02020R0689 — ET — 20.08.2023 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/689, 17. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174 3.6.2020, lk 211) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/881, 23. märts 2021, |
L 194 |
10 |
2.6.2021 |
|
L 192 |
9 |
31.7.2023 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/689,
17. detsember 2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega
(EMPs kohaldatav tekst)
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määruse II osa I peatükis sätestatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1 osutatud taudide ja selle määruse artikli 6 lõikes 2 määratletud esilekerkivate taudide seire eeskirjad seoses järgmisega:
seire ülesehitus, sealhulgas sihtrühma kuuluv loomapopulatsioon ja diagnostikameetodid;
taudi esinemise kinnitamine ja taudijuhu määratlus;
liidu seireprogrammid.
Käesoleva määruse II osa 2. peatükis sätestatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud maismaaloomataudide likvideerimisprogrammide eeskirjad seoses järgmisega:
tauditõrjestrateegia, territoorium, loomapopulatsioonid, eesmärgid ja kohaldamisaeg;
ettevõtjate ja pädevate asutuste kohustused;
tauditõrjemeetmed taudi kahtluse ja selle esinemise kinnitamise korral.
Käesoleva määruse II osa 3. peatükis sätestatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud veeloomataudide likvideerimisprogrammide eeskirjad seoses järgmisega:
tauditõrjestrateegia, territoorium, loomapopulatsioonid, eesmärgid ja kohaldamisaeg;
ettevõtjate ja pädevate asutuste kohustused;
tauditõrjemeetmed taudi kahtluse ja selle esinemise kinnitamise korral.
Käesoleva määruse II osa 4. peatükis sätestatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1 osutatud teatavatest maismaa- ja veeloomataudidest vaba staatuse eeskirjad seoses järgmisega:
liikmesriikide ja tsoonide taudivaba staatuse heakskiitmise kriteeriumid;
vesiviljelusloomi pidavate bioturvarühmikute taudivaba staatuse heakskiitmise kriteeriumid;
taudivaba staatuse säilitamise kriteeriumid;
taudivaba staatuse peatamine, tühistamine ja ennistamine.
Käesoleva määruse III osa sisaldab ülemineku- ja lõppsätteid seoses järgmisega:
nende liikmesriikide, tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse heakskiitmine, mis on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kehtinud õigusaktide kohaselt taudivabaks tunnistatud;
nende liikmesriikide, tsoonide ja bioturvarühmikute likvideerimisprogrammide heakskiitmine, millel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kehtinud õigusaktide kohaselt heakskiidetud likvideerimis- või seireprogramm.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„E-kategooria taud” – loetellu kantud taud, mida on liidus vaja jälgida ja seirata, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e;
„sihtrühma kuuluv loomapopulatsioon” – loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade populatsioon, mis on määratletud seire, likvideerimisprogrammide või konkreetsest taudist vaba staatuse puhul asjakohaste liikide ja vajaduse korral kategooriate järgi;
„täiendav loomapopulatsioon” – loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate või metsloomade populatsioon, mille suhtes kohaldatakse vabatahtlikke ennetus-, seire- ja tauditõrjemeetmeid, mida on vaja sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni taudivaba staatuse saavutamiseks või säilitamiseks;
„A-kategooria taud” – loetellu kantud taud, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille suhtes tuleb selle avastamise korral viivitamata võtta likvideerimismeetmeid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a;
„B-kategooria taud” – loetellu kantud taud, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu liidus, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b;
„C-kategooria taud” – loetellu kantud taud, mis on asjakohane mõne liikmesriigi jaoks ja mille puhul on vaja meetmeid, et tõkestada selle levimist liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on olemas asjaomase loetellu kantud taudi likvideerimisprogramm, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis c;
„veis” või „veiseliikidesse kuuluv loom” – perekonda Bison, Bos (sh alamperekonda Bos, Bibos, Novibos või Poephagus) või Bubalus (sh alamperekonda Anoa) kuuluv kabiloom või nende perekondade loomaliikide ristamisel saadud järglane;
„lammas” või „lambaliikidesse kuuluv loom” – perekonda Ovis kuuluv kabiloom või selle perekonna loomaliikide ristamisel saadud järglane;
„kits” või „kitseliikidesse kuuluv loom” – perekonda Capra kuuluv kabiloom või selle perekonna loomaliikide ristamisel saadud järglane;
„rändtsirkus” – näitus või laat, mis hõlmab loomi või loomade etteasteid ning mis peaks liikuma ühest liikmesriigist teise;
„loomade etteaste” – etteaste, mille käigus esinevad loomad, keda peetakse näitusel või laadal osalemiseks, ja mis võib moodustada osa tsirkuseprogrammist;
„siga” või „sealiikidesse kuuluv loom” – sugukonda Suidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;
„veovahend” – maantee- või raudteesõiduk, vee- või õhusõiduk;
„koer” – peetav loom liigist Canis lupus;
„kass” – peetav loom liigist Felis silvestris;
„valgetuhkur” – peetav loom liigist Mustela putorius furo;
„hooajati lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba piirkond” – kogu liikmesriigi territoorium või selle tsoon, kus pädev asutus on tuvastanud artikli 40 lõike 3 kohaselt hooajati lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest (serotüübid 1–24) vabaduse lähtuvalt siirutajatevabast perioodist ja taudi puudumise tõendamisest loetellu kantud loomaliikidel;
„siirutajate eest kaitstud ettevõte” – sellise ettevõtte osa või selle kõik rajatised, mis on perekonna Culicoides rünnakute eest kaitstud asjakohaste füüsiliste ja ohjamismeetmetega, kusjuures siirutajate eest kaitstud ettevõtte staatuse annab pädev asutus artikli 44 kohaselt;
„sumplaev” – vesiviljeluses kasutatav laev, millel on sump või paak eluskalade hoidmiseks ja vedamiseks vees;
„kasutamata hoidmine” – taudide ohjamisel tegevus, mille korral ettevõte tühjendatakse loetellu kantud liikidesse kuuluvatest vesiviljelusloomadest ja võimaluse korral veest;
„tingimustele vastavuse periood” – ajavahemik enne seda, kui pädev asutus esitab taudivaba staatuse taotluse, või kui see on asjakohane, enne artikli 83 lõike 1 punktis a osutatud esialgse kinnituse elektroonilist avaldamist;
„loetellu kandmata liik” – loomaliik või loomaliikide rühm, mida ei ole komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas teatava taudi puhul loetletud;
„linnukari” – kõik ühesuguse tervisestaatusega kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; kinniselt peetavate kodulindude puhul hõlmab see kõiki linde, kes jagavad sama õhuruumi;
„DIVA (differentiating infected from vaccinated animals – nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest) kohane vaktsineerimine” – vaktsineerimine, mille käigus kasutatavad vaktsiinid võimaldavad koos asjakohaste seroloogiliste diagnostikameetoditega tuvastada vaktsineeritud loomapopulatsiooni nakatunud loomi;
„DIVA kohaselt vaktsineeritud loomad” – loomad, keda on vaktsineeritud DIVA kohase vaktsineerimise raames;
„heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõte” – määruse (EL) 2016/429 artikli 97 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud seemendusjaam, embrüokogumisrühm, embrüotootmisrühm, loomse paljundusmaterjali töötlemisettevõte või loomse paljundusmaterjali säilituskeskus;
„sperma” – looma või loomade muutmata, töödeldud või lahjendatud ejakulaat;
„ootsüüdid” – ootidogeneesi haploidsed staadiumid, sealhulgas sekundaarsed ootsüüdid ja munarakud;
„embrüo” – looma varajane arenemisjärk, mil seda on võimalik siirdada vastuvõtvasse emaslooma;
„siirutajatevaba periood” – kindlaksmääratud piirkonnas perekonna Culicoides mitteaktiivsuse periood, mis määratakse kindlaks V lisa II osa 1. peatüki 5. jao kohaselt;
„meemesilased” – liiki Apis mellifera kuuluvad loomad;
„sugulinnud” – 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks mõeldud kodulinnud;
„iga-aastane pisteline seire” – seire, mis koosneb vähemalt ühest sellisest sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni uuringust aastas, mille puhul kasutatakse uuritavate üksuste valimiseks tõenäosusel põhinevaid valimi moodustamise meetodeid.
II OSA
SEIRE, LIKVIDEERIMISPROGRAMMID, TAUDIVABA STAATUS
1. PEATÜKK
Seire
Artikkel 3
Seire korraldus
Pädev asutus võtab maismaa- ja muude loomade loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire korraldamisel arvesse:
üldisi seirenõudeid, mis põhinevad:
määruse (EL) 2016/429 artikli 18 lõikega 1 ette nähtud teavitamisel;
suurenenud suremuse ja raskete taudide muude tunnuste või kindlakstegemata põhjusel märkimisväärselt vähenenud tootmismahtude asjakohasel veterinaarsel uurimisel;
pädeva asutuse korraldataval uurimisel E-kategooria taudi või kui see on asjakohane, esilekerkiva taudi kahtluse korral;
artikliga 4 ette nähtud sihtrühma kuuluval loomapopulatsioonil, mida seiratakse;
artikliga 7 ette nähtud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute panusel;
konkreetseid seirenõudeid:
liidu seireprogrammides,
kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide osana,
taudivaba staatuse tõendamiseks ja säilitamiseks,
tauditõrjemeetmete osana,
teatavate ettevõtete heakskiitmise kontekstis,
maismaaloomade liidusiseseks vedamiseks või liitu sisenemiseks.
Pädev asutus võtab loetellu kantud ja esilekerkivate veeloomataudide seire korraldamisel arvesse:
üldisi seirenõudeid, mis põhinevad:
määruse (EL) 2016/429 artikli 18 lõikega 1 ette nähtud teavitamisel;
suurenenud suremuse ja raskete taudide muude tunnuste või kindlakstegemata põhjusel märkimisväärselt vähenenud tootmismahtude asjakohasel veterinaarsel uurimisel;
pädeva asutuse korraldataval uurimisel E-kategooria taudi või kui see on asjakohane, esilekerkiva taudi kahtluse korral;
artikliga 4 ette nähtud sihtrühma kuuluval loomapopulatsioonil, mida seiratakse;
artikliga 7 ette nähtud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute panusel;
tauditõrjemeetmetel;
konkreetseid seirenõudeid:
VI lisa I osa 1. peatükis sätestatud riskipõhise seirekava osana, kusjuures seirekava hõlmab VI lisa I osa 2. ja 3. peatükiga ette nähtud riskide järjestust ja korrapäraseid loomatervise ülevaatusi;
VI lisa II osa 1.–6. peatükiga ette nähtud likvideerimisprogrammide osana;
taudivaba staatuse tõendamiseks ja säilitamiseks;
VI lisa III osa 1.–6. peatükiga ette nähtud seireprogrammide kohaselt tõendamiseks, et ettevõtted, mis ei osale alapunktis ii osutatud likvideerimisprogrammis või ole saanud alapunktis iii osutatud taudivaba staatust, ei ole nakatunud;
veeloomade liidusiseseks veoks või liitu sisenemiseks.
Artikkel 4
Sihtrühma kuuluv loomapopulatsioon
Pädev asutus täpsustab artiklis 3 osutatud seire puhul asjakohase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni iga loetellu kantud taudi, ja kui see on asjakohane, iga esilekerkiva taudi kohta ning lisab sellesse:
loetellu kantud liikidesse kuuluvad peetavad loomad;
loetellu kantud liikidesse kuuluvad metsloomad, kui:
nende suhtes kohaldatakse liidu seireprogrammi või kohustuslikku või vabatahtlikku likvideerimisprogrammi või taudivaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vajalikku seiret;
pädev asutus leiab, et nad kujutavad endast ohtu, mis võib kahjustada liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku muudesse liikidesse kuuluvate loomade tervislikku seisundit, või
seiret on vaja liitu sisenemise või liidusisese veo loomatervisenõuete hindamiseks.
Selleks et tagada esilekerkiva taudi varajane avastamine muudel kui lõike 1 punktis a osutatud liikidel, lisab pädev asutus sihtrühma kuuluvasse loomapopulatsiooni asjaomase loetellu kantud taudi puhul loetellu kandmata liikidesse kuuluvad peetavad loomad, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
nad veetakse teise liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku ettevõtetesse ning
pädev asutus leiab loomade arvu või veosageduse tõttu, et loomad kujutavad endast riski, mis võib kahjustada teiste peetavate loomade tervislikku seisundit teises liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, kui sellel liigil peaks ilmnema taud.
Artikkel 5
Teatavate peetavate maismaaloomade väljajätmine sihtrühma kuuluvast loomapopulatsioonist
Erandina artikli 4 lõike 1 punktist a võib pädev asutus piirata muu taudi kui A-kategooria taudi seire puhul asjakohast sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni nende loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade kategooriatega, kelle suhtes kohaldatakse selle taudi puhul:
liidu seireprogramme,
kohustuslikke või vabatahtlikke likvideerimisprogramme või taudivaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vajalikku seiret või
seirepõhiseid loomatervisenõudeid liidusiseseks veoks või liitu sisenemiseks.
Artikkel 6
Diagnostikameetodid
Pädev asutus tagab, et seire tarvis proovide võtmine, laborimeetodid ning diagnostikameetodite valideerimine ja tõlgendamine vastavad:
määruse (EL) 2016/429 kohaselt vastu võetud eriõigusaktidele ning Euroopa Liidu referentlaboratooriumide ja komisjoni veebisaitidel avaldatud asjakohastele andmetele ja juhtnööridele;
kui need ei ole punktis a osutatud õigusaktide, andmete ja juhtnööridega hõlmatud, siis Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu (edaspidi „maismaaloomade käsiraamat”) ( 1 ) muudetud versioonis või OIE veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu (edaspidi „veeloomade käsiraamat”) ( 2 ) muudetud versioonis kindlaks määratud proovide võtmisele, laborimeetoditele ning diagnostikameetodite valideerimisele ja tõlgendamisele;
kui need ei ole käesoleva lõike punktidega a ja b hõlmatud, siis määruse (EL) 2017/625 artikli 34 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud meetoditele.
Taudivaba staatuse andmise ja säilitamise tarvis kasutatavad diagnostikameetodid on sätestatud:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul III lisa 1. jaos;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (Mycobacterium bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkuse puhul III lisa 2. jaos;
veiste enzootilise leukoosi puhul III lisa 3. jaos;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul III lisa 4. jaos;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul III lisa 5. jaos;
veiste viirusdiarröa puhul III lisa 6. jaos;
viirusliku hemorraagilise septitseemia puhul VI lisa II osa 1. peatüki 5. jao punktis 2;
nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhul VI lisa II osa 1. peatüki 5. jao punktis 2;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse puhul VI lisa II osa 2. peatüki 5. jao punktis 2;
Marteilia refringens’i nakkuse puhul VI lisa II osa 3. peatüki 5. jao punktis 2;
Bonamia exitiosa nakkuse puhul VI lisa II osa 4. peatüki 5. jao punktis 2;
Bonamia ostreae nakkuse puhul VI lisa II osa 5. peatüki 5. jao punktis 2;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse puhul VI lisa II osa 6. peatüki 5. jao punktis 2.
Artikkel 7
Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute panus loomatervise seiresse
Kui see on asjakohane, võtab pädev asutus käesoleva määruse artiklis 3 osutatud seire korraldamisel arvesse määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 määratletud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tulemusi. See ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud hõlmavad järgmist:
tapaeelne ja tapajärgne kontroll;
kontroll piiripunktides;
ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud turgudel ja kogumisel;
ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud elusloomade veol;
rahvatervisega seotud kontrollid ja proovide võtmine ettevõtetes;
muu ametlik kontroll, mille käigus kontrollitakse ettevõtteid või loomi või analüüsitakse proove.
Kui pädev asutus kahtlustab lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute käigus loetellu kantud taudi või esilekerkiva taudi esinemist, tagab ta kõigi asjakohaste asutuste teavitamise. Seda tehakse:
A-kategooria taudi või esilekerkiva taudi korral otsekohe;
muude taudide korral viivitamata.
Artikkel 8
Muude loetellu kantud taudide kui A-kategooria taudide ja teatavate esilekerkivate taudide esinemise ametliku kinnitamise kriteeriumid ja hilisem puhangute kinnitamine
Pädev asutus korraldab muu loetellu kantud taudi kui A-kategooria taudi või esilekerkiva taudi kahtluse korral uurimise, et selle taudi esinemine kinnitada või välistada, kui:
on vaja kindlaks määrata liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku tervisestaatus või
on vaja koguda vajalikku teavet taudi esinemise kohta, et:
rakendada meetmeid loomade või inimeste tervise kaitseks;
rakendada loomatervisenõudeid loomade või toodete veol või
täita liidu seireprogrammiga kehtestatud nõudeid.
Artikkel 9
Taudijuhu määratlused
Pädev asutus klassifitseerib looma või loomarühma loetellu kantud või esilekerkiva taudi kahtlustatavaks taudijuhuks, kui:
kliiniliste, surmajärgsete või laboriuuringute tulemusel järeldatakse, et kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või histoloogilised leiud viitavad sellele taudile;
diagnostikameetodiga saadud tulemused viitavad taudi tõenäolisele esinemisele loomade või loomarühma valimis või
tuvastatud on epidemioloogiline seos kinnitatud taudijuhuga.
Pädev asutus klassifitseerib looma või loomarühma loetellu kantud või esilekerkiva taudi kinnitatud taudijuhuks, kui:
loomalt või loomarühmalt võetud proovist on eraldatud tauditekitaja, välja arvatud vaktsiinitüved;
taudile iseloomulike kliiniliste tunnustega või kahtlustatava või kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiliselt seotud loomalt või loomade rühmalt võetud proovis on tuvastatud antigeen või tauditekitajale omane nukleiinhape, mis ei tulene vaktsineerimisest, või
taudile iseloomulike kliiniliste tunnustega või kahtlustatava või kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiliselt seotud loomalt või loomade rühmalt võetud prooviga on kaudse diagnostikameetodiga saadud positiivne tulemus, mis ei tulene vaktsineerimisest.
Artikkel 10
Liidu seireprogrammide kriteeriumid ja sisu
E-kategooria taudi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 28 kohast liidu seireprogrammi, kui see vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
see ohustab eriti suurel määral loomade ja võimalik, et inimeste tervist kogu liidu territooriumil ning sellel võivad olla tõsised majanduslikud tagajärjed põllumajandustootjatele ja majandusele laiemalt;
selle taudiprofiil võib kergesti muutuda, eriti seoses riskiga inimeste ja loomade tervisele;
nakatunud metsloomad kujutavad endast tõsist ohtu taudi sissetoomiseks kogu liidu territooriumile või osale sellest;
väga oluline on saada seire kaudu korrapäraselt ajakohastatud teavet taudi levimise arengu ja tauditekitaja omaduste kohta, et neid riske hinnata ja riskimaandamismeetmeid vastavalt kohandada.
Artikkel 11
Liidu seireprogrammide esitamisel ja nende kohta aru andmisel lisatav teave
Pädev asutus lisab liidu seireprogrammi esitades vähemalt järgmise teabe:
taudi epidemioloogilise olukorra kirjeldus enne programmi rakendamise alguskuupäeva ja andmed taudi epidemioloogilise kulu kohta;
programmi sihtrühma kuuluv loomapopulatsioon ning sellega hõlmatud epidemioloogilised üksused ja tsoonid;
pädeva asutuse organisatsiooniline korraldus, järelevalve programmi rakendamise üle, programmi rakendamisel kohaldatav ametlik kontroll ja kõikide asjassepuutuvate ettevõtjate, loomatervisespetsialistide, veterinaararstide, loomaterviselaborite ja muude asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute roll;
programmiga hõlmatud geograafiliste ja halduspiirkondade kirjeldus ja piiritlus;
programmi edu näitajad;
kasutatavad diagnostikameetodid, analüüsitavate proovide arv, uuringute sagedus ja proovivõtuviisid;
riskitegurid, mida tuleb riskipõhise sihipärase seire korraldamisel arvesse võtta.
Pädev asutus lisab liidu seireprogrammi kohta aru andes sellesse aruandesse vähemalt järgmise teabe:
rakendatud meetmete kirjeldus ning lõike 1 punktis b ja punktides d–f osutatud teabe põhjal saadud tulemused ning
taudi epidemioloogilise kulu järelkontrolli tulemused kahtlustatava või kinnitatud taudijuhu korral.
2. PEATÜKK
Maismaaloomade B- ja C-kategooria taudide likvideerimisprogrammid
Artikkel 12
Tauditõrjestrateegia maismaaloomade B- ja C-kategooria taudide likvideerimiseks
Pädev asutus tugineb maismaaloomade B-kategooria taudi kohustusliku likvideerimisprogrammi või C-kategooria taudi vabatahtliku likvideerimisprogrammi kehtestamisel tauditõrjestrateegiale, mis hõlmab iga taudi puhul järgmist:
likvideerimisprogrammiga hõlmatud territoorium ja loomapopulatsioon, nagu on ette nähtud artikli 13 lõikega 1;
likvideerimisprogrammi kestus, nagu on ette nähtud artikliga 15, sealhulgas selle lõpp- ja vahe-eesmärgid, nagu on ette nähtud artikliga 14, ning
taudipõhised nõuded, mis on sätestatud:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse, Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse, veiste enzootilise leukoosi, veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi, Aujeszky haiguse viiruse nakkuse ja veiste viirusdiarröa puhul artiklites 16–31;
marutaudiviiruse nakkuse puhul artiklites 32–36;
lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse puhul artiklites 37–45.
Kui sellist koordineerimist ei ole kehtestatud, lisab pädev asutus võimaluse korral likvideerimisprogrammi tõhusad riskimaandamismeetmed, sealhulgas tõhusam seire.
Artikkel 13
Territoriaalne kohaldamisala ja loomapopulatsioonid
Pädev asutus määrab kindlaks likvideerimisprogrammi kohaldamisala, sealhulgas:
hõlmatud territooriumi ning
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni ja vajaduse korral täiendavad loomapopulatsioonid.
Likvideerimisprogrammiga hõlmatud territoorium, millele on osutatud lõike 1 punktis a, on:
kogu liikmesriigi territoorium või
üks või mitu tsooni, tingimusel et iga tsoon vastab vähemalt 2 000 km2 suurusele haldusüksusele või selle suurusega haldusüksuste rühmale ja hõlmab vähemalt üht määruse (EL) 2016/429 artikli 21 kohaselt kehtestatud piirkonda.
Erandina lõikest 2 võib pädev asutus määrata kindlaks alla 2 000 km2 suurused tsoonid, võttes arvesse:
miinimumpindala, mis ei ole märkimisväärselt väiksem kui 2 000 km2, või
taudiprofiili puhul asjakohaste looduslike tõkete olemasolu.
Artikkel 14
Lõpp- ja vahe-eesmärgid
Pädev asutus lisab likvideerimisprogrammi kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ühe- või mitmeaastased vahe-eesmärgid, et kajastada lõpp-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Need vahe-eesmärgid hõlmavad:
kõiki lõikes 1 osutatud taudipõhiseid nõudeid ning
vajaduse korral lisanõudeid, mida taudivaba staatuse andmise kriteeriumid ei hõlma, et hinnata likvideerimisel tehtud edusamme.
Artikkel 15
Kohaldamisaeg
Artikkel 16
Tauditõrjestrateegia, mis põhineb ettevõtte tasandil antud taudivabal staatusel
Pädev asutus koostab likvideerimisprogrammi tauditõrjestrateegia ettevõtetes peetava sihtrühma kuuluvate loomapopulatsiooni suhtes järgmiste maismaaloomataudide puhul:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkus;
veiste enzootiline leukoos;
veiste nakkav rinotrahheiit / nakkav pustuloosne vulvovaginiit;
Aujeszky haiguse viiruse nakkus;
veiste viirusdiarröa.
Lõikes 1 osutatud likvideerimisprogrammide tauditõrjestrateegiad põhinevad:
artiklites 18–31 sätestatud taudipõhiste meetmete rakendamisel, kuni kõik asjaomased ettevõtted saavutavad taudivaba staatuse;
kõikidele asjaomastele ettevõtetele taudivaba staatuse andmisel, selle peatamisel ja tühistamisel pädeva asutuse poolt;
bioturva- ja muude riskimaandamismeetmete rakendamisel;
vaktsineerimisprogrammide vabatahtlikul rakendamisel.
Artikkel 17
Teatavate taudide likvideerimisprogrammidega hõlmatud sihtrühma kuuluvad loomapopulatsioonid ja täiendavad loomapopulatsioonid
Pädev asutus kohaldab kohustuslikku likvideerimisprogrammi järgmiste sihtrühma kuuluvate loomapopulatsioonide suhtes:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul peetavate veiste, peetavate lammaste ja peetavate kitsede suhtes;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puhul peetavate veiste suhtes.
Pädev asutus kohaldab vabatahtlikku likvideerimisprogrammi järgmiste sihtrühma kuuluvate loomasihtpopulatsioonide suhtes:
veiste enzootiline leukoosi puhul peetavate veiste suhtes;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul peetavate veiste suhtes;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul peetavate sigade suhtes;
veiste viirusdiarröa puhul peetavate veiste suhtes.
Artikkel 18
Ettevõtjate kohustused seoses teatavate taudide likvideerimisprogrammidega
Nende ettevõtete, välja arvatud tapamajade käitajad, kus peetakse artiklis 17 osutatud sihtrühma kuuluvate loomapopulatsioonide loomi, peavad ettevõtete taudivaba staatuse saamiseks ja säilitamiseks järgima järgmisi üld- ja taudipõhiseid nõudeid:
üldnõuded:
sihtrühma kuuluvate loomapopulatsioonide ja täiendavate loomapopulatsioonide seire asjaomase taudi avastamiseks, nagu pädev asutus on artikli 3 lõike 1 kohaselt nõudnud;
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade veo korral selle tagamine, et ettevõtete tervisestaatust ei seata ohtu sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade või täiendavate loomapopulatsioonide loomade või nende toodete veo või sissetoomisega ettevõtetesse;
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni peetavate loomade vaktsineerimine asjaomase taudi vastu;
tauditõrjemeetmed taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral;
lisameetmed, mida pädev asutus peab vajalikuks, mis võivad asjakohastel juhtudel hõlmata loomade eraldamist vastavalt nende tervislikule seisundile füüsiliste kaitsemeetmete ja ohjamismeetmete abil;
taudipõhised nõuded, mis on sätestatud:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul IV lisa I osa 1. ja 2. peatükis;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puhul IV lisa II osa 1. peatükis;
veiste enzootilise leukoosi puhul IV lisa III osa 1. peatükis;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul IV lisa IV osa 1. peatükis;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul IV lisa V osa 1. peatükis;
veiste viirusdiarröa puhul IV lisa VI osa 1. peatükis.
Artikkel 19
Ettevõtetele taudivaba staatuse andmisega seotud erand
Erandina artiklist 18 ja tingimusel, et asjaomased sihtrühma kuuluvad loomapopulatsioonid vastavad artikli 18 lõike 1 punktis a sätestatud üldnõuetele, võib pädev asutus otsustada, et artikli 18 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate kohustusi taudivaba staatuse saamiseks ja säilitamiseks ei kohaldata järgmiste ettevõtete käitajate suhtes:
kinnised ettevõtted;
ettevõtted, kus loomi peetakse ainult kogumiseks;
ettevõtted, kus loomi peetakse üksnes loomade etteasteteks;
rändtsirkused.
Artikkel 20
Pädeva asutuse kohustus anda, peatada ja tühistada taudivaba staatus
Pädev asutus peatab või tühistab ettevõtte tasandil antud taudivaba staatuse, kui peatamise või tühistamise tingimused on täidetud. Need tingimused on sätestatud:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul IV lisa I osa 1. ja 2. peatüki 3. ja 4. jaos;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puhul IV lisa II osa 1. peatüki 3. ja 4. jaos;
veiste enzootilise leukoosi puhul IV lisa III osa 1. peatüki 3. ja 4. jaos;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul IV lisa IV osa 1. peatüki 3. ja 4. jaos;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul IV lisa V osa 1. peatüki 3. ja 4. jaos;
veiste viirusdiarröa puhul IV lisa VI osa 1. peatüki 3. ja 4. jaos.
Pädev asutus täpsustab:
uuringute tegemise korra üksikasjad, sealhulgas vajaduse korral artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud taudipõhised nõuded, kui taudivaba staatus peatatakse või tühistatakse, ning
taudivaba staatuse peatamise maksimaalse kestuse, kui lõikes 2 osutatud tingimusi ei täideta.
Pädev asutus võib anda sama ettevõtte eri epidemioloogilistele üksustele eraldi tervisestaatuse, tingimusel et ettevõtte käitaja:
on esitanud pädevale asutusele kaalumiseks teabe eri epidemioloogiliste üksuste kohta, mis on ettevõttes enne artiklite 21 ja 24 kohast taudikahtlust või selle esinemise kinnitamist eraldi tervisestaatuse saamiseks loodud;
on loonud pädevale asutusele taotluse korral juurdepääsetava süsteemi loomade ja loomse paljundusmaterjali epidemioloogilistesse üksustesse, neist välja ja nendevahelise veo jälgimiseks ning
on eraldanud epidemioloogilised üksused füüsiliste ja ohjamismeetmetega ning järgib riskimaandamismeetmeid, mida pädev asutus sel eesmärgil nõuab.
Artikkel 21
Tauditõrjemeetmed teatavate taudide kahtluse korral
Lõikes 1 osutatud uurimiste ja epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni teeb pädev asutus järgmist:
keelab asjaomase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade veo ettevõttest, välja arvatud juhul, kui ta on andnud loa nende viivitamatuks tapmiseks määratud tapamajas;
kui ta peab seda taudi leviku riski kontrollimiseks vajalikuks, siis:
annab korralduse taudikahtlased loomad ettevõttes isoleerida, kui see on tehniliselt võimalik;
piirab asjaomase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade sissetoomist ettevõttesse;
piirab asjaomaselt sihtrühma kuuluvalt loomapopulatsioonilt saadud toodete vedu ettevõttest välja või ettevõttesse.
Artikkel 22
Tauditõrjemeetmete laiendamine teatavate taudide kahtluse korral
Kui pädev asutus peab seda vajalikuks, laiendab ta artiklis 21 sätestatud meetmeid:
ettevõttes peetavatele asjaomastele täiendavatele loomapopulatsioonidele;
mis tahes ettevõttele, mis on kahtlustatava taudijuhu ilmnemise kohaks olnud ettevõttega epidemioloogiliselt seotud.
Artikkel 23
Erandid tauditõrjemeetmetest teatavate taudide kahtluse korral
Erandina artikli 21 lõike 2 punktist a võib pädev asutus lubada asjaomase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade vedu tema ametliku järelevalve all olevasse ettevõttesse, tingimusel et järgitakse järgmisi nõudeid:
toimub üksnes loomade otsevedu;
sihtettevõttes peetakse loomi kinnistes rajatistes, nii et nad ei puutu kokku paremas tervislikus seisundis peetavate loomadega või asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvate metsloomadega.
Kui pädev asutus kasutab lõikes 2 sätestatud erandit, siis ta:
peatab nende loomade sihtettevõtte taudivaba staatuse, kelle suhtes erandeid kohaldatakse, kuni artikli 21 lõikes 1 osutatud uurimiste lõpuni;
keelab kuni artikli 21 lõikes 1 osutatud uurimiste lõpuni loomade veo sellest ettevõttest, välja arvatud juhul, kui ta on andnud loa vedada need otse määratud tapamajja viivitamatuks tapmiseks;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse või Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse kahtluse korral säilitab punktis b sätestatud keelu pärast uurimise lõppu, kuni kõik loomad, kes veeti ettevõttesse lõikes 2 sätestatud erandi kohaselt, on tapetud.
Pädev asutus võib lõigetega 1–3 ette nähtud erandeid kasutada üksnes juhul, kui erandiga hõlmatud loomade päritolu- ja sihtettevõtte käitajad ning vedajad:
kohaldavad asjakohaseid bioturva- ja muid riskimaandamismeetmeid, mida on vaja taudi leviku tõkestamiseks, ning
esitavad pädevale asutusele tagatised selle kohta, et kõik vajalikud bioturva- ja muud riskimaandamismeetmed on võetud
Artikkel 24
Teatavate taudide esinemise ametlik kinnitamine ja tauditõrjemeetmed
Kui taudijuhtum leiab kinnitust, siis pädev asutus:
tühistab nakatunud ettevõt(e)te taudivaba staatuse;
võtab nakatunud ettevõt(e)tes artiklis 25–31 sätestatud meetmeid.
Kui taud leiab kinnitust metsloomadel, korraldab pädev asutus vajaduse korral artiklis 25 osutatud epidemioloogilise uuringu ja muud uurimised. Kui ta peab seda taudi leviku tõkestamiseks vajalikuks, siis ta:
annab korralduse võtta sihtrühma kuuluvat loomapopulatsiooni ja täiendavaid loomapopulatsioone pidavates ettevõtetes asjakohaseid tauditõrjemeetmeid, nagu on ette nähtud artiklitega 21–25 ja artikliga 30;
võtab või annab korralduse võtta asjaomase metsloomapopulatsiooni suhtes või selle elupaigas muid proportsionaalseid ja vajalikke ennetus-, seire- ja tauditõrjemeetmeid.
Artikkel 25
Epidemioloogiline uuring ja muud uurimised teatavate taudide esinemise kinnitamise korral
Kui taud leiab kinnitust, siis pädev asutus:
teeb epidemioloogilise uuringu;
teeb uurimised ja kohaldab artiklis 21 sätestatud meetmeid kõikides epidemioloogiliselt seotud ettevõtetes ning
kohandab seiret tuvastatud riskiteguritega, võttes arvesse epidemioloogilise uuringu järeldusi.
Pädev asutus teavitab olukorrast niipea kui võimalik:
asjaomase liikmesriigi ettevõtjaid ja asjassepuutuvaid asutusi epidemioloogilistest seostest kinnitatud taudijuhuga ning
nende teiste liikmesriikide või kolmandate riikide pädevaid asutusi, keda epidemioloogilised seosed nakatunud ettevõt(e)tega võivad puudutada.
Artikkel 26
Loomade vedu nakatunud ettevõtetesse või sealt välja
Kui pädev asutus peab seda taudi leviku vältimiseks vajalikuks, siis ta:
annab korralduse taudikahtlased ja kinnitatud diagnoosiga loomad ettevõttes isoleerida, kui see on tehniliselt võimalik;
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade vedu ettevõttes;
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade sissetoomist ettevõttesse;
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomadelt saadud toodete vedu nakatunud ettevõttest välja ja nakatunud ettevõttesse.
Artikkel 27
Uuringute tegemine ja loomade äraviimine nakatunud ettevõtetest
Pärast taudi esinemise kinnitamist annab pädev asutus korralduse, et nakatunud ettevõtetes tehtaks tema määratud maksimaalse ajavahemiku jooksul järgmised uuringud:
uuringud loomadele, kellele uuringute tegemist peetakse vajalikuks epidemioloogilise uuringu lõpetamiseks;
uuringud taudivaba staatuse ennistamiseks, nagu on sätestatud:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul IV lisa I osa 1. ja 2. peatüki 4. jaos;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puhul IV lisa II osa 1. peatüki 4. jaos;
veiste enzootilise leukoosi puhul IV lisa III osa 1. peatüki 4. jaos;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul IV lisa IV osa 1. peatüki 4. jaos;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul IV lisa V osa 1. peatüki 4. jaos;
veiste viirusdiarröa puhul IV lisa VI osa 1. peatüki 4. jaos, ning
lisauuringud, mida ta peab vajalikuks, et tagada taudi levitada võivate nakatunud loomade kiire avastamine.
Erandina lõike 1 punktist b ei nõuta uuringute tegemist, kui taudivaba staatus ennistatakse vastavalt:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse puhul IV lisa I osa 1. ja 2. peatüki 1. jao punktile 2;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puhul IV lisa II osa 1. peatüki 1. jao punktile 2;
veiste enzootilise leukoosi puhul IV lisa III osa 1. peatüki 1. jao punktile 2;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul IV lisa IV osa 1. peatüki 1. jao punktile 2;
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puhul IV lisa V osa 1. peatüki 1. jao punktile 2;
veiste viirusdiarröa puhul IV lisa VI osa 1. peatüki 1. jao punktile 2.
Artikkel 28
Nakatunud ettevõtetest pärit toodete käitlemine
Pädev asutuse annab kõikides Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusega või Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega ettevõtetes korralduse et:
kinnitatud diagnoosiga loomadelt saadud piim kas söödetakse tauditekitaja inaktiveerimiseks pärast töötlemist üksnes sama ettevõtte loomadele või kõrvaldatakse;
kinnitatud diagnoosiga looma või saastunud materjaliga kokku puutunud sõnnik, põhk, sööt või muu materjal ja aine kogutakse kokku ja kõrvaldatakse niipea kui võimalik või ladustatakse ja töödeldakse pärast asjakohast riskihindamist, et vähendada taudi leviku riski vastuvõetava tasemeni
Artikkel 29
Erandid loomade nakatunud ettevõtetest välja veo piirangust
Erandina artikli 26 lõikest 1 võib pädev asutus lubada kliiniliselt tervete loomade, kelle puhul ei ole nakkuse esinemine kinnitust leidnud, vedu tema ametliku järelevalve all olevasse ettevõttesse, tingimusel et on täidetud järgmised nõuded:
vedu ei ohusta sihtettevõttes olevate või teele jäävate loomade tervislikku seisundit;
toimub üksnes loomade otsevedu; ning
sihtettevõttes peetakse loomi kinnistes rajatistes, nii et nad ei puutu kokku paremas tervislikus seisundis peetavate loomadega või asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvate metsloomadega.
Erandina artikli 26 lõikest 1 võib pädev asutus C-kategooria taudi korral lubada asjaomase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni kliiniliselt tervete loomade, kelle puhul ei ole nakkuse esinemine kinnitust leidnud, vedu tingimusel, et:
neid veetakse – vajaduse korral otseveo teel – ettevõttesse, mis asub piirkonnas, mis ei ole taudivaba ega hõlmatud vabatahtliku likvideerimisprogrammiga, ning
vedu ei ohusta sihtrühma kuuluvate loomapopulatsioonide või täiendavate loomapopulatsioonide tervislikku seisundit sihtettevõttes või teel sinna.
Kui pädev asutus kasutab lõikes 1 sätestatud erandit, tühistab ta erandiga hõlmatud loomade sihtettevõtte taudivaba staatuse ning:
annab korralduse, et loomade vedu toimuks tema määratud maksimaalse ajavahemiku jooksul otse sihtettevõttest määratud tapamajja viivitamatuks tapmiseks, või
annab C-kategooria taudi puhul korralduse võtta artiklites 26–30 sätestatud tauditõrjemeetmed, kuni ettevõtte taudivaba staatus on taastatud.
Pädev asutus võib lõigetega 1 ja 2 ette nähtud erandeid kasutada üksnes juhul, kui erandiga hõlmatud loomade päritolu- ja sihtettevõtte käitajad ning vedajad:
kohaldavad asjakohaseid bioturva- ja muid riskimaandamismeetmeid, mida on vaja taudi leviku tõkestamiseks, ning
esitavad pädevale asutusele tagatised selle kohta, et kõik vajalikud bioturva- ja muud riskimaandamismeetmed on võetud
Artikkel 30
Puhastamine ja desinfitseerimine ning muud nakkuse leviku tõkestamise meetmed
Pädev asutus annab korralduse, et kõikide nakatunud ettevõtete ja nakatunud ettevõtetest loomi vastuvõtvate ettevõtete käitajad puhastaksid ja desinfitseeriksid või kui see on asjakohane, kõrvaldaksid ohutult:
kõik ettevõtte osad, mis võivad olla pärast kinnitatud diagnoosiga ja taudikahtlaste loomade äraviimist ja enne taasasustamist saastunud;
sööda, materjalid, ained, loomakasvatus-, meditsiini- ja tootmisvahendid, mis võivad olla saastunud;
käitajate ja kontrollkäigu tegijate kasutatud kaitseriietuse ja ohutusvahendid;
kõik veovahendid, mahutid ja seadmed pärast loomade või toodete vedu nakatunud ettevõtetest;
loomade laadimisala pärast iga kasutamist.
Artikkel 31
Riskimaandamismeetmed uuesti nakatumise vältimiseks
Enne tauditõrjemeetmete tühistamist või nende tühistamisel annab pädev asutus korralduse võtta proportsionaalseid riskimaandamismeetmeid, et vältida ettevõtte uuesti nakatumist, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, mida näitavad epidemioloogilise uuringu tulemused. Nende meetmete puhul võetakse arvesse vähemalt:
tauditekitaja püsimajäämist keskkonnas või metsloomadel ning
bioturvameetmeid, mida kohandatakse vastavalt ettevõtte spetsiifikale.
Artikkel 32
Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimisprogrammide tauditõrjestrateegia
Pädev asutus tugineb marutaudiviiruse nakkuse likvideerimisprogrammi kehtestamisel tauditõrjestrateegiale, mis hõlmab:
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade vaktsineerimist, mida ta peab asjakohaseks;
meetmete rakendamist nakatunud loomadega kokkupuutumise riski vähendamiseks;
taudi leviku ja selle liikmesriigi territooriumile sissetoomise riski kontrollimist.
Pädev asutus rakendab likvideerimisprogrammi, võttes arvesse, et:
see põhineb riskihinnangul, mida vastavalt epidemioloogilise olukorra arengule vajadust mööda ajakohastatakse;
seda toetavad kõiki asjaomaseid sidusrühmi hõlmavad avalikud teavituskampaaniad;
seda kooskõlastatakse vajaduse korral asjakohaste asutustega, kes vastutavad rahvatervise, metsloomapopulatsioonide või jahipidamise eest;
selle ulatus põhineb territoriaalsel riskipõhisel lähenemisviisil.
Artikkel 33
Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimisprogrammide sihtrühma kuuluv loomapopulatsioon
Artikkel 34
Pädeva asutuse kohustused marutaudiviiruse nakkuse likvideerimisprogrammide raames
Pädev asutus:
teeb marutaudiviiruse nakkuse seiret, mille eesmärk on:
nakkuse varajane avastamine ning
nakatunud loomade arvu suundumuse järelkontroll, mis hõlmab – riskipõhise lähenemisviisi kohaselt – surnuna leitud rebaste ja muude metskiskjaliste kogumist ja neile uuringute tegemist;
rakendab tauditõrjemeetmeid marutaudiviiruse nakkuse kahtluse või selle esinemise kinnitamise korral, nagu on sätestatud artiklites 35 ja 36;
kohaldab vajaduse korral riskimaandamismeetmeid, et tõkestada marutaudiviiruse nakkuse levikut koerte, kasside ja valgetuhkrute veoga.
Kui pädev asutus peab seda vajalikuks, annab ta korralduse:
vaktsineerida rebased, ja kui see on asjakohane, siis muud artikli 33 lõikes 3 osutatud loomad, ning valvata nende vaktsineerimise tõhususe järele kooskõlas V lisa I osa 1. peatüki 2. jaoga;
identifitseerida ja registreerida koerad, kassid ja valgetuhkrud;
kohaldada veopiiranguid nende artikli 33 lõikes 3 osutatud liikidesse kuuluvate asjaomaste peetavate loomade suhtes, keda ei ole V lisa I osa 1. peatüki 1. jao kohaselt marutaudiviiruse nakkuse vastu vaktsineeritud;
kohaldada artikliga 35 ette nähtud meetmeid, kui loetellu kantud liiki kuuluv loom vigastas arusaadava põhjuseta ja oma tavapärase käitumise vastaselt inimest või looma või kui tema käitumine muutus seletamatult ja sellele järgnes 10 päeva jooksul surm.
Artikkel 35
Tauditõrjemeetmed marutaudiviiruse nakkuse kahtluse korral
Kui kahtlustatakse marutaudiviiruse nakkust, siis pädev asutus:
teeb täiendavaid uuringuid, et taudi esinemine kinnitada või välistada;
annab korralduse kohaldada asjakohaseid veopiiranguid või surmata taudikahtlased loomad, et kaitsta inimesi ja loomi uuringutulemuste selgumiseni nakatumisriski eest;
annab korralduse kohaldada riskimaandamismeetmeid, mis on põhjendatud, et vähendada marutaudiviiruse nakkuse inimestele või loomadele edasilevimise riski.
Artikkel 36
Tauditõrjemeetmed marutaudiviiruse nakkuse esinemise kinnitamise korral
Kui marutaudiviiruse nakkus leiab kinnitust, võtab pädev asutus meetmeid, et vältida taudi edasilevimist loomadele ja inimestele, milleks ta:
teeb epidemioloogilise uuringu, mis hõlmab asjaomase marutaudiviiruse tüve identifitseerimist, et teha kindlaks nakkuse tõenäoline allikas ja epidemioloogilised seosed;
kui ta ei pea vajalikuks lisauuringute tegemist, siis ta välistab marutaudiviiruse nakkuse epidemioloogiliselt seotud loomade puhul, kui
epidemioloogilise seose tekkest kinnitatud taudijuhuga on möödunud vähemalt kolm kuud ning
kõnealustel loomadel ei ole tuvastatud taudi kliinilisi tunnuseid;
võtab ühe või mitu artiklites 34 ja 35 sätestatud meedet, kui ta peab seda vajalikuks;
tagab, et kinnitatud diagnoosiga nakatunud metsloomade rümbad kõrvaldatakse või töödeldakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 12 sätestatud eeskirjade kohaselt.
Artikkel 37
Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammide tauditõrjestrateegia
Pädev asutus tugineb lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse vabatahtliku likvideerimisprogrammi kehtestamisel tauditõrjestrateegiale, mis hõlmab:
lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse seiret V lisa II osa 1. peatükis sätestatud nõuete kohaselt;
asjaomase sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni vaktsineerimist, et likvideerida taud korrapäraste vaktsineerimiskampaaniatega, mida rakendatakse pikaajalise strateegia kohaselt, nagu on asjakohane;
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni veo piiranguid artiklites 43 ja 45 sätestatud nõuete kohaselt;
riskimaandamismeetmeid, et minimeerida lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse levimist siirutajate kaudu.
Pädev asutus rakendab likvideerimisprogrammi, võttes arvesse, et:
ta avastab ja likvideerib kõik likvideerimisprogrammiga hõlmatud territooriumil esinevad serotüübid 1–24;
likvideerimisprogrammiga hõlmatud territoorium on:
kogu liikmesriigi territoorium või
tsoon või tsoonid, mis hõlmavad igast nakatunud ettevõttest vähemalt 150 km raadiusse jäävat territooriumi.
Erandina lõike 2 punkti b alapunktist ii võib pädev asutus kohandada likvideerimisprogrammiga hõlmatud tsooni (tsoone) vastavalt:
nakatunud ettevõt(e)te geograafilisele olukorrale ja vastavate haldusüksuste piiridele;
ökoloogilistele ja meteoroloogilistele tingimustele;
tsooni(de)s esinevate siirutajate arvukusele, tegevusele ja levikule;
asjaomasele lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübile;
artikliga 42 ette nähtud epidemioloogilise uuringu tulemustele;
seire tulemustele.
Artikkel 38
Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammidega hõlmatud sihtrühma kuuluvad loomapopulatsioonid ja täiendavad loomapopulatsioonid
Artikkel 39
Ettevõtjate kohustused lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammide raames
Selliste ettevõtete, välja arvatud tapamajade käitajad, kus peetakse artikli 38 lõikes 1 osutatud sihtrühma kuuluvat loomapopulatsiooni:
täidavad pädeva asutuse kehtestatud sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade seire nõudeid;
täidavad pädeva asutuse kehtestatud entomoloogilise seire nõudeid;
lasevad sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomad pädeva asutuse korralduste kohaselt vaktsineerida;
rakendavad taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral pädeva asutuse korralduste kohaselt tauditõrjemeetmeid;
täidavad pädeva asutuse korralduste kohaselt veonõudeid;
rakendavad pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavaid lisameetmeid, mis võivad asjakohastel juhtudel hõlmata peetavate loomade kaitset siirutajate rünnakute eest vastavalt loomade tervislikule seisundile.
Nende tapamajade käitajad, kus peetakse ja tapetakse artikli 38 lõikes 1 osutatud sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomi:
täidavad pädeva asutuse kehtestatud sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade seire nõudeid;
rakendavad taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral pädeva asutuse korralduste kohaselt tauditõrjemeetmeid;
rakendavad pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavaid lisameetmeid, mis võivad asjakohastel juhtudel hõlmata peetavate loomade kaitset siirutajate rünnakute eest vastavalt loomade tervislikule seisundile.
Artikkel 40
Pädeva asutuse kohustused lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammide raames
Pädev asutus teeb artikli 37 lõike 2 punktis b osutatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammiga hõlmatud territooriumil järgmist:
kaardistab hõlmatud territooriumi geograafiliste üksustena V lisa II osa 1. peatüki 4. jao punkti 1 kohaselt;
teeb igas geograafilises üksuses V lisa II osa 1. peatükis sätestatud nõuetele vastava lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse seiret, nagu on epidemioloogilist olukorda arvesse võttes asjakohane;
kohaldab taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral artiklites 41 ja 42 sätestatud tauditõrjemeetmeid
annab veiseid, lambaid või kitsi ja vajaduse korral muid sihtrühma kuuluvaid loomapopulatsioone pidavate ettevõtete käitajatele korralduse oma loomad vaktsineerida ning
kohaldab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade veo suhtes artiklites 43 ja 45 sätestatud nõudeid.
Kui pädev asutus peab seda vajalikuks ja võimalikuks, kehtestab ta lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajati vaba piirkonna, nagu on ette nähtud V lisa II osa 5. peatükis. Sel juhul edastab pädev asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele:
teabe, mis tõendab lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajati vaba perioodi kindlaksmääramise konkreetsete kriteeriumide järgimist;
asjaomase perioodi algus- ja lõppkuupäeva;
teabe, mis tõendab lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse levimise peatumist piirkonnas, ning
artiklis 13 sätestatud miinimumnõuetele vastava piirkonna piiritluse.
Artikkel 41
Tauditõrjemeetmed lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse kahtluse korral
Lõikes 1 osutatud uurimise tulemuse selgumiseni teeb pädev asutus järgmist:
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade ja nende paljundusmaterjali vedu ettevõttest, kus neid peetakse, välja arvatud juhul, kui see on lubatud nende viivitamatuks tapmiseks;
annab korralduse võtta asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik, et vältida või vähendada sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade kokkupuudet siirutajate rünnakutega.
Artikkel 42
Tauditõrjemeetmed lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse esinemise kinnitamise korral
Kui lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus leiab kinnitust, siis pädev asutus:
kinnitab puhangu ja kehtestab vajaduse korral likvideerimisprogrammiga hõlmatud tsooni või laiendab seda;
teeb vajaduse korral epidemioloogilise uuringu;
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade vedu ettevõttest, kus neid peetakse, välja arvatud juhul, kui see on lubatud nende viivitamatuks tapmiseks;
piirab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade paljundusmaterjali vedu ettevõttest, kus neid peetakse;
annab korralduse võtta asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, kui ta peab seda vajalikuks ja tehniliselt võimalikuks, et vältida või vähendada sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade kokkupuudet siirutajate rünnakutega;
kohaldab artikliga 41 ette nähtud tauditõrjemeetmeid kõikide ettevõtete suhtes, millel on epidemioloogiline seos kinnitatud taudijuhuga, sealhulgas nende suhtes, kes peavad sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomi, kes puutuvad samamoodi kui kinnitatud diagnoosiga loomad kokku nakkusohtlike siirutajatega.
Lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele ja et tõkestada taudi levikut, teeb pädev asutus, kui ta peab seda vajalikuks, järgmist:
annab veiseid, lambaid või kitsi ja vajaduse korral muid sihtrühma kuuluvaid loomapopulatsioone pidavate ettevõtete käitajatele korralduse lasta oma loomad lammaste katarraalse palaviku viiruse asjaomaste serotüüpide vastu vaktsineerida, nagu on ette nähtud artikli 40 lõike 1 punktis d;
uurib ja jälgib sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni tervislikku seisundit kinnitatud diagnoosiga looma pidava ettevõtte läheduses.
Artikkel 43
Sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni peetavate loomade ja nende paljundusmaterjali vedu lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammidega hõlmatud liikmesriikidesse või tsoonidesse
Erandina lõikest 1 võib pädev asutus sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade sissetoomist lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammiga hõlmatud territooriumile lubada ka juhul, kui:
ta on hinnanud sissetoomisega kaasnevat riski sihtkoha lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega seotud tervisestaatusele, võttes arvesse võimalikke riskimaandamismeetmeid, mida ta võib sihtkohas võtta;
ta keelab nende loomade veo teise liikmesriiki:
60 päevaks pärast nende sissetoomist või
seni, kuni proovidega, mida ei ole kogutud varem kui 14 päeva pärast sissetoomist, on tehtud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide 1–24 suhtes ja selle tulemused on olnud negatiivsed;
ta kohandab seiret vajaduse korral V lisa II osa 1. peatüki 4. jao punkti 6 kohaselt ning
loomad vastavad ükskõik millisele V lisa II osa 2. peatüki 1. jao punktides 5–8 sätestatud nõudele.
Erandina lõikest 3 võib pädev asutus lubada sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade paljundusmaterjali sissetoomist lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammiga hõlmatud territooriumile ka juhul, kui:
ta on hinnanud sissetoomisega kaasnevat riski sihtkoha lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega seotud tervisestaatusele, võttes arvesse võimalikke riskimaandamismeetmeid, mida ta võib sihtkohas võtta;
ta keelab selle loomse paljundusmaterjali veo teise liikmesriiki ning
loomne paljundusmaterjal vastab V lisa II osa 2. peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud nõuetele.
Kui loomi või loomset paljundusmaterjali vastu võttev pädev asutus kasutab lõikega 2 või 4 ette nähtud erandit, siis ta:
teavitab sellest niipea kui võimalik komisjoni;
võtab asjaomase erandi nõuetele vastavad sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomad või nende paljundusmaterjali vastu olenemata loomade või loomse paljundusmaterjali päritoluliikmesriigist või -tsoonist.
Artikkel 44
Siirutajate eest kaitstud ettevõte
Artikkel 45
Loomade vedu läbi lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammidega hõlmatud liikmesriikide või tsoonide
Pädev asutus lubab sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade vedu läbi artikli 37 lõike 2 punktis b osutatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimisprogrammiga hõlmatud territooriumi üksnes juhul, kui:
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomad vastavad vähemalt ühele V lisa II osa 2. peatüki 1. jao punktides 1–3 sätestatud nõudele või
veovahendid, millele loomad laaditakse, on siirutajate rünnakute eest kaitstud ja sõit ei hõlma loomade mahalaadimist rohkem kui üheks päevaks või loomad laaditakse rohkem kui üheks päevaks maha siirutajate eest kaitstud ettevõttes või siirutajavabal ajal.
3. PEATÜKK
Veeloomade B- ja C-kategooria taudide likvideerimisprogrammid
Artikkel 46
Tauditõrjestrateegia veeloomade B- ja C-kategooria taudide likvideerimiseks
Pädev asutus tugineb veeloomade B-kategooria taudi kohustusliku likvideerimisprogrammi või C-kategooria taudi vabatahtliku likvideerimisprogrammi kehtestamisel tauditõrjestrateegiale, mis hõlmab iga taudi puhul järgmist:
taudivaba staatuse andmise ja säilitamise tingimuste täitmiseks vajalike seirenõuete liik, võttes arvesse artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti ii;
likvideerimisprogrammiga hõlmatud territoorium ja loomapopulatsioon, nagu on ette nähtud artiklitega 47 ja 51;
likvideerimisprogrammi kestus, nagu on ette nähtud artikliga 49, sealhulgas selle lõpp- ja vahe-eesmärgid, nagu on ette nähtud artikliga 48;
artiklites 55–65 sätestatud taudipõhised ennetus- ja tõrjemeetmed.
Kui sellist koordineerimist ei ole kehtestatud, lisab pädev asutus võimaluse korral likvideerimisprogrammi tõhusad riskimaandamismeetmed, sealhulgas tõhusam seire.
Artikkel 47
Territoriaalne kohaldamisala ja loomapopulatsioon
Pädev asutus määrab kindlaks likvideerimisprogrammi kohaldamisala, sealhulgas:
hõlmatud territooriumi ning
sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni ja vajaduse korral täiendavad loomapopulatsioonid.
Likvideerimisprogrammiga hõlmatud territoorium, millele on osutatud lõike 1 punktis a, võib olla:
kogu liikmesriigi territoorium,
üks või mitu tsooni või
nende ettevõtete geograafiline asukoht, millest bioturvarühmik või bioturvarühmikud koosnevad.
Artikkel 48
Lõpp- ja vahe-eesmärgid
Pädev asutus lisab likvideerimisprogrammi kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ühe- või mitmeaastased vahe-eesmärgid, et kajastada lõpp-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Need vahe-eesmärgid hõlmavad:
kõiki lõikes 1 osutatud taudipõhiseid nõudeid ja lõikega 2 ette nähtud eesmärke ning
vajaduse korral lisanõudeid, mida taudivaba staatuse andmise nõuded ei hõlma, et hinnata likvideerimise suunas tehtud edusamme.
Artikkel 49
Kohaldamisaeg
Loetellu kantud veeloomataudide likvideerimisprogrammide kohaldamisaeg on sätestatud VI lisa II osas, eelkõige järgmiste peatükkide 2. ja 3. jaos:
viirusliku hemorraagilise septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhul 1. peatükis;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse puhul 2. peatükis;
Marteilia refringens’i nakkuse puhul 3. peatükis;
Bonamia exitiosa nakkuse puhul 4. peatükis;
Bonamia ostreae nakkuse puhul 5. peatükis;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse puhul 6. peatükis.
Artikkel 50
Likvideerimisprogrammile esitatavad miinimumnõuded
Pädev asutus tugineb konkreetse B- või C-kategooria taudi liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus likvideerimise programmis:
liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku tervisestaatuse kindlaksmääramisele kõikide loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavate ettevõtete tervisestaatuse kindlakstegemise abil;
tauditõrjemeetmete rakendamisele kõikides ettevõtetes, kus avastatakse kahtlustatavaid ja kinnitatud taudijuhte;
bioturva- ja muude riskimaandamismeetmete rakendamisele vähendamaks ettevõttes olevate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade nakatumise riski;
teatavatel juhtudel vaktsineerimisele kui likvideerimisprogrammi osale.
Artikkel 51
B- ja C-kategooria taudide likvideerimisprogrammidega hõlmatav loomapopulatsioon
Kui see on tehniliselt võimalik, lisab pädev asutus likvideerimisprogrammi täiendavaid loomapopulatsioone, kui sellised loomad:
ohustavad märkimisväärselt lõikes 1 osutatud loomade tervislikku seisundit;
lisatakse vesiviljelusettevõtete vähesuse tõttu likvideerimisprogrammi ja kui nende lisamine on vajalik liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku rahuldava epidemioloogilise kaetuse saavutamiseks.
Artikkel 52
Likvideerimisprogrammidega hõlmatud liikmesriikides, tsoonides või bioturvarühmikutes võetavad meetmed
Likvideerimisprogrammide rakendamisel saavutatud edusammude jälgimiseks klassifitseerib pädev asutus kõikide loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavate ettevõtete tervisestaatuse vastavalt:
iga ettevõtte teadaolevale tervisestaatusele likvideerimisprogrammi alguses;
loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade ettevõttesse sissetoomise tingimuste järgimisele:
ettevõtjal lasuva pädevat asutust taudikahtlusest või taudi avastamisest teavitamise kohustuse järgimisele;
taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral kohaldatavate tauditõrjemeetmete võtmisele;
vaktsineerimisprogrammile, mida võidakse ettevõttes peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade suhtes kohaldada;
täiendavatele meetmetele, mida pädev asutus peab vajalikuks.
Pädev asutus:
alustab likvideerimisprogrammi rakendamist, säilitab või tühistab selle vastavalt sellele, kas ettevõtted täidavad või ei täida lõikes 1 sätestatud nõudeid;
teavitab asjakohaste ettevõtete käitajaid tervisestaatuse arengust ja taudivaba staatuse andmiseks vajalikest meetmetest.
Artikkel 53
Erand kinniste ettevõtete tervisestaatuse klassifitseerimisest
Erandina artikli 52 lõikest 1 võib pädev asutus otsustada kinniste ettevõtete tervisestaatust mitte klassifitseerida, kui neis kinnistes ettevõtetes peetava loomapopulatsiooni suhtes kohaldatakse asjakohaseid riskimaandamismeetmeid ja tauditõrjemeetmeid tagamaks, et see ei kujutaks endast riski taudi levitajana.
Artikkel 54
Vaktsineerimine
Pädev asutus võib lisada oma ametliku järelevalve all olevatesse likvideerimisprogrammidesse:
loetellu kantud liikide vaktsineerimise,
peetavate loomade täiendava loomapopulatsiooni vaktsineerimise,
metsloomade täiendava loomapopulatsiooni vaktsineerimise.
Artikkel 55
Tauditõrjemeetmed teatavate taudide kahtluse korral
Lõikes 1 osutatud uurimise tulemuse selgumiseni teeb pädev asutus järgmist:
keelab loomade või loomsete saaduste sissetoomise ettevõttesse;
kui see on tehniliselt võimalik, annab korralduse isoleerida ettevõtte üksused, kus taudikahtlasi loomi peetakse;
keelab loomade ja loomsete saaduste veo ettevõttest, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab seda viivitamatuks tapmiseks või töötlemiseks tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes või otse inimtoiduks, kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, keda müüakse selleks otstarbeks elusalt;
keelab seadmete, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste veo ettevõttest, välja arvatud pädeva asutuse loal.
Artikkel 56
Tauditõrjemeetmete laiendamine teatavate taudide kahtluse korral
Kui pädev asutus peab seda vajalikuks, laiendab ta artiklis 55 sätestatud meetmeid:
mis tahes ettevõttele, mida ähvardab hüdrodünaamiliste tingimuste tõttu suurenenud risk saada taudikahtlusega ettevõttest asjaomane taud;
mis tahes ettevõttele, millel on taudikahtlusega ettevõttega otsene epidemioloogiline seos.
Artikkel 57
Erand tauditõrjemeetmetest taudikahtluse korral
Erandina artikli 55 lõike 2 punktist c võib pädev asutus lubada vesiviljelusloomade vedu tema ametliku järelevalve all olevasse ettevõttesse, kui on täidetud järgmised tingimused:
veetakse üksnes tauditunnusteta loomi;
vedu ei sea ohtu sihtettevõttes olevate vesiviljelusloomade või teele jäävate veeloomade tervislikku seisundit;
nad ei puutu sihtettevõttes kokku asjaomase taudiga seoses paremas tervislikus seisundis vesiviljelusloomadega ning
loomi ei peeta sihtettevõttes kauem, kui pädeva asutuse määratud maksimaalse ajavahemiku jooksul.
Kui pädev asutus kasutab lõikes 1 sätestatud erandit, siis ta:
kui see on asjakohane, klassifitseerib sihtettevõtte tervisestaatuse artikli 55 lõikes 1 osutatud uurimise lõpuni artikli 52 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt ümber;
keelab loomade veo sihtettevõttest kuni uurimise lõpuni, välja arvatud juhul, kui ta on andnud loa nende veoks tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse viivitamatuks tapmiseks või töötlemiseks või otse inimtoiduks tarbimiseks, kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, keda müüakse selleks otstarbeks elusalt.
Pädev asutus võib lõikega 1 ette nähtud erandit kasutada üksnes juhul, kui erandiga hõlmatud loomade päritolu- ja sihtettevõtte käitajad ning vedajad:
kohaldavad asjakohaseid bioturva- ja muid riskimaandamismeetmeid, mida on vaja taudi leviku tõkestamiseks,
esitavad pädevale asutusele tagatised selle kohta, et kõik vajalikud bioturva- ja muud riskimaandamismeetmed on võetud ning
esitavad pädevale asutusele tagatised selle kohta, et käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud veeloomadelt saadud loomsed kõrvalsaadused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1, töödeldakse või kõrvaldatakse 1. või 2. kategooria materjalina vastavalt selle määruse artiklile 12 või 13.
Artikkel 58
Teatavate taudide esinemise ametlik kinnitamine ja tauditõrjemeetmed
Kui taudijuhtum leiab kinnitust, siis pädev asutus:
tunnistab ettevõtte(d) nakatunuks,
klassifitseerib nakatunud ettevõt(e)te tervisestaatuse ümber,
kehtestab asjakohase suurusega piirangutsooni,
võtab nakatunud ettevõt(e)tes artiklites 59–65 sätestatud meetmeid.
Piirangutsooni ettevõt(e)te suhtes kohaldatavad miinimumnõuded on sätestatud VI lisa II osas, eelkõige:
viirusliku hemorraagilise septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhul 1. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse puhul 2. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a;
Marteilia refringens’i nakkuse puhul 3. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a;
Bonamia exitiosa nakkuse puhul 4. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a;
Bonamia ostreae nakkuse puhul 5. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse puhul 6. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis a.
Erandina lõike 1 punktist c võib pädev asutus otsustada jätta piirangutsooni kehtestamata:
kui nakatunud ettevõte ei lase töötlemata heitvett ümbritsevatesse veekogudesse ning
kui ettevõttes kehtivate bioturvameetmete tase tagab, et nakkus on täielikult sinna suletud.
Pädev asutus võib võtta riskimaandamismeetmeid, mis on seotud järgmiste piirangutsoonis toimuvate tegevustega:
sumplaevade liikumine läbi piirangutsooni,
kalapüük,
muud tegevused, millega võib kaasneda taudi leviku risk.
Kui taud leiab kinnitust looduslikel veeloomadel, võib pädev asutus:
töötada välja ja rakendada ennetus-, seire- ja tauditõrjemeetmeid, mida on vaja, et tõkestada taudi levikut loetellu kantud liikidesse kuuluvatele peetavatele loomadele või täiendavatele loomapopulatsioonidele;
kohaldada looduslike veeloomapopulatsioonide ja kinnitatud taudijuhuga otsest epidemioloogilist seost omavate ettevõtete suhtes tõhusamat seiret;
võtta meetmeid taudi likvideerimiseks asjakohasest looduslike veeloomade populatsioonist, kui see on teostatav.
Artikkel 59
Epidemioloogiline uuring ja muud uurimised teatavate taudide esinemise kinnitamise korral
Kui taud leiab kinnitust, siis pädev asutus:
teeb epidemioloogilise uuringu;
teeb muid uurimisi ja kohaldab artikli 55 lõikes 2 sätestatud meetmeid kõikides epidemioloogiliselt seotud ettevõtetes;
kohandab seiret tuvastatud riskiteguritega, võttes arvesse epidemioloogilise uuringu järeldusi.
Pädev asutus teavitab niipea kui võimalik:
asjaomase liikmesriigi ettevõtjaid ja asjakohaseid asutusi epidemioloogilistest seostest kinnitatud taudijuhuga ning
nende teiste liikmesriikide või kolmandate riikide pädevaid asutusi, keda epidemioloogilised seosed nakatunud ettevõt(e)tega võivad puudutada.
Artikkel 60
Vedu nakatunud ettevõttesse ja muusse piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse või neist välja
Pädev asutus teeb kõigis nakatunud ettevõtetes ja muudes piirangutsoonis asuvates ettevõtetes järgmist:
annab korralduse isoleerida taudikahtlusega ja kinnitatud diagnoosiga loomad, kui see on tehniliselt võimalik;
keelab asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade või neilt saadud loomsete saaduste veo ettevõt(e)test, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab seda viivitamatuks tapmiseks või töötlemiseks tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes või otse inimtoiduks tarbimiseks, kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, mida müüakse selleks otstarbeks elusalt;
keelab asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade sissetoomise ettevõt(e)tesse, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubanud;
keelab seadmete, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste veo ettevõt(e)test, välja arvatud pädeva asutuse loal.
Artikkel 61
Erandid loomade ja loomsete saaduste nakatunud ettevõtetest välja veo piirangust
Erandina artikli 60 lõike 1 punktist b võib pädev asutus lubada vesiviljelusloomade vedu tema ametliku järelevalve all olevasse ettevõttesse, mis asub samas piirangutsoonis, tingimusel et:
veetakse üksnes tauditunnusteta loomi;
vedu ei sea ohtu sihtettevõttes olevate vesiviljelusloomade või teele jäävate veeloomade tervislikku seisundit;
nad ei puutu sihtettevõttes kokku asjaomase taudiga seoses paremas tervislikus seisundis vesiviljelusloomadega
loomi ei peeta sihtettevõttes kauem, kui pädeva asutuse määratud maksimaalse ajavahemiku jooksul.
Kui pädev asutus kasutab lõikes 1 sätestatud erandit, siis ta:
klassifitseerib sihtettevõtte tervisestaatuse artikli 52 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt ümber, kui see on asjakohane;
keelab loomade liikumise sihtettevõttest, välja arvatud juhul, kui ta on andnud loa nende veoks tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse nende viivitamatuks tapmiseks või töötlemiseks või otse inimtoiduks tarbimiseks, kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, keda müüakse selleks otstarbeks elusalt. Loomsed kõrvalsaadused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1, töödeldakse või kõrvaldatakse kõikidel juhtudel 1. või 2. kategooria materjalina vastavalt kõnealuse määruse artiklile 12 või 13.
hoiab sihtettevõtet kuni ettevõtte puhastamise, desinfitseerimise ja asjakohase kasutamata hoidmise lõpuni oma ametliku järelevalve all.
Erandina artikli 60 lõike 1 punktist b võib pädev asutus lubada vesiviljelusloomade vedu teistesse nakatunud ettevõtetesse, mis ei rakenda selle konkreetse taudi likvideerimisprogrammi, tingimusel et:
veetakse üksnes tauditunnusteta loomi;
vedu ei sea ohtu sihtettevõttes olevate vesiviljelusloomade või teele jäävate veeloomade tervislikku seisundit; ning
vedu vastab määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 2 sätestatud loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetele.
Erandina artikli 60 lõike 1 punktist b võib pädev asutus lubada vesiviljelusloomade ja loomsete saaduste vedu tapmis- ja töötlemisrajatistesse, mis ei ole tauditõrjet tegevad veeandide ettevõtted, tingimusel et:
veetakse üksnes tauditunnusteta loomi;
tapmis- ja töötlemisrajatis ei asu liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, kus rakendatakse selle konkreetse taudi likvideerimisprogrammi või mis on tunnistatud taudivabaks;
vedu ei sea ohtu tapmis- ja töötlemisrajatisse veol teele jäävate või selle ümbruses olevate veeloomade tervislikku seisundit;
vedu vastab määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 2 sätestatud loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetele.
Erandina artikli 60 lõike 1 punktist b võib pädev asutus lubada täiendavatesse loomapopulatsioonidesse kuuluvate loomade ja loomsete saaduste ilma täiendavate piiranguteta vedu nakatunud ettevõtetest teistesse ettevõtetesse, tingimusel et:
riskihindamine on lõpetatud;
vajaduse korral rakendatakse riskimaandamismeetmeid, tagamaks et sihtettevõttes olevate või sinna veol teele jäävate veeloomade tervislikku seisundit ei seata ohtu, ning
vedu vastab määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 2 sätestatud loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetele.
Artikkel 62
Nakatunud loomade äraviimine
Pärast taudi esinemise kinnitamist annab pädev asutus korralduse, et kõikides nakatunud ettevõtetes võetaks pädeva asutuse määratud maksimaalse ajavahemiku jooksul järgmised asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvate veeloomadega seotud meetmed:
kõigi surnud loomade äraviimine;
kõigi surmaeelses seisundis loomade äraviimine ja surmamine;
kõigi tauditunnustega loomade äraviimine ja surmamine;
pärast punktides a–c sätestatud meetmete rakendamise lõppu ettevõt(e)tesse jäänud loomade inimtoiduks tapmine või kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, keda müüakse elusalt, siis veest eemaldamine.
Pädev asutus võib anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel korralduse tappa inimtoiduks või kui tegemist on molluskite või koorikloomadega, keda müüakse elusalt, siis veest eemaldada:
kõik asjaomase taudi puhul loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad nakatunud ettevõt(e)tes, neile loomadele uuringuid tegemata;
taudikahtlased loomad, kellel on kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiline seos.
Artikkel 63
Puhastamine ja desinfitseerimine
Pädev asutus annab kõigi nakatunud ettevõtete puhul korralduse puhastada ja desinfitseerida enne taasasustamist järgmised ehitised ja esemed:
ettevõtte ruumid, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, pärast artikli 62 lõikes 1 osutatud loomade äraviimist ja kogu sööt, mis võib olla saastunud;
loomakasvatusega seotud seadmed, sealhulgas, kuid mitte ainult söötmis-, sorteerimis-, ravi- ja vaktsineerimisseadmed ning selleks kasutatavad veesõidukid;
tootmisega seotud varustus, sealhulgas, kuid mitte ainult puurid, võrgud, pukkalused, kotid ja õngejadad;
käitajate ja kontrollkäigu tegijate kasutatud kaitseriietus ja ohutusvahendid;
kõik veovahendid, sealhulgas paagid ja muu varustus, mida kasutatakse nakatunud loomade või nakatunud loomadega kokku puutunud töötajate veoks.
Artikkel 64
Kasutamata hoidmine
Kasutamata hoidmise kestus oleneb asjaomasest patogeenist ja nakatunud ettevõtetes kasutatavast tootmissüsteemist. Teatavad kasutamata hoidmise perioodid on sätestatud VI lisa II osas, eelkõige:
viirusliku hemorraagilise septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhul 1. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse puhul 2. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c;
Marteilia refringens’i nakkuse puhul 3. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c;
Bonamia exitiosa nakkuse puhul 4. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c;
Bonamia ostreae nakkuse puhul 5. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse puhul 6. peatüki 3. jao punkti 1 alapunktis c.
Pädev asutus annab korralduse hoida kaitsetsooni või kui kaitsetsooni ei ole kehtestatud, siis piirangutsooni nakatunud ettevõtted ühel ja samal ajal kasutamata. Samaaegset kasutamata hoidmist võib riskihindamise põhjal laiendada ka teistele ettevõtetele. Samaaegse kasutamata hoidmise kestus ja piirkonna suurus on sätestatud VI lisa II osas, eelkõige:
viirusliku hemorraagilise septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhul 1. peatüki 3. jao punktis 1;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse puhul 2. peatüki 3. jao punktis 1;
Marteilia refringens’i nakkuse puhul 3. peatüki 3. jao punktis 1;
Bonamia exitiosa nakkuse puhul 4. peatüki 3. jao punktis 1;
Bonamia ostreae nakkuse puhul 5. peatüki 3. jao punktis 1;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse puhul 6. peatüki 3. jao punktis 1.
Artikkel 65
Riskimaandamismeetmed uuesti nakatumise vältimiseks
Enne tauditõrjemeetmete tühistamist või nende tühistamisel annab pädev asutus korralduse võtta proportsionaalseid riskimaandamismeetmeid, et vältida ettevõtte uuesti nakatumist, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, mida näitavad epidemioloogilise uuringu tulemused. Nende meetmete puhul võetakse arvesse vähemalt:
tauditekitaja püsimajäämist keskkonnas või metsloomadel;
bioturvameetmeid, mida kohandatakse vastavalt ettevõtte spetsiifikale.
4. PEATÜKK
Taudivaba staatus
Artikkel 66
Taudivaba staatuse andmise kriteeriumid
Taudivaba staatuse võib liikmesriikidele või nende tsoonidele anda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised üld- ja erikriteeriumid:
üldkriteeriumid:
territoriaalne kohaldamisala vastab kas artiklis 13 või 47 sätestatud nõuetele;
taudiseire vastab kas artikli 3 lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud nõuetele;
ettevõtjad täidavad bioturvameetmetega seotud kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 10;
taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral võetavad asjaomase taudi puhul asjakohased tauditõrjemeetmed vastavad nõuetele, mis on sätestatud:
ettevõtted registreeriti või kiideti heaks, nagu on ettevõtte tüübi puhul asjakohane;
tagati sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade identifitseerimine ja loomse paljundusmaterjali jälgitavus, nagu loomaliigi puhul asjakohane;
veo korral vastasid sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomad või neilt saadud tooted nende loomade ja toodete liidusisese veo ja liitu sisenemise loomatervisenõuetele;
artiklitel 67–71 põhinevad taudivaba staatuse andmise erikriteeriumid.
Artikkel 67
Taudivaba staatus loetellu kantud liikide puudumise põhjal
Kriteeriumid liikmesriigi või tsooni taudivaba staatuse tunnustamiseks selle taudi puhul loetellu kantud liikide puudumise põhjusel on järgmised:
artikli 66 punkti a alapunktides i ja ii sätestatud üldkriteeriumid on olnud täidetud vähemalt viieaastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul ja taudi ei ole avastatud ning
peetavate ja metsloomade populatsioonides ei ole asjaomase taudi puhul asjakohaseid loetellu kantud liike.
Liikmesriik esitab lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta dokumentaalsed tõendid. Dokumentaalsed tõendid näitavad taudivaba staatuse jätkusuutlikkust, võttes arvesse, et:
loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade esinemise tõenäosust liikmesriigi territooriumil või tsoonis hinnati ja see leiti olevat väga väike ning
loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade liikmesriigi territooriumile või tsooni sissetoomise tõenäosus leiti olevat väga väike.
Artikkel 68
Taudivaba staatus tauditekitaja ellujäämisvõimetuse põhjal
Kriteeriumid liikmesriigi või tsooni taudivaba staatuse tunnustamiseks tauditekitaja ellujäämisvõimetuse põhjusel on järgmised:
artikli 66 punkti a alapunktides i ja ii sätestatud üldkriteeriumid on olnud täidetud vähemalt viieaastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul ja taudi ei ole avastatud;
taudi ei ole seal teadaolevalt kunagi esinenud või kui on, siis on tõendatud, et tauditekitaja ei jäänud ellu;
on saavutatud vähemalt ühe sellise kriitilise keskkonnaparameetri väärtus, mis on vastuolus tauditekitaja eluvõimelisusega;
tauditekitaja on selle kriitilise keskkonnaparameetriga kokku puutunud hävimiseks piisava aja jooksul.
Liikmesriik esitab lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta järgmised tõendid:
lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumide täitmise kohta dokumentaalsed tõendid;
lõike 1 punktides c ja d sätestatud kriteeriumide täitmise kohta teaduslikud tõendid.
Artikkel 69
Maismaaloomade taudivaba staatus loetellu kantud maismaaloomataudide puhul loetellu kantud siirutajate ellujäämisvõimetuse põhjal
Kriteeriumid liikmesriigi või tsooni taudivaba staatuse tunnustamiseks selle loetellu kantud taudi puhul loetellu kantud siirutajate ellujäämisvõimetuse põhjusel on järgmised:
artikli 66 punkti a alapunktides i ja ii sätestatud üldkriteeriumid on olnud täidetud vähemalt viieaastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul ja taudi ei ole avastatud;
taudi ei ole seal kunagi teadaolevalt esinenud või kui on, siis on tõendatud, et tauditekitajat ei ole edasi levitatud;
tauditekitaja levimine sõltub täielikult loetellu kantud siirutajate esinemisest ja ühtki teist loomuliku levimise viisi ei ole teada;
loetellu kantud siirutajaid liikmesriigis või selle tsoonides looduslikult ei esine;
loetellu kantud siirutajate juhuslik või tahtlik sissetoomine minevikus või tulevikus ei ole tõenäoline;
on saavutatud vähemalt ühe sellise kriitilise keskkonnaparameetri väärtus, mis on vastuolus loetellu kantud siirutajate eluvõimelisusega;
loetellu kantud siirutajad on selle kriitilise keskkonnaparameetriga kokku puutunud hävimiseks piisava aja jooksul.
Liikmesriik esitab lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta järgmised tõendid:
lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumide täitmise kohta dokumentaalsed tõendid;
lõike 1 punktides c–g sätestatud kriteeriumide täitmise kohta teaduslikud tõendid.
Kui taud on puhkenud, esitab liikmesriik dokumentaalsed tõendid selle kohta, et seire on 95 % usaldatavustasemega näidanud, et taudi levimuse määr oli alla 1 %.
Artikkel 70
Taudivaba staatus varasemate ja seireandmete põhjal
Kriteeriumid liikmesriigi või selle tsooni taudivaba staatuse tunnustamiseks varasemate ja seireandmete põhjal on järgmised:
taudi ei ole liikmesriigis või selle tsoonis kunagi teadaolevalt esinenud või see on liikmesriigis või selle tsoonis likvideeritud ja seda ei ole seal teadaolevalt esinenud vähemalt 25aasta jooksul;
taud on liikmesriigis või selle tsoonis viimase 25 aasta jooksul teadaolevalt esinenud, see on liikmesriigist või selle tsoonist likvideeritud ja artiklis 72 osutatud taudipõhised nõuded on täidetud.
Liikmesriik, kes soovib kogu oma territooriumi või selle tsooni taudivaba staatuse heakskiitmist lõike 1 punkti a põhjal, on rakendanud vähemalt 10aastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul järgmisi meetmeid:
loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade taudiseire;
ennetustegevus tauditekitaja sissetoomise kontrollimiseks;
taudi vastu vaktsineerimise keeld, välja arvatud juhul, kui vaktsineerimine on kooskõlas artiklis 72 osutatud taudipõhiste nõuetega;
taudiseire, mis tõendab, et teadaolevalt ei ole loetellu kantud liikidesse kuuluvatel metsloomadel taudi liikmesriigis või tsoonis tuvastatud.
Erandina lõike 1 punktist b võib komisjon kaheks aastaks pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva anda liikmesriikidele või tsoonidele taudivaba staatuse järgmiste taudide puhul:
marutaudiviiruse nakkus, kui sellest tuli direktiivi 64/432/EMÜ artikli 8 kohaselt teavitada ja kui rakendati vajalikku seiret vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ ( 3 ) artiklile 4 ning kui viimasel kahel aastal ei esinenud loetellu kantud loomaliikidel teadaolevalt ühtki kõnealuse taudi juhtu;
lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, kui kõik piirangutsoonid on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 6 kohaselt tühistatud.
Lõikes 1 sätestatud taudivaba staatuse saamise kriteeriume kohaldatakse üksnes:
uues liikmesriigis kuni kahe aasta jooksul pärast selle liiduga ühinemist või
kuni kahe aasta jooksul pärast nende määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva, mille kohaselt on asjaomane taud esimest korda B- või C-kategooria taudiks liigitatud.
Erandina lõikest 4 ei kohaldata varasemate ja seireandmete põhjal taudivaba staatuse andmise suhtes kuni kaheaastast ajavahemikku järgmiste staatuste puhul:
varroosivaba staatus,
ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vaba staatus.
Erandina lõike 4 punktist b ei kohaldata varasemate ja seireandmete põhjal taudivaba staatuse andmist järgmiste taudide suhtes:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkus;
veiste enzootiline leukoos;
veiste nakkav rinotrahheiit / nakkav pustuloosne vulvovaginiit;
Aujeszky haiguse viiruse nakkus;
viiruslik hemorraagiline septitseemia;
nakkuslik vereloomeelundite nekroos;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkus;
Bonamia ostreae nakkus;
Marteilia refringens’i nakkus.
Artikkel 71
Taudivaba staatus likvideerimisprogrammide põhjal
Kriteeriumid liikmesriigi või tsooni taudivaba staatuse tunnustamiseks likvideerimisprogrammide põhjal on järgmised:
pädev asutus on rakendanud heakskiidetud likvideerimisprogrammi, nagu on osutatud artiklis 12 või 46, ning
pädev asutus on likvideerimisprogrammi lõpetanud ja esitanud komisjonile taudivaba staatuse tunnustamise taotluse, milles tõendatakse artiklis 72 sätestatud taudipõhiste nõuete täitmist.
Artikkel 72
Taudipõhised nõuded taudivaba staatuse andmiseks
Taudipõhised nõuded liikmesriigile või tsoonile taudivaba staatuse andmiseks on sätestatud:
peetavate veiste Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa I osa 3. peatüki 1. jaos ning peetavate lammaste ja kitsede Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa I osa 4. peatüki 1. jaos;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa II osa 2. peatüki 1. jaos;
veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse puhul IV lisa III osa 2. peatüki 1. jaos;
veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse puhul IV lisa IV osa 2. peatüki 1. jaos;
Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa V osa 2. peatüki 1. jaos;
veiste viirusdiarröast vaba staatuse puhul IV lisa VI osa 2. peatüki 1. jaos;
marutaudiviiruse põhjustatud nakkusest vaba staatuse puhul V lisa I osa 2. peatüki 1. jaos;
lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse puhul V lisa II osa 4. peatüki 1. jaos;
varroosivaba staatuse puhul V lisa III osa 1. jaos;
ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse puhul V lisa IV osa 1. jaos;
viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 2. jaos;
nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 2. jaos;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 2. peatüki 2. jaos;
Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 3. peatüki 2. jaos;
Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 4. peatüki 2. jaos;
Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 5. peatüki 2. jaos;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 6. peatüki 2. jaos.
Artikkel 73
Vesiviljelusloomi pidavatele bioturvarühmikutele taudivaba staatuse andmise kriteeriumid
Vesiviljelusloomi pidavale bioturvarühmikule võib taudivaba staatuse anda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised üld- ja erikriteeriumid:
üldkriteeriumid:
territoriaalne kohaldamisala vastab artikli 47 lõike 2 punktile c;
taudiseire vastab artikli 3 lõikes 2, artiklis 4 ja artiklites 6–9 sätestatud nõuetele;
ettevõtjad täidavad bioturvameetmetega seotud kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 10;
järgitud on taudikahtluse või taudi esinemise kinnitamise korral võetavaid asjaomase taudi puhul asjakohaseid tauditõrjemeetmeid;
bioturvarühmikusse kuuluvad ettevõtted on heaks kiidetud;
tagatud oli sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade jälgitavus;
veo korral vastasid sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomad või neilt saadud tooted nende loomade ja toodete liidusisese veo või liitu sisenemise loomatervisenõuetele;
taudivaba staatuse andmise erikriteeriumid artiklite 74–77 sätete põhjal.
Lõikes 1 osutatud taudivaba staatuse võib anda:
bioturvarühmikutele, mis ei sõltu ümbritsevate looduslike veekogude tervislikust seisundist, ning
bioturvarühmikutele, mis sõltuvad ümbritsevate looduslike veekogude tervislikust seisundist, kuid kus esinevad tingimused eraldavad bioturvarühmiku taudi puhul tõhusalt muudest bioturvarühmikutest ja veeloomapopulatsioonidest, mis võivad olla nakatunud.
Kui tegemist on lõike 2 punktis b osutatud sõltuvate bioturvarühmikutega, siis pädev asutus:
hindab vähemalt järgmisi epidemioloogilisi tegureid:
iga bioturvarühmikusse kuuluva ettevõtte geograafiline asukoht ja veevarustuse laad;
veesüsteemi muude vesiviljelusettevõtete tervisestaatus;
alapunktis ii osutatud ettevõtete asukoht ja kaugus sõltuvast bioturvarühmikust;
alapunktis ii osutatud ettevõtete tootmismaht ning tootmismeetod ja loomade päritolu;
asjakohastesse loetellu kantud liikidesse kuuluvate looduslike veeloomade esinemine ja arvukus veesüsteemis ning nende tervislik seisund;
andmed selle kohta, kas alapunktis v osutatud liigid on sessiilsed või vagiilsed liigid;
võimalus, et alapunktis v osutatud looduslikud veeloomad sisenevad bioturvarühmikusse;
üldised bioturvameetmed bioturvarühmikus;
üldised hüdroloogilised tingimused veesüsteemis;
klassifitseerib kõik bioturvarühmikusse kuuluvad ettevõtted VI lisa I osa 1. peatükki järgides suure riskiga ettevõteteks;
kehtestab meetmed, mida peetakse taudi sissetoomise vältimiseks vajalikuks.
Pädev asutus teatab komisjonile viivitamata lõike 3 punktis a loetletud epidemioloogiliste tegurite edasistest muutustest ja nende mõju leevendamiseks võetud meetmetest.
Artikkel 74
Taudivaba staatus loetellu kantud liikide puudumise põhjal
Kriteeriumid vesiviljelusloomi pidava bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks selle taudi puhul loetellu kantud liikide puudumise põhjusel on järgmised:
artikli 73 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii sätestatud üldkriteeriumid on olnud täidetud vähemalt viieaastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul ja taudi ei ole avastatud ning
peetavate ja metsloomade populatsioonides ei ole kõnealuse taudi puhul asjakohaseid loetellu kantud liike.
Liikmesriik esitab lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta dokumentaalsed tõendid. Dokumentaalsed tõendid näitavad taudivaba staatuse jätkusuutlikkust, võttes arvesse, et:
loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade bioturvarühmikus esinemise tõenäosust hinnati ja see leiti olevat väga väike ning
loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade bioturvarühmikusse sissetoomise tõenäosus leiti olevat väga väike.
Artikkel 75
Taudivaba staatus tauditekitaja ellujäämisvõimetuse põhjal
Kriteeriumid vesiviljelusloomi pidava bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks tauditekitaja ellujäämisvõimetuse põhjusel on järgmised:
artikli 73 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii sätestatud üldkriteeriumid on olnud täidetud vähemalt viieaastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul ja taudi ei ole avastatud
taudi ei ole seal kunagi teadaolevalt esinenud või kui on, siis on tõendatud, et tauditekitaja ei jäänud ellu;
on saavutatud vähemalt ühe sellise kriitilise keskkonnaparameetri väärtus, mis on vastuolus tauditekitaja eluvõimelisusega;
tauditekitaja on selle kriitilise parameetriga kokku puutunud hävinemiseks piisava aja jooksul.
Liikmesriik esitab lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta järgmised tõendid:
lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumide täitmise kohta dokumentaalsed tõendid;
lõike 1 punktides c ja d sätestatud kriteeriumide täitmise kohta teaduslikud tõendid.
Artikkel 76
Taudivaba staatus varasemate ja seireandmete põhjal
Kriteeriumid vesiviljelusloomi pidava bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks varasemate ja seireandmete põhjal on järgmised:
bioturvarühmikus ei ole taudi kunagi teadaolevalt esinenud või see on seal likvideeritud ja seda ei ole seal teadaolevalt esinenud vähemalt 25aasta jooksul;
taud on seal viimase 25 aasta jooksul teadaolevalt esinenud, see on bioturvarühmikust likvideeritud ja artiklis 78 osutatud taudipõhised nõuded on täidetud.
Liikmesriik, kes soovib bioturvarühmiku taudivaba staatuse heakskiitmist lõike 1 punkti a põhjal, on rakendanud vähemalt 10aastase tingimustele vastavuse perioodi jooksul järgmisi meetmeid:
loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade taudiseire;
ennetustegevus tauditekitaja sissetoomise kontrollimiseks;
taudi vastu vaktsineerimise keeld, välja arvatud juhul, kui vaktsineerimine on kooskõlas artiklis 78 osutatud taudipõhiste nõuetega;
taudiseire, mis tõendab, et teadaolevalt ei ole loetellu kantud liikidesse kuuluvatel looduslikel veeloomadel taudi bioturvarühmikus tuvastatud.
Lõikega 1 ette nähtud kriteeriume kohaldatakse üksnes:
uues liikmesriigis kuni kahe aasta jooksul pärast selle liiduga ühinemist või
kuni kahe aasta jooksul pärast nende määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva, mille kohaselt on asjakohane taud esimest korda B- või C-kategooria taudiks liigitatud.
Erandina lõike 3 punktist b ei kohaldata varasemate ja seireandmete põhjal taudivaba staatuse andmist järgmiste taudide suhtes:
viiruslik hemorraagiline septitseemia;
nakkuslik vereloomeelundite nekroos;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkus;
Bonamia ostreae nakkus;
Marteilia refringens’i nakkus.
Artikkel 77
Taudivaba staatus likvideerimisprogrammide põhjal
Kriteeriumid vesiviljelusloomi pidava bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks likvideerimisprogrammide põhjal:
pädev asutus on rakendanud heakskiidetud likvideerimisprogrammi, nagu on osutatud artiklis 46, ning
pädev asutus on likvideerimisprogrammi lõpetanud ja esitanud komisjonile lõpparuande, mis tõendab artiklis 78 sätestatud taudipõhiste nõuete täitmist.
Artikkel 78
Taudipõhised nõuded taudivaba staatuse andmiseks
Taudipõhised nõuded vesiviljelusloomi pidavale bioturvarühmikule taudivaba staatuse andmiseks on sätestatud:
viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 2. jaos;
nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 2. jaos;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 2. peatüki 2. jaos;
Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 3. peatüki 2. jaos;
Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 4. peatüki 2. jaos;
Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 5. peatüki 2. jaos;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 6. peatüki 2. jaos.
Artikkel 79
Ümbritsevate looduslike veekogude tervislikust seisundist sõltumatutele bioturvarühmikutele esitatavad erinõuded
Sõltumatu bioturvarühmik võib koosneda:
üksikettevõttest, mida peetakse üheks epidemioloogiliseks üksuseks, kuna seda ei mõjuta ümbritsevate looduslike veekogude loomade tervislik seisund, või
rohkem kui ühest ettevõttest, kui iga bioturvarühmikusse kuuluv ettevõte vastab käesoleva lõike punktis a ja lõigetes 3–6 sätestatud kriteeriumidele, kuid loomade tiheda liikumise tõttu ettevõtete vahel peetakse neid üheks epidemioloogiliseks üksuseks, tingimusel et kõik ettevõtted tegutsevad ühise bioturvasüsteemi raames.
Sõltumatut bioturvarühmikut varustatakse veega:
veepuhastusjaamast, mis inaktiveerib asjaomase tauditekitaja, või
otse kaevust, puuraugust või allikast.
Kui vesi tarnitakse väljastpoolt ettevõtet, tarnitakse see otse ettevõttesse ja suunatakse sinna vahenditega, mis pakuvad nakkuse vastu asjakohast kaitset.
Artikkel 80
Erieeskirjad üksikettevõtetest koosnevatele bioturvarühmikutele, mis alustavad või taasalustavad vesiviljelustegevust ja mille konkreetse taudiga seotud tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate looduslike veekogude tervislikust seisundist
Uut ettevõtet, mis on alustamas vesiviljelustegevust, peetakse taudivabaks, kui:
see vastab artikli 79 lõike 2 punktile a ja lõigetele 3–5 ning
see alustab vesiviljelustegevust vesiviljelusloomadega, mis on pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust.
Ettevõtet, mis taasalustab pärast pausi vesiviljelustegevust ja vastab lõikele 1, peetakse taudivabaks ilma artikli 73 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud seireta, tingimusel et:
ettevõtte varasem loomaterviseolukord on pädevale asutusele teada ja ettevõttes ei ole kinnitust leidnud B- või C-kategooria taudi esinemine;
ettevõte puhastatakse, desinfitseeritakse ja hoitakse enne taasasustamist vajaduse korral kasutamata.
Ettevõtet, mis taasalustab tegevust pärast B- või C-kategooria taudi esinemise kinnitamist, peetakse kinnitust leidnud taudist vabaks tingimusel, et:
pärast puhastamist, desinfitseerimist ja kasutamata hoidmist ettevõtte taasasustamiseks taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust toodud loomade esindavale valimile tehakse asjakohase taudi uuringud kõige varem kolm kuud ja hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui nad on puutunud kokku taudi kliiniliste tunnuste ilmnemiseni viivate tingimuste, sealhulgas veetemperatuuriga;
kasutatakse VI lisa II osa asjakohases peatükis sätestatud proovivõttu ja diagnostilisi uuringuid ning proovid võetakse selliselt arvult loomadelt, mis tagab asjaomase taudi tuvastamise 95 % usaldatavustasemega, kui levimuse sihtmäär on 2 %;
punktis b kirjeldatud uuringute tulemused on negatiivsed.
Artikkel 81
Seiret ja bioturvameetmeid käsitlevad erikriteeriumid taudivaba staatuse säilitamiseks
Liikmesriigid, tsoonid ja bioturvarühmikud võivad taudivaba staatuse säilitada üksnes juhul, kui lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 41 lõike 1 punktides a ja c sätestatud kriteeriumidele järgivad nad:
kohustust teha piisavalt seiret, et võimaldada taudi varajast avastamist ja taudivaba staatuse tõendamist;
tuvastatud riskidel põhinevad bioturvameetmeid, mille võtmist pädev asutus nõuab taudi sissetoomise vältimiseks;
artikli 66 punkti a alapunktides v, vi ja vii või artikli 73 lõike 1 punkti a alapunktides v, vi ja vii osutatud tegevuseeskirju.
Nende liikmesriikide taudivabades tsoonides või bioturvarühmikutes, mida ei tunnistata taudivabaks, või kõikidel juhtudel, kui asjaomase taudi kliiniliste tunnuste ilmnemist soodustavaid tingimusi ei eksisteeri, jätkatakse sihipärast seiret, nagu on osutatud lõike 3 punktides k–q.
Seiret ja bioturvameetmeid käsitlevad taudipõhised nõuded on sätestatud:
peetavate veiste Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa I osa 3. peatüki 2. jaos ning peetavate lammaste ja kitsede Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa I osa 4. peatüki 2. jaos;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa II osa 2. peatüki 2. jaos;
veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse puhul IV lisa III osa 2. peatüki 2. jaos;
veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse puhul IV lisa IV osa 2. peatüki 2. jaos;
Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse puhul IV lisa V osa 2. peatüki 2. jaos;
veiste viirusdiarröast vaba staatuse puhul IV lisa VI osa 2. peatüki 2. jaos;
marutaudiviiruse põhjustatud nakkusest vaba staatuse puhul V lisa I osa 2. peatüki 2. jaos;
lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse puhul V lisa II osa 4. peatüki 2. jaos;
varroosivaba staatuse puhul V lisa III osa 2. jaos;
ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse puhul V lisa IV osa 2. jaos;
viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 4. jaos;
nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba staatuse puhul VI lisa II osa 1. peatüki 4. jaos;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 2. peatüki 4. jaos;
Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 3. peatüki 4. jaos;
Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 4. peatüki 4. jaos;
Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 5. peatüki 4. jaos;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse puhul VI lisa II osa 6. peatüki 4. jaos.
Artikkel 82
Taudivaba staatuse peatamine, tühistamine ja ennistamine
Kui taud on leidnud kinnitust ning liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku taudivaba staatuse säilitamise tingimused ei ole seega täidetud, siis pädev asutus:
kohaldab viivitamata asjakohaseid tauditõrjemeetmeid;
teeb konkreetset seiret puhangu ulatuse hindamiseks;
annab korralduse võtta vajalikud riskimaandamismeetmed.
Vajaduse korral võib pädev asutus liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku taudivaba staatuse selle komisjonipoolse tühistamise asemel üleminekumeetmena peatada. Selle peatamise ajal teeb pädev asutus järgmist:
võtab olukorraga toimetulemiseks kõik vajalikud ennetus-, seire- ja tõrjemeetmed
teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest viivitamata ning
teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike regulaarselt olukorra arengust ning oma seisukohast taudivaba staatuse ennistamise, peatamise pikendamise või komisjonipoolse tühistamise suhtes.
Artikkel 83
Erandid komisjoni heakskiidust teatavatele taudivabadele staatustele ja teatavatele likvideerimisprogrammidele veeloomataudide puhul
Erandina nõudest esitada likvideerimisprogrammid komisjonile heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõike 1 punktile b ja artikli 31 lõikele 2 või erandina kõnealuse määruse artikli 36 lõikes 4 ja artikli 37 lõikes 4 sätestatud nõuetest, mida tuleb täita, et komisjon kiidaks heaks tsoonide või bioturvarühmikute veeloomataudidest vaba staatuse, saavad tsoonid või bioturvarühmikud, mis hõlmavad alla 75 % liikmesriigi territooriumist ega jaga tsooni või bioturvarühmikut varustavat valgala teise liikmesriigi või kolmanda riigiga, heakskiidu järgmise menetluse kohaselt:
liikmesriik esitab käesolevas määruses sätestatud taudivaba staatuse nõuetele vastava tsooni või bioturvarühmiku kohta esialgse taudivabaduse või likvideerimisprogrammi kehtestamise kinnituse;
liikmesriik avaldab selle esialgse kinnituse elektrooniliselt ning komisjoni ja liikmesriike teavitatakse selle avaldamisest;
esialgne kinnitus jõustub 60 päeva pärast avaldamist ja käesolevas lõikes osutatud tsoon või bioturvarühmik saab taudivaba staatuse või nende likvideerimisprogramm on heaks kiidetud.
Sellisel juhul pikeneb lõike 1 punktis c osutatud ajavahemik automaatselt 60 päeva võrra alates esimestele kahtlustele tähelepanu juhtimise kuupäevast. Rohkem seda perioodi ei pikendata.
III OSA
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 84
Olemasolevat taudivaba staatust käsitlevad üleminekusätted
Liikmesriikidel ja nende tsoonidel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva heakskiidetud taudivaba staatus, on käesoleva määruse kohane heakskiidetud taudivaba staatus järgmiste staatuste puhul:
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest vaba:
veisepopulatsioonidel, kui brutselloosivaba staatus anti direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
lamba- ja kitsepopulatsioonidel, kui brutselloosivaba (B. melitensis’est vaba) staatus anti direktiivi 91/68/EMÜ kohaselt;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba, kui tuberkuloosivaba staatus anti direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
veiste enzootilisest leukoosist vaba, kui veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus anti direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus, kui veiste nakkavast rinotrahheiidist vaba staatus anti direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba, kui Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatus anti direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
varroosivaba, kui varroosivaba staatus anti nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ ( 4 ) kohaselt;
ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba, kui Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajav staatus anti direktiivi 2009/158/EÜ kohaselt;
viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba, kui viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba staatus anti nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ ( 5 ) kohaselt;
nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba, kui nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba, kui lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Bonamia ostreae nakkusest vaba, kui Bonamia ostreae nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Marteilia refringens’i nakkusest vaba, kui Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba, kui valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt.
Liikmesriikides asuvatel bioturvarühmikutel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva heakskiidetud taudivaba staatus, on käesoleva määruse kohane heakskiidetud taudivaba staatus järgmiste staatuste puhul:
lindude kõrge patogeensusega gripist vaba, kui bioturvarühmik on linnugripiga seoses heaks kiidetud komisjoni määruse (EÜ) nr 616/2009 ( 6 ) kohaselt;
viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba, kui viiruslikust hemorraagilisest septitseemiast vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba, kui nakkuslikust vereloomeelundite nekroosist vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba, kui lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Bonamia ostreae nakkusest vaba, kui Bonamia ostreae nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Marteilia refringens’i nakkusest vaba, kui Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba, kui valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatus anti direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt.
Artikkel 85
Olemasolevaid likvideerimis- ja seireprogramme käsitlevad üleminekusätted
Liikmesriikidel ja nende tsoonidel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva heakskiidetud likvideerimis- või seireprogramm, on alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuus aastat kestev käesoleva määruse kohane heakskiidetud likvideerimisprogramm järgmiste taudide puhul:
veiste nakkav rinotrahheiit / nakkav pustuloosne vulvovaginiit, kui veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
Aujeszky haiguse viiruse nakkus, kui Aujeszky haiguse viiruse nakkuse likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt;
viiruslik hemorraagiline septitseemia, kui viirusliku hemorraagilise septitseemia seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
nakkuslik vereloomeelundite nekroos, kui nakkusliku vereloomeelundite nekroosi seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkus, kui lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Bonamia ostreae nakkus, kui Bonamia ostreae nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Marteilia refringens’i nakkus, kui Marteilia refringens’i nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkus, kui valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt.
Liikmesriikides asuvatel bioturvarühmikutel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva heakskiidetud likvideerimis- või seireprogramm, on alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuus aastat kestev käesoleva määruse kohane heakskiidetud likvideerimisprogramm järgmiste taudide puhul:
viiruslik hemorraagiline septitseemia, kui viirusliku hemorraagilise septitseemia seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
nakkuslik vereloomeelundite nekroos, kui nakkusliku vereloomeelundite nekroosi seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkus, kui lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Bonamia ostreae nakkus, kui Bonamia ostreae nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
Marteilia refringens’i nakkus, kui Marteilia refringens’i nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkus, kui valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse seire- või likvideerimisprogramm kiideti heaks direktiivi 2006/88/EÜ kohaselt.
Artikkel 86
Kehtetuks tunnistamine
Alates 21. aprillist 2021 tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:
Viiteid neile kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 87
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
MAISMAALOOMADE TAUDIJUHTUDE KONKREETSED MÄÄRATLUSED
1. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kahtlustatava lindude kõrge patogeensusega gripi juhuna, kui see vastab artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.
2. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kinnitatud lindude kõrge patogeensusega gripi juhuna, kui
loomalt või loomarühmalt võetud proovist on eraldatud lindude kõrge patogeensusega grippi põhjustav tauditekitaja, välja arvatud vaktsiinitüved;
loomalt või loomarühmalt võetud proovis on kindlaks tehtud lindude kõrge patogeensusega gripi tauditekitajale iseloomulik nukleiinhape, mis ei tulene vaktsineerimisest, või
taudile iseloomulike kliiniliste tunnustega või kahtlustatava või kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiliselt seotud peetavalt loomalt või peetavate loomade rühmalt võetud prooviga on kaudse diagnostikameetodiga saadud positiivne tulemus, mis ei tulene vaktsineerimisest.
3. Selle taudijuhu määratluse kohaldamisel peab lindude kõrge patogeensusega gripi tauditekitaja olema kas
alatüüpidesse H5 ja H7 kuuluv A-tüüpi gripiviirus või mis tahes A-tüüpi gripiviirus, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) on suurem kui 1,2 , või
alatüüpidesse H5 ja H7 kuuluv A-tüüpi gripiviirus, mille mitmealuseliste aminohapete järjestus hemaglutiinimolekuli lõhustumispiirkonnas sarnaneb muude lindude kõrge patogeensusega gripi isolaatide puhul täheldatuga.
1. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kahtlustatava lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkuse juhuna, kui see vastab artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.
2. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kinnitatud lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkuse juhuna, kui
loomalt või loomarühmalt võetud proovist on eraldatud lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkust põhjustav tauditekitaja, välja arvatud vaktsiinitüved;
loomalt või loomarühmalt võetud proovis on kindlaks tehtud lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkuse tauditekitajale iseloomulik nukleiinhape, mis ei tulene vaktsineerimisest, või
taudile iseloomulike kliiniliste tunnustega või kahtlustatava või kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiliselt seotud peetavalt loomalt või peetavate loomade rühmalt võetud prooviga on kaudse diagnostikameetodiga saadud positiivne tulemus, mis ei tulene vaktsineerimisest.
3. Selle taudijuhu määratluse kohaldamisel peab lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkuse tauditekitaja olema alatüüpidesse H5 ja H7 kuuluv A-tüüpi gripiviirus, mis ei ole lindude kõrge patogeensusega gripi viirus.
1. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kahtlustatava Newcastle’i haiguse viiruse nakkusjuhuna, kui see vastab artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.
2. Pädev asutus peab looma või loomarühma taudijuhtu käsitama kinnitatud Newcastle’i haiguse viiruse nakkusjuhuna, kui
loomalt või loomarühmalt võetud proovist on eraldatud Newcastle’i haiguse viiruse nakkust põhjustav tauditekitaja, välja arvatud vaktsiinitüved;
loomalt või loomarühmalt võetud proovis on kindlaks tehtud Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse tauditekitajale iseloomulik nukleiinhape, mis ei tulene vaktsineerimisest, või
taudile iseloomulike kliiniliste tunnustega või kahtlustatava või kinnitatud taudijuhuga epidemioloogiliselt seotud peetavalt loomalt või peetavate loomade rühmalt võetud prooviga on kaudse diagnostikameetodiga saadud positiivne tulemus, mis ei tulene vaktsineerimisest.
3. Selle taudijuhu määratluse kohaldamisel peab Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse tauditekitaja olema mõni lindude paramüksoviiruse-1 (PPMV-1) (lindude avulaviirus-1) viirustüvi,
mille intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) on vähemalt 0,7 või
milles esinevad mitmealuselised aminohapped F2 proteiini ja fenüülalaniini C-lõpus jäägiga 117, mis on F1 proteiini N-lõpp. Mõiste „mitmealuselised aminohapped” viitab vähemalt kolmele arginiini või lüsiini jäägile vahemikus 113–116. Kui aminohapete jääkidele omast mustrit ei õnnestu eespool kirjeldatud viisil tõendada, tuleb eraldatud viirust kirjeldada intratserebraalse patogeensuse indeksi uuringu abil. Selle määratluse puhul nummerdatakse aminohapete jäägid alates F0 geeni nukleotiidide järjestusest tuletatud aminohappe N-lõpust (113–116 vastab jääkidele –4 kuni –1 lõhustumispiirkonnast).
II LISA
LIIDU SEIREPROGRAMM
I OSA
LINDUDE GRIPI SEIRE KODU- JA METSLINDUDE SEAS
1. TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA
Kõikides liikmesriikides tuleb rakendada kodu- ja metslindude seiret.
2. KOHALDAMISPERIOOD
Kuni see tühistatakse.
3. ÜLDINE LÄHENEMISVIIS
Seiresüsteem peab vastama 2. jaos sätestatud eesmärkidele ja põhinema terviklikul lähenemisviisil, mis hõlmab järgmisi kodu- ja metslindude populatsioonide seire meetmete erinevaid üksteist täiendavaid komponente:
1. Lindude kõrge patogeensusega gripi varajane avastamine kodulindudel.
2. Lindude kõrge patogeensusega gripi varajane avastamine metslindudel, et
varakult hoiatada lindude kõrge patogeensusega gripi võimaliku kodulindudele levimise eest, eriti kui viirused sisenevad liitu metslindude rände kaudu;
anda teavet viiruse leviku riski hindamiseks pärast lindude kõrge patogeensusega gripi avastamist metslindudel.
3. Lindude kõrge patogeensusega gripi avastamine kodulinnuliikidel, kellel tavaliselt ei esine olulisi taudi kliinilisi tunnuseid.
4. Nende lindude madala patogeensusega gripi viiruste avastamine, mis võivad hõlpsalt levida kodulinnukarjade vahel, eriti piirkondades, kus on palju linnukasvatusettevõtteid, kuna need viirused võivad muteeruda lindude kõrge patogeensusega gripi viiruseks; selle eesmärk on
tuvastada lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkusega klastrid ja
jälgida lindude madala patogeensusega gripi viiruste leviku riski vastavalt kodulindude veole ja nakkuse ülekandetegurite esinemisele teatavates ohustatud tootmissüsteemides.
5. Teadmiste suurendamine nende lindude kõrge patogeensusega gripi ja lindude madala patogeensusega gripi viiruste kohta, mis kujutavad endast potentsiaalset zoonootilist riski.
1. Kodulindudel lindude kõrge patogeensusega gripi varajase avastamise süsteemid peavad olema artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud üldiste seirenõuete osa ja neid tuleb rakendada kogu kodulinnusektoris.
2. Punktis 1 viidatud seire peab hõlmama vähemalt järgmiste asjaolude varajast avastamist ja uurimist ettevõtetes, mis asuvad piirkonnas, kus on tuvastatud lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse ja leviku suurenenud risk:
mis tahes muutus tavapärastes tootmis- ja tervisenäitajates, näiteks suremuses, sööda ja vee tarbimises ning munatootmises, ja
mis tahes tauditunnused või surmajärgsed kahjustused, mis viitavad lindude kõrge patogeensusega gripile.
3. Kui riigi, ELi või piirkonna tasandil on kodulindude ja/või metslindude seas toimunud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangute tõttu tuvastatud suurenenud risk, võib olla ka asjakohane analüüsida korrapäraselt proove, mis võetakse surnud ja haigetelt kodulindudelt ettevõtetes, mis asuvad piirkonnas, kus on tuvastatud lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse ja leviku suurenenud risk.
1. Metslindudel lindude kõrge patogeensusega gripi varajane avastamine peab põhinema nendelt lindudelt proovide võtmisel ja neile uuringute tegemisel, kes on
leitud surnuna,
leitud vigastatuna või haigena,
kütitud ja kellel on taudi kliinilised tunnused.
Kui metslindudel on avastatud lindude kõrge patogeensusega gripp, tuleb seda seiret tõhustada jälgimissüsteemide abil, mille raames kasutatakse organiseeritud ringkäike surnud ja haigete lindude avastamiseks ja kogumiseks.
2. Seire peab olema riskipõhine ning võtma arvesse vähemalt asjakohast teavet ornitoloogia, viroloogia, epidemioloogia ja keskkonnaküsimuste valdkonnas.
3. Seire peab hõlmama sihtrühma kuuluvaid metslinnuliike, nagu on sätestatud 8. jaos. Lindude kõrge patogeensusega gripi välistamiseks tuleb siiski uurida kõiki kahtlasi metslindude suremuse juhtusid.
Peale sihtrühma kuuluvate metslinnuliikide võib seire hõlmata ka täiendavaid metslinnuliike, kui on hinnatud nende konkreetset epidemioloogilist tähtsust liikmesriigi territooriumil.
4. Lisaks sellele võib seire hõlmata järgmistelt lindudelt proovide võtmist ja neile uuringute tegemist prioriteetsetes ja peamistes kohtades, eriti seal, kus asjaomastesse metslinnuliikidesse kuuluvad linnud sisenevad rände ajal (vähemalt kirde- ja idapoolsete rändeteede kaudu) liidu territooriumile:
püünisesse sattunud linnud,
kütitud terved linnud,
kontroll-linnud.
5. Metslindude lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse seire tulemustes tuleb arvesse võtta täiendavaid teabeallikaid, mis on saadud peetavate lindude seas toimunud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega seoses metslindudele tehtud uuringute tulemusena.
1. Lindude kõrge patogeensusega grippi nakatumise riskipõhise seire tegemisel linnukasvatusettevõtetes, kus peetakse parte, hanesid, haneliste (Anseriformes) seltsi kuuluvaid kodulinde uluklinnuvarude täiendamiseks või vutte loodusesse laskmiseks, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi riskitegureid:
taudi varasem ja praegune epidemioloogiline olukord ning selle areng kodu- ja metslindudel;
ettevõtete lähedus veekogudele ja muudele kohtadele, kuhu rändlinnud, eriti veelinnud, võivad suuremal hulgal koguneda või kus nad võivad teel liitu ja läbi liidu peatuda;
ajavahemik, mil sihtrühma kuuluvate rändlindude liikumine liitu ja läbi liidu on suurem;
linnukasvatuse, sealhulgas eri tootmissüsteemidega seotud laiema sektori struktuur;
ettevõtete geograafiline asukoht suure kodulindude arvuga piirkonnas;
ettevõtete bioturvalisuse tavad;
kodulindude ja toodete veo ning kodulinde vedavate sõidukite liikumise liik ja sagedus ning kaubandusmudelid ja
riskihinnangud ja teaduslikud nõuanded seoses metslindude kaudu lindude kõrge patogeensusega gripi levimise olulisusega.
2. Teaduslikele põhjendustele tuginedes võib lisada täiendavaid riskitegureid peale punkti 1 alapunktides a–h loetletute ning jätta välja tegurid, mis ei ole liikmesriigi konkreetset olukorda arvesse võttes asjakohased.
1. Riskipõhist seiret nende lindude madala patogeensusega gripi viiruste avastamiseks, mis võivad hõlpsalt levida kodulinnukarjade vahel, eriti piirkondades, kus on palju linnukasvatusettevõtteid, nagu on osutatud 2. jao punktis 4, tuleb teha selliste kodulinnukasvatusettevõtete suhtes, mille puhul pädev asutus on hinnanud, et lindude madala patogeensusega gripi viirusnakkusega klastreid on varem korduvalt esinenud või nende esinemine on tõenäolisem.
2. Selliseid klastreid iseloomustab aja ja geograafilise asukoha poolest seotud ettevõtete rühmade nakatumine lindude madala patogeensusega gripi viirusega.
3. Seire sihtrühma kuuluvate ettevõtete valiku hindamisel tuleb arvesse võtta viiruse külgsuunas levimise riski, mis tuleneb tootmissüsteemi struktuurist ja keerukusest ning ettevõtetevahelistest funktsionaalsetest sidemetest, eriti kui nad tegutsevad piirkondades, kus on palju selliseid ettevõtteid.
4. Peale ettevõtete sihipärase seire kriteeriumide, millele on osutatud punktis 3, tuleb ettevõtte tasandil arvesse võtta järgmisi riskitegureid:
peetavad liigid,
tootmistsükkel ja tootmise kestus,
mitme kodulinnuliigi pidamine,
eri vanuses linnukarjade pidamine,
pika elueaga kodulindude pidamine,
„kõik sisse, kõik välja” põhimõtte rakendamine,
partiidevahelise ooteaja pikkus ja
bioturvalisuse tavad ja pidamistingimused.
1. Kõigi kodulinnupopulatsioonide suhtes tuleb kohaldada lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse varajase avastamise süsteemi, millele on osutatud 3. jaos.
2. 5. jaos osutatud lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse täiendavat seiret kodulinnuliikide seas, kellel ei esine lindude kõrge patogeensusega gripi nakkuse korral tavaliselt olulisi tunnuseid, tuleb kohaldada järgmiste lindude suhtes:
aretuspardid;
aretushaned;
nuumpardid;
nuumhaned;
vutid;
haneliste (Anseriformes) seltsi kuuluvad kodulinnuliigid, kes on ettenähtud loodusesse laskmiseks, et täiendada uluklinnuvarusid.
3. Lisaks punktis 2 loetletud liikidele ja kategooriatele võib 6. jaos osutatud proovide võtmist ja uuringute tegemist lindude madala patogeensusega gripi nakkuse tuvastamiseks kohaldada järgmiste kodulinnuliikide ja toodangukategooriate suhtes:
munakanad, sealhulgas vabapidamisel olevad munakanad;
aretuskalkunid;
broilerkalkunid;
kanaliste (Galliformes) seltsi kuuluvad kodulinnuliigid, kes on ettenähtud loodusesse laskmiseks, et täiendada uluklinnuvarusid.
Sihtrühma kuuluvatel metslinnuliikidel, eriti rändveelindudel, on tõendatult suurem risk nakatuda lindude kõrge patogeensusega gripi viirusega ja seda levitada.
Värskeimate andmete põhjal koostatud ja ajakohastatud sihtmetslinnuliikide loetelu on esitatud Euroopa Liidu referentlaboratooriumi veebisaidil.
1. Proovide võtmiseks valitud linnukasvatusettevõtete arv ja uuringutega hõlmatud kodulindude arv ettevõtte kohta ning vajaduse korral asjaomase ettevõtte epidemioloogiliste üksuste (nt linnukari, lindla jne) kaupa peab põhinema statistiliselt asjakohasel valimi moodustamise meetodil. See meetod võib olla sama, mida kasutatakse esindava valimi moodustamisel, st hinnanguline levimus, mis tuleb kindlaks teha vastavalt eelnevalt kindlaks määratud usaldatavustasemele, mille on kindlaks määranud pädev asutus.
2. Uuringute tegemise sagedus ja periood:
linnukasvatusettevõtetes proovide võtmise ja nendega uuringute tegemise sagedus tuleb kindlaks määrata pädeva asutuse tehtud riskihindamise tulemuste põhjal;
proovide võtmise ajavahemik peab kokku langema hooajalise tootmisega iga toodangukategooria puhul, kuid see ei tohi kahjustada riskipõhise seire lähenemisviisi;
kui see on asjakohane, tuleb proovide võtmise ajavahemiku kindlaksmääramisel võtta arvesse 3. jao punktis 3 osutatud suurenenud riski perioodi. Proovide suhtes tuleb teha viroloogilisi meetodeid kasutades laboriuuringud, kui proove võetakse järgmistel eesmärkidel:
Lindude kõrge patogeensusega gripi varajaseks avastamiseks kodulindudel, millele on osutatud 3. jaos;
Lindude kõrge patogeensusega gripi varajaseks avastamiseks metslindudel, millele on osutatud 4. jaos;
Lindude kõrge patogeensusega gripi täiendava seire tegemiseks selliste kodulinnuliikide seas, kellel ei esine tavaliselt olulisi lindude kõrge patogeensusega gripi kliinilisi tunnuseid, millele on osutatud 5. jaos;
seropositiivsete leidude järelkontrolliks, millele on osutatud punkti 4 alapunktis b.
Viroloogiliste uuringute tegemisel tuleb arvesse võtta aktiivse nakkuse levimust ja nakkuse avastamiseks olemasolevat aega.
3. Proovide suhtes tuleb teha seroloogilisi meetodeid kasutades laboriuuringud, kui need võetakse järgmistel eesmärkidel:
Lindude kõrge patogeensusega gripi täiendava seire tegemiseks selliste kodulinnuliikide seas, kellel ei esine tavaliselt olulisi lindude kõrge patogeensusega gripi kliinilisi tunnuseid, millele on osutatud 5. jaos, et vajaduse korral täiendada viroloogilisi uuringuid;
Lindude madala patogeensusega gripi viirusega nakatunud ettevõtete klastrite avastamiseks, millele on osutatud 6. jaos. Kui proovide võtmine seroloogilisteks uuringuteks ei ole tehnilistel põhjustel või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel asjakohane, tuleb teha viroloogilised uuringud.
III LISA
DIAGNOSTIKAMEETODID MAISMAALOOMADE TEATAVATE TAUDIDE PUHUL TAUDIVABA STAATUSE ANDMISEKS JA SÄILITAMISEKS
1. Seroloogilised uuringud:
vereproovide uuringud:
puhverdatud brutsellaantigeeni uuring,
komplemendi sidumise uuring (CFT),
kaudne ensüümimmuunsorptsioonanalüüs (I-ELISA),
fluorestsentspolarisatsioonanalüüs (FPA);
võistlev ensüümimmuunsorptsioonanalüüs (C-ELISA);
piimaproovide uuringud:
piima ringuuring (MRT),
I-ELISA.
2. Brutselliini nahauuring (BST)
IV lisa I osa 1. peatüki 1. ja 2. jaos osutatud uuringute tegemisel kasutatakse brutselliini nahauuringut (BST) ainult lammaste ja kitsede puhul.
1. Tuberkuliinimised:
ühekordne nahasisene tuberkuliiniproov (SITT),
võrdlev nahasisene tuberkuliiniproov (CITT).
2. Gamma-interferoonanalüüs
1. Seroloogilised uuringud:
vereproovide uuringud:
uuring agargeeli immuundifusiooni meetodil (AGID),
blokeeriv ensüümimmuunsorptsioonanalüüs (B-ELISA),
I-ELISA.
piimaproovide uuringud:
I-ELISA.
|
Meetodid |
Maatriks |
Vaktsineerimata veised |
I-ELISA veiste 1. tüübi herpesviiruse (HSV-1) tuvastamiseks () |
Seerumi üksikproovid () |
Piimaproovid |
||
B-ELISA glükoproteiini B tuvastamiseks () |
Seerumi üksikproovid () |
|
Lihamahla üksikproovid |
||
DIVA (nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest) kohaselt sellise vaktsiiniga vaktsineeritud veised, millest gE-antigeen on eemaldatud |
B-ELISA glükoproteiini E tuvastamiseks () |
Seerumi üksikproovid |
Lihamahla üksikproovid |
||
(1)
I-ELISA veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade tuvastamiseks. Uuringutes võib veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse andmiseks kasutada kuni 50 piimaproovist koosnevat koondproovi (piima üksik- või hulgiproovid) ja selle staatuse säilitamiseks kuni 100 piimaproovist (piima üksik- või hulgiproovid) koosnevat koondproovi.
(2)
B-ELISA veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini B vastaste antikehade tuvastamiseks. Seda meetodit võib kasutada ka veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade tuvastamiseks, millele on osutatud IV lisa IV osas.
(3)
B-ELISA veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks. Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse säilitamiseks võib uuringute tegemisel kasutada piima üksikproove. Proovid võib ühendada koondprooviks ja proovide arvu koondproovis võib valida dokumenteeritud tõendite põhjal, mis näitavad, et uuring on tavapärastes laboritingimustes piisavalt tundlik üksiku positiivse proovi kindlakstegemiseks koondproovis.
(4)
Kui uuringuid tehakse veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse säilitamiseks, võib individuaalselt kogutud proovidest moodustada koondproovi. Proovide arvu koondproovis võib muuta, kui on olemas dokumenteeritud tõendid selle kohta, et uuringusüsteem on tavapärastes laboritingimustes piisavalt tundlik, et teha kindlaks üksik nõrk positiivne proov kohandatud suurusega koondproovis. |
|
Meetodid |
Maatriks |
Vaktsineerimata sead |
ELISA Aujeszky haiguse viiruse tuvastamiseks () |
Seerumi üksikproovid (või plasma üksikproovid) või kuni 5 proovist koosnevad koondproovid |
Filterpaberi üksikproovid või kuni 5 proovist koosnevad koondproovid |
||
Lihamahla üksikproovid |
||
DIVA (nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest) kohaselt sellise vaktsiiniga vaktsineeritud sead, millest gE-antigeen on eemaldatud |
ELISA glükoproteiini E tuvastamiseks () |
Seerumi üksikproovid |
(1)
ELISA Aujeszky haiguse tervikviiruse, Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini B või glükoproteiini D vastaste antikehade tuvastamiseks. Partiide kontrollimiseks Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiinide B ja D komplektide või Aujeszky haiguse tervikviiruse komplektide suhtes peab ühenduse referentseerumi ADV1 (või standarditele mittevastava seerumi) lahjendus 1:2 andma positiivse tulemuse. Neid uuringuid võib kasutada ka uuringute tegemisel Aujeszky haiguse tervikviiruse tuvastamiseks, millele on osutatud IV lisa V osas.
(2)
ELISA Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks. Partiide kontrollimiseks peab ühenduse referentseerumi ADV1 (või standarditele mittevastava seerumi) lahjendus 1:8 andma positiivse tulemuse. |
1. Otsesed meetodid:
pöördtranskriptsiooniga reaalajas jälgitav polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)
ELISA veiste viirusdiarröa viiruse antigeeni tuvastamiseks
2. Seroloogilised uuringud:
I-ELISA.
B-ELISA
IV LISA
TAUDIPÕHISED NÕUDED TAUDIVABA STAATUSE ANDMISEKS, SÄILITAMISEKS, PEATAMISEKS JA TÜHISTAMISEKS ETTEVÕTETE TASANDIL NING TAUDIPÕHISED NÕUDED TAUDIVABA STAATUSE ANDMISEKS JA SÄILITAMISEKS LIIKMESRIIKIDE VÕI TSOONIDE TASANDIL
I OSA
BRUCELLA ABORTUS’E, B. MELITENSIS’E JA B. SUIS’I NAKKUS
1. PEATÜKK
Ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba ettevõte
1. Ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib anda veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate veiste, lammaste või kitsede seas ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud ühtegi Brucella abortus’e, B. melitensis’e ega B. suis’i nakkuse kinnitatud juhtu;
viimase kolme aasta jooksul ei ole ühtegi ettevõttes peetavat veist, lammast ega kitse vaktsineeritud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse vastu;
proovide võtmise ajal ettevõttes olnud üle 12 kuu vanustele steriliseerimata veistele ja üle kuue kuu vanustele steriliseerimata lammastele või kitsedele on kahel korral tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring järgmistel alustel:
esimene uuring tuleb teha proovidega, mis ei ole võetud varem kui kolm kuud pärast viimase kinnitatud taudijuhu ja viimase immunoloogilises uuringus positiivse tulemuse saanud looma kõrvaldamist;
teine uuring tuleb teha proovidega, mis ei ole võetud varem kui kuus kuud ja hiljem kui 12 kuud pärast alapunktis i nimetatud proovivõtu kuupäeva;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusele iseloomulike kliiniliste tunnustega (näiteks abort) loomadele on tehtud negatiivse tulemuse andnud uuringud;
alates alapunkti c alapunktis i nimetatud proovide võtmise algusest pärinevad kõik ettevõttesse toodud veised, lambad või kitsed ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad või on nakkusest vabad vaktsineerimise abil, ja neid loomi ei ole viimase kolme aasta jooksul vaktsineeritud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse vastu ning nad
on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis on asjaomase loomapopulatsiooni puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba;
on üle 12 kuu vanused steriliseerimata veised või üle kuue kuu vanused steriliseerimata lambad või kitsed ning saanud negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis oli võetud
on poeginud emasloomad, keda hoiti ettevõttesse toomisest alates isoleeritult, kuni nad said negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis ei olnud võetud varem kui 30 päeva pärast poegimist, ja
alates alapunkti c alapunktis i osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud või ettevõttes kasutatud veiste, lammaste või kitsede paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse, kui kõik veised, lambad või kitsed on pärit ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad või on nakkusest vabad vaktsineerimise abil, ja neid loomi ei ole viimase kolme aasta jooksul vaktsineeritud ning nad
on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis on asjaomase loomapopulatsiooni puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba;
on üle 12 kuu vanused steriliseerimata veised või üle kuue kuu vanused steriliseerimata lambad või kitsed ning saanud negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis oli võetud
on poeginud emasloomad, keda hoiti ettevõttesse toomisest alates isoleeritult, kuni nad said negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis ei olnud võetud varem kui 30 päeva pärast poegimist.
3. Erandina punktist 1 võib vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatusega ettevõttele anda ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse, kui:
punkti 1 alapunktides a, b, d, e ja f sätestatud nõuded on täidetud ning
2. jao punkti b alapunktis i sätestatud nõue on täidetud.
Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõte võib säilitada ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, b, d, e ja f sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
saadakse negatiivne tulemus seroloogilises uuringus, mis tehti proovidega, mis oli võetud
pädeva asutuse määratud sobiva, vähemalt 12-kuulise vahega ning toodangu liiki, taudi olukorda ja tuvastatud riskitegureid arvesse võttes kõigilt üle 12 kuu vanustelt steriliseerimata veistelt ja kõigilt üle kuue kuu vanustelt steriliseerimata lammastelt või kitsedelt, või
pädeva asutuse kehtestatud uuringute tegemise korra kohaselt ning toodangu liiki ja tuvastatud riskitegureid arvesse võttes üle 12 kuu vanustelt steriliseerimata veistelt ja üle kuue kuu vanustelt steriliseerimata lammastelt või kitsedelt, keda peetakse ettevõtetes, mis asuvad liikmesriigis või tsoonis, mis on Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba.
1. Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõtte ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud või
ettevõttes peetaval veisel, lambal või kitsel kahtlustatakse Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkust.
2. Ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides b, d, e ja f ning 2. jao punktis b sätestatud nõuded on täidetud;
edasiste uuringute tulemused kinnitavad Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõtte ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkust ei saa välistada kooskõlas 3. jao punkti 2 alapunktiga b;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse esinemine ettevõttes peetaval veisel, lambal või kitsel on leidnud kinnitust või
seda õigustab muu Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse tõrje vajadus.
2. Kui ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 2. jaos sätestatud tingimused on täidetud.
3. Kui ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti b, c või d kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui kõik kinnitatud nakkusjuhud ja kõik loomad, kelle uuringutulemus ei olnud negatiivne, on kõrvaldatud ning ülejäänud veised, lambad või kitsed vastavad 1. jao punkti 1 alapunktis c sätestatud nõuetele.
4. Erandina punktist 3 võib juhul, kui B. suis’i biotüübi 2 nakkuse esinemine ettevõttes peetaval üksikul veisel, lambal või kitsel leidis kinnitust, staatuse taastada pärast negatiivse uuringutulemuse saamist proovide puhul, mis on võetud kooskõlas 1. jao punkti 1 alapunkti c alapunktis i sätestatud nõuetega.
2. PEATÜKK
Vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba ettevõte
1. Vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib anda veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunktides a, c ja d sätestatud nõuded on täidetud;
alates 1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunkti c alapunktis i nimetatud proovide võtmise algusest pärinevad kõik ettevõttesse toodud veised, lambad või kitsed ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad või on vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad, ning need loomad
on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis on asjaomase loomapopulatsiooni puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba;
on üle 12 kuu vanused steriliseerimata veised või üle kuue kuu vanused steriliseerimata lambad või kitsed ning saanud negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis oli võetud
on poeginud emasloomad, keda hoiti ettevõttesse toomisest alates isoleeritult, kuni nad said negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis ei olnud võetud varem kui 30 päeva pärast poegimist, ja
kui alates 1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunkti c alapunktis i osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud või ettevõttes kasutatud veiste, lammaste või kitsede paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad või on vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse, kui kõik veised, lambad või kitsed on pärit ettevõtetest, mis on ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vabad või on nakkusest vabad vaktsineerimise abil, ning need loomad
on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis on asjaomase loomapopulatsiooni puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba;
on üle 12 kuu vanused steriliseerimata veised või üle kuue kuu vanused steriliseerimata lambad või kitsed ning saanud negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis oli võetud
30 päeva jooksul enne nende ettevõttesse toomist või
30 päeva jooksul pärast nende ettevõttesse toomist, tingimusel et neid hoiti selle aja jooksul isoleeritult, või
on poeginud emasloomad, keda hoiti ettevõttesse toomisest alates isoleeritult, kuni nad said negatiivse tulemuse seroloogilises uuringus, mis tehti prooviga, mis ei olnud võetud varem kui 30 päeva pärast poegimist.
Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõte võib säilitada vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
käesoleva peatüki 1. jao punkti 1 alapunktides b ja c ning 1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunktides a ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
on tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring, mis tehti proovidega, mis võeti pädeva asutuse määratud sobiva, vähemalt 12-kuulise vahega ning toodangu liiki, taudi olukorda ja tuvastatud riskitegureid arvesse võttes kõigilt üle 12 kuu vanustelt steriliseerimata veistelt ja kõigilt üle kuue kuu vanustelt steriliseerimata lammastelt või kitsedelt.
1. Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõtte vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud või
ettevõttes peetaval veisel, lambal või kitsel kahtlustatakse Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkust.
2. Vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunktis d ning 1. jao punkti 1 alapunktides b ja c ning 2. jao punktis b sätestatud nõuded on täidetud;
edasiste uuringute tulemused kinnitavad Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Veise-, lamba- või kitsekasvatusettevõtte vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkust ei saa välistada kooskõlas 3. jao punkti 2 alapunktiga b;
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse esinemine ettevõttes peetaval veisel, lambal või kitsel on leidnud kinnitust või
seda õigustab muu Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse tõrje vajadus.
2. Kui vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 2. jaos sätestatud tingimused on täidetud.
3. Kui vaktsineerimise abil Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse vaba staatus on punkti 1 alapunkti b, c või d kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui kõik kinnitatud nakkusjuhud ja kõik loomad, kelle uuringutulemus ei olnud negatiivne, on kõrvaldatud ning ülejäänud veised, lambad või kitsed vastavad 1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunktis c sätestatud nõuetele.
4. Erandina punktist 3 võib juhul, kui Brucella suis’i biotüübi 2 nakkuse esinemine ettevõttes peetaval üksikul veisel, lambal või kitsel leidis kinnitust, staatuse taastada pärast negatiivse uuringutulemuse saamist proovide puhul, mis on võetud kooskõlas 1. peatüki 1. jao punkti 1 alapunkti c alapunktis i sätestatud nõuetega.
3. PEATÜKK
Peetavate veiste puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate veiste puhul anda Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
peetavate veiste seas ei ole vähemalt viimase kolme aasta jooksul olnud ühtegi Brucella abortus’e, B. melitensis’e ega B. suis’i nakkuse kinnitatud juhtu;
peetavatel veistel Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse varajaseks avastamiseks on viimased kolm aastat järgitud kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a üldisi seirenõudeid, mis hõlmas vähemalt järgmist:
abordijuhtude korral võetavate proovide korrapärane esitamine laboriuuringute jaoks;
nende abordijuhtude õigeaegne uurimine, mis võisid olla tingitud Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest;
viimase kolme aasta jooksul on vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest, mille veised moodustavad vähemalt 99,9 % veisepopulatsioonist, säilitanud oma ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse;
veiseid ei ole Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i vastu vaktsineeritud vähemalt viimased kolm aastat ning ühtegi veist, kes on toodud liikmesriiki või tsooni, ei ole viimase kolme aasta jooksul enne tema sissetoomist vaktsineeritud.
1. Liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktides a, b ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
esimese kahe järjestikuse aasta jooksul pärast staatuse andmist on kõigi veisekasvatusettevõtete esindava valimi põhjal tehtud iga-aastast seiret, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse (levimuse sihtmäär 0,2 % veisekasvatusettevõtetest või 0,1 % veisepopulatsioonist);
kui kahe järjestikuse aasta jooksul pärast staatuse andmist ei ole peetavatel veistel leidnud kinnitust ükski Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse juht, peab seiret tegema järgmistel alustel:
iga-aastane pisteline seire, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse (levimuse sihtmäär 0,2 % veisekasvatusettevõtetest või 0,1 % veisepopulatsioonist), või
iga-aastane riskipõhine seire Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse avastamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja tuvastatud riskitegureid, sealhulgas nakkuse levimist muudelt loomadelt kui peetavad veised.
2. Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse esinemise kinnitamine muus loomapopulatsioonis kui peetavad veised ei mõjuta liikmesriigi või tsooni Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatust peetavate veiste puhul, tingimusel et on võetud tõhusad meetmed, mida hinnatakse perioodiliselt, et hoida ära Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse levimist peetavatele veistele.
3. Erandina punkti 1 alapunktist a võib Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse juhu esinemise kinnitamise korral säilitada liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse järgmistel juhtudel:
selle ettevõtte suhtes, kus peetavatel veistel avastati Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus, on viivitamata võetud artiklis 24 sätestatud asjakohased tauditõrjemeetmed;
pädev asutus on 60 päeva jooksul pärast nakkuse esinemise esmakordset kinnitamist teinud epidemioloogilise uuringu ja muud uurimised, nagu on sätestatud artiklis 25, et kindlaks teha nakkuse tõenäoline allikas ja levik ning teha järeldused tõenäolise nakkusallika kohta, ja juhul kui nakatunud oli vaid piiratud arv ettevõtteid ja need ettevõtted on epidemioloogiliselt seotud esimese avastatud taudipuhanguga;
igas ettevõttes, kus on esinenud kahtlustatavaid või kinnitatud nakkusjuhtusid, on pärast alapunktis b sätestatud meetmete rakendamist viivitamata rakendatud artiklis 21 või 24 sätestatud asjakohased tauditõrjemeetmed, kuni ettevõtte nakkusest vaba staatus on ennistatud või taastatud;
punktis 1 osutatud seiret on kohandatud ja see on näidanud, et juhtum on lahendatud.
4. PEATÜKK
Peetavate lammaste ja kitsede puhul Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate lammaste ja kitsede puhul anda Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
peetavate lammaste ja kitsede seas ei ole vähemalt viimase kolme aasta jooksul olnud ühtegi Brucella abortus’e, B. melitensis’e ega B. suis’i nakkuse kinnitatud juhtu;
peetavatel lammastel ja kitsedel Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse varajaseks avastamiseks on viimased kolm aastat järgitud kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a üldisi seirenõudeid, mis hõlmas vähemalt järgmist:
abordijuhtude korral võetavate proovide korrapärane esitamine laboriuuringute jaoks;
nende abordijuhtude õigeaegne uurimine, mis võisid olla tingitud Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkusest;
viimase kolme aasta jooksul on tehtud lamba- ja kitsepopulatsiooni seiret ning vähemalt 99,8 % lamba- või kitsekasvatusettevõtetest, mille loomad moodustavad vähemalt 99,9 % lamba- või kitsepopulatsioonist, on säilitanud oma ilma vaktsineerimiseta Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse, ja
lambaid ega kitsi ei ole Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i vastu vaktsineeritud vähemalt viimased kolm aastat ning ühtegi lammast ega kitse, kes on toodud liikmesriiki või tsooni, ei ole viimase kolme aasta jooksul enne tema sissetoomist vaktsineeritud.
1. Liikmesriigile või tsoonile lammaste ja kitsede puhul antud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktides a, b ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
esimese kahe järjestikuse aasta jooksul pärast staatuse andmist on kõigi lamba- ja kitsekasvatusettevõtete esindava valimi põhjal tehtud iga-aastast seiret, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse (levimuse sihtmäär 0,2 % lamba- ja kitsekasvatusettevõtetest või 0,1 % lamba- ja kitsepopulatsioonist);
kui kahe järjestikuse aasta jooksul pärast staatuse andmist ei ole peetavatel lammastel ega kitsedel leidnud kinnitust ükski Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse juht, peab seiret tegema järgmistel alustel:
iga-aastane pisteline seire, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse (levimuse sihtmäär 0,2 % lamba- ja kitsekasvatusettevõtetest või 0,1 % lamba- ja kitsepopulatsioonist), või
iga-aastane riskipõhine seire Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse avastamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja tuvastatud riskitegureid, sealhulgas nakkuse levimist muudelt loomadelt kui peetavad lambad ja kitsed.
2. Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse esinemise kinnitamine muus loomapopulatsioonis kui peetavad lambad ja kitsed ei mõjuta liikmesriigi või tsooni Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatust peetavate lammaste ja kitsede puhul, tingimusel et on võetud tõhusad meetmed, mida hinnatakse perioodiliselt, et hoida ära Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse levimist peetavatele lammastele ja kitsedele.
3. Erandina punkti 1 alapunktist a võib Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkuse juhu esinemise kinnitamise korral säilitada liikmesriigile või tsoonile peetavate lammaste ja kitsede puhul antud Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkusest vaba staatuse järgmistel juhtudel:
selle ettevõtte suhtes, kus peetavatel lammastel või veistel avastati Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus, on viivitamata võetud artiklis 24 sätestatud asjakohased tauditõrjemeetmed;
pädev asutus on 60 päeva jooksul pärast nakkuse esinemise esmakordset kinnitamist teinud epidemioloogilise uuringu ja muud uurimised, nagu on sätestatud artiklis 25, et kindlaks teha nakkuse tõenäoline allikas ja levik ning teha järeldused tõenäolise nakkusallika kohta, ja juhul kui nakatunud oli vaid piiratud arv ettevõtteid ja need ettevõtted on epidemioloogiliselt seotud esimese avastatud taudipuhanguga;
igas ettevõttes, kus on esinenud kahtlustatavaid või kinnitatud nakkusjuhtusid, on pärast alapunktis b sätestatud meetmete rakendamist viivitamata rakendatud artiklis 21 või 24 sätestatud asjakohased tauditõrjemeetmed, kuni ettevõtte nakkusest vaba staatus on ennistatud või taastatud; ja
punktis 1 osutatud seiret on kohandatud ja see on näidanud, et juhtum on lahendatud.
II OSA
MYCOBACTERIUM TUBERCULOSIS’E KOMPLEKSI PÕHJUSTATUD NAKKUS
1. PEATÜKK
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba ettevõte
1. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (Mycobacterium bovis, Mycobacterium tuberculosis, Mycobacterium caprae) põhjustatud nakkusest vaba staatuse võib anda veisekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate veiste seas ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud ühtegi Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse kinnitatud juhtu;
uuringute tegemise või proovide võtmise ajal ettevõttes olnud üle kuue nädala vanustele veistele on kahel korral tehtud negatiivse tulemuse andnud immunoloogiline uuring järgmistel alustel:
esimene uuring tuleb teha veistega või proovidega, mis ei ole veistelt võetud varem kui kuus kuud pärast viimase kinnitatud taudijuhu ja viimase immunoloogilises uuringus positiivse tulemuse saanud looma kõrvaldamist;
teine uuring tuleb teha veistega või proovidega, mis ei ole veistelt võetud varem kui kuus kuud ja hiljem kui 12 kuud pärast alapunktis i nimetatud uuringute tegemise või proovivõtu kuupäeva;
alates alapunkti b alapunktis i osutatud uuringute tegemise või proovide võtmise algusest pärinevad kõik ettevõttesse toodud veised Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vabadest ettevõtetest ja
pärinevad liikmesriigist või tsoonist, mis on Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba, või
on üle kuue nädala vanused veised ning saanud negatiivse tulemuse immunoloogilises uuringus, mis tehti
alates alapunkti b alapunktis i osutatud uuringute tegemise või proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud või ettevõttes kasutatud veiste paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse, kui kõik veised on pärit ettevõtetest, mis on Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vabad, ning need veised
pärinevad liikmesriigist või tsoonist, mis on Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba; või
on üle kuue nädala vanused veised ning saanud negatiivse tulemuse immunoloogilises uuringus, mis tehti
30 päeva jooksul enne nende ettevõttesse toomist või
30 päeva jooksul pärast nende ettevõttesse toomist, tingimusel et neid hoiti selle aja jooksul isoleeritult.
3. Erandina punkti 1 alapunktist c ja punkti 2 alapunktist b ei või pädev asutus uuringu tegemist nõuda järgmistel juhtudel:
ettevõttesse toodud veised
on saanud negatiivse tulemuse immunoloogilises uuringus, mis tehti viimase kuue kuu jooksul, ja
pärinevad ettevõtetest, mille veised on viimase kuue kuu jooksul saanud negatiivse tulemuse uuringus, mis tehti 2. jao punkti 1 alapunktis c või punktis 2 sätestatud uuringute tegemise korra kohaselt, või
ettevõttesse toodud veised
on saanud negatiivse tulemuse immunoloogilises uuringus, mis tehti viimase 12 kuu jooksul, ja
pärinevad ettevõtetest, mille veised on viimase 12 kuu jooksul saanud negatiivse tulemuse uuringus, mis tehti 2. jao punkti 2 alapunktis b või c sätestatud uuringute tegemise korra kohaselt.
1. Veisekasvatusettevõte võib säilitada Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, c ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud;
Kõigist kahtlustatavatest Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse juhtudest selles ettevõttes peetavate või sellest ettevõttest tapamajja toodud veiste seas teatatakse pädevale asutusele ja neid uuritakse ja
kõigi üle kuue nädala vanuste veiste puhul on kuni iga 12 kuu tagant tehtud negatiivse tulemuse andnud immunoloogiline uuring.
2. Erandina punkti 1 alapunktist c võib pädev asutus muuta uuringute tegemise korda järgmiselt:
liikmesriigis või tsoonis, kus Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega ettevõtete aastane osakaal (arvutatud iga aasta 31. detsembril) ei ole viimase 24 kuu jooksul olnud suurem kui 1 %, võib uuringutevahelist ajavahemikku pikendada 24 kuuni;
liikmesriigis või tsoonis, kus Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega ettevõtete aastane osakaal (arvutatud iga aasta 31. detsembril) ei ole viimase 48 kuu jooksul olnud suurem kui 0,2 %, võib uuringutevahelist ajavahemikku pikendada 36 kuuni;
liikmesriigis või tsoonis, kus Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega ettevõtete aastane osakaal (arvutatud iga aasta 31. detsembril) ei ole viimase 72 kuu jooksul olnud suurem kui 0,1 %, võib uuringutevahelist ajavahemikku pikendada 48 kuuni;
kui Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse levimise riski metsloomadelt veistele on asjakohase seire abil hinnatud, võib Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vabas liikmesriigis või tsoonis uuringutevaheline ajavahemik põhineda tootmisviisil ja tuvastatud riskiteguritel, võttes arvesse vähemalt järgmisi riske:
koht, mis on seotud Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse kahtlustatavate või kinnitatud juhtudega metsloomade seas;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse esinemine viimase viie aasta jooksul;
epidemioloogiline seos alapunktis i või alapunktis ii nimetatud ettevõtetega.
1. Veisekasvatusettevõtte Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud või
ettevõttes peetaval veisel kahtlustatakse Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkust.
2. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides c ja d, 2. jao punkti 1 alapunktis b ning asjakohasel juhul 2. jao punkti 1 alapunktis c või punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud;
edasiste uuringute tulemused kinnitavad Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud. Kui nakkuskahtlusega veised tapetakse sellega seoses, peab uurimine hõlmama proovide analüüsimist otseste diagnostikameetoditega.
1. Veisekasvatusettevõtte Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkust ei saa välistada kooskõlas 3. jao punkti 2 alapunktiga b;
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse esinemine ettevõttes peetaval veisel on leidnud kinnitust või
seda õigustab muu Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse tõrje vajadus.
2. Kui Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 2. jaos sätestatud tingimused on täidetud.
3. Kui Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti b, c või d kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult järgmisel juhul:
kõik kinnitatud nakkusjuhud ja kõik loomad, kelle immunoloogilise uuringu tulemus ei olnud negatiivne, on kõrvaldatud ja
ülejäänud veised vastavad 1. jao punkti 1 alapunktis b sätestatud nõuetele.
4. Erandina punkti 3 alapunktist b võib staatuse taastada järgmistel juhtudel:
kõikidele uuringute tegemise ajal ettevõttes olnud üle kuue nädala vanustele veistele on kahel korral tehtud negatiivse tulemuse andnud immunoloogiline uuring järgmistel alustel:
esimene uuring tuleb teha veistega või proovidega, mis ei ole veistelt võetud varem kui kaks kuud pärast viimase kinnitatud taudijuhu ja viimase immunoloogilises uuringus positiivse tulemuse saanud looma kõrvaldamist;
teine uuring tuleb teha veistega või proovidega, mis ei ole veistelt võetud varem kui kaks kuud ja hiljem kui 12 kuud pärast alapunktis i nimetatud uuringu tegemise või proovivõtu kuupäeva, ja
kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
epidemioloogilise uuringu tulemusel selgub, et nakkuse põhjustas ühe või mitme nakatunud looma toomine ettevõttesse viimase 12 kuu jooksul enne Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse avastamist, või
pärast Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse avastamist leidis kinnitust ainult üks taudijuht või ainult ühe veise puhul oli immunoloogilise uuringu tulemus positiivne ning ettevõtte staatust ei ole viimase kolme aasta jooksul tühistatud või
ettevõttes peetavad veised on saanud negatiivse tulemuse immunoloogilises uuringus, mis tehti kooskõlas 2. jao punkti 1 alapunktiga c või punktiga 2 vähem kui 12 kuud enne Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse avastamist.
2. PEATÜKK
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate veiste puhul anda Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
viimase kolme aasta jooksul on vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest, mille veised moodustavad vähemalt 99,9 % veisepopulatsioonist, säilitanud oma Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse ja aasta jooksul kinnitust leidnud nakkusjuhuga ettevõtete esmahaigestumuskordaja ei ole olnud üle 0,1 % ja
peetavatel veistel Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse avastamiseks on viimased kolm aastat järgitud kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a üldisi seirenõudeid, mis hõlmas vähemalt järgmist:
kõigi tapetud veiste puhul Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest tingitud kahjustuste süstemaatiline uurimine tapaeelse ja -järgse seire abil;
nende kahjustuste uurimine, mis võivad olla tingitud Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest.
1. Liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktis b sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
esimese kahe järjestikuse aasta jooksul pärast staatuse andmist tuleb kõigi veisekasvatusettevõtete esindava valimi põhjal teha iga-aastast pistelist seiret, et tõendada 95 % usaldatavustasemega, et
vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest, mille veised moodustavad vähemalt 99,9 % veisepopulatsioonist, on Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vabad;
aasta jooksul kinnitust leidnud nakkusjuhuga ettevõtete esmahaigestumuskordaja ei ole üle 0,1 %;
kui alapunkti b tingimused olid kahel järjestikusel aastal täidetud, tehakse seiret järgmistel alustel:
iga-aastane pisteline seire, et tõendada vähemalt 95 % usaldatavustasemega, et aasta jooksul kinnitust leidnud nakkusjuhuga ettevõtete esmahaigestumuskordaja ei ole üle 0,1 %, või
iga-aastane riskipõhine seire Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse avastamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme, kindlakstehtud riskitegureid, sealhulgas nakkuse levimist muudelt loomadelt kui peetavad veised, ja tõhustatud seire ettevõtetes, mis on seotud vähemalt ühe 1. peatüki 2. jao punkti 2 alapunktis d osutatud konkreetse riskiga.
2. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse esinemise kinnitamine muus loomapopulatsioonis kui peetavad veised ei mõjuta liikmesriigi või tsooni Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusest vaba staatust, tingimusel et on võetud tõhusad meetmed, mida hinnatakse perioodiliselt, et hoida ära Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse levimist peetavatele veistele.
III OSA
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS
1. PEATÜKK
Veiste enzootilisest leukoosist vaba ettevõte
1. Veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse võib anda veisekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate veiste seas ei ole viimase 24 kuu jooksul olnud ühtegi veiste enzootilise leukoosi kinnitatud juhtu;
viimase 12 kuu jooksul on ettevõttes peetavatele üle 24 kuu vanustele veistele tehtud negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring vähemalt kahel korral vähemalt neljakuulise vahega;
alates punktis b osutatud proovide võtmise algusest pärinevad kõik ettevõttesse toodud veised
ettevõtetest, mis on veiste enzootilisest leukoosist vabad, või
ettevõtetest, kus ei ole 24 kuu jooksul enne nende lähetamist esinenud kliinilisi, tapajärgseid või veiste enzootilise leukoosi tuvastamiseks tehtud diagnostilise uuringu tulemusel saadud tõendeid veiste enzootilise leukoosi kohta, ning
alates punktis b osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud veiste paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on veiste enzootilisest leukoosist vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse, kui kõik veised on pärit veiste enzootilisest leukoosist vabadest ettevõtetest, mis asuvad veiste enzootilisest leukoosist vabas liikmesriigis või tsoonis või heakskiidetud likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis või tsoonis.
Veisekasvatusettevõte võib säilitada veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, c ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
veiste enzootilise leukoosi seroloogiline uuring, mille tulemused on negatiivsed, tehakse proovidega, mis on võetud
vähemalt 36-kuulise vahega kõigilt üle 24 kuu vanustelt veistelt või
kooskõlas 2. peatüki 2. jao punktiga b või c, sõltuvalt sellest, kas ettevõte asub veiste enzootilisest leukoosist vabas liikmesriigis või tsoonis.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud,
ettevõttes peetaval veisel kahtlustatakse veiste enzootilise leukoosi esinemist.
2. Veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides c ja d ning 2. jao punktis b sätestatud nõuded on täidetud,
edasiste uuringute tulemused kinnitavad veiste enzootilise leukoosi puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik, või
veiste enzootilise leukoosi esinemine ettevõttes peetaval veisel on leidnud kinnitust.
2. Kui veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 1. jao punkti 1 alapunktides c ja d ning 2. jao punktis b sätestatud nõuded on täidetud.
3. Kui veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus on punkti 1 alapunkti b kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult järgmisel juhul:
kõik veised, kelle puhul oli veiste enzootilise leukoosi uuringu tulemus positiivne, ja kõik nende alla 24 kuu vanused järglased on kõrvaldatud;
kõigile üle 12 kuu vanustele veistele on tehtud kahel korral vähemalt neljakuulise vahega negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring, mille puhul esimene uuring tuleb teha proovidega, mis ei ole võetud varem kui neli kuud pärast viimase kinnitanud taudijuhu kõrvaldamist.
4. Erandina punkti 3 alapunktist a võib ettevõttes pidada nende emasloomade järglasi, kellele tehtud veiste enzootilise leukoosi seroloogiline uuring andis positiivse tulemuse või kellel on ilmnenud veiste enzootilise leukoosi kahjustused, kui
nad lahutati emasloomast viivitamata pärast poegimist ja neile on kahel korral tehtud negatiivse tulemuse andnud veiste enzootilise leukoosi uuring, mille puhul esimene proov tuleb võtta 3–5 nädala jooksul ja teine 8–10 nädala jooksul pärast sündimist, ja
nad jäävad ettevõttesse kuni 24-kuuseks saamiseni ja neile tehakse seroloogiline uuring, mille tulemus on negatiivne, või nad saadetakse enne seda uuringut otse tapamajja kooskõlas artikli 27 lõikes 4 sätestatud nõuetega.
2. PEATÜKK
Veiste enzootilisest leukoosist vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate veiste puhul anda veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest on veiste enzootilisest leukoosist vabad ning
kõiki selles liikmesriigis või tsoonis tapetud üle 24 kuu vanuseid veiseid on tapajärgselt ametlikult uuritud ja kõikidelt sellistelt loomadelt võetud proovid, kelle kasvajad võivad olla põhjustatud veiste enzootilisest leukoosist, on saadetud laboriuuringutele, et veiste enzootilise leukoosi esinemist kinnitada või ümber lükata.
Liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jaos sätestatud nõuded on endiselt täidetud ning
esimese viie aasta jooksul pärast veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse andmist tehakse seiret järgmistel alustel:
iga-aastane pisteline seire, et vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada veiste enzootilise leukoosiga nakatunud ettevõtted 0,2 % levimuse sihtmäära juures, või
kõigi üle 24 kuu vanuste veiste seroloogiline uuring vähemalt ühel korral;
esimesel viiel aastat pärast veiste enzootilisest leukoosist vaba staatuse andmist tehakse seiret nakkuse puudumise tõendamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja kindlakstehtud riskitegureid.
IV OSA
VEISTE NAKKAV RINOTRAHHEIIT / NAKKAV PUSTULOOSNE VULVOVAGINIIT
1. PEATÜKK
Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba ettevõte
1. Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse võib anda veisekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate veiste seas ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud ühtegi veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi kinnitatud juhtu;
viimase kahe aasta jooksul ei ole ühtegi ettevõttes peetavat veist vaktsineeritud veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi vastu;
ettevõttes peetavate veiste suhtes on kohaldatud eelnevaid DIVA kohaseid vaktsineerimisi arvesse võttes vähemalt üht järgmistest uuringute tegemise kordadest, tehes veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade või vajaduse korral veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks seroloogilised uuringud
vere-, piima- või lihamahlaprooviga, mis võeti igalt veiselt kuni 12 kuu jooksul, või
vere-, piima- või lihamahlaproovidega, mis võeti vähemalt kahel korral vähemalt kahekuulise ja mitte rohkem kui 12-kuulise vahega
sellise ettevõtte puhul, kus vähemalt 30 % veistest on lakteerivad emased veised,
sellise ettevõtte puhul, kus alla 5 % peetavatest veistest on isased ja vähemalt 95 % rohkem kui 24 kuu vanustest emastest loomadest on ette nähtud või neid kasutatakse piima tootmiseks, piima hulgiproovidega, mis võeti vähemalt kuuel korral vähemalt kahekuulise vahega lakteerivatelt emastelt veistelt, kes esindavad ettevõtte kõiki epidemioloogilisi üksusi;
alates punktis c osutatud proovide võtmise algusest on kõik ettevõttesse toodud veised
pärit ettevõtetest, mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabad, ja kui päritoluettevõtted asuvad liikmesriigis või tsoonis, mis ei ole veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba ega ole hõlmatud heakskiidetud likvideerimisprogrammiga, siis on neile tehtud veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade või vajaduse korral veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring prooviga, mis võeti pärast nende ettevõttesse toomist ja enne veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse andmist, või
pandud enne nende ettevõttesse toomist karantiini ja nendele on tehtud veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring prooviga, mis ei ole võetud varem kui 21 päeva pärast karantiini algust, ja
alates punktis c osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud veiste paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse, kui kõik veised on pärit veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabadest ettevõtetest, mis asuvad veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabas liikmesriigis või tsoonis või heakskiidetud likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis või tsoonis, tingimusel et nad vastavad 2. jao punktides c ja d sätestatud nõuetele, nagu on asjakohane.
Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse võib veisekasvatusettevõttes säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, b ja e sätestatud nõuded on endiselt täidetud;
DIVA kohaseid varasemaid vaktsineerimisi arvesse võttes on tehtud veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade või vajaduse korral veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring
vere-, piima- või lihamahlaproovidega, mis võeti kord aastas kõigilt üle 24 kuu vanustelt veistelt, või
sellise ettevõtte puhul, kus vähemalt 30 % veistest lakteerivad, vähemalt kord aastas
sellise ettevõtte puhul, kus alla 5 % peetavatest veistest on isased ja vähemalt 95 % rohkem kui 24 kuu vanustest emastest loomadest on ette nähtud või neid kasutatakse piima tootmiseks, vähemalt kord aastas piima hulgiproovidega, mis võeti vähemalt kuuel korral vähemalt kahekuulise vahega lakteerivatelt emastelt veistelt, kes esindavad ettevõtte kõiki epidemioloogilisi üksusi, või
kui veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus on viimase kolme järjestikuse aasta jooksul säilitatud, kord aastas vere- või piimaproovidega, mis on võetud niisuguselt arvult veistelt, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 10 % levimuse sihtmäära juures, või
kui ettevõte asub veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabas liikmesriigis või tsoonis, proovidega, mis on võetud kooskõlas 2. peatüki 2. jao punkti 1 alapunktiga b või 2. peatüki 2. jao punktiga 3, kui see on asjakohane;
ettevõttesse tuuakse ainult veised, keda ei ole veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi vastu vaktsineeritud, kui ettevõte asub liikmesriigis või tsoonis;
mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba või
kus heakskiidetud likvideerimisprogrammi kohaselt on likvideerimisstrateegia osana kehtestatud vaktsineerimiskeeld;
kõik sissetoodud isased veised vastavad 1. jao punkti 1 alapunkti d alapunktis ii sätestatud tingimustele või on pärit ettevõtetest, mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabad, ja neile on tehtud veiste 1. tüübi herpesviiruse (tervikviirus) vastaste antikehade või vajaduse korral veiste 1. tüübi herpesviiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring päritoluettevõttes 15 päeva jooksul enne nende lähetamist võetud prooviga, juhul kui:
ettevõte asub liikmesriigis või tsoonis, mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba, ja päritoluettevõtted ei asu liikmesriigis või tsoonis, mis on veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba, või
ettevõte asub liikmesriigis või tsoonis, mis on hõlmatud heakskiidetud likvideerimisprogrammiga, ja päritoluettevõtted asuvad liikmesriigis või tsoonis, mis ei ole veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba ega ole hõlmatud heakskiidetud likvideerimisprogrammiga.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud
ettevõttes peetaval veisel kahtlustatakse veiste nakkavat rinotrahheiiti / nakkavat pustuloosset vulvovaginiiti.
2. Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides b ja e ning 2. jao punktides b, c ja d sätestatud nõuded on täidetud;
edasiste uuringute tulemused kinnitavad veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik;
veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi esinemine ettevõttes peetaval veisel on leidnud kinnitust.
2. Kui veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 1. jao punkti 1 alapunktides b ja e ning 2. jao punktides b, c ja d sätestatud nõuded on täidetud.
3. Kui veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatus on punkti 1 alapunkti b kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult järgmisel juhul:
kõik kinnitatud taudijuhud on kõrvaldatud;
rakendatud on vähemalt üht 1. jao punkti 1 alapunktis c sätestatud uuringute tegemise kordadest ja saadud negatiivsed tulemused proovidega, mis ei ole võetud varem kui 30 päeva pärast viimase kinnitatud taudijuhu kõrvaldamist.
2. PEATÜKK
Veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate veiste puhul anda veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
peetavate veiste vaktsineerimine veiste nakkava rinotrahheiidi / nakkava pustuloosse vulvovaginiidi vastu on olnud keelatud ning
vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest, mille veised moodustavad vähemalt 99,9 % vastavast veisepopulatsioonist, on nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vabad;
1. Liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jaos sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
seiret tehakse igal aastal pisteliselt võetud proovide põhjal, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada veiste 1. tüübi herpesviirusega nakatunud ettevõtted (levimuse sihtmäär 0,2 % ettevõtetest) või veiste 1. tüübi herpesviirusega nakatunud veised (levimuse sihtmäär 0,1 % veisepopulatsioonist).
2. Erandina punkti 1 alapunktist a võib pädev asutus lubada taudipuhangu korral DIVA kohast vaktsineerimist, kui
artikli 25 kohaselt tehtud epidemioloogilise uuringu ja muude uurimiste tulemused on näidanud, et taudipuhang hõlmas ainult piiratud arvu ettevõtteid;
sellist vaktsineerimist kasutatakse üksnes taudipuhangu tõrjeks, kui pädev asutus peab seda vajalikuks;
veised vaktsineeritakse DIVA kohaselt pädeva asutuse järelevalve all ja DIVA kohaste vaktsiinide kasutamine dokumenteeritakse iga looma kohta;
DIVA kohaselt vaktsineeritud veised veetakse ainult otse tapamajja või sellisesse ettevõttesse, mis asub muus tsoonis või liikmesriigis, kus vaktsineerimiskeeldu ei ole kehtestatud.
3. Erandina punkti 1 alapunktist b võib juhul, kui viiel järjestikusel aastal pärast liikmesriigile või tsoonile veiste nakkavast rinotrahheiidist / nakkavast pustuloossest vulvovaginiidist vaba staatuse andmist ei ole taudipuhanguid esinenud, teha seiret veiste 1. tüübi herpesviiruse nakkuse puudumise iga-aastaseks tõendamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja kindlakstehtud riskitegureid.
V OSA
AUJESZKY HAIGUSE VIIRUSE NAKKUS
1. PEATÜKK
Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba ettevõte
1. Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse võib anda seakasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate sigade seas ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud ühtegi Aujeszky haiguse viiruse nakkuse kinnitatud juhtu;
viimase 12 kuu jooksul ei ole ühtegi ettevõttes peetavat siga vaktsineeritud Aujeszky haiguse vastu;
viimase 12 kuu jooksul on ettevõttes peetavate sigade suhtes kohaldatud eelnevaid DIVA kohaseid vaktsineerimisi arvesse võttes üht järgmist uuringute tegemise korda, mille puhul tehti Aujeszky haiguse viiruse vastaste antikehade või vajaduse korral Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks seroloogilised uuringud ja mille tulemused olid negatiivsed,
igalt sealt võetud vere- või lihamahlaprooviga või
vere- või lihamahlaproovidega, mis on võetud kahel korral 2–3kuulise vahega niisuguselt arvult veistelt, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 10 % levimuse sihtmäära juures;
alates punktis c osutatud proovide võtmise algusest on kõik ettevõttesse toodud sead
pärit ettevõtetest, mis on Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabad, ja kui päritoluettevõtted asuvad liikmesriigis või tsoonis, mis ei ole Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba ega ole hõlmatud heakskiidetud likvideerimisprogrammiga, siis on neile tehtud Aujeszky haiguse tervikviiruse vastaste antikehade või vajaduse korral Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring pärast nende ettevõttesse toomist ja enne Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse andmist, või
pandud vähemalt 30 päevaks enne nende ettevõttesse toomist karantiini ja nendele on tehtud Aujeszky haiguse tervikviiruse vastaste antikehade tuvastamiseks negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring kahel korral, kusjuures proovid koguti vähemalt 30-päevase vahega. Viimase uuringu jaoks tuleb proov võtta 15 päeva jooksul enne loomade lähetamist;
alates punktis c osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud sigade paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse, kui kõik sead on pärit Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabadest ettevõtetest, mis asuvad Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabas liikmesriigis või tsoonis või heakskiidetud likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis või tsoonis, tingimusel et nad vastavad 2. jao punktis d sätestatud nõuetele.
Seakasvatusettevõte võib säilitada Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, b ja e sätestatud nõuded on endiselt täidetud;
ettevõttes peetavatelt sigadelt võetud esindusliku arvu vere- või lihamahlaproovidega tehakse Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puudumise kontrollimiseks tootmistsüklit arvestava uuringute tegemise korra alusel ja Aujeszky haiguse viiruse nakkuse riski hindamiseks järgmised seroloogilised uuringud, mille tulemused on negatiivsed:
kui ükski peetav siga ei ole Aujeszky haiguse vastu vaktsineeritud: vähemalt kord aastas uuringud Aujeszky haiguse tervikviiruse vastaste antikehade tuvastamiseks või
vähemalt kaks korda aastas uuringud Aujeszky haiguse tervikviiruse vastaste antikehade ja vajaduse korral Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks;
kui ettevõte asub Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabas liikmesriigis või tsoonis, tehakse punktis b osutatud seroloogilised uuringud vajaduse korral ja kooskõlas 2. peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis b või 2. peatüki 2. jao punktis 4 ette nähtud seirega, kui see on asjakohane;
kõik ettevõttesse toodud sead
vastavad 1. jao punkti 1 alapunkti d alapunktis ii sätestatud nõuetele; või
on pärit ettevõtetest, mis on Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vabad, ja nendele on Aujeszky haiguse tervikviiruse vastaste antikehade tuvastamiseks tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring proovidega, mis võeti päritoluettevõtetes 15 päeva jooksul enne loomade lähetamist, kui
Uuritud sigade arv peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 10 % levimuse sihtmäära juures;
Erandina esimesest lõigust võib DIVA kohaselt vaktsineeritud emasloomadele sündinud alla nelja kuu vanuste sigade puhul kasutada seroloogilist uuringut Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks.
1. Seakasvatusettevõtte Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole enam täidetud,
ettevõttes peetaval seal kahtlustatakse Aujeszky haiguse viiruse nakkust.
2. Aujeszky haiguse viirusest vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides b ja e ning 2. jao punktis b või c ja asjakohasel juhul punktis d sätestatud nõuded on täidetud,
edasiste uuringute tulemused kinnitavad Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Seakasvatusettevõtte Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik,
Aujeszky haiguse viiruse nakkuse esinemine ettevõttes peetaval seal on leidnud kinnitust.
2. Kui Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 1. jao punkti 1 alapunktides b ja e ning 2. jao punktis b või c ja asjakohasel juhul punktis d sätestatud nõuded on täidetud.
3. Kui Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatus on punkti 1 alapunkti b kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui kõik ettevõtte sead on kõrvaldatud.
2. PEATÜKK
Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate sigade puhul anda Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
peetavate sigade vaktsineerimine Aujeszky haiguse vastu on olnud viimased 12 kuud keelatud;
on tehtud seiret selle tõendamiseks, et üheski asjaomase liikmesriigi või tsooni ettevõttes ei ole vähemalt viimase 24 kuu jooksul esinenud kliinilisi, viroloogilisi ega seroloogilisi tõendeid Aujeszky haiguse viiruse nakkuse kohta, ja
juhul kui metssigadel on teadaolevalt kindlaks tehtud Aujeszky haiguse viiruse nakkus, on rakendatud meetmed, et vältida Aujeszky haiguse viiruse levimist metssigadelt peetavatele sigadele.
1. Liikmesriigile või tsoonile peetavate sigade puhul antud Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktides a ja c sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
seiret tehakse igal aastal pisteliselt võetud proovide põhjal, et oleks võimalik vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada Aujeszky haiguse viirusega nakatunud ettevõtted 0,2 % levimuse sihtmäära juures. Ettevõttes peetavatelt sigadelt võetavate vere- ja lihamahlaproovide arv peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 20 % levimuse sihtmäära juures.
2. Erandina punktist 1 võib taudipuhangu korral säilitada liikmesriigile või tsoonile seapopulatsiooni puhul antud Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse järgmistel juhtudel:
kõik tabandunud ettevõtetes peetavad sead on kõrvaldatud;
pädev asutus on teinud epidemioloogilise uuringu ja muud uurimised, sealhulgas kliinilised läbivaatused, ning seroloogilised või viroloogilised uuringud
kõigis ettevõtetes, kus peetakse sigu, kes on nakatunud ettevõttega otseselt või kaudselt kokku puutunud, et nakkuse esinemine ümber lükata; ning
kõigis seakasvatusettevõtetes, mis asuvad vähemalt 2 km raadiuses nakatunud ettevõttest, tõendamaks, et need ettevõtted ei ole nakatunud. Kõnealustes ettevõtetes peetavatelt sigadelt võetavate vere- ja lihamahlaproovide arv peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 10 % levimuse sihtmäära juures, või
DIVA kohase vaktsineerimise korral on seroloogilised uuringud Aujeszky haiguse viiruse glükoproteiini E vastaste antikehade tuvastamiseks tehtud nakatunud ettevõtte vaktsineerimisulatuses asuvates seakasvatusettevõtetes kahel korral kahekuulise vahega, et tõendada nakkuse puudumist;
punkti b kohaselt tehtud uuringu tulemused on näidanud, et taudipuhang hõlmas ainult piiratud arvu ettevõtteid;
igas Aujeszky haiguse viiruse nakkusega ettevõttes on viivitamata rakendatud artiklis 24 osutatud asjakohaseid tõrjemeetmed, sealhulgas vajaduse korral vaktsineerimine DIVA kohaste vaktsiinidega.
3. Erandina 1. jao punktist a võib pädev asutus lubada punktis 2 osutatud taudipuhangu korral DIVA kohast vaktsineerimist, kui
sellist vaktsineerimist kasutatakse üksnes taudipuhangu tõrjeks, kui pädev asutus peab seda vajalikuks;
sead vaktsineeritakse DIVA kohaselt pädeva asutuse järelevalve all ja DIVA kohaste vaktsiinide kasutamine dokumenteeritakse iga looma kohta;
DIVA kohaselt vaktsineeritud sead veetakse ainult otse tapamajja või sellisesse ettevõttesse, mis asub muus liikmesriigis või tsoonis, kus vaktsineerimiskeeldu ei ole kehtestatud.
4. Erandina punkti 1 alapunktist b võib juhul, kui kahel järjestikusel aastal pärast liikmesriigile või tsoonile Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse andmist ei ole taudipuhanguid esinenud, teha seiret Aujeszky haiguse viiruse nakkuse puudumise iga-aastaseks tõendamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja kindlakstehtud riskitegureid.
IV OSA
VEISTE VIIRUSDIARRÖA
1. PEATÜKK
Veiste viirusdiarröast vaba ettevõte
1. Veiste viirusdiarröast vaba staatuse võib anda veisekasvatusettevõttele ainult järgmistel juhtudel:
ettevõttes peetavate veiste seas ei ole viimase 18 kuu jooksul olnud ühtegi veiste viirusdiarröa kinnitatud juhtu;
ettevõttes peetavate veiste suhtes on kohaldatud võimalikke eelnevaid vaktsineerimisi arvesse võttes vähemalt üht järgmistest uuringute tegemise kordadest:
kõikidelt veistelt võetud proovidega on tehtud veiste viirusdiarröa viiruse antigeeni või genoomi tuvastamiseks uuringud, mille tulemused olid negatiivsed.
Vähemalt kõigilt eelneva 12 kuu jooksul sündinud vasikatelt peavad proovid olema võetud pärast ametlikku identifitseerimist või selle ajal, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast sündimist. Negatiivsete uuringutulemustega vasikate emaloomadele ei ole vaja uuringuid teha;
kõikidelt vähemalt kolme kuu jooksul enne uuringuid ettevõttes peetud veistelt vähemalt 12 kuu jooksul vähemalt kolmel korral vähemalt neljakuulise vahega võetud proovidega on tehtud veiste viirusdiarröa viiruse antikehade tuvastamiseks uuringud, mille tulemused olid negatiivsed.
Uuritud loomade arv peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 50 % levimuse sihtmäära juures; uuritavaid loomi peab olema vähemalt viis, ja kui peetavate loomade arv on väiksem, tuleb uurida kõiki loomi.
Kui ettevõtte veiseid peetakse eraldi rühmadena, mis omavahel otseselt kokku ei puutu, tuleb uurida vastavat arvu loomi igast rühmast;
alapunktides i ja ii sätestatud uuringute tegemise kordade kombinatsiooni on rakendatud vähemalt 12 kuu jooksul.
Kombineeritud uuringute tegemise korra taudi tuvastamise suutlikkus peab olema samaväärne alapunktides i ja ii osutatud uuringute tegemise kordade taudi tuvastamise suutlikkusega;
alates punkti 1 alapunktis b osutatud proovide võtmise algusest on kõik ettevõttesse toodud veised
pärit veiste viirusdiarröast vabadest ettevõtetest, mis asuvad veiste viirusdiarröast vabas liikmesriigis või tsoonis, või
pärit veiste viirusdiarröast vabadest ettevõtetest, kus
läbinud veiste viirusdiarröa viiruse antigeeni või genoomi uuringu, mille tulemus oli negatiivne, ning
alates punkti 1 alapunktis b osutatud proovide võtmise algusest pärineb kogu ettevõttesse toodud veiste paljundusmaterjal
ettevõtetest, mis on veiste viirusdiarröast vabad, või
heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest.
2. Erandina punktist 1 võib ettevõttele anda veiste viirusdiarröast vaba staatuse järgmistel juhtudel:
kõik veised on pärit veiste viirusdiarröast vabadest ettevõtetest, mis asuvad veiste viirusdiarröast vabas liikmesriigis või tsoonis või heakskiidetud likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis või tsoonis, ja vastavad punkti 1 alapunktis c sätestatud nõuetele, kui see on asjakohane, või
kõik veised on pärit veiste viirusdiarröast vabadest ettevõtetest, nad ei ole ette nähtud aretamiseks ja ettevõtte veiste viirusdiarröast vaba staatust säilitatakse kooskõlas 2. jao punktiga 2.
1. Veisekasvatusettevõte võib säilitada veiste viirusdiarröast vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides a, c ja d sätestatud nõuded on endiselt täidetud;
ühtegi veist ei ole alates ettevõttele veiste viirusdiarröast vaba staatuse andmisest veiste viirusdiarröa vastu vaktsineeritud;
rakendatud on vähemalt üht järgmist uuringute tegemise korda, saades negatiivse tulemuse:
igale vastsündinud vasikale on pärast ametlikku identifitseerimist või selle ajal, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast sündimist võetud proovidega tehtud veiste viirusdiarröa viiruse antigeeni või genoomi uuring, mille tulemus oli negatiivne;
vähemalt kord aastas on vähemalt kolme kuu jooksul enne uuringuid ettevõttes peetud veistelt võetud proovidega tehtud veiste viirusdiarröa viiruse antikehade tuvastamiseks uuringud.
Uuritud loomade arv peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada seropositiivseid loomi 50 % levimuse sihtmäära juures; uuritavaid loomi peab olema vähemalt viis, ja kui peetavate loomade arv on väiksem, tuleb uurida kõiki loomi.
Kui ettevõtte veiseid peetakse eraldi rühmadena, mis omavahel otseselt kokku ei puutu, tuleb uurida vastavat arvu loomi igast rühmast;
kohaldatakse alapunktides i ja ii sätestatud uuringute tegemise kordade kombinatsiooni.
Kombineeritud uuringute tegemise korra taudi tuvastamise suutlikkus peab olema samaväärne alapunktides i ja ii osutatud uuringute tegemise kordade taudi tuvastamise suutlikkusega;
kui ettevõte asub veiste viirusdiarröast vabas liikmesriigis või tsoonis, tehakse uuringud proovidega, mis on võetud kooskõlas 2. peatüki 2. jao punkti 1 alapunktiga b või 2. peatüki 2. jao punktiga 3, kui see on asjakohane;
ettevõttesse tuuakse ainult veised, keda ei ole veiste viirusdiarröa vastu vaktsineeritud, kui ettevõte asub veiste viirusdiarröast vabas liikmesriigis või tsoonis.
2. Erandina punktist 1 võib 1. jao punkti 2 alapunktis b osutatud veisekasvatusettevõtte veiste viirusdiarröast vaba staatuse säilitada ilma punkti 1 alapunkti c kohaselt veistele uuringuid tegemata, kui:
1. jao punkti 2 alapunktis b sätestatud nõuded on endiselt täidetud;
neid ei kasutata aretuseks;
nad ei puutu kokku aretuseks ette nähtud või kasutatavate loomadega ja nad viiakse sellest ettevõttest tapamajja
otse või
samas liikmesriigis või tsoonis toimuva kogumise teel, mille käigus kogutakse ainult selliseid loomi, kes vastavad punktides b ja c sätestatud nõuetele ning on pärit ettevõtetest, mis vastavad punktis a sätestatud nõudele.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste viirusdiarröast vaba staatus tuleb peatada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuetest ei ole täidetud,
ettevõttes peetaval veisel kahtlustatakse veiste viirusdiarröad.
2. Veiste viirusdiarröast vaba staatuse võib ennistada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punkti 1 alapunktides c ja d ning 2. jao punkti 1 alapunktides b, c ja d ning asjakohasel juhul punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud.
edasiste uuringute tulemused kinnitavad veiste viirusdiarröa puudumist ning kõigi taudikahtluse juhtude staatus on kindlaks määratud.
1. Veisekasvatusettevõtte veiste viirusdiarröast vaba staatus tuleb tühistada järgmistel juhtudel:
üks või mitu 2. jaos sätestatud nõuet ei ole täidetud pärast seda, kui staatuse peatamisest on möödunud artikli 20 lõike 3 punktis b osutatud maksimaalne ajavahemik,
veiste viirusdiarröa esinemine ettevõttes peetaval veisel on leidnud kinnitust.
2. Kui veiste viirusdiarröast vaba staatus on punkti 1 alapunkti a kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult siis, kui 1. jao punkti 1 alapunktides c ja d ning 2. jao punkti 1 alapunktides b, c ja d ja asjakohasel juhul punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud.
3. Kui veiste viirusdiarröast vaba staatus on punkti 1 alapunkti b kohaselt tühistatud, võib selle taastada ainult järgmisel juhul:
kõik loomad, kelle puhul oli veiste viirusdiarröa viiruse tuvastamiseks tehtud uuringu tulemus positiivne, on kõrvaldatud;
iga ettevõttes peetava veise staatus seoses veiste viirusdiarröa viiruse nakkusega on kindlaks määratud;
kõik vasikad, kes võivad olla nakatunud veiste viirusdiarröa viirusega üsasiseselt, on sündinud isolatsioonis ja neid seal on peetud kuni neile on tehtud veiste viirusdiarröa viiruse antigeeni või genoomi uuring, mille tulemus oli negatiivne.
2. PEATÜKK
Veiste viirusdiarröast vaba liikmesriik või tsoon
Liikmesriigile või tsoonile võib seal peetavate veiste puhul anda veiste viirusdiarröast vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
peetavate veiste vaktsineerimine veiste viirusdiarröa vastu on olnud keelatud;
peetavate veiste seas ei ole viimase 18 kuu jooksul olnud ühtegi veiste viirusdiarröa kinnitatud juhtu ja
vähemalt 99,8 % veisekasvatusettevõtetest, mille veised moodustavad vähemalt 99,9 % veisepopulatsioonist, on veiste viirusdiarröast vabad.
1. Liikmesriigile või tsoonile peetavate veiste puhul antud veiste viirusdiarröast vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktides a ja c sätestatud nõuded on endiselt täidetud ja
seiret tehakse igal aastal, mis peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada veiste viirusdiarröa viirusega nakatunud ettevõtted (levimuse sihtmäär 0,2 % ettevõtetest) või veiste viirusdiarröa viirusega nakatunud veised (levimuse sihtmäär 0,1 % veisepopulatsioonist).
2. Erandina punkti 1 alapunktist a võib pädev asutus lubada taudipuhangu korral vaktsineerimist, kui
artikli 25 kohaselt tehtud epidemioloogilise uuringu ja muude uurimiste tulemused on näidanud, et taudipuhang hõlmas ainult piiratud arvu ettevõtteid;
pädeva asutuse järelevalve all vaktsineeritakse ainult selline piiratud arv veiseid, mida pädev asutus peab selle taudipuhangu tõrjeks vajalikuks, ning vaktsineerimine dokumenteeritakse iga looma kohta.
3. Erandina punkti 1 alapunktist b võib juhul, kui viiel järjestikusel aastal pärast liikmesriigile või tsoonile veiste viirusdiarröast vaba staatuse andmist ei ole taudipuhanguid esinenud, teha seiret veiste viirusdiarröa puudumise iga-aastaseks tõendamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja kindlakstehtud riskitegureid.
V LISA
TAUDIPÕHISED NÕUDED TAUDIVABA STAATUSE ANDMISEKS JA SÄILITAMISEKS LIIKMESRIIKIDE VÕI TSOONIDE TASANDIL
I OSA
MARUTAUDIVIIRUSE NAKKUS
1. PEATÜKK
Marutaudi vastu vaktsineerimise tehnilised nõuded
1. Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimise programmide rakendamisel tuleb marutaudi vastu vaktsineerida ainult identifitseeritud lemmikloomad ja vaktsineerimine peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 ( 7 ) III lisas sätestatud nõuetele.
2. Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimise programmide rakendamisel peab muude kui punktis 1 osutatud peetavate loomade marutaudivastane vaktsineerimine olema riskipõhine ja see tuleb teha eesmärgiga kaitsta inimesi marutaudiviiruse nakkuse eest, kasutades vaktsiine, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 III lisa punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele.
1. Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimise programmide rakendamisel tuleb metsloomade suukaudne vaktsineerimine marutaudiviiruse vastu teha järgmiselt:
vaktsineerimine tuleb korraldada ja teostada korrapäraste plaaniliste või erakorraliste kampaaniatena, võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punktis a sätestatud riskihinnangut;
vaktsiini tuleb levitada nii, et ajastus ja vaktsineerimispiirkonna ulatus oleks sobiv, ning arvesse tuleb võtta sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni bioloogilisi iseärasusi, epidemioloogilist olukorda ja piirkonna topograafiat;
vaktsineerimisel tuleb geoinfosüsteemide abil hinnata, milline on vaktsiinipalade õige geograafilise jaotamise sagedus, mis võimaldab vajaduse korral võtta vastu parandusmeetmeid; ja
vaktsineerimisel tuleb jälgida selle tulemuslikkust, mis võib hõlmata biomarkeri olemasolu kindlakstegemist ja seroloogiliste uuringute tegemist surnud loomadel, kes pärinevad vaktsineerimise sihtrühma kuulunud loomapopulatsioonist.
2. Marutaudiviiruse nakkuse likvideerimise programmide rakendamisel tuleb hulkuvate koerte populatsiooni vaktsineerimine marutaudiviiruse vastu teha järgmiselt:
vaktsineerimine tuleb korraldada ja teostada vajaduse korral hulkuvate koerte populatsiooni suhtes rakendatavate kontrolli- ja käitlemismeetmete osana, võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punktiga a ette nähtud riskihinnangut;
vaktsineerimine peab vastama 1. jao nõuetele.
2. PEATÜKK
Marutaudiviiruse nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
1. Liikmesriigile või tsoonile võib anda marutaudiviiruse nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
seiret on kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega rakendatud vähemalt viimase 24 kuu jooksul ja
viimase 24 kuu jooksul ei ole sihtrühma kuuluvas loomapopulatsioonis leidnud kinnitust ükski marutaudiviiruse nakkuse juht.
2. Juhul kui marutaudiviiruse nakkuse juht on leidnud kinnitust, võib erandina punkti 1 alapunktist b anda staatuse, kui nakkusjuht ei esinenud asjaomases liikmesriigis või tsoonis ja
nakkusjuht kinnitati ametlikult ja epidemioloogilist seost ei võinud olla ja täiendavaid nakkusjuhte ei saanud tekkida, mis tähendab muu hulgas, et nakkusjuht avastati piiripunktis või karantiiniasutuses või kinnise ettevõtte karantiiniruumides, või
epidemioloogiline seos võis olla, kuid kuue kuu jooksul pärast nakatunu surma ei tehtud tõhustatud seire ega epidemioloogilise uuringu ja muude uurimiste abil kindlaks ühtegi täiendavat nakkusjuhtu.
Liikmesriigile või tsoonile antud marutaudiviiruse nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
seiret on kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega rakendatud taudi varajaseks avastamiseks ja
sihtrühma kuuluvas loomapopulatsioonis ei ole leidnud kinnitust ükski marutaudiviiruse nakkusjuht või nakkusjuht esines ja 1. jao punktis 2 sätestatud nõudeid täideti.
II OSA
LAMMASTE KATARRAALSE PALAVIKU VIIRUSE (SEROTÜÜBID 1–24) NAKKUS
1. PEATÜKK
Seire miinimumnõuded
1. Lammaste katarraalse palaviku viiruse (serotüübid 1–24) nakkuse seire, mille eesmärk on tagada lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpidest 1–24 mõne sellise serotüübi põhjustatud nakkuse levimise või kordumise varajane avastamine, mida ei ole eelneva kahe aasta vältel teadaolevalt esinenud, peab hõlmama järgmist:
üldise seire nõuded vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a
aktiivne seire vastavalt 4. jaole.
2. Punktiga 1 ette nähtud seire raames tuleb käsitleda järgmist:
piiratud kliiniliste nähtudega nakkuse risk;
lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide leviku risk, mis on seotud lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpidest 1–24 mis tahes serotüübi levimisega lähiümbruses, ja
mis tahes muud tuvastatud olulised riskitegurid lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpidest 1–24 mõne sellise serotüübi levimiseks, mida ei ole eelneva kahe aasta vältel teadaolevalt esinenud.
3. Nakatunud liikmesriigi, tsooni või kolmanda riigiga piirneva(te)l ala(de)l tuleb seiret tõhustada alal, mis jääb kuni 150 km kaugusele liikmesriigi, tsooni või kolmanda riigi piirist. Tõhustatud seire ala piiritlust võib kohandada asjakohaste ökoloogiliste või geograafiliste eripäradega, mis võivad hõlbustada lammaste katarraalse palaviku levimist või selle katkestada, või kohandada tauditõrjemeetmete rakendamise tõttu, mis toetab suurema või väiksema vahemaa vahelist valikut.
4. Punkti 1 alapuntiga b ja punktiga 3 ette nähtud seire peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni nakatumine 5 % levimuse sihtmäära juures, kui 4. peatüki 2. jaos ei ole sätestatud teisiti.
1. Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse seire, mille eesmärk on tagada lammaste katarraalse palaviku viiruse ühe või mitme serotüübi põhjustatud nakkuse leviku õigeaegne piiritlemine ja vajaduse korral jälgida levimusmäära, peab hõlmama järgmist:
üldise seire nõuded vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a ja
aktiivne seire vastavalt 4. jaole.
2. Punktiga 1 ette nähtud seire raames tuleb arvesse võtta kogu olemasolevat teavet taudi epidemioloogia ja territooriumil valdavalt esineva siirutaja bioloogia kohta.
3. Punktiga 1 ette nähtud seire levimuse sihtmäära tuleb kohandada vastavalt epidemioloogilisele olukorrale, võttes arvesse peamisi riskitegureid, nagu sihtrühma kuuluvat loomapopulatsiooni ja siirutajapopulatsiooni.
1. Seire, mille abil tõendatakse lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpidest 1–24 mõne eelnevalt kindlaks tehtud serotüübi nakkuse puudumist, peab hõlmama järgmist:
üldise seire nõuded vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a ja
aktiivne seire vastavalt 4. jaole.
2. Punktiga 1 ette nähtud seire raames tuleb käsitleda järgmist:
piiratud kliiniliste nähtudega nakkuse risk;
kogu olemasolev teave taudi epidemioloogia ja territooriumil valdavalt esineva siirutaja bioloogia kohta ja
tuvastatud nakkuse püsimajäämise konkreetne risk.
3. Punkti 1 alapuntiga b ette nähtud seire peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni nakatumise 1 % levimuse sihtmäära juures.
1. Artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud geograafilised üksused tuleb piiritleda 45 km x 45 km suurusteks aladeks, mida saab kohandada vastavalt
epidemioloogilisele olukorrale, nakkuse leviku kiirusele ning likvideerimisprogrammiga hõlmatud tsoonide kujule ja suurusele, kui nakkusjuht leiab kinnitust, ja
tsoonidele kooskõlas artikli 13 lõike 2 punktiga b.
2. Aktiivne seire peab põhinema ühel järgmisel tegevusel või nende kombinatsioonil:
kontroll-loomade jälgimine seroloogiliste või viroloogiliste uuringute abil ja
pistelisel või riskipõhisel proovivõtustrateegial põhinevad struktureeritud levimusuuringud, kasutades seroloogilisi või viroloogilisi uuringuid.
3. Proove tuleb võtta järgmise sagedusega:
vähemalt kord aastas sellisel ajal, mil nakkuse või serokonversiooni tuvastamine on kõige tõenäolisem, ja
kord kuus siirutaja aktiivsuse hooajal, mil nakkuse leviku riski tõttu on vaja korrapärast teavet.
4. Loomad, kellelt proovid võetakse,
ei tohi olla vaktsineeritud seiratava(te) lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi (serotüüpide) vastu;
ei tohi enam olla kaitstud emalooma immuunsusega, juhul kui emaloom oli vaktsineeritud või nakatunud;
peavad olema piisava aja jooksul viibinud asjaomaseses geograafilises üksuseses ja nad ei tohiks olla siirutajaga kokkupuutumise eest kaitstud;
peavad esindama sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni geograafilist levikut asjaomases geograafilises üksuses ja
peavad olema algselt seronegatiivsed, kui seire põhineb kontroll-loomade seroloogilisel uuringul.
5. Valimi suurus igas geograafilises üksuses tuleb arvutada vastavalt levimuse sihtmäärale, mis põhineb 1.–3. jaos seatud eesmärkidel.
6. Kui seiret tuleb vastavalt artikli 43 lõike 2 punktile c kohandada, peab see hõlmama vähemalt uuringut,
mis käsitleb ettevõttesse toodud loomi ja mis
peab põhinema kõigilt ettevõttesse toodud loomadelt proovide võtmisel ja nendele uuringute tegemisel;
peab toimuma niipea kui võimalik pärast nende sissetoomist või
mis käsitleb viiruse võimaliku leviku tõttu kõige ohustatumat sihtrühma kuuluvat loomapopulatsiooni, mis:
peab võimaldama vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada lammaste katarraalse palaviku viirusega nakatumuse 5 % levimuse sihtmäära juures,
mis tuleb teha
Seda uuringut ei nõuta, kui proovide võtmise sagedus vastab punkti 3 alapunktile b.
1. Entomoloogiline seire peab koosnema vähemalt püsivate aspiratsioonilõksudega siirutajate püüdmise aktiivsest aastaprogrammist, et määrata kindlaks siirutaja areng populatsioonis ja asjakohasel juhul siirutajatest vaba periood.
2. Ultraviolettvalgusega varustatud aspiratsioonilõkse tuleb kasutada kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga; lõksud peavad olema kasutuses terve öö ja vähemalt:
üks öö nädalas ühe kuu jooksul enne siirutajatest vaba perioodi oletatavat algust ja lõppu ja
üks öö kuus siirutajavaba perioodi vältel.
Aspiratsioonilõksude kasutamise sagedust võib kohandada kolme esimese kasutusaasta jooksul kogutud andmete põhjal.
3. Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba tsooni igasse artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud geograafilisse üksusesse tuleb paigaldada vähemalt üks aspiratsioonilõks. Teatav hulk aspiratsioonilõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata selleks spetsialiseerunud laborisse, mis võimaldab loendada ja tuvastada kahtlustatavaid vektorliike või nende kogumeid.
4. Kui seoses siirutajavaba perioodi kindlaksmääramisega korraldatakse entomoloogiline seire, on tulemuste analüüsimiseks vaja määrata Culicoides’e isendite maksimaalne künnis. Kui usaldusväärsed tõendid maksimaalse künnise määramiseks puuduvad, tuleb kasutada kriteeriumi, mille puhul ühe lõksu kohta on null liigi Culicoides imicola isendit ja vähem kui viis Culicoides’e emast munadega isendit.
2. PEATÜKK
Loomade ja loomse paljundusmaterjali vedu
1. Loomad pärinevad liikmesriigist või tsoonist, mis on lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba, ja neid ei ole viimase 60 päeva jooksul enne veokuupäeva vaktsineeritud elusvaktsiiniga lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse vastu.
2. Loomad pärinevad likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigist või tsoonist ja täidetud on vähemalt üks järgmistest nõuetest:
loomi on peetud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vabas liikmesriigis või tsoonis, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 40 lõikega 3,
vähemalt 60 päeva vältel enne veokuupäeva;
vähemalt 28 päeva vältel enne veokuupäeva ja neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring proovidega, mis võeti vähemalt 28 päeva pärast looma sisenemist lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vabasse liikmesriiki või tsooni, või
vähemalt 14 päeva vältel enne veokuupäeva ja neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) uuring proovidega, mis võeti vähemalt 14 päeva pärast looma sisenemist lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vabasse liikmesriiki või tsooni;
loomi on sihtkohta vedamise ajal kaitstud siirutajate rünnakute eest ja neid on peetud siirutajate rünnakute eest kaitsmiseks siirutajate eest kaitstud ettevõttes
vähemalt 60 päeva vältel enne veokuupäeva; või
vähemalt 28 päeva vältel enne veokuupäeva ja neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring proovidega, mis võeti vähemalt 28 päeva pärast siirutajate rünnakute eest kaitsmise perioodi alguskuupäeva, või
vähemalt 14 päeva vältel enne veokuupäeva ja neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring proovidega, mis võeti vähemalt 14 päeva pärast siirutajate rünnakute eest kaitsmise perioodi alguskuupäeva;
loomad on vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide serotüüpide (serotüübid 1–24) vastu, mis on selles liikmesriigis või tsoonis viimase kahe aasta vältel teadaolevalt esinenud, ning loomadel kestab vaktsiini spetsifikatsioonis osutatud tagatud immuunsusperiood ja nad vastavad vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
neid on vaktsineeritud vähemalt 60 päeva enne veokuupäeva või
neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga ja neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring proovidega, mis on võetud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiini spetsifikatsioonides märgitud immuunsuskaitse toime algust;
loomadele on tehtud positiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring, mis võimaldab tuvastada vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide selliste serotüüpide (serotüübid 1–24) vastased spetsiifilised antikehad, mis on viimase kahe aasta jooksul selles liikmesriigis või tsoonis teadaolevalt esinenud, ja
seroloogiline uuring on tehtud proovidega, mis võeti vähemalt 60 päeva enne veokuupäeva, või
seroloogiline uuring on tehtud proovidega, mis võeti vähemalt 30 päeva enne veokuupäeva ja loomadele on tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring proovidega, mida ei võetud varem kui 14 päeva enne veokuupäeva.
3. Loomad on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalsest palavikust vaba ega ole hõlmatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimise programmiga, ja
nad vastavad punkti 2 alapunktile b või
loomi on peetud vähemalt viimase 60 päeva vältel enne nende väljavedu vähemalt 150 km raadiuses lambakasvatusettevõttest või liikmesriigis, kus vähemalt 60 viimast päeva enne loomade väljavedu on tehtud seiret kooskõlas 1. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud nõuetega, ja
nad on punkti 2 alapunkti c kohaselt vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide selliste serotüüpide (serotüübid 1–24) vastu, mis on viimase kahe aasta jooksul teadaolevalt esinenud vähemalt 150 km raadiusega alal, mille keskpunktiks on loomade pidamise koht, või
nad on punkti 2 alapunkti d kohaselt immuniseeritud lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide selliste serotüüpide (serotüübid 1–24) vastu, mis on viimase kahe aasta jooksul registreeritud vähemalt 150 km raadiusega alal, mille keskpunktiks on loomade pidamise koht.
4. Loomad on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalse palaviku viirusest vaba, nad on ette nähtud viivitamatuks tapmiseks ja nende suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
vähemalt 30 päeva vältel enne veokuupäeva ei ole päritoluettevõttes registreeritud ühtegi lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse juhtu;
loomad veetakse päritoluliikmesriigist või -tsoonist otse sihtkoha tapamajja, kus nad tapetakse 24 tunni jooksul pärast saabumist;
päritoluettevõtte käitaja on sihtkoha tapamaja käitajat teavitanud veost vähemalt 48 tundi enne loomade laadimist.
5. Loomad on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalse palaviku viirusest vaba ega ole hõlmatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimise programmiga, ja loomad vastavad punkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele.
6. Loomad on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalse palaviku viirusest vaba, ja
neid on insektitsiidide või repellentidega kaitstud siirutajate rünnakute eest vähemalt 14 päeva vältel enne veokuupäeva ning
neile on selle aja jooksul tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring proovidega, mis võeti vähemalt 14 päeva pärast siirutajate rünnakute vastase kaitse kuupäeva.
7. Loomad vastavad pädeva asutuse sätestatud loomatervishoiu erinõuetele, et tagada enne nende väljavedu piisav immunoloogiline kaitse.
8. Loomad vastavad punktides 2, 3 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele ainult lammaste katarraalse palaviku viiruse nende serotüüpide puhul, mis on viimase kahe aasta jooksul päritoluliikmesriigis või -tsoonis, mitte sama aja jooksul sihtliikmesriigis või -tsoonis teadaolevalt esinenud.
1. Doonorloomi on peetud vähemalt 60 päeva vältel enne neilt paljundusmaterjali kogumist ja selle ajal liikmesriigis või tsoonis, mis on lammaste katarraalse palaviku viirusest vaba.
2. Loomne paljundusmaterjal on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis on hõlmatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimise programmiga, ja see vastab vähemalt ühele punktis a sätestatud nõudele sperma puhul, punktis b sätestatud nõudele in vivo saadud veiseembrüote puhul ja punktis c sätestatud nõudele muude kui in vivo saadud veiseembrüote ja ootsüütide puhul:
sperma pärineb doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmisele nõudele:
neid on siirutajate rünnakute eest kaitstud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 60 päeva vältel enne sperma kogumise algust ja selle kestel;
neid on peetud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vabas liikmesriigis või tsoonis vähemalt 60 päeva vältel enne sperma kogumise algust ja selle ajal;
neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring proovidega, mis koguti 28–60 päeva pärast sperma iga kogumise kuupäeva;
nende suhtes kohaldati otsest diagnostikameetodit, saades negatiivse tulemuse ja kasutades proove, mis koguti
in vivo saadud veiseembrüod on saadud doonorloomadelt, kellel ei ole kogumise päeval lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusele iseloomulikke kliinilisi tunnuseid, ning neid kogutakse, töödeldakse ja ladustatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 ( 8 ) III lisa 2. osale;
muud kui in vivo saadud veiseembrüod ja ootsüüdid peavad olema saadud doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmisele nõudele:
neid on siirutajate rünnakute eest kaitstud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 60 päeva vältel enne embrüote/ootsüütide kogumise algust ja selle kestel;
neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud seroloogiline uuring proovidega, mis koguti 28–60 päeva pärast embrüote/ootsüütide iga kogumise kuupäeva;
neile on tehtud negatiivse tulemuse andnud polümeraasi ahelreaktsiooni uuring proovidega, mis koguti embrüote/ootsüütide kogumise päeval;
neid on peetud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vabas liikmesriigis või tsoonis vähemalt 60 päeva vältel enne embrüote/ootsüütide kogumist.
3. Loomne paljundusmaterjal on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba ega ole hõlmatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimise programmiga, ja see vastab punkti 2 alapunkti a alapunktis i, iii või iv, alapunktis b või alapunkti c alapunktis i, ii või iii sätestatud nõuetele.
4. Loomne paljundusmaterjal on pärit liikmesriigist või tsoonist, mis ei ole lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba ega ole hõlmatud lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse likvideerimise programmiga, ja see peab vastama punkti 2 alapunkti a alapunktis ii või alapunkti c alapunktis iv sätestatud nõuetele.
3. PEATÜKK
Siirutajate eest kaitstud ettevõte
Siirutajate eest kaitstud ettevõtte staatuse võib ettevõttele anda ainult järgmistel juhtudel:
ettevõtte sisse- ja väljapääsu ees on asjakohased füüsilised takistused;
avauste ees on sobivate mõõtmetega siirutajatõkkevõrk, mida korrapäraselt immutatakse heakskiidetud insektitsiidiga vastavalt tootja juhtnööridele;
siirutajate seiret ja tõrjet tuleb teha nii siirutajate eest kaitstud ettevõttes kui ka selle ümbruses;
tuleb võtta meetmeid siirutajate paljunemiskohtade vähendamiseks või likvideerimiseks siirutajate eest kaitstud ettevõtte lähistel ning
siirutajate eest kaitstud ettevõtte toimimiseks ja loomade transpordiks laadimiskohta peab olema kehtestatud standardne töökord, sealhulgas varusüsteemide ja häiresüsteemide kirjeldused.
4. PEATÜKK
Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba liikmesriik või tsoon
1. Liikmesriigile või tsoonile, kus ei ole kunagi teadaolevalt esinenud lammaste katarraalse palaviku viirust, võib anda lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. peatüki 1. jao kohast seiret on tehtud vähemalt viimase 24 kuu jooksul ja
viimase 24 kuu jooksul ei ole sihtrühma kuuluvas loomapopulatsioonis leidnud kinnitust ükski lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse juht.
2. Liikmesriigile või tsoonile, kus on juba teadaolevalt esinenud lammaste katarraalse palaviku viirus, võib anda lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
1. peatüki 3. jao kohast seiret on tehtud vähemalt viimase 24 kuu jooksul ja
viimase 24 kuu jooksul ei ole sihtrühma kuuluvas loomapopulatsioonis leidnud kinnitust ükski lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse juht.
1. Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
1. jao punktis 1 sätestatud nõuded on täidetud ja
sihtrühma kuuluvast loomapopulatsioonist pärit loomi ja loomset paljundusmaterjali veetakse liikmesriiki või tsooni või läbi selle ainult siis, kui artiklites 43 ja 45 sätestatud nõuded on täidetud.
2. 1. jao punktis 1 osutatud seire intensiivsust ja sagedust tuleb nõuetekohaselt kohandada vastavalt järgmistele asjaoludele:
naabruses asuvate liikmesriikide, tsoonide või kolmandate riikide tervisestaatus vastavalt 1. peatüki 4. jao punktile 3;
selliste loomade sissetoomine, kes on pärit sihtrühma kuuluvast loomapopulatsioonist, mis võis kahjustada liikmesriigi või tsooni tervisestaatust vastavalt 1. peatüki 4. jao punktile 6.
3. Kui nakkuse levikut ei ole kahel järjestikusel aastal pärast liikmesriigile või tsoonile lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse andmist tuvastatud, tuleb seiret teha järgmistel alustel:
iga-aastane pisteline seire, et oleks võimalik vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada lammaste katarraalse palaviku viirusega nakatumus 20 % levimuse sihtmäära juures, või
iga-aastane riskipõhine seire lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse tuvastamiseks, võttes arvesse tootmissüsteeme ja kindlakstehtud riskitegureid.
5. PEATÜKK
Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba liikmesriik või tsoon
1. Lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba staatuse saab liikmesriigis või selle tsoonis kehtestada ainult järgmistel juhtudel:
siirutajavaba perioodi algus ja lõpp ning seega ka lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba perioodi algus ja lõpp on entomoloogilise seire põhjal tõendatud vastavalt 1. peatüki 5. jaole ja
lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku peatumine on tõendatud
1. peatüki 2. jao kohase seire tegemisega vähemalt viimase 12 kuu vältel, sealhulgas siirutajate ühe täispika aktiivsusperioodi jooksul, ja
lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpidest 1–24 põhjustatud uute nakkusjuhtude puudumine alates siirutajate aktiivsusperioodi lõpust.
2. Erandina punkti 1 alapunktist a, kui lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba perioodi on edukalt tõendatud kolme järjestikuse aasta jooksul, võib entomoloogilise seire asemel rakendada lisakriteeriume, näiteks temperatuuri, et kinnitada teaduslike tõendite põhjal lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba perioodi algust ja lõppu.
3. Liikmesriigi või tsooni lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest hooajuti vaba staatus peab viivitamata lõppema, kui on tõendeid siirutajavaba perioodi lõppemise või siirutajate leviku kohta.
III OSA
VARROOS
Liikmesriigi või tsooni asjaomasele meemesilaste populatsioonile võib anda varroosivaba staatuse ainult järgmistel juhtudel:
tehtud on riskihindamine, mille käigus on kindlaks tehtud kõik võimalikud varroosi esinemise tegurid ja selle võimalik varasem esinemine;
vähemalt ühe aasta jooksul on käimas teadlikkuse suurendamise programm, mille eesmärk on julgustada teatama kõigist varroosile viitavatest juhtudest;
peetavate ega looduslike meemesilaste kolooniates ei ole esinenud ühtki kinnitatud varroosijuhtu;
vähemalt ühel aastal on iga-aastase seirega tõendatud varroosi puudumist liikmesriigi või selle tsooni peetavate meemesilaste esindaval valimil, mis võimaldab vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada varroosi, kui levimuse sihtmäär 1 % on mesilatest ja mesilasisene levimuse sihtmäär on 5 % tarudest;
perekonna Apis liikidesse kuuluvate looduslike jätkusuutlike populatsioonide olemasolu korral on vähemalt ühe aasta jooksul käimas metsloomapopulatsiooni seireprogramm, mille käigus ei ole esinenud tõendeid varroosi kohta, ja
pädev asutus võtab kogu punktis d osutatud seire kestel asjakohased meetmed sellesse liikmesriiki või sellesse tsooni toodavate meemesilaste, sealhulgas nende haudmete uurimiseks ja edasiseks käsitlemiseks nende elutsükli mis tahes etapis, et vältida kohaliku populatsiooni nakatumist sissetoodud meemesilaste kehvema tervisliku seisundi tõttu.
Liikmesriigi või tsooni asjaomasele meemesilaste populatsioonile antud varroosivaba staatuse võib säilitada ainult järgmistel juhtudel:
pädev asutus teeb seiret, mis
tõendab igal aastal varroosi puudumist vabapidamisel olevate meemesilaste esindaval valimil;
võimaldab varroosijuhtude varajast avastamist mesilates ja tarudes;
võtab riskihindamise põhjal vaatluse alla konkreetsed sihtpiirkonnad, kus varroosi sissetoomise või esinemise tõenäosus on suurem;
kõiki taudikahtluse juhte on uuritud ja peetavate ega looduslike meemesilaste kolooniates ei ole ükski varroosijuht kinnitust leidnud;
perekonna Apis liikidesse kuuluvad looduslikud jätkusuutlikud populatsioonid puuduvad või on käimas metsloomapopulatsiooni seireprogramm, mille käigus ei ole esinenud tõendeid varroosi kohta, ja
meemesilased, sealhulgas nende haudmed, lastakse nende elutsükli mis tahes etapis vabapidamisele ainult siis, kui
nad on pärit varroosivaba staatusega liikmesriigist või selle tsoonist või kolmandast riigist või territooriumilt ning
nad on veo ajal varroosi eest kaitstud.
IV OSA
ILMA VAKTSINEERIMISETA NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSE NAKKUSEST VABA STAATUS
Ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse saab liigi Galliformes kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude populatsioonile anda liikmesriigile või tsoonile ainult siis, kui vähemalt 12 viimase kuu jooksul
on liigi Galliformes kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude vaktsineerimine Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu olnud keelatud;
ei ole liigi Galliformes kodulinde ja tehistingimustes peetavaid linde pidavates ettevõtetes peetud ühtki Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud liigi Galliformes kodulindu ja tehistingimustes peetavat lindu;
on Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse varajaseks avastamiseks järgitud üldisi seirenõudeid kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a;
on kohaldatud üht järgmistest uuringute tegemise kordadest:
kõigis sugulinde pidavates ettevõtetes on tehtud negatiivse tulemuse andnud Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastaste antikehade uuring proovidega, mis võeti vähemalt 60 linnult, kes valiti igas ettevõttes juhuslikult ja kellele tehti seroloogiline hemaglutinatsiooni inhibitsiooni uuring, või
uuring on tehtud selliste ettevõtete esindava valimi põhjal, kus suudetakse vähemalt 95 % usaldatavustasemega avastada nakatumine, kui levimuse sihtmäär on 1 % linnukasvatusettevõtetest ja ettevõttesisene seropositiivsete lindude levimuse sihtmäär on 10 %, ning
liigi Galliformes kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude puhul ei ole kinnitust leidnud ükski Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse juht.
1. Liikmesriigile või tsoonile antud ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse võib säilitada ainult juhul, kui 1. jao punktides a–e sätestatud nõuded on endiselt täidetud.
2. Erandina punktist 1 võib Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse juhu esinemise kinnitamise korral säilitada liikmesriigile või tsoonile antud ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse järgmistel juhtudel:
igas ettevõttes, kui esineb kahtlustatavaid või kinnitatud nakkusjuhtusid, on viivitamata rakendatud asjaomaseid tauditõrjemeetmeid, kuni juhtum on lahendatud;
pädev asutus on teinud järelduse, et nakatunud oli ainult piiratud arv ettevõtteid, mis olid epidemioloogiliselt seotud esimese avastatud taudipuhanguga, ja
punktis a osutatud tauditõrjemeetmeid ei kohaldatud 12 kuu jooksul kauem kui kolm kuud.
3. Liikmesriigile või tsoonile antud ilma vaktsineerimiseta Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatust ei mõjuta nakkuse esinemise kinnitamine mõnes muus linnupopulatsioonis, tingimusel et pädeva asutuse hinnangul ei ole staatus ohtu seatud, võttes arvesse kõigi vajalike meetmete rakendamist Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse levimise ärahoidmiseks liigi Galliformes kodulindudele ja tehistingimustes peetavatele lindudele.
VI LISA
VEELOOMADE TAUDIDEGA SEOTUD ERINÕUDED
I OSA
RISKIPÕHINE SEIRE
1. PEATÜKK
Riskipõhise seire miinimumnõuded teatavates heakskiidetud vesiviljelusettevõtetes
1. Üldine lähenemisviis
1.1. Teatavates heakskiidetud vesiviljelusettevõtetes ja teatavates heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühmades rakendatakse riskipõhist terviseseiret, mis hõlmab loomatervise ülevaatusi ja võimalikku proovide võtmist vastavalt tootmise laadile ning mille eesmärk on tuvastada järgmised asjaolud:
suurenenud suremus,
loetellu kantud taudid,
esilekerkivate taudide levik.
1.2. Selliste ülevaatuste sagedus sõltub heakskiidetud vesiviljelusettevõtte või heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühma põhjustatud riskist seoses taudi nakatumise ja taudi levitamisega. See risk kehtib loetellu kantud taudide ja võimalike esilekerkivate taudide puhul ning hõlmab seega vesiviljelusettevõtteid ja vesiviljelusettevõtete rühmi, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi, ning teatavatel juhtudel vesiviljelusettevõtteid ja vesiviljelusettevõtete rühmi, kus peetakse loetellu kandmata liikidesse kuuluvaid veeloomi. Pädev asutus peab kindlaks määrama iga heakskiidetud vesiviljelusettevõtte või heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühma põhjustatud riski ja liigitama need suure, keskmise või väikse riskiga ettevõtteks või ettevõtete rühmaks.
2. peatükis täpsustatakse riskitegurid, mida tuleb riskide järjestamisel arvesse võtta. Sellist riskide järjestamist korratakse ja ajakohastatakse, kui mõni punktides a–l nimetatud riskiteguritest näitab, et ettevõtte põhjustatud risk on muutunud.
1.3. 3. peatükis on sätestatud loomatervise ülevaatuste minimaalne sagedus, mis põhineb sellel, kas pädev asutus on määranud ettevõtte suure, keskmise või väikese riskiga ettevõtteks.
1.4. Loomade tervise riskipõhise seire vesiviljelusettevõtetes ja vesiviljelusettevõtete rühmades võib kombineerida loomatervise ülevaatuste ja proovide võtmisega, mis tehakse
ühe või mitme loetellu kantud taudiga seotud kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammi osana või
ühe või mitme loetellu kantud taudi puhul taudivaba staatuse tõendamiseks ja säilitamiseks või
ühe või mitme C-kategooria taudiga seotud seireprogrammi osana.
2. PEATÜKK
Teatavates heakskiidetud vesiviljelusettevõtetes kohaldatav riskide järjestamine
1 peatüki punktis 1.2 osutatud riskide järjestamisel tuleb arvesse võtta vähemalt punktides a ja b osutatud riskitegureid. Asjakohasel juhul võetakse arvesse ka punkte c–l:
patogeenide otsese leviku võimalus vee kaudu;
vesiviljelusloomade vedu;
toodangu liik;
kasvatatavate vesiviljelusloomade liigid;
bioturvalisuse süsteem, sh töötajate pädevus ja väljaõpe;
vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete arvukus asjaomase ettevõtte lähiümbruses;
asjaomasest ettevõttest halvema tervisestaatusega ettevõtete lähedus;
varasemad taudijuhud asjaomases ettevõttes ja teistes kohalikes ettevõtetes;
nakatunud looduslike veeloomade esinemine asjaomase ettevõtte lähiümbruses;
risk, mis tuleneb inimtegevusest asjaomase ettevõtte läheduses, nagu õngitsemine, veoteede olemasolu, sadamad, kus ballastvett vahetatakse;
taudide levikut põhjustada võivate röövloomade juurdepääs asjaomasele ettevõttele;
varasemad andmed ettevõtte vastavuse kohta pädeva asutuste nõuetele.
3. PEATÜKK
Riskipõhiste loomatervise ülevaatuste sagedus
Teatavates heakskiidetud ettevõtetes ja heakskiidetud ettevõtete rühmades teha tulevate riskipõhiste loomatervise ülevaatuste sagedus sõltub 2. peatükis osutatud riskide järjestamisest ja seda tehakse järgmiselt:
suure riskiga ettevõtetes vähemalt kord aastas;
keskmise riskiga ettevõtetes vähemalt kord kahe aasta jooksul;
väikese riskiga ettevõtetes vähemalt kord kolme aasta jooksul.
II OSA
TAUDIPÕHISED NÕUDED SEOSES VEELOOMADE TAUDIVABA STAATUSEGA
II osa käsitleb taudivaba staatust puudutavaid taudipõhiseid nõuded seoses järgmiste loetellu kantud taudidega.
Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) |
1. peatükk |
Nakkuslik vereloomeelundite nekroos (IHN) |
1. peatükk |
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus |
2. peatükk |
Marteilia refringens’i nakkus |
3. peatükk |
Bonamia exitiosa nakkus |
4. peatükk |
Bonamia ostreae nakkus |
5. peatükk |
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkus |
6. peatükk |
1.PEATÜKK
Viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja asjakohasel juhul proovide võtmine tuleb teha aastaajal, mil vee temperatuur on alla 14 °C, või kui temperatuuri alla 14 °C ei saavutata, tuleb proovid võtta aasta madalaima temperatuuri juures;
kui likvideerimisprogrammiga hõlmatud vesiviljelusettevõtete piiratud arvu tõttu on nõutav looduslike populatsioonide aktiivne seire, tuleb proovivõtukohtade arv ja geograafiline jaotus määrata kindlaks nii, et saavutataks liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku piisav kaetus. Proovivõtukohad peavad esindama taudile vastuvõtlike liikide looduslike populatsioonide elupaigaks olevaid eri ökosüsteeme;
kui ettevõtetes või looduslikus populatsioonis tehakse loomatervise ülevaatusi või võetakse proove mitu korda aastas vastavalt 2.–4. jaole, peab loomatervise ülevaatuste vaheline ja proovivõttude vaheline ajavahemik olema vähemalt neli kuud või nii pikk kui võimalik, võttes arvesse punktis a sätestatud temperatuurinõudeid;
kõikides tootmisüksustes (nagu tiigid, basseinid ja sumbad) tuleb kontrollida surnud, nõrkade või ebatavaliselt käituvate kalade olemasolu. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata vee väljavoolukohtadele, kuhu nõrgad kalad kipuvad veevoolust tingituna kogunema;
loetellu kantud liikidesse kuuluvad kalad, kes kogutakse proovide võtmise eesmärgil, tuleb valida järgmiselt:
vikerforelli olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida üksnes selle liigi kalad, välja arvatud juhul, kui esineb ka muid taudile vastuvõtlikke liike, kellel täheldatakse tüüpilisi VHSi või IHNi tunnuseid; kui vikerforelli ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui leitakse nõrku, ebatavaliselt käituvaid või äsja surnud, kuid mitte veel lagunenud kalu, tuleb proovivõtuks valida need kalad; kui kalade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim hõlmama kalu kõikidest veeallikatest;
kalad tuleb valida nii, et valimis oleksid proportsionaalselt esindatud kõik ettevõtte tootmisüksused, näiteks sumbad, basseinid ja tiigid, ning kõik põlvkonnad.
VHSist või IHNist vaba staatuse võib VHSi või IHNi puhul anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult järgmistel juhtudel:
kõigi 1. jao punkti b kohaselt valitud ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud ühte järgmistest kavadest:
mudel A – kaheaastane kava.
Ettevõtetes või proovivõtukohtades peavad loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine olema tehtud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 1.A.
Selle kaheaastase perioodi jooksul peavad kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid olema andnud VHSi ja IHNi suhtes negatiivse tulemuse ning VHSi või IHNi esinemise kahtlus peab olema 5. jao punktis 3 sätestatud proovivõtu- ja diagnostikameetoditega ümber lükatud;
mudel B – nelja-aastane kava (vähendatud suurusega valimiga).
Ettevõtetes või proovivõtukohtades peavad loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine olema tehtud vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 1.B. Selle nelja-aastase perioodi jooksul peavad kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid olema andnud VHSi ja IHNi suhtes negatiivse tulemuse ning VHSi või IHNi esinemise kahtlus peab olema 5. jao punktis 3 sätestatud proovivõtu- ja diagnostikameetoditega ümber lükatud;
kui punktis a osutatud seire käigus on VHS või IHN avastatud enne uue kahe- või nelja-aastase kava rakendamise algust, tuleb liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku asjaomased ettevõtted
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas kaladega, mis on pärit lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
Tabel 1.A
VHSist ja IHNist vaba staatuse saavutamisele eelneva, punkti a alapunktis i osutatud kaheaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele ja bioturvarühmikutele
Ettevõtte liik |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
Proovivõttude arv aastas ettevõtte kohta |
Kalade arv valimis (1) |
|
Kasvatatavate kalade arv |
Sugukarja kalade arv (2) |
|||
a) Sugukarjaga ettevõtted |
2 |
2 |
50 (esimene ülevaatus) 75 (teine ülevaatus) |
30 (esimene või teine ülevaatus) |
b) Ainult sugukarjaga ettevõtted |
2 |
1 |
0 |
75 (esimene või teine ülevaatus) |
c) Sugukarjata ettevõtted |
2 |
2 |
75 (esimene JA teine ülevaatus) |
0 |
Kalade maksimaalne arv koondproovis: 10 |
||||
(1)
Rannikualade või -bioturvarühmikute korral tuleb proovid võtta kõige varem kolm nädalat pärast kalade viimist mageveest soolasesse vette.
(2)
Sugukarja ovariaal- või seemnevedelik kogutakse kudemisperioodil marja või niisa lüpsmise ajal. |
Tabel 1.B
VHSist ja IHNist vaba staatuse saavutamisele eelneva, punkti a alapunktis ii osutatud nelja-aastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele või bioturvarühmikutele (vähendatud suurusega valimiga)
Ettevõtte liik |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
Proovivõttude arv aastas ettevõtte kohta |
Kalade arv valimis (1) |
|
Kasvatatavate kalade arv |
Sugukarja kalade arv (2) |
|||
Esimesed 2 aastat |
||||
a) Sugukarjaga ettevõtted |
2 |
1 |
30 (teine ülevaatus) |
0 |
b) Ainult sugukarjaga ettevõtted |
2 |
1 |
0 |
30 (esimene või teine ülevaatus) |
c) Sugukarjata ettevõtted |
2 |
1 |
30 (esimene või teine ülevaatus) |
0 |
Viimased 2 aastat |
||||
a) Sugukarjaga ettevõtted |
2 |
2 |
30 (esimene ülevaatus) |
30 (teine ülevaatus) |
b) Ainult sugukarjaga ettevõtted |
2 |
2 |
|
30 (esimene JA teine ülevaatus) |
c) Sugukarjata ettevõtted |
2 |
2 |
30 (esimene JA teine ülevaatus) |
|
Kalade maksimaalne arv koondproovis: 10 |
||||
(1)
Rannikualade või -bioturvarühmikute korral tuleb proovid võtta kõige varem kolm nädalat pärast kalade viimist mageveest soolasesse vette.
(2)
Sugukarja ovariaal- või seemnevedelik kogutakse kudemisperioodil marja või niisa lüpsmise ajal. |
1. VHSist või IHNist vaba staatuse võib anda teadaolevalt VHSi või IHNi nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu pidavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid tuleb tulemuslikult kohaldada ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud VHSi või IHNiga nakatunuks tunnistatud ettevõtte (ettevõtete) ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõigis VHSi või IHNi nakkuseta ettevõtetes, mis peavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu kaitsetsoonis või kui kaitsetsooni ei ole loodud, siis piirangutsoonis, tuleb teha uuring, mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest:
proovivõtmine 10 kala analüüsimiseks, kui täheldatakse VHSi ja/või IHNi nakatumisele viitavaid kliinilisi sümptomeid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või vähemalt 30 kala analüüsimiseks, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata;
ettevõtetes, kus alapunktis i osutatud uuringute tulemused on negatiivsed, tuleb jätkata loomatervise ülevaatuste tegemist kord kuus ajavahemiku vältel, mil veetemperatuur on alla 14 °C (välja arvatud ajal, mil kalatiigid, basseinid, voolava veega veekogud või sumbad on jääga kaetud), kuni kaitsetsoon tühistatakse vastavalt alapunktile c;
asjaomased ettevõtted tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62, puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63 ning hoida kasutamata vastavalt artiklile 64.
Artikli 64 lõike 2 punktis a osutatud kasutamata hoidmise periood peab kestma vähemalt kuus nädalat. Kui kõik nakatunud ettevõtted, mis asuvad samas kaitsetsoonis või kui kaitsetsooni ei ole loodud, siis piirangutsoonis, on tühjendatud, peab sellele järgnema vähemalt kolmenädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood.
Kui nakatunud ettevõtetes kehtestatakse kasutamata hoidmise periood, tuleb piirangutsoon – või kaitsetsoon, kui see on loodud – muuta järelevalvetsooniks, kuni 2. jaos sätestatud kava on lõpule viidud;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, ning kui loodusliku populatsiooni seire on nõutav, siis kõigis proovivõtukohtades, mis valitakse kooskõlas 1. jao punktiga b, tuleb seejärel kohaldada 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud kava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas kaladega, mis on pärit VHSist või IHNist vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud ja
arvesse tuleb võtta selliseid tegureid, mis mõjutavad VHSi või IHNi levimist kasvatatavatele ja looduslikele kaladele, nagu:
surnud kalade arv, määr ja jaotus VHSi või IHNiga nakatunud ettevõttes või teistes vesiviljelusettevõtetes;
kaugus naaberettevõtetest ja nende arvukus;
tapamajade lähedus;
kontaktettevõtted;
ettevõtetes kasvatavad liigid;
nakatunud ettevõtetes ja naabruses asuvates ettevõtetes rakendatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid;
rannikualade geograafiline piiritlemine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
kaitsetsoon peab koosnema ringikujulisest alast, mille raadius on vähemalt üks loodete horisontaalne ulatus või vähemalt viis kilomeetrit (olenevalt sellest, kumb on suurem) ja mille keskpunktis on VHSi või IHNi nakatunud ettevõte, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal, ja
järelevalvetsoon peab koosnema kaitsetsooni ümbritsevast alast, mis hõlmab kattuvaid loodete horisontaalse ulatuse tsoone, või kaitsetsooni ümbritsevast ringikujulisest alast, mille raadius kaitsetsooni keskpunktist on 10 km, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal,
või
kui eraldi kaitse- ja järelevalvetsoone ei looda, peab piirangutsoon koosnema alast, mis hõlmab nii kaitsetsooni kui ka järelevalvetsooni;
sisemaa piirkondades tuleb geograafilisel piiritlemisel hõlmata kogu valgala, millel paikneb VHSi või IHNi nakatunud ettevõte. Pädev asutus võib vähendada piirangutsooni ulatust nii, et see hõlmaks osa valgalast, kui sellega ei kahjustada VHSi või IHNiga seotud tauditõrjemeetmeid.
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku VHSist või IHNist vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes teha loomatervise ülevaatused ja võtta kaladelt proovid vastavalt tabelile 1.C, võttes arvesse VHSi või IHNi nakatumise riski määra ettevõttes.
2. VHSist või IHNist vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus VHSi või IHNiga seotud tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsioonide tervislikust seisundist, tuleb VHSi või IHNi nakatumise riski pidada suureks.
3. Taudivaba staatus tuleb säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad VHSi või IHNi suhtes negatiivse tulemuse ning VHSi või IHNi esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 1.C
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute VHSist või IHNist vaba staatuse säilitamise kava
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
|
Suur |
1 kord aastas |
30 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
30 |
Väike |
1 kord 3 aasta jooksul |
30 |
Kalade maksimaalne arv koondproovis: 10 |
||
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2 peatükile, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted.
(2)
Iga loomatervise ülevaatuse käigus tuleb koguda üks proov.
(3)
Rannikualade või -bioturvarühmikute korral tuleb proovid võtta kõige varem kolm nädalat pärast kalade viimist mageveest soolasesse vette. |
1. Elunditest ja koematerjalist tuleb proovide võtmiseks ja uurimiseks kasutada põrna, neeru eesmist osa ja süda või peaaju. Sugukarjast proovide võtmisel võib uurida ka ovariaal- või seemnevedelikku.
Väikese kalavastse puhul võib võtta proovi kogu kalast.
Kuni kümnelt kalalt pärit proovid võib ühte koondada.
2. VHSist vaba staatuse või IHNist vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vastavalt 2.–4. jaole tuleb kasutada järgmisi diagnostikameetodeid:
viiruse eraldamine rakukultuuris ja sellele järgnev viiruse tuvastamine ELISA, kaudse immunofluorestsentsanalüüsi (IFAT), viiruse neutraliseerimise meetodi või viiruse genoomi määramise abil või
tuvastamine pöördtranskriptsiooniga kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-qPCR) abil.
Nende diagnostikameetodite kohaldamise üksikasjalik kord peab vastama Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud korrale.
3. Kui vastavalt artiklile 55 on vaja VHSi või IHNi nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, tuleb järgida järgmist loomatervise ülevaatuse, proovivõtu- ja uuringute tegemise korda:
nakkuskahtlusega ettevõttes tuleb teha vähemalt üks loomatervise ülevaatus ja võtta vähemalt üks proov, mis hõlmab 10 kala, kui täheldatakse VHSi ja/või IHNi nakatumisele viitavaid kliinilisi tunnuseid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või vähemalt 30 kala, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata. Vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale kasutatakse proovide analüüsimiseks ühte või mitut punkti 2 alapunktides a ja b sätestatud diagnostikameetodit;
VHSi esinemine tuleb arvata kinnitatuks, kui ühe või mitme nimetatud diagnostikameetodiga saadakse VHSi viiruse suhtes positiivne tulemus. IHNi esinemine tuleb arvata kinnitatuks, kui ühe või mitme nimetatud diagnostikameetodiga saadakse IHNi viiruse suhtes positiivne tulemus. Esimese VHSi või IHNi nakkuse juhtumi kinnitamine liikmesriikides, tsoonides või bioturvarühmikutes, mis ei olnud varem nakatunud, peab põhinema tavapärasel viiruse eraldamisel rakukultuuris ja selle edasisel immunokeemilisel või molekulaarsel identifitseerimisel või genoomi tuvastamisel, sealhulgas kinnitamine amplifikatsiooni (RT-PCR) tulemi sekveneerimisega;
VHSi või IHNi esinemise kahtluse võib ümber lükata, kui rakkude kultiveerimisel või RT-qPCRi abil ei leita tõendeid VHSi või IHNi viiruse esinemise kohta.
2. PEATÜKK
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
kui 2.–4. jao kohaselt tuleb ettevõtetes teha loomatervise ülevaatusi ja võtta proove mitu korda aastas, peavad loomatervise ülevaatuste või proovivõttude vahelised ajavahemikud olema võimalikult pikad;
kui likvideerimisprogrammiga hõlmatud vesiviljelusettevõtete piiratud arvu tõttu on nõutav looduslike populatsioonide aktiivne seire, tuleb proovivõtukohtade arv ja geograafiline jaotus määrata kindlaks nii, et saavutataks liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku piisav kaetus;
proovivõtukohad peavad esindama taudile vastuvõtlike liikide looduslike populatsioonide elupaigaks olevaid eri ökosüsteeme;
kõikides tootmisüksustes (nagu tiigid, basseinid ja sumbad) tuleb kontrollida surnud, nõrkade või ebatavaliselt käituvate kalade olemasolu. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata sumpade otstele või asjakohasel juhul vee väljavoolukohtadele, kuhu nõrgad kalad kipuvad veevoolust tingituna kogunema;
loetellu kantud liikidesse kuuluvad kalad, kes kogutakse proovide võtmise eesmärgil, tuleb valida järgmiselt:
lõhe olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida üksnes selle liigi kalad, välja arvatud juhul, kui esineb ka muid taudile vastuvõtlikke liike, kellel täheldatakse tüüpilisi lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse tunnuseid. Kui ettevõttes lõhet ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui leitakse surmaeelses seisundis või äsja surnud, kuid mitte veel lagunenud kalu, tuleb proovivõtuks valida need kalad, eelkõige sellised, kellel täheldatakse aneemiat, veritsust või muid vereringehäirele viitavaid kliinilisi tunnuseid; kui kalade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim hõlmama kalu kõikidest veeallikatest;
kalad tuleb valida nii, et valimis oleksid proportsionaalselt esindatud kõik ettevõtte tootmisüksused, näiteks sumbad, basseinid ja tiigid, ning kõik põlvkonnad.
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse võib anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse suhtes ainult siis, kui kõigi 1. jao punkti b kohaselt valitud ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud ühte järgmistest kavadest:
ettevõtetes või proovivõtukohtades on loomatervise ülevaatused tehtud ja proovid võetud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 2.A;
selle kaheaastase perioodi jooksul peavad kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid olema andnud lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve suhtes negatiivse tulemuse ning nakkuse esinemise kahtlus peab olema 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber lükatud;
kui punktis a osutatud seire käigus on lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus avastatud enne kava rakendamise taasalustamist, tuleb asjaomased ettevõtted selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas kaladega, mis on pärit lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
Tabel 2.A
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse saavutamisele eelneva kaheaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele ja bioturvarühmikutele
Seireaasta |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
Laboriuuringute arv aastas (1) |
Kalade arv valimis |
1. aasta |
6 |
2 |
75 |
2. aasta |
6 |
2 |
75 |
(1)
Proovid tuleb koguda igal aastal kevadel ja sügisel. Kalade maksimaalne arv koondproovis: 5. |
1. Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse võib anda teadaolevalt lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalsed tõrjemeetmed peavad olema kohaldatud ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusega ettevõtte (ettevõtete) ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõigis lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuseta ettevõtetes, mis peavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu kaitsetsoonis või kui kaitsetsooni ei ole loodud, siis piirangutsoonis, tuleb teha uuring, mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest:
proovivõtmine vähemalt 10 surmaeelses seisundis kala analüüsimiseks, kui täheldatakse lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüvega nakatumisele viitavaid kliinilisi tunnuseid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või vähemalt 30 kala analüüsimiseks, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata;
ettevõtetes, kus alapunktis i osutatud uuringute tulemused on negatiivsed, tuleb jätkata loomatervise ülevaatuste tegemist kord kuus, kuni kaitsetsoon tühistatakse vastavalt alapunktile c;
asjaomased ettevõtted tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62, puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63 ning hoida kasutamata vastavalt artiklile 64.
Artikli 64 lõike 2 punktis b osutatud kasutamata hoidmise perioodi kestus peab olema vähemalt kolm kuud. Kui kõik nakatunud ettevõtted, mis asuvad samas kaitsetsoonis või kui kaitsetsooni ei ole loodud, siis piirangutsoonis, on tühjendatud, peab sellele järgnema vähemalt kuuenädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood.
Kui nakatunud ettevõtetes kehtestatakse kasutamata hoidmise periood, tuleb piirangutsoon – või kaitsetsoon, kui see on loodud – muuta järelevalvetsooniks, kuni 2. jaos sätestatud kava on lõpule viidud;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, ning kui loodusliku populatsiooni seire on nõutav, siis kõigis proovivõtukohtades, mis valitakse kooskõlas 1. jao punktiga b, tuleb seejärel kohaldada 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud kava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas kaladega, mis on pärit lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud ja
arvesse tuleb võtta selliseid tegureid, mis mõjutavad lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse levimist kasvatatavatele ja looduslikele kaladele, näiteks:
surnud kalade arv, määr ja jaotus lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusega ettevõttes või teistes vesiviljelusettevõtetes;
kaugus naaberettevõtetest ja nende arvukus;
tapamajade lähedus;
kontaktettevõtted;
ettevõtetes kasvatavad liigid;
nakatunud ettevõtetes ja nende naabruses asuvates ettevõtetes kohaldatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid;
rannikualade geograafiline piiritlemine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
kaitsetsoon peab koosnema ringikujulisest alast, mille raadius on vähemalt üks loodete horisontaalne ulatus või vähemalt viis kilomeetrit (olenevalt sellest, kumb on suurem) ja mille keskpunktis on lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusega ettevõte, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal, ja
järelevalvetsoon peab koosnema kaitsetsooni ümbritsevast alast, mis hõlmab kattuvaid loodete horisontaalse ulatuse tsoone, või kaitsetsooni ümbritsevast ringikujulisest alast, mille raadius kaitsetsooni keskpunktist on 10 km, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal,
või
kui eraldi kaitse- ja järelevalvetsoone ei looda, peab piirangutsoon koosnema alast, mis hõlmab nii kaitsetsooni kui ka järelevalvetsooni;
sisemaa piirkondades tuleb geograafilisel piiritlemisel hõlmata kogu valgala, millel paikneb lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüvega nakatunud ettevõte. Pädev asutus võib vähendada piirangutsooni ulatust nii, et see hõlmaks osa valgalast, kui sellega ei kahjustada lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusega seotud tauditõrjemeetmeid.
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes teha loomatervise ülevaatused ja võtta kaladelt proovid vastavalt tabelile 2.B, võttes arvesse lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse leviku riski määra ettevõttes.
2. Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsiooni tervislikust seisundist, tuleb lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse leviku riski pidada suureks.
3. Taudivaba staatus tuleb säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve suhtes negatiivse tulemuse ning lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 2.B
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse säilitamise kava (1)
Riskimäär (2) |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas |
Kalade arv valimis |
|
Suur |
2 |
2 |
30 |
Keskmine |
1 |
1 |
30 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
30 |
(1)
Ei kohaldata ettevõtete puhul, kus kasvatatakse üksnes vikerforelli (Onchorhynchus mykiss) või meriforelli (Salmo trutta) või nii vikerforelli kui ka meriforelli ning mida varustatakse veega üksnes mageveeallikatest, kus ei esine atlandi lõhet (Salmo salar).
(2)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted.
(3)
Proovid tuleb koguda kevadel ja sügisel, kui igal aastal nõutakse kahte proovi.
(4)
Proovid tuleb koguda kevadel või sügisel, kui igal aastal nõutakse ühte proovi. Kalade maksimaalne arv koondproovis: 5. |
Diagnostika- ja proovivõtumeetodid
1. Elunditest ja koematerjalist tuleb proovide võtmiseks ja uurimiseks kasutada järgmist:
histoloogiline analüüs: neeru eesmine osa, maks, süda, kõhunääre, sool, põrn ja lõpused;
immunohistokeemiline analüüs: neeru keskosa ja süda koos klappide ja arterioossibulaga;
tavapärasel RT-PCRil ja RT-qPCRil põhinev analüüs: neeru keskosa ja süda;
viiruse kultiveerimine: neeru keskosa, süda ja põrn.
Kuni viielt kalalt pärit elunditükid võib ühte koondada.
2. Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkusest vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vastavalt 2., 3. ja 4. jaole tuleb diagnostikameetoditest kasutada RT-qPCR-d, millele järgneb tavapärane RT-PCR ja positiivsete proovide HE-geeni sekveneerimine vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele meetoditele ja nende kohaldamise korrale.
Kui HPR-deletsiooniga ISAV puhul saadakse positiivne sekveneerimise tulemus, tuleb enne artiklites 55–65 ette nähtud esmaste tõrjemeetmete rakendamist analüüsida veel proove.
Neid proove tuleb analüüsida vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele meetoditele ja nende kohaldamise korrale:
proovide analüüs RT-qPCRiga, millele järgneb tavapärane RT-PCR ja positiivsete proovide HE-geeni sekveneerimine, et kinnitada deletsiooni esinemist HPRis, või
ISA-viiruse antigeeni tuvastamine koepreparaatides ISA-viiruse vastaste spetsiifiliste antikehade abil või
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve eraldamine rakukultuuris ja selle edasine tuvastamine.
3. Kui vastavalt artiklile 55 on vaja lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, peab proovivõtu- ja uuringute tegemise kord vastama järgmistele nõuetele:
nakkuskahtlusega ettevõttes tuleb teha vähemalt üks loomatervise ülevaatus ja võtta vähemalt üks proov, mis hõlmab 10 surmaeelses seisundis kala, kui täheldatakse lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüvega nakatumisele viitavaid kliinilisi tunnuseid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või vähemalt 30 kala, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata. Vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale kasutatakse proovide analüüsimiseks ühte või mitut punktis 2 sätestatud diagnostikameetodit;
kui saadakse positiivne tulemus lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve suhtes, analüüsitakse enne artiklis 58 ette nähtud esmaste tõrjemeetmete rakendamist veel proove. Kahtlustatav lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse juht tuleb kinnitada vastavalt järgmistele kriteeriumidele, kasutades Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud ühte või enamat üksikasjalikku diagnostikameetodit ja nende kohaldamise korda:
ISA-viiruse tuvastamine RT-qPCRiga, millele järgneb tavapärane RT-PCR ja HE-geeni sekveneerimine, et kinnitada deletsiooni esinemist HPRis, või
ISA-viiruse tuvastamine koepreparaatides ISA-viiruse vastaste spetsiifiliste antikehade abil või
ISA-viiruse eraldamine ja tuvastamine rakukultuuris vähemalt ühest proovist, mis on võetud ükskõik milliselt kalalt ettevõttes;
kui täheldatakse nakatumisele viitavaid kliinilisi, makropatoloogilisi või histopatoloogilisi leide, tuleb nakatumise kahtluse kinnitamiseks kasutada vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt kalataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale proovide analüüsimiseks ühte või mitut punkti 3 alapunktis b sätestatud diagnostikameetodit.
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve kahtluse võib ümber lükata, kui kahtluse tekkimise kuupäevale järgneva 12 kuu jooksul tehtavate uuringute ja loomatervise ülevaatuste käigus ei leita viiruse esinemise kohta täiendavaid tõendeid.
3. PEATÜKK
Marteilia refringens’i nakkuse likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja asjakohasel juhul proovide võtmine tuleb teha aastaajal, mil parasiidi levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, tuleb proovid võtta vahetult pärast seda, kui veetemperatuur on tõusnud üle 17 °C;
kui proovide võtmiseks peab koguma molluskeid vastavalt 2.–4. jaos sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
Ostrea spp. olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida ainult selle liigi austrid. Kui Ostrea spp.-d ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui tootmisüksustes esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes, kus tootmisprotsessis kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim sisaldama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes või nende ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid, et nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte või ettevõtete rühma kõik osad. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse eelmisi kohti, kus Marteilia refringens avastati, asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist, batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Marteilia refringens’i viiruse nakkusest vaba staatuse võib anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule Marteilia refringens’i nakkuse suhtes ainult siis, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavate ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud järgmist kolmeaastast kava:
loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi kasvatavates ettevõtetes või ettevõtete rühmades on loomatervise ülevaatused tehtud ja proovid võetud vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 3.A;
selle kolmeaastase perioodi jooksul on kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid andnud Marteilia refringens’i suhtes negatiivse tulemuse ning Marteilia refringens’i esinemise kahtlus on 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber lükatud;
kui valimisse võetakse taudivaba staatusega liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast pärit Ostrea edulis, peab see liik olema toodud asjaomasesse ettevõttesse või ettevõtete rühma hiljemalt kava rakendamisele vahetult eelneval kevadel.
2. Kui Marteilia refringens’i nakkus tuvastatakse punktis 1 sätestatud kolmeaastase kava käigus enne uue kolmeaastase kava rakendamise algust, tuleb asjaomased ettevõtted selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas molluskitega, mis on pärit Marteilia refringens’i nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
Tabel 3.A
Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse saavutamisele eelneva kolmeaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele või bioturvarühmikutele
Seireaasta |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv aastas |
Molluskite arv valimis |
1. aasta |
1 |
1 |
150 |
2. aasta |
1 |
1 |
150 |
3. aasta |
1 |
1 |
150 |
1. Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse võib anda teadaolevalt Marteilia refringens’i nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui pädeva asutuse hinnangul on kõnealuse taudi likvideerimine teostatav, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi pidavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid on tulemuslikult kohaldatud ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud Marteilia refringens’i nakkusega ettevõt(e)te või ettevõtete rühma ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõikides kaitsetsoonis, või kui kaitsetsooni ei ole kehtestatud, siis piirangutsoonis loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades, mis ei ole Marteilia refringens’iga nakatunud, tuleb teha uuring, mis hõlmab vähemalt proovide kogumist 150 molluski analüüsimiseks pärast Marteilia refringens’iga nakatumise perioodi algust Kui nakatumisperiood ei ole teada, tuleb proovide võtmist alustada pärast seda, kui veetemperatuur on tõusnud üle 17 °C;
asjaomased ettevõtted ja ettevõtete rühmad tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62 ning võimaluse korral puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63.
Kasutamata hoidmise periood tuleb kehtestada vastavalt artiklile 64 ja selle kestus peab olema vähemalt järgmine:
kaks kuud ettevõtete ja ettevõtete rühmade puhul, mida saab täielikult tühjendada ning põhjalikult puhastada ja desinfitseerida, näiteks munemis- või kasvualad;
kaks kuud ettevõtete ja ettevõtete rühmade puhul, mida ei ole võimalik veest tühjendada ning põhjalikult puhastada ja desinfitseerida, kui loetellu kantud liigi nakatunud molluskid ja nakatunud ettevõtte või ettevõtete rühmaga epidemioloogiliselt seotud molluskid loetellu kantud liigist on ära korjatud või eemaldatud enne aasta seda perioodi, mil Marteilia refringens’i levimus on teadaolevalt suurim, või kui see periood ei ole teada, siis enne perioodi, mil veetemperatuur tõuseb üle 17 °C;
neliteist kuud ettevõtete ja ettevõtete rühmade puhul, mida ei ole võimalik veest tühjendada ning põhjalikult puhastada ja desinfitseerida, kui loetellu kantud liigi nakatunud molluskid ja nakatunud ettevõtte või ettevõtete rühmaga epidemioloogiliselt seotud molluskid loetellu kantud liigist ei ole ära korjatud või eemaldatud enne aasta seda perioodi, mil Marteilia refringens’i levimus on teadaolevalt suurim, või kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, siis enne perioodi, mil veetemperatuur tõuseb üle 17 °C.
Kui kõik nakatunud ettevõtted ja nakatunud ettevõtete rühmad on tühjendatud, tuleb kehtestada vähemalt neljanädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted või nakatunud ettevõtete rühmad on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes ja ettevõtete rühmades (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted ja ettevõtete rühmad), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, tuleb seejärel kohaldada 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud kava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas molluskitega, mis on pärit Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud ja
arvesse tuleb võtta selliseid tegureid, mis mõjutavad Marteilia refringens’i nakkuse levimist muu hulgas teistesse ettevõtetesse ja looduslikele molluskitele, näiteks:
surnud molluskite arv, vanus, määr ja jaotus Marteilia refringens’i nakkusega ettevõttes või ettevõtete rühmas;
naabruses asuvate ettevõtete või ettevõtete rühmade ning looduslike molluskite kaugus ja arvukus;
töötlemisettevõtete, kontaktettevõtete või ettevõtete rühmade lähedus;
ettevõtetes või ettevõtete rühmades esinevad liigid, eelkõige taudile vastuvõtlikud liigid ja vektorliigid;
tabandunud ettevõtetes ning nende naabruses asuvates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades kohaldatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid;
geograafiline piiritlemine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
kaitsetsoon peab koosnema ringikujulisest alast, mille raadius on vähemalt üks loodete horisontaalne ulatus või vähemalt viis kilomeetrit (olenevalt sellest, kumb on suurem) ja mille keskpunktis on Marteilia refringens’i nakkusega ettevõte, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal, ning
järelevalvetsoon peab koosnema kaitsetsooni ümbritsevast alast, mis hõlmab kattuvaid loodete horisontaalse ulatuse tsoone, või kaitsetsooni ümbritsevast ringikujulisest alast, mille raadius kaitsetsooni keskpunktist on 10 km, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal,
või
kui eraldi kaitse- ja järelevalvetsoone ei looda, peab piirangutsoon koosnema alast, mis hõlmab nii kaitsetsooni kui ka järelevalvetsooni.
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes teha loomatervise ülevaatused ja võtta molluskitelt proovid vastavalt tabelile 3.B, võttes arvesse Marteilia refringens’i nakkuse leviku riski määra ettevõttes.
2. Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus selle taudiga seotud tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsioonide tervislikust seisundist, tuleb Marteilia refringens’i nakkuse leviku riski pidada suureks.
3. Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse võib säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad Marteilia refringens’i suhtes negatiivse tulemuse ning Marteilia refringens’i nakkuse esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 3.B
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse säilitamise kava
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 3 aasta jooksul |
1 kord 3 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted. |
1. Laborisse tuleb punktides 2 ja 3 ette nähtud diagnostikameetoditega analüüsimiseks saata kogu loom.
2. Marteilia refringens’i nakkusest vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vastavalt 2.–4. jaole tuleb kasutada diagnostikameetodeid, mis peavad järgima Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikke diagnostikameetodeid ja menetlusi ja kujutama endast kas histopatoloogilist analüüsi, koejäljendite analüüsi või PCRi.
3. Kui vastavalt artiklile 55 on vaja Marteilia refringens’i nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, tuleb järgida järgmist loomatervise ülevaatuse, peab proovivõtu- ja uuringute tegemise kord olema vastavuses järgmisega:
uuring peab hõlmama vähemalt ühte proovivõtmist taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva 30 molluski analüüsimiseks, kui kahtlus põhineb surmajuhtumit käsitleval teatel, või vastasel juhul taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva 150 molluski analüüsimiseks pärast Marteilia refringens’iga nakatumise perioodi algust. Kui nakatumisperiood ei ole teada, tuleb proovide võtmist alustada pärast seda, kui veetemperatuur on tõusnud üle 17 °C;
vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale tuleb proovide analüüsimiseks kasutada alapunktis i sätestatud diagnostikameetodeid;
Marteilia refringens’i esinemine tuleb kinnitatuks lugeda, kui histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise positiivseid tulemusi toetavad PCRi positiivsed tulemused, mida kinnitavad sekveneerimistulemused. Kui bioloogiline materjal histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise tegemiseks ei ole kättesaadav, tuleb Marteilia refringens’i esinemine kinnitatuks lugeda, kui positiivsed tulemused on saadud kaht parasiitgenoomi eri fragmentidele suunatud PCR-analüüsi kasutades ja seda kinnitavad sekveneerimistulemused;
Marteilia refringens’i nakkuse kahtluse võib ümber lükata, kui alapunktis i osutatud uuringutega ei leita tõendeid Marteilia refringens’i esinemise kohta.
4. PEATÜKK
Bonamia exitiosa nakkuse likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja asjakohasel juhul proovide võtmine tuleb teha aastaajal, mil parasiidi levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võetakse proovid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel;
kui proovide võtmiseks peab koguma molluskeid vastavalt 2.–4. jaos sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
Ostrea spp. olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida ainult selle liigi austrid. kui Ostrea spp.-d ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse ettevõttes või ettevõtete rühmas, kus tootmisprotsessis kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim hõlmama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes või nende ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid, et nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte või ettevõtete rühma kõik osad. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse eelmisi kohti, kus Bonamia exitiosa avastati, asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist (nt Crassostrea gigas), batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Bonamia exitiosa viiruse nakkusest vaba staatuse võib anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule Bonamia exitiosa nakkuse suhtes ainult siis, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavate ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud järgmist kolmeaastast kava:
loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi kasvatavates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades on loomatervise ülevaatused tehtud ja proovid võetud vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 4.A;
selle kolmeaastase perioodi jooksul on kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid andnud Bonamia exitiosa suhtes negatiivse tulemuse ning Bonamia exitiosa esinemise kahtlus on 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber lükatud.
kui valimisse võetakse taudivaba staatusega liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast pärit Ostrea edulis, peab see liik olema toodud asjaomasesse ettevõttesse või ettevõtete rühma vähemalt üks aasta enne kava rakendamist.
2. Kui punktis osutatud kolmeaastase kava jooksul avastatakse Bonamia exitiosa nakkus; enne uue kolmeaastase kava rakendamise algust, tuleb liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku asjaomased ettevõtted
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas molluskitega, mis on pärit Bonamia exitiosa nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
Tabel 4.A
Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse saavutamisele eelneva kolmeaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele või bioturvarühmikutele
Seireaasta |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte või ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv aastas |
Molluskite arv valimis |
1. aasta |
2 |
2 |
150 |
2. aasta |
2 |
2 |
150 |
3. aasta |
2 |
2 |
150 |
1. Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse võib anda teadaolevalt Bonamia exitiosa nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui pädeva asutuse hinnangul on kõnealuse taudi likvideerimine teostatav, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi pidavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid tuleb tulemuslikult kohaldada ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud Bonamia exitiosa’ga nakatunuks tunnistatud ettevõtte või ettevõtete rühma ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõikides kaitsetsoonis, või kui kaitsetsooni ei ole kehtestatud, siis piirangutsoonis loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades, mis ei ole Bonamia exitiosa’ga nakatunud, tuleb teha uuring, mis hõlmab vähemalt proovide kogumist 150 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks pärast Bonamia exitiosa’ga nakatumise perioodi algust Kui nakatumisperiood ei ole teada, tuleb proovid võtta austritelt, kes on viibinud kaitsetsoonis vähemalt ühe aasta;
asjaomased ettevõtted ja ettevõtete rühmad tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62 ning võimaluse korral puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63.
Kasutamata hoidmise periood tuleb kehtestada vastavalt artiklile 64 ja see peab kestma vähemalt kuus kuud.
Kui kõik nakatunud ettevõtted või nakatunud ettevõtete rühmad on tühjendatud, tuleb kehtestada vähemalt neljanädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted või nakatunud ettevõtete rühmad on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes ja ettevõtete rühmades (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted ja ettevõtete rühmad), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, tuleb seejärel kohaldada 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud kava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas molluskitega, mis on pärit Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud ja
arvesse tuleb võtta selliseid tegureid, mis mõjutavad Bonamia exitiosa nakkuse levimist muu hulgas teistesse ettevõtetesse ja looduslikele molluskitele, näiteks:
surnud molluskite arv, vanus, määr ja jaotus Bonamia exitiosa nakkusega ettevõttes või ettevõtete rühmas;
naabruses asuvate ettevõtete või ettevõtete rühmade ning looduslike molluskite kaugus ja arvukus;
töötlemisettevõtete, kontaktettevõtete või ettevõtete rühmade lähedus;
ettevõtetes või ettevõtete rühmades esinevad liigid, eelkõige taudile vastuvõtlikud liigid ja vektorliigid;
tabandunud ettevõtetes ning nende naabruses asuvates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades kohaldatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid;
geograafiline piiritlemine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
kaitsetsoon peab koosnema ringikujulisest alast, mille raadius on vähemalt üks loodete horisontaalne ulatus või vähemalt viis kilomeetrit (olenevalt sellest, kumb on suurem) ja mille keskpunktis on Bonamia exitiosa nakkusega ettevõte, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal, ning
järelevalvetsoon peab koosnema kaitsetsooni ümbritsevast alast, mis hõlmab kattuvaid loodete horisontaalse ulatuse tsoone, või kaitsetsooni ümbritsevast ringikujulisest alast, mille raadius kaitsetsooni keskpunktist on 10 km, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal,
või
kui eraldi kaitse- ja järelevalvetsoone ei looda, peab piirangutsoon koosnema alast, mis hõlmab nii kaitsetsooni kui ka järelevalvetsooni.
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes asjaomases teha loomatervise ülevaatused ja võtta molluskitelt proovid vastavalt tabelile 4.B, võttes arvesse Bonamia exitiosa nakkuse leviku riski määra ettevõttes.
2. Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus selle taudiga seotud tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsioonide tervislikust seisundist, tuleb Bonamia exitiosa nakkuse leviku riski pidada suureks.
3. Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse võib säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad Bonamia exitiosa suhtes negatiivse tulemuse ning Bonamia exitiosa nakkuse esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 4.B
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse säilitamise kava
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 3 aasta jooksul |
1 kord 3 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted. |
1. Laborisse tuleb punktides 2 ja 3 ette nähtud diagnostikameetoditega analüüsimiseks saata kogu loom.
2. Bonamia exitiosa nakkusest vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vastavalt 2.–4. jaole tuleb kasutada diagnostikameetodeid, mis peavad järgima Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikke diagnostikameetodeid ja menetlusi ja kujutama endast kas histopatoloogilist analüüsi, koejäljendite analüüsi või PCRi.
3. Kui vastavalt artiklile 58 on vaja Bonamia exitiosa nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, tuleb järgida järgmist loomatervise ülevaatuse, peab proovivõtu- ja uuringute tegemise kord olema vastavuses järgmisega:
uuring peab hõlmama vähemalt ühte proovivõtmist 30 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks, kui kahtlus põhineb surmajuhtumit käsitleval teatel, või vastasel juhul 150 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks pärast Bonamia exitiosa’ga nakatumise perioodi algust. Kui nakatumisperiood ei ole teada, võetakse proovid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel;
vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale tuleb proovide analüüsimiseks kasutada alapunktis i sätestatud diagnostikameetodeid;
Bonamia exitiosa esinemine tuleb lugeda kinnitatuks, kui histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise positiivseid tulemusi toetavad PCRi positiivsed tulemused, mida kinnitavad sekveneerimistulemused. Kui bioloogiline materjal histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise tegemiseks ei ole kättesaadav, tuleb Bonamia exitiosa esinemine kinnitatuks lugeda, kui positiivsed tulemused on saadud kaht parasiitgenoomi eri fragmentidele suunatud PCR-analüüsi kasutades ja seda kinnitavad sekveneerimistulemused;
Bonamia exitiosa nakkuse esinemise kahtlus tuleb välistada, kui nende uuringutega ei leita tõendeid Bonamia exitiosa esinemise kohta.
5. PEATÜKK
Bonamia ostreae nakkuse likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja asjakohasel juhul proovide võtmine tuleb teha aastaajal, mil parasiidi levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, tuleb proovid võtta talvel või kevade algul;
kui proovide võtmiseks peab koguma molluskeid vastavalt 2.–4. jaos sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
Ostrea edulis’e olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida ainult selle liigi austrid. kui Ostrea edulis’t ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse ettevõttes või ettevõtete rühmas, kus tootmisprotsessis kasutatakse mitut veeallikat, peab valim hõlmama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes või nende ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid, et nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte või ettevõtete rühma kõik osad. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse eelmisi kohti, kus Bonamia ostreae avastati, asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist, batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse võib anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule Bonamia ostreae nakkuse suhtes ainult siis, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavate ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud järgmist kolmeaastast kava:
loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi kasvatavates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades on loomatervise ülevaatused tehtud ja proovid võetud vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 5.A;
selle kolmeaastase perioodi jooksul on kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid andnud Bonamia ostreae suhtes negatiivse tulemuse ning Bonamia ostreae esinemise kahtlus on 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber lükatud.
kui valimisse võetakse taudivaba staatusega liikmesriigist, tsoonist või piirkonnast pärit Ostrea edulis, peab see liik olema toodud asjaomasesse ettevõttesse või ettevõtete rühma vähemalt üks aasta enne kava rakendamist.
2. Kui punktis 1 osutatud kolmeaastase kava jooksul avastatakse Bonamia ostreae nakkus; enne uue kolmeaastase kava rakendamise algust, tuleb liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku asjaomased ettevõtted
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas molluskitega, mis on pärit Bonamia ostreae nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
1. Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse võib anda teadaolevalt Bonamia ostreae nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui pädeva asutuse hinnangul on kõnealuse taudi likvideerimine teostatav, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi pidavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid tuleb tulemuslikult kohaldada ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud Bonamia ostreae’ga nakatunuks tunnistatud ettevõtte või ettevõtete rühma ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõikides kaitsetsoonis, või kui kaitsetsooni ei ole kehtestatud, siis piirangutsoonis loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades, mis ei ole Bonamia ostreae’ga nakatunud, tuleb teha uuring, mis hõlmab vähemalt proovide kogumist 150 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks pärast Bonamia ostreae’ga nakatumise perioodi algust Kui nakatumisperiood ei ole teada, tuleb proovide võtmist alustada talvel või kevade algul;
asjaomased ettevõtted ja ettevõtete rühmad tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62 ning võimaluse korral puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63.
Kasutamata hoidmise periood tuleb kehtestada vastavalt artiklile 64 ja see peab kestma vähemalt kuus kuud.
Kui kõik nakatunud ettevõtted või nakatunud ettevõtete rühmad on tühjendatud, tuleb kehtestada vähemalt neljanädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted või nakatunud ettevõtete rühmad on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes ja ettevõtete rühmades (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted ja ettevõtete rühmad), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, tuleb seejärel kohaldada 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud seirekava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas molluskitega, mis on pärit Bonamia ostreae nakkusest vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud ja
arvesse tuleb võtta selliseid tegureid, mis mõjutavad Bonamia ostreae nakkuse levimist muu hulgas teistesse ettevõtetesse ja looduslikele molluskitele, näiteks:
surnud molluskite arv, vanus, määr ja jaotus Bonamia ostreae nakkusega ettevõttes või ettevõtete rühmas;
naabruses asuvate ettevõtete või ettevõtete rühmade ning looduslike molluskite kaugus ja arvukus;
töötlemisettevõtete, kontaktettevõtete või ettevõtete rühmade lähedus;
ettevõtetes või ettevõtete rühmades esinevad liigid, eelkõige taudile vastuvõtlikud liigid ja vektorliigid;
tabandunud ettevõtetes ning nende naabruses asuvates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades kohaldatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid;
geograafiline piiritlemine peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
kaitsetsoon peab koosnema ringikujulisest alast, mille raadius on vähemalt üks loodete horisontaalne ulatus või vähemalt viis kilomeetrit (olenevalt sellest, kumb on suurem) ja mille keskpunktis on Bonamia ostreae nakkusega ettevõte, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal, ning
järelevalvetsoon peab koosnema kaitsetsooni ümbritsevast alast, mis hõlmab kattuvaid loodete horisontaalse ulatuse tsoone, või kaitsetsooni ümbritsevast ringikujulisest alast, mille raadius kaitsetsooni keskpunktist on 10 km, või samaväärsest alast, mis on kindlaks määratud asjakohaste hüdrodünaamiliste või epidemioloogiliste andmete põhjal,
või
kui eraldi kaitse- ja järelevalvetsoone ei looda, peab piirangutsoon koosnema alast, mis hõlmab nii kaitsetsooni kui ka järelevalvetsooni.
Tabel 5.A
Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse saavutamisele eelneva kolmeaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele või bioturvarühmikutele
Seireaasta |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte või ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv aastas |
Molluskite arv valimis |
1. aasta |
1 |
1 |
150 |
2. aasta |
1 |
1 |
150 |
3. aasta |
1 |
1 |
150 |
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes teha loomatervise ülevaatused ja võtta molluskitelt proovid vastavalt tabelile 5.B, võttes arvesse Bonamia ostreae nakkuse leviku riski määra ettevõttes.
2. Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus selle taudiga seotud tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsioonide tervislikust seisundist, tuleb Bonamia ostreae nakkuse leviku riski pidada suureks.
3. Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse võib säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad Bonamia ostreae suhtes negatiivse tulemuse ning Bonamia ostreae nakkuse esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 5.B
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse säilitamise kava
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 3 aasta jooksul |
1 kord 3 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted. |
1. Laborisse tuleb punktides 2 ja 3 ette nähtud diagnostikameetoditega analüüsimiseks saata kogu loom.
2. Bonamia ostreae nakkusest vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks vastavalt 2.–4. jaole tuleb kasutada diagnostikameetodeid, mis peavad järgima Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikke diagnostikameetodeid ja menetlusi ja kujutama endast kas histopatoloogilist analüüsi, koejäljendite analüüsi või PCRi.
3. Kui vastavalt artiklile 58 on vaja Bonamia ostreae nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, tuleb järgida järgmist loomatervise ülevaatuse, peab proovivõtu- ja uuringute tegemise kord olema vastavuses järgmisega:
uuring peab hõlmama vähemalt ühte proovivõtmist 30 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks, kui kahtlus põhineb surmajuhtumit käsitleval teatel, või vastasel juhul 150 taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva molluski analüüsimiseks pärast Bonamia ostreae’ga nakatumise perioodi algust. Kui nakatumisperiood ei ole teada, alustatakse proovide võtmist talvel või kevade algul;
vastavalt Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt molluskitaudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikele diagnostikameetoditele ja nende kohaldamise korrale tuleb proovide analüüsimiseks kasutada alapunktis i sätestatud diagnostikameetodeid;
Bonamia ostreae esinemine tuleb lugeda kinnitatuks, kui histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise positiivseid tulemusi toetavad PCRi positiivsed tulemused, mida kinnitavad sekveneerimistulemused. Kui bioloogiline materjal histopatoloogilise analüüsi, koejäljendite analüüsi või in situ hübridiseerimise tegemiseks ei ole kättesaadav, tuleb Bonamia ostreae esinemine kinnitatuks lugeda, kui positiivsed tulemused on saadud kaht parasiitgenoomi eri fragmentidele suunatud PCR-analüüsi kasutades ja seda kinnitavad sekveneerimistulemused;
Bonamia ostreae nakkuse esinemise kahtlus tuleb välistada, kui nende uuringutega ei leita tõendeid Bonamia ostreae esinemise kohta.
6. PEATÜKK
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse likvideerimine, sellest vaba staatus ja asjaomased diagnostikameetodid
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
koorikloomade proovid tuleb võtta laboriuuringu tegemiseks ajal, mil veetemperatuur saavutab eeldatavalt aasta kõrgeima taseme. Seda veetemperatuuri käsitlevat nõuet tuleb kohaldada ka loomatervise ülevaatuste puhul, kui nende tegemine on otstarbekas;
kui proovide võtmiseks on vaja koguda kasvatatavaid koorikloomi vastavalt 2.–4. jaos sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
kui tootmisüksustes esineb nõrku või surmaeelses seisundis koorikloomi, tuleb proovivõtuks valida eelkõige need koorikloomad. Kui selliseid koorikloomi ei leidu, peavad valimis olema proportsionaalselt esindatud taudile vastuvõtlike koorikloomaliikide eri mõõdus isendid, nimelt noorloomad ja täiskasvanud isendid;
kui koorikloomade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab valim hõlmama taudile vastuvõtlikke koorikloomi kõikidest veeallikatest;
kui likvideerimisprogrammiga hõlmatud ettevõtete piiratud arvu tõttu on nõutav looduslike populatsioonide aktiivne seire, tuleb proovivõtukohtade arv ja geograafiline jaotus määrata kindlaks nii, et saavutataks liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku piisav kaetus. Proovivõtukohad peavad esindama ka taudile vastuvõtlike liikide looduslike populatsioonide elupaigaks olevaid eri ökosüsteeme, nimelt mereökosüsteeme, suudmealasid, jõgikondi ja järvistuid. Sellises olukorras tuleb proovide võtmiseks kogutavad koorikloomad valida järgmiselt:
mereökosüsteemides ja suudmealadel tuleb valimisse võtta üks või mitu järgmiste liikide esindajatest: Carcinus maenas, Cancer pagurus, Eriocheir sinensis, Liocarcinus depurator, Liocarcinus puber, Crangon, Homarus gammarus, Palaemon adspersus ja viburhännaklaste liigid, täpsemalt Penaeus japonicus, Penaeus kerathurus, Penaeus semisulcatus. Kui neid liike ei leidu, peavad valimis olema esindatud muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud kümnejalaliste seltsi liigid;
jõgikondades ja järvistutes tuleb valimisse võtta üks või mitu järgmiste liikide esindajatest: Pacifastacus leniusculus, Astacus leptodactylus, Austropotamobius pallipes või Orconectes limosus. Kui neid liike ei leidu, peavad valimis olema esindatud muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud kümnejalaliste seltsi liigid;
kui esineb nõrku või surmaeelses seisundis koorikloomi, tuleb proovivõtuks valida eelkõige need koorikloomad. Kui selliseid koorikloomi ei leidu, peavad valimis olema proportsionaalselt esindatud taudile vastuvõtlike koorikloomaliikide eri mõõdus isendid, nimelt noorloomad ja täiskasvanud isendid.
1. Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse võib anda teadmata tervisestaatusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse suhtes ainult siis, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavate ettevõtete ja vajaduse korral looduslike populatsioonide proovivõtukohtade suhtes on kohaldatud järgmist kaheaastast kava:
ettevõtetes või ettevõtete rühmades on loomatervise ülevaatused tehtud ja proovid võetud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul vastavalt tabelile 6.A;
selle kaheaastase perioodi jooksul on kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid andnud valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse suhtes negatiivse tulemuse ning valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse esinemise kahtlus on 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber lükatud.
2. Kui valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkus tuvastatakse punktis 1 nimetatud kaheaastase kava käigus enne uue kaheaastase kava rakendamise algust, tuleb asjaomased ettevõtted selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus
allutada minimaalsetele tauditõrjemeetmetele, mis on sätestatud artiklites 58–65;
asustada taas koorikloomadega, mis on pärit valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest või selle taudi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus asuvast ettevõttest.
1. Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse võib anda teadaolevalt valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusega liikmesriigile, tsoonile või bioturvarühmikule ainult juhul, kui kõigi selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi pidavate ettevõtete suhtes on kohaldatud likvideerimisprogrammi, mis vastab järgmistele nõuetele:
artiklites 55–65 sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid tuleb tulemuslikult kohaldada ja artikli 58 lõike 1 punktis c sätestatud sobiva suurusega piirangutsoon, mis on vajaduse korral jagatud kaitsetsooniks ja järelevalvetsooniks, peab olema loodud valgelaiksuse sündroomi viirusega nakatunuks tunnistatud ettevõtte (ettevõtete) ümber, võttes arvesse punktis 2 sätestatud nõudeid;
kõigis valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuseta ettevõtetes, mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi kaitsetsoonis või kui kaitsetsooni ei ole loodud, siis piirangutsoonis, tuleb teha uuring, mis koosneb vähemalt järgmisest:
proovivõtmine 10 kooriklooma analüüsimiseks, kui täheldatakse valgelaiksuse sündroomi viirusega nakatumisele viitavaid kliinilisi tunnuseid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või 150 kooriklooma analüüsimiseks, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata; ja
loomatervise ülevaatused; ettevõtetes, kus alapunktis i osutatud uuringute tulemused on negatiivsed, tuleb loomatervise ülevaatuste tegemist jätkata kord kuus perioodi vältel, mil veetemperatuur saavutab eeldatavalt aasta kõrgeima taseme, kuni kaitsetsoon tühistatakse vastavalt alapunktile c;
asjaomased ettevõtted tuleb tühjendada vastavalt artiklile 62, puhastada ja desinfitseerida vastavalt artiklile 63 ning hoida kasutamata vastavalt artiklile 64. Kasutamata hoidmise perioodi peab kestma vähemalt kuus nädalat. Kui kõik nakatunud ettevõtted on tühjendatud, tuleb kehtestada vähemalt kolmenädalane samaaegse kasutamata hoidmise periood.
Pärast ametlikult nakatunuks tunnistatud ettevõtete suhtes kehtestatud kasutamata hoidmise perioodi lõppemist muudetakse kaitsetsoon järelevalvetsooniks;
taasasustamine võib toimuda ainult siis, kui kõik nakatunud ettevõtted on kooskõlas alapunktiga c tühjendatud, puhastatud, desinfitseeritud ja kasutamata hoitud;
kõigis ettevõtetes (v.a alapunktis f nimetatud ettevõtted), mis kasvatavad loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi likvideerimisprogrammiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, ning kui loodusliku populatsiooni seire on nõutav, siis likvideerimisprogrammiga hõlmatud geograafilise piirkonna suurima kaetuse eesmärgil valitud proovivõtukohtades, tuleb kohaldada vähemalt 2. jaos sätestatud kava;
üksikettevõte, mis kasvatab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid veeloomi ja mille tervisestaatus ei sõltu ümbritsevate veekogude tervislikust seisundist, ei ole kohustatud järgima pärast taudipuhangut 2. jaos sätestatud kava, juhul kui ettevõte vastab artikli 80 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja asustatakse taas koorikloomadega, mis on pärit valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatusega liikmesriikidest, tsoonidest või bioturvarühmikutest.
2. Piirangutsoon peab olema iga juhtumi puhul eraldi kindlaks määratud, võttes arvesse järgmisi tegureid, mis mõjutavad valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse levimist kasvatatavatele ja looduslikele koorikloomadele:
surnud koorikloomade arv, vanus, määr ja jaotus valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusega ettevõttes või ettevõtete rühmas, sealhulgas teistes ettevõtetes ja looduses vabalt elavate koorikloomade seas;
naabruses asuvate ettevõtete või ettevõtete rühmade, sealhulgas looduses vabalt elavate koorikloomade kaugus ja arvukus;
töötlemisettevõtete, kontaktettevõtete või ettevõtete rühmade lähedus;
ettevõtetes või ettevõtete rühmades esinevad liigid, eelkõige taudile vastuvõtlikud liigid ja vektorliigid;
tabandunud ettevõtetes ning nende naabruses asuvates ettevõtetes ja ettevõtete rühmades kohaldatavad kasvatustavad;
hüdrodünaamilised tingimused ja
muud tuvastatud epidemioloogilise tähtsusega tegurid.
Tabel 6. A
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse saavutamisele eelneva kaheaastase kontrolliperioodi kava liikmesriikidele, tsoonidele ja bioturvarühmikutele
Seireaasta |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte või ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv aastas |
Koorikloomade arv valimis |
1. aasta |
1 |
1 |
150 |
2. aasta |
1 |
1 |
150 |
1. Kui liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse säilitamiseks on artikli 81 kohaselt nõutav aktiivne seire, tuleb kõigis selles liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus loetellu kantud liike kasvatavates ettevõtetes teha loomatervise ülevaatused ja võtta koorikloomadelt proovid vastavalt tabelile 6.B, võttes arvesse valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse leviku riski määra ettevõttes.
2. Liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, kus ettevõtete arv on piiratud ja aktiivne seire ei võimalda saada neis ettevõtetes piisaval hulgal epidemioloogilisi andmeid, peab taudivaba staatuse säilitamiseks rakendatav seireprogramm hõlmama proovivõtukohti, mis valitakse vastavalt 1. jao punktis b sätestatud nõuetele.
3. Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse säilitamiseks vajalike loomatervise ülevaatuste sageduse määramisel bioturvarühmikutes, kus selle taudiga seotud tervisestaatus sõltub ümbritsevate looduslike veekogude veeloomapopulatsioonide tervislikust seisundist, tuleb valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse leviku riski pidada suureks.
4. Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse võib säilitada üksnes juhul, kui kõik 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetoditega analüüsitud proovid annavad valgelaiksuse sündroomi viiruse suhtes negatiivse tulemuse ning valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse esinemise kahtlus lükatakse 5. jao punktis 3 sätestatud diagnostikameetoditega ümber.
Tabel 6. B
Liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse säilitamise kava
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Koorikloomade arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 4 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule, välja arvatud sõltuvate bioturvarühmikute puhul, kus asuvad ettevõtted on kõik suure riskiga ettevõtted. |
1. Enne proovide ettevalmistamist PCRiks tuleb katselooma integumendi eraldatud või käimisjalgadel, ujujalgadel, lõugjalgadel või lõpustel olev epidermis fikseerida 95 % etanoolis.
PCRi teel saadud diagnostiliste tulemuste kinnitamiseks võib koguda ka muid proove, mis fikseeritakse histoloogiliseks ja transmissioonelektronmikroskoobi abil analüüsimiseks.
2. Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vaba staatuse andmiseks või säilitamiseks tuleb diagnostikameetodi ja selle kohaldamise korrana kasutada PCRi, millele järgneb sekveneerimine. Kõnealuse diagnostikameetodi kohaldamisel tuleb järgida Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt koorikloomataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalikke diagnostikameetodeid ja nende kohaldamise korda.
PCRi positiivsete tulemuste korral tuleb enne määruse (EL) 2016/429 artiklis 63 sätestatud esmaste tõrjemeetmete rakendamist teha tulemuste kinnitamiseks vajalik amplikoni sekveneerimine.
3. Kui vastavalt artiklile 58 on vaja valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse kahtlust kinnitada või ümber lükata, tuleb järgida järgmist loomatervise ülevaatuse, peab proovivõtu- ja uuringute tegemise kord olema vastavuses järgmisega:
uuringu käigus tuleb teha vähemalt üks loomatervise ülevaatus ja võetakse vähemalt üks proov, mis hõlmab 10 kooriklooma, kui täheldatakse viirusliku valgelaiksusega nakatumisele viitavaid kliinilisi tunnuseid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi, või 150 kooriklooma, kui kõnealuseid kliinilisi tunnuseid ega lahangul tuvastatavaid koekahjustusi ei täheldata. Proovide analüüsimiseks tuleb kasutada punktis 2 sätestatud diagnostikameetodit;
valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse esinemine tuleb arvata kinnitatuks, kui Euroopa Liidu referentlaboratooriumi poolt koorikloomataudide puhul heaks kiidetud üksikasjalike diagnostikameetodite ja nende kohaldamise korra kohaselt tehtud PCR, millele järgnes sekveneerimine, andis valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse suhtes positiivse tulemuse.
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse kahtluse võib ümber lükata, kui nende uuringutega ei leita tõendeid viiruse esinemise kohta.
III OSA
NÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE C-KATEGOORIA TAUDIDE SEIREPROGRAMMIDE RAKENDAMISE TÕENDAMISEKS JA NENDE PROGRAMMIDE UUESTI ALUSTAMISEKS PÄRAST TAUDIPUHANGUT
III osas käsitletakse nõudeid, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses konkreetse taudi seireprogrammi rakendamise tõendamisega, ja nõudeid selle seireprogrammi uuesti alustamiseks pärast taudipuhangut.
Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) |
1. peatükk |
Nakkuslik vereloomeelundite nekroos (IHN) |
1. peatükk |
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus |
2. peatükk |
Marteilia refringens’i nakkus |
3. peatükk |
Bonamia exitiosa nakkus |
4. peatükk |
Bonamia ostreae nakkus |
5. peatükk |
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkus |
6. peatükk |
1. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses VHSi või IHNi seireprogrammi rakendamise tõendamisega, ja nõuded selle seireprogrammi uuesti alustamiseks pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine tuleb teha aastaajal, mil vee temperatuur on alla 14 °C, või kui temperatuuri alla 14 °C ei saavutata, tuleb proovid võtta aasta madalaima temperatuuri juures;
kõikides tootmisüksustes (nagu tiigid, basseinid ja sumbad) tuleb kontrollida surnud, nõrkade või ebatavaliselt käituvate kalade olemasolu. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata vee väljavoolukohtadele, kuhu nõrgad kalad kipuvad veevoolust tingituna kogunema;
loetellu kantud liikidesse kuuluvad kalad, kes kogutakse proovide võtmise eesmärgil, tuleb valida järgmiselt:
vikerforelli olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida üksnes selle liigi kalad, välja arvatud juhul, kui esineb ka muid taudile vastuvõtlikke liike, kellel täheldatakse tüüpilisi VHSi või IHNi tunnuseid; kui vikerforelli ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui leitakse nõrku, ebatavaliselt käituvaid või äsja surnud, kuid mitte veel lagunenud kalu, tuleb proovivõtuks valida need kalad; kui kalade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim hõlmama kalu kõikidest veeallikatest;
kalad tuleb valida nii, et valimis oleksid proportsionaalselt esindatud kõik ettevõtte osad ja kõik põlvkonnad.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja kaladelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 1.
2. 1. jao ja tabeli 1 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 1. peatüki 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma VHSi või IHNi suhtes negatiivsed tulemused.
VHSi või IHNi nakkusega ettevõte võib alustada nende taudide seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse kalu, mis on pärit ettevõtetest, mis
asuvad VHSist või IHNist vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad VHSi või IHNi likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
rakendavad VHSi või IHNi seireprogrammi.
Tabel 1
VHSi/IHNi seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
Kalade arv valimis (2) |
Suur |
1 kord aastas |
30 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
30 |
Väike |
1 kord 3 aasta jooksul |
30 |
(1)
Rannikualade või -bioturvarühmikute korral tuleb proovid võtta kõige varem kolm nädalat pärast kalade viimist mageveest soolasesse vette.
(2)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule. Kalade maksimaalne arv koondproovis: 10. |
2. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve seireprogrammi rakendamise tõendamisega ja selle seireprogrammi uuesti alustamisega pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatuste tegemisel ja proovide võtmisel tuleb arvesse võtta kõiki tootmisüksusi (nagu tiigid, basseinid ja sumbad), et määrata kindlaks surnud, nõrkade või ebatavaliselt käituvate kalade olemasolu. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata sumpade otstele või asjakohasel juhul vee väljavoolukohtadele, kuhu nõrgad kalad kipuvad veevoolust tingituna kogunema;
proovide võtmise eesmärgil kogutavad kalad tuleb valida järgmiselt:
tuleb valida üksnes surmaeelses seisundis või äsja surnud, kuid mitte lagunenud kalad; eelkõige tuleb koguda kalad, kellel täheldatakse aneemiat, veritsust või muid vereringehäirele viitavaid kliinilisi tunnuseid;
lõhe olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida üksnes selle liigi kalad, välja arvatud juhul, kui esineb ka muid taudile vastuvõtlikke liike, kellel täheldatakse tüüpilisi ISA-viiruse tunnuseid. Kui ettevõttes lõhet ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama muid loetellu kantud liike;
kui kalade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab valim hõlmama kalu kõikidest veeallikatest;
kalad tuleb valida nii, et valimis oleksid proportsionaalselt esindatud kõik ettevõtte tootmisüksused, näiteks sumbad, basseinid ja tiigid, ning kõik põlvkonnad.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja kaladelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 2.
2. 1. jao ja tabeli 2 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 2. peatüki 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve suhtes negatiivsed tulemused.
Tabel 2
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv aastas ettevõtte kohta |
Laboriuuringute arv aastas |
Kalade arv valimis |
Suur |
2 |
2 (2) |
30 |
Keskmine |
1 |
1 (3) |
30 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
30 |
Kalade maksimaalne arv koondproovis: 5 |
|||
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule.
(2)
Proovid tuleb koguda kevadel ja sügisel, kui igal aastal nõutakse kahte proovi.
(3)
Proovid tuleb koguda kevadel või sügisel, kui igal aastal nõutakse ainult ühte proovi. |
lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusega ettevõte võib alustada selle taudi seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse kalu, mis on pärit ettevõtetest, mis
asuvad lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
rakendavad lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPR-deletsiooniga tüve nakkuse seireprogrammi.
3. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses Marteilia refringens’i nakkuse seireprogrammi rakendamise tõendamisega ja selle seireprogrammi uuesti alustamise nõuetega pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja asjakohasel juhul proovide võtmine laboriuuringute tegemiseks tuleb teha aastaajal, mil parasiidi levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võetakse proovid vahetult pärast seda, kui veetemperatuur on tõusnud üle 17 °C;
kui proovide võtmiseks on vaja koguda molluskeid vastavalt tabelis 3 sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
koguda tuleb Ostrea spp. isendeid. Kui Ostrea spp.-d ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad loetellu kantud liigid;
kui tootmisüksustes esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes, kus tootmisprotsessis kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim sisaldama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes või nende ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid, et nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte või ettevõtete rühma kõik osad. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist, batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja molluskitelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 3.
2. 1. jao ja tabeli 3 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 3. peatüki 5. jao punktis 2 sätestatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma Marteilia refringens’i suhtes negatiivsed tulemused.
Tabel 3
Marteilia refringens’i seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 4 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule. |
Marteilia refringens’i nakkusega ettevõte võib alustada selle taudi seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse molluskeid, kes on pärit ettevõtetest, mis
asuvad Marteilia refringens’i nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad Marteilia refringens’i nakkuse likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
kohaldavad Marteilia refringens’i nakkuse seireprogrammi.
4. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses Bonamia exitiosa nakkuse seireprogrammi rakendamise tõendamisega ja selle seireprogrammi uuesti alustamisega pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine tootmisüksustest tuleb teha aastaajal, mil Bonamia exitiosa levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võetakse proovid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel;
kui proovide võtmiseks kogutakse molluskid vastavalt tabelis 4 sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
Ostrea spp. olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida ainult selle liigi austrid. Kui Ostrea spp.-d ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse ettevõttes, kus molluskite kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim sisaldama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse ettevõttes või ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid, et nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte või ettevõtete rühma kõik osad. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist (nt Crassostrea gigas), batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja molluskitelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 4.
2. 1. jao ja tabeli 4 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 4. peatüki 5. jao punktis 2 osutatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma Bonamia exitiosa suhtes negatiivsed tulemused.
Tabel 4
Bonamia exitiosa nakkuse seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 4 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule. |
Bonamia exitiosa nakkusega ettevõte võib alustada seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse molluskeid, mis on pärit ettevõtetest, mis
asuvad Bonamia exitiosa nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad Bonamia exitiosa nakkuse likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
rakendavad Bonamia exitiosa nakkuse seireprogrammi.
5. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses Bonamia ostreae nakkuse seireprogrammi rakendamise tõendamisega ja selle seireprogrammi uuesti alustamisega pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine tootmisüksustest tuleb teha aastaajal, mil Bonamia ostreae levimus liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus on teadaolevalt suurim. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võetakse proovid talvel või kevade algul;
kui proovide võtmiseks on vaja koguda molluskeid vastavalt tabelis 5 sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
Ostrea edulis’e olemasolu korral tuleb proovivõtuks valida ainult selle liigi austrid. kui Ostrea edulis’t ei leidu, peavad valimis olema esindatud kõik muud olemasolevad taudile vastuvõtlikud liigid;
kui esineb nõrku, avatud kojapoolmetega või äsja surnud, kuid mitte lagunenud molluskeid, tuleb proovivõtuks valida eelkõige sellised molluskid. Kui selliseid molluskeid ei leidu, peab proovivõtuvalim hõlmama vanimaid terveid molluskeid;
kui proove võetakse ettevõttes, kus molluskite kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab proovivõtuvalim sisaldama kõikidest veeallikatest pärit molluskeid, nii et selles oleksid proportsionaalselt esindatud ettevõtte kõik osad;
kui proove võetakse molluskikasvatusettevõttes või nende ettevõtete rühmas, peab valim sisaldama piisava arvu proovivõtukohtadest pärit molluskeid. Selliste proovivõtukohtade valimisel võetakse peamiste teguritena arvesse asustustihedust, veevoolu, taudile vastuvõtlike liikide ja vektorliikide esinemist, batümeetrilisi andmeid ja kasvatustavasid. Proove tuleb võtta ka ettevõttes või ettevõtete rühmas asuvatest või nendega külgnevatest looduslikest kasvukohtadest.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja molluskitelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 5.
2. 1. jao ja tabeli 5 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 5. peatüki 5. jao punktis 2 osutatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma Bonamia ostreae suhtes negatiivsed tulemused.
Tabel 5
Bonamia ostreae nakkuse seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Molluskite arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 4 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule. |
Bonamia ostreae nakkusega ettevõte võib alustada selle taudi seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse molluskeid, mis on pärit ettevõtetest, mis
asuvad Bonamia ostreae nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad Bonamia ostreae nakkuse likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
rakendavad Bonamia ostreae nakkuse seireprogrammi.
6. PEATÜKK
Nõuded, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes seoses valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse seireprogrammi rakendamise tõendamisega ja selle seireprogrammi uuesti alustamisega pärast taudipuhangut
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv osutatud loomatervise ülevaatused ja proovide võtmine peavad vastama järgmistele nõuetele:
koorikloomade proovid tuleb võtta laboriuuringu tegemiseks ajal, mil veetemperatuur saavutab eeldatavalt aasta kõrgeima taseme. Seda veetemperatuuri käsitlevat nõuet tuleb kohaldada ka loomatervise ülevaatuste puhul, kui nende tegemine on otstarbekas ja asjakohane;
kui proovide võtmiseks on vaja koguda kasvatatavaid koorikloomi vastavalt tabelis 6 sätestatud nõuetele, tuleb kohaldada järgmisi kriteeriume:
kui tootmisüksustes esineb nõrku või surmaeelses seisundis koorikloomi, tuleb proovivõtuks valida eelkõige need koorikloomad. Kui selliseid koorikloomi ei esine, peavad proovivõtuvalimis olema proportsionaalselt esindatud taudile vastuvõtlike koorikloomaliikide eri mõõdus isendid, nimelt noorloomad ja täiskasvanud isendid;
kui koorikloomade kasvatamiseks kasutatakse mitut veeallikat, peab valim hõlmama taudile vastuvõtlikke koorikloomi kõikidest veeallikatest.
1. Loomatervise ülevaatused tuleb teha ja koorikloomadelt tuleb proovid võtta vastavalt 1. jaole ja tabelile 6.
2. 1. jao ja tabeli 6 kohaselt võetud proove tuleb analüüsida II osa 6. peatüki 5. jao punktis 2 osutatud diagnostikameetodite abil ja need peavad andma valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse suhtes negatiivsed tulemused.
Tabel 6
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse seireprogramm
Riskimäär (1) |
Loomatervise ülevaatuste arv ettevõtte/ettevõtete rühma kohta |
Laboriuuringute arv |
Koorikloomade arv valimis |
Suur |
1 kord aastas |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Keskmine |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 2 aasta jooksul |
150 |
Väike |
1 kord 2 aasta jooksul |
1 kord 4 aasta jooksul |
150 |
(1)
Riskimäär, mille pädev asutus on ettevõttele määranud vastavalt I osa 2. peatüki esimesele lõigule. |
Valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusega ettevõte võib alustada selle taudi seireprogrammi uuesti järgmistel tingimustel:
ettevõte on tühjendatud vastavalt artiklile 62, puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 63 ning hoitud kasutamata vastavalt artiklile 64 ja
taasasustamiseks kasutatakse koorikloomi, kes on pärit ettevõtetest, mis
asuvad valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkusest vabas liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus;
asuvad valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse likvideerimise programmiga hõlmatud liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus või
kohaldavad valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse seireprogrammi.
( 1 ) http://www.oie.int/en/standard-setting/terrestrial-manual/access-online/
( 2 ) http://www.oie.int/en/standard-setting/aquatic-manual/access-online/
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).
( 4 ) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I jaos osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).
( 5 ) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).
( 6 ) Komisjoni 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 616/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades (ELT L 181, 14.7.2009, lk 16).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).
( 8 ) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).