konsolideeritud TEKST: 32019R1241 — ET

(ELT L 198 25.7.2019, lk 105)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2013, 21. august 2020,	L 415	3	10.12.2020
►M2	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1160, 12. mai 2021,	L 250	4	15.7.2021
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2324, 23. august 2021,	L 465	1	29.12.2021
►M4	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/199, 2. detsember 2021,	L 33	1	15.2.2022
►M5	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/200, 2. detsember 2021,	L 33	4	15.2.2022
►M6	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/303, 15. detsember 2021,	L 46	67	25.2.2022
►M7	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/826, 23. märts 2022,	L 147	22	30.5.2022
►M8	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1357, 25. mai 2022,	L 205	4	5.8.2022
►M9	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2587, 18. august 2022,	L 338	40	30.12.2022
►M10	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2588, 20. oktoober 2022,	L 338	44	30.12.2022
►M11	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/56, 19. juuli 2022,	L 5	1	6.1.2023

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 231, 6.9.2019, lk 31 (2019/1241)
►C2	Parandus, ELT L 283, 5.11.2019, lk 95 (2019/1241)

▼C1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241,

20. juuni 2019,

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised meetmed seoses järgmisega:

mere bioloogiliste ressursside püük ja lossimine,

püügivahendite tööpõhimõtted ning

püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.

Artikleid 7, 10, 11 ja 12 kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes. Kui harrastuskalapüügil on konkreetses piirkonnas märkimisväärne mõju, on komisjonil õigus võtta artikli 15 kohaselt ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, muutmaks käesolevat määrust sätestades, et artikli 13 asjaomaseid sätteid või lisade V–X osa A või C kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.

Vastavalt artiklites 25 ja 26 sätestatud tingimustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud tehnilisi meetmeid püügioperatsioonide suhtes, mille ainus eesmärk on:

teadusuuringud või

mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine.

Artikkel 3

Eesmärgid

ÜKP rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohaldatavates sätetes.

Eelkõige aitavad tehnilised meetmed saavutada järgmiseid eesmärke:

optimeerida kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mere bioloogiliste ressursside noori isendeid ja kudekogumeid;

tagada, et tundlike mereliikide, sealhulgas direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide juhupüük viiakse miinimumini ja võimaluse korral lõpetatakse, nii et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;

tagada, sealhulgas asjakohaseid stiimuleid kasutades, et püügitegevuse negatiivne keskkonnamõju mere elupaikadele on viidud miinimumini;

kehtestada kalavarude majandamise meetmed direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ täitmiseks, eelkõige selleks, et saavutada hea keskkonnaseisund kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikli 9 lõikega 1 ja direktiiviga 2009/147/EÜ.

Artikkel 4

Sihid

Tehniliste meetmetega püütakse tagada, et

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi mahtu vähendatakse võimalikult palju kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2;

mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude liikide, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel, juhupüük ei ületa liidu õigusaktidega ja liidule siduvate rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;

püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktiga j.

Seda, mil määral on nende sihtide saavutamisel edu saavutatud, vaadatakse läbi artiklis 31 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.

Artikkel 5

Kalapüügi piirkondade määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi kalapüügi piirkondade geograafilisi määratlusi:

a)	„Põhjameri“ – liidu veed ICESi rajoonides ( 1 ) 2a ja 3a ning ICESi alapiirkonnas 4;

b)	„Läänemeri“ – liidu veed ICESi 3b, 3c ja 3d rajoonis;

c)	„loodepiirkonna veed“ – liidu veed ICESi 5, 6 ja 7 alapiirkonnas;

d)	„edelapiirkonna veed“ – ICESi 8, 9 ja 10 alapiirkond (liidu veed) ja CECAFi püügipiirkonnad ( 2 ) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (liidu veed);

e)	„Vahemeri“ – Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joont;

f)	„Must meri“ – GFCM geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 ( 3 ) I lisas;

g)	„liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“ – Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbritsevad veed, mis kuuluvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

h)	„NEAFC reguleeritav piirkond“ – NEAFC konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1236/2010; ( 4 )

i)	„GFCMi lepingu piirkond“ – Vahemeri ja Must meri ning neid ühendavad veed, nagu on määratletud määruses (EL) nr 1343/2011.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)	„kalavarude kasutamise muster“ – viis, kuidas kalastussuremus on jaotunud kalavarude vanuse ja suuruse profiili lõikes;

2)	„selektiivsus“ – kvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava suurusega ja/või teatavat liiki mere bioloogilisi ressursse;

3)	„sihtpüük“ – konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, mida võib täiendavalt täpsustada piirkondlikul tasandil käesoleva määruse artikli 27 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

4)	„hea keskkonnaseisund“ – mereakvatooriumi keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5;

5)	„liigi kaitsestaatus“ – asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle populatsiooni pikaajalist leviala ja arvukust;

6)	„elupaiga kaitsestaatus“ – looduslikku elupaika ja selle tüüpilisi liike mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku leviala, struktuuri ja funktsioone, samuti selle tüüpiliste liikide ellujäämist pikas perspektiivis;

„tundlik elupaik“ – elupaik, mille kaitsestaatust, sealhulgas elupaiga ulatust ning biootiliste ja abiootiliste komponentide seisundit (struktuur ja funktsioon) mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike elupaikade hulka kuuluvad eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liikide elupaigad, samuti elupaigad, mille kaitse on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 734/2008 ( 5 ) artikli 2 punktis b määratletud ohualtid mereökosüsteemid;

„tundlik liik“ – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

9)	„väikesed pelaagilised liigid“ – sellised liigid nagu harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekalad, kilu ja hirvkala;

10)	„nõuandekomisjon“ – sidusrühmade esindajatest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 kohaselt loodud rühm;

11)	„traal“ – ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant koti või noodapäraga suletud võrgust;

12)	„veetav püünis“ – kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad, tragid ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme kalalaeva või muu mehaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;

13)	„põhjatraal“ – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;

14)	„paarispüügi põhjatraal“ – põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;

15)	„pelaagiline traal“ – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks keskmise sügavusega vees;

16)	„piimtraal“ – traalnoot, mille võrku hoitakse horisontaalselt avatuna tala, tiiva või sarnase seadmega;

17)	„elektriimpulsstraal“ – traal, milles kasutatakse elektrivoolu mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks;

18)	„ankurdatud põhjanoot või ankurdamata põhjanoot“ – veetav haardnoot, mida juhitakse laevalt kahe pika trossiga (noodatrossid) ja mis tänu oma konstruktsioonile suunab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma konstruktsioonilt sarnaneb põhjatraaliga;

19)	„kaldanoodad“ – haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja tõmmatakse kalda suunas, kuna neid juhitakse kaldalt või laevalt, mis on sildunud või kaldal ankrus;

20)	„haardvõrk“ – võrk, mis ümbritseb kalad nii mõlemalt küljelt kui ka alt. See võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta;

21)	„seinnoot või ringvõrk“ – igasugune haardvõrk, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

22)

„tragi“ – karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks kasutatav püügivahend, mida veetakse edasi kas laeva peamasina abil (paaditragi) või hiivatakse motoriseeritud vintsiga ankurdatud laevalt (mehhaniseeritud tragi) ning mis koosneb eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist; nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning see võib olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita (käsitragi), ei käsitata veetava püügivahendina käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

23)	„passiivvõrk“ – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end sisse mähib;

24)	„triivvõrk“ – igasugune võrk, mis paikneb merepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid ning mis triivib kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena või piirata selle triivimist;

25)	„nakkevõrk“ – passiivvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;

26)	„raamvõrk“ – passiivvõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;

27)	„abar“ – mitmest võrgukihist koosnev passiivvõrk, mille kaks välimist kihti on suure silmaga võrgust, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;

28)	„põhja kinnitatud kombineeritud võrk“ – põhja kinnitatud mis tahes nakkevõrk, mis on kombineeritud abaraga, mis moodustab kombineeritud võrgu alumise osa;

29)

„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida;

30)	„lõkspüünised ja mõrrad“ – koorikloomade, molluskite või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või riputatakse selle kohale;

31)	„ridvata õng“ – üks õngeliin, mille küljes on üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

32)	„traalpüünis“ – kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

33)

„noodapära“ – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükist), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud, ja sellel võib olla pärapikend, mis moodustub ühest või enamast võrgutükist, mis asuvad otse noodapära sensu strictu ees;

34)

„võrgusilma suurus“ –

sõlmitud võrgulina puhul: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;

ii)

sõlmedeta võrgulina puhul: ühe ja sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduskoha vahel seestpoolt mõõdetud vahemaa, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud võimaliku pikima telje suunas;

35)	„ruutsilm“ – nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid ja sama nominaalpikkusega külge, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

36)	„rombsilm“ – võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal on paralleelne võrgu pikiteljega;

37)	„T90“ – traal, ankurdatud põhjanoot või sarnane veetav püügivahend, mille noodapära ja võrgupikendus on tehtud sõlmitud rombsilmaga võrgulinast, mis on pööratud 90° võrra nii, et võrgulina põhiline suund on veosuunaga paralleelne;

38)	„Bacoma selektiivaken“ – sõlmedeta ruutsilmaga võrgust koosnev selektiivaken, mis asetatakse noodapära ülemisse paneeli nii, et selle alumine serv oleks noodapärasulgurist kuni nelja võrgusilma kaugusel;

39)

„sõelvõrk“ – võrk, mis ümbritseb kogu krevetitraali noodapära või pärapikendi ees, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab liikidel või isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;

40)	„kõrgus“ – võrgu märgade ujukinööriga risti venitatud võrgusilmade kõrguste summa (sõlmed kaasa arvatud);

41)	„veesoleku aeg“ – ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil püügivahend on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

42)	„püügivahendi seire sensor“ – elektrooniline kaugseiresensor, mis on paigaldatud püügivahendile, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;

43)	„raskustega varustatud õngejada“ – söödastatud konksude jada, millele on lisatud raskust, et suurendada selle vettevajumise kiirust ja seeläbi lühendada merelindudega kokkupuute aega;

44)	„akustiline hoiatusseade“ – seade, mille eesmärk on helisignaale väljastades teatud liike, näiteks mereimetajaid, püügivahendite eest hoiatada;

45)	„linnutõrjeliin“ – vimplitega varustatud nöör, mis on kinnitatud kalalaeva ahtri lähedale kõrgemasse kohta ning mida kasutatakse merelindude peletamiseks söödastatud õngekonksudega kalapüügil;

46)	„otsene taasasustamine“ – valitud liiki elusate veeloomade vettelaskmine nende looduslikus elupaigas, et kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust selleks, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täienemist;

47)	„ümberasustamine“ – protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja nende liikide väljakujunenud populatsiooniga piirkondades neid loodusesse lasevad;

48)	„selektiivsuse tulemusnäitajad“ – võrdlusvahend, mille abil jälgida aja jooksul edenemist ühise kalanduspoliitika soovimatu saagi minimeerimise eesmärgi saavutamise suunas;

49)	„harpuunpüss“ – pneumaatilist või mehaanilist energiat kasutav käsirelv, mis laseb noolt veealuse kalapüügi eesmärgil;

50)	„optimaalse selektiivsuse pikkus (Lopt)“ – vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele saagi keskmine pikkus, mis optimeerib konkreetses varus isendite kasvu.

II PEATÜKK

TEHNILISED ÜLDMEETMED

1. JAGU

Keelatud püügivahendid ja kasutusviisid

Artikkel 7

Keelatud püügivahendid ja meetodid

Mereliike on keelatud püüda või korjata järgmiste meetoditega:

mürgised, uimastavad või söövitavad ained;

elektrivool, välja arvatud elektriimpulsstraalimine, mis on lubatud ainult V lisa D osa konkreetsete sätete alusel;

lõhkeained;

suruõhuhaamrid või muud löökvahendid;

veetavad seadmed punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

traalpüünised ja teised samalaadsed püünised eelkõige punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

mis tahes tüüpi laskekehad, välja arvatud need, mida kasutatakse sumpades kasvatatud või püütud tuunide tapmiseks, ning harrastuskalapüügis päikesetõusust loojanguni ilma akvalangita kasutatavad käsiahingud ja harpuunpüssid.

Olenemata artiklist 2 kohaldatakse käesolevat artiklit liidu laevadele rahvusvahelistes ja kolmandate riikide vetes, välja arvatud siis, kui mitmepoolsete kalandusorganisatsioonide vastu võetud normides, kahe- või mitmepoolsetes lepingutes või kolmanda riigi poolt on konkreetselt ette nähtud teisiti.

2. JAGU

Püügivahendeid käsitlevad üldpiirangud ja nende kasutamise tingimused

Artikkel 8

Veetavate püüniste kasutamise üldpiirangud

Lisade V–XI kohaldamisel on nendes sätestatud veetava püügivahendi võrgusilma suurus pardal oleva ning veetava võrguga ühendatud või sellega ühendamiseks sobiva võrgu pära mis tahes osa või mi tahes võrgupikenduse võrgusilma minimaalne suurus. Seda lõiget ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks, või siis, kui neid kasutatakse koos kalade või kilpkonnade tõkkevahenditega. Täiendavaid erandeid mereliikide puhul suuruse või liigi järgi selektiivsuse suurendamiseks võib ette näha artikli 15 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga.

Lõiget 1 ei kohaldata tragide suhtes. Kui pardal tragisid siiski hoitakse, kohaldatakse järgmist:

mereorganisme on keelatud ümber laadida;

Läänemere puhul on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis;

muudel merealadel, välja arvatud Vahemeres, kui määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikkel 13 on kohaldatav, on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 95 % nende massist moodustavad karbid, meriteod ja käsnad.

Käesoleva lõike punkte b ja c ei kohaldata nende liikide juhupüügi suhtes, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

Kui üks kalalaev või mitu kalalaeva veavad ühel ja samal ajal rohkem kui üht võrku, peavad nende võrgusilma nimimõõdud olema sama suurusega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29, millega antakse erand käesolevast lõikest, kui erineva võrgusilma suurusega mitme võrgu kasutamisest tulenev kasu mere bioloogiliste ressursside kaitsele on vähemalt samaväärne praeguste püügimeetodite abil saadava kasuga.

Keelatud on kasutada seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad, samuti on keelatud pardal vedada kõiki konkreetselt sel eesmärgil välja töötatud seadmeid. Käesolev lõige ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse sealt saagi välja pääsemist.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 4 osutatud noodapärade ja seadmete tehnilise kirjelduse kohta. Kõnealused rakendusaktid põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel ja tehnilistel nõuannetel ning nendega võib kindlaks määrata järgmise:

võrguniidi jämeduse piirangud;

noodapära ümbermõõdu piirangud;

võrgumaterjali kasutamise piirangud;

noodapära ehitus ja sellele lisatavad seadmed;

kulumise vähendamiseks lubatud seadmed ning

saagi väljapääsemise piiramiseks lubatud seadmed.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 9

Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud

Keelatud on pardal hoida või kasutada ühte või mitut triivvõrku, mille pikkus eraldi või kokku on üle 2,5 km.

III lisas loetletud liikide püüdmiseks on keelatud kasutada triivvõrke.

Olenemata lõikest 1 ei tohi Läänemerel pardal hoida ega kasutada ühtegi triivvõrku.

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid järgmiste liikide püüdmiseks:

pikkuim-tuun (Thunnus alalunga),

harilik tuun (Thunnus thynnus),

atlandi merilatikas (Brama brama),

mõõkkala (Xiphias gladius),

järgmistesse liikidesse või perekondadesse kuuluvad haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; kõik liigid, mis kuuluvad perekondadesse Alopiidae, Carcharhinidae, Sphyrnidae, Isuridae, Lamnidae.

Erandina lõikest 4 võib pardal hoida või lossida nimetatud lõikes osutatud haide kuni kolme isendi suurust juhupüüki Vahemerel, tingimusel et tegemist ei ole liidu õiguse kohaselt kaitsealuste liikidega.

Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

Olenemata käesoleva artikli lõikest 6:

kohaldatakse V lisa C osa punktis 6.1, VI lisa C osa punktis 9.1 ning VII lisa C osa punktis 4.1 täpsustatud konkreetseid erandeid, kui kaardistatud veesügavus on 200–600 m;

Vahemerel lubatakse kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid igal pool, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

3. JAGU

Tundlike liikide ja elupaikade kaitse

Artikkel 10

Kala- ning karbi- ja koorikloomaliigid, kelle püüdmine on keelatud

Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas osutatud kala- või karbi- ja koorikloomaliikide püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 16 on tehtud erandeid.

Lisaks lõikes 1 osutatud liikidele on liidu laevadel keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda või müügiks pakkuda I lisas loetletud liike või liike, mida on keelatud püüda muude liidu õigusaktide kohaselt.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta, välja arvatud siis, kui juhuslikult tapetud isendeid kasutatakse teadusliku uurimise eesmärgil kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud nimekirja, kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et seda nimekirja on vaja muuta.

Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht ning nendes võib võtta arvesse rahvusvahelisi lepinguid tundlike liikide kaitse kohta.

Artikkel 11

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük

Direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas osutatud mereimetajate või -roomajate ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud merelinnuliikide püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

Lõikes 1 osutatud liikide püügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.

Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lõikes 1 osutatud ja juhuslikult püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine lubatud juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks ja selleks, et võimaldada juhuslikult tapetud isendite teaduslikku uurimist, tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on võimalikult kiiresti pärast püüki ja kooskõlas kohaldatava liidu õigusega eelnevalt täielikult teavitatud.

Liikmesriik võib parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestada oma lipu all sõitvate laevade suhtes leevendusmeetmed või teatavate püügivahendite kasutamise piirangud. Selliste meetmetega minimeeritakse ja võimaluse korral lõpetatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikide püük ning need meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

Käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht. Liikmesriigid teavitavad kontrolli eesmärgil teisi asjaomaseid liikmesriike käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud sätetest. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks neid meetmeid puudutava asjakohase teabe.

Artikkel 12

Tundlike elupaikade, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide kaitse

II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.

Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas esitatud piirkondade loetelu, on komisjonil õigus võtta II lisa vastavaks muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.

Juhul kui lõikes 1 osutatud elupaigad või muud tundlikud elupaigad, sealhulgas ohualtid mereökosüsteemid, asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse kohased meetmed.

Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud siht.

4. JAGU

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikkel 13

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Käesoleva määruse V–X lisa A osas osutatud mereliikide kaitseks kehtestatud alammõõte kohaldatakse selleks, et:

tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

rajada kalavarude taastamise alad vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 8;

kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 6 ) artikli 47 lõike 2 kohaselt turustuskõlblikud miinimummõõdud.

Mereliikide suurust mõõdetakse vastavalt IV lisale.

Kui mereliigi suuruse mõõtmiseks on ette nähtud rohkem kui üks meetod, ei käsitata isendit alammõõdust väiksemana, kui mis tahes muu asjaomase mõõtmismeetodi kohaselt mõõdetud suurus on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduga võrdne või sellest suurem.

Mis tahes liiki homaare, languste, karpe ja kõhtjalgseid limuseid, kelle varude kaitseks kehtestatud alammõõt on sätestatud V, VI või VII lisas, võib pardal hoida ja lossida ainult tervena.

5. JAGU

Meetmed tagasiheite vähendamiseks

Artikkel 14

Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 14 kohaldamist, võivad liikmesriigid rakendada katseprojekte, et uurida meetodeid soovimatu saagi vältimiseks, minimeerimiseks ja sellele lõpu tegemiseks. Nendes katseprojektides võetakse arvesse asjaomaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded osutavad, et soovimatu saak on märkimisväärne, püüavad asjaomased liikmesriigid kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 19 tehnilised meetmed sellise soovimatu saagi vähendamiseks.

III PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 15

Piirkondlikud tehnilised meetmed

Piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilised meetmed on esitatud järgmistes lisades:

V lisa: Põhjameri;

VI lisa: loodepiirkonna veed;

VII lisa: edelapiirkonna veed;

VIII lisa: Läänemeri;

IX lisa: Vahemeri;

X lisa: Must meri;

XI lisa: liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas;

XIII lisa: tundlikud liigid.

Asjaomaste kalapüügipiirkondade piirkondlike eripärade arvesse võtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisades sätestatud tehnilisi meetmeid muuta, täiendada, kehtetuks tunnistada või nendest erandit teha, sealhulgas rakendades lossimiskohustust määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigete 5 ja 6 kontekstis. Komisjon võtab sellised delegeeritud õigusaktid vastu ühise soovituse alusel, mis esitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ja käesoleva määruse III peatüki asjakohaste artiklitega.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eesmärgil võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 24 kuu jooksul ja seejärel iga kord 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 31 lõikes 1 osutatud aruande esitamist. Samuti võivad nad esitada selliseid soovitusi siis, kui peavad seda vajalikuks.

Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võetud tehnilised meetmed peavad:

aitama saavutada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte;

aitama saavutada eesmärke ja täita tingimusi, mis on sätestatud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud muude asjaomaste liidu õigusaktidega, eelkõige määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavadega;

lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest;

viima mere bioloogiliste ressursside kaitse puhul minimaalselt sellise kasu saavutamiseni, mis on eeskätt kasutamise mustri ja kaitse taseme osas tundlike liikide ja elupaikade puhul vähemalt samaväärne lõikes 1 osutatud meetmetega tagatuga. Arvesse tuleb võtta ka püügitegevuse võimalikku mõju mere ökosüsteemile.

Artiklis 27 ja V–XI lisa B osas sätestatud võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavate tingimuste kohaldamine ei tohi põhjustada selektiivsuse standardite halvenemist, eeskätt 14. augustil 2019 esineva noorte isendite püügi suurenemist ning nende eesmärk on saavutada artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja sihid.

Lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatavates ühistes soovitustes esitavad liikmesriigid nende meetmete võtmise toetuseks teaduslikke tõendeid.

Komisjon võib paluda STECFil lõikes 2 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

Artikkel 16

Püügivahendite liigi- ja suuruspõhine selektiivsus

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühises soovituses seoses püügivahendite selektiivsusnäitajatega suuruse ja liigi järgi esitatakse teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste meetmetega saavutatav selektiivsus konkreetsete liikide või liikide kombinatsiooni püüdmisel on vähemalt samaväärne kui V–X lisa B osas ja XI lisa A osas nimetatud püügivahendite selektiivsus.

Artikkel 17

Püügikeelu- või püügipiirangualad noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–VIII ja X lisa C osaga ning XI lisa B osaga või uute püügikeelu- või püügipiirangualade kehtestamiseks sisaldab kõnealuste alade kohta järgmist teavet:

püügikeeluala kehtestamise eesmärk;

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

konkreetse püügivahendiga seotud piirangud ning

kontrolli- ja järelevalvekord.

Artikkel 18

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–X lisa A osaga järgib mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

Artikkel 19

Reaalajas püügikeelud ja püügipiirkonnast lahkumise nõue

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses reaalajas püügikeeldude kehtestamisega, mille eesmärk on tagada tundlike liikide, noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitse, sisaldab järgmist:

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügikeelu kehtestamiseks;

eriti selektiivse püügivahendi kasutamise nõue muul põhjusel suletud piirkondades ning

kontrolli- ja järelevalvekord.

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamisega sisaldab järgmist:

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks;

vahemaa, kui kaugele peab laev eelnevast püügikohast eemalduma.

Artikkel 20

Innovaatilised püügivahendid

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses innovaatiliste püügivahendite kasutamisega konkreetsel merealal sisaldab hinnangut mõju kohta, mida selliste püügivahendite kasutamine sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele võib avaldada. Asjaomased liikmesriigid koguvad nimetatud hinnanguks vajalikke andmeid.

Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui lõikes 1 osutatud hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

Artikkel 21

Looduskaitsemeetmed

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega võib sisaldada eelkõige järgmist:

töötada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal välja selliste tundlike liikide ja elupaikade loetelu, mida püügitegevus asjaomases piirkonnas kõige enam ohustab;

määrata kindlaks XIII lisas osutatud meetmeid täiendavate või alternatiivsete meetmete kasutamine artiklis 11 osutatud liikide juhupüügi minimeerimiseks;

anda teavet olemasolevate leevendusmeetmete ja järelevalvekorra tõhususe kohta;

määrata kindlaks meetmed, millega minimeerida püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele;

määrata kindlaks teatavate püügivahendite tööpõhimõtteid käsitlevad piirangud või kehtestada teatud püügivahendite kasutamise täielik keeld piirkonnas, kus sellised püügivahendid ohustavad artiklites 10 ja 11 osutatud liikide kaitsestaatust selles piirkonnas või muid tundlikke elupaiku.

Artikkel 22

Ajutiste tagasiheitekavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused tehniliste meetmete kehtestamiseks ajutistes tagasiheitekavades, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6, võivad need muudatused muu hulgas sisaldada järgmist:

püügivahendite tehniline kirjeldus ja kasutamise kord;

püügivahendites tehtud muudatuste tehniline kirjeldus või selektiivsust parandavate seadmete kasutamise nõue püügivahendi suurus- või liigipõhise selektiivsuse suurendamiseks;

teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel perioodidel;

kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 alusel vastu võetud erandid.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.

Artikkel 23

Saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes katseprojektid, milles töötatakse välja mõõdetavatel eesmärkidel ja sihttasemetel põhinev saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteem kalapüügi tulemustepõhiseks majandamiseks.

Lõikes 1 osutatud katseprojektid võivad teha erandeid V–XI lisa B osas sätestatud meetmetest konkreetse ala puhul ja kõige rohkem ühe aasta pikkuseks perioodiks, tingimusel et on võimalik tõendada, et sellised katseprojektid aitavad kaasa artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele, eeskätt püüavad parandada asjaomase püügivahendi või praktika selektiivsust või vähendada nende keskkonnamõju muul viisil. Seda ühe aasta pikkust perioodi võib pikendada veel ühe aasta võrra samadel tingimustel. Katseprojekt võib hõlmata kõige rohkem 5 % iga liikmesriigi antud piirkonnas asuvatest laevadest.

Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud katseprojektide kehtestamiseks, esitavad nad nende vastuvõtmise toetuseks teaduslikud tõendid. STEFC hindab neid ühiseid soovitusi ja avaldab oma hinnangu. Kuue kuu jooksul pärast katseprojekti lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles on välja toodud tulemused, sealhulgas on üksikasjalikult hinnatud muutusi selektiivsuses ja muud keskkonnamõju.

STECF hindab lõikes 3 osutatud aruannet. Juhul kui uue püügivahendi või tava panust lõikes 2 osutatud eesmärgi saavutamisse hinnatakse positiivselt, võib komisjon esitada kooskõlas ELTLiga ettepaneku asjaomase püügivahendi või praktika üldise kasutamise lubamiseks. STECFi hinnang avalikustatakse.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi tehnilise kirjelduse.

Artikkel 24

Rakendusaktid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte seoses järgmisega:

V–IX lisa B osas nimetatud püügivahendite külge kinnitatavate selektiivsust suurendavate seadmete tehniline kirjeldus;

üksikasjalikud eeskirjad V lisa D osas kirjeldatud püügivahendite tehnilise kirjelduse kohta seoses püügivahendite konstruktsiooni käsitlevate piirangute ning kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mille lipuliikmesriik peab võtma;

üksikasjalikud eeskirjad kontrolli- ja järelevalvemeetmete kohta, mille lipuliikmesriik peab võtma V lisa C osa punktis 6, VI lisa C osa punktis 9 ja VII lisa C osa punktis 4 osutatud püügivahendite kasutamise korral;

üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mis võetakse V lisa C osa punktis 2 ja VI lisa C osa punktides 6 ja 7 kirjeldatud püügikeelu- või püügipiirangualade kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa A osas osutatud akustiliste hoiatusseadmete signaali ja rakendamise kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa B osas osutatud linnutõrjeliinide ja raskustega varustatud õngejadade konstruktsiooni ja kasutuselevõtu kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa C osas osutatud kilpkonnade tõkkevahendi tehnilise kirjelduse kohta.

Käesolevas lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikega 2.

IV PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, OTSENE TAASASUSTAMINE JA ÜMBERASUSTAMINE

Artikkel 25

Teadusuuringud

Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille otstarve on teadusuuringud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

püügioperatsioonid peavad toimuma lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all;

komisjoni ja liikmesriiki, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes püügioperatsioone teha soovitakse („rannikuäärne liikmesriik“), peab teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt kaks nädalat ette ning esitama üksikasjalikud andmed asjaomaste laevade ja kavandatavate teadusuuringute kohta;

püügioperatsioone teostava(te)l laeva(de)l on kehtiv kalapüügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 7;

kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab laeva kapten võtma püügioperatsioonide ajaks pardale kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi vaatleja, välja arvatud juhul, kui see on võimatu turvalisuse kaalutlustel;

kaubalaevade poolt teadusuuringute otstarbel tehtavad püügioperatsioonid on ajaliselt piiratud. Kui kaubalaevade poolt teadusuuringu otstarbel tehtavate püügioperatsioonidega on seotud rohkem kui kuus kaubalaeva, teavitab lipuliikmesriik komisjoni sellest vähemalt kolm kuud ette ja taotleb asjakohasel juhul STECFilt nõuannet, mis kinnitaks, et selline osalemise tase on teaduslikel eesmärkidel põhjendatav; kui STECFi nõuande kohaselt ei ole selline osalemise tase põhjendatud, muudab asjaomane liikmesriik teadusuuringu tingimusi sellele vastavalt;

elektriimpulsstraalide puhul peavad teadusuuringus osalevad laevad järgima konkreetset teadusprotokolli osana teadusuuringute kavast, mille on läbi vaadanud või valideerinud ICES või STECF, samuti järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteemi.

Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eesmärkidel püütud mereliike võib müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks, tingimusel et nad on arvestatud kvootidest maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõikele 6, kui see on kohaldatav, ning

nad vastavad käesoleva määruse IV–X lisas esitatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele, või

neid müüakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

Artikkel 26

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi või liikmesriikide loal ja järelevalve all.

Kui otsene taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teavitatakse komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt 20 kalendripäeva ette.

V PEATÜKK

VÕRGUSILMA SUURUSE SPETSIFIKATSIOONIDE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Artikkel 27

Võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavad tingimused

V–VIII lisas osutatud saagiprotsendid on liikide saagi maksimaalsed normprotsendid, mis on nimetatud lisades sätestatud konkreetsete võrgusilma suuruste puhul lubatud. Osutatud protsendimäärad ei mõjuta määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud saagi lossimiskohustust.

Saagiprotsendid arvutatakse suhtarvuna kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalust, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Lõikes 2 osutatud saagi protsendimäärad võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

Käesoleva artikli kohaldamisel saadakse terve norra salehomaari kaal tema saba kaalu korrutamisel kolmega.

Liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastada kalapüügiload oma lipu all sõitvatele laevadele, mis püüavad kala võrkudega, mille võrgusilma suurused on sätestatud V–XI lisas. Sellised kalapüügiload võib peatada või tühistada, kui tuvastatakse, et laev ei ole täitnud V–VIII lisas sätestatud püügi protsendimäärasid.

Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaldamist.

Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda „sihtpüügi“ mõistet V–X lisa B osas ja XI lisa A osas esitatud asjaomaste liikide puhul. Sel eesmärgil esitavad asjaomases kalapüügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigid mis tahes ühised soovitused esimest korda hiljemalt 15. augustiks 2020.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED NEAFCi REGULEERITAVAS PIIRKONNAS

Artikkel 28

Tehnilised meetmed NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

NEAFCi reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed on sätestatud XII lisas.

VII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 2 lõike 2, artikli 8 lõike 3, artikli 10 lõike 4, artikli 12 lõike 2, artikli 15 lõike 2, artikli 23 lõigete 1 ja 5, artikli 27 lõike 7 ja artikli 31 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 30

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Läbivaatamine ja aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2020 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja artiklis 4 sätestatud sihtide saavutamisele. Aruandes tuleks osutada ka ICESi nõuandele, mis käsitleb tehtud edusammusid või innovaatiliste püügivahendite mõju. Aruandes tehakse järeldused mere ökosüsteemidele, tundlikele elupaikadele ja selektiivsusele avalduva kasu või negatiivse mõju kohta.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kuidas on tehnilised meetmed aidanud optimeerida varude kasutamise mustrit, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis a. Selleks võib aruanne muu hulgas sisaldada XIV lisas loetletud liikide puhul peamiste indikaatorvarude kohta selektiivsuse tulemusnäitajana optimaalse selektiivsuse pikkust (Lopt) võrrelduna püütud kalade keskmise pikkusega iga hõlmatud aasta kohta.

Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, esitavad asjaomase piirkonna liikmesriigid 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava meetmete kohta, mida on kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamiseks vaja võtta.

Aruande põhjal võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevas määruses mis tahes vajalike muudatuste tegemiseks. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIV lisas sätestatud liikide loetelu.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:

artiklid 3, 8–12, 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;

II, III ja IV lisa jäetakse välja.

Viiteid välja jäetud artiklitele ja lisadele käsitatakse viidetena käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Artikkel 33

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määruses (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse IV jaotise IV peatükki järgmiselt:

3. jagu jäetakse välja;

lisatakse järgmine jagu:

„4. jagu

Pardal töötlemine ja pelaagiline püük

Artikkel 54a

Pardal töötlemine

Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, kalaõliks või samalaadseteks toodeteks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud.

Lõiget 1 ei kohaldata:

rupsi töötlemise või ümberlaadimise suhtes või

surimi tootmise suhtes kalalaeva pardal.

Artikkel 54b

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

Määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdva pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema kuni 10 mm.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud joonised, mis on seotud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsusega, ning kõik selle muudatused. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib esitatud jooniste täpsust perioodiliselt. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.

Artikkel 54c

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, harilikku makrelli ja stauriidi automaatselt sortida vastavalt nende suurusele ja soole.

Selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et

laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 70 mm võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid või

kogu saak, mida võib seaduslikult pardal hoida:

säilitatakse külmutatuna,

ii)

sorditud kalad külmutatakse kohe pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi ning

iii)

seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võivad laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis, hoida pardal automaatseid sortimisseadmeid Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt artiklile 7. Kalapüügiloas peab kindlaks määrama liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mida kohaldatakse sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamise suhtes.

Käesolevat artiklit ei kohaldata Läänemeres.“

Artikkel 34

Määruse (EL) nr 1380/2013 muutmine

Määruses (EL) nr 1380/2013 asendatakse artikli 15 lõige 12 järgmisega:

„12.

Lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuseta liikide kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemat saaki ei tohi pardal hoida ja see lastakse viivitamatult merre tagasi, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana.“

Artikkel 35

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine

Määruse (EL) 2016/1139 artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *1 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 4 nõuetega“.

Artikkel 36

Määruse (EL) 2018/973 muutmine

Määruse (EL) 2018/973 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *2 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 37

Määruse (EL) 2019/472 muutmine

Määruse (EL) 2019/472 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *3 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 38

Määruse (EL) 2019/1022 muutmine

Määruse (EL) 2019/1022 artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

KEELATUD LIIGID

Liigid, mille püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, säilitamine, müük, müügiks väljapanek või pakkumine on keelatud nii nagu on osutatud artikli 10 lõikes 2:

järgmised saagraide liigid kõikides liidu vetes:

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

roheline saagrai (Pristis zijsron);

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja alapiirkonna 4 liidu vetes ning ICESi alapiirkondade 1, 5, 6, 7, 8, 12 ja 14 liidu vetes;

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõikides liidu vetes;

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides liidu vetes;

järgmised merisarvikute liigid kõikides liidu vetes:

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi rajoonide 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7 g, 7h ja 7k liidu vetes;

valgerai (Raja alba) ICESi alapiirkondade 6–10 liidu vetes;

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi alapiirkondade 1–10 ja 12 liidu vetes;

euroopa ingelhai (Squatina squatina) kõikides liidu vetes;

atlandi lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse veetava võrguga vetes, mis jäävad ICESi alapiirkondade 1, 2 ja 4–10 (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;

põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus) ICESi rajoonis 4b (liidu veed);

aadria tuur (Acipenser naccarii) ja euroopa tuur (Acipenser sturio) liidu vetes;

viljastatud emased langustid (Palinurus spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus) Vahemeres, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil;

harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga), tavaline pistkarp (Pinna nobilis) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres;

vahemere diadeem-merisiilik (Centrostephanus longispinus);

viljastatud emane euroopa homaar (Homarus gammarus) ICESi 3a, 4a ja 4b rajoonis.

II LISA

PÜÜGIKEELUALAD TUNDLIKE ELUPAIKADE KAITSMISEKS

Artikli 12 kohaldamisel kehtivad piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, järgmised püügipiirangud.

A OSA

Loodepiirkonna veed

1. Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmistes piirkondades:

Belgica veealune mäestik:

—

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

—

51°32,4′ N, 11°41,4′ W

—

51°15,6′ N, 11°33,0′ W

—

51°13,8′ N, 11°44,4′ W

—

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

Hovlandi veealune mäestik:

—

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

—

52°24,0′ N, 12°58,2′ W

—

52°16,8′ N, 12°54,0′ W

—

52°16,8′ N, 12°29,4′ W

—

52°04,2′ N, 12°29,4′ W

—

52°04,2′ N, 12°52,8′ W

—

52°09,0′ N, 12°56,4′ W

—

52°09,0′ N, 13°10,8′ W

—

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

Porcupine’i madaliku loodeosa I piirkond:

—

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

—

53°35,4′ N, 14°27,6′ W

—

53°40,8′ N, 14°15,6′ W

—

53°34,2′ N, 14°11,4′ W

—

53°31,8′ N, 14°14,4′ W

—

53°24,0′ N, 14°28,8′ W

—

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

Porcupine’i madaliku loodeosa II piirkond:

—

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

—

53°51,6′ N, 13°53,4′ W

—

53°45,6′ N, 13°49,8′ W

—

53°36,6′ N, 14°07,2′ W

—

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

Porcupine’i madaliku edelaosa:

—

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

—

51°54,6′ N, 14°55,2′ W

—

51°42,0′ N, 14°55,2′ W

—

51°42,0′ N, 15°10,2′ W

—

51°49,2′ N, 15°06,0′ W

—

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

2. Kõik pelaagilise püügi laevad, mis püüavad kala punktis 1 kirjeldatud piirkondades, peavad:

—

olema kantud püügiluba omavate laevade loetellu ja neil peab olema määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba;

—

kandma pardal üksnes pelaagilise püügi vahendeid;

—

teatama määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse;

—

punktis 1 kirjeldatud piirkondades viibides omama toimivat, täielikult töökorras ja kindlat laevaseiresüsteemi (VMS-süsteem), mis on täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega;

—

saatma iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid;

—

teavitama Iiri seirekeskust piirkonnast lahkumisest ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse ning

—

hoidma pardal traale, mille noodapära võrgusilma suurus on 16–79 mm.

3. Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke järgmises piirkonnas:

Darwin Mounds

—

59°54′ N, 6°55′ W

—

59°47′ N, 6°47′ W

—

59°37′ N, 6°47′ W

—

59°37′ N, 7°39′ W

—

59°45′ N, 7°39′ W

—

59°54′ N, 7°25′ W

B OSA

Edelapiirkonna veed

1. El Cachucho

1.1. Keelatud on kasutada põhjatraale, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmises piirkonnas:

—

44°12′ N, 5°16′ W

—

44°12′ N, 4°26′ W

—

43°53′ N, 4°26′ W

—

43°53′ N, 5°16′ W

—

44°12′ N, 5°16′ W

1.2. Laevad, mis tegelesid aastatel 2006, 2007 ja 2008 lima-niituimlutsu (Phycis blennoides) põhjaõngejadadega sihtpüügiga, võivad jätkata kalapüüki piirkonnas lõuna pool 44°00,00′ põhjalaiust tingimusel, et neil on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

1.3. Kõikidel sellise loa saanud laevadel on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on punktis 1.1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

2. Madeira ja Kanaari saared

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

—

27°00′ N, 19°00′ W

—

26°00′ N, 15°00′ W

—

29°00′ N, 13°00′ W

—

36°00′ N, 13°00′ W

—

36°00′ N, 19°00′ W

3. Assoorid

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

—

36°00′ N, 23°00′ W

—

39°00′ N, 23°00′ W

—

42°00′ N, 26°00′ W

—

42°00′ N, 31°00′ W

—

39°00′ N, 34°00′ W

—

36°00′ N, 34°00′ W

III LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIDA ON KEELATUD PÜÜDA TRIIVVÕRKUDEGA

—

pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

—

harilik tuun: Thunnus thynnus

—

suursilm-tuun: Thunnus obesus

—

vööttuun: Katsuwonus pelamis

—

atlandi pelamiid: Sarda sarda

—

kulduim-tuun: Thunnus albacares

—

mustuim-tuun: Thunnus atlanticus

—

väiketuunid: Euthynnus spp.

—

siniuim-tuun: Thunnus maccoyii

—

makrelltuunid: Auxis spp.

—

merikogerlased: Brama rayi

—

purikalalased: Tetrapturus spp.; Makaira spp.

—

purikalalased: Istiophorus spp.

—

mõõkkalad: Xiphias gladius

—

makrellhaugid ja sairad: Scomberesox spp.; Cololabis spp.

—

kuldmakrellid: Coryphœna spp.

—

haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae

—

peajalgsed: kõik liigid

IV LISA

MEREORGANISMIDE SUURUSE MÕÕTMINE

Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 2:

—

kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

—

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

Norra salehomaari eraldatud sabad: saba esimese olemasoleva lüli eesmisest servast kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. Mõõdetakse sirget ja venitamata saba selgmiselt küljelt.

Põhjamerest (välja arvatud Skagerrak või Kattegat) pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani.

Skagerrakist või Kattegatist pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, kas:

—

seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

—

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

Langustlaste (Palinurus spp.) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 4, ehk seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini.

Karpe mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5, piki karbi pikimat osa.

Roosat ämblikkrabi (Maja squinado) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 6, seljakilbi pikkuse järgi mööda keskjoont, seljakilbi servast rostrumite vahelt seljakilbi tagumise servani.

Harilikku taskukrabi (Cancer pagurus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 7, seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.

Tavalist tõrikodalast (Buccinum spp.) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 8, karbi pikkuse järgi.

10.

Mõõkkala (Xiphias gladius) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 9, alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni (LJFL).

Joonis 1. Kalaliik

Joonis 2. Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

Joonis 3. Euroopa homaar

(Hommarus gammarus)

Joonis 4. Langustid

(Palinurus spp.)

Joonis 5. Karbid

Joonis 6. Roosa ämblikkrabi

(Maja squinado)

Joonis 7. Harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

Joonis 8. Tavaline tõrikodalane

(Buccinum spp.)

Joonis 9. Mõõkkala

(Xiphias gladius)

V LISA

PÕHJAMERI ( 7 )

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Põhjameri
Tursk (Gadus morhua)	35 cm
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	30 cm
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)	35 cm
Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)	30 cm
Euroopa merluus (Merluccius merluccius)	27 cm
Megrimid (Lepidorhombus spp.)	20 cm
Merikeeled (Solea spp.)	24 cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	27 cm
Merlang (Merlangius merlangus)	27 cm
Harilik molva (Molva molva)	63 cm
Sinine molva (Molva dipterygia)	70 cm
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	Kogupikkus 85 mm Seljakilbi pikkus 25 mm Norra salehomaari sabad 46 mm
Makrellid (Scomber spp.)	30 cm (4)
Heeringas (Clupea harengus)	20 cm (4)
Stauriidid (Trachurus spp.)	15 cm (4)
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)	12 cm või 90 isendit kg kohta (4)
Huntahven (Dicentrarchus labrax)	42 cm
Sardiin (Sardina pilchardus)	11 cm (4)
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	87 mm (seljakilbi pikkus)
Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)	120 mm
Ebakammkarp (Chlamys spp.)	40 mm
Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)	40 mm
Kukk-karp (Venerupis pullastra)	38 mm
Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)	35 mm
Veenuskarp (Venus verrucosa)	40 mm
Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)	6 cm
Kaunkarplane (Ensis spp.)	10 cm
Suur valgkarp (Spisula solida)	25 mm
Kolmnurk-karbid (Donax spp.)	25 mm
Harilik kaunkarp (Pharus legumen)	65 mm
Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)	45 mm
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)	750 g
Langustlased (Palinurus spp.)	95 mm (seljakilbi pikkus)
Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)	22 mm (seljakilbi pikkus)
Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)	140 mm (1) (2) (3)
Suur kammkarp (Pecten maximus)	100 mm
Tursk (Gadus morhua)	30 cm
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	27 cm
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)	30 cm
Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)	—
Euroopa merluus (Merluccius merluccius)	30 cm
Megrimid (Lepidorhombus spp.)	25 cm
Merikeeled (Solea spp.)	24 cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	27 cm
Merlang (Merlangius merlangus)	23 cm
Harilik molva (Molva molva)	—
Sinine molva (Molva dypterygia)	—
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	Kogupikkus 105 mm Norra salehomaari sabad 59 mm Seljakilbi pikkus 32 mm
Makrellid (Scomber spp.)	20 cm (4)
Heeringas (Clupea harengus)	18 cm (4)
Stauriidid (Trachurus spp.)	15 cm (4)
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	Kogupikkus 220 mm Seljakilbi pikkus 78 mm
▼M1
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	90 mm (seljakilbi pikkus) Rootsi majandusvööndis ICESi 3a rajoonis
(1) ICESi rajooni 4a liidu vetes. ICESi rajoonides 4b ja 4c kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm. (2) Piirkonnas, mis asub ICESi rajoonides 4b ja 4c ning on piiratud joonega, mis ühendab Inglismaa rannikul asuvat punkti koordinaatidega 53°28′22″ põhjalaiust, 0°09′24″ idapikkust mööda sirgjoont punktiga 53°28′22″ põhjalaiust, 0°22′24″ idapikkust, kulgeb sealt piki Ühendkuningriigi 6-miili-piiri ja mööda sirgjoont, mis ühendab punkti 51°54′06″ põhjalaiust, 1°30′30″ idapikkust punktiga 51°55′48″ põhjalaiust, 1°17′00″ idapikkust Inglismaa rannikul, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 115 mm. (3) Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu. (4) Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

1. Käesolevas osas sätestatud huntahvena (Dicentrarchus labrax) kaitseks kehtestatud alammõõte Põhjameres ning euroopa homaari (Homarus gammarus) kaitseks kehtestatud alammõõte Rootsi majandusvööndis Skagerrakis ja Kattegatis (ICESi rajoon 3a) kohaldatakse harrastuskalapüügi suhtes.

B OSA

Võrgusilma suurus

▼M5

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus ( 8 )

1.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad Skagerrakis traallaudadega põhjatraaliga püügil vähemalt 120 mm või vähemalt 90 mm suurust võrgusilma või Kattegatis traallaudadega põhjatraaliga või noodapüügil vähemalt 90 mm võrgusilma ( 9 ) ( 10 ).

1.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis Põhjamere ja Skagerraki ja Kattegati puhul, tingimusel et:

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma tursa, kilttursa ja süsika puhul vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 120 mm võrgusilma suurus.

1.3. Erandina tabelis esitatud spetsifikatsioonidest võib hariliku süvameregarneeli püügil Skagerrakis (ICESi rajoon 3a) kasutada kaaspüügi eraldamise seadet, tingimusel, et kaaspüügi katmiseks on olemas piisavad püügivõimalused ja et seade on:

—

varustatud ülemise paneeliga, mille ruutsilmade minimaalne suurus on 120 mm;

—

vähemalt 3 m pikk ning

—

vähemalt sama lai kui sortimisvõre.

1.4. Käesoleva määruse I lisas osutatud vahendi SepNep ( 11 ) kasutamine on lubatud samaväärse selektiivsusvahendina norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüügil.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm (1)	Põhjameri lõuna pool 57°30′N	Lesta ja hariliku merikeele sihtpüük traallaudadega traalide, piimtraalide ja nootadega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 90 mm.
Vähemalt 80 mm (1)	ICESi rajoonid 4b ja 4c	Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm. Merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük põhjatraalidega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm.
Vähemalt 80 mm	Põhjameri	Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm või sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend. Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm. Railaste sihtpüük.
Vähemalt 80 mm	ICESi rajoon 4c	Hariliku merikeele sihtpüük traallaudadega traalidega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm.
Vähemalt 70 mm (ruutsilm) või 90 mm (rombsilm)	Skagerrak ja Kattegat	Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend.
Vähemalt 40 mm	Kogu piirkond	Kalmaari (Loliginidae, Ommastrephidae) sihtpüük
Vähemalt 35 mm	Skagerrak ja Kattegat	Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 19 mm, või samaväärne selektiivne vahend.
Vähemalt 32 mm	Kogu ala, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat	Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 19 mm, või samaväärne selektiivne vahend.
▼M4
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Norra tursiku sihtpüük. Paigaldatakse üks järgmistest vahenditest: 1) sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm; 2) tõkkevahend (2), kui on täidetud järgmised tingimused: i) tõkkevahendi võrgusilma suurus on kuni 70 mm ja sellesse paigaldatakse PVCst või samalaadsest painduvast materjalist valmistatud tõstevõru; ii) kui tõkkevahendi koonuse/toru osasse paigaldatakse tõkkepuri, peab see tõkkepuri olema valmistatud PVCst või samalaadsest painduvast materjalist ning tõkkepurje suurus peab olema selline, et see ei kataks rohkem kui 75 % ristlõikealast, kuhu see paigutatakse, ning iii) tõkkevahendi tippu tehakse vähemalt 50 × 50 cm suurune väljalaskeava. Põhjamere garneeli ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük. Tuleb paigaldada selekteeriv traal või sortimisvõre vastavalt riigisiseselt või piirkondlikult kehtestatud eeskirjale.
▼B
Alla 16 mm	Kogu piirkond	Tobiaslaste sihtpüük.
(1) Laevadel on keelatud kasutada piimtraale, mille püüniste võrgusilma suurus on 32–99 mm põhja pool järgmiste koordinaatidega määratud joonest: punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust, seejärel ida poole kuni punktini 55o põhjalaiust ja 5o idapikkust, seejärel põhja poole kuni 56o põhjalaiuseni ja seejärel ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul. 32–119 mm võrgusilma suurusega piimtraali on keelatud kasutada ICESi rajoonis 2a ja selles ICESi alapiirkonna 4 osas, mis asub 56°00′ põhjalaiusest põhja pool. (2) „Tõkkevahend“ – kooniline võrgust vahend, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: (1) see kinnitatakse noodapära ette nii, et koonuse esiserv või alus on täies ulatuses traalile kinnitatud noodapära või võrgupikenduse ees; (2) see aheneb tipuni, kus see on kinnitatud traali alumise võrgupaneeli külge; (3) väljalaskeava on välja lõigatud tõkkevahendi tipu ja noodapära ühenduskohas; (4) see võimaldab norra tursiku läbipääsu tõkkevahendist ja noodapäras hoidmist, samal ajal kala kaaspüügi väljasuunamist väljalaskeava kaudu.

2. Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu Põhjamere ja Skagerrak ja Kattegati puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm	Kogu piirkond	Kilttursa, merlangi, hariliku soomuslesta ja huntahvena sihtpüük
Vähemalt 90 mm	Kogu piirkond	Lestaliste ja nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.
Vähemalt 50 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1. Püügikeeluala tobiate kaitsmiseks ICESi rajoonides 4a ja 4b

1.1. Tobiaslaste püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

55°30′ põhjalaiust Inglismaa idarannikul

—

55°30′ N, 01°00′ W

—

58°00′ N, 01°00′ W

—

58°00′ N, 02°00′ W

—

02°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul.

1.2. Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel piirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

2. Püügikeeluala merilesta noorte isendite kaitseks ICESi alapiirkonnas 4

2.1. Laevadel, mille kogupikkus on üle 8 m, on põhjatraalide, piimtraalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste kasutamine keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

lähtejoontest mõõtes 12 meremiili laiusel alal Prantsusmaa rannikul, 51°00′ põhjalaiusest põhja pool ning Belgia ja Madalmaade rannikul kuni 53°00′ põhjalaiuseni;

järgmisi koordinaate ühendava joonega piiratud piirkonnas:

—

punkt Taani läänerannikul asukohaga 57°00′ põhjalaiust,

—

57°00′ N, 7°15′ E

—

55°00′ N, 7°15′ E

—

55°00′ N, 7°00′ E

—

54°30′N, 7°00′ E

—

54°30′ N, 7°30′ E

—

54°00′ N, 7°30′ E

—

54°00′ N, 6°00′ E

—

53°50′ N, 6°00′ E

—

53°50′ N, 5°00′ E

—

53°30′ N, 5°00′ E

—

53°30′ N, 4°15′ E

—

53°00′ N, 4°15′ E

—

punkt Madalmaade rannikul asukohaga 53°00′ põhjalaiust,

—

lähtejoontest mõõtes 12 meremiili laiusel alal Taani läänerannikul 57°00′ põhjalaiusest põhja poole kuni Hirtshalsi majakani.

2.2. Punktis 2.1 osutatud piirkonnas on lubatud kala püüda järgmistel laevadel:

laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mis kasutavad põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid;

paarislaevad, mille mootorite võimsused kokku ei ületa mingil juhul 221 kW ja mis kasutavad paarispüügi põhjatraale;

▼M2

laevadel, mille mootori võimsus ületab 221 kW, on lubatud kasutada traallaudadega põhjatraale, ning paarislaevadel, mille mootorite koguvõimsus ületab 221 kW, on lubatud kasutada paarispüügi põhjatraale tingimusel, et sellised laevad ei tegele atlandi merilesta või hariliku merikeele sihtpüügiga ning järgivad käesoleva lisa B osas esitatud võrgusilma suurusega seotud eeskirju;

▼M7

laevadel, mille mootori võimsus ületab 221 kW ja mis kasutavad ankurdatud põhjanootasid (ankurdatud põhjanoot – SDN), hiivates püügivahendit laeva ankrus olemise ajal, tingimusel et sellised laevad järgivad käesoleva lisa B osa punktis 1.1 sätestatud võrgusilma suurust.

2.3. Kui punkti 2.2 alapunktis a osutatud laevad kasutavad piimtraale, siis poomi pikkus või kombineeritud traalide kogupikkus, mõõdetuna poomide kogupikkusega, ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud juhul, kui kasutatakse püügivahendit, mille võrgusilma suurus on 16–31 mm. Kalalaevadel, kelle põhitegevus on põhjamere garneelide (Crangon crangon) püük, on lubatud kasutada piimtraale, mille poomide kogupikkus on üle 9 m, juhul kui nad kasutavad 80–99 mm võrgusilmaga püüniseid, tingimusel et neile laevadele on selleks antud täiendavad kalapüügiload.

▼M2

2.4. Iga liikmesriik lisab komisjonile esitatavasse nimekirja laevad, millel on punktis 2.1 osutatud piirkonnas lubatud kala püüda. Nimekirjas olevate punkti 2.2 alapunktis a osutatud laevade mootorite koguvõimsus ei või ületada iga liikmesriigi 1. jaanuaril 1998 tõendatud mootorite koguvõimsust. Kala võivad püüda laevad, millel on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba. Alates 1. juulist 2021 võib kõnealusesse nimekirja lisada üksnes piimtraalereid, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit.

3. Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi rannikust

3.1. Laevadel on keelatud kasutada piimtraale territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud piirkonnas, mis ulatub 12 meremiili kaugusele Ühendkuningriigi rannikust.

3.2. Erandina punktist 3.1 on piimtraalidega püük lubatud kindlaksmääratud piirkonnas tingimusel, et:

—

laevade mootori võimsus ei ületa 221 kW ja nende kogupikkus on kuni 24 m ning

—

poomi pikkus või kõigi poomide kogupikkus ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud põhjamere garneelide (Crangon crangon) sihtpüügi korral, kui minimaalne võrgusilma suurus on väiksem kui 31 mm.

4. Kilupüügi piirangud heeringa kaitseks ICESi rajoonis 4b

Kalapüük mis tahes veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, või passiivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 30 mm, on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, ning järgmistel ajavahemikel:

—

1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini ICESi statistilises piirkonnas 39E8. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab see ICESi piirkonda, mis piirneb joonega, mis ulatub Ühendkuningriigi idarannikult otse itta piki 55°00′ põhjalaiust kuni punktini 1°00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 55°30′ põhjalaiust ja sealt otse läände kuni Ühendkuningriigi rannikuni;

—

1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini Moray Firthi sisevetes punktist 3°30′ läänepikkust lääne suunas ja Firth of Forthi sisevetes punktist 3°00′ läänepikkust lääne suunas;

—

1. juulist kuni 31. oktoobrini järgmiste koordinaatidega piiratud geograafilises piirkonnas:

—

55°30′ põhjalaiust Taani läänerannikul

—

55°30′ põhjalaiust, 7°00′ läänepikkust

—

57°00′ põhjalaiust, 7°00′ läänepikkust

—

57°00′ põhjalaiust Taani läänerannikul

▼M2

Erandina esimese lõigu kolmandast taandest ei kohaldata seda taanet kuni 31. detsembrini 2023 järgmiste püügivahenditega püügi suhtes:

veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm;

seinnoodad või

nakkevõrgud, raamvõrgud, abarad ja triivvõrgud, mille võrgusilma suurus on alla 30 mm.

Liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi, esitavad komisjonile 15. detsembriks 2023 erandit toetavad seireandmed.

5. Erisätted, mis käsitlevad Skagerrakki ja Kattegatti ICESi rajoonis 3a

5.1. Kattegatis on keelatud kalapüük piimtraalidega.

5.2. Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müüa ning esitleda või müügiks pakkuda lõhet ja meriforelli.

5.3. Skagerraki ja Kattegati vetes, mis asuvad kuni kolme meremiili kaugusel lähtejoontest, on 1. juulist kuni 15. septembrini keelatud kasutada veetavaid püüniseid, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, välja arvatud hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüügil. Söödaks kasutatava euroopa emakala (Zoarces viviparus), mudillaste (Gobiidae) või võldaste (Cottus spp.) sihtpüügil võib kasutada mis tahes võrgusilma suurusega võrke.

6. Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 3a ja 4a

6.1. Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

—

euroopa merluusi sihtpüügil kasutatavad põhja kinnitatud nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 25 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 24 tundi;

—

euroopa merikuradi sihtpüügil kasutatavad raamvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 100 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi.

6.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2336 ( 12 ) I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui kümme tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.

7. Euroopa homaari käsitlevad meetmed ICESi 3a rajoonis

7.1. ICESi 3a rajoonis asuvas Rootsi majandusvööndis võib euroopa homaari (Homarus gammarus) püüda üksnes homaaripüünistega (FPO).

Homaaripüünisel peab olema vähemalt kaks vähemalt 60 mm läbimõõduga ringikujulist evakuatsiooniava, mis asuvad homaaripüünise iga osa alumises osas. Muude püügivahenditega juhuslikult püütud homaari ei tohi kahjustada ja see tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

7.2. Euroopa homaari (Homarus gammarus) on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida ICESi 3a rajoonis asuvas Rootsi majandusvööndis:

töönduslikul püügil ajavahemikul 1. jaanuarist kuni esimese esmaspäevani pärast 20. septembrit;

harrastuspüügil 1. detsembrist kuni esimese esmaspäevani pärast 20. septembrit.

Neil ajavahemikel juhuslikult püütud Euroopa homaari isendeid ei tohi kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

D OSA

Elektriimpulsstraalimine ICESi rajoonides 4b ja 4c

1. Elektriimpulsstraaliga kalapüük on kõikides liidu vetes keelatud alates 1. juulist 2021.

2. Üleminekuperioodil, mis lõppeb 30. juunil 2021, on elektriimpulsstraaliga kalapüük ICESi rajoonides 4b ja 4c jätkuvalt lubatud käesolevas osas sätestatud tingimustel ja mis tahes tingimustel, mis määratletakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõike 1 punktiga b ning mis käsitlevad kasutatud elektriimpulsi omadusi ning kehtivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:

—

punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust,

—

ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust,

—

põhja poole kuni punktini 56° põhjalaiust,

—

ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.

Kohaldatakse järgmiseid tingimusi:

mitte rohkem 5 % piimtraali kasutavatest liikmesriigi laevadest kasutab traalimise ajal elektriimpulsse;

maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei ületa selle pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;

elektroodidevaheline toitepinge on kuni 15 V;

kalalaev on varustatud automaatse arvutipõhise juhtimissüsteemiga, mis salvestab traali maksimaalse kasutatud elektrivoolu ja elektroodidevahelise toitepinge vähemalt viimase 100 traalimise ajal. Volitamata isikul ei ole võimalust sekkuda sellesse automaatsesse arvutipõhisesse juhtimissüsteemi;

raskusselise ees on keelatud kasutada üht või enamat ketipöörlejat.

3. Selle perioodi jooksul ei väljastada ühelegi laevale uusi püügilube.

4. Kuni 30. juunini 2021 võivad liikmesriigid oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes võtta mittediskrimineerivaid meetmeid, et elektriimpulsstraalimist piirata või see keelustada. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele käesoleva punkti kohaselt kehtestatud meetmetest.

5. Kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab elektriimpulsstraali kasutava laeva kapten võtma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1004 ( 13 ) artikliga 12 püügioperatsioonide ajaks pardale kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi vaatleja.

VI LISA

LOODEPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Kogu piirkond
Tursk (Gadus morhua)	35 cm
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	30 cm
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)	35 cm
Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)	30 cm
Euroopa merluus (Merluccius merluccius)	27 cm
Megrimid (Lepidorhombus spp.)	20 cm
Merikeeled (Solea spp.)	24 cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	27 cm
Merlang (Merlangius merlangus)	27 cm
Harilik molva (Molva molva)	63 cm
Sinine molva (Molva dypterygia)	70 cm
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) Norra salehomaari sabad	Kogupikkus 85 mm Seljakilbi pikkus 25 mm (1) 46 mm (2)
Makrellid (Scomber spp.)	20 cm (6)
Heeringas (Clupea harengus)	20 cm (6)
Stauriidid (Trachurus spp.)	15 cm (6)
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)	12 cm või 90 isendit kg kohta (6)
Huntahven (Dicentrarchus labrax)	42 cm
Sardiin (Sardina pilchardus	11 cm (6)
▼M11
Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)	36 cm (7) (8) (9)
▼B
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	87 mm
Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)	120 mm
Ebakammkarp (Chlamys spp.)	40 mm
Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)	40 mm
Kukk-karp (Venerupis pullastra)	38 mm
Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)	35 mm
Veenuskarp (Venus verrucosa)	40 mm
Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)	6 cm
Kaunkarplane (Ensis spp.)	10 cm
Suur valgkarp (Spisula solida)	25 mm
Kolmnurk-karbid (Donax spp.)	25 mm
Harilik kaunkarp (Pharus legumen)	65 mm
Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)	45 mm
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)	750 g
Langustlased (Palinurus spp.)	95 mm
Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)	22 mm (seljakilbi pikkus)
Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)	140 mm (3) (4)
Suur kammkarp (Pecten maximus)	100 mm (5)
(1) ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu järgmiselt: kogupikkus 70 mm ja seljakilbi pikkus 20 mm. (2) ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 37 mm. (3) ICESi alapiirkondade 5 ja 6 (lõuna pool 56° põhjalaiust) ning alapiirkonna 7 liidu vetes, v.a ICESi rajoonid 7d, 7e ja 7f, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm. (4) Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu. (5) ICESi rajoonis 7a, põhja pool 52°30′ põhjalaiust ja ICESi rajoonis 7d kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 110 mm. ►M3 (6) Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal. ◄ (7) Sellist kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. (8) ICESi alapiirkondades 6 ja 7 kohaldatakse harrastuskalapüügi käigus püütud mustlaik-besuugo suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm. (9) Kui enne 31. detsembrit 2023 ei ole vastu võetud uusi eeskirju, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 alammõõtu 33 cm.

▼M3 —————

▼M11

1. Käesolevas osas kehtestatud varude kaitse alammõõtu tursa (Gadus morhua), kilttursa (Melanogrammus aeglefinus), saida (Pollachius virens), pollaki (Pollachius pollachius), merluusi (Merluccius merluccius), megrimi (Lepidorhombus spp.), hariliku merikeele (Solea spp.), atlandi merilesta (Pleuronectes platessa), merlangi (Merlangius merlangus), hariliku molva (Molva molva), sinise molva (Molva dypterygia), makrelli (Scomber spp.), heeringa (Clupea harengus), stauriidi (Trachurus spp.), anšoovise (Engraulis encrasicolus), ahvena (Dicentrarchus labrax) ja sardiini (Sardina pilchardus) suhtes kohaldatakse harrastuskalapüügile loodepiirkonna vetes, erandiks on mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), kelle puhul kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm ICESi alapiirkondades 6 ja 7 kuni 31. detsembrini 2023 ( 14 ).

B OSA

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad võrgusilmu, mille suurus on vähemalt 120 mm ( 15 ) või ICESi alapiirkondades 7b–7k vähemalt 100 mm.

1.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis loodepiirkonna vete puhul, tingimusel et:

ii)

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 80 mm (1)	ICESi alapiirkond 7	Euroopa merluusi, megrimi ja euroopa merikuradi sihtpüük või merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud, põhjatraale kasutades. Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm (4) (7).Hariliku merikeele või püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük traallaudadega traalidega. Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm (4).
Vähemalt 80 mm	Kogu piirkond	Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük (3). Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm või sortimisvõre, mille võresamm on 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend.
Vähemalt 80 mm	ICESi rajoonid 7a, 7b, 7d, 7e, 7f, 7 g, 7h ja 7j	Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm (6).
Vähemalt 80 mm	ICESi rajoonid 7d ja 7e	Merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud, põhjatraale kasutades.
Vähemalt 40 mm	Kogu piirkond	Kalmaari (Loliginidae, Ommastrephidae) sihtpüük
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Põhjamere garneeli ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük. Tuleb paigaldada selekteeriv traal või sorteerimisvõre vastavalt riigisiseselt kehtestatud eeskirjale.
Alla 16 mm	Kogu piirkond	Tobiaslaste sihtpüük
(1) See ei piira komisjoni määruse (EÜ) nr 494/2002. (2) Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 494/2002, millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8). artikli 5 kohaldamist. (3) ICESi rajoonis 7a kehtiv ühe püügivahendiga laevade võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm. (4) See ei piira komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 737/2012. (5) Komisjoni 14. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 737/2012 Keldi mere teatavate kalavarude kaitse kohta (ELT L 218, 15.8.2012, lk 8). artikli 2 lõike 5 kohaldamist. (6) Seda sätet ei kohaldata ICESi rajoonis 7d. (7) Seda sätet ei kohaldata merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüügi korral ICESi rajoonides 7d ja 7e.

1.3. Käesolevat punkti kohaldatakse erandina punktidest 1.1 ja 1.2.

1.3.1.

Järgmisi meetmeid kohaldatakse kalalaevade suhtes, mis kalastavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, 7.h rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning 7.j rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:

põhjatraalide või nootadega püüdvad liidu kalalaevad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

110 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 120 mm;

ii)

100 mm T90-tüüpi noodapära;

iii)

120 mm noodapära;

iv)

100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm;

lisaks sellele peavad kalalaevad, millel püütakse kala põhjatraalidega, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähemalt 20 % ulatuses kilttursast, kasutama:

püügivahendit, mille õngeliini ja selisekaitse vahe on vähemalt üks meeter, või

ii)

mis tahes vahendit, mis on ICESi või STECFi hinnangul tursapüügi vältimiseks tõendatult vähemalt sama selektiivne ja mille komisjon on heaks kiitnud.

Liikmesriigid võivad loobuda punkti b kohaldamisest selliste põhjatraalidega püüdvate kalalaevade suhtes, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist nende püügireisidest. Liikmesriigid, kes kasutavad seda erandit, esitavad komisjonile igal aastal hiljemalt 1. detsembriks aruande kõnealust sätet ära kasutanud kalalaevade arvu ja püügi koosseisu kohta.

Liikmesriigid võivad teha erandi punktide a ja b kohaldamisest kalalaevadele, millel kasutatakse alternatiivset üliselektiivset püügivahendit, tingimusel et nende püügivahendite tehnilised omadused toovad kaasa sama või suurema selektiivsuse kui nendes punktides ette nähtud püügivahenditega ning saadakse vähem kui 1 % turska püügis, vastavalt STECFi poolt tehtud hinnangule. Selline püügivahend või seadeldis peab vastama artikli 15 lõike 4 nõuetele ja vajab komisjoni heakskiitu.

1.3.2. Käesolevat punkti kohaldatakse erandina punktidest 1.1 ja 1.2. ja 1.3.1:

▼M10

põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille puhul üle 30 % püügist moodustab norra salehomaari püük, üht järgmistest püügivahenditest:

vahend, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm; alla 12 meetri pikkustel laevadel võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivakent;

ii)

selektiivtraali paneel;

iii)

35 mm võresammuga sortimisvõre või sarnane sortimisresti selektiivne seadeldis;

iv)

100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken;

kahekordne noodapära, kui kõige ülemise noodapära T90 võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ning see on varustatud eralduspaneeliga, mille võrgusilma suurus on kuni 300 mm.

Liikmesriigid võivad lubada punktis v märgitud seadeldise kasutamist kuni 2022. aasta detsembrini, tingimusel et selle seadeldise tehnilised omadused toovad kaasa sama või suurema selektiivsuse kui punktides 1.2 ja 1.3.1 ette nähtud püügivahendid vastavalt STECFi tehtud hinnangule, mis põhineb liikmesriikide hiljemalt 1. mail 2022 edastatud teabel. Selline seadeldis peab vastama artikli 15 lõike 4 nõuetele ja vajab komisjoni heakskiitu;

põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille puhul üle 55 % püügist moodustab merlangi püük või euroopa merikuradi, euroopa merluusi ja megrimi püük kokku, üht järgmistest püügivahenditest:

100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivaken;

ii)

100 mm T90-tüüpi noodapära ja pikendus.

1.4. Punkte 1.4.1 ja 1.4.2 kohaldatakse erandina punkti 1.2. kohaldamisest.

1.4.1.

ICESi 6.a ja 5.b rajoonis liidu vetes ida pool 12° läänepikkust (Šotimaa lääneranniku veed) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes rakendatakse norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil alljärgnevaid meetmeid:

laevade puhul, mille noodapära võrgusilma suurus on alla 100 mm, kasutatakse vähemalt 300 mm suurust ruudukujulist silmadega selektiivakent (fikseeritud paigutusega); laevadel, mille kogupikkus on alla 12 m ja/või mille mootori võimsus on kuni 200 kW, võib paneeli kogupikkus olla 2 m ja selektiivakna pikkus 200 mm;

laevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on 100–119 mm, ja mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaar, kasutavad vähemalt 160 mm ruudukujuliste silmadega selektiivakent (fikseeritud paigutusega).

Erandina punkti 1.4.1 alapunktide a ja b kohaldamisest lubatakse alternatiivse püügivahendi kasutamist, tingimusel et sellise püügivahendi kasutamine toob kaasa vähemalt sama või suurema selektiivsuse tursa, kilttursa ja merlangi suhtes vastavalt STECFi poolt tehtud hinnangule. Selline püügivahend peab vastama artikli 15 lõike 4 nõuetele ja vajab komisjoni heakskiitu.

▼M10

1.4.2.

ICESi 7.a rajoonis (Iiri merel) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes rakendatakse alljärgnevaid meetmeid:

laevad, mis püüavad põhjatraalide või nootadega, mille noodapära võrgusilm on 70 mm või suurem, kuid väiksem kui 100 mm ja mille püügist üle 30 % moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

vahend, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm; alla 12 meetri pikkustel laevadel võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivakent;

ii)

selektiivtraali paneel;

iii)

35 mm võresammuga sortimisvõre;

iv)

CEFAse sortimisrest;

üles-alla veetavate võrgutrossidega traal;

põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist üle 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste püük kokku, kasutavad 120 mm noodapära.

Erandina alapunktide a ja b kohaldamisest lubatakse alternatiivse püügivahendi kasutamist, tingimusel et sellise püügivahendi kasutamine toob kaasa vähemalt samaväärse või suurema selektiivsuse tursa, kilttursa ja merlangi suhtes. Selliseid püügivahendeid hindab STECF ja heakskiidu annab komisjon ning need peavad vastama artikli 15 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele.

1.5. Punktides 1.3 ja 1.4 sätestatud püügiprotsendid arvutatakse välja pärast iga püügireisi kõigi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalu määrana kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja käesoleva määruse artikli 27 lõikega 2.

▼M10

1.6. Punktides 1.3–1.5 sätestatud meetmeid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

2. Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm ( 16 ) suuruseid võrgusilmu.

2.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu loodepiirkonna vete puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm (1)	Kogu piirkond	Lestaliste ja nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Merlangi, hariliku soomuslesta ja huntahvena sihtpüük
Vähemalt 50 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Hariliku meripoisuri sihtpüük
(1) Rajoonis 7d kohaldatakse võrgusilma suurust vähemalt 90 mm.

3. Käesolev osa ei piira komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/2034 ( 17 ) kohaldamist kõnealuses delegeeritud määruses hõlmatud kalavarude puhul.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1. Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 6a

Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate püünistega või passiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

55°25′ N, 7°07′ W

—

55°25′ N, 7°00′ W

—

55°18′ N, 6°50′ W

—

55°17′ N, 6°50′ W

—

55°17′ N, 6°52′ W

—

55°25′ N, 7°07′ W

2. Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonides 7f ja 7 g

2.1. Igal aastal ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. märtsini on igasugune püügitegevus keelatud järgmistes ICESi statistilistes ruutudes: 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata kuue meremiili ulatuses lähtejoonest.

2.2. Kindlaksmääratud piirkondades ja nimetatud ajavahemikel on lubatud püügitegevus lõkspüüniste ja mõrdadega tingimusel, et:

pardal ei hoita muid püügivahendeid peale lõkspüüniste ja mõrdade ning

ii)

kaaspüügina püütud liigid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

2.3. Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 55 mm, on lubatud tingimusel, et:

pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 mm või rohkem, ning

ii)

kaaspüügina püütud liigid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3. Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 7a

3.1. Igal aastal ajavahemikul 14. veebruarist kuni 30. aprillini on keelatud kasutada põhjatraale, nootasid või sarnaseid veetavaid võrke, nakkevõrke, raamvõrke või abaraid või konksudega püügivahendeid selles ICESi rajooni 7a osas, mis piirneb Iirimaa ja Põhja-Iirimaa idarannikuga ning sirgjoontega, mis ühendavad järjestikku järgmisi ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaseid koordinaatide:

—

punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel põhjalaiusel 54°30′

—

54°30′ N, 04°50′ W

—

53°15′ N, 04°50′ W

—

punkt Iirimaa idarannikul põhjalaiusel 53°15′

3.2. Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu STECF.

4. Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Igasugune püük (v.a püük õngejadaga) on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

57°00′ N, 15°00′ W

—

57°00′ N, 14°00′ W

—

56°30′ N, 14°00′ W

—

56°30′ N, 15°00′ W

—

57°00′ N, 15°00′ W

5. Püügikeeluala norra salehomaari kaitseks ICESi rajoonis 7c ja 7k

5.1. Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) ja sellega samaväärsete liikide (st tursk, megrimid, euroopa merikurat, kilttursk, merlang, euroopa merluus, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, molva ja harilik ogahai) sihtpüük on igal aastal 1. maist kuni 31. maini keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

52°27′ N, 12°19′ W

—

52°40′ N, 12°30′ W

—

52°47′ N, 12°39,60′ W

—

52°47′ N, 12°56′ W

—

52°13,5′ N, 13°53,83′ W

—

51°22′ N, 14°24′ W

—

51°22′ N, 14°03′ W

—

52°10′ N, 13°25′ W

—

52°32′ N, 13°07,50′ W

—

52°43′ N, 12°55′ W

—

52°43′ N, 12°43′ W

—

52°38,80′ N, 12°37′ W

—

52°27′ N, 12°23′ W

—

52°27′ N, 12°19′ W

5.2. Porcupine’i madalalt läbisõit, kui pardal on punktis 5.1 osutatud liigid, on lubatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5.

6. Erieeskirjad sinise molva kaitseks ICESi rajoonis 6a

6.1. Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini on sinise molva sihtpüük keelatud ICESi VIa rajoonis, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Šoti mandrilava serv

—

59°58′ N, 07°00′ W

—

59°55′ N, 06°47′ W

—

59°51′ N, 06°28′ W

—

59°45′ N, 06°38′ W

—

59°27′ N, 06°42′ W

—

59°22′ N, 06°47′ W

—

59°15′ N, 07°15′ W

—

59°07′ N, 07°31′ W

—

58°52′ N, 07°44′ W

—

58°44′ N, 08°11′ W

—

58°43′ N, 08°27′ W

—

58°28′ N, 09°16′ W

—

58°15′ N, 09°32′ W

—

58°15′ N, 09°45′ W

—

58°30′ N, 09°45′ W

—

59°30′ N, 07°00′ W

—

59°58′ N, 07°00′ W

Rosemary madaliku serv

—

60°00′ N, 11°00′ W

—

59°00′ N, 11°00′ W

—

59°00′ N, 09°00′ W

—

59°30′ N, 09°00′ W

—

59°30′ N, 10°00′ W

—

60°00′ N, 10°00′ W

—

60°00′ N, 11°00′ W

Välja arvatud piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

59°15′ N, 10°24′ W

—

59°10′ N, 10°22′ W

—

59°08′ N, 10°07′ W

—

59°11′ N, 09°59′ W

—

59°15′ N, 09°58′ W

—

59°22′ N, 10°02′ W

—

59°23′ N, 10°11′ W

—

59°20′ N, 10°19′ W

—

59°15′ N, 10°24′ W

6.2. Pardal võib hoida ja laevalt võib lossida kaaspüügina kuni kuus tonni sinist molvat. Kui laev jõuab sinise molva puhul kõnealuse kuue tonnini:

lõpetab ta viivitamata püügi ja lahkub piirkonnast, kus ta viibib;

ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;

ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.

6.3. Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja passiivvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

—

60°56,02′ N, 27°31,16′ W

—

60°59,76′ N, 27°43,48′ W

—

61°03,00′ N, 27°39,41′ W

—

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

7. Hariliku makrelli püügi piirangud ICESi rajoonides 7e, 7f, 7 g ja 7h

7.1. Hariliku makrelli sihtpüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 80 mm, või seinnootadega, on keelatud, välja arvatud juhtudel, kui makrelli kaal ei ületa 15 % kõigi selliste pardal olevate makrellide ja teiste mereorganismide eluskaalust, mis on püütud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

punkt Ühendkuningriigi lõunarannikul asukohaga 02°00′ läänepikkust

—

49°30′ N, 2°00′ W

—

49°30′ N, 7°00′ W

—

52°00′ N, 7°00′ W

—

punkt Ühendkuningriigi läänerannikul asukohaga 52°00′ põhjalaiust.

7.2. Punktis 7.1 määratletud piirkonnas on lubatud kala püüda:

—

passiivvõrkude ja/või ridvata õngedega;

—

põhjatraalide, ankurdatud põhjanootade või muude sarnaste veetavate võrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 80 mm.

7.3. Laevad, millel ei ole püügivarustust ja millele harilik makrell ümber laaditakse, võivad viibida punktis 7.1 määratletud piirkonnas.

8. Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikust

8.1. Sellise piimtraali kasutamine, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 100 mm, on keelatud ICESi rajoonis 5b ja ICESi alapiirkonnas 6 põhja pool 56° põhjalaiust.

8.2. Laevadel on keelatud piimtraalide kasutamine territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud piirkonnas, mis ulatub 12 meremiili kaugusele Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikutest.

8.3. Piimtraalidega püük on kindlaksmääratud piirkondades lubatud tingimusel, et:

—

laevade mootori võimsus ei ületa 221 kW ja laevade kogupikkus on kuni 24 m; ning

—

poomi pikkus või kõigi poomide kogupikkus ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud põhjamere garneeli (Crangon crangon) sihtpüügi korral, kui võrgusilma suurus on väiksem kui 31 mm.

9. Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 5b, 6a, 6b, 7b, 7c, 7h, 7j ja 7k

9.1. Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

—

9.2. Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.

10. Piirangud Keldi merel põhjatraalide ja nootadega püügile

10.1. Järgmistes tsoonides keelatakse kalalaevadele püük põhjatraalide ja nootade abil:

ICESi rajoonides 7f–7k;

ICESi rajooni 7e piirkonnas, mis jääb läände läänepikkusest 5°, ja

ICESi rajoonides 7b ja 7c.

Seda keeldu ei kohaldata laevade suhtes, kui:

nad kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, või

ii)

nende tursa kaaspüük ei ületa 1,5 % (STECF hinnangul), kui püük toimub väljaspool B osa punktis 1.3 mainitud piirkondi.

Erandina alapunktist i võivad kalalaevad, mis tegutsevad punkti 10 lõike 1 alapunktis c täpsustatud piirkondades, kasutada mitme liigiga põhjalähedase püügi puhul alternatiivset püügivahendit, millel on STECFi hinnangu kohaselt sama või suurem selektiivsus kui noodapära võrgusilma suurusel vähemalt 100 mm. Sellised püügivahendid peavad vastama artikli 15 lõike 4 nõuetele ja komisjon peab need heaks kiitma.

10.2. ►M10 Punktis 10.1 sätestatud meetmeid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. ◄

▼M11

11. Mustlaik-besuugo kaitse keelualad ICESi alapiirkondades 6 ja 7

11.1

Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel on 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2023 keelatud mustlaik-besuugo püük ICESi alapiirkondades 6 ja 7.

▼M8

11. Suurte kammkarpide (Pecten maximus) varude kaitsemeetmed ICESi 7.d ja 7.e rajoonis.

11.1. Suurte kammkarpide varude taastamise piirkond ICESi 7.d rajooni liidu vetes La Manche’i idaosas 49°42′ põhjalaiusest lõuna pool kuni Prantsusmaa territoriaalveteni:

igal aastal 15. maist kuni 15. oktoobrini on keelatud suurte kammkarpide püük tragidega.

11.2. Püügikeeluaeg suurte kammkarpide püügil ICESi 7.d ja 7.e rajooni liidu vetes:

igal aastal 15. maist kuni 30. septembrini on keelatud suurte kammkarpide püük tragidega ICESi 7d rajooni liidu vetes (La Manche’i idaosa), mis ei ole hõlmatud punktis 11.1 osutatud varude taastamise piirkonnaga;

igal aastal on 15. maist kuni 30. septembrini keelatud suurte kammkarpide püük tragidega ICESi 7.e rajooni liidu vetes (La Manche’i lääneosa) Põhja Finistère’i piirkonna piires ja ühe meremiili kaugusel sellise piirkonna põhjapiirist, mis asub järgmiste üleilmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

48°54′23″ N, 5°00′00″ W

49°22′34,576″ N, 4°02′45,078″ W

49°22′54,465″ N, 3°49′14,415″ W

49°22′20″ N, 3°44′18,999″ W

49°23′51″ N, 3°36′54″ W

49°06′32,121″ N, 3°13′01,174″ W

49°06′03,993″ N, 3°23′27,255″ W

49°04′52,068″ N, 3°37′04,22″ W

48°59′49,782″ N, 3°57′07,907″ W

49°01′13,191″ N, 3°57′47,006″ W

48°43′55,255″ N, 4°20′24,785″ W

48°42′16,586″ N, 4°31′04,325″ W

48°39′34″ N, 4°36′25,999″ W

48°39′26,901″ N, 4°44′39,883″ W

48°36′17″ N, 4°49′32″ W

48°52′36″ N, 4°52′45″ W

48°49′07″ N, 4°59′26″ W

VII LISA

EDELAPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Kogu piirkond
Tursk (Gadus morhua)	35 cm
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	30 cm
Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)	35 cm
Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)	30 cm
Euroopa merluus (Merluccius merluccius)	27 cm
Megrimid (Lepidorhombus spp.)	20 cm
Merikeeled (Solea spp.)	24 cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	27 cm
Merlang (Merlangius merlangus)	27 cm
Harilik molva (Molva molva)	63 cm
Sinine molva (Molva dypterygia)	70 cm
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	Kogupikkus 70 mm Seljakilbi pikkus 20 mm
Norra salehomaari sabad	37 mm
Makrellid (Scomber spp.)	20 cm (6)
Heeringas (Clupea harengus)	20 cm (6)
Stauriidid (Trachurus spp.)	15 cm (1) (6) (7)
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)	12 cm või 90 isendit kg kohta (2) (6)
Huntahven (Dicentrarchus labrax)	36 cm
Sardiin (Sardina pilchardus)	11 cm (6)
▼M11
Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)	36 cm (8) (9)
▼B
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	87 mm
Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)	120 mm
Ebakammkarp (Chlamys spp.)	40 mm
Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)	40 mm
Kukk-karp (Venerupis pullastra)	38 mm
Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)	35 mm
Veenuskarp (Venus verrucosa)	40 mm
Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)	6 cm
Kaunkarplane (Ensis spp.)	10 cm
Suur valgkarp (Spisula solida)	25 mm
Kolmnurk-karbid (Donax spp.)	25 mm
Harilik kaunkarp (Pharus legumen)	65 mm
Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)	45 mm
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)	750 g (3)
Langustlased (Palinurus spp.)	95 mm
Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)	22 mm (seljakilbi pikkus)
Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)	140 mm (4) (5)
Suur kammkarp (Pecten maximus)	100 mm
(1) Sinistauriidi (Trachurus pictaratus) suhtes ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu Assooridega külgnevates vetes, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla. (2) ICESi alapiirkonnas 9 ja CECAFi rajoonis 34.1.2 kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 9 cm. (3) Kõikides Kesk-Atlandi idaosa vetes, mis hõlmavad CECAFi kalapüügi piirkonna 34 rajoone 34.1.1, 34.1.2 ja 34.1.3 ning alapiirkonda 34.2.0, kohaldatakse roogitud kala kaalu 450 g. (4) ICESi alapiirkondade 8 ja 9 liidu vetes kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm. (5) Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu. (6) Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust. Alamõõdulise sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal. (7) ►M1 ICESi 8c rajoonis ja ICESi 9. alapiirkonnas püütud stauriidi (Trachurus spp.) varude kaitseks kehtestatud alammõõt on 12 cm 5 % puhul Hispaania ja Portugali vastavatest kvootidest kõnealustes piirkondades. Nimetatud 5 % piires võib ICESi 9a rajoonis kaldanoodaga (xávega) väikesemahulisel rannalähedasel püügil püüda 1 % Portugali kvoodist väiksemana kui 12 cm. ◄ Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes. (8) Sellist kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. (9) Kui enne 31. detsembrit 2023 ei ole vastu võetud uusi eeskirju, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 alammõõtu 33 cm.

1. Käesolevas osas sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte kilttursa (Melanogrammus aeglefinus), saida (Pollachius virens), pollaki (Pollachius pollachius), merluusi (Merluccius merluccius), megrimi (Lepidorhombus spp.), hariliku merikeele (Solea spp.), atlandi merilesta (Pleuronectes platessa), merlangi (Merlangius merlangus), hariliku molva (Molva molva), sinise molva (Molva dipterygia), makrelli (Scomber spp.), heeringa (Clupea harengus), stauriidi (Trachurus spp.), anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) puhul kohaldatakse edelapiirkonna vetes toimuva harrastuspüügi suhtes. ICESi 8. alapiirkonnas kohaldatakse harrastuspüügil püütud liikide suhtes siiski järgmisi kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte:

Tursk (Gadus morhua)	42 cm
Besuugo (Pagellus bogaraveo)	40 cm
Huntahven (Dicentrarchus labrax)	42 cm

B OSA

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad ICESi rajoonis 9a ida pool 7°23′48″ W vähemalt 70 mm ( 18 ) ( 19 ) või vähemalt 55 mm suuruseid võrgusilmu.

1.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 2.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis edelapiirkonna vete puhul, tingimusel et:

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning euroopa merluusi kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma euroopa merluusi puhul vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 70 mm võrgusilma suurus või ICESi rajoonis 9a ida pool 7°23′48″ W 55 mm võrgusilma suurus.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 55 mm	Kogu piirkond, välja arvatud ICESi rajoon 9a ida pool 7°23′48″ W	Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Besuugo sihtpüük Hariliku makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu sihtpüük põhjatraalidega
Vähemalt 35 mm	Kogu piirkond	Merikeele sihtpüük
Vähemalt 55 mm	ICESi rajoon 9a lääne pool 7°23′48″ W	Koorikloomade sihtpüük
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Kreveti (Palaemon serratus, Crangon crangon) ja krabi (Polybius henslowii) sihtpüük
Alla 16 mm	Kogu piirkond	Tobiaslaste sihtpüük

2. Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad ICESi rajoonis 8c ja ICESi alapiirkonnas 9 vähemalt 100 mm ( 20 ) või vähemalt 80 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu edelapiirkonna vete puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning euroopa merluusi kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 80 mm	Kogu piirkond, välja arvatud ICESi rajoonis 8c ja ICESi alapiirkonnas 9	Huntahvena, merlangi, kammelja, lesta ja euroopa süsika sihtpüük
Vähemalt 60 mm	Kogu piirkond	Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud
Vähemalt 50 mm	Kogu piirkond	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, (1) mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud
Vähemalt 40 mm	Kogu piirkond	Hariliku meripoisuri, kreveti (Penaeus spp.), hariliku ritsikvähi, merikeele ja huulkala sihtpüük
(1) Sardiini püügil võib kasutada võrgusilma suurust alla 40 mm.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1. Püügikeeluala euroopa merluusi kaitseks ICESi rajoonis 9a

Püük mis tahes traali, ankurdatud põhjanooda või sarnase veetava võrguga on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

1. oktoobrist kuni järgmise aasta 31. jaanuarini:

—

43°46,5′ N, 07°54,4′ W

—

44°01,5′ N, 07°54,4′ W

—

43°25,0′ N, 09°12,0′ W

—

43°10,0′ N, 09°12,0′ W

1. detsembrist kuni järgmise aasta veebruari viimase päevani:

—

37°50′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul

—

37°50′ N, 09°08′ W

—

37°00′ N, 9°07′ W

—

37°00′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul.

2. Püügikeeluala norra salehomaari kaitseks ICESi rajoonis 9a

2.1. Norra salehomaari (Nephrops norevgicus) sihtpüük mis tahes põhjatraali, ankurdatud põhjanooda või sarnase veetava võrguga või mõrdadega on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

1. juuni – 31. august:

—

42°23′ N, 08°57′ W

—

42°00′ N, 08°57′ W

—

42°00′ N, 09°14′ W

—

42°04′ N, 09°14′ W

—

42°09′ N, 09°09′ W

—

42°12′ N, 09°09′ W

—

42°23′ N, 09°15′ W

—

42°23′ N, 08°57′ W

1. mai – 31. august:

—

37°45′ N, 09°00′ W

—

38°10′ N, 09°00′ W

—

38°10′ N, 09°15′ W

—

37°45′ N, 09°20′ W

2.2. Lubatud on püük põhjatraalidega või sarnaste veetavate võrkudega või mõrdadega punkti 2.1 alapunktis b kirjeldatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikul, tingimusel et norra salehomaari (Nephrops norvegicus) kaaspüük lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

2.3. Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük on keelatud punktis 2.1 osutatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles osutatud ajavahemikke. Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) kaaspüük lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3. Euroopa anšoovise sihtpüügi piirangud ICESi rajoonis 8c

3.1. Euroopa anšoovise sihtpüük pelaagilise traaliga ICESi rajoonis 8c on keelatud.

3.2. Pelaagiliste traalide ja seinnootade samaaegne pardal hoidmine ICESi rajoonis 8c on keelatud.

4. Passiivvõrkude kasutamine ICESi alapiirkondades 8, 9, 10 ja 1227° läänepikkusest ida pool

4.1. Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

—

euroopa merluusi sihtpüügil kasutatavad põhja kinnitatud nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ICESi rajoonis 8c ja alapiirkonnas 9 vähemalt 80 mm ja kõigis teistes piirkondades 100 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 25 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 24 tundi;

—

euroopa merikuradi sihtpüügil ICESi alapiirkonnas 9 kasutatavad abarad, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 30 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 20 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi.

4.2. Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 4.1 sätestatud erandeid.

4.3. Biskaia lahes lubatud teatavate veetavate püünistega püügi tingimused

Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICESi alapiirkondade 3–7 ning rajoonide 8a, 8b, 8d ja 8e merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed) artikli 5 lõikest 2, lubatakse määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas kala püüda traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm ja mis on varustatud 100 mm ruutsilmaga paneeliga.

▼M11

5. Püügikeeluala mustlaik-besuugo kaitseks ICESi alapiirkonnas 8

5.1.

Iga aasta 1. veebruarist kuni 30. septembrini on Kantaabria mere lääneosas Astuuria ja Galicia vastas asuvas Kantaabria mere lääneosas keelatud kalapüük põhjaõngejadadega (LLS) ja põhjatraalidega (OTB) geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°47'00'' N, 005°15'00'' W

—

43°47'00'' N, 005°12'00'' W

—

43°43'00'' N, 005°12'00'' W

—

43°43'00'' N, 005°15'00'' W

—

43°55'00'' N, 006°46'00'' W

—

43°55'00'' N, 006°37'00'' W

—

43°53'00'' N, 006°46'00'' W

—

43°53'00'' N, 006°37'00'' W

—

44°00'49'' N, 007°01'12'' W

—

44°00'49'' N, 006°57'26'' W

—

43°58'32'' N, 006°57'26'' W

—

43°58'32'' N, 007°01'12'' W

—

44°02'48'' N, 007°13'49'' W

—

44°00'15'' N, 007°10'03'' W

—

44°00'15'' N, 007°10'03'' W

—

44°00'15'' N, 007°13'49'' W.

—

44°10'00'' N, 008°18'00'' W

—

44°10'00'' N, 008°14'00'' W

—

44°07'00'' N, 008°14'00'' W

—

44°07'00'' N, 008°18'00'' W

—

43°34'00'' N, 004°44'00'' W

—

43°34'00'' N, 004°39'00'' W

—

43°32'00'' N, 004°39'00'' W

—

43°32'00'' N, 004°44'00'' W

—

44°07'00'' N, 007°50'00'' W

—

44°07'00'' N, 007°45'00'' W

—

44°05'00'' N, 007°45'00'' W

—

44°05'00'' N, 007°50'00'' W

5.2.

Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel on iga aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini keelatud mustlaik-besuugo püük ICESi alapiirkonnas 8.

5.3.

Harrastuskalapüügi puhul on mustlaik-besuugo püük keelatud järgmistes geograafilistes piirkondades, mis on piiritletud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

Piirkond RF 1 (Cariño/Celeiro):

—

43°46'23'' N, 007°52'04'' W

—

43°48'30'' N, 007°52'04'' W

—

43°49'26'' N, 007°41'17'' W

—

43°45'44'' N, 007°33'21'' W

—

43°43'49'' N, 007°33'21'' W

Piirkond RF 2 (Ribadeo):

—

43°33'26'' N, 007°02'58'' W

—

43°35'27'' N, 007°02'58'' W

—

43°35'29'' N, 007°01'20'' W

—

43°33'33'' N, 007°01'20'' W

Piirkond RF 3 (Navia):

—

43°33'51'' N, 006°44'02'' W

—

43°35'52'' N, 006°44'02'' W

—

43°35'52'' N, 006°42'32'' W

—

43°33'52'' N, 006°42'32'' W

Piirkond RF 4 (Ensenada Canero):

—

43°33'10'' N, 006°28'55'' W

—

43°34'53'' N, 006°30'17'' W

—

43°36'14'' N, 006°28'13'' W

—

43°34'18'' N, 006°28'13'' W

Piirkond RF 5 (Ensenada de Cabrera/Ría San Martín de la Arena)

—

43°26'18'' N, 004°04'51'' W

—

43°28'22'' N, 004°04'51'' W

—

43°28'55'' N, 004°01'17'' W

—

43°26'56'' N, 004°01'17'' W

Piirkond RF 6 (Ría de Treto)

—

43°27'49'' N, 003°25'58'' W

—

43°28'59'' N, 003°23'36'' W

—

43°26'16'' N, 003°22'27'' W

—

43°25'09'' N, 003°24'41'' W

Piirkond RF 7 (Bilbao/Plentzia):

—

43°21'18'' N, 003°07'47'' W

—

43°23'18'' N, 003°07'47'' W

—

43°28'13'' N, 002°56'42'' W

—

43°26'08'' N, 002°56'42'' W

Piirkond RF 8 (Bermeo/Mundaka):

—

43°25'36'' N, 002°43'23'' W

—

43°27'35'' N, 002°43'23'' W

—

43°26'57'' N, 002°38'45'' W

—

43°24'57'' N, 002°38'45'' W

5.4.

Punktides 5.1–5.3 loetletud meetmeid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

VIII LISA

LÄÄNEMERI

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Geograafilised piirkonnad	Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt
Tursk (Gadus morhua)	Alarajoonid 22–32	35cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	Alarajoonid 22–32	25 cm
Lõhe (Salmo salar)	Alarajoonid 22–30 ja 32	60 cm
Lõhe (Salmo salar)	Alarajoon 31	50 cm
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoonid 22–25	23 cm
	Alarajoonid 26, 27 ja 28	21 cm
	Alarajoonid 29–32, 59° põhjalaiusest lõuna poole	18 cm
Harilik kammeljas (Psetta maxima)	Alarajoonid 22–32	30 cm
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)	Alarajoonid 22–32	30 cm
Euroopa angerjas (Anguilla anguilla)	Alarajoonid 22–32	35 cm
Meriforell (Salmo trutta)	Alarajoonid 22–25 ja 29–32	40 cm
Meriforell (Salmo trutta)	Alarajoonid 26, 27 ja 28	50 cm

B OSA

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm suuruseid võrgusilmu T90 võrgulinast või vähemalt 105 mm suuruseid võrgusilmu, millele on paigaldatud 120 mm suurune Bacoma selektiivaken.

1.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis Läänemere puhul, tingimusel et:

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa kaaspüük ei ületa 10 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma tursa jaoks vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 120 mm võrgusilma suurus T90 võrgulina puhul ja 105 mm võrgusilma suurus paigaldatud 120 mm Bacoma selektiivakna puhul.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 90 mm	Alarajoonid 22–23	Lestaliste sihtpüük (1) Merlangi sihtpüük
Vähemalt 32 mm	Alarajoonid 22–27	Räime, hariliku makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu sihtpüük
Vähemalt 16 mm	Alarajoonid 22–27	Kilu sihtpüük (2)
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Muude liikide kui lestalised sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud
Vähemalt 16 mm	Alarajoonides 28–32	Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud
Alla 16 mm	Kogu piirkond	Tobiaslaste sihtpüük
(1) Piimtraali kasutamine on keelatud. (2) Saak võib sisaldada kuni 45 % räime eluskaalu kohta.

2. Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

▼C2

2.1. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 110 mm või lõhepüügil 157 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2. Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu Läänemere puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa kaaspüük ei ületa 10 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, ja lõhe kaaspüük ei ole suurem kui viis isendit.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused (1)
Vähemalt 90 mm	Kogu piirkond	Lestaliste sihtpüük
Alla 90 mm	Kogu piirkond	Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud
(1) Keelatud on kasutada nakkevõrke, raamvõrke või abaraid rohkem kui 9 km ulatuses vähem kui 12 m kogupikkusega laevadel ja rohkem kui 21 km ulatuses suurema kui 12 m kogupikkusega laevadel. Selliste püügivahendite maksimaalne veesoleku aeg on 48 tundi, välja arvatud jääaluse püügi puhul.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1. Veetavate püünistega püügi piirangud

Igasuguste veetavate püünistega püük on aastaringselt keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

54°23′ N, 14°35′ E

—

54°21′ N, 14°40′ E

—

54°17′ N, 14°33′ E

—

54°07′ N, 14°25′ E

—

54°10′ N, 14°21′ E

—

54°14′ N, 14°25′ E

—

54°17′ N, 14°17′ E

—

54°24′ N, 14°11′ E

—

54°27′ N, 14°25′ E

—

54°23′ N, 14°35′ E

2. Lõhe ja meriforelli püügi piirangud

2.1. Lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) sihtpüük on keelatud:

1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31 vetes;

15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes.

2.2. Püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.

2.3. Lõkspüünistega püütud lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) pardal hoidmine on lubatud.

3. Erimeetmed Liivi lahe kohta

3.1. Kalapüügiks alarajoonis 28–1 peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

3.2. Liikmesriigid tagavad, et punktis 3.1 osutatud kalapüügiloaga laevad on kantud loetellu, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber ning mis tehakse üldsusele kättesaadavaks interneti veebilehel, mille aadressi edastab iga liikmesriik komisjonile ja liikmesriikidele.

3.3. Loetellu kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 alarajoonis 28–1 ettenähtud mootorite koguvõimsust ning

laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kW.

3.4. Iga punktis 3.2 nimetatud loetellu kantud laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega, tingimusel et:

asendamise tagajärjel ei suurene asjaomase liikmesriigi puhul punkti 3.3 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus ning

ühegi asenduslaeva mootori võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW.

3.5. Iga punktis 3.2 osutatud loetellu kantud laeva mootori võib asendada, tingimusel et:

mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW ning

asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 3.3 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

3.6. Alarajoonis 28–1 on keelatud traalipüük madalamas kui 20 m sügavuses vees.

4. Piirkondlikud püügikeelud

4.1. Igasugune püügitegevus on keelatud 1. maist kuni 31. oktoobrini piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

piirkond 1:

—

55°45′ N, 15°30′ E

—

55°45′ N, 16°30′ E

—

55°00′ N, 16°30′ E

—

55°00′ N, 16°00′ E

—

55°15′ N, 16°00′ E

—

55°15′ N, 15°30′ E

—

55°45′ N, 15°30′ E

piirkond 2:

—

55°00′ N, 19°14′ E

—

54°48′ N, 19°20′ E

—

54°45′ N, 19°19′ E

—

54°45′ N, 18°55′ E

—

55°00′ N, 19°14′ E

piirkond 3:

—

56°13′ N, 18°27′ E

—

56°13′ N, 19°31′ E

—

55°59′ N, 19°13′ E

—

56°03′ N, 19°06′ E

—

56°00′ N, 18°51′ E

—

55°47′ N, 18°57′ E

—

55°30′ N, 18°34′ E

—

56°13′ N, 18°27′ E

4.2. Lõhe sihtpüük nakkevõrkude, raamvõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 157 mm või rohkem, või triivõngejadadega on lubatud. Muid püügivahendeid ei tohi pardal hoida.

4.3. Tursa sihtpüük punktis 5.2 täpsustatud vahendiga on keelatud.

5. Lesta ja hariliku kammelja püügi piirangud

5.1. Järgmisi kalaliike on keelatud hoida laeva pardal, kui need on püütud allpool loetletud geograafilistes piirkondades ning ajavahemike jooksul:

Liik	Geograafilised piirkonnad	Ajavahemik
Lest	Alarajoonid 26–29 lõuna pool 59° 30′ põhjalaiusest	15. veebruar – 15. mai
Lest	Alarajoon 32	15. veebruar – 31. Mai
Harilik kammeljas	Alarajoonid 25, 26 ja 28 lõuna pool 56° 50′ põhjalaiusest	1. juuni – 31. Juuli

5.2. Sihtpüük traalide, ankurdatud põhjanootade või sarnaste püügivahenditega, mille noodapära võrgusilma suurus on 90 mm või rohkem, või nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või rohkem, on keelatud. Lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki võib pardal hoida ja laevalt lossida, kui eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 10 % pardal hoitavast kogupüügist punktis 6.1 osutatud ajavahemikel.

6. Angerjapüügipiirangud

Laeva pardal on keelatud hoida mis tahes aktiivpüünisega püütud angerjat. Juhupüügi korral ei tohi angerjaid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IX LISA

VAHEMERI

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Kogu piirkond
Huntahven (Dicentrarchus labrax)	25 cm
Harilik peitelhammas (Diplodus annularis)	12 cm
Nõgusnina-peitelhammas (Diplodus puntazzo)	18 cm
Suur peitelhammas (Diplodus sargus)	23 cm
Kaksvööt-peitelhammas (Diplodus vulgaris)	18 cm
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)	9 cm (1)
Kivikohad (Epinephelus spp.)	45 cm
Marmor-leetekoger (Lithognathus mormyrus)	20 cm
Euroopa merluus (Merluccius merluccius)	20 cm
Meripoisurid (Mullus spp.)	11 cm
Hispaania besuugo (Pagellus acarne)	17 cm
Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)	33 cm
Punane besuugo (Pagellus erythrinus)	15 cm
Harilik pagrus (Pagrus pagrus)	18 cm
Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)	45 cm
Sardiin (Sardina pilchardus)	11 cm (2), (4)
Makrellid (Scomber spp.)	18 cm
Halilik merikeel (Solea vulgaris)	20 cm
Kuld-merikoger (Sparus aurata)	20 cm
Stauriidid (Trachurus spp.)	15 cm
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	20 mm CL (3)
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	70 mm TL (3)
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	105 mm CL (3)
Euroopa homaar (Homarus gammarus)	300 mm TL (3)
Langustlased (Palinuridae)	90 mm CL (3)
Roosa süvahännak (Parapenaeus longisrostris)	20 mm CL (3)
Jakobi kammkarp (Pecten jacobeus)	10 cm
Veenuskarplased (Venerupis spp.)	25 mm
▼M9
Veenuskarbid (Venus spp.)	25 mm (5)
▼B
(1) Liikmesriigid võivad teisendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu 110 isendiks kilogrammi kohta. (2) Liikmesriigid võivad teisendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu 55 isendiks kilogrammi kohta. (3) CL – seljakilbi pikkus; TL – kogupikkus. (4) Seda kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui need on püütud paadi- või kaldanootadega ja nende püük on lubatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskavas kehtestatud siseriiklike sätetega, tingimusel et asjaomased sardiinivarud on ohututes bioloogilistes piirides. (5) Erandina on 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt Itaalia territoriaalvetes püütavate veenuskarpide puhul 22 mm Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 17 ja 18, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

B OSA

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

Vahemeres kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus (1)	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära (2)	Kogu piirkond	Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm 2 rombsilmadega noota.
Vähemalt 20 mm	Kogu piirkond	Sardiini ja euroopa anšoovise sihtpüük
(1) Põhjatraali mis tahes osas on keelatud kasutada võrku, mille niidi jämedus on suurem kui 3 mm või mis on mitmeniidiline, või võrku, mille niidi jämedus on suurem kui 6 mm. (2) Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi võrku (kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga).

2. Haardnootade võrgusilma standardsuurus

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 14 mm	Kogu piirkond	Puuduvad

3. Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Vahemeres kehtivad järgmised põhja kinnitatud nakkevõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Puuduvad

4. Kehtivad erandid punktides 1, 2 ja 3 kehtestatud sätetest paadi- ja kaldanootade puhul, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskavaga ja mis on antud nimetatud määruse artikli 9 raames, kehtivad jätkuvalt, kui käesoleva määruse artiklis 15 ei ole ette nähtud teisiti.

C OSA

Püügivahendite kasutamise piirangud

1. Tragide kasutamise piirangud

Tragide suurim laius on 3 m, välja arvatud käsnloomade sihtpüügiks mõeldud tragid.

2. Seinnootade kasutamise piirangud

Seinnootade pikkus ilma kokkuveotrossideta võib olla kuni 800 m ja kõrgus kuni 120 m, välja arvatud tuuni sihtpüügiks kasutatavad seinnoodad.

3. Passiivvõrkude kasutamise piirangud

3.1. Keelatud on kasutada järgmisi passiivvõrke:

abar kõrgusega üle 4 m;

põhja kinnitatud nakkevõrk või kombineeritud võrk, kõrgusega üle 10 m, välja arvatud juhul, kui need võrgud on lühemad kui 500 m, kui lubatud kõrgus on kuni 30 m.

3.2. Keelatud on kasutada mis tahes nakkevõrku, raamvõrku või abarat, mis on paksemast niidist kui 0,5 mm.

3.3. Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 2 500 m kombineeritud võrke ning üle 6 000 m mis tahes nakkevõrke, raamvõrke või abaraid.

4. Õngejadade kasutamise piirangud

4.1. Põhjaõngejadadega kala püüdvatel laevadel on keelatud hoida pardal või kasutada rohkem kui 5 000 konksu, välja arvatud rohkem kui kolmepäevaseid püügireise tegevad laevad, mille pardal võib hoida või kasutada kuni 7 000 konksu.

4.2. Pinnaõngejadadega kala püüdvatel laevadel on keelatud hoida pardal või kasutada rohkem konkse, kui on laeva kohta järgmiselt ette nähtud:

2 500 konksu mõõkkala sihtpüügil ning

5 000 konksu pikkuim-tuuni sihtpüügil.

4.3. Rohkem kui kahepäevaseid püügireise tegeval laeval tohib olla pardal sama arv varukonkse.

5. Lõkspüüniste ja mõrdade kasutamise piirangud

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda süvavee koorikloomade püügiks.

6. Mustlaik-besuugo sihtpüügi piirangud

Keelatud on mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) sihtpüük järgmiste püügivahenditega:

—

nakkevõrgud, raamvõrgud või abarad, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm;

—

õngejadad konksudega, mille kogupikkus on alla 3,95 cm ja laius alla 1,65 cm.

7. Harpuunpüssidega püügi piirangud

Keelatud on kalapüük harpuunpüssidega, kui neid kasutatakse koos veealuse hingamisseadmega (akvalang) või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni.

X LISA

MUST MERI

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt
Harilik kammeljas (Psetta maxima)	45 cm

B OSA

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus põhjalähedaste kalavarude jaoks

Mustas meres kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 40 mm	Kogu piirkond	Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmaga nooda asemel kasutada 50 mm () rombsilmaga noota.
(1) Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi võrku (kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga).

2. Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Mustas meres kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 400 mm	Kogu piirkond	Ankurdatud nakkevõrgud hariliku kammelja püügil

3. Traalide ja tragide kasutamise piirangud

Traalide või tragide kasutamine sügavamal kui 1 000 m on keelatud.

XI LISA

LIIDU VEED INDIA OOKEANIS JA ATLANDI OOKEANI LÄÄNEOSAS

A OSA

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas asuvates liidu vetes kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm	Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.	Puuduvad
Vähemalt 45 mm	Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.	Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük

2. Haardnootade võrgusilma standardsuurus

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 14 mm	Kogu piirkond	Puuduvad

B OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

Mayotte’i ümbritsevas 24 miili laiuses tsoonis toimuva püügitegevuse piirangud

Laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega 24 meremiili kaugusel Mayotte’i rannikust, mõõdetuna territoriaalvete lähtejoontest.

XII LISA

NEAFCi REGULEERITAV PIIRKOND

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik	NEAFC
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	30 cm
Harilik molva (Molva molva)	63 cm
Sinine molva (Molva dipterygia)	70 cm
Harilik makrell (Scomber spp.)	30 cm
Heeringas (Clupea harengus)	20 cm

B osa

Võrgusilma suurus

1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

NEACF reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.

Noodapära võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm	Kogu piirkond	Puuduvad
Vähemalt 35 mm	Kogu piirkond	Põhjaputassuu sihtpüük
Vähemalt 32 mm	ICESi alapiirkonnad 1 ja 2	Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on 22 mm
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Hariliku makrelli, moiva ja hõbekalade sihtpüük

2. Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

NEAFC reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 220 mm	Kogu piirkond	Puuduvad

C osa

Püügikeelu- ja piirangualad

1. Meetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

1.1. Meriahvena püük on keelatud ICES alapiirkonna 5 rahvusvahelistes vetes ja ICESi alapiirkondade 12 ja 14 liidu vetes.

Erandina esimesest alapunktist on meriahvena püük lubatud 11. maist kuni 31. detsembrini piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel („meriahvena kaitseala“):

—

64°45′ N, 28°30′ W

—

62°50′ N, 25°45′ W

—

61°55′ N, 26°45′ W

—

61°00′ N, 26°30′ W

—

59°00′ N, 30°00′ W

—

59°00′ N, 34°00′ W

—

61°30′ N, 34°00′ W

—

62°50′ N, 36°00′ W

—

64°45′ N, 28°30′ W.

1.2. Olenemata punktist 1.1, võib liidu õigusaktiga lubada meriahvena püüki väljaspool meriahvena kaitseala Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini teaduslike nõuannete põhjal ja tingimusel, et asjaomases geograafilises piirkonnas on NEAFC kehtestanud meriahvena varude taastamise kava. Kõnealusel püügil võivad osaleda ainult liidu laevad, millel on nende vastava liikmesriigi nõuetekohane luba ja millest on teavitatud komisjoni määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 kohaselt.

1.3. Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.

1.4. Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

1.5. Väljaspool meriahvena kaitseala kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

1.6. Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artiklile 5 kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

1.7. Punktis 1.6 osutatud aruanne koostatakse vastavalt asjaomastele eeskirjadele.

2. Erieeskirjad sinise molva kaitseks

2.1. Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini ei tohi pardal hoitava sinise molva kogus ületada kuut tonni püügireisi kohta ICESi rajooni 6a piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Šoti mandrilava serv

—

59°58′ N, 07°00′ W

—

59°55′ N, 06°47′ W

—

59°51′ N, 06°28′ W

—

59°45′ N, 06°38′ W

—

59°27′ N, 06°42′ W

—

59°22′ N, 06°47′ W

—

59°15′ N, 07°15′ W

—

59°07′ N, 07°31′ W

—

58°52′ N, 07°44′ W

—

58°44′ N, 08°11′ W

—

58°43′ N, 08°27′ W

—

58°28′ N, 09°16′ W

—

58°15′ N, 09°32′ W

—

58°15′ N, 09°45′ W

—

58°30′ N, 09°45′ W

—

59°30′ N, 07°00′ W

—

59°58′ N, 07°00′ W;

Rosemary madaliku serv

—

60°00′ N, 11°00′ W

—

59°00′ N, 11°00′ W

—

59°00′ N, 09°00′ W

—

59°30′ N, 09°00′ W

—

59°30′ N, 10°00′ W

—

60°00′ N, 10°00′ W

—

60°00′ N, 11°00′ W

Välja arvatud piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

59°15′ N, 10°24′ W

—

59°10′ N, 10°22′ W

—

59°08′ N, 10°07′ W

—

59°11′ N, 09°59′ W

—

59°15′ N, 09°58′ W

—

59°22′ N, 10°02′ W

—

59°23′ N, 10°11′ W

—

59°20′ N, 10°19′ W

—

59°15′ N, 10°24′ W.

2.2. Kui sinise molva suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata punkti 2.1.

Sinise molva püük mis tahes püügivahendiga on keelatud punktis 2.1 osutatud ajavahemikul ja piirkondades.

2.3. Punktis 2.1 osutatud piirkonda sisenedes ja sealt väljudes kannab kalalaeva kapten püügipäevikusse sisenemise ja väljumise kuupäeva, kellaaja ja koha.

2.4. Kui kalalaeva sinise molva saak jõuab kummaski punktis 2.1 osutatud piirkonnas kuue tonnini:

lõpetab ta viivitamata püügi ja lahkub piirkonnast, kus ta viibib;

ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;

ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.

2.5. Määruse (EL) 2016/2336 artiklis 16 osutatud vaatlejad, kes on määratud punktis 1 osutatud piirkondades viibivatele kalalaevadele, peavad mõõtma sinise molva saagi asjakohastes proovides sisalduvaid kalu ja määrama osaproovi kalade suguküpsuse astme. Liikmesriigid kehtestavad STECFi nõuande põhjal üksikasjalikud proovivõtumenetlused ja tulemuste võrdlemise korra.

2.6. Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja seisevvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

—

60°56,02′ N, 27°31,16′ W

—

60°59,76′ N, 27°43,48′ W

—

61°03,00′ N, 27°39,41′ W

—

60°58,76′ N, 27°27,32′ W.

3. Meetmed seoses meriahvena püügiga ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes

3.1. Meriahvena sihtpüük on ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes lubatud iga aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini üksnes nendel laevadel, mis on varem tegelenud meriahvena püügiga NEAFC reguleeritavas piirkonnas.

3.2. Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

3.3. Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

3.4. Erandina määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktist b esitab sellise püügiga tegeleva kalalaeva kapten püügiaruande iga päev.

3.5. Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artiklile 5 kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

3.6. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

3.7. Komisjon teatab liikmesriikidele kuupäeva, mil NEAFC sekretariaat teavitab NEAFC lepinguosalisi, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates kõnealusest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

4. Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune püük (v.a püük õngejadaga):

—

57°00′ N, 15°00′ W

—

57°00′ N, 14°00′ W

—

56°30′ N, 14°00′ W

—

56°30′ N, 15°00′ W

—

57°00′ N, 15°00′ W.

D osa

Püügikeelualad tundlike elupaikade kaitsmiseks

1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Reykjanese aheliku osa:

—

55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W

—

55°05.4804′ N, 35°58.9784′ W

—

54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W

—

54°41.1841′ N, 34°00.0514′ W

—

54°00′ N, 34°00′ W

—

53°54.6406′ N, 34°49.9842′ W

—

53°58.9668′ N, 36°39.1260′ W

—

55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:

—

59°45′ N, 33°30′ W

—

57°30′ N, 27°30′ W

—

56°45′ N, 28°30′ W

—

59°15′ N, 34°30′ W

—

59°45′ N, 33°30′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone ja Subpolar Frontal Region):

—

53°30′ N, 38°00′ W

—

53°30′ N, 36°49′ W

—

55°04.5327′ N, 36°49′ W

—

54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W

—

54°41.1841′ N, 34°00′ W

—

53°30′ N, 30°00′ W

—

51°30′ N, 28°00′ W

—

49°00′ N, 26°30′ W

—

49°00′ N, 30°30′ W

—

51°30′ N, 32°00′ W

—

51°30′ N, 38°00′ W

—

53°30′ N, 38°00′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:

—

44°30′ N, 30°30′ W

—

44°30′ N, 27°00′ W

—

43°15′ N, 27°15′ W

—

43°15′ N, 31°00′ W

—

44°30′ N, 30°30′ W

Altairi veealused mäed:

—

45°00′ N, 34°35′ W

—

45°00′ N, 33°45′ W

—

44°25′ N, 33°45′ W

—

44°25′ N, 34°35′ W

—

45°00′ N, 34°35′ W

Anti-Altairi veealused mäed:

—

43°45′ N, 22°50′ W

—

43°45′ N, 22°05′ W

—

43°25′ N, 22°05′ W

—

43°25′ N, 22°50′ W

—

43°45′ N, 22°50′ W

Hattoni madalik:

—

59°26′ N, 14°30′ W

—

59°12′ N, 15°08′ W

—

59°01′ N, 17°00′ W

—

58°50′ N, 17°38′ W

—

58°30′ N, 17°52′ W

—

58°30′ N, 18°22′ W

—

58°03′ N, 18°22′ W

—

58°03′ N, 17°30′ W

—

57°55′ N, 17°30′ W

—

57°45′ N, 19°15′ W

—

58°11,15′ N, 18°57,51′ W

—

58°11,57′ N, 19°11,97′ W

—

58°27,75′ N, 19°11,65′ W

—

58°39,09′ N, 19°14,28′ W

—

58°38,11′ N, 19°01,29′ W

—

58°53,14′ N, 18°43,54′ W

—

59°00,29′ N, 18°01,31′ W

—

59°08,01′ N, 17°49,31′ W

—

59°08,75′ N, 18°01,47′ W

—

59°15,16′ N, 18°01,56′ W

—

59°24,17′ N, 17°31,22′ W

—

59°21,77′ N, 17°15,36′ W

—

59°26,91′ N, 17°01,66′ W

—

59°42,69′ N, 16°45,96′ W

—

59°20,97′ N, 15°44,75′ W

—

59°21′ N, 15°40′ W

—

59°26′ N, 14°30′ W

Loode-Rockalli madalik:

—

57°00′ N, 14°53′ W

—

57°37′ N, 14°42′ W

—

57°55′ N, 14°24′ W

—

58°15′ N, 13°50′ W

—

57°57′ N, 13°09′ W

—

57°50′ N, 13°14′ W

—

57°57′ N, 13°45′ W

—

57°49′ N, 14°06′ W

—

57°29′ N, 14°19′ W

—

57°22′ N, 14°19′ W

—

57°00′ N, 14°34′ W

—

56°56′ N, 14°36′ W

—

56°56′ N, 14°51′ W

—

57°00′ N, 14°53′ W

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

Piirkond 1

—

56°24′ N, 15°37′ W

—

56°21′ N, 14°58′ W

—

56°04′ N, 15°10′ W

—

55°51′ N, 15°37′ W

—

56°10′ N, 15°52′ W

—

56°24′ N, 15°37′ W

Piirkond 2

—

55°56.90′ N -16°11.30′ W

—

55°58.20′ N -16°11.30′ W

—

55°58.30′ N-16°02.80′ W

—

55°56.90′ N-16°02.80′ W

—

55°56.90′ N-16°11.30′ W

Piirkond 3

—

55°49.90′ N -15°56.00′ W

—

55°48.50′ W -15°56.00′ W

—

55°48.30′ N -15°50.60′ W

—

55°49.60′ N -15°50.60′ W

—

55°49.90′ N -15°56.00′ W

Edora madalik

—

56°26.00′ N -22°26.00′ W

—

56°28.00′ N-22°04.00′ W

—

56°16.00′ N -21°42.00′ W

—

56°05.00′ N -21°40.00′ W

—

55°55.00′ N -21°47.00′ W

—

55°45.00′ N -22°00.00′ W

—

55°43.00′ N -23°14.00′ W

—

55°50.00′ N -23°16.00′ W

—

56°05.00′ N-23°06.00′ W

—

56°18.00′ N -22°43.00′ W

—

56°26.00′ N -22°26.00′ W

Edela-Rockalli madalik

Piirkond 1

—

55°58.16′ N -16°13.18′ W

—

55°58.24′ N -16°02.56′ W

—

55°54.86′ N -16°05.55′ W

—

55°58.16′ N -16°13.18′ W

Piirkond 2

—

55°55.86′ N-15°40.84′ W

—

55°51.00′ N -15°37.00′ W

—

55°47.86′ N -15°53.81′ W

—

55°49.29′ N -15°56.39′ W

—

55°55.86′ N -15°40.84′ W

Hatton-Rockalli mereala

Piirkond 1

—

58°00.15′ N -15°27.23′ W

—

58°00.15′ N -15°38.26′ W

—

57°54.19′ N -15°38.26′ W

—

57°54.19′ N -15°27.23′ W

—

58°00.15′ N -15°27.23′ W

Piirkond 2

—

58° 06.46′ N -16° 37.15′ W

—

58° 15.93′ N -16° 28.46′ W

—

58° 06.77′ N -16° 10.40′ W

—

58° 03.43′ N-16° 10.43′ W

—

58° 01.49′ N -16° 25.19′ W

—

58° 02.62′ N -16° 36.96′ W

—

58° 06.46′ N -16° 37.15′ W

Hattoni madalik 2

Piirkond 1

—

57°51.76′ N -18°05.87′ W

—

57°55.00′ N -17°30.00 W

—

58°03.00′ N -17°30.00′ W

—

57°53.10′ N -16°56.33′ W

—

57°35.11′ N -18°02.01′ W

—

57°51.76′ N -18°05.87′ W

Piirkond 2

—

57°59.96′ N -19°05.05′ W

—

57°45.00′ N -19°15.00′ W

—

57°50.07′ N -18°23.82′ W

—

57°31.13′ N -18°21.28′ W

—

57°14.09′ N -19°28.43′ W

—

57°02.21′ N -19°27.53′ W

—

56°53.12′ N -19°28.97′ W

—

56°50.22′ N -19°33.62′ W

—

56°46.68′ N -19°53.72′ W

—

57°00.04′ N -20°04.22′ W

—

57°10.31′ N -19°55.24′ W

—

57°32.67′ N -19°52.64′ W

—

57°46.68′ N -19°37.86′ W

—

57°59.96′ N -19°05.05′ W

Logachevi veealune mägi:

—

55°17′ N, 16°10′ W

—

55°34′ N, 15°07′ W

—

55°50′ N, 15°15′ W

—

55°33′ N, 16°16′ W

—

55°17′ N, 16°10′ W

Lääne-Rockalli veealune mägi:

—

57°20′ N, 16°30′ W

—

57°05′ N, 15°58′ W

—

56°21′ N, 17°17′ W

—

56°40′ N, 17°50′ W

—

57°20′ N, 16°30′ W

2. Kui NEAFC reguleeritava piirkonna uutes ja senistes põhjalähedase püügi piirkondades toimuva püügi käigus püütud eluskoralli või eluskäsnade kogus püügivahendi kohta on suurem kui 60 kg eluskoralli ja/või 800 kg eluskäsnade puhul, teatab laev sellest oma lipuriigile, lõpetab püügi ja liigub vähemalt 2 meremiili eemale asukohast, mis tõenditele tuginedes on lähim kõnealuse saagi püüdmise täpsele kohale.

XIII LISA

LEEVENDUSMEETMED TUNDLIKE LIIKIDE JUHUPÜÜGI VÄHENDAMISEKS

Tundlike liikide juhupüügi järelevalveks ja vähendamiseks kohaldatakse järgmiseid meetmeid:

A, B ja C osas sätestatud meetmed.

Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et koguda teaduslikke andmeid tundlike liikide juhupüügi kohta.

Kui ICESi või STECFi poolt või GFCMi raames kinnitatud teaduslikud tõendid näitavad püügivahendite negatiivset mõju tundlikele liikidele, esitavad liikmesriigid ühiseid soovitusi täiendavate leevendusmeetmete võtmiseks, et vähendada asjaomaste liikide või asjaomases piirkonnas juhupüüki käesoleva määruse artikli 15 alusel.

Liikmesriigid kontrollivad ja hindavad käesoleva lisa alusel võetud leevendusmeetmete tõhusust.

A OSA

Vaalalised

1. Kalapüük, mille puhul akustiliste hoiatusseadmete kasutamine on kohustuslik

▼M6

1.1. Keelatud on:

laevadel kogupikkusega 12 m või rohkem kasutada allpool määratletud piirkondades püügivahendeid, millel ei kasutata samal ajal aktiivseid akustilisi hoiatusseadmeid.

Piirkond	Püügivahend
Läänemere piirkond, mis piirneb joonega, mis kulgeb Rootsi rannikul idapikkusel 13° asuvast punktist otse lõuna suunas kuni põhjalaiuseni 55°, seejärel otse ida suunas kuni idapikkuseni 14° ja siis otse põhja suunas kuni Rootsi rannikuni; ning piirkond, mis piirneb joonega, mis kulgeb Rootsi idarannikul põhjalaiusel 55°30′ asuvast punktist otse ida suunas idapikkuseni 15°, seejärel otse põhja suunas põhjalaiuseni 56°, seejärel otse ida suunas idapikkuseni 16° ja seejärel otse põhja suunas kuni Rootsi rannikuni	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud
Läänemere alarajoon 24 (v.a eespool hõlmatud ala)	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud
ICESi alapiirkond 4 ja rajoon 3a (ainult 1. augustist 31. oktoobrini)	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud või nende kombinatsioon – kogupikkusega kuni 400 m
	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud ≥ 220 mm
ICESi rajoonid 7e, 7f, 7 g, 7h, ja 7j	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud
ICESi rajoon 7d	Kõik põhjale toetuvad nakkevõrgud või raamvõrgud

kõigil laevadel kasutada allpool määratletud piirkondades püügivahendeid, millel ei kasutata samal ajal aktiivseid akustilisi hoiatusseadmeid.

Piirkond		Püügivahend
Ryf Mew liivamadalikust lääne- ja idapoolsed alad (Pucki sise- ja välislaht Natura 2000 ala Zatoka Pucka i Półwysep Helski piires ja väljaspool seda (PLH220032)) Ala on määratletud kui mereala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:		Passiivvõrgud ()
— 54,606030° N	— 18,803830° E
— 54,631210° N	— 18,772230° E
— 54,681520° N	— 18,711720° E
— 54,694090° N	— 18,690050° E
— 54,701420° N	— 18,652120° E
— 54,717640° N	— 18,628640° E
— 54,789790° N	— 18,418240° E
— 54,770450° N	— 18,412820° E
— 54,754770° N	— 18,392950° E
— 54,727580° N	— 18,390240° E
— 54,721830° N	— 18,402890° E
— 54,720780° N	— 18,416430° E
— 54,705080° N	— 18,436300° E
— 54,695130° N	— 18,467000° E
— 54,687800° N	— 18,460680° E
— 54,660040° N	— 18,457070° E
— 54,633310° N	— 18,463390° E
— 54,628590° N	— 18,469710° E
— 54,632780° N	— 18,510350° E
— 54,615480° N	— 18,507640° E
— 54,584510° N	— 18,537440° E
— 54,550380° N	— 18,554600° E
— 54,541970° N	— 18,543760° E
— 54,510950° N	— 18,543760° E
— 54,486220° N	— 18,564530° E
— 54,592910° N	— 18,808350° E
Natura 2000 alal Sydvästskånes utsjövatten (SE0430187) kohaldatakse keeldu 1. maist 31. oktoobrini. Ala on määratletud kui mereala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:		Passiivvõrgud ()
— 55,35106° N	— 12,97893° E
— 55,22202° N	— 13,53572° E
— 55,01445° N	— 13,39068° E
— 55,01099° N	— 13,20750° E
— 55,07472° N	— 13,16464° E
— 55,12709° N	— 12,97429° E
— 55,09678° N	— 12,97513° E
— 55,16606° N	— 12,79373° E
— 55,24938° N	— 12,67606° E
— 55,30773° N	— 12,63771° E
— 55,33667° N	— 12,64080° E
— 55,34481° N	— 12,69023° E
— 55,30593° N	— 12,70856° E
— 55,27558° N	— 12,80246° E
— 55,26932° N	— 12,88011° E
— 55,27786° N	— 12,92801° E
(1) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.

1.2. Punkti 1.1 ei kohaldata püügioperatsioonide suhtes, mis toimuvad üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal või volitusel ning mille eesmärk on töötada välja uued tehnilised meetmed, et vähendada vaalaliste juhuslikku püüki või tapmist.

1.3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teadusuuringute või katseprojektide kaudu jälgida ja hinnata akustiliste hoiatusseadmete kasutamise pikaajalist mõju asjaomaste kalastusviiside puhul ja asjaomastes piirkondades.

2. Kontrollitavad püügipiirkonnad

2.1. Vaalaliste kaaspüügi kontrolliks kehtestatakse iga aasta kohta järelevalvesüsteemid nende lipu all sõitvate ja kogupikkusega 15 m või rohkem laevade suhtes, kalavarude ja püügipiirkondade kaupa ja allpool kindlaks määratud tingimustel.

Piirkond	Püügivahend
ICESi alapiirkonnad 6, 7 ja 8	Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)
Vahemeri (ida pool joont 5°36′ läänepikkust)	Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)
ICESi rajoonid 6a, 7a, 7b, 8a, 8b, 8c ja 9a	Seisevvõrgud või nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm
ICESi alapiirkond 4, ICESi rajoon 6a ja ICESi alapiirkond 7, välja arvatud ICESi rajoonid 7c ja 7k	Triivvõrgud
ICESi rajoonid 3a, 3b, 3c, 3d lõuna pool 59° põhjalaiust, 3d põhja pool of 59° põhjalaiust (ainult 1. juunist kuni 30. septembrini) ja ICESi alapiirkonnad 4 ja 9	Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)
ICESi alapiirkonnad 6, 7, 8 ja 9	Kõrge avaga traalnoodad
ICESi alapiirkonnad 3b, 3c, ja 3d	Seisevvõrgud või nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

2.2. Punkti 2.1 ei kohaldata püügioperatsioonide suhtes, mis toimuvad üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal või volitusel ning mille eesmärk on töötada välja uued tehnilised meetmed, et vähendada vaalaliste juhuslikku püüki või tapmist.

▼M6

3. Erimeetmed Läänemerel

3.1.

Kalapüük on lubatud vaid lõkspüüniste, mõrdade ja õngejadadega järgmistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Põhja-Midsjö madalik

— 56,241° N	— 17,042° E
— 56,022° N	— 17,202° E
— 56,380° N	— 17,675° E
— 56,145° N	— 17,710° E

3.2.

Püük iga tüüpi passiivvõrguga ( 21 ) on keelatud järgmistes piirkondades, mis on piiritletud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

Natura 2000 ala Hoburgs bank och Midsjöbankarna (SE0330308)

— 55,64194° N	— 17,55060° E
— 55,77718° N	— 17,45729° E
— 55,80195° N	— 17,32586° E
— 55,69214° N	— 17,11479° E
— 55,54258° N	— 17,18434° E
— 55,50003° N	— 17,00016° E
— 55,37749° N	— 16,58925° E
— 56,01093° N	— 16,61700° E
— 56,45158° N	— 17,14420° E
— 56,50419° N	— 18,05446° E
— 56,84110° N	— 18,08191° E
— 56,82638° N	— 18,64635° E
— 56,67028° N	— 18,75222° E
— 56,40337° N	— 18,60704° E
— 55,79712° N	— 18,03668° E
— 55,78242° N	— 17,99611° E
— 55,64194° N	— 17,55060° E

Lõuna-Midsjö madalik

Lõuna-Midsjö madalik on määratletud kui Lõuna-Midsjö madaliku Rootsi osa, mis hõlmab kogu veeala Natura 2000 ala Hoburgs bank och Midsjöbankarna (SE0330308) ning Rootsi–Poola piiri vahel. Poola veed on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

— 55,377° N	— 16,589° E
— 55,466° N	— 17,538° E
— 55,797° N	— 18,037° E

3.3.

Passiivvõrkudega (21) püük on keelatud 1. novembrist kuni 31. jaanuarini piirkondades, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

Natura 2000 ala Adler Grund og Rønne Banke (DK00VA261)

— 55,035336° N	— 14,459815° E
— 54,971063° N	— 14,607236° E
— 54,812483° N	— 14,413654° E
— 54,812496° N	— 14,171885° E

Natura 2000 ala Adlergrund (DE1251301)

— 55,64194° N	— 17,55060° E
— 55,77718° N	— 17,45729° E
— 55,80195° N	— 17,32586° E
— 55,69214° N	— 17,11479° E
— 55,54258° N	— 17,18434° E
— 55,50003° N	— 17,00016° E
— 55,37749° N	— 16,58925° E
— 56,01093° N	— 16,61700° E
— 56,45158° N	— 17,14420° E
— 56,50419° N	— 18,05446° E
— 56,84110° N	— 18,08191° E
— 56,82638° N	— 18,64635° E
— 56,67028° N	— 18,75222° E
— 56,40337° N	— 18,60704° E
— 55,79712° N	— 18,03668° E
— 55,78242° N	— 17,99611° E
— 55,64194° N	— 17,55060° E

Natura 2000 ala Westliche Rönnebank (DE1249301)

— 54,70283° N	— 14,10320° E
— 54,64811° N	— 13,99096° E
— 54,66159° N	— 13,97909° E
— 54,67779° N	— 13,96169° E
— 54,69590° N	— 13,93852° E
— 54,70927° N	— 13,91839° E
— 54,71866° N	— 13,90198° E
— 54,74805° N	— 13,96202° E
— 54,77042° N	— 14,00388° E
— 54,76700° N	— 14,00920° E
— 54,72013° N	— 14,07838° E
— 54,70283° N	— 14,10320° E

Natura 2000 ala Pommersche Bucht mit Oderbank (DE1652301)

— 54,12615° N	— 14,20141° E
— 54,23882° N	— 14,16802° E
— 54,27765° N	— 14,06962° E
— 54,44113° N	— 14,07828° E
— 54,50001° N	— 14,05618° E
— 54,50001° N	— 14,05786° E
— 54,50000° N	— 14,74218° E
— 54,49839° N	— 14,74796° E
— 54,38175° N	— 14,59768° E
— 54,16732° N	— 14,35027° E
— 54,12576° N	— 14,23746° E
— 54,12608° N	— 14,20783° E
— 54,12615° N	— 14,20141° E

Natura 2000 ala Greifswalder Boddenrandschwelle und Teile der Pommerschen Bucht (DE1749302)

Mereala on piiritletud:

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

— 54,34995° N	— 13,75007° E
— 54,35002° N	— 13,78340° E
— 54,31672° N	— 13,88336° E
— 54,25958° N	— 14,00053° E
— 54,27765° N	— 14,06962° E
— 54,23882° N	— 14,16802° E
— 54,12615° N	— 14,20141° E
— 54,18295° N	— 13,98338° E
— 54,14431° N	— 13,86995° E
— 54,14633° N	— 13,83198° E
— 54,14714° N	— 13,83127° E
— 54,15004° N	— 13,82926° E
— 54,15088° N	— 13,82880° E
— 54,15144° N	— 13,82881° E
— 54,18832° N	— 13,82347° E
— 54,18832° N	— 13,82346° E
— 54,19374° N	— 13,82268° E
— 54,21375° N	— 13,80557° E
— 54,23009° N	— 13,79156° E
— 54,23160° N	— 13,77499° E
— 54,23358° N	— 13,75603° E
— 54,27407° N	— 13,72601° E

rannajoonega koordinaadist 54,35002° N 13,72601° E kuni koordinaadini 54,27765° N 13,75007° E

Natura 2000 ala Ostoja na Zatoce Pomorskiej (PLH990002).

Mereala on piiritletud:

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

— 54,32395° N	— 15,38526° E
— 54,25835° N	— 15,38440° E
— 54,24455° N	— 15,38422° E
— 54,19953° N	— 15,38237° E
— 54,16881° N	— 15,38111° E
— 54,15807° N	— 15,38067° E
— 54,15804° N	— 15,38067° E

rannikuga koordinaadist 54,15804° N 15,38067° E kuni koordinaadini 54,00013° N 14,65346° E

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

— 54,00013° N	— 14,65346° E
— 53,99989° N	— 14,65269° E
— 53,99982° N	— 14,65200° E
— 53,99987° N	— 14,65201° E
— 54,01629° N	— 14,64664° E
— 53,97913° N	— 14,49071° E
— 53,95057° N	— 14,43891° E
— 53,93854° N	— 14,45827° E

rannikuga koordinaadist 53,93854° N 14,45827° E kuni koordinaadini 53,92176° N 14,28495° E

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega (lugeda veergude kaupa):

— 53,92176° N	— 14,28495° E	— 54,48498° N	— 14,79511° E	— 54,47014° N	— 14,85220° E
— 53,92905° N	— 14,28883° E	— 54,48476° N	— 14,79733° E	— 54,47135° N	— 14,85316° E
— 53,93619° N	— 14,29442° E	— 54,48434° N	— 14,79876° E	— 54,47238° N	— 14,85454° E
— 53,94698° N	— 14,30494° E	— 54,48346° N	— 14,80031° E	— 54,47294° N	— 14,85603° E
— 53,94830° N	— 14,31365° E	— 54,48261° N	— 14,80164° E	— 54,47313° N	— 14,85830° E
— 53,95213° N	— 14,33902° E	— 54,48179° N	— 14,80253° E	— 54,47319° N	— 14,86005° E
— 53,97892° N	— 14,33091° E	— 54,48092° N	— 14,80321° E	— 54,47303° N	— 14,86222° E
— 53,97914° N	— 14,33084° E	— 54,47987° N	— 14,80368° E	— 54,47261° N	— 14,86469° E
— 54,10243° N	— 14,29333° E	— 54,47887° N	— 14,80444° E	— 54,47191° N	— 14,86718° E
— 54,12747° N	— 14,28383° E	— 54,47743° N	— 14,80590° E	— 54,47115° N	— 14,86915° E
— 54,12688° N	— 14,25228° E	— 54,47594° N	— 14,80723° E	— 54,47031° N	— 14,87098° E
— 54,12728° N	— 14,24162° E	— 54,47431° N	— 14,80922° E	— 54,46938° N	— 14,87249° E
— 54,16731° N	— 14,35028° E	— 54,47285° N	— 14,81127° E	— 54,46819° N	— 14,87436° E
— 54,16880° N	— 14,35199° E	— 54,47083° N	— 14,81463° E	— 54,46476° N	— 14,87841° E
— 54,16889° N	— 14,35222° E	— 54,46903° N	— 14,81781° E	— 54,46234° N	— 14,88129° E
— 54,38286° N	— 14,59913° E	— 54,46704° N	— 14,82181° E	— 54,46009° N	— 14,88427° E
— 54,49418° N	— 14,74253° E	— 54,46523° N	— 14,82507° E	— 54,45760° N	— 14,88823° E
— 54,49380° N	— 14,74525° E	— 54,46369° N	— 14,82837° E	— 54,45514° N	— 14,89218° E
— 54,49272° N	— 14,75092° E	— 54,46218° N	— 14,83167° E	— 54,45298° N	— 14,89570° E
— 54,49188° N	— 14,75496° E	— 54,46121° N	— 14,83447° E	— 54,44969° N	— 14,90148° E
— 54,49095° N	— 14,75871° E	— 54,46044° N	— 14,83791° E	— 54,44706° N	— 14,90626° E
— 54,48966° N	— 14,76338° E	— 54,46010° N	— 14,84096° E	— 54,44515° N	— 14,90988° E
— 54,48813° N	— 14,76830° E	— 54,46010° N	— 14,84096° E	— 54,44264° N	— 14,91458° E
— 54,48735° N	— 14,77153° E	— 54,46018° N	— 14,84560° E	— 54,44081° N	— 14,91853° E
— 54,48661° N	— 14,77585° E	— 54,46076° N	— 14,84763° E	— 54,43878° N	— 14,92371° E
— 54,48597° N	— 14,77957° E	— 54,46185° N	— 14,84974° E	— 54,43679° N	— 14,92842° E
— 54,48525° N	— 14,78345° E	— 54,46303° N	— 14,85090° E	— 54,43529° N	— 14,93180° E
— 54,48506° N	— 14,78639° E	— 54,46454° N	— 14,85156° E	— 54,43364° N	— 14,93526° E
— 54,48516° N	— 14,79048° E	— 54,46628° N	— 14,85192° E	— 54,43167° N	— 14,93970° E
— 54,48510° N	— 14,79239° E	— 54,46903° N	— 14,85211° E	— 54,43013° N	— 14,94295° E

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega (lugeda veergude kaupa):

— 54,30457° N	— 15,24969° E	— 54,31048° N	— 15,36540° E
— 54,30337° N	— 15,25282° E	— 54,31376° N	— 15,36389° E
— 54,30277° N	— 15,25502° E	— 54,31833° N	— 15,36227° E
— 54,30249° N	— 15,25746° E	— 54,32214° N	— 15,36082° E
— 54,30267° N	— 15,26188° E	— 54,32356° N	— 15,36059° E
— 54,30319° N	— 15,26968° E	— 54,32452° N	— 15,36102° E
— 54,30321° N	— 15,27431° E	— 54,32527° N	— 15,36217° E
— 54,30327° N	— 15,27860° E	— 54,32726° N	— 15,36727° E
— 54,30238° N	— 15,28297° E	— 54,32853° N	— 15,37192° E
— 54,30115° N	— 15,28744° E	— 54,32944° N	— 15,37681° E
— 54,30039° N	— 15,29080° E	— 54,33059° N	— 15,38341° E
— 54,29976° N	— 15,29354° E	— 54,33088° N	— 15,38527° E
— 54,29886° N	— 15,29724° E	— 54,33089° N	— 15,38535° E
— 54,29858° N	— 15,29968° E
— 54,29829° N	— 15,30447° E
— 54,29812° N	— 15,31408° E
— 54,29777° N	— 15,32068° E
— 54,29695° N	— 15,32706° E
— 54,29610° N	— 15,33412° E
— 54,29570° N	— 15,33741° E
— 54,29523° N	— 15,34150° E
— 54,29497° N	— 15,34467° E
— 54,29501° N	— 15,34994° E
— 54,29578° N	— 15,35382° E
— 54,29752° N	— 15,35843° E
— 54,29935° N	— 15,36192° E
— 54,30108° N	— 15,36420° E
— 54,30289° N	— 15,36536° E
— 54,30516° N	— 15,36587° E
— 54,30711° N	— 15,36580° E

Natura 2000 ala Wolin i Uznam (PLH320019) mereosa

Ala on määratletud kui mereala, mis on piiritletud:

järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

— 53,93854° N	— 14,45827° E
— 53,95057° N	— 14,43891° E
— 53,97913° N	— 14,49071° E
— 54,01629° N	— 14,64664° E
— 53,99987° N	— 14,65201° E

rannajoonega koordinaatide 53,93854° N ja 14,45827° E vahel

Natura 2000 ala Pommersche Bucht (DE1552401)

Mereala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

— 54,12576° N	— 14,23746° E
— 54,12615° N	— 14,20141° E
— 54,23882° N	— 14,16801° E
— 54,27765° N	— 14,06962° E
— 54,44109° N	— 14,07828° E
— 54,44113° N	— 14,07828° E
— 54,61491° N	— 14,01307° E
— 54,62898° N	— 14,00541° E
— 54,64622° N	— 13,99307° E
— 54,64642° N	— 13,99285° E
— 54,64811° N	— 13,99096° E
— 54,72155° N	— 14,14161° E
— 54,81190° N	— 14,23910° E
— 54,81190° N	— 14,41303° E
— 54,65773° N	— 14,41303° E
— 54,53561° N	— 14,63560° E
— 54,53208° N	— 14,62721° E
— 54,50000° N	— 14,74218° E
— 54,49839° N	— 14,74796° E
— 54,38175° N	— 14,59768° E
— 54,16732° N	— 14,35027° E
— 54,12576° N	— 14,23746° E

3.4.

Passiivvõrkudega (21) püük on keelatud 1. novembrist kuni 30. aprillini piirkondades, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:

Natura 2000 ala Sydvästskånes utsjövatten (SE0430187)

— 55,35106° N	— 12,97893° E
— 55,22202° N	— 13,53572° E
— 55,01445° N	— 13,39068° E
— 55,01099° N	— 13,20750° E
— 55,07472° N	— 13,16464° E
— 55,12709° N	— 12,97429° E
— 55,09678° N	— 12,97513° E
— 55,16606° N	— 12,79373° E
— 55,24938° N	— 12,67606° E
— 55,30773° N	— 12,63771° E
— 55,33667° N	— 12,64080° E
— 55,34481° N	— 12,69023° E
— 55,30593° N	— 12,70856° E
— 55,27558° N	— 12,80246° E
— 55,26932° N	— 12,88011° E
— 55,27786° N	— 12,92801° E

3.5.

Liikmesriigid tagavad, et kontrolliasutused saavad igal ajal jälgida kalalaeva tegevust punktides 3.1–3.4 sätestatud meetmete rakendamiseks.