02020R1148 — ET — 01.01.2024 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148,

31. juuli 2020,

millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 252 4.8.2020, lk 12)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1470,  17. juuli 2023,

  L 181

1

18.7.2023




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148,

31. juuli 2020,

millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792

(EMPs kohaldatav tekst)



1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

▼M1

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tingimused tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI) koostamiseks.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„kulutuste osatähtsus“ – protsent leibkonna kõigist rahalistest lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud lisas;

2) 

„alamindeksi kaal“ – iga sellise THHIs sisalduva kategooria kaal, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi („ECOICOP“), nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/792 I lisas;

3) 

THHI „sihtala“ – kõik tehingud, mis sisalduvad leibkondade rahalistes lõpptarbimiskulutustes;

4) 

„toote pakkumus“ – toode, mis on määratletud selle omaduste, ostuaja ja -koha ning tarnetingimuste alusel ning mille hinda vaadeldakse;

5) 

„homogeenne toode“ – toote pakkumuste kogum, mille kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi ja mille puhul arvutatakse keskmine hind;

6) 

„üksiktoode“ – toote pakkumus või homogeenne toode;

7) 

„sihtvalim“ – üksiktoodete kogum, mis on seotud sihtala tehingutega ja mille hinnaandmeid kasutatakse THHI koostamisel;

8) 

„kvaliteedierinevus“ – erinevus kahe üksiktoote omaduste, ostuaja, ostukoha või tarnetingimuste vahel, kui see on tarbija seisukohast oluline;

9) 

„asendustoode“ – üksiktoode, mis asendab sihtvalimi teist üksiktoodet;

10) 

„kvaliteedikohandus“ – menetlus, mille käigus suurendatakse või vähendatakse asendustoote või asendatud toote vaadeldud hinda nende kvaliteedierinevuse väärtuse võrra;

11) 

„vaadeldud hind“ – üksiktoote tarbijahind, mida liikmesriik kasutab THHI koostamisel;

12) 

„arvestuslik hind“ – hind, mis põhineb asjakohasel hindamismenetlusel;

13) 

„elementaaragregaat“ – Laspeyresi tüüpi indeksis kasutatav väikseim agregaat;

14) 

„elementaarhinnaindeks“ – elementaaragregaadi indeks või elementaaragregaadi kihi indeks;

15) 

„transitiivsus“ – omadus, mille puhul perioode a ja b kaudselt perioodi c kaudu võrdlev indeks on identne indeksiga, mis otseselt võrdleb perioode a ja b;

16) 

„ajaline pööratavus“ – omadus, mille puhul perioodide a ja b vaheline indeks on võrdne sama indeksi pöördväärtusega perioodide b ja a vahel;

17) 

„hüvitamine“ – kodumajapidamiste poolt tehtud kindlaksmääratud ostude osaline või täielik tasumine kodumajapidamisi teenindavate valitsusasutuste või kasumitaotluseta institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 1 ) (ESA 2010) A lisa punktidele 4.108–4.110;

18) 

„soodustus“ – üksiktoote omaduste sageli ajutine muutmine, suurendades toote kogust, lisades tasuta mõne muu üksiktoote või pakkudes tarbijale muud kasu;

19) 

„tegelikud kindlustusmaksed“ – summad, mida makstakse konkreetse kindlustuspoliisi eest kindlustuskatte saamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;

20) 

„kaudne teenustasu“ – kindlustusandja toodang, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 16.51;

21) 

„mitte-elukindlustuse nõuded“ – ESA 2010 A lisa punktis 4.114 määratletud nõuded;

22) 

„hooajatoode“ – üksiktoode, mida on võimalik osta või mida ostetakse märkimisväärsetes kogustes korduva mustri järgi ainult teatud osal aastast. Igal kuul loetakse toode kas hooajaliseks või hooajaväliseks. Hooajalisus võib aastate lõikes erineda;

23) 

„tüüpiline hind“ – hooajatoote arvestuslik hind, mis ei ole erandlik, näiteks hooaja lõpumüügi hind;

24) 

„hooajaline imputeerimismeetod“ – meetod, mille puhul hooajaväliste toodete hindu hinnatakse kas hooajatoodete või kõigi hooajal saadavate toodete abil;

25) 

„vastu hooajatooteid hinnang“ – menetlus, mille eesmärk on saada hooajatoote arvestuslik hind järgmiselt:

a) 

hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;

b) 

järgnevatel hooajavälistel kuudel võrdub arvestuslik hind eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate hooajatoodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;

26) 

„hinnang kõigi hooajal saadavate toodete abil“ – menetlus hooajatoote arvestusliku hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:

a) 

hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;

b) 

järgnevatel hooajavälistel kuudel on arvestuslik hind võrdne eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate üksikute toodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;

27) 

„hooajaliste kaalude meetod“ – hooajatoodete töötlemine, mille puhul hooajaväliste hooajatoodete kaalud võrduvad või on võrdsustatud nulliga;

28) 

„tariif“ – toote hindade ja tingimuste loetelu, mis on eristatud vastavalt ostetud kogustele, tarbimisajale või ostjate omadustele;

29) 

„revisjon“ – komisjoni (Eurostati) avaldatud indeksite või kaalude muutmine. Muutust sama vaatluskuu kiirhinnangu ja THHI vahel ei loeta revisjoniks;

30) 

„esialgsed andmed“ – indeksid või kaalud, mille puhul eeldatakse, et liikmesriik lõplikustab need hilisemal kuul;

31) 

„valitsemissektor“ – keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 2.113–2.117;

32) 

„tootemaksud“ – maksud, mida makstakse antud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 4.16–4.20;

33) 

„konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalsed maksud“ – individuaalsed tootemaksud, mis on seotud kodumajapidamiste tarbimisega ja kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, mis on määratletud ESA 2010 B lisa tabelis 9 („Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sealhulgas maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi“):

a) 

D.211 Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud;

b) 

D.2122e Muud teatavate teenuste maksud;

c) 

D.214a Aktsiisimaksud ja tarbimismaksud (välja arvatud need, mis kuuluvad impordimaksude ja -tollimaksude alla);

d) 

D.214d Auto registreerimise maksud;

e) 

D.214e Meelelahutuse maksud;

f) 

D.214 g Kindlustuspreemiatele kehtestatud maksud;

g) 

D.214h Muud teatavate teenuste maksud;

h) 

D.214 l Muud mujal liigitamata tootemaksud.

2. PEATÜKK

TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS

Artikkel 3

Kaalud

1.  

Liikmesriigid tuletavad aasta t indeksis kasutatud alamindeksite ja elementaaragregaadi kaalud järgmiselt:

a) 

kuni 31. detsembrini 2022 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta ning mis tahes kättesaadavat ja asjakohast teavet kodumajapidamiste eelarveuuringutest ja muudest andmeallikatest, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada see alamklassi elementaaragregaatide vahel. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta, mida saab täiendada hiljutise kodumajapidamiste eelarveuuringu andmetega ja muude allikatega, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada need alamklassi elementaaragregaatide vahel;

b) 

aasta t-2 kulutuste osatähtsus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, et see oleks aasta t-1 suhtes representatiivne;

c) 

elementaaragregaatide kulutuste osatähtsust korrigeeritakse asjakohase hinnamuutusega aasta t-1 ja aasta t-1 detsembri vahel.

2.  
Alamindeksite kaalud hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna.
3.  
Elementaaragregaadi kaal hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna, välja arvatud juhul, kui elementaaragregaatide loendit alamklassis kohandatakse nii, et see kajastaks sihtala olulisi muutusi.
4.  
Mis tahes ECOICOPi pearühma, rühma või klassi alamindeksite kaal võrdub selle koostises olevate alamindeksite kaalude summaga. Kõikide alamindeksite kaalude summa mis tahes ECOICOPi tasemel on 1 000 .
5.  
Iga alamklassi alamindeksi kaal võrdub selle alamklassi elementaaragregaatide kaalude summaga.
6.  
Mitte-elukindlustusega seotud alamindeksite kaalud tuletatakse kodumajapidamiste kaudsetest teenustasudest tulenevate kogukulutuste põhjal.
7.  
Mitte-elukindlustuse nõuetest rahastatavad tarbimiskulutused, sealhulgas kindlustusandjate otse tehtud maksed, lisatakse ECOICOPi vastavate kategooriate alamindeksite kaaludele.

Artikkel 4

Valimi võtmine ja representatiivsus

1.  
Liikmesriigid koostavad sihtala suhtes representatiivse sihtvalimi, määratledes elementaaragregaadid ja valides nende elementaaragregaatide jaoks üksiktooted.
2.  
Üksiktoodete ja elementaaragregaatide arv sõltub alamklassi kaalust ja sellesse kuuluvate üksiktoodete hinnamuutuste varieeruvusest.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et sihtvalim jääb aja jooksul sihtala suhtes representatiivseks, vaadates sihtvalimi vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastades seda ning valides asendustooted.
4.  
Tooted, mille puhul kulutuste osatähtsus on vähemalt üks tuhandik, peavad olema sihtvalimis esindatud.

Artikkel 5

Hindade käsitlemine

1.  
Liikmesriigid kasutavad THHI koostamiseks vaadeldud hindu. Arvestuslikke hindu kasutatakse üksnes artiklites 9, 11 ja 14 sätestatud eesmärkidel.
2.  
Tervise-, haridus- ja sotsiaalkaitsetoodete vaadeldud hinnad ei sisalda tagasimakseid.
3.  
Vaadeldud hindade või tariifitingimuste muutused näidatakse THHIs hinnamuutustena.
4.  
Kui vaadeldud hinnad on seotud indeksiga, esitatakse indeksimuutustest tulenevad muutused THHIs hinnamuutustena.
5.  
Kui hinna määramise tingimuseks on kodumajapidamiste sissetulek, esitatakse selle muutustest tulenevad vaadeldud hindade muutused THHIs hinnamuutustena.
6.  
Kindlustuse vaadeldud hinnad on tegelikud kindlustusmaksed.
7.  
Kui üksiktoode on olnud tarbijatele tasuta kättesaadav, kuid hiljem võetakse selle eest tasu, näidatakse seda THHIs hinnatõusuna. Kui aga üksiktoote eest on küsitud tasu ja seejärel tehakse see tarbijatele tasuta kättesaadavaks, näidatakse seda THHIs hinnalangusena.

Artikkel 6

Allahindlused ja soodustused

1.  

Liikmesriigid võtavad arvesse allahindlusi, mida

a) 

saab rakendada üksiktootele ning

b) 

saab nõuda ostmise ajal.

Võimaluse korral võetakse arvesse allahindlusi, mis on kättesaadavad üksnes piiratud tarbijarühmale.

2.  
Soodustusi käsitletakse vastavalt artiklitele 10 ja 11.

Artikkel 7

Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud

1.  
THHI sisaldab tasusid, mida võetakse osutatud teenuse eest otse tarbijatelt ja mida võib väljendada kindla tasuna või proportsioonina tehinguhinnast. Kui teenuse hind määratakse proportsioonina tehinguhinnast, saadakse vaadeldav hind selle proportsiooni ja esindusliku üksiktehingu korrutisena.
2.  
Teenustasu muutused, mis tulenevad esindusliku üksiktehingu hinna muutustest, näidatakse THHIs hinnamuutustena.
3.  
Kui esindusliku üksiktehingu hinnamuutust ei ole võimalik mõõta, kasutatakse selle hindamiseks asjakohast hinnaindeksit.

Artikkel 8

Hinnavaatlus

1.  
Kauba vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil tehingud võivad selle hinnaga toimuda.
2.  
Teenuse vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil teenuse tarbimine võib alata.
3.  
Kui teenuse hind sõltub ostmise ja teenuse osutamise alustamise vahelisest ajast, võtavad liikmesriigid arvesse hindu, mis on tüüpilised teenuse ostmisel.
4.  
Vaadeldud hinnad vastavad vähemalt ühele töönädalale kuu keskel või selle ümbruses.
5.  
Kui üksiktoote hinnad on ühe kuu jooksul teadaolevalt kõikuvad, peavad vaadeldud hinnad vastama rohkem kui ühele nädalale.

Artikkel 9

Hindade arvestus

1.  
Kui sihtvalimi üksiktoote hinda ei ole võimalik vaadelda, kasutatakse arvestuslikku hinda mitte kauem kui 2 kuud, pärast seda valitakse asendustoode. Käesolevat lõiget ei kohaldata hooajatoodete või muude üksiktoodete suhtes, mis eeldatavasti muutuvad uuesti kättesaadavaks.
2.  
Eelnevalt vaadeldud hinda ei kasutata arvestusliku hinnana, välja arvatud juhul, kui saab põhjendada, et see on asjakohane hinnang.

Artikkel 10

Asendamine

1.  
Liikmesriigid valivad kaduva tootega sarnase asendustoote, tagades samal ajal sihtvalimi representatiivsuse.
2.  
Liikmesriigid ei vali asendustooteid sarnase hinna alusel.

Artikkel 11

Kvaliteedikohandus

1.  
Kui asendatud toote ja asendustoote vahel ei ole kvaliteedierinevusi, võrdlevad liikmesriigid vaadeldud hindu otseselt. Vastasel juhul teevad liikmesriigid kvaliteedikohanduse.
2.  
Liikmesriigid teevad kvaliteedikohanduse, mis võrdub kogu hinnaerinevusega asendatud toote kuu m-1 hinna ja selle asendustoote kuu m hinna vahel ainult juhul, kui see on põhjendatult asjakohane kvaliteedierinevuse hinnang.

Artikkel 12

Elementaarhinnaindeksid

1.  

Üksiktoodete hinnad agregeeritakse, et saada elementaarhinnaindeksid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:

a) 

indeksivalem, mis tagab transitiivsuse. Eelmiste perioodide hinnaindeksit ei revideerita, kui kasutatakse transitiivseid indeksivalemeid; või

b) 

indeksivalem, mis tagab ajalise pööratavuse ja võrdleb üksikute toodete hindu jooksval perioodil nende toodete hindadega baasperioodil. Baasperioodi ei muudeta sageli, kui see toob kaasa transitiivsuse põhimõtte olulise rikkumise.

2.  
Elementaaragregaadi hinnaindeksi saamiseks kahest või enamast elementaarhinnaindeksist kasutatakse lõikes 1 kirjeldatud valemitele vastavat indeksivalemit.

Artikkel 13

Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi

Iga alamindeks, mis integreeritakse THHIsse pärast indeksi vastavusperioodi, on seotud konkreetse aasta detsembriga ja seda kasutatakse alates järgmise aasta jaanuarist.

Artikkel 14

Hooajatooted

Kui elementaaragregaadi valimisse kuulub hooajatooteid, kasutavad liikmesriigid selle agregaadi hinnaindeksi koostamiseks hooajalist imputeerimismeetodit või hooajalist kaalumeetodit.

Artikkel 15

Kiirhinnangute jaotus

Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastavad komisjonile (Eurostatile) oma THHI kõigi alamindeksite kiirhinnangud.

Artikkel 16

Esialgsete andmete lõplikuks muutmine

Kui liikmesriik esitab alamindeksid või nende kaalud esialgsena, tuleb need lõplikustada järgmise kuu andmete esitamisel.

Artikkel 17

Vigadest tingitud revisjonid

1.  
Liikmesriigid parandavad vead ja edastavad revideeritud alamindeksid või alamindeksite kaalud komisjonile (Eurostatile) põhjendamatu viivituseta.
2.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe vea põhjuse kohta hiljemalt parandatud andmete edastamisel.

Artikkel 18

Muud revisjonid

1.  
Muude kui artiklite 16 ja 17 kohaste revisjonide ajastus, kestus ja THHIsse integreerimine kooskõlastatakse komisjoniga (Eurostatiga).
2.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) THHI parandatud alamindeksite hinnangud hiljemalt 3 kuud enne kavandatud revisjoni kavandatavat rakendamist.

Artikkel 19

Revisjonide avaldamine

Kõiki komponente hõlmava THHI revisjonid avalikustatakse koos selgitusega THHI koostamise eest vastutava riikliku asutuse veebisaidil, välja arvatud artikli 16 kohased revisjonid.

Artikkel 20

Alamindeksite kaalude revisjon

Ilma et see piiraks artiklite 16 ja 17 kohaldamist, alamindeksite kaalusid ei revideerita.

Artikkel 21

Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks

1.  
Konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalset maksu võetakse arvesse, kui selle aastatulu moodustab 2 % või rohkem valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
2.  
Konstantse maksumääraga THHIs arvesse võetav aastane maksutulu katab vähemalt 90 % kõigi valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
3.  
Konstantse maksumääraga THHI koostatakse samal viisil kui THHI, kuid vaadeldud hindu kohandatakse nii, et toodete maksumäärad hoitakse vaatlusperioodil hindade võrdlusperioodiga võrreldes muutumatud.
4.  

Maksumäärade muutused kajastuvad konstantse maksumääraga THHIs:

a) 

sel kuul, mil uut määra kohaldatakse üksiktoote suhtes ja see sisaldub vaadeldud hinnas või

b) 

esimesel tervel kuul, mil uut määra kohaldatakse. Kuu esimesel päeval jõustuvaid maksumäära muutusi kajastatakse kõnealuse kuu konstantse maksumääraga THHIs. Maksumäära muutusi, mis jõustuvad kõnealusel kuul hiljem, kajastatakse järgmise kuu konstantse maksumääraga THHIs.

3. PEATÜKK

OMANIKU KASUTUSES OLEVATE ELUASEMETE HINNAINDEKS JA ELUASEME HINNAINDEKS

▼M1 —————

▼B

4. PEATÜKK

ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD

Artikkel 26

Andmete ja metaandmete vahetamise standardid

1.  
Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti kaudu, järgides statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise standardeid.
2.  
Komisjonile (Eurostatile) edastamisel märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 ( 2 ) määratletud konfidentsiaalsed andmed asjakohaselt.

Artikkel 27

Metaandmete vahetamise tähtajad

1.  
Liikmesriigid vaatavad oma THHI ja konstantse maksumääraga THHI jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 31. märtsiks.

▼M1 —————

▼B

5. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA

Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused

1. Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused on määratletud määruse (EL) 2016/792 artikli 2 punktis 20.

2. Täpsustades veelgi kaalude kvaliteeti, sisaldavad rahalised lõpptarbimiskulutused järgmisi näiteid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:

— 
alapunktid c, d, h ja i;
— 
alapunkti e osa, mis on seotud otseselt tasutavate finantsteenustega, alapunkti f osa, mis on seotud kahjukindlustusteenustega koos kaudse teenustasuga.

Rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad ka eluasemetoetusi, mis kuuluvad ESA 2010 A lisa punktis 4.109 määratletud D.632 alla.

3. Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu järgmised näited kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:

— 
alapunktid a, b ja g.

Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu ka järgmised näited, mis ei moodusta osa kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest:

— 
ESA 2010 A lisa punkti 3.96 alapunktid a–f, välja arvatud D.632 eluasemetoetuste osa, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.109;
— 
tulumaks, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.78;
— 
omanditulu, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.41;
— 
tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.92;
— 
kahjukindlustuse netopreemiad, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.112;
— 
kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.129;
— 
kohtu või kvaasijuriidiliste organite poolt institutsionaalsetele üksustele kehtestatud trahvid ja karistused, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.132.

4. Rahalised tehingud on tehingud, mille puhul üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).