02020L0367 — ET — 05.03.2020 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2020/367, 4. märts 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 067 5.3.2020, lk 132)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 110, 8.4.2020, lk 60 (2020/367)

▼B

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2020/367,

4. märts 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Direktiivi 2002/49/EÜ III lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

▼C1

„III LISA

KAHJULIKU MÕJU HINDAMISE MEETODID

(millele on viidatud artikli 6 lõikes 3)

1. Kahjulik mõju

Kahjuliku mõju hindamisel võetakse arvesse järgmist:

—

südame isheemiatõbi (ischaemic heart disease, IHD), vastab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt kehtestatud rahvusvahelise klassifikatsiooni ICD-11 koodidele BA40–BA6Z;

—

suur häiritus (high annoyance, HA);

—

märkimisväärselt häiritud uni (high sleep disturbance, HSD).

2. Kahjuliku mõju arvutamine

Kahjulikku mõju arvutatakse ühel järgmisel viisil:

—

kahjuliku mõju suhteline risk (RR), mis määratakse kindlaks järgmise valemiga:

(valem 1)

—

kahjuliku mõju absoluutne risk (AR), mis määratakse kindlaks järgmise valemiga:

(valem 2)

2.1. IHD

IHD kahjuliku mõju ja esinemissageduse (i) suhtelise riski (RR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

(valem 3)

maateemüra puhul.

2.2. HA

HA kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

maanteemüra puhul;

raudteemüra puhul;

õhusõidukimüra puhul.

2.3. HSD

HSD kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:

maanteemüra puhul;

raudteemüra puhul;

õhusõidukimüra puhul.

3. Kahjuliku mõju hindamine

3.1.	Elanikkonna kokkupuutumist hinnatakse eraldi iga müraallika ja kahjuliku mõju kohta. Kui samad inimesed puutuvad samal ajal kokku eri müraallikatega, ei loeta mõju üldjuhul kumulatiivseks. Eri mõjuliike võib siiski võrrelda, et hinnata iga müraliigi suhtelist tähtsust.

3.2.

IHD hindamine

3.2.1. Raudtee- ja õhusõidukimüraga seotud IHD puhul: elanikkonnal, kes puutub kokku indikaatori Lden normist suurema tasemega, on hinnanguliselt suurem IHD risk, samas ei ole IHD juhtumite täpset arvu N võimalik arvutada.

3.2.2. Maanteemüraga seotud IHD puhul: konkreetse kahjuliku mõjuga seotud juhtumite osakaal, mis on seostatav keskkonnamüraga kokku puutuvale elanikkonnale avalduva suhtelise riskiga (RR), arvutatakse müraallika x (maantee), kahjuliku mõju y (IHD) ja esinemissageduse i puhul järgmiselt:

kus:

—

PAFx,y on elanikkonnale omistatav osakaal;

—

j müravahemikud koosnevad üksikutest vahemikest, mille suurus ei ületa 5 dB (nt 50–51 dB, 51–52 dB, 52–53 dB jne või 50–54 dB, 55–59 dB, 60–64 dB jne);

—

pj on kogu elanikkonna P osakaal hinnatavas piirkonnas, kus esineb kokkupuude müravahemikuga j, mis on seostatav konkreetse kahjuliku mõju suhtelise riskiga RRj,x,y . RRj,x,y arvutatakse käesoleva lisa punktis 2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB).

3.2.3. Maanteemüraga seotud IHD puhul: IHD juhtumite koguarv N (inimesed, keda mõjutab kahjulik mõju y; omistatavate juhtumite arv) tulenevalt allikast x on siis:

Nx,y = PAFx,y,i * Iy * P (valem 11)

maantee puhul.

kus:

—

PAFx,y,i arvutatakse esinemissageduse i kohta;

—

Iy on IHD esinemise määr hinnatavas piirkonnas, mida on võimalik arvutada selle piirkonna või riigi tervisestatistika põhjal, kus hinnatav piirkond asub;

—

P on hinnatava piirkonna koguelanikkond (eri müravahemikega hõlmatud elanikkonna summa).

3.3.

Maantee-, raudtee ja õhusõidukimüraga seotud HA ja IHD puhul: nende inimeste koguarv N, keda mõjutab kahjulik mõju y (omistatavate juhtumite arv), tulenevalt allikast x iga müraallika kombinatsiooni kohta x (maantee-, raudtee- või õhusõidukimüra) ja kahjulik mõju y (HA, HSD) on siis:

kus:

—

ARx,y on asjakohase kahjuliku mõju (HA, HDS) absoluutne risk (AR) ja see arvutatakse käesoleva lisa punktis 2 esitatud valemite alusel, kusjuures kasutatakse iga müravahemiku keskväärtust (sõltuvalt andmete kättesaadavusest, nt 50,5 dB, kui müravahemik on 50–51 dB, või 52 dB, kui müravahemik on 50–54 dB;

—

nj on nende inimeste arv, kes puutuvad kokku müravahemikuga j.

4. Edasine läbivaatamine

Käesoleva lisa edasise läbivaatamisega kehtestatavad mürataseme ja müra mõju suhe hõlmab eelkõige järgmist:

—

häirituse ja indikaatori Lden suhe tööstusmüra puhul;

—

une häirimise ja indikaatori Lnight suhe tööstusmüra puhul.

Vajaduse korral võidakse esitada konkreetne mürataseme ja müra mõju suhe järgmise kohta:

—

elamud, millel on VI lisas määratletud spetsiaalne müraisolatsioon,

—

elamud, millel on VI lisas määratletud vaiksed välispiirded,

—

kliima- ja kultuurierinevused,

—

tundlikud elanikerühmad,

—

tonaalne tööstusmüra,

—

impulsse sisaldav tööstusmüra ja muud erijuhud.“