02019A1114(01) — ET — 01.01.2023 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA LIIDU JA SINGAPURI VABARIIGI VAHELINE VABAKAUBANDUSLEPING

(ELT L 294 14.11.2019, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

EL-SINGAPURI KAUBANDUSKOMITEE OTSUS nr 1/2020, 17. aprill 2020,

  L 158

10

20.5.2020

►M2

ELi–SINGAPURI KAUBANDUSKOMITEE OTSUS nr 3/2022, 19. aprill 2022,

  L 146

139

25.5.2022

►M3

EUROOPA LIIDU JA SINGAPURI VABARIIGI VAHELISE VABAKAUBANDUSLEPINGU TOLLIKOMITEE OTSUS nr 1/2022, 20. detsember 2022,

  L 27

33

31.1.2023



▼B

EUROOPA LIIDU JA SINGAPURI VABARIIGI VAHELINE VABAKAUBANDUSLEPING



Euroopa Liit (edaspidi „liit“)

ning

Singapuri Vabariik (edaspidi „Singapur“)

edaspidi koos „lepinguosalised“ või eraldi „lepinguosaline“,

TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb partnerlus- ja koostöölepingus esitatud ühistele põhimõtetele ja väärtustele, ning oma olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid;

SOOVIDES veelgi tugevdada oma suhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused kaubanduse ja investeeringute arendamiseks lepinguosaliste vahel;

TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooni alaseid jõupingutusi;

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada kaubandust ja investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid, mille osalisriigid nad on;

SOOVIDES tõsta elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ning parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks oma tahet edendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimist;

OLLES VEENDUNUD selles, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja teenuste turg, mis suurendab nende endi ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

KINNITADES VEEL KORD mõlema lepinguosalise õigust võtta vastu ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et täita õiguspäraseid poliitikaeesmärke sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku, rahvatervise ja ohutuse ning kultuuriliste erinevuste edendamise ja kaitse valdkonnas;

KINNITADES VEEL KORD oma tahet järgida 26. juunil 1945 San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni sõnastatud põhimõtteid;

TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses kõigi osaliste jaoks;

PÜÜDES kehtestada selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad ning vähendada kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandustõkkeid kaotades kaasa rahvusvahelise kaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida omavaheliste uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



PEATÜKK 1 ESIMENE

EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED

ARTIKKEL 1.1

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Käesolevaga loovad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.

ARTIKKEL 1.2

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on liberaliseerida ja hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust ja investeerimist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

ARTIKKEL 1.3

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

„riigihangete leping“ – WTO asutamislepingu 4. lisas sisalduv riigihangete leping;

„eksportkauba eelinspekteerimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv eksportkauba eelinspekteerimise leping;

„dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

„tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

„päev“ – kalendripäev;

„vaidluste lahendamise käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduv vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;

„GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenustekaubanduse üldleping;

„GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe;

„harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas kõik selle õiguslikud märkused ja muudatused;

„IMF“ – Rahvusvaheline Valuutafond;

„impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise protseduuride leping;

„meede“ – mis tahes õigusakt, õigusnorm, menetlus, nõue või tava;

„lepinguosalise füüsiline isik“ – Singapuri või liidu mõne liikmesriigi kodanik ( 1 ) nende vastavate õigusaktide kohaselt;

„partnerlus- ja koostööleping“ – partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahel, mis on sõlmitud 19. oktoobril 2018 Brüsselis;

„isik“ – füüsiline või juriidiline isik;

„kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

„subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

„tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste kaubandustõkete leping;

„TRIPS-leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

„WIPO“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

„WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

„WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon.



PEATÜKK 1 TEINE

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS



A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 2.1

Eesmärk

Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult ja vastastikku kaubavahetuse käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesolevale lepingule ja kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse suhtes.

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artiklis sisalduvad kohustused ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 2.4

Tollimaks

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses.

Tollimaks ei hõlma:

a) 

maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.3 „Võrdne kohtlemine“;

b) 

maksu, mis on kehtestatud kooskõlas kolmanda peatükiga „Kaubanduse parandusmeetmed“;

c) 

makse, mida kohaldatakse kooskõlas GATT 1994 VI, XVI ja XIX artikliga, dumpinguvastase lepinguga, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga, põllumajanduslepingu artikliga 5 ja vaidluste lahendamise käsitusleppega ning

d) 

makse või muud tasu, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“.

ARTIKKEL 2.5

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides kooskõlas harmoneeritud süsteemi ja selle muudatustega.



B JAGU

TOLLIMAKSUDE VÄHENDAMINE VÕI KAOTAMINE

ARTIKKEL 2.6

Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine

1.  
Lepinguosalised vähendavad tollimakse või kaotavad need teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordi korral kooskõlas 2-A lisas sätestatud tabelitega. Käesolevas peatükis tähendab „pärit“ kauba päritolu nagu see on määratletud 1. protokollis sätestatud päritolueeskirjadele ja teistele tingimustele.
2.  
Impordi korral on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisas esitatud tabelites sätestatud määr.
3.  
Kui lepinguosaline mis tahes ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab impordi suhtes kohaldatavaid enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärasid, kohaldatakse seda tollimaksumäära juhul kui ja seni, kuni see on madalam kui impordi tollimaksumäär, mis on arvutatud 2-A lisas esitatud tabeli kohaselt.
4.  
Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada nendevahelisele impordile kohaldatavate tollimaksude vähendamist või kaotamist ja laiendada vähendamise või kaotamise ulatust. Lepinguosaliste otsus, mis tehakse kaubavahetuskomitees kauba suhtes kohaldatud tollimaksu kaotamise kiirendamise või selle ulatuse laiendamise kohta, asendab sellele kaubale tabeli kohaselt arvutatud tollimaksumäära või üleminekukategooriat.

ARTIKKEL 2.7

Eksporditollimaksude ja muude ekspordiga seotud maksude kaotamine

Kumbki lepinguosaline ei säilita ega kehtesta tollimakse ega makse, mida kohaldatakse ekspordile või ekspordiks müügile või seoses kaupade ekspordiga või ekspordiks müügiga teisele lepinguosalisele, ega riigisiseseid makse kaupadele, mida eksporditakse teisele lepinguosalisele, lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ette nähtud samasugustele kaupadele.

ARTIKKEL 2.8

Status quo

Käesoleva lepingu jõustumisel ei suurenda kumbki lepinguosaline olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordile. See ei välista kummagi lepinguosalise võimalust tõsta tollimaksu pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisas esitatud tabelis kindlaks määratud tasemele.



C JAGU

MITTETARIIFSED MEETMED

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

1.  
Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega kohaldada ühtegi keeldu või piirangut teise lepinguosalise kauba impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordi või ekspordiks müümise suhtes kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sealhulgas selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.  
Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XI artikli lõike 2 punktides a ja c sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline võtta asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline võtta viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

ARTIKKEL 2.10

Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused

1.  
Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle märkuste ja lisasätetega, et kõik tasud ja lõivud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud artikli 2.4 „Tollimaks“ punktides a, b ja c loetletud meetmed), mis on kehtestatud kaupade impordile või ekspordile või mis on nendega seotud, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest, mida ei arvutata ad valorem alusel, ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.
2.  
Lepinguosalised teevad määratud ametliku kanali kaudu, sealhulgas interneti kaudu kättesaadavaks impordi või ekspordiga seoses kehtestatavad tasud ja lõivud.
3.  
Kumbki lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid, ( 2 ) sealhulgas seotud lõivude ja tasude maksmist.

ARTIKKEL 2.11

Impordi ja ekspordi litsentsimise kord

1.  
Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad impordi litsentsimise lepingust.
2.  

Lepinguosalised kehtestavad impordi või ekspordi litsentsimise korra ja haldavad sellist korda ( 3 ) kooskõlas:

a) 

impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõigetega 1–9;

b) 

impordi litsentsimise lepingu artikliga 2;

c) 

impordi litsentsimise lepingu artikliga 3.

Selleks inkorporeeritakse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle osaks. Lepinguosalised kohaldavad neid sätteid mutatis mutandis mis tahes ekspordi litsentsimise korra suhtes.

3.  
Mõlemad lepinguosalised tagavad, et ekspordi litsentsimise korda kohaldatakse erapooletult ja et seda hallatakse ausal, õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil.
4.  
Mõlemad lepinguosalised kehtestavad litsentsimiskorra või kohaldavad seda oma territooriumile importimise või oma territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimise tingimusena üksnes juhul, kui muud asjakohased menetlused halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistuspärasel viisil kättesaadavad.
5.  
Kumbki lepinguosaline ei kehtesta ega kohalda mitteautomaatset impordi või ekspordi litsentsimise korda, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepinguga kooskõlas oleva meetme võtmiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab mitteautomaatse litsentsimiskorra, märgib selgelt ära meetme, mida sellise litsentsimiskorra kaudu rakendatakse.
6.  
Lepinguosaline, kes kehtestab ekspordi litsentsimise korra või muudab sellist korda, teavitab kaubavahetuskomiteed sellest 60 päeva enne sellise korra avaldamist. Selline teavitus sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 kohaselt nõutud teavet.
7.  
Lepinguosaline vastab 60 päeva jooksul teise lepinguosalise päringutele litsentsimiskorra kohta, mille lepinguosaline, kellele päring on suunatud, kavatseb kehtestada või on kehtestanud või mida ta on säilitanud, esitades impordi või ekspordi litsentside andmise või eraldamise kriteeriumid.

ARTIKKEL 2.12

Riiklikud kaubandusettevõtted

1.  
Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artiklist, sealhulgas selle märkustest ja lisasätetest ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast käsitusleppest GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise kohta, mis käesolevaga inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.  
Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt kahepoolselt teavet, nagu on ette nähtud GATT 1994 XVII artikli lõike 4 punktidega c ja d.

ARTIKKEL 2.13

Valdkondlike mittetariifsete meetmete kaotamine

1.  
Lepinguosalised võtavad täiendavaid kohustusi seoses kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 2-B ja 2-C lisades (edaspidi „valdkondlikud lisad“). Selleks võivad lepinguosalised kaubavahetuskomitee otsusega valdkondlikke lisasid muuta.
2.  
Ühe lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et laiendada kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatust.



D JAGU

KAUPADEGA SEOTUD ERANDID

ARTIKKEL 2.14

Üldised erandid

1.  
Ükski käesoleva peatüki säte ei takista meetmete võtmist kooskõlas GATT 1994 XX artikli, sealhulgas selle märkuste ja lisasätetega ning käesolevaga inkorporeeritakse nimetatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.  
Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev eksportiv lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline võtta asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline võtta viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.



E JAGU

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

ARTIKKEL 2.15

Kaubavahetuskomitee

1.  
Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitee tuleb kokku lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral, et arutada käesoleva peatüki alusel tõstatatud küsimusi; kaubavahetuskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad.
2.  

Komitee ülesanded on muu hulgas:

a) 

jälgida käesoleva peatüki ja 2-A, 2-B ja 2-C lisa rakendamist;

b) 

edendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, konsulteerides sealhulgas tariifide kaotamise kiirendamise ja selle ulatuse laiendamise ning käesoleva lepinguga hõlmatud mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatuse laiendamise küsimustes ja asjakohasel juhul muudel teemadel; selliste konsultatsioonide tulemusena võib komitee oma otsusega muuta või laiendada vajaduse korral 2-A, 2-B ja 2-C lisa ning

c) 

käsitleda lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid tariifseid ja mittetariifseid meetmeid ning saata vajaduse korral sellised küsimused arutamiseks kaubanduskomiteele.



PEATÜKK 1 KOLMAS

KAUBANDUSE PARANDUSMEETMED



A JAGU

DUMPINGUVASTASED JA TASAKAALUSTAVAD MEETMED

ARTIKKEL 3.1

Üldsätted

1.  
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust, ning kohaldavad dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.
2.  

Tõdedes, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid saab kuritarvitada kaubanduse tõkestamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises:

a) 

selliseid meetmeid tuleks võtta täielikult kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega ning need peaksid põhinema õiglasel ja läbipaistval süsteemil; ning

b) 

hoolikalt tuleb kaaluda selle lepinguosalise huve, kelle vastu selliseid meetmeid on kavas võtta.

3.  
Käesoleva jao kohaldamisel määratakse kauba päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

ARTIKKEL 3.2

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  
Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab see lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.
2.  
Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud tasakaalustava tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab see lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest ning annab teisele lepinguosalisele võimaluse konsulteerida taotluse küsimuses oma pädevate asutustega, et selgitada välja tegelik olukord ja jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Lepinguosalised üritavad korraldada sellised konsultatsioonid pärast seda nii kiiresti kui võimalik.
3.  
Lepinguosalised tagavad pärast ajutiste meetmete võtmist viivitamata ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist kõigi nende meetmete võtmise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ning kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.
4.  
Kõigile huvitatud isikutele antakse võimalus ärakuulamiseks, et nad saaksid väljendada oma vaateid kaubanduse parandusmeetmete uurimise käigus.

ARTIKKEL 3.3

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume ning see peaks olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

ARTIKKEL 3.4

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete võtmine ei vasta avalikule huvile, ei võta kumbki lepinguosaline selliseid meetmeid. Avaliku huvi raames arvestatakse omamaise tööstuse, importijate ja neid esindavate ühingute olukorra ning kasutajate esindajate ja tarbijaid esindavate organisatsioonide olukorraga ulatuses, mil määral on nad esitanud uurimisasutustele asjakohast teavet.

ARTIKKEL 3.5

Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus

Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.



B JAGU

ÜLEMAAILMSED KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 3.6

Üldsätted

1.  
Lepinguosalised säilitavad oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5. Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei anta käesoleva lepinguga lepinguosalistele täiendavaid õigusi ega panda neile täiendavaid kohustusi seoses GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu alusel võetud meetmetega.
2.  

Lepinguosalised ei tohi võtta sama kauba suhtes samal ajal nii:

a) 

kahepoolset kaitsemeedet kui ka

b) 

GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

3.  
Käesoleva jao kohaldamisel määratakse kauba päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

ARTIKKEL 3.7

Läbipaistvus

1.  
Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3.6 „Üldsätted“ esitab kaitsemeetmeid käsitlevat uurimist algatada või kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral, kui viimasel on vastav huvi, ning vähemalt seitse päeva enne uurimise algatamist või meetmete võtmise algust talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatatakse või kaitsemeetmed võetakse, sealhulgas asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist.
2.  
Kaitsemeetmete võtmise korral püüavad lepinguosalised võtta neid viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.
3.  
Kui üks lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ning kavatseb selliseid meetmeid võtta, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast teatamist rahuldavat lahendust ei leita, võib importiv lepinguosaline lõplikud kaitsemeetmed vastu võtta. Teisele lepinguosalisele tuleks pakkuda ka konsulteerimisvõimalust, et vahetada arvamusi lõikes 1 osutatud teabe kohta.

ARTIKKEL 3.8

Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus

Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.



C JAGU

KAHEPOOLNE KAITSEKLAUSEL

ARTIKKEL 3.9

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„tõsine kahju“ ja „tõsise kahju oht“ – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkidele a ja b ning selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks, ning

b) 

„üleminekuperiood“ – kümneaastane periood alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 3.10

Kahepoolse kaitsemeetme võtmine

1.  
Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühe lepinguosalise riigist pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline üksnes üleminekuperioodi ajal võtta lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ette nähtud tingimustel ja korras.
2.  

Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a) 

peatatakse asjaomase kauba suhtes 2-A lisas kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

b) 

suurendatakse asjaomase kauba suhtes kehtiv tollimaksumäär tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i) 

meetme võtmise ajal kauba suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

ii) 

2-A lisas esitatud tabelites artikli 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine“ lõike 2 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

ARTIKKEL 3.11

Tingimused ja piirangud

1.  

Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist, et:

a) 

vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja kontrollida, kas käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud;

b) 

vahetada arvamusi seoses meetme ja selle asjakohasusega, võttes arvesse käesolevas jaos määratud eesmärke kõrvaldada tõsine kahju või tõsise kahju oht, mida impordi suurenemine põhjustab omamaisele tootmisharule vastavalt artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikele 1, ning

c) 

vahetada esialgseid arvamusi seoses artiklis 3.13 „Kompensatsioon“ sätestatud kompensatsiooniga.

2.  
Lepinguosaline võtab kahepoolse kaitsemeetme üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on teostanud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punktid a ja c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
3.  
Artiklis 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ osutatud otsust ei tehta muidu, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse muid tegureid, sealhulgas sama toote import teistest riikidest.
4.  
Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad sellise uurimise aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.
5.  

Mõlemad lepinguosalised võivad võtta artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikes 1 sätestatud kahepoolse kaitsemeetme:

a) 

üksnes sellises ulatuses ja nii kaua kui on vajalik selleks, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja aidata kaasa kohanemisele;

b) 

mitte kauemaks kui kaks aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja kohanemisele kaasa aitamiseks, ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat, või

c) 

üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.

6.  
Üleminekuperioodil ei võeta sama kauba impordi suhtes uuesti ühtegi meedet, välja arvatud juhul, kui möödunud on pool kaitsemeetme varasema võtmise ajast. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 3.13 „Kompensatsioon“ lõiget 3.
7.  
Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks vastavalt 2-A lisas esitatud tabelile kohaldatud juhul, kui meedet ei oleks olnud.

ARTIKKEL 3.12

Ajutised meetmed

1.  
Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline võtta ajutise kahepoolse kaitsemeetme, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teise lepinguosalise riigist pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõigete 2 ja 3 nõudeid. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõikes 2 kirjeldatud uurimisega ei tuvastata, et artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ nõuded on täidetud. Ajutise meetme võtmisaeg arvestatakse artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõike 5 punktiga b ette nähtud ajavahemiku osaks.
2.  
Kui lepinguosaline võtab käesoleva artikli alusel ajutise meetme, teavitab see lepinguosaline teist lepinguosalist kirjalikult enne sellise meetme võtmist ning alustab teise lepinguosalisega konsultatsiooni kohe pärast sellise meetme võtmist.

ARTIKKEL 3.13

Kompensatsioon

1.  
Kahepoolset kaitsemeedet võttev lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on kontsessioonide näol võrdväärne kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Kahepoolse kaitsemeetme võtnud lepinguosaline võimaldab korraldada sellise konsultatsiooni hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme võtmise algust.
2.  
Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes kaitsemeedet võetakse, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet võtva lepinguosalise suhtes. Eksportiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käesoleva lõike kohast kontsessioonide peatamist.
3.  
Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel, et kaitsemeede on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.



PEATÜKK 1 NELJAS

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 4.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada ja suurendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, pakkudes raamistikku tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ebavajalike kaubandustõkete vältimiseks, tuvastamiseks ja kaotamiseks.

ARTIKKEL 4.2

Kohaldamisala ja mõisted

1.  
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, olenemata kauba päritolust.
2.  

Olenemata lõikest 1, ei kohaldata käesolevat peatükki:

a) 

ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või

b) 

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu 5. peatükis.

3.  
Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

ARTIKKEL 4.3

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes ning nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 4.4

Koostöö

1.  
Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et mõista paremini üksteise vastavaid süsteeme ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.
2.  

Lepinguosalised püüavad kindlaks määrata ja arendada regulatiivseid koostööalgatusi, mis on asjakohased konkreetsete teemade või valdkondade jaoks ja mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a) 

teabe ja kogemuste vahetamine seoses tehniliste normide väljatöötamise ja kohaldamise ning hea regulatiivse tava kasutamisega;

b) 

asjakohasel juhul tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste lihtsustamine;

c) 

asjatute erinevuste vältimine tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes kasutatavate lähenemiste vahel ning töötamine selle nimel, et ühtlustada või kooskõlastada tehnilised normid rahvusvaheliste standarditega;

d) 

koostöö edendamine selliste era- ja avalik-õiguslike asutuste vahel, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise eest;

e) 

reguleerivate asutuste tõhusa suhtlemise tagamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, näiteks edastades päringuid lepinguosaliselt asjakohastele reguleerivatele asutustele ning

f) 

teabe vahetamine uusimate arengute kohta asjakohastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel seoses standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega.

3.  
Lepinguosaline võtab taotluse korral nõuetekohaselt arvesse ettepanekuid, mida teine lepinguosaline esitab koostöö tegemiseks käesoleva peatüki tingimustel.

ARTIKKEL 4.5

Standardid

1.  
Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 4.1 kohast kohustust tagada, et nende standardimisasutused tunnustaksid ja järgiksid tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas esitatud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise hea tava juhendeid.
2.  
Selleks et ühtlustada standardeid nii suures ulatuses kui võimalik, julgustavad lepinguosalised oma standardimisasutusi, samuti piirkondlikke standardimisasutusi, mille liikmed nemad või nende standardimisasutused on, tegema rahvusvahalise standardimistegevuse raames koostööd teise lepinguosalise asjakohaste standardimisasutustega.
3.  

Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades:

a) 

standardite kasutamine tehniliste normide alusena;

b) 

üksteise standardimisprotsessid ja rahvusvaheliste või piirkondlike standardite kasutamine lepinguosaliste riiklike standardite alusena ning

c) 

lepinguosalise rakendatud standardimisalased koostöölepingud, eeldusel et teabe võib avalikustada.

ARTIKKEL 4.6

Tehnilised normid

Lepinguosalised nõustuvad kasutama parimal viisil tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud häid reguleerimistavasid tehniliste normide väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja kohaldamisel, sealhulgas:

a) 

võtavad tehnilise normi väljatöötamisel muu hulgas arvesse kavandatava tehnilise normi mõju ja kavandatud tehnilise normi võimalikke regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspäraseid eesmärke;

b) 

kasutavad tehniliste normide alusena kooskõlas kaubandustõkete lepingu artikliga 2.4 nii palju kui võimalik asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud; juhul kui rahvusvahelisi standardeid ei ole kasutatud alusena, selgitavad teisele lepinguosalisele taotluse korral põhjusi, miks selliseid standardeid peetakse seatud eesmärgi saavutamiseks asjakohatuks või ebatõhusaks ning

c) 

täpsustavad kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.8 alati, kui see on asjakohane, tehnilisi norme, mis põhinevad toimimise osas pigem tootenõuetel kui projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.

ARTIKKEL 4.7

Vastavushindamismenetlused

1.  

Lepinguosalised tunnistavad, et olemas on palju mehhanisme, mis hõlbustavad vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamist, sealhulgas:

a) 

tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine importiva lepinguosalise poolt;

b) 

kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil paiknevate asutuste poolt seoses konkreetsete tehniliste normidega läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta;

c) 

akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

d) 

vastavushindamisasutuste, sh teise lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste riiklik määramine;

e) 

teise lepinguosalise territooriumil läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste ühepoolne tunnustamine teise lepinguosalise poolt;

f) 

lepinguosaliste territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped ja ning

g) 

selliste piirkondlike või rahvusvaheliste mitmepoolse tunnustamise lepingute ja korralduste kasutamine, milles lepinguosalised on osalised.

2.  

Võttes eelkõige arvesse kirjeldatud kaalutlusi, teevad lepinguosalised järgmist:

a) 

suurendavad teabevahetust kõnealuste ja samalaadsete mehhanismide kohta, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;

b) 

vahetavad teavet konkreetsete toodete jaoks sobivate vastavushindamismenetluste valimise kriteeriumide kohta ning kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 5.1.2 nõuavad, et vastavushindamismenetlused ei oleks rangemad ning neid ei kohaldataks rangemini, kui on vajalik selleks, et importiv lepinguosaline saaks olla kindel, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse riske, mida mittevastavus tekitaks;

c) 

vahetavad teavet akrediteerimispoliitika kohta ja kaaluvad võimalusi, kuidas kasutada parimal viisil ära rahvusvahelisi akrediteerimisstandardeid ning lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorgani ja Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi kaudu ning

d) 

tagavad, et ulatuses, mil määral kaks või enam vastavushindamisasutust on saanud lepinguosaliselt õiguse teha vastavushindamisi, mida on vaja toote turule viimiseks, võivad ettevõtjad nende vahel valida.

3.  
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 5.2.5 kohast kohustust tagada, et imporditud toodete kohustusliku vastavushindamise jaoks kehtestatud tasud oleksid õiglased võrreldes omamaise päritoluga või mis tahes muust riigist pärit samasuguste toodete vastavushindamise eest võetavate mis tahes tasudega, võttes arvesse side-, transpordi- ja muid kulusid, mis tulenevad taotleja tööruumide ja vastavushindamisasutuse erinevast asukohast.
4.  
Ühe lepinguosalise taotlusel võivad lepinguosalised otsustada alustada konsultatsioone eesmärgiga määrata kindlaks valdkondlikud algatused seoses vastavushindamismenetluse kasutamisega või nende vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamise hõlbustamisega, mis on vastavates valdkondades asjakohased. Taotluse esitanud lepinguosaline peaks põhjendama seda asjakohase teabega, mis näitab, kuidas selline valdkondlik algatus hõlbustaks lepinguosalistevahelist kaubandust. Selliste konsultatsioonide käigus võib võtta arvesse kõiki lõikes 1 kirjeldatud mehhanisme. Kui lepinguosaline teise lepinguosalise sellekohase taotluse tagasi lükkab, esitab ta taotluse korral selle põhjused.

ARTIKKEL 4.8

Läbipaistvus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid läbipaistvusega seotud kohustusi standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes ning lepivad kokku järgmises:

a) 

kui tehnilise normi väljatöötamise protsessi teatud osa üle toimub avalik arutelu, võetakse arvesse teise lepinguosalise seisukohti ning antakse diskrimineerimiseta teisele lepinguosalisele ja selle huvitatud isikutele piisav võimalus märkusi esitada;

b) 

tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9 kohase teavitamise korral antakse teisele lepinguosalisele pärast teavitamist ettepaneku kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega vähemalt 60 päeva ning juhul, kui see on võimalik, võetakse asjakohasel määral arvesse põhjendatud taotlusi märkuste esitamise perioodi pikendamiseks;

c) 

tehniliste nõuete avaldamise ja nende jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid kohaneda, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid, ning

d) 

teisele lepinguosalisele või tema ettevõtjatele tehakse kättesaadavaks asjakohane teave (näiteks avaliku veebisaidi kaudu, kui see on kättesaadav) kehtivate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluse kohta ning vajaduse ja olemasolu korral tehakse taotluse korral ja asjatute viivitusteta kättesaadavaks kirjalikud suuniseid oma normide järgimise kohta.

ARTIKKEL 4.9

Turujärelevalve

Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet turujärelevalve ja täitemeetmete kohta.

ARTIKKEL 4.10

Märgistamine ja etikettimine

1.  
Lepinguosalised märgivad, et vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa punktile 1 võidakse tehnilises normis hõlmata või käsitleda üksnes märgistamis- või etikettimisnõudeid, ja lepivad kokku, et kui nende tehnilised normid sisaldavad kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis järgivad nad tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtteid, et tehnilisi norme ei tohiks koostada kavatsusega tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele ja need ei tohiks piirata kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik.
2.  

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis:

a) 

lepinguosaline piirdub nõuetes üksnes niisuguse märgistamise või etikettimisega, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis näitab toote vastavust kohustuslikele nõuetele;

b) 

lepinguosaline võib täpsustada etiketil esitatava teabe ja võib nõuda teatavate regulatiivsete nõuete täitmist seoses etiketi kinnitamisega, kuid ei nõua etikettide ega märgistuste eelnevat heakskiitmist ega sertifitseerimist eeltingimusena toodete müümiseks oma turul, välja arvatud juhul, kui seda peetakse vajalikuks tootega kaasneva riski tõttu inimeste, loomade või taimede tervisele või elule;

c) 

kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut identifitseerimisnumbrit, annab ta sellise numbri asjakohastele ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerival alusel;

d) 

kui see ei ole eksitav, vastuoluline ega kaupa importiva lepinguosalise nõutud teabega seoses segadust tekitav, lubab lepinguosaline kasutada toodete märgistamiseks või etikettimiseks järgmist:

i) 

teave muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale keelele;

ii) 

rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised kujutised, ning

iii) 

täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;

e) 

lepinguosaline nõustub, et etikettimine, sealhulgas uuesti etikettimine ja etikettide parandamine toimub, kui see on asjakohane, vastava loaga kohas (näiteks tollilaos impordi ajal) importiva lepinguosalise territooriumil enne toote levitamist ja müüki alternatiivina päritolukohas etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas inimeste tervise ja turvalisuse põhjustel, ning

f) 

lepinguosaline püüab heaks kiita ajutisi või eemaldatavaid etikette või saatedokumentides olevat ja tootele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, kui ta leiab, et see ei kahjusta tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid õiguspäraseid eesmärke.

3.  
Ilma et see piiraks lepinguosaliste WTO asutamislepingu kohaseid õigusi ja kohustusi, kohaldatakse lõiget 2 põllumajandus-, tööstus- ning töödeldud põllumajanduslike toidutoodete suhtes, sealhulgas karastus- ja alkohoolsete jookide suhtes.

ARTIKKEL 4.11

Kontaktasutused

Artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ kohaselt määratud kontaktasutuste ülesanded hõlmavad järgmist:

a) 

käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise järelevalve;

b) 

iga sellise küsimuse kiire käsitlemine, mille teine lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;

c) 

koostöö suurendamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel ning täiustamisel;

d) 

teabe vahetamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste asjus;

e) 

vajaduse korral koostöö hõlbustamine kooskõlas artikli 4.4 „Koostöö“ lõikega 2 ning

f) 

teise lepinguosalise taotluse korral ajutiste töörühmade loomine, et uurida viise lepinguosalistevahelise kaubanduse hõlbustamiseks.

ARTIKKEL 4.12

Lõppsätted

1.  
Lepinguosalised võivad arutada artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitees kõiki käesolevast peatükist tulenevaid rakenduskorraldusi. Lepinguosalised võivad komitee otsusega võtta vastu mis tahes rakendusmeetmeid selle eesmärgi täitmiseks.
2.  
Lepinguosalised on võtnud täiendavad kohustused seoses kaupade suhtes võetavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 4-A lisas ja selle liidetes.



PEATÜKK 1 VIIES

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 5.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on:

a) 

kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu või tervist lepinguosaliste territooriumidel, soodustades samal ajal lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas;

b) 

teha koostööd sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu edasisel rakendamisel ning

c) 

näha ette vahendid teabevahetuse, koostöö ning lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamisega seotud küsimuste lahendamise parandamiseks.

ARTIKKEL 5.2

Kohaldamisala

1.  
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.
2.  
Lisaks kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevahelise koostöö suhtes vastastikust huvi pakkuvates loomade heaolu käsitlevates küsimustes.
3.  
Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosaliste tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva peatüki kohaldamisalasse.

ARTIKKEL 5.3

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud mõisted ning

b) 

lepinguosalised võivad kokku leppida muudes käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavates mõistetes, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide sõnastikke ja mõistemääratlusi, näiteks Codex Alimentarius’e komisjoni (edaspidi „Codex Alimentarius“), Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (edaspidi „IPPC“) omasid.

ARTIKKEL 5.4

Õigused ja kohustused

Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 5.5

Pädevad asutused

Lepinguosaliste pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva peatüki rakendamise eest, on sätestatud 5-A lisas. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest selliste pädevate asutustega seotud muudatustest.

ARTIKKEL 5.6

Üldpõhimõtted

Käesoleva peatüki rakendamisel lepinguosalised:

a) 

tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastavuse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 3 kehtestatud põhimõtetele;

b) 

ei kasuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid kaubandusele põhjendamatute takistuste tekitamiseks;

c) 

tagavad, et käesoleva peatüki alusel kehtestatud menetlusi täidetakse põhjendamatute viivitusteta ning et selliseid menetlusi ei kohaldata viisil, mis põhjustaks samades või sarnastes tingimustes teise lepinguosalise meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist, ning

d) 

ei kasuta punktis c osutatud menetlusi ega mis tahes täiendava teabe päringuid oma asjakohastele turgudele pääsemise edasilükkamiseks, kui selleks ei ole teaduslikke ega tehnilisi põhjuseid.

ARTIKKEL 5.7

Impordinõuded

1.  
Lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu teise lepinguosalise territooriumil.
2.  
Eksportiv lepinguosaline tagab, et importiva lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.
3.  
Importiv lepinguosaline tagab, et tema impordinõudeid kohaldatakse eksportiva lepinguosalise riigist imporditavate toodete suhtes proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.
4.  
Eksportiva lepinguosalise riigist imporditud toodetega seotud menetluste eest kehtestatud tasud peavad olema võrdsed tasudega, mida nõutakse sarnaste omamaiste toodete korral, ning ei tohi olla kõrgemad kui teenuse tegelik maksumus.
5.  
Importival lepinguosalisel on õigus kontrollida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamiseks eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete importi.
6.  
Eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete impordikontrollid põhinevad selliste importidega seotud sanitaar- ja fütosanitaarriskidel. Kontrollid tehakse põhjendamatute viivitusteta ning mõjutades lepinguosalistevahelist kaubandust nii vähe kui võimalik.
7.  
Importiv lepinguosaline teeb eksportivale lepinguosalisele tema taotluse korral kättesaadavaks teabe eksportiva lepinguosalise toodete impordikontrollide sageduse kohta. Importiv lepinguosaline võib, kui see on asjakohane, muuta lepinguosalistevaheliste kontrollide, impordikontrollide või vastastikuse kokkuleppe, sealhulgas käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide tulemusena saadetiste füüsilise kontrollimise sagedust.
8.  
Juhul kui impordikontrollid näitavad, et tooted ei vasta importiva lepinguosalise asjakohastele impordinõuetele, peaks importiva lepinguosalise võetavad meetmed olema proportsionaalsed nõuetele mittevastava toote impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarriski suhtes.

ARTIKKEL 5.8

Kontrollimine

1.  

Selleks et olla kindel käesoleva peatüki tõhusas rakendamises, on importival lepinguosalisel õigus teha igal ajal kontrolle, sealhulgas järgmiselt:

a) 

tehes eksportiva lepinguosalise riiki kontrollkäike, et kontrollida osaliselt või terviklikult eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kooskõlas Codex Alimentariuse, OIE ja IPPC asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega; ning

b) 

nõudes eksportivalt lepinguosaliselt teavet tema inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kohta ning saades selle alusel teostatud kontrollide tulemused.

2.  
Importiv lepinguosaline jagab eksportiva lepinguosalisega lõike 1 kohaselt tehtud kontrollide tulemusi ja kontrollidest tehtud järeldusi. Importiv lepinguosaline võib teha sellised tulemused avalikult kättesaadavaks.
3.  
Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele sellisest kontrollkäigust hiljemalt 60 kalendripäeva enne kontrollkäiku, välja arvatud hädaolukorras või juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Kõik kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.
4.  
Importiva lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemide täieliku või osalise kontrollimise ja üksikasutuse inspekteerimisega seotud kulud kannab importiv lepinguosaline.
5.  
Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjaliku teabe kontrollimise kohta 60 kalendripäeva jooksul. Eksportival lepinguosalisel on sellise teabe kohta märkuste esitamiseks aega 45 kalendripäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral kantakse lõpparuandesse.
6.  
Olenemata lõikest 5 teavitab importiv lepinguosaline juhul, kui kontrolli käigus tehakse kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, eksportivat lepinguosalist võimalikult kiiresti ning igal juhul kümne kalendripäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

ARTIKKEL 5.9

Kaubanduse lihtsustamine

1.  

Kui importiv lepinguosaline nõuab eksportiva lepinguosalise riigist teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubamiseks kohapealset kontrolli, kohaldatakse järgmist:

a) 

Kontrollimisel hinnatakse kooskõlas artikliga 5.8 „Kontrollimine“ eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi ning võetakse arvesse asjakohast kirjalikku teavet, mille eksportiv lepinguosaline taotluse korral esitab.

b) 

Kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused on rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele, et kontrollimise tulemus oli positiivne. Sellisel juhul võib esitatud teave sisaldada seda, et importiv lepinguosaline on andnud või annab loa teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importimiseks.

c) 

Kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused ei ole rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele kontrollimise tulemuse. Sellisel juhul peab teave sisaldama vähemalt järgmist:

i) 

tingimused, sealhulgas need, mis on seotud eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemiga, mille eksportiv lepinguosaline peab veel kehtestama, et importiv lepinguosaline saaks teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubada;

ii) 

viide asjaolule, et teatavad loomset päritolu toodete tootmise asutused võivad eksportida importiva lepinguosalise riiki, kui nad täidavad artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud asjakohased impordinõuded, või

iii) 

avaldus, et importiv lepinguosaline ei ole lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importi eksportiva lepinguosalise riigist.

2.  

Kui importiv lepinguosaline on lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete importi, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, teavitab eksportiv lepinguosaline importivat lepinguosalist importiva lepinguosalise nõudeid täitvatest asutustest kooskõlas eelkõige artikliga 5.7 „Impordinõuded“ ja artikliga 5.8 „Kontrollimine“. Lisaks kohaldatakse järgmist:

a) 

kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral heaks 5-B lisa punktis 3 osutatud üksikasutused, mis asuvad eksportiva lepinguosalise territooriumil, ilma asutusi ükshaaval eelnevalt inspekteerimata. Importiva lepinguosalise heakskiidu taotlemisel esitab eksportiv lepinguosaline mis tahes teabe, mida importiv lepinguosaline nõuab, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artikli 5.7 „Impordinõuded“ sätetele. Importiva lepinguosalise poolne heakskiitmine peab toimuma kooskõlas 5-B lisas sätestatud tingimustega ning piirduma üksnes nende tootekategooriatega, mille import on lubatud;

b) 

lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmise korral võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud või halduslikud meetmed kooskõlas kohaldatavate õiguslike või haldusmenetlustega, et võimaldada importi 40 kalendripäeva jooksul alates eksportiva lepinguosalise taotluse saamisest koos teabega, mida importiv lepinguosaline nõudis, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artiklis 5.7 „Impordinõuded“ osutatud nõuetele;

c) 

importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmisest või heakskiidu mitteandmisest ning vajaduse korral heakskiidu mitteandmise põhjustest.

ARTIKKEL 5.10

Looma- ja taimetervisega seotud meetmed

1.  
Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade põhimõtet kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning OIE ja IPPC standardite, suuniste või soovitustega. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib, muuhulgas haiguspuhangu korral, kindlaks määrata selliste alade tunnustamise menetluse täiendavaid üksikasju, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut, OIE ja IPPC asjakohaseid standardeid, suuniseid ja soovitusi.
2.  
Kahjuri- või haigusvabade või vähese kahjuri- ja haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.
3.  
Lepinguosalised seavad sisse tiheda koostöö kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel, et suurendada usaldust menetluste vastu, mida teine lepinguosaline selliste alade kindlaksmääramisel kasutab. Selliste eksportiva lepinguosalise määratud alade tunnustamisel tugineb importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise või selle mõne osa loomade või taimede tervisliku seisundi kindlaksmääramisel põhimõtteliselt teabele, mille eksportiv lepinguosaline esitab vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning OIE ja IPPC standarditele, suunistele ja soovitustele.
4.  
Kui importiv lepinguosaline ei ole eksportiva lepinguosalise määranguga nõus, peab ta seda põhjendama ja olema valmis alustama konsultatsioone.
5.  
Kui eksportiv lepinguosaline väidab, et tema territooriumil on kahjuri- või haigusvabu alasid või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alasid, tuleb tal esitada asjakohased tõendid, mis objektiivselt näitavad importivale lepinguosalisele, et need alad on ja ilmselt ka jäävad vastavalt kahjuri- või haigusvabadeks aladeks või vähese kahjuri- või haiguslevikuga aladeks. Selleks antakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.
6.  
Lepinguosalised tunnustavad OIE piirkondadeks jaotamise põhimõtet ja IPPC kahjurivabade tootmiskohtade põhimõtet. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee hindab OIE ja IPPC soovitusi, mida võidakse selle teema kohta tulevikus esitada, ja võib anda välja asjakohased soovitused.

ARTIKKEL 5.11

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  

Lepinguosalised:

a) 

püüavad tagada kaubanduses võetavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning eelkõige teiselt lepinguosaliselt imporditavate toodete suhtes võetavate artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud meetmete läbipaistvuse;

b) 

suurendavad vastastikust arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende võtmisest;

c) 

vahetavad teavet selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ning võtmise, sealhulgas uute kättesaadavate teaduslike tõendite edu kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, et vähendada nende kahjulikku mõju kaubandusele;

d) 

teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul impordinõuetest, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes, ning

e) 

teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul sellest, kui kaugele on jõutud konkreetsete toodete kohta esitatud loataotluse menetlemisega.

2.  
Lõikes 1 kirjeldatud teabe eest vastutavad kontaktasutused on asutused, mille lepinguosalised on määranud kooskõlas artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ lõikega 1. Teave saadetakse posti, faksi või e-posti teel. E-postiga saadetav teave võib olla elektrooniliselt allkirjastatud ning seda vahetavad ainult kontaktasutused omavahel.
3.  
Kui lõike 1 punkti c kohane teave on tehtud kättesaadavaks WTO-le kooskõlas vastavate eeskirjade ja menetluskordadega saadetud teatega või kui see on avaldatud lepinguosaliste ametlikul, üldsusele kättesaadaval ja tasuta veebisaidil, loetakse nimetatud punktis osutatud teabevahetus toimunuks.
4.  
Kõik käesoleva peatüki kohased teated esitatakse lõikes 2 nimetatud kontaktasutustele.

ARTIKKEL 5.12

Konsultatsioonid

1.  
Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe kalendripäeva jooksul igast tõsisest või olulisest rahva-, looma- või taimetervise riskist või riskist nende elule, sealhulgas igast toiduainetega seotud hädaolukorrast.
2.  
Kui lepinguosaline on tõsiselt mures sellise ohu pärast inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, mis on seotud kaubeldavate toodetega, peetakse taotluse korral konsultatsioonid olukorra üle võimalikult kiiresti. Sellisel juhul püüavad lepinguosalised esitada kiiresti kogu teabe, mis on vajalik, et vältida häireid kaubanduses.
3.  
Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud konsultatsioone võib pidada e-posti või video- või telefonikonverentsi teel. Konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise.

ARTIKKEL 5.13

Erakorralised meetmed

1.  
Kui on tekkinud tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, võib importiv lepinguosaline ilma ette teatamata võtta vajalikke meetmeid inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks. Importiv lepinguosaline kaalub lepinguosaliste vahel veetavate saadetiste jaoks kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi, et vältida mittevajalikke häireid kaubavahetuses.
2.  
Meetmeid võttev lepinguosaline teatab meetmest teisele lepinguosalisele nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul hiljemalt ööpäeva jooksul pärast meetme vastuvõtmist. Lepinguosalised võivad nõuda teavet sanitaarse ja fütosanitaarse olukorra või võimalike võetud meetmete kohta. Teine lepinguosaline vastab niipea, kui nõutud teave on kättesaadav.
3.  
Lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas artikliga 5.12 „Konsultatsioonid“ peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 kalendripäeva jooksul alates teavitamisest. Konsultatsioonid korraldatakse selleks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses. Lepinguosalised võivad kaaluda võimalusi meetmete võtmise hõlbustamiseks või meetmete asendamiseks.

ARTIKKEL 5.14

Võrdväärsus

1.  
Lepinguosalised võivad tunnustada üksikmeetme, meetmerühma või sektori või sektori osa suhtes kohaldatavate süsteemide võrdväärsust kooskõlas lõigetega 4 kuni 7. Võrdväärsuse tunnustamist kasutatakse lepinguosalistevahelises kaubanduses, mis hõlmab loomi, loomseid tooteid, taimi ja taimseid tooteid või asjakohaseid seotud tooteid.
2.  
Kui võrdväärsust ei tunnustata, toimub kaubavahetus asjakohase kaitsetaseme tagamiseks importiva lepinguosalise nõutud tingimustel.
3.  

Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist:

a) 

õigusaktide, standardite ja menetlustega kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, sealhulgas kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemidega seotud kontrollid, millega tagatakse, et nii eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed oleksid täidetud;

b) 

pädevate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende volitused, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid ning

c) 

pädeva asutuse tegevus seoses kontrolliprogrammide ja tagatistega.

4.  
Hinnangutes võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi.
5.  
Importiv lepinguosaline kiidab eksportiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmed võrdväärsetena heaks juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meetmed tagavad importiva lepinguosalise nõutud kaitsetaseme. Selleks võimaldatakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.
6.  
Lepinguosalised võtavad võrdväärsuse tunnustamisel arvesse Codex Alimentarius’e, OIE, IPPC ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee suuniseid.
7.  
Kui võrdväärsust tunnustatakse, võivad lepinguosalised lisaks kokku leppida ametlike sanitaar- või fütosanitaarsertifikaatide lihtsustatud mudeli, mida on vaja iga loomade või loomsete toodete, taimede või taimsete toodete või muu impordiks mõeldud sarnase kauba saadetise kohta.

ARTIKKEL 5.15

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee

1.  
Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteesse kuuluvad lepinguosaliste pädevate asutuste esindajad.
2.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Pärast seda kohtub komitee kord aastas või vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee kehtestab esimesel koosolekul oma kodukorra. Komitee kohtumised võivad toimuda isiklikult, telefoni- või videokonverentsi teel või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud.
3.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib leppida kokku luua tehnilised töörühmad, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ja käsitlevad käesolevast peatükist tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi ning uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks vastastikku huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad selliste tehniliste töörühmade töös osaleda peale lepinguosaliste esindajate ka muud isikud.
4.  

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib käsitleda kõiki käesoleva peatüki tõhusa toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige on komiteel järgmised kohustused ja ülesanded:

a) 

töötada välja vajalikud menetlused või kord käesoleva peatüki, sealhulgas selle lisade 5-A ja 5-B rakendamiseks;

b) 

jälgida käesoleva peatüki rakendamist ning

c) 

luua võimalusi teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevate probleemide arutamiseks, et leida vastastikku vastuvõetavad lahendused. Sellega seoses kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee lepinguosalise taotluse korral kokku hädaolukorras, et pidada konsultatsioone. Sellised konsultatsioonid ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu neljateistkümnendast peatükist „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendast peatükist „Vahendusmehhanism“.

5.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas, et edendada lepinguosaliste vahel koostööd loomade heaolu küsimustes.
6.  
Lepinguosalised võivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsusega võtta vastu soovitusi ja otsuseid seoses impordi lubamise, teabe vahetamise, läbipaistvuse, regionaliseerimise, võrdväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ja lõigetes 4 ja 5 osutatud mis tahes muu küsimusega.

ARTIKKEL 5.16

Tehnilised konsultatsioonid

1.  
Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on või võib olla vastuolus käesolevast peatükist tulenevate kohustustega või häirib või võib häirida tarbetult kaubavahetust, võib ta taotleda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees tehnilist konsultatsiooni vastastikku rahuldavate lahenduste leidmiseks. Selliseid konsultatsioone toetavad 5-A lisas sätestatud pädevad asutused.
2.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees peetavad tehnilised konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast tehniliste konsultatsioonide taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui konsulteerivad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide jätkamises. Tehnilised konsultatsioonid võivad toimuda telefoni- või videokonverentsi teel või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on kokku leppinud.



PEATÜKK 1 KUUES

TOLLI JA KAUBANDUSE SOODUSTAMINE

ARTIKKEL 6.1

Eesmärgid

1.  
Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubavahetuse soodustamise tähtsust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse kooskõla tolli ja kaubanduse soodustamise eesmärkidega, tagades samas tõhusa tollikontrolli.
2.  
Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et õigusaktid on mittediskrimineerivad ning et tolliprotseduurid põhinevad tänapäevaste meetodite ja tõhusate kontrollide kasutamisel pettuste vastu võitlemiseks ja seadusliku kaubanduse kaitsmiseks.
3.  
Lepinguosalised kinnitavad, et mitte kuidagi ei kahjustata õiguspäraseid avaliku korraga seotud eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud julgeolekuga, ohutusega ja pettuse vastu võitlemisega.

ARTIKKEL 6.2

Põhimõtted

1.  

Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad tollieeskirjad ning -protseduurid põhinevad järgmisel:

a) 

rahvusvahelised dokumendid ja standardid, mida kohaldatakse tolli ja kaubanduse valdkonnas ja mille asjaomased lepinguosalised on heaks kiitnud, sealhulgas tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulised elemendid, rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon ning Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik (SAFE);

b) 

seadusliku kaubanduse kaitsmine läbi tulemusliku jõustamise ja õiguslike nõuete järgimise;

c) 

õigusaktid, milles välditakse liigset või diskrimineerivat halduskoormust ettevõtjatele ning mis hõlbustavad veelgi kaubandust nõuetelevastavuse kõrge taseme tagavate ettevõtjate jaoks ning mis kaitsevad pettuste ja ebaseadusliku või kahjuliku tegevuse vastu, ning

d) 

eeskirjad, mis tagavad, et karistused tollieeskirjade või protseduurinõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende kohaldamine ei põhjusta liigseid viivitusi kaupade vabastamisel.

2.  

Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a) 

lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi ning

b) 

töötavad tolliasutuse ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide lihtsustamise ja standardimise nimel.

ARTIKKEL 6.3

Tollikoostöö

1.  
Lepinguosalised teevad tolliküsimustes koostööd vastavate ametite kaudu, et tagada artiklis 6.1 „Eesmärgid“ sätestatud eesmärkide saavutamine.
2.  

Tollikoostöö suurendamiseks teevad lepinguosalised muu hulgas järgmist:

a) 

vahetavad teavet vastavate tollialaste õigusaktide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i) 

tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine,

ii) 

piiril intellektuaalomandiõiguste täitmise tagamine tolliasutuste poolt,

iii) 

transiit ja ümberlaadimine ning

iv) 

suhted äriringkondadega,

b) 

kaaluvad ühisalgatuste väljatöötamist, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuridega ning äriringkondadele osutatava teenuse tulemuslikkuse tagamisega;

c) 

teevad koostööd tolliga seotud küsimustes, mis käsitlevad rahvusvahelise kaubatarneahela tagamist ja lihtsustamist kooskõlas maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikuga (SAFE);

d) 

tunnustavad vajaduse korral vastastikku üksteise asjakohaseid riskijuhtimismeetodeid, riskistandardeid, turvakontrolle ja kaubanduspartnerluse programme, sealhulgas selliseid aspekte nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, ning

e) 

suurendavad kooskõlastatust rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks WTOs ja Maailma Tolliorganisatsioonis.

ARTIKKEL 6.4

Transiit ja ümberlaadimine

1.  
Lepinguosalised tagavad kogu oma territooriumil ümberlaadimistööde ja transiidi lihtsustamise ning tõhusa kontrolli.
2.  
Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikke transiidikorraldusi eesmärgiga lihtsustada kaubavahetust.
3.  
Lepinguosalised tagavad oma territooriumil asuvate asjakohaste ametiasutuste ja agentuuride vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust.

ARTIKKEL 6.5

Eelotsused

Enne kauba importimist oma territooriumile vastavalt oma õigusnormidele ja korrale väljastab lepinguosaline oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele tolliaasutuse või muude pädevate asutuste kaudu kirjaliku eelotsuse tariifse klassifitseerimise, päritolu või mis tahes muu lepinguosalise määratud küsimuse kohta.

ARTIKKEL 6.6

Lihtsustatud tolliprotseduur

1.  
Lepinguosalised näevad ette lihtsustatud impordi- ja ekspordiprotseduurid, mis on läbipaistvad ja tõhusad, et vähendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid ja suurendada etteaimatavust. Volitatud kauplejatele nähakse ette lihtsustatud tolliprotseduurid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
2.  
Kauba tolliprotseduuride läbimiseks kasutatakse ühtset tollideklaratsioonivormi või selle elektroonilist vastet.
3.  
Lepinguosalised kohaldavad tänapäevaseid tollimeetodeid, sealhulgas riskihindamist ning tollivormistusjärgse kontrolli meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks.
4.  
Lepinguosalised edendavad süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide jätkuvat arendamist ja kasutamist, et hõlbustada elektroonilist andmevahetust asjakohaste kauplejate, tolliasutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel.

ARTIKKEL 6.7

Kauba vabastamine

Lepinguosalised tagavad, et tema tolliasutused, piiriteenistused või muud pädevad asutused kohaldavad nõudeid ja menetlusi, millega:

a) 

nähakse ette, et kaup vabastatakse kiiresti ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ning formaalsuste täitmise tagamiseks;

b) 

nähakse ette andmete saabumiseelne töötlemine (st elektrooniline esitamine ja seejärel töötlemine enne kauba tegelikku saabumist), et kauba saaks saabumisel vabastada, ning

c) 

nähakse ette kauba vabastamine tollimaksu maksmata, eeldusel, et esitatakse tagatis, kui seda nõutakse, vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusaktidele, et tagada tollimaksude lõplik maksmine.

ARTIKKEL 6.8

Tasud ja lõivud

1.  
Tasud ja lõivud kehtestatakse üksnes kõnealuse impordi või ekspordiga seoses osutatavatele teenustele ja sellise impordi või ekspordi teostamiseks nõutavale formaalsusele. Need ei ole suuremad kui osutatud teenuse ligikaudne maksumus ning neid ei arvutata ad valorem alusel.
2.  
Teave tasude ja lõivude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali, sealhulgas interneti kaudu. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavat tasu või lõivu ning makse tegemise aega ja viisi.
3.  
Uusi või muudetud tasusid ja lõive ei kehtestata enne, kui teave on vastavalt lõikele 2 avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

ARTIKKEL 6.9

Tollimaaklerid

Lepingosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjade ning -protseduuride jaoks ei ole kohustuslik kasutada tollimaaklerit. Lepinguosalised kohaldavad tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

ARTIKKEL 6.10

Transpordieelsed kontrollid

Lepinguosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjades ja -protseduurides ei nõuta eraettevõtjate poolt enne tollivormistust tehtavat kauba kohustuslikku eelkontrolli, mis on määratletud transpordieelse kontrolli lepingus, või muud sihtkohas tehtavat inspekteerimistoimingut.

ARTIKKEL 6.11

Tolliväärtuse määramine

1.  
Lepinguosalised määravad kindlaks kauba tolliväärtuse kooskõlas tolliväärtuse lepinguga.
2.  
Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

ARTIKKEL 6.12

Riskijuhtimine

1.  
Lepinguosalised tuginevad uurimisel ja vabastamismenetlustes ning sisenemisjärgse kontrolli menetlustes riskihindamise põhimõtetele ja audititele, mitte iga saadetise põhjalikule kontrollimisele kõikidele impordinõuetele vastavuse tuvastamiseks.
2.  
Lepinguosalised nõustuvad võtma kauba impordi, ekspordi, transiidi ja ümberlaadimise kontrollimise nõuded ja menetlused vastu ning kohaldama neid riskijuhtimise põhimõtete alusel, mida kohaldatakse selleks, et vastavusmeetmete korral keskendutaks tähelepanu väärivatele tehingutele.

ARTIKKEL 6.13

Ühe akna süsteem

Lepinguosalised püüavad välja töötada või säilitada ühe akna süsteeme, mis hõlbustaksid tolli- ja muude õigusaktidega eksportimise, importimise ning transiidi kohta nõutud teabe esitamist elektrooniliselt ühe korraga.

ARTIKKEL 6.14

Kaebuste esitamise kord

1.  
Lepinguosalised kehtestavad tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude pädevate asutuste sellise haldustegevuse, ettekirjutuste ja otsuste kohta, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.
2.  
Kaebuse esitamise menetlused võivad hõlmata halduslikku läbivaatamist järelevalveasutuse poolt ja haldustasandil võetud otsuste kohtulikku läbivaatamist vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele.

ARTIKKEL 6.15

Läbipaistvus

1.  
Lepinguosalised avaldavad või teevad muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks tolli ja kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid, eeskirjad, haldusmenetlused ja muud nõuded.
2.  
Lepinguosalised määravad või säilitavad vähemalt ühe konsultatsiooni- või teabepunkti, mis tegeleb huvitatud isikute päringutega tolli- ja muudes kaubavahetuse hõlbustamist käsitlevates küsimustes.

ARTIKKEL 6.16

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a) 

oluline on konsulteerida kaubandusala esindajatega õigusalaste ettepanekute koostamise ning tolli- ja kaubavahetuse hõlbustamise üldiste protseduuride valdkonnas õigel ajal. Selleks toimuvad vajaduse korral tolliasutuste ja äriringkondade vahelised konsultatsioonid;

b) 

nad avaldavad või teevad muul viisil kättesaadavaks (nii palju kui võimalik elektrooniliselt) uued tolli ja kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid ning kõnealuste õigusaktide ja protseduuride muudatused ning tõlgendused enne nende rakendamist. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste nõuded ja sisenemisprotseduurid, tolliasutuste tööajad ja töökorra sadamates ja piiriületuspunktides, ning kontaktpunktid teabepäringute tarvis;

c) 

uute või muudetud õigusaktide, menetluste ning tasude või lõivude avaldamise ja nende jõustumise vahele peab jääma mõistuspärane ajavahemik, piiramata seejuures õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke (nt tollimaksumäära muutmine); ning

d) 

nad tagavad, et nende vastavad tolli- ja muud seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade vajadustele, järgivad parimat tava ning et need nõuded ja protseduurid piiravad ka edaspidi kaubandust võimalikult vähe.

ARTIKKEL 6.17

Tollikomitee

1.  
Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud tollikomitee koosneb lepinguosaliste tolli- ja muude pädevate asutuste esindajatest. Tollikomitee tagab käesoleva peatüki, protokolli nr 1 ja lepinguosaliste kokkulepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise. Lepinguosalised võivad tollikomitees uurida kõiki oma pädevusse kuuluvaid küsimusi ja teha nende kohta otsuseid.
2.  
Lepinguosalised võivad võtta tollikomitees vastu soovitusi ja otsuseid üksteise riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise kohta, sealhulgas sellistes aspektides nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, samuti muudes lõikes 1 käsitletud küsimustes.
3.  
Lepinguosalised võivad kokku leppida erakorraliste nõupidamiste korraldamises mis tahes tollialastes küsimustes, sealhulgas päritolueeskirjad ja täiendavad tolliga seotud eeskirjad, milles lepinguosalised on kokku leppinud. Vajaduse korral võivad nad luua konkreetsete teemade jaoks ka alatöörühmi.



PEATÜKK 1 SEITSMES

MITTETARIIFSED KAUBANDUSTÕKKED JA INVESTEERIMINE TAASTUVENERGIA TOOTMISSE

ARTIKKEL 7.1

Eesmärgid

Kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet on lepinguosaliste ühine eesmärk edendada, arendada ja suurendada energia tootmist taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, eriti kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise kaudu. Selleks teevad lepinguosalised koostööd selle nimel, et kaotada või vähendada tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid ning suurendada regulatiivset ühtsust piirkondlike ja rahvusvaheliste standarditega.

ARTIKKEL 7.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„kohaliku sisendi kasutamise nõue“ –

i) 

kauba korral nõue, et ettevõte ostaks või kasutaks omamaise päritoluga või omamaisest allikast pärinevat kaupa, sõltumata sellest, kas see nõue on määratletud teatavate toodetena, toodete koguse või väärtusena või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse osakaaluna;

ii) 

teenuste korral nõue, millega piiratakse teenuseosutaja või osutatava teenuse valikut teise lepinguosalise teenuste või teenuseosutajate kahjuks,

b) 

„meede“ – käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluv mis tahes meede, mille lepinguosaline võtab kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

c) 

„meede, millega nõutakse partnerluse loomist kohalike ettevõtetega“ – igasugune nõue asutada või käitada ühiselt kohalike või muude ettevõtetega juriidiline isik, nagu äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, või astuda muudesse lepingulistesse suhetesse;

d) 

„korvamismeede“ – mis tahes tingimus, mis soodustab kohalikku arengut, nagu tehnoloogia põhjendamatu litsentsimine, investeering, kohustus sõlmida leping teatava finantsasutusega, vastuost ja sarnased nõuded, ning ;

e) 

„teenuseosutaja“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis l.

ARTIKKEL 7.3

Kohaldamisala

1.  
Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeerimist seoses energia tootmisega taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuulest, päikesest, õhusoojusest, maasoojusest, veesoojusest ja ookeani energiast, veejõust, biomassist, prügilagaasist, reovee töötlemisest saadud gaasist ja biogaasidest, kuid mitte toodetega, millest energiat toodetakse.
2.  
Käesolevat peatükki ei kohaldata teadus- ja arendusprojektide ega mitteärilises ulatuses teostatavate näidisprojektide suhtes.
3.  
Käesolev peatükk ei piira ühegi muu käesoleva lepingu asjakohase sätte, sealhulgas erandite, reservatsioonide ja piirangute kohaldamist lõikes 1 märgitud meetmete suhtes mutatis mutandis. Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse käesoleva peatüki ja käesoleva lepingu mõne muu sätte vastuolu korral vastuolu ulatuses käesoleva lepingu muid sätteid.

ARTIKKEL 7.4

Põhimõtted

Iga lepinguosaline:

a) 

hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nähakse ette kohaliku sisendi kasutamise nõue, või mis tahes muust korvamismeetmest, mis mõjutab teise lepinguosalise tooteid, teenuseosutajaid, ettevõtjaid või asutusi;

b) 

hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nõutakse partnerluse loomist kohalike ettevõtetega, välja arvatud siis, kui selliseid partnerlusi peetakse vajalikuks tehnilistel põhjustel ning lepinguosaline suudab esitada teise lepinguosalise nõudmise korral asjakohased tehnilised põhjendused;

c) 

tagab, et mis tahes eeskirjad seoses lubade andmise, sertifitseerimise ja litsentsimise menetlustega, mida kohaldatakse eelkõige seadmete, tootmisjaamade ja nendega seotud jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes, on objektiivsed, läbipaistvad, ei ole meelevaldsed ega diskrimineeri teise lepinguosalise taotlejaid;

d) 

tagab, et haldustasusid, mis kehtestatakse:

i) 

teiselt lepinguosaliselt pärit kauba impordi või kasutamise suhtes või sellega seoses või mis mõjutavad kauba tarnet teise lepinguosalise tarnijate poolt, reguleeritakse artikliga 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“, ning

ii) 

teenuste osutamise suhtes teise lepinguosalise tarnijate poolt või sellega seoses reguleeritakse artikliga 8.18 „Kohaldamisala ja mõisted“, artikliga 8.19 „Litsentsimise ja kvalifitseerimise tingimused“ ning artikliga 8.20 „Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused“ ning

e) 

tagab, et elektrijaotusvõrkudele juurdepääsu ja sellega ühinemise tingimused ning menetlused on läbipaistvad ja ei diskrimineeri teise lepinguosalise tarnijaid.

ARTIKKEL 7.5

Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamine

1.  
Kui olemas on rahvusvahelised või piirkondlikud standardid toodete kohta, mida kasutatakse energia tootmiseks taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, kasutavad lepinguosalised oma tehniliste eeskirjade alusena neid standardeid või nende standardite vastavasisulisi osi, välja arvatud siis, kui sellised rahvusvahelised standardid või nende vastavasisulised osad oleksid ebatõhusad või asjakohatud vahendid õiguspäraste eesmärkide täitmiseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse eriti asjakohaseks rahvusvaheliste standardite kehtestamise asutusteks Rahvusvahelist Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelist Elektrotehnikakomisjoni (IEC).
2.  
Kui see on asjakohane, täpsustavad lepinguosalised tehnilisi eeskirju, mis põhinevad toote toimivusnõuetel, sealhulgas keskkonnatoime osas, mitte projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.
3.  

Harmoneeritud süsteemi grupis 84 (välja arvatud kood 8401) ja harmoneeritud süsteemi koodide 850231 ja 854140 all loetletud toodete puhul:

a) 

aktsepteerib liit Singapuri tarnijate vastavusdeklaratsioone samadel tingimustel kui liidu tarnijate omi, ilma selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata, ning

b) 

aktsepteerib Singapur liidu vastavusdeklaratsioone või katsearuandeid ilma selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata. Singapur võib nõuda kolmanda isiku kohustuslikku kontrollimist või sertifitseerimist 4-A lisa artiklis 5 „Kaitsemeetmed“ sätestatud tingimustel.

Suurema õiguskindluse huvides ei piira käesolev lõige kumbagi lepinguosalist kohaldamast nõudeid, mis ei ole seotud käesolevas lõikes osutatud toodetega, näiteks detailplaneeringuseadusi või ehitusnorme.

ARTIKKEL 7.6

Erandid

1.  
Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklis 2.14 „Üldised erandid“, artiklis 8.62 „Üldised erandid“ ja artiklis 9.3 „Julgeoleku- ja üldised erandid“ ettenähtud erandeid, ning suurema õiguskindluse huvides 16. peatüki „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted“ asjakohaseid sätteid.
2.  
Suurema õiguskindluse huvides ning arvestades nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste toodete, teenuseosutajate või investorite vahel, kui valitsevad samad tingimused, või lepinguosalistevahelise kaubavahetuse ja investeeringute varjatud piirangut, ei tõlgendata käesoleva lepingu ühtegi sätet viisil, mis takistab lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on vajalikud asjakohaste energiavõrkude ohutuks toimimiseks või energiavarustuse kindluseks.

ARTIKKEL 7.7

Rakendamine ja koostöö

1.  
Artikli 16.1 „Kaubanduskomitee“ alusel loodud kaubanduskomitees teevad lepinguosalised koostööd ja vahetavad teavet mis tahes küsimustes, mis on käesoleva peatüki rakendamise seisukohast olulised. Lepinguosalised võivad selle eesmärgi täitmiseks võtta kaubanduskomitee otsusega vastu asjakohaseid rakendusmeetmeid ja ajakohastada vastavalt vajadusele käesolevat peatükki.
2.  

Koostöö võib hõlmata:

a) 

teabe vahetamist, regulatiivseid kogemusi ja parimat tava järgmistes valdkondades:

i) 

taastuvatest allikatest saadavale energiale üleminekut edendavate meetmete väljatöötamine ja mittediskrimineeriv rakendamine;

ii) 

süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;

iii) 

arukad võrgud;

iv) 

energiatõhususning

v) 

tehnilised normid, standardid ja vastavushindamismenetlused, näiteks need, mis on seotud võrgukoodeksi nõuetega, ning

b) 

omamaiste või piirkondlike tehniliste normide, regulatiivsete mõistete, standardite, nõuete ja vastavushindamismenetluste suuremat vastavusseviimist rahvusvaheliste standarditega, ka asjakohaste piirkondlike foorumite kaudu.



PEATÜKK 1 KAHEKSAS

TEENUSED, ETTEVÕTLUS NING ELEKTROONILINE KAUBANDUS



A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 8.1

Eesmärk ning kohaldamisala

1.  
Kinnitades oma kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus.
2.  

Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:

a) 

ei kohaldata käesolevat peatükki lepinguosaliste antavate subsiidiumide või toetuste, sealhulgas riigi toetatud laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes;

b) 

ei kohaldata käesolevat peatükki selliste teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel lepinguosaliste vastavatel territooriumidel;

c) 

ei nõuta käesoleva peatükiga riigiettevõtete erastamist ning

d) 

ei kohaldata käesolevat peatükki seaduste, määruste või nõuete suhtes, mis reguleerivad valitsusasutuse poolt riiklikeks vajadusteks tehtud hankeid ja mille siht ei ole kaubanduslik edasimüük või kasutamine teenuste osutamisel kaubanduslikuks müügiks.

3.  
Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kooskõlas käesoleva peatükiga.
4.  
Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmete suhtes. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata viisil, mis takistab lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse teise lepinguosalise füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, ( 4 ) mida teine lepinguosaline saab käesolevas peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.

ARTIKKEL 8.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„otsesed maksud“ – hõlmavad kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, kaasa arvatud maksud vara võõrandamise tuludelt, makse kinnisvaralt, pärandustelt ja kingitustelt, samuti makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt, aga ka makse kapitali kallinemise pealt;

b) 

„juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte või ühistu;

c) 

„liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ –

i) 

juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt Euroopa Liidu ja/või selle liikmesriigi, või Singapuri õigusaktidele ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ( 5 ) või peamine tegevuskoht on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil, või

ii) 

artikli 8.8 „Mõisted“ punkti d kohase ettevõtluse korral juriidiline isik, kes on vastavalt kas liidu liikmesriigi või Singapuri füüsiliste isikute või liidu või Singapuri juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all,

kui juriidilisel isikul on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei loeta teda vastavalt liidu või Singapuri juriidiliseks isikuks, kui tal puudub vastavalt liidu või Singapuri territooriumil oluline äritegevus ( 6 );

juriidiline isik on:

i) 

vastavalt liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses, kui liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist;

ii) 

liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;

iii) 

„seotud“ teise isikuga, kui ta omab kontrolli teise isiku üle või teine isik omab kontrolli tema üle või kui tema ja selle teise isiku üle omab kontrolli üks ja seesama isik;

d) 

olenemata punktist c kuuluvad käesoleva lepingu alla laevandusettevõtjad, kes on asutatud väljaspool liitu ja kes on vastavalt kas liidu liikmesriigi kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt asjaomase liidu liikmesriigi asjakohastele õigusaktidele ja sõidavad liidu liikmesriigi lipu all;

e) 

„meede“ – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

f) 

„lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed“ – meetmed, mida võtavad:

i) 

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused või

ii) 

valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

g) 

„lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed, mis mõjutavad teenustekaubandust“ – meetmed, mida võetakse seoses:

i) 

teenuse ostmise, teenuse eest maksmise või teenuse kasutamisega;

ii) 

ligipääsuga lepinguosalise nõudel üldiselt pakutavatele teenustele ja nende kasutamisega seoses teenuste osutamisega ning

iii) 

lepinguosalise isikute kohalolekuga, sealhulgas kaubandusliku kohalolekuga, teenuse osutamiseks teise lepinguosalise territooriumil;

h) 

„erikohustuste tabel“ – liidu puhul 8-A lisa ja selle liited ning Singapuri puhul 8-B lisa ja selle liited;

i) 

„teenuse tarbija“ – mis tahes isik, kes võtab vastu või kasutab teenust;

j) 

„teenuse osutamine“ – hõlmab teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müümist ja kättetoimetamist;

k) 

„teise lepinguosalise teenus“ – teenus, mida osutatakse:

i) 

teise lepinguosalise territooriumilt või territooriumil, või meretranspordi puhul, kui teenust osutab alus, mis on registreeritud teise lepinguosalise seaduste järgi, või kui teenust osutab teise lepinguosalise isik prahitud alusega ja/või seda täies ulatuses või osaliselt kasutades või

ii) 

nii, et teise lepinguosalise teenuseosutaja osutab teenust kaubandusliku kohaloleku või füüsiliste isikute kohaloleku kaudu;

l) 

„teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust, sealhulgas ettevõtluse kaudu;

m) 

„teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kõik teenused, välja arvatud teenused mida pakutakse kaubanduslikel alustel ühe või mitme teenuseosutajaga konkureerides;

n) 

„teenustekaubandus“ – teenuse osutamine:

i) 

ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile („piiriülene“);

ii) 

lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale („välismaine tarbimine“);

iii) 

ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („kaubanduslik kohalolek“);

iv) 

ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt füüsiliste isikute kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („füüsiliste isikute kohalolek“).



B JAGU

PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE

ARTIKKEL 8.3

Kohaldamisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis mõjutavad kõigi valdkondade teenuste piiriülest osutamist, välja arvatud:

a) 

audiovisuaalteenused;

b) 

riigisisene merekabotaaž ( 7 ) ning

c) 

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutranspordi teenused ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) 

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) 

lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning

iii) 

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.

ARTIKKEL 8.4

Mõisted

Käesolevas jaos tähendab „piiriülene teenuste osutamine“ teenuse osutamist:

a) 

ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile ning

b) 

ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale.

ARTIKKEL 8.5

Turulepääs

1.  
Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.
2.  

Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:

a) 

piirangud teenuseosutajate arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse osutamise ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõude näol ( 8 );

b) 

piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol ja

c) 

teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena ( 9 ).

ARTIKKEL 8.6

Võrdne kohtlemine

1.  
Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt kõnealuses tabelis sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.
2.  
Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.
3.  
Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega soodsamaks.
4.  
Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.

ARTIKKEL 8.7

Erikohustuste tabel

1.  
Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud erikohustuste tabelis.
2.  
Lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse lõike 1 kohaselt võetud erikohustustega.



C JAGU

ETTEVÕTLUS

ARTIKKEL 8.8

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„juriidilise isiku filiaal“ – tegevuskoht või juriidiline isik, kellel ei ole omaette õiguslikku staatust ja on emaorganisatsiooni laiendus;

b) 

„majandustegevus“ – mis tahes majanduslikku laadi tegevus, välja arvatud valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus, st tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;

c) 

„ettevõtja“ – lepinguosalise mis tahes isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu ( 10 );

d) 

„ettevõtlus“ –

i) 

juriidilise isiku asutamine, omandamine või ülalpidamine või

ii) 

filiaali või esinduse loomine või pidamine

püsivate majandussidemete loomine või säilitamine lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil, sealhulgas, kuid mitte ainult, teenuse osutamiseks ning

e) 

lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku kontrolli all kooskõlas riigisisese õigusega ( 11 ).

ARTIKKEL 8.9

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise vastuvõetud või säilitatud meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtlust mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a) 

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine ( 12 );

b) 

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine;

c) 

audiovisuaalteenused;

d) 

riigisisene merekabotaaž ( 13 ) ning

e) 

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused ning liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) 

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) 

lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning

iii) 

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.

ARTIKKEL 8.10

Turulepääs

1.  
Seoses turulepääsuga ettevõtluse kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.
2.  

Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:

a) 

piirangud ettevõtete arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, ettevõtlusega seotud ainuõiguste või muude ettevõtlusega seotud nõuete, nagu majandusvajaduste testide nõude näol;

b) 

piirangud tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis;

c) 

piirangud tehingute koguhulgale või toodangu kogumahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena ( 14 );

d) 

piirangud väliskapitali osalusele, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kõikide välisinvesteeringute kogusummana;

e) 

meetmed, millega piiratakse või nõutakse konkreetseid juriidilise üksuse või ühisettevõtte vorme, mille kaudu teise lepinguosalise ettevõtja võib tegeleda majandustegevusega, ning

f) 

piirangud füüsiliste isikute koguarvule, välja arvatud artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ ( 15 ) määratletud juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide puhul, kes võivad töötada konkreetses sektoris või keda ettevõtja võib tööle võtta ja kes on majandustegevuse rakendamiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud, väljendatuna arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena.

ARTIKKEL 8.11

Võrdne kohtlemine

1.  
Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi ettevõtlust mõjutavate meetmete korral ( 16 ) teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasugust ettevõtlust ja samasuguseid ettevõtjaid.
2.  
Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise asutustele ja ettevõtjatele kas vormiliselt samasugust kohtlemist või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugustele asutustele ja ettevõtjatele.
3.  
Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda asutustele ja ettevõtjatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugusele ettevõtlusele või samasugustele ettevõtjatele.
4.  
Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastava ettevõtluse või vastavate ettevõtjate välismaisusest.

ARTIKKEL 8.12

Erikohustuste tabel

1.  
Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise ettevõtluse ja ettevõtjate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud esimese lepinguosalise erikohustuste tabelis.
2.  
Lepinguosalised ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise ettevõtlusele või ettevõtjatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse vastavalt lõike 1 kohaselt võetud erikohustustele.



D JAGU

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 8.13

Kohaldamisala ja mõisted

1.  
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuse müügiesindajate nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas artikli 8.1 „Eesmärk ja kohaldamisala“ lõikega 4.
2.  

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„juhtivtöötajad“ – lepinguosalise juriidilise isiku heaks töötavad füüsilised isikud – välja arvatud mittetulundusühenduse töötajad –, kes vastutavad ettevõtte asutamise või selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest.

Juhtivtöötajad on muu hulgas ettevõtluse nimel ettevõtet külastavaid isikuid, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja äriühingusiseselt üleviidavate isikute eest;

i) 

„ettevõtluse nimel ettevõtet külastavad isikud“ – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest ning kes ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast ning

ii) 

„äriühingusiseselt üleviidavad isikud“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, või äriteenuseid pakkuva spetsialisti korral partnerid vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse (mis võib olla ettevõtte tütarettevõtja, filiaal või emaettevõte), ning kes peab kuuluma ühte allpool nimetatud kategooriasse:

1) 

„tegevjuhid“ – juriidilise isiku alluvuses töötavad füüsilised isikud, kes juhivad asutust, kellel on suur otsustusõigus ja kelle tegevust jälgib või juhib ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ. Tegevjuhid ei täida otse juriidilise isiku teenuste osutamise või teenustega seotud ülesandeid;

2) 

„juhid“ – juriidilise isiku alluvuses juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes peaasjalikult juhivad asutust ja kelle tegevust jälgivad või juhivad kõrgema taseme tegevjuhid, ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ, kaasa arvatud:

aa) 

asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;

bb) 

teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

cc) 

isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja neid töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks või

3) 

„spetsialistid“ – juriidilises isikus töötavad füüsilised isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid või eriteadmisi; selliste teadmiste hindamisel võetakse lisaks ettevõtte tööks vajalikele teadmistele arvesse asjakohasel juhul ka seda, kas isikul on kõrge erialaoskuste tase tehnilisi eriteadmisi eeldavaks tööks või tegevuseks, ning tema kuuluvust akrediteeritud kutseala töötajate hulka;

b) 

„kõrgharidusega praktikandid“ – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte juurde, et edendada karjäärivõimalusi või saada äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõpe ( 17 ), ning

c) 

„äriteenuse müügiesindajad“ – füüsilised isikud, kes esindavad lepinguosalise teenuseosutajat ning soovivad ajutiselt siseneda teise lepinguosalise territooriumile, et pidada kõnealuse teenuseosutaja nimel läbirääkimisi teenuste müügi üle või sõlmida teenuste müümise lepinguid, ning kes ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast.

ARTIKKEL 8.14

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.  
Kõikides C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõttesse ajutiselt tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid eeldusel, et tegemist on artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ määratletud juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidega, ning võttes arvesse erikohustuste tabelis loetletud erandeid. Äriühingusisese üleviimise puhul on lubatud ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni kolm aastat, ettevõtluse eesmärgil ettevõtet külastavate isikute puhul 90 päeva 12 kuu kohta ja kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta. Äriühingusiseste üleviimiste korral võib seda perioodi vastavalt siseriiklikule õigusele pikendada veel kuni kahe aasta võrra ( 18 ).
2.  
C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites ei tohi lepinguosaline säilitada ega vastu võtta meetmeid, mis piiravad selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena üle viia, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides, ega meetmeid, millega nähakse ette majandusvajaduste testi nõue või diskrimineerivad piirangud, juhul kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti.

ARTIKKEL 8.15

Äriteenuse müügiesindajad

Kõikides B jao „Piiriülene teenuste osutamine“ või C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites ja erikohustuste tabelis loetletud erandeid arvesse võttes võimaldab lepinguosaline äriteenuse müügiesindajatel ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni 90 päeva 12 kuu kohta ( 19 ).



E JAGU

ÕIGUSRAAMISTIK



1. ALAJAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 8.16

Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine

1.  
Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilisel isikul peab olema vajalik kvalifikatsioon ja/või erialane töökogemus, mida nõutakse vastavas sektoris sellel territooriumil, kus teenust osutatakse.
2.  

Lepinguosalised julgustavad oma territooriumil asuvaid asjakohaseid kutseasutusi töötama vastastikuse tunnustamise kohta välja ühised soovitused ja esitama need artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komiteele. Sellist soovitust peavad toetama järgmised tõendid:

a) 

kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu (edaspidi „vastastikuse tunnustamise leping“) majanduslik väärtus ning

b) 

kõnealuste kordade kokkusobivus, st ulatus, mil määral lepinguosaliste kohaldatavad kriteeriumid teatavate ettevõtjate ja teenuseosutajate lubadele, litsentsidele, tegevusele ja sertifitseerimisele kattuvad.

3.  
Pärast ühise soovituse saamist vaatab teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.
4.  
Kui lõikes 2 sätestatud teabe alusel peetakse soovitust käesoleva lepinguga kooskõlas olevaks, astuvad lepinguosalised vajalikud sammud, et pidada oma pädevate asutuste või lepinguosalise volitatud esindajate kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu asjus.

ARTIKKEL 8.17

Läbipaistvus

Lepinguosalised vastavad viivitamata kõikidele teise lepinguosalise spetsiifilise teabe taotlustele mis tahes sellise tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva peatükiga või mõjutab seda. Lepinguosalised loovad vastavalt artiklile 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ ühe või mitu teabekeskust, mis annavad teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenuseosutajatele taotluse alusel konkreetset teavet kõikides niisugustes küsimustes.



2. ALAJAGU

SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 8.18

Kohaldamisala ja mõisted

1.  

Käesolevat alajagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -menetlustega või kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, mis mõjutavad:

a) 

artiklis 8.4 „Mõisted“ määratletud piiriülest teenuste osutamist;

b) 

artiklis 8.8 „Mõisted“ määratletud juriidiliste ja füüsiliste isikute ettevõtlust nende territooriumil või

c) 

artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ osutatud füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.  
Käesolevat alajagu kohaldatakse üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses.
3.  
Käesolevat alajagu ei kohaldata meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast piiranguid, mis on esitatud artiklites 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“ või artiklites 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“.
4.  

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„pädevad asutused“ – keskvalitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuste delegeeritud ülesandeid täitev ametiasutus või valitsusväline organ, kes teeb otsuseid seoses loa andmisega teenuse osutamiseks, sealhulgas ettevõtluse kaudu, või seoses loa andmisega ettevõtluseks muus majandusvaldkonnas kui teenused;

b) 

„litsentsimismenetlused“ – halduslikud või menetluslikud eeskirjad, mida füüsiline või juriidiline isik peab täitma, et tõendada oma vastavust litsentsimisnõuetele, kui ta taotleb teenuse osutamise või ettevõtluse luba muus majandusvaldkonnas kui teenused, sealhulgas litsentsi muutmist või pikendamist;

c) 

„litsentsimisnõuded“ – sisulised nõuded lisaks kvalifikatsiooninõuetele, mida füüsiline või juriidiline isik peab täitma, et saada, muuta või pikendada luba teenuse osutamiseks või ettevõtluseks muus majandusvaldkonnas kui teenused;

d) 

„kvalifikatsioonimenetlused“ – halduslikud või menetluslikud eeskirjad, mida füüsilised isikud peavad täitma selleks, et tõestada kvalifikatsiooninõuete täitmist teenuste osutamise loa saamiseks, ning

e) 

„kvalifikatsiooninõuded“ – sisulised nõuded, mis on seotud füüsilise isiku pädevusega osutada teatavat teenust, millele vastavust peab tõendama teenuse osutamise loa saamiseks.

ARTIKKEL 8.19

Litsentsimise ja kvalifitseerimise tingimused

1.  

Lepinguosalised tagavad, et litsentsimisnõuete ja -menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega seotud meetmed põhinevad kriteeriumidel, mis on:

a) 

selged,

b) 

objektiivsed ja läbipaistvad ning

c) 

varem kehtestatud ning üldsusele ja huvitatud isikutele kättesaadavad.

2.  
Luba või litsents antakse kättesaadavuse korral niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tingimused on täidetud.
3.  
Lepinguosalised asutavad või säilitavad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenuseosutaja taotluse korral võimaldavad viivitamata läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste osutamist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil riigis viibimist mõjutavad haldusotsused ja kui see on põhjendatud võtta nende osas asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

Käesoleva lõike sätteid ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud asutama eespool nimetatud kohtuid või määrama menetlusi juhul, kui see oleks vastuolus tema põhiseadusliku struktuuri või õigussüsteemi olemusega.

ARTIKKEL 8.20

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.  
Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused on võimalikult lihtsad ning ei muuda teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükka seda edasi. Taotlejatelt seoses taotluse esitamisega nõutavad litsentsi või loaga seotud tasud ( 20 ) peavad olema mõistlikud ja mitte piirama teenuse osutamist.
2.  
Lepinguosalised tagavad, et pädevate asutuste kasutatavad menetlused ja otsused litsentsi või loa andmise käigus on kõikide taotlejate suhtes erapooletud. Pädevad asutused peaksid jõudma otsuseni sõltumatult ja ei tohiks olla aruandekohustuslikud ühegi teenuseosutaja ees, kes osutab teenuseid, millele litsentsi või luba taotletakse.
3.  
Kui taotluste esitamiseks on kindel tähtaeg, jäetakse taotlejale mõistlikult aega taotluse esitamiseks. Pädev asutus alustab sellise taotluse töötlemist ilma asjatult viivitamata. Võimaluse korral tuleb elektroonilisi taotlusi vastu võtta samadel tingimustel kui paberkandjal taotlusi.
4.  
Lepinguosalised tagavad, et taotluse töötlemine, sealhulgas lõpliku otsuse tegemine, lõpetatakse mõistliku aja jooksul pärast tervikliku taotluse esitamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada taotluse töötlemiseks normaalse tähtaja.
5.  
Kui pädev asutus peab taotlust ebaterviklikuks, teatab ta taotlejale mõistliku aja jooksul pärast sellise taotluse saamist, et taotlus on ebatäielik ning teeb võimaluste piires kindlaks, millist lisateavet on vaja taotluse täitmiseks, ning annab taotlejale võimaluse puudused parandada.
6.  
Originaaldokumentide asemel tuleks võimaluse korral aktsepteerida kinnitatud koopiaid.
7.  
Kui pädev asutus taotluse tagasi lükkab, teavitab ta taotlejat sellest kirjalikult ning asjatult viivitamata. Põhimõtteliselt tuleks taotlejale taotluse korral teatavaks teha ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg. Võimaluse korral peaks taotlejal olema võimalik esitada mõistliku tähtaja jooksul taotlus uuesti.
8.  
Lepinguosalised tagavad, et litsents või luba jõustub pärast selle andmist asjatute viivitusteta kooskõlas loas või litsentsis määratud tingimustega.



3. ALAJAGU

ARVUTITEENUSED

ARTIKKEL 8.21

Arvutiteenused

1.  
Arvutiteenuste alal, mis on liberaliseeritud kooskõlas B jaoga „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaoga „Ettevõtlus“ ja D jaoga „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“, järgivad lepinguosalised alljärgnevates lõigetes sätestatud käsitust.
2.  
Lepinguosalised mõistavad, et CPC ( 21 ) 84 (ÜRO koodeks, mida kasutatakse arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks) hõlmab kõiki arvutiteenuseid ja nendega seotud teenuseid. Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võib sisaldada mõningaid või kõiki lõikes 3 nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused nagu veebi- või domeenimajutus, andmekaevandamisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.
3.  

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on mõni järgmine või järgmiste kombinatsioon:

a) 

konsulteerimine, kohandamine, strateegia, analüüsimine, kavandamine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või arvutite või arvutisüsteemide haldamine;

b) 

konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, kavandamine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, tarkvara haldamine või kasutamine ( 22 );

c) 

andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

d) 

kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning

e) 

tarkvara, arvutite või arvutisüsteemidega seotud, mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.  
Lepinguosalised mõistavad, et paljudel juhtudel võimaldavad arvutiteenused ja nendega seotud teenused osutada muid teenuseid, ( 23 ) nii elektrooniliste kui ka muude vahendite kaudu. Siiski on sellistel juhtudel oluline eristada arvutiteenuseid ja nendega seotud teenuseid (näiteks veebimajutus või rakendusmajutus) ning muid teenuseid, ( 24 ) mida arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad. Muud teenused, olenemata sellest, kas need osutuvad võimalikuks tänu arvutiteenustele ja nendega seotud teenustele või mitte, ei ole CPC 84ga hõlmatud.



4. ALAJAGU

POSTITEENUSED

ARTIKKEL 8.22

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine postiteenuste valdkonnas ( 25 )

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, ( 26 ) et postiteenuse osutajad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad asjakohasel postiteenuste turul peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist.

ARTIKKEL 8.23

Reguleerivate asutuste sõltumatus

Reguleerivad asutused peavad olema postiteenuste osutajatest lahus ning ei tohi olla nende ees vastutavad. Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused on erapooletud kõikide turul osalejate suhtes.



5. ALAJAGU

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED

ARTIKKEL 8.24

Kohaldamisala

1.  
Käesolevat alajagu kohaldatakse nende meetmete suhtes, mis mõjutavad kaubandust telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas, ning selles sätestatakse kõigi B–D jagude kohaselt liberaliseeritavate telekommunikatsiooniteenuste õigusraamistiku põhimõtted.
2.  
Käesolevat alajagu ei kohaldata ühegi sellise meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses raadio- või televisioonisaadete kaabel- või ringhäälinguleviga.
3.  

Ühtki käesoleva alajao sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist:

a) 

lubama teise lepinguosalise teenuseosutajal asutada, ehitada, omandada, liisida, hallata või pakkuda telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, mis ei ole sätestatud erikohustuste tabelis; või

b) 

asutama, ehitama, omandama, liisima, haldama või pakkuma telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, kui selliseid võrke või teenuseid üldiselt üldsusele ei pakuta, või kohustaks lepinguosalist nõudma seda teenuseosutajalt.

4.  
Lepinguosalised kehtestavad, säilitavad, muudavad või tühistavad teenuseosutajate õigused ja kohustused, mis on sätestatud artiklis 8.26 „Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine“, artiklis 8.28 „Võrkude vastastikune sidumine“, artiklis 8.29 „Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine“, artiklis 8.30 „Peamiste teenuseosutajate käitumine“, artiklis 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“, artiklis 8.33 „Ühispaiknemine“, artiklis 8.34 „Jaemüük“, artiklis 8.35 „Vahendite jagamine“, artiklis 8.36 „Rendiliiniteenuste osutamine“ ja artiklis 8.38 „Merealuse kaabli maabumiskohad“, viisil, mis on kooskõlas tema riikliku õigusega ja telekommunikatsiooniturge reguleerivate riigisiseste menetlustega. Liidu jaoks sisaldavad sellised menetlused liidu reguleerijate analüüsi liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud asjakohaste toote- ja teenuseturgudude kohta, teenuseosutaja tunnistamist märkimisväärse turujõuga teenuseosutajaks, ning reguleerijate analüüsil põhinevat otsust kehtestada, säilitada, muuta või tühistada sellised õigused või kohustused.

ARTIKKEL 8.25

Mõisted

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„raadio- ja teleringhääling“ – katkematu ülekandevoog, kas juhtmega või juhtmeta vahendite kaudu, hoolimata algse edastaja asukohast, ning mida on vaja audio- või visuaalprogrammi signaalide vastuvõtmiseks või kuvamiseks üldsuse või mõne selle osa poolt, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid;

b) 

„lõppkasutaja“ – teenuse tarbija või teenuse osutaja, kellele pakutakse üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või -teenust muuks otstarbeks kui üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või teenuse edasi pakkumiseks;

c) 

„olulised vahendid“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste vahendid:

i) 

mida pakub ainult üks või valdavalt üks tarnija või piiratud arv tarnijaid ja

ii) 

mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

d) 

„vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja teenuse kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja kasutajatega ning kasutada teise teenuseosutaja teenuseid;

e) 

„peamine teenuseosutaja“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes on võimeline mõjutama oluliselt asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas:

i) 

oluliste vahendite kontrollimise kaudu või

ii) 

oma positsiooni turul kasutades,

f) 

„mittediskrimineeriv kohtlemine“ – kohtlemine, mis ei ole ebasoodsam kui see, mida võimaldatakse teistele samasuguste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajatele samasugustel asjaoludel;

g) 

„numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste lõppkasutajate võimalus säilitada sama kategooria üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid ilma teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust kahjustamata;

h) 

„üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, millelt lepinguosaline nõuab telekommunikatsiooniteenuste osutamist võrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide vahel;

i) 

„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – mis tahes telekommunikatsiooniteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt avalikkusele üldiselt osutada;

j) 

„merealuse kaabli maabumiskoht“ – koht ja hooned, kuhu rahvusvahelised merealused kaablid suubuvad ja kus need lõppevad ning on ühendatud tagasiühenduslülide abil;

k) 

„telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine mis tahes elektromagnetilisel teel;

l) 

„telekommunikatsiooniteenused“ – kõik teenused, mille sisu on elektromagnetiliste signaalide edastamine ja vastuvõtmine, välja arvatud raadio- ja teleringhääling ja majandustegevus, mis seisneb edastamiseks telekommunikatsiooni vajava sisu pakkumises; ning

m) 

„telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – riiklik organ või riiklikud organid, kes vastutavad telekommunikatsiooni reguleerimise eest.

ARTIKKEL 8.26

Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine

1.  
Lepinguosalised tagavad, et kõigil teise lepinguosalise teenuseosutajatel on juurdepääs tema territooriumil või üle tema piiride pakutavatele üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele, sealhulgas renditavatele eraliinidele, ning et nad saavad neid kasutada mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel, sealhulgas tingimustel, mis on sätestatud lõigetes 2 ja 3.
2.  

Lepinguosalised tagavad, et sellistel teenuseosutajatel on lubatud:

a) 

osta või rentida ning liita terminali- või muu seade, mis ühendub üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga;

b) 

siduda renditud või isiklikud eraliinid tema territooriumil või üle tema piiride asuvate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teiste teenuseosutajate renditud või neile kuuluvate liinidega ning

c) 

kasutada muid vabalt valitud operatsiooniprotokolle peale nende, mida on vaja selleks, et tagada telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste üldine kättesaadavus üldsusele.

3.  
Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise kõik teenuseosutajad võivad kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid info edastamiseks tema territooriumil või piiriüleselt, kaasa arvatud selliste teenuseosutajate ettevõttesisesteks sideteenusteks ja lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval viisil salvestatud infole juurdepääsemiseks. Lepinguosalise mis tahes uutest või muudetud meetmetest, mis oluliselt mõjutavad sellist kasutamist, tuleb teatada teisele lepinguosalisele ja nende üle konsulteeritakse.

ARTIKKEL 8.27

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste kaudu toimuva telekommunikatsiooni ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenustekaubandust.

ARTIKKEL 8.28

Võrkude vastastikune sidumine ( 27 )

1.  
Lepinguosalised tagavad, et teenuseosutajal, kellel on lubatud pakkuda üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, on õigus ja kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid pakkuvate teenuseosutajatega. Vastastikune sidumine tuleks leppida kokku osapooltevaheliste äriläbirääkimiste tulemusena.
2.  
Reguleerivad asutused tagavad, et teenuseosutajad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt ettevõtjalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.

ARTIKKEL 8.29

Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine

1.  

Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja võimaldab vastastikust sidumist teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate vahendite ja seadmetega peamise teenuseosutaja võrgu mis tahes tehniliselt teostatavas punktis. Selline vastastikune sidumine toimub:

a) 

mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid ja kirjeldused) ja mittediskrimineerivate tasumääradega ning kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mis võimaldatakse sellise peamise teenuseosutaja omaenda samasugustele teenustele või mitteseotud üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate, tütarettevõtjate või muude sidusettevõtete samasugustele teenustele;

b) 

õigel ajal, läbipaistvatel ja mõistlikel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid ja spetsifikatsioonid) ning läbipaistvate ja mõistlike kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku teostatavust, ning piisavalt eraldatult, et teenuse osutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta ei vaja osutatava teenuse jaoks, ning

c) 

taotluse korral lisaks enamikule üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujate pakutavatele võrgu lõpp-punktidele ka muudes punktides tasu eest, mis kajastab vajalike lisaseadmete ehitamise kulusid.

2.  
Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teeksid üldsusele kättesaadavaks kas oma vastastikuse sidumise lepingud või vastastikuse sidumise standardpakkumise.
3.  
Peamise teenuseosutaja telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise suhtes kohaldatav kord tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.
4.  
Kui üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad ei suuda lahendada vaidlusi seoses tingimuste ja tasudega, mille alusel peamine teenuseosutaja vastastikust sidumist pakub, pöörduvad nad reguleeriva asutuse poole, kes üritab vaidlused lahendada võimalikult kiiresti ja igal juhul 180 päeva jooksul alates tema poole pöördumisest, ehkki tingimusel, et keeruliste vaidluste lahendamine võib võtta kauem kui 180 päeva.

ARTIKKEL 8.30

Peamiste teenuseosutajate käitumine

1.  
Lepinguosalised võivad kehtestada peamistele teenuseosutajatele mittediskrimineerimise kohustusi seoses telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise või nendele juurdepääsuga.
2.  
Mittediskrimineerimiskohustused tagavad eelkõige selle, et peamine teenuseosutaja kohaldab teiste samaväärseid teenuseid osutavate teenuseosutajate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ja osutab teistele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite teenuste puhul.

ARTIKKEL 8.31

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, ( 28 ) et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes kas üksi või koos moodustavad tema territooriumil peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist. Konkurentsivastased võtted on eelkõige:

a) 

konkurentsivastase ristsubsideerimise kasutamine või liiga väike erinevus hulgi- ja jaehindade vahel;

b) 

konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil;

c) 

teistele üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele sellise tehnilisi vahendeid käsitleva teabe ja asjakohase kommertsteabe õigeaegne avaldamata jätmine, mis on neile üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks vajalik;

d) 

teenuste hinna kujundamine viisil, mis tõenäoliselt piirab ebamõistlikult konkurentsi, näiteks turuvallutuslik hinnakujundus.

ARTIKKEL 8.32

Eraldatud võrguelemendid

1.  

Lepinguosalised kehtestavad peamistele teenuseosutajatele kohustuse täita mõistlikud taotlused teatavatele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele eraldatult juurdepääsu saamise ja kasutamise kohta mis tahes tehniliselt teostatavas punktis õigeaegselt ning mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, eelkõige:

a) 

lubada juurdepääsu teatavatele võrguelementidele ja/või vahenditele, sealhulgas võrguelementidele, mis ei ole aktiivsed, ja/või eraldatud juurdepääsu kohalikule kliendiliinile, et muu hulgas võimaldada abonendiliini jaepakkumisi;

b) 

võimaldada avatud juurdepääsu tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud;

c) 

pakkuda ühispaiknemist ning

d) 

osutada teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks.

2.  

Kui lepinguosaline kaalub lõikes 1 osutatud kohustusi, võib ta muu hulgas arvesse võtta järgmisi tegureid:

a) 

konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, võttes arvesse asjaomase vastastikuse sidumise ja juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas muude juurdepääsutoodete (näiteks juurdepääs kaablikanalisatsioonile) teostatavust;

b) 

kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;

c) 

vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse investeerimisega kaasnevaid riske, ning

d) 

vajadus kaitsta tõhusat ja jätkusuutlikku konkurentsi.

ARTIKKEL 8.33

Ühispaiknemine

1.  
Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad pakuksid teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele selliste seadmete füüsilist ühispaiknemist, mis on vajalikud vastastikuseks sidumiseks või juurdepääsuks eraldatud võrguelementidele, kiiresti ning mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.
2.  
Lepinguosalised võivad kooskõlas siseriikliku õigusega määrata kindlaks kohad, kus nõutakse nende territooriumil asuvatelt peamistelt teenuseosutajatelt lõike 1 kohast ühispaiknemise pakkumist.

ARTIKKEL 8.34

Jaemüük

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad pakuksid teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele jaemüügiks üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid, mida sellised peamised teenuseosutajad pakuvad jaemüügiks lõppkasutajatele kooskõlas käesoleva alajao sätetega ning eelkõige artikliga 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“.

ARTIKKEL 8.35

Vahendite jagamine

1.  
Lepinguosalistel on võimalik, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kehtestada peamisele teenuseosutajale, kellel on õigus paigaldada vahendeid riigi- või eraomandile, selle kohale või selle alla, kohustus jagada selliseid vahendeid või omandit, sealhulgas hooneid, hoonete sissepääse, hoonete juhtmestikku, maste, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, teibaid, kaablikanaleid, juhtmeid, pääseluuke ja kaablikappe.
2.  
Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas siseriikliku õigusega määrata kindlaks vahendid, millele ta nõuab lõike 1 kohaselt oma territooriumil asuvalt peamistelt teenuseosutajatelt juurdepääsu alusel, et selliseid vahendeid ei saa majandusliku või tehnilise teostatavuse tõttu konkureeriva teenuse osutamiseks asendada.

ARTIKKEL 8.36

Rendiliiniteenuste osutamine

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised rendiliiniteenuste osutajad pakuksid teise lepinguosalise juriidilistele isikutele rendiliiniteenuseid, mis on üldkasutatavad telekommunikatsiooniteenused, kiiresti ning mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

ARTIKKEL 8.37

Numbri liikuvus

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad tagavad tehnilise teostatavuse piires, kiiresti ja mõistlikel tingimustel numbri liikuvuse asjaomase lepinguosalise määratud teenuste vahel.

ARTIKKEL 8.38

Merealuse kaabli maabumiskohad

Lepinguosalised tagavad juurdepääsu oma territooriumil asuvatele merealustele kaablisüsteemidele, sealhulgas maabumisrajatistele, kui teenuseosutajal on õigus kasutada merealust kaablisüsteemi üldkasutatava telekommunikatsiooniteenusena, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

ARTIKKEL 8.39

Sõltumatu reguleeriv asutus

1.  
Lepinguosalised tagavad, et telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on eraldiseisev telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste või telekommunikatsiooniseadmete pakkujatest ega vastuta nende ees. Selleks tagavad lepinguosalised, et telekommunikatsiooni reguleerival asutusel ei ole sellise teenuseosutajaga seoses finantshuve ning ta ei kontrolli sellist teenuseosutajat.
2.  
Lepinguosalised tagavad, et telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes õiglased ja erapooletud ja et neid langetatakse ja rakendatakse asjatu viivituseta. Selleks tagavad lepinguosalised, et võimalikud finantshuvid seoses üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatega ei mõjuta telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsuseid ega asutuse järgitavaid menetlusi.
3.  
Reguleerivate asutuste volitusi kasutatakse läbipaistvalt kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.
4.  
Reguleerivatel asutustel on õigus tagada, et nende vastavatel territooriumidel asuvad telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujad esitavad neile nõudmise korral kiiresti kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mis on vajalik selleks, et reguleerivad asutused saaksid täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva alajaoga. Nõutud teave peab olema mõistlikult proportsionaalne reguleeriva asutuse ülesannete täitmise suhtes ja seda käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.
5.  
Reguleerival asutusel peavad olema sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

ARTIKKEL 8.40

Universaalteenus

1.  
Lepinguosalistel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.
2.  
Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui on lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.
3.  
Kui lepinguosaline nõuab telekommunikatsiooniteenuste osutajalt, et ta esitaks abonendikataloogid, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja kohaldab teiste selliste telekommunikatsiooniteenuste osutajate poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

ARTIKKEL 8.41

Telekommunikatsiooniteenuste osutamise luba

1.  
Lepinguosalised tagavad, et litsentsimiskord on võimalikult lihtne ning ei muuda teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega viivita teenuse osutamisega.
2.  

Kui lepinguosaline nõuab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujalt litsentsi, teeb lepinguosaline avalikult kättesaadavaks:

a) 

kõik litsentsi andmise kriteeriumid, tingimused ja kohaldatavad menetlused ning

b) 

mõistliku aja, mis tavaliselt litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks kulub.

3.  
Lepinguosalised tagavad, et taotlejale esitatakse taotluse korral kirjalikult litsentsi andmisest keeldumise põhjused.
4.  
Litsentsi taotlejal peab olema võimalus esitada regressinõue kaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud.
5.  
Taotlejatelt seoses taotluse esitamisega nõutavad litsentsi või loaga seotud tasud ( 29 ) peavad olema mõistlikud ja mitte piirama teenuse osutamist.

ARTIKKEL 8.42

Piiratud ressursside eraldamine ja kasutamine

1.  
Piiratud ressursside, sealhulgas sageduste, numbrite ning trasside rajamise õiguse andmise või kasutamise menetlused viiakse läbi objektiivselt, õigeaegselt ning läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.
2.  
Lepinguosalised mõistavad, et otsused spektri eraldamise ja määramise ning sageduste haldamise kohta ei ole meetmed, mis on iseenesest vastuolus artiklitega 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“. Sellest tulenevalt on lepinguosalistel õigus kasutada spektri ja sageduse halduse poliitikat, mis võib mõjutada üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, eeldusel, et seda tehakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva peatükiga. Lepinguosalistele jääb ka õigus eraldada sagedusribasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi vajadusi.

ARTIKKEL 8.43

Täitmise tagamine

1.  
Lepinguosalised tagavad, et nende telekommunikatsiooni reguleeriv asutus säilitab asjakohased menetlused ja pädevuse käesoleva alajao kohaste kohustustega seotud siseriiklike meetmete võtmiseks. Sellised menetlused ja pädevus hõlmavad võimalust kehtestada õigeaegseid, proportsionaalseid ja tõhusaid sanktsioone või muuta, peatada või tühistada litsentse.
2.  
Kui peamine teenuseosutaja keeldub artiklis 8.29 „Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine“, artiklis 8.30 „Peamiste teenuseosutajate käitumine“, artiklis 8.31 „Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed“, artiklis 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“, artiklis 8.33 „Ühispaiknemine“, artiklis 8.34 „Jaemüük“, artiklis 8.35 „Vahendite jagamine“ või artiklis 8.36 „Rendiliiniteenuste osutamine“ sätestatud õiguste ja kohustuste rakendamisest, võib taotlev teenuseosutaja pöörduda reguleeriva asutuste poole, kes väljastab kooskõlas siseriikliku õigusega siduva otsuse nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

ARTIKKEL 8.44

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1.  
Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatel on võimalik pöörduda õigeaegselt abi saamiseks telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse või muu asjakohase asutuse poole, et lahendada siseriiklikest meetmetest tulenevad käesolevas alajaos käsitletavate küsimustega seotud vaidlused.
2.  
Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, saab esitada sellise otsuse kohta kaebuse õigus- või haldusasutusele, mis on asjaomastest pooltest sõltumatu.
3.  
Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtulikule asutusele.
4.  
Edasikaebusi käsitlevate organite võetud otsuseid rakendavad tõhusalt asjaomased pooled kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja siseriiklike menetlustega. Kaebus ei anna asjaomasele poolele alust regulatiivset otsust mitte täita, välja arvatud juhul, kui asjakohane asutus regulatiivse otsuse peatab.

ARTIKKEL 8.45

Läbipaistvus

Kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta meetmeid seoses käesoleva alajao sätetega, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse esitada kavandatud meetme kohta märkusi mõistliku tähtaja jooksul kooskõlas oma siseriikliku õigusega. Reguleerivad asutused teevad selliste kavandatud meetmetega seotud konsulteerimiskorra avalikult kättesaadavaks. Reguleeriv asutus peaks konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, tegema avalikult kättesaadavaks kooskõlas siseriikliku ärisaladust käsitleva õigusega.

ARTIKKEL 8.46

Paindlikkus tehnoloogia valimisel

Kumbki lepinguosaline ei keela üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele paindlikkust sellise tehnoloogia valimisel, mida nad kasutavad oma teenuste osutamiseks, tingimusel, et lepinguosalised on võimelised võtma meetmeid selle tagamiseks, et eri võrkude lõppkasutajad saaksid üksteisega suhelda.

ARTIKKEL 8.47

Seosed teiste alajagude, jagude ja peatükkidega

Käesoleva alajao ning mõne muu käesoleva peatüki või muu peatüki alajao või jao vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses käesolevat alajagu.

ARTIKKEL 8.48

Koostöö

1.  
Tunnistades telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia tööstusharude kiiret arengut nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil, teevad lepinguosalised koostööd selliste teenuste arendamise edendamiseks, et lepinguosalised saaksid maksimaalselt kasu telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia kasutamisest.
2.  

Koostöövaldkonnad võivad hõlmata järgmist:

a) 

seisukohtade vahetamine sellistes poliitikaküsimustes nagu ülikiirete lairibavõrkude õigusraamistik ning rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude vähendamine ning

b) 

tarbijate seas ning avalikus ja erasektoris telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia teenuste, sealhulgas uute teenuste, kasutamise edendamine.

3.  

Koostöö võib toimuda järgmistes vormides:

a) 

poliitikaküsimusi käsitleva dialoogi edendamine;

b) 

koostöö suurendamine telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonna rahvusvahelistel foorumitel; ning

c) 

muud liiki koostöö.



6. ALAJAGU

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 8.49

Kohaldamisala ja mõisted

1.  
Käesolevas alajaos sätestatakse õigusraamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt B jaole „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaole „Ettevõtlus“ ja D jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“.
2.  

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„finantsteenus“ – igasugune finantsilise olemusega teenus, sealhulgas finantsilise olemusega teenusega kaasnev või selle abiteenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

i) 

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1) 

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

aa) 

elukindlustus;

bb) 

kahjukindlustus,

2) 

edasikindlustus ja retrosessioon;

3) 

kindlustuse vahendamine, näiteks tegevus maakleri ja kindlustusagendina ning

4) 

kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus,

ning

ii) 

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1) 

hoiuste ja teiste tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

2) 

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3) 

kapitalirent;

4) 

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5) 

tagatis- ja garantiitehingud;

6) 

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

aa) 

rahaturuinstrumentidega (sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid);

bb) 

välisvaluutaga;

cc) 

tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte ainult, futuuride ja optsioonidega;

dd) 

valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetuslepingud ja intressiforvard;

ee) 

vabalt võõrandatavate väärtpaberitega;

ff) 

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega,

7) 

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine, kas riiklikus või erasektoris, ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8) 

rahamaakleri tegevus;

9) 

vara haldamine, näiteks kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10) 

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;

11) 

finantsteabe, finantsandmete töötlemise ja vastava tarkvara pakkumine ja edastamine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

12) 

nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused seoses kõigi alapunktides 1–11 loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine seoses äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegiaga;

b) 

„finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või tahab pakkuda finantsteenuseid asjaomase lepinguosalise territooriumil, kuid see ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c) 

„uus finantsteenus“ – rahaline teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil;

d) 

„avalik-õiguslik üksus“ –

i) 

lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või tema kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või

ii) 

eraüksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel, kui viimased neid funktsioone täidavad, ja

e) 

„isereguleeruv organisatsioon“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühing, millel on endal või millel on keskvalituse, piirkondliku või omavalitsuse või ametiasutuse statuudiga reguleerimis- või järelevalvealased volitused finantsteenuste osutajate üle.

ARTIKKEL 8.50

Ettevaatuserand

1.  

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalistel võtta vastu või säilitada põhjendatud meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, sealhulgas

a) 

investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus;

b) 

finantsteenuse osutajate ohutuse, usaldusväärsuse, puutumatuse või finantsvastutuse säilitamiseks või

c) 

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.  
Need meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi omavoliliselt või põhjendamatult diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste osutajaid, võrreldes lepinguosalise enda samasuguste finantsteenuste osutajatega, ega piirata teenustekaubandust varjatud kujul.
3.  
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
4.  
Lepinguosalised teevad kõik, mis suudavad, et tagada, et nende territooriumil rakendataks ja kohaldataks Baseli pangajärelevalve komitee tõhusa pangajärelevalve põhialuseid, Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni dokumendi „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ standardeid ja põhimõtteid ning rahvusvaheliselt kokku lepitud maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardit, mis on sõnastatud OECD 2017. aasta tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonis.
5.  
Kui artiklist 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ei tulene teisiti ja ilma, et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline kehtestada teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide suhtes registreerimis- või loanõude.

ARTIKKEL 8.51

Isereguleeruvad organisatsioonid

Kui lepinguosaline nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise territooriumil või territooriumile liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organisatsioonis, tagab lepinguosaline, et selline isereguleeruv organisatsioon täidab artiklis 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja artiklis 8.11 „Võrdne kohtlemine“ sätestatud kohustusi.

ARTIKKEL 8.52

Makse- ja arveldussüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab kumbki lepinguosaline ulatuses, mida võimaldavad tema juurdepääsukriteeriumid, teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil ja keda reguleeritakse ja kontrollitakse kui finantsteenuse osutajaid tema siseriikliku õiguse alusel, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli eesmärk ei ole võimaldada juurdepääsu lepinguosalise kriitilistele laenuallikatele.

ARTIKKEL 8.53

Uued finantsteenused

Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatel osutada mis tahes uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline lubaks osutada oma sarnastel finantsteenuste osutajatel, ilma et esimene lepinguosaline peaks võtma täiendavaid õiguslikke meetmeid. Lepinguosaline võib määrata, millise institutsioonilise või õigusliku vormi kaudu võib uut finantsteenust osutada, ja võib taotleda luba sellise teenuse osutamiseks. Kui lepinguosaline taotleb sellist luba, tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel, mis on sätestatud artiklis 8.50 „Ettevaatuserand“.

ARTIKKEL 8.54

Andmetöötlus

1.  
Lepinguosalised lubavad, võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid seoses eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsusega, teise lepinguosalise finantsteenuse osutajal edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse osutaja tavapärases äritegevuses.
2.  
Lepinguosalised võtavad vastu või säilitavad asjakohased kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja isikuandmete, sealhulgas üksikkirjete ja kontode kaitsmiseks määral, mil selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata käesoleva lepingu sätete täitmisest hoidumiseks.

ARTIKKEL 8.55

Konkreetsed erandid

1.  
Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise riigisiseste õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.
2.  
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.
3.  
Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist või tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise riigisiseste õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.



7. ALAJAGU

RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 8.56

Kohaldamisala, mõisted ja põhimõtted

1.  
Käesolevas alajaos sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted vastavalt B jaole „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaole „Ettevõtlus“ ja D jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“.
2.  
Käesoleva alajao kohaldamisel hõlmab mõiste „rahvusvaheline meretransport“ ukselt-uksele-transporti ja ühendvedusid, mis tähendab osaliselt merel toimuvaid kaubavedusid, mille korral kasutatakse kaubaveoks rohkem kui üht veoliiki, kui sellised veod toimuvad üheainsa veodokumendi alusel ning sellega kaasneb õigus sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega.
3.  
Rahvusvahelise meretranspordi suhtes lepivad lepinguosalised kokku, et tagavad kaubanduslikel alustel lastile piiramatu juurdepääsu võimaldamise põhimõtete tõhusa kohaldamise, vabaduse osutada rahvusvahelisi meretransporditeenuseid ning võrdse kohtlemise selliste teenuste osutamisel.

Pidades silmas rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a) 

rakendavad lepinguosalised tõhusalt põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele meretransporditurule ja -kaubandusele, ning

b) 

kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kummad on soodsamad.

4.  

Kõnealuseid põhimõtteid rakendades lepinguosalised:

a) 

ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas puist- ja vedellastivedude ja liinivedude, lepingutes lastijaotusklausleid ning lõpetab mõistliku ajavahemiku jooksul selliseid lastijaotusklauslid, juhul kui need on olemas varasemates lepingutes, ning

b) 

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ( 30 ) või haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba osutamist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

5.  
Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel asutada oma territooriumil ettevõtte ja käitada seda, lähtudes ettevõtluse ja ettevõtte käitamise tingimustest kooskõlas erikohustuste tabelis sätestatud tingimustega.
6.  

Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused:

a) 

lootsiteenused;

b) 

puksiirabi;

c) 

toiduainetega varustamine;

d) 

kütuse ja veega varustamine;

e) 

prügi ja ballastvee kõrvaldamine;

f) 

sadamakapteni teenused;

g) 

navigeerimisabi;

h) 

laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, ning

i) 

avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.



F jagu

ELEKTROONILINE KAUBANDUS

ARTIKKEL 8.57

Eesmärgid

1.  
Tunnistades, et elektrooniline kaubandus suurendab kaubandusvõimalusi paljudes valdkondades, nõustuvad lepinguosalised, et elektroonilise kaubanduse kasutamise ja arendamise soodustamine on tähtis ja et elektroonilise kaubanduse suhtes kohaldatakse WTO eeskirju.
2.  
Lepinguosalised nõustuvad edendama omavahelist elektroonilist kaubandust, tehes selleks käesoleva peatüki sätete kohast koostööd elektroonilisest kaubandusest tekkinud küsimuste valdkonnas. Seejuures peaksid lepinguosalised vältima liigsete eeskirjade või piirangute kehtestamisest elektroonilise kaubanduse suhtes.
3.  
Lepinguosalised tunnistavad teabe vaba liikumise olulisust internetis, nõustudes samas, et see ei tohiks kahjustada intellektuaalomandi omanike õigusi, arvestades intellektuaalomandiõiguste kaitse olulisust internetis.
4.  
Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilise kaubanduse kasutajate usalduse tagamiseks tuleb elektroonilist kaubandust arendada täielikult kooskõlas rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega.

ARTIKKEL 8.58

Tollimaksud

Lepinguosalised ei kehtesta elektroonilistele tarnetele tollimakse.

ARTIKKEL 8.59

Elektrooniline teenuste osutamine

Suurema õiguskindluse huvides kinnitavad lepinguosalised, et elektrooniliste vahendite kaudu teenuste osutamine kuulub käesoleva peatüki asjakohastes sätetes sisalduvate kohustuste kohaldamisalasse, rakendades selliste kohustustega seotud võimalikke erandeid.

ARTIKKEL 8.60

Elektroonilised allkirjad

1.  
Lepinguosalised astuvad samme, et hõlbustada üksteise elektrooniliste allkirjade raamistike mõistmist ning sõltuvalt asjakohastest omamaistest tingimustest ja õigusaktidest uurida võimalust sõlmida tulevikus elektrooniliste allkirjade vastastikuse tunnustamise leping.
2.  

Lõike 1 eesmärkide saavutamisel lepinguosalised:

a) 

hõlbustavad nii palju kui võimalik teise lepinguosalise esindatust olemasolevatel foorumitel, mille korraldavad kas ametlikult või mitteametlikult nende pädevad asutused elektrooniliste allkirjade kohta, võimaldades teisel lepinguosalisel tutvustada oma elektrooniliste allkirjade raamistikku;

b) 

soodustavad nii palju kui võimalik arvamuste vahetamist elektrooniliste allkirjade kohta eriseminaride ja eksperdikohtumiste kaudu sellistes valdkondades nagu julgeolek ja koostalitlusvõime; ning

c) 

toetavad nii palju kui võimalik teise lepinguosalise püüdlusi uurida ja analüüsida oma raamistikku, tehes kättesaadavaks asjakohase teabe.

ARTIKKEL 8.61

Elektroonilise kaubandusega seotud koostöö reguleerimise alal

1.  

Lepinguosalised peavad elektroonilise kaubanduse reguleerimise alast dialoogi, milles keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:

a) 

üldsusele elektrooniliste allkirjade kohta antud sertifikaatide tunnustamine ja piiriüleste sertifitseerimisteenuste soodustamine;

b) 

vahendusteenuste pakkujate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c) 

soovimatute elektrooniliste kommertsteadete käsitlemine;

d) 

tarbijakaitse ning

e) 

muud elektroonilise kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.  
Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.



G JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 8.62

ÜLDISED ERANDID

Sõltuvalt nõudest, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes oleva teise lepinguosalise suhtes või ettevõtluse või piiriülese teenuste osutamise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks kumbagi lepinguosalist kehtestamast või võtmast meetmeid, mis on

a) 

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks ( 31 );

b) 

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c) 

seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koostoimes piirangutega omamaistele ettevõtjatele või omamaisele teenuste osutamisele või tarbimisele;

d) 

vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e) 

vajalikud selleks, et tagada kooskõla käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormidega, sealhulgas sellistega, mis käsitlevad:

i) 

kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii) 

isikute eraelu kaitset seoses isikuandmete töötlemise ja levitamisega ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset või

iii) 

ohutust

või

f) 

vastuolus käesoleva lepingu artikliga 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja artikliga 8.11 „Võrdne kohtlemine“, kui erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate või teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine või kogumine ( 32 ).

ARTIKKEL 8.63

Läbivaatamine

Selleks et veelgi suurendada liberaliseerimist ja kaotada allesjäänud piirangud ning tagada üldine tasakaal õiguste ja kohustuste vahel, vaatavad lepinguosalised käesoleva peatüki ja oma erikohustuste tabelid läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast seda korrapäraste ajavahemike järel. Sellise läbivaatamise tulemusena võib artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsustada vastavaid erikohustuste tabeleid muuta.

ARTIKKEL 8.64

Kaubavahetus-, investeeringute ja riigihangete komitee

1.  

Kaubavahetus-, investeeringute ja riigihangete komitee vastutab käesoleva peatüki tulemusliku toimimise eest ning selleks ta:

a) 

vaatab kooskõlas artikliga 8.63 „Läbivaatamine“ regulaarselt läbi käesoleva peatüki kohaldamise lepinguosalise poolt ja erikohustuste tabelid;

b) 

asjakohasel juhul teeb artikli 8.63 „Läbivaatamine“ kohaselt otsuseid liidete ning lisa 8-A ja 8-B muutmiseks ning

c) 

arutab kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi, milles lepinguosalised võivad kokku leppida.

2.  
Kaubavahetus-, investeeringute ja riigihangete komitee ülesanded seoses üheksanda peatükiga „Riigihanked“ on sätestatud artiklis 9.19 „Komitee ülesanded“.



PEATÜKK 1 ÜHEKSAS

RIIGIHANKED

ARTIKKEL 9.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„kommertskaubad ja -teenused“ – kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida niisugused ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;

b) 

„konkureeriv tegevus“ – liidu puhul:

i) 

tegevus, mida tehakse liidu liikmesriigi territooriumil ning mis on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud, ning

ii) 

liidu pädev asutus on võtnud vastu otsuse punkti i kohaldatavuse kohta.

Punkti b alapunkti i kohaldamisel otsustakse küsimus, kas tegevus on otseselt konkurentsile avatud, asjaomaste kaupade või teenuste omaduste, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hindade ning rohkem kui ühe asjaomaste kaupade või teenuste pakkuja tegeliku või võimaliku olemasolu alusel;

c) 

„ehitusteenused“ – teenused, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid või tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori 51. alajao tähenduses;

d) 

„parandusmeede“ – omamaise läbivaatusmenetluste kontekstis kas selliste otsuste kõrvaldamine või nende kõrvaldamise tagamine, mille hankija on teinud ebaseaduslikult, sealhulgas diskrimineerivate tehniliste, majanduslike või finantsiliste tingimuste kõrvaldamine hanketeates, lepingudokumentides või mis tahes muus hankemenetlusega seotud dokumendis;

e) 

„elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline tegevus, mille käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad, mille tulemusel muutub pakkumuste pingerida;

f) 

„kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljendus, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatavat ja salvestatavat teavet;

g) 

„juriidiline isik“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis b;

h) 

„liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis c;

i) 

„piiratud hange“ – hange, mille puhul hankija võtab ühendust tema enda väljavalitud tarnija või tarnijatega;

j) 

„kohapealne“ – juriidiline isik, kes on asutatud ühe lepinguosalise riigis, kuid on teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all;

juriidiline isik on:

i) 

teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „omanduses“, kui need isikud omavad üle 50 % selle juriidilise isiku omakapitalist, ning

ii) 

teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „kontrolli all“, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa selle juriidilise isiku juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;

k) 

„meede“ – õigusakt, eeskiri, menetlus, haldussuunis või tava või hankija mis tahes toiming seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega;

l) 

„korduvkasutatav nimekiri“ – nimekiri, mida hankija kavatseb kasutada rohkem kui ühel korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankija on tunnistanud nimekirja kandmise tingimustele vastavaks;

m) 

„kavandatava hanke teade“ – hankija avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;

n) 

„korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, vastuostu ja muude sarnaste toimingute ja nõuete abil;

o) 

„avatud hange“ – hange, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad;

p) 

„erastatud“ – Singapuri puhul üksus, mille või mille osa hankija on ümber korraldanud juriidiliseks isikuks, kes tegutseb kaupade hankimisel vastavalt ärikaalutlustele ja kellel ei ole enam õigust teostada valitsuse ülesandeid, kuigi valitsusele kuulub osa sellest või ta nimetab selle juhatusse liikmeid;

suurema õiguskindluse tagamiseks juhul, kui lepinguosalise valitsusele kuulub aktsiaid või ta nimetab erastatud üksuse juhatusse valitsusametnikke, peetakse üksust kaupade ja teenuste ostmisel toimivaks kooskõlas ärikaalutlustega, näiteks seoses kättesaadavuse, hinna ja kaupade ja teenuste kvaliteediga, kui valitsus või valitsuse ametnik ei mõjuta ega määra otse ega kaudselt juhatuse otsuseid kaupade ja teenuste hankimisel;

q) 

„hankija“ – 9-A, 9-B või 9-C lisas käsitletud üksus;

r) 

„kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankija on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks;

s) 

„läbi vaadatud riigihangete leping“ – riigihangete lepingu tekst, mida on muudetud 30. märtsi 2012. aastal Genfis sõlmitud riigihankelepingu muutmise protokolliga;

t) 

„valikhange“ – hankemeetod, mille puhul hankija kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijad;

u) 

„teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti;

v) 

„standard“ – dokument, mille järgimine ei ole kohustuslik ning mille on heaks kiitnud tunnustatud asutus ja millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid ja teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused. Standard võib sisaldada või käsitleda ka üksnes toote, teenuse, tootmisprotsessi või -viisi terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid;

w) 

„tarnija“ – emma-kumma lepinguosalise isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning

x) 

„tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles:

i) 

kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja viisid, või

ii) 

käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid.

ARTIKKEL 9.2

Kohaldamis- ja reguleerimisala

Käesoleva peatüki kohaldamine

1.  
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete suhtes, olenemata sellest, kas seda tehakse üksnes või osaliselt elektrooniliste vahenditega.
2.  

Käesolevas peatükis tähendab „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ valitsuse ülesannete täitmiseks teostatavat hanget, mille puhul:

a) 

hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:

i) 

nagu on sätestatud lisades 9-A kuni 9-G kumbagi lepinguosalist puudutavas osas ning

ii) 

neid ei hangita ärilise müügi või edasimüügi eesmärgil või selleks et neid kasutada kaupade tootmisel või teenuste pakkumisel kommertsmüügiks või edasimüügiks,

b) 

mis toimub mis tahes lepingulisel alusel, sealhulgas ostmise, liisimise ja rentimise või üürimise teel koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta ning vastavalt avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele partnerluslepingutele, mis on määratletud 9-I lisas;

c) 

mille väärtus on lõigete 6–8 kohaste hinnangute järgi kooskõlas artikliga 9.6 „Teated“ avaldatud teate avaldamise ajal võrdne lisades 9-A kuni 9-G sätestatud piirmääraga või sellest suurem;

d) 

hanke teostab hankija ning

e) 

see ei ole muul viisil lõike 3 või lisade 9-A kuni 9-G kumbagi lepinguosalist puudutava osa alusel kohaldamisalast välistatud.

3.  

Kui lisades 9-A kuni 9-G ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki:

a) 

maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamise või rentimise suhtes;

b) 

lepinguosalise lepinguväliste kokkulepete ning mis tahes vormis antava abi suhtes, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;

c) 

fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsinstitutsioonide likvideerimise ja juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamise teenuste hanke või soetamise suhtes;

d) 

riiklike töölepingute suhtes;

e) 

hangete suhtes, mis korraldatakse:

i) 

rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;

ii) 

sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli alusel või mis on seotud alla kirjutanud riikide ühisprojekti rakendamisega, või

iii) 

rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, mille suhtes kohaldatav menetlus või klausel ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas.

4.  

Lepinguosalised määravad lisades 9-A kuni 9-G kindlaks järgmise teabe:

a) 

9-A lisas keskvalitsusasutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

b) 

9-B lisas keskvalitsusest madalama tasandi asutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

c) 

9-C lisas kõik muud üksused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

d) 

9-D lisas käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad;

e) 

9-E lisas käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused;

f) 

9-F lisas käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused ning

g) 

9-G lisas üldmärkused.

5.  
Kui hankija nõuab käesoleva lepinguga hõlmatud hangete raames, et isikud, keda ei ole nimetatud lisades 9-A kuni 9-C, korraldaksid hankeid teatavate eritingimuste kohaselt, kohaldatakse niisuguste tingimuste suhtes artiklit 9.4 „Üldpõhimõtted“mutatis mutandis.

Hindamine

6.  

Selleks et teha hanke väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegu on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, hankija:

a) 

ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki kohaldamine hanke suhtes; ning

b) 

esitab hanke arvestusliku maksimaalse koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme, sealhulgas:

i) 

lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning

ii) 

juhul kui hange näeb ette optsioonide võimaluse, selliste optsioonide koguväärtus.

7.  

Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud eraldi osade suhtes (edaspidi „osahanked“), lähtutakse arvestusliku maksimaalse koguväärtuse arvutamisel järgmisest:

a) 

sama tüüpi kauba või teenuse osahangete väärtus, mille kohta sõlmiti lepingud eelneva 12 kuu jooksul või hankija eelneva eelarveaasta jooksul, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta arvesse ettenähtavaid muudatusi järgneva 12 kuu jooksul hangitavate kaupade või teenuste koguses või väärtuses, või

b) 

algse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankija eelarveaasta jooksul hangitava sama tüüpi kauba või teenuse osahangete arvestuslik väärtus.

8.  

Kui kaupu või teenuseid hangitakse liisingu, rentimise või üürimise teel või kui hanke koguhind ei ole määratud, on hindamise aluseks:

a) 

tähtajaliste lepingute korral:

i) 

kui lepingu tähtaeg on 12 kuud või vähem, selle kestuse hinnanguline maksimumväärtus, või

ii) 

kui lepingu tähtaeg on üle 12 kuu, selle hinnanguline maksimumväärtus koos hinnangulise jääkväärtusega;

b) 

kui leping on tähtajatu, hinnanguline kuumakse korrutatuna 48ga, ning

c) 

kui ei ole kindel, kas tegu on tähtajalise lepinguga, kohaldatakse punkti b.

ARTIKKEL 9.3

Julgeoleku- ja üldised erandid

1.  
Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast meetmeid või jätmast avalikustamata teavet, kui ta peab meetmete võtmist või teabe avalikustamata jätmist vajalikuks selleks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimise või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.
2.  

Lähtuvalt nõudest, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid, ei tõlgendata käesolevat peatükki selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast ja võtmast meetmeid, mis on:

a) 

vajalikud kõlbluse, korra ja turvalisuse kaitseks;

b) 

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c) 

vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või

d) 

puuetega isikute, heategevusasutuste või vangide tööga valmistatavate kaupade ja teenustega seotud meetmed.

ARTIKKEL 9.4

Üldpõhimõtted

Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine

1.  
Kõigi käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete osas kohtlevad lepinguosalised ja nende hankijad teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid otseselt ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui see lepinguosaline ja tema hankijad kohtlevad kodumaiseid kaupu, teenuseid ja tarnijaid.
2.  

Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetme puhul lepinguosaline ja tema hankijad:

a) 

ei kohtle mõnd teise lepinguosalise kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra tõttu vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid või

b) 

ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et selle tarnija tarnitav toode või pakutav teenus teatavas hankes pärineb teiselt lepinguosaliselt.

Elektrooniliste vahendite kasutamine

3.  

Kui käesoleva lepinguga hõlmatud hange viiakse ellu elektrooniliste vahenditega, peab hankija:

a) 

tagama, et hanke elluviimisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete krüptimiseks infotehnoloogiasüsteeme ja tarkvara, mis on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt kättesaadavate tehnoloogiasüsteemide ja tarkvaraga koostalitlusvõimelised, ning

b) 

rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende kättesaamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs.

Hanke korraldamine

4.  

Hankija korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil, mis:

a) 

on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades viise, nagu avatud hange, valikhange või piiratud hange;

b) 

välistab huvide konfliktid ning

c) 

ennetab korruptsiooni.

Päritolureeglid

5.  
Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei tohi kumbki lepinguosaline kohaldada teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega tarnitavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui need, mida lepinguosaline samal ajal kohaldab tavapärase kaubanduse raames teise lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste tarnete suhtes.

Korvamismeetmed

6.  
Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses ei püüa lepinguosaline ega tema hankijad taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada korvamismeetmeid.

Meetmed, mis ei ole hangetele eriomased

7.  
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tolli- ega muude maksude suhtes, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, sealhulgas selliste maksude kogumise meetodi suhtes, muude impordieeskirjade ja -formaalsuste suhtes ega teenuskaubandust mõjutavate meetmete suhtes, välja arvatud käesoleva lepinguga hõlmatud hanget reguleerivad meetmed.

ARTIKKEL 9.5

Teave hankesüsteemi kohta

1.  

Lepinguosalised:

a) 

avaldavad viivitamata õigusaktid, määrused, kohtuotsused, üldised haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes ja -dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja selles tehtavad muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult määratud elektroonilises või pabermeedias, ja

b) 

selgitavad neid taotluse korral teisele lepinguosalisele.

2.  

Lepinguosalised loetlevad 9-H lisas:

a) 

elektroonilise või pabermeedia, kus lepinguosaline lõikes 1 kirjeldatud teabe avaldab, ning

b) 

elektroonilise või pabermeedia, kus lepinguosaline avaldab artiklis 9.6 „Teated“ artikli 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“ lõikes 8 ja artikli 9.15 „Hanketeabe läbipaistvus“ lõikes 2 nõutud teated.

3.  
Lepinguosalised teavitavad kiiresti artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komiteed muudatustest teabevahendis, mis on 9-H lisas loetlenud.

ARTIKKEL 9.6

Teated

Kavandatava hanke teade

1.  
Iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta avaldab hankija kavandatava hanke teate, mis on vahetult kättesaadav elektrooniliselt ja tasuta ühtse teabepunkti kaudu, välja arvatud artiklis 9.12 „Piiratud hange“ kirjeldatud tingimustel. Kavandatava hanke teade jääb üldsusele hõlpsalt kättesaadavaks vähemalt kuni teates märgitud tähtaja möödumiseni. Asjakohase elektroonilise kanali nimetab kumbki lepinguosaline lisa 9-H teda puudutavas osas.
2.  

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab iga kavandatava hanke teade järgmist:

a) 

hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud hankijaga kontakteerumiseks ning selleks, et saada kõik asjaomased dokumendid hanke ning selle kulude ja maksetingimuste kohta, kui need on olemas;

b) 

hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada;

c) 

korduvate lepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatavate hangete teadete eeldatav avaldamise aeg;

d) 

valikuvõimaluste kirjeldus;

e) 

kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus;

f) 

kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega või elektroonilise oksjoniga;

g) 

vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev;

h) 

pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev;

i) 

keel(ed), milles võib pakkumuse või osalemistaotluse esitada, juhul kui selle võib esitada muus keeles kui selle koha ametlik keel, kus hange korraldati;

j) 

tarnijatele kehtestatud osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded tarnijate esitatavate konkreetsete dokumentide ja tõendite kohta, kui neid nõudeid ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides;

k) 

kui hankija kavatseb vastavalt artiklile 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“ kutsuda hankes osalema piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, siis tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arvuga seotud piirangud, ning

l) 

märge, kas hanke suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut.

Kokkuvõtlik teade

3.  

Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos kavandatavat riigihanget käsitleva teatega ühes WTO keeles vabalt juurdepääsetava kokkuvõtliku teate. Teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) 

hanke sisu;

b) 

pakkumuse või hankes osalemise või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitamise viimane kuupäev ning

c) 

aadress, kust saab taotleda hankedokumente.

Plaanitavate hangete eelteade

4.  
Hankijail soovitatakse avaldada elektrooniliste vahendite kaudu ühtses teabepunktis, mida kasutatakse kavandatavate hangete teadete avaldamiseks, tulevaste hangete plaan (edaspidi „plaanitavate hangete eelteade“) võimalikult vara iga eelarveaasta alguses. Selline plaanitava hanke eelteade peaks sisaldama hanke sisu ja kavandatava hanke teate avaldamise kavandatud kuupäeva.
5.  
9-B või 9-C lisas nimetatud hankija võib plaanitavate hangete eelteadet käsitada kavandatava hanke teatena tingimusel, et selles esitatakse võimalikult täielikult lõikes 2 nimetatud teave, nagu see on kättesaadav, koos märkusega selle kohta, et huvitatud tarnijail on võimalik hankijale teatada oma huvist hanke vastu.

ARTIKKEL 9.7

Osalemistingimused

1.  
Hankija esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et tarnija on õiguslikult, äriliselt, tehniliselt ja finantsiliselt suutlik käesoleva lepinguga hõlmatud hanget täitma.
2.  

Osalemistingimuste kehtestamisel hankija:

a) 

ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud selle lepinguosalise hankijaga ühe või mitu lepingut või et tarnijal peab olema selle lepinguosalise territooriumil eelnevaid töökogemusi, aga

b) 

võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt esmatähtis.

3.  

Selgitades välja tarnija vastavust osalemistingimustele, hankija:

a) 

hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele nii selle lepinguosalise territooriumil, kelle hankija hanke korraldab, kui ka väljaspool seda, ning

b) 

lähtub hindamisel tingimustest, mille ta on eelnevalt teadetes või hankedokumentides sätestanud.

4.  

Toetavate tõendite olemasolu korral võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, välistada tarnija järgmistel põhjustel:

a) 

pankrot;

b) 

valed avaldused;

c) 

olulised või püsivad puudused ühest või mitmest varasemast lepingust tuleneva olulise nõude või kohustuse täitmisel;

d) 

kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude kohta;

e) 

eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või teod või tegematajätmised, mis heidavad tarnija ärialasele aususele halba valgust, või

f) 

maksude maksmata jätmine.

ARTIKKEL 9.8

Tarnijate kvalifitseerimine

Registreerimissüsteemid ja kvalifitseerimismenetlused

1.  
Lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, võivad pidada tarnijate registreerimise süsteemi, mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet.
2.  

Lepinguosalised tagavad, et:

a) 

nende hankijad teevad jõupingutusi kvalifitseerimismenetluste erinevuste minimeerimiseks ning

b) 

kui nende hankijad peavad registreerimissüsteemi, teevad nimetatud hankijad jõupingutusi registreerimissüsteemide erinevuste minimeerimiseks.

3.  
Kumbki lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, ei võta vastu ega kasuta registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada või mille tõttu tekivad teise lepinguosalise tarnijatele asjatud takistused hankes osalemiseks.

Valikhange

4.  

Kui hankija kavatseb kasutada valikhanget, tuleb hankijal:

a) 

kavandatava hanke teates esitada vähemalt artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 punktides a, b, f, g, j, k ja l nimetatud teave ning kutsuda huvitatud tarbijaid esitama osalustaotlust ja

b) 

hiljemalt pakkumuste esitamise tähtaja alguseks esitada kvalifitseeritud tarnijaile vähemalt artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 punktides c, d, e, h ja i nimetatud teave vastavalt artikli 9.10 „Tähtajad“ lõike 3 punktile b.

5.  
Hankija lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud juhul, kui hankija teatab kavandatud hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. Igal juhul on tarnijate arv, kellel on lubatud pakkumus esitada, piisav konkurentsi tagamiseks, ilma et see mõjutaks hankesüsteemi toimimise tõhusust.
6.  
Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt välja valitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks üheaegselt.

Korduvkasutatavad nimekirjad

7.  

Hankija võib pidada korduvkasutatavat nimekirja tarnijatest tingimusel, et teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema nimekirja kandmist:

a) 

avaldatakse igal aastal ja

b) 

tehakse elektroonilise avaldamise korral püsivalt kättesaadavaks mõne 9-H lisas loetletud asjakohase kanali kaudu.

8.  

Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist:

a) 

kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks nimekirja kasutatakse;

b) 

osalemistingimused, millele tarnijad peavad nimekirja kandmiseks vastama, ning meetodid, mida hankija kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks;

c) 

hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga ühenduse võtmiseks ning kõikide vajalike nimekirjaga seotud dokumentide saamiseks;

d) 

nimekirja kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse nimekirja kasutamise lõpetamisest, ja ning

e) 

märge selle kohta, et nimekirja võib kasutada käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul.

9.  

Kui korduvkasutatav nimekiri kehtib kolm aastat või vähem, võib hankija lõikest 7 olenemata avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord nimekirja kehtivusaja algul tingimusel, et:

a) 

teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja täpsustatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning

b) 

teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul püsivalt kättesaadav.

10.  
Hankija lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja ja kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul.
11.  
Kui tarnija, kes ei ole kantud korduvkasutatavasse nimekirja, esitab korduvkasutataval nimekirjal põhinevas hankes osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 9.10 „Tähtajad“ lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, peab hankija taotlusega tutvuma. Hankija ei jäta tarnijat hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankijal ei ole piisavalt aega taotlusega tutvuda, välja arvatud erijuhul, kui hanke keerukusest tingituna ei suuda hankija lõpetada taotlusega tutvumist pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul.

9-C lisa kohased hankijad

12.  

9-C lisas loetletud hankija võib kasutada teadet, milles kutsutakse tarnijaid taotlema enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja, kavandatud hanke teatena tingimusel, et:

a) 

teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu kättesaadavat artikli 9.6 „Teated“ lõikes 2 nõutud teavet ning märget, et tegemist on kavandatud hanke teatega või et ainult korduvkasutatavas nimekirjas loetletud tarnijad saavad edaspidi korduvkasutatava nimekirjaga hõlmatud hangete teateid, ja

b) 

hankija esitab tarnijatele, kes on talle teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti piisavalt teavet, mis võimaldab neil kindlaks teha, kas nad on huvitatud hankes osalema, sealhulgas kogu ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 9.6 „Teated“ lõikes 2, niivõrd, kuivõrd see teave on kättesaadav.

13.  
9-C lisas loetletud hankija võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankijal jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.

Teave hankija otsuste kohta

14.  
Hankija teatab osalemistaotluse või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse taotluse kohta.
15.  
Kui hankija lükkab tagasi tarnija osalemistaotluse või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse, ei tunnista teda enam kvalifitseerunuks või kustutab ta korduvkasutatavast nimekirjast, teatab hankija sellest viivitamata tarnijale ja esitab tarnija taotlusel talle viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.

ARTIKKEL 9.9

Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid

Tehnilised kirjeldused

1.  
Hankija ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua mõne vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid takistusi rahvusvahelises kaubanduses.
2.  

Hangitavate kaupade või teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija vajaduse korral:

a) 

esitama tehnilises kirjelduses pigem tulemuslikkuse nõudeid ja funktsionaalseid nõudeid kui konstruktsiooni või välistunnuseid ning

b) 

võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised standardid, kui need on olemas; muul juhul võtma aluseks siseriiklikud tehnilised normid, tunnustatud siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad.

3.  
Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse konstruktsiooni ja välistunnustega seotud näitajaid, peaks hankija lisama vajaduse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“, et näidata, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need selgelt vastavad hanke tingimustele.
4.  
Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeobjekte ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“.
5.  
Hankija ei või isikult, kelle ärihuvid võivad olla seotud teatava hankega, konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel või vastuvõtmisel.
6.  
Suurema õiguskindluse huvides võivad lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade kaitse edendamiseks või keskkonnakaitseks.
7.  

Kui hankijad seovad lõike 2 punktis a nimetatud tulemuslikkuse nõuete või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada liidus kasutatavatel ökomärgistel ja Singapuris kasutatavatel keskkonnasõbralikkuse märgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi, tingimusel et:

a) 

kõnealused kirjeldused sobivad lepingu objektiks olevate tarnete või teenuste omaduste määratlemiseks;

b) 

märgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal ning

c) 

kõnealused kirjeldused on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele.

Hankedokumendid

8.  

Hankija esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba tehtud kavandatud hanke teates, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmisest:

a) 

hanke kirjeldus, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada; nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise, plaanide, jooniste või juhendite kohta;

b) 

tarnijate osalemistingimused, sealhulgas loetelu teabest ja dokumentidest, mis tarnijal tuleb osalemistingimuste täitmiseks esitada;

c) 

kõik hindamiskriteeriumid, mida hankija kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainukriteerium;

d) 

kui hankija korraldab hanke elektrooniliselt, mis tahes autentimis- ja andmekrüptimisnõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega;

e) 

kui hankija korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni läbiviimise eeskirjad, sealhulgas teave selle kohta, milliseid pakkumuse koostisosi hinnatakse;

f) 

kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning vajaduse korral ka avamisele lubatavate isikute nimekiri;

g) 

muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal ning

h) 

kaupade kohaletoimetamise ja teenuse osutamise kuupäevad.

9.  
Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab hankija arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, ladustamiseks ja transportimiseks tarnekohast või teenuste osutamiseks.
10.  
Hankijad võivad kehtestada hanke teostamisega seotud keskkonnaalaseid tingimusi, kui need on kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega ning neile on viidatud kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, ( 33 ) või hankedokumentides.
11.  
Kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteeti, tehnilisi eeliseid, keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.
12.  

Hankija peab viivitamata:

a) 

tegema hankedokumendid kättesaadavaks selle tagamiseks, et huvitatud tarnijatel on piisavalt aega esitada nõuetekohane pakkumus;

b) 

esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale ning

c) 

vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistuspärastele päringutele tingimusel, et küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees.

Muudatused

13.  

Kui hankija enne lepingu sõlmimist muudab kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, või osalevatele tarnijatele antud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid, või kui ta muudab hanketeadet või hankedokumente või avaldab need uuesti, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:

a) 

kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele tarnijatele, kui need on hankijale teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, kui ta esitas algse teabe, ning

b) 

piisavalt varakult, et tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need uuesti esitada.

ARTIKKEL 9.10

Tähtajad

Üldsätted

1.  

Hankija jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega osalemistaotluste ja nõuetele vastavate pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, võttes seejuures arvesse selliseid tegureid nagu:

a) 

hanke laad ja keerukus;

b) 

allhangete eeldatav maht ning

c) 

juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis ka aeg, mis kulub pakkumuse edastamiseks kodu- ja välismaalt.

Kõnealused tähtajad ja nende võimalik pikendamine peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused.

Tähtajad

2.  
Valikhanget kasutav hankija kehtestab osalemistaotluste esitamiseks sellise tähtaja, mis üldjuhul ei ole lühem kui 25 päeva alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast. Kui hankija poolt põhjendatud kiireloomulisel juhul ei ole kõnealune tähtaeg asjakohane, võib tähtaega lühendada mitte vähem kui kümne päevani.
3.  

Muudel kui lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel kehtestab hankija pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 40 päeva:

a) 

avatud hanke korral alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast või

b) 

valikhanke korral alates kuupäevast, mil hankija teatab tarnijatele, et nad kutsutakse pakkumusi esitama, olenemata sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat nimekirja või mitte.

4.  

Hankija võib lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kuni kümne päevani, kui:

a) 

hankija on avaldanud kavandatud hankeid käsitleva teate, nagu on kirjeldatud artikli 9.6 „Teated“ lõikes 4, vähemalt 40 päeva ja mitte rohkem kui 12 kuud enne kavandatud hanke teate avaldamist ning kavandatud hankeid käsitlevas teates on esitatud järgmine teave:

i) 

hanke kirjeldus;

ii) 

pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne lõpptähtaeg;

iii) 

märge, et huvitatud tarnijad peaksid hankijale väljendama oma huvi hanke vastu;

iv) 

aadress, kust saab hankedokumente, ning

v) 

kogu kättesaadav teave, mida nõutakse artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 kohaselt kavandatud hanke teate puhul,

b) 

korduvate hangete puhul märgib hankija kavandatud hanke algses teates, et järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele, või

c) 

tegemist on hankija poolt põhjendatud kiireloomulise juhtumiga, mil lõike 3 kohaselt kehtestatud pakkumuste esitamise tähtaega ei saa kasutada.

5.  

Hankija võib iga alljärgnevalt nimetatud tingimuse korral lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada viie päeva võrra:

a) 

kavandatud hanke teade avaldatakse elektrooniliselt;

b) 

kõik hankedokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast ning

c) 

hankija võimaldab esitada pakkumused elektrooniliselt.

6.  
Lõike 5 kohaldamisel koostoimes lõikega 4 ei tohi lõikes 3 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui kümme päeva alates kavandatud hanke teate avaldamisest.
7.  
Olenemata käesoleva artikli muudest sätetest, võib hankija kommertskaupade ja -teenuste või nende mõlema ostmisel lühendada lõikes 3 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega mitte vähem kui 13 päevani, kui ta avaldab kavandatud hanke teate ja hankedokumendid ühel ja samal ajal elektrooniliselt. Kui hankija võimaldab teha kommertskaupade ja -teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni kümne päevani.
8.  
Kui 9-B või 9-C lisa kohane hankija on valinud kõik kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada kokkuleppel valitud tarnijatega. Sellise kokkuleppe puudumise korral on tähtaeg vähemalt kümme päeva.

ARTIKKEL 9.11

Läbirääkimised

1.  

Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad läbirääkimisi:

a) 

kui hankija on vastavalt artikli 9.6 „Teated“ lõikele 2 osutanud kavandatud hanke teates kavatsusele pidada läbirääkimisi või

b) 

kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatud hanke teates või muus kavandatud hanke teatena kasutatavas teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

2.  

Hankija:

a) 

tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatud hanke teates või muus kavandatud hanke teatena kasutatavas teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning

b) 

määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud tarnijatele ühise tähtpäeva uute või muudetud pakkumuste esitamiseks.

ARTIKKEL 9.12

Piiratud hange

1.  

Tingimusel, et hankija ei kasuta käesolevat sätet tarnijatevahelise konkurentsi vältimiseks või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud hanget ja mitte kohaldada artiklit 9.6 „Teated“, artiklit 9.7 „Osalemistingimused“, artiklit 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“, artikli 9.9 „Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid“ lõikeid 8–13, artiklit 9.10 „Tähtajad“, artiklit 9.11 „Läbirääkimised“, artiklit 9.13 „Elektroonilised oksjonid“ ja artiklit 9.14 „Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimise otsustamine“ üksnes järgmistel tingimustel:

a) 

kui:

i) 

ükski tarnija ei ole esitanud pakkumust ega osavõtutaotlust;

ii) 

ei ole esitatud ühtki hankedokumentide olulistele nõuetele vastavat pakkumust;

iii) 

ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või

iv) 

esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet,

ning eeldusel, et hankija ei muuda oluliselt hankedokumentides sätestatud nõudeid;

b) 

kui kaupu või teenuseid saab pakkuda üksnes konkreetne tarnija ja muud mõistlikud alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused puuduvad ühel järgmistest põhjustest:

i) 

hangitakse kunstiteost;

ii) 

patentide, autoriõiguste ja muude ainuõiguste tõttu või

iii) 

konkurents puudub tehnilistel põhjustel;

c) 

selliste kaupade või teenuste lisatarne korral algse tarnija poolt, mis ei olnud esialgse hanke ese, kui tarnija vahetamine:

i) 

ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste vahetatavus- ja koostalitlusnõudest, ning

ii) 

põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid;

d) 

niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik, kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankija ei võinud ette näha, ei ole avatud või valikhanke korras olnud võimalik saada kaupu või teenuseid õigeks ajaks;

e) 

kaubaturult ostetavate kaupade korral;

f) 

kui hankija hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis on välja töötatud tema tellimusel teatava teadusuuringut, katsetus-, uurimis- või esialgset arendustööd käsitleva lepingu alusel ja selle raames. Esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et kaup või teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud;

g) 

ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt ja

h) 

kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et:

i) 

konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatud hanke teate avaldamisega ja

ii) 

konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega sõlmitakse leping.

2.  
Hankija koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne sisaldab hankija nime, hangitud kaupade ja teenuste maksumust ja laadi ning märkust lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud hanke kasutamist.

ARTIKKEL 9.13

Elektroonilised oksjonid

Kui hankija kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke ellu viia elektroonilise oksjonina, esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:

a) 

teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse pakkumuste pingerea automaatseks koostamiseks ja muutmiseks oksjoni käigus, sealhulgas hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidele vastava matemaatilise valemi;

b) 

pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida kõige soodsama pakkumuse tegijaga, ja

c) 

muu teabe oksjoni läbiviimise kohta.

ARTIKKEL 9.14

Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine

Pakkumuste läbivaatamine

1.  
Hankija võtab pakkumused vastu, avab ja vaatab need läbi menetluste kohaselt, mis tagavad hankemenetluse õigluse ja erapooletuse ning säilitavad pakkumuste konfidentsiaalsuse.
2.  
Hankija ei karista ühtegi tarnijat selle eest, et sai tema pakkumuse kätte pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankija tehtud veast.
3.  
Kui hankija pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele tarnijatele.

Lepingute sõlmimine

4.  
Pakkumuse arvesse võtmiseks peab pakkumus olema tehtud kirjalikult ja vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ning pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele.
5.  

Välja arvatud juhul, kui hankija jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankija hinnangul on suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste kohaselt on esitanud:

a) 

soodsaima pakkumuse või

b) 

kui hind on ainus kriteerium, madalaima hinnaga pakkumuse.

6.  
Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes oluliselt madalam, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma ja kas hinnas on võetud arvesse subsiidiumide andmist.
7.  
Kui hankija teeb kindlaks, et pakkumus on oluliselt madalam seetõttu, et tarnija on saanud subsiidiumi, võib ta pakkumuse üksnes sel alusel tagasi lükata alles pärast tarnijaga peetud konsultatsioone, mille käigus viimane ei suuda hankija kehtestatud piisava aja jooksul tõendada, et kõnealune subsiidium on antud kooskõlas käesolevas lepingus subsiidiumide andmise kohta sätestatud korraga.
8.  
Hankija ei tee valikuid, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega.

ARTIKKEL 9.15

Hanketeabe läbipaistvus

Tarnijatele esitatav teave

1.  
Hankija teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja tarnija taotluse korral kirjalikult sellest, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 9.16 „Teabe avaldamine“ lõigetega 2 ja 3 esitab hankija hanke kaotanud tarnija taotlusel talle selgituse, miks ei valitud tema pakkumust ja millised olid võitnud pakkumuse eelised.

Sõlmitud lepingu kohta teabe avaldamine

2.  

Hankija avaldab hiljemalt 72 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist teate 9-H lisas loetletud asjakohase elektroonilise või pabermeedia kaudu. Kui hankija avaldab teate üksnes elektroonilises meedias, peab teave jääma mõistlikuks ajaks vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) 

hangitud kaupade või teenuste kirjeldus;

b) 

hankija nimi ja aadress;

c) 

eduka tarnija nimi ja aadress;

d) 

eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvesse võetud kõrgeima ja madalaima hinnaga pakkumus;

e) 

lepingu sõlmimise kuupäev ning

f) 

kasutatud hankemeetod ja juhul kui vastavalt artiklile 9.12 „Piiratud hange“ kasutati piiratud hanget, selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus.

Dokumentide ja aruannete säilitamine ning elektrooniline jälgitavus

3.  

Hankija säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest järgmise:

a) 

hankemenetluste ja sõlmitud lepingute kohta dokumendid ja aruanded seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, sealhulgas artikli 9.12 „Piiratud hange“ kohased aruanded, j ning

b) 

andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel korraldamisel asjakohane jälgitavus.

Statistiliste andmete kogumine ja esitamine

4.  
Lepinguosalised nõustuvad edastama teisele lepinguosalisele kättesaadavad ja võrreldavad statistilised andmed, mis on käesoleva peatükiga hõlmatud hangete puhul asjakohased.

ARTIKKEL 9.16

Teabe avaldamine

Teabe esitamine lepinguosalistele

1.  
Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas hange viidi läbi õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teavet võitnud pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta. Juhul kui kõnealuse teabe avalikustamine võib mõjutada tulevasi hankeid, ei avalda selle saanud lepinguosaline seda ühelegi tarnijale muidu, kui ainult pärast nõupidamist teabe esitanud lepinguosalisega ja tema nõusolekul.

Teabe avalikustamata jätmine

2.  
Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest, ei anna lepinguosaline ega tema hankijad konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada tarnijatevahelist ausat konkurentsi.
3.  

Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankijad, ametiasutused ja läbivaatavad organid peaksid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui avalikustamine võiks:

a) 

kahjustada õiguskorda;

b) 

kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel;

c) 

kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi kaitset, või

d) 

olla muul viisil vastuolus avalike huvidega.

ARTIKKEL 9.17

Siseriiklik läbivaatamise kord

1.  

Lepinguosalised kehtestavad kiire, tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse, mille abil tarnija võib vaidlustada:

a) 

käesoleva peatüki sätete rikkumise või

b) 

kui tarnijal ei ole lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt õigust käesoleva peatüki sätete rikkumist otseselt vaidlustada, siis nende meetmete eiramine, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks

seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille suhtes tarnijal on või on olnud huvi. Igal juhul tagavad lepinguosalised, et läbivaatav organ saab tarnijapoolse vaidlustamise korral tutvuda tema vastavate hankijate tehtud otsustega selle kohta, kas konkreetse hanke näol on tegemist käesoleva peatükiga hõlmatud hankega.

Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks elektrooniliselt ja/või pabermeedia kaudu.

2.  
Kui tarnija, kellel on või on olnud huvi käesoleva lepinguga hõlmatud hanke vastu, esitab kaebuse lõikes 1 osutatud rikkumise või tegematajätmise kohta, soovitab see lepinguosaline, kelle hankija hanke korraldas, tarnijal ja hankijal leida lahendus omavahelise konsultatsiooni teel. Hankija vaatab kõnealuse kaebuse läbi erapooletult ja kiiresti ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevastes hangetes ega tema õigust taotleda parandusmeetmete võtmist haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu.
3.  
Igale tarnijale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg kestusega vähemalt kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaide aluseks olevast asjaolust.
4.  
Selleks asutavad või määravad mõlemad lepinguosalised vähemalt ühe erapooletu haldus- või kohtuasutuse, mis on tema hankijatest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate vaided seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.
5.  
Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab asjaomane lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või kohtuasutusele, kes ei sõltu hankijast, kelle hanget ta vaidlustab.
6.  

Lepinguosalised tagavad, et kui läbivaatav organ ei ole kohus, peab olema võimalik tema otsused kohtusse edasi kaevata või peavad kehtima menetlused, millega tagatakse, et:

a) 

hankija vastab vaidele kirjalikult ja esitab läbivaatavale organile kõik vajalikud dokumendid;

b) 

menetluse osalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav organ langetab vaidluses otsuse;

c) 

menetluse osalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja;

d) 

menetluse osalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes;

e) 

menetluse osalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning

f) 

läbivaatav organ teeb otsused või soovitused viivitamata, kirjalikult ja põhjendab iga otsust või soovitust.

7.  
Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad menetlused, millega nähakse ette kiired ajutised meetmed, et tarnijal oleks võimalik hankes edasi osaleda. Sellised ajutised meetmed võivad põhjustada hankeprotsessi peatamise. Menetlustega võib ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult.
8.  
Lepinguisalised näevad ette, et kui läbivaatav organ on tuvastanud lõikes 1 nimetatud rikkumise või tegematajätmise, parandusmeetmete võtmine või tekkinud kahju korvamine, mida võib piirata pakkumuse ettevalmistamise või vaidlustamise kuludega. Kui hankeleping on juba sõlmitud, võivad lepinguosalised ette näha, et parandusmeetmeid ei saa kasutada.

ARTIKKEL 9.18

Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine

Kavandatud muudatusest teatamine

1.  
Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele igast lisade 9-A kuni 9-I kavandatud korrigeerimisest, hankija kandmisest ühest nimetatud lisast teise, hankija kustutamisest nendest lisadest või muudest nimetatud lisade muudatustest (edaspidi ühiselt „muudatus“).
2.  

Kui hankija kavatsetakse kustutada lepingu lisadest 9-A kuni 9-G põhjusel, et valitsuse kontroll või mõju hankija käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle on tegelikult kõrvaldatud, lisab muudatusettepaneku teinud lepinguosaline (edaspidi „muutev lepinguosaline“) teatesse tõenduse selle kohta, et kõnealune valitsuse kontroll või mõju on tegelikult kõrvaldatud. Valitsuse kontroll või mõju 9-C lisas loetletud hankijate käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle loetakse tegelikult kõrvaldatuks:

a) 

liidu puhul siis, kui hankija tegeleb konkurentsipõhise tegevusega, ja

b) 

Singapuri puhul siis, kui hankija on erastatud.

Kui valitsuse kontroll või mõju lepinguosalise hankija käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle on tegelikult kõrvaldatud, ei ole teisel lepinguosalisel õigust kompenseerivatele kohandustele.

3.  
Mis tahes muu kavandatud muudatuse puhul lisab muutev lepinguosaline teatesse teabe muudatuse tõenäolise mõju kohta käesoleva peatükiga ette nähtud kohaldamisalale. Kui muutev lepinguosaline teeb ettepaneku teha väikesi muudatusi või üksnes formaalseid tehnilisi parandusi, mis ei mõjuta lepinguga hõlmatud hanget, teatab ta kõnealustest muudatustest vähemalt iga kahe aasta järel.

Vastuväidete lahendamine

4.  

Juhul kui teine lepinguosaline (edaspidi „vastuväite esitav lepinguosaline“) esitab muutva lepinguosalise teatele vastuväite, püüavad lepinguosalised lahendada vastuväite konsultatsioonide teel, sealhulgas vajaduse korral artikli 16.2 „Erikomiteed“ kohaselt asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitees korraldatud konsultatsioonide teel. Kõnealuste konsultatsioonide käigus kaaluvad lepinguosalised järgmist:

a) 

lõike 2 kohase teatamise korral tõendid selle kohta, et valitsuse kontroll või mõju hankija käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle on tegelikult kõrvaldatud;

b) 

lõike 3 kohase teatamise korral tõendid selle kohta, et kavandatav muudatus ei mõjuta kohaldamisala, ning

c) 

kõik nõuded seoses kompenseerivate kohandustega ja selliste kohanduste tasemega, mis tulenevad lõike 1 kohaselt teatatud muudatustest. Kohandamine võib seisneda kohaldamisala kompenseerivas laiendamises muutva lepinguosalise poolt või samaväärse kohaldamisala tühistamises vastuväiteid esitava lepinguosalise poolt, et säilitada õiguste ja kohustuste tasakaal ning käesoleva peatükiga ette nähtud vastastikku kokku lepitud kohaldamisala võrreldav tase.

5.  

Lepinguosalised võivad kasutada 14. peatükis „Vaidluste lahendamine“ sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi, kui vastuväite esitav lepinguosaline leiab pärast lõike 4 kohaseid kahepoolseid konsultatsioone, et esineb üks või mitu järgmist olukorda:

a) 

lõike 4 punkti a puhul ei ole valitsuse kontrolli või mõju hankija käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle tegelikult kõrvaldatud;

b) 

lõike 4 punkti b puhul ei vasta muudatus lõikes 3 esitatud kriteeriumidele ja mõjutab kohaldamisala ning selle suhtes peaks tegema kompenseerivaid kohandusi või

c) 

lõike 4 punkti c puhul ei ole lepinguosaliste konsultatsioonide käigus välja pakutud kompenseerivad kohandused piisavad vastastikku kokku lepitud võrreldava kohaldamisala säilitamiseks.

Rakendamine

6.  

Kavandatud muudatus jõustub ainult juhul, kui:

a) 

vastuväite esitav lepinguosaline ei ole esitanud muutvale lepinguosalisele kirjalikku vastuväidet 45 päeva jooksul alates kavandatud muudatuse kohta teate avaldamisest;

b) 

vastuväite esitav lepinguosaline on teatanud muutvale lepinguosalisele, et ta võtab oma vastuväite tagasi;

c) 

lepinguosalised on jõudnud pärast lõike 4 kohaseid konsultatsioone kokkuleppele või

d) 

vastuväide on lahendatud lõike 5 kohase vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu.

ARTIKKEL 9.19

Komitee ülesanded

1.  

Artikli 16.2 „Erikomiteed“ kohaselt asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitees võivad lepinguosalised:

a) 

võtta vastu statistiliste andmete esitamise viise vastavalt artikli 9.15 „Hanketeabe läbipaistvus“ lõikele 4;

b) 

vaadata läbi menetluses olevaid kohaldamisala muutmist käsitlevaid teateid ja kinnitada lisades 9-A kuni 9-C esitatud hankijate nimekirja ajakohastamised;

c) 

kinnitada kohaldamisala mõjutavatest muudatustest tulenevad kompenseerivad kohandused;

d) 

vaadata vajaduse korral läbi soovituslikud kriteeriumid, mis tõendavad valitsuse kontrolli või mõju tegelikku kõrvaldamist hankija käesoleva lepinguga hõlmatud hangete üle;

e) 

võtta vastu kriteeriumid kohaldamisala kompenseeriva kohanduse ulatuse kindlaksmääramiseks;

f) 

käsitleda riigihangetega seotud küsimusi, mille lepinguosalised komiteele suunavad;

g) 

vahetada teavet riigihankevõimaluste kohta mõlema lepinguosalise puhul, sealhulgas keskvalitsusest madalamal tasandil, ja

h) 

arutada muid käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimusi.

2.  
Lepinguosalised võivad artikli 16.2 „Erikomiteed“ kohaselt asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitees teha kõik punktide a–h kohaldamiseks vajalikud otsused.

ARTIKKEL 9.20

Riigihankelepingu sätete kohandamine

Kui läbi vaadatud riigihangete lepingut muudetakse või see asendatakse mõne muu lepinguga, muudavad lepinguosalised artikli 16.2 „Erikomiteed“ kohaselt asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsusega vastavalt käesolevat peatükki.



PEATÜKK 1 KÜMNES

INTELLEKTUAALOMAND

ARTIKKEL 10.1

Eesmärgid

1.  

Käesoleva peatüki eesmärgid on:

a) 

soodustada lepinguosaliste riikides uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning lepinguosalistevaheliste teenuste osutamist ning

b) 

suurendada kaubandusest ja investeeringutest saadavat kasu intellektuaalomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse ning kõnealuste õiguste kaitse tulemuslikku tagamist võimaldavate meetmete võtmise kaudu.

2.  
Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse mutatis mutandis TRIPS-lepingu I osas, eelkõige artiklis 7 „Eesmärgid“ ja artiklis 8 „Põhimõtted“ sätestatud eesmärke ja põhimõtteid.



A JAGU

PÕHIMÕTTED

ARTIKKEL 10.2

Kohaldamisala ja mõisted

1.  
Lepinguosalised tuletavad meelde intellektuaalomandi õigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas TRIPS-lepingust ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist (20. märts 1883, läbi vaadatud Stockholmis 15. juulil 1967; edaspidi „Pariisi konventsioon“) tulenevaid kohustusi. Käesoleva peatüki sätted täiendavad lepinguosaliste õigusi ja kohustusi TRIPS-lepingu ja muude intellektuaalõiguste valdkonna rahvusvaheliste lepingute alusel, mille osalised nad mõlemad on.
2.  

Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad „intellektuaalomandi õigused“ järgmist:

a) 

kõik intellektuaalomandi kategooriad, mille suhtes kohaldatakse TRIPS-lepingu II osa 1.–7. jagu, täpsemalt:

i) 

autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused;

ii) 

patendid ( 34 );

iii) 

kaubamärgid;

iv) 

disainilahendused;

v) 

integraallülituste topoloogia;

vi) 

geograafilised tähised;

vii) 

avaldamisele mittekuuluva teabe kaitse ning

b) 

sordikaitse.

ARTIKKEL 10.3

Ammendumine

Mõlemal lepinguosalised on õigus kehtestada intellektuaalomandi õiguste ammendumise kord kooskõlas TRIPS-lepingu asjakohaste sätetega.



B JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE STANDARDID



A ALAJAGU

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

ARTIKKEL 10.4

Tagatud kaitse

Lepinguosalised järgivad õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud Berni 9. septembri 1886. aasta kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonis, mis vaadati viimati läbi 24. juulil 1971 Pariisis, WIPO autoriõiguste lepingus (vastu võetud 20. detsembril 1996 Genfis), WIPO esituste ja fonogrammide lepingus (vastu võetud 20. detsembril 1996 Genfis) ja TRIPS-lepingus ( 35 ). Lepinguosalised võivad ette näha teose esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse kooskõlas teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (koostatud 26. oktoobril 1961 Roomas) asjakohaste sätetega.

ARTIKKEL 10.5

Kaitse kestus

1.  
Lepinguosalised näevad ette, et kui teose puhul arvutatakse kaitse kehtivusaeg autori eluea alusel, siis kehtib kaitse vähemalt autori elueal ja 70 aastat pärast autori surma.
2.  
Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimasena elus olnud autori surmast.
3.  
Kinematograafiliste teoste kaitse ( 36 ) kehtib vähemalt 70 aastat pärast seda, kui teos on autori nõusolekul üldsusele kättesaadavaks tehtud, või kui vähemalt 50 aasta jooksul alates teose loomisest ei ole seda toimunud, siis vähemalt 70 aastat pärast teose loomist ( 37 ).
4.  
Fonogrammidega seotud õiguste kaitse kehtib vähemalt 50 aastat pärast fonogrammi salvestamist ja, juhul kui fonogramm selle ajavahemiku jooksul välja antakse, vähemalt 70 aastat pärast kõnealuse fonogrammi seaduspärast esmaväljaannet.
5.  
Ringhäälingusaadetega seotud õiguste kaitse kehtib vähemalt 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist või valmimist.
6.  
Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

ARTIKKEL 10.6

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad fonogrammide tootjatele ( 38 ) ette õiguse saada ühekordset õiglast tasu, kui ärieesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või üldsusele esitamiseks ( 39 ). ( 40 )

ARTIKKEL 10.7

Edasimüügiõigus

Lepinguosalised nõustuvad vahetama arvamusi ja teavet kunstnikele kuuluvate edasimüügiõigustega seotud tavade ja põhimõtete kohta.

ARTIKKEL 10.8

Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate õiguste kollektiivse teostamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et tagada parem juurdepääs sisule ja sisu edastamine lepinguosaliste territooriumide vahel ning teoste või muude autoriõigusega kaitstud objektide kasutuslitsentside tasude ülekandmine.

ARTIKKEL 10.9

Tehniliste meetmete kaitse

1.  
Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse ja tõhusad õiguskaitsevahendid sellistest mõjusatest tehnilistest meetmetest ( 41 ) kõrvalehoidmise vastu, mida teoste autorid, esitajad või fonogrammitootjad kasutavad oma õiguste teostamiseks ja mis piiravad nende teoste, esituste või fonogrammidega seotud toiminguid, mida asjaomased teose autorid, esitajad või fonogrammitootjad või siseriiklikud õigusaktid ei luba ( 42 ).
2.  

Selleks et tagada lõikes 1 osutatud piisav õiguskaitse ja tõhusad õiguskaitsevahendid, tagavad lepinguosalised kaitse vähemalt järgmistel juhtudel:

a) 

oma õigusaktidega ette nähtud ulatuses:

i) 

kui rikkuja hoiab mõjusatest tehnilistest meetmetest ebaseaduslikult kõrvale, kusjuures ta on või peab põhjendatult olema oma rikkumisest teadlik, ning

ii) 

kui avalikult turustatakse seadet või toodet, sh arvutiprogrammi, või teenust, mille abil on võimalik kõrvale hoida mõjusatest tehnilistest meetmetest, ning

b) 

kui toodetud, imporditud või turustatud seade või toode, sealhulgas arvutiprogramm, või osutatud teenus:

i) 

on loodud või toodetud peamiselt eesmärgiga hoida kõrvale mõjusatest tehnilistest meetmetest või

ii) 

on ilma muu märkimisväärse kaubandusliku otstarbeta peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise ( 43 ).

3.  
Lõike 1 kohase piisava õiguskaitse ja tõhusate õiguskaitsevahendite tagamiseks võib lepinguosaline kehtestada või säilitada lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalike meetmetega seotud asjakohaseid piiranguid või erandeid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ei piira lepinguosaliste siseriiklikust õigusest tulenevate õiguste, piirangute või erandite kohaldamist või autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste kaitsmist rikkumiste eest.

ARTIKKEL 10.10

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine

1.  

Õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe kaitsmiseks ( 44 ) näevad lepinguosalised ette piisava õiguskaitse ja tõhusad õiguskaitsevahendid iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma loata paneb toime järgmise teo või kelle puhul võib seoses tsiviilõiguslike kaitsevahenditega põhjendatult eeldada, et ta on teadlik, et tegu põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumist. Kõnealused teod on:

a) 

õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe kõrvaldamine või muutmine ning

b) 

teoste, esituste või fonogrammide koopiate levitamine, import levitamise eesmärgil, ülekandmine ringhäälingus, edastamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, teades, et õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave on kõrvaldatud või et seda on ilma loata muudetud.

2.  
Lõike 1 kohase piisava õiguskaitse ja tõhusate õiguskaitsevahendite tagamiseks võib lepinguosaline kehtestada või säilitada lõike 1 rakendamiseks vajalike meetmetega seotud asjakohaseid piiranguid või erandeid. Lõikes 1 sätestatud kohustused ei piira lepinguosaliste siseriiklikust õigusest tulenevate õiguste, piirangute või erandite kohaldamist või autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste kaitsmist rikkumiste eest.

ARTIKKEL 10.11

Erandid ja piirangud

Lepinguosalised võivad näha ette piiranguid või erandeid seoses artikli 10.6 „Fonogrammitootjad“ kohaste õigustega üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu objekti tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.



B ALAJAGU

KAUBAMÄRGID

ARTIKKEL 10.12

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et järgida kaubamärgiõiguse lepingut sõlmitud 27. oktoobril 1994 Genfis ja kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut vastu võetud 27. märtsil 2006 Singapuris ( 45 ).

ARTIKKEL 10.13

Registreerimismenetlus

Lepinguosalised näevad ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille puhul asjaomane kaubamärgiasutus esitab kirjalikult kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused. Taotlejal on võimalus selline keeldumine kohtus vaidlustada. Lepinguosalised annavad kolmandatele isikutele võimaluse kaubamärgitaotlusi vaidlustada. Lepinguosalised näevad ette kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide avaliku elektroonilise andmebaasi.

ARTIKKEL 10.14

Üldtuntud kaubamärgid

Lepinguosalised kaitsevad üldtuntud kaubamärke kooskõlas TRIPS-lepinguga. Otsustades, milline kaubamärk on üldtuntud, võtavad lepinguosalised arvesse ühissoovitust üldtuntud kaubamärkide kaitse kohta, mille võtsid vastu Tööstusomandi Kaitse Pariisi Liidu assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee WIPO liikmesriikide assambleede 34. kohtumiste voorus 20.–29. septembril 1999.

ARTIKKEL 10.15

Kaubamärgiga antavate õiguste erandid

Lepinguosalised:

a) 

näevad ette kirjeldavate terminite ausa kasutamise ( 46 ) kui kaubamärgiga antavate õiguste piiratud erandi ja

b) 

võivad sätestada muud piiratud erandid

tingimusel, et selliste erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omanike ja kolmandate isikute seaduslikke huve.



C ALAJAGU

GEOGRAAFILISED TÄHISED ( 47 )

ARTIKKEL 10.16

Kohaldamisala

1.  
C alajagu „Geograafilised tähised“ kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit veinide, kangete alkohoolsete jookide, põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.
2.  
Lepinguosalise geograafiliste tähiste suhtes, mida teine lepinguosaline peab kaitsma, kohaldatakse C alajagu „Geograafilised tähised“ üksnes juhul, kui need tähised on nende päritoluriigis geograafiliste tähistena tunnustatud ja deklareeritud.

ARTIKKEL 10.17

Geograafiliste tähiste kaitse süsteem

1.  
Käesoleva lepingu jõustumisel kehtestab kumbki lepinguosaline oma territooriumil geograafiliste tähiste registreerimise ja kaitse süsteemi nende veinide, kangete alkohoolsete jookide, põllumajandustoodete ja toiduainete kategooriate puhul, mida ta peab asjakohaseks.
2.  

Lõikes 1 osutatud süsteemid sisaldavad selliseid elemente nagu:

a) 

riigisisene register;

b) 

haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafiline tähis, mis on kantud või mis kavatsetakse kanda lõike 2 punktis a osutatud registrisse, näitab, et kaup on pärit lepinguosalise territooriumilt või lepinguosalise territooriumi piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatav omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga;

c) 

vaidlustamismenetlus, mis võimaldab arvesse võtta kolmandate isikute seaduslikke huve, ning

d) 

õiguslikud vahendid, mis võimaldavad parandada ja tühistada lõike 2 punktis a viidatud riigisisese registri kandeid, võttes arvesse kolmandate isikute või kõnealuse registreeritud geograafiliste tähistega seotud õiguste omajate seaduslikke huve.

3.  
Pärast seda, kui geograafiliste tähiste kaitse menetlused on kummagi lepinguosalise territooriumil ( 48 ) kõikide 10-A lisas loetletud nimetuste osas lõpule viidud, kohtuvad lepinguosalised niipea kui võimalik, et võtta artiklis 16.1 „Kaubanduskomitee“ osutatud kaubanduskomitees vastu otsus selle kohta, millised 10-A lisas kummagi lepinguosalise puhul sisalduvad nimetused, mis on olnud ja on jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena asjaomase lepinguosalise lõikes 2 osutatud süsteemi alusel, tuleb loetleda 10-B lisas.

ARTIKKEL 10.18

Geograafiliste tähiste loetelu muutmine

Lepinguosalised nõustuvad võimalusega muuta nende 10-B lisas loetletud veinide, kangete alkohoolsete jookide, põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste loetelu, mida mõlemad lepinguosalised peavad C alajao „Geograafilised tähised“ alusel kaitsma. 10-B lisa kõnealune muutmine toimub tingimusel, et geograafilised tähised on olnud ja on jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena asjaomase lepinguosalise artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 2 osutatud süsteemi alusel.

ARTIKKEL 10.19

Geograafiliste tähiste kaitse ulatus

1.  

Ilma et see piiraks artikli 10.22 „Üldeeskirjad“ kohaldamist, näevad lepinguosalised selliste 10-B lisas loetletud veinide, kangete alkohoolsete jookide, põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste puhul, mis on jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 2 osutatud süsteemi alusel, ette õiguslikud vahendid, mis võimaldavad huvitatud isikutel vältida:

a) 

kõigi selliste kauba tähistamise või tutvustamise viiside kasutamist, mis näitavad või lubavad oletada, et kõnealune kaup pärineb mujalt kui sellest geograafilisest piirkonnast, kust see tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes, ja

b) 

mis tahes muud kasutamist, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsiga Pariisi konventsiooni artikli 10bis „Kõlvatu konkurents“ tähenduses.

2.  

Ilma et see piiraks artikli 10.22 „Üldeeskirjad“ kohaldamist, näevad lepinguosalised selliste 10-B lisas loetletud veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste puhul, mis on jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 2 osutatud süsteemi alusel, ette õiguslikud vahendid, mis võimaldavad huvitatud isikutel vältida mis tahes geograafilise tähise kasutamist, mis näitab veini veinina, mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud kohast, või kanget alkohoolset jooki kange alkohoolse joogina, mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud kohast, isegi kui:

a) 

kauba tegelik päritolu on märgitud;

b) 

geograafiline tähis on esitatud tõlgituna või

c) 

geograafilisele tähisele on lisatud sellised märked nagu „liik“, „tüüp“, „laad“, „imitatsioon“ vms.

3.  

Ilma et see piiraks artikli 10.22 „Üldeeskirjad“ kohaldamist, näevad lepinguosalised selliste 10-B lisas loetletud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste puhul, mis on jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 2 osutatud süsteemi alusel, ette õiguslikud vahendid, mis võimaldavad huvitatud isikutel vältida mis tahes geograafilise tähise kasutamist, mis näitab kaupa samasuguse kaubana, ( 49 ) mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud kohast, isegi kui:

a) 

kauba tegelik päritolu on märgitud;

b) 

geograafiline tähis on esitatud tõlgituna ( 50 ) või

c) 

geograafilisele tähisele on lisatud sellised märked nagu „liik“, „tüüp“, „laad“, „imitatsioon“ vms.

4.  

Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kohusta lepinguosalist kohaldama geograafilisi tähiseid käsitlevaid sätteid juhul, kui õiguste omaja ei suuda:

a) 

asjaomase lepinguosalise turul geograafilise tähise registreerimist uuendada või

b) 

asjaomase lepinguosalise turul säilitada geograafilise tähisega seotud minimaalset äritegevust või huvi, sealhulgas turustamist, edendamist või turuseiret.

5.  
Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 lõike 3 kohaldamist, määrab kumbki lepinguosaline praktilised tingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid tema territooriumil üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata.
6.  
Kui lepinguosalisele esitatakse taotlus registreerida või kaitsta geograafilist tähist, mis on homonüümne mõne 10-B lisas loetletud geograafilise tähisega, kaalub kõnealune lepinguosaline taotluse esitaja ning asjaomaste tootjate ( 51 ) seisukohti ja ettepanekuid, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada.

ARTIKKEL 10.20

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

C alajao „Geograafilised tähised“ alusel kaitstud geograafiliste tähiste kasutamise õigus ei piirdu taotlejaga tingimusel, et kõnealune kasutamine on seotud asjaomase geograafilise tähisega tuvastatud kaupadega.

ARTIKKEL 10.21

Seos kaubamärkidega

1.  
Ilma et see piiraks artikli 10.22 „Üldeeskirjad“ kohaldamist, keelduvad lepinguosalised selliste geograafiliste tähiste puhul, mis on loetletud 10-B lisas ja jätkuvalt kaitstud geograafiliste tähistena lepinguosalise artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 2 osutatud süsteemi alusel, kaupade kaubamärgi registreerimisest, kui see sisaldab või kujutab endast geograafilist tähist, mis näitab kaupa samasuguse kaubana, või tunnistavad sellise kaubamärgi kehtetuks ametiülesande korras, kui lepinguosalise siseriiklik õigus seda võimaldab või kui huvitatud isik seda taotleb, juhul kui tegemist on kaupadega, mis ei ole pärit asjaomasel geograafilisel tähisel näidatud kohast, tingimusel, et kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse hilisemal kuupäeval kui taotlus geograafilise tähise registreerimiseks asjaomasel territooriumil.
2.  
Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, tunnistavad lepinguosalised, et varasema vastuolulise kaubamärgi olemasolu lepinguosalise territooriumil ei välista täielikult samasuguste kaupade geograafilise tähise järgnevat registreerimist asjaomase lepinguosalise territooriumil ( 52 ).
3.  

Kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud või kaubamärk on registreeritud heauskselt või kui õigus kaubamärgile on omandatud heauskse kasutamise kaudu, kui selline võimalus on lepinguosaliste vastavate õigusaktidega ette nähtud ning kui selline taotlus, registreerimine või õiguste omandamine toimus, kas

a) 

enne asjaomasel territooriumil geograafilise tähise kaitse taotlemise kuupäeva või

b) 

enne, kui geograafiline tähis on selle päritolumaal kaitstud,

ei tohi C alajao „Geograafilised tähised“ rakendamiseks vastu võetud meetmed kahjustada kaubamärgi registreerimiskõlblikkust või registreerimise kehtivust või kasutamise õigust põhjusel, et see kaubamärk on kas identne või sarnane mingi geograafilise tähisega.

4.  
Lepinguosalistel ei ole vastavalt C alajaole „Geograafilised tähised“ kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui mainekat või üldtuntud kaubamärki silmas pidades võib kaitse tarbijaid eksitada toote tegeliku olemuse suhtes.

ARTIKKEL 10.22

Üldeeskirjad

1.  
C alajaos „Geograafilised tähised“ osutatud toodete impordi, ekspordi ja turustamise nõuded lepinguosalise territooriumil on reguleeritud asjaomase lepinguosalise siseriikliku õigusega.
2.  

Põllumajandustoodete ja toiduainete puhul ei kohusta mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ lepinguosalist takistama teise lepinguosalise konkreetse geograafilise tähise jätkuvat ja samalaadset kasutamist kaupade või teenuste puhul oma kodanike ja residentide poolt, kes on kasutanud kõnealust geograafilist tähist pidevalt seoses samade või seonduvate kaupade või teenustega kõnealuse lepinguosalise territooriumil kas:

a) 

vähemalt kümne aasta jooksul enne 1. jaanuari 2004 või

b) 

heas usus enne seda kuupäeva.

3.  

Seoses 10-B lisas loetletud geograafiliste tähistega, kui eelnev kasutamine on tehtud kindlaks kooskõlas:

a) 

vaidlustamismenetlusega riigisisese registreerimise menetluse käigus või

b) 

kohtumenetlusega,

märgitakse selline eelnev kasutamine 10-B lisasse kõnealuse geograafilise tähise juurde:

i) 

lõike 3 punkti a puhul vastavalt artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõikes 3 kehtestatud mehhanismiga ning

ii) 

lõike 3 punkti b puhul vastavalt artiklis 10.18 „Geograafiliste tähiste loetelu muutmine“ kehtestatud mehhanismiga.

4.  
Kumbki lepinguosaline määrab praktilised tingimused, mille alusel eristada oma territooriumil sellist eelnevat kasutamist geograafilisest tähisest, pidades silmas vajadust tagada, et tarbijaid ei eksitata.
5.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise lepinguosalise geograafilise tähise suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul asjaomane tähis on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimetus selle lepinguosalise territooriumil.
6.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise lepinguosalise geograafilises tähises sisalduva mis tahes nimetuse suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul selline nimetus on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimetus selle lepinguosalise territooriumil.
7.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise lepinguosalise geograafilise tähise suhtes seoses viinamarjatoodetega, mille puhul asjaomane tähis on identne sellise viinamarjasordi tavapärase nimetusega, mis esineb selle lepinguosalise territooriumil kuupäeval, mil asjaomase lepinguosalise suhtes jõustus WTO asutamisleping.
8.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei takista lepinguosalist kaitsmast vastavalt oma siseriiklikule õigusele geograafilise tähisena terminit, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega.
9.  
Lepinguosaline võib ette näha, et kõik C alajao „Geograafilised tähised“ alusel esitatavad taotlused kaubamärgi kasutamise või registreerimise kohta tuleb esitada kas viie aasta jooksul pärast seda, kui kaitstud tähise kahjustav kasutamine on saanud selle lepinguosalise territooriumil üldtuntuks või viie aasta jooksul pärast kaubamärgi registreerimise kuupäeva selle lepinguosalise territooriumil, kui registreerimise kuupäev eelneb kahjustava kasutamise üldtuntuks saamise kuupäevale selle lepinguosalise territooriumil ja tingimusel, et kaubamärk on selleks kuupäevaks avaldatud ja et geograafilist tähist ei ole kasutatud ega registreeritud petmise eesmärgil.
10.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kahjusta ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis üldsust eksitab.
11.  
Mitte miski C alajaos „Geograafilised tähised“ ei kohusta lepinguosalist kaitsma teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitse on lõpetatud kooskõlas selle päritoluriigi õigusega. Lepinguosalised teavitavad teineteist juhul, kui geograafilist tähise päritoluriigis lõpetatakse selle kaitse.

ARTIKKEL 10.23

Seos kaubanduskomiteega

Artikli 16.1 „Kaubanduskomitee“ alusel asutatud kaubanduskomiteel on järgmised volitused:

a) 

võtta vastu otsuseid seoses artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ artiklis 3 viidatud 10-B lisas sisalduva loeteluga ja

b) 

muuta 10-B lisa kooskõlas artikliga 10.18 „Geograafiliste tähiste loetelu muutmine“.



D ALAJAGU

DISAINILAHENDUSED

ARTIKKEL 10.24

Nõuded registreeritud disainilahenduste kaitsele ( 53 )

1.  
Lepinguosalised näevad ette sõltumatult loodud uudsete, originaalsete ja eristatavate disainilahenduste kaitse ( 54 ). Kõnealune kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab nende omanikele ainuõiguse vastavalt D alajao „Disainilahendused“ sätetele ( 55 ).
2.  
Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest.
3.  
Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega ( 56 ).

ARTIKKEL 10.25

Registreerimisega antavad õigused

Kaitstud disainilahenduse omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid ilma tema nõusolekuta vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast või importimast esemeid, milles sisaldub kaitstud disainilahenduse koopia kas täielikult või olulisel määral, kui nimetatud toimingud võetakse ette kaubanduslikult eesmärgil.

ARTIKKEL 10.26

Kaitse kestus

Võimaldatav kaitse kestus on vähemalt kümme aastat alates taotluse esitamise kuupäevast.

ARTIKKEL 10.27

Erandid

Lepinguosalised võivad näha disainilahenduste kaitsmisel ette piiratud erandeid tingimusel, et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult kaitstud disainilahenduse omaniku õiguspäraseid huve, võttes arvesse kolmandate isikute õiguspäraseid huve.

ARTIKKEL 10.28

Seos autoriõigusega

Lepinguosalised näevad ette võimaluse, et kooskõlas D alajaoga „Disainilahendused“ lepinguosalise territooriumil registreeritud disainilahenduse puhul ei ole täielikult välistatud kaitse asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduse alusel. Sellise kaitse ulatuse ja tingimused määrab kindlaks asjaomane lepinguosaline ( 57 ).



E ALAJAGU

PATENDID

ARTIKKEL 10.29

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised tuletavad meelde patendikoostöölepingust, mis on sõlmitud 19. juunil 1970 Washingtonis ja mida on muudetud 28. septembril 1979 ja 3. veebruaril 1984 tulenevaid kohustusi. Kui see on asjakohane, teevad lepinguosalised mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et täita kooskõlas oma siseriiklike õigusaktide ja menetlustega patendiõiguse lepingu (vastu võetud 1. juunil 2000 Genfis) artikleid 1–16.

ARTIKKEL 10.30

Patendid ja rahvatervis

1.  
Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil Dohas 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. E alajao „Patendid“ ja F alajao „Farmaatsiatoote turuleviimiseks haldusliku turustamisloa saamise eesmärgil esitatud katseandmete kaitse“ kohaseid õigusi ja kohustusi tõlgendades ning rakendades tagavad lepinguosalised kooskõla nimetatud deklaratsiooniga.
2.  
Lepinguosalised järgivad WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni punkti 6 rakendamise kohta ning WTO peanõukogu 6. detsembri 2005. aasta otsust TRIPS-lepingu muutmise kohta, millega võeti vastu TRIPS-lepingu muutmise protokoll.

ARTIKKEL 10.31

Patendiga antavate õiguste kehtivusaja pikendamine

Lepinguosalised tunnistavad, et nende vastavatel territooriumidel patendiga kaitstud farmaatsiatoodete ( 58 ) suhtes võidakse enne nende vastavale turule lubamist kohaldada haldusliku turustamisloa menetlust. Lepinguosalised võimaldavad patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaega pikendada, et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja lühenemine, mis tuleneb halduslikust turustamisloa menetlusest ( 59 ). Patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaega võidakse pikendada kuni viis aastat ( 60 ).

ARTIKKEL 10.32

Koostöö

Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd algatuste puhul, mille eesmärk on hõlbustada:

a) 

patentide andmist taotluste põhjal, mille lepinguosalise taotlejad on esitanud teise lepinguosalise territooriumil, ning

b) 

lepinguosalise patendiametnike kvalifitseerimist ja tunnustamist teise lepinguosalise territooriumil.



F ALAJAGU

KATSEANDMETE KAITSE

ARTIKKEL 10.33

Farmaatsiatoote turuleviimiseks haldusliku turustamisloa saamise eesmärgil esitatud katseandmete kaitse

Kui lepinguosaline nõuab enne farmaatsiatootele turustamisloa andmist kõnealuse toote ohutust ja efektiivsust käsitlevate katseandmete või uuringute esitamist, ei luba asjaomane lepinguosaline kolmandatel isikutel kooskõlas katseandmed ja uuringud esitanud isikule antud turustamisloaga turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt viis aastat alates tema territooriumil loa andmise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui nimetatud lepinguosaline on andnud selleks oma nõusoleku ( 61 ) ( 62 ) ( 63 ).

ARTIKKEL 10.34

Agrokeemiatoote ( 64 ) turuleviimiseks haldusliku turustamisloa saamise eesmärgil esitatud katseandmete kaitse

1.  
Kui lepinguosaline nõuab enne agrokeemiatootele turustamisloa andmist kõnealuse toote ohutust ja efektiivsust käsitlevate katseandmete või uuringute esitamist, ei luba asjaomane lepinguosaline kolmandatel isikutel katseandmed ja uuringud esitanud lepinguosalisele antud turustamisloa põhjal turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kümme aastat alates tema territooriumil loa andmise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui nimetatud lepinguosaline on andnud selleks oma nõusoleku.
2.  
Kui lepinguosaline näeb ette meetmed või menetlused selleks, et vältida seoses agrokeemiatoodetega korduvaid katseid selgroogsetega, võib asjaomane lepinguosaline kehtestada tingimused ja asjaolud, mille korral kolmandad isikud võivad katseandmed ja uuringud esitanud isikule antud turustamisloa põhjal turustada sama või sarnast toodet.
3.  
Kui lepinguosaline nõuab enne agrokeemiatootele turustamisloa andmist kõnealuse toote ohutust ja efektiivsust käsitlevate katseandmete või uuringute esitamist, teeb asjaomane lepinguosaline kõik endast oleneva taotluse kiireks menetlemiseks, et vältida põhjendamatuid viivitusi.



G ALAJAGU

TAIMESORDID

ARTIKKEL 10.35

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni (vastu võetud 2. detsembril 1961 Pariisis, viimati läbi vaadatud 19. märtsil 1991 Genfis) alusel, sealhulgas oma suutlikkust rakendada aretajate õigust käsitlevat valikulist erandit, millele on viidatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2.



C JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE TSIVIILÕIGUSLIK KAITSE

ARTIKKEL 10.36

Üldised kohustused

1.  
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma TRIPS-lepingu artiklitest 41–50 tulenevaid kohustusi ning näevad oma vastava siseriikliku õiguse alusel ette meetmed, menetlused ja parandusmeetmed käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, mis on kooskõlas kõnealuste kohustustega.
2.  

Kõnealused lõikes 1 viidatud ja mõlema lepinguosalise siseriikliku õigusega ette nähtud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete puhul tuleb eelkõige tagada järgmine:

a) 

nende puhul võetakse vajaduse korral arvesse rikkumise raskusastme ja kolmandate isikute huvide proportsionaalsust;

b) 

need on õiglased ja erapooletud;

c) 

need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi ning

d) 

nende kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja näha ette kaitsemeetmed nende kuritarvitamise vastu.

3.  

Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosaliste õigust tagada üldiselt oma siseriiklike õigusnormide täitmine ega kohusta kumbagi lepinguosalist muutma oma õigusakte, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisega. Ilma et see piiraks eespool kirjeldatud üldpõhimõtteid, ei loo ükski käesoleva peatüki säte kummalegi lepinguosalisele kohustust:

a) 

kehtestada intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks üldisest õiguskaitsest eraldiseisvat kohtusüsteemi või

b) 

seoses ressursside jagamisega intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise ja üldise õiguskaitse vahel.

ARTIKKEL 10.37

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised võtavad intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud tsiviilkohtumenetlustes kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja põhimõtetega asjakohased meetmed, et avaldada või teha üldsusele kättesaadavaks teave lõplike kohtuotsuste kohta. Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve. Lepinguosalised võivad ette näha muud konkreetses olukorras sobivad täiendavad avalikustamismeetmed, sealhulgas silmatorkavad reklaamteadaanded.

ARTIKKEL 10.38

Tsiviilõiguslike meetmete, menetluste ja parandusmeetmete kättesaadavus

1.  
Lepinguosalised teevad oma vastava siseriikliku õiguse alusel õiguste omajatele kättesaadavaks C jaos „Intellektuaalomandi õiguste tsiviilõiguslik kaitse“ viidatud tsiviilõiguslikud meetmed, menetlused ja parandusmeetmed seoses lõikes 2 määratletud intellektuaalomandi õigustega.
2.  

C jao „Intellektuaalomandi õiguste tsiviilõiguslik kaitse“ kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

a) 

„õiguste omajad“ – hõlmavad ainulitsentside omanikke ning liite ja ühinguid, ( 65 ) kellel on õiguslik alus kõnealuseid õigusi kasutada, ja

b) 

„intellektuaalomandi õigused“ – kõik intellektuaalomandi kategooriad, mida on käsitletud TRIPS-lepingu II jao osades 1–6 ( 66 ).

ARTIKKEL 10.39

Tõendite säilitamise meetmed

1.  

Lepinguosalised tagavad, et nende kohtuorganitel on õigus määrata kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid:

a) 

menetlusosalise suhtes või vajaduse korral kolmanda isiku suhtes, kes kuulub asjaomase kohtuorgani jurisdiktsiooni alla, takistamaks mis tahes intellektuaalomandi õiguse rikkumist ning eriti vältimaks intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade pääsu nende jurisdiktsiooni all olevasse kaubandusse ja

b) 

säilitamaks väidetava rikkumisega seotud asjakohaseid tõendeid.

2.  
Lepinguosalised tagavad, et nende kohtuorganitel on õigus võtta vajaduse korral ajutisi meetmeid inaudita altera parte, eriti kui viivitus tekitaks õiguste omajale tõenäoliselt korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävimise oht. Inaudita altera parte menetlustes tagavad lepinguosalised, et nende kohtuorganitel on õigus toimida ajutiste meetmete taotlemise korral kiiresti ning teha otsus põhjendamatute viivitusteta.
3.  
Vähemalt autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi rikkuvate kaupade ja võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul tagavad lepinguosalised, et tsiviilkohtumenetluse käigus on nende kohtuorganitel õigus nõuda kahtlaste kaupade, rikkumisega seotud materjalide ja seadmete ning vähemalt võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul ka rikkumisega seotud tõendavate dokumentide originaalide või koopiate arestimist või muul moel kinnipidamist.
4.  
Lepinguosalised tagavad, et nende kohtuorganitel on ajutiste meetmete kohaldamisel õigus nõuda hagejalt iga mõistlikult kättesaadava tõendi esitamist, et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja õigusi on rikutud või et on olemas sellise rikkumise vahetu oht, ning nõuda hagejalt kautsjonit või võrdväärset tagatist, mis oleks piisav kostja kaitseks ja kuritarvituse vältimiseks. Selline kautsjon või võrdväärne tagatis ei tohiks põhjendamatult takistada kõnesoleva ajutiste meetmete kehtestamise menetluse kasutamist.
5.  
Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu või kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandi õigust ei ole rikutud, on kohtuorganitel õigus kostja nõudel kohustada hagejat maksma kostjale nõuetekohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.

ARTIKKEL 10.40

Tõendid ja õigus teabele

1.  
Ilma et see piiraks privileege, teabeallika konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, tagavad lepinguosalised, et intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud tsiviilkohtumenetluses on nende kohtuorganitel õigus kohustada rikkujat või oletatavat rikkujat, et ta esitaks õiguste omaja põhjendatud taotluse korral õiguste omajale või kohtuorganitele vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele vähemalt tõendite kogumise eesmärgil asjakohase teabe, mida rikkuja või oletatav rikkuja valdab või kontrollib.
2.  
Lõikes 1 viidatud asjakohane teave võib hõlmata teavet isikute kohta, kes on seotud rikkumise või oletatava rikkumise mis tahes aspektiga, ning teavet õigust rikkuvate või oletatavalt rikkuvate kaupade ja teenuste tootmisvahendite või turustuskanalite kohta, sh kolmandate isikute kohta, kes on oletatavasti kaasatud selliste kaupade või teenuste tootmisse või turustamisse.

ARTIKKEL 10.41

Muud parandusmeetmed

1.  

Lepinguosalised tagavad, et õiguste omaja taotluse korral on nende kohtuorganitel tsiviilkohtumenetluses, mille käigus on tehtud kohtuotsus õiguste omaja intellektuaalomandi õiguse rikkumise kohta, vähemalt autoriõigust rikkuvate kaupade ja võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul õigus

a) 

nõuda ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata selliste õigusi rikkuvate kaupade:

i) 

hävitamist, välja arvatud erandjuhtudel, või

ii) 

kõrvaldamist väljaspool turustuskanaleid sellisel viisil, et vältida igasugust kahju õiguste omajale, ning

b) 

nõuda, et materjalid ja seadmed, mida on peamiselt kasutatud õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks, hävitatakse või kõrvaldatakse väljaspool turustuskanaleid põhjendamatute viivitusteta ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata sellisel viisil, et vähendada edaspidiste rikkumiste ohtu.

2.  
Õiguste omaja lõikes 1 viidatud taotluse kaalumisel võetakse arvesse rikkumise raskusastme ja nõutud parandusmeetmete proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve.
3.  
Käesoleva artikli kohased parandusmeetmed võib võtta rikkuja kulul.

ARTIKKEL 10.42

Ettekirjutused

Lepinguosalised näevad ette, et õiguste omaja taotluse korral on nende kohtuorganitel tsiviilkohtumenetluses, mille käigus on tehtud kohtuotsus õiguste omaja intellektuaalomandi õiguse rikkumise kohta, õigus teha rikkujale või vajaduse korral kolmandale isikule, kes kuulub asjaomase kohtuorgani jurisdiktsiooni alla, ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks. Kui see on lepinguosalise siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmisel vajaduse korral määrata selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse.

ARTIKKEL 10.43

Alternatiivsed meetmed

Lepinguosaline võib oma siseriiklike õigusaktidega ette näha, et asjakohastel juhtudel ning selle isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 10.41 „Muud parandusmeetmed“ ja/või artiklis 10.42 „Ettekirjutused“ sätestatud meetmeid, on nende kohtuorganitel tsiviilkohtumenetluses, mille käigus on tehtud kohtuotsus õiguste omaja intellektuaalomandi õiguse rikkumise kohta, õigus anda korraldus maksta kahju kannatanud isikule artiklis 10.41 „Muud parandusmeetmed“ ja/või artiklis 10.42 „Ettekirjutused“ sätestatud meetmete asemel rahalist hüvitist juhul, kui asjaomase taotleja tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks taotlejale ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav ( 67 ).

ARTIKKEL 10.44

Kahjutasu

1.  
Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetluste puhul on nende kohtuorganitel õigus kohustada rikkujat, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime rikkumise, maksma õiguste omajale kahjutasu, mis oleks piisav kompenseerimaks kahju, mida õiguste omaja on saanud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu.
2.  
Intellektuaalomandi õiguse rikkumisest tuleneva kahju suuruse kindlaksmääramisel on lepinguosalise kohtuorganitel lubatud võtta väärtuse hindamisel muu hulgas arvesse iga põhjendatud väidet, millele õiguste omaja tugineb, kaasa arvatud saamata jäänud tulu, rikkumisega seotud kaupade või teenuste väärtus turuhinnas või nende soovituslik jaemüügihind ( 68 ). Vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise korral ning kaubamärgi võltsimise korral tagavad lepinguosalised, et nende kohtuorganitel on õigus kohustada rikkujat maksma rikkumisega teenitud tulu välja õiguste omajale kas kahjutasu alternatiivina, täiendusena või selle osana.
3.  
Lõike 2 alternatiivina võivad lepinguosalised näha ette, et nende kohtuorganitel on asjakohastel juhtudel õigus määrata kindlasummaline kahjutasu, tuginedes sellistele elementidele nagu vähemalt sama suur summa kui autoritasu või tasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguse kasutamiseks luba taotlenud.
4.  
Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalisi sätestamast võimalust, et kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võivad nende kohtuasutused anda korralduse maksta saadud tulu tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

ARTIKKEL 10.45

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et nende kohtuorganitel on intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud tsiviilkohtumenetluse lõppedes vajaduse korral õigus kohustada kaotajat tasuma võitja kohtukulud või -tasud ja asjakohased advokaaditasud või muud kulud, vastavalt lepinguosalise siseriiklikele õigusaktidele.

ARTIKKEL 10.46

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud eeldused

Autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega seotud tsiviilkohtumenetluse puhul näevad lepinguosalised vähemalt kirjandus- või kunstiteose, esituse või fonogrammi puhul ette eelduse, et vastupidiste tõendite puudumise korral on õiguste omaja füüsiline või juriidiline isik, kelle nimi on sellise teose, esituse või fonogrammi puhul tavapärasel viisil esitatud, ja tal on sellest tulenevalt õigus rikkumismenetluse algatamiseks.

ARTIKKEL 10.47

Vahendusteenuste osutajate vastutus

1.  
Ilma et see piiraks lõigete 2–6 kohaldamist, näevad lepinguosalised oma siseriiklike õigusaktidega ette erandid või piirangud seoses teenuseosutajate vastutusega või nende suhtes võetavate parandusmeetmete ulatusega autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste või kaubamärgiõiguse rikkumiste puhul, mis toimub nende poolt või nende nimel kontrollitavate või hallatavate süsteemide või võrkude kaudu.
2.  

Lõikes 1 viidatud erandid või piirangud:

a) 

hõlmavad järgmisi funktsioone:

i) 

materjali edastamine ( 69 ) või sellele juurdepääsu pakkumine ilma selle sisu valimata ja/või muutmata ( 70 ) ning

ii) 

vahemällu salvestamine automaatse protsessi teel ( 71 ) ja

b) 

võivad hõlmata ka järgmisi funktsioone:

i) 

salvestamine teenuseosutaja poolt või tema nimel kontrollitavas või hallatavas süsteemis või võrgus asuva materjali kasutaja juhtnööride kohaselt ja

ii) 

kasutajate suunamine või ühendamine elektroonilisele veebilehele, kasutades info leidmise vahendeid, sealhulgas hüperlinke ja katalooge.

3.  
Õigus kasutada käesoleva artikli kohaseid erandeid ja piiranguid ei ole seotud asjaoluga, kas teenuseosutaja jälgib oma teenust või otsib aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, välja arvatud sel määral, mil see on kooskõlas selliste tehniliste meetmetega.
4.  
Lepinguosalised võivad oma siseriiklike õigusaktidega ette näha tingimused, mille alusel teenuseosutajatel on õigus kasutada käesolevas artiklis sätestatud erandeid ja piiranguid. Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võivad lepinguosalised kehtestada asjakohased menetlused väidetavatest rikkumistest tõhusaks teatamiseks ja vastuväidete tõhusaks esitamiseks nende isikute poolt, kelle materjal vea või vale tuvastamise tõttu eemaldatakse või blokeeritakse.
5.  
Käesolev artikkel ei piira üldkohaldatavate kaitsemeetmete kättesaadavust seoses autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste või kaubamärgiõiguse rikkumisega. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda kooskõlas lepinguosalise õigussüsteemiga teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või takistamist.
6.  
Lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega, et kaaluda, kuidas käsitleda tulevasi funktsioone, mis oma laadilt sarnanevad käesolevas artiklis kirjeldatutega.



D JAGU

PIIRIL VÕETAVAD MEETMED

ARTIKKEL 10.48

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„võltsitud geograafilise tähisega kaubad“ – mis tahes kaubad, sh pakendid, mis kannavad ilma loata tähist, mis on identne sellel territooriumil, kus kaubad asuvad, selliste kaupade suhtes kehtiva korra kohaselt registreeritud geograafilise tähisega või mida ei ole võimalik olulistes aspektides sellisest geograafilisest tähisest eristada ja mis seega rikub kõnealuse geograafilise tähise omaniku või valdaja õigusi selle lepinguosalise siseriiklike õigusaktide alusel, kus kaubad asuvad;

b) 

„võltsitud kaubamärgiga kaubad“ – mis tahes kaubad, sh pakendid, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupade suhtes kehtiva korra kohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides sellisest kaubamärgist eristada ja mis seega rikub kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi selle lepinguosalise siseriiklike õigusaktide alusel, kus kaubad asuvad;

c) 

„transiitkaubad“ – kaubad, mille liikumine läbi lepinguosalise territooriumi kas koos transiitveo (olenemata sellest, kas kaubad laaditakse lepinguosalise territooriumil maha või mitte), ladustamise, mahalaadimise või veovahendi vahetusega või ilma nendeta moodustab ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, mida veo käigus läbitakse;

d) 

„autoriõigust rikkuvad kaubad“ – mis tahes kaubad, mis on ilma õiguse omaja või tema poolt tootjariigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta valmistatud koopiad, mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumine selle lepinguosalise siseriiklike õigusaktide alusel, kus kaubad asuvad, ning

e) 

„disainilahenduse õigust rikkuvad kaubad“ – mis tahes kaubad, mille disainilahendus on registreeritud ja mille puhul on kasutatud seda disainilahendust või sellest mitte oluliselt erinevat disainilahendust ilma õiguse omaja või tema poolt tootjariigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta, kui selliste kaupade valmistamine oleks rikkumine selle lepinguosalise siseriiklike õigusaktide alusel, kus kaubad asuvad.

ARTIKKEL 10.49

Piiril võetavate meetmete kohaldamisala

1.  

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kehtestavad või säilitavad lepinguosalised tollikontrolli all olevate kaupade suhtes menetlused, mille kohaselt õiguste omaja võib paluda nende pädevatel asutustel peatada selliste kaupade vabasse ringlusesse laskmine, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on:

a) 

võltsitud kaubamärgiga kaupadega,

b) 

autoriõigust rikkuvate kaupadega,

c) 

võltsitud geograafilise tähisega kaupadega ja ning

d) 

disainilahenduse õigust rikkuvate kaupadega.

2.  

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad tollikontrolli all olevate kaupade suhtes menetlused, mille kohaselt nende pädevad asutused võivad omal algatusel peatada selliste kaupade vabasse ringlusesse laskmise, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on ( 72 ):

a) 

võltsitud kaubamärgiga kaupadega,

b) 

autoriõigust rikkuvate kaupadega, ning

c) 

võltsitud geograafilise tähisega kaupadega.

3.  
Lepinguosalistel ei ole kohustust näha ette lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi transiitkaupade puhul. See ei piira artikli 10.51 „Koostöö“ lõike 2 kohaldamist.
4.  

Parimal juhul kahe, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest täidab Singapur täielikult lõigete 1 ja 2 kohased kohustused seoses:

a) 

võltsitud geograafilise tähisega kaupadega ja ning

b) 

disainilahenduse õigust rikkuvate kaupadega.

ARTIKKEL 10.50

Saadetiste kindlakstegemine

Intellektuaalomandi õiguste tulemusliku kaitse tagamise hõlbustamiseks võtavad tolliasutused vastu mitmesugused meetmed võltsitud kaubamärgiga kaupu, autoriõigust rikkuvaid kaupu, disainilahenduse õigust rikkuvaid kaupu ja võltsitud geograafilise tähisega kaupu sisaldavate saadetiste kindlakstegemiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad riskianalüüsi meetodeid, mis põhinevad muu hulgas õiguste omajate esitatud teabel, kogutud andmetel ja veoste kontrollimisel.

ARTIKKEL 10.51

Koostöö

1.  
Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et kõrvaldada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupadega. Vastavalt nende tolliasutuste vastastikusele kokkuleppele vahetavad nad selleks eelkõige teavet ja korraldavad koostööd seoses võltsitud kaubamärgiga kaupade, autoriõigust rikkuvate kaupade, disainilahenduse õigust rikkuvate kaupade ja võltsitud geograafilise tähisega kaupadega kauplemisega.
2.  
Kaupade puhul, mida veetakse lepinguosalise territooriumil transiitkaubana või mis seal ümber laaditakse ning mis on suunatud teise lepinguosalise territooriumile ja mille puhul kahtlustatakse, et need rikuvad õigusi või on võltsitud, esitavad lepinguosalised teisele lepinguosalisele kas omal algatusel või teise lepinguosalise taotlusel kättesaadavat teavet, mis võimaldab võtta kõnealuste saadetiste suhtes tõhusaid õiguskaitsemeetmeid. Lepinguosalised ei tohi edastada teavet, mille on konfidentsiaalselt esitanud lastisaatja, laevandusettevõte või tema agent.



E JAGU

KOOSTÖÖ

ARTIKKEL 10.52

Koostöö

1.  

Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste rakendamist. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a) 

teabevahetus intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusraamistike, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste alaste õigusaktide ja süsteemide kohta, et edendada intellektuaalomandi õiguste tõhusat registreerimist;

b) 

intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise eest vastutavate asutuste vaheline kogemuste ja parima tava vahetamine seoses intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisega;

c) 

teabevahetus ja koostöö seoses avalikkuse teavitamise ja asjakohaste algatustega, mis käsitlevad teadlikkuse suurendamist intellektuaalomandi õiguste ja süsteemide eelistest;

d) 

suutlikkuse suurendamine ja tehniline koostöö muu hulgas seoses intellektuaalomandi õiguste haldamise, litsentsimise, hindamise ja kasutamisega; tehnoloogia ja turuteabega; tööstusharu koostöö hõlbustamisega, sh selliste intellektuaalomandi õiguste puhul, mida on võimalik kohaldada keskkonna kaitsmise või parandamise suhtes, mis võib hõlmata platvormide või andmebaaside loomist; ning avaliku ja erasektori partnerlustega kultuuri ja innovatsiooni toetamiseks;

e) 

intellektuaalomandiga seotud küsimuste alane teabevahetus ja koostöö, kui see on vajalik ja asjakohane keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamiseks, ja ning

f) 

kõik muud koostöö- või tegevusvaldkonnad, mida lepinguosalised võivad omavahel arutada ja milles kokku leppida.

2.  
Ilma et see piirakse lõike 1 kohaldamist, nõustuvad lepinguosalised nimetama kontaktisiku dialoogi jätkamiseks, sealhulgas vajaduse korral selleks, et korraldada oma vastavate käesolevas peatükis käsitletud valdkondade tehniliste ekspertide koosolekuid intellektuaalomandi küsimuste arutamiseks.
3.  
Käesoleva artikli kohane koostöö toimub kooskõlas lepinguosaliste õigusaktide, eeskirjade, määruste, direktiivide või tegevuspõhimõtetega. Samuti toimub koostöö vastastikku kokku lepitud tingimustel ning sõltuvalt kummagi lepinguosalise käsutuses olevatest ressurssidest.



PEATÜKK 1 ÜHETEISTKÜMNES

KONKURENTS JA SELLEGA SEOTUD KÜSIMUSED



A JAGU

KONKURENTSIVASTANE TEGEVUS JA ÜHINEMISED

ARTIKKEL 11.1

Põhimõtted

1.  
Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Nad tunnistavad, et konkurentsivastane äritegevus ja konkurentsi moonutavad tehingud võivad põhjustada kõrvalekaldeid nende turgude toimimises ja kahjustada kaubanduse liberaliseerimisest saadavat kasu.
2.  

Vaba ja moonutamata konkurentsi edendamiseks kõikides oma majandusharudes säilitavad lepinguosalised oma vastaval territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusaktid, millega on tõhusalt reguleeritud järgmine tegevus, kui see mõjutab lepinugosalistevahelist kaubandust:

a) 

ettevõtjate vahelised horisontaalsed ja vertikaalsed kokkulepped, ( 73 ) ettevõtjate liitude otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas;

b) 

ühe või mitme ettevõtja poolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas ning

c) 

ettevõtjate koondumised, mille tulemusel väheneb konkurents oluliselt või mis kahjustavad olulisel määral tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tõttu kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas.

ARTIKKEL 11.2

Rakendamine

1.  
Lepinguosalised säilitavad sõltumatuse oma õigusaktide väljatöötamisel ja täitmise tagamisel. Lepinguosalised kohustuvad aga haldama asutusi, kes vastutavad artikli 11.1 „Põhimõtted“ lõikes 2 viidatud õigusnormide täitmise tõhusa tagamise eest ja on selleks asjakohaselt varustatud.
2.  
Lepinguosalised kohaldavad oma vastavaid artikli 11.1 „Põhimõtted“ lõikes 2 viidatud õigusnorme läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste isikute õigust kaitsele, sealhulgas asjaomaste isikute õigust ärakuulamisele enne juhtumi kohta otsuse tegemist.



B JAGU

RIIGI OSALUSEGA ÄRIÜHINGUD, ERI- VÕI AINUÕIGUSE SAANUD ÄRIÜHINGUD JA RIIGIMONOPOLID

ARTIKKEL 11.3

Riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud

1.  
Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalistel asutada või hallata riigi osalusega äriühinguid või anda äriühingutele kooskõlas oma vastavate õigusaktidega eri- või ainuõigusi.
2.  
Lepinguosalised tagavad, et riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingute suhtes kohaldatakse A jaos „Konkurentsivastane tegevus ja ühinemised“ viidatud õigusnorme niivõrd, kui kõnealuste eeskirjade kohaldamine ei takista õiguslikult või praktiliselt neile antud konkreetsete ülesannete täitmist.
3.  
Lepinguosalised tagavad, et nende eri- või ainuõiguse saanud äriühingud ei kasuta oma eri- või ainuõigust selleks, et osaleda kas otseselt või kaudselt ning muu hulgas oma tehingute kaudu emaettevõtjate, tütarettevõtjate või ühisele omanikule kuuluvate ettevõtjatega konkurentsivastases tegevuses mõnel muul turul, kus sellistel äriühingutel puudub eri- või ainuõigus, mis kahjustaks teise lepinguosalise investeeringuid ja kaupade või teenustega kauplemist.
4.  
Singapur tagab, et kõik riigi osalusega äriühingud ja kõik eri- või ainuõiguse saanud äriühingud lähtuvad kaupade või teenuste ostmisel või müümisel täielikult ärilistest kaalutlustest, näiteks seoses hinna, kvaliteedi, kättesaadavuse, turustatavuse, transpordi ja muude ostu või müügi tingimustega, ning kohtlevad liidu asutusi, liidu kaupu ja liidu teenusepakkujaid võrdselt.

ARTIKKEL 11.4

Riigimonopolid

Kuigi käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalisi asutamast või ülal pidamast riigimonopole, kohandavad lepinguosalised ärilisi riigimonopole, et välistada selliste monopolide poolne diskrimineerimine seoses tingimustega, mille alusel kaupa hangitakse teise lepinguosalise füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ja turustatakse neile.



C JAGU

SUBSIIDIUMID

ARTIKKEL 11.5

Mõisted ja kohaldamisala

1.  
Käesoleva lepingu kohaldamisel on subsiidium meede, mis vastab mutatis mutandis subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele, olenemata sellest, kas subsiidiumi antakse seoses kaupade tootmise või teenuste osutamisega ( 74 ).
2.  
Käesolevat peatükki kohaldatakse subsiidiumi suhtes üksnes juhul, kui see on eripärane subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tähenduses. Kõiki artikliga 11.7 „Keelatud subsiidiumid“ hõlmatud subsiidiume käsitatakse eripäraste subsiidiumidena.
3.  
Artikleid 11.7 „Keelatud subsiidiumid“, 11.8 „Muud subsiidiumid“ ja 11.10 „Läbivaatamisklausel“ ning 11-A lisa ei kohaldata kalandustoetuste, põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud toodetega seotud toetuste ning muude põllumajanduslepingu reguleerimisalasse kuuluvate subsiidiumide suhtes.

ARTIKKEL 11.6

Suhe WTOga

Käesoleva jao sätted ei piira lepinguosalise WTO asutamislepingu kohaseid õigusi ja kohustusi, eelkõige seoses kaubanduse parandusmeetmete kohaldamise või teise lepinguosalise antud subsiidiumiga seotud vaidluste lahendamise menetluses osalemise või sellega seoses muude asjakohaste meetmete võtmisega.

ARTIKKEL 11.7

Keelatud subsiidiumid

1.  
Kaubavahetusega seotud subsiidiumide asjus kinnitavad lepinguosalised oma õigusi ja kohustusi subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 3 alusel, mis käesolevaga inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2.  

Keelatud on järgmised kaupade ja teenustega kauplemisega seotud subsiidiumid, välja arvatud juhul, kui subsiidiume andev lepinguosaline on teise lepinguosalise taotlusel tõendanud, et kõnealune subsiidium ei mõjuta praegu ega tõenäoliselt ka edaspidi kaubavahetust teise lepinguosalisega:

a) 

õiguslik korraldus, mille kohaselt valitsus või muu avalik asutus vastutab teatavate äriühingute võlgade või kohustuste kandmise eest, kui kõnealuste võlgade ja kohustuste suurus või sellise vastutuse kestus ei ole õiguslikult ega praktiliselt kuidagi piiratud, ning

b) 

igas vormis toetus maksejõuetutele või raskustes äriühingutele (nagu laenud ja tagatised, sularahatoetused, kapitalisüstid, vara üleandmine turuhinnast madalama hinnaga või maksuvabastused) ilma realistlikel eeldustel põhineva usaldusväärse ümberkorralduskavata, mille eesmärk on tagada maksejõuetu või raskustes äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastumine mõistliku aja jooksul, ilma et äriühing ise ümberkorraldamiskulusid olulisel määral kataks, ( 75 )

3.  
Lõike 2 punktid a ja b ei takista lepinguosalist andmast subsiidiume, mille eesmärk on kõrvaldada tõsine häire tema majanduses. Tõsine häire lepinguosalise majanduses tähendab erakordset, ajutist ja suurt kriisi, mis mõjutab tervet lepinguosalise majandust, mitte üksnes lepinguosalise konkreetset piirkonda või majandusharu.
4.  
Lõike 2 punkti b ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mida antakse hüvitisena avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, ega söetööstusele antavate subsiidiumide suhtes.

ARTIKKEL 11.8

Muud subsiidiumid

1.  
Lepinguosalised nõustuvad tegema kõik endast oleneva, et heastada või kõrvaldada oma konkurentsiõiguse kohaldamise kaudu või muul viisil konkurentsimoonutused, mille on tekitanud muud kaupade ja teenustega kauplemisega seotud eripärased subsiidiumid, mida ei ole käsitletud artiklis 11.7 „Keelatud subsiidiumid“ niivõrd, kuivõrd need mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada kummagi lepinguosalise kaubandust, ja takistada selliste olukordade tekkimist. 11-A lisas on esitatud suunised eelkõige seda liiki subsiidiumide kohta, millega sellist mõju ei kaasne.
2.  
Lepinguosalised nõustuvad ühe lepinguosalise taotluse korral vahetama teavet ja pidama esimese dialoogi kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, et töötada välja muude subsiidiumide suhtes kohaldatavad eeskirjad, võttes arvesse arengusuundi mitmepoolsel tasandil. Lepinguosalised võivad teha vastavaid otsuseid kaubanduskomitees.

ARTIKKEL 11.9

Läbipaistvus

1.  
Lepinguosalised tagavad kaupadega kauplemise ja teenuste osutamisega seotud subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil esitavad lepinguosalised teisele lepinguosalisele iga kahe aasta järel aruande valitsuse või mis tahes avaliku asutuse antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi ja võimalikult suures ulatuses eelarve ja saajate kohta.
2.  
Kõnealune aruanne loetakse esitatuks, kui asjakohane teave on lepinguosaliste poolt või nende nimel esitatud üldsusele kättesaadaval veebisaidil subsiidiumide andmisele järgneva teise aasta juuniks.

ARTIKKEL 11.10

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesolevas jaos osutatud küsimusi. Lepingosalised võivad pöörduda neis küsimustes kaubanduskomitee poole. Lepinguosalised nõustuvad hindama käesoleva jao rakendamisel tehtud edusamme iga kahe aasta järel alates käesoleva lepingu jõustumisest, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.



D JAGU

ÜLDISED KÜSIMUSED

ARTIKKEL 11.11

Õiguskaitsealane koostöö ja kooskõlastamine

Lepinguosalised tunnistavad koostöö ja kooskõlastamise tähtsust, et veelgi tugevdada tõhusat õiguskaitset. Nende vastavad ametiasutused püüavad kooskõlastada oma vastavate õiguskaitset ja teha selles valdkonnas koostööd, et täita käesoleva lepingu eesmärk tagada oma kaubandussuhetes vaba ja moonutamata konkurents.

ARTIKKEL 11.12

Konfidentsiaalsus

1.  
Kui lepinguosaline edastab käesoleva lepingu alusel teavet, tagab ta ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse.
2.  
Kui lepinguosaline edastab käesoleva lepingu alusel teavet konfidentsiaalselt, säilitab teavet saav lepinguosaline kooskõlas oma õigusnormidega edastatud teabe konfidentsiaalsuse.

ARTIKKEL 11.13

Konsulteerimine

1.  
Lepinguosaliste vahel vastastikuse mõistmise soodustamiseks või A jao „Konkurentsivastane tegevus ja ühinemised“, B jao „Riigi osalusega äriühingud, eri- või ainuõiguse saanud äriühingud ja riigimonopolid“ või D jao „Üldised küsimused“ alusel tekkida võivate konkreetsete küsimuste arutamiseks alustab lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone seoses teise lepinguosalise esitatud väidetega. Vajaduse korral täpsustab teine lepinguosaline oma taotluses, kuidas asjaomane küsimus mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust.
2.  
Lepinguosalised arutavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata mis tahes küsimust, mis tuleneb A jao „Konkurentsivastane tegevus ja ühinemised“, B jao „Riigi osalusega äriühingud, eri- või ainuõiguse saanud äriühingud ja riigimonopolid“ või D jao „Üldised küsimused“ tõlgendamisest või kohaldamisest.
3.  
Lepinguosaline püüab anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, et hõlbustada konsultatsioonidel käsitletava küsimuse arutamist.

ARTIKKEL 11.14

Vaidluste lahendamine ja vahendusmehhanism

Käesolevast peatükist, välja arvatud artiklist 11.7 „Keelatud subsiidiumid“, tulenevate küsimuste lahendamisel ei tohi lepinguosalised rakendada neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.



PEATÜKK 1 KAHETEISTKÜMNES

KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG



A JAGU

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 12.1

Kontekst ja eesmärgid

1.  
Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta tegevuskava Agenda 21, WTO asutamislepingu preambulit, WTO ministrite konverentsi Singapuri 1996. aasta deklaratsiooni, kestlikku arengut käsitlevat Johannesburgi 2002. aasta rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ministrite 2006. aasta deklaratsiooni täieliku ja tootliku tööhõive ja kõigi jaoks inimväärse töö tagamise kohta ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalselt õiglase globaliseerumise kohta. Kõnealuseid dokumente silmas pidades kinnitavad lepinguosalised veel kord oma kohustust arendada ja edendada rahvusvahelist kaubandust ning omavahelist kahepoolset kaubandust ja majandussuhteid sellisel viisil, mis aitab saavutada kestlikku arengut.
2.  
Lepinguosalised tunnistavad, et majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse on kestliku arengu omavahel seotud ja üksteist tugevdavad elemendid. Nad rõhutavad kaubandusalastes sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes tehtava koostöö kasulikkust, sest see on osa ülemaailmsest lähenemisviisist kaubandusele ja kestlikule arengule.
3.  
Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid, langetades või vähendades siseriiklike töö- ja keskkonnaalaste õigusaktidega ette nähtud kaitse taset. Samal ajal rõhutavad lepinguosalised, et keskkonna- ja tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.
4.  
Lepinguosalised tunnistavad, et nende eesmärk on tugevdada oma kaubandussuhteid ja koostööd viisil, mis edendab kestlikku arengut seoses lõigetega 1 ja 2. Võttes arvesse mõlema lepinguosalise konkreetseid asjaolusid, ei kavatse nad ühtlustada lepinguosaliste tööstandardeid või keskkonnanorme.

ARTIKKEL 12.2

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.  
Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust kehtestada oma keskkonna- ja töökaitse tasemed ning võtta vastavalt sellele vastu või muuta oma sellealaseid õigusakte ja põhimõtteid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud normide või selliste lepingute põhimõtetega, mille osalisriigid nad on ja millele on viidatud artiklites 12.3 „Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud“ ja 12.6 „Mitmepoolsed keskkonnastandardid ja -kokkulepped“.
2.  
Lepinguosalised jätkavad kõnealuste õigusaktide ja põhimõtete täiustamist ning püüavad tagada ja õhutada kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset.



B JAGU

KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG – TÖÖGA SEOTUD ASPEKTID ( 76 )

ARTIKKEL 12.3

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.  
Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise tööhõive- ja tööküsimuste alase koostöö ning lepingute olulisust, sest need on rahvusvahelise kogukonna vastus globaliseerumisest tulenevatele majanduslikele, tööhõivealastele ja sotsiaalsetele probleemidele ning võimalustele. Nad kohustuvad vastavalt vajadusele konsulteerima ja tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes töö- ja tööhõiveküsimustes.
2.  
Lepinguosalised kinnitavad täieliku ja tootliku tööhõive ja kõigi jaoks inimväärse töö tagamist käsitlevast ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ministrite 2006. aasta deklaratsioonist tulenevat kohustust tunnistada, et täielik ja tootlik tööhõive ning inimväärne töö kõigi jaoks on kestliku arengu põhielement kõikides riikides ja rahvusvahelise koostöö peamine eesmärk. Lepinguosalised on otsustanud edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut sellisel viisil, mis soodustab täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd kõigi jaoks.
3.  

Vastavalt oma kohustustele, mis on võetud ILO ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning selle järelmehhanismi alusel, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aasta juunis Genfis, kohustuvad lepinguosalised austama, edendama ja tõhusalt rakendama tööalaseid põhiõigusi käsitlevaid põhimõtteid, nagu:

a) 

ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b) 

kõigi sunni- ja kohustusliku töö vormide kaotamine;

c) 

lapstööjõu tegelik kaotamine ja

d) 

tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

Lepinguosalised kinnitavad kohustust tõhusalt rakendada ILO konventsioone, mille Singapur ja liidu liikmesriigid on vastavalt ratifitseerinud.

4.  
Lepinguosalised teevad jätkuvaid ja järjepidevaid jõupingutusi, et ratifitseerida peamised ILO konventsioonid ja neid tõhusalt rakendada ning vahetavad sellekohast teavet. Samuti kaaluvad lepinguosalised muude ILO konventsioonide ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist, võttes arvesse riigisiseseid asjaolusid. Lepinguosalised vahetavad sellekohast teavet.
5.  
Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi rakendada või muul viisil kasutada seaduspärase suhtelise eelisena.

ARTIKKEL 12.4

Tööalane koostöö kaubanduse ja kestliku arengu kontekstis

Lepinguosalised tunnistavad tööpoliitika kaubandusaspektide valdkonnas tehtava koostöö tähtsust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised võivad algatada vastastikku kasulikku koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) 

koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja kestliku arengu tööalaseid aspekte, sealhulgas ILOs ja Aasia–Euroopa kohtumisel;

b) 

teabevahetus ja hea tava jagamine sellistes valdkondades nagu tööalased õigusaktid ja tavad, nõuetele vastavuse ja õiguskaitse süsteemid, töövaidluste haldamine, tööalased konsultatsioonid, töö juhtimise alane koostöö ning töötervishoid ja -ohutus;

c) 

arvamuste vahetamine käesoleva lepingu positiivse ja negatiivse mõju üle kestliku arengu tööalastele aspektidele ning viiside üle, kuidas seda mõju suurendada, ära hoida või leevendada, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosalise teostatud kestliku arengu mõjuhinnanguid;

d) 

arvamuste vahetamine peamiste ILO konventsioonide ja muude vastastikust huvi pakkuvate konventsioonide ratifitseerimise edendamise ning ratifitseeritud konventsioonide tõhusa rakendamise üle;

e) 

koostöö ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusega seotud aspektides, sealhulgas järgmistes valdkondades: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, põhilised töönormid, tööhõivestatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sugudevaheline võrdsus, ning

f) 

arvamuste vahetamine tööalaste eeskirjade, normide ja standardite mõju üle kaubandusele.

ARTIKKEL 12.5

Teadusinfo

Lepinguosalised võtavad lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutada võivaid töötervishoiu ja -ohutuse meetmeid koostades ja rakendades arvesse asjakohast teaduslikku ja tehnilist teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kui need on kättesaadavad, sealhulgas kõnealustes rahvusvahelistes standardites, suunistes ja soovitustes sätestatud ettevaatuspõhimõtet.



C JAGU

KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG – KESKKONNAGA SEOTUD ASPEKTID

ARTIKKEL 12.6

Mitmepoolsed keskkonnastandardid ja -kokkulepped

1.  
Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust, sest need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning rõhutavad vajadust tõhustada kaubandus- ja keskkonnapoliitika, -eeskirjade ja -meetmete vastastikust toetust. Sellega seoses konsulteerivad nad ja teevad vajaduse korral koostööd seoses läbirääkimistega vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalaste keskkonnaküsimuste üle.
2.  
Lepinguosalised rakendavad tõhusalt oma vastavates õigusnormides või muudes meetmetes ja tavades oma territooriumil mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, mille osalised nad on ( 77 ).
3.  
Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk ning rakendada tõhusalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, selle Kyoto protokolli ja 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet sellisel viisil, mis on kooskõlas raamkonventsiooni põhimõtete ja sätetega. Nad kohustuvad tegema koostööd raamkonventsiooni kohase mitmepoolse eeskirjadel põhineva korra tugevdamiseks, tuginedes raamkonventsiooni alusel tehtud otsustele, ning toetama jõupingutusi töötada raamkonventsiooni alusel välja 2020. aasta järgset aega käsitlev rahvusvaheline kliimamuutustealane kokkulepe, mida kohaldatakse kõikide osalisriikide suhtes.
4.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalistel võtta vastu või säilitada meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, mille osalised nad on, tingimusel, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

ARTIKKEL 12.7

Puidu ja puittoodetega kauplemine

Lepinguosalised tunnistavad metsade üleilmse kaitsmise ja kestliku majandamise tähtsust. Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

vahetama teavet seaduslikult ja kestlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodetega kauplemise soodustamise meetodite kohta ning edendama teadlikkust sellistest meetoditest;

b) 

edendama ülemaailmset metsaalaste õigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust ning tõkestama ebaseadusliku raie teel saadud puidu ja puittoodetega kauplemist, näiteks soodustades seaduslikult ja kestlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete kasutamist, muu hulgas kontrollimis- ja sertifitseerimiskavade kaudu;

c) 

tegema koostööd ebaseadusliku raie teel saadud puidu ja puittoodetega kauplemise tõkestamiseks kavandatud meetmete või tegevuspõhimõtete tõhususe edendamiseks ja

d) 

edendama ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) tõhusat kasutamist selliste puiduliikide puhul, mille kaitset peetakse ohustatuks.

ARTIKKEL 12.8

Kalatoodetega kauplemine

Lepinguosalised tunnistavad kalavarude kaitse ja nende kestliku majandamise tagamise tähtsust. Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

pidama kinni kalavarude pikaajalise kaitse ja jätkusuutliku kasutamise meetmetest, nagu on määratletud vastavate lepinguosaliste ratifitseeritud rahvusvahelistes dokumentides, ning järgima ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO“) põhimõtteid ja kõnealuseid küsimusi käsitlevaid asjakohaseid ÜRO dokumente;

b) 

kehtestama ja võtma tõhusaid meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu võitlemiseks, tehes sealhulgas koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ning rakendades vajaduse korral kala ja kalatoodete ekspordi suhtes nende püügidokumente ja sertifitseerimissüsteeme ning samuti hõlbustavad lepinguosalised ETR-kalapüügi toodete kaubandusvoogudest kõrvaldamist ja ETR-kalapüüki käsitleva teabe vahetamist;

c) 

kehtestama tõhusad järelevalve- ja kontrollimeetmed, näiteks asjakohased sadamariigi meetmed, et tagada kaitsemeetmetest kinnipidamine, ja ning

d) 

järgima põhimõtteid, mis on sätestatud FAO kokkuleppes, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ja täitma ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks võetavaid sadamariigi meetmeid käsitleva FAO lepingu asjakohaseid sätteid.

ARTIKKEL 12.9

Teadusinfo

Lepinguosalised võtavad lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutada võivaid keskkonnakaitsemeetmeid koostades ja rakendades arvesse asjakohast teaduslikku teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kui need on kättesaadavad, ja ettevaatuspõhimõtet.

ARTIKKEL 12.10

Keskkonnaalane koostöö kaubanduse ja kestliku arengu kontekstis

Lepinguosalised tunnistavad keskkonnapoliitika kaubandusalaste aspektide valdkonnas tehtava koostöö tähtsust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised võivad algatada vastastikku kasulikku koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) 

arvamuste vahetamine käesoleva lepingu positiivse ja negatiivse mõju üle kestliku arengu keskkonnaaspektidele ning viiside üle, kuidas seda mõju suurendada, ära hoida või leevendada, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosalise teostatud kestliku arengu mõjuhinnanguid;

b) 

koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja kestliku arengu keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTOs ning ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

c) 

koostöö kaubandust mõjutavate mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise edendamiseks;

d) 

teabe vahetamine ja koostöö era- ja avaliku sektori sertifitseerimise ja märgistamise kavade, sealhulgas ökomärgistamise ja roheliste riigihangete valdkonnas;

e) 

arvamuste vahetamise keskkonnaalaste eeskirjade, normide ja standardite mõju üle kaubandusele;

f) 

koostöö kliimamuutuste vastu võitlemise praeguse ja tulevase rahvusvahelise süsteemi kaubandusaspektide valdkonnas, sealhulgas kaubanduse kahjuliku kliimamõju vähendamise, samuti vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja energiatõhususe edendamise küsimustes;

g) 

koostöö mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektide valdkonnas, sealhulgas tollikoostöö;

h) 

metsade kestlik majandamine, et soodustada tulemuslikke meetmeid kestlikult toodetud puidu sertifitseerimiseks;

i) 

arvamuste vahetamine mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ja rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade seoste kohta;

j) 

arvamuste vahetamine keskkonnatoodete ja -teenuste liberaliseerimise kohta ning

k) 

arvamuste vahetamine mere bioloogiliste ressursside kaitsmise ja majandamise kohta.



D JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 12.11

Kestlikku arengut edendav kaubandus ja investeerimine

1.  
Lepinguosalised otsustavad teha jätkuvalt erilisi jõupingutusi, et hõlbustada ja edendada keskkonnakaupade ja -teenustega seotud kauplemist ja investeeringuid, muu hulgas nendega seotud mittetariifsete tõkete kõrvaldamise kaudu. Samuti tunnistavad lepinguosalised selliste meetmete kasulikkust, mis on suunatud vabatahtlike või erasektori kestliku arengu tagamise kavade, näiteks ökomärgistamise või õiglase ja eetilise kaubandusega hõlmatud kaupadega kauplemise edendamiseks.
2.  
Lepinguosalised pööravad eritähelepanu sellele, et hõlbustada kliimasõbralike kaupade ja teenuste, näiteks jätkusuuliku taastuvenergia kaupade ja nendega seotud teenuste ning energiatõhusate kaupade ja teenustega kauplemise või neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, võttes muu hulgas vastu poliitikaraamistikud, mis soodustavad parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning edendades standardeid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid.
3.  
Lepinguosalised tunnistavad vajadust tagada, et fossiilkütuste riigitoetuse süsteemide väljatöötamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja piirata võimalikult ulatuslikult kaubanduse moonutamist. Kuigi artikli 11.7 „Keelatud subsiidiumid“ lõike 2 punkti b ei kohaldata söetööstusele antavate subsiidiumide suhtes, on lepinguosalistel ühine eesmärk vähendada järk-järgult fossiilkütuste subsiidiume. Sellise vähendamisega võivad kaasneda meetmed vähese CO2-heitega kütustele üleminekuga seotud sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks. Peale selle edendavad lepinguosalised aktiivselt kestliku ja turvalise vähese CO2-heitega majanduse väljakujundamist, investeerides näiteks taastuvenergiasse ja energiatõhusatesse lahendustesse.
4.  
Kauplemist ja investeeringuid edendades peaksid lepinguosalised tegema spetsiaalseid jõupingutusi vabatahtlikult vastuvõetavate ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade soodustamiseks. Sellega seoses tuginevad lepinguosalised asjakohastele rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, normidele või suunistele, mille nad on heaks kiitnud või millega ühinenud, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised hargmaistele ettevõtetele, ÜRO algatus Global Compact ja ILO kolmepoolne põhimõtete deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta. Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet ja tegema koostööd ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks.

ARTIKKEL 12.12

Kaitsetaseme säilitamine

1.  
Lepinguosalised ei loobu oma keskkonna- või töövaldkonna õigusaktidest ega tee neist muid erandeid ega paku võimalust neist loobuda või teha neist muid erandeid viisil, mis mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist.
2.  
Lepinguosalised ei jäta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusnormide täitmist järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt tagamata viisil, mis mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist.

ARTIKKEL 12.13

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad, et igasuguste keskkonna- või töötingimusi kaitsvate ning lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivate üldkohaldatavate meetmete väljatöötamine, kehtestamine ja haldamine toimub läbipaistval viisil ja nõuetekohase teavitamisega ning huvitatud isikutel võimaldatakse esitada oma seisukohad kooskõlas nende siseriiklike õigusaktide ja kolmeteistkümnenda peatükiga „Läbipaistvus“.

ARTIKKEL 12.14

Kestlikule arengule avalduva mõju läbivaatamine

1.  
Lepinguosalised kohustuvad üheskoos või iseseisvalt jälgima, hindama ja läbi vaatama käesoleva lepingu rakendamise mõju kestlikule arengule oma asjakohaste osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu ning kooskõlas kehtivate tavadega.
2.  
Lepinguosalised vahetavad arvamusi kaubanduse kestlikkust käsitlevate mõjuhinnangute metoodika ja näitajate kohta.

ARTIKKEL 12.15

Institutsiooniline struktuur ja järelevalvemehhanism

1.  
Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis tegutseb käesoleva peatüki rakendamisel teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.
2.  
Lepinguosalised moodustavad kaubanduse ja kestliku arengu kogu (edaspidi „kogu“). Kogu koosneb mõlema lepinguosalise ametiasutuste kõrgetest ametnikest.
3.  
Kogu tuleb kokku esimese kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist.
4.  
Kogu iga koosoleku juurde kuulub avalik istung, kus sidusrühmadel on võimalik vahetada arvamusi käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimustes. Lepinguosalised edendavad asjaomaste huvide tasakaalustatud esindatust, sealhulgas nii tööandjaid, töötajaid, keskkonnahuve ja ärirühmi esindavaid sõltumatuid organisatsioone kui ka vajaduse korral teisi asjakohaseid sidusrühmi.
5.  
Lepinguosalised loovad uued konsultatsioonimehhanismid või kasutavad olemasolevaid konsultatsioonimehhanisme, et küsida asjakohastelt riigisisestelt sidusrühmadelt, näiteks riigisisestelt nõuanderühmadelt, nõu käesoleva peatüki rakendamise kohta. Sellistes mehhanismides peavad olema tasakaalustatult esindatud sõltumatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidusrühmad. Kõnealused sidusrühmad hõlmavad tööandjate ja töötajate organisatsioone ning valitsusväliseid organisatsioone. Nimetatud sidusrühmad võivad omal algatusel esitada oma vastavale lepinguosalisele arvamusi või soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta.

ARTIKKEL 12.16

Valitsuste konsultatsioonid

1.  
Käesolevast peatükist tulenevate lahkarvamuste korral võivad lepinguosalised kasutada üksnes artiklis 12.16 „Valitsuste konsultatsioonid“ ja artiklis 12.17 „Eksperdikomisjon“ sätestatud menetlusi. Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ega viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.
2.  
Lõikes 1 osutatud lahkarvamuste korral võib lepinguosaline taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.
3.  
Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimuses vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO või asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide koostööd ning tegevuse ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel küsida nende organisatsioonide või asutuste või mis tahes sobilikuks peetava isiku või organi arvamust, et küsimust igakülgselt uurida.
4.  
Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb täiendavalt arutada, võib ta taotleda küsimuse arutamiseks kogu kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kogu tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.
5.  
Vajaduse korral võib kogu konsulteerida asjakohaste sidusrühmadega.
6.  
Kogu otsus küsimuse kohta avalikustatakse, kui kogu ei otsusta teisiti.

ARTIKKEL 12.17

Eksperdikomisjon

1.  
Iga küsimuse puhul, mida kogu ei ole rahuldavalt lahendanud 120 päeva jooksul alates sellest, kui artikli 12.16 „Valitsuste konsultatsioonid“ lõike 4 kohaselt on esitatud taotlus kogu küsimuse arutamiseks kokku kutsuda, või pikema aja jooksul, milles mõlemad lepinguosalised kokku lepivad, võib lepinguosaline taotleda kõnealuse küsimuse uurimiseks eksperdikomisjoni moodustamist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse.
2.  
Oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestab kogu eksperdikomisjoni töökorra, tuginedes 14-A lisas esitatud asjakohasele töökorrale. Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse 14-B lisas täpsustatud põhimõtteid.
3.  
Oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu jõustumist koostab kogu nimekirja vähemalt 12 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda eksperdikomisjonis. Kõnealune nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: üks alamnimekiri kummagi lepinguosalise jaoks ning üks alamnimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Mõlemad lepinguosalised nimetavad oma nimekirjas vähemalt neli isikut eksperdikomisjonis tegutsemiseks. Samuti teeb kumbki lepinguosaline ettepaneku kahe isiku kohta, kes kantakse mõlema lepinguosalise kokkuleppel esimeeste alamnimekirja. Oma koosolekutel vaatab kogu nimekirja läbi ja tagab, et see püsib vähemalt 12 isiku tasemel.
4.  
Lõikes 3 osutatud nimekiri koosneb isikutest, kellel on eriteadmised käesolevas peatükis käsitletud küsimustes, töö- või keskkonnaalastes õigusaktides või rahvusvaheliste lepingute alusel tekkivate vaidluste lahendamises. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre seoses vaidlusaluste küsimustega mitte üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud Singapuri valitsusega, liidu liikmesriigi valitsusega, ega liiduga.
5.  
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, koosneb eksperdikomisjon kolmest isikust. 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil taotluse saanud lepinguosaline saab kätte taotluse eksperdikomisjoni moodustamiseks, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et saavutada kokkulepe komisjoni koosseisus. Kui lepinguosalised ei suuda eksperdikomisjoni koosseisus nimetatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, valivad nad lõikes 3 osutatud asjaomasest alamnimekirjast esimehe vastastikusel kokkuleppel või, juhul kui nad ei jõua veel seitsme päeva jooksul kokkuleppele, loosi teel. 44 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse saanud lepinguosaline saab kätte taotluse ekspertkomisjoni moodustamiseks, valib kumbki lepinguosaline ühe lõike 4 nõuetele vastava eksperdi. Lepinguosalised võivad leppida kokku mõne teise lõike 4 nõuetele vastava eksperdi valimises, kes osaleb ekspertkomisjonis. Juhul kui eksperdikomisjoni koosseis ei ole kindlaks määratud selle 44 päeva pikkuse perioodi jooksul alates kuupäevast, mil taotluse saanud lepinguosaline saab kätte taotluse eksperdikomisjoni moodustamiseks, valitakse ülejäänud ekspert/eksperdid seitsme päeva jooksul loosi teel selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste koostatud ja lõikes 3 osutatud alamnimekirja(de)st, kes ei ole menetlust lõpule viinud. Kui kõnealust nimekirja ei ole veel koostatud, valitakse eksperdid loosi teel isikute hulgast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on ametlikult välja pakkunud. Eksperdikomisjoni moodustamise kuupäev on päev, mil valitakse viimane kolmest eksperdist.
6.  

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse seitsme päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamisest eksperdikomisjoni pädevuseks järgmine:

„uurida läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses nimetatud küsimus, võttes arvesse kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva peatüki asjakohaseid sätteid, ning anda kooskõlas artikli 12.17 „Eksperdikomisjon“ lõikega 8 välja aruanne, milles esitatakse soovitused küsimuse lahendamiseks“.

7.  
Eksperdikomisjon võib hankida teavet mis tahes allikast, mida ta sobilikuks peab. Artiklites 12.3 „Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud“ ja 12.6 „Mitmepoolsed keskkonnastandardid ja -kokkulepped“ sätestatud mitmepoolsete kokkulepete järgimisega seotud küsimuste puhul võib eksperdikomisjon taotleda teavet ja nõu ILO-lt või mitmepoolsete keskkonnakokkulepetega moodustatud organitelt. Kogu käesoleva lõike alusel saadud teave avalikustatakse mõlemale lepinguosalisele ja edastatakse neile märkuste esitamiseks.
8.  
Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande ja lõpparuande. Nimetatud aruannetes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning kõikide järelduste ja soovituste põhjendused. Eksperdikomisjon esitab vahearuande lepinguosalistele hiljemalt 90 päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamise kuupäevast. Lepinguosalised võivad esitada eksperdikomisjonile kirjalikke märkusi vahearuande kohta. Pärast lepinguosaliste kõnealuste kirjalike märkuste kaalumist võib eksperdikomisjon aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele lõpparuande 150 päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamise kuupäevast. Kui eksperdikomisjon leiab, et käesolevas lõikes sätestatud tähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada, teavitab eksperdikomisjoni esimees lepinguosalisi sellest kirjalikult, märkides viivituse põhjused ja kuupäeva, mil eksperdikomisjon kavatseb vahe- või lõpparuande esitada. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab eksperdikomisjon lõpparuande hiljemalt 180 päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamise kuupäevast. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, tehakse lõpparuanne üldsuse kättesaadavaks.
9.  
Lepinguosalised arutavad sobilikke meetmeid, mida tuleks võtta, arvestades eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab oma sidusrühmi artikli 12.15 „Institutsiooniline struktuur ja järelevalvemehhanism“ lõikes 5 osutatud konsultatsioonimehhanismi kaudu hiljemalt kolme kuu jooksul alates aruande lepinguosalistele esitamisest kõikidest tegevustest, mida tuleb rakendada, või meetmetest, mida tuleb võtta. Eksperdikomisjoni aruande ja soovituste järelmeetmete üle teostab järelevalvet kaubanduse ja kestliku arengu kogu. Sidusrühmad võivad esitada kogule sellega seotud tähelepanekuid.



PEATÜKK 1 KOLMETEISTKÜMNES

LÄBIPAISTVUS

ARTIKKEL 13.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„üldkohaldatav meede“ – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus käsitletud küsimust, aga see ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavaid otsuseid, ning

b) 

„huvitatud isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida mis tahes õigused või kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele.

ARTIKKEL 13.2

Eesmärgid ja kohaldamisala

1.  
Tunnistades mõju, mida nende vastav regulatiivne keskkond võib avaldada nendevahelisele kaubandusele ja investeerimisele, püüavad lepinguosalised tagada nende territooriumidel tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks läbipaistva ja prognoositava regulatiivse keskkonna.
2.  
Kinnitades oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, selgitavad lepinguosalised üldkohaldatavaid meetmeid ning näevad kõnealuste meetmetega seoses ette läbipaistvuse, konsulteerimise ja parema haldamise tõhusama korralduse.

ARTIKKEL 13.3

Üldkohaldatavate meetmete avaldamine

1.  

Lepinguosalised tagavad üldkohaldatavate meetmete puhul, et:

a) 

sellised meetmed on huvitatud isikutele mittediskrimineerival viisil kergesti kättesaadavad ametlikult määratud kanali kaudu ning, kui see on teostatav ja võimalik, elektrooniliste vahendite kaudu sellisel viisil, et huvitatud isikutel ja teisel lepinguosalisel on võimalik meetmetega tutvuda;

b) 

võimalikult ulatuslikult selgitatakse selliste meetmete eesmärki ja põhjusi ja ning

c) 

kõnealuste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud juhul, kui see ei ole pakilisusest tulenevalt võimalik.

2.  

Lepinguosalised:

a) 

püüavad eelnevalt avaldada kõik ettepanekud võtta vastu või muuta üldkohaldatavaid meetmeid, sealhulgas ettepaneku eesmärkide ja põhjuste selgituse;

b) 

annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada kavandatud meetmete kohta märkusi, andes selleks eelkõige piisavalt aega, ning

c) 

püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi kavandatud meetmete kohta.

ARTIKKEL 13.4

Päringud ja kontaktpunktid

1.  
Selleks et hõlbustada käesoleva lepingu tõhusat rakendamist ja lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, määravad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise ajal kontaktpunktid.
2.  
Ühe lepinguosalise taotluse korral täpsustab teise lepinguosalise kontaktpunkt ameti või ametniku, kes vastutab kõigi käesoleva lepingu rakendamisega seotud konkreetsete küsimuste eest, ning hõlbustab vajaduse korral teabevahetust taotluse esitanud lepinguosalisega.
3.  
Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata kõikide teise lepinguosalise huvitatud isikute päringutele kavandatavate või kehtivate üldkohaldatavate meetmete ja nende võtmise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide või mis tahes muu sobiliku mehhanismi kaudu.
4.  
Lepinguosalised tunnistavad, et lõikega 3 ette nähtud vastused ei ole tingimata lõplikud või siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui nende õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.
5.  
Käesoleva artikli kohaselt esitatakse teisele lepinguosalisele päringuid või teavet lõikes 1 sätestatud asjakohaste kontaktpunktide kaudu.
6.  
Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes tegeliku või kavandatava üldkohaldatava meetme kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu toimimist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.
7.  
Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille ülesanne on püüda tõhusalt lahendada üldkohaldatavate meetmete võtmisel teise lepinguosalise huvitatud isikute jaoks tekkida võivaid probleeme. Kõnealused protsessid peaksid olema hõlpsalt kättesaadavad, tähtajalised, tulemustele orienteeritud ja läbipaistvad. Need ei piira apellatsiooni- või läbivaatamismenetlusi, mida lepinguosalised kehtestavad või võtavad. Samuti ei piira need lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad neljateistkümnendast peatükist „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendast peatükist „Vahendusmehhanism“.
8.  
Käesoleva artikli alusel esitatav teave ei mõjuta asjaolu, kas meede on käesoleva lepinguga kooskõlas.

ARTIKKEL 13.5

Haldusmenetlused

Kõikide üldkohaldatavate meetmete järjepideva, erapooletu ja mõistliku haldamise tagamiseks peavad lepinguosalised kõnealuste meetmete võtmisel teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade või teenuste suhtes:

a) 

püüdma teatada teise lepinguosalise huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama nimetatud menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b) 

andma sellistele huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c) 

tagama, et nende menetlused põhinevad nende õigusnormidel ja on nendega kooskõlas.

ARTIKKEL 13.6

Haldusmeetmete läbivaatamine

1.  
Kumbki lepinguosaline asutab kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega kohtuasutused või kohtulaadsed asutused või halduskohtud või peab neid ülal või kehtestab vastavad menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida ( 78 ). Kõnealused kohtud peavad olema erapooletud või sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2.  

Lepinguosalised tagavad, et kõnealustes kohtutes või menetlustes antakse menetluse pooltele õigus saada:

a) 

piisav võimalus toetada või kaitsta oma vastavaid seisukohti ja

b) 

otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel või, kui lepinguosaliste õiguses seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.  
Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures lõikes 2 osutatud otsuseid võib lepinguosaliste õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

ARTIKKEL 13.7

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.  
Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd õigusliku reguleerimise kvaliteedi ja tulemuslikkuse edendamiseks oma vastavas õiguspoliitikas, vahetades teavet ja parimat tava.
2.  
Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema koostööd selle edendamiseks oma vastavates haldusasutustes, vahetades teavet ja parimat tava.

ARTIKKEL 13.8

Erieeskirjad

Kui käesoleva lepingu muudes peatükkides sätestatud ja käesoleva peatüki sisu käsitlevad erieeskirjad erinevad käesoleva peatüki sätetest, kohaldatakse muude peatükkide erieeskirju.



PEATÜKK 1 NELJATEISTKÜMNES

VAIDLUSTE LAHENDAMINE



A JAGU

EESMÄRK NING KOHALDAMISALA

ARTIKKEL 14.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tõhus mehhanism, millega vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega, et jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

ARTIKKEL 14.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevaheliste vaidluste suhtes, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamise ja kohaldamisega, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.



B JAGU

KONSULTATSIOONID

ARTIKKEL 14.3

Konsultatsioonid

1.  
Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad lahkarvamused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.
2.  
Lepinguosaline esitab konsulteerimise alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, mille koopia saadetakse kaubanduskomiteele, ning esitab konsulteerimistaotluse põhjused, märkides muu hulgas ära asjaomase meetme, artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud kohaldatavad sätted ja põhjused, miks ta peab meedet kõnealuste sätetega sobimatuks.
3.  
Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva möödumisel taotluse kättesaamise kuupäevast, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ning need ei piira kummagi lepinguosalise õigusi võimalikes edasistes menetlustes.
4.  
Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kiiresti riknevate kaupade või, kui see on asjakohane, hooajakaupade või -teenustega, peetakse 15 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ja loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse kättesaamise kuupäevast, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
5.  
Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonide alustamise taotlusele kümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest või kui konsultatsioone ei peeta vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist kooskõlas artikliga 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“.



C JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS



A ALAJAGU

VAHEKOHTUMENETLUS

ARTIKKEL 14.4

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  
Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 14.3 „Konsultatsioonid“ sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kooskõlas käesoleva artikliga vahekohtu moodustamist.
2.  
Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses konkreetse vaidlusaluse meetme ja selgitab, kuidas see meede rikub artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, nõnda, et sellest selgitusest ilmneks piisavalt selgesti kaebuse õiguslik alus.

ARTIKKEL 14.5

Vahekohtu moodustamine

1.  
Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust.
2.  
Viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, saab kätte artikli 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõikes 1 osutatud taotluse, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et leppida kokku vahekohtu koosseis.
3.  
Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest kokku leppida vahekohtu eesistuja suhtes, valib kaubanduskomitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirjast loosi teel ühe vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana.
4.  

Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest saavutada kokkulepet vahekohtunike suhtes:

a) 

võivad mõlemad lepinguosalised valida 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud isikute nimekirjast ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana, ja

b) 

kui üks lepinguosaline ei suuda lõike 4 punkti a alusel vahekohtunikku valida, valib kaubanduskomitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest võimalikud puuduolevad vahekohtunikud loosi teel isikute hulgast, kelle lepinguosaline on välja pakkunud artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel.

5.  

Kui artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 sätestatud nimekirja ei ole lõikes 4 nõutud tähtajaks koostatud:

a) 

kui mõlemad lepinguosalised on artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgast 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib kaubanduskomitee esimees või tema esindaja vahekohtuniku loosi teel isikute hulgast, kelle on välja pakkunud see lepinguosaline, kes ei suutnud vahekohtunikku valida, või

b) 

kui ainult üks lepinguosaline on artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgas 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib kaubanduskomitee esimees või tema esindaja väljapakutud isikute hulgast vahekohtuniku loosi teel.

6.  
Kui artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikega 1 ette nähtud nimekirja ei koostata lõikes 3 nõutud ajaks, valitakse eesistuja loosi teel WTO apellatsioonikogu endiste liikmete hulgast, kes ei ole kummagi lepinguosalise füüsilised isikud.
7.  
Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil valitakse viimane kolmest vahekohtunikust.
8.  
Vahekohtunike asendamine toimub ainult 14-A lisa eeskirjades 19–25 täpsustatud põhjustel ja seal sätestatud menetluse kohaselt.

ARTIKKEL 14.6

Eelotsus kiireloomulisuse kohta

Kui lepinguosaline seda taotleb, teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist otsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

ARTIKKEL 14.7

Vahekohtu vahearuanne

1.  
Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist esitab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavust ning järelduste ja soovituste peamisi põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul peab vahekohus esitama vahearuande hiljemalt 120 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.
2.  
Lepinguosalised võivad 30 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
3.  
Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas seoses kiiresti riknevate kaupade või, kui see on asjakohane, hooajakaupade või -teenustega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne lõikes 1 ettenähtust poole lühema tähtaja jooksul ja lepinguosalised võivad esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks 15 päeva jooksul alates vahearuande edastamisest.
4.  
Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu järeldused sisaldavad vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide piisavaid põhjendusi ja selget vastust kahe lepinguosalise kirjalikele märkustele.

ARTIKKEL 14.8

Vahekohtu otsus

1.  
Vahekohus teatab oma otsusest lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 150 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Igal juhul peab vahekohus otsusest teatama hiljemalt 180 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.
2.  
Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas seoses kiiresti riknevate kaupade või, kui see on asjakohane, hooajakaupade või -teenustega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 75 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Igal juhul peaks vahekohus otsusest teatama hiljemalt 90 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.



B ALAJAGU

OTSUSE TÄITMINE

ARTIKKEL 14.9

Vahekohtu otsuste täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine, ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

ARTIKKEL 14.10

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  
Hiljemalt 30 päeva pärast seda, kui lepinguosalised on saanud kätte teate vahekohtu otsuse kohta, teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele, kui kiiresti ta suudab vahekohtu otsuse täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg“), juhul kui otsuse viivitamatu täitmine ei ole võimalik.
2.  
Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte lõike 1 kohase teate sellelt lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati, esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest teavitatakse samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
3.  
Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 35 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäevast.
4.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.
5.  
Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 14.11

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või kokkusobivuses artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses tuleb ära märkida vaidlusalune meede ja artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätted, millega see meede lepinguosalise arvamuse kohaselt kokku ei sobi, nõnda, et sellest ilmneks selgelt kaebuse õiguslik alus. Taotluses tuleb selgitada, mil viisil on see meede artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega vastuolus. Algne vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
3.  
Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 60 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäevast.

ARTIKKEL 14.12

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 1 kohaselt teatati, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetest, alustab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisega läbirääkimisi, et saavutada vastastikku rahuldav kokkulepe hüvitise kohta.
2.  
Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või 30 päeva jooksul artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt ei ole vahekohtu otsuse täitmiseks võetud ühtki meedet või mille kohaselt meede, mis otsuse täitmiseks võeti, ei ole kooskõlas artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kavatseb lepinguosaline kohustuste täitmise peatada. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise igal ajal pärast kümne päeva möödumist kuupäevast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teate kätte sai, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole lõike 3 kohaselt taotlenud vahekohtumenetluse algatamist.
3.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne lõikes 2 nimetatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus, olles vajaduse korral küsinud ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4.  
Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tehakse teatavaks 45 päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud taotluse esitamise kuupäevast.
5.  

Kohustuste täitmise peatamine on ajutine ja seda ei kohaldata pärast seda, kui:

a) 

lepinguosalised on kooskõlas artikliga 14.15 „Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus“ saavutanud vastastikku rahuldava lahenduse või

b) 

lepinguosalised on saavutanud kokkuleppe selle kohta, kas artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 1 alusel teatatud meetmega täidab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, või

c) 

artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega vastuolus olevad meetmed on artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 2 alusel tehtud otsusega tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud.

ARTIKKEL 14.13

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja kaubanduskomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul alates teate saamisest kokkuleppele selle kohta, kas lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab teatatud meetmega artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest teavitatakse samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.



C ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 14.14

Vahekohtumenetluste peatamine ja lõpetamine

1.  
Mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral peatab vahekohus mis tahes ajal oma töö lepinguosaliste kokkulepitud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Vahekohus alustab uuesti tööd selle ajavahemiku möödumisel kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal või enne kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku möödumist mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle enne kokkulepitud perioodi lõppu, et vahekohus uuesti tööd alustaks, käsitatakse käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetlusi lõpetatutena. Ilma et see piiraks artikli 14.21 „Seosed WTO raames võetud kohustustega“ kohaldamist, ei piira vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine kummagi lepinguosalise õigusi muudes menetlustes.
2.  
Lepinguosalised võivad igal ajal kirjalikult kokku leppida käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetluste lõpetamises.

ARTIKKEL 14.15

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest lahendusest kaubanduskomiteed ja võimalikku vahekohut. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teates ja käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetlused peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei nõuta või kui teatatakse asjaomaste siseriiklike menetluste lõpuleviimisest, lõpetatakse menetlus.

ARTIKKEL 14.16

Töökord

1.  
Käesoleva peatüki kohased vaidluste lahendamise menetlused on reguleeritud 14-A lisaga.
2.  
Vahekohtu istungid on 14-A lisa kohaselt avalikud.

ARTIKKEL 14.17

Teabe esitamine

1.  
Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidluse pooltelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi.
2.  
Lepinguosaliste huvitatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae lühikokkuvõtteid vastavalt 14-A lisale.

ARTIKKEL 14.18

Tõlgendamiseeskirjad

Vahekohus tõlgendab artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavaeeskirjadele, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis kodifitseeritud reeglitele. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, võtab vahekohus arvesse WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohaseid tõlgendusi. Vahekohtu otsustega ei tohi suurendada ega vähendada artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 14.19

Vahekohtu otsused

1.  
Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega.
2.  
Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätete kohaldatavus ja vahekohtu mis tahes järelduste ja otsuste põhjendused. Kaubanduskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et kaitsta kummagi lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks määratud teabe konfidentsiaalsust.



D JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 14.20

Vahekohtunike nimekirjad

1.  
Lepinguosalised koostavad käesoleva lepingu jõustumisel nimekirja viiest isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ osutatud vahekohtu eesistujana.
2.  
Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt kümnest isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline seab käesoleva lepingu jõustumisel üles vähemalt viis isikut vahekohtunikuna tegutsemiseks.
3.  
Kaubanduskomitee tagab lõike 1 kohaselt koostatud eesistujana tegutsevate isikute nimekirja ja lõike 2 kohaselt koostatud vahekohtunikena tegutsevate isikute nimekirja säilitamise.
4.  
Vahekohtunikel peavad olema eriteadmised või kogemused õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alal või rahvusvaheliste kaubanduslepingute alusel vaidluste lahendamisel. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima 14-B lisa.

ARTIKKEL 14.21

Seosed WTO raames võetud kohustustega

1.  
Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlusi.
2.  
Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei või ta, olenemata lõikest 1, enne esimese menetluse lõpetamist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Peale selle ei algata lepinguosaline vaidluse lahendamise menetlust käesoleva peatüki alusel ja WTO asutamislepingu alusel, välja arvatud juhul, kui kohustused, mille üle vaieldakse, on kummagi lepingu alusel oluliselt erinevad või kui valitud foorum ei suuda teha kõnealuse kohustusega seotud hüvitise saamise taotluse kohta järeldusi menetluslikel või jurisdiktsiooniga seotud põhjustel, tingimusel, et asjaomase foorumi suutmatus seda teha ei tulene sellest, et vaidluses osalev lepinguosaline rikub hoolsuskohustust.
3.  

Lõike 2 kohaldamisel:

a) 

peetakse WTO asutamislepingu kohast vaidluste lahendamise menetlust algatatuks lepinguosalise taotlusega vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja, olenevalt asjaoludest, apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamise käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14 ja

b) 

peetakse käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele vastavalt artikli 14.8 „Vahekohtu otsus“ lõikele 2 või kui lepinguosalised on jõudnud mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni artikli 14.15 „Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus“ alusel.

4.  
Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmist.

ARTIKKEL 14.22

Tähtajad

1.  
Kui ei ole täpsustatud teisiti, arvestatakse kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.
2.  
Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

ARTIKKEL 14.23

Peatüki läbivaatamine ja muutmine

Lepinguosalised võivad kaubanduskomitee otsusega muuta käesolevat peatükki ja lisasid 14-A ja 14-B.



PEATÜKK 1 VIIETEISTKÜMNES

VAHENDUSMEHHANISM

ARTIKKEL 15.1

Eesmärk ning kohaldamisala

1.  
Käesoleva peatüki eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
2.  
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõikide käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis mõjutavad kahjulikult lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeerimist.



A JAGU

VAHENDUSMEHHANISMI RAAMES KOHALDATAV MENETLUS

ARTIKKEL 15.2

Teabenõue

1.  
Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal küsida lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist kahjustava meetme kohta teavet. Lepinguosaline, kellele selline taotlus edastatakse, esitab 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse.
2.  
Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik 20 päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist, miks ei ole võimalik selle aja jooksul vastata, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

ARTIKKEL 15.3

Menetluse algatamine

1.  

Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetlust. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning:

a) 

nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b) 

kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede taotluse esitanud lepinguosaliste arvates praegu või tulevikus lepinguosalistevahelisele kaubandusele ja investeerimisele avaldab, ja ning

c) 

selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kaubandust kahjustav mõju seotud selle meetmega.

2.  
Lepinguosaline, kellele selline taotlus on suunatud, võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

ARTIKKEL 15.4

Vahendaja valimine

1.  
Lepinguosalised püüavad kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul alates artikli 15.3 „Menetluse algatamine“ lõikes 2 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamist.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kindlaksmääratud aja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline paluda kaubanduskomitee esimehel või tema esindajal valida vahendaja loosi teel artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatel on õigus viibida loosi teel valimise juures.
3.  
Kaubanduskomitee esimees või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotlusest.
4.  
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tohi vahendaja olla kummagi lepinguosalise kodanik.
5.  
Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel saada selgust meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. 14-B lisa kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes. Samuti kohaldatakse mutatis mutandis 14-A lisa eeskirju 4–9 ja 46–49.

ARTIKKEL 15.5

Vahendusmenetluse eeskirjad

1.  
Kümne päeva jooksul pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis kirjeldades eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ning selle kahjuliku mõju kohta kaubandusele ja investeeringutele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada teavet, mida ta peab probleemi või märkuste kirjeldamiseks vajalikuks.
2.  
Vahendaja võib valida sobivaima viisi, mis võimaldab saada selgust asjaomases meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosalistevahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide ja sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja aga nõu lepinguosalistega.
3.  
Vahendaja võib anda nõu või pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.
4.  
Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.
5.  
Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.
6.  
Lahendus võidakse vastu võtta kaubanduskomitee otsusega. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokku lepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.
7.  

Vahendusmenetlus lõpetatakse:

a) 

lepinguosaliste vahel ühiselt kokku lepitud lahenduse vastuvõtmisega, millega lõpetatakse vahendusmenetlus selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b) 

lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele jõudmisega vahendusmenetlusae mis tahes etapis, millega lõpetatakse vahendusmenetlus kokkuleppe sõlmimise kuupäeval;

c) 

vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, millega lõpetatakse vahendusmenetlus kõnealuse avalduse kuupäeval või

d) 

lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja välja pakutud lahenduste kaalumist, millega lõpetatakse vahendusmenetlus kõnealuse avalduse kuupäeval.



B JAGU

RAKENDAMINE

ARTIKKEL 15.6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.  
Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul.
2.  
Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.
3.  
Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, milles esitatakse lühikokkuvõte i) asjaomasest menetluses käsitletavast meetmest; ii) järgitud menetlustest ja iii) menetluse lõpptulemusel saavutatud võimalikust mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuse esitamiseks 15 päeva. Pärast lepinguosaliste poolt nimetatud ajavahemikul esitatud märkuste kaalumist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Kirjalikus lõplikus faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.



C JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 15.7

Seos vaidluste lahendamisega

1.  
Vahendusmehhanism ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel.
2.  

Vahendusmenetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lepinguosaline ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:

a) 

lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti;

b) 

asjaolu, et lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega ega või

c) 

vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

3.  
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja piiramata artikli 15.5 „Vahendusmenetluse eeskirjad“ lõike 6 kohaldamist, on vahendusmenetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded, mida võidakse anda, ja lahendused, mida võidakse pakkuda, konfidentsiaalsed. Lepinguosalised võivad aga avalikustada asjaolu, et vahendamine toimub.

ARTIKKEL 15.8

Tähtajad

Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

ARTIKKEL 15.9

Kulud

1.  
Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.
2.  
Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasustamise ja kulud, kannavad lepinguosalised võrdselt. Vahendaja tasu vastab 14-A lisa eeskirja 10 punktis b ettenähtule.

ARTIKKEL 15.10

Läbivaatamine

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse vahendusmenetluse kasutamisega saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.



PEATÜKK 1 KUUETEISTKÜMNES

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 16.1

Kaubanduskomitee

1.  
Lepinguosalised moodustavad kaubanduskomitee, kuhu kuuluvad liidu ja Singapuri esindajad.
2.  
Kaubanduskomitee tuleb kokku iga kahe aasta järel vaheldumisi liidus ja Singapuris või põhjendamatute viivitusteta lepinguosalise taotluse korral. Kaubanduskomiteed juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ja Singapuri kaubandus- ja tööstusminister või nende esindajad. Kaubanduskomitee lepib kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.
3.  

Kaubanduskomitee:

a) 

tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise;

b) 

kontrollib ja hõlbustab käesoleva lepingu rakendamist ja kohaldamist ning edendab selle üldiste eesmärkide saavutamist;

c) 

teostab järelevalvet kõigi käesoleva lepingu alusel moodustatud erikomiteede, töörühmade ja muude organite tegevuse üle;

d) 

otsib võimalusi lepinguosalistevaheliste kaubandussidemete tihendamiseks;

e) 

ilma et see piiraks neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnenda peatüki „Vahendusmehhanism“ kohaldamist, otsib võimalusi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide lahendamiseks või käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks ja

f) 

arutab kõiki muid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud huvi pakkuvaid küsimusi.

4.  

Kaubanduskomitee võib:

a) 

otsustada luua või laiali saata erikomiteesid või määrata neile ülesandeid, kuid erikomiteedele antud volitusi võtta vastu õiguslikult siduvaid otsuseid või võtta vastu muudatusi võib muuta ainult artiklis 16.5 „Muudatused“ muudatuste suhtes kehtestatud menetluse kohaselt;

b) 

vahetada teavet kõigi huvitatud isikutega, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

c) 

arutada käesoleva lepingu muudatusi või muuta käesoleva lepingu sätteid käesoleva lepinguga konkreetselt ette nähtud juhtudel;

d) 

võtta vastu käesoleva lepingu sätete tõlgendusi, mis on lepinguosaliste ja kõikide käesoleva lepingu alusel loodud organite, sealhulgas neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ osutatud vahekohtute jaoks siduvad;

e) 

võtta vastu käesoleva lepinguga ette nähtud otsuseid või anda soovitusi;

f) 

võtta vastu oma töökorra ja

g) 

võtta oma ülesannete täitmisel muid lepinguosaliste vahel kokku lepitud meetmeid.

5.  
Kaubanduskomitee teavitab partnerlus- ja koostöölepingu alusel moodustatud ühiskomiteed enda ja vajaduse korral oma erikomiteede tegevusest ühiskomitee korrapärastel koosolekutel.
6.  
Tunnistades läbipaistvuse ja avatuse tähtsust, kinnitavad lepinguosalised, et nad võtavad arvesse üldsuse seisukohti, et käesoleva lepingu rakendamisel tuginetaks paljudele eri vaatenurkadele.

ARTIKKEL 16.2

Erikomiteed

1.  

Käesolevaga luuakse kaubanduskomitee juurde järgmised erikomiteed:

a) 

kaubavahetuskomitee;

b) 

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee;

c) 

tollikomitee ning

d) 

teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee.

2.  
Erikomiteede koosseis, volitused, ülesanded ja vajaduse korral toimimine on kindlaks määratud käesoleva lepingu asjakohastes sätetes või need määrab kindlaks kaubanduskomitee.
3.  
Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, tulevad erikomiteed sobival tasemel kokku tavaliselt iga kahe aasta järel vaheldumisi liidus ja Singapuris või põhjendamatute viivitusteta kummagi lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral. Nende kaasesimehed on lepinguosaliste esindajad. Erikomiteed lepivad kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.
4.  
Erikomiteed teavitavad kaubanduskomiteed oma koosolekute ajakavast ja päevakorrast piisavalt aegsasti enne koosolekuid. Nad annavad kaubanduskomiteele oma tegevuse kohta aru igal kaubanduskomitee korralisel koosolekul. Erikomitee loomine ega olemasolu ei takista lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse kaubanduskomitee poole.

ARTIKKEL 16.3

WTO õiguse areng

Kui muudetakse WTO asutamislepingu mõnda sätet, mille lepinguosalised on inkorporeerinud käesolevasse lepingusse, peavad lepinguosalised teineteisega vajaduse korral kaubanduskomitee vahendusel nõu, et leida vastastikku rahuldav lahendus. Sellise läbivaatamise tagajärjel võivad lepinguosalised kaubanduskomitee otsusega käesolevat lepingut vastavalt muuta.

ARTIKKEL 16.4

Otsuste tegemine

1.  
Lepinguosalised võivad teha kaubanduskomitees või erikomiteedes otsuseid, kui see on käesoleva lepinguga ette nähtud. Nendes komiteedes tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad otsuste rakendamiseks vajalikud meetmed.
2.  
Kaubanduskomitee ja erikomiteed võivad teha asjakohaseid soovitusi, kui see on käesoleva lepinguga ette nähtud.
3.  
Kaubanduskomitee ja erikomiteed teevad oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

ARTIKKEL 16.5

Muudatused

1.  
Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lepingu muutmises. Käesoleva lepingu muudatus jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud kirjalikud teated, mis tõendavad, et nad on oma vastavad kohaldatavad õiguslikud nõuded täitnud ja menetlused lõpule viinud, nagu on ette nähtud dokumendis, millega muudatus tehakse.
2.  
Käesoleva lepinguga ette nähtud juhtudel võivad lepinguosalised, olenemata lõikest 1, võtta kaubanduskomitees või erikomitees vastu otsuse käesoleva lepingu muutmiseks.

ARTIKKEL 16.6

Maksustamine

1.  
Käesolevat lepingut kohaldatakse maksumeetmete suhtes üksnes niivõrd, kui see on vajalik käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.
2.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta liidu või mõne selle liikmesriigi ega Singapuri õigusi ja kohustusi, mis tulenevad liidu või mõne selle liikmesriigi ja Singapuri vahel sõlmitud maksualasest lepingust. Käesoleva lepingu ja sellise lepingu vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses viimati nimetatud lepingut. Kui liit või mõni selle liikmesriik ja Singapur on sõlminud maksualase lepingu, on selle lepingu kohastel pädevatel asutustel ainuvastutus käesoleva lepingu ja kõnealuse lepingu võimalike vastuolude kindlakstegemise eest.
3.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kumbagi lepinguosalist vastu võtmast või säilitamast mis tahes maksumeetmeid, millega eristatakse maksumaksjaid ratsionaalsete kriteeriumide põhjal, näiteks kas maksumaksjad on samas olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle poolest, kuhu nad oma kapitali investeerivad ( 79 ).
4.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista selliste meetmete vastuvõtmist või säilitamist, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätetest või muudest maksukokkulepetest või siseriiklikust maksuseadusest tulenevate maksude vältimist või neist maksudest kõrvalehoidumist.
5.  
a) 

Ükski käesoleva lepingu säte ei takista Singapuri vastu võtmast või säilitamast maksustamismeetmeid, mis on vajalikud Singapuri konkreetsetest ruumilistest piirangutest tulenevate ülekaalukate avaliku korraga seotud huvide kaitsmiseks.

b) 

Singapur teavitab liitu viivitamata selliste meetmete võtmisest, mille üle peetakse viivitamata konsultatsioone kaubanduskomitees, et jõuda vastastikusele kokkuleppele.

c) 

Kui sellised meetmed mõjutavad lepinguosaliste poolt käesolevas lepingus kokku lepitud kohustuste üldist tasakaalu, võivad lepinguosalised selliste meetmete tõttu muuta kaubanduskomitee otsusega ajakava, mille kohaselt lepinguosalised konkreetseid kohustusi täidavad.

ARTIKKEL 16.7

Jooksevkonto ja kapitali liikumine

1.  
Lepinguosalised lubavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konventeeritavas valuutas ( 80 ) ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega.
2.  
Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingute kohaldamisalas, eelkõige kapitali- ja finantskontode järkjärgulist liberaliseerimist, eesmärgiga toetada pikaajalisteks investeeringuteks vajalikku stabiilset ja turvalist raamistikku.

ARTIKKEL 16.8

Riiklikud investeerimisfondid

Kumbki lepinguosaline õhutab oma riiklikke investeerimisfonde järgima üldtunnustatud põhimõtteid ja tavasid ehk nn Santiago põhimõtteid.

ARTIKKEL 16.9

Piirangud maksebilansi kaitseks

1.  
Kui lepinguosalisel on tõsiseid maksebilansiraskusi ja väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta võtta või säilitada piiravaid meetmeid kaubavahetuse, teenuskaubanduse ja ettevõtlusega seotud kapitali liikumise, maksete või ülekannete suhtes.
2.  
Lepinguosalised püüavad vältida lõikes 1 nimetatud piiravate meetmete kohaldamist. Käesoleva artikli alusel vastu võetud või säilitatud piiravad meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja piiratud kestusega ega tohi minna kaugemale, kui on vajalik maksebilansi ja välise finantsolukorra parandamiseks. Piiravad meetmed peavad vastama WTO asutamislepinguga kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjale, kui see on kohaldatav.
3.  
Kui lepinguosaline säilitab või on vastu võtnud piiravad meetmed või on teinud neis muudatusi, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.
4.  

Piiravate meetmete vastuvõtmise või säilitamise korral korraldatakse viivitamata konsultatsioonid kaubanduskomitees. Konsultatsioonidel hinnatakse asjaomase lepinguosalise maksebilansi olukorda ja käesoleva artikli alusel vastu võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a) 

maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ja ulatus;

b) 

majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond või

c) 

võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 1 ja 2. Aktsepteeritakse kõiki IMFi esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning kaubanduskomitee järeldused põhinevad IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

ARTIKKEL 16.10

Kapitali liikumise ja maksetega seotud ajutised kaitsemeetmed

1.  
Erandlikel asjaoludel, kui kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada lepinguosalistele tõsiseid raskusi raha- või vahetuskursipoliitika toimimises, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt võtta kapitali liikumise, maksete või ülekannete osas kaitsemeetmeid. Need meetmed on rangelt vajalikud, ei kesta mingil juhul kauem kui kuus kuud, ( 81 ) ega kujuta endast lepinguosalise ja samasuguses olukorras oleva lepingus mitte osaleva riigi meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist.
2.  
Lepinguosaline, kes kehtestab kaitsemeetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele viivitamata ja esitab niipea kui võimalik nende kaotamise ajakava.

ARTIKKEL 16.11

Julgeolekuerandid

Ükski käesoleva lepingu säte ei:

a) 

kohusta kumbagi lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b) 

takista kumbagi lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i) 

seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise ja nendega kauplemisega ning seoses muude kaupade ja ainetega kauplemise ja majandustegevusega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

ii) 

seoses teenuste pakkumisega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii) 

seoses lõhustuvate või ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse või

iv) 

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või selleks, et kaitsta olulise tähtsusega avalikku infrastruktuuri (see on seotud side-, elektri- või veeinfrastruktuuriga, mille kaudu pakutakse üldsusele eluks vajalikke kaupu ja teenuseid) tahtlike katsete eest takistada või häirida nende toimimist;

c) 

takista kumbagi lepinguosalist võtmast meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks.

ARTIKKEL 16.12

Teabe avaldamine

1.  
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve.
2.  
Kui lepinguosaline annab kaubanduskomiteele või erikomiteedele teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud lepinguosaline nõustub vastupidisega.

ARTIKKEL 16.13

Jõustumine

1.  
Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.
2.  
Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil lepinguosalised teatavad üksteisele kirjalikult oma vastavate käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisest ja menetluste lõpuleviimisest. Lepinguosalised võivad kokku leppida mõne muu kuupäeva.
3.  
Teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile või nende vastavatele õigusjärglastele.

ARTIKKEL 16.14

Kehtivusaeg

1.  
Käesolev leping on tähtajatu.
2.  
Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.
3.  
Käesolev leping lõpetatakse kuus kuud pärast lõike 2 kohast teatamist.
4.  
30 päeva jooksul alates lõike 2 kohase teate esitamisest võib kumbki lepinguosaline taotleda konsultatsioonide alustamist selle üle, kas käesoleva lepingu mõne sätte lõpetamine peaks jõustuma hilisemal kuupäeval, kui on ette nähtud lõikega 3. Kõnealused konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul pärast seda, kui lepinguosaline on sellise taotluse esitanud.

ARTIKKEL 16.15

Kohustuste täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

ARTIKKEL 16.16

Otsese mõju puudumine

Suurema õiguskindluse huvides ei tõlgendata käesolevat lepingut nii, et sellega saaks isikutele anda muid õigusi või määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosaliste vahel loodud rahvusvahelise õiguse alusel.

ARTIKKEL 16.17

Lisad, liited, ühisdeklaratsioonid, protokollid ja käsituslepped

Käesoleva lepingu lisad, liited, ühisdeklaratsioonid, protokollid ja käsituslepped on selle lahutamatud osad.

ARTIKKEL 16.18

Seos teiste lepingutega

1.  
Käesolev leping on partnerlus- ja koostöölepinguga reguleeritud ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ja teiselt poolt Singapuri vaheliste üldiste suhete lahutamatu osa ning osa ühisest institutsioonilisest raamistikust. See on erileping, millega jõustatakse partnerlus- ja koostöölepingu kaubandussätted.
2.  
Suurema õiguskindluse huvides lepivad lepinguosalised kokku, et ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta neid tegutsema vastuolus kohustustega, mis nad on võtnud WTO asutamislepingu raames.

ARTIKKEL 16.19

Tulevane ühinemine liiduga

1.  
Liit teavitab Singapuri põhjendamatute viivitusteta igast kolmanda riigi taotlusest liiduga ühineda.
2.  

Liidu ja ühinemist soovivate kandidaatriikide vaheliste läbirääkimiste ajal püüab liit:

a) 

esitada Singapurile tema taotluse korral võimaluste piires kogu teabe, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega, ning

b) 

võtta arvesse kõiki Singapuri väljendatud muresid.

3.  
Liit teavitab Singapuri niipea kui võimalik kandidaatriigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste tulemustest ja teatab Singapurile mis tahes liiduga ühinemise jõustumisest.
4.  
Lepinguosalised uurivad kaubanduskomitees piisavalt aegsalt enne kolmanda riigi liiduga ühinemist sellise ühinemise võimalikku mõju käesolevale lepingule. Lepinguosalised võivad kaubanduskomitee otsusega kehtestada kõik vajalikud muudatused või üleminekukorraldused.

ARTIKKEL 16.20

Territoriaalne kohaldamine

1.  

Käesolevat lepingut kohaldatakse:

a) 

liidu puhul nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, neis lepingutes sätestatud tingimustel ning

b) 

Singapuri puhul tema territooriumi suhtes.

Käesolevas lepingus sisalduvad viiteid „territooriumile“ käsitatakse vastavalt sellele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

2.  
Kaupade tariifset kohtlemist käsitlevate sätetega seoses kohaldatakse käesolevat lepingut ka nende liidu tolliterritooriumide suhtes, mida lõike 1 punkt a ei hõlma.

ARTIKKEL 16.21

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на деветнадесети октомври две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecinueve de octubre de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne devatenáctého října dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den nittende oktober to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am neunzehnten Oktober zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta oktoobrikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εννέα Οκτωβρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the nineteenth day of October in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le dix-neuf octobre deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu devetnaestog listopada godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciannove ottobre duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada deviņpadsmitajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų spalio devynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év október havának tizenkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-dsatax-il jum ta' Ottubru fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, negentien oktober tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiętnastego października roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em dezanove de outubro de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la nouăsprezece octombrie două mii optsprezece.

V Bruseli devätnásteho októbra dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne devetnajstega oktobra leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den nittonde oktober år tjugohundraarton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

signatory

За Република Сингапур

Por la República de Singapur

Za Singapurskou republiku

For Republikken Singapore

Für die Republik Singapur

Singapuri Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Σινγκαπούρης

For the Republic of Singapore

Pour la République de Singapour

Za Republiku Singapur

Per la Repubblica di Singapore

Singapūras Republikas vārdā –

Singapūro Respublikos vardu

A Szingapúri Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Singapore

Voor de Republiek Singapore

W imieniu Republiki Singapuru

Pela República de Singapura

Pentru Republica Singapore

Za Singapurskú republiku

Za Republiko Singapur

Singaporen tasavallan puolesta

För Republiken Singapore

signatory

KÄESOLEVA LEPINGU LISADE, LIIDETE, ÜHISDEKLARATSIOONIDE, PROTOKOLLIDE JA KÄSITUSLEPETE LOETELU

Teise peatükiga seotud lisad ja liited

2-A lisa

Tollimaksude kaotamine

2-A-1. liide

Singapuri tariifitabel

2-A-2. liide

Liidu tariifitabel

2-A-2. liite lisa

Liidu tariifitabel – tariifiread

2-B lisa

Mootorsõidukid ja nende osad

2-C lisa

Ravimid ja meditsiiniseadmed

Neljanda peatükiga seotud lisa ja liited

4-A lisa

Elektroonika

4-A-1. liide

Kohaldamisala

4-A-2. liide

Tooteliigid

4-A-3. liide

Mõisted

Viienda peatükiga seotud lisad

5-A lisa

Pädevad asutused

5-B lisa

Nõuded ja sätted loomseid saadusi käitlevate ettevõtete heakskiitmiseks

Kaheksanda peatükiga seotud lisad ja liited

8-A lisa

Liidu erikohustuste loetelu

8-A-1. liide

Liit – artikli 8.7 „Erikohustuste loetelu“ kohaste erikohustuste loetelu

8-A-2. liide

Liit – artikli 8.12 „Erikohustuste loetelu“ kohaste erikohustuste loetelu

8-A-3. liide

Liit – artikli 8.14 „Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid“ ja artikli 8.15 „Äriteenuste müügiesindajad“ kohaste erikohustuste loetelu

8-B lisa

Singapuri erikohustuste loetelu

8-B-1. liide

Singapur – erikohustuste loetelu

8-B-2. liide

Singapur – erikohustuste loetelu – finantsteenuseid käsitlev liide

Üheksanda peatükiga seotud lisad

9-A lisa

Kesküksused, kes korraldavad hankeid käesoleva lepingu sätete kohaselt

9-B lisa

Keskvalitsusest madalama tasandi üksused, kes korraldavad hankeid käesoleva lepingu sätete kohaselt

9-C lisa

Kommunaalettevõtjad ja muud üksused, kes korraldavad hankeid käesoleva lepingu sätete kohaselt

9-D lisa

Kaubad

9-E lisa

Teenused

9-F lisa

Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid

9-G lisa

Üldised märkused ja erandid artikli 9.4 „Üldpõhimõtted“ sätetest

9-H lisa

Avaldamise viisid

9-I lisa

Avaliku ja erasektori partnerlus

Kümnenda peatükiga seotud lisad

10-A lisa

Loetelu nimetustest, millele taotletakse lepinguosaliste territooriumidel kaitset geograafilise tähisena

10-B lisa

Kaitstud geograafilised tähised

Üheteistkümnenda peatükiga seotud lisad

11-A lisa

Muude subsiidiumide suhtes kohaldatavad põhimõtted

Neljateistkümnenda peatükiga seotud lisad

14-A lisa

Vahekohtu töökord

14-B lisa

Vahekohtute liikmete ja vahendajate käitumisjuhend

Protokoll

Protokoll nr 1

Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta (hõlmab lisasid ja ühisdeklaratsioone)

Käsituslepped

1. käsituslepe

Seoses artikliga 16.6 „Maksustamine“

2. käsituslepe

Vahekohtunike tasustamise kohta

3. käsituslepe

Täiendavad tollialased sätted

4. käsituslepe

Volitatud ettevõtjate programmide vastastikune tunnustamine

Ühisdeklaratsioonid

Ühisdeklaratsioon

Tolliliitude kohta

2-A LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

1. Lepinguosalised kaotavad kõik tollimaksud, mille üks lepinguosaline on kehtestanud teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupade suhtes, artikli 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine“ kohaselt alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, kui seda lepinguosalist käsitlevas tabelis, mis on esitatud käesolevas lisas, ei ole ette nähtud teisiti.

2. Kui tegemist on tollimaksudega, mis ei kaota kehtivust käesoleva lepingu jõustumise hetkel ja mille lepinguosalised kaotavad vastavalt artiklile 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine“, kohaldatakse järgmisi üleminekukategooriaid:

a) 

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „3“ kuuluvates kirjetes esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse nelja võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

b) 

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „5“ kuuluvates kirjetes esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kuue võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad, ning

c) 

üleminekukategooriasse „X“ kuuluvate kirjete puhul ei kohaldata käesoleva lepingu alusel tollimaksudega seotud kohustusi.

3. Konkreetse tariifikoodi alla kuuluvate kaupade puhul märgitakse kumbagi lepinguosalist käsitlevasse tabelisse selle tariifikoodi kohta tollimaksu baasmäär ja üleminekukategooria, mille alusel määratakse iga vähendamisetapi vahepealse tollimaksu määr.

4. Lõike 2 kohaldamiseks ümardatakse vaheetappide tollimaksumäärad allapoole vähemalt lähima kümnendikprotsendipunktini või ELi puhul võimaluse korral lähima eurosendini.

5. Käesoleva lisa ja lepinguosalist käsitleva tabeli kohaldamisel hakkab iga iga-aastane vähendamine kehtima käesoleva lisa punktis 6 määratletud vastava aasta esimesel päeval.

6. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„esimene aasta“ – 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast;

b) 

„teine aasta“ – 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise esimesest aastapäevast;

c) 

„kolmas aasta“ – 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise teisest aastapäevast;

d) 

„neljas aasta“ – 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kolmandast aastapäevast ning

e) 

„viies aasta“ – 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise neljandast aastapäevast.

7. 2-A-1. liide „Liidu tariifitabel“ ja liide 2-A-2. „Singapuri tariifitabel“ on käesoleva lisa lahutamatud osad.

2-A-1. liide

LIIDU TARIIFITABEL

Üldmärkused

1. Seos liidu kombineeritud nomenklatuuriga (edaspidi „CN“): käesoleva tariifitabeli sätted on üldiselt väljendatud CNi kohaselt ja käesoleva tariifitabeli sätete tõlgendamist, sealhulgas selle alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid, reguleerivad CNi üldised märkused ning jaotiste ja kaubagruppide märkused. Kui käesoleva tariifitabeli sätted on identsed CNi vastavate sätetega, on käesoleva tabeli sätetel samasugune tähendus nagu CNi vastavatel sätetel.

2. Käesolevas tariifitabelis esitatud tollimaksu baasmäärad kajastavad Euroopa Ühenduse ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid, mis kehtisid 1. jaanuaril 2010.

3. Vastavalt artiklile 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine“ ja lisa 2-A punktile 1 kaotab liit kõigi Singapuri päritolustaatusega kaupade, välja arvatud käesolevas tariifitabelis loetletud kaupade tollimaksud käesoleva lepingu alusel alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Piiril kehtivate hindade süsteem

4. Käesoleva liite punktides 5–7 on sätestatud, millised muudatused tehakse piiril kehtivate hindade süsteemis, mida liit kohaldab teatavate puu- ja köögiviljade suhtes vastavalt ühisele tollitariifistikule, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 927/2012 (ja järgnevates õigusaktides), ja Euroopa Liidu WTO CXL-loendile. Eelkõige kohaldatakse käesoleva liitega hõlmatud Singapuri päritolustaatusega kaupade suhtes komisjoni määruses (EL) nr 927/2012 (ja järgnevates õigusaktides) sätestatud ühise tollitariifistiku ja Euroopa Liidu WTO CXL-loendiga ette nähtud piiril kehtivate hindade süsteemi asemel käesolevas liites sätestatud piiril kehtivate hindade süsteemi.

5. Nende Singapuri päritolustaatusega kaupade väärtuseline tollimaks, mille suhtes liit kohaldab piiril kehtivate hindade süsteemi vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 927/2012 ja Euroopa Liidu WTO CXL-loendile, kaotatakse liidu tariifitabelis sätestatud üleminekukategooriate kohaselt.

6. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 948/2009 ette nähtud eritollimakse, mida kohaldatakse punktiga 5 hõlmatud kaupade suhtes, ei kaotata liidu tariifitabelis sätestatud üleminekukategooriate kohaselt. Selle asemel säilitatakse eritollimaksud järgmiste kaupade suhtes:



CN 2013 kood

Kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0707 00 05

- kurgid

0709 91 00

- - artišokid

0709 93 10

- - - kabatšokid

0805 10 20

- - magusad apelsinid, värsked

0805 20 10

- - klementiinid

0805 20 30

- - monrealid ja satsumad

0805 20 50

- - mandariinid ja vilkingid

0805 20 70

- - tangeriinid

0805 20 90

- - muud

0805 50 10

- - sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

0806 10 10

- - lauaviinamarjad

0808 10 80

- - muud

0808 30 90

- - muud

0809 10 00

- aprikoosid

0809 21 00

- - hapukirsid (Prunus cerasus)

0809 29 00

- - muud

0809 30 10

- - nektariinid

0809 30 90

- - muud

0809 40 05

- - ploomid

2009 61 10

- - - 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro

2009 69 19

- - - - muud

2009 69 51

- - - - - kontsentreeritud

2009 69 59

- - - - - muud

2204 30 92

- - - - kontsentreeritud

2204 30 94

- - - - muud

2204 30 96

- - - - kontsentreeritud

2204 30 98

- - - - muud

7. Punkti 6 kohane eritollimaks ei tohi ületada madalamat järgmisest kahest määrast: enamsoodustusrežiimi alusel valdavalt kohaldatav eritollimaksumäär või enamsoodustusrežiimi alusel kohaldatav tollimaksumäär, mis kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale vahetult eelneval päeval.

2. PEATÜKI „VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS“ 2-A-1. LIITE MANUS

LIIDU TARIIFITABEL



CN 2013

Kauba kirjeldus

Baasmäär

Ülemineku-kategooria

Hind piiril

0102 29 10

- - - - massiga kuni 80 kg

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 21

- - - - - tapaloomad

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 29

- - - - - muud

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 41

- - - - - tapaloomad

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 49

- - - - - muud

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 51

- - - - - - tapaloomad

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 59

- - - - - - muud

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 61

- - - - - - tapaloomad

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 69

- - - - - - muud

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 91

- - - - - - tapaloomad

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 29 99

- - - - - - muud

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 39 10

- - - koduveised

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0102 90 91

- - - koduveised

10,2 + 93,1 €/100 kg/net

5

 

0103 91 10

- - - kodusead

41,2 €/100 kg/net

5

 

0103 92 11

- - - - emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg

35,1 €/100 kg/net

5

 

0103 92 19

- - - - muud

41,2 €/100 kg/net

5

 

0104 10 30

- - - lambatalled (kuni aasta vanused)

80,5 €/100 kg/net

5

 

0104 10 80

- - - muud

80,5 €/100 kg/net

5

 

0104 20 90

- - muud

80,5 €/100 kg/net

5

 

0105 11 11

- - - - munaliinid

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 11 19

- - - - muud

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 11 91

- - - - munaliinid

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 11 99

- - - - muud

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 12 00

- - kalkunid

152 €/1 000 p/st

5

 

0105 13 00

- - pardid

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 14 00

- - haned

152 €/1 000 p/st

5

 

0105 15 00

- - pärlkanad

52 €/1 000 p/st

5

 

0105 94 00

- - kanad liigist Gallus domesticus

20,9 €/100 kg/net

5

 

0105 99 10

- - - pardid

32,3 €/100 kg/net

5

 

0105 99 20

- - - haned

31,6 €/100 kg/net

5

 

0105 99 30

- - - kalkunid

23,8 €/100 kg/net

5

 

0105 99 50

- - - pärlkanad

34,5 €/100 kg/net

5

 

0201 10 00

- rümbad ja poolrümbad

12,8 + 176,8 €/100 kg/net

5

 

0201 20 20

- - komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

12,8 + 176,8 €/100 kg/net

5

 

0201 20 30

- - poolitamata või poolitatud eesveerandid

12,8 + 141,4 €/100 kg/net

5

 

0201 20 50

- - poolitamata või poolitatud tagaveerandid

12,8 + 212,2 €/100 kg/net

5

 

0201 20 90

- - muud

12,8 + 265,2 €/100 kg/net

5

 

0201 30 00

- kondita

12,8 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0202 10 00

- rümbad ja poolrümbad

12,8 + 176,8 €/100 kg/net

5

 

0202 20 10

- - komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

12,8 + 176,8 €/100 kg/net

5

 

0202 20 30

- - rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid

12,8 + 141,4 €/100 kg/net

5

 

0202 20 50

- - rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid

12,8 + 221,1 €/100 kg/net

5

 

0202 20 90

- - muud

12,8 + 265,3 €/100 kg/net

5

 

0202 30 10

- - kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

12,8 + 221,1 €/100 kg/net

5

 

0202 30 50

- - õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid

12,8 + 221,1 €/100 kg/net

5

 

0202 30 90

- - muud

12,8 + 304,1 €/100 kg/net

5

 

0203 11 10

- - - kodusea

53,6 €/100 kg/net

5

 

0203 12 11

- - - - tagaosad ja nende jaotustükid

77,8 €/100 kg/net

5

 

0203 12 19

- - - - abatükid ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0203 19 11

- - - - eesosad ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0203 19 13

- - - - seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

86,9 €/100 kg/net

5

 

0203 19 15

- - - - kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

46,7 €/100 kg/net

5

 

0203 19 55

- - - - - kondita

86,9 €/100 kg/net

5

 

0203 19 59

- - - - - muud

86,9 €/100 kg/net

5

 

0203 21 10

- - - kodusea

53,6 €/100 kg/net

5

 

0203 22 11

- - - - tagaosad ja nende jaotustükid

77,8 €/100 kg/net

5

 

0203 22 19

- - - - abatükid ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0203 29 11

- - - - eesosad ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0203 29 13

- - - - seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

86,9 €/100 kg/net

5

 

0203 29 15

- - - - kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

46,7 €/100 kg/net

5

 

0203 29 55

- - - - - kondita

86,9 €/100 kg/net

5

 

0203 29 59

- - - - - muud

86,9 €/100 kg/net

5

 

0204 10 00

- lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

12,8 + 171,3 €/100 kg/net

5

 

0204 21 00

- - rümbad ja poolrümbad

12,8 + 171,3 €/100 kg/net

5

 

0204 22 10

- - - lühikesed eesosad

12,8 + 119,9 €/100 kg/net

5

 

0204 22 30

- - - neeru- ja/või seljatükid

12,8 + 188,5 €/100 kg/net

5

 

0204 22 50

- - - tagaosad

12,8 + 222,7 €/100 kg/net

5

 

0204 22 90

- - - muud

12,8 + 222,7 €/100 kg/net

5

 

0204 23 00

- - kondita

12,8 + 311,8 €/100 kg/net

5

 

0204 30 00

- lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

12,8 + 128,8 €/100 kg/net

5

 

0204 41 00

- - rümbad ja poolrümbad

12,8 + 128,8 €/100 kg/net

5

 

0204 42 10

- - - lühikesed eesosad

12,8 + 90,2 €/100 kg/net

5

 

0204 42 30

- - - neeru- ja/või seljatükid

12,8 + 141,7 €/100 kg/net

5

 

0204 42 50

- - - tagaosad

12,8 + 167,5 €/100 kg/net

5

 

0204 42 90

- - - muud

12,8 + 167,5 €/100 kg/net

5

 

0204 43 10

- - - lambatalle

12,8 + 234,5 €/100 kg/net

5

 

0204 43 90

- - - muud

12,8 + 234,5 €/100 kg/net

5

 

0204 50 11

- - - rümbad ja poolrümbad

12,8 + 171,3 €/100 kg/net

5

 

0204 50 13

- - - lühikesed eesosad

12,8 + 119,9 €/100 kg/net

5

 

0204 50 15

- - - neeru- ja/või seljatükid

12,8 + 188,5 €/100 kg/net

5

 

0204 50 19

- - - tagaosad

12,8 + 222,7 €/100 kg/net

5

 

0204 50 31

- - - - kontidega jaotustükid

12,8 + 222,7 €/100 kg/net

5

 

0204 50 39

- - - - kontideta jaotustükid

12,8 + 311,8 €/100 kg/net

5

 

0204 50 51

- - - rümbad ja poolrümbad

12,8 + 128,8 €/100 kg/net

5

 

0204 50 53

- - - lühikesed eesosad

12,8 + 90,2 €/100 kg/net

5

 

0204 50 55

- - - neeru- ja/või seljatükid

12,8 + 141,7 €/100 kg/net

5

 

0204 50 59

- - - tagaosad

12,8 + 167,5 €/100 kg/net

5

 

0204 50 71

- - - - kontidega jaotustükid

12,8 + 167,5 €/100 kg/net

5

 

0204 50 79

- - - - kontideta jaotustükid

12,8 + 234,5 €/100 kg/net

5

 

0206 10 95

- - - paks vaheliha ja õhuke vaheliha

12,8 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0206 29 91

- - - - paks vaheliha ja õhuke vaheliha

12,8 + 304,1 €/100 kg/net

5

 

0206 80 91

- - - hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

6,4

3

 

0207 11 10

- - - kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad

26,2 €/100 kg/net

5

 

0207 11 30

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

29,9 €/100 kg/net

5

 

0207 11 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

32,5 €/100 kg/net

5

 

0207 12 10

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

29,9 €/100 kg/net

5

 

0207 12 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

32,5 €/100 kg/net

5

 

0207 13 10

- - - - kondita

102,4 €/100 kg/net

5

 

0207 13 20

- - - - - pool- või veerandrümbad

35,8 €/100 kg/net

5

 

0207 13 30

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 13 40

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 13 50

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

60,2 €/100 kg/net

5

 

0207 13 60

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

46,3 €/100 kg/net

5

 

0207 13 70

- - - - - muud

100,8 €/100 kg/net

5

 

0207 13 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 14 10

- - - - kondita

102,4 €/100 kg/net

5

 

0207 14 20

- - - - - pool- või veerandrümbad

35,8 €/100 kg/net

5

 

0207 14 30

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 14 40

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 14 50

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

60,2 €/100 kg/net

5

 

0207 14 60

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

46,3 €/100 kg/net

5

 

0207 14 70

- - - - - muud

100,8 €/100 kg/net

5

 

0207 14 91

- - - - maks

6,4

5

 

0207 14 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 24 10

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

34 €/100 kg/net

5

 

0207 24 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

37,3 €/100 kg/net

5

 

0207 25 10

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

34 €/100 kg/net

5

 

0207 25 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

37,3 €/100 kg/net

5

 

0207 26 10

- - - - kondita

85,1 €/100 kg/net

5

 

0207 26 20

- - - - - pool- või veerandrümbad

41 €/100 kg/net

5

 

0207 26 30

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 26 40

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 26 50

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

67,9 €/100 kg/net

5

 

0207 26 60

- - - - - - sääred ja nende jaotustükid

25,5 €/100 kg/net

5

 

0207 26 70

- - - - - - muud

46 €/100 kg/net

5

 

0207 26 80

- - - - - muud

83 €/100 kg/net

5

 

0207 26 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 27 10

- - - - kondita

85,1 €/100 kg/net

5

 

0207 27 20

- - - - - pool- või veerandrümbad

41 €/100 kg/net

5

 

0207 27 30

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 27 40

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 27 50

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

67,9 €/100 kg/net

5

 

0207 27 60

- - - - - - sääred ja nende jaotustükid

25,5 €/100 kg/net

5

 

0207 27 70

- - - - - - muud

46 €/100 kg/net

5

 

0207 27 80

- - - - - muud

83 €/100 kg/net

5

 

0207 27 91

- - - - maks

6,4

5

 

0207 27 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 41 20

- - - kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, kuid rookimata, pea ja jalgadega, nn 85 % pardid

38 €/100 kg/net

5

 

0207 41 30

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

46,2 €/100 kg/net

5

 

0207 41 80

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

51,3 €/100 kg/net

5

 

0207 42 30

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

46,2 €/100 kg/net

5

 

0207 42 80

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

51,3 €/100 kg/net

5

 

0207 44 10

- - - - kontideta

128,3 €/100 kg/net

5

 

0207 44 21

- - - - - pool- või veerandrümbad

56,4 €/100 kg/net

5

 

0207 44 31

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 44 41

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 44 51

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

115,5 €/100 kg/net

5

 

0207 44 61

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

46,3 €/100 kg/net

5

 

0207 44 71

- - - - - pardi paletotid

66 €/100 kg/net

5

 

0207 44 81

- - - - - muud

123,2 €/100 kg/net

5

 

0207 44 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 45 10

- - - - kontideta

128,3 €/100 kg/net

5

 

0207 45 21

- - - - - pool- või veerandrümbad

56,4 €/100 kg/net

5

 

0207 45 31

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 45 41

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 45 51

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

115,5 €/100 kg/net

5

 

0207 45 61

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

46,3 €/100 kg/net

5

 

0207 45 71

- - - - - pardi paletotid

66 €/100 kg/net

5

 

0207 45 81

- - - - - muud

123,2 €/100 kg/net

5

 

0207 45 95

- - - - - muud

6,4

5

 

0207 45 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 51 10

- - - kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

45,1 €/100 kg/net

5

 

0207 51 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

48,1 €/100 kg/net

5

 

0207 52 10

- - - kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

45,1 €/100 kg/net

5

 

0207 52 90

- - - kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

48,1 €/100 kg/net

5

 

0207 54 10

- - - - kontideta

110,5 €/100 kg/net

5

 

0207 54 21

- - - - - pool- või veerandrümbad

52,9 €/100 kg/net

5

 

0207 54 31

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 54 41

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 54 51

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

86,5 €/100 kg/net

5

 

0207 54 61

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

69,7 €/100 kg/net

5

 

0207 54 71

- - - - - hane paletotid

66 €/100 kg/net

5

 

0207 54 81

- - - - - muud

123,2 €/100 kg/net

5

 

0207 54 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 55 10

- - - - kontideta

110,5 €/100 kg/net

5

 

0207 55 21

- - - - - pool- või veerandrümbad

52,9 €/100 kg/net

5

 

0207 55 31

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 55 41

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 55 51

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

86,5 €/100 kg/net

5

 

0207 55 61

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

69,7 €/100 kg/net

5

 

0207 55 71

- - - - - hane paletotid

66 €/100 kg/net

5

 

0207 55 81

- - - - - muud

123,2 €/100 kg/net

5

 

0207 55 95

- - - - - muud

6,4

5

 

0207 55 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 60 05

- - värske, jahutatud või külmutatud rümbad

49,3 €/100 kg/net

5

 

0207 60 10

- - - - kontideta

128,3 €/100 kg/net

5

 

0207 60 21

- - - - - pool- või veerandrümbad

54,2 €/100 kg/net

5

 

0207 60 31

- - - - - tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

26,9 €/100 kg/net

5

 

0207 60 41

- - - - - seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

18,7 €/100 kg/net

5

 

0207 60 51

- - - - - rinnatükid ja nende jaotustükid

115,5 €/100 kg/net

5

 

0207 60 61

- - - - - koivad ja nende jaotustükid

46,3 €/100 kg/net

5

 

0207 60 81

- - - - - muud

123,2 €/100 kg/net

5

 

0207 60 99

- - - - muud

18,7 €/100 kg/net

5

 

0209 10 11

- - - värske, jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees

21,4 €/100 kg/net

5

 

0209 10 19

- - - kuivatatud või suitsutatud

23,6 €/100 kg/net

5

 

0209 10 90

- - searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 10 11 või 0209 10 19 kuuluv

12,9 €/100 kg/net

5

 

0209 90 00

- muud

41,5 €/100 kg/net

5

 

0210 11 11

- - - - - tagaosad ja nende jaotustükid

77,8 €/100 kg/net

5

 

0210 11 19

- - - - - abatükid ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0210 11 31

- - - - - tagaosad ja nende jaotustükid

151,2 €/100 kg/net

5

 

0210 11 39

- - - - - abatükid ja nende jaotustükid

119 €/100 kg/net

5

 

0210 12 11

- - - - soolatud või soolvees

46,7 €/100 kg/net

5

 

0210 12 19

- - - - kuivatatud või suitsutatud

77,8 €/100 kg/net

5

 

0210 19 10

- - - - - peekoniküljed või spenserosad

68,7 €/100 kg/net

5

 

0210 19 20

- - - - - 3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

75,1 €/100 kg/net

5

 

0210 19 30

- - - - - eesosad ja nende jaotustükid

60,1 €/100 kg/net

5

 

0210 19 40

- - - - - seljaosad ja nende jaotustükid

86,9 €/100 kg/net

5

 

0210 19 50

- - - - - muud

86,9 €/100 kg/net

5

 

0210 19 60

- - - - - eesosad ja nende jaotustükid

119 €/100 kg/net

5

 

0210 19 70

- - - - - seljaosad ja nende jaotustükid

149,6 €/100 kg/net

5

 

0210 19 81

- - - - - - kondita

151,2 €/100 kg/net

5

 

0210 19 89

- - - - - - muud

151,2 €/100 kg/net

5

 

0210 20 10

- - kondiga

15,4 + 265,2 €/100 kg/net

5

 

0210 20 90

- - kondita

15,4 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0210 92 91

- - - - liha

130 €/100 kg/net

5

 

0210 92 99

- - - - toidukõlblik jahu lihast või rupsist

15,4 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0210 99 21

- - - - - kondiga

222,7 €/100 kg/net

5

 

0210 99 29

- - - - - kondita

311,8 €/100 kg/net

5

 

0210 99 39

- - - - muud

130 €/100 kg/net

5

 

0210 99 41

- - - - - maks

64,9 €/100 kg/net

5

 

0210 99 49

- - - - - muud

47,2 €/100 kg/net

5

 

0210 99 51

- - - - - paks vaheliha ja õhuke vaheliha

15,4 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0210 99 90

- - - toidukõlblik jahu lihast või rupsist

15,4 + 303,4 €/100 kg/net

5

 

0303 23 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.)

8

5

 

0303 24 00

- - sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)

8

5

 

0303 29 00

- - muud

8

5

 

0303 32 00

- - atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

15

5

 

0303 41 90

- - - muud

22

5

 

0303 42 90

- - - muud

22

5

 

0303 43 90

- - - muud

22

5

 

0303 44 90

- - - muud

22

5

 

0303 45 18

- - - - muud

22

5

 

0303 45 99

- - - - muud

22

5

 

0303 46 90

- - - muud

22

5

 

0303 49 85

- - - muud

22

5

 

0303 53 10

- - - sardiinid Sardina pilchardus

23

5

 

0303 53 30

- - - sardinopsid Sardinops; sardinellid (Sardinella spp.)

15

5

 

0303 54 90

- - - austraalia makrell (Scomber australasicus)

15

5

 

0303 57 00

- - mõõkkala (Xiphias gladius)

7,5

5

 

0303 64 00

- - kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)

7,5

5

 

0303 65 00

- - põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

7,5

5

 

0303 66 11

- - - - lõuna-aafrika merluusid (Merluccius capensis ja Merluccius paradoxus)

15

5

 

0303 66 12

- - - - argentiina merluus (Merluccius hubbsi)

15

5

 

0303 66 13

- - - - uusmeremaa merluus (Merluccius australis)

15

5

 

0303 66 19

- - - - muud

15

5

 

0303 66 90

- - - ameerikalutsud (Urophycis spp.)

15

5

 

0303 81 30

- - - harilik heeringahai (Lamna nasus)

8

5

 

0303 81 90

- - - muud

8

5

 

0303 83 00

- - kihvkalad (Dissostichus spp.)

15

5

 

0303 84 10

- - - kiviahvenlane (Dicentrarchus labrax)

15

5

 

0303 89 10

- - - mageveekalad

8

5

 

0303 89 29

- - - - - muud

22

5

 

0303 90 90

- - muud

10

5

 

0304 31 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.)

9

5

 

0304 32 00

- - sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)

9

5

 

0304 33 00

- - niiluse ahven (Lates niloticus)

9

5

 

0304 39 00

- - muud

9

5

 

0304 42 10

- - - lõhed liikidest Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g

12

5

 

0304 42 50

- - - lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

9

5

 

0304 42 90

- - - muud

12

5

 

0304 43 00

- - lestalised (Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Soleidae, Scophthalmidae ja Citharidae)

18

5

 

0304 44 10

- - - tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk e saika (Boreogadus saida)

18

5

 

0304 44 30

- - - põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

18

5

 

0304 44 90

- - - muud

18

5

 

0304 45 00

- - mõõkkala (Xiphias gladius)

18

5

 

0304 46 00

- - kihvkalad (Dissostichus spp.)

18

5

 

0304 49 10

- - - mageveekalad

9

5

 

0304 49 50

- - - - meriahvenad (Sebastes spp.)

18

5

 

0304 49 90

- - - - muud

18

5

 

0304 51 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.), sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.), karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.), niiluse ahven (Lates niloticus) ja madupead (Channa spp.)

8

5

 

0304 52 00

- - lõhelased (Salmonidae)

8

5

 

0304 53 00

- - kalad sugukonnast Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae

15

5

 

0304 54 00

- - mõõkkala (Xiphias gladius)

15

5

 

0304 55 00

- - kihvkalad (Dissostichus spp.)

15

5

 

0304 59 10

- - - mageveekalad

8

5

 

0304 59 90

- - - - muud

15

5

 

0304 61 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.)

9

X

 

0304 62 00

- - sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)

9

X

 

0304 84 00

- - mõõkkala (Xiphias gladius)

7,5

5

 

0304 87 00

- - tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)

18

5

 

0304 89 30

- - - - väiketuunid (Euthynnus spp.), v.a alamrubriiki 0304 87 00 kuuluvad vööttuunid (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)

18

5

 

0304 89 51

- - - - - harilik ogahai e katraan (Squalus acanthias) ja koerhaid (Scyliorhinus spp.)

7,5

5

 

0304 89 55

- - - - - harilik heeringahai (Lamna nasus)

7,5

5

 

0304 89 59

- - - - - muud haid

7,5

5

 

0304 92 00

- - kihvkalad (Dissostichus spp.)

7,5

5

 

0304 93 10

- - - surimi

14,2

5

 

0304 93 90

- - - muud

8

5

 

0304 94 10

- - - surimi

14,2

5

 

0304 94 90

- - - muud

7,5

5

 

0304 95 10

- - - surimi

14,2

5

 

0304 95 21

- - - - - vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)

7,5

5

 

0304 95 25

- - - - - tursk (Gadus morhua)

7,5

5

 

0304 95 29

- - - - - muud

7,5

5

 

0304 95 30

- - - - kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)

7,5

5

 

0304 95 40

- - - - põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

7,5

5

 

0304 95 50

- - - - merluusid (Merluccius spp.)

7,5

5

 

0304 95 60

- - - - putassuud (Micromesistius poutassou, Gadus poutassou)

7,5

5

 

0304 95 90

- - - - muud

7,5

5

 

0304 99 10

- - - surimi

14,2

5

 

0304 99 21

- - - - mageveekalad

8

5

 

0304 99 29

- - - - - meriahvenad (Sebastes spp.)

8

5

 

0304 99 55

- - - - - kammellased (Lepidorhombus spp.)

15

5

 

0304 99 61

- - - - - merilatikad (Brama spp.)

15

5

 

0304 99 65

- - - - - merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)

7,5

5

 

0304 99 99

- - - - - muud

7,5

5

 

0305 10 00

- inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid

13

5

 

0305 20 00

- kalamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, suitsutatud, soolatud või soolvees

11

5

 

0305 31 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.), sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.), karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.), niiluse ahven (Lates niloticus) ja madupead (Channa spp.)

16

5

 

0305 32 11

- - - - vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)

16

5

 

0305 32 19

- - - - muud

20

5

 

0305 32 90

- - - muud

16

5

 

0305 39 10

- - - idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho), soolatud või soolvees

15

5

 

0305 39 50

- - - süvalest (Reinhardtius hippoglossoides), soolatud või soolvees

15

5

 

0305 39 90

- - - muud

16

5

 

0305 41 00

- - idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)

13

5

 

0305 42 00

- - heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)

10

5

 

0305 43 00

- - forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)

14

5

 

0305 44 10

- - - angerjad (Anguilla spp.)

14

5

 

0305 44 90

- - - muud

14

5

 

0305 49 10

- - - süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

15

5

 

0305 49 20

- - - hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)

16

5

 

0305 49 30

- - - makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

14

5

 

0305 49 80

- - - muud

14

5

 

0305 51 10

- - - kuivatatud, soolamata

13

5

 

0305 51 90

- - - kuivatatud, soolatud

13

5

 

0305 61 00

- - heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)

12

5

 

0305 62 00

- - tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)

13

5

 

0305 63 00

- - anšoovised (Engraulis spp.)

10

5

 

0305 64 00

- - tilaapiad (Oreochromis spp.), sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.), karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.), niiluse ahven (Lates niloticus) ja madupead (Channa spp.)

12

5

 

0305 69 10

- - - polaartursk e saika (Boreogadus saida)

13

5

 

0305 69 30

- - - hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)

15

5

 

0305 69 50

- - - idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)

11

5

 

0305 69 80

- - - muud

12

5

 

0305 71 10

- - - suitsutatud

14

5

 

0306 11 05

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 11 10

- - - - vähilakad

12,5

5

 

0306 11 90

- - - - muud

12,5

5

 

0306 12 10

- - - - terved (puhastamata)

6

5

 

0306 12 90

- - - - muud

16

5

 

0306 14 10

- - - - krabid liikidest Paralithodes camchaticus, Chionoecetes spp. ja Callinectes sapidus

7,5

5

 

0306 14 30

- - - - harilik taskukrabi (Cancer pagurus)

7,5

5

 

0306 14 90

- - - - muud

7,5

5

 

0306 15 10

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 15 90

- - - muud

12

5

 

0306 16 91

- - - - garneelid liigist Crangon

18

5

 

0306 16 99

- - - - muud

12

5

 

0306 17 91

- - - - süvaveegarneelid liigist Parapenaeus longirostris

12

5

 

0306 17 92

- - - - garneelid perekonnast Penaeus

12

5

 

0306 17 93

- - - - krevetid sugukonnast Pandalidae, v.a perekonnast Pandalus

12

5

 

0306 17 94

- - - - garneelid perekonnast Crangon, v.a liigist Crangon

18

5

 

0306 17 99

- - - - muud

12

5

 

0306 19 05

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 19 10

- - - - mageveevähid

7,5

5

 

0306 19 90

- - - - muud

12

5

 

0306 21 10

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 21 90

- - - muud

12,5

5

 

0306 22 10

- - - elusad

8

5

 

0306 22 91

- - - - - terved (puhastamata)

8

5

 

0306 22 99

- - - - - muud

10

5

 

0306 24 30

- - - - harilik taskukrabi (Cancer pagurus)

7,5

5

 

0306 24 80

- - - - muud

7,5

5

 

0306 25 10

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 25 90

- - - muud

12

5

 

0306 26 90

- - - - muud

12

5

 

0306 27 99

- - - - muud

12

5

 

0306 29 05

- - - suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata

20

5

 

0306 29 10

- - - - mageveevähid

7,5

5

 

0306 29 90

- - - - muud

12

5

 

0307 11 90

- - - muud

9

5

 

0307 19 90

- - - muud

9

5

 

0307 21 00

- - elusad, värsked või jahutatud

8

5

 

0307 29 10

- - - - suured e püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus), külmutatud

8

5

 

0307 29 90

- - - - muud

8

5

 

0307 31 10

- - - Mytilus spp.

10

5

 

0307 31 90

- - - Perna spp.

8

5

 

0307 39 10

- - - - Mytilus spp.

10

5

 

0307 39 90

- - - - Perna spp.

8

5

 

0307 41 10

- - - seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.)

8

5

 

0307 41 91

- - - - ebakalmaarid (Loligo spp.), nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)

6

5

 

0307 41 99

- - - - muud

8

5

 

0307 51 00

- - elusad, värsked või jahutatud

8

5

 

0307 59 10

- - - - külmutatud

8

5

 

0307 59 90

- - - - muud

8

5

 

0307 71 00

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0307 79 30

- - - veenuskarp või muud liigid sugukonnast Veneridae, külmutatud

8

5

 

0307 81 00

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0307 91 00

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0307 99 11

- - - - Illex spp.

8

5

 

0308 11 00

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0308 21 00

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0308 30 10

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0308 90 10

- - elusad, värsked või jahutatud

11

5

 

0401 10 10

- - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

13,8 €/100 kg/net

5

 

0401 10 90

- - muud

12,9 €/100 kg/net

5

 

0401 20 11

- - - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

18,8 €/100 kg/net

5

 

0401 20 19

- - - muud

17,9 €/100 kg/net

5

 

0401 20 91

- - - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

22,7 €/100 kg/net

5

 

0401 20 99

- - - muud

21,8 €/100 kg/net

5

 

0401 40 10

- - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

57,5 €/100 kg/net

5

 

0401 40 90

- - muud

56,6 €/100 kg/net

5

 

0401 50 11

- - - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

57,5 €/100 kg/net

5

 

0401 50 19

- - - muud

56,6 €/100 kg/net

5

 

0401 50 31

- - - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

110 €/100 kg/net

5

 

0401 50 39

- - - muud

109,1 €/100 kg/net

5

 

0401 50 91

- - - kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

183,7 €/100 kg/net

5

 

0401 50 99

- - - muud

182,8 €/100 kg/net

5

 

0402 10 11

- - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

125,4 €/100 kg/net

5

 

0402 10 19

- - - muud

118,8 €/100 kg/net

5

 

0402 10 91

- - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

1,19 €/kg + 27,5 €/100 kg/net

5

 

0402 10 99

- - - muud

1,19 €/kg + 21 €/100 kg/net

5

 

0402 21 11

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

135,7 €/100 kg/net

5

 

0402 21 18

- - - - muud

130,4 €/100 kg/net

5

 

0402 21 91

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

167,2 €/100 kg/net

5

 

0402 21 99

- - - - muud

161,9 €/100 kg/net

5

 

0402 29 11

- - - - spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist

1,31 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0402 29 15

- - - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

1,31 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0402 29 19

- - - - - muud

1,31 €/kg + 16,8 €/100 kg/net

5

 

0402 29 91

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

1,62 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0402 29 99

- - - - muud

1,62 €/kg + 16,8 €/100 kg/net

5

 

0402 91 10

- - - rasvasisaldus kuni 8 % massist

34,7 €/100 kg/net

5

 

0402 91 30

- - - rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist

43,4 €/100 kg/net

5

 

0402 91 51

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

110 €/100 kg/net

5

 

0402 91 59

- - - - muud

109,1 €/100 kg/net

5

 

0402 91 91

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

183,7 €/100 kg/net

5

 

0402 91 99

- - - - muud

182,8 €/100 kg/net

5

 

0402 99 10

- - - rasvasisaldus kuni 9,5 % massist

57,2 €/100 kg/net

5

 

0402 99 31

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

1,08 €/kg + 19,4 €/100 kg/net

5

 

0402 99 39

- - - - muud

1,08 €/kg + 18,5 €/100 kg/net

5

 

0402 99 91

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

1,81 €/kg + 19,4 €/100 kg/net

5

 

0402 99 99

- - - - muud

1,81 €/kg + 18,5 €/100 kg/net

5

 

0403 10 11

- - - - kuni 3 % massist

20,5 €/100 kg/net

5

 

0403 10 13

- - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

24,4 €/100 kg/net

5

 

0403 10 19

- - - - üle 6 % massist

59,2 €/100 kg/net

5

 

0403 10 31

- - - - kuni 3 % massist

0,17 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 10 33

- - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0,20 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 10 39

- - - - üle 6 % massist

0,54 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 10 51

- - - - kuni 1,5 % massist

8,3 + 95 €/100 kg/net

5

 

0403 10 53

- - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

8,3 + 130,4 €/100 kg/net

5

 

0403 10 59

- - - - üle 27 % massist

8,3 + 168,8 €/100 kg/net

5

 

0403 10 91

- - - - kuni 3 % massist

8,3 + 12,4 €/100 kg/net

5

 

0403 10 93

- - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

8,3 + 17,1 €/100 kg/net

5

 

0403 10 99

- - - - üle 6 % massist

8,3 + 26,6 €/100 kg/net

5

 

0403 90 11

- - - - - kuni 1,5 % massist

100,4 €/100 kg/net

5

 

0403 90 13

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0403 90 19

- - - - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0403 90 31

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,95 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0403 90 33

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0403 90 39

- - - - - üle 27 % massist

1,62 €/kg + 22 €/100 kg/net

5

 

0403 90 51

- - - - - kuni 3 % massist

20,5 €/100 kg/net

5

 

0403 90 53

- - - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

24,4 €/100 kg/net

5

 

0403 90 59

- - - - - üle 6 % massist

59,2 €/100 kg/net

5

 

0403 90 61

- - - - - kuni 3 % massist

0,17 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 90 63

- - - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0,20 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 90 69

- - - - - üle 6 % massist

0,54 €/kg + 21,1 €/100 kg/net

5

 

0403 90 71

- - - - kuni 1,5 % massist

8,3 + 95 €/100 kg/net

5

 

0403 90 73

- - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

8,3 + 130,4 €/100 kg/net

5

 

0403 90 79

- - - - üle 27 % massist

8,3 + 168,8 €/100 kg/net

5

 

0403 90 91

- - - - kuni 3 % massist

8,3 + 12,4 €/100 kg/net

5

 

0403 90 93

- - - - üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

8,3 + 17,1 €/100 kg/net

5

 

0403 90 99

- - - - üle 6 % massist

8,3 + 26,6 €/100 kg/net

5

 

0404 10 02

- - - - - kuni 1,5 % massist

7 €/100 kg/net

5

 

0404 10 04

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0404 10 06

- - - - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0404 10 12

- - - - - kuni 1,5 % massist

100,4 €/100 kg/net

5

 

0404 10 14

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0404 10 16

- - - - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0404 10 26

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,07 €/kg/net + 16,8 €/100 kg/net

5

 

0404 10 28

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 32

- - - - - üle 27 % massist

1,62 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 34

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,95 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 36

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 38

- - - - - üle 27 % massist

1,62 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 48

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,07 €/kg/net

5

 

0404 10 52

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0404 10 54

- - - - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0404 10 56

- - - - - kuni 1,5 % massist

100,4 €/100 kg/net

5

 

0404 10 58

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0404 10 62

- - - - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0404 10 72

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,07 €/kg/net + 16,8 €/100 kg/net

5

 

0404 10 74

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 76

- - - - - üle 27 % massist

1,62 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 78

- - - - - kuni 1,5 % massist

0,95 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 82

- - - - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 10 84

- - - - - üle 27 % massist

1,62 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 90 21

- - - kuni 1,5 % massist

100,4 €/100 kg/net

5

 

0404 90 23

- - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

135,7 €/100 kg/net

5

 

0404 90 29

- - - üle 27 % massist

167,2 €/100 kg/net

5

 

0404 90 81

- - - kuni 1,5 % massist

0,95 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 90 83

- - - üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

1,31 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0404 90 89

- - - üle 27 % massist

1,62 €/kg/net + 22 €/100 kg/net

5

 

0405 10 11

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

189,6 €/100 kg/net

5

 

0405 10 19

- - - - muud

189,6 €/100 kg/net

5

 

0405 10 30

- - - taastatud või

189,6 €/100 kg/net

5

 

0405 10 50

- - - vadakuvõi

189,6 €/100 kg/net

5

 

0405 10 90

- - muud

231,3 €/100 kg/net

5

 

0405 20 10

- - rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

9 + EA

5

 

0405 20 30

- - rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

9 + EA

5

 

0405 20 90

- - rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

189,6 €/100 kg/net

5

 

0405 90 10

- - rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 0,5 % massist

231,3 €/100 kg/net

5

 

0405 90 90

- - muud

231,3 €/100 kg/net

5

 

0406 90 86

- - - - - - - - üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist

151 €/100 kg/net

5

 

0406 90 87

- - - - - - - - üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist

151 €/100 kg/net

5

 

0406 90 88

- - - - - - - - üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist

151 €/100 kg/net

5

 

0406 90 93

- - - - - - üle 72 % massist

185,2 €/100 kg/net

5

 

0406 90 99

- - - - - muud

221,2 €/100 kg/net

5

 

0407 11 00

- - liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad

35 €/1 000 p/st

5

 

0407 19 11

- - - - kalkuni- ja hanemunad

105 €/1 000 p/st

5

 

0407 19 19

- - - - muud

35 €/1 000 p/st

5

 

0407 21 00

- - liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad

30,4 €/100 kg/net

5

 

0407 29 10

- - - muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad

30,4 €/100 kg/net

5

 

0407 90 10

- - kodulindude

30,4 €/100 kg/net

5

 

0408 11 80

- - - muud

142,3 €/100 kg/net

5

 

0408 19 81

- - - - vedelal kujul

62 €/100 kg/net

5

 

0408 19 89

- - - - muud, kaasa arvatud külmutatud

66,3 €/100 kg/net

5

 

0408 91 80

- - - muud

137,4 €/100 kg/net

5

 

0408 99 80

- - - muud

35,3 €/100 kg/net

5

 

0409 00 00

Naturaalne mesi

17,3

3

 

0602 90 10

- - seeneniidistik

8,3

3

 

0602 90 50

- - - - muud avamaataimed

8,3

3

 

0602 90 99

- - - - - muud

6,5

3

 

0604 90 99

- - - muud

10,9

3

 

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0703 20 00

- küüslauk

9,6 + 120 €/100 kg/net

5

 

0704 90 10

- - valge peakapsas ja punane peakapsas

12 MIN 0,4 €/100 kg/net

5

 

0707 00 05

- kurgid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0709 91 00

- - artišokid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0709 92 90

- - - muud

13,1 €/100 kg/net

5

 

0709 93 10

- - - kabatšokid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0710 40 00

- suhkrumais

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

5

 

0711 20 90

- - muud

13,1 €/100 kg/net

5

 

0711 51 00

- - seened perekonnast Agaricus

9,6 + 191 €/100 kg/net eda

5

 

0711 90 30

- - - suhkrumais

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

5

 

0712 90 19

- - - muud

9,4 €/100 kg/net

5

 

0714 10 00

- maniokk

9,5 €/100 kg/net

5

 

0714 20 90

- - muud

6,4 €/100 kg/net

5

 

0714 30 00

- jamss (Dioscorea spp.)

9,5 €/100 kg/net

5

 

0714 40 00

- taro (Colocasia spp.)

9,5 €/100 kg/net

5

 

0714 50 00

- kollavõhk (Xanthosoma spp.)

9,5 €/100 kg/net

5

 

0714 90 20

- - maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad

9,5 €/100 kg/net

5

 

0802 11 90

- - - muud

5,6

3

 

0803 90 10

- - värsked

176 €/1 000 kg/net

5

 

0805 10 20

- - magusad apelsinid, värsked

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 20 10

- - klementiinid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 20 30

- - monrealid ja satsumad

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 20 50

- - mandariinid ja vilkingid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 20 70

- - tangeriinid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 20 90

- - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0805 50 10

- - sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0806 10 10

- - lauaviinamarjad

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0808 10 10

- - siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember

7,2 MIN 0,36 €/100 kg/net

5

 

0808 10 80

- - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0808 30 10

- - siidripirnid, lahtiselt, 1. august–31. detsember

7,2 MIN 0,36 €/100 kg/net

5

 

0808 30 90

- - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 10 00

- aprikoosid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 21 00

- - hapukirsid (Prunus cerasus)

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 29 00

- - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 30 10

- - nektariinid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 30 90

- - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0809 40 05

- - ploomid

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

0811 10 11

- - - suhkrusisaldusega üle 13 % massist

20,8 + 8,4 €/100 kg/net

5

 

0811 20 11

- - - suhkrusisaldusega üle 13 % massist

20,8 + 8,4 €/100 kg/net

5

 

0811 90 11

- - - - troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

13 + 5,3 €/100 kg/net

5

 

0811 90 19

- - - - muud

20,8 + 8,4 €/100 kg/net

5

 

1001 11 00

- - seemneks

148 €/t

5

 

1001 19 00

- - muud

148 €/t

5

 

1001 91 20

- - - harilik nisu ja meslin

95 €/t

5

 

1001 91 90

- - - muud

95 €/t

5

 

1001 99 00

- - muud

95 €/t

5

 

1002 10 00

- seemneks

93 €/t

5

 

1002 90 00

- muud

93 €/t

5

 

1003 10 00

- seemneks

93 €/t

5

 

1003 90 00

- muud

93 €/t

5

 

1004 10 00

- seemneks

89 €/t

5

 

1004 90 00

- muud

89 €/t

5

 

1005 10 90

- - muud

94 €/t

5

 

1005 90 00

- muud

94 €/t

5

 

1006 10 10

- - seemneks

7,7

3

 

1006 10 21

- - - - ümarateraline

211 €/t

5

 

1006 10 23

- - - - keskmiseteraline

211 €/t

5

 

1006 10 25

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

211 €/t

5

 

1006 10 27

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

211 €/t

5

 

1006 10 92

- - - - ümarateraline

211 €/t

5

 

1006 10 94

- - - - keskmiseteraline

211 €/t

5

 

1006 10 96

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

211 €/t

5

 

1006 10 98

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

211 €/t

5

 

1006 20 11

- - - ümarateraline

65 €/t

5

 

1006 20 13

- - - keskmiseteraline

65 €/t

5

 

1006 20 15

- - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

65 €/t

5

 

1006 20 17

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

65 €/t

5

 

1006 20 92

- - - ümarateraline

65 €/t

5

 

1006 20 94

- - - keskmiseteraline

65 €/t

5

 

1006 20 96

- - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

65 €/t

5

 

1006 20 98

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

65 €/t

5

 

1006 30 21

- - - - ümarateraline

175 €/t

5

 

1006 30 23

- - - - keskmiseteraline

175 €/t

5

 

1006 30 25

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

175 €/t

5

 

1006 30 27

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

175 €/t

5

 

1006 30 42

- - - - ümarateraline

175 €/t

5

 

1006 30 44

- - - - keskmiseteraline

175 €/t

5

 

1006 30 46

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

175 €/t

5

 

1006 30 48

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

175 €/t

5

 

1006 30 61

- - - - ümarateraline

175 €/t

5

 

1006 30 63

- - - - keskmiseteraline

175 €/t

5

 

1006 30 65

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

175 €/t

5

 

1006 30 67

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

175 €/t

5

 

1006 30 92

- - - - ümarateraline

175 €/t

5

 

1006 30 94

- - - - keskmiseteraline

175 €/t

5

 

1006 30 96

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

175 €/t

5

 

1006 30 98

- - - - - tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt

175 €/t

5

 

1006 40 00

- purustatud riis

128 €/t

5

 

1007 10 90

- - muud

94 €/t

5

 

1007 90 00

- muud

94 €/t

5

 

1008 10 00

- tatar

37 €/t

5

 

1008 21 00

- - seemneks

56 €/t

5

 

1008 29 00

- - muud

56 €/t

5

 

1008 40 00

- paelhirss (Digitaria spp.)

37 €/t

5

 

1008 50 00

- tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa)

37 €/t

5

 

1008 60 00

- tritikale

93 €/t

5

 

1008 90 00

- muu teravili

37 €/t

5

 

1101 00 11

- - kõvast nisust

172 €/t

5

 

1101 00 15

- - harilikust nisust ja speltanisust

172 €/t

5

 

1101 00 90

- meslinijahu

172 €/t

5

 

1102 20 10

- - rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

173 €/t

5

 

1102 20 90

- - muud

98 €/t

5

 

1102 90 10

- - odrajahu

171 €/t

5

 

1102 90 30

- - kaerajahu

164 €/t

5

 

1102 90 50

- - riisijahu

138 €/t

5

 

1102 90 70

- - rukkijahu

168 €/t

5

 

1102 90 90

- - muud

98 €/t

5

 

1103 11 10

- - - kõvast nisust

267 €/t

5

 

1103 11 90

- - - harilikust nisust ja speltanisust

186 €/t

5

 

1103 13 10

- - - rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

173 €/t

5

 

1103 13 90

- - - muud

98 €/t

5

 

1103 19 20

- - - rukkist või odrast

171 €/t

5

 

1103 19 40

- - - kaerast

164 €/t

5

 

1103 19 50

- - - riisist

138 €/t

5

 

1103 19 90

- - - muud

98 €/t

5

 

1103 20 25

- - rukkist või odrast

171 €/t

5

 

1103 20 30

- - kaerast

164 €/t

5

 

1103 20 40

- - maisist

173 €/t

5

 

1103 20 50

- - riisist

138 €/t

5

 

1103 20 60

- - nisust

175 €/t

5

 

1103 20 90

- - muud

98 €/t

5

 

1104 12 10

- - - valtsitud

93 €/t

5

 

1104 12 90

- - - helvestatud

182 €/t

5

 

1104 19 10

- - - nisust

175 €/t

5

 

1104 19 30

- - - rukkist

171 €/t

5

 

1104 19 50

- - - maisist

173 €/t

5

 

1104 19 61

- - - - valtsitud

97 €/t

5

 

1104 19 69

- - - - helvestatud

189 €/t

5

 

1104 19 91

- - - - helvestatud riis

234 €/t

5

 

1104 19 99

- - - - muud

173 €/t

5

 

1104 22 40

- - - kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

162 €/t

5

 

1104 22 50

- - - kruubid

145 €/t

5

 

1104 22 95

- - - muud

93 €/t

5

 

1104 23 40

- - - kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega; kruubid

152 €/t

5

 

1104 23 98

- - - muud

98 €/t

5

 

1104 29 04

- - - - kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

150 €/t

5

 

1104 29 05

- - - - kruubid

236 €/t

5

 

1104 29 08

- - - - muud

97 €/t

5

 

1104 29 17

- - - - kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

129 €/t

5

 

1104 29 30

- - - - kruubid

154 €/t

5

 

1104 29 51

- - - - - nisust

99 €/t

5

 

1104 29 55

- - - - - rukkist

97 €/t

5

 

1104 29 59

- - - - - muud

98 €/t

5

 

1104 29 81

- - - - - nisust

99 €/t

5

 

1104 29 85

- - - - - rukkist

97 €/t

5

 

1104 29 89

- - - - - muud

98 €/t

5

 

1104 30 10

- - nisuidud

76 €/t

5

 

1104 30 90

- - muude teraviljade idud

75 €/t

5

 

1106 10 00

- rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest

7,7

3

 

1106 20 10

- - denatureeritud

95 €/t

5

 

1106 20 90

- - muud

166 €/t

5

 

1107 10 11

- - - jahuna

177 €/t

5

 

1107 10 19

- - - muud

134 €/t

5

 

1107 10 91

- - - jahuna

173 €/t

5

 

1107 10 99

- - - muud

131 €/t

5

 

1107 20 00

- röstitud

152 €/t

5

 

1108 11 00

- - nisutärklis

224 €/t

5

 

1108 12 00

- - maisitärklis

166 €/t

5

 

1108 13 00

- - kartulitärklis

166 €/t

5

 

1108 14 00

- - maniokitärklis

166 €/t

5

 

1108 19 10

- - - riisitärklis

216 €/t

5

 

1108 19 90

- - - muu

166 €/t

5

 

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

512 €/t

5

 

1209 10 00

- suhkrupeediseemned

8,3

3

 

1212 91 20

- - - kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata

23 €/100 kg/net

5

 

1212 91 80

- - - muud

6,7 €/100 kg/net

5

 

1212 93 00

- - suhkruroog

4,6 €/100 kg/net

5

 

1212 99 49

- - - - muud

5,8

3

 

1501 10 90

- - muud

17,2 €/100 kg/net

5

 

1501 20 90

- - muud

17,2 €/100 kg/net

5

 

1509 10 10

- - lambiõli

122,6 €/100 kg/net

5

 

1509 10 90

- - muud

124,5 €/100 kg/net

5

 

1509 90 00

- muud

134,6 €/100 kg/net

5

 

1510 00 10

- toorõlid

110,2 €/100 kg/net

5

 

1510 00 90

- muud

160,3 €/100 kg/net

5

 

1511 90 11

- - - kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

12,8

3

 

1511 90 19

- - - muud

10,9

3

 

1511 90 91

- - - kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

5,1

3

 

1511 90 99

- - - muud

9

3

 

1513 21 30

- - - - kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

12,8

3

 

1513 21 90

- - - - muud

6,4

3

 

1513 29 11

- - - - kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

12,8

3

 

1513 29 19

- - - - muud

10,9

3

 

1513 29 30

- - - - kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

5,1

3

 

1513 29 50

- - - - - kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

12,8

3

 

1513 29 90

- - - - - muud

9,6

3

 

1517 10 10

- - piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

8,3 + 28,4 €/100 kg/net

5

 

1517 90 10

- - piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

8,3 + 28,4 €/100 kg/net

5

 

1522 00 31

- - - seebirasv

29,9 €/100 kg/net

5

 

1522 00 39

- - - muud

47,8 €/100 kg/net

5

 

1601 00 91

- - vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata

149,4 €/100 kg/net

5

 

1601 00 99

- - muud

100,5 €/100 kg/net

5

 

1602 10 00

- homogeenitud tooted

16,6

3

 

1602 20 10

- - hane- või pardimaksast

10,2

3

 

1602 20 90

- - muud

16

3

 

1602 31 11

- - - - mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha

102,4 €/100 kg/net

3

 

1602 31 19

- - - - muud

102,4 €/100 kg/net

3

 

1602 31 80

- - - muud

102,4 €/100 kg/net

3

 

1602 32 11

- - - - kuumtöötlemata

86,7 €/100 kg/net

3

 

1602 32 19

- - - - muud

102,4 €/100 kg/net

3

 

1602 32 30

- - - sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

10,9

3

 

1602 32 90

- - - muud

10,9

3

 

1602 39 21

- - - - kuumtöötlemata

86,7 €/100 kg/net

3

 

1602 39 29

- - - - muud

10,9

3

 

1602 39 85

- - - muud

10,9

3

 

1602 41 10

- - - kodusea

156,8 €/100 kg/net

5

 

1602 42 10

- - - kodusea

129,3 €/100 kg/net

5

 

1602 49 11

- - - - - seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest

156,8 €/100 kg/net

5

 

1602 49 13

- - - - - kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest

129,3 €/100 kg/net

5

 

1602 49 15

- - - - - muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

129,3 €/100 kg/net

5

 

1602 49 19

- - - - - muud

85,7 €/100 kg/net

5

 

1602 49 30

- - - - mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

75 €/100 kg/net

5

 

1602 49 50

- - - - mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

54,3 €/100 kg/net

5

 

1602 50 10

- - kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

303,4 €/100 kg/net

5

 

1602 90 51

- - - - mis sisaldavad kodusea liha või rupsi

85,7 €/100 kg/net

5

 

1602 90 61

- - - - - - kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

303,4 €/100 kg/net

5

 

1604 11 00

- - lõhe

5,5

5

 

1604 12 10

- - - sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata

15

5

 

1604 12 91

- - - - õhukindlas pakendis

20

5

 

1604 12 99

- - - - muud

20

5

 

1604 13 11

- - - - oliiviõlis

12,5

5

 

1604 13 19

- - - - muud

12,5

5

 

1604 13 90

- - - muud

12,5

5

 

1604 14 11

- - - - taimeõlis

24

X

 

1604 14 16

- - - - - nn seljafileed

24

X

 

1604 14 18

- - - - - muud

24

X

 

1604 14 90

- - - pelamiid (Sarda spp.)

25

X

 

1604 15 11

- - - - fileed

25

5

 

1604 15 19

- - - - muud

25

5

 

1604 15 90

- - - austraalia makrell (Scomber australasicus)

20

5

 

1604 16 00

- - anšoovised

25

5

 

1604 17 00

- - angerjad

20

5

 

1604 19 10

- - - muud lõhelased, v.a lõhe

7

5

 

1604 19 31

- - - - nn seljafileed

24

5

 

1604 19 39

- - - - muud

24

5

 

1604 19 50

- - - kalad liigist Orcynopsis unicolor

12,5

5

 

1604 19 91

- - - - sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata

7,5

5

 

1604 19 92

- - - - - tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)

20

5

 

1604 19 93

- - - - - põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

20

5

 

1604 19 94

- - - - - merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)

20

5

 

1604 19 95

- - - - - vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)

20

5

 

1604 19 97

- - - - - muud

20

5

 

1604 20 05

- - surimitooted

20

X

 

1604 20 10

- - - lõhest

5,5

5

 

1604 20 70

- - - tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus kaladest

24

X

 

1604 31 00

- - kaaviar

20

5

 

1604 32 00

- - kaaviariasendajad

20

5

 

1605 40 00

- muudest vähkidest

20

5

 

1701 12 10

- - - rafineerimiseks

33,9 €/100 kg/net

5

 

1701 12 90

- - - muud

41,9 €/100 kg/net

5

 

1701 13 10

- - - rafineerimiseks

33,9 €/100 kg/net

5

 

1701 13 90

- - - muud

41,9 €/100 kg/net

5

 

1701 14 10

- - - rafineerimiseks

33,9 €/100 kg/net

5

 

1701 14 90

- - - muud

41,9 €/100 kg/net

5

 

1701 91 00

- - maitse- või värvainelisanditega

41,9 €/100 kg/net

5

 

1701 99 10

- - - valge suhkur

41,9 €/100 kg/net

5

 

1701 99 90

- - - muud

41,9 €/100 kg/net

5

 

1702 11 00

- - kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

14 €/100 kg/net

5

 

1702 19 00

- - muud

14 €/100 kg/net

5

 

1702 20 10

- - vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1702 30 10

- - isoglükoos

50,7 €/100 kg/net mas

5

 

1702 30 50

- - - valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

26,8 €/100 kg/net

5

 

1702 30 90

- - - muud

20 €/100 kg/net

5

 

1702 40 10

- - isoglükoos

50,7 €/100 kg/net mas

5

 

1702 40 90

- - muud

20 €/100 kg/net

5

 

1702 50 00

- keemiliselt puhas fruktoos

16 + 50,7 €/100 kg/net mas

X

 

1702 60 10

- - isoglükoos

50,7 €/100 kg/net mas

5

 

1702 60 80

- - inuliinisiirup

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1702 60 95

- - muud

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1702 90 30

- - isoglükoos

50,7 €/100 kg/net mas

5

 

1702 90 50

- - maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

20 €/100 kg/net

5

 

1702 90 71

- - - kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1702 90 75

- - - - pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

27,7 €/100 kg/net

5

 

1702 90 79

- - - - muud

19,2 €/100 kg/net

5

 

1702 90 80

- - inuliinisiirup

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1702 90 95

- - muud

0,4 €/100 kg/net (sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist)

5

 

1704 10 10

- - sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist

6,2 + 27,1 €/100 kg/net MAX 17,9

5

 

1704 10 90

- - sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist

6,3 + 30,9 €/100 kg/net MAX 18,2

5

 

1704 90 10

- - lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

13,4

5

 

1704 90 30

- - valge šokolaad

9,1 + 45,1 €/100 kg/net MAX 18,9 + 16,5 €/100 kg/net

5

 

1704 90 51

- - - kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 55

- - - kurgupastillid ja köhatropsid

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 61

- - - dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 65

- - - - kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 71

- - - - karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 75

- - - - iirised (toffee) jms maiustused

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 81

- - - - - pressitud tabletid

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1704 90 99

- - - - - muud

9 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

X

 

1803 10 00

- rasvatustamata

9,6

5

 

1803 20 00

- osaliselt või täielikult rasvatustatud

9,6

5

 

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

7,7

5

 

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

8

5

 

1806 10 15

- - mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist

8

5

 

1806 10 20

- - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist

8 + 25,2 €/100 kg/net

5

 

1806 10 30

- - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

8 + 31,4 €/100 kg/net

3

 

1806 10 90

- - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

8 + 41,9 €/100 kg/net

3

 

1806 20 10

- - mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 20 30

- - mis sisaldavad kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 20 50

- - - mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 20 70

- - - granuleeritud piimašokolaad

15,4 + EA

5

 

1806 20 80

- - - maitsestatud šokolaadiglasuur

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 20 95

- - - muud

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 31 00

- - täidisega

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 32 10

- - - teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 32 90

- - - muud

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 11

- - - - alkoholi sisaldavad

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 19

- - - - muud

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 31

- - - - täidisega

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 39

- - - - täidiseta

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 50

- - kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 60

- - kakaovõided

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 70

- - kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1806 90 90

- - muud

8,3 + EA MAX 18,7 + AD S/Z

5

 

1901 10 00

- jaemüügiks pakendatud väikelaste toidud

7,6 + EA

5

 

1901 20 00

- segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

7,6 + EA

3

 

1901 90 11

- - - kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist

5,1 + 18 €/100 kg/net

3

 

1901 90 19

- - - muud

5,1 + 14,7 €/100 kg/net

3

 

1901 90 91

- - - mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud pulbrilised toiduained rubriikide 0401 –0404 kaupadest

12,8

3

 

1901 90 99

- - - muud

7,6 + EA

5

 

1902 11 00

- - muna sisaldavad

7,7 + 24,6 €/100 kg/net

5

 

1902 19 10

- - - mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli

7,7 + 24,6 €/100 kg/net

3

 

1902 19 90

- - - muud

7,7 + 21,1 €/100 kg/net

3

 

1902 20 10

- - mis sisaldavad üle 20 % massist kala, vähke, limuseid või teisi veeselgrootuid

8,5

3

 

1902 20 30

- - mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

54,3 €/100 kg/net

3

 

1902 20 91

- - - kuumtöödeldud

8,3 + 6,1 €/100 kg/net

3

 

1902 20 99

- - - muud

8,3 + 17,1 €/100 kg/net

3

 

1902 30 10

- - kuivatatud

6,4 + 24,6 €/100 kg/net

3

 

1902 30 90

- - muud

6,4 + 9,7 €/100 kg/net

3

 

1902 40 10

- - töötlemata

7,7 + 24,6 €/100 kg/net

5

 

1902 40 90

- - muud

6,4 + 9,7 €/100 kg/net

5

 

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

6,4 + 15,1 €/100 kg/net

5

 

1904 10 10

- - maisist

3,8 + 20 €/100 kg/net

5

 

1904 10 30

- - riisist

5,1 + 46 €/100 kg/net

5

 

1904 10 90

- - muud

5,1 + 33,6 €/100 kg/net

5

 

1904 20 10

- - müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest

9 + EA

5

 

1904 20 91

- - - maisist

3,8 + 20 €/100 kg/net

5

 

1904 20 95

- - - riisist

5,1 + 46 €/100 kg/net

5

 

1904 20 99

- - - muud

5,1 + 33,6 €/100 kg/net

5

 

1904 30 00

- bulgurnisu

8,3 + 25,7 €/100 kg/net

5

 

1904 90 10

- - riisist

8,3 + 46 €/100 kg/net

5

 

1904 90 80

- - muud

8,3 + 25,7 €/100 kg/net

5

 

1905 10 00

- kuivikleivad

5,8 + 13 €/100 kg/net

5

 

1905 20 10

- - mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

9,4 + 18,3 €/100 kg/net

5

 

1905 20 30

- - mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist

9,8 + 24,6 €/100 kg/net

5

 

1905 20 90

- - mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist

10,1 + 31,4 €/100 kg/net

5

 

1905 31 11

- - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 31 19

- - - - muud

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 31 30

- - - - sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 31 91

- - - - - kihilised küpsised

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 31 99

- - - - - muud

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 32 05

- - - veesisaldusega üle 10 % massist

9 + EA MAX 20,7 + AD F/M

5

 

1905 32 11

- - - - - kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 32 19

- - - - - muud

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 32 91

- - - - - soolased, täidisega või täidiseta

9 + EA MAX 20,7 + AD F/M

5

 

1905 32 99

- - - - - muud

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

5

 

1905 40 10

- - kuivikud

9,7 + EA

5

 

1905 40 90

- - muud

9,7 + EA

5

 

1905 90 10

- - matsa

3,8 + 15,9 €/100 kg/net

3

 

1905 90 20

- - armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

4,5 + 60,5 €/100 kg/net

3

 

1905 90 30

- - - leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

9,7 + EA

3

 

1905 90 45

- - - küpsised (kreekerid jms)

9 + EA MAX 20,7 + AD F/M

3

 

1905 90 55

- - - pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

9 + EA MAX 20,7 + AD F/M

3

 

1905 90 60

- - - - magusainelisanditega

9 + EA MAX 24,2 + AD S/Z

3

 

1905 90 90

- - - - muud

9 + EA MAX 20,7 + AD F/M

3

 

2001 90 30

- - suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

X

 

2001 90 40

- - jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

8,3 + 3,8 €/100 kg/net

5

 

2003 10 20

- - ajutiseks säilitamiseks konserveeritud, täielikult kuumtöödeldud

18,4 + 191 €/100 kg/net eda

5

 

2003 10 30

- - muud

18,4 + 222 €/100 kg/net eda

5

 

2004 90 10

- - suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

X

 

2005 80 00

- suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

X

 

2006 00 31

- - - kirsid

20 + 23,9 €/100 kg/net

5

 

2006 00 35

- - - troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

12,5 + 15 €/100 kg/net

5

 

2006 00 38

- - - muud

20 + 23,9 €/100 kg/net

5

 

2007 10 10

- - suhkrusisaldusega üle 13 % massist

24 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2007 91 10

- - - suhkrusisaldusega üle 30 % massist

20 + 23 €/100 kg/net

5

 

2007 91 30

- - - suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist

20 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2007 99 20

- - - - kastanipüree ja -pasta

24 + 19,7 €/100 kg/net

5

 

2007 99 31

- - - - - kirssidest

24 + 23 €/100 kg/net

5

 

2007 99 33

- - - - - maasikatest

24 + 23 €/100 kg/net

5

 

2007 99 35

- - - - - vaarikatest

24 + 23 €/100 kg/net

5

 

2007 99 39

- - - - - muud

24 + 23 €/100 kg/net

5

 

2007 99 50

- - - suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist

24 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 20 11

- - - - suhkrusisaldusega üle 17 % massist

25,6 + 2,5 €/100 kg/net

5

 

2008 20 31

- - - - suhkrusisaldusega üle 19 % massist

25,6 + 2,5 €/100 kg/net

5

 

2008 30 19

- - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 40 19

- - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 40 31

- - - - suhkrusisaldusega üle 15 % massist

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 50 19

- - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 50 51

- - - - suhkrusisaldusega üle 15 % massist

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 60 19

- - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 70 19

- - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 70 51

- - - - suhkrusisaldusega üle 15 % massist

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 80 19

- - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 93 19

- - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 93 99

- - - - suhkrulisandita

18,4

3

 

2008 97 16

- - - - - - troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

16 + 2,6 €/100 kg/net

5

 

2008 97 18

- - - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 97 32

- - - - - - troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

15

3

 

2008 99 21

- - - - - suhkrusisaldusega üle 13 % massist

25,6 + 3,8 €/100 kg/net

5

 

2008 99 31

- - - - - - - troopilised puuviljad

16 + 2,6 €/100 kg/net

5

 

2008 99 34

- - - - - - - muud

25,6 + 4,2 €/100 kg/net

5

 

2008 99 85

- - - - - mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

5,1 + 9,4 €/100 kg/net

X

 

2008 99 91

- - - - - jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

8,3 + 3,8 €/100 kg/net

5

 

2008 99 99

- - - - - muud

18,4

3

 

2009 11 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 11 91

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

15,2 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 19 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 19 91

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

15,2 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 29 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 29 91

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

12 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 39 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 39 51

- - - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

14,4 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 39 91

- - - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

14,4 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 49 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 49 91

- - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

15,2 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 61 10

- - - 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2009 61 90

- - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot

22,4 + 27 €/hl

5

 

2009 69 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

40 + 121 €/hl + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 69 19

- - - - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2009 69 51

- - - - - kontsentreeritud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2009 69 59

- - - - - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2009 69 71

- - - - - - kontsentreeritud

22,4 + 131 €/hl + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 69 79

- - - - - - muud

22,4 + 27 €/hl + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 69 90

- - - - - muud

22,4 + 27 €/hl

5

 

2009 79 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

30 + 18,4 €/100 kg/net

5

 

2009 79 91

- - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

18 + 19,3 €/100 kg/net

5

 

2009 81 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 81 51

- - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

16,8 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 89 11

- - - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 89 34

- - - - - - troopiliste puuviljade mahlad

21 + 12,9 €/100 kg/net

5

 

2009 89 35

- - - - - - muud

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 89 61

- - - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

19,2 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 89 85

- - - - - - - troopiliste puuviljade mahlad

10,5 + 12,9 €/100 kg/net

5

 

2009 89 86

- - - - - - - muud

16,8 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 90 11

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 90 21

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

33,6 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 90 31

- - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

20 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 90 71

- - - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

15,2 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2009 90 92

- - - - - - - troopiliste puuviljade mahlade segud

10,5 + 12,9 €/100 kg/net

5

 

2009 90 94

- - - - - - - muud

16,8 + 20,6 €/100 kg/net

5

 

2101 11 00

- - ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

9

3

 

2101 12 92

- - - tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel

11,5

3

 

2101 12 98

- - - muud

9 + EA

3

 

2101 20 98

- - - muud

6,5 + EA

3

 

2101 30 19

- - - muud

5,1 + 12,7 €/100 kg/net

5

 

2101 30 99

- - - muud

10,8 + 22,7 €/100 kg/net

5

 

2102 10 10

- - kultuurpärmid

10,9

5

 

2102 10 31

- - - kuivatatud

12 + 49,2 €/100 kg/net

5

 

2102 10 39

- - - muud

12 + 14,5 €/100 kg/net

5

 

2102 10 90

- - muud

14,7

5

 

2102 20 11

- - - tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

8,3

5

 

2102 20 19

- - - muud

5,1

5

 

2102 30 00

- valmis küpsetuspulbrid

6,1

5

 

2103 10 00

- sojakaste

7,7

3

 

2103 20 00

- ketšup jm tomatikastmed

10,2

5

 

2103 30 90

- - valmissinep

9

5

 

2103 90 90

- - muud

7,7

3

 

2104 10 00

- supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks

11,5

3

 

2104 20 00

- homogeenitud toidusegud

14,1

5

 

2105 00 10

- mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist

8,6 + 20,2 €/100 kg/net MAX 19,4 + 9,4 €/100 kg/net

5

 

2105 00 91

- - vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist

8 + 38,5 €/100 kg/net MAX 18,1 + 7 €/100 kg/net

5

 

2105 00 99

- - vähemalt 7 % massist

7,9 + 54 €/100 kg/net MAX 17,8 + 6,9 €/100 kg/net

5

 

2106 10 20

- - mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

12,8

5

 

2106 10 80

- - muud

EA

5

 

2106 90 20

- - alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

17,3 MIN 1 €/% vol/hl

3

 

2106 90 30

- - - isoglükoosisiirup

42,7 €/100 kg/net mas

3

 

2106 90 51

- - - - laktoosisiirupid

14 €/100 kg/net

3

 

2106 90 55

- - - - glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

20 €/100 kg/net

3

 

2106 90 59

- - - - muud

0,4 €/100 kg/net

3

 

2106 90 98

- - - muud

9 + EA

3

 

2202 90 91

- - - alla 0,2 % massist

6,4 + 13,7 €/100 kg/net

5

 

2202 90 95

- - - vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist

5,5 + 12,1 €/100 kg/net

5

 

2202 90 99

- - - vähemalt 2 % massist

5,4 + 21,2 €/100 kg/net

5

 

2204 30 92

- - - - kontsentreeritud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2204 30 94

- - - - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2204 30 96

- - - - kontsentreeritud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2204 30 98

- - - - muud

Vt 2-A-2. liite punkt 4

5

Vt 2-A-2. liite punkt 4

2207 10 00

- denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

19,2 €/hl

5

 

2207 20 00

- denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

10,2 €/hl

5

 

2208 40 11

- - - rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

0,6 €/% vol/hl + 3,2 €/hl

5

 

2208 40 39

- - - - muud

0,6 €/% vol/hl + 3,2 €/hl

5

 

2208 40 51

- - - rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

0,6 €/% vol/hl

5

 

2208 40 99

- - - - muud

0,6 €/% vol/hl

5

 

2208 90 91

- - - kuni 2 liitrit

1 €/% vol/hl + 6,4 €/hl

5

 

2208 90 99

- - - üle 2 liitri

1 €/% vol/hl

5

 

2302 10 10

- - tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

44 €/t

5

 

2302 10 90

- - muud

89 €/t

5

 

2302 30 10

- - tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

44 €/t

5

 

2302 30 90

- - muud

89 €/t

5

 

2302 40 02

- - - tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

44 €/t

5

 

2302 40 08

- - - muud

89 €/t

5

 

2302 40 10

- - - tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

44 €/t

5

 

2302 40 90

- - - muud

89 €/t

5

 

2303 10 11

- - - üle 40 % massist

320 €/t

5

 

2306 90 19

- - - - mis sisaldavad üle 3 % massist oliiviõli

48 €/t

5

 

2307 00 19

- - muud

1,62 €/kg/tot. alc.

5

 

2308 00 19

- - muud

1,62 €/kg/tot. alc.

5

 

2309 10 13

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

498 €/t

5

 

2309 10 15

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

730 €/t

5

 

2309 10 19

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 75 % massist

948 €/t

5

 

2309 10 33

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

530 €/t

5

 

2309 10 39

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 % massist

888 €/t

5

 

2309 10 51

- - - - - mis ei sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla 10 % massist

102 €/t

5

 

2309 10 53

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

577 €/t

5

 

2309 10 59

- - - - - mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 % massist

730 €/t

5

 

2309 10 70

- - - mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldab piimatooteid

948 €/t

5

 

2309 90 31

- - - - - - mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

23 €/t

5

 

2309 90 33

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

498 €/t

5

 

2309 90 35

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

730 €/t

5

 

2309 90 39

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

948 €/t

5

 

2309 90 41

- - - - - - mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

55 €/t

5

 

2309 90 43

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

530 €/t

5

 

2309 90 49

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

888 €/t

5

 

2309 90 51

- - - - - - mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

102 €/t

5

 

2309 90 53

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

577 €/t

5

 

2309 90 59

- - - - - - mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

730 €/t

5

 

2309 90 70

- - - - mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

948 €/t

5

 

2401 10 35

- - õhu käes kuivatatud hele tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 10 60

- - päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 10 70

- - õhu käes kuivatatud tume tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 10 85

- - suitsus kuivatatud tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 10 95

- - muud

10 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 20 35

- - õhu käes kuivatatud hele tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 20 60

- - päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 20 70

- - õhu käes kuivatatud tume tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 20 85

- - suitsus kuivatatud tubakas

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 20 95

- - muud

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2401 30 00

- tubakajäätmed

11,2 MIN 22 € MAX 56 €/100 kg/net

5

 

2402 10 00

- tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

26

5

 

2402 20 10

- - nelgiõli sisaldavad

10

5

 

2402 20 90

- - muud

57,6

5

 

2402 90 00

- muud

57,6

5

 

2403 11 00

- - käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 nimetatud vesipiibu tubakas

74,9

5

 

2403 19 10

- - - kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g

74,9

5

 

2403 19 90

- - - muud

74,9

5

 

2403 91 00

- - „homogeenitud“ või „taastatud“ tubakas

16,6

5

 

2403 99 10

- - - närimistubakas, nuusktubakas

41,6

5

 

2403 99 90

- - - muud

16,6

5

 

2905 32 00

- - propüleenglükool (propaan-1,2 -diool)

5,5

3

 

2905 43 00

- - mannitool

9,6 + 125,8 €/100 kg/net

5

 

2905 44 11

- - - - sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

7,7 + 16,1 €/100 kg/net

5

 

2905 44 19

- - - - muud

9 + 37,8 €/100 kg/net

5

 

2905 44 91

- - - - sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

7,7 + 23 €/100 kg/net

5

 

2905 44 99

- - - - muud

9 + 53,7 €/100 kg/net

5

 

2917 36 00

- - tereftaalhape ja selle soolad

6,5

3

 

2917 39 95

- - - muud

6,5

3

 

2922 49 85

- - - muud

6,5

3

 

2922 50 00

- aminoalkoholfenoolid, aminohapefenoolid ja muud hapnikku sisaldavate funktsionaalrühmadega aminoühendid

6,5

5

 

2930 50 00

- kaptafool (ISO) ja metamidofoss (ISO)

6,5

3

 

2930 90 99

- - muud

6,5

5

 

2932 19 00

- - muud

6,5

3

 

2933 29 90

- - - muud

6,5

3

 

2933 39 99

- - - muud

6,5

3

 

2933 79 00

- - muud laktaamid

6,5

3

 

2934 99 90

- - - muud

6,5

3

 

3302 10 10

- - - - tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

17,3 MIN 1 €/% vol/hl

5

 

3302 10 21

- - - - - mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

12,8

5

 

3302 10 29

- - - - - muud

9 + EA

5

 

3502 11 90

- - - muud

123,5 €/100 kg/net

5

 

3502 19 90

- - - muud

16,7 €/100 kg/net

5

 

3502 20 91

- - - kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

123,5 €/100 kg/net

5

 

3502 20 99

- - - muud

16,7 €/100 kg/net

5

 

3505 10 10

- - dekstriinid

9 + 17,7 €/100 kg/net

5

 

3505 10 90

- - - muud

9 + 17,7 €/100 kg/net

5

 

3505 20 10

- - mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 + 4,5 €/100 kg/net MAX 11,5

5

 

3505 20 30

- - mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 + 8,9 €/100 kg/net MAX 11,5

5

 

3505 20 50

- - mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 + 14,2 €/100 kg/net MAX 11,5

5

 

3505 20 90

- - mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

8,3 + 17,7 €/100 kg/net MAX 11,5

5

 

3603 00 90

- muud

6,5

3

 

3809 10 10

- - tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

8,3 + 8,9 €/100 kg/net MAX 12,8

5

 

3809 10 30

- - tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

8,3 + 12,4 €/100 kg/net MAX 12,8

5

 

3809 10 50

- - tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

8,3 + 15,1 €/100 kg/net MAX 12,8

5

 

3809 10 90

- - tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem

8,3 + 17,7 €/100 kg/net MAX 12,8

5

 

3824 60 11

- - - mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

7,7 + 16,1 €/100 kg/net

5

 

3824 60 19

- - - muud

9 + 37,8 €/100 kg/net

5

 

3824 60 91

- - - mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

7,7 + 23 €/100 kg/net

5

 

3824 60 99

- - - muud

9 + 53,7 €/100 kg/net

5

 

3902 90 90

- - muud

6,5

3

 

3906 10 00

- polü(metüülmetakrülaat)

6,5

3

 

3906 90 90

- - muud

6,5

3

 

3907 10 00

- polüatsetaalid

6,5

3

 

3907 20 20

- - - muud

6,5

3

 

3907 20 99

- - - muud

6,5

3

 

3907 30 00

- epoksüvaigud

6,5

3

 

3907 40 00

- polükarbonaadid

6,5

3

 

3907 60 20

- - viskoossusarvuga vähemalt 78 ml/g

6,5

5

 

3913 90 00

- muud

6,5

5

 

4010 11 00

- - üksnes metalliga armeeritud

6,5

5

 

4010 12 00

- - üksnes riidega armeeritud

6,5

5

 

4010 19 00

- - muud

6,5

5

 

4010 31 00

- - trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

6,5

5

 

4010 32 00

- - trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

6,5

5

 

4010 33 00

- - trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

6,5

5

 

4010 34 00

- - trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

6,5

5

 

4010 35 00

- - lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 150 cm

6,5

5

 

4010 36 00

- - lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 150 cm, kuid mitte üle 198 cm

6,5

5

 

4010 39 00

- - muud

6,5

5

 

4104 11 90

- - - - muud

5,5

3

 

4104 19 90

- - - - muud

5,5

3

 

4104 41 19

- - - - muud

6,5

3

 

4104 41 51

- - - - - terved nahad pindalaga üle 2,6 m2 (28 ruutjala)

6,5

3

 

4104 41 59

- - - - - muud

6,5

3

 

4104 41 90

- - - - muud

5,5

3

 

4104 49 19

- - - - muud

6,5

3

 

4104 49 51

- - - - - terved nahad pindalaga üle 2,6 m2 (28 ruutjala)

6,5

3

 

4104 49 59

- - - - - muud

6,5

3

 

4104 49 90

- - - - muud

5,5

3

 

4107 11 11

- - - - boksnahk

6,5

3

 

4107 11 19

- - - - muud

6,5

3

 

4107 11 90

- - - muud

6,5

3

 

4107 12 11

- - - - boksnahk

6,5

3

 

4107 12 19

- - - - muud

6,5

3

 

4107 12 91

- - - - veiste (k.a pühvlite) nahad

5,5

3

 

4107 12 99

- - - - hobuslaste nahad

6,5

3

 

4107 19 10

- - - veiste (k.a pühvlite) nahad pindalaga kuni 2,6 m2 (28 ruutjalga)

6,5

3

 

4107 19 90

- - - muud

6,5

3

 

4107 91 10

- - - tallanahk

6,5

3

 

4107 91 90

- - - muud

6,5

3

 

4107 99 10

- - - veiste (k.a pühvlite) nahad

6,5

3

 

4107 99 90

- - - hobuslaste nahad

6,5

3

 

4202 12 11

- - - - diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad jms tooted

9,7

5

 

4202 12 19

- - - - muud

9,7

5

 

4202 12 50

- - - vormitud plastist

5,2

3

 

4202 19 10

- - - alumiiniumist

5,7

3

 

4202 92 11

- - - - reisikotid, tualett-tarvete kotid, seljakotid, spordikotid

9,7

3

 

4202 92 15

- - - - muusikainstrumentide kastid

6,7

3

 

4202 92 19

- - - - muud

9,7

3

 

4203 21 00

- - spordikindad

9

5

 

4203 29 90

- - - muud

7

5

 

4411 12 90

- - - muud

7

5

 

4411 14 90

- - - muud

7

3

 

4411 92 10

- - - mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga

7

5

 

4411 92 90

- - - muud

7

5

 

4412 10 00

- bambusest

10

5

 

4412 31 10

- - - suurelehine kaaja (acajou d'Afrique), tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti), limba-terminaalia (limba), päris-mahagonipuu (mahogany), vääris-obehhepuu (obeche), okuumea (okoumé), para-dalbergia (palisandre de Para), brasiilia dalbergia (palisandre de Rio), laialeheline dalbergia (palisandre de Rose), sapelli-sargapuu (sapelli), sipo-sargapuu (sipo), luulupuu (virola) ja keerdsoorea (white lauan)

10

5

 

4412 31 90

- - - muud

7

3

 

4412 32 10

- - - hikkoripuu, hobukastan, jalakas, kask, kastan, kirsipuu, lepp, pappel, plaatan, pähklipuu, pärn, pöök, robiinia (ebaakaatsia), saar, tamm, tulbipuu, vaher ja valgepöök

7

3

 

4412 32 90

- - - muud

7

3

 

4412 94 10

- - - millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

10

5

 

4412 99 40

- - - - - hikkoripuu, hobukastan, jalakas, kask, kastan, kirsipuu, lepp, pappel, plaatan, pähklipuu, pärn, pöök, robiinia (ebaakaatsia), saar, tamm, tulbipuu, vaher ja valgepöök

10

5

 

4412 99 50

- - - - - muud

10

5

 

4412 99 85

- - - - muud

10

5

 

5007 20 11

- - - pleegitamata, keedetud või pleegitatud

6,9

3

 

5007 20 19

- - - muud

6,9

3

 

5007 20 39

- - - - muud

7,5

3

 

5007 20 41

- - - läbipaistev riie (ažuurne riie)

7,2

3

 

5007 20 59

- - - - värvitud

7,2

3

 

5007 20 69

- - - - - muud

7,2

3

 

5007 20 71

- - - - trükitud

7,2

3

 

5007 90 10

- - pleegitamata, keedetud või pleegitatud

6,9

3

 

5007 90 30

- - värvitud

6,9

3

 

5007 90 50

- - kirjukoeline

6,9

3

 

5007 90 90

- - trükitud

6,9

3

 

5111 11 00

- - pindtihedusega kuni 300 g/m2

8

3

 

5112 20 00

- muu kammvillane riie, segus peamiselt või üksnes keemiliste filamentkiududega

8

3

 

5208 11 90

- - - muud

8

3

 

5208 12 16

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 12 19

- - - - üle 165 cm

8

3

 

5208 12 96

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 12 99

- - - - üle 165 cm

8

3

 

5208 13 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5208 19 00

- - muu riie

8

3

 

5208 22 16

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 22 96

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 32 16

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 32 19

- - - - üle 165 cm

8

3

 

5208 32 96

- - - - kuni 165 cm

8

3

 

5208 33 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5208 42 00

- - labasekoeline, pindtihedusega üle 100 g/m2

8

3

 

5208 43 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5208 49 00

- - muu riie

8

3

 

5208 52 00

- - labasekoeline, pindtihedusega üle 100 g/m2

8

3

 

5208 59 90

- - - muud

8

3

 

5209 11 00

- - labasekoeline

8

3

 

5209 19 00

- - muu riie

8

3

 

5209 21 00

- - labasekoeline

8

3

 

5209 31 00

- - labasekoeline

8

3

 

5209 32 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5209 41 00

- - labasekoeline

8

3

 

5209 43 00

- - muu kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega riie

8

3

 

5209 52 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5209 59 00

- - muu riie

8

3

 

5210 11 00

- - labasekoeline

8

3

 

5210 19 00

- - muu riie

8

3

 

5210 21 00

- - labasekoeline

8

3

 

5210 29 00

- - muu riie

8

3

 

5210 31 00

- - labasekoeline

8

3

 

5210 32 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5210 41 00

- - labasekoeline

8

3

 

5210 49 00

- - muu riie

8

3

 

5211 11 00

- - labasekoeline

8

3

 

5211 12 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5211 20 00

- pleegitatud

8

3

 

5211 31 00

- - labasekoeline

8

3

 

5211 32 00

- - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5211 39 00

- - muu riie

8

3

 

5212 14 90

- - - segus muude kiududega

8

3

 

5212 23 90

- - - segus muude kiududega

8

3

 

5212 24 90

- - - segus muude kiududega

8

3

 

5309 19 00

- - muud

8

3

 

5309 29 00

- - muud

8

3

 

5407 20 11

- - - alla 3 m

8

3

 

5407 20 19

- - - 3 m ja rohkem

8

3

 

5407 41 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 42 00

- - värvitud

8

3

 

5407 43 00

- - kirjukoeline

8

3

 

5407 44 00

- - trükitud

8

3

 

5407 51 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 52 00

- - värvitud

8

3

 

5407 53 00

- - kirjukoeline

8

3

 

5407 54 00

- - trükitud

8

3

 

5407 61 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 61 30

- - - värvitud

8

3

 

5407 61 90

- - - trükitud

8

3

 

5407 69 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 69 90

- - - muud

8

3

 

5407 71 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 72 00

- - värvitud

8

3

 

5407 74 00

- - trükitud

8

3

 

5407 81 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5407 82 00

- - värvitud

8

3

 

5407 83 00

- - kirjukoeline

8

3

 

5407 92 00

- - värvitud

8

3

 

5407 93 00

- - kirjukoeline

8

3

 

5408 23 00

- - kirjukoeline

8

3

 

5408 34 00

- - trükitud

8

3

 

5512 11 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5512 19 90

- - - muud

8

3

 

5513 11 20

- - - laiusega kuni 165 cm

8

3

 

5513 11 90

- - - laiusega üle 165 cm

8

3

 

5513 12 00

- - polüesterstaapelkiududest, kolme- või neljalõngalise toimse (k.a risttoimse) sidusega

8

3

 

5513 13 00

- - muu polüesterstaapelkiududest riie

8

3

 

5513 19 00

- - muu riie

8

3

 

5513 21 00

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5513 23 10

- - - kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

8

3

 

5513 23 90

- - - muud

8

3

 

5513 29 00

- - muu riie

8

3

 

5513 31 00

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5513 39 00

- - muu riie

8

3

 

5513 49 00

- - muu riie

8

3

 

5514 11 00

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5514 12 00

- - polüesterstaapelkiududest, kolme- või neljalõngalise toimse (k.a risttoimse) sidusega

8

3

 

5514 19 10

- - - polüesterstaapelkiududest

8

3

 

5514 19 90

- - - muud

8

3

 

5514 21 00

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5514 22 00

- - polüesterstaapelkiududest, kolme- või neljalõngalise toimse (k.a risttoimse) sidusega

8

3

 

5514 29 00

- - muu riie

8

3

 

5514 30 10

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5514 41 00

- - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline

8

3

 

5514 42 00

- - polüesterstaapelkiududest, kolme- või neljalõngalise toimse (k.a risttoimse) sidusega

8

3

 

5514 43 00

- - muu polüesterstaapelkiududest riie

8

3

 

5515 11 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5515 11 90

- - - muud

8

3

 

5515 12 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5515 19 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5515 19 90

- - - muud

8

3

 

5515 91 10

- - - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5516 11 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5516 21 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5516 41 00

- - pleegitamata või pleegitatud

8

3

 

5602 10 11

- - - - džuudist või muudest rubriigi 5303 niinekiududest

6,7

3

 

5602 10 19

- - - - muust tekstiilmaterjalist

6,7

3

 

5602 10 31

- - - - lamba- või muude loomade villast

6,7

3

 

5602 10 38

- - - - muust tekstiilmaterjalist

6,7

3

 

5602 10 90

- - impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

6,7

3

 

5602 21 00

- - lamba- või muude loomade villast

6,7

3

 

5602 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

6,7

3

 

5602 90 00

- muud

6,7

3

 

5607 21 00

- - sidumis- või pakkenöör

12

3

 

5607 29 00

- - muud

12

5

 

5607 49 11

- - - - punutud või põimitud

8

3

 

5607 49 19

- - - - muud

8

3

 

5607 50 11

- - - - punutud või põimitud

8

3

 

5607 50 30

- - - joontihedusega kuni 50 000 detsiteksi (5 g/m)

8

3

 

5607 50 90

- - muudest sünteeskiududest

8

3

 

5607 90 20

- - manillakanepist (abaka ehk Musa textilis Nee) või muudest kõvadest (lehe) kiududest; džuudist või muudest rubriigi 5303 niinekiududest

6

3

 

5607 90 90

- - muud

8

3

 

5608 11 20

- - - nööridest, paeltest, köitest või trossidest

8

3

 

5608 11 80

- - - muud

8

3

 

5608 19 11

- - - - - nööridest, paeltest, köitest või trossidest

8

3

 

5608 19 19

- - - - - muud

8

3

 

5608 19 30

- - - - muud

8

3

 

5608 19 90

- - - muud

8

3

 

5608 90 00

- muud

8

3

 

5701 10 10

- - mis sisaldavad üle 10 % massist siidi või siidijääke, v.a siidikraasmeid

8

3

 

5701 10 90

- - muud

8 MAX 2,8 €/m2

3

 

5702 31 10

- - - Axminsteri vaibad

8

3

 

5702 32 10

- - - Axminsteri vaibad

8

3

 

5702 49 00

- - muust tekstiilmaterjalist

8

3

 

5702 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

8

3

 

5703 10 00

- lamba- või muude loomade villast

8

3

 

5703 20 12

- - - plaatidena, mille pindala on kuni 1 m2

8

3

 

5703 20 18

- - - muud

8

3

 

5704 10 00

- plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2

6,7

3

 

5704 90 00

- muud

6,7

3

 

5705 00 80

- muust tekstiilmaterjalist

8

3

 

5801 36 00

- - šenillriie

8

3

 

5804 10 10

- - siletüll

6,5

3

 

5804 10 90

- - muud

8

3

 

5804 21 10

- - - pitsimasinatel valmistatud

8

3

 

5804 21 90

- - - muud

8

3

 

5804 29 10

- - - pitsimasinatel valmistatud

8

3

 

5804 29 90

- - - muud

8

3

 

5804 30 00

- käsipits

8

3

 

5806 10 00

- karusriie (k.a froteerätikuriie jm froteeriie) ja šenillriie

6,3

3

 

5806 20 00

- muud telgedel kootud paelad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga või kumminiiti

7,5

3

 

5806 32 10

- - - koetservadega

7,5

3

 

5806 32 90

- - - muud

7,5

3

 

5806 39 00

- - muust tekstiilmaterjalist

7,5

3

 

5806 40 00

- paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata (lauspaelad)

6,2

3

 

5807 10 10

- - sissekootud mustriga

6,2

3

 

5807 10 90

- - muud

6,2

3

 

5807 90 10

- - vildist või lausriidest

6,3

3

 

5807 90 90

- - muud

8

3

 

5810 10 90

- - muud

8

3

 

5810 91 90

- - - muud

7,2

3

 

5810 92 90

- - - muud

7,2

3

 

5901 10 00

- kummi või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks

6,5

3

 

5901 90 00

- muud

6,5

3

 

5902 20 90

- - muud

8

3

 

5902 90 90

- - muud

8

3

 

5903 20 90

- - pealistatud, kaetud või lamineeritud

8

3

 

5903 90 10

- - impregneeritud

8

3

 

5903 90 91

- - - tselluloosi derivaatide või muude plastidega, kusjuures pealmine pool on riidest

8

3

 

5903 90 99

- - - muud

8

3

 

5905 00 90

- - muud

6

3

 

5906 91 00

- - silmkoelised või heegeldatud

6,5

3

 

5909 00 10

- sünteeskiududest

6,5

3

 

5909 00 90

- muust tekstiilmaterjalist

6,5

3

 

5911 40 00

- filterriie õlipressidele jms seadmetele (k.a juustest filterriie)

6

3

 

6001 10 00

- kõrge karusega

8

3

 

6001 92 00

- - keemilistest kiududest

8

3

 

6002 90 00

- muud

6,5

3

 

6003 30 10

- - raššelpits

8

3

 

6004 10 00

- elastomeerse lõnga sisaldusega vähemalt 5 % massist, kuid ilma kumminiidi sisalduseta

8

3

 

6004 90 00

- muud

6,5

3

 

6005 31 50

- - - raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana

8

3

 

6005 32 50

- - - raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana

8

3

 

6005 33 10

- - - kardinakangas, k.a võrkriidest kardinakangas

8

3

 

6005 33 50

- - - raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana

8

3

 

6005 33 90

- - - muud

8

3

 

6005 34 10

- - - kardinakangas, k.a võrkriidest kardinakangas

8

3

 

6005 34 50

- - - raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana

8

3

 

6005 42 00

- - värvitud

8

3

 

6005 90 90

- - muud

8

3

 

6006 31 10

- - - kardinakangas, k.a võrkriidest kardinakangas

8

3

 

6006 32 90

- - - muud

8

3

 

6006 33 10

- - - kardinakangas, k.a võrkriidest kardinakangas

8

3

 

6006 34 90

- - - muud

8

3

 

6006 43 00

- - kirjukoeline

8

3

 

6006 44 00

- - trükitud

8

3

 

6006 90 00

- muud

8

3

 

6101 20 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6101 20 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

5

 

6101 30 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6101 30 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

5

 

6101 90 20

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6101 90 80

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

5

 

6102 10 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6102 10 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

5

 

6102 20 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6102 20 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

3

 

6102 30 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6102 30 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

3

 

6102 90 10

- - mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms

12

5

 

6102 90 90

- - anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms

12

5

 

6103 10 10

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6103 10 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6103 22 00

- - puuvillased

12

5

 

6103 23 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6103 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6103 31 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6103 32 00

- - puuvillased

12

5

 

6103 33 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6103 39 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6103 41 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6103 42 00

- - puuvillased

12

5

 

6103 43 00

- - sünteeskiududest

12

3

 

6103 49 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 13 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6104 19 20

- - - puuvillased

12

5

 

6104 19 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 22 00

- - puuvillased

12

5

 

6104 23 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6104 29 10

- - - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6104 29 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 31 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6104 32 00

- - puuvillased

12

5

 

6104 33 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6104 39 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 41 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6104 42 00

- - puuvillased

12

3

 

6104 43 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6104 44 00

- - tehiskiududest

12

5

 

6104 49 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 51 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6104 52 00

- - puuvillased

12

5

 

6104 53 00

- - sünteeskiududest

12

3

 

6104 59 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6104 61 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6104 62 00

- - puuvillased

12

3

 

6104 63 00

- - sünteeskiududest

12

3

 

6104 69 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6105 10 00

- puuvillased

12

3

 

6105 20 10

- - sünteeskiududest

12

3

 

6105 20 90

- - tehiskiududest

12

5

 

6105 90 10

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6105 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6106 10 00

- puuvillased

12

5

 

6106 20 00

- keemilistest kiududest

12

3

 

6106 90 10

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6106 90 30

- - siidist või siidijääkidest

12

5

 

6106 90 50

- - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6106 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6107 11 00

- - puuvillased

12

5

 

6107 12 00

- - keemilistest kiududest

12

3

 

6107 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6107 21 00

- - puuvillased

12

5

 

6107 22 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6107 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6107 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6107 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6108 11 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6108 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6108 21 00

- - puuvillased

12

5

 

6108 22 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6108 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6108 31 00

- - puuvillased

12

5

 

6108 32 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6108 39 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6108 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6108 92 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6108 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6109 10 00

- puuvillased

12

3

 

6109 90 20

- - lamba- või muude loomade villast või keemilistest kiududest

12

3

 

6109 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

3

 

6110 11 10

- - - kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g

10,5

5

 

6110 11 30

- - - - meestele ja poistele

12

5

 

6110 11 90

- - - - naistele ja tüdrukutele

12

3

 

6110 12 10

- - - meestele ja poistele

12

5

 

6110 12 90

- - - naistele ja tüdrukutele

12

5

 

6110 19 10

- - - meestele ja poistele

12

5

 

6110 19 90

- - - naistele ja tüdrukutele

12

5

 

6110 20 10

- - kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega

12

5

 

6110 20 91

- - - meestele ja poistele

12

3

 

6110 20 99

- - - naistele ja tüdrukutele

12

3

 

6110 30 10

- - kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega

12

5

 

6110 30 91

- - - meestele ja poistele

12

3

 

6110 30 99

- - - naistele ja tüdrukutele

12

3

 

6110 90 10

- - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6110 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

3

 

6111 20 90

- - muud

12

3

 

6111 30 90

- - muud

12

5

 

6111 90 19

- - - muud

12

5

 

6111 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6112 11 00

- - puuvillased

12

5

 

6112 12 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6112 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6112 20 00

- suusakostüümid

12

5

 

6112 31 90

- - - muud

12

5

 

6112 39 90

- - - muud

12

5

 

6112 41 90

- - - muud

12

5

 

6112 49 90

- - - muud

12

5

 

6113 00 90

- muud

12

5

 

6114 20 00

- puuvillased

12

5

 

6114 30 00

- keemilistest kiududest

12

3

 

6114 90 00

- muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6115 10 10

- - veenilaiendite ravisukad, sünteeskiududest

8

5

 

6115 10 90

- - muud

12

5

 

6115 21 00

- - sünteeskiust, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi

12

5

 

6115 22 00

- - sünteeskiust, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi

12

5

 

6115 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6115 30 11

- - - põlvikud

12

5

 

6115 30 19

- - - muud

12

5

 

6115 30 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6115 94 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6115 95 00

- - puuvillased

12

5

 

6115 96 10

- - - põlvikud

12

5

 

6115 96 91

- - - - naistesukad

12

5

 

6115 96 99

- - - - muud

12

5

 

6115 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6117 10 00

- pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms

12

5

 

6117 80 80

- - muud

12

5

 

6117 90 00

- osad

12

5

 

6201 11 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6201 12 10

- - - toote massiga kuni 1 kg

12

5

 

6201 12 90

- - - toote massiga üle 1 kg

12

5

 

6201 13 10

- - - toote massiga kuni 1 kg

12

5

 

6201 13 90

- - - toote massiga üle 1 kg

12

5

 

6201 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6201 91 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6201 92 00

- - puuvillased

12

5

 

6201 93 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6201 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6202 11 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6202 12 10

- - - toote massiga kuni 1 kg

12

3

 

6202 12 90

- - - toote massiga üle 1 kg

12

5

 

6202 13 10

- - - toote massiga kuni 1 kg

12

3

 

6202 13 90

- - - toote massiga üle 1 kg

12

3

 

6202 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6202 91 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6202 92 00

- - puuvillased

12

5

 

6202 93 00

- - keemilistest kiududest

12

3

 

6202 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6203 11 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6203 12 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6203 19 10

- - - puuvillased

12

5

 

6203 19 30

- - - tehiskiududest

12

5

 

6203 19 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6203 22 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 22 80

- - - muud

12

5

 

6203 23 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 23 80

- - - muud

12

5

 

6203 29 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 29 18

- - - - muud

12

5

 

6203 29 30

- - - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6203 29 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6203 31 00

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6203 32 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 32 90

- - - muud

12

5

 

6203 33 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 33 90

- - - muud

12

5

 

6203 39 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 39 19

- - - - muud

12

5

 

6203 39 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6203 41 10

- - - püksid ja põlvpüksid

12

3

 

6203 41 30

- - - trakside ja rinnatükiga tunked

12

5

 

6203 41 90

- - - muud

12

5

 

6203 42 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 42 31

- - - - - denimist

12

3

 

6203 42 33

- - - - - läbilõigatud kudekarustusega pesusametist

12

5

 

6203 42 35

- - - - - muud

12

3

 

6203 42 51

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 42 59

- - - - muud

12

5

 

6203 42 90

- - - muud

12

5

 

6203 43 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 43 19

- - - - muud

12

3

 

6203 43 31

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 43 39

- - - - muud

12

5

 

6203 43 90

- - - muud

12

5

 

6203 49 11

- - - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 49 19

- - - - - muud

12

5

 

6203 49 31

- - - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6203 49 39

- - - - - muud

12

5

 

6203 49 50

- - - - muud

12

5

 

6203 49 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6204 11 00

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6204 12 00

- - puuvillased

12

5

 

6204 13 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6204 19 10

- - - tehiskiududest

12

5

 

6204 19 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6204 21 00

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6204 22 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 22 80

- - - muud

12

5

 

6204 23 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 23 80

- - - muud

12

5

 

6204 29 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 29 18

- - - - muud

12

5

 

6204 29 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6204 31 00

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6204 32 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 32 90

- - - muud

12

5

 

6204 33 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 33 90

- - - muud

12

3

 

6204 39 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 39 19

- - - - muud

12

5

 

6204 39 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

3

 

6204 41 00

- - lambavillast või muude loomade villast

12

5

 

6204 42 00

- - puuvillased

12

3

 

6204 43 00

- - sünteeskiududest

12

3

 

6204 44 00

- - tehiskiududest

12

5

 

6204 49 10

- - - siidist või siidijääkidest

12

3

 

6204 49 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6204 51 00

- - lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6204 52 00

- - puuvillased

12

5

 

6204 53 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6204 59 10

- - - tehiskiududest

12

5

 

6204 59 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

3

 

6204 61 10

- - - püksid ja põlvpüksid

12

5

 

6204 61 85

- - - muud

12

5

 

6204 62 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 62 31

- - - - - denimist

12

3

 

6204 62 33

- - - - - läbilõigatud kudekarustusega pesusametist

12

5

 

6204 62 39

- - - - - muud

12

3

 

6204 62 51

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 62 59

- - - - muud

12

5

 

6204 62 90

- - - muud

12

5

 

6204 63 11

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 63 18

- - - - muud

12

3

 

6204 63 31

- - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 63 39

- - - - muud

12

5

 

6204 63 90

- - - muud

12

5

 

6204 69 11

- - - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 69 18

- - - - - muud

12

5

 

6204 69 31

- - - - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6204 69 39

- - - - - muud

12

5

 

6204 69 50

- - - - muud

12

5

 

6204 69 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6205 20 00

- puuvillased

12

3

 

6205 30 00

- keemilistest kiududest

12

5

 

6205 90 10

- - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6205 90 80

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6206 10 00

- siidist või siidijääkidest

12

5

 

6206 20 00

- lamba- või muude loomade villast

12

5

 

6206 30 00

- puuvillased

12

3

 

6206 40 00

- keemilistest kiududest

12

3

 

6206 90 10

- - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6206 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6207 11 00

- - puuvillased

12

5

 

6207 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6207 21 00

- - puuvillased

12

5

 

6207 22 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6207 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6207 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6207 99 10

- - - keemilistest kiududest

12

5

 

6207 99 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6208 11 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6208 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6208 21 00

- - puuvillased

12

5

 

6208 22 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6208 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6208 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6208 92 00

- - keemilistest kiududest

12

5

 

6208 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6209 20 00

- puuvillased

10,5

5

 

6209 30 00

- sünteeskiududest

10,5

5

 

6209 90 10

- - lambavillast või muude loomade villast

10,5

5

 

6209 90 90

- - muust tekstiilmaterjalist

10,5

5

 

6210 10 10

- - rubriigis 5602 nimetatud riidest

12

5

 

6210 10 92

- - - ühekordseks kasutamiseks mõeldud rõivad, mis on kirurgiliste protseduuride ajal patsientide või kirurgide kasutatavate rõivaste laadi

12

3

 

6210 10 98

- - - muu

12

3

 

6210 20 00

- muud alamrubriikides 6201 11 –6201 19 kirjeldatud laadi rõivad

12

5

 

6210 30 00

- muud alamrubriikides 6202 11 –6202 19 kirjeldatud laadi rõivad

12

5

 

6210 40 00

- muud meeste- ja poisterõivad

12

5

 

6210 50 00

- muud naiste- ja tüdrukuterõivad

12

3

 

6211 11 00

- - meestele ja poistele

12

5

 

6211 12 00

- - naistele ja tüdrukutele

12

5

 

6211 20 00

- suusakostüümid

12

5

 

6211 32 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6211 32 31

- - - - ühest ja samast riidest pealisriidega

12

5

 

6211 32 41

- - - - - ülemised osad

12

5

 

6211 32 42

- - - - - alumised osad

12

5

 

6211 32 90

- - - muud

12

5

 

6211 33 10

- - - töö- ja ametirõivad

12

5

 

6211 33 31

- - - - ühest ja samast riidest pealisriidega

12

5

 

6211 33 41

- - - - - ülemised osad

12

5

 

6211 33 42

- - - - - alumised osad

12

5

 

6211 33 90

- - - muud

12

5

 

6211 39 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6211 42 10

- - - põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

12

5

 

6211 42 31

- - - - ühest ja samast riidest pealisriidega

12

5

 

6211 42 41

- - - - - ülemised osad

12

5

 

6211 42 42

- - - - - alumised osad

12

5

 

6211 42 90

- - - muud

12

5

 

6211 43 10

- - - põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

12

5

 

6211 43 31

- - - - ühest ja samast riidest pealisriidega

12

5

 

6211 43 41

- - - - - ülemised osad

12

5

 

6211 43 42

- - - - - alumised osad

12

5

 

6211 43 90

- - - muud

12

5

 

6211 49 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

3

 

6212 10 10

- - rinnahoidjast ja aluspükstest koosnev jaemüügikomplekt

6,5

3

 

6212 10 90

- - muud

6,5

3

 

6212 20 00

- sukahoidjad, püks-sukahoidjad

6,5

3

 

6212 30 00

- korseletid

6,5

3

 

6212 90 00

- muud

6,5

3

 

6213 20 00

- puuvillased

10

3

 

6213 90 00

- muust tekstiilmaterjalist

10

5

 

6214 10 00

- siidist või siidijääkidest

8

3

 

6215 10 00

- siidist või siidijääkidest

6,3

3

 

6215 20 00

- keemilistest kiududest

6,3

3

 

6215 90 00

- muust tekstiilmaterjalist

6,3

3

 

6217 10 00

- rõivamanused

6,3

3

 

6217 90 00

- osad

12

5

 

6301 10 00

- elektritekid

6,9

3

 

6301 20 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6301 20 90

- - muud

12

5

 

6301 30 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6301 30 90

- - muud

7,5

5

 

6301 40 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6301 40 90

- - muud

12

5

 

6301 90 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6301 90 90

- - muud

12

5

 

6302 10 00

- silmkoeline või heegeldatud voodipesu

12

5

 

6302 21 00

- - puuvillane

12

5

 

6302 22 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6302 22 90

- - - muud

12

5

 

6302 29 10

- - - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6302 29 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6302 31 00

- - puuvillane

12

5

 

6302 32 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6302 32 90

- - - muud

12

5

 

6302 39 20

- - - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6302 39 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6302 40 00

- silmkoeline või heegeldatud lauapesu

12

5

 

6302 51 00

- - puuvillane

12

5

 

6302 53 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6302 53 90

- - - muud

12

5

 

6302 59 10

- - - linane

12

5

 

6302 59 90

- - - muud

12

5

 

6302 60 00

- vannilinad, käterätikud ning köögirätikud puuvillasest froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest

12

5

 

6302 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6302 93 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6302 93 90

- - - muud

12

5

 

6302 99 10

- - - linane

12

5

 

6302 99 90

- - - muud

12

5

 

6303 12 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6303 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6303 91 00

- - puuvillased

12

5

 

6303 92 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6303 92 90

- - - muud

12

5

 

6303 99 10

- - - lausriidest

6,9

3

 

6303 99 90

- - - muud

12

5

 

6304 11 00

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6304 19 10

- - - puuvillased

12

5

 

6304 19 30

- - - lina- või ramjeekiust

12

5

 

6304 19 90

- - - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6304 91 00

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6304 92 00

- - puuvillased, v.a silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6304 93 00

- - sünteeskiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6304 99 00

- - muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6305 20 00

- puuvillased

7,2

5

 

6305 32 11

- - - - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6305 32 19

- - - - muud

7,2

5

 

6305 32 90

- - - muud

7,2

3

 

6305 33 10

- - - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6305 33 90

- - - muud

7,2

5

 

6305 39 00

- - muud

7,2

5

 

6305 90 00

- muust tekstiilmaterjalist

6,2

3

 

6306 12 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6306 19 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6306 22 00

- - sünteeskiududest

12

5

 

6306 29 00

- - muust tekstiilmaterjalist

12

5

 

6306 30 00

- purjed

12

5

 

6306 40 00

- õhkmadratsid

12

5

 

6306 90 00

- muud

12

5

 

6307 10 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6307 10 90

- - muud

7,7

5

 

6307 20 00

- päästevestid ja päästevööd

6,3

3

 

6307 90 10

- - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

6307 90 92

- - - - rubriigis 5603 nimetatud riidest valmistatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud eesriided, mida kasutatakse kirurgiliste protseduuride ajal

6,3

3

 

6307 90 98

- - - - muud

6,3

3

 

6308 00 00

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

12

5

 

6401 10 00

- tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid

17

5

 

6401 92 10

- - - kummist pealsetega

17

5

 

6401 92 90

- - - plastist pealsetega

17

5

 

6401 99 00

- - muud

17

5

 

6402 12 10

- - - mäe- või murdmaasuusasaapad

17

5

 

6402 12 90

- - - lumelauasaapad

17

5

 

6402 19 00

- - muud

16,9

5

 

6402 20 00

- jalatsid rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega

17

5

 

6402 91 10

- - - tugevdatud metallist ninatsiga

17

5

 

6402 91 90

- - - muud

16,9

5

 

6402 99 05

- - - tugevdatud metallist ninatsiga

17

5

 

6402 99 10

- - - - kummist pealsetega

16,8

5

 

6402 99 31

- - - - - - tald koos kontsaga, kontsaosa kõrgus üle 3 cm

16,8

5

 

6402 99 39

- - - - - - muud

16,8

5

 

6402 99 50

- - - - - tuhvlid jm toajalatsid

16,8

5

 

6402 99 91

- - - - - - alla 24 cm

16,8

5

 

6402 99 93

- - - - - - - jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena

16,8

5

 

6402 99 96

- - - - - - - - meeste

16,8

5

 

6402 99 98

- - - - - - - - naiste

16,8

5

 

6403 20 00

- jalatsid nahast välistaldadega ja nahkrihmadest pealsetega üle jalaselja ning ümber suure varba

8

3

 

6403 40 00

- muud tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid

8

3

 

6403 51 11

- - - - - alla 24 cm

8

3

 

6403 51 15

- - - - - - meeste

8

3

 

6403 51 19

- - - - - - naiste

8

3

 

6403 59 91

- - - - - alla 24 cm

8

3

 

6403 91 11

- - - - - alla 24 cm

8

3

 

6403 91 13

- - - - - - jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena

8

3

 

6403 91 91

- - - - - alla 24 cm

8

3

 

6403 91 93

- - - - - - jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena

8

3

 

6403 91 96

- - - - - - - meeste

8

3

 

6403 99 31

- - - - - - alla 24 cm

8

3

 

6403 99 33

- - - - - - - jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena

8

3

 

6403 99 36

- - - - - - - - meeste

8

3

 

6404 11 00

- - spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid

16,9

5

 

6404 19 10

- - - tuhvlid jm toajalatsid

16,9

5

 

6404 19 90

- - - muud

17

3

 

6404 20 10

- - tuhvlid jm toajalatsid

17

5

 

6404 20 90

- - muud

17

3

 

6405 90 10

- - kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistallaga

17

5

 

6903 10 00

- sisaldavad üle 50 % massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende segu

5

3

 

6903 20 10

- - sisaldavad alumiiniumoksiidi (Al2O3) alla 45 % massist

5

3

 

6903 20 90

- - sisaldavad alumiiniumoksiidi (Al2O3) vähemalt 45 % massist

5

3

 

6903 90 10

- - sisaldavad grafiiti või muid süsiniku allotroope või nende segu üle 25 %, kuid mitte üle 50 % massist

5

3

 

6903 90 90

- - muud

5

3

 

6907 10 00

- plaadid, kuubid jms (täisnurksed või mitte), mille suurima pinnaga tahk mahub ruutu küljepikkusega alla 7 cm

5

3

 

6907 90 20

- - kivitooted

5

3

 

6908 10 00

- plaadid, kuubid jms (täisnurksed või mitte), mille suurima pinnaga tahk mahub ruutu küljepikkusega alla 7 cm

7

5

 

6908 90 11

- - - „Spaltplatten“-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised)

6

3

 

6908 90 20

- - - muud

5

3

 

6908 90 31

- - - „Spaltplatten“-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised)

5

3

 

6908 90 51

- - - - pealispinna pindalaga kuni 90 cm2

7

5

 

6908 90 91

- - - - - kivitooted

5

3

 

6908 90 99

- - - - - muud

5

3

 

6909 11 00

- - portselanist

5

3

 

6909 90 00

- muud

5

3

 

6910 10 00

- portselanist

7

3

 

6910 90 00

- muud

7

3

 

6911 10 00

- lauanõud ja kööginõud

12

3

 

6911 90 00

- muud

12

5

 

6912 00 10

- tellisesavist

5

3

 

6912 00 30

- kivitooted

5,5

3

 

6912 00 50

- fajansist või peenest tellisesavist

9

5

 

6912 00 90

- muud

7

3

 

6913 90 93

- - - fajansist või peenest tellisesavist

6

3

 

6913 90 98

- - - muud

6

3

 

6914 10 00

- portselanist

5

3

 

7010 20 00

- klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

5

3

 

7010 90 43

- - - - - - - - rohkem kui 0,33 liitrit, kuid alla 1 liitri

5

3

 

7010 90 57

- - - - - - - - alla 0,15 liitri

5

3

 

7010 90 71

- - - - - - üle 0,055 liitri

5

3

 

7010 90 91

- - - - - - värvitust klaasist

5

3

 

7010 90 99

- - - - - - värvilisest klaasist

5

3

 

7013 10 00

- klaaskeraamikast

11

5

 

7013 22 10

- - - käsitsi töödeldud

11

5

 

7013 22 90

- - - mehhaniseeritult töödeldud

11

5

 

7013 28 10

- - - käsitsi töödeldud

11

5

 

7013 28 90

- - - mehhaniseeritult töödeldud

11

5

 

7013 33 11

- - - - graveeritud või muul viisil dekoreeritud

11

5

 

7013 33 19

- - - - muud

11

5

 

7013 33 91

- - - - graveeritud või muul viisil dekoreeritud

11

5

 

7013 33 99

- - - - muud

11

5

 

7013 37 10

- - - karastatud klaasist

11

5

 

7013 37 51

- - - - - graveeritud või muul viisil dekoreeritud

11

5

 

7013 37 59

- - - - - muud

11

5

 

7013 37 91

- - - - - graveeritud või muul viisil dekoreeritud

11

5

 

7013 37 99

- - - - - muud

11

5

 

7013 41 10

- - - käsitsi töödeldud

11

5

 

7013 41 90

- - - mehhaniseeritult töödeldud

11

5

 

7013 42 00

- - klaasist joonpaisumiskoefitsiendiga kuni 5 × 10–6 kelvini kohta temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C

11

5

 

7013 49 10

- - - karastatud klaasist

11

5

 

7013 49 91

- - - - käsitsi töödeldud

11

5

 

7013 49 99

- - - - mehhaniseeritult töödeldud

11

5

 

7013 91 10

- - - käsitsi töödeldud

11

3

 

7013 91 90

- - - mehhaniseeritult töödeldud

11

5

 

7013 99 00

- - muud

11

3

 

7016 10 00

- klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid, alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel

8

3

 

7018 10 19

- - - muud

7

5

 

7018 90 90

- - muud

6

3

 

7019 11 00

- - tükeldatud kiud pikkusega kuni 50 mm

7

5

 

7019 12 00

- - heie

7

5

 

7019 19 10

- - - filamentkiust

7

3

 

7019 19 90

- - - staapelkiududest

7

5

 

7019 32 10

- - - filamentkiust

5

3

 

7019 32 90

- - - muud

5

3

 

7019 40 00

- heidest riie

7

5

 

7019 51 00

- - laiusega kuni 30 cm

7

5

 

7019 52 00

- - laiusega üle 30 cm, labasekoeline, pindtihedusega alla 250 g/m2, lõngadest üksiklõnga joontihedusega mitte üle 136 teksi

7

5

 

7019 59 00

- - muud

7

3

 

7020 00 08

- - valmis

6

3

 

8482 10 10

- - välisläbimõõduga kuni 30 mm

8

3

 

8482 10 90

- - muud

8

3

 

8482 20 00

- koonusrull-laagrid, k.a koonusrull-laagrite võrud

8

3

 

8482 30 00

- sfäärilised rull-laagrid

8

3

 

8482 40 00

- nõellaagrid

8

3

 

8482 50 00

- muud silindriliste rullidega rull-laagrid

8

3

 

8482 80 00

- muud laagrid, k.a kombineeritud kuul-rull-laagrid

8

3

 

8519 20 91

- - - laserlugemisseadmega

9,5

5

 

8519 81 21

- - - - - - analoog- ja digitaalsüsteemiga

9

5

 

8519 81 31

- - - - - - - kasutatavad mootorsõidukites, laserplaatidele läbimõõduga kuni 6,5 cm

9

5

 

8519 81 35

- - - - - - - muud

9,5

3

 

8519 81 85

- - - - - - muud

7

5

 

8521 10 20

- - lindi laiusega kuni 1,3 cm, lindi kiirusega salvestusel või taasesitusel kuni 50 mm/s

14

3

 

8521 10 95

- - muud

8

3

 

8521 90 00

- muud

13,9

3

 

8525 80 99

- - - muud

14

3

 

8527 12 10

- - - analoog- ja digitaalsüsteemiga

14

5

 

8527 12 90

- - - muud

10

5

 

8527 13 10

- - - laserlugemisseadmega

12

5

 

8527 13 91

- - - - kassett-tüüpi, analoogse ja digitaalse lugemissüsteemiga

14

5

 

8527 13 99

- - - - muud

10

3

 

8527 21 20

- - - - laserlugemisseadmega

14

3

 

8527 21 52

- - - - - kassett-tüüpi, analoogse ja digitaalse lugemissüsteemiga

14

5

 

8527 21 59

- - - - - muud

10

5

 

8527 21 70

- - - - laserlugemisseadmega

14

5

 

8527 21 92

- - - - - kassett-tüüpi, analoogse ja digitaalse lugemissüsteemiga

14

5

 

8527 21 98

- - - - - muud

10

5

 

8527 29 00

- - muud

12

5

 

8527 91 11

- - - - kassett-tüüpi, analoogse ja digitaalse lugemissüsteemiga

14

5

 

8527 91 19

- - - - muud

10

3

 

8527 91 35

- - - - laserlugemisseadmega

12

3

 

8527 91 91

- - - - - kassett-tüüpi, analoogse ja digitaalse lugemissüsteemiga

14

5

 

8527 91 99

- - - - - muud

10

5

 

8527 92 90

- - - muud

9

5

 

8527 99 00

- - muud

9

3

 

8528 49 10

- - - monokromaatilise pildiga

14

5

 

8528 49 80

- - - värvipildiga

14

3

 

8528 59 10

- - - monokromaatilise pildiga

14

3

 

8528 59 40

- - - - LCD- ehk vedelkristallekraaniga

14

5

 

8528 59 80

- - - - muud

14

5

 

8528 69 99

- - - - värvipildiga

14

5

 

8528 71 19

- - - - muud

14

5

 

8528 71 91

- - - - mikroprotsessoripõhised seadmed, millel on modem Interneti-ühenduseks, interaktiivse infovahetuse funktsioon ja mis on võimelised vastu võtma televisioonisignaali (nn sidefunktsiooniga teleriboksid (set-top boxes), sh need, millel on salvestamis- või taasesitusfunktsiooni seade, tingimusel et säilivad sidefunktsiooniga teleriboksi põhiomadused)

14

5

 

8528 71 99

- - - - muud

14

5

 

8528 72 10

- - - teleprojektorid

14

3

 

8528 72 20

- - - videosalvestus- või -taasesitusseadmetega ühildatud aparatuur

14

5

 

8528 72 30

- - - - kineskoobiga ühes korpuses

14

5

 

8528 72 40

- - - - LCD- ehk vedelkristallekraaniga

14

5

 

8528 72 60

- - - - PDP- ehk plasmaekraaniga

14

5

 

8528 72 80

- - - - muud

14

5

 

8529 90 92

- - - - alamrubriikide 8525 80 11 ja 8525 80 19 telekaameratele ja rubriikide 8527 ja 8528 seadmetele

5

3

 

8540 11 00

- - värvipildiga

14

5

 

8702 10 11

- - - uued

16

5

 

8702 10 19

- - - kasutatud

16

5

 

8702 10 91

- - - uued

10

5

 

8702 90 31

- - - - uued

10

5

 

8702 90 39

- - - - kasutatud

10

5

 

8703 10 18

- - muud

10

5

 

8703 21 10

- - - uued

10

5

 

8703 21 90

- - - kasutatud

10

5

 

8703 22 10

- - - uued

10

5

 

8703 22 90

- - - kasutatud

10

3

 

8703 23 11

- - - - sõidukelamud

10

5

 

8703 23 19

- - - - muud

10

3

 

8703 23 90

- - - kasutatud

10

3

 

8703 24 10

- - - uued

10

5

 

8703 24 90

- - - kasutatud

10

3

 

8703 31 10

- - - uued

10

5

 

8703 31 90

- - - kasutatud

10

5

 

8703 32 19

- - - - muud

10

3

 

8703 32 90

- - - kasutatud

10

3

 

8703 33 19

- - - - muud

10

5

 

8703 33 90

- - - kasutatud

10

3

 

8703 90 10

- - elektrimootoriga

10

5

 

8703 90 90

- - muud

10

5

 

8704 21 31

- - - - - uued

22

5

 

8704 21 39

- - - - - kasutatud

22

3

 

8704 21 91

- - - - - uued

10

3

 

8704 21 99

- - - - - kasutatud

10

3

 

8704 22 91

- - - - uued

22

5

 

8704 22 99

- - - - kasutatud

22

5

 

8704 31 91

- - - - - uued

10

5

 

8704 31 99

- - - - - kasutatud

10

5

 

8704 90 00

- muud

10

5

 

8706 00 11

- - rubriigi 8702 või 8704 sõidukitele

19

5

 

8706 00 99

- - muud

10

5

 

8711 20 98

- - - üle 125 cm3, kuid mitte üle 250 cm3

8

3

 

8712 00 30

- kuullaagritega jalgrattad

14

5

 

8712 00 70

- muud

15

5

 

9002 90 00

- muud

6,7

3

 

9011 10 90

- - muud

6,7

5

 

9011 90 90

- - muud

6,7

3

 

9619 00 41

- - - silmkoelised või heegeldatud

12

5

 

9619 00 49

- - - muud

6,3

3

 

9619 00 59

- - - muud

10,5

3

 

2-A-2 liide

SINGAPURI TARIIFITABEL

1. Käesoleva tariifitabeli sätted on väljendatud vastavalt Singapuri kaupade klassifikatsioonile ning tolli- ja aktsiisimaksudele („Singapore Trade Classification, Customs and Excise Duties“, edaspidi „STCCE“) ning käesoleva tariifitabeli sätete tõlgendamist, sealhulgas selle alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid, reguleerivad STCCE üldised märkused ning jaotiste, gruppide ja alamrubriikide märkused. Kui käesoleva tariifitabeli sätted on identsed STCCE vastavate sätetega, on käesoleva tabeli sätetel samasugune tähendus nagu STCCE vastavatel sätetel.

2. Vastavalt artiklile 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine või kaotamine“ kaotab Singapur kõigi liidu päritolustaatusega kaupade tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

2-B LISA

MOOTORSÕIDUKID JA NENDE OSAD

ARTIKKEL 1

Üldsätted

1.  
Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi mootorsõidukite ja nende osade suhtes, millega lepinguosaliste vahel kaubeldakse ja mis kuuluvad 2012. aasta harmoneeritud süsteemi gruppidesse 40, 84, 85, 87 ja 94 (edaspidi „käesoleva lisaga hõlmatud tooted“).
2.  

Lepinguosalised kinnitavad, et käesoleva lisaga hõlmatud toodete puhul on neil järgmised ühised eesmärgid ja põhimõtted:

a) 

kahepoolse kaubavahetuse mittetariifsete takistuste kaotamine ja vältimine;

b) 

eeskirjade ühilduvuse parandamine ja nende omavaheline lähendamine lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest;

c) 

tüübikinnituste tunnustamise edendamine, tuginedes eelkõige tüübikinnitussüsteemidele, mida kohaldatakse lepingute alusel, mida haldab sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (edaspidi „WP.29“) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) raames;

d) 

konkurentsipõhiste turutingimuste loomine, lähtudes avatuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest;

e) 

inimeste tervise ja ohutuse ning keskkonna kaitse tagamine ning

f) 

koostöö edendamine, et soodustada vastastikku kasuliku kaubandusarengu jätkumist.

ARTIKKEL 2

Rahvusvahelised standardid

1.  
Lepinguosalised tunnistavad, et on käesoleva lisaga hõlmatud toodete puhul on asjakohaseks rahvusvaheliseks standardimisasutuseks WP.29 ( 82 ).
2.  
Kui Singapur peaks otsustama kehtestada käesoleva lisaga hõlmatud toodete jaoks tüübikinnitussüsteemi, kaalub ta võimalust allkirjastada kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel välja antud tunnistuste vastastikust tunnustamist (sõlmitud Genfis 20. märtsil 1958).

ARTIKKEL 3

Õigusnormide lähendamine

1.  
a) 

Lepinguosalised hoiduvad igal ajal kehtestamast uusi siseriiklikke tehnilisi eeskirju, mis erinevad UNECE või ülemaailmsetest tehnilistest eeskirjadest valdkondades, mida need UNECE või ülemaailmsed tehnilised eeskirjad hõlmavad või kus sellised eeskirjad on koostamisel, kui ei ole teaduslikule või tehnilisele teabele tuginevaid põhjusi, miks konkreetne UNECE eeskiri on maanteeohutuse tagamiseks või keskkonna või rahvatervise kaitseks ebatõhus või ebasobiv ( 83 ).

b) 

Lepinguosaline, kes kehtestab punktis a osutatud uue siseriikliku tehnilise eeskirja, märgib teise lepinguosalise palvel ära siseriikliku tehnilise eeskirja need osad, mis kalduvad olulisel määral kõrvale asjaomastest UNECE või ülemaailmsetest eeskirjadest, ning põhjendab neid kõrvalekaldeid.

2.  
Kui lepinguosaline on kehtestanud siseriiklikud tehnilised eeskirjad, mis kalduvad kõrvale kehtivatest UNECE või ülemaailmsetest eeskirjadest, ja säilitab need vastavalt lõikele 1, vaatab see lepinguosaline oma siseriiklikud tehnilised eeskirjad läbi regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel, et lähendada neid siseriiklikke tehnilisi eeskirju asjaomastele UNECE või ülemaailmsetele eeskirjadele. Siseriiklikke tehnilisi eeskirju läbi vaadates kaaluvad lepinguosalised, kas kõrvalekaldumise põhjustanud asjaolud on endiselt olemas. Kui teine lepingosaline seda soovib, teatatakse talle, millised olid läbivaatamise tulemused ning millist teaduslikku ja tehnilist teavet kasutati.
3.  
Singapur lubab oma turule käesoleva lisaga ja EÜ ( 84 ) või UNECE tüübikinnitustunnistusega hõlmatud uusi ( 85 ) liidu tooteid ning loeb need oma siseriiklike tehniliste eeskirjade ja vastavushindamismenetlustega vastavuses olevaks ilma, et ta nõuaks täiendavaid katseid või märgistamist, et kontrollida või tõendada vastavust EÜ või UNECE tüübikinnituse nõuetele. Tüübikinnitustunnistuse piisavaks tõendiks peetakse kogu sõiduki puhul vastavustunnistust ning osade ja eraldi seadmestike puhul tootele kinnitatud EÜ või UNECE tüübikinnitusmärki.
4.  

Lepinguosalise pädevad haldusasutused võivad juhusliku valimi meetodil oma siseriiklike õigusaktide alusel kontrollida, kas tooted vastavad (olenevalt asjaoludest):

a) 

kas kõigile selle lepinguosalise siseriiklikele tehnilistele eeskirjadele või

b) 

siseriiklikele tehnilistele eeskirjadele, millele vastavust kinnitab kogu sõiduki puhul EÜ vastavustunnistus või osade ja eraldi seadmestike puhul tootele kinnitatud EÜ või UNECE tüübikinnitusmärk, nagu on viidatud lõikes 3.

Selline kontrollimine toimub olenevalt asjaoludest punktides a või b osutatud siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaselt. Lepinguosaline võib nõuda, et tarnija kõrvaldaks toote tema turult, kui asjaomane toode ei vasta neile eeskirjadele ja nõuetele.

ARTIKKEL 4

Uue tehnoloogia või uute omadustega tooted

1.  
Lepinguosaline ei takista ega aeglusta põhjendamatult käesoleva lisaga hõlmatud ja eksportiva lepingupoole poolt heaks kiidetud toote turulelaskmist seetõttu, et toode sisaldab uut tehnoloogiat või sellel on uusi omadusi, mida importiv lepinguosaline ei ole veel reguleerinud, kui importiv lepinguosaline ei suuda teaduslikele või tehnilistele andmetele tuginedes tõendada, et see uus tehnoloogia või omadus kujutab endast riski inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale.
2.  
Kui lepinguosaline keelab teise lepinguosalise käesoleva lisaga hõlmatud toote laskmise oma turule või nõuab toote oma turult kõrvaldamist seetõttu, et selle valmistamisel on kasutatud uut tehnoloogiat või see on uue omadusega, mis kujutab endast riski inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab ta sellest otsusest viivitamata teist lepinguosalist ja asjaomaseid ettevõtjaid ( 86 ). Teade peab sisaldama kogu asjakohast teaduslikku või tehnilist teavet, millele lepinguosalise otsus tugineb.

ARTIKKEL 5

Litsentsimine

Kumbki lepinguosaline ei kohalda käesoleva lisaga hõlmatud toodete puhul impordi automaatset või mitteautomaatset litsentsimist ( 87 ).

ARTIKKEL 6

Muud kaubandust piiravad meetmed

Lepinguosaline ei kaota ega vähenda teise lepinguosalise turulepääsusoodustusi, mis tulenevad käesolevast lisast, muude õiguslike meetmete rakendamise teel käesoleva lisaga hõlmatud sektoris. See ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastu meetmeid, mis on vajalikud maanteeohutuse tagamiseks, keskkonna või rahvatervise kaitseks ja pettuste ennetamiseks, kui need meetmed tuginevad põhjendatud teaduslikul või tehnilisel teabel.

ARTIKKEL 7

Koostöö

Käesoleva lisa kohaldamise jaoks olulistes küsimustes teevad lepinguosalised kaubavahetuskomitees koostööd ja vahetavad teavet.

2-C LISA

RAVIMID JA MEDITSIINISEADMED

ARTIKKEL 1

Üldsätted

Lepinguosalised kinnitavad, et neil on järgmised ühised eesmärgid ja põhimõtted:

a) 

kahepoolse kaubavahetuse mittetariifsete takistuste vältimine ja kaotamine;

b) 

konkurentsipõhiste turutingimuste loomine, lähtudes avatuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest;

c) 

ohutute ja tõhusate ravimite ja meditsiiniseadmete alase innovatsiooni ning sellistele ravimitele ja meditsiiniseadmetele õigeaegse juurdepääsu edendamine läbipaistvate ja kontrollitavate menetluste abil, ilma et kahjustataks lepinguosalise suutlikkust kohaldada rangeid ohutus-, tõhusus- ja kvaliteedinõudeid, ning

d) 

oma tervishoiuasutuste vahelise koostöö edendamine, toetudes rahvusvahelistele standarditele, tavadele ja suunistele asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi „WHO“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD“), inimravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvaheline ühtlustamiskonverentsi (edaspidi „ICH“), farmaatsiatoodete kontrolli konventsiooni ja farmaatsiatoodete kontrolli alase koostöö kava (edaspidi „PIC/S“) ja meditsiiniseadmete ülemaailmset ühtlustamist käsitleva rakkerühma (edaspidi „GHTF“) raames.

ARTIKKEL 2

Rahvusvahelised standardid

Lepinguosalised kasutavad oma tehniliste eeskirjade alusena ravimite ja meditsiiniseadmete rahvusvahelisi standardeid, tavasid ja suuniseid, kaasa arvatud neid, mille on välja töötanud WHO, OECD, ICH, PIC/S ja GHTF, kui ei ole teaduslikule või tehnilisele teabele tuginevaid põhjusi, miks sellised rahvusvahelised standardid, tavad või suunised oleksid soovitavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad.

ARTIKKEL 3

Läbipaistvus

1.  

Ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate üldkohaldatavate meetmete puhul tagavad lepinguosalised, et:

a) 

sellised meetmed on huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele mittediskrimineerival viisil kergesti kättesaadavad ametlikult määratud kanali kaudu ning teostatavuse ja võimaluse korral elektrooniliste vahendite kaudu sellisel viisil, et huvitatud isikutel ja teisel lepinguosalisel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b) 

selliste meetmete eesmärki ja põhjuseid selgitatakse võimaluste piires ning

c) 

selliste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jääb mõistlikult aega, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik hädaolukorra tõttu.

2.  

Kumbki lepinguosaline teeb oma siseriiklike õigusnormide kohaselt ja võimaluste piires järgmist:

a) 

avaldab eelnevalt kõik ravimite ja meditsiiniseadmete regulatsiooni käsitlevate üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b) 

annab huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele mõistliku võimaluse esitada kavandatud meetmete kohta märkusi, andes selleks eelkõige piisavalt aega ning

c) 

võtab arvesse huvitatud isikute ja teise lepinguosalise märkusi kavandatud meetme kohta.

3.  

Kui lepinguosalise tervishoiu ametiasutused kehtestavad või kasutavad menetlusi ravimite loetelude koostamiseks, hinna kujundamiseks või hüvitamiseks, teeb see lepinguosaline järgmist:

a) 

tagab, et ravimite loetelude koostamise, hinna kujundamise või hüvitamise puhul kohaldatavad võimalikud kriteeriumid, eeskirjad, protseduurid ja asjakohasel juhul suunised on objektiivsed, õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad ning huvitatud isikutele nende soovi korral kättesaadavad;

b) 

tagab, et otsused ravimite hinna kujundamist või hüvitamise heakskiitmist käsitlevate taotluste kohta võetakse vastu ja tehakse taotlejale teatavaks mõistliku ja kindlaksmääratud aja jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Kui taotleja esitatud teave ei ole nõuetekohane või piisav, mistõttu menetlus peatatakse, teatavad lepinguosalise pädevad asutused taotlejale, millist lisateavet vajatakse, ja jätkavad algset otsustusprotsessi pärast kõnealuse lisateabe saamist;

c) 

pakub taotlejatele asjakohase võimaluse esitada hinnakujunduse ja hüvitamisega seotud otsustusprotsessi ajal märkusi, ilma et see piiraks konfidentsiaalsuse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme;

d) 

esitab loetelusse kandmise, hindade või hüvitamise kohta tehtud negatiivse otsuse korral otsuse põhjuste, sealhulgas piisavalt üksikasjaliku põhjenduse, et taotleja mõistaks kohaldatud kriteeriume, ning vajaduse korral eksperdiarvamused või soovitused, millele otsus tugineb; lisaks teatatakse taotluse esitajale, milliseid siseriikliku õiguse kohaseid vahendeid saab kasutada ja millised on selliste vahendite kasutamise tähtajad.

ARTIKKEL 4

Regulatiivne koostöö

Kaubavahetuskomitee

a) 

teostab järelevalvet käesoleva lisa rakendamise üle ja toetab selle rakendamist;

b) 

hõlbustab lepinguosaliste koostööd ja teabevahetust, et liikuda käesoleva lisa eesmärkide suunas.

c) 

arutab selle üle, kuidas võimaluse korral soodustada regulatiivseid heakskiitmismenetlusi, ning

d) 

arutleb selle üle, kuidas soodustada kahepoolset kaubavahetust ravimite toimeainete vallas.

ARTIKKEL 5

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ravim“ –

i) 

aine või ainete kombinatsioon, mis on ette nähtud inimeste haiguste ravimiseks või ärahoidmiseks, või

ii) 

aine või ainete kombinatsioon, mida võib inimestele manustada meditsiiniliseks diagnoosimiseks või inimese füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

Ravimite hulka kuuluvad näiteks keemilised ravimid, bioloogilised ravimid (nt vaktsiinid, (anti)toksiinid), kaasa arvatud inimverest või inimese vereplasmast saadud ravimid, uudsed ravimid (nt geeniteraapiaravimid, rakuteraapiaravimid), taimsed ravimid ning radiofarmatseutilised preparaadid;

b) 

„meditsiiniseade“ ( 88 ) – vahend, aparaat, seade, masin, seadeldis, implantaat, in vitro reagent või kalibraator, tarkvara, materjal või muu samalaadne või seotud toode, mille tootja on ette näinud kasutamiseks kas eraldi või kombineerituna inimeste huvides, et täita üht või mitut järgmist eesmärki:

i) 

haiguste diagnoosimine, ärahoidmine, seire, ravi või leevendamine,

ii) 

vigastuse diagnoosimine, seire, ravi, leevendamine või kompenseerimine;

iii) 

kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimine, muutmine või toetamine või kehaosa asendamine;

iv) 

viljastumise kontrollimine;

v) 

elutähtsate funktsioonide toetamine või säilitamine;

vi) 

meditsiiniseadmete desinfitseerimine;

vii) 

meditsiinilise või diagnostilise teabe hankimine inimkehast võetud proovide in vitro uuringute abil;

c) 

„lepinguosalise tervishoiu ametiasutused“ – üksused, mille lepinguosaline on loonud oma tervishoiuprogrammide juhtimiseks või haldamiseks või mis võtavad sellest osa, kui ei ole sätestatud teisiti; ning

d) 

„tootja“ – tootega seotud seaduslike õiguste omanik vastava lepinguosalise territooriumil.

4-A LISA

ELEKTROONIKA

ARTIKKEL 1

Üldsätted

1.  

Lepinguosalised kinnitavad, et neil on järgmised ühised eesmärgid ja põhimõtted:

a) 

kaotada kahepoolse kaubavahetuse mittetariifsed takistused ja hoida ära nende tekkimine;

b) 

võtta võimaluse korral standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste aluseks asjakohased rahvusvahelised standardid;

c) 

kaotada üksteist dubleerivad ja tarbetult koormavad vastavushindamismenetlused ning

d) 

edendada koostööd, et soodustada kahepoolse kaubavahetuse arengut elektroonika vallas.

2.  
Käesolevat lisa kohaldatakse üksnes mõlema lepinguosalise standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes, mis on seotud 4-A-1. liites määratletud elektri- ja elektroonikaseadmete, elektriliste kodumasinate ja tarbeelektroonika (edaspidi „hõlmatud tooted“) ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvusega.

ARTIKKEL 2

Rahvusvahelised standardid ja standardimisasutused

1.  
Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lisaga hõlmatud toodete elektromagnetilise ühilduvuse ja ohutuse seisukohast asjakohased rahvusvahelised standardimisasutused on Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (edaspidi „ISO“), Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (edaspidi „IEC“) ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi „ITU“) ( 89 ).
2.  
Kui on olemas ISO, IEC või ITU koostatud asjakohased rahvusvahelised standardid, kasutavad lepinguosalised neid standardeid või nende vastavasisulisi osi mis tahes standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste alusena, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid või nende osad oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide lepinguosalise poolt saavutamiseks ebatõhusad või sobimatud. Sellistel juhtudel toob üks lepinguosaline teise lepinguosalise palvel esile, millised asjaomase standardi, tehnilise normi või vastavushindamismenetluse osad kalduvad oluliselt kõrvale asjaomasest rahvusvahelisest standardist, ning põhjendab sellist kõrvalekallet.
3.  
Kui üks lepinguosaline säilitab tehnilised normid, mis kalduvad kõrvale asjaomastest kehtivatest rahvusvahelistest standarditest, nagu on kirjeldatud lõikes 2, vaatab see lepinguosaline need tehnilised normid läbi regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel, et hinnata, kas asjaomasest rahvusvahelisest standardist kõrvalekalde põhjustanud asjaolud on endiselt alles, ilma, et see piiraks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.3 kohaldamist. Kui teine lepingosaline seda soovib, teatatakse talle, millised olid läbivaatamise tulemused.
4.  
Lepinguosalised julgustavad oma standardimisasutusi osalema rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ISO-s, IEC-s ja ITU-s ja pidama neis rahvusvahelistes standardimisasutustes konsultatsioone, et kujundada välja ühised lähenemisviisid.

ARTIKKEL 3

Innovatsioon

1.  
Kumbki lepinguosaline ei takista ega aeglusta nõuetevastaselt ühegi toote laskmist oma turule põhjendusega, et selles on kasutatud uut tehnoloogiat või sellel on uusi omadusi, mille kohta ei ole veel norme.
2.  
Kui importiv lepinguosaline esitab tarnijale lõikes 1 osutatud toote osas nõuetekohaselt põhjendatud kahtlused, ei piira lõige 1 tema õigust nõuda tõendeid selle kohta, et asjakohane uus tehnoloogia või omadus ei sea ohtu ohutust ega elektromagnetilist ühilduvust ega ühtegi muud õiguspärast eesmärki, mis on loetletud kaubandustõkete lepingu artiklis 2.2.

ARTIKKEL 4

Vastavushindamismenetlused

1.  
Lepinguosalised ei valmista vastavushindamismenetlusi ette, kehtesta ega kohalda neid, kui need tekitavad või võivad tekitada tarbetuid takistusi kauplemisele teise lepinguosalisega. Põhimõtteliselt peaksid lepinguosalised hoiduma nõudmast kolmandate isikute poolt kohustuslikus korras tehtavat vastavushindamist, et tõendada vastavust hõlmatud toodete ohutuse ja/või elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele tehnilistele normidele, ning kaaluma selle asemel tarnija vastavusdeklaratsiooni ja/või turujärgse järelevalve mehhanismide kasutamist, et tagada toodete vastavus asjaomastele standarditele või tehnilistele normidele.
2.  

Kui artiklis 5 „Kaitsemeetmed“, artiklis 6 „Erandid“ ja 4-A-2. liites ei ole sätestatud teisiti ja kui lepinguosaline nõuab, et tõendataks vastavust hõlmatud toodete ohutuse ja/või elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele omamaistele tehnilistele normidele, lubab kumbki lepinguosaline tooteid oma turule ühe või mitme järgmise korra alusel:

a) 

tarnija vastavusdeklaratsioon, mille puhul ei ole vastavushindamisasutuse sekkumine või toote katsetamine tunnustatud katselaboris kohustuslik, ning kui katseid tehakse, teeb neid valmistaja ise või tema valitud pädev asutus, või

b) 

tarnija vastavusdeklaratsioon, mis põhineb teise lepinguosalise sertifitseerimisorgani katselabori katsearuandel, mis on välja antud elektrotehniliste seadmete ja komponentide vastavustestimise ja sertifitseerimise ülemaailmse süsteemi (IECEE) sertifitseerimisorganite kava raames (edaspidi „IECEE CB kava“) ja millele on lisatud kehtiv sertifitseerimisorgani katsetunnistus kooskõlas IECEE CB kava eeskirjade ja menetlustega ja lepinguosaliste sellest tulenevate kohustustega, või

c) 

tarnija vastavusdeklaratsioon, mis põhineb mis tahes katselabori katsearuandel või tunnistusel, mille on välja andnud teise lepinguosalise mis tahes sertifitseerimisorgan, kes on sõlminud katsearuannete või -tunnistuste vastastikuse tunnustamise vabatahtliku kokkuleppe importiva lepinguosalise määratud vastavushindamisasutuse või -asutustega.

Valiku käesolevas lõigus kirjeldatud menetluste vahel teeb tarnija.

3.  
Lõikes 2 osutatud tarnija vastavusdeklaratsioon peab olema kooskõlas standardiga ISO/IEC 17050. Lepinguosalised peavad tarnijat ainuvastutavaks vastavusdeklaratsiooni väljaandmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise eest, sellise tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis võimaldab hinnata hõlmatud toodete vastavust kohaldatavatele tehnilistele normidele, ning nõutavate märgiste kinnitamise eest. Lepinguosalised võivad nõuda, et vastavusdeklaratsioonile oleks märgitud väljaandmiskuupäev, tarnija või tema volitatud esindaja nimi, tootja või tema volitatud esindaja poolt deklaratsioonile alla kirjutama volitatud isiku nimi, deklaratsiooniga hõlmatud tooted ning kohaldatavad tehnilised normid, millega vastavusdeklaratsioon on seotud.
4.  
Lepinguosaline ei nõua lisaks lõigetes 1–3 sätestatule mitte mingisugust toodete ega tarnijate registreerimist, kui see registreerimine võib lepinguosalise tehnilistele normidele vastavate toodete turulelaskmist takistada või muul viisil aeglustada. Kui lepinguosaline kontrollib tarnija vastavusdeklaratsiooni, kontrollitakse esitatud dokumentide põhjal üksnes seda, kas katse on tehtud lepinguosalise asjakohaste tehniliste normide kohaselt ja kas dokumentides esitatud teave on täielik. Selline kontrollimine ei tohi toodete laskmist lepinguosalise turule põhjendamatult aeglustada ja deklaratsioon tunnistatakse erandeid tegemata vastuvõetavaks, kui tooted vastavad lepinguosalise tehnilistele normidele ja kui esitatud dokumendid on täielikud. Kui deklaratsioon lükatakse tagasi, teatab lepinguosaline oma otsusest tarnijale ja selgitab tagasilükkamise põhjusi. Tarnija palvel esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele teavet ja juhiseid selle kohta, kuidas vajakajäägid parandada, ning selgitab, kuidas saab selle otsuse edasi kaevata.

ARTIKKEL 5

Kaitsemeetmed

Olenemata artiklist 4 „Vastavushindamismenetlused“, võib lepinguosaline kehtestada hõlmatud toodete elektromagnetilise ühilduvuse või ohutusega seoses nõudeid kolmandate isikute tehtavate kohustuslike katsete või sertifitseerimise kohta või kehtestada katsearuannete heakskiitmise või läbivaatamisega seotud haldusmenetlusi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

selliste nõuete või menetluste kehtestamist õigustavad inimeste tervise kaitse või ohutuse tagamisega seotud mõjuvad põhjused, mida kinnitab põhjendatud tehniline või teaduslik teave;

b) 

need nõuded või menetlused ei piira kaubandust rohkem, kui lepinguosalise õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik, võttes arvesse ohte, mida eesmärgi saavutamata jätmine kaasa tooks, ning

c) 

lepinguosaline ei saanud selliste nõuete või menetluste kehtestamise vajadust käesoleva lepingu jõustumise ajal ette näha.

Ilma, et see piiraks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.10 kohaldamist, teavitab lepinguosaline enne nõuete või menetluste kehtestamist teist lepinguosalist ja võtab pärast omavahelist konsulteerimist nende nõuete ja menetluste väljatöötamisel võimalikult suurel määral arvesse teise lepinguosalise märkusi. Kõik kehtestatud nõuded peavad olema võimalikult suurel määral kooskõlas käesoleva lisaga. Pärast vastuvõtmist vaadatakse iga kehtestatud nõue või menetlus regulaarselt läbi ja tunnistatakse kehtetuks, kui selle nõude või menetluse kehtestamise põhjused on ära langenud.

ARTIKKEL 6

Erandid

1.  
Arvestades, et Singapur on nõustunud käesoleva lepingu jõustumise ajal oluliselt lühendama selliste toodete loetelu, mille puhul ta nõuab kolmanda isiku sertifikaati, mis kinnitaks vastavust ohutuse ja/või elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele kohustuslikele nõuetele, võib Singapur nõuda sellist kolmanda isiku sertifikaati ainult 4-A-2. liites loetletud tootekategooriate puhul.
2.  
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks vaatab Singapur läbi oma tarbijakaitse (ohutusnõuete) registreerimiskava, et vähendada kavaga hõlmatud ja 4-A-2. liites loetletud tootekategooriate arvu. Läbivaatamise käigus uuritakse, kas kava on vaja selle praegusel kujul säilitada või saaks kava eesmärgid – tagada Singapuris inimeste tervis ja ohutus – saavutada lihtsamate ja kaubavahetust soosivamate menetlustega ( 90 ).
3.  
Lõikes 2 osutatud läbivaatamine hõlmab ka kõigi tarbijakaitse (ohutusnõuete) registreerimiskavaga hõlmatud toodete riskihindamist, et teha kindlaks, kas liikumine turujärgse järelevalve suunas vastavalt artikli 4 „Vastavushindamismenetlused“ lõikele 1 või nõuetele vastavuse tõendamise aktsepteerimine vastavalt artikli 4 „Vastavushindamismenetlused“ lõikele 2 tooks kaasa põhjendamatuid riske inimeste tervisele ja ohutusele. Riskihindamine põhineb kättesaadaval teaduslikul ja tehnilisel teabel, nagu tarbijate teated õnnetusjuhtumite kohta ja eeskirjadele mittevastavuse määr toodete kontrollimisel. Riski hindamisel võetakse arvesse ka seda, kas neid tooteid oli kasutatud otstarbekohaselt ning piisava ja tavapärase ettevaatusega.
4.  
Olenevalt lõikes 3 osutatud läbivaatamise tulemustest võib Singapur säilitada nõude, et vastavust kinnitataks kolmanda isiku sertifikaadiga selliste tarbijakaitse (ohutusnõuete) registreerimiskavaga hõlmatud ja 4-A-2. liites loetletud toodete puhul, mille kohta lõikes 3 osutatud riskihindamine on näidanud, et artikli 4 „Vastavushindamismenetlused“ lõikes 2 kirjeldatud menetluste kasutamine nende toodete puhul tooks kaasa põhjendamatuid riske inimeste tervisele ja ohutusele või kui ei suudeta luua turujärgse järelevalve süsteemi nende riskidega tulemuslikult toimetulemiseks.
5.  
Singapur esitab lõikes 3 osutatud riskihindamise aruteluks kaubavahetuskomitee esimesel nõupidamisel. Singapuri teostatud läbivaatamise tulemusena võivad lepinguosalised kaubavahetuskomitee otsusega muuta 4-A-2. liidet vastavalt vajadusele.
6.  

Kui Singapur nõuab ka edaspidi kolmanda isiku sertifikaati, mis kinnitaks hõlmatud toodete vastavust Singapuris ohutuse ja/või elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele kohustuslikele nõuetele, aktsepteerib Singapur sertifikaati, mis tõendab vastavust tema tehnilistele normidele ja mille on välja andnud Singapuri määratud vastavushindamisasutus ELis ( 91 ). Ühtlasi tagab Singapur, et selliste sertifikaatide välja andmiseks aktsepteerivad tema määratud vastavushindamisasutused katsearuandeid,

a) 

mille on välja andnud ELi tunnustatud sertifitseerimisasutuse katselabor või tunnustatud sertifitseerimisasutuse tootja katselabor vastavalt IECEE CB kava eeskirjadele ja korrale ning sellest tulenevatele lepinguosaliste kohustustele;

b) 

mille on kooskõlas rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega (sh ISO/IEC 17025) andnud välja mõni liidu katselabor, mille on akrediteerinud akrediteerimisasutus, kes on kirjutanud alla Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostöökonverentsi vastastikuse tunnustamise kokkuleppele või mõnele piirkondlike asutuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppele, mille osaline Singapur on, või

c) 

mille on andnud välja mõni ELi katselabor, mis on sõlminud Singapuri määratud vastavushindamisasutusega või -asutustega katsearuannete vastastikuse tunnustamise vabatahtliku kokkuleppe.

7.  
Singapur vaatab 4-A-2. liite uuesti läbi pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel, et vähendada liites loetletud tootekategooriate arvu. Sellised läbivaatamised peavad hõlmama lõikes 3 kirjeldatud riskihindamist. Singapur esitab riskihindamise aruteluks kaubavahetuskomiteele.
8.  
Singapuri teostatud läbivaatamise tulemusena võivad lepinguosalised kaubavahetuskomitee otsusega muuta 4-A-2. liidet vastavalt vajadusele.

ARTIKKEL 7

Koostöö

1.  
Lepinguosalised teevad tihedalt koostööd, et edendada ühise seisukoha kujundamist reguleerimisküsimustes, ning kaaluvad teise lepinguosalise kõiki nõudeid, mis on seotud käesoleva lisa rakendamisega.
2.  
Kõnealust koostööd tehakse kaubavahetuskomitees.

4-A-1. liide

KOHALDAMISALA

1. 4-A lisa hõlmab neid 4-A lisa artikli 1 „Üldsätted“ lõikes 2 loetletud tooteid, mis ELi kohustuste puhul kuuluvad käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/30/EL (elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ) kohaldamisalasse;

Direktiivi 2014/53/EL kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul võib liit esitada täiendavaid nõudeid lisaks ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavalt selle direktiivi artiklile 3.

Kui tarnija ei ole kohaldanud direktiivi 2014/53/EL artiklis 16 osutatud ühtlustatud standardeid või kui ta on neid kohaldanud ainult osaliselt, kohaldatakse direktiivi 2014/53/EL artikli 10 lõike 4 kohaldamisalasse jäävate raadioseadmete suhtes tarnija valikul kas direktiivi 2014/53/EL III või IV lisas kirjeldatud menetlust. Kui tarnija vastavusdeklaratsioonile tuleb lisada katsearuanded, võib tarnija kasutada 4-A lisa „Vastavushindamismenetlused“ artikli 4 lõike 2 punktides b ja c kirjeldatud menetlusi.

2. 4-A lisa hõlmab samuti neid 4-A lisa artikli 1 „Üldsätted“ lõikes 2 loetletud tooteid, mis Singapuri kohustuste puhul kuuluvad käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval 2011. aasta tarbijakaitse-eeskirjade (tarbekaupade ohutusnõuded), 2004. aasta tarbijakaitse-eeskirjade (ohutusnõuded), telekommunikatsiooniseaduse 323. peatüki ja 2004. aasta telekommunikatsioonieeskirjade (edasimüüjad) kohaldamisalasse.

Telekommunikatsiooniseaduse 323. peatüki ja 2004. aasta telekommunikatsioonieeskirjade (edasimüüjad) kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul võib Singapur esitada täiendavaid nõudeid lisaks ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3. Lepinguosalised mõistavad, et käesolevas liites loetletud omamaiste õigusaktidega hõlmatud tooted, mille hulka kuuluvad kõik tooted, mille suhtes kohaldatakse 4-A lisa, on mõeldud katma kogu elektroonikatoodete sektorit. Juhul kui 4-A lisa ei hõlma teatavat toodet ühe lepinguosalise puhul, kuid hõlmab seda teise lepinguosalise puhul, või kui üks lepinguosaline kohaldab selle toote suhtes käesolevale lepingule allakirjutamise ajal või hiljem kohustuslikku kolmanda isiku sertifitseerimist, kuid teine lepinguosaline seda ei tee, võib teine lepinguosaline kohaldada selle toote suhtes samasugust kohtlemist, mis võib olla vajalik inimeste tervise kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks. Meetmeid kehtestada sooviv lepinguosaline teavitab enne nende rakendamist teist lepinguosalist oma kavatsustest ja näeb ette kolme kuu pikkuse konsulteerimisperioodi.

4-A-2. liide

TOOTEKATEGOORIAD

Kodukasutuseks mõeldud pliidid, st toiduvalmistusseadmed, mille hulka kuuluvad eraldi statsionaarsed ahjud ja grillid, tööpindade keeduplaadid, keeduplaatide elemendid, pliidi osaks olevad grillid ja pliidiplaadid ning ahjud ja grillid, mis on ette nähtud seinale monteerimiseks, v.a pliidid, mille mass on väiksem kui 18 kg.

Föönid, st inimeste juuste kuivatamiseks mõeldud elektriseadmed sisseehitatud kütteelemendiga.

Muusikakeskused, st sellised elektroonilised seadmed heli vähese moonutusega taasesitamiseks, mille ainus vooluallikas on vooluvõrk, mis on ette nähtud koduseks kasutamiseks või samalaadseks kasutamiseks siseruumides ning mille nimitoitepinge on kuni 250 V (ruutkeskmine).

Audioseadmed (v.a muusikakeskused), st sellised elektroonilised seadmed heli taasesitamiseks, mis on otseselt või kaudselt ühendatud vooluvõrku.

Triikrauad, st kuumeneva tallaga elektriseadmed, mida kasutatakse kodustes tingimustes rõivaste triikimiseks või muudel sarnastel eesmärkidel.

Veekeedukannud, elektrilised koduseadmed olmevee kuumutamiseks mahuga kuni 10 liitrit.

Mikrolaineahjud, st kodukasutuseks mõeldud elektriseadmed toiduainete ja jookide soojendamiseks elektromagnetilise energia (mikrolainete) abil ühel või mitmel ISM sagedusalal vahemikus 300 MHz kuni 30 GHz. Seadmed võivad olla grillifunktsiooniga.

Riisikeetjad, st elektrilised koduseadmed riisi keetmiseks.

Külmikud, st autonoomsed agregaadid, mis koosnevad termiliselt isoleeritud kapist, milles hoitakse ja säilitatakse toiduaineid temperatuuril üle 0 °C (32 °F), ja jahutusseadmest, mis töötab gaasi kokkusurumise põhimõttel ja juhib soojuse kapist välja; seadmed võivad olla ühe või mitme sügavkülmkambriga või ilma nendeta.

Ruumide kliimaseadmed, st ühe ühikuna projekteeritud autonoomsed agregaadid, eelkõige kinnitamiseks aknale või paigaldamiseks seintesse või konsoolina. Seadmed on projekteeritud peamiselt selleks, et tagada konditsioneeritud õhu vaba edastamine suletud ruumi või tsooni (konditsioneeritud ruumi). Süsteem koosneb õhu jahutamist ja niiskuse kõrvaldamist võimaldavast jahutuselemendist, õhuringluse tagamise ja õhu puhastamise elementidest ning äravoolusüsteemist kondensaadi kogumiseks ja kõrvaldamiseks. Süsteem võib sisaldada ka elemente, mis võimaldavad õhku niisutada, ruume ventileerida või õhku välja tõmmata.

Laua- ja tornventilaatorid, st elektrilised seadmed õhu ringiajamiseks, nende jaoks kasutatavad regulaatorid, ette nähtud kasutamiseks ühefaasilistes vahelduv- ja alalisvooluvõrkudes pingega kuni 250 V; mõeldud kodukasutuseks ja muudel samalaadsetel eesmärkidel.

Telerid ja ekraanid, st otse või kaudselt vooluvõrku ühendatud elektroonikaseadmed edastusjaamast või kohalikust allikast pärit teabe vastuvõtmiseks ja kuvamiseks, kodukasutuseks või samalaadsel otstarbel kasutamiseks siseruumides, v.a kineskooptelerid.

Tolmuimejad, st masinad, mis eemaldavad mustuse ja tolmu mootori jõul töötava õhupumba tekitatava vaakumi abil, kodukasutuseks ja kasutamiseks muudel sarnastel eesmärkidel.

Pesumasinad, st elektrilised seadmed rõivaste ja tekstiilitoodete pesemiseks (vee soojendamise funktsiooniga või ilma), riietelt vee eemaldamiseks või nende kuivatamiseks.

Laua- ja põrandalambid, st otse või kaudselt vooluvõrku ühendatavad teisaldatavad üldotstarbelised valgustid (v.a käsivalgustid), milles kasutatakse volframniitlampe, luminofoor-torulampe või muid lahenduslampe.

Röstrid, grillid, moorimispajad, keeduplaadid ja muud sarnased seadmed, st kodukasutuseks mõeldud, vooluvõrku ühendatavad elektrilised seadmed, milles kasutatakse söögi valmistamiseks otsest või kaudset (nt õhk, rasvaine vm soojuskandja) kuumust.

Seina- ja laeventilaatorid, st olmeventilaatorid koos nende jaoks kasutatavate regulaatoritega, ette nähtud seinale või lakke kinnitamiseks ja kasutamiseks ühefaasilistes vahelduv- ja alalisvooluvõrkudes pingega kuni 250 V; mõeldud kodukasutuseks ja muudel samalaadsetel eesmärkidel.

Adapterid, st autonoomsed või lisaseadmetesse integreeritud seadmed vahelduv- või alalisvoolu saamiseks vahelduv- või alalisvoolu allikast, kasutamiseks näiteks arvutite, telekommunikatsiooniseadmete, koduste meelelahutusseadmete ja mänguasjade jaoks.

Kohvimasinad, elektrilised haudepotid, aurupotid ja muud sarnased seadmed, st elektrilised seadmed, milles toidu või joogi valmistamise käigus kuumutatakse vett.

Laserplaadiseadmed, st otse või kaudselt vooluvõrku ühendatavad elektroonilised seadmed videote salvestamiseks ja taasesitamiseks või ainult nende taasesitamiseks, kodukasutuseks või samalaadseks üldotstarbeliseks kasutamiseks siseruumides, välja arvatud laserplaadimängijad ja videomakid.

Mikserid, kannmikserid, hakklihamasinad ja muud sarnased seadmed, st kodukasutuseks mõeldud elektriseadmed toidu ja joogi valmistamiseks.

Õhujahutid, st elektriseadmed õhu ringiajamiseks, milles kasutatakse jahutusvahendina vett, nende jaoks kasutatavad regulaatorid, ette nähtud kasutamiseks ühefaasilistes vahelduv- ja alalisvooluvõrkudes pingega kuni 250 V; mõeldud kodukasutuseks ja muudel samalaadsetel eesmärkidel.

Personaalarvutid (sh monitor, printer, kõlarid ja muud võrgutoitega lisaseadmed), st mikroprotsessoril põhinevad andmesüsteemid, mis pakuvad kompaktset, kohalikku andmetöötlus- ja arvutusvõimsust kõrglahutusega graafikaliidese kaudu ning paindlikku andmesideliidest.

Dekoratiivvalgustid, st siseruumides või välitingimustes kasutamiseks mõeldud valgustiketid, milles on jadamisi või paralleelselt ühendatud hõõglambid; toitepinge kuni 250 volti.

Kolme ristkülikukujulise haruga 13 ampriline pistik, st teisaldatav kaitsme ja eenduvate harudega seade, mis on mõeldud ühendamiseks vastava pistikupesa kontaktidega. Pistikus on olemas ka vahendid sobiva paindkaabli elektriliseks ühendamiseks ja mehaaniliseks kinnitamiseks.

Pistikus kasutatavad kaitsmed (kuni 13 amprit), st seadmed, mille ühe või mitme spetsiaalselt projekteeritud ja dimensioneeritud komponendi sulamine avab vooluringi, mille osa ta on, ning katkestab vooluahela, kui voolutugevus ületab piisavalt pika aja jooksul etteantud väärtuse. Kaitse hõlmab kõiki osi, mis moodustavad komplektse seadme.

Kolme ringikujulise ristlõikega haruga 15 ampriline pistik, st seade, millel on kolm üldjoontes ringikujulise ristlõikega metallist haru ning mis on mõeldud ühendamiseks vastava pistikupesa kontaktidega ja mida saab ühendada sobiva paindkaabliga.

Harupistikud, st adapterid, millel on mitu komplekti pistikupesade kontakte (pistikupesade kontaktid võivad olla sama liiki ja sama nimivõimsusega kui pistikuosa, kuid võivad olla ka erinevad).

Kolmeharulise pistikupesaga pikendusjuhtmed, st ühendatava või sisseehitatud paindkaabliga lisaseadmed, millel on hulk kolme kontaktiga pistikupesi ja mis on mõeldud selleks, et pistikupessa ühendada vastav pistik, ning milles on vahendid sobilike kaablite või paindkaablite elektriliseks ühendamiseks; selliseid seadmeid saab hõlpsalt teisaldada ka siis, kui nad on ühendatud elektrivõrku.

Teisaldatavad kaablitrumlid, st paindkaablist või juhtmest ja sellega ühendatud trumlist koosnevad seadmed, mille konstruktsioon võimaldab paindkaabli täies pikkuses trumlile kerida ning millel on pistik ja üks või mitu pistikupesa.

Elektrilised kiirboilerid, st kohtkindlad elektriseadmed kodumajapidamistele ja muuks sarnaseks otstarbeks, mida kasutatakse vee kuumutamiseks temperatuurini, mis on madalam keemistemperatuurist; ühefaasiliste seadmete nimipinge kuni 250 V ja muude seadmete nimipinge kuni 480 V.

Elektrilised surve-mahtboilerid, st kohtkindlad elektriseadmed kodumajapidamistele ja muuks sarnaseks otstarbeks, mida kasutatakse vee kuumutamiseks temperatuurini, mis on madalam keemistemperatuurist, ja vee hoidmiseks sellel temperatuuril; ühefaasiliste seadmete nimipinge kuni 250 V ja muude seadmete nimipinge kuni 480 V.

Liigvoolukaitselülitid, st seadmed, mis on mõeldud inimeste kaitsmiseks kaudse kontakti eest; seadise elektrit juhtivad katmata osad ühendatakse sobiva maanduselektroodiga.

Kolme haruga 13 amprilised pistikupesad, st 13 amprilised lülititega pistikupesad ühe- või mitmekaupa, koos vajalike kontroll-lülititega; sobivas korpuses süvispaigaldatavad või pindpaigaldatavad või raami paigaldatavad. Pistikupesa sobib teisaldatavate seadmete, audio-visuaalseadmete, valgustite jms ühendamiseks; kasutatakse ainult vahelduvvooluvõrkudes, talitluspinge kuni 250 V (ruutkeskmine) sagedusel 50 Hz.

15 amprilised pistikupesad kolme ringikujulise ristlõikega haruga pistikutele, st 15 amprilised lülititega pistikupesad, milles lüliti on ühendatud pistikupesa voolu edastava kontakti ja asjaomase vooluallika vahele; sobivas korpuses süvispaigaldatavad või pindpaigaldatavad või raami paigaldatavad. Pistikupesa sobib elektriseadmete ühendamiseks üksnes vahelduvvooluvõrkudes, talitluspinge kuni 250 V (ruutkeskmine) sagedusel 50 Hz.

Koduseadmete seinalülitid, st käsitsi seatavad üldotstarbelised lülitid üksnes vahelduvvoolu jaoks, nimipingele kuni 440 V ja nimivoolule kuni 63 A, mõeldud kodumajapidamistes kasutatavate ja muude samalaadsete kohtkindlate elektriseadmete jaoks siseruumides või välitingimustes.

Luminofoor-torulampide liiteseadised, st komponendid, mis on paigutatud vooluallika ning ühe või mitme luminofoorlambi vahele ja mis kas induktsiooni, mahtuvuse või nende kahe kombinatsiooni või elektroonilise toiteploki abil hoiavad lambi/lampide voolutarbe nõutud piires.

Süvisvalgustite eraldustrafod, st transformaatorid, mille primaar- ja sekundaarmähis on teineteisest isoleeritud, et vähendada ohtu, mis võib tekkida, kui puutuda üheaegselt kokku seadme voolu all olevate ja maanduskomponentidega või metallkomponentidega, mis võivad rikke korral voolu alla sattuda.

4-A-3. liide

MÕISTED

4-A lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„elektriseadmete ohutus“ – heade ohutushoiutavade kohaselt ehitatud seadmed ei ole nõuetekohase paigalduse ja hoolduse ning otstarbekohase kasutamise korral ohtlikud inimestele, koduloomadele või varale;

„elektromagnetiline ühilduvus“ – seadmed projekteeritakse ja valmistatakse tehnika taset arvesse võttes nii, et oleks tagatud, et:

a) 

tekitatavad elektromagnetilised häired ei ületa taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsiooniseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil; ning

b) 

seadmel oleks ettenähtud kasutamisel eeldatava elektromagnetilise häire kindlus, mis võimaldab neil töötada ilma, et nende kvaliteet vastuvõetamatult halveneks, kui seadet kasutatakse selleks ettenähtud viisil;

„elektromagnetiline häire“ – mis tahes elektromagnetiline nähtus, mis võib halvendada seadmestiku toimimist, sealhulgas elektromagnetiline müra, soovimatu signaal või levikeskkonna muutumine;

„häirekindlus“ – seadmestiku võime toimida ettenähtud viisil talitluse kvaliteedi halvenemiseta elektromagnetilise häire korral;

„vastavusdeklaratsioon“ – kontrollitulemuste põhjal välja antud kinnitus, et teatavate nõuete täitmine on tõendatud;

„tarnija“ – valmistaja või tema volitatud esindaja importiva lepinguosalise territooriumil või kui kumbki ei asu importiva lepinguosalise territooriumil, vastutab tarnija vastavusdeklaratsiooni esitamise eest importija, ning

„katselabor“ – vastavushindamisasutus, mis osutab teimimisteenuseid ja on saanud pädevuskinnituse, mis tõendab, et ta on pädev neid konkreetseid ülesandeid täitma.

„Standard“, „tehniline norm“ ja „vastavushindamismenetlused“ on määratletud sama moodi nagu kaubandustõkete lepingu I lisas.

5-A LISA

PÄDEVAD ASUTUSED

ARTIKKEL 1

Liidu pädevad asutused

Liidu pädevate asutuste hulka kuuluvad liikmesriikide ametiasutused ja Euroopa Komisjon. Seoses sellega kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

Singapuri suunduva ekspordi puhul vastutavad liikmesriikide ametiasutused tootmistingimuste ja -nõuete kontrollimise eest, sealhulgas kohustuslik inspekteerimine ning veterinaar- (või loomade heaolu) sertifikaatide väljaandmine kokkulepitud standardite ja nõuete kohta;

b) 

Singapurist saabuva impordi puhul vastutavad liikmesriikide ametiasutused liidu imporditingimustele vastavuse kontrollimise eest;

c) 

Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, inspekteerimise ja inspekteerimissüsteemide auditite ning vajaliku õigusliku tegevuse eest, et tagada standardite ja nõuete ühetaoline kohaldamine liidu siseturul.

ARTIKKEL 2

Singapuri pädevad asutused

Põllumajandus-, toidu- ja veterinaaramet (edaspidi „amet“) vastutab pideva ohutu ja tervisliku toiduga varustatuse tagamise, loomade, kalade ja taimede tervise kaitse ning toiduainete ja põllumajandustoodetega kauplemise soodustamise eest.

Seoses sellega kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

amet on impordi ja ekspordi kontrollimise ja karantiinide eest vastutav pädev asutus;

b) 

amet on nii esmaste kui ka töödeldud toiduainete toiduohutuse eest vastutav riiklik asutus, tagab igasuguse toidu ohutuse alates tootmisest kuni vahetult jaemüügieelse etapini, kasutab toiduohutuse hindamiseks ja tagamiseks rahvusvahelistest standarditest lähtuvat teaduspõhist lähenemist riskianalüüsile ja riskide juhtimisele, ning

c) 

amet on looma- ja taimetervise eest vastutav riiklik asutus. Amet haldab põhjalikku programmi, mille eesmärk on välistada põllumajanduse, majanduse ja rahvatervise seisukohast oluliste loomahaiguste sissetoomine, ning põhjalikku programmi, mille eesmärk on kontrollida majanduse ja taimetervise seisukohast oluliste haiguste ja kahjurite levikut ja hoida see ära.

5-B LISA

NÕUDED JA SÄTTED LOOMSEID SAADUSI KÄITLEVATE ETTEVÕTETE HEAKSKIITMISEKS

1. Importiva lepinguosalise pädev asutus koostab heakskiidetud ettevõtete loetelud ja avalikustab need.

2. Ettevõtete heakskiitmisel kohaldab importiv lepinguosaline järgmisi nõudeid ja menetlusi:

a) 

importiva poole pädev asutus peab olema andnud loa loomse saaduse kohta, mida ettevõte kavatseb importiva lepinguosalise territooriumile eksportida. Kõnealune luba hõlmab impordi- ja sertifitseerimistingimusi;

b) 

eksportiva poole pädev asutus peab olema heaks kiitnud ettevõtted, kes kavatsevad asjaomast loomset saadust eksportida, ja andnud importivale lepinguosalisele tolle nõutud terviseohutustagatised selle kohta, et ettevõtted vastavad importiva lepinguosalise asjaomastele nõuetele;

c) 

eksportiva lepinguosalise pädev asutus peab saama peatada või tühistada ettevõtte ekspordiloa, kui ettevõte ei vasta nõuetele;

d) 

importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames teostada kontrolle kooskõlas artikliga 5.8 „Kontrollimine“.

Heakskiitmismenetluse raames toimuv kontrollimine käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri, korraldust ja volitusi ning tagatisi importiva lepinguosalise sanitaarnõuetele vastamise kohta.

Tehtav kontrollimine võib hõlmata teatava hulga eksportiva lepinguosalise esitatud heakskiidetud ettevõtete loeteludesse kuuluvate representatiivsete ettevõtete kontrollimist kohapeal.

Võttes arvesse liidu struktuuri ja vastutuste spetsiifikat, võib selline kontrollimine liidus puudutada üksikuid liikmesriike.

e) 

Importiv lepinguosaline võib kooskõlas artikliga 5.8 „Kontrollimine“ teha kontrolle mis tahes ajal. Importiv lepinguosaline võib kontrollitulemuste põhjal muuta heakskiidetud ettevõtete loetelusid, mille ta on koostanud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.

3. Punktide 1 ja 2 sätteid kasutatakse esialgu järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:

a) 

kõik ettevõtted, kus käideldakse koduloomade värsket liha;

b) 

kõik ettevõtted, kus käideldakse looduslike ja tehistingimustes peetavate ulukite värsket liha;

c) 

kõik ettevõtted, kus käideldakse kodulinnuliha;

d) 

kõik ettevõtted, kus toodetakse igat liiki loomade lihast tooteid;

e) 

kõik ettevõtted, kus toodetakse muid inimtoiduks ettenähtud loomseid tooteid (nt sooled, lihavalmistised, hakkliha);

f) 

kõik ettevõtted, kus toodetakse inimtoiduks ettenähtud piima ja piimatooteid, ning

g) 

töötlemisettevõtted ja kalatöötlemis-/külmutuslaevad, kus toodetakse inimtoiduks ettenähtud kalandussaadusi ning töödeldakse kahepoolmelisi molluskeid ja koorikloomi.

8-A LISA

LIIDU ERIKOHUSTUSTE TABEL

1. Liidu erikohustuste tabel on esitatud 8-A-1. kuni 8-A-3. liites.

2. Lõikes 1 osutatud liited on käesoleva lisa lahutamatud osad.

3. Käesolevas lisas kasutatakse kaheksandas peatükis „teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ esitatud mõisteid.

4. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse järgmisi tähiseid:

a) 

„CPC“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on sätestatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M-seeria, nr 77, CPC prov, 1991);

b) 

„CPC ver. 1.0“ – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“, M-seeria, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998, ning

c) 

„ISIC rev. 3.1“ – rahvusvaheline majanduse tegevusalade klassifikaator (International Standard Industrial Classification of all Economic Activities), nagu on esitatud ÜRO Statistikaameti väljaandes Statistical Papers, M-seeria, nr 4, ISIC REV. 3.1, 2002;

5. Lõikes 1 nimetatud liidetes kasutatakse liidule ja selle liikmesriikidele viidates järgmisi lühendeid:

AT

Austria

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CY

Küpros

CZ

Tšehhi Vabariik

DE

Saksamaa

DK

Taani

EE

Eesti

EL

Kreeka

ES

Hispaania

EU

Euroopa Liit, sealhulgas kõik selle liikmesriigid

FI

Soome

FR

Prantsusmaa

HR

Horvaatia

HU

Ungari

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

LT

Leedu

LU

Luxemburg

LV

Läti

MT

Malta

NL

Madalmaad

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

8-A-1. liide

ARTIKLI 8.7 KOHASTE LIIDU

ERIKOHUSTUSTE TABEL

(„ERIKOHUSTUSTE TABEL“)

(PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE)

1. Alljärgnevas kohustuste tabelis on nimetatud artikli 8.7 „Erikohustuste tabel“ kohaselt liberaliseeritud teenusesektorid ning neis sektorites Singapuri teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Tabel koosneb järgmistest osadest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles liit on kohustuse võtnud, ja liberaliseerimise ulatus, mille suhtes erandeid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid erandeid.

Käesoleva lepinguga hõlmatud sektorites või allsektorites, mida ei ole alljärgnevas tabelis nimetatud, ei ole piiriülese teenuste osutamise kohustust võetud.

2. Alljärgnevas kohustuste tabelis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu või võrdse kohtlemise piirangut artiklite 8.5 „Turulepääs“ ja 8.6 „Võrdne kohtlemine“ tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites ja nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Singapuri teenuste ja teenuseosutajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole tabelis nimetatud.

3. Alljärgnev kohustuste tabel ei piira artikli 8.4 „Mõisted“ punktis a sätestatud piiriülese teenuste osutamise teostatavust teatud teenusesektorites ja allsektorites ega ettevõtlusega seotud kohustuste tabelis kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

4. Vastavalt artikli 8.1 „Eesmärk ning kohaldamisala“ lõike 2 punktile a ei sisalda alljärgnev kohustuste tabel lepinguosalise antud subsiidiumidega seotud meetmeid.

5. Alljärgnevast kohustuste tabelist tulenevad õigused ja kohustused ei oma vahetut õigusmõju ning seega ei loo need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

6. Erikohustuste tabelis sisalduva mõiste „investor“ all peetakse silmas mõistet „ettevõtja“ artikli 8.8 „Mõisted“ punkti c tähenduses.



Sektor või allsektor

Erandite kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Kinnisvara

Moodused nr 1 ja 2

Kõik liikmesriigid, v.a AT, BG, CY, CZ, DK, EL, FI, HU, IE, IT, LT, MT, PL, RO, SI, SK: puuduvad.

AT: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: välisriigi juriidilised isikud ja välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, võivad omandada hooneid ja saada kinnisvara piiratud omandiõigusi (1) rahandusministeeriumi loal. Bulgaariasse investeerinud isikute puhul luba ei nõuta.

Välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, välisriigi juriidilised isikud ning äriühingud, milles välisosalus tagab häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel, võivad saada kinnisvara omandiõiguse ministrite nõukogu määratud piirkondades vastava loa alusel.

 

CY: piiranguteta.

CZ: põllumajandus- ja metsamaad võivad omandada välisriigi juriidilised ja füüsilised isikud, kelle alaline asukoht on Tšehhi Vabariigis. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad.

DK: mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

EL: vastavalt seadusele nr 1892/90 on kodanikel maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

FI: (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja teenuste osutamise õigust ilma Ahvenamaa pädevate asutuste loata.

 

HU: välisinvestoritel on maa ja kinnisvara ostmisel piirangud (2).

IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: piiranguteta maa ostmise korral (3).

MT: Maltal kohaldatakse jätkuvalt kinnisvara omandamise suhtes Malta õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

PL: välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral (st erastamiseeskirjad).

 

RO: füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Sloveenias asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia territooriumil. Välisriigi isikute Sloveenias asutatud filiaalid (4) võivad omandada üksnes sellist kinnisvara, välja arvatud maa, mis on vajalik majandustegevuseks, mille jaoks need filiaalid on asutatud.

SK: välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara omandamisel piirangud. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Maa omandamise korral piiranguteta.

1.  ÄRITEENUSED

 

A.  Kutseteenused

 

a)  õigusteenused (5) (CPC 861) (6)

välja arvatud õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels.

Moodused nr 1 ja 2

AT, CY, ES, EL, LT, MT, SK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BE, FI: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.

BG: Singapuri advokaadid võivad esindada üksnes Singapuri kodanikku vastastikkuse põhimõtte alusel ja koostöös Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d’Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel.

HU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega.

LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on Taanis tegevusluba omavatel juristidel ja Taanis registrijärgset asukohta omavatel õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

SE: advokatuuri vastuvõtmisel, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat“ kasutamiseks, kohaldatakse elukohanõuet.
b)  

1.  majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

Moodus nr 1

FR, HU, IT, MT, RO, SI: piiranguteta.

AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

Moodus nr 2

Puuduvad.
b)  

2.  auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

Moodus nr 1

BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, UK: piiranguteta.

AT: pädevates asutustes esindamise ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral kehtib kodakondsusnõue.

HR: välismaised audiitorfirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali.

SE: üksnes Rootsis heakskiidetud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel teatavate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Üksnes kõnealused isikud võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Heakskiidu saamiseks on nõutav alaline elukoht.

LT: audiitori aruanne peab valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba.

Moodus nr 2

Puuduvad.

c)  maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (7)

Moodus nr 1

AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

CY: maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kohaldatakse analoogilisi kriteeriume nagu välisinvesteeringuteks antavate lubade puhul (loetletud horisontaaljaotises). Kuna kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse käesoleva allsektori suhtes, võetakse alati arvesse tööhõive olukorda käesolevas allsektoris.

BG, MT, RO, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

d)  arhitektiteenused

ning

e)  linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674)

Moodus nr 1

AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

BE, BG, CY, EL, IT, MT, PL, PT, SI: piiranguteta.

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse riigisiseseid eeskirju.

HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda arhitektiteenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias. Linnaplaneerimine piiranguteta.

HU, RO: maastikuarhitektiteenused piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

f)  inseneriteenused

ning

g)  integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673)

Moodus nr 1

AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

BG, CY, EL, IT, MT, PT: piiranguteta.

HR: füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda inseneriteenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) volitatud füüsiline või juriidiline isik Horvaatias.

Moodus nr 2

Puuduvad.

h)  meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ning CPC 85201 osa)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, UK: piiranguteta.

SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini-, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

HR: piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin.

Moodus nr 2

Puuduvad.

i)  veterinaariateenused (CPC 932)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI, SK: piiranguteta.

UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

Moodus nr 2

Puuduvad.
j)  

1.  ämmaemandateenused (CPC 93191 osa)

j)  

2.  meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK, UK: piiranguteta.

FI, PL: piiranguteta, v.a õdede puhul.

HR: piiranguteta, v.a telemeditsiin.

Moodus nr 2

Puuduvad.

k)  ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (8)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, DE, CY, DK, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI, UK, CZ: piiranguteta.

LV, LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral.

HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral.

Moodus nr 2

Puuduvad.

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84)

Moodused nr 1 ja 2: puuduvad.

C.  Teadus- ja arendusteenused

 

Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852, v.a psühholoogiteenused) (9)

Puuduvad.

Loodusteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (CPC 851)

Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

EU: riigi rahastatud uurimis- ja arendusteenuste korral võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liidu liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.

D.  Kinnisvarateenused (10)

 

a)  oma või renditud varaga seotud (CPC 821)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: piiranguteta.

HR: nõutav kaubanduslik kohalolek.

Moodus nr 2

Puuduvad.

DK: kinnisvaraagendi nimetust võivad kasutada üksnes isikud, kes kuuluvad kinnisvaraagentide registrisse. Kinnisvara müügi seaduse jaotise 25 lõikes 2 on sätestatud registrisse lubamise nõuded.

 

Muu hulgas sisaldab seadus nõuet, et isik peab olema Taani või Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi resident. Samuti kehtivad teatavad nõuded taotleja ametialaste ja praktiliste oskuste kohta, nagu on sätestanud Taani ettevõtlus- ja ehitusameti vastavates juhistes. Kinnisvara müügi seadus kehtib vaid Taani tarbijate puhul. Kohaldatavad on ka muud õigusaktid, mis käsitlevad välismaalaste õigusi Taanis kinnisvara ostu/müügi puhul, nt elukohanõuded.

b)  tasu eest või lepingu alusel (CPC 822)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: piiranguteta.

HR: nõutav kaubanduslik kohalolek.

DK: kinnisvaraagendi nimetust võivad kasutada üksnes isikud, kes kuuluvad kinnisvaraagentide registrisse. Kinnisvara müügi seaduse jaotise 25 lõikes 2 on sätestatud registrisse lubamise nõuded.

Muu hulgas sisaldab seadus nõuet, et isik peab olema Taani või Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi resident. Samuti kehtivad teatavad nõuded taotleja ametialaste ja praktiliste oskuste kohta, nagu on sätestanud Taani ettevõtlus- ja ehitusamet vastavates juhistes. Kinnisvara müügi seadus kehtib vaid Taani tarbijate puhul. Kohaldatavad on ka muud õigusaktid, mis käsitlevad välismaalaste õigusi Taanis kinnisvara ostu/müügi puhul, nt elukohanõuded.

 

Moodus nr 2

Puuduvad.

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

a)  laevandus (CPC 83103)

Moodus nr 1

BG, CY, DE, HU, MT, RO: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

b)  õhusõidukid (CPC 83104)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO, SK: piiranguteta.

Moodus nr 2

BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: piiranguteta.

AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE, UK: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud Euroopa Liidu liikmesriigis või mujal Euroopa Liidus. Vabastusi võib anda lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

c)  muud transpordivahendid (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Moodus nr 1

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

Moodused nr 1 ja 2

HR: v.a kabotaaž.

d)  muud masinad ja seadmed (CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

e)  isiklikud ja majapidamistarbed (CPC 832)

Moodused nr 1 ja 2

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: piiranguteta.

EE: piiranguteta, v.a eelnevalt lindistatud videokassettide koduseadmetes kasutamiseks laenutamise teenuste korral.

f)  telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

F.  Muud äriteenused

 

a)  reklaam (CPC 871)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

b)  turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

c)  juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

d)  juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866)

Moodused nr 1 ja 2

HU: piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e)  tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676)

Moodus nr 1

IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul.

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: piiranguteta.

Moodus nr 2

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: piiranguteta.

f)  põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)

Moodus nr 1

IT: piiranguteta agronoomi ja periti agrari tegevusvaldkondade puhul.

EE, MT, RO: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

g)  kalandusega seotud nõustamisteenused (CPC 882 osa)

Moodus nr 1

LV, MT, RO, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

h)  tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused (CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

i)  personali töölesuunamise ja värbamise teenused

 
i)  

1.  juhtide otsimise teenused (CPC 87201)

Moodus nr 1

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: piiranguteta.

Moodus nr 2

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: piiranguteta.
i)  

2.  töölesuunamise teenused (CPC 87202)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta.
i)  

3.  kontori abipersonali värbamise teenused (CPC 87203)

Moodus nr 1

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: piiranguteta.
i)  

4.  koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendus- jm töötajate värbamise teenused (CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209)

Moodused nr 1 ja 2

Kõik liikmesriigid, v.a; HU: piiranguteta.

HU: puuduvad.
j)  

1.  juurdlusteenused (CPC 87301)

Moodused nr 1 ja 2

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: piiranguteta.
j)  

2.  turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

Moodus nr 1

HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta.

DK: juhatuse liikmetel kodakondsuse ja alalise elukoha nõue. Piiranguteta lennujaama valveteenuste puhul.

Moodus nr 2

HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta.

k)  nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675)

Moodus nr 1

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK: piiranguteta uuringuteenuste korral.

HR: põhilisi geoloogilisi, geodeetilisi ja mäendusalaseid nõustamisteenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid nõustamisteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

Moodus nr 2

Puuduvad.
l)  

1.  laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

Moodus nr 1

Merelaevad: BE, BG, CY, DE, DK, ES, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK: piiranguteta.

Siseveelaevad: EU, v.a EE, HU, LV: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.
l)  

2.  raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.
l)  

3.  mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.
l)  

4.  õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

Moodus nr 1

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.
l)  

5.  metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (11) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

m)  hoonete puhastusteenused (CPC 874)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, HR, EL, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

n)  fotograafiateenused (CPC 875)

Moodus nr 1

BG, EE, MT, PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral.

HR, LV: piiranguteta erifotograafiateenuste puhul. (CPC 87504)

Moodus nr 2

Puuduvad.

o)  pakendamisteenused (CPC 876)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

p)  trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

q)  konverentsiteenused (CPC 87909 osa)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.
r)  

1.  tõlketeenused (CPC 87905)

Moodus nr 1

PL: piiranguteta vandetõlkide teenuste korral.

HR: piiranguteta ametlike dokumentide puhul.

HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

Moodus nr 2

Puuduvad.
r)  

2.  sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused (CPC 87907)

Moodus nr 1

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse riigisiseseid eeskirju.

Moodus nr 2

Puuduvad.
r)  

3.  inkassoteenused (CPC 87902)

Moodused nr 1 ja 2

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.
r)  

4.  krediidiinfoteenused (CPC 87901)

Moodused nr 1 ja 2

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.
r)  

5.  paljundusteenused (CPC 87904) (12)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.
r)  

6.  telekommunikatsioonialase nõustamise teenused (CPC 7544)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.
r)  

7.  telefonivastamisteenused (CPC 87903)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

2.  SIDETEENUSED

 

A.  Posti- ja kulleriteenused (Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (13) käitlemisega (14) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

i)  mis tahes liiki füüsilisel kandjal olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, (15) sealhulgas hübriidpostiteenus ja otsepostitus;

ii)  adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine, (16)

iii)  adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine, (17)

iv)  eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena,

v)  eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused, (18)

vi)  adresseerimata postisaadetiste käitlemine, ning

vii)  dokumendivahetus (19).

Allsektorid i, iv ja v võib välja jätta, kui need kuuluvad teenuste hulka, mille võib reserveerida kirisaadetiste jaoks hinnaga kuni viiekordne avalik põhitariif, kui nende kaal on alla 100 grammi, (20) ning kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud posti teenuste jaoks.)

(CPC 751 osa, CPC 71235 (21) osa ja CPC 73210 (22) osa)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

B.  Telekommunikatsiooniteenused

Kõnealused teenused ei hõlma majandustegevust, mis seisneb telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmises.

 

a)  kõik elektromagnetiliste vahendite (23) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (24)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

3.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

4.  TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)  muude komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621)

B.  Hulgimüügiteenused

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)  telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused (CPC 7542 osa)

c)  muud hulgimüügiteenused (CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (25))

Moodused nr 1 ja 2

EU, v.a AT, SI, FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral.

AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral.

AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral.

HR: piiranguteta tubakatoodete puhul.

Moodus nr 1

AT, BG, FR, PL, RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral.

IT: hulgimüügiteenuste puhul tubaka riigimonopol.

BG, FI, PL, RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

SE: piiranguteta alkohoolsete jookide jaemüügi korral.

AT, BG, CZ, FI, RO, SK, SI: piiranguteta farmaatsiatoodete turustamise korral.

BG, HU, PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul.

FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud seitsmeteistkümnel (17) värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta farmaatsiatoodete hulgimüügi korral.

MT: Kohustusi ei ole võetud komisjonimüügiagentide teenuste korral.

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

C.  Jaemüügiteenused (26)

Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused (CPC 61112 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused (CPC 7542 osa)

Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631)

Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (27) (CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

D.  Frantsiis (CPC 8929)

 

5.  HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.  Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921)

Moodus nr 1

BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: piiranguteta.

B.  Teise taseme hariduse teenused (CPC 922)

Moodus nr 1

BG, CY, FI, FR, HR, IT, MT, RO, SE: piiranguteta.

Moodus nr 2

CY, FI, MT, RO, SE: piiranguteta.

Moodused nr 1 ja 2

LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C.  Kõrgharidusteenused (CPC 923)

Moodus nr 1

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: piiranguteta.

FR: kodakondsusnõue. Singapuri kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Moodus nr 2

AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: piiranguteta.

Moodused nr 1 ja 2

CZ, SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

D.  Täiskasvanuharidusteenused (CPC 924)

Moodused nr 1 ja 2

CY, FI, MT, RO, SE: piiranguteta.

Moodus nr 1

AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E.  Muud haridusteenused (CPC 929)

Moodused nr 1 ja 2

AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, UK: piiranguteta.

Moodus nr 1

HR: puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul.

6.  KESKKONNATEENUSED

A.  Reoveeteenused (CPC 9401) (28)

B.  Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v. a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)  jäätmekäitlusteenused (CPC 9402)

b)  kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403)

C.  Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404) (29)

D.  Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

a)  saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa) (30)

E.  Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405)

F.  Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)  loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa)

G.  Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

Moodus nr 2

Puuduvad.

7.  FINANTSTEENUSED

 

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Moodused nr 1 ja 2

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

a)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ja

b)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga.

AT: reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud Euroopa Liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrotsessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal. Kindlustuslepingute pealt (v.a edasikindlustus või retrotsessioon), mille sõlmib tütarettevõtja, mis ei ole asutatud Euroopa Liidus, või filiaal, mis ei ole asutatud Austrias, võetakse kõrgemat kindlustuspreemia maksu. Kõrgemast maksust võib teha erandeid.

 

DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ELis asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusseltsid) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusseltside ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.

DE: kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid võib sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusselts on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid.

PL: Piiranguteta, välja arvatud edasikindlustuse, retrotsessiooni ja kaupade kindlustamise puhul rahvusvahelises kaubanduses.

PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud.

RO: edasikindlustus rahvusvahelisel turul on lubatud vaid juhul, kui riski ei saa edasi kindlustada siseturul.

 

Moodus nr 1

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

a)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ja

b)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga.

BG: piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria territooriumil. Välisriigi kindlustusseltsid ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaarias asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusselts võib sõlmida kindlustuslepinguid üksnes Euroopa Liidus asuva filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

CY, LV, MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

a)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ja

b)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga.

 

LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

a)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ja

b)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.

LV, LT, PL, BG: piiranguteta kindlustusvahenduse korral.

FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht Euroopa Liidus.

HU: kindlustusseltsid, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusselts kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.

 

ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.

Moodus nr 2

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul.

BG: otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

HR: piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)  elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust;

b)  kahjukindlustus;

i)  Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus;

ii)  

— isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta;

— äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus;

— välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus);

— nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused;

— ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus;

c)  mere-, lennu-, transpordikindlustus.

IT: kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

B.  Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

Kõik allpool nimetatud allsektorid

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE, UK: piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

BE: investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.

BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

CY: piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

EE: hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusele.

EE: investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus.

HR: piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused, v.a vahendamine.

 

LT: avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes ettevõtjad, mille registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus.

IE: investeerimisteenuste osutamise või investeerimisalase nõustamise korral on vajalik kas a) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et üksus oleks asutatud ühingu, seltsi või füüsilisest isikust ettevõtjana, mille peakontor / registrijärgne asukoht on Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui Singapuri teenuseosutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja teenust ei osutata eraisikutele), või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu investeerimisteenuste direktiiviga.

IT: piiranguteta promotori di servizi finanziari (finantsteenuste osutaja) puhul.

LV: piiranguteta, v.a igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

LT: pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek.

MT: piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

 

PL: finantsteabe esitamiseks ja edastamiseks, finantsandmete töötlemiseks ning sellega seotud tarkvara jaoks on nõutav üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamine.

RO: piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Makse- ja arveldusteenuseid on lubatud osutada üksnes Rumeenias asutatud panga kaudu.

SI:

a)  osalemine riigi võlakirjade emiteerimises, pensionifondide haldamine: piiranguteta.

b)  kõik muud allsektorid, v.a osalemine riigi võlakirjade emiteerimises, pensionifondide haldamine, finantsteabe esitamine ja edastamine ning nõustamis- ja muud abiteenused: piiranguteta, v.a krediidi vastuvõtmine (igat liiki laenamine) ning tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt. Välisriigi isikud tohivad välismaiseid väärtpabereid pakkuda üksnes omamaiste pankade ja börsimaaklerifirma kaudu. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenias või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid.

 

Moodus nr 2

BG: kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

PL: finantsteabe esitamiseks ja edastamiseks, finantsandmete töötlemiseks ning sellega seotud tarkvara jaoks on nõutav üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamine.

8.  TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.  Haiglateenused (CPC 9311)

C.  Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

D.  Sotsiaalteenused (CPC 933)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LU, MT, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

BE: piiranguteta, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude puhul.

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

 

A.  Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

HR: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471)

Moodus nr 1

BG, HU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

C.  Giiditeenused (CPC 7472)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK, SI: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused)

 

A.  Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619)

Moodus nr 1

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK, SI: piiranguteta.

BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).

EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LT, LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.  Uudiste ja meediaagentuuride teenused (CPC 962)

Moodus nr 1

BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: piiranguteta.

Moodus nr 2

BG, CY, CZ, HU, LT, MT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta.

C.  Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963)

Moodus nr 1

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

D.  Sporditeenused (CPC 9641)

Moodused nr 1 ja 2

AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral.

BG, CZ, HR, LV, MT, PL, RO, SK: piiranguteta.

Moodus nr 1

CY, EE: piiranguteta.

E.  Puhkeparkide ja supelrandade teenused (CPC 96491)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

11.  TRANSPORDITEENUSED

 

A.  Meretransport

a)  rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž (31)).

b)  rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž (32)).

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

B.  Siseveetransport

a)  reisijatevedu (CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž (33)).

b)  kaubavedu (CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž (34)).

Moodused nr 1 ja 2

EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT: kodakondsusnõue, kui laevandusettevõtte asutavad füüsilised isikud. Juriidilise isikuna asutamise korral peab enamik tegevdirektorite, juhatuse ja nõukogu liikmetest vastama kodakondsusnõudele. Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. Lisaks peab enamik aktsiatest kuuluma liidu kodanikele.

BG, CY, CZ, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE, SI, SK: piiranguteta.

C.  Raudteetransport

a)  reisijatevedu (CPC 7111)

b)  kaubavedu (CPC 7112)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

D.  Maanteetransport

a)  reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122)

b)  kaubavedu (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (35)).

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

E.  Kaupade (v.a kütus) torutransport (36) (CPC 7139)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

12.  TRANSPORDI ABITEENUSED (37)

 

A.  Meretranspordi abiteenused

a)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

b)  tollivormistusteenused (38)

c)  konteinerjaama- ja depooteenused (39)

d)  mereagentuuriteenused (40)

e)  meretranspordi ekspedeerimise teenused (41)

f)  laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213)

g)  puksiirteenused (CPC 7214)

h)  meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

i)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta (42) puksiirteenuste korral.

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. SE: puuduvad, välja arvatud puksiirteenuste ja laevade rentimisel koos meeskonnaga, mille puhul on SE kehtestanud kabotaaži- ja lipupiirangud.

HR: piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Moodus nr 2

Puuduvad.

B.  Siseveetranspordi abiteenused

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223)

e)  puksiirteenused (CPC 7224)

f)  siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

g)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

Moodused nr 1 ja 2

EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

EU: piiranguteta puksiirteenuste korral.

HR: piiranguteta.

Moodus nr 1

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. SE: puuduvad, välja arvatud puksiirteenuste ja laevade rentimisel koos meeskonnaga, mille puhul on SE kehtestanud kabotaaži- ja lipupiirangud.

C.  Raudteetranspordi abiteenused

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  puksiirteenused (CPC 7113)

e)  raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743)

f)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta puksiirteenuste korral.

HR: piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused.

Moodus nr 2

Puuduvad.

D.  Maanteetranspordi abiteenused

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124)

e)  maanteetranspordi tugiteenused (CPC 744)

f)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

Moodus nr 1

AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

HR: piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba.

Moodus nr 2

Puuduvad.

F.  Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (43)

a)  torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

13.  MUUD TRANSPORDITEENUSED

 

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

Kõik liikmesriigid, v.a AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste tabelis nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: piiranguteta.

14.  ENERGIATEENUSED

 

A.  Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883) (44)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.

B.  Kütuste torutransport (CPC 7131)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

C.  Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

Moodus nr 1

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

D.  Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused (CPC 62271)

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused

Moodus nr 1

EU: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral.

Moodus nr 2

Puuduvad.

E.  Mootorikütuse jaemüügiteenused (CPC 613)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

F.  Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük (CPC 63297)

ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused

Moodus nr 1

EU: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral.

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük (postimüügi korral puuduvad).

Moodus nr 2

Puuduvad.

G.  Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta, v.a nõustamisteenused (nõustamisteenuste korral puuduvad).

Moodus nr 2

Puuduvad.

15.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

 

a)  pesu-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

b)  juuksuriteenused (CPC 97021)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

c)  iluravi-, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

d)  muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

e)  spaateenused ja mitteravimassaažid, kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (45) (CPC ver. 1.0 97230)

Moodus nr 1

EU: piiranguteta.

Moodus nr 2

Puuduvad.

f)  sidevõrguteenused (CPC 7543)

Moodused nr 1 ja 2

Puuduvad.
(1)   

Bulgaaria asjaõiguse kohaselt tunnistatakse järgmisi kinnisvara piiratud omandiõigusi: õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute.

(2)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(3)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(4)   

Vastavalt äriühingute seadusele ei käsitata Sloveenias asutatud filiaali juriidilise isikuna, ent tegevuse poolest koheldakse neid samaväärselt tütarettevõtjaga, mis on kooskõlas GATSi XXVIII artikli punktiga g.

(5)   

Singapuri õigusteenuste turu järkjärgulise liberaliseerimise tõttu ei saa Singapur veel võtta kohustusi seoses asjaomasele sektorile suurema turulepääsu võimaldamisega. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatavad lepinguosalised suurema turulepääsu võimaldamise seisukohast õigusteenustega seotud kohustused läbi. Artikliga 16.2 „Erikomiteed“ asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsusel võivad lepinguosalised muuta mõlema poole asjaomase valdkonna erikohustusi.

(6)   

See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, liidu õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liidu liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. Liidu õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab Euroopa Liidu ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(7)   

Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a „Õigusteenused“.

(8)   

Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes apteekrid. Mõnes liikmesriigis on apteekritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(9)   

CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h „Meditsiini- ja hambaraviteenused“.

(10)   

Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(11)   

Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.1–1.F.l.4. Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 1.B „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“.

(12)   

Ei hõlma trükiteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja on esitatud punktis 1.F.p.

(13)   

„Postisaadetis“ – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(14)   

Postisaadetise „käitlemine“ – saadetiste kogumine, sorteerimine, transport ja kättetoimetamine.

(15)   

Nt kirjad, postkaardid.

(16)   

Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

(17)   

Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

(18)   

Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

(19)   

Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine, mida teostab kolmas isik, võimaldamaks kõnealuse teenuse tarbijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis“ – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(20)   

„Kirisaadetis“ – mis tahes liiki füüsilisel kandjal esitatud kirjalik teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirisaadetistena.

(21)   

Posti- ja kullerpostisaadetiste maanteevedu enda tarbeks.

(22)   

Posti õhuvedu oma kulul.

(23)   

Käesolevad teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“.

(24)   

„Ringhääling“ – katkematu ülekandevoog kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu (olenemata lähtesignaali asukohast), mis on vajalik tele- ja raadioprogrammide signaalide vastuvõtmiseks ja/või edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

(25)   

Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 14.D.

(26)   

Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l. Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 14.E ja 14.F.

(27)   

Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.

(28)   

Vastab reoveekäitlusteenustele.

(29)   

Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(30)   

Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(31)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(32)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(33)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(34)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(35)   

CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all („Posti- ja kulleriteenused“) punktis 2.A.

(36)   

Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 14.B.

(37)   

Ei hõlma transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(38)   

„Tollivormistusteenused“ – tegevus, mis seisneb kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust.

(39)   

„Konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevus, mis seisneb konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks.

(40)   

„Mereagentuuriteenused“ – tegevus, mis seisneb asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel: mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

(41)   

„Meretranspordi ekspedeerimise teenused“ – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotoimingute korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest.

(42)   

Piiranguteta, kuna see ei ole tehniliselt teostatav.

(43)   

Kütuste torutranspordi lisateenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 14.C.

(44)   

Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragundamine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.


Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.


Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud EHITUSTEENUSTE JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSTE all punktis 3.

(45)   

Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h „Meditsiini- ja hambaraviteenused“, 1.A.j.2 „Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused“ ning punktide 8.A ja 8.C tervishoiuteenuste all.

8-A-2. liide

LIIDU

ARTIKLI 8.12 KOHASTE ERIKOHUSTUSTE TABEL

(EDASPIDI „ERIKOHUSTUSTE TABEL“)

(ASUTAMISVABADUS)

1. Alljärgnevas kohustuste tabelis on nimetatud artikli 8.12 (erikohustuste tabel) kohaselt liberaliseeritud majandustegevus ning asjaomastes valdkondades ettevõtete ja ettevõtete asutamise suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Tabel koosneb järgmistest osadest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles Euroopa Liit on kohustuse võtnud, ja liberaliseerimise ulatus, mille suhtes erandeid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid erandeid.

Käesoleva lepinguga hõlmatud sektorites või allsektorites, mida ei ole alljärgnevas kohustuste tabelis nimetatud, ei ole ettevõtluse suhtes kohustusi võetud.

2. Alljärgnevas kohustuste tabelis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu või võrdse kohtlemise piirangut artiklite 8.10 „Turulepääs“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“ tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavat tegevust ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse Singapuri ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole tabelis nimetatud.

3. Vastavalt artikli 8.1 „Eesmärk ning kohaldamisala“ lõike 2 punktile a ei sisalda alljärgnev kohustuste tabel lepinguosalise antud subsiidiumidega seotud meetmeid.

4. Olenemata artiklist 8.10 „Turulepääs“ ei tule ettevõtete õigusliku vormiga seotud mittediskrimineerivaid nõudeid alljärgnevas ettevõtlusega seotud kohustuste tabelis esitada, et tagada nende liidu poolne vastuvõtmine või järgimine.

5. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

6. Erikohustuste tabelis sisalduva mõiste „investor“ all peetakse silmas mõistet „ettevõtja“ artikli 8.8 „Mõisted“ punkti c tähenduses.

7. Kui liit säilitab reservatsiooni, millega on tema territooriumil teenuse osutamise eeltingimusena sätestatud, et teenuseosutajal on ühe liikmesriigi kodakondsus, rahvus või et ta on selle alaline resident või resident, käsitletakse 8-A-3. liite kohustuste tabelis artikli 8.13 (kohaldamisala ja mõisted) kohaselt sätestatud reservatsiooni kui reservatsiooni, mis kehtib käesolevas liites kooskõlas artikliga 8.12 (erikohustuste tabel) ettevõtete asutamise suhtes võetud kohustuste suhtes.



Sektor või allsektor

Erandite kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Kinnisvara

Kõik liikmesriigid, v.a AT, BG, CY, CZ, DK, EE, EL, FI, HR, HU, IE, IT, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: puuduvad.

AT: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad.

Välisriigi juriidilised isikud ja välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, võivad omandada hooneid ja saada kinnisvara piiratud omandiõigusi (1) rahandusministeeriumi loal. Bulgaariasse investeerinud isikute puhul luba ei nõuta.

Välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, välisriigi juriidilised isikud ning äriühingud, milles välisosalus tagab häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel, võivad saada kinnisvara omandiõiguse ministrite nõukogu määratud piirkondades vastava loa alusel.

 

CY: piiranguteta.

CZ: põllumajandus- ja metsamaad võivad omandada välisriigi juriidilised ja füüsilised isikud, kelle alaline asukoht on Tšehhi Vabariigis. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad.

DK: mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

EE: piiranguteta põllumajandus- ja metsamaa omandamise korral (2).

EL: vastavalt seadusele nr 1892/90 on kodanikel maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

FI: (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja teenuste osutamise õigust ilma Ahvenamaa pädevate asutuste loata.

 

HR: piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus omandada põllumajandusmaad.

HU: välisinvestoritel on maa ja kinnisvara ostmisel piirangud (3).

IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LV: maaomandi soetamine piiranguteta, lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.

LT: piiranguteta maa ostmise korral (4).

 

MT: Maltal kohaldatakse jätkuvalt kinnisvara omandamise suhtes Malta õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

PL: välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral (st erastamiseeskirjad).

RO: füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Sloveenias asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia territooriumil. Välisriigi isikute Sloveenias asutatud filiaalid (5) võivad omandada üksnes sellist kinnisvara, välja arvatud maa, mis on vajalik majandustegevuseks, mille jaoks need filiaalid on asutatud.

SK: välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara omandamisel piirangud. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Maa omandamise korral piiranguteta.

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: välisriigi isikul, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema Euroopa Liidus. Kõikides sektorites, v.a telekommunikatsiooniteenused, kohaldatakse aktsiaseltsi tegevdirektorite suhtes kodakondsus- ja elukohanõuet. Telekommunikatsiooniteenuste puhul kohaldatakse tegevdirektori suhtes alalise elukoha nõuet.

FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID

Kommunaalteenused

EU: riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi (6) (7).

KÕIK SEKTORID

Ettevõtluse liigid

EU: kohtlemine, mis saab osaks Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud (Singapuri äriühingute) tütarettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikides asutatud Singapuri äriühingu filiaalidele või esindustele (8).

 

BG: filiaali asutamiseks peab olema vastav luba.

EE: vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Euroopa Liidus.

FI: singapurlasel, kes tegeleb kaubandusega osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema Euroopa Liidus. Kõikide sektorite puhul, v.a telekommunikatsiooniteenused, kohaldatakse vähemalt poolte juhatuse tava- ja asendusliikmete suhtes kodakondsus- ja elukohanõuet; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Telekommunikatsiooniteenuste puhul kohaldatakse poolte asutajate ja juhatuse liikmete suhtes alalise elukoha nõuet. Kui asutaja on juriidiline isik, kohaldatakse ka kõnealuse juriidilise isiku suhtes elukohanõuet. Kui Singapuri organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba. Usaldusühingu asutajana tegutsemise luba nõutakse Singapuri organisatsioonilt või füüsiliselt isikult, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik.

IT: tööstuse, kaubanduse ja käsitööndusega tegelemiseks peab olema elamisluba ja tegevuse jaoks eriluba.

 

BG, PL: esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välismaise emaettevõtja reklaamimist ja edendamist.

PL: filiaalide puhul piiranguteta, välja arvatud finantsteenuste korral. Singapuri investorid võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu või kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

 

SE: Singapuri äriühing (mis ei ole asutanud juriidilist isikut Rootsis) peab tegelema äritegevusega Rootsis asutatud filiaali kaudu, millel on iseseisev juhtkond ja eraldi raamatupidamine. Ehitusprojektid, mis kestavad vähem kui aasta, on vabastatud filiaali asutamise või residendist esindaja nimetamise kohustusest. Piiratud vastutusega äriühingul (kapitaliühingul) võib olla üks või mitu asutajat. Asutajaliige (või asutajaliikmed) peab (peavad) elama Rootsis või olema Rootsi juriidiline isik (juriidilised isikud). Täisühing võib olla asutajaliige üksnes juhul, kui kõik osanikud elavad Rootsis. Vastavad tingimused kehtivad kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise suhtes. Vähemalt 50 % juhatuse liikmetest peavad elama Rootsis. Välismaalased või väljaspool Rootsit elavad Rootsi kodanikud, kes soovivad alustada äritegevust Rootsis, peavad nimetama ja registreerima kohalikus asutuses residendist esindaja, kes vastutab kõnealuse tegevuse eest. Elukohanõudest võib loobuda, kui on võimalik tõendada, et see ei ole konkreetsel juhul vajalik.

SK: Singapurist pärit füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja esindajana, peab esitama Slovakkia elamisloa.

KÕIK SEKTORID

Investeeringud

DK: väljaspool liitu asuvate äriühingute filiaalide asutamise õigus sõltub sellest, kas vastav riik on sõlminud rahvusvahelise lepingu. Jaekaubanduse planeerimist reguleeritakse Taanis planeerimise seadusega, mis sisaldab kriteeriume jaemüügipoodide suuruse ja asukoha kohta. Suurust ja asukohta käsitlevad eeskirjad lähtuvad üksnes keskkonnakaalutlustest. Seega ei vaja välismaa jaemüügiettevõtjad Taani investeerimiseks erilitsentsi ega -luba.

ES: selleks et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (9) otse või äriühingute või muude üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.

BG: ettevõtetes, kus avalik-õiguslik (riigi või kohaliku omavalitsuse) osalus aktsiakapitalis on üle 30 %, on kõnealuste aktsiate üleminekuks kolmandatele isikutele vaja luba. Teatavate riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevusalade puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu. Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Singapuri kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba

 

a)  loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ja

b)  punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

— kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva;

— muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata.

Välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata üldsusele pakutavate aktsiate muutuva kogusega, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.

 

FI: kui Singapurist pärit omanikud omandavad aktsiaid, mis annavad rohkem kui ühe kolmandiku hääleõigustest Soome olulises äriühingus või ettevõttes (üle 1 000 töötaja või käive üle 168 miljoni euro või bilansimaht (10) üle 168 miljoni euro), peab selleks olema Soome ametiasutuste heakskiit. Heakskiidu andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui see ohustaks olulisi riiklikke huve. Kõnealuseid piiranguid ei kohaldata telekommunikatsiooniteenuste suhtes.

HU: piiranguteta Singapuri osaluse korral hiljuti erastatud äriühingutes.

IT: hiljuti erastatud äriühingutele – võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigusi hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevates äriühingutes suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda pädevate asutuste heakskiitu.

KÕIK SEKTORID

Geograafilised vööndid

FI: Ahvenamaa saarestikus piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel või mis tahes juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ilma saarestiku pädevate asutuste loata.

1.  PÕLLUMAJANDUS, JAHINDUS, METSANDUS

 

A.  Põllumajandus, jahindus (ISIC rev 3.1: 011, 012, 013, 014, 015), v. a nõustamisteenused (11)

AT, HR, HU, MT, RO, SI: piiranguteta põllumajandustegevuse korral.

CY: Singapuri investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

FR: põllumajandusettevõtete asutamiseks Singapuri kodanike poolt ja viinamarjaistanduste soetamiseks Singapuri investorite poolt on vaja luba.

IE: Singapuri residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.

B.  Metsamajandus ja metsaraie (ISIC rev 3.1: 020), v.a nõustamisteenused (12)

BG: piiranguteta metsaraide korral.

2.  Kalapüük ja vesiviljelus (ISIC rev.3.1: 0501, 0502), v.a nõustamisteenused (13)

Piiranguteta.

3.  Mäetööstus (14)

A.  Kivi- ja pruunsöe kaevandamine; turba tootmine (ISIC rev 3.1: 10)

B.  Toornafta ja maagaasi tootmine (15) (ISIC rev 3.1: 1110)

C.  Metallimaakide kaevandamine (ISIC rev 3.1: 13)

D.  Muu kaevandamine (ISIC rev 3.1: 14)

EU: piiranguteta juriidiliste isikute puhul, kes on kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (16) kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Piiranguteta toornafta ja maagaasi tootmise korral.

4.  Tootmine (17)

 

A.  Toiduainete ja jookide tootmine (ISIC rev 3.1: 15)

Puuduvad.

B.  Tubakatoodete tootmine (ISIC rev 3.1: 16)

Puuduvad.

C.  Tekstiilitootmine (ISIC rev 3.1: 17)

Puuduvad.

D.  Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine (ISIC rev 3.1: 18)

Puuduvad.

E.  Naha parkimine ja töötlemine; kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete, rakmete ja jalatsite tootmine (ISIC rev 3.1: 19)

Puuduvad.

F.  Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalidest toodete tootmine (ISIC rev 3.1: 20)

Puuduvad.

G.  Paberi ja paberitoodete tootmine (ISIC rev 3.1: 21)

Puuduvad.

H.  Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine (18) (ISIC rev 3.1: 22, v.a kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel (19))

IT: kodakondsusnõue kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku puhul.

HR: elukohanõue.

I.  Koksi tootmine (ISIC rev 3.1: 231)

Puuduvad.

J.  Puhastatud naftatoodete tootmine (20) (ISIC rev 3.1: 232)

EU: piiranguteta juriidiliste isikute puhul, kes on kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (21) kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

K.  Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, v.a lõhkeained (ISIC rev 3.1: 24, v.a lõhkeaine tootmine)

Puuduvad.

L.  Kummi- ja plasttoodete tootmine (ISIC rev 3.1: 25)

Puuduvad.

M.  Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (ISIC rev 3.1: 26)

Puuduvad.

N.  Metallitootmine (ISIC rev 3.1: 27)

Puuduvad.

O.  Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (ISIC rev 3.1: 28)

Puuduvad.

P.  Masinate tootmine

 

a)  üldmasinate tootmine (ISIC rev 3.1: 291)

Puuduvad.

b)  erimasinate tootmine, v.a relvad ja laskemoon (ISIC rev 3.1: 2921, 2922, 2923, 2924, 2925, 2926, 2929)

Puuduvad.

c)  mujal liigitamata kodumasinate tootmine (ISIC rev 3.1: 293)

Puuduvad.

d)  kontori- ja raamatupidamismasinate ning arvutite tootmine (ISIC rev 3.1: 30)

Puuduvad.

e)  mujal liigitamata elektrimasinate ja -seadmete tootmine (ISIC rev 3.1: 31)

Puuduvad.

f)  raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning -aparatuuri tootmine (ISIC rev 3.1: 32)

Puuduvad.

Q.  Meditsiinitehnika, täppisinstrumentide, optikariistade ja kellade tootmine (ISIC rev 3.1: 33)

Puuduvad.

R.  Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (ISIC rev 3.1: 34)

Puuduvad.

S.  Muude (mittesõjaliste) transpordivahendite tootmine (ISIC rev 3.1: 35, v.a sõjalaevade, -lennukite ja muude sõjaliste transpordivahendite tootmine)

Puuduvad.

T.  Mööblitootmine; mujal liigitamata tootmine (ISIC rev 3.1: 361, 369)

Puuduvad.

U.  Ringlussevõtt (ISIC rev 3.1: 37)

Puuduvad.

5.  ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KUUMA VEE TOOTMINE; NENDE ÜLEKANNE JA JAOTUS OMAL KULUL (22) (v. a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

 

A.  Elektri tootmine; elektri ülekanne ja jaotus enda tarbeks (ISIC rev 3.1 osa: 4010) (23)

EU: piiranguteta.

B.  Gaasi tootmine; gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu enda tarbeks (ISIC rev 3.1 osa: 4020) (24)

EU: piiranguteta.

C.  Auru ja kuuma vee tootmine; auru ja kuuma vee jaotus enda tarbeks (ISIC rev 3.1 osa: 4030) (25)

EU: piiranguteta juriidiliste isikute puhul, kes on kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (26) kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

6.  ÄRITEENUSED

 

A.  Kutseteenused

 

a)  õigusteenused (27) (CPC 861) (28)

välja arvatud õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels.

AT: Singapuri advokaatide (kes peavad olema saanud Singapuris täieliku erialase väljaõppe) osalus mis tahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel.

BE: kassatsioonikohtus (Cour de cassation) tsiviil- või haldusmenetluses esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.

FR: advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d’Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote.

DK: Taani õigusbüroo aktsiaid võivad omada üksnes Taanis tegevusluba omavad juristid ja Taanis registreeritud õigusbürood. Taani õigusbüroo juhatusse või juhtkonda võivad kuuluda üksnes Taanis tegevusluba omavad juristid. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

FR: mõned õigusliku vormi liigid (association d’avocats ja société en participation d’avocat) reserveeritakse neile advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Prantsusmaa või Euroopa Liidu õigusega seotud teenuseid osutavas õigusbüroos peavad vähemalt 75 % partneritest, kellele kuulub 75 % aktsiatest, olema Prantsusmaal advokatuuri täielikult vastu võetud advokaadid.

HR: pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri (odvjetnici) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue.

HU: kaubanduslik kohalolek partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena.

PL: kui Euroopa Liidu advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile.
b)  

1.  majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

AT: Singapuri raamatupidajate (kes peavad olema volitatud vastavalt Singapuri õigusele) osalus Austria mis tahes juriidilise isiku aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %, kui nad ei ole Austria kutseorgani liikmed.

CY: juurdepääsu suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

DK: partnerettevõtte loomiseks Taani volitatud raamatupidajatega peavad välisriigi raamatupidajad hankima loa Taani kaubandus- ja ettevõtlusametilt.
b)  

2.  auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

AT: Singapuri audiitorite (kes peavad olema volitatud vastavalt Singapuri õigusele) osalus Austria mis tahes juriidilise isiku aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %, kui nad ei ole Austria kutseorgani liikmed.

CY: juurdepääsu suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

CZ ja SK: vähemalt 60 % aktsiakapitalist või hääleõigusest on reserveeritud kodanikele.

DK: partnerettevõtte loomiseks Taani volitatud raamatupidajatega peavad välisriigi raamatupidajad hankima loa Taani kaubandus- ja ettevõtlusametilt.

 

HR: puuduvad, v.a asjaolu, et auditeerimisteenuse osutamise õigus on vaid juriidilistel isikutel.

LV: vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.

LT: vähemalt 75 % aktsiatest peaks kuuluma liidu audiitoritele või audiitorfirmadele.

SE: üksnes Rootsis heakskiidetud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel teatavate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Üksnes kõnealused isikud võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitatud ja litsentseeritud audiitorite ametinimetusi on õigus kasutada üksnes audiitoritel, kes on saanud kinnituse või litsentsi Rootsis, ettevõtjate ühenduste ja teatavat muud liiki ettevõtjate audiitorid, kes ei ole kinnitatud ega litsentseeritud audiitorid, peavad resideeruma Euroopa Majanduspiirkonnas, kui valitsus või valitsuse määratud riigiasutus ei sätesta erandjuhul teisiti. Heakskiidu saamiseks on nõutav alaline elukoht.

c)  maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (29)

AT: Singapuri maksunõustajate (kes peavad olema volitatud vastavalt Singapuri õigusele) osalus Austria mis tahes juriidilise isiku aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei või ületada 25 %. Kõnealune piirang kehtib üksnes nende isikute suhtes, kes ei ole Austria kutseorgani liikmed.

CY: juurdepääsu suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

d)  arhitektiteenused

ja

e)  linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674)

BG: riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide korral peavad Singapuri investorid tegutsema koostöös kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena.

LV: arhitektiteenuste puhul on nõutav kolmeaastane kogemus Lätis projekteerimise valdkonnas ja ülikoolikraad, et saada tegevusluba, mis võimaldaks tegutseda ärialal koos täieliku õigusliku vastutuse ja projekti allkirjaõigusega.

FR: osutamine üksnes järgmiste isikute vormis: SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP.

f)  inseneriteenused

ning

g)  integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673)

BG: riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide korral peavad Singapuri investorid tegutsema koostöös kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena.

h)  meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ning CPC 85201 osa)

CY, EE, FI, MT: piiranguteta.

AT: piiranguteta, välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide puhul, ja puuduvad hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide puhul.

DE: majandusvajaduste test arstidele ja hambaarstidele, kes on volitatud ravima riiklike kindlustusskeemide liikmeid. Põhikriteeriumid: arstide ja hambaarstide nappus asjaomases piirkonnas.

FR: kuigi Euroopa Liidu investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, on Singapuri investoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice libéral ja société civile professionnelle.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: majandusvajaduste test. Põhikriteeriumid: arstide ja hambaarstide nappus asjaomases piirkonnas.

 

BG, LT: teenuse osutamiseks on nõutav luba, mille väljastamisel lähtutakse tervishoiuteenuste kavast, mis põhineb vajadustel ning milles võetakse arvesse rahvastikku ja olemasolevaid meditsiini- ja hambaraviteenuseid.

SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

UK: arstide registreerimine riikliku tervishoiuteenistuse juures kuulub meditsiinilise tööjõu planeerimise alla.

i)  veterinaariateenused (CPC 932)

AT, CY, EE, MT, SI: piiranguteta.

BG: majandusvajaduste test. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

HU: majandusvajaduste test. Põhikriteeriumid: sektoris valitsevad tööturutingimused.

FR: teenuste osutamine üksnes selliste õiguslike vormide nagu société d'exercice libérale ja société civile professionnelle kaudu.

PL: välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.
j)  

1.  ämmaemandateenused (CPC 93191 osa)

BG, CZ, FI, HU, MT, SI, SK: piiranguteta.

FR: kuigi Euroopa Liidu investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, on Singapuri investoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice libéral ja société civile professionnelle.

LT: võib rakendada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
j)  

2.  meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa)

AT: välisinvestoritel on lubatud tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad.

BG, MT: piiranguteta.

FI, SI: piiranguteta füsioterapeutide ja parameedikute puhul.

FR: kuigi Euroopa Liidu investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, on Singapuri investoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu société d'exercice libéral ja société civile professionnelle.

 

LT: võib rakendada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris.

LV: majandusvajaduste test välisriigi füsioterapeutidele ja parameedikutele. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord asjaomases piirkonnas.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

k)  ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (30)

AT, BG, CY, FI, MT, PL, RO, SE, SI: piiranguteta.

BE, DE, DK, EE, ES, FR, IT, HR, HU, IE, LV, PT, SK: loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate apteekide paiknemise tihedus.

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84)

Puuduvad.

C.  Teadus- ja arendusteenused (31)

 

a)  loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851)

EU: riigi rahastatud uurimis- ja arendusteenuste korral võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liidu liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.

b)  sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852, v.a psühholoogiteenused) (32)

Puuduvad.

c)  interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

EU: riigi rahastatud uurimis- ja arendusteenuste korral võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liidu liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus.

D.  Kinnisvarateenused (33)

 

a)  oma või renditud varaga seotud (CPC 821)

Puuduvad, välja arvatud DK: kinnisvaraagendi nimetust võivad kasutada üksnes isikud, kes kuuluvad kinnisvaraagentide registrisse. Kinnisvara müügi seaduse jaotise 25 lõikes 2 on sätestatud registrisse lubamise nõuded. Muu hulgas sisaldab seadus nõuet, et isik peab olema Taani, või siis liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi resident. Samuti kehtivad teatavad nõuded taotleja ametialaste ja praktiliste oskuste kohta, nagu on sätestanud Taani ettevõtlus- ja ehitusamet vastavates juhistes. Kinnisvara müügi seadus kehtib vaid Taani tarbijate puhul. Kohaldatavad on ka muud õigusaktid, mis käsitlevad välismaalaste õigusi Taanis kinnisvara ostu/müügi puhul, nt elukohanõuded.

b)  tasu eest või lepingu alusel (CPC 822)

Puuduvad.

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

a)  laevandus (CPC 83103)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LV LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta registreeritud äriühingu asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks.

LT: laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.

SE: Singapuri osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.

b)  õhusõidukid (CPC 83104)

EU: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud Euroopa Liidu liikmesriigis või mujal Euroopa Liidus. Õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik. Vabastusi võib anda lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

c)  muud transpordivahendid (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Puuduvad.

d)  muud masinad ja seadmed (CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

Puuduvad.

e)  isiklikud ja majapidamistarbed (CPC 832)

Puuduvad, välja arvatud:

BE, FR: piiranguteta CPC 83202 puhul.

f)  telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541)

Puuduvad.

F.  Muud äriteenused

 

a)  reklaam (CPC 871)

Puuduvad.

b)  turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864)

Puuduvad.

c)  juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865)

Puuduvad.

d)  juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866)

HU: piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e)  tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (34) (CPC 8676)

Puuduvad, v.a SK: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

f)  põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)

Puuduvad.

g)  kalandusega seotud nõustamisteenused (CPC 882 osa)

Puuduvad.

h)  tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused (CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

Puuduvad.

i)  personali töölesuunamise ja värbamise teenused

 
i)  

1.  juhtide otsimise teenused (CPC 87201)

BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI: piiranguteta.

ES: riigimonopol.
i)  

2.  töölesuunamise teenused (CPC 87202)

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK: piiranguteta.

BE, ES, FR, IT: riigimonopol.

DE: loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööturu olukord ja areng.
i)  

3.  kontori abipersonali värbamise teenused (CPC 87203)

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI: piiranguteta.

IT: riigimonopol.
i)  

4.  modelliagentuuriteenused (CPC 87209 osa)

Puuduvad.
i)  

5.  koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused (CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209)

Kõik liikmesriigid, v.a HU: piiranguteta.

HU: puuduvad.
j)  

1.  juurdlusteenused (CPC 87301)

BE, BG, CY, CZ, DE, ES, EE, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI: piiranguteta.
j)  

2.  turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

DK: juhatuse liikmete suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet. Piiranguteta lennujaama valveteenuste puhul.

HR: piiranguteta.

BG, CY, CZ, EE, FI, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: tegevusloa võib anda üksnes kodanikele või riiklikele registreeritud organisatsioonidele.

ES: juurdepääsuks peab olema eelnev luba. Loa andmisel võtab ministrite nõukogu arvesse selliseid tingimusi nagu pädevus, erialane usaldusväärsus ja sõltumatus ning elanikkonna turvalisuse ja avaliku korra kaitse piisavus.

k)  nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (35) (CPC 8675)

FR: välisinvestoritel peab uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.
l)  

1.  laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

Puuduvad.
l)  

2.  raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

LV: riigimonopol.

SE: majandusvajaduste testi kohaldatakse siis, kui investor kavatseb rajada omale terminali infrastruktuurirajatised. Põhikriteeriumid: ruumi- ja võimsuspiirangud.
l)  

3.  mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

SE: majandusvajaduste testi kohaldatakse siis, kui investor kavatseb rajada omale terminali infrastruktuurirajatised. Põhikriteeriumid: ruumi- ja võimsuspiirangud.
l)  

4.  õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

Puuduvad.
l)  

5.  metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (36) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

Puuduvad.

m)  hoonete puhastusteenused (CPC 874)

Puuduvad.

n)  fotograafiateenused (CPC 875)

Puuduvad.

o)  pakendamisteenused (CPC 876)

Puuduvad.

p)  trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)

LT, LV: kirjastamissektoris antakse asutamisõigus üksnes riigis asutatud juriidilistele isikutele (mitte filiaalidele).

PL: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajatel kodakondsusnõue.

HR: elukohanõue kirjastuste või väljaandjate juhatusele.

q)  konverentsiteenused (CPC 87909 osa)

Puuduvad.
r)  

1.  tõlketeenused (CPC 87905)

DK: piiranguteta.

PL: piiranguteta vandetõlkide teenuste osutamise korral.

BG, HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

HR: piiranguteta Horvaatia kohtule kirjaliku või suulise tõlke teenuse osutamise puhul.
r)  

2.  sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused (CPC 87907)

Puuduvad.
r)  

3.  inkassoteenused (CPC 87902)

IT, PT: investorite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: inkassoteenuseid reguleeritakse 14. mai 1997. aasta seadusega nr 319 (koos selle muudatustega) inkassoteenuste kohta. Seadus sisaldab mitmeid nõudeid inkassoteenuste osutamise suhtes Taanis.

Muu hulgas on seaduses sätestatud eeskirjad inkassoteenuste lubamise, seotud töötajate heakskiitmise, teenuse osutamise ning inkassaatori loa tagasivõtmise kohta.
r)  

4.  krediidiinfoteenused (CPC 87901)

BE: tarbijakrediidi andmepankade korral investoritel kodakondsusnõue.

IT, PT: investoritel kodakondsusnõue.
r)  

5.  paljundusteenused (CPC 87904) (37)

Puuduvad.
r)  

6.  telekommunikatsioonialase nõustamise teenused (CPC 7544)

Puuduvad.
r)  

7.  telefonivastamisteenused (CPC 87903)

Puuduvad.

7.  SIDETEENUSED

 

A.  Posti- ja kulleriteenused (Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (38) käitlemisega (39) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

i)  mis tahes liiki füüsilisel kandjal olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, (40) sealhulgas hübriidpostiteenus ja otsepostitus;

ii)  adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine (41);

iii)  adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine (42);

iv)  eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena;

v)  eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused (43);

vi)  adresseerimata postisaadetiste käitlemine, ning

vii)  dokumendivahetus (44).

Allsektorid i, iv ja v võib välja jätta, kui need kuuluvad teenuste hulka, mille võib reserveerida kirisaadetiste jaoks hinnaga kuni viiekordne avalik põhitariif, kui nende kaal on alla 100 grammi, (45) ning kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud posti teenuse jaoks.)

(CPC 751 osa, CPC 71235 (46) osa ja CPC 73210 (47) osa)

Puuduvad.

B.  Telekommunikatsiooniteenused

Kõnealused teenused ei hõlma majandustegevust, mis seisneb telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmises.

 

a)  kõik elektromagnetiliste vahendite (48) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (49)

Puuduvad (50).

8.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

Puuduvad.

9.  TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

Kõik allpool nimetatud allsektorid (51)

AT: piiranguteta, kui turustatakse pürotehnilisi kaupu, süttivaid kaupu ja lõhkeseadeldisi ning toksilisi aineid. Ravimite ja tubakatoodete turustamisel antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes liidu liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter on Euroopa Liidus.

FI: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

HR: piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul.

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

 

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Puuduvad.

b)  muude komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621)

Puuduvad.

B.  Hulgimüügiteenused

 

a)  mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Puuduvad.

b)  telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused (CPC 7542 osa)

Puuduvad.

c)  muud hulgimüügiteenused (CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (52))

FR, IT: tubaka riigimonopol.

FR: hulgimüügiga tegelevatele apteekidele loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate apteekide paiknemise tihedus.

C.  Jaemüügiteenused (53)

Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused (CPC 61112 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused (CPC 7542 osa)

Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631)

Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (54) (CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

ES, FR, IT: tubaka riigimonopol.

BE, BG, DK, FR, IT, MT, PT: kaubamajadele (FR korral üksnes suurtele kauplustele) loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate kaupluste arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.

IE, SE: piiranguteta alkohoolsete jookide jaemüügi korral.

SE: loa väljastamisel ajutiseks kauplemiseks rõivaste, jalatsite ja toiduainetega, mida ei tarbita müügikohas, võib kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: mõju kõnealuses geograafilises piirkonnas olemasolevatele kauplustele.

D.  Frantsiis (CPC 8929)

Puuduvad.

10.  HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.  Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921)

B.  Teise taseme hariduse teenused (CPC 922)

C.  Kõrgharidusteenused (CPC 923)

D.  Täiskasvanuharidusteenused (CPC 924)

EU: eraettevõtjate haridusvõrgus osalemiseks on nõutav kontsessioon.

AT: piiranguteta kõrgharidusteenuste ning raadio- ja telesaadete vahendusel toimuva täiskasvanuõppe puhul.

BG: piiranguteta esimese ja/või teise taseme hariduse teenuste osutamise korral välismaalastest füüsiliste isikute ja liitude poolt ning kõrgharidusteenuste osutamise korral.

 

CZ, SK: enamik juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele. Piiranguteta kõrgharidusteenuste osutamise korral, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

CY, FI, MT, RO, SE: piiranguteta.

EL: enamik põhi- ja keskkoolide juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele. Piiranguteta kõrgkoolide puhul, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid.

ES, IT: majandusvajaduste test selliste eraülikoolide asutamiseks, millel on õigus anda tunnustatud diplomeid või teaduskraade. Asjaomane menetlus hõlmab parlamendilt nõuande saamist. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

HR: piiranguteta esimese taseme hariduse teenuste (CPC 921) puhul. Teise taseme hariduse teenused: juriidiliste isikute puhul puuduvad.

HU, SK: asutatavate koolide arvu võivad piirata tegevuslubade väljaandmise eest vastutavad kohalikud ametiasutused (või kõrgkoolide ja muude kõrgharidusasutuste korral keskvõimuorganid).

 

LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

SI: piiranguteta põhikoolide korral. Enamik kesk- ja kõrgkoolide juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele.

E.  Muud haridusteenused (CPC 929)

AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, UK: piiranguteta.

CZ, SK: eraettevõtjate haridusvõrgus osalemiseks on nõutav kontsessioon. Enamik juhatuse liikmetest peab vastama kodakondsusnõudele.

11.  KESKKONNATEENUSED (55)

A.  Reoveeteenused (CPC 9401) (56)

B.  Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v. a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)  jäätmekäitlusteenused (CPC 9402)

b)  kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403)

Puuduvad.

C.  Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404) (57)

D.  Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

a)  saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 9406 osa) (58)

E.  Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405)

F.  Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)  loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa)

G.  Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 9409)

 

12.  FINANTSTEENUSED

 

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: Singapuri kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui kindlustusseltsi õiguslik vorm Singapuris ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga.

BG, ES: teatavat liiki kindlustuse pakkumise eesmärgil filiaali või agentuuri asutamiseks Bulgaarias või Hispaanias peab Singapuri kindlustusseltsil olema vähemalt viis aastat olnud luba seda liiki kindlustuse pakkumiseks Singapuris.

EL: asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusseltsi alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.

FI: vähemalt pooled kindlustusseltsi projekti elluviijatest, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetest peavad elama Euroopa Liidus, kui pädevad asutused ei ole teinud neile erandit. Singapuri kindlustusandjad ei saa Soomes filiaali litsentsi, et osutada kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid.

IT: filiaalide asutamise luba antakse lõppkokkuvõttes järelevalveasutuste hinnangu alusel.

 

BG, PL: kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

PT: filiaali asutamiseks Portugalis peavad Singapuri kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemiskogemus. Otsefiliaalide avamine kindlustusvahenduse eesmärgil ei ole lubatud, sest kindlustusvahendusega võivad tegeleda üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud äriühingud.

SK: Singapuri kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).

SI: välisinvestorid ei saa omada osalust erastatavates kindlustusseltsides. Vastastikustesse kindlustusseltsidesse võivad kuuluda üksnes Sloveenias asutatud äriühingud (mitte filiaalid) ja kohalikud füüsilised isikud. Nõustamis- ja nõuete rahuldamise teenuste pakkumiseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina).

SE: kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu.

B.  Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

EU: investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas Euroopa Liidu liikmesriigis.

BG: pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes (mitte filiaalides). Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias.

CY: Küprosel võivad väärtpaberite maaklerlusega tegeleda üksnes Küprose börsi liikmed (maaklerid). Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

HR: piiranguteta, v.a arveldus- ja kliiringuteenused, kui Keskdepositoorium (CDA) on Horvaatias ainus teenusepakkuja. Mitteresidendid saavad kasutada CDA teenuseid piiranguteta.

 

HU: Singapuri asutuste filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondide ja muutuvkapitaliga äriühingutena (välja arvatud ettevõtted, mis tegelevad ühise investeerimisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (eurofondid)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja fondivalitseja olema asutatud Iirimaal või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis (mitte filiaalina). Investeerimise usaldusühingu korral peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor / registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ühenduse investeerimisteenuste direktiiviga.

 

IT: selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, välja arvatud Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühise investeerimisega tegelevad ettevõtted (eurofondid), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema asutatud Itaalias või Itaalia filiaalina mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamata eurofondide valitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille peakontor on Euroopa Liidus, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud eurofondid. Rändmüügiteenuse osutamiseks peavad vahendajad kasutama volitatud finantsteenuste osutajaid, kelle elukoht on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

 

LT: varahaldusteenuse osutamiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine (mitte filiaalina). Vara depositooriumina võivad tegutseda üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Leedus.

PT: pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis juriidilise isikuna asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba tegutseda elukindlustuse valdkonnas, või üksused, millel on luba hallata pensionifonde teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (piiranguteta kolmandate riikide otseste filiaalide puhul).

RO: välisriigi asutuste filiaalid ei või osutada varahaldusteenuseid.

SK: investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SI: piiranguteta osaluse korral erastatavates pankades ja erapensionifondide korral (vabatahtlikud pensionifondid).

SE: hoiupanga asutaja peab olema Euroopa Liidus elav füüsiline isik.

13.  TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED (59) (üksnes erateenused)

 

A.  Haiglateenused (CPC 9311)

B.  Kiirabiteenused (CPC 93192)

C.  Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193)

D.  Sotsiaalteenused (CPC 933)

EU: eraettevõtjate tervishoiu- ja sotsiaalvõrgus osalemiseks on nõutav kontsessioon. Võib kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtete arv ja neile avalduv mõju, transpordi infrastruktuur, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade loomine.

AT, SI: piiranguteta kiirabiteenuste korral.

BG: piiranguteta haiglateenuste, kiirabiteenuste ja raviasutuste, v.a haiglateenused, korral.

CY, CZ, FI, MT, SE, SK: piiranguteta.

HU: piiranguteta sotsiaalteenuste korral.

PL: piiranguteta haiglateenuste, raviasutuste, v.a haiglateenused, ja sotsiaalteenuste korral.

BE, UK: kohustusi ei ole võetud kiirabiteenuste, raviasutuste, v.a haiglateenused, ja sotsiaalteenuste suhtes, v.a sanatooriumid ja puhkekodud ning vanadekodud.

 

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

14.  TURISMI- JA REISITEENUSED

 

A.  Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused

BG: nõutav on asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina).

IT: baaride, kohvikute ja restoranide suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

HR: erilise ajaloo- ja kunstiväärtusega kaitsealadel ja rahvus- või loodusparkides paiknemise korral vajalik Horvaatia Vabariigi valitsuse luba, millest võidakse keelduda.

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471)

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

PT: nõue moodustada äriühing, mille juriidiline asukoht on Portugalis (filiaalide korral piiranguteta).

C.  Giiditeenused (CPC 7472)

Puuduvad.

15.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused)

 

A.  Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619)

CY, CZ, FI, MT, PL, RO, SI, SK: piiranguteta.

BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); kirjanike, heliloojate, skulptorite, estraadikunstnike jt üksikartistide osutatavad teenused (CPC 96192) ning teatrite lisateenused (CPC 96193).

EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.  Uudiste ja meediaagentuuride teenused (CPC 962)

FR: välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist ega hääleõigustest. Meediaagentuurid: piiranguteta, v.a see, et Singapuri meediaagentuurid võivad asutada Prantsusmaal filiaali või büroo üksnes uudiste kogumiseks. Selline filiaal või büroo ei või levitada uudiseid.

BG, CY, CZ, EE, HU, LT, MT, RO, PL, SI, SK: piiranguteta.

PT: Portugalis Sociedade Anónimana asutatud uudisteagentuuridel peab olema sotsiaalkapital nominaalkapitali vormis.

C.  Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (60) (CPC 963)

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

AT, LT: eraettevõtjate osalemiseks raamatukogude, arhiivide, muuseumide jm kultuuriteenuste võrgus on nõutav kontsessioon või litsents.

D.  Sporditeenused (CPC 9641)

AT, SI: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral.

BG, CY, CZ, EE, LV, MT, PL, RO, SK: piiranguteta.

E.  Puhkeparkide ja supelrandade teenused (CPC 96491)

Puuduvad.

16.  TRANSPORDITEENUSED

 

A.  Meretransport (61)

 

a)  rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž (62))

b)  rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž (63))

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta registreeritud äriühingu asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks.

B.  Siseveetransport

 

a)  reisijatevedu (CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž (64))

b)  kaubavedu (CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž (65))

EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta registreeritud äriühingu asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks.

SK: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

 

AT: kodakondsusnõue, kui laevandusettevõtte asutavad füüsilised isikud. Juriidilise isikuna asutamise korral kohaldatakse juhatuse ja nõukogu suhtes kodakondsusnõuet. Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. Lisaks peab enamik aktsiatest kuuluma liidu kodanikele.

HR: piiranguteta.

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

HU: asutamisel võidakse nõuda riigi osalust.

FI: teenuseid võivad osutada üksnes Soome lipu all sõitvad laevad.

C.  Raudteetransport (66)

a)  reisijatevedu (CPC 7111)

b)  kaubavedu (CPC 7112)

BG, SK: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

HR: piiranguteta.

D.  Maanteetransport (67)

 

a)  reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122)

EU: välisinvestorid ei saa liikmesriigis transporditeenuseid osutada (kabotaaž), v.a rentimine mitteregulaarseteks bussiteenusteks (koos juhiga).

EU: majandusvajaduste test taksoteenuste puhul. Põhikriteeriumid: olemasolevate asutuste arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.

AT: ainuõigused ja/või -volitused saab anda üksnes liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter on Euroopa Liidus.

BG: ainuõigused ja/või -volitused saab anda üksnes liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter on Euroopa Liidus. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). FI, LV: nõutav on tegevusluba, ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele.

FI ja LV: nõutav on tegevusluba, ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele.

LV ja SE: asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.

ES: majandusvajaduste test CPC 7122 korral. Põhikriteerium on kohalik nõudlus.

 

IT, PT: majandusvajaduste test limusiiniteenuste korral. Põhikriteeriumid: olemasolevate asutuste arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.

ES, IE, IT: majandusvajaduste test linnadevahelise bussiveo teenuste korral. Põhikriteeriumid: olemasolevate asutuste arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.

FR: piiranguteta linnadevahelise bussiveo teenuste korral.

b)  kaubavedu (68) (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (69))

AT, BG: ainuõigused ja/või -volitused saab anda üksnes liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter on Euroopa Liidus.

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI, LV: nõutav on tegevusluba, ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele.

LV ja SE: asutatud üksustelt nõutakse riigis registreeritud sõidukite kasutamist.

IT, SK: majandusvajaduste test. Põhikriteerium on kohalik nõudlus.

E.  Kaupade (v.a kütus) torutransport (70) (71) (CPC 7139)

AT: ainuõigused saab anda üksnes liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter on Euroopa Liidus.

17.  TRANSPORDI ABITEENUSED (72)

 

A.  Meretranspordi abiteenused (73)

a)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

b)  tollivormistusteenused (74)

c)  konteinerjaama- ja depooteenused (75)

d)  mereagentuuriteenused (76)

e)  meretranspordi ekspedeerimise teenused (78)

f)  laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213)

g)  puksiirteenused (CPC 7214)

h)  meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

i)  muud tugi- ja abiteenused (sh toitlustamine) (CPC 749 osa)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta registreeritud äriühingu asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks.

IT: majandusvajaduste test (77) mereveose käitlemise teenuste korral. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtete arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade loomine. raccomandatario marittimo kutseala suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Mereagentuuriteenuste korral on Singapuri laevandusettevõtjatel õigus asutada filiaale, mis võivad tegutseda peakontori volitusel. Meretranspordi abiteenuseid, mis eeldavad laevade kasutamist, võivad osutada üksnes Bulgaaria lipu all sõitvad laevad. Kodakondsusnõue.

HR: piiranguteta tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste, mereagentuuriteenuste ning meretranspordi ekspedeerimise teenuste korral. Mereveoste käitlemise teenused, hoiustamis- ja ladustamisteenused, muud tugi- ja abiteenused (sh toitlustamine), puksiiriteenused ning meretranspordi tugiteenused – puuduvad, v.a asjaolu, et välismaised juriidilised isikud peavad asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

SI: tollivormistust võivad teha üksnes Sloveenias asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

FI: teenuseid võivad osutada üksnes Soome lipu all sõitvad laevad.

B.  Siseveetranspordi abiteenused (79)

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223)

e)  puksiirteenused (CPC 7224)

f)  siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

g)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

EU: meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta registreeritud äriühingu asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks.

AT: kodakondsusnõue, kui laevandusettevõtte asutavad füüsilised isikud. Juriidilise isikuna asutamise korral kohaldatakse juhatuse ja nõukogu suhtes kodakondsusnõuet. Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. Lisaks peab enamik aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu kodanikele, v.a hoiustamis- ja ladustamisteenuste, kaubaveoagentuuri teenuste ning veoeelse kontrolli korral.

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

HU: asutamisel võidakse nõuda riigi osalust, v.a hoiustamis- ja ladustamisteenuste korral.

FI: teenuseid võivad osutada üksnes Soome lipu all sõitvad laevad.

SI: tollivormistust võivad teha üksnes Sloveenias asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

HR: piiranguteta.

C.  Raudteetranspordi abiteenused (80)

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  puksiirteenused (CPC 7113)

e)  raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743)

f)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %.

SI: tollivormistust võivad teha üksnes Sloveenias asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

HR: piiranguteta puksiirteenuste korral.

D.  Maanteetranspordi abiteenused (81)

a)  veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa)

b)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

c)  kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748 osa)

d)  kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124)

e)  maanteetranspordi seadmete tugiteenused (CPC 744)

f)  muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa)

AT: kommertsveokite rentimiseks (koos juhiga) saab anda loa üksnes liidu liikmesriikide kodanikele ja liidu juriidilistele isikutele, kelle peakorter asub Euroopa Liidus. Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Osalus Bulgaaria äriühingutes võib olla kuni 49 %. Kodakondsusnõue.

FI: kommertsveokite rentimiseks (koos juhiga) on nõutav luba; ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele.

SI: tollivormistust võivad teha üksnes Sloveenias asutatud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

MT: kodakondsusnõue.

HR: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

F.  Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (82)

a)  Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused (83) (CPC 742 osa)

Puuduvad, v.a AT: tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

18.  MUUD TRANSPORDITEENUSED

 

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

Kõik liikmesriigid, v.a AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste tabelis nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: piiranguteta.

19.  ENERGIATEENUSED

 

A.  Kaevandamisega seotud teenused (84) (CPC 883) (85)

Puuduvad.

B.  Kütuste torutransport (86) (CPC 7131)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta.

C.  Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused (87) (CPC 742 osa)

PL: energiat tarnivatest riikidest pärit investoritel võib olla keelatud tegevuse üle kontrolli saavutamine. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

D.  Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused (CPC 62271)

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused (88)

EU: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral.

E.  Mootorikütuse jaemüügiteenused (CPC 613)

F.  Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük (CPC 63297)

ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused (89)

EU: piiranguteta mootorikütuse, elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral.

BE, BG, DK, FR, IT, MT, PT: kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüügi korral kohaldatakse kaubamajadele (FR korral üksnes suurtele kauplustele) loa andmisel majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate kaupluste arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.

G.  Energiajaotusega seotud teenused (90) (CPC 887)

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, UK: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, ja puuduvad nõustamisteenuste korral.

SI: piiranguteta, v.a gaasijaotusega seotud teenuste korral, ja puuduvad gaasijaotuse korral.

20.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

 

a)  pesu-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)

Puuduvad.

b)  juuksuriteenused (CPC 97021)

IT: majandusvajaduste testi kohaldatakse võrdse kohtlemise alusel. Majandusvajaduste test seab kohaldamise korral piiri ettevõtete arvule. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

c)  iluravi-, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022)

IT: majandusvajaduste testi kohaldatakse võrdse kohtlemise alusel. Majandusvajaduste test seab kohaldamise korral piiri ettevõtete arvule. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

d)  muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)

IT: majandusvajaduste testi kohaldatakse võrdse kohtlemise alusel. Majandusvajaduste test seab kohaldamise korral piiri ettevõtete arvule. Põhikriteeriumid: rahvastik ja olemasolevate ettevõtete paiknemise tihedus.

e)  spaateenused ja mitteravimassaažid, kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (91), (92) (CPC ver. 1.0 97230)

Puuduvad.

f)  sidevõrguteenused (CPC 7543)

Puuduvad.
(1)   

Bulgaaria asjaõiguse kohaselt tunnistatakse järgmisi kinnisvara piiratud omandiõigusi: õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute.

(2)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(3)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(4)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(5)   

Vastavalt äriühingute seadusele ei käsitata Sloveenias asutatud filiaali juriidilise isikuna, ent tegevuse poolest koheldakse neid samaväärselt tütarettevõtjaga, mis on kooskõlas GATSi XXVIII artikli punktiga g.

(6)   

Kuna kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasemel, ei ole üksikasjalik ja ammendav sektoripõhine loetelu otstarbekohane. Arusaadavuse huvides nimetatakse kohustuste loetelu vastavates joonealustes märkustes illustratiivselt ja mittetäielikult need sektorid, kus kommunaalteenustel on tähtis roll.

(7)   

Kõnealust piirangut ei kohaldata telekommunikatsiooniteenuste ega arvutiteenuste ja sellega seotud teenuste suhtes.

(8)   

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kohaselt käsitatakse kõnealuseid tütarettevõtjaid Euroopa Liidu juriidiliste isikutena. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos liidu majandusega, saavad nad Euroopa Liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

(9)   

Sellised investeeringud kalduvad lisaks majandushuvidele viitama ka kõnealuste üksuste majandusvälistele huvidele.

(10)   

Varade kogusumma või kohustuste ja kapitali kogusumma.

(11)   

Põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega seotud nõustamisteenused on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.f ja 6.F.g.

(12)   

Põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega seotud nõustamisteenused on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.f ja 6.F.g.

(13)   

Põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega seotud nõustamisteenused on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.f ja 6.F.g.

(14)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(15)   

Ei hõlma kaevandamisega seotud teenuste osutamist tasu eest või lepingu alusel nafta- ja gaasimaardlates, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.A.

(16)   

Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(17)   

Käesolev sektor ei hõlma tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktis 6.F.h.

(18)   

Sektor piirdub tööstusliku tootmisega. See ei hõlma tegevusalasid, mis on seotud audiovisuaalteenustega või annavad edasi kultuurilist sisu.

(19)   

Kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel on esitatud ÄRITEENUSTE all punktis 6.F.p.

(20)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(21)   

Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(22)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(23)   

Ei hõlma elektri ülekande- ja jaotussüsteemide kasutamist tasu või lepingu alusel, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all.

(24)   

Ei hõlma maagaasi ja gaaskütuste transporti torujuhtmete kaudu, gaasi ülekannet ja jaotust tasu eest või lepingu alusel ning maagaasi ja gaaskütuste müüki, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all.

(25)   

Ei hõlma auru ja kuumavee ülekannet ja jaotust tasu või lepingu alusel ning auru ja kuumavee müüki, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all.

(26)   

Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(27)   

Singapuri õigusteenuste turu järkjärgulise liberaliseerimise tõttu ei saa Singapur veel võtta kohustusi seoses asjaomasele sektorile suurema turulepääsu võimaldamisega. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatavad lepinguosalised suurema turulepääsu võimaldamise seisukohast õigusteenustega seotud kohustused läbi. Artikliga 16.2 „Erikomiteed“ asutatud teenuste, investeeringute ja riigihangete komitee otsusel võivad lepinguosalised muuta mõlema poole asjaomase valdkonna erikohustusi.

(28)   

See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, liidu õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liidu liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. Liidu õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab Euroopa Liidu ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(29)   

Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a „Õigusteenused“.

(30)   

Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes apteekrid. Mõnes liikmesriigis võivad apteekrid tarnida üksnes retseptiravimeid.

(31)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(32)   

CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 6.A.h „Meditsiini- ja hambaraviteenused“.

(33)   

Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(34)   

Kommunaalteenuste horisontaalseid piiranguid kohaldatakse tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste suhtes, mis on kohustuslikud müügiloa andmiseks või kasutuse lubamiseks (nt sõidukite tehniline ülevaatus, toiduainete kontroll).

(35)   

Mõne kaevandamisega seotud tegevusala puhul (mineraalid, nafta, gaas jne) kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(36)   

Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1–6.F.l.4. Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“.

(37)   

Ei hõlma trükiteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja on esitatud punktis 6.F.p.

(38)   

„Postisaadetis“ – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(39)   

Postisaadetise „käitlemine“ – saadetiste kogumine, sorteerimine, transport ja kättetoimetamine.

(40)   

Nt kirjad, postkaardid.

(41)   

Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

(42)   

Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

(43)   

Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

(44)   

Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine, mida teostab kolmas isik, võimaldamaks kõnealuse teenuse tarbijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis“ – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(45)   

„Kirisaadetis“ – mis tahes liiki füüsilisel kandjal esitatud kirjalik teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirisaadetistena.

(46)   

Posti- ja kullerpostisaadetiste maanteevedu enda tarbeks.

(47)   

Posti õhuvedu oma kulul.

(48)   

Käesolevad teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 6.B „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“.

(49)   

„Ringhääling“ – katkematu ülekandevoog kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu (olenemata lähtesignaali asukohast), mis on vajalik tele- ja raadioprogrammide signaalide vastuvõtmiseks ja/või edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

(50)   

Selguse huvides tuleb märkida, et mõned liidu liikmesriigid jätavad teatud sideoperaatorite puhul alles riigiosaluse. Need liikmesriigid jätavad endale õiguse säilitada selline riigiosalus tulevikus. See ei ole turulepääsu piirang. Belgias on riigi osalus ja hääleõigus Belgacomis vabalt määratud seadusandlike volituste alusel, nagu ka praegu 21. märtsi 1991. aasta riigilekuuluvate majandusettevõtete reformi käsitleva seaduse alusel.

(51)   

Keemiakaupade, ravimite, meditsiiniotstarbeliste toodete, nagu meditsiini- ja kirurgiaseadmed, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete, sõjavarustuse ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise suhtes ning mõnes liidu liikmesriigis ka tubaka ja tubakatoodete ning alkohoolsete jookide turustamise suhtes kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(52)   

Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.D.

(53)   

Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.


Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 19.E ja 19.F.

(54)   

Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 6.A.k.

(55)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(56)   

Vastab reoveekäitlusteenustele.

(57)   

Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(58)   

Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(59)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(60)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(61)   

Sadamateenuste ja muude meretransporditeenuste suhtes, mis eeldavad avaliku omandi kasutamist, kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(62)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(63)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(64)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(65)   

Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(66)   

Raudteetransporditeenuste suhtes, mis eeldavad avaliku omandi kasutamist, kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(67)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(68)   

Mõnes liikmesriigis kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(69)   

CPC 71235 osa, mis on esitatud 8-A-1. liite punkti 2.A „Posti- ja kulleriteenused“ jaotises SIDETEENUSED.

(70)   

Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

(71)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(72)   

Ei hõlma transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

(73)   

Sadamateenuste, muude avaliku omandi kasutamist eeldavate abiteenuste ning puksiirteenuste suhtes kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(74)   

„Tollivormistusteenused“ – tegevus, mis seisneb kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust.

(75)   

„Konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevus, mis seisneb konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks.

(76)   

„Mereagentuuriteenused“ – tegevus, mis seisneb asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel: mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

(77)   

„Meretranspordi ekspedeerimise teenused“ – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotoimingute korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest.

(78)   

Kõnealust meedet kohaldatakse mittediskrimineerival viisil.

(79)   

Sadamateenuste, muude avaliku omandi kasutamist eeldavate abiteenuste ning puksiirteenuste suhtes kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(80)   

Teenuste suhtes, mis eeldavad avaliku omandi kasutamist, kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(81)   

Teenuste suhtes, mis eeldavad avaliku omandi kasutamist, kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(82)   

Kütuste torutranspordi lisateenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

(83)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(84)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(85)   

Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragundamine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.


Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.


Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud EHITUSTEENUSTE JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSTE all punktis 8.

(86)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(87)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(88)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(89)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(90)   

Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut, v.a nõustamisteenuste korral.

(91)   

Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h „Meditsiini- ja hambaraviteenused“, 6.A.j.2 „Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused“ ning punktide 13.A ja 13.C tervishoiuteenuste all.

(92)   

Kommunaalteenuste horisontaalseid piiranguid kohaldatakse spaateenuste ja mitteravimassaažide korral, mida osutatakse ühiskondlike paikade, nt teatavate veekogude juures.

8-A-3. liide

ARTIKLI 8.14

„JUHTIVTÖÖTAJAD JA KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANDID“

JA ARTIKLI 8.15 „ÄRITEENUSE MÜÜGIESINDAJAD“ KOHASTE

LIIDU ERIKOHUSTUSTE TABEL

(JUHTIVTÖÖTAJAD JA KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANDID NING ÄRITEENUSE MÜÜGIESINDAJAD)

1. Alljärgnevas erandite tabelis on nimetatud artiklite 8.7 „Erikohustuste tabel“ ja 8.12 „Erikohustuste tabel“ kohaselt liberaliseeritud majandustegevusalad, mille puhul kohaldatakse juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantidega seotud piiranguid kooskõlas artiklitega 8.14 „Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid“ ja 8.15 „Äriteenuse müügiesindajad“, ning määratletakse sellised piirangud. Tabel koosneb järgmistest osadest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b) 

teises veerus kirjeldatakse piiranguid.

Liit ei võta ühtegi kohustust seoses juhtivtöötajatega sellistel majandustegevusaladel, mida ei ole artikli 8.12 „Erikohustuste tabel“ kohaselt liberaliseeritud (jäävad piiranguteta).

2. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantidega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaheliste vaidluste või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

3. Alljärgnevas erandite tabelis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut artiklite 8.14 „Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid“ ja 8.15 „Äriteenuse müügiesindajad“ tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Singapuri juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole tabelis nimetatud.

4. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki Euroopa Liidu õigusnormidest tulenevaid riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustusega seotud nõudeid, sealhulgas riigis viibimise aega, miinimumpalka ja kollektiivseid palgakokkuleppeid käsitlevaid eeskirju, isegi kui neid ei ole allpool nimetatud.

5. Vastavalt artikli 8.1 „Eesmärk ning kohaldamisala“ lõike 2 punktile a ei sisalda alljärgnev erandite tabel lepinguosalise antud subsiidiumidega seotud meetmeid.

6. Alljärgnev erandite tabel ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste tabelis kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

7. Sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteerium selle Euroopa Liidu liikmesriigi või piirkonna turuolukorrale antud hinnang, kus teenust osutatakse, võttes sealhulgas arvesse olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduvat mõju.

8. Alljärgnevast erandite tabelis tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.



Sektor või allsektor

Erandite kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Majandusvajaduste test

BG, HU: kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1).

KÕIK SEKTORID

Äriühingusiseste üleviimiste ulatus

BG: äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate Euroopa Liidu kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.

HU: piiranguteta füüsiliste isikute puhul, kes on olnud Singapuri juriidilise isiku osanikud.

KÕIK SEKTORID

Kõrgharidusega praktikandid

AT, DE, ES, FR, HU: väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: välisriigi isikul, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema Euroopa Liidus. Kõikides sektorites, v.a sideteenused, kohaldatakse aktsiaseltsi tegevdirektorite suhtes elukohanõuet. Sideteenuste puhul kohaldatakse tegevdirektori suhtes alalise elukoha nõuet.

FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: enamik äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EU: diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid Euroopa Liidu direktiive kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2).

4.  Tootmine (3)

 

H.  Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine (ISIC rev 3.1: 22), v.a kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel (4)

IT: kirjastajatel kodakondsusnõue.

HR: kirjastajate puhul elukohanõue.

PL: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajatel kodakondsusnõue.

SE: kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue.

6.  ÄRITEENUSED

 

A.  Kutseteenused

 

a)  õigusteenused (CPC 861) (5)

välja arvatud õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels.

AT, CY, ES, EL, LT, MT, RO, SK: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul võivad pädevad asutused teha erandeid.

BE, FI: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.

BG: Singapuri advokaadid võivad esindada üksnes Singapuri kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d’Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: õigusliku esindamise teenus eeldab advokatuuri täisliikmeks olemist, mille puhul kehtib kodakondsusnõue (Horvaatia kodakondsus ning Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kodakondsus).

HU: advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.

 

LV: vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

LU: kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja Euroopa Liidu õigusega.

SE: advokatuuri vastuvõtmisel, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat“ kasutamiseks, kohaldatakse elukohanõuet.
b)  

1.  majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

FR: majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.
b)  

2.  auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

DK: elukohanõue.

ES: diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

HR: auditeerimisteenust võivad osutada vaid Horvaatia audiitorite koja ametliku litsentsiga sertifitseeritud audiitorid.

FI: vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik.

EL: vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue.

IT: selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet. Üksikutel audiitoritel elukohanõue.

SE: üksnes Rootsis heakskiidetud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel teatavate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiidu saamiseks on nõutav alaline elukoht.

c)  maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (6)

AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, SI: spetsialistidel kodakondsusnõue.

HU: elukohanõue.

d)  arhitektiteenused

ning

e)  linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674)

EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul.

EL, HR, HU, SK: elukohanõue.

FR: kolmandas riigis kvalifitseeritud erialaspetsialistidele ei ole kutsenimetuse kasutamine lubatud, v.a vastastikuse tunnustamise lepingu olemasolul.

f)  inseneriteenused

ning

g)  integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673)

EE: vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

HR, SK: elukohanõue.

EL, HU: elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h)  meditsiini- (sh psühholoogi-) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ning CPC 85201 osa)

CZ, IT, SK: elukohanõue.

CZ, RO, SK: välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

BE, LU: kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

BG, MT: kodakondsusnõue.

DE: kodakondsusnõue, millest võib erandkorras loobuda rahvatervishoiu huvides.

DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

FR: kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest.

PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

PT: psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

i)  veterinaariateenused (CPC 932)

BG, DE, EL, FR, HR, HU: kodakondsusnõue.

CZ ja SK: kodakondsus- ja elukohanõue.

IT: elukohanõue.

PL: kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.
j)  

1.  ämmaemandateenused (CPC 93191 osa)

AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, LU: kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

CY, EE, RO: välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

FR: kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel.

IT: elukohanõue.

LV: oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas.

PL: kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

 

SK: elukohanõue.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.
j)  

2.  meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa)

AT: välismaistel teenuseosutajatel on lubatud tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, FR, LU: kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

SK: elukohanõue.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

CY, CZ, EE, RO, SK: välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

 

HU: kodakondsusnõue.

DK: eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

CY, CZ, EL, IT: kohustus korraldada majandusvajaduste test: otsus sõltub vabadest töökohtadest ja tööjõupuudusest piirkonnas.

LV: oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas.

k)  ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (7)

FR: kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Singapuri kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal.

DE, EL, SK: kodakondsusnõue.

HU: kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).

IT, PT: elukohanõue.

SK: elukohanõue.

D.  Kinnisvarateenused (8)

 

a)  oma või renditud varaga seotud (CPC 821)

FR, HU, IT, PT: elukohanõue.

LV, MT, SI: kodakondsusnõue.

b)  tasu eest või lepingu alusel (CPC 822)

DK: elukohanõue, kui Taani Kaubandus- ja Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.

FR, HU, IT, PT: elukohanõue.

LV, MT, SI: kodakondsusnõue.

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

e)  isiklikud ja majapidamistarbed (CPC 832)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

f)  telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

F.  Muud äriteenused

 

e)  tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676)

IT, PT: bioloogidel ja keemiaanalüütikutel elukohanõue.

SK: elukohanõue.

f)  põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa)

IT: agronoomidel ja periti agrari kutseala töötajatel elukohanõue.
j)  

2.  turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

BE: juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kodakondsus- ja elukohanõue.

DK: tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

ES, PT: spetsialistidel kodakondsusnõue.

FR: tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue.

IT: kodakondsus- ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba.

k)  nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675)

BG: spetsialistidel kodakondsusnõue.

DE: riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue.

FR: kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.

IT, PT: elukohanõue.
l)  

1.  laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

MT: kodakondsusnõue.
l)  

2.  raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa)

LV: kodakondsusnõue.
l)  

3.  mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

EU: mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.
l)  

5.  metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (9) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a:

BE, DE, DK, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, UK: CPC 633, 8861, 8866 puhul;

BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: CPC 63301, 63302, 63303 osa, 63304, 63309;

AT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

EE, FI, LV, LT: CPC 633, 8861–8866 puhul;

CZ, SK: CPC 633, 8861–8865 puhul ja

SI: CPC 633, 8861, 8866 puhul.

m)  hoonete puhastusteenused (CPC 874)

CY, EE, HR, MT, PL, RO, SI: spetsialistidel kodakondsusnõue.

n)  fotograafiateenused (CPC 875)

HR, LV: erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue.

PL: aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p)  trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442)

HR: kirjastajate puhul elukohanõue.

SE: kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue.

q)  konverentsiteenused (CPC 87909 osa)

SI: kodakondsusnõue.
r)  

1.  tõlketeenused (CPC 87905)

FI: diplomeeritud tõlkijatel elukohanõue.

DK: ametlikel tõlkijatel ja tõlkidel elukohanõue, kui Taani Kaubandus- ja Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.
r)  

3.  inkassoteenused (CPC 87902)

BE, EL, IT: kodakondsusnõue.
r)  

4.  krediidiinfoteenused (CPC 87901)

BE, EL, IT: kodakondsusnõue.
r)  

5.  paljundusteenused (CPC 87904) (10)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

8.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

9.  TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona ja sõjavarustuse turustamine)

 

C.  Jaemüügiteenused (11)

 

c)  Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631)

FR: tubakamüüjatel (buraliste) kodakondsusnõue.

10.  HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.  Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921)

FR: kodakondsusnõue. Singapuri kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EL: õpetajatel kodakondsusnõue.

B.  Teise taseme hariduse teenused (CPC 922)

FR: kodakondsusnõue. Singapuri kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

EL: õpetajatel kodakondsusnõue.

LV: puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C.  Kõrgharidusteenused (CPC 923)

FR: kodakondsusnõue. Singapuri kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

CZ, SK: kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).

IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: professoritel kodakondsusnõue.

12.  FINANTSTEENUSED

 

A.  Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

EE: otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Singapuri osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Singapuri kodanikud üksnes proportsionaalselt Singapuri osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.

ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue).

HR: elukohanõue.

IT: aktuaaridel elukohanõue.

FI: kindlustusseltsi tegevdirektori ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema Euroopa Liidus, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Singapuri kindlustusseltsi peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu Euroopa Liidus.

B.  Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

BG: peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias.

FI: krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema Euroopa Liidus, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit. Tuletisinstrumentide börsi maakler (üksikisik) peab olema Euroopa Liidu elanik.

IT: promotori di servizi finanziari (finantsteenuste osutaja) puhul on nõutav alaline elukoht Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil.

HR: elukohanõue. Juhtkond reguleerib krediidiasutuse tegevust Horvaatia territooriumilt. Vähemalt üks juhtkonda kuuluv inimene peab oskama väga heal tasemel horvaatia keelt.

LT: vähemalt üks juhataja peab olema Euroopa Liidu kodanik.

PL: vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele.

13.  TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused)

A.  Haiglateenused (CPC 9311)

B.  Kiirabiteenused (CPC 93192)

C.  Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193)

E.  Sotsiaalteenused (CPC 933)

FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.

LV: arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

PL: välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

14.  TURISMI- JA REISITEENUSED

 

A.  Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused

BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: kodakondsusnõue majutus- ja toitlustusteenuse puhul kodumajapidamistes ja maapiirkondade talumajapidamistes.

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471)

BG: välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: kontorijuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi heakskiit.

C.  Giiditeenused (CPC 7472)

BG, CY, ES, FR, EL, HR, HU, IT, LT, MT, PL, PT, SK: kodakondsusnõue.

15.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused)

 

A.  Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619)

FR: juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue.

Esinejatel on volitatud meelelahutusettevõttega tööleping. Tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada lepingu kehtivusaja võrra. Meelelahutusettevõte maksab maksu rahvusvahelisele migratsiooniametile.

16.  TRANSPORDITEENUSED

 

A.  Meretransport

 

a)  rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)

b)  rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž)

EU: laeva meeskondadel kodakondsusnõue.

AT: enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

D.  Maanteetransport

 

a)  reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122)

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, HR: juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

BG, MT: kodakondsusnõue.

b)  kaubavedu (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (12))

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: kodakondsusnõue.

HR: juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

E.  Kaupade (v.a kütus) torutransport (13) (CPC 7139)

AT: tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

17.  TRANSPORDI ABITEENUSED (14)

 

A.  Meretranspordi abiteenused

a)  hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

b)  tollivormistusteenused

c)  konteinerjaama- ja depooteenused

d)  mereagentuuriteenused

e)  meretranspordi ekspedeerimise teenused

f)  laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213)

g)  puksiirteenused (CPC 7214)

h)  meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa)

i)  muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine) (CPC 749 osa)

AT: enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

BG, MT: kodakondsusnõue.

DK: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet.

EL: tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

IT: raccomandatario marittimo kutseala suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

D.  Maanteetranspordi abiteenused

d)  kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124)

AT: isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG, MT: kodakondsusnõue.

F.  Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (15)

a)  torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa)

AT: tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

19.  ENERGIATEENUSED

 

A.  Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883) (16)

SK: elukohanõue.

20.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

 

a)  pesu-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

b)  juuksuriteenused (CPC 97021)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

c)  iluravi-, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

d)  muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

e)  spaateenused ja mitteravimassaažid, kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (17) (CPC ver. 1.0 97230)

EU: spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.
(1)   

Teenusesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(2)   

Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ühenduses, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi artiklis 8.16 „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“ määratletud raamistiku raames.

(3)   

Käesolev sektor ei hõlma tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktis 6.F.h.

(4)   

Kirjastamine ja trükkimine tasu eest või lepingu alusel on esitatud ÄRITEENUSTE all punktis 6.F.p.

(5)   

See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, liidu õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liidu liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. Liidu õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab Euroopa Liidu ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(6)   

Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a „Õigusteenused“.

(7)   

Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes apteekrid. Mõnes liikmesriigis võivad apteekrid tarnida üksnes retseptiravimeid.

(8)   

Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(9)   

Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1–6.F.l.4. Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“.

(10)   

Ei hõlma trükiteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja on esitatud punktis 6.F.p.

(11)   

Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l. Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 19.E ja 19.F.

(12)   

CPC 71235 osa, mis on esitatud 8-A-1. liite punkti 2.A „Posti- ja kulleriteenused“ jaotises SIDETEENUSED.

(13)   

Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

(14)   

Ei hõlma transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

(15)   

Kütuste torutranspordi lisateenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

(16)   

Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragundamine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.


Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.


Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud EHITUSTEENUSTE JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSTE all punktis 8.

(17)   

Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h „Meditsiini- ja hambaraviteenused“, 6.A.j.2 „Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused“ ning punktide 13.A ja 13.C tervishoiuteenuste all.

8-B LISA

SINGAPURI ERIKOHUSTUSTE TABEL

1. Singapuri erikohustuste tabel on esitatud 8-B-1. kuni 8-B-2. liites.

2. Lõikes 1 osutatud liited on käesoleva lisa lahutamatud osad.

3. Käesolevas lisas kasutatakse kaheksandas peatükis „Teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ esitatud mõisteid.

8-B-1. liide

SINGAPURI

ERIKOHUSTUSTE TABEL

SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Käesoleva tabeli teenusesektorite klassifikatsioon põhineb ÜRO statistikaameti 1991. aasta ühtsel tooteklassifikaatoril (edaspidi „CPC“, kui CPC puudumisel ei ole sätestatud teisiti. Teenuste tellimine põhineb teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelul, mida kasutatakse GATTi kokkuleppe 10. juuli 1991. aasta dokumendis (MTN.GNS/W/120. Erikohustuste tabel põhineb GATTi kokkuleppe 3. septembri 1993. aasta dokumendis MTN.GNS/W/164 ning 30. novembri 1993. aasta dokumendis MTN.GNS/W/164/Add.1 sätestatud juhistel.

2. Tähise „**“ kasutamine CPC-koodi asemel tähendab, et vaadeldava koodi erikohustus ei laiene selle koodiga hõlmatud kogu teenusevalikule.

3. Teenusesektori ettevõtlus on käesolevas tabelis klassifitseeritud ÜRO statistikaameti rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatori (ISIC) (kolmanda läbivaadatud versiooni) alusel. Kui on vajalik ja asjakohane, võib Singapur tuua välja kohustuse täpse kohaldamisala juhul, kui kohustus ei lange klassifikaatoriga täpselt kokku.

4. Alljärgnevas kohustuste tabelis (edaspidi „käesolev tabel“) on nimetatud artiklite 8.7 „Erikohustuste tabel“ ja 8.12 „Erikohustuste tabel“ kohaselt liberaliseeritud teenusesektorid ning neis sektorites Euroopa Liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Käesolev tabel koosneb järgmistest osadest:

a) 

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles Singapur on kohustuse võtnud, ja liberaliseerimise ulatus, mille suhtes erandeid kohaldatakse;

b) 

teises veerus kirjeldatakse artiklite 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“ suhtes kohaldatavaid erandeid esimeses veerus nimetatud sektoris või allsektoris;

c) 

kolmandas veerus kirjeldatakse artiklite 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“ suhtes kohaldatavaid erandeid esimeses veerus nimetatud sektoris või allsektoris ja

d) 

neljandas veerus kirjeldatakse erikohustusi seoses meetmetega, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist ja ettevõtlust teenusesektorites, mis ei kuulu artiklite 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“ ning artiklite 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“ kohaste tabelite alla.

5. Olenemata artiklist 8.10 „Turulepääs“ ei tule ettevõtete õigusliku vormiga seotud mittediskrimineerivaid nõudeid käesolevas tabelis nimetada, et tagada selle vastuvõtmist või järgimist Singapuri poolt.

6. Käesolevas tabelis ei ole esitatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid juhul, kui need ei kujuta endast turulepääsu või võrdse kohtlemise piirangut artiklite 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“ ning artiklite 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“ tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ja seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Euroopa Liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole tabelis nimetatud.

7. Kooskõlas artikli 8.1 „Eesmärk ning kohaldamisala“ lõike 2 punktiga a ei kohaldata käesolevat peatükki lepinguosaliste antavatele subsiidiumidele või toetustele, sealhulgas riigi toetatud laenudele, tagatistele ja kindlustusele.



Teenuste osutamise viisid: 1) piiriülene osutamine 2) tarbimine välismaal 3) kaubanduslik kohalolek 4) füüsiliste isikute kohalolek

Sektor või allsektor

Turulepääsu piirangud

Võrdse kohtlemise piirangud

Täiendavad kohustused

HORISONTAALSED KOHUSTUSED/PIIRANGUD

KÕIK KÄESOLEVA TABELIGA HÕLMATUD SEKTORID

i)  Singapuri dollarites antavad laenud kohalikele või välisettevõtte omandis olevatele finantsasutustele, mitteresidentidele, mitteresidentide valduses olevatele ettevõtetele ning residentidele kasutamiseks väljaspool Singapuri nõuavad Singapuri keskpanga eelnevat heakskiitu.

ii)  Finantsasutused ei anna krediidivõimalust Singapuri dollarites mitteresidentidest finantsüksustele, kelle puhul on põhjust uskuda, et Singapuri dollari tehinguid võidakse kasutada Singapuri dollariga spekuleerimiseks.

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad maa-alal või maa kasutamisega seotud tegevust, sealhulgas, kuid mitte ainult, maajaotus- ja -kasutus- ning linnalise planeerimise poliitika.

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad kinnisvara. See sisaldab, kuid mitte ainult, kinnisvara omandit, ostu-müüki, arendamist ja haldamist mõjutavaid meetmeid.

 

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad järgmist:

i)  valitsusasutuse töö käigus osutatavate teenuste täielikku või osalist delegeerimist erasektorile,

ii)  täielikult Singapuri valitsuse omandis oleva ettevõtte aktsiate ja/või varade võõrandamist ja

iii)  osaliselt Singapuri valitsuse omandis oleva ettevõtte aktsiate ja/või varade võõrandamist

Piiranguteta meetmete puhul, mis on seotud lennujaamade haldajate ja käitajate detsentraliseerimisega.

Üksikinvestorite (v.a Singapuri valitsuse) suhtes kehtivad järgmised aktsiaomandi piirangud järgmistes ettevõtetes ja/või nende järglastes:

i)  Singapore Technologies Engineering: 15 %

ii)  Singapore Power, Power Grid, Power Supply, Power Gas: 10 %

iii)  PSA Corporation: 5 %

iv)  Singapore Airlines: 5 %

Käesoleva tabeli mõistes hõlmab investori aktsiaomand asjaomastes ettevõtetes ja/või nende järglastes nii otsest kui ka kaudset aktsiaomandit.

 

Välisosalus võib ettevõttes PSA Corporation ja selle järglases kokku moodustada kõige rohkem 49 %.

Mõistega „välisosalus kokku“ peetakse silmas kõiki aktsiaid, mis kuuluvad järgmistele isikutele:

i)  kõik eraisikud, kes ei ole Singapuri kodanikud;

ii)  kõik kontsernid, mille omandist kuulub Singapuri kodanikele või valitsusele vähem kui 50 %, ja/või

iii)  mis tahes muu ettevõte, mis ei kuulu Singapuri valitsusele ega ole viimase kontrolli all.

Piiranguteta meetmete puhul, mis on seotud Singapuri valitsuse aktsiate kontrollpaketi säilitamisega ettevõttes Singapore Technologies Engineering ja/või selle järglases, sealhulgas, kuid mitte ainult, kontroll selle juhatuse liikmete ametisse nimetamise ja ametist lahkumise, aktsiate võõrandamise ja ettevõtte lõpetamise üle.

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad relva- ja lõhkeainesektorit, sealhulgas relvade ja lõhkeainete tootmist, kasutamist, müüki, ladustamist, transporti, importi, eksporti ja omamist.

 

1), 2), 3), 4) Turulepääsu erikohustusi mis tahes sektoris või allsektoris ei kohaldata ühelgi viisil selliselt, et eiratakse finantsteenuste sektoris kehtivaid piiranguid.

Kui isik, kes peab äriregistrisse kandmise seaduse alusel olema kantud äriregistrisse (Cap. 32, 2001, uuendatud versioon) või mis tahes kontserni puhul selle direktorid või sekretär, ei ole tavapäraselt Singapuri kodanik/kodanikud, tuleb määrata (1) kohalik juhtivtöötaja (2).

 

 

Tabel ei sisalda meetmeid, mis on seotud abikõlblikkus- või kvalifikatsiooninõuetega ega -menetlustega, tehniliste standarditega või tööloa saamise taotluste suhtes kehtivate nõuete või menetlustega. Asjaomased meetmed (nt vajadus vastata tunnustatud kvalifikatsioonile või teatavatele palga- või töökogemusnõuetele), kehtivad alati Euroopa Liidust pärit juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes, ka juhul, kui need ei sisaldu allpool toodud tabelis. Euroopa Liidu kõrgharidusega praktikantidel võidakse nõuda tööturutesti tegemist.

Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantidega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaheliste vaidluste või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

 

4)  Füüsiliste isikute kohalolek piiranguteta, v.a jaotises D nimetatud kohustus (füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil) ning sektorispetsiifilised piirangud.

Kõrgharidusega praktikandid

Piiranguteta järgmiste sektorite või allsektorite puhul:

finantsteenused

4)  piiranguteta

 

SEKTORISPETSIIFILISED KOHUSTUSED/PIIRANGUD

1.  ÄRITEENUSED

A.  Kutseteenused

Rahvusvahelise kaubandus-arbitraaži teenused seoses rahvusvahelise õiguse, välisõiguse ja Singapuri õigusega (86190)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel. Rahvusvahelise kaubandusarbitraaži teostamise raames võivad Euroopa Liidu õigustöötajad osaleda Singapuris aset leidvates arbitraažitoimingutes õigusvaldkonna ametite seaduse alusel (Cap 161).

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel. Rahvusvahelise kaubandusarbitraaži teostamise raames võivad Euroopa Liidu õigustöötajad osaleda Singapuris aset leidvates arbitraažitoimingutes õigusvaldkonna ametite seaduse alusel (Cap 161).

 

Õigusteenused (v.a rahvusvahelise kaubandusarbitraaži teenused seoses rahvusvahelise õigusega ja riigi õigusega) (861**)

1)  puuduvad, v.a registreerimisnõuded

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a registreerimisnõuded

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel ja eeldusel, et täidetud on registreerimisnõue

1)  puuduvad, v.a turulepääsu veerus osutatud juhtudel

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a turulepääsu veerus osutatud juhtudel

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel ja eeldusel, et täidetud on registreerimisnõue

 

Singapuri õigusega seotud õigusteenused (3) (861**)

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et Singapuri õigusega seotud õigusteenuseid võivad osutada Singapuri advokatuuri liikmed, kes kuuluvad ühendusse Law Society of Singapore ning kellel on kehtiv kutselitsents.

2)  puuduvad

3)  Singapuri õigusega seotud õigusteenuseid võivad osutada üksnes Singapuri advokatuuri liikmed, kes kuuluvad ühendusse Law Society of Singapore ning kellel on kehtiv kutselitsents.

Euroopa Liidu õigusettevõtted võivad osutada Singapuri õigusega seotud õigusteenuseid Singapuri õigusettevõttega loodud ühisettevõtte või ametliku õiguspartnerluse vormis ning üksnes nimetatud õiguskoostöövorme käsitlevate seaduste, eeskirjade ja määrustega kehtestatud määral ning tingimuste ja nõuete kohaselt. Siiski võib Singapur nimetatud tingimusi ja piiranguid muuta Euroopa Liidu õigussüsteemi kuuluvate ettevõtete kasuks järgmiselt:

i)  Singapuris asuvate Euroopa Liidust pärit õigustöötajate minimaalset arvu, kes esindavad Euroopa Liidu õigusettevõtet ühisettevõttes või ametlikus õiguspartnerlusorganis, vähendatakse viielt kolmele, ning kolmest kaks esindajat on Euroopa Liidu õigusettevõtte osanikud või juhtkonna liikmed;

ii)  punktis i osutatud kolme Euroopa Liidu õigustöötaja minimaalset nõutavat töökogemust arvestatakse kokku 15 aastat ning mitte iga õigustöötaja kohta eraldi viit aastat;

iii)  õigusvaldkonna ametite seaduse alusel Singapuri õigust praktiseerida soovivas ühises õigusettevõttes töötava Euroopa Liidu õigustöötaja minimaalset nõutavat töökogemust vähendatakse viielt aastalt kolmele aastale;

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

Rahvusvahelise kaubandusarbitraaži teostamise raames võivad Euroopa Liidu õigustöötajad osaleda Singapuris aset leidvates arbitraažitoimingutes õigusvaldkonna ametite seaduse alusel (Cap 161).

1)  puuduvad, v.a turulepääsu veerus osutatud juhtudel

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a turulepääsu veerus osutatud juhtudel

4)  piiranguteta

 

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused, v.a finantsauditeerimise teenused (862**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Finantsauditeerimise teenused (86211)

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et vannutatud audiitorid peavad olema tavaliselt Singapuri elanikud või siis peab tavaliselt vähemalt üks ettevõtte partner olema Singapuri elanik

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et vannutatud audiitorid peavad olema tavaliselt Singapuri elanikud või siis peab tavaliselt vähemalt üks ettevõtte partner olema Singapuri elanik

2)  puuduvad

3)  sama, mis 1. mooduse puhul

4)  piiranguteta

 

Maksualase nõustamise teenused (863)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Arhitektiteenused (8671)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Inseneriteenused (8672)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Integreeritud inseneriteenused (8673)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Maastikuarhitektiteenused (86742)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tervishoiuteenused (93121 ja 93122)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel. Igal aastal registreeritavate uute välismaiste arstide arvu võidakse piirata vastavalt arstide koguarvule.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Hambaraviteenused (93123)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel. Igal aastal registreeritavate uute välismaiste hambaarstide arvu võidakse piirata vastavalt hambaarstide koguarvule.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Veterinaariateenused (932)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ämmaemanda- ja õeteenused, füsioteraapiateenused ja parameedikute teenused (93191**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

B.  Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (84)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  Uurimis- ja arendusteenused

Loodusteaduslikud uurimis- ja arendusteenused (851)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud, v.a õigusteaduslikud, uurimis- ja arendusteenused (852**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Valdkondadevahelised uurimis- ja arendusteenused (853)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

D.  Kinnisvarateenused

Rentimis- või liisimisteenused (sh omandis olevad või liisitavad mitteeluruumid) (82102)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Elu- ja mitteeluruumide haldamise teenused vahendustasu eest või lepingu alusel (82201, 82202)

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et kuurortsaart Sentosa ja selle siseveetransporti võib arendada ja hallata üksnes ettevõte Sentosa Development Corporation ja/või selle järglane.

Heakskiidu korral võivad eraarendajad siiski arendada teatavaid maatükke Sentosa saarel, kui eesmärk on kaubanduslikud, elamumajandus- või meelelahutusrajatised.

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et kuurortsaart Sentosa ja selle siseveetransporti võib arendada ja hallata üksnes ettevõte Sentosa Development Corporation. Heakskiidu korral võivad eraarendajad siiski arendada teatavaid maatükke Sentosa saarel, kui eesmärk on kaubanduslikud, elamumajandus- või meelelahutusrajatised.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et kuurortsaart Sentosa ja selle siseveetransporti võib arendada ja hallata üksnes ettevõte Sentosa Development Corporation ja/või selle järglane.

Heakskiidu korral võivad eraarendajad siiski arendada teatavaid maatükke Sentosa saarel, kui eesmärk on kaubanduslikud, elamumajandus- või meelelahutusrajatised.

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et kuurortsaart Sentosa ja selle siseveetransporti võib arendada ja hallata üksnes ettevõte Sentosa Development Corporation. Heakskiidu korral võivad eraarendajad siiski arendada teatavaid maatükke Sentosa saarel, kui eesmärk on kaubanduslikud, elamumajandus- või meelelahutusrajatised.

4)  piiranguteta

 

E.  Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

Ilma juhita rendi- või liisinguteenused laevanduse valdkonnas (83103)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ilma juhita rendi-/liisinguteenused eraautode, kaubaveosõidukite ja muude maanteeveovahendite valdkonnas (83101, 83102, 83105)

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et eraautode, kaubaveosõidukite ja muude maismaatranspordivahendite rentimine nende kasutamiseks Singapuris on keelatud ilma Singapuri elanikust juhita

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et Singapuri elaniku välismaal registreeritud sõidukite rentimine kasutamiseks Singapuris on keelatud

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Muu seadmestiku ja varustuse rentimise ja liisimise teenused (83106–83109)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Isiklike või majapidamistarvete liisimise või rentimise teenused (832)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

F.  Muud äriteenused

Reklaamiteenused (871)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (864)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Juhtimisalase nõustamise teenused (865)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (866)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tehniliste katsete ja analüüsi teenused, v.a seoses järgmisega:

autod,

klassifikatsiooniühingud,

loomad, taimed ning loomsed ja taimsed saadused (8676**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Autode tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (8676**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Loomade, taimede ning loomsete ja taimsete saaduste tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (8676**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Põllumajanduse, jahinduse, metsanduse ja kalandusega seotud teenused, v.a

talunikest töövõtjate teenused,

tuletõrje,

metsandusteenused, sh metsakahjude vähendamise teenused, ning

metsaraidega seotud teenused,

kuid hõlmates hooldusraide, sealhulgas hooldusraide ja metsaraidega seotud teenuste alased nõustamisteenused (881**, 882**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Kaevandamisega seotud teenused (883, 5115)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tootmisega seotud teenused (884 ja 885, v.a 88442)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Jaotustorustikust pärit gaasi jaotus, jaemüük ning jaotusega seotud teenused

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta, v.a maagaasiga kauplemine ja jaemüük

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta

 

Elektri jaemüük

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta, v.a üle 5 MW elektri tarne

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta

 

Kütuste transport (7131)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta

 

Geoloogilised, geofüüsilised ja muud teaduslikud geoloogilise luure teenused (86751)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta

 

Personali töölerakendamise ja värbamise teenused (872)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

G.  Detektiivi- ja turvateenused

Eradetektiiviteenused (87301**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud

Kõiki asjaomase sektori kohustusi reguleeritakse eraturvateenuste seadusega. Selles on sätestatud, et välismaalastel on keelatud töötada Singapuris eradetektiivina, kuid nad võivad olla kaasatud ettevõtte haldamisse.

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Turvaalased nõustamisteenused (87302)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Häireteenused (87303)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Relvastamata kaitse (87305**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud

Kõiki asjaomase sektori kohustusi reguleeritakse eraturvateenuste seadusega. Seaduses on sätestatud järgmist:

— välismaalastel on õigus asutada relvastamata turvameeste rentimisega tegelevaid ettevõtteid üksnes juhul, kui kaasatud on kohalikud partnerid;

— teisisõnu peab vähemalt kaks ettevõtte direktorit olema Singapuri kodanikud või alalised elanikud;

— välismaalastest direktorid peavad esitama oma päritoluriigi karistusregistri väljavõtte või ametliku deklaratsiooni kohaliku notari büroos;

— välismaalastel on keelatud töötada Singapuris turvatöötajana, kuid nad võivad olla kaasatud ettevõtte haldamisse.

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Seadmete hooldus ja remont (välja arvatud merelaevad, õhusõidukid või muud transpordivahendid) (633, 8861–8866**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Hoonete puhastamise teenused (874)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Fotograafiateenused (875)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Pakendamisteenused (876)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Konverentsi- ja messiteenused (87909**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Sekretäriteenused (87909**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Telefonivastamisteenused (87903)

See ei hõlma teenuseid, millele on antud litsents ja mida reguleeritakse Singapuri ringhäälinguseaduse (Singapore Broadcasting Authority Act) alusel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Paljundusteenused (87904)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tõlketeenused (87905)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tellimustoodete kujundamise teenused (87907)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

2.  SIDETEENUSED

A.  Posti- ja kulleriteenused

Postiteenused

1.  Kirjateenused – 500 g või vähem kaaluvate kirjade (4) kullerteenused (v.a kiirkullerteenused) lähtekohast sihtkohta, sealhulgas kirjade vastuvõtmine, kogumine, sorteerimine, lähetamine ja kättetoimetamine ning kõik muud seotud või koos eelnevaga osutatavad teenused.

1)  sõltub litsentseeritud postiasutus(t)ega sõlmitud ärikokkulepetest

2)  puuduvad

3)  kõik teenuseosutajad peavad olema registreeritud ettevõtlusseaduse kohaselt (Cap. 50) (5)

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

2.  Kiirkirjateenused – 500 g või vähem kaaluvate kirjade kiirkullerteenused (sealhulgas riigisisesed (6) ja rahvusvahelised (7) kiirkullerteenused) lähtekohast sihtkohta, sealhulgas kirjade vastuvõtmine, kogumine, sorteerimine, lähetamine ja kättetoimetamine ning kõik muud seotud või koos eelnevaga osutatavad teenused.

1)  sõltub litsentseeritud postiasutus(t)ega sõlmitud ärikokkulepetest

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

B.  Kullerteenused

Kullerteenused

Dokumentide, saadetiste ja pakkide, v.a 500 g või vähem kaaluvate kirjade (nagu määratletud eespool) kullerteenused.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

C.  Sideteenused (8)

Märkused

Antavate litsentside arvu piiratakse üksnes füüsiliste ja ressursiliste probleemide esinemisel, nagu näiteks vaba spektrisageduse ja maa kättesaadavus.

1.  Baassideteenused, (9) sealhulgas edasimüük (rajatistepõhised ja teenustepõhised):

a)  avalik-õiguslikud kommuteeritavad teenused (10) (kohalikud ja rahvusvahelised)

b)  püsiliiniteenused (kohalikud ja rahvusvahelised)

1)  sõltub litsentseeritud postiasutus(t)ega sõlmitud ärikokkulepetest

2)  puuduvad

3)  kõik teenuseosutajad peavad olema registreeritud ettevõtlusseaduse kohaselt (Cap. 50)

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

2.  Mobiilsideteenused, (11) sealhulgas edasimüük (rajatistepõhised ja teenustepõhised):

a)  avalik mobiilandmeside-teenus (PMDS)

b)  avalik magistraal-mobiilsidevõrgu teenus (PTRS)

c)  avalik kaugotsingu-teenus (PRPS)

d)  avalik mobiiltelefoni-sideteenus (PCMTS)

1)  sõltub litsentseeritud postiasutus(t)ega sõlmitud ärikokkulepetest

2)  puuduvad

3)  kõik teenuseosutajad peavad olema registreeritud ettevõtlusseaduse kohaselt (Cap. 50)

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

3.  Hüvisvõrgu (VAN) teenused

Hõlmatud teenused on järgmised:

— elektronpost,

— häälsõnum,

— sidusinfo ja andmebaasi-otsingud,

— elektrooniline andmevahetus,

— sidusinfo ja/või andmetöötlus

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

3.  EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitustööd

Hõlmavad järgmist:

— üldelamuehitus (CPC 512)

— üldtsiviilehitus (CPC 513)

— paigaldus- ja monteerimistööd (CPC 514 ja 516)

— ehitiste viimistlemise tööd (CPC 517)

— muu (CPC 511, 515 ja 518)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

4.  TURUSTUSTEENUSED

A.  Komisjonimüügiagentide teenused

Komisjonimüügiagentide teenused, v.a ravimite ja meditsiini- ja kosmeetikatoodete müük vahendustasu eest või lepingu alusel (621**, v.a 62117)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb asjaomaste kohustuste seast välja arvata kõik tooted, mille suhtes kehtib impordikeeld või impordi mitteautomaatse litsentsimise süsteem.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ravimite, meditsiini- ja kosmeetikatoodete, mis ei ole suunatud Singapuri turule, müük vahendustasu eest või lepingu alusel (62117**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb asjaomaste kohustuste seast välja arvata kõik tooted, mille suhtes kehtib impordikeeld või impordi mitteautomaatse litsentsimise süsteem.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Vahendustasu eest või lepingu alusel toimuv Singapuri turule suunatud ravimite, meditsiini- ja kosmeetikatoodete müük (62117**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

B.  Hulgimüügiteenused

Hulgimüügiteenused, v.a ravimid, meditsiinitooted ning kirurgia- ja ortopeedilised vahendid (622**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb asjaomaste kohustuste seast välja arvata kõik tooted, mille suhtes kehtib impordikeeld või impordi mitteautomaatse litsentsimise süsteem.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ravimite, meditsiinikaupade ning kirurgia- ja ortopeediliste vahendite hulgimüük (62251 ja 62252)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  Jaemüügiteenused

Muu kui toiduainete jaemüügiteenused, v.a ravimid ja meditsiinikaubad (632**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb asjaomaste kohustuste seast välja arvata kõik tooted, mille suhtes kehtib impordikeeld või impordi mitteautomaatse litsentsimise süsteem.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Toiduainete, jookide ja tubaka, v.a tubakatoodete, jaemüük ning alkohoolsete jookide jaemüük (6310**)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb asjaomaste kohustuste seast välja arvata kõik tooted, mille suhtes kehtib impordikeeld või impordi mitteautomaatse litsentsimise süsteem.

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (63211)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Mootorsõidukite müük

Üksnes

mootorsõidukite hulgimüügiteenused (61111)

Mootorsõidukite jaemüük (61112)

Mootorsõidukite osade ja tarvikute müük (61130)

Mootorsõidukite ja -saanide ning nende osade ja tarvikute müük (61210)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

D.  Frantsiis

Frantsiisiteenused (8929**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

5.  HARIDUSTEENUSED

Esimese taseme hariduse teenused (921**)

Piiranguteta moodulite 1–4 puhul, eesmärgiga pakkuda koolieelse ja alghariduse (sealhulgas spordihariduse) teenuseid Singapuri kodanikele. Muul juhul

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

Piiranguteta moodulite 1–4 puhul, eesmärgiga pakkuda koolieelse ja alghariduse (sealhulgas spordihariduse) teenuseid Singapuri kodanikele. Muul juhul

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Üldkeskhariduse ja kõrgema keskhariduse teenused (9221**, 9222**)

Piiranguteta moodulite 1–4 puhul, eesmärgiga osutada üldkeskhariduse ja kõrgema keskhariduse (kehtib üksnes Singapuri haridussüsteemi kuuluvate kolledžite ja ülikooliettevalmistust pakkuvate keskuste suhtes) teenuseid Singapuri kodanikele, sealhulgas spordiharidusteenuseid. Muul juhul

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

Piiranguteta moodulite 1–4 puhul, eesmärgiga osutada üldkeskhariduse ja kõrgema keskhariduse (kehtib üksnes Singapuri haridussüsteemi kuuluvate kolledžite ja ülikooliettevalmistust pakkuvate keskuste suhtes) teenuseid Singapuri kodanikele, sealhulgas spordiharidusteenuseid. Muul juhul

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Keskhariduse järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (üksnes erasektori vahenditest rahastatavad haridusasutused) (92230**, 92240**, 92310)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Muud kõrgharidusteenused, v.a arstide väljaõpe (Singapuri arstide väljaõppe valdkonnas võivad tudengi- või kõrgkoolilõpetajate programme läbi viia vaid kohalikud kõrgharidusasutused (12)) (92390**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Täiskasvanuharidusteenused (92400)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Muud haridusteenused (92900)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

6.  KESKKONNATEENUSED

Reoveeteenused (94010)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta

 

Prügiveoteenused, v.a ohtlike jäätmete käitlemine (94020**)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et prügivedaja peab olema asutatud juriidilise isikuna Singapuris

Avalik-õiguslike prügiveoettevõtjate arv on piiratud Singapuri linnajagude arvuga.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Jäätmekäitlusteenused, v.a prügilasse ladestamise ja ohtlike jäätmete käitlemise teenused (94020**)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et ettevõtja peab olema asutatud juriidilise isikuna Singapuris

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Ohtlike jäätmete käitlus, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumine, kahjutustamine ja töötlemine (94020**)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et ettevõtja peab olema asutatud juriidilise isikuna Singapuris

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Kanalisatsiooni- jms teenused (94030)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Heitgaaside puhastamise teenused (94040)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Müravähendamisteenused (94050)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Loodus- ja maastikukaitseteenused (94060)

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

7.  FINANTSTEENUSED

Märkus

Kõigi käesolevas tabelis nimetatud kohustuste suhtes kehtivad Singapuri erikohustuste tabelis nimetatud horisontaalsed kohustused. Samuti kehtivad kõigi käesoleva tabeli kohustuste suhtes sisenemise suhtes kehtestatud nõuded, vastuvõetavuse kriteeriumid, Singapuri siseseadused, -juhised, -eeskirjad ja määrused ning Singapuri keskpanga või muu Singapuri asjaomase ameti või organi tingimused vastavalt vajadusele, tingimusel, et need ei ole vastuolus asjaomases tabelis Singapuri võetud kohustustega. Finantsteenuseid osutavate juriidiliste isikute õigusliku vormi suhtes (13) kohaldatakse mittediskrimineerivaid piiranguid.

A.  KINDLUSTUS JA KINDLUSTUSEGA SEOTUD TEENUSED

a)  elukindlustuse teenused, sealhulgas annuiteet, töövõimetus-hüvitis, õnnetus- ja tervisekindlustusteenused

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele. Kindlustusseltside vastuvõtmisel Singapuri vastastikuse abistamise fondi investeerimissüsteemi (CPFIS) võtab vastastikuse abistamise fondi juhatus arvesse järgmiseid tegureid:

a)  kas kindlustusandja on tegutsenud registreeritud kindlustusandjana Singapuris vähemalt ühe aasta;

b)  kas kindlustusandjas töötab vähemalt kolm fondijuhti, kusjuures neist ühel peab olema vähemalt viieaastane fondivalitsemise kogemus. Ülejäänud kahel fondijuhil peab olema vähemalt kaheaastane fondivalitsemise kogemus, tingimusel et:

i)  neil on täielik vannutatud finantsanalüütiku (CFA) kvalifikatsioon või

ii)  nad on aktuaaride liidu liikmed või

iii)  neil on aktuaaride instituudi väljastatud finants- ja investeerimisvaldkonna diplom või

iv)  neil on samaväärne kvalifikatsioon mis tahes muust Singapuris tunnustatud aktuaaride erialaorganist ning

c)  kas kindlustusandja valitseb vahendeid vähemalt 500 miljoni Singapuri dollari väärtuses.

Nimetatud piirangu tähenduses on „fondijuht“ portfellihaldur, analüütik või maakler.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

b)  kahjukindlustusteenused, sealhulgas töövõimetushüvitis, lühiajalised õnnetusjuhtumi- ja tervise-kindlustused ning kindlustus kohustuste rikkumise juhuks ja täitmisgarantiid või sarnased garantiilepingud

1)  piiranguteta, v.a asjaolu, et liidus kahjukindlustusteenuste luba või litsentsi omavad kindlustusandjad võivad kindlustada mere-, lennutranspordi ja transiidi riske, sealhulgas

i)  merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmisest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ja

ii)  rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga.

2)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele

Puuduvad, v.a asjaolu, et kohustuslikku liikluskindlustust ja tööõnnetushüvitist võib osta üksnes Singapuri litsentseeritud (14) kindlustusettevõtjatelt.

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  nagu on osutatud turulepääsu veerus

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

c)  edasikindlustus ja retrotsessioon

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

d)  kindlustusvahendus, sealhulgas maakler- ja agentuuriteenused

1)  piiranguteta, v.a asjaolu, et selliseid teenuseid võivad osutada maaklerid, kellel on mere-, lennutranspordi ja transiidi riskide kindlustamise ja edasikindlustusvahendamise luba või litsents

2)  maaklerite teostatav Singapuri siseriskide kandmine riigist väljapoole nõuab Singapuri keskpanga eelnevat heakskiitu, v.a edasikindlustus- ja kindlusriskid, mis on seotud vabatahtlike kindlustusfondide klubide kindlustatud laevaomanike merelaevanduse alaste kohustustega või mere-, lennutranspordi ja transiidi riskide kindlustamise loaga kindlustusandja poolt kindlustatud mere-, lennutranspordi või transiiditehingud

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  nagu on osutatud turulepääsu veerus

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

e)  kindlustuse kõrvalteenused, sealhulgas aktuaari, kahjukäsitleja, kahjuhindaja ja nõustamise teenused

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

B.  PANGANDUS JA MUUD FINANTSTEENUSED

Märkus

Kõigi käesolevas tabelis nimetatud kohustuste suhtes kehtivad Singapuri erikohustuste tabelis nimetatud horisontaalsed kohustused. Samuti kehtivad kõigi käesoleva tabeli kohustuste suhtes sisenemise suhtes kehtestatud nõuded, vastuvõetavuse kriteeriumid, Singapuri siseseadused, -juhised, -eeskirjad ja määrused ning Singapuri keskpanga või mis tahes muu Singapuri asjaomase ameti või organi tingimused vastavalt vajadusele, tingimusel, et need ei ole vastuolus asjaomases tabelis Singapuri võetud kohustustega. Finantsteenuseid osutavate juriidiliste isikute õigusliku vormi suhtes (15) kohaldatakse mittediskrimineerivaid piiranguid.

a)  deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine avalikkuselt

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele.

Deposiite on õigus vastu võtta üksnes panga, kaubanduspanga või finantsettevõtjana litsentseeritud või heaks kiidetud institutsioonidel. Meede ei ole piirav.

Välispangad võivad osutada teenust vaid ühest kontorist (v.a tehingubürood), kui käesolevas tabelis ei ole sätestatud teisiti. Neil ei ole õigust paigaldada sularahaautomaate ega sularahaautomaadivõrku ega asutada filiaale väljaspool oma äriruume, kui käesolevas tabelis ei ole sätestatud teisiti. See kujutab ka piirangut võrdsele kohtlemisele.

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  kommertspangad

Vt turulepääsu veerg.

Kaubanduspangad

Vt turulepääsu veerg.

Finantsettevõtjad

Vt turulepääsu veerg.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

Kommertspangad

Kui Singapur võtab mõne riigi (v.a Ameerika Ühendriigid) suhtes, kellel on vähemalt üks QFB õigustega panganduse täislitsents, kohustuse pakkuda sellele riigile pärast käesoleva lepingu jõustumist ühte või enamat QFB õigustega panganduse täislitsentsi, pakutakse vastav arv QFB õigustega panganduse täislitsentse Euroopa Liidule. Lisaks Euroopa Liidule on üksnes Austraalial, Hiinal, Indial, Malaisial ja Ameerika Ühendriikidel üks QFB õigustega panganduse täislitsents või enam.

 

Pankade ja nende filiaalide asukoht või selle muutmine nõuab Singapuri keskpanga eelnevat heakskiitu. Piirangut on keelatud kasutada ära Euroopa Liidu pankade meelevaldseks või põhjendamatuks diskrimineerimiseks või teenuskaubanduse varjatud piiramiseks kohalike turgu valitsevate ettevõtjate kasuks.

 

Kui Singapur lubab muul kui Ameerika Ühendriikide QFB õigustega välisettevõtjal omada rohkem kui 50 klienditeeninduskontorit, tuleb sama õigus anda Singapuris olulisel määral tegutsevatele QFB õigustega Euroopa Liidu ettevõtjatele.

 

Puuduvad, v.a järgmised elektroonilised jaepangandusteenused: uute kliendikontode avamine, (16) deposiitide vastuvõtmine, paberraha ja müntide väljastamine seadusliku maksevahendina ning tagamata laenuvahendite taotlemine (17). Meetmed ei tohi olla diskrimineerivad, meelevaldsed ega hõlmata majandusvajaduste testi. Suurema läbipaistvuse huvides ei kehti ükski nimetatud meede hulgipanganduse, offshore-pankade ega kaubanduspankade suhtes.

 

 

 

Asjaomase piirangu tähenduses osutatakse elektroonilisi pangandusteenuseid pangaväliste juurdepääsupunktide kaudu, nagu mobiilne personaalpangandus või internetipangandus (jaepanganduses) ning see tehnoloogia areneb järjest edasi.

Ka väliskommertspankade, kaubanduspankade ja finantsettevõtete asutamise ja tegevuse suhtes kehtivad tegevusvaldkondade B a kuni B l suhtes sätestatud ning lisaks järgmised piirangud:

 

 

 

Kommertspangad

Välispankadele ei väljastata panganduse täislitsentsi, kui täiendavate kohustuste seas ei ole sätestatud teisiti.

Kõigil täislitsentsi saanud (QFB) Euroopa Liidu pankadel on õigus asutada kuni 25 täiendavat klienditeeninduskontorit (millest kuni 10 võivad olla asutatud filiaalina) lisaks Euroopa Liidu pankade suhtes kehtivale 25 klienditeeninduskontori piirarvule, kuid seda üksnes juhul, kui Singapuri keskpank on teinud otsuse, et Euroopa Liidu pank on olulisel määral Singapuris tegutsev.

 

 

 

Selleks et otsustada, et Euroopa Liidu pank on Singapuris olulisel määral tegutsev, võtab Singapuri keskpank arvesse järgmist:

a)  Euroopa Liidu pank peab vähemalt oma jaepangandustehingud teostama juriidilise isiku õigustega üksusena;

b)  Euroopa Liidu panga kohaliku tütarettevõtja juhatuse lihtenamuse moodustavad Singapuri kodanikud ja alalised elanikud;

c)  Singapuri keskpank on rahul Euroopa Liidu panga ja asjakohasel juhul selle kohaliku tütarettevõtja Singapuri kohalikule kogukonnale osutatavate teenuste laia valikuga ning sellega, et üldiselt võetakse arvesse valdkondlike pangaühenduste olulisi algatusi;

d)  Singapuri keskpank on rahul Euroopa Liidu panga panusega Singapuri pikaajalisse finantsstabiilsusse ja arengu tagamisse. Näiteks võtab Singapuri keskpank arvesse Euroopa Liidu panka Singapurist tööle võetud isikute arvu ning panga tahet aidata kaasa Singapuri finantsstabiilsusele;

e)  Singapur on Euroopa Liidu panga üks olulisi turge, mis moodustab märkimisväärse osa asjaomase Euroopa Liidu panga üldpangakontserni kasumist ja varadest (18);

f)  põhilised äriliinid asuvad Singapuris ning äriliinide põhiliste otsustajate elukoht on Singapuris.

 

 

 

Kahtluste vältimiseks peab kohalikul tütarettevõtjal olema panganduse täislitsents koos selle juurde kuuluvate õigustega ning see on üksus, kellel on õigus asutada kuni 25 täiendavat klienditeeninduskontorit (millest kuni 10 võivad olla asutatud filiaalina).

 

 

 

Panganduse täislitsentsiga (QFB) üksus võib Singapuri keskpanga eelneval heakskiidul sõlmida mis tahes kokkuleppeid kohaliku pangaga, eesmärgiga saada juurdepääs viimase sularahaautomaatide võrgule, võimaldamaks täislitsentsiga panga kaardiomanikul võtta välja sularaha oma krediit- või järelmaksukaardilt. Kui panganduse täislitsentsiga üksus teeb sellise heakskiidutaotluse, siis üldjuhul see Singapuri keskpanga osutatavatel tingimustel rahuldatakse.

 

 

 

Panganduse täislitsentsiga üksused võivad osutada deebetteenuseid vahendite elektroonilise ülekandmise kujul müügikoha võrgustikus (EFTPOS).

Hulgipangandus

Singapuri keskpangale vastava taotluse esitamisel lubatakse tegutseda 12 Euroopa Liidu hulgipanganduse litsentsiga pangal, millest igaühel võib olla kuni kaks klienditeeninduskontorit.

Pärast seda, kui Singapur on andnud 12 Euroopa Liidu pangale loa omada klienditeeninduskontoreid, võtab Singapur kohustuse uurida võimalusi sellise loa andmiseks suuremale arvule pankadele.

 

 

 

Ajavahemikus 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 annab Singapuri keskpank ja/või selle järglane kõige rohkem 20 uut hulgimüügipanganduse luba.

Arvulised piirangud hulgipanganduse litsentsidele kaotatakse Singapuris tehinguid tegevatele või mittetegevatele Euroopa Liidu pankadele kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, misjärel saavad asjaomased pangad vahetult hulgimüügipanganduse loaga pankade staatuse.

 

 

 

Hulgimüügipanganduse loaga pankadel on keelatud:

a)  võtta vastu Singapuri dollarites fikseeritud hoiuseid, mis on väiksemad kui 250 000 Singapuri dollarit;

b)  hallata Singapuri dollarites hoiukontosid ilma Singapuri keskpanga eelneva heakskiiduta;

c)  hallata Singapuri residentidest füüsiliste isikute intressi kandvaid Singapuri dollarites arvelduskontosid;

d)  anda välja Singapuri dollarites võlakirju ja kaubeldavaid hoiusesertifikaate, v.a juhul, kui täidetud on Singapuri keskpanga ja/või selle järglase koostatud hulgipanganduse suunistes esitatud nõuded kustutuskuupäeva, minimaalse nimiväärtuse või investorite kategooria kohta.

 

 

 

Offshore-pangad

Offshore-pankadel on keelatud:

a)  anda Singapuri mittepanganduslikele residentidele laenu korraga rohkem kui 500 miljonit Singapuri dollarit;

b)  pakkuda hoiukontosid;

c)  võtta vastu Singapuri mittepanganduslike residentide fikseeritud hoiuseid või hallata hoiukontosid Singapuri dollarites;

d)  hallata Singapuri residentide arvelduskontosid, v.a juhul, kui neid pakutakse kõrvaltootena järgmise juurde:

i)  antud laenu juurde või kliendiga sõlmitud muude äritehingute juurde või

ii)  panga peakontori klientidele;

e)  hallata Singapuri residentidest füüsiliste isikute intressi kandvaid Singapuri dollarites arvelduskontosid;

f)  hallata Singapuri mittepanganduslike residentide hoiukontosid Singapuri dollarites;

g)  võtta vastu mittepanganduslike residentide Singapuri dollarites fikseeritud hoiuseid, mis on väiksemad kui 250 000 Singapuri dollarit;

h)  anda välja Singapuri dollarites võlakirju ja kaubeldavaid hoiusesertifikaate, v.a juhul, kui täidetud on Singapuri keskpanga ja selle järglase koostatud offshore-panganduse suunistes esitatud nõuded kustutuskuupäeva, minimaalse nimiväärtuse või investorite kategooria kohta.

 

 

 

Ükski välismaine isik ei saavuta kas üksi või koos teiste ettevõtjatega tegutsedes valdavat mõju ühegi Singapuris juriidilise isikuna asutatud panga ega ettevõtja üle, kes kuulub finantsinstitutsioonide hulka, keda on Singapuri keskpanga seaduse 28. jaotise kohaselt tunnustatud finantsvaldusettevõtjana (edaspidi „finantsvaldusettevõtja“) või muude seaduste ja eeskirjade alusel finantsvaldusettevõtjana tunnustatud, määratletud või muul viisil reguleeritud.

 

 

 

Singapur ei kehtesta rangemaid nõudeid sellest, et Euroopa Liidu panga kohaliku tütarettevõtja juhatuse lihtenamuse peavad moodustama Singapuri kodanikud ja alalised elanikud.

 

 

 

Järgmistel juhtudel on nõutav ministri eelnev luba: kui mõnel isikul on kas üksi või partneritega lubatud omandada Singapuris juriidilise isikuna asutatud panga või finantsvaldusettevõtja üle kaudne valdav mõju ja osalus või hääleõigus 5, 12 või 20 % või suurema aktsiaomandi näol või kui Singapuris juriidilise isikuna asutatud pank või finantsvaldusettevõtja koondub või võetakse üle mis tahes muu organi poolt.

 

 

 

Piirmäärade ületamise taotluste kinnitamisel on ministril õigus kehtestada tingimusi, mida ta peab vajalikuks liigse valdava mõju ärahoidmiseks, avalike huvide kaitsmiseks ja finantssüsteemi terviklikkuse tagamiseks.

Välismaine isik on järgmine isik:

füüsilise isiku korral isik, kes ei ole Singapuri kodanik, ja

ettevõtja korral ettevõtja, kes ei ole Singapuri kodanike valdava mõju all

 

 

 

Kaubanduspangad

Kaubanduspangad võivad omada vaid ühte kontorit (v.a tehingubürood). Meede ei ole piirav.

Kaubanduspankade asukoha määramine ja selle muutmine nõuab Singapuri keskpanga eelnevat heakskiitu. Piirangut on keelatud kasutada ära Euroopa Liidu kaubanduspankade meelevaldseks või põhjendamatuks diskrimineerimiseks või teenuskaubanduse varjatud piiramiseks turgu valitsevate kohalike ettevõtjate kasuks.

 

 

 

Kaubanduspankadel on Singapuri keskpanga loal lubatud hankida välisvaluutavahendeid residentidelt ja mitteresidentidelt, hallata mitteresidentide hoiuarveid välisvaluutas ning hankida oma aktsionäridelt või aktsionäride valdava mõju all olevatelt ettevõtjatelt, pankadelt ja finantsettevõtjatelt vahendeid Singapuri dollarites. Meede ei ole piirav.

 

 

 

Finantsettevõtjad

Uusi litsentse finantsettevõtjatele ei väljastata.

Piiranguteta välismaistele isikutele aktsiate omandamiseks finantsettevõttes ja olemasolevas finantsettevõttes välismaistele isikutele kuuluvate aktsiate ülekandmiseks või müügiks välismaistele isikutele.

 

 

 

Kõigil finantsettevõtjatel, nii kohalikel kui ka välisomandis olevatel, on lubatud kaubelda üksnes Singapuri dollarites. Singapuri keskpanga eelneval heakskiidul võivad kvalifitseerunud finantsettevõtjad teha tehinguid ka välisvaluutas, kullas või muudes väärismetallides või hankida välisvaluutareserve, aktsiaid või võlakirju / vahetatavaid väärtpabereid.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel.

 

 

b)  Kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele:

i)  piiranguteta äriruumide väliste sularahaautomaatide paigaldamiseks krediit- ja järelmaksukaardiomanike tarbeks, et tasakaalustada koguselised piirangud klienditeeninduskontoritele.

Finantsinstitutsioonid, kes laiendavad oma rohkem kui 5 miljoni Singapuri dollari väärtuses üksuse kohta antavaid laenuvahendeid mitteresidentidest finantsorganitele või korraldavad mitteresidentidele aktsia- või võlakirjaemissiooni, peavad tagama väljaspool Singapuri toimuvate Singapuri dollarites tehingute puhul, et vääring vahetatakse või konverteeritakse välisvaluutasse väljavõtu teel või enne rahaülekannet välismaale.

Finantsüksused ei anna krediidivõimalust Singapuri dollarites mitteresidentidest finantsüksustele, kelle puhul on põhjust uskuda, et Singapuri dollari tehinguid võidakse kasutada Singapuri dollariga spekuleerimiseks.

Mõistet „mitteresident“ on määratletud Singapuri keskpanga teatises nr 757, mis on avaldatud pangandusseaduse alusel.

Offshore-panga Singapuri dollarites antavad laenud residentidele ei moodusta kokku üle 500 miljoni Singapuri dollari.

Offshore-pangad ei kasuta kapitalirendimeetmeid ega endaga seotud kaubanduspanku 500 miljoni Singapuri dollari suurusest piirist kõrvalehoidmiseks.

ii)  lubatud on krediidiasutuste asutamine, mis ei tegele Singapuri keskpanga luba nõudva tegevusega.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  nagu on osutatud turulepääsu veerus

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

c)  kapitalirent

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

d)  makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, järelmaksu- ja deebetkaardid, tšekid ja pangavekslid

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele.

Ülekandeteenuse punktide, v.a pangad ja kaubanduspangad, enamusosalus peab olema Singapuri kodanikel (nt üle 50 % suurune aktsiaosalus).

Pangaveksleid on lubatud väljastada vaid pankadel.

Eespool punkti B alapunkti b alapunktis 3 nimetatud piirangud kehtivad ka punkti B alapunktis d loetletud tegevuse suhtes.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

e)  garantiid ja siduvad kohustused

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

f)  kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal

— rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);

— välisvaluutaga;

— tuletistoodetega, sealhulgas finantsfutuurid ja -optsioonid;

— valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

— võõrandatavate väärtpaberitega;

— muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega

1)  piiranguteta, v.a oma tarbeks kauplemine punkti B alapunktis f osutatud toodetega. Üksnes finantsinstitutsioonidel on õigus kaubelda rahaturuinstrumentide, välisvaluuta ning vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega.

2)  puuduvad

3)  Singapuri dollareid hõlmavate tuletistoodete pakkumise suhtes kehtib punkti B alapunkti b alapunkti 3 alapunkti i nõue.

Rahavahetuspunktide, v.a pangad ja kaubanduspangad ja finantsettevõtjad, enamusosalus peab olema Singapuri kodanikel (st üle 50 % suurune aktsiaosalus).

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a eespool punkti B alapunktis b osutatud tegevus.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

g)  osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine ja sellise tegevusega seotud teenuse osutamine

1)  puuduvad, v.a oma nimel osalemine väärtpaberite emissioonis ning väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine Singapuri maaklerfirma, panga või kaubanduspanga vahendusel.

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a eespool punkti B alapunktis b osutatud tegevus

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

h)  rahamaakleri tegevus

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

i)  vara haldamine, nagu rahavoogude ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  asjaomased meetmed on ka piirangud võrdsele kohtlemisele.

Puuduvad, välja arvatud:

a)  Üksnes Central Depository Pte Ltd ja selle järglane võib osutada registreeritud väärtpaberite hooldamise ja hoiustamise teenuseid.

b)  fondivalitsejate vastuvõtmisel investeerimisfondide kesksüsteemi võtab investeerimisfondide juhatus arvesse järgmiseid tegureid:

i)  kas fondivalitseja on tegutsenud väärtpaberite ja futuuride seaduse Cap. 289 (või 1986. aasta väärtpaberiseaduse (seaduse nr 15 samaväärse sätte) kohase kapitalituruteenuste osutaja tegevusloaga vähemalt ühe aasta Singapuri fondivalitsemissektoris; kontsern tervikuna peab olema tegutsenud fondivalitsejana vähemalt kolm aastat;

ii)  kas fondivalitseja valitseb vahendeid vähemalt 500 miljoni Singapuri dollari väärtuses ja

iii)  kas fondivalitsejas töötab vähemalt kolm fondijuhti, kusjuures neist ühel peab olema vähemalt viieaastane fondivalitsemise kogemus

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

 

Nimetatud piirangu tähenduses on „fondijuht“ portfellihaldur, analüütik või maakler.

Väärtpaberi- või futuuribörsina tegutseva turu, v.a börsi või tunnustatud kauplemissüsteemi pakkuja, asutamiseks ning tegutsemiseks tuleb taotleda luba Singapuri keskpangalt või selle järglaselt ning täitma nõutavad tingimused.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

 

j)  finantsvarade, sh väärtpaberite, tuletistoodete ja teiste vabalt kaubeldavate instrumentide arveldus- ja kliiringuteenused

1)  piiranguteta, v.a ainult ülemerebörsidel noteeritud finantsvarade tasaarveldus- ja kliiringuteenused

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

k)  nõustamine ja muud finantsabiteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia osas

1)  investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringu- ja nõustamisteenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

l)  finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

8.  TERVISHOIUGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.  Haiglateenused

Haiglateenused, v.a

i)  riigile kuuluvate või riigi enamusosalusega tervishoiuasutuste osutatavad tervishoiuteenused ning

ii)  investeerimine riigile kuuluvatesse või riigi enamusosalusega tervishoiuasutustesse (93110**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

B.  Muud tervishoiuteenused

Kiirabiteenused, v.a

i)  riigile kuuluvate või riigi enamusosalusega tervishoiuasutuste osutatavad tervishoiuteenused ning

ii)  investeerimine riigile kuuluvatesse või riigi enamusosalusega tervishoiuasutustesse (93192**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Tulu taotlevad aktiivravihaiglad, vanade- ja puhkekodud, nagu on sätestatud erahaiglate ja ravikliinikute seaduses (Cap. 248) (93193**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  Sotsiaalteenused (933)

Turulepääsu ja võrdse kohtlemise horisontaalsed piirangud

Lisas loetletud seadusliku järelevalve teenused ei kuulu nimetatud kohustuste kohaldamisalasse.

Hoolekandeasutuste sotsiaalteenused eakatele ja puudega inimestele (93311)

Hoolekandeasutuste sotsiaalteenused lastele ja teistele klientidele (93312)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et osaliselt riigi rahastatavate mittetulunduslike teenusepakkujate juhitavate rajatiste / teenuste arv kokku on piiratud Singapuri sotsiaalteenuste aluskavas määratletud arvuga

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a asjaolu, et Singapur jätab endale õiguse otsustada, kas mitteresidendist teenusepakkuja võib tegeleda Singapuris müügiedendus- või aktiivse turundustööga

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Majutusvõimaluseta sotsiaalteenused (9332)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et osaliselt riigi rahastatavate mittetulunduslike teenusepakkujate juhitavate rajatiste/teenuste arv kokku on piiratud Singapuri sotsiaalteenuste aluskavas määratletud arvuga

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a asjaolu, et Singapur jätab endale õiguse otsustada, kas mitteresidendist teenusepakkuja võib tegeleda Singapuris müügiedendus- või aktiivse turundustööga

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

9.  TURISMI- JA REISITEENUSED

A.  Hotellid ja restoranid (sh toitlustamine)

Hotelli- ja muud majutusteenused (641)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Toitlustusteenused, v.a toidukohtades, mis tegutsevad riigiasutuste kontrolli all (19) (642**)

Baariteenused tarbimiseks kohapeal (20) (643**)

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et kiirtoiduplatsidel (hawker centres), restoranides ja kohvikutes toidukoha pidamise tegevusluba võivad taotleda üksnes Singapuri kodanikud või alalised elanikud oma volituste piires

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et kiirtoiduplatsidel (hawker centres), restoranides ja kohvikutes toidukoha pidamise tegevusluba võivad taotleda üksnes Singapuri kodanikud või alalised elanikud oma volituste piires. Toitlustus- ja/või baariteenuste pakkumiseks Singapuris peab välisriigi teenusepakkuja registreerima Singapuris usaldusühingu ning taotlema toidukoha pidamise tegevusluba viimase nimel.

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad, v.a asjaolu, et kiirtoiduplatsidel (hawker centres), restoranides ja kohvikutes toidukoha pidamise tegevusluba võivad taotleda üksnes Singapuri kodanikud või alalised elanikud oma volituste piires

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a asjaolu, et kiirtoiduplatsidel (hawker centres), restoranides ja kohvikutes toidukoha pidamise tegevusluba võivad taotleda üksnes Singapuri kodanikud või alalised elanikud oma volituste piires. Toitlustus- ja/või baariteenuste pakkumiseks Singapuris peab välisriigi teenusepakkuja registreerima Singapuris usaldusühingu ning taotlema toidukoha pidamise tegevusluba viimase nimel.

4)  piiranguteta

 

B.  Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (7471)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  Giiditeenused

Giiditeenused (7472)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

10.  MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.  Meelelahutusteenused (sealhulgas teatri-, elavmuusika- ja tsirkuseteenused) (9619)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  C. Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

Raamatukoguteenused (96311)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Muuseumiteenused, sealhulgas ajalooliste paikade ja hoonete säilitamine (9632)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Arhiiviteenused, v.a rahvusliku pärandi seaduses sätestatud teenused (9631**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

D.  Spordi- ja muud puhketeenused

Spordi- ja puhketeenused, v.a hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenused (964**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

11.  TRANSPORDITEENUSED

A.  Meretransporditeenused

Rahvusvaheline transport (kauba- ja reisijatevedu). v.a kabotaaž (7211**, 7212**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a Singapuri lipu all sõitvate laevade registreerimine kaubandusliku meresõidu seaduse (Cap. 179) alusel (21)

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste jaotises märgitud juhtudel; piiranguteta laevameeskonna äriühingusisese üleviimise korral

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad, v.a Singapuri lipu all sõitvate laevade registreerimine kaubandusliku meresõidu seaduse (Cap. 179) alusel (22)

4)  piiranguteta

Kooskõlas WTO mereveoteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkonna otsustega osutatakse järgmiseid teenuseid juhul, kui need ei ole muul moel hõlmatud WTO lepingu 1B lisas esitatud teenuskaubanduse üldlepingu artikli XXVIII punkti c alapunktis ii osutatud kohustusega, rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajate poolt mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel:

— lootsiteenused,

— puksiirabi,

— toiduainete, kütuse ja veega varustamine,

— prügi ja ballastvee kõrvaldamine,

— sadamakapteni teenused,

— navigeerimisabi,

— avariiremondi vahendid,

— reiditeenused ning

— muud laeva tööks vajalikud maismaatugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus

Meretranspordi abiteenused

Mereagentuuri teenused (23) (748**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Laevamaakleriteenused (748**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Rahvusvahelised puksiirteenused (7214**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Hoiustamis- ja ladustamisteenused (742**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

3)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

3)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Konteinerjaama- ja depooteenused (24)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

3)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

3)  puuduvad, v.a teenused, mida osutavad avaliku sektori terminalikäitajad sadamas

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Meretranspordi ekspedeerimisteenused (25) (748, 749)

1)  nõutav võib olla kontori registreerimine

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Laevade rentimine koos meekonnaga (7213)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Muud tugi- ja abiteenused (sh toitlustamine) (749**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

Laevade hooldus ja remont (8868**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

 

B.  Raudteetransport

Linna ja linnalähialade raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (8868**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

C.  Maanteetransport

Sõidukite rentimine koos juhiga (71222)

Busside rentimine koos juhiga (71223)

Kaubaveosõidukite rentimine koos juhiga (71240)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Järgmiste kaupade vedu:

a)  külmutatud tooted (71231)

b)  vedelik või gaas (71232)

c)  konteinerkaup (71233)

d)  mööbel (71234)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Mootorsõidukite hooldus- ja remonditeenused (61120)

Mootorsõidukite osade hooldus- ja remonditeenused (88**)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, nagu horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Parkimisteenused (74430)

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, nagu horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  puuduvad

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

D.  Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused, v.a meretransport

Hoiustamis- ja ladustamisteenused, sealhulgas konteinerjaama- ja depooteenused (742)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta, v.a hoiustamis- ja ladustamisteenused maanteetranspordi valdkonnas

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  piiranguteta, v.a hoiustamis- ja ladustamisteenused maanteetranspordi valdkonnas

4)  piiranguteta

 

12.  MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED (95, 97, 98, 99)

Pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (9701)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Juuksuri- ja muud iluteenused (9702)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

Matuse-, tuhastamis- ja matusetalitusteenused, v.a surnuaia-, haua- ja kalmistuhooldusteenused (97030**)

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste osas osutatud juhtudel

1)  piiranguteta

2)  puuduvad

3)  puuduvad

4)  piiranguteta

 

SEKTORISPETSIIFILISED KOHUSTUSED/PIIRANGUD

A.  PÕLLUMAJANDUS, JAHINDUS JA METSAMAJANDUS

a)  Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (ISIC rev 3: 011, 012, 013, 014, 015)

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad seakasvatust

b)  Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad (ISIC rev 3: 020)

Puuduvad

Puuduvad

 

B.  KALANDUS

a)  Kalandus, kalahaudejaamad ja -kasvatused, kalandusega seotud teenused (ISIC rev 3: 050)

Puuduvad

Puuduvad

 

C.  MÄETÖÖSTUS

a)  Kivi- ja pruunsöe kaevandamine; turba tootmine (ISIC rev 3: 101, 102, 103)

Puuduvad

Puuduvad

 

b)  Toornafta ja maagaasi tootmine, nafta- ja gaasitootmisega seotud teenused, v.a uuringud (ISIC rev 3: 111, 112)

Puuduvad

Puuduvad

 

c)  Uraani ja tooriumimaakide kaevandamine (ISIC rev 3: 120)

Puuduvad

Puuduvad

 

d)  Metallimaakide kaevandamine (ISIC rev 3: 131, 132)

Puuduvad

Puuduvad

 

e)  Muu kaevandamine (ISIC rev 3: 141, 142)

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad kaevandamist.

D.  TOOTMINE

Piiranguteta meetmete puhul, mis mõjutavad tootmiskontrolli seaduses osutatud kaupade tootmist müügi- või muul kaubanduslikul eesmärgil.

Piirang kehtib kogu jaotise „D. TOOTMINE“ suhtes.

a)  Toiduainete ja jookide tootmine (ISIC rev 3: 151, 152, 153, 154, v.a närimiskummi tootmine, 155, v.a 1551 ja 1553)

Puuduvad

Puuduvad

 

b)  Tekstiilitootmine (ISIC rev 3: 171, 172, 173)

Puuduvad

Puuduvad

 

c)  Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine (ISIC rev 3: 181, 182)

Puuduvad

Puuduvad

 

d)  Naha parkimine ja töötlemine; kohvrite ja käekottide tootmine. Sadulsepatoodete, rakmete ja jalatsite tootmine (ISIC rev 3: 191, 192)

Puuduvad

Puuduvad

 

e)  Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalidest toodete tootmine (ISIC rev 3: 201, 202)

Puuduvad

Puuduvad

 

f)  Paberi ja paberitoodete tootmine (ISIC rev 3: 210)

Puuduvad

Puuduvad

 

g)  Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine (ISIC rev 3: 221, 222, 223)

Piiranguteta trükimeediaga seotud meetmete puhul.

Trükimeedia hõlmab mis tahes väljaandeid, mis sisaldavad uudiseid, teavet, juhtumiaruandeid või nende suhtes esitatavaid mis tahes märkusi, tähelepanekuid või kommentaare või mis tahes avalikku huvi pakkuvaid teemasid, ning on trükitud mis tahes keeles ning mida avaldatakse mitte harvemini kui kord nädalas tasulisena või tasuta.

h)  Rafineeritud koksi ja naftatoodete tootmine (ISIC rev 3: 231, 232)

Puuduvad

Puuduvad

 

i)  Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (ISIC rev 3: 24, v.a lõhkeaine tootmine)

Puuduvad

Puuduvad

 

j)  Kummi- ja plasttoodete tootmine (ISIC rev 3: 251, 252)

Puuduvad

Puuduvad

 

k)  Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (ISIC rev 3: 261, 269)

Puuduvad

Puuduvad

 

l)  Metallitootmine (ISIC rev 3: 271, v.a terastraaditoodete tootmine, 272, 273)

Puuduvad

Puuduvad

 

m)  Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (ISIC rev 3: 281, v.a tuumareaktorite tootmine, 289)

Puuduvad

Puuduvad

 

n)  Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine (ISIC rev 3: 291, 292, v.a relvade ja laskemoona tootmine, 293)

Puuduvad

Puuduvad

 

o)  Kontori- ja raamatupidamismasinate ning arvutite tootmine (ISIC rev 3: 300)

Puuduvad

Puuduvad

 

p)  Mujal liigitamata elektrimasinate ja -seadmete tootmine (ISIC rev 3: 311, 312, 313, 314, 315, 319)

Puuduvad

Puuduvad

 

q)  Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning -aparatuuri tootmine (ISIC rev 3: 321, 322, 323)

Puuduvad

Puuduvad

 

r)  Meditsiinitehnika, täppisinstrumentide, optikariistade ja kellade tootmine (ISIC rev 3: 331, 332, 333)

Puuduvad

Puuduvad

 

s)  Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (ISIC rev 3: 341, 342, 343)

Puuduvad

Puuduvad

 

t)  Muude transpordivahendite tootmine (ISIC rev 3: 351, 352, 353, 359)

Puuduvad

Puuduvad

 

u)  Mööblitootmine; mujal liigitamata tootmine (ISIC rev 3: 361, 369)

Puuduvad

Puuduvad

 

v)  Ringlussevõtt (ISIC rev 3: 371, 372)

Puuduvad

Puuduvad

 

E.  ELEKTRI-, GAASI- JA VEEVARUSTUS

a)  Elekter ja gaas (ISIC rev 3: 401, 402)

Puuduvad, välja arvatud järgmine:

a)  Elektritootjad müüvad elektrit üksnes läbi Singapuri elektrihulgituru ja neil ei ole õigust müüa otse tarbijale.

Singapurist väljaspool asuvate elektritootjate elektritarne kokku Singapuri elektrihulgiturule ei ületa 600 MW.

b)  Üksnes SP Services Ltd ja selle järglasel on lubatud tarnida elektrit:

i)  kõigile elektri kodutarbijatele;

ii)  muudele kui kodutarbijatele, kelle keskmine igakuine tarbimine on väiksem kui 10 000 khW, ning

iii)  tarbijatele, kellele tarnitakse ühefaasilist madalpingevoolu.

c)  Nagu on määratletud elektriseaduses, on põhivõrgulitsents üksnes ettevõtjal PowerAssets Ltd ja selle järglasel.

PowerAssets Ltd ja/või selle järglane on Singapuri põhielektrivõrgu ja jaotusvõrgu ainuomanik ja operaator.

d)  Tööstuslikult toodetud gaasi on õigus toota ja selle müüki korraldada üksnes ettevõtjal City Gas Ltd ja selle järglasel.

e)  Tööstuslikult toodetud gaasi ja maagaasi on õigus transportida ja jaotusvõrguteenuseid pakkuda üksnes ettevõtjal Power Gas Ltd ja/või selle järglasel.

PowerAssets Ltd ja selle järglane on Singapuri gaasivõrgu ainuomanik ja operaator.

 
(1)   

Äriregistrisse kandmise seaduse läbivaatamise järgselt tehtud järelduse kohaselt tuleb käesolevasse loetelusse lisada mis tahes Singapuri-poolsed muudatused asjaomasesse seadusesse, millega tühistatakse piirangud täieulatuslikele veebiettevõtetele.

(2)   

Selleks kvalifitseeruvad peamiselt Singapuri kodanikud, alalised elanikud või EntrePassi omanikud (kõigil peab olema kohalik elukohaaadress).

(3)   

Singapuri õigusteenuste turu järkjärgulise liberaliseerimise tõttu ei saa Singapur veel võtta kohustusi seoses asjaomasele sektorile suurema turulepääsu võimaldamisega. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatavad lepinguosalised suurema turulepääsu võimaldamise seisukohast õigusteenustega seotud kohustused läbi. Sellest tulenevalt võib kaubanduskomitee teha muudatusi mõlema lepingupoole loeteludesse.

(4)   

Kirja all peetakse silmas mis tahes füüsilisel andmekandjal kirjalikus vormis saadetist, mis tuleb lähetada ja (muul viisil kui elektrooniliselt) kätte toimetada kindlale adressaadile või aadressile, mille saatja on märkinud kas kirjale või selle ümbrisele, kuid mis ei või olla raamat, kataloog, ajaleht ega ajakiri.

(5)   

Ohutustingimused ei või mingil juhul kujutada Euroopa Liidu postiasutuste meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega varjatud piiranguid ettevõtete asutamisele või piiriülesele teenuste osutamisele.

(6)   

Riigisisene kiirkiri – Singapuri saatja saadetis, mis on mõeldud kättetoimetamiseks Singapuris sama tööpäeva jooksul.

(7)   

Rahvusvaheline kiirkiri – saadetis, mis i) pärineb Singapuri saatjalt ning on mõeldud kättetoimetamiseks väljapoole Singapuri kiiremini, kui on avalik-õigusliku litsentseeritud postiasutuse avaldatud standardsed kättetoimetamise ajad lennupostile; ii) pärineb väljaspool Singapuri asuvalt saatjalt ning on mõeldud kättetoimetamiseks Singapuri sama tööpäeva jooksul.

(8)   

Sideteenused ei hõlma ringhäälinguteenuseid, mis on katkematu ülekandevoog kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu, mis on vajalik tele- ja raadioprogrammide signaalide vastuvõtmiseks ja/või edastamiseks üldsusele või selle osale.

(9)   

Baassideteenuseid võib osutada satelliittehnoloogia abil.

(10)   

Hõlmab hääl-, andme- ja faksiteenuseid.

(11)   

Mobiilsideteenuseid võib osutada satelliittehnoloogia abil.

(12)   

Kohalikud kõrgharidusasutused on kõrgharidusasutused, mis on asutatud Singapuri parlamendi aktiga või mille on määranud haridusministeerium.

(13)   

Näiteks ei ole Singapuris depooteenuseid osutava finantsasutuse juriidilise vormina üldiselt vastuvõetav füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtluspartnerlus. Selle märkuse eesmärk ei ole mõjutada või muul viisil piirata teise lepinguosalise finantsteenuste osutaja valikuvõimalust filiaali või tütarettevõtja vahel.

(14)   

Litsentseerimise all peetakse silmas kindlustusettevõtjate ning Singapuri kindlustusseaduse kohaselt Singapuris kindlustusettevõtlusega tegelevate kindlustusmaaklerite registreerimist (ja on sellega samaväärne).

(15)   

Näiteks ei ole Singapuris depooteenuseid osutava finantsasutuse juriidilise vormina üldiselt vastuvõetav füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtluspartnerlus. Selle märkuse eesmärk ei ole mõjutada või muul viisil piirata teise lepinguosalise finantsteenuste osutaja valikuvõimalust filiaali või tütarettevõtja vahel.

(16)   

Asjaomane piirang ei takista võimalust teostada osa asjaomaseid tehinguid veebipõhiselt.

(17)   

Asjaomane piirang ei takista võimalust teostada osa asjaomaseid tehinguid veebipõhiselt.

(18)   

Euroopa Liidu panga üldpangakontserni all peetakse silmas Euroopa Liidu panga emaettevõtjat (või Euroopa Liidu panka ennast juhul, kui see ei ole emaettevõtja omandis või valdava mõju all) ja kontserni kuuluvaid ettevõtjaid, mis on raamatupidamisstandardite alusel konsolideeritud jurisdiktsiooni alla, kuhu kuulub või milles on asutatud emaettevõtja.

(19)   

V.a toitlustusteenused lennu- ja meretransporditeenuse puhul.

(20)   

V.a toitlustusteenused lennu- ja meretransporditeenuse puhul.

(21)   

Singapuri lipu all sõitva laeva registreerimiseks peab laevaomanik olema Singapuri kodanik või ettevõtja olema registreeritud Singapuris, sissemakstud aktsiakapitaliga vähemalt 50 000 Singapuri dollarit.

(22)   

Singapuri lipu all sõitva laeva registreerimiseks peab laevaomanik olema Singapuri kodanik või ettevõtja olema registreeritud Singapuris, sissemakstud aktsiakapitaliga vähemalt 50 000 Singapuri dollarit.

(23)   

Mereagentuuri teenused (või laevade agenteerimise teenused) – tegevus, mis seisneb asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel: mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist. Asjaomane sektor ei hõlma aga ühtegi sellist teenust, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse: mereveoste käitlemise teenused, konteinerjaama- ja depooteenused, ekspedeerimisteenused ja tollivormistusteenused.

(24)   

Konteinerjaama- ja depooteenused – tegevus, mis seisneb konteinerite hoiustamises, et neid laadida, tühjaks laadida, remontida ja teha saadetise jaoks kättesaadavaks.

(25)   

Meretranspordi ekspedeerimisteenused – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotoimingute korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest, sealhulgas tollivormistustoimingutest. Tollivormistusteenused – tegevus, mis seisneb kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust, v.a tolliametnike seaduslike volituste täitmine.

8-B-1. LIITE LISA:

SOTSIAALTEENUSTE LIIGID, MIS ON SINGAPURI ERIKOHUSTUSTE TABELIST VÄLJA ARVATUD

1. Seadusliku järelevalve teenused, järgmiste isikute majutamine (9331):

a) 

naiste harta (Cap. 353) jaotise 160 alusel nn turvalises paigas viibivad naised ja tütarlapsed (93312);

b) 

alaealiste seaduse (Cap. 38) jaotise 8 alusel nn turvalises paigas viibivad lapsed (93312);

c) 

alaealiste seaduse jaotise 44 lõike 1 punkti f alusel kinnipidamiskohas viibivad alaealised või alaealised, kes käivad tingimisi karistuse raames vastavas erikoolis, nagu on nähtud ette sama seaduse jaotise 44 lõike 1 punktis g ( 92 ) (93319);

d) 

alaealiste seaduse jaotise 49 punkti ii alusel seadusliku järelevalve eesmärgil heakskiidetud turvakodusse paigutatud alaealised (93312) ning

e) 

Seadusrikkujate tingimisi karistamise seaduse (Cap. 252) jaotise 12 kohaselt tingimisi karistatud isikud, kelle puhul on nõutav majutamine vastava loaga institutsioonis (93319).

2. Järgmiste isikute seadusliku järelevalve teenused, ilma majutuseta (9332):

a) 

alaealiste seaduse jaotise 49 punkti i alusel sotsiaaltöötaja seadusliku järelevalve alla paigutatud alaealised (93329) ning

b) 

seadusrikkujate tingimisi karistamise seaduse jaotise 5 kohaselt tingimisi karistatud isikud, kelle puhul ei ole nõutav majutamine vastava loaga institutsioonis (93329).

8-B-2. liide

SINGAPURI

ERIKOHUSTUSTE TABEL – FINANTSTEENUSEID KÄSITLEV LIIDE

A.   ERIKOHUSTUSED

Kõigi käesolevas tabelis nimetatud kohustuste suhtes kehtivad Singapuri erikohustuste tabelis nimetatud horisontaalsed kohustused. Samuti kehtivad kõigi käesoleva tabeli kohustuste suhtes sisenemise suhtes kehtestatud nõuded, vastuvõetavuse kriteeriumid, Singapuri siseseadused, -juhised, -eeskirjad ja määrused ning Singapuri keskpanga või mis tahes muu Singapuri asjaomase ameti või organi tingimused vastavalt vajadusele, tingimusel, et need ei ole vastuolus asjaomases tabelis Singapuri võetud kohustustega. Finantsteenuseid osutavate juriidiliste isikute õigusliku vormi suhtes ( 93 ) kohaldatakse mittediskrimineerivaid piiranguid.

Kindlustus

1. Singapur nõuab üksnes järgmiste kindlustustoodete registreerimist või heakskiitmist: elukindlustustooted, ( 94 ) vastastikuse abistamise fondiga (Central Provident Fund) ja investeerimisega seotud tooted. Toote registreerimis- või heakskiitmisnõude korral annab Singapur loa kvalifitseeruva toote turuletoomiseks hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui toode hinnatakse mõistliku aja jooksul mittekvalifitseeruvaks. Singapur ei kehtesta piiranguid turuletoodavate toodete arvu ega turuletoomise sageduse suhtes. Nimetatud erikohustus ei kehti juhul, kui liidu finantsinstitutsioon soovib hakata pakkuma artikli 8.53 (uued finantsteenused) kohast uut finantsteenust.

Portfellihaldus

2.

 
a) 

Singapur lubab kooskõlas artikliga 8.49 „Kohaldamisala ja mõisted“ finantsinstitutsioonidel (v. a usaldusühing või kindlustusettevõtja), mis on loodud väljaspool riigi territooriumi, osutada investeerimisalase nõustamise ja portfellihaldamise teenuseid, v. a 1) fondide hooldusteenuseid, 2) halduri teenuseid ja 3) täituri teenuseid, mis ei ole seotud kollektiivinvesteeringu kava haldamisega, kui täitur:

i) 

asub Singapuri territooriumil ning

ii) 

on seotud finantsteenuse pakkujaga.

b) 

Käesoleva lõike tähenduses on:

i) 

kollektiivinvesteeringu kava selline kava, millele on osutatud väärtpaberite ja futuuride seaduse (Cap. 289) 2. jaotises, ning

ii) 

seotud ettevõtja ettevõtja äriühingute seaduse (Cap. 50) 6. jaotise tähenduses.

Krediit- ja järelmaksukaardid

3. Singapur vaatab läbi taotlused, millega soovitakse saada juurdepääsu Singapuri kohalike pankade rahaautomaadivõrkudele, et kasutada nendes liidu juriidilise isiku valdava mõju all olevate ettevõtjate (muu kui pank) väljastatud krediit- ja järelmaksukaarte. Selliste taotluste rahuldamise korral on nimetatud ettevõtjatel õigus astuda kohalike pankadega äriläbirääkimistesse viimaste hallatavatele rahaautomaadivõrkudele juurdepääsu saamiseks.

B.   MUU

1.

 
a) 

Singapur võib kehtestada enamsoodustusrežiimi raames uusi mittevastavaid meetmeid, kuid üksnes oma pangandussektori tulevase liberaliseerimise huvides ja mitte kohalike pangandussektori finantsteenuse pakkujate kaitsmiseks. Nimetatud meetmed võivad sisaldada (aga mitte ainult):

i) 

pankade ja finantsettevõtjate juhatuse koosseisu käsitlevaid nõudeid ning

ii) 

finantsettevõtjate klienditeeninduskontorite arvu käsitlevaid piiranguid,

tingimusel, et nimetatud mittevastavad meetmed ei satu vastuollu erikohustuste tabeli finantsteenuseid käsitlevas jaotises Singapuri võetud kohustustega liberaliseerida arvulised piirangud litsentsidele või liidu pankade klienditeeninduskontoritele või kehtestada tähtajad liidu pankade juurdepääsuks Singapuri kõikidele rahaautomaadivõrkudele.

b) 

Kui liidu finantsteenuse pakkuja otsustab mitte osaleda punktis a kirjeldatud tulevases liberaliseerimises, ei kohalda Singapur tema suhtes ühtegi uut seotud mittevastavat meedet ega ebasoodsaid meetmeid.

c) 

Kui Singapur kehtestab punktis a kirjeldatud mis tahes uue mittevastava meetme:

i) 

teatab ta oma kavatsusest liidule vähemalt kolm kuud enne meetme elluviimist;

ii) 

peab ta liiduga meetme üle nõu ning võtab liidu seisukohti nõuetekohaselt arvesse ning

iii) 

teeb ta kompenseerivad kohandused oma erikohustuste tabeli finantsteenuseid käsitlevasse jaotisesse pangandussektori samasse finantsteenuste pakkujate kategooriasse, mida meede mõjutab, ning viisil, mis tagab olukorra, kus kohustuste üldine tase võimaldab pangandusvaldkonna reguleerimist rohkem turutingimuste kui uue meetme poolt ( 95 ).

d) 

punkt a ei kehti ühegi Singapuri võetava kohustuse suhtes täiendavate litsentside ja klienditeeninduskontorite kohta.

9-A LISA

KESKASUTUSED, KES KORRALDAVAD HANKEID KÄESOLEVA LEPINGU SÄTETE KOHASELT

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED



Kaubad (sätestatud 9-D lisas)

Piirmäär: 50 000 SDR

Teenused (sätestatud 9-E lisas)

Piirmäär: 50 000 SDR

Ehitus (sätestatud 9-F lisas)

Piirmäär: 5 000 000 SDR

Üksuste nimekiri:

Auditor-General's Office
Attorney-General's Chambers
Cabinet Office
Istana
Judicature
Ministry of Transport
Ministry of Culture, Community and Youth
Ministry of Education
Ministry of Environment and Water Resources
Ministry of Finance
Ministry of Foreign Affairs
Ministry of Health
Ministry of Home Affairs
Ministry of Communications and Information
Ministry of Manpower
Ministry of Law
Ministry of National Development
Ministry of Social and Family Development
Ministry of Trade and Industry
Parliament
Presidential Councils
Prime Minister's Office
Public Service Commission
Ministry of Defence

Käesolevat lepingut kohaldatakse Singapuri kaitseministeeriumi järgmiste FSC-kategooriate hangete suhtes (muud ei kuulu kohaldamisalasse), kui Singapuri valitsus ei määra artikli 9.3 „Julgeoleku- ja üldised erandid“ lõike 1 sätete kohaselt teisiti.

FSC

Kirjeldus

22

Raudteeseadmed

23

Pinnaefekti abil liikuvad sõidukid, mootorsõidukid, treilerid ja mootorrattad

24

Traktorid

25

Sõidukite varuosad

26

Rehvid ja sisekummid

29

Mootori abiseadmed

30

Mehhaanilised jõuülekandeseadmed

31

Laagrid

32

Puutöömasinad ja -seadmed

34

Metallitöömasinad ja -seadmed

35

Teenindus- ja kaubandusseadmed

36

Eritööstusmasinad

37

Põllumajandusmasinad ja -seadmed

38

Ehitus-, kaevandus-, kaeve- ja teehooldusseadmed

39

Materjalide käsitsemise seadmed

40

Köied, kaablid, ketid ja tarvikud

41

Külmutus- ja kliimaseadmed

42

Tuletõrje-, pääste- ja turvaseadmed

43

Pumbad ja kompressorid

44

Ahjud, aurumasinad ja kuivatusseadmed

45

Torutööde, kütte- ja kanalisatsiooniseadmed

46

Veepuhastus- ja reoveekäitlusseadmed

47

Torud, voolikud ja liitmikud

48

Klapid ja ventiilid

51

Käsi-tööriistad

52

Mõõteriistad

53

Rauakaubad ja abrasiivid

54

Kokkupandavad konstruktsioonid ja tellingud

55

Puit, puitdetailid, vineer ja spoon

56

Ehitusmaterjalid

61

Elektritraat, toite- ja jaotusseadmed

62

Valgustid ja lambid

63

Häire-, signalisatsiooni- ja turvasüsteemid

65

Meditsiini-, hambaravi- ja veterinaarseadmed ning varustus

67

Fotograafiaseadmed

68

Kemikaalid ja keemiatooted

69

Koolitusvahendid ja -seadmed

70

Üldotstarbelised automaatsed andmetöötlusseadmed, tarkvara, tarvikud ja tugiseadmed

71

Mööbel

72

Sisustus ja seadmed kasutamiseks kodumajapidamistes ja ettevõtetes

73

Toidu valmistamise ja serveerimise vahendid

74

Büroomasinad, tekstitöötlussüsteemid ja visuaalse salvestamise seadmed

75

Bürootarbed ja -seadmed

76

Raamatud, kaardid ja muud väljaanded

77

Muusikariistad, fonograafid ja kodukasutuseks mõeldud raadiod

78

Vabaaja- ja spordivarustus

79

Puhastusseadmed ja -vahendid

80

Pintslid, värvid, tihendid ja kinnitid

81

Konteinerid, pakendid ja pakketarvikud

83

Tekstiil, nahk, karusnahk, rõivaste ja jalatsite töövahendid, telgid ja lipud

84

Rõivad, varustus ja sümboolika

85

Tualett-tarbed

87

Põllumajanduslikud varud

88

Elusloomad

89

Toiduained

91

Kütus, määrded, õlid ja vahad

93

Mittemetallilised tehismaterjalid

94

Mittemetalliline tooraine

95

Metall-latid, -plaadid ja -moodulid

96

Maagid, mineraalid ja nende esmatooted

99

Muu

Märkused 9-A lisa 1. osa kohta:

1. 

Käesolevat lepingut ei kohaldata nende hangete suhtes, mis on:

a) 

seotud välisriigis asuvate saatkondade ja konsulaatide kantseleide ning peakontorite ehitustööde hankelepingutega, mille on sõlminud välisministeerium, ning

b) 

siseministeeriumi sisejulgeoleku osakonna, kriminaaluurimise osakonna, julgeolekuüksuse ja uimastite keskbüroo sõlmitud hankelepingute suhtes ning ka hangete suhtes, millega seoses ministeeriumil on julgeolekukaalutlused.

2. 

Käesolevat lepingut ei kohaldata hangete suhtes, mida korraldab lepinguga hõlmatud üksus lepinguga hõlmamata üksuse nimel.

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED



Kaubad (sätestatud 9-D lisas)

Piirmäär: 130 000 SDR

Teenused (sätestatud 9-E lisas)

Piirmäär: 130 000 SDR

Tööd (sätestatud 9-F lisas)

Piirmäär: 5 000 000 SDR

1.   Liidu asutused

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Komisjon

Euroopa välisteenistus

2.   Liidu liikmesriikide keskvalitsuste tasandi hankijad

BELGIA



1.  Services publics fédéraux:

1.  Federale Overheidsdiensten:

SPF Chancellerie du Premier Ministre;

FOD Kanselarij van de Eerste Minister;

SPF Personnel et Organisation;

FOD Kanselarij Personeel en Organisatie;

SPF Budget et Contrôle de la Gestion;

FOD Budget en Beheerscontrole;

SPF Technologie de l'Information et de la Communication Fedict);

FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict);

SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement;

FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking;

SPF Intérieur;

FOD Binnenlandse Zaken;

SPF Finances;

FOD Financiën;

SPF Mobilité et Transports;

FOD Mobiliteit en Vervoer;

SPF Emploi, Travail et Concertation sociale;

FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg;

SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale;

FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid;

SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement;

FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu;

SPF Justice;

FOD Justitie;

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie;

FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie;

Ministère de la Défense;

Ministerie van Landsverdediging;

Service public de programmation

Programmatorische Overheidsdienst

Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté Et Economie sociale;

Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie;

Service public fédéral de Programmation Développement durable;

Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling;

Service public fédéral de Programmation Politique scientifique;

Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid;

2.  Régie des Bâtiments:

2.  Regie der Gebouwen:

Office national de Sécurité sociale;

Rijksdienst voor sociale Zekerheid;

Institut national d'Assurance sociales Pour travailleurs indépendants;

Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen;

Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité;

Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering;

Office national des Pensions;

Rijksdienst voor Pensioenen;

Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité;

Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering;

Fond des Maladies professionnelles;

Fonds voor Beroepsziekten;

Office national de l'Emploi;

Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening;

La Poste (1)

De Post (1)

(1)   

24. detsembri 1993. aasta seaduse kohased postiteenused.

BULGAARIA

1. 

Администрация на Народното събрание (Administration of the National Assembly)

2. 

Администрация на Президента (Administration of the President)

3. 

Администрация на Министерския съвет (Administration of the Council of Ministers)

4. 

Конституционен съд (Constitutional Court)

5. 

Българска народна банка (Bulgarian National Bank)

6. 

Министерство на външните работи (Ministry of Foreign Affairs)

7. 

Министерство на вътрешните работи (Ministry of the Interior)

8. 

Министерство на извънредните ситуации (Ministry of Еmergency Situations)

9. 

Министерство на държавната администрация и административната реформа (Ministry of State Administration and Administrative Reform)

10. 

Министерство на земеделието и храните (Ministry of Agriculture and Food)

11. 

Министерство на здравеопазването (Ministry of Health)

12. 

Министерство на икономиката и енергетиката (Ministry of Economy and Energy)

13. 

Министерство на културата (Ministry of Culture)

14. 

Министерство на образованието и науката (Ministry of Education and Science)

15. 

Министерство на околната среда и водите (Ministry of Environment and Water)

16. 

Министерство на отбраната (Ministry of Defence)

17. 

Министерство на правосъдието (Ministry of Justice)

18. 

Министерство на регионалното развитие и благоустройството (Ministry of Regional Development and Public Works)

19. 

Министерство на транспорта (Ministry of Transport)

20. 

Министерство на труда и социалната политика (Ministry of Labour and Social Policy)

21. 

Министерство на финансите (Ministry of Finance)

22. 

държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (state agencies, state commissions, executive agencies and other state authorities established by law or by Council of Ministers' decree having a function relating to the exercise of executive power):

23. 

Агенция за ядрено регулиране (Nuclear Regulatory Agency)

24. 

Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (Energy and Water State Regulatory Commission)

25. 

Държавна комисия по сигурността на информацията (State Commission on Information Security)

26. 

Комисия за защита на конкуренцията (Commission for Protection of Competition)

27. 

Комисия за защита на личните данни (Commission for Personal Data Protection)

28. 

Комисия за защита от дискриминация (Commission for Protection Against Discrimination)

29. 

Комисия за регулиране на съобщенията (Communications Regulation Commission)

30. 

Комисия за финансов надзор (Financial Supervision Commission)

31. 

Патентно ведомство на Република България (Patent Office of the Republic of Bulgaria)

32. 

Сметна палата на Република България (National Audit Office of the Republic of Bulgaria)

33. 

Агенция за приватизация (Privatization Agency)

34. 

Агенция за следприватизационен контрол (Agency for Post-privatization Control)

35. 

Български институт по метрология (Bulgarian Institute for Metrology)

36. 

Държавна агенция "Архиви (State Agency „Archives“)

37. 

Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“ (State Agency „State Reserve and War-Time Stocks“)

38. 

Държавна агенция за бежанците (State Agency for Refugees)

39. 

Държавна агенция за българите в чужбина (State Agency for Bulgarians Abroad)

40. 

Държавна агенция за закрила на детето (State Agency for Child Protection)

41. 

Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (State Agency for Information Technology and Communications)

42. 

Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (State Agency for Metrological and Technical Surveillance)

43. 

Държавна агенция за младежта и спорта (State Agency for Youth and Sports)

44. 

Държавна агенция по туризма (State Agency for Tourism)

45. 

Държавна комисия по стоковите борси и тържища (State Commission on Commodity Exchanges and Market-places)

46. 

Институт по публична администрация и европейска интеграция (Institute of Public Administration and European Integration)

47. 

Национален статистически институт (National Statistical Institute)

48. 

Агенция „Митници“ (Customs Agency)

49. 

Агенция за държавна и финансова инспекция (Public Financial Inspection Agency)

50. 

Агенция за държавни вземания (State Receivables Collection Agency)

51. 

Агенция за социално подпомагане (Social Assistance Agency)

52. 

Държавна агенция „Национална сигурност“ (State Agency „National Security“)

53. 

Агенция за хората с увреждания (Agency for Persons with Disabilities)

54. 

Агенция по вписванията (Registry Agency)

55. 

Агенция по енергийна ефективност (Energy Efficiency Agency)

56. 

Агенция по заетостта (Employment Agency)

57. 

Агенция по геодезия, картография и кадастър (Geodesy, Cartography and Cadastre Agency)

58. 

Агенция по обществени поръчки (Public Procurement Agency)

59. 

Българска агенция за инвестиции (Bulgarian Investment Agency)

60. 

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (General Directorate „Civil Aviation Administration“)

61. 

Дирекция за национален строителен контрол (Directorate for National Construction Supervision)

62. 

Държавна комисия по хазарта (State Commission on Gambling)

63. 

Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“ (Executive Agency „Automobile Administration“)

64. 

Изпълнителна агенция „Борба с градушките“ (Executive Agency „Hail Suppression“)

65. 

Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“ (Executive Agency „Bulgarian Accreditation Service“)

66. 

Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“ (Executive Agency „General Labour Inspectorate“)

67. 

Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“ (Executive Agency „Railway Administration“)

68. 

Изпълнителна агенция „Морска администрация“ (Executive Agency „Maritime Administration“)

69. 

Изпълнителна агенция „Национален филмов център“ (Executive Agency „National Film Centre“)

70. 

Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“ (Executive Agency „Port Administration“)

71. 

Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“ (Executive Agency „Exploration and Maintenance of the Danube River“)

72. 

Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“ (National Infrastructure Fund)

73. 

Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (Executive Agency for Economic Analysis and Forecasting)

74. 

Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (Executive Agency for Promotion of Small and Medium Enterprises)

75. 

Изпълнителна агенция по лекарствата (Executive Agency on Medicines)

76. 

Изпълнителна агенция по лозата и виното (Executive Agency on Vine and Wine)

77. 

Изпълнителна агенция по околна среда (Executive Environment Agency)

78. 

Изпълнителна агенция по почвените ресурси (Executive Agency on Soil Resources)

79. 

Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (Executive Agency on Fisheries and Aquaculture)

80. 

Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството (Executive Agency for Selection and Reproduction in Animal Husbandry)

81. 

Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (Executive Agency for Plant Variety Testing, Field Inspection and Seed Control)

82. 

Изпълнителна агенция по трансплантация (Transplantation Executive Agency)

83. 

Изпълнителна агенция по хидромелиорации (Executive Agency on Hydromelioration)

84. 

Комисията за защита на потребителите (Commission for Consumer Protection)

85. 

Контролно-техническата инспекция (Control Technical Inspectorate)

86. 

Национална агенция за приходите (National Revenue Agency)

87. 

Национална ветеринарномедицинска служба (National Veterinary Service)

88. 

Национална служба за растителна защита (National Service for Plant Protection)

89. 

Национална служба по зърното и фуражите (National Grain and Feed Service)

90. 

Държавна агенция по горите (State Forestry Agency)

91. 

Висшата атестационна комисия (Higher Attestation Commission)

92. 

Национална агенция за оценяване и акредитация (National Evaluation and Accreditation Agency)

93. 

Националната агенция за професионално образование и обучение (National Agency for Vocational Education and Training)

94. 

Национална комисия за борба с трафика на хора (Bulgarian National Anti-Trafficking Commission)

95. 

Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на Министерство на вътрешните работи (Directorate „Material-technical Ensuring and Social Service“ at the Ministry of the Interior)

96. 

Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи (Directorate „Operative Investigation“ at the Ministry of the Interior)

97. 

Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване“ на Министерство на вътрешните работи (Directorate „Financial and Resource Ensuring“ at the Ministry of the Interior)

98. 

Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“ (Executive Agency „Military Clubs and Information“)

99. 

Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“ (Executive Agency „State Property at the Ministry of Defence“)

100. 

Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества“(Executive Agency „Testing and Control Measurements of Arms, Equipment and Property“)

101. 

Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната“ (Executive Agency „Social Activities at the Ministry of Defence“)

102. 

Национален център за информация и документация (National Center for Information and Documentation)

103. 

Национален център по радиобиология и радиационна защита (National Centre for Radiobiology and Radiation Protection)

104. 

Национална служба „Полиция“ (National Office „Police“)

105. 

Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“ (National Office „Fire Safety and Protection of the Population“)

106. 

Национална служба за съвети в земеделието (National Agricultural Advisory Service)

107. 

Служба „Военна информация“ (Military Information Service)

108. 

Служба „Военна полиция“ (Military Police)

109. 

Авиоотряд 28 (Airsquad 28)

TŠEHHI VABARIIK

1. 

Ministerstvo dopravy (Ministry of Transport)

2. 

Ministerstvo financí (Ministry of Finance)

3. 

Ministerstvo kultury (Ministry of Culture)

4. 

Ministerstvo obrany (Ministry of Defence)

5. 

Ministerstvo pro místní rozvoj (Ministry for Regional Development)

6. 

Ministerstvo práce a sociálních věcí (Ministry of Labour and Social Affairs)

7. 

Ministerstvo průmyslu a obchodu (Ministry of Industry and Trade)

8. 

Ministerstvo spravedlnosti (Ministry of Justice)

9. 

Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (Ministry of Education, Youth and Sports)

10. 

Ministerstvo vnitra (Ministry of the Interior)

11. 

Ministerstvo zahraničních věcí (Ministry of Foreign Affairs)

12. 

Ministerstvo zdravotnictví (Ministry of Health)

13. 

Ministerstvo zemědělství (Ministry of Agriculture)

14. 

Ministerstvo životního prostředí (Ministry of the Environment)

15. 

Poslanecká sněmovna PČR (Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic)

16. 

Senát PČR (Senate of the Parliament of the Czech Republic)

17. 

Kancelář prezidenta (Office of the President)

18. 

Český statistický úřad (Czech Statistical Office)

19. 

Český úřad zeměměřičský a katastrální (Czech Office for Surveying, Mapping and Cadastre)

20. 

Úřad průmyslového vlastnictví (Industrial Property Office)

21. 

Úřad pro ochranu osobních údajů (Office for Personal Data Protection)

22. 

Bezpečnostní informační služba (Security Information Service)

23. 

Národní bezpečnostní úřad (National Security Authority)

24. 

Česká akademie věd (Academy of Sciences of the Czech Republic)

25. 

Vězeňská služba (Prison Service)

26. 

Český báňský úřad (Czech Mining Authority)

27. 

Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (Office for the Protection of Competition)

28. 

Správa státních hmotných rezerv (Administration of the State Material Reserves)

29. 

Státní úřad pro jadernou bezpečnost (State Office for Nuclear Safety)

30. 

Energetický regulační úřad (Energy Regulatory Office)

31. 

Úřad vlády České republiky (Office of the Government of the Czech Republic)

32. 

Ústavní soud (Constitutional Court)

33. 

Nejvyšší soud (Supreme Court)

34. 

Nejvyšší správní soud (Supreme Administrative Court)

35. 

Nejvyšší státní zastupitelství (Supreme Public Prosecutor's Office)

36. 

Nejvyšší kontrolní úřad (Supreme Audit Office)

37. 

Kancelář Veřejného ochránce práv (Office of the Public Defender of Rights)

38. 

Grantová agentura České republiky (Grant Agency of the Czech Republic)

39. 

Státní úřad inspekce práce (State Labour Inspection Office)

40. 

Český telekomunikační úřad (Czech Telecommunication Office)

41. 

Ředitelství silnic a dálnic ČR (ŘSD) (Road and Motorway Directorate of the Czech Republic)

TAANI

1. 

Folketinget — The Danish Parliament Rigsrevisionen — The National Audit Office

2. 

Statsministeriet — The Prime Minister's Office

3. 

Udenrigsministeriet — Ministry of Foreign Affairs

4. 

Beskæftigelsesministeriet — Ministry of Employment

5 styrelser og institutioner — 5 agencies and institutions

5. 

Domstolsstyrelsen — The Court Administration

6. 

Finansministeriet — Ministry of Finance

5 styrelser og institutioner — 5 agencies and institutions

7. 

Forsvarsministeriet — Ministry of Defence

5 styrelser og institutioner — 5 agencies and Institutions

8. 

Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse — Ministry of the Interior and Health

Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut — Several agencies and institutions, including Statens Serum Institut

9. 

Justitsministeriet — Ministry of Justice

Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser — Commissioner of Police, 1 directorate and a number of agencies

10. 

Kirkeministeriet — Ministry of Ecclesiastical Affairs

10 stiftsøvrigheder — 10 diocesan authorities

11. 

Kulturministeriet — Ministry of Culture

4 styrelser samt et antal statsinstitutioner — A Department and a number of institutions

12. 

Miljøministeriet — Ministry of the Environment

5 styrelser — 5 agencies

13. 

Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration — Ministry of Refugee, Immigration and Integration Affairs

1 styrelse — 1 agency

14. 

Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri — Ministry of Food, Agriculture and Fisheries

4 direktorater og institutioner — 4 directorates and institutions

15. 

Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling — Ministry of Science, Technology and Innovation

Adskillige styrelser og institutioner, herunder Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger — Several agencies and institutions, including Risø National Laboratory and Danish National Research and Education Buildings

16. 

Skatteministeriet — Ministry of Taxation

1 styrelse og institutioner — 1 agency and several institutions

17. 

Velfærdsministeriet — Ministry of Welfare

3 styrelser og institutioner — 3 agencies and several institutions

18. 

Transportministeriet — Ministry of Transport

7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet — 7 agencies and institutions, including Øresundsbrokonsortiet

19. 

Undervisningsministeriet — Ministry of Education

3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner — 3 agencies, 4 educational establishments, 5 other institutions

20. 

Økonomi- og Erhvervsministeriet — Ministry of Economic and Business Affairs

Adskillige styrelser og institutioner — Several agencies and institutions

21. 

Klima- og Energiministeriet — Ministry for Climate and Energy

3 styrelser og institutioner — 3 agencies and institutions

SAKSAMAA



1.

Federal Foreign Office

Auswärtiges Amt

2.

Federal Chancellery

Bundeskanzleramt

3.

Federal Ministry of Labour and Social Affairs

Bundesministerium für Arbeit und Soziales

4.

Federal Ministry of Education and Research

Bundesministerium für Bildung und Forschung

5.

Federal Ministry for Food, Agriculture and Consumer Protection

Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz

6.

Federal Ministry of Finance

Bundesministerium der Finanzen

7.

Federal Ministry of the Interior (civil goods only)

Bundesministerium des Innern

8.

Federal Ministry of Health

Bundesministerium für Gesundheit

9.

Federal Ministry for Family Affairs, Senior Citizens, Women and Youth

Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend

10.

Federal Ministry of Justice

Bundesministerium der Justiz

11.

Federal Ministry of Transport, Building and Urban Affairs

Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung

12.

Federal Ministry of Economic Affairs and Technology

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

13.

Federal Ministry for Economic Co-operation and Development

Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung

14.

Federal Ministry of Defence

Bundesministerium der Verteidigung

15.

Federal Ministry of Environment, Nature Conservation and Reactor Safety

Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

EESTI

1. 

Vabariigi Presidendi Kantselei (Office of the President of the Republic of Estonia)

2. 

Eesti Vabariigi Riigikogu (Parliament of the Republic of Estonia)

3. 

Eesti Vabariigi Riigikohus (Supreme Court of the Republic of Estonia)

4. 

Riigikontroll (The State Audit Office of the Republic of Estonia)

5. 

Õiguskantsler (Legal Chancellor)

6. 

Riigikantselei (The State Chancellery)

7. 

Rahvusarhiiv (The National Archives of Estonia)

8. 

Haridus- ja Teadusministeerium (Ministry of Education and Research)

9. 

Justiitsministeerium (Ministry of Justice)

10. 

Kaitseministeerium (Ministry of Defence)

11. 

Keskkonnaministeerium (Ministry of Environment)

12. 

Kultuuriministeerium (Ministry of Culture)

13. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Ministry of Economic Affairs and Communications)

14. 

Põllumajandusministeerium (Ministry of Agriculture)

15. 

Rahandusministeerium (Ministry of Finance)

16. 

Siseministeerium (Ministry of Internal Affairs)

17. 

Sotsiaalministeerium (Ministry of Social Affairs)

18. 

Välisministeerium (Ministry of Foreign Affairs)

19. 

Keeleinspektsioon (The Language Inspectorate)

20. 

Riigiprokuratuur (Prosecutor's Office)

21. 

Teabeamet (The Information Board)

22. 

Maa-amet (Estonian Land Board)

23. 

Keskkonnainspektsioon (Environmental Inspectorate)

24. 

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (Centre of Forest Protection and Silviculture)

25. 

Muinsuskaitseamet (The Heritage Board)

26. 

Patendiamet (Patent Office)

27. 

Tehnilise Järelevalve Amet (The Estonian Technical Surveillance Authority)

28. 

Tarbijakaitseamet (The Consumer Protection Board)

29. 

Riigihangete Amet (Public Procurement Office)

30. 

Taimetoodangu Inspektsioon (The Plant Production Inspectorate)

31. 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (Agricultural Registers and Information Board)

32. 

Veterinaar- ja Toiduamet (The Veterinary and Food Board)

33. 

Konkurentsiamet (The Estonian Competition Authority)

34. 

Maksu- ja Tolliamet (Tax and Customs Board)

35. 

Statistikaamet (Statistics Estonia)

36. 

Kaitsepolitseiamet (The Security Police Board)

37. 

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (Citizenship and Migration Board)

38. 

Piirivalveamet (National Board of Border Guard)

39. 

Politseiamet (National Police Board)

40. 

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (Forensic Service Centre)

41. 

Keskkriminaalpolitsei (Central Criminal Police)

42. 

Päästeamet (The Rescue Board)

43. 

Andmekaitse Inspektsioon (Estonian Data Protection Inspectorate)

44. 

Ravimiamet (State Agency of Medicines)

45. 

Sotsiaalkindlustusamet (Social Insurance Board)

46. 

Tööturuamet (Labour Market Board)

47. 

Tervishoiuamet (Health Care Board)

48. 

Tervisekaitseinspektsioon (Health Protection Inspectorate)

49. 

Tööinspektsioon (Labour Inspectorate)

50. 

Lennuamet (Estonian Civil Aviation Administration)

51. 

Maanteeamet (Estonian Road Administration)

52. 

Veeteede Amet (Maritime Administration)

53. 

Julgestuspolitsei (Central Law Enforcement Police)

54. 

Kaitseressursside Amet (Defence Resources Agency)

55. 

Kaitseväe Logistikakeskus (Logistics Centre of Defence Forces)

KREEKA

1. 

Υπουργείο Εσωτερικών (Ministry of Interior)

2. 

Υπουργείο Εξωτερικών (Ministry of Foreign Affairs)

3. 

Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών (Ministry of Economy and Finance)

4. 

Υπουργείο Ανάπτυξης (Ministry of Development)

5. 

Υπουργείο Δικαιοσύνης (Ministry of Justice)

6. 

Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (Ministry of Education and Religion)

7. 

Υπουργείο Πολιτισμού (Ministry of Culture)

8. 

Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης (Ministry of Health and Social Solidarity)

9. 

Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων (Ministry of Environment, Physical Planning and Public Works)

10. 

Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας (Ministry of Employment and Social Protection)

11. 

Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών (Ministry of Transport and Communications)

12. 

Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων (Ministry of Rural Development and Food)

13. 

Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής (Ministry of Mercantile Marine, Aegean and Island Policy)

14. 

Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης (Ministry of Macedonia and Thrace)

15. 

Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (General Secretariat of Communication)

16. 

Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης (General Secretariat of Information)

17. 

Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς (General Secretariat for Youth)

18. 

Γενική Γραμματεία Ισότητας (General Secretariat of Equality)

19. 

Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων (General Secretariat for Social Security)

20. 

Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού (General Secretariat for Greeks Living Abroad)

21. 

Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας (General Secretariat for Industry)

22. 

Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας (General Secretariat for Research and Technology)

23. 

Γενική Γραμματεία Αθλητισμού (General Secretariat for Sports)

24. 

Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (General Secretariat for Public Works)

25. 

Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος (National Statistical Service)

26. 

Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας (National Welfare Council)

27. 

Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας (Workers' Housing Organisation)

28. 

Εθνικό Τυπογραφείο (National Printing Office)

29. 

Γενικό Χημείο του Κράτους (General State Laboratory)

30. 

Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας (Greek Highway Fund)

31. 

Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών (University of Athens)

32. 

Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (University of Thessaloniki)

33. 

Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης (University of Thrace)

34. 

Πανεπιστήμιο Αιγαίου (University of Aegean)

35. 

Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων (University of Ioannina)

36. 

Πανεπιστήμιο Πατρών (University of Patras)

37. 

Πανεπιστήμιο Μακεδονίας (University of Macedonia)

38. 

Πολυτεχνείο Κρήτης (Polytechnic School of Crete)

39. 

Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων (Sivitanidios Technical School)

40. 

Αιγινήτειο Νοσοκομείο (Eginitio Hospital)

41. 

Αρεταίειο Νοσοκομείο (Areteio Hospital)

42. 

Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης (National Centre of Public Administration)

43. 

Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού (Α.Ε. Public Material Μanagement Organisation)

44. 

Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων (Farmers' Insurance Organisation)

45. 

Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων (School Building Organisation)

46. 

Γενικό Επιτελείο Στρατού (Army General Staff)

47. 

Γενικό Επιτελείο Ναυτικού (Navy General Staff)

48. 

Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (Airforce General Staff)

49. 

Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας (Greek Atomic Energy Commission)

50. 

Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων (General Secretariat for Further Education)

51. 

Υπουργείο Εθνικής Άμυνας (Ministry of National Defence)

52. 

Γενική Γραμματεία Εμπορίου (General Secretariat of Commerce)

53. 

Ελληνικά Ταχυδρομεία Hellenic Post (EL. TA)

HISPAANIA

Presidencia de Gobierno

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Ministerio de Justicia

Ministerio de Defensa

Ministerio de Economía y Hacienda

Ministerio del Interior

Ministerio de Fomento

Ministerio de Educación y Ciencia

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales

Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación

Ministerio de la Presidencia

Ministerio de Administraciones Públicas

Ministerio de Cultura

Ministerio de Sanidad y Consumo

Ministerio de Medio Ambiente

Ministerio de Vivienda

PRANTSUSMAA

1.   Ministères

Services du Premier ministre

Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports

Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales

Ministère chargé de la justice

Ministère chargé de la défense

Ministère chargé des affaires étrangères et européennes

Ministère chargé de l'éducation nationale

Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi

Secrétariat d'Etat aux transports

Secrétariat d'Etat aux entreprises et au commerce extérieur

Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité

Ministère chargé de la culture et de la communication

Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique

Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche

Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche

Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables

Secrétariat d'Etat à la fonction publique

Ministère chargé du logement et de la ville

Secrétariat d'Etat à la coopération et à la francophonie

Secrétariat d'Etat à l'outre-mer

Secrétariat d'Etat à la jeunesse et aux sports et de la vie associative

Secrétariat d'Etat aux anciens combattants

Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement

Secrétariat d'Etat en charge de la prospective et de l'évaluation des politiques publiques

Secrétariat d'Etat aux affaires européennes

Secrétariat d'Etat aux affaires étrangères et aux droits de l'homme

Secrétariat d'Etat à la consommation et au tourisme

Secrétariat d'Etat à la politique de la ville

Secrétariat d'Etat à la solidarité

Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi

Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services

Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale

Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire

2.   Etablissements publics nationaux

Académie de France à Rome

Académie de marine

Académie des sciences d'outre-mer

Académie des technologies

Agence Centrale des Organismes de Sécurité Sociale (A.C.O.S.S.)

Agences de l'eau

Agence de biomédecine

Agence pour l'enseignement du français à l'étranger

Agence française de sécurité sanitaire des aliments

Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail

Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations

Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)

Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)

Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances

Agence pour la garantie du droit des mineurs

Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)

Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)

Bibliothèque nationale de France

Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

Caisse des Dépôts et Consignations

Caisse nationale des autoroutes (CNA)

Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

Caisse de garantie du logement locatif social

Casa de Velasquez

Centre d'enseignement zootechnique

Centre d'études de l'emploi

Centre hospitalier national des Quinze-Vingts

Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)

Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale

Centre des Monuments Nationaux

Centre national d'art et de culture Georges Pompidou

Centre national des arts plastiques

Centre national de la cinématographie

Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements adaptés

Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)

Ecole nationale supérieure de Sécurité Sociale

Centre national du livre

Centre national de documentation pédagogique

Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

Centre national professionnel de la propriété forestière

Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)

Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)

Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

Collège de France

Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres

Conservatoire National des Arts et Métiers

Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris

Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon

Conservatoire national supérieur d'art dramatique

Ecole centrale de Lille

Ecole centrale de Lyon

École centrale des arts et manufactures

École française d'archéologie d'Athènes

École française d'Extrême-Orient

École française de Rome

École des hautes études en sciences sociales

Ecole du Louvre

École nationale d'administration

École nationale de l'aviation civile (ENAC)

École nationale des Chartes

École nationale d'équitation

Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg

Écoles nationales d'ingénieurs

Ecole nationale d'ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes

Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles

École nationale de la magistrature

Écoles nationales de la marine marchande

École nationale de la santé publique (ENSP)

École nationale de ski et d'alpinisme

École nationale supérieure des arts décoratifs

École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix

Ecole nationale supérieure des arts et techniques du théâtre

Écoles nationales supérieures d'arts et métiers

École nationale supérieure des beaux-arts

École nationale supérieure de céramique industrielle

École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)

Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires

Écoles nationales vétérinaires

École nationale de voile

Écoles normales supérieures

École polytechnique

École de viticulture — Avize (Marne)

Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon

Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

Fondation Carnegie

Fondation Singer-Polignac

Haras nationaux

Hôpital national de Saint-Maurice

Institut français d'archéologie orientale du Caire

Institut géographique national

Institut National des Appellations d'origine

Institut national des hautes études de sécurité

Institut de veille sanitaire

Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes

Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)

Institut National d'Horticulture

Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire

Institut national des jeunes aveugles — Paris

Institut national des jeunes sourds — Bordeaux

Institut national des jeunes sourds — Chambéry

Institut national des jeunes sourds — Metz

Institut national des jeunes sourds — Paris

Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)

Institut national de la propriété industrielle

Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)

Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)

Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)

Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)

Institut National des Sciences de l'Univers

Institut National des Sports et de l'Education Physique

Instituts nationaux polytechniques

Instituts nationaux des sciences appliquées

Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

Institut de Recherche pour le Développement

Instituts régionaux d'administration

Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)

Institut supérieur de mécanique de Paris

Institut Universitaires de Formation des Maîtres

Musée de l'armée

Musée Gustave-Moreau

Musée du Louvre

Musée du Quai Branly

Musée national de la marine

Musée national J.-J.-Henner

Musée national de la Légion d'honneur

Musée de la Poste

Muséum National d'Histoire Naturelle

Musée Auguste-Rodin

Observatoire de Paris

Office français de protection des réfugiés et apatrides

Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)

Office national de la chasse et de la faune sauvage

Office National de l'eau et des milieux aquatiques

Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

Office universitaire et culturel français pour l'Algérie

Palais de la découverte

Parcs nationaux

Universités

3.   Institutions, autorités et juridictions indépendantes

Présidence de la République

Assemblée Nationale

Sénat

Conseil constitutionnel

Conseil économique et social

Conseil supérieur de la magistrature

Agence française contre le dopage

Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles

Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires

Autorité de régulation des communications électroniques et des postes

Autorité de sûreté nucléaire

Comité national d'évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel

Commission d'accès aux documents administratifs

Commission consultative du secret de la défense nationale

Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques

Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité

Commission nationale de déontologie de la sécurité

Commission nationale du débat public

Commission nationale de l'informatique et des libertés

Commission des participations et des transferts

Commission de régulation de l’énergie

Commission de la sécurité des consommateurs

Commission des sondages

Commission de la transparence financière de la vie politique

Conseil de la concurrence

Conseil supérieur de l'audiovisuel

Défenseur des enfants

Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l'égalité

Haute autorité de santé

Médiateur de la République

Cour de justice de la République

Tribunal des Conflits

Conseil d'Etat

Cours administratives d'appel

Tribunaux administratifs

Cour des Comptes

Chambres régionales des Comptes

Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance)

4.   Autre organisme public national

Union des groupements d'achats publics (UGAP)

Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)

Autorité indépendante des marchés financiers

Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)

Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)

Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)

HORVAATIA

1. 

Croatian Parliament

2. 

President of the Republic of Croatia

3. 

Office of the President of the Republic of Croatia

4. 

Office of the President of the Republic of Croatia after the expiry of the term of office

5. 

Government of the of the Republic of Croatia

6. 

Offices of the Government of the Republic of Croatia

7. 

Ministry of Economy

8. 

Ministry of Regional Development and EU Funds

9. 

Ministry of Finance

10. 

Ministry of Defence

11. 

Ministry of Foreign and European Affairs

12. 

Ministry of the Interior

13. 

Ministry of Justice

14. 

Ministry of Public Administration

15. 

Ministry of Entrepreneurship and Crafts

16. 

Ministry of Labour and Pension System

17. 

Ministry of Maritime Affairs, Transport and Infrastructure

18. 

Ministry of Agriculture

19. 

Ministry of Tourism

20. 

Ministry of Environmental and Nature Protection

21. 

Ministry of Construction and Physical Planning

22. 

Ministry of Veterans' Affairs

23. 

Ministry of Social Policy and Youth

24. 

Ministry of Health

25. 

Ministry of Science, Education and Sports

26. 

Ministry of Culture

27. 

State administrative organisations

28. 

County state administration offices

29. 

Constitutional Court of the Republic of Croatia

30. 

Supreme Court of the Republic of Croatia

31. 

Courts

32. 

State Judiciary Council

33. 

State attorney's offices

34. 

State Prosecutor's Council

35. 

Ombudsman's offices

36. 

State Commission for the Supervision of Public Procurement Procedures

37. 

Croatian National Bank

38. 

State agencies and offices

39. 

State Audit Office

IIRIMAA

1. 

President's Establishment

2. 

Houses of the Oireachtas — [Parliament]

3. 

Department of the Taoiseach — [Prime Minister]

4. 

Central Statistics Office

5. 

Department of Finance

6. 

Office of the Comptroller and Auditor General

7. 

Office of the Revenue Commissioners

8. 

Office of Public Works

9. 

State Laboratory

10. 

Office of the Attorney General

11. 

Office of the Director of Public Prosecutions

12. 

Valuation Office

13. 

Commission for Public Service Appointments

14. 

Office of the Ombudsman

15. 

Chief State Solicitor's Office

16. 

Department of Justice, Equality and Law Reform

17. 

Courts Service

18. 

Prisons Service

19. 

Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests

20. 

Department of the Environment, Heritage and Local Government

21. 

Department of Education and Science

22. 

Department of Communications, Energy and Natural Resources

23. 

Department of Agriculture, Fisheries and Food

24. 

Department of Transport

25. 

Department of Health and Children

26. 

Department of Enterprise, Trade and Employment

27. 

Department of Arts, Sports and Tourism

28. 

Department of Defence

29. 

Department of Foreign Affairs

30. 

Department of Social and Family Affairs

31. 

Department of Community, Rural and Gaeltacht — [Gaelic speaking regions] Affairs

32. 

Arts Council

33. 

National Gallery

ITAALIA

I.   Hankijad

1. 

Presidenza del Consiglio dei Ministri (Presidency of the Council of Ministers)

2. 

Ministero degli Affari Esteri (Ministry of Foreign Affairs)

3. 

Ministero dell'Interno (Ministry of Interior)

4. 

Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace) (Ministry of Justice and the Judicial Offices (other than the giudici di pace)

5. 

Ministero della Difesa (Ministry of Defence)

6. 

Ministero dell'Economia e delle Finanze (Ministry of Economy and Finance)

7. 

Ministero dello Sviluppo Economico (Ministry of Economic Development)

8. 

Ministero del Commercio internazionale (Ministry of International Trade)

9. 

Ministero delle Comunicazioni (Ministry of Communications)

10. 

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (Ministry of Agriculture and Forest Policies)

11. 

Ministero dell'Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare (Ministry of Environment, Land and Sea)

12. 

Ministero delle Infrastrutture (Ministry of Infrastructure)

13. 

Ministero dei Trasporti (Ministry of Transport)

14. 

Ministero del Lavoro e delle politiche sociali e della Previdenza sociale (Ministry of Labour, Social Policy and Social Security)

15. 

Ministero della Solidarietà sociale (Ministry of Social Solidarity)

16. 

Ministero della Salute (Ministry of Health)

17. 

Ministero dell'Istruzione dell' università e della ricerca (Ministry of Education, University and Research)

18. 

Ministero per i Beni e le Attività culturali comprensivo delle sue articolazioni periferiche (Ministry of Heritage and Culture, including its subordinated entities)

II.   Muud riigiasutused:

CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici) ( 96 )

KÜPROS

1. 
a) 

Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο (Presidency and Presidential Palace)

b) 

Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης (Office of the Coordinator for Harmonisation)

2. 

Υπουργικό Συμβούλιο (Council of Ministers)

3. 

Βουλή των Αντιπροσώπων (House of Representatives)

4. 

Δικαστική Υπηρεσία (Judicial Service)

5. 

Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Law Office of the Republic)

6. 

Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Audit Office of the Republic)

7. 

Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (Public Service Commission)

8. 

Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (Educational Service Commission)

9. 

Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (Office of the Commissioner for Administration (Ombudsman))

10. 

Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (Commission for the Protection of Competition)

11. 

Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (Internal Audit Service)

12. 

Γραφείο Προγραμματισμού (Planning Bureau)

13. 

Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (Treasury of the Republic)

14. 

Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (Office of the Personal Character Data Protection Commissioner)

15. 

Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (Office of the Commissioner for the Public Aid)

16. 

Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (Tender Review Body)

17. 

Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών (Cooperative Societies' Supervision and Development Authority)

18. 

Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων (Refugees' Review Body)

19. 

Υπουργείο Άμυνας (Ministry of Defence)

20. 
a) 

Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (Ministry of Agriculture, Natural Resources and Environment)

b) 

Τμήμα Γεωργίας (Department of Agriculture)

c) 

Κτηνιατρικές Υπηρεσίες (Veterinary Services)

d) 

Τμήμα Δασών (Forest Department)

e) 

Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων (Water Development Department)

f) 

Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης (Geological Survey Department)

g) 

Μετεωρολογική Υπηρεσία (Meteorological Service)

h) 

Τμήμα Αναδασμού (Land Consolidation Department)

i) 

Υπηρεσία Μεταλλείων (Mines Service)

j) 

Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών (Agricultural Research Institute)

k) 

Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών (Department of Fisheries and Marine Research)

21. 
a) 

Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (Ministry of Justice and Public Order)

b) 

Αστυνομία (Police)

c) 

Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου (Cyprus Fire Service)

d) 

Τμήμα Φυλακών (Prison Department)

22. 
a) 

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (Ministry of Commerce, Industry and Tourism)

b) 

Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη (Department of Registrar of Companies and Official Receiver)

23. 
a) 

Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Ministry of Labour and Social Insurance)

b) 

Τμήμα Εργασίας (Department of Labour)

c) 

Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Department of Social Insurance)

d) 

Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας (Department of Social Welfare Services)

e) 

Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου (Productivity Centre Cyprus)

f) 

Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου (Higher Hotel Institute Cyprus)

g) 

Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο (Higher Τechnical Institute)

h) 

Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας (Department of Labour Inspection)

i) 

Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων (Depertment of Labour Relations)

24. 
a) 

Υπουργείο Εσωτερικών (Ministry of the Interior)

b) 

Επαρχιακές Διοικήσεις (District Administrations)

c) 

Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως (Town Planning and Housing Department)

d) 

Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως (Civil Registry and Migration Department)

e) 

Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας (Department of Lands and Surveys)

f) 

Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών (Press and Information Office)

g) 

Πολιτική Άμυνα (Civil Defence)

h) 

Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων (Service for the care and rehabilitation of displaced persons)

i) 

Υπηρεσία Ασύλου (Asylum Service)

25. 

Υπουργείο Εξωτερικών (Ministry of Foreign Affairs)

26. 
a) 

Υπουργείο Οικονομικών (Ministry of Finance)

b) 

Τελωνεία (Customs and Excise)

c) 

Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων (Department of Inland Revenue)

d) 

Στατιστική Υπηρεσία (Statistical Service)

e) 

Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών (Department of Government Purchasing and Supply)

f) 

Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού (Public Administration and Personnel Department)

g) 

Κυβερνητικό Τυπογραφείο (Government Printing Office)

h) 

Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής (Department of Information Technology Services)

27. 

Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (Ministry of Εducation and Culture)

28. 
a) 

Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (Ministry of Communications and Works)

b) 

Τμήμα Δημοσίων Έργων (Department of Public Works)

c) 

Τμήμα Αρχαιοτήτων (Department of Antiquities)

d) 

Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας (Department of Civil Aviation)

e) 

Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας (Department of Merchant Shipping)

f) 

Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών (Postal Services Department)

g) 

Τμήμα Οδικών Μεταφορών (Department of Road Transport)

h) 

Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών (Department of Electrical and Mechanical Services)

i) 

Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών (Department of Electronic Telecommunications)

29. 
a) 

Υπουργείο Υγείας (Ministry of Health)

b) 

Φαρμακευτικές Υπηρεσίες (Pharmaceutical Services)

c) 

Γενικό Χημείο (General Laboratory)

d) 

Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας (Medical and Public Health Services)

e) 

Οδοντιατρικές Υπηρεσίες (Dental Services)

f) 

Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας (Mental Health Services)

LÄTI

A)   Ministrijas, īpašu ministru sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (ministeeriumid, eriülesannetega ministrite kabinetid ja nende allasutused):

1. 

Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Defence and subordinate institutions)

2. 

Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes (Ministry of Foreign Affairs and subordinate institutions)

3. 

Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Economics and subordinate institutions)

4. 

Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Finance and subordinate institutions)

5. 

Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of the Interior Affairs and subordinate institutions)

6. 

Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Education and Science and subordinate institutions)

7. 

Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes (Ministry of Culture and subordinate institutions)

8. 

Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Welfare and subordinate institutions)

9. 

Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Transport and subordinate institutions)

10. 

Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Justice and subordinate institutions)

11. 

Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Health and subordinate institutions)

12. 

Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Environmental Protection and Regional Development and subordinate institutions)

13. 

Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (Ministry of Agriculture and subordinate institutions)

14. 

Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (Ministries for Special Assignments and subordinate institutions)

B)   Citas valsts iestādes (muud riigiasutused):

1. 

Augstākā tiesa (Supreme Court)

2. 

Centrālā vēlēšanu komisija (Central Election Commission)

3. 

Finanšu un kapitāla tirgus komisija (Financial and Capital Market Commission)

4. 

Latvijas Banka (Bank of Latvia)

5. 

Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (Prosecutor's Office and institutions under its supervision)

6. 

Saeimas un tās padotībā esošās iestādes (The Parliament and subordinate institutions)

7. 

Satversmes tiesa (Constitutional Court)

8. 

Valsts kanceleja un tās pārraudzībā esošās iestādes (State Chancellery and institutions under its supervision)

9. 

Valsts kontrole (State Audit Office)

10. 

Valsts prezidenta kanceleja (Chancellery of the State President)

11. 

Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (Other state institutions not subordinate to ministries):

— 
Tiesībsarga birojs (Office of the Ombudsman)
— 
Nacionālā radio un televīzijas padome (National Broadcasting Council)

Muud riigiasutused

LEEDU

Prezidentūros kanceliarija (Office of the President)

Seimo kanceliarija (Office of the Seimas)

Seimui atskaitingos institucijos: (Institutions Accountable to the Seimas):

Lietuvos mokslo taryba (Science Council);

Seimo kontrolierių įstaiga (The Seimas Ombudsmen's Office);

Valstybės kontrolė (National Audit Office);

Specialiųjų tyrimų tarnyba (Special Investigation Service);

Valstybės saugumo departamentas (State Security Department);

Konkurencijos taryba (Competition Council);

Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Genocide and Resistance Research Centre);

Vertybinių popierių komisija (Lithuanian Securities Commission);

Ryšių reguliavimo tarnyba (Communications Regulatory Authority);

Nacionalinė sveikatos taryba (National Health Board);

Etninės kultūros globos taryba (Council for the Protection of Ethnic Culture);

Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (Office of Equal Opportunities Ombudsperson);

Valstybinė kultūros paveldo komisija (National Cultural Heritage Commission);

Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (Children's Rights Ombudsman Institution);

Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (State Price Regulation Commission of Energy Resources);

Valstybinė lietuvių kalbos komisija (State Commission of the Lithuanian Language);

Vyriausioji rinkimų komisija (Central Electoral Committee);

Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (Chief Commission of Official Ethics);

Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (Office of the Inspector of Journalists' Ethics).

Vyriausybės kanceliarija (Office of the Government)

Vyriausybei atskaitingos institucijos (Institutions Accountable to the Government):

Ginklų fondas (Weaponry Fund);

Informacinės visuomenės plėtros komitetas (Information Society Development Committee);

Kūno kultūros ir sporto departamentas (Department of Physical Education and Sports);

Lietuvos archyvų departamentas (Lithuanian Archives Department);

Mokestinių ginčų komisija (Commission on Tax Disputes);

Statistikos departamentas (Department of Statistics);

Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (Department of National Minorities and Lithuanians Living Abroad);

Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (State Tobacco and Alcohol Control Service);

Viešųjų pirkimų tarnyba (Public Procurement Office);

Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (State Nuclear Power Safety Inspectorate);

Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (State Data Protection Inspectorate);

Valstybinė lošimų priežiūros komisija (State Gaming Control Commission);

Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (State Food and Veterinary Service);

Vyriausioji administracinių ginčų komisija (Chief Administrative Disputes Commission);

Draudimo priežiūros komisija (Insurance Supervisory Commission);

Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Lithuanian State Science and Studies Foundation);

Konstitucinis Teismas (Constitutional Court);

Lietuvos bankas (Bank of Lithuania).

Aplinkos ministerija (Ministry of Environment)

Įstaigos prie Aplinkos ministerijos (Institutions under the Ministry of Environment):

Generalinė miškų urėdija (Directorate General of State Forests);

Lietuvos geologijos tarnyba (Geological Survey of Lithuania);

Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba (Lithuanian Hydrometereological Service);

Lietuvos standartizacijos departamentas (Lithuanian Standards Board);

Nacionalinis akreditacijos biuras (Lithuanian National Accreditation Bureau);

Valstybinė metrologijos tarnyba (State Metrology Service);

Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba (State Service for Protected Areas);

Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija (State Territory Planning and construction Inspectorate).

Finansų ministerija (Ministry of Finance)

Įstaigos prie Finansų ministerijos (Institutions under the Ministry of Finance):

Muitinės departamentas (Lithuania Customs);

Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba (Service of Technological Security of State Documents);

Valstybinė mokesčių inspekcija (State Tax Inspectorate);

Finansų ministerijos mokymo centras (Training Centre of the Ministry of Finance).

Krašto apsaugos ministerija (Ministry of National Defence)

Įstaigos prie Krašto apsaugos ministerijos (Institutions under the Ministry of National Defence):

Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas (Second Investigation Department);

Centralizuota finansų ir turto tarnyba (Centralised Finance and Property Service);

Karo prievolės administravimo tarnyba (Military Enrolment Administration Service);

Krašto apsaugos archyvas (National Defence Archives Service);

Krizių valdymo centras (Crisis Management Centre);

Mobilizacijos departamentas (Mobilisation Department);

Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba (Communication and Information Systems Service);

Infrastruktūros plėtros departamentas (Infrastructure Development Department);

Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras (Civil Resistance Centre);

Lietuvos kariuomenė (Lithuanian Armed Forces);

Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos (Military Units and Services of the National Defence System).

Kultūros ministerija (Ministry of Culture)

Įstaigos prie Kultūros ministerijos (Institutions under the Ministry of Culture):

Kultūros paveldo departamentas (Department for the Lithuanian Cultural Heritage);

Valstybinė kalbos inspekcija (State Language Commission).

Socialinės apsaugos ir darbo ministerija (Ministry of Social Security and Labour)

Įstaigos prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos (Institutions under the Ministry of Social Security and Labour):

Garantinio fondo administracija (Administration of Guarantee Fund);

Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba (State Child Rights Protection and Adoption Service);

Lietuvos darbo birža (Lithuanian Labour Exchange);

Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba (Lithuanian Labour Market Training Authority);

Trišalės tarybos sekretoriatas (Tripartite Council Secretoriat);

Socialinių paslaugų priežiūros departamentas (Social Services Monitoring Department);

Darbo inspekcija (Labour Inspectorate);

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (State Social Insturance Fund Board);

Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba (Disability and Working Capacity Establishment Service);

Ginčų komisija (Disputes Commission);

Techninės pagalbos neįgaliesiems centras (State Centre of Compensatory Technique for the Disabled);

Neįgaliųjų reikalų departamentas (Department of the Affairs of the Disabled).

Susisiekimo ministerija (Ministry of Transport and Communications)

Įstaigos prie Susisiekimo ministerijos (Institutions under the Ministry of Transport and Communications):

Lietuvos automobilių kelių direkcija (Lithuanian Road Administration);

Valstybinė geležinkelio inspekcija (State Railway Inspectorate);

Valstybinė kelių transporto inspekcija (State Road Transport Inspectorate);

Pasienio kontrolės punktų direkcija (Border Control Points Directorate).

Sveikatos apsaugos ministerija (Ministry of Health)

Įstaigos prie Sveikatos apsaugos ministerijos (Institutions under the Ministry of Health):

Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba (State Health Care Accreditation Agency);

Valstybinė ligonių kasa (State Patient Fund);

Valstybinė medicininio audito inspekcija (State Medical Audit Inspectorate);

Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba (State Medicines Control Agency);

Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba (Lithuanian Forensic Psychiatry and Narcology Service);

Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba (State Public Health Service);

Farmacijos departamentas (Department of Pharmacy);

Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras (Health Emergency Centre of the Ministry of Health);

Lietuvos bioetikos komitetas (Lithuanian Bioethics Committee);

Radiacinės saugos centras (Radiation Protection Centre).

Švietimo ir mokslo ministerija (Ministry of Education and Science)

Įstaigos prie Švietimo ir mokslo ministerijos (Institutions under the Ministry of Education and Science):

Nacionalinis egzaminų centras (National Examination Centre);

Studijų kokybės vertinimo centras (Centre for Quality Assessment in Higher Education).

Teisingumo ministerija (Ministry of Justice)

Įstaigos prie Teisingumo ministerijos (Institutions under the Ministry of Justice):

Kalėjimų departamentas (Department of Imprisonment Establishments);

Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba (National Consumer Rights Protection Board);

Europos teisės departamentas (European Law Department).

Ūkio ministerija (Ministry of Economy)

Įstaigos prie Ūkio ministerijos (Institutions under the Ministry of Economy):

Įmonių bankroto valdymo departamentas (Enterprise Bankruptcy Management Department);

Valstybinė energetikos inspekcija (State Energy Inspectorate);

Valstybinė ne maisto produktų inspekcija (State Non Food Products Inspectorate);

Valstybinis turizmo departamentas (Lithuanian State Department of Tourism).

Užsienio reikalų ministerija (Ministry of Foreign Affairs)

Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų (Diplomatic Missions and Consular as well as Representations to International Organisations).

Vidaus reikalų ministerija (Ministry of the Interior)

Įstaigos prie Vidaus reikalų ministerijos (Institutions under the Ministry of the Interior):

Asmens dokumentų išrašymo centras (Personalisation of Identity Documents Centre);

Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba (Financial Crime Investigation Service);

Gyventojų registro tarnyba (Residents' Register Service);

Policijos departamentas (Police Department);

Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas (Fire-Prevention and Rescue Department);

Turto valdymo ir ūkio departamentas (Property Management and Economics Department);

Vadovybės apsaugos departamentas (VIP Protection Department);

Valstybės sienos apsaugos tarnyba (State Border Guard Department);

Valstybės tarnybos departamentas (Civil Service Department);

Informatikos ir ryšių departamentas (IT and Communications Department);

Migracijos departamentas (Migration Department);

Sveikatos priežiūros tarnyba (Health Care Department);

Bendrasis pagalbos centras (Emergency Response Centre).

Žemės ūkio ministerija (Ministry of Agriculture)

Įstaigos prie Žemės ūkio ministerijos (Institutions under the Ministry of Agriculture):

Nacionalinė mokėjimo agentūra (National Paying Agency);

Nacionalinė žemės tarnyba (National Land Service);

Valstybinė augalų apsaugos tarnyba (State Plant Protection Service);

Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba (State Animal Breeding Supervision Service);

Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba (State Seed and Grain Service);

Žuvininkystės departamentas (Fisheries Department).

Teismai (Courts):

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (The Supreme Court of Lithuania);

Lietuvos apeliacinis teismas (The Court of Appeal of Lithuania);

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (The Supreme Administrative Court of Lithuania);

Apygardų teismai (County courts);

Apygardų administraciniai teismai (County administrative courts);

Apylinkių teismai (District courts);

Nacionalinė teismų administracija (National Courts Administration)

Generalinė prokuratūra (The Prosecutor's Office)

Kiti centriniai valstybinio administravimo subjektai (institucijos, įstaigos, tarnybos) (Other Central Public Administration Entities (institutions, establishments, agencies):

— 
Muitinės kriminalinė tarnyba (Customs Criminal Service);
— 
Muitinės informacinių sistemų centras (Customs Information Systems Centre);
— 
Muitinės laboratorija (Customs Laboratory);
— 
Muitinės mokymo centras (Customs Training Centre).

LUKSEMBURG

1. 

Ministère d'Etat

2. 

Ministère des Affaires Etrangères et de l'Immigration

Ministère des Affaires Etrangères et de l'Immigration: Direction de la Défense (Armée)

3. 

Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural

Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural: Administration des Services Techniques de l'Agriculture

4. 

Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement

5. 

Ministère de la Culture, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche

6. 

Ministère de l'Economie et du Commerce extérieur

7. 

Ministère de l'Education nationale et de la Formation professionnelle

Ministère de l'Education nationale et de la Formation professionnelle: Lycée d'Enseignement Secondaire et d'Enseignement Secondaire Technique

8. 

Ministère de l'Egalité des chances

9. 

Ministère de l'Environnement

Ministère de l'Environnement: Administration de l'Environnement

10. 

Ministère de la Famille et de l'Intégration

Ministère de la Famille et de l'Intégration: Maisons de retraite

11. 

Ministère des Finances

12. 

Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative

Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Service Central des Imprimés et des Fournitures de l'Etat – Centre des Technologies de l'informatique de l'Etat

13. 

Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire

Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire: Police Grand-Ducale Luxembourg– Inspection générale de Police

14. 

Ministère de la Justice

Ministère de la Justice: Etablissements Pénitentiaires

15. 

Ministère de la Santé

Ministère de la Santé: Centre hospitalier neuropsychiatrique

16. 

Ministère de la Sécurité sociale

17. 

Ministère des Transports

18. 

Ministère du Travail et de l'Emploi

19. 

Ministère des Travaux publics

Ministère des Travaux publics: Bâtiments Publics – Ponts et Chaussées

UNGARI

Nemzeti Erőforrás Minisztérium (Ministry of National Resources)

Vidékfejlesztési Minisztérium (Ministry of Rural Development)

Nemzeti Fejlesztési Minisztérium (Ministry of National Development)

Honvédelmi Minisztérium (Ministry of Defence)

Közigazgatási és Igazságügyi Minisztérium (Ministry of Public Administration and Justice)

Nemzetgazdasági Minisztérium (Ministry for National Economy)

Külügyminisztérium (Ministry of Foreign Affairs)

Miniszterelnöki Hivatal (Prime Minister's Office)

Belügyminisztérium, (Ministry of Internal Affairs)

Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (Central Services Directorate)

MALTA

1. 

Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)

2. 

Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)

3. 

Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Ministry for Education Youth and Employment)

4. 

Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)

5. 

Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)

6. 

Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)

7. 

Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs)

8. 

Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)

9. 

Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)

10. 

Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)

11. 

Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)

12. 

Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)

13. 

Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)

14. 

Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)

15. 

L-Uffiċċju tal-President (Office of the President)

16. 

Uffiċċju ta 'l-iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (Office of the Clerk of the House of Representatives)

MADALMAAD

MINISTERIE VAN ALGEMENE ZAKEN — (MINISTRY OF GENERAL AFFAIRS)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid — (Advisory Council on Government Policy)
— 
Rijksvoorlichtingsdienst: — (The Netherlands Government Information Service)

MINISTERIE VAN BINNENLANDSE ZAKEN EN KONINKRIJKSRELATIES — (MINISTRY OF THE INTERIOR)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Centrale Archiefselectiedienst (CAS) — (Central Records Selection Service)
— 
Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) — (General Intelligence and Security Service)
— 
Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR) — (Personnel Records and Travel Documents Agency)
— 
Agentschap Korps Landelijke Politiediensten — (National Police Services Agency)

MINISTERIE VAN BUITENLANDSE ZAKEN — (MINISTRY OF FOREIGN AFFAIRS)

— 
Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) — (Directorate-general for Regional Policy and Consular Affairs)
— 
Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ) — (Directorate-general for Political Affairs)
— 
Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS) — (Directorate-general for International Cooperation)
— 
Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES) — (Directorate-general for European Cooperation)
— 
Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) — (Centre for the Promotion of Imports from Developing Countries)
— 
Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS — (Support services falling under the Secretary-general and Deputy Secretary-general)
— 
Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) — (the various Foreign Missions)

MINISTERIE VAN DEFENSIE — (MINISTRY OF DEFENCE)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Commando Diensten Centra (CDC) — (Support Command)
— 
Defensie Telematica Organisatie (DTO) — (Defence Telematics Organisation)
— 
Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst — (Defence Real Estate Service, Central Directorate)
— 
De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst — (Defence Real Estate Service, Regional Directorates)
— 
Defensie Materieel Organisatie (DMO) — (Defence Material Organisation)
— 
Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie — National Supply Agency of the Defence Material Organisation
— 
Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie — Logistic Centre of the Defence Material Organisation
— 
Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie — Maintenance Establishment of the Defence Material Organisation
— 
Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) — Defence Pipeline Organisation

MINISTERIE VAN ECONOMISCHE ZAKEN — (MINISTRY OF ECONOMIC AFFAIRS)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Centraal Planbureau (CPB) — (Netherlands Bureau for Economic Policy Analyses)
— 
Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) — (Industrial Property Office)
— 
SenterNovem — (SenterNovem – Agency for sustainable innovation)
— 
Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) — (State Supervision of Mines)
— 
Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) — (Netherlands Competition Authority)
— 
Economische Voorlichtingsdienst (EVD) — (Netherlands Foreign Trade Agency)
— 
Agentschap Telecom — (Radiocommunications Agency)
— 
Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) — (Professional and innovative procurement, network for contracting authorities)
— 
Regiebureau Inkoop Rijksoverheid — (Coordination of Central Government Purchasing)
— 
Octrooicentrum Nederland — (Netherlands Patent Office)
— 
Consumentenautoriteit — (Consumer Authority)

MINISTERIE VAN FINANCIËN — (MINISTRY OF FINANCE)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Belastingdienst Automatiseringscentrum — (Tax and Custom Computer and Software Centre)
— 
Belastingdienst — (Tax and Customs Administration)
— 
de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen — (the various Divisions of the Tax and Customs Administration throughout the Netherlands)
— 
Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD) — (Fiscal Information and Investigation Service (the Economic Investigation Service included))
— 
Belastingdienst Opleidingen — (Tax and Customs Training Centre)
— 
Dienst der Domeinen — (State Property Service)

MINISTERIE VAN JUSTITIE — (MINISTRY OF JUSTICE)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Dienst Justitiële Inrichtingen — (Correctional Institutions Agency)
— 
Raad voor de Kinderbescherming — (Child Care and Protection Agency)
— 
Centraal Justitie Incasso Bureau — (Central Fine Collection Agency)
— 
Openbaar Ministerie — (Public Prosecution Service)
— 
Immigratie en Naturalisatiedienst — (Immigration and Naturalisation Service)
— 
Nederlands Forensisch Instituut — (Netherlands Forensic Institute)
— 
Dienst Terugkeer & Vertrek — (Repatriation and Departure Agency)

MINISTERIE VAN LANDBOUW, NATUUR EN VOEDSELKWALITEIT — (MINISTRY OF AGRICULTURE, NATURE AND FOOD QUALITY)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Dienst Regelingen (DR) — (National Service for the Implementation of Regulations (Agency))
— 
Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD) — (Plant Protection Service (Agency))
— 
Algemene Inspectiedienst (AID) — (General Inspection Service)
— 
Dienst Landelijk Gebied (DLG) — (Government Service for Sustainable Rural Development)
— 
Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) — (Food and Consumer Product Safety Authority)

MINISTERIE VAN ONDERWIJS, CULTUUR EN WETENSCHAPPEN — (MINISTRY OF EDUCATION, CULTURE AND SCIENCE)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Inspectie van het Onderwijs — (Inspectorate of Education)
— 
Erfgoedinspectie — (Inspectorate of Heritage)
— 
Centrale Financiën Instellingen — (Central Funding of Institutions Agency)
— 
Nationaal Archief — (National Archives)
— 
Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid — (Advisory Council for Science and Technology Policy)
— 
Onderwijsraad — (Education Council)
— 
Raad voor Cultuur — (Council for Culture)

MINISTERIE VAN SOCIALE ZAKEN EN WERKGELEGENHEID — (MINISTRY OF SOCIAL AFFAIRS AND EMPLOYMENT)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Inspectie Werk en Inkomen — (the Work and Income Inspectorate)
— 
Agentschap SZW — (SZW Agency)

MINISTERIE VAN VERKEER EN WATERSTAAT — (MINISTRY OF TRANSPORT, PUBLIC WORKS AND WATERMANAGEMENT)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart — (Directorate-general for Transport and Civil Aviation)
— 
Directoraat-generaal Personenvervoer — Directorate-general for Passenger Transport)
— 
Directoraat-generaal Water — (Directorate-general of Water Affairs)
— 
Centrale diensten — (Central Services)
— 
Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat — (Shared services Organisation Transport and Water management) (new organisation)
— 
Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI — (Royal Netherlands Meteorological Institute)
— 
Rijkswaterstaat, Bestuur — (Public Works and Water Management, Board)
— 
De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat — (Each individual regional service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)
— 
De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat — (Each individual specialist service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)
— 
Adviesdienst Geo-Informatie en ICT — (Advisory Council for Geo-information and ICT)
— 
Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) — (Advisory Council for Traffic and Transport)
— 
Bouwdienst — (Service for Construction)
— 
Corporate Dienst — (Corporate Service)
— 
Data ICT Dienst — (Service for Data and IT)
— 
Dienst Verkeer en Scheepvaart — (Service for Traffic and Ship Transport)
— 
Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) — (Service for Road and Hydraulic Engineering)
— 
Rijksinstituut voor Kust en Zee (RIKZ) — (National Institute for Coastal and Marine Management)
— 
Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) — (National Institute for Sweet Water Management and Water Treatment)
— 
Waterdienst — (Service for Water)
— 
Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie — (Inspectorate Transport and Water Management, Main Directorate)
— 
Port state Control
— 
Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) — (Directorate of Development of Supervision of Communication and Research)
— 
Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht — Management Unit „Air“
— 
Toezichthouder Beheer Eenheid Water — Management Unit „Water“
— 
Toezichthouder Beheer Eenheid Land — Management Unit „Land“

MINISTERIE VAN VOLKSHUISVESTING, RUIMTELIJKE ORDENING EN MILIEUBEHEER — (MINISTRY FOR HOUSING, SPATIAL PLANNING AND THE ENVIRONMENT)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie — (Directorate General for Housing, Communities and Integration)
— 
Directoraat-generaal Ruimte — (Directorate General for Spatial Policy)
— 
Directoraat-general Milieubeheer — (Directorate General for Environmental Protection)
— 
Rijksgebouwendienst — (Government Buildings Agency)
— 
VROM Inspectie — (Inspectorate)

MINISTERIE VAN VOLKSGEZONDHEID, WELZIJN EN SPORT — (MINISTRY OF HEALTH, WELFARE AND SPORTS)

— 
Bestuursdepartement — (Central policy and staff departments)
— 
Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken — (Inspectorate for Health Protection and Veterinary Public Health)
— 
Inspectie Gezondheidszorg — (Health Care Inspectorate)
— 
Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming — (Youth Services and Youth Protection Inspectorate)
— 
Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) — (National Institute of Public Health and Environment)
— 
Sociaal en Cultureel Planbureau — (Social and Cultural Planning Office)
— 
Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen — (Medicines Evaluation Board Agency)

TWEEDE KAMER DER STATEN-GENERAAL — (SECOND CHAMBER OF THE STATES GENERAL)

EERSTE KAMER DER STATEN-GENERAAL — (FIRST CHAMBER OF THE STATES GENERAL)

RAAD VAN STATE — (COUNCIL OF STATE)

ALGEMENE REKENKAMER — (NETHERLANDS COURT OF AUDIT)

NATIONALE OMBUDSMAN — (NATIONAL OMBUDSMAN)

KANSELARIJ DER NEDERLANDSE ORDEN — (CHANCELLERY OF THE NETHERLANDS ORDER)

KABINET DER KONINGIN — (QUEEN'S CABINET)

RAAD VOOR DE RECHTSPRAAK EN DE RECHTBANKEN — (JUDICIAL MANAGEMENT AND ADVISORY BOARD AND COURTS OF LAW)

AUSTRIA

A.   Kehtiva lepinguga hõlmatud üksused

1. 

Bundeskanzleramt (Federal Chancellery)

2. 

Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten (Federal Ministry for european and international Affairs)

3. 

Bundesministerium für Finanzen (Federal Ministry of Finance)

4. 

Bundesministerium für Gesundheit (Federal Ministry of Health)

5. 

Bundesministerium für Inneres (Federal Ministry of Interior)

6. 

Bundesministerium für Justiz (Federal Ministry of Justice)

7. 

Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (Federal Ministry of Defence and Sport)

8. 

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft (Federal Ministry for Agriculture and Forestry, the Environment and Water Management)

9. 

Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (Federal Ministry for Employment, Social Affairs and Consumer Protection)

10. 

Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur (Federal Ministry for Education, Art and Culture)

11. 

Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie (Federal Ministry for Transport, Innovation and Technology)

12. 

Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (Federal Ministry for Economic Affairs, Family and Youth)

13. 

Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung (Federal Ministry for Science and Research)

14. 

Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen (Federal Office for Calibration and Measurement)

15. 

Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H (Austrian Research and Test Centre Arsenal Ltd)

16. 

Bundesanstalt für Verkehr (Federal Institute for Traffic)

17. 

Bundesbeschaffung G.m.b.H (Federal Procurement Ltd)

18. 

Bundesrechenzentrum G.m.b.H (Federal Data Processing Centre Ltd)

B.   Kõik muud keskvalitsusasutused, sealhulgas nende piirkondlikud ja kohalikud allüksused, tingimusel et nad on mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga.

POOLA

1. 

Kancelaria Prezydenta RP (Chancellery of the President)

2. 

Kancelaria Sejmu RP (Chancellery of the Sejm)

3. 

Kancelaria Senatu RP (Chancellery of the Senate)

4. 

Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (Chancellery of the Prime Minister)

5. 

Sąd Najwyższy (Supreme Court)

6. 

Naczelny Sąd Administracyjny (Supreme Administrative Court)

7. 

Sądy powszechne - rejonowe, okręgowe i apelacyjne (Common Court of Law - District Court, Regional Court, Appellate Court)

8. 

Trybunat Konstytucyjny (Constitutional Court)

9. 

Najwyższa Izba Kontroli (Supreme Chamber of Control)

10. 

Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (Office of the Human Rights Defender)

11. 

Biuro Rzecznika Praw Dziecka (Office of the Children's Rigths Ombudsman)

12. 

Biuro Ochrony Rządu (Government Protection Bureau)

13. 

Biuro Bezpieczeństwa Narodowego (The National Security Office)

14. 

Centralne Biuro Antykorupcyjne (Central Anticorruption Bureau)

15. 

Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej (Ministry of Labour and Social Policy)

16. 

Ministerstwo Finansów (Ministry of Finance)

17. 

Ministerstwo Gospodarki (Ministry of Economy)

18. 

Ministerstwo Rozwoju Regionalnego (Ministry of Regional Development)

19. 

Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego (Ministry of Culture and National Heritage)

20. 

Ministerstwo Edukacji Narodowej (Ministry of National Education)

21. 

Ministerstwo Obrony Narodowej (Ministry of National Defence)

22. 

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (Ministry of Agriculture and Rural Development)

23. 

Ministerstwo Skarbu Państwa (Ministry of the State Treasury)

24. 

Ministerstwo Sprawiedliwości (Ministry of Justice)

25. 

Ministerstwo Transportu, Budownictwa i Gospodarki Morskiej (Ministry of Transport, Construction and Maritime Economy)

26. 

Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego (Ministry of Science and Higher Education)

27. 

Ministerstwo Środowiska (Ministry of Environment)

28. 

Ministerstwo Spraw Wewnętrznych (Ministry of Internal Affairs)

29. 

Ministrestwo Administracji i Cyfryzacji (Ministry of Administration and Digitisation)

30. 

Ministerstwo Spraw Zagranicznych (Ministry of Foreign Affairs)

31. 

Ministerstwo Zdrowia (Ministry of Health)

32. 

Ministerstwo Sportu i Turystyki (Ministry of Sport and Tourism)

33. 

Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej (Patent Office of the Republic of Poland)

34. 

Urząd Regulacji Energetyki (The Energy Regulatory Authority of Poland)

35. 

Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (Office for Military Veterans and Victims of Repression)

36. 

Urząd Transportu Kolejowego (Office for Railroad Transport)

37. 

Urząd Dozoru Technicznego (Office of Technical Inspection)

38. 

Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych (The Office for Registration of Medicinal Products, Medical Devices and Biocidal Products)

39. 

Urząd do Spraw Cudzoziemców (Office for Foreigners)

40. 

Urząd Zamówień Publicznych (Public Procurement Office)

41. 

Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (Office for Competition and Consumer Protection)

42. 

Urząd Lotnictwa Cywilnego (Civil Aviation Office)

43. 

Urząd Komunikacji Elektronicznej (Office of Electronic Communication)

44. 

Wyższy Urząd Górniczy (State Mining Authority)

45. 

Główny Urząd Miar (Main Office of Measures)

46. 

Główny Urząd Geodezji i Kartografii (The Main Office of Geodesy and Cartography)

47. 

Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (The General Office of Building Control)

48. 

Główny Urząd Statystyczny (Main Statistical Office)

49. 

Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (National Broadcasting Council)

50. 

Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (Inspector General for the Protection of Personal Data)

51. 

Państwowa Komisja Wyborcza (State Election Commission)

52. 

Państwowa Inspekcja Pracy (National Labour Inspectorate)

53. 

Rządowe Centrum Legislacji (Government Legislation Centre)

54. 

Narodowy Fundusz Zdrowia (National Health Fund)

55. 

Polska Akademia Nauk (Polish Academy of Science)

56. 

Polskie Centrum Akredytacji (Polish Accreditation Centre)

57. 

Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Polish Centre for Testing and Certification)

58. 

Polska Organizacja Turystyczna (Polish National Tourist Office)

59. 

Polski Komitet Normalizacyjny (Polish Committee for Standardisation)

60. 

Zakład Ubezpieczeń Społecznych (Social Insurance Institution)

61. 

Komisja Nadzoru Finansowego (Polish Financial Supervision Authority)

62. 

Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (Head Office of State Archives)

63. 

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (Agricultural Social Insurance Fund)

64. 

Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (The General Directorate of National Roads and Motorways)

65. 

Główny Inspektorat Ochrony Roślin i Nasiennictwa (The Main Inspectorate for the Inspection of Plant and Seeds Protection)

66. 

Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (The National Headquarters of the State Fire-Service)

67. 

Komenda Główna Policji (Polish National Police)

68. 

Komenda Główna Straży Granicxnej (The Chief Boarder Guards Command)

69. 

Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (The Main Inspectorate of Commercial Quality of Agri-Food Products)

70. 

Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (The Main Inspectorate for Environment Protection)

71. 

Główny Inspektorat Transportu Drogowego (Main Inspectorate of Road Transport)

72. 

Główny Inspektorat Farmaceutyczny (Main Pharmaceutical Inspectorate)

73. 

Główny Inspektorat Sanitarny (Main Sanitary Inspectorate)

74. 

Główny Inspektorat Weterynarii (The Main Veterinary Inspectorate)

75. 

Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (Internal Security Agency)

76. 

Agencja Wywiadu (Foreign Intelligence Agency)

77. 

Agencja Mienia Wojskowego (Agency for Military Property)

78. 

Wojskowa Agencja Mieszkaniowa (Military Real Estate Agency)

79. 

Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (Agency for Restructuring and Modernisation of Agriculture)

80. 

Agencja Rynku Rolnego (Agriculture Market Agency)

81. 

Agencja Nieruchomości Rolnych (Agricultural Property Agency)

82. 

Państwowa Agencja Atomistyki (National Atomic Energy Agency)

83. 

Polska Agencja Żeglugi Powietrznej (Polish Air Navigation Services Agency)

84. 

Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych (State Agency for Prevention of Alcohol Related Problems)

85. 

Agencja Rezerw Materiałowych (The Material Reserves Agency)

86. 

Narodowy Bank Polski (National Bank of Poland)

87. 

Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (The National Fund for Environmental Protection and Water Management)

88. 

Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (National Disabled Persons Rehabilitation Fund)

89. 

Instytut Pamięci Narodowej - Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu (National Remembrance Institute - Commission for Prosecution of Crimes Against the Polish Nation)

90. 

Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa (The Committee of Protection of Memory of Combat and Martyrdom)

91. 

Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej (Customs Service of the Republic of Poland)

92. 

Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe“ (State Forest Enterprise „Lasy Państwowe“)

93. 

Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości (Polish Agency for Enterprise Development)

94. 

Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda (Public Autonomous Health Care Management Units established by minister, central government unit or voivoda).

PORTUGAL

1. 

Presidência do Conselho de Ministros (Presidency of the Council of Ministers)

2. 

Ministério das Finanças (Ministry of Finance)

3. 

Ministério da Defesa Nacional (Ministry of Defence)

4. 

Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas (Ministry of Foreign Affairs and Portuguese Communities)

5. 

Ministério da Administração Interna (Ministry of Internal Affairs)

6. 

Ministério da Justiça (Ministry of Justice)

7. 

Ministério da Economia (Ministry of Economy)

8. 

Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas (Ministry of Agriculture, Rural Development and Fishing)

9. 

Ministério da Educação (Ministry of Education)

10. 

Ministério da Ciência e do Ensino Superior (Ministry of Science and University Education)

11. 

Ministério da Cultura (Ministry of Culture)

12. 

Ministério da Saúde (Ministry of Health)

13. 

Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social (Ministry of Labour and Social Solidarity)

14. 

Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação (Ministry of Public Works, Transports and Housing)

15. 

Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente (Ministry of Cities, Land Management and Environment)

16. 

Ministério para a Qualificação e o Emprego (Ministry for Qualification and Employment)

17. 

Presidença da Republica (Presidency of the Republic)

18. 

Tribunal Constitucional (Constitutional Court)

19. 

Tribunal de Contas (Court of Auditors)

20. 

Provedoria de Justiça (Ombudsman)

RUMEENIA

Administrația Prezidențială (Presidential Administration)

Senatul României (Romanian Senate)

Camera Deputaților (Chamber of Deputies)

Inalta Curte de Casație și Justiție (Supreme Court)

Curtea Constituțională (Constitutional Court)

Consiliul Legislativ (Legislative Council)

Curtea de Conturi (Court of Accounts)

Consiliul Superior al Magistraturii (Superior Council of Magistracy)

Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casație și Justiție (Prosecutor's Office Attached to the Supreme Court)

Secretariatul General al Guvernului (General Secretariat of the Government)

Cancelaria primului ministru (Chancellery of the Prime Minister)

Ministerul Afacerilor Externe (Ministry of Foreign Affairs)

Ministerul Economiei și Finanțelor (Ministry of Economy and Finance)

Ministerul Justiției (Ministry of Justice)

Ministerul Apărării (Ministry of Defense)

Ministerul Internelor și Reformei Administrative (Ministry of Interior and Administration Reform)

Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Sanse (Ministry of Labor and Equal Opportunities)

Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale (Ministry for Small and Medium Sized Enterprises, Trade, Tourism and Liberal Professions)

Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale (Ministry of Agricultural and Rural Development)

Ministerul Transporturilor (Ministry of Transport)

Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței (Ministry of Development, Public, Works and Housing)

Ministerul Educației Cercetării și Tineretului (Ministry of Education, Research and Youth)

Ministerul Sănătății Publice (Ministry of Public Health)

Ministerul Culturii și Cultelor (Ministry of Culture and Religious Affairs)

Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației (Ministry of Communications and Information Technology)

Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile (Ministry of Environment and Sustainable Development)

Serviciul Român de Informații (Romanian Intelligence Service)

Serviciul Român de Informații Externe (Romanian Foreign Intelligence Service)

Serviciul de Protecție și Pază (Protection and Guard Service)

Serviciul de Telecomunicații Speciale (Special Telecommunication Service)

Consiliul Național al Audiovizualului (The National Audiovisual Council)

Consiliul Concurenței (CC) (Competition Council)

Direcția Națională Anticorupție (National Anti-corruption Department)

Inspectoratul General de Poliție (General Inspectorate of Police)

Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice (National Authority for Regulation and Monitoring Public Procurement)

Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor (National Council for Solving the Contests)

Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice (ANRSC) (National Authority for Regulating Community Services Public Utilities)

Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (Sanitary Veterinary and Food Safety National Authority)

Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (National Authority for Consumer Protection)

Autoritatea Navală Română (Romanian Naval Authority)

Autoritatea Feroviară Română (Romanian Railway Authority)

Autoritatea Rutieră Română (Romanian Road Authority)

Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului-și Adopție (National Authority for the Protection of Child Rights and Adoption)

Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (National Authority for Disabled Persons)

Autoritatea Națională pentru Tineret (National Authority for Youth)

Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifica (National Authority for Scientific Research)

Autoritatea Națională pentru Comunicații (National Authority for Communications)

Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale (National Authority for Informational Society Services)

Autoritatea Electorală Permanente (Permanent Electoral Authority)

Agenția pentru Strategii Guvernamentale (Agency for Governmental Strategies)

Agenția Națională a Medicamentului (National Medicines Agency)

Agenția Națională pentru Sport (National Agency for Sports)

Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă (National Agency for Employment)

Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (National Authority for Electrical Energy Regulation)

Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Romanian Agency for Power Conservation)

Agenția Națională pentru Resurse Minerale (National Agency for Mineral Resources)

Agenția Română pentru Investiții Străine (Romanian Agency for Foreign Investment)

Agenția Națională a Funcționarilor Publici (National Agency of Public Civil Servants)

Agenția Națională de Administrare Fiscală (National Agency of Fiscal Administration)

Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială (Agency For Offsetting Special Technique Procurements)

Agenția Națională Anti-doping (National Anti-Doping Agency)

Agenția Nucleară (Nuclear Agency)

Agenția Națională pentru Protecția Familiei (National Agency for Family Protection)

Agenția Națională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbați și Femei (National Authority for Equality of Chances between Men and Women)

Agenția Națională pentru Protecția Mediului (National Agency for Environmental Protection)

Agenția națională Antidrog (National Anti-drugs Agency)

SLOVEENIA

1. 

Predsednik Republike Slovenije (President of the Republic of Slovenia)

2. 

Državni zbor (The National Assembly)

3. 

Državni svet (The National Council)

4. 

Varuh človekovih pravic (The Ombudsman)

5. 

Ustavno sodišče (The Constitutional Court)

6. 

Računsko sodišče (The Court of Audits)

7. 

Državna revizijska komisja (The National Review Commission)

8. 

Slovenska akademija znanosti in umetnosti (The Slovenian Academy of Science and Art)

9. 

Vladne službe (The Government Services)

10. 

Ministrstvo za finance (Ministry of Finance)

11. 

Ministrstvo za notranje zadeve (Ministry of Internal Affairs)

12. 

Ministrstvo za zunanje zadeve (Ministry of Foreign Affairs)

13. 

Ministrstvo za obrambo (Ministry of Defence)

14. 

Ministrstvo za pravosodje (Ministry of Justice)

15. 

Ministrstvo za gospodarstvo (Ministry of the Economy)

16. 

Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (Ministry of Agriculture, Forestry and Food)

17. 

Ministrstvo za promet (Ministry of Transport)

18. 

Ministrstvo za okolje, prostor in energijo (Ministry of Environment, Spatial Planning and Energy)

19. 

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (Ministry of Labour, Family and Social Affairs)

20. 

Ministrstvo za zdravje (Ministry of Health)

21. 

Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnogijo (Ministry of Higher Education, Science and Technology)

22. 

Ministrstvo za kulturo (Ministry of Culture)

23. 

Ministerstvo za javno upravo (Ministry of Public Administration)

24. 

Vrhovno sodišče Republike Slovenije (The Supreme Court of the Republic of Slovenia)

25. 

Višja sodišča (Higher Courts)

26. 

Okrožna sodišča (District Courts)

27. 

Okrajna sodišča (County Courts)

28. 

Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (The Supreme Prosecutor of the Republic of Slovenia)

29. 

Okrožna državna tožilstva (Districts' State Prosecutors)

30. 

Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Social Attorney of the Republic of Slovenia)

31. 

Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (National Attorney of the Republic of Slovenia)

32. 

Upravno sodišče Republike Slovenije (Administrative Court of the Republic of Slovenia)

33. 

Senat za prekrške Republike Slovenije (Senat of Minor Offenses of the Republic of Slovenia)

34. 

Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (Higher Labour and Social Court)

35. 

Delovna in sodišča (Labour Courts)

36. 

Upravne note (Local Administrative Units)

SLOVAKKIA

Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 (seadustekogu), mida on täpsustatud hilisemates määrustes:

Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Ministry of Economy of the Slovak Republic)

Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Ministry of Finance of the Slovak Republic)

Ministerstvo dopravy, výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Ministry of Transport, Construction and Regional Development of the Slovak Republic)

Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky (Ministry of Agriculture and Rural Development of the Slovak Republic)

Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Ministry of Interior of the Slovak Republic)

Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Ministry of Defence of the Slovak Republic)

Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Ministry of Justice of the Slovak Republic)

Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Ministry of Foreign Affairs of the Slovak Republic)

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Ministry of Labour, Social Affairs and Family of the Slovak Republic)

Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Ministry of Environment of the Slovak Republic)

Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Ministry of Education, Science, Research and Sport of the Slovak Republic)

Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Ministry of Culture of the Slovak Republic)

Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Ministry of Health Service of the Slovak Republic)

Úrad vlády Slovenskej republiky (The Government Office of the Slovak Republic)

Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Antimonopoly Office of the Slovak Republic)

Štatistický úrad Slovenskej republiky (Statistical Office of the Slovak Republic)

Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (The Office of Land Surveyor, Cartography and Cadastre of the Slovak Republic)

Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky (Nuclear Regulatory Authority of the Slovak Republic)

Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Slovak Office of Standards, Metrology and Testing)

Úrad pre verejné obstarávanie (The Office for Public Procurement)

Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Industrial Property Office of the Slovak Republic)

Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky (The Administration of State Material Reserves of the Slovak Republic)

Národný bezpečnostný úrad (National Security Authority)

Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (The Office of the President of the Slovak Republic)

Národná rada Slovenskej republiky (National Council of the Slovak Republic)

Ústavný súd Slovenskej republiky (Constitutional Court of the Slovak Republic)

Najvyšší súd Slovenskej republiky (Supreme Court of the Slovak Republic)

Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Public Prosecution of the Slovak Republic)

Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Supreme Audit Office of the Slovak Republic)

Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Telecommunications Office of the Slovak Republic)

Poštový úrad (Postal Regulatory Office)

Úrad na ochranu osobných údajov (Office for Personal Data Protection)

Kancelária verejného ochrancu práv (Ombudsman's Office)

Úrad pre finančný trh (Office for the Finance Market)

SOOME

OIKEUSKANSLERINVIRASTO – JUSTITIEKANSLERSÄMBETET (OFFICE OF THE CHANCELLOR OF JUSTICE)

LIIKENNE- JA VIESTINTÄMINISTERIÖ – KOMMUNIKATIONSMINISTERIET

(MINISTRY OF TRANSPORT AND COMMUNICATIONS)

Viestintävirasto – Kommunikationsverket (Finnish Communications Regulatory Authority)

Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE (Finnish Vehicle Administration)**

Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen (Finnish Civil Aviation Authority)

Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet (Finnish Meterological Institute)

Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket (The Finnish Maritime Administration)

Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet (Finnish Institute of Marine Research)

Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK (Rail Administration)

Rautatievirasto – Järnvägsverket (Finnish Railway Agency)

Tiehallinto – Vägförvaltningen (Road Administration)

MAA- JA METSÄTALOUSMINISTERIÖ – JORD- OCH SKOGSBRUKSMINISTERIET

(MINISTRY OF AGRICULTURE AND FORESTRY)

Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket (Finnish Food Safety Authority)

Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket (National Land Survey of Finland)

Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket (The Countryside Agency)

OIKEUSMINISTERIÖ – JUSTITIEMINISTERIET (MINISTRY OF JUSTICE)

Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå (Office of the Data Protection Ombudsman)

Tuomioistuimet – domstolar (Courts of Law)

Korkein oikeus – Högsta domstolen (Supreme Court)

Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen (Supreme Administrative Court)

Hovioikeudet – hovrätter (Courts of Appeal)

Käräjäoikeudet – tingsrätter (District Courts)

Hallinto-oikeudet – förvaltningsdomstolar (Administrative Courts)

Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen (Market Court)

Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen (Labour Court)

Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen (Insurance Court)

Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden (Consumer Complaint Board)

Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet (Prison Service)

HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna (the European Institute for Crime Prevention and Control)

Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå (Office of Bankruptcy Ombudsman)**

Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral (Legal Management Service)**

Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral (Legal Administrative Computing Center)

Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet (Legal Policy Institute)

Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen (Legal Register Centre)

Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor (Accident Investigation Board)

Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket (Criminal sanctions Agency)

Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral (Training Institute for Prison and Probation Services)

Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande (National Council for Crime Prevention)

Saamelaiskäräjät – Sametinget (The Saami Parliament)

Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet (the Office of the Prosecutor General)

OPETUSMINISTERIÖ – UNDERVISNINGSMINISTERIET (MINISTRY OF EDUCATION)

Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen (National Board of Education)

Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå (Finnish Board of Film Classification)

PUOLUSTUSMINISTERIÖ – FÖRSVARSMINISTERIET (MINISTRY OF DEFENCE)

Puolustusvoimat – Försvarsmakten (Finnish Defence Forces)

SISÄASIAINMINISTERIÖ – INRIKESMINISTERIET (MINISTRY OF THE INTERIOR)

Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen (Central Criminal Police)

Liikkuva poliisi – Rörliga polisen (National Traffic Police)

Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet (Frontier Guard)

Suojelupoliisi – Skyddspolisen (Police protection)

Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan (Police College)

Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral (Police Technical Centre)

Pelastusopisto – Räddningsverket (Emergency Services)

Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket (Emergency Response Centre)

Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket (Immigration Authority)

Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral (Interior Management Service)

Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors (Helsinki Police Department)

Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för asylsökande (Reception centres for Asylum Seekers)

SOSIAALI- JA TERVEYSMINISTERIÖ – SOCIAL- OCH HÄLSOVÅRDSMINISTERIET (MINISTRY OF SOCIAL AFFAIRS AND HEALTH)

Työttömyysturvalautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden (Unemployment Appeal Board)

Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet (Appeal Tribunal)

Lääkelaitos – Läkemedelsverket (National Agency for Medicines)

Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården (National Authority for Medicolegal Affairs)

Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen (Finnish Centre for Radiation and Nuclear Safety)

Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet (National Public Health Institute)

Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbehandling (Centre for Pharmacotherapy Development ROHTO)

Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral (the National Product Control Agency's SSTV)

Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes (Health and Social Care Research and Development Center STAKES)

TYÖ- JA ELINKEINOMINISTERIÖ – ARBETS- OCH NÄRINGSMINISTERIET

(MINISTRY OF EMPLOYMENT AND THE ECONOMY)

Kuluttajavirasto – Konsumentverket (Finnish Consumer Agency)

Kilpailuvirasto – Konkurrensverket (Finnish Competition Authority)

Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen (National Board of Patents and Registration)

Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå (National Conciliators' Office)

Työneuvosto – Arbetsrådet (Labour Council)

Energiamarkkinavirasto – Energimarknadsverket (Energy Market Authority)

Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen (Geological Survey of Finland)

Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen (The National Emergency Supply Agency)

Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen (National Consumer Research Center)

Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande (Finnish Tourist Board)

Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen (Centre for Metrology and Accrediattion)

Tekes - teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus –Tekes - utvecklingscentralen för teknologi och innovationer (Finnish Funding Agency for Technology and Innovation)

Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen (Safety Technology Authority)

Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral (VTT Technical Research Centre of Finland)

Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden (Discrimination Tribunal)

Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå (Office of the Ombudsman for Minorities)

ULKOASIAINMINISTERIÖ – UTRIKESMINISTERIET (MINISTRY FOR FOREIGN AFFAIRS)

VALTIONEUVOSTON KANSLIA – STATSRÅDETS KANSLI (PRIME MINISTER'S OFFICE)

VALTIOVARAINMINISTERIÖ – FINANSMINISTERIET (MINISTRY OF FINANCE)

Valtiokonttori – Statskontoret (State Treasury)

Verohallinto – Skatteförvaltningen (Tax Administration)

Tullilaitos – Tullverket (Customs)

Tilastokeskus – Statistikcentralen (Statistics Finland)

Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskningscentral (Government Institute for Economic Research)

Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen (Population Register Centre)

YMPÄRISTÖMINISTERIÖ – MILJÖMINISTERIET (MINISTRY OF ENVIRONMENT)

Suomen ympäristökeskus - Finlands miljöcentral (Finnish Environment Institute)

Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet (The Housing Finance and Development Centre of Finland)

VALTIONTALOUDEN TARKASTUSVIRASTO – STATENS REVISIONSVERK (NATIONAL AUDIT OFFICE)

ROOTSI



Royal Academy of Fine Arts

Akademien för de fria konsterna

National Board for Consumer Complaints

Allmänna reklamationsnämnden

Labour Court

Arbetsdomstolen

Swedish Employment Services

Arbetsförmedlingen

National Agency for Government Employers

Arbetsgivarverk, statens

National Institute for Working Life

Arbetslivsinstitutet

Swedish Work Environment Authority

Arbetsmiljöverket

Swedish Inheritance Fund Commission

Arvsfondsdelegationen

Museum of Architecture

Arkitekturmuseet

National Archive of Recorded Sound and Moving Images

Ljud och bildarkiv, statens

The Office of the Childrens' Ombudsman

Barnombudsmannen

Swedish Council on Technology Assessment in Health Care

Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens

Royal Library

Kungliga biblioteket

National Board of Film Censors

Biografbyrå, statens

Dictionary of Swedish Biography

Biografiskt lexikon, svenskt

Swedish Accounting Standards Board

Bokföringsnämnden

Swedish Companies Registration Office

Bolagsverket

National Housing Credit Guarantee Board

Bostadskreditnämnd, statens (BKN)

National Housing Board

Boverket

National Council for Crime Prevention

Brottsförebyggande rådet

Criminal Victim Compensation and Support Authority

Brottsoffermyndigheten

National Board of Student Aid

Centrala studiestödsnämnden

Data Inspection Board

Datainspektionen

Ministries (Government Departments)

Departementen

National Courts Administration

Domstolsverket

National Electrical Safety Board

Elsäkerhetsverket

Swedish Energy Markets Inspectorate

Energimarknadsinspektionen

Export Credits Guarantee Board

Exportkreditnämnden

Swedish Fiscal Policy Council

Finanspolitiska rådet

Financial Supervisory Authority

Finansinspektionen

National Board of Fisheries

Fiskeriverket

National Institute of Public Health

Folkhälsoinstitut, statens

Swedish Research Council for Environment

Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas

National Fortifications Administration

Fortifikationsverket

National Mediation Office

Medlingsinstitutet

Defence Material Administration

Försvarets materielverk

National Defence Radio Institute

Försvarets radioanstalt

Swedish Museums of Military History

Försvarshistoriska museer, statens

National Defence College

Försvarshögskolan

The Swedish Armed Forces

Försvarsmakten

Social Insurance Office

Försäkringskassan

Geological Survey of Sweden

Geologiska undersökning, Sveriges

Geotechnical Institute

Geotekniska institut, statens

The National Rural Development Agency

Glesbygdsverket

Graphic Institute and the Graduate School of Communications

Grafiska institutet och institutet för högre kommunikations- och reklamutbildning

The Swedish Broadcasting Commission

Granskningsnämnden för radio och TV

Swedish Government Seamen's Service

Handelsflottans kultur- och fritidsråd

Ombudsman for the Disabled

Handikappombudsmannen

Board of Accident Investigation

Haverikommission, statens

Courts of Appeal (6)

Hovrätterna (6)

Regional Rent and Tenancies Tribunals (12)

Hyres- och arendenämnder (12)

Committee on Medical Responsibility

Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd

National Agency for Higher Education

Högskoleverket

Supreme Court

Högsta domstolen

National Institute for Psycho-Social Factors and Health

Institut för psykosocial miljömedicin, statens

National Institute for Regional Studies

Institut för tillväxtpolitiska studier

Swedish Institute of Space Physics

Institutet för rymdfysik

International Programme Office for Education and Training

Internationella programkontoret för utbildningsområdet

Swedish Migration Board

Migrationsverket

Swedish Board of Agriculture

Jordbruksverk, statens

Office of the Chancellor of Justice

Justitiekanslern

Office of the Equal Opportunities Ombudsman

Jämställdhetsombudsmannen

National Judicial Board of Public Lands and Funds

Kammarkollegiet

Administrative Courts of Appeal (4)

Kammarrätterna (4)

National Chemicals Inspectorate

Kemikalieinspektionen

National Board of Trade

Kommerskollegium

Swedish Agency for Innovation Systems

Verket för innovationssystem (VINNOVA)

National Institute of Economic Research

Konjunkturinstitutet

Swedish Competition Authority

Konkurrensverket

College of Arts, Crafts and Design

Konstfack

College of Fine Arts

Konsthögskolan

National Museum of Fine Arts

Nationalmuseum

Arts Grants Committee

Konstnärsnämnden

National Art Council

Konstråd, statens

National Board for Consumer Policies

Konsumentverket

National Laboratory of Forensic Science

Kriminaltekniska laboratorium, statens

Prison and Probation Service

Kriminalvården

National Paroles Board

Kriminalvårdsnämnden

Swedish Enforcement Authority

Kronofogdemyndigheten

National Council for Cultural Affairs

Kulturråd, statens

Swedish Coast Guard

Kustbevakningen

National Land Survey

Lantmäteriverket

Royal Armoury

Livrustkammaren/Skoklosters slott / Hallwylska museet

National Food Administration

Livsmedelsverk, statens

The National Gaming Board

Lotteriinspektionen

Medical Products Agency

Läkemedelsverket

County Administrative Courts (24)

Länsrätterna (24)

County Administrative Boards (24)

Länsstyrelserna (24)

Market Court

Marknadsdomstolen

Swedish Meteorological and Hydrological Institute

Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges

Modern Museum

Moderna museet

Swedish National Collections of Music

Musiksamlingar, statens

Swedish Agency for Disability Policy Coordination

Myndigheten för handikappolitisk samordning

Swedish Agency for Networks and Cooperation in Higher Education

Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning

Commission for state grants to religious communities

Nämnden för statligt stöd till trossamfun

Museum of Natural History

Naturhistoriska riksmuseet

National Environmental Protection Agency

Naturvårdsverket

Scandinavian Institute of African Studies

Nordiska Afrikainstitutet

Nordic School of Public Health

Nordiska högskolan för folkhälsovetenskap

Recorders Committee

Notarienämnden

Swedish National Board for Intra Country Adoptions

Myndigheten för internationella adoptionsfrågor

Swedish Agency for Economic and Regional Growth

Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)

Office of the Ethnic Discrimination Ombudsman

Ombudsmannen mot etnisk diskriminering

Court of Patent Appeals

Patentbesvärsrätten

Patents and Registration Office

Patent- och registreringsverket

Swedish Population Address Register Board

Personadressregisternämnd statens, SPAR-nämnden

Swedish Polar Research Secretariat

Polarforskningssekretariatet

Press Subsidies Council

Presstödsnämnden

The Council of the European Social Fund in Sweden

Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige

The Swedish Radio and TV Authority

Radio- och TV-verket

Government Offices

Regeringskansliet

Supreme Administrative Court

Regeringsrätten

Central Board of National Antiquities

Riksantikvarieämbetet

National Archives

Riksarkivet

Bank of Sweden

Riksbanken

Parliamentary Administrative Office

Riksdagsförvaltningen

The Parliamentary Ombudsmen

Riksdagens ombudsmän, JO

The Parliamentary Auditors

Riksdagens revisorer

National Debt Office

Riksgäldskontoret

National Police Board

Rikspolisstyrelsen

National Audit Bureau

Riksrevisionen

Travelling Exhibitions Service

Riksutställningar, Stiftelsen

National Space Board

Rymdstyrelsen

Swedish Council for Working Life and Social Research

Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap

National Rescue Services Board

Räddningsverk, statens

Regional Legal-aid Authority

Rättshjälpsmyndigheten

National Board of Forensic Medicine

Rättsmedicinalverket

Sami (Lapp) School Board

Sameskolstyrelsen

Sami (Lapp) Schools

Sameskolor

National Maritime Administration

Sjöfartsverket

National Maritime Museums

Maritima museer, statens

Swedish Commission on Security and Integrity Protection

Säkerhets- och intregritetsskyddsnämnden

Swedish Tax Agency

Skatteverket

National Board of Forestry

Skogsstyrelsen

National Agency for Education

Skolverk, statens

Swedish Institute for Infectious Disease Control

Smittskyddsinstitutet

National Board of Health and Welfare

Socialstyrelsen

National Inspectorate of Explosives and Flammables

Sprängämnesinspektionen

National Government Employee and Pensions Board

Statens pensionsverk

Statistics Sweden

Statistiska centralbyrån

Agency for Administrative Development

Statskontoret

Swedish Radiation Safety Authority

Strålsäkerhetsmyndigheten

Swedish International Development Cooperation Authority

Styrelsen för internationellt utvecklings- samarbete, SIDA

National Board of Psychological Defence and Conformity Assessment

Styrelsen för psykologiskt försvar

Swedish Board for Accreditation

Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll

Swedish Institute

Svenska Institutet, stiftelsen

Library of Talking Books and Braille Publications

Talboks- och punktskriftsbiblioteket

District and City Courts (97)

Tingsrätterna (97)

Judges Nomination Proposal Committee

Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet

Armed Forces' Enrolment Board

Totalförsvarets pliktverk

Swedish Defence Research Agency

Totalförsvarets forskningsinstitut

Swedish Board of Customs

Tullverket

Swedish Tourist Authority

Turistdelegationen

The National Board of Youth Affairs

Ungdomsstyrelsen

Universities and University Colleges

Universitet och högskolor

Aliens Appeals Board

Utlänningsnämnden

National Seed Testing and Certification Institute

Utsädeskontroll, statens

Swedish National Road Administration

Vägverket

National Water Supply and Sewage Tribunal

Vatten- och avloppsnämnd, statens

National Agency for Higher Education

Verket för högskoleservice (VHS)

Swedish Agency for Economic and Regional Development

Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)

Swedish Research Council

Vetenskapsrådet'

National Veterinary Institute

Veterinärmedicinska anstalt, statens

Swedish National Road and Transport Research Institute

Väg- och transportforskningsinstitut, statens

National Plant Variety Board

Växtsortnämnd, statens

Swedish Prosecution Authority

Åklagarmyndigheten

Swedish Emergency Management Agency

Krisberedskapsmyndigheten

Board of Appeals of the Manna Mission

Överklagandenämnden för nämndemannauppdrag

ÜHENDKUNINGRIIK

Cabinet Office

Office of the Parliamentary Counsel

Central Office of Information

Charity Commission

Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only)

Crown Prosecution Service

Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform

Competition Commission
Gas and Electricity Consumers' Council
Office of Manpower Economics

Department for Children, Schools and Families

Department of Communities and Local Government

Rent Assessment Panels

Department for Culture, Media and Sport

British Library
British Museum
Commission for Architecture and the Built Environment
The Gambling Commission
Historic Buildings and Monuments Commission for England (English Heritage)
Imperial War Museum
Museums, Libraries and Archives Council
National Gallery
National Maritime Museum
National Portrait Gallery
Natural History Museum
Science Museum
Tate Gallery
Victoria and Albert Museum
Wallace Collection

Department for Environment, Food and Rural Affairs

Agricultural Dwelling House Advisory Committees
Agricultural Land Tribunals
Agricultural Wages Board and Committees
Cattle Breeding Centre
Countryside Agency
Plant Variety Rights Office
Royal Botanic Gardens, Kew
Royal Commission on Environmental Pollution

Department of Health

Dental Practice Board
National Health Service Strategic Health Authorities
NHS Trusts
Prescription Pricing Authority

Department for Innovation, Universities and Skills

Higher Education Funding Council for England
National Weights and Measures Laboratory
Patent Office

Department for International Development

Department of the Procurator General and Treasury Solicitor

Legal Secretariat to the Law Officers

Department for Transport

Maritime and Coastguard Agency

Department for Work and Pensions

Disability Living Allowance Advisory Board
Independent Tribunal Service
Medical Boards and Examining Medical Officers (War Pensions)
Occupational Pensions Regulatory Authority
Regional Medical Service
Social Security Advisory Committee

Export Credits Guarantee Department

Foreign and Commonwealth Office

Wilton Park Conference Centre

Government Actuary's Department

Government Communications Headquarters

Home Office

HM Inspectorate of Constabulary

House of Commons

House of Lords

Ministry of Defence

Defence Equipment & Support
Meteorological Office

Ministry of Justice

Boundary Commission for England
Combined Tax Tribunal
Council on Tribunals
Court of Appeal - Criminal
Employment Appeals Tribunal
Employment Tribunals
HMCS Regions, Crown, County and Combined Courts (England and Wales)
Immigration Appellate Authorities
Immigration Adjudicators
Immigration Appeals Tribunal
Lands Tribunal
Law Commission
Legal Aid Fund (England and Wales)
Office of the Social Security Commissioners
Parole Board and Local Review Committees
Pensions Appeal Tribunals
Public Trust Office
Supreme Court Group (England and Wales)
Transport Tribunal

The National Archives

National Audit Office

National Savings and Investments

National School of Government

Northern Ireland Assembly Commission

Northern Ireland Court Service

Coroners Courts
County Courts
Court of Appeal and High Court of Justice in Northern Ireland
Crown Court
Enforcement of Judgements Office
Legal Aid Fund
Magistrates' Courts
Pensions Appeals Tribunals

Northern Ireland, Department for Employment and Learning

Northern Ireland, Department for Regional Development

Northern Ireland, Department for Social Development

Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development

Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure

Northern Ireland, Department of Education

Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment

Northern Ireland, Department of the Environment

Northern Ireland, Department of Finance and Personnel

Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety

Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister

Northern Ireland Office

Crown Solicitor's Office
Department of the Director of Public Prosecutions for Northern Ireland
Forensic Science Laboratory of Northern Ireland
Office of the Chief Electoral Officer for Northern Ireland
Police Service of Northern Ireland
Probation Board for Northern Ireland
State Pathologist Service

Office of Fair Trading

Office for National Statistics

National Health Service Central Register

Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners

Paymaster General's Office

Postal Business of the Post Office

Privy Council Office

Public Record Office

HM Revenue and Customs

The Revenue and Customs Prosecutions Office

Royal Hospital, Chelsea

Royal Mint

Rural Payments Agency

Scotland, Auditor-General

Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service

Scotland, General Register Office

Scotland, Queen's and Lord Treasurer's Remembrancer

Scotland, Registers of Scotland

The Scotland Office

The Scottish Ministers

Architecture and Design Scotland
Crofters Commission
Deer Commission for Scotland
Lands Tribunal for Scotland
National Galleries of Scotland
National Library of Scotland
National Museums of Scotland
Royal Botanic Garden, Edinburgh
Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Scotland
Scottish Further and Higher Education Funding Council
Scottish Law Commission
Community Health Partnerships
Special Health Boards
Health Boards
The Office of the Accountant of Court
High Court of Justiciary
Court of Session
HM Inspectorate of Constabulary
Parole Board for Scotland
Pensions Appeal Tribunals
Scottish Land Court
Sheriff Courts
Scottish Police Services Authority
Office of the Social Security Commissioners
The Private Rented Housing Panel and Private Rented Housing Committees
Keeper of the Records of Scotland

The Scottish Parliamentary Body Corporate

HM Treasury

Office of Government Commerce
United Kingdom Debt Management Office

The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales)

The Welsh Ministers

Higher Education Funding Council for Wales
Local Government Boundary Commission for Wales
The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales
Valuation Tribunals (Wales)
Welsh National Health Service Trusts and Local Health Boards
Welsh Rent Assessment Panels

Märkused 9-A lisa 2. osa kohta:

1. 

„Liidu liikmesriikide hankija“ mõiste hõlmab ka neid liidu liikmesriigi hankija allasutusi, mis ei ole eraldi juriidilised isikud.

2. 

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna üksuste hangete puhul on hõlmatud ainult 9-D lisale lisatud loetelus sisalduvad mittesalajased ja muu kui sõjalise otstarbega materjalid.

9-B LISA

KESKVALITSUSEST MADALAMA TASANDI VALITSUSASUTUSED, KES KORRALDAVAD HANKEID KÄESOLEVA LEPINGU SÄTETE KOHASELT

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED

Ei kohaldata Singapuri suhtes (Singapuris ei ole keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutusi).

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED



Kaubad (sätestatud 9-D lisas)

Piirmäär: 200 000 SDR

Teenused (sätestatud 9-E lisas)

Piirmäär: 200 000 SDR

Tööd (sätestatud 9-F lisas)

Piirmäär: 5 000 000 SDR

1. Kõik piirkondliku või kohaliku tasandi hankijad

Kõik hankijad, kes kuuluvad määruses (EÜ) nr 1059/2003 ( 97 ) määratletud haldusüksustesse.

9. peatükis „Riigihanked“ ja käesolevas lisas mõistetakse

— 
„piirkondliku tasandi hankijat“ kui määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud jaotusse NUTS 1 ja 2 kuuluva haldusüksuse hankijat ning
— 
„kohaliku tasandi hankijat“ kui määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud jaotusse NUTS 3 ja väiksemad kuuluva haldusüksuse hankijat.

2. Kõik hankijad, kes on liidu riigihanke direktiivi ( 98 ) kohaselt avalik-õiguslikud asutused.

„Avalik-õiguslik asutus“ on mis tahes asutus:

— 
mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,
— 
mis on juriidiline isik, ning
— 
mida enamjaolt rahastatakse riigi poolt või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse poolt või muude avalik-õiguslike asutuste poolt või mis on nende asutuste järelevalve all või millel on haldus-, juht- või järelevalveorgan, mille enam kui pooled liikmed nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud asutused.

Allpool on toodud ära avalik-õiguslikest asutustest hankijate soovituslik loetelu.

Nende hankijate soovituslik loetelu, kes on liidu riigihangete direktiivi kohaselt avalik-õiguslikud asutused

Belgia

Asutused

A

— 
Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'Asile – Federaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers
— 
Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaire – Federaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen
— 
Agence fédérale de Contrôle nucléaire – Federaal Agentschap voor nucleaire Controle
— 
Agence wallonne à l'Exportation
— 
Agence wallonne des Télécommunications
— 
Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées
— 
Aquafin
— 
Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft
— 
Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les Provinces – Algemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid

B

— 
Banque nationale de Belgique – Nationale Bank van België
— 
Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft
— 
Berlaymont 2000
— 
Bibliothèque royale Albert Ier – Koninklijke Bilbliotheek Albert I
— 
Bruxelles-Propreté – Agence régionale pour la Propreté – Net–Brussel – Gewestelijke Agentschap voor Netheid
— 
Bureau d'Intervention et de Restitution belge – Belgisch Interventie en Restitutiebureau
— 
Bureau fédéral du Plan – Federaal Planbureau

C

— 
Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de Chômage – Hulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen
— 
Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des Marins – Hulp en Voorzorgskas voor Zeevarenden
— 
Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer Belges – Kas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen
— 
Caisse nationale des Calamités – Nationale Kas voor Rampenschade
— 
Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Batellerie – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart
— 
Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement „Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes“) – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings- en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd „Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten“)
— 
Centre d'Etude de l'Energie nucléaire – Studiecentrum voor Kernenergie
— 
Centre de recherches agronomiques de Gembloux
— 
Centre hospitalier de Mons
— 
Centre hospitalier de Tournai
— 
Centre hospitalier universitaire de Liège
— 
Centre informatique pour la Région de Bruxelles-Capitale – Centrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest
— 
Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le Racisme – Centrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding
— 
Centre régional d'Aide aux Communes
— 
Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën
— 
Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent
— 
Comité de Contrôle de l'Electricité et du Gaz – Contrôle comité voor Elekticiteit en Gas
— 
Comité national de l'Energie – Nationaal Comité voor de Energie
— 
Commissariat général aux Relations internationales
— 
Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie
— 
Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique
— 
Conseil central de l'Economie – Centrale Raad voor het Bedrijfsleven
— 
Conseil économique et social de la Région wallonne
— 
Conseil national du Travail – Nationale Arbeidsraad
— 
Conseil supérieur de la Justice – Hoge Raad voor de Justitie
— 
Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes Entreprises – Hoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen
— 
Conseil supérieur des Classes moyennes
— 
Coopération technique belge – Belgische technische Coöperatie

D

— 
Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung
— 
Dienst voor de Scheepvaart
— 
Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs
— 
Domus Flandria

E

— 
Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française
— 
Export Vlaanderen

F

— 
Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven
— 
Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector
— 
Fonds bijzondere Jeugdbijstand
— 
Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires
— 
Fonds culturele Infrastructuur
— 
Fonds de Participation
— 
Fonds de Vieillissement – Zilverfonds
— 
Fonds d'Aide médicale urgente – Fonds voor dringende geneeskundige Hulp
— 
Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française
— 
Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom – Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom
— 
Fonds des Accidents du Travail – Fonds voor Arbeidsongevallen
— 
Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'Entreprises
— 
Fonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers
— 
Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-Capitale – Woningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest
— 
Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie
— 
Fonds Film in Vlaanderen
— 
Fonds national de Garantie des Bâtiments scolaires – Nationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen
— 
Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillers – Nationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade
— 
Fonds piscicole de Wallonie
— 
Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangers – Fonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten
— 
Fonds pour la Rémunération des Mousses – Fonds voor Scheepsjongens
— 
Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communales – Brussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën
— 
Fonds voor flankerend economisch Beleid
— 
Fonds wallon d'Avances pour la Réparation des Dommages provoqués par des Pompages et des Prises d'Eau souterraine

G

— 
Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten
— 
Grindfonds

H

— 
Herplaatsingfonds
— 
Het Gemeenschapsonderwijs
— 
Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten

I

— 
Institut belge de Normalisation – Belgisch Instituut voor Normalisatie
— 
Institut belge des Services postaux et des Télécommunications – Belgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie
— 
Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle
— 
Institut bruxellois pour la Gestion de l'Environnement – Brussels Instituut voor Milieubeheer
— 
Institut d'Aéronomie spatiale – Instituut voor Ruimte aëronomie
— 
Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises
— 
Institut des Comptes nationaux – Instituut voor de nationale Rekeningen
— 
Institut d'Expertise vétérinaire – Instituut voor veterinaire Keuring
— 
Institut du Patrimoine wallon
— 
Institut für Aus- und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen
— 
Institut géographique national – Nationaal geografisch Instituut
— 
Institution pour le Développement de la Gazéification souterraine – Instelling voor de Ontwikkeling van ondergrondse Vergassing
— 
Institution royale de Messine – Koninklijke Gesticht van Mesen
— 
Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamande – Universitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap
— 
Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté française – Universitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap
— 
Institut national des Industries extractives – Nationaal Instituut voor de Extractiebedrijven
— 
Institut national de Recherche sur les Conditions de Travail – Nationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden
— 
Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de Guerre – Nationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers
— 
Institut national des Radioéléments – Nationaal Instituut voor Radio-Elementen
— 
Institut national pour la Criminalistique et la Criminologie – Nationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie
— 
Institut pour l'Amélioration des Conditions de Travail – Instituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden
— 
Institut royal belge des Sciences naturelles – Koninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen
— 
Institut royal du Patrimoine culturel – Koninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium
— 
Institut royal météorologique de Belgique – Koninklijk meteorologisch Instituut van België
— 
Institut scientifique de Service public en Région wallonne
— 
Institut scientifique de la Santé publique – Louis Pasteur – Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid - Louis Pasteur
— 
Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen
— 
Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer
— 
Instituut voor het archeologisch Patrimonium
— 
Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen
— 
Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant

J

— 
Jardin botanique national de Belgique – Nationale Plantentuin van België

K

— 
Kind en Gezin
— 
Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen

L

— 
Loterie nationale – Nationale Loterij

M

— 
Mémorial national du Fort de Breendonk – Nationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk
— 
Musée royal de l'Afrique centrale – Koninklijk Museum voor Midden- Afrika
— 
Musées royaux d'Art et d'Histoire – Koninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis
— 
Musées royaux des Beaux-Arts de Belgique – Koninklijke Musea voor schone Kunsten van België

O

— 
Observatoire royal de Belgique – Koninklijke Sterrenwacht van België
— 
Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la Défense – Centrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie
— 
Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de L'Emploi
— 
Office de Contrôle des Assurances – Controledienst voor de Verzekeringen
— 
Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de Mutualités – Controledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen
— 
Office de la Naissance et de l'Enfance
— 
Office de Promotion du Tourisme
— 
Office de Sécurité sociale d'Outre-Mer – Dienst voor de overzeese sociale Zekerheid
— 
Office for Foreign Investors in Wallonia
— 
Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariés – Rijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers
— 
Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et locales – Rijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten
— 
Office national des Vacances annuelles – Rijksdienst voor jaarlijkse Vakantie
— 
Office national du Ducroire – Nationale Delcrederedienst
— 
Office régional bruxellois de l'Emploi – Brusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling
— 
Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture
— 
Office régional pour le Financement des Investissements communaux
— 
Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi
— 
Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel
— 
Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem
— 
Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest
— 
Orchestre national de Belgique – Nationaal Orkest van België
— 
Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissiles – Nationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen

P

— 
Palais des Beaux-Arts – Paleis voor schone Kunsten
— 
Participatiemaatschappij Vlaanderen
— 
Pool des Marins de la Marine marchande – Pool van de Zeelieden der Koopvaardij

R

— 
Radio et Télévision belge de la Communauté française
— 
Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea

S

— 
Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-Capitale – Brusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp
— 
Société belge d'Investissement pour les pays en développement – Belgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden
— 
Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon
— 
Société de Garantie régionale
— 
Sociaal economische Raad voor Vlaanderen
— 
Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agréées –Brusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen
— 
Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège
— 
Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg
— 
Société publique de Gestion de l'Eau
— 
Société wallonne du Logement et sociétés agréées
— 
Sofibail
— 
Sofibru
— 
Sofico

T

— 
Théâtre national
— 
Théâtre royal de la Monnaie – De Koninklijke Muntschouwburg
— 
Toerisme Vlaanderen
— 
Tunnel Liefkenshoek

U

— 
Universitair Ziekenhuis Gent

V

— 
Vlaams Commissariaat voor de Media
— 
Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding
— 
Vlaams Egalisatie Rente Fonds
— 
Vlaamse Hogescholenraad
— 
Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen
— 
Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek
— 
Vlaamse interuniversitaire Raad
— 
Vlaamse Landmaatschappij
— 
Vlaamse Milieuholding
— 
Vlaamse Milieumaatschappij
— 
Vlaamse Onderwijsraad
— 
Vlaamse Opera
— 
Vlaamse Radio- en Televisieomroep
— 
Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit- en Gasmarkt
— 
Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde
— 
Vlaams Fonds voor de Lastendelging
— 
Vlaams Fonds voor de Letteren
— 
Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap
— 
Vlaams Informatiecentrum over Land- en Tuinbouw
— 
Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden
— 
Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie
— 
Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie
— 
Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen
— 
Vlaams Landbouwinvesteringsfonds
— 
Vlaams Promotiecentrum voor Agro- en Visserijmarketing
— 
Vlaams Zorgfonds
— 
Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen

Bulgaaria

Asutused

— 
Икономически и социален съвет (Economic and Social Council)
— 
Национален осигурителен институт (National Social Security Institute)
— 
Национална здравноосигурителна каса (National Health Insurance Fund)
— 
Български червен кръст (Bulgarian Red Cross)
— 
Българска академия на науките (Bulgarian Academy of Sciences)
— 
Национален център за аграрни науки (National Centre for Agrarian Science)
— 
Български институт за стандартизация (Bulgarian Institute for Standardisation)
— 
Българско национално радио (Bulgarian National Radio)
— 
Българска национална телевизия (Bulgarian National Television)

Kategooriad

Riiklikud ettevõtjad õigusakti „Търговския закон“ (обн., ДВ, бр.48/18.6.1991) artikli 62 lõike 3 tähenduses:

— 
Национална компания „Железопътна инфраструктура“
— 
ДП „Пристанищна инфраструктура“
— 
ДП „Ръководство на въздушното движение“
— 
ДП „Строителство и възстановяване“
— 
ДП „Транспортно строителство и възстановяване“
— 
ДП „Съобщително строителство и възстановяване“
— 
ДП „Радиоактивни отпадъци“
— 
ДП „Предприятие за управление на дейностите по опазване на околната среда“
— 
ДП „Български спортен тотализатор“
— 
ДП „Държавна парично-предметна лотария“
— 
ДП „Кабиюк“, Шумен
— 
ДП „Фонд затворно дело“
— 
Държавни дивечовъдни станции (State game breeding stations)

Riiklikud ülikoolid, mis on asutatud õigusakti „Закона за висшето образование“ (обн., ДВ, бр.112/27.12.1995) artikli 13 alusel:

— 
Аграрен университет – Пловдив (Agricultural University – Plovdiv)
— 
Академия за музикално, танцово и изобразително изкуство – Пловдив (Academy of Music, Dance and Fine Arts – Plovdiv)
— 
Академия на Министерството на вътрешните работи
— 
Великотърновски университет „Св. св. Кирил и Методий“ (St. Cyril and St. Methodius University of Veliko Tarnovo)
— 
Висше военноморско училище „Н. Й. Вапцаров“ – Варна (N. Y. Vaptsarov Naval Academy – Varna)
— 
Висше строително училище „Любен Каравелов“ – София (Civil Engineering Higher School „Lyuben Karavelov“ – Sofia)
— 
Висше транспортно училище „Тодор Каблешков“ – София (Higher School of Transport „Todor Kableshkov“ – Sofia)
— 
Военна академия „Г. С. Раковски“ – София (Military Academy „G. S. Rakovski“ – Sofia)
— 
Национална музикална академия „Проф. Панчо Владигеров“ – София (State Academy of Music „Prof. Pancho Vladigerov“ – Sofia)
— 
Икономически университет – Варна (University of Economics – Varna)
— 
Колеж по телекомуникации и пощи – София (College of Telecommunications and Posts – Sofia)
— 
Лесотехнически университет - София (University of Forestry – Sofia)
— 
Медицински университет „Проф. д-р Параскев Иванов Стоянов“ – Варна (Medical University „Prof. D-r Paraskev Stoyanov“ – Varna)
— 
Медицински университет – Плевен (Medical University – Pleven)
— 
Медицински университет – Пловдив (Medical University – Plovdiv)
— 
Медицински университет – София (Medical University – Sofia)
— 
Минно-геоложки университет „Св. Иван Рилски“ – София (University of Mining and Geology „St. Ivan Rilski“ – Sofia)
— 
Национален военен университет „Васил Левски“ – Велико Търново (National Military University „Vasil Levski“ – Veliko Tarnovo)
— 
Национална академия за театрално и филмово изкуство „Кръстьо Сарафов“ – София (National Academy of Theatre and Film Arts „Krasyo Sarafov“ – Sofia)
— 
Национална спортна академия „Васил Левски“ – София (National Sports Academy „Vasil Levski“ – Sofia)
— 
Национална художествена академия – София (National Academy of Arts – Sofia)
— 
Пловдивски университет „Паисий Хилендарски“ (Plovdiv University „Paisiy Hilendarski“)
— 
Русенски университет „Ангел Кънчев“ (Ruse University „Angel Kanchev“)
— 
Софийски университет „Св. Климент Охридски“ (Sofia University „St. Kliment Ohridski“)
— 
Специализирано висше училище по библиотекознание и информационни технологии – София (Specialised Higher School on Library Science and Information Technologies – Sofia)
— 
Стопанска академия „Д. А. Ценов“ – Свищов (Academy of Economics „D. A. Tsenov“ – Svishtov)
— 
Технически университет – Варна (Technical University – Varna)
— 
Технически университет – Габрово (Technical University – Gabrovo)
— 
Технически университет – София (Technical University – Sofia)
— 
Тракийски университет - Стара Загора (Trakia University – Stara Zagora)
— 
Университет „Проф. д-р Асен Златаров“ – Бургас (University „Prof. D-r Asen Zlatarov“ – Burgas)
— 
Университет за национално и световно стопанство – София (University of National and World Economy – Sofia)
— 
Университет по архитектура, строителство и геодезия – София (University of Architecture, Civil Engineering and Geodesy – Sofia)
— 
Университет по хранителни технологии – Пловдив (University of Food Technologies – Plovdiv)
— 
Химико-технологичен и металургичен университет - София (University of Chemical Technology and Metallurgy – Sofia)
— 
Шуменски университет „Епископ Константин Преславски“ (Shumen University „Konstantin Preslavski“)
— 
Югозападен университет „Неофит Рилски“ – Благоевград (South-West University „Neofit Rilski“ – Blagoevgrad)

Riiklikud ja munitsipaalkoolid õigusakti „Закона за народната просвета“ (обн., ДВ, бр. 86/18.10.1991) kohaselt.

Kultuuriasutused õigusakti „Закона за закрила и развитие на културата“ (обн., ДВ, бр.50/1.6.1999) kohaselt:

— 
Народна библиотека „Св. св. Кирил и Методий“ (National Library St. Cyril and St. Methodius)
— 
Българска национална фонотека (Bulgarian National Records Library)
— 
Българска национална филмотека (Bulgarian National Film Library)
— 
Национален фонд „Култура“ (National Culture Fund)
— 
Национален институт за паметниците на културата (National Institute for Monuments of Culture)
— 
Театри (Theatres)
— 
Опери, филхармонии и ансамбли (Operas, philharmonic orchestras, ensembles)
— 
Музеи и галерии (Museums and galleries)
— 
Училища по изкуствата и културата (Art and culture schools)
— 
Български културни институти в чужбина (Bulgarian cultural institutes abroad)

Õigusakti „Закона за лечебните заведения“ (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud ja/või munitsipaalmeditsiiniasutused.

Õigusakti „Закона за лечебните заведения“ (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 5 lõikes 1 osutatud meditsiiniasutused:

— 
Домове за медико-социални грижи за деца (Medical and social care institutions for children)
— 
Лечебни заведения за стационарна психиатрична помощ (Medical institutions for inpatient psychiatric care)
— 
Центрове за спешна медицинска помощ (Centres for emergency medical care)
— 
Центрове за трансфузионна хематология (Centres for transfusion haematology)
— 
Болница „Лозенец“ (Hospital „Lozenets“)
— 
Военномедицинска академия (Military Medical Academy)
— 
Медицински институт на Министерство на вътрешните работи (Medical Institute to the Ministry of the Interior)
— 
Лечебни заведения към Министерството на правосъдието (Medical institutions to the Ministry of Justice)
— 
Лечебни заведения към Министерството на транспорта (Medical institutions to the Ministry of Transport)

Mittekaubanduslikku laadi juriidilised isikud, mis on asutatud üldistes huvides vastavalt õigusaktile „Закона за юридическите лица с нестопанска цел“ (обн., ДВ, бр.81/6.10.2000) ja mis vastavad õigusakti „Закона за обществените поръчки“ (обн., ДВ, бр. 28/6.4.2004) § 1 punkti 21 tingimustele.

Tšehhi Vabariik

— 
Pozemkový fond and other state funds
— 
Česká národní banka
— 
Česká televize
— 
Český rozhlas
— 
Rada pro rozhlasové a televizní vysílaní
— 
Všeobecná zdravotní pojišťovna České republiky
— 
Zdravotní pojišťovna ministerstva vnitra ČR
— 
Ülikoolid

ja muud eraldi seadusega asutatud juriidilised isikud, mis kasutavad oma tegevuseks ja vastavalt eelarvemäärustele riigieelarvest ja riiklike fondide eelarvest saadavat raha, rahvusvaheliste institutsioonide tehtud makseid ning territoriaalorganite või kohalike omavalitsusüksuste eelarvevahendeid.

Taani

Asutused

— 
Danmarks Radio
— 
Det landsdækkende TV2
— 
Danmarks Nationalbank
— 
Sund og Bælt Holding A/S
— 
A/S Storebælt
— 
A/S Øresund
— 
Øresundskonsortiet
— 
Metroselskabet I/S
— 
Arealudviklingsselskabet I/S
— 
Statens og Kommunernes Indkøbsservice
— 
Arbejdsmarkedets Tillægspension
— 
Arbejdsmarkedets Feriefond
— 
Lønmodtagernes Dyrtidsfond
— 
Naviair

Kategooriad

— 
De Almene Boligorganisationer (social housing organisations)
— 
Andre forvaltningssubjekter (other public administrative bodies)
— 
Universiteterne, jf. lovbekendtgørelse nr. 1368 af 7. december 2007 af lov om universiteter (Universities, see Consolidation Act nr. 1368 of 7. december 2007 on universities)

Saksamaa

Kategooriad

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Avalik-õiguslikud asutused, ettevõtjad ja sihtasutused, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

1)   Ametiasutused

— 
Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften – (universities and established student bodies),
— 
berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern) – [professional associations representing lawyers, notaries, tax consultants, accountants, architects, medical practitioners and pharmacists],
— 
Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften) – [business and trade associations: agricultural and craft associations, chambers of industry and commerce, craftmen's guilds, tradesmen's associations],
— 
Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger)– [social security institutions: health, accident and pension insurance funds],
— 
kassenärztliche Vereinigungen – (associations of panel doctors),
— 
Genossenschaften und Verbände – (cooperatives and other associations).

2)   Ettevõtjad ja sihtasutused

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtjad, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

— 
Rechtsfähige Bundesanstalten – (Federal institutions having legal capacity),
— 
Versorgungsanstalten und Studentenwerke – (pension organisations and students' unions),
— 
Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen – (cultural, welfare and relief foundations).

Eraõiguslikud juriidilised isikud

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtjad, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas kommunale Versorgungsunternehmen (munitsipaal-kommunaalettevõtjad)):

— 
Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierkörperbeseitigungsanstalten)– [health: hospitals, health resort establishments, medical research institutes, testing and carcase-disposal establishments],
— 
Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten) – [culture: public theatres, orchestras, museums, libraries, archives, zoological and botanical gardens],
— 
Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinderund Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte) – [social welfare: nursery schools, children's playschools, rest-homes, children's homes, hostels for young people, leisure centres, community and civic centres, homes for battered wives, old people's homes, accommodation for the homeless],
— 
Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen) – [sport: swimming baths, sports facilities],
— 
Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste) – [safety: fire brigades, other emergency services],
— 
Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volksschulen) [education: training, further training and retraining establishments, adult evening classes],
— 
Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung) – [science, research and development: large-scale research institutes, scientific societies and associations, bodies promoting science],
— 
Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung) – [refuse and garbage disposal services: street cleaning, waste and sewage disposal],
— 
Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen soweit im Allgemeininteresse tätig, Wohnraumvermittlung)– [building, civil engineering and housing: town planning, urban development, housing, enterprises (insofar as they operate in the general interest), housing agency services],
— 
Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) – (economy: organizations promoting economic development),
— 
Friedhofs- und Bestattungswesen – (cemeteries and burial services),
— 
Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung) – [cooperation with developing countries: financing, technical cooperation, development aid, training].

Eesti

— 
Eesti Kunstiakadeemia
— 
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
— 
Eesti Maaülikool
— 
Eesti Teaduste Akadeemia
— 
Eesti Rahvusringhääling
— 
Tagatisfond
— 
Kaitseliit
— 
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
— 
Eesti Haigekassa
— 
Eesti Kultuurkapital
— 
Notarite Koda
— 
Rahvusooper Estonia
— 
Eesti Rahvusraamatukogu
— 
Tallinna Ülikool
— 
Tallinna Tehnikaülikool
— 
Tartu Ülikool
— 
Eesti Advokatuur
— 
Audiitorkogu
— 
Eesti Töötukassa
— 
Eesti Arengufond

Kategooriad

Muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud kooskõlas riigihangete seaduse (RT I 21.7.2007, 15, 76) § 10 lõikega 2.

Iirimaa

Asutused

— 
Enterprise Ireland [Marketing, technology and enterprise development]
— 
Forfás [Policy and advice for enterprise, trade, science, technology and innovation]
— 
Industrial Development Authority
— 
FÁS [Industrial and employment training]
— 
Health and Safety Authority
— 
Bord Fáilte Éireann – [Tourism development]
— 
CERT [Training in hotel, catering and tourism industries]
— 
Irish Sports Council
— 
National Roads Authority
— 
Údarás na Gaeltachta – [Authority for Gaelic speaking regions]
— 
Teagasc [Agricultural research, training and development]
— 
An Bord Bia – [Food industry promotion]
— 
Irish Horseracing Authority
— 
Bord na gCon – [Greyhound racing support and development]
— 
Marine Institute
— 
Bord Iascaigh Mhara – [Fisheries Development]
— 
Equality Authority
— 
Legal Aid Board
— 
Forbas [Forbairt]

Kategooriad

— 
Health Service Executive (Tervishoiuamet)
— 
Hospitals and similar institutions of a public character (Haiglad ja muud riiklikud institutsioonid)
— 
Vocational Education Committees (Kutsehariduskomiteed)
— 
Colleges and educational institutions of a public character (Kolledžid ja muud riiklikud haridusasutused)
— 
Central and Regional Fisheries Boards (Piirkondlikud ja riiklikud kalandusnõukogud
— 
Regional Tourism Organisations (Piirkondlikud turismiorganisatsioonid)
— 
National Regulatory and Appeals bodies (Riiklikud reguleerivad ja apellatsiooniorganid) [sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energeetika, planeerimine jne]
— 
Agencies established to carry out particular functions or meet needs in various public sectors (Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites) [näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt]
— 
Muud riiklikud asutused, mis vastavad avalik-õigusliku asutuse määratlusele.

Kreeka

Kategooriad

a) 

Riiklikud ettevõtjad ja üksused.

b) 

Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 protsendi ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 protsenti.

c) 

Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu („Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.“), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, riiklike ettevõtjate või üksuste või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 protsendi ulatuses oma aastaeelarvest, või eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes riiklikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 protsenti.

Hispaania

Kategooriad

— 
Avalik-õiguslikud asutused ja üksused, mis ei ole valitsusasutused (Administración General del Estado Públicas), autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (l'Administración de las Comunidades Autónomas) ega kohalike omavalitsuste (Corporaciones Locales) asutused ja mille suhtes kohaldatakse Hispaania riigihankeseadust („Ley 30/2007, de 30 de octubre, de Contratos del sector público“) vastavalt selle artiklile 3.
— 
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused (Entidades Gestoras y los Servicios Comunes de la Seguridad Social).

Prantsusmaa

Asutused

— 
Compagnies et établissements consulaires, chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture.

Kategooriad

1)   Riiklikud asutused:

— 
Académie des Beaux-arts
— 
Académie française
— 
Académie des inscriptions et belles-lettres
— 
Académie des sciences
— 
Académie des sciences morales et politiques
— 
Banque de France
— 
Centre de coopération internationale en recherche agronomique pour le développement
— 
Ecoles d'architecture
— 
Imprimerie Nationale
— 
Institut national de la consommation
— 
Reunion des musées nationaux
— 
Thermes nationaux – Aix-les-Bains
— 
Ecole Technique professionelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)
— 
Ecole de Sylviculture de Crogny
— 
Ecole de Viticulture et d'œnologie de la Tour Blanche (Gironde)
— 
Groupements d'intérêt public; exemples:
— 
Agence EduFrance
— 
ODIT France (observation, développement et ingénierie touristique)
— 
Agence nationale de lutte contre l'illettrisme

2)   Piirkondliku, departemangu ja kohaliku tasandi riiklikud haldusasutused:

— 
Collèges
— 
Lycées
— 
Etablissements publics locaux d'enseignement et de formation professionnelle agricole
— 
Etablissements publics hospitaliers (par exemple: l'Hôpital Départemental Dufresne-Sommeiller)
— 
Offices publics de l'habitat

3)   Territoriaalsete asutuste rühmad:

— 
Etablissements publics de coopération intercommunale
— 
Institutions interdépartementales et interrégionales
— 
Syndicat des transports d'Ile-de-France

Horvaatia

— 
Agency Alan d.o.o.
— 
APIS IT d.o.o – Information Systems and Information Technologies Support Agency
— 
National Folk Dance Ensemble of Croatia „Lado“
— 
CARnet (Croatian Academic and Research Network)
— 
Help and care centres
— 
Social welfare centres
— 
Social care homes
— 
Health care centres
— 
State archives
— 
State Institute for Nature Protection
— 
Fund for Financing the Decommissioning of the Krško Nuclear Power Plant and the Disposal of NEK Radioactive Waste and Spent Nuclear Fuel
— 
Fund for Indemnification of Seized Property
— 
Fund for Reconstruction and Development of Vukovar
— 
Fund for Professional Rehabilitation and Employment of People with Disabilities
— 
Environmental Protection and Energy Efficiency Fund
— 
Croatian Academy of Science and Arts
— 
Croatian Bank for Reconstruction and Development
— 
Hrvatska kontrola zračne plovidbe d.o.o. (Croatia Control Ltd.)
— 
Hrvatska lutrija d.o.o. (Croatian Lottery)
— 
Croatian Heritage Foundation
— 
Croatian Chamber of Agriculture
— 
Croatian Radio Television
— 
Croatian Association of Technological Culture
— 
Croatian Audiovisual Centre
— 
Croatian Centre for Horse Breeding – State Stud Farms Đakovo and Lipik
— 
Croatian Centre for Agriculture, Food and Rural Affairs
— 
Croatian Mine Action Centre
— 
Croatian Memorial-Documentation Centre of the Homeland War
— 
Croatian Olympic Committee
— 
Croatian Energy Market Operator
— 
Croatian Paralympic Committee
— 
Croatian Register of Shipping
— 
Croatian Conservation Institute
— 
Croatian Deaf Sport Federation
— 
Croatian Institute of Emergency Medicine
— 
Croatian National Institute of Public Health
— 
Croatian Institute for Mental Health
— 
Croatian Institute for Pension Insurance
— 
Croatian Standards Institute
— 
Croatian Institute for Telemedicine
— 
Croatian Institute for Toxicology and Anti-doping
— 
Croatian National Institute of Transfusion Medicine
— 
Croatian Employment Service
— 
Croatian Institute for Health Protection and Safety at Work
— 
Croatian Institute for Health Insurance
— 
Croatian Institute for Health Insurance of Occupational Health
— 
Jadrolinija (shipping company)
— 
Public Institution Croatian Olympic Centre
— 
Higher education public institutions
— 
National parks public institutions
— 
Nature parks public institutions
— 
Public scientific institutes
— 
Horvaatia Vabariigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsusasutuste asutatud teatrid, muuseumid, galeriid, raamatukogud ja muud kultuurivaldkonna asutused
— 
Penitentiaries
— 
Clinical hospitals
— 
Clinical hospital centres
— 
Clinics
— 
„Miroslav Krleža“ Institute of Lexicography
— 
Port Authorities
— 
Sanatoriums
— 
Piirkondlike omavalitsuste rajatud apteegid
— 
Matica hrvatska (Matrix Croatia)
— 
International Centre for Underwater Archaeology
— 
National and University Library
— 
National Foundation for Support to the Pupil and Student Standard of Living
— 
National Foundation for Civil Society Development
— 
National Foundation for Science, Higher Education and Technological Development of the Republic of Croatia
— 
National Centre for External Evaluation of Education
— 
National Council for Higher Education
— 
National Council for Science
— 
Official Gazette (Narodne novine d.d.)
— 
Educational/correctional institutes
— 
Educational institutions founded by the Republic of Croatia or units of local and regional self-government
— 
General hospitals
— 
Plovput d.o.o. (State-owned company in charge of safety of navigation)
— 
Polyclinics
— 
Special hospitals
— 
Central Register of Insured Persons
— 
University Computing Centre
— 
Sports associations
— 
Sports federations
— 
Emergency medical treatment institutions
— 
Palliative care institutions
— 
Health care institutions
— 
Foundation of Police Solidarity
— 
Prisons
— 
Institute for the Restoration of Dubrovnik
— 
Institute for Seed and Seedlings
— 
Public health institutes
— 
Aeronautical Technical Centre (Zrakoplovno – tehnički centar d.d.)
— 
County road administrations
— 
Center for Monitoring business activities in the energy sector and investments

Itaalia

Asutused

— 
Società Stretto di Messina S.p.A.
— 
Mostra d'oltremare S.p.A.
— 
Ente nazionale per l'aviazione civile - ENAC
— 
Società nazionale per l'assistenza al volo S.p.A. - ENAV
— 
ANAS S.p.A

Kategooriad

— 
Consorzi per le opere idrauliche (consortia for water engineering works)
— 
Università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università (State universities, State university institutes, consortia for university development work)
— 
Istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza (public welfare and benevolent institutions)
— 
Istituti superiori scientifici e culturali, osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici (higher scientific and cultural institutes, astronomical, astrophysical, geophysical or vulcanological oberservatories)
— 
Enti di ricerca e sperimentazione (organizations conducting research and experimental work)
— 
Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza (agencies administering compulsory social security and welfare schemes)
— 
Consorzi di bonifica (land reclamation consortia)
— 
Enti di sviluppo e di irrigazione (development or irrigation agencies)
— 
Consorzi per le aree industriali (associations for industrial areas)
— 
Enti preposti a servizi di pubblico interesse (organizations providing services in the public interest)
— 
Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero (public bodies engaged in -entertainment, sport, tourism and leisure activities)
— 
Enti culturali e di promozione artistica (organizations promoting culture and artistic activities)

Küpros

— 
Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου
— 
Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου
— 
Επίτροπος Ρυθμίσεως Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών και Ταχυδρομείων
— 
Ρυθμιστική Αρχή Ενέργειας Κύπρου
— 
Εφοριακό Συμβούλιο
— 
Συμβούλιο Εγγραφής και Ελέγχου Εργοληπτών
— 
Ανοικτό Πανεπιστήμιο Κύπρου
— 
Πανεπιστήμιο Κύπρου
— 
Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου
— 
Ένωση Δήμων
— 
Ένωση Κοινοτήτων
— 
Αναπτυξιακή Εταιρεία Λάρνακας
— 
Ταμείο Κοινωνικής Συνοχής
— 
Ταμείο Κοινωνικών Ασφαλίσεων
— 
Ταμείο Πλεονάζοντος Προσωπικού
— 
Κεντρικό Ταμείο Αδειών
— 
Αντιναρκωτικό Συμβούλιο Κύπρου
— 
Ογκολογικό Κέντρο της Τράπεζας Κύπρου
— 
Οργανισμός Ασφάλισης Υγείας
— 
Ινστιτούτο Γενετικής και Νευρολογίας
— 
Κεντρική Τράπεζα της Κύπρου
— 
Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου
— 
Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης
— 
Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών
— 
Ίδρυμα Κρατικών Υποτροφιών Κύπρου
— 
Κυπριακός Οργανισμός Αγροτικών Πληρωμών
— 
Οργανισμός Γεωργικής Ασφάλισης
— 
Ειδικό Ταμείο Ανανεώσιμων Πηγών Ενέργειας και Εξοικονόμησης Ενέργειας
— 
Συμβούλιο Ελαιοκομικών Προϊόντων
— 
Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας
— 
Συμβούλιο Αμπελοοινικών Προϊόντων
— 
Συμβούλιο Εμπορίας Κυπριακών Πατατών
— 
Ευρωπαϊκό Ινστιτούτο Κύπρου
— 
Ραδιοφωνικό Ίδρυμα Κύπρου
— 
Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου
— 
Κυπριακόν Πρακτορείον Ειδήσεων
— 
Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου
— 
Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού
— 
Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου
— 
Αρχή Κρατικών Εκθέσεων Κύπρου
— 
Ελεγκτική Υπηρεσία Συνεργατικών Εταιρειών
— 
Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού
— 
Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης
— 
Συμβούλια Αποχετεύσεων (see kategooria osutab üksusele Συμβούλια Αποχετεύσεων, mis on asutatud ja mis tegutseb 1971. aasta õigusakti „Αποχετευτικών Συστημάτων Νόμου Ν.1(Ι)“ alusel)
— 
Συμβούλια Σφαγείων (see kategooria osutab kohaliku omavalitsuste hallatavale üksusele Κεντρικά και Κοινοτικά Συμβούλια Σφαγείων, mis on asutatud ja mis teguteb 2003. aasta õigusakti „Σφαγείων Νόμου N.26(Ι)“ alusel)
— 
Σχολικές Εφορείες (see kategooria osutab üksusele Σχολικές Εφορείες, mis on asutatud ja mis tegutseb 2003. aasta õigusakti „Σχολικών Εφορειών Νόμου N.108“ alusel)
— 
Ταμείο Θήρας
— 
Κυπριακός Οργανισμός Διαχείρισης Αποθεμάτων Πετρελαιοειδών
— 
Ίδρυμα Τεχνολογίας Κύπρου
— 
Ίδρυμα Προώθησης Έρευνας
— 
Ίδρυμα Ενέργειας Κύπρου
— 
Ειδικό Ταμείο Παραχώρησης Επιδόματος Διακίνησης Αναπήρων
— 
Ταμείο Ευημερίας Εθνοφρουρού
— 
Ίδρυμα Πολιτισμού Κύπρου

Läti

— 
Eraõiguslikud üksused, mis teevad oste õigusakti „Publisko iepirkumu likuma prasībām“ alusel.

Leedu

— 
Uurimis- ja haridusasutused (keskeriõppeasutused, teaduslikud uurimisasutused, teadus- ja tehnoloogiapargid ning muud asutused ja institutsioonid, mis tegelevad uurimis- ja haridusasutuste hindamise või nende tegevuse organiseerimisega)
— 
Haridusasutused (kõrgkoolid, kutsehariduslikud kolledžid, üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused, informaalsed haridusasutused, eriharidusasutused ja muud asutused)
— 
Kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, raamatukogud ja muud asutused)
— 
Leedu tervishoiusüsteemi kuuluvad riiklikud asutused (tervishoiuasutused, rahva tervisekaitsega tegelevad asutused, farmaatsiavaldkonnas tegutsevad asutused ning muud tervishoiuasutused jne)
— 
Sotsiaalhoolekandeasutused
— 
Kehakultuuri ja spordiga tegelevad asutused (spordiklubid, spordikoolid, spordikeskused, spordirajatised ja muud asutused)
— 
Riigikaitseasutused
— 
Keskkonnakaitseasutused
— 
Ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra tagamisega tegelevad asutused
— 
Kodanikukaitse ja päästevaldkonnas tegutsevad asutused
— 
Turismiteenuste osutajad (turismiinfokeskused ja muud turismiteenuseid osutavad asutused)
— 
Muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, mis tegutsevad riigihankeseaduse („Valstybės žinios“ (ametlik väljaanne) nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 4 lõike 2 alusel.

Luksemburg

— 
Établissements publics de l'État placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement:
— 
Fonds d'Urbanisation et d'Aménagement du Plateau de Kirchberg
— 
Fonds de Rénovation de Quatre Ilôts de la Vieille Ville de Luxembourg
— 
Fonds Belval
— 
Établissements publics placés sous la surveillance des communes.
— 
Syndicats de communes créés en vertu de la loi du 23 février 2001 concernant les syndicats de communes.

Ungari

Asutused

— 
Egyes költségvetési szervek (certain budgetary organs)
— 
Az elkülönített állami pénzalapok kezelője (managing bodies of the separate state funds)
— 
A közalapítványok (public foundations)
— 
A Magyar Nemzeti Bank
— 
A Magyar Nemzeti Vagyonkezelő Zrt.
— 
A Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság
— 
A Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság
— 
A közszolgálati műsorszolgáltatók (public service broadcasters)
— 
Azok a közműsor-szolgáltatók, amelyek működését többségi részben állami, illetve önkormányzati költségvetésből finanszírozzák (public broadcasters financed, for the most part, from public budget)
— 
Az Országos Rádió és Televízió Testület

Kategooriad

— 
Organisatsioonid, mis on loodud üldistes huvides ja mis ei tegele tööstuse või kaubandusega ja on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).
— 
Organisatsioonid, mis on loodud seaduse alusel, millega määratakse kindlaks nende riiklikud ülesanded ja tegevus ning mis on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).
— 
Organisatsioonid, mis on loodud riiklike üksuste poolt teatavate põhitegevuste tegemiseks ja mis on riiklike üksuste kontrolli all.

Malta

— 
Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)
— 
Kunsill Malti Għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta Council for Economic and Social Development)
— 
Awtorità tax-Xandir (Broadcasting Authority)
— 
Industrial Projects and Services Ltd.
— 
Kunsill ta' Malta għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta Council for Science and Technology)
— 
Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)
— 
Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta Financial Services Authority)
— 
Borża ta' Malta (Malta Stock Exchange)
— 
Awtorità dwar Lotteriji u l-Loghob (Lotteries and Gaming Authority)
— 
Awtorità tal-Istatistika ta' Malta (Malta Statistics Authority)
— 
Sezzjoni ta' Konformità mat-Taxxa (Tax Compliance Unit)
— 
Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice & Home Affairs)
— 
Ċentru Malti tal-Arbitraġġ (Malta Arbitration Centre)
— 
Kunsilli Lokali (Local Councils)
— 
Ministeru tal-Edukazzjoni, Żgħażagħ u Impjiegi (Ministry of Education, Youth and Employment)
— 
Junior College
— 
Kulleġġ Malti għall-Arti, Xjenza u Teknoloġija (Malta College of Arts Science and Technology)
— 
Università' ta' Malta (University of Malta)
— 
Fondazzjoni għall-Istudji Internazzjonali (Foundation for International Studies)
— 
Fondazzjoni għall-Iskejjel ta' Għada (Foundation for Tomorrow's Schools)
— 
Fondazzjoni għal Servizzi Edukattivi (Foundation for Educational Services)
— 
Korporazzjoni tal-Impjieg u t-Taħriġ (Employment and Training Corporation)
— 
Awtorità' tas-Saħħa u s-Sigurtà (Occupational Health and Safety Authority)
— 
Istitut għalStudji Turistiċi (Institute for Tourism Studies)
— 
Kunsill Malti għall-Isport
— 
Bord tal-Koperattivi (Cooperatives Board)
— 
Pixxina Nazzjonali tal-Qroqq (National Pool tal-Qroqq)
— 
Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)
— 
Awtorità Maltija-għat-Turiżmu (Malta Tourism Authority)
— 
Heritage Malta
— 
Kunsill Malti għall-Kultura u l-Arti (National Council for Culture and the Arts)
— 
Ċentru għall-Kreativita fil-Kavallier ta' San Ġakbu (St. James Cavalier Creativity Centre)
— 
Orkestra Nazzjonali (National Orchestra)
— 
Teatru Manoel (Manoel Theatre)
— 
Ċentru tal- Konferenzi tal-Mediterran (Mediterranean Conference Centre)
— 
Ċentru Malti għar-Restawr (Malta Centre for Restoration)
— 
Sovrintendenza tal-Patrimonju Kulturali (Superintendence of Cultural Heritage)
— 
Fondazzjoni Patrimonju Malti
— 
Ministeru tal-Kompetittività u l-Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)
— 
Awtorità' ta' Malta dwar il-Komuikazzjoni (Malta Communications Authority)
— 
Awtorità' ta' Malta dwar l-Istandards (Malta Standards Authority)
— 
Ministeru tar-Riżorsi u Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)
— 
Awtorità' ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta Resources Authority)
— 
Kunsill Konsultattiv dwar l-Industija tal-Bini (Building Industry Consultative Council)
— 
Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)
— 
Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Komunità (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)
— 
Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (Foundation for Medical Services)
— 
Sptar Zammit Clapp (Zammit Clapp Hospital)
— 
Sptar Mater Dei (Mater Dei Hospital)
— 
Sptar Monte Carmeli (Mount Carmel Hospital)
— 
Awtorità dwar il-Mediċini (Medicines Authority)
— 
Kumitat tal-Welfare (Welfare Committee)
— 
Ministeru għall-Investiment, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)
— 
Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta National Laboratory)
— 
MGI/Mimcol
— 
Gozo Channel Co. Ltd.
— 
Kummissjoni dwar il-Protezzjoni tad-Data (Data Protection Commission)
— 
MITTS
— 
Sezzjoni tal-Privatizzazzjoni (Privatization Unit)
— 
Sezzjoni għan-Negozjati Kollettivi (Collective Bargaining Unit)
— 
Malta Enterprise
— 
Malta Industrial Parks
— 
Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)
— 
Awtorità ta' Malta għall-Ambjent u l-Ippjanar (Malta Environment and Planning Authority)
— 
Wasteserv Malta Ltd.
— 
Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)
— 
Ministeru għall-Familja u Solidarjetà Socjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)
— 
Awtorità tad-Djar (Housing Authority)
— 
Fondazzjoni għas-Servizzi Soċjali (Foundation for Social Welfare Services)
— 
Sedqa
— 
Appoġġ
— 
Kummissjoni Nazzjonali Għal Persuni b'Diżabilità (National Commission for Disabled Persons)
— 
Sapport
— 
Ministeru għall-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)
— 
Istitut Internazzjonali tal-Anzjani (International Institute on Ageing)

Madalmaad

Asutused

— 
Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties (Ministry of the Interior)
— 
Nederlands Instituut voor Brandweer en rampenbestrijding (Netherlands Institute for the Fire Service and for Combating Emergencies) (NIBRA)
— 
Nederlands Bureau Brandweer Examens (Netherlands Fire Service ExaminationBoard) (NBBE)
— 
Landelijk Selectie- en Opleidingsinstituut Politie National Institute for Selection and Education of Policemen) (LSOP)
— 
25 afzonderlijke politieregio's – (25 individual police regions)
— 
Stichting ICTU (ICTU Foundation)
— 
Voorziening tot samenwerking Politie Nederland (Cooperation Service Police Netherlands)
— 
Ministerie van Economische Zaken (Ministry of Economic Affairs)
— 
Stichting Syntens – (Syntens)
— 
Van Swinden Laboratorium B.V. – (NMi van Swinden Laboratory)
— 
Nederlands Meetinstituut B.V. – (Nmi Institute for Metrology and Technology)
— 
Nederland Instituut voor Vliegtuigontwikkeling en Ruimtevaart (NIVR) – (Netherlands Agency for Aerospace Programmes)
— 
Nederlands Bureau voor Toerisme en Congressen (Netherlands Board of Tourism and Conventions)
— 
Samenwerkingsverband Noord Nederland (SNN) (Cooperative Body of the provincial governments of the Northern Netherlands)
— 
Ontwikkelingsmaatschappij Oost Nederland N.V.(Oost N.V.) – Development Agency East Netherlands
— 
LIOF (Limburg Investment Development Company LIOF)
— 
Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij (NOM) – (NOM Investment Development)
— 
Brabantse Ontwikkelingsmaatschappij (BOM) – (North Brabant Development Agency)
— 
Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (Opta) – (Independent Post and Telecommunications Authority)
— 
Centraal Bureau voor de Statistiek (Central Bureau of Statistics) (CBS)
— 
Energieonderzoek Centrum Nederland – (Energy Research Centre of The Netherlands) (ECN)
— 
Stichting PUM (Programma Uitzending Managers) (Netherlands Management Consultants Programme)
— 
Stichting Kenniscentrum Maatschappelijk Verantwoord Ondernemen (CSR Netherlands: Centre of Expertise) (MVO)
— 
Kamer van Koophandel Nederland (Netherlands Chamber of Commerce)
— 
Ministry of Finance
— 
De Nederlandse Bank N.V. – (Netherlands Central Bank)
— 
Autoriteit Financiële Markten – (Netherlands Authority for the Financial Markets)
— 
Pensioen- & Verzekeringskamer – (Pensions and Insurance Supervisory Authority of the Netherlands)
— 
Ministry of Justice
— 
Stichting Reclassering Nederland (SRN) – (Netherlands Rehabilitation Agency)
— 
Stichting VEDIVO – (VEDIVO Agency, Association for Managers in the (Family) Guardianship)
— 
Voogdij- en gezinsvoogdij instellingen – (Guardianship and Family Guardianship Institutions)
— 
Stichting Halt Nederland (SHN) – (Netherlands Halt (the alternative) Agency)
— 
Particuliere Internaten – (Private Boarding Institutions)
— 
Particuliere Jeugdinrichtingen – (Penal Institutions for Juvenile Offenders)
— 
Schadefonds Geweldsmisdrijven – (Damages Fund for Violent Crimes)
— 
Centraal orgaan Opvang Asielzoekers (COA) – (Agency for the Reception of Asylum Seekers)
— 
Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO) – (National Support and Maintenance Agency)
— 
Landelijke organisaties slachtofferhulp – (National Victim Compensation Organisations)
— 
College Bescherming Persoongegevens – (Netherlands Data Protection Authority
— 
Raden voor de Rechtsbijstand – (Legal Assistance Councils)
— 
Stichting Rechtsbijstand Asiel – (Asylum Seekers Legal Advice Centres)
— 
Stichtingen Rechtsbijstand – (Legal Assistance Agencies)
— 
Landelijk Bureau Racisme bestrijding (LBR) – (National Bureau against Racial Discrimination)
— 
Clara Wichman Instituut – (Clara Wichman Institute)
— 
Ministry of Agriculture, Nature and Food Quality
— 
Bureau Beheer Landbouwgronden – (Land Management Service)
— 
Faunafonds – (Fauna Fund)
— 
Staatsbosbeheer – (National Forest Service)
— 
Stichting Voorlichtingsbureau voor de Voeding – (Netherlands Bureau for Food and Nutrition Education)
— 
Universiteit Wageningen – (Wageningen University and Research Centre)
— 
Stichting DLO – (Agricultural Research Department)
— 
(Hoofd) productschappen – (Commodity Boards)
— 
Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschap (Ministry of Education, Culture and Science)

Pädevad asutused:

— 
algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs“) tähenduses;
— 
erivajadustega lastele algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erivajadustega laste erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs“) tähenduses;
— 
eri- ja keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning eri- ja keskharidust andvad asutused nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra“) tähenduses;
— 
keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse („Wet op het Voortgezet Onderwijs“) tähenduses;
— 
riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse („Wet Educatie en Beroepsonderwijs“) tähenduses;
— 
riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse („Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek“) tähenduses;
— 
koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs“) ning nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra“) tähenduses;
— 
riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse („Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten“) tähenduses;
— 
ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse („Mediawet“) tähenduses, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt;
— 
sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse („Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten“) tähenduses;
— 
muud hariduse, kultuuri ja teaduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt.
— 
Kõik organisatsioonid, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt, näiteks:
— 
Bedrijfsfonds voor de Pers (BvdP);
— 
Commissariaat voor de Media (CvdM);
— 
Informatie Beheer Groep (IB-Groep);
— 
Koninklijke Bibliotheek (KB);
— 
Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen (KNAW);
— 
Vereniging voor Landelijke organen voor beroepsonderwijs (COLO);
— 
Nederlands Vlaams Accreditatieorgaan Hoger Onderwijs (NVAO);
— 
Fonds voor beeldende kunsten, vormgeving en bouwkunst;
— 
Fonds voor Amateurkunsten en Podiumkunsten;
— 
Fonds voor de scheppende toonkunst;
— 
Mondriaanstichting;
— 
Nederlands fonds voor de film;
— 
Stimuleringsfonds voor de architectuur;
— 
Fonds voor Podiumprogrammering- en marketing;
— 
Fonds voor de letteren;
— 
Nederlands Literair Productie- en Vertalingsfonds;
— 
Nederlandse Omroepstichting (NOS);
— 
Nederlandse Organisatie voor Toegepast Natuurwetenschappelijk Onderwijs (TNO);
— 
Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO);
— 
Stimuleringsfonds Nederlandse culturele omroepproducties (STIFO);
— 
Vervangingsfonds en bedrijfsgezondheidszorg voor het onderwijs (VF);
— 
Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic);
— 
Europees Platform voor het Nederlandse Onderwijs;
— 
Nederlands Instituut voor Beeld en Geluid (NIBG);
— 
Stichting ICT op school;
— 
Stichting Anno;
— 
Stichting Educatieve Omroepcombinatie (EduCom);
— 
Stichting Kwaliteitscentrum Examinering (KCE);
— 
Stichting Kennisnet;
— 
Stichting Muziek Centrum van de Omroep;
— 
Stichting Nationaal GBIF Kennisknooppunt (NL-BIF);
— 
Stichting Centraal Bureau voor Genealogie;
— 
Stichting Ether Reclame (STER);
— 
Stichting Nederlands Instituut Architectuur en Stedenbouw;
— 
Stichting Radio Nederland Wereldomroep;
— 
Stichting Samenwerkingsorgaan Beroepskwaliteit Leraren (SBL);
— 
Stichting tot Exploitatie van het Rijksbureau voor Kunsthistorische documentatie (RKD);
— 
Stichting Sectorbestuur Onderwijsarbeidsmarkt;
— 
Stichting Nationaal Restauratiefonds;
— 
Stichting Forum voor Samenwerking van het Nederlands Archiefwezen en Documentaire Informatie;
— 
Rijksacademie voor Beeldende Kunst en Vormgeving;
— 
Stichting Nederlands Onderwijs in het Buitenland;
— 
Stichting Nederlands Instituut voor Fotografie;
— 
Nederlandse Taalunie;
— 
Stichting Participatiefonds voor het onderwijs;
— 
Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent;
— 
Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF;
— 
Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut;
— 
College van Beroep voor het Hoger Onderwijs;
— 
Vereniging van openbare bibliotheken NBLC;
— 
Stichting Muziek Centrum van de Omroep;
— 
Nederlandse Programmastichting;
— 
Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties;
— 
Stichting Lezen;
— 
Centrum voor innovatie van opleidingen;
— 
Instituut voor Leerplanontwikkeling;
— 
Landelijk Dienstverlenend Centrum voor studie- en beroepskeuzevoorlichting;
— 
Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie;
— 
Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs;
— 
BVE-Raad;
— 
Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven;
— 
Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs;
— 
Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs;
— 
Combo, Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie;
— 
Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs;
— 
Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO;
— 
Stichting SoFoKles;
— 
Europees Platform;
— 
Stichting mobiliteitsfonds HBO;
— 
Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum;
— 
Stichting minderheden Televisie Nederland;
— 
Stichting omroep allochtonen;
— 
Stichting Multiculturele Activiteiten Utrecht;
— 
School der Poëzie;
— 
Nederlands Perscentrum;
— 
Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum;
— 
Bibliotheek voor varenden;
— 
Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden;
— 
Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken;
— 
Nederlandse luister- en braillebibliotheek;
— 
Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang;
— 
Bibliotheek Le Sage Ten Broek;
— 
Doe Maar Dicht Maar;
— 
ElHizjra;
— 
Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten;
— 
Fund for Central and East European Bookprojects;
— 
Jongeren Onderwijs Media;
— 
Ministry of Social Affairs and Employment
— 
Sociale Verzekeringsbank – (Social Insurance Bank)
— 
Sociaal Economische Raad (SER) – (Social and Economic Council in the Netherlands)
— 
Raad voor Werk en Inkomen (RWI) – (Council for Work and Income)
— 
Centrale organisatie voor werk en inkomen – (Central Organisation for Work and Income)
— 
Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen – (Implementing body for employee insurance schemes)
— 
Ministry of Transport, Communications and Public Works
— 
RDW, Dienst Wegverkeer
— 
Luchtverkeersleiding Nederland (LVNL) – (Air Traffic Control Agency)
— 
Nederlandse Loodsencorporatie (NLC) – (Netherlands maritime pilots association)
— 
Regionale Loodsencorporatie (RLC) – (Regional maritime pilots association)
— 
Ministry of Housing, Spatial Planning and the Environment
— 
Kadaster – (Public Registers Agency)
— 
Centraal Fonds voor de Volkshuisvesting – (Central Housing Fund)
— 
Stichting Bureau Architectenregister – (Architects Register)
— 
Ministry of Health, Welfare and Sport
— 
Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)
— 
College ter beoordeling van de Geneesmiddelen (CBG) – (Medicines Evaluation Board)
— 
Commissies voor gebiedsaanwijzing
— 
College sanering Ziekenhuisvoorzieningen – (National Board for Redevelopment of Hospital Facilities)
— 
Zorgonderzoek Nederland (ZON) – (Health Research and Development Council)
— 
Inspection bodies under the Wet medische hulpmiddelen – (Law on Medical Appliances)
— 
N.V. KEMA/Stichting TNO Certification – (KEMA/TNO Certification)
— 
College Bouw Ziekenhuisvoorzieningen (CBZ) – (National Board for Hospital Facilities)
— 
College voor Zorgverzekeringen (CVZ) – (Health Care Insurance Board)
— 
Nationaal Comité 4 en 5 mei – (National 4 and 5 May Committee)
— 
Pensioen- en Uitkeringsraad (PUR) – (Pension and Benefit Board)
— 
College Tarieven Gezondheidszorg (CTG) – (Health Service Tariff Tribunal)
— 
Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)
— 
Stichting tot bevordering van de Volksgezondheid en Milieuhygiëne (SVM) – (Foundation for the Advancement of Public Health and Envireonment)
— 
Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS
— 
Stichting Sanquin Bloedvoorziening – (Sanquin Blood Supply Foundation)
— 
College van Toezicht op de Zorgverzekeringen organen ex artikel 14, lid 2c, Wet BIG (Supervisory Board of Health Care Insurance Committees for registration of professional health care practices)
— 
Ziekenfondsen – (Health Insurance Funds)
— 
Nederlandse Transplantatiestichting (NTS) – (Netherlands Transplantation Foundation)
— 
Regionale Indicatieorganen (RIO's) – (Regional bodies for Need Assessment).

Austria

— 
Kõik mittetööstuslikku ja mittekaubanduslikku laadi asutused, kelle eelarvet kontrollib „Rechnungshof“ (auditeerimisasutus)

Poola

1. 

Riiklikud ülikoolid ja kõrgkoolid

— 
Uniwersytet w Białymstoku
— 
Uniwersytet w Gdańsku
— 
Uniwersytet Śląski
— 
Uniwersytet Jagielloński w Krakowie
— 
Uniwersytet Kardynała Stefana Wyszyńskiego
— 
Katolicki Uniwersytet Lubelski
— 
Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej
— 
Uniwersytet Łódzki
— 
Uniwersytet Opolski
— 
Uniwersytet im. Adama Mickiewicza
— 
Uniwersytet Mikołaja Kopernika
— 
Uniwersytet Szczeciński
— 
Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie
— 
Uniwersytet Warszawski
— 
Uniwersytet Rzeszowski
— 
Uniwersytet Wrocławski
— 
Uniwersytet Zielonogórski
— 
Uniwersytet Kazimierza Wielkiego w Bydgoszczy
— 
Akademia Techniczno-Humanistyczna w Bielsku-Białej
— 
Akademia Górniczo-Hutnicza im, St Staszica w Krakowie
— 
Politechnika Białostocka
— 
Politechnika Częstochowska
— 
Politechnika Gdańska
— 
Politechnika Koszalińska
— 
Politechnika Krakowska
— 
Politechnika Lubelska
— 
Politechnika Łódzka
— 
Politechnika Opolska
— 
Politechnika Poznańska
— 
Politechnika Radomska im, Kazimierza Pułaskiego
— 
Politechnika Rzeszowska im. Ignacego Łukasiewicza
— 
Politechnika Szczecińska
— 
Politechnika Śląska
— 
Politechnika Świętokrzyska
— 
Politechnika Warszawska
— 
Politechnika Wrocławska
— 
Akademia Morska w Gdyni
— 
Wyższa Szkoła Morska w Szczecinie
— 
Akademia Ekonomiczna im. Karola Adamieckiego w Katowicach
— 
Akademia Ekonomiczna w Krakowie
— 
Akademia Ekonomiczna w Poznaniu
— 
Szkoła Główna Handlowa
— 
Akademia Ekonomiczna im. Oskara Langego we Wrocławiu
— 
Akademia Pedagogiczna im. KEN w Krakowie
— 
Akademia Pedagogiki Specjalnej Im. Marii Grzegorzewskiej
— 
Akademia Podlaska w Siedlcach
— 
Akademia Świętokrzyska im. Jana Kochanowskiego w Kielcach
— 
Pomorska Akademia Pedagogiczna w Słupsku
— 
Akademia Pedagogiczna im. Jana Długosza w Częstochowie
— 
Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna „Ignatianum“ w Krakowie
— 
Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Rzeszowie
— 
Akademia Techniczno-Rolnicza im. J. J. Śniadeckich w Bydgoszczy
— 
Akademia Rolnicza im. Hugona Kołłątaja w Krakowie
— 
Akademia Rolnicza w Lublinie
— 
Akademia Rolnicza im. Augusta Cieszkowskiego w Poznaniu
— 
Akademia Rolnicza w Szczecinie
— 
Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie
— 
Akademia Rolnicza we Wrocławiu
— 
Akademia Medyczna w Białymstoku
— 
Akademia Medyczna imt Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy
— 
Akademia Medyczna w Gdańsku
— 
Śląska Akademia Medyczna w Katowicach
— 
Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego w Krakowie
— 
Akademia Medyczna w Lublinie
— 
Uniwersytet Medyczny w Łodzi
— 
Akademia Medyczna im. Karola Marcinkowskiego w Poznaniu
— 
Pomorska Akademia Medyczna w Szczecinie
— 
Akademia Medyczna w Warszawie
— 
Akademia Medyczna im, Piastów Śląskich we Wrocławiu
— 
Centrum Medyczne Kształcenia Podyplomowego
— 
Chrześcijańska Akademia Teologiczna w Warszawie
— 
Papieski Fakultet Teologiczny we Wrocławiu
— 
Papieski Wydział Teologiczny w Warszawie
— 
Instytut Teologiczny im. Błogosławionego Wincentego Kadłubka w Sandomierzu
— 
Instytut Teologiczny im. Świętego Jana Kantego w Bielsku-Białej
— 
Akademia Marynarki Wojennej im. Bohaterów Westerplatte w Gdyni
— 
Akademia Obrony Narodowej
— 
Wojskowa Akademia Techniczna im. Jarosława Dąbrowskiego w Warszawie
— 
Wojskowa Akademia Medyczna im. Gen. Dyw. Bolesława Szareckiego w Łodzi
— 
Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Lądowych im. Tadeusza Kościuszki we Wrocławiu
— 
Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Obrony Przeciwlotniczej im. Romualda Traugutta
— 
Wyższa Szkoła Oficerska im. gen. Józefa Bema w Toruniu
— 
Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych w Dęblinie
— 
Wyższa Szkoła Oficerska im. Stefana Czarnieckiego w Poznaniu
— 
Wyższa Szkoła Policji w Szczytnie
— 
Szkoła Główna Służby Pożarniczej w Warszawie
— 
Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy
— 
Akademia Muzyczna im. Stanisława Moniuszki w Gdańsku
— 
Akademia Muzyczna im. Karola Szymanowskiego w Katowicach
— 
Akademia Muzyczna w Krakowie
— 
Akademia Muzyczna im. Grażyny i Kiejstuta Bacewiczów w Łodzi
— 
Akademia Muzyczna im, Ignacego Jana Paderewskiego w Poznaniu
— 
Akademia Muzyczna im. Fryderyka Chopina w Warszawie
— 
Akademia Muzyczna im. Karola Lipińskiego we Wrocławiu
— 
Akademia Wychowania Fizycznego i Sportu im. Jędrzeja Śniadeckiego w Gdańsku
— 
Akademia Wychowania Fizycznego w Katowicach
— 
Akademia Wychowania Fizycznego im. Bronisława Czecha w Krakowie
— 
Akademia Wychowania Fizycznego im. Eugeniusza Piaseckiego w Poznaniu
— 
Akademia Wychowania Fizycznego Józefa Piłsudskiego w Warszawie
— 
Akademia Wychowania Fizycznego we Wrocławiu
— 
Akademia Sztuk Pięknych w Gdańsku
— 
Akademia Sztuk Pięknych Katowicach
— 
Akademia Sztuk Pięknych im, Jana Matejki w Krakowie
— 
Akademia Sztuk Pięknych im, Władysława Strzemińskiego w Łodzi
— 
Akademia Sztuk Pięknych w Poznaniu
— 
Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
— 
Akademia Sztuk Pięknych we Wrocławiu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna im. Ludwika Solskiego w Krakowie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im, Leona Schillera w Łodzi
— 
Akademia Teatralna im. Aleksandra Zelwerowicza w Warszawie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Pawła II w Białej Podlaskiej
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Chełmie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Ciechanowie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Elblągu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Głogowie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gorzowie Wielkopolskim
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Ks, Bronisława Markiewicza w Jarosławiu
— 
Kolegium Karkonoskie w Jeleniej Górze
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Prezydenta Stanisława Wojciechowskiego w Kaliszu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Koninie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Krośnie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Witelona w Legnicy
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Amosa Kodeńskiego w Lesznie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Sączu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Targu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nysie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Stanisława Staszica w Pile
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Płocku
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Wschodnioeuropejska w Przemyślu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Raciborzu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Gródka w Sanoku
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Sulechowie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Prof. Stanisława Tarnowskiego w Tarnobrzegu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Tarnowie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Angelusa Silesiusa w Wałbrzychu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa we Włocławku
— 
Państwowa Medyczna Wyższa Szkoła Zawodowa w Opolu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Informatyki i Przedsiębiorczości w Łomży
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gnieźnie
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Suwałkach
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Wałczu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Oświęcimiu
— 
Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Zamościu
2. 

Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kultuuriinstitutsioonid

3. 

Rahvuspargid

— 
Babiogórski Park Narodowy
— 
Białowieski Park Narodowy
— 
Biebrzański Park Narodowy
— 
Bieszczadzki Park Narodowy
— 
Drawieński Park Narodowy
— 
Gorczański Park Narodowy
— 
Kampinoski Park Narodowy
— 
Karkonoski Park Narodowy
— 
Magurski Park Narodowy
— 
Narwiański Park Narodowy
— 
Ojcowski Park Narodowy
— 
Park Narodowy „Bory Tucholskie“
— 
Park Narodowy Gór Stołowych
— 
Park Narodowy „Ujście Warty“
— 
Pieniński Park Narodowy
— 
Poleski Park Narodowy
— 
Roztoczański Park Narodowy
— 
Słowiński Park Narodowy
— 
Świętokrzyski Park Narodowy
— 
Tatrzański Park Narodowy
— 
Wielkopolski Park Narodowy
— 
Wigierski Park Narodowy
— 
Woliński Park Narodowy
4. 

Riiklikud alg- ja keskkoolid

5. 

Riiklikud raadio- ja teleringhäälinguorganisatsioonid

— 
Telewizja Polska S.A. (Polish TV)
— 
Polskie Radio S.A. (Polish Radio)
6. 

Riiklikud muuseumid, teatrid, raamatukogud ja muud riiklikud kultuuriasutused

— 
Muzeum Narodowe w Krakowie
— 
Muzeum Narodowe w Poznaniu
— 
Muzeum Narodowe w Warszawie
— 
Zamek Królewski w Warszawie
— 
Zamek Królewski na Wawelu – Państwowe Zbiory Sztuki
— 
Muzeum Żup Krakowskich
— 
Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau
— 
Państwowe Muzeum na Majdanku
— 
Muzeum Stutthof w Sztutowie
— 
Muzeum Zamkowe w Malborku
— 
Centralne Muzeum Morskie
— 
Muzeum „Łazienki Królewskie“
— 
Muzeum Pałac w Wilanowie
— 
Muzeum Łowiectwa i Jeździectwa w Warszawie
— 
Muzeum Wojska Polskiego
— 
Teatr Narodowy
— 
Narodowy Stary Teatr Kraków
— 
Teatr Wielki – Opera Narodowa
— 
Filharmonia Narodowa
— 
Galeria Zachęta
— 
Centrum Sztuki Współczesnej
— 
Centrum Rzeźby Polskiej w Orońsku
— 
Międzynarodowe Centrum Kultury w Krakowie
— 
Instytut im, Adama Mickiewicza
— 
Dom Pracy Twórczej w Wigrach
— 
Dom Pracy Twórczej w Radziejowicach
— 
Instytut Dziedzictwa Narodowego
— 
Biblioteka Narodowa
— 
Instytut Książki
— 
Polski Instytut Sztuki Filmowej
— 
Instytut Teatralny
— 
Filmoteka Narodowa
— 
Narodowe Centrum Kultury
— 
Muzeum Sztuki Nowoczesnej w Warszawie
— 
Muzeum Historii Polski w Warszawie
— 
Centrum Edukacji Artystycznej
7. 

Riiklikud teadusasutused, teadus- ja arendusasutused ning muud teadusasutused

8. 

Riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused, mis on asutatud piirkondlike või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste poolt

9. 

Muud

— 
Polska Agencja Informacji i Inwestycji Zagranicznych – (Polish Information and Foreign Investment Agency)

Portugal

— 
Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial – (Public institutions without commercial or industrial character)
— 
Serviços públicos personalizados – (Public services having legal personality)
— 
Fundações públicas – (Public foundations)
— 
Estabelecimentos públicos de ensino, investigação científica e saúde – (Public institutions for education, scientific research and health)
— 
INGA (National Agricultural Intervention and Guarantee Institute/Instituto Nacional de Intervenção e Garantia Agrícola)
— 
Instituto do Consumidor – (Institute for the Consumer)
— 
Instituto de Meteorologia – (Institute for Meteorology)
— 
Instituto da Conservação da Natureza – (Institute for Natural Conservation)
— 
Instituto da Agua – (Water Institute)
— 
ICEP / Instituto de Comércio Externo de Portugal
— 
Instituto do Sangue – (Portuguese Blood Institute)

Rumeenia

— 
Academia Română (Romanian Academy)
— 
Biblioteca Națională a României (Romanian National Library)
— 
Arhivele Naționale (National Archives)
— 
Institutul Diplomatic Român (Romanian Diplomatic Institute)
— 
Institutul Cultural Român (Romanian Cultural Institute)
— 
Institutul European din România (European Institute of Romania)
— 
Institutul de Investigare a Crimelor Comunismului (Investigation Institute of Communism Crimes)
— 
Institutul de Memorie Culturală (Institute for Cultural Memory)
— 
Agenția Națională pentru Programe Comunitare în Domeniul Educației și Formării Profesionale (National Agency for Education and Training Community Programs)
— 
Centrul European UNESCO pentru Invățământul Superior (UNESCO European Centre for Higher Education)
— 
Comisia Națională a României pentru UNESCO (Romanian National Commission for UNESCO)
— 
Societatea Română de Radiodifuziune (Romanian Radio-Broadcasting Company)
— 
Societatea Română de Televiziune (Romanian Television Company)
— 
Societatea Națională pentru Radiocomunicații (National Radio Communication Company)
— 
Centrul Național al Cinematografiei (National Cinematography Centre)
— 
Studioul de Creație Cinematografică (Studio of Cinematography Creation)
— 
Arhiva Națională de Filme (National Film Archive)
— 
Muzeul Național de Artă Contemporană (National Museum of Contemporary Art)
— 
Palatul Național al Copiilor (National Children’s Palace)
— 
Centrul Național pentru Burse de Studii în Străinătate (National Centre for Scholarships Abroad)
— 
Agenția pentru Sprijinirea Studenților (Agency for Student Support)
— 
Comitetul Olimpic și Sportiv Român (Romanian Olympic and Sports Committee)
— 
Agenția pentru Cooperare Europeană în domeniul Tineretului (EUROTIN) (Agency for Youth European Cooperation)
— 
Agenția Națională pentru Sprijinirea Inițiativelor Tinerilor (ANSIT) (National Agency for Supporting Youth Initiatives)
— 
Institutul Național de Cercetare pentru Sport (National Research Institute for Sports)
— 
Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării (National Council for Combating Discrimination)
— 
Secretariatul de Stat pentru Problemele Revoluționarilor din Decembrie 1989 (State Secretariat for December 1989 Revolutionaries Problems)
— 
Secretariatul de Stat pentru Culte (State Secretariat for Cults)
— 
Agenția Națională pentru Locuințe (National Agency for Housing)
— 
Casa Națională de Pensii și alte Drepturi de Asigurări Sociale (National House of Pension and Other Social Insurance Right)
— 
Casa Națională de Asigurări de Sănătate (National House of Health Insurance)
— 
Inspecția Muncii (Labor Inspection)
— 
Oficiul Central de Stat pentru Probleme Speciale (Central State Office for Special Problems)
— 
Inspectoratul General pentru Situații de Urgență (General Inspectorate for Emergency Situations)
— 
Agenția Națională de Consultanță Agrícola (National Agency for Agricultural Counseling)
— 
Agenția Națională pentru Ameliorare și Reproducție în Zootehnie (National Agency for Improvement and Zoo-technical Reproduction)
— 
Laboratorul Central pentru Carantină Fitosanitară (Central Laboratory of Phytosanitary Quarantine)
— 
Laboratorul Central pentru Calitatea Semințelor și a Materialului Săditor (Central Laboratory for Seeds and Planting Material Quality)
— 
Insitutul pentru Controlul produselor Biologice și Medicamentelor de Uz Veterinar (Institute for the Control of Veterinary Biological Products and Medicine)
— 
Institutul de Igienă și Sănătate Publică și Veterinară (Hygiene Institute of Veterinary Public Health)
— 
Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală (Institute for Diagnosis and Animal Health)
— 
Institutul de Stat pentru Testarea și Inregistrarea Soiurilor (State Institute for Variety Testing and Registration)
— 
Banca de Resurse GeneticeVegetale (Vegetal Genetically Resources Bank)
— 
Agenția Națională pentru Dezvoltarea și Implementarea Programelor de Reconstrucție a Zonele Miniere (National Agency for the Development and the Implementation of the Mining Regions Reconstruction Programs)
— 
Agenția Națională pentru Substanțe și Preparate Chimice Periculoase (National Agency for Dangerous Chemical Substances)
— 
Agenția Națională de Controlul Exporturilor Strategice și al Interzicerii Armelor Chimice (National Agency for the Control of Strategic Exports and Prohibition of Chemical Weapons)
— 
Administrația Rezervației Biosferei „Delta Dunării“ Tulcea (Administration for Natural Biosphere Reservation „Danube-Delta“ Tulcea)
— 
Regia Națională a Pădurilor (ROMSILVA) (National Forests Administration)
— 
Administrația Națională a Rezervelor de Stat (National Administration of State Reserves)
— 
Administrația Națională Apele Române (National Administration of Romanian Waters)
— 
Administrația Națională de Meteorologie (National Administration of Meteorology)
— 
Comisia Națională pentru Reciclarea Materialelor (National Commission for Materials Recycling)
— 
Comisia Națională pentru Controlul Activităților Nucleare (National Commission for Nuclear Activity Control)
— 
Agenția Manageriala de Cercetare Stiințifică, Inovare și Transfer Tehnologic (Managerial Agency for Scientific Research, Innovation and Technology Transfer- AMCSIT)
— 
Oficiul pentru Administrare și Operare al Infrastructurii de Comunicații de Date „RoEduNet“ (Office for Administration and Operation of Data Communication Network – RoEduNe)
— 
Inspecția de Stat pentru Controlul Cazanelor, Recipientelor sub Presiune și Instalațiilor de Ridicat (State Inspection for the Control of Boilers, Pressure Vessels and Hoisting Equipment)
— 
Centrul Român pentru Pregătirea și Perfecționarea Personalului din Transporturi Navale (Romanian Centre for Instruction and Training of Personnel Engaged in Naval Transport)
— 
Inspectoratul Navigației Civile (INC) (Inspectorate for Civil Navigation)
— 
Regia Autonomă Registrul Auto Român (Autonomous Public Service Undertaking - Romanian Auto Register)
— 
Agenția Spațială Română (Romanian Space Agency)
— 
Scoala Superioară de Aviație Civilă (Superior School of Civil Aviation)
— 
Aeroclubul României (Romanian Air-club)
— 
Centrul de Pregătire pentru Personalul din Industrie Bușteni (Training Centre for Industry Personnel Busteni)
— 
Centrul Român de Comerț Exterior (Romanian Centre for Foreign Trade)
— 
Centrul de Formare și Management București (Management and Formation Centre for Commerce Bucharest)
— 
Agenția de Cercetare pentru Tehnică și Tehnologii militare (Research Agency for Military Techniques and Technology)
— 
Asociația Română de Standardizare (ASRO) (Romanian Association of Standardization)
— 
Asociația de Acreditare din România (RENAR) (Romanian Accreditation Association)
— 
Comisia Națională de Prognoză (CNP) (National Commission for Prognosis)
— 
Institutul Național de Statistică (INS) (National Institute for Statistics)
— 
Comisia Națională a Valorilor Mobiliare (CNVM) (National Commission for Transferable Securities)
— 
Comisia de Supraveghere a Asigurărilor (CSA) (Insurance Supervisory Commission)
— 
Comisia de Supraveghere a Sistemului de Pensii Private (Supervisory Commission of Private Pensions System)
— 
Consiliul Economic și Social (CES) (Economic and Social Council)
— 
Agenția Domeniilor Statului (Agency of State Domains)
— 
Oficiul Național al Registrului Comerțului (National Trade Register Office)
— 
Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (AVAS) (Authority for State Assets Recovery)
— 
Consiliul Național pentru Studierea Arhivelor Securității (National Council for Study of the Security Archives)
— 
Avocatul Poporului (Peoples’ Attorney)
— 
Institutul Național de Administrație (INA) (National Institute of Administration)
— 
Inspectoratul Național pentru Evidența Persoanelor (National Inspectorate for Personal Records)
— 
Oficiul de Stat pentru Invenții și Mărci (OSIM) (State Office for Inventions and Trademarks)
— 
Oficiul Român pentru Drepturile de Autor (ORDA) (Romanian Copyright Office)
— 
Oficiul Național al Monumentelor Istorice (National Office for Historical Monuments)
— 
Oficiul Național de Prevenire și Combatere a Spălării banilor (ONPCSB) (National Office for Preventing and Combating Money Laundering)
— 
Biroul Român de Metrologie Legală (Romanian Bureau of Legal Metrology)
— 
Inspectoratul de Stat în Construcții (State Inspectorate for Constructions)
— 
Compania Națională de Investiții (National Company for Investments)
— 
Compania Națională de Autostrăzi și Drumuri Naționale (Romanian National Company of Motorways and National Roads)
— 
Agenția Națională de Cadastru și Publicitate Imobiliară (National Agency for Land Registering and Real Estate Advertising)
— 
Administrația Națională a Imbunătățirilor Funciare (National Administration of Land Improvements)
— 
Garda Financiară (Financial Guard)
— 
Garda Națională de Mediu (National Guard for Environment)
— 
Institutul Național de Expertize Criminalistice (National Institute for Criminological Expertise)
— 
Institutul Național al Magistraturii (National Institute of Magistracy)
— 
Scoala Nationala de Grefieri (National School for Court Clerks)
— 
Administrația Generală a Penitenciarelor (General Administration of Penitentiaries)
— 
Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat (The National Registry Office for Classified Information (ORNISS)
— 
Autoritatea Națională a Vămilor (National Customs Authority)
— 
Banca Națională a României (National Bank of Romania)
— 
Regia Autonomă „Monetăria Statului“ (Autonomous Public Service Undertaking „State Mint of Romania“)
— 
Regia Autonomă „Imprimeria Băncii Naționale“ (Autonomous Public Service Undertaking „Printing House of the National Bank“)
— 
Regia Autonomă „Monitorul Oficial“ (Autonomous Public Service Undertaking „Official Gazette“)
— 
Oficiul Național pentru Cultul Eroilor (National Office for Heroes Cult)
— 
Oficiul Român pentru Adopții (Romanian Adoption Office)
— 
Oficiul Român pentru Imigrări (Romanian Emigration Office)
— 
Compania Națională „Loteria Română“ (National Company „Romanian Lottery“)
— 
Compania Națională „ROMTEHNICA“ (National Company „ROMTEHNICA“)
— 
Compania Națională „ROMARM“ (National Company „ROMARM“)
— 
Agenția Națională pentru Romi (National Agency for Roms)
— 
Agenția Națională de Presă „ROMPRESS“ (National News Agency „ROMPRESS“)
— 
Regia Autonomă „Administrația Patrimoniului Protocolului de Stat“ (Autonomous Public Service Undertaking „Administration of State Patrimony and Protocol“)
— 
Institute și Centre de Cercetare (Research Institutes and Centers)
— 
Institute și Centre de Cercetare (Research Institutes and Centers)
— 
Instituții de Invățământ de Stat (Education States Institutes)
— 
Universități de Stat (State Universities)
— 
Muzee (Museums)
— 
Biblioteci de Stat (State Libraries)
— 
Teatre de Stat, Opere, Operete, filarmonica, centre și case de Cultură, (State Theaters, Operas, Philharmonic Orchestras, Cultural houses and Centers)
— 
Reviste (Magazines)
— 
Edituri (Publishing Houses)
— 
Inspectorate Scolare, de Cultură, de Culte (School, Culture and Cults Inspectorates)
— 
Complexuri, Federații și Cluburi Sportive (Sport Federations and Clubs)
— 
Spitale, Sanatorii, Policlinici, Dispensare, Centre Medicale, Institute medico-Legale, Stații Ambulanță (Hospitals, sanatoriums, Clinics, Medical Units, Legal-Medical Institutes, Ambulance Stations)
— 
Unități de Asistență Socială (Social Assistance Units)
— 
Tribunale (Courts)
— 
Judecătorii (Law Judges)
— 
Curți de Apel (Appeal Courts)
— 
Penitenciare (Penitentiaries)
— 
Parchetele de pe lângă Instanțele Judecătorești (Prosecutor's Offices)
— 
Unități Militare (Military Units)
— 
Instanțe Militare (Military Courts)
— 
Inspectorate de Poliție (Police Inspectorates)
— 
Centre de Odihnă (Resting Houses)

Sloveenia

— 
Javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa (Public institutes in the area of child care, education and sport)
— 
Javni zavodi s področja zdravstva (Public institutes in the area of health care)
— 
Javni zavodi s področja socialnega varstva (Public institutes in the area of social security)
— 
Javni zavodi s področja kulture (Public institutes in the area of culture)
— 
Javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti (Public institutes in the area of science and research)
— 
Javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva (Public institutes in the area of agriculture and forestry)
— 
Javni zavodi s področja okolja in prostora (Public institutes in the area of environment and spatial planning)
— 
Javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti (Public institutes in the area of economic activities)
— 
Javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma (Public institutes in the area of small enterprises and tourism)
— 
Javni zavodi s področja javnega reda in varnosti (Public institutes in the area of public order and security)
— 
Agencije (Agencies)
— 
Skladi socialnega zavarovanja (Social security funds)
— 
Javni skladi na ravni države in na ravni občin (Public funds at the level of the central government and local communities)
— 
Družba za avtoceste v RS (Motorway Company in the Republic of Slovenia)
— 
Riigi või kohalike omavalitsuste asutatud üksused, mida rahastatakse Sloveenia Vabariigi või kohalike omavalitsuste eelarvest
— 
Muud juriidilised isikud, mis vastavad õigusakti ZJN-2 artikli 3 lõikes 2 esitatud määratlusele

Slovakkia

— 
Kõik juriidilised isikud, mis on asutatud konkreetse õigusakti või haldusmeetme alusel üldsuse huvides ja mis ei tegele tööstuse ega kaubandusega ning vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
— 
juriidilised isikud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt hankija, st valitsusasutuse, omavalitsuse, omavalitsusliku piirkonna või muu juriidilise isiku, mis vastab direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkti 4 alapunktides a, b või c esitatud tingimustele, vahenditest;
— 
juriidilised isikud, mida juhib või kontrollib hankija, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, mis vastab direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkti 4 alapunktides a, b või c esitatud tingimustele;
— 
hankija, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkti 4 alapunktides a, b või c esitatud tingimustele, nimetab või valib üle poole kõnealuse juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmetest.

Kõnealused isikud on avalik-õiguslikud asutused, mis tegutsevad näiteks vastavalt järgmistele õigusaktidele:

— 
Slovaki raadiot ja televisiooni käsitlev seadus nr 532/2010 (seadustekogu),
— 
tervisekindlustusettevõtjaid käsitlev seadus nr 581/2004 (seadustekogu), mida on muudetud seadusega nr 719/2004 (seadustekogu), mis käsitleb riiklikku tervisekindlustust vastavalt seadusele nr 580/2004 (seadustekogu) tervisekindlustuse kohta, mida on muudetud seadusega nr 718/2004 (seadustekogu),
— 
seadus nr 121/2005 (seadustekogu), millega kehtestatakse sotsiaalkindlustust käsitlev konsolideeritud seadus nr 461/2003 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon).

Soome

Riiklikud või avalikult kontrollitavad mittetööstuslikku ja mittekaubanduslikku laadi üksused või ettevõtjad.

Rootsi

Kõik mittekaubanduslikku laadi üksused, mille riigihankelepingud on Rootsi konkurentsiameti järelevalve all, sealhulgas näiteks:

— 
Nordiska Museet (Nordic Museum)
— 
Tekniska Museet (National Museum of Science and Technology)

Ühendkuningriik

Asutused

— 
Design Council
— 
Health and Safety Executive
— 
National Research Development Corporation
— 
Public Health Laboratory Service Board
— 
Advisory, Conciliation and Arbitration Service
— 
Commission for the New Towns
— 
National Blood Authority
— 
National Rivers Authority
— 
Scottish Enterprise
— 
Ordnance Survey
— 
Financial Services Authority

Kategooriad

— 
Riigi toetusega koolid
— 
Ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised hankijad
— 
Riiklikud muuseumid ja galeriid
— 
Teadusnõukogud
— 
Tuletõrjeametid
— 
Riikliku tervishoiutalituse strateegilise tervishoiuga tegelevad asutused
— 
Politseiasutused
— 
Uute linnade väljaarendamise korporatsioonid
— 
Linnaarengu korporatsioonid

9-C LISA

KOMMUNAALETTEVÕTJAD JA MUUD ÜKSUSED, KES KORRALDAVAD HANKEID KÄESOLEVA LEPINGU SÄTETE KOHASELT

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED



Kaubad (sätestatud 9-D lisas)

Piirmäär: 400 000 SDR

Teenused (sätestatud 9-E lisas)

Piirmäär: 400 000 SDR

Ehitus (sätestatud 9-F lisas)

Piirmäär: 5 000 000 SDR

Üksuste nimekiri:

Accounting and Corporate Regulating Authority
Agency for Science, Technology and Research
Agri-Food & Veterinary Authority
Board of Architects
Building and Construction Authority
Casino Regulatory Authority
Central Provident Fund Board
Civil Aviation Authority of Singapore
Civil Service College
Competition Commission of Singapore
Council for Estate Agents
Council for Private Education
Economic Development Board
Energy Market Authority
Health Promotion Board
Health Sciences Authority
Hotels Licensing Board
Housing and Development Board
Info–communications Development Authority of Singapore
Inland Revenue Authority of Singapore
Institute of Southeast Asian Studies
Institute of Technical Education
International Enterprise Singapore
Intellectual Property Office of Singapore
Land Transport Authority of Singapore
Jurong Town Corporation
Maritime and Port Authority of Singapore
Media Development Authority
Monetary Authority of Singapore
Nanyang Technological University
Nanyang Polytechnic
National Arts Council
National Environment Agency
National Heritage Board
National Library Board
National Parks Board
National University of Singapore
Ngee Ann Polytechnic
Preservation of Monuments Board
Professional Engineers Board
Public Transport Council
Public Utilities Board
Republic Polytechnic
Science Centre Board
Sentosa Development Corporation
Singapore Corporation of Rehabilitative Enterprises
Singapore Examinations and Assessment Board
Singapore Land Authority
Singapore Nursing Board
Singapore Polytechnic
Singapore Sports Council
Singapore Tourism Board
Singapore Workforce Development Agency
Standards, Productivity and Innovation Board
Temasek Polytechnic
Traditional Chinese Medicine Practioners Board
Urban Redevelopment Authority

Märkused 9-C lisa 1. osa kohta:

1. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mida korraldab lepinguga hõlmatud üksus lepinguga hõlmamata üksuse nimel.

2. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata kommunaalteenuste nõukogu korraldatud kaupade või teenuste hangete suhtes, kui sellised hanked on:

a) 

ette nähtud tõhusa, piisava ja usaldusväärse veevarustuse tagamiseks, kui Singapuri veevärgil või sellega seotud taristul on ootamatuid probleeme, nagu pikad kuivaperioodid, veevarude või seotud taristu saastumine või häired Singapuri veeimpordis, või

b) 

kas osaliselt või täielikult seotud Singapurist väljaspool asuva, kuid Singapuri veega varustamiseks kasutatava veetaristu ehitamise, laiendamise või remondiga.

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED



Kaubad (sätestatud 9-D lisas)

Piirmäär: 400 000 SDR

Teenused (sätestatud 9-E lisas)

Piirmäär: 400 000 SDR

Tööd (sätestatud 9-F lisas)

Piirmäär: 5 000 000 SDR

Kõik võrgustiku sektori hankijad, mille hankeid hõlmab liidu võrgustiku direktiiv ( 99 ) ja mis on avaliku sektori hankijad (st hõlmatud 9-A lisa ja 9-B lisaga) või riigi osalusega ettevõtjad ( 100 ) ja mille üheks tegevusalaks on allpool nimetatud tegevus või nende kombinatsioon:

a) 

selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude joogiveega varustamisega;

b) 

elektrienergia tootmisega, ülekande või jaotamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või elektrienergia tarnimine selliste võrkude jaoks;

c) 

lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele;

d) 

mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele;

e) 

selliste võrkude pakkumine või käitamine ( 101 ), mis pakuvad avalikku teenust linnaraudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas, või

f) 

selliste võrkude pakkumine või käitamine, mis pakuvad avalikku teenust raudteetranspordi valdkonnas ( 102 ).

Eespool esitatud kriteeriumidele vastavate avaliku sektori hankijate ja riigi osalusega ettevõtjate soovituslik nimekiri on esitatud pärast märkuseid.

Märkused 9-C lisa 2. osa kohta:

1. 

Eespool loetletud tegevuste valdkonnas toimuvad hanked ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud, kui neid mõjutavad asjaomase turu konkurentsitingimused.

2. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesolevas lisas loetletud võrgustiku sektori hankijate järgmiste hangete suhtes:

— 
vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks;
— 
üksuste muul kui käesolevas lisas loetletud eesmärgil teostatav tegevus ja sellise tegevuse teostamine riikides, mis ei kuulu EMPsse, või
— 
edasimüümine või rentimine kolmandatele isikutele, tingimusel et võrgustiku sektori hankijal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel hankijatel on õigus seda müüa või rentida võrgustiku sektori hankijaga samadel tingimustel.
3. 

Kui muu võrgustiku sektori hankija kui avaliku sektori hankija varustab avalikku teenust osutavaid võrke joogivee või elektriga, ei loeta seda käesoleva lisa punktis a või b hõlmatud tegevuseks, kui:

— 
asjaomase hankija joogivee või elektri tootmine toimub seetõttu, et selle tarbimine on vajalik muu kui käesoleva lisa punktides a–f nimetatud tegevuse teostamiseks, ning
— 
üldkasutatava võrgu varustamine on seotud ainult hankija enda tarbimisega ja ei ole suurem kui 30 protsenti hankija joogivee ja elektrienergia kogutoodangust, võttes arvesse kolme eelneva aasta keskmist, kaasa arvatud käesolev aasta.
4. 
a) 

Kui lõikes b esitatud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat lepingut järgmiste hangete suhtes:

i) 

mida võrgustiku sektori hankija korraldab sidusettevõtja jaoks ( 103 ) või

ii) 

mille korraldab ühisettevõtja, mille mitu võrgustiku sektori hankijat on loonud üksnes käesoleva lisa punktides a–f määratletud tegevuseks ettevõtjale, mis on ühe nimetatud võrgustiku sektori hankija sidusettevõtja.

b) 

Lõiget a kohaldatakse teenuste ja tarnete hangete suhtes, kui vähemalt 80 protsenti sidusettevõtja keskmisest käibest, mis on seotud teenuste või tarnetega viimase kolme aasta jooksul, on saadud vastavalt selliste teenuste või tarnete pakkumisest ettevõtjatele, millega ta on seotud ( 104 ).

5. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata järgmiste hangete suhtes:

a) 

mille korraldab ühisettevõtja, mille mitu hankijat on loonud üksnes käesoleva lisa punktides a–f määratletud tegevuseks ettevõtjale, mis on ühe nimetatud hankija sidusettevõtja, või

b) 

mille hankija korraldab ühisettevõtjale, mille osaks ta ise on, tingimusel, et ühisettevõtja on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtja asutamisdokument määratleb, et ühisettevõtja loonud hankijad osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul.

Avaliku sektori hankijate ja riigi osalusega äriühingute soovituslik nimekiri sektorite kaupa, mis vastab 9-C lisa 2. osas esitatud kriteeriumidele

I.   Joogivee tootmine, transport ja jaotamine

Belgia

— 
Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas
— 
Société Wallonne des Eaux
— 
Vlaams Maatschappij voor Watervoorziening

Bulgaaria

— 
„Тузлушка гора“ – ЕООД, Антоново
— 
„В И К – Батак“ – ЕООД, Батак
— 
„В и К – Белово“ – ЕООД, Белово
— 
„Водоснабдяване и канализация Берковица“ – ЕООД, Берковица
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Благоевград
— 
„В и К – Бебреш“ – ЕООД, Ботевград
— 
„Инфрастрой“ – ЕООД, Брацигово
— 
„Водоснабдяване“ – ЕООД, Брезник
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕАД, Бургас
— 
„Лукойл Нефтохим Бургас“ АД, Бургас
— 
„Бързийска вода“ – ЕООД, Бързия
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Варна
— 
„ВиК“ ООД, к.к. Златни пясъци
— 
„Водоснабдяване и канализация Йовковци“ – ООД, Велико Търново
— 
„Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг“ – ЕООД, Велинград
— 
„ВИК“ – ЕООД, Видин
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Враца
— 
„В И К“ – ООД, Габрово
— 
„В И К“ – ООД, Димитровград
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Добрич
— 
„Водоснабдяване и канализация – Дупница“ – ЕООД, Дупница
— 
ЧПСОВ, в.с. Елени
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Исперих
— 
„Аспарухов вал“ ЕООД, Кнежа
— 
„В И К – Кресна“ – ЕООД, Кресна
— 
„Меден кладенец“ – ЕООД, Кубрат
— 
„ВИК“ – ООД, Кърджали
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Кюстендил
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Ловеч
— 
„В и К – Стримон“ – ЕООД, Микрево
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Монтана
— 
„Водоснабдяване и канализация – П“ – ЕООД, Панагюрище
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Перник
— 
„В И К“ – ЕООД, Петрич
— 
„Водоснабдяване, канализация и строителство“ – ЕООД, Пещера
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Плевен
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Пловдив
— 
„Водоснабдяване–Дунав“ – ЕООД, Разград
— 
„ВКТВ“ – ЕООД, Ракитово
— 
ЕТ „Ердуван Чакър“, Раковски
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Русе
— 
„Екопроект-С“ ООД, Русе
— 
„УВЕКС“ – ЕООД, Сандански
— 
„ВиК-Паничище“ ЕООД, Сапарева баня
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕАД, Свищов
— 
„Бяла“ – ЕООД, Севлиево
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Силистра
— 
„В и К“ – ООД, Сливен
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Смолян
— 
„Софийска вода“ – АД, София
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, София
— 
„Стамболово“ – ЕООД, Стамболово
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Стара Загора
— 
„Водоснабдяване и канализация-С“ – ЕООД, Стрелча
— 
„Водоснабдяване и канализация – Тетевен“ – ЕООД, Тетевен
— 
„В и К – Стенето“ – ЕООД, Троян
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Търговище
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Хасково
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ООД, Шумен
— 
„Водоснабдяване и канализация“ – ЕООД, Ямбол

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, kes osutavad teenuseid veemajandamise sektoris riigihangete seaduse nr 134/2016 Coll. artikli 4 lõike 1 punktide d ja e alusel.

Näiteks:

— 
Veolia Voda Česká Republika, a.s.
— 
Pražské vodovody a kanalizace, a.s.
— 
Severočeská vodárenská společnost a.s.
— 
Severomoravské vodovody a kanalizace Ostrava a.s.
— 
Ostravské vodárny a kanalizace a.s.

Taani

— 
Üksused, mis tarnivad vett vastavalt õigusakti „Lov om vandforsyning m.v.“ (vt 17. jaanuari 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 71) § 3 lõikele 3.

Saksamaa

— 
Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Eigenbetriebsverordnungen“ või liidumaade õigusaktile „Eigenbetriebsgesetze“ (kommunaalteenuste ettevõtjad).
— 
Üksused, mis toodavad või jaotavad vett liidumaade õigusakti „Gesetze über die kommunale Gemeinschaftsarbeit oder Zusammenarbeit“ alusel.
— 
Üksused, mis toodavad vett vastavalt õigusaktile „Gesetz über Wasser- und Bodenverbände“, 12. veebruar 1991, viimati muudetud 15. mai 2002.
— 
Riigiettevõtjad, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Kommunalgesetze“ ja eelkõige vastavalt liidumaade õigusaktile „Gemeindeverordnungen“.
— 
Ettevõtjad, mis on loodud vastavalt õigusaktile „Aktiengesetz“, 6. september 1965, viimati muudetud 5. jaanuar 2007, või õigusaktile „GmbH-Gesetz“, 20. aprill 1892, viimati muudetud 10. november 2006, või millel on piiratud osaühisuse (Kommanditgesellschaft) juriidiline staatus ja mis toodavad või jaotavad vett regionaalse või kohaliku omavalitsuse erilepingu alusel.

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Haapsalu Veevärk;
— 
AS Kuressaare Veevärk;
— 
AS Narva Vesi;
— 
AS Paide Vesi;
— 
AS Pärnu Vesi;
— 
AS Tartu Veevärk;
— 
AS Valga Vesi;
— 
AS Võru Vesi.

Iirimaa

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusakti „Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964“ alusel

Kreeka

— 
„Εταιρεία Υδρεύσεως και Αποχετεύσεως Πρωτευούσης Α.Ε.“ („Ε.Υ.Δ.Α.Π.“ või „Ε.Υ.Δ.Α.Π. Α.Ε.“). Ettevõtja juriidiline staatus on reguleeritud konsolideeritud seaduse nr 2190/1920, seaduse nr 2414/1996 ning seaduse nr 1068/80 ja seaduse nr 2744/1999 sätetega.
— 
„Εταιρεία Ύδρευσης και Αποχέτευσης Θεσσαλονίκης Α.Ε.“ („Ε.Υ.Α.Θ. Α.Ε.“), mida reguleerivad seaduse nr 2937/2001 (Kreeka ametlik väljaanne nr 169 Α') ja seaduse nr 2651/1998 (Kreeka ametlik väljaanne nr 248 Α') sätted.
— 
„Δημοτική Επιχείρηση Ύδρευσης και Αποχέτευσης Μείζονος Περιοχής Βόλου“ („ΔΕΥΑΜΒ“), mis tegutseb seaduse nr 890/1979 alusel.
— 
„Δημοτικές Επιχειρήσεις Ύδρευσης – Αποχέτευσης“ (veevärgi ja kanalisatsiooniga tegelevad munitsipaalettevõtjad), mis toodavad ja jaotavad vett 23. augusti 1980. aasta seaduse nr 1069/80 alusel.
— 
„Σύνδεσμοι Ύδρευσης“ (omavalitsuste ja kogukondade veevarustusühistud), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt „Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων“ sätetele.
— 
„Δήμοι και Κοινότητες“ (omavalitsused ja kogukonnad), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt „Κώδικoς Δήμων και Κοινοτήτων“ sätetele.

Hispaania

— 
Mancomunidad de Canales de Taibilla
— 
Aigües de Barcelona S.A., y sociedades filiales
— 
Canal de Isabel II
— 
Agencia Andaluza del Agua
— 
Agencia Balear de Agua y de la Calidad Ambiental
— 
Muud riiklikud üksused, mis kuuluvad „Comunidades autónomas“ ja „Corporaciones locales“ koosseisu või on neist sõltuvad ning mis tegelevad joogivee jaotamisega.
— 
Muud eraõiguslikud üksused, millel on „Corporaciones locales“ poolt antud eri- või ainuõigus joogivee jaotamise valdkonnas.

Prantsusmaa

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud kohalikud asutused, mis toodavad või jaotavad joogivett:

— 
Régies des eaux, (näiteks: „Régie des eaux de Grenoble“, „régie des eaux de Megève“, „régie municipale des eaux et de l'assainissement de Mont-de-Marsan“, „régie des eaux de Venelles“).
— 
Vee transportimise, tarnimise ja tootmisega tegelevad asutused (näiteks „Syndicat des eaux d'Ile de France“, „syndicat départemental d'alimentation en eau potable de la Vendée“, „syndicat des eaux et de l'assainissement du Bas-Rhin“, „syndicat intercommunal des eaux de la région grenobloise“, „syndicat de l'eau du Var-est“, „syndicat des eaux et de l'assainissement du Bas-Rhin“).

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud hankijad, kes on kas riigi osalusega äriühingud või avaliku sektori hankijad ning kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on avaliku teenuse osutamiseks mõeldud püsivõrkude ehitamine (pakkumine) või haldamine joogivee tootmise, ülekande või jaotamise valdkonnas või selliste võrkude varustamine joogiveega; näiteks üksused, mis on loodud kohalike omavalitsusüksuste poolt ja tegutsevad avaliku teenuse osutajana veevarustuse või kanalisatsiooni valdkonnas kooskõlas veeseadusega (ametlik väljaanne nr 153/09 ja nr 130/11).

Itaalia

— 
Asutused, mis tegelevad veevarustusteenistuse erinevate etappide juhtimisega seaduste konsolideeritud tekstide alusel kohalike ja provintsiomavalitsuste avalike teenistuste otsese kontrolli all, mis on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No 2578“, 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No 902“ ja 18. augusti 2000. aasta seadusandliku dekreediga nr 267, milles on sätestatud seaduste konsolideeritud tekstid kohaliku omavalitsuse struktuuri kohta, eriti artiklid 112 ja 116.
— 
Acquedotto Pugliese S.p.A. (D.lgs. 11.5.1999 n. 141)
— 
Ente acquedotti siciliani, mis on asutatud 4. septembri 1979. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 2/2“ ja 9. augusti 1980. aasta õigusaktiga „Lege Regionale No 81“ (in liquidazione con Legge Regionale nr 9, 31. mai 2004 (art. 1)).
— 
Ente sardo acquedotti e fognature, mis on asutatud 5. juuli 1963. aasta seadusega nr 9. Poi ESAF S.p.A. nel 2003 – confluita in ABBANOA S.p.A: ente soppresso il 29.7.2005 e posto in liquidazione con L.R. 21.4.2005 no 7 (art. 5, comma 1)- Legge finanziaria 2005

Küpros

— 
Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας, mis jaotab vett munitsipaal- ja muudes piirkondades vastavalt õigusaktile „περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350.

Läti

— 
Avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused, mis tegelevad joogivee tootmise, transportimise ja jaotamisega tavavõrgus ja mis teevad hankeid seaduse „Sabiedrisko pakalpojumu sniedzçju iepirkumu likums“ alusel.

Leedu

— 
Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt Leedu Vabariigi joogivee- ja reoveekäitlusseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 82-3260, 2006).

Luksemburg

— 
Kohaliku omavalitsuse osakonnad, mis vastutavad veevarustuse eest
— 
Kohalike omavalitsuste ühendused, mis tegelevad vee tootmise või jaotamisega ja on moodustatud vastavalt 23. veebruari 2001. aasta seadusele „Loi concernant la création des syndicats de communes“, mida on muudetud ja täiendatud 23. detsembri 1958. aasta seadusega ja 29. juuli 1981. aasta seadusega, ja vastavalt 31. juuli 1962. aasta seadusele „Loi ayant pour objet le renforcement de l'alimentation en eau potable du Grand-Duché du Luxembourg à partir du réservoir d'Esch-sur-Sûre“:
— 
Syndicat de communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien de la conduite d'eau du Sud-Est – SESE
— 
Syndicat des Eaux du Barrage d'Esch-sur-Sûre – SEBES
— 
Syndicat intercommunal pour la distribution d'eau dans la région de l'Est – SIDERE
— 
Syndicat des Eaux du Sud – SES
— 
Syndicat des communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien d'une distribution d'eau à Savelborn-Freckeisen
— 
Syndicat pour la distribution d'eau dans les communes de Bous, Dalheim, Remich, Stadtbredimus et Waldbredimus – SR
— 
Syndicat de distribution d'eau des Ardennes – DEA
— 
Syndicat de communes pour la construction, l'exploitation et l'entretien d'une distribution d'eau dans les communes de Beaufort, Berdorf et Waldbillig
— 
Syndicat des eaux du Centre – SEC

Ungari

— 
Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről“ artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról“.

Malta

— 
Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ l-Ilma (Water Services Corporation)
— 
Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ Desalinazzjoni (Water Desalination Services)

Madalmaad

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Waterleidingwet“

Austria

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa õigusakti „Wasserversorgungsgesetze“ sätetele

Poola

Seaduse „Ustawa z dnia 7 czerwca 2001 r., o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków“ tähenduses vee- ja kanalisatsiooniettevõtjad, mis tegelevad majandustegevusega elanikkonnale veega varustamise või reovee ärajuhtimisega seotud teenuste pakkumisel, sealhulgas:

— 
AQUANET S.A., Poznań
— 
Górnośląskie Przedsiębiorstwo Wodociągów S.A. w Katowicach
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji S.A. w Krakowie
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o. o. Wrocław
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Lublinie Sp. z o.o.
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w m. st. Warszawie S.A.
— 
Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Tychach S.A,
— 
Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. w Zawierciu
— 
Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Katowicach S.A.
— 
Wodociągi Ustka Sp. z o.o.
— 
Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Łódź
— 
Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o., Szczecin

Portugal

— 
Omavalitsustevahelised süsteemid – ettevõtjad, mille enamusosalus kuulub riigile või muudele riiklikele üksustele, ning eraettevõtjad õigusaktide „Decreto-Lei No 379/93 do 5 de Novembro 1993, alterado pelo Decreto-Lei No 176/99 do 25 de Outubro 1999“, „Decreto-Lei No 439-A/99 do 29 de Outubro 1999“ ja „Decreto-Lei No 103/2003 do 23 de Maio 2003“ alusel. Lubatud on riigi otsene juhtimine.
— 
Omavalitsuste süsteemid – kohalikud omavalitsused, nende ühendused, kohaliku omavalitsuse teenistused, täielikult riigile kuuluvad või riigi enamusosalusega ettevõtjad ja eraettevõtjad õigusakti „Lei 53-F/2006, do 29 de Dezembro 2006“ ja õigusakti „Decreto-Lei No 379/93 do 5 de Novembro 1993“ alusel, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 176/99“ ja õigusaktidega „Decreto-Lei No 439-A/99 do 29 de Outubro 1999“ ja „Decreto-Lei No 103/2003 do 23 de Maio 2003“.

Rumeenia

Departamente ale Autorităților locale și Companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste osakonnad ja ettevõtjad, mis toodavad, transpordivad ja jaotavad vett); näiteks:

— 
S.C. APA –C.T.T.A. S.A. Alba Iulia, Alba
— 
S.C. APA –C.T.T.A. S.A. Filiala Alba Iulia SA., Alba Iulia, Alba
— 
S.C. APA –C.T.T.A. S.A Filiala Blaj, Blaj, Alba
— 
Compania de Apă Arad
— 
S.C. Aquaterm AG 98 S.A. Curtea de Argeș, Argeș
— 
S.C. APA Canal 2000 S.A. Pitești, Argeș
— 
S.C. APA Canal S.A. Onești, Bacău
— 
Compania de Apă-Canal, Oradea, Bihor
— 
R.A.J.A. Aquabis Bistrița, Bistrița-Năsăud
— 
S.C. APA Grup SA Botoșani, Botoșani
— 
Compania de Apă, Brașov, Brașov
— 
R.A. APA, Brăila, Brăila
— 
S.C. Ecoaquasa Sucursala Călărași, Călărași, Călărași
— 
S.C. Compania de Apă Someș S.A., Cluj, Cluj-Napoca
— 
S.C. Aquasom S.A. Dej, Cluj
— 
Regia Autonomă Județeană de Apă, Constanța, Constanța
— 
R.A.G.C. Târgoviște, Dâmbovița
— 
R.A. APA Craiova, Craiova, Dolj
— 
S.C. Apa-Canal S.A., Bailești, Dolj
— 
S.C. Apa-Prod S.A. Deva, Hunedoara
— 
R.A.J.A.C. Iași, Iași
— 
Direcția Apă-Canal, Pașcani, Iași
— 
Societatea Națională a Apelor Minerale (SNAM)

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „Zakon o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96)“ alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsuste otsustele.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

5015731

Javno Komunalno Podjetje Komunala Trbovlje D.O.O.

1420

Trbovlje

5067936

Komunala D.O.O. Javno Podjetje Murska Sobota

9000

Murska Sobota

5067804

Javno Komunalno Podjetje Komunala Kočevje D.O.O.

1330

Kočevje

5075556

Loška Komunala, Oskrba Z Vodo In Plinom, D.D. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5222109

Komunalno Podjetje Velenje D.O.O. Izvajanje Komunalnih Dejavnosti D.O.O.

3320

Velenje

5072107

Javno Komunalno Podjetje Slovenj Gradec D.O.O.

2380

Slovenj Gradec

1122959

Komunala Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Gornji Grad

3342

Gornji Grad

1332115

Režijski Obrat Občine Jezersko

4206

Jezersko

1332155

Režijski Obrat Občine Komenda

1218

Komenda

1357883

Režijski Obrat Občine Lovrenc Na Pohorju

2344

Lovrenc Na Pohorju

1563068

Komuna, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Beltinci

9231

Beltinci

1637177

Pindža Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Petrovci

9203

Petrovci

1683683

Javno Podjetje Edš - Ekološka Družba, D.O.O. Šentjernej

8310

Šentjernej

5015367

Javno Podjetje Kovod Postojna, Vodovod, Kanalizacija, D.O.O., Postojna

6230

Postojna

5015707

Komunalno Podjetje Vrhnika Proizvodnja In Distribucija Vode, D.D.

1360

Vrhnika

5016100

Komunalno Podjetje Ilirska Bistrica

6250

Ilirska Bistrica

5046688

Javno Podjetje Vodovod – Kanalizacija, D.O.O. Ljubljana

1000

Ljubljana

5062403

Javno Podjetje Komunala Črnomelj D.O.O.

8340

Črnomelj

5063485

Komunala Radovljica, Javno Podjetje Za Komunalno Dejavnost, D.O.O.

4240

Radovljica

5067731

Komunala Kranj, Javno Podjetje, D.O.O.

4000

Kranj

5067758

Javno Podjetje Komunala Cerknica D.O.O.

1380

Cerknica

5068002

Javno Komunalno Podjetje Radlje D.O.O. Ob Dravi

2360

Radlje Ob Dravi

5068126

Jkp, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Slovenske Konjice

3210

Slovenske Konjice

5068134

Javno Komunalno Podjetje Žalec D.O.O.

3310

Žalec

5073049

Komunalno Podjetje Ormož D.O.O.

2270

Ormož

5073103

Kop Javno Komunalno Podjetje Zagorje Ob Savi, D.O.O.

1410

Zagorje Ob Savi

5073120

Komunala Novo Mesto D.O.O., Javno Podjetje

8000

Novo Mesto

5102103

Javno Komunalno Podjetje Log D.O.O.

2390

Ravne Na Koroškem

5111501

Okp Javno Podjetje Za Komunalne Storitve Rogaška Slatina D.O.O.

3250

Rogaška Slatina

5112141

Javno Podjetje Komunalno Stanovanjsko Podjetje Litija, D.O.O.

1270

Litija

5144558

Komunalno Podjetje Kamnik D.D.

1241

Kamnik

5144574

Javno Komunalno Podjetje Grosuplje D.O.O.

1290

Grosuplje

5144728

Ksp Hrastnik Komunalno - Stanovanjsko Podjetje D.D.

1430

Hrastnik

5145023

Komunalno Podjetje Tržič D.O.O.

4290

Tržič

5157064

Komunala Metlika Javno Podjetje D.O.O.

8330

Metlika

5210461

Komunalno Stanovanjska Družba D.O.O. Ajdovščina

5270

Ajdovščina

5213258

Javno Komunalno Podjetje Dravograd

2370

Dravograd

5221897

Javno Podjetje Komunala D.O.O. Mozirje

3330

Mozirje

5227739

Javno Komunalno Podjetje Prodnik D.O.O.

1230

Domžale

5243858

Komunala Trebnje D.O.O.

8210

Trebnje

5254965

Komunala, Komunalno Podjetje D.O.O., Lendava

9220

Lendava - Lendva

5321387

Komunalno Podjetje Ptuj D.D.

2250

Ptuj

5466016

Javno Komunalno Podjetje Šentjur D.O.O.

3230

Šentjur

5475988

Javno Podjetje Komunala Radeče D.O.O.

1433

Radeče

5529522

Radenska-Ekoss, Podjetje Za Stanovanjsko, Komunalno In Ekološko Dejavnost, Radenci D.O.O.

9252

Radenci

5777372

Vit-Pro D.O.O. Vitanje; Komunala Vitanje, Javno Podjetje D.O.O.

3205

Vitanje

5827558

Komunalno Podjetje Logatec D.O.O.

1370

Logatec

5874220

Režijski Obrat Občine Osilnica

1337

Osilnica

5874700

Režijski Obrat Občine Turnišče

9224

Turnišče

5874726

Režijski Obrat Občine Črenšovci

9232

Črenšovci

5874734

Režijski Obrat Občine Kobilje

9223

Dobrovnik

5881820

Režijski Obrat Občina Kanal Ob Soči

5213

Kanal

5883067

Režijski Obrat Občina Tišina

9251

Tišina

5883148

Režijski Obrat Občina Železniki

4228

Železniki

5883342

Režijski Obrat Občine Zreče

3214

Zreče

5883415

Režijski Obrat Občina Bohinj

4264

Bohinjska Bistrica

5883679

Režijski Obrat Občina Črna Na Koroškem

2393

Črna Na Koroškem

5914540

Vodovod - Kanalizacija Javno Podjetje D.O.O. Celje

3000

Celje

5926823

Jeko - In, Javno Komunalno Podjetje, D.O.O., Jesenice

4270

Jesenice

5945151

Javno Komunalno Podjetje Brezovica D.O.O.

1352

Preserje

5156572

Kostak, Komunalno In Stavbno Podjetje D.D. Krško

8270

Krško

1162431

Vodokomunalni Sistemi Izgradnja In Vzdrževanje Vodokomunalnih Sistemov D.O.O. Velike Lašče

 

Velike Lašče

1314297

Vodovodna Zadruga Golnik, Z.O.O.

4204

Golnik

1332198

Režijski Obrat Občine Dobrovnik

9223

Dobrovnik - Dobronak

1357409

Režijski Obrat Občine Dobje

3224

Dobje Pri Planini

1491083

Pungrad, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Bodonci

9265

Bodonci

1550144

Vodovodi In Kanalizacija Nova Gorica D.D.

5000

Nova Gorica

1672860

Vodovod Murska Sobota Javno Podjetje D.O.O.

9000

Murska Sobota

5067545

Komunalno Stanovanjsko Podjetje Brežice D.D.

8250

Brežice

5067782

Javno Podjetje - Azienda Publica Rižanski Vodovod Koper D.O.O. - S.R.L.

6000

Koper - Capodistria

5067880

Mariborski Vodovod Javno Podjetje D.D.

2000

Maribor

5068088

Javno Podjetje Komunala D.O.O. Sevnica

8290

Sevnica

5072999

Kraški Vodovod Sežana Javno Podjetje D.O.O.

6210

Sežana

5073251

Hydrovod D.O.O. Kočevje

1330

Kočevje

5387647

Komunalno-Stanovanjsko Podjetje Ljutomer D.O.O.

9240

Ljutomer

5817978

Vodovodna Zadruga Preddvor, Z.B.O.

4205

Preddvor

5874505

Režijski Obrat Občina Laško

Laško

 

5880076

Režijski Obrat Občine Cerkno

5282

Cerkno

5883253

Režijski Obrat Občine Rače Fram

2327

Rače

5884624

Vodovodna Zadruga Lom, Z.O.O.

4290

Tržič

5918375

Komunala, Javno Podjetje, Kranjska Gora, D.O.O.

4280

Kranjska Gora

5939208

Vodovodna Zadruga Senično, Z.O.O.

4294

Križe

1926764

Ekoviz D.O.O.

9000

Murska Sobota

5077532

Komunala Tolmin, Javno Podjetje D.O.O.

5220

Tolmin

5880289

Občina Gornja Radgona

9250

Gornja Radgona

1274783

Wte Wassertechnik Gmbh, Podružnica Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1785966

Wte Bled D.O.O.

4260

Bled

1806599

Wte Essen

3270

Laško

5073260

Komunalno Stanovanjsko Podjetje D.D. Sežana

6210

Sežana

5227747

Javno Podjetje Centralna Čistilna Naprava Domžale - Kamnik D.O.O.

1230

Domžale

1215027

Aquasystems Gospodarjenje Z Vodami D.O.O.

2000

Maribor

1534424

Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Mežica

2392

Mežica

1639285

Čistilna Naprava Lendava D.O.O.

9220

Lendava - Lendva

5066310

Nigrad Javno Komunalno Podjetje D.D.

2000

Maribor

5072255

Javno Podjetje-Azienda Pubblica Komunala Koper, D.O.O. - S.R.L.

6000

Koper - Capodistria

5156858

Javno Podjetje Komunala Izola, D.O.O. Azienda Pubblica Komunala Isola, S.R.L.

6310

Izola - Isola

5338271

Gop Gradbena, Organizacijska In Prodajna Dejavnost, D.O.O.

8233

Mirna

5708257

Stadij, D.O.O., Hruševje

6225

Hruševje

5144647

Komunala, Javno Komunalno Podjetje Idrija, D.O.O.

5280

Idrija

5105633

Javno Podjetje Okolje Piran

6330

Piran - Pirano

5874327

Režijski Obrat Občina Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1197380

Čista Narava, Javno Komunalno Podjetje D.O.O. Moravske Toplice

9226

Moravske Toplice

Slovakkia

— 
Üksused, mis kasutavad ühisveevärki joogivee tootmiseks või transportimiseks ja jaotamiseks elanikkonnale seaduse nr 442/2002 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 525/2003, nr 364/2004, nr 587/2004 ja nr 230/2005 (seadustekogu)) kohaselt välja antud kauplemisloa või ühisveevärgi kasutamiseks antud kutseoskuse tunnistuste alusel.
— 
Üksused, mis käitavad veemajanduse rajatist seaduses nr 364/2004 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 587/2004 ja nr 230/2005) viidatud tingimustel seaduse nr 135/1994 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 52/1982, nr 595/1990, nr 128/1991, nr 238/1993, nr 416/2001, nr 533/2001 (seadustekogu)) kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja mis samal ajal transpordivad ja jaotavad elanikkonnale joogivett vastavalt seadusele nr 442/2002 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 525/2003, nr 364/2004, nr 587/2004 ja nr 230/2005 (seadustekogu)).

Näiteks:

— 
Bratislavská vodárenská spoločnosť, a.s.
— 
Západoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.
— 
Považská vodárenská spoločnosť, a.s.
— 
Severoslovenské vodárne a kanalizácie, a.s.
— 
Stredoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.
— 
Podtatranská vodárenská spoločnosť, a.s.
— 
Východoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

Soome

— 
Veevarustusasutused õigusakti „Vesihuoltolaki/lagen om vattentjänster (119/2001)“ artikli 3 alusel.

Rootsi

Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtjad, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett õigusakti „Lagen (2006:412) om allmänna vattentjänster“ alusel.

Ühendkuningriik

— 
Ettevõtja, mis on määratud tegutsema veevarustusettevõtjana või kanalisatsiooniettevõtjana seaduse „Water Industry Act 1991“ alusel.
— 
Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõtja, mis on moodustatud seaduse „Local Government etc (Scotland) Act 1994“ artikli 62 alusel.

The Department for Regional Development (Põhja-Iirimaa)

II.   Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus

Belgia

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, nende tegevuse selles osas.

— 
Société de Production d'Electricité / Elektriciteitsproductie Maatschappij.
— 
Electrabel / Electrabel
— 
Elia

Bulgaaria

„Закона за енергетиката (обн., ДВ, бр.107/9.12.2003)“ artikli 39 lõike 1 kohaselt elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

— 
АЕЦ Козлодуй - ЕАД
— 
Болкан Енерджи АД
— 
Брикел - ЕАД
— 
Българско акционерно дружество Гранитоид АД
— 
Девен АД
— 
ЕВН България Електроразпределение АД
— 
ЕВН България Електроснабдяване АД
— 
ЕЙ И ЕС – 3С Марица Изток 1
— 
Енергийна компания Марица Изток III - АД
— 
Енерго-про България - АД
— 
ЕОН България Мрежи АД
— 
ЕОН България Продажби АД
— 
ЕРП Златни пясъци АД
— 
ЕСО ЕАД
— 
ЕСП „Златни пясъци“ АД
— 
Златни пясъци-сервиз АД
— 
Калиакра Уинд Пауър АД
— 
НЕК ЕАД
— 
Петрол АД
— 
Петрол Сторидж АД
— 
Пиринска Бистрица-Енергия АД
— 
Руно-Казанлък АД
— 
Сентрал хидроелектрик дьо Булгари ЕООД
— 
Слънчев бряг АД
— 
ТЕЦ - Бобов Дол ЕАД
— 
ТЕЦ - Варна ЕАД
— 
ТЕЦ „Марица 3“ – АД
— 
ТЕЦ Марица Изток 2 – ЕАД
— 
Топлофикация Габрово – ЕАД
— 
Топлофикация Казанлък – ЕАД
— 
Топлофикация Перник – ЕАД
— 
Топлофикация Плевен – ЕАД
— 
ЕВН България Топлофикация – Пловдив - ЕАД
— 
Топлофикация Русе – ЕАД
— 
Топлофикация Сливен – ЕАД
— 
Топлофикация София – ЕАД
— 
Топлофикация Шумен – ЕАД
— 
Хидроенергострой ЕООД
— 
ЧЕЗ България Разпределение АД
— 
ЧЕЗ Електро България АД

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, mis osutavad teenuseid elektrienergia sektoris riigihangete seaduse nr 134/2016 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti c alusel.

Näiteks:

— 
ČEPS, a.s.
— 
ČEZ, a. s.
— 
Dalkia Česká republika, a.s.
— 
PREdistribuce, a.s.
— 
Plzeňská energetika a.s.
— 
Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.

Taani

— 
Üksused, mis toodavad elektrienergiat õigusakti „Lov om elforsyning“ (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel.
— 
Üksused, mis tegelevad elektrienergia ülekandmisega õigusakti „Lov om elforsyning“ (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 19 kohaselt välja antud litsentsi alusel.
— 
Elektrienergia ülekandmine, mida teostavad „Energinet Danmark“ või täielikult „Energinet Danmarki“ omandis olevad tütarettevõtjad seaduse „Lov om Energinet Danmark“ (vt 20. detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel.

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtjad, mis tarnivad energiat teistele ettevõtjatele või haldavad energiavõrku või kellel on omandiõiguse alusel energiavõrgu käsutusõigus 24. aprilli 1998. aasta seaduse „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)“ (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel.

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Eesti Energia (Estonian Energy Ltd);
— 
OÜ Jaotusvõrk (Jaotusvõrk LLC);
— 
AS Narva Elektrijaamad (Narva Power Plants Ltd);
— 
OÜ Põhivõrk (Põhivõrk LLC).

Iirimaa

— 
The Electricity Supply Board
— 
ESB Independent Energy [ESBIE – electricity supply]
— 
Synergen Ltd. [electricity generation]
— 
Viridian Energy Supply Ltd. [electricity supply]
— 
Huntstown Power Ltd. [electricity generation]
— 
Bord Gáis Éireann [electricity supply]
— 
Electricity Suppliers and Generators licensed under the Electricity Regulation Act 1999
— 
EirGrid plc

Kreeka

„Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.“, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 „περί ιδρύσεως της ΔΕΗ“ ja mis tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendi dekreedi nr 333/1999 alusel.

Hispaania

— 
Red Eléctrica de España, S.A.
— 
Endesa, S.A.
— 
Iberdrola, S.A.
— 
Unión Fenosa, S.A.
— 
Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A.
— 
Electra del Viesgo, S.A.
— 
Muud üksused, mis tegelevad elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotamisega seaduse „Ley 54/1997, de 27 de noviembre, del Sector eléctrico“ ja selle rakendusaktide alusel.

Prantsusmaa

— 
„Électricité de France“, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz“ (muudetud redaktsioon) alusel.
— 
RTE, elektrienergia ülekandevõrgu haldaja.
— 
8. aprilli 1946. aasta seaduse „Loi n 46-628 sur la nationalisation de l'électricité et du gaz“ (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad elektrienergiat (segamajanduslikud jaotusettevõtjad, régies'd või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused). Näiteks: Gaz de Bordeaux, Gaz de Strasbourg.
— 
Compagnie nationale du Rhône.
— 
Electricité de Strasbourg.

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud hankijad, kes on kas riigi osalusega äriühingud või avaliku sektori hankijad ning kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on avaliku teenuse osutamiseks mõeldud püsivõrkude ehitamine (pakkumine) või haldamine elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamise valdkonnas või selliste võrkude varustamine elektrienergiaga; näiteks üksused, kes tegutsevad eespool osutatud valdkonnas energiatootmise litsentsi alusel kooskõlas energiaseadusega (ametlik väljaanne nr 68/01, 177/04, 76/07, 152/08, 127/10).

Itaalia

— 
Gruppo Enel ettevõtjad, millel on tegevusluba elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ja jaotamiseks vastavalt 16. märtsi 1999. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 79“, mida hiljem on muudetud ja täiendatud
— 
TERNA- Rete elettrica nazionale SpA
— 
Muud ettevõtjad, mis tegutsevad 16. märtsi 1999. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 79“ kohaselt välja antud kontsessioonide alusel

Küpros

— 
„Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου“, mis on asutatud kooskõlas õigusaktiga „περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ. 171.
— 
„Διαχειριστής Συστήματος Μεταφοράς“, mis on asutatud kooskõlas õigusakti „Περί Ρύθμισης της Αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου 122(Ι) του 2003“ artikliga 57.

Muud isikud, üksused ja ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ( 105 ) artiklites 8 või 9 loetletud tegevusega ja kes tegutsevad vastavalt õigusakti „περί Ρύθμισης της αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου του 2003 {Ν. 122(Ι)/2003} artiklile 34 väljaantud litsentsi alusel.

Läti

VAS „Latvenergo“ ja muud ettevõtjad, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat ning mis teevad hankeid seaduse „Sabiedrisko pakalpojumu sniedzçju iepirkumu likums“ alusel.

Leedu

— 
Riigiettevõte Ignalina Nuclear Power Plant
— 
Akcinė bendrovė „Lietuvos energija“
— 
Akcinė bendrovė „Lietuvos elektrinė“
— 
Akcinė bendrovė „Rytų skirstomieji tinklai“
— 
Akcinė bendrovė „VST“
— 
Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, kannavad üle ja tarnivad elektrienergiat vastavalt Leedu Vabariigi elektrienergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 66-1984, 2000; nr 107- 3964, 2004) ja Leedu Vabariigi tuumaenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 119-2771, 1996).

Luksemburg

— 
„Compagnie grand-ducale d'électricité de Luxembourg (CEGEDEL)“, mis toodab või jaotab elektrienergiat vastavalt 11. novembri 1927. aasta õigusaktile „Convention concernant l'établissement et l'exploitation des réseaux de distribution d'énergie électrique dans le Grand-Duché du Luxembourg“, mis on kinnitatud 4. jaanuari 1928. aasta seadusega.
— 
Kohalikud omavalitsused, mis vastutavad elektrienergia ülekande ja jaotamise eest.
— 
Société électrique de l'Our (SEO).
— 
Syndicat de communes SIDOR.

Ungari

Üksused, mis toodavad, kannavad üle või jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről“ artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2007. évi LXXXVI. törvény a villamos energiáról“.

Malta

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)

Madalmaad

Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused õigusakti „Provinciewet“ alusel. Näiteks:

— 
Essent
— 
Nuon

Austria

Üksused, mis haldavad ülekande- või jaotusvõrku õigusakti „Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl I“ nr 143/1998 (muudetud redaktsioon) alusel või üheksa liidumaa õigusakti „Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze“ alusel.

Poola

Energiaettevõtjad õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne“ tähenduses, sealhulgas:

— 
BOT Elektrownia „Opole“ S.A., Brzezie
— 
BOT Elektrownia Bełchatów S.A,
— 
BOT Elektrownia Turów S.A., Bogatynia
— 
Elbląskie Zakłady Energetyczne S.A. w Elblągu
— 
Elektrociepłownia Chorzów „ELCHO“ Sp. z o.o.
— 
Elektrociepłownia Lublin - Wrotków Sp. z o.o.
— 
Elektrociepłownia Nowa Sarzyna Sp. z o.o.
— 
Elektrociepłownia Rzeszów S.A.
— 
Elektrociepłownie Warszawskie S.A.
— 
Elektrownia „Kozienice“ S.A.
— 
Elektrownia "Stalowa „Wola“ S.A.
— 
Elektrownia Wiatrowa, Sp. z o.o., Kamieńsk
— 
Elektrownie Szczytowo-Pompowe S.A., Warszawa
— 
ENEA S.A., Poznań
— 
Energetyka Sp. z o.o, Lublin
— 
EnergiaPro Koncern Energetyczny S.A., Wrocław
— 
ENION S.A., Kraków
— 
Górnośląski Zakład Elektroenergetyczny S.A., Gliwice
— 
Koncern Energetyczny Energa S.A., Gdańsk
— 
Lubelskie Zakłady Energetyczne S.A.
— 
Łódzki Zakład Energetyczny S.A,
— 
PKP Energetyka Sp. z o.o., Warszawa
— 
Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A., Warszawa
— 
Południowy Koncern Energetyczny S.A., Katowice
— 
Przedsiębiorstwo Energetyczne w Siedlcach Sp. z o.o.
— 
PSE-Operator S.A., Warszawa
— 
Rzeszowski Zakład Energetyczny S.A,
— 
Zakład Elektroenergetyczny „Elsen“ Sp. z o.o., Częstochowa
— 
Zakład Energetyczny Białystok S.A,
— 
Zakład Energetyczny Łódź-Teren S.A.
— 
Zakład Energetyczny Toruń S.A.
— 
Zakład Energetyczny Warszawa-Teren
— 
Zakłady Energetyczne Okręgu Radomsko-Kieleckiego S.A.
— 
Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.
— 
Zespół Elektrowni Dolna Odra S.A., Nowe Czarnowo
— 
Zespół Elektrowni Ostrołęka S.A.
— 
Zespół Elektrowni Pątnów-Adamów-Konin S.A.
— 
Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A,
— 
Przedsiębiorstwo Energetyczne MEGAWAT Sp. Z.ο.ο.
— 
Zespół Elektrowni Wodnych Niedzica S.A.
— 
Energetyka Południe S.A.

Portugal

1.   Elektrienergia tootmine

Üksused, mis toodavad elektrienergiat vastavalt järgmistele õigusaktidele:

— 
Decreto-Lei no 29/2006, de 15 de Fevereiro que estabelece as bases gerais da organização e o funcionamento dos sistema eléctrico nacional (SEN), e as bases gerais aplicáveis ao exercício das actividades de produção, transporte, distribuição e comercialização de electricidade e à organização dos mercados de electricidade;
— 
Decreto-Lei no 172/2006, de 23 de Agosto, que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e ao funcionamento do SEN, regulamentando o diploma a trás referido.
— 
Üksused, mis toodavad elektrienergiat erikorra kohaselt vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 189/88 de 27 de Maio, com a redacção dada pelos Decretos-Lei no 168/99, de 18 de Maio, no 313/95, de 24 de Novembro, no 538/99, de 13 de Dezembro, no 312/2001 e no 313/2001, ambos de 10 de Dezembro“, „Decreto-Lei no 339-C/2001, de 29 de Dezembro“, „Decreto-Lei no 68/2002, de 25 de Março“, „Decreto-Lei no 33-A/2005, de 16 de Fevereiro“, „Decreto-Lei no 225/2007, de 31 de Maio“ ja „Decreto-Lei no 363/2007, de 2 Novembro“.

2.   Elektrienergia ülekanne:

Üksused, mis kannavad elektrienergiat üle vastavalt järgmistele õigusaktidele:

— 
Decreto-Lei no 29/2006, de 15 de Fevereiro e do Decreto-lei no 172/2006, de 23 de Agosto.

3.   Elektrienergia jaotus

— 
Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no29/2006, de 15 de Fevereiro“ ja „Decreto-lei no 172/2006, de 23 de Agosto“.
— 
Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 184/95, de 27 de Julho, com a redacção dada pelo Decreto-Lei no 56/97, de 14 de Março e do Decreto-Lei no 344-B/82, de 1 de Setembro, com a redacção dada pelos Decreto-Lei no 297/86, de 19 de Setembro“, „Decreto-Lei no 341/90, de 30 de Outubro“ ja „Decreto-Lei no 17/92, de 5 de Fevereiro“.

Rumeenia

— 
Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica-SA București (Commercial Company for Electrical Power Production Hidroelectrica – SA Bucharest)
— 
Societatea Națională „Nuclearelectrica“ SA (Nuclearelectrica S.A. National Company)
— 
Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica SA (Commercial Company for Electrical Power and Thermal Energy Production Termoelectrica SA)
— 
S.C. Electrocentrale Deva S.A. (SC Power Stations Deva SA)
— 
S.C. Electrocentrale București S.A. (SC Power Stations Bucharest SA)
— 
S.C. Electrocentrale Galați SA (SC Power Stations Galați SA)
— 
S.C. Electrocentrale Termoelectrica SA (SC Power Stations Termoelectrica SA)
— 
S.C. Complexul Energetic Craiova SA (Commercial Company Craiova Energy Complex)
— 
S.C. Complexul Energetic Rovinari SA (Commercial Company Rovinari Energy Complex)
— 
S.C. Complexul Energetic Turceni SA (Commercial Company Turceni Energy Complex)
— 
Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica SA București („Transelectrica“ Romanian Power Grid Company)
— 
Societatea Comercială Electrica SA, București
— 
S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice
— 
„Electrica Distribuție Muntenia Nord“ S.A
— 
S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice
— 
„Electrica Furnizare Muntenia Nord“ S.A
— 
S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica Muntenia Sud (Electrical Energy Distribution and Supply Branch Electrica Muntenia Sud)
— 
S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice (Commercial Company for Electrical Energy Distribution)
— 
„Electrica Distribuție Transilvania Sud“ S.A
— 
S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice (Commercial Company for Electrical Energy Supply)
— 
„Electrica Furnizare Transilvania Sud“ S.A
— 
S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice (Commercial Company for Electrical Energy Distribution)
— 
„Electrica Distribuție Transilvania Nord“ S.A
— 
S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice (Commercial Company for Electrical Energy Supply)
— 
„Electrica Furnizare Transilvania Nord“ S.A
— 
Enel Energie
— 
Enel Distribuție Banat
— 
Enel Distribuție Dobrogea
— 
E.ON Moldova SA
— 
CEZ Distribuție

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktile „Energetski zakon“ (Uradni list RS, 79/99):



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1613383

Borzen D.O.O.

1000

Ljubljana

5175348

Elektro Gorenjska D.D.

4000

Kranj

5223067

Elektro Celje D.D.

3000

Celje

5227992

Elektro Ljubljana D.D.

1000

Ljubljana

5229839

Elektro Primorska D.D.

5000

Nova Gorica

5231698

Elektro Maribor D.D.

2000

Maribor

5427223

Elektro - Slovenija D.O.O.

1000

Ljubljana

5226406

Javno Podjetje Energetika Ljubljana, D.O.O.

1000

Ljubljana

1946510

Infra D.O.O.

8290

Sevnica

2294389

Sodo Sistemski Operater Distribucijskega Omrežja Z Električno Energijo, D.O.O.

2000

Maribor

5045932

Egs-Ri D.O.O.

2000

Maribor

Slovakkia

Üksused, mis tegelevad seaduse nr 656/2004 (seadustekogu) kohaselt välja antud tegevusloa alusel elektrienergia tootmise ja ülekandmisega põhivõrgu kaudu ning elektrienergia jaotamise ja elanikkonnale tarnimisega jaotusvõrgu kaudu.

Näiteks:

— 
Slovenské elektrárne, a.s.
— 
Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s.
— 
Západoslovenská energetika, a.s.
— 
Stredoslovenská energetika, a.s.
— 
Východoslovenská energetika, a.s.

Soome

Elektrienergiat tootvad omavalitsuste üksused ja riiklikud ettevõtjad ning üksused, mis vastutavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude ning elektri ülekande ja elektrisüsteemide eest õigusakti „Sähkömarkkinalaki/elmarknadslagen (386/1995)“ artiklite 4 või 16 kohaselt välja antud litsentsi alusel ja õigusakti „Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista (349/2007)/lag om upphandling inom sektorerna vatten, energi, transporter och posttjänster (349/2007)“ alusel.

Rootsi

Üksused, mis kannavad üle või jaotavad elektrit õigusakti „Ellagen (1997:857)“ alusel välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

— 
Isik, kes on saanud litsentsi seaduse „Electricity Act 1989“ artikli 6 alusel
— 
Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity (Northern Ireland) Order 1992“ artikli 10 lõike 1 alusel
— 
National Grid Electricity Transmission plc
— 
System Operation Northern Irland Ltd
— 
Scottish & Southern Energy plc
— 
SPTransmission plc

III.   Lennujaamarajatised

Belgia

— 
Brussels International Airport Company
— 
Belgocontrol
— 
Luchthaven Antwerpen
— 
Internationale Luchthaven Oostende-Brugge
— 
Société Wallonne des Aéroports
— 
Brussels South Charleroi Airport
— 
Liège Airport

Bulgaaria

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (General Directorate „Civil Aviation Administration“)

ДП „Ръководство на въздушното движение“

Ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad vastavalt õigusakti „Закона на гражданското въздухоплаване (обн., ДВ, бр.94/1.12.1972)“ artikli 43 lõikele 3:

— 
„Летище София“ ЕАД
— 
„Фрапорт Туин Стар Еърпорт Мениджмънт“ АД
— 
„Летище Пловдив“ ЕАД
— 
„Летище Русе“ ЕООД
— 
„Летище Горна Оряховица“ ЕАД

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda lennujaamade käitamiseks (riigihangete seaduse nr 134/2016 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

— 
Česká správa letišť, s.p.
— 
Letiště Karlovy Vary s.r.o.
— 
Letiště Ostrava, a.s.
— 
Správa Letiště Praha, s. p.

Taani

— 
Lennujaamad, mis tegutsevad tegevusloa alusel, mis on välja antud seaduse „Lov om luftfart“ (vt 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 731) § 55 lõike 1 alusel.

Saksamaa

— 
Lennujaamad, nagu need on määratletud 19. juuni 1964. aasta õigusakti „Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung“ artikli 38 lõike 2 punktis 1 (õigusakti on viimati muudetud 5. jaanuaril 2007).

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Tallinna Lennujaam (Tallinn Airport Ltd);
— 
Tallinn Airport GH AS (Tallinn Airport GH Ltd).

Iirimaa

— 
Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamad, mida haldab „Aer Rianta – Irish Airports“.
— 
Lennujaamad, mis tegutsevad avaliku kasutuse litsentsi alusel, mis on välja antud vastavalt õigusaktile „Irish Aviation Authority Act 1993“ (muudetud seadusega „Air Navigation and Transport (Amendment) Act 1998“) ja kus lennukiga osutatakse graafiku alusel reisijate-, posti- või kaubaveoalaseid ühistransporditeenuseid.

Kreeka

— 
Ettevõtja „Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας“ („ΥΠΑ“), mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 714/70, mida on muudetud seadusega nr 1340/83; ettevõtja struktuur on määratud kindlaks presidendidekreediga 56/89, hiljem muudetud.
— 
Ettevõtja „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών“ Spatas, mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 2338/95 „Κύρωση Σύμβασης Ανάπτυξης του Νέου Διεθνούς Αεροδρομίου της Αθήνας στα Σπάτα, „ίδρυση της εταιρείας „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών Α.Ε.“ έγκριση περιβαλλοντικών όρων και άλλες διατάξεις“)“.
— 
Ettevõtja „Φορείς Διαχείρισης“, vastavalt presidendidekreedile nr 158/02 „Ίδρυση, κατασκευή, εξοπλισμός, οργάνωση, διοίκηση, λειτουργία και εκμετάλλευση πολιτικών αερολιμένων από φυσικά πρόσωπα, νομικά πρόσωπα ιδιωτικού δικαίου και Οργανισμούς Τοπικής Αυτοδιοίκησης“ (Kreeka Ametlik Teataja Α 137).

Hispaania

— 
Ente público Aeropuertos Españoles y Navegación Aérea (AENA)

Prantsusmaa

— 
Lennujaamad, mida haldavad riigile kuuluvad ettevõtjad „Code de l'aviation civile“ artiklite L. 251-1, L. 260-1 ja L. 270-1 alusel.
— 
Lennujaamad, mis tegutsevad riigi antud kontsessiooni alusel vastavalt „Code de l'aviation civile“ artiklile R.223-2.
— 
Lennujaamad, mis tegutsevad „Arrêté préfectoral portant autorisation d'occupation temporaire“ alusel.
— 
Lennujaamad, mis on rajatud riigiasutuse poolt ja mida reguleeritakse „Code de l'aviation civile“ artiklis L. 221-1 sätestatud konventsiooniga.
— 
Lennujaamad, mille vara on üle antud piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele või nende ühendusele 13. augusti 2004. aasta seaduse „Loi no 2004-809 relative aux libertés et responsabilités locales“, eriti selle artikli 28 alusel:
— 
Aérodrome d'Ajaccio Campo-dell'Oro
— 
Aérodrome d'Avignon
— 
Aérodrome de Bastia-Poretta
— 
Aérodrome de Beauvais-Tillé
— 
Aérodrome de Bergerac-Roumanière
— 
Aérodrome de Biarritz-Anglet-Bayonne
— 
Aérodrome de Brest Bretagne
— 
Aérodrome de Calvi-Sainte-Catherine
— 
Aérodrome de Carcassonne en Pays Cathare
— 
Aérodrome de Dinard-Pleurthuit-Saint-Malo
— 
Aérodrome de Figari-Sud Corse
— 
Aérodrome de Lille-Lesquin
— 
Aérodrome de Metz-Nancy-Lorraine
— 
Aérodrome de Pau-Pyrénées
— 
Aérodrome de Perpignan-Rivesaltes
— 
Aérodrome de Poitiers-Biard
— 
Aérodrome de Rennes-Saint-Jacques
— 
Riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille juhtimine on üle antud kaubandus- ja tööstuskojale (21. aprilli 2005. aasta seaduse „Loi no 2005-357 relative aux aéroports“ artikkel 7 ja 23. veebruari 2007. aasta õigusakt „Décret no 2007-444 relatif aux aérodromes appartenant à l'Etat“):
— 
Aérodrome de Marseille-Provence
— 
Aérodrome d'Aix-les-Milles et Marignane-Berre
— 
Aérodrome de Nice Côte-d'Azur et Cannes-Mandelieu
— 
Aérodrome de Strasbourg-Entzheim
— 
Aérodrome de Fort-de France-le Lamentin
— 
Aérodrome de Pointe-à-Pitre-le Raizet
— 
Aérodrome de Saint-Denis-Gillot
— 
Muud riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille vara ei ole üle antud piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele 24. augusti 2005. aasta muudetud õigusakti „Décret no 2005-1070“ alusel:
— 
Aérodrome de Saint-Pierre Pointe Blanche
— 
Aérodrome de Nantes Atlantique et Saint-Nazaire-Montoir
— 
Aéroports de Paris (20. aprilli 2005. aasta seadus nr 2005-357 ja 20. juuli 2005. aasta dekreet nr 2005-828).

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud hankijad, kes on kas riigi osalusega äriühingud või avaliku sektori hankijad ning kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda lennutranspordiga tegelevatele ettevõtjatele juurdepääs lennuväljadele ja muudele terminaliseadmetele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas lennujaamade seadusega (ametlik väljaanne nr 19/98 ja 14/11).

Itaalia

— 
Alates 1. jaanuarist 1996 on 25. novembri 1995. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 497 – relativo alla trasformazione dell’Azienda autonoma di assistenza al volo per il traffico aereo generale in ente pubblico economico, denominato ENAV, Ente nazionale di assistenza al volo“ korduvalt arutatud ning nende arutelude tagajärjel muudeti see 21. detsembril 1996. aastal seaduseks „Legge No 665“, mille alusel kujundati kõnealune üksus alates 1. jaanuarist 2001 ümber aktsiaseltsiks (S.p.A).
— 
Eriseadustega moodustatud juhtimisüksused.
— 
Üksused, mis haldavad lennujaamarajatisi vastavalt kontsessioonile, mis on antud 30. märtsi 1942. aasta kuningliku dekreedi nr 327 „Codice della navigazione“ artikli 694 alusel.
— 
Lennujaamaüksused, sealhulgas juhtimisettevõtjad „SEA“ (Milano) ja „ADR“ (Fiumicino).

Küpros

Läti

— 
Valsts akciju sabiedrība „Latvijas gaisa satiksme“ (State public limited liability company „Latvijas gaisa satiksme“)
— 
Valsts akciju sabiedrība „Starptautiskā lidosta „Rīga““ (State public limited liability company „International airport „Rīga““)
— 
SIA "Aviasabiedrība „Liepāja“ (Aviacompany Liepaja Ltd.).

Leedu

— 
State Enterprise Vilnius International Airport
— 
State Enterprise Kaunas Airport
— 
State Enterprise Palanga International Airport
— 
State Enterprise „Oro navigacija“
— 
Municipal Enterprise „Šiaulių oro uostas“
— 
Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning mis tegutsevad lennujaamaseadmete sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi lennundusseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 94-2918, 2000).

Luksemburg

— 
Aéroport du Findel.

Ungari

— 
Lennujaamad, mis tegutsevad vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről“ artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről“.
— 
Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida haldab „Budapest Airport Rt.“ vastavalt õigusaktidele „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről“ ja „83/2006. (XII. 13.) GKM rendelet a légiforgalmi irányító szolgálatot ellátó és a légiforgalmi szakszemélyzet képzését végző szervezetről“.

Malta

— 
L-Ajruport Internazzjonali ta" Malta (Malta International Airport).

Madalmaad

Lennujaamad, mis tegutsevad „Luchtvaartwet“ artikli 18 ja järgnevate artiklite alusel. Näiteks:

— 
Luchthaven Schiphol.

Austria

— 
Üksused, mis on saanud tegevusloa lennujaamateenuste pakkumiseks muudetud seaduse „Luftfahrtgesetz, BGBl.“ nr 253/1957 alusel.

Poola

— 
Riigiettevõtja „Porty Lotnicze“, mis tegutseb õigusakti „Ustawa z dnia 23 października 1987 r. o przedsiębiorstwie państwowym „Porty Lotnicze““ alusel.
— 
Port Lotniczy Bydgoszcz S.A.
— 
Port Lotniczy Gdańsk Sp. z o.o.
— 
Górnośląskie Towarzystwo Lotnicze S.A. Międzynarodowy Port Lotniczy Katowice
— 
Międzynarodowy Port Lotniczy im. Jana Pawła II Kraków - Balice Sp. z o.o
— 
Lotnisko Łódź Lublinek Sp. z o.o.
— 
Port Lotniczy Poznań - Ławica Sp. z o.o.
— 
Port Lotniczy Szczecin - Goleniów Sp. z o. o.
— 
Port Lotniczy Wrocław S.A.
— 
Port Lotniczy im. Fryderyka Chopina w Warszawie
— 
Port Lotniczy Rzeszów - Jasionka
— 
Porty Lotnicze „Mazury- Szczytno“ Sp. z o. o. w Szczytnie
— 
Port Lotniczy Zielona Góra - Babimost

Portugal

— 
„ANA – Aeroportos de Portugal, S.A.“, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 404/98 do 18 de Dezembro 1998“ alusel.
— 
„NAV – Empresa Pública de Navegação Aérea de Portugal, E. P.“, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 404/98 do 18 de Dezembro 1998“ alusel.
— 
„ANAM – Aeroportos e Navegação Aérea da Madeira, S. A.“, mis on asutatud õigusakti „Decreto-Lei No 453/91 do 11 de Dezembro 1991“ alusel.

Rumeenia

— 
Compania Națională „Aeroporturi București“ SA (National Company „Bucharest Airports S.A.“)
— 
Societatea Națională „Aeroportul Internațional Mihail Kogălniceanu-Constanța“ (National Company „International Airport Mihail Kogălniceanu-Constanța“ S.A.)
— 
Societatea Națională „Aeroportul Internațional Timișoara-Traian Vuia“-SA (National Company International „International Airport Timișoara-Traian Vuia“-S.A.)
— 
Regia Autonomă „Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian ROMAT SA“ (Autonomous Public Service Undertaking „Romanian Air Traffic Services Administration ROMAT S.A.“)
— 
Aeroporturile aflate în subordinea Consiliilor Locale (Airports under Local Councils’ subordination)
— 
SC Aeroportul Arad SA (Arad Airport S.A. Commercial Company)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Bacău (Autonomous Public Service Undertaking Bacău Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare (Autonomous Public Service Undertaking Baia Mare Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Cluj Napoca (Autonomous Public Service Undertaking Cluj Napoca Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Internațional Craiova (Autonomous Public Service Undertaking International Craiova Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Iași (Autonomous Public Service Undertaking Iași Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Oradea (Autonomous Public Service Undertaking Oradea Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare (Autonomous Public Service Undertaking Satu-Mare Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Sibiu (Autonomous Public Service Undertaking Sibiu Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Suceava (Autonomous Public Service Undertaking Suceava Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș (Autonomous Public Service Undertaking Târgu Mureș Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Tulcea (Autonomous Public Service Undertaking Tulcea Airport)
— 
Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș

Sloveenia

Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad õigusakti „Zakon o letalstvu (Uradni list RS, 18/01)“ alusel.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1589423

Letalski Center Cerklje Ob Krki

8263

Cerklje Ob Krki

1913301

Kontrola Zračnega Prometa D.O.O.

1000

Ljubljana

5142768

Aerodrom Ljubljana D.D.

4210

Brnik-Aerodrom

5500494

Aerodrom Portorož, D.O.O.

6333

Sečovlje – Sicciole

Slovakkia

Üksused, mis käitavad lennujaamu riigiasutuse antud nõusoleku alusel ja üksused, mis osutavad õhu kaudu osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid vastavalt seadusele nr 143/1998 (seadustekogu), mida on muudetud seadustega 57/2001 (seadustekogu), 37/2002 (seadustekogu), 136/2004 (seadustekogu) ja 544/2004 (seadustekogu).

Näiteks:

— 
Letisko M.R.Štefánika, a.s., Bratislava
— 
Letisko Poprad – Tatry, a.s.
— 
Letisko Košice, a.s.

Soome

Lennujaamad, mida haldab „Ilmailulaitos Finavia/Luftfartsverket Finavia“ või munitsipaal- või riiklik ettevõtja seaduste „Ilmailulaki/luftfartslagen (1242/2005)“ ja „Laki Ilmailulaitoksesta/lag om Luftfartsverket (1245/2005)“ alusel.

Rootsi

— 
Riigile kuuluvad ja riigi poolt hallatavad lennujaamad seaduse „Luftfartslagen (1957:297)“ alusel.
— 
Eraomandis olevad ja eraomanike hallatavad lennujaamad, mis tegutsevad tegevuslitsentsi alusel, kui see litsents vastab direktiivi artikli 2 lõike 3 kriteeriumidele.

Ühendkuningriik

— 
Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda lennujaama- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks lennuettevõtjatele
— 
Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports Act 1986“ tähenduses, kes haldab lennujaama kõnealuse seaduse IV osas esitatud majanduslike eeskirjade alusel.
— 
Highland and Islands Airports Limited
— 
An airport operator within the meaning of the Airports (Northern Ireland) Order 1994
— 
BAA Ltd.

IV.   Mere- või siseveesadamad või muud terminalirajatised

Belgia

— 
Gemeentelijk Havenbedrijf van Antwerpen
— 
Havenbedrijf van Gent
— 
Maatschappij der Brugse Zeevaartinrichtigen
— 
Port autonome de Charleroi
— 
Port autonome de Namur
— 
Port autonome de Liège
— 
Port autonome du Centre et de l'Ouest
— 
Société régionale du Port de Bruxelles/Gewestelijk Vennootschap van de Haven van Brussel
— 
Waterwegen en Zeekanaal
— 
De Scheepvaart

Bulgaaria

ДП „Пристанищна инфраструктура“

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist riikliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България“ (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 1:

— 
„Пристанище Варна“ ЕАД
— 
„Порт Балчик“ АД
— 
„БМ Порт“ АД
— 
„Пристанище Бургас“ ЕАД
— 
„Пристанищен комплекс – Русе“ ЕАД
— 
„Пристанищен комплекс – Лом“ ЕАД
— 
„Пристанище Видин“ ЕООД
— 
„Драгажен флот – Истър“ АД
— 
„Дунавски индустриален парк“ АД

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България“ (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 2:

— 
„Фиш Порт“ АД
— 
Кораборемонтен завод „Порт - Бургас“ АД
— 
„Либърти металс груп“ АД
— 
„Трансстрой – Бургас“ АД
— 
„Одесос ПБМ“ АД
— 
„Поддържане чистотата на морските води“ АД
— 
„Поларис 8“ ООД
— 
„Лесил“ АД
— 
„Ромпетрол – България“ АД
— 
„Булмаркет – ДМ“ ООД
— 
„Свободна зона – Русе“ ЕАД
— 
„Дунавски драгажен флот“ – АД
— 
„Нарен“ ООД
— 
„ТЕЦ Свилоза“ АД
— 
НЕК ЕАД – клон „АЕЦ – Белене“
— 
„Нафтекс Петрол“ ЕООД
— 
„Фериботен комплекс“ АД
— 
„Дунавски драгажен флот Дуним“ АД
— 
„ОМВ България“ ЕООД
— 
СО МАТ АД – клон Видин
— 
„Свободна зона – Видин“ ЕАД
— 
„Дунавски драгажен флот Видин“
— 
„Дунав турс“ АД
— 
„Меком“ ООД
— 
„Дубъл Ве Ко“ ЕООД

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga osutada meresadama- või siseveesadama teenuseid või muid terminaliteenuseid vedajatele, mis osutavad õhu-, mere- või siseveeveo teenuseid (riigihangete seaduse nr 134/2016 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

— 
České přístavy, a.s.

Taani

— 
Sadamad, nagu on määratletud seaduse „Lov om havne“ §-s 1, vt 28. mai 1999. aasta seadus nr 326.

Saksamaa

— 
Täielikult või osaliselt territoriaalsete omavalitsuste (Länder, Kreise, Gemeinden) omandis olevad meresadamad.
— 
Siseveesadamad, mille suhtes liidumaade õigusakti „Wassergesetze“ alusel kohaldatakse õigusakti „Hafenordnung“.

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Saarte Liinid;
— 
AS Tallinna Sadam.

Iirimaa

— 
Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Harbours Acts 1946 to 2000“ alusel.
— 
Sadam „Rosslare Harbour“, mis tegutseb õigusakti „Fishguard and Rosslare Railways and Harbours Act 1899“ alusel.

Kreeka

— 
„Οργανισμός Λιμένος Βόλου Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Β. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Ελευσίνας Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Ε. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Ηγουμενίτσας Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.ΗΓ. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Ηρακλείου Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Η. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Καβάλας Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Κ. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Κέρκυρας Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.ΚΕ. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Πατρών Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.ΠΑ. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Λαυρίου Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Λ. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
„Οργανισμός Λιμένος Ραφήνας Ανώνυμη Εταιρεία“ („Ο.Λ.Ρ. Α.Ε“), vastavalt seadusele nr 2932/01.
— 
(Sadamavaldajad)
— 
Muud sadamad, Δημοτικά και Νομαρχιακά Ταμεία (munitsipaalsadamad ja prefektuurisadamad), mis on reguleeritud presidendi dekreediga nr 649/1977, seadusega 2987/02, presidendi dekreediga 362/97 ja seadusega 2738/99.

Hispaania

— 
Ente público Puertos del Estado
— 
Autoridad Portuaria de Alicante
— 
Autoridad Portuaria de Almería – Motril
— 
Autoridad Portuaria de Avilés
— 
Autoridad Portuaria de la Bahía de Algeciras
— 
Autoridad Portuaria de la Bahía de Cádiz
— 
Autoridad Portuaria de Baleares
— 
Autoridad Portuaria de Barcelona
— 
Autoridad Portuaria de Bilbao
— 
Autoridad Portuaria de Cartagena
— 
Autoridad Portuaria de Castellón
— 
Autoridad Portuaria de Ceuta
— 
Autoridad Portuaria de Ferrol – San Cibrao
— 
Autoridad Portuaria de Gijón
— 
Autoridad Portuaria de Huelva
— 
Autoridad Portuaria de Las Palmas
— 
Autoridad Portuaria de Málaga
— 
Autoridad Portuaria de Marín y Ría de Pontevedra
— 
Autoridad Portuaria de Melilla
— 
Autoridad Portuaria de Pasajes
— 
Autoridad Portuaria de Santa Cruz de Tenerife
— 
Autoridad Portuaria de Santander
— 
Autoridad Portuaria de Sevilla
— 
Autoridad Portuaria de Tarragona
— 
Autoridad Portuaria de Valencia
— 
Autoridad Portuaria de Vigo
— 
Autoridad Portuaria de Villagarcía de Arousa
— 
Muud Andaluusia, Astuuria, Baleaaride, Kanaari saarte, Kantaabria, Kataloonia, Galicia, Murcia, Baskimaa ja Valencia Comunidades Autónomas sadamate valdajad.

Prantsusmaa

— 
Port autonome de Paris, mis on asutatud 24. oktoobri 1968. aasta seadusega „Loi no 68–917 relative au port autonome de Paris“.
— 
„Port autonome de Strasbourg“, mis on asutatud 20. mai 1923. aasta õigusaktiga „Convention entre l'État et la ville de Strasbourg relative à la construction du port rhénan de Strasbourg et à l'exécution de travaux d'extension de ce port“, mis on kinnitatud 26. aprilli 1924. aasta seadusega.
— 
„Ports autonomes“, mis tegutsevad „Code des ports maritimes“ artiklite L 111-1 ja järgmiste alusel ja mis on juriidilised isikud:
— 
Port autonome de Bordeaux
— 
Port autonome de Dunkerque
— 
Port autonome de La Rochelle
— 
Port autonome du Havre
— 
Port autonome de Marseille
— 
Port autonome de Nantes-Saint-Nazaire
— 
Port autonome de Pointe-à-Pitre
— 
Port autonome de Rouen
— 
Riigile kuuluvad sadamad, mis ei ole juriidilised isikud (20. märtsi 2006. aasta õigusakt „Décret no 2006-330 fixant la liste des ports des départements d'outre-mer exclus du transfert prévu à l'article 30 de la loi du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales“) ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad:
— 
Port de Fort de France (Martinique)
— 
Port de Dégrad des Cannes (Guyane)
— 
Port-Réunion (île de la Réunion)
— 
Ports de Saint-Pierre et Miquelon
— 
Sadamad, mis ei ole juriidilised isikud, mille vara on üle antud piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad (13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no 2004-809 04 relative aux libertés et responsabilités locales“ artikkel 30; õigusakti on muudetud 30. detsembri 2006. aasta õigusaktiga „Loi no 2006-1771“).
— 
Port de Calais
— 
Port de Boulogne-sur-Mer
— 
Port de Nice
— 
Port de Bastia
— 
Port de Sète
— 
Port de Lorient
— 
Port de Cannes
— 
Port de Villefranche-sur-Mer
— 
Voies navigables de France, riigiasutus 29. detsembri 1990. aasta õigusakti „Loi no 90-1168“ (muudetud redaktsioon) artikli 124 alusel.

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud hankijad, kes on kas riigi osalusega äriühingud või avaliku sektori hankijad ning kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda mere- või jõetranspordi ettevõtjatele juurdepääs meresadamatele, jõesadamatele ja muudele transporditerminalidele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas merenduse ja meresadamate seadusega (ametlik väljaanne nr 158/03, 100/04, 141/06 ja 38/09).

Itaalia

— 
Riiklikud sadamad („Porti statali“) ja muud sadamad, mida haldab „Capitaneria di Porto“ vastavalt 30. märtsi 1942. aasta seadusele „Codice della navigazione, Regio Decreto No 327“.
— 
Autonoomsed sadamad („enti portuali“), mis on asutatud 30. märtsi 1942. aasta seaduse „Codice della navigazione, Regio Decreto No 327“ artiklis 19 sätestatud eriseaduste alusel.

Küpros

Η Αρχή Λιμένων Κύπρου, mis on asutatud seadusega περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973.

Läti

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele „Likums par ostām“:

— 
Rīgas brīvostas pārvalde
— 
Ventspils brīvostas pārvalde
— 
Liepājas speciālas ekonomiskās zona pārvalde
— 
Salacgrīvas ostas pārvalde
— 
Skultes ostas pārvalde
— 
Lielupes ostas pārvalde
— 
Engures ostas pārvalde
— 
Mērsraga ostas pārvalde
— 
Pāvilostas ostas pārvalde
— 
Rojas ostas pārvalde

Muud asutused, mis teevad oste seaduse „Sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju iepirkumu likums“ alusel ja mis haldavad sadamaid kooskõlas seadusega „Likumu par ostām“.

Leedu

— 
Riiklik ettevõtja „Klaipėda State Sea Port Administration“, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi Klaipeda riiklikku sadamaametit käsitleva seadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 53-1245, 1996).
— 
Riiklik ettevõtja „Vidaus vandens kelių direkcija“, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 105-2393, 1996).
— 
Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad meresadamate või siseveesadamate sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga.

Luksemburg

— 
„Port de Mertert“, mis on asutatud ja tegutseb 22. juuli 1963. aasta õigusakti „Loi relative à l'aménagement et à l'exploitation d'un port fluvial sur la Moselle“ (muudetud redaktsioon) alusel.

Ungari

— 
Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről“ artiklite 162 ja 163 ja õigusakti „2000. évi XLII. törvény a vízi közlekedésről“ alusel.

Malta

— 
L-Awtorita' Marittima ta' Malta (Malta Maritime Authority)

Madalmaad

Hankijad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas. Näiteks:

— 
Havenbedrijf Rotterdam

Austria

— 
Siseveesadamad, mis kuuluvad täielikult või osaliselt liidumaadele ja/või kogukondadele.

Poola

Üksused, mis on asutatud õigusakti „Ustawa z dnia 20 grudnia 1996 r. o portach i przystaniach morskich“ alusel, muu hulgas:

— 
Zarząd Morskiego Portu Gdańsk S.A.
— 
Zarząd Morskiego Portu Gdynia S.A.
— 
Zarząd Portów Morskich Szczecin i Świnoujście S.A.
— 
Zarząd Portu Morskiego Darłowo Sp. z o.o.
— 
Zarząd Portu Morskiego Elbląg Sp. z o.o.
— 
Zarząd Portu Morskiego Kołobrzeg Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Państwowe Polska Żegluga Morska

Portugal

— 
APDL – Administração dos Portos do Douro e Leixões, S.A., õigusakti „Decreto-Lei No 335/98 do 3 de Novembro 1998“ alusel.
— 
APL – Administração do Porto de Lisboa, S.A., õigusakti „Decreto-Lei No 336/98 of do 3 de Novembro 1998“ alusel.
— 
APS – Administração do Porto de Sines, S.A., õigusakti „Decreto-Lei No 337/98 do 3 de Novembro 1998“ alusel.
— 
APSS – Administração dos Portos de Setúbal e Sesimbra, S.A., õigusakti „Decreto-Lei No 338/98 do 3 de Novembro 1998“ alusel.
— 
APA – Administração do Porto de Aveiro, S.A., õigusakti „Decreto-Lei No 339/98 do 3 de Novembro 1998“ alusel.
— 
Instituto Portuário dos Transportes Marítimos, I.P. (IPTM, I.P.), õigusakti „Decreto-Lei No 146/2007, do 27 de Abril 2007“ alusel.

Rumeenia

— 
Compania Națională „Administrația Porturilor Maritime“ SA Constanța
— 
Compania Națională „Administrația Canalelor Navigabile SA“
— 
Compania Națională de Radiocomunicații Navale „RADIONAV“ SA
— 
Regia Autonomă „Administrația Fluvială a Dunării de Jos“
— 
Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Maritime“
— 
Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Fluviale“ SA
— 
Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnul-Măgurele

Sloveenia

Osaliselt või täielikult riigile kuuluvad meresadamad, mis osutavad avalikke majandusteenuseid seaduse „Pomorski Zakonik (Uradni list RS, 56/99)“ alusel.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

5144353

LUKA KOPER D.D.

6000

KOPER - CAPODISTRIA

5655170

Sirio d.o.o.

6000

KOPER

Slovakkia

Üksused, mis käitavad avalikkusele suletud siseveesadamaid jõeveoteenuste pakkumiseks vedajate poolt, kellel on riigiasutuse antud nõusolek, või riigiasutuse asutatud üksused, mis käitavad avalikke jõesadamaid vastavalt seadusele nr 338/2000 (seadustekogu), mida on muudetud seadustega nr 57/2001 (seadustekogu) ja 580/2003 (seadustekogu).

Soome

— 
Sadamad, mis tegutsevad seaduse „Laki kunnallisista satamajärjestyksistä ja liikennemaksuista/lagen om kommunala hamnanordningar och trafikavgifter (955/1976)“ alusel, ja sadamad, mis on asutatud seaduse „Laki yksityisistä yleisistä satamista/lagen om privata allmänna hamnar (1156/1994)“ artikli 3 kohaselt välja antud litsentsi alusel.
— 
Saimaan kanavan hoitokunta/Förvaltningsnämnden för Saima kanal.

Rootsi

Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide „Lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn“ ja „Förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal“ alusel.

Ühendkuningriik

— 
Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste pakkumiseks mere- või siseveetranspordile
— 
Sadamavalitsus seaduse „Harbours Act 1964“ artikli 57 tähenduses.
— 
British Waterways Board
— 
Sadamavalitsus, nagu see on määratletud seaduse „Harbours Act (Northern Ireland) 1970“ artikli 38 lõikes 1.

V.   Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteenuste valdkonna võrgustiku sektori hankijad

Belgia

— 
Société des Transports intercommunaux de Bruxelles/Maatschappij voor intercommunaal Vervoer van Brussel
— 
Société régionale wallonne du Transport et ses sociétés d'exploitation (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut) / Société régionale wallonne du Transport en haar exploitatiemaatschappijen (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)
— 
Vlaamse Vervoermaatschappij (De Lijn)
— 
Eraettevõtjad, millel on eri- või ainuõigused

Bulgaaria

— 
„Метрополитен“ ЕАД, София
— 
„Столичен електротранспорт“ ЕАД, София
— 
„Столичен автотранспорт“ ЕАД, София
— 
„Бургасбус“ ЕООД, Бургас
— 
„Градски транспорт“ ЕАД, Варна
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Враца
— 
„Общински пътнически транспорт“ ЕООД, Габрово
— 
„Автобусен транспорт“ ЕООД, Добрич
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Добрич
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Пазарджик
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Перник
— 
„Автобусни превози“ ЕАД, Плевен
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Плевен
— 
„Градски транспорт Пловдив“ ЕАД, Пловдив
— 
„Градски транспорт“ ЕООД, Русе
— 
„Пътнически превози“ ЕАД, Сливен
— 
„Автобусни превози“ ЕООД, Стара Загора
— 
„Тролейбусен транспорт“ ЕООД, Хасково

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, kes osutavad teenuseid linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteenuste sektoris riigihangete seaduse nr 134/2016 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

— 
Dopravní podnik hl.m. Prahy, akciová společnost
— 
Dopravní podnik města Brna, a.s.
— 
Dopravní podnik Ostrava a.s.
— 
Plzeňské městské dopravní podniky, a.s.
— 
Dopravní podnik města Olomouce, a.s.

Taani

— 
DSB
— 
DSB S-tog A/S
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussiteenuseid (tavaline regulaarne teenindus) tegevusloa alusel, mis on antud vastavalt seadusele „Lov om buskørsel“ (vt 19. veebruari 2003. aasta konsolideerimisseadus nr. 107).
— 
Metroselskabet I/S

Saksamaa

Ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel vastavalt 21. märtsi 1961. aasta seadusele „Personenbeförderungsgesetz“, mida on viimati muudetud 31. oktoobril 2006.

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Tallinna Autobussikoondis;
— 
AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis;
— 
Narva Bussiveod AS.

Iirimaa

— 
Iarnród Éireann [Irish Rail]
— 
Railway Procurement Agency
— 
Luas [Dublin Light Rail]
— 
Bus Éireann [Irish Bus]
— 
Bus Átha Cliath [Dublin Bus]
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid muudetud „Road Transport Act 1932“ alusel.

Kreeka

— 
„Ηλεκτροκίνητα Λεωφορεία Περιοχής Αθηνών - Πειραιώς Α.Ε.“ („Η.Λ.Π.Α.Π. Α.Ε.“) (Athens-Pireaeus Trolley Buses S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seadusandliku dekreedi nr 768/1970 (Α'273), seaduse nr 588/1977 (Α'148) ja seaduse nr 2669/1998 (Α'283) alusel.
— 
„Ηλεκτρικοί Σιδηρόδρομοι Αθηνών – Πειραιώς“ („Η.Σ.Α.Π. Α.Ε.“) (Athens-Piraeus Electric Railways), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 352/1976 (Α'147) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.
— 
„Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Αθηνών Α.Ε.“ („Ο.Α.ΣΑ. Α.Ε.“) (Athens Urban Transport Organization S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.
— 
„Εταιρεία Θερμικών Λεωφορείων Α.Ε.“ („Ε.Θ.Ε.Λ. Α.Ε.“) (Company of Thermal Buses S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel.
— 
„Αττικό Μετρό Α.Ε.“ (Attiko Metro S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduse nr 1955/1991 alusel.
— 
„Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Θεσσαλονίκης“ („Ο.Α.Σ.Θ.“), mis on asutatud ja mis tegutseb dekreedi nr 3721/1957, seadusandliku dekreedi nr 716/1970 ning seaduste nr 866/79 ja nr 2898/2001 (Α'71) alusel.
— 
„Κοινό Ταμείο Είσπραξης Λεωφορείων“ („Κ.Τ.Ε.Λ.“), mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α'268) alusel.
— 
„Δημοτικές Επιχειρήσεις Λεωφορείων Ρόδου και Κω“, tuntud ka kui „ΡΟΔΑ“ ja „ΔΕΑΣ ΚΩ“, mis tegutsevad seaduse nr 2963/2001 (Α'268) alusel.

Hispaania

— 
Üksused, mis osutavad linnatransporditeenuseid õigusakti „Ley 7/1985 Reguladora de las Bases de Régimen Local of 2 April 1985; Real Decreto legislativo 781/1986, de 18 de abril, por el que se aprueba el texto refundido de las disposiciones legales vigentes en materia de régimen local“ ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike õigusaktide alusel.
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussitransporditeenuseid vastavalt õigusakti „Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres“ ajutise sätte nr 3 alusel.

Näited:

— 
Empresa Municipal de Transportes de Madrid
— 
Empresa Municipal de Transportes de Málaga
— 
Empresa Municipal de Transportes Urbanos de Palma de Mallorca
— 
Empresa Municipal de Transportes Públicos de Tarragona
— 
Empresa Municipal de Transportes de Valencia
— 
Transporte Urbano de Sevilla, S.A.M. (TUSSAM)
— 
Transporte Urbano de Zaragoza, S.A. (TUZSA)
— 
Entitat Metropolitana de Transport - AMB
— 
Eusko Trenbideak, s.a.
— 
Ferrocarril Metropolitá de Barcelona, sa
— 
Ferrocariles de la Generalitat Valenciana
— 
Consorcio de Transportes de Mallorca
— 
Metro de Madrid
— 
Metro de Málaga, S.A.
— 
Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (Renfe)

Prantsusmaa

— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 30. detsembri 1982. aasta seaduse „Loi d'orientation des transports intérieurs no 82-1153“ artikli 7-II alusel.
— 
Régie des transports de Marseille
— 
RDT 13 Régie départementale des transports des Bouches du Rhône
— 
Régie départementale des transports du Jura
— 
RDTHV Régie départementale des transports de la Haute-Vienne
— 
„Régie autonome des transports parisiens“, „Société nationale des chemins de fer français“ ja muud üksused, mis osutavad transporditeenuseid tegevusloa alusel, mille on välja andnud „Syndicat des transports d'Ile-de-France“7. jaanuari 1959. aasta korraldusega nr 59-151 (muudetud redaktsioon) ja selle rakendusdekreetidega seoses reisijate transpordi korraldamisega Ile-de-France'i piirkonnas.
— 
Réseau ferré de France, State-owned company set up by Law no 97-135 of 13 February 1997.
— 
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende ühendused, kes korraldavad transporti (näiteks: Communauté urbaine de Lyon).

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud hankijad, kes on kas riigi osalusega äriühingud või avaliku sektori hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on linnarongi-, avalike automaatsüsteemi-, trammi-, bussi-, trollibussi- või köissõidukitransporditeenuste võrkude pakkumine või käitamine, näiteks üksused, kes tegutsevad eespool osutatud avaliku teenuse valdkonnas kooskõlas avaliku teenuse seadusega (ametlik väljaanne nr 36/95, 70/97, 128/99, 57/00, 129/00, 59/01, 26/03, 82/04, 110/04, 178/04, 38/09, 79/09, 153/09, 49/11, 84/11 ja 90/11).

Itaalia

Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad asjaomaseid infrastruktuure riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Nende hulka kuuluvad näiteks:

— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad ühistransporditeenuseid tegevusloa alusel, mis on välja antud vastavalt transpordiministri 1. detsembri 2006. aasta dekreedile nr 316 „Regolamento recante riordino dei servizi automobilistici interregionali di competenza statale“.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 15. oktoobri 1925. aasta õigusakti „Regio Decreto No 2578 – Approvazione del testo unico della legge sull'assunzione diretta dei pubblici servizi da parte dei comuni e delle province“ artikli 1 lõikele 4 või 15.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 19. novembri 1997. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 422 — Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale“ ja 15. märtsi 1997. aasta õigusakti „Legge No 59“ (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 400“ ja 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No 166“ artikliga 45) artikli 4 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt kohaliku omavalitsuse struktuuri käsitlevate seaduste konsolideeritud tekstide artiklile 113, mis on kinnitatud 18. augusti 2000. aasta seadusega nr 267, mida on muudetud 28. detsembri 2001. aasta seaduse nr 448 artikliga 35.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447 (millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili“ konsolideeritud tekstid) artiklile 242 või 256.
— 
Üksused, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 „Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione“ artiklile 4.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis tegutsevad kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 „Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione“ artikli 14 alusel.

Küpros

Läti

Avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused, mis osutavad reisijate bussi-, trollibussi- ja/või trammiveoteenust vähemalt järgmistes linnades: Riia, Jurmala Liepaja, Daugavpils, Jelgava, Rezekne ja Ventspils.

Leedu

— 
Akcinė bendrovė „Autrolis“
— 
Uždaroji akcinė bendrovė „Vilniaus autobusai“
— 
Uždaroji akcinė bendrovė „Kauno autobusai“
— 
Uždaroji akcinė bendrovė „Vilniaus troleibusai“
— 
Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning mis tegutsevad linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteenuste sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi maanteetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 119-2772, 1996).

Luksemburg

— 
Chemins de fer luxembourgeois (CFL)
— 
Service communal des autobus municipaux de la Ville de Luxembourg
— 
Transports intercommunaux du canton d'Esch–sur–Alzette (TICE)
— 
Bussiteenindusettevõtjad, mis tegutsevad 3. veebruari 1978. aasta õigusakti „Règlement grand-ducal concernant les conditions d'octroi des autorisations d'établissement et d'exploitation des services de transports routiers réguliers de personnes rémunérées“ alusel.

Ungari

— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale regulaarseid lähi- ja kaugliini bussiveoteenuseid õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről“ artiklite 162–163 alusel.
— 
Üksused, mis osutavad riigisisest reisijate rongiveoteenust õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről“ artiklite 162–163 alusel.

Malta

— 
L-Awtorita' dwar it-Trasport ta' Malta (Malta Transport Authority)

Madalmaad

Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid õigusakti „Wet Personenvervoer“ II peatüki (Openbaar Vervoer) alusel. Näiteks:

— 
RET (Rotterdam)
— 
HTM (Den Haag)
— 
GVB (Amsterdam)

Austria

— 
Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks seaduse „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957“ (muudetud redaktsioon) või seaduse „Kraftfahrliniengesetz, BGBl. I“ nr 203/1999 (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

— 
Üksused, mis osutavad linnarongiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 28 marca 2003 r. o transporcie kolejowym“ kohaselt välja antud kontsessiooni alusel.
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale linnasiseseid bussiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym“ kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja üksused, kes osutavad elanikkonnale linnatransporditeenuseid, muu hulgas:
— 
Komunalne Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o, Białystok
— 
Komunalny Zakład Komunikacyjny Sp. z o.o Białystok
— 
Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o Grudziądz
— 
Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o w Zamościu
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne - Łódź Sp. z o.o.
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o. o. Lublin
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Kraków
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne SA., Wrocław
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Częstochowa
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Gniezno
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Olsztyn
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Radomsko
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο, Wałbrzych
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne w Poznaniu Sp. z o.o.
— 
Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o. o. w Świdnicy
— 
Miejskie Zakłady Komunikacyjne Sp. z o.o, Bydgoszcz
— 
Miejskie Zakłady Autobusowe Sp. z o.o., Warszawa
— 
Opolskie Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A. w Opolu
— 
Polbus - PKS Sp. z o.o., Wrocław
— 
Polskie Koleje Linowe Sp. z o.o Zakopane
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o., Gliwice
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o. w Sosnowcu
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Leszno Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Kłodzko
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Katowice
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Brodnicy S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dzierżoniowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kluczborku Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krośnie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Raciborzu Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Rzeszowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Strzelcach Opolskich S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Wieluń Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kamiennej Górze Sp. z.ο.ο
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bielsku Białej S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp. z.ο.ο.
— 
Przedsiębiorstwo Przewozu Towarów Powszechnej Komunikacji Samochodowej S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z.ο.ο
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mińsku Mazowieckim S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Siedlcach S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej „SOKOŁÓW“ w Sokołowie Podlaskim S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Garwolinie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lubaniu Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Łukowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wadowicach S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Staszowie Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krakowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dębicy S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zawierciu S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Żyrardowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Pszczynie Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Płocku S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Spedycyjno-Transportowe „Transgór“ Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Stalowej Woli S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jarosławiu S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ciechanowie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mławie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nysie Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrowcu Świętokrzyskim S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kielcach S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Końskich S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jędrzejowie Spółka Akcyjna
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Oławie Spółka Akcyjna
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wałbrzychu Sp. z.o.o
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Busku Zdroju S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrołęce S.A.
— 
Tramwaje Śląskie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Olkuszu S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Przasnyszu S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nowym Sączu S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Radomsko Sp. z o.o
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Myszkowie Sp. z.ο.ο.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lublińcu Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Głubczycach Sp. z.o.o.
— 
PKS w Suwałkach S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Koninie S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Turku S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z.o.o
— 
PKS Nowa Sól Sp. z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Zielona Góra Sp. z o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Sp. z.o.o, w Przemyślu
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Koło
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Biłgoraj
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Częstochowa S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Gdańsk
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Kalisz
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Konin
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Nowy Dwór Mazowiecki
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Starogard Gdański
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Toruń
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Warszawa
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.
— 
Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp, z.o.o.
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Gnieźnie
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Krasnymstawie
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Olsztynie
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Ostrowie Wlkp.
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Poznaniu
— 
Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z.o.o.
— 
Szczecińsko-Polickie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z.o.o.
— 
Tramwaje Śląskie S.A., Katowice
— 
Tramwaje Warszawskie Sp. z.o.o.
— 
Zakład Komunikacji Miejskiej w Gdańsku Sp. z.o.o.

Portugal

— 
Metropolitano de Lisboa, E.P., õigusakti „Decreto-Lei No 439/78 do 30 de Dezembro de 1978“ alusel.
— 
Kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse teenistused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtjad 18. augusti 1998. aasta seaduse nr 58/98 kohaselt, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.
— 
Riigiasutused ja riigi osalusega ettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1948. aasta dekreedi nr 37272 „Regulamento de Transportes em Automóveis“ artikli 98 alusel.
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1973. aasta seaduse nr 688/73 alusel.
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1950. aasta seaduse nr 38144 alusel.
— 
„Metro do Porto, S.A.“ vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98 do 15 de Dezembro 1998“, mida on muudetud õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001 do 26 September 2001“.
— 
„Normetro, S.A.“ vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98“, mida on muudetud õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001 do 26 September 2001“.
— 
„Metropolitano Ligeiro de Mirandela, S.A.“ õigusakti „Decreto-Lei No 24/95 do 8 de Fevereiro 1995“ alusel.
— 
„Metro do Mondego, S.A.“ õigusakti „Decreto-Lei No 10/2002 do 24 de Janeiro 2002“ alusel.
— 
„Metro Transportes do Sul, S.A.“ õigusakti „Decreto-Lei No 337/99 do 24 de Agosto 1999“ alusel.
— 
Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtjad, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta seaduse nr 159/99 alusel.

Rumeenia

— 
S.C. de Transport cu Metroul București – „Metrorex“ SA (Bucharest Subway Transport Commercial Company „METROREX S.A.“)
— 
Regii Autonome Locale de Transport Urban de Călători (Local Autonomous Public Service Undertakings for Urban Passenger Transport)

Sloveenia

Ettevõtjad, mis osutavad bussitransporditeenuseid linnades õigusakti „Zakon o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99)“ alusel.



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1540564

AVTOBUSNI PREVOZI RIŽANA D.O.O. Dekani

6271

DEKANI

5065011

AVTOBUSNI PROMET Murska Sobota D.D.

9000

MURSKA SOBOTA

5097053

Alpetour Potovalna Agencija

4000

Kranj

5097061

ALPETOUR, Špedicija In Transport, D.D. Škofja Loka

4220

ŠKOFJA LOKA

5107717

INTEGRAL BREBUS Brežice D.O.O.

8250

BREŽICE

5143233

IZLETNIK CELJE D.D. Prometno In Turistično Podjetje Celje

3000

CELJE

5143373

AVRIGO DRUŽBA ZA AVTOBUSNI PROMET IN TURIZEM D.D. NOVA GORICA

5000

NOVA GORICA

5222966

JAVNO PODJETJE LJUBLJANSKI POTNIŠKI PROMET D.O.O.

1000

LJUBLJANA

5263433

CERTUS AVTOBUSNI PROMET MARIBOR D.D.

2000

MARIBOR

5352657

I & I - Avtobusni Prevozi D.D. Koper

6000

KOPER - CAPODISTRIA

5357845

Meteor Cerklje

4207

Cerklje

5410711

KORATUR Avtobusni Promet In Turizem D.D. Prevalje

2391

PREVALJE

5465486

INTEGRAL, Avto. Promet Tržič, D.D.

4290

TRŽIČ

5544378

KAM-BUS Družba Za Prevoz Potnikov, Turizem In Vzdrževanje Vozil, D.D. Kamnik

1241

KAMNIK

5880190

MPOV Storitve In Trgovina D.O.O. Vinica

8344

VINICA

Slovakkia

— 
Vedajad, mis osutavad elanikkonnale seaduse nr 164/1996 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 58/1997, 260/2001, 416/2001 ja 114/2004 (seadustekogu)) artikli 23 kohaselt välja antud litsentsi alusel reisijate trammi-, trollibussi-, eri- või köisteeveoteenuseid.
— 
Vedajad, mis osutavad elanikkonnale regulaarset riigisisest bussiteenust Slovaki Vabariigi territooriumil või osaliselt ka mõne muu riigi territooriumil või Slovaki Vabariigi teatud kindlal osal ning konkreetse marsruudi jaoks välja antud transpordiloa alusel, mis on välja antud seaduse nr 168/1996 (seadustekogu) (mida on muudetud seadustega nr 386/1996, 58/1997, 340/2000, 416/2001, 506/2002, 534/2003 ja 114/2004 (seadustekogu)) alusel.

Näiteks:

— 
Dopravný podnik Bratislava, a.s.
— 
Dopravný podnik mesta Košice, a.s.
— 
Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.
— 
Dopravný podnik mesta Žilina, a.s.

Soome

Üksused, mis osutavad regulaarse bussiühenduse teenuseid eri- või ainuõiguslitsentsi alusel seaduse „Laki luvanvaraisesta henkilöliikenteestä tiellälagen om tillståndspliktig persontrafik på väg (343/1991)“ alusel, ja munitsipaaltranspordi asutused ning riiklikud ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale bussi-, raudtee- ja metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks.

Rootsi

— 
Üksused, mis osutavad linnaraudtee- või trammiteenuseid seaduste „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik“ ja „Lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet“ alusel.
— 
Riiklikud üksused või eraettevõtjad, mis osutavad trollibussi- või bussiteenuseid seaduste „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik“ ja „Yrkestrafiklagen (1998:490)“ alusel.

Ühendkuningriik

— 
London Regional Transport
— 
London Underground Limited
— 
Transport for London
— 
Ettevõtja „Transport for London“ tütarettevõtja seaduse „Greater London Authority Act 1999“ artikli 424 lõike 1 tähenduses.
— 
Strathclyde Passenger Transport Executive
— 
Greater Manchester Passenger Transport Executive
— 
Tyne and Wear Passenger Transport Executive
— 
Brighton Borough Council
— 
South Yorkshire Passenger Transport Executive
— 
South Yorkshire Supertram Limited
— 
Blackpool Transport Services Limited
— 
Conwy County Borough Council
— 
Isik, kes osutab Londoni kohalikke teenuseid seaduse „Greater London Authority Act 1999“ artikli 179 lõike 1 (bussiteenus) tähenduses vastavalt kokkuleppele, mille ta on sõlminud kõnealuse seaduse artikli 156 lõike 2 alusel ettevõtjaga „Transport for London“, või kõnealuse seaduse artiklis 169 viidatud transpordi tütarettevõtja kokkuleppe alusel.
— 
Northern Ireland Transport Holding Company
— 
Isik, kellel on teeteeninduslitsents seaduse „Transport Act (Northern Ireland) 1967“ artikli 4 lõike 1 alusel, mis annab talle õiguse osutada litsentsikohast regulaarset teenust.

VI.   Raudteeteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad

Belgia

— 
SNCB Holding / NMBS Holding
— 
Société nationale des Chemins de fer belges//Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen.
— 
Infrabel

Bulgaaria

— 
Национална компания „Железопътна инфраструктура“
— 
„Български държавни железници“ ЕАД
— 
„БДЖ – Пътнически превози“ ЕООД
— 
„БДЖ – Тягов подвижен състав (Локомотиви)“ ЕООД
— 
„БДЖ – Товарни превози“ ЕООД
— 
„Българска Железопътна Компания“ АД
— 
„Булмаркет – ДМ“ ООД

Tšehhi Vabariik

Kõik hankijad, mis osutavad teenuseid raudteeteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 134/2016 (seadustekogu) (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

— 
ČD Cargo, a.s.
— 
České dráhy, a.s.
— 
Správa železniční dopravní cesty, státní organizace.

Taani

— 
DSB
— 
DSB S-tog A/S
— 
Metroselskabet I/S

Saksamaa

— 
Deutsche Bahn AG.
— 
Muud ettevõtjad, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid 27. detsembri 1993. aasta seaduse „Allgemeines Eisenbahngesetz“ (viimati muudetud 26. veebruaril 2008) artikli 2 lõike 1 alusel.

Eesti

— 
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332 ) § 14 alusel:
— 
AS Eesti Raudtee;
— 
AS Elektriraudtee.

Iirimaa

— 
Iarnród Éireann [/Irish Rail]
— 
Railway Procurement Agency

Kreeka

— 
„Oργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος Α.Ε.“ („Ο.Σ.Ε. Α.Ε.“), vastavalt seadusele nr 2671/98.
— 
„ΕΡΓΟΣΕ Α.Ε.“ vastavalt seadusele nr 2366/95.

Hispaania

— 
Ente público Administración de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF).
— 
Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (RENFE).
— 
Ferrocarriles de Vía Estrecha (FEVE).
— 
Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC).
— 
Eusko Trenbideak (Bilbao).
— 
Ferrocarrils de la Generalitat Valenciana. (FGV).
— 
Serveis Ferroviaris de Mallorca (Ferrocarriles de Mallorca).
— 
Ferrocarril de Soller
— 
Funicular de Bulnes

Prantsusmaa

— 
„Société nationale des chemins de fer français“ ja teised avalikud raudteevõrgud, millele on viidatud 30. detsembri 1982. aasta seaduse „Loi d'orientation des transports intérieurs“ nr 82-1153 II jaotise 1. peatükis.
— 
„Réseau ferré de France“, riiklik ettevõtja, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta seadusega nr 97-135.

Horvaatia

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud riigi osalusega ettevõtjatest hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on võrkude pakkumine või käitamine avalike raudteetransporditeenuste osutamise jaoks.

Itaalia

— 
„Ferrovie dello Stato S. p. A.“, sealhulgas „le Società partecipate“
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta kuningliku dekreedi nr 1447 artiklile 10, millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all'industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili“ konsolideeritud tekstid.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta seaduse nr 410 „Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione“ artiklile 4.
— 
Üksused ja ettevõtjad või kohalikud omavalitsused, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 2. augusti 1952. aasta seaduse nr 1221 „Provvedimenti per l'esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione“ artiklile 14.
— 
Üksused ja ettevõtjad, mis osutavad ühistransporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta seadusandliku dekreedi nr 422 „Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale, a norma dell'articolo 4, comma 4, della L. 15 marzo 1997, n. 9“ (mida on muudetud 20. septembri 1999. aasta seadusandliku dekreediga nr 400) artiklite 8 ja 9 ning 1. augusti 2002. aasta seaduse nr 166 artikli 45 alusel.

Küpros

Läti

— 
Valsts akciju sabiedrība „Latvijas dzelzceļš“
— 
Valsts akciju sabiedrība „Pasažieru vilciens“

Leedu

— 
Akcinė bendrovė „Lietuvos geležinkeliai“
— 
Muud üksused kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning mis tegutsevad raudteeteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi raudteetranspordi eeskirjadega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 72-2489, 2004).

Luksemburg

— 
Chemins de fer luxembourgeois (CFL).

Ungari

— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről“ artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről“ ning õigusakti 45/2006 kohaselt välja antud loale (VII. 11.) „GKM rendelet a vasúti társaságok működésének engedélyezéséről“.

Näiteks:

— 
Magyar Államvasutak (MÁV)

Malta

Madalmaad

Raudteeteenuste valdkonna hankijad. Näiteks:

— 
Nederlandse Spoorwegen
— 
ProRail

Austria

— 
Österreichische Bundesbahn.
— 
Schieneninfrastrukturfinanzierungs-Gesellschaft mbH sowie.
— 
Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks seaduse „Eisenbahngesetz, BGBl.“ nr 60/1957 (muudetud redaktsioon) alusel.

Poola

Üksused, mis osutavad raudteetranspordi teenuseid vastavalt õigusaktile „Ustawa o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego „Polskie Koleje Państwowe“ z dnia 8 września 2000 r.“, muu hulgas:

— 
PKP Intercity Sp. z.o.o.
— 
PKP Przewozy Regionalne Sp. z.o.o.
— 
PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.
— 
„Koleje Mazowieckie - KM“ Sp. z.o.o.
— 
PKP Szybka Kolej Miejska w Trójmieście Sp. z.ο.ο.
— 
PKP Warszawska Kolej Dojazdowa Sp. z.o.o.

Portugal

— 
CP – Caminhos de Ferro de Portugal, E.P. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 109/77 do 23 de Março 1977“.
— 
REFER, E.P. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 104/97 do 29 de Abril 1997“.
— 
RAVE, S.A. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei No 323-H/2000 of 19 de Dezembro 2000“.
— 
Fertagus, S.A. vastavalt õigusaktile „Decreto-Lei 78/2005, of 13 de Abril“.
— 
Riigiasutused ja riiklikud ettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel.
— 
Eraettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta seaduse nr 10/90 alusel, kui neil on eri- või ainuõigused.

Rumeenia

— 
Compania Națională Căi Ferate – CFR;
— 
Societatea Națională de Transport Feroviar de Marfă „CFR – Marfă“;
— 
Societatea Națională de Transport Feroviar de Călători „CFR – Călători“.

Sloveenia



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

5142733

Slovenske železnice, d. o. o.

1000

LJUBLJANA

Slovakkia

— 
Üksused, mis käitavad raudteid, köisteid ning nendega seotud rajatisi vastavalt seadusele nr 258/1993 (seadustekogu), mida on muudetud seadustega nr 152/1997 ja nr 259/2001 (seadustekogu).
— 
Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeveoteenuseid vastavalt seadusele nr 164/1996 (seadustekogu), mida on muudetud seadustega nr 58/1997, nr 260/2001, nr 416/2001 ja nr 114/2004 (seadustekogu), ning vastavalt valitsuse 7. juuli 2004. aasta dekreedile nr 662.

Näiteks:

— 
Železnice Slovenskej republiky, a.s.
— 
Železničná spoločnosť Slovensko, a.s.

Soome

VR Osakeyhtiö/VR Aktiebolag

Rootsi

— 
Riiklikud üksused, mis osutavad raudteeteenuseid kooskõlas õigusaktidega „Järnvägslagen (2004:519)“ ja „Järnvägsförordningen (2004:526)“.
— 
Piirkondlikud ja kohalikud riiklikud üksused, mis osutavad piirkondlikke või kohalikke raudteeteenuseid õigusakti „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik“ alusel.
— 
Eraettevõtjad, mis osutavad raudteeteenuseid tegevusloa alusel, mis on antud õigusakti „Förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar“ alusel, kui selline luba vastab direktiivi artikli 2 lõikele 3.

Ühendkuningriik

— 
Network Rail plc
— 
Eurotunnel plc
— 
Northern Ireland Transport Holding Company
— 
Northern Ireland Railways Company Limited
— 
Raudteeteenuste osutajad, mis tegutsevad transpordiministeeriumi või muu pädeva asutuse poolt antud eri- või ainuõiguste alusel.

9-D LISA

KAUBAD

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED

9. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kõigi nende kaupade hangete suhtes, mille hankeid teostavad lisades 9-A kuni 9-C loetletud üksused, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED

1. 9. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kõigi nende kaupade hangete suhtes, mille hankeid teostavad lisades 9-A kuni 9-C loetletud üksused, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2. 9. peatükki „Riigihanked“ hõlmab ainult kaupu, mida on kirjeldatud järgnevalt täpsustatud koondnomenklatuuri gruppides ja mida hangivad kaitseministeeriumid ja kaitse- või julgeolekuasutused liidu liikmesriikides:



Grupp 25:

Sool, väävel, mullad ja kivimid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

Grupp 26:

Metallimaagid, räbu ja tuhk

Grupp 27:

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenained, mineraalvahad,

välja arvatud:

ex 27.10: spetsiaalsed mootorikütused

Grupp 28:

Anorgaanilised ained, väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, välja arvatud:

ex 28.09: lõhkeained

ex 28.13: lõhkeained

ex 28.14: pisargaas

ex 28.28: lõhkeained

ex 28.32: lõhkeained

ex 28.39: lõhkeained

ex 28.50: mürgised tooted

ex 28.51: mürgised tooted

ex 28.54: lõhkeained

Grupp 29:

Orgaanilised kemikaalid

välja arvatud:

ex 29.03: lõhkeained

ex 29.04: lõhkeained

ex 29.07: lõhkeained

ex 29.08: lõhkeained

ex 29.11: lõhkeained

ex 29.12: lõhkeained

ex 29.13: mürgised tooted

ex 29.14: mürgised tooted

ex 29.15: mürgised tooted

ex 29.21: mürgised tooted

ex 29.22: mürgised tooted

 

ex 29.23: mürgised tooted

ex 29.26: lõhkeained

ex 29.27: mürgised tooted

ex 29.29: lõhkeained

Grupp 30:

Ravimid

Grupp 31:

Väetised

Grupp 32:

Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, pigmendid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täiteained ja pahtlid, tindid

Grupp 33:

Eeterlikud õlid ja resinoidid, parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

Grupp 34:

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

Grupp 35:

Valkained, liimid, ensüümid

Grupp 37:

Foto- ja kinokaubad

Grupp 38:

Mitmesugused keemiatooted,

välja arvatud:

ex 38.19: mürgised tooted

Grupp 39:

Tehisvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, neist saadud tooted,

välja arvatud:

ex 39.03: lõhkeained

Grupp 40:

Kautšuk, sünteeskautšuk, faktis ja neist saadud tooted,

välja arvatud:

ex 40.11: kuulikindlad rehvid

Grupp 41:

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Grupp 42:

Nahktooted, sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Grupp 43:

Karusnahk, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted

Grupp 44:

Puit ja puittooted; puusüsi

Grupp 45:

Kork ja korgist tooted

Grupp 46:

Õlgedest, espartost ja muust punumismaterjalist tooted, korvid ja vitspunutised

Grupp 47:

Paberi valmistamiseks ettenähtud materjal

Grupp 48:

Paber ja papp, paberimassist, paberist või papist tooted

Grupp 49:

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Grupp 65:

Peakatted ja nende osad

Grupp 66:

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

Grupp 67:

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled, tooted juustest

Grupp 68:

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Grupp 69:

Keraamikatooted

Grupp 70:

Klaas ja klaastooted

Grupp 71:

Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid

Grupp 73:

Raud ja teras ning neist valmistatud tooted

Grupp 74:

Vask ja sellest valmistatud tooted

Grupp 75:

Nikkel ja sellest valmistatud tooted

Grupp 76:

Alumiinium ja sellest valmistatud tooted

Grupp 77:

Magneesium ja berüllium ning neist valmistatud tooted

Grupp 78:

Plii ja sellest valmistatud tooted

Grupp 79:

Tsink ja sellest valmistatud tooted

Grupp 80:

Tina ja sellest valmistatud tooted

Grupp 81:

Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja tooted nendest

Grupp 82:

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende osad,

välja arvatud:

ex 82.05: tööriistad

ex 82.07: tööriistad, osad

Grupp 83:

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Grupp 84:

Katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad,

välja arvatud:

ex 84.06: mootorid

ex 84.08: muud mootorid

ex 84.45: seadmed

ex 84.53: automaatsed andmetöötlusseadmed

ex 84.55: rubriiki nr 84.53 kuuluvate masinate osad

ex 84.59: tuumareaktorid

Grupp 85:

Elektrimasinad ja -seadmed; nende osad,

välja arvatud:

ex 85.13: telekommunikatsiooniseadmed

ex 85.15: ülekandeaparatuur

Grupp 86:

Raudtee- ja trammivedurid ning veerem ja selle osad; raudteede ja trammiteede seadmed; igat liiki liiklussignalisatsiooniseadmed (mitteelektrilised),

välja arvatud:

ex 86.02: elektrilised soomusvedurid

ex 86.03: muud soomusvedurid

ex 86.05: soomusvagunid

ex 86.06: remondivagunid

ex 86.07: vagunid

Grupp 87:

Muud sõidukid peale raudtee- või trammiveeremite; nende osad,

välja arvatud:

ex 87.08: tankid ja muud soomukid

ex 87.01: traktorid

ex 87.02: sõjaväesõidukid

ex 87.03: hooldeveokid

ex 87.09: mootorrattad

ex 87.14: järelkärud

Grupp 89:

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid,

välja arvatud:

ex 89.01 A: sõjalaevad

Grupp 90:

Optilised, foto-, kinematograafia, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini ning kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad,

välja arvatud:

ex 90.05: binoklid

ex 90.13: mitmesugused instrumendid, laserid

ex 90.14: kaugusemõõtjad

ex 90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

ex 90.11: mikroskoobid

ex 90.17: meditsiiniseadmed

ex 90.18: mehhanoteraapilised seadmed

ex 90.19: ortopeedilised abivahendid

ex 90.20: röntgeniaparatuur

Grupp 91:

Ajanäitajate tootmine

Grupp 92:

Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud

Grupp 94:

Mööbel ja selle osad, magamisvarustus, madratsid, madratsitoed, diivanipadjad ja muud täistopitud mööblilisandid,

välja arvatud:

ex 94.01 A: õhusõidukite istmed

Grupp 95:

Nikerdus- või voolimismaterjalidest tooted

Grupp 96:

Harjad, pintslid, puudritupsud ja sõelad

Grupp 98:

Mitmesugused valmistatud tooted

9-E LISA

TEENUSED

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED

9. peatükk „Riigihanked“ katab järgmisi dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvaid teenuseid:



CPC

Kirjeldus

61

Mootorsõidukite ja mootorrataste müügi-, hooldus- ja remonditeenused

633

Tarbe- ja majakaupade parandamise teenused

641-643

Hotellid ja restoranid (sh toitlustamine)

712

Muud maismaatransporditeenused

74710

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

7472

Giiditeenused

7512

Kulleriteenused

7523

Elektronpost

7523

Kõnepost

7523

Võrgupõhised teabe- ja andmebaasiotsingud

7523

Elektronandmevahetus (EDI)

81

Finantsteenused3 4

82

Kinnisvarateenused5

84

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

862

Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

8671

Arhitektiteenused

864

Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused

865

Juhtimisalased nõustamisteenused

866

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

8672

Inseneriteenused

8673

Integreeritud inseneriteenused

86742

Maastikuarhitektiteenused

8675

Inseneriteadusega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused

8676

Tehniliste katsetuste ja analüüsi teenused

871

Reklaamiteenused

87201

Juhtide otsimise teenused

87202

Abipersonali komplekteerimine ja muude töötajate värbamine

87203

Kontori abipersonali värbamise teenused

874

Hoonete puhastusteenused

87905

Tõlketeenused

88442

Tasulised või lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused6

924

Täiskasvanukoolitusteenused

932

Veterinaariteenused

94

Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon ja muud keskkonnakaitseteenused

96112

Kino- või videofilmide tootmine

96113

Kino- või videofilmide levitamisteenused

96121

Kinofilmide linastamisteenused

96122

Videofilmide linastamisteenused

9619

Muud meelelahutusteenused

96311

Raamatukoguteenused

964

Spordi- ja muud puhketeenused7

—

Biotehnoloogia teenused

—

Messiteenused

—

Kaubanduslikud turu-uuringud

—

Sisekujundusteenused, välja arvatud arhitektiteenused

—

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja kaevandamisega seotud ametitoimingud, nõustamis- ja konsultatsiooniteenused, sealhulgas naftaväljade teenused

—

Telekommunikatsiooniteenused8

Telekommunikatsiooni baasteenused9, kaasa arvatud edasimüük (nii seadmetel kui teenustel põhinev):

a)  Üldkasutatavad kommuteeritavate võrkude teenused10 (kohalikud ja rahvusvahelised)

b)  Rendiliiniteenused (kohalikud ja rahvusvahelised)

Mobiilsideteenused11, kaasa arvatud edasimüük (nii seadmetel kui teenustel põhinev):

a)  Üldkasutatavad mobiilandmesideteenused (PMDS)

b)  Üldkasutatavad magistraal-raadiosidevõrgu teenused (PTRS)

c)  Üldkasutatavad kaugotsinguteenused (PRPS)

d)  Üldkasutatavad magistraal-mobiilsidevõrgu teenused (PCMTS)

Märkused 9-E lisa 1. osa kohta:

1. 

Teenustega seotud kohustustele kehtivad 8-B lisas ja selle liidetes olevas erikohustuste tabelis täpsustatud tingimused ja piirangud.

2. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mida korraldab lepinguga hõlmatud üksus lepinguga hõlmamata üksuse nimel.

3. 

Välja arvatud varahaldus ja muud finantsteenused, mida hangivad Singapuri rahandusministeerium ja rahandusamet Singapuri valitsuse ametlike välisvaluutareservide ja muude välisvarade haldamiseks.

4. 

Välja arvatud varahaldus ja muud finantsteenused, mida hangib keskpensionifondi nõukogu.

5. 

Hõlmab ainult kinnisvara konsultatsiooniteenuseid, enampakkumis- ja hindamisteenuseid.

6. 

Välja arvatud valitsuse õigusaktide ja riigi ametliku väljaande trükkimine.

7. 

Välja arvatud hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.

8. 

Telekommunikatsiooniteenuste hulka ei arvata ringhäälinguteenuseid, mis koosnevad kaabliga või kaablita vahendite abil edastatavast katkematust ülekandevoost, mis on vajalik heli- ja/või visuaalsete programmisignaalide vastuvõtmiseks ja/või kuvamiseks üldsusele või osale üldsusest.

9. 

Telekommunikatsiooni baasteenuseid võib pakkuda satelliittehnoloogiat kasutades.

10. 

Hõlmab kõne- ja andmeedastus- ning faksiteenuseid.

11. 

Mobiilsideteenuseid võib pakkuda satelliittehnoloogiat kasutades.

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED

9. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (edaspidi „CPC“) kohaselt määratletud teenuste suhtes, mis sisalduvad dokumendis MTN.GNS/W/120*.



Valdkond

CPC viitenumber

Hooldus- ja remonditeenused

6112, 6122, 633, 886

Maismaatransporditeenused, kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304

Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga

71235, 7321

Telekommunikatsiooniteenused

752

Finantsteenused

a)  Kindlustusteenused

b)  Panga- ja investeerimisteenused**

ex 81

812, 814

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

84

Arvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

862

Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused

864

Juhtimisnõustamisteenused ja muud seotud teenused

865, 866***

Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused, maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

8671, 8672, 8673, 86742, 8675, 8676

Reklaamiteenused

871

Hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused

874, 82201–82206

Tasulised või lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused

88442

Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms teenused

94

Märkused 9-E lisa 2. osa kohta:

1. 

Ilma et see piiraks käesoleva lisa märkuse 6 kohaldamist, ei hõlma liidu teenustega seotud kohustused 9-I lisas osutatud teenuste kontsessioone.

2. 

Liidu teenustega seotud kohustuste suhtes kohaldatakse 8. peatükis „Teenused, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus“ olevas liidu erikohustuste tabelis täpsustatud piiranguid ja tingimusi.

3.* 

Välja arvatud teenuste puhul, mida üksused peavad hankima teiselt üksuselt, kellel on ainuõigus vastavalt õigus- või haldusnormidele.

4.** 
— 
Välja arvatud fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantseerimisasutuste likvideerimise ja juhtimise teenuste või riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hange või soetamine.
— 
Rootsis kantakse valitsusasutuste maksed üle Rootsi postižiirokontode süsteemi (Postgiro) kaudu.
5.*** 

Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

6. 

Kui käimasoleva liidu riigihanke-eeskirju käsitlevate õigusaktide läbivaatamise tulemusena peaks kõnealuste õigusaktidega täielikult hõlmatud teenuste ja teenuste kontsessioonide kohaldamisala laienema, vaatavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel läbi teenustele ja teenuste kontsessioonidele täiendava juurdepääsu andmise võimaluse, pidades silmas mõlema lepinguosalise tasakaalustatud turulepääsuvõimalusi. Lepinguosalised võivad artikli 16.2 „Erikomiteed“ kohaselt loodud teenustekaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsusega muuta käesolevas lisas sätestatud kohustuste loetelusid sellise läbivaatamise tulemustega.

7. 

Kui käimasoleva liidu riigihanke-eeskirju käsitlevate õigusaktide läbivaatamise tulemusena peaks teenuste kontsessioonide suhtes kohaldatavaid eeskirju täpsustatama või täiendatama ja kui lepinguosalised vaatavad ülalnimetatud 6. märkusele tuginedes edukalt läbi teenuste kontsessioonidele võimaliku täiendava turulepääsu võimaluse andmise, vaatab liit Singapuri taotlusel läbi võimaluse võtta neid muudatusi 9. peatükis „Riigihanked“ või käesolevas lisas arvesse. Pärast sellist läbivaatamist võivad lepinguosalised teenustekaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsusega kohandada 9. peatükis „Riigihanked“ sätestatud teenuste kontsessioone või oma kohustusi, mis on sätestatud 9-F lisas.

9-F LISA

EHITUSTEENUSED JA EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONID

1. OSA

SINGAPURI KOHUSTUSED

9. peatükk „Riigihanked“ katab järgmiste dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvate ehitusteenuste (ühtse tooteklassifikaatori jaotise 51 tähenduses) hankeid, mida teostavad lisades 9-A kuni 9-C loetletud üksused:

Ehitusteenuste loetelu:



CPC

Kirjeldus

512

Hoonete üldehitustööd

513

Üldehitustööd tsiviilehitusele

514, 516

Paigaldus- ja monteerimistööd

517

Ehitiste viimistlemise tööd

511, 515, 518

Muud

Märkused 9-F lisa 1. osa kohta:

1. 

Ehitusteenustele kehtivad 8-B lisas ja selle liidetes sätestatud tingimused ja piirangud.

2. 

9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mida korraldab lepinguga hõlmatud üksus lepinguga hõlmamata üksuse nimel.

2. OSA

LIIDU KOHUSTUSED

A.   Ehitusteenused

9. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kõigile CPC jaotises 51 loetletud ehitusteenustele, mille hankeid teostavad lisades 9-A kuni 9-C loetletud üksused.

B.   Ehitustööde kontsessioonid

Ehitustööde kontsessioonide lepingud, mida sõlmitakse lisades 9-A ja 9-B täpsustatud üksustega, on hõlmatud riikliku kohtlemise korraga, tingimusel et ehitustööde kontsessioonide lepingute väärtus on 5 000 000 SDRi või suurem.

Märkused 9-F lisa 2. osa kohta:

1. 

Ehitustööde kontsessioonide lepingute sõlmimisel tagavad lisades 9-A ja 9-B nimetatud liidu hankijad Singapuri teenustele ja teenuseosutajatele, sealhulgas Singapuri kohapealsetele pakkujatele, vähemalt sama soodsa kohtlemise kui kodumaistele teenustele ja teenuseosutajatele liidusiseselt ehitustööde kontsessioonide suhtes kehtivate eeskirjade alusel (edaspidi „riikliku kohtlemise kord“), tingimusel et teenuste väärtus on 5 000 000 SDRi või suurem.

Liit, sealhulgas liikmesriigid ja tema hankijad, tagavad riikliku kohtlemise korra alusel:

a) 

läbipaistvuse ehitustööde kontsessioonide lepingute sõlmimisel, sealhulgas planeeritavate ehitustööde kontsessioonide hanketeadete avaldamisel, ning

b) 

tõhusa läbivaatamismenetluse, mis võimaldab teenuseosutajatel, sealhulgas teise lepingupoole teenuseosutajatel, vaidlustada ehitustööde kontsessioonide lepingute sõlmimisega seotud otsuseid.

2. 

Kui käimasoleva liidu riigihanke-eeskirju käsitlevate õigusaktide läbivaatamise tulemusena peaks ehitustööde kontsessioonide suhtes kohaldatavaid eeskirju täpsustatama või täiendatama, vaatab liit Singapuri taotlusel läbi võimaluse võtta neid muudatusi käesolevas lisas arvesse. Pärast sellist läbivaatamist võivad lepinguosalised teenustekaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsusega kohandada 9. peatükis „Riigihanked“ sätestatud ehitustööde kontsessioonie või oma kohustusi, mis on sätestatud käesolevas lisas.



CPC jaotise 51 loetelu

Rühm

Klass

Alamklass

Pealkiri

Vastav ISCI

JAGU 5

 

 

EHITUSTÖÖD JA EHITISED: MAA

 

JAOTIS 51

 

 

EHITUSTÖÖD

 

511

 

 

Ehitusplatsi ettevalmistustööd

 

 

5111

51110

Ehitusplatsi pinnaseuuringud

4510

 

5112

51120

Lammutustööd

4510

 

5113

51130

Ehitusplatsi ettevalmistus- ja puhastustööd

4510

 

5114

51140

Kaeve- ja pinnase eemaldamistööd

4510

 

5115

51150

Ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks

4510

 

5116

51160

Tellingute tegemine

4520

512

 

 

Hoonete ehitustööd

 

 

5121

51210

Ühe- ja kahepereelamud

4520

 

5122

51220

Korterelamud

4520

 

5123

51230

Lao- ja tööstushooned

4520

 

5124

51240

Ärihooned

4520

 

5125

51250

Vabaaja- ja kultuurihooned

4520

 

5126

51260

Hotellid, restoranid ja sarnased hooned

4520

 

5127

51270

Haridusasutuste hooned

4520

 

5128

51280

Tervishoiuasutuste hooned

4520

 

5129

51290

Muud ehitised

4520

513

 

 

Tsiviilehitustööd

 

 

5131

51310

Maanteed (v.a maapinnast kõrgemal kulgevad maanteed), tänavad, teed, raudteed ja lennukite maandumisrajad

4520

 

5132

51320

Sillad, maapinnast kõrgemal kulgevad maanteed, tunnelid ja metrood

4520

 

5133

51330

Veeteed, sadamad, tammid ja muud veerajatised

4520

 

5134

51340

Kaugtranspordi torujuhtmed, sideliinid ja elektriliinid (kaablid)

4520

 

5135

51350

Kohalikud torustikud ja kaablid, abirajatised

4520

 

5136

51360

Kaevandus- ja tootmisrajatised

4520

 

5137

 

Spordi- ja vabaajarajatised

 

 

 

51371

Staadionid ja spordiväljakud

4520

 

 

51372

Muud spordi- ja vabaajarajatised (nt ujumisbasseinid, tenniseväljakud, golfiväljakud)

4520

 

5139

51390

Mujal nimetamata insenertehnilised tööd

4520

514

5140

51400

Valmisehitusdetailide montaaži- ja püstitustööd

4520

515

 

 

Eriehitustööd

 

 

5151

51510

Vundamenditööd, sealhulgas rammimistööd

4520

 

5152

51520

Veekaevude puurimine

4520

 

5153

51530

Katuseehitus- ja hüdroisolatsioonitööd

4520

 

5154

51540

Betoonitööd

4520

 

5155

51550

Teraskonstruktsioonide painutamine ja montaaž (sealhulgas keevitamine)

4520

 

5156

51560

Müürsepatööd

4520

 

5159

51590

Muud eriehitustööd

4520

516

 

 

Paigaldustööd

 

 

5161

51610

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldustööd

4530

 

5162

51620

Vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustiku paigaldustööd

4530

 

5163

51630

Gaasiseadmete paigaldustööd

4530

 

5164

 

Elektritööd

 

 

 

51641

Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldustööd

4530

 

 

51642

Tulekahjuhäiresüsteemide ehitustööd

4530

 

 

51643

Turvahäiresüsteemide ehitustööd

4530

 

 

51644

Elamuantennide ehitustööd

4530

 

 

51649

Muud elektriehitustööd

4530

 

5165

51650

Isolatsioonitööd (elektri-, hüdro-, soojus- ja heliisolatsioon)

4530

 

5166

51660

Aedade ja piirete ehitustööd

4530

 

5169

 

Muud paigaldustööd

 

 

 

51691

Liftide ja eskalaatorite paigaldustööd

4530

 

 

51699

Muud mujal liigitamata paigaldustööd

4530

517

 

 

Ehitiste viimistlemise tööd

 

 

5171

51710

Klaasimistööd ja aknaklaaside paigaldamine

4540

 

5172

51720

Krohvimistööd

4540

 

5173

51730

Värvimistööd

4540

 

5174

51740

Põrandate ja seinte plaatimise tööd

4540

 

5175

51750

Muud põrandapaigaldus-, seinakatte- ja tapeetimistööd

4540

 

5176

51760

Puust ja metallist ehitusdetailide paigaldamine ning puusepatööd

4540

 

5177

51770

Sisekujundustööd

4540

 

5178

51780

Kaunistuste paigaldustööd

4540

 

5179

51790

Muud ehitiste viimistlemise tööd

4540

518

5180

51800

Hoonete ehitamisel või lammutamisel või tsiviilehitustöödes kasutatavate masinate rentimise teenused (koos juhiga)

4550

9-G LISA

ÜLDMÄRKUSED JA ERANDID ARTIKLI 9.4 SÄTETEST

1. OSA

SINGAPURI RESERVATSIOONID

Puuduvad.

2. OSA

LIIDU RESERVATSIOONID

1. 9. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata järgmise suhtes:

— 
selliste põllumajandustoodete hanked, mis on toodetud põllumajanduslike toetusprogrammide ja toiduabiprogrammide jaoks (näiteks toiduabi, sealhulgas kiire hädaabi), ning
— 
ringhäälinguorganisatsioonide hanked saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

2. Lisadega 9-A ja 9-B hõlmatud hankijate joogivee-, energeetika, transpordi- ja postiteenuste sektori hangete suhtes ei kohaldata käesolevat lepingut, kui need ei ole hõlmatud 9-C lisaga.

3. Soome jääb seoses 9. peatüki „Riigihanked“ kohaldamisega Ahvenamaale siiski oma põhimõtete juurde.

9-H LISA

AVALDAMISE VAHENDID

1. Euroopa Liit:

Euroopa riigihangete infosüsteem:

http://simap.europa.eu/index_en.html

Euroopa Liidu Teataja

2. Singapur:

a) 

Artikli 9.5 „Teave hankesüsteemi kohta“ lõike 2 punkti a puhul:

Singapuri Vabariigi Ametlik Teataja

b) 

Artikli 9.5 „Teave hankesüsteemi kohta“ lõike 2 punkti b puhul:

Valitsuse elektrooniline äriportaal (GeBIZ)

http://www.gebiz.gov.sg/

9-I LISA

AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUS

1. Lepinguosalised jagavad seisukohta, et avaliku ja erasektori partnerlus tähendab lepingulist kokkulepet hankija ja teenusteosutaja vahel teatavate teenuste osutamiseks, milles teenusteosutajal on oluline osa, eriti kuna riskid, mida tavaliselt kannab avalik sektor (nagu näiteks tegutsemis- või finantsrisk), kantakse kas osaliselt või täielikult üle teenuseosutajale.

Avaliku ja erasektori partnerluse võimalikud liigid

2. 9. peatüki „Riigihanked“ ja käesoleva lisa kohaldamisel hõlmab avaliku ja erasektori partnerlus järgmisi partnerluse liike (loetelu ei ole ammendav):

a) 

„BOT-tüüpi leping (Build–Operate–Transfer, ehita – käita – anna üle)“ on igasugune lepinguline kokkulepe, mille eesmärk on tagada füüsilise infrastruktuuri, hoonete, rajatiste või muude valitsuse omanduses olevate ehitusobjektide ehitamine või ennistamine ning mille kohaselt annab hankija tarnijale tasuna lepingulise kokkuleppe täitmise eest määratud ajaks selliste ehitusobjektide ajutise omandiõiguse või õiguse kontrollida, käitada ja nõuda tasu nende kasutamise eest lepingu kestuse ajal;

b) 

„BROT/BLO-tüüpi lepingu (build–rent–own–transfer / build–lease–operate, ehita – rendi – oma –anna üle / ehita – liisi –käita)“ puhul võib eraettevõtja vara pärast selle hankijale üleandmist rendile võtta või liisida;

c) 

„DFBO-tüüpi lepingu (Design–Finance–Build–Operate, projekteeri – rahasta – ehita – käita)“ puhul projekteerib, ehitab, arendab, käitab ja haldab eraettevõtja vara ilma nõudeta vara lepingu lõppedes üle anda või

d) 

„LDO-tüüpi lepingu (Lease–Develop–Operate, liisi – arenda – käita)“ puhul liisib eraettevõtja olemasolevat vara, võimalik et laiendab või restaureerib seda, ning käitab seda.

Avaliku ja erasektori partnerluse käsitlemine liidu ja Singapuri õigusliku raamistiku alusel

3. 9. peatükis „Riigihanked“ ja käesolevas lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

a) 

liidu puhul on avaliku ja erasektori partnerlusel kaks liiki: kas riiklike ehitustööde / avaliku teenindamise lepingud või riiklike ehitustööde / avaliku teenindamise kontsessioonid, nagu kirjeldatud liidu asjaomastes riigihankeid käsitlevates õigusaktides;

b) 

Singapuri puhul on avaliku ja erasektori partnerlus reguleeritud valitsuse riigihangete seaduse sätetega ning seda täiendavate õigusaktidega tingimusel, et need vastavad riigihangete seaduses sätestatud kriteeriumidele.

Avaliku ja erasektori partnerluse ulatus ja selle suhtes kohaldatavad eeskirjad

4. Avaliku ja erasektori partnerlust reguleerib 9. peatükk „Riigihanked“ vastavalt artiklile 9.2 „Kohaldamis- ja reguleerimisala“.

5. 9. peatüki „Riigihanked“ kohaseid kohustusi kohaldatakse avaliku ja erasektori partnerluse lepingute suhtes ainult juhul, kui selline leping on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud hankija ning avaliku ja erasektori partnerluse lepingu sõlminud teenuseosutaja vahel. 9. peatükiga „Riigihanked“ ei reguleerita:

a) 

teenuseosutaja sisekorraldust, juhul kui teenuseosutaja on isikute rühm, kes osutab või soovib osutada teenuseid, või

b) 

kaupade, ehitusteenuste või muude teenuste või nende mis tahes kombinatsioonide soetamist avaliku ja erasektori partnerluse lepingu sõlminud teenuseosutaja poolt.

▼M2

10-A LISA

LOETELU NIMETUSTEST, MILLELE TAOTLETAKSE LEPINGUOSALISTE TERRITOORIUMIDEL KAITSET GEOGRAAFILISE TÄHISENA

A JAGU

LIIDU GEOGRAAFILISED TÄHISED



 

Liikmesriik

Geograafiline tähis

Tootekirjeldus või tooteklass (1)

1.

Tšehhi Vabariik

Budějovické pivo

Õlu

2.

Tšehhi Vabariik

Budějovický měšt'anský var

Õlu

3.

Saksamaa

Mittelrhein

Vein

4.

Saksamaa

Rheinhessen

Vein

5.

Saksamaa

Rheingau

Vein

6.

Saksamaa

Mosel

Vein

7.

Saksamaa

Franken

Vein

8.

Saksamaa

Bayerisches Bier

Õlu

9.

Saksamaa

Hopfen aus der Hallertau

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – humal

10.

Saksamaa

Schwarzwälder Schinken

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

11.

Saksamaa

Bremer Klaben

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

12.

Kreeka

Ρετσίνα Αττικής (Retsina of Attiki)

Vein

13.

Kreeka

Σάμος (Samos)

Vein

14.

Hispaania

Utiel-requena

Vein

15.

Hispaania

Pacharán Navarro

Piiritusjook

16.

Hispaania

Sierra Mágina

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

17.

Hispaania

Aceite del Baix Ebre-Montsía / Oli del Baix Ebre-Montsía

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

18.

Hispaania

Aceite del Bajo Aragón

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

19.

Hispaania

Antequera

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

20.

Hispaania

Priego de Córdoba

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

21.

Hispaania

Sierra de Cadiz

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

22.

Hispaania

Sierra de Segura

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

23.

Hispaania

Sierra de Cazorla

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

24.

Hispaania

Siurana

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

25.

Hispaania

Aceite de Terra Alta/Oli de Terra Alta

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

26.

Hispaania

Estepa

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

27.

Hispaania

Guijuelo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

28.

Hispaania

Jamón de Teruel

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

29.

Hispaania

Salchichón de Vic / Llonganissa de Vic

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – vorst

30.

Hispaania

Mahón-Menorca

Juust

31.

Hispaania

Cítricos Valencianos/Cîtrics Valencians

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – tsitruselised

32.

Hispaania

Jijona

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted – nugat

33.

Hispaania

Turrón de Alicante

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

34.

Hispaania

Azafrán de la Mancha

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – safran

35.

Prantsusmaa

Moselle

Vein

36.

Prantsusmaa

Alsace

Vein

37.

Itaalia

Pecorino Sardo

Juust

38.

Itaalia

Cappero di Pantelleria

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

39.

Itaalia

Kiwi Latina

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

40.

Itaalia

Lenticchia di Castelluccio di Norcia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

41.

Itaalia

Pesca e nettarina di Romagna

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

42.

Itaalia

Pomodoro di Pachino

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

43.

Itaalia

Dolcetto d'Alba

Vein

44.

Itaalia

Campania

Vein

45.

Itaalia

Veneto

Vein

46.

Austria

Steirischer Kren

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

47.

Poola

Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej/Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass

Piiritusjook

48.

Portugal

Bairrada

Vein

49.

Portugal

Alentejo

Vein

50.

Rumeenia

Cotnari

Vein

51.

Rumeenia

Cotești

Vein

52.

Rumeenia

Panciu

Vein

53.

Rumeenia

Recaș

Vein

54.

Rumeenia

Odobești

Vein

55.

Slovakkia

Vinohradnícka oblasť Tokaj

Vein
(1)   

Vastavalt geograafiliste tähiste klassifikatsioonile, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, nagu on sätestatud komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad) XI lisas.

B JAGU

Singapuri geograafilised tähised

10-B LISA

KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

A JAGU

LIIDU GEOGRAAFILISED TÄHISED



 

Liikmesriik

Geograafiline tähis

Tootekirjeldus või tooteklass (1)

1.

Küpros

Κουμανδαρία

Vein

2.

Küpros

Ζιβανία/Τζιβανία/

Ζιβάνα/Zivania

Piiritusjook

3.

Tšehhi Vabariik

České pivo

Õlu

4.

Tšehhi Vabariik

Českobudějovické pivo

Õlu

5.

Tšehhi Vabariik

Žatecký chmel

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – humal

6.

Saksamaa

Korn/Kornbrand (2)

Piiritusjook

7.

Saksamaa

Münchener Bier

Õlu

8.

Saksamaa

Nürnberger Bratwürste / Nürnberger Rostbratwürste

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – vorst

9.

Saksamaa

Aachener Printen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

10.

Saksamaa

Nürnberger Lebkuchen

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

11.

Saksamaa

Lübecker Marzipan

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

12.

Taani

Danablu

Juust

13.

Iirimaa

Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky

Piiritusjook

14.

Iirimaa

Irish cream

Piiritusjook

15.

Kreeka

Ούζο/Ouzo (3)

Piiritusjook

16.

Kreeka

Ελιά Καλαμάτας (Elia Kalamatas)

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – lauaoliivid

17.

Kreeka

Μαστίχα Χίου (Masticha Chiou)

Looduslikud kummivaigud ja vaigud – närimiskumm

18.

Kreeka

Φέτα (Feta)

Juust

19.

Hispaania

Málaga

Vein

20.

Hispaania

Rioja

Vein

21.

Hispaania

Jerez/Xérès/Sherry/ Jerez-Xérès-Sherry

Vein

22.

Hispaania

Manzanilla - Sanlúcar de Barrameda / Manzanilla

Vein

23.

Hispaania

La Mancha

Vein

24.

Hispaania

Cava

Vein

25.

Hispaania

Navarra

Vein

26.

Hispaania

Valencia

Vein

27.

Hispaania

Somontano

Vein

28.

Hispaania

Ribera del Duero

Vein

29.

Hispaania

Penedès

Vein

30.

Hispaania

Bierzo

Vein

31.

Hispaania

Empordà

Vein

32.

Hispaania

Priorat

Vein

33.

Hispaania

Rueda

Vein

34.

Hispaania

Rías Baixas

Vein

35.

Hispaania

Jumilla

Vein

36.

Hispaania

Toro

Vein

37.

Hispaania

Valdepeñas

Vein

38.

Hispaania

Cataluña/Catalunya

Vein

39.

Hispaania

Alicante

Vein

40.

Hispaania

Brandy de Jerez

Piiritusjook

41.

Hispaania

Baena

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

42.

Hispaania

Les Garrigues

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

43.

Hispaania

Jabugo

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

44.

Hispaania

Queso Manchego

Juust

45.

Prantsusmaa

Beaujolais

Vein

46.

Prantsusmaa

Bordeaux

Vein

47.

Prantsusmaa

Bourgogne

Vein

48.

Prantsusmaa

Chablis

Vein

49.

Prantsusmaa

Champagne

Vein

50.

Prantsusmaa

Graves

Vein

51.

Prantsusmaa

Médoc

Vein

52.

Prantsusmaa

Saint-Emilion

Vein

53.

Prantsusmaa

Sauternes

Vein

54.

Prantsusmaa

Haut-Médoc

Vein

55.

Prantsusmaa

Côtes du Rhône

Vein

56.

Prantsusmaa

Languedoc/Coteaux du Languedoc

Vein

57.

Prantsusmaa

Côtes du Roussillon

Vein

58.

Prantsusmaa

Châteauneuf-du-Pape

Vein

59.

Prantsusmaa

Côtes de Provence

Vein

60.

Prantsusmaa

Margaux

Vein

61.

Prantsusmaa

Touraine

Vein

62.

Prantsusmaa

Anjou

Vein

63.

Prantsusmaa

Pays d'Oc

Vein

64.

Prantsusmaa

Val de Loire

Vein

65.

Prantsusmaa

Cognac

Piiritusjook

66.

Prantsusmaa

Armagnac

Piiritusjook

67.

Prantsusmaa

Calvados

Piiritusjook

68.

Prantsusmaa

Comté

Juust

69.

Prantsusmaa

Reblochon / Reblochon de Savoie

Juust

70.

Prantsusmaa

Roquefort

Juust

71.

Prantsusmaa

Camembert de Normandie

Juust

72.

Prantsusmaa

Brie de Meaux

Juust

73.

Prantsusmaa

Emmental de Savoie

Juust

74.

Prantsusmaa

Pruneaux d'Agen

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad, värsked või töödeldud – kuivatatud ploomid

75.

Prantsusmaa

Huîtres de Marennes Oléron

Värske kala, limused ja koorikloomad ja neist valmistatud tooted – austrid

76.

Prantsusmaa

Canards à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy)

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – pardiliha

77.

Prantsusmaa

Jambon de Bayonne

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

78.

Prantsusmaa

Huile d'olive de Haute-Provence

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) – oliiviõli

79.

Prantsusmaa

Huile essentielle de lavande de Haute-Provence/Essence de lavande de Haute-Provence

Eeterlikud õlid – lavendel

80.

Prantsusmaa

Saint-Emilion Grand Cru

Vein

81.

Itaalia

Aceto balsamico tradizionale di Modena

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – kastmed

82.

Itaalia

Aceto Balsamico di Modena

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – kastmed

83.

Itaalia

Cotechino Modena

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

84.

Itaalia

Zampone Modena

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

85.

Itaalia

Bresaola della Valtellina

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

86.

Itaalia

Mortadella Bologna

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

87.

Itaalia

Prosciutto di Parma

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

88.

Itaalia

Prosciutto di San Daniele

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

89.

Itaalia

Prosciutto Toscano

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

90.

Itaalia

Provolone Valpadana

Juust

91.

Itaalia

Taleggio

Juust

92.

Itaalia

Asiago

Juust

93.

Itaalia

Fontina

Juust

94.

Itaalia

Gorgonzola

Juust

95.

Itaalia

Grana Padano

Juust

96.

Itaalia

Mozzarella di Bufala Campana

Juust

97.

Itaalia

Parmigiano Reggiano

Juust

98.

Itaalia

Pecorino Romano

Juust

99.

Itaalia

Pecorino Toscano

Juust

100.

Itaalia

Arancia Rossa di Sicilia

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

101.

Itaalia

Mela Alto Adige/Südtiroler Apfel

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

102.

Itaalia

Grappa

Piiritusjook

103.

Itaalia

Chianti

Vein

104.

Itaalia

Marsala

Vein

105.

Itaalia

Asti

Vein

106.

Itaalia

Barbaresco

Vein

107.

Itaalia

Barolo

Vein

108.

Itaalia

Acqui/Brachetto d'Acqui

Vein

109.

Itaalia

Brunello di Montalcino

Vein

110.

Itaalia

Vino nobile di Montepulciano

Vein

111.

Itaalia

Bolgheri Sassicaia

Vein

112.

Itaalia

Franciacorta

Vein

113.

Itaalia

Lambrusco di Sorbara

Vein

114.

Itaalia

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Vein

115.

Itaalia

Montepulciano d’Abruzzo

Vein

116.

Itaalia

Soave

Vein

117.

Itaalia

Sicilia

Vein

118.

Itaalia

Toscano / Toscana

Vein

119.

Itaalia

Conegliano – Prosecco/Conegliano Valdobbiadene – Prosecco/Valdobbiadene – Prosecco

Vein

120.

Itaalia

Bardolino Superiore

Vein

121.

Austria

Tiroler Speck

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) – sink

122.

Ungari

Tokaj/Tokaji

Vein

123.

Ungari

Törkölypálinka

Piiritusjook

124.

Ungari

Pálinka

Piiritusjook

125.

Ungari

Szegedi téliszalámi/Szegedi szalámi

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

126.

Austria

Jägertee/Jagertee/Jagatee

Piiritusjook

127.

Austria

Inländerrum

Piiritusjook

128.

Poola

Polska Wódka/Polish Vodka

Piiritusjook

129.

Portugal

Queijo S. Jorge

Juust

130.

Portugal

Madeira/Vinho da Madeira/Madère/Vin de Madère/Madeira Wine/Madeira Wein/Madera/Vino di Madera/Madeira Wijn

Vein

131.

Portugal

Porto/vinho do Porto/Port/Port Wine/vin de Porto/Oporto/Portvin/Portwein/Portwijn

Vein

132.

Portugal

Douro

Vein

133.

Portugal

Dão

Vein

134.

Portugal

Vinho Verde

Vein

135.

Rumeenia

Dealu Mare

Vein

136.

Rumeenia

Murfatlar

Vein

137.

Rumeenia

Târnave

Vein

138.

Soome

Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland

Piiritusjook

139.

Soome

Suomalainen Marjalikööri/Suomalainen Hedelmälikööri/Finsk Bärlikör/Finsk Frutlikör/Finnish berry liqueur/Finnish fruit liqueur

Piiritusjook

140.

Rootsi

Svensk Vodka/Swedish Vodka

Piiritusjook
(1)   

Vastavalt geograafiliste tähiste klassifikatsioonile, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, nagu on sätestatud komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad) XI lisas.

(2)   

Toodetud Saksamaal, Austrias või Belgias (saksakeelses osas).

(3)   

Toodetud Kreekas või Küprosel.

B JAGU

Singapuri geograafilised tähised

▼B

11-A LISA

MUUDE SUBSIIDIUMIDE SUHTES KOHALDATAVAD PÕHIMÕTTED

1. Põhimõtteliselt ei tohiks lepinguosaline anda muid kaubavahetuse ja teenuste pakkumisega seotud subsiidiume, mida ei ole hõlmatud artikliga 11.7 „Keelatud subsiidiumid“, kui need mõjutavad või võivad mõjutada kummagi lepinguosalise kaubavahetust.

2. Olenemata lõikest 1 võib lepinguosaline anda järgmisi subsiidiume, kui need on vajalikud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks ning kui asjaomaste subsiidiumide summad ei ole suuremad sellise eesmärgi saavutamiseks vajalikust miinimumist ja nende mõju teise lepinguosalise kaubavahetusele on piiratud:

a) 

üksiktarbijatele antavad sotsiaalset laadi subsiidiumid, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

b) 

loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavad subsiidiumid;

c) 

subsiidiumid majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;

d) 

subsiidiumid tõsise häire kõrvaldamiseks ühe lepinguosalise majanduses;

e) 

subsiidiumid teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta kummagi lepinguosalise kaubandustingimusi ega lepinguosaliste vahelist konkurentsi ( 106 );

f) 

subsiidiumid ettevõtetele, kellele on usaldatud selgelt määratletud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumine, tingimusel et need subsiidiumid piirduvad selliste teenuste pakkumise kuludega;

g) 

subsiidiumid kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, tingimusel et sellised subsiidiumid ei mõjuta kummagi lepinguosalise kaubandustingimusi ega lepinguosaliste vahelist konkurentsi, ning

h) 

subsiidiumid piirkondlikku või mõlemapoolset huvi pakkuvate oluliste projektide elluviimiseks.

14-A LISA

VAHEKOHTU TÖÖKORD

Üldsätted

1. Neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

— 
„nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;
— 
„vahekohtunik“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige;
— 
„assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;
— 
„kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“ alusel;
— 
„lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid;
— 
„vahekohus“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ kohaselt moodustatud kohus;
— 
„lepinguosalise esindaja“ – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium, valitsus või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses.

2. Käesolevat lisa kohaldatakse neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaste vaidluste lahendamise menetluste suhtes, kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti.

3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike kulud, kannavad lepinguosalised võrdselt.

Teated

4. Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel, kusjuures koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval.

5. Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest ja vastuväitest igale vahekohtunikule ja samal ajal ka teisele lepinguosalisele. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia.

6. Kõik teated adresseeritakse vastavalt Euroopa Liidu komisjoni kaubanduse peadirektoraadi peadirektorile ja Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile.

7. Kui teisel lepinguosalisel ei ole midagi selle vastu, võib taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

8. Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Singapuri või Euroopa Liidu ametlikule pühale, toimetatakse dokument kätte järgmisel tööpäeval.

9. Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust edastatakse koopia kõikidest neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel kaubanduskomiteele esitatud taotlustest ja teadetest ka muudele lepingu alusel moodustatud asjaomastele erikomiteedele.

Vahekohtumenetluse alustamine

10.

 
a) 

Kui vastavalt artiklile 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ või käesoleva lisa eeskirjadele 22, 24 või 51 valitakse vahekohtunikud loosi teel, on mõlema lepinguosalise esindajatel õigus olla loosi tõmbamise ajal kohal.

b) 

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine. Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellistel kohtumistel telefoni teel või videokonverentsi kaudu.

11.

 
a) 

Kui lepinguosalised ei lepi seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, määratakse vahekohtu pädevuseks:

„vaadata artikli 14.4 kohases vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid, otsustada kõnealuse meetme kooskõla üle artiklis 14.2 osutatud sätetega, tehes kindlaks õiguslikud asjaolud ja/või faktid ja nende põhjused, ning teha artiklite 14.7 ja 14.8 kohane otsus“.

b) 

Kui lepinguosalised on vahekohtu pädevuses kokku leppinud, teatavad nad sellest kokkuleppest viivitamata vahekohtule.

Esmased esildised

12. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmased kirjalikud esildised hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist.

Vahekohtute töö

13. Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

14. Kui neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

15. Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada arutelu juures viibida oma assistentidel.

16. Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita.

17. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ ja selle lisadega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

18. Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

19. Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta end taandab või välja vahetatakse, valitakse talle asendaja kooskõlas artikliga 14.5 „Vahekohtu moodustamine“.

20. Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik tuleks asendada, sest ta ei vasta 14-B lisas esitatud käitumisjuhendis (edaspidi „käitumisjuhend“) sätestatud nõuetele, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai teada asjaoludest, mille poolest vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele.

21. Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt.

22. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal seisukohale, et vahekohtunik ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik.

Väljavahetatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline valib artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast ühe vahekohtuniku. Kui lepinguosaline ei suuda valida vahekohtunikku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu, valib kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast loosiga kümne päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu.

Kui artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 osutatud nimekirja ei ole artikli 14.5 („Vahekohtu moodustamine“) lõikes 4 ette nähtud ajaks veel koostatud, valib väljavahetatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline või, kui see lepinguosaline ei suuda seda teha, kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu:

a) 

ülejäänud isikute hulgast, kelle on nimetanud teine lepinguosaline vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, juhul kui lepinguosaline ei ole suutnud ühtegi isikut nimetada;

b) 

nende isikute seast, kelle lepinguosaline oli nimetanud vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, kui lepinguosalised ei ole suutnud nimekirjas kokku leppida vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2.

23. Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtu eesistuja välja ja leiavad talle asendaja artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt.

24. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus suunataks edasi erapooletule kolmandale isikule. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele erapooletu kolmanda isiku suhtes, suunatakse küsimus ühele artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikule. Sellise isiku valib loosi teel kaubanduskomitee esimees või tema esindaja. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui see isik otsustab, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, lepivad lepinguosalised kokku vahekohtu eesistuja asendamises. Kui lepinguosalised ei jõua uue vahekohtu eesistuja küsimuses kokkuleppele, teeb kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja valiku artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikute seast loosiga. Nimekirja alles jäänud isikute hulka ei arvata isikut, kes otsustas, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele. Vahekohtu uus eesistuja valitakse viie päeva jooksul pärast seda, kui ilmnes vajadus eesistuja välja vahetada.

25. Vahekohtu töö peatatakse käesoleva lisa eeskirjades 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 sätestatud menetluste ajaks.

Istungid

26. Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta lepinguosalistele kirjaliku kinnituse. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

27. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis, juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Singapur, ja Singapuris, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit.

28. Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

29. Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

30. Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a) 

lepinguosaliste esindajad;

b) 

lepinguosaliste nõustajad;

c) 

halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

d) 

vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja.

31. Kumbki lepinguosaline esitab üheaegselt ja hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikutest, kes esitavad istungil lepinguosalise nimel suulisi väiteid või selgitusi, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

32. Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad, et need on osaliselt või tervikuna üldsusele suletud. Kui istungid on üldsusele avatud ja kui lepinguosalised ei ole leppinud kokku teisiti, kohaldatakse järgmist:

a) 

saab sisetelevisioonisüsteemi kaudu ülekantavat istungit samal ajal avalikult vaadata vahekohtu istungi toimumise kohas asuvas eraldi ruumis;

b) 

istungi avaliku ülekande vaatamiseks tuleb registreeruda;

c) 

vaatamiseks ettenähtud ruumis ei ole lubatud teha audio- ega videosalvestusi ega pildistada;

d) 

vahekohtul on õigus kuulutada istung suletuks, et käsitleda konfidentsiaalse teabega seotud küsimusi.

Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Erandkorras on vahekohtul õigus pidada kinniseid istungeid mis tahes ajal kas omal algatusel või emma-kumma lepinguosalise palvel.

33. Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega:

Esildised

a) 

kaebuse esitanud lepinguosalise esildis;

b) 

selle lepinguosalise vastuväide, kelle vastu kaebus esitati.

Ümberlükkavad väited

a) 

kaebuse esitanud lepinguosalise ümberlükkav väide;

b) 

selle lepinguosalise vastuväide ümberlükkavale väitele, kelle vastu kaebus esitati.

34. Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi mis tahes ajal istungi jooksul.

35. Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik.

36. Kumbki lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

37. Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele saadetakse koopia vahekohtu esitatud kirjalikest küsimustest.

38. Kumbki lepinguosaline saadab koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele. Kumbki lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Konfidentsiaalsus

39. Lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad istungite konfidentsiaalsuse, juhul kui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 32, ning arutelude, vahekohtu vahearuande, kõigi vahekohtule esitatud kirjalike esildiste ja vahekohtuga toimunud suhtluse konfidentsiaalsuse. Mõlemad lepinguosalised ja nende nõustajad käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise poolt vahekohtule edastatud esildis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab see lepinguosaline teise lepinguosalise palvel 15 päeva jooksul ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille võiks avalikustada üldsusele. Käesolev lisa ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti, kuid selle käigus ei tohi teise lepinguosalise esitatud teabele viidates avaldada teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet.

Ühepoolsed kontaktid

40. Vahekohus ei kohtu, ei kuula ära ega võta muul moel ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

41. Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema poolega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

Amicus curiae esildised

42. Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu lepinguosaliste huvitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ja et need puudutavad otseselt vahekohtus arutlusel olevaid faktilisi küsimusi.

43. Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades muu hulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi ja rahastamisallikad, ning täpsustama, millised on kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 46.

44. Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva lisa eeskirjadele 42 ja 43. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik käesoleva lisa kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks.

Kiireloomulised juhtumid

45. Neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas lisas nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

46. Lepinguosalised püüavad vahekohtu menetluse ühises töökeeles kokku leppida artiklis 14.3 „Konsultatsioonid“ viidatud konsultatsioonide käigus ja mitte hiljem kui käesoleva lisa eeskirja 10 punktis b osutatud kohtumisel.

47. Käesoleva lisa kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad märkusi esitada kõik lepinguosalised.

48. Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel tekib lahkarvamusi, arvestab vahekohus asjaolu, et läbirääkimised käesoleva lepingu üle toimusid inglise keeles.

Tähtaegade arvutamine

49. Kui käesoleva lisa eeskirjas 8 osutatud asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse selle dokumendi kättesaamise kuupäevast arvestatavaid ajavahemikke alates selle dokumendi kättesaamise hiliseimast kuupäevast.

Muud menetlused

50. Käesolevat lisa kohaldatakse ka menetluste suhtes, mis on kehtestatud artikli 14.10 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 14.12 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 2 alusel. Käesolevas lisas sätestatud tähtaegu kohandatakse konkreetsete tähtaegade võrra, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

51. Kui vahekohtu esialgne koosseis või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla menetluste jaoks, mis on kehtestatud artikli 14.10 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 14.12 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 2 alusel, kohaldatakse artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlusi. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 15 päeva võrra.

14-B LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND

Mõisted

1. Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

— 
„vahekohtunik“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige;
— 
„kandidaat“ – üksikisik, kelle nimi on kantud artiklis 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel;
— 
„assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;
— 
„menetlus“ – vahekohtumenetlus neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti,
— 
„töötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

Menetlusega seotud kohustused

2. Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid eetilisi norme, et tagada vaidluste lahendamise menetluse usaldusväärsus ja erapooletus. Vahekohtunikud ei võta vahekohtule esitatud küsimustes vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15, 16, 17 ja 18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3. Enne enda kinnitamist vahekohtunikuks neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või põhjendatult tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4. Kandidaat või vahekohtunik edastab teabe tegeliku või võimaliku käitumisjuhendi rikkumise kohta üksnes kaubanduskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

5. Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta ka edaspidi mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik käitumisjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste menetluse mis tahes etapis tekkida võivate huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist võimalikult varakult pärast seda, kui vahekohtunik on sellest teada saanud. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Vahekohtunike ülesanded

6. Peale väljavalimist peab vahekohtunik kogu menetluse käigus täitma oma ülesandeid põhjalikult ja kiiresti, hoolikalt ja õiglaselt.

7. Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

8. Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid.

9. Vahekohtunik ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus

10. Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu ning vältima ebasobiva või erapooliku mulje jätmist ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust arvamusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11. Vahekohtunik ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12. Vahekohtunik ei tohi kasutada oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad jätta mulje, et kellelgi teisel on võimalik teda mõjutada.

13. Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14. Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva või erapooliku mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15. Kõik endised vahekohtunikud peavad vältima tegevusi, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said vahekohtu otsusest kasu.

Konfidentsiaalsus

16. Ükski vahekohtunik ega endine vahekohtunik ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning eelkõige ei avalda ega kasuta ta seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu hankimiseks teistele või teiste huvide mõjutamiseks.

17. Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi enne selle avalikustamist vastavalt neljateistkümnendale peatükile „Vaidluste lahendamine“.

18. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu arutelude ega ühegi liikme seisukohtade kohta neis aruteludes.

Kulud

19. Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetlusele kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.

Vahendajad

20. Käesolevas käitumisjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes.

PROTOKOLL nr 1

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUSE JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISIDE KOHTA

▼M3

SISUKORD

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Mõisted

2. JAGU

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

ARTIKKEL 2

Üldnõuded

ARTIKKEL 3

Päritolu kumulatsioon

ARTIKKEL 4

Täielikult saadud tooted

ARTIKKEL 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

ARTIKKEL 6

Ebapiisav töö või töötlus

ARTIKKEL 7

Kvalifikatsiooniühik

ARTIKKEL 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

ARTIKKEL 9

Komplektid

ARTIKKEL 10

Kõrvalised tegurid

ARTIKKEL 11

Arvestuslik eraldamine

3. JAGU

TERRITORIAALSED NÕUDED

ARTIKKEL 12

Territoriaalsuse põhimõte

ARTIKKEL 13

Muutmise keeld

ARTIKKEL 14

Näitused

4. JAGU

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

ARTIKKEL 15

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

5. JAGU

PÄRITOLUKINNITUS

ARTIKKEL 16

Üldnõuded

ARTIKKEL 17

Päritolukinnituse koostamise tingimused

ARTIKKEL 19

Päritolukinnituse kehtivus

ARTIKKEL 20

Päritolukinnituse esitamine

ARTIKKEL 21

Importimine osasaadetistena

ARTIKKEL 22

Päritolukinnitusest vabastamine

ARTIKKEL 23

Tõendavad dokumendid

ARTIKKEL 24

Päritolukinnituste ja tõendavate dokumentide säilitamine

ARTIKKEL 25

Lahknevused ja vormistusvead

ARTIKKEL 26

Eurodes väljendatud summad

6. JAGU

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

ARTIKKEL 27

Pädevate asutuste vaheline koostöö

ARTIKKEL 28

Päritolukinnituste kontrollimine

ARTIKKEL 29

Haldusuurimine

ARTIKKEL 30

Vaidluste lahendamine

ARTIKKEL 31

Karistused

7. JAGU

CEUTA JA MELILLA

ARTIKKEL 32

Käesoleva protokolli kohaldamine

ARTIKKEL 33

Eritingimused

8. JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 34

Käesoleva protokolli muudatused

ARTIKKEL 35

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Liidete nimekiri

A LISA:

B LISA LOENDI SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

B LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

B(a) LISA:

B LISA ADDENDUM

C LISA:

MATERJALID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA KUMULATSIOONI VASTAVALT ARTIKLI 3 LÕIKELE 2

D LISA:

ARTIKLI 3 LÕIKES 9 OSUTATUD TOOTED, MILLE PUHUL ASEANi RIIGIST PÄRIT MATERJALE KÄSITATAKSE LEPINGUOSALISEST PÄRIT MATERJALIDENA

E LISA:

PÄRITOLUKINNITUSE TEKST

Ühisdeklaratsioonid

ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

ÜHISDEKLARATSIOON PROTOKOLLIS NR 1 SISALDUVATE PÄRITOLUREEGLITE LÄBIVAATAMISE KOHTA

ÜHISDEKLARATSIOON ÜLEMINEKUMEETMETE KOHTA PÄRAST OTSUSE JÕUSTUMISE KUUPÄEVA

▼B



1. JAGU

ÜLDSÄTTED

▼M3

ARTIKKEL 1

Mõisted

1.  

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ASEANi riik“ – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriik, kes ei ole käesoleva lepingu osaline;

b) 

„grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – grupid, rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid (kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (millele osutatakse käesolevas protokollis kui „harmoneeritud süsteem“ või „HS“);

c) 

„klassifitseeritud“ – osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

d) 

„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt kaubasaatjalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse kaubasaatjalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

e) 

„tolliväärtus“ – tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt määratud väärtus;

f) 

„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki liidus või Singapuris toote tootmisega seotud kulusid, tähendab tehasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt alltöövõtuna, võib mõiste „tootja“ osutada alltöövõtja palganud ettevõtjale;

g) 

„eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib või toodab päritolustaatusega toodet kooskõlas lepinguosalise õigusnormides sätestatud nõuetega ja kes võib koostada päritolukinnituse;

h) 

„samaväärsed materjalid“ – sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud;

i) 

„kaup“ – materjalid ja tooted;

j) 

„juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omandis, kaasa arvatud mis tahes äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, üksikettevõtja või ühistu;

k) 

„valmistamine“ – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine;

l) 

„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

m) 

„isik“ – füüsiline või juriidiline isik;

n) 

„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

o) 

„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse liidus või Singapuris.

▼B



2. JAGU

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

ARTIKKEL 2

Üldnõuded

Käesolevas lepingus loetakse järgmisi tooteid lepinguosalisest pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult lepinguosalises saadud tooted artikli 4 tähenduses ning

b) 

lepinguosalises saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on ühenduses piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

ARTIKKEL 3

Päritolu kumulatsioon

1.  
Olenemata artiklist 2 „Üldnõuded“ käsitatakse tooteid lepinguosalisest pärinevana, kui need on seal saadud ning neis on kasutatud teisest lepinguosalisest pärit materjale, tingimusel et tehtud töö või töötlus on artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ nimetatud toimingutest ulatuslikum. Teise lepinguosalise materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2.  
Materjale, mis on pärit ASEANi riigist, mis oma suhetes liiduga kohaldab sooduslepingut kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikliga, käsitatakse lepinguosalisest pärit materjalidena, kui need sisalduvad sealt pärit tootes, tingimusel et need on läbinud artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.
3.  
Lõike 2 kohaldamisel tehakse materjalide päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglitele, mida kohaldatakse liidu ja nende riikide vaheliste soodustuslepingute raames.
4.  
Lõike 2 kohaldamisel tõendab ASEANi riigist lepinguosalisse eksporditud ning edasises töös või töötlemisel kasutamiseks ettenähtud materjalide päritolustaatust päritolutõend, mille alusel saab neid otse liitu eksportida.
5.  

Käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a) 

päritolustaatuse omandamisse kaasatud ASEANi riigid on võtnud kohustuse:

i) 

täita käesoleva jao nõudeid või tagada nende täitmine ja

ii) 

teha halduskoostööd, et tagada käesoleva protokolli sätete nõuetekohane rakendamine nii suhetes Euroopa Liiduga kui ka isekeskis;

b) 

liidule on teatatud punktis a osutatud kohustuste võtmisest.

6.  

Lõike 4 kohaldamisel väljastatud ►M3  päritolukinnitusele ◄ kantakse üks järgmistest märgetest:

a) 

„Application of Article 3(2) of Protocol 1 of the EU/Singapore FTA“ või

b) 

“Application du paragraphe 2 de l'article 3 du protocole no 1 de l'ALE UE/Singapour”.

7.  

Käesoleva protokolli C lisas loetletud materjalide suhtes ei kohaldata lõigete 2–6 kohast kumulatsiooni, kui toote importimise ajal:

a) 

lepinguosalise kohaldatav tariifne soodustus ei ole kõikide kumulatsioonis osalevate riikide puhul sama ning

b) 

asjaomaste materjalide puhul oleks tänu kumulatsioonile tariifne kohtlemine soodsam kui siis, kui toimuks vahetu eksport lepinguosalisse.

8.  
Ühe lepinguosalise taotlusel võivad lepinguosalised artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomitee otsusega muuta käesoleva protokolli C lisa. Muutmise taotlus edastatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne komitee istungit.
9.  
ASEANi riigist pärit materjale käsitatakse lepinguosalisest pärit materjalidena, kui neid töödeldakse edasi või need sisalduvad mõnes sealt pärit tootes, mis on loetletud käesoleva protokolli D lisas, tingimusel et need on läbinud artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.
10.  
Lõike 9 kohaldamisel tehakse materjalide päritolu kindlaks vastavalt üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide suhtes kohaldatavatele sooduspäritolureeglitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446 ( 107 ).
11.  
Lõike 9 kohaldamisel tõendab ASEANi riigist lepinguosalisse eksporditud ning edasises töös või töötlemisel kasutamiseks ettenähtud materjalide päritolustaatust komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446 kehtestatud üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide suhtes kohaldatavatele sooduspäritolureeglitele vastav päritolutõend, mille alusel saab neid otse liitu eksportida.
12.  

Käesoleva artikli lõigetes 9–13 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a) 

päritolustaatuse omandamisse kaasatud ASEANi riigid on võtnud kohustuse:

i) 

täita käesoleva jao nõudeid või tagada nende täitmine ja

ii) 

teha halduskoostööd, et tagada käesoleva jao sätete nõuetekohane rakendamine nii suhetes Euroopa Liiduga kui ka isekeskis;

b) 

liidule on teatatud punktis a osutatud kohustuste võtmisest.

13.  

Lõike 9 kohaldamisel väljastatud ►M3  päritolukinnitusele ◄ kantakse üks järgmistest märgetest:

a) 

„Application of Article 3(9) of Protocol 1 of the EU/Singapore FTA“ või

b) 

“Application du paragraphe 9 de l'article 3 du protocole no 1 de l'ALE UE/Singapour”.

14.  
Lepinguosalise taotlusel võivad lepinguosalised artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomitee otsusega muuta käesoleva protokolli D lisa. Muutmise taotlus edastatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne komitee istungit.
15.  
Lõigete 2–7 tingimuste täitmise korral lõigetes 9–13 sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata.

ARTIKKEL 4

Täielikult saadud tooted

1.  

Täielikult lepinguosalises saadud toodeteks loetakse:

a) 

nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b) 

seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed tooted;

c) 

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) 

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) 

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f) 

seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

g) 

vesiviljelustooted kalast, koorikloomadest ja limustest, mis on seal sündinud ja kasvanud;

h) 

merekalapüügisaadused ja muud väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd tema laevade poolt püütud saadused;

i) 

nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

j) 

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

k) 

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l) 

lepinguosalise territoriaalvetest väljaspool merepõhjast või selle aluspinnasest väljatoodud saadused, kui lepinguosalisel on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus, ja

m) 

kõik punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest seal valmistatud tooted.

2.  

Lõike 1 punktides h ja i olevaid mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes,

a) 

mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes liidu liikmesriigis või Singapuris;

b) 

mis sõidavad liidu mõne liikmesriigi või Singapuri lipu all ja

c) 

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) 

neist vähemalt 50 % kuulub liidu liikmesriigi või Singapuri kodanikele

või

ii) 

nad kuuluvad äriühingutele,

1) 

mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub liidu liikmesriigis või Singapuris ning

2) 

millest vähemalt 50 % kuulub liidu liikmesriigile või Singapurile või lepinguosalise avalik-õiguslikele üksustele või kodanikele.

ARTIKKEL 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.  
Artikli 2 „Üldnõuded“ punkti b kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui on täidetud käesoleva protokolli B või B(a) lisas esitatud loetelus sätestatud tingimused.
2.  
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas lepingus nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse käesoleva protokolli B või B(a) lisa loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata päritolustaatuse omandanud tootele selle toote suhtes, milles see sisaldub, kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.
3.  

Erandina lõikest 1 ning kui lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti, võib päritolustaatuseta materjale, mida käesoleva protokolli B või B(a) lisas esitatud loetelus nimetatud tingimuste kohaselt ei tohi antud toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui toote jaoks vajalik hinnatud koguväärtus või netomass ei ületa:

a) 

10 % toote massist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b) 

10 % toote tehasehinnast muude toodete puhul, v.a harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, mille puhul kohaldatakse käesoleva protokolli A lisa märkustes 6 ja 7 nimetatud lubatud hälbeid.

4.  
Lõikega 3 ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust protsentides, mis on ette nähtud käesoleva protokolli B lisas esitatud loetelus nimetatud reeglitega.
5.  
Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata artikli 4 „Täielikult saadud tooted“ tähenduses täielikult lepinguosalises saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ ja artikli 7 „Kvalifikatsiooniühik“ lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse kõnealuste lõigetega ettenähtud lubatud hälbeid siiski kõigi selliste materjalide summa suhtes, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mille puhul käesoleva protokolli B lisas esitatud loendi kohaste reeglitega on antud toote puhul ette nähtud, et materjalid peaksid olema täielikult saadud.

ARTIKKEL 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.  

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 „Piisava töö või töötluse läbinud tooted“ tingimused on täidetud või mitte:

a) 

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b) 

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) 

pesemine, puhastamine, tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kihtide eemaldamine;

d) 

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e) 

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f) 

riisi koorimine ja osaline või täielik jahvatamine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g) 

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h) 

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine, kividest või seemnetest puhastamine ja lüdimine;

i) 

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j) 

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k) 

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l) 

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m) 

ühte või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega;

n) 

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o) 

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p) 

kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos või

q) 

loomade tapmine.

2.  
Lõikes 1 käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega masinaid, aparaate või tööriistu, mis on selleks spetsiaalselt valmistatud või paigaldatud.
3.  
Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki liidus või Singapuris selle tootega läbi viidud toiminguid koos.

ARTIKKEL 7

Kvalifikatsiooniühik

1.  
Käesoleva protokolli kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
2.  
Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva lisa sätete kohaldamisel iga toodet arvesse.

Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb pakend ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

ARTIKKEL 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

ARTIKKEL 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi üldreeglis 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

ARTIKKEL 10

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on pärit lepinguosalisest või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate tegurite päritolu:

a) 

energia ja kütus;

b) 

sisseseade ja varustus, sealhulgas kaubad, mida kasutatakse nende hooldamiseks;

c) 

masinad, tööriistad, valuvormid ja stantsid; seadmete ja hoonete hooldamiseks kasutatavad varuosad ja materjalid; määrdeained, määrded, kompaundimismaterjalid ning muud tootmisel ja seadmete ja hoonete käitamisel kasutatavad materjalid; kindad, prillid, jalatsid, rõivad, turvavarustus ja -tarvikud; kaupade katsetamiseks ja kontrollimiseks kasutatavad seadmed, sisseseade ja tarvikud; lahustid ja katalüsaatorid, ning

d) 

muu kaup, mis ei kuulu või ei tohiks kuuluda toote lõppkoostisesse.

ARTIKKEL 11

Arvestuslik eraldamine

1.  
Kui toote puhul on töö või töötluse käigus kasutatud päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale, võivad pädevad ametiasutused ettevõtja kirjalikul taotlusel lubada hallata materjale arvestusliku eraldamise meetodi alusel nii, et materjalide varusid ei hoita eraldi.
2.  
Pädev ametiasutus võib lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.
3.  
Luba antakse üksnes siis, kui arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tagatakse, et selliste saadud toodete hulk, mida võib käsitada liidu või Singapuri päritolustaatusega toodetena, on igal ajal sama suur, kui oleks saadud kaubavarude füüsilise eraldamise meetodi kasutamisel.
4.  
Kui luba on antud, kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit, näiteks kaalutud keskmise soetusmaksumuse, pöördjärjekorra (LIFO) või lihtjärjekorra (FIFO) meetodit, ning kasutatud meetod registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse liidus või Singapuris, olenevalt sellest, kus toode valmistatakse.
5.  
Arvestusliku eraldamise meetodit kasutav tootja koostab või taotleb ►M3  päritolukinnituse ◄ sellisele toodete kogusele, mida võib käsitada eksportivast lepinguosalisest pärit toodetena. Eksportiva lepinguosalise tolli või pädevate ametiasutuste taotlusel deklareerib kõnealust meetodit kasutav tootja, kuidas neid koguseid on hallatud.
6.  
Pädevad ametiasutused kontrollivad lõikes 3 osutatud loa kasutamist ja võivad selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.



3. JAGU

TERRITORIAALSED NÕUDED

ARTIKKEL 12

Territoriaalsuse põhimõte

1.  
2. jaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb lepinguosalise riigis täita katkestusteta.
2.  

Juhul, kui lepinguosalise riigist muusse kui lepinguosalise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, tuleb neid käsitada päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:

a) 

tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ja

b) 

need ei ole kõnealuses kolmandas riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

ARTIKKEL 13

Muutmise keeld

1.  
Lepinguosalisse importimiseks deklareeritud tooted peavad olema needsamad tooted, mis eksporditi teisest lepinguosalisest, kust nad pärinevad. Tooted ei tohi olla enne nende importimiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks, või peale märkide, etikettide, pitserite ja mis tahes dokumentide lisamise eesmärgiga tagada importiva lepinguosalise konkreetsete siseriiklike nõuete täitmine.
2.  
Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui nad jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

▼M3

3.  
Ilma et see piiraks 5. jao kohaldamist, on kaubasaatjal või tema vastutusel lubatud jagada kaubasaadetisi osadeks, kui kaubasaadetised jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

▼B

4.  
Lõigete 1–3 tingimused loetakse täidetuks, kui tolliasutustel ei ole alust selles kahelda; vastasel juhul võivad tolliasutused paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või mis tahes muude kaubaga seotud tõenditega.

ARTIKKEL 14

Näitused

1.  

Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele muusse kui lepinguosalise riiki ja mis on pärast näitust müüdud lepinguosalisse importimiseks, kohaldatakse impordil käesoleva lepingu sätteid, kui tollile on nõuetekohaselt tõendatud, et:

▼M3

a) 

kaubasaatja on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt näituseriiki ja need seal näitusel välja pannud;

b) 

kõnealune kaubasaatja on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;

▼B

c) 

tooted on lähetatud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d) 

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2.  
►M3  Päritolukinnitus ◄ antakse välja või koostatakse kooskõlas 5. jao sätetega ja see esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda täiendavaid dokumente väljapanekutingimuste kohta.
3.  
Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.



4. JAGU

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

ARTIKKEL 15

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1.  
Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud liidust või pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud ►M3  päritolukinnitus ◄ vastavalt 5. jao sätetele, ei kohaldata liidus ega Singapuris mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
2.  
Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida liit või Singapur kohaldavad valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud lepinguosalises kodumaiseks kasutamiseks.
3.  
►M3  Päritolukinnituses ◄ märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4.  
Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 „Kvalifikatsiooniühik“ lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 „Tarvikud, varuosad ja tööriistad“ nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 „Komplektid“ nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.
5.  
Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.



5. JAGU

▼M3

PÄRITOLUKINNITUS

▼B

ARTIKKEL 16

Üldnõuded

1.  
Liidust pärinevate toodete importimisel Singapuri ja Singapurist pärinevate toodete importimisel liitu kohaldatakse käesoleva lepinguga ette nähtud tariifset sooduskohtlemist, kui esitatakse kinnitus (edaspidi „ ►M3  päritolukinnitus ◄ “). ►M3  Päritolukinnitus ◄ esitatakse kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.
2.  
Käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted saavad artikliga 22 „ ►M3  Päritolukinnitusest ◄ vabastamine“ ette nähtud juhtudel käesoleva lepingu kohaseid tariifseid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud dokumente.

▼M3

ARTIKKEL 17

Päritolukinnituse koostamise tingimused

1.  
Artiklis 16 „Üldnõuded“ osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija.
2.  
Päritolukinnituse võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada liidust või Singapurist pärit toodeteks ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.
3.  
Eksportija, kes koostab päritolukinnituse, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolli taotlusel kõik artiklis 23 „Tõendavad dokumendid“ osutatud vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.
4.  
Eksportija koostab päritolukinnituse kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusaktidega, trükkides, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli E lisas. Kui kinnitus täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti. Singapurist eksportimise puhul kasutatakse päritolukinnituse koostamisel inglise keeleversiooni ja liidust eksportimise puhul üht käesoleva protokolli E lisas esitatud keeleversiooni.
5.  
Erandina lõikest 1 võib päritolukinnituse koostada pärast eksporti (tagasiulatuv kinnitus), tingimusel et see esitatakse importivale lepinguosalisele hiljemalt kaks aastat (liidu puhul) või üks aasta (Singapuri puhul) pärast kaupade sisenemist lepinguosalise territooriumile.

▼M3 —————

▼B

ARTIKKEL 19

►M3  Päritolukinnituse ◄ kehtivus

1.  
►M3  Päritolukinnitus ◄ kehtib 12 kuud alates selle väljaandmise kuupäevast eksportivas lepinguosalises. Tariifset sooduskohtlemist tuleb importiva lepinguosalise tollilt taotleda nimetatud ajavahemiku jooksul.
2.  
►M3  Päritolukinnitus ◄ , mis esitatakse importiva poole tollile pärast lõikes 1 kindlaks määratud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3.  
Importiva lepinguosalise toll võib ►M3  päritolukinnitusi ◄ aktsepteerida, kui esitamisega hilinetakse muudel kui lõikes 2 nimetatud põhjustel, kuid tooted on esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

ARTIKKEL 20

►M3  Päritolukinnituse ◄ esitamine

Tariifse sooduskohtlemise taotlemiseks vajalikud päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tollile selles lepinguosalises kohaldatavas korras. Need tolliasutused võivad nõuda ►M3  päritolukinnituse ◄ tõlget.

ARTIKKEL 21

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva poole tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus ►M3  päritolukinnitus ◄ esimese kaubasaadetise importimisel.

ARTIKKEL 22

►M3  Päritolukinnitusest ◄ vabastamine

1.  
Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakina või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning ►M3  päritolukinnitust ◄ ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni teha tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.
2.  
Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud toote saajate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
3.  
Väikepakkide puhul ei tohi selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

ARTIKKEL 23

Tõendavad dokumendid

Artikli 17 „ ►M3  Päritolukinnitust ◄ koostamise tingimused“ lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et ►M3  päritolukinnitusega ◄ hõlmatud tooteid võib pidada liidust või Singapurist pärinevateks toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a) 

otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses raamatupidamises;

b) 

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepingupooles, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt, või

c) 

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse lepinguosalises ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt.

ARTIKKEL 24

Kinnituste ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.  
►M3  Päritolukinnituse ◄ koostanud eksportija säilitab ►M3  päritolukinnituse ◄ koopiat ja artikli 17 „ ►M3  Päritolukinnituse ◄ koostamise tingimused“ lõikes 3 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.
2.  
Importiva lepinguosalise toll säilitab talle esitatud ►M3  päritolukinnitusi ◄ kolm aastat.
3.  
Kumbki lepinguosaline lubab eksportijatel oma territooriumil kooskõlas oma õigusaktidega koostada ja säilitada dokumentide mis tahes andmekandjal, tingimusel et dokumentide on võimalik üles otsida ja välja trükkida.

ARTIKKEL 25

Lahknevused ja vormistusvead

1.  
Kui ►M3  päritolukinnituses ◄ ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see asjaolu ►M3  päritolukinnitust ◄ iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2.  
►M3  Päritolukinnitust ◄ ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla dokumendis esitatud andmete õigsust.

▼M3

ARTIKKEL 26

Eurodes väljendatud summad

1.  
Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määrab iga asjaomane riik artikli 22 „Päritolukinnitusest vabastamine“ lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad liidu liikmesriikide omavääringus.
2.  
Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 „Päritolukinnitusest vabastamine“ lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, kooskõlas asjaomase lepinguosalise poolt fikseeritud summaga.
3.  
Omavääringus kasutatavad summad peavad olema võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4.  
Liidu liikmesriik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Liidu liikmesriik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.
5.  
Liidu või Singapuri taotlusel vaatavad lepinguosalised artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomitees eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaaluvad lepinguosalised asjaomaste piirmäärade mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised tollikomitee otsusega eurodes väljendatud summasid muuta.

▼B



6. JAGU

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

ARTIKKEL 27

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.  
Lepinguosaliste tolliasutused edastavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu ►M3  päritolukinnituste ◄ õigsuse kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2.  
Käesoleva protokolli nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist pädevate asutuste kaudu ►M3  päritolukinnituste ◄ ehtsuse ja neis dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

ARTIKKEL 28

►M3  Päritolukinnituste ◄ kontrollimine

1.  
Järelkontrolli ►M3  päritolukinnituste ◄ üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tollil tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.
2.  
Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva lepinguosalise toll talle esitatud ►M3  päritolukinnitused ◄ või nende koopiad eksportiva lepinguosalise tollile, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendusena edastatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et ►M3  päritolukinnituses ◄ esitatud andmed on valed.
3.  
Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed. Sooduskohtlemise peatamine lõpetatakse kohe, kui importiva lepinguosalise toll saab kinnituse asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmise kohta.
5.  
Kontrolli taotlevatele tollivõimudele teatatakse selle kontrolli tulemused niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada lepinguosalistest pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.
6.  
Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et taotlev tolliasutus saaks otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

ARTIKKEL 29

Haldusuurimine

1.  
Kui kontrolli tulemused või mis tahes olemasolev oluline teave tunduvad osutavat, et käesoleva protokolli sätteid on rikutud, teostab või korraldab eksportiv lepinguosaline omal algatusel või teise lepinguosalise tolli nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Uurimiste tulemused edastatakse kontrollimist taotlenud lepinguosalisele.
2.  
Kontrollimist taotlenud lepinguosaline võib eksportiva lepinguosalise kehtestatud tingimustel viibida uurimise juures.
3.  
Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud, et teine lepinguosaline on korduvalt hoidunud käesoleva jao kohasest halduskoostööst ( 108 ) või pannud toime süsteemseid ja korduvaid pettusi, võib see lepinguosaline vastavalt lõikele 4 ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
4.  

Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

rikkumise avastanud lepinguosaline teavitab sellest vastavalt lõikele 3 viivitamata artikli 16.1 „Kaubanduskomitee“ alusel asutatud kaubanduskomiteed ja esitab talle asjaomase objektiivse teabe ja oma soovituse meetmete võtmiseks. Pärast sellise teate saamist otsustab kaubanduskomitee kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal, milliseid meetmeid võetakse mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmiseks. Eespool osutatud konsultatsioonide ajal kohaldatakse asjaomas(t)e too(de)te suhtes sooduskohtlemist;

b) 

kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise, kui see on tingimata vajalik lepinguosalise probleemi lahendamiseks. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata kaubanduskomiteed;

c) 

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine peab olema proportsionaalne mõjuga, mida lõike 3 kohaselt avastatud olukord avaldab asjaomase lepinguosalise finantshuvidele. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui olukord, mis tingis esialgse peatamise, ei ole peatamise kehtivusaja lõpus oluliselt muutunud, ning

d) 

kaubanduskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest ja selle pikendamisest kohe pärast kehtestamist. Kaubanduskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on ära langenud.

ARTIKKEL 30

Vaidluste lahendamine

1.  
Kui seoses käesoleva protokolli artiklis 28 „ ►M3  Päritolukinnituste ◄ kontrollimine“ nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud pädev asutus ja kontrolli tegemise eest vastutav pädev asutus ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimusi, esitatakse need lahendamiseks artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomiteele.
2.  
Importija ja importiva lepinguosalise pädevate asutuste vahelised vaidlused lahendatakse selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

ARTIKKEL 31

Karistused

Lepinguosalised kehtestavad korra, mille kohaselt määratakse karistus igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.



7. JAGU

CEUTA JA MELILLA

ARTIKKEL 32

Käesoleva protokolli kohaldamine

1.  
Mõiste „liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2.  
Ceutasse ja Melillasse imporditavate Singapurist pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes protokolli nr 2 alusel, mis on lisatud aktile Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta ( 109 ). Singapur kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate, käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse toodete suhtes, mida imporditakse liidust ja mis pärinevad sealt.
3.  
Lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis, kui artiklis 33 „Eritingimused“ sätestatud eritingimustest ei tulene teisiti.

ARTIKKEL 33

Eritingimused

1.  

Järgmisi tooteid, mida on veetud otseveona artikli 13 „Muutmise keeld“ sätete kohaselt, käsitatakse:

a) 

Ceutast ja Melillast pärit toodetena:

i) 

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

ii) 

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

aa) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 „Piisava töö või töötluse läbinud tooted“ tähenduses või

bb) 

nimetatud tooted pärinevad lepinguosalise riigist, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ osutatud toimingutest ulatuslikum.

b) 

Singapurist pärit toodetena:

i) 

täielikult Singapuris saadud tooteid;

ii) 

Singapuris saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

aa) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 „Piisava töö või töötluse läbinud tooted“ tähenduses või

bb) 

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva protokolli artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.  
Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3.  
Nendelt territooriumidelt pärit toodete ►M3  päritolukinnitusele ◄ kannab eksportija või tema volitatud esindaja vastavalt kirje „Singapur“ või „Ceuta ja Melilla“.
4.  
Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.



8. JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 34

Käesoleva protokolli muudatused

Lepinguosalised võivad artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomitee otsusega muuta käesoleva protokolli sätteid.

Pärast liidu ja ühe või mitme ASEANi riigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimist võivad lepinguosalised artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel moodustatud tollikomitee otsusega muuta käesolevat protokolli ja eelkõige artikli 3 „Päritolu kumulatsioon“ lõikes 7 osutatud C lisa, et tagada ASEANi riikide ja liidu vahelise sooduskohtlemise raames kohaldatavate päritolureeglite omavaheline kooskõla.

ARTIKKEL 35

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Käesolevat lepingut võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesolevale protokollile ja on lepingu jõustumise kuupäeval kas teel või ajutiselt ladustatud lepinguosalise riigi tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et importiva lepinguosalise tollile esitatakse 12 kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva tagantjärele koostatud ►M3  päritolukinnitus ◄ ning taotluse korral esitati kinnitu koos dokumentidega, millest nähtub, et kaupu on veetud otse vastavalt artiklile 13 „Muutmise keeld“.

A LISA

B LISA LOENDI SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Märkus 1. Üldine sissejuhatus

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 5 „Piisava töö või töötluse läbinud tooted“ tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need sõltuvad tootest järgmiselt:

a) 

töö või töötlemisega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;

b) 

töö või töötlemise tulemusel ei ole valmistatud tootele kohaldatav harmoneeritud süsteemi neljakohaline rubriik või harmoneeritud süsteemi kuuekohaline alamrubriik sama kui valmistatud materjali vastav harmoneeritud süsteemi neljakohaline rubriik või kuuekohaline alamrubriik;

c) 

toimub konkreetne töö- või töötlemistoiming ning

d) 

töö või töötlemise objektiks on teatavad täielikult saadud materjalid.

Märkus 2. Loetelu struktuur

2.1. 

Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru kandele vastab kolmandas veerus olev reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex“, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2. 

Kui esimeses veerus on kokku paigutatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud kaubagrupi number ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millistesse esimeses veerus kokku paigutatud rubriikidesse.

2.3. 

Kui loetelu sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastava reegliga.

2.4. 

Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või“, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.

Märkus 3. Näited reeglite kohaldamise kohta

3.1. 

Käesoleva protokolli artikli 5 „Piisava töö või töötluse läbinud tooted“ sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

3.2. 

Artiklis 6 „Ebapiisav töö või töötlus“ on sätestatud, et töö või töötlemine peab olema kõnealuses artiklis loetletud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei või kaupadele kohaldada tariifset sooduskohtlemist isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.

Kui esimeses lõigus osutatud sättest ei tulene teisiti, nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus aga päritolustaatust ei anna.

Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali ei tohi kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

Näide: kuigi grupi 19 loetelu reegli kohaselt ei tohi rubriikidesse 1101 kuni 1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ületada 20 % lõpptoote massist, ei piirata gruppi 10 kuuluva teravilja kasutamist (st importi).

3.3. 

Ilma, et see piiraks märkuse 3.2. kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit “valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljendid „valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki … kuuluvast materjalist“ ja „valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest“ tähendavad aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus toodud kirjelduse alla.

3.4. 

Kui loendi reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

3.5. 

Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast ka muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.

3.6. 

Kui loendi reeglis esitatakse kaks protsendimäära, mis tähistavad kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurimat võimalikku väärtust, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada suuremat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4. Teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted

4.1. 

Gruppide 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriigi 2401 alla kuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud soodustatud riigi territooriumil, käsitatakse kõnealuselt territooriumilt pärit toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud mõnest teisest riigist imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusatest taimeosadest.

4.2. 

Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus on teatava toote puhul piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse lõpptoote valmistamisel kasutatud rubriiki 1701 (sahharoos) ja rubriiki 1702 kuuluvate suhkrute (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos ja invertsuhkur) massi ja ka selliste suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptootes kasutatud päritolustaatuseta toodete valmistamisel.

Märkus 5. Teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia

5.1. 

Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

5.2. 

Mõiste „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi, rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

5.3. 

Loetelus kasutatud terminitega “tekstiilimass”, “keemilised materjalid” ja “paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

5.4. 

Loetelus kasutatud termin “keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või -kiujäätmeid.

Märkus 6. Tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad lubatud hälbed

6.1. 

Kui loetelus esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi selle toote valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjalide suhtes, mille mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 6.3 ja 6.4.)

6.2. 

Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

— 
siid;
— 
vill;
— 
loomakarvad;
— 
loomavill;
— 
hobusejõhv;
— 
puuvill;
— 
paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
— 
lina;
— 
kanep;
— 
džuut ja muud niintekstiilkiud;
— 
sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
— 
kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
— 
sünteesfilamentkiud;
— 
tehisfilamentkiud;
— 
elektrit juhtivad filamentkiud;
— 
polüpropüleenstaapelkiud;
— 
polüesterstaapelkiud;
— 
polüamiidstaapelkiud;
— 
polüakrüülnitriilstaapelkiud;
— 
polüimiidstaapelkiud;
— 
polütetrafluoroetüleenstaapelkiud;
— 
polü(fenüleensulfiidist) valmistatud staapelkiud;
— 
polü(vinüülkloriidist) valmistatud staapelkiud;
— 
muud sünteesstaapelkiud;
— 
viskoosstaapelkiud;
— 
muud tehisstaapelkiud;
— 
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
— 
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;
— 
rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust;
— 
muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted;
— 
klaaskiud;
— 
metallkiud.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib kasutada päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele, tingimusel et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib kasutada päritolureeglitele mittevastavat sünteeslõnga või villast lõnga või neid mõlemaid, tingimusel et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

6.3. 

Toodete puhul, mis sisaldavad “mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

6.4. 

Toodete puhul, mis sisaldavad “kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 7. Muud teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad lubatud hälbed

7.1. 

Kui loendis on viidatud käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loendi kolmanda veeru reeglitele, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning tingimusel et nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

7.2. 

Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete valmistamiseks vabalt kasutada materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

7.3. 

Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 8. Teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega teostatavate eritöötluste ja lihttoimingute määratlus

8.1. 

Rubriikides ex  27 07 ja 2713 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine.

8.2. 

Rubriikides2710 , 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine;

j) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k) 

üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, välja arvatud filtrimine;

l) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex  27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m) 

(üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate kütteõlide puhul) atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

o) 

üksnes rubriiki ex  27 12 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

8.3. 

Rubriikide ex  27 07 ja 2713 puhul ei anna lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud päritolustaatust.

B LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAST TÖÖDEST VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE



HS-i rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Valmistamine, mille puhul kogu liha ja söödav rups on täielikult saadud

ex grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud, v.a:

Kõik kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on täielikult saadud

ex 0301 10

Vesiviljelusest pärit elusad dekoratiivsed merekalad

Kasvatatud vesiviljeluses munadest, vastsetest või maimudest vähemalt kaks kuud, kusjuures kasutatud munade, vastsete ja maimude väärtus ei ületa 65 % toote tehasehinnast

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

0305

►M3  Kala, kuivatatud, soolatud või soolvees; külm- või kuumsuitsukala, olenemata sellest, kas see on kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte ◄

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex  03 06

►M3  Vähid, puhastatud või puhastamata, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, olenemata sellest, kas need on kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas need on jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees ◄

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex  03 07

►M3  Limused, karbis või karbita, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, olenemata sellest, kas need on kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte ◄

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

▼M3

ex  03 08

Muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud veeselgrootud, v.a vähid ja molluskid, olenemata sellest, kas need on kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

0309

Inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, limustest ja muudest veeselgrootutest

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

▼B

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained;

Valmistamine, mille puhul:

— kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

— kasutatava suhkru mass (1) ei ületa 20 % lõpptoote massist

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 0511 91

Mittesöödav kalamari ja niisk

Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, mille puhul:

— kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning melonite ja tsitrusviljade koor on täielikult saadud ja

— kasutatava suhkru mass (2) ei ületa 20 % lõpptoote massist

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid;

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 10

Teraviljad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; v.a:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 10 ja 11, rubriikidesse 0701 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatava suhkru mass (3) ei ületa 20 % lõpptoote massist

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex grupp 15

►M3  Loomsed, taimsed ja mikroobsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud: ◄

Valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

1501 –1504

Sea-, kodulinnu-, veise-, lamba- või kitserasv, kalarasv jne

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1505 , 1506 ja 1520

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin). Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata. Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

1509 ja 1510

►M3  Oliiviõli ja selle fraktsioonid, muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid ◄

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1516 ja 1517

►M3  
Loomsed, taimsed või mikroobsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata;
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest, taimsetest või mikroobsetest rasvadest või õlidest või käesoleva grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 15.16 toidurasvadest ja -õlidest või nende fraktsioonidest  ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 16

►M3  Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest või putukatest ◄

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 kuni 1108 , 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— suhkru (4) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (5) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— suhkru (6) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (7) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 19

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 kuni 1108 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ning

— suhkru (8) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (9) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex 1901 20

ex 1901 90

ex 1902 19

ex 1902 20

ex 1902 30

ex 1905 90

— Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest ja linnaseekstraktist valmistatud segud ja taignad (Roti Paratha (image), riisipallid kleepuvast riisist (image))

— Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest ja linnaseekstraktist valmistatud toiduained (Protomalt / Milo)

— Tainatooted (köögivilja- ja kanalihakevadrullid (image), kevadrullitainas (image)), kuumtöödeldud või kuumtöötlemata

— Köögiviljasamosad (image) – eelnevalt kuumtöödeldud või kuumtöötlemata

— Samosatainas (image) – eelnevalt kuumtöödeldud või kuumtöötlemata

— Idamaised vrapid (image) – Gyoza vrapid (image) ja Wontoni vrapid (image), kuumtöödeldud või kuumtöötlemata; - Pekingi pardi vrapid, eelnevalt kuumtöödeldud või kuumtöötlemata (image)

— Pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistatud (kiirnuudlid/ramen, praadimata nuudlid, vokitud kiirnuudlid (image / image)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 kuni 1108 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 70 % lõpptoote massist

 

— Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta ja muul viisil toiduks valmistamata, ilma munata (riisinuudlid (image)), (kiirriisinuudlid (image))

— Pastatooted, liha- või muu täidisega, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, muul viisil toiduks valmistatud või mitte

— Pudingikuklid (image); lootoseseemne-, jamsi- ja adzukioakuklikesed

— Idamaine leib: lihtpandan, šokolaadipandan (image)

 

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatud suhkru mass (10) ei ületa 20 % lõpptoote massist

2002 ja 2003

Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 ja 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— suhkru (11) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (12) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex 2101 11

ex 2101 12

ex 2101 20

ex 2103 10

ex 2103 90

ex 2104 10

ex 2106 90

— Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid

— Kohvist ning tema ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest valmistatud tooted

— Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted

— Sojakaste

— Pooltooted kastmete valmistamiseks ja kastmed; kastmelisandite segud ja maitseainesegud (v.a sojakaste, ketšup ja muud tomatikastmed, sinep ja sinepipulber)

— Belacan (krevetipasta), tšillipaprikaga;

— Paneeritud taro (image)

— Supid tähtaniisi, kurkuma, pipra, ristiköömne, nelgi, kaneeli, tšillipaprika, koriandriseemnete ja muude vürtsidega

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ja

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

Grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluv materjal, mille puhul

— kõik alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 , 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

 

 

— suhkru (13) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (14) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  23 03

Tärklise tootmisjäägid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 10 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

2309

Loomasöödana kasutatavad valmistised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul

— kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

— kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302 ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru (15) ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 24

►M3  Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; tooted, mis sisaldavad või ei sisalda nikotiini ja mis on ette nähtud sissehingamiseks ilma põletamata; muud nikotiini sisaldavad tooted, mis on ette nähtud nikotiini imendumiseks inimorganismi; välja arvatud: ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mille puhul kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate grupi 24 materjalide kogumassist

2401

Töötlemata tubakas, tubakajäätmed

Kogu gruppi 24 kuuluv töötlemata tubakas ja tubakajäätmed on täielikult saadud

ex  24 02

Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigaretid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja rubriiki 2403 10 kuuluv suitsetamistubakas, mille puhul gruppi 24 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % moodustab rubriiki 2401 kuuluv täielikult saadud töötlemata tubakas või tubakajäätmed

▼M3

2404 12

Tooted, mis on ette nähtud sissehingamiseks ilma põletamata ja mis ei sisalda tubakat ega taastatud tubakat ning sisaldavad nikotiini

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2404 19

Elektrooniliste sigarettide täidetud täitekapslid ja -pakendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2404 91

Muud tooted, v.a tooted, mis on ette nähtud sissehingamiseks ilma põletamata, suukaudseks manustamiseks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— suhkru ja teiste kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 40 % lõpptoote massist

2404 92 ,

2404 99

Muud tooted, v.a tooted, mis on ette nähtud sissehingamiseks ilma põletamata, nahakaudseks manustamiseks ning muuks kui suukaudseks manustamiseks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

▼B

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  25 19

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

ex  27 07

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (16)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (17)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (18)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (19)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (20)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  29 05

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 2905 kuuluvast materjalist. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2905 43 ; 2905 44 ; 2905 45

Mannitool; D-glütsitool (sorbitool); glütserool

Valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2906 , 2909 , 2910 , 2912 –2918 , 2920 , 2924 , 2931 , 2933 , 2934 , 2942

 

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 30

Farmaatsiatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 31

Väetised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  34 04

Tehisvaha ja vahavalmistised:

— parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil põhinevad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

▼M3

ex  38 16

Dolomiidi tihendussegu

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  38 22

Malaaria diagnoosimise testikomplektid

Immunoloogilised tooted, segamata, valmismõõdetud doosidesse jaotamata või jaemüügiks mittesobivas vormis või jaemüügiks pakendamata

Immunoloogilised tooted, segatud, valmismõõdetud doosidesse jaotamata või jaemüügiks mittesobivas vormis või jaemüügiks pakendamata

Immunoloogilised tooted, valmismõõdetud doosidesse jaotatud või jaemüügiks sobivas vormis või jaemüügiks pakendatud

Veregruppide määramiseks kasutatavad reaktiivid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

▼B

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3823 kuuluvast materjalist,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

Valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja alamrubriiki 2905 44 kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 39

Plastid ja plasttooted, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3903 , 3905 , 3906

 

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  39 07

— Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (21),

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

— Polüester

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3908 , 3909 , 3913 , 3915 –3917 , 3920 , 3921 , 3922 , 3924 , 3925 , 3926

 

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8517.69

Muu õlidest toodetud sünteetiline kautšuk ja faktis, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena; rubriigi 4001 ainete segud käesoleva rubriigi ainetega, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

4010

Konveierilindid, ülekanderihmad ja rihmamaterjal

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

 

 

— Protekteeritud kummist õhk-, täis- ja padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

 

— Muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4101 –4103

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata; lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a grupi 41 märkuses 1.c nimetatud; muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a grupi 41 märkuses 1.b ja 1.c nimetatud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või lauskmata, kuid edasi töötlemata.

Alamrubriiki 4104 11 , 4104 19 , 4105 10 , 4106 21 , 4106 31 või 4106 91 kuuluvate pargitud või eelpargitud nahkade järelparkimine

või

valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107 , 4112 , 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud nahad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alamrubriiki 4104 41 , 4104 49 , 4105 30 , 4106 22 , 4106 32 ja 4106 92 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui pargitud või toornaha järelparkimine toimub kuivalt

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex  43 02

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

 

— Nelinurksete tükkide, ristide ja muul samalaadsel kujul

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

 

— Muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted

Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  44 07

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex  44 08

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex  44 10 – ex  44 13

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex  44 15

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest

ex  44 18

— Puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

 

— Profileeritud liistud

Profileerimine

ex  44 21

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

4503

Looduslikust korgist tooted

Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 50

Siid; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  50 03

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 – ex  50 06

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine ja korrutamine (22)

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon või korrutamine, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (23)

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine

5111 –5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (24)

ex grupp 52

Puuvill; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine

5208 –5212

Puuvillane riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (25)

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (26)

5401 –5406

Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine,

või

looduslike kiudude ketramine

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb kudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (27)

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

— Kumminiidisisaldusega

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (28)

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; v.a:

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine (29)

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

— Nõeltöödeldud vilt

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine,

Kasutada võib siiski:

— rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

— rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid ja

— rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (30)

 

— Muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine,

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (31)

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

— Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

— Muud

Valmistamine (32):

— kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

— keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ja

— paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvast ribast vms

Valmistamine (33):

— looduslikest kiududest,

— kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

— keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ja

— paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Valmistamine (34):

— looduslikest kiududest,

— kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

— keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ja

— paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:

— Nõeltöödeldud vildist

— Muust vildist

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

valmistamine kookos-, sisal- või džuutlõngast

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

taftingtöötlus, millega kaasneb värvimine või trükkimine

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil (35)

 

 

Kasutada võib siiski:

— rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

— rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

— rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; v.a:

— Kumminiidiga kombineeritud

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (36)

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

 

— Mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

— Muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine (37)

5905

Tekstiilseinakatted:

 

— Kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (38)

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluvad:

 

— Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (39)

— Muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

— Muud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

 

— Impregneeritud hõõgsukad

Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast

— Muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

 

— Poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Kudumine

— Tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kõigil juhtumitel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

Kasutada tohib ainult järgmisi kiude:

– – kookoslõng,

– – polütetrafluoroetüleenlõng (40),

– – mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega,

– – m-fenüleendiamiini ja isoftalaathappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– – polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament (41),

– – polü-(p-fenüleentereftalamiidist) valmistatud sünteeskiududest lõng,

– – fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng (42),

– – kopolüester-monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4 -tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest

 

— Muud

Keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon VÕI looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine (43),

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb silmuskudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

 

— Saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Silmuskudumine ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

— Muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks),

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks)

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; v.a:

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

kokkuõmblemine, millele eelneb trükkimine, kui sellega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex  62 02 , ex  62 04 , ex  62 06 , ex  62 09 ja ex  62 11

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  62 10 ja ex  62 16

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

ex  62 12

Silmkoelised ja heegeldatud rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad

Silmuskudumine ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

 

— Tikitud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, (81)

või

kokkuõmblemine, millele eelneb trükkimine ja millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

— Muud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

 

 

Kokkuõmblemine, millele järgneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

 

— Tikitud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

 

— Valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Valmistamine:

— mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— Muud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

 

— Vildist, lausriidest

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega igal juhul kaasneb lausriide valmistamine, kaasa arvatud nõeltorkemeetodil, ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

— Muud:

 

– – Tikitud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) (10)

– – Muud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Keemiliste kiudude ekstrusioon ja looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine või silmuskudumine ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

6306

►M3  Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid (kaasa arvatud ajutised varikatused ja sarnased tooted); paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: ◄

 

— Lausriidest

Keemiliste või looduslike kiudude ekstrusioon, millega igal juhul kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil

— Muud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine), (7) (9)

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex  68 03

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Valmistamine töödeldud kiltkivist

ex  68 12

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex  68 14

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk)

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7006

Rubriikide 7003 , 7004 või 7005 klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud

 

— Dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (44)

Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

— Muud

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

 

— Survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

— Pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest

ex  71 07 , ex  71 09 ja ex  71 11

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallist osadest, kui kasutatava materjali koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 72

Raud ja teras; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest:

Valmistamine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või 7206 kuuluvast materjalist

7208 –7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 või 7207 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest:

Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

7218 91 ja 7218 99

Pooltooted

Valmistamine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või alamrubriiki 7218 10 kuuluvast materjalist

7219 –7222

Lehtvaltstooted roostevabast terasest, vardad ja latid, kujuprofiilid

Valmistamine rubriigi 7218 valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7223

Roostevabast terasest traat

Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

7224 90

Pooltooted

Valmistamine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 , 7205 või alamrubriiki 7224 10 kuuluvast materjalist

7225 –7228

Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Valmistamine rubriigi 7206 , 7207 , 7218 või 7224 valuplokkidest vm esmasvormidest või pooltoodetest

7229

Muust legeerterasest traat:

Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- või terastooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex  73 01

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304 , 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 , 7207 , 7218 või 7224 kuuluvast materjalist

ex  73 07

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712 )

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex  73 15

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 7606 kuuluv materjal

ex grupp 78

Plii ja pliitooted, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7801

Survetöötlemata plii:

 

— Rafineeritud plii

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

— Muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Valmistamine:

— mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8211

Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex  83 02

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex  83 06

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

8401

Tuumareaktorid; tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata; seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8410 , 8411 , 8412 , 8413

Hüdroturbiinid, vesirattad ja nende regulaatorid

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Muud mootorid ja jõuseadmed

Vedelikupumbad, vedelikukulu mõõtvate seadmetega või ilma nendeta; vedelikutõstukid (-elevaatorid)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8427

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8431

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8425 –8430 masinates

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8443

Trükimasinad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8452

Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- ja rullkäigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; lülitatavad ja kinnissidurid (kaasa arvatud universaalliigendid)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8486

Masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulid) ja -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks; nende osad ja tarvikud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

8504

Arvutite toiteallikad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8506

Primaarelemendid ja -patareid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8507

8513

Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8517.69

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527 ja 8528 edastamis-/vastuvõtuaparaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8522

►M3  Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8519 või 8521 aparaatidega ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8523

Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8528

Televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8529

►M3  Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8524 –8528 aparaatidega ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8535 –8537

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8540 11 ja 8540 12

Kineskoobid, sh videomonitoridele

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8542.31 – 8542.33 ja 8542.39

Monoliit-integraallülitused

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalistes riikides

8543

Mujal selles grupis nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8548

– ►M3  Mujal selles grupis nimetamata seadmete ja aparaatide elektrilised osad ja manused ◄

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

– Mikroelektroonikamoodulid

▼M3

8549

Elektri- ja elektroonikaseadmete romud ja jäägid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

▼B

►M3  Grupp 86 ◄

►M3  Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sealhulgas elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed ◄

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; v.a:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— Sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

– – Kuni 50 cm3

– – Üle 50 cm3

— Muud

8714

Osad ja tarvikud rubriikide 8711 –8713 sõidukitele:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  88 04

Rotovarjud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 8804 kuuluvast materjalist,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

▼M3

ex  88 06

Mehitamata õhusõidukid

Telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid,

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

▼B

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9005 , 9006 , 9007 , 9008

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, muud astronoomilised instrumendid ja nende statiivid;

Fotokaamerad, fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9013

►M3  Laserid, välja arvatud laserdioodid; mujal käesolevas grupis nimetamata optilised seadmed ja instrumendid ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

▼M3

ex  90 21

Materjalid ortopeediliste abivahendite või luumurdude raviks kasutatavate abivahendite ning hammaste toestus- või asendusvahendite jaoks:

— rauast või terasest naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms tooted, samast või muust materjalist (v.a vasest) peadega

— keermestatud tooted ja keermestamata tooted rauast või terasest, v.a võtmega keeratavad puidukruvid, puidukruvid, kruvikonksud ja -rõngad, vedrupesurid jm lukupesurid, needid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

— titaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

▼B

9025

Areomeetrid ja samalaadsed mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 94

►M3  Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex  95 06

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted, v.a:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9601 ja 9602

Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted)

Töödeldud taimsed või mineraalsed nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest; vahast, steariinist, kautšukist, looduslikest vaikudest ja modelleerimispastadest voolitud või nikerdatud tooted, mujal nimetamata voolitud või nikerdatud tooted; töödeldud želatiin, kõvastumata (v.a želatiin rubriigist 3503 ), tooted sellest

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

9603

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid, kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine:

— mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

— ja

— mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Valmistamine:

— mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

— ja

— mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9613 20

Korduvtäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9614

Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
(1)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(2)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(3)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(4)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(5)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(6)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(7)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(8)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(9)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(10)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(11)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(12)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(13)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(14)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(15)   

Vt sissejuhatav märkus 4.2.

(16)   

Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1 ja 8.3.

(17)   

Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 8.2.

(18)   

Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 8.2.

(19)   

Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 8.2.

(20)   

Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1 ja 8.3.

(21)   

Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(22)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(23)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(24)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(25)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(26)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(27)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(28)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(29)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(30)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(31)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(32)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(33)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(34)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(35)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(36)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(37)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(38)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(39)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(40)   

Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(41)   

Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(42)   

Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(43)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(44)   

SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhteadmete ja -materjalide instituut.

B (a) LISA

B LISA ADDENDUM

Üldsätted

1. Allpool kirjeldatud toodete suhtes võib B lisas sätestatud eeskirjade asemel kohaldada ka järgmisi eeskirju, kui asjaomased tooted on pärit Singapurist, kuid üksnes aastakvoodi piires.

2. Käesoleva lisa kohaselt koostatud päritoludeklaratsioon peab sisaldama järgmist ingliskeelset lauset: „Derogation – Annex B(a) of Protocol Concerning the definition of the concept of ‘originating products’ and methods of administrative cooperation of the EU-Singapore FTA“.

▼M3 —————

▼B

►M3  3. ◄  Liidus haldab käesolevas lisas osutatud koguseid Euroopa Komisjon, kes võtab kõik haldusmeetmed, mida ta peab vajalikuks nende tõhusaks haldamiseks liidus kohaldatavate õigusaktide kohaselt.

►M3  4. ◄  Euroopa Komisjon haldab järgmises tabelis osutatud kvoote asjaomaste taotluste esitamise järjekorras. Asjaomaste erandite alusel Singapurist liitu eksporditud kogused arvutatakse liitu imporditud koguste põhjal.



HS-i rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatust andev toiming

Singapurist liitu suunduva ekspordi aastakvoodid tonnides

ex 1601 00

Vorst kanast, sealihast ja toorest maksast (image)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

500

ex 1602 32

ex 1602 41

ex 1602 49

ex 1602 50

►M3  
Konserveeritud lihaleivatooted või pikkpoiss sealihast (mis sisaldavad üle 40 % massist sealiha või rupsi), konserveeritud lihaleivatooted või pikkpoiss kanalihast (mis sisaldavad üle 20 % massist kanaliha või rupsi), konserveeritud lihaleivatooted või pikkpoiss veiselihast (mis sisaldavad üle 20 % massist veiseliha või rupsi)  ◄
Mitmesugused singid, jahutatud
Samosad hakitud veise- ja kanalihast (image)
Kodulinnulihataskud (image)
Kana-shaomai (image)
Kleepuv riis kanaga (image)
Rousong kana- ja sealihast (image)
Kana-gyoza

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 1603 00

Villitud (peamiselt image) kana

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 1604 20

►M3  Kalapallid ja kalakoogid, mis on valmistatud kalalihast (v.a tuun ja makrell) ning tärklisest, soolast, suhkrust ja maitseaineist ◄

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

400

ex 1604 20

Neljavärvilised rullid, valmistatud kalalihast, krabipulkadest, merevetikaist, tofunahast, taimeõlist, suhkrust, soolast, kartulitärklisest, naatriumglutamaadist ja maitseaineist

ex 1604 16

Vürtsikas krõmpsuv anšoovis (sambal ikan bilis), valmistatud anšoovisest, sibulast, tšillipaprika pastast, tamarindist, garneelipastast, pruunsuhkrust ja soolast

▼M3

ex 1605 10

Krabipallid, valmistatud nisutärklisest, soolast, suhkrust, maitseaineist, krabilihast ja täidisest

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

350

ex 1605 54

Seepiapallid, valmistatud kalalihast, seepiatäidisest, tärklisest, soolast, suhkrust ja maitseaineist

ex 1605 21

Krevetipelmeenid, valmistatud krevettidest, nisutärklisest, tapiokist, veest, talisibulast, ingverist, suhkrust ja soolast

ex 1605 29

Shaomai, valmistatud peamiselt krevettidest, kanalihast, maisitärklisest, taimeõlist, mustast piprast, seesamiõlist ja veest

ex 1902 20

Praetud kreveti-wonton, valmistatud krevettidest, soolast, õlist, suhkrust, ingverist, piprast, munadest, äädikast ja sojakastmest

ex 1605 54

Homaarimaitselised pallid: valmistatud seepia-, kala- ja krabilihast.

▼B

C LISA

MATERJALID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA ARTIKLI 3 LÕIKE 2 KOHAST KUMULATSIOONI



Harmoneeritud süsteem

Materjalide kirjeldus

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

ex  02 10

Kodulindude liha ja rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

Grupp 03

Kalad ja koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud

0709 51

ex 0710 80

0711 51

0712 31

Seened, värsked või jahutatud, külmutatud, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, kuivatatud

0710 40

2005 80

Suhkrumais

1006

Riis

ex 1102 90

ex 1103 19

ex 1103 20

ex 1104 19

ex 1108 14

ex 1108 19

Jahu, tangud, pulber, graanulid, valtsitud või helvestatud terad, tapioki- ja riisitärklis

1604 ja 1605

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad; tooted ja konservid vähkidest, limustest ja muudest veeselgrootutest

1701 ja 1702

Roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos, muu suhkur, kunstmesi ja karamell

ex 1704 90

Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm)

ex 1806 10

Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 65 % massist

1806 20

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised, v.a kakaopulber

ex 1901 90

Muud toiduvalmistised, mis sisaldavad kakaod vähem kui 40 % massist (v.a linnaseekstrakt), piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %

2003 10

Seened, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

ex 2101 12

Tooted kohvist

ex 2101 20

Tooted teest ja matest

ex 2106 90

Mujal nimetamata toiduvalmistised (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained; lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, glükoosi- ja maltodekstriinisiirupid; valmistised, mis sisaldavad piimarasvu üle 1,5 % või sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist üle 5 %)

ex 3302 10

Lõhnaainesegud kasutamiseks jookide tootmisel, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid ja mis sisaldavad piimarasva üle 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi üle 5 % massist ja glükoosi või tärklist üle 5 % massist

3302 10 29

Valmistised kasutamiseks jookide tootmisel, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid, v.a valmistised, mille tegelik alkoholisisaldus ületab 0,5 % mahust, mis sisaldavad piimarasva üle 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi üle 5 % massist ja glükoosi või tärklist üle 5 % massist

D LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 9 OSUTATUD TOOTED, MILLE PUHUL ASEANI RIIGIST PÄRIT MATERJALE KÄSITATAKSE LEPINGUOSALISEST PÄRIT MATERJALIDENA



HS-i kood

Kirjeldus

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

2906

Tsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2909

►M3  Kindla või muutuva keemilise koostisega eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid, eeteralkoholfenoolid, alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, atsetaal- ja poolatsetaalperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid ◄

2910

Kolmeaatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

2912 –2914

Aldehüüdid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; aldehüüdide tsüklilised polümeerid; paraformaldehüüd

Rubriigis 2912 nimetatud ainete halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Ketoonid ja kinoonid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2920

Muud anorgaaniliste metalle mittesisaldavate hapete estrid (v.a vesinikhalogeniidide estrid) ja nende soolad; nende halogeen-, sulfo-, nitro– ja nitrosoderivaadid

2922

Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm

2930

Väävelorgaanilised ühendid

2933

Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

2935

Sulfoonamiidid

2942

Muud orgaanilised kemikaalid

3215

Trükivärvid, tint ja tušš, kontsentreeritud, kontsentreerimata või tahked

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

4010

Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning rihmamaterjal

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- ja rullkäigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; lülitatavad ja kinnissidurid (kaasa arvatud universaalliigendid)

8504

Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid) ja induktiivpoolid ehk drosselid

8506

Primaarelemendid ja -patareid

8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; kõrvaklapid ja kuularid, komplektis mikrofoniga või mikrofonita, ning mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

8523

Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid; muud astronoomilised instrumendid ja nende statiivid (v.a raadioastronoomilised instrumendid)

9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid (v.a rubriigi 8539 gaaslahenduslambid)

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

9013

►M3  Laserid, v.a laserdioodid; mujal käesolevas grupis nimetamata muud optilised seadmed ja instrumendid ◄

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

E LISA

►M3  PÄRITOLUKINNITUSE ◄ TEKST

▼M3

Päritolukinnitus, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

▼B

Bulgaariakeelne sõnastus

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (разрешение № … от митница или от друг компетентен държавен орган ( 110 )) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … ( 111 ) преференциален произход.

Hispaaniakeelne sõnastus

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera o de la autoridad gubernamental competente no … (110) ) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (111) .

Tšehhikeelne sõnastus

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení celního nebo příslušného vládního orgánu … (110) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (111) .

Taanikeelne sõnastus

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes eller den kompetente offentlige myndigheds tilladelse nr. … (110) ) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (111) .

Saksakeelne sõnastus

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligung der Zollbehörde oder der zuständigen Regierungsbehörde Nr. … (110) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte Ursprungswaren … (111)  sind.

Eestikeelne sõnastus

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti või pädeva valitsusasutuse luba nr. … (110) ) deklareerib, et need tooted on … (111)  sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne sõnastus

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου ή της καθύλην αρμόδιας αρχής, υπ'αριθ. … (110) ) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (111) .

Ingliskeelne sõnastus

The exporter of the products covered by this document (customs or competent governmental authorisation No … (110) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin (111) .

Prantsuskeelne sõnastus

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière ou de l'autorité gouvernementale compétente no … (110) ) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (111) .

Horvaadikeelne sõnastus

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje ili ovlaštenje nadležnog državnog tijela br. … (110) ) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (111)  preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne sõnastus

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale o dell'autorità governativa competente n. … (110) ) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (111) .

Lätikeelne sõnastus

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas vai kompetentu valsts iestāžu pilnvara Nr. … (110) ), deklarē, ka, izņemottur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme no … (111) .

Leedukeelne sõnastus

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės arba kompetentingos viešosios valdžios institucijos liudijimo Nr. … (110) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (111)  preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne sõnastus

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: vagy az illetékes kormányzati szerv által kiadott engedély száma: … (110) ) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzs hiányában az áruk preferenciális … származásúak (111) .

Maltakeelne sõnastus

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni kompetenti tal-gvern jew tad-dwana nru. … (110) ) jiddikjara li, hlief fejn indikat b'mod car li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' origini preferenzjali … (111) .

Hollandikeelne sõnastus

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning of vergunning van de competente overheidsinstantie nr. … (110) ) verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (111) .

Poolakeelne sõnastus

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych lub upoważnienie właściwych władz nr … (110) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (111)  preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne sõnastus

O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira ou da autoridade governamental competente no … (110) ) declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (111) .

Rumeeniakeelne sõnastus

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală sau a autorității guvernamentale competente nr. … (110) ) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (111) .

Slovakikeelne sõnastus

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia colnej správy alebo príslušného vládneho povolenia … (110) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (111) .

Sloveenikeelne sõnastus

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom, (pooblastilo carinskih ali pristojnih vladnih organov št. … (110) )izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (111)  poreklo.

Soomekeelne sõnastus

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin tai toimivaltaisen julkisen viranomaisen lupa nro … (110) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (111) .

Rootsikeelne sõnastus

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd eller behörig statlig myndighet nr. … (110) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung. (111) 

… ( 112 )

(Koht ja kuupäev)

▼M3 —————

▼M3

(Eksportija nimi)

▼B

ÜHISDEKLARATSIOON

ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1. Singapur aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 1 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

1. Singapur aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 1 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

PROTOKOLLIS nr 1 SISALDUVATE PÄRITOLUREEGLITE LÄBIVAATAMISE KOHTA

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et protokollis nr 1 sisalduvad päritolureeglid vaadatakse läbi ja vajalikke muudatusi arutatakse emma-kumma lepinguosalise taotluse korral.

2. Protokolli nr 1 B, C ja D lisa kohandatakse vastavalt harmoneeritud süsteemi perioodilistele muudatustele.

▼M3

ÜHISDEKLARATSIOON

ÜLEMINEKUMEETMETE KOHTA PÄRAST OTSUSE JÕUSTUMISE KUUPÄEVA

Erandina lepingu protokolli nr 1 artiklist 17 „Päritolukinnituse koostamise tingimused“, nagu seda on muudetud käesoleva otsusega, jätkab Singapur käesoleva lepingu alusel tariifse sooduskohtlemise kohaldamist liidust pärit ja liidust eksporditud kaupade suhtes, kui esitatakse päritoludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt lepingu protokolli nr 1 artiklile 17 „Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused“ ja artiklile 18 „Heakskiidetud eksportija“, mis kehtisid enne käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva. Seda üleminekumeedet kohaldatakse kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

▼B

1.–4. KÄSITUSLEPE JA ÜHISDEKLARATSIOON TOLLILIITUDE KOHTA

1. KÄSITUSLEPE

SEOSES ARTIKLIGA 16.6 „MAKSUSTAMINE“

Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et artikli 16.6 „Maksustamine“ lõikes 1 olevas fraasis „käesoleva lepingu sätete“ mõeldakse sätteid, millega:

a) 

on ette nähtud kaupade mittediskrimineeriv kohtlemine 2. peatükis „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“ sätestatud viisil ja ulatuses;

b) 

takistatakse tollimaksu või muu maksu säilitamist või sisseseadmist kaupade suhtes 2. peatükis „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“ sätestatud viisil ja ulatuses ning

c) 

on ette nähtud teenusepakkujate ja investorite mittediskrimineeriv kohtlemine 8. peatüki „Teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ A jaos „Üldsätted“, B jaos „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaos „Ettevõtlus“ ja E jao „Õigusraamistik“ 6. alajaos „Finantsteenused“.

2. KÄSITUSLEPE

VAHEKOHTUNIKE TASUSTAMISE KOHTA

Lepinguosalised kinnitavad, et on 14-A lisa 10. eeskirja osas ühisel seisukohal järgmises:

1. 

Vahekohtunikele makstavate tasude ja hüvitatavate kulude puhul lähtutakse kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kirjeldatud samalaadsete rahvusvaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide standarditest.

2. 

Lepinguosalised lepivad tasu ja kulude konkreetses summas kokku enne 14-A lisa 10. eeskirjas osutatud lepinguosaliste kohtumist vahekohtuga.

3. 

Mõlemad lepinguosalised rakendavad käesolevat käsituslepet heas usus, et hõlbustada vahekohtu tööd.

3. KÄSITUSLEPE

TÄIENDAVAD TOLLIALASED SÄTTED

ARTIKKEL 1

Mõisted

Käesolevas käsitusleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„tollialased õigusaktid“ – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele;

b) 

„taotluse esitanud asutus“ – pädev tolliasutus, kelle üks lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb abi käesoleva käsitusleppe alusel;

c) 

„taotluse saanud asutus“ – pädev tolliasutus, kelle üks lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva käsitusleppe alusel vastu abitaotluse;

d) 

„isikuandmed“ – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava üksikisikuga;

e) 

„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming“ – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse ning

f) 

„tolliasutus“ – olenevalt asjaoludest kas Singapuri tolliasutus, liikmesriikide tolliasutused või Euroopa Komisjoni pädevad talitused.

ARTIKKEL 2

Kohaldamisala

1.  

Lepinguosalised abistavad teineteist kaubavahetusega seotud tollialastes küsimustes tolliasutuste kaudu käesolevas käsitusleppes sätestatud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine, eelkõige tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu, seoses järgnevaga:

a) 

kaubad, mis on taotluse esitanud lepinguosalise territooriumile importimise ajal deklareeritud teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud või reeksporditud kaupadena, mitte selle lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadena;

b) 

kaubad, mis on taotluse esitanud lepinguosalise territooriumile importimise ajal deklareeritud teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadena muul eesmärgil kui käesoleva lepingu kohaste tariifsete soodustuste saamiseks.

2.  
Käesoleva käsitusleppe kohane abi kaubavahetusega seotud tollialastes küsimustes täiendab abi, mida antakse protokolli nr 1 „Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta“ artikli 29 „Haldusuurimine“ alusel.
3.  
Olenemata lõikest 2 antakse kaupade puhul, mis läbivad ühe lepinguosalise territooriumi transiidina või laaditakse seal ümber ja mille sihtkoht on teise lepinguosalise territooriumil, kaubavahetusega seotud tollialastes küsimustes abi esimese kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ainult protokolli nr 1 „Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta“ artiklis 27 „Pädevate asutuste vaheline koostöö“, artiklis 28 „Päritoludeklaratsioonide kontrollimine“ ja artiklis 29 „Haldusuurimine“ sätestatud viisil ja ulatuses. Lepinguosalised vaatavad läbi abi andmise viisid selliste kaupade puhul, mis läbivad ühe lepinguosalise territooriumi transiidina või laaditakse seal ümber ja mille sihtkoht on teise lepinguosalise territooriumil, kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
4.  
Abi andmine kaubavahetusega seotud tollialastes küsimustes ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, mille alusel antakse vastastikust abi kriminaalasjades, ega hõlma teavet, mis on saadud õigusasutuse taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui see asutus on andnud loa sellist teavet edastada.
5.  
Käesolev käsituslepe ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.
6.  
Käesoleva käsitusleppe kohaselt antav abi puudutab ainult selliseid kaubandustehinguid, mis on seotud tollialaste õigusaktide rikkumisega ja on leidnud aset kuni kolme aasta jooksul enne abitaotluse esitamise kuupäeva.
7.  
Lepinguosalised ei pea käesolevast käsitusleppest tulenevate kohustuste täitmiseks muutma oma tolliprotseduure.

ARTIKKEL 3

Abistamine taotluse korral

1.  

Kui mõne artikli 2 „Kohaldamisala“ lõikes 1 osutatud kaubakategooria puhul on põhjust kahtlustada tollialaste õigusaktide rikkumist, esitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse taotluse peale tollele järgmist liiki teavet, millele toetudes saaks taotluse esitanud asutus tagada, et tollialaseid õigusakte kohaldatakse nõuetekohaselt:

a) 

eksportija või esindaja nimi ja aadress;

b) 

teave saadetise kohta, st konteineri number, suurus, aluse ja veoettevõtja nimi, päritoluriik, ekspordikoht ja veose kirjeldus;

c) 

klassifikatsiooninumber, kogus ja deklareeritud väärtus ning

d) 

muu teave, mida lepinguosalised peavad vajalikuks, et teha kindlaks, kas tollialaseid õigusakte on rikutud.

2.  

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral esitab taotluse saanud asutus talle järgmise teabe:

a) 

kas lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri, või

b) 

kas lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  
Taotluse saanud asutus ei pea esitama teavet, mis ei ole talle veel kättesaadav.
4.  

Lõike 1 kohaldamisel tähendab põhjus kahtlustada tollialaste õigusaktide rikkumist, et kahtlustamiseks annab alust avalik-õiguslikest või eraõiguslikest allikatest saadud järgmist liiki asjakohane teave:

a) 

varasemad tõendid selle kohta, et konkreetne importija, eksportija, valmistaja, tootja või muu ettevõtja, kes on seotud kaupade liikumisega ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile, ei ole järginud ühe või teise lepinguosalise tollialaseid õigusakte;

b) 

varasemad tõendid selle kohta, et mõni ettevõtja, kes on seotud kaupade liikumisega ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile, või kõik sellised ettevõtjad ei ole järginud ühe lepinguosalise tollialaseid õigusakte, kui kaupu on viidud ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile, või

c) 

muu teave, mida lepinguosaliste tolliasutused peavad konkreetse taotluse puhul piisavaks.

ARTIKKEL 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised võivad teineteist oma tolliasutuste kaudu abistada omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:

a) 

toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teise lepinguosalise tolliasutusele huvi pakkuda;

b) 

tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute uute viiside või meetodite kohta;

c) 

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d) 

füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega, ning

e) 

transpordivahendite kohta, mille puhul on põhjust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

ARTIKKEL 5

Abitaotluse vorm ja sisu

1.  
Käesoleva käsitusleppe kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse dokumendid, mida on vaja, et taotluse saanud asutus saaks taotlusele vastata. Kiireloomuliste juhtumite korral võib vastu võtta suulisi palveid, kuid need tuleks viivitamata kirjalikult kinnitada.
2.  

Lõike 1 kohased taotlused peavad sisaldama järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjaomaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte ning

g) 

asjaolud, mille tõttu on põhjust kahtlustada tollialaste õigusaktide rikkumist.

3.  
Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.
4.  
Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist. Seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

ARTIKKEL 6

Taotluste täitmine

1.  
Abitaotluse täitmiseks esitab taotluse saanud asutus juba tema käsutuses oleva teabe oma pädevuse piires. Taotluse saanud asutus võib oma äranägemisel osutada täiendavat abi ning teostada selleks vajalikke uurimisi või korraldada selliste uurimiste teostamise.
2.  
Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva käsitusleppe kohaldamiseks.
4.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja tema kehtestatud tingimustel viibida viimati nimetatud lepinguosalise territooriumil tehtavate uurimiste juures.

ARTIKKEL 7

Teabe edastamise vorm

1.  
Taotluse saanud asutus teatab uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele kirjalikult ning võib lisada asjaomaseid tõendavaid dokumente või muid materjale.
2.  
Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

ARTIKKEL 8

Erandid abistamiskohustusest

1.  

Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatavate tingimuste või nõuetega juhul, kui lepinguosaline, kellelt käesoleva käsitusleppe kohaselt abi taotletakse, leiab, et abi:

a) 

võib kahjustada tema suveräänsust,

b) 

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 9 „Teabevahetus ja konfidentsiaalsus“ lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  
Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3.  
Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

ARTIKKEL 9

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  
Igasugune käesoleva käsitusleppe kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on konfidentsiaalne või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele teavet vastuvõtva lepinguosalise vastavate õigusnormide kohaselt. Teabe saanud lepinguosaline säilitab teabe konfidentsiaalsuse.
2.  
Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui teavet saada võiv lepinguosaline kohustub tagama selliste andmete kaitse viisil, mida neid andmeid edastada võiv lepinguosaline peab piisavaks.
3.  
Lepinguosalised kohaldavad menetlusi tagamaks, et konfidentsiaalset teavet (sh teave, mille avalikustamine võiks kahjustada teabe esitaja konkurentsivõimet), mis on esitatud seoses lepinguosalise tollialaste õigusaktide rakendamisega, käsitletakse konfidentsiaalse teabena ja kaitstakse ilma loata avalikustamise eest.
4.  
Teabe saanud lepinguosaline kasutab seda ainult taotluses kirjeldatud eesmärkidel. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet kasutada muul otstarbel, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek.
5.  
Teabe saanud lepinguosaline võib seda teavet asjakohasel juhul kasutada oma haldus- või kohtumenetlustes, eeldusel et teabe esitanud lepinguosalise poolt delikaatseks loetud teavet ei kasutata ilma teabe esitanud lepinguosalise kirjaliku loata.
6.  
Kui lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, ei avaldata ühe lepinguosalise poolt teisele lepinguosalisele edastatud teavet massimeediale ega ühelegi isikule ega organisatsioonile peale taotluse esitanud lepinguosalise tolliasutuste; samuti ei avaldata seda ega avalikustata muul moel ilma teabe esitanud lepinguosalise kirjaliku nõusolekuta.
7.  
Kui vastavalt lõigetele 4, 5 ja 6 on ühe lepinguosalise saadud teabe kasutamiseks vaja teabe esitanud lepinguosalise nõusolekut, kehtivad sellise teabe kasutamise suhtes kõik teabe esitanud lepinguosalise seatud piirangud.

ARTIKKEL 10

Abistamiskulud

1.  
Taotluse saanud lepinguosaline katab kõik tavapärased taotluse täitmisega seonduvad kulud. Taotluse esitanud lepinguosaline kannab kulud, mis on seotud ekspertide ja tunnistajatega ning asjakohasel juhul tõlkide ja tõlkijatega.
2.  
Kui taotluse täitmise käigus ilmneb, et taotluse täitmine eeldab erakorralisi või suuri kulusid, peavad lepinguosalised nõu, et määrata kindlaks taotluse täitmise või sellega jätkamise tingimused.

ARTIKKEL 11

Rakendamine

1.  
Käesoleva käsitusleppe rakendamise eest vastutavad Singapuri puhul Singapuri tolliasutused ning liidu puhul vastavalt vajadusele Euroopa Komisjoni pädevad talitused ja liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse kehtivaid õigusnorme, eelkõige andmekaitse valdkonnas.
2.  
Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele käesoleva käsitusleppe kohaselt vastu võetud üksikasjalikest rakenduseeskirjadest.
3.  
Lepinguosalised on seisukohal, et tolliasutuste vahendite piiratusest johtuvalt tuleks taotlusi kasutada vaid siis, kui hädasti vaja.

ARTIKKEL 12

Muud lepingud

Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:

a) 

ei mõjuta käesolev käsituslepe lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muust rahvusvahelisest lepingust või konventsioonist;

b) 

loetakse, et käesolev käsituslepe täiendab tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevaid lepinguid, mis on sõlmitud või mis võidakse sõlmida üksikute liikmesriikide ja Singapuri vahel, ning on ülimuslik selliste lepingute kõigi sätete suhtes, mis on käesoleva käsitusleppega vastuolus, ning

c) 

ei mõjuta käesolev käsituslepe liidu sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva käsitusleppe alusel ning võib liidule huvi pakkuda.

ARTIKKEL 13

Konsultatsioonid

1.  
Käesoleva käsitusleppe kohaldatavusega seotud küsimuste lahendamiseks peavad lepinguosalised teineteisega nõu artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud tollikomitees.
2.  
Käesoleva käsitusleppe alusel tekkivate küsimuste suhtes ei kohaldata 14. peatükki „Vaidluste lahendamine“ ega 15. peatükki „Vahendusmehhanism“.

4. KÄSITUSLEPE

VOLITATUD ETTEVÕTJATE PROGRAMMIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

Artikli 6.3 „Tollikoostöö“ lõike 2 punkti d ja artikli 16.7 „Tollikomitee“ lõike 2 osas on lepinguosalised jõudnud järgmisele kokkuleppele:

Lepinguosalised on seisukohal, et tarneahela turvalisuse suurendamise ja seadusliku kaubavahetuse soodustamise alal tehtav vastastikune koostöö on nende mõlema huvides.

Lepinguosalised teevad tööd üksteise volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise nimel. Lepinguosalised lepivad artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud tollikomitee otsusega kokku üksteise volitatud ettevõtjate programmide vastastikuses tunnustamises.

Lepinguosalised lepivad kokku et alustavad tööd üksteise volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise nimel.

Lepinguosalised teevad mõistlikkuse piires kõik, mis suudavad, ning püüavad jõuda kokkuleppele üksteise volitatud ettevõtjate programmide vastastikuses tunnustamises ideaalis ühe aasta jooksul ja hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ÜHISAVALDUS

Tolliliitude kohta

1. Liit tuletab meelde, et riigid, kes on sõlminud liiduga tolliliidu, on kohustatud viima ennast vastavusse ühise tollitariifistikuga ja järk-järgult ka liidu soodustollirežiimiga, võttes vajalikud meetmed ja pidades asjaomaste kolmandate riikidega läbirääkimisi vastastikku kasulike lepingute üle.

Sellest tulenevalt esitas liit Singapurile üleskutse alustada läbirääkimisi nende riikidega, kes on loonud liiduga tolliliidu ja kelle toodete suhtes ei kehti käesolevast lepingust tulenevad tariifsed soodustused, et sõlmida kahepoolsed lepingud vabakaubanduspiirkonna loomise kohta vastavalt GATT 1994 XXIV artiklile.

2. Singapur on liidule teatanud, et alustab käesolevale lepingule allakirjutamise kuupäevast läbirääkimisi asjassepuutuvate riikidega, et sõlmida kahepoolsed lepingud vabakaubanduspiirkonna loomise kohta vastavalt GATT 1994 XXIV artiklile.


( 1 ) Mõiste „füüsiline isik“ hõlmab füüsilisi isikuid, kelle alaline elukoht on Läti, kuid kes ei ole Läti ega ühegi muu riigi kodanikud, kuid kellel on Läti õigusnormide alusel õigus saada välismaalase pass.

( 2 ) „Konsulaartehingud“ tähendab menetlust, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordiga seotud tollidokumendile.

( 3 ) Käesolevas artiklis tähendab „mitteautomaatne litsentsimiskord“ litsentsimiskorda, kus heaks ei kiideta kõikide selliste juriidiliste ja füüsiliste isikute taotlusi, kes vastavad asjaomase lepinguosalise nõuetele seoses litsentsi vajava kauba impordi- ja eksporditoimingute tegemisega.

( 4 ) Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada erikohustuse kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

( 5 ) „Juhatuse asukoht“ tähendab peakontorit, kus tehakse lõplikud otsused.

( 6 ) Liit on seisukohal, et „tegelik ja püsiv side“ liidu liikmesriigi majandusega, nagu see sisaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 54, on samaväärne mõistega „oluline äritegevus“. Sellele vastavalt laiendab liit käesolevast lepingust tulenevad soodustused juriidilisele isikule, mis on asutatud Singapuri õigusaktide kohaselt ja millel on Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, üksnes siis, kui kõnealusel juriidilisel isikul on Singapuri majandusega tegelik ja püsiv majanduslik side.

( 7 ) Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, hõlmab riigisisene merekabotaaž käesolevas peatükis reisijate või kauba vedu ühest liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liidu liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

( 8 ) Lõike 2 punkt a hõlmab meetmeid, mis eeldavad piiriülese teenuste osutamise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenuseosutaja on asutatud lepinguosalise territooriumil artikli 8.8 „Mõisted“ punkti d tähenduses või et ta elab lepinguosalise territooriumil.

( 9 ) Käesolev punkt ei hõlma lepinguosalise meetmeid, millega piiratakse teenuste osutamise sisendeid.

( 10 ) Kui majandustegevusega ei tegele vahetult juriidiline isik, vaid sellega tegeletakse muude ettevõtlusvormide, nagu filiaali või esinduse kaudu, võimaldatakse ettevõtjale, sealhulgas juriidilisele isikule, sellise ettevõtluse kaudu siiski kohtlemine, mis on käesoleva lepingu alusel ettevõtjatele ette nähtud. Sellist kohtlemist võimaldatakse ka ettevõtlusele, mille kaudu tegeletakse majandustegevusega, kuid ei laiendata seda muudele ettevõtja osadele, mis asuvad väljaspool seda territooriumi, kus majandustegevusega tegeletakse.

( 11 ) Lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja võib tähendada ka juriidilist isikut, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku teise tütarettevõtja tütarettevõtja.

( 12 ) Suurema õiguskindluse huvides hõlmab tuumamaterjalide töötlemine kõiki tegevusi, mida on nimetatud rahvusvahelises majanduse tegevusalade klassifikaatoris, mis on esitatud ÜRO Statistikaametis (Statistical Papers, M seeria, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002, kood 2330).

( 13 ) Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, hõlmab riigisisene merekabotaaž käesolevas peatükis reisijate või kauba vedu ühest liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liidu liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

( 14 ) Lõike 2 punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mis võetakse põllumajandustoote tootmise piiramiseks.

( 15 ) Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantidega seotud meetmete ja piirangute suhtes artiklit 8.14 „Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid“.

( 16 ) Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi kohaldatakse ka nende meetmete suhtes, millega reguleeritakse ettevõtte juhatuse moodustamist, nagu kodakondsus- ja elukohanõuded.

( 17 ) Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Pädevad asutused võivad nõuda, et väljaõpe oleks seotud omandatud ülikoolikraadiga.

( 18 ) Suurema õiguskindluse huvides ning ilma, et see piiraks artikli 8.1 „Eesmärk ja kohaldamisala“ lõike 4 kohaldamist, ei võimalda kirjeldatud sätete alusel lepinguosalise territooriumil viibimine äriühingusiseselt üle viidud isikul taotleda asjaomase lepinguosalise riigis alalist elamisluba ega kodakondsust.

( 19 ) Käesolev artikkel ei piira õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Singapuri ja liidu liikmesriigi vahelisest kahepoolsest viisavabaduslepingust.

( 20 ) Litsentsi või loaga seotud tasud ei hõlma makseid enampakkumise, pakkumise või muul mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

( 21 ) CPC on ühtne tooteklassifikaator, mis on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, seeria M, nr 77, CPC prov, 1991.

( 22 ) „Tarkvara“ tähendab juhiste kogumit, mida on vaja arvutite töölepanekuks ja nendega suhtlemiseks. Konkreetsete rakenduste (rakendustarkvara) jaoks võib arendada mitu eri programmi ning kliendil võib olla võimalik valida poes müüdavate valmisprogrammide (pakendatud tarkavara) kasutamise, erinõuetele vastavate eriprogrammide arendamise (kohandatud tarkvara) või nende kahe kombinatsiooni kasutamise vahel.

( 23 ) Nt W/120.1.A.b. (majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused), W/120.1.A.d. (arhitektuursed teenused), W/120.1.A.h. (meditsiini- ja hambaraviteenused), W/120.2.D (audiovisuaalteenused), W/120.5. (haridusteenused).

( 24 ) Vt eelmine joonealune märkus.

( 25 ) Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse artiklit 8.22 „Konkurentsivastaste võtete tõkestamine postiteenuste valdkonnas“ üksnes põhiliste kirjateenustega seotud meetmete suhtes.

( 26 ) Asjakohaste meetmete säilitamine hõlmab selliste meetmete tõhusat jõustamist.

( 27 ) Käesoleva artikli ning artikli 8.30 „Peamiste teenuseosutajate käitumine“ kohaldamisel tunnistatakse üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkuja peamiseks teenuseosutajaks kooskõlas lepinguosalise siseriikliku õiguse ja menetlustega.

( 28 ) Asjakohaste meetmete säilitamine hõlmab selliste meetmete tõhusat jõustamist.

( 29 ) Litsentsi või loaga seotud tasud ei hõlma makseid enampakkumise, pakkumise või muul mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

( 30 ) Käesolevas lõikes hõlmavad „meetmed“ üksnes meetmeid, mis on kodakondsuse või geograafilise päritolupiirkonna alusel diskrimineerivad selle füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle suhtes meedet kohaldatakse.

( 31 ) Avaliku korra erandit võib kohaldada üksnes juhul, kui esineb tõeline ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.

( 32 ) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude tõhus ja õiglane määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a) 

mida kohaldatakse mitteresidentidest ettevõtjate ja teenuseosutajate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks poole territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;

b) 

mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil;

c) 

mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidumist, sealhulgas maksukuulekusmeetmed;

d) 

mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt osutatavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistelt tarbijatelt lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või kogumine;

e) 

millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenuseosutajatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f) 

millega lepinguosalise maksubaasi kaitsmiseks määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvatisi või laene.

Punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise õigusaktides sätestatud maksualaste määratluste ja mõistete või nendega võrdväärsete või samalaadsete määratluste ja mõistete järgi.

( 33 ) Käesoleva artikli lõigete 10, 11 ja 13 ning artikli 9.11 „Läbirääkimised“ lõike 2 kohaldamisel tähendab „muu teade, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena“ artikli 9.6 „Teated“ lõike 5 kohaldamisalasse jäävat kavandatud hanke teadet ning artikli 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“ lõike 12 kohaldamisalasse jäävat teadet, milles tarnijaid kutsutakse taotlema enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja.

( 34 ) Liidu puhul hõlmavad patendid käesoleva peatüki kohaldamisel täiendava kaitse tunnistustest tulenevaid õigusi.

( 35 ) Ilma et see piiraks artikli 10.6 „Fonogrammitootjad“ kohaldamist, tunnistavad lepinguosalised, et viidete suhtes kõnealustele rahvusvahelistele lepingutele kohaldatakse reservatsioone, mida lepinguosalised on nende lepingute suhtes teinud.

( 36 ) Liidu puhul hõlmab termin „kinematograafilised teosed“ ka audiovisuaalseid teoseid.

( 37 ) Liidu puhul lõpeb kaitse kehtivusaeg 70 aasta möödumisel viimase isiku surmast, keda siseriikliku õiguse alusel määratleti autorina, ning see ei ole mingil juhul lühem kui artikli 10.5 „Kaitse kestus“ lõike 3 alusel tagatava kaitse minimaalne kestus.

( 38 ) „Fonogrammitootja“ tähendab füüsilist või juriidilist isikut, kelle algatusel ja vastutusel tehakse esituse helide või muude helide või neid esindavate märkide esimene salvestus.

( 39 ) Fonogrammide puhul tähendab „üldsusele esitamine“ fonogrammile salvestatud helide või helisid esindavate märkide mis tahes viisil kõlalist esitamist üldsusele.

( 40 ) Singapur täidab käesoleva artikliga ette nähtud kohustused täielikult kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

( 41 ) Käesolevas artiklis tähendavad „tehnilised meetmed“ mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste, esituste või fonogrammidega seotud toiminguid, milleks autorid, esitajad või fonogrammitootjad ei ole lepinguosalise siseriiklike õigusaktidega ette nähtud korras luba andnud. Ilma et see piiraks lepinguosalise siseriiklike õigusaktidega ette nähtud autoriõiguse või sellega seotud õiguste kohaldamisala, on tehnilised meetmed tõhusad juhul, kui autorid, esitajad või fonogrammitootjad kontrollivad kaitstud teoste, esituste või fonogrammide kasutamist, rakendades selleks kaitse eesmärki täitvat juurdepääsukontrolli või kaitsevahendit, nagu teose või muu objekti krüpteerimine, skrambleerimine või kopeerimiskaitsemehhanism.

( 42 ) Ükski käesoleva peatüki säte ei tähenda seda, et Singapur peab piirama selliste seadmete importi või omamaist müüki, millega ei tagata sellise tehnilise meetme tõhusust, mille ainus eesmärk on kontrollida kinofilmide seaduslike koopiate turu segmentimist ning mis muul viisil ei riku tema siseriiklikku õigust.

( 43 ) Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei ole kumbki lepinguosaline kohustatud nõudma, et tarbeelektroonika-, telekommunikatsiooni- või infotehnoloogiatoodete disain või kõnealuste toodete disain ning osade ja komponentide valik vastaks mis tahes konkreetsetele tehnilistele meetmetele, seni kuni toode ei ole muul moel vastuolus meetmetega, mida ta kasutab kõnealuste lõigete rakendamiseks.

( 44 ) Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ järgmist:

a) 

teave, mille alusel tehakse kindlaks teos, esitus või fonogramm; teose autor, teose esitaja või fonogrammitootja või teose, esituse või fonogrammiga seotud mis tahes õiguste omaja või teose, esituse või fonogrammiga seotud mis tahes õiguste omaja;

b) 

teavet teose, esituse või fonogrammi kasutamistingimuste kohta või

c) 

mis tahes numbreid ja koode, mis sisaldavad punktides a ja b esitatud teavet,

kui see teave on lisatud teose, esituse või fonogrammi koopiale või avalikustatakse seoses teose, esituse või fonogrammi edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemisega.

( 45 ) Singapur on kaubamärgiõiguse Singapuri lepingu osalisriik, samal ajal kui liit teeb kõik mõistlikud jõupingutused kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga ühinemise hõlbustamiseks.

( 46 ) Kirjeldavate terminite aus kasutamine hõlmab selliste tähiste kasutamist, mis viitavad kaupade või teenuste geograafilisele päritolule, juhul kui selline kasutamine on kooskõlas ausate tööstus- ja äritavadega.

( 47 ) Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „geograafiline tähis“ tähist, mis näitab, et kaup on pärit lepinguosalise territooriumilt või selle territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatav omadus, maine või muu iseloomustav tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga.

( 48 ) C alajao „Geograafilised tähised“ kohaldamisel viitab geograafiliste tähiste kaitse menetlus Singapuri puhul riigisisese registreerimise menetlusele süsteemi alusel, mille Singapur kehtestab artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ lõike 2 kohaselt.

( 49 ) Käesoleva lõike ning artikli 10.21 „Seos kaubamärkidega“ lõike 1 kohaldamisel tähendab termin „samasugune kaup“ seoses kaubaga, mille geograafiline tähis on kaitstud lepinguosalise artiklis 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitsmise süsteem“ osutatud süsteemiga, sellist kaupa, mis jääks lepinguosalise registris samasse kategooriasse kui kaup, mille geograafiline tähis on registreeritud.

( 50 ) Suurema õiguskindluse huvides täpsustatakse, et seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et kaitstud geograafilise tähise ja tõlgitud termini vahel puudub seos. Peale selle lepitakse kokku, et kõnealuse sätte kohaldamine ei piira C alajaos „Geograafilised tähised“ esitatud üldeeskirju.

( 51 ) Singapuri puhul viitab termin „asjaomased tootjad“ kõnealustele õiguste omanikele.

( 52 ) Singapuri puhul on varasema olemasoleva kaubamärgiga vastuolus olevat geograafilist tähist võimalik registreerida varasema olemasoleva kaubamärgi õiguste omaja nõusolekul. Liidu puhul ei ole selline nõusolek varasema olemasoleva kaubamärgiga vastuolus oleva geograafilise tähise registreerimise eeltingimus.

( 53 ) D alajao „Disainilahendused“ kohaldamisel võimaldab liit kaitset ka registreerimata disainilahendustele, kui on täidetud nõuded, mis on sätestatud nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, viimati muudetud nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1891/2006.

( 54 ) Lepinguosalised lepivad kokku, et võidakse nõuda disainilahenduste eristatavust, kui see on lepinguosaliste õigusaktidega ette nähtud. Selle all mõeldakse disainilahendusi, mis oluliselt erinevad teadaolevatest disainilahendustest või teadaolevate disainilahenduste omadustest. Liit peab disainilahendust eristatavaks, kui üldmulje, mille see asjatundjast kasutajale jätab, erineb üldmuljest, mille jätab sellisele kasutajale mis tahes üldsusele kättesaadavaks tehtud disainilahendus.

( 55 ) Disainilahendusi ei jäeta kaitse alt välja üksnes selle põhjal, et need moodustavad osa esemest või tootest, tingimusel, et need on nähtavad, vastavad käesoleva lõike nõuetele ning lepinguosaliste vastava siseriikliku õiguse alusel:

a) 

vastavad kõikidele muudele disainilahenduste kaitse nõuetele ja

b) 

ei ole muul viisil disainilahenduste kaitse alt välja

jäetud.

( 56 ) Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist nägemast oma siseriikliku õiguse alusel ette muid täpsustatud erandeid disainilahenduste kaitsest. Lepinguosalised lepivad kokku, et sellised erandid ei ole laiaulatuslikud.

( 57 ) Singapuri puhul hõlmavad sellise kaitse ulatus ja selle andmise tingimused Singapuri autoriõiguse seaduse paragrahvi 74 kohaseid asjaolusid.

( 58 ) Käesoleva artikli ning artikli 10.33 „Farmaatsiatoote turuleviimiseks haldusliku turustamisloa saamise eesmärgil esitatud katseandmete kaitse“ kohaldamisel määratlevad mõlemad lepinguosalised termini „farmaatsiatoode“ oma vastavate õigusaktide põhjal, mis kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval. Liidu puhul viitab termin „farmaatsiatoode“ ravimile.

( 59 ) Singapur kohustub võimaldama patendikaitsega antavate õiguste pikendamist, et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja lühenemine, mis tuleneb halduslikust turustamisloa menetlusest seoses diagnoosimiseks või katsetamiseks kasutatavate ainetega, millele on antud luba ravimina.

( 60 ) Patendi kehtivusaja pikendamise võimaldamise tingimused ja menetlused määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavate õigusaktidega. See ei piira võimalikku laiendamist pediaatriaga seotud eesmärkidel, kui üks lepingupool on selle ette näinud.

( 61 ) Käesolevas artiklis käsitletud kaitse pakkumise tingimused ja menetlused määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavate õigusaktidega.

( 62 ) Viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest algatavad lepinguosalised ilma piiranguteta arutelud farmaatsiatoote turuleviimiseks haldusliku turustamisloa saamise eesmärgil esitatud katseandmete kaitse kestuse pikendamiseks.

( 63 ) Käesoleva artikli raames lepitakse kokku, et selliseid konfidentsiaalseid tõendavaid katseandmeid või uuringuid ei kasutata selle kindlakstegemiseks, kas kiita heaks mis tahes muu taotlus, vähemalt viie aasta pikkusel ajavahemikul:

a) 

alates esimese taotluse kättesaamise kuupäevast Singapuri puhul;

b) 

alates esimese taotluse heakskiitmise kuupäevast liidu puhul,

välja arvatud juhul, kui katseandmed või uuringud esitanud isik on andnud selleks oma nõusoleku.

( 64 ) Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „agrokeemiatooted“ liidu puhul toimeaineid ja valmistisi, mis sisaldavad ühte või mitut toimeainet, mis on esitatud sellisel kujul, nagu neid kasutajale tarnitakse, ning mis on ette nähtud:

a) 

taimede või taimsete saaduste kaitseks kõikide kahjulike organismide eest või selliste organismide mõju vältimiseks, kui kõnealused ained või valmistised ei ole teisiti määratletud punktides b–e;

b) 

taimede eluprotsessi mõjutamiseks, välja arvatud toitainetena (nt taimekasvuregulaatorid);

c) 

taimsete saaduste säilitamiseks, kui kõnealuste ainete või saaduste suhtes ei kohaldata nõukogu või komisjoni erisätteid säilitusainete kohta;

d) 

ebasoovitavate taimede hävitamiseks või

e) 

taimeosade hävitamiseks, taimede ebasoovitava kasvu kontrollimiseks või ärahoidmiseks.

( 65 ) Kui see on kohaldatava õigusega lubatud ja kooskõlas sellise õiguse sätetega, lepitakse kokku, et väljend „liidud ja ühingud“ hõlmab õiguste kollektiivse haldamise organisatsioone ning Euroopa Liidu puhul kutselisi intellektuaalomandi kaitse organisatsioone, kes on intellektuaalomandi õiguste omanike üldtunnustatud esindajad.

( 66 ) Lepinguosaline võib patendid C jao „Intellektuaalomandi õiguste tsiviilõiguslik kaitse“ kohaldamisalast välja jätta.

( 67 ) Singapuri puhul lepitakse kokku, et Singapur võib ette näha, et tema kohtuorganitel on õigus anda korraldus rahalise hüvitise maksmiseks juhul, kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus või kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

( 68 ) Liidu puhul hõlmab see asjakohastel juhtudel ka mittemajanduslikke tegureid, näiteks õiguse omanikule tekitatud moraalset kahju.

( 69 ) Lepitakse kokku, et edastamisfunktsioon hõlmab ka marsruutimisfunktsiooni.

( 70 ) Lepitakse kokku, et materjalile juurdepääsu pakkumine ilma selle sisu valimata ja/või muutmata viitab ka kõikidele sidevõrgule juurdepääsu saamiseks kasutatavatele vahenditele ning hõlmab juhtumeid, mille puhul pakutakse ühendust materjaliga.

( 71 ) Lepitakse kokku, et vahemällu salvestamine automaatse protsessi teel võib viidata ka materjali vahepealsele ja ajutisele talletamisele selle edastamise või sellele juurdepääsu pakkumise käigus.

( 72 ) Lepinguosalised vaatavad kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustamisest läbi võimaluse lisada käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisalasse ka disainilahenduse õigust rikkuvad kaubad. Sellise läbivaatamise tulemusel võivad lepinguosalised kaubanduskomitee otsuse põhjal käesoleva artikli lõiget 2 muuta.

( 73 ) Kui Singapuri pädeva asutuse hinnangu kohaselt kaalub vertikaalse kokkuleppe konkurentsivastane mõju konkurentsiseaduse paragrahvis 34 (50B peatükk) sätestatud keelu kohaselt tõenäoliselt üles selle konkurentsi soodustava mõju, suunab pädev asutus küsimuse ministrile. Minister teeb otsuse konkurentsiseaduse paragrahvi 34 kohaldatavuse üle kõnealuse vertikaalse kokkuleppe suhtes. See ei piira võimalust, et Singapuri pädev asutus kohaldab konkurentsiseaduse paragrahvi 47, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundiga ettevõtjate sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes.

( 74 ) See lõige ei piira teenuste subsiidiumide määratluse üle WTOs edaspidi peetavate arutelude tulemusi. Lepinguosalised kaaluvad vastutulelikult võimalust võtta kaubanduskomitees vastu otsus käesoleva lepingu ajakohastamiseks, et kajastada WTOs teenuste subsiidiumi määratluse kohta saavutatud kokkulepet.

( 75 ) See ei takista lepinguosalisi andmast ajutist likviidsustoetust laenutagatiste või laenudena, piirates neid summaga, mis on vajalik raskustes äriühingu tegevuse jätkamiseks seni, kuni töötatakse välja ümberkorraldus- või likvideerimiskava.

( 76 ) Käesolevas peatükis sisalduvad viited tööle hõlmavad ILO ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ministrite 2006. aasta deklaratsioonis täieliku ja tootliku tööhõive ja kõigi jaoks inimväärse töö tagamise kohta kokku lepitud inimväärse töö tegevuskava seisukohast asjakohaseid teemasid.

( 77 ) Viidatud mitmepoolsed keskkonnakokkulepped hõlmavad lepinguosaliste jaoks siduvaid protokolle, muudatusi, lisasid ja kohandusi.

( 78 ) Suurema õiguskindluse huvides võib haldusmeetmete läbivaatamine toimuda tavaõiguse kohtuliku läbivaatamise teel ning haldusmeetmete korrigeerimine võib hõlmata kõnealuste meetmete suunamist tagasi need meetmed võtnud organile, et neid korrigeerida.

( 79 ) Suurema õiguskindluse huvides lepivad lepinguosalised ühiselt kokku, et ükski käesoleva lepingu säte ei välista mingeid maksustamismeetmeid, mille abil püütakse saavutada sotsiaalkindlustuse, rahvatervise või muid sotsiaalseid ja ühiskondlikke eesmärke või makromajanduslikku stabiilsust. ega maksusoodustusi, mis on seotud äriühingu asutamiskoha, mitte selle omaniku kodakondsusega. Makromajandusliku stabiilsuse tagamisele suunatud maksustamismeetmed on sellised meetmed, millega vastatakse rahvamajanduses esinevatele liikumistele ja suundumustele, et lahendada või vältida süsteemset tasakaalustamatust, mis oluliselt ohustab rahvamajanduse stabiilsust.

( 80 ) „vabalt konverteeritav valuuta“ – vääring, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes.

( 81 ) Kaitsemeetmete rakendamist võib pikendada nende ametliku taaskehtestamise kaudu erakorraliste asjaolude jätkumise korral ja alles pärast seda, kui teisele lepinguosalisele on kavandatavast ametlikust taaskehtestamisest teatatud.

( 82 ) See lõige ei piira lepinguosaliste õigust aktsepteerida teiste riikide siseriiklikke standardeid või tehnilisi eeskirju.

( 83 ) Käesoleva lisa artikli 3 „Õigusnormide lähendamine“ lõike 1 punkt a ja lõige 2 ning artikkel 6 „Muud kaubandust piiravad meetmed“ ei piira Singapuri võimalusi kasutada liikluse korraldamiseks selliseid vahendeid nagu elektrooniline teemaksude kogumine, et võtta arvesse Singapurile iseloomulikku ruumipuudust.

( 84 ) Suurema selguse huvides on terminite „EÜ tüübikinnitus“, „EÜ tüübikinnitustunnistus“, „vastavustunnistus“ ja „EÜ tüübikinnitusmärk“ tähendus selline, nagu on määratletud liidu õigusaktides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

( 85 ) Kui käesoleva lõike kohaldamisel viitab termin „käesoleva lisaga hõlmatud uued liidu tooted“ kogu sõidukile, tähistab see sõidukeid, mida pole varem maailmas registreeritud.

( 86 ) Kui importivaks lepinguosaliseks on Singapur, tähendab ettevõtja asjaomase toote importijat.

( 87 ) Terminid „impordi litsentsimine“, „impordi automaatne litsentsimine“ ja „impordi mitteautomaatne litsentsimine“ on määratletud WTO lepingus impordi litsentsimise protseduuride kohta (artiklites 1–3).

( 88 ) Suurema selguse huvides olgu öeldud, et meditsiiniseade ei avalda oma peamist ettenähtud toimet inimkehas või -kehale farmakoloogilisel, immunoloogilisel või ainevahetuslikul teel, kuid selle toimele võib nimetatud viiside kasutamine kaasa aidata.

( 89 ) Lepinguosalised võivad kaubavahetuskomitee otsusega kokku leppida mis tahes uutes rahvusvahelistes standardimisasutustes, mida nad peavad käesoleva lisa rakendamise seisukohast asjakohaseks.

( 90 ) Näiteks vaatab Singapur läbi tarbijakaitse (ohutusnõuete) registreerimiskavaga seotud haldusmenetlused, kaasa arvatud katsearuannete ja vastavussertifikaatide heakskiitmise ja läbivaatamise korra.

( 91 ) Singapur täidab selle nõude kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

( 92 ) Seaduse jaotise 44 lõike 1 punkti g kohane vastav erikool on alaealiste seadusrikkujate karistusasutus ja mitte tavaline haridusasutus. Alaealised seadusrikkujad viibivad vastavas erikoolis rehabilitatsiooni ja mitte formaalse hariduse omandamise eesmärgil.

( 93 ) Näiteks ei ole Singapuris depooteenuseid osutava finantsasutuse juriidilise vormina üldiselt vastuvõetav füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtluspartnerlus. Selle märkuse eesmärk ei ole mõjutada või muul viisil piirata teise lepinguosalise finantsteenuste osutaja valikuvõimalust filiaali või tütarettevõtja vahel.

( 94 ) Siin peetakse silmas mittelühiajalist õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustust ning pikemaid kui viieaastaseid strateegiaid.

( 95 ) Kompenseerivaid kohandusi ei saa pidada ebapiisavaks üksnes seetõttu, et kohustuste üldine tase ei võimalda pärast uue meetme kehtestamist reguleerida pangandusvaldkonda märgatavalt rohkem läbi turutingimuste kui uue meetme kaudu.

( 96 ) Tegutseb keskse hankeasutusena kõigi Itaalia riiklike ametiasutuste jaoks.

( 97 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, muudetud redaktsioon.

( 98 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), muudetud redaktsioon.

( 99 ) Käesolevas lisas mõeldakse „liidu võrgustiku direktiivi“ all Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 100 ) Liidu võrgustiku direktiivi kohaselt on „riigi osalusega äriühing“ ettevõtja, mille üle avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või seda ettevõtjat reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju. Eeldatakse, et avaliku sektori hankijatel on valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:

— 
omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;
— 
kontrollivad enamust ettevõtja emiteeritud aktsiatega seotud häältest, või
— 
võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest.

( 101 ) Transporditeenuste puhul loetakse võrgustiku olemasoluks seda, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva ametiasutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindusmarsruutide tingimused, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus.

( 102 ) Nt selliste võrkude pakkumine või käitamine (joonealuse märkuse 4 tähenduses), mis pakuvad avalikku teenust kiir- või tavarongitranspordi valdkonnas.

( 103 ) „Sidusettevõtja“ on mis tahes ettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) nõuetele või hankijate puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, on sidusettevõtja mis tahes ettevõtja, millele võrgustiku sektori hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju või millel võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori hankijale või millele võib koos võrgustiku sektori hankijaga valitsevat mõju avaldada teine ettevõtja tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.

( 104 ) Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise aja tõttu eelneva kolme aasta käivet ei ole olemas, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eriti äritegevuse perspektiivhinnangute abil, et käesolevas lõikes viidatud käive on usaldusväärne.

( 105 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( 106 ) See kategooria võib muu hulgas hõlmata järgmist: subsiidiumid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud selgelt määratletud eesmärkideks, subsiidiumid koolituste korraldamiseks ja töökohtade loomiseks, keskkonnatoetused ning subsiidiumid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (st ettevõtetele, kus on vähem kui 250 töötajat).

( 107 ) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

( 108 ) Artikli 29 „Haldusuurimine“ lõike 3 kohaldamisel hõlmab korduv halduskoostööst hoidumine muu hulgas asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist ning korduvat uurimisest keeldumist või põhjendamatut viivitust uurimise teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel kümne järjestikuse kuu jooksul.

( 109 ) EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23.

( 110 )  ►M3  Märkida eksportija viitenumber, mille abil tehakse kindlaks eksportija. Liidu eksportija puhul on selleks liidu õigusnormide kohaselt määratud number. Singapuri puhul on selleks Singapuri õigusnormide kohaselt määratud number. Kui eksportijale ei ole numbrit määratud, võib selle välja tühjaks jätta. ◄

( 111 ) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb tooteid, mis pärinevad liidust, tähistab eksportija need märkega „EU“. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM“ dokumendis, millel deklaratsioon esitatakse.

( 112 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.