02018R0395 — ET — 15.11.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	▼M1 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/395, 13. märts 2018, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 ▼B (ELT L 071 14.3.2018, lk 10)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/357, 4. märts 2020,	L 67	34	5.3.2020
M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1874, 25. oktoober 2021,	L 378	4	26.10.2021

▼B

▼M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/395,

13. märts 2018,

milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139

▼B

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

▼M1

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lendude tegemiseks õhupallidega, mis vastavad Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele, ning õhupallipiloodi lubade ja nendega seotud pädevusmärgete, õiguste ja tunnistuste väljaandmiseks ja pikendamiseks.

▼B

Käesolevat määrust ei kohaldata ankurdatud gaasiõhupallidega tehtavate lendude suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

▼M1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas artiklis määratletud teisiti, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 ( 2 ) artikli 2 mõisteid:

▼B

1)	„õhupall“ – mootorita liikuv õhust kergem mehitatud õhusõiduk, mis püsib õhus õhust kergema gaasi või pardaahju abil, kaasa arvatud gaasiõhupall, kuumaõhu-õhupall, segaõhupall ja kuumaõhu-õhulaev, ehkki see liigub mootori jõul;

2)	„gaasiõhupall“ – vabalennuõhupall, mis püsib õhus õhust kergema gaasi abil;

3)	„ankurdatud gaasiõhupall“ – gaasiõhupall, mis on varustatud ankurdussüsteemiga, mis hoiab lennu ajal õhupalli kindlaksmääratud kohas;

4)	„vabalennuõhupall“ – õhupall, mida ei hoita lennu ajal ankurdussüsteemi abil kindlaksmääratud kohas;

5)	„kuumaõhu-õhupall“ – vabalennuõhupall, mis püsib õhus kuumutatud õhu abil;

6)	„segaõhupall“ – vabalennuõhupall, mis püsib õhus kuumutatud õhu ja õhust kergema mittesüttiva gaasi segu abil;

7)	„kuumaõhu-õhulaev“ – mootori jõul liikuv kuumaõhu-õhupall, mille puhul mootor ei osale õhusõiduki õhuspüsimisel;

▼M1

7a)	„äriline lennutegevus“ – õhupalliga tasu eest teostatav avalikkusele kättesaadav lennutegevus või lennutegevus, mida, juhul kui see ei ole avalikkusele kättesaadav, teostatakse ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, kusjuures klient ei oma kontrolli ettevõtja üle;

▼B

8)	„võistluslend“ – mis tahes lend, kus õhupalli kasutatakse lennuralliks või -võistlusteks, sh lennuralliks või -võistlusteks harjutamiseks ning asjaomase lennuralli või võistluse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

9)	„demonstratsioonlend“ – õhupallilend, mida tehakse avalikkuse jaoks korraldatud reklaamitud üritusel näitamiseks või meelelahutuse pakkumiseks, sh demonstratsioonlennuks harjutamiseks ning reklaamitud ürituse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks;

▼M1

10)

„tutvustuslend“ – rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks asutatud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks;

▼B

11)	„peamine tegevuskoht“ – õhupallikäitaja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse kontrollimine;

▼M1

12)	„kuivrendi leping (dry lease agreement)“ – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt õhupalli käitatakse rendilevõtja vastutusel;

▼M1

13)	„riiklik luba“ – piloodiluba, mille liikmesriik on siseriiklike õigusaktide kohaselt välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva;

14)	„BFCL-osa kohane luba“ – käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) nõuetele vastav lennumeeskonna liikme luba;

15)	„muutmisaruanne“ – aruanne, mille alusel võib loa muuta BFCL-osa kohaseks loaks.

▼B

Artikkel 3

Lennutegevus

Õhupallide käitajad teevad õhupallilende kooskõlas II lisa BAS-alajaos sätestatud nõuetega.

Siiski ei kohaldata esimest lõiku komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 ( 3 ) artiklite 8 ja 9 kohaste projekteerimisorganisatsioonide ja artikli 9 kohaste tootjaorganisatsioonide suhtes, kes käitavad õhupallitüübi kasutuselevõtu või ümberehitamisega seotud lende oma õiguste piires.

▼M1

Õhupallide käitajad käitavad ärilisi lende alles pärast seda, kui nad on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni selle kohta, et neil on suutlikkus ja vahendid õhupallilendude käitamisega seotud vastutuse kandmiseks.

Esimest lõiku ei kohaldata järgmiste õhupallilendude suhtes:

▼B

lennud, mille kulud jagatakse kuni nelja eraisiku vahel, kaasa arvatud piloot, tingimusel et lennuga seotud otseseid kulusid ning õhupalli ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaseid kulusid jagavad proportsionaalselt kõik õhupallis viibijad;

võistluslennud või demonstratsioonlennud, tingimusel et kõnealuste lendude eest makstav rahaline või muu tasu ei hõlma enamat kui õhupallilennuga seotud otseste kulude katmist ja proportsionaalset panust õhupalli ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaste kulude kandmisse ning et saadud auhinnad ei ole suuremad kui pädeva asutuse kindlaksmääratud piirväärtus;

▼M1

kuni nelja eraisiku (kaasa arvatud piloot) osalusel tehtavad tutvustuslennud ning langevarjuhüpetega seotud lennud, mida korraldab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon teeb õhupallilende omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et selliste lendude käitamine moodustab ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest;

treeninglennud, mida teeb määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis.

▼M1

Artikkel 3a

Piloodiload ja tervisetõendid

Ilma et see piiraks komisjoni delegeeritud määrust (EL) ( 4 ), täidavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud õhusõidukite piloodid käesoleva määruse III lisas (BFCL-osa) ning määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

Erandina loaomanike õigustest, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisas (BFCL-osa), võivad selliste lubade omanikud teha artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud lende ilma käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.215 nõudeid täitmata.

Liikmesriik võib anda õhupallipiloodi loa (BPL) koolituskursusel osalevale piloodiõpilasele loa kasutada piiratud õigusi ilma järelevalveta enne, kui õpilane on täitnud kõik III lisa (BFCL-osa) kohaselt BPLi väljaandmiseks vajalikud nõuded, järgmistel tingimustel:

antud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse vastava piloodipädevuse omandamiseks vajaliku koolituse mahtu;

õigusi kohaldatakse ainult järgmise suhtes:

loa andnud liikmesriigi territoorium tervikuna või osa sellest;

ii)

loa andnud liikmesriigis registreeritud õhupallid;

sellise loa omaniku puhul, kes taotleb õhupallipiloodi luba, võetakse arvesse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni (ATO) või deklareeritud koolitusorganisatsiooni (DTO) soovituse alusel läbitud loakoolitust;

liikmesriik esitab komisjonile ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile iga kolme aasta järel aruande ja ohutusriskide hinnangu;

liikmesriik jälgib käesoleva lõike alusel väljaantud lubade kasutamist, et tagada lennundusohutuse vastuvõetav tase ning võtta kõrgenenud ohutusriski või mõne ohutusalase probleemi avastamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 3b

Olemasolevad piloodiload ja riiklikud tervisetõendid

FCL-osa kohased õhupallipiloodi load ning nendega seotud õigused, pädevusmärked ja tunnistused, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, loetakse väljaantuks käesoleva määruse kohaselt. Kui liikmesriigid annavad lube uuesti välja halduslikel põhjustel või loaomanike taotlusel, asendavad nad need load lubadega, mis vastavad määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) sätestatud vormile.

Kui liikmesriik annab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt uuesti välja lube ning nendega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, teeb ta vajaduse korral järgmist:

kannab kõik juba FCL-osa kohastel lubadel kinnitatud õigused üle uuele loavormile;

muudab FCL-osa kohase loaga seotud trossiga kinnitatud lendude või ärilise lennutegevuse õigused trossiga kinnitatud lendude pädevusmärkeks või ärilise lennutegevuse pädevusmärkeks vastavalt käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punktidele BFCL.200 ja BFCL.215;

kannab FCL-osa kohase loaga seotud lennuinstruktori tunnistuse kehtivusaja piloodi logiraamatusse või annab välja samaväärse dokumendi. Pärast kõnealust kuupäeva võivad asjaomased piloodid kasutada instruktori õigusi üksnes juhul, kui nad täidavad käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.360 nõudeid.

Liikmesriigi poolt enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva välja antud riiklike õhupallilubade omanikel lubatakse jätkata oma lubadest tulenevate õiguste kasutamist kuni 8. aprillini 2021. Selleks kuupäevaks muudavad liikmesriigid kõnealused load BFCL-osa kohasteks lubadeks ning nendega seotud pädevusmärgeteks, õigusteks ja tunnistusteks, võttes arvesse määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõigete 4 ja 5 nõuetele vastavas muutmisaruandes sätestatud elemente.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loaga seotud riiklikud piloodi tervisetõendid, mille liikmesriik on välja andnud enne käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, jäävad kehtima kuni nende järgmise pikendamise kuupäevani või kuni 8. aprillini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Kõnealuste tervisetõendite kehtivuse pikendamine toimub määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõuete kohaselt.

Artikkel 3c

Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva alanud koolituse arvestamine

Vastavalt käesoleva määruse III lisale (BFCL-osa) loetakse BFCL-osa kohaste lubade ning nendega seotud õiguste, pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmisel käesoleva määruse nõuetele vastavaks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane koolitus, mis algas enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, tingimusel et BPL antakse välja hiljemalt 8. aprillil 2021. Sellisel juhul kohaldatakse järgmist:

kuumaõhu-õhulaeva klassi kuuluvatel õhupallidel alustatud BPL-koolituse, sealhulgas vastava eksamineerimise, võib lõpule viia kõnealustel õhupallidel;

kuumaõhu-õhupalli klassi koolitustunde, mis läbiti muudel kui kõnealuse õhupalliklassi A-kategooria õhupallidel, võetakse täielikult arvesse III lisa punkti BFCL.130 alapunkti b nõude täitmisel.

Chicago konventsiooni 1. lisa kohast koolitust, mis algas enne käesoleva määruse või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohaldamise alguskuupäeva, võetakse BFCL-osa kohaste lubade väljaandmisel arvesse arvestusaruande alusel, mille liikmesriik on koostanud Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga konsulteerides.

Lõikes 2 osutatud arvestusaruandes kirjeldatakse koolituse ulatust, märgitakse, millised BFCL-osa nõuded loetakse täidetuks, ning vajaduse korral nõuded, mida taotleja peab täitma BFCL-osa kohase loa saamiseks. Aruanne sisaldab kõigi selliste dokumentide koopiaid, mis tõendavad koolituse ulatust, ning koolituse alustamise aluseks olnud siseriiklike eeskirjade ja menetluste koopiaid.

Artikkel 3d

Koolitusorganisatsioonid

Artikli 1 lõikes 1 osutatud piloodilubade koolitusorganisatsioonid peavad vastama määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 10a nõuetele.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusorganisatsioonid, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa (ORA-osa) kohane sertifikaat või kes on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitanud määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO-osa) kohase deklaratsiooni, peavad vajaduse korral kohandama oma koolitusprogramme hiljemalt 8. aprilliks 2021.

▼B

Artikkel 4

Üleminekusätted

Sertifikaadid ja load, mille liikmesriigid on õhupallide käitajatele välja andnud enne 8. aprilli 2019 vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012 või vastavalt selliste siseriiklike õigusaktide sätetele, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 artikli 10 lõigetega 2 ja 3 ning lõike 5 punktiga b, kehtivad kuni 8. oktoobrini 2019.

Kuni 8. oktoobrini 2019 käsitatakse kõiki käesolevas määruses sisalduvaid viiteid deklaratsioonidele ka viidetena liikmesriikide poolt enne 8. aprilli 2019 välja antud sertifikaatidele ja lubadele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 8. aprillist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

MÕISTED

[DEF-OSA]

▼M1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja kui mõisted ei ole käesolevas lisas määratletud teisiti, määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 2 ning I lisa (FCL-osa) punktis FCL.010 sätestatud mõisteid:

1.	„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid“ (AMC) – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmise vahendeid;

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“ – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

▼B

3.	„õhusõiduki kapten“ – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;

4.	„meeskonnaliige“ – isik, kelle käitaja on määranud täitma ülesandeid õhupalli pardal, või maapinnal, kui need ülesanded on otseselt seotud õhupalli käitamisega;

5.	„lennumeeskonna liige“ – kehtivat lennundusspetsialisti luba omav õhusõiduki meeskonna liige, kelle põhikohustused on seotud õhusõiduki juhtimisega lennutöö ajal;

6.	„psühhoaktiivsed ained“ – alkohol, opioidid, kannabioidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ning lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

„lennuõnnetus“ –

õhupalli käitamisega seotud juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil õhupalli hakatakse gaasiga täitma, kuni hetkeni, mil õhupall on gaasist täielikult tühjenenud, kusjuures:

isik saab surmavaid või raskeid vigastusi, mis on põhjustatud õhupallis viibimisest või otsesest kokkupuutest mis tahes õhupalliosaga, sh õhupalli küljest eraldunud osadega, v.a loomulikel põhjustel tekkinud vigastused ning isiku enda või teiste isikute tekitatud vigastused;

õhupallil ilmneb kahjustus või konstruktsiooniviga, mis mõjutab õhupalli konstruktsiooni tugevust, suutlikkust või lennuomadusi ning nõuab kahjustatud komponendi kapitaalremonti või väljavahetamist, või

õhupall on kadunud või täiesti ligipääsmatu;

8.	„lennuintsident“ – juhtum, mis ei ole lennuõnnetus, kuid on seotud õhupalli käitamisega ning mõjutab või võib mõjutada selle käitamise ohutust;

9.	„oluline lennuintsident“ – õhupalli käitamisega seotud juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil õhupalli hakatakse gaasiga täitma, kuni hetkeni, mil õhupall on gaasist täielikult tühjenenud ja mille puhul õnnetuse tõenäosus oli suur;

10.	„kriitilised lennuetapid“ – start, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid, mis on õhupalli ohutu käitamise seisukohalt olulised;

11.	„õhusõiduki lennukäsiraamat (AFM)“ – dokument, mis sisaldab asjaomase õhupalliga seotud kohaldatavaid ja kinnitatud käitamispiiranguid ning teavet;

▼M1

11a.	„lennuaeg“ – õhupallide puhul ajavahemik korvi maapinnast eemaldumisest õhkutõusu eesmärgil kuni korvi lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

▼B

12.	„ohtlikud kaubad“ – kaubad või ained, mis võivad kahjustada tervist, ohutust, vara või keskkonda ning mis on loetletud tehnilistes juhendites esitatud ohtlike kaupade loetelus või mida liigitatakse vastavalt nendele juhenditele;

13.	„tehnilised juhendid“ – ICAO välja antud dokumendi „Ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhendid“ uusim kohaldatav väljaanne koos lisade ja täiendustega, avaldatud numbri 9284-AN/905 all;

14.	„käitamiskoht“ – koht, mille õhusõiduki kapten või käitaja on valinud maandumiseks, stardiks või välislastiga lendudeks;

15.	„tankimine“ – kütuseballoonide ja -mahutite täitmine välisest toiteallikast, sh kütuseballoonide asendamine;

16.	„öö“ – ajavahemik õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel. Päevavalgus lõpeb õhtul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti ja algab hommikul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti;

17.	„õhupalli erilend“ – mis tahes äriline või mitteäriline lend, kus õhupalli kasutamise peamine eesmärk ei ole reisijate vedamine ekskursiooni või lennukogemuse saamise eesmärgil, vaid langevarjulennud, deltaplaanilennud, demonstratsioonlennud, võistluslennud või muud seesugused erilennud;

▼M1

17a.	„õhupalliklass“ – õhupallide liigitus, mille aluseks on õhuspüsimiseks kasutatav tõstemeetod;

17b.	„lennuoskuse tasemekontroll“ – käesoleva määrusega kehtestatud hiljutise lennukogemuse nõuete täitmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

▼B

18.	„tegelik last“ – reisijate, pagasi ja pardal olevate eriseadmete kogumass;

19.	„õhupalli tühimass“ – õhupalli mass kaalumisel koos kõikide õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud paigaldatud seadmetega;

20.	„märgrendi leping“ – käitajatevaheline leping, mille kohaselt õhupalli käitatakse rendileandja vastutusel;

21.	„äriline reisijateveo-õhupallilend“ – ärilise lennutranspordi lend, mille puhul reisijaid veetakse raha või muu tasu eest ekskursiooni või lennukogemuse saamise eesmärgil;

▼M1

22.	„õhupallikategooria“ – õhupallide liigitus, mille aluseks on pallikesta suurus või maht;

▼M1

23.	„lennueksam“ – loa või pädevusmärke väljaandmiseks või õiguse pikendamiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

24.	„atesteerimine“ – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

25.	„soololend“ – lend, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhupalli pardal üksi;

26.	„trossiga kinnitatud lend“ – lend trossisüsteemiga, mille abil on õhupall käitamise ajal kindlasse asukohta kinnitatud; ei hõlma trossi, mida võidakse kasutada stardiprotseduuri osana.

▼B

II LISA

ÕHUPALLILENNUD

[BOP-OSA]

BAS-ALAJAGU

LENNUGA SEOTUD PÕHINÕUDED

1. jaotis

Üldnõuded

BOP.BAS.001 Kohaldamisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse vastavalt artiklile 3 nõuded, mida peavad täitma muud õhupallikäitajad kui artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid.

BOP.BAS.005 Pädev asutus

Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, või kui käitajal puudub peamine tegevuskoht, siis selle liikmesriigi määratud asutus, kus käitaja asub või elab. Pädeva asutuse suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 artikli 1 lõikele 7 kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud nõudeid.

BOP.BAS.010 Nõuete täitmise tõendamine

▼M1

Kui seda nõuab pädev asutus, kes kontrollib kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 II lisa (ARO-osa) punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunktiga 2, kas käitaja täidab jätkuvalt asjakohaseid nõudeid, peab asjaomane käitaja tõendama, et ta täidab määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

▼B

Käitaja kasutab nõuete täitmise tõendamiseks üht järgmistest:

nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid;

nõuete täitmise alternatiivsed meetodid.

BOP.BAS.015 Tutvustuslennud

Tutvustuslendude suhtes kohaldatakse järgmist:

neid käitatakse päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt ning

nende ohutuse üle teostab järelevalvet isik, kelle on määranud tutvustuslende korraldav organisatsioon.

▼M1

BOP.BAS.020 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

Käitaja peab rakendama:

pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa (ARO-osa) punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt nõutavaid ohutusmeetmeid ning

lennukõlblikkusdirektiive ja muud ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 77 lõike 1 punkti h kohaselt esitatud kohustuslikku teavet.

BOP.BAS.025 Õhusõidukikapteniks määramine

Käitaja määrab õhusõidukikapteni, kellel on käesoleva määruse III lisa (BFCL-osa) kohane õhusõidukikapteni kvalifikatsioon.

▼B

BOP.BAS.030 Õhusõiduki kapteni kohustused

Õhusõiduki kapten:

vastutab õhupallilennu ajal õhupalli ning selles asuvate isikute ja vara ohutuse eest;

vastutab lennu algatamise, jätkamise või lõpetamise eest ohutuse huvides;

tagab, et täidetakse kõiki käitamisprotseduure ja kontroll-lehti;

alustab lendu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et on täidetud kõik järgmised käitamispiirangud:

õhupall on lennukõlblik;

ii)

õhupall on nõuetekohaselt registreeritud;

iii)

õhupalli pardale on paigaldatud lennu sooritamiseks vajalikud mõõteriistad ja seadmed ning need on töökorras;

iv)

õhupalli mass võimaldab sooritada lennu õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud piirides;

kogu varustus ning pagas on nõuetekohaselt laaditud ja kinnitatud ning

vi)

kogu lennu ajal järgitakse õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) õhupalli kohta ette nähtud käitamispiiranguid;

tagab, et on tehtud määruse (EL) nr 1321/2014 ( 5 ) I lisa nõuete kohane lennueelne ülevaatus;

vastutab kesta täitmises ja tühjendamises osalevate isikute lennueelse teavitamise eest;

tagab, et kesta täitmises ja tühjendamises osalevatel isikutel on nõuetekohane kaitserõivastus;

kontrollib, et vajalik avariivarustus oleks koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav;

tagab suitsetamiskeelu järgimise pardal ja õhupalli vahetus läheduses;

10)

ei luba vedada õhupallis isikut, kes on ilmselt psühhoaktiivsete ainete mõju all ja võib seetõttu ohustada õhupalli või selles asuvaid isikuid või vara;

11)

juhib õhupalli kogu lennu vältel, v.a juhul, kui juhtimise võtab üle teine piloot;

12)

tegutseb kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sel juhul võib ta eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on ohutuse huvides vajalik;

13)

ei jätka lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva käitamiskohani, kui tema töövõime on väsimuse, haiguse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud;

14)

registreerib kasutamisega seotud andmed ning õhupalli kõik teadaolevad või arvatavad defektid õhupalli logiraamatus lennu või lendude seeria lõppemisel;

15)

teatab õhupalliga juhtunud olulise lennuintsidendi või -õnnetuse korral toimunust viivitamata ja kiireimate kättesaadavate vahendite abil selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele, mille territooriumil asjaomane lennuintsident või -õnnetus aset leidis;

16)

esitab ebaseadusliku sekkumise korral juhtumi kohta viivitamata ettekande pädevale asutusele ning selle riigi kindlaksmääratud kohalikule asutusele, mille territooriumil ebaseaduslik sekkumine aset leidis ning

17)

teatab asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) viivitamata ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid.

Õhusõiduki kapten ei tohi täita tööülesandeid õhupalli pardal ühel järgmistest juhtudest:

kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna;

kui ta ei vasta kohaldatavatele tervisenõuetele.

Kui meeskonnaliikmed tegelevad õhupalli käitamisega, peab õhusõiduki kapten tegema järgmist:

tagama, et kriitilistel lennuetappidel või olukorras, kui seda peetakse ohutuse huvides vajalikuks, istuvad kõik meeskonnaliikmed neile määratud kohtadel ega täida muid kui õhupalli ohutuks käitamiseks nõutavad ülesanded;

mitte alustama lendu, kui mõni meeskonnaliige mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna;

mitte jätkama lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva käitamiskohani, kui mõne meeskonnaliikme töövõime on haiguse, väsimuse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud ning

tagama, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.

BOP.BAS.035 Õhusõiduki kapteni õigused

Õhusõiduki kaptenil on järgmised õigused:

anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki asjakohaseid meetmeid õhupalli ja selles olevate isikute ja vara ohutuse tagamiseks ning

keelduda pardale võtmast või eemaldada pardalt kõiki isikuid või ükskõik millise osa lastist, kes/mis võivad ohustada õhupalli, selles viibivaid isikuid ja vara.

BOP.BAS.040 Meeskonnaliikmete kohustused

Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest õhupalli käitamisel.

Meeskonnaliige ei tohi täita õhupalli käitamisega seotud ülesandeid, kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna.

Meeskonnaliige peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:

kõikidest vigadest, riketest, häiretest või puudustest, mis tema arvates võivad mõjutada õhupalli lennukõlblikkust või ohutut käitamist, sealhulgas riketest avariisüsteemides;

kõikidest lennuintsidentidest.

Lennumeeskonna liige, kes töötab rohkem kui ühe käitaja juures, peab tegema järgmist:

pidama vajaduse korral isiklikku päevikut oma lennu- ja puhkeaja kohta ning

esitama igale käitajale andmed, mida on vaja tegevuse kavandamiseks vastavalt kohaldatavatele lennu- ja tööaja piirangutele ja puhkeaja nõuetele.

BOP.BAS.045 Õigusaktide, eeskirjade ja protseduuride järgimine

Õhusõiduki kapten ja kõik muud meeskonnaliikmed peavad täitma nende riikide õigusakte, eeskirju ja protseduure, kus lennutegevus toimub.

Õhusõiduki kapten peab tundma oma tööülesannete täitmisega seotud õigusakte, eeskirju ja protseduure, mida kohaldatakse piirkondades, millest kavatsetakse üle lennata, ja käitamiskohtades, mida kavatsetakse kasutada, samuti sellekohaste aeronavigatsiooniseadmete suhtes.

BOP.BAS.050 Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave

Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

käitamispiirangud, tavalise, ebatavalise või hädaolukorra protseduurid ja muu õhupalli käitamise iseärasustega seotud asjakohane teave;

ATS-lennuplaani üksikasjad, kui see on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 ( 6 ) lisa 4. jaotise kohaselt nõutav;

ajakohased ja sobivad lennukaardid kavandatava lennu piirkonna kohta.

Igal lennul peavad õhupalli või saatesõiduki pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

registreerimissertifikaat;

lennukõlblikkussertifikaat koos lisadega;

õhusõiduki lennukäsiraamat (AFM) või samaväärsed dokumendid;

õhusõiduki raadioluba, kui õhupall on varustatud raadioseadmetega vastavalt punkti BOP.BAS.355 alapunktile a;

tsiviilvastutuskindlustuse poliis(id);

õhupalli logiraamat või samaväärne dokument /samaväärsed dokumendid;

muud lennuks vajalikud või lennuga seotud dokumendid, mida asjaomased riigid nõuavad.

Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

BOP.BAS.055 Ohtlikud kaubad

Ohtlike kaupade transport õhupalli pardal peab toimuma kooskõlas Chicago konventsiooni 18. lisaga, nagu seda on viimati tehniliste juhenditega muudetud ja täiendatud.

Õhusõiduki kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut viimist õhupalli pardale.

Teatav hulk lennuohutuse parandamiseks kasutatavaid esemeid ja aineid, mis muudel juhtudel liigitatakse ohtlike kaupade hulka ja mida on vaja vedada õhupalli pardal selleks, et tagada nende õigeaegne kättesaadavus ettenähtud otstarbeks, käsitatakse tehniliste juhendite 1. osa punkti 2.2.1 alapunkti a kohaselt lubatud kaupadena, olenemata sellest, kas nimetatud esemeid või aineid on vaja vedada või kas neid on kavas kasutada konkreetsel lennul. Õhusõiduki kapten peab tagama, et need esemed ja ained pakitakse ning laaditakse õhupalli pardale nii, et need kujutaksid endast meeskonnaliikmetele, reisijatele ja õhupallile lennu ajal võimalikult väikest ohtu.

Õhusõiduki kapten, või kui õhusõiduki kapten ei suuda oma ülesandeid täita, siis õhupalli käitaja teatab viivitamata kõikidest ohtlike kaupadega seotud lennuõnnetustest või -intsidentidest selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele või mõnele muule asjaomase riigi ja pädeva asutuse määratud ametiasutusele, mille territooriumil asjaomane juhtum aset leidis.

BOP.BAS.060 Ohtlike kaupade väljutamine

Õhusõiduki kapten ei väljuta õhupalli käitades ohtlikke kaupu tihedalt asustatud linna- või asulapiirkonna või inimeste vabaõhukogunemise kohal.

Olenemata alapunktist a võivad langevarjurid teha eespool osutatud tihedalt asustatud piirkondade või inimeste vabaõhukogunemiste kohal õhupallist näidishüppeid, kandes seejuures suitsujäljeseadmeid, tingimusel et need on toodetud spetsiaalselt selleks otstarbeks.

BOP.BAS.065 Õhupalli logiraamat

Õhupalli, selle meeskonna ja iga reisiga seotud üksikasjalikud andmed kõikide lendude või lennuseeriate kohta talletatakse logiraamatus või samaväärses dokumendis.

2. jaotis

Käitamisprotseduurid

BOP.BAS.100 Käitamiskohtade kasutamine

Õhusõiduki kapten võib kasutada üksnes selliseid käitamiskohti, mis vastavad asjaomasele õhupallitüübile ja lennutegevuse iseloomule.

BOP.BAS.105 Müravähendusprotseduurid

Õhusõiduki kapten peab võtma arvesse õhusõiduki küttesüsteemi tööga kaasneva müra mõju vähendamise protseduure ja tagama, et ohutusele pannakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele.

BOP.BAS.110 Kütuse- ja ballasti varu ja planeerimine

Õhusõiduki kapten võib alustada lendu üksnes juhul, kui kütuse- või ballastivaru pardal on piisav ohutu maandumise tagamiseks.

BOP.BAS.115 Reisijate teavitamine

Õhusõiduki kapten peab tagama, et reisijaid teavitatakse enne lendu või vajaduse korral lennu ajal tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduuridest.

BOP.BAS.120 Erikategooriate reisijate vedu

Õhusõiduki kapten peab tagama, et eritingimusi, abistamist või eriseadmeid vajavaid isikuid veetakse tingimustes, millega tagatakse õhupalli ning selles viibivate isikute ja vara ohutus.

BOP.BAS.125 ATS-lennuplaani esitamine

Kui ATS-lennuplaani ei esitata, kuna seda ei ole rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.4001 alapunkti b kohaselt ette nähtud, peab õhusõiduki kapten esitama nõuetekohase teabe, mis võimaldaks vajaduse korral aktiveerida hoiatamisteenused.

Kui õhupalli käitatakse käitamiskohas, kus ATS-lennuplaani ei ole võimalik esitada, ehkki rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.4001 alapunktiga b seda nõutakse, peab õhusõiduki kapten esitama ATS-lennuplaani pärast starti.

BOP.BAS.130 Lennu ettevalmistus

Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten olema tutvunud kogu kavandatavaks lennuks vajaliku olemasoleva meteoroloogia- ja aeronavigatsiooniteabega, mis hõlmab järgmist:

olemasolevate kehtivate ilmateadete ja -prognoosidega tutvumine;

varutegevuskava koostamine juhuks, kui lendu ei ole võimalik kavandatud viisil lõpule viia.

BOP.BAS.135 Suitsetamine pardal

Suitsetamine on keelatud õhupalli vahetus läheduses ja selle pardal kõikide lennuetappide ajal.

BOP.BAS.140 Relvade vedu ja kasutamine

Õhusõiduki kapten peab tagama, et õhupalli pardal viibivad isikud ei kanna ega kasuta relva.

Erandina punktist a võib õhusõiduki kapten lubada kanda ja kasutada õhupalli pardal relva, kui see on vajalik meeskonnaliikmete või reisijate ohutuse tagamiseks. Sel juhul peab õhusõiduki kapten tagama, et asjaomased relvad on kasutusvälisel ajal ohutus olekus.

BOP.BAS.145 Ilmastikutingimused

Õhusõiduki kapten võib alustada või jätkata visuaallennureeglite (VFR) kohast lendu üksnes juhul, kui kõige värskem olemasolev meteoroloogiateave näitab, et ilmastikutingimused marsruudil ja kavandatavas sihtkohas arvestuslikul kasutamisajal järgmised:

need vastavad visuaallennureeglite (VFR) kohaste lendude käitamise miinimumnõuetele või on nendest paremad ning

need jäävad õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) kehtestatud meteoroloogiliste piirangute raamidesse.

BOP.BAS.150 Starditingimused

Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et kõige värskema olemasoleva teabe kohaselt ei takista ilm käitamiskohas ohutut starti ega väljumist.

BOP.BAS.155 Lähenemis- ja maandumistingimused

Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et kõige värskema olemasoleva teabe kohaselt ei takista tingimused kavandatavas käitamiskohas ohutut lähenemist ega maandumist.

BOP.BAS.160 Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal

Õhusõiduki kapten ei jäljenda olukordi, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride kohaldamist, kui pardal on reisijad.

Erandina alapunktist a võib õhusõiduki kapten simuleerida selliseid olukordi muude kui äriliste õhupallilendude ajal, tehes piloodiõpilastega või reisijatega treeninglende, tingimusel et reisijaid on sellest nõuetekohaselt teavitatud ja et nad on andnud jäljendamise korraldamiseks eelneva nõusoleku.

BOP.BAS.165 Kütusekulu jälgimine lennu ajal

Õhusõiduki kapten peab lennu ajal korrapäraselt kontrollima, et kütuse ja ballasti jääk oleks suurem kui kütuse ja ballasti kogus, mis on vajalik kavandatud lennu lõpetamiseks, ja maandumiseks kavandatud kütusevaru.

BOP.BAS.170 Tankimine isikute pardalviibimise ajal

Õhupalli ei tohi tankida, kui pardal on inimesi.

Erandina alapunktist a võib kuumaõhu-õhulaeva mootorit tankida siis, kui pardal viibib õhusõiduki kapten.

BOP.BAS.175 Turvasüsteemide kasutamine

Kui kooskõlas punktiga BOP.BAS.320 on nõutav turvasüsteem, peab õhusõiduki kapten süsteemi kasutama vähemalt maandumise ajal.

BOP.BAS.180 Lisahapniku kasutamine

Õhusõiduki kapten peab tagama, et:

kõik meeskonnaliikmed, kes lennu ajal täidavad õhupalli ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku, kui nad teevad kindlaks, et kavandatava lennu kõrgusel võib meeskonnaliikmete töövõime hapnikupuuduse tõttu väheneda, ning

juhtudel, kus hapnikupuudus võib reisijatele kahjulikult mõjuda, on neile kättesaadav lisahapnik.

BOP.BAS.185 Käitamispiirangud öisel ajal

Kuumaõhu-õhupallid:

võivad öisel ajal maanduda ainult hädaolukorras ning

võivad startida öisel ajal, kui pardal on piisavalt kütust ja ballasti, et maanduda päeval.

Gaasiõhupallid ja segaõhupallid:

võivad öisel ajal maanduda ainult hädaolukorras või ohutuse tagamiseks ja

võivad startida öisel ajal, kui pardal on piisavalt kütust ja ballasti, et maanduda päeval.

Kuumaõhu-õhulaevu käitatakse vastavalt visuaallennureeglite (VFR) kohaste lendude öise käitamise suhtes kohaldatavatele piirangutele ja asjakohasele teabele.

BOP.BAS.190 Õhupallide erilennud – riskianalüüs ja kontroll-leht

Enne õhupalliga erilennu alustamist peab õhusõiduki kapten tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid.

Õhupalli erilend teostatakse vastavalt kontroll-lehele. Õhusõiduki kapten koostab riskianalüüsi põhjal kontroll-lehe ja tagab, et see oleks vastavuses asjaomase erilennu ja selleks kasutatava õhupalliga, võttes arvesse kõiki käesolevas alajaos esitatud nõudeid. Kontroll-leht peab olema õhusõiduki kaptenile ja teistele meeskonnaliikmetele igal lennul kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav, kui see on asjakohane nende tööülesannete täitmiseks.

Õhusõiduki kapten vaatab kontroll-lehe korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi.

3. jaotis

Suutlikkus ja käitamispiirangud

BOP.BAS.200 Käitamispiirangud

Õhusõiduki kapten tagab, et õhupallilennu üheski etapis ei ületata õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või samaväärses dokumendis / samaväärsetes dokumentides ette nähtud piiranguid.

BOP.BAS.205 Kaalumine

Õhupalli peab kaaluma õhupalli tootja kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisaga.

Käitaja tagab, et enne õhupalli esmast kasutuselevõttu on kaalumise teel kindlaks tehtud selle mass. Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile modifikatsioonid ja remondid, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. See teave tuleb teha õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks. Õhupall tuleb uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide või remondi mõju massile ei ole täpselt teada.

BOP.BAS.210 Suutlikkus – üldist

Õhusõiduki kapten käitab õhupalli üksnes juhul, kui selle suutlikkus on piisav, et vastata rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisas sätestatud nõuetele ning lennu, õhuruumi või kasutatavate käitamiskohtadega seotud muude piirangute järgimiseks, ning tagab, et kasutatakse plaanide ja kaartide kõige värskemaid versioone.

4. jaotis

Mõõteriistad ja seadmed

BOP.BAS.300 Mõõteriistad ja seadmed – üldist

Käesoleva alajaotisega nõutavad mõõteriistad ja seadmed peavad olema määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaselt sertifitseeritud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

neid kasutatakse kooskõlas punktidega BOP.BAS.355 ja BOP.BAS.360;

need on õhupallile statsionaarselt paigaldatud.

Erandina alapunktist a ei pea käesoleva alajaotisega ette nähtud järgmised mõõteriistad ja seadmed olema sertifitseeritud:

mõõteriistad või seadmed, mida lennumeeskond kasutab lennutrajektoori kontrollimiseks;

kaasaskantav valgusti;

täppiskell;

esmaabikomplekt;

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

lisahapnik ja hapniku väljastamise aparatuur;

alternatiivne süüteallikas;

tulekustutustekk või tulekindel kate;

käsitulekustuti;

10)

laskumisnöör;

11)

nuga.

▼M1

Mõõteriistad ja seadmed, mida käesoleva jaotisega ei ole ette nähtud, ning muu varustus, mida käesoleva lisaga ei ole nõutud, ent mis on lennu ajal õhupallis, peavad vastama järgmisele kahele nõudele:

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade või seadmete abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud oluliste lennukõlblikkusnõuete täitmiseks;

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei tohi kahjustada õhupalli lennukõlblikkust.

▼B

Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava lennumeeskonna liikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad.

Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav.

BOP.BAS.305 Lennu minimaalvarustus ja mõõteriistad

Õhupallilendu ei alustata, kui mõni kavandatavaks õhupallilennuks vajalik mõõteriist või seade puudub, ei tööta või ei täida nõutavaid funktsioone.

BOP.BAS.310 Lennuvalgustus

Öisel ajal käitatavas õhupallis peavad olema kõik järgmised valgustusseadmed:

kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem;

õhupalli ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus;

kaasaskantav valgusti.

BOP.BAS.315 Lennu- ja navigeerimismõõteriistad ja nende juurde kuuluvad seadmed

Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavas õhupallis peavad olema kõik järgmised vahendid:

vahend triivsuuna kuvamiseks;

vahend, millega mõõdetakse ja kuvatakse järgmist:

kellaaeg tundides, minutites ja sekundites;

vertikaalkiirus, kui see on ette nähtud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM); ning

rõhkkõrgus, kui see on ette nähtud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM), või õhuruumi nõuetega või kui seoses hapniku kasutamisega on vaja kontrollida kõrgust.

BOP.BAS.320 Turvasüsteemid

Õhupallis peab olema õhusõiduki kapteni jaoks ette nähtud turvasüsteem, kui asjaomane õhupall on varustatud ühega järgmistest:

eraldi ruum õhusõiduki kapteni jaoks;

pöördedüüs(id).

BOP.BAS.325 Lisahapnik

Õhupallis, mida käitatakse lendudel, kus punkti BOP.BAS.180 kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikuvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur.

BOP.BAS.330 Esmaabikomplekt

Õhupallis peab olema esmaabikomplekt.

Esmaabikomplekt peab olema:

kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav ning

uuendatud.

BOP.BAS.335 Käsitulekustutid

Õhupallis, välja arvatud gaasiõhupallis, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti.

BOP.BAS.340 Päästevarustus ja signaalseadmed – lennud veekogu kohal

Kui õhupallilend toimub veekogu kohal, määrab õhusõiduki kapten enne lennu alustamist kindlaks pardalviibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral. Nende riskide põhjal otsustab õhupalli kapten, kas päästevarustus ja signaalseadmed peavad pardal olema või mitte.

BOP.BAS.345 Päästevarustus ja signaalseadmed – rasked otsingu- ja päästetingimused

Õhupallis, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema ülelennualale vastavad signaalseadmed ja päästevarustus.

BOP.BAS.350 Muu varustus

Kõikidel õhupallimeeskonna liikmetel peavad olema kaitsekindad.

Segaõhupallidel, kuumaõhu-õhupallidel ja kuumaõhu-õhulaevadel peab olema järgmine varustus:

alternatiivne ja sõltumatu toitega süüteallikas;

kütusekoguse mõõtmise ja kuvamise vahend;

tulekustutustekk või tulekindel kate;

vähemalt 25 m pikkune laskumisnöör.

Gaasiõhupalli varustusse peavad kuuluma järgmised vahendid:

nuga;

vähemalt 20 m pikkune looduslikust kiust või staatilist elektrit juhtivast materjalist köis.

BOP.BAS.355 Raadiosideseadmed

Õhupallil peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad pidada sidet kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 4. liite nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega.

Raadiosideseadmed peavad võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz.

BOP.BAS.360 Transponder

Õhupallil peab olema sekundaarradari (SSR) transponder, mille tehnilised võimalused on täielikult kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.6005 alapunkti b kohaste nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega.

ADD-ALAJAGU

ÄRILISTE LENDUDE SUHTES KOHALDATAVAD TÄIENDAVAD NÕUDED

1. jaotis

Üldised organisatsioonilised nõuded

BOP.ADD.001 Kohaldamisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse kooskõlas artikliga 3 lisaks BAS-alajaos sätestatud nõuetele täiendavad nõuded, mida peavad täitma kõik äriliste õhupallilendude käitajad, v.a artikli 3 lõike 2 viimases lõigus osutatud projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid.

BOP.ADD.005 Õhupalli käitaja kohustused

▼M1

Käitaja vastutab õhupalli käitamise eest vastavalt määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva alajao nõuetele ning esitatud deklaratsioonile.

▼B

Kõik lennud tuleb läbi viia vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele.

Käitaja peab tagama, et tema õhupallide varustus ja kõikide meeskonnaliikmete kvalifikatsioon oleks kooskõlas asjaomase lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi suhtes kohaldatavatele nõuetega.

Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed, kelle ülesandeks on osaleda või kes osalevad otseselt lennutegevuses, vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

nad on saanud nõuetekohase väljaõppe ja neid on nõuetekohaselt instrueeritud;

nad on teadlikud oma konkreetsete tööülesannete täitmisega seotud eeskirjadest ja protseduuridest;

nad on näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid;

nad on teadlikud oma kohustustest ning oma tööülesannete rollist õhupalli käitamistegevuses tervikuna.

Käitaja kehtestab iga õhupallitüübi ohutu käitamise protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad meeskonnaliikmete tööülesandeid ja kohustusi kõikide lennutegevuse liikide lõikes. Nende protseduuride ja juhenditega nõutakse meeskonnaliikmelt kriitilistel lennuetappidel vaid selliste toimingute tegemist, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks.

Käitaja määrab meeskonnaliikmete ja õhupalli käitamises osalevate töötajate üle järelevalvet teostama isikud, kellel on piisavalt kogemusi ja oskusi, et tagada lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud standardite järgimine.

Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed ja õhupalli käitamises osalevad töötajad on teadlikud sellest, et nad peavad täitma kõiki lendude toimumiskohaks olevates riikides kehtivaid õigusakte, eeskirju ja protseduure, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega.

Käitaja peab kehtestama lennuplaneerimisprotseduurid, millega tagatakse lennu ohutu teostamine, võtte arvesse õhupalli suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ja asjaomastes käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. Need protseduurid kantakse lennutegevuskäsiraamatusse.

BOP.ADD.010 Nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest teatamine

Kui käitaja kavatseb kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC), esitab ta pädevale asutusele koos punkti BOP.ADD.100 kohase deklaratsiooniga nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendi, et tõendada vajaduse korral nõuetele vastavust kooskõlas punktiga BOP.BAS.010. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mille amet on vastu võtnud, asendatakse nõuete täitmise alternatiivsete meetoditega (AltMOC), peab loend sisaldama viiteid asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele.

BOP.ADD.015 Juurdepääs

▼M1

Selle kontrollimiseks, kas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulised nõuded ja käesoleva määruse kohased nõuded on täidetud, tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhupallidele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele käesoleva määruse kohaldamisalaga (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele kõikidele sellistele isikutele, keda pädev asutus on selleks volitanud.

▼B

Äriliste reisijateveo-õhupallilendude puhul hõlmab õhupallile juurdepääs võimalust minna õhupalli pardale ja viibida seal lennu ajal, välja arvatud juhul, kui see võib ohustada lendu.

BOP.ADD.020 Puudused

Käitaja peab pärast seda, kui ta on saanud pädevalt asutuselt teatise määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punktide ARO.GEN.350, ARO.GEN.355 ja ARO.GEN.360 kohaselt kindlaks tehtud puuduste kohta, võtma kõik järgmised meetmed:

selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse;

töötama välja parandusmeetmete kava;

tõendama parandusmeetmete kava rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.350 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

BOP.ADD.025 Juhtumitest teatamine

Käitaja võtab oma juhtimissüsteemi raames kasutusele juhtumitest teavitamise süsteemi, et tagada kohustuslik ja vabatahtlik teatamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 376/2014 ( 7 ).

Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, teatab käitaja pädevale asutusele ja õhupalli projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile igast rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaselt kehtestatud andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning kõikidest muudest asjaoludest, mis kujutavad endast lennuintsidenti, kuid mitte lennuõnnetust või tõsist lennuintsidenti.

Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et õhusõiduki kapten, kõik muud meeskonnaliikmed ja töötajad järgiksid õhupallilennuga seotud tõsise lennuintsidendi või -õnnetuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 ( 8 ) artikli 9 sätteid.

BOP.ADD.030 Juhtimissüsteem

Käitaja kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõike järgmist:

selgelt kindlaksmääratud vastutuspiirid ja vastutavad isikud kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsene ohutusalane vastutus;

käitaja ohutusalaste ideede ja põhimõtete üldine kirjeldus, mida nimetatakse ohutuspoliitikaks;

käitaja tegevusega kaasnevate lennuohutust mõjutavate ohtude kindlakstegemine, neile hinnangu andmine ning nendega seotud riskide juhtimine, sealhulgas asjaomaseid riske leevendavate meetmete võtmine ja tulemuslikkuse kontroll;

töötajate hoidmine tööülesannete täitmiseks koolitatuna ja pädevana;

kõikide juhtimissüsteemi põhiprotsesside dokumentatsioon, sealhulgas töötajatele nende vastutusalade teadvustamise kord ning kõnealuse dokumentatsiooni muutmise menetlus;

toiming, mille abil jälgitakse käitaja vastavust käesoleva lisa nõuetele. Vastavuse jälgimine hõlmab süsteemi, millega antakse käitaja vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine;

menetlused, mis on vajalikud selleks, et tagada kooskõla määruse (EL) nr 376/2014 artiklites 4, 5, 6 ja 13 sätestatud nõuetega.

Juhtimissüsteem peab olemas kooskõlas käitaja suurusega ning tema toimingute laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske.

▼M1

BOP.ADD.035 Allhanketegevus

Kui käitaja kasutab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes toimingu jaoks allhanget, peab ta tagama, et allhankijast organisatsioon tegutseb kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega. Lisaks peab käitaja tagama juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida, kas asjaomane käitaja järgib jätkuvalt eespool osutatud nõudeid.

▼B

BOP.ADD.040 Töötajatele esitatavad nõuded

▼M1

Käitaja määrab vastutava juhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.

▼B

Käitaja peab:

kindlaks määrama oma töötajate kohustused kõikide kavandatavate tööülesannete ja toimingute osas;

tagama, et eespool nimetatud tööülesannete täitmiseks ja toimingute tegemiseks on piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid ning

säilitama vajalikke andmeid oma töötajate kogemuste, kvalifikatsiooni ja koolituste kohta.

Käitaja nimetab ühe isiku või mitu isikut, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:

lennutegevus;

maapealne teenindus;

määruse (EL) nr 1321/2014 kohane jätkuv lennukõlblikkus.

▼M1

BOP.ADD.045 Nõuded rajatistele

Käitajal on piisavad rajatised selle tagamiseks, et kõiki nõutavaid ülesandeid ja toiminguid oleks võimalik teostada ja juhtida kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud oluliste nõuetega ja käesoleva määruse nõuetega.

▼B

2. jaotis

Deklaratsioon, lennukõlblikkus ning märg- ja kuivrent

BOP.ADD.100 Deklaratsioon

▼M1

Käitaja peab artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud deklaratsioonis kinnitama, et ta täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid.

▼B

Käitaja esitab deklaratsioonis kogu järgmise teabe:

käitaja nimi;

käitaja peamine tegevuskoht;

käitaja vastutava juhi nimi ja kontaktandmed;

äriliste lendude käitamise alguskuupäev ja vajaduse korral kuupäev, kui jõustuvad praegu teostatavate äriliste lendudega seotud muudatused;

ärilisteks lendudeks kasutatavate õhupallide puhul õhupalli tüüp, registreerimistunnus, põhibaas, käitamise liik ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

Vajaduse korral peab käitaja deklaratsioonile lisama nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMOC) loendi kooskõlas punktiga BOP.ADD.010.

Käitaja kasutab deklaratsiooni koostamisel käesoleva lisa liites esitatud vormi.

BOP.ADD.105 Deklaratsiooni muutmine ja äriliste lendude lõpetamine

▼M1

Käitaja teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest punkti BOP.ADD.100 alapunktis b osutatud teabes ja punkti BOP.ADD.100 alapunktis c osutatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud.

▼B

Käitaja teatab pädevale asutusele viivitamata sellest, et ta on lõpetanud äriliste õhupallilendude käitamise.

BOP.ADD.110 Lennukõlblikkusnõuded

Õhupallil peab olema määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt välja antud lennukõlblikkuse sertifikaat, või kui õhupall on registreeritud kolmandas riigis, tuleb asjaomase õhupalli suhtes kohaldada märg- või kuivrendilepingut vastavalt punktile BOP.ADD.115.

BOP.ADD.115 Kolmandas riigis registreeritud õhupalli märg- ja kuivrent

Käitaja teatab pädevale asutusele kõikides kolmandas riigis registreeritud õhupallidega seotud märg- ja kuivrendilepingutest.

Kui kolmandas riigis registreeritud õhupalli suhtes kohaldatakse märgrendilepingut, peab käitaja tagama, et asjaomase kolmanda riigi käitaja kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkuse ja lennutegevusega seotud ohutusstandardid on vähemalt samaväärsed ohutusstandarditega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 1321/2014 I lisas ja käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisega.

▼M1

Kui kolmandas riigis registreeritud õhupalli suhtes kohaldatakse kuivrendilepingut, peab sellise õhupalli käitaja tagama, et asjaomane õhupall vastaks määruse (EL) 2018/1139 II ja V lisa kohastele jätkuva lennukõlblikkusega seotud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele.

▼B

3. jaotis

Käsiraamatud ja andmete säilitamine

BOP.ADD.200 Lennutegevuskäsiraamat

Käitaja peab koostama lennutegevuskäsiraamatu.

Lennutegevuskäsiraamatu sisu peab kajastama käesolevas lisas sätestatud nõudeid ja ei tohi olla vastuolus käitaja esitatud deklaratsioonis sisalduva teabega.

Lennutegevuskäsiraamat võib koosneda eri osadest.

Käitaja kõikidele töötajatele peab olema tagatud hõlbus juurdepääs nende tööülesandeid käsitlevatele lennutegevuskäsiraamatu osadele.

Lennutegevusraamatut tuleb ajakohastada. Käitaja kõiki töötajaid tuleb teavitada lennutegevuskäsiraamatus tehtavatest mis tahes muudatustest, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega.

Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatus on korrektselt kajastatud lennutegevuskäsiraamatu koostamise aluseks olnud teave ja kõik sellega seotud muudatused.

Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud nende tööülesandeid käsitlevad lennutegevuskäsiraamatu osad. Lennutegevuskäsiraamatu sisu esitatakse lihtsalt kasutatavas vormis.

BOP.ADD.205 Andmete säilitamine

Käitaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab tema tegevust käsitlevaid andmeid nõuetekohaselt säilitada ja tagada nende jälgitavuse.

Andmete vorming määratakse kindlaks käitaja protseduurides või käsiraamatutes.

4. jaotis

Lennumeeskond

BOP.ADD.300 Lennumeeskonna koosseis

Lennumeeskonna koosseis peab vastama vähemalt õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või asjaomase õhupalli käitamispiirangutes kindlaks määratud nõuetele.

Kui lennutegevuse liik seda nõuab, peavad lennumeeskonda kuuluma lisaliikmed. Lennumeeskonna liikmete arv ei või olla väiksem, kui on ette nähtud lennutegevuskäsiraamatus.

▼M1

Kõikidel lennumeeskonna liikmetel peavad olema käesoleva määruse III lisa kohaselt välja antud või tunnustatud load ja pädevusmärked ning nad peavad sobima neile määratud ülesannete täitmiseks.

▼B

Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige.

▼M1

Vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate lennumeeskonna liikmete teenuste kasutamisel peab käitaja kontrollima kõikide järgmiste nõuete täitmist:

käesoleva alajao nõuded;

käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuded, sealhulgas hiljutisi kogemusi käsitlevad nõuded;

lennu- ja tööaja suhtes kohaldatavad piirangud ja puhkeaja nõuded, mis on kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, võttes arvesse kõiki asjaomase lennumeeskonna liikme poolt teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid.

▼B

BOP.ADD.305 Õhusõiduki kapteniks määramine

Käitaja peab määrama ühe lennumeeskonda kuuluva piloodi õhusõiduki kapteniks.

▼M1

Käitaja määrab õhusõidukikapteniks üksnes sellise piloodi, kellel on:

käesoleva määruse III lisa kohane õhusõidukikapteni kvalifikatsioon;

lennutegevuskäsiraamatus sätestatud miinimumkogemus ning

piisavad teadmised lennu toimumise piirkonna kohta.

BOP.ADD.310 Koolitused ja teadmiste kontroll

Lennumeeskonna liikmete koolitused ja nende teadmiste kontroll toimub kooskõlas punkti BOP.ADD.315 nõuetega järgmiselt:

vastavalt käitaja lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud koolitusprogrammidele ja -kavadele;

kõnealuseid koolitusi ja teadmiste kontrolle teevad nõuetekohaselt kvalifitseeritud isikud ning lennuõpet ja sellega seotud kontrolle teevad isikud, kellel on käesoleva määruse III lisa kohane kvalifikatsioon.

▼B

BOP.ADD.315 Jätkuõpe ja teadmiste kontroll

Iga lennumeeskonna liige peab iga kahe aasta järel läbima lennu- ja maapealse tegevuse jätkuõppe käitatava õhupallitüübi osas, sealhulgas kõikide pardal olevate ohutusvahendite ja avariivarustuse paigutuse ja kasutamise osas.

Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, et tõendada tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist, mis hõlmavad lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud eriülesannetega seotud asjaomaseid aspekte. Eespool nimetatud kontrollide puhul tuleb vajalikul määral arvesse võtta neid lennumeeskonna liikmeid, kes käitavad öiseid VFR-lende.

Käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli tulemused kehtivad 24 kalendrikuud alates tasemekontrolli toimumise kuu lõpust, või kui käitaja korraldatav tasemekontroll läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates eelmise kehtivusaja lõppkuupäevast.

5. jaotis

Käitamise üldnõuded

BOP.ADD.400 Õhusõiduki kapteni kohustused

Õhusõiduki kapten peab järgima kõiki järgmiseid nõudeid:

käitaja vahejuhtumitest teatamise süsteemi (millele on osutatud punktis BOP.ADD.025) käsitlevad asjakohased nõuded;

kõiki selliseid lennu- ja tööaja suhtes kohaldatavaid piiranguid ja puhkeaja nõudeid, mis on kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asub käitaja peamine tegevuskoht.

BOP.ADD.405 Õhusõiduki kapteni õigused

Olenemata punktist BOP.BAS.035 peab käitaja võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõik õhupalliga veetavad isikud täidavad õhusõiduki kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab õhupalli ja selles viibivate isikute ja vara või maapinnal viibivate isikute ja vara ohutuse tagamiseks.

BOP.ADD.410 Õhupallimeeskonna lisaliige

Kui õhupalli pardal on üle 19 reisija, peab pardal lisaks punkti BOP.ADD.300 alapunktide a ja b kohaselt nõutavatele meeskonnaliikmetele olema vähemalt üks meeskonna lisaliige reisijate abistamiseks hädaolukorras. Meeskonna lisaliikmel peab olema nõuetekohane kogemus ja väljaõpe.

BOP.ADD.415 Süvaveesukeldumise ja vere loovutamise mõju töövõimele

Meeskonnaliige ei tohi täita õhupalli käitamisega seotud ülesandeid, kui tema töövõime on süvaveesukeldumise või vere loovutamise tõttu kahjustatud.

BOP.ADD.420 Ühine suhtlemiskeel

Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.

BOP.ADD.425 Psühhoaktiivsed ained

Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et õhupalli pardale ei lubataks isikut, kellel on selline alkoholi- või narkojoove, et selle isiku juuresolek võib ohustada õhupalli või selles veetavaid isikuid või vara või maapinnal viibivaid isikuid või vara.

BOP.ADD.430 Ohuolukord

Käitaja peab võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kellegi ettekavatsetud, hoolimatu või ettevaatamatu tegu või tegevusetus ei põhjustaks üht järgmistest variantidest:

see ohustaks õhupalli või õhupallis või maapinnal viibivaid isikuid;

see põhjustaks või võimaldaks õhusõidukist tulenevat ohtu isikutele või varale.

BOP.ADD.435 Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave

Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:

käitaja esitatud deklaratsioon;

teave kavandatava lennupiirkonna otsingu- ja päästeteenistuste kohta;

operatsiooniline lennuplaan.

Järgmiste dokumentide, käsiraamatute ja teabe originaale ei tohi hoida lennu ajal õhupalli pardal, vaid mõnes turvalises kohas:

alapunktis a osutatud dokumendid, käsiraamatud ja teave, kui lennu ajal on õhupalli pardal nende koopiad;

kehtivate standardsete käitamisprotseduuride (SOP) või lennutegevuskäsiraamatu osad, milles käsitletakse meeskonnaliikmete tööülesandeid ja mis peavad olema neile hõlpsasti kättesaadavad;

reisijate nimekiri, kui pardal on reisijad;

punkti BOP.ADD.600 alapunktis c osutatud dokumendid massi kohta.

Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmise korral originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

BOP.ADD.440 Ohtlikud kaubad

Käitaja peab:

kehtestama protseduurid selle tagamiseks, et võetakse kõik põhjendatud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut viimist õhupalli pardale ning

andma töötajatele vajalikku teavet, mis võimaldaks neil nõuetekohaselt täita oma kohustusi seoses ohtlike kaupadega, mida veetakse või kavatsetakse vedada õhupalli pardal.

6. jaotis

Käitamisprotseduurid

BOP.ADD.500 Kütuse- või ballastivaru arvutused

Käitaja peab tagama, et kütuse- või ballastivaru arvutused on dokumenteeritud operatsioonilises lennuplaanis.

BOP.ADD.505 Erikategooriate reisijate vedu

Käitaja peab kehtestama protseduurid, millega tagatakse õhupalli ja selles viibivate isikute või vara ohutus juhul, kui õhupalli pardal veetakse eritingimusi, abistamist või eriseadmeid vajavaid isikuid.

BOP.ADD.510 Õhupalliga teostatavad ärilised erilennud – standardsed käitamisprotseduurid

Olenemata punktist BOP.BAS.190:

Käitaja peab enne õhupalliga teostatava ärilise erilennu alustamist tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid.

Käitaja peab enne õhupalliga teostatava ärilise erilennu alustamist kehtestama riskianalüüsi põhjal standardsed käitamisprotseduurid (SOP), mis on vastavuses kavandatava lennutegevuse ja selleks kasutatava õhupalliga. Käitamisprotseduurid (SOP) peavad olema lisatud lennutegevuskäsiraamatusse või esitatakse eraldi dokumendina. Käitaja vaatab käitamisprotseduurid (SOP) korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi.

Käitaja peab tagama, et õhupalliga teostatava ärilise erilennu tegemisel järgitakse standardseid käitamisprotseduure (SOP).

7. jaotis

Suutlikkus ja käitamispiirangud

BOP.ADD.600 Massi kindlaksmääramise süsteem

Käitaja peab kehtestama süsteemi, milles on täpsustatud, kuidas määratakse iga lennu jaoks kindlaks järgmised andmed, et õhusõiduki kapten saaks kontrollida õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud piirangute järgimist:

õhupalli tühimass;

tegeliku lasti mass;

kütuse või ballasti mass;

stardimass;

kas õhupall on lastitud õhusõiduki kapteni või kvalifitseeritud töötajate järelevalve all;

kogu dokumentatsiooni ettevalmistus ja asukoht.

Elektroonilised massiarvutused peavad olema õhusõiduki kapteni poolt korratavad.

Dokumendid massi kohta, milles täpsustatakse alapunktis a loetletud teavet, koostatakse enne iga lendu ning dokumenteeritakse operatsioonilises lennuplaanis.

▼M1

Liide

DEKLARATSIOON vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2018/395
Käitaja Nimi: Käitaja peamine tegevuskoht: Vastutava juhi nimi ja kontaktandmed:
Õhupalli käitamine
Äriliste lendude käitamise alguskuupäev ja vajaduse korral kuupäev, kui jõustuvad praegu teostatavate äriliste lendudega seotud muudatused.
Teave kasutatava(te) õhupalli(de), ärilise lennu/äriliste lendude ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kohta: (1)
Õhupalli tüüp	Õhupalli registreerimistunnus	Põhibaas	Käitamise liik/liigid (2)	Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (3)




Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loend koos viidetega asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele (käesoleva deklaratsiooni lisa), kui selline loend on olemas:
Kinnitused
□Käitaja täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja määruse (EL) 2018/395 kohaseid nõudeid. Eelkõige järgib käitaja äriliste lendude puhul järgmisi määruse (EL) 2018/395 II lisa ADD-alajaos sätestatud nõudeid.
□Juhtimissüsteemi dokumentatsioon, sealhulgas lennutegevuskäsiraamat vastab ADD-alajao nõuetele ja kõik lennud toimuvad kooskõlas lennutegevuskäsiraamatu sätetega vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.005 alapunktile b.
□Kõikidele käitatavatele õhupallidele on välja antud määruse (EL) nr 748/2012 kohane lennukõlblikkuse sertifikaat; kolmandas riigis registreeritud õhupallid vastavad asjakohastele konkreetsetele lennukõlblikkusnõuetele ja nende suhtes kohaldatakse märgrendilepingut või kuivrendilepingut vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.110 nõuetele ning punkti BOP.ADD.115 alapunktide b ja c nõuetele.
□Kõikidel lennumeeskonna liikmetel on komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa kohaselt välja antud või tunnustatud load ja pädevusmärked vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.300 alapunkti c nõuetele.
□Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja määruse (EL) 2018/395 nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis ja on sellele lisatud vastavalt ADD-alajao punkti BOP.ADD.105 alapunkti a nõuetele.
□Käitaja kinnitab, et käesolevas deklaratsioonis ja selle lisades sisalduv teave on täielik ja tõene.
Kuupäev, vastutava juhi nimi ja allkiri
(1) Palun täitke tabel. Kui teabe esitamiseks ei ole piisavalt ruumi, esitage see eraldi lisas. Palun märkida lisale kuupäev ja kinnitada see allkirjaga. (2) „Käitamise liik/liigid“ tähendab õhupalliga teostatava ärilise lennu liiki. (3) Teave jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kohta peab sisaldama organisatsiooni nime, aadressi ja sertifikaadi viitenumbrit.

▼M1

III LISA

ÕHUPALLIMEESKONNA LIIKMETELE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED

[BFCL-OSA]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

BFCL.001 Kohaldamisala

Käesoleva lisaga nähakse ette õhupallipiloodi lubade (BPL) ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

BFCL.005 Pädev asutus

Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse BPLi või sellega seotud õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi.

BFCL.010 Õhupalliklassid ja -kategooriad

Käesolevas lisas on õhupallid liigitatud järgmistesse klassidesse ja kategooriatesse:

kuumaõhu-õhupallide klass:

A-kategooria: kesta maht kuni 3 400 m3 (120 069 kuupjalga);

B-kategooria: kesta maht 3 401 m3 (120 070 kuupjalga) – 6 000 m3 (211 888 kuupjalga);

C-kategooria: kesta maht 6 001 m3 (211 889 kuupjalga) – 10 500 m3 (370 804 kuupjalga);

D-kategooria: kesta maht üle 10 500 m3 (370 804 kuupjalga);

gaasiõhupallide klass;

segaõhupallide klass;

kuumaõhu-õhulaevade klass.

BFCL.015 BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine, väljaandmine, pikendamine ning taastamine

Pädevale asutusele esitatakse tema poolt määratud vormis ja viisil järgmised taotlused:

BPLi ja sellega seotud pädevusmärgete väljaandmiseks;

BPLiga seotud õiguste pikendamiseks;

õhupallide lennuinstruktori („FI(B)“) tunnistuse väljaandmiseks;

õhupallide kontrollpiloodi („FE(B)“) tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks ning

BPLi ja sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste muutmiseks.

Alapunktis a osutatud taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab käesolevas lisas ja määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisas (MED-osa) sätestatud asjaomastele nõuetele.

Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

Isikul võib olla ainult üks käesoleva lisa kohaselt väljaantud BPL.

Loaomanik peab esitama alapunktis a osutatud taotlused selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus talle on välja antud kas käesoleva lisa (BFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohane luba.

BPLi omanik võib taotleda pädeva asutuse vahetamist teise liikmesriigi määratud pädeva asutuse vastu, kuid sellisel juhul muutub uus pädev asutus pädevaks asutuseks taotleja kõigi lubade puhul.

Taotleja peab BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmist taotlema hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.

BFCL.030 Praktiline lennueksam

Lennueksami taotlejal peab olema tema koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus, välja arvatud punktis BFCL.215 osutatud ärilise lennutegevuse pädevusmärke saamiseks nõutava praktilise lennueksami puhul. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teeb koolitusdokumendid kättesaadavaks kontrollpiloodile.

BFCL.035 Lennuaja arvestamine

BPLi ning sellega seotud õiguse, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega õhupallikaptenina.

BFCL.045 Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

BPList tulenevate õiguste kasutamisel kannab loaomanik kaasas kõiki järgmisi dokumente:

kehtiv BPL;

kehtiv tervisetõend;

isikut tõendav fotoga dokument;

logiraamatu andmed, millest piisab käesoleva lisa nõuete täitmise tõendamiseks.

Piloodiõpilasel peavad kõikidel soololendudel kaasas olema järgmised dokumendid:

alapunkti a alapunktides 2 ja 3 osutatud dokumendid ning

tõend punkti BFCL.125 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

BPLi omanik või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks alapunktis a või b osutatud dokumendid, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

BFCL.050 Lennuaja registreerimine

BPLi omanik või piloodiõpilane registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

BFCL.065 70-aastaste ja vanemate BPLi omanike õiguste piiramine ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel

Ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel kasutatava õhupalli piloodina ei tohi tegutseda 70-aastane või vanem BPLi omanik.

BFCL.070 Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste piiramine, peatamine ja tühistamine

Pädev asutus võib käesoleva lisa kohaselt välja antud BPLi ning sellega seotud õiguste, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivust piirata või selle peatada või tühistada vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisas (ARA-osa) ette nähtud tingimustele ja menetlustele, kui BPLi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulisi nõudeid või käesoleva lisa või käesoleva määruse II lisa (BOP-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 IV lisa (MED-osa) nõudeid.

Loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse kehtivuse piiramise, peatamise või tühistamise korral peab BPLi omanik loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

BPL-ALAJAGU

ÕHUPALLIPILOODI LUBA (BPL)

BFCL.115 BPL – õigused ja tingimused

BPLi omanikul on õigus kaptenina juhtida õhupalle:

tasuta mitteärilistel lendudel;

ärilistel lendudel, kui tal on käesoleva lisa ADD-alajao punkti BFCL.215 kohane ärilise lennutegevuse pädevusmärge.

Erandina alapunkti a alapunktist 1 võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav BPLi omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

BPLi taotlejate lennuõpetajana;

BPLi taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

BPLile lisatavate õiguste, pädevusmärgete ja tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

BPLi omanik võib BPLi õigusi kasutada ainult juhul, kui ta täidab kohaldatavaid hiljutise lennukogemuse nõudeid ja kui tal on kasutatavatele õigustele vastav kehtiv tervisetõend.

BFCL.120 BPL – vanuse alammäär

BPLi taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

BFCL.125 BPL – piloodiõpilane

Piloodiõpilane tohib soololende teha üksnes õhupallide lennuinstruktori (FI(B)) loal ja järelevalve all.

Soololennu tegemiseks peab piloodiõpilane olema vähemalt 14-aastane.

BFCL.130 BPL – koolituskursus ja kogemusnõuded

BPLi taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab vastama taotletavatele õigustele ja hõlmama järgmist:

punkti BFCL.135 alapunktis a osutatud teoreetilised teadmised;

vähemalt 16 tundi lennuõpet kas vastava klassi A-kategooria kuumaõhu-õhupallidel või gaasiõhupallidel, sealhulgas vähemalt:

12 tundi instruktoriga lennuõpet;

kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

üks vähemalt 30-minutiline soololend instruktori järelevalve all.

BFCL.135 BPL – teooriaeksam

Teoreetilised teadmised

BPLi taotlejad peavad tõendama taotletavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

üldteemad:

lennundusõigus;

ii)

inimvõimed;

iii)

meteoroloogia;

iv)

side ning

õhupallidega seotud konkreetsed teemad:

aerodünaamika alused;

ii)

käitamismenetlused;

iii)

lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)

õhupalle käsitlevad üldteadmised õhusõidukitest ning

navigatsioon.

Taotleja kohustused

Taotleja sooritab kõik BPLi teooriaeksamid ühe ja sama liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalas.

Taotleja sooritab teooriaeksami pärast seda, kui koolituse eest vastutav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on andnud talle soovituse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

Sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni soovitus kehtib 12 kuud. Kui taotleja ei ole selle tähtaja jooksul sooritanud vähemalt üht teooriaeksamit, määrab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon talle vajaduse korral lisakoolituse, lähtudes taotleja vajadustest.

Eduka soorituse standardid

Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % kõigist võimalikest punktidest. Karistuspunktide kohaldamine on keelatud.

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja BPLi saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad teooriaeksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

Kui taotleja ei ole suutnud üht teooriaeksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ta ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis lisakoolituse. Koolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotleja vajadustest.

Kehtivusaeg

Teooriaeksami tulemused kehtivad 24 kuud alates päevast, mil taotleja läbis edukalt teooriaeksami vastavalt alapunkti c alapunktile 2.

BFCL.140 BPL – teoreetiliste teadmiste arvestamine

Punkti BFCL.135 alapunkti a alapunktis 1 osutatud üldteemade teoreetiliste teadmiste nõuded loetakse BPLi väljaandmise taotlejate puhul täidetuks, kui nad:

omavad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohast luba või

on läbinud alapunkti a kohase loa teooriaeksamid, tingimusel et seda on tehtud punkti BFCL.135 alapunktis d osutatud kehtivusajal.

BFCL.145 BPL – praktiline lennueksam

BPLi taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada õhupallikaptenina protseduure ja manöövreid taotletavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Taotlejad peavad praktilise lennueksami läbima samas õhupalliklassis, milles nad on läbinud punkti BFCL.130 kohase koolituskursuse, ning kuumaõhu-õhupallide puhul vastava klassi A-kategooria õhupallil.

BPLi väljaandmiseks nõutava praktilise lennueksami tegemiseks peavad taotlejad esmalt sooritama nõutava teooriaeksami.

Eduka soorituse standardid

Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad õhupallilennu kõiki etappe.

Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Kui ebaõnnestub enam kui ühe osa sooritus, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama.

Kui taotleja peab eksami alapunkti 2 kohaselt uuesti sooritama ja sooritab mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa ebarahuldavalt, peab taotleja uuesti sooritama kogu lennueksami.

Kui taotlejal ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada kahe katsega, peab ta jätkama praktilist õpet.

BFCL.150 BPL – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile või -kategooriale

BPLi õigused kehtivad ainult punktis BFCL.145 osutatud praktilisel lennueksamil kasutatud õhupalliklassi ja kuumaõhu-õhupallide puhul vastava klassi A-kategooria õhupallide kohta.

Kuumaõhu-õhupallide puhul laiendatakse BPLi õigusi taotluse alusel õhupalliklassi muule kategooriale, kui piloot on sooritanud vähemalt:

kaks FI(B)ga lendu vastava kategooria õhupallil;

kogunud õhupallikaptenina lennutunde järgmiselt:

B-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 100 tundi;

ii)

C-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 200 tundi;

iii)

D-kategooria õhupallide loa taotlemisel vähemalt 300 tundi.

Välja arvatud segaõhupallide klassi puhul, laiendatakse BPLi õigusi taotluse korral muule õhupalliklassile või kuumaõhu-õhupalliklassi õiguste taotlemisel kuumaõhu-õhupalliklassi A-kategooriale, kui piloot on vastavas õhupalliklassis ja -kategoorias:

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab vähemalt järgmist:

viis instruktoriga õppelendu või

ii)

kuumaõhu-õhupallidelt kuumaõhu-õhulaevadele laiendamisel viis instruktoriga lennuõppetundi ning

läbinud lennueksami, mille käigus piloot on FE(B)-le tõendanud ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

aerodünaamika alused;

ii)

käitamismenetlused;

iii)

lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

iv)

üldteadmised õhusõidukitest õhupalliklassis, millele õiguste laiendamist taotletakse.

Alapunkti b alapunktis 1 ja alapunkti c alapunktis 1 osutatud koolituse läbimise kohta tehakse piloodi päevikusse märge, mille allkirjastab:

alapunkti b alapunkti 1 puhul lennuinstruktoriga lendude eest vastutav instruktor ning

alapunkti c alapunkti 1 puhul koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht.

BPLi omanik võib oma segaõhupallide klassi õigusi kasutada vaid juhul, kui tal on nii kuumaõhu-õhupallide kui ka gaasiõhupallide klassi õigused.

BFCL.160 BPL – hiljutise lennukogemuse nõuded

BPLi omanik võib oma loa õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on vastavas õhupalliklassis läbinud:

kas:

kavandatud lennule eelnenud viimase 24 kuu jooksul vähemalt kuus lennutundi kaptenina, sealhulgas kümme starti ja maandumist kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(B) järelevalve all ning

ii)

kavandatud lennule eelnenud viimase 48 kuu jooksul vähemalt ühe õppelennu FI(B)ga või

kavandatud lennule eelnenud viimase 24 kuu jooksul alapunkti c kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

Lisaks alapunkti a nõuete täitmisele peab piloot, kelle kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, selleks et kasutada oma õigusi muu(de)s õhupalliklassi(de)s, olema lennanud igas täiendavas õhupalliklassis viimase 24 kuu jooksul vähemalt kolm lennutundi kaptenina või koos instruktoriga või soololennul FI(B) järelevalve all.

BPLi omanik, kes ei vasta enne oma õiguste kasutamise jätkamist alapunkti a alapunkti 1 ja vajaduse korral alapunkti b nõuetele, peab asjaomast klassi esindaval õhupallil läbima lennuoskuse tasemekontrolli FE(B)ga.

Pärast alapunkti a, b või c nõuete täitmist võib kuumaõhu-õhupalli piloteerimise õigusega BPLi omanik kasutada oma õigusi ainult kuumaõhu-õhupallidel, mis kuuluvad:

samasse kuumaõhu-õhupallikategooriasse, milles läbiti kas alapunkti a alapunkti 1 alapunktis ii osutatud õppelend või alapunktis c osutatud lennuoskuse tasemekontroll, või väiksema pallikesta suurusega kategooriasse või

ii)

kuumaõhu-õhupallide A-kategooriasse, kui piloot on alapunkti b kohaselt läbinud alapunkti a alapunktis 2 osutatud õppelennu muul kui kuumaõhu-õhupallide klassi kuuluval õhupallil.

Alapunkti a alapunkti 1 ja alapunkti b kohaste instruktoriga lendude, järelevalve all tehtud lendude ja õppelendude ning alapunktis c osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab alapunkti a alapunktis 1 ja alapunktis b osutatud juhul vastutav FI(B) ning alapunktis c osutatud juhul vastutav FE(B).

BPLi omaniku puhul, kellel on ka käesoleva lisa ADD-alajao punkti BFCL.215 kohane ärilise lennutegevuse õigus, loetakse täidetuks järgmised nõuded:

alapunkt a ja vajaduse korral alapunkt b, kui ta on viimase 24 kuu jooksul asjakohas(t)es õhupalliklassi(de)s läbinud punkti BFCL.215 alapunkti d alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli või

alapunkti a alapunkti 1 alapunkt ii, kui ta on asjakohases õhupalliklassis läbinud punkti BFCL.215 alapunkti d alapunkti 2 alapunkti ii kohase õppelennu.

Kuumaõhu-õhupallide klassi puhul kohaldatakse alapunktis d osutatud eri õhupalliklasside käitamisõiguste piiranguid, sõltuvalt alapunkti f alapunktide 1 või 2 täitmiseks kasutatavast õhupalliklassist.

ADD-ALAJAGU

LISAPÄDEVUSMÄRKED

BFCL.200 Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärge

BPLi omanik võib teha trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilende vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärge.

Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärke taotlemiseks peab taotleja:

omama asjakohase kuumaõhu-õhupalliklassi käitamise õigusi;

esmalt sooritama vähemalt kaks lennuinstruktoriga lendu trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallil.

Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupalli koolituse läbimise kohta tehakse päevikusse koolituse eest vastutava õhupallide lennuinstruktori allkirjaga märge.

Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärkega piloot tohib oma õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on kavandatud lennule eelnenud 48 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu või, kui ta ei ole sellist lendu sooritanud, tohib ta oma õigusi kasutada juhul, kui ta on sooritanud trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu koos instruktoriga või soololennul õhupallide lennuinstruktori järelevalve all. Selline instruktoriga või järelevalve all toimuv soololend kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab FI(B).

BFCL.210 Öölennupädevusmärge

BPLi omanik võib oma loa õigusi visuaallennureeglite tingimustes öösel kasutada vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane öölennupädevusmärge.

Öölennupädevusmärke taotleja peab olema sooritanud vähemalt kaks vähemalt ühetunnise kestusega öist õppelendu.

Öölennupädevuskoolituse läbimise kohta tehakse päevikusse koolituse eest vastutava FI(B) allkirjaga märge.

BFCL.215 Ärilise lennutegevuse pädevusmärge

BPLi omanik võib oma loa õigusi ärilistel õhupallilendudel kasutada vaid juhul, kui tal on käesoleva punkti kohane ärilise lennutegevuse pädevusmärge.

Ärilise lennutegevuse pädevusmärke taotleja peab:

olema vähemalt 18-aastane;

olema lennanud õhupallikaptenina 50 lennutundi, sealhulgas sooritanud 50 starti ja maandumist;

omama selle õhupalliklassi käitamise õigusi, milles ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi kasutama hakatakse ning

olema läbinud selle õhupalliklassi lennueksami, mille käigus ta on õhupallide kontrollpiloodile demonstreerinud pädevust, mida nõutakse äriliseks lennutegevuseks õhupalliga.

Ärilise lennutegevuse pädevusmärke õigused piirduvad õhupalliklassiga, milles on sooritatud alapunkti b alapunkti 3 kohane lennueksam. Õigusi laiendatakse taotluse alusel teisele õhupalliklassile, kui taotleja vastab kõnealuses teises klassis alapunkti b alapunktide 3 ja 4 tingimustele.

Ärilise lennutegevuse pädevusmärkega piloot võib kõnealuse pädevusmärke õigusi ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel kasutada ainult juhul, kui ta on:

kavandatud lennule eelnenud 180 päeva jooksul:

sooritanud vähemalt kolm lendu õhupallikaptenina, sealhulgas vähemalt ühe lennu vastava klassi õhupallil või

ii)

sooritanud ühe lennu vastava klassi õhupalli kaptenina käesoleva punkti kohaselt kvalifitseeritud õhupallide lennuinstruktori järelevalve all ning

kavandatud lennule eelnenud 24 kuu jooksul:

läbinud vastava õhupalliklassi lennuoskuse tasemekontrolli, mille käigus ta on õhupallide kontrollpiloodile demonstreerinud ärilisteks reisijateveo-õhupallilendudeks nõutavat pädevust või

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis täienduskursuse, mis vastab õhupalliga äriliseks lennutegevuseks nõutavale pädevusele ja hõlmab vähemalt kuut tundi teooriaõpet ja üht õppelendu vastava klassi õhupallil käesoleva punkti kohaselt õhupallidega toimuvaks äriliseks lennutegevuseks kvalifitseeritud õhupallide lennuinstruktori järelevalve all.

Selleks et säilitada kõigi õhupalliklasside ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi, peab piloot, kelle ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi on laiendatud mitmele õhupalliklassile, täitma alapunkti d alapunkti 2 nõuded vähemalt ühes õhupalliklassis.

Piloot, kes vastab alapunkti d nõuetele ja kellel on kuumaõhu-õhupalli klassi ärilise lennutegevuse pädevusmärge, võib kasutada asjaomase kuumaõhu-õhupalli klassi pädevusmärkega seotud õigusi ainult õhupallidel, mis kuuluvad:

samasse kuumaõhu-õhupalli kategooriasse, milles on läbitud alapunkti d alapunkti 2 alapunktis i osutatud lennuoskuse tasemekontroll või alapunkti d alapunkti 2 alapunktis ii osutatud õppelend või

ii)

väiksema pallikesta suurusega kuumaõhu-õhupalli kategooriasse.

Alapunkti d alapunkti 1 alapunktis ii osutatud järelevalve all toimuva lennu sooritamine ning alapunkti d alapunkti 2 alapunktis i osutatud lennuoskuse tasemekontrolli ja alapunkti d alapunkti 2 alapunktis ii osutatud täienduskursuse läbimine kantakse piloodi logiraamatusse ning selle allkirjastab kas koolituskursuse, järelevalve või lennuoskuse tasemekontrolli eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht, FI(B) või FE(B).

Piloodi puhul, kes on läbinud käesoleva määruse II lisa (BOP-osa) punkti BOP.ADD.315 kohase käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, loetakse alapunkti d alapunkti 2 alapunkt i nõuded täidetuks.

FI-ALAJAGU

LENNUINSTRUKTORID

1. jagu

Üldnõuded

BFCL.300 Lennuinstruktoritunnistused

a) Üldosa

Lennuinstruktor võib õhupalli lennuõpet anda ainult juhul, kui ta:

omab:

BPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille saamiseks lennuõpet antakse ning

ii)

instruktoritööle vastavat ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FI(B) tunnistust ning

omab lennuõppeks kasutatava õhupalli kaptenina piloteerimise õigust.

b) Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

Erandina alapunkti a alapunktist 1 peab pädev asutus käesoleva lisa (BFCL-osa) kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi antava lennuõppe puhul välja andma lennuinstruktori tunnistuse taotlejale, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav õhupallipiloodi luba, tingimusel et see taotleja:

omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus anda asjakohast õpet;

ii)

täidab käesolevas alajaos vastavate instruktoriõigustega FI(B) tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuded ning

iii)

tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva lisa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Tunnistus kehtib ainult selle heakskiidetud lennuõppe kohta, mida antakse:

väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)

piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpet antakse.

2. jagu

Õhupallide lennuinstruktori tunnistus – FI(B)

BFCL.315 FI(B) tunnistus – õigused ja tingimused

Taotlejale, kes vastab punktile BFCL.320 ja järgmistele tingimustele, antakse välja FI(B) tunnistus õigustega anda lennuõpet seoses järgmisega:

BPLi väljaandmine;

õiguste laiendamine täiendavatele õhupalliklassidele ja -kategooriatele, tingimusel et taotleja on igas vastavas klassis lennanud vähemalt 15 lennutundi õhupallikaptenina;

öölennu või trossiga kinnitatud lennu pädevusmärge, tingimusel et taotleja on sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis saanud erikoolitust vastavate pädevusmärgetega seotud lennuõppe andmiseks ning

FI(B) tunnistus, tingimusel et taotleja:

on õhupallidel läbinud vähemalt 50 tundi lennuõpet ning

ii)

pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt juhendanud vähemalt ühe tunni FI(B) tunnistuse lennuõpet käesoleva alapunkti kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(B) järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

Alapunktis a loetletud õigused hõlmavad õigust anda lennuõpet seoses järgmisega:

asjakohase loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmine ning

selle pikendamine, taastamine või käesolevas lisas sätestatud asjakohaste hiljutise lennukogemuse nõuete täitmine (vastavalt vajadusele).

BFCL.320 FI(B) – eeltingimused ja üldnõuded

FI(B) tunnistuse taotleja peab:

olema vähemalt 18 aastat vana;

vastama punkti BFCL.300 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti a alapunkti 2 nõuetele;

olema lennanud 75 lennutundi kaptenina õhupallidel;

olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis läbinud punkti BFCL.330 kohase instruktorite koolituskursuse ning

olema läbinud punkti BFCL.345 kohase atesteerimise.

BFCL.325 FI(B) – oskused ja nende hindamine

Kõik FI(B) tunnistuse taotlejad peavad läbima koolituse oskuste omandamiseks järgmistes valdkondades:

vahendite ettevalmistamine;

õppimist soodustava õhkkonna kujundamine;

teadmiste edastamine;

ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine;

ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks;

õppimise hõlbustamine;

õpilase tegevuse hindamine;

edasijõudmise jälgimine ja hindamine;

koolitusperioodide hindamine ning

tulemuste aruandlus.

BFCL.330 FI(B) – koolituskursus

Esmalt peab FI(B) tunnistuse taotleja koolituskursuse algusele eelneva 12 kuu jooksul läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis spetsiaalse kursuse-eelse hindamise, et hinnata tema kursuse läbimise võimet.

FI(B) koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

punktis BFCL.325 sätestatud valdkonnad;

25 tundi õpetamist ja õppimist;

12 tundi teooriaõpet, sh vahetestid ning

kolm tundi lennuõpet, sh kolm starti ja maandumist.

Taotlejal, kellel juba on rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) või määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunktis 2 esitatud nõue täies ulatuses täidetuks.

BFCL.345 FI(B) – atesteerimine

FI(B) tunnistuse taotleja peab õhupallil läbima atesteerimise, et tõendada punkti BFCL.415 alapunkti c kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele BPLi väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

Hindamine hõlmab järgmist:

lennueelse ja lennuaegse õppe ning teooriaõppe punktis BFCL.325 nimetatud oskuste tõendamine;

maapealne suuline teooriaeksam, lennueelne ettevalmistus ja lennuanalüüs ning lennuoskuse tõendamine vastavas õhupalliklassis;

instruktori oskuste hindamiseks sobivad harjutused.

BFCL.360 FI(B) tunnistus – hiljutise lennukogemuse nõuded

FI(B) tunnistuse omanik võib oma tunnistuse õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on läbinud:

viimase kolme aasta jooksul enne kõnealuste õiguste kavandatud kasutamist:

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või pädevas asutuses instruktori täienduskoolituse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet õhupallide lennuinstruktoritele vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks;

ii)

vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallidel õhupallide lennuinstruktorina ning

viimase üheksa aasta jooksul ning pädeva asutuse poolt selleks kehtestatud menetluste kohaselt ühe lennuinstruktoriga õhupallilennu FI(B)na punkti BFCL.315 alapunkti a alapunkti 4 kohaselt kvalifitseeritud ning sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi poolt nimetatud FI(B) järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

Alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii nõude täitmisel võetakse täielikult arvesse lennueksamitel, lennuoskuse tasemekontrollidel või atesteerimiste käigus FE(B)na lennatud tunde.

Kui FI(B) tunnistuse omanik ei ole suutnud järelevalve all toimuvat õppelendu sooritada alapunkti a alapunkti 2 kohaselt FI(B)-le vastuvõetaval viisil, ei tohi ta FI(B) tunnistusest tulenevaid õigusi kasutada enne, kui ta on edukalt läbinud punkti BFCL.345 kohase atesteerimise.

Selleks et jätkata FI(B) tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist, peab FI(B) tunnistuse omanik, kes ei vasta kõigile alapunkti a nõuetele, täitma alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja punkti BFCL.345 nõuded.

FE-ALAJAGU

KONTROLLPILOODID

1. jagu

Üldnõuded

BFCL.400 Õhupallide kontrollpiloodi tunnistus

a) Üldosa

Kontrollpiloot võib käesoleva lisa kohaseid lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldada ainult juhul, kui:

ta omab:

BPLi, sh õigusi, pädevusmärkeid ja tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist ning anda vastavat õpet;

ii)

korraldatavale lennueksamile, lennuoskuse tasemekontrollile või atesteerimisele vastavate õigustega ja käesoleva alajao kohaselt välja antud FE(B) tunnistust;

tal on õigus õhupallil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus tegutseda õhupallikaptenina.

b) Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

Erandina alapunkti a alapunktist 1 peab pädev asutus väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi tehtud lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide puhul välja andma kontrollpiloodi tunnistuse taotlejale, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav õhupallipiloodi luba, tingimusel et see taotleja:

omab vähemalt samaväärset luba, sh vajaduse korral õigusi, pädevusmärkeid või tunnistusi, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid või lennuoskuse tasemekontrolle;

ii)

vastab käesolevas alajaos asjaomase kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele;

iii)

tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt kontrollpiloodi õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)

asjaomane kontrollpiloot oskab piisavalt keelt, milles lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse.

BFCL.405 Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Õhupallide kontrollpiloot ei tohi teha järgmist:

korraldada lennueksameid ega atesteerimisi loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks taotlejale, kellele ta on andnud rohkem kui 50 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse või

korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist muudel juhtudel, kui ta näeb ohtu oma objektiivsusele.

BFCL.410 Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamine

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamisel peab õhupalli kontrollpiloot tegema kõike järgmist:

tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;

kontrollima, kas taotleja vastab kõikidele kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega seotud nõuetele, mida vastavalt käesolevale lisale kohaldatakse loa, õiguse, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ette nähtud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise suhtes ning

teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

Pärast lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise lõpetamist teeb õhupalli kontrollpiloot järgmist:

teatab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemuse;

pikendamise või taastamisega seotud atesteerimise eduka läbimise korral märgib taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

annab taotlejale lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise allkirjastatud aruande ning edastab aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja kontrollpiloodi tunnistuse väljaandnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist:

kinnitus selle kohta, et taotleja on esitanud kontrollpiloodile oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et kontrollpiloodi hinnangul vastavad need andmed käesoleva lisa nõuetele;

ii)

kinnitus kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teave suulise teooriaeksami kohta. Mõnes punktis läbikukkumise korral peab kontrollpiloot oma hinnangut kirjalikult põhjendama;

iii)

lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise tulemus;

iv)

kui taotleja pädev asutus ei ole sama, mis õhupalli kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, siis kinnitus selle kohta, et kontrollpiloot on läbi vaadanud taotleja pädeva asutuse riiklikud menetlused ja nõuded ning neid kohaldanud;

õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse koopia, kus on märgitud asjaomase kontrollpiloodi õigused seoses lennueksamite, lennuoskuste tasemekontrollide või atesteerimise korraldamisega taotlejatele, kelle pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

Kontrollpiloot peab kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

Õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peab õhupalli kontrollpiloot esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu teabe, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2. jagu

Õhupallide kontrollpiloodi tunnistus – FE(B)

BFCL.415 FE(B) tunnistus – õigused ja tingimused

Tingimusel et taotleja vastab punktile BFCL.420 ja järgmistele tingimustele, antakse taotluse korral välja FE(B) tunnistus õigustega korraldada:

BPLi lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ning lennueksameid õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele, tingimusel et taotleja on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennuinstruktorina, läbides kogu BPLi koolituskursuse õppekava;

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle punktis BFCL.215 osutatud ärilise lennutegevuse pädevusmärke saamiseks, tingimusel et taotleja täidab alapunktis a osutatud kogemusnõuded ja on saanud erikoolitust punkti BFCL.430 kohasel kontrollpilootide standardimiskursusel;

atesteerimist FI(B) tunnistuse väljaandmiseks, tingimusel et taotleja on:

lennanud õhupallipiloodina 350 lennutundi, sh viis tundi FI(B) tunnistuse taotleja lennuinstruktorina;

saanud erikoolitust punkti BFCL.430 kohasel kontrollpiloodi standardimiskursusel.

BFCL.420 FE(B) tunnistus – eeltingimused ja üldnõuded

FE(B) tunnistuse taotleja peab:

vastama punkti BFCL.400 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti 2 nõuetele;

olema läbinud punkti BFCL.430 kohase FE(B) standardimiskursuse;

olema läbinud punkti BFCL.445 kohase atesteerimise;

tõendama FE(B) tunnistuse õigustega seotud vastavat tausta ning

tõendama, et tema suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva lisa, määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiramist, peatamist ega tühistamist määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmata jätmise tõttu.

BFCL.430 FE(B) tunnistus – standardimiskursus

FE(B) tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.

Standardimiskursus peab vastama taotletavatele õhupallide kontrollpiloodi õigustele ning koosnema teooria- ja praktilisest õppest, hõlmates vähemalt järgmist:

BPLi või sellega seotud pädevusmärgete või tunnistustega seotud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbiviimine vähemalt ühel korral;

käesoleva lisa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustus;

ülevaade järgmisest:

riiklikud haldusmenetlused;

ii)

isikuandmete kaitse nõuded;

iii)

kontrollpiloodi vastutus;

iv)

kontrollpiloodi õnnetusjuhtumikindlustus;

riiklikud lõivud ning

vi)

teave, kuidas tutvuda alapunktides i–v esitatud teabega, kui lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldatakse taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

FE(B) tunnistuse omanik ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimist taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanik on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

BFCL.445 FE(B) tunnistus – atesteerimine

Esmase FE(B) tunnistuse taotleja peab pädeva asutuse inspektorile või FE(B) tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud vanemkontrollpiloodile tõendama oma kompetentsust. Atesteerimisel peab taotleja läbi viima lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise, mis hõlmab eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelse ettevalmistust, lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist, lennu analüüsi ja andmete dokumenteerimist.

BFCL.460 FE(B) tunnistus – kehtivus, pikendamine ja taastamine

FE(B) tunnistus kehtib viis aastat.

FE(B) tunnistust pikendatakse, kui selle omanik on:

FE(B) tunnistuse kehtivuse ajal läbinud pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse, mille käigus tunnistuse omanikule antakse teoreetilist õpet õhupallide kontrollpiloodile vajalike teadmiste täiendamiseks ja ajakohastamiseks ning

tunnistuse kehtivusaja lõpule eelnenud viimase 24 kuu jooksul korraldanud ühe lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise FE(B) tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse kontrollpiloodi või pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud kontrollpiloodi järelevalve all ja talle vastuvõetaval viisil.

FE(B) tunnistuse omanikul, kellel on ka üks või mitu muu õhusõidukiliigi kontrollpiloodi tunnistust, mis on välja antud vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 I lisale (FCL-osa) või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisale (SFCL-osa), võidakse kokkuleppel pädeva asutusega pikendada kõiki kontrollpiloodi tunnistusi korraga.

FE(B) tunnistuse aegumise korral peab selle omanik enne, kui ta jätkab selle õiguste kasutamist, täitma alapunkti b alapunkti 1 ja punkti BFCL.445 nõuded.

FE(B) tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et ta täidab jätkuvalt punkti BFCL.410 ning punkti BFCL.420 alapunktide d ja e nõudeid.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

( 2 ) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

( 3 ) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

( 4 ) Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta delegeeritud määrus (EL), (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

( 5 ) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

( 6 ) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).