02018L2001 — ET — 06.06.2024 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/759, 14. detsember 2021, |
L 139 |
1 |
18.5.2022 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, |
L 2413 |
1 |
31.10.2023 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2024/1405, 14. märts 2024, |
L 1405 |
1 |
17.5.2024 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001,
11. detsember 2018,
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse ka õigusnormid, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahalist toetamist, oma tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist kütte- ja jahutussektoris ning transpordisektoris, liikmesriikide vahelist piirkondlikku koostööd ja liikmesriikide koostööd kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse ka biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ ( 1 ) asjakohaseid mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotoelektriline päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
„tööstuslik ümarpuit“ – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja turutingimustele kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud;
„ümbritseva keskkonna energia“ – looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud heitõhk), pinna- või reovees;
„geotermiline energia“ – maapinna all soojusena salvestunud energia;
„summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstussektorile, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
„toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;
„taastuvenergia kasutamise kohustus“ – toetuskava, milles nõutakse, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustaks teatava osakaalu energiatootjate toodangust, energiatarnijate tarnitavast energiast või energiatarbijate tarbitavast energiast, see hõlmab ka kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste sertifikaatide kasutamisega;
„rahastamisvahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 2 ) artikli 2 punktis 29 määratletud rahastamisvahend;
„VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 3 ) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikene ja keskmise suurusega ettevõtja;
„heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine ei ole võimalik;
„taastuvenergia eelisarendusala“ – konkreetne asukoht või ala maismaal, meres või siseveekogus, mille liikmesriik on määranud taastuvenergiajaamade rajamiseks kõige sobivamaks alaks;
„päikeseenergiaseadmed“ – seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikese soojusenergia seadmed ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmed;
„ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks;
„jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotusvõrguettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ ( 4 ) artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur;
„päritolutagatis“ – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest;
„energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal;
„oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – lõpptarbija, kes tegutseb kindlaksmääratud piirides asuvas valduses, või kui liikmesriigid seda lubavad, muus valduses, ja toodab taastuvelektrit oma tarbeks ning kes võib salvestada ja müüa oma toodetud taastuvelektrit, tingimusel et sellise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija puhul, kes ei ole kodutarbija, ei ole kõnealune tegevus tema peamine äri- või kutsetegevus;
„pakkumisvöönd“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 ( 5 ) artikli 2 punktis 65 määratletud pakkumisvöönd;
„uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia“ – taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selget riskitaset hõlmava taastuvenergiatehnoloogia;
„nutiarvestisüsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ( 6 ) artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem;
„laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 ( 7 ) artikli 2 punktis 48 määratletud laadimispunkt;
„turuosaline“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 25 määratletud turuosaline;
„elektriturg“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 9 määratletud elektriturg;
„kodumajapidamistes kasutatav aku“ – eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks;
„elektrisõidukiaku“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)2023/1542 ( 8 ) artikli 3 lõike 1 punktis 14 määratletud elektrisõidukiaku;
„tööstuslik patarei või aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 13 määratletud tööstuslik patarei või aku;
„seisukord“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 28 määratletud seisukord;
„laetustase“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 27 määratletud laetustase;
„võimsuse seadeväärtus“ – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;
„nutilaadimine“ – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;
„reguleeriv asutus“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 2 määratletud reguleeriv asutus;
„kahesuunaline laadimine“ – määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 11 määratletud kahesuunaline laadimine;
„tavalaadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 37 määratletud tavalaadimispunkt;
„taastuvenergia ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas taastuvelektri ostulepinguid ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ostulepinguid;
„ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad“ – vähemalt kahest samas hoones või kortermajas asuvast, punkti 14 kohasest oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijast koosnev rühm;
„taastuvenergiakogukond“ – juriidiline isik,
kelles osalemine on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt avatud ja vabatahtlik, kes on iseseisev ja keda tegelikult kontrollivad aktsionärid, osanikud või liikmed, kes asuvad kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema poolt välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal;
kelle aktsionärid, osanikud või liikmed on füüsilised isikud, VKEd või kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused;
kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb;
„taastuvelektri ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvelektrit ostmises otse energiatootjalt;
„(taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine“ – taastuvenergia müük turuosaliste vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikune kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, tarnijate või energiavahendajatena;
„tööstussektor“ – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 ( 9 );
„kasutamine muul otstarbel kui energia tootmiseks“ – kütuse kasutamine toorainena tööstuslikus protsessis, mitte energia tootmiseks;
„kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;
„tõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;
„tõhus koostootmine“ – tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34;
„energiamärgis“ – energiamärgis, nagu see on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 12;
„taastuvkütused“ – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused;
„energiatõhususe esikohale seadmine“ – määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18 määratletud energiatõhususe esikohale seadmine;
„jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;
„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon;
„põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass;
„metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass;
„biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused;
„biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused;
„biojäätmed“ – biojäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4;
„hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele;
„metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast eelmise puistu eemaldamist raie teel või hävimist looduslikel põhjustel, sealhulgas tulekahju või tormi tõttu;
„vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;
„biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;
„täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused;
„ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib;
„muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;
„maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused“ – biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade abil ja põllukultuuride kasvatamise abil aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidega;
„kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus läbib aktsiisimaksu punkti, või elektrienergia puhul või kui aktsiisi ei kohaldata või kui see on põhjendatud, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus;
„tärkliserikkad põllukultuurid“ – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);
„toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele;
„lignotselluloosmaterjal“ – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;
„toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja tõsta mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki;
„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;
„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;
„istandik“ – määruse (EL) 2023/1115 ( 10 ) artikli 2 punktis 11 määratletud istandik;
„osmootne energia“ – energia, mis tekib kahe vedeliku, nagu magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
„süsteemi tõhusus“ – energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist;
„samas asukohas paiknev energiasalvesti“ – kombineeritud energiasalvestusrajatis ja taastuvenergiat tootev rajatis, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti;
„päikeseelektrisõiduk“ – mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;
„tegelik väärtus“ – V lisa C osas või VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides;
„tüüpiline väärtus“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis kajastab liidu tarbimist;
„vaikeväärtus“ – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaks määratud tegurite abil tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel kasutada tegeliku väärtuse asemel.
Artikkel 3
Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk
Liikmesriigid püüavad ühiselt suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 45 %-ni.
Liikmesriigid seavad soovitusliku sihtväärtuse, et uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia annab 2030. aastaks vähemalt 5 % uuest ülesseatud taastuvenergia võimsusest.
Kui komisjon järeldab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 9 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamise alusel, et liikmesriikide panused on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks saavutamiseks ebapiisavad, järgib ta kõnealuse määruse artiklites 9 ja 31 sätestatud menetlust.
Liikmesriigid kavandavad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavad nii, et vältida mittekestlike kasutusviiside stimuleerimist ja materjalisektoritega konkureerimise moonutamist, eesmärgiga tagada puitbiomassi kasutamine lähtuvalt selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest järgmises prioriteetsuse järjekorras:
puidupõhised tooted,
puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine,
korduskasutamine,
ringlussevõtt,
bioenergia ning
kõrvaldamine.
Liikmesriigid võivad teha lõikes 3 osutatud biomassi astmelise kasutamise põhimõttest erandeid, kui seda on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks. Liikmesriigid võivad nimetatud põhimõttest erandeid teha ka juhul, kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
vajalik metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.
Liikmesriigid ei anna otsest rahalist toetust
saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks;
jäätmete põletamise teel taastuvenergia tootmiseks, välja arvatud juhul, kui direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise kohustus on täidetud.
Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei anna liikmesriigid metsa biomassist elektrienergia tootmiseks uut toetust ega jätka muu toetuse andmist üksnes elektrienergiat tootvates käitistes, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 ( 11 ) kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab käesoleva direktiivi artikli 29 lõikes 11 sätestatud asjakohastele nõuetele;
selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud CO2 kogumist ja säilitamist ning see vastab artikli 29 lõike 11 teises lõigus sätestatud nõuetele;
seda toodetakse ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimas piirkonnas piiratud aja jooksul ja eesmärgiga vähendada metsa biomassi kasutamist nii palju kui võimalik, ilma et see mõjutaks ohutu ja turvalise energia kättesaadavust.
Komisjon avaldab 2027. aastaks aruande liikmesriikide biomassi toetuskavade mõju kohta, käsitledes muu hulgas mõju elurikkusele, kliimale ja keskkonnale ning võimalikele turumoonutustele, ning hindab võimalust seada lisapiiranguid metsa biomassiga seotud toetuskavade suhtes.
Komisjon toetab liikmesriikide kõrgeid eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite, sealhulgas täiendavate vahendite, eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist, et hõlbustada suure CO2-heitega piirkondades õiglast üleminekut suuremale taastuvenergia osakaalule, eeskätt järgmistel eesmärkidel:
taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine;
projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks;
ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu;
piirkondliku koostöö edendamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ühisprojektide ja ühiste toetuskavade kaudu ning avades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad tootjatele, kes asuvad muudes liikmesriikides.
Artikkel 4
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuskavad
Selleks antakse otseste hinnatoetuskavade puhul toetust turupreemiatena, mis võiksid muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud.
Liikmesriigid võivad teha väikesemahulistele käitistele ja näidisprojektidele käesolevas lõikes sätestatust erandi, ilma et see piiraks elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohaldamist.
Liikmesriigid võivad väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul teha erandeid hankemenetlustest.
Liikmesriigid võivad samuti otsustada luua mehhanismid, et tagada taastuvelektri kasutuselevõtmise piirkondlik mitmekesistamine, eelkõige süsteemi kulutõhusa lõimimise tagamiseks.
Liikmesriigid võivad piirata hankemenetluse kohaldamist konkreetsete tehnoloogiatega, kui toetuskavade avamine kõigile taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele ei annaks optimaalseid tulemusi, võttes arvesse järgmist:
konkreetse tehnoloogia potentsiaal pikas perspektiivis;
mitmekesistamise vajadus;
võrgu lõimimise kulud;
võrgupiirangud ja võrgu stabiilsus;
biomassi puhul vajadus vältida tooraineturgude moonutusi.
Toetuse andmisel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale hankemenetluse teel ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, liikmesriigid:
kehtestavad ja avaldavad hankemenetluses osalemise mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ning kehtestavad projekti elluviimiseks selged kuupäevad ja reeglid;
avaldavad teabe varasemate hankemenetluste kohta, sealhulgas projektide elluviimise määrad.
Hiljemalt 31. detsembril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antud toetuse tulemuslikkuse kohta liidus, analüüsides eelkõige seda, kuidas hankemenetlused aitavad:
kulusid kärpida;
tehnoloogiat täiustada;
saavutada kõrget projektide elluviimise määra;
tagada väikeste osalejate ja kui see on kohaldatav, kohalike asutuste, diskrimineerimisvaba osalemist;
piirata keskkonnamõju;
tagada omaksvõttu kohalikul tasandil;
tagada varustuskindlust ja võrgu lõimimist.
Artikkel 5
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade avamine
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise avamisel võivad liikmesriigid näha ette, et igal aastal on soovituslik osa toetusest uue toetatud võimsuse jaoks või selle jaoks eraldatud eelarvest avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele.
Sellised soovituslikud osad võivad igal aastal olla vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja vähemalt 10 % aastatel 2027–2030 või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal.
Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad.
Artikkel 6
Rahalise toetuse stabiilsus
Artikkel 7
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamine
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine;
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris ning
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris.
Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas ja elektrienergia taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vaid üks kord.
Muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse: elektrisektoris, kütte- ja jahutussektoris või transpordisektoris.
Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid spetsiaalse koostöölepinguga kokku leppida, et ühes liikmesriigis tarbitavad muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle liikmesriigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus neid kütuseid toodetakse. Selleks et jälgida, et samu muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid ei võetaks arvesse nii selles liikmesriigis, kus neid toodetakse, kui ka liikmesriigis, kus neid tarbitakse, ning registreerida arvesse võetud summa, teavitavad liikmesriigid komisjoni igast sellisest koostöölepingust. Koostööleping peab sisaldama muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga liikmesriigi kohta, ning kuupäeva, mil koostöölepingut hakatakse kohaldama.
Artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid, mis ei vasta artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse puhul arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.
Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.
Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil toodetud ümbritseva keskkonna ja geotermilist energiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse või jahutuse kogus arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites.
Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele.
Hiljemalt 31. detsembriks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades jahutuseks ja kaugjahutuseks kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, ning muuta VII lisa.
Kõnealune metoodika peab hõlmama vastupidi töötavate soojuspumpade hooajalise tõhususe miinimumtegureid.
Lõike 1 esimese lõigu punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse kõiki selles sektoris tarbitud biokütuseid, biogaasi ja muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid hõlmava summana. See hõlmab taastuvkütuseid, mida tarnitakse rahvusvahelistesse merepunkrivarudesse.
transpordisektori energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summat vastavalt artiklitele 8, 10, 12 ja 13.
Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku trajektoori, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %.
Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja kõnealuse määruse alusel komisjonile esitatud statistilise teabe ühtsuse.
Artikkel 8
Liidu taastuvenergia arendusplatvorm ja liikmesriikide vahelised statistilised ülekanded
Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise. Ülekantud kogus
arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel, ning
lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, luues arendusplatvormi ning sätestades käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ülekannete lõpuleviimise tingimused.
Artikkel 9
Liikmesriikide ühisprojektid
Iga liikmesriik lepib 31. detsembriks 2025 ühe või mitme teise liikmesriigiga kokku taastuvenergia tootmise ühisprojektide koostööraamistiku loomises järgmiselt:
liikmesriigid püüavad 31. detsembriks 2030 leppida kokku vähemalt kahe ühisprojekti loomises;
liikmesriigid, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 100 TWh, püüavad 31. detsembriks 2033 leppida kokku ka kolmanda ühisprojekti loomises.
Avamere taastuvenergia ühisprojektide kindlaksmääramine peab olema kooskõlas vajadustega, mis on kindlaks tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 ( 12 ) artikli 14 lõikes 2 osutatud kõrgetasemelistes strateegilistes lõimitud avamerevõrgu arengukavades iga merepiirkonna kohta ja määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b osutatud kogu liitu hõlmava võrgu kümneaastases arengukavas, kuid ei pruugi nende vajadustega piirduda ning sellesse võib kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning eraettevõtjaid.
Liikmesriigid teevad tööd selle nimel, et saavutada ühisprojektide kulude ja tulude õiglane jaotus. Selleks võtavad liikmesriigid asjakohastes koostöölepingutes arvesse kõiki ühisprojektiga seotud kulusid ja tulusid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni koostöölepingutest, sealhulgas kuupäevast, mil ühisprojekte hakatakse eeldatavalt ellu viima. Asjaomaste liikmesriikide puhul sobivad esimeses lõigus osutatud kohustuste täitmiseks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1294 ( 13 ) loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi raames liikmesriikide panustest rahastatavad projektid.
Lõikes 2 osutatud teates:
kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis;
täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses;
nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teade on tehtud, ning
täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses arvesse võtta.
Artikkel 10
Liikmesriikide ühisprojektide tulemused
Kolme kuu jooksul alates artikli 9 lõike 3 punktis d osutatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab artikli 9 kohase teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:
kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 9 kohane teade, ning
kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt teates esitatud tingimustele.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud:
lahutada sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 1 kohase teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu, ning
liita sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu.
Artikkel 11
Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektid
Kolmandas riigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat võetakse liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
elektrienergia on tarbitud liidus, mida loetakse täidetuks kui:
päritoluriigi, sihtriigi ja asjakohasel juhul iga kolmandast riigist transiitriigi kõik vastutavad põhivõrguettevõtjad on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentsele elektrienergia kogusele määranud ühendusvõimsuse;
võrkudevahelise ühenduse liidupoolne vastutav põhivõrguettevõtja on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentse elektrienergia koguse bilansigraafikus kindlalt registreerinud ning
nominaalvõimsus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine punktis b osutatud käitises kehtivad sama ajavahemiku kohta;
elektrienergia on toodetud käitises, mis alustas tegevust pärast 25. juunit 2009, või suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast nimetatud kuupäeva lõikes 1 osutatud ühisprojekti raames;
toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud muud toetust kui käitisele antud investeeringutoetus ning
elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega kolmandas riigis, mis on allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või inimõiguste alased rahvusvahelised konventsioonid või lepingud.
Lõike 4 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt luba võtta arvesse kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:
võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit 2026;
võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2030;
võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2032;
pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport liitu vastavalt lõikele 2;
taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c sätestatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.
Lõikes 4 osutatud teates:
kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis;
täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning ka sellele vastav rahastamiskord, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded;
täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat tuleb võtta arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning
lisatakse punktide b ja c kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab, ning indikatsioon käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta.
Artikkel 12
Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektide tulemused
12 kuu jooksul alates artikli 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:
kõnealuse aasta jooksul käitise poolt, mille suhtes esitati artikli 11 kohane teade, taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia;
aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia käitiste poolt, mida tuleb käsitleda tema taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt artiklis 11 osutatud teates esitatud tingimustele, ning
tõend artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta.
Artikkel 13
Ühised toetuskavad
Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise osaleva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu saavutamise arvestuses, kui asjaomane liikmesriik:
teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 8 või
kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate liikmesriikide vahel.
Esimese lõigu punktis b osutatud jaotuseeskirjast teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast esimese aasta lõppu, mil jaotuseeskiri jõustus.
Artikkel 14
Võimsuse suurenemine
Artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.
Artikkel 15
Haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad
Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmine:
haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning esimeses lõigus osutatud menetluste jaoks on kehtestatud prognoositavad tähtajad;
lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad õigusnormid on objektiivsed, läbipaistavad ja proportsionaalsed, ei tee vahet taotlejate vahel ning võtavad täiel määral arvesse iga taastuvenergiatehnoloogia eripära;
tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ning tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised ning
detsentraliseeritud seadmete ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise jaoks on kehtestatud lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtloa menetlus.
▼M2 —————
Liikmesriigid kirjeldavad oma abinõusid ja meetmeid, millega edendatakse taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõttu, määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Liikmesriigid esitavad kõnealustes eduaruannetes ka andmed taastuvenergia ostulepingutega kaetud toodetud taastuvenergia kohta.
Pärast esimeses lõigus osutatud hindamist analüüsib komisjon pikaajaliste energiaostulepingute ja eelkõige piiriüleste taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõtu takistusi ning annab välja suunised nende takistuste kõrvaldamiseks.
Artikkel 15a
Taastuvenergia ulatuslik kasutamine hoonetes
Lõikes 1 sätestatud taastuvenergia soovitusliku osakaalu saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, kui see on majanduslikult, tehniliselt ja funktsionaalselt teostatav, oma riigisiseste õigusaktide ja ehitusnormidega, ning kui see on kohaldatav, oma toetuskavade või muude samaväärse mõjuga meetmetega nõuded uutes hoonetes ja olemasolevates hoonetes, mida renoveeritakse põhjalikult või kus uuendatakse küttesüsteemi, kasutatava taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähiümbruses toodetud ja võrgust võetava energia miinimummäärad. Liikmesriigid võimaldavad nendele miinimummääradele vastavuse saavutamiseks muu hulgas kasutada tõhusat kaugkütet ja -jahutust.
Olemasolevate hoonete puhul kohaldatakse esimest lõiku relvajõudude suhtes vaid sellises ulatuses, mil see ei lähe vastuollu relvajõudude tegevuse laadi ja põhieesmärgiga, ning seda ei kohaldata materjali puhul, mida kasutatakse üksnes sõjalisel otstarbel.
Artikkel 15b
Nende alade kaardistamine, mis on vajalikud, et anda riiklik panus liidu 2030. aasta taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisse
Liikmesriigid tagavad, et sellised alad, sealhulgas olemasolevad taastuvenergiajaamad ja koostöömehhanismid, on vastavuses määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvenergiatehnoloogiate kaupa esitatud eeldatavate trajektooride ja kavandatud ülesseatud koguvõimsusega.
Lõikes 1 osutatud alade kindlakstegemiseks võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse järgmist:
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavus ning eri liiki tehnoloogia potentsiaal taastuvenergia tootmiseks maapealsetel, maa-alustel, mere- ja siseveealadel;
prognoositav energianõudlus, võttes arvesse aktiivse tarbimiskaja potentsiaalset paindlikkust, oodatavat energiatõhususe kasvu ja energiasüsteemide lõimitust;
asjakohase energiataristu, sealhulgas võrkude, salvestus- ja muude paindlikkusvahendite olemasolu või sellise võrgutaristu ja salvestusvahendite rajamise või uuendamise potentsiaal.
Artikkel 15c
Taastuvenergia eelisarendusalad
Hiljemalt 21. veebruariks 2026 tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad vastu ühe või mitu kava, millega määratakse artikli 15b lõikes 1 osutatud alade alarühmaks taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Liikmesriigid võivad välja jätta biomassi põletavad jaamad ja hüdroelektrijaamad. Nendes kavades pädevad asutused
määravad piisavalt homogeensed maismaa-, sisevee- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuva energiaallika kasutuselevõtt ei avalda eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud ala eripära, järgmiselt:
eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav;
jätavad välja Natura 2000 alad ja riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega kindlaks määratud alad, peamised linnurändeteed ja mereimetajate rändeteed ning muud tundlikkuskaartide ja punktis iii osutatud vahendite alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel aladel asuvad tehis- ja ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu;
kasutavad kõiki asjakohaseid ja proportsionaalseid vahendeid ja andmestikke, sealhulgas eluslooduse tundlikkuse kaardistamist, et teha kindlaks alad, kus taastuvenergiajaamad ei avaldaks olulist keskkonnamõju, võttes seejuures arvesse andmeid, mis on kättesaadavad seoses sidusa Natura 2000 võrgustiku arendamisega, nii nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 17 ) kohaste elupaigatüüpide ja liikide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 18 ) alusel kaitstud lindude ja alade puhul;
kehtestavad taastuvenergia eelisarendusalasid käsitlevad asjakohased reeglid, sealhulgas tulemuslike leevendusmeetmete kohta, mida tuleb võtta taastuvenergiajaamade ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite ning selliste taastuvenergiajaamade ja salvestite võrguga ühendamiseks vajalike vahendite rajamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku keskkonnamõju, või kui see ei ole võimalik, siis seda märkimisväärselt vähendada, tagades asjakohaste leevendusmeetmete proportsionaalse ja aegsa kohaldamise, et tagada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1, direktiivi 2009/147/EMÜ artiklis 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 19 ) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud kohustuste täitmine ning vältida seisundi halvenemist ja saavutada hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile a.
Esimese lõigu punktis b osutatud reeglites võetakse arvesse iga kindlakstehtud taastuvenergia eelisarendusala eripära, igal alal kasutusele võetava taastuvenergiatehnoloogia liiki või liike ning kindlaks tehtud keskkonnamõju.
Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 16a lõigete 4 ja 5 kohaldamist, eeldatakse, et kui üksikprojektide puhul järgitakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud reegleid ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, siis projektid kõnealuseid reegleid ei riku. Kui selliste uudsete leevendusmeetmete tõhusust ei ole laialdaselt testitud, mille eesmärk on vältida direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist või muud keskkonnamõju nii palju kui võimalik, võivad liikmesriigid lubada nende kasutamist ühes või mitmes katseprojektis piiratud aja jooksul, tingimusel et selliste leevendusmeetmete tulemuslikkust jälgitakse tähelepanelikult ja kui need ei osutu tulemuslikuks, võetakse viivitamata asjakohaseid meetmeid.
Pädevad asutused selgitavad esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalade määramise kavades hindamist, mis tehti iga määratud taastuvenergia eelisarendusala kindlakstegemiseks esimeses lõigu punktis a sätestatud kriteeriumide alusel ja asjakohaste leevendusmeetmete väljaselgitamiseks.
Hiljemalt 21. maiks 2024 võivad liikmesriigid määrata taastuvenergia eelisarendusaladeks sellised alad, mis on juba määratud ühte või mitut liiki taastuvenergiatehnoloogia kiirendatud kasutuselevõtu jaoks sobivaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
sellised alad asuvad väljaspool Natura 2000 alasid, riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid ja kindlakstehtud linnurändeteid;
kavadele, millega sellised alad kindlaks tehakse, on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3;
nendel aladel asuvate projektide puhul rakendatakse võimaliku kahjuliku keskkonnamõju käsitlemiseks asjakohast ja proportsionaalset korda ja meetmeid.
Artikkel 15d
Üldsuse osalemine
Artikkel 15e
Võrgu- ja salvestustaristu alad, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks
Liikmesriigid võivad vastu võtta ühe või mitu kava, millega määratakse sihtotstarbelised taristualad võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, kui sellisel arendusel ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju, kui sellist mõju on võimalik igakülgselt leevendada või kui see ei ole võimalik, siis hüvitada. Selliste alade eesmärk on taastuvenergia eelisarendusalasid toetada ja täiendada. Nendes kavades tuleb
võrguprojektide puhul vältida Natura 2000 alasid ning riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid, välja arvatud juhul, kui nende kasutuselevõtuks puuduvad proportsionaalsed alternatiivid, võttes arvesse ala eesmärke;
salvestusprojektide puhul jätta välja Natura 2000 alad ja riiklike looduskaitsekavade alusel määratud alad;
tagada koostoime taastuvenergia eelisarendusalade määramisega;
teha keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja kui see on kohaldatav, hindamine vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3, ning
kehtestada asjakohane ja proportsionaalne kord, sealhulgas proportsionaalsed leevendusmeetmed, mis võetakse võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, või kui sellist mõju ei ole võimalik vältida, seda märkimisväärselt vähendada.
Selliste kavade ettevalmistamisel konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste taristu võrguettevõtjatega.
Artikkel 16
Loamenetluse korraldus ja peamised põhimõtted
Loamenetluse kestuse sisse ei arvestata järgmist aega, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega:
aeg, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse taastuvenergiajaamasid, nende võrguühendusi ning, pidades silmas võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamist, nendega seotud vajalikku võrgutaristut,
selliste haldusetappide aeg, mida on vaja võrgu märgatavaks uuendamiseks, et tagada võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus,
aeg, mis kulub kohtulikele edasikaebustele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele, muudele kohtumenetlustele ning alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismidele, sealhulgas kaebemenetlustele, kohtuvälistele edasikaebamistele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele.
Artikkel 16a
Loamenetlus taastuvenergia eelisarendusaladel
Erandina direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3 ei hinnata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taastuvenergiajaamade mõju Natura 2000 aladele, tingimusel et nende taastuvenergiaprojektide puhul järgitakse käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud korda ja meetmeid.
Läbivaatamise jaoks esitab projekti arendaja teabe taastuvenergiaprojekti omaduste kohta, selle kohta, kuidas projekti puhul järgitakse artikli 15c lõike 1 punkti b kohaselt taastuvenergia eelisarendusala jaoks kindlaks määratud korda ja meetmeid, projekti raames arendaja poolt kasutusele võetud lisameetmete kohta ning selle kohta, kuidas nende meetmetega vähendatakse keskkonnamõju. Pädev asutus võib nõuda projekti arendajalt kättesaadava lisateabe esitamist. Uutele taastuvenergiajaamadele lubade andmise taotluste läbivaatamine viiakse lõpule 45 päeva jooksul alates selleks piisava teabe esitamise kuupäevast. Alla 150 kW elektrivõimsusega käitiste loataotluse puhul ja taastuvelektrijaamade ajakohastamist käsitlevate uute taotluste puhul viiakse läbivaatamine lõpule 30 päeva jooksul.
Põhjendatud asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et saavutada kliima- ja taastuvenergiaeesmärgid, võivad liikmesriigid tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid sellistest hindamistest välja jätta.
Kui liikmesriigid jätavad tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid kõnealustest hindamistest välja, peab ettevõtja kahjuliku mõju leevendamiseks võtma proportsionaalseid leevendusmeetmeid või kui selliseid leevendusmeetmeid ei ole võimalik võtta, võtma hüvitusmeetmeid, mis võivad olla rahalise hüvitise vormis, kui muid proportsionaalseid hüvitusmeetmeid ei ole võimalik võtta. Kui selline kahjulik mõju avaldub liikide kaitsele, maksab ettevõtja taastuvenergiajaama käitamise ajal liikide kaitsekavade eest rahalist hüvitist, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatus või seda parandada.
Artikkel 16b
Loamenetlus väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid
Loamenetlus, mis puudutab väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid asuvate taastuvelektrijaamade ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid ning selliste jaamade, käitiste ja salvestite ühendamist võrguga, ei kesta kauem kui 12 kuud, sealhulgas keskkonnamõju hindamised, kui need tuleb asjakohaste õigusaktide kohaselt teha. Avamere taastuvenergia projektide puhul ei kesta loamenetlus kauem kui kaks aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võivad liikmesriigid nimetatud tähtaegu kuni kolme kuu võrra pikendada. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu on pikendamine põhjendatud.
Artikkel 16c
Ajakohastamist käsitleva loamenetluse kiirendamine
Artikkel 16d
Loamenetlus päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks
Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid esimese lõigu kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit, riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel.
Kui esimeses lõigus osutatud võimsuskünnise kohaldamine toob elektrivõrgu toimimisele kaasa olulise halduskoormuse või piirangu, võivad liikmesriigid kohaldada madalamat võimsuskünnist, tingimusel et see jääb üle 10,8 kW.
Artikkel 16e
Loamenetlus soojuspumpade paigaldamiseks
Välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid, on vaja teha lisatöid seoses võrguühendusega või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt, tagavad liikmesriigid, et ülekande- või jaotusvõrguga ühenduse loomiseks antakse luba kahe nädala jooksul pärast asjaomase üksuse teavitamist
kuni 12 kW elektrivõimsusega soojuspumpadele ning
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt paigaldatud kuni 50 kW elektrivõimsusega soojuspumpadele, tingimusel et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate taastuvenergiaseadmete elektrivõimsus on vähemalt 60 % soojuspumba elektrivõimsusest.
Artikkel 16f
Ülekaalukas avalik huvi
Hiljemalt 21. veebruariks 2024 kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni tagavad liikmesriigid, et loamenetluses eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine, selliste jaamade võrguga ühendamine, seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust, kui üksikjuhtumite puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks. Liikmesriigid võivad igakülgselt põhjendatud ja eriasjaoludel kooskõlas nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada piirata käesoleva artikli kohaldamist oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogia või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest piirangust koos põhjendustega.
Artikkel 17
Lihtloa menetlus võrguga liitumiseks
Põhjendatud ohutusprobleemide või süsteemi osade tehnilise sobimatuse tõttu võib jaotusvõrguettevõtja piiratud aja jooksul pärast teate saamist taotletud võrguga liitumise tagasi lükata või pakkuda välja alternatiivse võrgu liitumispunkti. Jaotusvõrguettevõtja positiivse otsuse korral või kui jaotusvõrguettevõtja kuu aja jooksul pärast teavitamist otsust ei ole teinud, võib käitise või agregeeritud tootmisüksuse võrku ühendada.
Artikkel 18
Teavitamine ja koolitus
Liikmesriigid kehtestavad raamistiku tagamaks, et koolitatud ja kvalifitseeritud paigaldajaid on piisavalt palju, et esimeses lõigus osutatud tehnoloogiaga oleks võimalik tagada taastuvenergia kasv, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
Kõnealuse piisava arvu paigaldajate ja projekteerijate olemasolu kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et tehakse kättesaadavaks piisavalt koolitusprogramme, mille läbimisel saadakse taastuvenergiapõhist kütte- ja jahutustehnoloogiat, fotoelektrilise päikeseenergia süsteeme, sealhulgas energiasalvestussüsteeme, tarbimiskaja võimaldavaid laadimispunkte ning nendega seotud uusimaid uuenduslikke lahendusi hõlmav sertifikaat või kvalifikatsioon, tingimusel et need on kooskõlas sertifitseerimiskavadega või samaväärsete kvalifitseerimiskavadega. Liikmesriigid kehtestavad meetmed, et propageerida sellistes koolitusprogrammides osalemist, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning iseenda tööandjate seas. Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlike kokkulepete sõlmimise asjakohase tehnoloogia pakkujate ja müüjatega, et koolitada piisaval arvul paigaldajaid turul kättesaadavate uusimate uuenduslike lahenduste ja tehnoloogia jaoks; see arv võib põhineda hinnangulisel müügimahul.
Kui liikmesriigid tuvastavad olemasoleva ja vajaliku arvu koolitatud ja kvalifitseeritud paigaldajate vahel olulise lõhe, võtavad nad meetmeid selle puudujäägi kõrvaldamiseks.
Artikkel 19
Taastuvate energiaallikatest toodetud energia päritolutagatised
Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühikut võetakse arvesse ainult üks kord.
Alla 50 kW võimsusega väikeste käitiste ja taastuvenergiakogukondade jaoks kehtestatakse lihtsustatud registreerimiskord ja vähendatud registreerimistasud.
Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust.
Eeldatavalt on päritolutagatise turuväärtust kohaselt arvesse võetud igal järgmisel juhul:
kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames;
kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või
kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab energiat kas konkurentsi tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega.
Päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid muu hulgas otsustada tootjale päritolutagatise välja anda ja see viivitamata tühistada.
Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 järgimist. Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita artiklis 3 sätestatut, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 7.
Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt:
energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev, mida võidakse täpsustada
taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, sealhulgas muude kui bioloogilise päritoluga gaasiliste taastuvkütuste ning taastuvenergiapõhise kütte ja jahutuse puhul tunniajaste või väiksemate vahemikega;
taastuvelektri puhul vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 15 määratletud tasakaaluarveldusperioodile;
kas see on seotud:
elektrienergiaga;
gaasiga, sealhulgas vesinikuga, või
soojus- või jahutusenergiaga;
selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti;
kas käitis on saanud investeeringutoetust ning kas energiaühik on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;
kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning
väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
Käitiste puhul, mille võimsus on alla 50 kW, võib päritolutagatises esitada lihtsustatud teabe.
Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 9 punktile a, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi, välja arvatud:
mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele (kui selliseid pakkumisi on tehtud) vastava energiaallikate jaotuse osakaalu puhul, mille korral tarnija võib kasutada segajääki, või
kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust.
Kui gaasi, sealhulgas muid kui bioloogilise päritoluga gaasilisi taastuvkütuseid ja biometaani, tarnitakse vesiniku- või maagaasivõrgust, peab tarnija direktiivi 2009/73/EÜ I lisa kohaldamisel tõendama lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses. Tarnija kasutab selleks päritolutagatisi, välja arvatud
selle osa puhul oma energiaallikate jaotuses, mis vastab mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele, kui selliseid pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa puhul võib tarnija kasutada energia segajääki, või
kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust.
Kui tarbija tarbib gaasi, sealhulgas muid kui bioloogilise päritoluga gaasilisi taastuvkütuseid ja biometaani vesiniku- või maagaasivõrgust, nagu on näidatud tarnija kaubanduslikus pakkumises, tagavad liikmesriigid, et tühistatud päritolutagatised vastavad võrgu asjakohastele omadustele.
Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad.
Artikkel 20
Juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine
Artikkel 20a
Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine
Kui see on tehniliselt võimalik, teevad jaotusvõrguettevõtjad kättesaadavaks ka anonüümitud koondandmed tarbimiskaja potentsiaali ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade toodetud ja võrku sisestatud taastuvelektri kohta.
Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 ( 22 ) sätestatud tüübikinnituse ja turujärelevalvega seotud õigusnormide kohaste täiendavate nõuete kohaldamisele võtavad liikmesriigid meetmeid, millega nõutakse, et sõidukitootjad teeksid elektrisõidukite omanikele ja kasutajatele, samuti nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks elektrituru osalistele ja elektromobiilsuse teenuste osutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta kättesaadavaks sõidukisisesed andmed aku seisukorra, laetustaseme, võimsuse seadeväärtuse ja mahutavuse kohta, samuti asjakohasel juhul elektrisõiduki asukohaandmed.
Liikmesriigid tagavad väikestele detsentraliseeritud energiaressurssidele või mobiilsetele süsteemidele võrdsed võimalused ja mittediskrimineeriva osalemise elektriturgudel.
Artikkel 21
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel oleks kas individuaalselt või energiavahendajate kaudu õigus:
toota taastuvenergiat, sealhulgas oma tarbeks, salvestada ja müüa ülemäärast taastuvelektrit, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks:
elektrienergia puhul, mida nad tarbivad võrgust või suunavad võrku, diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid;
nende valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest omatoodetud elektrienergia puhul diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ning mis tahes tasusid;
paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse;
säilitada oma õigused ja kohustused lõpptarbijana;
saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, sealhulgas asjakohasel juhul toetuskavade kaudu, mis kajastab võrku suunatud elektrienergia turuväärtust ja milles võidakse arvesse võtta selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna jaoks.
Liikmesriigid võivad kohaldada mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes nende valdusesse jäävale omatoodetud taastuvelektrile mis tahes järgmisel juhul:
kui oma tarbeks toodetud taastuvelektrit toetatakse tulemuslikult toetuskavadega, ainult niivõrd, kuivõrd ei kahjustata projekti majanduslikku elujõulisust ja asjaomase toetuse stimuleerivat mõju;
alates 2026. aasta 1. detsembrist, kui oma tarbeks toodetava taastuvenergia käitiste üldine osakaal on suurem kui 8 % liikmesriigi elektritootmise koguvõimsusest ja kui liikmesriigi reguleeriva asutuse avatud, läbipaistva ning kaasava menetlusena läbi viidud tasuvusanalüüs näitab, et lõike 2 punkti a alapunkti ii säte põhjustab kas märkimisväärse ja ebaproportsionaalselt suure koormuse elektrisüsteemi pikaajalisele rahalisele jätkusuutlikkusele või loob suurema stiimuli, kui oleks objektiivselt vajalik taastuvenergia kulutõhusaks kasutuselevõtmiseks, ning et sellist koormust või stiimulit ei ole võimalik vähendada muude asjakohaste meetmete võtmise abil, või
kui omatoodetud taastuvelekter on toodetud käitistes, mille elektri koguvõimsus on suurem kui 30 kW.
Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, et edendada ja hõlbustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut, tuginedes hinnangule oma territooriumil ja energiavõrkudes olevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatute takistuste ja võimaluste kohta. Selles tugiraamistikus
käsitletakse kõigi lõpptarbijate, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;
käsitletakse projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks;
käsitletakse teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;
käsitletakse hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;
antakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatoodetud taastuvelektri jaoks mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;
tagatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse.
Liikmesriigid lisavad kokkuvõtte tugiraamistiku raames võetavatest poliitika- ja muudest meetmetest ning hinnangu nende rakendamise kohta määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning eduaruannetesse.
Artikkel 22
Taastuvenergiakogukonnad
Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus
taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel;
jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kõnealuse taastuvenergiakogukonna sees kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud muude nõuetega ning säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;
pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele sobivatele energiaturgudele.
Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, mis aitaks edendada ja hõlbustada taastuvenergiakogukondade arendamist. Kõnealune raamistik tagab muu hulgas, et
kaotatakse põhjendamatud regulatiivsed ja haldusalased takistused taastuvenergiakogukondadele;
taastuvenergiakogukondade suhtes, kes tarnivad energiat või pakuvad agregeerimist või muid kaubanduslikke energiateenuseid, kohaldatakse sellise tegevuse jaoks asjakohaseid sätteid;
asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid;
taastuvenergiakogukondade suhtes kohaldatakse õiglasi, proportsionaalseid ja läbipaistvaid menetlusi, sealhulgas registreerimist ja litsentsimismenetlusi, ning kulupõhiseid võrgutasusid, samuti asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, tagades, et nad panustavad piisavalt ning õiglasel ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse, kooskõlas riigi pädeva asutuse koostatud läbipaistva tasuvusanalüüsiga hajutatud energiaallikate kohta;
taastuvenergiakogukondi koheldakse mittediskrimineerival viisil seoses nende tegevuste, õiguste ja kohustustega lõpptarbijate, tootjate, tarnijate, jaotusvõrguettevõtjate või muude turuosalistena;
taastuvenergiakogukondades osalemine on kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele;
rahastamisele ja teabele juurdepääsu hõlbustamise vahendid on kättesaadavad;
avaliku võimu asutustele antakse regulatiivset ja suutlikkuse suurendamise toetust taastuvenergiakogukondade võimalikustamiseks ja nende asutamiseks, ning asutuste otsese osalemise abistamiseks;
on olemas taastuvenergiakogukonnas osalevate tarbijate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid.
Artikkel 22a
Taastuvenergia kasutamise edendamine tööstussektoris
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse heitsoojust ja heitjahutust kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses, tingimusel et heitsoojus- ja heitjahutusenergia saadakse tõhusast kaugküttest ja -jahutusest, välja arvatud võrgud, mis tarnivad soojust ainult ühele hoonele või kus kogu soojusenergia tarbitakse ainult kohapeal ja kus soojusenergiat ei müüda. Kui nad otsustavad seda teha, suurendatakse esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära poole võrra arvesse võetud heitsoojuse ja heitjahutuse protsendipunktidest.
Liikmesriigid lisavad selle soovitusliku suurenemismäära saavutamiseks kavandatud ja võetud abinõud ja meetmed oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruandesse.
Kui elektrifitseerimist peetakse kulutõhusaks valikuks, edendatakse nende abinõude ja meetmetega tööstusprotsesside taastuvenergiapõhist elektrifitseerimist. Nende abinõude ja meetmetega püütakse luua soodsad turutingimused selleks, et oleksid kättesaadavad majanduslikult elujõulised ja tehniliselt teostatavad taastuvenergiapõhised alternatiivid tööstuslikus küttes kasutatavate fossiilkütuste asendamiseks, eesmärgiga vähendada fossiilkütuste kasutamist kütteseadmetes, kus temperatuur on alla 200 °C. Nende abinõude ja meetmete võtmisel võtavad liikmesriigid arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, tõhusust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust kõrvaldada regulatiivsed, majanduslikud ja haldustakistused.
Liikmesriigid tagavad, et lõppenergia tootmiseks ja muul otstarbel kui energia tootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on tööstussektoris neil otstarvetel kasutatavast vesinikust 2030. aastaks vähemalt 42 % ja 2035. aastaks 60 %. See protsentuaalne osakaal arvutatakse järgmiste reeglite alusel:
nimetaja arvutamisel võetakse arvesse lõppenergia tootmiseks ja muul otstarbel kui energia tootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse
vesinikku, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;
vesinikku, mis on toodetud tööstusliku jääkgaasi dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse selle konkreetse gaasi asendamiseks, millest seda toodetakse;
vesinikku, mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud kõrvalsaadustest tööstusrajatistes;
lugeja arvutamisel võetakse arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muul otstarbel kui energia tootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;
lugeja ja nimetaja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas.
Käesoleva lõike viienda lõigu punkti c kohaldamiseks kasutavad liikmesriigid selleks, et teha kindlaks III lisas loetlemata kütuste energiasisaldus, kütuste kütteväärtuse määramist käsitlevaid asjakohaseid Euroopa standardeid või kui sellekohaseid Euroopa standardeid ei ole vastu võetud, asjakohaseid ISO standardeid.
Artikkel 22b
Tööstussektoris muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise eesmärgi vähendamise tingimused
Liikmesriik võib vähendada artikli 22a lõike 1 viiendas lõigus osutatud lõppenergia tootmiseks ja muul otstarbel kui energia tootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaalu 2030. aastal 20 % võrra, kui
kõnealune liikmesriik on saavutamas oma riiklikku panust artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud liidu siduvasse üldeesmärki, mis on vähemalt samaväärne tema eeldatava riikliku panusega vastavalt määruse (EL) 2018/1999 II lisas osutatud valemile, ja
selles liikmesriigis tarbitava fossiilkütustest toodetud vesiniku või selle derivaatide osakaal ei ületa 2030. aastal 23 % ja 2035. aastal 20 %.
Kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, lõpeb esimeses lõigus osutatud vähendamise kohaldamine.
Komisjon jälgib olukorda vähendamise võimalust kasutavates liikmesriikides, et kontrollida, kas lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.
Artikkel 23
Taastuvenergia kasutamise edendamine küttes ja jahutuses
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse heitsoojust ja heitjahutust kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses. Kui nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra arvesse võetud heitsoojuse ja heitjahutuse protsendipunktidest ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026–2030.
Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest võtta heitsoojust ja heitjahutust arvesse ning hinnangulise summa määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. Lisaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud minimaalsele aastasele protsendipunktide suurenemismäärale püüab iga liikmesriik täiendavalt suurendada taastuvenergia osakaalu oma kütte- ja jahutussektoris käesoleva direktiivi Ia lisas sätestatud soovitusliku protsendipunktide määra võrra.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse kütteks ja jahutuseks kasutatavat taastuvelektrit kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses, tingimusel et soojus- ja külmageneraatori kasutegur on suurem kui 100 %. Kui nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra sellest taastuvelektrist, väljendatuna protsendipunktides, ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026–2030.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase suurenemismäära puhul arvesse küttes ja jahutuses kasutatavat taastuvelektrit, mis on saadud suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatorite hinnangulise taastuvelektri tootmisvõimsuse määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest saadud küttes ja jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse.
►M2 Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas Ia lisas sätestatud soovituslikku täiendavat suurendamist, iga liikmesriik ◄
▼M2 —————
kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud, ja
kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 50 % ja on kuni 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on pool iga-aastasest keskmisest suurenemisest täidetud.
Kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse kulutõhusust, mis peegeldab struktuurseid tõkkeid, mis on seotud maagaasi või jahutuse suure osakaaluga või madala asustustihedusega hajaasustusstruktuuriga.
Kui nimetatud meetmetega kaasneks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud iga-aastasest keskmisest suurenemisest madalam tase, teevad liikmesriigid selle avalikuks, näiteks oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannetes vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 20, ning esitavad komisjonile põhjenduse, sealhulgas käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete valiku kohta.
Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele või üürnikele ja VKEdele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.
Lõike 1 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära saavutamiseks püüavad liikmesriigid rakendada vähemalt kahte järgmistest meetmetest:
taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine kütmiseks ja jahutamiseks tarnitavatesse energiaallikatesse ja kütustesse;
suure tõhususega taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse, hoonete ühendamine tõhusate kaugkütte- ja -jahutussüsteemidega või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutusprotsessides;
lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustuste täitmist tõendavate kaubeldavate sertifikaatidega seotud meetmed, millega toetatakse käesoleva lõike punkti b kohaseid meetmeid seoses paigaldamisega, mida viib läbi teine ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiaseadmete paigaldamisega tegelev energiateenuseid osutav ettevõtja;
riigi, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamine, et kaardistada kohalik taastuvenergiapõhine kütte- ja jahutuspotentsiaal taastuvenergiaprojektide ja -taristu kavandamiseks, rakendamiseks ning seonduvaks nõustamiseks;
riskileevendusraamistike loomine eesmärgiga vähendada taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutusprojektide ning heitsoojus- ja heitjahutusprojektide kapitalikulusid, võimaldades muu hulgas väiksemate projektide ühendamist ning sidudes sellised projektid terviklikumalt muude energiatõhususe ja hoonete renoveerimise meetmetega;
taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ostulepingute propageerimine ettevõtjate ja väiketarbijate rühmade seas;
fossiilkütusepõhiste kütteallikate ja taastuvate energiaallikatega kokkusobimatute küttesüsteemide asendamise või järkjärgulise fossiilkütustest loobumise kavandamine koos vahe-eesmärkide seadmisega;
kohaliku ja piirkondliku tasandi nõuded seoses taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutuskavadega;
biogaasi tootmise ja selle elektri tootmiseks kasutamise asemel gaasivõrku juhtimise edendamine;
meetmed, millega edendatakse soojusenergia salvestamise tehnoloogia integreerimist kütte- ja jahutussüsteemidesse;
taastuvenergiapõhiste kaugkütte- ja -jahutusvõrkude, eriti taastuvenergiakogukondade edendamine, sealhulgas reguleerivate meetmete, rahastamiskorra ja toetuse abil;
muud samaväärse mõjuga poliitikameetmed, sealhulgas fiskaalmeetmed, toetuskavad ja muud rahalised stiimulid, mis aitavad kaasa taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutusseadmete paigaldamisele ning niisuguste energiavõrkude arendamisele, mis tarnivad taastuvenergiat hoonetes ja tööstussektoris kasutatavaks kütteks ja jahutuseks.
Nende meetmete võtmisel ja rakendamisel tagavad liikmesriigid nende kättesaadavuse kõikide tarbijate, eelkõige väikese sissetulekuga või vähekaitstud leibkondade jaoks, kellel ei oleks muidu piisavalt algkapitali, et asjaomastest meetmetest kasu saada.
Lõike 3 kohaselt määratud üksuste puhul tagavad liikmesriigid, et määratud üksuste panus on mõõdetav ja tõendatav ning et määratud üksused esitavad igal aastal järgmise teabe:
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk;
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk;
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojus- ja heitjahutusenergia hulk;
taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas ning
taastuvenergiaallika liik.
Artikkel 24
Kaugküte ja -jahutus
Kui lepingu lõpetamine hõlmab süsteemist füüsilist lahkumist, võib sellise lõpetamise seada sõltuvusse süsteemist füüsiliselt lahkumisest tulenevate otseste kulude ning sellise vara amortiseerimata osa hüvitamisest, mis on vajalik asjaomasele kliendile soojuse ja jahutuse pakkumiseks.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul arvesse võtta kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatavat taastuvelektrit.
Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase suurenemismäära puhul arvesse kaugküttes ja -jahutuses kasutatavat taastuvelektrit. Liikmesriigid lisavad hinnangulise kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatava taastuvelektri tootmisvõimsuse oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad kaugküttes ja -jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse.
Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude täidetuks. Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 50 % ja kuni 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude pooles ulatuses täidetuks.
Liikmesriigid määravad käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära saavutamiseks vajalikud meetmed kindlaks oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.
Liikmesriigid tagavad, et selliste kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajaid, mille võimsus on üle 25 MWth, ergutatakse ühendama süsteemiga kolmandaid isikuid, kes tarnivad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, või pakkuma taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- ja jahutusenergiat tarnivatele kolmandatele isikutele võimaluse ühineda süsteemiga ja müüa oma energiat asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, kui kõnealustel käitajatel on vaja teha ühte või mitut järgmist tegevust:
uute klientide nõudluse rahuldamine;
olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse asendamine;
olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse suurendamine.
Liikmesriigid võivad lubada kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitajal keelduda kolmandast isikust tarnija ühendamisest ja temalt soojus- või jahutusenergia ostmisest ükskõik millisel järgmisel juhul:
süsteemi võimsus ei ole piisav, mille põhjuseks on muud taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia tarned;
kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja -jahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele;
käitaja on võimeline tõendama, et juurdepääsu loomine tooks kaasa soojus- või jahutusenergia hinna ülemäärase tõusu lõpptarbija jaoks, võrrelduna kulutustega peamise kohaliku tarnija soojus- või jahutusenergiale, millega taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks;
käitaja süsteem on tõhus kaugkütte ja -jahutuse süsteem.
Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitaja keeldub vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab asjaomane käitaja pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste kohta, samuti tingimuste kohta, mis tuleb täita, ja meetmete kohta, mis tuleb võtta, et võimaldada süsteemiga ühendamist. Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud asjakohane kord põhjendamatute keeldumiste heastamiseks.
Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajaid ning tööstussektoris ja teenindussektoris leiduvaid potentsiaalseid heitsoojus- ja heitjahutusenergia allikaid hõlmava kooskõlastamisraamistiku, et hõlbustada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist. Selle kooskõlastamisraamistikuga tagatakse heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist käsitlev dialoog, milles osalevad eelkõige
kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajad;
tööstussektori ja teenindussektori ettevõtted, kus tekib heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, mida saab kaugkütte- ja -jahutussüsteemide kaudu majanduslikult tasuval viisil ära kasutada, näiteks andmekeskused, tööstusettevõtted, suured ärihooned, energiasalvestusrajatised ja ühistransport;
energiataristute kavandamise ja heakskiitmise eest vastutavad kohalikud ametiasutused;
teaduseksperdid, kes töötavad uusimal tipptasemel kaugkütte- ja -jahutussüsteemidega, ning
kütte ja jahutusega tegelevad taastuvenergiakogukonnad.
Liikmesriigid tagavad, et elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjad võtavad esimese lõigu kohaselt nõutava hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse oma territooriumil võrgu kavandamisel, võrguinvesteeringute tegemisel ja taristu arendamisel.
Liikmesriigid hõlbustavad kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajate ning elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjate vahelist kooskõlastamist, et kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajad saaksid tasakaalustamis-, salvestus- ja muude paindlikkusteenuste, näiteks tarbimiskaja võimaluste pakkumise kaudu osaleda asjaomastel elektriturgudel.
Liikmesriigid võivad laiendada esimeses ja kolmandas lõigus esitatud hindamis- ja kooskõlastamisnõudeid gaasi ülekande- ja jaotussüsteemide halduritele, sealhulgas vesinikuvõrkude ja muude energiavõrkude käitajatele.
Liikmesriigilt ei nõuta lõigete 2–9 kohaldamist, kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
liikmesriigis oli kaugkütte ja -jahutuse osakaal kuni 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018;
liikmesriigis on kaugkütte ja -jahutuse osakaalu suurendatud nii, et see oli üle 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018, ning selleks on võetud kasutusele uus tõhus kaugküte ja -jahutus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikule energia- ja kliimakavale ning kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1b osutatud hindamisega;
90 % summaarsest energia lõpptarbimisest kaugkütte- ja -jahutussüsteemides leiab aset tõhusates kaugkütte- ja -jahutussüsteemides.
Artikkel 25
Taastuvenergia suurendamine ja kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine transpordisektoris
Iga liikmesriik kehtestab kütusetarnijatele kohustuse tagada, et
transpordisektorile tarnitakse taastuvkütuseid ja taastuvelektrit koguses, millega
saavutatakse transpordisektoris 2030. aastaks vähemalt 29 % taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises või
vähendatakse kasvuhoonegaaside heitemahukust liikmesriigi kehtestatud soovituslikule trajektoorile vastavas tempos 2030. aastaks vähemalt 14,5 %, võrrelduna artikli 27 lõike 1 punkti b kohase lähtetasemega;
IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja biogaasi ning muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kombineeritud osakaal transpordisektorile tarnitud energias on 2025. aastal vähemalt 1 % ja 2030. aastal 5,5 %, millest muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on 2030. aastal vähemalt 1 protsendipunkt.
Liikmesriike ergutatakse kehtestama riiklikul tasandil diferentseeritud eesmärke IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütustele ja biogaasile ning muudele kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustele, et täita käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud kohustust viisil, mis soodustab ja laiendab mõlema kütuse arendamist.
Meresadamatega liikmesriigid püüavad tagada, et alates 2030. aastast on muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal meretranspordisektorile tarnitava energia üldkoguses vähemalt 1,2 %.
Liikmesriigid annavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavates lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes aru selle kohta, milline on transpordisektoris, sealhulgas meretranspordisektoris, taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises, ja kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise kohta.
Kui IX lisa A osas esitatud lähteainete loetelu muudetakse vastavalt artikli 28 lõikele 6, võivad liikmesriigid vastavalt suurendada kõnealustest lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja biogaasi minimaalset osakaalu transpordisektorile tarnitud energias.
Lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud eesmärkide ning lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud osakaalude arvutamisel liikmesriigid
võtavad muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid arvesse ka juhul, kui neid kasutatakse vahesaadusena järgmiste kütuste tootmiseks:
tavapärased transpordikütused või
biokütused, tingimusel et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamisel ei võeta arvesse biokütuste kasutamisega saavutatava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise arvutamisel;
võivad arvesse võtta biogaasi, mis juhitakse riigisisesesse gaasi ülekande- ja jaotustaristusse.
Kütusetarnijatele kõnealuse kohustuse kavandamisel võivad liikmesriigid
vabastada elektrienergiat või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuseid tarnivad kütusetarnijad kohustusest järgida selliste kütuste puhul IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja biogaasi miinimumosakaalu nõuet;
kehtestada kohustuse meetmete abil, mis on suunatud kogustele, energiasisaldusele või kasvuhoonegaaside heitele;
eristada erinevaid energiakandjaid;
eristada meretranspordisektorit muudest sektoritest.
Artikkel 26
Toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste erinormid
Kui see osakaal on liikmesriigis alla 1 %, võib seda suurendada kõige rohkem 2 %-ni energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordi sektoris.
Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha artikli 29 lõike 1 kohaldamisel vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud erinevatel biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid tõendeid maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta. Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaalu kohta.
Kui liikmesriigi transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suurim lubatud osakaal on väiksem kui 7 % või kui liikmesriik otsustab seda osakaalu veelgi piirata, võib asjaomane liikmesriik vähendada sellele vastavalt taastuvenergia minimaalset osakaalu või artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise sihtmäära lähtuvalt panusest, mis oleks selliste kütuste kasutamisega antud taastuvenergia minimaalsesse osakaalu või kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise sihtmäära puhul arvestavad liikmesriigid, et kõnealused kütused vähendavad kasvuhoonegaaside heidet 50 %.
Alates 31. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 kahaneb see piirmäär järk-järgult 0 %ni.
Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruaril 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande asjaomaste toidu- ja söödakultuuride tootmise üleilmse laienemise kohta.
Hiljemalt 1. veebruaril 2019 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, sätestades kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks ning selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Nimetatud aruanne ja delegeeritud õigusakt tuginevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele.
Komisjon vaatab 1. septembriks 2023 parimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumid läbi ja võtab kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, et asjakohasel juhul muuta neid kriteeriume ning täiendada käesolevat direktiivi, lisades trajektoori, mille kohaselt järk-järgult vähendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu üldeesmärgi ning artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud taastuvenergia minimaalse osakaalu ja kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise sihtmäära saavutamiseks maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste panust, mis on toodetud lähteainetest, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Kõnealune läbivaatamine põhineb käesoleva lõike kolmanda lõigu kohaselt esitatud lähteainete tootmise laiendamist käsitleva aruande muudetud versioonil. Aruandes hinnatakse eelkõige seda, kas suure süsinikuvaruga globaalse tootmisala keskmise aastase laiendamise maksimaalse osakaalu künnist tuleks alandada objektiivsete ja teaduspõhiste kriteeriumide alusel ning võttes arvesse liidu kliimaeesmärke ja -kohustusi.
Kui see on asjakohane, muudab komisjon viiendas lõigus osutatud hindamise tulemuste põhjal neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriume. Komisjon vaatab delegeeritud õigusakti aluseks olevad andmed pidevalt läbi iga kolme aasta järel pärast neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist. Komisjon ajakohastab vajaduse korral kõnealust delegeeritud õigusakti, võttes arvesse muutuvaid asjaolusid ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.
Artikkel 27
Arvutusreeglid transpordisektori ning mis tahes lõppkasutusega muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste puhul
Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise sihtmäär arvutatakse järgmiste reeglite alusel:
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:
biokütuste ja biogaasi puhul korrutatakse kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud kõnealuste kütuste kogus nendega saavutatava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega, mis on kindlaks tehtud vastavalt artiklile 31;
muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul korrutatakse kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud kõnealuste kütuste kogus nendega saavutatava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega, mis on kindlaks tehtud vastavalt artikli 29a lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;
taastuvelektri puhul korrutatakse kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud taastuvelektri kogus V lisas sätestatud fossiilkütuste võrdlusnäitaja ECF(e) väärtusega;
kuni 31. detsembrini 2030 korrutatakse artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud lähtetaseme arvutamiseks transpordisektorile tarnitud energia kogus V lisas sätestatud fossiilkütuste võrdlusnäitaja EF(t) väärtusega; alates 1. jaanuarist 2031 on artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud lähtetase järgmiste elementide summa:
kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud kütuste kogus korrutatuna V lisas sätestatud fossiilkütuste võrdlusnäitaja EF(t) väärtusega;
kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud taastuvelektri kogus korrutatuna V lisas sätestatud fossiilkütuste võrdlusnäitaja ECF(e) väärtusega;
asjaomased energiakogused arvutatakse järgmiste reeglite alusel:
transpordisektorile tarnitud energia koguse kindlakstegemiseks kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas;
III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse kindlakstegemiseks kasutavad liikmesriigid kütuste kütteväärtuse määramist käsitlevaid asjakohaseid Euroopa standardeid või kui sellekohaseid Euroopa standardeid ei ole vastu võetud, asjakohaseid ISO standardeid;
transpordisektorile tarnitud taastuvelektri koguse kindlakstegemiseks korrutatakse sellele sektorile tarnitud elektrienergia kogus liikmesriigi territooriumil kahe eelneva aasta jooksul tarnitud taastuvelektri keskmise osakaaluga, välja arvatud juhul, kui transpordisektorile tarnitud elektrienergia on otseühenduse kaudu saadud taastuvelektrit tootvast käitisest, mispuhul loetakse selline elektrienergia täielikult taastuvelektriks, ning elektrienergia, mida toodab päikeseelektrisõiduk ja mida kasutatakse selle sõiduki tarbeks, võib lugeda täielikult taastuvelektriks;
IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal transpordisektorile tarnitud kütuste ja elektrienergia energiasisalduses on maksimaalselt 1,7 %, välja arvatud Küprosel ja Maltal;
taastuvenergia kasutamisega saavutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähenemise sihtmäära kindlakstegemiseks jagatakse kõigi transpordiliikide jaoks tarnitud biokütuste, biogaasi, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja taastuvelektri kasutamisega saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine lähtetasemega; liikmesriigid võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid.
Liikmesriigid võivad põhjendatud juhtudel käesoleva lõike esimese lõigu punkti c alapunktis iv osutatud piirmäära tõsta, võttes arvesse IX lisa B osas loetletud lähteainete kättesaadavust. Igast piirmäära tõstmisest tuleb koos põhjendustega teatada komisjonile ning komisjon peab selle heaks kiitma.
Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i ja punktis b osutatud minimaalne osakaal arvutatakse järgmiste reeglite alusel:
nimetaja, st transpordisektoris tarbitud energia koguse arvutamisel võetakse arvesse kõiki transpordisektorile tarnitud kütuseid ja elektrienergiat;
lugeja, st transpordisektoris tarbitava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse arvutamisel artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaldamiseks, võetakse arvesse kõigist taastuvatest energiaallikatest toodetud sellist liiki energia energiasisaldust, mida tarnitakse iga liikmesriigi territooriumil kõigi transpordiliikide jaoks, sealhulgas rahvusvahelistesse merepunkrivarudesse; liikmesriigid võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid;
IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja biogaasi ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste energiasisaldus korrutatakse kahega;
taastuvelektri osakaalu arvutamiseks korrutatakse selle energiasisaldus teguriga 4, kui seda tarnitakse maanteesõidukitele, ja energiasisalduse võib korrutada teguriga 1,5, kui energiat tarnitakse raudteetranspordi jaoks;
lennu- ja meretranspordi jaoks tarnitud IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja biogaasi osakaalu arvutamiseks korrutatakse nende energiasisaldus teguriga 1,2 ning lennu- ja meretranspordi jaoks tarnitud muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaalu arvutamiseks korrutatakse nende energiasisaldus teguriga 1,5;
IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal transpordisektorile tarnitud kütuste ja elektrienergia energiasisalduses on maksimaalselt 1,7 %, välja arvatud Küprosel ja Maltal;
transpordisektorile tarnitud energia koguse kindlakstegemiseks kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas;
III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse kindlakstegemiseks kasutavad liikmesriigid kütuste kütteväärtuse määramist käsitlevaid asjakohaseid Euroopa standardeid või kui sellekohaseid Euroopa standardeid ei ole vastu võetud, asjakohaseid ISO standardeid;
transpordisektorile tarnitud taastuvelektri koguse kindlakstegemiseks korrutatakse sellele sektorile tarnitud elektrienergia kogus liikmesriigi territooriumil kahe eelneva aasta jooksul tarnitud taastuvelektri keskmise osakaaluga, välja arvatud juhul kui transpordisektorile tarnitud elektrienergia on otseühenduse kaudu saadud taastuvelektrit tootvast käitisest, mispuhul loetakse selline elektrienergia täielikult taastuvelektriks ning elektrienergia, mida toodab päikeseelektrisõiduk ja mida kasutatakse selle sõiduki tarbeks, võib lugeda täielikult taastuvelektriks.
Liikmesriigid võivad põhjendatud juhtudel käesoleva lõike esimese lõigu punktis f osutatud piirmäära tõsta, võttes arvesse IX lisa B osas loetletud lähteainete kättesaadavust. Igast piirmäära tõstmisest tuleb koos põhjendustega teatada komisjonil ning komisjon peab selle heaks kiitma.
Muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmiseks kasutatud elektrienergiat, mis on otseühenduse kaudu saadud taastuvelektrit tootvast käitisest, võib võtta täiel määral arvesse taastuvelektrina, kui asjaomane käitis
alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest kütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning
ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata.
Võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektriks, kui elektrienergia on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi võetakse arvesse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2021 kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjalikke reegleid sisaldava liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuded.
Komisjon esitab 1. juuliks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse neljanda lõigu kohaselt kehtestatud liidu metoodika mõju, sealhulgas täiendavuse ning ajalise ja geograafilise korrelatsiooni mõju tootmiskuludele, kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja energiasüsteemile.
Komisjoni aruandes hinnatakse eelkõige mõju muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kättesaadavusele ja taskukohasusele tööstus- ja transpordisektoris ning liidu suutlikkusele saavutada oma muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste eesmärgid, võttes arvesse artikli 22a kohast liidu imporditud ja omamaise vesiniku strateegiat, minimeerides samal ajal kasvuhoonegaaside heite suurenemist elektrisektoris ja kogu energiasüsteemis. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et nõuded ei taga piisavat muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kättesaadavust ja taskukohasust tööstus- ja transpordisektoris ega aita oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, energiasüsteemi lõimimisele ega muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste 2030. aastaks seatud liidu eesmärkide saavutamisele, vaatab komisjon liidu metoodika läbi ja võtab asjakohasel juhul kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti metoodika muutmiseks, et teha vajalikud kohandused käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatud kriteeriumides, et kiirendada vesinikutööstuse kasvu.
Artikkel 28
Muud sätted taastuvenergia kohta transpordisektoris
▼M2 —————
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu muutmiseks, lähteainete lisamise, mitte väljajätmise teel. Lähteained, mida saab töödelda üksnes kõrgtehnoloogia abil, lisatakse IX lisa A osasse. Lähteained, mida saab väljakujunenud tehnoloogiate abil töödelda biokütusteks või transpordis kasutatavaks biogaasiks, lisatakse IX lisa B osasse.
Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad analüüsil, milles hinnatakse võimaliku tooraine potentsiaali biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise lähteainena, võttes arvesse kõike järgmist:
direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid;
artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud liidu säästlikkuse kriteeriume;
vajadust vältida olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule;
potentsiaali aidata fossiilkütuste kasutamisega võrreldes oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes heite olelusringi hindamisele;
vajadust vältida negatiivset mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele;
vajadust vältida lisanõudluse tekkimist maa järele.
Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks.
Artikkel 29
Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid
Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse arvesse käesoleva lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele:
artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud sihtväärtuste ja määrade ning liikmesriikides taastuvenergia osakaalu saavutamisse panustamine;
taastuvenergia kasutamise kohustuse, sealhulgas artiklis 25 sätestatud kohustuse täitmise hindamine;
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine.
Jäätmetest ja jääkidest, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jääkidest, toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid käesoleva lõike esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Segajäätmete kasutamise korral võivad liikmesriigid nõuda, et ettevõtjad kasutaksid segajäätmete sortimise süsteeme, mille eesmärk on eemaldada fossiilsed materjalid. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.
Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, kui
neid kasutatakse tahkete biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW;
neid kasutatakse gaasiliste biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW;
gaasilisi biomasskütuseid tootvas käitises on biometaani keskmine voolukiirus järgmine:
suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 °C ja atmosfäärirõhul 1 bar;
kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, alapunktis i sätestatud voolukiirus metaani puhul, ümberarvutatuna lähtuvalt metaani mahuosast segus.
Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusvõimsusega või biometaani voolukiirusega käitiste suhtes.
Lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.
Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure elurikkusega maa-alalt, st maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmine staatus, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu:
põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; ning vanad metsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub;
suure elurikkusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
maa-alad, mis on määratud
õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus, või
selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
suure elurikkusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on
looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või
mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ning mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure elurikkusega rohumaa seisundi säilimiseks, või
nõmmed.
Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkti c, ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust staatust enam ei ole:
märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad;
püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;
üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 10 esitatud tingimused täidetud.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal oli maa-alal sama staatus kui 2008. aasta jaanuaris.
Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkte b ja c, ning käesoleva lõike teist lõiku ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.
Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski, vastama järgmistele kriteeriumidele:
riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtib siseriiklik või piirkondlik õigus, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning kasutusel on seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:
ülestöötamine on seaduslik;
ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad, on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist;
ülestöötamisel pööratakse tähelepanu pinnase kvaliteedi ja elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida kahjulikku mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest; ülestöötamine peab olema kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike;
ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda;
metsad, kus metsa biomass on üles töötatud, ei pärine maa-aladelt, millel on vastavalt lõike 3 punktides a, b, d ja e, lõike 4 punktis a ja lõikes 5 osutatud seisund samadel maa seisundi kindlaksmääramise tingimustel, mis on sätestatud kõnealustes lõigetes, ning
metsa biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tootvad käitised esitavad artikli 30 lõike 3 kohaselt tehtavate auditite jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitava avalduse selle kohta, et metsa biomass ei pärine käesoleva lõigu alapunktis vi osutatud maa-aladelt.
kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:
ülestöötamine on seaduslik;
ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei ole nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
ülestöötamisel pööratakse tähelepanu pinnase kvaliteedi ja elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida kahjulikku mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest; ülestöötamine peab olema kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike, ning
ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.
Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, vastavad järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kokkuleppe osaline ning
ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või
ta on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning esitab tõendeid, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused;
kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.
Oma lõpliku ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, mis tuleb määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitada 30. juuniks 2024, esitavad liikmesriigid kõik järgmise:
hinnang aastatel 2021–2030 energia tootmiseks kättesaadava metsa biomassi omamaiste tarnete kohta kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidega;
hinnang metsa biomassi energia tootmiseks kavandatud kasutamise kokkusobivuse kohta liikmesriikide 2026.–2030. aasta eesmärkide ja eelarvetega, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning
nende eesmärkide ja eelarvetega kooskõla tagavate riiklike meetmete ja abinõude kirjeldus.
Liikmesriigid annavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames aru meetmetest ja abinõudest, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c.
Kui see on kohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumide muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks.
Lõikes 1 kohaldamisel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamise tulemusena peavad kasvuhoonegaaside heitkogused vähenema:
5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;
ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;
1. jaanuarist 2021 alates tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %;
pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 %;
ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % kuni 31. detsembrini 2029 ning vähemalt 80 % alates 1. jaanuarist 2030;
ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % enne 15 tegevusaasta täitumist ning vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest;
enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029;
enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2026.
Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine biomasskütustest on alanud.
Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 31 lõikele 1.
Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
elektrienergia on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW;
käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442 ( 25 ) määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase;
käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, on elektrienergia tootmisel kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 %;
elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võetakse ainult elektrienergiat tootvaid käitisi arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamise kütusena fossiilkütust ja kui direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase hinnangu kohaselt ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4 sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021.
Liikmesriigid võivad kohaldada väiksema võimsusega käitiste suhtes esimeses lõigus osutatud nõuetest kõrgemaid energiatõhususe nõudeid.
Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektrienergia suhtes, mille kohta on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes arvesse teates esitatud elemente.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid teha piiratud ajaks erandeid käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide suhtes, võttes vastu erinevad kriteeriumid:
käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest ja vedelatest biokütustest või toodavad biokütuseid, ning
käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele ja vedelatele biokütustele ning nendes käitistes toodetud biokütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada asjaomases äärepoolseimas piirkonnas juurdepääs ohutule ja turvalisele energiale ning käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt kestlikele biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomasskütustele.
Asjaomane liikmesriik saadab käesolevas lõikes osutatud erinevate kriteeriumide kohta komisjonile eriteate.
Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2026 selliste täiendavate kriteeriumide võimalikku mõju siseturule ja lisab sellele vajaduse korral ettepaneku, millega tagatakse nende ühtlustamine.
Kuni 31. detsembrini 2030 võib ka biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võtta käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse, kui
toetust anti enne 20. novembrit 2023 kooskõlas artiklis 29 (selle 29. septembril 2020 kehtinud versioonis) sätestatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidega ning
toetust anti pikaajalise toetusena, mille puhul määrati toetusperioodi algul kindlaks kindel summa, ja tingimusel, et ülemäärase hüvitamise vältimiseks on kehtestatud korrigeerimismehhanism.
Artikkel 29a
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul
Artikkel 30
Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimine
Taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste arvessevõtmisel artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud sihtväärtuste ja määrade saavutamiseks kohustavad liikmesriigid ettevõtjaid tõendama kohustuslike, sõltumatute ja läbipaistvate auditite abil kooskõlas käesoleva artikli lõike 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, et taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid käsitlevad artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumid ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid on täidetud. Selleks kohustavad nad ettevõtjaid kasutama massibilansisüsteemi, mis:
võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajatega toorainet või kütuseid;
võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele;
nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate ja suuruste kohta, ning
näeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel oleksid samade koguste puhul samad säästlikkuse näitajad kui segule lisatud kõigi saadetiste summal, ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku jooksul.
Massibilansisüsteem tagab, et iga saadetist võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a, b või c arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas kõnealuse saadetise tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta.
Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning see seotakse toodanguga kooskõlas järgmiste reeglitega:
kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;
kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse sõltumata sellest, kas taastuvkütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused on toodetud liidus või on liitu imporditud. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilist päritolu ja lähteaineid käsitlev teave iga kütusetarnija puhul tehakse ettevõtjate, tarnijate või asjaomaste pädevate asutuste veebisaitidel ajakohasel, kergesti ligipääsetaval ja kasutajasõbralikul viisil tarbijale kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse igal aastal. ◄
Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe kokkuvõtte määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Komisjon võib otsustada, et kõnealused kavad sisaldavad täpset teavet meetmete kohta, mida on võetud pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks.
Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse igal aastal hiljemalt 30. aprillil komisjonile aruanne, ►C1 mis käsitleb kõiki määruse (EL) 2018/1999 XI lisas esitatud punkte. ◄ Aruanne hõlmab eelmist kalendriaastat. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse üksnes nende vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.
Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna.
Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon hindab riiklikku kava eelisjärjekorras, et hõlbustada kõnealuste kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse selle kohta, kas talle teada antud riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Kui komisjon otsustab, et riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele, ei tohi teiste komisjoni poolt kooskõlas käesoleva artikliga tunnustatud kavade raames keelduda asjaomase liikmesriigi riikliku kava vastastikusest tunnustamisest seoses nendele kriteeriumidele vastavuse kontrollimisega, millega seoses komisjon on asjaomast kava tunnustanud.
Elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvate käitiste jaoks, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 7,5–20 MW, võivad liikmesriigid kehtestada lihtsustatud riikliku kontrollikava, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine. Samade käitiste jaoks kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud rakendusaktidega ühetaolised tingimused lihtsustatud vabatahtliku kontrollikava koostamiseks, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine.
Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade kohta avaldatakse vähemalt kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teeb selle üle järelevalvet.
Neis rakendusaktides pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele minimeerida halduskoormust. Rakendusaktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada lõike 4 kohased vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused kehtetuks, kui kõnealuste kavadega ei rakendata standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriigil peaks tekkima kahtlus, et vabatahtlikku kava ei rakendata lõike 4 kohase otsuse aluseks olevate usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardite kohaselt, uurib komisjon küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid.
Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle, kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik järelevalve tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava.
Komisjon teeb kuue kuu jooksul alates kõnealuse taotluse saamisest rakendusaktidega otsuse selle kohta, kas liikmesriik võib
võtta asjaomasest allikast toodetud taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumide täitmiseks või
kohustada erandina lõikest 9 taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste allika tarnijat esitama täiendavaid tõendeid kõnealustele kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning kõnealuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumlävendite järgimise kohta.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 31
Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest kasvuhoonegaaside heitkogustele tuleneva mõju arvutamine
Artikli 29 lõike 10 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist ühel järgmistest viisidest:
kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades nimetatud vaikeväärtust;
kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust;
kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi;
kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.
Kõnealuseid andmeid võib nimetatud otsuste kohaselt kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta asjakohasel juhul V või VI lisa, lisades vaikeväärtusi või muutes metoodikat.
Kõigi V ja VI lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või lisamiste puhul
kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike, kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;
kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed.
Artikkel 31a
Liidu andmebaas
Kui see on kogu tarneahela ulatuses andmete jälgitavuse parandamiseks asjakohane, on komisjonil õigust võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et laiendada liidu andmebaasi kantavate andmete ulatust nii, et need hõlmaks ka asjakohaseid andmeid alates kütuse tootmiseks kasutatud tooraine tootmisest või kogumisest.
Liikmesriigid kohustavad kütusetarnijaid kandma liidu andmebaasi andmed, mida on vaja artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Olenemata esimesest, teisest ja kolmandast lõigust, kui liikmesriik otsustab täiendada massibilansisüsteemi päritolutagatistega, peavad ettevõtjad liidu ühendatud gaasitaristusse sisestatud gaasiliste kütuste puhul kandma liidu andmebaasi andmed tehtud tehingute ja kestlikkusnäitajate kohta ning muud asjakohased andmed, nagu kütuste kasvuhoonegaaside heide kuni ühendatud gaasitaristusse sisestamise kohani.
Kõnealuse vabatahtliku või riikliku kava puhul võib andmete kogumiseks kasutada vahenduslülina kolmandate isikute teabesüsteeme, kui komisjoni on kõnealusest kasutamisest teavitatud.
Iga liikmesriik võib kasutada juba olemasolevat riiklikku andmebaasi, mis on liidu andmebaasiga ühtlustatud ja liidese kaudu ühendatud, või luua riikliku andmebaasi, mida ettevõtjad saavad kasutada andmete kogumise ja deklareerimise vahendina ning andmete sisestamiseks ja edastamiseks liidu andmebaasi, järgmistel tingimustel:
riiklik andmebaas vastab liidu andmebaasile, sealhulgas seoses andmete edastamise õigeaegsuse, edastatud andmekogumite tüpoloogia ning andmekvaliteedi ja andmete kontrollimise protokollidega;
liikmesriigid tagavad, et riiklikku andmebaasi kantud andmed edastatakse viivitamata liidu andmebaasi.
Liikmesriigid võivad luua riikliku andmebaasi kooskõlas riigisisese õiguse või tavadega, et võtta näiteks arvesse rangemaid riigisiseseid nõudeid seoses kestlikkuskriteeriumidega. Riiklikud andmebaasid ei tohi takistada käesoleva direktiivi kohaselt liidu andmebaasi kantavate kestliku tooraine või kestlike kütuste saadetiste üldist jälgitavust.
Riiklike andmebaaside kaudu liidu andmebaasi kantud andmete kvaliteeti ja nende andmetega seotud kütuste kestlikkusnäitajaid kontrollitakse ning tehingud kiidetakse lõplikult heaks üksnes liidu andmebaasi kaudu. Andmete täpsust ja täielikkust kontrollitakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/996 ( 27 ). Andmeid võivad kontrollida sertifitseerimisasutused.
Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe oma riikliku andmebaasi üksikasjade kohta. Komisjon hindab kõnealuse teabe põhjal, kas riiklik andmebaas vastab kolmandas lõigus sätestatud nõuetele. Kui see nii ei ole, võib komisjon nõuda liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist, et tagada kõnealuste nõuete täitmine.
Artikkel 32
Rakendusaktid
Käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 3 teises lõigus, artikli 29 lõikes 8, artikli 30 lõike 5 esimeses lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõike 8 esimeses lõigus, artikli 31 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud rakendusaktid võtavad samuti täielikult arvesse sätteid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ ( 28 ) artikliga 7a.
Artikkel 33
Komisjoni poolne seire
Kõnealuses ettepanekus võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogilist arengut.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku koostamisel võtab komisjon asjakohasel juhul arvesse järgmist:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 ( 29 ) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuanded;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 ( 30 ) artikli 4 lõikes 4 sätestatud liidu kavandatav indikatiivne kasvuhoonegaaside eelarve;
lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2024 vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2;
kogemus, mis on saadud käesoleva direktiivi rakendamisel, sealhulgas selle kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimisel, ning
tehnoloogia areng taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkonnas.
Artikkel 34
Komiteemenetlus
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 35
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 36
Ülevõtmine
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 37
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud X lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi 2020. aastal, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja I lisa A osas.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 38
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 39
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
RIIKLIKUD ÜLDEESMÄRGID SEOSES TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALUGA SUMMAARSES LÕPPTARBIMISES AASTAL 2020 ( 31 )
A. Riiklikud üldeesmärgid
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal summaarses energia lõpptarbimises, 2005 (S2005) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal summaarses energia lõpptarbimises – eesmärk aastaks 2020 (S2020) |
Belgia |
2,2 % |
13 % |
Bulgaaria |
9,4 % |
16 % |
Tšehhi Vabariik |
6,1 % |
13 % |
Taani |
17,0 % |
30 % |
Saksamaa |
5,8 % |
18 % |
Eesti |
18,0 % |
25 % |
Iirimaa |
3,1 % |
16 % |
Kreeka |
6,9 % |
18 % |
Hispaania |
8,7 % |
20 % |
Prantsusmaa |
10,3 % |
23 % |
Horvaatia |
12,6 % |
20 % |
Itaalia |
5,2 % |
17 % |
Küpros |
2,9 % |
13 % |
Läti |
32,6 % |
40 % |
Leedu |
15,0 % |
23 % |
Luksemburg |
0,9 % |
11 % |
Ungari |
4,3 % |
13 % |
Malta |
0,0 % |
10 % |
Madalmaad |
2,4 % |
14 % |
Austria |
23,3 % |
34 % |
Poola |
7,2 % |
15 % |
Portugal |
20,5 % |
31 % |
Rumeenia |
17,8 % |
24 % |
Sloveenia |
16,0 % |
25 % |
Slovaki Vabariik |
6,7 % |
14 % |
Soome |
28,5 % |
38 % |
Rootsi |
39,8 % |
49 % |
▼M2 ————— |
IA LISA
TAASTUVENERGIA OSAKAAL LIIKMESRIIKIDE KÜTTE- JA JAHUTUSSEKTORI SUMMAARSES ENERGIA LÕPPTARBIMISES AASTATEL 2020–2030
|
Artikli 23 lõike 1 lisaeesmärk (protsendipunktides) ajavahemikul 2021–2025 (*1) |
Artikli 23 lõike 1 lisaeesmärk (protsendipunktides) ajavahemikul 2026–2030 (*2) |
Sellest tulenev osakaal koos lisaeesmärgiga, arvestamata heitsoojus- ja heitjahutusenergiat (protsendipunktides) |
Belgia |
1,0 |
0,7 |
1,8 |
Bulgaaria |
0,7 |
0,4 |
1,5 |
Tšehhi |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Taani |
1,2 |
1,1 |
1,6 |
Saksamaa |
1,0 |
0,7 |
1,8 |
Eesti |
1,3 |
1,2 |
1,7 |
Iirimaa |
2,3 |
2,0 |
3,1 |
Kreeka |
1,3 |
1,0 |
2,1 |
Hispaania |
0,9 |
0,6 |
1,7 |
Prantsusmaa |
1,3 |
1,0 |
2,1 |
Horvaatia |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Itaalia |
1,1 |
0,8 |
1,9 |
Küpros |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Läti |
0,7 |
0,6 |
1,1 |
Leedu |
1,7 |
1,6 |
2,1 |
Luksemburg |
2,3 |
2,0 |
3,1 |
Ungari |
0,9 |
0,6 |
1,7 |
Malta |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Madalmaad |
1,1 |
0,8 |
1,9 |
Austria |
1,0 |
0,7 |
1,8 |
Poola |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Portugal |
0,7 |
0,4 |
1,5 |
Rumeenia |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Sloveenia |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Slovakkia |
0,8 |
0,5 |
1,6 |
Soome |
0,6 |
0,5 |
1,0 |
Rootsi |
0,7 |
0,7 |
0,7 |
(*1)
Artikli 23 lõike 2 punktides b ja c sätestatud paindlikkusmeetmed, kui need võeti arvesse lisaeesmärgi ja sellest tuleneva osakaalu arvutamisel.
(*2)
Artikli 23 lõike 2 punktides b ja c sätestatud paindlikkusmeetmed, kui need võeti arvesse lisaeesmärgi ja sellest tuleneva osakaalu arvutamisel. |
II LISA
NORMALISEERIMISVALEM HÜDRO- JA TUULEENERGIAST TOODETUD ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISEKS
Asjaomases liikmesriigis hüdroenergiast toodetud elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
►C1 ◄ , kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides, välja arvatud pumpelektrijaamades toodetud elektrienergia; |
Ci |
= |
kõigi liikmesriigi hüdroelektrijaamade koguvõimsus megavattides aasta i lõpus, välja arvatud pumpelektrijaamade võimsus. |
Asjaomases liikmesriigis maismaa tuuleenergiast saadava elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
►C1 ◄ , kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides; |
Cj |
= |
kõigi liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamade aasta j lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides; |
n |
= |
kas 4 või aastale N eelnev selliste aastate arv, mille kohta on asjaomase liikmesriigi puhul kättesaadavad toodetud energia ja võimsuse andmed, olenevalt sellest, kumb on väiksem. |
Asjaomases liikmesriigis avamere tuuleenergiast saadava elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
►C1 ◄ , kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
kõigis liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides; |
Cj |
= |
kõigi liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamade aasta j lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides; |
n |
= |
kas 4 või aastale N eelnev selliste aastate arv, mille kohta on asjaomase liikmesriigi puhul kättesaadavad toodetud energia ja võimsuse andmed, olenevalt sellest, kumb on väiksem. |
III LISA
KÜTUSTE ENERGIASISALDUS
Kütus |
Energiasisaldus massiühiku kohta (alumine kütteväärtus, MJ/kg) |
Energiasisaldus ruumalaühiku kohta (alumine kütteväärtus, MJ/l) |
BIOMASSIST JA/VÕI BIOMASSI TÖÖTLEMISEGA SAADUD KÜTUSED |
|
|
Biopropaan |
46 |
24 |
Puhas taimeõli (pressimise, ekstraheerimise või muu samalaadse meetodiga õlitaimedest toodetud töötlemata või rafineeritud, kuid keemiliselt modifitseerimata õli) |
37 |
34 |
Biodiislikütus – rasvhapete metüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud metüülestrid) |
37 |
33 |
Biodiislikütus – rasvhapete etüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud etüülestrid) |
38 |
34 |
Biogaas, mida saab puhastada maagaasi puhtuseni |
50 |
— |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks |
44 |
34 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks |
45 |
30 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks |
44 |
34 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks |
46 |
24 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist või pürolüüsitud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks |
43 |
36 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist või pürolüüsitud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks |
44 |
32 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist või pürolüüsitud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks |
43 |
33 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist või pürolüüsitud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks |
46 |
23 |
TAASTUVKÜTUSED, MIDA SAAB TOOTA MITMESUGUSTEST TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST, SEALHULGAS BIOMASSIST |
|
|
Metanool taastuvatest energiaallikatest |
20 |
16 |
Etanool taastuvatest energiaallikatest |
27 |
21 |
Propanool taastuvatest energiaallikatest |
31 |
25 |
Butanool taastuvatest energiaallikatest |
33 |
27 |
Fischeri-Tropschi diislikütus (sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks) |
44 |
34 |
Fischeri-Tropschi bensiin (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse bensiini asendamiseks) |
44 |
33 |
Fischeri-Tropschi reaktiivkütus (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks) |
44 |
33 |
Fischeri-Tropschi veeldatud naftagaas (sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks) |
46 |
24 |
DME (dimetüüleeter) |
28 |
19 |
Vesinik taastuvatest energiaallikatest |
120 |
– |
ETBE (etanooli põhjal toodetud etüül-tert-butüüleeter) |
36 (sellest 33 % taastuvatest energiaallikatest) |
27 (sellest 33 % taastuvatest energiaallikatest) |
MTBE (metanooli põhjal toodetud metüül-tert-butüüleeter) |
35 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest) |
26 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest) |
TAEE (etanooli põhjal toodetud tert-amüül-etüüleeter) |
38 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest) |
29 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest) |
TAME (metanooli põhjal toodetud tert-amüül-metüüleeter) |
36 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest) |
28 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest) |
THxEE (etanooli põhjal toodetud tert-heksüül-etüüleeter) |
38 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest) |
30 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest) |
THxME (metanooli põhjal toodetud tert-heksüül-metüüleeter) |
38 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest) |
30 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest) |
TAASTUMATUD KÜTUSED |
|
|
Bensiin |
43 |
32 |
Diislikütus |
43 |
36 |
Reaktiivkütus |
43 |
34 |
Vesinik taastumatutest energiaallikatest |
120 |
– |
IV LISA
TAASTUVENERGIASEADMETE PAIGALDAJATE JA PROJEKTEERIJATE KOOLITAMINE JA SERTIFITSEERIMINE
Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad ja koolitusprogrammid põhinevad järgmistel kriteeriumidel.
Sertifitseerimismenetlus või samaväärne kvalifitseerimismenetlus on läbipaistev ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on selle selgelt kindlaks määranud.
Sertifitseerimisasutuste välja antavad sertifikaadid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning sertifitseerimist taotlevatel töötajatel ja spetsialistidel peab olema lihtne neid kindlaks teha.
Sertifitseerimismenetlus võimaldab paigaldajatel saada vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning tagab oskused, mida on vaja töökindlalt toimivate kvaliteetsete seadmete paigaldamiseks.
Biomassi kasutavate, soojuspumba-, pinnalähedase geotermilise energia, fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, sealhulgas energiasalvestite ja laadimispunktide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja või samaväärse kvalifitseerimiskava kaudu.
Koolitusprogrammi või koolitaja akrediteerib liikmesriik või tema määratud haldusasutus. Akrediteerimisasutus tagab, et koolitaja pakutav koolitusprogramm, sealhulgas täiendus- ja ümberõppeprogramm, on kaasav ja järjepidev ning et see on piirkondliku või üleriigilise ulatusega.
Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas piisavad laboriseadmed või muud vahendid.
Koolitaja pakub lisaks põhikoolitusele lühemaid koolitusmoodulitena korraldatavaid täienduskoolitusi, mis võimaldavad paigaldajatel ja projekteerijatel omandada uut teadmisi ning laiendada ja mitmekesistada oma oskusi eri liiki tehnoloogia ja nende kombinatsioonide alal. Koolitaja tagab koolituse kohandamise uute taastuvenergiatehnoloogia lahendustega hoonete, tööstussektori ja põllumajanduse kontekstis. Koolitajad tunnustavad omandatud asjakohaseid oskusi.
Koolitusprogrammid ja -moodulid kavandatakse nii, et need võimaldaksid elukestvat õpet taastuvenergiaseadmete valdkonnas ning ühilduksid esmakordsete tööotsijate ja ümberõpet või uut töökohta otsivate täiskasvanute kutseõppega.
Koolitusprogrammid kavandatakse nii, et need hõlbustaksid eri liiki tehnoloogia ja lahenduste alase kvalifikatsiooni omandamist ning aitaksid hoida ära kitsa spetsialiseerumise kindlale kaubamärgile või tehnoloogiale. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühendus.
Paigaldaja sertifikaadi saamise või kvalifikatsiooni omandamisega lõppev koolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Koolituse lõpus peavad paigaldajal olema oskused, mis on vajalikud toimivuse ja töökindlusega seotud tarbija vajaduste täitmise jaoks asjakohaste seadmete ja süsteemide paigaldamiseks, kvaliteedikindluse tagamiseks ning kohaldatavate normide ja standardite, sealhulgas energia- ja ökomärgise järgimiseks.
Koolitus lõpeb eksamiga, mille sooritamise korral antakse sertifikaat või kvalifikatsioon. Eksam hõlmab biokütusekatelde ja -ahjude, soojuspumpade, maasoojusenergia seadmete, fotoelektrilise päikeseenergia seadmete ja päikese soojusenergia seadmete, sealhulgas energiasalvestite või tarbimiskaja võimaldavate laadimispunktide eduka paigaldamise praktilist hindamist.
Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavade ja muude samaväärsete kvalifitseerimiskavade juures võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmisi suuniseid:
akrediteeritud koolitusprogramme tuleks pakkuda töökogemustega paigaldajatele, kes on läbinud järgmist tüüpi koolitused (või on neid läbimas):
biomassil töötavate katelde ja ahjude paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise, torulukksepa, kütteseadmete paigaldaja või sanitaar- ja kütte- või jahutusseadmete tehniku koolituse läbimist;
soojuspumba paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise või külmutusseadmete tehniku koolituse läbimist ning elektri- ja veevarustusseadmetega seonduvate põhioskuste (torude lõikamine, toruliidete jootmine, toruliidete liimimine, soojusisolatsiooniga katmine, toruliitmike tihendamine, lekete testimine ning kütte- või jahutussüsteemide paigaldamine) olemasolu;
fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajad: eeldatakse veevärgitöölise või elektriku koolituse läbimist ning veevarustus- ja elektriseadmetega ning katuseehitusega seonduvate oskuste (sealhulgas toruliidete jootmine, toruliidete liimimine, toruliitmike tihendamine, torulekete testimine, juhtmete ühendamine, põhiliste katusematerjalide, hüdroisoleerimis- ja tihendusmeetodite tundmine) olemasolu, või
kutseõpe, mille käigus õpetatakse paigaldajatele sobivaid oskusi ja mis vastab kolmeaastasele koolitusele punktides a, b või c osutatud oskuste omandamiseks ning sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet;
biomassil töötavate ahjude ja katelde paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast biomassi turul ja hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, biomassikütused, logistika, tulekaitse, valdkonnaga seotud toetused, põletamistehnikad, süütesüsteemid, optimaalsed hüdraulilised lahendused, kulude ja tasuvuse võrdlused ning biomassil töötavate katelde ja ahjude projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda samuti head teadmised tehnoloogiat ja biokütust (sealhulgas puidugraanuleid) käsitlevate Euroopa standardite ning biomassi käsitleva siseriikliku ja liidu õiguse kohta;
Soojuspumba paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast soojuspumpade turul ja hõlmama järgmist: erinevate piirkondade geotermilised energiaressursid ja maapõue temperatuurid, pinnase ja kivimite soojusjuhtivusomaduste kindlaksmääramine, geotermiliste energiaressursside kasutamist käsitlevad normid, soojuspumpade kasutamine hoonetes ja kõige sobivama soojuspumbasüsteemi valimine, teadmised nende süsteemide tehniliste nõuete, ohutuse, õhu filtreerimise, soojusallikaga ühendamise ja süsteemi skeemi kohta ning integreerimine energiasalvestuslahendustega, sealhulgas koos päikeseenergia paigaldistega. Koolitusel tuleks anda ka head teadmised soojuspumpade Euroopa standardite ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:
põhiteadmised soojuspumba ehitusest ja toimimise põhimõtetest, sealhulgas soojuspumba tsükli omadused: jahutusradiaatori madalate temperatuuride, soojusallika kõrgete temperatuuride ja süsteemi kasutusteguri vahelised seosed, kasutusteguri ja hooajalise kasuteguri (SPF) kindlaksmääramine;
soojuspumba tsükli komponentide (sealhulgas kompressor, paisumisventiil, aurusti, kondensaator, seadmed, määrdeõli, külmaaine, ülekuumendamise, järeljahutamise ja jahutamise võimalused soojuspumpade puhul) ja nende funktsiooni mõistmine, ning
võime valida komponente ja määrata kindlaks nende mõõtmed tüüpilistes paigaldusega seotud olukordades, sealhulgas määrata kindlaks erinevate hoonete ning sooja vee tootmise küttekoormuse tüüpilised väärtused energiatarbimise põhjal ning soojuspumba võimsus sooja vee tootmise küttekoormuse, hoone soojusmassi ja kaitselahutatava voolutoite põhjal; võime määrata kindlaks energiasalvestuslahendused, sealhulgas puhverpaagi komponendi ja selle mahu põhjal ning teise küttesüsteemi integreerimise abil;
arusaamine teostatavus- ja projekteerimisuuringutest;
maasoojuspumpade puhul puurimise tundmine;
Fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajate koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast päikeseenergiatoodete turul ning kulude ja tasuvuse võrdlustest ning hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, päikeseenergiasüsteemide komponendid, omadused ja mõõtmed, õige süsteemi valik ja selle komponentide mõõtmete kindlaksmääramine, küttevajaduse kindlaksmääramine, energiasalvestuslahenduste integreerimise võimalused, tuleohutus, seotud toetused ning fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia seadmete projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda ka head teadmised tehnoloogiat käsitlevate Euroopa standardite, selliste sertifikaatide nagu Solar Keymark ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:
võime ohutult töötada, kasutades vajalikke tööriistu ja seadmeid ning rakendades ohutustehnika norme ja standardeid, ning identifitseerida veevarustuse ja elektrienergiaga seonduvaid ning muid päikeseenergia seadmetega seotud ohuallikaid;
võime teha kindlaks aktiivsetele ja passiivsetele süsteemidele omaseid süsteemilahendusi ja komponente, sealhulgas mehhaanilist ülesehitust, ning määrata kindlaks komponentide asukoht, süsteemi skeem ja konfiguratsioon ning võimalused integreerida energiasalvestuslahendusi, sealhulgas koos laadimispunktidega;
võime määrata kindlaks fotogalvaaniliste päikeseenergia paneelide ja päikese-veesoojendite vajalik paigalduskoht, paigaldussuund ja kalle, võttes arvesse varjukohti, päikesevalguse olemasolu, struktuurilist terviklikkust, seadme kohasust hoone või kliima seisukohalt; identifitseerida eri katusetüüpidele sobivaid erinevaid paigaldusviise ning paigaldamiseks vajalike süsteemiseadmete tasakaalu, ning
eelkõige fotogalvaaniliste päikeseenergia süsteemide puhul – võime kohandada elektriprojekte, mis hõlmavad arvutusliku voolu kindlaksmääramist, asjakohaste elektrijuhi tüüpide ja iga vooluahela jaoks nimivõimsuse valimist, kõigi seonduvate seadmete ja allsüsteemide asjakohase suuruse, nimivõimsuse ja asukoha kindlaksmääramist ning sobiva ühenduspunkti valimist;
paigaldaja sertifikaat peaks olema ajaliselt piiratud kestusega, see tähendab, et selle pikendamiseks on vaja osaleda täiendõppekursustel või -koolitusel.
V LISA
BIOKÜTUSTEST JA VEDELATEST BIOKÜTUSTEST TULENEVA KASVUHOONEGAASIMÕJU ARVUTAMINE NING VASTAVAD FOSSIILKÜTUSTE VÕRDLUSVÄÄRTUSED
A. BIOKÜTUSTE TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
67 % |
59 % |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
77 % |
73 % |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
73 % |
68 % |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
79 % |
76 % |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
58 % |
47 % |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
71 % |
64 % |
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
48 % |
40 % |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
55 % |
48 % |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
40 % |
28 % |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
69 % |
68 % |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
47 % |
38 % |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
53 % |
46 % |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
37 % |
24 % |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
67 % |
67 % |
Suhkruroost toodetud etanool |
70 % |
70 % |
ETBE (etüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE (tert-amüül-etüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
52 % |
47 % |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
57 % |
52 % |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
55 % |
50 % |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
33 % |
20 % |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
51 % |
45 % |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
88 % |
84 % |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (**) |
84 % |
78 % |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
51 % |
47 % |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
58 % |
54 % |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
55 % |
51 % |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
34 % |
22 % |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
53 % |
49 % |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
87 % |
83 % |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (**) |
83 % |
77 % |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
59 % |
57 % |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
65 % |
64 % |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
63 % |
61 % |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
40 % |
30 % |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
59 % |
57 % |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
98 % |
98 % |
(*) Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest. (**) Kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (1) kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
||
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1). |
B. 2016. AASTAL TURUL MITTELEIDUNUD VÕI TURUL ÜKSNES TÜHISTES KOGUSTES LEIDUNUD UUTE BIOKÜTUSTE PROGNOOSITAVAD TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
85 % |
83 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus |
83 % |
83 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
82 % |
82 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin |
83 % |
83 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
82 % |
82 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
84 % |
84 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
83 % |
83 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
84 % |
84 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
83 % |
83 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
89 % |
89 % |
metüül-tert-butüüleetri (MTBE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
C. METOODIKA
1. Transpordikütuste, biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:
biokütuste tootmisest ja kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:
E = eec + el + ep + etd + eu – esca – eccs – eccr,
kus
E |
= |
kütuse kasutamisest tulenev koguheide; |
eec |
= |
tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heitkogus; |
el |
= |
maakasutuse muutumisest tingitud süsinikuvaru muutumisest tulenev aastapõhine heitkogus; |
ep |
= |
töötlemisel tekkinud heitkogus; |
etd |
= |
jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heitkogus; |
eu |
= |
kasutatavast kütusest tulenev heitkogus; |
esca |
= |
põllumajanduse parema juhtimise abil süsiniku mulda kogunemisest tulenev heitkoguste vähenemine; |
eccs |
= |
CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine ning |
eccr |
= |
CO2 kogumisest ja süsinikuasendamisest tulenev heitkoguste vähenemine. |
Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta.
kasvuhoonegaaside heitkogused vedelate biokütuste tootmisel ja kasutamisel arvutatakse samuti kui biokütuste puhul (E), kuid lisaks võetakse arvesse ka energia muundamisel elektrienergiaks või kütmiseks või jahutamiseks kasutatavaks energiaks tekkivaid heitkoguseid, mis arvutatakse järgmiselt:
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes soojust:
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes elektrienergiat:
kus
ECh,el |
= |
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel; |
E |
= |
summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist; |
ηel |
= |
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel; |
ηh |
= |
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud vedela biokütuse suhtena biokütuse energiasisalduse alusel; |
elektrilise või mehaanilise energia puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
kasuliku soojuse puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
kus:
ECh,el |
= |
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel; |
E |
= |
summaarne vedela biokütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist; |
ηel |
= |
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel; |
ηh |
= |
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena kütuse energiasisalduse alusel; |
Cel |
= |
eksergiat iseloomustav osa elektrienergias ja/või mehaanilises energias, mis võetakse võrdseks 100 %-ga (Cel = 1); |
Ch |
= |
Carnot' kasutegur (eksergia osakaal kasulikus soojuses). |
Carnot' kasutegur Ch, kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:
kus
Th |
= |
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas; |
T0 |
= |
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C). |
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Ch |
= |
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546 |
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust kütte- või jahutusenergia järele;
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
2. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse järgmiselt:
biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
vedelate biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkogust (EC) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides lõpliku energiatoote (soojus- või elektrienergia) megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
Kui kütte- ja jahutusenergiat toodetakse koos elektrienergiaga, jaotatakse heitkogused soojus- ja elektrienergia vahel (nagu punkti 1 alapunktis b), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks ( 32 ).
Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes g CO2eq lähteaine kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse MJ kohta (g CO2eq/MJ) toimub järgmise valemi abil ( 33 ):
kus
Heited lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:
3. Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biokütuste kasutamisele:
VÄHENEMINE = (EF(t) – EB)/EF(t),
kus
EB |
= |
biokütuse koguheide ning |
EF(t) |
= |
fossiilkütuste võrdlusväärtusele vastav koguheide transpordi puhul; |
kütte ja jahutuse ning elektritootmise puhul vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine:
VÄHENEMINE = (ECF(h&c,el,) – ECB(h&c,el)/ECF (h&c,el),
kus
ECB(h&c,el) |
= |
kütte või elektritootmise puhul saavutatav koguheite vähenemine ning |
ECF(h&c,el) |
= |
kasuliku soojuse või elektrienergia fossiilkütuste võrdlusväärtusest tulenev koguheide. |
4. Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:
CO2 |
: |
1 |
N2O |
: |
298 |
CH4 |
: |
25 |
5. Tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise protsessi käigus; tooraine kogumisel, kuivatamisel ja säilitamisel tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning kaevandamisel või kasvatamisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Põllumajandusliku biomassi kasvatamisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest piirkondlikest keskmistest näitajatest kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud artikli 31 lõikes 4, või teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas. Asjakohase teabe puudumisel nimetatud aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, kasutades näiteks andmeid teatava põllumajandustootjate rühma kohta.
6. Punkti 1 alapunktis a osutatud arvutuse tegemisel võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heite vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega (esca), näiteks üleminekuga vähendatud mullaharimisele või otsekülvile, täiustatud põllumajanduskultuuridele ja paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuride kasutamisele koos põllumajanduskultuuride jääkide käitlemisega ja orgaanilise mullaparandusaine (näiteks kompost, kääritatud sõnnik) kasutamisele, kuid ainult juhul, kui see ei ohusta elurikkust. Lisaks esitatakse usaldusväärsed ja kontrollitavad tõendid, et asjaomase tooraine kasvatamise ajal on mulla süsinikusisaldus suurenenud või et on mõistlik eeldada, et see on suurenenud; seejuures võetakse arvesse heidet, mis tuleneb väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise viljeluse ajal ( 34 ).
7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhiste heitkoguste (el) arvutamisel jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuste heitkoguste arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, ( 35 )
kus
el |
= |
maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse või vedela biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa (1) ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa (2) loetakse üheks maakasutuseks; |
CSR |
= |
süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) pindalaühiku kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem; |
CSA |
= |
nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; |
P |
= |
põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maa pindalaühiku kohta aastas) ning |
eB |
= |
toetus 29 g CO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biokütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud punktis 8 sätestatud tingimustel. |
(1)
Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
(2)
Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm). |
8. Toetust 29 g CO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:
ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul ega mingil muul eesmärgil ning
on oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa.
Toetust 29 g CO2eq/MJ rakendatakse kuni 20 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et alapunkti b alla kuuluval maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni märkimisväärne vähenemine.
9. „Oluliselt rikutud maa“ – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud;
10. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi maa süsinikuvaru arvutamise juhendi, ( 36 ) mis tugineb kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale, ja vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 ( 37 ). Komisjoni juhendit kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel maa süsinikuvarude arvutamiseks.
11. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmise käigus tekkinud heidet, sealhulgas CO2-heidet, mis vastab fossiilkütuste süsinikusisalduse hulgale, sõltumata sellest, kas neid tegelikult protsessi käigus põletati või mitte.
Kui võetakse arvesse sellise elektrienergia tarbimist, mis ei ole toodetud kütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest reeglist võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektrienergia puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud.
Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane.
12. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 5.
13. Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse biokütuste ja vedelate biokütuste puhul nulliks.
Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 ((N2O ja CH4) heide võetakse arvesse vedelate biokütuste teguris eu.
14. CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep, väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega, kui säilitamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ ( 38 ).
15. CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heite vähenemine (eccr) peab olema otse seotud selle biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirduma CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning mida kasutatakse fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks kaubanduslike toodete tootmisel ja teenuste osutamisel enne 1. jaanuari 2036.
16. Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisseade, mis annab soojus- ja/või elektrienergiat kütusetootmise protsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab üleliigset elektrienergiat ja/või üleliigset kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Kasulik soojus leitakse nii, et korrutatakse selle energiasisaldus Carnot' kasuteguriga Ch, mis arvutatakse järgmiselt:
kus
Th |
= |
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas; |
T0 |
= |
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C). |
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Ch |
= |
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546 |
Nimetatud arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektrienergia või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga.
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise tarbeks;
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
17. Kui kütuse tootmise käigus toodetakse nii seda kütust, mille heidet arvutatakse, kui ka veel üht või mitut toodet („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel võrdeliselt nende energiasisaldusega (mis määratakse väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elektri- ja soojusenergia). Üleliigse kasuliku soojuse või üleliigse elektrienergia tootmisega seotud kasvuhoonegaasimahukus võrdub kütuse tootmisprotsessis kulutatud soojus- või elektrienergia kasvuhoonegaasimahukusega, ja määratakse kindlaks koostootmisseadme, põletuskatla või muu seadme kõikide sisendite ja neist väljuvate heidete, sealhulgas CH4- ja N2O-heidete põhjal. Elektri- ja soojusenergia koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16.
18. Punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel on jagatavad heitkogused eec + el + esca + heitkoguste ep, etd, eccs ja eccr see osa, mis on tekkinud protsessi selle etapi eel ja ajal, mil valmib kaassaadus. Kui kaassaadustele on juba omistatud heitkoguseid olelustsükli protsessi varasemas etapis, kasutatakse kõnealuse heitkoguste summa asemel seda osa heitkogustest, mis on kütuse vahesaadusele omistatud protsessi viimases asjaomases etapis. Biokütuste ja vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse tegemisel arvesse kõik kaassaadused, mis ei kuulu punkti 17 kohaldamisalasse.
Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtuseks võetakse selle arvutuse puhul null.
Üldjuhul loetakse jäätmete ja jääkide, sealhulgas kõigi IX lisas loetletud jäätmete ja jääkide olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused kuni kõnealuste materjalide kogumiseni võrdseks nulliga, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist.
Rafineerimistehastes toodetud biomasskütuste puhul on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme sellise kombinatsiooni puhul, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojus- ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks.
19. Biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus EF(t) 94 g CO2eq/MJ.
Elektrienergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(e) 183 g CO2eq/MJ.
Kasuliku soojuse, samuti kütte- ja jahutusenergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(h&c) 80 g CO2eq/MJ.
D. BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele, kaasa arvatud N2O heide mullast
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool |
9,6 |
9,6 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool |
25,5 |
25,5 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool |
27,0 |
27,0 |
Suhkruroost toodetud etanool |
17,1 |
17,1 |
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
32,0 |
32,0 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
26,1 |
26,1 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
21,2 |
21,2 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus |
26,0 |
26,0 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
0 |
0 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1) |
0 |
0 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
33,4 |
33,4 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
26,9 |
26,9 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
22,1 |
22,1 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
27,3 |
27,3 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud vesiniktöödeldud õli |
0 |
0 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud vesiniktöödeldud õli (*1) |
0 |
0 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
33,4 |
33,4 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
27,2 |
27,2 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
22,2 |
22,2 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli |
27,1 |
27,1 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0 |
0 |
(*1)
Kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: „eec “ – üksnes mulla N2O-heite kohta (eec tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool |
4,9 |
4,9 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool |
13,7 |
13,7 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool |
14,1 |
14,1 |
Suhkruroost toodetud etanool |
2,1 |
2,1 |
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
17,6 |
17,6 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
12,2 |
12,2 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
13,4 |
13,4 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus |
16,5 |
16,5 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
0 |
0 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1) |
0 |
0 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
18,0 |
18,0 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
12,5 |
12,5 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
13,7 |
13,7 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
16,9 |
16,9 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0 |
0 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*1) |
0 |
0 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
17,6 |
17,6 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
12,2 |
12,2 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
13,4 |
13,4 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli |
16,5 |
16,5 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0 |
0 |
(*1)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Töötlemise vaikeväärtused: ep vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
18,8 |
26,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
9,7 |
13,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
13,2 |
18,5 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
7,6 |
10,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
27,4 |
38,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
15,7 |
22,0 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
20,8 |
29,1 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi) |
14,8 |
20,8 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
28,6 |
40,1 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,8 |
2,6 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
21,0 |
29,3 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
15,1 |
21,1 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena pruunsütt soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
30,3 |
42,5 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,5 |
2,2 |
Suhkruroost toodetud etanool |
1,3 |
1,8 |
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
11,7 |
16,3 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
11,8 |
16,5 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
12,1 |
16,9 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
30,4 |
42,6 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
13,2 |
18,5 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
9,3 |
13,0 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2) |
13,6 |
19,1 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
10,7 |
15,0 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
10,5 |
14,7 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
10,9 |
15,2 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
27,8 |
38,9 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
9,7 |
13,6 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
10,2 |
14,3 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2) |
14,5 |
20,3 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
3,7 |
5,2 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
3,8 |
5,4 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
4,2 |
5,9 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
22,6 |
31,7 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
4,7 |
6,5 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0,6 |
0,8 |
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Summeerimata vaikeväärtused üksnes õli tootmise kohta (ep tabelis esitatud kasvatamise summeerimata vaikeväärtused juba sisaldavad neid väärtusi)
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
3,0 |
4,2 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
2,9 |
4,0 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
3,2 |
4,4 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
20,9 |
29,2 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
3,7 |
5,1 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
0 |
0 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*1) |
4,3 |
6,1 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
3,1 |
4,4 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
3,0 |
4,1 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
3,3 |
4,6 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik) |
21,9 |
30,7 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
3,8 |
5,4 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0 |
0 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*1) |
4,3 |
6,0 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
3,1 |
4,4 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
3,0 |
4,2 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
3,4 |
4,7 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
21,8 |
30,5 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
3,8 |
5,3 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0 |
0 |
(*1)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
2,3 |
2,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
2,3 |
2,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,3 |
2,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,3 |
2,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,3 |
2,3 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,3 |
2,3 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
2,2 |
2,2 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
2,2 |
2,2 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
2,2 |
2,2 |
Suhkruroost toodetud etanool |
9,7 |
9,7 |
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
1,8 |
1,8 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
2,1 |
2,1 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
8,9 |
8,9 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
6,9 |
6,9 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
6,9 |
6,9 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
1,9 |
1,9 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2) |
1,6 |
1,6 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
1,7 |
1,7 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
2,0 |
2,0 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
9,2 |
9,2 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik) |
7,0 |
7,0 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
7,0 |
7,0 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
1,7 |
1,7 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2) |
1,5 |
1,5 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
1,4 |
1,4 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
1,7 |
1,7 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
8,8 |
8,8 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
6,7 |
6,7 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
6,7 |
6,7 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
1,4 |
1,4 |
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes põllukultuuride või õli transpordi kohta.
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
1,6 |
1,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
1,6 |
1,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
1,6 |
1,6 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi) |
1,6 |
1,6 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena pruunsütt) |
1,6 |
1,6 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
1,6 |
1,6 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
1,6 |
1,6 |
Suhkruroost toodetud etanool |
6,0 |
6,0 |
etüül-tert-butüüleetri (ETBE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
Loetakse võrdseks etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
tert-amüül-etüüleetri (TAEE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
Loetakse võrdseks etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
1,3 |
1,3 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
1,3 |
1,3 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
1,3 |
1,3 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
1,3 |
1,3 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
1,3 |
1,3 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
1,3 |
1,3 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2) |
1,3 |
1,3 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
1,2 |
1,2 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
1,2 |
1,2 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
1,2 |
1,2 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik) |
1,2 |
1,2 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
1,2 |
1,2 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
1,2 |
1,2 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2) |
1,2 |
1,2 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
0,8 |
0,8 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
0,8 |
0,8 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
0,8 |
0,8 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
0,8 |
0,8 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
0,8 |
0,8 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
0,8 |
0,8 |
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
30,7 |
38,2 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
21,6 |
25,5 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
25,1 |
30,4 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
19,5 |
22,5 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
39,3 |
50,2 |
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
27,6 |
33,9 |
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
48,5 |
56,8 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1) kasutati kütusena maagaasi) |
42,5 |
48,5 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
56,3 |
67,8 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
29,5 |
30,3 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
50,2 |
58,5 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
44,3 |
50,3 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
59,5 |
71,7 |
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*1)) |
30,7 |
31,4 |
Suhkruroost toodetud etanool |
28,1 |
28,6 |
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
45,5 |
50,1 |
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
40,0 |
44,7 |
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
42,2 |
47,0 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
63,3 |
75,5 |
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
46,1 |
51,4 |
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
11,2 |
14,9 |
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (*2) |
15,2 |
20,7 |
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
45,8 |
50,1 |
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
39,4 |
43,6 |
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
42,2 |
46,5 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (lahtine heitveetiik) |
62,1 |
73,2 |
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
44,0 |
47,9 |
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
11,9 |
16,0 |
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (*2) |
16,0 |
21,8 |
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
38,5 |
40,0 |
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
32,7 |
34,3 |
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
35,2 |
36,9 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
56,4 |
65,5 |
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
38,5 |
40,3 |
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
2,0 |
2,2 |
(*1)
Soojus- ja elektrienergia koostootmisega toimuvate protsesside jaoks esitatud vaikeväärtused kehtivad üksnes sel juhul, kui kogu protsessi soojus saadakse soojus- ja elektrienergia koostootmisest.
(*2)
Märkus: kehtib ainult biokütuste puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. ja 2. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest, mille puhul pole rasvasulatuse osana toimuva hügieniseerimisega seotud heidet arvesse võetud. |
E. 2016. AASTAL TURUL MITTE LEIDUNUD VÕI TURUL ÜKSNES TÜHISTES KOGUSTES LEIDUNUD UUTE BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE PROGNOOSITAVAD SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele, kaasa arvatud N2O heide mullast (kaasa arvatud puidujääkidest või energiametsast puiduhakke saamine)
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
1,8 |
1,8 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
3,3 |
3,3 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
8,2 |
8,2 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin |
3,3 |
3,3 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
8,2 |
8,2 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
3,1 |
3,1 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
7,6 |
7,6 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
3,1 |
3,1 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
7,6 |
7,6 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
2,5 |
2,5 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
2,5 |
2,5 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
2,5 |
2,5 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
2,5 |
2,5 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
Summeerimata vaikeväärtused põldude N2O heite kohta (kaasa arvatud summeerimata vaikeväärtused kasvatamise heite kohta eec tabelis)
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
0 |
0 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
4,4 |
4,4 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
4,4 |
4,4 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
4,1 |
4,1 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
4,1 |
4,1 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
0 |
0 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
Töötlemisega seotud summeerimata vaikeväärtused: ep vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
4,8 |
6,8 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
0,1 |
0,1 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
0,1 |
0,1 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
0,1 |
0,1 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
0,1 |
0,1 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
0 |
0 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
0 |
0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
0 |
0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
0 |
0 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: etd vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
7,1 |
7,1 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus |
12,2 |
12,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
8,4 |
8,4 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin |
12,2 |
12,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
8,4 |
8,4 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
12,1 |
12,1 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
8,6 |
8,6 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
12,1 |
12,1 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
7,7 |
7,7 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
7,9 |
7,9 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
7,7 |
7,7 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
7,9 |
7,9 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused üksnes lõppkütuste jaoks. Need on juba lisatud käesoleva lisa C osas määratletud transportimise ja jaotamise heite etd tabelisse, kuid järgmised väärtused on kasulikud, kui ettevõtja soovib deklareerida tegelikku heidet transpordil üksnes lähteaine transpordi kohta.
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
1,6 |
1,6 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
1,2 |
1,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
1,2 |
1,2 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
1,2 |
1,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
1,2 |
1,2 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
2,0 |
2,0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
2,0 |
2,0 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
2,0 |
2,0 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
2,0 |
2,0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
2,0 |
2,0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
2,0 |
2,0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
2,0 |
2,0 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
2,0 |
2,0 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
Kasvatamine, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
13,7 |
15,7 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi diislikütus |
15,6 |
15,6 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
16,7 |
16,7 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer- Tropschi bensiin |
15,6 |
15,6 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
16,7 |
16,7 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
15,2 |
15,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
16,2 |
16,2 |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
15,2 |
15,2 |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
16,2 |
16,2 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
10,2 |
10,2 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
10,4 |
10,4 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
10,2 |
10,2 |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
10,4 |
10,4 |
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
VI LISA
BIOMASSKÜTUSTEST TULENEVA KASVUHOONEGAASIMÕJU ARVUTAMINE JA VASTAVAD FOSSIILKÜTUSTE VÕRDLUSVÄÄRTUSED
A. BIOMASSKÜTUSTEGA SEOTUD KASVUHOONEGAASIDE HEITE VÄHENEMISE TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
PUIDUHAKE |
|||||
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
||
Soojus |
Elekter |
Soojus |
Elekter |
||
Puiduhake metsandusjääkidest |
1–500 km |
93 % |
89 % |
91 % |
87 % |
500 – 2 500 km |
89 % |
84 % |
87 % |
81 % |
|
2 500 – 10 000 km |
82 % |
73 % |
78 % |
67 % |
|
Üle 10 000 km |
67 % |
51 % |
60 % |
41 % |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt) |
2 500 – 10 000 km |
77 % |
65 % |
73 % |
60 % |
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud) |
1–500 km |
89 % |
83 % |
87 % |
81 % |
500 – 2 500 km |
85 % |
78 % |
84 % |
76 % |
|
2 500 – 10 000 km |
78 % |
67 % |
74 % |
62 % |
|
Üle 10 000 km |
63 % |
45 % |
57 % |
35 % |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta) |
1–500 km |
91 % |
87 % |
90 % |
85 % |
500 – 2 500 km |
88 % |
82 % |
86 % |
79 % |
|
2 500 – 10 000 km |
80 % |
70 % |
77 % |
65 % |
|
Üle 10 000 km |
65 % |
48 % |
59 % |
39 % |
|
Puiduhake tüvepuidust |
1–500 km |
93 % |
89 % |
92 % |
88 % |
500 – 2 500 km |
90 % |
85 % |
88 % |
82 % |
|
2 500 – 10 000 km |
82 % |
73 % |
79 % |
68 % |
|
Üle 10 000 km |
67 % |
51 % |
61 % |
42 % |
|
Puiduhake tööstusjääkidest |
1–500 km |
94 % |
92 % |
93 % |
90 % |
500 – 2 500 km |
91 % |
87 % |
90 % |
85 % |
|
2 500 – 10 000 km |
83 % |
75 % |
80 % |
71 % |
|
Üle 10 000 km |
69 % |
54 % |
63 % |
44 % |
PUIDUGRAANULID (PELLETID) (*1) |
||||||
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
|||
Soojus |
Elekter |
Soojus |
Elekter |
|||
Puidubrikett või -graanulid |
Juhtum 1 |
1–500 km |
58 % |
37 % |
49 % |
24 % |
500 – 2 500 km |
58 % |
37 % |
49 % |
25 % |
||
2 500 – 10 000 km |
55 % |
34 % |
47 % |
21 % |
||
Üle 10 000 km |
50 % |
26 % |
40 % |
11 % |
||
Juhtum 2a |
1–500 km |
77 % |
66 % |
72 % |
59 % |
|
500 – 2 500 km |
77 % |
66 % |
72 % |
59 % |
||
2 500 – 10 000 km |
75 % |
62 % |
70 % |
55 % |
||
Üle 10 000 km |
69 % |
54 % |
63 % |
45 % |
||
Juhtum 3a |
1–500 km |
92 % |
88 % |
90 % |
85 % |
|
500 – 2 500 km |
92 % |
88 % |
90 % |
86 % |
||
2 500 – 10 000 km |
90 % |
85 % |
88 % |
81 % |
||
Üle 10 000 km |
84 % |
76 % |
81 % |
72 % |
||
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt) |
Juhtum 1 |
2 500 – 10 000 km |
52 % |
28 % |
43 % |
15 % |
Juhtum 2a |
2 500 – 10 000 km |
70 % |
56 % |
66 % |
49 % |
|
Juhtum 3a |
2 500 – 10 000 km |
85 % |
78 % |
83 % |
75 % |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud) |
Juhtum 1 |
1–500 km |
54 % |
32 % |
46 % |
20 % |
500 – 10 000 km |
52 % |
29 % |
44 % |
16 % |
||
Üle 10 000 km |
47 % |
21 % |
37 % |
7 % |
||
Juhtum 2a |
1–500 km |
73 % |
60 % |
69 % |
54 % |
|
500 – 10 000 km |
71 % |
57 % |
67 % |
50 % |
||
Üle 10 000 km |
66 % |
49 % |
60 % |
41 % |
||
Juhtum 3a |
1–500 km |
88 % |
82 % |
87 % |
81 % |
|
500 – 10 000 km |
86 % |
79 % |
84 % |
77 % |
||
Üle 10 000 km |
80 % |
71 % |
78 % |
67 % |
||
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta) |
Juhtum 1 |
1–500 km |
56 % |
35 % |
48 % |
23 % |
500 – 10 000 km |
54 % |
32 % |
46 % |
20 % |
||
Üle 10 000 km |
49 % |
24 % |
40 % |
10 % |
||
Juhtum 2a |
1–500 km |
76 % |
64 % |
72 % |
58 % |
|
500 – 10 000 km |
74 % |
61 % |
69 % |
54 % |
||
Üle 10 000 km |
68 % |
53 % |
63 % |
45 % |
||
Juhtum 3a |
1–500 km |
91 % |
86 % |
90 % |
85 % |
|
500 – 10 000 km |
89 % |
83 % |
87 % |
81 % |
||
Üle 10 000 km |
83 % |
75 % |
81 % |
71 % |
||
Tüvepuit |
Juhtum 1 |
1–500 km |
57 % |
37 % |
49 % |
24 % |
500 – 2 500 km |
58 % |
37 % |
49 % |
25 % |
||
2 500 – 10 000 km |
55 % |
34 % |
47 % |
21 % |
||
Üle 10 000 km |
50 % |
26 % |
40 % |
11 % |
||
Juhtum 2a |
1–500 km |
77 % |
66 % |
73 % |
60 % |
|
500 – 2 500 km |
77 % |
66 % |
73 % |
60 % |
||
2 500 – 10 000 km |
75 % |
63 % |
70 % |
56 % |
||
Üle 10 000 km |
70 % |
55 % |
64 % |
46 % |
||
Juhtum 3a |
1–500 km |
92 % |
88 % |
91 % |
86 % |
|
500 – 2 500 km |
92 % |
88 % |
91 % |
87 % |
||
2 500 – 10 000 km |
90 % |
85 % |
88 % |
83 % |
||
Üle 10 000 km |
84 % |
77 % |
82 % |
73 % |
||
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest |
Juhtum 1 |
1–500 km |
75 % |
62 % |
69 % |
55 % |
500 – 2 500 km |
75 % |
62 % |
70 % |
55 % |
||
2 500 – 10 000 km |
72 % |
59 % |
67 % |
51 % |
||
Üle 10 000 km |
67 % |
51 % |
61 % |
42 % |
||
Juhtum 2a |
1–500 km |
87 % |
80 % |
84 % |
76 % |
|
500 – 2 500 km |
87 % |
80 % |
84 % |
77 % |
||
2 500 – 10 000 km |
85 % |
77 % |
82 % |
73 % |
||
Üle 10 000 km |
79 % |
69 % |
75 % |
63 % |
||
Juhtum 3a |
1–500 km |
95 % |
93 % |
94 % |
91 % |
|
500 – 2 500 km |
95 % |
93 % |
94 % |
92 % |
||
2 500 – 10 000 km |
93 % |
90 % |
92 % |
88 % |
||
Üle 10 000 km |
88 % |
82 % |
85 % |
78 % |
||
(*1)
Juhtum 1 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks maagaasi põletuskatelt. Elektrienergia selle vabriku jaoks tarnitakse võrgust. Juhtum 2a on protsess, milles protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks kasutatakse põletuskatelt, mida köetakse eelkuivatatud puidulaastudega. Elektrienergia graanulivabriku jaoks võetakse võrgust. Juhtum 3a on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse ja elektrienergia saamiseks elektri- ja soojuseenergia koostootmisseadet, mida köetakse eelkuivatatud puiduhakkega. |
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VIISID |
|||||
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
||
Soojus |
Elekter |
Soojus |
Elekter |
||
Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3 (*1) |
1–500 km |
95 % |
92 % |
93 % |
90 % |
500 – 2 500 km |
89 % |
83 % |
86 % |
80 % |
|
2 500 – 10 000 km |
77 % |
66 % |
73 % |
60 % |
|
Üle 10 000 km |
57 % |
36 % |
48 % |
23 % |
|
Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3 (*2) |
1–500 km |
95 % |
92 % |
93 % |
90 % |
500 – 2 500 km |
93 % |
89 % |
92 % |
87 % |
|
2 500 – 10 000 km |
88 % |
82 % |
85 % |
78 % |
|
Üle 10 000 km |
78 % |
68 % |
74 % |
61 % |
|
Õlegraanulid |
1–500 km |
88 % |
82 % |
85 % |
78 % |
500 – 10 000 km |
86 % |
79 % |
83 % |
74 % |
|
Üle 10 000 km |
80 % |
70 % |
76 % |
64 % |
|
Suhkruroo pressimisjäätmed |
500 – 10 000 km |
93 % |
89 % |
91 % |
87 % |
Üle 10 000 km |
87 % |
81 % |
85 % |
77 % |
|
Palmituumajahu |
Üle 10 000 km |
20 % |
–18 % |
11 % |
–33 % |
Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid) |
Üle 10 000 km |
46 % |
20 % |
42 % |
14 % |
(*1)
See materjaliderühm hõlmab väikse puistetihedusega põllumajandusjääke ja koosneb sellistest materjalidest nagu õlepallid, kaerakestad, riisikestad ja suhkruroo pressimisjäätmete pallid (loetelu ei ole ammendav).
(*2)
See suurema puistetihedusega põllumajandusjääkide rühm sisaldab selliseid materjale nagu maisitõlvikud, pähklikoored, sojaoakestad, palmituumakestad (loetelu ei ole ammendav). |
BIOGAAS ELEKTRIENERGIA TOOTMISEKS (*1) |
||||
Biogaasi tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
|
Märg sõnnik/läga (1) |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus (2) |
146 % |
94 % |
Suletud kääritamissaadus (3) |
246 % |
240 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
136 % |
85 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
227 % |
219 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
142 % |
86 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
243 % |
235 % |
||
Mais, kogu taim (4) |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
36 % |
21 % |
Suletud kääritamissaadus |
59 % |
53 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
34 % |
18 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
55 % |
47 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
28 % |
10 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
52 % |
43 % |
||
Biojäätmed |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
47 % |
26 % |
Suletud kääritamissaadus |
84 % |
78 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
43 % |
21 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
77 % |
68 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
38 % |
14 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
76 % |
66 % |
||
(*1)
Juhtum 1 on protsess, kus protsessi jaoks vajaliku elektri- ja soojusenergia annab elektri- ja soojusenergia koostootmisseade ise. Juhtum 2 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elektrienergia saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia annab elektri- ja soojuseenergia koostootmisseade ise. Mõnes liikmesriigis ei ole lubatud käitajatel taotleda subsiidiume kogu toodangule ja tõenäolisemalt vastab konfiguratsioon juhtumile 1. Juhtum 3 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elektrienergia saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia saadakse biogaasi põletuskatlast. See juhtum esineb mõnes käitises, kus elektri- ja soojusenergia koostootmisseadet kohapeal ei ole ja biogaas müüakse (töötlemata seda biometaaniks).
(1)
Sõnnikust biogaasi tootmist kirjeldavad väärtused hõlmavad negatiivset heidet, mis vastab toorsõnniku käitlemisel tekkimata jäävale heitele. esca väärtust loetakse võrdseks – 45 g CO2eq/MJ-ga sõnniku/läga anaeroobse kääritamise puhul.
(2)
Kääritamissaaduse lahtisel säilitamisel tekib täiendavaid CH4 ja N2O heiteid. Selliste heidete kogus sõltub keskkonnatingimustest, substraadi tüübist ja kääritamise tõhususest.
(3)
Käärimisprotsessis tekkinud kääritamissaaduse suletult säilitamiseks loetakse säilitamist õhukindlas mahutis ja säilitamisel vabaneva täiendava biogaasikoguse kogumist täiendava elektri või biometaani tootmiseks. Nimetatud protsessis kasvuhoonegaaside heidet ei arvestata.
(4)
Väljend „mais, kogu taim“ tähendab maisi, mis on koristatud loomasöödaks ja säilitamise eesmärgil sileeritud. |
BIOGAAS ELEKTRIENERGIA TOOTMISEKS – SÕNNIKU/LÄGA JA MAISI SEGUD |
||||
Biogaasi tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
|
Läga ja mais 80 % – 20 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
72 % |
45 % |
Suletud kääritamissaadus |
120 % |
114 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
67 % |
40 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
111 % |
103 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
65 % |
35 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
114 % |
106 % |
||
Läga ja mais 70 % – 30 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
60 % |
37 % |
Suletud kääritamissaadus |
100 % |
94 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
57 % |
32 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
93 % |
85 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
53 % |
27 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
94 % |
85 % |
||
Läga ja mais 60 % – 40 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
53 % |
32 % |
Suletud kääritamissaadus |
88 % |
82 % |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
50 % |
28 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
82 % |
73 % |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
46 % |
22 % |
|
Suletud kääritamissaadus |
81 % |
72 % |
BIOMETAAN TRANSPORDI JAOKS (*1) |
|||
Biometaani tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
Märg sõnnik/läga |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
117 % |
72 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
133 % |
94 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
190 % |
179 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
206 % |
202 % |
|
Mais, kogu taim |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
35 % |
17 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
51 % |
39 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
52 % |
41 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
68 % |
63 % |
|
Biojäätmed |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
43 % |
20 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
59 % |
42 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
70 % |
58 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
86 % |
80 % |
|
(*1)
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine biometaani puhul on arvestatud üksnes rõhu all oleva biometaani kohta, mis vastab transpordis kasutatavate fossiilkütuste võrdlusväärtusele 94 g CO2eq/MJ. |
BIOMETAAN – SÕNNIKU/LÄGA JA MAISI SEGUD (*1) |
|||
Biometaani tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
Läga ja mais 80 % – 20 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata (1) |
62 % |
35 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse (2) |
78 % |
57 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
97 % |
86 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
113 % |
108 % |
|
Läga ja mais 70 % – 30 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
53 % |
29 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
69 % |
51 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
83 % |
71 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
99 % |
94 % |
|
Läga ja mais 60 % – 40 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
48 % |
25 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
64 % |
48 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
74 % |
62 % |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
90 % |
84 % |
|
(*1)
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine biometaani puhul on arvestatud üksnes rõhu all oleva biometaani kohta, mis vastab transpordis kasutatavate fossiilkütuste võrdlusväärtusele 94 gCO2eq/MJ.
(1)
See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu muutmisega adsorptsioon (Pressure Swing Adsorption, PSA), rõhu all olev veega skraber (Pressure Water Scrubbing, PWS), membraanid, krüogeenika ja füüsiline orgaanikaga skraber (Organic Physical Scrubbing, OPS). See hõlmab heidet 0,03 MJ CH4/MJ biometaani, millega arvestatakse metaani heidet heitgaasides.
(2)
See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu all olev veega skraber (PWS), kui vesi võetakse taas kasutusse, rõhu muutmisega adsorptsioon (PSA), keemiline skraberpuhastus, füüsiline orgaanikaga skraber (OPS), membraanid ja krüogeenika. Metaaniheidet selle kategooria puhul ei arvestata (heitgaasidesse sattuv metaan põletatakse). |
B. METOODIKA
1. Biomasskütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt.
Biomasskütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused enne elektri-, kütte- või jahutusenergiaks muundamist arvutatakse järgmiselt:
E = eec + el + ep + etd + eu – esca– eccs – eccr,
kus
E |
= |
kütuse tootmisest enne energia muundamist tulenev koguheide; |
eec |
= |
tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heitkogus; |
el |
= |
maakasutuse muutumisest tingitud süsinikuvaru muutumisest tulenev aastapõhine heitkogus; |
ep |
= |
töötlemisel tekkiv heitkogus; |
etd |
= |
jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heitkogus; |
eu |
= |
kasutatavast kütusest tulenev heitkogus; |
esca |
= |
põllumajanduse parema juhtimise abil süsiniku mulda kogunemisest tulenev heitkoguste vähenemine; |
eccs |
= |
CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine ning |
eccr |
= |
CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine. |
Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta.
Biogaasivabrikus biogaasi või biometaani tootmiseks eri substraatide koos kääritamisel arvutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised ja vaikeväärtused järgmiselt:
kus
E |
= |
kasvuhoonegaaside heitkogused ühe megadžauli biogaasi või biometaani tootmise kohta defineeritud substraadisegu kääritamisel; |
Sn |
= |
asjaomase lähteaine n osa summaarses energiasisalduses; |
En |
= |
n tootmisviisi heide (gCO2/MJ) vastavalt käesoleva lisa D osale (*) |
kus
Pn |
= |
energiasaagis [MJ] kasutatud märja lähteaine n kg kohta (**); |
Wn |
= |
substraadi n kaalumistegur, mis on määratletud järgmiselt: |
kus:
In |
= |
aastas kääritusmahutisse pandav substraadi n kogus [värske materjali tonnides]; |
AMn |
= |
aasta keskmine substraadi n veesisaldus [kg vett/kg värsket materjali]; |
SMn |
= |
substraadi n standardne niiskusesisaldus (***). |
(*) Kui substraadina kasutatakse loomade sõnnikut/läga, lisandub toetus 45 g CO2eq/sõnniku/läga MJ (– 54 kg CO2eq / värske materjali tonn) paranenud põllumajandusliku ja sõnnikukäitlemise eest.
(**) Tüüpiliste ja vaikeväärtuste arvutamisel kasutatakse järgmisi Pn väärtusi:
(***) Kasutatakse järgmisi substraadi standardse niiskusesisalduse SMn väärtusi:
Biogaasivabrikus elektrienergia või biometaani tootmiseks n substraadi koos kääritamisel arvutatakse biogaasi ja biometaani kasvuhoonegaaside heitkoguste tegelikud väärtused järgmiselt:
kus
E |
= |
biogaasi või biometaani tootmisest tulenev koguheide enne energia muundamist; |
Sn |
= |
lähteaine n osa kääritusmahutisse laaditavast materjalikogusest; |
eec,n |
= |
lähteaine n kaevandamisel või kasvatamisel tekkiv heitkogus; |
etd,lähteaine n |
= |
lähteaine n kääritusmahutisse transportimisel eralduv heitkogus; |
el,n |
= |
maakasutuse muutusest tingitud süsihappegaasivaru muutustest põhjustatud aastaheide lähteaine n kohta; |
esca |
= |
lähteaine n (*) paremast põllumajanduslikust käitlemisest tulenev heitkoguste vähenemine; |
ep |
= |
töötlemisel tekkiv heitkogus; |
etd,toode |
= |
biogaasi ja/või biometaani transportimisel ja jaotamisel tekkiv heitkogus; |
eu |
= |
kütuse kasutamisel tekkiv heitkogus, st põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid; |
eccs |
= |
CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine ning |
eccr |
= |
CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine. |
(*) esca puhul lisandub toetus 45 gCO2eq /MJ parema põllumajandusliku ja sõnniku/läga käitlemise eest, kui loomade sõnnikut/läga kasutatakse substraadina biogaasi ja biometaani tootmiseks.
Kasvuhoonegaaside heitkogused biomasskütuste kasutamisel elektri-, kütte- ja jahutusenergia saamiseks, kaasa arvatud energia muundamisel elektrienergiaks ja/või kütteks ja jahutuseks, arvutatakse järgmiselt:
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes soojust:
energeetikaseadmete puhul, milles toodetakse üksnes elektrienergiat:
kus
ECh,el |
= |
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel; |
E |
= |
summaarne kütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist; |
ηel |
= |
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud kütuse suhtena energiasisalduse alusel; |
ηh |
= |
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud kütuse suhtena energiasisalduse alusel; |
elektrilise või mehaanilise energia puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
kasuliku soojuse puhul, mis saadakse energeetikaseadmetest, milles toodetakse kasulikku soojust koos elektrienergiaga ja/või mehaanilise energiaga:
kus:
ECh,el |
= |
summaarne kasvuhoonegaaside heide lõpliku energiatoote saamisel; |
E |
= |
summaarne kütusega seotud kasvuhoonegaaside heide enne selle viimast muundamist; |
ηel |
= |
elektriline kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud elektrienergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena energiasisalduse alusel; |
ηh |
= |
soojuslik kasutegur, mis on määratletud aastas toodetud kasuliku soojusenergia ja aasta jooksul kulutatud energia suhtena energiasisalduse alusel; |
Cel |
= |
eksergiat iseloomustav osa elektrienergias ja/või mehaanilises energias, mis võetakse võrdseks 100 %-ga (Cel = 1); |
Ch |
= |
Carnot' kasutegur (eksergia osakaal kasulikus soojuses). |
Carnot' kasutegur Ch, kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:
kus:
Th |
= |
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas; |
T0 |
= |
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C). |
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Ch |
= |
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546 |
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise tarbeks;
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
2. Biomasskütuste kasutamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse järgmiselt:
biomasskütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides biomasskütuse megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
biomasskütuste kasutamisega toodetud kütte- või elektrienergia kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (EC) väljendatakse CO2-ekvivalentgrammides lõpliku energiatoote (soojus- või elektrienergia) megadžauli kohta, g CO2eq/MJ.
Kui kütte- ja jahutusenergiat toodetakse koos elektrienergiaga, jaotatakse heitkogused soojus- ja elektrienergia vahel (nagu punkti 1 alapunktis d), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks. ( 39 )
Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes g CO2eq lähteaine kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse MJ kohta (g CO2eq /MJ) toimub järgmise valemi abil ( 40 ):
kus
Heitkogused lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:
3. Biomasskütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biomasskütuste kasutamisele transpordikütusena:
VÄHENEMINE = (EF(t) – EB)/EF(t)
kus
EB |
= |
transpordikütustena kasutatud biomasskütuste koguheide ning |
EF(t) |
= |
fossiilkütuste võrdlusväärtusele vastav koguheide transpordi puhul; |
kütte ja jahutuse ning elektritootmise puhul biomasskütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine:
VÄHENEMINE = (ECF(h&c,el) – ECB(h&c,el)/ECF (h&c,el),
kus
ECB(h&c,el) |
= |
kütte või elektritootmise puhul saavutatav koguheite vähenemine; |
ECF(h&c,el) |
= |
võrreldavatest fossiilkütustest tulenev heide kasuliku soojuse või elektrienergia tootmisel. |
4. Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:
5. Toormaterjalide kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise protsessi enda käigus; tooraine kogumisel, kuivatamisel ja säilitamisel tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning kaevandamisel või kasvatamisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Põllumajandusliku biomassi kasvatamisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest piirkondlikest keskmistest näitajatest kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 31 lõikes 4, või teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas. Asjakohase teabe puudumisel kõnealustes aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, mis põhinevad näiteks andmetel põllumajandustootjate rühma kohta.
Kasvatamisest ja saagikoristusest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest keskmistest kasvatamise ja saagikoristuse näitajatest, mida kasutati geograafilistel aladel arvutamiseks riigi tasandil.
6. Punkti 1 alapunktis a osutatud arvutuse tegemisel võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heite vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega (esca), näiteks üleminekuga vähendatud mullaharimisele või otsekülvile, täiustatud põllumajanduskultuuridele ja paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuride kasutamisele koos põllumajanduskultuuride jääkide käitlemisega ja orgaanilise mullaparandusaine (näiteks kompost ja kääritatud sõnnik) kasutamisele, kuid ainult juhul, kui see ei ohusta elurikkust. Lisaks esitatakse usaldusväärsed ja kontrollitavad tõendid, et asjaomase tooraine kasvatamise ajal on mulla süsinikusisaldus suurenenud või et on mõistlik eeldada, et see on suurenenud; seejuures võetakse arvesse heidet, mis tuleneb väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise viljeluse ajal ( 41 ).
7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamisel jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, ( 42 )
kus
el |
= |
maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina biomasskütuse energiaühiku kohta). Põllumaa ( 43 ) ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa ( 44 ) loetakse üheks maakasutuseks; |
CSR |
= |
süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) pindalaühiku kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem; |
CSA |
= |
nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru pindalaühiku kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) pindalaühiku kohta). Kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; |
P |
= |
põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biomasskütuse energiana maa pindalaühiku kohta aastas) ning |
e B |
= |
toetus 29 g CO2eq/MJ biokütuse või muu vedela biomasskütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud punktis 8 sätestatud tingimustel. |
8. Toetust 29 g CO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:
ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul ega muul eesmärgil ning
on oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa.
Toetust 29 g CO2eq/MJ rakendatakse kuni 20 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et alapunkti b kohasel maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni oluline vähenemine.
9. „Oluliselt rikutud maa“ – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud.
10. Vastavalt käesoleva direktiivi V lisa C osa punktile 10 kasutatakse maa süsinikuvarude arvutamiseks komisjoni otsust 2010/335/EL ( 45 ), millega kehtestatakse käesoleva direktiiviga seoses süsinikuvarude arvutamise juhend, toetudes kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale, ning vastavalt määrustele (EL) nr 525/2013 ja (EL) 2018/841.
11. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning töötlemisel kasutatud kemikaalide või toodete tootmise käigus tekkinud heidet, sealhulgas CO2-heidet, mis vastab fossiilsisendite süsinikusisaldusele, sõltumata sellest, kas neid tegelikult protsessi käigus põletati või mitte.
Kui võetakse arvesse sellise elektrienergia tarbimist, mis ei ole toodetud tahke või gaasilise biomasskütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest reeglist võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektrienergia puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud.
Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane.
12. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 5.
13. Kasutatavast kütusest tulenev CO2 heide (eu) loetakse biomasskütuste puhul nulliks. Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 (CH4 ja N2O) heide võetakse arvesse teguris eu.
14. CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega, kui säilitamine toimub vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ.
15. CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heite vähenemine (eccr) peab olema otse seotud selle biomasskütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirduma CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning mida kasutatakse fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks kaubanduslike toodete tootmisel ja teenuste osutamisel enne 1. jaanuari 2036.
16. Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisseade, mis annab soojust ja/või elektrienergiat biomasskütuse tootmisprotsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab üleliigset elektrienergiat ja/või üleliigset kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Kasulik soojus leitakse nii, et korrutatakse selle energiasisaldus Carnot' kasuteguriga Ch, mis arvutatakse järgmiselt:
kus
Th |
= |
kasuliku soojuse absoluutne temperatuur (kelvinites) kasutamiskohas; |
T0 |
= |
ümbritseva keskkonna temperatuur, mis on võetakse võrdseks 273,15 kelviniga (see on 0 °C). |
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Ch |
= |
soojuslik Carnot' kasutegur 150 °C (423,15 kelvini) juures, mis on: 0,3546 |
Nimetatud arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektri- või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga.
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
„koostootmine“ – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
„kasulik soojus“ – soojus, mida toodetakse selleks, et rahuldada majanduslikult põhjendatud nõudlust soojusenergia järele kütmise või jahutamise tarbeks;
„majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa nõudlust kütmise või jahutamise järele, mida muidu rahuldataks turutingimustes.
17. Kui biomasskütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elektri- ja soojusenergia). Üleliigse kasuliku soojuse või üleliigse elektrienergia tootmise kasvuhoonegaasimahukus on samasugune kui biomasskütuse tootmise protsessis ja määratakse kõikide sisendite ja heidete, sealhulgas lähteainete ning CH4- ja N2O-heidete põhjal, mis sisenevad koostootmisseadmesse, põletuskatlasse või muusse seadmesse, mis annab soojust või elektrienergiat kütuse tootmise protsessile, või väljuvad sealt. Elektri- ja soojusenergia koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16.
18. Punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel on jagatavad heitkogused eec + el + esca + heitkoguste ep, etd, eccs ja eccr see osa, mis on tekkinud protsessi selle etapi eel ja ajal, mil valmib kaassaadus. Kui kaassaadustele on juba omistatud heitkoguseid olelustsükli protsessi varasemas etapis, kasutatakse kõnealuse heitkoguste summa asemel seda osa heitkogustest, mis on kütuse vahesaadusele omistatud protsessi viimases asjaomases etapis.
Biogaasi ja biometaani puhul võetakse selle arvutuse tegemisel arvesse kõik kaassaadused, mis ei kuulu punkti 17 kohaldamisalasse. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtuseks võetakse selle arvutuse puhul null.
Üldjuhul loetakse jäätmete ja jääkide, sealhulgas kõigi IX lisas loetletud jäätmete ja jääkide olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused kuni kõnealuste materjalide kogumiseni võrdseks nulliga, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist.
Rafineerimistehastes toodetud biomasskütuste puhul on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme sellise kombinatsiooni puhul, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojus- ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks.
19. Elektrienergia tootmiseks kasutatavate biomasskütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(el) 183 g CO2eq/MJ elektrienergiat või 212 g CO2eq/MJ elektrienergiat äärepoolseimate piirkondade puhul.
Kasuliku soojuse tootmiseks ning kütmiseks ja/või jahutamiseks kasutatavate biomasskütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(h) 80 g CO2eq/MJ soojusenergiat.
Kasuliku soojuse tootmiseks kasutatavate biomasskütuste puhul, kui saab tõendada kivisöe otsest füüsilist asendamist, on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(h) 124 g CO2eq/MJ soojusenergiat.
Transpordis kasutatavate biomasskütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus EF(t) 94 g CO2eq/MJ.
C. BIOMASSKÜTUSTE SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Puidubrikett või -graanulid
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
||||||
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
||
Puiduhake metsandusjääkidest |
1–500 km |
0,0 |
1,6 |
3,0 |
0,4 |
0,0 |
1,9 |
3,6 |
0,5 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
1,6 |
5,2 |
0,4 |
0,0 |
1,9 |
6,2 |
0,5 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
1,6 |
10,5 |
0,4 |
0,0 |
1,9 |
12,6 |
0,5 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
1,6 |
20,5 |
0,4 |
0,0 |
1,9 |
24,6 |
0,5 |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt) |
2 500 – 10 000 km |
4,4 |
0,0 |
11,0 |
0,4 |
4,4 |
0,0 |
13,2 |
0,5 |
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud) |
1–500 km |
3,9 |
0,0 |
3,5 |
0,4 |
3,9 |
0,0 |
4,2 |
0,5 |
500 – 2 500 km |
3,9 |
0,0 |
5,6 |
0,4 |
3,9 |
0,0 |
6,8 |
0,5 |
|
2 500 – 10 000 km |
3,9 |
0,0 |
11,0 |
0,4 |
3,9 |
0,0 |
13,2 |
0,5 |
|
Üle 10 000 km |
3,9 |
0,0 |
21,0 |
0,4 |
3,9 |
0,0 |
25,2 |
0,5 |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata) |
1–500 km |
2,2 |
0,0 |
3,5 |
0,4 |
2,2 |
0,0 |
4,2 |
0,5 |
500 – 2 500 km |
2,2 |
0,0 |
5,6 |
0,4 |
2,2 |
0,0 |
6,8 |
0,5 |
|
2 500 – 10 000 km |
2,2 |
0,0 |
11,0 |
0,4 |
2,2 |
0,0 |
13,2 |
0,5 |
|
Üle 10 000 km |
2,2 |
0,0 |
21,0 |
0,4 |
2,2 |
0,0 |
25,2 |
0,5 |
|
Puiduhake tüvepuidust |
1–500 km |
1,1 |
0,3 |
3,0 |
0,4 |
1,1 |
0,4 |
3,6 |
0,5 |
500 – 2 500 km |
1,1 |
0,3 |
5,2 |
0,4 |
1,1 |
0,4 |
6,2 |
0,5 |
|
2 500 – 10 000 km |
1,1 |
0,3 |
10,5 |
0,4 |
1,1 |
0,4 |
12,6 |
0,5 |
|
Üle 10 000 km |
1,1 |
0,3 |
20,5 |
0,4 |
1,1 |
0,4 |
24,6 |
0,5 |
|
Puiduhake puidutööstusjääkidest |
1–500 km |
0,0 |
0,3 |
3,0 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
3,6 |
0,5 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
0,3 |
5,2 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
6,2 |
0,5 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
0,3 |
10,5 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
12,6 |
0,5 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
0,3 |
20,5 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
24,6 |
0,5 |
Puidubrikett või -graanulid
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
||||||
|
|
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport ja jaotamine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport ja jaotamine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 1) |
1–500 km |
0,0 |
25,8 |
2,9 |
0,3 |
0,0 |
30,9 |
3,5 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
25,8 |
2,8 |
0,3 |
0,0 |
30,9 |
3,3 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
25,8 |
4,3 |
0,3 |
0,0 |
30,9 |
5,2 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
25,8 |
7,9 |
0,3 |
0,0 |
30,9 |
9,5 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 2a) |
1–500 km |
0,0 |
12,5 |
3,0 |
0,3 |
0,0 |
15,0 |
3,6 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
12,5 |
2,9 |
0,3 |
0,0 |
15,0 |
3,5 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
12,5 |
4,4 |
0,3 |
0,0 |
15,0 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
12,5 |
8,1 |
0,3 |
0,0 |
15,0 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 3a) |
1–500 km |
0,0 |
2,4 |
3,0 |
0,3 |
0,0 |
2,8 |
3,6, |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
2,4 |
2,9 |
0,3 |
0,0 |
2,8 |
3,5 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
2,4 |
4,4 |
0,3 |
0,0 |
2,8 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
2,4 |
8,2 |
0,3 |
0,0 |
2,8 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 1) |
2 500 – 10 000 km |
3,9 |
24,5 |
4,3 |
0,3 |
3,9 |
29,4 |
5,2 |
0,3 |
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 2a) |
2 500 – 10 000 km |
5,0 |
10,6 |
4,4 |
0,3 |
5,0 |
12,7 |
5,3 |
0,3 |
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 3a) |
2 500 – 10 000 km |
5,3 |
0,3 |
4,4 |
0,3 |
5,3 |
0,4 |
5,3 |
0,3 |
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 1) |
1–500 km |
3,4 |
24,5 |
2,9 |
0,3 |
3,4 |
29,4 |
3,5 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
3,4 |
24,5 |
4,3 |
0,3 |
3,4 |
29,4 |
5,2 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
3,4 |
24,5 |
7,9 |
0,3 |
3,4 |
29,4 |
9,5 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 2a) |
1–500 km |
4,4 |
10,6 |
3,0 |
0,3 |
4,4 |
12,7 |
3,6 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
4,4 |
10,6 |
4,4 |
0,3 |
4,4 |
12,7 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
4,4 |
10,6 |
8,1 |
0,3 |
4,4 |
12,7 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 3a) |
1–500 km |
4,6 |
0,3 |
3,0 |
0,3 |
4,6 |
0,4 |
3,6 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
4,6 |
0,3 |
4,4 |
0,3 |
4,6 |
0,4 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
4,6 |
0,3 |
8,2 |
0,3 |
4,6 |
0,4 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 1) |
1–500 km |
2,0 |
24,5 |
2,9 |
0,3 |
2,0 |
29,4 |
3,5 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
2,0 |
24,5 |
4,3 |
0,3 |
2,0 |
29,4 |
5,2 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
2,0 |
24,5 |
7,9 |
0,3 |
2,0 |
29,4 |
9,5 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 2a) |
1–500 km |
2,5 |
10,6 |
3,0 |
0,3 |
2,5 |
12,7 |
3,6 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
2,5 |
10,6 |
4,4 |
0,3 |
2,5 |
12,7 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
2,5 |
10,6 |
8,1 |
0,3 |
2,5 |
12,7 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 3a) |
1–500 km |
2,6 |
0,3 |
3,0 |
0,3 |
2,6 |
0,4 |
3,6 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
2,6 |
0,3 |
4,4 |
0,3 |
2,6 |
0,4 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
2,6 |
0,3 |
8,2 |
0,3 |
2,6 |
0,4 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 1) |
1–500 km |
1,1 |
24,8 |
2,9 |
0,3 |
1,1 |
29,8 |
3,5 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
1,1 |
24,8 |
2,8 |
0,3 |
1,1 |
29,8 |
3,3 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
1,1 |
24,8 |
4,3 |
0,3 |
1,1 |
29,8 |
5,2 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
1,1 |
24,8 |
7,9 |
0,3 |
1,1 |
29,8 |
9,5 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 2a) |
1–500 km |
1,4 |
11,0 |
3,0 |
0,3 |
1,4 |
13,2 |
3,6 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
1,4 |
11,0 |
2,9 |
0,3 |
1,4 |
13,2 |
3,5 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
1,4 |
11,0 |
4,4 |
0,3 |
1,4 |
13,2 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
1,4 |
11,0 |
8,1 |
0,3 |
1,4 |
13,2 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 3a) |
1–500 km |
1,4 |
0,8 |
3,0 |
0,3 |
1,4 |
0,9 |
3,6 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
1,4 |
0,8 |
2,9 |
0,3 |
1,4 |
0,9 |
3,5 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
1,4 |
0,8 |
4,4 |
0,3 |
1,4 |
0,9 |
5,3 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
1,4 |
0,8 |
8,2 |
0,3 |
1,4 |
0,9 |
9,8 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 1) |
1–500 km |
0,0 |
14,3 |
2,8 |
0,3 |
0,0 |
17,2 |
3,3 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
14,3 |
2,7 |
0,3 |
0,0 |
17,2 |
3,2 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
14,3 |
4,2 |
0,3 |
0,0 |
17,2 |
5,0 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
14,3 |
7,7 |
0,3 |
0,0 |
17,2 |
9,2 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 2a) |
1–500 km |
0,0 |
6,0 |
2,8 |
0,3 |
0,0 |
7,2 |
3,4 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
6,0 |
2,7 |
0,3 |
0,0 |
7,2 |
3,3 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
6,0 |
4,2 |
0,3 |
0,0 |
7,2 |
5,1 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
6,0 |
7,8 |
0,3 |
0,0 |
7,2 |
9,3 |
0,3 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 3a) |
1–500 km |
0,0 |
0,2 |
2,8 |
0,3 |
0,0 |
0,3 |
3,4 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
0,2 |
2,7 |
0,3 |
0,0 |
0,3 |
3,3 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
0,2 |
4,2 |
0,3 |
0,0 |
0,3 |
5,1 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
0,2 |
7,8 |
0,3 |
0,0 |
0,3 |
9,3 |
0,3 |
Põllumajandusliku tootmise viisid
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
||||||
|
|
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport ja jaotamine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Kasvatamine |
Töötlemine |
Transport ja jaotamine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3 |
1–500 km |
0,0 |
0,9 |
2,6 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
3,1 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
0,9 |
6,5 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
7,8 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
0,9 |
14,2 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
17,0 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
0,9 |
28,3 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
34,0 |
0,3 |
|
Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3 |
1–500 km |
0,0 |
0,9 |
2,6 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
3,1 |
0,3 |
500 – 2 500 km |
0,0 |
0,9 |
3,6 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
4,4 |
0,3 |
|
2 500 – 10 000 km |
0,0 |
0,9 |
7,1 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
8,5 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
0,9 |
13,6 |
0,2 |
0,0 |
1,1 |
16,3 |
0,3 |
|
Õlegraanulid |
1–500 km |
0,0 |
5,0 |
3,0 |
0,2 |
0,0 |
6,0 |
3,6 |
0,3 |
500 – 10 000 km |
0,0 |
5,0 |
4,6 |
0,2 |
0,0 |
6,0 |
5,5 |
0,3 |
|
Üle 10 000 km |
0,0 |
5,0 |
8,3 |
0,2 |
0,0 |
6,0 |
10,0 |
0,3 |
|
Suhkruroo pressimisjäätmed |
500 – 10 000 km |
0,0 |
0,3 |
4,3 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
5,2 |
0,5 |
Üle 10 000 km |
0,0 |
0,3 |
8,0 |
0,4 |
0,0 |
0,4 |
9,5 |
0,5 |
|
Palmituumajahu |
Üle 10 000 km |
21,6 |
21,1 |
11,2 |
0,2 |
21,6 |
25,4 |
13,5 |
0,3 |
Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid) |
Üle 10 000 km |
21,6 |
3,5 |
11,2 |
0,2 |
21,6 |
4,2 |
13,5 |
0,3 |
Summeerimata vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektrienergia tootmiseks
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Tehnoloogia |
TÜÜPILINE VÄÄRTUS (g CO2eq/MJ) |
VAIKEVÄÄRTUS (g CO2eq/MJ) |
|||||||||
Kasvatamine |
Töötlemine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Transport |
Läga arvestuspunkte |
Kasvatamine |
Töötlemine |
Kasutatavast kütusest tulenev muu heide kui CO2 |
Transport |
Läga arvestuspunkte |
|||
Märg sõnnik (1) |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
69,6 |
8,9 |
0,8 |
– 107,3 |
0,0 |
97,4 |
12,5 |
0,8 |
– 107,3 |
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
0,0 |
8,9 |
0,8 |
– 97,6 |
0,0 |
0,0 |
12,5 |
0,8 |
– 97,6 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
74,1 |
8,9 |
0,8 |
– 107,3 |
0,0 |
103,7 |
12,5 |
0,8 |
– 107,3 |
|
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
4,2 |
8,9 |
0,8 |
– 97,6 |
0,0 |
5,9 |
12,5 |
0,8 |
– 97,6 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
83,2 |
8,9 |
0,9 |
– 120,7 |
0,0 |
116,4 |
12,5 |
0,9 |
– 120,7 |
|
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
4,6 |
8,9 |
0,8 |
– 108,5 |
0,0 |
6,4 |
12,5 |
0,8 |
– 108,5 |
||
Mais, kogu taim (2) |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
15,6 |
13,5 |
8,9 |
0,0 (3) |
— |
15,6 |
18,9 |
12,5 |
0,0 |
— |
Suletud kääritamissaadus |
15,2 |
0,0 |
8,9 |
0,0 |
— |
15,2 |
0,0 |
12,5 |
0,0 |
— |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
15,6 |
18,8 |
8,9 |
0,0 |
— |
15,6 |
26,3 |
12,5 |
0,0 |
— |
|
Suletud kääritamissaadus |
15,2 |
5,2 |
8,9 |
0,0 |
— |
15,2 |
7,2 |
12,5 |
0,0 |
— |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
17,5 |
21,0 |
8,9 |
0,0 |
— |
17,5 |
29,3 |
12,5 |
0,0 |
— |
|
Suletud kääritamissaadus |
17,1 |
5,7 |
8,9 |
0,0 |
— |
17,1 |
7,9 |
12,5 |
0,0 |
— |
||
Biojäätmed |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
21,8 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
30,6 |
12,5 |
0,5 |
— |
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
0,0 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
0,0 |
12,5 |
0,5 |
— |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
27,9 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
39,0 |
12,5 |
0,5 |
— |
|
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
5,9 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
8,3 |
12,5 |
0,5 |
— |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
0,0 |
31,2 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
43,7 |
12,5 |
0,5 |
— |
|
Suletud kääritamissaadus |
0,0 |
6,5 |
8,9 |
0,5 |
— |
0,0 |
9,1 |
12,5 |
0,5 |
— |
||
(1)
Sõnnikust/lägast biogaasi tootmist kirjeldavad väärtused hõlmavad negatiivset heidet, mis vastab toorsõnniku käitlemisel tekkimata jäävale heitele. esca väärtust loetakse sõnniku/läga anaeroobse kääritamise puhul võrdseks – 45 g CO2eq/MJ-ga.
(2)
Väljend „mais, kogu taim“ tähendab maisi, mis on koristatud loomasöödaks ja säilitamise eesmärgil sileeritud.
(3)
Põllumajandusliku tooraine vedu töötlemiskäitisesse on komisjoni 25. veebruari 2010. aasta aruandes (säästlikkusnõuete kohta tahkete ja gaasiliste biomassiallikate kasutamisel elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks) esitatud metoodika kohaselt arvesse võetud „kasvatamise“ väärtuses. Maisisilo vedamise väärtus annab biogaasi puhul 0,4 g CO2eq/MJ. |
Summeerimata vaikeväärtused biometaani tootmisel
Biometaani tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
TÜÜPILINE VÄÄRTUS (g CO2eq/MJ) |
VAIKEVÄÄRTUS (g CO2eq/MJ) |
|||||||||||
Kasvatamine |
Töötlemine |
Väärindamine |
Transport |
Kokkusurumine villimisjaamas |
Läga arvestuspunkte |
Kasvatamine |
Töötlemine |
Väärindamine |
Transport |
Kokkusurumine villimisjaamas |
Läga arvestuspunkte |
|||
Märg sõnnik/läga |
Lahtine kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
0,0 |
84,2 |
19,5 |
1,0 |
3,3 |
–124,4 |
0,0 |
117,9 |
27,3 |
1,0 |
4,6 |
–124,4 |
heitgaasid põletatakse |
0,0 |
84,2 |
4,5 |
1,0 |
3,3 |
–124,4 |
0,0 |
117,9 |
6,3 |
1,0 |
4,6 |
–124,4 |
||
Suletud kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
0,0 |
3,2 |
19,5 |
0,9 |
3,3 |
–111,9 |
0,0 |
4,4 |
27,3 |
0,9 |
4,6 |
–111,9 |
|
heitgaasid põletatakse |
0,0 |
3,2 |
4,5 |
0,9 |
3,3 |
–111,9 |
0,0 |
4,4 |
6,3 |
0,9 |
4,6 |
–111,9 |
||
Mais, kogu taim |
Lahtine kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
18,1 |
20,1 |
19,5 |
0,0 |
3,3 |
— |
18,1 |
28,1 |
27,3 |
0,0 |
4,6 |
— |
heitgaasid põletatakse |
18,1 |
20,1 |
4,5 |
0,0 |
3,3 |
— |
18,1 |
28,1 |
6,3 |
0,0 |
4,6 |
— |
||
Suletud kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
17,6 |
4,3 |
19,5 |
0,0 |
3,3 |
— |
17,6 |
6,0 |
27,3 |
0,0 |
4,6 |
— |
|
heitgaasid põletatakse |
17,6 |
4,3 |
4,5 |
0,0 |
3,3 |
— |
17,6 |
6,0 |
6,3 |
0,0 |
4,6 |
— |
||
Biojäätmed |
Lahtine kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
0,0 |
30,6 |
19,5 |
0,6 |
3,3 |
— |
0,0 |
42,8 |
27,3 |
0,6 |
4,6 |
— |
heitgaasid põletatakse |
0,0 |
30,6 |
4,5 |
0,6 |
3,3 |
— |
0,0 |
42,8 |
6,3 |
0,6 |
4,6 |
— |
||
Suletud kääritamissaadus |
heitgaase ei põletata |
0,0 |
5,1 |
19,5 |
0,5 |
3,3 |
— |
0,0 |
7,2 |
27,3 |
0,5 |
4,6 |
— |
|
heitgaasid põletatakse |
0,0 |
5,1 |
4,5 |
0,5 |
3,3 |
— |
0,0 |
7,2 |
6,3 |
0,5 |
4,6 |
— |
D. SUMMAARSE KASVUHOONEGAASIDE HEITE TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED BIOMASSKÜTUSTE ERI TOOTMISVIISIDE PUHUL
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Puiduhake metsandusjääkidest |
1–500 km |
5 |
6 |
500 – 2 500 km |
7 |
9 |
|
2 500 – 10 000 km |
12 |
15 |
|
Üle 10 000 km |
22 |
27 |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt) |
2 500 – 10 000 km |
16 |
18 |
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud) |
1–500 km |
8 |
9 |
500 – 2 500 km |
10 |
11 |
|
2 500 – 10 000 km |
15 |
18 |
|
Üle 10 000 km |
25 |
30 |
|
Puiduhake lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, ilma väetamiseta) |
1–500 km |
6 |
7 |
500 – 2 500 km |
8 |
10 |
|
2 500 – 10 000 km |
14 |
16 |
|
Üle 10 000 km |
24 |
28 |
|
Puiduhake tüvepuidust |
1–500 km |
5 |
6 |
500 – 2 500 km |
7 |
8 |
|
2 500 – 10 000 km |
12 |
15 |
|
Üle 10 000 km |
22 |
27 |
|
Puiduhake tööstusjääkidest |
1–500 km |
4 |
5 |
500 – 2 500 km |
6 |
7 |
|
2 500 – 10 000 km |
11 |
13 |
|
Üle 10 000 km |
21 |
25 |
|
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 1) |
1–500 km |
29 |
35 |
500 – 2 500 km |
29 |
35 |
|
2 500 – 10 000 km |
30 |
36 |
|
Üle 10 000 km |
34 |
41 |
|
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 2a) |
1–500 km |
16 |
19 |
500 – 2 500 km |
16 |
19 |
|
2 500 – 10 000 km |
17 |
21 |
|
Üle 10 000 km |
21 |
25 |
|
Puidubrikett või -graanulid metsandusjääkidest (juhtum 3a) |
1–500 km |
6 |
7 |
500 – 2 500 km |
6 |
7 |
|
2 500 – 10 000 km |
7 |
8 |
|
Üle 10 000 km |
11 |
13 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 1) |
2 500 – 10 000 km |
33 |
39 |
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 2a) |
2 500 – 10 000 km |
20 |
23 |
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (eukalüpt, juhtum 3a) |
2 500 – 10 000 km |
10 |
11 |
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 1) |
1–500 km |
31 |
37 |
500 – 10 000 km |
32 |
38 |
|
Üle 10 000 km |
36 |
43 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 2a) |
1–500 km |
18 |
21 |
500 – 10 000 km |
20 |
23 |
|
Üle 10 000 km |
23 |
27 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetatud, juhtum 3a) |
1–500 km |
8 |
9 |
500 – 10 000 km |
10 |
11 |
|
Üle 10 000 km |
13 |
15 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 1) |
1–500 km |
30 |
35 |
500 – 10 000 km |
31 |
37 |
|
Üle 10 000 km |
35 |
41 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 2a) |
1–500 km |
16 |
19 |
500 – 10 000 km |
18 |
21 |
|
Üle 10 000 km |
21 |
25 |
|
Puidubrikett või -graanulid lühikese raieringiga madalmetsast (pappel, väetamata, juhtum 3a) |
1–500 km |
6 |
7 |
500 – 10 000 km |
8 |
9 |
|
Üle 10 000 km |
11 |
13 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 1) |
1–500 km |
29 |
35 |
500 – 2 500 km |
29 |
34 |
|
2 500 – 10 000 km |
30 |
36 |
|
Üle 10 000 km |
34 |
41 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 2a) |
1–500 km |
16 |
18 |
500 – 2 500 km |
15 |
18 |
|
2 500 – 10 000 km |
17 |
20 |
|
Üle 10 000 km |
21 |
25 |
|
Puidubrikett või -graanulid tüvepuidust (juhtum 3a) |
1–500 km |
5 |
6 |
500 – 2 500 km |
5 |
6 |
|
2 500 – 10 000 km |
7 |
8 |
|
Üle 10 000 km |
11 |
12 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 1) |
1–500 km |
17 |
21 |
500 – 2 500 km |
17 |
21 |
|
2 500 – 10 000 km |
19 |
23 |
|
Üle 10 000 km |
22 |
27 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 2a) |
1–500 km |
9 |
11 |
500 – 2 500 km |
9 |
11 |
|
2 500 – 10 000 km |
10 |
13 |
|
Üle 10 000 km |
14 |
17 |
|
Puidubrikett või -graanulid puidutööstusjääkidest (juhtum 3a) |
1–500 km |
3 |
4 |
500 – 2 500 km |
3 |
4 |
|
2 500 – 10 000 km |
5 |
6 |
|
Üle 10 000 km |
8 |
10 |
Juhtum 1 on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks maagaasi põletuskatelt. Elektrienergia graanulivabriku jaoks ostetakse võrgust.
Juhtum 2a on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse saamiseks puiduhakke põletuskatelt. Elektrienergia graanulivabriku jaoks ostetakse võrgust.
Juhtum 3a on protsess, milles graanulivabrikus kasutatakse protsessi jaoks vajaliku soojuse ja elektrienergia saamiseks elektri- ja soojusenergia koostootmisseadet, mida köetakse eelkuivatatud puidulaastudega.
Biomasskütuse tootmise süsteem |
Veokaugus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Põllumajandusjäägid tihedusega < 0,2 t/m3 (1) |
1–500 km |
4 |
4 |
500 – 2 500 km |
8 |
9 |
|
2 500 – 10 000 km |
15 |
18 |
|
Üle 10 000 km |
29 |
35 |
|
Põllumajandusjäägid tihedusega > 0,2 t/m3 (2) |
1–500 km |
4 |
4 |
500 – 2 500 km |
5 |
6 |
|
2 500 – 10 000 km |
8 |
10 |
|
Üle 10 000 km |
15 |
18 |
|
Õlegraanulid |
1–500 km |
8 |
10 |
500 – 10 000 km |
10 |
12 |
|
Üle 10 000 km |
14 |
16 |
|
Suhkruroo pressimisjäätmed |
500 – 10 000 km |
5 |
6 |
Üle 10 000 km |
9 |
10 |
|
Palmituumajahu |
Üle 10 000 km |
54 |
61 |
Palmituumajahu (õlipressimisvabrikust ei vabane CH4 heiteid) |
Üle 10 000 km |
37 |
40 |
(1)
See materjaliderühm hõlmab väikse puistetihedusega põllumajandusjääke ja koosneb sellistest materjalidest nagu õlepallid, kaerakestad, riisikestad ja suhkruroo pressimisjäätmete pallid (loetelu ei ole ammendav).
(2)
See suurema puistetihedusega põllumajandusjääkide rühm sisaldab selliseid materjale nagu maisitõlvikud, pähklikoored, sojaoakestad, palmituumakestad (loetelu ei ole ammendav). |
Tüüpilised ja vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektrienergia tootmiseks
Biogaasi tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Tüüpilised väärtused |
Vaikeväärtused |
|
Kasvuhoonegaaside heitkogused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkogused (g CO2eq/MJ) |
|||
Biogaas elektrienergia tootmiseks vedelast sõnnikust/lägast |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus (1) |
– 28 |
3 |
Suletud kääritamissaadus (2) |
– 88 |
– 84 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
– 23 |
10 |
|
Suletud kääritamissaadus |
– 84 |
– 78 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
– 28 |
9 |
|
Suletud kääritamissaadus |
– 94 |
– 89 |
||
Biogaas elektrienergia tootmiseks tervest maisitaimest |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
38 |
47 |
Suletud kääritamissaadus |
24 |
28 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
43 |
54 |
|
Suletud kääritamissaadus |
29 |
35 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
47 |
59 |
|
Suletud kääritamissaadus |
32 |
38 |
||
Biogaas elektrienergia tootmiseks biojäätmetest |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
31 |
44 |
Suletud kääritamissaadus |
9 |
13 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
37 |
52 |
|
Suletud kääritamissaadus |
15 |
21 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
41 |
57 |
|
Suletud kääritamissaadus |
16 |
22 |
||
(1)
Kääritamissaaduse lahtisel säilitamisel tekib täiendavaid metaani heiteid, mille kogus oleneb ilmast, substraadist ja kääritamise tõhususest. Sellistes arvutustes võetakse kogused võrdseks järgmiste väärtustega: 0,05 MJCH4 / MJ biogaasi läga puhul, 0,035 MJ CH4 / MJ biogaasi maisi puhul ja 0,01 MJ CH4 / MJ biogaasi biojäätmete puhul.
(2)
Käärimisprotsessis tekkinud kääritamissaaduse suletult säilitamiseks loetakse säilitamist gaasikindlas mahutis ja säilitamisel vabaneva täiendava biogaasikoguse kogumist täiendava elektri või biometaani tootmiseks. |
Tüüpilised ja vaikeväärtused biometaani tootmisel
Biometaani tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Biometaan lägast |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata (1) |
– 20 |
22 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse (2) |
– 35 |
1 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
– 88 |
– 79 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
– 103 |
– 100 |
|
Biogaas tervest maisitaimest |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
58 |
73 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
43 |
52 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
41 |
51 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
26 |
30 |
|
Biometaan biojäätmetest |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
51 |
71 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
36 |
50 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
25 |
35 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
10 |
14 |
|
(1)
See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu muutmisega adsorptsioon (Pressure Swing Adsorption, PSA), rõhu all olev veega skraber (Pressure Water Scrubbing, PWS), membraanid, krüogeenika ja füüsiline orgaanikaga skraber (Organic Physical Scrubbing, OPS). See hõlmab heidet 0,03 MJ CH4 / MJ biometaani, millega arvestatakse metaani heidet heitgaasides.
(2)
See kategooria hõlmab järgmisi biogaasi biometaaniks väärindamise tehnoloogia kategooriaid: rõhu all olev veega skraber (PWS), kui vesi võetakse taas kasutusse, rõhu muutmisega adsorptsioon (PSA), keemiline skraberpuhastus, füüsiline orgaanikaga skraber (OPS), membraanid ja krüogeenika. Metaaniheidet selle kategooria puhul ei arvestata (heitgaasidesse sattuv metaan põletatakse). |
Tüüpilised ja vaikeväärtused biogaasi tootmisel elektrienergia tootmiseks läga ja maisi segudest: Kasvuhoonegaaside heitkoguste väärtused segus olevate osakaalude kohta on esitatud värske massi põhjal
Biogaasi tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
|
Läga ja mais 80 % – 20 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
17 |
33 |
Suletud kääritamissaadus |
–12 |
–9 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
22 |
40 |
|
Suletud kääritamissaadus |
–7 |
–2 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
23 |
43 |
|
Suletud kääritamissaadus |
–9 |
–4 |
||
Läga ja mais 70 % – 30 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
24 |
37 |
Suletud kääritamissaadus |
0 |
3 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
29 |
45 |
|
Suletud kääritamissaadus |
4 |
10 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
31 |
48 |
|
Suletud kääritamissaadus |
4 |
10 |
||
Läga ja mais 60 % – 40 % |
Juhtum 1 |
Lahtine kääritamissaadus |
28 |
40 |
Suletud kääritamissaadus |
7 |
11 |
||
Juhtum 2 |
Lahtine kääritamissaadus |
33 |
47 |
|
Suletud kääritamissaadus |
12 |
18 |
||
Juhtum 3 |
Lahtine kääritamissaadus |
36 |
52 |
|
Suletud kääritamissaadus |
12 |
18 |
Märkused
Juhtum 1 on protsess, kus protsessi jaoks vajaliku elektri- ja soojusenergia annab elektri- ja soojuseenergia koostootmisseade ise.
Juhtum 2 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elektrienergia saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia annab elektri- ja soojusenergia koostootmisseade ise. Mõnes liikmesriigis ei ole lubatud käitajatel taotleda subsiidiume kogu toodangule ja tõenäolisemalt vastab konfiguratsioon juhtumile 1.
Juhtum 3 on protsess, kus protsessi jaoks vajalik elektrienergia saadakse võrgust ja protsessi soojusenergia saadakse biogaasi põletuskatlast. See juhtum esineb mõnes käitises, kus elektri- ja soojusenergia koostootmisseadet kohapeal ei ole ja biogaas müüakse (töötlemata seda biometaaniks).
Tüüpilised ja vaikeväärtused biometaani tootmiseks läga ja maisi segudest: Kasvuhoonegaaside heitkoguste väärtused segus olevate osakaalude kohta on esitatud värske massi põhjal
Biometaani tootmise süsteem |
Tehnoloogiline variant |
Tüüpiline väärtus |
Vaikeväärtus |
(g CO2eq/MJ) |
(g CO2eq/MJ) |
||
Läga ja mais 80 % – 20 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
32 |
57 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
17 |
36 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
–1 |
9 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
–16 |
–12 |
|
Läga ja mais 70 % – 30 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
41 |
62 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
26 |
41 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
13 |
22 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
–2 |
1 |
|
Läga ja mais 60 % – 40 % |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
46 |
66 |
Lahtine kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
31 |
45 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaase ei põletata |
22 |
31 |
|
Suletud kääritamissaadus, heitgaasid põletatakse |
7 |
10 |
Kui biometaani kasutatakse surubiometaani kujul sõidukikütusena, tuleb lisada tüüpilistele väärtustele 3,3 ja vaikeväärtustele 4,6 gCO2eq/MJ biometaani.
VII LISA
KÜTMISEKS JA JAHUTAMISEKS KASUTATAVA TAASTUVENERGIA ARVESTAMINE
A OSA. SOOJUSPUMPADEST SAADAVA KÜTMISEKS KASUTATAVA TAASTUVENERGIA ARVESTAMINE
Soojuspumpade kasutatava aerotermilise, geotermilise või hüdrotermilise energia hulga arvestamiseks käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana arvutatakse ERES järgmise valemiga:
ERES = Qusable * (1 – 1/SPF)
kus:
— |
Qusable |
= |
eeldatav kogu ►M2 artikli 7 lõikele 3 ◄ osutatud kriteeriumidele vastavate soojuspumpade toodetav kasutatav (ingl keeles usable) soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η; |
— |
SPF |
= |
nende soojuspumpade eeldatav keskmine hooajaline kasutegur; |
— |
η |
= |
suhtarv kogu elektrienergia tootmise ja elektrienergia tootmiseks kulunud primaarenergia tarbimise vahel ning seda arvutatakse ELi keskmisena Eurostati andmete alusel. |
B OSA. JAHUTAMISEKS KASUTATAVA TAASTUVENERGIA ARVESTAMINE
1. MÕISTED
Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia arvutamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„jahutamine“ – soojuse eemaldamine suletud ruumist või siseruumist (olmekasutus) või protsessist, et vähendada ruumi või protsessi temperatuuri kindlaksmääratud temperatuurini (seadeväärtus) või hoida sellel temperatuuril. Jahutussüsteemide puhul suunatakse eemaldatud soojus ümbritsevasse õhku, vette või pinnasesse ja ümbritsev soojust vastuvõttev keskkond (õhk, pinnas ja vesi) töötab seega külmaallikana;
„jahutussüsteem“ – komponentide kogum, mis koosneb soojust eemaldavast süsteemist, ühest või mitmest jahutusseadmest ja soojust loovutavast süsteemist, millele aktiivjahutuse korral lisandub vedel soojuskandja (külmaaine), mis töötavad koos ettenähtud soojusülekande tekitamiseks ja tagavad ettenähtud temperatuuri;
ruumijahutuse puhul võib jahutussüsteem olla vabajahutussüsteem või külmageneraatoriga varustatud jahutussüsteem ja selle põhifunktsioon on jahutamine,
protsessijahutuse puhul on jahutussüsteemis külmageneraator ja selle põhifunktsioon on jahutamine;
„vabajahutus“ – jahutussüsteem, milles kasutatakse looduslikku külmaallikat jahutatavast ruumist või protsessist soojuse eemaldamiseks pumba (pumpade) abil vedeliku (vedelike) teisaldamisega ja/või ventilaatori (ventilaatorite) abil õhu teisaldamisega, ning mis ei nõua külmageneraatori kasutamist;
„külmageneraator“ – jahutussüsteemi osa, mis tekitab temperatuurierinevuse, mis võimaldab jahutatavast ruumist või protsessist soojuse eemaldamist auru kokkusurumistsükli, neeldumistsükli või muu energiapõhise termodünaamilise tsükli kasutamisega ning mida kasutatakse juhul, kui külmallikas ei ole kättesaadav või ei ole piisav;
„aktiivjahutus“ – ruumist või protsessist soojuse eemaldamine, mille korral on jahutusnõudluse rahuldamiseks vaja sisendenergiat. Kasutatakse, kui looduslik energiavoog ei ole kättesaadav või on ebapiisav, ja see võib toimuda külmageneraatoriga või ilma selleta;
„passiivjahutus“ – soojuse eemaldamine loodusliku energiavoo abil soojusjuhtivuse, konvektsiooni, kiirguse või massi ülekandmisega, kus soojuse eemaldamiseks ja hajutamiseks ei ole vaja jahutusvedeliku teisaldamist ega temperatuuri alandamist külmageneraatori abil. See hõlmab jahutusvajaduse vähendamist ehitise konstruktsioonilahendustega (näiteks hoone soojustus, haljaskatus, rohesein, varjutamine või hoone massi suurendamine), ventilatsiooni või olmeventilaatorite kasutamist;
„ventilatsioon“ – õhu loomulik või sundliikumine, millega ruumi juhitakse õhku ümbritsevast keskkonnast, et tagada siseõhu nõuetekohane kvaliteet, sealhulgas temperatuur;
„olmeventilaator“ – ventilaatorist ja elektrimootorist koosnev seade õhu teisaldamiseks ning suvise mugavuse tagamiseks ja jahedustunde tekitamiseks õhu liikumiskiiruse suurendamisega inimese keha ümber;
„jahutamiseks kasutatava taastuvenergia kogus“ – kindlaksmääratud energiatõhususega toodetud jahutusenergia tarne, mida väljendatakse hooajalise kasuteguri järgi arvutatud primaarenergiana;
„soojust vastuvõttev keskkond“ ehk „külmaallikas“ – väline looduslik keskkond, millesse kantakse üle ruumist või protsessist eemaldatud soojus. Selleks võib olla ümbritsev õhk, loodusliku või tehisveekogu vesi või geotermiline moodustis maapinna all;
„soojust eemaldav süsteem“ – jahutatavast ruumist või protsessist soojust eemaldav seade, näiteks aurusti auru kokkusurumistsüklis;
„jahutusseade“ – aktiivjahutuseks ettenähtud seade;
„soojust loovutav süsteem“ – seade, kus toimub lõplik soojuse ülekanne soojuskandjast soojust vastuvõtvasse keskkonda, näiteks kondensaator, kus auru õhkjahutusega kokkusurumistsüklis toimub külmaainest soojuse ülekanne ümbritsevasse õhku;
„sisendenergia“ – energia, mida on vaja vedeliku teisaldamiseks (vabajahutuse korral), või energia, mida on vaja vedeliku teisaldamiseks ja külmageneraatori käitamiseks (külmageneraatoriga aktiivjahutuse korral);
„kaugjahutus“ – jahutatud vedelikus salvestatud soojusenergia jaotamine võrgu kaudu kesk- või hajustootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et seda kasutada ruumi- või protsessijahutuseks;
„primaarne hooajaline kasutegur“ – suurus, mis iseloomustab primaarenergia muundamise tõhusust jahutussüsteemis;
„täisvõimsusega ekvivalenttundide arv“ – tundide arv, mille jooksul täisvõimsusel töötav jahutussüsteem toodaks sama koguse jahutusenergiat, kui see tegelikult toodab aasta jooksul eri koormustel töötades;
„jahutuse kraadööpäevad“ – 18 °C alusel arvutatud kliimanäitajad, mida kasutatakse täisvõimusega ekvivalenttundide arvu kindlaksmääramise lähteandmetena.
2. KOHALDAMISALA
Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia arvutamisel võtavad liikmesriigid arvesse aktiivjahutust, sealhulgas kaugjahutust, olenemata sellest, kas tegemist on vabajahutusega või kasutatakse külmageneraatorit.
Liikmesriigid ei võta arvesse:
passiivjahutust, kuigi siis, kui jahutamisel kasutatakse soojuskandjana ventilatsiooniõhku, kaasatakse jahutamiseks kasutatava taastuvenergia arvutamisse ka vastav jahutusenergia tarne, mille allikas on külmageneraator või vabajahutus;
järgmisi jahutustehnoloogiaid või -protsesse:
jahutust transpordivahendites ( 46 );
jahutussüsteeme, mille esmane ülesanne on toota või säilitada kiiresti riknevaid tooteid kindlaksmääratud temperatuuril (külmutamine ja sügavkülmutamine);
jahutussüsteeme, mille korral ruumi- või protsessijahutuse temperatuuri seadeväärtus on alla 2 °C;
jahutussüsteeme, mille korral ruumi- või protsessijahutuse temperatuuri seadeväärtus on üle 30 °C;
energiatootmise, tööstusprotsesside ja teenindussektori heitsoojuse jahutamist ( 47 );
energiat, mida kasutatakse jahutamiseks elektrijaamades, tsemendi, raua ja terase tootmisel, reoveepuhastites, infotehnoloogiarajatistes (nt andmekeskustes), elektriülekande- ja jaotusrajatistes ja transporditaristus.
Liikmesriigid võivad jahutamiseks kasutatava taastuvenergia arvutamisest keskkonnakaitsepõhjustel jätta välja rohkem jahutussüsteemide kategooriaid, et säilitada teatavates geograafilistes piirkondades looduslikud külmaallikad. Näiteks jõgede või järvede kaitsmiseks liigse soojenemise eest.
3. TAASTUVENERGIA ARVESTAMISE METOODIKA LOKAALSE JA KAUGJAHUTUSE JAOKS
Taastuvenergiat tootvateks loetakse ainult selliseid jahutussüsteeme, mille energiatõhusus on suurem kui nõutav minimaalne energiatõhusus, mida väljendab punkti 3.2 teises lõigus esitatud primaarne hooajaline kasutegur (SPFp).
3.1. Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia kogus
Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia kogus (ERES-C) arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
on jahutussüsteemist ümbritsevasse õhku, vette või pinnasesse eralduva soojuse kogus ( 48 );
EINPUT on jahutussüsteemi energiatarve, sealhulgas mõõdetud süsteemide (näiteks kaugjahutuse) abisüsteemide energiatarve;
on jahutusenergia, mida annab jahutussüsteem ( 49 );
on jahutussüsteemi tasandil määratletud kui SPFi nõude kohaselt taastuvaks kvalifitseeruva jahutusenergia tarne osakaal protsentides. SPFi määramisel ei võeta arvesse jaotuskadusid. Kaugjahutuse puhul tähendab see, et SPF määratakse külmageneraatori kohta või vabajahutussüsteemi tasandil. Jahutussüsteemide puhul, mille suhtes võib kohaldada SPFi standardset väärtust, tähendab see, et parandustegurina ei kasutata komisjoni määruse (EL) 2016/2281 ( 50 ) ja sellega seotud komisjoni teatise ( 51 ) kohaseid tegureid F(1) ja F(2).
Jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon), mille saamiseks on kasutatud 100 % taastuvenergiapõhist soojust, loetakse täielikult taastuvenergiapõhiseks.
ja leidmiseks vajalikke arvutusetappe on selgitatud punktides 3.2–3.4.
3.2. Taastuvenergiaks kvalifitseeruva energia hooajalise kasuteguri osakaalu arvutamine –
SSPF on tarnitud jahutusenergia osa, mida võib lugeda taastuvenergiaks. suureneb koos SPFp väärtuse suurenemisega. SPFp ( 52 ) on määratletud komisjoni määruste (EL) 2016/2281 ja (EL) nr 206/2012 ( 53 ) kohaselt, võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002) ( 54 ) on elektri primaarenergiateguri ajakohastatud vaikeväärtus 2,1. Kasutatakse standardi EN 14511 piirtingimusi.
Jahutussüsteemi primaarse hooajalise kasutegurina väljendatud nõutav minimaalne energiatõhusus peab olema vähemalt 1,4 (SPFpLOW ). Et oleks 100 %, peab jahutussüsteemi nõutav minimaalne energiatõhusus olema vähemalt 6 (SPFpHIGH ). Kõigi muude jahutussüsteemide puhul kasutatakse järgmist valemit:
SPFp on jahutussüsteemi tõhusus, mida väljendatakse primaarse hooajalise kasutegurina;
on minimaalne hooajaline kasutegur, mida väljendatakse primaarenergiana ja mis põhineb standardsete jahutussüsteemide tõhususel (ökodisaini miinimumnõuded);
on hooajalise kasuteguri ülemine läviväärtus, mida väljendatakse primaarenergiana ja mis põhineb kaugjahutuses kasutatava vabajahutuse heal taval ( 55 ).
3.3. Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia koguse arvutamine SPFp standardse ja mõõdetud väärtuse abil
SPFi standardne ja mõõdetud väärtus
Määrustega (EL) nr 206/2012 ja (EL) 2016/2281 kehtestatud ökodisaininõuetest tulenevalt on elektri- ja sisepõlemismootorite jõul toimuva auru kokkusurumistsükliga külmageneraatorite kohta saadaval SPFi standardsed väärtused. Nende külmageneraatorite kohta on olemas väärtused kuni 2 MW olmejahutuse ja kuni 1,5 MW protsessijahutuse jaoks. Muude tehnoloogiate ja võimsusskaalade jaoks standardväärtusi ei ole. Kaugjahutuse puhul standardväärtust ei ole, kuid kasutatakse mõõtmisi ja nende andmed on saadaval; need võimaldavad arvutada SPFi väärtusi vähemalt aasta lõikes.
Taastuvenergial põhineva jahutusenergia koguse arvutamiseks võib võimaluse korral kasutada SPFi standardseid väärtusi. Kui standardväärtused ei ole saadaval või mõõtmine on tavaline tegevuspraktika, kasutatakse SPFi mõõdetud väärtusi, mis on eraldatud jahutusvõimsuse läviväärtustega. Selliste külmageneraatorite puhul, mille jahutusvõimsus on alla 1,5 MW, võib kasutada SPFi standardset väärtust. SPFi mõõdetud väärtust kasutatakse kaugjahutuse korral selliste külmageneraatorite puhul, mille jahutusvõimsus on vähemalt 1,5 MW või mille standardväärtused ei ole saadaval.
Peale selle tuleb kõigi jahutussüsteemide jaoks, mille SPFi standardne väärtus ei ole teada (see hõlmab kõiki vabajahutuslahendusi ja soojusega käitatavaid külmageneraatoreid), määrata kindlaks SPFi mõõdetud väärtus, et seda oleks võimalik kasutada taastuvenergial põhineva jahutuse arvutamisel.
SPFi standardsete väärtuste määratlus
SPFi väärtused on väljendatud primaarenergiatõhususena, mis on arvutatud eri tüüpi külmageneraatorite ruumijahutustõhususe kindlaksmääramiseks, kasutades määruse (EL) 2016/2281 kohaseid primaarenergiategureid ( 56 ). Määruse (EL) 2016/2281 kohaselt arvutatakse primaarenergiategur kui 1/η, kus η on elektrienergia kogutoodangu ja primaarenergia tarbimise keskmine suhe kogu ELis. Kui muudetakse elektrienergia primaarenergiateguri vaikeväärtust, mida direktiivi (EL) 2018/2002 (millega muudeti direktiivi 2012/27/EL IV lisa 3. joonealust märkust) lisa punktis 1 nimetatakse koefitsiendiks, asendatakse SPFi väärtuste arvutamisel määruses (EL) 2016/2281 esitatud primaarenergiategur 2,5 väärtusega 2,1.
Kui külmageneraatori käitamiseks kasutatakse sisendenergiana primaarenergia kandjaid, näiteks soojust või gaasi, on primaarenergiategur (1/η) vaikimisi 1, mis tähendab, et energia muundamist ei toimu (η = 1).
Külmageneraatori kategooriast sõltuvad SPFi väärtuse kindlaksmääramiseks vajalikud standardsed töötingimused ja muud parameetrid on määratletud määrustes (EL) 2016/2281 ja (EL) 206/2012. Piirtingimused on määratletud standardis EN 14511.
Reverseeritavate külmageneraatorite (reverseeritavate soojuspumpade) korral, mis ei kuulu määruse (EL) 2016/2281 kohaldamisalasse, sest nende soojendamisfunktsioon on hõlmatud kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega komisjoni määruse (EL) nr 813/2013 ( 57 ) kohaselt, kasutatakse sama SPFi arvutust, mis on määruses (EL) 2016/2281 määratud sarnaste mittereverseeritavate külmageneraatorite jaoks.
Näiteks elektrilise auru kokkusurumistsükliga külmageneraatorite puhul määratakse SPFp järgmiselt (indeks p osutab, et see on primaarenergia SPF):
Siin on:
F(1) ja F(2) on määruse (EL) 2016/2281 ja sellega seotud komisjoni teatise kohased parandustegurid. Neid tegureid ei kohaldata määruses (EL) 2016/2281 kindlaksmääratud protsessijahutuse suhtes, sest SEPRi lõppenergianäitajaid kasutatakse otse. Kohandatud väärtuste puudumise korral kasutatakse SEERi teisendamiseks samu väärtusi kui SEPRi korral.
SPFi piiritingimused
Külmageneraatori SPFi väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse määrustes (EL) 2016/2281 ja (EL) nr 206/2012 esitatud SPFi piirtingimusi. Vesi-õhk- ja vesi-vesi-külmageneraatorite puhul lisatakse külmaallika kättesaadavaks tegemiseks vajalik sisendenergia parandusteguri F(2) abil. SPFi piirtingimused on esitatud joonisel 1. Neid piirtingimusi kohaldatakse kõikide (nii vabajahutusega kui ka külmageneraatoreid sisaldavate) jahutussüsteemide suhtes.
Need piirtingimused on sarnased komisjoni otsuses 2013/114/EL ( 59 ) esitatud tingimustega soojuspumpade (kütterežiimil kasutamise) jaoks. Erinevus seisneb selles, et soojuspumpade puhul ei võeta SPFi hindamisel arvesse lisaenergiatarbele vastavat elektritarbimist (termostaadiga väljalülitatud seisund, ooteseisund, väljalülitatud seisund, kambrikütteseisund). Jahutamisel kasutatakse nii SPFi standardset kui ka mõõdetud väärtust (kusjuures SPFi mõõdetud väärtus arvestab ka lisatarbimist), mistõttu on mõlemas olukorras vaja arvesse võtta lisavõimsustarvet.
Kaugjahutuse puhul ei võeta SPFi hindamisel arvesse jaotuspumba elektritarbimist ja jahutuskadusid jaotusvõrgus jahutusjaama ja kliendi alajaama vahel.
Ventilatsioonifunktsiooniga õhkjahutussüsteemi puhul ei võeta arvesse ventilatsiooniõhu vooluga kaasnevat jahutusenergia tarnet. Samuti arvatakse ventilatsiooniõhu vooluhulga ja jahutusõhu vooluhulga suhtega proportsionaalselt maha ventilatsiooniks kuluv ventilaatori võimsus.
.tifJoonis 1. Külmageneraatori SPFi piirtingimused SPFi standardse väärtuse ja kaugjahutuse (ning muude suurte jahutussüsteemide, milles kasutatakse SPFi mõõdetud väärtust) korral, kus EINPUT_AUX on ventilaatori ja/või pumba sisendenergia ning EINPUT_CG on külmageneraatori sisendenergia
Õhkjahutussüsteemi puhul, millel on sisemine külmatagastus, ei võeta arvesse külmatagastusest tulenevat jahutusenergia tarnet. Külmatagastuse soojusvaheti jaoks kuluv ventilaatori võimsus arvatakse maha proportsionaalselt külmatagastuse soojusvaheti rõhukao ja õhkjahutussüsteemi summaarse rõhukao suhtega.
3.4. Arvutamine standardväärtuse alusel
Selliste lokaalsete jahutussüsteemide puhul, mille võimsus on alla 1,5 MW ja mille kohta on olemas SPFi standardne väärtus, võib tarnitava jahutusenergia koguhulga hindamiseks kasutada lihtsustatud meetodit.
Lihtsustatud meetodi puhul on jahutussüsteemi tarnitud jahutusenergia (QCsupply) võrdne nimijahutusvõimsuse (Pc) ja täisvõimusega ekvivalenttundide arvu korrutisega (EFLH). Ühe jahutuse kraadööpäeva (CDD) väärtust võib kasutada kogu riigi jaoks. Eri kliimavööndite jaoks võib kasutada eri väärtusi tingimusel, et nende kliimavööndite kohta on olemas nimivõimsused ja SPFid.
EFLH arvutamiseks võib kasutada järgmisi meetodeid:
Siin on:
τs on aktiivsustegur, mille abil arvestatakse konkreetsete protsesside tööaega (nt töötab kogu aasta: τs = 1, nädalavahetustel ei tööta: τs = 5/7). Vaikeväärtust ei ole.
3.4.1. Arvutamine mõõdetud väärtuse alusel
Süsteemide jaoks, mille kohta puudub standardväärtus, samuti üle 1,5 MW võimsusega jahutussüsteemide ja kaugjahutussüsteemide jaoks tuleb taastuvenergial põhinev jahutus arvutada järgmiste mõõtmiste alusel.
Mõõdetud sisendenergia. Mõõdetud sisendenergia hõlmab kõiki jahutussüsteemi energiaallikaid, st külmageneraatori jaoks kuluvat elektrit, gaasi, soojust jne. Siia kuuluvad ka lisapumbad ja -ventilaatorid, mida kasutatakse jahutussüsteemis, kuid mitte jahutuse jaotamiseks hoonesse või protsessi. Ventilatsioonifunktsiooniga õhkjahutuse puhul arvestatakse jahutussüsteemi sisendenergia hulka üksnes jahutamisest tulenev lisasisendenergia.
Mõõdetud jahutusenergia tarne. Jahutusenergia tarnet mõõdetakse jahutussüsteemi väljundina, millest lahutatakse kõik jahutuskaod. Selle järgi hinnatakse jahutusenergia netotarnet jahutuse lõppkasutajaks olevasse hoonesse või protsessi. Jahutuskaod hõlmavad kadusid kaugjahutussüsteemis ja hoone või tööstusrajatise jahutuse jaotussüsteemis. Ventilatsioonifunktsiooniga õhkjahutuse korral ei hõlma jahutusenergia netotarne värske ventilatsiooniõhu sissepuhke mõju.
Mõõtmised tuleb teha konkreetse aruandeaasta kohta, esitades summaarse sisendenergia ja jahutusenergia summaarse tarne kogu aasta kohta.
3.4.2. Kaugjahutus: lisanõuded
Kaugjahutussüsteemide puhul võetakse jahutusenergia netotarne kindlaksmääramisel arvesse jahutusenergia netotarnet tarbijatasandil, mida tähistab QC_Supply_net . Jaotusvõrgus tekkivad soojuskaod (Qc_LOSS ) lahutatakse jahutusenergia kogutarnest (Qc_Supply_gross) järgmise valemi järgi:
QC_Supply_net = Qc_Supply_gross- - Qc_LOSS
3.4.2.1.
Kaugjahutussüsteemid võib jagada allsüsteemideks, milles on vähemalt üks külmageneraator või vabajahutussüsteem. Selleks tuleb kindlaks määrata iga allsüsteemi jahutusenergia tarne ja sisendenergia ning iga allsüsteemi osakaal jahutuskaos järgmise valemiga:
3.4.2.2.
Jahutussüsteemi allsüsteemideks jaotamise korral tuleb külmageneraatori(te) ja/või vabajahutussüsteemi(de) abiseadmeid (nt juhtseadmed, pumbad ja ventilaatorid) käsitleda sama(de) allsüsteemi(de) osana. Arvesse ei võeta hoone sees jahutuse jaotamise seadmetele (nt abipumbad) ja lõppseadmetele (nt puhurkonvektorid, õhukäitlusseadmete ventilaatorid) kuluvat lisaenergiat.
Selliste abiseadmete, mida ei saa omistada konkreetsele allsüsteemile (näiteks kaugjahutusvõrgu pumbad, mis teisaldavad kõikide külmageneraatorite toodetud jahutusenergiat), primaarenergiatarve jaotatakse kõikide jahutuse allsüsteemide vahel proportsionaalselt konkreetse allsüsteemi külmageneraatorite ja/või vabajahutussüsteemide tarnitud jahutusenergia osakaalule, samuti nagu jahutuskaoga võrgus, järgmise valemi järgi:
kus:
EINPUT_AUX1_i on allsüsteemi i lisaenergiatarve;
EINPUT_AUX12 on kogu jahutussüsteemi lisaenergiatarve, mida ei saa omistada konkreetsele jahutuse allsüsteemile.
3.5. Jahutamiseks kasutatava taastuvenergia koguse arvutamine üldise taastuvenergia osakaalu ning kütmiseks ja jahutamiseks kasutatava taastuvenergia osakaalu alusel
Taastuvenergia üldise osakaalu arvutamiseks liidetakse jahutamiseks kasutatav taastuvenergia kogus nii lugejale „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine“ kui ka nimetajale „energia summaarne lõpptarbimine“.
Kütmiseks ja jahutamiseks kasutatava taastuvenergia osakaalu arvutamiseks liidetakse jahutamiseks kasutatav taastuvenergia kogus nii lugejale „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütmiseks ja jahutamiseks“ kui ka nimetajale „energia summaarne lõpptarbimine kütmiseks ja jahutamiseks“.
3.6. Täpsema metoodika ja täpsemate arvutuste väljatöötamise juhend
Liikmesriike innustatakse ise hindama SPF ja EFLH väärtusi. Sellised riiklikud/piirkondlikud lähenemisviisid peaksid põhinema täpsetel eeldustel, piisava suurusega esinduslikel valimitel, mille tulemuseks on oluliselt parem hinnang taastuvenergia kohta võrreldes käesolevas delegeeritud õigusaktis sätestatud metoodikat kasutades saadud hinnanguga. Selline parandatud metoodika võib põhineda üksikasjalikul arvutusel, mille aluseks kasutatakse tehnilisi andmeid, kus võetakse arvesse lisaks muule ka seadme paigaldamise aastat, paigaldamise kvaliteeti, kompressori tüüpi, masina suurust, tööseisundit, soojuse jaotamise süsteemi, generaatorite astmelisust ja asjaomase piirkonna kliimatingimusi. Alternatiivseid meetodeid ja/või väärtusi kasutavad liikmesriigid peavad esitama need komisjonile koos aruandega, milles kirjeldatakse neid meetodeid ja andmeid. Vajaduse korral tõlgib komisjon dokumendid ja avaldab need läbipaistvusplatvormil.
VIII LISA
A OSA. BIOKÜTUSTE, VEDELATE BIOKÜTUSTE JA BIOMASSKÜTUSTE LÄHTEAINETEGA SEOTUD HINNANGULISED MAAKASUTUSE KAUDSEST MUUTUSEST TINGITUD HEITKOGUSED (g CO2eq/MJ) ( 60 )
Lähteainerühm |
Keskmine (1) |
Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide vahemik (2) |
Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid |
12 |
8–16 |
Suhkrukultuurid |
13 |
4–17 |
Õlikultuurid |
55 |
33–66 |
(1)
Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.
(2)
Siin esitatud vahemik kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (nimelt 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 g CO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95 %-l vaadeldud juhtudest (nimelt 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 g CO2eq/MJ). |
B OSA. BIOKÜTUSED, VEDELAD BIOKÜTUSED JA BIOMASSKÜTUSED, MILLE PUHUL HINNANGULISED MAAKASUTUSE KAUDSEST MUUTUSEST TINGITUD HEITKOGUSED LOETAKSE VÕRDSEKS NULLIGA
Järgmiste kategooriate lähteainetest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused võrdseks nulliga:
lähteained, mida ei ole loetletud käesoleva lisa A osas;
lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, nimelt muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks ( 61 ). Sellisel juhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguste väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7.
IX LISA
A osa. ►M2 Lähteained transpordis kasutatava biogaasi ja täiustatud biokütuste tootmiseks: ◄
vetikad, kui need on kasvatatud tiikides oleval maal või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites;
biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid;
eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumist;
tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained;
õled;
loomasõnnik ja reoveesete;
palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad;
tallõli pigi;
toorglütserool;
suhkruroo pressimisjäätmed;
viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete;
pähklikoored;
teraviljakestad;
maisiteradest puhastatud maisitõlvikud;
metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, nimelt puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted, ligniin ja tallõli;
muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal;
muu lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud;
alkohoolse destillatsiooni tulemusel saadud puskariõlid;
toormetanool, mis on saadud sulfaattselluloosist puidutselluloosi tootmise käigus;
täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, mida kasvatatakse piirkondades, kus lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu piirdub toidu- ja söödakultuuride tootmine ühe saagiga, tingimusel et nende kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele ning säilitatakse mulla orgaanilise aine sisaldus, kui neid kasutatakse biokütuste tootmiseks lennundussektorile;
oluliselt rikutud maal kasvatatavad põllukultuurid, välja arvatud toidu- ja söödakultuurid, kui neid kasutatakse biokütuste tootmiseks lennundussektorile;
tsüanobakterid.
B osa. ►M2 Biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi tootmiseks kasutatavad lähteained, mille panus artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud eesmärkide saavutamisse on piiratud järgmisega: ◄
kasutatud toiduõli;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv;
kahjustatud põllukultuurid, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;
asulareovesi ja selle derivaadid, v.a reoveesete;
oluliselt rikutud maal kasvatatavad põllukultuurid, välja arvatud toidu- ja söödakultuurid, mis on loetletud asjaomase lisa A osas, kui neid ei kasutata biokütuste tootmiseks lennundussektorile;
täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, mis ei ole käesoleva lisa A osas loetletud lähteained, ning mida kasvatatakse piirkondades, kus lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu piirdub toidu- ja söödakultuuride tootmine ühe saagiga, tingimusel et nende kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele ning säilitatakse mulla orgaanilise aine sisaldus, kui neid ei kasutata biokütuste tootmiseks lennundussektorile.
X LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega (osutatud artiklis 37)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16) |
|
Nõukogu direktiiv 2013/18/EL (ELT L 158, 10.6.2013, lk 230) |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513 (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1) |
Üksnes artiklile 2 viidatud osas |
B OSA
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 36)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
2009/28/EÜ |
25. juuni 2009 |
2013/18/EL |
1. juuli 2013 |
(EL) 2015/1513 |
10. september 2017 |
XI LISA
Vastavustabel
Direktiiv 2009/28/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 esimene lõik |
Artikli 2 esimene lõik |
Artikli 2 teise lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 2 teise lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 2 teise lõigu punkt a |
Artikli 2 teise lõigu punkt 1 |
Artikli 2 teise lõigu punkt b |
— |
— |
Artikli 2 teise lõigu punkt 2 |
Artikli 2 teise lõigu punkt c |
Artikli 2 teise lõigu punkt 3 |
Artikli 2 teise lõigu punkt d |
— |
Artikli 2 teise lõigu punktid e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v ja w |
Artikli 2 teise lõigu punktid 24, 4, 19, 32,33, 12, 5,6, 45, 46, 47,23, 39, 41, 42, 43, 36, 44 ja 37 |
— |
Artikli 2 teise lõigu punktid 7, 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 34, 35, 38 ja 40 |
Artikkel 3 |
— |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
— |
— |
Artikkel 4 |
— |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 2 |
— |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 5 lõike 4 esimene, teine, kolmas ja neljas lõik |
Artikli 7 lõike 3 esimene, teine, kolmas ja neljas lõik |
— |
Artikli 7 lõike 3 viies ja kuues lõik |
— |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 5 |
Artikli 27 lõike 1 esimese lõigu punkt c |
Artikli 5 lõiked 6 ja 7 |
Artikli 7 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
— |
Artikli 8 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 6 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 8 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 7 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 |
Artikli 9 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 |
— |
Artikli 9 lõige 6 |
Artikkel 8 |
Artikkel 10 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b ja c |
— |
Artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punkt d |
Artikkel 10 |
Artikkel 12 |
Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
Artikli 13 lõige 4 |
Artikkel 12 |
Artikkel 14 |
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 13 lõike 1 teine lõik |
Artikli 15 lõike 1 teine lõik |
Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b |
— |
Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punktid c, d, e ja f |
Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punktid a, b, c ja d |
Artikli 13 lõiked 2, 3, 4 ja 5 |
Artikli 15 lõiked 2, 3, 4 ja 5 |
Artikli 13 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 15 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 13 lõike 6 teine, kolmas, neljas ja viies lõik |
— |
— |
Artikli 15 lõiked 7 ja 8 |
— |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
Artikkel 14 |
Artikkel 18 |
Artikli 15 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 15 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik |
Artikli 19 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik |
— |
Artikli 19 lõike 2 neljas ja viies lõik |
Artikli 15 lõike 2 neljas lõik |
Artikli 19 lõike 2 kuues lõik |
Artikli 15 lõige 3 |
— |
— |
Artikli 19 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 15 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 19 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 15 lõike 6 esimese lõigu punkt a |
Artikli 19 lõike 7 esimese lõigu punkt a |
Artikli 15 lõike 6 esimese lõigu punkti b alapunkt i |
Artikli 19 lõik 7 esimese lõigu punkti b alapunkt i |
— |
Artikli 19 lõike 7 esimese lõigu punkti b alapunkt ii |
Artikli 15 lõike 6 esimese lõigu punkti b alapunkt ii |
Artikli 19 lõike 7 esimese lõigu punkti b alapunkt iii |
Artikli 15 lõike 6 esimese lõigu punktid c, d, e ja f |
Artikli 19 lõike 7 esimese lõigu punktid c, d, e ja f |
— |
Artikli 19 lõike 7 teine lõik |
Artikli 15 lõige 7 |
Artikli 19 lõige 8 |
Artikli 15 lõige 8 |
— |
Artikli 15 lõiked 9 ja 10 |
Artikli 19 lõiked 9 ja 10 |
— |
Artikli 19 lõige 11 |
Artikli 15 lõige 11 |
Artikli 19 lõige 12 |
Artikli 15 lõige 12 |
— |
— |
Artikli 19 lõige 13 |
Artikli 16 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 |
— |
Artikli 16 lõiked 9, 10 ja 11 |
Artikli 20 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
Artikkel 21 |
— |
Artikkel 22 |
— |
Artikkel 23 |
— |
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 27 |
— |
Artikkel 28 |
Artikli 17 lõike 1 esimene ja teine lõik |
Artikli 29 lõike 1 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 29 lõike 1 kolmas, neljas ja viies lõik |
— |
Artikli 29 lõige 2 |
Artikli 17 lõike 2 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 17 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 29 lõike 10 kolmas lõik |
Artikli 17 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
— |
Artikli 29 lõige 3, esimene lõik, punkt b |
Artikli 17 lõige 3, esimene lõik, punktid b ja c |
Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punktid c ja d |
— |
Artikli 29 lõike 3 teine lõik |
Artikli 17 lõige 4 |
Artikli 29 lõige 4 |
Artikli 17 lõige 5 |
Artikli 29 lõige 5 |
Artikli 17 lõiked 6 ja 7 |
— |
— |
Artikli 29 lõiked 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 |
Artikli 17 lõige 8 |
Artikli 29 lõige 12 |
Artikli 17 lõige 9 |
— |
— |
Artikli 29 lõiked 13 ja 14 |
Artikli 18 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 30 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punktid a, c ja d |
— |
Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punkt b |
— |
Artikli 30 lõike 1 teine lõik |
Artikli 18 lõige 2 |
— |
— |
Artikli 30 lõige 2 |
Artikli 18 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 30 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 18 lõike 3 teine ja kolmas lõik |
— |
Artikli 18 lõike 3 neljas ja viies lõik |
Artikli 30 lõike 3 teine ja kolmas lõik |
Artikli 18 lõike 4 esimene lõik |
— |
Artikli 18 lõike 4 teine ja kolmas lõik |
Artikli 30 lõike 4 esimene ja teine lõik |
Artikli 18 lõike 4 neljas lõik |
— |
Artikli 18 lõike 5 esimene ja teine lõik |
Artikli 30 lõike 7 esimene ja teine lõik |
Artikli 18 lõike 5 kolmas lõik |
Artikli 30 lõike 8 esimene ja teine lõik |
Artikli 18 lõike 5 neljas lõik |
Artikli 30 lõike 5 kolmas lõik |
— |
Artikli 30 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 18 lõike 5 viies lõik |
Artikli 30 lõike 6 teine lõik |
Artikli 18 lõike 6 esimene ja teine lõik |
Artikli 30 lõike 5 esimene ja teine lõik |
Artikli 18 lõike 6 kolmas lõik |
— |
Artikli 18 lõike 6 neljas lõik |
Artikli 30 lõike 6 kolmas lõik |
— |
Artikli 30 lõike 6 neljas lõik |
Artikli 18 lõike 6 viies lõik |
Artikli 30 lõike 6 viies lõik |
Artikli 18 lõige 7 |
Artikli 30 lõike 9 esimene lõik |
— |
Artikli 30 lõike 9 teine lõik |
Artikli 18 lõiked 8 ja 9 |
— |
— |
Artikli 30 lõige 10 |
Artikli 19 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 31 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c |
— |
Artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punkt d |
Artikli 19 lõiked 2, 3 ja 4 |
Artikli 31 lõiked 2, 3 ja 4 |
Artikli 19 lõige 5 |
— |
Artikli 19 lõike 7 esimene lõik |
Artikli 31 lõike 5 esimene lõik |
Artikli 19 lõike 7 esimese lõigu esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
— |
Artikli 19 lõike 7 teine ja kolmas lõik |
Artikli 31 lõike 5 teine ja kolmas lõik |
Artikli 19 lõige 8 |
Artikli 31 lõige 6 |
Artikkel 20 |
Artikkel 32 |
Artikkel 22 |
— |
Artikli 23 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 33 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 23 lõiked 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 |
— |
Artikli 23 lõige 9 |
Artikli 33 lõige 3 |
Artikli 23 lõige 10 |
Artikli 33 lõige 4 |
Artikkel 24 |
— |
Artikli 25 lõige 1 |
Artikli 34 lõige 1 |
Artikli 25 lõige 2 |
Artikli 34 lõige 2 |
Artikli 25 lõige 3 |
Artikli 34 lõige 3 |
Artikli 25a lõige1 |
Artikli 35 lõige 1 |
Artikli 25a lõige 2 |
Artikli 35 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 25a lõige 3 |
Artikli 35 lõige 4 |
— |
Artikli 35 lõige 5 |
Artikli 25a lõiked 4 ja 5 |
Artikli 35 lõiked 6 ja 7 |
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 27 |
Artikkel 36 |
— |
Artikkel 37 |
Artikkel 28 |
Artikkel 38 |
Artikkel 29 |
Artikkel 39 |
I LISA |
I LISA |
II LISA |
II LISA |
III LISA |
III LISA |
IV LISA |
IV LISA |
V LISA |
V LISA |
VI LISA |
— |
— |
VI LISA |
VII LISA |
VII LISA |
VIII LISA |
VIII LISA |
IX LISA |
IX LISA |
— |
X LISA |
— |
XI LISA |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
( 3 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (ELT L 234, 22.9.2023, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45).
( 13 ) Komisjoni 15. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1294 liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta (ELT L 303, 17.9.2020, lk 1).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).
( 17 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
( 23 ) Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
( 25 ) Komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.8.2017, lk 1).
( 26 ) Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
( 27 ) Komisjoni 14. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/996 kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.6.2022, lk 1).
( 28 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).
( 29 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).
( 30 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
( 31 ) Rõhutatakse, et keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad suunised tunnistavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamiseks on jätkuvalt vaja riiklikke toetusmehhanisme, et saavutada käesolevas lisas sätestatud riiklikud eesmärgid.
( 32 ) Soojust või jääksoojust kasutatakse jahutamiseks (jahutatud õhu või vee saamiseks) absorptsioonjahutite abil. Seepärast on asjakohane arvutada ainult neid heiteid, mis on seotud toodetud soojusega (soojusenergia MJ kohta), olenemata sellest, kas soojuse lõppkasutuseks on kütmine või jahutamine absorptsioonjahutite abil.
( 33 ) Tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste eec arvutamise valemiga kirjeldatakse juhte, kui lähteaine muudetakse biokütuseks ühe protsessietapiga. Keerukamate tarneahelate puhul on vaja kohandusi, et arvutada vahesaaduste jaoks tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogused eec
( 34 ) Selliseks tõendiks võivad olla mulla süsinikusisalduse mõõtmise andmed, mille saamiseks võib teha esimese mõõtmise enne viljelust ja järgnevad mõõtmised mitme aasta pikkuste korrapäraste ajavahemike järel. Sellisel juhul hinnatakse enne teise mõõtmise tulemuste saamist mulla süsinikusisalduse suurenemist representatiivsete katsete või mulla modelleerimise alusel. Teisest mõõtmisest alates tehakse mulla süsinikusisalduse võimalik suurenemine ja selle ulatus kindlaks mõõtmistulemuste põhjal.
( 35 ) Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664.
( 36 ) Komisjoni 10. juuni 2010. aasta otsus 2010/335/EL juhendi kohta maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ V lisale (ELT L 151, 17.6.2010, lk 19).
( 37 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
( 38 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).
( 39 ) Soojust või jääksoojust kasutatakse jahutamiseks (jahutatud õhu või vee saamiseks) absorptsioonjahutite abil. Seepärast on asjakohane arvutada ainult neid heiteid, mis on seotud toodetud soojusega (soojusenergia MJ kohta), olenemata sellest, kas soojuse lõppkasutuseks on tegelik kütmine või jahutamine absorptsioonjahutite abil.
( 40 ) Toorainete kaevandamise või kasvatamise käigus tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste eec arvutamise valemiga kirjeldatakse juhte, kui lähteaine on muudetud biokütuseks ühe protsessietapiga. Keerukamate tarneahelate jaoks on vaja kohandusi, et arvutada vahesaaduste jaoks tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogused eec.
( 41 ) Selliseks tõendiks võivad olla mulla süsinikusisalduse mõõtmise andmed, mille saamiseks võib teha esimese mõõtmise enne viljelust ja järgnevad mõõtmised mitme aasta pikkuste korrapäraste ajavahemike järel. Sellisel juhul hinnatakse enne teise mõõtmise tulemuste saamist mulla süsinikusisalduse suurenemist representatiivsete katsete või mulla modelleerimise alusel. Teisest mõõtmisest alates tehakse mulla süsinikusisalduse võimalik suurenemine ja selle ulatus kindlaks mõõtmistulemuste põhjal.
( 42 ) Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664.
( 43 ) Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
( 44 ) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
( 45 ) Komisjoni 10. juuni 2010. aasta otsus 2010/335/EL juhendi kohta maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ V lisale (ELT L 151, 17.6.2010, lk 19).
( 46 ) Taastuvenergial põhineva jahutuse määratlus puudutab ainult paikset jahutust.
( 47 ) Heitsoojus on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 punktis 9. Heitsoojust võib arvesse võtta käesoleva direktiivi artiklite 23 ja 24 kohaldamisel.
( 48 ) Külmaallika maht vastab soojust vastuvõtvaks keskkonnaks olevasse ümbritsevasse õhku, vette ja pinnasesse neeldunud soojuse kogusele. Ümbritsevat õhku ja vett mõistetakse selle direktiivi artikli 2 lõikes 2 esitatud ümbritseva keskkonna energia määratluse kohaselt. Maapinda mõistetakse selle direktiivi artikli 2 lõikes 3 esitatud geotermilise energia määratluse kohaselt.
( 49 ) Termodünaamiliselt vastab jahutusenergia saadud soojushulgale, mis eraldub jahutussüsteemist soojust vastuvõtvasse keskkonda ehk külmaallikasse (ümbritsevasse õhku, vette või pinnasesse). Ümbritsevat õhku ja vett mõistetakse selle direktiivi artikli 2 punktis 2 esitatud ümbritseva keskkonna energia määratluse kohaselt. Maapinda mõistetakse soojust vastuvõtva keskkonnana ehk külmaallikana direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 3 esitatud geotermilise energia määratluse kohaselt.
( 50 ) Komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega (ELT L 346, 20.12.2016, lk 1).
( 51 ) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2017.229.01.0001.01.EST&toc=OJ:C:2017:229:TOC
( 52 ) Kui külmageneraatori tegelike töötingimuste ja erinevate paigaldusolude tõttu on SPFi väärtused standardtingimuste jaoks kavandatust oluliselt väiksemad, võivad liikmesriigid need süsteemid (nt vesijahutusega külmageneraator, milles soojuse ümbritsevasse õhku eemaldamiseks on jahutustorni asemel kasutusel kuivjahuti) taastuvenergial põhineva jahutamise määratlusest välja jätta.
( 53 ) Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7).
( 54 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
( 55 ) ENER/C1/2018-493, Renewable cooling under the revised Renewable Energy Directive (Taastuvenergial põhinev jahutus vastavalt muudetud taastuvenergia direktiivile), TU-Wien, 2021.
( 56 ) SPFp on sama kui määruses (EL) 2016/2281 määratletud η s,c.
( 57 ) Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136).
( 58 ) Uuringu ENER/C1/2018-493 „Cooling Technologies Overview and Market Share“ (Jahutustehnoloogiate ülevaade ja turuosa) 1. osa peatükis 1.5 „Energy efficiency metrics of state-of-the-art cooling systems“ (Nüüdisaegsete jahutussüsteemide energiatõhususe mõõdikud) on esitatud nende näitajate üksikasjalikumad määratlused ja arvutusvalemid.
( 59 ) Komisjoni otsus, 1. märtsist 2013, millega kehtestatakse liikmesriikidele suunised eri tööpõhimõttega soojuspumpadest taastuvenergiast saadava energia arvutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 5 (ELT L 62, 6.3.2013, lk 27).
( 60 ) Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest nende prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud ja teiste saaduste kõrvaletõrjumine). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.
( 61 ) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).