Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;

riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;

likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;

punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL ( *1 ) ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.

Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( *2 ) artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013 ( *3 ) antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „investeerimisfond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( *4 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( *5 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

ii)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)

„finantsvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused;“

iii)

punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26)

„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( *6 ) artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

iv)

punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ “ – liikmesriigis tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellel on ►C2 finantsinstitutsioonist ◄ , finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ , finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;“

lisatakse järgmised punktid:

„29a)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29b)	„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29c)	„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

29d)	„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;“

vi)

punkti 39 lisatakse järgmine lõik:

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks.“;

vii)

punkt 41 asendatakse järgmisega:

„41)	„ ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ “ – pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;“

viii)

punkti 71 alapunkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b) artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:“;

ix)

punktis 72 asendatakse alapunkt a järgmisega:

„a) nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega ( *7 );

punkt 86 asendatakse järgmisega:

„86)	„kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;“

xi)

punkt 91 asendatakse järgmisega:

„91)

„kauplemisriski positsioon“ – praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“

xii)

punkt 96 asendatakse järgmisega:

„96)	„sisemine riskimaandus“ – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“

xiii)

punktis 127 asendatakse alapunkt a järgmisega:

„a) ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;“

xiv)

punkt 128 asendatakse järgmisega:

„128)

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed“ – kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;“

xv)

lisatakse järgmised punktid:

„130)

„kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

131)	„kriisilahendussubjekt“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

132)	„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

133)	„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

134)

„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

135)

„oluline tütarettevõtja“ –

tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

136)	„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“ – juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

137)	„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

138)	„konsolideerimisgrupp“ – ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( *8 ) artiklis 22;

139)	„ ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehing ◄ “ – repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

140)

„alustamise tagatis“ – igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141)	„tururisk“ – turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142)	„valuutarisk“ – valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143)	„kaubarisk“ – kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144)	„kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

145)

„väike ja mittekeerukas

►C2

finantsinstitutsioon

◄

“ –

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole suur ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks ►C2 finantsinstitutsiooniks ◄ ;

pädev asutus ei ole otsustanud, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks ►C2 finantsinstitutsiooniks ◄ ;

146)

„suur

►C2

finantsinstitutsioon

◄

“ –

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast ►C2 finantsinstitutsioonist ◄ ;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;

147)	„suur tütarettevõtja“ – suureks ►C2 finantsinstitutsiooniks ◄ kvalifitseeruv tütarettevõtja;

148)	„börsil noteerimata ►C2 finantsinstitutsioon ◄ “ – ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

149)	„finantsaruanne“ – VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( *9 ).

lisatakse järgmine lõige:

„4.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad käesoleva määruse II, III, IV, VII, VIIA ja VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohustused individuaalselt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d.“;

lisatakse järgmine lõige:

▼C2

„1a.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult finantsinstitutsioonid, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

▼B

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

nad ei ole kriisilahendussubjektid;

neil ei ole tütarettevõtjaid;

nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtjad.“;

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.

Üheltki ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ , kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ , kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste täitmist individuaalselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 nõuete ning VIIA lisas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( *10 ) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et:

nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jao punktides a–e loetletud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning

ii)

nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühingud VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse nende tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.

Investeerimisühingutelt, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1, ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ , kelle puhul pädevad asutused on teinud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, ning ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ , kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14, ei nõuta käesoleva määruse VII osas sätestatud kohustuste ja käesoleva määruse VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvate aruandlusnõuete täitmist individuaalselt.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C2 finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja järelevalvet nende üle ning teeb likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ rahastamispositsioonide pidevat seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ning tagab kõikide nimetatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;“

lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;“

lisatakse järgmine lõige:

„6.

Kui käesoleva artikli kohaselt loobub pädev asutus täielikult või osaliselt VI osa kohaldamisest ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, võib ta nimetatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes loobuda ka artikli 430 lõike 1 punkti d alusel likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest.“

Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav osa järgmisega:

„1.

Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:“.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „ ►C2 finantsinstitutsioon ◄ “, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ “, „ELis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ “ ja „emaettevõtja“ ka:

finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;

määratud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;

finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.“;

lõige 3 jäetakse välja;

lisatakse järgmine lõige:

▼C2

„3a.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksused.

▼B

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.“;

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast ►C2 finantsinstitutsioonist ◄ , kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui konsolideerimisgrupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ erandi käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud ►C2 finantsinstitutsioonidest ◄ koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.

Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta tõhusat järelevalvet konsolideeritud alusel ja sellega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.“

Artikkel 12 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.

▼C2

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

▼B

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

▼C2

Kriisilahendussubjektiks liigitatud finantsinstitutsioon, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.

▼B

Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud ►C2 finantsinstitutsioone ◄ käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.“

Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ võib igal üksikjuhul eraldi loobuda konsolideeritud alusel kohaldamast käesoleva määruse III osa ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid ja direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükki, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, sealhulgas emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid ja VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvaid aruandlusnõudeid konsolideeritud alusel.“

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3–6 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.

Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.

►C2 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.

Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

pädevate asutuste arvates on ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ oluline mõju ühe või mitme ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

kaht või enamat ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

Kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit 28. detsembril 2020;

kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ tekitab, ning

kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.

Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;

on olemas suur risk, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

▼C2

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

Tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel finantsinstitutsioonidel või nende emaettevõtjal, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on finantsinstitutsioon või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast finantsinstitutsiooni koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

▼B

II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on loa juba saanud;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.“

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b) instrumentide eest on täielikult tasutud ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;“

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“;

lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;

emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;

leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;

tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;

emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;

lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.“

Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriski muutustest.“

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b) immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„n) artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.“;

lisatakse järgmine lõige:

„4.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamist, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisust, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklisse 37 lisatakse järgmine punkt:

„c) mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.“

Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunkti iv viimane lause asendatakse järgmisega:

„Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites.“;

ii)

punkti a alapunkti v esimene lause asendatakse järgmisega:

„v) ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemidega hõlmatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430.“

Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;“

punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;“

punkt h asendatakse järgmisega:

„h) kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;“

punkt j asendatakse järgmisega:

„j) instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;“

punkt p asendatakse järgmisega:

„p) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

lisatakse järgmised punktid:

„q)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„e) kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.“

Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on otseselt emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja nende eest on täielikult tasutud;“

punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;“

punkti e sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„e) järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:“;

punktid f–n asendatakse järgmisega:

„f)

instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;

instrumente reguleerivad sätted ei sisalda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral;

instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

lisatakse järgmised punktid:

„o)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.

See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;

instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.“

Artiklisse 66 lisatakse järgmine punkt:

„e) artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjeid.“

Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

Artikli 72 järele lisatakse järgmine peatükk:

„5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused

1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:

kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:

tagatud hoiused;

nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( *11 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ ( *12 ) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;

ii)

kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või

iii)

kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;

järgmised kohustused:

kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;

ii)

kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

iii)

kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;

iv)

kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.

Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

kohustused on otse emiteerinud või välja andnud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ning nende eest on täielikult tasutud;

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii)

ettevõtja, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

ii)

kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

iii)

instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii)

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii)

ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;

Kriisilahendusasutus võib lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.

Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.

2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut neis üksustes;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.

Käesoleva jao kohaldamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

kus:

artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

emiteeriva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ indeks;

emiteeriva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

emiteeriva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ värskeimale avalikustatud teabele, ning

artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

Kui ELis emaettevõtjana tegutseval ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ , kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi = max {0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – ri · aRWAi]}}

kus:

tütarettevõtja indeks;

OPi

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

▼C2

LPi

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsendimäär, mis arvutatakse järgmiselt:

tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a ning

▼B

aRWAi

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii)

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;

ii)

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

ii)

nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

kogusumma, mille võrra ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:

artiklid 32–35;

ii)

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii)

artiklid 44 ja 45;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ kõlblikud kohustused koosnevad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded “.

Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Instrumentidelt tehtavad väljamaksed“;

lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.

Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vastavus nendele tingimustele.

Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ , ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.“

Artikli 75 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

Artikli 76 pealkiri, lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Kapitaliinstrumentide ja kohustuste indeksipõhised osalused

Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a, artikli 72f punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid kapitaliinstrumendis või kohustuses oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

punktis a osutatud positsioone kajastatakse finantsinstitutsiooni bilansis õiglases väärtuses;

punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt finantsinstitutsiooni sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;

pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.

Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib finantsinstitutsioon kasutada finantsinstitutsiooni indeksite koosseisu kuuluvate kapitaliinstrumentide või kohustuste aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et finantsinstitutsioon arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui finantsinstitutsioon on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;

omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.“

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks

Pädev asutus annab ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. ►C2 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid ning määra, mida pädev asutus peab vajalikuks. ◄ Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.

Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid oleksid ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.

Pädevad asutused võivad lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

ii)

►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;

enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,

mida tähendab „jätkusuutlik ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;

lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;

artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

Kriisilahendusasutus annab ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.

Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;

lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

mida tähendab „jätkusuutlik ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ , ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.“

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

EBA jälgib ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.“;

lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3.

EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:“.

Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

tütarettevõtja on üks järgmistest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;

ii)

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

▼C2

„Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

tütarettevõtja on üks järgmistest:

finantsinstitutsioon;

ii)

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

käesoleva lõigu sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid ja teise taseme omavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

▼B

Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 88a

Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;

need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

ii)

kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.“

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d) finantsvõimenduse määr on 3 %.“;

lisatakse järgmine lõige:

„1a.

Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud nõudele peab globaalne süsteemselt oluline ettevõtja hoidma finantsvõimenduse määra puhvrit, mille suurus võrdub globaalse süsteemselt olulise ettevõtja koguriskipositsiooni näitajaga, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4, korrutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 kohaselt globaalsele süsteemselt olulisele ettevõtjale kohalduva puhvrimäära 50 %-ga.

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;

ii)

riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;

kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„ca) arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

▼C2

Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab finantsinstitutsioon, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks ja kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

▼B

18 % riskipõhine määr, mis näitab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, kuhu ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

▼C2

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12a kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

▼B

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.

Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.

Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;

selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.“

Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

5 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

50 miljonit eurot.

Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:

II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;

muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.

Lõike 1 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:

valuuta- ja kaubapositsioonid;

ii)

sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;

kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.

Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata täidetud, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artiklit 103 ega artiklit 104b.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on lõpetanud oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei võta, osta ega müü kauplemisportfelli kuuluvat positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.“

III osa I jaotise 2. peatükk jäetakse välja.

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2.

See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103, 104 ja 104a kohaselt kehtestanud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.

Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„5.

Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artiklis 105 täpsustatud usaldusväärse hindamise nõudeid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.“

Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

►C2 Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

tegevused, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saab:

tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

ii)

maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

iii)

anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

millises ulatuses ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;

millises ulatuses ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;

millises ulatuses ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.

Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kõiki järgmisi nõudeid:

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;

ii)

positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;

iii)

selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;

iv)

selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;

selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;

vi)

aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.“

Artikli 104 lõige 2 jäetakse välja.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 104a

Positsiooni ümberliigitamine

►C2 Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelli positsiooniks, et määrata kindlaks nende omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ vaatab need põhimõtted uuesti läbi vähemalt kord aastas.

EBA teeb järelevalvet mitmesuguste järelevalvetavade üle ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 hiljemalt 28. juuniks 2024 välja suunised selle kohta, mida mõistetakse käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel erandlike asjaolude all. Kuni EBA suuniste väljaandmiseni teavitavad pädevad asutused EBAt otsustest, millega nad on andnud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ loa positsiooni ümberliigitamiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, või millega nad ei ole sellist luba andnud, ning esitavad EBA-le selle kohta põhjenduse.

Pädevad asutused annavad loa liigitada omavahendite nõuete kindlaksmääramise eesmärgil kauplemisportfelli positsioon ümber kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfelliväline positsioon kauplemisportfelli positsiooniks, üksnes siis, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on esitanud pädevale asutusele kirjaliku tõendi, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ piisavad tõendid selle kohta, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli positsiooniks või kauplemisportfelliväliseks positsiooniks liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma juhtorgan.

Kui pädev asutus on andnud lõike 2 kohaselt loa positsiooni ümberliigitamiseks, teeb loa saanud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ järgmist:

avalikustab viivitamata

teabe selle kohta, et tema positsioon on ümber liigitatud, ning

ii)

kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõuded vähenevad, siis selle vähenemise suuruse, ning

kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõuded vähenevad, ei võta ►C2 finantsinstitutsioon ◄ seda mõju arvesse enne, kui saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädev asutus lubab tal kõnealust mõju varasemal kuupäeval arvesse võtta.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab positsiooni ümberliigitamisest tuleneva omavahendite nõuete summa netomuutuse erinevusena vahetult pärast ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete ja vahetult enne ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete vahel, arvutades mõlemal juhul omavahendite nõuded artikli 92 kohaselt. Selles arvutuses ei võeta arvesse ühegi muu teguri kui ümberliigitamise mõju.

Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu.

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

►C2 Finantsinstitutsioonide ◄ kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:

igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;

igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;

igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;

aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.

Erandina lõike 2 punktist b võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.“

Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kõikide õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. ►C2 Finantsinstitutsioonif ◄ tagavad eelkõige, et nende kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kasumiaruandes.

Võimaluse korral hindavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes asjaomase kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli positsioonide ja õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;“.

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

Lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamine ei piira kauplemisportfellivälise või kauplemisportfelli maandatud positsiooni suhtes kehtivate nõuete kohaldamist.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„4.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ maandab kauplemisportfelliväliseid intressiriski positsioone kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, loetakse seda intressiriski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui järgmised tingimused on täidetud:

positsioon on määratud teisest kauplemisportfelli positsioonist eraldi portfelli, mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ määrata sellesse portfelli teisi intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute suhtes või oma enda kauplemisportfelli suhtes, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ täielikult tasakaalustab nende oma enda kauplemisportfelli suhtes võetud intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;

artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks on positsioon määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ teiste kauplemisüksuste suhtes, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikutega;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud nõuete kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon maandab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.

Tururiski omavahendite nõuded kõigi lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli määratud positsioonide puhul arvutatakse individuaalselt ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks arvutatakse tururiski omavahendite nõuded kõikide positsioonide puhul, mis on määratud käesoleva artikli lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli või kauplemisüksusele või mis käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud kauplemisüksus on võtnud, kui see on asjakohane, individuaalselt eraldi portfellina ning need omavahendite nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide kohta arvutatavaid omavahendite nõudeid.“

Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuste suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“

Artikli 117 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised punktid:

„o)

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

Aasia Taristuinvesteeringute Pank.“;

lisatakse järgmine lõik:

„Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.“

Artikli 118 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;“.

Artiklisse 123 lisatakse järgmine lõik

„Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;

laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;

laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;

laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.“

Artikkel 124 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

1a.

Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;

kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;

50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.

Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.

EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ja

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

Ühe liikmesriigi ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:

investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.“

Artikkel 132 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

investeerimisfond on üks järgmistest:

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;

ii)

alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;

iii)

AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;

iv)

AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;

kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;

vi)

kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;

ii)

investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ on kooskõlas järgmiste nõuetega:

investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonide kohta;

ii)

finantsteabe detailsus on piisav, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valitud meetodiga;

iii)

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

kolmas isik on üks järgmistest:

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;

kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise taseme investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.

Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud artikli 132a lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (
), kui järgmised tingimused on täidetud:

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 132a

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ .

Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas investeerimisfondi volitustes ja asjaomases õiguses kehtestatud piirmääradega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfond võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfond kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud kõnealuste tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oleks need ise vahetult võtnud.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 132b

Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvata artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mida investeerimisfond hoiab ning mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad maha arvama kooskõlas artikli 36 lõikega 1 ning artiklitega 56, 66 ja 72e.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on osutatud artikli 150 lõike 1 punktides g ja h, ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud käsitlust.

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:

kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

kus:

riskikaal;

investeerimisfondi indeks;

RWAEi

artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks;

investeerimisfondi i positsioonide riskipositsiooni väärtus;

investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus ning

EQi

investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

kõikide muude riskipositsioonide jaoks,

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;

investeerimisfond on üks järgmistest:

direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või

ii)

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;

miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;

kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;

miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.“

Artikli 144 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;“.

Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 152

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ .

Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad investeerimisfondi riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada asjaomase investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:

artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ;

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel puudub piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ siiski nimetatud punktides sätestatud meetodeid.

Ilma et see piiraks artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kohalda kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud varumeetodit.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas artiklis osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

kolmas isik on üks järgmistest:

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;

muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;

lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artiklit 132c, kasutades käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud riskikaalusid.“

Artiklisse 158 lisatakse järgmine lõige:

„9a.

Kõiki artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimusi täitva miinimumväärtuses kohustuse oodatav kahju on null.“

Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 164

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 75 %. Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.

Kaudset krediidiriski kaitset võib aktsepteerituna arvesse võtta, korrigeerides makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid vastavalt artikli 183 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et pädevad asutused on andnud loa kõnealuse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks kas üksiku nõude või nõuete kogumi puhul. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.

Artikli 154 lõike 2 kohaldamisel on artikli 153 lõikes 3 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.

Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.

Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, on ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.

EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ning

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.

10.

Liikmesriigi ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

„h) nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 204a

Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat kaitstava vara väärtuse vähenemist kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ teostab sisemist riskimaandust aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või kolmandatele isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on tehtud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud reegleid.“

Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ EVA järgmiselt:

EVA = E.“;

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.“

Artiklit 272 muudetakse järgmiselt:

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)	„maandatud positsioonide kogum“ – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;“

lisatakse järgmine punkt:

„7a)	„ühepoolne võimendustagatise leping“ – võimendustagatise leping, mille kohaselt ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;“

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)	„praegune turuväärtus“ (CMV) – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“

lisatakse järgmine punkt:

„12a)

„sõltumatu tagatise netoväärtus“ (NICA) – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;“.

Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe 3.–6. jaos sätestatud meetodi kohaselt kooskõlas käesoleva artikliga.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.“;

lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„6.

3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga konkreetse vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

nende riskipositsioonid on vastasmärgiga;

nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;

nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate positsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on ►C2 finantsinstitutsioon ◄ otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.“;

lisatakse järgmine lõige:

„9.

Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 273a

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

300 miljonit eurot.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

5 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

100 miljonit eurot.

Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse asjaomase kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;

kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.

Erandina lõikest 1 või 2, kui tuletisinstrumentidega seotud tegevus konsolideeritud tasandil ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud künniseid, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes kuulub konsolideerimise alla ja kes peaks kasutama kas 3. või 4. jaos sätestatud meetodit, kuna ta ületab neid künniseid individuaalselt, pädevate asutuste nõusolekul otsustada selle asemel kohaldada meetodit, mida ta kohaldaks konsolideeritud alusel.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele, milliseid 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei tee tehingut tuletisinstrumentidega ning ei osta ega müü tuletisinstrumente ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ enam ei täida ühte või mitut artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamise 4. või 5. jao kohaselt, lubatakse tal jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.“

III osa II jaotise 6. peatükis asendatakse 3., 4. ja 5. jagu järgmisega:

„3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;

tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 sätestatud kohustused.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb ►C2 finantsinstitutsioon ◄ iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

riskipositsiooni väärtus = α · (RC + PFE)

kus:

artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning

PFE

artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

1,4.

Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

RC = max{CMV – NICA, 0}

Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:

RC = max{CMV – VM – NICA, TH + MTA – NICA, 0}

kus:

asenduskulu;

tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus;

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:

kus:

asenduskulu;

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi

tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning

NICAMA

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:

kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;

mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 225 sätestatud meetodit;

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

vastaspoolele antud tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

CVA = C · (1 + HC + Hfx)

kus:

CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning

C = tagatis,

Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.

Lõike 1 punkti d kohaldamisel määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ iga saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;

kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:

intressirisk;

valuutarisk;

krediidirisk;

aktsiarisk;

kaubarisk;

muud riskid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.

Erandina lõikest 2 määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.

Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu intressiriski kategooriasse;

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu kaubariski kategooriasse.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;

rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;

valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:

energia;

ii)

metallid;

iii)

põllumajandustooted;

iv)

muu kaup;

ilmastikutingimused;

muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos iga maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

kus:

PFE

võimalik tulevane riskipositsioon;

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a)

riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning

kordaja

kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.

Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

kordaja =

1 if z ≥ 0

kus:

Floorm = 5 %

y = 2 · (1 – Floorm) · ΣaAddOn(a)

z =

CMV – NICA artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMV – VM – NICA artikli 275 lõikes 2 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMVi – NICAi artikli 275 lõikes 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

NICAi

sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

riskipositsioon = δ · AdjNot · MF

kus:

tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot

tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning

tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:

ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

kus:

järelevalveline delta;

märk

– 1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon;

märk

+ 1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon;

liik

– 1 kui tehing on müügioptsioon;

liik

+ 1 kui tehing on ostuoptsioon;

N(x)

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega;

optsiooni täitmishind;

▼C2

optsiooni lõpptähtaja (Texp) ja aruandekuupäeva vaheline periood; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; T väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

▼B

optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel.

Tabel 1

Riskikategooria	Alusvaraks olev instrument	Regulatiivne volatiilsus
Valuuta	Kõik	15 %
Krediit	Ühe alusvaraga instrument	100 %
Krediit	Mitme alusvaraga instrument	80 %
Aktsiad	Ühe alusvaraga instrument	120 %
Aktsiad	Mitme alusvaraga instrument	75 %
Kaup	Elektrienergia	150 %
Kaup	Muud kaubad (v.a elektrienergia)	70 %
Muud	Kõik	150 %

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et

forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;

ii)

forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;

iii)

forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;

sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

kus:

märk =

+ 1 kui tehinguga saadi krediidikaitset

– 1 kui tehinguga anti krediidikaitset

väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n – 1)/k, ning

väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k;

punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist järelevalvelist deltat:

δ =

+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;

meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 279b

Korrigeeritud tinglik väärtus

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

▼C2

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalvelise kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

OneBusinessYear

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

▼B

Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga.

Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;

ii)

kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.

Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt vahetatakse või võidakse vahetada.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel.

Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;

ii)

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;

iii)

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutasse;

aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;

kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:

kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni:

alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;

ii)

alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;

lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel tegemata;

lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus arvutatakse käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c

Lõpptähtaja tegur

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:

artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

kus:

lõpptähtaja tegur;

tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks;

kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning

OneBusinessYear

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

kus:

lõpptähtaja tegur;

MPOR

tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning

OneBusinessYear

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani tehingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud maksekuupäevadel on lepingu turuväärtus null.

Artikkel 280

Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient є järgmine:

є =

1 a rtikli 277a lõike 1 kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

5 a rtikli 277a lõike 2 punkti a kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

0,5 artikli 277a lõike 2 punkti b kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

Artikkel 280a

Intressiriski kategooria lisand

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

kus:

AddOnIR

intressiriski kategooria lisand;

indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR

intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt.

Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Rühm	Lõpptähtpäev (aastates)
1	> 0 ja <=1
2	> 1 ja <=5
3	> 5

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:

▼B

kus:

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning

Dj,k

maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

kus:

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280b

Valuutariski kategooria lisand

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnFX

valuutariski kategooria lisand;

indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

SFFX

valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

kus:

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280c

Krediidiriski kategooria lisand

Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:

krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;

krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

Artikli 278 kohaldamisel arvutab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnCredit

krediidiriski kategooria lisand;

indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

▼B

kus:

krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid;

krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

, ning

AddOn(üksusk)

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

kus:

krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

kus:

indeks, mis näitab riskipositsiooni, ning

krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on arvutatud lõike 5 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:

lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul määratakse

käesoleva lõike tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri alla kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus; üksikemitendi puhul, kelle puhul krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingu ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest;

ii)

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele
; kui aga ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele
;

lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul:

kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse

ühe käesoleva lõike tabelis 4 sätestatud järelevalvelise teguri alla kahest, tuginedes selle üksikute komponentide enamuse krediidikvaliteedile;

ii)

kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioonile l ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud, on

punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud kõnealuse positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.

Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste	Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur
1	0,38 %
2	0,42 %
3	0,54 %
4	1,06 %
5	1,6 %
6	6,0 %

Tabel 4

Domineeriv krediidikvaliteet	Noteeritud indeksite järelevalveline tegur
Investeerimisjärgu võlakirjad	0,38 %
Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad	1,06 %

Artikkel 280d

Aktsiariski kategooria lisand

Lõike 2 kohaldamisel loovad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:

iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;

iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnEquity

aktsiariski kategooria lisand;

indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

▼B

kus:

aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid;

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

, ning

AddOn(üksusk)

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

▼B

kus:

AddOn(üksusk)

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand;

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

, ning

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

kus:

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280e

Kaubariski kategooria lisand

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

▼B

kus:

AddOnCom

kaubariski kategooria lisand;

indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

Asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune, olenemata kaubainstrumendi üleandmise asukohast ja kvaliteedist.

Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis on märkimisväärses ulatuses avatud erinevate positsioonide alusriskidele, millel on lõikes 2 osutatuga sama laad, kehtestaks nende positsioonide aluseks oleva kauba liigid, kasutades rohkem tunnuseid kui vaid alusvaraks oleva kaubainstrumendi laad. Sellisel juhul määratakse kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui neil on need tunnused.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

▼B

kus:

kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

ρCom

kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga;

indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike, ning

aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

kus:

aluseks oleva kauba liigi k lisand;

▼C2

aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punktis e osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis =18 %; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul =40 %, ning

▼B

aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

kus:

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280f

Muude riskide kategooria lisand

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnOther

muude riskide kategooria lisand;

indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt, ning

SFOther

järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

kus:

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

4. jagu

Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod

Artikkel 281

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil ühe riskipositsiooni väärtuse vastavalt 3. jaole, kui käesoleva artikli lõikest 2 ei tulene teisiti.

Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;

erandina artikli 275 lõikest 1 arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei ole osutatud artikli 275 lõikes 2, asenduskulu järgmise valemiga:

RC = max{CMV, 0}

kus:

asenduskulu ning

CMV

praegune turuväärtus.

erandina käesoleva määruse artikli 275 lõikest 2 arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, asenduskulu järgmise valemi kohaselt:

RC = TH + MTA

kus:

asenduskulu;

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

erandina artikli 275 lõikest 3 arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, asenduskulu iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summana, mis arvutatakse lõike 1 kohaselt, justkui need ei oleks võimendatud;

kõik maandatud positsioonide kogumid luuakse vastavalt artikli 277a lõikele 1;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ määravad artikli 278 lõikes 1 sätestatud võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamiseks kasutatavas valemis kordaja väärtuseks 1 järgmiselt:

kus:

PFE

võimalik tulevane riskipositsioon ning

AddOn(a)

riskikategooria a lisand;

erandina artikli 279a lõikest 1 arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kõigi tehingute puhul järelevalvelise delta järgmiselt:

δ =

+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris

– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris

kus:

järelevalveline delta;

▼C2

artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalvelise kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

järelevalvelise kestuse tegur = E – S

▼B

kus:

tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood ning

tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood;

artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegur arvutatakse järgmiselt:

tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 1;

ii)

tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 0,42;

artikli 280a lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:

kus:

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ja

Dj,k

maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus;

artikli 280c lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

kus:

krediidiriski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

AddOn(üksusk)

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

artikli 280d lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

kus:

maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisand ning

AddOn(üksusk)

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

artikli 280e lõikes 4 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j jaoks kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

kus:

kaubariski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

kaubariski aluseks oleva üksuse k lisand.

5. jagu

Esmase riskipositsiooni meetod

Artikkel 282

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe alla kuuluvate tehingute riskipositsiooni ühe väärtusena, kui kõik artikli 274 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastasel juhul arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni väärtuse iga tehingu puhul eraldi, käsitledes iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

Tasaarvestatavate tehingute kogumi või tehingu riskipositsiooni väärtus saadakse praeguse asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni summa korrutamisel 1,4ga.

Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu arvutatakse järgmiselt:

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, järgmist valemit:

RC = TH + MTA

kus:

asenduskulu;

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

kõikide muude tasaarvestatavate tehingute kogumite või üksikute tehingute puhul kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

RC = max{CMV, 0}

kus:

asenduskulu ning

CMV

praegune turuväärtus.

Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis arvutatakse punkti b kohaselt;

ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:

0,5 % ja intressimäära tuletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;

ii)

6 % ja krediidituletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;

iii)

4 %ga valuutatuletisinstrumentide puhul;

iv)

18 %ga kulla ja kauba tuletisinstrumentide puhul, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendid;

40 %ga elektrienergia tuletisinstrumentide puhul;

vi)

32 %ga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul;

käesoleva lõike punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks vastavalt artikli 279b lõigetele 2 ja 3 kõigi nimetatud punktis loetletud tuletisinstrumentide puhul; lisaks määratakse käesoleva lõike punkti b alapunktides iii–vi osutatud tuletisinstrumentide tinglik väärtus kindlaks vastavalt artikli 279b lõike 1 punktidele b ja c;

lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.

Intressimäära tuletisinstrumentide ja krediidituletisinstrumentide võimaliku riskipositsiooni arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktidele i ja ii võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel esialgset tähtaega.“

Artikli 283 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ kasutab 3. jaos sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille jaoks ta ei ole saanud lõike 1 kohast luba sisemudeli meetodi kasutamiseks. Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida.“

Artikkel 298 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 298

Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana

3.–6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.“

Artikli 299 lõike 2 punkt a jäetakse välja.

Artiklit 300 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas jaos ja VII osas kasutatakse järgmisi mõisteid:“;

lisatakse järgmised punktid:

„5)	„rahatehing“ : tehing sularaha, võlainstrumentide või aktsiatega, samuti valuuta hetketehing või kauba hetketehing; rahatehingute hulka ei arvata repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehinguid;

6)	„kaudne kliirimiskord“ : kord, mis vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;

7)	„kõrgema tasandi klient“ : üksus, mis osutab kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;

8)	„madalama tasandi klient“ : üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;

9)	„mitmetasandiline kliendistruktuur“ : kaudne kliirimiskord, mille alusel osutab ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme või kõrgema tasandi kliendi klient;

10)

„tagatisfondi tehtav rahastamata osamakse“ : osamakse, mille kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahju, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;

11)	„täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing“ : täielikult tagatud rahaturutehing, mille puhul vahetavad kaks vastaspoolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende vastaspoolte maksekohustuste täitmine.“

Artikkel 301 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 301

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:

II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingud ◄ ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud ning

pika arveldustähtajaga tehingud.

Käesolevat jagu ei kohaldata rahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad V jaotise kohast käsitlust rahatehingute arveldamisest tulenevate kauplemisriski positsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad lisaks rahatehingutele ka käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud lepinguid.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtivad järgmised nõuded:

alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele seoses vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppega tehtud osamaksed;

alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi poolt sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;

kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist vastastikuseks kahjumi jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.“

Artikli 302 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad nõuetekohaste stsenaariumianalüüside ja stressitestimise abil, kas omavahendite tase seoses nõuetega keskse vastaspoole vastu, sealhulgas võimalikud tulevased või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, tagatisfondi osamaksetest tulenevad riskipositsioonid ja juhul, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb kliiriva liikmena, siis artiklis 304 sätestatud lepingulistest kokkulepetest tulenevad nõuded, on nimetatud nõuetega seotud riske arvestades piisav.“

Artikkel 303 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 303

Kliirivate liikmete kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete käsitlemine

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb kliiriva liikmena, kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded järgmiselt:

ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;

ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.

Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisriski positsioonidest ja tagatisfondi osamaksetest tekkivatest positsioonidest nõuetele vastavas keskses vastaspooles tulenevate omavahendite nõuete summa suhtes ülemmäära, mis on võrdne omavahendite nõuete summaga, mida kohaldataks samade positsioonide suhtes, kui keskne vastaspool oleks nõuetele mittevastav keskne vastaspool.“

Artiklit 304 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kliiriva liikmena ning kliiriva liikme õigustes kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ arvutab omavahendite nõuded kõnealuse kliendiga tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.“;

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.

Kui kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma nõuete puhul omavahendite nõuete arvutamiseks käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid, kohaldatakse järgmisi sätteid:

erandina artikli 285 lõikest 2 võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;

keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul kohaldab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;

erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta nimetatud lõike punktis b sätestatud tingimusele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid või eksootilisi optsioone;

kui keskne vastaspool säilitab tehingu muutuvtagatise ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on kas üks aasta või tehingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, milline periood on lühem, ning mis on vähemalt 10 tööpäeva.

Erandina artikli 281 lõike 2 punktist i, kui kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 4. jaos sätestatud meetodit, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.

Erandina artikli 282 lõike 4 punktist d, kui kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 5. jaos sätestatud meetodit, võib kõnealune ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„6.

Kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud arvutustest tulenevat vähendatud makseviivituses olevat riskipositsiooni, et arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt VI jaotisele.

Kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kes võtab kliendilt keskse vastaspoolega seotud tehingu eest tagatist ja annab selle kesksele vastaspoolele edasi, võib arvesse võtta, et see tagatis vähendab asjaomase keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul tema riskipositsiooni kliendi suhtes.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõigus sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.“

Artiklit 305 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on klient, arvutab ta omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c) klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punktis b sätestatud tingimuse täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel täitmisele pööratavad;“

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hindab oma vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimusele, võib ta arvesse võtta kliendi positsioonide ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise ülekandmise ühemõttelisi juhtumeid ning majandusharu kavatsust seda tava jätkata.“;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui kliendina tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda täita nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimust, sest see ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kliiriva liikme ja kõnealuse kliiriva liikme teise kliendi ühise makseviivituse korral kahju eest kaitstud, kuid kõik muud lõike 2 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, tingimusel et artikli 306 lõike 1 punktis a nimetatud riskikaal 2 % asendatakse riskikaaluga 4 %.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis madalama taseme kliendina kasutab keskse vastaspoole teenuseid kõrgema taseme kliendi kaudu, kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud käsitlust ainult juhul, kui nendes lõigetes sätestatud tingimused on selle struktuuri igal tasandil täidetud.“

Artiklit 306 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingit kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib kõnealune ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võtta selle keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul keskse vastaspoolega kauplemisriski positsioonile riskipositsiooni väärtuseks nulli;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„d) kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kohustatud hüvitama kliendile kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, kohaldab kõnealune ►C2 finantsinstitutsioon ◄ sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega kauplemisriski positsiooni suhtes punktis a või b sätestatud käsitlust.“;

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

Erandina lõikest 1, kui kesksele vastaspoolele või kliirivale liikmele tagatiseks antud varad on keskse vastaspoole, kliiriva liikme või kliiriva liikme ühe või mitme muu kliendi maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ nende varade puhul võtta vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskipositsiooni väärtuseks nulli.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtused vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole ja 4. peatüki 4. jaole.“

Artikkel 307 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 307

Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete puhul

Kliiriva liikmena tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksetest, järgmist käsitlust:

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.“

Artiklit 308 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab omavahendite nõude eelrahastatud osamaksest tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:

kus:

omavahendite nõue;

kliirivat liiget tähistav indeks;

KCCP

nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFi

eelrahastatud osamaksed;

DFCCP

keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c, ning

DFCM

nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksete summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.“;

lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

Artiklid 309, 310 ja 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 309

Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksete puhul

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksetest ja rahastamata osamaksetest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude arvutamiseks järgmist valemit:

K = DF + UC

kus:

omavahendite nõue,

nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad eelrahastatud osamaksed ning

nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad rahastamata osamaksed.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.“;

Artikkel 310

Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete suhtes riskikaalu 0 %.

Artikkel 311

Omavahendite nõuded selliste kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud käsitlust, kui nad said pärast avalikku teadaannet või ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.

Kui lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolust teadasaamisest või ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:

kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;

kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksete suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksete suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;

käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone, mis ei ole käesoleva lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonid, kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.“

Artikli 316 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ otsustada mitte kohaldada asjaomase näitaja arvutamiseks direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 kohaseid kasumi- ja kahjumiaruande raamatupidamiskategooriaid kapitali- ja kasutusrendi suhtes ning võivad selle asemel:

lisada kapitali- ja kasutusrendist saadud instressitulu ning liisitud varast saadud kasumi tabeli 1 punktis 1 osutatud kategooriasse;

lisada kapitali- ja kasutusrendist tuleneva intressikulu ning vara kasutusrendist tuleneva kahjumi, kulumi ja vara väärtuse languse tabeli 1 punktis 2 osutatud kategooriasse.“

III osa IV jaotise 1. peatükk asendatakse järgmisega:

„1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 325

Meetodid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab kõigi kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:

lõikes 2 osutatud standardmeetod;

käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud sisemudeli meetod nende riskikategooriate puhul, mille puhul on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt artiklile 363 antud luba selle meetodi kasutamiseks.

Lõike 1 punktis a osutatud standardmeetodi kohaselt arvutatud tururiski omavahendite nõuded võrduvad vastavalt vajadusele järgmiste omavahendite nõuete summaga:

2. peatükis osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded;

3. peatükis osutatud valuutariski omavahendite nõuded;

4. peatükis osutatud kaubariski omavahendite nõuded.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole artikli 325a kohaselt vabastatud artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest, teatab artikli 430b kohasest arvutusest kõikide kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul kooskõlas järgmiste meetoditega:

1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;

1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod.

Vastavalt artiklile 363 võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta lõike 3 punktis b sätestatud meetodit oma kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on väärtpaberistamise positsioonid või alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid, nagu on sätestatud lõigetes 6, 7 ja 8.

Väärtpaberistamise positsioonid ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele, lisatakse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:

positsioonide puhul ei ole tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;

kõik nende alusvaraks olevad instrumendid on:

ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg;

ii)

punktis i osutatud instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.

Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtivate ausate konkureerivate ostu- ja müügipakkumiste noteeringutega, saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

Positsioone, mille alusvaraks on üks järgmistest instrumentidest, ei lisata alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:

alusvaraks olevad instrumendid, mis on määratud artikli 112 punktis h või i osutatud riskipositsiooni klassidesse;

eriotstarbelise ettevõtja vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 6 kohaselt ei vasta ise alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisada positsioonid, mis ei ole ei väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski, tingimusel et asjaomase instrumendi või selle alusvaraks olevate instrumentide jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, mida on kirjeldatud lõike 6 teises lõigus.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad arvutama valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul tururiski omavahendite nõude vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetoditele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325a

Vabastused tururiskiga seotud aruandluse erinõuete täitmisest

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ vabastatakse artiklis 430b osutatud aruandlusnõude täitmisest, tingimusel et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

500 miljonit eurot.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad oma tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu iga kuu viimase päeva seisuga andmete alusel vastavalt järgmistele nõuetele:

kaasatakse kõik kauplemisportfelli lisatud positsioonid, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult sisemise riskimaanduse tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;

kaasatakse kõik valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälised positsioonid;

▼C2

kõik positsioonid hinnatakse nende selle kuupäeva turuväärtuses, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid; kui kauplemisportfelli kuuluva positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad finantsinstitutsioonid sellesse kauplemisportfelli kuuluva positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui kauplemisportfelli kuuluva positsiooni õiglane väärtus ja turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad finantsinstitutsioonid selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

▼B

kõiki valuutariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone käsitatakse kogu valuuta netopositsioonina ja hinnatakse vastavalt artiklile 352;

kõiki kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone hinnatakse kooskõlas artiklitega 357 ja 358;

pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad käesoleva artikli kohaselt oma tururiski omavahendite nõudeid või lõpetavad nende arvutamise.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest vabastuse kohaldamine lõppeb kolme kuu jooksul ühel järgmistest juhtudest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul või

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peab hakkama vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 täitma artiklis 430b sätestatud aruandlusnõudeid, vabastatakse ta nendest aruandlusnõuete täitmisest üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud pidevalt täidetud terve aasta.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei võta, osta ega müü positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes võib kohaldada artiklis 94 sätestatud käsitlust, vabastatakse artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest.

Artikkel 325b

Konsolideeritud nõuete lubamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada positsioone ühes krediidiasutuses, investeerimisühingus või mõnes muus ettevõtjas, et tasaarvestada positsioone teises krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas, kui lõikest 2 ei tulene teisiti ning ainult selleks, et arvutada netopositsioonid ja omavahendite nõuded konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva jaotisega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kohaldada lõiget 1 ainult pädevate asutuste loal, mis antakse juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

omavahendite konsolideerimisgrupisisene jaotumine on rahuldav;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse regulatiivne, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile konsolideerimisgrupisisese vastastikuse finantstoetuse.

Kui ettevõtjad asuvad kolmandates riikides, peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema täidetud ka kõik järgmised tingimused:

ettevõtjad on saanud tegevusloa kolmandas riigis ning vastavad kas krediidiasutuse määratlusele või on kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühingud;

ettevõtjad täidavad individuaalselt omavahendite nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;

kõnealustes kolmandates riikides puuduvad õigusnormid, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite konsolideerimisgrupisisest ülekandmist.“

III osa IV jaotisesse lisatakse järgmised peatükid:

„PEATÜKK 1a

Alternatiivne standardmeetod

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 325c

Alternatiivse standardmeetodi kohaldamisala ja ülesehitus

Käesolevas peatükis sätestatud alternatiivset standardmeetodit kasutatakse üksnes artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõude täitmiseks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tururiski omavahendite nõuded alternatiivse standardmeetodi kohaselt portfelli puhul, mis sisaldab kauplemisportfelli kuuluvaid või valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone, liites kokku järgmised kolm komponenti:

2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineval meetodil saadud omavahendite nõue;

5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;

4. jaos sätestatud jääkriskide omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes.

2. jagu

Tundlikkusel põhinev meetod omavahendite nõude arvutamiseks

Artikkel 325d

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„riskiklass“ –

üks järgmisest seitsmest kategooriast:

intressimäära üldrisk;

ii)

muu kui väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;

iii)

alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;

iv)

alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;

aktsiarisk;

vi)

kaubarisk;

vii)

valuutarisk;

2)	„tundlikkus“ – positsiooni väärtuse suhteline muutus, mille põhjustas positsiooni ühe asjaomase riskiteguri väärtuse muutus ja mis on arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudeli alusel kooskõlas 3. jao 2. alajaoga;

3)	„rühm“ – ühes sarnase riskiprofiiliga riskiklassis olevate positsioonide alamkategooria, millele määratakse riskikaal, nagu on määratletud 3. jao 1. alajaos.

Artikkel 325e

Tundlikkusel põhineva meetodi komponendid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tururiski omavahendite nõuded tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt, liites järgmised kolm omavahendite nõuet vastavalt artiklile 325h:

omavahendite nõuded deltariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;

omavahendite nõuded vegariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle volatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;

omavahendite nõuded kumerusriski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle peamiste mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest, mida deltariski omavahendite nõuded ei hõlma.

Lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel:

kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid;

kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid.

Käesoleva peatüki kohaldamisel kuuluvad valikulisusega instrumentide hulka lisaks muule ka ostuoptsioonid, müügipositsioonid, ülempiirid, alampiirid, vahetusoptsioonid, barjäärioptsioonid ja eksootilised optsioonid. Optsiooni tunnustega väärtpabereid, nagu ettemakse- või käitumuslikke optsioone, käsitletakse tururiski omavahendite nõuete arvutamisel optsioonide eraldiseisvate positsioonidena.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitletakse instrumente, mille rahavoogusid saab väljendada alusvara tingliku väärtuse lineaarfunktsioonina, ilma valikulisuseta instrumentidena.

Artikkel 325f

Delta- ja vegariski omavahendite nõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad delta- ja vegariski omavahendite nõuete arvutamisel 3. jao 1. alajaos kirjeldatud delta- ja vegariski tegureid.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ järgivad delta- ja vegariski omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 3–8 sätestatud protsessi.

Iga riskiklassi puhul arvutatakse kõikide delta- ja vegariski omavahendite nõuete kohaldamisalas olevate instrumentide tundlikkus iga asjaomasesse riskiklassi kuuluva kohaldatava delta- ja vegariski teguri suhtes, kasutades 3. jao 2. alajao vastavaid valemeid. Kui instrumendi väärtus sõltub mitmest riskitegurist, määratakse tundlikkus iga riskiteguri puhul eraldi.

Tundlikkused määratakse igas riskiklassis ühte rühmadest „b“.

Igas rühmas „b“ tasaarvestatakse positiivsed ja negatiivsed tundlikkused sama riskiteguri suhtes, saades nii igas rühmas netotundlikkused (sk) iga riskiteguri k suhtes.

Netotundlikkused igas rühmas oleva iga riskiteguri suhtes korrutatakse 6. jaos sätestatud vastavate riskikaaludega, arvutades kaalutud tundlikkused iga riskiteguri suhtes kõnealuses rühmas vastavalt järgmisele valemile:

WSk = RWk · sk

kus:

WSk

kaalutud tundlikkus,

RWk

riskikaalud ning

riskitegur.

Kaalutud tundlikkused igas rühmas olevate eri riskitegurite suhtes liidetakse vastavalt järgmisele valemile, milles ruutjuure funktsioonis oleva koguse alammäär on null, saades nii rühmaspetsiifilise tundlikkuse. Samas rühmas olevate kaalutud tundlikkuste puhul kasutatakse vastavaid korrelatsioone (ρkl), mis on sätestatud 6. jaos.

kus:

rühmaspetsiifiline tundlikkus ning

kaalutud tundlikkused.

Rühmaspetsiifiline tundlikkus arvutatakse iga riskiklassi rühma puhul vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. Kui kõikide rühmade rühmaspetsiifiline tundlikkus on arvutatud, liidetakse rühmade lõikes vastavalt järgmisele valemile kokku kaalutud tundlikkused kõikide riskitegurite suhtes, kasutades 6. jaos sätestatud eri rühmade kaalutud tundlikkuste vastavaid korrelatsioone γbc, saades nii riskiklassile spetsiifilise delta- või vegariski omavahendite nõude:

▼C2

kus:

Σk WSk kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja Sb = Σk WSk rühmas c; kui Sb ja Sc väärtused annavad kogusummaks negatiivse arvu, arvutab finantsinstitutsioon riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul

max [min (Σk WSk, Kb), – Kb] kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja

max [min (Σk WSk, Kb), – Kc] kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

▼B

Riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 1–8.

Artikkel 325g

Kumerusriski omavahendite nõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kumerusriski omavahendite nõuded vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325h

Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete koondamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ koondavad riskiklassile spetsiifilised delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuded kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud protsessiga.

Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamise protsess, mida on kirjeldatud artiklites 325f ja 325g, toimub iga riskiklassi puhul kolm korda, kasutades iga kord erinevat korrelatsiooni parameetrite kogumit ρkl (korrelatsioon rühmas olevate riskitegurite vahel) ja γbc (korrelatsioon riskiklassis olevate rühmade vahel). Igaüks neist kolmest kogumist vastab erinevale stsenaariumile järgmiselt:

„keskmise korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul korrelatsiooni parameetrid ρkl ja γbc on samad mis 6. jaos;

„kõrge korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid ρkl ja γbc korrutatakse ühesuguselt 1,25ga ning ρkl ja γbc suhtes kohaldatakse ülemmäära 100 %;

„madala korrelatsiooni“ stsenaarium täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ liidavad iga stsenaariumi puhul riskiklassile spetsiifilised delta-, vega- ja kumerusriski omavahendite nõuded, et määrata kolm stsenaariumispetsiifilist omavahendite nõuet.

Tundlikkusel põhineva meetodi omavahendite nõudeks määratakse lõikes 3 osutatud kolmest stsenaariumispetsiifilisest omavahendite nõudest suurim.

Artikkel 325i

Indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide käsitlemine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad indeksitega seotud instrumente ja mitme alusvaraga optsioone vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325j

Investeerimisfondide käsitlemine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad investeerimisfonde vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325k

Väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käesolevas artiklis sätestatud protsessi kasutada võla- või omakapitali instrumentide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad iga individuaalse emitendi puhul ühte asjakohast tabelis 1 loetletud korrutustegurit kõikide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide netotundlikkuse suhtes, jättes välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, ja arvutavad tururiski omavahendite nõuded korrigeeritud netotundlikkuse põhjal vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetodile.

Tabel 1

0. tööpäev	0 %
1. tööpäev	10 %
2. ja 3. tööpäev	25 %
4. tööpäev	50 %
5. tööpäev	75 %
Pärast 5. tööpäeva	100 %

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „0. tööpäev“ tööpäeva, mil ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevaid asutusi käesolevas artiklis sätestatud protsessi kohaldamisest.

3. jagu

Riskiteguri ja tundlikkuse mõisted

1. alajagu

Riskiteguri mõisted

Artikkel 325l

Intressimäära üldriski tegurid

Kõikide intressimäära üldriski tegurite, sealhulgas inflatsiooniriski ja eri valuutade alusriski puhul on iga valuuta kohta üks rühm, millest igaüks sisaldab eri liiki riskitegureid.

Intressimäära suhtes tundlike instrumentide suhtes kohaldatavad delta intressimäära üldriski tegurid on asjakohased riskivabad intressimäärad iga valuuta ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad täpsustatud punktidele riskitegurid, kasutades lineaarset interpolatsiooni või meetodit, mis on kõige rohkem kooskõlas hinnastamisfunktsioonidega, mida kasutab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ iseseisev riskikontrolli funktsioon, et teavitada kõrgemat juhtkonda tururiskist või kasumist ja kahjumist.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ leiavad iga valuuta kohta riskivabad intressimäärad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfellis hoitavate rahaturuinstrumentide põhjal, millel on kõige madalam krediidirisk, nagu üleööintressi vahetuslepingud.

Kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ei saa lõikes 2 osutatud meetodit kohaldada, põhinevad riskivabad intressimäärad ühel või enamal turupõhisel vahetuslepingu kõveral, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab positsioonide turuhinna määramiseks, nagu pankadevahelise intressimäära vahetuslepingute kõverad.

Kui lõikes 2 ja käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud turupõhiste vahetuslepingute kõverate andmed on ebapiisavad, võib riskivabasid intressimäärasid tuletada riigivõlakirja kõverast, mis on antud valuuta puhul kõige asjakohasem.

Kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riigi võlakohustuste puhul intressimäära üldriski tegureid, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud protseduurile, ei vabastata riigi võlakohustust krediidimarginaali riski omavahendite nõuetest. Sellistel juhtudel, kui ei ole võimalik eristada riskivaba intressimäära krediidimarginaali riskist, määratakse tundlikkus selle riskiteguri suhtes nii intressimäära üldriskile kui ka krediidimarginaali riski klassidele.

Intressimäära üldriski tegurite puhul moodustab iga valuuta eraldi rühma. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad samas rühmas olevatele, kuid erineva lõpptähtajaga riskiteguritele erineva riskikaalu vastavalt 6. jaole.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad täiendavaid riskitegureid selliste võlainstrumentide inflatsiooniriskile, mille rahavood sõltuvad funktsionaalselt inflatsioonimääradest. Need täiendavad riskitegurid koosnevad iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega turupõhiste inflatsioonimäärade vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis inflatsioonimäärade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad instrumendi tundlikkuse lõikes 4 osutatud inflatsiooniriski täiendava riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad inflatsiooni igas rühmas ühe riskitegurina, sõltumata iga vektori komponentide arvust. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestavad kõik rühmas olevad tundlikkused inflatsiooni suhtes, mis on arvutatud nii, nagu käesolevas lõikes kirjeldatud, et tekiks üks netotundlikkus iga rühma kohta.

Võlainstrumentide suhtes, mis hõlmavad makseid eri valuutades, kohaldatakse ka asjaomaste valuutade vahelist alusriski. Tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ riskitegureid, milleks on iga valuuta eri valuutade alusrisk kas USA dollari või euro suhtes. ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad eri valuutade alusriskid, mis ei ole seotud alusriskiga USA dollari suhtes ega alusriskiga euro suhtes, kas alusriskina USA dollari suhtes või alusriskina euro suhtes.

Iga eri valuutade alusriski tegur koosneb iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega eri valuutade alusriski vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis eri valuutade alusriskide arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis. Iga valuuta moodustab erineva rühma.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad instrumendi tundlikkuse eri valuutade alusriski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Igas rühmas on kaks võimalikku erinevat riskitegurit: alusrisk euro suhtes ja alusrisk USA dollari suhtes, sõltumata eri valuutade alusriski vektori komponentide arvust. Maksimaalne netotundlikkuste arv rühma kohta on kaks.

Intressimäära vega-üldriski tegurid, mida kohaldatakse alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud üldise intressimäära suhtes, on asjaomaste riskivabade intressimäärade eeldatavad volatiilsused, nagu on kirjeldatud lõigetes 2 ja 3, mis määratakse rühmadele olenevalt valuutast ning mis määratakse igas rühmas järgmistele lõpptähtaegadele: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Iga valuuta kohta on üks rühm.

Tasaarvestuse kohaldamisel käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ eeldatavaid volatiilsusi, mis on seotud samade riskivabade intressimäärade ja samade lõpptähtaegadega, sama riskiteguri moodustavana.

Kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ määravad eeldatava volatiilsuse käesolevas lõikes viidatud lõpptähtaegadele, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

kui optsiooni lõpptähtaeg on kooskõlas alusvara lõpptähtajaga, võetakse arvesse ühte riskitegurit, mis määratakse vastavalt kõnealusele lõpptähtajale;

kui optsiooni lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajast lühem, võetakse arvesse järgmisi riskitegureid järgmiselt:

esimene riskitegur määratakse vastavalt optsiooni lõpptähtajale;

ii)

teine riskitegur määratakse vastavalt optsiooni alusvara järelejäänud tähtajale optsiooni lunastustähtpäeval.

Kumeruse intressimäära üldriski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama, koosnevad iga valuuta kohta ühest riskivaba intressimäära vektorist, mis esindab konkreetset riskivaba intressikõverat. Iga valuuta moodustab erineva rühma. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis riskivabade intressimäärade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski määramisel võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse vektoreid, mis vastavad erinevatele intressikõveratele ning millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjaomased vektorid vastavad samale valuutale. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestavad tundlikkused sama riskiteguri suhtes. Ühe rühma kohta peab olema ainult üks netotundlikkus.

Inflatsiooni ja eri valuutade alusriskide puhul ei kohaldata kumerusriski omavahendite nõudeid.

Artikkel 325m

Krediidimarginaali riski tegurid muu kui väärtpaberistamise puhul

Delta krediidimarginaali riski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, mis on krediidimarginaali riski suhtes tundlikud, on nende instrumentide emitendi krediidimarginaali riski määrad, mis on tuletatud asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetustehingutest ning mis määratakse igale järgmisele lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad iga emitendi ja lõpptähtaja kohta ühte riskitegurit, olenemata sellest, kas emitendi krediidimarginaali riski määrad tulenevad võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest. Rühmad on 6. jaos osutatud sektorite rühmad ja iga rühm sisaldab kõiki riskitegureid, mis on jaotatud asjaomasele sektorile.

Vega krediidimarginaali riski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise alusvaraga optsioonidele, mis on krediidimarginaali riski suhtes tundlikud, on alusvara emitendi krediidimarginaali riski määrade eeldatavad volatiilsused, mis on tuletatud vastavalt lõikes 1 sätestatule ja mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidimarginaali riski puhul muu kui väärtpaberistamise jaoks.

Kumeruse krediidimarginaali riski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, koosnevad ühest krediidimarginaali riski määrade vektorist, mis esindab konkreetse emitendi krediidimarginaali riski kõverat. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis krediidimarginaali riski määrade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidimarginaali riski puhul muu kui väärtpaberistamise jaoks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vektoreid, mis on tuletatud kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale emitendile.

Artikkel 325n

Krediidimarginaali riski tegurid väärtpaberistamise puhul

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad lõikes 3 osutatud krediidimarginaali riski tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad lõikes 5 osutatud krediidimarginaali riski tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8.

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad on samad mis muu kui väärtpaberistamise krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad, nagu on osutatud 6. jaos.

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad on eriomased käesolevale riskiklassikategooriale, nagu on osutatud 6. jaos.

Krediidimarginaali riski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise positsioonide suhtes, on järgmised:

deltariski tegurid on kõik asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski määrad, mis on tuletatud asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetustehingutest, iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;

vegariski tegurid, mis on kohaldatavad nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis on lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule ning mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;

kumerusriski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski intressikõverad, mida väljendatakse krediidimarginaali riski määrade vektorina erinevate lõpptähtaegade puhul, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule; iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis krediidimarginaali riski määrade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad väärtpaberistamise positsiooni tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, nagu on kindlaks määratud artiklis 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vektoreid, mis on tuletatud kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjaomased vektorid vastavad samale emitendile.

Krediidimarginaali riski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, osutavad alusvaraks olevate instrumentide riskimarginaali asemel väärtpaberistamise seeria riskimarginaalile ja on järgmised:

deltariski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise seeria krediidimarginaali riski määrad, mis on määratud järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt väärtpaberistamise seeria lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;

vegariski tegurid, mida kohaldatakse nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis ei ole lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise seeriate krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, millest igaüks määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;

kumerusriski tegurid on samad, mida on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a; kõikidele nimetatud riskiteguritele määratakse ühine riskikaal, nagu on osutatud 6. jaos.

Artikkel 325o

Aktsiariski tegurid

Kõikide aktsiariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektorite rühmad.

Aktsiatega seotud deltariski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama, on kõik aktsia hetkehinnad ja kõik aktsia repomäärad.

Aktsiariski kohaldamisel moodustab konkreetne aktsia repokõver ühe riskiteguri, mis väljendub repomäärade vektorina erinevate lõpptähtaegade suhtes. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis repomäärade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad instrumendi tundlikkuse aktsiariski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestavad tundlikkused sama kapitaliväärtpaberi repomäära riskiteguri suhtes, olenemata iga vektori komponentide arvust.

Aktsiatega seotud vegariski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on aktsia hetkehinna eeldatavad volatiilsused, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata vegariski omavahendite nõudeid.

Aktsiatega seotud kumerusriski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on kõik aktsia hetkehinnad, olenemata vastavate optsioonide lõpptähtajast. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata kumerusriski omavahendite nõudeid.

Artikkel 325p

Kaubariski tegurid

Kõikide kaubariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektorite rühmad.

Kauba deltariski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama kauba suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik kauba hetkehinnad iga kaubaliigi ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ loevad ainult kahte kaubahinda sama kaubaliigi puhul, millel on sama lõpptähtaeg, samaks riskiteguriks, mille puhul on juriidilised tingimused seoses üleandmise asukohaga identsed.

Kauba vegariski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on kaubahinna eeldatavad volatiilsused iga kaubaliigi kohta, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ loevad tundlikkusi sama kaubaliigi suhtes ja mis on määratud samale lõpptähtajale, üheks riskiteguriks, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ seejärel tasaarvestavad.

Kauba kumerusriski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on üks kaubahindade kogum, millel on erinevad lõpptähtajad iga kaubaliigi kohta, ja mida kujutatakse vektorina. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis kaubahindade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ hinnastamismudelis. ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ei erista kaubahindu üleandmise asukoha alusel.

Instrumendi tundlikkus iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, arvutatakse vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ erineva komponentide arvuga vektoreid sama riskiteguri moodustavana, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale kaubaliigile.

Artikkel 325q

Valuutariski riskitegurid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad valuutatundlikele instrumentidele kohaldama valuutariski deltariski tegureid, milleks on kõik valuuta hetkekursid, mis jäävad valuuta, milles instrument on nomineeritud, ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluuta vahemikku. Iga valuutapaari kohta on üks rühm, mis sisaldab ühte riskitegurit ja ühte netotundlikkust.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad valuutatundlikele alusvaraga optsioonidele kohaldama valuutariski vegariski tegureid, milleks on lõikes 1 osutatud valuutapaaride vaheliste vahetuskursside eeldatavad volatiilsused. Need valuutakursside eeldatavad volatiilsused määratakse järgmistele lõpptähtaegadele kooskõlas asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadega, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

Valuutariski kumerusriski tegurid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama alusvaraga optsioonidele, mis on valuutatundlikud, on samad, millele on osutatud lõikes 1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei ole kohustatud kõikide valuutariski delta-, vega- ja kumerusriski tegurite puhul eristama valuuta onshore- ja offshore-variante.

2. alajagu

Tundlikkuse mõisted

Artikkel 325r

Deltariski tundlikkus

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad delta intressimäära üldriski tundlikkuse järgmiselt:

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

▼C2

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest;

▼B

rkt

riskivaba kõvera k määr lõpptähtajaga t;

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y

muud riskitegurid kui rkt hinnastamisfunktsioonis Vi;

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist, arvutatakse järgmiselt:

kus:

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist;

m komponentidega vektor, mis esindab antud valuuta j eeldatavat inflatsiooni kõverat või eri valuutade aluskõverat, kui m on võrdne inflatsiooni või eri valuutadega seotud muutujate arvuga, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

mõõte ühikmaatriks (1 · m);

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

y, z

teised muutujad hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad delta krediidimarginaali riski tundlikkuse kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul järgmiselt:

▼C2

kus:

delta krediidimarginaali riski tundlikkus kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul;

▼B

cskt

emitendi j krediidimarginaali riski väärtus lõpptähtajal t;

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y

muud riskitegurid kui cs_kt hinnastamisfunktsioonis Vi.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad delta aktsiariski tundlikkuse järgmiselt:

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest;

konkreetne kapitaliväärtpaber;

EQk

selle kapitaliväärtpaberi hetkehinna väärtus;

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y

muud riskitegurid kui EQk hinnastamisfunktsioonis Vi;

▼C2

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest;

indeks, mis tähistab aktsiat;

m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

mõõte ühikmaatriks (1 · m);

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

y, z

muud riskitegurid kui hinnastamisfunktsioonis Vi.

▼B

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad delta kaubariski tundlikkuse iga riskiteguri k suhtes järgmiselt:

▼B

kus:

delta kaubariski tundlikkus;

asjaomase kaubariski tegur;

CTYk

riskiteguri k väärtus;

▼C2

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

▼B

y, z

muud riskitegurid kui CTYk instrumendi i hinnastamismudelis.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad delta valuutariski tundlikkuse iga valuutariski teguri k suhtes järgmiselt:

▼B

kus:

delta valuutariski tundlikkus;

asjaomase valuutariski tegur;

FXk

riskiteguri väärtus;

▼C2

Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

▼B

y, z

muud riskitegurid kui FXk instrumendi i hinnastamismudelis.

Artikkel 325s

Vegariski tundlikkus

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad optsiooni vegariski tundlikkuse antud riskiteguri k suhtes järgmiselt:

▼B

kus:

optsiooni vegariski tundlikkus;

konkreetne vegariski tegur, mis koosneb eeldatavast volatiilsusest;

volk

riskiteguri väärtus, mida peaks väljendama protsendina, ning

x, y

muud riskitegurid kui volk hinnastamisfunktsioonis Vi.

Riskiklasside puhul, kus vegariski teguritel on lõpptähtaja mõõde, kuid reegleid riskitegurite määramiseks ei saa kohaldada, sest optsioonidel ei ole lõpptähtaega, määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ need riskitegurid kõige pikemale ettenähtud lõpptähtajale. Nimetatud optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

Optsioonide puhul, millel pole täitmishinda või barjääri, ning optsioonide puhul, millel on mitu täitmishinda või barjääri, kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ täitmishindade ja lõpptähtaegade suhtes määramist, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab optsiooni hinnastamiseks asutusesiseselt. Ka nende optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei arvuta vegariski artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8 osutatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise seeriate puhul, millel pole eeldatavat volatiilsust. Nende väärtpaberistamise seeriate puhul arvutatakse delta- ja kumerusriski omavahendite nõuded.

Artikkel 325t

Tundlikkuse arvutamise nõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tuletavad tundlikkused ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelitest, mis on aluseks kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumi ja kahjumi kohta, kasutades käesolevas alajaos esitatud valemeid.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellele on antud luba kasutada 1b. peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit, kasutaks käesoleva peatüki kohaste tundlikkuste arvutamisel oma sisemudeli meetodi riskimõõtmissüsteemi hinnastamisfunktsioone selleks, et arvutada tururiski omavahendite nõuded ja nendest teavitada kooskõlas artikli 430b lõikega 3.

Artikli 325e lõike 2 punktis a osutatud valikulisusega instrumentide deltariski tundlikkuse arvutamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ eeldada, et eeldatava volatiilsuse riskitegurid jäävad püsivaks.

Artikli 325e lõike 2 punktis b osutatud valikulisusega instrumentide vegariski tundlikkuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:

seoses intressimäära üldriski ja krediidimarginaali riskiga eeldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ iga valuuta puhul, et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib kõnealuste instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites kas lognormaalset jaotust või normaaljaotust;

seoses aktsiariski, kaubariski ja valuutariskiga eeldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib kõnealuste instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites lognormaalset jaotust.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõik tundlikkused, välja arvatud tundlikkuse krediidiväärtuse korrigeerimise suhtes.

Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutada käesoleva peatüki kohasel kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel deltariski tundlikkuse alternatiivseid määratlusi, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ täidab kõik järgmised tingimused:

kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamiseks kasumist ja kahjumist;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos esitatud valemid ning et seeläbi saadud tundlikkused ei erine oluliselt kõnealustest valemitest.

Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ käesoleva peatüki raames kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel vegariski tundlikkused arvutada, võttes aluseks tundlikkuste alternatiivsete määratluste lineaarse transformatsiooni, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ täidab mõlemad järgmised tingimused:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos sätestatud valemid ning esimeses lõigus osutatud lineaarne transformatsioon kajastab vegariski tundlikkust.

4. jagu

Jääkriski lisand

Artikkel 325u

Jääkriskide omavahendite nõuded

Lisaks 2. jaos sätestatud tururiski omavahendite nõuetele kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile instrumentide suhtes, mis on avatud jääkriskile.

Instrumente loetakse avatuks jääkriskile, kui nad vastavad emmale-kummale järgmisele tingimusele:

instrument põhineb eksootilisel alusvaral, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab kauplemisportfelli instrumenti, mille aluseks olev riskipositsioon ei kuulu 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi alusel või 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõude puhul delta-, vega- ega kumerusriski käsitluste alla;

instrument kannab teisi jääkriske, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mis tahes järgmisi instrumente:

instrumendid, mille suhtes kohaldatakse 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel vega- ja kumerusriski omavahendite nõudeid ning mis toodavad väljamakseid, mida ei saa korrata lihtsate optsioonide piiratud lineaarse kombinatsioonina, millel on üks aluseks olev aktsiahind, kauba hind, vahetuskurss, võlakirja hind, krediidiriski vahetustehingu hind või intressimäära vahetusleping;

ii)

instrumendid, mis on positsioonidena lisatud artikli 325 lõikes 6 osutatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli; arvesse ei võeta riskimaandusi, mis on lisatud kõnealusesse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõikes 8.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 1 osutatud täiendavate omavahendite nõudeid lõikes 2 osutatud instrumentide tinglike väärtuste brutosummana, mis korrutatakse järgmiste riskikaaludega:

1,0 % lõike 2 punktis a osutatud instrumentide puhul;

0,1 % lõike 2 punktis b osutatud instrumentide puhul.

Erandina lõikest 1 ei kohalda ►C2 finantsinstitutsioon ◄ jääkriskide omavahendite nõuet instrumendi suhtes, mis vastab emmale-kummale järgmisele tingimusele:

instrument on noteeritud tunnustatud börsil;

instrument on kõlblik keskseks kliirimiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012;

instrument tasaarvestab täielikult kauplemisportfelli muu positsiooni tururiski; sel juhul ei kohaldata kahe täielikult tasaarvestatud kauplemisportfelli positsiooni suhtes jääkriski omavahendite nõuet.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mis on eksootiline alusvara ja millised instrumendid on jääkriskidega instrumendid lõike 2 kohaldamisel.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel uurib EBA seda, kas üleelamisriski, ilma, looduskatastroofe ja tulevasi realiseeritud volatiilsusi tuleks käsitleda eksootiliste aluspositsioonidena;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5. jagu

Makseviivituse riski omavahendite nõuded

Artikkel 325v

Mõisted ja üldsätted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„lühike riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasu, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist;

b)	„pikk riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena kannab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kahju, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist;

c)	„ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma“ – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse riskipositsiooni puhul;

d)	„ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma“ – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks pärast ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamist;

e)	„makseviivitusest tingitud kahjumäär“ – võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäär instrumendi puhul, mille on emiteerinud kõnealune võlgnik, väljendatuna osana instrumendi tinglikust väärtusest;

f)	„makseviivituse riskikaal“ – iga võlgniku hinnangulist makseviivituse tõenäosust väljendav protsent vastavalt võlgniku krediidikvaliteedile.

Makseviivituse riski omavahendite nõudeid kohaldatakse võla- ja omakapitali instrumentide suhtes, tuletisinstrumentide suhtes, mille alusvaraks on nimetatud instrumendid, ja tuletisinstrumentide suhtes, mille väljamakseid või õiglasi väärtusi mõjutab muu kui tuletisinstrumendi enda vastaspooleks oleva võlgniku makseviivitus. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad makseviivituse riski nõuded eraldi kõigi järgmiste instrumendiliikide puhul: muu kui väärtpaberistamine, väärtpaberistamised, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, ja väärtpaberistamised, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli. Lõplikud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivituse riski omavahendite nõuded on nende kolme komponendi summa.

1. alajagu

Makseviivituse riski omavahendite nõuded muu kui väärtpaberistamise puhul

Artikkel 325w

Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul järgmiselt:

JTDlong = max {LGD Vnotional + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

kus:

▼C2

JTDlong

ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma pika riskipositsiooni puhul;

Vnotional

sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb;

P&Llong

muutuja, mida kohandatakse finantsinstitutsiooni poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning

Adjustmentlong

kui instrument, millest riskipositsioon tuleneb, on tuletisinstrument, siis summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.

▼B

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul järgmiselt:

JTDshort = min {LGD Vnotional + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

▼C2

JTDshort

ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma lühikese riskipositsiooni puhul;

Vnotional

sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

P&Lshort

muutuja, mida kohandatakse finantsinstitutsiooni poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning

Adjustmentshort

kui instrument, millest riskipositsioon tuleneb, on tuletisinstrument, siis summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.

▼B

Makseviivitusest tingitud kahjumäär võlainstrumentide puhul, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuse tegemiseks, on järgmine:

muude kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %;

kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 75 %;

pandikirjade suhtes olevatele riskipositsioonidele, nagu on osutatud artiklis 129, määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 25 %.

▼C2

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemiseks määratakse tinglikud väärtused kindlaks järgmiselt:

võlakirja puhul on tinglik väärtus võlakirja nimiväärtus;

võlakirja müüdud müügioptsiooni puhul on tinglik väärtus optsiooni tinglik väärtus, võlakirja ostetud ostuoptsiooni puhul on tinglik väärtus null.

Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad finantsinstitutsioonid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad lõigetes 1 ja 2 osutatud valemite kasutamise asemel järgmiselt:

JTDlong = max {LGD · Vnotional + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

JTDshort = min {LGD · Vnotional + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

JTDlong

ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma pika riskipositsiooni puhul;

Vnotional

sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb; rahaga samaväärse kapitaliinstrumendi puhul on tinglik väärtus omakapitali õiglane väärtus; JTDshort valemis märgitakse instrumendi tinglik väärtus miinusmärgiga;

P&Llong

Adjustmentlong

summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga;

JTDshort

ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma lühikese riskipositsiooni puhul;

P&Lshort

Adjustmentshort

summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.

▼B

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad lõikes 5 sätestatud arvutuse tegemiseks omakapitali instrumentidele makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %.

Makseviivituse riskipositsioonide puhul, mis tulenevad tuletisinstrumentidest, mille väljamaksed ei ole võlgniku makseviivituse puhul seotud asjaomase võlgniku emiteeritud konkreetse instrumendi tingliku väärtuse, võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäära või võlgniku emiteeritud instrumendiga, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ alternatiivseid meetodeid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,

▼C2

kuidas finantsinstitutsioonid peavad määrama komponendid P&Llong, P&Lshort, Adjustmentlong ja Adjustmentshort, kui nad arvutavad eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summasid kooskõlas käesoleva artikliga;

▼B

milliseid alternatiivseid meetodeid kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lõikes 7 osutatud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks;

muude kui lõike 4 punktides a ja b osutatud instrumentide tinglikud väärtused.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325x

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, tasaarvestades lühikeste ja pikkade riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad. Tasaarvestamine on võimalik ainult sama võlgniku riskipositsioonide vahel, kui lühikestel riskipositsioonidel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui pikkadel riskipositsioonidel.

Tasaarvestamine on olenevalt tasaarvestatavate riskipositsioonide lõpptähtaegadest kas täielik või osaline:

tasaarvestamine on täielik, kui kõikidel tasaarvestatavatel riskipositsioonidel on lõpptähtajad, mis on kas üks aasta või pikemad;

tasaarvestamine on osaline, kui vähemalt ühel tasaarvestatavatest riskipositsioonidest on lõpptähtaeg, mis on alla ühe aasta; sel juhul korrutatakse iga vähem kui ühe aastase lõpptähtajaga riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise summa riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhtega.

Kui tasaarvestamine ei ole võimalik, on ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võrdne ootamatult makseviivitusse sattumise netosummaga riskipositsioonide puhul, mille lõpptähtajad on üks aasta või pikemad. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummade arvutamiseks korrutatakse ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad, mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta, riskipositsioonide lõpptähtaja ja ühe aasta suhtega, alammääraga kolm kuud.

Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võetakse arvesse tuletislepingute lõpptähtaegasid, mitte nende alusvara lõpptähtaegasid. Rahas omakapitali investeeringutele määratakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ äranägemisel lõpptähtaeg, mis on kas üks aasta või kolm kuud.

Artikkel 325y

Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, olenemata vastaspoole liigist, korrutatakse nende krediidikvaliteedile vastava makseviivituse riskikaaluga, nagu on esitatud tabelis 2:

Tabel 2

Krediidikvaliteedi kategooria	Makseviivituse riskikaal
Krediidikvaliteedi aste 1	0, 5 %
Krediidikvaliteedi aste 2	3 %
Krediidikvaliteedi aste 3	6 %
Krediidikvaliteedi aste 4	15 %
Krediidikvaliteedi aste 5	30 %
Krediidikvaliteedi aste 6	50 %
Reitinguta	15 %
Makseviivituses	100 %

Riskipositsioonidele, millele määrataks vastavalt II jaotise 2. peatükile krediidiriski standardmeetodi alusel 0 % riskikaal, määratakse makseviivituse riski omavahendite nõuete puhul makseviivituse riskikaal 0 %.

Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad jaotatakse järgmistesse rühmadesse: äriühingud, riigid ja kohalikud omavalitsused / omavalitsusüksused.

Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

▼C2

kus:

DRCb

makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

indeks, mis tähistab rühma b kuuluvat instrumenti;

RWi

riskikaal ning

WtS

suhtarv, millega võetakse arvesse rühmasisest riskimaandamissuhte kasu ja mis arvutatakse järgmiselt:

▼B

DRCb ja WtS arvutamise eesmärgil liidetakse kõikide rühmas olevate positsioonide pikad ja lühikesed positsioonid, olenemata krediidikvaliteedi astmest, millele need positsioonid on määratud, et arvutada rühmaspetsiifilised makseviivituse riski omavahendite nõuded.

Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasandi omavahendite nõuete summana.

2. alajagu

Makseviivituse riski omavahendite nõuded väärtpaberistamiste puhul, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli

Artikkel 325z

Ootamatult makseviivitusse sattumise summad

Väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende riskipositsioonide turuväärtus, või kui turuväärtus ei ole teada, siis nende õiglane väärtus, mis leitakse kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult väärtpaberistamise riskipositsioonide vahel, millel on sama alusvarakogum ja mis kuuluvad samasse väärtpaberistamise seeriasse. Erinevate alusvarakogumitega väärtpaberistamise riskipositsioonide vahel ei ole tasaarvestamine lubatud, isegi kui alumine ja ülemine eraldamispunkt on samad.

Kui olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata teisi olemasolevaid väärtpaberistamise riskipositsioone, välja arvatud lõpptähtaja mõõdet, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide asemel kõnealusest jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone.

Kui olemasolevate alusvara riskipositsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata olemasoleva väärtpaberistamise riskipositsiooni kogu väärtpaberistamise seeria struktuuri, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide asemel kõnealusest jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone. Kui alusvara kasutatakse sellisel viisil, eemaldatakse see muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski käsitlusest.

Nii olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide kui ka kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 või 4 kasutatud väärtpaberistamise riskipositsioonide suhtes kohaldatakse artiklit 325x. Asjaomased lõpptähtajad on samad mis väärtpaberistamise seeriatel.

Artikkel 325aa

Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine väärtpaberistamise puhul

Väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse 8 %ga riskikaalust, mida kohaldatakse asjaomase kauplemisportfellivälise väärtpaberistamise riskipositsiooni suhtes (sealhulgas lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes) vastavalt II jaotise 5. peatüki 3. jaos sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale ja sõltumata vastaspoole liigist.

Üheaastast lõpptähtaega kohaldatakse kõikide väärtpaberistamise seeriate puhul, kui riskikaalud arvutatakse vastavalt väärtpaberistamise sisereitingute meetodile ja väärtpaberistamise välisreitingute meetodile.

Individuaalsete rahas väärtpaberistamise riskipositsioonide riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise summade piirmääraks on positsiooni õiglane väärtus.

Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse järgmistesse rühmadesse:

üks ühine rühm kõikide äriühingute puhul, olenemata piirkonnast;

44 erinevat rühma, mis vastavad iga teises lõigus määratletud 11 varaklassi ühele rühmale iga piirkonna kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel on 11 varaklassi järgmised: varaga tagatud kommertsväärtpaberid, autolaenud ja -liisingud, eluasemehüpoteekväärtpaberid, krediitkaardid, ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid, tagatud laenukohustused, tagatud võlakohustused (CDO-squared), väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), üliõpilaste õppelaenud, muu jaemüük ja muu hulgimüük. Neli piirkonda on Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja muu maailm.

Väärtpaberistamise positsiooni rühma määramiseks peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ toetuma liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad iga väärtpaberistamise riskipositsiooni ainult ühte lõikes 4 osutatud rühma. Kõik väärtpaberistamise riskipositsioonid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ei saa määrata mõnda rühma vastavalt varaklassile või piirkonnale, määratakse vastavalt varaklassi „muu jaemüük“, „muu hulgimüük“ või „muu maailm“.

Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas samamoodi nagu muu kui väärtpaberistamise riskipositsioonide makseviivituse riski puhul, kasutades artikli 325y lõikes 4 esitatud valemit, saades nii makseviivituse riski omavahendite nõude iga rühma kohta.

Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue väärtpaberistamiste puhul, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, arvutatakse lihtsa rühmatasandi omavahendite nõuete summana.

3. alajagu

Makseviivituse riski omavahendite nõuded väärtpaberistamiste puhul, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli

Artikkel 325ab

Kohaldamisala

Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul hõlmavad omavahendite nõuded väärtpaberistamise riskipositsioonide ja riskimaanduste, mis ei ole väärtpaberistamised, makseviivituse riski. Need riskimaandused eemaldatakse muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski arvutustest. Muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski omavahendite nõuete, alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste makseviivituse riski omavahendite nõuete ja alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamiste makseviivituse riski omavahendite nõuete vahel ei tohi olla diversifitseerimisest tulenevat kasu.

Kaubeldavate muu kui väärtpaberistamise krediidituletisinstrumentide ja aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul määratakse iga üksiku komponendi ootamatult makseviivitusse sattumise summad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldades.

Artikkel 325ac

Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli ootamatult makseviivitusse sattumise summad

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„hindamismudeli alusel jaotamine“ – ühe alusvaraga väärtpaberistamise komponendi väärtus on väärtpaberistamise tingimusteta väärtuse ja väärtpaberistamise tingimustega väärtuse vahe, eeldusel et ühe alusvaraga komponent satub ootamatult makseviivitusse makseviivitusest tingitud kahjumääraga 100 %;

b)	„kordamine“ – individuaalsete väärtpaberistamise indeksi väärtpaberistamise seeriate kombinatsioon on moodustatud selleks, et korrata teist sama indeksiseeria väärtpaberistamise seeriat või erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata positsiooni indeksi seerias;

c)	„jaotamine“ – indeksi kordamine väärtpaberistamise teel, mille kogumis olevad aluspositsioonid on identsed ühe alusvaraga selliste riskipositsioonide omadega, mis moodustavad indeksi.

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise riskipositsioonide ja muu kui väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende riskipositsioonide turuväärtus, või kui turuväärtus ei ole kättesaadav, siis nende õiglane väärtus, mis on määratud kindlaks kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tooteid käsitletakse erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodetena, millel on järgmised alumised ja ülemised eraldamispunktid:

alumine eraldamispunkt = (N – 1) / kõik alusvarad;

ülemine eraldamispunkt = N / kõik alusvarad,

kus „kõik alusvarad“ on alusvara rühmas või kogumis olevate alusvarade koguarv.

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult riskipositsioonide vahel, mis on identsed kõiges peale lõpptähtaja. Tasaarvestamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel:

indeksite, indeksi seeriate ja eriotstarbeliste seeriate puhul on tasaarvestamine võimalik sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel, mille suhtes kohaldatakse artikli 325x sätteid, mis käsitlevad vähem kui aasta pikkuseid riskipositsioone; pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mis üksteist täielikult kordavad, võib tasaarvestada nende jaotamisega ühe alusvaraga ekvivalentseteks riskipositsioonideks, kasutades hindamismudelit; sellistel juhtudel on jaotamise teel omandatud ühe alusvaraga ekvivalentsete riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võrdsed mittejaotatud riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummaga;

tasaarvestamine punktis a sätestatud jaotamise teel ei ole lubatud edasiväärtpaberistamise ega väärtpaberistamise tuletisinstrumentide puhul;

indeksite ja indeksi osade puhul on tasaarvestamine võimalik kordamise või jaotamise alusel sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel; kui pikad riskipositsioonid ja lühikesed riskipositsioonid on muidu ekvivalentsed, välja arvatud peale ühe jääkkomponendi, on tasaarvestamine lubatud ja ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma kajastab jääkriskipositsiooni;

erinevaid sama indeksi seeria väärtpaberistamise seeriaid, erinevaid sama indeksi seeriaid ja erinevaid indeksirühmi ei ole lubatud üksteise tasaarvestamiseks kasutada.

Artikkel 325ad

Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse

erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatega toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, mis vastavad nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud artikli 325y lõigetes 1 ja 2;

erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriateta toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, millele osutatakse artikli 325aa lõikes 1.

Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse rühmadesse, mis vastavad indeksile.

Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

▼B

kus:

DRCb

makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

rühma b kuuluv instrument ning

WtSACTP

suhe, mis kajastab rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse vastavalt artikli 325y lõikes 4 sätestatud WtS valemile, kuid kasutades pikki ja lühikesi positsioone kogu alternatiivses korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis, mitte ainult konkreetse rühma positsioone.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuded, kasutades järgmist valemit:

▼B

kus:

DRCACTP

alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõue ning

DRCb

makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul.

6. jagu

Riskikaalud ja korrelatsioonid

1. alajagu

Deltariski kaalud ja korrelatsioonid

Artikkel 325ae

Intressimäära üldriski tegurite riskikaalud

Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, täpsustatakse riskivaba intressimäära riskitegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud iga tabelis 3 esitatud rühma kohta vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Tabel 3

Rühm	Lõpptähtaeg
1	0,25 aastat
2	0,5 aastat
3	1 aasta
4	2 aastat
5	3 aastat
6	5 aastat
7	10 aastat
8	15 aastat
9	20 aastat
10	30 aastat

Ühine riskikaal kõigile tundlikkustele nii inflatsiooni kui ka eri valuutade alusriski tegurite suhtes täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.

Valuutade puhul, mis kuuluvad kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavääringu puhul on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud need, millele osutatakse tabelis 3 ja mis jagatakse √2.

Artikkel 325af

Intressimäära üldriski rühmasisesed korrelatsioonid

Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, millele on määratud sama lõpptähtaeg, kuid mis vastavad erinevatele kõveratele, määratakse korrelatsiooniks ρkl 99,90 %.

Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, mis vastavad samale kõverale, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, määratakse korrelatsioon vastavalt järgmisele valemile:

kus:

Tk (vastavaltTl)

lõpptähtaeg, mis on seotud riskivaba intressimääraga;

3 %.

Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, mis vastavad erinevatele kõveratele ja millel on erinevad lõpptähtajad, on korrelatsioon ρkl võrdne lõikes 2 määratud korrelatsiooniparameetriga, mis korrutatakse 99,90 %ga.

Intressimäära üldriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSk ja inflatsiooniriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSl vahel määratakse korrelatsiooniks 40 %.

Eri valuutade alusriski tegurite kaalutud tundlikkuse WSk ja intressimäära üldriski tegurite kaalutud tundlikkuse WSl vahel, sealhulgas muu eri valuutade alusriski tegur, määratakse korrelatsiooniks 0 %.

Artikkel 325ag

Intressimäära üldriski tegurite rühmadevahelised korrelatsioonid

Parameetrit γbc = 50 % kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate riskitegurite liitmiseks.

Parameetrit γbc = 80 % kasutatakse artikli 325av lõikes 3 osutatud valuutal põhineva intressimäära riskiteguri ja eurol põhineva intressimäära riskiteguri liitmiseks.

Artikkel 325ah

Krediidimarginaali riski riskikaalud muu kui väärtpaberistamise puhul

Muu kui väärtpaberistamise puhul krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 4 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.

Tabel 4

Rühma number	Krediidi-kvaliteet	Sektor	Riskikaal (protsen-dipunktid)
1	Kõik	Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad	0,50 %
2	Krediidikvaliteedi aste 1–3	Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid	0,5 %
3		Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused	1,0 %
4		Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad	5,0 %
5		Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine	3,0 %
6		Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused	3,0 %
7		Tehnoloogia, telekommunikatsioon	2,0 %
8		Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus	1,5 %
9		Liikmesriikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad	1,0 %
11	Krediidi-kvaliteedi aste 4–6	Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid
12		Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused	4,0 %
13		Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad	12,0 %
14		Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine	7,0 %
15		Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused	8,5 %
16		Tehnoloogia, telekommunikatsioon	5,5 %
17		Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus	5,0 %
18	Muu sektor		12,0 %

Sektori sidumiseks riskipositsiooniga tuginevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks sektorite põhjal. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ seovad iga emitendi ainult ühe tabelis 4 esitatud sektori rühmaga. Sellise emitendi riskipositsioonid, keda ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei saa sellisel viisil sektoriga siduda, paigutatakse tabelis 4 esitatud rühma 18.

Artikkel 325ai

Krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul

Samas rühmas paikneva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

ρkl = ρkl (name) · ρkl (tenor) · ρkl (basis)

kus:

ρkl (name) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on identsed, vastasel juhul on see 35 %;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 65 %, ja

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata artikli 325ah lõike 1 tabelis 4 esitatud rühma 18 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 18 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

▼B

Artikkel 325aj

Krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul

Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:

γbc = γbc (rating) · γbc (sector)

kus:

γbc (rating) on 1, kui kahel rühmal on sama krediidikvaliteedi kategooria (kas krediidikvaliteedi aste 1–3 või krediidikvaliteedi aste 4–6), vastasel juhul on see 50 %; käesoleva arvutuse tegemisel käsitatakse rühma 1 rühmana, millel on sama krediidikvaliteedi kategooria mis rühmadel, millel on krediidikvaliteedi aste 1–3, ja

γbc (sector) on 1, kui kaks rühma kuuluvad samasse sektorisse, vastasel juhul on see tabelis 5 esitatud vastav protsent:

Tabel 5

Rühm	1, 2 ja 11	3 ja 12	4 ja 13	5 ja 14	6 ja 15	7 ja 16	8 ja 17	9
1, 2 ja 11		75 %	10 %	20 %	25 %	20 %	15 %	10 %
3 ja 12			5 %	15 %	20 %	15 %	10 %	10 %
4 ja 13				5 %	15 %	20 %	5 %	20 %
5 ja 14					20 %	25 %	5 %	5 %
6 ja 15						25 %	5 %	15 %
7 ja 16							5 %	20 %
8 ja 17								5 %
9								—

Artikkel 325ak

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 6 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 6

Rühma number	Krediidi-kvaliteet	Sektor
1	Kõik	Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad
2	Krediidi-kvaliteedi aste 1–3	Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118
3		Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused
4		Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad
5		Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine
6		Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused
7		Tehnoloogia, telekommunikatsioon
8		Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus
9		Liikmesriikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad
10		Kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad
11	Krediidi-kvaliteedi aste 4–6	Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118
12		Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused
13		Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad
14		Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine
15		Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused
16		Tehnoloogia, telekommunikatsioon
17		Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus
18	Muu sektor

Artikkel 325al

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski korrelatsioonid

Deltariski korrelatsioon ρkl tuletatakse vastavalt artiklile 325ai, kuid käesoleva lõike kohaldamisel on ρkl (basis) 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,00 %.

Korrelatsioon γbc tuletatakse vastavalt artiklile 325aj.

Artikkel 325am

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 7 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 7 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 7

Rühma number	Krediidi-kvaliteet	Sektor
1	Kõrgema nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidi-kvaliteedi aste 1–3	Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega
2		Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega
3		Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega
4		Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber
5		Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud
6		Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid
7		Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud
8		Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)
9	Madalama nõudeõiguse järguga instrumendidja krediidi-kvaliteedi aste 1–3	Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega
10		Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega
11		Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega
12		Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber
13		Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud
14		Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid
15		Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud
16		Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)
17	Krediidi-kvaliteedi aste 4–6	Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega
18		Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega
19		Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega
20		Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber
21		Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud
22		Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid
23		Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud
24		Kollateraliseeritud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)
25	Muu sektor

Artikkel 325an

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid

Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

ρkl = ρkl (tranche) · ρkl (tenor) · ρkl (basis)

kus:

ρkl (tranche) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on samas rühmas ning on seotud sama väärtpaberistamise seeriaga (tingliku väärtuse seisukohast kattuvad üle 80 %), vastasel juhul on see 40 %;

ρk l (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 80 %, ja

ρk l (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

Lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata artikli 325am lõike1 tabelis 7 esitatud rühma 25 suhtes. Deltariski liitmisvalemi omavahendite nõue rühmas 25 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

Artikkel 325ao

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, on 0 %.

Rühma 25 omavahendite nõue lisatakse üldisele riskiklassi taseme kapitalile, omamata diversifitseerimise või riskimaandamise mõju teistele rühmadele.

Artikkel 325ap

Aktsiariski riskikaalud

Aktsia ja aktsia repomäära suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud täpsustatakse tabelis 8 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 8

Rühma number	Turukapitali satsioon	Majandus	Sektor
1	Suur	Tärkav turu-majandus	Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused
2			Telekommunikatsioon, tööstus
3			Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine
4			Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia
5		Arenenud majandus	Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused
6			Telekommunikatsioon, tööstus
7			Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine
8			Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia
9	Väike	Tärkav turumajandus	Kõik rühma numbrite 1, 2, 3 ja 4 all kirjeldatud sektorid
10	Väike	Arenenud majandus	Kõik rühma numbrite 5, 6, 7 ja 8 all kirjeldatud sektorid
11	Muu sektor

Käesoleva artikli kohaldamisel täpsustatakse väikese ja suure turukapitalisatsiooni tähendus artikli 325bd lõikes 7 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites.

Käesoleva artikli kohaldamisel töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mida tähendab tärkav turumajandus ja arenenud majandus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Riskipositsiooni sidumisel sektoriga tuginevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks sektorite põhjal. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad iga emitendi ühte tabelis 8 esitatud sektori rühma ja määravad kõik sama tööstusharu emitendid samasse sektorisse. Sellise emitendi riskipositsioonid, keda ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei saa sellisel viisil sektoriga siduda, määratakse tabelis 8 esitatud rühma 11. Hargmaistest ettevõtjatest aktsiaemitendid või multisektoraalsed aktsiaemitendid määratakse konkreetsesse rühma kõige olulisema piirkonna ja sektori alusel, milles aktsiaemitent tegutseb.

Artikkel 325aq

Aktsiariski rühmasisesed korrelatsioonid

Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheliseks deltariski korrelatsiooniparameetriks ρkl võetakse 99,90 %, kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning kui mõlemad on seotud sama aktsiaemitendi nimega.

Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel leitakse samas rühmas oleva kahe aktsia hetkehinna tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:

15 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 1, 2, 3 või 4);

25 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 5, 6, 7 või 8);

7,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 9);

12,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 10).

Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse aktsiate repomäära suhtes vastavalt lõikele 2.

Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse vastavalt lõikes 2 sätestatud korrelatsiooniparameetritele (mis korrutatakse 99,90 %ga), kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning mõlemad tundlikkused on seotud erineva aktsiaemitendi nimega.

Lõigetes 1–4 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata rühma 11 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 11 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

Artikkel 325ar

Aktsiariski rühmadevahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameetrit γbc kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes. Selleks võetakse 15 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10.

Artikkel 325as

Kaubariski riskikaalud

Kaubariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud täpsustatakse tabelis 9 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 9

Rühma number	Rühma nimi
1	Energeetika – tahked põlevad materjalid
2	Energeetika – vedelad põlevad materjalid
3	Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine
4	Kaubavedu
5	Metallid – mitteväärismetallid
6	Gaasilised põlevad materjalid
7	Väärismetallid (sealhulgas kuld)
8	Teravili ja õliseemned
9	Põllumajandusloomad ja piimatooted
10	Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine
11	Muu kaup

Artikkel 325at

Kaubariski rühmasisesed korrelatsioonid

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse mis tahes kahte kaupa eri kaupadena, kui turul on kaks lepingut, mis erinevad ainult aluseks oleva kauba poolest, mis tuleb kohale toimetada mõlema lepingu alusel.

Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

ρkl = ρkl (commodity) · ρkl (tenor) · ρkl (basis)

kus:

ρkl (commodity) on 1, kui kaks tundlikkustega k ja l kaupa on identsed, vastasel juhul on see võrdne tabeli 10 rühmasiseste korrelatsioonidega;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkustega k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 99 %, ja

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on identsed kauba üleandmise asukoha poolest, vastasel juhul on see 99,90 %.

Rühmasisesed korrelatsioonid ρkl (commodity) on:

Tabel 10

Rühma number	Rühma nimi	Korrelatsioon ρkl (commodity)
1	Energeetika – tahked põlevad materjalid	55 %
2	Energeetika – vedelad põlevad materjalid	95 %
3	Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine	40 %
4	Kaubavedu	80 %
5	Metallid – mitteväärismetallid	60 %
6	Gaasilised põlevad materjalid	65 %
7	Väärismetallid (sealhulgas kuld)	55 %
8	Teravili ja õliseemned	45 %
9	Põllumajandusloomad ja piimatooted	15 %
10	Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine	40 %
11	Muu kaup	15 %

Olenemata lõikest 1 kohaldatakse järgmisi sätteid:

kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 3 ja mis puudutavad elektrienergiat, mis on toodetud eri piirkondades või mida tarnitakse lepingu järgi eri perioodidel, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena;

kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 4 ja mis puudutavad kaubavedu, mille marsruut või tarnenädal erinevad, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena.

Artikkel 325au

Kaubariski rühmadevahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:

20 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10;

0 %, kui üks kahest rühmast on rühm number 11.

Artikkel 325av

Valuutariski riskikaalud

Valuutariski tegurite suhtes olevate kõigi tundlikkuste riskikaal täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.

Valuutariski tegurite riskikaal seoses valuutapaaridega, mis koosnevad eurost ning majandus- ja rahaliidu teises etapis (ERM II) osaleva liikmesriigi valuutast, on üks järgmistest:

lõikes 1 osutatud riskikaal, jagatuna 3-ga;

maksimaalne kõikumine liikmesriigi ja Euroopa Keskpanga poolt ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemikus, kui see kõikumisvahemik on väiksem kui ERM II raames määratletud kõikumisvahemik.

Olenemata lõikest 2 on valuutariski tegurite riskikaal lõikes 2 osutatud valuutade puhul, mis osalevad ERM II-s ja mille ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemik on standardvahemikust +/– 15 % väiksem, võrdne maksimaalse protsentuaalse kõikumisega selles väiksemas vahemikus.

Selliste valuutariski tegurite riskikaal, mis kuuluvad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis c, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskikaal, mis jagatakse √2.

Kui päevaste valuutakursside viimase kolme aasta andmed näitavad, et eurost ja muust liikmesriigi valuutast koosnev valuutapaar on püsiv ja ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saab kõnealuse valuutapaariga seotud tehingutes alati kasutada parima ostu- ja müügikursi vahet null, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ pädeva asutuse selgesõnalise loa olemasolul kohaldada lõikes 1 osutatud riskikaalu, jagatuna 2-ga.

Artikkel 325aw

Valuutariski korrelatsioonid

Ühist korrelatsiooniparameetrit γbc, mis on 60 %, kohaldatakse valuutariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste liitmisel.

2. alajagu

Vega- ja kumerusriski kaalud ja korrelatsioonid

Artikkel 325ax

Vega- ja kumerusriski kaalud

Vegariski tegurite puhul kasutatakse 1. alajaos osutatud delta rühmi.

Asjaomase vegariski teguri k riskikaalu määratletakse kui osa selle riskiteguri k nüüdisväärtusest, mis esindab alusvara kaudset volatiilsust, nagu on kirjeldatud 3. jaos.

Lõikes 2 osutatud osa tehakse sõltuvaks igat liiki riskiteguri eeldatavast likviidsusest kooskõlas järgmise valemiga:

kus:

RWk = asjaomase vegariski teguri k riskikaal;

RWσ on 55 % ning

LHriskiklasson seadusjärgne likviidsusperiood, mis tuleb iga vegariski teguri k kindlaksmääramisel ette näha. LHriskiklassmääratakse vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel 11

Riskiklass	LHriskiklass
Intressimäära üldrisk	60
Krediidimarginaali risk muu kui väärtpaberistamise puhul	120
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk	120
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk	120
Omakapital (suure turukapitalisatsiooniga)	20
Omakapital (väikse turukapitalisatsiooniga)	60
Kaup	120
Valuuta	40

1. alajaos deltariski puhul kasutatud rühmi kasutatakse kumerusriski puhul, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Valuuta ja aktsiatega seotud kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaalud suhtelised muutused, mis võrduvad 1. alajaos osutatud deltariski kaaludega.

Üldise intressimäära, krediidimarginaali riski ja kauba kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaal iga sellise kõvera kõikide punktide paralleelne muutus, mis põhineb 1. alajaos osutatud asjaomase riskiklassi puhul ette nähtud suurimal deltariski kaalul.

Artikkel 325ay

Vega- ja kumerusriski korrelatsioonid

▼C2

Intressimäära üldriski klassi samas rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:

▼B

kus:

on võrdne

, kus α on 1 %, ning Tk ja Tl on võrdne nende optsioonide tähtajaga, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused, väljendatuna aastate arvuna ja

►C2

on võrdne

, kus a on 1 %, ning ◄

on nende optsioonide alusvarade tähtajad, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused ja millest arvatakse maha vastavate optsioonide tähtajad, mõlemad väljendatuna aastate arvuna.

Muude riskiklasside rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:

kus:

►C2

on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis vastab rühmale, millesse vegariski tegurid k ja l määrataks, ning ◄

leitakse kooskõlas lõikega 1.

Seoses vegariski tundlikkustega riskiklassi rühmade vahel (intressimäära üldrisk ja muu kui intressimäära üldrisk) kasutatakse vegariski puhul samu korrelatsiooniparameetreid γbc, mis on sätestatud 4. jaos iga riskiklassi delta korrelatsioonide korral.

Standardmeetodi puhul ei tohi olla vega- ja deltariski tegurite vahel diversifitseerimisest ega maandamisest tulenevat kasu. Vegariski omavahendite nõuded ja deltariski omavahendite nõuded liidetakse kokku tavapärase summeerimise teel.

Kumerusriski korrelatsioonid on 1. alajaos osutatud vastavate deltariski korrelatsioonide ρkl ning γbc ruut.

1B. PEATÜKK

Alternatiivne sisemudeli meetod

1. jagu

Luba ja omavahendite nõuded

Artikkel 325az

Alternatiivne sisemudeli meetod ja luba kasutada alternatiivseid sisemudeleid

Käesolevas peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit kasutatakse üksnes artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõude täitmiseks.

Olles kontrollinud, kas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vastavad artiklites 325bh, 325bi ja 325bj sätestatud nõuetele, annavad pädevad asutused nendele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ loa arvutada oma omavahendite nõuded kõikide selliste positsioonide portfelli puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, kasutades oma alternatiivseid sisemudeleid kooskõlas artikliga 325ba, tingimusel et on täidetud kõik järgmised nõuded:

kauplemisüksused on loodud kooskõlas artikliga 104b;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on põhjendanud pädevale asutusele kauplemisüksuste lisamist alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse;

kauplemisüksused on täitnud artikli 325bf lõikes 3 osutatud järeltestimise nõuded eelneva aasta puhul;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on teatanud oma pädevale asutusele artiklis 325bg sätestatud kauplemisüksuste kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustest;

nende kauplemisüksuste puhul, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonidest, täidavad kauplemisüksused artiklis 325bm makseviivituse riski sisemudeli kohta sätestatud nõudeid;

kauplemisüksustele ei ole määratud ühtegi väärtpaberistamise ega edasiväärtpaberistamise positsiooni.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei tohi kauplemisüksuse alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse lisamata jätmist põhjendada asjaoluga, et artikli 325 lõike 3 punktis a sätestatud alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue oleks väiksem kui alternatiivse sisemudeli meetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellele on antud luba kasutada alternatiivset sisemudeli meetodit, annavad pädevatele asutustele aru kooskõlas artikli 430b lõikega 3.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kellele on antud lõikes 2 osutatud luba, peab viivitamata teavitama oma pädevaid asutusi sellest, kui üks tema kauplemisüksustest ei vasta enam vähemalt ühele nimetatud lõikes sätestatud nõuetest. Sellel ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ei lubata enam käesolevat peatükki kohaldada ühegi asjaomasele kauplemisüksusele määratud positsiooni suhtes ning ta arvutab tururiski omavahendite nõuded kooskõlas 1a. peatükis sätestatud meetodiga kõikide positsioonide puhul, mis on sellele kauplemisüksusele määratud, alates kõige varasemast aruandekuupäevast ning seni, kuni ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevatele asutustele, et kauplemisüksus täidab taas kõiki lõikes 2 sätestatud nõudeid.

Erandina lõikest 4 võivad pädevad asutused erakorralistel asjaoludel lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ kasutada jätkuvalt oma alternatiivseid sisemudeleid, et arvutada tururiski omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse puhul, mis ei vasta enam käesoleva artikli lõike 2 punktis c ja artikli 325bg lõikes 1 osutatud tingimustele. Kui pädevad asutused kasutavad seda võimalust, teavitavad nad EBAd ja põhjendavad oma otsust.

Sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide puhul, mille jaoks ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ ei ole antud lõikes 2 osutatud luba, arvutab see ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tururiski omavahendite nõuded kooskõlas käesoleva jaotise 1a. peatükiga. Kõnealuse arvutuse puhul käsitletakse kõiki neid positsioone individuaalselt eraldi portfellina.

Nende alternatiivsete sisemudelite kasutamise oluliseks muutmiseks, mille kasutamiseks on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ antud luba, nende alternatiivsete sisemudelite kasutamise laiendamiseks, mille kasutamiseks on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ antud luba, ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valitud artikli 325bc lõikes 2 osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi oluliseks muutmiseks on vaja selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädeva asutuse eraldi luba.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele selliste alternatiivsete sisemudelite kasutamise kõikidest muudest laiendamistest ja muudatustest, mille kasutamiseks nad on loa saanud.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

tingimused, mille alusel hinnatakse alternatiivse sisemudeli kasutamise laiendamise ja muutmise ning artiklis 325bc osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi muutmise olulisust;

hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused kontrollivad seda, kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vastab artiklites 325bh, 325bi, 325bn, 325bo ja 325bp sätestatud nõuetele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada erakorralised asjaolud, mille alusel pädevad asutused võivad lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ :

kasutada jätkuvalt oma alternatiivseid sisemudeleid, et arvutada tururiski omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse puhul, mis ei vasta enam käesoleva artikli lõike 2 punktis c ja artikli 325bg lõikes 1 osutatud tingimustele;

piirduda lisandi puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325ba

Omavahendite nõuded alternatiivsete sisemudelite kasutamise korral

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab alternatiivset sisemudelit, arvutab omavahendite nõuded kõikide sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli kohta, mille osas ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba, järgmistest väärtustest suurimana:

järgmiste väärtuste summa:

artikli 325bb alusel arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ eelmise päeva eeldatava puudujäägi riskinäitaja (ESt–1) ning

ii)

5. jao alusel arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ eelmise päeva stressistsenaariumi riskinäitaja (SSt–1) või

järgmiste väärtuste summa:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ artikli 325bb alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste eeldatava puudujäägi riskinäitaja väärtuste keskmine (ESavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) ning

ii)

5. jao alusel arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ eelnenud 60 tööpäeva päevaste stressistsenaariumi riskinäitaja väärtuste keskmine (SSavg).

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on positsioonid kaubeldavates võla- ja omakapitali instrumentides, mis kuuluvad makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisalasse ja on määratud lõikes 1 osutatud kauplemisüksustele, peavad täitma täiendavate omavahendite nõuet, mida väljendatakse kui järgmistest väärtustest suurimat:

kõige viimane makseviivituse riskiga seotud omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt 3. jaole;

punktis a osutatud summade keskmine eelneva 12 nädala jooksul.

2. jagu

Üldnõuded

Artikkel 325bb

Eeldatava puudujäägi riskinäitaja

▼C2

Finantsinstitutsioonid arvutavad artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:

▼B

kus:

ESt

eeldatava puudujäägi riskinäitaja;

indeks, mis tähistab viit laia riskitegurite kategooriat, mis on loetletud artikli 325bd tabeli 2 esimeses veerus;

▼C2

UESt

piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse järgmiselt:

▼B

piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse järgmiselt:

järelevalveline korrelatsioonitegur kõikide laiade riskitegurite kategooriate puhul; ρ = 50 %;

osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 2;

osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 3;

osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 4;

osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 2;

osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 3 ning

osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 4.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava modelleeritavate riskitegurite kogumi puhul, mida kohaldatakse iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes, nagu on sätestatud artiklis 325bc, kui nad eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks kooskõlas lõikega 1 määravad kindlaks iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja.

Kui vähemalt ühel portfelli tehingul on vähemalt üks modelleeritav riskitegur, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i kohta ning lisavad selle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja valemisse.

▼C2

Erandina lõikest 1 võib finantsinstitutsioon vähendada piiramata eeldatava puudujäägi näitajate UESt i ja osalise eeldatava puudujäägi näitajate PESt RS,i, PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust kõikide laiade riskitegurite kategooriate i puhul iga päeva kohta arvutamise asemel iga nädala kohta arvutamisele, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

finantsinstitutsioon suudab pädevale asutusele tõendada, et piiramata eeldatava puudujäägi näitaja UESt i arvutamine ei alahinda asjaomaste kauplemisportfelli positsioonide tururiski;

finantsinstitutsioon suudab pädeva asutuse nõudmisel suurendada UESt i, PESt RS,i, PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust iga nädala kohta arvutamiselt iga päeva kohta arvutamisele.

▼B

Artikkel 325bc

Osalise eeldatava puudujäägi arvutused

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõik artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajad järgmiselt:

osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamine iga päeva kohta;

97,5. protsentiili juures, ühesuunaline usaldusvahemik;

▼C2

kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab finantsinstitutsioon osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt:

▼B

kus:

PESt

osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral;

indeks, mis tähistab viit likviidsusperioodi, mis on loetletud tabeli 1 esimeses veerus;

LHj

tabelis 1 esitatud likviidsusperioodide j pikkus päevades;

alusperiood, mille puhul T = 10 päeva;

PESt(T)

osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bb lõikes 1, ning

PESt(T, j)

Tabel 1

Likviidsusperiood j	Likviidsusperioodi j pikkus (päevades)
1	10
2	20
3	40
4	60
5	120

Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate
ja
arvutamiseks peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

arvutamisel kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes sellise portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on valinud ning mis vastab pädevate asutuste nõuetele, nii et on täidetud järgmine tingimus, kusjuures summa arvutatakse eelneva 60 tööpäeva kohta:

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta enam käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud nõudele, teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi ning ajakohastab modelleeritavate riskitegurite alamkogumit selle nõude täitmiseks kahe nädala jooksul; kui asjaomane ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kahe nädala möödumisel seda nõuet täitnud, asub ta taas kasutama 1a. peatükis sätestatud meetodit, et arvutada tururiski omavahendite nõudeid samade kauplemisüksuste jaoks, kuni see ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab pädevale asutusele tõendada, et ta täidab käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud nõuet;

arvutamisel kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes selle portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on käesoleva lõike punkti a kohaldamisel valinud ning mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;

punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega alates finantsstressi katkematust 12kuulisest perioodist, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ määrab kindlaks näitaja
väärtuse maksimeerimiseks; kõnealuse stressiperioodi kindlaksmääramiseks peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutama vaatlusandmeid vähemalt alates 1. jaanuarist 2007 kooskõlas pädevate asutuste nõuetega, ning

▼C2

näitaja PESt RS,i sisendandmeid kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille finantsinstitutsioon on punkti c kohaldamisel kindlaks määranud.

▼B

▼C2

PESt RC arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis a osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;

▼B

arvutamisel kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis b osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;

käesoleva lõike punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega; neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

▼C2

Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PESt FC ja PESt FC,i arvutamiseks peavad finantsinstitutsioonid lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

PESt FC arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;

PESt FC,i arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;

▼B

punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist; kui ulatuslikult suureneb ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ portfelli märkimisväärse arvu selliste modelleeritavate riskitegurite hinna volatiilsus, mis ei kuulu lõike 2 punktis a osutatud riskitegurite alamkogumisse, võivad pädevad asutused nõuda, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutaks lühema perioodi kui eelneva 12 kuu ajaloolisi andmeid, ent see lühem periood ei või olla lühem kui eelnev kuuekuuline periood; pädevad asutused teavitavad EBAd igast otsusest, millega nõutakse, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutaks lühema perioodi kui 12 kuu ajaloolisi andmeid, ja põhjendavad seda otsust.

Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitaja arvutamisel peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ säilitama nende modelleeritavate riskitegurite väärtused, mille puhul nad ei pea käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt kohaldama tulevaste šokkide stsenaariumeid selle osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes.

Artikkel 325bd

Likviidsusperioodid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ paigutavad nendele kauplemisüksustele määratud positsioonide iga riskiteguri, mille jaoks neile on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba või mille puhul on käimas osutatud loa andmise menetlus, ühte tabelis 2 loetletud riskitegurite laiadest kategooriatest ja ühte selles tabelis loetletud riskitegurite laiadest alamkategooriatest.

Lõikes 1 osutatud positsioonide riskiteguri likviidsusperiood on selle riskitegurite laia alamkategooria likviidsusperiood, millesse riskitegur on paigutatud.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ otsustada asjaomase kauplemisüksuse puhul asendada käesoleva artikli tabelis 2 loetletud riskitegurite laia alamkategooria likviidsusperioodi ühega artikli 325bc tabelis 1 loetletud pikematest likviidsusperioodidest. Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, kohaldatakse pikemat likviidsusperioodi kõikide sellele kauplemisüksusele määratud positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud sellesse riskitegurite laia alamkategooriasse osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ teavitab pädevaid asutusi kauplemisüksustest ja riskitegurite laiadest alamkategooriatest, mille puhul ta otsustab kasutada esimeses lõigus osutatud käsitlust.

▼C2

Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomasesse kauplemisportfelli kuuluva või valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälise positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood järgmiselt:

▼B

EffectiveLH=

SubCatLH if Mat > LH5

min (SubCatLH, minj{LHj/LHj ≥ Mat}) if LH1 ≤ Mat ≤ LH5

LH1 if Mat < LH1

kus:

EffectiveLH

tegelik likviidsusperiood;

Mat

kauplemisportfelli positsiooni tähtaeg;

SubCatLH

lõike 1 kohaselt kindlaks määratud modelleeritava riskiteguri likviidsusperioodi pikkus ning

minj {LHj/LHj ≥ Mat}

artikli 325bc tabelis 1 loetletud ühe sellise likviidsusperioodi pikkus, mis on kauplemisportfelli positsiooni tähtajale lähim.

Valuutapaarid, mis koosnevad eurost ning ERM II-s osaleva liikmesriigi valuutast, arvatakse tabeli 2 valuutariski tegurite laias kategoorias kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ kontrollib lõikes 1 osutatud paigutamise asjakohasust vähemalt kord kuus.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,

kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad paigutama lõikes 1 osutatud positsioonide riskitegurid lõike 1 kohaldamiseks riskitegurite laiadesse kategooriatesse ja riskitegurite laiadesse alamkategooriatesse;

millised valuutad moodustavad kõige likviidsemate valuutade alamkategooria tabeli 2 intressimäära riskitegurite laias kategoorias;

millised valuutapaarid moodustavad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooria tabeli 2 valuutariski tegurite laias kategoorias;

väikese turukapitalisatsiooni ja suure turukapitalisatsiooni määratlused aktsiahinna ja volatiilsuse alamkategooria puhul tabeli 2 aktsiate riskitegurite laias kategoorias.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Tabel 2

Laiad riskitegurite kategooriad	Laiad riskitegurite alamkategooriad	Likviidsus-perioodid	Likviidsus-perioodi pikkus (päevades)
Intressimäär	Kõige likviidsemad valuutad ja riigi valuuta	1	10
	Muud valuutad (välja arvatud kõige likviidsemad valuutad)	2	20
	Volatiilsus	4	60
	Muud liigid	4	60
Krediidimarginaali risk	Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad	2	20
	Liikmesriikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad (investeerimisjärgu krediidireiting)	2	20
	Riigid (investeerimisjärgu krediidireiting)	2	20
	Riigid (kõrge intress)	3	40
	Ettevõtted (investeerimisjärgu krediidireiting)	3	40
	Ettevõtted (kõrge intress)	4	60
	Volatiilsus	5	120
	Muud liigid	5	120
Aktsiad	Aktsiahind (suur turukapitalisatsioon)	1	10
	Aktsiahind (väike turukapitalisatsioon)	2	20
	Volatiilsus (suur turukapitalisatsioon)	2	20
	Volatiilsus (väike turukapitalisatsioon)	4	60
	Muud liigid	4	60
Valuuta	Kõige likviidsemad valuutapaarid	1	10
	Muud valuutapaarid (välja arvatud kõige likviidsemad valuutapaarid)	2	20
	Volatiilsus	3	40
	Muud liigid	3	40
Kaup	Energiahind ja süsinikdioksiidi heitkoguste hind	2	20
	Väärismetallide ja mitteraudmetallide hind	2	20
	Muude kaupade hinnad (v.a energiahind, süsinikdioksiidi heitkoguste hind, väärismetallide ja mitteraudmetallide hind)	4	60
	Energia volatiilsus ja süsinikdioksiidi heitkoguste volatiilsus	4	60
	Väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus	4	60
	Muude kaupade volatiilsused (v.a energia, süsinikdioksiidi heitkoguste, väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus)	5	120
	Muud liigid	5	120

Artikkel 325be

Riskitegurite modelleeritavuse hindamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad kõigi sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide riskitegurite modelleeritavust, mille jaoks neile on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba või mille puhul on käimas selle loa andmise menetlus.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise osana arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tururiski omavahendite nõuded kooskõlas artikliga 325bk mittemodelleeritavate riskitegurite puhul.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid riskitegurite modelleeritavuse hindamiseks kooskõlas lõikega 1 ja sellise hindamise sagedus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bf

Regulatiivsed järeltestimise nõuded ja korrutustegurid

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ületamine kauplemisüksusele määratud kõikidest positsioonidest koosneva portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ alternatiivset sisemudelit kasutades kooskõlas järgmiste nõuetega:

VaR riskiväärtuse arvutamise suhtes kohaldatakse ühepäevast hoidmisaega;

tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse artikli 325bg lõikes 3 osutatud ning artikli 325be kohaselt modelleeritavana käsitletavate kauplemisüksuse positsioonide riskitegurite suhtes;

modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse artikli 325bc lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega;

kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ alternatiivne sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ loendavad päevaseid ületamisi kõikidest kauplemisüksusele määratud positsioonidest koosneva portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste järeltestimise põhjal.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisüksus loetakse vastavaks järeltestimise nõuetele, kui selle kauplemisüksuse puhul ei ületa ületamiste arv, mis ilmnes viimase 250 tööpäeva jooksul, ühtegi järgmistest:

12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;

12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal;

30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;

30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ loendavad päevaseid ületamisi kooskõlas järgmisega:

portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja portfelli järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu;

portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva tegeliku lõppväärtuse võrdlemisel, jättes arvesse võtmata lõivud ja komisjonitasud;

ületamist loendatakse igal tööpäeval, mil ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole võimeline hindama portfelli väärtust või ei suuda arvutada lõikes 3 osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtust.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 6 ja 7 artiklis 325ba osutatud korrutusteguri (mc) kõikide nendele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli puhul, mille jaoks talle on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba alternatiivsete sisemudelite kasutamiseks.

Korrutustegur (mc) on väärtuse 1,5 ja lisandi 0–0,5 summa kooskõlas tabeliga 3. Lõikes 5 osutatud portfelli puhul arvutatakse see lisand viimase 250 tööpäeva jooksul toimunud ületamiste arvu põhjal, mida tõendab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a arvutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse järeltestimine. Lisandi arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:

ületamine tähendab portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemudeliga kooskõlas järgmisega:

ühepäevane hoidmisaeg;

ii)

99. protsentiili juures, ühesuunalise usaldusvahemikuga;

iii)

tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse kauplemisüksuste positsioonide riskitegurite suhtes, millele osutatakse artikli 325bg lõikes 3 ning mida käsitletakse artikli 325be kohaselt modelleeritavana;

iv)

kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks;

ületamiste arv võrdub ületamiste kõige suurema arvuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste põhjal.

Tabel 3

Ületamiste arv	Lisand
Vähem kui 5	0,00
5	0,20
6	0,26
7	0,33
8	0,38
9	0,42
Üle 9	0,50

Erakorralistel asjaoludel võivad pädevad asutused piirduda lisandi väärtuse puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest, kui ületamiste arv tegelike muutuste järeltestimise korral ei ole põhjustatud sisemudeli puudustest.

Pädevad asutused peavad jälgima lõikes 5 osutatud korrutusteguri asjakohasust ja kauplemisüksuste vastavust lõikes 3 osutatud järeltestimise nõuetele. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad viivitamata pädevaid asutusi ületamistest, mis tulenevad nende järeltestimise kavast, ja esitavad nende ületamiste selgitused ning teavitavad pädevaid asutusi sellest igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates ületamisest.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 2 ja 6 võivad pädevad asutused lubada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ mitte loendada ületamist, kui tema portfelli väärtuse ühepäevane muutus, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemudeliga, on seostatav mittemodelleeritava riskiteguriga. Selleks peab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendama oma pädevale asutusele, et kooskõlas artikliga 325bk selle mittemodelleeritava riskiteguri jaoks arvutatud stressistsenaariumi riskinäitaja on suurem kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ portfelli väärtuse ja seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse positiivne erinevus.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tehnilised elemendid, mis hõlmatakse käesoleva artikli kohaldamisel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ portfelli väärtuse tegelike ja hüpoteetiliste muutuste hulka.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bg

Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisüksus vastab kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetele, kui see kauplemisüksus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue tagab, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmismudelile tuginedes piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnastamismudelile tuginedes.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ poolt kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude täitmine asjaomase kauplemisüksuse iga positsiooni puhul viib selliste riskitegurite täpse loetelu kindlaksmääramiseni, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida, kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vastab artiklis 325bf sätestatud järeltestimise nõudele.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

kriteeriumid, mis on vajalikud tagamaks, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele, võttes arvesse rahvusvahelisi regulatiivseid arengusuundi;

►C2 finantsinstitutsioonile ◄ tekkivad tagajärjed, kui kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused ei ole lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise sagedus;

tehnilised elemendid, mis tuleb hõlmata käesoleva artikli kohaldamisel kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetiliste ja hüpoteetiliste muutuste hulka;

viis, kuidas sisemudelit kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad koondama tururiskiga seotud omavahendite kogunõude kõigi oma kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, võttes arvesse punktis b osutatud tagajärgi.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bh

Nõuded riskimõõtmisele

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad sisemist riskimõõtmise mudelit, mida kasutatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tururiski puhul, nagu on osutatud artiklis 325ba, tagavad, et kõnealune mudel vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse piisaval arvul riskitegureid, mis hõlmavad vähemalt 1a. peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud riskitegureid, välja arvatud juhul, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevatele asutustele, et nende riskitegurite mittearvestamine ei avalda olulist mõju artiklis 325bg osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustele; ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peab suutma selgitada pädevatele asutustele, miks ta on võtnud riskitegurit arvesse oma hinnastamismudelis, aga mitte oma sisemises riskimõõtmise mudelis;

sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski;

sisemine riskimõõtmise mudel sisaldab riskitegurite kogumit, mis vastab kõikide nende valuutade intressimääradele, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on intressimääratundlikke bilansilisi või bilansiväliseid positsioone; ►C2 finantsinstitutsioon ◄ modelleerib intressikõverad, kasutades mõnda üldtunnustatud meetodit; intressikõver jagatakse erinevatesse lõpptähtaja vöönditesse, et mõõta intressimäärade volatiilsuse muutusi intressikõveral; peamiste valuutade ja turgude oluliste intressimäärariskide positsioonide puhul modelleeritakse intressikõverat, kasutades vähemalt kuut lõpptähtaja vööndit, ning intressikõvera modelleerimisel kasutatavate riskitegurite arv peab olema proportsionaalne ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisstrateegiate laadi ja keerukusega; mudel võtab arvesse ka sama alusvara emitendi eri intressikõverate või eri finantsinstrumentide vaheliste muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riskimarginaali;

sisemises riskimõõtmise mudelis võetakse arvesse riskitegureid, mis on seotud kulla või eri valuutadega, milles ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ positsioonid on nomineeritud; investeerimisfondide puhul võetakse arvesse investeerimisfondi tegelikke valuutapositsioone; ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad investeerimisfondi valuutapositsiooni arvessevõtmisel tugineda kolmanda isiku aruannetele, kui on piisavalt alust olla veendunud nende aruannete usaldusväärsuses; investeerimisfondi valuutapositsioonid, millest ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole teadlik, tuleb eraldada sisemudelite meetodist ning neid tuleb käsitleda vastavalt 1a. peatükile;

modelleerimistehnika keerukus peab olema proportsionaalne ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse olulisusega aktsiaturgudel; sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi positsioone, ning vähemalt ühte riskitegurit, mis kajastab süsteemseid muutusi aktsiahindades ja kõnealuse riskiteguri sõltuvust iga aktsiaturu individuaalsetest riskiteguritest;

sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba puhul, milles ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on märkimisväärseid positsioone, välja arvatud juhul, kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on kogu tema kauplemistegevusega võrreldes väike kaupadega seotud koondriskipositsioon, mille korral ta võib kasutada iga laia kaubaliigi puhul eraldi riskitegurit; kaubaturgudel olevate oluliste riskipositsioonide puhul peab mudel võtma arvesse riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte identsete kaupade hinnaliikumiste mittetäielikust korrelatsioonist, lõpptähtaegade mittevastavusest tulenevat forvardhindade muutumise riski ning kauba otsesest omandiõigusest tulenevat preemiat tuletisinstrumentide ja sularahapositsioonide vahel;

kasutatud asendajad peavad olema tegeliku positsiooni suhtes tõendatult sobivad, sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui kättesaadavad andmed on ebapiisavad, näiteks artikli 325bc lõike 2 punktis c osutatud stressiperioodil;

valikulisusega instrumentide volatiilsusriskide oluliste riskipositsioonide puhul peab sisemine riskimõõtmise mudel võtma arvesse eeldatavate volatiilsuste sõltuvust täitmishindade ja optsioonide tähtaegade järgi.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada empiirilisi korrelatsioone riskitegurite laiades kategooriates ning artikli 325bb lõikes 1 osutatud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja UESt arvutamiseks riskitegurite laiades kategooriates üksnes siis, kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ meetod nende korrelatsioonide mõõtmiseks on nõuetekohane, vastab kohaldatavatele likviidsusperioodidele ning seda rakendatakse terviklikult.

EBA annab hiljemalt 28. septembriks 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse kriteeriumid andmesisendite kasutamiseks artiklis 325bc osutatud riskimõõtmise mudelis.

Artikkel 325bi

Kvalitatiivsed nõuded

Iga sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, peab olema struktuurilt usaldusväärne, see tuleb arvutada ja rakendada terviklikult ning see peab vastama kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele:

tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav sisemine riskimõõtmise mudel on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ igapäevase riskijuhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle alusel teavitatakse riskipositsioonidest kõrgemat juhtkonda;

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on kauplemisüksustest sõltumatu riskikontrolli üksus, kes annab aru otse kõrgemale juhtkonnale; üksus vastutab kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite väljatöötamise ja rakendamise eest; üksus teostab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite algset ja jätkuvat valideerimist ning vastutab üldise riskijuhtimissüsteemi eest; üksus koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud sisemudeli väljundite kohta ning nende meetmete asjakohasuse kohta, mida tuleb võtta seoses kauplemislimiitidega;

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaadatakse läbi sellisel juhtimise tasandil, kus on piisavad volitused nõuda üksikute kauplejate võetud positsioonide ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsiooni vähendamist;

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ peab olema piisavalt töötajaid, kellel on asjakohased oskused, mis vastavad sisemiste riskimõõtmise mudelite keerukusele, ning piisavalt töötajaid, kellel on oskused kauplemise, riskikontrolli, auditi ja back-office'i valdkonnas;

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema dokumenteeritud sisemised põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et jälgida sisemiste riskimõõtmise mudelite üldist toimimist ning tagada sellele vastavus;

kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite, sealhulgas mis tahes hinnastamismudeli puhul peab olema võimalik tõendada, et selle mudeliga on riske mõõdetud piisava täpsusega, ning need ei tohi oluliselt erineda mudelitest, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma sisemiseks riskijuhtimiseks;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ rakendab rangeid stressitestimise programme sageli, tehes sealhulgas vastupidiseid stressiteste, mis hõlmavad sisemist riskimõõtmise mudelit; nende stressitestide tulemused vaatab kõrgem juhtkond vähemalt kord kuus läbi ning need peavad vastama juhtorgani heakskiidetud põhimõtetele ja limiitidele; ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võtab asjakohaseid meetmeid, kui nende stressitestide tulemused näitavad ulatuslikke kahjumeid, mis tulenevad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemistegevusest teatavatel asjaoludel;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ teeb oma sisemiste riskimõõtmise mudelite sõltumatu läbivaatamise kas oma korrapärase siseauditi protsessi osana või volitades kolmandast isikust ettevõtjat seda läbivaatamist tegema, kooskõlas pädevate asutuste nõuetega.

Esimese lõigu punkti h kohaldamisel tähendab kolmandast isikust ettevõtja ettevõtjat, kes osutab auditi- või konsultatsiooniteenuseid ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ning kellel on kauplemistegevusega seotud tururiski valdkonnas piisavate oskustega töötajad.

Lõike 1 punktis h osutatud läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolliüksuse tegevust. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ vaatab oma üldise riskijuhtimise protsessi läbi vähemalt kord aastas. Selle läbivaatamise käigus tuleb hinnata järgmist:

riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolliüksuse korralduse asjakohasus;

riskinäitajate arvessevõtmine igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;

protsessid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rakendab front office'i ja back office'i töötajate kasutatavate riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;

mudeliga hõlmatud riskide ulatus, riskimõõtmissüsteemi täpsus ja asjakohasus ning sisemises riskimõõtmise mudelis tehtavate oluliste muudatuste valideerimine;

positsioone käsitlevate andmete täpsus ja täielikkus, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsus ja asjakohasus, hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsus ning andmete asendajate loomise täpsus ja asjakohasus, kui kättesaadavad andmed on käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks ebapiisavad;

kontrolliprotsess, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rakendab oma sisemistes riskimõõtmise mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks;

kontrolliprotsess, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab, et hinnata järeltestimise nõudeid ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudeid, mida kasutatakse selleks, et hinnata sisemiste riskimõõtmise mudelite täpsust;

kui läbivaatamise viib läbi kolmandast isikust ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga h, siis kontrollimine, kas artiklis 325bj sätestatud sisemine valideerimisprotsess täidab oma eesmärke.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ajakohastavad tehnikaid ja tavasid, mida nad kasutavad käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemiste riskimõõtmise mudelite puhul, et võtta arvesse selliste uute tehnikate ja parimate tavade väljakujunemist, mis seoses nende sisemiste riskimõõtmise mudelitega arenevad.

Artikkel 325bj

Sisemine valideerimine

►C2 Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema kasutusel protsessid, millega tagatakse, et käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatava sisemise riskimõõtmise mudeli on nõuetekohaselt valideerinud sobiva kvalifikatsiooniga isikud, kes ei ole seotud nende mudelite väljatöötamisega, et tagada selliste mudelite struktuuriline usaldusväärsus ja kõikide oluliste riskide nõuetekohane katvus.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad lõikes 1 osutatud valideerimise järgmistel asjaoludel:

kui sisemine riskimõõtmise mudel on algselt välja töötatud ning kui selles mudelis tehakse olulisi muudatusi;

korrapäraste ajavahemike järel ning siis, kui turul on toimunud olulised struktuursed muutused või on muutunud portfelli koosseis, mis võib põhjustada selle, et sisemine riskimõõtmise mudel ei vasta enam eesmärgile.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ sisemiste riskimõõtmise mudelite valideerimine ei piirdu järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetega, vaid peab hõlmama vähemalt järgmist:

testid, et kontrollida, kas sisemudeli aluseks olevad eeldused on asjakohased ega põhjusta riskide ala- või ülehindamist;

enda sisemudeli valideerimise testid, sealhulgas järeltestimised lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele, seoses oma portfellide riskide ja struktuuriga;

hüpoteetiliste portfellide kasutamine tagamaks, et sisemise riskimõõtmise mudeliga saab selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriski või asendajate kasutamisega seotud riske.

Artikkel 325bk

Stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamine

Asjaomase mittemodelleeritava riskiteguri stressistsenaariumi riskinäitaja tähendab kahjumit, mida kantakse selle portfelli kõikides kauplemisportfelli kuuluvates ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälistes positsioonides, mis hõlmab kõnealust mittemodelleeritavat riskitegurit, kui selle riskiteguri suhtes kohaldatakse tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ töötavad kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite kohta välja tulevaste šokkide äärmuslikud stsenaariumid, mis vastavad pädevate asutuste nõuetele.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,

kuidas ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ tuleb välja töötada tulevaste šokkide äärmuslikud stsenaariumid, mida kohaldataks mittemodelleeritavate riskitegurite suhtes, ning kuidas neil tuleb kohaldada tulevaste šokkide äärmuslikke stsenaariumeid nende riskitegurite suhtes;

selline tulevase šoki regulatiivne äärmuslik stsenaarium iga artikli 325bd tabelis 2 loetletud riskitegurite laia alamkategooria puhul, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada, kui nad ei saa tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit välja töötada kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, või mille kohaldamist pädevad asutused võivad ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ nõuda, kui kõnealused asutused ei ole ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ välja töötatud tulevase šoki äärmusliku stsenaariumiga rahul;

asjaolud, mille korral ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada stressistsenaariumi riskinäitaja rohkem kui ühe mittemodelleeritava riskiteguri kohta;

kuidas ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ tuleb koondada kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite stressistsenaariumi riskinäitajad, sealhulgas nende kauplemisportfelli kuuluvates ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälistes positsioonides.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse nõuet, et käesolevas artiklis sätestatud mittemodelleeritava riskiteguri tururiski puhul on omavahendite nõuete tase sama kõrge kui tururiski omavahendite nõuete tase, mis oleks arvutatud käesoleva peatüki alusel, kui riskitegur oleks modelleeritav.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

3. jagu

Makseviivituse riski sisemudel

Artikkel 325bl

Makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisala

Kõik ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ positsioonid, mis on määratud kauplemisüksustele, mille jaoks ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba, peavad vastama makseviivituse riski omavahendite nõudele, kui need positsioonid sisaldavad vähemalt ühte riskitegurit, mis on paigutatud riskitegurite laiadesse kategooriatesse „aktsiad“ või „krediidimarginaali risk“ kooskõlas artikli 325bd lõikega 1. See omavahendite nõue, mis täiendab artikli 325ba lõikes 1 osutatud omavahendite nõuetega hõlmatud riske, arvutatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivituse riski sisemudelit kasutades. Kõnealune mudel peab vastama käesolevas jaos sätestatud nõuetele.

Iga lõikes 1 osutatud positsiooni puhul peab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegema kindlaks ühe kaubeldavate võlainstrumentide või aktsiate emitendi, kes on seotud vähemalt ühe riskiteguriga.

Artikkel 325bm

Makseviivituse riski sisemudeli kasutamise luba

Pädevad asutused annavad ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ loa kasutada makseviivituse riski sisemudelit, et arvutada artikli 325ba lõikes 2 osutatud omavahendite nõuded kõikide artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul, mis on määratud kauplemisüksusele, mille puhul makseviivituse riski sisemudel vastab artiklites 325bi, 325bj, 325bn, 325bo ja 325bp sätestatud nõuetele.

Kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisüksus, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioon, ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele, tuleb kõikide selle kauplemisüksuse positsioonide tururiski omavahendite nõuded arvutada kooskõlas 1a. peatükis sätestatud meetodiga.

Artikkel 325bn

Omavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades makseviivituse riski sisemudelit

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad makseviivituse riski korral omavahendite nõuded, kasutades makseviivituse riski sisemudelit, kõikide artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonide portfelli puhul järgmiselt:

omavahendite nõuded peavad olema võrdsed VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtusega, mis mõõdab portfelli turuväärtuse potentsiaalset vähenemist, mille on põhjustanud nende positsioonidega seotud emitentide makseviivitus 99,9 % usaldusvahemikus ühe aasta jooksul;

punktis a osutatud potentsiaalne vähenemine tähendab positsiooni turuväärtuse otsest või kaudset vähenemist, mille on tinginud emitentide makseviivitus ning mis täiendab mis tahes vähenemisi, mida on positsiooni väärtuse jooksval hindamisel juba arvesse võetud; aktsiapositsioonide emitentide makseviivitust näitab see, kui emitentide aktsiahindade väärtuseks määratakse null;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks makseviivituse korrelatsioonid eri emitentide vahel, tuginedes kontseptuaalselt mõistlikule metoodikale, kasutades turu krediidimarginaali riski või aktsiahindade objektiivseid ajaloolisi andmeid, mis hõlmavad vähemalt kümmet aastat, sealhulgas stressiperioodi, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kooskõlas artikli 325bc lõikega 2 kindlaks teinud; eri emitentide vaheliste makseviivituste korrelatsioonide arvutamine kalibreeritakse üheaastase ajavahemikuga;

makseviivituse riski sisemudel põhineb üheaastase konstantse positsiooni eeldusel.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad arvutama omavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades lõikes 1 osutatud makseviivituse riski sisemudelit, vähemalt kord nädalas.

Erandina lõike 1 punktidest a ja c võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ asendada üheaastase ajavahemiku kuuekümnepäevase ajavahemikuga vajaduse korral mõne aktsiapositsiooni või kõigi aktsiapositsioonide makseviivituse riski arvutamiseks. Sel juhul peab aktsiahindade ja makseviivituse tõenäosuste vaheliste makseviivituse korrelatsioonide arvutamine olema kooskõlas kuuekümnepäevase ajavahemikuga ning aktsiahindade ja võlakirjade hindade vaheliste makseviivituse korrelatsioonide arvutamine üheaastase ajavahemikuga.

Artikkel 325bo

Riskimaanduste arvessevõtmine makseviivituse riski sisemudelis

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad lisada oma makseviivituse riski sisemudelisse riskimaandused ning võivad arvestada netopositsioone, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad oma makseviivituse riski sisemudelites arvesse võtta riskimaandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku eri instrumentides või eri väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega eri emitentides, üksnes eri instrumentide pikkade ja lühikeste brutopositsioonide eraldi modelleerimisel, sealhulgas eri emitentide vaheliste alusriskide modelleerimisel.

►C2 Finantsinstitutsioonide ◄ makseviivituse riski sisemudelid peavad võtma arvesse riskimaanduse instrumendi lõpptähtaja ja üheaastase perioodi vahelisel ajal ilmneda võivaid riskimaanduse instrumendi ja maandatud riskiga instrumendi vahelisi olulisi riske, samuti võimalikke olulisi alusriske riskimaandamise strateegiates, mis tekivad tooteliikide, kapitali struktuuris nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade ja emissiooni kuupäevade vahelistest erinevustest ning muudest erinevustest. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad riskimaanduse instrumente arvesse üksnes niivõrd, kuivõrd seda on võimalik säilitada ka siis, kui võlgnik on lähenemas krediidisündmusele või muule sündmusele.

Artikkel 325bp

Makseviivituse riski sisemudeli erinõuded

Artikli 325bm lõikes 1 osutatud makseviivituse riski sisemudel peab suutma modelleerida üksikute emitentide makseviivitust, samuti mitme emitendi samaaegset makseviivitust ning võtma arvesse nende makseviivituste mõju kõnealuse mudeli kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide turuväärtusele. Seetõttu tuleb iga üksiku emitendi makseviivitus modelleerida, kasutades kahte liiki süstemaatilisi riskitegureid.

Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama majandustsüklit, sealhulgas sissenõudmismäärade ja lõikes 1 osutatud süstemaatiliste riskitegurite omavahelist sõltuvust.

Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama mittelineaarset mõju, mida avaldavad optsioonid ja muud olulisel määral mittelineaarselt käituvad positsioonid seoses hinnamuutustega. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad nõuetekohaselt arvesse ka mudeliriski suurust, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.

Makseviivituse riski sisemudel põhineb objektiivsetel ja ajakohastatud andmetel.

Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivituse tõenäosuse hinnangulised näitajad vastama järgmistele nõuetele:

makseviivituse tõenäosuste alammääraks kehtestatakse 0,03 %;

makseviivituse tõenäosused põhinevad üheaastasel ajavahemikul, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti;

makseviivituse tõenäosusi mõõdetakse, kasutades üksnes või kombinatsioonis jooksvate turuhindadega andmeid, mis pärinevad vähemalt viie aasta pikkusest ajaloolisest perioodist ning käsitlevad tegelikke toimunud makseviivitusi ja turuhindade ekstreemseid langusi, mis on võrdväärsed makseviivituse juhtudega; makseviivituse tõenäosusi ei tuletata üksnes jooksvatest turuhindadest;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellele on antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivituse tõenäosuste arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellele ei ole antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivituse tõenäosuste hindamiseks; mõlemas olukorras peavad makseviivituse tõenäosuste hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta vastama järgmistele nõuetele:

makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute alammääraks kehtestatakse 0 %;

makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud peavad kajastama iga positsiooni nõudeõiguse järku;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellele on antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellele ei ole antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks; mõlemas olukorras peavad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

Osana oma käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite sõltumatust läbivaatamisest ja valideerimisest, muu hulgas riskimõõtmissüsteemi kohaldamiseks, ►C2 finantsinstitutsioonid ◄

kontrollivad, et nende korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib nende portfelli jaoks, arvestades ka mudeli süstemaatiliste riskitegurite laadi ja kaalu;

teevad mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata makseviivituse riski sisemudeli kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise suhtes, ning

teostavad asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.

Punktis b osutatud testid ei piirdu üksnes varem toimunud sündmuste valikuga.

Makseviivituse riski sisemudel kajastab asjakohaselt emitendi kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad stressiolukorras tekkida tooteklasside sees ja vahel.

Makseviivituse riski sisemudel on kooskõlas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.

10.

►C2 Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, et määrata kindlaks makseviivituse korrelatsiooni eeldused eri emitentide vahel kooskõlas artikli 325bn lõike 1 punktiga c ning eelistatud meetod makseviivituse tõenäosuste hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktiga e ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 6 punktiga d.

11.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad oma sisemudelid nii, et nende korrelatsiooniga seotud ja muud modelleerimise eeldused on pädevatele asutustele läbipaistvad.

12.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks nõuded, millele peavad vastama ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemeetodid või välised allikad makseviivituse tõenäosuste või makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas lõike 5 punktiga e ja lõike 6 punktiga d.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

▼C2

Artikli 384 lõikes 1 asendatakse määratlus järgmisega:

▼B

„

kogu vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtus vastaspoole i puhul (summeerituna tema tasaarvestatavate tehingute kogumites), sealhulgas tagatise mõju kooskõlas II jaotise 6. peatüki 3.–6. jaoga, kui seda kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamise suhtes kõnealuse vastaspoole puhul.“

Artikkel 385 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 385

Alternatiiv krediidiväärtuse korrigeerimise meetodite kasutamisele omavahendite nõuete arvutamisel

Alternatiivina artiklis 384 käsitletud meetodile võivad artiklis 282 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 382 osutatud instrumentide puhul ning pädeva asutuse eelneval nõusolekul krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise asemel korrutada riskiga kaalutud varad vastaspoole krediidiriski puhul, mille nad on saanud kõnealuste riskipositsioonide korral, korrutusteguriga 10.“

Artikkel 390 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 390

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Omavahel seotud klientide rühmas olevate kõikide riskipositsioonide arvutamiseks liidetakse kokku sellesse rühma kuuluvate üksikklientide riskipositsioonid.

Üksikklientides olevate üldiste riskipositsioonide arvutamiseks liidetakse kokku kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälised riskipositsioonid.

Kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ :

tasaarvestada oma pikad ja lühikesed positsioonid asjaomase kliendi emiteeritud samades finantsinstrumentides netopositsiooniga igas konkreetses instrumendis, mis arvutatakse III osa IV jaotise 2. peatükis kehtestatud meetodite kohaselt;

tasaarvestada oma pikad ja lühikesed positsioonid eri finantsinstrumentides, mille on emiteerinud asjaomane klient, ent üksnes juhul, kui lühikese positsiooni aluseks olev finantsinstrument on madalama nõudeõiguse järguga kui pika positsiooni aluseks olev finantsinstrument või kui aluseks olevad instrumendid on sama nõudeõiguse järguga.

Punktide a ja b kohaldamisel võib finantsinstrumendid jaotada nõudeõiguse eri järgu alusel rühmadesse, et määrata kindlaks positsioonide suhteline nõudeõiguse järk.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad II lisas loetletud tuletislepingutest ja kliendiga otse sõlmitud krediidituletisinstrumendi lepingutest tulenevad riskipositsiooni väärtused, kasutades ühte III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditest. Artiklites 378, 379 ja 380 osutatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid arvutatakse nimetatud artiklites sätestatud viisil.

Esimeses lõigus osutatud, kauplemisportfelli määratavate lepingute riskipositsiooni väärtuse arvutamisel peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ täitma ka artiklis 299 sätestatud põhimõtteid.

Erandina esimesest lõigust võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on luba kasutada III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaos ja III osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos osutatud meetodeid, kasutada kõnealuseid meetodeid ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ lisavad kliendi suhtes võetud koguriskipositsioonile riskipositsioonid, mis tulenevad II lisas loetletud tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumendi lepingutest, mis ei ole sõlmitud otse selle kliendiga, kuid mille alusvaraks oleva võla- või omakapitali instrumendi on emiteerinud asjaomane klient.

Riskipositsioonide hulka ei kuulu:

valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;

väärtpaberite ostu- või müügitehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite ülekandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;

maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, mis tahes valuutas kliiringu ja arvelduse ning korrespondentpanganduse, või finantsinstrumentide kliiring-, arveldus- ja depooteenuste korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem;

maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, mis tahes valuutas kliiringu ja arvelduse ning korrespondentpanganduse korral päevasisesed riskipositsioonid kõnealuseid teenuseid osutavatele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ;

riskipositsioonid, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest kooskõlas artiklitega 36 ja 56, või mis tahes muu mahaarvamine neist kirjetest, mis vähendab maksevõime suhtarvu.

Kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud koguriskipositsiooni kindlaksmääramiseks seoses klientidega, kellega seoses ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on riskipositsioone tulenevalt tehingutest, millele on osutatud artikli 112 punktides m ja o, või tulenevalt muudest tehingutest, kui riskipositsioon on võetud alusvara suhtes, hindab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ selle alusvara riskipositsioone, võttes arvesse tehingu struktuuri majanduslikku sisu ning tehingu enda struktuurist tulenevaid riske, et teha kindlaks, kas tegemist on täiendava riskipositsiooniga.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

tingimused ja metoodika, mida tuleb kasutada selleks, et määrata kindlaks kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud koguriskipositsioon lõikes 7 osutatud riskipositsioonide liikide puhul;

tingimused, mille kohaselt lõikes 7 osutatud tehingute struktuur ei kujuta endast täiendavat riskipositsiooni.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Lõike 5 kohaldamiseks töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas määrata kindlaks riskipositsioonid, mis tulenevad II lisas loetletud lepingutest ja krediidituletisinstrumendi lepingutest, mis ei ole sõlmitud otse selle kliendiga, kuid mille alusvaraks oleva võla- või omakapitali instrumendi on emiteerinud asjaomane klient, et hõlmata need kliendi riskipositsiooni.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklisse 391 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsused selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“

Artikkel 392 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 392

Riskide kontsentreerumise määratlus

Ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni, mis võrdub 10 %ga või ületab 10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest, käsitletakse riskide kontsentreerumisena.“

Artikkel 394 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 394

Aruandlusnõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad oma pädevatele asutustele iga oma riskide kontsentreerumise kohta, sealhulgas nende riskide kontsentreerumiste kohta, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest, järgmise teabe:

selle kliendi või omavahel seotud klientide rühma andmed, kelle suhtes on ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ riskide kontsentreerumine;

riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;

otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;

artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 3. peatükki, esitavad oma pädevatele asutustele konsolideeritud alusel oma 20 suurimat riskipositsiooni, välja arvatud need riskipositsioonid, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ annavad oma pädevatele asutustele konsolideeritud alusel aru ka riskipositsioonidest, mille väärtus on 300 miljonit eurot või suurem, aga väiksem kui 10 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest.

Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele esitavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma pädevatele asutustele järgmise teabe konsolideeritud alusel oma 10 suurima riskipositsiooni kohta, mis neil on ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, ning konsolideeritud alusel 10 suurima riskipositsiooni kohta, mis neil on varipanganduse üksuste suhtes, mis tegelevad pangandustegevusega väljaspool reguleeritud raamistikku, sealhulgas riskide kontsentreerumiste kohta, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest:

selle kliendi või omavahel seotud klientide rühma andmed, kelle puhul ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tegemist riskide kontsentreerumisega;

riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;

otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;

artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ edastavad oma pädevatele asutustele lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vähemalt kord poolaastas.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid lõikes 2 osutatud varipanganduse üksuste tuvastamiseks.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse varipangandusega seotud rahvusvahelist arengut ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid ning võtab arvesse seda, kas:

seos üksiku üksuse või üksuste rühmaga võib tekitada riske ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksevõime- või likviidsuspositsioonile;

üksused, mille suhtes kehtivad maksevõime- või likviidsusnõuded, mis sarnanevad käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud nõuetega, tuleks varipanganduse üksusi käsitlevast lõikes 2 osutatud aruandekohustusest täielikult või osaliselt välja jätta.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 395 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ ei võta pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes, mis on suurem kui 25 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest. Kui kõnealune klient on ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või kui omavahel seotud klientide rühma kuulub üks või mitu ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ , ei või riskipositsiooni väärtus olla rohkem kui 25 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende omavahel seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , ei ületa pärast artiklite 399–403 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist 25 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest.

Kui 150 miljoni euro suurune summa ületab 25 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest, ei või riskipositsiooni väärtus pärast käesoleva määruse artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist ületada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest mõistlikku piirmäära. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab kõnealuse piirmäära kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 osutatud põhimõtete ja protseduuridega, et juhtida ja kontrollida kontsentratsiooniriski. Kõnealune piirmäär ei tohi ületada 100 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest.

Pädevad asutused võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama piirmäära ning sel juhul teavitavad sellest EBAd ja komisjoni.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei võta globaalne süsteemselt oluline ettevõtja teise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja suhtes riskipositsiooni, mille väärtus on pärast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403 suurem kui 15 % tema esimese taseme omavahenditest. Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab sellele piirmäärale vastama hiljemalt 12 kuu möödumisel alates kuupäevast, mil ta liigitati globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Kui globaalselt süsteemselt olulisel ettevõtjal on riskipositsioon teise krediidiasutuse, investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suhtes, mida liigitatakse globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks, siis peab ta sellele piirmäärale vastama hiljemalt 12 kuu möödumisel alates kuupäevast, mil see teine krediidiasutus, investeerimisühing või konsolideerimisgrupp liigitati globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Käesolevas artiklis sätestatud piirmäärasid võib ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul ületada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

kauplemisportfelliväline riskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes ei ületa lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui see piirmäär on arvutatud määrana esimese taseme omavahenditest, nii et piirmäära ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfellist;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ täidab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piirmäära ületava riskipositsiooni osa puhul täiendavate omavahendite nõuet, mis on arvutatud artiklite 397 ja 398 kohaselt;

kui punktis b osutatud piirmäära ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei ületa kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon kõnealuse kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes 500 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest;

kõik piirmäära ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei ületa kokku 600 % ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest.

Iga kord, kui piirmäära on ületatud, teatab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ pädevatele asutustele viivitamata ületamise summa ning asjaomase kliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.“

Artiklit 396 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kohaldatakse artikli 395 lõikes 1 osutatud 150 miljoni euro suurust summat, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi lubada ületada 100 % piirmäära seoses ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditega.“;

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Kui pädev asutus lubab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud erandlikel asjaoludel ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ ületada artikli 395 lõikes 1 osutatud piirmäära kauem kui kolm kuud, peab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ esitama pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava selle piirmäära järgimise õigeaegseks taastamiseks ning viima selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul. Pädev asutus jälgib taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuab kiiremat piirmäära järgimise taastamist.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3.

Lõike 1 kohaldamisel annab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse, kuidas pädevad asutused võivad määrata kindlaks:

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandlikud asjaolud;

aja, mida peetakse asjakohaseks, et piirmäära järgimine taastada;

meetmed, mida tuleb võtta, et tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õigeaegne piirmäära järgimise taastamine.“

Artiklis 397 asendatakse tabeli 1 veerus 1 mõiste „aktsepteeritud kapital“ mõistega „esimese taseme omavahendid“.

Artiklit 399 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskipositsiooni arvutamisel krediidiriski maandamise tehnikat, kui ta on kasutanud seda tehnikat krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks kooskõlas III osa II jaotisega ning tingimusel, et krediidiriski maandamise tehnika vastab käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

Artiklite 400–403 kohaldamisel hõlmab mõiste „garantii“ ka III osa II jaotise 4. peatüki kohaselt tunnustatud krediidituletisinstrumente, välja arvatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Krediidiriski maandamise tehnikaid, mida võivad kasutada üksnes need ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad üht sisereitingute meetoditest, ei või kasutada riskipositsioonide väärtuste vähendamiseks riskide kontsentreerumise eesmärgil, välja arvatud kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide korral kooskõlas artikliga 402.“

Artiklit 400 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

punkt j asendatakse järgmisega:

„j) kliirivate liikmete kauplemisriski positsioonid ja kvalifitseeritud kesksete vastaspoolte tagatisfondi tehtavad osamaksed;“

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„l)

klientide kauplemisriski positsioonid, nagu on osutatud artikli 305 lõikes 2 või 3;

kriisilahenduse subjekti või nende tütarettevõtjate, kes ei ole ise kriisilahenduse subjektid, osalused direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 2 osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblikes kohustustes, mille on emiteerinud üks järgmistest üksustest:

kriisilahenduse subjektide puhul muud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad;

ii)

kriisilahenduse subjekti tütarettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahenduse subjekt, asjaomase tütarettevõtja tütarettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

miinimumväärtuse kohustusest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimustele.“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ oma tütarettevõtjatega, ning olulised osalused, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale määrusele, direktiivile 2002/87/EÜ või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele õigusnormidele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud käesoleva määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmandate isikute vastu;“

ii)

punkt k asendatakse järgmisega:

„k) artiklis 201 osutatud aktsepteeritava krediidiriski kaitse andja poolt eluasemelaenude jaoks antud tagatise või garantii vormis riskipositsioonid, mis vastavad krediidireitingule, mis on vähemalt madalam järgmistest:

krediidikvaliteedi aste 2;

ii)

krediidikvaliteedi aste, mis vastab selle liikmesriigi keskvalitsuse valuutareitingule, kus asub krediidiriski kaitse andja peakontor;“

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„l) ekspordikrediidi agentuuri poolt riiklikult toetatava ekspordikrediidi jaoks antud garantii vormis riskipositsioonid, mis vastavad krediidireitingule, mis on vähemalt madalam järgmistest:

krediidikvaliteedi aste 2;

ii)

krediidikvaliteedi aste, mis vastab selle liikmesriigi keskvalitsuse valuutareitingule, kus asub ekspordikrediidi agentuuri peakontor.“;

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused teavitavad EBAd sellest, kas nad kavatsevad kasutada mõnda lõikega 2 ette nähtud erandit kooskõlas käesoleva lõike punktidega a ja b, ning esitavad EBA-le nende erandite kasutamise põhjused.“;

lisatakse järgmine lõige:

„4.

Rohkem kui ühe lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandi samaaegne kohaldamine sama riskipositsiooni suhtes ei ole lubatud.“

Artikkel 401 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 401

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise mõju arvutamine

Artikli 395 lõike 1 kohaldamisel võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust (E*), mis arvutatakse vastavalt III osa II jaotise 4. peatükile, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimisi ja lõpptähtaegade mittevastavust, millele on osutatud nimetatud peatükis.

Välja arvatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit, kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ esimese lõike kohaldamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, olenemata sellest, millist meetodit kasutati krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks.

Erandina lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on luba kasutada III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaos ja III osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos osutatud meetodeid, kasutada kõnealuseid meetodeid ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ tehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

Artikli 395 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks teevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressiteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseerimisväärtusega.

Esimeses lõigus osutatud regulaarsetes stressitestides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest stressiolukordades.

Tehtud stressitestid peavad olema nende riskide hindamiseks adekvaatsed ja asjakohased.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad hõlmama oma kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiates järgmist:

põhimõtted ja protseduurid selliste riskide käsitlemiseks, mis tulenevad riskipositsioonide lõpptähtaegade ja nende riskipositsioonide krediidiriski kaitse lõpptähtaegade mittevastavustest;

põhimõtted ja protseduurid, mis on seotud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tuleneva kontsentratsiooniriskiga, eelkõige suurte kaudsete krediidiriski positsioonidega, nt riskipositsioonid tagatiseks seatud väärtpaberite ühe emitendi suhtes.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vähendab kliendiga seotud riskipositsiooni, kasutades krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikat kooskõlas artikli 399 lõikega 1, peab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ artiklis 403 sätestatud viisil käsitlema seda osa riskipositsioonist, mille võrra kliendiga seotud riskipositsioon on vähenenud, kui kaitse andjal, mitte kliendil tekkinuna.“

Artikli 402 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

Välja arvatud juhul, kui see on kohaldatava liikmesriigi õigusega keelatud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 125 lõike 1 kohaselt elamukinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle mis tahes osa väärtust asjaomase kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse pandiõigusega kaetud osa võrra, kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 35 %;

riskipositsioon või selle osa on täielikult tagatud ühega järgmistest:

elamukinnisvarale seatud ühe või mitme hüpoteegiga või

ii)

elamukinnisvara liisinguga, mille puhul liisinguandja on liisitud elamukinnisvara täieõiguslik omanik ja liisinguvõtja ei ole veel kasutanud õigust seda välja osta;

artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud.

Välja arvatud juhul, kui see on kohaldatava liikmesriigi õigusega keelatud, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 126 lõike 1 kohaselt ärikinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle osa väärtust asjaomase kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse pandiõigusega kaetud osa võrra, kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 50 %;

riskipositsioon on täielikult tagatud ühega järgmistest:

büroodele või muudele äripindadele seatud ühe või mitme hüpoteegiga või

ii)

ühe või mitme büroo või muu äripinnaga ning kinnisvaraliisinguga seotud riskipositsioonidega;

artikli 126 lõike 2 punktis a, artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud;

ärikinnisvara peab olema täielikult välja ehitatud.“

Artikkel 403 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 403

Asendamise meetod

„1.

Kui kliendi suhtes olevale riskipositsioonile on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, teeb ►C2 finantsinstitutsioon ◄ järgmist:

käsitleb garanteeritud riskipositsiooni osa garantii andja, mitte kliendi suhtes oleva riskipositsioonina, tingimusel et garantii andjaga seotud tagamata riskipositsioonile määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal;

käsitleb tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa riskipositsioonina kolmanda isiku, mitte kliendi suhtes, tingimusel et kõnealune riskipositsioon on tagatud tagatisega ning et riskipositsiooni tagatud osale määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta esimese lõigu punktis b osutatud meetodit, kui riskipositsiooni lõpptähtaeg ja kaitse lõpptähtaeg on erinevad.

Käesoleva osa kohaldamisel võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutada nii finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodit kui ka käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud meetodit vaid siis, kui artikli 92 kohaldamisel on lubatud kasutada nii finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit kui ka finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab lõike 1 punkti a, teeb ta järgmist:

kui garantii ja riskipositsioon on nomineeritud erinevas valuutas, arvutab ta tagatava riskipositsiooni summa vastavalt III osa sätetele, millega reguleeritakse valuutade mittevastavuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;

käsitleb riskipositsiooni ja kaitse lõpptähtaja mittevastavust vastavalt III osa II jaotise 4. peatüki sätetele, millega reguleeritakse lõpptähtaegade mittevastavuse käsitlemist;

võib aktsepteerida osalist katet vastavalt III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud käsitlusele.

Lõike 1 punkti b kohaldamisel võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ asendada käesoleva lõike punktis a sätestatud summa käesoleva lõike punktis b sätestatud summaga, tingimusel et on täidetud käesoleva lõike punktides c, d ja e sätestatud tingimused:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsioon seoses tagatise andjaga, mis tuleneb kolmepoolsetest repolepingutest, mida vahendab kolmepoolne agent;

selliste piirmäärade kogusumma, mida punktis a osutatud kolmepoolne agent peab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhiste kohaselt kohaldama nimetatud punktis osutatud tagatise andja emiteeritud väärtpaberite suhtes;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on teinud kindlaks, et kolmepoolsel agendil on olemas asjakohased tagatised, et hoida ära punktis b osutatud piirmäärade rikkumist;

pädev asutus ei ole teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ olulistest probleemidest;

käesoleva lõike punktis b osutatud piirmäära ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ muude tagatise andjaga seotud riskipositsioonide summa ei ületa artikli 395 lõikes 1 sätestatud piirmäära.

EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud käsitluse kohaldamise tingimused, sealhulgas nimetatud lõike punktis b osutatud piirmäärade kindlaksmääramise, kontrollimise ja läbivaatamise tingimused ja sagedus.

EBA avaldab kõnealused suunised 31. detsembriks 2019.“

VI osas asendatakse I jaotise pealkiri järgmisega:

„MÕISTED JA LIKVIIDSUSNÕUDED“.

Artikkel 411 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 411

Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„finantssektorisse kuuluv klient“ –

klient, sealhulgas finantssektorivälisesse konsolideerimisgruppi kuuluv klient, kes teostab ühte või mitut direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust oma põhitegevusena või kes on üks järgmistest:

krediidiasutus;

investeerimisühing;

väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

investeerimisfond;

kinnine investeerimiskava;

kindlustusandja;

edasikindlustusandja;

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

finantseerimisasutus;

pensioniskeem, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 10;

„jaehoius“ – füüsilise isiku või VKE suhtes olev kohustus, kui VKE kvalifitseerub krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellise äriühingu suhtes olev kohustus, kes kuulub artikli 153 lõikes 4 osutatud käsitluse alla, ning kui sellise VKE või äriühingu koguhoius rühma tasandil ei ületa ühte miljonit eurot;

„personaalne investeerimisfirma“ – ettevõtja või usaldusfond, mille omanik või tegelik tulusaaja on kas füüsiline isik või tihedalt seotud füüsiliste isikute rühm, mis ei tegele muu äri-, tööstus- või kutsetegevusega ja mis on loodud ainsa eesmärgiga hallata omaniku või omanike vara, sealhulgas abitegevused, nagu omanike varade eraldamine äriühingu varadest, varade üleandmise hõlbustamine peresiseselt või varade tükeldamise vältimine pärast pereliikme surma, tingimusel et need abitegevused on seotud peamise eesmärgiga, milleks on omanike vara haldamine;

▼C2

4)	„hoiuste vahendaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes avab krediidiasutustes tasu eest kolmandatele isikutele hoiuseid, sealhulgas jaehoiuseid ja ettevõtete hoiuseid, välja arvatud finantssektorisse kuuluvate klientide hoiuseid;

▼B

5)	„koormamata vara“ – vara, mille suhtes ei kehti ühtegi õiguslikku, lepingulist, regulatiivset ega muud piirangut, mis takistaks ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ neid varasid realiseerimast, müümast, üle andmast, loovutamast või üldiselt võõrandamast kohese müügi või tagasiostulepingu kaudu;

„mittekohustuslik ületagatus“ – varade summa, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kohustatud lisama pandikirja emiteerimisel õiguslike või regulatiivsete nõuete, lepinguliste kohustuste või turudistsipliini alusel, sealhulgas eelkõige juhul, kui varad ületavad minimaalset õiguslikku, põhikirjajärgset või regulatiivset ületagatuse nõuet, mida kohaldatakse pandikirjade suhtes liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel;

7)	„varaga kaetuse nõue“ – varade ja kohustuste suhtarv, mis on kindlaks määratud seoses pandikirjadega kooskõlas liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega krediidikvaliteedi parandamise eesmärgil;

8)	„võimenduslaen“ – tagatud laen, mis on antud klientidele finantsvõimendusega kauplemispositsioonide võtmiseks;

9)	„tuletislepingud“ – II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;

10)

„stress“ – ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksevõime- või likviidsuspositsiooni järsk või tõsine halvenemine, mis on tingitud turutingimuste või idiosünkraatiliste tegurite muutusest ja mille tulemusel on märkimisväärne oht, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda täita tähtajaks oma kohustusi, mille täitmise tähtaeg on järgneva 30 kalendripäeva jooksul;

11)	„1. taseme vara“ – artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga vara;

12)	„2. taseme vara“ – käesoleva määruse artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga vara; 2. taseme vara jagatakse omakorda 2A. ja 2B. taseme varadeks, nagu on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis;

13)	„likviidsuspuhver“ – selliste 1. taseme ja 2. taseme varade summa, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

14)	„likviidsete vahendite netoväljavool“ – summa, mis saadakse, kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ likviidsete vahendite sissevool arvatakse maha tema likviidsete vahendite väljavoolust;

15)	„aruandlusvaluuta“ – selle liikmesriigi valuuta, kus asub ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ peakontor;

16)

„faktooring“ –

ettevõtja (nõude loovutaja) ja finantssektori ettevõtja (faktor) vahel sõlmitud leping, mille kohaselt nõude loovutaja loovutab või müüb oma nõuded faktorile, kes omakorda osutab loovutatud nõuetega seoses nõude loovutajale vähemalt ühte järgmistest teenustest:

teeb ettemakse teatava protsendimäära ulatuses loovutatud nõuete summast, mis on üldiselt lühiajaline, sidumata ega pikene automaatselt;

nõuete haldamine, kogumine ja krediidiriski kaitse, nii et faktor üldiselt haldab nõude loovutaja müügireskontrot ja kogub nõudeid enda nimel;

IV jaotise kohaldamisel käsitatakse faktooringut kaubanduse rahastamisena;

17)	„ettenähtud krediidivõi likviidsuslimiit“ – krediidi- või likviidsuslimiit, mis on tagasivõtmatu või tingimuslikult tagasivõetav.“

Artiklit 412 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei arvesta likviidsete vahendite väljavoolu, likviidsete vahendite sissevoolu ja likviidseid varasid topelt.

Kui artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, siis kui kirje võib arvata rohkem kui ühte likviidsete vahendite väljavoolu kategooriasse, arvatakse see sellesse kategooriasse, mis tekitab kõnealuse kirje puhul kõige suurema lepingulise likviidsete vahendite väljavoolu.“;

lisatakse järgmine lõige:

„4a.

Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaldatakse artikli 6 lõikes 4 osutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes.“

Artiklid 413 ja 414 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 413

Stabiilse rahastamise nõue

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et pikaajalised varad ja bilansivälised kirjed on nii tava- kui ka stressiolukorras erinevate stabiilse rahastamise instrumentidega asjakohaselt täidetud.

III jaotises kehtestatud sätteid kohaldatakse üksnes artiklis 415 sätestatud aruandekohustuste täpsustamise eesmärgil seni, kuni liidu õiguses on kindlaks määratud ja kehtestatud nimetatud artiklis sätestatud aruandekohustused IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja kohta.

IV jaotises kehtestatud sätteid kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud stabiilse rahastamise nõude kindlaksmääramise ning artiklis 415 ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ jaoks sätestatud aruandekohustuste täpsustamise eesmärgil.

Liikmesriigid võivad säilitada või võtta stabiilse rahastamise nõuete valdkonnas vastu riigisiseseid sätteid, enne kui hakkavad kehtima lõikes 1 sätestatud stabiilse netorahastamise nõude siduvad miinimumstandardid.

Artikkel 414

Likviidsusnõuete täitmine

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei täida või ei eelda, et ta täidab artiklis 412 või artikli 413 lõikes 1 sätestatud nõudeid, sealhulgas stressiolukorras, teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi ning esitab põhjendamatu viivituseta pädevatele asutustele kava artikli 412 või artikli 413 lõike 1 nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks. Kuni nõuetele vastavuse taastamiseni esitab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ iga päev iga tööpäeva lõpuks olenevalt asjaoludest III jaotises, IV jaotises, artikli 415 lõikes 3 või 3a osutatud rakendusaktis või artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta aruande, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused lubavad aru anda harvemini ja pikema tähtajaga. Pädevad asutused annavad sellise loa ainult ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ konkreetse olukorra alusel, võttes arvesse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse ulatust ja keerukust. Pädevad asutused jälgivad taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuavad kiiremat nõuete täitmise taastamist.“

Artiklit 415 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad pädevatele asutustele aruanded käesoleva artikli lõikes 3 või 3a osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites, IV jaotises ja artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta aruandlusvaluutas, olenemata nende kirjete tegelikust valuutast. Kuni IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja aruandekohustuse ja -vormi kindlaksmääramiseni ja kehtestamiseni liidu õiguses esitavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ pädevatele asutustele aruanded III jaotises osutatud kirjete kohta aruandlusvaluutas, olenemata nende kirjete tegelikust valuutast.

Aruandmine artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete puhul peab toimuma vähemalt iga kuu ning III ja IV jaotises osutatud kirjete puhul vähemalt iga kvartal.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ esitab pädevatele asutustele eraldi aruanded käesoleva artikli lõikes 3 või 3a osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites osutatud kirjete kohta, III jaotises osutatud kirjete kohta seni, kuni liidu õiguses on kindlaks määratud ja kehtestatud aruandekohustus ja -vorm IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja jaoks, IV jaotises osutatud kirjete kohta ning artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta vastavalt vajadusele kooskõlas järgmisega:

kui kirjed on nomineeritud muus valuutas kui aruandlusvaluuta ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ selles valuutas nomineeritud kohustuste kogusumma ulatub 5 %ni ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või ühtse likviidsusalagrupi kohustuste kogusummast, välja arvatud omavahendid ja bilansivälised kirjed, või ületab seda, esitatakse aruanded kõnealuses valuutas;

kui kirjed on nomineeritud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 osutatud olulise filiaali asukohaliikmesriigi valuutas ning kõnealune asukohaliikmesriik kasutab muud valuutat kui aruandlusvaluuta, esitatakse aruanded selle liikmesriigi valuutas, kus oluline filiaal asub;

kui kirjed on nomineeritud aruandlusvaluutas ning kohustuste kogusumma muus valuutas kui aruandlusvaluuta ulatub 5 %ni ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või ühtse likviidsusalagrupi kohustuste kogusummast, välja arvatud omavahendid ja bilansivälised kirjed, või ületab seda, esitatakse aruanded aruandlusvaluutas.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks:

aruannete ühtsed vormid ja IT-lahendused koos kaasnevate juhistega aruandluse sageduse ning aruandekuupäevade ja aruannete esitamise kuupäevade kohta; aruannete vormid ja esitamise sagedus on proportsionaalsed ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ erinevate tegevuste laadi, ulatuse ja keerukusega ning sisaldavad lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutud aruandlust;

täiendavad likviidsuse seire parameetrid, mida nõutakse selleks, et pädevad asutused saaksid põhjaliku ülevaate ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ likviidsusriskiprofiilist, mis on proportsionaalne ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

EBA esitab komisjonile need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud punktis a osutatud kirjete kohta 28. juuliks 2013 ning punktis b osutatud kirjete kohta 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, milliseid lõikes 3 osutatud täiendavaid likviidsuse jälgimise parameetreid kohaldatakse väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

Artiklit 416 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Kooskõlas lõikega 1 esitavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ aruandluses likviidsete varadena ainult need varad, mis vastavad järgmistele tingimustele:

varad ei ole koormatud või on tagatise kogumis kättesaadavad, et kasutada neid lisarahastamise saamiseks kokkulepitud või – kui kogumit haldab keskpank – kokkuleppimata, aga veel rahastamata krediidiliinidest, mis on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ kättesaadavad;

varasid ei ole välja andnud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ise ega tema emaettevõtjana tegutsevad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ega tema tütarettevõtjast ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ega tema emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja muu tütarettevõtja;

varade hind lepitakse üldjuhul kokku turuosaliste vahel ja seda saab turul kergesti jälgida, või nende hinda saab kindlaks määrata valemiga, mida on lihtne arvutada avalikult kättesaadavate sisendite põhjal, ning see ei sõltu tugevatest oletustest, nagu see on üldjuhul struktureeritud või eksootiliste toodete puhul;

varad on noteeritud tunnustatud börsil või kaubeldavad kohese müügi turgudel või lihtsate repolepingute kaudu repoturgudel; neid kriteeriume tuleb hinnata iga turu puhul eraldi.

Esimese lõigu punktides c ja d osutatud tingimusi ei kohaldata lõike 1 punktides a, e ja f osutatud varade suhtes.“;

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.

Investeerimisfondi aktsiaid või osakuid võib iga ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ likviidsete varade portfellis käsitleda likviidsete varadena kogusummas kuni 500 miljonit eurot (või võrdväärses summas omavääringus), tingimusel et artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud ning investeerimisfond investeerib lisaks tuletisinstrumentidele intressipositsiooni-, krediidi- või valuutariski maandamiseks ainult käesoleva artikli lõikes 1 osutatud likviidsetesse varadesse.

Kui investeerimisfond kasutab või võib kasutada tuletisinstrumente lubatud investeeringutega seotud riskide maandamiseks, siis ei tohi see takistada kõnealust investeerimisfondi kasutamast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud käsitlust. Kui investeerimisfondi aktsiate või osakute turuhinda ei määra korrapäraselt kolmandad isikud, kellele on osutatud artikli 418 lõike 4 punktides a ja b, ning pädev asutus ei ole veendunud, et ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on vastavaks hindamiseks tõhusad meetodid ja protsessid, millele osutatakse artikli 418 lõikes 4, siis ei käsitleta kõnealuse ettevõtja aktsiaid ega osakuid likviidse varana.

Kui likviidne vara ei täida enam likviidsete varade nõudeid, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ sellest olenemata jätkata selle käsitlemist likviidse varana täiendava 30 päeva jooksul. Kui investeerimisfondi likviidne vara ei ole enam aktsepteeritud lõikes 5 osutatud käsitlemiseks, võidakse sellest olenemata jätkata investeerimisfondi aktsiate ja osakute käsitlemist likviidse varana täiendava 30 päeva jooksul, tingimusel et sellise vara maht ei ületa 10 % investeerimisfondi kogu varast.“;

lõige 7 jäetakse välja;

Artiklit 419 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Kui põhjendatud vajadus likviidsete varade järele artikli 412 kohast nõuet silmas pidades ületab kõnealuste likviidsete varade kättesaadavust teatavas valuutas, kohaldatakse ühte või enamat järgmistest eranditest:

erandina artikli 417 punktist f võib likviidsete varade nomineerimine olla vastuolus likviidsete vahendite väljavoolu valuutapõhise jaotusega pärast likviidsete vahendite sissevoolu mahaarvamist;

liikmesriigi või kolmandate riikide valuutade puhul võib nõutud likviidsed varad asendada asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangast saadavate krediidiliinidega, mis on lepingust tulenevalt tagasivõtmatud järgmised 30 päeva ning õiglaselt hinnatud, sõltumata kasutatud krediidilimiidist, tingimusel et asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädevad asutused teevad sama ning asjaomane liikmesriik või kolmas riik on kehtestanud võrreldavad aruandlusnõuded;

kui esineb 1. taseme varade puudujääk, võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoida täiendavaid 2A. taseme varasid, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väärtuskärpeid, ning ülempiiri, mida kohaldatakse nende varade suhtes kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, võib muuta.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud erandid, sealhulgas nende kohaldamise tingimused.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 422 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Lõike 3 punktides a ja d osutatud kliiring- või hoiuteenused, rahavoogude juhtimise teenused või muud võrreldavad teenused katavad neid teenuseid ainult ulatuses, mil määral neid osutatakse sellise väljakujunenud suhte raames, millest hoiustaja on märkimisväärselt sõltuv. Need teenused ei koosne ainult korrespondentpangandusteenustest või peamaakleri teenustest ning ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise.

Kuni lõike 3 punktis c osutatud väljakujunenud tegevussuhte ühtse määratluse kehtestamiseni määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ise kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuvastada väljakujunenud tegevussuhet, mille kohta neil on tõendeid, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise, ning teatavad need kriteeriumid pädevatele asutustele. Pädevad asutused võivad ühtse määratluse puudumise korral anda üldiseid juhiseid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad järgima selliste hoiuste kindlakstegemiseks, mida hoiustaja hoiab väljakujunenud tegevussuhte raames.“;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada lõikes 7 osutatud kohustustele madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

vastaspool on üks järgmisest:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või sama emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ muu tütarettevõtja;

ii)

vastaspool on seotud ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses;

iii)

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis kuulub samasse käesoleva määruse artikli 113 lõike 7 kohasesse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi, või

iv)

keskasutus või võrgustiku osaline kooskõlas käesoleva määruse artikli 400 lõike 2 punktiga d;

järgmise 30 päeva jooksul on põhjust eeldada vahendite väiksemat väljavoolu isegi idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaariumi kohaselt;

erandina artiklist 425 kohaldab vastaspool vastavat sümmeetrilist või konservatiivsemat vahendite sissevoolu;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.“

Artikli 423 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ teatab pädevatele asutustele kõikidest sõlmitud lepingutest, mille lepingutingimustega kaasnevad 30 päeva jooksul ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest tulenevalt likviidsete vahendite väljavool või täiendava tagatise vajadus. Kui pädevad asutused käsitlevad neid lepinguid olulisena seoses ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ likviidsete vahendite võimaliku väljavooluga, nõuavad nad, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ lisaks selliste lepingute puhul täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab täiendava tagatise vajadusele, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, näiteks tema välise krediidireitingu langetamine kolme astme võrra. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ vaatab selle olulise halvenemise ulatuse korrapäraselt läbi, arvestades oma sõlmitud lepingutest tulenevaid asjaolusid, ning teatab läbivaatuse tulemused pädevale asutusele.

►C2 Finantsinstitutsioon ◄ lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tuletisinstrumentide tehingutele, kui need on olulised.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millistel tingimustel võib olulisuse mõistet kasutada, ning täiendava väljavoolu mõõtmise meetodid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artikli 424 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Likviidsuslimiit, mida on likviidsuse tagamise tehingu raames võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, korrutatakse 10 %ga, tingimusel et likviidsuslimiit ületab praegu klientidelt ostetud varade summat ning et maksimaalne kasutatav summa on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.“

Artikli 425 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määramata, võetakse arvesse 20 % sissevooluna, eeldusel et leping võimaldab ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ lepingust taganeda ja nõuda makse tegemist 30 päeva jooksul;“.

VI osas lisatakse artikli 428 järele järgmine jaotis.

„IV JAOTIS

STABIILSE NETORAHASTAMISE KORDAJA

1. PEATÜKK

Stabiilse netorahastamise kordaja

Artikkel 428a

Konsolideeritud alusel kohaldamine

Kui käesolevas jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordajat kohaldatakse konsolideeritud alusel kooskõlas artikli 11 lõikega 4, siis kohaldatakse järgmisi sätteid:

tütarettevõtja puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus selle kolmanda riigi õiguses sätestatud stabiilse netorahastamise nõude alusel kohaldatakse varade ja bilansiväliste kirjete suhtes nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mis on suuremad kui 4. peatükis sätestatud tegurid, tuleb need varad ja bilansivälised kirjed konsolideerida kõnealuse kolmanda riigi õiguses kindlaks määratud suuremate tegurite kohaselt;

tütarettevõtja puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus selle kolmanda riigi õiguses sätestatud stabiilse netorahastamise nõude alusel kohaldatakse kohustuste ja omavahendite suhtes kättesaadava stabiilse rahastamise tegureid, mis on väiksemad kui 3. peatükis sätestatud tegurid, tuleb need kohustused ja omavahendid konsolideerida kõnealuse kolmanda riigi õiguses kindlaks määratud väiksemate tegurite kohaselt;

kolmandas riigis asuvaid varasid, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele ja mis kuuluvad tütarettevõtjale, mille peakontor asub kolmandas riigis, ei võeta konsolideerimisel arvesse likviidsete varadena, kui need ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks selle kolmanda riigi õiguse alusel, milles sätestatakse likviidsuskatte nõue;

konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes, millele vastavalt artikli 6 lõikele 4 ei kohaldata käesolevat jaotist, kohaldatakse artikleid 413 ja 428b konsolideeritud alusel; välja arvatud käesolevas punktis sätestatud juhul, kohaldatakse selliste investeerimisühingute suhtes jätkuvalt üksikasjalikku stabiilse netorahastamise nõuet, mis on sätestatud liikmesriikide õiguses.

Artikkel 428b

Stabiilse netorahastamise kordaja

Artikli 413 lõikes 1 sätestatud stabiilse netorahastamise nõue võrdub ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ 3. peatükis osutatud kättesaadava stabiilse rahastamise ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ 4. peatükis osutatud nõutava stabiilse rahastamise suhtega ning seda väljendatakse protsentides. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad oma stabiilse netorahastamise kordaja järgmise valemiga:

▼B

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ hoiavad stabiilse netorahastamise kordaja vähemalt 100 % tasemel, arvutatuna aruandlusvaluutas kõigi oma tehingute puhul, olenemata nende tegelikust valuutast.

Kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ stabiilse netorahastamise kordaja on mis tahes ajal vähenenud või võib mõistlikult eeldada selle vähenemist alla 100 %, kohaldatakse artiklis 414 sätestatud nõuet. ►C2 Finantsinstitutsioon ◄ peab püüdma taastada oma stabiilse netorahastamise kordaja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tasemel. Pädevad asutused hindavad enne mis tahes järelevalvemeetmete võtmist ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taseme mittejärgimise põhjuseid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad oma stabiilse netorahastamise kordaja oma aruandlusvaluutas ja jälgivad seda kõikide oma tehingute puhul nende tegelikust valuutast olenemata ning eraldi oma tehingute puhul, mis on igas sellises vääringus, millest tuleb artikli 415 lõike 2 kohaselt eraldi aru anda.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et nende rahastamisprofiili jagunemine valuuta järgi vastab üldiselt nende varade jagunemisele vääringu järgi. Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda, et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ piiraksid valuutade mittevastavusi, kehtestades asjaomases valuutas nõutava stabiilse rahastamise osakaalu ülempiirid, mida saab järgida kättesaadava stabiilse rahastamisega muus valuutas. Seda piirangut võib kohaldada üksnes valuuta suhtes, millest tuleb kooskõlas artikli 415 lõikega 2 eraldi aru anda.

Valuutade mittevastavustega seotud sellise piirangu taseme kindlaksmääramisel, mida võib kohaldada vastavalt käesolevale artiklile, võtavad pädevad asutused arvesse vähemalt järgmist:

kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab kättesaadavat stabiilset rahastamist ühest valuutast teise ning eri jurisdiktsioonide ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute vahel üle kanda ning vahetada valuutasid ja koguda vahendeid valuutaturgudel stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul;

valuutakursi ebasoodsa muutuse mõju mittevastavuses olevatele avatud positsioonidele ja olemasoleva valuutariski maanduse tulemuslikkusele.

Käesoleva artikli kohaselt kehtestatud valuutade mittevastavuste piirang on direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohase likviidsuse erinõue.

2. PEATÜKK

Stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise üldnõuded

Artikkel 428c

Stabiilse netorahastamise kordaja arvutamine

Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ varasid, kohustusi ja bilansiväliseid kirjeid arvesse brutosummas.

Oma stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ 3. ja 4. peatükis sätestatud asjakohaseid stabiilse rahastamise tegureid oma varade, kohustuste ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse suhtes, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei arvesta nõutavat stabiilset rahastamist ja kättesaadavat stabiilset rahastamist topelt.

Kui kirjet saab määrata rohkem kui ühte nõutava stabiilse rahastamise kategooriasse, määratakse see kategooriasse, kus kirjel on suurim lepinguline nõutava stabiilse rahastamise väärtus, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 428d

Tuletislepingud

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad käesolevat artiklit 3. ja 4. peatükis osutatud tuletislepingute jaoks nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks.

Ilma et see piiraks artikli 428ah lõike 2 kohaldamist, võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tuletisinstrumentide positsioonide õiglast väärtust arvesse netosummana, kui need positsioonid kuuluvad samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, mis vastab artikli 429c lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui see ei ole nii, siis võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tuletisinstrumentide positsioonide õiglast väärtust arvesse brutosummana ning käsitlevad neid tuletisinstrumentide positsioone, justkui kuuluksid need 4. peatüki kohaldamise eesmärgil nende iseseisvasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse.

Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglane väärtus kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute õiglaste väärtuste summat.

Ilma et see piiraks artikli 428ah lõike 2 kohaldamist, arvutatakse kõik II lisa punkti 2 alapunktides a–e loetletud tuletislepingud, mis hõlmavad samal kuupäeval põhisummade täielikku vahetust, kõikide valuutade puhul netosummana, sealhulgas eesmärgiga anda neist aru valuutas, mille puhul kehtib eraldi aruandekohustus kooskõlas artikli 415 lõikega 2, isegi kui need tehingud ei kuulu samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, mis vastab artikli 429c lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Tuletisinstrumentide positsiooni riski maandamiseks tagatisena saadud raha käsitletakse rahana ja mitte hoiustena, mille suhtes kohaldatakse 3. peatükki.

Pädevad asutused võivad asjaomase keskpanga heakskiidul otsustada loobuda tuletislepingute mõju arvesse võtmisest stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, sealhulgas seeläbi, et nad määravad kindlaks nõutava stabiilse rahastamise tegurid ning eraldised ja kahjumid, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

nende lepingute järelejäänud pikkus on lühem kui kuus kuud;

vastaspool on EKP või liikmesriigi keskpank;

tuletislepingutega viiakse ellu EKP või liikmesriigi keskpanga rahapoliitikat.

Kui tütarettevõtja, mille peakontor on kolmandas riigis, saab kasu esimeses lõigus osutatud loobumisõigusest asjaomase kolmanda riigi õiguse alusel, milles on sätestatud stabiilse netorahastamise nõue, võetakse seda loobumisõigust, nagu see on sätestatud kolmanda riigi õiguses, konsolideerimisel arvesse.

Artikkel 428e

Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute tasaarvestus

Varad ja kohustused, mis tulenevad ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutest ◄ ühe vastaspoolega, arvutatakse netosummana, tingimusel et nende varade ja kohustuste puhul järgitakse artikli 429b lõikes 4 sätestatud tasaarvestustingimusi.

Artikkel 428f

Vastastikuses sõltuvuses varad ja kohustused

Pädevate asutuste eelneval heakskiidul võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ käsitleda vara ja kohustust vastastikuses sõltuvuses olevana, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb üksnes vahendajana, et suunata rahastamine kohustuselt vastavale vastastikuses sõltuvuses varale;

eraldi vastastikuses sõltuvuses varad ja kohustused on selgelt tuvastatavad ning neil on sama põhisumma;

varal ja sellega vastastikuses sõltuvuses oleval kohustusel on olulisel määral ühtivad tähtajad nii, et vara ja kohustuse tähtaja vahe on kuni 20 päeva;

vastastikuses sõltuvuses kohustust on nõutud kooskõlas õigusliku, regulatiivse või lepingulise kohustusega ning seda ei kasutata muude varade rahastamiseks;

varast saadud põhisumma vooge ei kasutata muul eesmärgil kui vastastikuses sõltuvuses kohustuse tagasimaksmiseks;

iga vastastikuses sõltuvuses varade ja kohustuste paari vastaspooled ei ole samad.

Varasid ja kohustusi käsitatakse lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavana ja vastastikuses sõltuvuses olevana, kui need on otseselt seotud järgmiste toodete või teenustega:

kesksed reguleeritud hoiused, tingimusel et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad seaduse järgi kandma reguleeritud hoiused kesksesse fondi, mille on loonud ja mida kontrollib liikmesriigi keskvalitsus ning millest antakse laene avaliku huvi eesmärkide edendamiseks, ning tingimusel et hoiuste kandmine kesksesse fondi toimub vähemalt kord kuus;

tugilaenud ning krediidi- ja likviidsuslimiidid, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, mis tegutsevad lihtsa vahendajana, kes ei kanna rahastamisriski;

pandikirjad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

need on pandikirjad, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 või need vastavad kas käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlusega seotud aktsepteeritavuse nõuetele;

ii)

aluseks olevad laenud on rahastatud emiteeritud pandikirjadega, mille tähtajad kattuvad täielikult, või on pandikirjadel olemas automaatsed pikendatava tähtaja käivitajad pikkusega üks aasta või rohkem kuni aluseks olevate laenude tähtajani, kui pandikirja tähtpäeval ei ole refinantseerimine õnnestunud;

tuletistehingute klientidega seotud kliirimine, tingimusel et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei anna oma klientidele garantiisid seoses keskse vastaspoole funktsiooni täitmisega ning ei kanna seega rahastamisriski.

EBA jälgib varasid ja kohustusi ning tooteid ja teenuseid, mida käsitletakse lõigete 1 ja 2 alusel vastastikus sõltuvuses varade ja kohustustena, et teha kindlaks, kas ja mil määral on lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumid täidetud. EBA teavitab komisjoni selle jälgimise tulemustest ning annab komisjonile nõu, kas lõikes 1 sätestatud tingimusi või lõikes 2 osutatud toodete ja teenuste loetelu oleks vaja muuta.

Artikkel 428g

Hoiused ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemides ja kooperatiivsetes võrgustikes

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kuulub sellist liiki ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi, millele on osutatud artikli 113 lõikes 7, võrgustikku, mille puhul kohaldub artiklis 10 sätestatud erand või kooperatiivsesse võrgustikku liikmesriigis, kehtivad nõudmiseni hoiuste suhtes, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab keskasutuses ning mida hoiustav ►C2 finantsinstitutsioon ◄ käsitleb likviidsete varadena kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, järgmised nõuded:

hoiustav ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõutava stabiilse rahastamise tegurit 4. peatüki 2. jao alusel, olenevalt sellest, kas neid nõudmiseni hoiuseid käsitletakse 1. taseme, 2A. taseme või 2B. taseme varadena kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga ning olenevalt asjaomasest väärtuskärpest, mida kohaldatakse nende nõudmiseni hoiuste suhtes likviidsuskattekordaja arvutamiseks;

keskasutus, kes saab hoiuse, kohaldab vastavat sümmeetrilist kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit.

Artikkel 428h

Eeliskohtlemine konsolideerimisgrupis või ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames

Erandina 3. ja 4. peatükist võivad pädevad asutused, kui artiklit 428g ei kohaldata, lubada ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ kohaldada iga juhtumi puhul eraldi suuremat kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit või väiksemat nõutava stabiilse rahastamise tegurit varade, kohustuste ning ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiitide suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

vastaspool on üks järgmisest:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ema- või tütarettevõtja;

ii)

sama emaettevõtja teine tütarettevõtja;

iii)

ettevõtja, kes on seotud ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses;

iv)

sama käesoleva määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liige kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;

käesoleva määruse artiklis 10 osutatud võrgustiku või koostööd tegeva konsolideerimisgrupi keskasutus või seotud ettevõtja;

on põhjust eeldada, et kohustus või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt saadud ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiit on stabiilsem rahastamisallikas või et vara või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt antud ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiit nõuab vähem stabiilset rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul võrreldes sama kohustuse, vara või ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiidiga, mida saavad või annavad teised vastaspooled;

vastaspool kohaldab nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mis on võrdne suurema kättesaadava stabiilse rahastamise teguriga või sellest suurem, või kohaldab kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit, mis on võrdne väiksema nõutava stabiilse rahastamise teguriga või sellest väiksem;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja vastaspool on asutatud eri liikmesriikides, võivad pädevad asutused loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimusest, tingimusel et lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele on täidetud ka järgmised kriteeriumid:

konsolideerimisgrupi üksuste vahel on õiguslikult siduvad kokkulepped ja kohustused seoses kohustuse, vara või ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiidiga;

rahastaja rahastamisriski profiil on madal;

rahastamise saaja rahastamisriski profiili on rahastaja likviidsusriski juhtimisel piisavalt arvesse võetud.

Pädevad asutused konsulteerivad omavahel kooskõlas artikli 20 lõike 1 punktiga b, et teha kindlaks, kas käesolevas lõikes sätestatud lisakriteeriumid on täidetud.

3. PEATÜKK

Kättesaadav stabiilne rahastamine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428i

Kättesaadava stabiilse rahastamise summa arvutamine

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb kättesaadava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki kohustuste ja omavahendite bilansilise väärtuse kättesaadava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Kättesaadava stabiilse rahastamise kogusumma on kohustuste ja omavahendite kaalutud summade kogusumma.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud võlakirju ja muid võlaväärtpabereid, mida müüakse üksnes jaeturul ja hoitakse jaekontol, võib käsitleda asjakohasesse jaehoiuse kategooriasse kuuluvana. Tuleb kehtestada piirangud, et neid instrumente saavad osta ja hoida ainult jaekliendid.

Artikkel 428j

Kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaeg

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võtma arvesse oma kohustuste ja omavahendite järelejäänud lepingulist tähtaega, et määrata kindlaks kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad võtma arvesse olemasolevaid võimalusi kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramiseks. Nad teevad seda eeldusel, et vastaspool kasutab tagasiostu võimalust varaseimal võimalikul kuupäeval. Võimaluste puhul, mida saab kasutada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valikul, peavad ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suutlikkust võimalust mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei võta ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalusi, kui hoiustaja peab ühe aasta jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma trahvi põhisumma, nagu see karistus on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis.

Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid, peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ käsitlema selliste kohustuste, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja selliste kohustuste iga osa, mille tähtaeg saabub aja jooksul, mis on kuus kuud kuni vähem kui aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428k

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 0 %

Kui artiklites 428l–428o ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõikide kohustuste suhtes, millel ei ole märgitud tähtaega, sealhulgas lühikeste positsioonide ja lahtise tähtajaga positsioonide puhul, kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, välja arvatud järgmised kohustused:

edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida käsitletakse vastavalt lähimale võimalikule kuupäevale, millal neid kohustusi saab realiseerida;

vähemusosalused, mida käsitletakse instrumendi tähtaja kohaselt.

Lõikes 1 osutatud edasilükkunud tulumaksu kohustuste ja vähemusosaluste suhtes kohaldatakse üht järgmistest teguritest:

0 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;

50 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta;

100 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on üks aasta või pikem.

▼C2

Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

▼B

finantsinstrumentide, valuuta ja kaupade ostmisest tulenevad nõuded tehingupäeva seisuga, mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse;

kohustused, mis on liigitatud varadega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;

kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud ja mille on välja andnud:

EKP või liikmesriigi keskpank;

ii)

kolmanda riigi keskpank;

iii)

finantssektorisse kuuluvad kliendid;

muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, millele ei ole artiklites 428l–428o osutatud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 % kooskõlas artikliga 428d arvutatud kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahe absoluutväärtuse suhtes, kui see on negatiivne.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

muutuvtagatis, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. tasandi varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis määratletud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;

kõik muutuvtagatised, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

Artikkel 428l

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 50 %

▼C2

Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

▼B

saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele;

kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:

liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;

ii)

liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;

iii)

liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;

iv)

artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

finantssektorivälistest äriühingutest kliendid;

vi)

pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, kui need kohustused ei kuulu käesoleva lõike punkti a alla;

kohustused, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta ning mille on välja andnud:

EKP või liikmesriigi keskpank;

ii)

kolmanda riigi keskpank;

iii)

finantssektorisse kuuluvad kliendid;

▼C2

muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta ning millele ei ole viidatud artiklites 428m, 428n ja 428o.

▼B

Artikkel 428m

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 90 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele muude jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 90 %.

Artikkel 428n

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 95 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele stabiilsete jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 95 %.

Artikkel 428o

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste kohustuste ning kapitalikirjete ja instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendid enne artiklitega 32–35 nõutavaid korrigeerimisi, artikli 36 kohaseid mahaarvamisi ning artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandite ja alternatiivide kohaldamist;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ täiendavad esimese taseme omavahendid enne artiklis 56 osutatud kirjete mahaarvamist ning enne artikli 79 kohaldamist, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendid enne artiklis 66 osutatud mahaarvamisi ning enne artikli 79 kohaldamist, kui nende järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ muud kapitaliinstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;

muud tagatud ja tagamata laenud ja kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, sealhulgas tähtajalised hoiused, välja arvatud juhul, kui artiklites 428k–428n on sätestatud teisiti.

4. PEATÜKK

Nõutav stabiilne rahastamine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428p

Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamine

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb nõutava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki varade ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse nõutava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Nõutava stabiilse rahastamise kogusumma on varade ja bilansiväliste kirjete kaalutud summade kogusumma.

Varad, mis ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks võtnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , jäetakse nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisest välja, kui need varad võetakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis arvele ning kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole nende varade puhul tegelik tulusaaja.

Varade suhtes, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks võtnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , kohaldatakse 2. jao alusel kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid, kui neid varasid ei võeta ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis arvele, kuid kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on nende varade puhul tegelik tulusaaja.

Varasid, mis ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks andnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ jääb tegelikuks tulusaajaks, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel koormatud varadena ning nende suhtes kohaldatakse 2. jao alusel kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid, isegi kui varad ei jää ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilanssi. Muul juhul jäetakse sellised varad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.

Varadele, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on kuus kuud või rohkem, määratakse nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata, või nõutava stabiilse rahastamise tegur, mis oleks muul viisil kohaldatav nende koormatud varade suhtes, olenevalt sellest, kumb tegur on suurem. Sama kehtib siis, kui koormatud varade järelejäänud tähtaeg on lühem kui koormatise allikaks oleva tehingu järelejäänud tähtaeg.

Varade suhtes, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on lühem kui kuus kuud, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mida kohaldataks 2. jao kohaselt samade varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning seda vara kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse tehingut, millega seoses kõnealune vara on laenuks võetud, koormatuna, tingimusel et tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on laenuks võetud vara tagastanud.

Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:

varad, mis kuuluvad kogumisse, mida saab kohe kasutada tagatisena, et hankida täiendavat rahastamist kokkulepitud või – kui kogumit haldab keskpank – kokkuleppimata, aga veel rahastamata krediidiliinidest, mis on sellele ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ kättesaadavad; need varad hõlmavad varasid, mille krediidiasutus on paigutanud kooperatiivse võrgustiku või ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi keskasutusse; ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ eeldavad, et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suureneva likviidsuse järjekorras, võttes aluseks artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohase likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita;

varad, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on saanud krediidiriski maandamise eesmärgil tagatisena tagatud laenuandmistehingute, tagatud rahastamistehingute või tagatiste vahetamise tehingutega ning mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib võõrandada;

varad, mis on lisatud pandikirja emiteerimisel mittekohustusliku ületagatusena.

Mittestandardsete ajutiste toimingute puhul, mida EKP või liikmesriigi keskpank või kolmanda riigi keskpank korraldab oma mandaadi täitmiseks kogu turgu hõlmava finantsstressi või erakorraliste makromajanduslike olude korral, võib järgmiste varade suhtes kohaldada vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit:

erandina artikli 428ad punktist f ja artikli 428ah lõike 1 punktist a varad, mis on koormatud käesolevas lõigus osutatud toimingute eesmärgil;

erandina artikli 428ad punkti d alapunktidest i ja ii, artikli 428af punktist b ja artikli 428ag punktist c rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevas lõigus osutatud toimingutest.

Pädevad asutused määravad kokkuleppel tehingu vastaspooleks oleva keskpangaga kindlaks nõutava stabiilse rahastamise teguri, mida tuleb kohaldada esimese lõigu punktides a ja b osutatud varade suhtes. Esimese lõigu punktis a osutatud koormatud varade suhtes kohaldatav nõutava stabiilse rahastamise tegur ei või olla väiksem kui nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata.

Kui teise lõigu kohaselt kohaldatakse vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit, jälgivad pädevad asutused tähelepanelikult kõnealuse vähendatud teguri mõju ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ stabiilse rahastamise positsioonidele ning võtavad vajaduse korral asjakohaseid järelevalvemeetmeid.

Topeltarvestuse ärahoidmiseks jätavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kooskõlas käesoleva peatükiga nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamise muudest osadest välja varad, mis on seotud tagatisega, mida tunnistatakse muutuvtagatisena, mis on esitatud kooskõlas artikli 428k lõike 4 punktiga b ja artikli 428ah lõike 2 punktiga b, või alustamise tagatisena või vastaspoole tagatisfondi osamaksena kooskõlas artikli 428ag punktidega a ja b.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad nõutava stabiilse rahastamise instrumentide summa arvutamisel arvesse valuutasid ja kaupu, mille ostukorraldus on täidetud. Nad jätavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja finantsinstrumendid, valuutad ja kaubad, mille müügikorraldus on täidetud, tingimusel et neid tehinguid ei kajastata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis tuletisinstrumentidena ega tagatud rahastamistehingutena ning et neid tehinguid kajastatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis siis, kui need on arveldatud.

10.

Pädevad asutused võivad kindlaks määrata nõutava stabiilse rahastamise tegurid, mida tuleb kohaldada bilansiväliste riskipositsioonide suhtes, millele ei ole käesolevas peatükis viidatud, tagamaks, et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ omavad asjakohast kättesaadava stabiilse rahastamise summat nende riskipositsioonide sellise osa jaoks, mille puhul eeldatakse, et need vajavad rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nende tegurite kindlaksmääramiseks võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maine olulist kahjustamist, mis võib tuleneda selle rahastamise võimaldamata jätmisest.

Pädevad asutused teatavad nende bilansiväliste riskipositsioonide liigid, mille puhul nad on määranud kindlaks nõutava stabiilse rahastamise tegurid, EBA-le vähemalt kord aastas. Seda tehes esitavad nad ka selgitused nende tegurite kindlaksmääramisel kohaldatud meetodite kohta.

Artikkel 428q

Vara järelejäänud tähtaeg

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võtma selliste nõutava stabiilse rahastamise tegurite kindlaksmääramisel, mida tuleb kohaldada nende varade ja bilansiväliste kirjete suhtes 2. jao kohaselt, arvesse oma varade ja bilansiväliste kirjete järelejäänud lepingulist tähtaega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 3 eraldatud varasid nende varade aluseks oleva riskipositsiooni kohaselt. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad nende varade suhtes siiski suuremaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid olenevalt koormamise perioodist, mille teevad kindlaks pädevad asutused, kes võtavad arvesse seda, kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab selliseid varasid vabalt võõrandada või vahetada, ning võtavad arvesse tähtaega ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ klientide puhul, keda sellised eraldamisnõuded puudutavad.

Vara järelejäänud tähtaja arvutamisel võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse optsioone, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab optsiooni vara tähtaja pikendamiseks. Optsioonide puhul, mida saab kasutada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valikul, peavad ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suutlikkust optsiooni mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peaks teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.

Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad nõutava stabiilse rahastamise tegurid amortiseerivate laenude puhul, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Nõutava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428r

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 0 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:

koormamata varad, mis on kõlblikud kui 1. taseme kvaliteetsed likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele;

investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 0 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

kõik reservid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab EKPs või liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, sealhulgas nõutavad reservid ja ülereservid;

kõik EKP, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;

finantsinstrumentide, valuuta ja kaupade müügist tulenevad tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded, mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist sellegipoolest eeldatakse;

varad, mis on liigitatud kohustustega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;

rahalised nõuded, mis tulenevad ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutest ◄ finantssektorisse kuuluvate klientidega, kui selliste tehingute järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud, ja kui nende nõuete tagatiseks on varad, mis kvalifitseeruvad esimese taseme varadeks kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on selleks seaduslik õigus ja nad on oma tegevuse käigus võimelised tehingu kehtivusaja jooksul neid varasid uuesti kasutama.

►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ võtavad artikli 428e kohaldamisel käesoleva lõike esimese lõigu punktis g osutatud rahalisi nõudeid arvesse netoarvestuses.

Erandina lõike 1 punktist c võivad pädevad asutused otsustada asjaomase keskpangaga kokkuleppel kohaldada nõutavate reservide suhtes suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võttes eelkõige arvesse seda, kui suures ulatuses eksisteerib üheaastase perioodi jooksul reservinõudeid, mis nõuavad seega seonduvat stabiilset rahastamist.

Tütarettevõtjate puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus nõutavate keskpanga reservide suhtes tuleb selle kolmanda riigi õiguse alusel, millega on kehtestatud stabiilse netorahastamise nõue, kohaldada suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võetakse konsolideerimisel arvesse seda suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit.

Artikkel 428s

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 5 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %:

investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 5 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

rahalised nõuded, mis tulenevad ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutest ◄ finantssektorisse kuuluvate klientidega ja kui ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutest ◄ järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud, välja arvatud artikli 428r lõike 1 punktis g osutatud nõuded;

ettenähtud krediidi- ja likviidsuslimiitide kasutamata osa kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad artikli 428e kohaldamisel käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud rahalisi nõudeid arvesse netoarvestuses.

Kõikide tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ nende tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite absoluutse õiglase väärtuse suhtes, brutosummas esitatud tagatisi arvestamata, nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %, kui nendel tasaarvestatavate tehingute kogumitel on negatiivne õiglane väärtus. Käesoleva lõike kohaldamisel määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ õiglase väärtuse kindlaks brutosummana, esitatud tagatisi arvestamata, või tasaarveldavate maksete ja laekumistena, mis on seotud nende lepingute väärtuse muutumisega.

Artikkel 428t

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 7 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 1. taseme väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 7 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428u

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 7,5 %

I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 7,5 %.

Artikkel 428v

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 10 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 10 %:

rahalised nõuded, mis tulenevad tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud, välja arvatud artikli 428r lõike 1 punktis g ja artikli 428s lõike 1 punktis b osutatud nõuded;

kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;

I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem.

Artikkel 428w

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 12 %

Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 12 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 12 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428x

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 15 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2A. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 15 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428y

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 20 %

Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 20 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 20 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428z

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 25 %

Koormamata 2B. taseme väärtpaberistamiste suhtes kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 25 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428aa

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 30 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 30 %:

koormamata väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 30 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ab

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 35 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 35 %:

koormamata 2B. taseme väärtpaberistamised kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 35 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ac

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 40 %

Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 40 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 40 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ad

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

koormamata varad, mis on kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud 2B. taseme väärtpaberistamised ja väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas kõnealuse delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

hoiused, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab teises finantseerimisasutuses ja mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele;

rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mis tulenevad tehingutest järgmiste isikutega:

liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;

ii)

liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;

iii)

liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;

iv)

artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

finantssektorivälised äriühingud, jaekliendid ja VKEd;

vi)

pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, kui need varad ei kuulu käesoleva lõike punkti b alla;

rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta ning mis tulenevad tehingutest järgmiste isikutega:

Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;

ii)

kolmanda riigi keskpank;

iii)

finantssektorisse kuuluvad kliendid;

kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta;

varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artiklitega 428ae–428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;

muud varad, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, kui artiklites 428r–428ac ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 428ae

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 55 %

Investeerimisfondide koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 55 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 55 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428af

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 65 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 65 %:

koormamata laenud, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega, või koormamata eluasemelaenud, mille on täielikult taganud kõlblik kaitse andja, nagu on osutatud artikli 129 lõike 1 punktis e, ning mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, tingimusel et neile laenudele on määratud kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga 35 % või väiksem riskikaal;

koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja artiklites 428r–428ad osutatud laenud, tingimusel et neile laenudele on määratud kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga 35 % või väiksem riskikaal.

Artikkel 428ag

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 85 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 85 %:

varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud tuletislepingute alustamise tagatisena, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;

varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi, välja arvatud juhul, kui neile määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse koormamata vara suhtes kohaldatavat suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit;

koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja artiklites 428r–428af osutatud laenud, mis ei ole tähtajaks tasumata rohkem kui 90 päeva ja millele on kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga määratud suurem riskikaal kui 35 %;

kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;

koormamata väärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem ja mis ei ole makseviivituses kooskõlas artikliga 178 ning mis ei ole kõlblikud kui likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

koormamata börsil kaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

füüsilised kaubeldavad kaubad, sealhulgas kuld, kuid välja arvatud kauba tuletisinstrumendid;

varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mis vastavad käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitluse aktsepteeritavuse nõuetele.

Artikkel 428ah

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

välja arvatud juhul, kui käesolevas peatükis on sätestatud teisiti, varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;

muud varad kui artiklites 428r–428ag osutatud varad, sealhulgas laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele lepingulise järelejäänud tähtajaga üks aasta või rohkem, viivisnõuded, omavahenditest maha arvatud kirjed, põhivarad, börsil mittekaubeldavad aktsiad, säilitatud huvid, kindlustusvarad, makseviivituses väärtpaberid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 % kooskõlas artikliga 428d arvutatud kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahe suhtes, kui see on positiivne.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

muutuvtagatis, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;

kõik muutuvtagatised, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

5. PEATÜKK

Erand väikestele ja mittekeerukatele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄

Artikkel 428ai

Erand väikestele ja mittekeerukatele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄

Erandina 3. ja 4. peatükist võivad väikesed ja mittekeerukad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma pädevate asutuste eelneval loal otsustada arvutada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ 6. peatükis osutatud kättesaadava stabiilse rahastamise ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ 7. peatükis osutatud nõutava stabiilse rahastamise vahelise suhtarvu, mida väljendatakse protsentides.

Pädev asutus võib nõuda väikeselt ja mittekeerukalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ stabiilse netorahastamise nõude täitmist, tuginedes ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ 3. peatükis osutatud kättesaadavale stabiilsele rahastamisele ja 4. peatükis osutatud nõutavale stabiilsele rahastamisele, kui ta leiab, et lihtsustatud meetod ei võta piisavalt arvesse selle ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ rahastamisriske.

6. PEATÜKK

Kättesaadav stabiilne rahastamine stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud arvutamise jaoks

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428aj

Kättesaadava stabiilse rahastamise summa lihtsustatud arvutamine

Artikkel 428ak

Kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaeg

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad võtma arvesse olemasolevaid võimalusi kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramiseks. Nad teevad seda eeldusel, et vastaspool kasutab tagasivõtuoptsiooni varaseimal võimalikul kuupäeval. Optsioonide puhul, mida saab kasutada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valikul, peavad ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei võta ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalust, kui hoiustaja peab ühe aasta jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma trahvi põhisumma, nagu see karistus on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis.

Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid selliste kohustuste jaoks, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428al

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 0 %

Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõikide kohustuste suhtes, millel ei ole märgitud tähtaega, sealhulgas lühikeste positsioonide ja lahtise tähtajaga positsioonide puhul, kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, välja arvatud järgmised kohustused:

edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida käsitletakse vastavalt lähimale võimalikule kuupäevale, millal neid kohustusi saab realiseerida;

vähemusosalused, mida käsitletakse asjaomase instrumendi tähtaja kohaselt.

Lõikes 1 osutatud edasilükkunud tulumaksu kohustuste ja vähemusosaluste suhtes kohaldatakse üht järgmistest teguritest:

0 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta;

100 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on üks aasta või pikem.

▼C2

Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:

▼B

kohustused, mis on liigitatud varadega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;

kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:

EKP või liikmesriigi keskpank;

ii)

kolmanda riigi keskpank;

iii)

finantssektorisse kuuluvad kliendid;

muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, millele ei ole käesolevas artiklis ega artiklites 428am–428ap osutatud.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

muutuvtagatis, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;

kõik muutuvtagatised, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

Artikkel 428am

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 50 %

▼C2

Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

▼B

saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele;

▼C2

kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:

▼B

liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;

ii)

liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;

iii)

liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;

iv)

artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

finantssektorivälistest äriühingutest kliendid;

vi)

pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, välja arvatud saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele.

Artikkel 428an

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 90 %

Artikkel 428ao

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 95 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele stabiilsete jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 95 %.

Artikkel 428ap

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste kohustuste ning kapitalikirjete ja instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

muud tagatud ja tagamata laenud ja kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, sealhulgas tähtajalised hoiused, välja arvatud juhul, kui artiklites 428al–428ao on sätestatud teisiti.

7. PEATÜKK

Nõutav stabiilne rahastamine stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud arvutamise jaoks

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428aq

Nõutava stabiilse rahastamise summa lihtsustatud arvutamine

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ jaoks nõutava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki varade ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse asjaomaste nõutava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Nõutava stabiilse rahastamise kogusumma on varade ja bilansiväliste kirjete kaalutud summade kogusumma.

Varad, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks võtnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning mis on nende bilansis arvele võetud ning mille puhul nad ei ole tegelikud tulusaajad, jäetakse nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.

Varade suhtes, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks võtnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning mis ei ole nende bilansis arvele võetud, kuid mille puhul nad on tegelikud tulusaajad, kohaldatakse 2. jao alusel nõutava stabiilse rahastamise tegureid.

Varasid, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on laenuks andnud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning mille puhul nad jäävad tegelikeks tulusaajateks, isegi kui need varad ei jää nende bilanssi, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel koormatud varadena ning nende suhtes kohaldatakse 2. jao alusel nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Muul juhul jäetakse sellised varad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.

Varade suhtes, mille koormamise järelejäänud periood on lühem kui kuus kuud, tuleb kohaldada nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mida kohaldataks 2. jao kohaselt samade varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud, sealhulgas ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ , ning mida kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse tehingut, mille kaudu vara on laenuks võetud, koormatuna selliselt, et tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on laenuks võetud vara tagastanud.

Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:

varad, mis on lisatud pandikirja emiteerimisel mittekohustusliku ületagatusena.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel eeldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suureneva likviidsuse järjekorras, võttes aluseks artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita.

erandina artiklist 428aw ja artikli 428az lõike 1 punktist a varad, mis on koormatud käesolevas lõigus osutatud toimingute jaoks;

erandina artiklist 428aw ja artikli 428ay punktist b rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevas lõigus osutatud toimingutest.

Topeltarvestuse ärahoidmiseks jätavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kooskõlas käesoleva peatükiga nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamise muudest osadest välja varad, mis on seotud tagatisega, mida tunnistatakse muutuvtagatisena, mis on esitatud kooskõlas artikli 428k lõike 4 punktiga b või artikli 428ah lõikega 2, või alustamise tagatisena või vastaspoole tagatisfondi osamaksena kooskõlas artikli 428ag punktidega a ja b.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel arvesse finantsinstrumente, valuutasid ja kaupu, mille ostukorraldus on täidetud. Nad jätavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja finantsinstrumendid, valuutad ja kaubad, mille müügikorraldus on täidetud, tingimusel et neid tehinguid ei kajastata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis tuletisinstrumentidena ega tagatud rahastamistehingutena ning et neid tehinguid kajastatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis siis, kui need on arveldatud.

10.

Pädevad asutused võivad kindlaks määrata nõutava stabiilse rahastamise tegurid, mida tuleb kohaldada bilansiväliste riskipositsioonide suhtes, millele ei ole käesolevas peatükis viidatud, tagamaks, et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ omavad asjakohast kättesaadava stabiilse rahastamise summat nende riskipositsioonide sellise osa puhul, mille korral eeldatakse, et need vajavad rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nende tegurite kindlaksmääramiseks võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maine olulist kahjustamist, mis võib tuleneda selle rahastamise võimaldamata jätmisest.

Pädevad asutused teatavad EBA-le nende bilansiväliste riskipositsioonide liigid, mille puhul nad on vähemalt kord aastas kindlaks määranud nõutava stabiilse rahastamise tegurid. Seda teatades esitavad nad ka selgitused nende tegurite kindlaksmääramisel kohaldatud meetodite kohta.

Artikkel 428ar

Vara järelejäänud tähtaeg

Vara järelejäänud tähtaja arvutamisel võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse võimalusi, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab võimalusi vara tähtaja pikendamiseks. Võimaluste puhul, mida saab kasutada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ valikul, peavad ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suutlikkust võimalust mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peaks teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.

Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad nõutava stabiilse rahastamise tegurid, käsitletakse selliste amortiseerivate laenude puhul, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, laenuna, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Nõutava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428as

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 0 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:

kõik reservid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ hoiab EKPs või liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, sealhulgas nõutavad reservid ja ülereservid;

kõik EKP, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;

varad, mis on liigitatud kohustustega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f.

Erandina lõike 1 punktist b võivad pädevad asutused otsustada asjaomase keskpangaga kokkuleppel kohaldada nõutavate reservide suhtes suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võttes eelkõige arvesse seda, kui suures ulatuses eksisteerib üheaastase perioodi jooksul reservinõudeid, mis nõuavad seega seonduvat stabiilset rahastamist.

Artikkel 428at

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 5 %

Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud ettenähtud krediidi- ja likviidsuslimiitide kasutamata osa suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %.

Kõikide tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ nende tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite absoluutse õiglase väärtuse suhtes, brutosummas esitatud tagatisi arvestamata, nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %, kui nendel tasaarvestatavate tehingute kogumitel on negatiivne õiglane väärtus. Käesoleva lõike kohaldamisel määravad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ õiglase väärtuse kindlaks brutosummana, esitatud tagatisi arvestamata, või arveldusmaksete ja laekumistena, mis on seotud selliste lepingute väärtuse muutumisega.

Artikkel 428au

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 10 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 10 %:

koormamata varad, mis on kõlblikud kui 1. taseme väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;

I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted.

Artikkel 428av

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 20 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2A. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, ja kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud investeerimisfondide koormamata aktsiate ja osakute suhtes, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 20 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428aw

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

tagatud ja tagamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, tingimusel et need on koormatud vähem kui üheks aastaks;

muud varad, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, kui artiklites 428as–428av ei ole sätestatud teisiti;

varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artiklitega 428ax, 428ay ja 428az, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

Artikkel 428ax

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 55 %

Varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, ja kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud investeerimisfondide aktsiate ja osakute suhtes, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 55 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele, tingimusel et need on koormatud vähem kui üheks aastaks.

Artikkel 428ay

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 85 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 85 %:

varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud tuletislepingute alustamise tagatisena või osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428az, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;

koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele, ja mis ei ole tähtajaks tasumata rohkem kui 90 päeva;

kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;

koormamata börsil kaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

füüsilised kaubeldavad kaubad, sealhulgas kuld, kuid välja arvatud kauba tuletisinstrumendid.

Artikkel 428az

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;

muud varad kui artiklites 428as–428ay osutatud varad, sealhulgas laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele lepingulise järelejäänud tähtajaga üks aasta või rohkem, viivisnõuded, omavahenditest maha arvatud kirjed, põhivarad, börsil mittekaubeldavad aktsiad, säilitatud huvid, kindlustusvarad, makseviivituses väärtpaberid.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

muutuvtagatis, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;

kõik muutuvtagatised, mille ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.“

VII osa asendatakse järgmisega:

„VII OSA

FINANTSVÕIMENDUS

Artikkel 429

Finantsvõimenduse määra arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad oma finantsvõimenduse määra vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud metoodikale.

Finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kapitalinäitaja selle asutuse või ühingu koguriskipositsiooni näitajaga ning väljendatakse protsentides.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad finantsvõimenduse määra aruandekuupäeva seisuga.

Lõike 2 kohaldamisel on kapitalinäitajaks esimese taseme omavahendid.

Lõike 2 kohaldamisel on koguriskipositsiooni näitaja järgmiste riskipositsioonide väärtuste summa:

varad, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingud, krediidituletisinstrumendid ja artiklis 429e osutatud positsioonid, arvutatuna kooskõlas artikli 429b lõikega 1;

II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid, sealhulgas bilansivälised lepingud ja krediidituletisinstrumendid, arvutatuna kooskõlas artiklitega 429c ja 429d;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspoole krediidiriski lisandid (sealhulgas bilansivälised), arvutatuna kooskõlas artikliga 429e;

bilansivälised kirjed, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingud, krediidituletisinstrumendid, ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingud ◄ ning artiklites 429d ja 429g osutatud positsioonid, arvutatuna kooskõlas artikliga 429f;

tavapärastel tingimustel toimuvad ostud või müügid, mis on arveldusootel, arvutatuna kooskõlas artikliga 429g.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad pika arveldustähtajaga tehinguid kooskõlas esimese lõigu punktidega a–d.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad vähendada esimese lõigu punktides a ja d osutatud riskipositsioonide väärtusi vastavalt bilansiliste kirjete ja bilansiväliste kirjete suhtes tehtavate üldise krediidiriskiga korrigeerimiste summa võrra, kasutades alammäärana nulli, kui krediidiriskiga korrigeerimised on vähendanud esimese taseme omavahendeid.

Erandina lõike 4 punktist d kohaldatakse järgmisi sätteid:

▼C2

lõike 4 punkti d kohast bilansivälist kirjet, mida käsitatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tuletisinstrumendina, käsitletakse nimetatud lõike punkti b kohaselt;

▼B

kui kliiriva liikmena tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ klient astub vahetult tuletistehingusse keskse vastaspoolega ja ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tagab kliendi sellest tehingust tingitud kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes, arvutab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oma sellest garantiist tuleneva riskipositsiooni kooskõlas lõike 4 punktiga b, nagu oleks see ►C2 finantsinstitutsioon ◄ astunud vahetult tehingusse kliendiga, sealhulgas seoses rahalise muutuvtagatise saamise või andmisega.

Esimese lõigu punktis b nimetatud käsitlust kohaldatakse ka ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , kes tegutseb kõrgema tasandi kliendina, kes tagab oma kliendi kauplemisriski positsioonid.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b ja teise lõigu kohaldamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ käsitleda sidusüksust kliendina ainult siis, kui üksus jääb väljapoole konsolideerimise regulatiivset kohaldamisala tasandile, millel kohaldatakse artikli 92 lõike 3 punktis d sätestatud nõuet.

Käesoleva artikli lõike 4 punkti e ja artikli 429g kohaldamisel tähendab „tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük“ väärtpaberi ostu või müüki vastavalt lepingule, mille tingimuste kohaselt antakse väärtpaber üle ajavahemiku jooksul, mis on tavaliselt kas kehtestatud õigusaktidega või konkreetsel turul kokkuleppeliselt välja kujunenud.

Kui käesolevas osas ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ koguriskipositsiooni näitaja järgmiste põhimõtete kohaselt:

füüsilist või finantstagatist, garantiisid või ostetud krediidiriskimaandust ei kasutata koguriskipositsiooni näitaja vähendamiseks;

varasid ei tasaarvestata kohustustega.

Erandina lõike 7 punktist b võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vähendada eelrahastamise laenu või vahepealse laenu riskipositsiooni väärtust positiivse kontojäägi võrra laenu saanud võlgniku säästukontol ning lisada saadud summa koguriskipositsiooni näitaja hulka üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

laenu andmise tingimuseks on säästukonto avamine laenu andva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juures ning nii laen kui ka säästukonto on reguleeritud sama valdkondliku õigusega;

võlgnik ei saa säästukonto jääki ei osaliselt ega tervikuna välja võtta kogu laenu kestuse jooksul;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib tingimusteta ja tagasivõtmatult kasutada säästukonto jääki laenulepingust tuleneva mis tahes nõude rahuldamiseks punktis a osutatud valdkondliku õigusega reguleeritud juhtudel, sealhulgas võlgniku poolt maksmata jätmise või võlgniku maksejõuetuse korral.

„Eelrahastamise laen“ või „vahepealne laen“ tähendab laenu, mis antakse laenuvõtjale piiratud ajavahemikuks, et rahuldada laenuvõtja rahastamispuudujääki kuni lõpliku laenu andmiseni kooskõlas neid tehinguid reguleeriva valdkondliku õigusega.

Artikkel 429a

Riskipositsioonid, mida koguriskipositsiooni näitaja ei hõlma

Erandina artikli 429 lõikest 4 võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ jätta oma koguriskipositsiooni näitajast välja alljärgneva:

artikli 36 lõike 1 punkti d kohased mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

artikli 429 lõikes 3 osutatud kapitalinäitaja arvutamisel mahaarvatud vara;

riskipositsioonid, mille riskikaal on artikli 113 lõike 6 või 7 kohaselt 0 %;

▼C2

kui finantsinstitutsioon on avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega, ja tugilaenud;

▼B

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonide osad, mis tulenevad tugilaenude vahendamisest teistele krediidiasutustele;

ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

garantii annab kõlblik kaudse krediidiriski kaitse andja kooskõlas artiklitega 201 ja 202, sealhulgas ekspordikrediidi agentuurid või keskvalitsused;

ii)

riskikaalu 0 % kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osale kooskõlas artikli 114 lõikega 2 või 4 või artikli 116 lõikega 4;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisriski positsioonid, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige ning need kliiritakse sama nõuetele vastava keskse vastaspoolega ja need vastavad artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele;

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on mitmetasandilises kliendistruktuuris kõrgema tasandi klient, kauplemisriski positsioonid, mis on seotud kliiriva liikmega või üksusega, kes tegutseb ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgema tasandi kliendina, tingimusel et täidetud on artikli 305 lõikes 2 sätestatud tingimused ja ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kohustatud hüvitama kliendile kahjumit, mis on tingitud kas kliiriva liikme või nõuetele vastava keskse vastaspoole kohustuste täitmata jätmisest;

usaldusvarad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

need on kooskõlas direktiivi 86/635/EMÜ artikliga 10 ja riiklike üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kajastatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis;

ii)

need vastavad kajastamata jätmise kriteeriumidele kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) nr 9, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002;

iii)

need vastavad konsolideerimata jätmise kriteeriumidele, mis on sätestatud IFRSis nr 10, mida kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, kui see on asjakohane;

riskipositsioonid, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

need on avaliku sektori asutusega seotud riskipositsioonid;

ii)

neid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4;

iii)

need tulenevad hoiustest, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on juriidiliselt kohustatud üle kandma punktis i osutatud avaliku sektori asutusele eesmärgiga rahastada üldistes huvides olevaid investeeringuid;

väljalaenamata ülemäärane tagatis kolmepoolse agendi juures;

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kajastab vastaspoolele antud rahalist muutuvtagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõudeks oleva varana, nõudeks olev vara, tingimusel et artikli 429c lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud;

traditsioonilise väärtpaberistamisega seotud väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis vastavad artikli 244 lõikes 2 sätestatud olulise riski ülekandmise tingimustele;

järgmised riskipositsioonid ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ keskpangas, mis on võetud pärast erandi jõustumist, tingimusel et kohaldatakse lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimusi:

mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas;

ii)

varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid;

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on saanud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, siis ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonid, mis tulenevad kõnealuse määruse lisa C jao punktis a loetletud panganduskõrvalteenustest, mis on otseselt seotud kõnealuse lisa A ja B jaos loetletud põhi- või kõrvalteenustega;

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, siis ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonid, mis tulenevad kõnealuse määruse lisa C jao punktis a loetletud panganduskõrvalteenustest, mis on otseselt seotud kõnealuse lisa A ja B jaos loetletud põhi- või kõrvalteenustega, mida osutab kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel lisavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ koguriskipositsiooni näitaja hulka kõik säilitatud riskipositsioonid.

Lõike 1 punktide d ja e kohaldamisel tähendab „avaliku sektori arengukrediidiasutus“ krediidiasutust, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

selle on asutanud liikmesriigi keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

selle tegevus piirdub avaliku finants-, sotsiaal- või majanduspoliitika konkreetsete eesmärkide edendamisega kooskõlas sellele asutusele kohaldatavate õigusaktide ja sätetega, sealhulgas põhikirjaga, ja konkurentsiväliselt;

selle eesmärk ei ole suurendada kasumit ega turuosa;

kui liidu riigiabireeglitest ei tulene teisiti, on keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse kohustus kaitsta krediidiasutuse elujõulisust või tagada otseselt või kaudselt vähemalt 90 % krediidiasutuse omavahendite nõuetest, rahastamisnõuetest või väljastatud tugilaenudest;

see ei võta vastu direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 või seda direktiivi rakendavas liikmesriigi õigusaktis määratletud tagatud hoiuseid, mida võib liigitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ ( *13 ) artikli 3 punktis a määratletud tarbijate tähtajalisteks või säästuhoiusteks.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib selliseks avaliku poliitika eesmärgiks olla anda liikmesriigi teatud majandussektoritele või geograafilistele piirkondadele tugi- või arengurahastust.

Lõike 1 punktide d ja e kohaldamisel ning ilma et see piiraks liidu riigiabireegleid ja
▼B liikmesriikide sellekohaseid kohustusi, võivad pädevad asutused ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ taotluse korral käsitleda selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ organisatsiooniliselt, struktuuriliselt ja finantsiliselt sõltumatut ja autonoomset üksust avaliku sektori arengukrediidiasutusena, kui kõnealune üksus vastab kõikidele esimeses lõigus loetletud tingimustele ning kui selline käsitlemine ei mõjuta kõnealuse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ üle tehtava järelevalve tulemuslikkust. Pädevad asutused teavitavad viivitamata komisjoni ja EBAd igast otsusest käsitleda käesoleva lõigu kohaldamisel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ üksust avaliku sektori arengukrediidiasutusena. Pädev asutus vaatab sellise otsuse igal aastal läbi.

Lõike 1 punktide d ja e ning lõike 2 punkti d kohaldamisel tähendab tugilaen laenu, mille on andnud avaliku sektori arengukrediidiasutus või liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse asutatud üksus kas otse või vahendava krediidiasutuse kaudu konkurentsiväliselt ja kasumit taotlemata selleks, et edendada liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse avaliku poliitika eesmärke.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei jäta välja käesoleva artikli lõike 1 punktides g ja h osutatud kauplemisriskipositsioone, kui artikli 429 lõike 5 kolmandas lõigus nimetatud tingimus ei ole täidetud.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad jätta välja lõike 1 punktis n loetletud riskipositsioonid, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädev asutus on pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist teinud kindlaks ja avalikult deklareerinud, et eksisteerivad erandlikud asjaolud, mis õigustavad väljajätmise rahapoliitika rakendamise hõlbustamiseks;

vabastus antakse piiratud ajaks, mis ei ületa ühte aastat.

Lõike 1 punkti n alusel välja jäetavad riskipositsioonid peavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

need on nomineeritud samas valuutas kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt kaasatud hoiused;

nende keskmine pikkus ei ületa märkimisväärselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt kaasatavate hoiuste keskmist pikkust.

Erandina artikli 92 lõike 1 punktist d peab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ käesoleva artikli lõike 1 punktis n osutatud riskipositsioonide väljajätmise korral täitma väljajätmise kestuse jooksul igal ajal järgmist korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõuet:

▼B

kus:

aLR

korrigeeritud finantsvõimenduse määr;

EMLR

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ artikli 429 lõikes 4 määratletud koguriskipositsiooni näitaja, mis hõlmab ka käesoleva artikli lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud riskipositsioone, ning

käesoleva artikli lõike 1 punkti n kohaselt välja jäetud riskipositsioonide summa.

Artikkel 429b

Varade riskipositsioonide väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad varade riskipositsioonide väärtuse, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingud, krediidituletisinstrumendid ja artiklis 429e osutatud positsioonid, järgmiste põhimõtete kohaselt:

varade riskipositsiooni väärtus on artikli 111 lõike 1 esimeses lauses osutatud riskipositsioonide väärtused;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ ei tasaarvestata.

►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ pakutav rahalise kogumi võimalus ei ole vastuolus artikli 429 lõike 7 punktis b sätestatud tingimusega ainult siis, kui see vastab mõlemale järgmistest tingimustest:

rahalise kogumi võimalust pakkuv ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kannab sinna kaasatud konsolideerimisgrupi üksuste mitme individuaalse konto kreedit- ja deebetjäägid („algkontod“) ühele eraldi kontole, mistõttu lähevad algkontode jäägid nulli;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ teeb käesoleva lõigu punktis a osutatud toiminguid iga päev.

Käesoleva lõike ja lõike 3 kohaldamisel tähendab „rahaline kogum“ kokkulepet, mille puhul raha- või likviidsusjuhtimise eesmärgil ühendatakse mitme individuaalse konto kreedit- või deebetjääk.

Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei ole rahaline kogum, mis ei vasta kõnealuse lõike punktis b sätestatud tingimusele, aga vastab kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimusele, vastuolus artikli 429 lõike 7 punktis b sätestatud tingimusega, kui see kogum vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on seadusega tagatud õigus tasaarvestada algkontode jäägid, kandes need mis tahes ajal üle ühele kontole;

algkontode jääkide tähtajad langevad kokku;

►C2 finantsinstitutsioon ◄ küsib või maksab intressi algkontode koondjäägi alusel;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädev asutus leiab, et kõigi algkontode jääkide ülekandmise sagedus on koguriskipositsiooni näitajas vaid rahalise kogumi koondjäägi kajastamiseks piisav.

Erandina lõike 1 punktist b võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada ühe ja sama vastaspoolega toimuva ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ rahalise nõude ja rahalise kohustuse riskipositsiooni väärtuse netoarvestuses ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

tehingutel on üks ja seesama selgelt väljendatud lõplik arvelduspäev;

õigus tasaarvestada vastaspoolele võlgnetav summa vastaspoole võlgnetava summaga on õiguslikult jõustatav tavapärase äritegevuse käigus, makseviivituse, maksejõuetuse ja pankroti korral;

vastaspooled kavatsevad arveldada netoarvestuses, arveldada samal ajal või tehingute suhtes kohaldatakse arveldusmehhanismi, mille tulemus on tasaarvestusega funktsionaalselt samaväärne.

Lõike 4 punkti c kohaldamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ pidada arveldusmehhanismi tulemust tasaarvestusega funktsionaalselt samaväärseks ainult siis, kui arvelduspäeval on mehhanismi raames tehingute rahavoogude netotulem võrdne tasaarvestusekohase ühe netosummaga ja täidetud on kõik järgmised tingimused:

tehingud arveldatakse sama arveldussüsteemi või ühist arvelduste infrastruktuuri kasutavate arveldussüsteemide kaudu;

arveldamist toetavad raha või päevasisesed krediidilimiidid, mis on ette nähtud tagama tehingute arveldamise tööpäeva lõpuks;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ väärtpaberipooltelt tulenevad probleemid ei sega rahaliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamist.

Esimese lõigu punktis c sätestatud tingimus on täidetud ainult siis, kui arveldusmehhanismis mõne ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ ebaõnnestumine võib lükata edasi vaid vastava rahapoole arveldamise või tekitada arveldusmehhanismile kohustuse, mida toetab sellega seotud krediidilimiit.

Kui arveldusmehhanismis on arveldusakna lõpus probleem ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ väärtpaberipoolel, eraldab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ selle tehingu koos vastava rahapoolega tasaarvestatavate tehingute kogumist ja käsitleb neid brutoarvestuses.

Artikkel 429c

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad II lisas loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse ja krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansiväliste) riskipositsiooni väärtuse vastavalt III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud meetodile.

Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võtta kooskõlas artikliga 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei võta arvesse toodetevahelist tasaarvestust, aga võivad tasaarvestada artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ lisavad koguriskipositsiooni näitajasse müüdud optsioonid, isegi kui nende riskipositsiooni väärtuseks võib artikli 274 lõikes 5 sätestatud käsitluse kohaselt määrata nulli.

Kui tuletislepingutega seotud tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, siis tühistavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selle vähenemise.

Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad tuletislepingute asenduskulu artikli 275 kohaselt, kajastada ainult vastaspooltelt artiklis 275 osutatud muutuvtagatisena rahas saadud tagatist, kui kohaldatava raamatupidamistava kohaselt ei ole muutuvtagatist juba kajastatud riskipositsiooni väärtuse vähendamiseks ja täidetud on kõik järgmised tingimused:

tehingute puhul, mida ei kliirita nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, ei eraldata saajaks oleva vastaspoole saadud raha;

muutuvtagatist arvutatakse ja vahetatakse vähemalt iga päev, võttes aluseks tuletisinstrumentide turuhinnas hinnatud positsioonid;

saadud muutuvtagatis on valuutas, mis on kirjas tuletislepingus, kohaldatavas tasaarvestuse raamlepingus, tasaarvestuse raamlepingu krediiditoetuse lisas või tasaarvestuslepingus nõuetele vastava keskse vastaspoolega;

saadud muutuvtagatise suuruseks on kogu summa, mis oleks vajalik tuletislepingu turuhinnas hinnatud riskipositsiooni täielikuks kustutamiseks, pidades kinni künnisest ja minimaalsetest ülekandesummadest, mis on kohaldatavad vastaspoole puhul;

tuletisleping ja muutuvtagatis ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja asjaomase lepingu vastaspoole vahel on kaetud üheainsa tasaarvestuslepinguga, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib artikli 295 kohaselt käsitada riski vähendavana.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ annab vastaspoolele esimese lõigu punktides a–e sätestatud tingimustele vastava rahalise tagatise, käsitab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ seda tagatist vastaspoolele antud muutuvtagatisena ja arvestab sellega asenduskulu arvutamisel.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel loetakse ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vastavaks selles sätestatud tingimusele, kui muutuvtagatist vahetatakse tuletislepingu vormistamise kauplemispäevale järgneva kauplemispäeva hommikul, tingimusel et vahetuse aluseks on lepingu väärtus selle vormistamise kauplemispäeva lõpus.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ tagatisvaidluse korral kajastada vahetatud vaidlustamata tagatise.

Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ei arvesta ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 272 punktis 12a määratletud sõltumatu netotagatise (NICA) arvutamisel saadud tagatisega, välja arvatud klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool.

Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 278 lõike 1 kohaselt potentsiaalse tulevase riskipositsiooni arvutamisel kordajana ühte, välja arvatud klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada II lisa punktides 1 ja 2 loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetodit, kuid ainult juhul, kui nad kasutavad seda meetodit ka nende lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 92 sätestatud omavahendite nõuete täitmise eesmärgil.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab üht esimeses lõigus osutatud meetoditest, ei vähenda ta koguriskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra.

Artikkel 429d

Lisasätted väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise kohta

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „väljakirjutatud krediidituletisinstrument“ finantsinstrumenti, mille kaudu ►C2 finantsinstitutsioon ◄ pakub krediidiriski kaitset, sealhulgas krediidiriski vahetustehingud, kogutulu vahetustehingud ja optsioonid, mille puhul on ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ kohustus anda krediidiriski kaitset optsioonilepingus sätestatud tingimustel.

Lisaks artiklis 429c sätestatud arvutusele võtavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul riskipositsiooni väärtuse arvutamisel arvesse väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidega garanteeritud tegelikud tinglikud väärtused, mida on vähendatud selliste õiglase väärtuse negatiivsete muutuste võrra, mis on asjaomase krediidituletisinstrumendiga seoses lisatud esimese taseme omavahendite hulka.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tegeliku tingliku väärtuse, korrigeerides nende tinglikku väärtust nii, et see kajastaks selliste lepingute tegelikku riskipositsiooni, mille puhul asjaomase tehingu struktuur toimib finantsvõimenduse või muu võimendusena.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad lõike 2 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtust täielikult või osaliselt vähendada ostetud krediidituletisinstrumentide tegeliku tingliku väärtuse võrra, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

ostetud krediidituletisinstrumendi järelejäänud tähtaeg on väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi omaga võrdne või sellest pikem;

ostetud krediidituletisinstrumendile kohaldatakse samu või rangemaid olulisi tingimusi kui väljakirjutatud krediidituletisinstrumendile;

ostetud krediidituletisinstrument ei ole ostetud vastaspoolelt, kes tekitaks ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ spetsiifilise korrelatsiooniriski, mis on määratletud artikli 291 lõike 1 punktis b;

kui väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tegelikku tinglikku väärtust vähendatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahendites sisalduva õiglase väärtuse negatiivse muutumise võrra, vähendatakse ostetud krediidituletisinstrumendi tegelikku tinglikku väärtust esimese taseme omavahendites sisalduva õiglase väärtuse positiivse muutumise võrra;

ostetud krediidituletisinstrument ei sisaldu tehingus, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kliiris kliendi nimel või mitmetasandilise kliendistruktuuri kõrgema tasandi kliendi rollis ja mille tegelik tinglik väärtus, mis on vastava väljakirjutatud krediidituletisinstrumendiga garanteeritud, ei sisaldu artikli 429a lõike 1 esimese lõigu punkti g või h kohaselt koguriskipositsiooni näitajas.

Potentsiaalse tulevase riskipositsiooni arvutamiseks kooskõlas artikli 429c lõikega 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ arvata tasaarvestatavate tehingute kogumist välja väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi selle osa, mida käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ei tasaarvestata ja mille tegelik tinglik väärtus sisaldub koguriskipositsiooni näitajas.

Lõike 3 punkti b kohaldamisel tähendab „oluline tingimus“ krediidituletisinstrumendi tingimust, mis on selle hindamiseks oluline, sealhulgas allutatuse määr, valikulisus, krediidisündmused, aluseks olev üksus või üksuste kogum ja aluseks olev võlainstrument või aluseks olevate võlainstrumentide kogum, välja arvatud krediidituletisinstrumendi tinglik väärtus ja järelejäänud tähtaeg. Kaks aluseks olevat üksust on samad ainult siis, kui need viitavad ühele ja samale juriidilisele isikule.

Erandina lõike 3 punktist b võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada aluseks olevate üksuste kogumiga seoses ostetud krediidituletisinstrumente selleks, et tasaarvestada kogumis olevate individuaalsete aluseks olevate üksustega seoses väljakirjutatud krediidituletisinstrumente, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlemas tehingus samad.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ ei vähenda väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tegelikku tinglikku väärtust, kui nad ostavad krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehingu kaudu ja kajastavad saadud netomakseid netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat vähenemist esimese taseme omavahendites kajastuvas väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi väärtuses.

Krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevate võlainstrumentide kogumiga seoses ostetud krediidituletisinstrumentide puhul võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vähendada individuaalsete aluseks olevate võlainstrumentidega seoses väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tegelikku tinglikku väärtust ostetud krediidituletisinstrumentide tegeliku tingliku väärtuse võrra lõike 3 kohaselt vaid juhul, kui ostetud kaitse on majanduslikult samaväärne iga kogumisse kuuluva võlainstrumendi jaoks eraldi kaitse ostmisega.

Artikkel 429e

Vastaspoole krediidiriski lisand ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ jaoks

Lisaks ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ (sealhulgas need, mis on artikli 429b lõike 1 kohaselt bilansivälised) riskipositsiooni väärtuse arvutamisele arvavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ koguriskipositsiooni näitaja hulka vastaspoole krediidiriski lisandi, mis arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 2 või 3 kohaselt.

Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, millele ei kohaldata artiklis 206 sätestatud tingimustele vastavat tasaarvestuse raamlepingut, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lisandi tehingupõhiselt järgmise valemi alusel,

kus:

lisand;

tehingut tähistav indeks;

tehinguga i vastaspoolele laenatud väärtpaberite õiglane väärtus või raha ning

tehinguga i vastaspoolelt saadud väärtpaberite õiglane väärtus või raha.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata
väärtuseks nulli, kui Ei on vastaspoolele laenatud raha ja sellega seotud rahalist nõuet ei saa käsitleda artikli 429b lõikes 4 sätestatu kohaselt.

Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, millele kohaldatakse artiklis 206 sätestatud tingimustele vastavat tasaarvestuse raamlepingut, arvutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lisandi lepingupõhiselt järgmise valemi alusel:

kus:

lisand;

tasaarvestuslepingut tähistav indeks;

tasaarvestuse raamlepinguga i hõlmatud tehingute raames vastaspoolele laenatud väärtpaberite õiglane väärtus või raha ning

tasaarvestuse raamlepinguga i hõlmatud tehingute raames vastaspoolelt saadud väärtpaberite õiglane väärtus või raha.

Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel hõlmab vastaspool ka kolmepoolseid agente, kes saavad tagatise deposiidina ja haldavad seda kolmepoolsete tehingute korral.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ (sealhulgas bilansiväliste) lisandi kindlaksmääramiseks artiklis 222 sätestatud meetodit, kasutades kohaldatava riskikaalu alammäärana 20 %. ►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada seda meetodit vaid juhul, kui nad kasutavad seda ka asjaomaste tehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks artikli 92 lõike 1 punktides a–c sätestatud omavahendite nõuete täitmise eesmärgil.

Kui repotehingu puhul toimub müügi raamatupidamisarvestus kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistab ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.

Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingus ◄ (sealhulgas bilansivälises) kahe poole vahelise esindajana, kohaldatakse tema koguriskipositsiooni näitaja arvutamisele alljärgnevaid sätteid:

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ pakub ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ ühele poolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, kajastab ta koguriskipositsiooni näitajas ainult lisandit, mis on arvutatud vastavalt lõikele 2 või 3;

kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei paku ühelegi kaasatud poolele kahjuhüvitist ega garantiid, siis tehingut koguriskipositsiooni näitajas ei kajastata;

kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ on tehingus majanduslikult avatud aluseks olevast väärtpaberist või rahast tulenevale riskile sellises ulatuses, mis ületab lisandiga kaetud riskipositsiooni, siis kajastab ta koguriskipositsiooni näitajas ka väärtpaberi või raha kogusummat, mille suhtes ta on riskile avatud;

kui esindajana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ pakub ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingus ◄ kahjuhüvitist või garantiid mõlemale poolele, arvutab ta oma koguriskipositsiooni näitaja kooskõlas punktidega a, b ja c iga tehingus osaleva poole jaoks eraldi.

Artikkel 429f

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kooskõlas artikli 111 lõikega 1 bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingute, krediidituletisinstrumendite, ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja artiklis 429d osutatud positsioonide puhul.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kohaldatakse artikli 166 lõiget 9.

Erandina lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summaga. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kohaldavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 111 lõike 1 punktis d osutatud väikese riskiga bilansivälistele kirjetele ümberhindamistegurit 10 %.

Artikkel 429g

Tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad arvelduspäevani bilanssi jäävaid tavapärastel tingimustel toimuvate müügitehingutega seotud raha ja selliste ostutehingutega seotud väärtpabereid varana kooskõlas artikli 429 lõike 4 punktiga a.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute puhul tehingupäevapõhist arvestust, tühistavad selliste müügitehingutega seotud rahaliste nõuete ja selliste ostutehingutega seotud rahaliste võlgnevuste tasaarvestamise, mis on sellise raamatupidamistava kohaselt lubatud. Kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on raamatupidamisliku tasaarvestuse tühistanud, võivad nad tasaarvestada need rahalised nõuded ja võlgnevused, mille puhul arveldatakse tavapärastel tingimustel toimuvad seotud ostu- ja müügitehingud meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute korral arvelduspäevapõhist arvestust, kajastavad koguriskipositsiooni näitajas selliste ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud rahaliste nõuete täieliku nimiväärtusega ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

nii tavapärastel tingimustel toimuvad ostu- kui ka müügitehingud arveldatakse meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“;

rahaliste võlgnevuste ja rahaliste nõuetega seotud ostetud ja müüdud finantsvarad kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande ja arvatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelli.

Artikli 429g järele lisatakse järgmine osa:

„VII A OSA

ARUANDLUSNÕUDED

Artikkel 430

Aruannete esitamine usaldatavusnõuete ja finantsteabe kohta

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad oma pädevatele asutustele teabe järgmise kohta:

artiklis 92 ja VII osas sätestatud omavahendite nõuded, sealhulgas finantsvõimenduse määr;

artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuded nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kellele need nõuded laienevad;

artiklis 394 sätestatud riskide kontsentreerumine;

artiklis 415 sätestatud likviidsusnõuded;

artikli 430a lõikes 1 osutatud koondandmed iga riigisisese kinnisvaraturu kohta;

direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded ja suunis, mis kvalifitseeruvad standardaruandluseks, välja arvatud kõik kõnealuse direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti j kohased täiendavad aruandlusnõuded;

varade koormamise tase, sealhulgas jaotus varade koormatiste liigi kaupa, nagu repolepingud, väärtpaberite laenuks andmine, väärtpaberistatud riskipositsioonid või laenud.

Artikli 6 lõike 5 kohaselt nõuete täitmisest vabastatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes ei kohaldata individuaalselt käesoleva lõike esimese lõigu punktis a sätestatud aruandlusnõuet finantsvõimenduse määra kohta.

Lisaks lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud finantsvõimenduse määra aruandlusele ja et võimaldada pädevatel asutustel jälgida finantsvõimenduse määra volatiilsust, eelkõige aruandekuupäeva seisuga, esitavad suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma pädevatele asutustele aruande finantsvõimenduse määra konkreetsete komponentide kohta, võttes aluseks aruandlusperioodi keskmised ja nende keskmiste arvutamiseks kasutatud andmed.

Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud usaldatavusnõuete aruandlusele esitavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma pädevatele asutustele aruande finantsteabe kohta, kui nad on üks järgmistest:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4;

krediidiasutus, kes koostab konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 5 punktile b.

Pädevad asutused võivad nõuda, et artikli 24 lõike 2 kohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega konsolideeritud alusel omavahendeid kindlaksmääravad krediidiasutused esitaksid finantsteabe aruande kooskõlas käesoleva artikliga.

Lõigetes 3 ja 4 osutatud finantsteabe aruandlus koosneb üksnes teabest, mida on vaja tervikliku ülevaate esitamiseks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili ja süsteemsete riskide kohta, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ avaldab finantssektorile või reaalmajandusele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustust kohaldatakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes proportsionaalselt, võttes arvesse lõikes 8 osutatud aruannet ning arvestades ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suurust, keerukust ja laadi ning tegevuse riskitaset.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada ühtsed aruandevormingud - ja vormid, juhised ja metoodika nende vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning lõigetes 1–4 osutatud aruandluseks kasutatavad IT-lahendused.

Ühtegi sellistes rakenduslikes tehnilistes standardites sätestatud uut aruandlusnõuet ei kohaldata enne kuue kuu möödumist nende jõustumise kuupäevast.

Lõike 2 kohaldamisel täpsustatakse rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes need finantsvõimenduse määra komponendid, millest tuleb teatada, kasutades päeva lõpu või kuu lõpu väärtusi. Selleks võtab EBA arvesse mõlemat järgmist elementi:

kui vastuvõtlik on komponent tehingute mahu märkimisväärsele ajutisele vähenemisele, mille tulemuseks on ülemäärase finantsvõimenduse riski alaesindatus aruandekuupäeva seisuga;

arengusuunad ja tuvastatud asjaolud rahvusvahelisel tasandil.

EBA esitab käesolevas lõikes osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuniks 2021, välja arvatud seoses järgmisega:

finantsvõimenduse määr, mis esitatakse 28. juuniks 2020;

artiklites 92a ja 92b sätestatud kohustused, mis esitatakse 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

EBA hindab komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 ( *14 ) sätestatud aruandlusnõuetega kaasnevat kulu ja kasu kooskõlas käesoleva lõikega ning teavitab oma hindamise tulemustest komisjoni 28. juuniks 2020. Selline hindamine tehakse eelkõige väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ seisukohast. Selleks

jaotatakse ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ aruandes nende suuruse, keerukuse ja laadi ning tegevuse riskitaseme järgi kategooriatesse;

mõõdetakse aruandes aruandluskulu, mis tekib igal ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kategoorial asjaomasel ajavahemikul rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete täitmisel, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

aruandluskulu mõõdetakse aruandluskulu osakaaluna ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kogukuludes asjaomase ajavahemiku jooksul;

ii)

aruandluskulu koosneb kõigist aruandlussüsteemi pideva rakendamise ja pidamisega seotud kuludest, sealhulgas kulutused personalile, IT-süsteemidele, õigusküsimustele, raamatupidamisele, auditeerimisele ja konsulteerimisteenustele;

iii)

asjaomane ajavahemik on aastane ajavahemik, mille jooksul ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tekkinud aruandluskulu, et teha ettevalmistusi rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete rakendamiseks ning jätkata aruandlussüsteemi pidevat käitamist;

hinnatakse, kas igale ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kategooriale tekkinud aruandluskulu on proportsionaalne aruandlusnõuetest saadud kasuga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames;

hinnatakse aruandlusnõuete vähendamise mõju kuludele ja järelevalve tulemuslikkusele, ning

esitatakse soovitusi, kuidas vähendada aruandlusnõudeid vähemalt väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ jaoks, mille puhul EBA seab eesmärgiks vähendada oodatavaid kulusid keskmiselt vähemalt 10 %, kuid ideaalselt 20 %. Eelkõige hindab EBA, kas

lõike 1 punktis g osutatud aruandlusnõuetest saaks loobuda väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kui varade koormatiste tase jääb allapoole teatavat künnist;

ii)

lõike 1 punktide a, c ja g kohaselt nõutavat aruannete esitamise sagedust saaks vähendada väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul.

EBA esitab kõnealuse aruandega koos lõikes 7 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

Pädevad asutused konsulteerivad EBAga, kas muud kui lõigetes 3 ja 4 osutatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peaksid esitama finantsteabe aruande konsolideeritud alusel kooskõlas lõikega 3, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

asjaomased ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ veel ei esita aruandeid konsolideeritud alusel;

asjaomaste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes kohaldatakse direktiivi 86/635/EMÜ kohast raamatupidamistava;

finantsaruandlust peetakse vajalikuks, et saada täielik ülevaade ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse riskiprofiilist ja ülevaade süsteemsetest riskidest, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võivad põhjustada finantssektorile või reaalmajanduse toimimisele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks vormid ja vormingud, mida esimeses lõigus osutatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad samas lõigus sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

10.

Kui pädev asutus leiab, et lõikes 7 osutatud rakenduslike tehniliste standarditega hõlmamata teave on vajalik lõikes 5 sätestatud eesmärkidel, teavitab ta EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu täiendavast teabest, mis on tema hinnangul vaja lisada selles lõikes osutatud rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse.

11.

Pädevad asutused võivad loobuda nõudest esitada käesolevas artiklis osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites täpsustatud aruandlusvormides kehtestatud mis tahes andmeelemente, kui need andmeelemendid on dubleerivad. Sel eesmärgil käsitatakse dubleerivate andmeelementidena selliseid andmeelemente, mis on pädevatele asutustele kättesaadavad juba muul viisil kui nende aruandlusvormide kogumise teel, sealhulgas juhul, kui kõnealused andmeelemendid võib kätte saada andmetest, mis on pädevatele asutustele juba kättesaadavad muus vormingus või teistsuguse detailsusega; pädev asutus võib käesolevas lõikes osutatud loobumist kasutada ainult siis, kui selliste alternatiivsete meetodite abil saadud, kogutud või koondatud andmed on identsed nende andmeelementidega, mis tuleks muidu edastada kooskõlas vastavate rakenduslike tehniliste standarditega.

Pädevad asutused, kriisilahendusasutused ja määratud asutused vahetavad aruandlusnõuete vähendamiseks omavahel teavet alati, kui see on võimalik. Kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud teabevahetust ja ametisaladuse hoidmist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 430a

Aruandluse erinõuded

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad pädevatele asutustele kord aastas aruanded järgmiste koondandmetega iga riigisisese kinnisvaraturu kohta, mille suhtes neil on riskipositsioone:

kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ning 80 %-le turuväärtusest või 80 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem, välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt otsustatakse teisiti;

kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;

riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;

kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ning 50 %-le turuväärtusest või 60 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem, välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt otsustatakse teisiti;

kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna;

riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna.

Lõikes 1 osutatud andmed esitatakse asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on filiaal teises liikmesriigis, siis andmed selle filiaali kohta esitatakse samuti vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Andmed esitatakse eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu puhul, mille suhtes asjaomasel ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on riskipositsioone.

Pädevad asutused avaldavad igal aastal lõike 1 punktide a–f kohased koondandmed koos varasemate perioodide andmetega, kui viimased on kättesaadavad. Mis tahes liikmesriigi teise pädeva asutuse või EBA taotlusel esitab pädev asutus kõnealusele pädevale asutusele või EBA-le üksikasjalikuma teabe elamukinnisvara või ärikinnisvara turu olukorra kohta kõnealuses liikmesriigis.

Artikkel 430b

Tururiskidega seotud aruandluse erinõuded

Alates artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusakti kohaldamise alguskuupäevast teatavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei täida artikli 94 lõikes 1 sätestatud tingimusi ega artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõikide oma kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- või kaubariskile, III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodi kasutamisel põhinevate arvutuste tulemused samal alusel, nagu sellised ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja punktis c sätestatud kohustustest.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ teatavad eraldi artikli 325c lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud arvutused kõikide oma kauplemisportfelli positsioonide või kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- ja kaubariskile.

Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudele teatavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ pärast artikli 325bd lõikes 7, artikli 325be lõikes 3, artikli 325bf lõikes 9 ja artikli 325bg lõikes 4 osutatud viimase regulatiivse tehnilise standardi jõustumise kuupäevale järgneva kolmeaastase perioodi lõppu nende positsioonide puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, mille puhul on pädevad asutused andnud neile loa kasutada alternatiivset sisemudeli meetodit kooskõlas artikli 325az lõikega 2, III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud selle meetodi kasutamisel põhinevate arvutuste tulemused samal alusel, nagu sellised ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja punktis c sätestatud kohustustest.

Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruandlusnõude kohaldamisel teatavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ eraldi artikli 325ba lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii ning punkti b alapunktides i ja ii sätestatud arvutused ning seda kõikide oma kauplemisportfelli positsioonide või kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- ja kaubariskile, ja mis on määratud kauplemisüksustele, mille puhul on pädevad asutused andnud neile loa kasutada alternatiivset sisemudeli meetodit kooskõlas artikli 325az lõikega 2.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad konsolideerimisgrupi piires kasutada lõigetes 1 ja 3 osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et lõikes 1 osutatud meetodi kohaselt tehtud arvutus ei ületa 90 % koguarvutusest. Vastasel juhul kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lõikes 1 osutatud meetodit kõikide oma kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- või kaubariskile.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada ühtsed aruandevormid ning juhised ja metoodika vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning käesolevas artiklis osutatud aruandluseks kasutatavad IT-lahendused.

Ühtegi sellistes rakenduslikes tehnilistes standardites sätestatud uut aruandlusnõuet ei kohaldata enne kuue kuu möödumist nende jõustumise kuupäevast.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 430c

Teostatavusaruanne integreeritud aruandlussüsteemi kohta

EBA koostab teostatavusaruande statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise sidusa ja integreeritud süsteemi väljatöötamise kohta ja teavitab tulemustest komisjoni 28. juuniks 2020.

EBA konsulteerib teostatavusaruande koostamisel pädevate asutustega ning hoiuste tagamise skeemide ja kriisilahenduse eest vastutavate asutustega ja eelkõige EKPSiga. Aruandes võetakse arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega ning selles tuginetakse üldisele kulude ja tulude analüüsile, sisaldades vähemalt järgmist:

ülevaade pädevate asutuste poolt nende jurisdiktsioonis kogutud praeguste andmete kogusest ja ulatusest ning nende andmete päritolust ja detailsusest;

kogutavaid andmeid käsitleva standardsõnastiku koostamine, et suurendada aruandlusnõuete lähenemist regulaarsete aruandekohustuste osas ja et vältida ebavajalikke päringuid;

minimaalselt EBAd ja EKPSi hõlmava ühiskomitee loomine integreeritud aruandlussüsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

integreeritud aruandlussüsteemi jaoks keskse andmekogumispunkti loomise teostatavus ja sellise punkti võimalik struktuur, sealhulgas nõuded tagamaks kogutavate andmete range konfidentsiaalsus, süsteemile juurdepääsu õiguste tugev autentimine ja haldamine ning küberturvalisus, mis

sisaldab keskset andmeregistrit kõigi vajaliku detailsuse ja sagedusega statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmetega konkreetse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kohta ning mida ajakohastatakse vajalike ajavahemike tagant;

ii)

toimib pädevate asutuste jaoks kontaktpunktina, kus nad saavad, töötlevad ja koguvad kõiki andmepäringuid, kus päringud saab viia kokku juba kogutud esitatud andmetega ja mis võimaldab pädevate asutuste kiiret juurdepääsu taotletud teabele;

iii)

pakub pädevatele asutustele lisatuge andmepäringute edastamiseks ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ning kannab taotletud andmed kesksesse andmeregistrisse;

iv)

täidab kooskõlastavat rolli pädevate asutuste vahelises teabe- ja andmevahetuses ning

võtab arvesse pädevate asutuste menetlusi ja protsesse ning kannab need üle standarditud süsteemi.

Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesolevas artiklis osutatud aruande esitamist esitab komisjon, kui see on asjakohane ja võttes arvesse EBA esitatud teostatavusaruannet, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku standarditud ja integreeritud aruandlussüsteemi loomise kohta.

VIII osa asendatakse järgmisega:

„VIII OSA

►C2 FINANTSINSTITUTSIOONIDE ◄ AVALIKUSTATAV TEAVE

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 431

Avalikustamisnõuded ja -põhimõtted

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad II ja III jaotises osutatud teabe käesoleva jaotise sätete kohaselt, võttes arvesse artiklis 432 osutatud erandeid.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud III osa alusel pädevatelt asutustelt loa käesoleva osa III jaotises osutatud instrumentide ja metoodika jaoks, avalikustavad selles sätestatud teabe.

Juhtorgan või kõrgem juhtkond võtab vastu ametlikud põhimõtted käesolevas osas sätestatud avalikustamisnõuete täitmiseks ning kehtestab ja säilitab siseprotsessid, -süsteemid ja -kontrollid kontrollimaks, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ avalikustatav teave oleks asjakohane ja käesolevas osas sätestatud nõuetele vastav. Vähemalt üks juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige kinnitab kirjalikult, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on avalikustanud käesolevas osas nõutava teabe kooskõlas ametlike põhimõtete ning siseprotsesside, -süsteemide ja -kontrollidega. Kirjalik kinnitus ning avalikustamisnõuetele vastamiseks ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ kehtestatud ametlike põhimõtete peamised elemendid lisatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt avalikustatava teabe hulka.

Käesoleva osa kohaselt avalikustatava teabe suhtes kohaldatava sisekontrolli ulatus peaks olema sama suur kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ majandusaruande osaks oleva juhtimisaruande puhul.

Samuti peavad ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ olema põhimõtted kontrollimaks, et nende avaldatav teave annab turuosalistele põhjalikku infot nende riskiprofiili kohta. Kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ leiavad, et käesolevas osas nõutav teave ei anna nende riskiprofiili kohta turuosalistele põhjalikku teavet, avaldavad nad lisaks käesolevas osas nõutavale teabele täiendavat teavet. Sellest olenemata peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ avaldama ainult sellise teabe, mis on oluline ega ole ärisaladusena käsitatav või konfidentsiaalne, nagu on osutatud artiklis 432.

Kvantitatiivse avalikustatava teabe juures peab alati olema kvalitatiivne sõnaline kirjeldus ja muu lisateave, mida võib olla vaja teabe kasutajatele kvantitatiivse avalikustatava teabe mõistmiseks; konkreetsemalt tuleb välja tuua iga oluline muutus võrreldes eelmistel kordadel avalikustatud teabega.

Taotluse korral selgitavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ oma reitinguotsuseid VKEdele ning teistele laene taotlevatele äriühingutele, esitades selgituse vastava palve korral kirjalikult. Selgitusega seotud halduskulud peavad olema proportsionaalsed laenu suurusega.

Artikkel 432

Mitteoluline, ärisaladusena käsitatav või konfidentsiaalne teave

Erandina artikli 435 lõike 2 punktis c ja artiklites 437 ja 450 sätestatud avalikustamisest võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ jätta avalikustamata ühe või mitme II ja III jaotises loetletud teabeelemendi, kui nende teabeelementidega esitatavat teavet ei käsitata olulisena.

Teavet loetakse avalikustamise seisukohalt oluliseks, kui selle väljajätmine või väärkajastamine võiks muuta või mõjutada teabe kasutaja hinnangut või otsust, millele ta majanduslike otsuste tegemisel toetub.

EBA annab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised selle kohta, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad käesoleva osa II ja III jaotises sätestatud avalikustamisnõuete täitmisel teavet olulisena käsitama.

Samuti võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ jätta avalikustamata ühe või mitu II ja III jaotises nimetatud teabeelementi, kui need sisaldavad teavet, mida käsitatakse käesoleva lõike kohaselt ärisaladusena või konfidentsiaalsena, ent see mööndus ei kehti artiklite 437 ja 450 kohaselt avalikustatava teabe kohta.

Teavet käsitatakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ ärisaladusena, kui sellise teabe avalikustamine kahjustaks nende konkurentsivõimet. Ärisaladusena käsitatav teave võib hõlmata tooteid või süsteeme käsitlevat teavet, mis konkurentidega jagamise korral vähendaks ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ poolt neisse toodetesse või süsteemidesse tehtud investeeringute väärtust.

Konfidentsiaalseks loetakse teavet, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on kohustatud hoidma salajas tulenevalt kliendisuhetest või suhetest muude vastaspooltega.

EBA annab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad käesoleva osa II ja III jaotises sätestatud avalikustamisnõuete täitmisel teavet ärisaladusena või konfidentsiaalsena käsitama.

Lõikes 2 osutatud erandjuhtudel märgib asjaomane ►C2 finantsinstitutsioon ◄ avalikustamisel asjaolu, et teatavaid teabeelemente ei avalikustata, esitab nende elementide avalikustamata jätmise põhjendused ja avaldab avalikustamisnõudega hõlmatud teema kohta üldisemat teavet, välja arvatud juhul, kui teema ise on ärisaladus või konfidentsiaalne.

Artikkel 433

Avalikustamise sagedus ja ulatus

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avaldavad II ja III jaotises nõutud teabe artiklites 433a, 433b ja 433c sätestatud viisil.

Kord aastas avalikustatav teave avaldatakse samal kuupäeval, mil avaldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruanne või võimalikult kiiresti pärast seda.

Kord poolaastas ja kvartalis avalikustatav teave avaldatakse samal kuupäeval, mil avaldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vastava perioodi majandusaruanne, kui see on asjakohane, või võimalikult kiiresti pärast seda.

Käesoleva osa kohaselt nõutava teabe ja asjakohase finantsaruande avaldamise kuupäeva erinevus peab olema mõistlik ning igal juhul ei tohi see ületada tähtaegasid, mille pädevad asutused on direktiivi 2013/36/EL artikli 106 kohaselt kehtestanud.

Artikkel 433a

Suurte ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ avalikustatav teave

Suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad allpool osutatud teabe vähemalt järgmise sagedusega:

kogu käesoleva osa kohaselt nõutava teabe kord aastas;

kord poolaastas teabe, millele on osutatud:

artikli 437 punktis a;

ii)

artikli 438 punktis e;

iii)

artikli 439 punktides e–l;

iv)

artiklis 440;

artikli 442 punktides c, e, f ja g;

vi)

artikli 444 punktis e;

vii)

artiklis 445;

viii)

artikli 448 lõike 1 punktides a ja b;

ix)

artikli 449 punktides j–l;

artikli 451 lõike 1 punktides a ja b;

xi)

artikli 451a lõikes 3;

xii)

artikli 452 punktis g;

xiii)

artikli 453 punktides f–j;

xiv)

artikli 455 punktides d, e ja g;

kord kvartalis teabe, millele on osutatud:

artikli 438 punktides d ja h;

ii)

artiklis 447 osutatud põhinäitajates;

iii)

artikli 451a lõikes 2.

Erandina lõikest 1 avalikustavad suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , mis ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ja mis on börsil noteerimata, allpool osutatud teabe järgmise sagedusega:

kogu käesoleva osa kohaselt nõutava teabe kord aastas;

artiklis 447 osutatud põhinäitajad kord poolaastas.

Suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a või 92b, avalikustavad artiklis 437a nõutava teabe kord poolaastas, välja arvatud artikli 447 punktis h osutatud põhinäitajad, mis tuleb avalikustada kord kvartalis.

Artikkel 433b

Väikeste ja mittekeerukate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ avalikustatav teave

Väikesed ja mittekeerukad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad allpool osutatud teabe vähemalt järgmise sagedusega:

kord aastas teabe, millele on osutatud:

artikli 435 lõike 1 punktides a, e ja f;

ii)

artikli 438 punktis d;

iii)

artikli 450 lõike 1 punktides a–d, h, i ja j;

kord poolaastas artiklis 447 osutatud põhinäitajad.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 avalikustavad väikesed ja mittekeerukad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , mis on börsil noteerimata, artiklis 447 osutatud põhinäitajad kord aastas.

Artikkel 433c

Muude ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ avalikustatav teave

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes ei kohaldata artiklit 433a või 433b, avalikustavad allpool osutatud teabe järgmise sagedusega:

kogu käesoleva osa alusel nõutava teabe kord aastas;

artiklis 447 osutatud põhinäitajad kord poolaastas.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 avalikustavad muud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , mis on börsil noteerimata, kord aastas teabe, millele on osutatud:

artikli 435 lõike 1 punktides a, e ja f;

artikli 435 lõike 2 punktides a, b ja c;

artikli 437 punktis a;

artikli 438 punktides c ja d;

artiklis 447 osutatud põhinäitajad;

artikli 450 lõike 1 punktides a–d ja h–k.

Artikkel 434

Avalikustamise viisid

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad kogu II ja III jaotise kohaselt nõutava teabe elektrooniliselt ühes kohas. See tähendab teabe esitamist ühes eraldi dokumendis, kust sellise usaldatavusnõuetega seotud teabe kasutajad saavad selle lihtsalt kätte, või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ finants- või majandusaruandes sisalduvas või sellele lisatud eraldi jaos, mis on sellise teabe kasutajatele lihtsalt äratuntav.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad oma veebisaidil või selle puudumise korral muus sobivas kohas kättesaadavaks käesoleva osa kohaselt nõutava teabe arhiivi. Arhiiv peab olema kättesaadav vähemalt nii kaua, kui on liikmesriigi õiguses ette nähtud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ majandusaruannetes sisalduva teabe säilitamiseks.

Artikkel 434a

Ühtsed avalikustamisvormingud

EBA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada ühtseid avalikustamisvorminguid, ja seonduvad juhised, millega kooskõlas II ja III jaotise kohaselt nõutav teave avalikustatakse.

Nende ühtsete avalikustamisvormingute abil edastatakse teabe kasutajatele piisavalt põhjalikku ja võrreldavat teavet, mille abil saab hinnata ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ riskiprofiili ning seda, mil määral nad täidavad I–VII osas sätestatud nõudeid. Teabe võrreldavuse soodustamiseks püütakse rakenduslikes tehnilistes standardites tagada avalikustamisvormingute kooskõla rahvusvaheliste avalikustamisstandarditega.

Asjakohasel juhul kasutatakse ühtset tabelvormingut.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta need rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

II JAOTIS

LÄBIPAISTVUSE JA AVALIKUSTAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID

Artikkel 435

Riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad oma riskijuhtimiseesmärgid ja -põhimõtted eraldi iga riskikategooria kohta, sealhulgas käesolevas jaotises osutatud riskide kohta. Avalikustamine hõlmab järgmist:

selliste riskikategooriate juhtimise strateegiad ja protsessid;

asjaomase riskijuhtimisfunktsiooni ülesehitus ja korraldus, sealhulgas teave selle volituste ja vastutuse kohta vastavalt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirjale ja muudele selle tegevust reguleerivatele dokumentidele;

riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide ulatus ja laad;

riskimaandamise põhimõtted ning maanduste ja maandavate tegurite jätkuva tulemuslikkuse jälgimise strateegiad ja protsessid;

juhtorgani kinnitatud avaldus ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimiskorralduse piisavuse kohta, millega kinnitatakse, et kehtestatud riskijuhtimissüsteemid on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ profiili ja strateegiat arvestades piisavad;

juhtorgani kinnitatud lühike riskiaruanne, milles lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili; nimetatud aruanne sisaldab alljärgnevat:

peamised suhtarvud ja näitajad, millega antakse välistele sidusrühmadele terviklik ülevaade sellest, milline on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimine, sealhulgas milline on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe;

ii)

teave konsolideerimisgrupisiseste tehingute ja seotud pooltega tehtud tehingute kohta, millel võib olla oluline mõju konsolideerimisgrupi riskiprofiilile.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad juhtimiskorra kohta järgmise teabe:

juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arv;

värbamispõhimõtted juhtorgani liikmete valimiseks ning juhtorgani liikmete tegelikud teadmised, oskused ja asjatundlikkus;

mitmekesisuspoliitika seoses juhtorgani liikmete valikuga, selle eesmärgid ja sihid ja nende saavutatuse määr;

kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on loonud eraldi riskikomitee ja mitu korda see on kohtunud;

selle kirjeldus, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganile.

Artikkel 436

Kohaldamisala avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad käesoleva määruse kohaldamisala kohta järgmise teabe:

selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ nimi, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse;

kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud konsolideeritud finantsaruannete ning I osa II jaotise 2. ja 3. jaos sätestatud regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud konsolideeritud finantsaruannete võrdlus; võrdluses tuuakse välja konsolideerimise raamatupidamisliku ja regulatiivse kohaldamisala erinevused ning juriidilised isikud, kes on hõlmatud konsolideerimise regulatiivse kohaldamisalaga, kui see erineb konsolideerimise raamatupidamislikust kohaldamisalast; konsolideerimise regulatiivsesse kohaldamisalasse kuuluvate juriidiliste isikute kohta märgitakse regulatiivse konsolideerimise meetod, kui see erineb raamatupidamisliku konsolideerimise meetodist, kas need isikud on konsolideeritud täielikult või proportsionaalselt ja kas osalus neis on omavahenditest maha arvatud;

I osa II jaotise 2. ja 3. jaos sätestatud regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud konsolideeritud finantsaruannetes varade ja kohustuste eristus käesolevas osas osutatud riski liikide kaupa;

võrdlus, milles esitatakse peamised põhjused erinevuste olemasolu kohta I osa II jaotise 2. ja 3. jaos sätestatud regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansiliste väärtuste ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatud riskipositsioonide summade vahel; sellele võrdlusele tuleb lisada erinevuste peamisi põhjuseid käsitlev kvalitatiivne teave;

seoses kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliste riskipositsioonidega, mida korrigeeritakse vastavalt artiklile 34 ja artiklile 105, ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ usaldusväärse hindamise kohase väärtuse korrigeerimise elementide summade eristus riski liikide kaupa ning elementide kogusumma kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliste positsioonide kohta eraldi väljatooduna;

praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel;

koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimisega hõlmamata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid väiksemad nõutud omavahenditest, ja selliste tütarettevõtjate nimed;

kui see on asjakohane, asjaolud, mille korral kasutatakse artiklis 7 nimetatud erandit või artiklis 9 sätestatud individuaalset konsolideerimist.

Artikkel 437

Omavahendite avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad omavahendite kohta järgmise teabe:

esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete, teise taseme omavahendite kirjete ning artiklite 32–36, 56, 66 ja 79 kohaselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite suhtes kohaldatavate filtrite ja mahaarvamiste ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ auditeeritud finantsaruannetes sisalduva bilansi täielik võrdlus;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide peamiste tunnuste kirjeldus;

kõigi esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide täielikud tingimused;

eraldi avalikustatakse teave järgmiste elementide laadi ja summade kohta:

iga usaldatavusfilter, mida on kohaldatud vastavalt artiklitele 32–35;

ii)

kirjed, mis on artiklite 36, 56 ja 66 kohaselt maha arvatud;

iii)

kirjed, mida ei ole artiklite 47, 48, 56, 66 ja 79 kohaselt maha arvatud;

kirjeldus kõigi piirangute kohta, mida on järgitud omavahendite arvutamisel kooskõlas käesoleva määrusega, ning instrumentide, usaldatavusfiltrite ja mahaarvamiste kohta, mille puhul kõnealuseid piiranguid kasutati;

kui omavahendite suhtarvude arvutamisel on kasutatud omavahendite elemente, mis on kindlaks määratud muul kui käesolevas määruses sätestatud alusel, siis põhjalik selgitus selle kohta, mille alusel kõnealused omavahendite suhtarvud on arvutatud.

Artikkel 437a

Omavahendite ja kõlblike kohustuste avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a või 92b, avalikustavad omavahendite ja kõlblike kohustuste kohta järgmise teabe:

omavahendite ja kõlblike kohustuste koosseis, tähtajad ja peamised tunnused;

kõlblike kohustuste järjestus võlausaldajate hierarhias;

artiklis 72b osutatud kõlblike kohustuste instrumentide iga emissiooni kogusumma ning artikli 72b lõigetes 3 ja 4 sätestatud piiranguid arvestades kõlblike kohustuste kirjete hulka kuuluvate emissioonide summa;

artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustuste kogusumma.

Artikkel 438

Omavahendite nõuete ja riskiga kaalutud varade avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad käesoleva määruse artikli 92 ning direktiivi 2013/36/EL artiklis 73 ja artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud nõuete täitmise kohta järgmise teabe:

praeguste ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõte;

järelevalvealase läbivaatamisprotsessi tulemusel kindlaks määratud täiendavate omavahendite nõuete summa vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a osutatule ning selle koosseis esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lõikes;

asjakohase pädeva asutuse nõudmise korral ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemus;

riskiga kaalutud varade kogusumma ja vastav artikli 92 kohaselt kindlaks määratud omavahendite kogunõue III osas sätestatud eri riskikategooriate kaupa ning, kui see on asjakohane, selgitus omavahendite ja riskiga kaalutud varade arvutamisele avalduva mõju kohta, mis tuleneb kapitali alammäärde kohaldamisest ja kirjete omavahenditest maha arvamata jätmisest;

bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid, riskiga kaalutud varad ja seonduv oodatav kahju artikli 153 lõike 5 tabelis 1 osutatud iga eriotstarbeliste nõuete kategooria puhul ning bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid ja riskiga kaalutud varad artikli 155 lõikes 2 sätestatud omakapitali riskipositsioonide kategooriate puhul;

kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas olevate omavahenditesse kuuluvate instrumentide riskipositsiooni väärtus ja riskiga kaalutud vara, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kapitalinõuete individuaalsel, allkonsolideeritud ja konsolideeritud arvutamisel artikli 49 kohaselt omavahenditest maha ei arva;

kui kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodit 1 või 2, siis nimetatud direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi täiendavate omavahendite nõue ja kapitali adekvaatsuse määr;

jooksva avalikustamisperioodi riskiga kaalutud varade summade erinevused vahetult eelneva avalikustamisperioodi summadest sisemudelite kasutamise tõttu, sealhulgas ülevaade nende erinevuste peamistest mõjuritest.

Artikkel 439

Vastaspoole krediidiriski positsioonide avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad seoses oma riskipositsiooniga, mis tuleneb III osa II jaotise 6. peatükis osutatud vastaspoole krediidiriskist, järgmise teabe:

kirjeldus, mis hõlmab sisemiste kapitali- ja krediidilimiitide määramise metoodikat vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, sealhulgas kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidele kapitali- ja krediidilimiitide määramise meetodid;

garantiide ja muude krediidiriski maandavate teguritega seotud põhimõtete kirjeldus, näiteks tagatise saamise ja krediidireservide loomise põhimõtted;

artiklis 291 määratletud üldise korrelatsiooniriski ja spetsiifilise korrelatsiooniriskiga seotud põhimõtete kirjeldus;

tagatise summa, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ peaks andma, kui tema krediidireitingut alandataks;

saadud ja antud eraldatud ja eraldamata tagatise summa tagatise liigi kaupa ning iga liigi puhul ka tuletisinstrumentide ja ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ jaoks kasutatavate tagatiste kaupa;

tuletistehingute puhul riskipositsioonide väärtused enne ja pärast III osa II jaotise 6. peatüki 3.–6. jaos sätestatud asjakohase meetodi kohaselt kindlaksmääratud krediidiriski maandamise mõju ning seonduvad riskipositsioonide summad kohaldatava meetodi kaupa;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ puhul riskipositsioonide väärtused enne ja pärast III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud asjakohase meetodi kohaselt kindlaksmääratud krediidiriski maandamise mõju ning seonduvad riskipositsioonide summad kohaldatava meetodi kaupa;

riskipositsioonide väärtused pärast krediidiriski maandamise mõju ning seonduvad riskipositsioonid krediidiväärtuse korrigeerimise omavahendite nõude puhul eraldi iga III osa VI jaotises sätestatud meetodi kohta;

kesksete vastaspooltega seotud riskipositsiooni väärtus ja seonduvad riskipositsioonid III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaldamisala piires, nõuetele vastavate ja mittevastavate kesksete vastaspoolte kohta eraldi ning riskipositsiooni liigi kaupa;

krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingute tinglikud väärtused ja õiglane väärtus; krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud tuleb näidata tooteliigi kaupa; iga tooteliigi all tuleb krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud jagada omakorda ostetud ja müüdud krediidiriski kaitseks;

hinnanguline alfa, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on saanud kooskõlas artikli 284 lõikega 9 pädevate asutuste loa kasutada oma hinnangulist alfat;

artikli 444 punktis e ja artikli 452 punktis g osutatud avalikustamised eraldi;

III osa II jaotise 6. peatüki 4.–5. jaos sätestatud meetodeid kasutavate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul oma bilansiline ja bilansiväline tuletistehingute maht, mis on arvutatud vastavalt kas artikli 273a lõike 1 või 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi keskpank annab tagatise vahetustehingute vormis likviidsusabi, võib pädev asutus lubada erandit esimese lõigu punktide d ja e nõude täitmisest, kui ta leiab, et nimetatud punktides osutatud teabe avalikustamine võib ilmsiks tuua erakorralise likviidsusabi andmise. Pädev asutus kehtestab sel eesmärgil asjakohased künnised ja objektiivsed kriteeriumid.

Artikkel 440

Vastutsükliliste kapitalipuhvrite avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad selle kohta, kuidas nad järgivad direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükis osutatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet, järgmise teabe:

oma vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks kasutatud krediidiriski positsioonide summade ja riskiga kaalutud summade geograafiline jaotus;

►C2 finantsinstitutsioonipõhise ◄ vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.

Artikkel 441

Globaalse süsteemse olulisuse näitajate avalikustamine

Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad iga aasta nende näitajate väärtused, mida nad on kasutanud oma punktisumma arvutamiseks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 osutatud kindlaksmääramise metoodikaga.

Artikkel 442

Krediidi- ja lahjendusriski positsioonide avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad oma krediidiriski ja lahjendusriski positsioonide kohta järgmise teabe:

raamatupidamises kasutatavate mõistete „tähtajaks tasumata“ ja „vähenenud väärtus“ ulatus ja määratlused ning erinevused raamatupidamises ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate määratluste „tähtajaks tasumata“ ja „makseviivituses“ vahel, kui need erinevad;

spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramiseks kasutatud käsitluste ja meetodite kirjeldus;

teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete, viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa ja kvaliteedi kohta laenude, võlaväärtpaberite ja bilansiväliste riskipositsioonide puhul, sealhulgas nende väärtuse akumuleerunud vähenemise, eraldiste ja krediidiriskist tingitud negatiivsete õiglase väärtuse muutuste kohta, ning saadud tagatiste ja finantsgarantiide summade kohta;

tähtaja ületanud riskipositsioonide arvestuse aegumisanalüüs;

makseviivituses olevate ja makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide bilansiline brutoväärtus, kogunenud spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised, kogunenud mahakandmised nendes riskipositsioonides ja bilansiline netoväärtus ning nende jaotus geograafilise piirkonna ja majandusharu ning laenude, võlaväärtpaberite ja bilansiväliste riskipositsioonide kaupa;

muutused makseviivituses olevate bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide brutosummas, sealhulgas vähemalt nende riskipositsioonide alg- ja lõppjääk, selliste riskipositsioonide brutosumma, mis on muudetud tagasi makseviivituses mitteolevaks või mis kuuluvad mahakandmisele;

laenude ja võlaväärtpaberite jaotus järelejäänud tähtaja alusel.

Artikkel 443

Koormatud ja koormamata varade avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad teabe oma koormatud ja koormamata varade kohta. Selleks kasutavad nad riskipositsioonide klassi bilansilist väärtust, mis on jaotatud varade kvaliteedi alusel, ning koormatud ja koormamata bilansilise väärtuse kogusummat. Koormatud ja koormamata varade kohta avalikustatav teave ei sisalda keskpankadelt saadud erakorralist likviidsusabi.

Artikkel 444

Standardmeetodi kasutamise avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad oma riskiga kaalutud vara kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga, avalikustavad iga artiklis 112 sätestatud riskipositsioonide klassi kohta järgmise teabe:

krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste ja määratud ekspordikrediidi agentuuride nimed ning avalikustamisperioodil nendes määramistes tehtud muudatuste põhjused;

riskipositsioonide klassid, mille puhul krediidikvaliteeti hindavat asutust või ekspordikrediidi agentuuri kasutatakse;

emitendi ja emissiooni krediidireitingute kauplemisportfelli mittekuuluvatele kirjetele ülekandmiseks kasutatava protsessi kirjeldus;

iga krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või määratud ekspordikrediidi agentuuri välisreitingu seos riskikaaludega, mis vastavad III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmetele, võttes arvesse, et sellist teavet ei ole vaja avalikustada, kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ vastavad EBA avaldatud standardseose tingimustele;

riskipositsioonide väärtused ja iga III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmega seostatavad krediidiriski maandamise järgsed riskipositsioonide väärtused riskipositsiooni klasside kaupa ja omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide väärtused.

Artikkel 445

Tururiski avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad oma omavahendite nõudeid vastavalt artikli 92 lõike 3 punktidele b ja c, avalikustavad kõnealused nõuded eraldi iga riski kohta, millele on asjaomastes punktides osutatud. Lisaks avalikustatakse eraldi omavahendite nõuded väärtpaberistamise positsioonidega seotud spetsiifilise intressimäära riski kohta.

Artikkel 446

Operatsiooniriski juhtimise avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad oma operatsiooniriski juhtimise kohta järgmise teabe:

operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise meetodid, mille jaoks ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kvalifitseerub;

artikli 312 lõikes 2 sätestatud metoodika kirjeldus, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ seda metoodikat kasutab, sealhulgas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ täiustatud mõõtmismudelil põhinevas meetodis arvessevõetavate asjakohaste sise- ja välistegurite analüüs;

osalise kasutamise korral erinevate kasutatavate metoodikate kohaldamisala ja katvus.

Artikkel 447

Põhinäitajate avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad tabelina järgmised põhinäitajad:

omavahendite koosseis ja kooskõlas artikliga 92 arvutatud omavahendite nõuded;

koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõike 3 kohaselt;

kui see on asjakohane, siis nende täiendavate omavahendite summa ja koosseis, mis ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ peavad direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt olema;

kombineeritud puhvri nõue, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ peavad direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatüki kohaselt täitma;

finantsvõimenduse määr ja koguriskipositsiooni näitaja arvutatuna artikli 429 kohaselt;

järgmine teave artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt arvutatud likviidsuskattekordaja kohta:

asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali likviidsuskattekordaja keskmine või keskmised, nagu on asjakohane, arvutatuna viimase 12 kuu kuulõpu näitajate alusel;

ii)

artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt likviidsuspuhvrisse kuuluva likviidse vara (väärtuskärbete järgse) kogusumma keskmine või keskmised, nagu on asjakohane, asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali kohta, arvutatuna viimase 12 kuu kuulõpu näitajate alusel;

iii)

artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt arvutatud likviidsete vahendite väljavoolu, sissevoolu ja likviidsete vahendite netoväljavoolu keskmised asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali kohta, arvutatuna viimase 12 kuu kuulõpu näitajate alusel;

järgmine teave VI osa IV jaotise kohaselt arvutatud stabiilse netorahastamise nõude kohta:

stabiilse netorahastamise kordaja asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali lõpus;

ii)

kättesaadav stabiilne rahastamine asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali lõpus;

iii)

nõutav stabiilne rahastamine asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali lõpus;

omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtarvud ja nende komponendid, lugeja ja nimetaja, arvutatuna artiklite 92a ja 92b kohaselt ning kriisilahenduse konsolideerimisgruppide kaupa, kui kohaldatav.

Artikkel 448

Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressimäärariski positsioonide avalikustamine

Alates 28. juunist 2021 avalikustavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ järgmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe riskide kohta, mis on tingitud nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka kauplemisportfellivälistest tegevustest tulenevat netointressitulu mõjutavate intressimäärade võimalikust muutumisest, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 84 ja artikli 98 lõikes 5:

omakapitali majandusliku väärtuse muutused käsitletaval ja eelmisel avalikustamisperioodil arvutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5 osutatud kuue järelevalveotstarbelise šokistsenaariumi kohaselt;

netointressitulu muutused käsitletaval ja eelmisel avalikustamisperioodil arvutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5 osutatud kahe järelevalveotstarbelise šokistsenaariumi kohaselt;

nende peamiste modelleerimise ja parameetrite eelduste (välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5a punktides b ja c osutatud eeldused) kirjeldus, mida kasutatakse omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste arvutamisel, nagu on nõutud käesoleva lõike punktides a ja b;

käesoleva lõike punktide a ja b alusel avalikustatud riskinäitajate olulisuse ja pärast eelmist avalikustamiskuupäeva nendes riskinäitajates toimunud mis tahes oluliste muutuste selgitus;

kirjeldus selle kohta, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ määratlevad, mõõdavad, maandavad ja kontrollivad oma kauplemisportfellivälise tegevuse intressimäärariske pädevate asutuste tehtava järelevalve otstarbel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 84, sealhulgas järgmine:

nende konkreetsete riskinäitajate kirjeldus, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste hindamiseks;

ii)

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ sisestes mõõtmissüsteemides kasutatavate peamiste modelleerimise ja parameetrite eelduste kirjeldus, kui need erinevad direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a nimetatud ühistest modelleerimise ja parameetrite eeldustest, mida kasutatakse omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste arvutamiseks, ning erinevuste põhjendused;

iii)

intressimäära šokistsenaariumid, mida ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad intressimäärariskide hindamiseks;

iv)

intressimäärariskide maandamise, sealhulgas artikli 106 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava sisemise riskimaandamise mõju kajastamine;

ülevaade, kui sageli intressimäärariske hinnatakse;

nende riskide üldise juhtimise ja maandamise strateegiate kirjeldus;

tähtajata hoiustele määratud keskmine ja pikim ümberhindamise tähtaeg.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja punkti e alapunktides i–iv sätestatud nõudeid ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ , kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.

Artikkel 449

Väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt III osa II jaotise 5. peatükile või omavahendite nõuded vastavalt artiklile 337 või 338, avalikustavad oma kauplemisportfelliga seotud ja kauplemisportfellivälise tegevuse kohta eraldi järgmise teabe:

väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuse kirjeldus, sealhulgas sellega seotud riskijuhtimis- ja investeerimiseesmärgid, nende roll väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistehingutes, see, kas nad kasutavad artikli 242 punktis 10 määratletud lihtsat, läbipaistvat ja standarditud väärtpaberistamist, ning mil määral nad kasutavad väärtpaberistamise tehinguid väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski ülekandmiseks kolmandatele isikutele ja asjakohasel juhul eraldi kirjeldus nende sünteetilise väärtpaberistamistegevuse raames riski ülekandmise põhimõtete kohta;

mis liiki riskidele ollakse oma väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuses avatud, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järkude kaupa, eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvaid positsioone, ning

enda algatatud tehingutes säilinud riski;

ii)

kolmandate isikute algatatud tehingutega seoses võetud riski;

väärtpaberistamistegevuses riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid, sealhulgas väärtpaberistamise positsioonide liigid, mille puhul iga arvutusmeetodit kasutatakse, ning eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja positsioone, mis ei ole lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised;

nimekiri eriotstarbelistest väärtpaberistamisüksustest, mis kuuluvad mõnda järgmistest kategooriatest, ja nende eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksustega seotud riskipositsioonide liikide (sealhulgas tuletislepingud) kirjeldus:

eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis omandavad ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ algatatud riskipositsioone;

ii)

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ sponsitud eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused;

iii)

eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused ja teised juriidilised isikud, kellele ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ osutavad väärtpaberistamisega seotud teenuseid (näiteks nõuande-, varateenindus- või -haldusteenus);

iv)

eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis kuuluvad ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ konsolideerimise regulatiivsesse kohaldamisalasse;

selliste juriidiliste isikute nimekiri, kellega seoses on ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ avalikustanud, et nad on andnud toetust III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt;

►C2 finantsinstitutsioonidega ◄ seotud selliste juriidiliste isikute nimekiri, kes investeerivad nende algatatud väärtpaberistamisse või nende sponsitud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste emiteeritud väärtpaberistamise positsioonidesse;

kokkuvõte nende väärtpaberistamistegevuse jaoks mõeldud raamatupidamispõhimõtetest, sealhulgas eristades vajaduse korral väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioone;

väärtpaberistamisel kasutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste nimed ja riskipositsioonide liigid, millega seoses iga asutust on kasutatud;

asjakohasel juhul III osa II jaotise 5. peatükis sätestatud sisehinnangu meetodi kirjeldus, sealhulgas sisemiste hinnangute andmise protsessi ülesehitus ning sisemiste hinnangute ja punkti h kohaselt avalikustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud välisreitingute seos, sisemiste hinnangute andmise protsessi kontrollimehhanismid (sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ning sisemiste hinnangute andmise protsessi läbivaatamine), riskipositsioonide liigid, mille puhul sisemiste hinnangute andmise protsessi rakendatakse, ja stressitegurid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamise tasemete kindlaksmääramiseks;

kauplemisportfelliga seotud ja kauplemisportfellivälise tegevuse kohta eraldi väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide bilansiline väärtus, sealhulgas teave selle kohta, kas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on kandnud üle olulise osa seonduvast krediidiriskist vastavalt artiklitele 244 ja 245, ning mille puhul ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on tehingute algatajad, sponsorid või investorid, eristatuna traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise tehingute ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvate tehingute kaupa ning need omakorda väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide liikide kaupa;

kauplemisportfellivälise tegevuse kohta järgmine teave:

väärtpaberistamise positsioonide, milles ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on tehingute algatajad või sponsorid, kogusumma ning seonduvad riskiga kaalutud varad ja kapitalinõuded regulatiivsete meetodite kohaselt, sealhulgas omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid või 1 250 % riskikaaluga kirjed, esitatuna traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste ning väärtpaberistamisest ja edasiväärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide kaupa, eraldi lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvate positsioonide lõikes, ning jaotades veel omakorda mõistlikul arvul riskikaalude või kapitalinõuete vahemikkesse iga kasutatud kapitalinõuete arvutamise meetodi kohta eraldi;

ii)

väärtpaberistamise positsioonide, milles ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on tehingute investorid, kogusumma ning seonduvad riskiga kaalutud varad ja kapitalinõuded regulatiivsete meetodite kohaselt, sh omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid või 1 250 % riskikaaluga kirjed, esitatuna traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste, väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvate positsioonide kaupa, jaotades need omakorda mõistlikul arvul riskikaalude või kapitalinõuete vahemikkesse iga kapitalinõuete arvutamisel kasutatud meetodi kohta eraldi;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul makseviivituses olevate riskipositsioonide summa ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt jooksval perioodil tehtud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mõlemad riskipositsiooni liigi kaupa.

Artikkel 449a

Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamine

Suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kes on emiteerinud väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele liikmesriigi reguleeritud turul, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21, avalikustavad alates 28. juunist 2022 teabe keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste ja üleminekuriskide kohta, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 8 osutatud aruandes.

Esimeses lõigus osutatud teave avalikustatakse esimesel aastal kord aastas ja seejärel kaks korda aastas.

Artikkel 450

Tasustamispõhimõtete avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad järgmise teabe nende töötajate kategooriate suhtes rakendatavate tasustamispõhimõtete ja -tavade kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ riskiprofiili:

teave tasustamispõhimõtete kindlaksmääramiseks kasutatava otsustusprotsessi kohta ja tasustamise üle järelevalvet tegeva peamise organi koosolekute arv majandusaasta jooksul, sealhulgas teave võimaliku töötasukomisjoni koosseisu ja volituste kohta, väliskonsultandi kohta, kelle teenuseid kasutati tasustamispõhimõtete kindlaksmääramisel, ning teave asjaomaste sidusrühmade rolli kohta;

teave töötajate palga ja töötulemuste vahelise seose kohta;

tasustamissüsteemi ülesehituse kõige olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja riske arvestava korrigeerimise kriteeriumide, edasilükkamise põhimõtete ja asjaomase nõudeõiguse tekkimise kriteeriumide kohta;

põhi- ja muutuvtasu vaheline suhe, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktiga g;

teave tulemuskriteeriumide kohta, millel põhineb aktsiate, optsioonide või töötasu muutuvkomponendi saamise õigus;

iga muutuvkomponendi süsteemi ja muude mitterahaliste soodustuste põhiparameetrid ja põhjendus;

kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta ärivaldkondade lõikes;

kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ riskiprofiili; see sisaldab alljärgnevat:

majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (sealhulgas põhikomponentide kirjeldus), ning tasu saajate arv;

ii)

määratud muutuvtasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate, aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta;

iii)

eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel;

iv)

edasilükatud töötasu summa, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse tulemustest lähtuvalt;

majandusaasta jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv;

vi)

eelmistel perioodidel määratud lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal;

vii)

majandusaasta jooksul määratud lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis;

nende isikute arv, kelle töötasu majandusaasta jooksul on 1 miljon eurot või rohkem, kusjuures töötasu puhul, mille summa on 1 ja 5 miljoni euro vahel, jagatakse isikud 500 000 euro suurustesse palgajärkudesse, ning 5 miljoni eurose või suurema töötasu puhul 1 miljoni euro suurustesse palgajärkudesse;

asjakohase liikmesriigi või pädeva asutuse taotluse korral juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme kogu töötasu;

teave selle kohta, kas ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõikes 3 sätestatud erandit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti k kohaldamisel peavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ , kelle puhul sellist erandit kohaldatakse, märkima, kas erandit kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 3 punkti a või b alusel. Samuti peavad nad märkima, millistele tasustamispõhimõtetele nad erandit kohaldavad, mitmele töötajale seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogu töötasu, jagatuna põhi- ja muutuvtasuks.

Suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ teevad käesolevas artiklis nimetatud kvantitatiivse teabe ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kollektiivse juhtorgani töötasude kohta kättesaadavaks ka avalikkusele, eristades tegev- ja muude liikmete töötasu.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ( *15 ) kohaldamist.

Artikkel 451

Finantsvõimenduse määra avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes kohaldatakse VII osa, avalikustavad artikli 429 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra kohta ja ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise kohta järgmise teabe:

finantsvõimenduse määr ning see, kuidas ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad artikli 499 lõiget 2;

artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja ositi ning koguriskipositsiooni näitaja võrdlus avaldatud finantsaruannetes avalikustatud asjaomaste andmetega;

asjakohasel juhul artikli 429 lõike 8 ja artikli 429a lõike 1 kohaselt arvutatud riskipositsioonide summa ning artikli 429a lõike 7 kohaselt arvutatud korrigeeritud finantsvõimenduse määr;

ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus;

nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, mille kohta avalikustatud finantsvõimenduse määr kehtib.

Artikli 429a lõikes 2 määratletud avaliku sektori arengukrediidiasutused avalikustavad finantsvõimenduse määra ilma artikli 429a lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaselt kindlaksmääratud koguriskipositsiooni näitaja kohanduseta.

Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktidele a ja b avalikustavad suured ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ finantsvõimenduse määra ja artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja jaotuse, tuginedes artikli 430 lõikes 7 osutatud rakendusakti kohaselt arvutatud keskmistele.

Artikkel 451a

Likviidsusnõuete avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes kohaldatakse VI osa, avalikustavad käesoleva artikli kohaselt teabe oma likviidsuskattekordaja, stabiilse netorahastamise kordaja ja likviidsusriski juhtimise kohta.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga arvutatud likviidsuskattekordaja kohta järgmise teabe:

asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali likviidsuskattekordaja keskmine või keskmised, nagu on asjakohane, arvutatuna viimase 12 kuu kuulõpu näitajate alusel;

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad VI osa IV jaotise kohaselt arvutatud stabiilse netorahastamise nõude kohta järgmise teabe:

VI osa IV jaotise 2. peatüki kohaselt arvutatud stabiilse netorahastamise kordaja asjaomase avalikustamisperioodi iga kvartali lõpus;

ülevaade VI osa IV jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud kättesaadava stabiilse rahastamise summast;

ülevaade VI osa IV jaotise 4. peatüki kohaselt arvutatud nõutava stabiilse rahastamise summast.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad korra, süsteemid, protsessid ja strateegia, mis on kehtestatud direktiivi 2013/36/EL artikli 86 kohaselt nende likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks.

III JAOTIS

TEATAVATE INSTRUMENTIDE VÕI METOODIKATE KASUTAMISE AKTSEPTEERITAVUSE TINGIMUSED

Artikkel 452

Krediidiriski puhul sisereitingute meetodi kasutamise avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi alusel, avalikustavad järgmise teabe:

pädeva asutuse luba meetodi kasutamiseks või heakskiidetud üleminekuaeg;

iga artiklis 147 osutatud riskipositsiooni klassi kohta riskipositsioonide koguväärtuse protsentuaalne osa, millele kohaldatakse III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit või III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud sisereitingute meetodit, ning iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit kava alusel järk-järgult; kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on saanud loa kasutada riskiga kaalutud varade arvutamiseks omi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja ümberhindamistegureid, avalikustavad nad eraldi iga riskipositsiooni klassi riskipositsioonide koguväärtuse protsentuaalse osa, mille kohta luba kehtib;

reitingusüsteemidele mudelite väljatöötamise, kontrollimise ja muutmise etappides kohaldatavad kontrollimehhanismid, sealhulgas teave järgmise kohta:

riskijuhtimisfunktsiooni ja siseauditi funktsiooni vaheline seos;

ii)

reitingusüsteemi läbivaatamine;

iii)

menetlus, millega tagatakse mudelite läbivaatamise eest vastutava funktsiooni sõltumatus mudelite väljatöötamise eest vastutavatest funktsioonidest;

iv)

menetlus, millega tagatakse mudelite väljatöötamise ja läbivaatamise eest vastutavate funktsioonide aruandekohustus;

krediidiriski mudelite väljatöötamisse, heakskiitmisse ja hilisemasse muutmisse kaasatud funktsioonide roll;

krediidiriski mudelitega seotud aruandluse ulatus ja põhisisu;

sisereitingute andmise protsessi kirjeldus riskipositsiooni klasside kaupa, sealhulgas iga portfelli puhul kasutatud peamiste mudelite arv ja lühiülevaade peamistest erinevustest sama portfelli ulatuses kasutatavate mudelite vahel, mis hõlmab järgmist teavet:

makseviivituse tõenäosuse prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas kuidas prognoositakse makseviivituse tõenäosust madala makseviivituse määraga portfellide puhul, kas on olemas regulatiivsed alammäärad ning tegurid, mis on põhjustanud makseviivituse tõenäosuse ja tegelike makseviivituse määrade erinevusi vähemalt viimasel kolmel perioodil;

ii)

asjakohasel juhul makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas majanduslanguse ajal makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamise meetodid, kuidas makseviivitusest tingitud kahjumäärasid prognoositakse madala makseviivituse määraga portfellide puhul ning maksejõuetuse sündmuse ja riskipositsiooni sulgemise vaheline ajavahemik;

iii)

asjakohasel juhul ümberhindamistegurite prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas nende muutujate tuletamisel kasutatud eeldused;

asjakohasel juhul alljärgnev teave iga artiklis 147 osutatud riskipositsiooni klassi kohta:

nende bilansiline koguriskipositsioon;

ii)

nende bilansiväliste riskipositsioonide väärtused enne asjakohase ümberhindamisteguri kohaldamist;

iii)

nende riskipositsioon pärast asjakohase ümberhindamisteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist;

iv)

iga mudel, parameeter või sisend, mis aitab mõista riskiga kaalumise protsessi ja selle tulemusel saadud riskipositsioonide summasid, mis on avalikustatud piisava arvu võlgnike reitinguklasside lõikes (sealhulgas makseviivituses olevad võlgnikud), nii et krediidiriski oleks võimalik tähenduslikult eristada;

eraldi selliste riskipositsiooni klasside kohta, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on saanud loa kasutada riskiga kaalutud varade arvutamiseks omi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja ümberhindamistegureid, ning riskipositsioonide kohta, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ selliseid prognoose ei kasuta, alapunktides i–iv osutatud väärtused, mille kohta luba kehtib;

iga riskipositsiooni klassi kohta ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ poolt prognoositud makseviivituse tõenäosus koos pikema perioodi jooksul täheldatud tegeliku makseviivituse määraga, avalikustades eraldi makseviivituse tõenäosuse vahemiku, välisreitingu ekvivalendi, makseviivituse tõenäosuse kaalutud ja aritmeetilise keskmise, võlgnike arvu eelmise ja käsitletava aasta lõpus, makseviivitusse sattunud võlgnike arvu, sealhulgas uued makseviivituses olevad võlgnikud, ning ajaloolise aastase keskmise makseviivituse määra.

Käesoleva artikli punkti b kohaldamisel kasutavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 166 esitatud riskipositsiooni väärtuse määratlust.

Artikkel 453

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad krediidiriski maandamise tehnikaid, avalikustavad järgmise teabe:

bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse põhimõtete ja protsesside peamised tunnused ning mil määral nad tasaarvestust kasutavad;

aktsepteeritava tagatise hindamise ja juhtimise põhimõtete ja protsesside peamised tunnused;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt krediidiriski maandamiseks võetud tagatiste põhiliikide kirjeldus;

krediidiriski kaitsena rakendatavate garantiide ja krediidituletisinstrumentide puhul, mida kasutatakse kapitalinõuete vähendamiseks, välja arvatud need, mida kasutatakse sünteetiliste väärtpaberistamiste osana, garantii andjate ja krediidituletisinstrumendi vastaspoolte peamised liigid ja nende krediidivõimelisus;

teave krediidiriski maandamise raames turu- või krediidiriski kontsentreerumiste kohta;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel, aktsepteeritud krediidiriski kaitsega hõlmamata riskipositsioonide koguväärtus ja aktsepteeritud krediidiriski kaitsega hõlmatud riskipositsioonide koguväärtus pärast volatiilsusega korrigeerimist; käesolevas punktis sätestatud teave esitatakse laenude ja võlaväärtpaberite kohta eraldi ning samuti eristatakse makseviivituses olevaid riskipositsioone;

vastav ümberhindamistegur ja riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamine ning asendusmõjuga ja -mõjuta krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise sagedus;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid standardmeetodi alusel, bilansilise ja bilansivälise riskipositsiooni väärtus riskipositsiooni klasside kaupa enne ja pärast ümberhindamistegurite kohaldamist ning krediidiriski maandamist;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid standardmeetodi alusel, riskiga kaalutud vara ning sellise vara ja riskipositsiooni väärtuse suhe pärast vastava ümberhindamisteguri kohaldamist ja riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamist; käesolevas punktis sätestatud teave avalikustatakse eraldi iga riskipositsiooni klassi kohta;

►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid sisereitingute meetodi alusel, riskiga kaalutud vara enne ja pärast krediidituletisinstrumentide krediidiriski maandamise mõju kajastamist; kui ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on saanud loa kasutada riskiga kaalutud varade arvutamiseks omi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja ümberhindamistegureid, avalikustatakse käesolevas punktis sätestatud teave eraldi iga riskipositsiooni klassi kohta, millele see luba kehtib.

Artikkel 454

Operatsiooniriski puhul täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamise avalikustamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad artiklites 321–324 sätestatud täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamiseks, avalikustavad selle riski maandamiseks kasutatava kindlustuse ja muude riski ülekandmise mehhanismide kirjelduse.

Artikkel 455

Sisemiste tururiski mudelite kasutamine

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad oma kapitalinõudeid vastavalt artiklile 363, avalikustavad järgmise teabe:

iga hõlmatud alamportfelli kohta:

kasutatavate mudelite tunnused;

ii)

asjakohasel juhul täiendava makseviivitust ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhinevat kauplemist käsitlevate sisemudelite puhul kasutatud metoodika ja sisemudeli abil mõõdetavad riskid, sealhulgas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt likviidsusperioodide määramisel kasutatud meetodi, nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika ja mudeli valideerimisel kasutatud meetodite kirjeldus;

iii)

alamportfelli suhtes kohaldatava stresstestimise kirjeldus;

iv)

sisemudelite ja modelleerimisprotsessi täpsuse ja järjepidevuse järeltestimiseks ning valideerimiseks kasutatud meetodite kirjeldused;

pädeva asutuse antud loa ulatus;

artiklites 104 ja 105 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kirjeldus;

alljärgnevate näitajate suurim, väikseim ja keskmine väärtus:

võetavate riskide juures arvutatava väärtuse meetodil (value-at-risk method) saadud päevane riskihinnang kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;

ii)

võetavate riskide juures arvutatava väärtuse meetodil saadud stressiolukorra riskihinnang kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;

iii)

riski väärtused täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski puhul kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;

omavahendite nõude elemendid vastavalt artiklis 364 täpsustatule;

kaalutud keskmine likviidsusperiood iga alamportfelli puhul, mis on hõlmatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhineva kauplemise sisemudelitega;

võetavate riskide juures arvutatava väärtuse meetodil saadud päevaste päevalõpu riskihinnangute ja järgmise tööpäeva lõpuks portfelli väärtuse päevase muutuse võrdlus koos aruandeperioodi oluliste ületamiste analüüsiga.

Artiklisse 456 lisatakse järgmine punkt:

„k) VIII osa II ja III jaotises sätestatud avalikustamisnõuete muudatused, et arvestada rahvusvaheliste avalikustamisstandardite muutmisega.“

Artikli 457 punkt i asendatakse järgmisega:

„i) II osas ja artiklis 430 üksnes tulenevalt arengutest raamatupidamisstandardites või -nõuetes, mis arvestavad liidu õigusakte;“.

Artiklit 458 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutus teeb kindlaks finantssüsteemis makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutuse, mis võib põhjustada tõsiseid negatiivseid tagajärgi finantssüsteemile ja reaalmajandusele konkreetses liikmesriigis, ning mille puhul kõnealune asutus leiab, et seda ei saa muude käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud makrotasandi usaldatavausnõuete vahenditega käsitleda sama tulemuslikult kui siis, kui rakendataks rangemaid riiklikke meetmeid, siis teavitab ta sellest vastavalt komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teate viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja EBA-le.

Teatele lisatakse järgmised dokumendid ja see sisaldab vajaduse korral asjakohaseid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid tõendavaid andmeid:

muutused makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuses;

põhjused, miks sellised muutused võivad seada ohtu finantsstabiilsuse riigi tasandil või reaalmajanduse;

selgitus, miks asutus leiab, et käesoleva määruse artiklites 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklites 133 ja 136 sätestatud makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on nende riskide käsitlemiseks vähem sobivad ja tulemuslikud kui käesoleva lõike punktis d osutatud kavandatavad riiklikud meetmed;

riigisisese tegevusloa saanud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ või nende alakategooria jaoks kavandatavad riiklikud meetmed, mille eesmärk on leevendada muutusi riski intensiivsuses ning mis käsitlevad järgmist:

artiklis 92 kehtestatud omavahendite tase;

ii)

artiklis 392 ning artiklites 395–403 kehtestatud nõuded seoses riskide kontsentreerumisega;

iii)

VI osas sätestatud likviidsusnõuded;

iv)

riskikaalud elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks;

VIII osas kehtestatud avalikustamisnõuded;

vi)

direktiivi 2013/36/EL artiklis 129 sätestatud kapitali säilitamise puhvri tase, või

vii)

finantssektorisisesed nõuded;

selgitus, miks lõike 1 kohaselt määratud asutused peavad kavandatud meetmeid olukorra lahendamiseks sobivateks, tulemuslikeks ja proportsionaalseteks, ning

hinnang selle kohta, milline on kavandatud meetmete tõenäoline positiivne või negatiivne mõju siseturule, lähtudes asjaomasele liikmesriigile kättesaadavast teabest.“;

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

Nõukogule antakse õigus võtta komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis d osutatud kavandatavad riiklikud meetmed.

Ühe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teate saamisest esitavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamused kõnealuse lõike punktides a–f osutatud küsimuste kohta.

Võttes igati arvesse teises lõigus osutatud arvamusi ning kui on olemas kindlad, tugevad ja üksikasjalikud tõendid selle kohta, et meede avaldab siseturule negatiivset mõju, mis ületab kindlakstehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski vähendamisest finantsstabiilsusele tulenevat kasu, võib komisjon ühe kuu jooksul esitada nõukogule rakendusakti ettepaneku, et kavandatavad riiklikud meetmed tagasi lükata.

Kui komisjon selle ühekuulise perioodi jooksul ettepanekut ei esita, võib asjaomane liikmesriik viivitamata kehtestada kavandatavad riiklikud meetmed kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.

Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal otsuse ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest ning esitab oma põhjendused kavandatavate riiklike meetmete tagasilükkamise või nende tagasilükkamisest keeldumise kohta.

Nõukogu lükkab kavandatavad riiklikud meetmed tagasi üksnes juhul, kui ta leiab, et vähemalt üks järgmistest tingimustest ei ole täidetud:

makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutused on olemuselt sellised, et need ohustavad finantsstabiilsust riigi tasandil;

käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on kindlakstehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski käsitlemiseks vähem sobivad või tulemuslikud kui kavandatavad riiklikud meetmed;

kavandatavate riiklike meetmetega ei kaasne ebaproportsionaalset negatiivset mõju teiste liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues seega takistuse siseturu toimimisele, ning

probleem puudutab ainult ühte liikmesriiki.

Nõukogu võtab hindamisel arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 määratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud andmetest.

Kui ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku saamisest ei ole nõukogu võtnud vastu rakendusakti kavandatavate riiklike meetmete tagasilükkamiseks, võib asjaomane liikmesriik meetmed vastu võtta ja kohaldada neid kuni kaks aastat või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.

Teised liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud meetmeid tunnustada ning kohaldada neid meetmeid oma riigis tegevusloa saanud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, mille filiaalid asuvad või millel on riskipositsioonid liikmesriigis, kellele anti luba meetmeid kohaldada.“;

lõiked 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9.

Enne lõike 4 kohaselt antud loa aegumist hindab asjaomane liikmesriik Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga konsulteerides uuesti olukorda ja võib lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu uue otsuse, et pikendada riiklike meetmete kohaldamisperioodi iga kord veel kuni kahe aasta võrra. Pärast esimest pikendamist hindab komisjon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga konsulteerides uuesti olukorda vähemalt iga kahe aasta tagant.

10.

Olenemata käesoleva artikli lõigetes 3–9 sätestatud menetlusest võimaldatakse liikmesriikidel suurendada käesoleva artikli lõike 2 punkti d alapunktides iv ja vii nimetatud nõuete riskikaalusid kuni 25 % võrra üle käesolevas määruses sätestatud määrade, ning vähendada artiklis 395 ette nähtud riskide kontsentreerumise piirmäärasid kuni 15 % võrra kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem, tingimusel et on täidetud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused ja teavitamise nõuded.“

Artiklit 460 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte, et üksikasjalikult täpsustada artikli 412 lõikes 1 sätestatud üldist nõuet. Käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid põhinevad kirjetel, mille kohta tuleb aru anda vastavalt VI osa II jaotisele ja III lisale, ning selles täpsustatakse, milliste asjaolude korral peavad pädevad asutused kehtestama ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes konkreetsed sissevoolu- ja väljavoolutasemed, et hõlmata spetsiifilisi riske, millele ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ on avatud, ja selles järgitakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirmäärasid.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes eelkõige vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse üksikasjalikud likviidsusnõuded seoses artikli 8 lõike 3, artiklite 411–416, 419, 422, 425, 428a, 428f, 428g, 428j–428n, 428p, 428r, 428s, 428w, 428ae, 428ag, 428ah, 428ak ja 451a kohaldamisega.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3.

Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 428f lõikes 2 sätestatud toodete või teenuste loetelu, kui ta leiab, et teiste toodete ja teenustega otseselt seotud varad ja kohustused vastavad artikli 428f lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu 28. juuniks 2024.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 461a

Alternatiivne standardmeetod tururiskide jaoks

▼C2

Artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, tehes tehnilisi muudatusi artiklites 325e, 325g–325j, 325p, 325q, 325ae, 325ai, 325ak, 325am, 325ap–325at, 325av ja 325ax ning täpsustades artiklis 325ah esitatud 4. tabeli 11. rühma riskikaalu ja kolmandates riikides tegutsevate krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade riskikaalusid vastavalt artiklile 325ah ning kolmandates riikides tegutsevate krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade korrelatsiooni vastavalt artiklile 325aj seoses III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodiga, võttes arvesse muutusi rahvusvahelistes reguleerivates standardites.

▼B

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 2019.“

Artikkel 462 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 462

Delegeeritud volituste rakendamine

▼C2

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 244 lõikes 6 ja artikli 245 lõikes 6, artiklites 456, 457, 459, 460 ja 461a osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 28. juunist 2013.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 244 lõikes 6, artikli 245 lõikes 6, artiklites 456, 457, 459, 460 ja 461a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 244 lõike 6 ja artikli 245 lõike 6 ning artiklite 456, 457, 459, 460 ja 461a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

▼B

Artikli 471 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Erandina artikli 49 lõikest 1 võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ 31. detsembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2024 otsustada mitte arvata maha kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ja kindlustusvaldusettevõtjas omatavat omakapitaliosalust, kui on täidetud järgmised tingimused:

artikli 49 lõike 1 punktides a ja e sätestatud tingimused;

pädevad asutused on andnud heakskiidu riskikontrolli tasemele ja finantsanalüüsi protseduuridele, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks ettevõttesse tehtud investeeringu või valdusettevõtja üle;

►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas omatav omakapitaliosalus ei ületa 15 % selle kindlustusettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2024;

omakapitaliosaluse summa, mida maha ei arvata, ei ületa omatavate kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summat 31. detsembri 2012. aasta seisuga.“

Artiklit 493 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse artiklites 387–403 sisalduvaid riskide kontsentreerumist käsitlevaid sätteid ei kohaldata investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevuste teostamine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ ( *16 ).

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) „riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ oma tütarettevõtjatega, ning olulised osalused, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale määrusele, direktiivile 2002/87/EÜ või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele õigusnormidele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas nende puhul on kehtestatud erand käesoleva määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmanda isiku vastu;“.

Artikkel 494 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 494

Üleminekusätted omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta

►C2

Erandina artiklist 92a peab kriisilahendussubjektiks liigitatud finantsinstitutsioon, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, täitma alates 27. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

◄

16 % riskipõhine määr, mis näitab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

6 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

Erandina artikli 72b lõikest 3 on alates 27. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 määr, mille ulatuses võib artikli 72b lõikes 3 nimetatud kõlblike kohustuste instrumente hõlmata kõlblike kohustuste kirjete hulka, 2,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Erandina artikli 72b lõikest 3 kvalifitseeruvad kohustused seni, kuni kriisilahendusasutus annab esimest korda hinnangu kõnealuse lõike punkti c tingimuse täitmise kohta, kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis kuni 31. detsembrini 2021 ei ületa 2,5 % ja pärast seda 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et need vastavad artikli 72b lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimustele.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 494a

Varem kehtinud nõuete ajutine kohaldamine eriotstarbeliste üksuste kaudu toimunud emissioonide suhtes

Erandina artiklist 52 loetakse kapitaliinstrumendid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole otseselt emiteerinud, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks 31. detsembrini 2021 ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused (välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ise);

instrumendid on emiteeritud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluva üksuse kaudu;

tulu on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ viivitamata ja piiranguteta kättesaadav vormis, mis vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

Erandina artiklist 63 loetakse kapitaliinstrumendid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei ole otseselt emiteerinud, teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks 31. detsembrini 2021 ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼C2

artiklis 63 sätestatud tingimused, välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud finantsinstitutsioon ise;

▼B

instrumendid on emiteeritud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluva üksuse kaudu;

tulu on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ viivitamata ja piiranguteta kättesaadav vormis, mis vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

Artikkel 494b

Varem kehtinud nõuete ajutine kohaldamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide suhtes

Erandina artiklitest 51 ja 52 kvalifitseeruvad enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks hiljemalt kuni 28. juunini 2025, kui need vastavad artiklites 51 ja 52 sätestatud tingimustele, välja arvatud artikli 52 lõike 1 punktides p, q ja r osutatud tingimused.

Erandina artiklitest 62 ja 63 kvalifitseeruvad enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks hiljemalt kuni 28. juunini 2025, kui need vastavad artiklites 62 ja 63 sätestatud tingimustele, välja arvatud artikli 63 punktides n, o ja p osutatud tingimused.

▼C2

Erandina artikli 72a lõike 1 punktist a kvalifitseeruvad enne 27. juunit 2019 emiteeritud kohustused kõlblike kohustuste instrumentideks, kui need vastavad artiklis 72b sätestatud tingimustele, välja arvatud artikli 72b lõike 2 punkti b alapunktis ii ja punktides f–m osutatud tingimused.“

▼B

Artikkel 497 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 497

Omavahendite nõuded keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide puhul

Kui kolmanda riigi keskne vastaspool taotleb määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohast tunnustamist, võivad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ lugeda seda keskset vastaspoolt nõuetele vastavaks keskseks vastaspooleks alates ESMA-le tunnustamistaotluse esitamise kuupäevast kuni üheni järgmistest päevadest:

kui komisjon on juba keskse vastaspoole asutamisjärgse kolmanda riigi suhtes võtnud vastu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 nimetatud rakendusakti ja see rakendusakt on jõustunud – kaks aastat pärast taotluse esitamise kuupäeva;

kui komisjon ei ole keskse vastaspoole asutamisjärgse kolmanda riigi suhtes võtnud veel vastu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakti või kui see rakendusakt ei ole veel jõustunud – järgmistest kuupäevadest varasem:

kaks aastat pärast rakendusakti jõustumise kuupäeva;

ii)

nende kesksete vastaspoolte puhul, kes esitasid taotluse pärast 27. juunit 2019 – kaks aastat pärast taotluse esitamise kuupäeva;

iii)

nende kesksete vastaspoolte puhul, kes esitasid taotluse enne 27. juunit 2019 – 28. juuni 2021.

Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi ega siduvat korda oma kliirivate liikmetega kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetega, asendab ►C2 finantsinstitutsioon ◄ artikli 308 lõikes 2 esitatud omavahendite nõude arvutamise valemi kuni lõikes 1 osutatud kuupäevani järgmise valemiga:

▼C2

kus:

omavahendite nõue;

▼B

KCCP

nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFCCP

keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

kliirivat liiget tähistav indeks;

IMi

kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis ning

alustamise tagatise kogusumma, millest keskne vastaspool on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 5a kohaselt teavitanud.

Erandjuhtudel, kui see on vajalik ja proportsionaalne rahvusvaheliste finantsturgude häirete ärahoidmiseks, võib komisjon võtta rakendusaktidega ja artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel vastu otsuse pikendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud üleminekusätteid üks kord 12 kuu võrra.“

Artikli 498 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.

Käesolevas määruses sisalduvaid omavahendite nõudeid käsitlevaid sätteid ei kohaldata investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevuste teostamine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 direktiivi 2004/39/EÜ.“

Artikli 499 lõige 3 jäetakse välja.

Artiklid 500 ja 501 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 500

Korrigeerimine suuremahulise müügi puhul

Erandina artikli 181 lõike 1 punktist a võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ korrigeerida oma makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, osaliselt või täielikult tasaarvestades makseviivituses olevate riskipositsioonide suuremahulisest müügist tuleneva mõju realiseeritud makseviivitusest tingitud kahjumääradele kuni sellise erinevuse ulatuses, mis on võrreldavate ja lõplikult realiseerimata makseviivituses olevate riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangulise keskmise ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade realiseeritud keskmise vahel, sealhulgas võttes aluseks suuremahulisest müügist tulenenud realiseeritud kahjumi, kohe kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

►C2 finantsinstitutsioon ◄ on edastanud pädevale asutusele kava koos makseviivituses olevate riskipositsioonide müügi ulatuse, koosseisu ja kuupäevadega;

makseviivituses olevate riskipositsioonide müük toimub hilisemal kuupäeval kui 23. november 2016, kuid mitte hiljem kui 28. juunil 2022;

▼C2

punktis a osutatud kava kohaselt toimunud esimese müügi kuupäevast alates realiseeritud makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivne summa on ületanud 20 % kõikide makseviivituses olevate riskipositsioonide tagasimaksmata summast alates punktides a ja b osutatud esimese müügi kuupäevast.

▼B

Esimeses lõigus osutatud korrigeerimise võib teha üksnes kuni 28. juunini 2022 ja selle mõju võib kesta seni, kuni vastavad riskipositsioonid hõlmatakse finantsinstitutsiooni enda makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutega.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevat asutust viivitamata, kui lõike 1 punktis c sätestatud tingimus on täidetud.

Artikkel 501

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerivad VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses, vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile arvutatud riskiga kaalutud vara (RWEA) järgmise valemi alusel:

kus:

RWEA*

RWEA, mida on korrigeeritud VKE toetuskoefitsiendiga, ning

▼C2

on üks järgmistest:

kogusumma, mis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühm võlgneb finantsinstitutsioonile, tema tütarettevõtjatele, tema emaettevõtjatele ja nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvara tagatisega nõudeid ega elamukinnisvara tagatisega tingimuslikke nõudeid;

kui punktis a osutatud kogusumma on null, siis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühma vastu olevate elamukinnisvara tagatisega nõuete ja elamukinnisvara tagatisega tingimuslike nõuete summa, mis on välja arvatud nimetatud punktis osutatud kogusumma arvutusest.

▼B

Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse järgmisest:

VKE vastu olev nõue kuulub kas jaenõuete või äriühingute vastu olevate nõuete või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuete klassi;

VKE on määratletud vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ; ( *17 ) nimetatud soovituse lisa artiklis 2 loetletud kriteeriumidest võetakse arvesse üksnes aastakäivet;

►C2 finantsinstitutsioonid ◄ võtavad mõistlikke meetmeid, et määrata E* korrektselt kindlaks ja saada punkti b alusel nõutavat teavet.

Lisatakse järgmine artikkel:

▼C2

„Artikkel 501a

Eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimine

▼B

Omavahendite nõuded, mis on arvutatud III osa II jaotise kohaselt, korrutatakse 0,75ga, kui riskipositsioon vastab kõigile järgmistele tingimustele:

riskipositsioon kajastub kas äriühingute riskipositsiooni klassis või eriotstarbeliste nõuete klassis (välja arvatud makseviivituses riskipositsioonid);

riskipositsioon on seotud üksusega, mis on loodud spetsiaalselt eluliselt tähtsate avalike teenuste osutamise või toetamise füüsiliste struktuuride või rajatiste, süsteemide ja võrkude rahastamiseks või käitamiseks;

kohustuse tagasimaksmise allikas on esindatud vähemalt kahe kolmandiku ulatuses oma summast pigem rahastatavatelt varadelt saadav tuluga, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võimega laiemalt, või toetuse, abi või rahastamisega, mida antakse lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii loetletud ühe või mitme üksuse poolt;

võlgnik suudab täita oma finantskohustused isegi tõsistes stressi tingimustes, mis on projekti riski seisukohast asjakohased;

võlgniku genereeritavad rahavood on prognoositavad ja katavad kõik tulevased laenu tagasimaksed selle kestuse ajal;

riskipositsiooni refinantseerimisrisk on väike või piisavalt maandatud, võttes arvesse kogu toetust, abi või rahastamist, mida antakse lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii loetletud ühe või mitme üksuse poolt;

lepingulised kokkulepped annavad laenuandjatele suure kaitse, mis hõlmab alljärgnevat:

kui võlgniku tulud ei pärine suure arvu kasutajate maksetest, sisaldavad lepingulised kokkulepped sätteid, mis kaitsevad laenuandjaid tulemuslikult kahju eest, mis tuleneb sellest, et pool, kes nõustub ostma võlgniku pakutavaid kaupu või teenuseid, lõpetab projekti;

ii)

võlgnikul on piisavalt reservvahendeid, mis on täielikult kaetud rahaga või hea reitinguga garantiiandjatega sõlmitud muude rahaliste kokkulepetega, et katta ettenägematute kulude reservi ja käibekapitali nõuded käesoleva lõike punktis b osutatud varade eluea jooksul;

iii)

laenuandjatel on märkimisväärne kontroll varade ja võlgniku tulude üle;

iv)

laenuandjatel on kohaldatava õiguse kohaselt lubatud ulatuses tagatis infrastruktuurivaldkonnas kriitilise tähtsusega vara ja lepingutena või ta tagab oma positsiooni mõnel muul viisil;

omakapital on panditud laenuandjatele, nii et nad saavad makseviivituse korral üksuse üle kontrolli võtta;

vi)

tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid on muul kui võlakohustuste täitmise eesmärgil piiratud;

vii)

lepingulised piirangud võlgniku sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada laenuandjaid, sh piirang, et uusi võlakirju ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta;

kohustus kuulub kõigist teistest nõuetest (välja arvatud õigusaktidest tulenevad nõuded ja tuletisinstrumentide vastaspoolte nõuded) kõrgemasse nõudeõiguse järku;

kui võlgnik on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor või, kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, omakapitaliinvestorite grupp tervikuna vastama järgmistele kriteeriumidele:

omakapitaliinvestorid on varemgi teinud edukalt järelevalvet infrastruktuuriprojektide üle, nad on finantsiliselt usaldusväärsed ja vajaliku oskusteabega;

ii)

omakapitaliinvestorite makseviivituse risk on väike või on väike risk, et nende makseviivitus tekitab võlgnikule olulist kahju;

iii)

olemas on piisavad mehhanismid, mille abil kooskõlastada omakapitaliinvestorite ja laenuandjate huvid;

võlgnikul on piisavad kaitsemehhanismid, mis tagavad projekti lõpuleviimise kooskõlas kokkulepitud spetsifikatsiooni, eelarve või tähtajaga; sealhulgas tugevad lõpuleviimisgarantiid või kogenud ehitaja osalemine ja piisavad lepingusätted leppetrahvide maksmise kohta;

kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt juhitud;

võlgnik kasutab järeleproovitud tehnoloogiat ja disaini;

kõik vajalikud load ja kooskõlastused on saadud;

võlgnik kasutab tuletisinstrumente vaid riski maandamiseks;

võlgnik on hinnanud, kas rahastatavad varad aitavad kaasa järgmiste keskkonnaeesmärkide saavutamisele:

kliimamuutuste leevendamine;

ii)

kliimamuutustega kohanemine;

iii)

vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

iv)

üleminek ringmajandusele, jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt;

saaste vältimine ja kontroll;

vi)

elujõuliste ökosüsteemide kaitse.

Lõike 1 punkti e kohaldamisel ei loeta genereeritud rahavooge prognoositavateks, välja arvatud juhul, kui oluline osa tuludest vastab järgmistele tingimustele:

täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

tulu põhineb kättesaadavusel;

ii)

tulule kohaldatakse tulumäära sätteid;

iii)

tulule kohaldatakse võta-või-maksa lepingut;

iv)

toodangu tase või kasutus ja hind vastavad eraldi ühele järgmistest kriteeriumidest:

—

see on reguleeritud;

—

see on lepingus kindlaks määratud;

—

see on väikese nõudlusriski tõttu piisavalt prognoositav;

kui võlgniku tulud ei pärine suure arvu kasutajate maksetest, on pool, kes nõustub ostma võlgniku pakutavaid kaupu või teenuseid, üks alljärgnevatest:

keskpank, keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, tingimusel et neile on määratud riskikaal 0 % kooskõlas artiklitega 114 ja 115 või on krediidikvaliteeti hindav asutus määranud nende krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;

ii)

avaliku sektori asutus, tingimusel et talle on määratud riskikaal 20 % või vähem kooskõlas artikliga 116 või on krediidikvaliteeti hindav asutus määranud tema krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;

iii)

artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolne arengupank;

iv)

artiklis 118 osutatud rahvusvaheline organisatsioon;

äriühing, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;

vi)

üksus, mis on asendatav ilma, et märkimisväärselt muutuks tulude tase ja ajastus.

►C2 Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad iga kuue kuu järel pädevatele asutustele infrastruktuuriprojektiüksustega seotud riskipositsioonide kogusumma, mis on arvutatud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.

Komisjon koostab 28. juuniks 2022 aruande mõju kohta, mida käesolevas määruses sätestatud omavahendite nõuded avaldavad infrastruktuuriprojektiüksustele laenu andmisele, ja esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab sellega koos seadusandliku ettepaneku.

Lõike 4 kohaldamisel annab EBA komisjonile järgmise teabe:

lõikes 4 nimetatud perioodil infrastruktuuriga seotud laenuandmise ja projektide rahastamise turu suundumuste ja tingimuste analüüs;

lõike 1 punktis b osutatud üksuste tegeliku riski analüüs kogu majandustsükli ulatuses;

käesolevas määruses kehtestatud omavahendite nõuete kooskõla käesoleva lõike punktide a ja b kohase analüüsi tulemustega.

Artikkel 501b

Erand aruandlusnõuetest

Erandina artiklist 430 võib pädev asutus käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamise alguskuupäeva ja kõnealuses artiklis osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites täpsustatud esimese aruande esitamise kuupäeva vahelisel ajal loobuda nõudest esitada teavet artikli 430 lõikes 7 osutatud rakendusaktis esitatud vormides täpsustatud vormingus, kui neid vorme ei ole ajakohastatud, et neis kajastuksid käesoleva määruse sätted.“

X osas lisatakse II jaotise „ARUANDLUS JA LÄBIVAATAMINE“ järele järgmine artikkel:

„Artikkel 501c

Keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega seotud riskipositsioonide usaldatavausnõuete kohane käsitlemine

EBA hindab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist kättesaadavate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma tuvastatud asjaolude põhjal, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlemine on põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:

metoodika, mida kasutatakse keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide tegeliku riskisuse hindamiseks võrreldes muude riskipositsioonide riskisusega;

asjakohaste kriteeriumide väljatöötamine füüsiliste riskide ja üleminekuriskide, sealhulgas regulatiivsetest muudatustest tuleneva vara väärtuse vähenemise riskide hindamiseks;

keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärase usaldatavusnõuete kohase käsitlemise potentsiaalne mõju finantsstabiilsusele ja pangalaenude pakkumisele liidus.

EBA esitab tuvastatud asjaolude kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande 28. juuniks 2025.

Nimetatud aruande alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 504a

Kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused

EBA esitab 28. juuniks 2022 komisjonile aruande globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks või muudeks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks liigitatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summade ja jaotuse kohta ning võimalike kriisilahendust pärssivate asjaolude ja nende osalustega seotud negatiivse mõju ülekandumise riski kohta.

Tuginedes EBA aruandele, esitab komisjon 28. juuniks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste osaluste asjakohase käsitlemise kohta, lisades aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.“

Artikkel 507 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 507

Riskide kontsentreerumine

EBA jälgib artikli 390 lõike 6 punktis b, artikli 400 lõike 1 punktides f–m ja artikli 400 lõike 2 punktides c–g, i, j ja k sätestatud erandite kasutamist ning esitab 28. juuniks 2021 komisjonile aruande, milles hinnatakse selliste erandite kaotamise või nende kasutamise piiramise kvantitatiivset mõju. Täpsemalt hinnatakse aruandes iga nimetatud artiklites sätestatud erandi puhul järgmist:

igas liikmesriigis erandi alla kuuluvate riskide kontsentreerumiste arv;

erandit kasutavate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ arv igas liikmesriigis;

igas liikmesriigis erandi alla kuuluvate riskipositsioonide kogusumma.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse artikli 390 lõikes 4 ja artikli 401 lõikes 2 osutatud erandite kohaldamist seoses ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ riskipositsioonide väärtuse arvutamise meetoditega ja konkreetselt vajadust võtta arvesse muudatusi rahvusvahelistes standardites, millel sellise arvutamise meetodid põhinevad.“

Artiklisse 510 lisatakse järgmised lõiked:

„4.

EBA jälgib II lisas loetletud tuletislepingutega ja krediidituletisinstrumentidega seotud finantseerimisriski katteks nõutava stabiilse rahastamise summat stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul, eriti nende tuletislepingutega seotud artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nimetatud tuletislepingute tulevast finantseerimisriski, ning esitab 28. juuniks 2024 komisjonile aruande selle kohta, kas on võimalik kehtestada suurem nõutava stabiilse rahastamise kordaja või riskitundlikum näitaja. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

võimalus eristada võimendustagatisega ja ilma selleta tuletislepinguid;

artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nõude kaotamise, suurendamise või asendamise võimalus;

võimalus muuta laiaulatuslikumalt artiklis 428d, artikli 428k lõikes 4, artikli 428s lõikes 2, artikli 428ag punktides a ja b, artikli 428ah lõikes 2, artikli 428al lõikes 4, artikli 428at lõikes 2, artikli 428ay punktides a ja b ning artikli 428az lõikes 2 sätestatud tuletislepingute kohtlemist stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, et kajastada paremini nende lepingutega seotud finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul;

kavandatud muudatuste mõju ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingutega seoses nõutava stabiilse rahastamise summale.

Kui rahvusvahelised standardid avaldavad mõju II lisas loetletud tuletislepingute ja krediidituletisinstrumentide kohtlemisele stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, esitab komisjon vajaduse korral ning võttes arvesse lõikes 4 osutatud aruannet, neid rahvusvaheliste standardite muudatusi ja liidu pangandussektori mitmekesisust, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas muuta sätteid II lisas loetletud tuletislepingute ja krediidituletisinstrumentide kohtlemise kohta VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, et võtta paremini arvesse nende tehingutega seotud finantseerimisriski.

EBA jälgib ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ (sealhulgas nendes tehingutes saadud või antud varadega) ning finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutega seotud finantseerimisriski katteks nõutava stabiilse rahastamise summat ning esitab komisjonile aruande sellise kohtlemise sobivuse kohta 28. juuniks 2023. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

võimalus kohaldada finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavatele ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutele suuremaid või väiksemaid stabiilse rahastamise tegureid, et võtta paremini arvesse nende finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul ja võimalikku negatiivse mõju ülekandumist finantssektorisse kuuluvate klientide vahel;

võimalus kohaldada artikli 428r lõike 1 punktis g sätestatud käsitlust ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ , mille tagatiseks on muud liiki vara;

võimalus kohaldada alternatiivina artikli 428p lõikes 5 sätestatud kohtlemisele stabiilse rahastamise tegureid bilansivälistele kirjetele, mida kasutatakse väärtpaberistamise kaudu finantseerimise tehingutes;

kas finantssektorisse kuuluvate klientide välja antud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga kohustuste (millele kohaldatakse artikli 428k lõike 3 punkti c kohaselt kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %) ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingutest tulenevate varade (millele kohaldatakse artikli 428r lõike 1 punkti g, artikli 428s lõike 1 punkti c ja artikli 428v punkti b kohaselt nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, 5 % või 10 %) erinev kohtlemine on asjakohane;

►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ (eriti finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingute) puhul suuremate või väiksemate nõutava stabiilse rahastamise tegurite kehtestamise mõju sellistes tehingutes tagatisena saadud varade (eriti riigivõlakirjade ja äriühingute võlakirjade) turulikviidsusele;

kavandatud muudatuste mõju selliste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tehingute (eriti ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ , mille järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu ja mille tagatisena saadakse riigivõlakirju) puhul nõutava stabiilse rahastamise summale.

Komisjon esitab 28. juuniks 2024, kui see on asjakohane ning võttes arvesse lõikes 6 osutatud aruannet, rahvusvahelisi standardeid ja liidu pangandussektori mitmekesisust, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas muuta sätteid, mis käsitlevad ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ , sealhulgas nendes tehingutes saadud või antud varade, ning finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingute käsitlemist VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, kui ta peab seda asjakohaseks seoses kehtiva käsitluse mõjuga ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ stabiilse netorahastamise kordajale ning et võtta paremini arvesse nende tehingutega seotud finantseerimisriski.

▼C2

Hiljemalt 28. juuniks 2025 suurendatakse artikli 428r lõike 1 punktis g, artikli 428s lõike 1 punktis b ja artikli 428v punktis a osutatud tehingutele kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid vastavalt 0 %lt 10 %ni, 5 %lt 15 %ni ja 10 %lt 15 %ni, välja arvatud juhul, kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7 komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetud seadusandlikus aktis on sätestatud teisiti.

▼B

EBA jälgib nõutava stabiilse rahastamise summat, mis peab katma ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingute riskimaanduseks hoitavate väärtpaberipositsioonidega seotud rahastamisriski. EBA esitab aruande käsitlemise asjakohasuse kohta 28. juuniks 2023. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

kuidas võib käsitlemine mõjutada investorite võimet hankida varasid ja laenude pakkumist kapitaliturgude liidus;

võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada osaliselt või täielikult alustamise tagatise arvel rahastatavate tuletisinstrumentide riske;

võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada nende tuletisinstrumentide riske, mida ei rahastata alustamise tagatise arvel.

10.

Hiljemalt 28. juuniks 2023 või üks aasta pärast Baseli pangajärelevalve komitee poolt väljatöötatud rahvusvahelistes standardites kokkuleppimist, olenevalt sellest, kumb on varasem, esitab komisjon, kui see on asjakohane ning võttes arvesse lõikes 9 osutatud aruannet, kõiki Baseli pangajärelevalve komitee välja töötatud rahvusvahelisi standardeid, liidu pangandussektori mitmekesisust ja kapitaliturgude liidu eesmärke, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas muuta sätteid, mis käsitlevad ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingute riskimaanduseks hoitavate väärtpaberipositsioonide käsitlemist VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, kui ta peab seda asjakohaseks seoses kehtiva kohtlemise mõjuga ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ stabiilse netorahastamise kordajale ning et võtta paremini arvesse nende tehingutega seotud finantseerimisriski.

11.

EBA hindab, kas oleks põhjendatud vähendada nõutava stabiilse rahastamise tegurit seoses väärismetallide (näiteks kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) kliirimis- ja arveldusteenuste osutamiseks kasutatavate varadega või väärismetallidega (näiteks kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) tehtavate tehingute rahastamiseks kasutatavate varadega tähtajaga kuni 180 päeva. EBA esitab oma aruande komisjonile 28. juuniks 2021.“

Artikkel 511 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 511

Finantsvõimendus

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas

on asjakohane kehtestada muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele finantsvõimenduse määra täiendav kapitalinõue ning

kas artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja määratlus ja arvutamine, sealhulgas keskpanga reservide käsitlus, on asjakohane.

Lõikes 1 osutatud aruande koostamisel võtab komisjon arvesse rahvusvahelist arengut ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlik ettepanek.“

Artikkel 513 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 513

Makrotasandi usaldatavusnõuded

Komisjon esitab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga konsulteerimist 30. juuniks 2022 ja seejärel iga viie aasta tagant ülevaate selle kohta, kas käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvad makrotasandi usaldatavusnõuded on piisavad, et maandada süsteemseid riske sektorites, piirkondades ja liikmesriikides, hinnates muu hulgas seda,

kas praegused käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvad makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on toimivad, tõhusad ja läbipaistvad;

kas käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sarnaste riskide maandamiseks kehtestatud erinevate makrotasandi usaldatavusnõuete vahendite ulatus ja võimalikud kattuvuse astmed on asjakohased ning vajaduse korral esitab ettepaneku uute makrotasandi usaldatavusnõuete kohta;

kuidas süsteemsete ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ jaoks rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid ning käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätted vastastikku toimivad ning vajaduse korral esitab ettepaneku uute nõuete kohta, võttes arvesse kõnealuseid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid;

kas kapitalipõhiste instrumentide täiendamiseks ja ühtsel turul instrumentide ühtse kasutamise võimaldamiseks tuleks käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL ettenähtud makrotasandi usaldatavusnõuete vahenditele lisada muud liiki instrumente, nagu laenuvõtmisel põhinevad instrumendid, võttes arvesse seda, kas nende instrumentide ühtlustatud määratlused ja vastavate andmetega seotud aruandlus liidu tasandil on selliste instrumentide kehtestamise eeltingimuseks;

kas artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet tuleks laiendada muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kas selle kalibreerimine peaks olema erinev kalibreerimisest globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja kas selle kalibreerimine peaks sõltuma ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ süsteemse olulisuse tasemest;

kas makrotasandi usaldatavusnõuete meetmete praegune vabatahtlik kõigipoolsus tuleks muuta kohustuslikuks kõigipoolsuseks ja kas kehtiv Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik on selleks sobilik alus;

kuidas anda liidu ja liikmesriikide makrotasandi usaldatavausjärelevalve asutustele vahendid käsitlemaks uusi süsteemseid riske, mis tulenevad krediidiasutuste riskipositsioonidest pangandusvälises sektoris, eelkõige tuletisinstrumentide ja ►C2 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ turgudest ning varahalduse ja kindlustuse sektorist.

Komisjon esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga peetud konsultatsioonide põhjal 31. detsembriks 2022 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 1 osutatud hindamise kohta, koos vajaduse korral seadusandliku ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Artikkel 514 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 514

Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetod

EBA esitab 28. juuniks 2023 komisjonile aruande, milles käsitleb tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks III osa II jaotise 6. peatüki 3.–5. jaos sätestatud meetodite mõju ja suhtelist kalibreerimist.

Komisjon esitab EBA aruande põhjal vajaduse korral seadusandliku ettepaneku III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite muutmiseks.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 518a

Samaaegset makseviivitust käsitlevate sätete läbivaatamine

Hiljemalt 28. juuniks 2022 vaatab komisjon läbi ja hindab, kas on asjakohane nõuda, et kõlblikke kohustusi võib teisendada ilma samaaegse makseviivituse tingimuste käivitamiseta muudes lepingutes, et tugevdada nii palju kui võimalik kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi tulemuslikkust ning hinnata, kas muid kohustusi hõlmavatesse tingimustesse või lepingutesse ei peaks lisama kõlblikele kohustustele viitavaid samaaegset makseviivitust käsitlevaid sätteid. Vajaduse korral lisatakse sellele läbivaatamisele ja hindamisele seadusandlik ettepanek.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 519b

Tururiskiga seotud omavahendite nõuded

EBA esitab hiljemalt 30. septembriks 2019 aruande tururiski omavahendite nõude arvutamise rahvusvaheliste standardite mõju kohta liidu ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ .

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2020, võttes arvesse lõikes 1 osutatud aruande tulemusi, rahvusvahelisi standardeid ning III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatükis sätestatud meetodeid, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tururiski piisavaid omavahendite nõudeid käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.“

X osasse lisatakse järgmine jaotis:

„IIA JAOTIS

NÕUETE RAKENDAMINE

Artikkel 519c

Nõuete täitmise abivahend

Et aidata ►C2 finantsinstitutsioonidel ◄ täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu käesoleva määruse ja nimetatud direktiivi rakendamiseks, loob EBA elektroonilise abivahendi.

Lõikes 1 osutatud abivahend peab võimaldama igal ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ teha vähemalt järgmist:

teha kiiresti kindlaks sätted, mida ta peab täitma seoses oma suuruse ja ärimudeliga;

jälgida seadusandlikes aktides ning seotud rakendussätetes, suunistes ja vormides tehtud muudatusi.“

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikli 50a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali järgmiselt:

kus:

KCCP

hüpoteetiline kapital;

kliirivat liiget tähistav indeks;

EADi

keskse vastaspoole riskipositsiooni summa seoses kliiriva liikmega i (sealhulgas kliiriva liikme enda tehingud keskse vastaspoolega, kliiriva liikme tagatud klienditehingud) ja kõik keskse vastaspoole valduses olevad nende tehingutega seotud tagatised (sealhulgas kliiriva liikme eelrahastatud osamakse tagatisfondi), mis on seotud õigusaktidest tuleneva aruandekuupäeva lõpus toimuva hindamisega, mis toimub enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist;

riskikaal 20 % ning

omavahendite suhtarv

8 %.“

Artikkel 50b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50b

KCCP arvutamise üldreeglid

Artikli 50a lõikes 2 nimetatud KCCP arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

keskne vastaspool arvutab oma kliirivate liikmetega seotud riskipositsioonide väärtuse järgmiselt:

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides a ja c loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse nimetatud määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud meetodil, kasutades riski võimendustagatise perioodina 10 tööpäeva;

ii)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktis b loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse (EADi) järgmise valemi abil:

EADi = max{EBRMi – IMi – DFi; 0}

kus:

EADi

riskipositsiooni väärtus;

kliirivat liiget tähistav indeks;

EBRMi

riskipositsiooni väärtus enne riskimaandust, mis on võrdne keskse vastaspoole sellise riskipositsiooni väärtusega, mis tal on kliiriva liikme i suhtes ja mis tuleneb kõigist selle kliiriva liikmega sõlmitud lepingutest ja sooritatud tehingutest, arvutatuna selle kliiriva liikme poolt antud tagatist arvesse võtmata;

IMi

kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis;

DFi

kliiriva liikme i eelrahastatud osamakse tagatisfondi.

Kõik selle valemi väärtused seonduvad päeva lõpu hindamisega enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist;

iii)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 teise lõigu kolmandas lauses osutatud olukordade puhul arvutab keskne vastaspool nimetatud lõigu esimeses lauses osutatud tehingute väärtuse käesoleva artikli punkti a alapunktis ii esitatud valemi kohaselt ja määrab kindlaks EBRMi kooskõlas kõnealuse määruse III osa V jaotise kohaselt;

määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalasse kuuluvate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul on tasaarvestatavate tehingute kogumid samad mis nimetatud määruse artikli 272 punktis 4 määratletud;

keskne vastaspool, kellel on riskipositsioonid ühe või enama keskse vastaspoole suhtes, käsitleb neid positsioone nii, nagu need oleksid kliirivate liikmete suhtes, ning võtab KCCP arvutamisel arvesse nendelt kesksetelt vastaspooltelt saadud tagatisi või eelrahastatud osamakse;

keskne vastaspool, kellel on oma kliirivate liikmetega siduv lepinguline kord, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetena, käsitleb seda alustamise tagatist lõike 1 kohases arvutuses eelrahastatud osamaksetena ja mitte alustamise tagatisena;

kui tagatis on konto jaoks, kus on mitut liiki määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 nimetatud lepinguid ja tehinguid, jaotab keskne vastaspool kliirivatelt liikmetelt või klientidelt saadud alustamise tagatise proportsionaalselt vastavat liiki lepingute ja tehingute EADdega, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, ilma alustamise tagatist arvutuses arvestamata;

keskne vastaspool, kellel on rohkem kui üks tagatisfond, teeb arvutuse iga tagatisfondi kohta eraldi;

kui kliiriv liige osutab klientide kliirimisteenuseid ning tema klientide tehingud ja tagatis on kliiriva liikme ettevõttekontost eraldi allkontodel, arvutab keskne vastaspool EADi iga allkonto kohta eraldi ning kliiriva liikme kogu EADi klientide allkontode EADde ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkonto EAD summana;

kui DFi ei jaotata klientide allkontode ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkontode vahel, jaotab keskne vastaspool punkti f kohaldamisel DFi allkontode vahel selle alusel, millise osa moodustab allkonto alustamise tagatis kogu alustamise tagatisest, mis on antud kliiriva liikme poolt või tema konto jaoks;

keskne vastaspool ei tee arvutust artikli 50a lõike 2 kohaselt, kui tagatisfond katab vaid rahalised tehingud.

Käesoleva artikli punkti a alapunkti ii puhul kasutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 223 sätestatud meetodit koos sama määruse artiklis 224 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientidega.“

Artikli 50c lõike 1 punktid d ja e jäetakse välja.

Artikli 50d punkt c jäetakse välja.

Artikli 89 lõige 5a asendatakse järgmisega:

„5a.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 497 sätestatud üleminekuperioodil esitab nimetatud artiklis osutatud keskne vastaspool käesoleva määruse artikli 50c lõike 1 kohaselt esitatavas aruandes oma kliirivatelt liikmetelt saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 140 määratletud alustamise tagatise kogusumma, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi;

kesksel vastaspoolel ei ole oma kliirivate liikmetega siduvat korda, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetega.“

punkt 1, mis sisaldab kohaldamisala ja järelevalvevolituste sätteid;

punkt 2, mis sisaldab määratlusi, välja arvatud juhul, kui need seonduvad eranditult sätetega, mida kooskõlas käesoleva artikliga kohaldatakse alates mõnest teisest kuupäevast, millisel juhul kohaldatakse neid alates sellisest teisest kuupäevast;

punkti 3 alapunkt b, punkti 6 alapunkt c, punkt 9 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 13, punkt 12 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 1 teise lõiguga, punktid 14–17, punktid 19–44, punkt 47 ning punktid 128 ja 129, mis sisaldavad omavahendeid käsitlevaid sätteid ning omavahendite ja kõlblike kohustuste uute nõuete kehtestamise sätteid;

punkt 9 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 14 sätestatud uute väärtpaberistamise reeglite mõju käsitlevate sätetega;

punkt 57, mis sisaldab mitmepoolsete arengupankade puhul kohaldatavaid riskikaalusid käsitlevaid sätteid, ning punkt 58, mis sisaldab rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kohaldatavaid riskikaalusid käsitlevaid sätteid;

punkt 53 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 104b, punktid 89 ja 90, punkt 118 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 430b, ning punkt 124, mis sisaldavad tururiskiga seotud aruandlusnõudeid käsitlevaid sätteid;

punkt 130, mis sisaldab keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide puhul omavahendite nõudeid käsitlevaid sätteid;

punkt 133 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 500 sätestatud suuremahulist müüki käsitlevate sätetega;

punkt 134, mis sisaldab sätteid aruandluse erandite kohta, seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 501b;

punkt 144, mis sisaldab nõuete täitmise abivahendit käsitlevaid sätteid;

sätted, millega nõutakse Euroopa järelevalveasutustelt või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult komisjonile regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ja aruannete esitamist; sätted, millega nõutakse komisjonilt aruannete koostamist; sätted, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte; läbivaatamist ja seadusandlike ettepanekute esitamist käsitlevad sätted ning sätted, millega nõutakse Euroopa järelevalveasutustelt suuniste väljaandmist – nimelt punkti 2 alapunkt b; punkt 12 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 9 osas; punkti 18 alapunkt b; punkt 31 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 7 osas; punkt 38 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 3 osas; punkti 57 alapunkt b; punkt 60 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõigete 4 ja 5 osas; punkt 63 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõike 4 osas; punkt 67 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõigete 8 ja 9 osas; punkt 74 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõike 5 ja artikli 279a lõike 3 osas; punkt 89 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325 lõike 9 osas; punkt 90 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325u lõike 5, artikli 325w lõike 8, artikli 325ap lõike 3, artikli 325 az lõigete 8 ja 9, artikli 325bd lõike 7, artikli 325be lõike 3, artikli 325bf lõike 9, artikli 325bg lõike 4, artikli 325bh lõike 3, artikli 325bk lõike 3 ning artikli 325bp lõike 12 osas; punkt 93 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 390 lõike 9 osas;

punkt 94; punkt 96 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõike 4 osas; punkti 98 alapunkt b; punkt 104 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 403 lõike 4 osas; punkti 109 alapunkt b; punkti 111 alapunkt b, punkt 118 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõigete 7 ja 8, artikli 430b lõike 6 ning artikli 430c osas; punkt 119 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 432 lõigete 1 ja 2 ning artikli 434a osas; punkt 123; punkt 124; punkt 125; punkt 134 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501a lõigete 4 ja 5 osas; punkt 135; punkt 136; punkt 137; punkt 138; punkt 139; punkt 140; punkt 141 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 514 lõike 1 osas; punkt 142, ning punkt 143.

punkt 59 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 123 sätetega, mis käsitlevad krediidiasutuste poolt pensionäridele või töötajatele antavaid teatavaid laene;

punkt 133 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501 sätetega, mis käsitlevad riskiga kaalutud vara korrigeerimist VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses;

punkt 134 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501a sätetega, mis käsitlevad eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimist.

punkti 6 alapunktid a, b ja d, punkt 7 ning punkt 12, seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 1 esimese lõiguga ning artikli 18 lõigetega 2–8, mis sisaldavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise sätteid;

punkt 60, mis sisaldab kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioone käsitlevaid sätteid; punkt 67, mis sisaldab makseviivitusest tingitud kahjumäära käsitlevaid sätteid; punkt 122, mis sisaldab liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski käsitlevaid sätteid.

punkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e) intressimääraoptsioonid;“

punkti 2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) valuutaoptsioonid;“

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punkti 2 alapunktides a–d nimetatud lepingutega sarnased lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega. Sealhulgas kõik direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–7, 9, 10 ja 11 loetletud instrumendid, mis ei ole muul moel hõlmatud käesoleva lisa punktidega 1 ja 2.“

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/873, 24. juuni 2020,	L 204	4	26.6.2020

C1	Parandus, ELT L 065, 25.2.2021, lk 64 (2019/876)
►C2	Parandus, ELT L 398, 11.11.2021, lk 32 (2019/876)