Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107,

15. november 2017,

millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) majandatavate pika rändega kalaliikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, mis seilavad ICCATi konventsiooni alal või väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui kõnealustel laevadel laaditakse ümber ICCATi konventsiooni alas püütud liike;

kolmanda riigi laevad, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse eelnevalt sadamas lossimata või ümberlaadimata ICCATi liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

liidu vetes seilavad kolmandate riikide kalalaevad ja kolmandate riikide laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

Artikkel 3

Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sätete kohaldamist, mis on kehtestatud määruses, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 1 ) ja määruses (EL) 2016/1627.

Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid kohaldatakse lisaks määrustes (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009 ettenähtud meetmetele.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ICCATi liigid“ – I lisas loetletud liigid;

2)	„troopikatuunid“ – suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun;

▼M3

2a)	„purikalalane“ – ICCATi majandatav Istiophoridae sugukonda kuuluv liik;

▼B

3)	„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd;

4)	„püügilaev“ – laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks;

5)	„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

6)	„kalapüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

7)	„eripüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel teatud püügivahendeid kasutades konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

8)	„ümberlaadimine“ – kõigi või osade kalalaeval olevate kalapüügitoodete laadimine teisele kalalaevale;

9)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

10)	„I ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) I ülesandena määratletud andmed;

11)	„II ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) II ülesandena määratletud andmed;

12)	„konventsiooniosalised“ – ICCATi konventsioonis osalevad pooled ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

13)	„ICCATi konventsiooni ala“ – kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed;

14)	„säästva kalapüügi partnerlusleping“ – rahvusvaheline leping, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37;

15)	„laeva pikkus“ – laevakere pikkus, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini;

16)	„suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

17)	„suur kalalaev“ – kalalaevad, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

18)	„suur püügilaev“ – püügilaev, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

19)	„ICCATi suurte kalalaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste suurte kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal;

▼M3

20)	„abilaev“ – laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki, sealhulgas varustab püügilaeva ning laseb vette, teenindab ja võtab välja peibutuspüügivahendeid;

▼B

21)	„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja ICCATi liikide vastuvõtmisega suurelt pelaagiliselt õngejadalaevalt;

22)	„ICCATi transpordilaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida;

23)	„ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal troopikatuune püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida;

▼M3

23a)	„ujuvobjekt“ – looduslik või tehislik pinnal või pinna all ujuv objekt, mis ei suuda liikuda iseseisvalt; peibutuspüügivahendid on tahtlikult kasutatavad või jälgitavad inimtekkelised ujuvobjektid; palgid on inimtekkelistest ja looduslikest allikatest juhuslikult eraldunud ujuvobjektid;

▼M3

24)	„peibutuspüügivahend“ – tehis või looduslikust materjalist alaline, poolalaline või ajutine objekt, konstruktsioon või seade, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi kalu; mis võib olla ankurdatud või triiviv;

▼M3

24a)	„peibutuspüügivahendi rakendus“ – peibutuspüügivahendiga seotud tuuniparve ümber rakendatud püügivahend;

▼B

25)	„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ – määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud kalapüük;

26)	„ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“ – nende laevade nimekiri, mida ICCAT käsitab laevadena, mille pardal tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

27)	„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb põhiõngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant arvukalt õngekonkse;

▼M3

27a)	„pinnalähedased õngejadad“ – õngejadad, mille kasutamisel on enamik õngekonksudest vähem kui 100 meetri sügavusel;

▼B

28)	„seinnoot“ – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

29)	„õngekonks“ – painutatud ja teravdatud tükk terastraati;

▼M3

30)	„rõngaskonks“ – õngekonks, mille teravik asetseb konksu säärega risti, moodustades üldjuhul ringja või ovaalse kuju; rõngaskonksu nihe ei tohiks olla suurem kui 10 kraadi;

31)	„toimiv poi“ – eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

▼B

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Troopikatuunid

Artikkel 5

Suursilm-tuuni püügiks kasutatavate suurte liidu püügilaevade arvu piiramine

Selliste suurte liidu püügilaevade arv ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüda, määratakse kindlaks:

selliste liidu püügilaevade keskmise arvu ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimusena, mida kasutati suursilm-tuuni sihtpüügiks ICCATi konventsiooni alal 1991. ja 1992. aastal, ning

30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdnud liidu püügilaevade arvu piirmäära põhjal.

▼M3

Artikkel 5a

Troopikatuuni püügivõimsuse piirang

Liikmesriigid kehtestavad iga aasta 31. jaanuariks troopikatuuni iga-aastased püügi- ja püügivõimsuse kavad.

Liikmesriigid tagavad, et nende üldist õngejada- ja seinnoodalaevastiku püügivõimsust majandatakse vastavalt lõikes 1 osutatud iga-aastastele püügi- ja püügivõimsuse kavadele, eelkõige selleks, et piirata troopikatuuni püüki kooskõlas liidu õigusega kehtestatud püügi piirnormidega.

Liikmesriigid ei suurenda abilaevade arvu võrreldes 2023. aasta juunis registreeritud arvuga.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kuupäevad, mil kogu nende troopikatuuni liikide püügi piirnorm on ära kasutatud. Komisjon saadab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Liidu seinnoodalaevade ja suurte õngejadalaevade (üldpikkus 20 meetrit või rohkem) puhul teatavad liikmesriigid komisjonile troopikatuuni püügist igakuiselt, hakates andmeid edastama iganädalaselt, kui on püütud 80 % nende püügi piirnormidest.

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga kolme kuu järel nende lipu all sõitvate laevade püütud troopikatuunide kogused liikide kaupa 15 kalendripäeva jooksul pärast püügiperioodi lõppu, st iga aasta 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks ning järgmise aasta 15. jaanuariks, välja arvatud juhul, kui sellist teavet edastatakse komisjonile igakuiselt. See teave saadetakse kas iga kolme kuu järel või kord kuus, kasutades püügiandmete koondaruande vormi. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. aprilliks, 30. juuliks ja 30. oktoobriks ning järgmise aasta 30. jaanuariks.

▼B

Artikkel 6

Suurte troopikatuunipüügilaevade ja abilaevade eripüügiluba

Liikmesriigid annavad nende lipu all sõitvatele suurtele püügilaevadele välja kalapüügilube troopikatuunide püüdmiseks ICCATi konventsiooni alal kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 2 ) asjaomaste sätetega.

Liikmesriigid annavad kalapüügilube nende lipu all sõitvatele abilaevadele, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud laevade mis tahes viisil toetamiseks.

▼M3

Artikkel 6a

Liidu seinnoodalaevade püütud troopikatuunide tagasiheite keeld

Liidu seinnoodalaevad, kellel on lubatud troopikatuuni püüda, hoiavad pardal, lossivad või laadivad sadamas ümber kõik püütud troopikatuunid.

Ühtki liidu seinnoodalaeva püütud troopikatuuni ei tohi vette tagasi heita pärast seda, kui võrk on täielikult suletud ja üle poole võrgust on pardale tõstetud. Kui võrgu sulgemisel või pardale tõstmisel tekib tehniline probleem, mis ei võimalda seda keeldu järgida, peab kapten või tema nimel tegutsevad meeskonnaliikmed tegema kõik endast oleneva, et tuun võimalikult kiiresti vette tagasi lasta.

Erandina lõikest 1 võib troopikatuuni vette tagasi heita järgmistel juhtudel:

kui kapten teeb kindlaks, et püütud troopikatuun on seinnoota kinni jäänud või purustatud, rüüstamise tõttu kahjustatud või surnud ja lagunenud võrgus püügivahendi rikke tõttu, mis on takistanud võrgu tavapärast väljavõtmist, kalade püüki ja nende elusalt vabastamist;

kui kapten teeb kindlaks, et troopikatuun on püütud püügireisi viimase püügivahendite püügile asetamise ajal ja nii püütud tuuni ladustamiseks puudub piisav ladustamisvõimsus, neid kalu võib vette tagasi heita ainult juhul, kui

kapten või meeskonnaliikmed üritavad tuunid võimalikult kiiresti elusalt vabaks lasta ning

ii)

pärast vette laskmist ei tehta muid püügitoiminguid, kuni laeva pardal olevad tuunid lossitakse või laaditakse ümber;

Kalalaevade kaptenid teatavad kogu vette tagasi heidetud saagist oma laeva(de) lipuliikmesriigile. Liikmesriigid saadavad tagasiheitearuanded komisjonile I ja II ülesande andmete hulgas.

▼B

Artikkel 7

ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist juhtumitest, mille tagajärjel tuleb ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrikannet muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sellist juhtumit ICCATi sekretariaadile.

▼M3

Suurte kalalaevadega, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, sealhulgas abilaevadega, on keelatud püüda troopikatuune ICCATi konventsiooni alal ning sealt püütud troopikatuune nende pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida ning sellist tegevust toetada, sealhulgas vette lasta ja välja võtta peibutuspüügivahendeid või poisid. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Liidu kalalaevadel, millel ei ole artikli 6 kohaselt luba troopikatuuni püüda, võib lubada pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida troopikatuuni kaaspüüki vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande nende lipu all sõitvatele laevadele lubatud kaaspüügi maksimaalse piirnormi kohta ja teabe selle kohta, kuidas nad tagavad kõnealusest piirangust kinnipidamise.

Artikkel 8

Konkreetsel aastal troopikatuuni püügiks kasutatavate laevade nimekiri

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal või osutati püügitegevusele mis tahes tuge (abilaevad) eelmisel kalendriaastal. Seinnoodalaevade puhul hõlmab kõnealune loetelu ka abilaevu, mis toetasid püügitegevust, olenemata nende lipuriigist. Komisjon edastab ICCATi sekretariaadile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 8a

Suursilm-tuuni ala- või ülepüük

Liikmesriigi suursilm-tuuni aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib, kui see on asjakohane, lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, vastavalt suursilm-tuuni kohta kehtivatele ICCATi soovitustele.

Suursilm-tuuni püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.

▼B

Artikkel 9

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. detsembriks nende lipu all sõitvate selliste seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahendite kasutamise majandamiskavad, millega püütakse troopikatuune peibutuspüügivahendite abil. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile järgneva aasta 31. jaanuariks.

Lõikes 1 osutatud majandamiskava eesmärk on:

parandada teadmisi peibutuspüügivahendite omaduste, poide omaduste ja peibutuspüügivahenditega püügi, sealhulgas püügikoormuse kohta, ning sellega kaasneva mõju kohta sihtliikidele ja mittesihtliikidele;

hallata tõhusalt peibutuspüügivahendite ja paakpoide kasutamist, nende merest väljavõtmist ja võimalikku kadumist;

vähendada ja piirata peibutuspüügivahendite ja nendega tehtava püügi mõju ökosüsteemile, sh vajaduse korral käsitleda seda kalastussuremuse eri näitajate (nt kasutatud peibutuspüügivahendite arv, sealhulgas seinnoodalaevade kasutatud peibutuspüügivahendite arv, püügivõimsus, abilaevade arv) põhjal.

Lõikes 1 osutatud majandamiskavad sisaldavad II lisas sätestatud teavet.

▼M3

Liikmesriigid tagavad, et laeval ei kasutata samaaegselt rohkem kui 300 toimiva poiga peibutuspüügivahendit.

Toimivate poidega peibutuspüügivahendite arvu kontrollitakse telekommunikatsiooniarvete kontrollimise teel. Sellist kontrolli teevad liikmesriigi pädevad asutused.

Liikmesriigid võivad nende lipu all sõitvatel seinnoodalaevadel lubada rakendada ujuvobjekte tingimusel, et kalalaeva pardal on kas vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem, mis suudab kontrollida rakenduse tüüpi ja liigilist koostist ning edastab püügitegevuse kohta teavet ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

▼B

Artikkel 10

Peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded

Peibutuspüügivahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla materjaliga kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millesse takerdumise oht on mittesihtliikidele kõige väiksem, ning

veealused osad peavad olema valmistatud üksnes sellisest materjalist, mille külge mittesihtliigid kinni ei jää.

▼M3

Peibutuspüügivahendite kasutamisel ja projekteerimisel peavad liikmesriigid:

tagama, et kõik kasutatavad peibutuspüügivahendid oleksid takerdumiskindlad kooskõlas X lisas esitatud suunistega;

püüdma tagada, et kõik peibutuspüügivahendid oleksid valmistatud biolagunevatest materjalidest, nagu muust materjalist kui plastist (välja arvatud peibutuspüügivahendite seirepoide konstruktsioonis kasutatavad materjalid).

Liikmesriigid peavad andma komisjonile igal aastal aru oma peibutuspüügivahendite majandamiskavades lõike 2 järgimiseks võetud meetmetest.

▼B

Artikkel 11

Laevade edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid iga peibutuspüügivahendi vettelaskmise kohta ja esitatakse järgmine teave:

peibutuspüügivahendi asukoht;

peibutuspüügivahendi kasutamise kuupäev;

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp – nt lihtne poi või kajaloodiga seotud) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida;

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal ning veealuse rippuva elemendi nakkuva osa omadused).

Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi iga külastuse kohta (sõltumata sellest, kas loomust võetakse või mitte) ja esitatakse järgmine teave:

külastusviis (haalamine, pardale tõstmine, elektroonikaseadmete kasutamine);

peibutuspüügivahendi asukoht;

külastuse kuupäev;

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

▼M3

peibutuspüügivahendi kirjeldus või tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida);

▼B

kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud, või kui peibutuspüügivahendi külastuse järel loomust ei võeta, märgitakse selle põhjus (näiteks ei ole piisavalt kala või on kalad liiga väikesed);

▼M3

poi tunnus.

▼B

Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning kõigil liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kaotamise kohta ja esitatakse järgmine teave:

viimane registreeritud asukoht;

viimase registreeritud asukoha kuupäev;

▼M3

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus).

Liidu kalalaevad peavad vette lastud peibutuspüügivahendite nimekirja, mis sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet ning mida ajakohastatakse iga kuu kooskõlas II ülesande andmete nõuetega.

▼B

Artikkel 12

Liikmesriikide edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15 päeva enne ICCATi poolt asjaomaseks aastaks kehtestatud tähtpäeva järgmise teabe, et teha see ICCATi sekretariaadile kättesaadavaks:

tegelikult vette lastud peibutuspüügivahendite arv kvartalipõhiselt peibutuspüügivahendi tüübi kaupa, märkides peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi/poi või kajaloodi olemasolu või puudumise;

▼M3

kasutatavate paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, hüdrolokaator, kajaloodiga hüdrolokaator) kuus kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;

igal laeval jälgitavate aktiveeritud ja deaktiveeritud paakpoide/poide keskmine arv kuus;

aktiivse poiga, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kuus;

▼B

iga abilaeva puhul merel oldud päevade arv, ühe ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning lipuliikmesriik;

▼M3

seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade püük, püügikoormus ja püügivahendite püügile asetamiste arv (seinnoodalaevade puhul) püügiviiside kaupa (ujuvobjektiga seotud ja sidumata parved) kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;

kui seinnoodalaevad püüavad koos söödaga õngelaevadega, siis söödaga õngelaevadega seotud seinnoodalaevade püügi ja püügikoormuse aruandlus kooskõlas I ja II ülesande andmete nõuetega.

▼B

Artikkel 13

Püügipäevik

Liikmesriigid tagavad, et

paber- ja elektroonilistel kandjatel püügipäevikud ning asjakohasel juhul peibutuspüügivahendi päevikud kogutakse kiiresti kokku ja tehakse liidu teadlastele kättesaadavaks;

II ülesande andmed, mis edastatakse komisjonile artikli 50 kohaselt, sisaldavad püügipäevikutest või vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikutest saadud teavet.

▼M3

Artikkel 14

Vaatlejate kohalolek ja peibutuspüügivahendite vette laskmise keelamine noorte isendite kaitsmiseks

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad ei lase vette triivivaid peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne liidu õigusega kehtestatud keeluaegade algust.

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, millel on lubatud püüda troopikatuuni, kehtestavad vaatlejate minimaalse kohaloleku järgmiselt:

tagavad oma õngejadalaevade puhul, mille üldpikkus on 20 meetrit või rohkem, 2022. aastaks vaatleja kohaloleku vähemalt 10 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil;

tagavad oma seinnoodalaevade puhul vaatleja kohaloleku 100 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heakskiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil.

Liikmesriigid esitavad 30. aprilliks vaatlejate või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi poolt eelmise aasta kohta kogutud teabe ICCATi sekretariaadile ning ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, võttes arvesse artiklis 72 osutatud konfidentsiaalsusnõudeid.

▼B

Artikkel 15

Troopikatuunide püük teatavates Portugali vetes

Keelatud on pardal hoida mis tahes kogust troopikatuuni, mis on püütud seinnoodaga Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust; samuti on nimetatud piirkondades keelatud kõnealuste liikide püük seinnoodaga. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

▼M3

Artikkel 16

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse keeluajal kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.

II PEATÜKK

Pikkuim-tuun

1. jagu

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuun

▼B

Artikkel 17

Laevade arvu piiramine

ICCATi konventsiooni alal määratakse selliste liidu püügilaevade maksimaalne arv, millega püütakse Põhjaatlandi pikkuim-tuuni, kindlaks selliste liidu püügilaevade keskmise arvu põhjal, millega püüti Põhjaatlandi pikkuim-tuuni sihtliigina ajavahemikul 1993–1995.

▼M3

Artikkel 17a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate suurte kalapüügilaevade eriload

Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele kalapüügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügiks load vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ( 3 ) määruse (EL) 2017/2403 sätetele.

Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kaaspüüki pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda ja lossida vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma lipu all sõitvatele laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.

Artikkel 17b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ala- ja ülepüük

Liikmesriigi Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib vastavalt juhtumile lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, vastavalt Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kohta kehtivatele ICCATi soovitustele.

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.

Artikkel 17c

Andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta

Lipuliikmesriigid, kelle laevad püüavad Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, edastavad täpsed ja kinnitatud andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta ICCATi sekretariaadile artiklis 50 osutatud I ja II ülesande andmete hulgas.

2. jagu

Vahemere pikkuim-tuun

Artikkel 17d

Vahemere pikkuim-tuuni harrastuspüük

Ilma et see mõjutaks riigi või liidu õigusest tulenevat harrastuskalapüügi keeldu, ei tohi harrastuskalapüügiga tegelevad füüsilised või juriidilised isikud püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida rohkem kui kolm Vahemere pikkuim-tuuni isendit laeva kohta päevas.

Harrastuskalapüügi käigus püütud Vahemere pikkuim-tuuni turustamine on keelatud.

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja ICCATi sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne tegevuse alustamist nimekirja kõigist harrastuspüügiks kasutatavatest laevadest, millel on luba püüda Vahemere pikkuim-tuuni. Laevadel, mis sellesse nimekirja ei kuulu, ei lubata Vahemere pikkuim-tuuni püüda.

▼B

III PEATÜKK

Mõõkkala

1. jagu

Atlandi ookeani mõõkkala

Artikkel 18

Põhjaatlandi mõõkkala varude majandamise kavad

Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot ja kelle laevad püüavad Põhjaatlandi mõõkkala, esitavad komisjonile oma majandamiskavad iga aasta 15. augustiks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

▼M3

Artikkel 18a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüdvate suurte (kala)püügilaevade eriload

Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele (kala)püügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügiks load vastavalt määruse (EL) 2017/2403 sätetele.

Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kaaspüüki pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda ja lossida vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma lipu all sõitvatele laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.

Artikkel 18b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala alapüük

Liikmesriigi Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata osa võib lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile kohandamise aastal või enne seda, järgides Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kohta kehtivad ICCATi soovitusi.

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.

▼B

Artikkel 19

Põhjaatlandi mõõkkala alammõõt

Keelatud on püüda, pardal hoida ja ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ning pakkuda, müüa ja turustada mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Erandina lõikest 1 võib juhupüügina püütud mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kuni 15 % ulatuses mõõkkala kogusaagist pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna ja pakkuda.

Lõikes 2 osutatud 15 % hälbe arvutamiseks võrreldakse kõnealuste mõõtudega mõõkkalade arvu mõõkkalade kogusaagiga ühe lossimise kohta.

2. jagu

Vahemere mõõkkala

▼M3

IV PEATÜKK

Purikalalane, purikala, sinine marliin, valge piikkoon ja ümarsoom-odanina.

Artikkel 27

Elusalt püütud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina vabaks laskmine

Liidu pelaagilised õngejadalaevad ja liidu seinnoodalaevad lasevad võimaluste piires viivitamata vabaks kõik sinised marliinid (Makaira nigricans), valged piikkoonud (Tetrapturus albidus) ja ümarsoom-odaninad (Tetrapturus georgei), kes on väljatõmbamisel elusad, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust ning viisil, mis põhjustab võimalikult vähe kahju ja maksimeerib vabaks laskmise järgse ellujäämise.

Liikmesriigid soodustavad ICCATi soovituse 19-05 1. lisas täpsustatud ohutu käitlemise ja elusalt vabaks laskmise menetluste miinimumnõuete rakendamist, koostades oma laevastikule suunised. Püütud elusate siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade ohutuks vabaks laskmiseks, peab liidu kalalaevadel olema tekil kergesti kättesaadav ja meeskonnaliikmetele kergesti ligipääsetav tõsteseade, polditangid, konksuvabastid ja tamiililõikur.

Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevade kaptenid ja meeskonnaliikmed oleksid saanud asjakohase väljaõppe, teadlikud nõuetekohastest leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabaks laskmise tehnikatest ning kasutaksid neid ja hoiaksid pardal kõiki siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade vabaks laskmiseks vajalikke vahendeid vastavalt lõikes 2 osutatud ohutu käitlemise ja elusalt vabaks laskmise menetluse miinimumnõuete suunistele.

Liikmesriigid püüavad ICCATi püügil minimeerida siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade vabaks laskmise järgse suremuse.

Liikmesriigid võivad oma püügi piirnormide ulatuses lubada oma lipu all sõitvatel pelaagilistel õngejadalaevadel ja seinnoodalaevadel püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida surnud sinist marliini ja valget piikkoonu ning ümarsoom-odanina.

Artikkel 28

Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel

Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini, valget odanina ja ümarsoom-odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil. Selliseid lossitavaid koguseid ei arvata asjaomase liikmesriigi püügipiirarvust maha, nagu on liidu lossimise piirnormide alusel sätestatud ICCATi soovituse 19-05 punktis 2, tingimusel, et sellist keeldu selgitatakse sõnaselgelt käesoleva määruse artiklis 71 osutatud liikmesriigi aastaaruandes.

Artikkel 29

Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüük

Lipuliikmesriigid, mille laevadel tegeldakse sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüügiga, jätavad kõnealuse püügi käigus lossitud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina saagist 5 % teadusliku vaatlemiskava jaoks.

Sinise marliini harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 251 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 168 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Harrastuskalapüügi käigus püütud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina rümpade ja nende osade müümine ja müügiks pakkumine on keelatud.

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et harrastuskalapüügil lastakse kõik vabaks lastud kalad vette tagasi viisil, mis tekitab võimalikult vähe kahju.

Artikkel 29a

Andmete kogumine purikalade kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid purikalade püügi, sealhulgas elusate ja surnud kalade vette tagasi laskmise kohta ning esitavad need andmed igal aastal oma I ja II ülesande andmete hulgas, et toetada kalavarude hindamise protsessi.

Artikkel 29b

Andmete kogumine ja aruandlus purikalalaste, sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina kohta

Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed purikalalaste püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta kooskõlas ICCATi nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

Liikmesriigid esitavad komisjonile ICCATi soovituse 18-05 1. lisa kohased purikalalastega seotud kontroll-lehed, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning purikalalaste kaitseks ja majandamiseks.

Suutmatus esitada sinist marliini, valget piikkoonu ja ümarsoom-odanina käsitlevaid I ülesande andmeid, sealhulgas surnud saagi vette tagasi laskmise kohta vastavalt ICCATi resolutsioonile 01-06 ja ICCATi soovitusele 11-15, toob kaasa nende liikide pardal hoidmise keelu.

▼B

V PEATÜKK

Haid

Artikkel 30

Üldsätted

Mittesihtliigina juhuslikult püütud haid, kes on elus ja keda ei kasutata toiduks ega elatiseks, tuleb vabastada.

Liikmesriigid teevad võimaluse korral teadusuuringuid ICCATi konventsiooni alal püütud hailiikide kohta, et parandada püügivahendite selektiivsust, teha kindlaks võimalikud noorkalade elupaigad ja kaaluda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks sulgemise ja muude meetmete vajalikkust. Sellised teadusuuringud annavad teavet peamiste bioloogiliste ja ökoloogiliste parameetrite, elutsükli ja käitumisharjumuste kohta, samuti võimalike paaritumis-, kudemis- ja kasvupaikade kohta.

Artikkel 31

Harilik heeringahai (Lamna nasus)

Koos ICCATi kalavarudega püütud hariliku heeringahai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud harilikud heeringahaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 32

Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)

Koos ICCATi kalavarudega püütud suursilm-rebashaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud suursilm-rebashaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

▼M3

Artikkel 33

Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

Liidu kalalaevadega püütud Põhja-Atlandi lühiuim-makohaisid ei tohi kahjustada ja need tuleb võimaluste piires viivitamata vabaks lasta, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust.

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad kohaldavad Põhja-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardeid, mis on sätestatud IX lisas.

Artikkel 33a

Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad kohaldavad Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardeid, mis on sätestatud IX lisas.

Liikmesriigid teatavad iga kuu komisjonile kõigist lubatud lossimistest nende lipu all sõitvatel laevadel, millel on lubatud püüda Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaisid. Kõnealused aruanded esitatakse komisjonile 15 päeva jooksul pärast selle kalendrikuu lõppu, mil püük toimus. Lisaks sellele esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande nende lipu all sõitvate laevade vette tagasi lastud surnud saagi, elusalt vabaks lastud saagi ja kogupüügi kohta.

Lipuliikmesriigid, kelle laevadega on püütud (lossitud ja vette tagasi lastud surnud saak) Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid, edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks statistilise metoodika, mida kasutati surnud saagi ja elusate kalade vette tagasi laskmise hindamiseks. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevad liikmesriigid annavad samuti teavet oma andmekogumisprogrammide kohta.

Liikmesriigid esitavad komisjonile osana oma iga-aastaste ülesannete I ja II andmete esitamisest kõik vajalikud andmed Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide kohta, sealhulgas hinnangulised andmed vette tagasi lastud surnud saagi ja elusalt vabaks lastud saagi kohta, kasutades ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt heaks kiidetud meetodeid.

Kalalaevadel, mille pardal hoitakse Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid, on keelatud koos ICCATi kalavarudega püütud Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid täielikult või osaliselt ümber laadida.

▼B

Artikkel 34

Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)

Pikkuim-hallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on ICCATi kalavarudega seotud püügi korral keelatud.

Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud pikkuim-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 35

Vasarhaid

Koos ICCATi kalavarudega püütud perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud vasarhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 36

Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)

Koos ICCATi kalavarudega püütud siidhallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

Koos ICCATi kalavarudega püütud siid-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata hiljemalt enne kõnealuse saagi kalatrümmidesse paigutamist, pöörates seejuures piisavat tähelepanu laevapere liikmete ohutusele.

Liidu seinnoodalaevade puhul, millega püütakse kala ICCATi konventsiooni alal, võetakse täiendavaid meetmeid, et juhuslikult püütud siid-hallhaide ellujäämise määra suurendada. Liikmesriigid annavad komisjonile edusammudest aru artiklis 71 osutatud aastaaruandes.

▼M3

Artikkel 36a

Andmete kogumine haide kohta

Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed haide püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta kooskõlas nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

Liikmesriigid esitavad komisjonile ICCATi soovituse 18-06 1. lisas sätestatud haidega seotud rakendamise kontroll-lehed, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning haide kaitseks ja majandamiseks.

▼B

Artikkel 37

Hailiikidelt teaduslike vaatlejate ja muude volitatud isikute poolt võetavad proovid

Erandina keelust hoida pardal harilikku heeringhaid, suursilm-rebashaid, pikkuim-hallhaid ja vasarhaid (perekond Sphyrnidae, v.a Sphyrna tiburo) ning siidhallhaid, nagu on sätestatud artiklites 31, 32, 34, 35 ja 36, on teaduslikele vaatlejatele bioloogiliste proovide kogumine kaubandusliku kalapüügi käigus ning konventsiooniosaliste volitatud isikutele bioloogiliste proovide kogumine lubatud järgmistel tingimustel:

bioloogilised proovid kogutakse üksnes loomuses olevatelt surnud loomadelt;

bioloogilised proovid võetakse sellise uurimisprojekti raames, millest on ICCATi alalise uuringute ja statistikakomiteele teatatud ning mille koostamisel on võetud arvesse kõnealuse komitee soovitatud teadusprioriteete. Uurimisprojekt peaks sisaldama üksikasjalikku dokumenti, milles kirjeldatakse projekti eesmärki, kasutatud meetodeid, võetavate proovide arvu ja liiki ning nende võtmise aega ja piirkonda;

bioloogilisi proove hoitakse laeva pardal kuni lossimis- või ümberlaadimissadamani, ning

kõigi käesoleva artikli kohaselt võetud proovidega peab kuni lõpliku lossimissadamani olema kaasas lipuriigiliikmesriigi luba ning prahitud laevade puhul prahtiva konventsiooniosalise ja lipuliikmesriigi luba. Selliseid proove ega haide muid proovideks kogutud osi ei tohi turustada ega müüa.

Lõikes 1 osutatud bioloogilised proovid hõlmavad eelkõige selgroolülisid, kudesid, suguelundkonda, magu, nahaproove, soolestikku, lõugu, tervet kala või skeletti taksonoomiliste uuringute ja loomastiku andmiku jaoks.

Proovivõtuga alustatakse üksnes pärast asjaomaselt liikmesriigilt sellekohase loa saamist.

VI PEATÜKK

Merelinnud

Artikkel 38

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes

Kõigil 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes seilavatel kalalaevadel on olemas ja kasutatakse linnutõrjeliine ja -poste, mis vastavad V lisas sätestatud nõuetele ja täiendavatele juhistele.

Linnutõrjeliinid tuleb kasutusele võtta alati enne õngejada vettelaskmist.

Kui see on otstarbekas, tuleb kasutada veel teist linnutõrjeposti ja -liini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed.

Kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

Õngejadalaevad, millega püütakse mõõkkala monokiust õngejadadega, on lõigete 1, 2 ja 3 nõuetest vabastatud, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

õngejadad lastakse vette öösel: öö on vastavalt meresõidu aastaraamatule määratletud kui ajavahemik nautilise hämariku ja koidu vahel kalapüügi geograafilises asukohas ning

kasutakse minimaalselt 60-grammist raskust, mis on paigutatud õngekonksust maksimaalselt 3 meetri kaugusele, et saavutada optimaalne vajumiskiirus.

Sellise laeva lipuliikmesriik, mille puhul kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teatab komisjonile oma teadustulemustest, mis saadi kõnealuste laevade pardal olnud teaduslikelt vaatlejatelt.

Artikkel 39

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool

Õngejadalaevadel rakendatakse V lisas sätestatud nõuete ja täiendavate juhiste kohaselt vähemalt kahte järgmist kaaspüügi vähendamise meedet:

püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega;

linnutõrjeliinid;

õngejadade varustamine raskustega.

Artikkel 40

Merelindudega seotud aruandluskohustused

Õngejadalaevadel kogutakse teavet merelindudega kokkupuute juhtumite, sealhulgas juhupüügi kohta ja esitatakse see lipuliikmesriigile. Liikmesriigid esitavad saadud teabe komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas rakendatakse artiklites 38 ja 39 sätestatud meetmeid ning milliseid edusamme on liidu tegevuskava rakendamisel tehtud, et vähendada õngejadapüügil merelindude juhupüüki.

VII PEATÜKK

Merikilpkonnad

Artikkel 41

Üldsätted merikilpkonnade kohta

Seinnoodalaevadel välditakse merikilpkonnade sissepiiramist nootadega ning vabastatakse võrkudesse, sealhulgas peibutuspüügivahenditesse sattunud või takerdunud merikilpkonnad. Seinnootade või peibutuspüügivahendite ja merikilpkonnade kokkupuutest teatatakse oma lipuliikmesriigile.

Pelaagilistel õngejadalaevadel peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks sellisel viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämisvõimalusi.

▼M3

2a.

Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad pinnalähedaste õngejadadega:

kasutavad ainult suuri rõngaskonkse;

kasutavad ainult kalasööta või

kasutavad muid meetmeid, mis on läbi vaadatud ja mille ICCAT on mõjusaks tunnistanud ja heaks kiitnud, et vähendada pinnalähedase õngejadaga püügil kokkupuudet merikilpkonnadega.

▼B

Pelaagiliste õngejadalaevade kalurid kasutavad lõikes 2 osutatud varustust vastavalt VI lisale, et merikilpkonnade ellujäämise tõenäosus oleks võimalikult suur.

▼M3

Liikmesriigid:

tagavad juhul, kui on dokumenteeritud kokkupuuteid merikilpkonnadega ja neist on teatatud ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, et kokkupuuteid merikilpkonnadega vähendatakse ja hoitakse ära nii palju kui võimalik, kasutades selleks (jätkuvalt) vähemalt ühte järgmistest kaaspüügi vähendamise meetmetest:

alternatiivsed või uued püügivahendite liigid ja püügivahendite uuendused;

ii)

ajalised püügipiirangud ja püügipiirkonna sulgemine juhtudel, kui on suurem oht merikilpkonnadega kokkupuutumiseks;

iii)

passiivpüüniste mõjus märgistus, mis võimaldab merikilpkonnadel neid märgata, näiteks võrguvärvide, helkurite, suurema läbimõõduga nööri, korkide või muude materjalide kasutamine võrgus;

iv)

püügikäitumise ja -strateegia muutmine (näiteks vähendatud veesoleku aeg jmt);

nõuavad, et nende lipu all sõitvad seinnoodalaevad:

väldiksid võimaluse korral merikilpkonnade sissepiiramist;

ii)

vabastaksid võimaluse korral sissepiiratud või takerdunud merikilpkonnad, sealhulgas peibutuspüügivahenditest, ning

iii)

tagaksid, et X lisa kohaselt valmistatud peibutuspüügivahendid kõrvaldaksid tulemuslikult merikilpkonnade takerdumise ohu;

võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada merikilpkonnade ohutu vabaks laskmine nii, et nende ellujäämise tõenäosus oleks maksimaalne, nõudes, et:

seinnooda- ja õngejadalaevadel ning muudel nende lipu all sõitvatel laevadel, mis kasutavad püügivahendeid, millesse võivad merikilpkonnad takerduda, oleksid pardal konksude eemaldamise seadmed, õngeliini lõikurid ning korvtõstukid või kahvad vastavalt iga püügivahendi tüübile ja kooskõlas FAO suunistega merikilpkonnade käitlemise ja vabaks laskmise parimate tavade kohta merikilpkonnade suremuse vähendamiseks seoses püügitoimingutega (2009) (edaspidi „FAO suunised“);

ii)

punktis i osutatud laevade omanikud, käitajad ja meeskonnaliikmed ning kõik pardal olevad vaatlejad kasutavad kõnealuses punktis osutatud seadmeid kooskõlas VI lisas esitatud merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabaks laskmise tavadega ning kooskõlas FAO suunistega;

iii)

lisaks julgustatakse punktis i osutatud laevade omanikke, käitajaid ja meeskonnaliikmeid läbima kõnealuses punktis osutatud seadmete kasutamise koolitusi;

nõuavad oma kaluritelt, kes püüavad ICCATi konventsiooniga hõlmatud liike, et nad tooksid võimaluse korral võimalikult kiiresti pardale kõik püütud merikilpkonnad, kes on koomas või passiivsed, ja aitaksid kaasa nende taastumisele, sealhulgas elustaksid neid enne vette tagasi laskmist vastavalt VI lisa C jaole;

tagavad, et kalurid on teadlikud VI lisas kirjeldatud nõuetekohastest leevendus- ja käitlemismeetoditest ning kasutavad neid.

Liikmesriigid püüavad 1. jaanuariks 2024 suurendada teadusliku vaatlemiskava jaoks õngejadalaevadel püütud saaki ICCATi püügipiirkondades, kus merikilpkonnade esinemine on dokumenteeritud ning sellest on teavitatud ICCATi alalist uuringute ja statistikakomiteed, üle nõutava 5 %lise miinimumtaseme 10 %ni. Seda kasvu on võimalik saavutada vaatlejate või elektrooniliste seiresüsteemide või mõlema abil.

Olenemata esimeest lõigust võib liikmesriik juhul, kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alla 15-meetrise kogupikkusega laevade puhul alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi, mille korral kogutakse käesolevas määruses sätestatuga samaväärseid andmeid viisil, mis tagab võrreldava katvuse. Käesoleva lõigu kohased alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama aastakoosolekul ICCATi heakskiidu.

Vahemeres:

ei kohaldata lõiget 2a;

kohaldatakse lõikeid 4 ja 5 alates 1. jaanuarist 2026.

▼B

Artikkel 42

Merikilpkonnadega seotud aruandluskohustused

Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe oma laevade kokkupuutest merikilpkonnadega ICCATi konventsiooni alal püügivahendite liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

püügimäärad, püügivahendite omadused, aeg ja asukoht, sihtliigid ja seisund tagasiheitel (st lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt);

merikilpkonnalistega kokkupuute jaotus liigiti ning

õnge või võrku takerdumise viis (sealhulgas peibutuspüügivahendid), sööda liik, õngekonksu suurus ja liik ning looma suurus.

Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruande raames artikli 41 rakendamisest ja muudest asjakohastest meetmetest, mida on seoses ICCATi kalavarudega 2010. aastal avaldatud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) suuniste (mille eesmärk on vähendada merikilpkonna suremust püügioperatsioonidel) rakendamiseks võetud.

VIII PEATÜKK

Hariliku tuuni ja mõõkkala püügivõimalused

▼M2 —————

▼B

III JAOTIS

ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 44

ICCATi suurte kalalaevade register

Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 4 ) asjaomaste sätetega nende lipu all sõitvatele suurtele kalalaevadele välja kalapüügilube ICCATi konventsiooni alal ICCATi liikide püüdmiseks, pardalhoidmiseks, ümberlaadimiseks ja lossimiseks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte kalalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane kalapüügiluba. Komisjon esitab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi suurte kalalaevade registrisse.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb ICCATi suurte kalalaevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrit muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe hiljemalt 45 päeva jooksul pärast vastavat sündmust ICCATi sekretariaadile.

Suurtel kalalaevadel, mis ei ole ICCATi suurte kalalaevade registrisse kantud, on keelatud ICCATi konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi liike. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

▼M3

Artikkel 44a

Laevaseiresüsteem

Kui kalalaevadele on paigaldatud seireseadmed kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 seireseadmed, peavad liikmesriigid tagama, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele paigaldatud seireseadmed toimivad alaliselt ja pidevalt ning et teavet kogutakse ja edastatakse liikmesriigi pädevatele asutustele seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi teiste ICCATi liike püüdvate laevade puhul vähemalt kord kahe tunni tagant.

Liidu kalalaeva pardale paigaldatud jälgimisseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral tuleb seade parandada või asendada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul vähemalt ühe kuu jooksul alates rikke ilmnemisest, välja arvatud juhul, kui laev ei tegutse enam ICCATi konventsiooni alal. Liidu kalalaevad ei tohi alustada püügireisi ilma, et jälgimisseade oleks parandatud või asendatud.

▼B

II PEATÜKK

Prahtimine

Artikkel 45

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu püügilaevade ja konventsiooniosaliste vahel sõlmitud prahilepingute suhtes (v.a laevapereta prahtimised), kui asjaomased liidu püügilaevad ei vaheta oma lippu.

Artikkel 46

Üldsätted

Liidu püügilaevadel lubatakse osaleda konventsiooniosalisega sõlmitud prahilepingus üksnes juhul, kui prahitud laevade suhtes on täidetud järgmised tingimused:

prahitud laeval on prahtiva konventsiooniosalise väljastatud kalapüügiluba ja ta ei ole kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

prahitud laevadega on ühel ja samal ajal lubatud kala püüda vaid ühe prahilepingu alusel;

prahitud laevade saak laaditakse maha üksnes prahtivate konventsiooniosaliste sadamates, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on sätestatud teisiti, ning

prahtiv äriühing peab olema seaduslikult asutatud prahtiva konventsiooniosalise riigis.

Kõik ümberlaadimistoimingud merel peavad olema eelnevalt ja nõuetekohaselt prahtiva konventsiooniosalise poolt heaks kiidetud ja vastama käesoleva jaotise IV peatükile.

Artikkel 47

Teatamine

Prahilepingu sõlmimise ajal teatab lipuliikmesriik komisjonile, et ta nõustub prahilepinguga.

Kui pärast lõikes 1 osutatud komisjonile teatamist ei ole komisjon 15 kalendripäeva jooksul lisateavet küsinud, võib prahitud laev alustada asjaomast püügitegevust.

Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata iga prahilepingu lõppemisest.

Komisjon edastab viivitamata lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile.

III PEATÜKK

Püügi kontroll

Artikkel 48

Kvootide ja alammõõdu nõuete järgimine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 20. augustiks teabe ICCATi liikide kvoodikohase püügi kohta eelmisel aastal ja teabe alammõõdu järgimise kohta.

Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 49

Püügiproovi võtmine

Saagist võetakse proove, et parandada teadmisi asjaomaste ICCATi liikide bioloogiast ja hinnata kalade uurimiseks vajalikke parameetreid ning seda tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1004, ( 5 ) komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 ( 6 ) ning „Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatuga „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fishes“, mille ICCAT avaldas 1990. aastal.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud proovivõttu käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 50

Saagist ja püügikoormusest teatamine

Kui komisjon ei ole ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegade järgimiseks sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks järgmised andmed (I ülesande andmed):

andmed kalalaevastiku omaduste kohta eelmisel aastal;

hinnangulised ICCATi liikide aastase nominaalsaagi andmed (sh kaaspüügi ja tagasiheite andmed) eelmise aasta kohta.

Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks ICCATi liikide kohta järgmised andmed (II ülesande andmed):

andmed eelmise aasta saagi ja püügikoormuse kohta, mis on piirkondade kaupa ja ajaliselt üksikasjalikult jaotatud; kõnealused andmed sisaldavad hinnanguid vette tagasi heidetud ja vabastatud kalade seisukorra (surnud või elus) kohta;

andmed harrastuskalapüügi saagi kohta eelneval aastal.

Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud I ja II ülesande andmeid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine

Artikkel 51

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste ümberlaadimistoimingute suhtes:

ICCATi konventsiooni alal tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega ning

väljaspool ICCATi konventsiooni ala tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega.

Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata käesolevat peatükki ümberlaadimistoimingute suhtes, mille käigus laaditakse ICCATi konventsiooni alal püütud kala ümber väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui selline ümberlaadimine toimub muu tuunivarusid majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud ümberlaadimisprogrammi alusel.

Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste harpuunlaevade suhtes, millel laaditakse merel ümber värsket mõõkkala.

Artikkel 52

Ümberlaadimine sadamas

Kõik ümberlaadimistoimingud tehakse määratud sadamas, välja arvatud juhul, kui ümberlaadimine toimub suurte pelaagiliste õngejadalaevadega vastavalt artiklitele 53–60.

Liidu kalalaevadel peab sadamas toimuva ümberlaadimise korral täitma VII lisas sätestatud kohustusi.

Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 17–22 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 4, 6, 7 ja 8 kohaldamist.

Artikkel 53

Ümberlaadimine merel

Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehakse ümberlaadimist merel vastavalt artiklitele 54–60.

Artikkel 54

ICCATi transpordilaevade register

Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 7 ) asjaomaste sätetega välja lube nende lipu all sõitvatele transpordilaevadele, millel on õigus ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida.

Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal nende transpordilaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon esitab viivitamata kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi transpordilaevade registrisse.

Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende transpordilaevade nimekirjas. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

▼M3

Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi täitevsekretäri kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number (kui on);

—

IMO number;

—

eelmine nimi (kui on);

—

varasem lipuriik (kui on);

—

varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);

—

rahvusvaheline raadiokutsung;

—

laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

—

omanike ja käitajate nimed ja aadressid;

—

lubatud ümberlaadimise liik (st sadamas, merel);

—

ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.

▼B

Artiklis 53 osutatud ümberlaadimine merel on lubatud üksnes ICCATi transpordilaevade registrisse kantud transpordilaevadel.

Artikkel 55

Suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele ICCATi konventsiooni alal ümberlaadimise loa andmine

Liikmesriigid annavad kooskõlas määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 8 ) välja lube nende lipu all sõitvatele suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele, millel on merel ümberlaadimise õigus.

Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest ja muudatustest, mis tehakse selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on merel ümberlaadimise luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number;

—

merel ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

—

sellis(t)e transpordilaeva(de) lipuriik (-riigid), nimi (nimed) ja registrinumber(numbrid), mida suurte pelaagiliste õngejadalaevade puhul võib kasutada.

Artikkel 56

Eelnev luba merel toimuvaks ümberlaadimiseks

Kui suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel laaditakse merel ümber konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, peab selleks olema selle konventsiooniosalise eelnev luba. Kõnealuse loa originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel ei tohi enne oma lipuliikmesriigilt saadud eelneva loata midagi merel ümber laadida. Kõnealuse loa dokumentide originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud eelneva loa saamiseks esitab suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder oma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele vähemalt 24 tundi enne kavandatud ümberlaadimist järgmise teabe:

suure pelaagilise õngejadalaeva nimi ja selle number ICCATi selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade registris, kellel on merel ümberlaadimise luba;

transpordilaeva nimi ja selle number ICCATi transpordilaevade registris;

ümberlaaditav toode liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

ümberlaaditavate ICCATi liikide kogused, võimaluse korral varude kaupa;

nende ümberlaaditavate muude liikide kogused, mis on püütud koos ICCATi liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

püügi geograafiline asukoht liikide ja asjakohasel juhul varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

Artikkel 57

ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

Suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle oma lipuliikmesriigile ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast ümberlaadimist.

Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga ICCATi sekretariaadile, suure pelaagilise õngejadalaeva lipuriigist konventsiooniosalisele ja oma lipuliikmesriigile.

Vastuvõtva transpordilaeva kapten esitab vähemalt 48 tundi enne lossimist lossimisriigi pädevatele asutustele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga.

Kõigi ICCATi liikidega ja kõigi muude koos ICCATi liikidega püütud liikidega, mis lossiti või imporditi konventsiooniosalise piirkonnas või territooriumil kas töötlemata või laeva pardal töödelduna ning mis laaditi merel ümber, peab kuni esmamüügini olema kaasas ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon.

Artikkel 58

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel

Iga liikmesriik tagab, et kõigil transpordilaevadel, millel merel ümberlaadimist tehakse, on pardal ICCATi piirkondlik vaatleja vastavalt ICCATi piirkondlikule vaatlusprogrammile seoses ümberlaadimisega merel, nagu on sätestatud VIII lisas.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 kohaldamist, on ICCATi piirkondliku vaatleja ülesandeks kontrollida käesoleva peatüki järgimist ja eelkõige seda, kas lossitavad kogused vastavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonil märgitud püügikogustele ja kalalaeva püügipäevikus registreeritud püügikogustele.

Laevadel on keelatud alustada või jätkata ümberlaadimist ICCATi konventsiooni alal, kui ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei ole pardal, välja arvatud vääramatu jõu juhtudel, millest on ICCATi sekretariaadile nõuetekohaselt teatatud.

▼M3

Artikkel 58a

ICCATi merel ümberlaadimise vaatlusprogrammis osalevate vaatlejate tervis ja ohutus

Liikmesriik tagab, et iga tema lipu all sõitev laev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, oleks varustatud asjakohase ohutusvarustusega kogu reisi vältel, sealhulgas järgmisega:

kõiki pardal viibivaid isikuid mahutav päästeparv, millel on inspekteerimise sertifikaat, mis kehtib kogu vaatleja pardal oleku aja;

asjakohastele rahvusvahelistele standarditele vastavad päästevestid või päästeülikonnad kõigi pardal viibivate isikute jaoks ning

nõuetekohaselt registreeritud mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) ning mereotsingu ja -pääste radartransponder (SART), mis ei aegu enne vaatleja pardal oleku aja lõppu.

Iga liidu kalalaev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, töötab välja ja rakendab hädaolukorra tegevuskava, mida tuleb järgida juhul, kui vaatleja sureb, jääb teadmata kadunuks või on eeldatavalt üle parda kukkunud, kannatab raske haiguse või vigastuse tõttu, mis ohustab vaatleja tervist, ohutust või heaolu, või teda on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud. Selline hädaolukorra tegevuskava peab muu hulgas sisaldama ICCATi soovituse 19-10 1. lisa elemente.

Iga liidu kalalaev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, esitab hädaolukorra tegevuskava komisjonile, et edastada see ICCATile selle avaldamiseks ICCATi veebisaidil. Uue hädaolukorra tegevuskava koostamisel või selle muutmisel esitatakse see komisjonile, et edastada see ICCATile kava avaldamiseks ICCATi veebisaidil.

Liidu kalalaeval on õigus ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat pardale võtta üksnes juhul, kui see laev on esitanud hädaolukorra tegevuskava. Kui komisjon teeb hädaolukorra tegevuskavas sisalduva teabe põhjal kindlaks vastuolu ICCATi soovituse 19-10 1. lisas sätestatud standarditega, võib komisjon otsustada, et vaatleja võtmine asjaomase lipuliikmesriigi laeva pardale lükatakse edasi seni, kuni vastuolu on nõuetekohaselt kõrvaldatud.

▼B

Artikkel 59

Aruandluskohustused

Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehti eelneval aastal ümberlaadimisi, ja selleks nõusoleku andnud transpordilaevade lipuliikmesriik edastavad iga aasta 15. augustiks komisjonile järgmise teabe:

eelneval aastal ümberlaaditud ICCATi liikide kogus liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa;

eelneval aastal koos ICCATi liikidega püütud muude ümberlaaditud liikide kogused liikide kaupa, kui see on teada;

nende suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekiri, millel on eelneva aasta jooksul toimunud ümberlaadimine;

põhjalik aruanne, milles hinnatakse suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala ümber laadinud transpordilaevadele määratud ICCATi piirkondlikule vaatlejate aruannete sisu ja järeldusi.

Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 60

Esitatud andmete kooskõla

Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel on tehtud merel ümberlaadimisi, vaatab saadud teabe käesoleva määruse kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja kõigi laevade lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd lossimisriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

V PEATÜKK

Teaduslike vaatluste programmid

Artikkel 61

Riiklike teaduslike vaatluste programmide kehtestamine

Liikmesriigid kehtestavad riiklikud teaduslike vaatluste programmid, millega on tagatud järgmine:

▼M3

vaatleja kohalolek igal ICCATi liike püüdval pelaagilise õngejada-, seinnooda- ritvõnge-, mõrra-, nakkevõrgu- ja traalpüügil vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses;

▼B

erandina punktist a on transpordilaevade puhul vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 10 % püügikoormuse ulatuses;

laevastiku tegevuses ajalise ja ruumilise kohalolekuga tagatakse vajalike ja asjakohaste andmete kogumine, võttes arvesse laevastike omadusi ja püügi olemust;

andmete kogumine püügioperatsioonide kõigi aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu on määratletud artikli 63 lõikes 1.

▼M3

Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku protsent arvutatakse järgmiselt:

seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

pelaagilise õngejadaga püügi puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

ritvõngepüügi ja mõrrapüügi puhul püügipäevade arvuna;

nakkevõrgupüügi puhul püügitundide või -päevade arvuna ning

traalpüügi puhul loomuste või päevade arvuna.

▼B

Erandina lõike 1 punktist a võib liikmesriik alla 15meetrise kogupikkusega laevade puhul, ja kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi puhul on tagatud selline kohalolek, mis on võrreldav lõike 1 punktis a määratletud kohalolekuga, ja samaväärsete andmete kogumine. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad.

Komisjon esitab lõikes 3 osutatud alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama ICCATi aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

Artikkel 62

Teaduslike vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad on läbinud enne lähetamist asjakohase koolituse ja atesteerimise ning omavad vajalikku kvalifikatsiooni. Vaatlejatel peab olema järgmine kvalifikatsioon:

piisavad teadmised ja kogemused liikide kindlakstegemiseks ning eri kujuga püügivahendite kohta teabe kogumiseks;

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete kohta;

oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutavad andmed;

oskus koguda bioloogilisi proove;

nad ei ole vaatlusaluse laeva laevapere liige ning

nad ei ole vaatlusalust kalalaeva omava äriühingu töötaja.

▼M3

Artikkel 63

Teaduslike vaatlejate vastutus

Liikmesriigid nõuavad, et vaatlejad täidaksid eelkõige järgmiseid ülesandeid:

registreeriksid ja esitaksid vaadeldava laeva püügitegevuse andmed, sealhulgas koguksid vähemalt:

andmeid, et teha kindlaks kogu sihtpüük, kaaspüük ja vabaks laskmine (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja -linnud), hindaksid või mõõdaksid võimaluse korral saagi koosseisu suuruse järgi ja seisundit (st jäeti pardale, heideti vette tagasi surnult või lasti vabaks elusalt) ning koguksid bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii)

kõigi leitud märgiste teavet;

iii)

püügioperatsiooni andmeid, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas asjakohasel juhul püügitegevuse alustamise ja lõpetamise kellaaeg; kalade koondamise objektide, sh peibutuspüügivahendite, kasutamine ning vabaks lastud loomade üldseisund seoses ellujäämismääraga (st surnud või elus, haavatud jne);

jälgiksid kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreeriksid selle ja muu asjakohase teabe;

jälgiksid võimaluste piires keskkonnatingimusi ja esitaksid nende kohta andmed (nt mereolud, kliima- ja hüdroloogilised parameetrid);

jälgiksid peibutuspüügivahendite kasutamist ja esitaksid selle kohta andmed kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammiga, mis võeti vastu troopikatuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamiskava raames ning

täidaksid muid teaduslikke ülesandeid, mida on soovitanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee ning mille on heaks kiitnud komisjon.

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad:

ei mõjutaks laeva elektroonikaseadmeid;

tunneks hädaolukorra protseduure laeva pardal, sealhulgas teaks päästeparvede, tulekustutite ja esmaabivahendite asukohta;

räägiks vajaduse korral kapteniga asjakohastest vaatlusprobleemidest ja -ülesannetest;

ei takistaks laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid ega sekkuks nendesse;

osaleks teadusinstituudi või vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutava riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega infotundides.

Nende laevade kaptenid, kuhu vaatleja on määratud:

võimaldavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele;

lasevad vaatlejal täita oma ülesandeid tulemuslikult, muu hulgas:

võimaldades asjakohase juurdepääsu laeva püügivahenditele, dokumentidele (sh elektroonilistele ja paberil püügipäevikutele) ning saagile;

ii)

suheldes mis tahes ajal teadusinstituudi või riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega;

iii)

tagades nõuetekohase juurdepääsu elektroonika- ja muudele seadmetele, mis on kalapüügiga seotud, sealhulgas:

—

satelliitnavigatsioonivahenditele;

—

elektroonilistele sidevahenditele;

iv)

tagades, et keegi vaadeldaval laeval ei riku ega hävita vaatleja seadmeid ega dokumente, ei takista, sekku ega tegutse muul viisil, mis võib põhjendamatult takistada vaatlejal oma ülesannete täitmist;

pakuvad vaatlejatele majutust, sealhulgas ööbimis- ja toitlustus- ning nõuetekohaseid sanitaar- ja meditsiinivõimalusi, mis on laevaohvitseride omadega samaväärsed;

tagavad vaatlejale komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi vaatleja ülesannete täitmiseks, samuti piisava ruumi tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

Liikmesriigid:

nõuavad, et kui nende lipu all sõitvate laevadega püütakse ICCATi liike, oleks pardal teaduslik vaatleja kooskõlas käesoleva määrusega;

hoolitsevad oma vaatlejate ohutuse eest;

innustavad oma teadusinstituuti või riiklikku ametiasutust sõlmima kokkuleppeid teiste liikmesriikide või konventsiooniosaliste teadusinstituutide või riiklike ametiasutustega, et vahetada vaatlusaruandeid ja andmeid, kui see on võimalik ja asjakohane;

esitavad komisjoni ning ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee tarbeks oma aastaaruandes üksikasjaliku teabe ICCATi soovituse 16-14 rakendamise kohta, sealhulgas:

üksikasjad oma teaduslike vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse kohta, sealhulgas:

—

vaatlejate kohaloleku sihttase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa ning selle mõõtmise viis;

—

kogutavad andmed;

—

kehtivad andmete kogumise ja käitlemise protokollid;

—

teave selle kohta, kuidas vaadeldavaid laevu valitakse, et liikmesriik saavutaks vaatlejate kohaloleku sihttaseme;

—

vaatlejate koolitusnõuded ning

—

vaatlejate kvalifikatsiooninõuded;

ii)

jälgitavate laevade arv, saavutatud kohalolekutase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa, ning andmed selle kohta, kuidas need kohalolekutasemed arvutati;

teatavad pärast esimest korda punkti d alapunktis i nõutud teabe esitamist oma vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse muutustest oma aastaaruannetega, juhul kui selliseid muutusi esineb, ning esitavad jätkuvalt komisjonile punkti d alapunktis ii nõutud teabe igal aastal;

kasutades kindlaks määratud elektroonilisi vorme, mille on välja töötanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee, esitavad nad igal aastal kooskõlas muude aruandlusnõuete puhul kehtiva korraga ja riiklike konfidentsiaalsusnõuetega kõnealusele komiteele teabe, mis on kogutud riiklike vaatlusprogrammide käigus, et komisjon saaks seda kasutada eelkõige varude hindamisel ja muudel teaduslikel eesmärkidel;

tagavad, et nende vaatlejad rakendavad lõikes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmisel tõhusaid andmekogumisprotokolle, sealhulgas kasutavad fotograafiat, kui see on vajalik ja asjakohane.

▼B

Artikkel 64

Kogutud teabe edastamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende riiklike teaduslike vaatluste programmide raames kogutud teabe. Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

VI PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 65

Aruandluskohustused seoses määratud sadamate ja kontaktpunktidega

Liikmesriigid, kes soovivad anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on ICCATi liigid või sellistest liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad:

määrama oma sadamad, millesse võivad kolmanda riigi kalalaevad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

määrama kontaktpunkti sadamakontrolli aruannete edastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 66.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik määratud sadamate ja kontaktpunktide nimekirja tehtud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

Artikkel 66

Sadamakontrollidega seotud aruandluskohustused

Inspekteeriv liikmesriik edastab komisjonile määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruande koopia hiljemalt kümne päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppkuupäeva. Komisjon saadab selle teabe edasi ICCATi sekretariaadile hiljemalt 14 päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu.

Kui inspekteerimisaruannet ei saa edastada lõikes 1 osutatud kümne päeva jooksul, teatab inspekteeriv liikmesriik komisjonile kõnealuse ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse.

Kui inspekteerimisel kogutud teave annab alust uskuda, et kolmanda riigi laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

▼M3

Liikmesriigid inspekteerivad igal aastal vähemalt 5 % kolmanda riigi kalalaevade lossimis- ja ümberlaadimistoimingutest nende määratud sadamates.

Lipuliikmesriigid käsitlevad sadamariigi inspektorite teateid rikkumiste kohta ja võtavad nende põhjal meetmeid samadel alustel kui oma inspektorite aruannete puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/2403.

▼B

VII PEATÜKK

Täitmise tagamine

▼M3

Artikkel 66a

Laevade tuvastamine

Liikmesriigid koguvad oma pädevate asutuste poolt ICCATi konventsiooni alal teostatavate inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute teel võimalikult palju teavet, kui liidu kalalaev, kolmanda riigi kalalaev või riikkondsuseta laev tuvastatakse kala püüdmas või sellega seotud tegevuses (nt ümber laadimas), mis on eeldatavasti seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Liikmesriigid koguvad laevade tuvastamise kohta teavet vastavalt ICCATi soovituse 19-09 lisas esitatud vaatluste teabelehele.

Kui lõike 1 kohaselt tuvastatakse laev, teatab asjaomane liikmesriik (edaspidi „tuvastanud liikmesriik“) sellest põhjendamatu viivituseta laeva lipuliikmesriigi, konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalisest lipuriigi asjakohastele asutustele ning edastab sellele kõik laevast salvestatud kujutised, ning:

kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu viivituseta asjaomase laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastanud liikmesriik kui ka tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA) tuvastamist käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta;

kui tuvastatud laev sõidab mõne teise konventsiooniosalise, mittekonventsiooniosalise või määratlemata lipu all või on riikkondsuseta, esitab tuvastanud liikmesriik põhjendamatu viivituseta komisjonile ja EFCA-le kogu tuvastamisega seotud asjakohase teabe. Komisjon edastab tuvastamisega seotud teabe ICCATi sekretariaadile, kui see on asjakohane.

▼B

Artikkel 67

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 4 sätestatud nõuetele peavad liikmesriigid esitama komisjonile vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut teabe asjaolu kohta, et konventsiooniosalised võivad olla rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

Liikmesriigid esitavad komisjonile nende püügilaevade, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ning kalatöötlemislaevade, puksiiride, ümberlaadimislaevade ja abilaevade nimekirja, millel väidetavalt tegeldi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ICCATi konventsiooni alal eelmisel aastal ja tegeletakse sellega ka jooksval aastal; nimekirjaga koos esitatakse täiendavad tõendid väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta. Kõnealune nimekiri tuleb esitada vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja kui see teave on piisavalt dokumenteeritud, edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut, et selle põhjal saaks koostada ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgse nimekirja.

Artikkel 68

ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri

Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, mille ICCATi täitevsekretär laiali saadab, et määrata kindlaks tegevused ja võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 69

ICCATi täitevsekretäri teatatud väidetav rikkumine

Kui komisjon saab ICCATi täitevsekretärilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik on väidetavalt toime pannud rikkumise, edastab komisjon selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väidetava rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed nõuetele vastavuse probleemide lahendamiseks hiljemalt 45 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon edastab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile vähemalt 30 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

▼M3

Artikkel 69a

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

Liikmesriigid tagavad, et laevadel, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, ei lubata lossida, ümber laadida, tankida, varusid täiendada ega teha muid äritehinguid.

▼B

Artikkel 70

Konventsiooniosalise teatatud väidetav rikkumine

Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised saadavad sadamakontrolli aruanded.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik lõikes 1 osutatud kontaktpunktiga seotud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt sadamakontrolli aruande, mis tõendab, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib liikmesriik viivitamata rikkumist ja teatab komisjonile selle sadamakontrolli aruande kättesaamisest 160 päeva jooksul uurimise seisu ning võimalike täitemeetmete rakendamisest.

Kui lipuliikmesriik ei järgi lõikes 3 osutatud tähtaega, teatab ta komisjonile viivituse põhjused ja aja, mil aruanne uurimise seisu kohta esitatakse.

Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile 180 päeva jooksul alates sadamakontrolli aruande kättesaamisest ning lisab artiklis 71 osutatud aastaaruandesse teabe uurimise seisu ja kõigi lipuliikmesriigi võetud täitemeetmete kohta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Aastaaruanne

Iga aasta ►M3 1. augustiks ◄ esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendriaasta kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet kalapüügitegevuse, teadusuuringute, statistika, majandamise, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise kohta, ning vajaduse korral mis tahes lisateabe.

Aastaaruanne sisaldab teavet kaaspüügi ja tagasiheite vähendamiseks võetud meetmete kohta ning selles valdkonnas tehtud asjakohaste teadusuuringute kohta.

Komisjon koondab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe ja edastab selle viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte käesolevas artiklis osutatud aastaaruande vormi üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 72

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 kohaldatavate konfidentsiaalsuse nõuetega.

Artikkel 73

Muudatuste tegemise kord

Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale ICCATi soovitustest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta:

▼M3

I–X lisa;

aa)

artiklis 5a sätestatud troopikatuuni püügivõimsuse piiranguid, mis on seotud kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud iga-aastase püügi- ja püügivõimsuse kava esitamisega ning kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud abilaevade arvuga;

artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3, artikli 47 lõikes 2, artikli 48 lõigetes 1 ja 2, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 3, artikli 57 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 59 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64, artikli 65 lõikes 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 67 lõigetes 1 ja 2, artikli 69 lõikes 2, artikli 70 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 71 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;

ba)

artikli 8a kohast suursilm-tuuni iga-aastast ülekandmist;

bb)

artikli 10 lõigetes 1 ja 2 kohaseid peibutuspüügivahenditele esitatavaid nõudeid;

bc)

viiteid ICCATi soovitustele, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, artiklis 28, artikli 27 lõikes 3, artikli 29b lõigetes 2 ja 3, artikli 36a lõikes 2, artikli 58a lõigetes 2 ja 4, artikli 63 lõike 4 punktis d ja artikli 66a lõikes 2;

artikli 14 lõike 2 kohast minimaalset vaatlejate kohalolekut;

ca)

artikli 17 kohaseid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate liidu laevade arvu piiranguid;

cb)

artikli 17b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni iga-aastast ülekandmist;

cc)

artikli 18 kohast Põhja-Atlandi mõõkkala majandamise kava;

cd)

artikli 18b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastast ülekandmist;

▼B

artikli 19 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 2 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alammõõte;

artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artiklis 21 ning artikli 24 lõikes 3 sätestatud hälbeid;

artiklis 25 ja artikli 38 lõike 5 punktis b sätestatud õngekonksude ja -jadade tehnilisi kirjeldusi;

artikli 29 lõikes 1 ning artikli 61 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teaduslikku vaatlemiskava;

artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 3 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud teabe liiki ja andmeid;

artikli 9 lõikes 4 sätestatud eriotstarbeliste poide maksimumarvu;

▼M3

artikli 41 kohaseid nõudeid merikilpkonnade ellujäämise maksimeerimiseks;

artikli 61 lõike 2 kohast kohaloleku protsentuaalset arvutust.

▼B

Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastava ICCATi soovituse muudatuste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 76

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 4, 5, 6, 6a, 7, 8a, 8b, 8c, 9, 9a ja artiklid 10–19 jäetakse välja.

Artikkel 77

Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„g)	„suur kalalaev“ – kalalaev, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem;

h)	„suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagiline õngejadalaev, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem.“

Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c) kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c) kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

2. peatükki lisatakse järgmine jagu.

„4. jagu

Liikmesriikidele esitatavad nõuded seoses ICCATi konventsiooni alal ümberlaaditud toodetega

Artikkel 7a

Statistilised dokumendid ja aruandlus

Statistiliste dokumentide kinnitamisel peab suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik tagama, et ümberlaadimine on kooskõlas iga sellise laeva teatatud püügikogusega.

Suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik kinnitab ümberlaaditud kala statistilised dokumendid, kui on tehtud kindlaks, et ümberlaadimine toimus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 ( *1 ) artiklitega 51–58. Kõnealune kinnitus peab põhinema teabel, mis on saadud ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi põhjal merel toimuva ümberlaadimise kohta.

Liikmesriigid nõuavad, et statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, mis on püütud suurte pelaagiliste õngejadalaevadega ICCATi konventsiooni alal, on nende piirkonda või territooriumile importimisel lisaks ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiale kaasas statistilised dokumendid, mis on kinnitatud ICCATi suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja kantud laevade jaoks, millel on lubatud ümberlaadimine merel.

Artikkel 78

Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 520/2007 jäetakse välja artikli 4 lõige 1, II jaotis ning II, III ja IV lisa.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M3

I LISA

ICCATi liigid

Sugukond	Ladinakeelne nimetus	Eestikeelne nimetus
Scombridae	Acanthocybium solandri	Vahuu
	Allothunnus fallai	Lõunatuun
	Auxis rochei	Kuul-makrelltuun
	Auxis thazard	Fregatt-makrelltuun
	Euthynnus alletteratus	Atlandi väiketuun
	Gasterochisma melampus	Soomusmakrell
	Katsuwonus pelamis	Triiptuun
	Orcynopsis unicolor	Vöötideta pelamiid
	Sarda sarda	Atlandi pelamiid
	Scomberomorus brasiliensis	Brasiilia kuningmakrell
	Scomberomorus cavalla	Kavalla-kuningmakrell
	Scomberomorus maculatus	Tähniline kuningmakrell
	Scomberomorus regalis	Lääneatlandi kuningmakrell
	Scomberomorus tritor	Lääneaafrika kuningmakrell
	Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun
	Thunnus albacares	Kulduim-tuun
	Thunnus atlanticus	Mustuim-tuun
	Thunnus maccoyii	Ringhoovuse tuun
	Thunnus obesus	Suursilm-tuun
	Thunnus thynnus	Harilik tuun
Istiophoridae	Istiophorus albicans	Atlandi purikala
	Makaira indica	Must marliin
	Makaira nigricans	Sinine marliin
	Tetrapturus albidus	Valge piikkoon
	Tetrapturus belone	Vahemere odanina
	Tetrapturus georgii	Ümarsoom-odanina
	Tetrapturus pfluegeri	Pikkkoon-odanina
Xiphiidae	Xiphias gladius	Mõõkkala
Alopiidae	Alopias superciliosus	Suursilm-rebashai
Alopiidae	Alopias vulpinus	Harilik rebashai
Carcharhinidae	Carcharhinus falciformis	Siid-hallhai
	Carcharhinus galapagensis	Galapagose hallhai
	Carcharhinus longimanus	Pikkuim-hallhai
	Prionace glauca	Sinihai
Lamnidae	Carcharodon carcharias	Mõrtsukhai
	Isurus oxyrinchus	Lühiuim-makohai
	Isurus paucus	Pikkuim-makohai
	Lamna nasus	Harilik heeringahai
Sphyrnidae	Sphyrna lewini	Suur vasarhai
	Sphyrna mokarran	Hiid-vasarhai
	Sphyrna zygaena	Harilik vasarhai
Rhincodontidae	Rhincodon typus	Vaalhai
Pseudocarchariidae	Pseudocarcharias kamoharai	Krokodillhai
Cetorhinidae	Cetorhinus maximus	Hiidhai
Dasyatidae	Pteroplatytrygon violacea	Ulgurai
Mobulidae	Manta alfredi	Alfredi sarvikrai (1)
	Manta birostris	Hiid-sarvikrai
	Mobula hypostoma	Atlandi merisarvik
	Mobula japonica	Astelsaba-merisarvik (1)
	Mobula mobular	Vahemere merisarvik
	Mobula tarapacana	Sirpuim-merisarvik
	Mobula thurstoni	Silesaba-merisarvik
(1) Inglise keeles tavanimetus puudub.

▼B

II LISA

PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE JUHISED

Konventsiooniosalise seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava peab sisaldama järgmist:

Kirjeldus

peibutuspüügivahendite tüübid: AFAD = ankurdatud; DFAD = triiviv

paakpoi/poi tüüp

vettelastavate peibutuspüügivahendite maksimaalne arv ühe seinnoodalaeva ja peibutuspüügivahendi tüübi kohta

ankurdatud peibutuspüügivahendite minimaalne vahemaa

juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

vastastikune mõju muude püügivahenditega

peibutuspüügivahendi omandiõiguse kinnitus või sellekohased põhimõtted

Institutsiooniline korraldus

peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohased institutsioonilised kohustused

peibutuspüügivahendi vettelaskmise loa taotlemise protsess

reederite ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahendite vettelaskmise ja kasutamisega

peibutuspüügivahendi asendamise kord

muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele

peibutuspüügivahenditega seotud vaidluste lahendamise põhimõtted

püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne

Peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus)

nõuded valgustusele

radarpeegeldid

nähtavus

peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus

raadiopoide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

kajaloodiga poide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

satelliittransiiverid

biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud

peibutuspüügivahendite kadumise või hülgamise vältimine

peibutuspüügivahendite ülesleidmise kava

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis

III LISA

KASUTATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE LOETELU KVARTALITE LÕIKES

Peibutuspüügivahendi tunnus		Peibutuspüügivahendite ja elektroonikaseadmete tüübid		Peibutuspüügivahedi konstruktsiooni omadused				Tähelepanekud
Peibutuspüügivahendi märgistus	Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoitunnus	Peibutuspüügivahendi tüüp	Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi ja/või elektroonika-seadme tüüp	Peibutuspüügivahendi ujuv osa		Peibutuspüügivahendi veealune rippuv element
Peibutuspüügivahendi märgistus	Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoitunnus	Peibutuspüügivahendi tüüp		Mõõtmed	Materjalid	Mõõtmed	Materjalid
(1)	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(4)	(6)	(7)
…	…	…	…	…	…	…	…	…
…	…	…	…	…	…	…	…	…
(1) Kui peibutuspüügivahendi märgistus ja peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi tunnus puuduvad või on loetamatud, tuleb see ära märkida ja esitada kogu kättesaadav teave, mis võib aidata peibutuspüügivahendi reederit tuvastada. (2) Ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend või triiviv tehispeibutuspüügivahend. (3) Nt GPS, kajalood jne. Kui peibutuspüügivahendiga ei ole seotud ükski elektroonikaseade, tuleb märkida, et seade puudub. (4) Nt laius, pikkus, kõrgus, sügavus, võrgusilma suurus jne. (5) Märkida pinna- ja kattematerjal ning selle biolagunevus. (6) Nt võrgud, köied, palmilehed jne ning märge materjali nakkuvuse ja/või biolagunevuse kohta. (7) Käesolevas punktis märkida valgustuse tehniline kirjeldus, radarpeegeldid ja nähtavus.

IV LISA

VAATLUSPROGRAMMI NÕUDED LAEVADELE, MILLEGA PÜÜTAKSE TROOPIKATUUNI GEOGRAAFILISTEL ALADEL, MIS JÄÄVAD PÜÜGIKEELU AJAL PÜÜGIKEELU PIIRKONDA

1. Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

—

ICCATi koolitusnõuetel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest, mida kinnitab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

2. Vaatlejad ei ole vaadeldava kalalaeva laevapere liikmed ja nad:

peavad olema ühe konventsiooniosalise riigi kodanikud;

peavad olema suutelised täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;

ei tohi omada troopikatuunipüügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatleja ülesanded

3. Vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

jälgida, et kalalaevad täidaksid ICCATi komisjonis vastu võetud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid.

Eelkõige teevad vaatlejad järgmist:

dokumenteerivad kalapüügitegevust ja koostavad selle kohta aruanded;

ii)

jälgivad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

iii)

teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis potentsiaalselt tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;

iv)

kontrollivad laeva asukohta püügitegevuse ajal;

teevad teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotluse korral alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal II ülesande kohaseid andmeid;

teatavad viivitamata ja nõuetekohaselt vaatleja ohutust arvesse võttes laeva igast peibutuspüügivahenditega püügitegevusest artiklis 11 osutatud piirkonnas ja ajavahemikul;

koostavad üldaruandeid, koondades punkti 3 kohaselt kogutud teabe ning võimaldades kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet.

4. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud kalalaevade püügitegevuse ja ümberlaadimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

5. Vaatlejad täidavad nõudeid, mille on kehtestanud lipuliikmesriik, mille jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

6. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 7 sätestatud kohustuste täitmist.

Lipuliikmesriigi kohustused

7. Kalalaevade lipuliikmesriikide kohustused seoses vaatlejatega hõlmavad eelkõige järgmist:

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi püügivahenditele ja varustusele;

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid;

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

V LISA

KAASPÜÜGI VÄHENDAMISE MEETMETE MINIMAALSED TEHNILISED STANDARDID

Kaaspüügi vähendamise meede	Kirjeldus	Tehniline kirjeldus
Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega	Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal. Tekivalgustus on minimaalne.	Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta. Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.
Linnutõrjeliinid	Linnutõrjeliine kasutatakse õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde haruliinidest eemale.	35-meetriste või pikemate laevade puhul: — kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutatakse laevadel lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samaaegselt tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada; — linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses; — pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, ulatudes tüüne mere korral veepinnani; — pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega. Alla 35-meetriste laevade puhul: — kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini; — veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem; — tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemad kui üks meeter) peletuspaelasid, mis on asetatud järgmiselt. — — Lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant. — Pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul. Järgnevas täiendavas linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendis on esitatud täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid.
Õngejadade varustamine raskustega.	Enne sisselaskmist pannakse õngelipsudele raskused.	Suurema kui 45-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või suurema kui 60-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või suurema kui 98-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni nelja meetri kaugusele konksust.

TÄIENDAVAD LINNUTÕRJELIINIDE VALMISTAMISE JA KASUTAMISE JUHENDID

Preambul

Tabelis on esitatud linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid. Need lisajuhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevandust linnutõrjeliinidele esitatavate nõuete välja töötamisel ja rakendamisel. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt eespool esitatud tabelile täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust sööda kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini konstruktsiooni ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide konstruktsiooni jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide konstruktsioon

1. Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

2. Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

3. Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva trummelpöörli abil, et vältida liini sassiminekut.

4. Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

5. Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

6. Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

1. Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast seitsme meetri kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

2. Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealtuule küljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

3. Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

4. Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamine. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

5. Kui kalurid kasutavad sööda heitmise masinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, tagades et masin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse. Kui kasutatakse masinat (või mitut masinat), mis heidab sööta pakpoordi ja tüürpoordi suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

6. Kui haruliinid visatakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud haruliinid visatakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

7. Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

▼M3

VI LISA

Merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabakslaskmise tavad

A. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine seinnoodapüügil

1. Kui võrgus märgatakse merikilpkonna, tuleb teha kõik mõistlikud jõupingutused merikilpkonna päästmiseks, enne kui see võrku takerdub.

2. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.

3. Kui merikilpkonn takerdub võrku selle kerimise ajal, peatatakse võrgu kerimine niipea, kui kilpkonn tõuseb pinnale; enne võrgu kerimise jätkamist tuleb kilpkonn võrgust lahti harutada ilma teda vigastamata.

4. Kui hoolimata võetud meetmetest satub merikilpkonn juhuslikult laeva pardale ning on elus ja aktiivne või surnud, tuleb merikilpkonn võimalikult kiiresti merre tagasi lasta.

5. Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.

B. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine õngejadaga püügil

1. Kui see on teostatav ja kui pardal olev käitaja või meeskond on koolitatud, tuleb koomaseisundis merikilpkonn viivitamata pardale tuua.

2. Merikilpkonna märgates vähendatakse laeva ja õngejada kerimise kiirust ning reguleeritakse laeva liikumissuunda, et liikuda merikilpkonna suunas, minimeerides õngejada pinget.

3. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.

4. Kui merikilpkonn on liiga suur või õngekonksu otsas nii, et see ei võimalda ohutut pardaletoomist ilma merikilpkonnale täiendavaid kahjustusi või vigastusi tekitamata, kasutatakse õngeliinilõikurit, et liini kärpida ja enne merikilpkonna vabakslaskmist võimalikult palju eemaldada.

5. Kui haalamise ajal täheldatakse, et merikilpkonn on jäänud õngekonksu otsa või takerdunud õngejadasse, peab laeva käitaja viivitamata lõpetama haalamistoimingu, kuni merikilpkonn on õngejadast eemaldatud või laeva pardale toodud.

6. Kui õngekonks on kinni merikilpkonna välispinnal või täielikult nähtav, tuleb see võimalikult kiiresti ja ettevaatlikult merikilpkonna küljest eemaldada. Kui konksu ei ole võimalik merikilpkonna küljest eemaldada (nt see on alla neelatud või suulaes kinni), lõigatakse liin võimalikult konksu lähedalt läbi.

7. Elusad merikilpkonnad tuleb pärast käitlemist merre tagasi lasta järgmisel viisil:

laeva mootor lülitatakse tühikäigule, nii et sõukruvi on seiskunud ja laev peatunud, ning merikilpkonn lastakse vabaks kasutusel olevatest püügivahenditest eemale; ning

jälgitakse, et merikilpkonn on enne sõukruvi käivitamist ja tegevuse jätkamist turvaliselt laevast eemal.

8. Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.

C. Pardal oleva merikilpkonna elustamine

1. Merikilpkonna käitlemisel tuleb püüda hoida kinni looma kilbist, vältides pea ja kaela piirkonda ning lesti.

2. Merikilpkonna küljest tuleb püüda eemaldada ja/või lahti harutada kõik võõrkehad, näiteks plastikust esemed, võrgud või varjatud õngekonksud jne.

3. Merikilpkonn tuleb asetada kõhukilbile (plastron) nii, et merikilpkonn on õiget pidi, turvaliselt eraldatud ja liikumatus asendis pehmendatud pinnal, näiteks ilma veljeta autorehvil, paadipadjal või köierullil. Pehmenduse peamine eesmärk on tõsta merikilpkonn tekilt kõrgemale, et teda oleks võimalik paigal hoida. Tõstke merikilpkonna tagaosa vähemalt 15 cm kõrgusele 4 kuni 24 tunniks. Tõstmise ulatus sõltub kilpkonna suurusest; suuremate merikilpkonnade puhul on vaja tõsta kõrgemale. Kiigutage merikilpkonna aeg-ajalt õrnalt vasakult paremale ja paremalt vasakule, hoides kinni seljakilbi (karapaks) välisservast ja tõstes üht ja teist külge vaheldumisi umbes 8 cm. Puudutage aeg-ajalt õrnalt silma ja näpistage saba (refleksitest), et näha, kas toimub reaktsioon.

4. Elustatavaid merikilpkonni tuleb hoida varjus ja märja või niiskena, kuid neid ei tohi mingil juhul asetada veemahutisse. Veega märjaks tehtud rätiku asetamine pea, seljakilbi ja lestade peale on kõige tulemuslikum meetod merikilpkonna niiskena hoidmiseks.

5. Elustunud ja aktiivseks muutunud merikilpkonnad lastakse laeva ahtris vette tagasi ainult siis, kui püügivahendeid ei kasutata (st kui neid ei lasta vette ega haalata aktiivselt), kui mootor töötab tühikäigul ja ainult piirkondades, kus on ebatõenäoline, et nad püütakse uuesti kinni või laevad neid vigastavad.

6. Merikilpkonnad, kes ei reageeri refleksitestile või ei liiguta end nelja tunni jooksul (võimaluse korral kuni 24 tunni jooksul), lastakse vette tagasi samamoodi nagu aktiivselt liikuvad merikilpkonnad.

▼B

VII LISA

ÜMBERLAADIMINE SADAMAS

Kui liidu laevadel laaditakse sadamas ümber või kui liidu sadamates laaditakse ümber tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega ICCATi konventsiooni alal püütud liike, tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.

Teatamiskohustused

2. Kalalaev

2.1.	Kalalaeva kapten peab vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist teatama sadamariigi ametiasutustele transpordilaeva nime ning ümberlaadimise kuupäeva ja kellaaja.

2.2.

Kalalaeva kapten esitab ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile järgmise teabe:

—

ümberlaaditavad tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused võimaluse korral varude kaupa;

—

koos ICCATi liikidega püütud muude tuuni ja tuunilaadsete liikide ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, kui see on teada;

—

ümberlaadimise kuupäev ja koht;

—

vastuvõtva transpordilaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning

—

püügi geograafiline asukoht liikide ja vajaduse korral varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

2.3.	Hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase kalalaeva kapten ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigile, asjakohasel juhul koos oma ICCATi kalalaevade registri numbriga.

3. Vastuvõttev laev

3.1.

Vastuvõtva laeva kapten teatab hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel sadamariigi ametiasutustele tema laevale ümber laaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul pädevatele ametiasutustele.

3.2.	Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab ja esitab 48 tundi enne lossimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni lossimisriigi pädevale asutusele.

Sadamariigi ja lossimisriigi koostöö

Eelnevates punktides osutatud sadamariik ja lossimisriik vaatavad läbi käesoleva lisa sätete kohaselt saadud teabe, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja iga laeva lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd kalalaeva konventsiooniosalisest lipuriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

Aruandlus

5.	Iga kalalaeva lipuliikmesriik lisab ICCATile esitatavasse aastaaruandesse oma laevadelt ümberlaadimiste üksikasjad.

VIII LISA

ICCATi PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM SEOSES ÜMBERLAADIMISEGA MEREL

1. Liikmesriigid nõuavad, et transpordilaevadel, mis on kantud ICCATi laevade registrisse, millele on lubatud ümberlaadimine ICCATi konventsiooni alal ja millele merel ümber laaditakse, oleks kõigi ICCATi konventsiooni alal toimuvate ümberlaadimiste korral pardal ICCATi piirkondlik vaatleja.

2. ICCAT määrab vaatlejad selliste transpordilaevade pardale, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal laadida merel ümber kala suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt, mis sõidavad ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendava konventsiooniosalise lipu all.

Vaatlejate määramine

3. Määratud vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

tõendatud oskus tuvastada ICCATi liike ja püügivahendeid, kusjuures igati eelistatakse vaatlejaid, kellel on kogemus pelaagiliste õngejadalaevadega;

—

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest,

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

Vaatleja kohustused

4. Vaatlejad:

peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud nõuetele vastava tehnilise koolituse;

ei tohi olla vastuvõtva transpordilaeva lipuriigi kodanikud;

peavad olema suutelised täitma punktis 5 sätestatud ülesandeid;

peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;

ei tohi olla suure pelaagilise õngejadalaeva ega transpordilaeva laevapere liige ega suure pelaagilise õngejadalaeva või transpordilaeva äriühingu töötaja.

5. Vaatleja jälgib suure pelaagilise õngejadalaeva ja transpordilaeva vastavust ICCATi vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Vaatlejate ülesanded on eelkõige järgmised.

5.1.

Külastada suurt pelaagilist õngejadalaeva, kes kavatseb transpordilaevale ümber laadida, võttes arvesse punktis 9 osutatud aspekte, ning teeb seda enne ümberlaadimise toimumist, et

kontrollida, kas kalalaeval on kehtiv luba või litsents püüda ICCATi konventsiooni alal tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega püütavaid liike;

kontrollida konventsiooniosaliselt lipuriigilt ja vajaduse korral rannikuriigilt saadud eelnevat luba, mille kohaselt võib kalalaeval teha merel ümberlaadimist;

kontrollida kogu pardal oleva saagi koguseid ning registreerida need liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa ning kontrollida transpordilaevale ümberlaaditavaid koguseid ja registreerida need;

kontrollida, kas laevaseiresüsteem toimib, ning uurida püügipäevikut ja kontrollida võimaluse korral kandeid;

kontrollida, kas pardal olev saak on saadud teistelt laevadelt üleandmise tulemusel, ning kontrollida selliseid üleandmisi käsitlevaid dokumente;

teatada juhul, kui ilmneb mis tahes rikkumisi, millesse kalalaev on kaasatud, viivitamata sellest transpordilaeva kaptenile (võttes nõuetekohaselt arvesse turvakaalutlusi) ja vaatlusprogrammi rakendavale ettevõttele, kes edastab selle teabe kohe kalalaeva lipuriigist konventsiooniosalise ametiasutusele ning

registreerida vaatleja aruandes selliste ülesannete täitmine kalalaeval.

5.2.

Jälgida transpordilaeva tegevust ja

dokumenteerida ümberlaadimistoimingud ning koostada nende kohta aruanded;

kontrollida laeva asukohta ümberlaadimise ajal;

jälgida ja hinnata ümberlaaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide koguseid liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

jälgida ja hinnata muude selliste liikide koguseid, mis on püütud koos tuuni ja tuunilaadsete liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

kontrollida asjaomase suure pelaagilise õngejadalaeva nime ja ICCATi registrinumbrit ning registreerida see;

kontrollida ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmeid, sealhulgas võrrelda neid võimaluse korral suure pelaagilise õngejadalaeva püügipäevikuga;

kinnitada ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmed;

kaasallkirjastada ümberlaadimisdeklaratsioon ning

jälgida ja hinnata tootekoguseid liikide kaupa, kui need laaditakse sadamas, kus vaatleja lahkub laevalt, et kontrollida kooskõla merel toimunud ümberlaadimisel vastu võetud kogustega.

5.3.

Lisaks peab vaatleja

koostama igapäevase aruande transpordilaeva ümberlaadimistoimingutest;

koostama üldaruanded, millesse on koondatud vaatleja ülesannete kohaselt kogutud teave, ja võimaldama kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet;

esitama punktis b osutatud üldaruande ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

täitma kõiki muid ICCATi antud ülesandeid.

6. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud suure pelaagilise õngejadalaeva ja selle reederi püügitegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

7. Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selles lipuliikmesriigis või vajaduse korral rannikuriigis, kelle jurisdiktsiooni jääb laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

8. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 9 sätestatud laevapere liikmete kohustuste täitmist.

Transpordilaevade lipuriikide kohustused

9. Piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamisega seotud tingimused, mis kehtivad transpordilaevade lipuliikmesriikide ja nende kaptenite suhtes, hõlmavad eelkõige järgmist:

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning juurdepääs asjaomastele dokumentidele, püügivahenditele ja varustusele;

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 5 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid ning

iv)

kaal ümberlaaditava toote kaalumiseks;

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks;

vaatlejatel on lubatud kindlaks määrata kõige sobivam koht ja meetod ümberlaadimistoimingute jälgimiseks ning liikide/varude ja ümberlaaditud koguste hindamiseks. Sellega seoses peab transpordilaeva kapten, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutusalaseid ja praktilisi kaalutlusi, täitma vaatleja vajadusi, sealhulgas asetades taotluse korral toote ajutiselt transpordilaeva tekile, et vaatleja saaks seda kontrollida, ja andes talle piisavalt aega tema kohustuste täitmiseks. Vaatlused korraldatakse viisil, mis tekitab võimalikult vähe tüli ega põhjusta ümberlaaditavate toodete kvaliteedi halvenemist;

punkti 10 kohaselt peab transpordilaeva kapten tagama, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline niivõrd, kuivõrd ilmastikuolud ja muud tingimused sellist üleviimist võimaldavad ning

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

Suure pelaagilise õngejadalaeva kohustused ümberlaadimise ajal

10. Vaatlejatel on lubatud külastada kalalaeva, kui ilmastikutingimused ja muud tingimused seda lubavad, ning talle võimaldatakse astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi asjaomastele dokumentidele ja sellistele laeva aladele, mis on vajalikud punktis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks. Kalalaeva kapten tagab, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline. Kui tingimused kujutavad endast vaatleja heaolu jaoks vastuvõetamatut riski, mille tõttu suure pelaagilise õngejadalaeva külastus enne ümberlaadimistoimingute algust ei ole võimalik, võib ümberlaadimist siiski teha.

Vaatlejatasud

11. Käesoleva programmi rakendamise kulud kannavad konventsiooniosalised lipuriigid, kelle lipu all sõidavad suured pelaagilised õngejadalaevad, millel soovitakse ümber laadida. Tasu arvutatakse lähtuvalt programmi kogukuludest. Kõnealune tasu kantakse ICCATi sekretariaadi vastavale kontole, mida ICCATi sekretariaat haldab programmi rakendamise eesmärgil.

12. Kui punkti 11 kohane tasu on maksmata, ei tohi ükski suur pelaagiline õngejadalaev merel toimuvas ümberlaadimisprogrammis osaleda.

▼M3

IX LISA

Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise ja elusalt vette tagasi laskmise menetluse miinimumstandardid

Käesolevas lisas esitatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise miinimumstandardid ning konkreetsed soovitused nii õngejada- kui seinnoodapüügi kohta.

Need miinimumstandardid on asjakohased elusate lühiuim-makohaide puhul, kui nad lastakse vette tagasi kas pardalhoidmise keelu tõttu või vabatahtlikult. Kõnealused miinimumstandardid ei asenda riigisisese õiguse alusel kehtestatud rangemaid ohutusnorme.

Ohutus eelkõige: nende miinimumstandardite puhul võetakse arvesse meeskonnaliikmete ohutust ja rakendatavust meeskonna jaoks. Meeskonnaliikmete ohutus tuleb alati seada esikohale. Meeskonnaliikmed peavad kandma vähemalt sobivaid kindaid ja vältima töötamist haide suu läheduses.

Koolitus: koolitusmaterjalid on liikmesriikidele kättesaadavad kolmes ICCATi ametlikus keeles.

Vabakslaskmise viis: kõik vabakslastavad haid peavad võimaluse korral olema kogu aeg vees, välja arvatud juhul, kui haid on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks. See hõlmab õngeliini lõikamist, et vabastada hai, kui see on veel vees, kasutades võimaluse korral konksu eemaldamiseks poldilõikurit või konksu eemaldamise seadmeid või lõigates õngeliini läbi võimalikult konksu lähedalt (jättes külge nii vähe õngeliini kui võimalik).

Valmisolek: tööriistad peavad olema eelnevalt ette valmistatud (nt kangas- või võrgurihmad, kandmiseks või tõstmiseks mõeldud kandevahendid, suure võrgusilmaga võrk või võre, millega kaetakse seinnoodapüügil luugid või punkrid, õngejadapüügil kasutatavad pika käepidemega lõikurid ja konksude eemaldamise seadmed jne, mis on loetletud E jaos).

A. Üldised soovitused kõigi kalapüügi liikide kohta

1. Kui see on ohutu, peatage laev või vähendage oluliselt selle kiirust.

2. Kui hai on takerdunud (võrku, õngejadasse vms), lõigake pärast ohutuses veendumist võrk või õngejada ettevaatlikult hai küljest lahti ja laske hai võimalikult kiiresti merre, jätmata tema külge võrgu või õngejada jäänuseid.

3. Kui see on võimalik, püüdke haid vees hoides mõõta hai pikkust.

4. Hammustuste vältimiseks asetage hai lõugade vahele mingi ese, näiteks kala või suur kepp või puidust varras.

5. Kui hai tuleb mingil põhjusel tekile tuua, siis kulutage võimalikult vähe aega tema vette tagasi laskmiseks, et suurendada tema ellujäämisvõimalusi ja vähendada ohtu meeskonnaliikmetele.

B. Õngejadapüügil kohaldatavad ohu käitlemise tavad

1. Tooge hai laevale nii lähedale kui võimalik, rakendamata liiga suurt pinget haruliinile, et vältida võimalust, et konksu vallapääsemisel või haruliini katkemisel võivad konksud, raskused ja muud osad suure kiirusega laeva ja meeskonna suunas paiskuda.

2. Kinnitage õngejada peanööri kaugem osa paadi külge, et vältida seda, et vette jäänud püügivahend tõmbab õngejada ja haid.

3. Kui konks on haisse kinni jäänud ja kehas või suus nähtav, kasutage konksueemaldamise seadet või pika käepidemega poldilõikurit, et eemaldada konksu kida, ja seejärel eemaldage konks.

4. Kui konksu eemaldamine ei ole võimalik või konksu ei ole näha, lõigake lipsunöör (või lips) õngekonksule võimalikult lähedalt läbi (ideaalis jättes hai külge võimalikult vähe õngenööri ja/või lipsunööri materjali ja eemaldades kõik raskused).

C. Seinnoodapüügil kohaldatavad ohutu käitlemise tavad

1. Kui hai on seinnoodas: Uurige võrku võimalikult kaugele ette, et märgata haid varakult ja reageerida kiiresti. Vältige haide tõstmist võrgus vintsiploki suunas. Vähendage laeva kiirust, et vähendada võrgu pinget ja võimaldada takerdunud hai võrgust eemaldada. Vajadusel kasutage võrgu lõikamiseks lõikureid.

2. Kui hai on kahvas või tekil: Kasutage selleks otstarbeks valmistatud suure võrgusilmaga lastivõrku või kangasrihmu või muud sarnast vahendit. Kui laeva ehitus seda võimaldab, võib haid vabaks lasta ka nii, et kahv tühjendatakse otse hopperile ja vette laskmise rampi hoitakse sellise kalde all, et luuakse ühendus ülemise teki reelingul oleva avausega, ilma et meeskonnaliikmed peaksid haid tõstma või liigutama.

D. Kogu kalapüügile kohaldatavad soovitused ja ohutu käitlemise tavad

1. Võimaluse korral ärge tõstke haid veest välja, kasutades jadaõnge lipsu, eriti kui hai on konksu otsa jäänud, välja arvatud juhul, kui hai on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks.

2. Haid ei tohi tõsta peenikeste traatide või trosside abil ega ainult sabast.

3. Ärge lööge haid ühegi pinna vastu, nt et vabastada loom õngenöörist.

4. Ärge püüdke eemaldada õngekonksu, mis on sügavale alla neelatud või mis ei ole nähtav.

5. Ärge püüdke konksu eemaldada, tõmmates järsult lipsust.

6. Ärge lõigake saba või mõnda muud kehaosa.

7. Ärge tehke haisse lõikeid või torkeid.

8. Ärge torgake haid kongitsaga ega lööge haid jalaga või pange käsi lõpusepiludesse.

9. Ärge hoidke haid pikka aega päikese käes.

10. Ärge mähkige oma sõrmi, käsi või käsivarsi õngenööri sisse, kui tõmbate haid paati (võib põhjustada tõsiseid vigastusi).

E. Kasulikud vahendid ohutuks käitlemiseks ja vabaks laskmiseks:

kindad (hai nahk on kare; tagab hai ohutu käitlemise ja kaitseb meeskonnaliikmete käsi hammustuste eest);

rätikud või riidetükid (hai rahustamiseks võib panna tema silmadele merevees märjaks tehtud rätiku või riidetüki);

konksude eemaldamise vahendid (nt õngekonksu lahtihaakija, poldilõikurid või lõiketangid);

hairihmad või kanderaamid (vajaduse korral);

kinnitustross (õngekonksu otsa jäänud hai kinnitamiseks, kui hai tuleb veest välja tõmmata);

soolase vee voolik (kui eeldatakse, et hai vabakslaskmiseks võib kuluda rohkem kui viis minutit, asetage voolik haile suhu, et merevesi voolaks suhu mõõdukas tempos; veenduge, et tekipump on töötanud mitu minutit enne vooliku haile suhu asetamist);

mõõteseade või -meetod (nt märgistatud post, lipsunöör ja ujuk, mõõdulint);

andmeleht kogu püügi registreerimiseks;

märgistamisvahendid (kui on kohaldatav).

X LISA

Suunised peibutuspüügivahendite ökoloogilise mõju vähendamiseks ICCATi kalapüügis

1. Peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millega kaasneb minimaalne kaaspüügiliikide takerdumise oht.

2. Peibutuspüügivahendi veealused komponendid peavad koosnema ainult takerdumiskindlatest materjalidest (nt mitte trossid või kangas).

3. Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleb eelistada biolagunevate materjalide kasutamist.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

( 6 ) Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).“

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1154, 20. juuni 2019,	L 188	1	12.7.2019
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2053, 13. september 2023,	L 238	1	27.9.2023
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/897, 13. märts 2024,	L 897	1	19.3.2024