02020R1148 — ET — 01.01.2024 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148, 31. juuli 2020, millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792 (ELT L 252 4.8.2020, lk 12) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 181 |
1 |
18.7.2023 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148,
31. juuli 2020,
millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792
(EMPs kohaldatav tekst)
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tingimused tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI) koostamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„kulutuste osatähtsus“ – protsent leibkonna kõigist rahalistest lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud lisas;
„alamindeksi kaal“ – iga sellise THHIs sisalduva kategooria kaal, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi („ECOICOP“), nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/792 I lisas;
THHI „sihtala“ – kõik tehingud, mis sisalduvad leibkondade rahalistes lõpptarbimiskulutustes;
„toote pakkumus“ – toode, mis on määratletud selle omaduste, ostuaja ja -koha ning tarnetingimuste alusel ning mille hinda vaadeldakse;
„homogeenne toode“ – toote pakkumuste kogum, mille kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi ja mille puhul arvutatakse keskmine hind;
„üksiktoode“ – toote pakkumus või homogeenne toode;
„sihtvalim“ – üksiktoodete kogum, mis on seotud sihtala tehingutega ja mille hinnaandmeid kasutatakse THHI koostamisel;
„kvaliteedierinevus“ – erinevus kahe üksiktoote omaduste, ostuaja, ostukoha või tarnetingimuste vahel, kui see on tarbija seisukohast oluline;
„asendustoode“ – üksiktoode, mis asendab sihtvalimi teist üksiktoodet;
„kvaliteedikohandus“ – menetlus, mille käigus suurendatakse või vähendatakse asendustoote või asendatud toote vaadeldud hinda nende kvaliteedierinevuse väärtuse võrra;
„vaadeldud hind“ – üksiktoote tarbijahind, mida liikmesriik kasutab THHI koostamisel;
„arvestuslik hind“ – hind, mis põhineb asjakohasel hindamismenetlusel;
„elementaaragregaat“ – Laspeyresi tüüpi indeksis kasutatav väikseim agregaat;
„elementaarhinnaindeks“ – elementaaragregaadi indeks või elementaaragregaadi kihi indeks;
„transitiivsus“ – omadus, mille puhul perioode a ja b kaudselt perioodi c kaudu võrdlev indeks on identne indeksiga, mis otseselt võrdleb perioode a ja b;
„ajaline pööratavus“ – omadus, mille puhul perioodide a ja b vaheline indeks on võrdne sama indeksi pöördväärtusega perioodide b ja a vahel;
„hüvitamine“ – kodumajapidamiste poolt tehtud kindlaksmääratud ostude osaline või täielik tasumine kodumajapidamisi teenindavate valitsusasutuste või kasumitaotluseta institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 1 ) (ESA 2010) A lisa punktidele 4.108–4.110;
„soodustus“ – üksiktoote omaduste sageli ajutine muutmine, suurendades toote kogust, lisades tasuta mõne muu üksiktoote või pakkudes tarbijale muud kasu;
„tegelikud kindlustusmaksed“ – summad, mida makstakse konkreetse kindlustuspoliisi eest kindlustuskatte saamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;
„kaudne teenustasu“ – kindlustusandja toodang, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 16.51;
„mitte-elukindlustuse nõuded“ – ESA 2010 A lisa punktis 4.114 määratletud nõuded;
„hooajatoode“ – üksiktoode, mida on võimalik osta või mida ostetakse märkimisväärsetes kogustes korduva mustri järgi ainult teatud osal aastast. Igal kuul loetakse toode kas hooajaliseks või hooajaväliseks. Hooajalisus võib aastate lõikes erineda;
„tüüpiline hind“ – hooajatoote arvestuslik hind, mis ei ole erandlik, näiteks hooaja lõpumüügi hind;
„hooajaline imputeerimismeetod“ – meetod, mille puhul hooajaväliste toodete hindu hinnatakse kas hooajatoodete või kõigi hooajal saadavate toodete abil;
„vastu hooajatooteid hinnang“ – menetlus, mille eesmärk on saada hooajatoote arvestuslik hind järgmiselt:
hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;
järgnevatel hooajavälistel kuudel võrdub arvestuslik hind eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate hooajatoodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;
„hinnang kõigi hooajal saadavate toodete abil“ – menetlus hooajatoote arvestusliku hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:
hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;
järgnevatel hooajavälistel kuudel on arvestuslik hind võrdne eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate üksikute toodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;
„hooajaliste kaalude meetod“ – hooajatoodete töötlemine, mille puhul hooajaväliste hooajatoodete kaalud võrduvad või on võrdsustatud nulliga;
„tariif“ – toote hindade ja tingimuste loetelu, mis on eristatud vastavalt ostetud kogustele, tarbimisajale või ostjate omadustele;
„revisjon“ – komisjoni (Eurostati) avaldatud indeksite või kaalude muutmine. Muutust sama vaatluskuu kiirhinnangu ja THHI vahel ei loeta revisjoniks;
„esialgsed andmed“ – indeksid või kaalud, mille puhul eeldatakse, et liikmesriik lõplikustab need hilisemal kuul;
„valitsemissektor“ – keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 2.113–2.117;
„tootemaksud“ – maksud, mida makstakse antud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 4.16–4.20;
„konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalsed maksud“ – individuaalsed tootemaksud, mis on seotud kodumajapidamiste tarbimisega ja kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, mis on määratletud ESA 2010 B lisa tabelis 9 („Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sealhulgas maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi“):
D.211 Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud;
D.2122e Muud teatavate teenuste maksud;
D.214a Aktsiisimaksud ja tarbimismaksud (välja arvatud need, mis kuuluvad impordimaksude ja -tollimaksude alla);
D.214d Auto registreerimise maksud;
D.214e Meelelahutuse maksud;
D.214 g Kindlustuspreemiatele kehtestatud maksud;
D.214h Muud teatavate teenuste maksud;
D.214 l Muud mujal liigitamata tootemaksud.
2. PEATÜKK
TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS
Artikkel 3
Kaalud
Liikmesriigid tuletavad aasta t indeksis kasutatud alamindeksite ja elementaaragregaadi kaalud järgmiselt:
kuni 31. detsembrini 2022 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta ning mis tahes kättesaadavat ja asjakohast teavet kodumajapidamiste eelarveuuringutest ja muudest andmeallikatest, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada see alamklassi elementaaragregaatide vahel. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta, mida saab täiendada hiljutise kodumajapidamiste eelarveuuringu andmetega ja muude allikatega, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada need alamklassi elementaaragregaatide vahel;
aasta t-2 kulutuste osatähtsus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, et see oleks aasta t-1 suhtes representatiivne;
elementaaragregaatide kulutuste osatähtsust korrigeeritakse asjakohase hinnamuutusega aasta t-1 ja aasta t-1 detsembri vahel.
Artikkel 4
Valimi võtmine ja representatiivsus
Artikkel 5
Hindade käsitlemine
Artikkel 6
Allahindlused ja soodustused
Liikmesriigid võtavad arvesse allahindlusi, mida
saab rakendada üksiktootele ning
saab nõuda ostmise ajal.
Võimaluse korral võetakse arvesse allahindlusi, mis on kättesaadavad üksnes piiratud tarbijarühmale.
Artikkel 7
Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud
Artikkel 8
Hinnavaatlus
Artikkel 9
Hindade arvestus
Artikkel 10
Asendamine
Artikkel 11
Kvaliteedikohandus
Artikkel 12
Elementaarhinnaindeksid
Üksiktoodete hinnad agregeeritakse, et saada elementaarhinnaindeksid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:
indeksivalem, mis tagab transitiivsuse. Eelmiste perioodide hinnaindeksit ei revideerita, kui kasutatakse transitiivseid indeksivalemeid; või
indeksivalem, mis tagab ajalise pööratavuse ja võrdleb üksikute toodete hindu jooksval perioodil nende toodete hindadega baasperioodil. Baasperioodi ei muudeta sageli, kui see toob kaasa transitiivsuse põhimõtte olulise rikkumise.
Artikkel 13
Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi
Iga alamindeks, mis integreeritakse THHIsse pärast indeksi vastavusperioodi, on seotud konkreetse aasta detsembriga ja seda kasutatakse alates järgmise aasta jaanuarist.
Artikkel 14
Hooajatooted
Kui elementaaragregaadi valimisse kuulub hooajatooteid, kasutavad liikmesriigid selle agregaadi hinnaindeksi koostamiseks hooajalist imputeerimismeetodit või hooajalist kaalumeetodit.
Artikkel 15
Kiirhinnangute jaotus
Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastavad komisjonile (Eurostatile) oma THHI kõigi alamindeksite kiirhinnangud.
Artikkel 16
Esialgsete andmete lõplikuks muutmine
Kui liikmesriik esitab alamindeksid või nende kaalud esialgsena, tuleb need lõplikustada järgmise kuu andmete esitamisel.
Artikkel 17
Vigadest tingitud revisjonid
Artikkel 18
Muud revisjonid
Artikkel 19
Revisjonide avaldamine
Kõiki komponente hõlmava THHI revisjonid avalikustatakse koos selgitusega THHI koostamise eest vastutava riikliku asutuse veebisaidil, välja arvatud artikli 16 kohased revisjonid.
Artikkel 20
Alamindeksite kaalude revisjon
Ilma et see piiraks artiklite 16 ja 17 kohaldamist, alamindeksite kaalusid ei revideerita.
Artikkel 21
Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks
Maksumäärade muutused kajastuvad konstantse maksumääraga THHIs:
sel kuul, mil uut määra kohaldatakse üksiktoote suhtes ja see sisaldub vaadeldud hinnas või
esimesel tervel kuul, mil uut määra kohaldatakse. Kuu esimesel päeval jõustuvaid maksumäära muutusi kajastatakse kõnealuse kuu konstantse maksumääraga THHIs. Maksumäära muutusi, mis jõustuvad kõnealusel kuul hiljem, kajastatakse järgmise kuu konstantse maksumääraga THHIs.
4. PEATÜKK
ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD
Artikkel 26
Andmete ja metaandmete vahetamise standardid
5. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused
1. Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused on määratletud määruse (EL) 2016/792 artikli 2 punktis 20.
2. Täpsustades veelgi kaalude kvaliteeti, sisaldavad rahalised lõpptarbimiskulutused järgmisi näiteid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:
Rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad ka eluasemetoetusi, mis kuuluvad ESA 2010 A lisa punktis 4.109 määratletud D.632 alla.
3. Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu järgmised näited kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:
Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu ka järgmised näited, mis ei moodusta osa kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest:
4. Rahalised tehingud on tehingud, mille puhul üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).