või tehingukulud, koos instrumentidega ja mitte muude varadena või muude kohustustena.
29. Kui see on kohaldatav BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, esitatakse „õiglases väärtuses kajastatud kauplemispositsioonide väärtuskärped“. Väärtuskärped vähendavad kauplemisel kasutatavate varade väärtust ja suurendavad kauplemisel kasutatavate kohustuste väärtust.
5.1.
Finantsvarad
30. Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha“, „tuletisinstrumendid“, „omakapitaliinstrumendid“, „võlaväärtpaberid“ ning „laenud ja ettemaksed“.
31. „Võlaväärtpaberid“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole laenud, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis.
32. „Laenud ja ettemaksed“ on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid. See kirje hõlmab laene, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis (sealhulgas nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja keskpankades, sõltumata nende liigitusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale), samuti ettemakseid, mida ei liigitada laenudeks, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud“ kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 2. osa punkti 85 alapunktis g.
33. FINREPi puhul hõlmavad „võlainstrumendid“„laene ja ettemakseid“ ning „võlaväärtpabereid“.
5.2.
Bilansiline brutoväärtus
34. Võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus tähendab järgmist:
a)
IFRSi ja BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sõltub õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mis ei kuulu kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli ega kauplemisportfelli, sellest, kas need võlainstrumendid on liigitatud nõuetekohaselt teenindatavateks või viivises olevateks. Nõuetekohaselt teenindatavate võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus. Viivises võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus pärast krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse muutuse (nagu määratletud käesoleva lisa 2. osa punktis 69) tagasi liitmist. Bilansilise brutoväärtuse mõõtmiseks hinnatakse võlainstrumentide väärtust konkreetse finantsinstrumendi tasandil;
b)
IFRSi kohaselt tähendab bilansiline brutoväärtus võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud amortiseeritud soetusmaksumuses, bilansilist väärtust enne mis tahes kahju allahindlusega korrigeerimist, ja võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, amortiseeritud soetusmaksumust enne mis tahes kahju allahindlusega korrigeerimist;
c)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kirje „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ alla liigitatud võlainstrumentide puhul langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus bilansiline väärtus enne krediidiriskiga seotud spetsiifilise allahindlusega korrigeerimist. Langemata väärtusega vara bilansiline brutoväärtus on bilansiline väärtus enne krediidiriskiga seotud üldise allahindlusega korrigeerimist ja pangandusriskiga seotud üldise allahindlusega korrigeerimist, kui see mõjutab bilansilist väärtust;
d)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sõltub selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mis on liigitatud kirje „omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ alla, sellest, kas nende finantsvarade suhtes kohaldatakse väärtuse languse nõudeid. Kui nende suhtes kohaldatakse väärtuse languse nõudeid, on bilansiline brutoväärtus bilansiline brutoväärtus enne mis tahes väärtuse akumuleeritud langusega korrigeerimist, järgides eespool punktis c esitatud nõudeid langenud väärtusega ja langemata väärtusega varade puhul, või õiglase väärtuse korrigeerimise akumuleeritud summa, mida käsitatakse väärtuse langusest tuleneva kahjumina. Kui nende finantsvarade suhtes ei kohaldata väärtuse languse nõudeid, on nende finantsvarade bilansiline brutoväärtus nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul õiglane väärtus ja viivisnõuete puhul õiglane väärtus pärast krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse korrigeerimise tagasi liitmist;
e)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on range või mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus soetusmaksumus, kui neid on aruandeperioodi jooksul mõõdetud soetusmaksumuses. Kui neid võlainstrumente on mõõdetud turuväärtuses, on bilansiline brutoväärtus turuväärtus enne väärtuse korrigeerimist krediidiriski tõttu;
f)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mida kajastatakse kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ all muu mõõtmismeetodi kui LOCOM kohaselt, bilansiline väärtus enne mis tahes sellise väärtuse korrigeerimise arvesse võtmist, mida käsitatakse vääruse langusena;
g)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaste kauplemisel kasutatavate finantsvarade või IFRSi kohaste kauplemiseks hoitavate finantsvarade bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud kauplemisel kasutatavate ja õiglases väärtuses mõõdetavate instrumentide väärtuskärped, on finantsinstrumentide bilansiline väärtus õiglane väärtus enne neid väärtuskärpeid.
5.3.
Finantskohustused
35. Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid“, „lühikesed positsioonid“, „hoiused“, „emiteeritud võlaväärtpaberid“ ja „muud finantskohustused“.
36. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel on „hoiused“ EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis määratletud hoiused.
37. „Emiteeritud võlaväärtpaberid“ on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena, mis ei ole hoiused, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis.
38. „Muud finantskohustused“ hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.
39. IFRSi kohaselt hõlmavad „muud finantskohustused“ antud finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a) või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkti c alapunkt ii). Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse kirje „muud finantskohustused“ all juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a) või kui need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga (IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt c, IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt d).
40. Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, antud finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse õiglase väärtuse muutust, sealhulgas krediidiriskist tingitud muutus, kirje „muud finantskohustused“ all ja mitte eraldisena kirje „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ all.
41. „Muud finantskohustused“ hõlmavad ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid, kui tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad kajastatakse enne makse kuupäeva.
6. VASTASPOOLTE LIIGITUS
42. Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:
b)
valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse sõltuvalt nende tegevusest kirjete „krediidiasutused“, „muud finantssektori äriühingud“ või „finantssektorivälised äriühingud“ all); sotsiaalkindlustusfondid: ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liidu institutsioonid, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;
c)
krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine“) ja mitmepoolsed arengupangad;
d)
muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad, finantsvahenduse abiettevõtjad, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad;
e)
finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 3. osa tabelis;
f)
kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.
43. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.
44. Järgmiste tehingute vahetud vastaspooled on:
a)
laenude ja ettemaksete puhul vahetu laenuvõtja. Klientide vastu olevate nõuete puhul on vahetu laenuvõtja vastaspool, kes peab nõude täitma, välja arvatud regressiõigusega tehingute puhul, kui vahetu laenuvõtja on nõuete ülekandja, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei omanda oluliselt kõiki ülekantud nõuete omamisega seotud riske ja kasu;
b)
võlaväärtpaberite (sealhulgas väärtpaberistamise instrumentide) ja omakapitaliinstrumentide puhul väärtpaberite emiteerija;
d)
lühikeste positsioonide puhul väärtpaberite laenuks võtmise tehingu või pöördrepolepingu vastaspool;
e)
tuletisinstrumentide puhul tuletislepingute otsene vastaspool. Keskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide puhul on otsene vastaspool keskse vastaspoolena tegutsev kliiringukoda. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotuses on lähtutud sektorist, kuhu lepingu vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja) kuulub;
f)
antud finantsgarantiide puhul on vastaspool aluseks oleva garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool;
g)
võetud siduvate laenuandmiskohustuste ja muude võetud siduvate kohustuste puhul vastaspool, kelle krediidiriski aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kannab;
h)
saadud siduvate laenuandmiskohustuste, saadud finantsgarantiide ja muude saadud siduvate kohustuste puhul garantiiandja või vastaspool, kes aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes siduva kohustuse võttis.
2. OSA
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. BILANSS
1.1.
Varad (1.1)
1. „Sularaha“ hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.
2. „Nõuded keskpankade vastu“ hõlmavad „laene ja ettemakseid“, mis on keskpankade vastu olevad nõudmiseni hoitavad rahalised nõuded.
3. „Muud nõudmiseni hoiused“ hõlmavad „laene ja ettemakseid“, mis on krediidiasutustes olevad nõudehoiused.
4. „Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ hõlmavad investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, olenemata sellest, kuidas neid mõõdetakse, sealhulgas juhul, kui raamatupidamisstandardite kohaselt võib neid kaasata erinevatesse finantsinstrumentide puhul kasutatavatesse arvestusportfellidesse. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.
5. Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad“. Muud varad hõlmavad muu hulgas kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil.
6. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tagasi ostetud omaaktsiate bilansilist väärtust kirje „muud varad“ all, kui kohaldatava siseriikliku GAAPi kohaselt on varana kajastamine lubatud.
7. Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.
1.2.
Kohustused (1.2)
8. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“, kui kahjum tuleneb riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest, või real „Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel“, kui kahjum tuleneb maandatud positsiooni hindamisest. Kui riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest tulenevat kahjumit ja maandatud positsiooni hindamisest tulenevat kahjumit ei ole võimalik eristada, kajastatakse kõik eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“.
9. Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste“ jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.
10. IFRSi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele“ IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste (IAS 19 paragrahvi 11 punkt a), kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide (IAS 19 paragrahvi 51 punkt a) ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad (IAS 19 paragrahvi 169 punkt a) kajastatakse kirjel „muud kohustused“.
11. IFRSi kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi, sõltumata sellest, kas nende väärtuse langus määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt või kas eraldiste tegemine toimub IAS 37 kohaselt või kas neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvatest kohustustest ja finantsgarantiidest tulenevaid kohustusi ei kajastata eraldistena, kuigi need tulenevad krediidiriskist, vaid „muude finantskohustustena“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 40. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi.
12. „Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele.
13. Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused“.
14. Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.
15. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on „Üldine pangandusreserv“ (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond“) summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised“ või omakapitalina kirjel „muud reservid“ vastavalt kohaldatavale siseriiklikule GAAPile.
1.3.
Omakapital (1.3)
16. IFRSi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.
17. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud. Kui kapitali suurenemist, millele vastavat summat ei ole veel sisse makstud, kajastatakse aktsia- või osakapitali suurenemisena, kajastatakse sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital vormis 1.3 real „Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ ja vormis 1.1 real „Muud varad“. Kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt saab kapitali suurenemist kajastada ainult aktsionäridelt makse laekumise järel, sissemaksmata kapitali vormis 1.3 ei kajastata.
18. Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).
19. „Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid“ hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital“ ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“.
20. „Muu omakapital“ sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid (IFRS 2 paragrahv 10).
21. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglase väärtuse muutustest tulenevat akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mille puhul aruandev üksus on teinud tühistamatu valiku esitada muutused õiglases väärtuses muus koondkasumis.
22. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (maandatav instrument)“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (riskimaandamisinstrument)“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni vahe (IFRS 9 paragrahv 6.5.3 ja IFRS 9 paragrahv 6.5.8).
23. „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest“ hõlmab akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mida kajastatakse läbi muu koondkasumi ja mis on seotud enda krediidiriskiga õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste puhul, sõltumata sellest, kas kajastamine toimub esmasel kajastamisel või hiljem.
24. „Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus (efektiivne osa)“ hõlmab nii välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute kehtivate riskimaanduste kui ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute selliste riskimaanduste efektiivse osa välisvaluuta ümberarvestamise reservi, mida enam ei kohaldata, samas kui välismaiseid äriüksuseid kajastatakse jätkuvalt bilansis.
25. „Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv (efektiivne osa)“ hõlmab riskimaanduse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni efektiivse osa rahavoogude riskimaanduse reservi rahavoogude riskimaanduse puhul, sealhulgas nii kehtivate kui ka lõpetatud rahavoogude riskimaanduste puhul.
26. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide akumuleeritud kasumit või kahjumit ilma kahju allahindluseta, mida mõõdetakse aruandekuupäeval vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.
27. „Riskimaandamisinstrumendid (kajastamata elemendid)“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi:
a)
optsiooni ajaväärtus, kui kõnealuse optsiooni ajaväärtuse ja sisemise väärtuse muutused on eraldatud ja riskimaandamisinstrumendina kajastatakse üksnes sisemise väärtuse muutust (IFRS 9 paragrahv 6.5.15);
b)
forvardlepingu forvardelement, kui kõnealuse forvardlepingu forvardelement ja hetkehinna element on eraldatud ja riskimaandamisinstrumendina kajastatakse üksnes forvardlepingu hetkehinna elemendi muutust;
c)
finantsinstrumendi valuuta baashinnavahe, kui seda hinnavahet ei võeta kõnealuse instrumendi kajastamisel riskimaandamisinstrumendina arvesse (IFRS 9 paragrahv 6.5.15, IFRS 9 paragrahv 6.5.16).
28. IFRSi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid“ reserve, mis tulenevad IASi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.
29. „Muud reservid“ jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ ja „muu“. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud, kui neid investeeringuid arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt. „Muu“ hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.
30. „Omaaktsiad“ hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused ning mida ei ole müüdud ega amortiseeritud, välja arvatud juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse neid kirje „muud varad“ all.
2. KASUMIARUANNE (2)
31. Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu“ ja „intressikulu“ (nn puhashind (clean price)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn turuhind (dirty price)). Puhas- või turuhinna meetodit kohaldatakse järjepidevalt kõigi finantsinstrumentide suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentide suhtes.
32. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad arvestusportfellide lõikes järgmised kirjed, mis hõlmavad tulu ja kulu seoses seotud osapooltega, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel:
d)
„netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;
e)
„netokasumi või -kahjumi muudatus“;
f)
„selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“.
33. „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, et esitada maandatavatest finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu.
34. Puhashinna kasutamise korral hõlmavad kirjed „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ ka ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks (IFRS 9 paragrahv 6.7).
35. Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski, sealhulgas tasaarvestatavate riskipositsioonidega selliste kirjerühmade riskimaandus (netopositsioonide riskimaandus), mille maandatud risk mõjutab kasumiaruande erinevaid kirjeid. Puhashinna kasutamise korral tuleb need esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, nii et need kajastavad maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu. Kui puhashinna kasutamise korral annab maandatav instrument intressitulu (-kulu), kajastatakse neid summasid intressituluna (-kuluna) isegi juhul, kui see on negatiivne (positiivne) summa.
36. Kirje „Intressitulu – muud varad“ hõlmab intressitulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu ning netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.
37. Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressid intressitulu all real „Kohustustelt kogunenud intressitulu“. Need kohustused ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks positiivset tootlust.
38. Kirje „Intressikulu – muud kohustused“ hõlmab intressikulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.
39. Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressid intressitulu all real „Varadega seotud intressikulu“. Need varad ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks negatiivset tootlust.
40. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna“ eraldi kõnealuste instrumendiliikide muust kasumist ja kahjumist, kui kasutatakse puhashinda, või osana kõnealuste instrumendiliikide kasumist või kahjumist, kui kasutatakse turuhinda.
41. Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu hõlmab selliste instrumentidega seotud dividende, mille kajastamine aruandeperioodi jooksul lõpetati, ja selliste instrumentidega seotud dividende, mida hoiti aruandeperioodi lõpu seisuga.
42. Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute dividenditulu hõlmab kõnealuste investeeringute dividende, kui neid investeeringuid arvestatakse muu meetodi kui kapitaliosaluse meetod kohaselt.
43. „Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentide uuesti mõõtmisest ja nende kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, samuti kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat dividendi- ja intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.
44. „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum“ hõlmab ka õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist tulenevat summat, kui enda krediidiriski muutuste kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda (IFRS 9 paragrahv 5.7.8). See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses maandatavate instrumentidega, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui kajastamist kasutatakse krediidiriski juhtimiseks, samuti õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.
45. „Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ ei hõlma sellistest omakapitaliinstrumentidest tulenevat kasumit, mida aruandev üksus otsustas mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi (IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkt b).
46. Kui ärimudeli muutmise tõttu liigitatakse finantsvara ümber muusse arvestusportfelli, kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit sellise arvestusportfelli asjakohasel real, kuhu finantsvara ümber liigitati, vastavalt järgmisele:
a)
kui finantsvara liigitatakse ümber amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriast õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise arvestusportfelli (IFRS 9 paragrahv 5.6.2), kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit kirje „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ või kirje „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all, nagu see on asjakohane;
b)
kui finantsvara liigitatakse ümber õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.7), kajastatakse läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse ümber liigitatud akumuleeritud kasumit või kahjumit kirje „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ või kirje „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all, nagu see on asjakohane.
47. „Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kasumit ja kahjumit, mis tuleneb riskimaandamisinstrumentidest ja maandatavatest instrumentidest, sealhulgas õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud muudest maandatavatest instrumentidest kui omakapitaliinstrumendid, õiglase väärtuse riskimaanduse puhul vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.5.8. See hõlmab ka riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni ebaefektiivsest osa rahavoogude riskimaanduse puhul. Rahavoogude riskimaanduse reservi või välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse reservi ümberliigitamist kajastatakse kasumiaruande ridadel, mida mõjutavad maandatavate instrumentide rahavood. „Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka netopositsioonide riskimaanduse kasumit.
48. „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit, välja arvatud juhul, kui mittefinantsvara on liigitatud müügiks hoitavaks või tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuks.
48i. „Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse“ hõlmavad sissemakseid kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse, kui need tehakse rahana. Kui sissemakse tehakse maksekohustuse vormis, kajastatakse see maksekohustus kirje „eraldised või (–) eraldiste tühistamine“ all, kui maksekohustus tekitab vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kohustuse.
49. „Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab summasid, mis tulenevad finantsvarade bilansilise brutoväärtuse korrigeerimisest, mida tehakse, et kajastada uuesti läbiräägitud või muudetud lepingulisi rahavoogusid (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A). Korrigeerimisest tulenev kasum või kahjum ei hõlma eeldatava krediidikahju korrigeerimise mõju, mis kajastatakse kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ all.
50. „Eraldised või (–) eraldiste tühistamine. Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ hõlmab kasumiaruande netomuutusi kõigi IFRS 9, IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate siduvate kohustuste ja garantiide eraldiste puhul vastavalt käesoleva osa punktile 11 või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. IFRSi kohaselt kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide õiglase väärtuse muutus kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all. Seepärast hõlmavad eraldised selliste siduvate kohustuste ja garantiide väärtuse languse summat, mille puhul määratakse väärtuse langus kindlaks IFRS 9 kohaselt või eraldiste tegemine IAS 37 kohaselt või neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt.
51. IFRSi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki võlainstrumentide väärtuse langusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest, sõltumata sellest, kas IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohast eeldatavat krediidikahju hinnatakse 12 kuu või kehtivusaja alusel, ja sealhulgas klientide vastu olevate nõuete, lepinguliste varade ja rendinõuete väärtuse langusest tingitud kasumit või kahjumit (IFRS 9 paragrahv 5.5.15).
52. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki soetusmaksumusepõhistel meetoditel mõõdetud finantsinstrumentide allahindlusi ja allahindluste tühistamisi, mis on tingitud võlgniku või emitendi krediidikvaliteedi muutusest, samuti sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest selliste finantsinstrumentide allahindlusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses omakapitalis ja muudel mõõtmismeetoditel, sealhulgas LOCOMi kohaselt.
53. „Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab ka käesoleva lisa käesoleva osa punktides 72 ja 74 ning punkti 165 alapunktis b määratletud mahakantud summasid, mis mahakandmise kuupäeval ületavad kahju allahindluse summat ja mida seepärast kajastatakse kahjumina otse kasumiaruandes, samuti selliste varem maha kantud summade tagasisaamist, mida kajastati otse kasumiaruandes.
54. Sellistest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest tuleneva kasumi või kahjumi osa, keda arvestatakse kapitaliosaluse meetodil regulatiivse konsolideerimise alusel, kajastatakse kirje „osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ all. Vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust kõnealuste üksuste makstud dividendide summa võrra. Kõnealuste investeeringute väärtuse langust kajastatakse kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ all. Kõnealuste investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 55 ja 56.
55. Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele“ hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.
56. IFRSi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu“ all, kui neid käsitatakse IFRS 5 kohaselt lõpetatud tegevustena. Kui tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetatakse, ilma et neid oleks enne liigitatud müügiks hoitavaks või ilma et neid oleks käsitatud IFRS 5 kohaselt lõpetatud tegevustena, kajastatakse nende investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“ all, olenemata sellest, millist konsolideerimismeetodit kohaldatakse. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kogu kasum või kahjum kirje „netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“ all.
3. KOONDKASUMIARUANNE (3)
57. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsuse muutust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsuse muutus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (maandatav instrument)“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (riskimaandamisinstrument)“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse vahe.
58. „Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus (efektiivne osa)“ hõlmab nii välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute kehtivate kui ka lõpetatud riskimaanduste efektiivse osa välisvaluuta ümberarvestamise akumuleeritud reservi muutust.
59. Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse ja rahavoogude riskimaanduse puhul hõlmavad kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all kajastatud vastavad summad summasid, mis kanti üle, sest maandatud rahavood tekkisid ja tulevikus enam ei teki.
60. „Riskimaandamisinstrumendid (kajastamata elemendid)“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutuste muutust, kui neid ei kajastata riskimaanduse komponendina:
b)
forvardlepingute forvardelemendid;
c)
finantsinstrumentide valuuta baashinnavahe.
61. Optsioonide puhul hõlmavad summad, mis on ümber liigitatud kasumisse või kahjumisse ja mida kajastatakse kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all, ümberliigitamist, mis tuleneb optsioonidest, millega maandatakse tehinguga seotud maandatavat instrumenti, ja optsioonidest, millega maandatakse ajaperioodiga seotud maandatavat instrumenti.
62. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide kasumit või kahjumit, välja arvatud väärtuse langusest tulenev kasum või kahjum ja vahetuskursikasum või -kahjum, mida kajastatakse vormis 2 vastavalt kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ või kirje „vahetuskursi erinevused (kasum või (–) kahjum), neto“ all. „Kasumisse või kahjumisse üle kantud“ hõlmab eelkõige kasumisse või kahjumisse ülekandmist, mis tuleneb kajastamise lõpetamisest või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse ümberliigitamisest.
63. Kui finantsvara liigitatakse amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.4), kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ all.
64. Kui finantsvara liigitatakse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.7) või amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.5), kajastatakse läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber liigitatud akumuleeritud kasumit või kahjumit vastavalt kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ või kirje „muud ümberliigitamised“ all, korrigeerides viimasel juhul finantsvara bilansilist väärtust.
65. Muu koondkasumi kõigi muude komponentide puhul hõlmab „muud ümberliigitamised“ muid ülekandmisi kui ümberliigitamised muust koondkasumist kasumisse või kahjumisse või maandatavate instrumentide algsesse bilansilisse väärtusse rahavoogude riskimaanduse puhul.
66. IFRSi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber“ ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse“ (IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6) eraldi kirjetena.
4. FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)
67. Finantsvarad esitatakse arvestusportfellide ja instrumentide kaupa, ja kui nõutud, vastaspoolte kaupa. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi ja amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetud võlainstrumentide puhul esitatakse varade bilansiline brutoväärtus ja väärtuse akumuleeritud langus väärtuse languse etappide kaupa, välja arvatud juhul, kui need on ostetud või tekitatud finantsvara, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud (nagu on määratletud IFRS 9 lisas A). Nende varade puhul kajastatakse bilansilist brutoväärtust ja väärtuse akumuleeritud langust eraldi väljaspool väärtuse languse etappe vormides 4.3.1 ja 4.4.1.
68. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad kauplemisel kasutatava finantsvarana kajastavad tuletisinstrumendid õiglases väärtuses mõõdetud instrumente ning soetusmaksumusepõhisel meetodil või LOCOMi kohaselt mõõdetud instrumente.
69. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ viivisnõuete puhul krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, kui akumuleeritud netomuutus on negatiivne. Krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud netomuutuse arvutamiseks liidetakse kõik krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse negatiivsed ja positiivsed muutused, mis on toimunud alates võlainstrumendi kajastamisest. Seda summat kajastatakse üksnes juhul, kui krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse negatiivsete ja positiivsete muutuse summa on negatiivne. Võlainstrumentide väärtust hinnatakse konkreetse finantsinstrumendi tasandil. Krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi kajastatakse iga võlainstrumendi puhul kuni instrumendi kajastamise lõpetamiseni.
70. III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „väärtuse akumuleeritud langus“ järgmist:
a)
amortiseeritud soetusväärtuses või soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumentide puhul, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara, on väärtuse akumuleeritud langus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kogusumma ilma kajastatud kasutamiseta ja väärtuse languse tühistamiseta, kui see on asjakohane, iga väärtuse languse etapi puhul. Väärtuse akumuleeritud langus vähendab võlainstrumendi bilansilist väärtust allahindluse kasutamise kaudu IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt või otsese vähendamise kaudu, mis ei kujuta endast kajastamise lõpetamist BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt;
b)
IFRSi kohaselt õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide puhul, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara, on väärtuse akumuleeritud langus asjaomase instrumendi õiglase väärtuse vähenemisena alates esmasest kajastamisest kajastatud eeldatavate krediidikahjude ja nende variatsioonide summa;
c)
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate võlainstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on väärtuse akumuleeritud langus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kogusumma ilma kajastatud kasutamiseta ja väärtuse languse tühistamiseta. Bilansilist väärtust vähendatakse kas allahindluse konto kasutamise kaudu või otsese vähendamise kaudu, mis ei kujuta endast kajastamise lõpetamist.
d)
Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara puhul võetakse kehtivusajal eeldatavate krediidikahjude algset hinnangut arvesse krediidiriskiga korrigeeritud tegeliku intressimäära arvutamisel ning väärtuse akumuleeritud langus on kehtivusajal eeldatavate krediidikahjude muutuste summa alates esmasest kajastamisest, mida kajastatakse asjaomase instrumendi bilansilise väärtuse/õiglase väärtuse muutusena. Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara väärtuse akumuleeritud langus võib olla positiivne, kui väärtuse langusest tulenev kasum on suurem kui varem kajastatud väärtuse langusest tulenev kahjum (IFRS 9.5.5.14).
71. IFRSi kohaselt hõlmab väärtuse akumuleeritud langus igasse IFRS 9 kohasesse väärtuse languse etappi kuuluvate finantsvarade eeldatava krediidikahju allahindlust ning ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara allahindlust. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see krediidiriskiga seotud üldist või spetsiifilist allahindlust, samuti pangandusriskidega seotud üldist allahindlust, kui see vähendab võlainstrumentide bilansilist väärtust. Samuti hõlmab väärtuse akumuleeritud langus finantsvarade väärtuse korrigeerimist krediidiriski tõttu LOCOMi kohaldamisel.
72. „Akumuleeritud osalised mahakandmised“ ja „akumuleeritud täielikud mahakandmised“ hõlmavad vastavalt iga sellise võlainstrumendi põhiosa ja tasumata intressi ja tasude akumuleeritud osalist ja täielikku summat aruandekuupäeva seisuga, mille kajastamise on krediidiasutus või investeerimisühing asjaomaseks kuupäevaks lõpetanud, kasutades ühte punktis 74 kirjeldatud meetoditest, sest krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikku ootust lepingulisi rahavoogusid tagasi saada. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel või kuni summade tagasisaamiseni. Maha kantud summasid, mida ei ole tagasi saadud, kajastatakse seega siis, kui nende suhtes kohaldatakse täitemenetlust.
73. Kui võlainstrument on lõpuks mitmete osaliste mahakandmiste tõttu täielikult maha kantud, liigitatakse mahakandmise kogusumma veerust „akumuleeritud osalised mahakandmised“ veergu „akumuleeritud täielikud mahakandmised“.
74. Mahakandmine on kajastamise lõpetamine ja on seotud kogu finantsvara või selle osaga, sealhulgas juhul, kui vara muutmise tulemusel kaotab krediidiasutus või investeerimisühing õiguse saada kogu varalt või selle osalt rahavoogusid, nagu on põhjalikult selgitatud punktis 72. Mahakandmised hõlmavad summasid, mis tulenevad nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.
75. Veerg „millest: väikese krediidiriskiga instrumendid“ hõlmab instrumente, millel on aruandekuupäeva seisuga väike krediidirisk ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.10 eeldab, et krediidirisk ei ole alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud.
76. Nõuded klientide vastu IAS 1 paragrahvi 54 punkti h tähenduses, lepingulised varad ja rendinõuded, mille puhul kohaldatakse kahju allahindluse hindamisel IFRS 9 paragrahvi 5.5.15 kohast lihtsustatud meetodit, kajastatakse vormis 4.4.1 laenude ja ettemaksete all. Kõigi varade puhul, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarad, kajastatakse vastavat kahju allahindlust varade väärtuse akumuleeritud languse lahtris kirje „varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)“ või kirje „varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)“ all, sõltuvalt sellest, kas nõudeid klientide vastu, lepingulisi varasid ja rendinõudeid käsitatakse lihtsustatud meetodi puhul krediidiriski tõttu langenud väärtusega varadena.
78. Vormis 4.5 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva osa punktis 100 esitatud „allutatud võla“ määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete“ ja „võlaväärtpaberite“ bilansilist väärtust.
79. Vormis 4.8 sõltub esitatav teave sellest, kas omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade suhtes, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid, saab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada väärtuse languse nõudeid. Kui nende finantsvarade suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selles vormis bilansilist väärtust, langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade bilansilist brutoväärtust, väärtuse akumuleeritud langust ja akumuleeritud mahakandmisi. Kui nende finantsvarade suhtes ei kohaldata väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi viivisnõuete puhul.
80. Vormis 4.9 kajastatakse mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muudest soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud varadest ja nendega seotud väärtuse langusest. Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, sealhulgas mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, kajastatakse langemata väärtusega varadena, kui nende väärtust ei ole korrigeeritud või nende väärtus ei ole sellega seoses langenud, ja langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on korrigeeritud ja korrigeerimist käsitatakse väärtuse langusena või sellega seotud väärtuse langusena. Väärtuse langusena käsitatavad väärtuse korrigeerimised on krediidiriskist tingitud väärtuse korrigeerimised, mis kajastavad vastaspoole krediidikvaliteedi halvenemist. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarasid, mille väärtust on tururiski tõttu korrigeeritud, et kajastada turutingimuste muutuse mõju vara väärtusele, ei käsitata langenud väärtusega varadena. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.
81. Vormis 4.10 kajastatakse range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muude meetodite kohaselt mõõdetud varadest. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad ja muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarad kajastatakse langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on punkti 80 kohaselt krediidiriski tõttu korrigeeritud või nende väärtus on sellega seoses langenud. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, mille väärtust on punkti 80 kohaselt tururiski tõttu korrigeeritud, ei käsitata langenud väärtusega varana. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.
82. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaldamisel kajastatakse asjaomastes vormides pangandusriskiga seotud üldise allahindluse puhul ainult seda osa, mis mõjutab võlainstrumentide bilansilist väärtust (BADi artikkel 37.2).
5. SELLISTE LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL (5)
83. Laenud ja ettemaksed, mis ei ole liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavaks või müügiks hoitavaks, jaotatakse toote liigi ja vastaspoole sektori kaupa bilansilise väärtuse puhul ning üksnes toote liigi kaupa bilansilise brutoväärtuse puhul.
84. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse.
85. Laenud ja ettemaksed jaotatakse järgmisteks toodeteks:
a)
kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)“ hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega (nõudmise esitamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks) väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, sealhulgas laenud, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused (laenud, mis tuleb tagasi maksta nende andmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks), sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka arvelduskrediiti, mis on arvelduskonto deebetjääk, ja keskpangas hoitavaid kohustuslikke reserve;
b)
„krediitkaardivõlg“ hõlmab määratud tagasimaksega deebetkaardi või krediitkaardi kaudu antud laenu, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis;
c)
„nõuded klientide vastu“ hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. Need kirjed hõlmavad kõiki faktooring- ja sarnaseid tehinguid, nt käskvekslite aktseptid, klientide vastu olevate nõuete lõppost, forfaiting, arve diskonteerimine, käskvekslid, kommertsväärtpaberid ja muud nõuded, mille puhul aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ostab klientide vastu olevaid nõudeid (nii regressiõigusega kui ka ilma selleta);
d)
„kapitalirent“ hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi kohaselt on kapitalirendi nõuded määratletud IAS 17-s;
e)
„pöördrepolaenud“ hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite või kulla vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel, nagu on määratletud käesoleva osa paragrahvides 183 ja 184;
f)
„muud tähtajalised laenud“ hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudes kirjetes;
g)
„ettemaksed, mis ei ole laenud“ hõlmab ettemakseid, mida ei saa liigitada laenudeks vastavalt EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelile. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid.
86. Laenud ja ettemaksed liigitatakse saadud tagatise alusel järgmiselt:
a)
„kinnisvaraga tagatud laenud“ hõlmavad laene ja ettemakseid, mis on ametlikult tagatud elamu- või ärikinnisvaraga, olenemata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui laenusumma ja tagatise väärtuse suhtele (loan-to-value)) ja tagatise õiguslikust vormist;
b)
„muud tagatisega laenud“ hõlmavad laene ja ettemakseid, mis on ametlikult tagatud, olenemata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui laenusumma ja tagatise väärtuse suhtele (loan-to-value)) ja tagatise õiguslikust vormist, välja arvatud „kinnisvaraga tagatud laenud“. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi, olenemata tagatise õiguslikust vormist.
87. Laenud ja ettemaksed liigitatakse tagatise alusel, sõltumata laenu otstarbest. Mitut liiki tagatisega tagatud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus liigitatakse ja kajastatakse kinnisvaraga tagatuna, kui need laenud ja ettemaksed on tagatud kinnisvaraga, olenemata sellest, kas nad on tagatud ka muud liiki tagatisega.
88. Laenud ja ettemaksed liigitatakse otstarbe alusel järgmiselt:
a)
„tarbimislaen“ hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis;
b)
„eluasemelaen“ hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis.
89. Laenud ja ettemaksed liigitatakse selle alusel, kuidas need saab tagasi maksta. „Projekti rahastamise laenud“ hõlmavad laene, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 8 osutatud eriotstarbeliste nõuete omadustele.
6. FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD SELLISTE LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL (6)
90. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis kuuluvad kauplemise eesmärgil hoitavate või kauplemisel kasutatavate või müügiks hoitavate varade portfelli) bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE koode, vastaspoole peamise tegevusala põhjal.
91. Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas käesoleva lisa 1. osa punktiga 43.
92. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad finants- või kindlustustegevusega tegelevatele finantssektorivälistele äriühingutele antud laene ja ettemakseid kirje „K – Finants- ja kindlustustegevus“ all.
93. IFRSi kohaselt on finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, varad, mis kuuluvad järgmistesse arvestusportfellidesse: i) amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarasid ja ii) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarasid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, soetusmaksumusepõhisel meetodil (sealhulgas LOCOMi kohaselt) mõõdetud finantsvarasid. Sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest võivad need hõlmata i) omakapitalis kajastatavaid õiglases väärtuses mõõdetavaid finantsvarasid ja ii) muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarasid.
7. TÄHTAJAKS TASUMATA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)
94. Selliste võlainstrumentide bilansiline väärtus, mis kuuluvad arvestusportfellidesse, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastatakse vormis 7.1 üksnes juhul, kui need on tähtajaks tasumata. Tähtajaks tasumata instrumendid jaotatakse vastavatesse tähtajaks tasumata klassidesse nende konkreetse olukorra alusel.
95. Arvestusportfellid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 93.
96. Finantsvarasid loetakse tähtajaks tasumata, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud. Tähtajaks tasumata nõudeid kajastatakse nende bilansilises koguväärtuses ja selle lõikes, mitu päeva on vanim tähtajaks tasumata summa ületanud tähtaega aruandekuupäeva seisuga. IFRSi kohaselt kajastatakse selliste varade bilansiline väärtus, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarad, väärtuse languse etappide kaupa. Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus kajastatakse eraldi. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tähtajaks tasumata varad väärtuse languse seisundi kaupa vastavalt kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele.
8. FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)
97. „Hoiused“ ja toodete jaotus on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelile. Reguleeritavad säästuhoiused on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning need jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.„Hoiused“ ja toodete jaotus on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelile. Reguleeritavad säästuhoiused on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning need jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.
98. „Emiteeritud võlaväärtpaberid“ liigendatakse järgmist liiki toodeteks:
a)
„hoiusesertifikaadid“ on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;
b)
„varaga tagatud väärtpaberid“ – väärtpaberid, mis on tuletatud väärtpaberistamistehingutest, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 61;
c)
„pandikirjad“, nagu on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikes 1;
d)
„hübriidlepingud“ hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega, mis ei kuulu punktides b ja c osutatud toodete hulka ega ole liigitatud punkti e kohasteks vahetatavateks liitfinantsinstrumentideks.
e)
„muud emiteeritud võlaväärtpaberid“ on võlaväärtpaberid, mis ei kuulu punktides a–d osutatud toodete hulka ning mille puhul eristatakse vahetatavaid liitfinantsinstrumente ja mittevahetatavaid instrumente.
99. Emiteeritud „allutatud finantskohustusi“ käsitletakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks“ ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks“.
100. Vormis 8.2 esitatakse selliste „hoiuste“ ja „emiteeritud võlaväärtpaberite“ bilansiline väärtus, mis on EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis määratletud allutatud võlad, mis on liigitatud arvestusportfellide kaupa. „Allutatud võla“ instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud.
101. Kirje „Enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused“ hõlmab kõiki kõnealuseid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, olenemata sellest, kas neid kajastatakse kasumiaruandes või läbi muu koondkasumi.
9. SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)
102. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Vormides 9.1, 9.1.1 ja 9.2 jaotatakse kõik kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansivälised riskipositsioonid siduvateks laenuandmiskohustusteks, finantsgarantiideks ja muudeks siduvateks kohustusteks.
103. Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.
104. Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused võivad olla IFRS 9 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid, kui neid mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või kui nende suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, samuti IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid.
105. IFRSi kohaselt kajastatakse siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused vormis 9.1.1, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:
a)
nende suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid;
b)
neid kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9 kohaselt;
c)
nad kuuluvad IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse.
106. Kohustused, mida kajastatakse käesoleva lisa käesoleva osa punkti 105 alapunktides a ja c osutatud finantsgarantiide ja võetud siduvate kohustuste krediidikahjuna, kajastatakse olenemata kohaldatud mõõtmiskriteeriumidest eraldistena.
107. IFRSi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtuse languse etappide kaupa selliste instrumentide nimiväärtust ja eraldisi, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, sealhulgas instrumendid, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud akumuleeritud tulu, välja arvatud juhul, kui neid peetakse kooskõlas IFRS 9 lisa A kohase ostetud või tekitatud finantsvara määratlusega instrumentideks, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud. Nende riskipositsioonide puhul kajastatakse nimiväärtust ja eraldisi eraldi väljaspool väärtuse languse etappe vormis 9.1.1.
108. Vormis 9.1.1 kajastatakse üksnes siduva kohustuse nimiväärtus, kui võlainstrument hõlmab nii bilansilist instrumenti kui ka bilansivälist komponenti. Kui aruandev üksus ei suuda eraldi kindlaks teha bilansiliste ja bilansiväliste komponentide eeldatavat krediidikahju, kajastatakse siduva kohustuse eeldatav krediidikahju koos bilansilise komponendi väärtuse akumuleeritud langusega. Kui eeldatav krediidikahju ületab võlainstrumendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse ülejäänud eeldatav krediidikahju eraldisena vormi 9.1.1 asjakohases veerus (IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E).
109. Finantsgarantiid või siduvat kohustust anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga, mida mõõdetakse vastavalt IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punktile d ja millel kahju allahindlus määratakse kindlaks vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5, kajastatakse asjakohases veerus.
110. Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses IFRS 9 kohaselt, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi 9.1.1 vastavates veergudes kõnealuste finantsgarantiide ja siduvate kohustuste nimiväärtuse ja nende krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ kajastamisel kohaldatakse käesoleva osa punkti 69 kriteeriume.
111. IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate muude siduvate kohustuste või garantiide nimiväärtust ja eraldisi kajastatakse asjakohastes veergudes.
112. BADil põhinevat siseriiklikku GAAPi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis 9.1 punktides 102 ja 103 osutatud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtuse, samuti eraldiste summa, mida peab kõnealuste bilansiväliste riskipositsioonide puhul hoidma.
113. „Siduvad laenuandmiskohustused“ on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks“ liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:
a)
„kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus“;
b)
„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu“ või pakkuda „aktseptimisvõimalusi“ eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.
114. „Financial guarantees“ shall be contracts that require the issuer to make specified payments to reimburse the holder of a loss it incurs, because a specified debtor fails to make payment where due in accordance with the original or modified terms of a debt instrument, including guarantees provided for other financial guarantees. Under IFRS, those contracts shall meet the definition of financial guarantee contracts in IFRS 9.2.1(e) and IFRS 4.A. The following items of Annex I to CRR shall be classified as „financial guarantees“:
b)
„krediidituletisinstrumendid“, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;
c)
„finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid“.
115. „Muud siduvad kohustused“ hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:
a)
„osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa“;
b)
„väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed“;
c)
„kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed“;
d)
„dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud“;
e)
„tagatised ja kahjuhüvitised“ (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid“;
f)
„saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid“;
g)
„võlakirjade emissiooniteenused“ (NIF) ja „uueneva käenduse süsteemid“ (RUF);
h)
„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu“ või pakkuda „aktseptimisvõimalusi“ juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;
i)
„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu“ või „garantiide andmist“ käsitlevaid lepinguid;
j)
„pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid“;
k)
„muud bilansivälised kirjed“ kapitalinõuete direktiivi I lisas.
116. IFRSi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:
a)
„krediidituletisinstrumendid“, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IFRS 9 kohaselt „tuletisinstrumendid“;
b)
„käskvekslite aktseptid“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu“;
c)
„vekslite käendus“, mis ei vasta IFRS 9 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;
d)
„regressiõigusega tehingud“, mis ei vasta IFRS 9 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;
e)
„lihtforvardipõhised vara ostmise kohustused“ on IFRS 9 kohaselt „tuletisinstrumendid“;
f)
„direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 osutatud vara müügi- ja tagasiostulepingud“. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IFRS 9 A lisa kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.
117. Kirjel „millest: viivises“ hõlmab selliste võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mida loetakse käesoleva osa punktide 213–239 kohaselt viivises olevaks.
118. Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste puhul on „nimiväärtus“ summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, ilma et võetaks arvesse ühtki hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.
119. Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata summa, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta“ maksimaalne summa, mille vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantiiandja, kajastatakse tagatud summa vormis ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantiiandjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.
10. TULETISINSTRUMENDID JA RISKIMAANDAMISE ARVESTUS (10 JA 11)
120. Vormide 10 ja 11 puhul käsitatakse tuletisinstrumente kas riskimaanduse tuletisinstrumentidena, kui neid kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, või kauplemiseks hoitavatena, kui tegemist on muude juhtudega.
121. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide (sealhulgas majanduslik riskimaandus) ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 alusriski liikide, turu liikide ja tooteliikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid ka riskimaanduse liikide kaupa. Teave riskimaandamisinstrumentide kohta, mis ei ole tuletisinstrumendid, esitatakse eraldi ja riskimaanduse liikide kaupa.
122. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse nendes vormides kõik tuletisinstrumendid, olenemata sellest, kas neid siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis kajastatakse või mitte.
123. Kauplemisel kasutatavate ja riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse, õiglase väärtuse ja tingliku väärtuse esitamisel arvestusportfellide ja riskimaanduse liikide kaupa võetakse arvesse IFRSI või BADil põhineva siseriikliku GAAPi (olenevalt sellest, millist raamistikku aruandva üksuse suhtes kohaldatakse) kohaseid arvestusportfelle ja riskimaanduse liike.
124. Kauplemisel kasutatavad ja riskimaanduse tuletisinstrumendid, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt mõõdetakse soetusmaksumuses või LOCOMi alusel, esitatakse eraldi.
125. Vorm 11 hõlmab riskimaandamisinstrumente ja maandatavaid instrumente, sõltumata kvalifitseeruva riskimaanduse kajastamiseks kasutatavast raamatupidamisstandardist, sealhulgas juhul, kui kvalifitseeruv riskimaandus puudutab netopositsiooni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud jätkata IAS 39 kohaldamist riskimaandamise arvestuse puhul (IFRS 9 paragrahv 7.2.21), käsitatakse viiteid riskimaanduse liikidele ja arvestusportfellidele ning nende nimesid asjakohaste viidetena ja nimedena IAS 39 paragrahvis 9. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“ osutab kirjetele „müügivalmis varad“, ja „amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varad“ hõlmab kirjeid „lõpptähtajani hoitavad“ ja „laenud ja nõuded“.
126. Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna ja tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid ei kajastata vormides 10 ja 11.
127. Siduvaid kohustusi, mida käsitatakse tuletisinstrumentidena (IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt b) ja krediidituletisinstrumentidena ning mis ei vasta käesoleva lisa käesoleva osa punktis 114 esitatud finantsgarantii määratlusele, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt samale jaotusele nagu muude tuletisinstrumentide puhul, kuid neid ei kajastata vormis 9.
128. Selliste finantsvarade ja selliste finantskohustuste bilansiline väärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse riskimaandamisinstrumendina IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, kajastatakse eraldi vormis 11.3.
10.1.
Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel
129. Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse ühte järgmistest riskikategooriatest:
a)
intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need tehingud, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Ainus erand on see, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid, kui need kajastatakse seda liiki riskimaanduste jaoks ette nähtud ridadel. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetuslepinguid ning intressimäära ostutähti;
b)
aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;
c)
välisvaluutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetuslepinguid ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses vahetuskursside või intressimääradega, välja arvatud juhul, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;
d)
krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga ja mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt c). Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus. Krediidituletisinstrumendid, mis vastavad käesoleva lisa käesoleva osa punktis 114 esitatud finantsgarantii määratlusele, esitatakse üksnes vormis 9;
e)
kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;
f)
muu: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.
130. Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:
a)
kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;
b)
aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleb kajastada selles kategoorias;
c)
välisvaluutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega, välja arvatud juhul, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid.
10.2.
Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad
131. IFRSi kohaselt on kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus“ nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad“ ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused“. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad“) „bilansiline väärtus“ esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused“) „bilansilisest väärtusest“. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks“ või „finantskohustuseks“ vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused võivad muutuda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks“) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks“). Riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansiline väärtus on nende täielik õiglane väärtus, sealhulgas (kui see on asjakohane) õiglase väärtuse komponendid, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena.
132. Lisaks bilansilisele väärtusele, nagu määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 27, esitavad aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi tuletisinstrumentide puhul ka õiglase väärtuse, olenemata sellest, kas neid instrumente peab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastama bilansis või bilansiväliselt.
133. „Tinglik väärtus“ (IFRSi kohaselt „nominaalsumma“) on kõigi sõlmitud, kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval, olenemata sellest, kas kõnealustest tehingutest tulenevalt kajastatakse tuletistehingute riskipositsiooni bilansis. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:
a)
lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;
b)
kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;
c)
vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;
d)
aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;
e)
krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;
f)
digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi“ optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus on kas eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.
134. Tuletisinstrumentide tinglikku väärtust käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse varade või kohustustena bilansis või neid ei kajastata bilansis. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.
135. „Tinglik väärtus“ kajastatakse kogusummana („kokku“) ja osadena („millest: müüdud“) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid“, „reguleeritud turu optsioonid“, „krediit“, „kaup“ ja „muu“. Kirje „millest müüdud“ hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostjad) kaitset.
136. Tehingute jaotamine kirjete „börsiväline“ ja „reguleeritud turg“ alla põhineb sellise turu laadil, kus tehing tehakse, ja mitte sellel, kas selle tehingu puhul on olemas kliirimiskohustus. „Reguleeritud turg“ on reguleeritud turg kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 92 tähenduses. Seepärast peab aruandev üksus juhul, kui ta sõlmib tuletislepingu börsivälisel turul, kus keskne kliirimine on kohustuslik, liigitama tuletislepingu kirje „börsiväline“, mitte kirje „reguleeritud turg“ alla.
10.3.
„Majanduslikuks riskimaanduseks“ liigitatud tuletisinstrumendid
137. Tuletisinstrumendid, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele vastavalt IFRS 9-le, IAS 39-le, kui IAS 39-t kohaldatakse riskimaandamise arvestuse eesmärgil, või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohasele raamatupidamistavale, kajastatakse vormis 10 „majandusliku riskimaandusena“. Seda puudutab ka kõiki järgmisi juhte:
a)
noteerimata omakapitaliinstrumentide riskimaanduseks kasutatavad tuletisinstrumendid, mille puhul võib soetusmaksumus olla õiglase väärtuse asjakohane hinnang;
b)
krediidituletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande esmasel kajastamisel või pärast seda või kajastamise lõpetamisel vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.7;
c)
tuletisinstrumendid, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks“ IFRS 9 lisa A kohaselt või kauplemisel kasutatavateks varadeks BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli.
138. „Majanduslik riskimaandus“ ei hõlma oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.
139. Tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse“ määratlusele, kajastatakse vormis 10 iga riski liigi puhul eraldi.
140. Krediidituletisinstrumente, mida kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande esmasel kajastamisel või pärast seda või kajastamise lõpetamisel vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.7, kajastatakse vormi 10 vastaval real krediidiriski all. Muud krediidiriski majanduslikud maandused, mille suhtes aruandev üksus ei kohalda IFRS 9 paragrahvi 6.7, kajastatakse eraldi.
10.4.
Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa
141. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoolte lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:
b)
„muud finantssektori äriühingud“;
c)
„ülejäänud“ ehk kõik muud vastaspooled.
142. Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, olenemata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel.
10.5.
Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt (11.2)
143. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud riskimaanduse tuletisinstrumentide jaotamine riskimaanduse kategooriate lõikes, kajastatakse riskimaanduse tuletisinstrumendid eraldi kategooriates „õiglase väärtuse riskimaandus“, „rahavoogude riskimaandus“, „soetusmaksumuse riskimaandus“„välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus“, „portfelli intressiriskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandus“ ja „portfelli intressiriskile avatud positsiooni rahavoogude riskimaandus“.
144. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldatav, osutab „soetusmaksumuse riskimaandus“ riskimaanduse kategooriale, kus riskimaanduse tuletisinstrumenti mõõdetakse üldiselt soetusmaksumuses.
10.6.
Kajastatav väärtus riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid (11.3 ja 11.3.1)
145. Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, on kajastatav väärtus nende instrumentide bilansiline väärtus vastavalt IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaldatavatele mõõtmiseeskirjadele arvestusportfellide puhul, kuhu nad kuuluvad. Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, ei kajastata tinglikku väärtust.
10.7.
Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid (11.4)
146. Finantsseisundi aruandes kajastatavate õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavate instrumentide bilansiline väärtus jaotatakse maandatavate finantsvarade ja maandatavate finantskohustuste puhul arvestusportfellide ja maandatava riski liikide kaupa. Kui finantsinstrumendi puhul on maandatud mitu riski, kajastatakse instrument riski liigi all, mille all riskimaandamisinstrument vastavalt punktile 129 kajastatakse.
147. „Riski mikromaandus“ on muu riskimaandus kui portfelli intressiriski maandus vastavalt IAS 39 paragrahvile 89A. Riski mikromaandus hõlmab nullväärtusega netopositsioonide riskimaandust, nagu on osutatud IFRS 9 paragrahvis 6.6.6.
148. „Riski mikromaanduste korrigeerimine“ hõlmab kõiki riski mikromaanduste korrigeerimisi, nagu on määratletud punktis 147.
149. „Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised“ on maandatavate instrumentide kasumi ja kahjumi summa, millega on korrigeeritud kõnealuste instrumentide bilansilist väärtust ja mida on kajastatud kasumiaruandes. Selliste maandatavate instrumentide riskimaanduse korrigeerimised, mis on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumendid, kajastatakse vormis 1.3. Kajastamata kindlate kohustuste või nende komponentide riskimaanduse korrigeerimisi ei kajastata.
150. „Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised“ hõlmavad riskimaanduse korrigeerimisi, mis riskimaanduse lõpetamise ja maandatavate instrumentide maandamise kasumi ja kahjumiga korrigeerimise lõpetamise järel tuleb amortiseerida kasumisse või kahjumisse amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetavate maandatavate instrumentide efektiivse intressimäära ümberarvutamise kaudu või summasse, mis kajastab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud maandatavate instrumentide varem kajastatud riskimaanduse kogukasumit või -kahjumit.
151. Kui finantsvarade või finantskohustuste rühma, sealhulgas netopositsiooni moodustavate finantsvarade või finantskohustuste rühm, võib käsitada maandatava instrumendina, kajastatakse sellesse rühma kuuluvaid finantsvarasid ja finantskohustusi bilansilises brutoväärtuses enne rühma kuuluvate instrumentide tasaarvestamist kirje „netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)“ all.
152. „Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid“ hõlmab finantsvarade või finantskohustuste portfelli intressiriski õiglase väärtuse riskimaandusega hõlmatud finantsvarasid ja finantskohustusi. Kõnealuseid finantsinstrumente kajastatakse bilansilises brutoväärtuses enne portfelli kuuluvate instrumentide tasaarvestamist.
11. MUUTUSED KREDIIDIKAHJU ALLAHINDLUSTES JA ERALDISTES (12)
11.1.
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt (12.0)
153. Vormis 12.0 esitatakse soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetavate finantsvarade, samuti muu meetodi kohaselt mõõdetavate finantsvarade või omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus, kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud kohaldada nende varade (sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) suhtes väärtuse langust. Soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam, mõõdetavate varade väärtuse korrigeerimisi vormis 12.0 ei kajastata.
154. „Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemisi.
155. Finantsvarade tagasimaksmisest või müügist tulenevad allahindluse summade muutused kajastatakse kirje „muud korrigeerimised“ all. Mahakandmised kajastatakse vastavalt punktidele 72–74.
11.2.
Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes IFRSi kohaselt (12.1)
156. Vormis 12.1 esitatakse amortiseeritud soetusväärtuses ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus jaotatuna väärtuse languse etappide, instrumentide (sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) ja vastaspoolte lõikes. Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega vara kooskõlastav võrdlus esitatakse vormis eraldi.
157. Selliste bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, esitatakse väärtuse languse etappide kaupa ja ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varade puhul eraldi. Siduvate laenuandmiskohustuste väärtuse langus kajastatakse eraldistena üksnes juhul, kui seda ei käsitleta koos bilansiliste varade väärtuse langusega vastavalt IFRS 9 paragrahvile 7.B8E ja käesoleva osa punktile 108. Muutusi IAS 37 kohaselt mõõtetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide ja IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide eraldistes ei kajastata selles vormis, vaid vormis 43. IFRSI 9 kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse muutusi ei kajastata selles vormis, vaid kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all vastavalt käesoleva osa punktile 50.
158. Kirjed „millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused“ ja „millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused“ hõlmavad finantsvarade väärtuse languse kogusumma muutusi, mida on mõõdetud kogumipõhiselt või individuaalselt.
159. „Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine“ hõlmab tekitatud või omandatud finantsvarade esmasel kajastamisel kajastatud eeldatava kahju suurenemise summat. Sellist allahindluse suurenemist kajastatakse kõnealuste finantsvarade tekitamisele või omandamisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Finantsvarade eeldatava kahju suurenemist või vähenemist pärast kõnealuste varade esmast kajastamist kajastatakse muudes veergudes. Tekitatud või omandatud finantsvarad hõlmavad bilansiväliste võetud siduvate kohustuste täitmisest tulenevaid varasid.
160. „Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“ hõlmab selliste allahindluste muutuste summat, mis tulenevad finantsvarade kajastamise täielikust lõpetamisest aruandeperioodil muudel põhjustel kui mahakandmine, mis hõlmavad üleandmist kolmandatele isikutele või lepinguliste õiguste lõppemist täieliku tagasimaksmise tõttu, kõnealuste finantsvarade müüki või nende ülekandmist muusse arvestusportfelli. Allahindluse muutust kajastatakse selles veerus tagasimaksmisele, müügile või ülekandmisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul hõlmab see kirje ka väärtuse languse vähenemist, mis on tingitud bilansivälise instrumendi muutumisest bilansiliseks varaks.
161. „Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“ hõlmab eeldatava kahju selliste muutuste netosummat aruandeperioodi lõpus, mis on tingitud krediidiriski suurenemisest või vähenemisest alates esmasest kajastamisest, olenemata sellest, kas nende muutuste tõttu on finantsvara kantud üle muusse etappi. Selles veerus kajastatakse selline mõju allahindlusele, mis on tingitud finantsvara summa suurenemisest või vähenemisest intressitulu saamise või maksmise tagajärjel. See kirje hõlmab ka aja möödumise mõju eeldatavale kahjule, mis arvutatakse vastavalt IFRS 9 paragrahvi 5.4.1 punktidele a ja b. Selles veerus kajastatakse ka riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutused ja tulevikku suunatud majandusandmete muutused. Selles veerus kajastatakse eeldatava kahju muutused seoses nõuete osalise tagasimaksmisega osamaksetena, välja arvatud viimane osamakse, mis kajastatakse veerus „kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“.
162. Kõik uuenevate nõuetega seotud eeldatava krediidikahju muudatused kajastatakse veerus „krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“, välja arvatud muutused, mis on seotud mahakandmistega ja krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikahju hindamise metoodika ajakohastamisega. Uuenevad nõuded on nõuded, mille puhul klientide laekumata ja tasumata saldod võivad kõikuda vastavalt sellele, kuidas nad otsustavad laenu võtta ja tagasi maksta krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtestatud limiidi piires.
163. „Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused (neto)“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldatava kahju hindamise metoodika sellisest ajakohastamisest tulenevaid muutusi, mis on tingitud olemasolevate väärtuse languse hindamise mudelite muutmisest või uute mudelite kehtestamisest. Metoodika ajakohastamine hõlmab ka uute standardite kasutuselevõtu mõju. Metoodika muudatusi, mille tulemusel muutub vara väärtuse languse etapp, käsitatakse täielikult mudeli muudatustena. Riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutusi ja tulevikku suunatud majandusandmete muutusi selles veerus ei kajastata.
164. Muudetud varadega seotud eeldatava kahju muudatuste (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A) kajastamine sõltub muudatuse laadist vastavalt järgmisele:
a)
kui muudatus tuleneb vara kajastamise osalisest või täielikust lõpetamisest punktis 74 määratletud mahakandmise tõttu, kajastatakse kajastamise lõpetamise mõju eeldatavale kahjule veerus „mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine“ ja mis tahes muu muutmise mõju eeldatavale krediidikahjule muudes asjakohastes veergudes;
b)
kui muudatus tuleneb vara kajastamise täielikust lõpetamisest muudel põhjustel kui punktis 74 määratletud mahakandmine ja selle asendamisest uue varaga, kajastatakse muudatuse mõju eeldatavale kahjule veerus „muudatused kajastamise lõpetamise tõttu“ muudatuste puhul, mis on tingitud vara kajastamise lõpetamisest, ja veerus „tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine“ muudatuste puhul, mis on tingitud uuesti kajastatud muudetud varast. Kajastamise lõpetamine muudel põhjustel kui mahakandmine hõlmab mahakandmist juhul, kui muudetud vara tingimused on oluliselt muutunud;
c)
kui muudatus ei tulene kogu muudetud vara või selle osa kajastamise lõpetamisest, kajastatakse selle mõju eeldatavale kahjule veerus „muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused“.
165. Mahakandmine kajastatakse vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktidele 72–74 ja järgmisele:
a)
kui võlainstrumendi kajastamine osaliselt või täielikult lõpetatakse, kuna mõistlike ootuste kohaselt summasid tagasi ei saada, kajastatakse maha kantud summadest tingitud kajastatud kahju allahindluse vähenemine veerus „mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine“.
b)
„Otse kasumiaruandes maha kantud summad“ on aruandeperioodil maha kantud finantsvarade summad, mis ületavad vastavate finantsvarade mis tahes allahindluse kontot kajastamise lõpetamise kuupäeva seisuga. Need hõlmavad kõiki aruandeperioodil maha kantud summasid ja mitte üksnes neid summasid, mille suhtes võetakse veel täitemeetmeid.
166. „Muud korrigeerimised“ hõlmab kõiki summasid, mida ei ole kajastatud eelnenud veergudes, sealhulgas vahetuskursi erinevustest tingitud eeldatava kahju korrigeerimist, kui see on kooskõlas vahetuskursi mõju kajastamisega vormis 2.
166i. Kirje „võlainstrumentide kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum“ hõlmab finantsvarade bilansilise väärtuse, mis on mõõdetud kajastamise lõpetamise kuupäeval, ja saadud tasu vahet.
11.3.
Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas) (12.2)
167. Vormis 12.2 esitatakse arvestusportfelli kuuluvate finantsvarade puhul selline bilansiline brutoväärtus ja bilansiväliste riskipositsioonide (mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsnõuded) puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, selline nimiväärtus, mis on aruandeperioodil üle kantud väärtuse languse etappide vahel.
168. Kajastatakse üksnes selliste finantsvarade või bilansiväliste riskipositsioonide bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus, mis on aruandekuupäeval muus väärtuse languse etapis, kui nad olid majandusaasta algul või nende esmasel kajastamisel. Bilansiliste riskipositsioonide puhul, mille puhul hõlmab vormis 12.1 esitatud väärtuse langus bilansivälist komponenti (IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E), võetakse arvesse bilansilise ja bilansivälise komponendi etapi muutust.
169. Majandusaastal toimunud ülekandmiste kajastamisel kajastatakse finantsvarad või bilansivälised riskipositsioonid, mille väärtuse languse etapp on alates majandusaasta algusest või nende esmasest kajastamisest mitu korda muutunud, nii nagu nad oleks väärtuse languse etapist, kus nad olid majandusaasta alguses või nende esmasel kajastamisel, üle viidud väärtuse languse etappi, kus nad on aruandkuupäeva seisuga.
170. Vormis 12.2 kajastatav bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus on bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus aruandekuupäeva seisuga, sõltumata sellest, kas see väärtus oli ülekandmise kuupäeval suurem või väiksem.
12. SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)
12.1.
Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad) (13.1)
171. Arvestusportfellidesse kuuluvaid laene ja ettemakseid tagavad tagatised ja garantiid esitatakse sõltumata nende õiguslikust vormist tagatise liigi kaupa: kinnisvaraga tagatud laenud ja muud tagatisega laenud ning saadud finantsgarantiiga tagatud laenud. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte ja otstarbe alusel. Kirjes „millest: viivisnõuded“ kajastatakse laenud ja ettemaksed vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260.
172. Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta“. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.
173. Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:
a)
kirje „kinnisvaraga tagatud laenud“ all hõlmab „elamukinnisvara“ laenusid, mis on tagatud elamukinnisvaraga, ja „ärikinnisvara“ laenusid, mis on tagatud muu kui elamukinnisvaraga, sealhulgas kontori- ja äripinnad ning muud liiki ärikinnisvara. See, kas kinnisvaratagatise puhul on tegemist elamu- või ärikinnisvaraga, määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 75 kohaselt;
b)
„muud tagatisega laenud“ hõlmab:
i)
„raha, hoiused, (emiteeritud võlaväärtpaberid)“, kuhu kuuluvad a) laenu tagatiseks antud hoiused aruandvas krediidiasutuses või investeerimisühingus ja b) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mis on antud laenu tagatiseks.
ii)
„vallasvara“ hõlmab muu füüsilise tagatise kui kinnisvara pante, sealhulgas autosid, lennukeid, laevu, tööstus- ja mehaanilisi seadmeid (masinad, mehaanilised ja tehnilised seadmed), varusid ja kaupu (kaubad, valmis- ja pooltooted, toorained) ning muud liiki vallasvara;
iii)
„omakapitali- ja võlaväärtpaberid“ hõlmavad tagatisi omakapitaliinstrumentide kujul, sealhulgas investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse, ning kolmandate isikute emiteeritud võlaväärtpaberite kujul;
iv)
„ülejäänud“ hõlmab varade pante;
c)
„saadud finantsgarantiid“ hõlmab lepinguid, mis vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktile 114 nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei teinud tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.
174. Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt mitut liiki tagatis või garantii, jaotatakse tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta, vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist. Kinnisvaraga tagatud laenude puhul esitatakse kinnisvaratagatis alati esimesena, sõltumata selle kvaliteedist võrreldes muu tagatisega. Kui tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta ületab kinnisvaratagatise väärtust, jaotatakse selle ülejäänud väärtus muudele tagatise ja garantii liikidele vastavalt selle kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.
12.2.
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse (aruandekuupäeva seisuga valduses olevad) (13.2.1)
175. Selles vormis esitatakse teave tagatise kohta, mis on saadud aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis. Kirje „tagatised, mis on omandatud, võttes need oma valdusesse“ hõlmab vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana. Tagatise liigid on need, millele on osutatud punktis 173, välja arvatud need, millele on osutatud kõnealuse punkti alapunkti b alapunktis i.
175i. „Väärtus esmasel kajastamisel“ – aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt enda valdusse võtmise teel omandatud tagatise bilansiline brutoväärtus esmasel kajastamisel bilansis.
175ii. „Akumuleeritud negatiivsed muutused“ – tagatise esmasel kajastamisel väärtuse ja aruandekuupäeval bilansilise väärtuse vahe üksiku tagatise tasandil, kui see vahe on negatiivne.
12.3.
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse (13.3.1)
176. Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise hetkest, kajastatakse vormis 13.3.1. Arvesse võetakse nii materiaalse põhivara vormis kui ka muus vormis tagatisi, mis on omandatud, võttes need enda valdusse. Kirje „tagatised, mis on omandatud, võttes need oma valdusesse“ hõlmab vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana.
13. ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)
177. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.
178. „Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul“ hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul IFRS 9, IFRS 13 või siseriikliku GAAPi kohaselt, kui see on kohaldatav. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks, või kui see on asjakohane, nagu koondkasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.
179. „Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist“ sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.
14. KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)
180. Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.
181. Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles seotud ülekantud finantsvarad olid kajastatud aktiva poolel, ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.
182. Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil“ hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 109, 243 ja 244.
183. „Repolepingud“ („repod“) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud“ („repod“). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja“) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud“ juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:
a)
summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;
b)
summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.
184. Kirjed „repolepingud“ („repod“) ja „pöördrepolaenud“ („pöördrepod“) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.
185. Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele arvestusportfellile, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.
15. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)
186. Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.
15.1.
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)
187. Intressitulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:
a)
arvestusportfelli kuuluvate finantsvarade ning muude varade (sealhulgas raha, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) intressitulu;
b)
negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu.
188. Intressikulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:
a)
arvestusportfelli kuuluvate finantskohustuste ning muude kohustuste intressikulu;
b)
negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu.
189. Finantsvarade ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete, samuti hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intresse.
190. Finantskohustuste ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude finantskohustuste, samuti negatiivse efektiivse intressimääraga võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete intresse.
191. Vormi 16.1 eesmärgil käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.
192. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmab riskimaandamisinstrumentide intressitulu ja -kulu, kui maandatavad instrumendid annavad intressitulu.
193. Puhashinna kasutamise korral sisaldab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada majandusliku riskimaandusena, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast. Sel juhul esitatakse majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentide intressitulu eraldi kauplemisel kasutatavate tuletisinstrumentide intressitulu all. Ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, kajastatakse samuti kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intressi all.
194. IFRSi kohaselt tähendab „millest: langenud väärtusega finantsvaradest saadud intressitulu“ krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvaradest (sealhulgas ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara, kui viimati nimetatut käsitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 215 viivisnõudena) saadud intressitulu. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see sellise vara intressitulu, mille väärtust on vähendatud krediidiriskiga seotud spetsiifilise allahindluse kaudu.
194i. „millest: tarbimislaen“ ja „millest: eluasemelaen“ kajastavad laenude ja ettemaksetega seotud tulusid ja kulusid, nagu on kirjeldatud käesoleva osa punktis 88.
194ii. „millest: rendiintress“ kajastab rendileandja intressitulu seoses rendinõudega (kapitalirendid) ja rentniku intressikulu seoses rendikohustusega.
15.2.
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)
195. Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.
196. Vormis 16.2 esitatakse IFRSi kohaselt amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarad ja -kohustused ning õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse vormis 16.2 finantsvarad, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, õiglases väärtuses omakapitalis ja mõõtmismeetoditel, nt soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentidest tulenevaid kahjumeid ja kasumeid selles vormis ei kajastata, olenemata nende instrumentide suhtes kohaldatavatest hindamiseeskirjadest.
15.3.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa (16.3)
197. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).
198. Kauplemisest tulenevad kasumid ja kahjumid peavad hõlmama hetketurul välisvaluutaga kauplemisest (v.a välisvaluuta rahatähtede ja müntide vahetus) tulenevaid kasumeid ja kahjumeid. Väärismetallidega kauplemisest või nende kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ei kajastata kauplemisest tulenevate kasumite ja kahjumite all, vaid kirjete „Muud tegevustulud“ või „Muud tegevuskulud“ all vastavalt käesoleva osa punktile 316.
199. Kirje „millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega“ hõlmab üksnes kasumit ja kahjumit krediidituletisinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks vastavalt IFRSile 9.6.7. Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavasse arvestusportfelli või portfelli „kauplemiseks hoitavad“ (IFRS 9 paragrahv 5.6.2), esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.
15.4.
Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa (16.4)
200. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel. Jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumendid, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Finantsvaradest ja finantskohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse riskikategooriates järgmiselt:
a)
intressimäär: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;
b)
omakapitaliinstrumendid: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;
c)
välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;
d)
krediidirisk: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;
e)
kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavatest kaupadest tulenevat kasumit ja kahjumit tuleb kajastada kirjete „Muud tegevustulud“ või „Muud tegevuskulud“ all vastavalt käesoleva osa punktile 316.
f)
muu: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.
15.5.
Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa (16.4.1)
201. Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum esitatakse instrumendi liikide lõikes. Jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).
202. Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate finantsvarade arvestusportfelli (IFRS 9 paragrahv 5.6.2), esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.
15.6.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa (16.5)
203. Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, esitatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad realiseeritud ja realiseerimata netokasumi ja -kahjumi ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud finantskohustuste õiglase väärtuse muutuse summa, kui enda krediidiriski ei kajastata läbi muu koondkasumi.
204. Kui õiglases väärtuses mõõdetavat krediidituletisinstrumenti kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, esitatakse finantsinstrumendi kajastamisest tulenev kasum või kahjum kirje „millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all. Kõnealuste finantsinstrumentide õiglase väärtuse hilisemast muutusest tulenev kasum või kahjum esitatakse kirje „millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist“ all.
15.7.
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)
205. Riskimaandamise arvestuse kogu kasum ja kahjum, välja arvatud intressitulu või -kulu puhashinna kasutamise korral, esitatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum esitatakse riskimaandamisinstrumendi ja maandatava instrumendi kaupa. Riskimaandamisinstrumentide kasum ja kahjum ei hõlma selliste riskimaandamisinstrumentide elementidega seotud kasumit ja kahjumit, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.2.4. Need riskimaandamisinstrumendid, mida ei ole kajastatud, kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktile 60. Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum hõlmab ka tasaarvestatavate riskipositsioonidega kirjerühmade riskimaanduse (netopositsioonide riskimaandus) kasumit ja kahjumit.
206. „Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist“ hõlmab maandatavate instrumentidega seotud kasumit ja kahjumit, kui need instrumendid on vastavalt IFRS 9 paragrahvile 4.1.2A (IFRS 9 paragrahv 6.5.8) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid.
207. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse selles vormis andmed riskimaanduse liikide kaupa, tingimusel et see on kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisnõuetega.
15.8.
Mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)
208. „Lisandumine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu. „Tühistamine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu.
15.9.
Muud halduskulud (16.8)
208i. „IT-kulud“ on kulud, mis on tehtud, et tagada IT-põhised äriprotsessid, rakendusteenused ja äritulemuste saavutamise taristulahendused, sealhulgas IT-süsteemide loomise ja hooldamisega seotud kulud, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu palgal olevatele IT-spetsialistidele makstav hüvitis, mida kajastatakse personalikulude all.
208ii. Infotehnoloogia kulude puhul tähendab „IT-allhanked“ IT-kulusid, mis on seotud väliste teenuseosutajate kasutamisega. See ei hõlma kulusid, mis on seotud järgmisega: i) üksnes personaliteenused (ajutised töötajad), niivõrd kuivõrd krediidiasutus või investeerimisühing üksnes võtab ajutiselt tööle töötajad ja säilitab täieliku kontrolli osutatud teenuste üle, ning ii) standarditud riist- ja tarkvara hoolduse lepingud seoses ostetud varadega.
208iii. „Maksud ja lõivud (muu)“ hõlmavad muid makse ja lõive kui i) tulumaksuga seotud maksud ning ii) lõpetatud tegevusvaldkondadega seotud maksud ja lõivud. Siia alla kuuluvad kaupadelt ja teenustelt kogutavad maksud ning krediidiasutuse või investeerimisühingu makstavad lõivud.
208iv. „Konsultatsiooni- ja kutsealased teenused“ – eksperdi- või strateegilise nõustamise kulud.
208v. „Reklaam, turundus ja kommunikatsioon“ hõlmab kulusid, mis on seotud turundustegevusega, nagu reklaam, otse- või internetiturundus ja üritused.
208vi. „Krediidiriskiga seotud kulud“ – krediidisündmustega seotud halduskulud, näiteks tagatise oma valdusse võtmise või kohtumenetlusega seotud kulud.
208vii. „Eraldistega katmata kohtukulud“ – krediidiriskiga mitteseotud kohtukulud, mida seotud eraldised ei kata.
208viii. „Kinnisvarakulud“ – remondi- ja hoolduskulud, mis ei aita parandada kinnisvara kasutamist ega pikendada selle kasulikku eluiga, samuti kommunaalkulud (vesi, elekter ja küte).
208ix. IFRSi kohaselt hõlmavad „rendikulud“ rentniku kulusid, mis tulenevad lühiajalisest rentimisest ja väikese väärtusega varade rentimisest, nagu on osutatud IFRS 16.5 ja 16.6. Siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad rendikulud rentniku kulusid, kui raamatupidamisstandardi kohaselt käsitatakse rendimakseid kuluna.
208x. „Muud halduskulud – ülejäänud“ hõlmavad „muude halduskulude“ kõiki ülejäänud komponente, nagu järelevalve- või pangatasud, haldus- ja logistikateenused, dokumentide postiga saatmine ja transport, järelevalve- ja turvateenused, rahaarvestusteenused ja transport. Raha sissemakseid kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse ei kajastata selles kategoorias, kuna neid kajastatakse vormi 2 eraldi real.
16. RAAMATUPIDAMISARVESTUSEKOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)
209. „Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine“ hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestusekohasele konsolideerimisele; see tähendab, et konsolideerimine hõlmab kindlustusandjatest ja finantssektorivälistest äriühingutest tütarettevõtjaid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui oma finantsaruannete puhul.
210. Selle vormi kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestusekohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.
211. Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad“ hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.
212. Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused“ hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.
17. VIIVISNÕUDED (18)
17.1.
Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta (18.0)
213. Vormi 18 puhul on viivisnõuded need nõuded, mis on loetletud kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 3.
215. IFRSi kohaselt on vormi 18 puhul langenud väärtusega nõuded sellised nõuded, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp). Muudesse väärtuse languse etappidesse kui 3. etapp kuuluvaid nõudeid ning ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega nõudeid käsitatakse viivisnõuetena, kui need vastavad kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 kohastele viivisnõuete kriteeriumidele.
216. Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse ühegi tagatise olemasolu. Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktis a osutatud nõuete puhul hinnatakse olulisust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2018/171 (regulatiivsete tehniliste standardid, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära).
217. Vormi 18 puhul hõlmavad nõuded kõiki võlainstrumente (võlaväärtpaberid ning laenud ja ettemaksed, sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.
218. Võlainstrumente kajastatakse järgmistes arvestusportfellides: a) soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid; b) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust ning c) range LOCOMi kohaselt või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust, vastavalt käesoleva osa punktis 233 esitatud kriteeriumidele. Iga kategooria esitatakse instrumentide ja vastaspoolte lõikes.
219. IFRSi ja kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad bilansivälised riskipositsioonid järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:
a)
võetud siduvad laenuandmiskohustused;
c)
muud võetud siduvad kohustused.
220. Võlainstrumente, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, kajastatakse eraldi.
221. Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 18 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktis 34 määratletule. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa punktis 118 määratletule.
222. Vormi 18 puhul on nõue „tähtajaks tasumata“, kui see vastab käesoleva osa punkti 96 kriteeriumidele. Nõude liigitamisel viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktile a, alustatakse 90 päeva üle tähtaja arvestamist siis, kui tähtajaks tasumata summa, mis koosneb põhiosast, intressidest ja tasudest, ületab käesoleva osa punktis 216 määratletud olulisuse piirmäära. Kui tähtajaks tasumata osa nõudest on jätkuvalt oluline järgmise 90 päeva jooksul, tuleks nõue liigitada viivisnõudeks.
223. Vormi 18 puhul tähendab „võlgnik“ võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.
226. Nõuded, mis on liigitatud punkti 213 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt“) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt“). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:
a)
viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse kõnealuses artiklis esitatud liigitust;
b)
nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;
c)
muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.
227. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.
228. Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 4 sätestatud tingimused.
230. Viivisnõude liigitamine IFRS 5 kohaseks müügiks hoitavaks põhivaraks ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikele 5.
231. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamine viivisnõuete suhtes ei lõpeta nõuete käsitamist viivisnõuetena. Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu osutatud punktis 262, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 6 sätestatud tingimused.
232. Kui käesoleva lisa käesoleva osa punktis 231 osutatud tingimused ei ole kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 6 punktis b osutatud üheaastase perioodi lõpus täidetud, jätkatakse nõude käsitamist makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudena kuni kõigi tingimuste täitmiseni. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.
233. Käesoleva lisa 1. osa punktis 15 loetletud IFRSi kohaseid arvestusportfelle ja käesoleva lisa 1. osa punktis 16 loetletud kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaseid arvestusportfelle kajastatakse vormis 18 järgmiselt:
a)
„soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:
i)
„amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad“ (IFRS);
ii)
„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, sealhulgas mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumendid (BADil põhinev siseriiklik GAAP);
iii)
„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, välja arvatud range LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumendid (BADil põhinev siseriiklik GAAP);
b)
„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:
i)
„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“ (IFRS);
ii)
„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui sellesse mõõtmiskategooriasse kuuluvate instrumentide suhtes saab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohaselt kohaldada väärtuse langust;
c)
„range LOCOMi kohaselt või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:
i)
„kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel“ (IFRS);
ii)
„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ (IFRS);
iii)
„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ (BADil põhinev siseriiklik GAAP);
iv)
„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui võlainstrumente mõõdetakse range LOCOMi kohaselt (BADil põhinev siseriiklik GAAP);
v)
„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui sellesse mõõtmiskategooriasse kuuluvate võlainstrumentide suhtes ei saa BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohaselt kohaldada väärtuse langust.
234. Kui IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud siduvate kohustuste kajastamine õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kõigi varade bilansiline väärtus, mis tuleneb õiglases väärtuses kajastamisest ja mõõtmisest, kirje „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ (IFRS) või kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ (BADil põhinev siseriiklik GAAP) all. Ühegi sellise kohustuse bilansilist väärtust, mis tuleneb sellisest kajastamisest, vormis 18 ei kajastata. Kõigi selliste siduvate kohustuste tinglik väärtus, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse vormis 9.
234i. Järgmised nõuded esitatakse eraldi ridadel:
a)
kinnisvaraga tagatud laenud, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 86 alapunktis a ja punktis 87;
b)
tarbimislaen, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 88 alapunktis a.
235. Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi, nagu määratletud käesoleva osa punktis 96. Nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja mis ei ole olulised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuetena kirje „tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva <= 90 päeva“ all.
236. Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Kui nõude liigitamisel viivisnõudeks kohaldatakse võlgnikupõhist lähenemisviisi, nagu on osutatud käesoleva lisa käesoleva osa punktis 226, kajastatakse võlgniku nõudeid tähtaja ületamise ajavahemikes vastavalt nende individuaalsele tähtaja ületamise staatusele. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.
237. Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:
a)
nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale; IFRSi kohaselt kajastatakse selliste varade väärtus, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. Etapp), mis ei hõlma ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varasid; BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse langenud väärtusega vara väärtus;
b)
nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178;
c)
IFRSi kohaselt varad, mille krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. Etapp), mis ei hõlma ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varasid;
d)
IFRSi kohaselt nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul varad, mille krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud (1. etapp);
e)
nõuded, mida käsitatakse ostetud või tekitatud varadena, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud vastavalt IFRS 9 A lisale, sealhulgas bilansivälised nõuded, mida käsitatakse nõuetena, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud;
f)
nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul selliste nõuete akumuleeritud väärtuse langus, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 30 päeva.
238. Kirje „varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised“ all esitatakse andmed vastavalt käesoleva osa punktidele 11, 69–71, 106 ja 110.
239. Teave seoses nõuetekohaselt teenindatavate nõuetega ja viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud garantiide kohta esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on bilansiline väärtus või nimiväärtus pärast seotud nõude eraldiste mahaarvamist.
17.2.
Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa (18.1)
239i. Vormis 18.1 kajastatakse selliste laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või kauplemiseks hoitavateks) sisse- ja väljavool, mis olid liigitatud käesoleva osa punktides 213–239 või 260 määratletud viivisnõuete kategooriasse või sellest välja. Viivislaenudest ja ettemaksetest tulenev sissevool ja väljavool jaotatakse vastaspoole sektorite kaupa.
239ii. Viivisnõuete kategooriasse sissevoolu kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta algusest. Sissevool kajastab selliste nõuete bilansilist brutoväärtust, mis on perioodi jooksul muutunud käesoleva osa punktides 213–239 või 260 määratletud viivisnõueteks, sealhulgas ostetud viivisnõuded. Samuti kajastatakse sissevooluna viivisnõude bilansilise brutoväärtuse suurenemist, mis tuleneb kogunenud intressist või krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste suurenemisest.
239iii. Nõude puhul, mis on perioodi jooksul mitmel korral ümber liigitatud viivisnõudest nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks või vastupidi, võrreldakse sissevoolu ja väljavoolu summa kindlakstegemiseks nõude staatust (nõuetekohaselt teenindatav nõue või viivisnõue) majandusaasta alguses või esmasel kajastamisel selle staatusega aruandekuupäeval.
239iv. Viivisnõuete kategooriast väljavoolu kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta algusest. Väljavool kajastab selliste nõuete bilansilise brutoväärtuse summat, mis lakkavad olemast viivisnõuded perioodi jooksul, ning vajaduse korral hõlmab see nõude osalise või täieliku kajastamise lõpetamise kontekstis tehtud mahakandmiste summat. Samuti kajastatakse väljavooluna viivisnõude bilansilise brutoväärtuse vähenemist, mis tuleneb makstud intressist või krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste vähenemisest.
239v. Väljavoolu kajastatakse järgmistel juhtudel:
a)
viivisnõue vastab viivisnõudeks liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, nagu on sätestatud käesoleva osa punktides 228–232, ja see liigitatakse ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks, mis ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud, või nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks, mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud;
b)
viivisnõue on osaliselt või täielikult tagasi makstud; osalise tagasimaksmise korral liigitatakse väljavooluks üksnes tagasimakstud summa;
c)
tagatis on realiseeritud, sealhulgas väljavool, mis tuleneb muudest realiseerimis- või õigusmenetlustest, nagu õigusmenetluste käigus saadud muu vara kui tagatise realiseerimine, ja tagatise vabatahtlik müük;
d)
krediidiasutus või investeerimisühing võtab enda valdusse käesoleva osa punktis 175 osutatud tagatise, sealhulgas võlakohustuste ja vara vahetuse tehingud, vabatahtlik loovutamine (voluntary surrender) ning võlakohustuste ja omakapitali vahetuse tehingud;
f)
viivisnõudega seotud risk on üle kantud ja nõue vastab kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;
g)
viivisnõue on osaliselt või täielikult maha kantud; osalise mahakandmise korral liigitatakse väljavooluks üksnes mahakantud summa;
h)
viivisnõue või selle osa lakkab muudel põhjustel olemast viivisnõue.
239vi. Viivisnõude ümberliigitamist ühest arvestusportfellist teise ei kajastata sissevoolu ega väljavooluna. Erandina kajastatakse viivisnõude ümberliigitamist mis tahes arvestusportfellist kategooriasse „müügiks hoitavad“. Sel juhul kajastatakse seda algsest arvestusportfellist väljavooluna ja kategooriasse „müügiks hoitavad“ sissevooluna.
239vii. Järgmised nõuded esitatakse eraldi ridadel:
a)
punktis 239ix määratletud ärikinnisvaralaenud, jaotatuna laenudeks VKEdele ja laenudeks muudele finantssektorivälistele äriühingutele kui VKEd;
b)
kinnisvaraga tagatud laenud, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 86 alapunktis a ja punktis 87;
c)
tarbimislaen, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 88 alapunktis a.
17.3.
Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta (18.2)
239viii. Vormis 18.2 esitatakse teave finantssektorivälistele äriühingutele antud ärikinnisvaralaenude kohta ning finantssektorivälistele äriühingutele ja kodumajapidamistele antud ja vastavalt ärikinnisvara või elamukinnisvaraga tagatud laenude kohta, jaotatuna laenusumma ja tagatise väärtuse suhte kaupa. Välja jäetakse laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks ja müügiks hoitavateks võlainstrumentideks.
239ix. „Ärikinnisvaralaenud“ hõlmavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse (kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta) (
23
) 2. jao 1. peatüki punktis 1 määratletud riskipositsioone.
239x. Laenusumma ja tagatise väärtuse suhe arvutatakse vastavalt praeguse laenusumma ja tagatise väärtuse suhte arvutamise meetodile, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse (kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta) 2. jao 1. peatüki punktis 1.
239xi. Teave laenudega seoses saadud tagatiste ja finantsgarantiide kohta esitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 239. Seega on nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.
18. MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)
240. Vormi 19 puhul on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 47b lõigetes 1 ja 2.
243. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad ka selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid“), ja mida käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.
244. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „refinantseerimine“ võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille tingimusi võlgnik ei suuda täita.
245. Vormi 19 puhul tähendab „võlgnik“ võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 47b lõike 4 tähenduses.
246. Vormi 19 puhul hõlmab „võlg“ laene ja ettemakseid (sealhulgas ka nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused), võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaid laenuandmiskohustusi, mis on aruandekuupäeva seisuga varad. „Võlg“ ei hõlma kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.
247. „Võlg“ hõlmab ka laene ja ettemakseid ning võlaväärtpabereid, mis on liigitatud põhivaraks ja müügigruppideks, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.
248. Vormi 19 puhul on mõistel „nõue“ sama tähendus nagu mõistel „võlg“ käesoleva osa punktides 246 ja 247.
249. Käesoleva lisa 1. osa punktis 15 loetletud IFRSi kohaseid arvestusportfelle ja käesoleva lisa 1. osa punktis 16 loetletud kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaseid arvestusportfelle kajastatakse vormis 19 vastavalt käesoleva osa punktile 233.
250. Vormi 19 puhul tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing“ seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.
251. „Võla“ puhul kajastatakse vormis 19 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 34. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul, mis on bilansivälised riskipositsioonid, kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktis 118 määratletule.
252. Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikele 1, olenemata sellest, kas mõni summa on tähtajaks tasumata või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. IFRSi kohaselt käsitatakse muudetud finantsvara (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A) makseraskuste tõttu restruktureerituna, kui on tehtud kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikes 1 määratletud järeleandmine, sõltumata finantsvara krediidiriski muutuse muutumise mõjust alates esmase kajastamise kuupäevast.
254. Järgmistel juhtudel on olemas ümberlükatav eeldus, et ükskõik millistel kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikes 3 loetletud asjaoludel on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine.
255. Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasandil, nagu on osutatud punktis 245. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.
256. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded arvatakse viivisnõuete või nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 ja 260. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud tingimused.
257. Kui kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.
258. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on IFRS 5 kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks, liigitatakse jätkuvalt makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks.
259. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
a)
kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;
b)
nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.
260. Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude suhtes, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või kui katseajal oleva makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see nõue viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktile c.
261. Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse. Nõuetekohaselt teenindatavate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete suhtes kohaldatakse katseaega seni, kuni kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud, sealhulgas käesoleva osa punkti 259 kohaldamise korral. Katseajal olevaid nõuetekohaselt teenindatavaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete kategooriast eemaldatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindatavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast“.
262. Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:
a)
nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;
b)
nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;
c)
makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas punkti 260 kohaldamisel ümberliigitatud nõuded.
263. Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid laiendatakse nõuetele, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete laiendamist viivisnõuded, esitatakse kõnealuste makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa eraldi veerus „millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine“.
264. Järgmised viivisnõuded, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, esitatakse eraldi veergudes:
a)
nõuded, mida käsitatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale olevat langenud väärtusega. IFRSi kohaselt esitatakse selles veerus selliste varade väärtus, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), ja selliste ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarade väärtus, mida käsitatakse viivisnõuetena vastavalt käesoleva osa punktile 215;
b)
nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
265. Veerg „Refinantseerimine“ sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena käsitatava refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine“) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.
266. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud“ või veergu „Refinantseerimine“, sõltuvalt sellest, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine“ kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.
267. Kirje „varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised“ all esitatakse andmed vastavalt käesoleva osa punktidele 11, 69–71, 106 ja 110.
268. Selliste nõuete puhul saadud tagatised ja garantiid, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kajastatakse kõigi nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, sõltumata sellest, kas need on nõuetekohaselt teenindatavad nõuded või viivisnõuded. Lisaks tuleb eraldi kajastada tagatised ja finantsgarantiid, mis on saadud seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on seotud bilansilise nõude bilansiline väärtus või nimiväärtus pärast seotud bilansivälise nõude eraldiste mahaarvamist.
19. GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)
269. Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 kirjeldatud künnise.
19.1.
Geograafiline jaotus tegevuse asukoha alusel (20.1–20.3)
270. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi: „riigisisesed tegevused“ ja „riigivälised tegevused“. Käesoleva osa puhul tähendab „asukoht“ sellise juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse. Filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. „Riigisisesed“ tegevused hõlmavad tegevusi, mis on kajastatud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.
19.2.
Geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel (20.4–20.7)
271. Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 43. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla.
272. „Tuletisinstrumendid“ hõlmavad nii kauplemisel kasutatavaid tuletisinstrumente (sealhulgas majanduslik riskimaandus) kui ka IFRSi ja GAAPi kohaseid riskimaanduse tuletisinstrumente, mida kajastatakse vormides 10 ja 11.
273. IFRSi kohased kauplemiseks hoitavad varad ja GAAPi kohased kauplemisel kasutatavad varad esitatakse eraldi. Finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on määratletud käesoleva osa punktis 93. Vormis 20.4 kajastatakse nõudeid keskpankade vastu ja muid nõudmiseni hoiuseid koos finantsvaradega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust. LOCOMi kohaselt mõõdetavaid varasid, mille väärtust on krediidiriski tõttu korrigeeritud, käsitatakse langenud väärtusega varadena.
274. Vormides 20.4 ja 20.7 kajastatakse „varade väärtuse akumuleeritud langus“ ja „viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesoleva osa punktidele 69–71.
275. Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20,4 „bilansiline brutoväärtus“, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 34. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Veerus „millest: viivises võlainstrumendid, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki võlalepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva osa punktides 240–268.
276. Vormis 20.5 hõlmab „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised“ IAS 37 kohaselt mõõtetud eraldisi, IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju, võetud siduvate laenuandmiskohustuste ja antud finantsgarantiide eraldisi IFRS 9 kohaste väärtuse languse nõuete kohaldamisel ja võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide eraldisi BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavalt käesoleva osa punktile 11.
277. Vormis 20.7 esitatakse laenud ja ettemaksed, mis ei ole liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavaks või müügiks hoitavaks, riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, osutavad samadele portfellidele, millele on osutatud käesoleva osa punktis 93.
20. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)
278. Käesoleva määruse artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandatele isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.
279. IFRSi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kolmandatele isikutele kasutusrendi alusel rendile andnud, mõõtmismeetodite kaupa.
21. VARADE VALITSEMINE, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)
280. Käesoleva määruse artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu“ summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu“ ning „teenus- ja vahendustasude kulu“ vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi“ summa kirjete „intressitulu“ ja „intressikulu“ vahe absoluutväärtus.
21.1.
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa (22.1)
281. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi kaupa. IFRSi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud mõlemad järgmised:
a)
summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel (IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c);
b)
summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i).
282. Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Need tehingukulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära (vt IFRS 9 paragrahv 5.1.1).
283. IFRSi kohaselt kajastatakse tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kirjetel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või netokahjum“ ja „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, sõltuvalt arvestusportfellist, kuhu need tehingukulud on liigitatud. Need tehingukulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.
284. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:
a)
kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;
b)
kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;
c)
kirje „Väärtpaberid. Muu väärtpaberitega seotud teenus- ja vahendustasude tulu“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;
d)
Teenus- ja vahendustasude all hõlmavad „väärtpaberid“ teenus- ja vahendustasusid, mida nõutakse krediidiasutuselt või investeerimisühingult väärtpaberitega seotud teenuste eest, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing on nende emiteerimise algatanud või need emiteerinud või mitte;
e)
kirje „Finantsnõustamine – ühinemiste ja ülevõtmiste alane nõustamine“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid nõustamisteenuste eest, mis on seotud äriklientide ühinemiste ja omandamistega;
f)
kirje „Finantsnõustamine – varahaldusteenused“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid finantsnõustamisteenuste eest, mis on seotud äriühingutest klientide nõustamisega kapitaliturgudel;
g)
kirje „Finantsnõustamine – muud finantsnõustamisega seotud teenus- ja vahendustasud“ hõlmab kõiki muid finantsnõustamisega seotud teenus- ja vahendustasusid;
h)
„Tasuline nõustamine“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mida võetakse klientidelt nõustamisteenuste eest, mis ei ole otseselt seotud varahaldusega, nt privaatpangandusega seotud tasud. Ühinemiste ja ülevõtmistega seotud nõustamise tasusid ei võeta arvesse selle kirje all, vaid kirje „Finantsnõustamine – ühinemiste ja ülevõtmiste alane nõustamine“ all;
i)
kirje „kliiring ja arveldus“ sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta osaleb vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;
j)
kirjed „varade valitsemine“, „hoidmine“, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele“ ja „usaldustehingud“ sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta osutab kõnealuseid teenuseid;
k)
„Makseteenused“ hõlmavad teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (maksnud), kui ta osutab (saab) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas osutatud makseteenuseid (
24
). Teave teenus- ja vahendustasudest saadava tulu kohta esitatakse eraldi arvelduskontode, krediitkaartide, deebetkaartide ja muude kaardimaksete, ülekannete ja muude maksekorralduste kohta. Samuti esitatakse eraldi makseteenustega seotud muu teenus- ja vahendustasude tulu. „Makseteenustega seotud muu teenus- ja vahendustasude tulu“ hõlmab tasusid krediidiasutuse või investeerimisühingu pangaautomaatide võrgu kasutamise eest kaartide puhul, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole välja andnud. Teave krediit-, deebet- ja muude kaartide teenus- ja vahendustasude kulude kohta esitatakse eraldi.
l)
Kirje „klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad (toote liigi alusel)“ hõlmab teenus- ja vahendustasudest saadavat tulu selliste toodete levitamise eest oma praegustele klientidele, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvasse gruppi mittekuuluvad üksused. See teave esitatakse toote liigi alusel;
m)
Teenus- ja vahendustasude kulude all hõlmab kirje „toodete sisseostetud turustamine“ kulusid, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu toodete ja teenuste levitamisega väliste vahendajate võrgustiku/turustamiskokkuleppe kaudu väliste teenuseosutajate poolt, nagu hüpoteeklaenumaaklerid, veebipõhised laenuplatvormid või finantstehnoloogia teenuseosutajad (Fintech frontends);
n)
kirje „struktureeritud rahastamine“ sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tekitatud või emiteeritud väärtpaberid;
o)
„laenuteeninduse“ tasud sisaldavad tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenuteeninduse teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenuteeninduse teenuse osutajatele;
p)
kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused“ ja „antud finantsgarantiid“ sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud kõnealuste tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati muude kohustustena;
q)
kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees“ ja „saadud finantsgarantiid“ sisaldavad teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on perioodi jooksul kirjendanud kuluna ja mis tulenevad sellise laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasudest, mida algselt kajastati muude varadena;
r)
kirje „antud laenud“ all esitatakse teenus- ja vahendustasud, mida võetakse laenude andmise käigus, kuid mida ei võeta tegeliku intressimäära arvutamisel arvesse;
s)
kirje „välisvaluuta“ hõlmab teenus- ja vahendustasude tulu (kulu) valuutavahetusteenuste eest (sealhulgas välismaiste pangatähtede ja müntide vahetus, rahvusvahelise valuutatšekkidega seotud tasud, ostu-müügihinna vahe) ning rahvusvaheliste tehingute teenustasudega seotud tulu/kulu. Kui välisvaluutatehingute tulu (kulu) on võimalik eraldada muust krediit-/deebetkaardiga seotud teenustasude tulust, hõlmab see kirje ka välisvaluutaga seotud teenus- ja vahendustasusid, mis on saadud krediit- või deebetkaartide kaudu;
t)
kirje „kaubad“ hõlmab kaubaäriga seotud teenus- ja vahendustasude tulu, välja arvatud kaubaga kauplemisega seotud tulu, mida kajastatakse muu tegevustuluna;
u)
kirje „muu teenus- ja vahendustasude tulu (kulu)“ hõlmab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (maksnud) ja mida ei saa määrata ühegi muu loetletud kirje alla.
21.2.
Osutatud teenustega seotud varad (22.2)
285. Varade valitsemine, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:
a)
„varade valitsemine“ osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varade valitsemine“ esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;
b)
„hoidmisel olevad varad“ osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad“ tuleb kajastada selliste klientide liikide kaupa„ kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud“ kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;
c)
„kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul“ osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid, arvestusdokumentide koostamise teenuseid, prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid, teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente, emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid ning vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;
d)
„usaldustehingud“ on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab muid teenuseid või mitte;
e)
„makseteenused“ – direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas loetletud makseteenused;
f)
„klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad“ osutab toodetele, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvasse gruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;
g)
„osutatud teenustega seotud varade summa“ hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad kogunenud intressi, kui see on asjakohane.
22. OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)
286. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „kasutatud likviidsustoetus“ konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.
287. „Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum“ hõlmab väärtuse langusest tingitud kahjumit ja mis tahes muud kahjumit, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing aruandeperioodi jooksul seoses konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osalustega kannab.
23. SEOTUD OSAPOOLED (31)
288. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool, nagu on osutatud IAS 24.
289. Arvesse ei võeta usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluva grupi siseseid tehinguid ja laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused“ need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad“ esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.
23.1.
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)
290. Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees“ esitab krediidiasutus või investeerimisühing summad, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmis- ja muude kohustuste nimiväärtuse ning punktis 119 määratletud saadud finantsgarantiide maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta, nimiväärtuse summa.
291. „Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktides 69–71, kajastatakse üksnes viivisnõuete puhul. „Bilansiväliste viivisnõuete eraldised“ hõlmab käesoleva osa punktide 11, 106 ja 111 kohaseid eraldisi seoses viivisnõuetega, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktides 213–239.
23.2.
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)
292. „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on kasumiaruande mõne järgmise kirje osa:
a)
„kasum või kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“, kui kajastatakse BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt;
b)
„kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“;
c)
Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele
d)
„lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu“.
293. „Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste viivisnõuete väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on määratletud käesoleva osa punktides 51–53. „Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste bilansiväliste viivisnõuete eraldisi, mis on määratletud käesoleva osa punktis 50.
24. KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)
294. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe aruandekuupäeva seisuga tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta, kes on täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise alusel, samuti üksuste kohta, keda kajastatakse kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all vastavalt käesoleva osa punktile 4, sealhulgas selliste üksuste kohta, kus investeeringuid hoitakse müügiks IFRS 5 kohaselt. Andmed esitatakse kõigi üksuste kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast.
295. Selles vormis ei kajastata omakapitaliinstrumente, mis ei vasta tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuteks ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavate omaaktsiateks liigitamise kriteeriumidele.
24.1.
Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa (40.1)
296. Üksuste kaupa esitatakse järgmine teave ning III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
a)
„kood“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Kood on rea tunnuse osa ja peab olema iga üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate puhul on kood LEI kood. Muude üksuste puhul on kood LEI kood või, kui seda ei ole olemas, riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kogu aeg kõigi vormide puhul. Koodil peab alati olema väärtus;
b)
„koodi liik“: krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad veerus „kood“ koodi liigiks „LEI kood“ või „mitte LEI kood“. Koodi liik tuleb märkida alati;
c)
„riiklik kood“: krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisaks märkida riikliku koodi, kui nad märgivad veerus „kood“ tunnuskoodiks LEI koodi;
d)
„üksuse nimi“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;
e)
„sissearvamise kuupäev“ tähendab kuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma konsolideerimisgruppi;
f)
„investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;
g)
kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital“, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad“ ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)“ hõlmavad nende kirjete summasid viimases raamatupidamisaruandes, mille on kinnitanud investeerimisobjektiks oleva üksuse juhatus või samalaadne organ;
h)
„investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;
i)
„investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor“ tähendab vastaspoole sektorit, nagu on osutatud käesoleva lisa 1. osa punktis 42;
j)
„NACE kood“ esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul esitatakse NACE koodid esimese eristustaseme (st jagude taseme) alusel. Finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st osade taseme) alusel;
k)
„akumuleeritud osalus omakapitalis (%)“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;
l)
„hääleõigus (%)“ tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;
m)
„konsolideerimisgrupi struktuur (suhe)“ osutab kõrgeima tasandi emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või ühist kontrolli omav üksus, tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);
n)
„arvestuslik käsitlus (raamatupidamisgrupp)“ tähendab suhet raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise kohaldamisala kohase arvestusliku käsitlusega (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);
o)
„arvestuslik käsitlus (kapitalinõuete määruse grupp)“ tähendab suhet arvestusliku käsitluse ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisala (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu) vahel;
p)
„bilansiline väärtus“ tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;
q)
„soetusmaksumus“ tähendab investorite makstud summat;
r)
„investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus“ tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus“ või „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“;
s)
„nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud“ tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.
24.2.
Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa (40.2)
297. Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:
a)
„väärtpaberi kood“ tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millel ei ole ISIN koodi, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus. „Väärtpaberi kood“ ja „valdusettevõtja/kood“ moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;
b)
„valdusettevõtja/kood“ on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupisiseselt hoiab investeeringut; Kood on rea tunnuse osa ja peab olema iga üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate puhul on kood LEI kood. Muude üksuste puhul on kood LEI kood või, kui seda ei ole olemas, riiklik kood. Kood on kordumatu ja seda kasutatakse järjepidevalt kogu aeg kõigi vormide puhul. Koodil peab alati olema väärtus;
c)
„valdusettevõtja/koodi liik“: krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad veerus „valdusettevõtja/kood“ koodi liigiks „LEI kood“ või „mitte LEI kood“. Koodi liik tuleb märkida alati;
d)
„valdusettevõtja/riiklik kood“: krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisaks märkida riikliku koodi, kui nad märgivad veerus „valdusettevõtja/kood“ tunnuskoodiks LEI koodi;
e)
„investeerimisobjektiks olev üksus/kood“, „investeerimisobjektiks olev üksus/koodi liik“, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)“, „bilansiline väärtus“ ning „soetusmaksumus“ on määratletud käesoleva osa punktis 296. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.
25. ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)
25.1.
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)
298. Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 13 paragrahvides 72, 76, 81 ja 86 osutatud õiglase väärtuse hierarhiat. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.
25.2.
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)
299. Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul.
300. „Hübriidlepingud“ hõlmavad kohustuste puhul selliste hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste arvestusportfelli. Seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente tervikuna.
301. „Krediidiriski maandamine“ hõlmab õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsinstrumentide bilansilist väärtust nende krediidiriski maandamisel krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9 paragrahvi 6.7 kohaselt.
26. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)
302. Kirjed „materiaalsed põhivarad“, „kinnisvarainvesteeringud“ ja „muu immateriaalne vara“ kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.
303. Kirje „muu immateriaalne vara“ hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus. Tarkvaravarad kajastatakse kirjel „muu immateriaalne vara“ või kirjel „materiaalsed põhivarad“ kohaldatava raamatupidamistava kohaselt.
303i. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on rentnik, esitab ta eraldi teabe renditavate varade (kasutusõigusega varade) kohta.
27. ERALDISED (43)
304. See vorm sisaldab kirjel „eraldised“ perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel, välja arvatud IFRS 9 kohaselt mõõdetavad eraldised, mida kajastatakse vormis 12.
305. „Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid“ hõlmab IAS 37 kohaselt mõõdetavaid eraldisi ja IFRS 4 kohast kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju.
28. KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)
306. Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks kindlaksmääratud hüvitisega skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.
28.1.
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)
307. Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponente käsitlevas vormis esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused (IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b).
308. „Kindlaksmääratud hüvitiste netovara“ sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus“, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad“.
28.2.
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)
309. Muutusi kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes käsitlevas vormis esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.
310. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo (nüüdisväärtus)“ summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus“.
28.3.
Personalikulud hüvitiste liikide kaupa (44.3)
311. Personalikulude kajastamisel hüvitiste liikide kaupa kasutatakse järgmisi määratlusi:
a)
kirje „pension ja sarnased kulud“ sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), sealhulgas töösuhtejärgsed sissemaksed valitsuse või sotsiaalkindlustusüksuste hallatavatesse sotsiaalkindlustusfondidesse (pensionifondid);
b)
„aktsiapõhised maksed“ hõlmavad summat, mis aruandeperioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega;
c)
„palk“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajate töötasu nende töö või teenuste eest, kuid ei hõlma ülesütlemishüvitisi ega aktsiapõhist töötasu, mida kajastatakse eraldi kirjetena;
d)
„sotsiaalmaksed“ hõlmavad sissemakseid riiklikesse sotsiaalkindlustusfondidesse ning valitsusele või sotsiaalkindlustusüksustele tulevaste sotsiaalhüvitiste saamiseks makstavaid summasid, kuid ei hõlma töösuhtejärgseid sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse pensionide seisukohast (sissemaksed pensionifondidesse);
e)
„ülesütlemise hüvitised“ – maksed, mis on seotud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega ja hõlmavad IAS 19 paragrahvis 8 määratletud töösuhte lõpetamise hüvitisi;
f)
„muud personalikulud“ hõlmavad personalikulusid, mida ei saa määrata ühessegi eespool nimetatud kategooriasse.
28.4.
Personalikulud töötasu ja töötajate kategooriate kaupa (44.4)
311i. Personalikulude kajastamisel töötasu ja töötajate kategooriate kaupa kasutatakse järgmisi määratlusi:
a)
kirjetel „põhitasu“, „muutuvtasu“, „kindlaksmääratud töötajad“ ja „juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan“ on sama tähendus nagu EBA suunistes direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõike 3 ja artikli 75 lõike 2 kohase usaldusväärse tasustamispoliitika ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 kohase avalikustamise kohta (EBA/GL/2015/22);
b)
„juhtorgan“, „järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan“ ja „kõrgem juhtkond“ hõlmavad kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides 7, 8 ja 9 määratletud töötajaid.
311ii. „töötajate arv“ hõlmab aruandekuupäeva seisuga täistööaja ekvivalendina väljendatud töötajate arvu, millele lisandub juhtorgani liikmete arv töötajate arvuna usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise seisukohast. Nendest esitatakse eraldi kindlaksmääratud töötajate arv ning juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete arv, samuti järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmete arv.
29. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)
29.1.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa (45.1)
312. „Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab üksnes õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste emitentide enda krediidiriski muutusest tulenevat kasumit ja kahjumit, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud kajastada seda muutustega läbi kasumiaruande, sest kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda.
29.2.
Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)
313. „Kahjum või kasum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“, jaotatakse vara liigi alusel. Iga kirje peab sisaldama sellest varast tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud. „Muud varad“ hõlmab muud materiaalset vara, immateriaalset vara ja investeeringuid, mida ei ole kajastatud mujal.
29.3.
Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)
314. Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.
315. Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent“ hõlmab veerus „tulud“ saadud tulu ning veerus „kulud“ kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja“) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud“.
316. Kasum või kahjum, mis tuleneb kulla, muude väärismetallide ja muude kaupade investeeringute kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu“ või „Muud tegevuskulud. Muu“.
30. OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)
317. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.
318. „Ülekandmised omakapitali komponentide vahel“ hõlmab kõiki omakapitali raames üle kantud summasid, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse akumuleeritud muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis kantakse kajastamise lõpetamise korral üle muudele omakapitali komponentidele.
31. LAENUD JA ETTEMAKSED: LISATEAVE (23)
319. Vormis 23 esitatakse lisateave laenude ja ettemaksete kohta, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemiseks hoitavateks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks ja müügiks hoitavateks võlainstrumentideks.
320. „Instrumentide arvu“ kindlaksmääramisel mõistetakse instrumendi all pangandustoodet, millel on laenujääk ja, kui see on asjakohane, krediidilimiit ning mis on tavaliselt seotud kontoga. Konkreetse vastaspoole suhtes olev riskipositsioon võib koosneda mitmest instrumendist. Instrumentide arv määratakse kindlaks selle põhjal, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni haldab. Instrumentide arv esitatakse eraldi käesoleva osa lõigetes 321 ja 322 määratletud kohtueelses etapis ja kohtumenetluse etapis olevate nõuetena.
321. Nõue on „kohtueelses etapis“, kui võlgnikule on ametlikult teatatud, et krediidiasutus või investeerimisühing võtab võlgniku vastu õiguslikke meetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, välja arvatud juhul, kui teatavad lepingulised või muud maksekohustused on täidetud. See hõlmab ka juhtumeid, kus aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu lõpetanud, kuna võlgnik on lepingu tingimusi rikkunud, ja võlgnikku on sellest vastavalt teavitatud, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei ole võlgniku vastu õiguslikke meetmeid veel ametlikult võtnud. Nõuded, mis on liigitatud kui „kohtueelses etapis“, võib sellest liigitusest välja arvata, kui tasumata summad on ära makstud või kui nad sisenevad kohtumenetluse etappi, nagu on määratletud järgmises punktis.
322. Nõue on „kohtumenetluse etapis“, kui võlgniku vastu on ametlikult võetud õiguslikke meetmeid. See hõlmab juhtumeid, kus kohus on kinnitanud ametliku kohtumenetluse toimumist või kohtusüsteemile on teatatud kavatsusest algatada kohtumenetlus.
323. „Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiideta“ – nõuded, mille puhul ei panditud tagatist ega saadud finantsgarantiisid; osaliselt tagatud või osaliselt garanteeritud nõude tagamata osa ei võeta arvesse.
324. Laenud ja ettemaksed, mille akumuleeritud kattekordaja on üle 90 %, kajastatakse eraldi. „Akumuleeritud kattekordaja“ on vara väärtuse akumuleeritud languse, vastavalt laenu või ettemaksega seotud krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse muutuse (lugeja) ja kõnealuse laenu või ettemakse bilansilise brutoväärtuse (nimetaja) suhe.
325. Kinnisvaraga tagatud laenud, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 86 alapunktis a ja punktis 87, ning ärikinnisvaralaenud, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 239ix, esitatakse laenu/tagatise suhtarvu (laenusumma ja tagatise väärtuse suhe) kaupa, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 239x.
326. Teave laenude ja ettemaksetega seoses hoitavate tagatiste ja saadud garantiide kohta esitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 239. Seega on nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus. Lisaks kajastatakse eraldi tagatisena panditud kinnisvara.
327. Erandina eelmisest punktist kajastab kirje „laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis – piiristamata summad“ ilma seotud nõude bilansilises brutoväärtuse ülempiirita saadud tagatise täielikku väärtust.
32. LAENUD JA ETTEMAKSED: VOOD, MIS TULENEVAD VIIVISNÕUETEST, VÄÄRTUSE LANGUSEST JA MAHAKANDMISTEST ALATES VIIMASE MAJANDUSAASTA LÕPUST (24)
32.1.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuetest tulenev sissevool ja väljavool (24.1)
328. Vormis 24.1 esitatakse käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt viivisnõueteks liigitatud ja vormis 18 kajastatud laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks liigitatud laenud ja ettemaksed ning kauplemiseks hoitavad või müügiks hoitavad laenud ja ettemaksed) alg- ja lõppsaldode võrdlus. Viivislaenude ja ettemaksete sissevool ja väljavool jaotatakse sissevoolu või väljavoolu liikide kaupa.
329. Viivisnõuete kategooriasse sissevoolu kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 239ii–239iii ja 239vi, välja arvatud sissevool kategooriasse „müügiks hoitavad“, mis ei kuulu selle vormi alla. Sissevool jaotatakse sissevoolu liikide (allikate) kaupa. Seega:
a)
kirje „kogunenud intressist tulenev sissevool“ kajastab sellistelt viivislaenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressi, mida ei ole arvesse võetud üheski muus liigi (allika) järgi jaotatavas kategoorias; sellega seoses hõlmab see sissevool sellistelt viivislaenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressi, mis liigitati viivisnõueteks eelmise majandusaasta lõpus ja mida on sellest ajast alates püsivalt viivisnõueteks liigitatud; intresse, mis on kogunenud nõuetelt, mis liigitati käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt viivisnõueteks üksnes perioodi jooksul, kajastatakse koos sissevooluga vastavas liigi (allika) kategoorias;
b)
„millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis olid varem eemaldatud viivisnõuete kategooriast ja mis on uuesti eemaldatud nõuetekohaselt teenindavate nõuete kategooriast“ hõlmab käesoleva osa punktis 261 määratletud „katseajal olevaid nõuetekohaselt teenindatavaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast“, mis perioodi jooksul liigitati uuesti viivisnõueteks vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260;
c)
„Sissevool muudel põhjustel“ hõlmab sissevoolu, mida ei saa seostada ühegi teise konkreetse sissevoolu allikaga, ning hõlmab muu hulgas viivisnõuete bilansilise brutoväärtuse suurenemist, mis tuleneb perioodi jooksul välja makstud lisasummadest, tähtajaks tasumata summade kapitaliseerimist, sealhulgas kapitaliseeritud tasud ja kulud, ning muutusi vahetuskurssides, mis on seotud viivislaenude ja ettemaksetega, mis olid eelmise majandusaasta lõpus liigitatud viivislaenudeks ja mida on sellest ajast alates püsivalt viivisnõueteks liigitatud.
330. Järgmised nõuded kajastatakse eraldi ridadel:
a)
kirje „sissevool rohkem kui üks kord“ hõlmab laene ja ettemakseid, mis liigitati perioodi jooksul mitmel korral viivisnõuetest nõuetekohaselt teenindatavateks nõueteks või vastupidi;
b)
kirje „viimase 24 kuu jooksul antud nõuete sissevool“ hõlmab laene ja ettemakseid, mis anti 24 kuu jooksul enne aruandekuupäeva ja mis perioodi jooksul liigitati viivisnõueteks vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260. Nendest nõuetest kajastatakse lisaks eraldi perioodi jooksul antud nõudeid.
331. Viivisnõuete kategooriast väljavoolu kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 239iii–239vi ja esitatakse väljavoolu liikide (põhjuste) kaupa. Selles kontekstis kajastab „mahakandmistest tulenev väljavool“ perioodi jooksul tehtud mahakandmiste summat, mida ei saa seostada ühegi muu kindlaksmääratud väljavoolu liigiga. See hõlmab ka mahakandmisi, mis on seotud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemisega seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel asjaomase perioodi jooksul.
332. Kui nõude kajastamine osaliselt lõpetatakse ja ülejäänud osa liigitatakse ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks, kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat väljavoolu ja kajastamise lõpetamisest tulenevat väljavoolu eraldi väljavooluna. Tagatise realiseerimisest, nõuete müügist, riski ülekandmisest ja tagatise oma valdusse võtmisest tuleneva väljavoolu puhul kajastatakse sisse nõutud netokogusummat. Kui tagatise realiseerimise, nõuete müügi, riski ülekandmise ja tagatise oma valdusse võtmise ajal toimus mahakandmine, kajastatakse see summa asjaomase väljavoolu liigi osana.
333. Kirje „sisse nõutud netokogusumma“ tähendab – i) tagatise realiseerimise, nõue müügi ja riski ülekandmise raames saadud raha või raha ekvivalentide summa, millest on maha arvatud seotud kulud, ii) tagatise oma valdusse võtmisest tuleneva väljavoolu raames saadud tagatise väärtus esmasel kajastamisel, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 175i.
334. Väljavool, mis tuleneb laenudest ja ettemaksetest, mis muutusid perioodi jooksul viivislaenudeks ja mis hiljem ei vastanud enam viivislaenudeks liigitamise kriteeriumidele, kajastatakse eraldi.
32.2.
Laenud ja ettemaksed: varade väärtuse languse ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste vood (24.2)
335. Vormis 24.2 esitatakse allahindluse kontode alg- ja lõppsaldode ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste võrdlus seoses laenude ja ettemaksetega, mis on või olid liigitatud viivislaenudeks vastavalt käesoleva osa lõigetele 213–239 või 260, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks või müügiks hoitavaks.
336. „Suurenemine perioodi jooksul“ hõlmab järgmist:
a)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste seis aruandekuupäeva seisuga seoses laenude ja ettemaksetega, mis muutusid perioodi jooksul viivislaenudeks ja on aruandekuupäeval endiselt liigitatud viivislaenudeks;
b)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste seis kajastamise lõpetamise kuupäeva seisuga seoses laenude ja ettemaksetega, mis muutusid perioodi jooksul viivislaenudeks ja mille kajastamine perioodi jooksul lõpetati; ning
c)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste suurenemine, mis on seotud laenude ja ettemaksetega, mis liigitati eelmise majandusaasta lõpus viivislaenudeks ja mis kas on aruandekuupäeval endiselt liigitatud viivislaenudeks või mille kajastamine perioodi jooksul lõpetati.
337. Lisaks kajastatakse eraldi see osa suurenemisest, mis tuleneb varade väärtuse langusest ja õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsetest muutustest, mis on kirjendatud kogunenud intressi suhtes.
338. „Vähenemine perioodi jooksul“ hõlmab järgmist:
a)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste seis kajastamise lõpetamise kuupäeva seisuga seoses laenude ja ettemaksetega, mis lakkasid olemast viivislaenud perioodi jooksul ja arvati krediidiasutuse või investeerimisühingu portfellist välja perioodi jooksul;
b)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste seis aruandekuupäeva seisuga seoses laenude ja ettemaksetega, mis lakkasid olemast viivislaenud perioodi jooksul ja mida ei ole aruandekuupäeva seisuga veel viivislaenudeks liigitatud;
c)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste seis aruandekuupäeva seisuga seoses laenude ja ettemaksetega, mis liigitati perioodi jooksul ümber „müügiks hoitavaks“; ning
d)
varade väärtuse akumuleeritud languse ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste vähenemine, mis on seotud laenude ja ettemaksetega, mis liigitati eelmise majandusaasta lõpus viivislaenudeks ja mis on aruandekuupäeval endiselt liigitatud viivislaenudeks.
339. Järgmised kirjed kajastatakse eraldi:
a)
vähenemine, mis tuleneb allahindluste tühistamisest ja krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse negatiivsete muutuste tühistamisest;
b)
vähenemine, mis tuleneb allahindluste „likvideerimisest“ tegeliku intressimäära arvestusmeetodi rakendamise kontekstis.
32.3.
Laenud ja ettemaksed: viivisnõuete mahakandmine perioodi jooksul (24.3)
340. Vormi 24.3 kasutatakse selleks, et kajastada käesoleva osa punktis 74 määratletud mahakandmisi sel määral, mil i) need tehti perioodi jooksul (sissevool) ja ii) need on seotud laenude ja ettemaksetega, mis on perioodi jooksul liigitatud viivislaenudeks vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või müügiks hoitavaks. Kajastatakse nii osalisi kui ka täielikke mahakandmisi. Nendest mahakandmistest kajastatakse eraldi mahakandmisi, mis on seotud nõude või selle osa seadusliku sissenõudmise õiguse kaotamisega.
33. OMA VALDUSSE VÕTMISE TEEL SAADUD TAGATISED NING TÄITEMENETLUSED (25)
341. Kirje „oma valdusesse võtmise teel saadud tagatised“ hõlmab nii vara, mille võlgnik andis tagatiseks, kui ka vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana.
33.1.
Tagatis, mis on omandatud muud kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatist oma valdusse võttes: sisse- ja väljavool (25.1)
342. Vormis 25.1 esitatakse muu oma valdusse võtmise teel saadud tagatise kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatise algsaldo (majandusaasta alguse seisuga) ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus. Lisaks esitatakse vormis teave asjaomase „võlajäägi vähendamise“ kohta ja oma valdusse võtmise teel saadud tagatise väärtuse kohta esmasel kajastamisel.
343. „Võlajäägi vähendamine“ – sellise nõude bilansiline brutoväärtus, mille kajastamine bilansist lõpetati oma valdusse võtmise teel saadud tagatise vastu, vahetuse täpsel hetkel ning sellega seotud väärtuse langus ja krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse negatiivne muutus, mis oli akumuleerunud selleks ajahetkeks. Kui vahetushetkel toimus mahakandmine, loetakse see summa samuti võlajäägi vähendamise osaks. Bilansis kajastamise lõpetamist muudel põhjustel, nagu raha laekumine, ei kajastata.
344. „Väärtus esmasel kajastamisel“ – käesoleva osa punktis 175i kirjeldatud tähendus.
345. Seoses „sissevooluga perioodi jooksul“:
a)
hõlmab oma valdusse võtmise teel saadud tagatis järgmist: i) perioodi jooksul (alates majandusaasta algusest) oma valdusse võtmise teel saadud uus tagatis, olenemata sellest, kas tagatist kajastatakse endiselt krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis (hoitakse) aruandekuupäeval või mitte, ja ii) tagatise väärtuse positiivsed muutused perioodi jooksul erinevatel põhjustel (näiteks õiglase väärtuse positiivsed muutused, kallinemine, väärtuse languse tühistamine, arvestusmeetodite muutused). Sellist liiki sissevoolud esitatakse lisaks eraldi.
b)
„võlajäägi vähendamine“ kajastab sellise nõude võlajäägi vähendamist seoses perioodi jooksul saadud tagatisega, mille kajastamine on lõpetatud.
346. Seoses „väljavooluga perioodi jooksul“:
a)
hõlmab oma valdusse võtmise teel saadud tagatis järgmist: i) perioodi jooksul raha eest müüdud tagatis; ii) perioodi jooksul finantsinstrumentidega asendamise teel müüdud tagatis; ja iii) tagatise väärtuse negatiivsed muutused perioodi jooksul erinevatel põhjustel (näiteks õiglase väärtuse negatiivsed muutused, odavnemine, väärtuse langus, mahakandmine, arvestusmeetodite muutused). Sellist liiki väljavoolud esitatakse eraldi. Kui tagatise kajastamine lõpetatakse nii raha kui ka finantsinstrumentide vastu, jaotatakse asjaomased summad kahe väljavoolu liigi vahel. „Finantsinstrumentidega asendamise teel müüdud tagatis“ hõlmab juhtumeid, kus tagatis müüakse vastaspoolele ja selle omandamist rahastab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing.
b)
„Võlajäägi vähendamine“ kajastab nõude võlajäägi vähendamist juhtudel, kus tagatis müüdi perioodi jooksul raha eest või asendati finantsinstrumentidega.
347. Kui tagatis müüakse raha eest, võrdub kirje „väljavool, mille eest saadi raha“ kirje „saadud raha pärast kulude mahaarvamist“ ja kirje „Kasum/(-) kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist“ summaga. „Saadud raha pärast kulude mahaarvamist“ – saadud rahasumma, millest on maha arvatud tehingukulud, näiteks vahendajatele makstud teenus- ja komisjonitasud, ülekandemaksud ja -lõivud. „Kasum/(–)kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist“ – erinevus tagatise bilansilise brutoväärtuse, mis on mõõdetud kajastamise lõpetamise kuupäeval, ja saadud rahasumma vahel, millest on maha arvatud tehingukulud. Kui tagatis asendatakse finantsinstrumentidega, nagu on kirjeldatud käesoleva osa punktis 346, kajastatakse antud rahastamise bilansiline brutoväärtus.
348. Oma valdusse võtmise teel saadud tagatis kajastatakse ajavahemike kaupa, mille jooksul on tagatist krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud.
349. Seoses saadud tagatise esitamisega ajavahemike kaupa, mille jooksul on tagatist bilansis kajastatud, ei kajastata tagatise vananemist bilansis (st liikumist eelnevalt kindlaksmääratud ajarühmade vahel) ei sissevooluna ega väljavooluna.
33.2.
Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised – saadud tagatise liik (25.2)
350. Vormis 25.2 esitatakse käesoleva osa punktis 341 määratletud oma valdusse võtmise teel saadud tagatise jaotus saadud tagatise liikide kaupa. Selles vormis kajastatakse tagatist, mida kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise hetkest. Lisaks esitatakse vormis teave käesoleva osa punktides 343 ja 344 määratletud kirjete „võlajäägi vähendamine“ ja „väärtus esmasel kajastamisel“ kohta ning selliste oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste arvu kohta, mida bilansis aruandekuupäeva seisuga kajastatakse. Oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste arv arvutatakse sõltumata tagatise bilansilisest väärtusest ja see võib olla üks või mitu iga nõude kohta, mille kajastamine bilansist lõpetati oma valdusse võtmise teel saadud tagatise vastu.
351. Tagatise liigid on need, millele on osutatud käesoleva osa punktis 173, välja arvatud need, millele on osutatud kõnealuse punkti alapunkti b alapunktis i.
352. Kinnisvara vormis tagatise puhul esitatakse eraldi ridadel järgmine teave:
a)
ehitamisel või arendamisel olev kinnisvaraobjekt;
b)
ärikinnisvara puhul ärikinnisvaraettevõtetega seotud maa (välja arvatud põllumajandusmaa) vormis tagatis. Lisaks esitatakse eraldi teave planeeringuloaga ja planeeringuloata maa kohta.
33.3.
Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks (25.3)
353. Vormis 25.3 esitatakse teave oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste kohta, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks. Lisaks esitatakse vormis teave asjaomase „võlajäägi vähendamise“ kohta ja väärtuse kohta esmasel kajastamisel, nagu on määratletud käesoleva osa punktides 343 ja 344.
354. Esitatakse teave tagatise seisu kohta aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise ajast, ja sissevoolu kohta, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest, mis on saadud aruandeperioodi alguse ja lõpu vahelisel perioodil ning mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeval. Kirje „võlajäägi vähendamine“ puhul kajastab „kokku“ tagatisega seotud võlajäägi vähenemist aruandekuupäeva seisuga ning kirje „sissevool, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest“ kajastab võlajäägi vähenemist, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest, mis on saadud aruandeperioodi jooksul.
34. MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERIMISE JUHTIMINE JA KVALITEET (26)
355. Vormis 26 esitatakse üksikasjalik teave laenude ja ettemaksete kohta, mis on käesoleva osa lõigete 240–268 kohaselt liigitatud makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudeks ja ettemakseteks, välja arvatud instrumendid, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks või müügiks hoitavaks. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on seotud kas varasemate tingimuste muutmisega või käesoleva osa punktis 241 määratletud probleemse võlalepingu täieliku või osalise refinantseerimisega, esitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete konkreetsemate liikide kaupa.
356. „Instrumentide arv“ määratakse kindlaks vastavalt käesoleva osa punktile 320.
357. Selliste nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, määratakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liiki kajastavasse kategooriasse. Kui nõude suhtes on rakendatud mitut makseraskuste tõttu restruktureerimise meedet, määratakse selliste nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kõige asjakohasemasse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liiki kajastavasse kategooriasse. Viimane tehakse kindlaks sellise makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liigi alusel, millel on kõige suurem mõju makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude nüüdispuhasväärtusele, või kasutades mis tahes muid asjakohaseid meetodeid.
358. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete liigid on järgmised:
a)
tähtajapikendus/maksete moratoorium: põhisumma või intressiga seotud tagasimaksekohustuste ajutine peatamine koos tagasimaksete jätkamisega hilisem;
b)
intressimäära vähendamine: (fikseeritud või muutuva) intressimäära alaline või ajutine vähendamine õiglasele ja jätkusuutlikule tasemele;
c)
lõpptähtaja/tähtaja pikendamine: nõude tähtaja pikendamine, millega kaasneb osamaksete vähendamine, jaotades tagasimaksed pikemale ajavahemikule;
d)
ajatatud maksed: lepingujärgse tagasimaksegraafiku kohandamine koos osamaksete suuruse muutmisega või muutmiseta, välja arvatud tähtajapikendused/maksete moratooriumid, lõpptähtaja/tähtaja pikendamine ja võla kustutamine. See kategooria hõlmab muu hulgas võlgnevuste ja/või kogunenud intressi võlgnevuste kapitaliseerimist tasumata põhisumma jääki, et võimaldada tagasimaksmist jätkusuutliku, ümberajastatud kava alusel; põhisumma tagasimaksete summa vähendamine kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, olenemata sellest, kas intressid tuleb maksta täies ulatuses või kas need kapitaliseeritakse või kaotatakse;
e)
võla kustutamine: nõude osaline tühistamine aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt seoses nõude seadusliku sissenõudmise õiguse kaotamisega;
f)
võlakohustuste ja vara vahetustehingud: võlainstrumentide vormis nõuete osaline asendamine varade või omakapitaliga;
g)
muud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed, sealhulgas probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine.
359. Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meede mõjutab nõude bilansilist brutoväärtust, kajastatakse bilansiline brutoväärtus aruandekuupäeval, st pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme rakendamist. Refinantseerimise korral kajastatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva uue lepingu („võla refinantseerimine“) bilansiline brutoväärtus ning vana, tagasimakstud lepingu bilansiline brutoväärtus, mis ikka veel kuulub tasumisele.
360. Järgmised kirjed kajastatakse eraldi ridadel.
a)
Instrumendid, mille suhtes rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid mitmel korral, kusjuures:
i)
„laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud kaks korda“ ja „rohkem kui kaks korda“ tähendab selliseid käesoleva osa punktide 240–268 kohaselt makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks liigitatud nõudeid aruandekuupäeva seisuga, mille suhtes on makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid rakendatud vastavalt kahel või enamal erineval ajahetkel. See hõlmab muu hulgas algselt makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mille puhul makseraskuste tõttu restruktureerimise staatus kaotati (cured forborne exposures), kuid mille suhtes rakendati pärast seda uusi makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid;
ii)
„laenud ja ettemaksed, mille suhtes rakendati lisaks juba olemasolevatele makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetele täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ tähendab katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mille suhtes rakendati lisaks varem rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetele täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ilma et nõude makseraskuste tõttu restruktureerimise staatus oleks vahepeal kaotatud.
b)
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja mis ei vastanud viivisnõudena kajastamise lõpetamise kriteeriumidele. Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja mis käesoleva osa punkti 231 alapunktis b sätestatud üheaastase katseaja lõpus ei vastanud käesoleva osa punktis 232 kirjeldatud viivisnõudena kajastamise lõpetamise tingimustele.
361. Nõuded, mille suhtes on alates viimase majandusaasta lõpust rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kajastatakse eraldi veergudes.
35. LAENUD JA ETTEMAKSED: KESKMINE KESTUS JA SISSENÕUDMISPERIOOD (47)
362. Vormis 47 esitatav teave käsitleb laenusid ja ettemakseid, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või müügiks hoitavaks.
363. „Kaalutud keskmine maksetähtpäevast möödunud aeg (aastates)“ arvutatakse käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt viivisnõueteks liigitatud nõuete maksetähtpäevast möödunud päevade arvu kaalutud keskmisena aruandekuupäeva seisuga. Viivisnõuete puhul, mis ei ole tähtajaks tasumata, arvestatakse selles arvutuses maksetähtpäevast möödunud päevade arvuks null. Nõudeid kaalutakse aruandekuupäeval mõõdetud bilansilise brutoväärtusega. Kaalutud keskmist maksetähtpäevast möödunud aega väljendatakse aastates (kümnendkohtadega).
364. Perioodi jooksul seoses viivislaenude ja ettemaksetega lõpule viidud kohtumenetluste tulemuste kohta esitatakse järgmine teave.
a)
Sisse nõutud netokogusumma: see kirje hõlmab kohtumenetluste tulemusel sisse nõutud summasid. Vabatahtlikest kokkulepetest tulenevaid sissenõutud summasid ei võeta arvesse.
b)
Bilansilise brutoväärtuse vähenemine: see kirje hõlmab selliste viivislaenude ja ettemaksete bilansilist brutoväärtust, mille kajastamine on kohtumenetluse lõpule viimise tulemusel lõpetatud. See hõlmab seotud mahakandmisi.
c)
Perioodi jooksul lõpule viidud kohtumenetluste keskmine kestus: arvutatakse keskmise ajavahemikuna, mis on kulunud kohtumenetluse lõpule viimise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil instrument liigitati „kohtumenetluse etapis“ olevaks vastavalt käesoleva osa punktile 322; seda väljendatakse aastates (kümnendkohtadega).
3. OSA
RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE
1. Tabelites 2 ja 3 esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREPi tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.
Tabel 2.
Standardmeetod
|
Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)
|
FINREPi vastaspoole sektorid
|
Märkused
|
|
a) Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
|
1) Keskpangad
2) Valitsemissektor
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
b) Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
|
2) Valitsemissektor
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
c) Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
|
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
d) Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
|
3) Krediidiasutused
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
e) Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
|
2) Valitsemissektor
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
f) Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
|
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
g) Nõuded äriühingute vastu
|
2) Valitsemissektor
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
h) Jaenõuded
|
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
i) Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
j) Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
1) Keskpangad
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
ja) Eriti suure riskiga seotud kirjed
|
1) Keskpangad
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
k) Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
|
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
l) Väärtpaberistamise positsioonid
|
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREPi tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.
|
|
m) Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu
|
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
n) Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREPi aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.
|
|
o) Omakapital
|
Omakapitaliinstrumendid
|
FINREPi aruannetes on omakapital jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.
|
|
p) Muud kirjed
|
Bilansi eri kirjed
|
FINREPi aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.
|
Tabel 3.
Sisereitingute meetod
|
Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid
(kapitalinõuete määruse artikkel 147)
|
FINREPi vastaspoole sektorid
|
Märkused
|
|
a) Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu
|
1) Keskpangad
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
b) Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
(st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)
|
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
c) Nõuded äriühingute vastu
|
2) Valitsemissektor
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
d) Jaenõuded
|
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile
|
|
e) Omakapital
|
Omakapitaliinstrumendid
|
FINREPi aruannetes on omakapital jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.
|
|
f) Väärtpaberistamise positsioonid
|
2) Valitsemissektor
3) Krediidiasutused
4) Muud finantssektori äriühingud
5) Finantssektorivälised äriühingud
6) Kodumajapidamised
|
Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREPi tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.
|
|
g) Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
|
Bilansi eri kirjed
|
FINREPi aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.
|
VI LISA
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANNE
|
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANNETE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimi
|
Lühend
|
|
|
|
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUD
|
LE
|
|
15
|
C 15.00
|
Kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevad riskipositsioonid ja kahjud
|
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUD
|
C 15.00 – KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID JA KAHJUD (CR IP LOSSES)
Riik:
|
|
Kahjud
|
Riskipositsioonid
|
|
Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa
|
Kogukahju summa
|
Riskipositsioonide summa
|
|
|
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara
|
|
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara
|
|
Rida
|
veerg
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
050
|
|
tagatud:
|
|
|
0010
|
Elamukinnisvara
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Ärikinnisvara
|
|
|
|
|
|
VII LISA
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND
1. Käesolev lisa sisaldab juhiseid käesoleva määruse VI lisas esitatud vormide kohta.
2. Samuti kehtivad kõik käesoleva määruse II lisa I osas esitatud üldjuhised.
1. Aruandluse ulatus
3. Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 430a lõikes 1 sätestatud andmed.
4. Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 430a lõige 1). Artikli 430a lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta.
2. Mõisted
5. „Kahju“ – kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 2 määratletud majanduslik kahju, sealhulgas liisitud varast tulenev kahju. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel kahjusid vähendavana arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga.
6. Elamu- või ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul algab majandusliku kahju arvestus tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldab vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud sissenõudmiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas sissenõudmisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid diskonteeritakse aruandekuupäeva seisuga.
7. Riskipositsiooni väärtuse määramisel järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk).
8. Vara väärtuse määramisel järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju.
9. Vahetuskursi mõju: summad konverteeritakse aruandevaluutasse aruandekuupäeva vahetuskursiga. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas.
3. Geograafiline jaotus
10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised vormid:
b)
üks vorm liidu iga siseriikliku turu kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone, ja
c)
üks vorm, milles on agregeeritud andmed kõigi väljaspool liitu asuvate siseriiklike turgude kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.
4. Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine
11. Riskipositsioonid: kõik riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise nõudeid ja mille puhul kasutatakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks tagatist, kajastatakse vormis C 15.00. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei tule vastavaid riskipositsioone ega kahjusid kajastada.
12. Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti kajastatakse hinnangulised kahjud. Kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest tulenev kahju arvutatakse iga laenu kohta eraldi ja agregeeritakse aruandluse eesmärgil.
13. Aruandekuupäev: kasutatakse riskipositsiooni väärtust makseviivituse ajal.
a)
Kajastatakse kõigi aruandeperioodil esinenud makseviivituste kahjud, mis on seotud kinnisvaraga tagatud laenudega, sõltumata sellest, kas sissenõudmine on lõpule viidud või mitte. 31. detsembri seisuga kajastatavad kahjud hõlmavad kogu kalendriaastat. Kuna makseviivituse tekkimise ja kahjude kajastamise vahel võib olla pikk ajaline viivitus, tuleb juhul, kui sissenõudmine ei ole aruandeperioodi jooksul lõpule viidud, kajastada aruandes hinnanguline kahju (mis hõlmab ka lõpule viimata sissenõudmisprotsesse).
b)
Kõigi aruandeperioodi jooksul täheldatud makseviivituste puhul võib olla tegu ühega kolmest stsenaariumist: i) makseviivituses oleva laenu saab restruktureerida nii, et seda ei käsitleta enam makseviivituses olevana (kahju ei täheldata); ii) kogu tagatise realiseerimine on lõpule viidud (sissenõudmine on lõpule viidud, tegelik kahju on teada) või iii) sissenõudmine ei ole lõpule viidud (tuleb kasutada kahjude hinnanguid). Kahjude aruandes tuleb kajastada ainult stsenaariumist ii (tagatis realiseeritud – kindlakstehtud kahjud) ja stsenaariumist iii (sissenõudmine lõpule viimata – hinnangulised kahjud) tulenevad kahjud.
c)
Kuna kahjud tuleb kajastada ainult nende riskipositsioonide puhul, mis on olnud makseviivituses vastava aruandeperioodi jooksul, ei kajastata aruandes esitatavates andmetes eelnevatel aruandeperioodidel makseviivituses olnud riskipositsioonide kahjude muutusi, st laekumisi tagatise realiseerimisest hilisemal aruandeperioodil ega väiksemaid realiseerimiskulusid, kui oli eelnevalt prognoositud, aruandes ei kajastata.
14. Vara hindamise eesmärk: lähtuda tuleb vara hiliseimast hindamisest enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada veerus 0010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise sissenõudmisest saadava võimaliku tulu hindamine) veergudes 0010 ja 0030.
15. Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus.
5. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerud
|
|
0010
|
Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 430a lõike 1 punktid a ja d,
turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus artikli 4 lõike 1 punktide 74 ja 76 kohaselt.
Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna.
|
|
0020
|
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara
Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.
|
|
0030
|
Kogukahju summa
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 430a lõike 1 punktid b ja e, turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus artikli 4 lõike 1 punktide 74 ja 76 kohaselt.
Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult tagatuna.
|
|
0040
|
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara
Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.
|
|
0050
|
Riskipositsioonide summa
Kapitalinõuete määruse artikli 430a lõike 1 punktid c ja f.
Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane.
Makseviivituse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtusena riskipositsiooni väärtust vahetult enne makseviivitust.
|
|
Read
|
|
0010
|
Elamukinnisvara
Elamukinnisvara nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 75.
|
|
0020
|
Ärikinnisvara
|
VIII LISA
RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE VORMID
|
RISKIDE KONTSENTREERUMISE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi nimi / vormirühm
|
Lühinimi
|
|
|
|
RISKIDE KONTSENTREERUMINE
|
LE
|
|
26
|
C 26.00
|
Riskide kontsentreerumise piirmäärad
|
LE PIIRMÄÄRAD
|
|
27
|
C 27.00
|
Vastaspoole andmed
|
LE 1
|
|
28
|
C 28.00
|
Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid
|
LE 2
|
|
29
|
C 29.00
|
Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes
|
LE 3
|
C 26.00 - Riskide kontsentreerumise piirmäärad (LE piirmäärad)
|
|
Kohaldatav piirmäär
|
|
010
|
|
010
|
Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
020
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
030
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des
|
|
|
040
|
Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad
|
|
C 27.00 – Vastaspoole andmed (LE 1)
|
VASTASPOOLE ANDMED
|
|
Kood
|
Koodi liik
|
Nimi
|
Riiklik kood
|
Vastaspoole residentsus
|
Vastaspoole sektor
|
NACE kood
|
Vastaspoole liik
|
|
011
|
015
|
021
|
035
|
040
|
050
|
060
|
070
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (LE 2)
|
VASTASPOOL
|
ESMASED RISKIPOSITSIOONID
|
(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised
|
(–) Esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha arvatud riskipositsioonid
|
Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
|
(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE AKTSEPTEERITUD TEHNIKAD
|
(–) Vabastatud summad
|
Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
|
|
Kood
|
Rühm või üksikklient
|
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
|
|
(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju
|
(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju
|
(–) Kinnisvara
|
|
|
Otsesed riskipositsioonid
|
Kaudsed riskipositsioonid
|
Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
|
|
Esmane riskipositsioon kokku
|
Millest: makseviivituses
|
Võlainstrumendid
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Tuletisinstrumendid
|
Bilansivälised kirjed
|
Võlainstrumendid
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Tuletisinstrumendid
|
Bilansivälised kirjed
|
Kokku
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
|
% esimese taseme omavahenditest
|
(–) Võlainstrumendid
|
(–) Omakapitaliinstrumendid
|
(–) Tuletisinstrumendid
|
(–) Bilansivälised kirjed
|
Kokku
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
|
% esimese taseme omavahenditest
|
|
Siduvad laenuandmiskohustused
|
Finantsgarantiid
|
Muud siduvad kohustused
|
Siduvad laenuandmiskohustused
|
Finantsgarantiid
|
Muud siduvad kohustused
|
(–) Siduvad laenuandmiskohustused
|
(–) Finantsgarantiid
|
(–) Muud siduvad kohustused
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
200
|
210
|
220
|
230
|
240
|
250
|
260
|
270
|
280
|
290
|
300
|
310
|
320
|
330
|
340
|
350
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (LE 3)
|
VASTASPOOL
|
ESMASED RISKIPOSITSIOONID
|
(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised
|
(–) Esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha arvatud riskipositsioonid
|
Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
|
(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE AKTSEPTEERITUD TEHNIKAD
|
(–) Vabastatud summad
|
Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
|
|
Kood
|
Rühma kood
|
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
|
|
(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju
|
(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju
|
(–) Kinnisvara
|
|
|
Otsesed riskipositsioonid
|
Kaudsed riskipositsioonid
|
Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
|
|
Esmane riskipositsioon kokku
|
Millest: makseviivituses
|
Võlainstrumendid
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Tuletisinstrumendid
|
Bilansivälised kirjed
|
Võlainstrumendid
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Tuletisinstsrumendid
|
Bilansivälised kirjed
|
Kokku
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
|
% esimese taseme omavahenditest
|
(–) Võlainstrumendid
|
(–) Omakapitaliinstrumendid
|
(–) Tuletisinstrumendid
|
(–) Bilansivälised kirjed
|
Kokku
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
|
% esimese taseme omavahenditest
|
|
Siduvad laenuandmiskohustused
|
Finantsgarantiid
|
Muud siduvad kohustused
|
Siduvad laenuandmiskohustused
|
Finantsgarantiid
|
Muud siduvad kohustused
|
(–) Siduvad laenuandmiskohustused
|
(–) Finantsgarantiid
|
(–) Muud siduvad kohustused
|
|
010
|
020
|
030
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
200
|
210
|
220
|
230
|
240
|
250
|
260
|
270
|
280
|
290
|
300
|
310
|
320
|
330
|
340
|
350
|
360
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IX LISA
RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
Struktuur ja põhimõtted
|
|
2.
|
Lühendid
|
|
|
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
1.
|
Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase
|
|
2.
|
Vormi LE ülesehitus
|
|
3.
|
LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised
|
|
4.
|
C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm
|
|
4.1.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
|
5.
|
C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)
|
|
5.1.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
6.
|
C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)
|
|
6.1.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
7.
|
C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)
|
|
7.1.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1.
Struktuur ja põhimõtted
1. Riskide kontsentreerumise („LE“) aruandluse raamistik koosneb neljast vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:
a)
riskide kontsentreerumise piirmäärad;
b)
vastaspoole andmed (vorm LE1);
c)
kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2);
d)
andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3);
2. Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada.
3. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid.
4. Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni.
5. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.
6. ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu.
2.
Lühendid
7. Käesolevas lisas kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 puhul lühendit „kapitalinõuete määrus“.
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1.
Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase
1. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.
2. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.
3. Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte.
4. Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 teisele lõigule konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad“) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku“) summast.
5. Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta selliste varipanganduse üksuste suhtes, kelle pangandustegevus jääb väljapoole reguleeritud raamistikku, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidega a–d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku“) arvutatud riskipositsiooni väärtust.
6. Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimase lause kohaseks konsolideeritud teabe esitamiseks riskipositsioonide kohta, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot, aga väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende riskipositsioonide kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku“) arvutatud riskipositsiooni väärtust.
7. Andmed riskide kontsentreerumiste kohta, vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta ning riskipositsioonide kohta, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot, aga väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2 (omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina).
8. Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita.
2.
Vormi LE ülesehitus
9. Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed.
10. Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:
a)
riskipositsiooni väärtus enne vabastuste kohaldamist ja enne krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist, sealhulgas otsesed ja kaudsed riskipositsioonid ning täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes;
b)
vabastuste kohaldamise ja krediidiriskide maandamise tehnikate rakendamise mõju;
c)
kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste kohaldamist ja pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
3.
LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised
11. „Omavahel seotud klientide rühm“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39.
12. „Krediidiasutused ja investeerimisühingud“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3.
13. Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute“ vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused.
14. Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Tehingute ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.
15. „Riskipositsioonid“ on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:
a)
„Riskipositsioonid“ on kõik kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kuuluvad varad ning bilansivälised kirjed, sealhulgas kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud kirjed, aga välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktide a–d alla kuuluvad kirjed.
b)
„Kaudsed riskipositsioonid“ on riskipositsioonid, mis omistatakse garantii andjale või tagatise väljastajale – ja mitte vahetule laenuvõtjale – kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 403. Siinsed määratlused ei või ühelgi võimalikul moel erineda alusaktis sätestatud määratlustest.
16. Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 1 kohaselt.
17. Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid“, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 3, 4 ja 5. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletislepingute ja kliendiga vahetult sõlmitud krediidituletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel nimetatud peatüki 3.–5. jao kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused“.
18. „Riskipositsiooni väärtus“ arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt.
19. Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning aktsepteeritavate krediidiriski maandamise tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403.
20. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pöördrepolepingutest tulenevad riskipositsioonid kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Kui kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes oleva nõude summas, mis on tehingu vastaspoolel selle kolmanda isiku vastu, ja mitte vastaspoolega seotud riskipositsiooni summas.
4.
C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm
4.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõige 2 ja lõike 10 punkti d alapunkt ii ning artikli 459 punkt b
Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % esimese taseme omavahenditest, mis märgitakse I lisa vormi C 01.00 reale 015, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punktis b osutatud nõuete kohta artikli 462 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär.
|
|
020
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõige 2 ja lõike 10 punkti d alapunkt ii ning artikli 459 punkt b
Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine:
— kui 25 % esimese taseme omavahenditest on suurem summa kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär kui 150 miljonit eurot, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga), tuleb aruandes esitada summa, mis on 25 % esimese taseme omavahenditest;
— kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga) on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, tuleb aruandes esitada 150 miljonit eurot (või pädeva asutuse kehtestatud väiksem piirmäär). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud oma esimese taseme omavahenditega seoses kindlaks madalama piirmäära, nagu nõutud kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikega 1, esitatakse aruandes see piirmäär.
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või sama määruse artikli 459 punktis b osutatud nõuete kohta artikli 462 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad.
|
|
030
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a
Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina esimese taseme omavahenditest.
|
|
040
|
Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1
Aruandes tuleb esitada nende krediidiasutusest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa, kes on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või kolmanda riigi globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 järgi on see piirväärtus järgmine:
— globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei võta sellist riskipositsiooni teise globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või kolmanda riigi globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mis ületab pärast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.
|
5.
C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)
5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010–070
|
Vastaspoole andmed
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta esitab teavet vormides C 28.00–C 29.00. Andmeid omavahel seotud klientide rühma kohta ei esitata, v.a juhul, kui siseriiklikus aruandlussüsteemis on sellisele rühmale määratud kordumatu kood.
Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama selliste vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on riskipositsioonid, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot aga väiksem kui 10 % esimese taseme omavahenditest.
Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392.
Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või varipanganduseüksus).
|
|
011
|
Kood
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab see olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
015
|
Koodi liik
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ära, kas veerus 010 esitatud kood on LEI-kood või muu kood.
Koodi liik tuleb alati kajastada.
|
|
021
|
Nimi
Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud klientide rühma kohta, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele.
Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi.
|
|
035
|
Riiklik kood
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka riikliku koodi.
|
|
040
|
Vastaspoole residentsus
Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida.
|
|
050
|
Vastaspoole sektor
Iga vastaspool liigitatakse FINREPi majandussektorite klasside alusel (FINREPi V lisa 1. osa 42. peatükk) ühte sektorisse ning muud finantssektori äriühingud jaotatakse investeerimisühinguteks ja muudeks finantssektori äriühinguteks järgmiselt:
i) keskpangad;
ii) valitsemissektor;
iii) krediidiasutused;
iv) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingud;
v) muud finantssektori äriühingud (välja arvatud investeerimisühingud);
vi) finantssektorivälised äriühingud;
vii) kodumajapidamised.
Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida.
|
|
060
|
NACE kood
Majandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator).
See veerg täidetakse ainult „muudest finantssektori äriühingutest (välja arvatud investeerimisühingud)“ ja „finantssektorivälistest äriühingutest“ vastaspoolte puhul. „Finantssektoriväliste äriühingute“ puhul märgitakse NACE kood ühe tasandi täpsusega (nt „F – Ehitus“) ning „muude finantssektori äriühingute (välja arvatud investeerimisühingud)“ puhul kahe tasandi täpsusega, kajastades eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 – Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus“).
„Muude finantssektori äriühingute (välja arvatud investeerimisühingud)“ ja „finantssektoriväliste äriühingute“ majandussektorid tuletatakse FINREPi vastaspoolte liigituse alusel.
Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida.
|
|
070
|
Vastaspoole liik
Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2
Kümne suurima riskide kontsentreerumise puhul krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise puhul varipanganduse üksuste suhtes kasutatakse vastaspoole liigi tähistamiseks esimesel juhul „I“ ja teisel juhul „S“.
|
6.
C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)
6.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Kood
Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada omavahel seotud klientide rühma koodina. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood vormis C 27.00.
Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile.
Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.
Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui ELis on olemas ühtne kodeerimissüsteem.
|
|
020
|
Rühm või üksikklient
Kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmeid üksikklientidega seotud riskipositsioonide kohta, märgib ta „1“ ning omavahel seotud klientide rühmade puhul „2“.
|
|
030
|
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7
Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah“ vaste, vastasel korral sõna „ei“ vaste.
|
|
040–180
|
Esmased riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392
Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid.
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Tehingute ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.
Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210.
Riskipositsiooni väärtuse mõiste ja selle arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24.
Neis veergudes kajastatakse esimese taseme omavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvatud riskipositsioonid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktis e nimetatud positsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200.
Neis veergudes ei kajastata kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a–d osutatud riskipositsioone.
Esmased riskipositsioonid hõlmavad kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud vabastatud summad arvatakse sama määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel veerus 320 maha.
Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid.
Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon esitatakse otsese riskipositsioonina veerus, mis vastab peamisele instrumendiliigile (060, 070 või 080).
Peamine instrument määratakse kindlaks iga instrumendiliigiga seotud netopositsiooni väärtuse alusel.
Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).
|
|
040
|
Esmane riskipositsioon kokku
Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste positsioonide summa: otsesed ja kaudsed riskipositsioonid, samuti täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
|
|
050
|
Millest: makseviivituses
Kapitalinõuete määruse artikkel 178
Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.
|
|
060–110
|
Otsesed riskipositsioonid
Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga“ seonduvaid riskipositsioone.
|
|
060
|
Võlainstrumendid
Määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3
Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid.
Siin veerus kajastatakse instrumente, mis on EKP/2013/33 järgi liigitatavad laenudeks esialgse tähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta või võlaväärtpaberiteks (v.a aktsiad).
Selles veerus kajastatakse repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehinguid.
|
|
70
|
Omakapitaliinstrumendid
EKP/2013/33, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5.
Siin veerus kajastatakse instrumente, mis on EKP/2013/33 järgi liigitatavad omakapitaliks või investeerimisfondide aktsiateks/osakuteks.
|
|
080
|
Tuletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa
Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning sama määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud.
Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.
|
|
090–110
|
Bilansivälised kirjed
Kapitalinõuete määruse I lisa
Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata
|
|
090
|
Siduvad laenuandmiskohustused
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a
Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.
|
|
100
|
Finantsgarantiid
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f
„Finantsgarantiid“ on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid“.
|
|
110
|
Muud siduvad kohustused
Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.
|
|
120–170
|
Kaudsed riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikkel 403
Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit.
Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii või tagatise andjale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kliendi suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Kolmanda poole väljaantud tagatisega tagatud riskipositsioonide puhul võib kapitalinõuete määruse artikli 403 lõike 3 kohaselt kasutada alternatiivi.
Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikate veergudes lahutatakse tehingu tingimuste aluseks olev kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt.
Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid“.
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse samuti selles veergude rühmas, järgides kapitalinõuete määruse artiklit 399.
|
|
120
|
Võlainstrumendid
Vt veerg 060.
|
|
130
|
Omakapitaliinstrumendid
Vt veerg 070.
|
|
140
|
Tuletisinstrumendid
Vt veerg 080.
|
|
150–170
|
Bilansivälised kirjed
Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.
|
|
150
|
Siduvad laenuandmiskohustused
Vt veerg 090.
|
|
160
|
Finantsgarantiid
Vt veerg 100.
|
|
170
|
Muud siduvad kohustused
Vt veerg 110.
|
|
180
|
Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7
Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
|
|
190
|
(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised
Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 24, 110 ja 111
Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist, tehakse kindlaks kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110.
Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.
|
|
200
|
(–) Esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha arvatud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e
Siia märgitakse esimese taseme põhiomavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mida kajastatakse esmase riskipositsiooni kogusumma veergudes.
|
|
210–230
|
Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
|
|
210
|
Kokku
Selles veerus kajastatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega.
See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning esimese taseme põhiomavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.
|
|
220
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide kogusummast enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist
|
|
230
|
% esimese taseme omavahenditest
Kapitalinõuete määruse artiklid 392 ja 395
Sellesse veergu tuleb märkida riskipositsiooni väärtuse protsent krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest (määratlus kapitalinõuete määruse artiklis 25) enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
|
|
240–310
|
(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad
Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403; Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad.
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid kasutatakse vastavalt sama määruse artiklites 401–403 sätestatule.
Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.
|
|
240–290
|
(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju
Kapitalinõuete määruse artikkel 403
Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda poole garanteeritud või tema väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb garanteeritud ja/või tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa riskipositsioonina, mille eest on vastutav garantii andja või tagatise väljastaja.
|
|
240
|
(–) Võlainstrumendid
Vt veerg 060.
|
|
250
|
(–) Omakapitaliinstrumendid
Vt veerg 070.
|
|
260
|
(–) Tuletisinstrumendid
Vt veerg 080.
|
|
270–290
|
(–) Bilansivälised kirjed
Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.
|
|
270
|
(–) Siduvad laenuandmiskohustused
Vt veerg 090.
|
|
280
|
(–) Finantsgarantiid
Vt veerg 100.
|
|
290
|
(–) Muud siduvad kohustused
Vt veerg 110.
|
|
300
|
(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju
Kapitalinõuete määruse artikkel 401
Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidiriskikaitse summad (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58), mis on sama määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud.
Kapitalinõuete määruse artikli 401 lõike 1 kohaselt kohaldatakse riskipositsiooni väärtusele volatiilsusega korrigeerimisi, mida kajastatakse riskipositsiooni väärtuse suurenemisena.
|
|
310
|
(–) Kinnisvara
Kapitalinõuete määruse artikkel 402
Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.
|
|
320
|
(–) Vabastatud summad
Kapitalinõuete määruse artikkel 400
Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimustest vabastamisi.
|
|
330–350
|
Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist
Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d
Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtust pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
|
|
330
|
Kokku
Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.
|
|
340
|
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad
Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.
|
|
350
|
% esimese taseme omavahenditest
Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni väärtuse protsendi esimese taseme omavahenditest (määratlus kapitalinõuete määruse artiklis 25) pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
|
7.
C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)
7.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010–360
|
Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel.
|
|
010
|
Kood
Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.
Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse.
Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.
|
|
020
|
Rühma kood
Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.
Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks kood, mida kasutatakse riskipositsioonide esitamiseks omavahel seotud klientide rühmade suhtes vormis C 28.00 (vorm LE2).
Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena.
|
|
030
|
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes
Vt vormi LE2 veerg 030.
|
|
050–360
|
Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele.
Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul.
|
X LISA
FINANTSVÕIMENDUSE ARUANDLUS
|
FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARUANDEVORMID
|
|
Vormi kood
|
Vormi kood
|
Vormi nimi
|
Lühinimi
|
|
47
|
C 47.00
|
Finantsvõimenduse määra arvutamine
|
LRCalc
|
|
40
|
C 40.00
|
Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus
|
LR1
|
|
43
|
C 43.00
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus
|
LR4
|
|
44
|
C 44.00
|
Üldine teave
|
LR5
|
|
|
C 48.00
|
Finantsvõimenduse määra volatiilsus
|
LR6
|
|
48.01
|
C 48.01
|
Finantsvõimenduse määra volatiilsus: aruandeperioodi keskmine
|
LR6.1
|
|
48.02
|
C 48.02
|
Finantsvõimenduse määra volatiilsus: Finantsvõimenduse määra volatiilsus: aruandeperioodi päevaväärtused
|
LR6.2
|
C 40.00 – RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA ALTERNATIIVNE KÄSITLUS (LR1)
|
Rida
|
|
Raamatupidamislik bilansiline väärtus
|
Bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute lisand
|
Tinglik väärtus / nimiväärtus
|
Tinglik ülemväärtus
|
Tinglik ülemväärtus (sama aluseks olev üksus)
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa
|
|
0010
|
0020
|
0040
|
0070
|
0075
|
0085
|
0130
|
|
0010
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
Finantstuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0071
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
Muud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0095
|
Bilansivälised kirjed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahaline tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud saadaolevad nõuded
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varana
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing, kus toimub rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamine (saadaolevad rahalised nõuded)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded keskvalitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded piirkondlike valitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded kohalike omavalitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded avaliku sektori asutuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
Tugilaenud – nõuded keskvalitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
Tugilaenud – nõuded piirkondlike valitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
Tugilaenud – nõuded kohalike omavalitsuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
Tugilaenud – nõuded avaliku sektori asutuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
Tugilaenud – nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
Tugilaenud – nõuded leibkondade vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
Tugilaenud – vahendatud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
Keskpangaga seotud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
Keskpangaga seotud riskipositsioonide väärtus, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 7 sätestatud korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude (finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa) arvutamiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 7 sätestatud korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude (finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa) arvutamiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
Varad kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
C 43.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA KOMPONENTIDE ALTERNATIIVNE JAOTUS (LR4)
|
Rida
|
Bilansivälised kirjed, tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja kauplemisportfell
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
|
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
|
|
|
0010
|
0020
|
|
|
0010
|
Bilansivälised kirjed
|
|
|
|
|
0020
|
Millest: kaubanduse rahastamine
|
|
|
|
|
0030
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
|
|
|
|
|
0040
|
Tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
|
|
|
0050
|
Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
|
|
|
0060
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
|
|
|
0065
|
Riskipositsioonid, mis tulenevad krediidituletisinstrumentide täiendavast käsitlusest
|
|
|
|
|
0070
|
Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad
|
|
|
|
|
Rida
|
Muud kauplemisportfellivälised riskipositsioonid
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
|
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summad
|
|
Standardmeetodi kohased riskipositsioonid
|
Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
|
Standardmeetodi kohased riskipositsioonid
|
Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0080
|
Pandikirjad
|
|
|
|
|
|
0090
|
Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0100
|
Keskvalitsused ja keskpangad
|
|
|
|
|
|
0110
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0120
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0130
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0140
|
Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida
ei
käsitata keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0150
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida
ei
käsitata keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0160
|
Mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid, mida
ei
käsitata keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0170
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida
ei
käsitata keskvalitsusega seotutena
|
|
|
|
|
|
0180
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud
|
|
|
|
|
|
0190
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0200
|
Millest: elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0210
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0220
|
Millest: VKEdega seotud jae-riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0230
|
Äriühingud
|
|
|
|
|
|
0240
|
Finantssektori äriühingud
|
|
|
|
|
|
0250
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
|
|
|
|
|
0260
|
VKEdega seotud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0270
|
VKEdega mitteseotud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0280
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0290
|
Muud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
0300
|
Millest: väärtpaberistamise positsioonid
|
|
|
|
|
|
0310
|
Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje)
|
|
|
|
|
|
0320
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
|
|
|
|
|
C 44.00 – ÜLDINE TEAVE (LR5)
|
Rida
|
|
Veerg
|
|
0010
|
|
0010
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriühingu struktuur
|
|
|
0020
|
Tuletisinstrumentide käsitlemine
|
|
|
0040
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik
|
|
|
0070
|
Krediidiasutus või investeerimisühing, millel on avaliku sektori arendusüksus
|
|
|
0080
|
Keskvalitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
|
0090
|
Piirkondlik valitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
|
0100
|
Kohalik omavalitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
|
0110
|
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 punkti d kohaselt saadud garantii – kohustus kaitsta krediidiasutuse elujõulisust
|
|
|
0120
|
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 punkti d kohaselt saadud garantii – otsene garantii krediidiasutuse omavahendite nõuetele, rahastamisnõuetele või väljastatud tugilaenudele
|
|
|
0130
|
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 punkti d kohaselt saadud garantii – kaudne garantii krediidiasutuse omavahendite nõuetele, rahastamisnõuetele või väljastatud tugilaenudele
|
|
C 47.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMINE (LRCalc)
|
Rida
|
Riskipositsiooni väärtused
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsioon: aruandekuupäev
|
|
0010
|
|
0010
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: riskipositsiooni väärtus
|
|
|
0020
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: vastaspoole krediidiriski lisand
|
|
|
0030
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: lisand vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222
|
|
|
0040
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise vahendustehingute vastaspoole krediidirisk
|
|
|
0050
|
(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul
|
|
|
0061
|
Tuletisinstrumendid: vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohane asenduskulumakse (arvestamata tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele)
|
|
|
0065
|
(–) Mõju, mida avaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole maaklerkliiritavatele tehingutele see, kui arvestatakse tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
|
|
|
0071
|
(–) Tuletisinstrumentide turuväärtusega tasaarvestatud saadud aktsepteeritava rahalise muutuvtagatise mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
|
|
|
0081
|
(–) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
|
|
|
0091
|
Tuletisinstrumendid: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt (kordaja 1)
|
|
|
0092
|
(–) Nõuetele vastava keskse vastaspoole maaklerkliiritavate tehingute madalama kordaja mõju võimaliku tulevase riskipositsiooni maksele (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
|
|
|
0093
|
(–) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
|
|
|
0101
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
|
|
|
0102
|
(–) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (lihtsustatud standardmeetod – asenduskulud)
|
|
|
0103
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetod kohaselt (kordaja 1)
|
|
|
0104
|
(–) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (lihtsustatud standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
|
|
|
0110
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: esmase riskipositsiooni meetod
|
|
|
0120
|
(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (esmase riskipositsiooni meetod)
|
|
|
0130
|
Piiratud väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tinglik väärtus
|
|
|
0140
|
(–) Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide suhtes tasaarvestatud aktsepteeritavad ostetud krediidituletisinstrumendid
|
|
|
0150
|
10 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
|
|
|
0160
|
20 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
|
|
|
0170
|
50 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
|
|
|
0180
|
100 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
|
|
|
0181
|
(–) Bilansiväliste kirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised
|
|
|
0185
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostu- ja müügitehingud: tehingupäevapõhise arvestuse kohane bilansiline väärtus
|
|
|
0186
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel müügitehingud: tehingupäevapõhise arvestuse kohase tasaarvestuse tühistamine
|
|
|
0187
|
(–) Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel müügitehingud: kapitalinõuete määruse artikli 429g lõike 2 kohane tasaarvestus
|
|
|
0188
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostutehingud: võetud maksekohustuste täielik kajastamine arvelduspäevapõhise arvestuse alusel
|
|
|
0189
|
(–) Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostutehingud: kapitalinõuete määruse artikli 429g lõike 3 kohane tasaarvestus maksekohustustega arvelduspäevapõhise arvestuse alusel
|
|
|
0190
|
Muud varad
|
|
|
0191
|
(–) Bilansikirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised
|
|
|
0193
|
Rahalised kogumid, mida ei saa usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohane väärtus
|
|
|
0194
|
Rahalised kogumid, mida ei saa usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohaselt tehtud tasaarvestuse brutosummaks arvestamise mõju
|
|
|
0195
|
Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohane väärtus
|
|
|
0196
|
Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohaselt tehtud tasaarvestuse brutosummaks arvestamise mõju
|
|
|
0197
|
(–) Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 2 kohane tasaarvestuse kajastamine
|
|
|
0198
|
(–) Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 3 kohane tasaarvestuse kajastamine
|
|
|
0200
|
Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja
|
|
|
0210
|
(–) Tuletustehingutega antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevad nõuded
|
|
|
0220
|
(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (alustamise tagatis)
|
|
|
0230
|
Korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
|
|
|
0235
|
(–) Eelrahastamis- või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähenemine
|
|
|
0240
|
(–) Usaldusvarad
|
|
|
0250
|
(–) Grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud
|
|
|
0251
|
(–) Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud
|
|
|
0252
|
(–) Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide garantiiga osad, mis on välja jäetud
|
|
|
0253
|
(–) Kolmepoolsete agentide juures hoiustatud ülemäärane tagatis, mis on välja jäetud
|
|
|
0254
|
(–) Märkimisväärse riski ülekandmist näitavad väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis on välja jäetud
|
|
|
0255
|
(–) Keskpangaga seotud riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud
|
|
|
0256
|
(–) Väärtpaberite keskdepositooriumi, krediidiasutuse või investeerimisühingu panganduskõrvalteenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jäetud
|
|
|
0257
|
(–) Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu panganduskõrvalteenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jäetud
|
|
|
0260
|
(–) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid
|
|
|
0261
|
(–) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – avaliku sektori investeeringud
|
|
|
0262
|
(–) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenud
|
|
|
0263
|
(–) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksuse antud tugilaenud
|
|
|
0264
|
(–) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud üksuse vahendava krediidiasutuse kaudu antud tugilaenud
|
|
|
0265
|
(–) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenud
|
|
|
0266
|
(–) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksuse antud tugilaenud
|
|
|
0267
|
(–) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud üksuse vahendava krediidiasutuse kaudu antud tugilaenud
|
|
|
0270
|
(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus
|
|
|
0280
|
Maha arvatud (–) või lisatud (+) varasumma – esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus
|
|
|
0290
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust
|
|
|
0300
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust
|
|
|
Rida
|
Kapital
|
|
|
0310
|
Esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus
|
|
|
0320
|
Esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus
|
|
|
Rida
|
Finantsvõimenduse määr
|
|
|
0330
|
Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust
|
|
|
0340
|
Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust
|
|
|
Rida
|
Nõuded: summad
|
|
|
0350
|
2. samba kapitalinõue ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks
|
|
|
0360
|
Millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0370
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra puhver
|
|
|
0380
|
2. samba kapitalisuunis ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks
|
|
|
0390
|
Millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0400
|
Millest: esimese taseme omavahendite vormis
|
|
|
Rida
|
Nõuded: määrad
|
|
|
0410
|
1. samba finantsvõimenduse määra nõue
|
|
|
0420
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku (TSLRR)
|
|
|
0430
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0440
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue
|
|
|
0450
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunise määr
|
|
|
0460
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
|
0470
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis
|
|
|
Rida
|
Memokirjed
|
|
|
0480
|
Finantsvõimenduse määr nagu IFRS 9 või analoogset eeldatava krediidikahjumiga seotud üleminekukorda ei oleks kohaldatud
|
|
|
0490
|
Finantsvõimenduse määr, nagu õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumi ja kahjumi ajutist käsitlemist muus koondkasumis ei oleks rakendatud
|
|
C 48.01 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: Aruandeperioodi keskmine (LR6.1)
|
Rida
|
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus
|
Korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
|
|
0010
|
0020
|
|
0010
|
Aruandeperioodi keskmine
|
|
|
C 48.02 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: aruandeperioodi päevaväärtused (LR6.2)
|
Aruandekuupäev aruandeperioodil
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus
|
Korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
|
|
|
|
XI LISA
FINANTSVÕIMENDUSE ARUANDLUSE JUHISED
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
Struktuur ja muud tavad
|
|
1.1.
|
Struktuur
|
|
1.2.
|
Nummerdamise põhimõtted
|
|
1.3.
|
Lühendid
|
|
1.4.
|
Märgi põhimõtted
|
|
|
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
1.
|
Valemid finantsvõimenduse määra arvutamiseks
|
|
2.
|
Olulisuse piirmäärad tuletisinstrumentide puhul
|
|
3.
|
C 47.00 – Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc)
|
|
4.
|
C 40.00 – Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus (LR1)
|
|
5.
|
C 43.00 – Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus (LR4)
|
|
6.
|
C 44.00 – Üldine teave (LR5)
|
|
7.
|
C 48.00 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus (LR6)
|
|
8.
|
C 48.01 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: aruandeperioodi keskmine
|
|
9.
|
C 48.02 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: Aruandeperioodi päevaväärtused
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1.
Struktuur ja muud tavad
1.1.
Struktuur
1. Käesolevas lisas on sätestatud lisajuhised käesoleva määruse X lisas sisalduvate vormide (LR) täitmiseks.
2. Raamistik koosneb kokku viiest vormist:
—
C47.00 – finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc): finantsvõimenduse määra arvutamine
—
C40.00 – finantsvõimenduse määra vorm 1 (LR1): riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus;
—
C43.00 – finantsvõimenduse määra vorm 4 (LR4): finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus;
—
C44.00 – finantsvõimenduse määra vorm 5 (LR5): üldine teave;
—
C48.00 – finantsvõimenduse määra volatiilsus (LR6)
3. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja üksikasjalik lisateave aruandluse üldisemate aspektide kohta.
1.2.
Nummerdamise põhimõtted
4. Vormide veergudele, ridadele ja andmeväljadele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.
5. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}. Tärni kasutatakse tervele reale või veerule viitamiseks.
6. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.
7. Finantsvõimenduse aruandluses viitab „millest“ kirjele, mis on kõrgema taseme riskipositsiooni kategooria alajaotis, ning „memokirje“ eraldi kirjele, mis ei ole riskipositsiooni klassi alajaotis. Aruandluses on kohustuslik näidata mõlemat liiki andmeväljad, kui ei ole sätestatud teisiti.
1.3.
Lühendid
8. Käesolevas lisas ja sellega seotud vormides kasutatakse järgmisi lühendeid:
a.
kapitalinõuete määrus on määrus (EL) nr 575/2013;
b.
kapitalinõuete direktiiv on direktiiv 2013/36/EL;
c.
väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing on repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 139);
d.
CRM tähistab krediidiriski maandamist;
e.
CSD tähistab väärtpaberite keskdepositooriumit;
f.
QCCP tähistab nõuetele vastavat keskset vastaspoolt;
g.
PFE tähistab võimalikku tulevast riskipositsiooni.
1.4.
Märgi põhimõtted
9. Kõik summad esitatakse positiivsete arvudena. Välja arvatud:
a.
kirjed, mille ees on miinusmärk (-) ja mille puhul ei eeldatagi positiivset arvu;
b.
{LRCalc;0310;0010}, {LRCalc;0320;0010}, {LRCalc;0330;0010}, {LRCalc;0340;0010}, mis võivad äärmuslikul juhul olla negatiivse väärtusega, aga muidu positiivsed;
c.
{LRCalc;0280;0010} võib olla kapitalinõuete määruse artikli 473a lõike 7 tõttu positiivse väärtusega, muidu on see negatiivne.
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1.
Valemid finantsvõimenduse määra arvutamiseks
1. Finantsvõimenduse määr põhineb kapitalinäitajal ja kogu riskipositsiooni näitajal, mille saab arvutada vormi LRCalc andmeväljade alusel.
2. Finantsvõimenduse määr – täielikult rakendunud määratlus = {LRCalc;0310;0010}/{LRCalc;0290;0010}.
3. Finantsvõimenduse määr – üleminekuperioodil rakendatav määratlus = {LRCalc;0320;0010}/{LRCalc;0300;0010}.
2.
Olulisuse piirmäärad tuletisinstrumentide puhul
4. Selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormuse vähendamiseks, kelle tuletisinstrumentidest tulenevad riskid on väikesed, hinnatakse tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide suhtelist tähtsust võrreldes finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooniga järgmiste näitajate abil. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad need näitajad järgmiselt.
5.
.
6. Kus tuletisinstrumentide riskipositsiooni näitaja on võrdne järgnevaga: {LRCalc;0061;0010} + {LRCalc;0065;0010} + {LRCalc;0071;0010} + {LRCalc;0081;0010} + {LRCalc;0091;0010} + {LRCalc;0092;0010} + {LRCalc;0093;0010} + {LRCalc;0101;0010} + {LRCalc;0102;0010} + {LRCalc;0103;0010} + {LRCalc;0104;0010} + {LRCalc;0110;0010} + {LRCalc;0120;0010} + {LRCalc;0130;0010} + {LRCalc;0140;0010}.
7. Kus kogu riskipositsiooni näitaja on võrdne järgnevaga: {LRCalc;0290;0010}.
8. Tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad = {LR1;0010;0070}. Selle andmevälja peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandes alati täitma.
9. Krediidituletisinstrumentide maht = {LR1;0020;0070} + {LR1;0050;0070}. Need andmeväljad peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandes alati täitma.
10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma punktis 13 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmine tingimus:
a)
punktis 5 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on üle 1,5 %;
b)
punktis 5 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on üle 2,0 %.
Kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume (v.a punkt b, mille puhul alustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe esitamist järgmisest aruandekuupäevast, juhul kui nad on aruandekuupäeval läve ületanud).
11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul punktis 8 määratletud tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad, ületab 10 miljardit eurot, peavad täitma punktis 13 osutatud andmeväljad ka juhul, kui nende tuletisinstrumentide osakaal ei vasta punktis 10 kirjeldatud tingimustele.
Käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume ei kohaldata punktile 4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud alustavad teabe esitamist järgmisest aruandekuupäevast, juhul kui nad on aruandekuupäeval läve ületanud.
12. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma punktis 14 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmine tingimus:
a)
punktis 9 osutatud krediidituletisinstrumentide maht on üle 300 miljoni euro;
b)
punktis 9 osutatud krediidituletisinstrumentide maht on üle 500 miljoni euro.
Kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume (v.a punkt b, mille puhul alustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe esitamist järgmisest aruandekuupäevast, juhul kui nad on aruandekuupäeval läve ületanud).
13. Punktide 10 ja 11 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;0010;0010}, {LR1;0010;0020}, {LR1;0020;0010}, {LR1;0020;0020}, {LR1;0030;0070}, {LR1;0040;0070}, {LR1;0050;0010}, {LR1;0050;0020}, {LR1;0060;0010}, {LR1;0060;0020}, ja {LR1;0060;0070}.
14. Punkti 12 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;0020;0075}, {LR1;0050;0075} ja {LR1;0050;0085}.
3.
C 47.00 – Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc)
15. Aruandevormi sellesse ossa koondatakse andmed, mis on vajalikud kapitalinõuete määruse VII osas määratletud finantsvõimenduse määra arvutamiseks.
16. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra kohta aruandeid kord kvartalis. Igas kvartalis viitab aruandekuupäeva väärtus vastava kvartali kolmanda kuu viimase kalendripäeva väärtusele.
17. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kirjed riskipositsiooni väärtuse jaotises käesoleva lisa I osa 9. punkti kohaselt plussmärgiga (v.a {LRCalc;0270;0010} ja {LRCalc;0280;0010}), nagu käesoleva lisa I osa 9. punkti kohaselt miinusmärgiga esitatavaid kirjeid (nt erandid/mahaarvamised) ei kohaldataks.
18. Iga summa, mis suurendab omavahendite summat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite kogusummat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.
19. Kui summale võiks kohaldada mahaarvamist mitmel alusel, lahutatakse see summa ainult vormi C47.00 ühe rea riskipositsioonist.
|
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
Rida ja veerg
|
Riskipositsiooni väärtused
|
|
{0010;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: riskipositsiooni väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 1 punkt b ning lõiked 4 ja 5
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsioon arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 1 punkti b ning lõigete 4 ja 5 kohaselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal saadavat raha ega väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ning mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid kirjeid andmeväljal {0190;0010}.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a.
|
|
{0020;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: vastaspoole krediidiriski lisand
Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 1
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sh bilansivälised tehingud) vastaspoole krediidiriski lisand, mis tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429e lõigete 2 või 3 ja lõike 4 kohaselt, nagu on asjakohane.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid kirjeid andmeväljal {0040;0010}.
|
|
{0030;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: lisand vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222
Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 5 ja artikkel 222
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sh bilansivälised tehingud) riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 222 kohaselt ja mille puhul kohaldatakse riskikaalu alampiiri 20 %.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikes 1 sätestatud meetodil.
|
|
{0040;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise vahendustehingute vastaspoole krediidirisk
Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkt a ning lõiked 2 ja 3
Selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega (nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a), koosneb üksnes lisandist, mis on kindlaks tehtud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 2 või 3 kohaselt, nagu on asjakohane.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal tehinguid kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid kirjeid andmeväljadel {0010;0010} ja {0020;0010} või {0010;0010} ja {0030;0010} (nagu asjakohane).
|
|
{0050;0010}
|
(-) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g ja artikli 306 lõike 1 punkt c
Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate kauplemisriskipositsioonide puhul, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.
Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljadel {0010;0010}, {0020;0010} ja {0030;0010}, nagu ei kohaldataks ühtegi erandit, ning kui tegu on edasipanditud väärtpaberiga, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt võetakse arvesse täies väärtuses, ka andmeväljal {0190;0010}.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu välja jäetud poolega seoses andnud alustamise tagatise, mis on kajastatud andmeväljal {0190;0010}, aga mitte andmeväljal {0020;0010} ega {0030;0010}, võib krediidiasutus või investeerimisühing selle esitada käesoleval andmeväljal.
|
|
{0061;0010}
|
Tuletisinstrumendid: vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohane asenduskulumakse (arvestamata tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele)
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 1
Kapitalinõuete määruse artikli 275 kohane asenduskulu ilma tagatise mõjuta sõltumatu tagatise netoväärtusele ja muutuvtagatise mõjuta. Selle andmevälja täitmisel ei kohalda krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõigetes 3 ja 4 ning artikli 429a lõike 1 punktis g sätestatud erandeid. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 1 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt nimetatud määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingulist toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse lihtsustatud standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
|
|
{0065;0010}
|
(-) Mõju, mida avaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole maaklerkliiritavatele tehingutele see, kui arvestatakse tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 4
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 4 kohase erandi kohaldamine klientidega sõlmitud tuletislepingute asenduskulu arvutamisele, kui need lepingud kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0061;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0071;0010}
|
(-) Tuletisinstrumentide turuväärtusega tasaarvestatud saadud aktsepteeritud rahalise muutuvtagatise mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 3
Selliselt vastaspoolelt saadud rahaline muutuvtagatis, kelle puhul aktsepteeritakse tasaarvestamist tuletisinstrumentide riskipositsiooni asenduskulu osa suhtes kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 3 kohaselt. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Sellel andmeväljal ei võeta arvesse mingit rahalist muutuvtagatist, mis on saadud seoses välja jäetud keskse vastaspoole poolega kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti g kohaselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0061;0010}, nagu rahalise muutuvtagatise mahaarvamist ei kohaldataks.
|
|
{0081;0010}
|
(-) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – asenduskulu)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide asenduskulu osa, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. See summa esitatakse enne rahalise muutuvtagatise mahaarvamist, mis selle poolega seoses saadi. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0061;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0091;0010}
|
Tuletisinstrumendid: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt (kordaja 1)
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 5
Kapitalinõuete määruses artiklis 278 sätestatud võimalik tulevane riskipositsioon kordajaga 1 (kohaldamata nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiritavate lepingute erandit, mis on sätestatud sama määruse artikli 429c lõikes 5). Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
|
|
{0092;0010}
|
(-) Nõuetele vastava keskse vastaspoole maaklerkliiritavate tehingute madalama kordaja mõju võimaliku tulevase riskipositsiooni maksele (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 5
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 5 kohase erandi kohaldamine klientidega sõlmitud tuletislepingute võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisele, kui need lepingud kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0091:0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0093;0010}
|
(-) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (vastaspoole krediidiriski standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide võimalik tulevane riskipositsioon, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0091;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0101;0010}
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ja artikkel 281
Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitajat, mis on arvutatud sama määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodi kohaselt. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni kogunäitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Seega ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 4 sätestatud erandit, mis on mõeldud klientidega sõlmitud tuletislepingutele, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
|
|
{0102;0010}
|
(-) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (lihtsustatud standardmeetod – asenduskulud)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide asenduskulu osa, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. See summa esitatakse enne rahalise muutuvtagatise mahaarvamist, mis selle poolega seoses saadi. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0101;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0103;0010}
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetod kohaselt (kordaja 1)
Kapitalinõuete määruse artikli 281 lõike 2 punkt f ja artikli 429c lõige 6
Võimalik tulevane riskipositsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodile, kasutades kordajana 1. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni kogunäitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6).
|
|
{0104;0010}
|
(-) Maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonidega seotud välja jäetud keskse vastaspoole poole mõju (lihtsustatud standardmeetod – võimalik tulevane riskipositsioon)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide võimalik tulevane riskipositsioon, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0103;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0110;0010}
|
Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: esmase riskipositsiooni meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ja artikkel 282
Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud sama määruse artiklis 282 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt.
Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni kogunäitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või lihtsustatud standardmeetodil.
|
|
{0120;0010}
|
(-) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (esmase riskipositsiooni meetod)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul, kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 282 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodit, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {0110;0010}, nagu erandit ei kohaldataks.
|
|
{0130;0010}
|
Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tinglik ülemväärtus
Kapitalinõuete määruse artikkel 429d
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad kindlaks väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 429d lõikes 1) tingliku ülemväärtuse, järgides nimetatud artiklit.
|
|
{0140;0010}
|
(-) Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide suhtes tasaarvestatud aktsepteeritavad ostetud krediidituletisinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikkel 429d
Selliste ostetud krediidituletisinstrumentide tinglik ülemväärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, ning kui selle ostetud kaitse järelejäänud lõpptähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud lõpptähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei tohi väärtus olla iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui andmeväljal {0130;0010} esitatud väärtus.
|
|
{0150;0010}
|
10 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõike 1 punkt d ja artikli 166 lõige 9
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 4 alapunktides a–c osutatud selliste madala riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429f ja artikli 111 lõike 1 punkti d kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 0 % ümberhindlustegur (riskipositsiooni väärtus on siin 10 % nimiväärtusest).See tähendab siduvaid kohustusi, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada või mille puhul on laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral ette nähtud automaatne tühistamine.
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust. Selle asemel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429f lõike 2 kohaselt vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli.
Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikega 9 neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on väiksem.
Järgides kapitalinõuete määruse artiklit 429f, ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal arvesse nimetatud määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja sama määruse artiklis 429d mainitud positsioone.
|
|
{0160;0010}
|
20 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõike 1 punkt c ja artikli 166 lõige 9
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 3 alapunktides a ja b osutatud selliste mõõduka riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429f ja artikli 111 lõike 1 punkti c kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 20 % ümberhindlustegur (riskipositsiooni väärtus on siin 20 % nimiväärtusest).
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust. Selle asemel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429f lõike 2 kohaselt vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli.
Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikega 9 neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on väiksem.
Järgides kapitalinõuete määruse artiklit 429f, ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal arvesse nimetatud määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja sama määruse artiklis 429d mainitud positsioone.
|
|
{0170;0010}
|
50 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõike 1 punkt b ja artikli 166 lõige 9
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 2 alapunktides a ja b osutatud selliste keskmise riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429f ja artikli 111 lõike 1 punkti b kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi kohaselt 50 % ümberhindlustegur (riskipositsiooni väärtus on siin 50 % nimiväärtusest).
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust. Selle asemel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429f lõike 2 kohaselt vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli.
See andmeväli hõlmab likviidsuslimiite ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi. See tähendab, et kõigi likviidsuslimiitide ümberhindlustegur on tähtajast olenemata kapitalinõuete määruse artikli 255 kohaselt 50 %.
Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikega 9 neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on väiksem.
Järgides kapitalinõuete määruse artiklit 429f, ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal arvesse nimetatud määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja sama määruse artiklis 429d mainitud positsioone.
|
|
{0180;0010}
|
100 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f
Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõike 1 punkt a ja artikli 166 lõige 9
Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktides a–k osutatud selliste suure riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429f ja artikli 111 lõike 1 punkti a kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 100 % ümberhindlustegur (riskipositsiooni väärtus on siin 100 % nimiväärtusest).
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust. Selle asemel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429f lõike 2 kohaselt vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli.
See andmeväli hõlmab likviidsuslimiite ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi.
Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikega 9 neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on väiksem.
Järgides kapitalinõuete määruse artiklit 429f, ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal arvesse nimetatud määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja sama määruse artiklis 429d mainitud positsioone.
|
|
{0181;0010}
|
(-) Bilansiväliste kirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 4
Artikli 429 lõike 4 punktis d nimetatud bilansivälistele kirjetele vastavate üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud sama lõike viimase lõigu kohaselt maha arvavad.
Seda summat ei tohi võtta ridadel {0150;0010}–{0180;0010} esitatavate bilansiväliste kirjete arvutamisel arvesse vähendusena.
|
|
{0185;0010}
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostutehingud: tehingupäevapõhise arvestuse kohane bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõige 1
Alljärgneva summa:
— arvelduspäevani varana bilanssi jäävate tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud raha kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktiga a;
— arvelduspäevani varana bilanssi jäävate tavapärastel tingimustel toimuvate müügitehingutega seotud saadaolevad rahalised nõuded kooskõlas kapitalinõuete määratuse artikli 429 lõike 4 punktiga a. Selle summa saamiseks tuleb tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud saadaolevad rahalised nõuded ja tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostutehingutega seotud makstaolevad rahalised nõuded, nagu lubatud kohaldatava raamatupidamistava järgi.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad tehingupäevapõhist arvestust, esitavad eelnimetatud summa sellel andmeväljal, mitte real 0190 (muud varad), kuhu nad kannavad hoopis tavapärastel tingimustel toimuvate ostudega seotud väärtpaberid.
|
|
{0186;0010}
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel müügitehingud: tehingupäevapõhise arvestuse kohase tasaarvestuse tühistamine
Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõige 2
Selle summa saamiseks tuleb tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud saadaolevad rahalised nõuded ja tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostutehingutega seotud makstaolevad rahalised nõuded, nagu lubatud kohaldatava raamatupidamistava järgi.
|
|
{0187;0010}
|
(-) Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel müügitehingud: kapitalinõuete määruse artikli 429g lõike 2 kohane tasaarvestus
Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõige 2
Nende rahaliste nõuete ja makstaolevate rahaliste nõuete tasaarvestatud summa, mille puhul arveldatakse tavapärastel tingimustel toimuvad seotud ostu- ja müügitehingud meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikes 2.
|
|
{0188;0010}
|
Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostutehingud: võetud maksekohustuste täielik kajastamine arvelduspäevapõhise arvestuse alusel
Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõige 3
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute korral arvelduspäevapõhist arvestust, selliste ostutehingutega seotud kulukohustuste täielik nimiväärtus.
Tavapärastel tingimustel toimuvate müügitehingutega seotud väärtpabereid kajastatakse real 0190 (muud varad).
|
|
{0189;0010}
|
(-) Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostutehingud: kapitalinõuete määruse artikli 429g lõike 3 kohane tasaarvestus maksekohustustega arvelduspäevapõhise arvestuse alusel
Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõige 3
Real 0188 esitatud summa see osa, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429g lõike 3 kohaselt tasaarvestatud tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud saadaolevate rahaliste nõuete nimiväärtusega.
|
|
{0190;0010}
|
Muud varad
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punkt a
Kõik varad peale kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletislepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sellel andmeväljal tuleb esitada näiteks antud arvestuslikud rahalise muutuvtagatise nõuded (kui seda kasutatava raamatupidamistava kohaselt kajastatakse), likviidsed varad, mis on määratletud likviidsuskattekordaja all ning luhtunud ja arveldamata tehingud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad hindamisel kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikes 1 ja artikli 429 lõikes 7 sätestatud põhimõtetest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ja mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Peale selle peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma sellel andmeväljal arvesse kirjed, mis on arvatud maha esimese taseme põhiomavahenditest ja täiendavatest esimese taseme omavahenditest (nt immateriaalsed varad, edasilükkunud tulumaksu vara jne).
Real {0191;0010} esitatavat summat ei tohi võtta siinse rea arvutamisel arvesse vähendusena.
Rahalisi kogumeid kajastatakse ridadel {0193;0010}, {0194;0010}, {0195;0010}, {0196;0010}, {0197;0010} ja {0198;0010}, mitte siin.
|
|
{0191;0010}
|
(-) Bilansikirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 4
Artikli 429 lõike 4 punktis a nimetatud bilansikirjetele vastavate üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud sama lõike viimase lõigu kohaselt maha arvavad.
Real {0190;0010} esitatavat muude varade summat ei tohi võtta siinse rea arvutamisel arvesse vähendusena.
|
|
{0193;0010}
|
Rahalised kogumid, mida ei saa usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohane väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõiked 2 ja 3
Rahaliste kogumite bilansiline väärtus (st kui mitme eraldi konto kreediti või deebeti saldod raha või likviidsuse juhtimiseks ühendatakse), mida ei saa kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 ja 3 kohaselt tasaarvestada.
|
|
{0194;0010}
|
Rahalised kogumid, mida ei saa usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohaselt tehtud tasaarvestuse brutosummaks arvestamise mõju
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 7 punkt b ning artikli 429b lõiked 2 ja 3
Selliste rahaliste kogumite kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tasaarvestatud summa, mida ei saa usaldusväärselt tasaarvestada (kajastatud andmeväljal {0193;0010}).
|
|
{0195;0010}
|
Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohane väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõiked 2 ja 3
Rahaliste kogumite bilansiline väärtus (st kui mitme eraldi konto kreediti või deebeti saldod raha või likviidsuse juhtimiseks ühendatakse), mida saab kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 ja 3 kohaselt tasaarvestada.
|
|
{0196;0010}
|
Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: raamatupidamistava kohaselt tehtud tasaarvestuse brutosummaks arvestamise mõju
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõiked 2 ja 3
Selliste rahaliste kogumite kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tasaarvestatud summa, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada (kajastatud andmeväljal {0195;0010}).
Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab artikli 429b lõike 2 punktis b sätestatule, ei kohalda ta brutosummaks arvutamist sellel real kajastatavale saldole, mis on artikli 429b lõike 2 punkti a kohaselt kustutatud.
|
|
{0197;0010}
|
(-) Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 2 kohane tasaarvestuse kajastamine
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 2
Brutoriskipositsioonist tasaarvestatud summa, mis on seotud artikli 429b lõike 2 kohaste rahaliste kogumitega (ridade 0195 ja 0196 summa).
|
|
{0198;0010}
|
(-) Rahalised kogumid, mida saab usaldusväärselt tasaarvestada: kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 3 kohane tasaarvestuse kajastamine
Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 3
Brutoriskipositsioonist tasaarvestatud summa, mis on seotud artikli 429b lõike 3 kohaste rahaliste kogumitega (ridade 0195 ja 0196 summa).
|
|
{0200;0010}
|
Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 2
Tuletisfinantsinstrumentidega seoses antud tagatise summa, kui selle andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist muutuvtagatist, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 3.
|
|
{0210;0010}
|
(-) Tuletustehingutega antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevad nõuded
Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 3 punkt c
Tuletistehingu vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatisega seotud nõuded, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused.
Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {0190, 0010} kajastatud muude varade hulgas.
|
|
{0220;0010}
|
(-) Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (alustamise tagatis)
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt g
Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu maaklerkliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide (antud) alustamise tagatise osa, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.
Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {0190, 0010} kajastatud muude varade hulgas.
|
|
{0230;0010}
|
Korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 6
Repotehingu käigus laenuks antud väärtpaberite väärtus, mille kajastamine lõpetatakse kohaldatava raamatupidamistava alusel raamatupidamisliku müügitehingu tõttu.
|
|
{0235;0010}
|
(-) Eelrahastamis või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähendamine
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 8
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 8 kohaselt eelrahastamis- või vahepealse laenu riskipositsiooni väärtusest mahaarvatud summa.
Esitatud summat võetakse arvesse andmeväljal {0190, 0010} kajastatud muude varade hulgas.
|
|
{0240;0010}
|
(-) Usaldusvarad
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt i
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti i kohaste selliste usaldusvarade väärtus, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis riigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel ning mis vastavad IFRS 9s sätestatud kajastamata jätmise kriteeriumidele ja asjakohasel juhul IFRS 10s sätestatud konsolideerimata jätmise kriteeriumidele, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st need mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {0190, 0010} kajastatud muude varade hulgas.
|
|
{0250;0010}
|
(-) Grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ja artikli 113 lõige 6
Riskipositsioonid, mida ei ole konsolideeritud kohaldataval konsolideerimistasandil ja mille suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust, tingimusel et kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0251;0010}
|
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ja artikli 113 lõige 7
Riskipositsioonid, mille suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 7 kohast käsitlust, tingimusel et kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 7 punktides a–i sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0252;0010}
|
(-) Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide garantiiga osad, mis on välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt f
Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide garantiiga osad, mis võib välja jätta, kui on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike1 punktis f sätestatud tingimused.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0253;0010}
|
(-) Kolmepoolsete agentide juures hoiustatud ülemäärane tagatis, mis on välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt k
Kolmepoolsete agentide juures hoiustatud väljalaenamata ülemäärane tagatis, mida võib artikli 429a lõike 1 punkti k kohaselt välja jätta.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0254;0010}
|
(-) Olulise riski ülekandmist näitavad väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis on välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt m
Traditsioonilise väärtpaberistamisega seotud väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis vastavad artikli 244 lõikes 2 sätestatud olulise riski ülekandmise tingimustele.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0255;0010}
|
(-) Keskpangaga seotud riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt n
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0256;0010}
|
(-) Väärtpaberite keskdepositooriumi/krediidiasutuse või investeerimisühingu panganduskõrvalteenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt o
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0257;0010}
|
(-) Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu panganduskõrvalteenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jäetud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt p
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0260;0010}
|
(-) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt j
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, kui samas loetletud tingimused on täidetud.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0261;0010}
|
(-) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – avaliku sektori investeeringud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ja lõige 2
Riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega ja mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta.
Kui nõue kvalifitseerub artikli 429a lõike 3 kohaselt ka tugilaenuks, siis seda ei kajastata mitte sellel andmeväljal, vaid ridadel 0262–0264.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0262;0010}
|
(-) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ning lõiked 2 ja 3
Avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenudest (sh vahendatud tugilaenud) tulenevad riskipositsioonid, mis võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse riskipositsioonid, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0263;0010}
|
(-) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksuse antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ning lõiked 2 ja 3.
Vahetult liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksuse antud tugilaenudest (sh vahendatud tugilaenud) tulenevad riskipositsioonid, mis võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse riskipositsioonid, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0264;0010}
|
(-) Välja jäetud avaliku sektori arengukrediidiasutuste riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse asutatud üksuse vahendava krediidiasutuse kaudu antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ning lõiked 2 ja 3.
Liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse asutatud üksusevahendava krediidiasutuse kaudu antud tugilaenudest (sh vahendatud tugilaenud) tulenevad riskipositsioonid, mis võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse riskipositsioonid, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0265;0010}
|
(-) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt e ning lõiked 2 ja 3
Riskipositsioonide osad, mis tulenevad avaliku sektori arengukrediidiasutuse antud tugilaenude vahendamisest teistele krediidiasutustele. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste üksuste riskipositsioonide osi, mida pädev asutus ei käsita kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0266;0010}
|
(-) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksuse antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt e ning lõiked 2 ja 3
Riskipositsioonide osad, mis tulenevad teistele krediidiasutustele antud vahendatud tugilaenudest, mille on andnud liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt otseselt asutatud üksus. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste üksuste riskipositsioonide osi, mida pädev asutus ei käsita kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0267;0010}
|
(-) Välja jäetud muude kui avaliku sektori arengukrediidiasutuste (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid – liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse asutatud üksuse vahendava krediidiasutuse kaudu antud tugilaenud
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt e ning lõiked 2 ja 3
Riskipositsioonide osad, mis tulenevad teistele krediidiasutustele antud vahendatud tugilaenudest, mille on andnud liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse asutatud üksus vahendava krediidiasutuse kaudu. Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste üksuste riskipositsioonide osi, mida pädev asutus ei käsita kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit erandit.
|
|
{0270;0010}
|
(-) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt b ja artikli 499 lõike 1 punkt a.
See hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32–35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36–47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56–60
(nagu asjakohane).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. 2. ja 4. peatükis sätestatud erandit. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {0010;0010}–{0267;0010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.
Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.
|
|
{0280;0010}
|
Maha arvatud (-) või lisatud (+) varasumma – esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt b ja artikli 499 lõike 1 punkt a.
See hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis korrigeerivad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32–35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36–47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56–60
(nagu asjakohane).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. 2. ja 4. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {0010;0010}–{0267;0010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.
Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.
Peale selle esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real positiivse väärtusena summad, mis tuleb kapitalinõuete määruse artikli 473a lõigete 7 ja 7a kohaselt finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajale uuesti lisada.
|
|
{0290;0010}
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ridade 0010–0267 ja 0270 summa.
|
|
{0300;0010}
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ridade 0010–0267 ja 0280 summa.
|
|
Rida ja veerg
|
Kapital
|
|
{0310;0010}
|
Esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõike 1 punkt a
Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklit 25 järgides, võtmata arvesse sama määruse X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis sätestatud erandit.
|
|
{0320;0010}
|
Esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõike 1 punkt b
Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklit 25 järgides, võttes arvesse sama määruse X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis sätestatud erandit.
|
|
Rida ja veerg
|
Finantsvõimenduse määr
|
|
{0330;0010}
|
Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1
Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 4 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.
|
|
{0340;0010}
|
Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust
Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1
Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 5 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.
|
|
Rida ja veerg
|
Nõuded: summad
|
|
{0350;0010}
|
2. samba kapitalinõue ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks
Kapitalinõuete direktiivi artiklid 104 ja 104a. Pädeva asutuse nõutud täiendavad omavahendid, et maandada ülemäärase finantsvõimenduse riske, nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 104
|
|
{0360;0010}
|
Millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Real 0350 osutatud 2. samba kapitalinõude osa, mis peab pädeva asutuse nõudel olema esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
{0370;0010}
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra puhver
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja esitab globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra lisandi, mis on kindlaks tehtud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1a kohaselt.
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja esitab selle summa alates puhvri kohaldamise kuupäevast alates, järgides kapitalinõuete määrust.
|
|
{0380;0010}
|
2. samba kapitalisuunis ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks
Kapitalinõuete direktiivi artikkel 104b. Pädeva asutuse soovitatud täiendavad omavahendid, et maandada ülemäärase finantsvõimenduse riske, nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 104b
|
|
{0390;0010}
|
Millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Real 0380 osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis peab pädeva asutuse nõudel olema esimese taseme põhiomavahendite vormis
|
|
{0400;0010}
|
Millest: esimese taseme omavahendite vormis
Real 0380 osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis peab pädeva asutuse nõudel olema esimese taseme omavahendite vormis
|
|
Rida ja veerg
|
Nõuded: määrad
|
|
{0410;0010}
|
1. samba finantsvõimenduse määra nõue
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkt d, artikli 429a lõige 7 ja artikli 429a lõike 1 punkt n Ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks nõutav finantsvõimenduse määr, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis d
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad välja oma keskpangaga seotud riskipositsioonid, nagu sätestatud artikli 429a lõike 1 punktis n, ning esitavad korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude, järgides kapitalinõuete määruse artikli 429a lõiget 7.
|
|
{0420;0010}
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku (TSLRR)
Kapitalinõuete direktiivi artiklid 104 ja 104a
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0410 esitatud 1. samba finantsvõimenduse määra nõue;
ii) pädeva asutuse nõutud täiendavad omavahendid (2. samba kapitalinõue), et maandada ülemäärase finantsvõimenduse riske, nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 104.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii jagades andmeväljal {0350;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Kui pädev asutus ei ole täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
{0430;0010}
|
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Rea 0420 punktis ii osutatud täiendavate omavahendite määra osa, mis peab pädeva asutuse nõudel olema esimese taseme põhiomavahendite vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad selle väärtuse jagades andmeväljal {0360;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
|
|
{0440;0010}
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue
Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0420 esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku;
ii) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1a kohane globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra puhver, väljendatuna protsendina finantsvõimenduse määra koguriskipositsioonist.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii jagades andmeväljal {0370;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Punkti ii võtavad arvesse globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad puhvri kohaldamise kuupäevast alates, järgides kapitalinõuete määrust.
Kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja lisandit ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
{0450;0010}
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunise määr
Kapitalinõuete direktiivi artikkel 104b
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0440 esitatud üldine finantsvõimenduse määra nõue;
ii) pädeva asutuse soovitatud täiendavad omavahendid, et maandada ülemäärase finantsvõimenduse riske (nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 104b), väljendatuna protsendina finantsvõimenduse määra koguriskipositsioonist.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii jagades andmeväljal {0380;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
{0460;0010}
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
i) real 0430 osutatud täiendavate omavahendite määra osa, mis peab pädeva asutuse nõudel olema esimese taseme põhiomavahendite vormis;
ii) rea 0450 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise suhtarvu osa, mis pädeva asutuse soovitusel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii, jagades andmeväljal {0390;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
{0470;0010}
|
Üldine finantsvõimenduse määra nõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i, ii ja iii summa:
i) real 0420 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku;
ii) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1a kohane globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra puhver, väljendatuna protsendina finantsvõimenduse määra koguriskipositsioonist;
iii) rea 0450 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise määra osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii, jagades andmeväljal {0370;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad punkti ii, jagades andmeväljal {0400;0010} esitatud väärtuse väljal {0300;0010} esitatuga.
Kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja lisandit ei kohaldata, esitatakse üksnes punktide i ja iii teave.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punktide i ja ii teave.
|
|
Rida ja veerg
|
Memokirjed
|
|
{0480;0010}
|
Finantsvõimenduse määr nagu IFRS 9-t või analoogset eeldatava krediidikahjumiga seotud üleminekukorda ei oleks kohaldatud
Kapitalinõuete määruse artikli 473a lõige 8
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada kapitalinõuete määruse artiklis 473a sätestatud üleminekukorda, esitavad finantsvõimenduse määra, mis neil oleks, kui nad nimetatud artiklit ei kohaldaks.
|
|
{0490;0010}
|
Finantsvõimenduse määr, nagu õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumi ja kahjumi ajutist käsitlemist muus koondkasumis ei oleks rakendatud
Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 5
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 468 esimeses lõigus sätestatud ajutist käsitlust, esitavad finantsvõimenduse määra, mis neil oleks, kui nad nimetatud käsitlust ei kohaldaks.
|
4.
C 40.00 – Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus (LR1)
20. Aruandluse sellesse ossa koondatakse andmed tuletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, bilansiväliste kirjete, välja jäetud avaliku sektori investeeringute ja välja jäetud tugilaenuriskipositsioonide alternatiivse käsitluse kohta.
21. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad vormil LR1 kajastatavad raamatupidamislikud bilansilised väärtused kindlaks kohaldatava raamatupidamistava alusel, järgides kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 77. „Bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist“ tähendab raamatupidamislikku bilansilist väärtust, milles ei ole tasaarvestuse ega muude riskide maandamise mõjusid arvesse võetud.
22. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi LR1 kirjed (v.a read {0270;0010} ja {0280;0010}), nagu käesoleva lisa I osa 9. punkti kohaselt miinusmärgiga esitatavaid vormi LRCalc kirjeid (nt erandid/mahaarvamised) ei kohaldataks.
23. Vormi 40.00 andmevälja {r0410;c0010} peavad täitma ainult:
—
suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kas globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kes on emiteerinud väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul (iga poole aasta tagant);
—
suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kes ei ole börsinimekirjas (iga aasta);
—
muud kui suured krediidiasutused ja investeerimisühingud ning väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on emiteerinud väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul (iga aasta).
|
Rida ja veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
{0010;0010}
|
Tuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtus
See peab olema andmeväljade {0020;0010}, {0050;0010} ja {0060;0010} summa.
|
|
{0010;0020}
|
Tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
See peab olema andmeväljade {0020;0020}, {0050;0020} ja {0060;0020} summa.
|
|
{0010;0070}
|
Tuletisinstrumendid – tinglik väärtus
See peab olema andmeväljade {0020;0070}, {0050;0070} ja {0060;0070} summa.
|
|
{0020;0010}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.
|
|
{0020;0020}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõju bilansilisele väärtusele tühistatakse).
|
|
{0020;0070}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtus
See peab olema andmeväljade {0030;0070} ja {0040;0070} summa.
|
|
{0020;0075}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad krediidituletisinstrumentide (müüdud kaitse) tingliku väärtuse, nagu andmeväljal {0020;0070} pärast sellise õiglase väärtuse negatiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on väljakirjutatud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.
|
|
{0030;0070}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel – tinglik väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad krediidituletisinstrumentide tingliku väärtuse, kui nad müüvad vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klausliga.
Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse (sh maksejõuetuse või pankroti) korral.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
|
|
{0040;0070}
|
Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit – tinglik väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad krediidituletisinstrumentide tingliku väärtuse, kui nad müüvad vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klauslita.
Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse (sh maksejõuetuse või pankroti) korral.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
|
|
{0050;0010}
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
|
|
{0050;0020}
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
|
|
{0050;0070}
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad krediidituletisinstrumentide tingliku väärtuse, kui nad ostavad vastaspoolelt krediidiriski kaitset.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.
|
|
{0050;0075}
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad krediidituletisinstrumentide (ostetud kaitse) tingliku väärtuse, nagu andmeväljal {0050;0070} pärast sellise õiglase väärtuse positiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.
|
|
{0050;0085}
|
Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus (sama aluseks olev üksus)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad krediidituletisinstrumentide tingliku väärtuse, kui nad ostavad krediidiriski kaitset enda väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide aluseks oleva üksusega sama aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.
Selle andmevälja väärtuse esitamisel loetakse aluseks olevaid üksusi samaks juhul, kui tegemist on sama juriidilise isiku ja sama nõudeõiguse järguga.
Aluseks olevate üksuste kogumile ostetud krediidiriski kaitset tuleb lugeda samaks, kui see krediidiriski kaitse on majanduslikult samaväärne krediidiriski kaitse ostmisega eraldi iga üksiku aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset aluseks olevate üksuste kogumile, loetakse seda krediidiriski kaitset samaks üksnes juhul, kui ostetud krediidiriski kaitse katab täielikult kõik selle kogumi alajaotised, millele krediidiriski kaitse on müüdud. Teisisõnu võib tasaarvestamist arvesse võtta üksnes juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlema tehingu puhul ühesugused.
Sellel andmeväljal arvesse võetavad krediidiriski kaitse tinglikud väärtused ei tohi ühegi aluseks oleva üksuse puhul ületada andmeväljadel {0020;0075} ja {0050;0075} esitatud summasid.
|
|
{0060;0010}
|
Finantstuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohase raamatupidamisliku bilansilise väärtuse, kui neid lepinguid kajastatakse bilansis varana.
|
|
{0060;0020}
|
Finantstuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
|
|
{0060;0070}
|
Finantstuletisinstrumendid – tinglik väärtus
Sellel andmeväljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute tinglikku väärtust.
|
|
{0071;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – raamatupidamislik bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui neid kajastatakse bilansis varana.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal saadavat raha ega väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ning mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid andmeväljal {0090,0010}.
|
|
{0071;0020}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse ja muu krediidiriski maandamise puudumist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal saadavat raha ega väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ning mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid andmeväljal {0090,0020}.
|
|
{0090;0010}
|
Muud varad – raamatupidamislik bilansiline väärtus
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Kõigi muude varade kui kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus.
|
|
{0090;0020}
|
Muud varad – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77. Kõigi muude varade kui kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
|
|
{0095;0070}
|
Bilansivälised kirjed
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansiväliste kirjete nimiväärtuse. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ega väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, järgides kapitalinõuete määruse artikli 429f lõiget 1.
|
|
{0210;0020}
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahaline tagatis – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahalise tagatise kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse)
Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.
|
|
{0220;0020}
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud saadaolevad nõuded – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames tagatiseks antud rahalise tagatisega seotud saadaolevate nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või krediidiriski maandamise mõju puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt lubatud antud rahalise tagatisega seotud saadaolevad nõuded tasaarvestada seonduvate tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega (negatiivne õiglane väärtus) ning kes otsustavad seda võimalust kasutada, peavad tasaarvestamise tühistama ning kajastama saadaoleva rahalise nõude netosummas.
|
|
{0230;0020}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varana – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberite kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui väärtpabereid kajastatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varana, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
|
|
{0240;0020}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing, kus toimub rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamine (saadaolevad rahalised nõuded) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist
Kvalifitseeruvate rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingute raames väärtpaberite omanikule edasilaenatud rahast tulenevate saadaolevate rahaliste nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).
Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.
Rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing tähendab kombinatsiooni kahest tehingust, kus krediidiasutus või investeerimisühing ühelt poolt laenab väärtpaberite omanikult väärtpaberid ja laenab need edasi väärtpaberite laenuksvõtjale. Teiselt poolt saab ta väärtpaberite laenuksvõtjalt rahalise tagatise ja laenab saadud raha edasi väärtpaberite omanikule. Kvalifitseeruv rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
a) mõlemad kvalifitseeruvasse rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvad üksiktehingud toimuvad kas samal tehingupäeval või rahvusvaheliste tehingute puhul kahel järjestikusel tööpäeval;
b) kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes ei ole lõpptähtaega täpsustatud, on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);
c) kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes on lõpptähtaeg täpsustatud, ei tulene rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingust krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks lõpptähtaegade mittevastavusi; samuti on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);
d) see ei too kaasa ühtki muud täiendavat riskipositsiooni.
|
|
{0270;0010}
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded keskvalitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on avaliku sektori investeeringutega seotud nõuded keskvalitsuste vastu
Kajastatakse ka sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0280;0010}
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded piirkondlike valitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on avaliku sektori investeeringutega seotud nõuded piirkondlike valitsuste vastu
Kajastatakse ka sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0290;0010}
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded kohalike omavalitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on avaliku sektori investeeringutega seotud nõuded kohalike omavalitsuste vastu
Kajastatakse ka sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0300;0010}
|
Avaliku sektori investeeringud – nõuded avaliku sektori asutuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on avaliku sektori investeeringutega seotud nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0310;0010}
|
Tugilaenud – nõuded keskvalitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded keskvalitsuste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0310;0070}
|
Tugilaenud – nõuded keskvalitsuste vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud keskvalitsustele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0320;0010}
|
Tugilaenud – nõuded piirkondlike valitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded piirkondlike valitsuste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0320;0070}
|
Tugilaenud – nõuded piirkondlike valitsuste vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud piirkondlikele valitsustele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0330;0010}
|
Tugilaenud – nõuded kohalike omavalitsuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded kohalike omavalitsuste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0330;0070}
|
Tugilaenud – nõuded kohalike omavalitsuste vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud kohalikele omavalitsustele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0340;0010}
|
Tugilaenud – nõuded avaliku sektori asutuste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0340;0070}
|
Tugilaenud – nõuded avaliku sektori asutuste vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud avaliku sektori asutusele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0350;0010}
|
Tugilaenud – nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0350;0070}
|
Tugilaenud – nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud finantssektorivälistele äriühingutele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0360;0010}
|
Tugilaenud – nõuded kodumajapidamiste vastu – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste varade kohaldatava raamatupidamistava kohane bilansiline väärtus, mis on tugilaenudega seotud nõuded kodumajapidamiste vastu
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0360;0070}
|
Tugilaenud – nõuded kodumajapidamiste vastu – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud kodumajapidamistele antud tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0370;0010}
|
Tugilaenud – vahendatud – bilansiline väärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, kohaldatava raamatupidamistava kohane vahendatud (mitte ise antud) tugilaenude bilansiline väärtus
Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu üksuse bilansilised väärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0370;0070}
|
Tugilaenud – vahendatud – tinglik väärtus/nimiväärtus
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtus, mis on seotud vahendatud (mitte ise antud) tugilaenude kasutamata osaga
Arvesse võetakse ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise üksuse nimiväärtused, mida pädev asutus käsitab kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimase lõigu kohaselt avaliku sektori arengukrediidiasutusena.
|
|
{0380;0010}
|
Keskpangaga seotud riskipositsioonid – bilansiline väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt järgmiste keskpangaga seotud riskipositsioonide väärtuse: i) mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas; ii) varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu (sh seal hoitavad reservid).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse vaid mõlemale järgmisele tingimusele vastavaid riskipositsioone: a) need on nomineeritud samas valuutas kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kaasatud hoiused; b) nende keskmine pikkus ei ületa märkimisväärselt krediidiasutuse või investeerimisühingu kaasatavate hoiuste keskmist pikkust.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad need riskipositsioonid olenemata sellest, kas need on koguriskipositsiooni näitajast kapitalinõuete määruse artikli 429a lõigete 5 ja 6 kohaselt välja jäetud või mitte.
|
|
{0390;0140}
|
Keskpangaga seotud riskipositsioonide väärtus, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 7 sätestatud korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude arvutamiseks – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa
Krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste riskipositsioonide päeva keskmine koguväärtus, mis on seotud tema keskpangaga ja mis on arvutatud keskpanga kohustuslike reservide hoidmisperioodi jooksul, mis vahetult eelneb kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 5 punktis c osutatud kuupäevale ja mida võib artikli 429a lõike 1 punkti n kohaselt välja jätta.
|
|
{0400;0140}
|
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 7 sätestatud korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude arvutamiseks – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa
Krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitaja (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikes 4) (sh riskipositsioonid, mis on artikli 429 lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud) nimetatud määruse artikli 429a lõike 5 punktis c osutatud kuupäeva seisuga
|
|
{0410;0010}
|
Varad kokku
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selles kirjes koguvara, lähtudes avaldatud finantsaruannete ulatusest.
|
5.
C 43.00 – Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus (LR4)
24. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi LR4 finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused (v.a read {0270;0010} ja {0280;0010}) pärast vormil LRCalc esitatud erandite ja mahaarvamiste (st miinusmärgiga kirjed käesoleva lisa I osa 9. punktis sätestatud märgitava kohaselt) kohaldamist.
25. Selleks et vältida topelt arvessevõtmist, järgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:
vormi LRCalc ridade {0010;0010}–{0267;0010} summa = [{LR4;0010;0010} + {LR4;0040;0010} + {LR4;0050;0010} + {LR4;0060;0010} + {LR4;0065;0010} + {LR4;0070;0010} + {LR4;0080;0010} + {LR40;0080;0020} + {LR4;0090;0010} + {LR4;0090;0020} + {LR4;0140;0010} + {LR4;0140;0020} + {LR4;0180;0010} + {LR4;0180;0020} + {LR4;0190;0010} + {LR4;0190;0020} + {LR4;0210;0010} + {LR4;0210;0020} + {LR4;0230;0010} + {LR4;0230;0020} + {LR4;0280;0010} + {LR4;0280;0020} + {LR4;0290;0010} + {LR4;0290;0020}].
26. Et tagada kooskõla finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtustega, esitatakse ka riskiga kaalutud riskipositsiooni summad täielikult rakendatud määratluse kohaselt.
27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskiga kaalutud riskipositsiooni summaga (pärast krediidiriski maandamise tehnikate ja asendusmõju arvesse võtmist) seotud vastaspoole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooniga seotud vastaspoole, lähtudes algsest vastaspoolest (st riskiga kaalutud riskipositsiooni puhul krediidiriski maandamist ja asendusmõju arvesse võtmata).
|
Rida ja veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
{0010;0010}
|
Bilansivälised kirjed – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus andmeväljade {LRCalc;0150;0010}, {LRCalc;0160;0010}, {LRCalc;0170;0010} ja {LRCalc;0180;0010} summana (v.a grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on välja jäetud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile c).
|
|
{0010;0020}
|
Bilansivälised kirjed – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja tuletisinstrumentide) riskiga kaalutud riskipositsiooni summa, mis on arvutatud standardmeetodi või sisereitingute meetodi kohaselt. Standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul selgitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud riskipositsiooni summa välja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki järgides. Sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul selgitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud riskipositsiooni summa välja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki järgides.
|
|
{0020;0010}
|
Millest: kaubanduse rahastamine – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendavad kaubanduse rahastamisega seotud bilansivälised kirjed väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiive, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.
|
|
{0020;0020}
|
Millest: kaubanduse rahastamine – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja tuletisinstrumendid) puhul.
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendavad kaubanduse rahastamisega seotud bilansivälised kirjed väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiive, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.
|
|
{0030;0010}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul.
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
|
|
{0030;0020}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja tuletisinstrumendid) puhul.
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
|
|
{0040;0010}
|
Tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest tuletisinstrumentidest ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet.
|
|
{0040;0020}
|
Tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud riskipositsiooni summad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (sh bilansiväliste) tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet.
|
|
{0050;0010}
|
Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet.
|
|
{0050;0020}
|
Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud riskipositsiooni summad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (sh bilansiväliste) tuletisinstrumentide korral, mille suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
{0060;0010}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
{0060;0020}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud riskipositsiooni summad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (sh bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepet
|
|
{0065;0010}
|
Riskipositsioonid, mis tulenevad krediidituletisinstrumentide täiendavast käsitlusest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
See andmeväli peab võrduma andmeväljade {LRCalc;0130;0010} ja {LRCalc;0140;0010} vahega (v.a vastavad individuaalsed grupisisesed riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud).
|
|
{0070;0010}
|
Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus
Andmeväljal {LRCalc;0190;0010} kajastatud kirjete (v.a kauplemisportfelliväliste kirjete) finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus.
|
|
{0070;0020}
|
Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa
Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate kirjete omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
{0080;0010}
|
Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud pandikirjadest tulenevad standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0080;0020}
|
Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d sätestatud pandikirjadest tulenevad sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0080;0030}
|
Pandikirjad – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud pandikirjadest tulenevad standardmeetodi kohased riskipositsioonid.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0080;0040}
|
Pandikirjad – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d osutatud pandikirjadest tulenevad sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0090,0010}
|
Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0100;0010}–{0130;0010} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0090;0020}
|
Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0100;0020}–{0130;0020} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0090;0030}
|
Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0100;0030}–{0130;0030} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0090;0040}
|
Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0100;0040}–{0130;0040} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0100;0010}
|
Keskvalitsused ja keskpangad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklis 114 osutatud standardmeetodi kohased keskvalitsuste või keskpankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0100;0020}
|
Keskvalitsused ja keskpangad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a osutatud sisereitingute meetodi kohased keskvalitsuste või keskpankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0100;0030}
|
Keskvalitsused ja keskpangad – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklis 114 osutatud standardmeetodi kohased keskvalitsuste või keskpankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0100;0040}
|
Keskvalitsused ja keskpangad – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a osutatud sisereitingute meetodi kohased keskvalitsuste või keskpankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0110;0010}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetega 2 ja 4 hõlmatud standardmeetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ja mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0110;0020}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0110;0030}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetega 2 ja 4 hõlmatud standardmeetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ja mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0110;0040}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0120;0010}
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 117 lõikega 2 ja artikliga 118 hõlmatud standardmeetodi kohased mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsiooniid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0120;0020}
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktidega b ja c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0120;0030}
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 117 lõikega 2 ja artikliga 118 hõlmatud standardmeetodi kohased mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{1020;0040}
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktidega b ja c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0130;0010}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 116 lõikega 4 hõlmatud standardmeetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0130;0020}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0130;0030}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 116 lõikega 4 hõlmatud standardmeetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0130;0040}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0140;0010}
|
Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0150;0010}–{0170;0010} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0140;0020}
|
Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0150;0020}–{0170;0020} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0140;0030}
|
Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0150;0030}–{0170;0030} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0140;0040}
|
Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0150;0040}–{0170;0040} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0150;0010}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetega 1, 3 ja 5 hõlmatud standardmeetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0150;0020}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0150;0030}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetega 1, 3 ja 5 hõlmatud standardmeetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0150;0040}
|
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga a hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0160;0010}
|
Mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigetega 1 ja 3 hõlmatud standardmeetodi kohased mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0160;0020}
|
Mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud mitmepoolsete arengupankadega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0160;0030}
|
Mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigetega 1 ja 3 hõlmatud standardmeetodi kohased mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0160;0040}
|
Mitmepoolsete arengupankadega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud mitmepoolsete arengupankadega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0170;0010}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigetega 1, 2, 3 ja 5 hõlmatud standardmeetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0170;0020}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga b hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud avaliku sektori asutustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0170;0030}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigetega 1, 2, 3 ja 5 hõlmatud standardmeetodi kohased avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0170;0040}
|
Avaliku sektori asutustega seotud riskipositsioonid, mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktiga b hõlmatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid, mis on seotud avaliku sektori asutustega ning mida ei käsitata keskvalitsusega seotutena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0180;0010}
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklitega 119–121 hõlmatud standardmeetodi kohased krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0180;0020}
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga b hõlmatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole sama määruse artikli 161 lõike 1 punkti d kohased pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ega hõlmatud nimetatud määruse artikli 147 lõike 4 punktidega a–c
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0180;0030}
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artiklitega 119–121 hõlmatud standardmeetodi kohased krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0180;0040}
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga b hõlmatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole sama määruse artikli 161 lõike 1 punkti d kohased pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ega hõlmatud nimetatud määruse artikli 147 lõike 4 punktidega a–c
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0190;0010}
|
Tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 124 hõlmatud standardmeetodi kohased kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0190;0020}
|
Tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid või artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0190;0030}
|
Tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 124 hõlmatud standardmeetodi kohased kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0190;0040}
|
Tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid või artikli 147 lõike 2 lõike punktiga d hõlmatud jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0200;0010}
|
Millest: tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 125 hõlmatud standardmeetodi kohased elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0200;0020}
|
Millest: tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud olevad sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid või artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0200;0030}
|
Millest: tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 125 hõlmatud standardmeetodi kohased elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0200;0040}
|
Millest: tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid või artikli 147 lõike 2 lõike punkti d kohased jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0210;0010}
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 123 hõlmatud standardmeetodi kohased jaeklientidega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0210;0020}
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud sisereitingute meetodi kohased jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0210;0030}
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 123 hõlmatud standardmeetodi kohased jaeklientidega seotud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0210;0040}
|
Jaeklientidega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud sisereitingute meetodi kohased jaeklientidega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0220;0010}
|
Millest: VKEdega seotud jae-riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 123 hõlmatud standardmeetodi kohased VKEdega seotud jae-riskipositsioonid
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0220;0020}
|
Millest: VKEdega seotud jae-riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud sisereitingute meetodi kohased VKEdega seotud jae-riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0220;0030}
|
Millest: VKEdega seotud jae-riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 123 hõlmatud standardmeetodi kohased VKEdega seotud jae-riskipositsioonid
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0220;0040}
|
Millest: VKEdega seotud jae-riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga d hõlmatud sisereitingute meetodi kohased VKEdega seotud jae-riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0230;0010}
|
Äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0240;0010} ja {0250;0010} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0230;0020}
|
Äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0240;0020} ja {0250;0020} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0230;0030}
|
Äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0240;0030} ja {0250;0030} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0230;0040}
|
Äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0240;0040} ja {0250;0040} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0240;0010}
|
Finantssektori äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased finantssektori äriühingutega seotud riskipositsioonid
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0240;0020}
|
Finantssektori äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 147 lõike 2 punkti c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased finantssektori äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0240;0030}
|
Finantssektori äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased finantssektori äriühingutega seotud riskipositsioonid
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0240;0040}
|
Finantssektori äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased finantssektori äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {0180;0010} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0250;0010}
|
Finantssektorivälised äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased finantssektoriväliste äriühingutega seotud riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0260;0010} ja {0270;0010} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0250;0020}
|
Finantssektorivälised äriühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased finantssektoriväliste äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
See peab olema andmeväljade {0260;0020} ja {0270;0020} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0250;0030}
|
Finantssektorivälised äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased finantssektoriväliste äriühingutega seotud riskipositsioonid
See peab olema andmeväljade {0260;0030} ja {0270;0030} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0250;0040}
|
Finantssektorivälised äriühingud – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased finantssektoriväliste äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
See peab olema andmeväljade {0260;0040} ja {0270;0040} summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0260;0010}
|
VKEdega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis on seotud VKEdega
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0260;0020}
|
VKEdega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased VKEdest äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0260;0030}
|
VKEdega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased VKEdest äriühingutega seotud riskipositsioonid
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0260;0040}
|
VKEdega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased VKEdest äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga
Selle andmevälja täitmisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuma kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0270;0010}
|
Muude äriühingute kui VKEdega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {0230;0040} ja {0250;0040}
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0270;0020}
|
Muud kui VKEdega seotud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga ega kajastatud andmeväljadel {0230;0040} ja {0250;0040}
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0270;0030}
|
Muude äriühingute kui VKEdega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 122 hõlmatud standardmeetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {0230;0040} ja {0250;0040}
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0270;0040}
|
Muud kui VKEdega seotud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga c hõlmatud sisereitingute meetodi kohased äriühingutega seotud riskipositsioonid, mis ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga ega kajastatud andmeväljadel {0230;0040} ja {0250;0040}
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0280;0010}
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 127 hõlmatud standardmeetodi kohased makseviivituses riskipositsioonid.
|
|
{0280;0020}
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui on tekkinud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohane makseviivitus.
|
|
{0280;0030}
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikliga 127 hõlmatud makseviivituses riskipositsioonid.
|
|
{0280;0040}
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui on tekkinud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohane makseviivitus.
|
|
{0290;0010}
|
Muud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muuks liigitada, isegi kui sellist liigitamist ei ole vaja, et teha kindlaks riskipõhiste omavahendite nõuded veergudes {*;0030} ja {*; 0040}.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0290;0020}
|
Muud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muuks liigitada, isegi kui sellist liigitamist ei ole vaja, et teha kindlaks riskipõhiste omavahendite nõuded veergudes {*;0030} ja {*; 0040}.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0290;0030}
|
Muud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0290;0040}
|
Muud riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0300;0010}
|
Millest: väärtpaberistamise positsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktiga m hõlmatud standardmeetodi kohased väärtpaberistamisest tingitud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0300;0020}
|
Millest: väärtpaberistamisest tulenevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga f hõlmatud sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamisest tulenevad riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0300;0030}
|
Millest: väärtpaberistamisest tulenevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktiga m hõlmatud standardmeetodi kohased väärtpaberistamisest tingitud riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0300;0040}
|
Millest: väärtpaberistamisest tulenevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa varade puhul, mis on kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktiga f hõlmatud sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamisest tulenevad riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0310;0010}
|
Kaubanduse rahastamine (memokirje) – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0310;0020}
|
Kaubanduse rahastamine (memokirje) – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0310;0030}
|
Kaubanduse rahastamine (memokirje) – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0310;0040}
|
Kaubanduse rahastamine (memokirje) – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0320;0010}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0320;0020}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0320;0030}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – standardmeetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtus selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate standardmeetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
|
{0320;0040}
|
Millest: ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud riskipositsiooni summa – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid
Riskiga kaalutud riskipositsiooni summa selliste bilansikirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel
Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus (nt ekspordikrediidi agentuur) muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide mahaarvamist.
|
6.
C 44.00 – Üldine teave (LR5)
28. Siin esitatakse lisateave, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ja tema tehtud regulatiivsete valikute liigitamiseks.
|
Rida ja veerg
|
Juhised
|
|
{0010;0010}
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriühingu struktuur
Krediidiasutus või investeerimisühing liigitab oma äriühingu struktuuri vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— vastastikune selts/ühistu,
— muu äriühing kui aktsiaselts.
|
|
{0020;0010}
|
Tuletisinstrumentide käsitlemine
Krediidiasutus või investeerimisühing täpsustab regulatiivse tuletisinstrumentide käsitlemise vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— vastaspoole krediidiriski standardmeetod;
— vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod;
— esmase riskipositsiooni meetod.
|
|
{0040;0010}
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik
Krediidiasutus või investeerimisühing täpsustab, mis liiki krediidiasutus või investeerimisühing ta on, vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— universaalpangandus (jaepangandus/äripangandus ja investeerimispangandus),
— jaepangandus/äripangandus,
— investeerimispangandus,
— eriotstarbeliste laenude andja,
— avaliku sektori arengukrediidiasutus,
|
|
{0070;0010}
|
Krediidiasutus või investeerimisühing, millel on avaliku sektori arendusüksus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei ole avaliku sektori arengukrediidiasutused peavad märkima, kas neil on avaliku sektori arendusüksus või mitte.
|
|
{0080;0010},
{00090;0010},
{0100;0010}
|
Üksus, mis annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele/-üksusele kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 punkti d kohase garantii: keskvalitsus, piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on avaliku sektori arengukrediidiasutused või kellel on avaliku sektori arendusüksus, peavad märkima, kas keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus annab neile garantii või mitte.
Vastava kaitse andja liigi reale tuleb märkida ka „TÕENE“ või „VÄÄR“.
|
|
{0080;0010}
|
Keskvalitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
{0090;0010}
|
Piirkondlik valitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
{0100;0010}
|
Kohalik omavalitsus annab avaliku sektori arengukrediidiasutusele või -üksusele garantiisid
|
|
{0110;0010};
{0120;0010};
{0130;0010}
|
Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 punkti d kohaselt saadud garantii liik
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on avaliku sektori arengukrediidiasutused või kellel on avaliku sektori arendusüksus, peavad märkima saadud kaitse liigi
Vastava kaitse liigi reale tuleb märkida ka „TÕENE“ või „VÄÄR“.
|
|
{0110;0010}
|
Kohustus kaitsta krediidiasutuse elujõulisust
|
|
{0120;0010}
|
Otsene garantii krediidiasutuse omavahendite nõuetele, rahastamisnõuetele või väljastatud tugilaenudele
|
|
{0130;0010}
|
Kaudne garantii krediidiasutuse omavahendite nõuetele, rahastamisnõuetele või väljastatud tugilaenudele
|
7.
C 48.00 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus (LR6)
29. Seda teavet kogutakse finantsvõimenduse määra volatiilsuse seire eesmärgil. Selle peavad esitama vaid suured krediidiasutused ja investeerimisühingud.
8.
C 48.01 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: aruandeperioodi keskmine
|
Rida ja veerg
|
Juhised
|
|
{0010;0010}
|
Aruandeperioodi keskmine väärtus – väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskipositsiooni väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandekvartali väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskipositsiooni päevaväärtuste keskmise, võtmata arvesse vormi C47.00 ridadel 0010 ja 0050 kajastatud maaklerkliiritud kauplemisriskipositsioonide keskse vastaspoole poolt, mis tuleb välja jätta.
|
|
{0010;0020}
|
Aruandeperioodi keskmine väärtus – korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandekvartali raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute korrigeerimiste päevaväärtuste keskmise, nagu kajastatud vormi C47.00 real 0230.
|
9.
C 48.02 – Finantsvõimenduse määra volatiilsus: Aruandeperioodi päevaväärtused
30. Esitada tuleb kvartali päevaväärtused.
|
Rida ja veerg
|
Juhised
|
|
{0010;0010}
|
Aruandekuupäev aruandeperioodil
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, millise kuupäeva väärtusele esitatud päevaväärtus viitab. Esitada tuleb aruandekvartali kõik päevad.
|
|
{0010;0020}
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandekvartali väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud riskipositsiooni päevaväärtused, võtmata arvesse vormi C47.00 ridadel 0010 ja 0050 kajastatud maaklerkliiritud kauplemisriskipositsioonide keskse vastaspoole poolt, mis tuleb välja jätta.
|
|
{0010;0030}
|
Korrigeerimine raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandekvartali raamatupidamislike väärtpaberite kaudu finantseerimise müügitehingute korrigeerimiste päevaväärtused, nagu kajastatud vormi C47.00 real 0230.
|
▼C1
XII LISA
STABIILSE RAHASTUSE KORDAJAT KÄSITLEV ARUANDLUS
|
LIKVIIDSUSE ARUANDLUSVORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide kogumi nimi
|
|
Stabiilse netorahastuse kordaja
|
|
80
|
C 80.00
|
NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
81
|
C 81.00
|
KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
LIHTSUSTATUD NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
82
|
C 82.00
|
LIHTSUSTATUD NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
83
|
C 83.00
|
LIHTSUSTATUD KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA KOKKUVÕTE
|
|
84
|
C 84.00
|
STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA KOKKUVÕTE
|
C 80.00 – STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA – NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
Valuuta
|
|
Summa
|
Nõutava stabiilse rahastuse standardtegur
|
Kohaldatav nõutava stabiilse rahastuse tegur
|
Nõutav stabiilne rahastus
|
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
|
Rida
|
Punkt
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
|
0010
|
1
|
NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1
|
Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1
|
Raha ja reservid keskpankades ning kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega seotud riskipositsioonid keskpankade suhtes
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.1.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
50 %
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.1.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.1.2
|
Muud keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.2
|
Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.2.1
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.2.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.2.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.2.1.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.2.2
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 5 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.2.2.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
5 %
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.2.2.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.2.2.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.2.3
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 7 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.2.3.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
7 %
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.2.3.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
1.2.3.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.2.4
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 12 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
1.2.4.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
12 %
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
1.2.4.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
1.2.4.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
1.2.5
|
2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 15 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
1.2.5.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
15 %
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
1.2.5.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
1.2.5.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
1.2.6
|
2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 20 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
1.2.6.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
20 %
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
1.2.6.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
1.2.6.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
1.2.7
|
2B taseme väärtpaberistamised, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 25 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
1.2.7.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
25 %
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
1.2.7.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
1.2.7.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
1.2.8
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 30 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
1.2.8.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
30 %
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
1.2.8.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
1.2.8.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
1.2.9
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 35 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
1.2.9.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
35 %
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
1.2.9.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
1.2.9.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
1.2.10
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 40 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
1.2.10.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
40 %
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
1.2.10.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
1.2.10.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
1.2.11
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 50 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
1.2.11.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
1.2.11.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
1.2.12
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 55 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
1.2.12.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
|
55 %
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
1.2.12.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
1.2.13
|
Tagatiste kogumisse kuuluvad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
1.3
|
Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
1.3.1
|
Väärtpaberid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, ja börsil kaubeldavad aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0580
|
1.3.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0590
|
1.3.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0600
|
1.3.2
|
Börsil mittekaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
1.3.3
|
Tagatiste kogumisse kuuluvad väärtpaberid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad ja mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
|
|
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
1.4
|
Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
1.4.1
|
Tegevushoiused
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
1.4.2
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
1.4.2.1
|
Tagatiseks on 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
1.4.2.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
1.4.2.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0680
|
1.4.2.1.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0690
|
1.4.2.2
|
Tagatiseks on muu vara
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0700
|
1.4.2.2.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
5 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0710
|
1.4.2.2.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0720
|
1.4.2.2.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0730
|
1.4.3
|
Muud laenud ja ettemaksed finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
10 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
1.4.4
|
Tagatiste kogumisse kuuluvad varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
|
|
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
1.4.5
|
Kuni 35 % riskikaaluga laenud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole keskpangad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0760
|
1.4.5.0.1
|
Millest: eluaseme hüpoteegid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0770
|
1.4.5.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
65 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0780
|
1.4.5.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
65 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0790
|
1.4.5.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0800
|
1.4.6
|
Muud laenud finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, kes ei ole keskpangad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0810
|
1.4.6.0.1
|
Millest: eluaseme hüpoteegid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0820
|
1.4.6.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0830
|
1.4.6.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0840
|
1.4.7
|
Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
|
|
|
|
|
10 %
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0850
|
1.5
|
Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0860
|
1.5.1
|
Keskselt reguleeritud hoiused
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0870
|
1.5.2
|
Tugilaenud ning krediidi- ja likviidsuslimiidid
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0880
|
1.5.3
|
Kõlblikud pandikirjad
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0890
|
1.5.4
|
Tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimine
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
1.5.5
|
Muu
|
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
1.6
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
1.7
|
Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
1.7.1
|
Tuletisinstrumentide kohustuste puhul nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
5 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0940
|
1.7.2
|
Stabiilset netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0950
|
1.7.3
|
Antud alustamise tagatis
|
|
|
|
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0960
|
1.8
|
Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0970
|
1.9
|
Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0980
|
1.9.1
|
Füüsiliselt kaubeldavad kaubad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0990
|
1.9.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1000
|
1.9.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1010
|
1.9.2
|
Tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded
|
|
|
|
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1020
|
1.9.3
|
Viivisvarad
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1030
|
1.9.4
|
Muud varad
|
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1040
|
1.10
|
Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1050
|
1.10.1
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ettenähtud vahendid, millele kohaldatakse sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1060
|
1.10.2
|
Ettenähtud vahendid
|
|
|
|
|
5 %
|
5 %
|
5 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1070
|
1.10.3
|
Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed
|
|
|
|
|
5 %
|
7.5 %
|
10 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1080
|
1.10.4
|
Bilansivälised viivisnõuded
|
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
1090
|
1.10.5
|
Muud bilansivälised riskipositsioonid, mille jaoks on pädev asutus määranud nõutava stabiilse rahastuse tegurid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 81.00 – STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA – KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
Valuuta
|
Rida
|
Punkt
|
Kirje
|
Summa
|
Kättesaadava stabiilse rahastuse standardtegur
|
Kohaldatav kättesaadava stabiilse rahastuse tegur
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 6 kuud
|
≥ 6 kuud kuni < 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
Kokku
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
2
|
KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
2.1
|
Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
2.1.1
|
Esimese taseme põhiomavahendid
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0040
|
2.1.2
|
Täiendavad esimese taseme omavahendid
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0050
|
2.1.3
|
2. taseme omavahendid
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0060
|
2.1.4
|
Muud kapitaliinstrumendid
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0070
|
2.2
|
Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
2.2.0.1
|
Millest: jaevõlakirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
2.2.1
|
Stabiilsed jaehoiused
|
|
|
|
95 %
|
95 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0100
|
2.2.0.2
|
Millest: olulise trahviga ennetähtaegse väljavõtmise eest
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0110
|
2.2.2
|
Muud jaehoiused
|
|
|
|
90 %
|
90 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0120
|
2.2.0.3
|
Millest: olulise trahviga ennetähtaegse väljavõtmise eest
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0130
|
2.3
|
Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
2.3.0.1
|
Millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
2.3.0.2
|
Millest: tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
2.3.1
|
Liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0170
|
2.3.2
|
Liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0180
|
2.3.3
|
Liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutuste antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0190
|
2.3.4
|
Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0200
|
2.3.5
|
Finantssektorisse mittekuuluvate äriklientide antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0210
|
2.3.6
|
Krediidiühistute, personaalsete investeerimisfirmade ja hoiuste vahendajate antud kohustused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0220
|
2.4
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest ja ettenähtud vahenditest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
2.5
|
Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
2.5.0.1
|
Millest: nõudmiseni hoiused, mille on võrgustiku liige andnud keskasutusele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
2.5.1
|
EKP või liikmesriigi keskpanga antud kohustused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0260
|
2.5.2
|
Kolmanda riigi keskpanga antud kohustused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0270
|
2.5.3
|
Finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
2.5.3.1
|
Tegevushoiused
|
|
|
|
50 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0290
|
2.5.3.2
|
Ülemäärased tegevushoiused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0300
|
2.5.3.3
|
Muud kohustused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0310
|
2.6
|
Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0320
|
2.7
|
Tuletisinstrumentide netokohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0330
|
2.8
|
Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
2.8.1
|
Keskselt reguleeritud hoiused
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0350
|
2.8.2
|
Tugilaenud ning asjaomased krediidi- ja likviidsuslimiidid
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0360
|
2.8.3
|
Kõlblikud pandikirjad
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0370
|
2.8.4
|
Tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimine
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0380
|
2.8.5
|
Muu
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0390
|
2.9
|
Muudest kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
2.9.1
|
Tehingupäeva seisuga makstaolevad nõuded
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0410
|
2.9.2
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0420
|
2.9.3
|
Vähemusosalused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0430
|
2.9.4
|
Muud kohustused
|
|
|
|
0 %
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
C 82.00 – STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA – LIHTSUSTATUD NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
Valuuta
|
|
Summa
|
Nõutava stabiilse rahastuse standardtegur
|
Kohaldatav nõutava stabiilse rahastuse tegur
|
Nõutav stabiilne rahastus
|
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
Muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad tähtaja järgi
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
|
Rida
|
Punkt
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
1
|
NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1
|
Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1
|
Raha ja reservid keskpankades ning kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega seotud riskipositsioonid keskpankade suhtes
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.2
|
Muud keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
|
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.2
|
Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.2.1
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.2.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.2.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.2.1.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.2.2
|
1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 7 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.2.2.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
10 %
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.2.2.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.2.2.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.2.3
|
2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 15 % väärtuskärbet, ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0–20 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.2.3.1
|
Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
20 %
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.2.3.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
|
|
|
|
50 %
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.2.3.3
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.2.4
|
2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 25–35 % väärtuskärbet, ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 30–55 % väärtuskärbet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.2.4.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
|
|
55 %
|
|
|
|
|
|
0200
|
1.2.4.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.3
|
Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
1.3.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
1.3.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
1.4
|
Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
1.4.1
|
Laenud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
1.4.1.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
1.4.1.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
1.4.2
|
Laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
1.4.2.1
|
Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
|
|
|
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
1.4.2.2
|
Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
1.4.3
|
Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
|
|
|
|
50 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
1.5
|
Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
0 %
|
0 %
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
1.6
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
1.7
|
Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
1.7.1
|
Tuletisinstrumentide kohustuste puhul nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
5 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
1.7.2
|
Stabiilset netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
|
|
|
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
1.7.3
|
Antud alustamise tagatis
|
|
|
|
85 %
|
85 %
|
85 %
|
|
|
|
|
|
0380
|
1.8
|
Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
1.9
|
Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
1.10
|
Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
1.10.1
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ettenähtud vahendid, millele kohaldatakse sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
1.10.2
|
Ettenähtud vahendid
|
|
|
|
5 %
|
5 %
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
1.10.3
|
Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed
|
|
|
|
10 %
|
10 %
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
1.10.4
|
Bilansivälised viivisnõuded
|
|
|
|
100 %
|
100 %
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
1.10.5
|
Muud bilansivälised pädeva asutuse kindlaks määratud riskipositsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 83.00 – STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA – LIHTSUSTATUD KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
Valuuta
|
Rida
|
Punkt
|
Kirje
|
Summa
|
Kättesaadava stabiilse rahastuse standardtegur
|
Kohaldatav kättesaadava stabiilse rahastuse tegur
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
< 1 aasta
|
≥ 1 aasta
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
|
0010
|
2
|
KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
2.1
|
Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0030
|
2.2
|
Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
2.2.1
|
Stabiilsed jaehoiused
|
|
|
95 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0050
|
2.2.2
|
Muud jaehoiused
|
|
|
90 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0060
|
2.3
|
Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0070
|
2.4
|
Tegevushoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
50 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0080
|
2.5
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest ja ettenähtud vahenditest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
2.6
|
Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0100
|
2.7
|
Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
|
0110
|
2.8
|
Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
0 %
|
|
|
|
|
|
0120
|
2.9
|
Muudest kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
0 %
|
100 %
|
|
|
|
C 84.00 – STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA KOKKUVÕTE
Valuuta
|
Rida
|
Punkt
|
Kirje
|
Summa
|
Nõutav stabiilne rahastus
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
|
Kordaja
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
1
|
NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1
|
Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.2
|
Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.3
|
Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.4
|
Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.5
|
Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.6
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.7
|
Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.8
|
Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.9
|
Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.10
|
Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0120
|
2
|
KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
|
|
|
|
0130
|
2.1
|
Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0140
|
2.2
|
Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0150
|
2.3
|
Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0160
|
2.4
|
Tegevushoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0170
|
2.5
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest ja ettenähtud vahenditest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0180
|
2.6
|
Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0190
|
2.7
|
Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0200
|
2.8
|
Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0210
|
2.9
|
Muudest kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
|
|
|
|
|
|
0220
|
3
|
Stabiilse netorahastuse kordaja
|
|
|
|
|
▼B
XIII LISA
STABIILSE RAHASTUSE ARUANDLUSE JUHISED
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
|
II OSA. NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
1.
|
Konkreetsed märkused
|
|
2.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
3.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
|
|
III OSA. KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
1.
|
Konkreetsed märkused
|
|
2.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
3.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
|
|
IV OSA. LIHTSUSTATUD NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
1.
|
Konkreetsed märkused
|
|
2.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
3.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
|
|
V OSA. LIHTSUSTATUD KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
|
|
1.
|
Konkreetsed märkused
|
|
2.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
3.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
|
|
VI OSA. STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA KOKKUVÕTE
|
|
1.
|
Konkreetsed märkused
|
|
2.
|
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
3.
|
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. Käesolevas lisas on esitatud stabiilse netorahastuse kordaja vormide juhised, kus on teave nõutava ja kättesaadava stabiilse rahastuse kirjete kohta, et anda määruse (EL) 575/2013 (kapitalinõuete määrus) VI osa IV jaotise kohaselt aru stabiilse netorahastuse kordaja kohta. Halli värvi andmeväljasid ei ole krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vaja täita.
2. Kapitalinõuete määruse artikli 415 lõike 1 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma kõnealuse vormi aruandlusvaluutas, olenemata sellest, milline on varade, kohustuste ja bilansiväliste kirjete tegelik valuuta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad vormi vastavates valuutades kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 415 lõikega 2.
3. Stabiilse netorahastuse kordaja arvutamisega seoses on kapitalinõuete määruses juttu stabiilse rahastuse teguritest. Sõna „tegur“ viitab käesolevates juhistes arvule 0 ja 1 vahel, mis annab summaga korrutatuna vastavalt kaalutud summa või väärtuse, millele on viidatud kapitalinõuete määruse artikli 428c lõikes 2.
4. Topeltarvestuse ärahoidmiseks jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud välja varad ja kohustused, mis on seotud tagatisega, mis on antud või saadud muutuvtagatisena, mis on esitatud kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 428k lõikega 4 või artikli 428ah lõikega 2, alustamise tagatisena ja vastaspoole tagatisfondi osamaksena kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 428ag punktidega a ja b.
5. Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme esitatud või neile laienenud kirjed, kui pädev asutus on andnud sooduskohtlemise loa (kapitalinõuete määruse artikkel 428), esitatakse eraldi kategooria all. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames likviidse varana hoitavaid hoiuseid kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 428g kohaselt likviidse varana. Teisi grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kirjeid kajastatakse asjaomaste kategooriate all.
6. Aruannetes kirjutatakse summa veergu alati bilansiline väärtus (v.a tuletislepingud, mille puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 428d lõike 2 kohaselt õiglase väärtuse).
7. Kapitalinõuete määruse artikli 415 lõike 2 kohase valuutati aruandluse puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumentide õiglase väärtuse artikli 428d lõike 4 kohaselt iga tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta eraldi selle arveldusvaluutas. Kõigi sama arveldusvaluutaga tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul arvutatakse netosumma kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 4 ja artikli 428ah lõike 2 kohaselt ja esitatakse see vastava eraldi kajastatava valuuta all. Siin tähendab arveldusvaluuta vääringut, milles on kokku lepitud tasaarvestatavate tehingute kogumi arveldamine. Tasaarvestatavate tehingute kogum on rühm vastaspoolega tehtud tuletisinstrumenditehingutest tulenevaid saada- ja makstaolevaid nõudeid, olenemata sellest, kas need on nomineeritud muus kui arveldusvaluutas. Kui on võimalik kasutada mitut valuutat, hindab krediidiasutus seda, millises valuutas tehing tõenäoliselt toimub, ja annab aru üksnes selles valuutas.
8. Ühe vastaspoole ja sama liiki alusvaraks oleva tagatisega väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate varade ja kohustuste (1. taseme või muu likviidne vara) summa kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 460 lõikes 1 nimetatud delegeeritud õigusaktiga tuleb esitada netosummana, kui kohaldub kapitalinõuete määruse artikkel 428e. Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute alusvaraks on tagatiskogumid, loetakse esimesena pandituks sellise tagatiste kogumi kõige vähem likviidne tagatis.
9. Kapitalinõuete määruse artikli 428ai kohaselt võivad väiksed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud valida pädeva asutuse eelneva loa korral stabiilse netorahastuse kordaja lihtsustatud meetodi alusel arvutamise, mis on sätestatud nimetatud määruse VI osa IV jaotise 6.–7. peatükis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad stabiilse netorahastuse kordaja arvutamiseks lihtsustatud metoodikat, peavad kasutama aruandevorme C 82.00 ja C 83.00. Kõik teised krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kasutama vorme C 80.00 ja C 81.00. Vormi C 84.00 peavad täitma kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud.
II OSA. NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
1.
Konkreetsed märkused
10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad asjaomase kategooria all teabe kogu vara kohta, mis on nende majanduslik omand, isegi kui see ei ole kantud nende bilanssi. Varasid, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu majanduslik omand, ei esitata, isegi kui need on kantud nende bilanssi. Pöördrepotehingute korral, kus laenatud varad ei ole kantud bilanssi, aga on need saanud panga majanduslik omand, antakse aru ainult kas nende rahapoolest või (kui kohaldatakse kõrgemat nõutava stabiilse rahastuse tegurit) tagatispoolest.
11. Kapitalinõuete määruse artikli 428p kohaselt tuleb nõutava stabiilse rahastuse summa arvutamiseks korrutada varad ja bilansivälised kirjed nõutava stabiilse rahastuse teguritega (v.a juhul kui määruse VI osa IV jaotise 4. peatükis on sätestatud teisiti).
12. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohastest likviidse varana aktsepteeritavatest varadest (kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad) antaksegi sellistena aru olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte. Neid varasid kajastatakse asjaomastes veergudes nende järelejäänud tähtajast olenemata.
13. Kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, kajastatakse nende järelejäänud tähtaegade kaupa, nagu on nõutud kapitalinõuete määruse artiklis 428q. Summade tähtajaklassid, standard- ja kohaldatavad tegurid on järgmised:
i.
järelejäänud tähtaeg alla kuue kuu või märgitud tähtajata;
ii.
järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta;
iii.
järelejäänud tähtaeg üks aasta või enam.
14. Selliste varade ja bilansiväliste kirjete järelejäänud tähtaja arvutamisel, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 428q lõike 3 kohaselt arvesse optsioone, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab optsiooni vara tähtaja pikendamiseks. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädev asutus võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.
15. Mõne kirje puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastama varasid nende koormatise staatuse ja/või tähtaja alusel, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 428p lõigetes 4, 5 ja 6.
16. Aruandevormi C 80.00 otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtne ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused ja investeermisühingud peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid, vahesummasid ja millest-kirjeid, aga see ei tähenda, et neist ei tule aru anda.
17. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud (sh väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega) ning mida kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 428p lõike 5 kohaselt tehingut, mille kaudu vara on laenuks võetud, koormatuna, juhul kui tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on laenuks võetud vara tagastanud. Sellise koormatise järelejäänud tähtaeg on kas i) varade laenamise tehingu järelejäänud tähtaeg või ii) varade uuesti pantimise järelejäänud tähtaeg (neist kahest pikim).
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Toiming
|
|
1
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mille moodustavad tuletislepingud, millel on enne tagatise mahaarvamist negatiivne õiglane väärtus, või arveldusmaksed ja laekumised, mis on seotud nende lepingute turuväärtuse muutumisega?
|
Jah
|
Punkt 1.7.1
|
|
Ei
|
Nr 2
|
|
2
|
Tuletisinstrumentide puhul alustamise tagatisena antud vara või bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.7.3
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3
|
Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksena antud vara või bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.8
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
4
|
Kirje, mille majanduslik omandiõigus jääb krediidiasutusele või investeerimisühingule?
|
Jah
|
Nr 5
|
|
Ei
|
Nr 23
|
|
5
|
Tuletisinstrumentide puhul muutuvtagatisena antud tagatisega seotud vara?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 6
|
|
6
|
Viivisnõuded või makseviivituses väärtpaberid?
|
Jah
|
Punkt 1.9.3
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7
|
Tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded?
|
Jah
|
Punkt 1.9.2
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8
|
Vastastikuses sõltuvuses varad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.5 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi varad, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 1.6
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10
|
Keskpanga varad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.1 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 11
|
|
11
|
Likviidsed varad?
|
Jah
|
Nr 12
|
|
Ei
|
Nr 13
|
|
12
|
Tagatiste kogumisse kuuluvad likviidsed varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam?
|
Jah
|
Punkt 1.2.13
|
|
Ei
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.2.1 või 1.2.12 kirjesse
|
|
13
|
Mittelikviidse vara väärtpaberid?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.3 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14
|
Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted?
|
Jah
|
Punkt 1.4.7
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15
|
Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad?
|
Jah
|
Punkt 1.7.2
|
|
Ei
|
Nr 16
|
|
16
|
Laenud?
|
Jah
|
Nr 17
|
|
Ei
|
Nr 21
|
|
17
|
Tagatiste kogumisse kuuluvad laenud, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam?
|
Jah
|
Punkt 1.4.4
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18
|
Tegevushoiusteks liigitatud laenud?
|
Jah
|
Punkt 1.4.1
|
|
Ei
|
Nr 19
|
|
19
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.4.2 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 20
|
|
20
|
Muud laenud ja ettemaksed finantssektorisse kuuluvatele klientidele?
|
Jah
|
Punkt 1.4.3
|
|
Ei
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.4.5 või 1.4.6 kirjesse.
|
|
21
|
Füüsiliselt kaubeldavad kaubad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.9.1 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 22
|
|
22
|
Eeltoodud kategooriate väline vara?
|
Jah
|
Punkt 1.9.4
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
23
|
Bilansiväline riskipositsioon?
|
Jah
|
Nr 24
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
24
|
Viivisnõue?
|
Jah
|
Punkt 1.10.4
|
|
Ei
|
Nr 25
|
|
25
|
Ettenähtud vahendid?
|
Jah
|
Nr 26
|
|
Ei
|
Nr 27
|
|
26
|
Ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 1.10.1
|
|
Ei
|
Punkt 1.10.2
|
|
27
|
Kaubanduse rahastamise bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.10.3
|
|
Ei
|
Nr 28
|
|
28
|
Muud bilansivälised riskipositsioonid, mille jaoks pädev asutus on määranud nõutava stabiilse rahastuse teguri?
|
Jah
|
Punkt 1.10.5
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
2.
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010– 0030
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidseks varaks mitteliigituva summa
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatüki 2. jaos nimetatud vara ja bilansiväliste kirjete summa tähtajaklassiti veergudes 0010–0030 (v.a juhul kui kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükis on sätestatud teisiti).
Summa esitatakse veergudes 0010–0030, kui vastav kirje ei kvalifitseeru delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidseks varaks, olenemata sellest, kas see vastab nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte.
|
|
0040
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidse vara summa
Vt veergudes 0010–0030 olevad juhised.
Summa esitatakse veerus 0040, kui vastav kirje kvalifitseerub delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt kõrge krediidikvaliteediga likviidseks varaks, olenemata sellest, kas see vastab nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte.
|
|
0050– 0080
|
Nõutava stabiilse rahastuse standardtegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatüki 2. jagu
Veergudes 0050–0080 esitatavad standardtegurid on sätestatud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükis ning määravad kindlaks varade ja bilansiväliste kirjete summa osa, mis on nõutav stabiilne rahastus. Need on esitatud vaid teadmiseks ning krediidiasutused ja investeerimisühingud neid täitma ei pea.
|
|
0090– 0120
|
Kohaldatav nõutava stabiilse rahastuse tegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatüki 2. jagu
Veergudes 0090–0120 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatüki kohastelt kirjetele kohaldatava teguri. Kohaldatavad tegurid võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 %, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 %). Kohaldatavad tegurid võivad kajastada muu hulgas ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust.
|
|
0130
|
Nõutav stabiilne rahastus
Veerus 0130 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükiga nõutava stabiilse rahastuse.
See arvutatakse järgmise valemiga:
veerg 0130 = SUMMA{(veerg 0010 × veerg 0090), (veerg 0020 × veerg 0100), (veerg 0030 × veerg 0110), (veerg 0040 × veerg 0120)}.
|
3.
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1 NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükk
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükiga kirjed, millele kohaldatakse nõutavat stabiilset rahastust.
|
|
0020
|
1.1. Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428r lõike 1 punktid c ja d ning artikli 428ad punkt d
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud keskpanga varad.
Kapitalinõuete määruse artikli 428p lõike 7 kohaselt võidakse kohaldada väiksemat nõutava stabiilse rahastuse tegurit.
|
|
0030
|
1.1.1. Raha ja reservid keskpankades ning kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega seotud riskipositsioonid keskpankade suhtes
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud keskpankades oleva raha ja reservid (sh ülereservid). Samuti tuleb siin esitada kõik muud keskpankadega seotud riskipositsioonid, mida delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt loetakse likviidseks varaks (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
Miinimumreservid, mida delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidseks varaks ei loeta, esitatakse veerus, kuhu tuleb kanda varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad.
|
|
0040
|
1.1.1.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.1.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0050
|
1.1.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.1.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0060
|
1.1.1.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.1.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0070
|
1.1.2. Muud keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud muud keskpangaga seotud nõuded, mida ei esitata punktis 1.1.1.
|
|
0080
|
1.2. Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428r lõike 1 punktid a ja b kuni artiklini 428ae
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohased likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
|
|
0090
|
1.2.1. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varad, mis kvalifitseeruvad 1. taseme likviidseks varaks ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiateks või osakuteks, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 0 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0100
|
1.2.1.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0110
|
1.2.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0120
|
1.2.1.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0130
|
1.2.2. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 5 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 5 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0140
|
1.2.2.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0150
|
1.2.2.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0160
|
1.2.2.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0170
|
1.2.3. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 7 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varad, mis kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohasteks 1. taseme väga kõrge kvaliteediga pandikirjadeks.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0180
|
1.2.3.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0190
|
1.2.3.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0200
|
1.2.3.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0210
|
1.2.4. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 12 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 12 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0220
|
1.2.4.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0230
|
1.2.4.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0240
|
1.2.4.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.4 all esitatud summa see osa, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0250
|
1.2.5. 2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 15 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varad, mis kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohasteks 2A taseme varadeks.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0260
|
1.2.5.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0270
|
1.2.5.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0280
|
1.2.5.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0290
|
1.2.6. 2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 20 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 20 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0300
|
1.2.6.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0310
|
1.2.6.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0320
|
1.2.6.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0330
|
1.2.7. 2B taseme väärtpaberistamised, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 25 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2B taseme väärtpaberistamised, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt kohaldada 25 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0340
|
1.2.7.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.7 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0350
|
1.2.7.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.7 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0360
|
1.2.7.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.7 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0370
|
1.2.8. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 30 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõrge kvaliteediga pandikirjad ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 30 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0380
|
1.2.8.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.8 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0390
|
1.2.8.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.8 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0400
|
1.2.8.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.8 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0410
|
1.2.9. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 35 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2B taseme väärtpaberistamised ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 35 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0420
|
1.2.9.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0430
|
1.2.9.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0440
|
1.2.9.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0450
|
1.2.10. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 40 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 40 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0460
|
1.2.10.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0470
|
1.2.10.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormatud varadega, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0480
|
1.2.10.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0490
|
1.2.11. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 50 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohased 2B taseme varad (v.a 2B taseme väärtpaberistamised ja kõrge kvaliteediga pandikirjad).
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0500
|
1.2.11.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.11 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0510
|
1.2.11.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.11 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0520
|
1.2.12. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 55 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 55 % väärtuskärbet.
Varasid, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt, siin ei esitata, vaid need tuleb kajastada punkti 1.2.13 all.
|
|
0530
|
1.2.12.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.12 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0540
|
1.2.12.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.12 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0550
|
1.2.13. Tagatiste kogumisse kuuluvad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt h. Punktis 1.2 esitatud summa, mis on seotud tagatiste kogumisse kuuluvate varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 nimetatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt
|
|
0560
|
1.3. Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punktid e ja f
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin väärtpaberid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ja mis ei ole delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruses sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
|
|
0570
|
1.3.1. Väärtpaberid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, ja börsil kaubeldavad aktsiad
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punktid e ja f ning artikli 428ah lõike 1 punkt b
Punktis 1.3 esitatud summa, mis on seotud väärtpaberitega, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, mis ei ole börsil mittekaubeldavad aktsiad (v.a punktis 1.3.3 esitatud väärtpaberid). Börsil kaubeldavad aktsiad esitatakse ajarühmas „Aasta või enam“.
|
|
0580
|
1.3.1.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.3.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0590
|
1.3.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.3.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0600
|
1.3.2. Börsil mittekaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
Kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punktis 1.3 esitatud summa, mis on seotud börsil mittekaubeldavate aktsiatega (v.a punktis 1.3.3 esitatud väärtpaberid).
|
|
0610
|
1.3.3. Tagatiste kogumisse kuuluvad väärtpaberid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad ja mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt h. Punktis 1.3 esitatud summa, mis on seotud tagatiste kogumisse kuuluvate varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 nimetatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt
|
|
0620
|
1.4. Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin sellistest laenudest saada oleva raha, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses.
Et amortiseerida laene, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või enam, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub enne kuue kuu möödumist, ja iga osa, mille tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni alla aasta (kapitalinõuete määruse artikli 428q lõige 4).
|
|
0630
|
1.4.1. Tegevushoiused
Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt b ja artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaste tegevushoiustega
|
|
0640
|
1.4.2. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega
Kapitalinõuete määruse artikkel 428e, artikli 428r lõike 1 punkt g ja artikli 428s lõike 1 punkt b. Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest saada oleva rahaga
|
|
0650
|
1.4.2.1. Mille tagatiseks on 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
Kapitalinõuete määruse artikli 428r lõike 1 punkt g, artikli 428ad punkt d ja artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.4.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud tehingutega, mille tagatiseks on 1. taseme vara, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 järgi kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
|
|
0660
|
1.4.2.1.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.4.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0670
|
1.4.2.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.4.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0680
|
1.4.2.1.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.4.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0690
|
1.4.2.2. Mille tagatiseks on muu vara
Kapitalinõuete määruse artikli 428s lõike 1 punkt b, artikli 428ad punkt d ja artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.4.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud tehingutega, mille tagatiseks on muu kui 1. taseme vara, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 järgi kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
|
|
0700
|
1.4.2.2.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.4.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0710
|
1.4.2.2.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.4.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0720
|
1.4.2.2.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.4.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0730
|
1.4.3. Muud laenud ja ettemaksed finantssektorisse kuuluvatele klientidele
Kapitalinõuete määruse artikli 428v punkt a ja artikli 428ad punkti d alapunkt iii. Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis tuleneb finantssektorisse kuuluvatele klientidele antud muudest laenudest ja ettemaksetest, mis ei ole kajastatud punktis 1.4.1 ega 1.4.2
|
|
0740
|
1.4.4. Tagatiste kogumisse kuuluvad varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt h. Punktis 1.4 esitatud summa, mis on seotud tagatiste kogumisse kuuluvate varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam ja mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 nimetatud pandikirjadega või pandikirjadega, mida võib kohelda kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 4 või 5 kohaselt
|
|
0750
|
1.4.5. Kuni 35 % riskikaaluga laenud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole keskpangad
Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c ja artikkel 428af. Punktis 1.4. esitatud summa, mis on seotud laenudega, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega, või eluasemelaenudega, mille on täielikult taganud kõlblik kaitse andja (kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punkt e), välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele või kapitalinõuete määruse artiklites 428r–428ad osutatud laenud, tingimusel et esitatud laenudele on kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükiga määratud kuni 35 % riskikaal
|
|
0760
|
1.4.5.0.1. Millest: eluaseme hüpoteegid
Punkti 1.4.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega
|
|
0770
|
1.4.5.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.4.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0780
|
1.4.5.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.4.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0790
|
1.4.5.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.4.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0800
|
1.4.6. Muud laenud finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, kes ei ole keskpangad
Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c ja artikkel 428ag. Punkti 1.4.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud laenudega finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole keskpangad, ja millele on kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükiga määratud üle 35 % riskikaal
|
|
0810
|
1.4.6.0.1. Millest: eluaseme hüpoteegid
Punkti 1.4.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega
|
|
0820
|
1.4.6.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.4.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0830
|
1.4.6.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.4.6 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0840
|
1.4.7. Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
Kapitalinõuete määruse artikli 428v punkt b, artikli 428ad punkt e ja artikli 428ag punkt d. Kaubanduse rahastamise bilansiliste toodetega seotud summa
|
|
0850
|
1.5. Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428f ja artikli 428r lõike 1 punkt f
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin varad, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428f kohaselt kohustustega vastastikuses sõltuvuses.
|
|
0860
|
1.5.1. Keskselt reguleeritud hoiused
Kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkt a. Punkti 1.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud keskselt reguleeritud hoiustega
|
|
0870
|
1.5.2. Tugilaenud ning krediidi- ja likviidsuslimiidid
Kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkt b. Punkti 1.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud tugilaenude ning krediidi- ja likviidsuslimiitidega
|
|
0880
|
1.5.3. Kõlblikud pandikirjad
Kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkt c. Punkti 1.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud kõlblike pandikirjadega
|
|
0890
|
1.5.4. Tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimine
Kapitalinõuete määrus artikli 428f lõike 2 punkt d. Punkti 1.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimisega
|
|
0900
|
1.5.5. Muu
Kapitalinõuete määruse artikli 428f lõige 1. Punkti 1.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud punktides 1.5.1–1.5.4 nimetata varadega
|
|
0910
|
1.6. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin varasid, mille jaoks on pädevad asutused andnud kapitalinõuete määruse artikli 428h kohase sooduskohtlemise loa.
|
|
0920
|
1.7. Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428d, artikli 428s lõige 2, artikli 428ag punkt a ja artikli 428ah lõige 2.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin tuletisinstrumentidest tuleneva nõutava stabiilse rahastuse summa
|
|
0930
|
1.7.1. Tuletisinstrumentide kohustuste puhul nõutav stabiilne rahastus
Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428s lõike 2 kohaselt arvutatud negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi absoluutne õiglane väärtus
|
|
0940
|
1.7.2. Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
Kapitalinõuete määruse artikkel 428d. Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 2 kohaselt arvutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite positiivse vahena
|
|
0950
|
1.7.3. Antud alustamise tagatis
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt a. Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis on seotud tuletislepingute alustamise tagatisega
|
|
0960
|
1.8. Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin andmed keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete kohta.
|
|
0970
|
1.9. Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vara, mida ei ole kajastatud punktides 1.1–1.8.
|
|
0980
|
1.9.1. Füüsiliselt kaubeldavad kaubad
Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt g. Punkti 1.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud füüsiliselt kaubeldavate kaupadega.
See ei tohi hõlmata kauba tuletisinstrumente, mis tuleb esitada punkti 1.7 all.
|
|
0990
|
1.9.1.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.9.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
1000
|
1.9.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.9.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
1010
|
1.9.2. Tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded
Kapitalinõuete määruse artikli 428r lõike 1 punkt e. Punkti 1.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud tehingupäeva seisuga saadaolevate nõuetega.
|
|
1020
|
1.9.3. Viivisnõuded
Kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud viivisnõuetega.
|
|
1030
|
1.9.4. Muu vara
Kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.9 all esitatud summa see osa, mis on seotud punktides 1.9.1–1.9.3 nimetamata varadega
|
|
1040
|
1.10. Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin bilansiväliste kirjete summa, mida ei ole kajastatud punktides 1.1–1.9 ja millele kohaldatakse stabiilse rahastuse nõuet.
|
|
1050
|
1.10.1. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ettenähtud vahendid, millele kohaldatakse sooduskohtlemist
Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud ettenähtud vahenditega, mille jaoks on pädevad asutused andnud kapitalinõuete määruse artikli 428h kohase sooduskohtlemise loa.
|
|
1060
|
1.10.2. Ettenähtud vahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428s lõike 1 punkt c. Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaste ettenähtud vahenditega, mida ei esitatud punkti 1.9.1 all.
|
|
1070
|
1.10.3. Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed
Kapitalinõuete määruse artikli 428s lõike 1 punkt d, artikkel 428u ja artikli 428v punkt c. Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis kajastab kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooteid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse I lisas.
|
|
1080
|
1.10.4. Bilansivälised viivisnõuded
Kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 1 punkt b. Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud bilansiväliste viivisnõuetega.
|
|
1090
|
1.10.5. Muud bilansivälised riskipositsioonid, mille jaoks on pädev asutus määranud nõutava stabiilse rahastuse tegurid
Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud bilansiväliste riskipositsioonidega, mille jaoks on pädev asutus kapitalinõuete määruse artikli 428p lõike 10 kohaselt määranud nõutava stabiilse rahastuse tegurid
|
III OSA. KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
1.
Konkreetsed märkused
18. Kõiki kohustusi ja omavahendeid kajastatakse nende järelejäänud tähtaegade kaupa, nagu on nõutud kapitalinõuete määruse artiklis 428j. Summade tähtajaklassid, standard- ja kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastuse tegurid on järgmised:
i.
järelejäänud tähtaeg alla kuue kuu või märgitud tähtajata;
ii.
järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta;
iii.
järelejäänud tähtaeg üks aasta või enam.
19. Kõigile vähemalt aastase järelejäänud tähtajaga kohustustele kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 428o kohaselt 100 % kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit (v.a juhul kui kapitalinõuete määruse artiklites 428k–428n on sätestatud teisiti).
20. Kõik nõudmiseni hoiused esitatakse kohustuste järelejäänud tähtaja klassis „Alla kuue kuu“.
21. Kapitalinõuete määruse artikli 428j lõike 2 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse olemasolevaid kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramise võimalusi. Seda tuleb teha eeldusega, et vastaspool kasutab tagasiostu võimalust varaseimal võimalikul kuupäeval. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.
22. Peale selle ei määrata 100 % kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit täiendavatele 1. taseme kirjetele, 2. taseme kirjetele ega muudele kapitaliinstrumentidele, millega kaasneb sõnaselge või kaudne ostuoptsioon, mida kasutades lüheneks tegelik järelejäänud tähtaeg aruandekuupäeval vähem kui aastani (ka siis, kui need on aruandekuupäeval kasutamata) (kapitalinõuete määruse artikkel 428o).
23. Kapitalinõuete määruse artikli 428j lõike 3 kohaselt käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina 21. lõigust ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalust, kui hoiustaja peab vähema kui aasta möödumisel toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma olulise trahvi, nagu sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõikes 4.
24. Aruandevormi C 81.00 otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtne ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused ja investeermisühingud peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid, vahesummasid ja millest-kirjeid, aga see ei tähenda, et neist ei tule aru anda.
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Toiming
|
|
1
|
Esimese taseme põhiomavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1.1
|
|
Ei
|
Nr 2
|
|
2
|
Täiendavad esimese taseme omavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1.2
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3
|
Teise taseme omavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1.3
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
4
|
Muud kapitaliinstrumendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1.4
|
|
Ei
|
Nr 5
|
|
5
|
Tuletisinstrumentide muutuvtagatisena saadud tagatisega seotud kohustus?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 6
|
|
6
|
Tehingupäeva seisuga makstaolevad nõuded?
|
Jah
|
Punkt 2.9.1
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7
|
Vastastikuses sõltuvuses kohustus?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 2.8 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kohustused ja ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 2.4
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9
|
Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.7
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.9.2
|
|
Ei
|
Nr 11
|
|
11
|
Vähemusosalused?
|
Jah
|
Punkt 2.9.3
|
|
Ei
|
Nr 12
|
|
12
|
Stabiilsed jaehoiused?
|
Jah
|
Punkt 2.2.1
|
|
Ei
|
Nr 13
|
|
13
|
Muud jaehoiused?
|
Jah
|
Punkt 2.2.2
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14
|
Tuvastamatu vastaspoolega kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.6
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15
|
Keskpankade antud kohustused?
|
Jah
|
Määrata punkti 2.5.1 või 2.5.2
|
|
Ei
|
Nr 16
|
|
16
|
Finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 2.5.3 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
17
|
Kohustused finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, kes ei ole keskpangad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 2.3 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18
|
Eeltoodud kategooriate välised kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.9.4
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
2.
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010– 0030
|
Summa
Veergudes 0010-0030 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud konkreetsesse järelejäänud tähtaja klassi määratud kohustuste ja omavahendite summa.
|
|
0040– 0060
|
Kättesaadava stabiilse rahastuse standardtegur
Veergudes 0040–0060 esitatavad standardtegurid on sätestatud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükis ning määravad kindlaks kohustuste ja omavahendite kirjete summa osa, mis on kättesaadav stabiilne rahastus. Need esitatakse vaid teadmiseks ning krediidiasutused ja investeerimisühingud neid täitma ei pea.
|
|
0070– 0090
|
Kohaldatav kättesaadava stabiilse rahastuse tegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 2. ja 3. peatükk
Veergudes 0070–0090 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükis sätestatud kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastuse tegurid kaaludena, mis korrutatuna kohustuste või omavahendite summaga annavad asjaomase kättesaadava stabiilse rahastuse summa. Kohaldatavad tegurid võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 %, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 %). Kohaldatavad tegurid võivad kajastada muu hulgas ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust.
|
|
0100
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
Veerus 0100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 428i kohase kättesaadava stabiilse rahastuse väärtuse.
See arvutatakse järgmise valemiga:
veerg 0100 = SUMMA{(veerg 0010 × veerg 0070), (veerg 0020 × veerg 0080), (veerg 0030 × veerg 0090)}.
|
3.
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
2. KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükk
|
|
0020
|
2.1. Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.1.1–2.1.4 esitatud kirjete summa.
|
|
0030
|
2.1.1. Esimese taseme põhiomavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428o punkt a. Esimese taseme põhiomavahendid enne usaldatavusfiltrite, mahaarvamiste ja erandi või alternatiivide (kapitalinõuete määruse artiklid 32–36, 48, 49 ja 79) kohaldamist
|
|
0040
|
2.1.2. Täiendavad esimese taseme omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428o punkt b ja artikli 428k lõike 3 punkt d. Täiendavad esimese taseme omavahendid enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 56 ja 79) kohaldamist
|
|
0050
|
2.1.3. Teise taseme omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428o punkt c ja artikli 428k lõike 3 punkt d. Teise taseme omavahendid, mille järelejäänud tähtaeg on aruandekuupäeval aasta või enam, enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 66 ja 79) kohaldamist
|
|
0060
|
2.1.4. Muud kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428o punkt d ja artikli 428k lõike 3 punkt d. Muud kapitaliinstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on aruandekuupäeval aasta või enam
|
|
0070
|
2.2. Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.2.1 ja 2.2.2 esitatud kirjete summa. See kirje hõlmab nii tagamata kui ka tagatud kohustusi.
|
|
0080
|
2.2.0.1. Millest: jaevõlakirjad
Kapitalinõuete määruse artikkel 428i
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin võlakirjad ja muud emiteeritud võlaväärtpaberid, mida müüakse ainult jaeturul ja hoitakse jaekontol. Selliseid jaevõlakirju kajastatakse ka jaehoiuste asjaomases kategoorias stabiilsete jaehoiustena (punkt 2.2.1) või muude jaehoiustena (punkt 2.2.2).
|
|
0090
|
2.2.1. Stabiilsed jaehoiused
Kapitalinõuete määruse artikkel 428n
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ või direktiiviga 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui:
need hoiused ei täida komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2, 3 või 5 kohaselt kõrgema väljavoolu määra kriteeriume, mistõttu esitatakse need muude jaehoiustena, või
neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt kõrgemat väljavoolu määra, mistõttu esitatakse need muude jaehoiustena.
|
|
0100
|
2.2.0.2. Millest: olulise trahviga ennetähtaegse väljavõtmise eest
Kapitalinõuete määruse artikli 428j lõige 3
Stabiilsed jaehoiused, mida saab enne aasta möödumist välja võtta, kui makstakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 kohaselt oluliseks loetav trahv.
|
|
0110
|
2.2.2. Muud jaehoiused
Kapitalinõuete määruse artikkel 428m
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad muude kui punktis 2.2.1 (stabiilsed jaehoiused) esitatud jaehoiuste summa.
|
|
0120
|
2.2.0.3. Millest: olulise trahviga ennetähtaegse väljavõtmise eest
Muud jaehoiused, mida saab enne aasta möödumist välja võtta, kui makstakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 kohaselt oluliseks loetav trahv.
|
|
0130
|
2.3. Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428l. Finantssektorisse mittekuuluvate hulgiklientide (v.a keskpangad) antud kohustused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.3.1–2.3.6 esitatud kirjete summa.
|
|
0140
|
2.3.0.1. Millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Kapitalinõuete määruse artikkel 428e, artikli 428r lõike 1 punkt g ja artikli 428s lõike 1 punkt b. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud finantssektorisse mittekuuluvate klientidega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest saada oleva rahaga
|
|
0150
|
2.3.0.2. Millest: tegevushoiused
Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mis on tegevushoiuste vormis ja mida on delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt vaja tegevusteenuste osutamiseks
|
|
0160
|
2.3.1. Liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt i. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus
|
|
0170
|
2.3.2. Liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt ii. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või omavalitsused
|
|
0180
|
2.3.3. Liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutuste antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt iii. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused
|
|
0190
|
2.3.4. Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt iv. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid
|
|
0200
|
2.3.5. Finantssektorisse mittekuuluvate äriklientide antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt v. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud finantssektorisse mittekuuluvad ärikliendid
|
|
0210
|
2.3.6. Krediidiühistute, personaalsete investeerimisfirmade ja hoiuste vahendajate antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkti b alapunkt vi. Punkti 2.3 all esitatud summa see osa, mille on andnud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajad
|
|
0220
|
2.4. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest ja ettenähtud vahenditest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428h. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kohustused ja ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud kapitalinõuete määruse artiklis 428h osutatud sooduskohtlemise
|
|
0230
|
2.5. Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.5.1–2.5.3 esitatud kirjete summa.
|
|
0240
|
2.5.0.1. Millest: nõudmiseni hoiused, mille on võrgustiku liige andnud keskasutusele
Kapitalinõuete määruse artikkel 428g
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku keskasutused kajastavad siin nõudmiseni hoiuseid, mille on saanud skeemi või võrgustiku asutused/ühingud ja mida hoidvad asutused/ühingud käsitlevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 kohaselt likviidsete varadena.
|
|
0250
|
2.5.1. EKP või liikmesriigi keskpanga antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkti c alapunkt i ja artikli 428l punkti c alapunkt i. EKP või liikmesriigi keskpanga antud kohustused olenemata sellest, kas need on seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega või mitte
|
|
0260
|
2.5.2. Kolmanda riigi keskpanga antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 428l punkti c alapunkt ii. Kolmanda riigi keskpanga antud kohustused olenemata sellest, kas need on seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega või mitte
|
|
0270
|
2.5.3. Finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkti c alapunkt iii ja artikli 428l punkti c alapunkt iii. Finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused olenemata sellest, kas need on seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega või mitte
|
|
0280
|
2.5.3.1. Tegevushoiused
Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkt a
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt kindlaks määratud tegevushoiuste osa, mis pärineb finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja mis on vajalik tegevusteenuste osutamise jaoks. Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohaselt mittetegevushoiustena ja need esitatakse punktis 2.5.3.3.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkti c kohaseid tegevushoiuseid ei kajastata mitte siin, vaid punkti 2.3 „Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus“ all.
Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevusteenuste osutamise jaoks vajalikke vahendeid, ei esitata siin, vaid punkti 2.5.3.2 all.
|
|
0290
|
2.5.3.2. Ülemäärased tegevushoiused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt pärinevate tegevushoiuste selle osa, mis ületab tegevusteenuste osutamise jaoks vajalikke vahendeid.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkti c kohaseid tegevushoiuseid ei kajastata mitte siin, vaid punkti 2.3 „Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus“ all.
|
|
0300
|
2.5.3.3. Muud kohustused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud kohustusi, mis ei ole tegevushoiused, mille tehingu vastaspool on tuvastatav.
Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevusteenuste osutamise jaoks vajalikke vahendeid, ei esitata siin, vaid punkti 2.5.3.2 all.
|
|
0310
|
2.6. Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkt d ja artikli 428l punkt d
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kohustused, mille vastaspoolt ei ole võimalik tuvastada (sh emiteeritud väärtpaberid, mille omanikku ei ole võimalik tuvastada).
|
|
0320
|
2.7. Tuletisinstrumentide netokohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 4 kohaselt arvutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivne vahe
|
|
0330
|
2.8. Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kohustused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428f kohaselt varadega vastastikuses sõltuvuses. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.8.1–2.8.5 esitatud kirjete summa.
|
|
0340
|
2.8.1. Keskselt reguleeritud hoiused
Keskselt reguleeritud hoiustega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti a kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena.
|
|
0350
|
2.8.2. Tugilaenud ning asjaomased krediidi- ja likviidsuslimiidid
Tugilaenude ning krediidi- ja likviidsuslimiitidega seotud kohustused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti b kohaselt varadega vastastikuses sõltuvuses.
|
|
0360
|
2.8.3. Kõlblikud pandikirjad
Pandikirjadega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti c kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena.
|
|
0370
|
2.8.4. Tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimine
Tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimisega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti d kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena.
|
|
0380
|
2.8.5. Muu
Kohustused, mis vastavad kõigile kapitalinõuete määruse artikli 428f lõikes 1 sätestatud tingimustele ja mida tuleb sama artikli kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena
|
|
0390
|
2.9. Muudest kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin punktides 2.9.1–2.9.4 esitatud kirjete summa.
|
|
0400
|
2.9.1. Tehingupäeva seisuga makstaolevad nõuded
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkt a
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin finantsinstrumentide, välisvaluuta ja kaupade ostmisest tulenevad makstaolevad nõuded (tehingupäeva seisuga), mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase börsi või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse.
|
|
0410
|
2.9.2. Edasilükkunud tulumaksu kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 1 punkt a
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin edasilükkunud tulumaksu kohustused ning käsitavad nende järelejäänud tähtajana lähimat võimalikku kuupäeva, mil nende summat on võimalik realiseerida.
|
|
0420
|
2.9.3. Vähemusosalused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 1 punkt b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vähemusosalused ning käsitavad nende järelejäänud tähtajana nende tähtaega.
|
|
0430
|
2.9.4. Muud kohustused
Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõiked 1 ja 3
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin muud kohustused (sh lühikesed positsioonid ja lahtise tähtajaga positsioonid).
|
IV OSA. LIHTSUSTATUD NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
1.
Konkreetsed märkused
25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad asjaomase kategooria all teabe kogu vara kohta, mis on nende majanduslik omand, isegi kui see ei ole kantud nende bilanssi. Varasid, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu majanduslik omand, ei esitata, isegi kui need on kantud nende bilanssi.
26. Kapitalinõuete määruse artikli 428aq kohaselt tuleb nõutava stabiilse rahastuse summa arvutamiseks korrutada varad ja bilansivälised kirjed nõutava stabiilse rahastuse teguritega (v.a juhul kui määruse VI osa IV jaotise 7. peatükis on sätestatud teisiti).
27. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohastest likviidse varana aktsepteeritavatest varadest (kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad) antaksegi sellistena aru olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte. Neid varasid kajastatakse asjaomastes veergudes nende järelejäänud tähtajast olenemata.
28. Kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, kajastatakse nende järelejäänud tähtaegade kaupa, nagu on nõutud kapitalinõuete määruse artiklis 428ar. Summa tähtajaklassid, standard- ja kohaldatavad tegurid on järgmised:
i.
järelejäänud tähtaeg alla aasta või märgitud tähtajata;
ii.
järelejäänud tähtaeg üks aasta või enam.
29. Bilansiväliste kirjete ja muu kui kõrge krediidikvaliteediga likviidse vara järelejäänud tähtaja arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse optsioone, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab optsiooni vara tähtaja pikendamiseks. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädev asutus võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.
30. Mõne kirje puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastama varasid nende koormatise staatuse ja/või tähtaja alusel, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 428aq lõigetes 4, 5 ja 6.
31. Aruandevormi C 82.00 otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtne ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused ja investeermisühingud peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; aga see ei tähenda, et neist ei tule aru anda.
32. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud (sh väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega) ning mida kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 428aq lõike 5 kohaselt tehingut, mille kaudu vara on laenuks võetud, koormatuna, juhul kui tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on laenuks võetud vara tagastanud.
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Toiming
|
|
1
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mille moodustavad tuletislepingud, millel on enne tagatise mahaarvamist negatiivne õiglane väärtus, või arveldusmaksed ja laekumised, mis on seotud nende lepingute turuväärtuse muutumisega?
|
Jah
|
Punkt 1.7.1
|
|
Ei
|
Nr 2
|
|
2
|
Tuletisinstrumentide puhul alustamise tagatisena antud vara või bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.7.3
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3
|
Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksena antud vara või bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.8
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
4
|
Kirje, mille majanduslik omandiõigus jääb krediidiasutusele või investeerimisühingule?
|
Jah
|
Nr 5
|
|
Ei
|
Nr 19
|
|
5
|
Tuletisinstrumentide alustamis- või muutuvtagatisena antud tagatisega või keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksega seotud vara?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 6
|
|
6
|
Viivisnõuded või makseviivituses väärtpaberid?
|
Jah
|
Punkt 1.9
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7
|
Tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded?
|
Jah
|
Punkt 1.9
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8
|
Vastastikuses sõltuvuses varad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.5 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi varad, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 1.6
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10
|
Keskpanga varad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.1 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 11
|
|
11
|
Likviidsed varad?
|
Jah
|
Määrata ühte sobivasse punkti 1.2.1 või 1.2.4 kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 12
|
|
12
|
Mittelikviidse vara väärtpaberid?
|
Jah
|
Punkt 1.3
|
|
Ei
|
Nr 13
|
|
13
|
Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted?
|
Jah
|
Punkt 1.4.3
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14
|
Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad?
|
Jah
|
Punkt 1.7.2
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15
|
Laenud?
|
Jah
|
Nr 16
|
|
Ei
|
Nr 20
|
|
16
|
Laenud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele?
|
Jah
|
Punkt 1.4.1
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
17
|
Laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele?
|
Jah
|
Punkt 1.4.2
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18
|
Eeltoodud kategooriate väline vara?
|
Jah
|
Punkt 1.9
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
19
|
Bilansiväline riskipositsioon?
|
Jah
|
Nr 20
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
20
|
Viivisnõue?
|
Jah
|
Punkt 1.10.4
|
|
Ei
|
Nr 21
|
|
21
|
Ettenähtud vahendid?
|
Jah
|
Nr 22
|
|
Ei
|
Nr 23
|
|
22
|
Ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 1.10.1
|
|
Ei
|
Punkt 1.10.2
|
|
23
|
Kaubanduse rahastamise bilansiväline kirje?
|
Jah
|
Punkt 1.10.3
|
|
Ei
|
Nr 24
|
|
24
|
Muud bilansivälised riskipositsioonid, mille jaoks pädev asutus on määranud nõutava stabiilse rahastuse teguri?
|
Jah
|
Punkt 1.10.5
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
2.
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010– 0020
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidseks varaks mitteliigituva summa
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatüki 2. jaos nimetatud vara ja bilansiväliste kirjete summa veergudes 0010–0020 (v.a juhul kui määruse VI osa IV jaotise 7. peatükis on sätestatud teisiti).
Summa esitatakse veergudes 0010–0020, kui vastav kirje ei kvalifitseeru delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidseks varaks, olenemata sellest, kas see vastab nimetatud määruse artiklis 8 nimetatud tegevusnõuetele või mitte.
|
|
0030
|
Kõrge krediidikvaliteediga likviidse vara summa
Vt veergudes 0010–0020 olevad juhised.
Summa esitatakse veerus 0030, kui vastav kirje kvalifitseerub delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidseks varaks, olenemata sellest, kas see vastab nimetatud määruse artiklis 8 nimetatud tegevusnõuetele või mitte.
|
|
0040– 0060
|
Nõutava stabiilse rahastuse standardtegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatüki 2. jagu
Veergudes 0040–0060 esitatavad standardtegurid on sätestatud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatükis ning määravad kindlaks varade ja bilansiväliste kirjete summa osa, mis on nõutav stabiilne rahastus. Need on esitatud vaid teadmiseks ning krediidiasutused ja investeerimisühingud neid täitma ei pea.
|
|
0070– 0900
|
Kohaldatav nõutava stabiilse rahastuse tegur
Kapitalinõuete määruse 2. ja 7. peatükk
Veergudes 0070–0900 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatüki kohastelt kirjetele kohaldatava teguri. Kohaldatavad tegurid võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 %, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 %). Kohaldatavad tegurid võivad kajastada muu hulgas ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust.
|
|
0100
|
Nõutav stabiilne rahastus
Veerus 0100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatükiga nõutava stabiilse rahastuse.
See arvutatakse järgmise valemiga:
veerg 0100 = SUMMA{(veerg 0010 × veerg 0070), (veerg 0020 × veerg 0080), (veerg 0030 × veerg 0090)}.
|
3.
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 7. peatükiga kirjed, millele kohaldatakse nõutavat stabiilset rahastust.
|
|
0020
|
1.1. Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428as lõike 1 punktid b ja c ning artikli 428ad punkt d
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud keskpanga varad.
Kapitalinõuete määruse artikli 428aq lõike 7 kohaselt võidakse kohaldada väiksemat nõutava stabiilse rahastuse kordajat.
|
|
0030
|
1.1.1. Raha ja reservid keskpankades ning kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega seotud riskipositsioonid keskpankade suhtes
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud keskpankades oleva raha ja reservid (sh ülereservid). Samuti tuleb siin esitada kõik muud keskpankadega seotud riskipositsioonid, mida delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt loetakse likviidseks varaks (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
Miinimumreservid, mida delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidseks varaks ei loeta, esitatakse veerus, kuhu tuleb kanda varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad.
|
|
0040
|
1.1.2. Muud keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud muud keskpangaga seotud nõuded, mida ei esitata punktis 1.1.1.
|
|
0050
|
1.2. Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artiklid 428ar–428av ja artikkel 428ax
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohased likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
|
|
0060
|
1.2.1. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varad, mis kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 kohasteks 1. taseme likviidseteks varadeks.
|
|
0070
|
1.2.1.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu.
|
|
0080
|
1.2.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta.
|
|
0090
|
1.2.1.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam.
|
|
0100
|
1.2.2. 1. taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 7 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 1. taseme varad, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 7 % väärtuskärbet, ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib nimetatud määruse alusel kohaldada 5 % väärtuskärbet.
|
|
0110
|
1.2.2.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu.
|
|
0120
|
1.2.2.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta.
|
|
0130
|
1.2.2.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam.
|
|
0140
|
1.2.3. 2A taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 15 % väärtuskärbet, ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 0–20 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varad, mis kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaseks 2A taseme varaks, ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib nimetatud määruse alusel kohaldada likviidsuskattekordaja 0–20 % väärtuskärbet
|
|
0150
|
1.2.3.1. Koormamata või koormatud, aga kuuest kuust lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu
|
|
0160
|
1.2.3.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta
|
|
0170
|
1.2.3.3. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.5 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0180
|
1.2.4. 2B taseme vara, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 25 % väärtuskärbet, ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib kohaldada likviidsuskattekordaja 30–55 % väärtuskärbet
Siin esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2B taseme varad, millele võib delegeeritud määruse (EL) 2015/61 alusel kohaldada 25 % väärtuskärbet, ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, millele võib nimetatud määruse alusel kohaldada likviidsuskattekordaja 30–55 % väärtuskärbet
|
|
0190
|
1.2.4.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.2.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0200
|
1.2.4.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.2.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0210
|
1.3. Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428aw punkt b, artikli 428ay punkt d ja artikli 428az lõike 1 punkt b
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin väärtpaberid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ja mis ei ole delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruses sätestatud tegevusnõuetele või mitte).
|
|
0220
|
1.3.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Punkti 1.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta
|
|
0230
|
1.3.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Punkti 1.3 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0240
|
1.4. Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin sellistest laenudest saada oleva raha, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses.
Et amortiseerida laene, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või enam, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub enne kuue kuu möödumist, ja iga osa, mille tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga alla aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni alla aasta (kapitalinõuete määruse artikli 428ar lõige 4).
|
|
0250
|
1.4.1. Laenud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele
Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele antud laenudega
|
|
0260
|
1.4.1.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Kapitalinõuete määruse artikli 428aw punkt a ja artikli 428ay punkt b. Punkti 1.4.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta.
|
|
0270
|
1.4.1.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Kapitalinõuete määruse artikli 428az lõike 1 punkt b. Punkti 1.4.1 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0280
|
1.4.2. Laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele
Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis on seotud finantssektorisse kuuluvate klientidele antud laenudega
|
|
0290
|
1.4.2.1. Koormamata või koormatud, aga aastast lühema järelejäänud tähtajaga
Kapitalinõuete määruse artikli 428aw punkt a ja artikli 428az lõike 1 punkt b. Punkti 1.4.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud koormamata või koormatud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on alla aasta.
|
|
0300
|
1.4.2.2. Koormatud, järelejäänud tähtaeg aasta või enam
Kapitalinõuete määruse artikli 428az lõike 1 punkt b. Punkti 1.4.2 all esitatud summa see osa, mis on seotud varadega, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
|
|
0310
|
1.4.3. Kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
Kapitalinõuete määruse artikli 428aw punkt b ja artikli 428ay punkt c. Punkti 1.4 all esitatud summa see osa, mis tuleneb kaubanduse rahastamise bilansilistest toodetest
|
|
0320
|
1.5. Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428f ja artikli 428r lõike 1 punkt f. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin varad, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428f kohaselt kohustustega vastastikuses sõltuvuses.
|
|
0330
|
1.6. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin varad, mille puhul pädev asutus on lubanud kapitalinõuete määruse artiklis 428h osutatud sooduskohtlemise.
|
|
0340
|
1.7. Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikkel 428d, artikli 428at lõige 2, artikli 428ay punkt a ja artikli 428az lõige 2
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin tuletisinstrumentidest tuleneva nõutava stabiilse rahastuse summa
|
|
0350
|
1.7.1. Tuletisinstrumentide kohustuste puhul nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428at lõige 2. Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428at lõike 2 kohaselt arvutatud negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi absoluutne õiglane väärtus.
|
|
0360
|
1.7.2. Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
Artikkel 428d. Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428az lõike 2 kohaselt arvutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite positiivne vahe
|
|
0370
|
1.7.3. Antud alustamise tagatis
Kapitalinõuete määruse artikli 428ay punkt a. Punkti 1.7 all esitatud summa see osa, mis on seotud tuletislepingute alustamise tagatisega
|
|
0380
|
1.8. Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428ay punkt a
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin andmed keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete kohta.
|
|
0390
|
1.9. Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vara, mida ei ole kajastatud punktides 1.1–1.8.
|
|
0400
|
1.10. Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin bilansiväliste kirjete summa, mida ei ole kajastatud punktides 1.1–1.8 ja millele kohaldatakse stabiilse rahastuse nõuet.
|
|
0410
|
1.10.1. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ettenähtud vahendid, millele kohaldatakse sooduskohtlemist
Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud ettenähtud vahenditega, mille puhul pädev asutus on lubanud kapitalinõuete määruse artiklis 428h osutatudsooduskohtlemise
|
|
0420
|
1.10.2. Ettenähtud vahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428at lõige 1. Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohased ettenähtud vahendid, mida ei esitatud punkti 1.10.1 all.
|
|
0430
|
1.10.3. Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed
Kapitalinõuete määruse artikli 428au punkt b. Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis kajastab kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooteid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse I lisas
|
|
0440
|
1.10.4. Bilansivälised viivisnõuded
Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud viivisnõuetega
|
|
0450
|
1.10.5. Muud bilansivälised pädeva asutuse kindlaks määratud riskipositsioonid
Punkti 1.10 all esitatud summa see osa, mis on seotud bilansiväliste riskipositsioonidega, mille jaoks on pädev asutus kapitalinõuete määruse artikli 428aq lõike 10 kohaselt määranud nõutava stabiilse rahastuse tegurid
|
V OSA. LIHTSUSTATUD KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
1.
Konkreetsed märkused
33. Kõiki kohustusi ja omavahendeid kajastatakse nende järelejäänud lepinguliste tähtaegade kaupa, nagu on nõutud kapitalinõuete määruse artiklis 428ak. Summade tähtajaklassid, standard- ja kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastuse tegurid on järgmised:
i.
järelejäänud tähtaeg alla aasta või märgitud tähtajata;
ii.
järelejäänud tähtaeg üks aasta või enam.
34. Kõigile vähemalt aastase järelejäänud tähtajaga kohustustele kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 428ap kohaselt 100 % kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit (v.a juhul kui kapitalinõuete määruse artiklites 428al–428ao on sätestatud teisiti).
35. Kõik nõudmiseni hoiused esitatakse kohustuste järelejäänud tähtaja klassis „Alla aasta“.
36. Kapitalinõuete määruse artikli 428ak lõike 2 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse olemasolevaid kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramise võimalusi. Seda tuleb teha eeldusega, et vastaspool kasutab tagasiostu võimalust varaseimal võimalikul kuupäeval. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.
37. Peale selle ei määrata 100 % kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit täiendavatele 1. taseme kirjetele, 2. taseme kirjetele ega muudele kapitaliinstrumentidele, millega kaasneb sõnaselge või kaudne ostuoptsioon, mida kasutades lüheneks tegelik järelejäänud tähtaeg aruandekuupäeval vähem kui aastani (ka siis, kui need on aruandekuupäeval kasutamata) (kapitalinõuete määruse artikkel 428ap).
38. Kapitalinõuete määruse artikli 428ak lõike 3 kohaselt käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina 36. lõigust ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalust, kui hoiustaja peab vähema kui aasta möödumisel toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma olulise trahvi, nagu sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõikes 4.
39. Aruandevormi C 83.00 otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtne ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused ja investeermisühingud peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; aga see ei tähenda, et neist ei tule aru anda.
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Toiming
|
|
1
|
Esimese taseme põhiomavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1
|
|
Ei
|
Nr 2
|
|
2
|
Täiendavad esimese taseme omavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3
|
Teise taseme omavahendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
4
|
Muud kapitaliinstrumendid?
|
Jah
|
Punkt 2.1
|
|
Ei
|
Nr 5
|
|
5
|
Tuletisinstrumentide muutuvtagatisena saadud tagatisega seotud kohustus?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 6
|
|
6
|
Tehingupäeva seisuga makstaolevad nõuded?
|
Jah
|
Punkt 2.9
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7
|
Vastastikuses sõltuvuses kohustus?
|
Jah
|
Punkt 2.8
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8
|
Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kohustused ja ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud sooduskohtlemise?
|
Jah
|
Punkt 2.5
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9
|
Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.9
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.9
|
|
Ei
|
Nr 11
|
|
11
|
Vähemusosalus?
|
Jah
|
Punkt 2.9
|
|
Ei
|
Nr 12
|
|
12
|
Stabiilsed jaehoiused?
|
Jah
|
Punkt 2.2.1
|
|
Ei
|
Nr 13
|
|
13
|
Muud jaehoiused?
|
Jah
|
Punkt 2.2.2
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14
|
Tegevushoiused, mille on andnud finantssektorisse kuuluvad või f mittekuuluvad kliendid?
|
Jah
|
Punkt 2.4
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15
|
Tuvastamatu vastaspoolega kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.7
|
|
Ei
|
Nr 16
|
|
16
|
Keskpankade antud kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.6
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
17
|
Finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.6
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18
|
Kohustused finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, kes ei ole keskpangad?
|
Jah
|
Punkt 2.3
|
|
Ei
|
Nr 19
|
|
19
|
Eeltoodud kategooriate välised kohustused?
|
Jah
|
Punkt 2.9
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
2.
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010– 0020
|
Summa
Veergudes 0010–0020 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud konkreetsesse järelejäänud tähtaja klassi määratud kohustuste ja omavahendite summa.
|
|
0030– 0040
|
Kättesaadava stabiilse rahastuse standardtegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 6. peatüki 2. jagu
Veergudes 0030–0040 esitatavad standardtegurid on sätestatud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 8. peatükis ning määravad kindlaks kohustuste ja omavahendite kirjete summa osa, mis on kättesaadav stabiilne rahastus. Need esitatakse vaid teadmiseks ning krediidiasutused ja investeerimisühingud neid täitma ei pea.
|
|
0050– 0060
|
Kohaldatav kättesaadava stabiilse rahastuse tegur
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 2. ja 6. peatükk
Veergudes 0050–0060 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 6. peatükis sätestatud kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastuse tegurid kaaludena, mis korrutatuna kohustuste või omavahendite summaga annavad asjaomase kättesaadava stabiilse rahastuse summa. Kohaldatavad tegurid tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 %, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 %). Kohaldatavad tegurid võivad kajastada muu hulgas ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust.
|
|
0070
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
Veerus 0070 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 428aj kohase kättesaadava stabiilse rahastuse väärtuse.
See arvutatakse järgmise valemiga:
veerg 0070 = SUMMA{(veerg 0010 × veerg 0050), (veerg 0020 × veerg 0060)}.
|
3.
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
2. KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 6. peatükk
|
|
0020
|
2.1. Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Esimese taseme põhiomavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428ap punkt a. Esimese taseme põhiomavahendid enne usaldatavusfiltrite, mahaarvamiste ja erandi või alternatiivide (kapitalinõuete määruse artiklid 32–36, 48, 49 ja 79) kohaldamist
Täiendavad esimese taseme omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428ap punkt b. Täiendavad esimese taseme omavahendid enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 56 ja 79) kohaldamist
2. taseme omavahendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428ap punkt c. Teise taseme omavahendid enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 66 ja 79) kohaldamist
Muud kapitaliinstrumendid
Kapitalinõuete määruse artikli 428ap punkt d ja artikli 428al lõike 3 punkt d. Muud kapitaliinstrumendid, mida ei ole teiste eespool nimetatud kategooriate all kajastatud
|
|
0030
|
2.2. Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmise:
— võlakirjad ja muud emiteeritud võlaväärtpaberid, mida müüakse ainult jaeturul ja hoitakse jaekontol. Selliseid jaevõlakirju kajastatakse ka jaehoiuste asjaomases stabiilsete jaehoiustena (punkt 2.2.1) või muude jaehoiustena (punkt 2.2.2); vt artikli 428aj lõige 2;
— jaehoiused, mille tähtaeg ei saabu enne aasta möödumist, mida saab enne seda välja võtta oluliseks loetava trahvi maksmise korral ning mida kajastatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 kohaselt ka jaehoiuste asjaomases kategoorias stabiilsete jaehoiustena (punkt 2.2.1) või muude jaehoiustena (punkt 2.2.2); vt kapitalinõuete määruse artikli 428ak lõige 3.
See kirje hõlmab nii tagamata kui ka tagatud kohustusi.
|
|
0040
|
2.2.1. Stabiilsed jaehoiused
Kapitalinõuete määruse artikkel 428ao
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ või direktiiviga 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui:
— need hoiused ei täida delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigete 2, 3 või 5 kohaselt kõrgema väljavoolu määra kriteeriume, mistõttu esitatakse need muude jaehoiustena, või
— neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt kõrgemat väljavoolu määra, mistõttu esitatakse need muude jaehoiustena.
|
|
0050
|
2.2.2. Muud jaehoiused
Kapitalinõuete määruse artikkel 428an
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad muude kui punktis 2.2.1 (stabiilsed jaehoiused) esitatud jaehoiuste summa.
|
|
0060
|
2.3. Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantssektorisse mittekuuluvate hulgiklientide (v.a keskpangad) antud kohustused:
— liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt i;
— liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt ii;
— liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutuste antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt iii;
— mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt iv;
— finantssektorisse mittekuuluvate äriklientide antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt v;
— krediidiühistute, personaalsete investeerimisfirmade ja hoiuste vahendajate antud kohustused; vt kapitalinõuete määruse artikli 428am punkti b alapunkt vi.
|
|
0070
|
2.4. Tegevushoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428am punkt a. Tegevusteenuste osutamiseks saadud hoiused, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 27 sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele.
|
|
0080
|
2.5. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest ja ettenähtud vahenditest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kohustused ja ettenähtud vahendid, mille puhul pädev asutus on lubanud kapitalinõuete määruse artiklis 428h osutatud sooduskohtlemise
|
|
0090
|
2.6. Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kohustused:
— EKP või liikmesriigi keskpanga antud kohustused (artikli 428al lõike 3 punkt c): — i) EKP või liikmesriigi keskpanga antud kohustused olenemata sellest, kas need on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud või mitte; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkti c alapunkt i;
ii) kolmanda riigi keskpanga antud kohustused; kolmanda riigi keskpanga antud kohustused olenemata sellest, kas need on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud või mitte; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkti c alapunkt ii;
iii) finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused; finantssektorisse kuuluvate klientide antud kohustused olenemata sellest, kas need on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud või mitte; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkti c alapunkt iii;
— finantssektorisse kuuluvate klientide ja keskpankade antud kohustused, mille järelejäänud tähtaeg aasta või enam; vt kapitalinõuete määruse artikli 428ap punkt e.
|
|
0100
|
2.7. Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkt d ja artikli 428ap punkt e
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kohustused, mille vastaspoolt ei ole võimalik tuvastada (sh emiteeritud väärtpaberid, mille omanikku ei ole võimalik tuvastada).
|
|
0110
|
2.8. Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kohustused:
— kohustused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 428f kohaselt varadega vastastikuses sõltuvuses; vt ka kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkt b;
— keskselt reguleeritud hoiustega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti a kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena;
— tugilaenude ning krediidi- ja likviidsuslimiitidega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti b kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena;
— pandikirjadega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti c kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena;
— tuletisinstrumentide klientidega seotud kliirimisega seotud kohustused, mida tuleb kapitalinõuete määruse artikli 428f lõike 2 punkti d kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena;
— kohustused, mis vastavad kõigile kapitalinõuete määruse artikli 428f lõikes 1 sätestatud tingimustele ja mida tuleb sama artikli kohaselt käsitada varadega vastastikuses sõltuvuses olevatena.
|
|
0120
|
2.9. Muudest kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad alljärgneva:
— finantsinstrumentide, välisvaluuta ja kaupade ostmisest tulenevad makstaolevad nõuded (tehingupäeva seisuga), mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase börsi või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkt a;
— edasilükkunud tulumaksu kohustused; – nende järelejäänud tähtajana kasutatakse lähimat võimalikku kuupäeva, mil nende summat on võimalik realiseerida; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 1 punkt a;
— vähemusosalused; nende järelejäänud tähtajana kasutatakse nende tähtaega; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 1 punkt b;
— muud kohustused, millel ei ole märgitud tähtaega (sh lühikesed positsioonid ja lahtise tähtajaga positsioonid), kui siin jaotises ei ole sätestatud teisiti; vt kapitalinõuete määruse artikli 428al lõige 1;
— kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 4 kohaselt arvutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivne vahe; kõik tuletisinstrumentide kohustused tuleb esitada nii, nagu oleks nende järelejäänud tähtaeg alla aasta;
— muud, kapitalinõuete määruse artiklites 428al–428ap nimetamata kohustused; kõiki kapitalikirjeid kajastatakse punktis 2.1 nende järelejäänud tähtajast olenemata; vt ka kapitalinõuete määruse artikli 428al lõike 3 punkt d.
|
VI OSA. STABIILSE NETORAHASTUSE KORDAJA KOKKUVÕTE
1.
Konkreetsed märkused
40. Selle vormi eesmärk on esitada teave stabiilse netorahastuse kordaja kohta ning seda nii nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes esitavad selle kohta kogu teabe (aruandevormid C 80.00 ja C 81.00), kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes esitavad vaid lihtsustatud teabe (aruandevormid C 82.00 ja C 83.00).
41. Kapitalinõuete määrus artikli 428b lõike 1 kohaselt võrdub kapitalinõuete määruse artikli 413 lõikes 1 sätestatud stabiilse netorahastuse nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu kättesaadava stabiilse rahastuse (3. ja 6. peatükk) ja nõutava stabiilse rahastuse (4. ja 7. peatükk) suhtega ning seda väljendatakse protsentides. Selle arvutamise reeglid on sätestatud 2. peatükis.
42. Ridadel 0010–0210 esitatavad kirjed peavad olema samad, mis vastavad kirjed aruandevormidel C 80.00–C 83.00.
2.
Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Summa
Veerus 0010 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varade, bilansiväliste kirjete, kohustuste ja omavahendite summa, mis on määratud kõigisse järelejäänud tähtaja ja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade klassidesse. Esitatavatele summadele ei tohi olla kohaldatud asjaomaseid kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastuse tegureid.
|
|
0020
|
Nõutav stabiilne rahastus
Veerus 0020 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. ja 7. peatükiga arvutatud nõutava stabiilse rahastuse.
|
|
0030
|
Kättesaadav stabiilne rahastus
Veerus 0030 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. ja 6. peatükiga arvutatud kättesaadava stabiilse rahastuse.
|
|
0040
|
Kordaja
Veerus 0040 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 428b lõike 1 kohase stabiilse netorahastuse kordaja.
|
3.
Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. NÕUTAV STABIILNE RAHASTUS
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1
|
|
0020
|
1.1. Keskpanga varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.1
|
|
0030
|
1.2. Likviidsetest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.2
|
|
0040
|
1.3. Väärtpaberitest (v.a likviidne vara) tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.3
|
|
0050
|
1.4. Laenudest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.4
|
|
0060
|
1.5. Vastastikuses sõltuvuses varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.5
|
|
0070
|
1.6. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.6
|
|
0080
|
1.7. Tuletisinstrumentidest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.7
|
|
0090
|
1.8. Keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.8
|
|
0100
|
1.9. Muudest varadest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.9
|
|
0110
|
1.10. Bilansivälistest kirjetest tulenev nõutav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 80.00 ja C 82.00 punkt 1.10
|
|
0120
|
2. KÄTTESAADAV STABIILNE RAHASTUS
Aruandevormide C 81.00 ja C 83.00 punkt 2
|
|
0130
|
2.1. Kapitalikirjetest ja instrumentidest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 81.00 ja C 83.00 punkt 2.1
|
|
0140
|
2.2. Jaehoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 81.00 ja C 83.00 punkt 2.2
|
|
0150
|
2.3. Muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (v.a keskpangad) tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 81.00 ja C 83.00 punkt 2.3 (v.a C 81.00 punkt 2.3.0.2)
|
|
0160
|
2.4. Tegevushoiustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormi C 81.00 punktid 2.3.0.2 ja 2.5.3.1 ning aruandevormi C 83.00 punkt 2.4
|
|
0170
|
2.5. Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sooduskohtlemisega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormi C 81.00 punkt 2.4 ja aruandevormi C 83.00 punkt 2.5
|
|
0180
|
2.6. Finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt ja keskpankadelt tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormi C 81.00 punkt 2.5 (v.a 2.5.3.1) ja aruandevormi C 83.00 punkt 2.6
|
|
0190
|
2.7. Tuvastamatu vastaspoolega kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormi C 81.00 punkt 2.6 ja aruandevormi C 83.00 punkt 2.7
|
|
0200
|
2.8. Vastastikuses sõltuvuses kohustusest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormide C 81.00 ja C 83.00 punkt 2.8
|
|
0210
|
2.9. Muudest kohustustest tulenev kättesaadav stabiilne rahastus
Aruandevormi C 81.00 punktid 2.7 ja 2.9 ning aruandevormi C 83.00 punkt 2.9
|
|
0220
|
3. Stabiilse netorahastuse kordaja
Kapitalinõuete määruse artikli 428b lõike 1 kohaselt arvutatud stabiilse netorahastuse kordaja
|
XIV LISA
Ühtne andmepunktide mudel
Kõik käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjed muudetakse ühtseks andmepunktide mudeliks, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning pädevate asutuste ühtsete IT-süsteemide aluseks.
Ühtne andmepunktide mudel peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
a)
tagama kõigi käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjete struktureeritud esituse;
b)
tegema kindlaks kõik käesoleva määruse lisades sätestatud ärikontseptsioonid;
c)
esitama andmesõnastiku, millega määratakse kindlaks tabelite, ordinaatide, telgede, valdkondade, mõõtmete ja liikmete nimetused;
d)
esitama parameetrid, millega määratakse kindlaks andmepunktide omadused või summa;
e)
esitama andmepunkti määratlused, mida väljendatakse omaduste kogumina, mis teeb üheselt kindlaks finantskontseptsiooni;
f)
sisaldama kogu asjakohast tehnilist kirjeldust, mida on vaja ühtseid järelevalveandmeid tagavate IT-aruandluslahenduste arendamiseks.
XV LISA
Valideerimiseeskirjad
Käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjete suhtes kohaldatakse valideerimiseeskirju, et tagada andmete kvaliteet ja ühtsus.
Valideerimiseeskirjad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a)
määrama kindlaks loogilise seose asjakohaste andmepunktide vahel;
b)
sisaldama filtreid ja eeltingimusi, mis määravad kindlaks andmekogumid, mille suhtes valideerimiseeskirja kohaldatakse;
c)
kontrollima esitatud andmete ühtsust;
d)
kontrollima esitatud andmete täpsust;
e)
määrama kindlaks vaikeväärtused, mida kohaldatakse juhul, kui asjakohast teavet ei ole esitatud.
XVI LISA
VARA KOORMATISTE ARUANDLUSVORMID
|
VARA KOORMATISTE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi/vormide kogumi nimi
|
Lühend
|
|
|
|
A OSA — KOORMATISTE ÜLEVAADE
|
|
|
32,1
|
F 32.01
|
ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD
|
AE-ASS
|
|
32,2
|
F 32.02
|
SAADUD TAGATISED
|
AE-COL
|
|
32,3
|
F 32.03
|
EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED
|
AE-NPL
|
|
32,4
|
F 32.04
|
KOORMATISE ALLIKAD
|
AE-SOU
|
|
|
|
B OSA — TÄHTAJA ANDMED
|
|
|
33
|
F 33.00
|
TÄHTAJA ANDMED
|
AE-MAT
|
|
|
|
C OSA — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
|
|
34
|
F 34.00
|
TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
AE-CONT
|
|
|
|
D OSA — PANDIKIRJAD
|
|
|
35
|
F 35.00
|
PANDIKIRJADE EMISSIOONID
|
AE-CB
|
|
|
|
E OSA — TÄIENDAVAD ANDMED
|
|
|
36,1
|
F 36.01
|
TÄIENDATUD ANDMED. I OSA
|
AE-ADV1
|
|
36,2
|
F 36.02
|
TÄIENDATUD ANDMED. II OSA
|
AE-ADV2
|
F 32.01 — ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD (AE-ASS)
|
|
Koormatud varade bilansiline väärtus
|
Koormatud varade õiglane väärtus
|
Koormamata varade bilansiline väärtus
|
Koormamata varade õiglane väärtus
|
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
|
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest EHQLA ja HQLA
|
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest EHQLA ja HQLA
|
|
010
|
020
|
030
|
035
|
040
|
050
|
055
|
060
|
070
|
080
|
085
|
090
|
100
|
105
|
|
010
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Nõudelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Võlaväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
millest: pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
millest: väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
Muud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F 32.02 — SAADUD TAGATISED (AE-COL)
|
|
Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus
|
Koormamata
|
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
|
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest EHQLA ja HQLA
|
|
010
|
020
|
030
|
035
|
040
|
050
|
060
|
065
|
070
|
|
130
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140
|
Nõudelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150
|
Omakapitaliinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160
|
Võlaväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
millest: pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180
|
millest: väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230
|
Muu saadud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
245
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250
|
KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F 32.03 — EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED (AE-NPL)
|
|
Koormamata
|
|
Alusvarakogumi bilansiline väärtus
|
Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
|
Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
|
|
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
|
|
010
|
020
|
030
|
035
|
040
|
|
010
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Säilitatud emiteeritud pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Säilitatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Kõrgema nõudeõiguse järguga
|
|
|
|
|
|
|
050
|
Mezzanine väärtpaberistamise seeriad
|
|
|
|
|
|
|
060
|
Esimese järjekoha kahju
|
|
|
|
|
|
F 32.04 — KOORMATISE ALLIKAD (AE-SOU)
|
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
|
Varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui koormatud pandikirjad ja väärtpaberistamised
|
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt
|
|
millest: saadud uuesti kasutatud tagatis
|
millest: koormatud oma võlaväärtpaberid
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
|
010
|
Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
030
|
millest: börsivälised
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Hoiused
|
|
|
|
|
|
|
050
|
Repolepingud
|
|
|
|
|
|
|
060
|
millest: tehingud keskpankadega
|
|
|
|
|
|
|
070
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
|
|
|
|
|
|
|
080
|
millest: tehingud keskpankadega
|
|
|
|
|
|
|
090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
100
|
millest: emiteeritud pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
110
|
millest: emiteeritud väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
120
|
Muud koormatise allikad
|
|
|
|
|
|
|
130
|
Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus
|
|
|
|
|
|
|
140
|
Saadud finantsgarantiide nimiväärtus
|
|
|
|
|
|
|
150
|
Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus
|
|
|
|
|
|
|
160
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
170
|
KOORMATISE ALLIKAD KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ei märgita konsolideeritud alusel kajastatavas vormis.
|
|
|
Ei märgita ühelgi juhul.
|
F 33.00 — TÄHTAJA ANDMED (AE-MAT)
|
|
Lahtine tähtaeg
|
Üleöö
|
>1 päev <=1 nädal
|
>1 nädal <=2 nädalat
|
>2 nädalat <=1 kuu
|
>1 kuu <=3 kuud
|
>3 kuud <=6 kuud
|
>6 kuud <=1 aasta
|
>1 aasta <=2 aastat
|
>2 aastat <=3 aastat
|
3 aastat <=5 aastat
|
5 aastat <=10 aastat
|
>10 aastat
|
|
|
Kohustuste järelejäänud tähtaeg
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
|
010
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F 34.00 — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED (AE-CONT)
|
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
|
Tingimuslikud koormatised
|
|
A. Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %
|
B. Oluliste valuutade 10 % nõrgenemise netomõju
|
|
Koormatud varade täiendav summa
|
|
Koormatud varade täiendav summa
|
Oluline
valuuta 1
|
Oluline
valuuta 2
|
...
|
Oluline
valuuta n
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
|
|
010
|
Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Tuletisinstrumendid
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
millest: börsivälised
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Hoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
Repolepingud
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
millest: tehingud keskpankadega
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
millest: tehingud keskpankadega
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
millest: emiteeritud pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
millest: emiteeritud väärtpaberistamised
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
Muud koormatise allikad
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
KOORMATISE ALLIKAD KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
F 35.00 — PANDIKIRJADE EMISSIOONID (AE-CB)
z-telg
Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)
|
|
Kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 129?
|
Pandikirjadega seotud kohustused
|
Tagatiste kogum
|
|
Aruandekuupäev
|
+ 6 kuud
|
+ 12 kuud
|
+ 2 aastat
|
+ 5 aastat
|
+ 10 aastat
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus
|
Pandikirja välisreiting
|
Aruandekuupäev
|
+ 6 kuud
|
+ 12 kuud
|
+ 2 aastat
|
+ 5 aastat
|
+ 10 aastat
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus
|
Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa
|
|
[JAH/EI]
|
Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass
|
Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast
|
tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting
|
|
Aruandekuupäev
|
Reitinguagentuur 1
|
Krediidireiting 1
|
Reitinguagentuur 2
|
Krediidireiting 2
|
Reitinguagentuur 3
|
Krediidireiting 3
|
Aruandekuupäev
|
Reitinguagentuur 1
|
Reitinguagentuur 2
|
Reitinguagentuur 3
|
|
010
|
012
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
200
|
210
|
220
|
230
|
240
|
250
|
|
010
|
Nimiväärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Varapõhine väärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Bilansiline väärtus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F 36.01 — TÄIENDATUD ANDMED. I OSA (AE-ADV-1)
|
|
Koormatise allikad
|
Varad/Kohustused
|
Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes
|
Kokku
|
|
Nõudelaenud
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Võlaväärtpaberid
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
|
Muud
varad
|
|
Kokku
|
millest: pandikirjad
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
|
Keskpangad ja valitsemissektor
|
Finantssektori äriühingud
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
Kodumajapidamised
|
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
|
010
|
Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
Börsivälised tuletisinstrumendid
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
Repolepingud
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
Emiteeritud pandikirjad
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130
|
Emiteeritud väärtpaberistamised
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150
|
Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
Muud koormatise allikad
|
Koormatud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180
|
Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190
|
Koormatud varad kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200
|
aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210
|
Koormamata varad kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220
|
aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230
|
Koormatud + koormamata varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F 36.02 -TÄIENDATUD ANDMED. II OSA (AE-ADV-2)
|
|
Koormatise allikad
|
Varad/Kohustused
|
Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes
|
Kokku
|
|
Nõudelaenud
|
Omakapitaliinstrumendid
|
Võlaväärtpaberid
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
|
Muu saadud tagatis
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
|
|
Kokku
|
millest: pandikirjad
|
millest: väärtpaberistamised
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
|
Keskpangad ja valitsemissektor
|
Finantssektori äriühingud
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
Kodumajapidamised
|
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
|
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
|
010
|
Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
Börsivälised tuletisinstrumendid
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
Repolepingud
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
Emiteeritud pandikirjad
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130
|
Emiteeritud väärtpaberistamised
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150
|
Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160
|
Sobitatud kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
Muud koormatise allikad
|
Saadud koormatud tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180
|
Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190
|
Saadud koormatud tagatis kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200
|
aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210
|
Saadud koormamata tagatis kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220
|
aktsepteeritakse keskpankade puhul
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230
|
Saadud koormatud + koormamata tagatis kokku”
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ei märgita konsolideeritud alusel kajastatavas vormis.
|
|
|
Ei märgita ühelgi juhul.
|
XVII LISA
VARA KOORMATISTE ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
|
|
1.1.
|
STRUKTUUR
|
|
1.2.
|
RAAMATUPIDAMISSTANDARD
|
|
1.3.
|
NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
|
|
1.4.
|
MÄRGI PÕHIMÕTTED
|
|
1.5.
|
KOHALDAMISE TASE
|
|
1.6.
|
PROPORTSIONAALSUS
|
|
1.7.
|
KOORMATISE MÄÄRATLUS
|
|
|
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
2.
|
A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE
|
|
2.1.
|
VORM: AE-ASS. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD
|
|
2.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.1.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.2.
|
VORM: AE-COL. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU SAADUD TAGATIS
|
|
2.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.2.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.3.
|
VORM: AE-NPL. EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
2.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.3.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.4.
|
VORM: AE-SOU. KOORMATISE ALLIKAD
|
|
2.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.4.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
3.
|
B OSA: TÄHTAJA ANDMED
|
|
3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.2.
|
VORM: AE-MAT. TÄHTAJA ANDMED
|
|
3.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
3.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
4.
|
C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
|
4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.1.1.
|
STSENAARIUM A: KOORMATUD VARADE ÕIGLASE VÄÄRTUSE VÄHENEMINE 30 %.
|
|
4.1.2.
|
STSENAARIUM B: OLULISTE VALUUTADE NÕRGENEMINE 10 %.
|
|
4.2.
|
VORM: AE-CONT. TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
|
4.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
4.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
5.
|
D OSA: PANDIKIRJAD
|
|
5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.2.
|
VORM: AE-CB. PANDIKIRJADE EMISSIOONID
|
|
5.2.1.
|
JUHISED Z-TELJE KOHTA
|
|
5.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
5.2.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
6.
|
E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED
|
|
6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.2.
|
VORM: AE-ADV1. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARADE TÄIENDATUD VORM
|
|
6.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
6.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
6.3.
|
VORM: AE-ADV2. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU SAADUD TAGATISE TÄIENDATUD VORM
|
|
6.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
6.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
ÜLDISED JUHISED
1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
1.1. Struktuur
1. Raamistik koosneb viiest vormide kogumist, mis sisaldavad kokku üheksat vormi järgmiselt.
a)
A osa: Koormatiste ülevaade:
—
vorm AE-ASS. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad
—
vorm AE-COL. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis
—
vorm AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
—
vorm AE-SOU. Koormatise allikad
b)
B osa: Tähtaja andmed:
—
vorm AE-MAT. Tähtaja andmed
c)
C osa: Tingimuslikud koormatised:
—
vorm AE-CONT. Tingimuslikud koormatised
d)
D osa: Pandikirjad:
—
vorm AE-CB. Pandikirjade emissioonid
e)
E osa: Täiendavad andmed:
—
vorm AE-ADV-1. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade täiendatud vorm
—
vorm AE-ADV-2. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise täiendatud vorm
2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.
1.2. Raamatupidamisstandard
3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad bilansilist väärtust sellise raamatupidamistava kohaselt, mida nad kasutavad finantsteabe esitamiseks vastavalt artiklitele 9–11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei pea finantsteavet esitama, kohaldavad oma vastavat raamatupidamistava. Vormis AE-SOU kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üldjuhul bilansilisi väärtusi koos raamatupidamisliku tasaarvestusega (selle olemasolul) kooskõlas varade ja tagatiste koormatise brutosumma kohta esitatava aruandlusega.
4. Käesoleva lisa kohaldamisel osutavad lühendid „IAS“ ja „IFRS“ määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes esitavad finantsteabe IFRS standardite kohaselt, on sisestatud viited asjakohastele IFRS standarditele.
1.3. Nummerdamise põhimõtted
5. Vormi veergude, ridade ja lahtrite tähistamiseks on käesolevas juhendis kasutatud järgmist üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}. Tärni kasutatakse selle väljendamiseks, et valideerimisele kuulub terve rida või veerg. Näiteks {AE-ASS; *; 2} osutab vormi AE-ASS veeru 2 kõigi ridade andmepunktidele.
6. Kui valideerimine on vormisisene, kasutatakse asjaomase vormi andmepunktidele osutamiseks järgmist märget: {Rida; Veerg}.
1.4. Märgi põhimõtted
7. XVI lisa vormides järgitakse V lisa 1. osa punktides 9 ja 10 kirjeldatud märgipõhimõtteid.
1.5. Kohaldamise tase
8. Vara koormatiste aruandluse kohaldamise puhul järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) artikli 99 lõike 1 esimese lõigu kohaseid omavahendite aruandlusnõudeid. Seega ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 7, esitama teavet vara koormatiste kohta.
1.6. Proportsionaalsus
9. Artikli 16a lõike 2 punkti b kohaldamisel arvutatakse vara koormatise tase järgmiselt:
—
Koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus = {AE-ASS;010;010} + {AE-COL;130;010};
—
Koguvarad ja -tagatis = {AE-ASS;010;010} + {AE-ASS;010;060} + {AE-COL;130;010} + {AE-COL;130;040};
—
Vara koormatuse määr = (koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus)/(koguvarad ja -tagatis).
10. Artikli 16a lõike 2 punkti a kohaldamisel arvutatakse koguvarade summa järgmiselt:
—
Koguvarad = {AE-ASS;010;010} + {AE-ASS;010;060}
1.7. Koormatise määratlus
11. Käesoleva lisa ja XVI lisa kohaldamisel käsitatakse vara koormatuna, kui see on antud tagatiseks või kui selle suhtes kehtib mis tahes kokkulepe tagada mis tahes tehingut, millest ei saa vara vabalt välja võtta, või parandada sellise tehingu krediidikvaliteeti.
Oluline on märkida, et tagatiseks antud varasid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes väljavõtmise piiranguid, nt varad, mille väljavõtmiseks või teiste varadega asendamiseks on vaja eelnevat nõusolekut, tuleb käsitada koormatuna. Määratlus ei põhine sõnaselgel õiguslikul määratlusel nagu omandiõiguse üleminek, vaid pigem majanduslikel põhimõtetel, kuna õigusraamistikud võivad riikide lõikes erineda. Määratlus on siiski tihedalt seotud lepingutingimustega. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaselt kuuluvad kõnealuse määratluse alla järgmised lepingute liigid (mittetäielik loetelu):
—
tagatud rahastamistehingud, sealhulgas repolepingud ja -tehingud, väärtpaberite laenuks andmise tehingud ja muud laadi tagatud laenuandmistehingud;
—
eri tagatistehingud, nt tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud tagatis;
—
tagatisega finantsgarantiid. Tuleb märkida, et kui garantii kasutamata osa puhul ei kohaldata tagatise väljavõtmise piiranguid (nt eelnev nõusolek), tuleb jaotada ainult kasutatud summa (proportsionaalne jaotus);
—
kliiringsüsteemidele, kesksetele vastaspooltele ja muudele infrastruktuuri ettevõtjatele teenustele juurdepääsu tingimusena antud tagatis. See hõlmab tagatisfonde ja alustamise tagatisi;
—
keskpankade vahendid. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatuna, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel;
—
väärtpaberistamise struktuuride alusvara, kui finantsvarade kajastamist krediidiasutuse või finantseerimisühingu finantsvaradena ei ole lõpetatud. Koormatud varana ei võeta arvesse aluseks olevaid säilitatud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui kõnealused väärtpaberid on tehingu tagamiseks panditud või tagatiseks antud;
—
pandikirjade emiteerimiseks kasutatud tagatiste kogumi varad. Pandikirjade aluseks olevaid varasid käsitatakse koormatuna, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vastavaid pandikirju („oma emiteeritud võlakirjad“);
—
üldpõhimõttena ei käsitata koormatuna varasid, mis on paigutatud vahenditesse, mida ei kasutata, ja mida saab vabalt välja võtta.
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
2. A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE
12. Koormatiste ülevaate vormides esitatakse eraldi varad, mida kasutatakse rahastamise või tagatise vajaduste toetamiseks bilansipäeva seisuga („koormatis teataval ajahetkel“), ja võimalike rahastamisvajaduste katmiseks kättesaadavad varad.
13. Ülevaate vormis esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu koormatud ja koormamata varad tabelina toodete lõikes. Sama jaotust kohaldatakse saadud tagatiste ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised suhtes.
2.1. Vorm: AE-ASS. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad
2.1.1. Üldised märkused
14. Selles punktis esitatakse peamisi tehingute liike käsitlevad juhised, mida tuleb AE vormide täitmisel arvesse võtta.
Kõigi tehingute puhul, mis suurendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu koormatise taset, on kaks aspekti, mida kajastatakse sõltumatult kõigis AE vormides. Selliseid tehinguid kajastatakse nii koormatise allikana kui ka koormatud vara või tagatisena.
Järgmistes näidetes kirjeldatakse, kuidas kajastada eri liiki tehinguid käesolevas osas, kuid samu eeskirju kohaldatakse ka muude AE vormide puhul.
A)
Tagatud hoius
Tagatud hoiust kajastatakse järgmiselt:
i)
hoiuse bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r070; c010};
ii)
kui tagatis on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r070; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};
iii)
kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on tagatise saanud, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r070; c030} ja {AE-SOU; r070; c040}.
B)
Repolepingud/sobitatud repolepingud
Repolepinguid kajastatakse järgmiselt:
i)
repolepingu bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r050; c010};
ii)
repolepingu tagatist kajastatakse järgmiselt:
—
kui tagatis on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r050; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};
—
kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on tagatise saanud varasema pöördrepolepingu kaudu (sobitatud repoleping), kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r050; c030} ja{AE-SOU; r050; c040}.
C)
Keskpankadepoolne rahastamine
Kuna keskpankadepoolne tagatisega rahastamine on tagatud hoiuse või repotehingu erijuhtum, mille puhul on vastaspool keskpank, kohaldatakse eespool alapunktides i) ja ii) esitatud eeskirju.
Tehingute puhul, kus ei ole võimalik kindlaks teha iga tehingu konkreetset tagatist, kuna tagatis on kogumisse koondatud, tuleb tagatis jaotada proportsionaalselt tagatise kogumi ülesehituse alusel.
Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.
D)
Väärtpaberite laenuks andmine
Väärtpaberite rahalise tagatisega laenuks andmise puhul kohaldatakse repolepingute/sobitatud repolepingute puhul kohaldatavaid eeskirju.
Väärtpaberite rahalise tagatiseta laenuks andmist kajastatakse järgmiselt:
i)
laenuks võetud väärtpaberite õiglast väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r150; c010}. Kui laenuandja ei saa laenuks antud väärtpaberite eest mingeid väärtpabereid, kuid saab selle asemel tasu, märgitakse {AE-SOU; r150; c010} nullina;
ii)
kui tagatisena laenuks antud väärtpaberid on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse nende bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r150; c030}; kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};
iii)
kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tagatisena laenuks antud väärtpabereid, kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r150; c030} ja {AE-SOU; r150; c040}.
E)
Tuletisinstrumendid (kohustused)
Tagatud tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne, kajastatakse järgmiselt:
i)
tuletisinstrumendi bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r020; c010};
ii)
tagatist (positsiooni avamiseks nõutav alustamise tagatis ning tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud mis tahes tagatis) kajastatakse järgmiselt:
—
kui see on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r020; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};
—
kui see on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r020; c030} ja {AE-SOU; r020; c040}.
F)
Pandikirjad
Vara koormatiste aruandluse puhul käsitatakse pandikirjadena direktiivi 2009/65/EL artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud instrumente, olenemata sellest, kas kõnealused instrumendid on väärtpaberi õiguslikus vormis või mitte.
Pandikirjade suhtes ei kohaldata erieeskirju, kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberite osa ei säilitata.
Emiteeritud väärtpaberite osa säilitamise korral ja topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse järgmist käsitlust:
i)
kui oma pandikirju ei ole tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave säilitatud pandikirjade kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate pandikirjade õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute pandikirjade nimiväärtus), esitatakse vormis AE-NPL;
ii)
kui oma pandikirjad on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.
Järgmises tabelis näidatakse, kuidas kajastada 100 euro väärtuses emiteeritud pandikirju, millest 15 % on säilitatud, kuid mitte tagatiseks antud, ja 10 % on säilitatud ja tagatiseks antud keskpangaga tehtud 11 euro suuruse repotehingu raames, kui tagatiste kogum hõlmab tagamata laene, mille bilansiline väärtus on 150 eurot.
g)
Väärtpaberistamised
Väärtpaberistamised on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingust kapitalinõuete määruse artikli 4 punkti 61 tähenduses.
Bilansis kajastavate väärtpaberistamiste (väärtpaberistamised, mille kajastamist ei ole lõpetatud) suhtes kohaldatakse pandikirjade suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Väärtpaberistamiste puhul, mille kajastamine bilansis on lõpetatud, puudub koormatis juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab teatavat osa väärtpaberitest. Kõnealuseid väärtpabereid kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis või selle väliselt nagu mis tahes muid kolmanda isiku emiteeritud väärtpabereid.
2.1.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad
IAS 1.9 (a), rakendusjuhised (IG) 6 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatavad koguvarad.
|
|
020
|
Nõudelaenud
IAS 1.54 (i)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad keskpankade ning muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevaid rahalisi nõudeid. Sularaha, mis hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks, kajastatakse real „muud varad“.
|
|
030
|
Omakapitaliinstrumendid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omakapitaliinstrumendid, nagu on määratletud standardis IAS 32.1.
|
|
040
|
Võlaväärtpaberid
V lisa 1. osa punkt 31.
Krediidiasutused või investeerimisühingud kajastavad aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavaid võlainstrumente, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.
|
|
050
|
millest: pandikirjad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad.
|
|
060
|
millest: väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis on väärtpaberistamised kapitalinõuete määruse artikli 4 punkti 61 tähenduses.
|
|
070
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud valitsemissektor.
|
|
080
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides c ja d määratletud finantssektori äriühingud.
|
|
090
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e määratletud finantssektorivälised äriühingud.
|
|
100
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
Laenud ja ettemaksed, mis on võlainstrumendid, v.a aruandvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad väärtpaberid; muud kui nõudmiseni saldod
|
|
110
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on vastavalt V lisa 2. osa punktile 86 kinnisvaraga tagatud.
|
|
120
|
Muud varad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud muud varad, mida ei ole nimetatud eespool esitatud ridades ning mis erinevad oma võlaväärtpaberitest ja oma võlaomakapitaliinstrumentidest, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi.
Sel juhul kajastatakse oma võlainstrumente vormi AE-COL real 240 ning oma omakapitaliinstrumendid jäetakse vara koormatiste aruandlusest välja.
|
2.1.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Koormatud varade bilansiline väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
020
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse äärmiselt kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (EHQLA) ja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (HQLA).
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale.
Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
040
|
Koormatud varade õiglane väärtus
IFRS 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (1) artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
050
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
055
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Selliste koormatud varade õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
060
|
Koormamata varade bilansiline väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
080
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
085
|
millest EHQLA ja HQLA
Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde bilansiline väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
090
|
Koormamata varade õiglane väärtus
IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
100
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
105
|
millest EHQLA ja HQLA
Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde bilansiline väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
|
2.2. Vorm: AE-COL. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis
2.2.1. Üldised märkused
15. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised puhul, jagatakse kategooria „koormamata varad“ kaheks – „koormamiseks kättesaadavad“ või koormamiseks potentsiaalselt aktsepteeritavad varad ning „koormamiseks kättesaamatud“ varad.
16. Varad on „koormamiseks kättesaamatud“, kui need on saadud tagatisena ning aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei tohi neid müüa ega uuesti tagatiseks anda, välja arvatud tagatise omaniku makseviivituse korral. Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised on koormamiseks kättesaamatud, kui emissiooni tingimustes on mis tahes piirangud hoitavate väärtpaberite müümiseks või uuesti tagatiseks andmiseks.
17. Vara koormatiste aruandluse puhul kajastatakse tasu eest ilma rahalist või mitterahalist tagatist andmata laenuks võetud väärtpabereid saadud tagatisena.
2.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
130
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis
Kõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid
|
|
140
|
Nõudelaenud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab nõudelaenusid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 020.
|
|
150
|
Omakapitaliinstrumendid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab omakapitaliinstrumente.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 030.
|
|
160
|
Võlaväärtpaberid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 040.
|
|
170
|
millest: pandikirjad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab pandikirju.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 050.
|
|
180
|
millest: väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab väärtpaberistamisi.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 060.
|
|
190
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab valitsemissektori emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 070.
|
|
200
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab finantssektori äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 080.
|
|
210
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 090.
|
|
220
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 100.
|
|
230
|
Muu saadud tagatis
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab muid varasid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 120.
|
|
240
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad ega emiteeritud oma väärtpaberistamised.
Kuna emiteeritud säilitatud või tagasiostetud oma võlaväärtpaberid vastavalt standardile IAS 39.42 vähendavad seotud finantskohustusi, ei arvata kõnealuseid väärtpabereid aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade kategooria alla (vormi AE-ASS rida 010). Oma võlaväärtpaberid, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi, kajastatakse selles reas.
Emiteeritud oma pandikirju ega emiteeritud oma väärtpaberistamisi ei kajastata selle kategooria all, kuna neil juhtudel kohaldatakse topelt arvessevõtmise vältimiseks erinevaid eeskirju.
a) Kui oma võlaväärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.
b) Kui oma võlaväärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave kõnealust teist liiki oma võlaväärtpaberite kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate väärtpaberite õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute väärtpaberite nimiväärtus) esitatakse vormis AE-NPL.
|
|
245
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.
Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.
a) Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F32.01) koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.
b) Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F32.01) koormamata varana.
|
|
250
|
KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID
Kõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud varad, kõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad või emiteeritud oma väärtpaberistamised.
|
2.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad saadud tagatise või nende hoitavate oma võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
020
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
040
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud neid müüa või uuesti tagatiseks anda tagatise omaniku makseviivituse puudumise korral. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.
|
|
050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad ja mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
060
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis koormamiseks kättesaadavad ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
065
|
millest EHQLA ja HQLA
Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise koormamata tagatise või selliste muude emiteeritud hoitavate/säilitatud koormamata oma võlaväärtpaberite kui koormamiseks kättesaadavad pandikirjad või väärtpaberistamise positsioonid õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna ning mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
070
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise nimiväärtus, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatu.
See hõlmab ka aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud selliste muude oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või säilitatud väärtpaberistamised nimiväärtust, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatud.
|
2.3. Vorm: AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
2.3.1. Üldised märkused
18. Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.
a)
Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.
b)
Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormamata varana.
2.3.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.
|
|
020
|
Säilitatud emiteeritud pandikirjad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad.
|
|
030
|
Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamised.
|
|
040
|
Kõrgema nõudeõiguse järguga
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad.
Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
|
050
|
Väärtpaberistamiste mezzanine
-seeriad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste mezzanine-seeriad.
Väärtpaberistamiste mezzanine-seeriatena käsitatakse kõiki seeriaid, mis ei ole kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad, st viimasena kahjumit katvad seeriad, ega esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
|
060
|
Esimese järjekoha kahju
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste esimese järjekoha kahju seeriad.
Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
2.3.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Alusvarakogumi bilansiline väärtus
Sellise tagatiste kogumi/alusvara bilansiline väärtus, millega kaetakse säilitatud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirju ja oma väärtpaberistamisi.
|
|
020
|
Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.
|
|
030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
i) need on koormamata;
ii) need on koormamiseks kättesaadavad;
iii) neid aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12 ja 13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
040
|
Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste nimiväärtus, mis on koormamata ning koormamiseks kättesaamatud.
|
2.4. Vorm: AE-SOU. Koormatise allikad
2.4.1. Üldised märkused
19. Selles vormis esitatakse teave selle kohta, kui olulised on aruandva krediidiasutuse ja investeerimisühingu jaoks erinevad koormatise allikad, sealhulgas rahastamisega mitteseotud allikad, nagu saadud siduvad laenuandmiskohustused või finantsgarantiid ning väärtpaberite laenuksandmine ilma rahalise tagatiseta.
20. Vormides AE-ASS ja AE-COL kajastatavad varade ja saadud tagatise kogusummad vastavad järgmisele valideerimisreeglile: {AE-SOU; r170; c030} = {AE-ASS; r010; c010} + {AE-COL; r130; c010} + {AE-COL; r240; c010}.
2.4.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud tagatud finantskohustuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
020
|
Tuletisinstrumendid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused ja mille õiglane väärtus on negatiivne, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
030
|
millest: börsivälised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, millega kaubeldakse börsiväliselt, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb vara koormatis.
|
|
040
|
Hoiused
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatud hoiuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
050
|
Repolepingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu repolepingute bilansiline brutoväärtus (ilma raamatupidamistavades lubatud tasaarvestuseta), kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
„Repolepingud“ („repod“) on tehingud, mille käigus aruandev krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Repolepingutena tuleb kajastada kõiki järgmisi repo-tüüpi tehinguid: – summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ning – summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.
|
|
060
|
millest: keskpangad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb vara koormatis.
|
|
070
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
080
|
millest: keskpangad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberite bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Mis tahes emissiooni säilitatud osa puhul järgitakse A osa punkti 15 alapunktis vi sätestatud erikäsitlust, nii et selle kategooria alla kaasatakse ainult see osa võlaväärtpaberitest, mis on välja viidud konsolideerimisgrupi üksustest.
|
|
100
|
millest: emiteeritud pandikirjad
Selliste pandikirjade bilansiline väärtus, mille varad on välja andnud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
110
|
millest: emiteeritud väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberistamiste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
120
|
Muud koormatise allikad
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
130
|
Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
140
|
Saadud finantsgarantiide nimiväärtus
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud finantsgarantiide nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste garantiidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
150
|
Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ilma rahalise tagatiseta laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
160
|
Muu
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, mida ei hõlma eespool esitatud kirjed, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
170
|
KOORMATISE ALLIKAD KOKKU
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi tagatisega tehingute summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
2.4.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Finantskohustusi kajastatakse nende bilansilises väärtuses; tingimuslikke kohustusi kajastatakse nende nimiväärtuses ning mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberid kajastatakse nende õiglases väärtuses.
|
|
020
|
millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt
Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd vastaspool on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes muu üksus ning kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Vt juhised summa liikide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta veerus 010.
|
|
030
|
Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised
Selliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad või väärtpaberistamised summa, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.
Selleks et tagada kooskõla vormide AE-ASS ja AE-COL kriteeriumidega, kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kirjendatud varasid bilansilises väärtuses ning saadud uuesti kasutatud tagatist ja muid emiteeritud oma väärtpabereid kui pandikirjad või väärtpaberistamised õiglases väärtuses.
|
|
040
|
millest: saadud uuesti kasutatud tagatis
Sellise saadud tagatise õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel uuesti kasutatud/koormatud.
|
|
050
|
millest: koormatud oma võlaväärtpaberid
Muude selliste emiteeritud oma väärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.
|
3. B OSA: TÄHTAJA ANDMED
3.1. Üldised märkused
21. B osas esitatud vormis antakse üldine ülevaade nende koormatud varade ja saadud uuesti kasutatud tagatise summast, mis jäävad sobitatud kohustuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääratud vahemikku.
3.2. Vorm: AE-MAT. Tähtaja andmed
3.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Koormatud varad
Selle vormi puhul hõlmavad koormatud varad kõike järgmist:
a) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad (vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta), mida kajastatakse bilansilises väärtuses;
b) muud sellised emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised (vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta), mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Need summad jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing) järelejäänud tähtajale.
|
|
020
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)
Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 040 kohta.
Krediidiasutused või investeerimisühingud kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt sellise tehingu järelejäänud tähtajale, mille tulemusel sai üksus tagatise, mida kasutatakse uuesti (saamise pool).
|
|
030
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)
Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 040 kohta.
Krediidiasutused või investeerimisühingud kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (uuestikasutamise pool) järelejäänud tähtajale: sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing.
|
3.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Lahtine tähtaeg
Nõudmisel, ilma konkreetse tähtajata.
|
|
020
|
Üleöö
Lõpptähtaeg 1 päev või varem.
|
|
030
|
> 1 päev<=1 nädal
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 päev ja lähemal kui 1 nädal või võrdne sellega.
|
|
040
|
> 1 nädal<=2 nädalat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 nädal ja lähemal kui 2 nädalat või võrdne sellega.
|
|
050
|
> 2 nädalat <=1 kuu
Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 nädalat ja lähemal kui 1 kuu või võrdne sellega.
|
|
060
|
> 1 kuu <=3 kuud
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 kuu ja lähemal kui 3 kuud või võrdne sellega.
|
|
070
|
> 3 kuud <=6 kuud
Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 kuud ja lähemal kui 6 kuud või võrdne sellega.
|
|
080
|
> 6 kuud<=1 aasta
Lõpptähtaeg kaugemal kui 6 kuud ja lähemal kui 1 aasta või võrdne sellega.
|
|
090
|
> 1 aasta <=2 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 aasta ja lähemal kui 2 aastat või võrdne sellega.
|
|
100
|
> 2 aastat <=3 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 aastat ja lähemal kui 3 aastat või võrdne sellega.
|
|
110
|
> 3 aastat <=5 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 aastat ja lähemal kui 5 aastat või võrdne sellega.
|
|
120
|
> 5 aastat <=10 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 5 aastat ja lähemal kui 10 aastat või võrdne sellega.
|
|
130
|
> 10 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 10 aastat.
|
4. C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
4.1. Üldised märkused
22. Selles vormis peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutama vara koormatise taseme mitme stressistsenaariumi alusel.
23. Tingimuslikud koormatised osutavad täiendavatele varadele, mida võib olla vaja koormata, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seisab silmitsi ebasoodsate suundumustega, mille on käivitanud välissündmus, mille üle puudub aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul kontroll (reitingu alandamine, koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine või üldine usalduse kaotus). Nendel juhtudel peab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing tulenevalt juba tehtud tehingutest koormama täiendavaid varasid. Koormatud varade täiendava summa puhul ei võeta arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tehingute mõju, mis on tehtud eespool osutatud stressistsenaariumides kirjeldatud sündmuste maandamiseks.
24. See vorm hõlmab tingimuslike koormatiste kajastamise kahte stsenaariumit, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktides 4.1.1 ja 4.1.2. Kajastatav teave on krediidiasutuse või investeerimisühingu põhjendatud hinnang, mis põhineb parimal kättesaadaval teabel.
a)
Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %. See stsenaarium hõlmab ainult varade õiglase alusväärtuse muutust, mitte mis tahes muid muutusi, mis võivad mõjutada nende bilansilist väärtust, nt vahetuskursikasum või -kahjum või varade väärtuse võimalik langus. Aruandev krediidiasutus või investeerimisühing võib seega olla sunnitud andma rohkem tagatist, et hoida tagatise väärtus muutumatuna.
b)
Iga sellise valuuta nõrgenemine 10 %, milles aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohustusi, mille kogumaht on 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu kogukohustustest või rohkem.
25. Stsenaariumid kajastatakse üksteisest sõltumatult ning olulise valuuta nõrgenemine kajastatakse samuti sõltumatult teiste oluliste valuutade nõrgenemisest. Seega ei võta krediidiasutus või investeerimisühing arvesse stsenaariumidevahelist korrelatsiooni.
4.1.1. Stsenaarium A: koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %.
26. Eeldatakse, et kõigi koormatud varade väärtus väheneb 30 %. Sellisest vähenemisest tingitud täiendava tagatise vajaduse puhul võetakse arvesse olemasolevat ületagatuse taset, nii et säilitatakse ainult minimaalne tagatuse tase. Samuti võetakse täiendava tagatise vajaduse puhul arvesse asjaomaste lepingute ja kokkulepete lepingulisi nõudeid, sealhulgas künniste käiviteid.
27. Arvesse võetakse ainult lepinguid ja kokkuleppeid, millega on ette nähtud õiguslik kohustus anda täiendav tagatis. See hõlmab pandikirjade emissioone, kui nendega on ette nähtud õiguslik nõue säilitada ületagatuse minimaalne tase, kuid ei ole ette nähtud nõuet säilitada pandikirjade olemasolev reiting.
4.1.2. Stsenaarium B: oluliste valuutade nõrgenemine 10 %.
28. Valuuta on oluline valuuta, kui aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on selles valuutas kohustusi, mille kogumaht on 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu kogukohustustest või rohkem.
29. Nõrgenemise mahu 10 % arvutamisel võetakse arvesse muutusi nii varade kui ka kohustuste poolel, st keskendutakse varade ja kohustuste mittevastavusele. Näiteks USA dollaris vääringustatud varadel põhineva USA dollaris tehtava repotehinguga ei kaasne täiendavat koormatist, samas kui USA dollaris vääringustatud varadel põhineva euros tehtava repotehinguga see kaasneb.
30. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki mitme erineva valuutaga seotud tehinguid.
4.2. Vorm: AE-CONT. Tingimuslikud koormatised
4.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
31. Vt juhised vormi AE-SOU konkreetsete ridade kohta punktis 2.4.2. Vormi AE-CONT ridade sisu ei erine vormist AE-SOU.
4.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
Samad juhised ja andmed nagu vormi AE-SOU veeru 010 puhul. Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Nagu vormi kõigi ridade puhul, kajastavad krediidiasutused või investeerimisühingud finantskohustusi bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.
|
|
020
|
A. Täiendavad koormatud varad
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada stsenaarium A.
Käesoleva lisa A osas sätestatud juhiste kohaselt kajastavad krediidiasutused või investeerimisühingud kõnealused summad bilansilises väärtuses, kui summa on seotud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varadega, või õiglases väärtuses, kui see on seotud saadud tagatisega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu koormamata varasid ja tagatisi ületav summa kajastatakse õiglases väärtuses.
|
|
030
|
B. Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 1
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 1 nõrgenemine stsenaariumi B korral.
Vt eeskirjad summa liikide kohta real 020.
|
|
040
|
B. Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 2
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 2 nõrgenemine stsenaariumi B korral.
Vt eeskirjad summa liikide kohta real 020.
|
5. D OSA: PANDIKIRJAD
5.1. Üldised märkused
32. Selles vormis kajastatakse teavet kõigi eurofondi nõuetele vastavate pandikirjade kohta, mille on emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing. Eurofondi nõuetele vastavad pandikirjad on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad. Need on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud pandikirjad, kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldavad ametiasutused seoses pandikirjadega õigusaktide kohaselt erijärelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, ja kui selliste pandikirjade puhul on ette nähtud, et kõnealuste pandikirjade emiteerimisest saadavad vahendid investeeritakse vastavalt õigusaktidele varadesse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudavad tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.
33. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või tema nimel emiteeritud pandikirju, mis ei vasta eurofondi nõuetele, ei kajastata vormides AE-CB.
34. Aruandlus põhineb pandikirjade suhtes kohaldataval õiguslikul korral, st õigusraamistikul, mida kohaldatakse pandikirjade emissiooni suhtes.
5.2. Vorm: AE-CB. Pandikirjade emissioonid
5.2.1. Juhised z-telje kohta
|
z-telg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)
Tagatiste kogumi tunnus koosneb tagatise kogumi emiteerinud üksuse nimest või üheselt mõistetavast lühendist ning sellise tagatiste kogumi tähisest, mille suhtes konkreetselt kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
5.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Nimiväärtus
Nimiväärtus on põhisumma tasumise nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastava pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.
|
|
020
|
Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus
Nüüdisväärtus (vahetustehing) on põhisumma ja intresside tasumise nõuete summa, mida on diskonteeritud valuutapõhise riskivaba intressikõveraga ning mis on kindlaks määratud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.
Veergudes 080 ja 210 kajastatakse tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide turuväärtust.
|
|
030
|
Varapõhine väärtus
Varapõhine väärtus on tagatiste kogumi varade majanduslik väärtus, mida võib kajastada IFRSi 13 kohane õiglane väärtus, likviidsel turul tehtud tehingutel põhinev turuväärtus või nüüdisväärtus, mille puhul diskonteeritakse varade tulevasi rahavoogusid varapõhise intressikõveraga.
|
|
040
|
Bilansiline väärtus
Pandikirjaga seotud kohustuse või tagatiste kogumi vara bilansiline väärtus on pandikirja emitendi poolt kajastatav bilansiline väärtus.
|
5.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
|
|
|
010
|
Kooskõla kapitalinõuete määruse artikliga 129? [JAH/EI]
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kas tagatiste kogum vastab kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud nõuetele, et selle suhtes võiks kohaldada kõnealuse määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust.
|
|
012
|
Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass
Kui tagatiste kogumi suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust (vastus JAH veerus 011), märgitakse sellesse lahtrisse tagatiste kogumi peamine varaklass. Selleks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud liigitust ja märgitakse vastavalt koodid „a“, „b“, „c“, „d“, „e“, „f“ ja „g“. Kood „h“ märgitakse juhul, kui tagatiste kogumi peamine varaklass ei kuulu eespool osutatud kategooriatesse.
|
|
020–140
|
Pandikirjadega seotud kohustused
Pandikirjadega seotud kohustused on pandikirjade emiteerimisest tulenevad emiteeriva üksuse kohustused, mis hõlmavad kõiki selliseid positsioone nagu on määratletud pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid (see võib näiteks hõlmata järelturul ringluses olevaid väärtpabereid, samuti pandikirjade emitendi vastaspoolte sellist positsiooni tuletisinstrumentide positsioonides, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus ja mida võetakse arvesse tagatiste kogumis ja mida käsitatakse pandikirjadega seotud kohustustena vastavalt asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatavale õigusliku korrale).
|
|
020
|
Aruandekuupäev
Pandikirjadega seotud kohustuste summad, välja arvatud tuletisinstrumentide positsioonid, eri tulevaste kuupäevade lõikes.
|
|
030
|
+ 6 kuud
Kuupäev „+ 6 kuud“ on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et pandikirjadega seotud kohustused võrreldes aruandekuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
|
|
040–070
|
+ 12 kuud – + 10 aastat
Nagu „+ 6 kuud“ puhul (veerg 030), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
|
|
080
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus
Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide negatiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus.
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd selliseid negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioone on vaja katta aktsepteeritavate tagatiste kogumi varadega.
Negatiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
|
|
090–140
|
Pandikirja välisreiting
Krediidiasutused või investeerimisühingud kajastavad teabe vastava pandikirja välisreitingu kohta aruandekuupäeva seisuga, kui kõnealune reiting on olemas.
|
|
090
|
Reitinguagentuur 1
Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu vähemalt üks reitinguagentuur, märgivad krediidiasutused või investeerimisühingud sellesse lahtrisse asjaomase reitinguagentuuri nimi. Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu rohkem kui kolm reitinguagentuuri, valitakse kolm reitinguagentuuri, kelle kohta esitatakse teave, selle põhjal, kellel on suurem turuosa.
|
|
100
|
Krediidireiting 1
Veerus 090 kajastatud reitinguagentuuri poolt pandikirjale antud krediidireiting aruandekuupäeva seisuga.
Kui sama reitinguagentuur on andnud nii pikaajalise kui ka lühiajalise krediidireitingu, kajastatakse pikaajalist reitingut. Kajastatav krediidireiting hõlmab mis tahes modifikaatoreid.
|
|
110, 130
|
Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3
Nagu reitinguagentuuri 1 puhul (veerg 090), kajastatakse teave teiste reitinguagentuuride kohta, kes on andnud pandikirjale krediidireitingu aruandekuupäeva seisuga.
|
|
120, 140
|
Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3
Nagu krediidireitingu 1 puhul (veerg 100), kajastatakse teave reitinguagentuuride 2 ja 3 poolt pandikirjale antud krediidireitingu kohta aruandekuupäeva seisuga.
|
|
150–250
|
Tagatiste kogum
Tagatiste kogum koosneb kõigist positsioonidest, sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on pandikirja emitendi seisukohast positiivne netoturuväärtus, kusjuures nende suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
|
150
|
Aruandekuupäev
Tagatiste kogumi varade summa, välja arvatud tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid.
See summa hõlmab ületagatuse miinimumnõudeid ja lisaks miinimumnõudeid ületavat mis tahes täiendavat ületagatust määral, mil selle suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
|
160
|
+ 6 kuud
Aruande esitamise kuupäev „+6 kuud“ on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Krediidiasutused või investeerimisühingud kajastatavad summad eeldusel, et tagatiste kogum võrreldes aruande esitamise kuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
|
|
170–200
|
+ 12 kuud – + 10 aastat
Nagu „+ 6 kuud“ puhul (veerg 160), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
|
|
210
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus
Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide positiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast positiivne turuväärtus.
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd sellised positiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioonid ei kuuluks pandikirjade emitendi pankrotivara hulka.
Positiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
|
|
220–250
|
Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa
Tagatiste kogumi summad (sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus), mis ületavad tagatise miinimumnõudeid (ületagatus).
|
|
220
|
Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast
Ületagatuse summad võrreldes minimaalse tagatisega, mis on ette nähtud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga.
|
|
230–250
|
Tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting
Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb vastava reitinguagentuuri metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada vastava reitinguagentuuri antud olemasolevat krediidireitingut.
|
|
230
|
Reitinguagentuur 1
Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb reitinguagentuuri 1 (veerg 090) metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada krediidireitingut 1 (veerg 100).
|
|
240–250
|
Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3
Juhised reitinguagentuuri 1 (veerg 230) kohta kehtivad ka reitinguagentuuri 2 (veerg 110) ja reitinguagentuuri 3 (veerg 130) kohta.
|
6. E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED
6.1. Üldised märkused
35. E osas järgitakse sama struktuuri nagu A osas esitatud koormatiste ülevaate vormides, kasutades aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara koormatiste ning saadud tagatiste kajastamiseks eri vorme: vastavalt AE-ADV1 ja AE-ADV2. Seega vastavad sobitatud kohustused koormatud varadega tagatud kohustustele ning üks-ühele seost ei pea olema.
6.2. Vorm: AE-ADV1. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade täiendatud vorm
6.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010–020
|
Keskpangapoolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu igat liiki kohustused, mille puhul on tehingu vastaspool keskpank.
Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.
|
|
030–040
|
Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealused tuletisinstrumendid on noteeritud või nendega kaubeldakse tunnustatud või määratud investeerimisbörsil ning nendega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
050–060
|
Börsivälised tuletisinstrumendid
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaubeldakse börsiväliselt ning nendega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Samad juhised nagu vormi AE-SOU rea 030 kohta.
|
|
070–080
|
Repolepingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Kolmepoolsete repolepingute puhul järgitakse sama käsitlust nagu repolepingute puhul, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
090–100
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
|
|
110–120
|
Emiteeritud pandikirjad
Vt juhised vormi AE-SOU real 100.
|
|
130–140
|
Emiteeritud väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-SOU real 110.
|
|
150–160
|
Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude emiteeritud võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on säilitanud osa emiteeritud võlaväärtpaberitest kas alates emiteerimise kuupäevast või hiljem tagasiostmise tulemusel, ei kajastata kõnealuseid säilitatud väärtpabereid selle kirje all. Lisaks käsitatakse nendele määratud tagatist kõnealuse vormi puhul koormamata tagatisena.
|
|
170–180
|
Muud koormatise allikad
Vt juhised vormi AE-SOU real 120.
|
|
190
|
Koormatud varad kokku
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud.
|
|
200
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
210
|
Koormamata varad kokku
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata.
Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
220
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs.
Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
230
|
Koormatud + koormamata varad
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus.
|
6.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Nõudelaenud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 020 kohta.
|
|
020
|
Omakapitaliinstrumendid
Vt juhised vormi AE-ASS rea 030 kohta.
|
|
030
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-ASS rea 040 kohta.
|
|
040
|
millest: pandikirjad
Vt kirjeldavad juhised vormi AE-ASS rea 050 kohta.
|
|
050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Vormi AE-ASS rea 050 juhistes kirjeldatud pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
060
|
millest: väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-ASS rea 060 kohta.
|
|
070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Vormi AE-ASS rea 060 juhistes kirjeldatud väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
080
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 070 kohta.
|
|
090
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 080 kohta.
|
|
100
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 090 kohta.
|
|
110
|
Keskpangad ja valitsemissektor
Muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
|
|
120
|
Finantssektori äriühingud
Muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
130
|
Finantssektorivälised äriühingud
Muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
140
|
millest: Kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingutele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
150
|
Kodumajapidamised
Muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
|
|
160
|
millest: Kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamistele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
170
|
Muud varad
Vt juhised vormi AE-ASS rea 120 kohta.
|
|
180
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta.
|
6.3. Vorm: AE-ADV2. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise täiendatud vorm
6.3.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
36. Vt punkt 6.2.1, kuna juhised mõlema vormi kohta on sarnased.
6.3.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Nõudelaenud
Vt juhised vormi AE-COL rea 140 kohta.
|
|
020
|
Omakapitaliinstrumendid
Vt juhised vormi AE-COL rea 150 kohta.
|
|
030
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-COL rea 160 kohta.
|
|
040
|
millest: pandikirjad
Vt juhised vormi AE-COL real 170.
|
|
050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
060
|
millest: väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-COL rea 180 kohta.
|
|
070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
080
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 190 kohta.
|
|
090
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 200 kohta.
|
|
100
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 210 kohta.
|
|
110
|
Keskpangad ja valitsemissektor
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
|
|
120
|
Finantssektori äriühingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
130
|
Finantssektorivälised äriühingud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
140
|
millest: Kinnisvaraga tagatud laenud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele, välja arvatud nõudelaenud.
|
|
150
|
Kodumajapidamised
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
|
|
160
|
millest: Kinnisvaraga tagatud laenud
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kinnisvaraga ja antud kodumajapidamistele.
|
|
170
|
Muud varad
Vt juhised vormi AE-COL rea 230 kohta.
|
|
180
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta.
|
|
190
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-COL ridade 130 ja 140 kohta.
|
XVIII LISA
|
TÄIENDAVATE SEIREPARAMEETRITE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimi
|
|
|
|
TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMID
|
|
67
|
C 67.00
|
RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES
|
|
68
|
C 68.00
|
RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES
|
|
69
|
C 69.00
|
ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD
|
|
70
|
C 70.00
|
RAHASTAMISE PIKENDAMINE
|
C 67.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES
Kokku ja olulised valuutad
|
Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes
|
|
|
|
Vastaspoole nimi
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Vastaspoole sektor
|
Vastaspoole residentsus
|
Tooteliik
|
Saadud summa
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
|
|
Rida
|
ID
|
010
|
015
|
016
|
017
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
|
010
|
1. KÜMME OLULISIMAT VASTASPOOLT, KELLEST IGAÜKS ÜLETAB 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1.01
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
1.02
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
1.03
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
1.04
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
1.05
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1.06
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
1.07
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
1.08
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
1.09
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
1.10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
2. KÕIK MUUD RAHASTAMISALLIKAD
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 68.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES
Kokku ja olulised valuutad
|
Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes
|
|
Rida
|
ID
|
Toote nimetus
|
Saadud bilansiline väärtus
|
Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
|
Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
|
|
|
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
|
TOOTED, MIS ÜLETAVAD 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST
|
|
010
|
1
|
JAERAHASTAMINE
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1.1
|
millest: nõudmiseni hoiused
|
|
|
|
|
|
|
031
|
1.2
|
millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
|
|
|
|
|
|
|
041
|
1.3
|
millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1.4
|
Säästukontod
|
|
|
|
|
|
|
080
|
1.4.1
|
mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva
|
|
|
|
|
|
|
090
|
1.4.2
|
mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg
|
|
|
|
|
|
|
100
|
2
|
HULGIRAHASTAMINE
|
|
|
|
|
|
|
110
|
2.1
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
120
|
2.1.1
|
millest: finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused
|
|
|
|
|
|
|
130
|
2.1.2
|
millest: finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused
|
|
|
|
|
|
|
140
|
2.1.3
|
millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused
|
|
|
|
|
|
|
150
|
2.2
|
Tagatud hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
160
|
2.2.1
|
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
|
|
|
|
|
|
|
170
|
2.2.2
|
millest: pandikirjade emissioonid
|
|
|
|
|
|
|
180
|
2.2.3
|
millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid
|
|
|
|
|
|
|
190
|
2.2.4
|
millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused
|
|
|
|
|
|
C 69.00 – ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD
Kokku ja olulised valuutad
|
|
Erineva tähtajaga rahastamise hinnad
|
|
Üleöö
|
1 nädal
|
1 kuu
|
3 kuud
|
6 kuud
|
1 aasta
|
2 aastat
|
5 aastat
|
10 aastat
|
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
Intressivahe
|
Maht
|
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
|
010
|
1
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1.1
|
millest: jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
1.2
|
millest: tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
1.3
|
millest: tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
1.4
|
millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
1.5
|
millest: pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1.6
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 70.00 – RAHASTAMISE PIKENDAMINE
Kokku ja olulised valuutad
|
|
Rahastamise pikendamine
|
|
Üleöö
|
> 1 päev ≤ 7 päeva
|
> 7 päeva ≤ 14 päeva
|
> 14 päeva ≤ 1 kuu
|
> 1 kuu ≤ 3 kuud
|
> 3 kuud ≤ 6 kuud
|
> 6 kuud
|
Netorahavood kokku
|
Keskmine tähtaeg (päevades)
|
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguv
|
Pikendamine
|
Uued vahendid
|
Neto
|
Tähtaeguva rahastamise tähtaeg
|
Pikendatud rahastamise tähtaeg
|
Uute vahendite tähtaeg
|
|
Rida
|
ID
|
Päev
|
Kirje
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
200
|
210
|
220
|
230
|
240
|
250
|
260
|
270
|
280
|
290
|
300
|
310
|
320
|
|
010
|
1.1
|
1
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1.1.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
1.1.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
1.1.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
1.2
|
2
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
1.2.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1.2.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
1.2.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
1.3
|
3
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
1.3.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
1.3.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
1.3.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130
|
1.4
|
4
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140
|
1.4.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150
|
1.4.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160
|
1.4.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
1.5
|
5
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180
|
1.5.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190
|
1.5.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200
|
1.5.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210
|
1.6
|
6
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220
|
1.6.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230
|
1.6.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240
|
1.6.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250
|
1.7
|
7
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260
|
1.7.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270
|
1.7.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280
|
1.7.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290
|
1.8
|
8
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300
|
1.8.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310
|
1.8.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320
|
1.8.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330
|
1.9
|
9
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340
|
1.9.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350
|
1.9.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360
|
1.9.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370
|
1.10
|
10
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380
|
1.10.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390
|
1.10.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400
|
1.10.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410
|
1.11
|
11
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420
|
1.11.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430
|
1.11.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440
|
1.11.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450
|
1.12
|
12
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460
|
1.12.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470
|
1.12.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480
|
1.12.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490
|
1.13
|
13
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500
|
1.13.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510
|
1.13.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520
|
1.13.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530
|
1.14
|
14
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540
|
1.14.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
550
|
1.14.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
560
|
1.14.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
570
|
1.15
|
15
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
580
|
1.15.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
590
|
1.15.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
600
|
1.15.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
610
|
1.16
|
16
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
620
|
1.16.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
630
|
1.16.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
640
|
1.16.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
650
|
1.17
|
17
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
660
|
1.17.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
670
|
1.17.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
680
|
1.17.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
690
|
1.18
|
18
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
700
|
1.18.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
710
|
1.18.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
720
|
1.18.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
730
|
1.19
|
19
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
740
|
1.19.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
750
|
1.19.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
760
|
1.19.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
770
|
1.20
|
20
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
780
|
1.20.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
790
|
1.20.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
800
|
1.20.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
810
|
1.21
|
21
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
820
|
1.21.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
830
|
1.21.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
840
|
1.21.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
850
|
1.22
|
22
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
860
|
1.22.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
870
|
1.22.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
880
|
1.22.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
890
|
1.23
|
23
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
900
|
1.23.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
910
|
1.23.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
920
|
1.23.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
930
|
1.24
|
24
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
940
|
1.24.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
950
|
1.24.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
960
|
1.24.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
970
|
1.25
|
25
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
980
|
1.25.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
990
|
1.25.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1000
|
1.25.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1010
|
1.26
|
26
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1020
|
1.26.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1030
|
1.26.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1040
|
1.26.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1050
|
1.27
|
27
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1060
|
1.27.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1070
|
1.27.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1080
|
1.27.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1090
|
1.28
|
28
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1100
|
1.28.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1110
|
1.28.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1120
|
1.28.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1130
|
1.29
|
29
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1140
|
1.29.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1150
|
1.29.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1160
|
1.29.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1170
|
1.30
|
30
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1180
|
1.30.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1190
|
1.30.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1200
|
1.30.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1210
|
1.31
|
31
|
Rahastamine kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1220
|
1.31.1
|
Jaerahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1230
|
1.31.2
|
Tagamata hulgirahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1240
|
1.31.3
|
Tagatud rahastamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XIX LISA
TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE ARUANDLUSE JUHISED
1. Täiendavad seireparameetrid
1.1. Üldteave
1. Et saaks jälgida krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski, mis ei kajastu likviidsuskatte ja stabiilse rahastamise aruannetes, täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XVIII lisas esitatud vormid kooskõlas käesolevas lisas esitatud juhistega.
2. Kogurahastamine sisaldab kõiki finantskohustusi, v.a tuletisinstrumente ja lühikesi positsioone.
3. Lahtise tähtajaga rahastamist, sh nõudmiseni hoiuste puhul, loetakse üleöö tähtaeguvaks.
4. Esialgne tähtaeg vastab rahastamise alguskuupäeva ja rahastamise lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastamise lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12. See tähendab, et kui on tegemist valikulisusega, nagu XXIII lisa punktis 12 osutatud juhul, võib rahastamise kirje esialgne tähtaeg olla alates selle alguskuupäevast möödunud ajast lühem.
5. Järelejäänud tähtaeg vastab aruandeperioodi lõpu ja rahastamise lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastamise lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12.
6. Kaalutud keskmise esialgse või järelejäänud tähtaja arvutamisel loetakse üleöise tähtajaga hoiuseid ühepäevase tähtajaga hoiusteks.
7. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspool kasutab rahastamisel etteteatamistähtaega või tühistamise või ennetähtaegse väljavõtmise klauslit, eeldatakse esialgse ja järelejäänud tähtaja arvutamisel, et raha võetakse välja esimesel võimalikul kuupäeval.
8. Tähtajatute kohustuste korral, v.a kui on tegemist XXIII lisa punktis 12 osutatud valikulisusega, eeldatakse fikseeritud 20aastast esialgset ja järelejäänud tähtaega.
9. Oluliste valuutade kaupa aruandlusvormides C 67.00 ja C 68.00 osutatud protsendi künnise arvutamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud künnist, mis on 1 % kõigis valuutades olevate kohustuste kogusummast.
1.2. Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00)
1. Et saaks koguda vastaspoolte lõikes vormis C 67.00 nõutud teavet aruandvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamise kontsentratsiooni kohta, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama käesolevas jaos esitatud juhiseid.
2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi 1. jao ridadel 020–110 kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastamine ületab neist vastaspooltest või omavahel seotud klientide rühmast igaühe puhul künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Kirjes 1.01 märgitakse vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastamise summa on ühelt vastaspoolelt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud summadest aruandekuupäeva seisuga kõige suurem. Kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teise summa andnud vastaspool või omavahel seotud klientide rühm jne ülejäänud kirjete märkimisel.
3. Kui vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult ühel korral ja siis rühmas, kellelt saadud rahastamise summa on neist suurim.
4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ülejäänud rahastamise kogusummat 2. jaos.
5. 1. ja 2. jao summa peab võrduma krediidiasutuse või investeerimisühingu kogurahastamisega, nagu see on kajastatud tema bilansis finantsaruandluse raamistiku (FINREP) kohaselt.
6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad iga vastaspoole kohta kõik veerud 010–080.
7. Kui rahastamist saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastamises on suurim. Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kontohaldurist panga ülesannete täitjana teavet väärtpaberite hoidja kohta, võtab ta seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandes arvesse. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada.
8. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Vastaspoole nimi
Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastamise summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastamine ületab 1 % kohustuste kogusummast.
Märgitakse vastaspooleks oleva juriidilise isiku või füüsilise isiku nimi. Kui vastaspool on juriidiline isik, peab vastaspoole nimi olema selle juriidilise isiku täielik nimi, kust rahastamine saadi, sealhulgas tuleb kooskõlas riikliku äriühinguõigusega esitada viited äriühingu liigile.
|
|
015
|
Kood
See kood on rea tunnus ja peab iga vastaspoole puhul olema kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab see olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
016
|
Koodi liik
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ära, kas veerus 015 esitatud kood on LEI-kood või muu kood.
Koodi liik tuleb alati kajastada.
|
|
017
|
Riiklik kood
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka riikliku koodi.
|
|
030
|
Vastaspoole sektor
Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:
i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.
Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.
|
|
040
|
Vastaspoole residentsus
Kasutatakse vastaspoole asutamise riigi ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.
|
|
050
|
Tooteliik
Veerus 010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastamine saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osa rahastamisest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:
— UWF (unsecured wholesale funding obtained from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine, sealhulgas pankadevaheline rahastamine;
— UWNF (unsecured wholesale funding obtained from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine;
— SFT (securities financing transaction) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastamine;
— CB (covered bonds) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastamine;
— ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastamine;
— IGCP (intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud rahastamine;
— OSWF (other secured wholesale funding) – muu tagatud hulgirahastamine;
— OFP (other funding products) – muud rahastamistooted, nt jaerahastamine.
|
|
060
|
Saadud summa
Veerus 010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastamise kogusummat kajastatakse veerus 060 ning krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad seal bilansilise väärtuse.
|
|
070
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 070.
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise esialgsete tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastamises.
|
|
080
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 080.
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse vastaspooltelt saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastamises.
|
1.3. Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00)
1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna rahastamise liikidesse kooskõlas alljärgnevate ridade kohta esitatud juhistega.
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
1. Jaerahastamine
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.
|
|
020
|
1.1. millest: nõudmiseni hoiused
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad nõudmiseni hoiused.
|
|
031
|
1.2. millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.
|
|
041
|
1.3. millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.
|
|
070
|
1.4. millest: säästukontod, millel on üks alljärgnevatest tunnustest
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, millel on üks järgmistest tunnustest:
— mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva;
— mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg.
Seda rida ei kajastata.
|
|
080
|
1.4.1. mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva.
|
|
090
|
1.4.2. mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg
Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg.
|
|
100
|
2. Hulgirahastamiseks loetakse järgmist liiki rahastamist:
Kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.
Seda rida ei kajastata.
|
|
110
|
2.1. tagamata hulgirahastamine
Tagamata rahastamise korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.
|
|
120
|
2.1.1. millest: finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused
Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused.
Sellel real ei kajastata keskpangast saadud rahastamist.
|
|
130
|
2.1.2. millest: finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused
Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused.
Sellel real ei kajastata keskpangast saadud rahastamist.
|
|
140
|
2.1.3. millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused
Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad grupisiseste üksuste laenud ja hoiused.
Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastamist kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.
|
|
150
|
2.2. tagatud hulgirahastamine
Tagamata rahastamise korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.
|
|
160
|
2.2.1. millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest.
|
|
170
|
2.2.2. millest: pandikirjade emissioonid
Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist.
|
|
180
|
2.2.3. millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid
Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist.
|
|
190
|
2.2.4. millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused
Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud grupisisestelt üksustelt.
Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastamist kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.
|
2. Käesoleva vormi täitmisel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud igast tooteliigist saadud rahastamise kogusummat, mis ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast.
3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad iga tooteliigi kohta kõik veerud 010–050.
4. Kasutatakse künnist 1 % kohustuste kogusummast, et määrata kindlaks tooteliigid, kust on saadud rahastamine kooskõlas järgmisega:
a)
künnist 1 % kohustuste kogusummast kohaldatakse kõikide järgmistel ridadel loetletud tooteliikide suhtes: 1.1. „nõudmiseni hoius“; 1.2. „tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta“; 1.3. „tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on alla 30 päeva“; 1.4. „säästukontod“; 2.1. „tagamata hulgirahastamine“; 2.2. „tagatud hulgirahastamine“;
b)
mis puudutab rea 1.4 („säästukontod“) puhul künnise (1 % kohustuste kogusummast) arvutamist, siis künnist kohaldatakse ridade 1.4.1 ja 1.4.2 summa suhtes;
c)
ridade 1 („jaerahastamine“) ja 2 („hulgirahastamine“) puhul kohaldatakse künnist 1 % kohustuste kogusummast ainult agregeeritud tasandil.
5. Ridadel 1 („jaerahastamine“), 2.1 („tagamata hulgirahastamine“) ja 2.2 („tagatud hulgirahastamine“) esitatud arvnäitajad võivad sisaldada laiapõhjalisemaid tooteliike kui alusvarana rea „millest:“ all nimetatud kirjed.
6. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Saadud bilansiline väärtus
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud rahastamise bilansiline väärtus esitatakse vormi veerus 010.
|
|
020
|
Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud ja veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma osa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.
|
|
030
|
Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud ja veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma osa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.
|
|
040
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
Veerus „Toote nimetus“ loetletud tootekategooria kohta kajastatakse veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades).
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastamise keskmise esialgse tähtajana (päevades). Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal selle tooteliigi kõigist emiteerimistest kokku saadud rahastamises.
|
|
050
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
Veerus „Toote nimetus“ loetletud tootekategooria kohta kajastatakse veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades).
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kõnealuse tooteliigi kõigist emiteerimistest saadud kogurahastuses.
|
1.4. Erineva tähtajaga rahastamise hinnad (C 69.00)
1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormis C 69.00 järgmiste esialgsete tähtaegade kaupa nõutud teabe tehingumahtude kohta ning aruandeperioodil saadud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasoleva rahastamise eest krediidiasutuse või investeerimisühingu makstud hindade kohta:
—
üleöö (veerud 010 ja 020);
—
pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 030 ja 040);
—
pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 050 ja 060);
—
pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 070 ja 080);
—
pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 090 ja 100);
—
pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 110 ja 120);
—
pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 130 ja 140);
—
pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 150 ja 160);
—
pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 170 ja 180).
Valuuta ümberhindluse korral ei hangita algses valuutas uut rahastamist ja aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole maksnud midagi rohkem kui algne hind vahendite esmasel hoiustamisel. Seega ei kajastata selles vormis valuuta ümberhindlusest tingitud positiivset juurdekasvu.
2. Saadud rahastamise lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 070 ja 080).
3. Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest:
a)
intressivahe, mis kuuluks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks oleks toimunud vahetus asjaomase valuuta puhul võrdlusaluseks oleva üleööindeksi vastu;
b)
intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastase esialgse tähtajaga kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks toimuks vahetus asjaomase valuuta asjakohaseks võrdlusaluseks oleva indeksi vastu, milleks euro puhul on kolme kuu EURIBOR ning muude vääringute puhul sarnane indeks.
Üksnes alapunktide a ja b kohase intressivahe arvutamiseks võib krediidiasutus või investeerimisühing varasema kogemuse põhjal määrata esialgse tähtaja kindlaks valikulisust arvesse võttes või seda arvesse võtmata, nagu on asjakohane.
4. Intressivahesid kajastatakse baaspunktides, ja kui uus rahastamine on odavam kui asjaomase võrdlusaluse puhul, miinusmärgiga. Need arvutatakse kaalutud keskmisena.
5. Erinevate emissioonide/hoiuste/laenude eest tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär.
6. Veerus „Kirje“ loetletud rahastamise kategooriatest saadud rahastamise summa esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus „Maht“.
7. Veerus „Maht“ kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esialgse tähtaja lõikes asjakohase tähtajaklassi jooksul saadud uue rahastamise bilansilist väärust.
8. Nagu kõigi muude kirjete puhul, nii kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka bilansiväliste kohustuste all üksnes bilansis kajastatud asjaomaseid summasid. Krediidiasutusele või investeerimisühingule antud bilansivälist kohustust kajastatakse vormis C 69.00 alles pärast kasutuselevõttu. Kasutuselevõtu korral kajastatav maht ja intressivahe vastavad aruandeperioodi lõpu seisuga kasutatud summadele ja kehtivale intressivahele. Kui kasutuselevõttu ei saa krediidiasutuse või investeerimisühingu otsusel pikendada, kajastatakse kasutuselevõtu tegelikku tähtaega. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on vahendit kasutama asunud juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja kui krediidiasutus või investeerimisühing on seejärel vahendi kasutamist suurendanud, kajastatakse ainult lisaks kasutusele võetud summat.
9. Jaeklientide hoiused on delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud hoiused.
10. Aruandeperioodi jooksul pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt avatud rahastamise puhul kajastatakse sel ajal (st aruandeperioodi lõpus) kehtivate intressivahede keskmist. Vormi C 69.00 täitmisel loetakse pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasolevat rahastamist uueks rahastamiseks.
11. Erandina jao 1.4 muudest osadest kajastatakse nõudmiseni hoiuste mahtu ja intressivahet ainult siis, kui hoiustajal ei olnud eelmisel aruandeperioodil nõudmiseni hoiust või kui võrreldes eelmise aruandekuupäevaga on hoiustatavat summat suurendatud; viimasel juhul käsitatakse suurendamist uue rahastamisena. Intressivahet arvestatakse selle perioodi lõpu seisuga.
12. Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse intressivahet kajastavad lahtrid tühjaks.
13. Konkreetsete ridade täitmise juhised.
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
1 Rahastamine kokku
Kogu rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe kõigi järgmiste tähtaegade puhul järgmiselt:
— üleöö (veerud 010 ja 020);
— pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 030 ja 040);
— pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 050 ja 060);
— pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 070 ja 080);
— pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 090 ja 100);
— pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 110 ja 120);
— pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 130 ja 140);
— pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 150 ja 160);
— pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 170 ja 180).
|
|
020
|
1.1 millest: jaerahastamine
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud jaerahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
030
|
1.2 millest: tagamata hulgirahastamine
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud tagamata hulgirahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
040
|
1.3 millest: tagatud rahastamine
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud tagatud rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
050
|
1.4 millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
060
|
1.5 millest: pandikirjad
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
070
|
1.6 millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid
Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
1.5. Rahastamise pikendamine (C 70.00)
1. Selle vormi eesmärk on koguda teavet tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise mahu kohta, st „rahastamise pikendamise“ kohta päevade kaupa aruandekuupäevale eelneva kuu jooksul.
2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad (kalendripäevades) oma tähtaeguvat rahastamist kõikides järgmistes tähtajaklassides nende esialgse tähtaja alusel:
—
üleöö (veerud 010 ja 040);
—
1 päev kuni 7 päeva (veerud 050–080);
—
7 päeva kuni 14 päeva (veerud 090–120);
—
14 päeva kuni 1 kuu (veerud 130–160);
—
1 kuu kuni 3 kuud (veerud 170–200);
—
3 kuud kuni 6 kuud (veerud 210–240);
—
üle 6 kuu (veerud 250–280).
3. Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastamise summa esitatakse veerus „Pikendamine“, uued saadud vahendid veerus „Uued vahendid“ ja netoerinevus, mille leidmiseks liidetakse uued vahendid ja pikendatavad vahendid ning lahutatakse tähtaeguvad vahendid, esitatakse paremas veerus.
4. Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigis veergudes „Neto“ (040, 080, 120, 160, 200, 240 ja 280) esitatud arvude summaga.
5. Tähtaeguva rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 300.
6. Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310.
7. Uue rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.
8. Tähtaeguv summa koosneb kõikidest kohustustest, millest rahastamise pakkuja sai lepinguliselt loobuda või mis kuulusid aruandeperioodi vastaval päeval tasumisele. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.
9. Veeru „Pikendamine“ summa koosneb punktides 2 ja 3 määratletud tähtaeguvast summast, mis on aruandeperioodi vastaval päeval krediidiasutuse või investeerimisühingu käes. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Kui rahastamise tähtaeg on pikendamise tulemusel muutunud, kajastatakse rahastamise pikendamise all esitatavat summat uuele tähtajale vastavas tähtajaklassis.
10. Veeru „Uued vahendid“ summa koosneb aruandeperioodi vastava päeva seisuga tegelikult juurde tulnud vahenditest. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.
11. Netosumma all peetakse silmas teatava esialgse tähtaja piires aruandeperioodi vastava päeva seisuga rahastamises toimunud muutust ning selle arvutamiseks lisatakse netoveerus uutele vahenditele pikendatavad vahendid ja lahutatakse tähtaeguvad vahendid.
12. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010–040
|
Üleöö
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 020 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 030 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva päevase rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue päevase rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 040 ridadel 1.1–1.31.
|
|
050–080
|
> 1 päev ≤ 7 päeva
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 060 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 070 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 080 ridadel 1.1–1.31.
|
|
090–120
|
> 7 päeva ≤ 14 päeva
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1– 2 nädalat esitatakse veerus 100 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 110 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 120 ridadel 1.1–1.31.
|
|
130–160
|
> 14 päeva ≤ 1 kuu
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 140 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 150 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 160 ridadel 1.1–1.31.
|
|
170–200
|
> 1 kuu ≤ 3 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 180 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 190 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 200 ridadel 1.1–1.31.
|
|
210–240
|
> 3 kuud ≤ 6 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 220 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 230 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 240 ridadel 1.1–1.31.
|
|
250–280
|
> 6 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 260 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 270 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 280 ridadel 1.1–1.31.
|
|
290
|
Netorahavood kokku
Netorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigis veergudes „Neto“ (040, 080, 120, 160, 200, 240, 280) esitatud arvude summaga, esitatakse veerus 290.
|
|
300–320
|
Keskmine tähtaeg (päevades)
Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.
|
XX LISA
ARUANDMINE TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KOHTA
|
TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimetus
|
|
|
|
TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMID
|
|
71
|
C 71.00
|
TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA
|
C 71.00 – TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA
Kokku ja olulised valuutad
|
Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide kaupa
|
|
|
Emitent
|
LEI
|
Emitendi majandussektor
|
Emitendi residentsus
|
Tooteliik
|
Valuuta
|
Krediidikvaliteedi aste
|
Turuväärtus/nimiväärtus
|
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus
|
|
Rida
|
Tunnus
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
|
010
|
1. KÜMME OLULISIMAT EMITENTI
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1,01
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
1,02
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
1,03
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
1,04
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
1,05
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1,06
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
1,07
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
1,08
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
1,09
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
1,10
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
2. KÕIK MUUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSENA KASUTATAVAD KIRJED
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XXI LISA
TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI ARUANDLUSE JUHISED
1. Selleks et saaks vormi C 71.00 alusel koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni kohta kümne suurima tema hoitava vara või talle selleks võimaldatud likviidsusliini kaupa, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid.
2. Kui emitendile või vastaspoolele määratakse rohkem kui üks tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, esitatakse kogusumma. Kajastada tuleb tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, mis on seotud tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni suurima osaga.
3. Tasakaalustamissuutlikkus vormis C 71.00 on sama, mis vormis C 66.01, kuid vormis C 71.00 tasakaalustamissuutlikkusena kajastatud varad on koormamata, et krediidiasutusel või investeerimisühingul oleks võimalik need aruandekuupäeval raha vastu vahetada.
4. Kontsentratsioonide arvutamisel, et esitada vormis C 71.00 teavet olulise valuuta kaupa, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kontsentratsioone kõigis valuutades.
5. Kui emitent või vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult üks kord rühmas, mille tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon on suurem.
6. Kui välja arvata rida 120, siis tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioone emitendis või vastaspooles, milleks on keskpank, käesolevas vormis ei kajastata. Kui krediidiasutusel on eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid tavapäraste likviidsusoperatsioonide jaoks ja kui need varad kuuluvad koormamata tasakaalustamissuutlikkuse kümne suurima emitendi või vastaspoole alla, esitab krediidiasutus teabe algse emitendi ja algse tooteliigi kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010
|
Emitendi nimi
Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras kümne olulisima koormamata vara emitendi või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini vastaspoole nimed. Suurim kirje kajastatakse kirjes 1.01, suuruselt teine kirjes 1.02 jne. Omavahel seotud klientide rühma moodustavaid emitente ja vastaspooli kajastatakse üheainsa kontsentratsioonina.
Kajastatav emitendi/vastaspoole nimi peab olema varad emiteerinud või likviidsusliinid võimaldanud juriidilise isiku täielik nimi, sh viited äriühingu liigile riigi äriühinguõiguse kohaselt.
|
|
020
|
LEI
Vastaspoole kui juriidilise isiku tunnuskood
|
|
030
|
Emitendi majandussektor
Iga emitent või vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:
i) valitsemissektor, ii) krediidiasutus, iii) muu finantssektori äriühing, iv) finantssektoriväline äriühing, v) kodumajapidamine.
Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.
|
|
040
|
Emitendi residentsus
Kasutatakse riigi, kus emitent või vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.
|
|
050
|
Tooteliik
Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse toote liik, mis vastab tootele, milles vara hoitakse või milles ootel likviidsuslimiit on saadud, kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:
— SrB (Senior Bond) – kõrgema nõudeõiguse järgu võlakiri
— SubB (Subordinated Bond) – allutatud võlakiri
— CP (Commercial Paper) – kommertsväärtpaber
— CB (Covered Bond) – pandikiri
— US (UCITS-security) – eurofondide väärtpaberid, st finantsinstrumendid, mis kujutavad endast osalust vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis) või mille eurofond on välja lasknud
— ABS (Asset Backed Security) – varaga tagatud väärtpaber
— CrCl (Credit Claim) – krediidinõue
— Kuld (kui tegemist on füüsilise kullaga, mida saab käsitada ühe vastaspoolena)
— LiqL (Liquidity Line) – krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin
— OPT (Other product type) – muu tooteliik
|
|
060
|
Valuuta
Veerus 010 loetletud emitendile või vastaspooltele määratakse veerus 060 selle valuuta ISO kood, milles saadud vara või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin on nomineeritud. Märgitakse ISO 4217 kohane kolmetäheline valuutakood.
Kui tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni osa on mitut valuutat hõlmav liin, võetakse seda liini arvesse valuutas, mis on ülejäänud kontsentratsiooni puhul domineeriv. Seoses eraldi kajastamisega olulistes valuutades, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 artiklis 2, hindavad krediidiasutused valuutat, milles rahavoog tõenäoliselt toimub, ja kajastavad kirjet üksnes selles olulises valuutas kooskõlas oluliste valuutade eraldi kajastamise juhistega likviidsuskattekordaja puhul vastavalt määrusele (EL) 2016/322.
|
|
070
|
Krediidikvaliteedi aste
Asjakohane krediidikvaliteedi aste määratakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja see on sama, mis lõpptähtaegade jaotuses kajastatud kirjetel. Kui reitingut ei ole, määratakse aste „reitinguta“.
|
|
080
|
Turuväärtus/nimiväärtus
Varade turuväärtus või õiglane väärtus, või kui see on kohaldatav, siis krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini nimiväärtus.
|
|
090
|
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus
Tagatise väärtus vastavalt püsivõimalusi käsitlevatele keskpanga eeskirjadele, mis on kohaldatavad konkreetse vara suhtes.
Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) nr 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.
|
XXII LISA
ARUANDMINE TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE KOHTA
|
TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimetus
|
|
|
|
LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM
|
|
66
|
C 66.01
|
LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM
|
C 66.01 – LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUS
Kokku ja olulised valuutad
|
Kood
|
Tunnus
|
Kirje
|
Lepingulise voo lõpptähtaeg
|
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
070
|
080
|
090
|
100
|
110
|
120
|
130
|
140
|
150
|
160
|
170
|
180
|
190
|
200
|
210
|
220
|
|
010– 380
|
1
|
VAHENDITE VÄLJAVOOL
|
|
Üleöö
|
Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva
|
Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva
|
Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva
|
Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva
|
Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva
|
Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva
|
Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat
|
Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat
|
Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva
|
Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat
|
Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud
|
Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud
|
Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud
|
Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud
|
Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud
|
Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud
|
Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud
|
Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat
|
Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat
|
Üle 5 aasta
|
|
010
|
1.1
|
Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020
|
1.1.1
|
Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030
|
1.1.2
|
Reguleeritud pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040
|
1.1.3
|
Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050
|
1.1.4
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060
|
1.2
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070
|
1.2.1
|
1. tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080
|
1.2.1.1
|
1. tasandi varad, v.a pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090
|
1.2.1.1.1
|
1. tasandi keskpanga varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100
|
1.2.1.1.2
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110
|
1.2.1.1.3
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120
|
1.2.1.1.4
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130
|
1.2.1.2
|
1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140
|
1.2.2
|
2A tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150
|
1.2.2.1
|
2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160
|
1.2.2.2
|
2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170
|
1.2.2.3
|
2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180
|
1.2.3
|
2B tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190
|
1.2.3.1
|
2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200
|
1.2.3.2
|
2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210
|
1.2.3.3
|
2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220
|
1.2.3.4
|
2B tasandi aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230
|
1.2.3.5
|
2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240
|
1.2.4
|
Muud kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250
|
1.2.5
|
Muud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260
|
1.3
|
Kirjes 1.2 kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest (v.a tagatisena saadud hoiused)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270
|
1.3.1
|
Stabiilsed jaehoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280
|
1.3.2
|
Muud jaehoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290
|
1.3.3
|
Tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300
|
1.3.4
|
Mittetegevushoiused krediidiasutustelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310
|
1.3.5
|
Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320
|
1.3.6
|
Mittetegevushoiused keskpankadelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330
|
1.3.7
|
Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340
|
1.3.8
|
Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350
|
1.4
|
Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360
|
1.5
|
Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 1.4 kajastatu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370
|
1.6
|
Muud vahendite väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380
|
1.7
|
Vahendite väljavool kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390– 720
|
2
|
VAHENDITE SISSEVOOL
|
|
Üleöö
|
Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva
|
Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva
|
Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva
|
Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva
|
Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva
|
Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva
|
Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat
|
Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat
|
Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva
|
Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat
|
Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud
|
Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud
|
Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud
|
Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud
|
Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud
|
Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud
|
Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud
|
Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat
|
Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat
|
Üle 5 aasta
|
|
390
|
2.1
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400
|
2.1.1
|
1. tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410
|
2.1.1.1
|
1. tasandi varad, v.a pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420
|
2.1.1.1.1
|
1. tasandi keskpanga varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430
|
2.1.1.1.2
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440
|
2.1.1.1.3
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450
|
2.1.1.1.4
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460
|
2.1.1.2
|
1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470
|
2.1.2
|
2A tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480
|
2.1.2.1
|
2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490
|
2.1.2.2
|
2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500
|
2.1.2.3
|
2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510
|
2.1.3
|
2B tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520
|
2.1.3.1
|
2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530
|
2.1.3.2
|
2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540
|
2.1.3.3
|
2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
550
|
2.1.3.4
|
2B tasandi aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
560
|
2.1.3.5
|
2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
570
|
2.1.4
|
Muud kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
580
|
2.1.5
|
Muud varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
590
|
2.2
|
Kirjes 2.1 kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
600
|
2.2.1
|
Jaeklientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
610
|
2.2.2
|
Finantssektorivälistele äriühingutele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
620
|
2.2.3
|
Krediidiasutustele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
630
|
2.2.4
|
Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
640
|
2.2.5
|
Keskpankadele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
650
|
2.2.6
|
Muudele vastaspooltele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
660
|
2.3
|
Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
670
|
2.4
|
Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
680
|
2.5
|
Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
690
|
2.6
|
Muud vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
700
|
2.7
|
Vahendite sissevool kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
710
|
2.8
|
Lepinguline netopuudujääk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
720
|
2.9
|
Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
730– 1080
|
3
|
TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS
|
Algne seis
|
Üleöö
|
Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva
|
Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva
|
Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva
|
Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva
|
Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva
|
Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva
|
Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat
|
Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat
|
Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva
|
Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat
|
Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud
|
Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud
|
Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud
|
Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud
|
Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud
|
Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud
|
Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud
|
Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat
|
Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat
|
Üle 5 aasta
|
|
730
|
3.1
|
Mündid ja pangatähed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
740
|
3.2
|
Väljavõetavad keskpanga reservid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
750
|
3.3
|
1. tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
760
|
3.3.1
|
1. tasandi varad, v.a pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
770
|
3.3.1.1
|
1. tasandi keskpanga varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
780
|
3.3.1.2
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
790
|
3.3.1.3
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
800
|
3.3.1.4
|
1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
810
|
3.3.2
|
1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
820
|
3.4
|
2A tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
830
|
3.4.1
|
2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
840
|
3.4.3
|
2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
850
|
3.4.4
|
2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
860
|
3.5
|
2B tasandi kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
870
|
3.5.1
|
2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
880
|
3.5.2
|
2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
890
|
3.5.3
|
2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
900
|
3.5.4
|
2B tasandi aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
910
|
3.5.5
|
2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
920
|
3.6
|
Muud kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
930
|
3.6.1
|
Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
940
|
3.6.2
|
Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
950
|
3.6.3
|
Aktsiad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
960
|
3.6.4
|
Pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
970
|
3.6.5
|
Varaga tagatud väärtpaberid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
980
|
3.6.6
|
Muud kaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
990
|
3.7
|
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1000
|
3.8
|
Saadud kasutamata krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1010
|
3.8.1
|
1. tasandi krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1020
|
3.8.2
|
2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1030
|
3.8.3
|
2B tasandi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi limiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1040
|
3.8.4
|
Muud krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1050
|
3.8.4.1
|
Grupisisestelt vastaspooltelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1060
|
3.8.4.2
|
Muudelt vastaspooltelt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1070
|
3.9
|
Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1080
|
3.10
|
Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1090– 1130
|
4
|
TINGIMUSLIKUD KIRJED
|
|
Üleöö
|
Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva
|
Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva
|
Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva
|
Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva
|
Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva
|
Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva
|
Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat
|
Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat
|
Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva
|
Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat
|
Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud
|
Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud
|
Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud
|
Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud
|
Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud
|
Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud
|
Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud
|
Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat
|
Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat
|
Üle 5 aasta
|
|
1090
|
4.1
|
Krediidilimiitidest tulenev vahendite väljavool
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1100
|
4.1.1
|
Krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1110
|
4.1.1.1
|
Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1120
|
4.1.1.2
|
Muu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1130
|
4.1.2
|
Likviidsuslimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1140
|
4.2
|
Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1150– 1290
|
MEMOKIRJED
|
Algne seis
|
Üleöö
|
Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva
|
Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva
|
Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva
|
Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva
|
Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva
|
Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva
|
Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat
|
Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat
|
Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva
|
Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat
|
Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud
|
Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud
|
Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud
|
Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud
|
Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud
|
Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud
|
Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud
|
Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat
|
Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat
|
Üle 5 aasta
|
|
1200
|
10
|
Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed väljavoolud (v.a välisvaluuta)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1210
|
11
|
Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud (v.a välisvaluuta ja tähtaeguvad väärtpaberid)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1220
|
12
|
Tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1230
|
13
|
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1240
|
14
|
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1270
|
17
|
Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1280
|
18
|
Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1290
|
19
|
Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XXIII LISA
LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE ARUANDLUSE JUHISED
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
|
II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. Oma tegevuse lõpptähtaegade mittevastavuse („lõpptähtaegade jaotus“) kajastamisel XXII lisas esitatud vormis kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid.
2. Lõpptähtaegade jaotuse seirevahend hõlmab lepingulisi ja tingimuslikke väljavoole. Õiguslikult siduvatest kokkulepetest tulenevaid lepingulisi vooge ja järelejäänud tähtaega aruandekuupäeva seisuga kajastatakse vastavalt asjaomaste õiguslikult siduvate kokkulepete sätetele.
3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta vahendite sissevoole arvesse topelt.
4. Veerus „Algne seis“ kajastatakse kirjete seisu aruandekuupäeva seisuga.
5. XXII lisas esitatud vormis tuleb täita ainult tühjad valged lahtrid.
6. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Vahendite väljavool ja sissevool“ hõlmab kõigist bilansilistest ja bilansivälistest kirjetest tulenevaid tulevasi lepingulisi rahavoogusid. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole.
7. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete lepinguliste puudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole.
8. Jaos „Vahendite väljavool“ esitatavaid raha väljavoole ja jaos „Vahendite sissevool“ esitatavaid raha sissevoole kajastatakse plussmärgiga brutosummana. Tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse jaos „Vahendite väljavool“ ja laekumisele kuuluvaid summasid jaos „Vahendite sissevool“.
9. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ kajastatakse vahendite sissevoolu plussmärgiga ja väljavoolu miinusmärgiga netosummana. Rahavoogude puhul kajastatakse tasumisele kuuluvaid summasid. Väärpaberite vooge kajastatakse praeguses turuväärtuses. Krediidi- ja likviidsusliinidest tulenevaid vooge kajastatakse lepingulises kasutada olevas summas.
10. Lepingulised vood jaotatakse nende järelejäänud tähtaja järgi 22 tähtajaklassi; päevad tähistavad kalendripäevi.
11. Kajastatakse kõiki lepingulisi vooge, sealhulgas kõik olulised muust tegevusest kui finantstegevus tulenevad rahavood, nagu maksud, lisatasud, dividendid ja üürimaksed.
12. Voogude lepinguliste lõpptähtaegade kindlaksmääramisel konservatiivse lähenemisviisi kasutamiseks tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogu järgmise:
a)
kui on võimalus tasumine edasi lükata või saada ettemakse, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse, kui selle tulemusel toimuks väljavool krediidiasutusest või investeerimisühingust varem või kui sissevool krediidiasutusse või investeerimisühingusse lükkuks edasi;
b)
kui võimalus, mis puudutab varasemat väljavoolu krediidiasutusest või investeerimisühingust, on üksnes krediidiasutuse või investeerimisühingu otsustada, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse ainult juhul, kui turg ootab, et krediidiasutus või investeerimisühing seda teeks. Eeldatakse, et seda võimalust ei kasutata, kui selle tulemusel toimuks sissevool krediidiasutusse või investeerimisühingusse varem või kui väljavool krediidiasutusest või investeerimisühingust lükkuks edasi. Raha väljavoole, mille kõnealune sissevool endaga lepingu kohaselt kaasa toob (näiteks vahendaja kaudu rahastamise puhul), kajastatakse kõnealuse sissevooluga samal kuupäeval;
c)
kõiki nõudmiseni ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse üleööhoiustena veerus 020;
d)
avatud repotehinguid või pöördrepotehinguid ja sarnaseid tehinguid, mille mõlemad pooled võivad mis tahes päeval lõpetada, käsitatakse ööpäeva jooksul tähtaeguvana, välja arvatud juhul, kui etteteatamise tähtaeg on pikem kui üks päev; viimasel juhul kajastatakse neid etteteatamise tähtajaga järgi asjaomases tähtajaklassis;
e)
tähtajalisi jaehoiuseid, millel on ennetähtaegse väljavõtmise võimalus, käsitatakse tähtaeguvana ajavahemikus, mille jooksul ei kaasneks hoiuse ennetähtaegse väljavõtmisega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 punkti b kohast leppetrahvi;
f)
kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda teatava kirje või selle osa puhul käesoleva lõike eeskirjade kohaselt minimaalsete lepinguliste maksete graafikut kehtestada, kajastab ta kirje või selle osa veerus 220 „Üle 5 aasta“.
13. Kõigist bilansilistest ja bilansivälistest instrumentidest tulenevaid intresside välja- ja sissevoole kajastatakse jagude „Vahendite väljavool“ ja „Vahendite sissevool“ kõigis asjaomastes kirjetes.
14. Tähtaeguvate välisvaluuta vahetustehingute puhul kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta forvardtehingute ja arveldamata hetkelepingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.
15. Arveldamata tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse lühikese arveldamiseelse aja jooksul asjakohastel ridadel ja tähtajaklassides.
16. Selliste kirjete puhul, millele vastav äritegevus krediidiasutusel või investeerimisühingul puudub, näiteks kui tal ei ole teatavasse kategooriasse kuuluvaid hoiuseid, jäetakse lahter tühjaks.
17. Kirjeid, mille tähtaeg on möödunud, ning kirjeid, mille puhul on krediidiasutusel või investeerimisühingul põhjust eeldada, et kohustusi ei täideta, ei kajastata.
18. Kui saadud tagatist kasutatakse edasitagamiseks tehingus, mis tähtaegub hiljem, kui tehing, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing tagatise sai, kajastatakse väärtpaberite väljavool saadud tagatise õiglase väärtuse summana jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ asjaomases klassis vastavalt selle tehingu lõpptähtajale, mis tingis tagatise saamise.
19. Grupisisesed kirjed ei mõjuta andmete konsolideeritud alusel esitamist.
II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
010–380
|
1 VAHENDITE VÄLJAVOOL
Raha väljavoolu kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates.
|
|
010
|
1.1 Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest
Raha väljavoolud, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberitest, st enda emissioonidest.
|
|
020
|
1.1.1 Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad
Real 010 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad tagamata võlakirjad, mille aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on kolmandatele isikutele emiteerinud.
|
|
030
|
1.1.2 Reguleeritud pandikirjad
Real 010 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad võlakirjad, mida saab käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.
|
|
040
|
1.1.3 Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud
Real 010 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille puhul on tegemist kolmandate isikutega sõlmitud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 kohaste väärtpaberistamise tehingutega.
|
|
050
|
1.1.4 Muu
Real 010 kajastatud emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, v.a eespool esitatud alamkategooriates kajastatu.
|
|
060
|
1.2 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on:
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad üksnes rahavooge. Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.
|
|
070
|
1.2.1 1. tasandi kaubeldavad varad
Real 070 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
080
|
1.2.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
Real 070 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.
|
|
090
|
1.2.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad
Real 080 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.
|
|
100
|
1.2.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 080 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud real 090 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
110
|
1.2.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
Real 080 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud real 090 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.
|
|
120
|
1.2.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
Real 080 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud real 090 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.
|
|
130
|
1.2.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 070 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.
|
|
140
|
1.2.2 2A tasandi kaubeldavad varad
Real 060 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
150
|
1.2.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 140 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
160
|
1.2.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 140 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.
|
|
170
|
1.2.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 140 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.
|
|
180
|
1.2.3 2B tasandi kaubeldavad varad
Real 060 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 nõuetele.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
190
|
1.2.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 180 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a on kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel krediidikvaliteedi aste 1.
|
|
200
|
1.2.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
Real 180 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.
|
|
210
|
1.2.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
Real 180 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.
|
|
220
|
1.2.3.4 2B tasandi aktsiad
Real 180 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.
|
|
230
|
1.2.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
Real 180 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 190–220.
|
|
240
|
1.2.4 Muud kaubeldavad varad
Real 060 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 070, 140 või 180.
|
|
250
|
1.2.5 Muud varad
Real 060 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 070, 140, 180 või 240.
|
|
260
|
1.3 Kirjes 1.2 kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest, v.a tagatisena saadud hoiused
Raha väljavoolud, mis tulenevad kõigist saadud hoiustest, v.a real 060 kajastatud väljavoolud ja tagatisena saadud hoiused.
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tulenevaid raha väljavoole kajastatakse real 350 või 360.
Hoiuseid kajastatakse vastavalt nende varaseimale võimalikule lepingulisele lõpptähtajale. Hoiuseid, mille saab etteteatamiseta viivitamatult välja võtta (nõudmiseni hoiused) ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse tähtajaklassis „Üleöö“.
|
|
270
|
1.3.1 Stabiilsed jaehoiused
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 ja artikli 24 kohastest jaehoiustest.
|
|
280
|
1.3.2 Muud jaehoiused
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohastest jaehoiustest, v.a need, mis on kajastatud real 270.
|
|
290
|
1.3.3 Tegevushoiused
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohastest tegevushoiustest.
|
|
300
|
1.3.4 Mittetegevushoiused krediidiasutustelt
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad krediidiasutuste hoiustest, v.a need, mis on kajastatud real 290.
|
|
310
|
1.3.5 Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustest, v.a need, mis on kajastatud ridadel 290 ja 300.
|
|
320
|
1.3.6 Mittetegevushoiused keskpankadelt
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad keskpankade mittetegevushoiustest.
|
|
330
|
1.3.7 Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad finantssektoriväliste äriühingute mittetegevushoiustest.
|
|
340
|
1.3.8 Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt
Real 260 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad hoiustest, mida ei ole kajastatud ridadel 270–330.
|
|
350
|
1.4 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.
|
|
360
|
1.5 Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 1.4 kajastatu
Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvate summade positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, mida kajastatakse real 350).
Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõudeid, aruandekuupäeva seisuga.
Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.
1) Lõpptähtaegade jaotuse vormides ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Neis vormides ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Lõpptähtaegade jaotuse tasakaalustamissuutlikkust käsitleva 3. jao veerus „Seis“ ei kajastata tagatud tuletisinstrumentide alusel juba saadud või antud rahaliste tagatiste ja väärtpaberitagatiste seise, v.a raha- ja väärpaberite vood, mis on seotud lisatagatise nõuetega („rahaliste või väärtpaberitagatiste vood“), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Viimati nimetatuid kajastatakse ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning vormi 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.
2) Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:
a) optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui täitmishind on ostuoptsiooni puhul turuhinnast madalam või müügioptsiooni puhul turuhinnast kõrgem („rahas“). Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:
i) kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;
ii) kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;
b) muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning likviidsete väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.
|
|
370
|
1.6 Muud vahendite väljavoolud
Kõigi selliste muude raha väljavoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud real 010, 060, 260, 350 või 360. Tingimuslikke väljavoole siin ei kajastata.
|
|
380
|
1.7 Vahendite väljavool kokku
Ridadel 010, 060, 260, 350, 360 ja 370 kajastatud vahendite väljavoolude summa.
|
|
390–700
|
2 VAHENDITE SISSEVOOL
|
|
390
|
2.1 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate raha sissevoolude kogusumma.
Siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.
|
|
400
|
2.1.1 1. tasandi kaubeldavad varad
Real 390 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 kohaste kaubeldavate varadega.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
410
|
2.1.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
Real 400 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.
|
|
420
|
2.1.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad
Real 410 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.
|
|
430
|
2.1.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 410 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud real 420 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
440
|
2.1.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
Real 410 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud real 420 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.
|
|
450
|
2.1.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
Real 410 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud real 420 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.
|
|
460
|
2.1.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 400 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.
|
|
470
|
2.1.2 2A tasandi kaubeldavad varad
Real 390 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 kohaste kaubeldavate varadega.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
480
|
2.1.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 470 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
490
|
2.1.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 470 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.
|
|
500
|
2.1.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 470 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.
|
|
510
|
2.1.3 2B tasandi kaubeldavad varad
Real 390 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 kohaste kaubeldavate varadega.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
520
|
2.1.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 510 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid.
|
|
530
|
2.1.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
Real 510 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.
|
|
540
|
2.1.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
Real 510 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.
|
|
550
|
2.1.3.4 2B tasandi aktsiad
Real 510 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.
|
|
560
|
2.1.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
Real 510 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 520–550.
|
|
570
|
2.1.4 Muud kaubeldavad varad
Real 390 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 400, 470 või 510.
|
|
580
|
2.1.5 Muud varad
Real 390 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud ridadel 400, 470, 510 või 570.
|
|
590
|
2.2 Kirjes 2.1 kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:
Laenudest ja ettemaksetest tulenevad raha sissevoolud.
Raha sissevoole kajastatakse hilisemail lepingujärgsel tagasimaksekuupäeval. Uuenevate laenude korral eeldatakse, et olemasolevat laenu on pikendatud, ja võimalikke jääke käsitletakse krediidilimiidina.
|
|
600
|
2.2.1 Jaeklientidele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohastest füüsilistest isikutest või VKEdest.
|
|
610
|
2.2.2 Finantssektorivälistele äriühingutele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad finantssektorivälistest äriühingutest.
|
|
620
|
2.2.3 Krediidiasutustele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad krediidiasutustest.
|
|
630
|
2.2.4 Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohastest finantssektorisse kuuluvatest klientidest, v.a need, mis on kajastatud real 620.
|
|
640
|
2.2.5 Keskpankadele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad keskpankadest.
|
|
650
|
2.2.6 Muudele vastaspooltele
Real 590 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad muudest kui kirjetes 2.2.1–2.2.5 osutatud vastaspooltest.
|
|
660
|
2.3 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.
Siin kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta hetke- ja forvardtehingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.
|
|
670
|
2.4. Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu
Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvate nõuete positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, mida kajastatakse kirjes 2.3).
Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõuded, aruandekuupäeva seisuga.
Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.
1. Lõpptähtaegade jaotuse vormis ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Vormis ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Lõpptähtaegade jaotuse tasakaalustamissuutlikkust käsitleva 3. jao veerus „Seis“ ei kajastata tagatud tuletisinstrumentide alusel juba saadud või antud rahaliste tagatiste ja väärtpaberitagatiste seise, v.a raha- ja väärpaberite vood, mis on seotud lisatagatise nõuetega, mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Viimati nimetatuid kajastatakse lõpptähtaegade jaotuse vormi ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.
2. Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:
a) optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui need on rahas. Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:
i) kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;
ii) kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;
b) muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.
|
|
680
|
2.5 Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid
Selliste sissevoolude summa, mille puhul on tegemist võlakirjadesse tehtud enda investeeringutelt laekumisele kuuluvate põhisumma tagasimaksetega, mida kajastatakse vastavalt võlakirjade lepingulisele järelejäänud tähtajale.
See kirje hõlmab tasakaalustamissuutlikkuse jaos kajastatud tähtaeguvatest võlaväärtpaberitest tulenevaid raha sissevoole. Kui väärtpaber on tähtaegunud, kajastatakse seda tasakaalustamissuutlikkuse jaos väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevalt siin raha sissevooluna.
|
|
690
|
2.6 Muud vahendite sissevoolud
Kõigi selliste muude raha sissevoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud real 390, 590, 660, 670 või 680.
Tingimuslikke sissevoole ei kajastata.
|
|
700
|
2.7 Vahendite sissevool kokku
Ridadel 390, 590, 660, 670, 680 ja 690 kajastatud vahendite sissevoolude summa.
|
|
710
|
2.8 Lepinguline netopuudujääk
Real 700 kajastatud vahendite sissevoolud kokku miinus real 380 kajastatud vahendite väljavoolud kokku.
|
|
720
|
2.9 Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk
Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.
|
|
730–1080
|
3 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS
Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ sisaldab teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate erineva likviidsusega varade, sealhulgas kaubeldavad varad, keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu lepinguliselt siduvad krediidilimiidid, arengu kohta.
Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse puhul on konsolideeritud alusel toimuva aruandluse korral aluseks iga konsolideeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes tema asutamise jurisdiktsioonis kohaldatavad keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse eeskirjad.
Kui tasakaalustamissuutlikkus viitab kaubeldavatele varadele, kajastavad krediidiasutused või investeerimisühingud kaubeldavaid varasid, millega kaubeldakse suurtel, sügavatel ja aktiivsetel repo- või hetketurgudel, mida iseloomustab madal kontsentreerituse tase.
Tasakaalustamissuutlikkuse veergudes kajastatud varad hõlmavad ainult koormamata varasid, mida krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik vahetada igal ajal raha vastu, et katta asjaomase perioodi jooksul raha sisse- ja väljavoolude vahelisi lepingulisi puudujääke. Selles kontekstis kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohast koormatud varade määratlust. Kõnealuseid varasid ei tohi kasutada krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes ega tegevuskulude (nagu üür ja töötasud) katmiseks ning nende haldamise selge ja ainus eesmärk peab olema nende kasutamine tingimuslike rahaliste vahendite allikana.
Tasakaalustamissuutlikkuse hulka võib lugeda varasid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, juhul kui neid varasid hoitakse selles krediidiasutuses või investeerimisühingus, neid ei ole edasi tagatud ning need on juriidiliselt ja lepingujärgselt kättesaadavad kasutamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab eelpositsioneeritud varasid kirjetes 3.1–3.7, ei kajasta ta topelt arvessevõtmise vältimiseks neid kirjes 3.8.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad rea kirjeldusele vastavaid ja aruandekuupäeval kättesaadavaid varasid algse seisuna veerus 010.
Veergudes 020–220 kajastatakse tasakaalustamissuutlikkusele vastavaid lepingulisi voogusid. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud repotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi ostetud vara uuesti väärtpaberite sissevooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha väljavoolu kajastatakse kirjes 1.2 asjaomases raha väljavoolu tähtajaklassis. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud pöördrepotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi müüdud vara uuesti väärtpaberite väljavooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.1 asjaomases raha sissevoolu tähtajaklassis. Tagatise vahetustehinguid kajastatakse väärtpaberite lepinguliste sisse- ja väljavooludena tasakaalustamissuutlikkuse jao asjaomases tähtajaklassis, lähtuvalt sellest, millal need vahetustehingud tähtaeguvad.
Kirjes 3.8 kajastatavat krediidi- ja likviidsusliinide lepingulise kasutadaoleva summa muutust kajastatakse voona asjaomases tähtajaklassis. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on keskpangas üleööhoius, siis kajastatakse hoiuse summat algse seisuna kirjes 3.2 ja raha väljavooluna selle kirje tähtajaklassis „Üleöö“. Selle tulemusel tekkivat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.2.5.
Tasakaalustamissuutlikkuse hulka kuuluvaid tähtaeguvaid väärtpabereid kajastatakse lepingulise lõpptähtaja alusel. Lõpptähtaja saabudes arvatakse väärtpaber välja sellest varakategooriast, kus seda oli algselt kajastatud, seda käsitatakse väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.5.
Kõiki väärtpaberite väärtusi kajastatakse asjaomases tähtajaklassis praeguses turuväärtuses.
Kirjes 3.8 kajastatakse ainult lepinguliselt kasutadaolevaid summasid.
Topelt arvessevõtmise vältimiseks raha sissevoole tasakaalustamissuutlikkuse kirjes 3.1 või 3.2 ei kajastata.
Tasakaalustamissuutlikkuse kirjeid tuleks kajastada järgmistes alamkategooriates.
|
|
730
|
3.1 Mündid ja pangatähed
Raha (sealhulgas mündid ja pangatähed) kogusumma.
|
|
740
|
3.2 Väljavõetavad keskpanga reservid
Keskpankades olevate hiljemalt ööpäeva jooksul väljavõetavate reservide kogusumma kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktiga iii.
Siin ei kajastata väärtpabereid, milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.
|
|
750
|
3.3 1. tasandi kaubeldavad varad
Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 10.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
760
|
3.3.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
Real 750 kajastatud summa, mis ei tulene pandikirjadest.
|
|
770
|
3.3.1.1 1. tasandi keskpanga varad
Real 760 kajastatud summa, mis tuleneb keskpankade vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest.
|
|
780
|
3.3.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 760 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud real 770 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
790
|
3.3.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
Real 760 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud real 770 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.
|
|
800
|
3.3.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
Real 760 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud real 770 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.
|
|
810
|
3.3.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 750 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.
|
|
820
|
3.4 2A tasandi kaubeldavad varad
Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 11.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
830
|
3.4.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 820 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlakirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
840
|
3.4.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 820 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.
|
|
850
|
3.4.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
Real 820 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.
|
|
860
|
3.5 2B tasandi kaubeldavad varad
Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 12 või 13.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.
|
|
870
|
3.5.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 860 kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest (sh eluasemehüpoteekväärtpaberid).
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a on kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel krediidikvaliteedi aste 1.
|
|
880
|
3.5.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
Real 860 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.
|
|
890
|
3.5.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
Real 860 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlaväärtpaberitest.
|
|
900
|
3.5.4 2B tasandi aktsiad
Real 860 kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.
|
|
910
|
3.5.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
Real 860 kajastatud summa, mis on 2B tasandi varad, mida ei ole kajastatud kirjetes 3.5.1–3.5.4.
|
|
920
|
3.6 Muud kaubeldavad varad
Muude kui ridadel 750, 820 ja 860 kajastatud kaubeldavate varade turuväärtus.
Muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge grupisiseste või enda emissioonide kujul tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.
|
|
930
|
3.6.1 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.
|
|
940
|
3.6.2 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.
|
|
950
|
3.6.3 Aktsiad
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.
|
|
960
|
3.6.4 Pandikirjad
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.
|
|
970
|
3.6.5 Varaga tagatud väärtpaberid
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest.
|
|
980
|
3.6.6 Muud kaubeldavad varad
Real 920 kajastatud summa, mis tuleneb muust kaubeldavast varast, mida ei ole kajastatud ridadel 930–970.
|
|
990
|
3.7 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad
Selliste mittekaubeldavate varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.
Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/233 (1) lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks. Muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge grupisiseste või enda emissioonide kujul tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.
|
|
1000
|
3.8 Saadud kasutamata krediidilimiidid
Aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud kasutamata krediidilimiitide kogusumma.
Need hõlmavad lepingulisi limiite, mida ei saa tühistada. Kui kõnealuste limiitide kasutamiseks potentsiaalselt vajalik tagatis on suurem kui kättesaadav tagatis, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendatud summat.
Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on varad kasutamata krediidilimiidi jaoks juba tagatisena eelpositsioneerinud ja need juba ridadel 730–990 kajastanud, siis topelt arvessevõtmise vältimiseks ei kajastata neid enam real 1000. Sama kehtib ka olukorras, kui aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul võib olla vaja varad tagatisena eelpositsioneerida krediidilimiidi siin lahtris kajastatud viisil kasutamiseks.
|
|
1010
|
3.8.1 1. tasandi krediidilimiidid
Real 1000 kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b kohasest keskpanga krediidilimiidist.
|
|
1020
|
3.8.2 2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid
Real 1000 kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 14 kohastest likviidsuslimiitidest.
|
|
1030
|
3.8.3 2B tasandi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi limiidid
Real 1000 kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohasest likviidsuse rahastamisest.
|
|
1040
|
3.8.4 Muud krediidilimiidid
Real 1000 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud ridadel 1010–1030.
|
|
1050
|
3.8.4.1 Grupisisestelt vastaspooltelt
Real 1040 kajastatud summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
1060
|
3.8.4.2 Muudelt vastaspooltelt
Real 1040 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud real 1050.
|
|
1070
|
3.9 Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus
Siin kajastatakse netomuutust, millele on viidatud kirjetes 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8, mis kajastavad vastavalt asjaomases tähtajaklassis keskpankade vastu olevaid nõudeid, väärtpaberite vooge ja krediidiliine.
|
|
1080
|
3.10 Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus
Tasakaalustamissuutlikkuse kumulatiivne summa alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.
|
|
1090–1140
|
4 TINGIMUSLIKUD KIRJED
Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tingimuslikud kirjed“ sisaldab teavet tingimuslike väljavoolude kohta.
|
|
1090
|
4.1 Krediidilimiitidest tulenev vahendite väljavool
Krediidilimiitidest tulenev raha väljavool.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta. Uuenevate krediidilimiitide korral kajastatakse ainult summat, mis ületab olemasolevat laenu.
|
|
1100
|
4.1.1 Krediidilimiidid
Real 1090 kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest krediidilimiitidest.
|
|
1110
|
4.1.1.1 Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena
Real 1100 kajastatud summa, mida käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohaselt likviidsuse rahastamisena.
|
|
1120
|
4.1.1.2 Muu
Real 1100 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud real 1110.
|
|
1130
|
4.1.2 Likviidsuslimiidid
Real 1090 kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest likviidsuslimiitidest.
|
|
1140
|
4.2 Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin oma sellise krediidikvaliteedi olulise halvenemise mõju, mis vastab välise krediidireitingu alandamisele vähemalt kolme astme võrra.
Positiivsed summad vastavad tinglikele väljavooludele ja negatiivsed algse kohustuse vähenemisele.
Kui reitingu alandamise mõjuks on tasumata kohustuste varajane lunastamine, kajastatakse asjaomaseid kohustusi miinusmärgiga ajavahemikus, mis vastab ajavahemikule, milles neid kajastati kirjes 1, ja samal ajal plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub kohustuse tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.
Kui reitingu alandamise mõjuks on lisatagatise nõue, kajastatakse antava tagatise turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub nõude tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.
Kui reitingu alandamise mõjuks on vastaspooltelt tagatisena saadud väärtpaberite edasitagamise õiguste muutumine, kajastatakse asjaomaste väärtpaberite turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil väärtpaberid muutuvad asjaomasele aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaamatuks, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.
|
|
1150–1290
|
5 MEMOKIRJED
|
|
1200
|
10 Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed väljavoolud (v.a välisvaluuta)
Ridadel 010, 060, 260, 360 ja 370 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
1210
|
11 Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud (v.a välisvaluuta ja tähtaeguvad väärtpaberid)
Ridadel 390, 590, 670 ja 690 kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
1220
|
12 Tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud
Real 680 kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
1230
|
13 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
Ridadel 750, 820 ja 860 kajastatud summade kogusumma, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.
Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määruse (EL) nr 2015/233 lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.
|
|
1240
|
14 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
Järgmiste summa:
i) Real 920 kajastatud selliste summade summa, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.
ii) Enda emissioonid, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.
Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) nr 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.
|
|
1270
|
17 Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest
Real 260 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil.
Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.
Ümberjaotamine kajastab hoiuste jäikust.
See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega teavet uute äritegevuste kohta.
Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.
|
|
1280
|
18 Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest
Real 590 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil.
Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.
See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.
Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.
|
|
1290
|
19 Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt
Real 1090 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt krediidilimiitide kasutuselevõtu ja sellest tulenevate likviidsusvajaduste ootuspärasest tasemest, mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ja mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil.
Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.
See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.
Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.
|
(1)
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015R0233
|
XXIV LISA
LIKVIIDSUSE ARUANDLUS
|
LIKVIIDSUSE ARUANDLUSVORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi nimi / vormirühm
|
|
LIKVIIDSUSKATTE ARUANDLUSVORMID
|
|
|
|
I OSA – LIKVIIDSED VARAD
|
|
72
|
C 72.00
|
LIKVIIDSUSKATE – LIKVIIDSED VARAD
|
|
|
|
II OSA – VAHENDITE VÄLJAVOOL
|
|
73
|
C 73.00
|
LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE VÄLJAVOOL
|
|
|
|
III OSA – VAHENDITE SISSEVOOL
|
|
74
|
C 74.00
|
LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE SISSEVOOL
|
|
|
|
IV OSA – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD
|
|
75
|
C 75.01
|
LIKVIIDSUSKATE – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD
|
|
|
|
V OSA – ARVUTUSED
|
|
76
|
C 76.00
|
LIKVIIDSUSKATE – ARVUTUSED
|
|
|
|
VI OSA – KONSOLIDEERIMISE ULATUS
|
|
77
|
C 77.00
|
LIKVIIDSUSKATE – ULATUS
|
C 72.00 – LIKVIIDSUSKATE – LIKVIIDSED VARAD
Valuuta
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
Summa/turuväärtus
|
Standardkaal
|
Kohaldatav kaal
|
Väärtus artikli 9 kohaselt
|
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
|
0010
|
1
|
LIKVIIDSETE VARADE KORRIGEERIMATA KOGUSUMMA
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1.
|
1. tasandi varade korrigeerimata kogusumma
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1.
|
1. TASANDI varade korrigeerimata kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.1.
|
Mündid ja pangatähed
|
|
1,00
|
|
|
|
0050
|
1.1.1.2.
|
Väljavõetavad keskpanga reservid
|
|
1,00
|
|
|
|
0060
|
1.1.1.3.
|
Keskpanga varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0070
|
1.1.1.4.
|
Keskvalitsuse varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0080
|
1.1.1.5.
|
Piirkondliku valitsuse / kohalike omavalitsuste varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0090
|
1.1.1.6.
|
Avaliku sektori asutuse varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0100
|
1.1.1.7.
|
Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas
|
|
1,00
|
|
|
|
0110
|
1.1.1.8.
|
Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0120
|
1.1.1.9.
|
Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad
|
|
1,00
|
|
|
|
0130
|
1.1.1.10.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on mündid/pangatähed ja/või keskpanga vastu olevad nõuded
|
|
1,00
|
|
|
|
0140
|
1.1.1.11.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
0,95
|
|
|
|
0150
|
1.1.1.12.
|
Likviidsuse alternatiivsed meetodid: keskpanga krediidilimiit
|
|
1,00
|
|
|
|
0160
|
1.1.1.13.
|
Keskasutused: 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.1.1.14.
|
Likviidsuse alternatiivsed meetodid: 1. tasandi varadena aktsepteeritavad 2A tasandi varad
|
|
0,80
|
|
|
|
0180
|
1.1.2.
|
1. TASANDI väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade korrigeerimata kogusumma
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.1.2.1.
|
Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
0,93
|
|
|
|
0200
|
1.1.2.2.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
0,88
|
|
|
|
0210
|
1.1.2.3.
|
Keskasutused: 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
|
|
0220
|
1.2.
|
2. tasandi varade korrigeerimata kogusumma
|
|
|
|
|
|
0230
|
1.2.1.
|
2A TASANDI varade korrigeerimata kogusumma
|
|
|
|
|
|
0240
|
1.2.1.1.
|
Piirkondlike valitsuste / kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %)
|
|
0,85
|
|
|
|
0250
|
1.2.1.2.
|
Keskpanga või keskvalitsuse / piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %)
|
|
0,85
|
|
|
|
0260
|
1.2.1.3.
|
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2)
|
|
0,85
|
|
|
|
0270
|
1.2.1.4.
|
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,85
|
|
|
|
0280
|
1.2.1.5.
|
Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,85
|
|
|
|
0290
|
1.2.1.6.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 2A tasandi varad
|
|
0,80
|
|
|
|
0300
|
1.2.1.7.
|
Keskasutused: 2A tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
|
|
0310
|
1.2.2.
|
2B TASANDI varade korrigeerimata kogusumma
|
|
|
|
|
|
0320
|
1.2.2.1.
|
Varaga tagatud väärtpaberid (eluasemelaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,75
|
|
|
|
0330
|
1.2.2.2.
|
Varaga tagatud väärtpaberid (autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,75
|
|
|
|
0340
|
1.2.2.3.
|
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)
|
|
0,70
|
|
|
|
0350
|
1.2.2.4.
|
Varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,65
|
|
|
|
0360
|
1.2.2.5.
|
Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3)
|
|
0,50
|
|
|
|
0370
|
1.2.2.6.
|
Äriühingu võlaväärtpaberid – intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 1/2/3)
|
|
0,50
|
|
|
|
0380
|
1.2.2.7.
|
Aktsiad (oluline aktsiaindeks)
|
|
0,50
|
|
|
|
0390
|
1.2.2.8.
|
Intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)
|
|
0,50
|
|
|
|
0400
|
1.2.2.9.
|
Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid
|
|
1,00
|
|
|
|
0410
|
1.2.2.10.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,70
|
|
|
|
0420
|
1.2.2.11.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)
|
|
0,65
|
|
|
|
0430
|
1.2.2.12.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
0,60
|
|
|
|
0440
|
1.2.2.13.
|
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3), aktsiad (oluline aktsiaindeks) või intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)
|
|
0,45
|
|
|
|
0450
|
1.2.2.14.
|
Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (mittekohustuslik investeering)
|
|
0,75
|
|
|
|
0460
|
1.2.2.15.
|
Likviidsed vahendid, mis on võrgustiku liikmele keskasutuse kaudu kättesaadavad (määratlemata tagatus)
|
|
0,75
|
|
|
|
0470
|
1.2.2.16.
|
Keskasutused: 2B tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED
|
|
0485
|
2
|
Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering)
|
|
|
|
|
|
0580
|
3
|
1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud valuutaga seotud põhjustel
|
|
|
|
|
|
0590
|
4
|
1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud tegevusega seotud põhjustel, välja arvatud valuutaga seotud põhjused
|
|
|
|
|
C 73.00 – LIKVIIDSUSKATE – VÄLJAVOOLUD
Valuuta
|
|
Summa
|
Antud tagatise turuväärtus
|
Antud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
|
Standardkaal
|
Kohaldatav kaal
|
Väljavool
|
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
010
|
020
|
030
|
040
|
050
|
060
|
|
0010
|
1
|
VÄLJAVOOLUD
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1.
|
Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1.
|
Jaehoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0035
|
1.1.1.1.
|
väljavoolude arvutamisest välja jäetud hoiused
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.2.
|
hoiused, kui väljamaksmine toimub kokkuleppe kohaselt järgmise 30 päeva jooksul
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0050
|
1.1.1.3.
|
hoiused, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väljavoolu määrasid
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.1.3.1.
|
kategooria 1
|
|
|
|
0.10-0.15
|
|
|
|
0070
|
1.1.1.3.2.
|
kategooria 2
|
|
|
|
0.15-0.20
|
|
|
|
0080
|
1.1.1.4.
|
stabiilsed hoiused
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0090
|
1.1.1.5.
|
stabiilsed hoiused, mille suhtes kohaldatakse erandit
|
|
|
|
0,03
|
|
|
|
0100
|
1.1.1.6.
|
hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.1.1.7.
|
muud jaehoiused
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
0120
|
1.1.2.
|
Tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.1.2.1.
|
hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.1.2.1.1.
|
tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0150
|
1.1.2.1.2.
|
ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
0160
|
1.1.2.2.
|
hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustike raames
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.1.2.2.1.
|
ei käsitata hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
0180
|
1.1.2.2.2.
|
käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0190
|
1.1.2.3.
|
hoitakse finantssektorisse mittekuuluvate klientidega väljakujunenud tegevussuhte raames (muu)
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
0200
|
1.1.2.4.
|
hoitakse, et saada võrgustiku raames kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
0203
|
1.1.3.
|
ülemäärased tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0204
|
1.1.3.1.
|
finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0205
|
1.1.3.2.
|
muude klientide hoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0206
|
1.1.3.2.1.
|
tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
0207
|
1.1.3.2.2.
|
ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0210
|
1.1.4.
|
Mittetegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
1.1.4.1.
|
korrespondentpangandus ja peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0230
|
1.1.4.2.
|
finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0240
|
1.1.4.3.
|
muude klientide hoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
1.1.4.3.1.
|
tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
0260
|
1.1.4.3.2.
|
ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0270
|
1.1.5.
|
Vahendite täiendav väljavool
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
1.1.5.1.
|
muu tagatis kui tuletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi varad
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
0290
|
1.1.5.2.
|
1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
0300
|
1.1.5.3.
|
oma krediidikvaliteedi halvenemisest tingitud oluline vahendite väljavool
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0310
|
1.1.5.4.
|
negatiivse turustsenaariumi mõju tuletisinstrumentide tehingutele
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0340
|
1.1.5.5.
|
tuletisinstrumentidest tulenevad väljavoolud
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0350
|
1.1.5.6.
|
lühikesed positsioonid
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
1.1.5.6.1.
|
kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0370
|
1.1.5.6.2.
|
muu
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0380
|
1.1.5.7.
|
sissenõutav ülemäärane tagatis
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0390
|
1.1.5.8.
|
tasumisele kuuluv tagatis
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0400
|
1.1.5.9.
|
tagatiseks antud likviidne vara, mida saab vahetada tagatiseks antud mittelikviidse vara vastu
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0410
|
1.1.5.10.
|
struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumine
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
1.1.5.10.1.
|
struktureeritud rahastamise instrumendid
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0430
|
1.1.5.10.2.
|
rahastamisvahendid
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0450
|
1.1.5.11.
|
kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
0460
|
1.1.6.
|
Sihtotstarbelised vahendid
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
1.1.6.1.
|
krediidilimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
1.1.6.1.1.
|
jaeklientidele
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0490
|
1.1.6.1.2.
|
finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
0500
|
1.1.6.1.3.
|
krediidiasutustele
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
1.1.6.1.3.1.
|
jaeklientide tugilaenude rahastamiseks
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0520
|
1.1.6.1.3.2.
|
finantssektorisse mittekuuluvatele klientide tugilaenude rahastamiseks
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
0530
|
1.1.6.1.3.3.
|
muu
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0540
|
1.1.6.1.4.
|
reguleeritud finantseerimisasutustele, mis ei ole krediidiasutused
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0550
|
1.1.6.1.5.
|
grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
1.1.6.1.6.
|
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana
|
|
|
|
0,75
|
|
|
|
0570
|
1.1.6.1.7.
|
muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0580
|
1.1.6.2.
|
likviidsuslimiidid
|
|
|
|
|
|
|
|
0590
|
1.1.6.2.1.
|
jaeklientidele
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0600
|
1.1.6.2.2.
|
finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
0610
|
1.1.6.2.3.
|
personaalsetele investeerimisfirmadele
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0620
|
1.1.6.2.4.
|
väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele
|
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
1.1.6.2.4.1.
|
muude varade kui väärtpaberite ostmiseks finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
0640
|
1.1.6.2.4.2.
|
muu
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0650
|
1.1.6.2.5.
|
krediidiasutustele
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
1.1.6.2.5.1.
|
jaeklientide tugilaenude rahastamiseks
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
0670
|
1.1.6.2.5.2.
|
finantssektorisse mittekuuluvatele klientide tugilaenude rahastamiseks
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
0680
|
1.1.6.2.5.3.
|
muu
|
|
|
|
0,40
|
|
|
|
0690
|
1.1.6.2.6.
|
grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
0700
|
1.1.6.2.7.
|
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana
|
|
|
|
0,75
|
|
|
|
0710
|
1.1.6.2.8.
|
muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0720
|
1.1.7.
|
Muud tooted ja teenused
|
|
|
|
|
|
|
|
0731
|
1.1.7.1.
|
Mittesiduvad rahastamisvahendid
|
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
1.1.7.2.
|
kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
1.1.7.3.
|
hüpoteeklaenud, milles on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud
|
|
|
|
|
|
|
|
0760
|
1.1.7.4.
|
krediitkaardid
|
|
|
|
|
|
|
|
0770
|
1.1.7.5.
|
arvelduskrediit
|
|
|
|
|
|
|
|
0780
|
1.1.7.6.
|
kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega
|
|
|
|
|
|
|
|
0850
|
1.1.7.7.
|
tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
0860
|
1.1.7.8.
|
kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted
|
|
|
|
|
|
|
|
0870
|
1.1.7.9.
|
muud
|
|
|
|
|
|
|
|
0885
|
1.1.8.
|
Muud kohustused ja tasumisele kuuluvad kohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
0890
|
1.1.8.1.
|
tegevuskuludest tulenevad kohustused
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0900
|
1.1.8.2.
|
võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0912
|
1.1.8.4.
|
finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele võimaldatud rahastamise ülejääk
|
|
|
|
|
|
|
|
0913
|
1.1.8.4.1.
|
jaeklientidele võimaldatud rahastamise ülejääk
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0914
|
1.1.8.4.2.
|
finantssektorivälistele äriühingutele võimaldatud rahastamise ülejääk
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0915
|
1.1.8.4.3.
|
riikidele, mitmepoolsetele arengupankadele ja avaliku sektori asutustele võimaldatud rahastamise ülejääk
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0916
|
1.1.8.4.4.
|
muudele juriidilistele isikutele võimaldatud rahastamise ülejääk
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0917
|
1.1.8.5.
|
varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0918
|
1.1.8.6.
|
muud
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
0920
|
1.2.
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
1.2.1.
|
Vastaspool on keskpank
|
|
|
|
|
|
|
|
0940
|
1.2.1.1.
|
1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0945
|
1.2.1.1.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
0950
|
1.2.1.2.
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0955
|
1.2.1.2.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
0960
|
1.2.1.3.
|
2A tasandi tagatis
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0965
|
1.2.1.3.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
0970
|
1.2.1.4.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0975
|
1.2.1.4.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
0980
|
1.2.1.5.
|
2B tasandi pandikirjad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0985
|
1.2.1.5.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
0990
|
1.2.1.6.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
0995
|
1.2.1.6.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1000
|
1.2.1.7.
|
muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
1005
|
1.2.1.7.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1010
|
1.2.1.8.
|
tagatis, milleks on mittelikviidsed varad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
1020
|
1.2.2.
|
Vastaspool on muu kui keskpank
|
|
|
|
|
|
|
|
1030
|
1.2.2.1.
|
1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
1035
|
1.2.2.1.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1040
|
1.2.2.2.
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
1045
|
1.2.2.2.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1050
|
1.2.2.3.
|
2A tasandi tagatis
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
1055
|
1.2.2.3.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1060
|
1.2.2.4.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
1065
|
1.2.2.4.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1070
|
1.2.2.5.
|
2B tasandi pandikirjad
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
1075
|
1.2.2.5.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1080
|
1.2.2.6.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
1085
|
1.2.2.6.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1090
|
1.2.2.7.
|
muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
1095
|
1.2.2.7.1.
|
millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
1100
|
1.2.2.8.
|
tagatis, milleks on mittelikviidsed varad
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
1130
|
1.3.
|
Tagatise vahetustehingutest tuleneva väljavoolu kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED
|
|
1170
|
2
|
Likviidsete vahendite väljavoolud, millest arvestatakse maha nendega vastastikuses sõltuvuses olevate vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3
|
Tegevushoiused, mida hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid
|
|
|
|
|
|
|
|
1180
|
3.1.
|
võimaldanud krediidiasutused
|
|
|
|
|
|
|
|
1190
|
3.2.
|
võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused
|
|
|
|
|
|
|
|
1200
|
3.3.
|
võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused
|
|
|
|
|
|
|
|
1210
|
3.4.
|
võimaldanud muud kliendid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4
|
Grupisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
1290
|
4.1.
|
millest: finantssektorisse kuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
1300
|
4.2.
|
millest: finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele
|
|
|
|
|
|
|
|
1310
|
4.3.
|
millest: tagatud
|
|
|
|
|
|
|
|
1320
|
4.4.
|
millest: krediidilimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
1330
|
4.5.
|
millest: likviidsuslimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist
|
|
|
|
|
|
|
|
1340
|
4.6.
|
millest: tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
1345
|
4.7.
|
millest: ülemäärased tegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
1350
|
4,8
|
millest: mittetegevushoiused
|
|
|
|
|
|
|
|
1360
|
4.9.
|
millest: kohustused võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena
|
|
|
|
|
|
|
|
1370
|
5
|
Välisvaluuta väljavoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6
|
Tagatud rahastamistehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
|
|
|
|
|
|
|
|
1400
|
6.1.
|
millest: tagatud 1. tasandi tagatisega, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
|
|
|
|
|
|
|
|
1410
|
6.2.
|
millest: tagatud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
|
|
|
|
|
|
|
|
1420
|
6.3.
|
millest: tagatud 2A tasandi tagatisega
|
|
|
|
|
|
|
|
1430
|
6.4.
|
millest: tagatud 2B tasandi tagatisega
|
|
|
|
|
|
|
|
1440
|
6.5.
|
millest: tagatud mittelikviidsete varadega
|
|
|
|
|
|
|
C 74.00 – LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE SISSEVOOL
Valuuta
|
|
Summa
|
Saadud tagatise turuväärtus
|
Standardkaal
|
Kohaldatav kaal
|
Saadud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
|
Vahendite sissevool
|
|
Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
|
Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
|
Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
|
Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
|
Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
|
Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
|
Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
|
Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
|
Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
|
Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
|
Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
0110
|
0120
|
0130
|
0140
|
0150
|
0160
|
|
0010
|
1
|
KOGUSISSEVOOL
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1.
|
Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1.
|
rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.1.
|
rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.1.1.2.
|
muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.1.2.1.
|
rahalised nõuded jaeklientide vastu
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.1.1.2.2.
|
rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.1.1.2.3.
|
rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.1.1.2.4.
|
rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.1.2.
|
rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.1.2.1.
|
tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.1.2.1.1.
|
tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.1.2.1.2.
|
tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra
|
|
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.1.2.2.
|
rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.1.2.2.1.
|
rahalised nõuded keskpankade vastu
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.1.2.2.2.
|
rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.1.3.
|
vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.1.4.
|
rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.1.5.
|
rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0201
|
1.1.6.
|
laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata
|
|
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.1.7.
|
rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
1.1.8.
|
Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
1.1.9.
|
tuletisinstrumentidest tulenevad vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
1.1.10.
|
grupi liikme või krediidiasutuse ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
1.1.11.
|
muud vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0263
|
1.2.
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0265
|
1.2.1.
|
Vastaspool on keskpank
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0267
|
1.2.1.1.
|
tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0269
|
1.2.1.1.1.
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0271
|
1.2.1.1.1.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0273
|
1.2.1.1.2.
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0275
|
1.2.1.1.2.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0277
|
1.2.1.1.3.
|
2A tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0279
|
1.2.1.1.3.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0281
|
1.2.1.1.4.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
|
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0283
|
1.2.1.1.4.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0285
|
1.2.1.1.5.
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0287
|
1.2.1.1.5.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0289
|
1.2.1.1.6.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
|
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0291
|
1.2.1.1.6.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0293
|
1.2.1.1.7.
|
2B tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.1.4, 1.2.1.1.5 või 1.2.1.1.6
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0295
|
1.2.1.1.7.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0297
|
1.2.1.2.
|
tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0299
|
1.2.1.3.
|
tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0301
|
1.2.1.3.1.
|
tagatis on mittelikviidne omakapital
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0303
|
1.2.1.3.2.
|
kõik muud mittelikviidsed tagatised
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0305
|
1.2.2.
|
Vastaspool on muu kui keskpank
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0307
|
1.2.2.1.
|
tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0309
|
1.2.2.1.1.
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0311
|
1.2.2.1.1.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0313
|
1.2.2.1.2.
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0315
|
1.2.2.1.2.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0317
|
1.2.2.1.3.
|
2A tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0319
|
1.2.2.1.3.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0321
|
1.2.2.1.4.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
|
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0323
|
1.2.2.1.4.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0325
|
1.2.2.1.5.
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0327
|
1.2.2.1.5.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0329
|
1.2.2.1.6.
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
|
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0331
|
1.2.2.1.6.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0333
|
1.2.2.1.7.
|
2B tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.2.1.4, 1.2.2.1.5 või 1.2.2.1.6
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0335
|
1.2.2.1.7.1.
|
millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0337
|
1.2.2.2.
|
tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0339
|
1.2.2.3.
|
tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0341
|
1.2.2.3.1.
|
võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne
|
|
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0343
|
1.2.2.3.2.
|
tagatis on mittelikviidne omakapital
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0345
|
1.2.2.3.3.
|
kõik muud mittelikviidsed tagatised
|
|
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
1.3.
|
Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
1.4.
|
(Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
1.5.
|
(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED
|
|
0450
|
2
|
Välisvaluuta väljavool
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
3
|
Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
3.1.
|
Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
3.2.
|
Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
3.3.
|
Tagatud tehingud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
3.4.
|
Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
3.5.
|
Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4
|
Tagatud laenuandmistehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
4.1.
|
millest: tagatud 1. tasandi tagatisega, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
4.2.
|
millest: tagatud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
4.3.
|
millest: tagatud 2A tasandi tagatisega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
4.4.
|
millest: tagatud 2B tasandi tagatisega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
4.5.
|
millest: tagatud mittelikviidsete varadega
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 75.01 – LIKVIIDSUSKATE – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD
Valuuta
|
|
Laenuks antud tagatise turuväärtus
|
Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus
|
Laenuks võetud tagatise turuväärtus
|
Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus
|
Standardkaal
|
Kohaldatav kaal
|
Väljavoolud
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
|
Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud
|
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
0010
|
0020
|
0030
|
0040
|
0050
|
0060
|
0070
|
0080
|
0090
|
0100
|
|
0010
|
1
|
TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA (vastaspool on keskpank)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020
|
1.1.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030
|
1.1.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0040
|
1.1.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0050
|
1.1.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
|
|
|
0060
|
1.1.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0070
|
1.1.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
0080
|
1.1.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0090
|
1.1.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
0100
|
1.1.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0110
|
1.1.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
|
|
|
0120
|
1.1.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0130
|
1.1.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
0140
|
1.1.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0150
|
1.1.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
0160
|
1.1.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0170
|
1.1.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
0180
|
1.1.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0190
|
1.2.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0200
|
1.2.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0210
|
1.2.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0220
|
1.2.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0230
|
1.2.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0240
|
1.2.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,08
|
|
|
|
|
|
|
0250
|
1.2.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0260
|
1.2.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,18
|
|
|
|
|
|
|
0270
|
1.2.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0280
|
1.2.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,23
|
|
|
|
|
|
|
0290
|
1.2.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0300
|
1.2.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,28
|
|
|
|
|
|
|
0310
|
1.2.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0320
|
1.2.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,43
|
|
|
|
|
|
|
0330
|
1.2.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0340
|
1.2.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,93
|
|
|
|
|
|
|
0350
|
1.2.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0360
|
1.3.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0370
|
1.3.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0380
|
1.3.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0390
|
1.3.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0400
|
1.3.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0410
|
1.3.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0420
|
1.3.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0430
|
1.3.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
0440
|
1.3.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0450
|
1.3.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
0460
|
1.3.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0470
|
1.3.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
0480
|
1.3.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0490
|
1.3.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
0500
|
1.3.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0510
|
1.3.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,85
|
|
|
|
|
|
|
0520
|
1.3.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0530
|
1.4.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0540
|
1.4.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0550
|
1.4.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0560
|
1.4.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0570
|
1.4.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0580
|
1.4.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0590
|
1.4.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0600
|
1.4.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0610
|
1.4.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0620
|
1.4.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
0630
|
1.4.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0640
|
1.4.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
0650
|
1.4.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0660
|
1.4.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
0670
|
1.4.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0680
|
1.4.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,75
|
|
|
|
|
|
|
0690
|
1.4.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0700
|
1.5.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0710
|
1.5.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0720
|
1.5.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0730
|
1.5.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0740
|
1.5.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0750
|
1.5.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0760
|
1.5.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0770
|
1.5.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0780
|
1.5.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0790
|
1.5.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0800
|
1.5.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0810
|
1.5.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
0820
|
1.5.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0830
|
1.5.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
0840
|
1.5.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0850
|
1.5.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,70
|
|
|
|
|
|
|
0860
|
1.5.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0870
|
1,6
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0880
|
1.6.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0890
|
1.6.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0900
|
1.6.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0910
|
1.6.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0920
|
1.6.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0930
|
1.6.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0940
|
1.6.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0950
|
1.6.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0960
|
1.6.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0970
|
1.6.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0980
|
1.6.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
0990
|
1.6.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1000
|
1.6.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
1010
|
1.6.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1020
|
1.6.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,65
|
|
|
|
|
|
|
1030
|
1.6.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1040
|
1.7.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1050
|
1.7.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1060
|
1.7.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1070
|
1.7.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1080
|
1.7.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1090
|
1.7.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1100
|
1.7.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1110
|
1.7.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1120
|
1.7.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1130
|
1.7.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1140
|
1.7.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1150
|
1.7.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1160
|
1.7.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1170
|
1.7.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1180
|
1.7.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1190
|
1.7.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
1200
|
1.7.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1210
|
1.8.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1220
|
1.8.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1230
|
1.8.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1240
|
1.8.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1250
|
1.8.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1260
|
1.8.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1270
|
1.8.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1280
|
1.8.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1290
|
1.8.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1300
|
1.8.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1310
|
1.8.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1320
|
1.8.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1330
|
1.8.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1340
|
1.8.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1350
|
1.8.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1360
|
1.8.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1370
|
2
|
TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA (vastaspool on muu kui keskpank)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1380
|
2.1.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1390
|
2.1.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1400
|
2.1.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1410
|
2.1.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
|
|
|
1420
|
2.1.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1430
|
2.1.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
1440
|
2.1.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1450
|
2.1.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
1460
|
2.1.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1470
|
2.1.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
|
|
|
1480
|
2.1.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1490
|
2.1.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
1500
|
2.1.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1510
|
2.1.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
1520
|
2.1.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1530
|
2.1.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
1540
|
2.1.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1550
|
2.2.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1560
|
2.2.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,07
|
|
|
|
|
|
|
1570
|
2.2.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1580
|
2.2.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1590
|
2.2.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1600
|
2.2.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,08
|
|
|
|
|
|
|
1610
|
2.2.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1620
|
2.2.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,18
|
|
|
|
|
|
|
1630
|
2.2.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1640
|
2.2.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,23
|
|
|
|
|
|
|
1650
|
2.2.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1660
|
2.2.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,28
|
|
|
|
|
|
|
1670
|
2.2.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1680
|
2.2.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,43
|
|
|
|
|
|
|
1690
|
2.2.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1700
|
2.2.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,93
|
|
|
|
|
|
|
1710
|
2.2.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1720
|
2.3.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1730
|
2.3.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
1740
|
2.3.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1750
|
2.3.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,08
|
|
|
|
|
|
|
1760
|
2.3.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1770
|
2.3.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1780
|
2.3.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1790
|
2.3.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
1800
|
2.3.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1810
|
2.3.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
1820
|
2.3.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1830
|
2.3.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
1840
|
2.3.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1850
|
2.3.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
1860
|
2.3.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1870
|
2.3.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,85
|
|
|
|
|
|
|
1880
|
2.3.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1890
|
2.4.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1900
|
2.4.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
1910
|
2.4.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1920
|
2.4.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,18
|
|
|
|
|
|
|
1930
|
2.4.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1940
|
2.4.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
1950
|
2.4.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1960
|
2.4.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
1970
|
2.4.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1980
|
2.4.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
1990
|
2.4.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2000
|
2.4.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
2010
|
2.4.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2020
|
2.4.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
2030
|
2.4.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2040
|
2.4.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,75
|
|
|
|
|
|
|
2050
|
2.4.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2060
|
2.5.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2070
|
2.5.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,30
|
|
|
|
|
|
|
2080
|
2.5.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2090
|
2.5.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,23
|
|
|
|
|
|
|
2100
|
2.5.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2110
|
2.5.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
2120
|
2.5.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2130
|
2.5.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
2140
|
2.5.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2150
|
2.5.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
2160
|
2.5.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2170
|
2.5.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
2180
|
2.5.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2190
|
2.5.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
2200
|
2.5.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2210
|
2.5.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,70
|
|
|
|
|
|
|
2220
|
2.5.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2230
|
2,6
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2240
|
2.6.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
2250
|
2.6.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2260
|
2.6.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,28
|
|
|
|
|
|
|
2270
|
2.6.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2280
|
2.6.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
2290
|
2.6.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2300
|
2.6.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,10
|
|
|
|
|
|
|
2310
|
2.6.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2320
|
2.6.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,05
|
|
|
|
|
|
|
2330
|
2.6.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2340
|
2.6.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
2350
|
2.6.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2360
|
2.6.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
2370
|
2.6.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2380
|
2.6.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,65
|
|
|
|
|
|
|
2390
|
2.6.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2400
|
2.7.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2410
|
2.7.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
2420
|
2.7.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2430
|
2.7.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,43
|
|
|
|
|
|
|
2440
|
2.7.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2450
|
2.7.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,35
|
|
|
|
|
|
|
2460
|
2.7.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2470
|
2.7.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,25
|
|
|
|
|
|
|
2480
|
2.7.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2490
|
2.7.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,20
|
|
|
|
|
|
|
2500
|
2.7.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2510
|
2.7.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,15
|
|
|
|
|
|
|
2520
|
2.7.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2530
|
2.7.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,00
|
|
|
|
|
|
|
2540
|
2.7.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2550
|
2.7.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
2560
|
2.7.8.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2570
|
2.8.
|
Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2580
|
2.8.1.
|
1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
|
|
|
|
|
1,00
|
|
|
|
|
|
|
2590
|
2.8.1.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2600
|
2.8.2.
|
1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,93
|
|
|
|
|
|
|
2610
|
2.8.2.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2620
|
2.8.3.
|
2A tasandi varad
|
|
|
|
|
0,85
|
|
|
|
|
|
|
2630
|
2.8.3.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2640
|
2.8.4.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,75
|
|
|
|
|
|
|
2650
|
2.8.4.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2660
|
2.8.5.
|
2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
0,70
|
|
|
|
|
|
|
2670
|
2.8.5.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2680
|
2.8.6.
|
2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
|
|
|
|
|
0,65
|
|
|
|
|
|
|
2690
|
2.8.6.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2700
|
2.8.7.
|
Muud 2B tasandi varad
|
|
|
|
|
0,50
|
|
|
|
|
|
|
2710
|
2.8.7.1.
|
millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2720
|
2.8.8.
|
Mittelikviidsed varad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED
|
|
2730
|
3
|
Tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2740
|
4
|
Grupisiseste vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5
|
Tagatise vahetustehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2750
|
5,1
|
millest: laenuks võetud tagatis on 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2760
|
5,2
|
millest: laenuks võetud tagatis on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2770
|
5,3
|
millest: laenuks võetud tagatis on 2A tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2780
|
5,4
|
millest: laenuks võetud tagatis on 2B tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2790
|
5,5
|
millest: laenuks antud tagatis on 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2800
|
5,6
|
millest: laenuks antud tagatis on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2810
|
5,7
|
millest: laenuks antud tagatis on 2A tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2820
|
5,8
|
millest: laenuks antud tagatis on 2B tasandi tagatis
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 76.00 – LIKVIIDSUSKATE – ARVUTUSED
Valuuta
|
|
|
|
Väärtus/protsent
|
|
Rida
|
ID
|
Kirje
|
010
|
|
ARVUTUSED
|
|
Lugeja, nimetaja, suhe
|
|
0010
|
1
|
Likviidsuspuhver
|
|
|
0020
|
2
|
Likviidsete vahendite netoväljavool
|
|
|
0030
|
3
|
Likviidsuskattekordaja (%)
|
|
|
Lugeja arvutamine
|
|
0040
|
4
|
1. tasandi likviidsuspuhver, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (väärtus artikli 9 kohaselt): korrigeerimata
|
|
|
0050
|
5
|
1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul
|
|
|
0060
|
6
|
1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul
|
|
|
0070
|
7
|
Tagatud raha väljavoolud 30 päeva jooksul
|
|
|
0080
|
8
|
Tagatud raha sissevoolud 30 päeva jooksul
|
|
|
0091
|
9
|
1. tasandi tagatise, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade „korrigeeritud summa“
|
|
|
0100
|
10
|
1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
|
|
|
0110
|
11
|
1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul
|
|
|
0120
|
12
|
1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul
|
|
|
0131
|
13
|
1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade „korrigeeritud summa“
|
|
|
0160
|
14
|
2A tasandi tagatise väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
|
|
|
0170
|
15
|
2A tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul
|
|
|
0180
|
16
|
2A tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul
|
|
|
0191
|
17
|
2A tasandi tagatise „korrigeeritud summa“
|
|
|
0220
|
18
|
2B tasandi tagatise väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
|
|
|
0230
|
19
|
2B tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul
|
|
|
0240
|
20
|
2B tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul
|
|
|
0251
|
21
|
2B tasandi tagatise „korrigeeritud summa“
|
|
|
0280
|
22
|
Likviidse vara ülejäägi summa
|
|
|
0290
|
23
|
Likviidsuspuhver
|
|
|
Nimetaja arvutamine
|
|
0300
|
24
|
Vahendite väljavoolude kogusumma
|
|
|
0310
|
25
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
|
|
|
0320
|
26
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
|
|
|
0330
|
27
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
|
|
|
0340
|
28
|
Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
|
|
|
0350
|
29
|
Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
|
|
|
0360
|
30
|
Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
|
|
|
0370
|
31
|
Likviidsete vahendite netoväljavool
|
|
|
2. sammas
|
|
0380
|
32
|
Kapitalinõuete direktiivi artiklis 105 sätestatud 2. samba nõue
|
|
C 77.00 – LIKVIIDSUSKATE – ULATUS
|
Emaettevõtja või tütarettevõtja
|
Nimi
|
Kood
|
Koodi liik
|
Riiklik kood
|
Riigikood
|
Üksuse liik
|
|
0005
|
0010
|
0020
|
0021
|
0022
|
0040
|
0050
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XXV LISA
XXIV LISAS ESITATUD LIKVIIDSUSE ARUANDLUSVORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. OSA: LIKVIIDSED VARAD
1. Likviidsed varad
1.1. Üldised märkused
1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (
25
) sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave varade kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused täitma.
2. Aruandluses kajastatud varad vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises sätestatud nõuetele.
3. Erandina 2. punktist ei kohalda krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikele 2 eraldi valuutas vormi täites delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikes 6, artikli 10 lõike 1 punktis d ja artikli 12 lõike 1 punktis c määratletud valuutapiiranguid. Krediidiasutused kohaldavad aga jurisdiktsiooni piiranguid.
4. Krediidiasutused täidavad vormi vastavates valuutades kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2.
5. Krediidiasutused esitavad asjakohasel juhul likviidsete varade summa/turuväärtuse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt, võttes arvesse artikli 8 lõike 5 punktis b viidatud riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevat likviidsete vahendite netosisse- ja -väljavoolu, ja kooskõlas selle delegeeritud määruse 2. peatükis sätestatud väärtuskärbetega.
6. Delegeeritud määruses (EL) 2015/61 viidatakse üksnes määradele ja väärtuskärbetele. Käesolevates juhistes kasutatakse sõna „kaalutud“ üldterminina, mis osutab pärast asjaomaste väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist saadud summale. Sõna „kaal“ viitab käesolevates juhistes arvule 0 ja 1 vahel, mis annab summaga korrutatuna vastavalt kaalutud summa või väärtuse, millele on viidatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 9.
7. Krediidiasutused ei esita topelt kirjeid vormi punktide 1.1.1, 1.1.2, 1.2.1 ja 1.2.2 piires ja nende vahel.
1.2. Konkreetsed märkused
1.2.1. Erinõuded seoses ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatega
8. Vormi kirjetes 1.1.1.10, 1.1.1.11, 1.2.1.6, 1.1.2.2, 1.2.2.10, 1.2.2.11, 1.2.2.12 ja 1.2.2.13 esitavad krediidiasutused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turuväärtuse asjakohase osakaalu, mis vastab ettevõtjate alusvarale, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõikele 4.
1.2.2. Erinõuded seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise ja üleminekusätetega
9. Krediidiasutused esitavad kirjed vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitele 35 kuni 37 asjakohase vara ridadel. Kõnealuste artiklite alusel esitatud kõigi varasummade kogusumma esitatakse viitena ka memokirjete jaos.
1.2.3. Erinõuded seoses keskasutuste aruandlusega
10. Keskasutused, andes aru likviidsetest varadest, mis vastavad krediidiasutuste keskasutuses hoitavatele hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana, tagavad, et nende likviidsete varade aruandluses esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat vahendite väljavoolu delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt.
1.2.4. Erinõuded seoses arveldamise ja tähtajaliste tulevaste tehingutega
11. Kõik varad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitele 7, 8 ja 9 ja on aruandekuupäeval krediidiasutuse kontol, esitatakse vormi C 72 vastaval real, isegi kui need on müüdud või kasutatud tagatud forvardtehingutes. Sellest tulenevalt ei esitata käesolevas vormis sellistest forvardtehingutest saadavaid likviidseid varasid, mis osutavad lepingus kokkulepitud, kuid veel arveldamata likviidsete varade ostudele ja likviidsete varade forvardostudele.
1.2.5. Likviidsete varade alamvorm
1.2.5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Summa/turuväärtus
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt likviidsete varade turuväärtuse või vajaduse korral likviidsete varade summa.
Veerus 0010 esitatud summa/turuväärtuse puhul:
— võetakse arvesse sama määruse artikli 8 lõikes 5 määratletud riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tingitud vahendite netoväljavoolu ja -sissevoolu;
— ei võeta arvesse sama määruse II jaotises sätestatud väärtuskärpeid;
— hõlmatakse sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud nende hoiuste osakaal, mis sisaldavad erinevaid konkreetseid varasid vastava vara ridadel;
— arvatakse vastavalt sama määruse artikli 27 lõikele 3 vajaduse korral maha artiklis 16 määratletud keskses krediidiasutuses hoiustatavad hoiusesummad.
Viidates delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikele 5, võtavad krediidiasutused arvesse netorahavoogu – kas välja- või sissevoolu –, mis tekiks, kui riskimaandus lõpetataks aruandekuupäeval. Krediidiasutused ei võta arvesse vara väärtuse tulevasi võimalikke muutusi.
|
|
0020
|
Standardkaal
Veerg 0020 sisaldab kaalusid, mis kajastavad pärast delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises sätestatud asjaomaste väärtuskärbete kohaldamist saadud summat. Kaalude eesmärk on kajastada likviidsete varade väärtuse vähenemist pärast asjaomaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0030
|
Kohaldatav kaal
Krediidiasutused esitavad veerus 0030 delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises sätestatud likviidsetele varadele kohaldatud asjakohase kaalu. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega. Veerus 0030 esitatud arv ei tohi olla suurem kui veerus 0020 esitatud arv.
|
|
0040
|
Väärtus artikli 9 kohaselt
Krediidiasutused esitavad veerus 0040 delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt määratud likviidse vara väärtuse, mis on summa/turuväärtus, võttes arvesse riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevat likviidsete vahendite netosisse- ja -väljavoolu, mis on korrutatud kohaldatava kaaluga.
|
1.2.5.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. LIKVIIDSETE VARADE KORRIGEERIMATA KOGUSUMMA
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotis
Krediidiasutused esitavad oma likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 0010.
Krediidiasutused esitavad oma likviidsete varade artikli 9 kohaselt arvutatud kogusumma veerus 0040.
|
|
0020
|
1.1. 1. tasandi varade korrigeerimata kogusumma
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15, 16 ja 19
Selles jaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 1. tasandi varad või neid käsitletakse sellisena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad oma 1. tasandi likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 0010.
Krediidiasutused esitavad oma 1. tasandi likviidsete varade artikli 9 kohaselt arvutatud kogusumma veerus 0040.
|
|
0030
|
1.1.1. 1. TASANDI varade korrigeerimata kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15, 16 ja 19
Selles alajaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 1. tasandi varad või neid käsitletakse sellisena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt. Varasid ja alusvarasid, mis kvalifitseeruvad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f, ei kajastata selles alajaos.
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 1. tasandi varade kogu turuväärtuse/kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
Krediidiasutused esitavad veerus 0040 1. tasandi varade kaalutud kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
|
|
0040
|
1.1.1.1. Mündid ja pangatähed
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt a
Müntidest ja pangatähtedest tuleneva raha kogusumma.
|
|
0050
|
1.1.1.2. Väljavõetavad keskpanga reservid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkt iii
Stressiperioodidel mis tahes ajal väljavõetavate reservide kogusumma, mida krediidiasutus hoiab Euroopa Keskpangas, liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.
Aktsepteeritav väljavõetav summa määratakse kindlaks krediidiasutuse pädeva asutuse ja selle keskpanga vahelises lepingus, kus reserve hoitakse, või kolmanda riigi kohaldatavate eeskirjade kohaselt, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktis iii.
|
|
0060
|
1.1.1.3. Keskpanga varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktid i ja ii
Varad, milleks on Euroopa Keskpanga, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.
|
|
0070
|
1.1.1.4. Keskvalitsuse varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid i ja ii
Varad, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud nendele varadele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.
Sellel real esitatakse krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi keskvalitsus on andnud garantii kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 35.
Sellel real esitatakse varad, mille on emiteerinud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 36 osutatud liikmesriikide rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused.
|
|
0080
|
1.1.1.5. Piirkondliku valitsuse/kohalike omavalitsuste varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid iii ja iv
Varad, milleks on liikmesriigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõike 2 kohaselt.
Varad, milleks on kolmanda riigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud neile krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, ja tingimusel et neid käsitatakse nõuetena kolmanda riigi keskvalitsuse vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõike 4 kohaselt.
Sellel real esitatakse krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus on andnud garantii kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 35.
|
|
0090
|
1.1.1.6. Avaliku sektori asutuse varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid v ja vi
Varad, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et neid varasid käsitatakse nõuetena asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 116 lõike 4 kohaselt.
Krediidikvaliteeti hindav määratud asutus annab eelmises lõigus osutatud nõuetele kolmanda riigi keskvalitsuse vastu krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.
Käesolevas alajaos osutatud nõudeid kolmanda riigi piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse nõuetena asjaomase kolmanda riigi keskvalitsuse vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõike 4 kohaselt.
|
|
0100
|
1.1.1.7. Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt d
Varad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded ja reservid, mida hoitakse keskpangas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti d alapunkti ii tingimuste kohaselt, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi hinnangut, mis vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, tingimusel et krediidiasutus aktsepteerib neid agregeeritult 1. tasandi varadena kuni oma vahendite netoväljavoolu summas stressiperioodil samas valuutas.
Varad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded ja reservid, mida hoitakse keskpangas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti d alapunkti ii tingimuste kohaselt, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi hinnangut, mis vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, ja mis ei ole nomineeritud selle kolmanda riigi omavääringus, tingimusel et krediidiasutus aktsepteerib neid 1. tasandi varadena kuni oma vahendite netoväljavoolu summas stressiperioodil selles välisvaluutas, mis vastab tema tegevusele jurisdiktsioonis, milles likviidsusrisk võetakse.
|
|
0110
|
1.1.1.8. Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti e alapunktid i ja ii
Varad, mille on emiteerinud krediidiasutus, mille on asutanud liikmesriigi kesk- või piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, kellel on õiguslik kohustus kaitsta krediidiasutuse majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus.
Varad, mille on emiteerinud tugilaenu andja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt.
Kõiki eespool nimetatud nõudeid piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõike 2 kohaselt.
|
|
0120
|
1.1.1.9. Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt g
Varad, milleks on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende garanteeritud nõuded.
|
|
0130
|
1.1.1.10. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on mündid/pangatähed ja/või keskpanga vastu olevad nõuded
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt a
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad müntidele, pangatähtedele ja Euroopa Keskpanga, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevatele nõuetele, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.
|
|
0140
|
1.1.1.11. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt b
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osad, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 1. tasandi varadeks, välja arvatud mündid, pangatähed, Euroopa Keskpanga, liikmesriigi või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded ning väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f.
|
|
0150
|
1.1.1.12. Likviidsuse alternatiivsed meetodid: keskpanga krediidilimiit
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkt b
Euroopa Keskpangalt, liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangalt saadud kasutamata krediidilimiidid, tingimusel et selline limiit vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktides i kuni iii sätestatud nõuetele.
|
|
0160
|
1.1.1.13. Kesksed krediidiasutused: 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt tehakse kindlaks likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Neid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.
Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et nende likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.
Sellel real osutatud varad on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.
|
|
0170
|
1.1.1.14. Likviidsuse alternatiivsed meetodid: 1. tasandi varadena aktsepteeritavad 2A tasandi varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkt c
Kui esineb 1. tasandi varade puudujääk, esitavad krediidiasutused aruandluses nende 2A tasandi varade summa, mida nad aktsepteerivad 1. tasandi varana ja mida nad ei esita 2A tasandi varana delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti c kohaselt. Kõnealuseid varasid ei esitata 2A tasandi varade jaos.
|
|
0180
|
1.1.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade korrigeerimata kogusumma
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15 ja 16
Selles alajaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 1. tasandi varad või neid käsitletakse sellisena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt ning nad on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad või nende alusvarad kvalifitseeruvad sellistena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f.
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade kogu turuväärtuse/kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
Krediidiasutused esitavad veerus 0040 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade kaalutud kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
|
|
0190
|
1.1.2.1. Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt f
Varad, milleks on delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktile f vastavatest väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid.
|
|
0200
|
1.1.2.2. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt c
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f.
|
|
0210
|
1.1.2.3. Kesksed krediidiasutused: 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt tehakse kindlaks likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Neid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.
Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et nende likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.
Sellel real osutatud varad on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.
|
|
0220
|
1.2. 2. tasandi varade korrigeerimata kogusumma
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 11 kuni 16 ja artikkel 19
Selles jaos esitatud varad on selgelt määratletud kas 2A või 2B tasandi varana või neid käsitletakse sellega sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad oma 2. tasandi likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 0010.
Krediidiasutused esitavad oma 2. tasandi likviidsete varade artikli 9 kohaselt arvutatud kogusumma veerus 0040.
|
|
0230
|
1.2.1. 2A TASANDI varade korrigeerimata kogusumma
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 11, 15 ja 19
Selles alajaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 2A tasandi varad või neid käsitletakse sellisena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 2A tasandi varade kogu turuväärtuse/kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
Krediidiasutused esitavad veerus 0040 2A tasandi varade kaalutud kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
|
|
0240
|
1.2.1.1. Piirkondlike valitsuste/kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt a
Varad, milleks on liikmesriigi piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, kui on määratud riskikaal 20 %.
|
|
0250
|
1.2.1.2. Keskpanga või keskvalitsuse/piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt b
Varad, milleks on kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et nende varade riskikaaluks on määratud 20 %.
|
|
0260
|
1.2.1.3. Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt c
Varad, milleks on delegeeritud määruse 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile c vastavatest väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud nendele varadele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2.
|
|
0270
|
1.2.1.4. Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt d
Varad, milleks on sellistest kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile d, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud nendele varadele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1.
|
|
0280
|
1.2.1.5. Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt e
Äriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile e.
|
|
0290
|
1.2.1.6. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 2A tasandi varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt d
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad ja osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2A tasandi varadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 11.
|
|
0300
|
1.2.1.7. Kesksed krediidiasutused: 2A tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt tehakse kindlaks likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Neid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.
Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et nende likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.
Sellel real osutatud varad on 2A tasandi varad.
|
|
0310
|
1.2.2. 2B TASANDI varade korrigeerimata kogusumma
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 12 kuni 16 ja artikkel 19
Selles alajaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 2B tasandi varad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 2B tasandi varade kogu turuväärtuse/kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
Krediidiasutused esitavad veerus 0040 2B tasandi varade kaalutud kogusumma, võtmata arvesse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 kohaseid nõudeid.
|
|
0320
|
1.2.2.1. Varaga tagatud väärtpaberid (eluasemelaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktid i ja ii
Varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 13 sätestatud nõuetele, tingimusel et need on tagatud eluasemelaenudega, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga, või täielikult tagatud eluasemelaenudega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktide i ja ii kohaselt.
Sellel real esitatakse varad, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 37 sätestatud üleminekusätet.
|
|
0330
|
1.2.2.2. Varaga tagatud väärtpaberid (autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkt iv
Varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad delegeeritud määruse 2015/61 artiklile 13, tingimusel et need on tagatud autolaenude ja -liisingutega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkti iv kohaselt.
|
|
0340
|
1.2.2.3. Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt e
Varad, milleks on sellistest krediidiasutuste emiteeritud pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad delegeeritud määruse 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile e, tingimusel et alusvarade kogum koosneb üksnes riskipositsioonidest, millele saab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 alusel anda riskikaaluks 35 % või väiksema riskikaalu.
|
|
0350
|
1.2.2.4. Varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktid iii ja v
Varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 13 sätestatud nõuetele, tingimusel et need on tagatud varadega, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v. Tähele tuleb panna, et artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkti iii kohaldamisel on väärtpaberistamise instrumendi emiteerimise ajal portfelli mahu seisukohast vähemalt 80 % kogumisse kuuluvatest laenuvõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
|
|
0360
|
1.2.2.5. Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt b
Äriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile b.
|
|
0370
|
1.2.2.6. Äriühingu võlaväärtpaberid – intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 1/2/3)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõige 3
Pädev asutus võib võimaldada krediidiasutustel, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgmisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, teha erandi delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii, tingimusel et on tõendeid nendes alapunktides sätestatud nõuetele vastavate intressi mittekandvate varade ebapiisava kättesaadavuse kohta ja et kõnealused intressi mittekandvad varad on piisavalt likviidsed eraturgudel.
Need krediidiasutused esitavad aruandluses intressi mittekandvaid varasid hõlmavad äriühingu võlaväärtpaberid, kui need vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõuetele ja krediidiasutused on saanud oma pädevalt asutuselt nõuetekohase erandi.
|
|
0380
|
1.2.2.7. Aktsiad (oluline aktsiaindeks)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt c
Aktsiad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile c ja on nomineeritud krediidiasutuse päritoluliikmesriigi valuutas.
Krediidiasutused esitavad aruandluses ka aktsiad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktile c ja on nomineeritud erinevas valuutas, tingimusel et neid võetakse 2B tasandi varadena arvesse ainult sellise summa ulatuses, mis katab likviidsete vahendite väljavoolud kas samas valuutas või selles jurisdiktsioonis, kus likviidsusrisk võetakse.
|
|
0390
|
1.2.2.8. Intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt f
Krediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgimisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, intressi mittekandvad varad, milleks on keskpankade või kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on neile varadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 5 või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele.
|
|
0400
|
1.2.2.9. Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt d ja artikkel 14
Keskpankade võimaldatud, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 14 vastavate piiratud kasutusega likviidsuslimiitide kasutamata summa.
|
|
0410
|
1.2.2.10. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt e
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i, ii ja iv.
|
|
0420
|
1.2.2.11. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt f
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad ja osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktis e.
|
|
0430
|
1.2.2.12. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt g
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad ja osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v. Tähele tuleb panna, et artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkti iii kohaldamisel on väärtpaberistamise instrumendi emiteerimise ajal portfelli mahu seisukohast vähemalt 80 % kogumisse kuuluvatest laenuvõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
|
|
0440
|
1.2.2.13. Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3), aktsiad (oluline aktsiaindeks) või intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt h
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad äriühingu võlaväärtpaberitele, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile b, ja aktsiatele, mis on vastavad sama määruse artikli 12 lõike 1 punktile c, või intressi mittekandvatele varadele, mis vastavad sama määruse artikli 12 lõike 1 punktile f.
|
|
0450
|
1.2.2.14. Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (mittekohustuslik investeering)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt b
Miinimumhoius, mida krediidiasutus hoiab keskses krediidiasutuses, tingimusel et see kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, võrgustikku, mille suhtes saaks kohaldada kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud erandit, või liikmesriigi koostöövõrgustikku, mida reguleeritakse kas seaduse või lepinguga.
Krediidiasutused tagavad, et kesksel krediidiasutusel ei ole õiguslikku või lepingulist kohustust hoida või investeerida hoiuseid määratud tasandi või kategooria likviidsetesse varadesse.
|
|
0460
|
1.2.2.15. Likviidsed vahendid, mis on võrgustiku liikmele keskasutuse kaudu kättesaadavad (määratlemata tagatus)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõige 2
Selliste piiratud likviidsete vahendite kasutamata summad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõikele 2.
|
|
0470
|
1.2.2.16. Kesksed krediidiasutused: 2B tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt on vaja kindlaks teha likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.
Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et nende likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.
Sellel real osutatud varad on 2B tasandi varad.
|
|
MEMOKIRJED
|
|
0485
|
2. Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt a.
Krediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes toodud varade kogusumma vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele.
|
|
0580
|
3. 1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud valuutaga seotud põhjustel
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõige 6, artikli 10 lõike 1 punkt d ja artikli 12 lõike 1 punkt c
Asutus esitab artiklites 10 kuni 16 osutatud 1. tasandi, 2A tasandi ja 2B tasandi varade osakaalu, mida asutusel ei ole võimalik aktsepteerida artikli 8 lõike 6, artikli 10 lõike 1 punkti d ja artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt.
|
|
0590
|
4. 1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud tegevusega seotud põhjustel, välja arvatud valuutaga seotud põhjused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 8
Krediidiasutused esitavad aruandluses varad, mis vastavad delegeeritud määruse 2015/61 artiklile 7, kuid ei vasta delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 8 sätestatud nõuetele, tingimusel et need ei ole esitatud real 0580 valuutaga seotud põhjustel.
|
2. OSA. VÄLJAVOOLUD
1. Väljavoolud
1.1. Üldised märkused
1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave järgmise 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite väljavoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused täitma.
2. Krediidiasutused täidavad vormi vastavates valuutades kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2.
3. Käesolevate juhistega kaasas olevale vormile on lisatud mõned memokirjed. Kuigi need ei ole suhtarvu enda arvutamiseks tingimata vajalikud, on nende täitmine siiski nõutav. Need kirjed annavad vajalikku teavet, et võimaldada pädevatel asutustel teostada krediidiasutuse likviidsusnõuetele vastavuse asjakohane hindamine. Mõnel juhul on neis esitatud vormide põhijagude kirjete detailsem jaotus, teistel juhtudel kajastatakse neis aga täiendavaid likviidsusressursse, millele krediidiasutustel võib olla juurdepääs.
4. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõikega 1 on sätestatud, et
i.
likviidsete vahendite väljavoolud hõlmavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõikes 2 osutatud kategooriaid;
ii.
likviidsete vahendite väljavoolude arvutamiseks korrutatakse eri kategooriatesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod määradega, mille ulatuses on oodata nende väljavoolu või kasutusse võtmist, nagu on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61.
5. Delegeeritud määruses (EL) 2015/61 osutatakse ainult määradele ja väärtuskärbetele ning sõna „kaal“ viitab neile. Käesolevates juhistes kasutatakse sõna „kaalutud“ üldterminina, mis osutab pärast asjaomaste väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist saadud summale.
6. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud (välja arvatud grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad väljavoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada soodustingimustel väljavoolu määra, ja tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud, mida säilitatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku kontekstis) esitatakse vastavates kategooriates. Kõnealused väljavoolud esitatakse ka eraldi memokirjetena.
7. Likviidsuse väljavoolud esitatakse vormil ainult üks kord, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse täiendavaid väljavoolusid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 30 või kui kirje on millest-kirje või memokirje.
8. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikes 2 osutatud eraldi aruandluse korral kohaldatakse alati järgmisi põhimõtteid:
—
esitatakse ainult asjaomases valuutas nomineeritud kirjed ja voolud;
—
tehingu poolte vahelise valuutade mittevastavuse korral esitatakse aruandluses ainult asjaomase valuuta pool;
—
kui delegeeritud määruses (EL) 2015/61 lubatakse tasaarvestust, võib seda teha üksnes asjaomases valuutas toimuvate väljavoolude puhul;
—
kui vool toimub mitmes valuutas, hindab krediidiasutus seda, millises valuuta vool tõenäoliselt toimub, ja esitab kirje üksnes selles valuutas.
9. Standardkaalud XXIV lisa vormi C 73.00 veerus 0040 on need kaalud, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse siin teavitamise eesmärgil.
10. Vorm sisaldab teavet tagatud likviidsusvoolude kohta, mida nimetatakse delegeeritud määruses (EL) 2015/61 tagatud laenuandmistehinguteks ja kapitaliturupõhisteks tehinguteks ja mida kasutatakse likviidsuskattekordaja arvutamiseks, nagu on määratletud kõnealuses määruses. Kui neid tehinguid tehakse koondtagatiste vastu, siis tehakse konkreetsed panditud varad kindlaks antud vormis esitamise eesmärgil delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise 2. peatükis sätestatud likviidsete varade kategooriate alusel, alustades väikseima likviidsusega varadest. Samal ajal, kui tegemist on koondtagatiste vastu tehtud erinevate järelejäänud tähtaegadega tehingutega, määratakse esiteks väikseima likviidsusega varad kõige pikemate järelejäänud tähtaegadega tehingutele.
11. Tagatise vahetustehingute jaoks on ette nähtud XXIV lisa eraldi vorm: C 75.01. Tagatise vahetustehinguid, mis on tagatis-tagatise-vastu-tehingud, ei esitata XXIV lisa väljavoolu vormil C 73.00, mis hõlmab üksnes raha-tagatise-vastu-tehinguid.
1.2. Konkreetsed märkused arveldamise ja forvardtehingutee kohta
12. Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja pärast 30 päeva möödumist tähtaeguvatest forvard-repotehingutest, -pöördrepotehingutest ja tagatise vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, kui väljavoolu tekitab algne pool. Pöördrepotehingu korral käsitatakse vastaspoolele laenatavat summat väljavooluna ja see esitatakse kirjes 1.1.8.6 pärast tagatisena saadava vara turuväärtuse mahaarvamist ja asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist, kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks. Kui laenatav summa on väiksem kui tagatisena saadava vara turuväärtus (pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist), esitatakse vahe sissevooluna. Kui saadav tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks, esitatakse väljavool täies ulatuses. Repotehingu puhul, kui tagatisena laenatava vara turuväärtus on pärast asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist (kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks) suurem kui saadav rahaline summa, esitatakse vahe eespool nimetatud real väljavooluna. Kui saadav summa on suurem kui tagatisena laenatava vara turuväärtus (pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist), esitatakse vahe sissevooluna. Tagatise vahetustehingute puhul, kui likviidsete varade esialgse vahetuse netomõju (võttes arvesse likviidsuskattekordaja väärtuskärpeid) tekitab väljavoolu, esitatakse see väljavool eespool nimetatud real.
Forvard-repotehingutel, -pöördrepotehingutel ja -tagatisvahetustehingutel, mis algavad ja tähtaeguvad likviidsuskatte nõudega ette nähtud 30 päeva jooksul, ei ole mingit mõju panga likviidsuskattekordajale ja need võib jätta esitamata.
13. XXIV lisa veeru C 73.00 1. jao otsustamisskeem; otsustamisskeem ei piira memokirjete täitmist. Otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtlane ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; see aga ei tähenda, et neid ei tule aruandluses esitada. „Delegeeritud määrus“ viitab delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Aruandlus
|
|
1.
|
Forvardtehing
|
Jah
|
Nr 2
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
2.
|
Pärast aruandekuupäeva sõlmitud forvardtehing
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3.
|
30 päeva jooksul algav ja pärast 30 päeva möödumisel tähtaeguv forvardtehing, kus netoväljavoolu tekitab algne pool
|
Jah
|
Punkt 1.1.8.6
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
4.
|
Kirje, mis nõuab täiendavaid väljavoole kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 30?
|
Jah
|
Nr 5 ja seejärel nr 51
|
|
Ei
|
Nr 5
|
|
5.
|
Jaehoius kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktiga 2?
|
Jah
|
Nr 6
|
|
Ei
|
Nr 12
|
|
6.
|
Lõpetatud hoius, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva ja mille puhul on kokku lepitud selle teisele krediidiasutusele väljamaksmises?
|
Jah
|
Punkt 1.1.1.2
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7.
|
Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 4?
|
Jah
|
Punkt 1.1.1.1
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8.
|
Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 5?
|
Jah
|
Punkt 1.1.1.6
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9.
|
Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 2?
|
Jah
|
Määrata ühte punkti 1.1.1.3 asjaomasesse kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10.
|
Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 4?
|
Jah
|
Punkt 1.1.1.5
|
|
Ei
|
Nr 11
|
|
11.
|
Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 1?
|
Jah
|
Punkt 1.1.1.4
|
|
Ei
|
Punkt 1.1.1.7
|
|
12.
|
Kohustus, mille tähtaeg saabub, mille väljamaksmist saab väljaandja või rahastaja nõuda või mis sisaldab rahastaja ootust, et krediidiasutus maksab võla tagasi järgmise 30 kalendripäeva jooksul?
|
Jah
|
Nr 13
|
|
Ei
|
Nr 30
|
|
13.
|
Krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tegevuskuludest tulenev kohustus?
|
Jah
|
Punkt 1.1.8.1
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14.
|
Kohustus sellise võlakirja vormis, mida müüakse ainult jaeturul ja hoitakse jaekontol kooskõlas delegeeritud määruse artikli 28 lõikega 6?
|
Jah
|
Järgida jaehoiuste skeemi (st jaatav vastus küsimusele nr 5 ja käsitleda vastavalt)
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15.
|
Võlaväärtpaberi vormis kohustus?
|
Jah
|
Punkt 1.1.8.2
|
|
Ei
|
Nr 16
|
|
16.
|
Tagatisena saadud hoius?
|
Jah
|
Jaotada punkti 1.1.5 asjakohaste kirjete vahel
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
17.
|
Korrespondentpangandusest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenev hoius?
|
Jah
|
ID1.1.4.1
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18.
|
Tegevushoius kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 27?
|
Jah
|
Nr 19
|
|
Ei
|
Nr 24
|
|
19.
|
Hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus?
|
Jah
|
Nr 20
|
|
Ei
|
Nr 22
|
|
20.
|
Käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidsete varadena?
|
Jah
|
Punkt 1.1.2.2.2
|
|
Ei
|
Nr 21
|
|
21.
|
Hoitakse kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuste kasutamiseks võrgustikus?
|
Jah
|
Punkt 1.1.2.4
|
|
Ei
|
Punkt 1.1.2.2.1
|
|
22.
|
Hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid?
|
Jah
|
Määrata ühte punkti 1.1.2.1 asjaomasesse kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 23
|
|
23.
|
Hoitakse finantssektorisse mittekuuluvate klientidega väljakujunenud tegevussuhte kontekstis (muu)?
|
Jah
|
Punkt 1.1.2.3
|
|
Ei
|
Nr 24
|
|
24.
|
Ülemäärased tegevushoiused?
|
Jah
|
Määrata ühte punkti 1.1.3 asjaomasesse kirjesse.
|
|
Ei
|
Nr 25
|
|
25.
|
Muu hoius?
|
Jah
|
Nr 26
|
|
Ei
|
Nr 27
|
|
26.
|
Finantssektori klientide hoiused?
|
Jah
|
Punkt 1.1.4.2
|
|
Ei
|
Määrata ühte punkti 1.1.4.3 asjaomasesse kirjesse
|
|
27.
|
Tagatud laenuandmistehingust ja kapitaliturupõhisest tehingust tulenev kohustus, välja arvatud tuletisinstrumendid ja tagatise vahetustehingud?
|
Jah
|
Määrata ühte punkti 1.2 asjaomasesse kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 28
|
|
28.
|
Tagatise vahetustehingutest tulenev kohustus?
|
Jah
|
Määrata ühte vormi C 75.01 ja punkti 1.3 asjaomasesse kirjesse (nagu on asjakohane)
|
|
Ei
|
Nr 29
|
|
29.
|
Tuletisinstrumentide väljavoolust tulenev kohustus kooskõlas delegeeritud määruse artikli 30 lõikega 4?
|
Jah
|
Punkt 1.1.5.5
|
|
Ei
|
Nr 30
|
|
30.
|
Mis tahes muu kohustus, mille tähtaeg saabub järgneva 30 päeva jooksul?
|
Jah
|
Punkt 1.1.8.3
|
|
Ei
|
Nr 31
|
|
31.
|
Finantssektoriväliste äriühingute ees võetud lepingulised rahastamiskohustused, mille tähtaeg saabub järgneva 30 päeva jooksul ja mis ületavad nendelt klientidelt tulenevaid sissevoole?
|
Jah
|
Üks järgmistest punktidest: 1.1.8.4.1 kuni 1.1.8.4.4
|
|
Ei
|
Nr 32
|
|
32.
|
Muud väljavoolud, mille tähtaeg saabub järgneva 30 päeva jooksul ja mida ei ole eespool mainitud?
|
Jah
|
Punkt 1.1.8.6
|
|
Ei
|
Nr 33
|
|
33.
|
Kasutamata summa, mille võib kasutusse võtta sihtotstarbeliste krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 31?
|
Jah
|
Nr 34
|
|
Ei
|
Nr 42
|
|
34.
|
Sihtotstarbeline krediidilimiit?
|
Jah
|
Nr 35
|
|
Ei
|
Nr 37
|
|
35.
|
Hoiustav asutus käsitab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus likviidse varana?
|
Jah
|
Punkt 1.1.6.1.6
|
|
Ei
|
Nr 36
|
|
36.
|
Grupis või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis kohaldatakse sooduskohtlemist?
|
Jah
|
Punkt 1.1.6.1.5
|
|
Ei
|
Määrata ühte asjaomasesse punkti 1.1.6.1 allesjäänud kirjesse
|
|
37.
|
Sihtotstarbeline likviidsuslimiit?
|
Jah
|
Nr 38
|
|
–
|
–
|
|
38.
|
Hoiustav asutus käsitab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus likviidse varana?
|
Jah
|
Punkt 1.1.6.2.7
|
|
Ei
|
Nr 39
|
|
39.
|
Grupis või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis kohaldatakse sooduskohtlemist?
|
Jah
|
Punkt 1.1.6.2.6
|
|
Ei
|
Nr 40
|
|
40.
|
Väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale?
|
Jah
|
Määrata ühte punkti 1.1.6.2.4 asjaomasesse kirjesse
|
|
Ei
|
Nr 41
|
|
41.
|
Personaalsetele investeerimisfirmadele?
|
Jah
|
Punkt 1.1.6.2.3
|
|
Ei
|
Määrata ühte asjaomasesse punkti 1.1.6.2 allesjäänud kirjesse
|
|
42.
|
Muu toode või teenus kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 23?
|
Jah
|
Nr 43
|
|
Ei
|
Mitte esitada
|
|
43.
|
Kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toode?
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.8
|
|
Ei
|
Nr 44
|
|
44.
|
Kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele?
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.2
|
|
Ei
|
Nr 45
|
|
45.
|
Hüpoteeklaenud, milles on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.3
|
|
Ei
|
Nr 46
|
|
46.
|
Kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega?
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.6
|
|
Ei
|
Nr 47
|
|
47.
|
Krediitkaardid?
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.4
|
|
Ei
|
Nr 48
|
|
48.
|
Arvelduskrediidid?
|
Jah
|
Punkt 1.1.7.5
|
|
Ei
|
Nr 49
|
|
49.
|
Tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused?
|
Jah
|
ID1.1.7.7
|
|
Ei
|
Nr 50
|
|
50.
|
Muu bilansiväline ja tingimusliku rahastamise kohustus?
|
Jah
|
ID1.1.7.1
|
|
Ei
|
Punkt 1.1.7.9
|
|
51.
|
Vormi C 73.00 punktis 1.1.8.2 juba esitatud võlaväärtpaber?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Nr 52
|
|
52.
|
Delegeeritud määruse artikli 30 lõike 4 kohane tuletisinstrumentide likviidsusnõue, mis on juba arvesse võetud küsimuses nr 29?
|
Jah
|
Mitte esitada
|
|
Ei
|
Jaotada punkti 1.1.5 asjakohaste kirjete vahel
|
1.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Summa
1.1. Tagamata tehingute/hoiuste erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin eri kategooriatesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 22–31.
Pädeva asutuse eelneval nõusolekul tasaarvestatakse väljavoolude igas kategoorias iga XXIV lisa vormi C 73.00 veerus 0010 esitatud kirje summa, lahutades asjaomase vastastikuses sõltuvuses oleva sissevoolu summa kooskõlas artikliga 26.
1.2. Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin selliste kohustuste saldo, milleks on tagatud tehingute sularahaarveldus delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõike 2 kohaselt.
|
|
0020
|
Antud tagatise turuväärtus
Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin antud tagatise turuväärtuse, mis arvutatakse praeguse turuväärtuse alusel enne väärtuskärpeid ja võtmata arvesse asjaomaste riskimaanduste lõpetamisest tulenevaid voole delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõike 5 kohaselt ja järgmistel tingimustel:
— Kui krediidiasutus võib aktsepteerida oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest, esitatakse 1., 2A ja 2B tasandi varade ridadel ainult aktsepteeritav osa delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii ja artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt. Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid summas, mis on selle osa ülejääk, mida võib likviidsete varade hulgas aktsepteerida, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos;
— 2A tasandi varad esitatakse vastaval 2A tasandi varade real, isegi kui järgitakse likviidsuse alternatiivseid meetodeid (st mitte viia 2A tasandi varasid tagatud tehingu aruandluses 1. tasandi jakku).
|
|
0030
|
Antud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin antud tagatise väärtuse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 9. See arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 0020 väärtuse XXIV lisa vormist C 72.00 võetud asjakohase varaliigile vastava kaaluga/väärtuskärpega. XXIV lisa vormi C 73.00 veergu 0030 kasutatakse likviidsete varade korrigeeritud summa arvutamiseks XXIV lisa vormis C 76.00.
|
|
0040
|
Standardkaal
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 24 kuni 31a
Standardkaalud veerus 0040 on need kaalud, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.
|
|
0050
|
Kohaldatav kaal
Nii tagamata kui ka tagatud.
Krediidiasutused esitavad siin kohaldatavad kaalud. Need kaalud on delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 22–31a sätestatud kaalud. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.
|
|
0060
|
Väljavool
Nii tagamata kui ka tagatud.
Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud. Need väljavoolud arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 0010 väärtuse XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 0050 väärtusega.
|
1.4. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. VÄLJAVOOLUD
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 III jaotise 2. peatükk
Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 III jaotise 2. peatükiga.
|
|
0020
|
1.1. Tagamata tehingutest/hoiustest tulenevad väljavoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 20 kuni 31a
Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 21 kuni 31a, välja arvatud vahendite väljavoolud, mis on esitatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaselt.
|
|
0030
|
1.1.1. Jaehoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 24 ja 25
Krediidiasutused esitavad siin jaehoiused, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2.
Krediidiasutused esitavad asjakohases jaehoiuse kategoorias ka selliste emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberite summa, mis on müüdud ainult jaeturul ja mida hoitakse jaekontol, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6. Krediidiasutused kaaluvad selle kohustuste kategooria puhul delegeeritud määrusega (EL) 2015/61 jaehoiuste eri kategooriatele ette nähtud kohaldatavaid vahendite väljavoolu määrasid. Krediidiasutused esitavad vastavalt kohaldatava kaaluna kõigi kõnealuste hoiuste vastavate kohaldatavate kaalude keskmise väärtuse.
|
|
0035
|
1.1.1.1. väljavoolude arvutamisest välja jäetud hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 4
Krediidiasutused esitavad siin need jaehoiuste kategooriad, mis on välja jäetud väljavoolude arvutamisest, kui on täidetud artikli 25 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimused.
|
|
0040
|
1.1.1.2. hoiused, mille väljamaksmine toimub kokkuleppe kohaselt järgmise 30 päeva jooksul
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 4
Krediidiasutused esitavad siin hoiused, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 päeva, kui väljamaksmine on kokku lepitud.
|
|
0050
|
1.1.1.3. hoiused, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väljavoolu määrasid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõiked 2 ja 3
Krediidiasutused esitavad siin nende hoiuste täissaldo, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Siin esitatakse ka need jaehoiused, mille delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2 kohast kategoriseerimise hindamist ei ole teostatud või lõpetatud.
|
|
0060
|
1.1.1.3.1. Kategooria 1
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 3
Krediidiasutused esitavad iga sellise jaehoiuse laekumata ja tasumata kogusaldo, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2 punktis a esitatud kriteeriumidele või kahele punktides b–e esitatud kriteeriumile, välja arvatud juhul, kui neid hoiuseid hoitakse kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt, millisel juhul esitatakse need selles viimati nimetatud kategoorias.
Krediidiasutused esitavad kohaldatava kaaluna selliste määrade keskmise, mis on kas need standardmäärad, mis on vaikimisi ette nähtud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 3 punktis a, või kõrgemad määrad, juhul kui neid kohaldab pädev asutus, ning mida on tulemuslikult kohaldatud eelmises lõikes osutatud iga hoiuse kogusummale ja kaalutud nimetatud vastavate summadega.
|
|
0070
|
1.1.1.3.2. Kategooria 2
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 3
Krediidiasutused esitavad iga sellise jaehoiuse laekumata ja tasumata kogusaldo, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2 punktis a esitatud kriteeriumidele ja vähemalt ühele teisele artikli 25 lõikes 2 osutatud kriteeriumile või kolmele või enamale artikli 25 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, välja arvatud juhul, kui neid hoiuseid hoitakse kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt, millisel juhul esitatakse need selles viimati nimetatud kategoorias.
Siin esitatakse ka need jaehoiused, mille artikli 25 lõike 2 kohast kategoriseerimise hindamist ei ole teostatud või lõpetatud.
Krediidiasutused esitavad kohaldatava kaaluna selliste määrade keskmise, mis on kas need standardmäärad, mis on vaikimisi ette nähtud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 3 punktis b, või kõrgemad määrad, juhul kui neid kohaldab pädev asutus, ning mida on kohaldatud eelmistes lõigetes osutatud iga hoiuse kogusummale ja kaalutud nimetatud vastavate summadega.
|
|
0080
|
1.1.1.4. stabiilsed hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 24
Krediidiasutused esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ või direktiiviga 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui:
— need hoiused ei täida kõrgema väljavoolu määra kriteeriume delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatu kohaselt, millisel juhul esitatakse need hoiustena, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, või
— Neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt, millisel juhul esitatakse need selles kategoorias;
— Ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõikes 4 sätestatud erandit.
|
|
0090
|
1.1.1.5. Stabiilsed hoiused, mille suhtes kohaldatakse erandit
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõiked 4 ja 6
Krediidiasutused esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 2014/49/EL kuni 100 000 euro suuruses summas ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui:
need hoiused ei täida kõrgema väljavoolu määra kriteeriume delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatu kohaselt, millisel juhul esitatakse need hoiustena, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, või
— neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt, millisel juhul esitatakse need selles kategoorias;
— kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõikes 4 ettenähtud erandit.
|
|
0100
|
1.1.1.6. hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 5
Krediidiasutused esitavad selliste jaehoiuste summa, mida hoitakse kolmandas riigis, kus vastavalt kõnealuses kolmandas riigis likviidsusnõudeid sätestavale riiklikule õigusele kohaldatakse suuremat väljavoolu.
|
|
0110
|
1.1.1.7. muud jaehoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 1
Krediidiasutused esitavad muude kui eelmistes kirjetes hõlmatud jaehoiuste summa.
|
|
0120
|
1.1.2. Tegevushoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 27
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt kindlaks määratud tegevushoiuste osa, mis on vajalik tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks. Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid käsitatakse mittetegevushoiustena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 5 sätestatu kohaselt.
Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, ei esitata siin, vaid punkti 1.1.3 all.
|
|
0130
|
1.1.2.1. hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a ja artikli 27 lõiked 2 ja 4
Krediidiasutused esitavad hoiused, mida hoiustaja hoiab, et saada krediidiasutuselt väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a, mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 4; vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 viimases lauses.
Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 teises lauses.
Krediidiasutused esitavad eraldi nende hoiuste summa, mis on tagatud ja ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 2, nagu on täpsustatud juhiste järgmistes punktides.
|
|
0140
|
1.1.2.1.1. tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a ja artikli 27 lõiked 2 ja 4
Krediidiasutused esitavad väljakujunenud tegevussuhte raames hoitavate tegevushoiuste saldo osa, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja mis on tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
|
|
0150
|
1.1.2.1.2. ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a ja artikli 27 lõiked 2 ja 4
Krediidiasutused esitavad väljakujunenud tegevussuhte raames hoitavate tegevushoiuste saldo osa, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja mis ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
|
|
0160
|
1.1.2.2. hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt b ja artikli 27 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin hoiused, mida hoitakse seoses ühiste ülesannete jaotamisega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 nõuetele vastava krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või kõnealuse määruse artikli 113 lõike 6 nõuetele vastava keskasutusega püsivalt seotud koostööd tegevate krediidiasutuste grupi siseselt või sellise muu krediidiasutuse õigusaktide või lepinguga ette nähtud miinimumhoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku liige, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis b.
Krediidiasutused esitavad need hoiused eri ridadel sõltuvalt sellest, kas hoiustav krediidiasutus käsitab neid likviidse varana või mitte, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 3 kohaselt.
|
|
0170
|
1.1.2.2.1. ei käsitata hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt b
Krediidiasutused esitavad koostöövõrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames hoitavate tegevushoiuste saldo summa kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidega, tingimusel, et kõnealuseid hoiuseid ei käsitata hoiustava krediidiasutuse likviidse varana.
|
|
0180
|
1.1.2.2.2. käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt b ja artikli 27 lõige 3
Krediidiasutused esitavad aruandluses krediidiasutuste keskses krediidiasutuses hoitavad hoiused, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad aruandluses nende hoiuste summa vastavate likviidsete varade summa ulatuses pärast väärtuskärpe kohaldamist, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 3.
|
|
0190
|
1.1.2.3. hoitakse finantssektorisse mittekuuluvate klientidega väljakujunenud tegevussuhte raames (muu)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt c ja artikli 27 lõiked 4 ja 6
Krediidiasutused esitavad muude kui delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a nimetatud hoiuste saldod, mida hoiab väljakujunenud tegevussuhte raames finantssektorisse mittekuuluv klient ja mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 6 sätestatud nõudeid.
Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiirangud, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 4.
|
|
0200
|
1.1.2.4. hoitakse, et saada võrgustiku raames kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt d ja artikli 27 lõige 4
Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldod, mida hoiustaja hoiab, et saada kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid, juhul kui krediidiasutus kuulub ühte delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 16 nimetatud võrgustikku või skeemi, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis d. Kõnealused kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenused hõlmavad selliseid teenuseid ainult selles ulatuses, milles neid osutatakse sellise väljakujunenud tegevussuhte raames, mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 esimeses lauses; vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 viimases lauses.
Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiirangud, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 4.
|
|
0203
|
1.1.3. Ülemäärased tegevushoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 4.
Krediidiasutused esitavad siin tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid.
|
|
0204
|
1.1.3.1. finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 4 ja artikli 31a lõige 1
Krediidiasutused esitavad finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 kohaselt.
|
|
0205
|
1.1.3.2. muude klientide hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad muudelt kui finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tegevushoiuste osa, välja arvatud jaehoiused, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 4 viimases lauses.
Need ülemäärased tegevushoiused esitatakse kahel eri real olenevalt sellest, kas ülemäärase tegevushoiuse kogusumma on tagatud (hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga) või mitte.
|
|
0206
|
1.1.3.2.1. tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad nende ülemääraste tegevushoiuste saldo kogusumma, mida hoiavad muud kliendid, kui see kogusumma on tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1.
|
|
0207
|
1.1.3.2.2. ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad nende ülemääraste tegevushoiuste saldo kogusumma, mida hoiavad muud kliendid, kui see kogusumma ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1.
|
|
0210
|
1.1.4. Mittetegevushoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 5, artikli 28 lõige 1 ja artikli 31 lõige 9
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1 osutatud tagamata hoiused ja korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 5.
Välja arvatud korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 5, esitavad krediidiasutused eraldi mittetegevushoiused, mis on tagatud ja ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on täpsustatud juhiste järgmistes punktides.
Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, ei esitata siin, vaid punkti 1.1.3 all.
|
|
0220
|
1.1.4.1. korrespondentpangandus ja peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 5
Krediidiasutused esitavad korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevate hoiuste saldo summa, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 5.
|
|
0230
|
1.1.4.2. finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõige 1
Krediidiasutused esitavad finantssektorisse kuuluvate klientide hoitavate hoiuste saldo summa, juhul kui neid ei käsitata tegevushoiustena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt.
|
|
0240
|
1.1.4.3. muude klientide hoiused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad siin teiste klientide (muud kui finantssektorisse kuuluvad kliendid ja kliendid, keda käsitatakse jaehoiuste klientidena) hoitavad hoiused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1, juhul kui neid hoiuseid ei käsitata tegevushoiustena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt.
Need hoiused esitatakse kahel eri real olenevalt sellest, kas hoiuse kogusumma on tagatud (hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga) või mitte.
|
|
0250
|
1.1.4.3.1. tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldo kogusumma, mida hoiavad muud kliendid, kui see kogusumma on tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1.
|
|
0260
|
1.1.4.3.2. ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1
Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldo kogusumma, mida hoiavad muud kliendid, kui see kogusumma ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1.
|
|
0270
|
1.1.5. Vahendite täiendav väljavool
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 30
Krediidiasutused esitavad siin täiendavad vahendite väljavoolud, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 30.
Tagatisena saadud hoiuseid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikes 7, ei käsitata kohustustena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24, 25, 27 või 31a tähenduses, kuid nende suhtes kohaldatakse vajaduse korral delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikeid 1 kuni 6.
|
|
0280
|
1.1.5.1. muu tagatis kui tuletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 1
Krediidiasutused esitavad muu tagatise turuväärtuse kui määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele ja krediidituletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi tagatised.
|
|
0290
|
1.1.5.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 1
Krediidiasutused esitavad nende 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse, mis on antud tagatiseks määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele ja krediidituletisinstrumentidele.
|
|
0300
|
1.1.5.3. oma krediidikvaliteedi halvenemisest tingitud oluline vahendite väljavool
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 2
Krediidiasutused esitavad täiendava vahendite väljavoolu kogusumma, mille nad on arvutanud ja teatanud pädevatele asutustele delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 2 kohaselt.
Kui väljavoolu summa, mis tuleneb oma krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, on esitatud muul real väiksema kui 100 % kaaluga, esitatakse summa ka real 0300 nii, et väljavoolude summa vastab tehingu puhul kokkuvõttes 100 % väljavoolule.
|
|
0310
|
1.1.5.4. negatiivse turustsenaariumi mõju tuletisinstrumentide tehingutele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 3
Krediidiasutused esitavad vahendite väljavoolude summa, mis arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/208 kohaselt.
|
|
0340
|
1.1.5.5. tuletisinstrumentidest tulenevad väljavoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 4
Krediidiasutused esitavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutest ja krediidituletisinstrumentidest 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite väljavoolud, mis arvutatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 21 kohaselt.
Ainult eraldi valuutas esitatavate aruannete korral määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõige 2 kohaselt esitavad krediidiasutused vahendite väljavoolud, mis toimuvad üksnes asjaomases olulises valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele, näiteks vastaspool A: EUR +10 ja vastaspool A: EUR –20 esitatakse väljavooluna EUR 10. Vastaspoolte lõikes tasaarvestamist ei tehta, näiteks vastaspool A: EUR –10, vastaspool B: EUR +40 esitatakse väljavooluna EUR 10 veerus 73.00 (ja sissevooluna EUR 40 veerus 74.00).
|
|
0350
|
1.1.5.6. lühikesed positsioonid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5
Kui krediidiasutusel on lühike positsioon, mis on kaetud tagatiseta väärtpaberite laenamisega, siis lisab krediidiasutus täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab 100 % lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust väljavoolu määra.
|
|
0360
|
1.1.5.6.1. kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5
Krediidiasutused esitavad selliste lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtuse, mis on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga ja mis tuleb üle kanda 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist.
|
|
0370
|
1.1.5.6.2. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5
Krediidiasutused esitavad selliste lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtuse, mis on muud kui need, mis on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga ja mis tuleb üle kanda 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist.
|
|
0380
|
1.1.5.7. sissenõutav ülemäärane tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt a
Krediidiasutused esitavad sellise ülemäärase tagatise turuväärtuse, mida krediidiasutus hoiab ja mille vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt tagasi nõuda.
|
|
0390
|
1.1.5.8. tasumisele kuuluv tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt b
Krediidiasutused esitavad sellise tagatise turuväärtuse, mis tuleb vastaspoolele anda 30 kalendripäeva jooksul.
|
|
0400
|
1.1.5.9. tagatis likviidse varana, mida saab vahetada mittelikviidse vara vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt c
Krediidiasutused esitavad sellise tagatise turuväärtuse, mis kvalifitseeruks likviidse varana II jaotise tähenduses ning millega saab ilma krediidiasutuse nõusolekuta asendada vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeruks likviidse varana II jaotise tähenduses.
|
|
0410
|
1.1.5.10. struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumine
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõiked 8–10
Krediidiasutused eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %.
Siin esitatud rahastamisprogrammidega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel ei ole vaja tähtaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.
|
|
0420
|
1.1.5.10.1. struktureeritud rahastamise instrumendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 8
Krediidiasutused esitavad oma selliste varaga tagatud väärtpaberitest, pandikirjadest või muudest struktureeritud rahastamise instrumentidest tulenevate kohustuste või nende sponsoreeritud vahefinantseerimisüksuste või eriotstarbeliste rahastamisvahendite kohustuste praegu tasumata summa, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul.
|
|
0430
|
1.1.5.10.2. rahastamisvahendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 9
Krediidiasutused esitavad varaga tagatud kommertsväärtpaberitest, vahefinantseerimisüksustest, väärtpaberitesse investeerimise vahenditest ja muudest sellistest rahastamisvahenditest tulenevate kohustuste tähtaeguva summa, juhul kui need ei lange punktis 1.1.5.10.1 osutatud instrumentide määratluse alla, või potentsiaalselt tagastatavate varade summa või nende vahendite ulatuses nõutava likviidsuse.
Kogu selliste varaga tagatud kommertsväärtpaberite, vahefinantseerimisüksuste, väärtpaberitesse investeerimise vahendite ja muude selliste rahastamisvahendite kaudu rahastamine, mis tähtaeguvad või tuleb tagastada 30 päeva jooksul. Krediidiasutused, kellel on struktureeritud rahastamisvahendid, mis hõlmavad lühiajaliste võlainstrumentide, nagu varaga tagatud kommertsväärtpaberid, emiteerimist, esitavad nendest struktuuridest tuleneda võivad likviidsuse väljavoolud. Nende hulka kuuluvad muu hulgas i) suutmatus refinantseerida tähtaeguvat võlga ja ii) selliste tuletisinstrumentide või tuletisinstrumentide sarnaste komponentide olemasolu, mis on lepingu kohaselt kirjutatud struktuuriga seotud dokumentatsiooni, mis lubaks rahastamiskavas varade „tagastamist“ või mis nõuab, et algne vara üleandja tagaks likviidsuse, mis lõpetab rahastamiskava tulemuslikult („likviidsusklauslid“) 30 päeva jooksul. Kui struktureeritud rahastamise tegevus viiakse läbi eriotstarbelise üksuse kaudu (näiteks eriotstarbeline rahastamisvahend, vahefinantseerimisüksus või väärtpaberitesse investeerimise vahend), arvestab krediidiasutus kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõuete määramisel üksuse emiteeritud võlainstrumentide tähtaegu ja rahastamiskavas sisalduvaid võimalusi, mis võivad käivitada varade „tagastamise“ või likviidsuse vajaduse, sõltumata sellest, kas eriotstarbeline rahastamisvahend on konsolideeritud või mitte.
|
|
0450
|
1.1.5.11. kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 12
Krediidiasutused esitavad siin kliendi mittelikviidsete varade turuväärtuse, mida krediidiasutus on seoses peamaakleri teenuste osutamisega kasutanud teise kliendi lühikeseks müükide katmiseks nende sisemise sobitamise teel.
|
|
0460
|
1.1.6. Sihtotstarbelised vahendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 31
Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 31.
Krediidiasutused esitavad siin ka sihtotstarbelised vahendid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 kohaselt.
Maksimaalset summat, mille saaks kasutusse võtta, hinnatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 2 kohaselt.
|
|
0470
|
1.1.6.1. krediidilimiidid
Krediidiasutused esitavad siin sihtotstarbelised krediidilimiidid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 1.
|
|
0480
|
1.1.6.1.1. jaeklientidele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 3
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud jaeklientidele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2.
|
|
0490
|
1.1.6.1.2. finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 4
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mis on antud klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 1 kohaselt ega jaekliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt, ja mida ei ole võimaldatud eesmärgiga asendada kliendi rahastamist olukordades, kus ta ei ole suuteline rahuldama oma rahastamisvajadust finantsturgudel.
|
|
0500
|
1.1.6.1.3. krediidiasutustele
Krediidiasutused esitavad siin krediidiasutustele võimaldatud sihtotstarbelised krediidilimiidid.
|
|
0510
|
1.1.6.1.3.1. jaeklientide tugilaenude rahastamiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt.
Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.
|
|
0520
|
1.1.6.1.3.2. finantssektorisse mittekuuluvatele klientide tugilaenude rahastamiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 1 kohaselt ega jaekliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt.
Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.
|
|
0530
|
1.1.6.1.3.3. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud muudele kui eespool nimetatud krediidiasutustele.
|
|
0540
|
1.1.6.1.4. reguleeritud finantseerimisasutustele, mis ei ole krediidiasutused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud muudele reguleeritud finantseerimisasutustele kui krediidiasutused.
|
|
0550
|
1.1.6.1.5. grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 29
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 kohaselt.
|
|
0560
|
1.1.6.1.6. krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 7
Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud liikmest krediidiasutusele, kui selline liikmest krediidiasutus käsitab limiiti likviidse varana sama delegeeritud määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt.
|
|
0570
|
1.1.6.1.7. muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt c
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta muude kui eespool esitatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele võimaldatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt.
|
|
0580
|
1.1.6.2. likviidsuslimiidid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 1
Krediidiasutused esitavad siin sihtotstarbelised likviidsuslimiidid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 1.
|
|
0590
|
1.1.6.2.1. jaeklientidele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 3
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud jaeklientidele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2.
|
|
0600
|
1.1.6.2.2. finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 5
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 1 kohaselt ega jaekliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt.
|
|
0610
|
1.1.6.2.3. personaalsetele investeerimisfirmadele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 5
Krediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud mitteavalikele investeerimisüksustele.
|
|
0620
|
1.1.6.2.4. väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele
Krediidiasutused esitavad siin väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele võimaldatud sihtotstarbelised likviidsuslimiidid.
|
|
630
|
1.1.6.2.4.1. muude varade kui väärtpaberite ostmiseks finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 6
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saab välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid ulatuses, milles see summa ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav limiit on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.
|
|
0640
|
1.1.6.2.4.2. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt b
Krediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele muudel kui eespool nimetatud põhjustel. Siia kuuluvad kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid.
|
|
0650
|
1.1.6.2.5. krediidiasutustele
Krediidiasutused esitavad siin krediidiasutustele võimaldatud sihtotstarbelised likviidsuslimiidid.
|
|
0660
|
1.1.5.2.5.1. jaeklientide tugilaenude rahastamiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt.
Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.
|
|
0670
|
1.1.6.2.5.2. finantssektorisse mittekuuluvatele klientide tugilaenude rahastamiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 1 kohaselt ega jaekliendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punkti 2 kohaselt.
Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.
|
|
0680
|
1.1.6.2.5.3. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt a
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud eespool nimetamata krediidiasutustele.
|
|
0690
|
1.1.6.2.6. grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 29
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 kohaselt.
|
|
0700
|
1.1.6.2.7. krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 7
Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud liikmest krediidiasutusele, kui selline liikmest krediidiasutus käsitab limiiti likviidse varana sama delegeeritud määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt.
|
|
0710
|
1.1.6.2.8. muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt c
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta muude kui eespool esitatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele võimaldatud kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt.
|
|
0720
|
1.1.7. Muud tooted ja teenused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud tooted ja teenused.
Esitatav summa peab olema maksimaalne summa, mille saaks välja võtta nende delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud toodete või teenuste arvelt.
Aruandluses esitatav kohaldatav kaal on pädevate asutuste määratud kaal vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 2 sätestatud menetlusele.
|
|
0731
|
1.1.7.1. Mittesiduvad rahastamisvahendid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud mittesiduvate rahastamisvahendite summa.
Sellel real ei esitata tagatisi.
|
|
0740
|
1.1.7.2. kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud suurklientidest vastaspooltele antud kasutamata laenude ja tehtud ettemaksete summa.
|
|
0750
|
1.1.7.3. hüpoteeklaenud, milles on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud selliste hüpoteeklaenude summa, milles on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud.
|
|
0760
|
1.1.7.4. krediitkaardid
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud krediitkaartide summa.
|
|
0770
|
1.1.7.5. arvelduskrediit
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud arvelduskrediidi summa.
|
|
0780
|
1.1.7.6. Kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega seoses kavandatavate väljavoolude summa.
|
|
0850
|
1.1.7.7. Tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 23
Krediidiasutused esitavad sellistest tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste summa, mis on muud kui määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1.
|
|
0860
|
1.1.7.8. kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete või teenuste summa.
|
|
0870
|
1.1.7.9. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2
Krediidiasutused esitavad muude kui eespool mainitud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud toodete või teenuste summa.
Sellel real esitatakse peale muude kirjete ka tagatised.
Sellel real esitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikes 2 sätestatud tingimuslikud vahendite väljavoolud, mis tulenevad muust kui hinnangu langetamisest.
|
|
0885
|
1.1.8. Muud kohustused ja tasumisele kuuluvad kohustused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõiked 2 ja 6 ja artikkel 31a
Krediidiasutused esitavad muudest kohustustest ja tasumisele kuuluvatest kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõigetes 2 ja 6 ja artiklis 31a.
See kirje hõlmab vajaduse korral täiendavaid saldosid, mida tuleb hoida keskpanga reservides, kui nii on kokku lepitud asjaomase pädeva asutuse ja Euroopa Keskpanga või keskpanga vahel delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt.
|
|
0890
|
1.1.8.1. tegevuskuludest tulenevad kohustused
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 2
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 2 sätestatud krediidiasutuse tegevuskuludest tulenevate kohustuste saldo summa.
|
|
0900
|
1.1.8.2. kohustused võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 6
Krediidiasutused esitavad selliste krediidiasutuse enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite saldo summa, mis ei ole esitatud aruandluses jaehoiustena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6. See summa sisaldab ka kuponge, mis kuuluvad tasumisele järgmise 30 kalendripäeva jooksul, mis käib kõigi kõnealuste väärtpaberite kohta.
|
|
0912
|
1.1.8.4. finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele võimaldatud rahastamise ülejääk
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõige 2
Krediidiasutused esitavad siin selle delegeeritud määruse artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja sellistelt klientidelt saadud vahendite sissevoolude summa vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.
|
|
0913
|
1.1.8.4.1. jaeklientidele võimaldatud rahastamise ülejääk
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud jaeklientide ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja sellistelt klientidelt saadud vahendite sissevoolude summa vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.
|
|
0914
|
1.1.8.4.2. finantssektorivälistele äriühingutele võimaldatud rahastamise ülejääk
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud finantssektorivälistest äriühingutest klientide ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja sellistelt klientidelt saadud vahendite sissevoolude summa vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.
|
|
0915
|
1.1.8.4.3. riikidele, mitmepoolsetele arengupankadele ja avaliku sektori asutustele võimaldatud rahastamise ülejääk
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja sellistelt klientidelt saadud vahendite sissevoolude summa vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.
|
|
0916
|
1.1.8.4.4. muudele juriidilistele isikutele võimaldatud rahastamise ülejääk
Krediidiasutused esitavad siin delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud muude juriidiliste isikute ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja sellistelt klientidelt saadud vahendite sissevoolude summa vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.
|
|
0917
|
1.1.8.5. varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 7
Krediidiasutused esitavad siin varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 päeva jooksul. Eeldatakse nende varade täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa 100 % väljavoolu.
Krediidiasutused esitavad selliste varade turuväärtuse, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui väärtpaberid ei kuulu krediidiasutusele ja need ei ole osa tema likviidsuspuhvrist.
|
|
0918
|
1.1.8.6. muud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõige 1
Krediidiasutused esitavad saldo summa kõigi muude järgmise 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste kohta kui need, millele osutatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 24–31.
See rida hõlmab üksnes mis tahes muid vahendite väljavoolusid tagatiseta tehingutest. Tagatud tehingud esitatakse punkti 1.2. „Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud“ all ja punkti 1.3. „Tagatise vahetustehingutest tuleneva väljavoolu kogusumma“ all.
|
|
0920
|
1.2. Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3. Tagatise vahetustehingud (mis katavad tagatis-tagatise-vastu-tehingud) esitatakse XXIV lisa vormil C 75.01.
|
|
0930
|
1.2.1. Vastaspool on keskpank
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank.
|
|
0940
|
1.2.1.1. 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad), mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt likviidse varana.
|
|
0945
|
1.2.1.1.1 millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.1 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0950
|
1.2.1.2. 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 1. tasandi vara, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt likviidse varana.
|
|
0955
|
1.2.1.2.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.2 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0960
|
1.2.1.3. 2A tasandi tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2A tasandi vara, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 11 kohaselt likviidse varana.
|
|
0965
|
1.2.1.3.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.3 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0970
|
1.2.1.4. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a.
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud kas eluaseme või autoga ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti b alapunktis i, ii või iv sätestatud tingimustele ja kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt likviidse varana.
|
|
0975
|
1.2.1.4.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.4 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0980
|
1.2.1.5. 2B tasandi pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustele ja mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt likviidse varana.
|
|
0985
|
1.2.1.5.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.5 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0990
|
1.2.1.6. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud liikmesriigi ettevõtjatele antud ärilaenude, liisingute ja krediidilimiitidega või üksikisikutele antud laenude ja krediidilimiitidega ning mille krediidikvaliteedi aste on 1, mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v sätestatud tingimustele ja mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt likviidse varana.
|
|
0995
|
1.2.1.6.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.6 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1000
|
1.2.1.7. muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on eespool hõlmamata 2B tasandi vara, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt likviidse varana.
|
|
1005
|
1.2.1.7.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1.7 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1010
|
1.2.1.8. tagatis, milleks on mittelikviidsed varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on mittelikviidsed varad.
|
|
1020
|
1.2.2. Vastaspool on muu kui keskpank
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank.
|
|
1030
|
1.2.2.1. 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt a.
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad), mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt likviidse varana.
|
|
1035
|
1.2.2.1.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.1 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1040
|
1.2.2.2. 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt b
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 1. tasandi varad, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt likviidse varana.
|
|
1045
|
1.2.2.2.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.2 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1050
|
1.2.2.3. 2A tasandi tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt c
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2A tasandi tagatis, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 11 kohaselt likviidse varana.
|
|
1055
|
1.2.2.3.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.3 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1060
|
1.2.2.4. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt d
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud kas eluaseme või autoga ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv sätestatud tingimustele ja kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt likviidse varana.
|
|
1065
|
1.2.2.4.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.4 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1070
|
1.2.2.5. 2B tasandi pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt e
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustele ja mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt likviidse varana.
|
|
1075
|
1.2.2.5.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.5 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1080
|
1.2.2.6. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt f
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud liikmesriigi ettevõtjatele antud ärilaenude, liisingute ja krediidilimiitidega või üksikisikutele antud laenude ja krediidilimiitidega ning mille krediidikvaliteedi aste on 1, mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti f alapunktis iii või v sätestatud tingimustele ja mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt likviidse varana.
|
|
1085
|
1.2.2.6.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.6 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1090
|
1.2.2.7. muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt g
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on eespool hõlmamata 2B tasandi tagatis, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt likviidse varana.
|
|
1095
|
1.2.2.7.1. millest antud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2.7 toodud tehingud, kus tagatis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1100
|
1.2.2.8. tagatis, milleks on mittelikviidsed varad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt h
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on mittelikviidsed varad.
|
|
1130
|
1.3. Tagatise vahetustehingutest tuleneva väljavoolu kogusumma
XXIV lisa veeru 0070 vormist C75.01 tulenevate väljavoolude summa esitatakse veerus 0060.
|
|
MEMOKIRJED
|
|
1170
|
2. Likviidsete vahendite väljavoolud, millest arvestatakse maha nendega vastastikuses sõltuvuses olevate vahendite sissevoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 26
Krediidiasutused esitavad veerus 0010 kõigi selliste kohustuste ja bilansiväliste kohustuste saldo summa, mille likviidsete vahendite väljavooludest on maha arvatud nendega vastastikuses sõltuvuses olevate likviidsete vahendite sissevoolud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 26 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad veerus 0060 vahendite väljavoolud, millest on maha arvatud nendega vastastikuses sõltuvuses olevad sissevoolud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 26 kohaselt.
|
|
|
3. Tegevushoiused, mida hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid
Krediidiasutused esitavad siin punktis 1.1.2.1. osutatud tegevushoiused järgmiste vastaspoolte kaupa:
— finantssektorisse kuuluvad kliendid, välja arvatud krediidiasutused;
— riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused;
|
|
1180
|
3.1. võimaldanud krediidiasutused
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, krediidiasutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.
|
|
1190
|
3.2. võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide kui krediidiasutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.
|
|
1200
|
3.3. võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, riikide, keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.
|
|
1210
|
3.4. võimaldanud muud kliendid
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide (muud kui eespool nimetatud ja jaehoiustega seotud kliendid) võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.
|
|
|
4. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud
Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1 esitatud tehingud, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
1290
|
4.1. millest: finantssektorisse kuuluvale kliendile
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1 esitatud kogusumma, mis läheb punktis 4 osutatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele.
|
|
1300
|
4.2. millest: finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele
Krediidiasutused esitavad punktis 1.1 esitatud kogusumma, mis läheb punktis 4 osutatud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele.
|
|
1310
|
4.3. millest: tagatud
Krediidiasutused esitavad selliste punktis 1.2 kajastatud tagatud tehingute kogusumma, mis kuuluvad punkti 4 kohaldamisalasse.
|
|
1320
|
4.4. millest: krediidilimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta punktis 1.1.6.1 osutatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud punktis 4 osutatud üksustele, mille jaoks nad ei ole saanud luba kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.
|
|
1330
|
4.5. millest: likviidsuslimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist
Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta punktis 1.1.6.2 osutatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud punktis 4 osutatud üksustele, mille jaoks nad ei ole saanud luba kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.
|
|
1340
|
4.6. millest: tegevushoiused
Krediidiasutused esitavad selliste punktis 1.1.2 kajastatud hoiuste summa, mis tehakse punktis 4 osutatud üksustes.
|
|
1345
|
4.7. millest: ülemäärased tegevushoiused
Krediidiasutused esitavad selliste punktis 1.1.3 kajastatud ülemäärastest tegevushoiustest tulenevate rahaliste vahendite summa, mis tehakse punktis 4 osutatud üksustes.
|
|
1350
|
4.8. millest: mittetegevushoiused
Krediidiasutused esitavad punktis 4 osutatud üksustelt saadaoleva, punktis 1.1.4 kajastatud hoiuste saldo summa.
|
|
1360
|
4.9. millest: kohustused võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena
Krediidiasutused esitavad selliste punktis 1.1.8.2 kajastatud võlaväärtpaberite saldo summa, mida hoiavad punktis 4 osutatud üksused.
|
|
1370
|
5. Välisvaluuta väljavoolud
See kirje esitatakse ainult juhul, kui aruanne esitatakse valuutas, mille suhtes kohaldatakse eraldi aruandlust.
Ainult eraldi valuutas esitatavate aruannete korral määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 2 kohaselt esitavad krediidiasutused tuletisinstrumentidest (esitatakse punktis 1.1.5.5) tulenevate väljavoolude osakaalu, mis on seotud 30 päeva jooksul aeguvatest erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutest, välisvaluuta hetke- ja forvardtehingutest tulenevate välisvaluuta peamiste vooludega asjaomases olulises valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele, näiteks vastaspool A: EUR +10 ja vastaspool A: EUR –20 esitatakse väljavooluna EUR 10. Vastaspoolte lõikes tasaarvestamist ei tehta, näiteks vastaspool A: EUR –10, vastaspool B: EUR +40 esitatakse väljavooluna EUR 10 veerus 73.00 (ja sissevooluna EUR 40 veerus 74.00).
|
|
|
6. Tagatud rahastamistehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
1400
|
6.1. millest: tagatud 1. tasandi tagatisega, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, antud tagatiseks on 1. tasandi tagatis (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad), mis vastaks – kui seda ei kasutataks tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud nõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
1410
|
6.2. millest: tagatud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, antud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis vastaks – kui seda ei kasutataks tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud nõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
1420
|
6.3. millest: tagatud 2A tasandi tagatisega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, antud tagatiseks on 2A tasandi tagatis, mis vastaks – kui seda ei kasutataks tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud nõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
1430
|
6.4. millest: tagatud 2B tasandi tagatisega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, antud tagatiseks on 2B tasandi tagatis, mis vastaks – kui seda ei kasutataks tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud nõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
1440
|
6.5. millest: tagatud mittelikviidsete varadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud rahastamistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, antud tagatiseks on mittelikviidne tagatis ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
3. OSA: VAHENDITE SISSEVOOL
1. Vahendite sissevool
1.1. Üldised märkused
1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave järgmise 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite sissevoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused täitma.
2. Krediidiasutused täidavad vormi vastavates valuutades kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2.
3. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 32 on sätestatud, et likviidsete vahendite sissevool
i.
koosneb ainult vahendite lepingupõhisest sissevoolust, mis tuleneb riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist;
ii.
arvutatakse, korrutades lepinguliste nõuete eri kategooriate saldod delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud määradega.
4. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud (välja arvatud grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada soodustingimustel sissevoolu määra) määratakse vastavatesse kategooriatesse. Kaalumata summad esitatakse täiendavalt memokirjetena vormi 3. jaos (read 0460–0510).
5. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 6 ei esita krediidiasutused teavet sellistest likviidsetest varadest tuleneva vahendite sissevoolu kohta, mille kohta esitatakse teave kooskõlas kõnealuse määruse II jaotisega, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvad maksed, mida ei ole kajastatud vara turuväärtuses.
6. Sissevoolud, mis saadakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades, esitatakse punkti 1.1, 1.2 või 1.3 vastavatel ridadel. Sissevoolud esitatakse täies ulatuses, sõltumata sissevoolude summast kolmandas riigis või valuutast.
7. Rahalisi nõudeid, mis tulenevad krediidiasutuse enda või krediidiasutusega tihedalt seotud väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud väärtpaberitest, võetakse arvesse netopõhiselt, kohaldades sissevoolu määra, mis põhineb alusvarade suhtes delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkti h kohaselt kohaldataval sissevoolu määral.
8. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 7 kohaselt ei esita krediidiasutused teavet vahendite sissevoolu kohta, mis tuleneb mis tahes uute kohustuste võtmisest. See käib lepinguliste kohustuste kohta, mida ei ole aruandekuupäeval lepinguga ette nähtud, kuid mis võetakse või võidakse võtta 30 päeva jooksul.
9. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikes 2 osutatud eraldi aruandluse korral hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on nomineeritud asjaomases valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et asjaomase valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool. Näiteks välisvaluutas olevate tuletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused maha arvata sissevoolud ja väljavoolud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 21 ainult siis, kui need on nomineeritud samas valuutas.
10. Käesoleva vormi veergude struktuuri eesmärk on hõlmata vahendite sissevoolu erinevaid ülempiire, mida kohaldatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 33. Seetõttu põhineb vorm kolmel veergude rühmal, üks rühm igaks ülempiiri kohaldamise juhuks (75 % ülempiir, 90 % ülempiir ja vabastus ülempiirist). Krediidiasutused, kes esitavad konsolideeritud aruande, võivad kasutada rohkem kui üht sellist veergude rühma, kui erinevate sama konsolideerimisega hõlmatud üksuste suhtes kohaldatakse ülempiire erinevalt.
11. Mis puutub konsolideerimisse, siis konsolideeritakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktiga c kolmandas riigis asuva tütarettevõtja likviidsete vahendite sissevoolu, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse kolmanda riigi õigusaktidele madalamaid määrasid, kui on sätestatud määruse III jaotises, vastavalt kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud madalamatele määradele.
12. Delegeeritud määruses (EL) 2015/61 osutatakse ainult määradele ja väärtuskärbetele ning asjakohases kontekstis viitab vormis kasutatav sõna „kaal“ neile. Käesolevas lisas on sõna „kaalutud“ üldtermin, mis osutab pärast asjaomaste väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist arvutatud summale (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral).
13. Käesolevate juhistega kaasas olevatele vormidele on lisatud mõned memokirjed. Muu hulgas annavad need kirjed vajalikku teavet, et võimaldada pädeval asutusel teostada krediidiasutuse likviidsusnõuetele vastavuse piisav hindamine.
1.2. Konkreetsed märkused tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute kohta
14. Vormis liigitatakse tagatud voolud alusvara kvaliteedi või kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade aktsepteeritavuse järgi. Tagatise vahetustehingute jaoks on ette nähtud XXIV lisa eraldi vorm: C 75.01. Tagatise vahetustehinguid, mis on tagatis-tagatise-vastu-tehingud, ei esitata XXIV lisa sissevoolu vormil (XXIV lisa C 74.00), mis hõlmab üksnes raha-tagatise-vastu-tehinguid.
15. Kui tagatud laenuandmis- ja kapitaliturupõhised tehingud on tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakutega, esitatakse need tehingud nii, nagu need oleks tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate alusvaradega. Näiteks juhul, kui tagatud laenuandmistehing on tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutega, mis investeerib üksnes 2A tasandi varadesse, siis esitatakse see tagatud laenuandmistehing selliselt, nagu see oleks tagatud otseselt 2A tasandi tagatisega. Potentsiaalselt kõrgem sissevoolu määr tagatud laenuandmistehingute korral, mis on tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakutega, kajastatakse aruandluses esitatavas asjaomases sissevoolu määras.
16. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikes 2 osutatud eraldi aruandluse korral hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on nomineeritud asjaomases valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et asjaomase valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool. Seega võivad pöördrepotehingud tekitada negatiivse sissevoolu. Samas kirjes esitatud pöördrepotehingud (positiivsed ja negatiivsed) liidetakse. Kui summa on positiivne, esitatakse see sissevoolu vormil. Kui summa on negatiivne, esitatakse see väljavoolu vormil. Seda meetodit kasutatakse repotehingute suhtes ümberpöördult.
17. Sissevoolu arvutamisel esitatakse tagatud laenuandmis- ja kapitaliturupõhised tehingud olenemata sellest, kas saadud alustagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele või mitte. Selleks et võimaldada likviidsete varade korrigeeritud konto arvutamist delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 2 kohaselt, esitavad krediidiasutused lisaks eraldi need tehingud, kus täiendavalt saadud alustagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele.
18. Kui krediidiasutus võib aktsepteerida oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest, esitatakse 1., 2A ja 2B tasandi varade ridadel ainult aktsepteeritav osa delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii ja artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt. Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid selle summa ületab osa, mida võib aktsepteerida likviidsete varadena, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos. 2A tasandi varad esitatakse vastaval 2A tasandi varade real, isegi kui järgitakse likviidsuse alternatiivseid meetodeid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 kohaselt.
1.3. Konkreetsed märkused arveldamise ja forvardtehingutee kohta
19. Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja pärast 30 päeva möödumist tähtaeguvatest forvardrepotehingutest tulenevad sissevoolud. Saadav sissevool esitatakse vormil {C 74.00; real 0260} („muud sissevoolud“) pärast vastaspoolele üleantava vara turuväärtuse mahaarvamist ja likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist. Kui vara ei ole „likviidne vara“, esitatakse saadav sissevool täies mahus. Tagatisena panditav vara esitatakse vormil C 72.00, kui krediidiasutus hoiab vara aruandekuupäeval oma raamatupidamises ja see täidab asjaomased tingimused.
20. Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja 30 päeva pärast tähtaeguvatest forvardrepotehingutest, pöördrepotehingutest ja tagatise vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, kui vahendite sissevoolu tekitab algne pool. Repotehingu korral esitatakse saadav sissevool vormil {74.00; real 0260} („muud sissevoolud“) pärast vastaspoolele üleantava vara turuväärtuse mahaarvamist ja likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist. Kui saadav summa on väiksem kui tagatisena väljalaenatava vara turuväärtus (pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist), esitatakse vahe väljavooluna vormil C 73.00. Kui vara ei ole „likviidne vara“, esitatakse saadav sissevool täies mahus. Tagatisena panditav vara esitatakse vormil C 72.00, kui krediidiasutus hoiab vara aruandekuupäeval oma raamatupidamises ja see täidab asjaomased tingimused. Pöördrepotehingu puhul, kui tagatisena saadava vara turuväärtus on pärast asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist (kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks) suurem kui laenatav rahaline summa, esitatakse vahe sissevooluna vormil {C 74.00; real 0260} („muud sissevoolud“). Tagatise vahetustehingute puhul, kui varade esialgse vahetuse netomõju (võttes arvesse likviidsuskattekordaja väärtuskärpeid) tekitab sissevoolu, esitatakse see sissevool vormil {C 74.00; real 0260} („muud sissevoolud“).
21. Forvard-repotehingutel, -pöördrepotehingutel ja -tagatisvahetustehingutel, mis algavad ja tähtaeguvad likviidsuskatte nõudega ette nähtud 30 päeva jooksul, ei ole mingit mõju panga likviidsuskattekordajale ja need võib jätta esitamata.
1.4. Likviidsuskattekordaja sissevoole käsitlev otsustamisskeem vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 32, artiklile 33 ja artiklile 34
22. Otsustamisskeem ei piira memokirjete täitmist. Otsustamisskeem on juhiste osa, milles täpsustatakse iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtlane ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi järgimisest üksi ei piisa, krediidiasutused peavad alati järgima ka ülejäänud juhiseid.
23. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; see aga ei tähenda tingimata seda, et neid ei tule ka aruandluses esitada.
1.4.1. XXIV lisa vormi C 74.00 ridu käsitlev otsustamisskeem
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Aruandlus
|
|
1.
|
Sissevool, mis vastab artiklis 32 sätestatud tegevuskriteeriumidele, näiteks:
— tasumise tähtaeg ei ole möödunud (artikli 32 lõige 1)
— krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist (artikli 32 lõige 1)
— krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes uue kohustuse võtmisest (artikli 32 lõige 7)
— ühtegi sissevoolu ei esitata juhul, kui sissevoolud on juba väljavooludest maha võetud (artikkel 26)
— krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb likviidsetest varadest, millele on osutatud II jaotises, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvatest maksetest, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses (artikli 32 lõige 6)
|
Ei
|
Aruandluses ei esitata
|
|
Jah
|
Nr 2
|
|
2.
|
Forvardtehing
|
Jah
|
Nr 3
|
|
Ei
|
Nr 5
|
|
3.
|
Pärast aruandekuupäeva sõlmitud forvardtehing
|
Jah
|
Aruandluses ei esitata
|
|
Ei
|
Nr 4
|
|
4.
|
30 päeva jooksul algav ja pärast 30 päeva möödumisel tähtaeguv forvardtehing, kus netosissevoolu tekitab algne pool
|
Jah
|
Rida 260, punkt 1.1.11
|
|
Ei
|
Aruandluses ei esitata
|
|
5.
|
Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud
|
Jah
|
Nr 6
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
6.
|
Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra (artikkel 34)
|
Jah
|
Rida 250, punkt 1.1.10
|
|
Ei
|
Nr 7
|
|
7.
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad sissevoolud, välja arvatud tuletisinstrumendid (artikli 32 lõike 3 punktid b–c; e–f)
|
Jah
|
Nr 23
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
8.
|
Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest (artikli 32 lõike 2 punkt c)
|
Jah
|
Rida 190, punkt 1.1.5
|
|
Ei
|
Nr 9
|
|
9.
|
Rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva (artikli 32 lõike 2 punkt b)
|
Jah
|
Rida 180, punkt 1.1.4
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
10.
|
Laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata (artikli 32 lõike 3 punkt i)
|
Jah
|
Nr 11
|
|
Ei
|
Nr 12
|
|
11.
|
Intress ja miinimummaksed, mis tulenevad määratlemata lepingulise lõpptähtajaga laenudest, mis kuuluvad lepingu kohaselt tasumisele ja millega on seotud tegelik rahavoog järgmise 30 päeva jooksul
|
Jah
|
Nr 12
|
|
Ei
|
Rida 201, punkt 1.1.6
|
|
12.
|
Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega (artikli 32 lõike 2 punkt d)
|
Jah
|
Rida 210, punkt 1.1.7
|
|
Ei
|
Nr 13
|
|
13.
|
Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks (artikli 32 lõige 4)
|
Jah
|
Rida 230, punkt 1.1.8
|
|
Ei
|
Nr 14
|
|
14.
|
Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud netoarvestuses vastaspoolte ja tagatiste kaupa (artikli 32 lõige 5)
|
Jah
|
Rida 240, punkt 1.1.9
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
15.
|
Väljavooludega seotud sissevoolud kooskõlas artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustega (artikli 32 lõike 3 punkt a)
|
Jah
|
Rida 170, punkt 1.1.3
|
|
Ei
|
Nr 16
|
|
16.
|
Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva (artikli 32 lõike 2 punkt a)
|
Jah
|
Nr 20
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
17.
|
Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele (artikli 32 lõige 2)
|
Jah
|
Rida 040, punkt 1.1.1.1
|
|
Ei
|
Nr 18
|
|
18.
|
Muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) (artikli 32 lõike 3 punkt a)
|
Jah
|
Nr 19
|
|
Ei
|
Rida 260, punkt 1.1.11
|
|
19.
|
Muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) (artikli 32 lõike 3 punkt a)
|
Nr 19.1
|
Jaekliendid
|
Jah
|
Rida 060, punkt 1.1.1.2.1.
|
|
Ei
|
Nr 19.2
|
|
Nr 19.2
|
Finantssektorivälised äriühingud
|
Jah
|
Rida 070, punkt 1.1.1.2.2
|
|
Ei
|
Nr 19.3
|
|
Nr 19.3
|
Riigid, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused
|
Jah
|
Rida 080, punkt 1.1.1.2.3
|
|
Ei
|
Rida 090, punkt 1.1.1.2.4
|
|
20.
|
Sissevoolud finantssektorisse kuuluvatelt klientidel, mis liigitatakse tegevushoiusteks (artikli 32 lõike 3 punkt d)
|
Jah
|
Nr 21
|
|
Ei
|
Nr 22
|
|
21.
|
Krediidiasutus saab kehtestada vastava sümmeetrilise sissevoolu määra (artikli 32 lõike 3 punkt d)
|
Jah
|
Rida 120, punkt 1.1.2.1.1
|
|
Ei
|
Rida 130, punkt 1.1.2.1.2
|
|
22.
|
Rahalised nõuded keskpankade vastu (artikli 32 lõike 2 punkt a)
|
Jah
|
Rida 150, punkt 1.1.2.2.1
|
|
Ei
|
Rida 160, punkt 1.1.2.2.2
|
|
23.
|
Tagatise vahetustehing (artikli 32 lõike 3 punkt e)
|
Jah
|
Rida 410, punkt 1.3 (1)
|
|
Ei
|
Nr 24
|
|
24.
|
Tehing tehakse keskpangaga
|
Jah
|
Nr 25
|
|
Ei
|
Nr 31
|
|
25.
|
Tagatis on üldiselt aktsepteeritav likviidse varana (olenemata sellest, kas seda kasutatakse uuesti muus tehingus või mitte, ja olenemata sellest, kas nimetatud vara vastab artikli 8 kohasele kasutusnõudele või mitte)
|
Jah
|
Nr 26
|
|
Ei
|
Nr 30
|
|
26.
|
Tagatist kasutatakse lühikeste positsioonide katmiseks
|
Jah
|
Rida 297, punkt 1.2.1.2
|
|
Ei
|
Nr 27
|
|
27.
|
Saadud tagatis vastab artikli 8 kohastele kasutusnõuetele
|
Jah
|
Nr 28
|
|
Ei
|
Nr 29
|
|
28.
|
Tagatud rahastamistehing, mille tagatiseks on (artikli 32 lõike 3 punkt b)
|
Nr 28.1
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 269, punkt 1.2.1.1.1 +
Rida 271, punkt 1.2.1.1.1.1
|
|
Ei
|
Nr 28.2
|
|
Nr 28.2
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 273, punkt 1.2.1.1.2 +
Rida 275, punkt 1.2.1.1.2.1
|
|
Ei
|
Nr 28.3
|
|
Nr 28.3
|
2A tasandi tagatis
|
Jah
|
Rida 277, punkt 1.2.1.1.3 +
Rida 279, punkt 1.2.1.1.3.1
|
|
Ei
|
Nr 28.4
|
|
Nr 28.4
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
Jah
|
Rida 281, punkt 1.2.1.1.4 +
Rida 283, punkt 1.2.1.1.4.1
|
|
Ei
|
Nr 28.5
|
|
Nr 28.5
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 285, punkt 1.2.1.1.5 +
Rida 287, punkt 1.2.1.1.5.1
|
|
Ei
|
Nr 28.6
|
|
Nr 28.6
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
Jah
|
Rida 289, punkt 1.2.1.1.6 +
Rida 291, punkt 1.2.1.1.6.1
|
|
Ei
|
Rida 293, punkt 1.2.1.1.7 +
Rida 295, punkt 1.2.1.1.7.1
|
|
29.
|
Tagatud rahastamistehing, mille tagatiseks on (artikli 32 lõike 3 punkt b)
|
Nr 29.1
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 269, punkt 1.2.1.1.1
|
|
Ei
|
Nr 29.2
|
|
Nr 29.2
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 273, punkt 1.2.1.1.2
|
|
Ei
|
Nr 29.3
|
|
Nr 29.3
|
2A tasandi tagatis
|
Jah
|
Rida 277, punkt 1.2.1.1.3
|
|
Ei
|
Nr 29.4
|
|
Nr 29.4
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
Jah
|
Rida 281, punkt 1.2.1.1.4
|
|
Ei
|
Nr 29.5
|
|
Nr 29.5
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 285, punkt 1.2.1.1.5
|
|
Ei
|
Nr 29.6
|
|
Nr 29.6
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
Jah
|
Rida 289, punkt 1.2.1.1.6
|
|
Ei
|
Rida 293, punkt 1.2.1.1.7
|
|
30.
|
Tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks (artikli 32 lõike 3 punkt b) ja on mittelikviidne omakapital
|
Jah
|
Rida 301, punkt 1.2.1.3.1
|
|
Ei
|
Rida 303, punkt 1.2.1.3.2
|
|
31.
|
Tagatis on üldiselt aktsepteeritav likviidse varana (olenemata sellest, kas seda kasutatakse uuesti muus tehingus või mitte, ja olenemata sellest, kas nimetatud vara vastab artikli 8 kohasele kasutusnõudele või mitte)
|
Jah
|
Nr 32
|
|
Ei
|
Nr 36
|
|
32.
|
Tagatist kasutatakse lühikeste positsioonide katmiseks
|
Jah
|
Rida 337, punkt 1.2.2.2
|
|
Ei
|
Nr 33
|
|
33.
|
Saadud tagatis vastab artikli 8 kohastele kasutusnõuetele
|
Jah
|
Nr 34
|
|
Ei
|
Nr 35
|
|
34.
|
Tagatud rahastamistehing, mille tagatiseks on (artikli 32 lõike 3 punkt b)
|
Nr 34.1
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 309, punkt 1.2.2.1.1 +
Rida 311, punkt 1.2.2.1.1.1
|
|
Ei
|
Nr 34.2
|
|
Nr 34.2
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 313, punkt 1.2.2.1.2 +
Rida 315, punkt 1.2.2.1.2.1
|
|
Ei
|
Nr 34.3
|
|
Nr 34.3
|
2A tasandi tagatis
|
Jah
|
Rida 317, punkt 1.2.2.1.3 +
Rida 319, punkt 1.2.2.1.3.1
|
|
Ei
|
Nr 34.4
|
|
Nr 34.4
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
Jah
|
Rida 321, punkt 1.2.2.1.4 +
Rida 323, punkt 1.2.2.1.4.1
|
|
Ei
|
Nr 34.5
|
|
Nr 34.5
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 325, punkt 1.2.2.1.5 +
Rida 327, punkt 1.2.2.1.5.1
|
|
Ei
|
Nr 34.6
|
|
Nr 34.6
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
Jah
|
Rida 329, punkt 1.2.2.1.6 +
Rida 331, punkt 1.2.2.1.6.1
|
|
Ei
|
Rida 333, punkt 1.2.2.1.7 +
Rida 335, punkt 1.2.2.1.7.1
|
|
35.
|
Tagatud rahastamistehing, mille tagatiseks on (artikli 32 lõike 3 punkt b)
|
Nr 35.1
|
1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 309, punkt 1.2.2.1.1
|
|
Ei
|
Nr 35.2
|
|
Nr 35.2
|
1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 313, punkt 1.2.2.1.2
|
|
Ei
|
Nr 35.3
|
|
Nr 35.3
|
2A tasandi tagatis
|
Jah
|
Rida 317, punkt 1.2.2.1.3
|
|
Ei
|
Nr 35.4
|
|
Nr 35.4
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
|
Jah
|
Rida 321, punkt 1.2.2.1.4
|
|
Ei
|
Nr 35.5
|
|
Nr 35.5
|
2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
|
Jah
|
Rida 325, punkt 1.2.2.1.5
|
|
Ei
|
Nr 35.6
|
|
Nr 35.6
|
2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
|
Jah
|
Rida 329, punkt 1.2.2.1.6
|
|
Ei
|
Rida 333, punkt 1.2.2.1.7
|
|
36.
|
Tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks (artikli 32 lõike 3 punkt b)
|
Nr 36.1
|
Võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne
|
Jah
|
Rida 341, punkt 1.2.2.3.1
|
|
Ei
|
Nr 36.2
|
|
Nr 36.2
|
Tagatis on mittelikviidne omakapital
|
Jah
|
Rida 343, punkt 1.2.2.3.2
|
|
Ei
|
Rida 345, punkt 1.2.2.3.3
|
(1)
Tagatise vahetustehingud tuleb täiendavalt esitada XXIV lisa vormil C 75.01.
|
1.4.2. XXIV lisa vormi C 74.00 veerge käsitlev otsustamisskeem
|
Nr
|
Kirje
|
Otsus
|
Aruandlus
|
|
1.
|
Kooskõlas artikli 32, artikli 33 ja artikliga 34 ning kooskõlas 1. jaos („Vormi C 74.00 ridu käsitlev otsustamisskeem“) sätestatud klassifikatsiooniga XXIV lisa vormi C 74.00 ridadel 0010–0430 esitatav sissevool
|
Ei
|
Aruandluses ei esitata
|
|
Jah
|
Nr 2
|
|
2.
|
Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad sissevoolud, välja arvatud tuletisinstrumendid (artikli 32 lõike 3 punktid b–c; e–f)
|
Jah
|
Nr 11
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
3.
|
Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)
|
Jah
|
Nr 4
|
|
Ei
|
Nr 6
|
|
4.
|
Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)
|
Nr 4.1
|
Osa sissevoolust on sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Nr 5
|
|
Nr 4.2
|
Osa sissevoolust on ole sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Nr 7
|
|
5.
|
Osa sissevoolust on sissevoolu 75 % ülempiiri kohaldamisest vabastatud ja selle suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Jah
|
Nr 9
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
6.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)
|
Jah
|
Nr 7
|
|
Ei
|
Nr 8
|
|
7.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)
|
Nr 7.1
|
Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta
|
|
Veerg 0010
|
|
Nr 7.2
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0080
|
|
Nr 7.3
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0140
|
|
8.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Jah
|
Nr 9
|
|
Ei
|
Nr 10
|
|
9.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Nr 9.1
|
Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta
|
|
Veerg 0020
|
|
Nr 9.2
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0090
|
|
Nr 9.3
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0150
|
|
10.
|
Sissevool, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–3)
|
Nr 10.1
|
Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta
|
|
Veerg 0030
|
|
Nr 10.2
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0100
|
|
Nr 10.3
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0160
|
|
11.
|
Tagatud rahastamistehing, kus tagatis on üldiselt aktsepteeritav likviidse varana (olenemata sellest, kas seda kasutatakse uuesti muus tehingus või mitte, ja olenemata sellest, kas nimetatud vara vastab artikli 8 kohasele kasutusnõudele või mitte)
|
Jah
|
Nr 12
|
|
Ei
|
Nr 3
|
|
12.
|
Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)
|
Jah
|
Nr 13
|
|
Ei
|
Nr 15
|
|
13.
|
Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)
|
Nr 13.1
|
Osa sissevoolust on sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Nr 14
|
|
Nr 13.2
|
Osa sissevoolust on ole sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud
|
|
Nr 16
|
|
14.
|
Osa sissevoolust on sissevoolu 75 % ülempiiri kohaldamisest vabastatud ja selle suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Jah
|
Nr 18
|
|
Ei
|
Nr 19
|
|
15.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)
|
Jah
|
Nr 16
|
|
Ei
|
Nr 17
|
|
16.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)
|
Nr 16.1
|
Rahalised nõuded
|
|
Veerg 0010
|
|
Nr 16.2
|
Saadud tagatise turuväärtus
|
|
Veerg 0040
|
|
Nr 16.3
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0080
|
|
Nr 16.4
|
Saadud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
[üksnes siis, kui saadud tagatis vastab kasutusnõuetele]
|
|
Veerg 0110
|
|
Nr 16.5
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0140
|
|
17.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Jah
|
Nr 18
|
|
Ei
|
Nr 19
|
|
18.
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)
|
Nr 18.1
|
Rahalised nõuded
|
|
Veerg 0020
|
|
Nr 18.2
|
Saadud tagatise turuväärtus
|
|
Veerg 0050
|
|
Nr 18.3
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0090
|
|
Nr 18.4
|
Saadud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
[üksnes siis, kui saadud tagatis vastab kasutusnõuetele]
|
|
Veerg 0120
|
|
Nr 18.5
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0150
|
|
19.
|
Sissevool, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–3)
|
Nr 19.1
|
Rahalised nõuded
|
|
Veerg 0030
|
|
Nr 19.2
|
Saadud tagatise turuväärtus
|
|
Veerg 0060
|
|
Nr 19.3
|
Kohaldatav kaal
|
|
Veerg 0100
|
|
Nr 19.4
|
Saadud tagatise väärtus artikli 9 kohaselt
[üksnes siis, kui saadud tagatis vastab kasutusnõuetele]
|
|
Veerg 0130
|
|
Nr 19.5
|
Vahendite sissevool
|
|
Veerg 0160
|
1.5. Vahendite sissevoolu alamvorm
1.5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Summa, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269–0297, 0301–0303, 0309–0337, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0010 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 75 % ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1 ja käesolevas dokumendis sisalduvates asjaomastes juhistes.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa osa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0020 või 0030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0010.
|
|
0020
|
Summa, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269–0297, 0301–0303, 0309–0337, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0020 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 4 ja 5 ning käesolevas dokumendis sisalduvates asjaomastes juhistes.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa osa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0020 või 0030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0010.
|
|
0030
|
Summa, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269–0297, 0301–0303, 0309–0337, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0030 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5 ja käesolevas dokumendis sisalduvates asjaomastes juhistes.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa osa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0020 või 0030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0010.
|
|
0040
|
Saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0269–0295, 0309–0335 ja rea 0490 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0040 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0050 või 0060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0040.
|
|
0050
|
Saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0269–0295, 0309–0335 ja rea 0490 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0050 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0050 või 0060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0040.
|
|
0060
|
Saadud tagatise turuväärtus, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0269–0295, 0309–0335 ja rea 0490 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0060 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0050 või 0060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0040.
|
|
0070
|
Standardkaal
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Standardkaalud veerus 0070 on need kaalud, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.
|
|
0080
|
Kohaldatav kaal, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Kohaldatav kaal on selline, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0080 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 75 % ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.
|
|
0090
|
Kohaldatav kaal, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Kohaldatav kaal on selline, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0090 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.
|
|
0100
|
Kohaldatav kaal, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Kohaldatav kaal on selline, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0100 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.
|
|
0110
|
Artikli 9 kohane saadud tagatise väärtus, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0271, 0275, 0279, 0283, 0287, 0291, 0295, 0311, 0315, 0319, 0323, 0327, 0331 ja 0335 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0110 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohase väärtuse, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0120 või 0130, ja laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0110.
|
|
0120
|
Artikli 9 kohane saadud tagatise väärtus, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0271, 0275, 0279, 0283, 0287, 0291, 0295, 0311, 0315, 0319, 0323, 0327, 0331 ja 0335 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0120 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohase väärtuse, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0120 või 0130, ja laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0110.
|
|
0130
|
Artikli 9 kohane saadud tagatise väärtus, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0271, 0275, 0279, 0283, 0287, 0291, 0295, 0311, 0315, 0319, 0323, 0327, 0331 ja 0335 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0130 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohase väärtuse, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.
Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 0120 või 0130, ja laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohane väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 0110.
|
|
0140
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0140 kõik sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 0010, vastava kaaluga veerust 0080.
Rea 0170 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0140 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et ta maksaks lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kui krediidiasutuse ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.
|
|
0150
|
Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0150 kõik sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 4 ja 5, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 0020, vastava kaaluga veerust 0090. Rea 0170 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0150 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 4 ja 5, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et ta maksaks lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kui krediidiasutuse ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.
|
|
0160
|
Sissevool, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Ridade 0040, 0060–0090, 0120–0130, 0150–0260, 0269, 0273, 0277, 0281, 0285, 0289, 0293, 0301–0303, 0309, 0313, 0317, 0321, 0325, 0329, 0333, 0341–0345, 0450 ja 0470–0510 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0160 kõik sissevoolud, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 0030, vastava kaaluga veerust 0100.
Rea 0170 puhul esitavad krediidiasutused veerus 0160 vahendite sissevoolude kogusumma, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et ta maksaks lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kui krediidiasutuse ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.
|
1.5.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. KOGUSISSEVOOL
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0010
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mille saab välja võtta varade kogusumma/rahaliste nõuete/maksimaalse summana, mille võib välja võtta tagamata tehingutest/hoiustest ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest;
— veerus 0140 vahendite sissevoolude kogusumma tagamata tehingutest/hoiustest, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest ning tagatise vahetustehingutest tulenevate sissevoolude summana, miinus sellistest tehingutest tulenevate kaalutud vahendite sissevoolude ja kaalutud vahendite väljavoolude kogusummade vahe, mis tehakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades, ja
— veergudes 0150 ja 0160 vahendite sissevoolude kogusumma tagamata tehingutest/hoiustest, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest ning tagatise vahetustehingutest tulenevate sissevoolude summana, miinus sellistest tehingutest tulenevate kaalutud vahendite sissevoolude ja kaalutud vahendite väljavoolude kogusummade vahe, mis tehakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades, ning miinus delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktis e ja artikli 33 lõikes 6 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate sissevoolude ülejääk.
|
|
0020
|
1.1. Tagamata tehingutest/hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 32, 33 ja 34
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0020
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida võib välja võtta tagamata tehingutest/hoiustest, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta tagamata tehingutest/hoiustest tulenevate vahendite väljavoolude kogusumma.
|
|
0030
|
1.1.1. rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0030
— igas veerus 0010, 0020 ja 0030 finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) olevate rahaliste nõuete kogusumma (rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu, mis ei vasta põhimaksetele, samuti kõik muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu) ja
— igas veerus 0140, 0150 ja 0160 finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (välja arvatud keskpangad) tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma (finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevad vahendite sissevoolud, mis ei vasta põhimaksetele, samuti kõik muud finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevad vahendite sissevoolud).
Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hulka kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a kohaselt mittepiiravalt füüsilised isikud, VKEd, äriühingud, riigid, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused.
Rahalised nõuded, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest finantssektorisse mittekuuluva kliendiga, mis on tagatud likviidsete varadega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisele, kui need tehingud on täpsustatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, esitatakse punktis 1.2 ja ei esitata punktis 1.1.1. Sellistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mis on tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis ei kvalifitseeru delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt likviidseks varaks, esitatakse punktis 1.2 ja ei esitata punktis 1.1.1. Sellistest finantssektorisse mittekuuluvate klientidega tehtud tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mis on tagatud mittevabalt võõrandatavate varadega, mis ei kvalifitseeru delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt likviidseks varaks, esitatakse punkti 1.1.1 asjaomasel real.
Rahalised nõuded keskpankade vastu esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin. Rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, esitatakse punktis 1.1.4 ja ei esitata siin. Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, esitatakse punktis 1.1.5 ja ei esitata siin.
|
|
0040
|
1.1.1.1. rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva ja mis ei vasta põhimaksele. Need sissevoolud hõlmavad intressi ja tasusid finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (välja arvatud keskpangad). Nõuded keskpankade vastu, mis ei vasta põhimaksele, esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin.
|
|
0050
|
1.1.1.2. muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0050
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta finantssektorisse mittekuuluvate klientide (välja arvatud keskpangad) vastu olevate muude rahaliste nõuete kogusumma finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu olevate rahaliste nõuete summana vastaspoole kaupa ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (välja arvatud keskpangad) tulenevate muude rahaliste vahendite sissevoolude kogusumma finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevate muude vahendite sissevoolude summana vastaspoole kaupa.
Põhimaksele mittevastavad rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide (välja arvatud keskpangad) vastu esitatakse punktis 1.1.1.1 ja ei esitata siin.
Muud rahalised nõuded keskpankade vastu esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin.
Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele esitatakse punktis 1.1.3 ja ei esitata siin.
|
|
0060
|
1.1.1.2.1. rahalised nõuded jaeklientide vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Rahalised nõuded jaeklientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva.
|
|
0070
|
1.1.1.2.2. rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva.
|
|
0080
|
1.1.1.2.3. rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva.
|
|
0090
|
1.1.1.2.4. rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Rahalised nõuded eespool hõlmamata muude juriidiliste isikute vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva.
|
|
0100
|
1.1.2. rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt a ja artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0100
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu olevate rahaliste nõuete kogusumma (tegevus- ja mittetegevushoiused) ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta keskpankadelt ja finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt lähtuvate vahendite sissevoolude kogusumma (tegevus- ja mittetegevushoiused).
Krediidiasutused esitavad siin nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.
Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis ei vasta põhimaksele, esitatakse asjaomases punktis.
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 3 osutatud keskasutuses hoitavaid hoiuseid ei esitata vahendite sissevooluna.
Rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, esitatakse punktis 1.1.4 ja ei esitata siin. Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, esitatakse punktis 1.1.5 ja ei esitata siin.
|
|
0110
|
1.1.2.1. tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0110
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta finantssektorisse kuuluvate klientide vastu olevate rahaliste nõuete kogusumma, mis liigitatakse tegevushoiusteks (sõltumata sellest, kas krediidiasutus saab kehtestada vastava sümmeetrilise sissevoolu määra või mitte) ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt tulenevate selliste vahendite sissevoolude kogusumma, mis liigitatakse tegevushoiusteks (sõltumata sellest, kas krediidiasutus saab kehtestada vastava sümmeetrilise sissevoolu määra või mitte).
Krediidiasutused esitavad siin rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, et krediidiasutus saaks kliiring-, hoiu- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27.
|
|
0120
|
1.1.2.1.1. tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27
Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, et krediidiasutus saaks kliiring-, hoiu- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama vastava sümmeetrilise sissevoolu määra.
|
|
0130
|
1.1.2.1.2. tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama vastavat sümmeetrilist sissevoolu määra
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27
Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, et krediidiasutus saaks kliiring-, hoiu- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama vastavat sümmeetrilist sissevoolu määra. Nende kirjete puhul kohaldatakse 5 % vahendite sissevoolu määra.
|
|
0140
|
1.1.2.2. rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt a
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 140
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu olevate, tegevushoiusteks mitteliigitatavate rahaliste nõuete kogusumma ning
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta keskpankadelt ja finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt lähtuvate vahendite sissevoolude kogusumma, mida ei liigitata tegevushoiusteks.
Krediidiasutused esitavad siin sellised rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis ei kvalifitseeru tegevushoiusteks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis d koosmõjus artikliga 27.
|
|
0150
|
1.1.2.2.1. rahalised nõuded keskpankade vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt a
Rahalised nõuded keskpankade vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktiga a.
|
|
0160
|
1.1.2.2.2. rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt a
Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, mis ei kvalifitseeru tegevushoiusteks, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis d koosmõjus artikliga 27.
Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele esitatakse punktis 1.1.3 ja ei esitata siin.
|
|
0170
|
1.1.3. vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt a
Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele.
|
|
0180
|
1.1.4. rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt b
Rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktiga b.
|
|
0190
|
1.1.5. rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt c
Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktiga c.
|
|
0201
|
1.1.6. laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt i
Laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkti i kohaselt. Krediidiasutus võtab arvesse ainult selliseid laene, mille puhul leping võimaldab krediidiasutusel neid välja võtta või nõuda nende tasumist 30 kalendripäeva jooksul. Aruandluses esitatav summa hõlmab kliendi kontolt 30 kalendripäeva jooksul debiteeritavaid intresse ja miinimummakseid. Selliseid intresse ja miinimummakseid laenudelt, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata, mis kuuluvad lepingu kohaselt tasumisele ja tekitavad tegeliku raha sissevoolu järgmise 30 kalendripäeva jooksul, käsitatakse rahaliste nõuetena ja need esitatakse asjaomasel real, järgides artikliga 32 rahalistele nõuetele ette nähtud käsitlust. Krediidiasutused ei esita muud kogunevat intressi, vaid intressi, mida ei ole kliendi kontolt debiteeritud ja mis ei tekita järgmise 30 kalendripäeva jooksul tegelikku raha sissevoolu.
|
|
0210
|
1.1.7. rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt d
Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkti d kohaselt. Positsioon hõlmab nõudeid, mis kuuluvad lepingu kohaselt tasumisele 30 kalendripäeva jooksul, näiteks rahalised dividendid nendest olulistest indeksitest ja raha nendest omakapitaliinstrumentidest, mis on müüdud, kuid ei ole veel arveldatud, kui need ei ole aktsepteeritud likviidsete varadena delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt.
|
|
0230
|
1.1.8. sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 4
Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 4.
Vahendite sissevoole võetakse arvesse ainult juhul, kui kõnealuseid saldosid hoitakse likviidsete varadena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises.
|
|
0240
|
1.1.9. tuletisinstrumentidest tulenev vahendite sissevool
Delegeeritud määruse 2015/61 artikli 32 lõige 5 koosmõjus artikliga 21
Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutest ja krediidituletisinstrumentidest tulenevate 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavate nõuete netosumma.
Krediidiasutused arvutavad 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite sissevoolud vastaspoolte lõikes netopõhiselt, tingimusel et olemas on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 kohased kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped. „Netopõhiselt“ tähendab ka seda, et arvesse ei võeta saadavat tagatist, tingimusel et see kvalifitseerub likviidseks varaks delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt.
Raha välja- ja sissevoolud, mis tulenevad sellistest valuutatuletis- või krediidituletisinstrumentide tehingutest, mille puhul põhisummade täies ulatuses vahetamine toimub samaaegselt (või sama päeva jooksul), arvutatakse netopõhiselt, isegi kui need tehingud ei ole kaetud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega.
Eraldi aruandluse korral määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 2 kohaselt jaotatakse tuletis- või krediidituletisinstrumentide tehingud asjaomaste valuutade lõikes. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele.
|
|
0250
|
1.1.10. grupi liikme või krediidiasutuse ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 34
Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 34.
|
|
0260
|
1.1.11. muud sissevoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 2
Kõik muud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 kohased vahendite sissevoolud, mida ei ole aruandevormis mujal esitatud.
|
|
0263
|
1.2. Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktid b, c ja f osutavad sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevale vahendite sissevoolule, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva.
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0263
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta selliste sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest.
Tagatise vahetustehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, esitatakse XXIV lisa vormil C 75.01 ja ei esitata siin.
|
|
0265
|
1.2.1. vastaspool on keskpank
Krediidiasutused esitavad siin sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank.
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0265
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui vastaspool on keskpank, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta selliste sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui vastaspool on keskpank.
|
|
0267
|
1.2.1.1. tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0267
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta selliste sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega.
Krediidiasutused esitavad tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega, olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, ja olenemata sellest, kas saadud likviidsed varad vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0269
|
1.2.1.1.1. 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt mõnda artiklis 10 osutatud 1. tasandi varade kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.
|
|
0271
|
1.2.1.1.1.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.1 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0273
|
1.2.1.1.2. 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0275
|
1.2.1.1.2.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.2 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0277
|
1.2.1.1.3. 2A tasandi tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 11 kohaselt mõnda artiklis 11 osutatud 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0279
|
1.2.1.1.3.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.3 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0281
|
1.2.1.1.4. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt mõnda artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0283
|
1.2.1.1.4.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.4 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0285
|
1.2.1.1.5. 2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0287
|
1.2.1.1.5.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.5 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0289
|
1.2.1.1.6. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt mõnda artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0291
|
1.2.1.1.6.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.6 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0293
|
1.2.1.1.7. 2B tasandi tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.1.4, 1.2.1.1.5 või 1.2.1.1.6
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt mõnda artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0295
|
1.2.1.1.7.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.1.1.7 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0297
|
1.2.1.2. tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mida kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks artikli 30 lõike 5 teise lause kohaselt. Kui mis tahes liiki tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks, esitatakse see siin, mitte ühelgi eespool oleval real. Tagatist ei arvestata topelt.
|
|
0299
|
1.2.1.3. tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0299 tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks. Krediidiasutused esitavad
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta nendest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete kogusumma, mis arvutatakse järgmiste nõuete summana: tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, kui tagatis on mis tahes muu mittelikviidne tagatis, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta nendest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma, mis arvutatakse järgmiste sissevoolude summana: tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, kui tagatis on mis tahes muu mittelikviidne tagatis.
|
|
0301
|
1.2.1.3.1. tagatis on mittelikviidne omakapital
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud mittelikviidse omakapitaliga.
|
|
0303
|
1.2.1.3.2. kõik muud mittelikviidsed tagatised
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ja kui tehing on tagatud mittelikviidsete varadega, mis ei ole juba hõlmatud jaos 1.2.1.3.1.
|
|
0305
|
1.2.2. vastaspool on muu kui keskpank
Krediidiasutused esitavad siin sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 ja mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank.
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0305
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui vastaspool on muu kui keskpank, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta selliste sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui vastaspool on muu kui keskpank.
|
|
0307
|
1.2.2.1. tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0307
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta selliste sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega.
Krediidiasutused esitavad tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud likviidsete varadega, olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, ja olenemata sellest, kas saadud likviidsed varad vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0309
|
1.2.2.1.1. 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt mõnda artiklis 10 osutatud 1. tasandi varade kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.
|
|
0311
|
1.2.2.1.1.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.1. toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0313
|
1.2.2.1.2. 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0315
|
1.2.2.1.2.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.2 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0317
|
1.2.2.1.3. 2A tasandi tagatis
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 11 kohaselt mõnda artiklis 11 osutatud 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0319
|
1.2.2.1.3.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.3 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0321
|
1.2.2.1.4. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt mõnda artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0323
|
1.2.2.1.4.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.4 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0325
|
1.2.2.1.5. 2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0327
|
1.2.2.1.5.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.5 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0329
|
1.2.2.1.6. 2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 13 kohaselt mõnda artikli 13 lõike 2 punkti f alapunktis iii või v osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0331
|
1.2.1.1.6.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.6 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0333
|
1.2.2.1.7. 2B tasandi tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.2.1.4, 1.2.2.1.5 või 1.2.2.1.6
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mis olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti teises tehingus või mitte, kvalifitseeruvad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7 ja 12 kohaselt mõnda artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvateks likviidseteks varadeks.
|
|
0335
|
1.2.2.1.7.1. millest saadud tagatis vastab kasutusnõuetele
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Punktis 1.2.2.1.7 toodud tehingutest need tehingud, kus saadud tagatis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0337
|
1.2.2.2. tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud varadega, mida kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks artikli 30 lõike 5 teise lause kohaselt. Kui mis tahes liiki tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks, esitatakse see siin, mitte ühelgi eespool oleval real. Tagatist ei arvestata topelt.
|
|
339
|
1.2.2.3. tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0339 tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks. Krediidiasutused esitavad
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta nendest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete kogusumma, mis arvutatakse järgmiste nõuete summana: võimenduslaenudest tulenevad rahalised nõuded, kui tagatis on mittelikviidne, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, kui tagatis on mis tahes muu mittelikviidne tagatis, ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta nendest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma, mis arvutatakse järgmiste sissevoolude summana: võimenduslaenudest tulenevad vahendite sissevoolud, kui tagatis on mittelikviidne, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, kui tagatis on mis tahes muu mittelikviidne tagatis.
|
|
0341
|
1.2.2.3.1. võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt c
Mittelikviidsete varade vastu tehtud võimenduslaenud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui saadud varasid ei kasutata lühikeste positsioonide katmiseks, nagu on toodud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis c.
|
|
0343
|
1.2.2.3.2. tagatis on mittelikviidne omakapital
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud mittelikviidse omakapitaliga.
|
|
0345
|
1.2.2.3.3. kõik muud mittelikviidsed tagatised
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b
Tagatud laenuandmistehingud ja kapitaliturupõhised tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on muu kui keskpank ja kui tehing on tagatud mittelikviidsete varadega, mis ei ole juba hõlmatud jaos 1.2.2.3.1 või 1.2.2.3.2.
|
|
0410
|
1.3. Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma, nagu on arvutatud XXIV LISA vormis C 75.01.
|
|
0420
|
1.4. (Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 8
Krediidiasutused esitavad asjaomases veerus 0140, 0150 ja 0160 selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma, mis tulevad kolmandatest riikidest, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades, millest on maha arvatud selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma, mis on suunatud kolmandatesse riikidesse, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades, nagu on toodud XXIV lisa vormil C 73.00. Kui kõnealune summa on negatiivne, esitavad krediidiasutused väärtuse „0“.
|
|
0430
|
1.5. (Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punkt e ja artikli 33 lõige 6
Krediidiasutused, kes esitavad konsolideeritud aruande, esitavad asjaomases veerus 0140, 0150 või 0160 delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 3 ja 4 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate selliste vahendite sissevoolude summa ulatuses, mis ületab samast äriühingust tulenevate vahendite väljavoolude summat.
|
|
MEMOKIRJED
|
|
0450
|
2. Välisvaluuta väljavool
Käesolev memokirje esitatakse ainult juhul, kui aruanne esitatakse eraldi aruandlusvaluutas või valuutas, mis on muu kui aruandlusvaluuta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 2 kohaselt.
Krediidiasutused esitavad tuletisinstrumentidest (esitatakse punktis 1.1.9) tulenevate sissevoolude osakaalu, mis on seotud 30 päeva jooksul tähtaeguvatest erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutest, välisvaluuta hetke- ja forvardtehingutest tulenevate välisvaluuta peamiste vooludega vastavas valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele.
|
|
0460
|
3. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud
Krediidiasutused esitavad siin memokirjena kõik 1. jaos esitatud tehingud (välja arvatud punkt 1.1.10), kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
Krediidiasutused esitavad XXIV lisa vormi C 74.00 real 0460
— iga veeru 0010, 0020 ja 0030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma/maksimaalse summa, mida saab kasutusele võtta grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis, selliste rahaliste nõuete summana/maksimaalse summana, mida saab kasutusele võtta grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis, tehingu liigi ja vastaspoole kaupa ja
— iga veeru 0140, 0150 ja 0160 kohta vahendite sissevoolude kogusumma grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis vahendite sissevoolude summana grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis tehingu liigi ja vastaspoole kaupa.
|
|
0470
|
3.1. Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)
Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.1 esitatud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
0480
|
3.2. Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu
Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.2 esitatud rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
0490
|
3.3. Tagatud tehingud
Krediidiasutused esitavad siin kõik rahalised nõuded, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, samuti punktis 1.2 esitatud saadud tagatise turuväärtuse kogusumma, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
0500
|
3.4. Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest
Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.5 esitatud rahalised nõuded, mis tulenevad 30 päeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, kui emitent on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
0510
|
3.5. Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud
Krediidiasutused esitavad siin mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud, mis on esitatud jagudes 1.1.3 kuni 1.1.11 (välja arvatud jaod 1.1.5 ja 1.1.10), kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.
|
|
|
4. Tagatud laenuandmistehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kui 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
0530
|
4.1. millest: tagatud 1. tasandi tagatisega, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, saadud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
0540
|
4.2. millest: tagatud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, saadud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
0550
|
4.3. millest: tagatud 2A tasandi tagatisega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, saadud tagatiseks on 2A tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
0560
|
4.4. millest: tagatud 2B tasandi tagatisega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, saadud tagatiseks on 2B tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
0570
|
4.5. millest: tagatud mittelikviidsete varadega
Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingud, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui vastaspool on keskpank, saadud tagatiseks on mittelikviidne tagatis ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
4. OSA: TAGATISE VAHETUSTEHINGUD
1. Tagatise vahetustehingud
1.1. Üldised märkused
1. Kõik järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tehingud, milles mitterahalisi varasid vahetatakse teiste mitterahaliste varade vastu, esitatakse sellel vormil. Halli värvi andmeväljasid ei pea asutused täitma.
2. Tagatise vahetustehingud, mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, toovad kaasa vahendite väljavoolu, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/61 2. peatüki kohaselt kohaldatakse laenuks võetud vara suhtes väiksemat väärtuskärbet kui laenuks antud vara suhtes. Vahendite väljavoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks võetud vara turuväärtus laenuks antud varale kohaldatava väljavoolu määra ja laenuks võetud varale kohaldatava väljavoolu määra vahelise erinevusega tagatud rahastamistehingute korral, mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul. Juhul kui vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, on laenuks võetud vara turuväärtusele kohaldatav väljavoolu määr 0 %. Krediidiasutuse kodukeskpanga mõiste puhul järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 8 sätestatud määratlust.
3. Tagatise vahetustehingud, mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, toovad kaasa vahendite sissevoolu, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/61 2. peatüki kohaselt kohaldatakse laenuks antud vara suhtes väiksemat väärtuskärbet kui laenuks võetud vara suhtes. Vahendite sissevoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks antud vara turuväärtus laenuks võetud varale kohaldatava sissevoolu määra ja laenuks antud varale kohaldatava sissevoolu määra vahelise erinevusega tagatud laenuandmistehingute korral, mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul. Kui saadud tagatist kasutatakse lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 kalendripäeva, siis vahendite sissevoolu ei aktsepteerita.
4. Likviidsete varade puhul arvutatakse likviidsuse väärtus delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt.
5. Iga tagatise vahetustehingut hinnatakse eraldi ja vool esitatakse vastaval real kas väljavooluna või sissevooluna (tehingu kohta). Kui tehing hõlmab mitut tagatise liigi kategooriat (nt tagatiste korv), jagatakse see vormi ridadele vastavateks osadeks ja seda hinnatakse osade kaupa. Selliste koondtagatiste või tagatiste korvi tagatise vahetustehingute kontekstis, mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, määratakse laenuks antud mitterahalised varad individuaalselt laenuks võetud mitterahaliste varade alla delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise 2. peatükis määratletud likviidsete varade kategooriate alusel, alustades väikseima likviidsusega kombinatsioonist (st laenuks antud mittelikviidsed mitterahalised varad, laenuks võetud mittelikviidsed mitterahalised varad). Mis tahes ülemäärane tagatis ühes kombinatsioonis viiakse üle kõrgemasse kategooriasse, nii et kuni kõige likviidsema kombinatsioonini on asjaomased kombinatsioonid täielikult kaetud. Seejärel hõlmatakse mis tahes üldine ülemäärane tagatis kõige likviidsemas kombinatsioonis.
6. Tagatise vahetustehingud, mis hõlmavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiaid või osakuid, esitatakse selliselt, nagu need tehingud hõlmaksid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate alusvarasid. Erinevaid väärtuskärpeid, mida kohaldatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiatele või osakutele, kajastatakse aruandluses esitatavas asjaomases väljavoolu või sissevoolu määras.
7. Krediidiasutused täidavad vormi vastavates valuutades kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2. Antud juhul hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on nomineeritud asjaomases valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et asjaomase valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool ja vastav mõju likviidsuse väärtuse ülejäägile.
1.2. Konkreetsed märkused
8. Sissevoolu või väljavoolu arvutamisel esitatakse tagatise vahetustehingud olenemata sellest, kas alustagatis vastab või vastaks, kui seda juba ei kasutataks nende tehingut tagamiseks, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele või mitte. Selleks et võimaldada likviidsete varade korrigeeritud konto arvutamist delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 2 kohaselt, esitavad krediidiasutused lisaks eraldi need tehingud, kus vähemalt üks tagatise pool vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele.
9. Kui krediidiasutus võib aktsepteerida oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest, esitatakse 1., 2A ja 2B tasandi varade ridadel ainult aktsepteeritav osa delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii ja artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt. Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid selle summa ületab osa, mida võib likviidsete varade hulgas aktsepteerida, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos.
10. 2A tasandi varasid hõlmavad tagatise vahetustehingud esitatakse vastaval 2A tasandi varade real, isegi kui järgitakse likviidsuse alternatiivseid meetodeid (st mitte viia 2A tasandi varasid tagatise vahetustehingute aruandluses 1. tasandi jakku).
1.3. Tagatise vahetustehingute alamvorm
1.3.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Laenuks antud tagatise turuväärtus
Laenuks antud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 0010. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on maha arvatud asjaomase riskimaanduse lõpetamisest tulenevad voolud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõike 5 kohaselt.
|
|
0020
|
Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus
Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 0020. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe.
|
|
0030
|
Laenuks võetud tagatise turuväärtus
Laenuks võetud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 0030. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on maha arvatud asjaomase riskimaanduse lõpetamisest tulenevad voolud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõike 5 kohaselt.
|
|
0040
|
Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus
Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 0040. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe.
|
|
0050
|
Standardkaal
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 28 ja 32
Standardkaalud veerus 0050 on need kaalud, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.
|
|
0060
|
Kohaldatav kaal
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 28 ja 32
Kohaldatav kaalud on sellised, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 28 ja 32. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.
|
|
0070
|
Väljavoolud
Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud. Need arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 75.01 veeru 0060 veeruga 0030.
|
|
0080
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri
Krediidiasutused esitavad siin tehingute sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri. Need sissevoolud arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 75.01 veeru 0060 veeruga 0010.
|
|
0090
|
Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri
Krediidiasutused esitavad siin tehingute sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri. Need sissevoolud arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 75.01 veeru 0060 veeruga 0010.
|
|
0100
|
Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud
Krediidiasutused esitavad siin tehingute sissevoolud, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest. Need sissevoolud arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 75.01 veeru 0060 veeruga 0010.
|
1.3.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA (vastaspool on keskpank)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusummad.
|
|
0020
|
1.1. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomases veerus tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad).
|
|
0030
|
1.1.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0040
|
1.1.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0050
|
1.1.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0060
|
1.1.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0070
|
1.1.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0080
|
1.1.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0090
|
1.1.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0100
|
1.1.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0110
|
1.1.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0120
|
1.1.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0130
|
1.1.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0140
|
1.1.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0150
|
1.1.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0160
|
1.1.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0170
|
1.1.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0180
|
1.1.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.1.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0190
|
1.2. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.
|
|
0200
|
1.2.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0210
|
1.2.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0220
|
1.2.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0230
|
1.2.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0240
|
1.2.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0250
|
1.2.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0260
|
1.2.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0270
|
1.2.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0280
|
1.2.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0290
|
1.2.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0300
|
1.2.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0310
|
1.2.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0320
|
1.2.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0330
|
1.2.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0340
|
1.2.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0350
|
1.2.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.2.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0360
|
1.3. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid.
|
|
0370
|
1.3.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0380
|
1.3.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0390
|
1.3.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0400
|
1.3.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0410
|
1.3.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0420
|
1.3.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0430
|
1.3.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0440
|
1.3.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0450
|
1.3.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0460
|
1.3.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0470
|
1.3.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0480
|
1.3.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0490
|
1.3.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0500
|
1.3.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0510
|
1.3.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0520
|
1.3.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.3.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0530
|
1.4. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1).
|
|
0540
|
1.4.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0550
|
1.4.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0560
|
1.4.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0570
|
1.4.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0580
|
1.4.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0590
|
1.4.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0600
|
1.4.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0610
|
1.4.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0620
|
1.4.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0630
|
1.4.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0640
|
1.4.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0650
|
1.4.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0660
|
1.4.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0670
|
1.4.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0680
|
1.4.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0690
|
1.4.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.4.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0700
|
1.5. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.
|
|
0710
|
1.5.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0720
|
1.5.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0730
|
1.5.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0740
|
1.5.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0750
|
1.5.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0760
|
1.5.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0770
|
1.5.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0780
|
1.5.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0790
|
1.5.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0800
|
1.5.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0810
|
1.5.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0820
|
1.5.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0830
|
1.5.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0840
|
1.5.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0850
|
1.5.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0860
|
1.5.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.5.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
0870
|
1.6. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1).
|
|
0880
|
1.6.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
0890
|
1.6.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0900
|
1.6.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0910
|
1.6.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0920
|
1.6.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
0930
|
1.6.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0940
|
1.6.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0950
|
1.6.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0960
|
1.6.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
0970
|
1.6.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
0980
|
1.6.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
0990
|
1.6.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1000
|
1.6.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1010
|
1.6.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1020
|
1.6.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1030
|
1.6.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.6.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1040
|
1.7. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid.
|
|
1050
|
1.7.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1060
|
1.7.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1070
|
1.7.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1080
|
1.7.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1090
|
1.7.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1100
|
1.7.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1110
|
1.7.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1120
|
1.7.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1130
|
1.7.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1140
|
1.7.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1150
|
1.7.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1160
|
1.7.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1170
|
1.7.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1180
|
1.7.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1190
|
1.7.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1200
|
1.7.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.7.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1210
|
1.8. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid.
|
|
1220
|
1.8.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1230
|
1.8.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1240
|
1.8.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1250
|
1.8.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1260
|
1.8.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1270
|
1.8.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1280
|
1.8.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1290
|
1.8.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1300
|
1.8.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1310
|
1.8.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1320
|
1.8.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1330
|
1.8.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1340
|
1.8.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1350
|
1.8.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 1.8.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1360
|
1.8.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1370
|
2. TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA (vastaspool on muu kui keskpank)
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusummad.
|
|
1380
|
2.1. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomases veerus tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad).
|
|
1390
|
2.1.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1400
|
2.1.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1410
|
2.1.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1420
|
2.1.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1430
|
2.1.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1440
|
2.1.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1450
|
2.1.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1460
|
2.1.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1470
|
2.1.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1480
|
2.1.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1490
|
2.1.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1500
|
2.1.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1510
|
2.1.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1520
|
2.1.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1530
|
2.1.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1540
|
2.1.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.1.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1550
|
2.2. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.
|
|
1560
|
2.2.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1570
|
2.2.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1580
|
2.2.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1590
|
2.2.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1600
|
2.2.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1610
|
2.2.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1620
|
2.2.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1630
|
2.2.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1640
|
2.2.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1650
|
2.2.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1660
|
2.2.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1670
|
2.2.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1680
|
2.2.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1690
|
2.2.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1700
|
2.2.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1710
|
2.2.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.2.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1720
|
2.3. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid.
|
|
1730
|
2.3.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1740
|
2.3.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1750
|
2.3.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1760
|
2.3.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1770
|
2.3.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1780
|
2.3.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1790
|
2.3.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1800
|
2.3.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1810
|
2.3.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1820
|
2.3.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1830
|
2.3.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1840
|
2.3.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1850
|
2.3.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1860
|
2.3.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1870
|
2.3.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2A tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1880
|
2.3.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.3.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
1890
|
2.4. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1).
|
|
1900
|
2.4.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
1910
|
2.4.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1920
|
2.4.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1930
|
2.4.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1940
|
2.4.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
1950
|
2.4.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1960
|
2.4.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
1970
|
2.4.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
1980
|
2.4.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
1990
|
2.4.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2000
|
2.4.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2010
|
2.4.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2020
|
2.4.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2030
|
2.4.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2040
|
2.4.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2050
|
2.4.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.4.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
2060
|
2.5. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.
|
|
2070
|
2.5.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
2080
|
2.5.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2090
|
2.5.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2100
|
2.5.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2110
|
2.5.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2120
|
2.5.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2130
|
2.5.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2140
|
2.5.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2150
|
2.5.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2160
|
2.5.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2170
|
2.5.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2180
|
2.5.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2190
|
2.5.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2200
|
2.5.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2210
|
2.5.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2220
|
2.5.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.5.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
2230
|
2.6. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1).
|
|
2240
|
2.6.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
2250
|
2.6.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2260
|
2.6.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2270
|
2.6.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2280
|
2.6.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2290
|
2.6.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2300
|
2.6.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2310
|
2.6.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2320
|
2.6.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2330
|
2.6.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2340
|
2.6.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2350
|
2.6.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2360
|
2.6.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2370
|
2.6.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2380
|
2.6.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2390
|
2.6.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.6.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
2400
|
2.7. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid.
|
|
2410
|
2.7.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
2420
|
2.7.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2430
|
2.7.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2440
|
2.7.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2450
|
2.7.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2460
|
2.7.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2470
|
2.7.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2480
|
2.7.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2490
|
2.7.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2500
|
2.7.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2510
|
2.7.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2520
|
2.7.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2530
|
2.7.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2540
|
2.7.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused:
— sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana, ja
— laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2550
|
2.7.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2560
|
2.7.8.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.7.8 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused sellise laenuks antud tagatise poole, mis kvalifitseeruks – kui seda ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohaselt likviidse varana.
|
|
2570
|
2.8. Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3
Krediidiasutused esitavad siin asjaomastes veergudes selliste tagatise vahetustehingute väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid.
|
|
2580
|
2.8.1. 1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).
|
|
2590
|
2.8.1.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.1 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2600
|
2.8.2. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2610
|
2.8.2.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.2 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2620
|
2.8.3. 2A tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2A tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2630
|
2.8.3.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.3 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2640
|
2.8.4. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2650
|
2.8.4.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.4 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2660
|
2.8.5. 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).
|
|
2670
|
2.8.5.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.5 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2680
|
2.8.6. 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).
|
|
2690
|
2.8.6.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.6 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2700
|
2.8.7. Muud 2B tasandi varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).
|
|
2710
|
2.8.7.1. millest vahetatud tagatis vastab kasutusnõuetele
Punktis 2.8.7 toodud tehingutest esitavad krediidiasutused laenuks võetud tagatise poole, kui see vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 kohastele kasutusnõuetele.
|
|
2720
|
2.8.8. Mittelikviidsed varad
Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).
|
|
MEMOKIRJED
|
|
2730
|
3. Tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks
Krediidiasutused esitavad siin eespool olevatel ridadel esitatud tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks, kui kohaldatud on vahendite väljavoolu määra 0 %.
|
|
2740
|
4. Grupisiseste vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma
Krediidiasutused esitavad siin eespool olevatel ridadel esitatud selliste tagatise vahetustehingute kogusumma, mis on tehtud grupisiseste vastaspooltega.
|
|
|
5. Tagatise vahetustehingud, mille suhtes tehakse erand artikli 17 lõigetest 2 ja 3
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute osa, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2750
|
5.1. millest: laenuks võetud tagatis on 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks võetud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2760
|
5.2. millest: laenuks võetud tagatis on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks võetud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2770
|
5.3. millest: laenuks võetud tagatis on 2A tasandi tagatis
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks võetud tagatiseks on 2A tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2780
|
5.4. millest: laenuks võetud tagatis on 2B tasandi tagatis
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks võetud tagatiseks on 2B tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2790
|
5.5. millest: laenuks antud tagatis on 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks antud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2800
|
5.6. millest: laenuks antud tagatis on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks antud tagatiseks on 1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad ja mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2810
|
5.7. millest: laenuks antud tagatis on 2A tasandi tagatis
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks antud tagatiseks on 2A tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
|
2820
|
5.8. millest: laenuks antud tagatis on 2B tasandi tagatis
Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingute poole, mille järelejäänud tähtaeg on maksimaalselt 30 päeva, kui vastaspool on keskpank, laenuks antud tagatiseks on 2B tasandi tagatis, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 8 sätestatud kasutusnõuetele, ning kui asjaomaste tehingute suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaldamisest selle artikli 17 lõikega 4.
|
5. OSA: ARVUTUSED
1. Arvutused
1.1. Üldised märkused
1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave arvutuste kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea asutused täitma.
1.2. Konkreetsed märkused
2. Lahtrid on antud järgmises vormingus: vorm; rida; veerg. Näiteks {C 72.00; r0130; c0040} osutab likviidsete varade vormi reale 0130 ja veerule 0040.
1.3. Arvutuste alamvorm – juhised konkreetsete ridade kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
ARVUTUSED
|
|
Lugeja, nimetaja, suhe
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 4
Likviidsuskattekordaja lugeja, nimetaja ja suhe.
Sisestada kõik allpool osutatud andmed asjaomase rea veergu 0010.
|
|
0010
|
1. Likviidsuspuhver
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 76.00; r0290; c0010}.
|
|
0020
|
2. Likviidsete vahendite netoväljavool
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 76.00; r0370; c0010}.
|
|
0030
|
3. Likviidsuskattekordaja (%)
Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt arvutatud likviidsuskattekordaja.
Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.
Kui lahtri {C 76.00; r0020; c0010} väärtus on null (andes suhtarvuks lõpmatuse), esitada väärtus 999 999 .
|
|
Lugeja arvutamine
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 17 ja I lisa
Likviidsuspuhvri arvutamise valem.
Sisestada kõik allpool osutatud andmed asjaomase rea veergu 0010.
|
|
0040
|
4. 1. tasandi likviidsuspuhver, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (väärtus artikli 9 kohaselt): korrigeerimata
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 72.00; r0030; c0040}.
|
|
0050
|
5. 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 1. tasandi (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade) likviidsete väärtpaberite väljavoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0060
|
6. 1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 1. tasandi (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade) likviidsete väärtpaberite sissevoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0070
|
7. Tagatud raha väljavoolud
Krediidiasutused esitavad raha (1. tasandi vara) väljavoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu või tagatud laenuandmistehingu korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0080
|
8. Tagatud raha sissevoolud
Krediidiasutused esitavad raha (1. tasandi vara) sissevoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu või tagatud laenuandmistehingu korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0091
|
9. 1. tasandi tagatise, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade „korrigeeritud summa“
Sellele viidatakse I lisa punkti 3 alapunktis a.
Krediidiasutused esitavad muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.
Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0100
|
10. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 72.00; r0180; c0040}.
|
|
0110
|
11. 1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade väljavoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0120
|
12. 1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade sissevoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0131
|
13. 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade „korrigeeritud summa“
Sellele viidatakse I lisa punkti 3 alapunktis b.
Krediidiasutused esitavad 1. tasandi varaks olevate pandikirjade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.
Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0160
|
14. 2A tasandi tagatise väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 72.00; r0230; c0040}.
|
|
0170
|
15. 2A tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 2A tasandi likviidsete väärtpaberite väljavoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0180
|
16. 2A tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 2A tasandi likviidsete väärtpaberite sissevoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0191
|
17. 2A tasandi tagatise „korrigeeritud summa“
Sellele viidatakse I lisa punkti 3 alapunktis c.
Krediidiasutused esitavad 2A tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.
Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0220
|
18. 2B tasandi tagatise väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 72.00; r0310; c0040}.
|
|
0230
|
19. 2B tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 2B tasandi likviidsete väärtpaberite väljavoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0240
|
20. 2B tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul
Krediidiasutused esitavad 2B tasandi likviidsete väärtpaberite sissevoolu mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0251
|
21. 2B tasandi tagatise „korrigeeritud summa“
Sellele viidatakse I lisa punkti 3 alapunktis d.
Krediidiasutused esitavad 2B tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.
Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui tehingu suhtes tehakse erand delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
|
|
0280
|
22. Likviidse vara ülejäägi summa
I lisa punkt 4
Krediidiasutused esitavad „likviidsete varade ülejäägi summa“: see summa võrdub
a) muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa pluss
b) 1. tasandi pandikirjade korrigeeritud summa pluss
c) 2A tasandi varade korrigeeritud summa pluss
d) 2B tasandi varade korrigeeritud summa
miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:
e) punktide a, b, c ja d summa;
f) 100/30 korrutatud punktiga a;
g) 100/60 korrutatud punktide a ja b summaga;
h) 100/85 korrutatud punktide a, b ja c summaga.
|
|
0290
|
23. LIKVIIDSUSPUHVER
I lisa punkt 2
Krediidiasutused esitavad likviidsuspuhvri, mis võrdub
a) 1. tasandi varade summa pluss
b) 2A tasandi varade summa pluss
c) 2B tasandi varade summa
miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:
d) punktide a, b ja c summa või
e) „likviidsete varade ülejäägi summa“.
|
|
Nimetaja arvutamine
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II LISA
Likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem,
kus
NLO = likviidsete vahendite netoväljavool
TO = vahendite väljavoolude kogusumma
TI = vahendite sissevoolude kogusumma
FEI = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
IHC = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat ülempiiri, milleks on 90 % vahendite väljavoolust
IC = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse ülempiiri, milleks on 75 % vahendite väljavoolust
Krediidiasutused sisestavad kõik allpool osutatud andmed asjaomase rea veergu 0010.
|
|
0300
|
24. Vahendite väljavoolude kogusumma
TO = vahendite väljavoolude lehelt
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 73.00; r0010; c0060}.
|
|
0310
|
25. Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
FEI = vahendite sissevoolude lehelt
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 74.00; r0010; c0160}.
|
|
0320
|
26. Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
IHC = vahendite sissevoolude lehelt
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 74.00; r0010; c0150}.
|
|
0330
|
27. Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
IC = vahendite sissevoolude lehelt
Krediidiasutused esitavad arvu lahtrist {C 74.00; r0010; c0140}.
|
|
0340
|
28. Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
Krediidiasutused esitavad järgmise osa likviidsete vahendite netoväljavoolu (NLO) arvutusest:
= MIN (FEI, TO).
|
|
0350
|
29. Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
Krediidiasutused esitavad järgmise osa likviidsete vahendite netoväljavoolu (NLO) arvutusest:
= MIN (IHC, 0,9*MAX(TO–FEI, 0)).
|
|
0360
|
30. Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
Krediidiasutused esitavad järgmise osa likviidsete vahendite netoväljavoolu (NLO) arvutusest:
= MIN (IC, 0,75*MAX(TO–FEI–IHC/0,9, 0)).
|
|
0370
|
31. LIKVIIDSETE VAHENDITE NETOVÄLJAVOOL
Krediidiasutused esitavad likviidsete vahendite netoväljavoolu, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusumma miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri.
NLO = TO — MIN(FEI, TO) – MIN(IHC, 0,9*MAX(TO–FEI, 0)) – MIN(IC, 0,75*MAX(T0–FEI–IHC/0,9,0))
|
|
2. sammas
|
|
0380
|
32. 2. SAMBA NÕUE
Kapitalinõuete direktiivi artikkel 105
Krediidiasutused esitavad 2. samba nõude.
|
6. OSA: KONSOLIDEERIMISE ULATUS
1. Konsolideerimise ulatus
1.1. Üldised märkused
1. See on vorm, milles on üksnes konsolideeritud tasandil likviidsuskattekordaja eesmärkidel kajastatud üksused, keda vormides C 72.00, C 73.00, C 74.00, C 75.01 ja C 76.00 esitatud teave puudutab. Selles vormis on kajastatud kõik üksused, kes kuuluvad kohaldatava likviidsuskattekordaja konsolideerimise ulatusse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 8 ja 10 ja artikli 11 lõigete 3 ja 5 kohaselt, nagu on asjakohane. Sellel vormil on nii palju ridu, kui on üksusi konsolideerimise ulatuses.
1.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0005
|
Emaettevõtja või tütarettevõtja
„Emaettevõtja“ esitatakse juhul, kui reas olev üksus on:
— ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõikes 3;
— emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing, mis peab järgima likviidsuskattekordajat vastavalt konsolideeritud alusel või allkonsolideeritud alusel ühe likviidsusalagrupi kontekstis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 kohaselt;
— asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing, mis peab järgima likviidsuskattekordajat allkonsolideeritud alusel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõike 5 kohaselt;
Ülejäänud ridadel esitatakse „tütarettevõtja“.
|
|
0010
|
Nimi
Iga konsolideerimise ulatusse kuuluva üksuse nimi esitatakse veerus 0010.
|
|
0020
|
Kood
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0021
|
Koodi liik
Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ära, kas veerus 0020 esitatud kood on LEI-kood või mitte.
Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0022
|
Muu kood
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka muu koodi.
|
|
0040
|
Riigikood
Iga konsolideerimise ulatusse kuuluva üksuse asutamisriigi ISO-kood 3166-1-alfa-2 esitatakse veerus 0020.
|
|
0050
|
Üksuse tüüp
Veerus 0010 esitatud üksustele määratakse üksuse tüüp, mis vastab selle õiguslikule vormile järgmisest loetelust:
„krediidiasutus“
„investeerimisühing“
„muu“
|
XXVI LISA
LISAARUANDLUS GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE KINDLAKSTEGEMISEKS JA NENDE PUHVRI MÄÄRADE MÄÄRAMISEKS
|
VORMID
|
|
Vormi number
|
Vormi kood
|
Vormi / vormide rühma nimi
|
Lühinimi
|
|
|
|
GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE NÄITAJAD JA EUROOPA PANGANDUSLIIDU KIRJED
|
|
|
1
|
G 01.00
|
GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE NÄITAJAD JA EUROOPA PANGANDUSLIIDU KIRJED
|
Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad
|
G 01.00 – Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad ja Euroopa pangandusliidu kirjed
|
Read
|
Kirje
|
Summa
|
|
|
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
|
|
|
0020
|
Finantssüsteemisisesed varad
|
|
|
0030
|
Finantssüsteemisisesed kohustused
|
|
|
0040
|
Tagasiostmata väärtpaberid
|
|
|
0050
|
Maksetegevus
|
|
|
0060
|
Hoiul olevad varad
|
|
|
0070
|
Kindlustustegevus
|
|
|
0080
|
Kauplemismaht
|
|
|
0090
|
Börsivälised tuletisinstrumendid
|
|
|
0100
|
Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid
|
|
|
0110
|
3. taseme varad
|
|
|
0120
|
Jurisdiktsiooniülesed nõuded
|
|
|
0130
|
Jurisdiktsiooniülesed kohustused
|
|
|
|
Kirjed, mis käsitlevad Euroopa pangandusliitu ühtse jurisdiktsioonina
|
|
0140
|
Välismaiste nõuete kogusumma lõppriski alusel
|
|
|
0150
|
Tuletisinstrumentidega seotud välismaised nõuded lõppriski alusel
|
|
|
0160
|
Välismaised kohustused kohese riski alusel, sealhulgas tuletisinstrumendid
|
|
|
0170
|
millest: tuletisinstrumentidega seotud välismaised kohustused kohese riski alusel
|
|
XXVII LISA
ARUANDLUSJUHISED GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE KINDLAKSTEGEMISEKS JA NENDE PUHVRI MÄÄRADE MÄÄRAMISEKS
I OSA
ÜLDISED JUHISED
1.1.1. Struktuur ja põhimõtted
2.1.1.1. Struktuur
1. Käesolev raamistik koosneb ühest vormist, mis sisaldab teavet globaalse süsteemse olulisuse näitajate ja konkreetsete kirjete kohta, mida on vaja, et kohaldada ELi metoodikat globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja vastavate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri määrade määramiseks.
3.1.1.2. Nummerdamise põhimõtted
2. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 3–5 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.
3. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}.
4. Kui ühe vormi sees esitatud viidete korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {Rida; Veerg}. Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {Vorm; Rida}.
5. Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et viide hõlmab eelnevalt kindlaks määratud ridu või veerge.
4.1.1.3. Märgi põhimõtted
6. Iga summa, mis suurendab näitaja, varade, kohustuste või riskipositsioonide väärtust, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Iga summa, mis vähendab näitaja, varade, kohustuste või riskipositsioonide väärtust, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.
5.1.1.4. Lühendid
7. Selles lisas kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (
26
) puhul lühendit „kapitalinõuete määrus“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (
27
) puhul lühendit „kapitalinõuete direktiiv“.
II OSA
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
6.1.1. Üldised märkused
8. Vorm on jagatud kaheks osaks. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajaid kajastav ülemine osa sisaldab näitajaid globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks, nagu on määratletud Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud metoodikas. Alumine osa sisaldab mitut kirjet, mis on vajalikud asjakohaste näitajate arvutamiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 131 lõike 18 alusel kindlaksmääratud metoodikale.
9. Vajaduse korral peab käesolevas vormis esitatud teave olema kooskõlas teabega, mis esitatakse asjaomastele asutustele selleks, et need asutused saaksid koguda näitajate väärtusi, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 artikli 3 lõikes 2.
7.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010–0120
|
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad
Näitajate määratlus on sama, mida kasutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 lisas loetletud teabe kindlaksmääramiseks.
Metoodika muutmise korral kasutatakse sama metoodikat, mida kasutatakse näitajate väärtuste kindlaksmääramiseks alates majandusaasta lõpust, teabe esitamiseks alates sama majandusaasta esimese, teise ja kolmanda kvartali lõpust.
Näitajad, mis kujutavad endast voogude näitajaid, esitatakse kumulatiivselt alates kalendri- või majandusaasta algusest, nagu on asjakohane.
|
|
0010
|
Jurisdiktsiooniülesed nõuded
|
|
0020
|
Jurisdiktsiooniülesed kohustused
|
|
0030
|
Koguriskipositsioon (finantsvõimenduse määr)
|
|
0040
|
Finantssüsteemisisesed varad
|
|
0050
|
Finantssüsteemisisesed kohustused
|
|
0060
|
Tagasiostmata väärtpaberid
|
|
0070
|
Hoiul olevad varad
|
|
0080
|
Maksetegevus
|
|
0090
|
Võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud
|
|
0100
|
Kauplemismaht
|
|
0110
|
Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus
|
|
0120
|
3. taseme varad
|
|
0130
|
Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid
|
|
0140–0170
|
Kirjed, mille puhul Euroopa pangandusliit on ühtne jurisdiktsioon
Allpool täpsustatud kirjete kindlaksmääramiseks ning juhul, kui allpool esitatud juhistes ei ole muid täpsustusi, viiakse kasutatavad mõisted ja kontseptsioonid võimalikult suures ulatuses kooskõlla Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes määratletud mõistete ja kontseptsioonidega.
Erandina jäetakse välja aruandvate üksuste tegevus kõigis osalevates liikmesriikides, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 4, (1) st osalevaid liikmesriike käsitatakse ühe jurisdiktsioonina.
|
|
0140
|
Välismaiste nõuete kogusumma lõppriski alusel
Välismaiste nõuete kogusumma on piiriüleste nõuete ja välismaiste sidusettevõtjate kohalike kohalikus valuutas ja välisvaluutas nõuete kogusumma. Välja jäetakse tuletislepingute kirjetest tulenevad nõuded. „Nõuded“, „piiriülesed nõuded“, „välismaiste sidusettevõtjate kohalikud välisvaluutas ja kohalikus valuutas nõuded“ on määratletud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes.
„Lõppriski alusel“ tähendab seda, et selleks, et teha kindlaks, kas nõue on piiriülene või kohalik nõue, määratakse positsioon kolmandale isikule, kes on sõlminud lepingu esimese vastaspoole võlgade või kohustuste ülevõtmiseks, kui see pool ei täida oma kohustusi, kui selline kolmas isik on olemas. Selline määramine toimub kooskõlas riskide ülekandmist käsitlevate sätetega, mis on esitatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes.
|
|
0150
|
Tuletisinstrumentidega seotud välismaised nõuded lõppriski alusel
Kõigi selliste tuletisinstrumentide nõuete positiivne õiglane väärtus, mis on piiriülesed nõuded või välismaiste sidusettevõtjate kohalikud nõuded kohalikus või välisvaluutas.
Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad forvardid, vahetuslepingud ja optsioonid, mis on seotud välisvaluuta, intressimäära, aktsiate, kauba ja krediidiinstrumentidega. See hõlmab ostetud krediidituletisinstrumente, millega maandatakse või tasaarvestatakse krediidiriski kaitset, mida müüakse või hoitakse kauplemise eesmärgil.
Selliste ostetud krediidituletisinstrumentide puhul ei tohi väärtuse ülempiiriks olla tagatiseks ostetud vahetu nõude väärtus.
Tuletislepingute positiivsed õiglased väärtused võib tasaarvestada negatiivsete õiglaste väärtustega ainult juhul, kui positsioonid täideti sama vastaspoolega õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppe alusel. Sellesse kirjesse lisatakse ainult positiivse väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumid.
Tuletisinstrumentide nõuded esitatakse koos mis tahes rahalise tagatisega.
Teabe esitamisel lõppriski alusel kohaldatakse järgmist:
a) Kui lõplik risk lasub vastaspoolel, käsitatakse tuletisinstrumenti välismaisena, kui vastaspool ei kuulu aruandvate üksuste asukoha jurisdiktsiooni.
b) Kui lõplik risk lasub garantii andjal, käsitatakse tuletisinstrumenti välismaisena, kui garantii andja ei kuulu aruandvate üksuste asukoha jurisdiktsiooni.
|
|
0160
|
Välismaised kohustused kohese riski alusel, sealhulgas tuletisinstrumendid
Välismaised kohustused, sealhulgas tuletisinstrumendid, on välismaiste kohustuste ja tuletisinstrumentidest tulenevate välismaiste kohustuste summa. Sellest kirjest jäetakse välja väärtpaberitest tulenevad kohustused, mis on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kaubeldavad finantsvarad.
Tuletisinstrumentide määratlus on sama, mida kohaldatakse rea 0140 puhul.
Tuletislepingute negatiivsed õiglased väärtused võib tasaarvestada positiivsete õiglaste väärtustega ainult juhul, kui positsioonid täideti sama vastaspoolega õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppe alusel. Tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused kajastatakse koos mis tahes tagatisega (rahaline ja mitterahaline).
„Kohese riski alusel“ tähendab, et selleks, et teha kindlaks, kas nõue on piiriülene või kohalik nõue, määratakse positsioon lepingu otsesele vastaspoolele.
|
|
0170
|
millest: tuletisinstrumentidega seotud välismaised kohustused kohese riski alusel
Rea 0160 alamhulk, mis on tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
|