„purilennuk“ – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub õhu dünaamilisest vastumõjust selle püsilennupindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit;

„mootor“ – seade, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks mootorpurilennuki jõuallikana;

„mootorpurilennuk“ – ühe või mitme mootoriga purilennuk, millel seisatud mootori(te)ga olekus on purilennuki omadused;

„äriline lennutegevus“ – purilennukiga tasu eest teostatav avalikkusele kättesaadav lennutegevus või lennutegevus, mida, juhul kui see ei ole avalikkusele kättesaadav, teostatakse ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, kusjuures klient ei oma kontrolli ettevõtja üle;

„võistluslend“ – mis tahes lend, kus purilennukit kasutatakse lennuralliks või -võistlusteks, sh lennuralliks või -võistlusteks harjutamiseks ning asjaomase lennuralli või võistluse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

„demonstratsioonlend“ – purilennukilend, mida tehakse avalikkuse jaoks korraldatud reklaamitud üritusel näitamiseks või meelelahutuse pakkumiseks, sh demonstratsioonlennuks harjutamiseks ning reklaamitud ürituse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

„tutvustuslend“ – rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend purilennukiga, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 ( 1 ) artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks;

„vigurlend“ – ettekavatsetud manööver, millega kaasneb purilennuki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega muuks kui vigurlennuloa, vigurlennutunnistuse või vigurlennupädevusmärke saamiseks ette nähtud lennuõppeks;

„peamine tegevuskoht“ – purilennukikäitaja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse kontrollimine;

„kuivrendi leping (dry lease agreement)“ – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt purilennukit käitatakse rendilevõtja vastutusel;

„riiklik luba“ – piloodiluba, mille liikmesriik on siseriiklike õigusaktide kohaselt välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva;

„SFCL-osa kohane luba“ – käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) nõuetele vastav lennumeeskonna liikme luba;

„muutmisaruanne“ – aruanne, mille alusel võib loa muuta SFCL-osa kohaseks loaks;

lennud, mille kulud jagatakse, tingimusel et purilennukilennuga seotud otseseid kulusid ning purilennuki ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaseid kulusid kannavad proportsionaalselt pardalviibijad;

võistluslennud või demonstratsioonlennud, tingimusel et kõnealuste lendude eest makstav rahaline või muu tasu ei hõlma enamat kui purilennukilennuga seotud otseste kulude katmist ja proportsionaalset panust purilennuki ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaste kulude kandmisse ning et saadud auhinnad ei ole suuremad kui pädeva asutuse kindlaksmääratud piirväärtus;

tutvustuslennud, langevarjuhüpetega seotud lennud, purilennuki pukseerimine või vigurlennud, mida käitab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon käitab purilennukit kas omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et selliste lendude käitamine moodustab ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest;

õppelennud, mida korraldab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis.

antud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse vastava piloodipädevuse omandamiseks vajaliku koolituse mahtu;

õigusi kohaldatakse ainult järgmise suhtes:

sellise loa omaniku puhul, kes taotleb purilennukipiloodi luba, võetakse arvesse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni (ATO) või deklareeritud koolitusorganisatsiooni (DTO) soovituse alusel läbitud koolitust;

liikmesriik esitab komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (EASA) iga kolme aasta järel aruande ja ohutusriskide hinnangu;

liikmesriik jälgib käesoleva lõike alusel väljaantud lubade kasutamist, et tagada lennundusohutuse vastuvõetav tase ning võtta kõrgenenud ohutusriski või mõne ohutusalase probleemi avastamise korral asjakohaseid meetmeid.

kannab kõik FCL-osa kohastel lubadel seni kinnitatud õigused üle uuele loavormile;

muudab määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.800 kohaselt välja antud vigurlennupädevusmärked käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.200 alapunkti c kohasteks edasijõudnute vigurlennupädevusmärgeteks;

kannab FCL-osa kohase loaga seotud lennuinstruktori tunnistuse kehtivusaja piloodi logiraamatusse või annab välja samaväärse dokumendi. Pärast kõnealuse kehtivusaja lõppu võivad piloodid kasutada instruktori õigusi üksnes juhul, kui nad täidavad käesoleva määruse III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.360 nõudeid.

„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid“ (AMC) – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud ja rakendusaktide nõuete täitmise vahendeid;

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid“ (AltMoC) – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud ja rakendusaktide täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

„õhusõiduki kapten“ (PIC) – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;

„õhusõiduki lennukäsiraamat“ (AFM) – dokument, mis sisaldab asjaomase purilennukiga seotud kohaldatavaid ja kinnitatud käitamispiiranguid ning teavet;

„psühhoaktiivne aine“ – alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

„kriitilised lennuetapid“ – start, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid, mis on purilennuki ohutu käitamise seisukohalt olulised;

„käitamiskoht“ – koht, välja arvatud lennuväli, mille õhusõiduki kapten või käitaja on valinud maandumiseks või stardiks;

„meeskonnaliige“ – käitaja poolt määratud isik, kes täidab purilennuki pardal ülesandeid; kui tegu ei ole õhusõiduki kapteni endaga, siis õhusõiduki kapteni alluvuses;

„elektrooniline lennudokumentatsioon“ (EFB) – elektrooniline infosüsteem, mis hõlmab lennumeeskonnale mõeldud seadmeid ja rakendusi, mis võimaldavad salvestada, uuendada, kuvada ja töödelda elektroonilise lennudokumentatsiooni ülesandeid, et toetada lennutegevust või -ülesandeid;

„ohtlikud kaubad“ – kaubad või ained, mis võivad kahjustada tervist, ohutust, vara või keskkonda ning mis on loetletud tehnilistes juhendites esitatud ohtlike kaupade loetelus või mida liigitatakse vastavalt nendele juhenditele;

„tehnilised juhendid“ – ICAO välja antud dokumendi „Ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhendid“ uusim kehtiv väljaanne koos lisade ja täiendustega, avaldatud numbri 9284-AN/905 all;

„purilennuki erilend“ – mis tahes äriline või mitteäriline lennutegevus, kus purilennuki kasutamise peamine eesmärk ei ole tavapärased spordi- või harrastuslennud, vaid langevarjulennud, uudiste-, tele- või filmilennud, demonstratsioonlennud või muud seesugused erilennud;

„öö“ – ajavahemik õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel. Päevavalgus lõpeb õhtul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti ja algab hommikul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti;

„lennueksam“ – loa või pädevusmärke väljaandmiseks või õiguse pikendamiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„atesteerimine“ – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

„lennuaeg“ –

„lennuoskuse tasemekontroll“ – käesoleva määrusega kehtestatud hiljutise lennukogemuse nõuete täitmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„soololend“ – lend, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõiduki pardal üksi;

„marsruutlend“ – stardialalt algav lend, mida käitatakse standardseid navigatsiooniprotseduure kasutades väljaspool nähtavuspiiri või pädeva asutuse kindlaksmääratud vahemaad.

Kui seda nõuab pädev asutus, kes kontrollib kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunktiga 2, kas käitaja täidab jätkuvalt asjakohaseid nõudeid, peab asjaomane käitaja tõendama, et ta täidab määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

Nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada järgmisi võimalusi:

neid käitatakse päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt ning

nende ohutuse üle teostab järelevalvet isik, kelle on määranud tutvustuslendude eest vastutav organisatsioon.

pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt nõutavaid ohutusmeetmeid ning

lennukõlblikkusdirektiive ja muud ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 77 lõike 1 punkti h kohaselt esitatud kohustuslikku teavet.

vastutab purilennukilennu ajal purilennuki ning selle pardal olevate isikute ohutuse eest;

vastutab lennu alustamise, jätkamise või lõpetamise eest ohutuse huvides;

tagab, et täidetakse kõiki käitamisprotseduure ja kontroll-lehti;

alustab lendu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et on täidetud kõik järgmised lennutegevusnõuded:

tagab, et on tehtud õhusõiduki lennukäsiraamatu kohane lennueelne ülevaatus;

ei tohi täita tööülesandeid purilennuki pardal ühel järgmistest juhtudest:

keeldub vedamast kõiki purilennukit või selles veetavaid isikuid ohustada võivaid isikuid või ükskõik millist pagasit, või saadab need pardalt maale;

ei luba vedada purilennukis isikut, kes näib olevat psühhoaktiivsete ainete tugeva mõju all ja võib seetõttu ohustada purilennukit või selles veetavaid isikuid;

tagab, et kriitilistel lennuetappidel või olukorras, kui seda peetakse ohutuse huvides vajalikuks, istuvad kõik pardal viibivad isikud oma istekohtadel ja nad on kinnitanud oma turvavöö;

lennu ajal:

tegutseb kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sel juhul võib ta eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on ohutuse huvides vajalik;

ei jätka lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva lennuvälja või käitamiskohani, kui tema töövõime on väsimuse, haiguse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud;

registreerib kasutamisega seotud andmed ning purilennuki kõik teadaolevad või arvatavad defektid purilennuki tehnilises päevikus või lennupäevikus lennu või lendude seeria lõppemisel;

teatab purilennukiga juhtunud lennuõnnetuse või olulise lennuintsidendi korral toimunust viivitamata ja kiireimate kättesaadavate vahendite abil selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele, mille territooriumil asjaomane lennuõnnetus või -intsident aset leidis;

esitab ebaseadusliku sekkumise korral juhtumi kohta viivitamata ettekande pädevale asutusele ning selle riigi kindlaksmääratud kohalikule asutusele, mille territooriumil ebaseaduslik sekkumine aset leidis ning

teatab asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) viivitamata ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid.

Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest purilennuki käitamisel.

Ükski meeskonnaliige ei tohi täita purilennuki käitamisega seotud ülesandeid, kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna.

Iga meeskonnaliige peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:

Õhusõiduki kapten ja kõik muud meeskonnaliikmed peavad täitma nende riikide õigusakte, eeskirju ja protseduure, kus lennutegevus toimub.

Õhusõiduki kapten peab tundma oma tööülesannete täitmisega seotud õigusakte, eeskirju ja protseduure, mida kohaldatakse piirkondades, millest kavatsetakse üle lennata, lennuväljadel ja käitamiskohtades, mida kavatsetakse kasutada, samuti sellekohaste aeronavigatsiooniseadmete suhtes.

Õhusõiduki kapten ei luba ühelgi isikul tuua pardale ohtlikke kaupu.

Mõistlikes kogustes kaubad ja ained, mis muul juhul liigitataks ohtlikeks kaupadeks ja mida kasutatakse lennuohutuse toetamiseks, loetakse lubatuks, kui nende vedu purilennuki pardal peetakse vajalikuks selleks, et tagada nende õigeaegne kättesaadavus lennutegevuse eesmärkidel.

Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

Kui vastavalt punktile SAO.DEC.100 nõutakse lisaks deklaratsiooni, kantakse selle koopiat kaasas igal lennul.

Kui kõiki järgmisi dokumente, käsiraamatuid ja teavet ei kanta kaasas pardal, peavad need olema kättesaadavad lennuväljal või käitamiskohas originaalis või koopiatena:

Erandina alapunktidest a ja b võib nendes sätestatud dokumente, käsiraamatuid ja teavet hoida lennuväljal või käitamiskohas järgmiste lendude puhul:

Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

purilennuki ohutuks käitamiseks vajalikud vahendid sobivad kavandatava lennuliigi jaoks;

ilmastikutingimused võimaldavad kavandatud lennu ohutult lõpule viia;

mootorpurilennuki puhul ja kui kavatsetakse kasutada mootorit, piisab kütusekogusest/muust energiast lennu ohutuks lõpuleviimiseks.

siis mootorpurilennukit ei tangita ega

laeta ega asendata mootorpurilennuki liikumapanemiseks kasutatavaid akusid.

Enne purilennuki erilennu või erilendude seeria alustamist peab õhusõiduki kapten tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid.

Purilennuki erilend teostatakse vastavalt kontroll-lehele. Õhusõiduki kapten koostab riskianalüüsi põhjal kontroll-lehe ja tagab, et see oleks vastavuses asjaomase erilennu ja selleks kasutatava purilennukiga, võttes arvesse kõiki käesolevas lisas esitatud nõudeid. Kontroll-leht peab olema õhusõiduki kaptenile ja kõigile teistele meeskonnaliikmetele igal lennul kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav, kui see on asjakohane nende tööülesannete täitmiseks.

Õhusõiduki kapten vaatab kontroll-lehe korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi.

Purilennukit peab kaaluma purilennuki tootja kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 ( 5 ) I lisaga.

Käitaja tagab, et enne purilennuki esmast kasutuselevõttu on kaalumise teel kindlaks tehtud selle mass. Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile modifikatsioonid ja remondid, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. See teave tuleb teha õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks. Purilennuk tuleb uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide või remondi mõju massile ei ole täpselt teada.

Käesoleva alajaoga nõutavad mõõteriistad ja seadmed peavad olema sertifitseeritud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa või, kui õhusõiduk on registreeritud kolmandas riigis, registreerimisriigi lennukõlblikkusnõuete kohaselt, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Erandina alapunktist a ei pea olema sertifitseeritud käesoleva alajaoga ette nähtud järgmised mõõteriistad ja seadmed:

Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava õhusõiduki kapteni või muu lennumeeskonnaliikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad.

Purilennukitel peavad olema vahendid kõigi järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:

Lisaks alapunktile a peavad purilennukitel, mida käitatakse tingimustes, kus soovitud lennutrajektoori ei ole võimalik hoida ühe või mitme lisamõõteriista abita, pilvelennul või öisel ajal, olema vahendid kõigi järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:

kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem;

navigatsiooni-/asukohatuled;

maandumistuli;

ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus, mis saab toidet purilennuki elektrisüsteemist;

kaasaskantavad valgustid õhusõiduki kaptenile ja kõigile teistele lennumeeskonna liikmete jaoks ette nähtud töökohtadele.

Käitaja peab artikli 3 lõikes 2 osutatud deklaratsioonis kinnitama, et ta täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

Käitaja esitab deklaratsioonis kogu järgmise teabe:

Käitaja esitab pädevale asutusele koos deklaratsiooniga nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMOC) loendi, et tõendada vajaduse korral nõuetele vastavust kooskõlas punktiga SAO.GEN.110. Loend peab sisaldama viiteid asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele (AMC).

Käitaja kasutab deklaratsiooni koostamisel käesoleva lisa liites esitatud vormi.

Käitaja peab pädevale asutusele viivitamata teatama kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse kohastele nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest punkti SAO.DEC.100 alapunktis b osutatud teabes ja punkti SAO.DEC.100 alapunktis c osutatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMoC) loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud.

Käitaja peab pädevale asutusele viivitamata teatama sellest, et ta on lõpetanud purilennukitega seotud ärilise lennutegevuse.

Pädevale asutusele esitatakse tema poolt määratud vormis ja viisil järgmised dokumendid:

Alapunktis a osutatud taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab käesolevas lisas ja määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud asjaomastele nõuetele.

Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise, välja arvatud alapunkti a alapunkti 1 alapunktis ii osutatud õiguste omandamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

Isikul võib olla ainult üks käesoleva lisa kohaselt välja antud SPL.

Loaomanik peab esitama alapunktis a osutatud taotlused selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus talle on välja antud kas käesoleva lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohane luba.

SPLi omanik võib taotleda pädeva asutuse vahetamist teise liikmesriigi määratud pädeva asutuse vastu, kuid sellisel juhul muutub uus pädev asutus pädevaks asutuseks taotleja kõigi lubade puhul.

Taotleja peab SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmist taotlema hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.

SPList tulenevate õiguste kasutamisel kannab loaomanik kaasas kõiki järgmisi dokumente:

Piloodiõpilasel peavad kõikidel soololendudel kaasas olema järgmised dokumendid:

SPLi omanik või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks alapunktis a osutatud dokumendid, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

Erandina alapunktidest a ja b võib nendes nimetatud dokumente hoida lennuväljal või käitamiskohas lendude puhul, mis jäävad:

Pädev asutus võib käesoleva lisa kohaselt välja antud SPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivust piirata või selle peatada või tühistada vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) ette nähtud tingimustele ja menetlustele, kui SPLi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid või käesoleva lisa või käesoleva määruse II lisa (SAO-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõudeid.

Loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse kehtivuse piiramise, peatamise või tühistamise korral peab SPLi omanik loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

SPLi omanikel, kes vastavad punkti SFCL150 nõuetele, on õigus tegutseda purilennukikaptenina:

Erandina alapunktist a võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav SPLi omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

SPLi omanik võib SPLi õigusi kasutada ainult juhul, kui ta täidab kohaldatavaid hiljutise lennukogemuse nõudeid ja kui tema kasutatavatele õigustele vastav tervisetõend kehtib.

Alapunkti a alapunkti 2 alapunkti ii alapunktis A osutatud õppelennu sooritamine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab õppelennu eest vastutav instruktor.

Piloodiõpilane tohib soololende teha üksnes FI(S)i loal ja järelevalve all.

Soololennu tegemiseks peab piloodiõpilane olema vähemalt 14-aastane.

SPLi taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab vastama taotletavatele õigustele ja hõlmama järgmist:

Mõne muu õhusõidukiliigi piloodi luba (välja arvatud õhupallipiloodi luba) omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (ja mitte üle seitsme tunni) asjaomaste õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul:

Teoreetilised teadmised

SPLi taotlejad peavad tõendama taotletavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

Taotleja kohustused

Eduka soorituse standardid

Kehtivusaeg

Teooriaeksami positiivsed tulemused kehtivad 24 kuud alates päevast, mil taotleja läbis edukalt teooriaeksami vastavalt alapunkti c alapunktile 2.

omavad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohast luba või

on läbinud alapunkti a kohase loa teooriaeksamid, tingimusel et seda on tehtud punkti SFCL.135 alapunktis d osutatud kehtivusajal.

SPLi taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada purilennukikaptenina protseduure ja manöövreid taotletavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Taotlejad peavad sooritama lennueksami purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, sõltuvalt taotletavatest õigustest ja tingimusel, et punkti SFCL.130 kohane koolituskursus hõlmas asjaomase õhusõiduki puhul vajalikke koolituselemente. Taotleja, kes on läbinud koolituskursuse, sh vajalikud koolituselemendid nii purilennukite kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kohta, võib mõlema õhusõiduki juhtimisõiguste saamiseks sooritada kaks lennueksamit, neist ühe purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid) ja teise fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil.

SPLi väljaandmiseks nõutava praktilise lennueksami tegemiseks peab taotleja esmalt sooritama nõutavad teooriaeksamid.

Eduka soorituse standardid

Kui taotlejal ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada kahe katsega, peab ta jätkama praktilist õpet.

Kui punktis SFCL.145 osutatud lennueksam on sooritatud purilennukil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid), piirduvad SPLi õigused purilennukitega, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid.

Alapunktis a osutatud juhul ja pärast asjakohase taotluse esitamist laiendatakse SPLi õigusi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele, kui piloot on:

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaselt välja antud loa omanike puhul loetakse alapunktis b esitatud nõuded täies ulatuses täidetuks, tingimusel et nad:

Kui punktis SFCL.145 osutatud lennueksam on sooritatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, piirduvad SPLiga seotud õigused vaid fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega.

Alapunktis d osutatud juhul laiendatakse SPLiga seotud õigusi asjakohase taotluse esitamise korral purilennukitele, kui piloot on:

Alapunkti b alapunktis 1 ja alapunkti e alapunktis 1 osutatud koolituse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab õppelennu eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

SPLi omanikud võivad oma õiguste kasutamisel rakendada vaid neid stardimeetodeid, mille kohta nad on SPLi väljaandmise järel läbinud erikoolituse kas punkti SFCL.130 või punkti SFCL.150 alapunkti e alapunkti 1 kohase koolituse või instruktori poolt antud täiendkoolituse raames. Selline erikoolitus koosneb järgmisest:

Alapunktis a osutatud koolituse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht või instruktor.

Iga stardimeetodi õiguste säilitamiseks ning vastavalt alapunktide a ja b nõuetele peavad SPLi omanikud viimase kahe aasta jooksul olema teinud vähemalt viis starti, välja arvatud köiega stardi puhul, mida tuleb teha vaid kahel korral. Isestardi puhul võivad stardid toimuda isestardina või stardina fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või neid kaht omavahel kombineerides.

Kui SPLi omanikud ei täida alapunkti c nõuet, peavad nad oma õiguste taastamiseks tegema instruktori järelevalve all täiendava arvu starte koos instruktoriga või soololennul.

Purilennukid, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid

SPLi omanikud võivad oma loa õigusi, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad viimase 24 kuu jooksul enne kavandatud lendu:

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid

SPLi omanikud võivad oma fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad viimase 24 kuu jooksul enne kavandatud lendu:

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel lendamise õigusega SPLi omanikud, kellel on ka luba, mis sisaldab õigust juhtida fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukit vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) sätetele, vabastatakse alapunkti b nõuete täitmisest.

Alapunkti a alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 1 kohaste instruktoriga lendude, järelevalve all tehtud lendude ja õppelendude ning alapunkti a alapunktis 2 ning alapunkti b alapunktis 2 osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab alapunkti a alapunktis 1 ja alapunkti b alapunktis 1 osutatud juhul vastutav FI(S) ning alapunkti a alapunktis 2 ning alapunkti b alapunktis 2 osutatud juhul vastutav FE(S).

Reisijatevedu

SPLi omanikud võivad reisijaid vedada vaid juhul, kui nad on eelnenud 90 päeva jooksul kaptenina sooritanud vähemalt:

SPLi omanikud võivad seisatud mootoriga (kui see on olemas) või alapunktides d ja e osutatud juhtudel töötava mootoriga purilennukitel vigurlende sooritada ainult juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane vastav vigurlennupädevus.

Algtaseme vigurlennupädevus:

Edasijõudnute vigurlennupädevus:

Algtaseme ja edasijõudnute vigurlennupädevus hõlmab vigurlende töötava mootoriga purilennukitel, kui piloot on saanud töötava mootoriga purilennukite vigurlennuõpet koolituskursusel vastavalt alapunkti b alapunkti 2 alapunktile ii või alapunkti c punkti 2 alapunktile ii.

SPLi õigused hõlmavad töötava mootoriga fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite edasijõudnute vigurlennupädevust, kui piloodil on või on olnud ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.800 kohane vigurlennupädevusmärge, sealhulgas fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite vigurlennuõigused.

Alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii ja alapunkti c alapunkti 2 alapunktis ii osutatud koolituskursuse läbimine ning vajaduse korral alapunktis d osutatud koolituse lisamine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega SPLi omanikud võivad purilennukeid või plakateid pukseerida vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärge.

Purilennuki pukseerimise pädevusmärke taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

Plakati pukseerimise pädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

Käesoleva punkti kohase purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärke taotlejate puhul, kellel juba on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.805 alapunkti b kohane purilennuki või plakati pukseerimise pädevus või kes on täitnud kõik kõnealuse pädevusmärke väljaandmise nõuded:

Alapunkti b alapunktis 2, alapunkti c alapunktis 2 ja alapunkti d alapunktis 2 osutatud koolituskursuse läbimine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab kas koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht või instruktor.

Purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema viimase kahe aasta jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.

Kui purilennuki pukseerimise pädevusmärke omanik ei vasta alapunkti f nõuetele, peab ta enne õiguste kasutamise jätkamist tegema instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu pukseerimisi.

SPLi omanikud, kellel on fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite juhtimise õigus, võivad neid õigusi visuaallennureeglite (VFR) tingimustes öösel kasutada vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärge.

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärke taotleja peab esmalt läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:

Koolituse läbimiseks öösel peab SPLi omanik kõigepealt läbima erapiloodiloa (PPL) väljaandmiseks nõutava instrumentaallennu algkoolituse vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) sätetele.

Taotlejate puhul, kes soovivad saada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki öölennupädevusmärget vastavalt käesolevale punktile, loetakse täidetuks kõik alapunktides b ja c sätestatud nõuded, kui neile on vastavalt komisjoni määruse (EL) 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punktile FCL.810 välja antud öölennupädevusmärge või kui nad vastavad kõikidele nõuetele, mis sellise pädevusmärke väljaandmiseks on vaja täita.

SPLi omanik võib purilennukit pilvedes käitada ainult juhul, kui:

SPLi õigused hõlmavad purilennuki pilvelennuõigusi, kui piloot on:

Kui SPLi omanik, kellel on ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instrumentaallennu algpädevusmärge (BIR) või lennuki instrumentaallennupädevusmärge (IR(A)) või kes on täitnud kõik ühe sellise pädevusmärke saamiseks vajalikud nõuded, taotleb purilennuki pilvelennuõigusi, kohaldatakse tema suhtes järgmist:

Alapunkti b alapunktis 2 või alapunkti c alapunktis 2 osutatud koolituskursuse läbimine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

SPLi omanikud võivad oma purilennuki pilvelennuõigusi kasutada üksnes juhul, kui nad on kavandatud pilvelennule eelnenud kahe viimase aasta jooksul lennanud vähemalt ühe lennutunni või viis lendu pilvlennuõigusi kasutava purilennukikaptenina.

Kui SPLi omanikud, kellel on purilennuki pilvelennuõigused, ei vasta alapunkti e nõuetele ja nad soovivad jätkata oma purilennuki pilvelennuõiguste kasutamist, peavad nad:

Purilennuki pilvelennuõigustega SPLi omanike puhul, kellel on ka määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane õhupalli BIR või IR(A), loetakse alapunkti e nõuded täielikult täidetuks.

Üldosa

Lennuinstruktor võib purilennuki lennuõpet anda ainult juhul, kui ta:

Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

Tingimusel et taotlejad vastavad punktile SFCL.320 ja allpool esitatud tingimustele, antakse välja FI(S)i tunnistus õigustega anda järgmist lennuõpet:

Alapunktis a loetletud õigused hõlmavad õigust anda lennuõpet seoses järgmisega:

olema vähemalt 18 aastat vana;

vastama punkti SFCL.300 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti 2 nõuetele;

olema lennanud purilennukikaptenina 100 lennutundi ja teinud 200 starti;

olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis läbinud punkti SFCL.330 kohase instruktorite koolituskursuse ning

olema läbinud punkti SFCL.345 kohase atesteerimise.

vahendite ettevalmistamine;

õppimist soodustava õhkkonna kujundamine;

teadmiste edastamine;

ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine;

ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks;

õppimise hõlbustamine;

õpilase tegevuse hindamine;

edasijõudmise jälgimine ja hindamine;

koolitusperioodide hindamine ning

tulemuste aruandlus.

Esmalt peab FI(S)i tunnistuse taotleja koolituskursuse algusele eelneva 12 kuu jooksul läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis spetsiaalse kursuse-eelse hindamise, et hinnata tema kursuse läbimise võimet.

FI(S)i koolituskursus peab sisaldama järgmist:

Taotlejal, kellel juba on määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunkti 1 alapunktis ii esitatud nõue täies ulatuses täidetuks.

FI(S)i tunnistuse taotlemisel loetakse piloodil, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus, alapunkti b alapunkti 1 alapunkti iii nõuetest täidetuks 18 tundi.

FI(S)i tunnistuse taotleja peab läbima atesteerimise, et tõendada punkti SFCL.415 alapunkti c kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele SPLi väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

Hindamine hõlmab järgmist:

FI(S)i tunnistuse esmaseks väljaandmiseks vajalik atesteerimine peab toimuma purilennukeil (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid).

FI(S)i õigused kehtivad ainult lennuõppe andmise kohta sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni määratud piiranguteta FI(S)i järelevalve all, kui õpet antakse:

Alapunkti a kohaselt järelevalve all õpetades ei ole FI(S)il õigust anda piloodiõpilasele esimese soololennu ja esimese soololennuna toimuva marsruutlennu luba.

Alapunktides a ja b osutatud piirangud kustutatakse FI(S)i tunnistuselt pärast seda, kui FI(S) on purilennukite lennuinstruktorina lennanud vähemalt 15 tundi või teinud 50 starti, hõlmates purilennukilennu kõik etapid. Piiratud õigustega FI(S)i tunnistuse omaniku puhul, kes vastab punkti SFCL.330 alapunkti b alapunkti 2 nõuetele, võib kõnealusest 15 tunnist 5 lennata fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning kõnealusest 50 stardist 15 asendada startide ja maandumistega fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel.

FI(S)i tunnistuse omanik võib oma tunnistusega seotud õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on enne kõnealuste õiguste kavandatud kasutamist:

Alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii nõude täitmisel võetakse täielikult arvesse lennueksamitel, lennuoskuse tasemekontrollidel ja atesteerimise käigus FE(S)ina lennatud tunde.

Kui FI(S)i tunnistuse omanik ei ole suutnud järelevalve all toimuvat õppelendu sooritada alapunkti a alapunkti 2 kohaselt FI(S)ile vastuvõetaval viisil, ei tohi ta FI(S)i tunnistusest tulenevaid õigusi kasutada kuni punkti SFCL.345 kohase atesteerimise eduka läbimiseni.

Selleks et jätkata FI(S)i tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist, peab FI(S)i tunnistuse omanik, kes ei vasta kõigile alapunkti a nõuetele, täitma alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja punkti SFCL.345 nõuded.

Üldosa

Kontrollpiloot võib käesoleva lisa kohaseid lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldada ainult juhul, kui:

Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

korraldada lennueksameid ega atesteerimist loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks taotlejale, kellele ta on andnud rohkem kui 50 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse või

korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist muudel juhtudel, kui ta näeb ohtu oma objektiivsusele.

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamisel peab purilennukite kontrollpiloot tegema kõike järgmist:

Pärast lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise lõpetamist purilennuki kontrollpiloot:

Purilennuki kontrollpiloot peab kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

Purilennuki kontrollpiloodi tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peab purilennuki kontrollpiloot esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu teabe, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

SPLi lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle, tingimusel et taotleja on purilennukipiloodina, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeil lennanud 300 lennutundi, sealhulgas lennanud 150 tundi või teinud 300 starti lennuinstruktorina;

lennueksameid SPLi õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeile vastavalt punkti SFCL.150 alapunktile e, tingimusel et taotleja on purilennukeil lennanud 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktorina;

atesteerimist purilennukite FI(SB) tunnistuse väljaandmiseks, tingimusel et taotleja on:

vastama punkti SFCL.400 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti a alapunkti 2 nõuetele;

olema läbinud punkti SFCL.430 kohase FE(S)i standardimiskursuse;

olema läbinud punkti SFCL.445 kohase atesteerimise;

tõendama FE(S)i tunnistuse õigustega seotud vastavat tausta ning

tõendama, et tema suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva lisa, määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või määruse 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiramist, peatamist ega tühistamist määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmata jätmise tõttu.

FE(S)i tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.

Standardimiskursus peab vastama taotletavatele purilennukite kontrollpiloodi õigustele ning koosneb teooria- ja praktilisest õppest, hõlmates vähemalt järgmist:

FE(S)i tunnistuse omanik ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse välja andnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanik on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

FE(S)i tunnistus kehtib viis aastat.

FE(S)i tunnistust pikendatakse, kui selle omanik on:

FE(S)i tunnistuse omanikul, kellel on ka üks või mitu muu õhusõidukiliigi kontrollpiloodi tunnistust, mis on välja antud vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisale (FCL-osa) või määruse (EL) 2018/395 III lisale (BFCL-osa), võidakse kokkuleppel pädeva asutusega pikendada kõiki kontrollpiloodi tunnistusi korraga.

FE(S)i tunnistuse aegumise korral peab selle omanik enne, kui ta jätkab selle õiguste kasutamist, täitma alapunkti b alapunkti 1 ja punkti SFCL.445 nõuded.

FE(S)i tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et ta täidab jätkuvalt punkti SFCL.410 ning punkti SFCL.420 alapunktide d ja e nõudeid.