02017R2107 — ET — 08.04.2024 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107, 15. november 2017, (ELT L 315 30.11.2017, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1154, 20. juuni 2019, |
L 188 |
1 |
12.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2053, 13. september 2023, |
L 238 |
1 |
27.9.2023 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/897, 13. märts 2024, |
L 897 |
1 |
19.3.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107,
15. november 2017,
millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) majandatavate pika rändega kalaliikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, mis seilavad ICCATi konventsiooni alal või väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui kõnealustel laevadel laaditakse ümber ICCATi konventsiooni alas püütud liike;
kolmanda riigi laevad, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse eelnevalt sadamas lossimata või ümberlaadimata ICCATi liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.
liidu vetes seilavad kolmandate riikide kalalaevad ja kolmandate riikide laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.
Artikkel 3
Kooskõla muude liidu õigusaktidega
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sätete kohaldamist, mis on kehtestatud määruses, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ( 1 ) ja määruses (EL) 2016/1627.
Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid kohaldatakse lisaks määrustes (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009 ettenähtud meetmetele.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„ICCATi liigid“ – I lisas loetletud liigid; |
2) |
„troopikatuunid“ – suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun; |
2a) |
„purikalalane“ – ICCATi majandatav Istiophoridae sugukonda kuuluv liik; |
3) |
„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd; |
4) |
„püügilaev“ – laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks; |
5) |
„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev; |
6) |
„kalapüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes; |
7) |
„eripüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel teatud püügivahendeid kasutades konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes; |
8) |
„ümberlaadimine“ – kõigi või osade kalalaeval olevate kalapüügitoodete laadimine teisele kalalaevale; |
9) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
10) |
„I ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) I ülesandena määratletud andmed; |
11) |
„II ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) II ülesandena määratletud andmed; |
12) |
„konventsiooniosalised“ – ICCATi konventsioonis osalevad pooled ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid; |
13) |
„ICCATi konventsiooni ala“ – kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed; |
14) |
„säästva kalapüügi partnerlusleping“ – rahvusvaheline leping, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37; |
15) |
„laeva pikkus“ – laevakere pikkus, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini; |
16) |
„suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri; |
17) |
„suur kalalaev“ – kalalaevad, mille kogupikkus on üle 20 meetri; |
18) |
„suur püügilaev“ – püügilaev, mille kogupikkus on üle 20 meetri; |
19) |
„ICCATi suurte kalalaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste suurte kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal; |
20) |
„abilaev“ – laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki, sealhulgas varustab püügilaeva ning laseb vette, teenindab ja võtab välja peibutuspüügivahendeid; |
21) |
„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja ICCATi liikide vastuvõtmisega suurelt pelaagiliselt õngejadalaevalt; |
22) |
„ICCATi transpordilaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida; |
23) |
„ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal troopikatuune püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida; |
23a) |
„ujuvobjekt“ – looduslik või tehislik pinnal või pinna all ujuv objekt, mis ei suuda liikuda iseseisvalt; peibutuspüügivahendid on tahtlikult kasutatavad või jälgitavad inimtekkelised ujuvobjektid; palgid on inimtekkelistest ja looduslikest allikatest juhuslikult eraldunud ujuvobjektid; |
24) |
„peibutuspüügivahend“ – tehis või looduslikust materjalist alaline, poolalaline või ajutine objekt, konstruktsioon või seade, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi kalu; mis võib olla ankurdatud või triiviv; |
24a) |
„peibutuspüügivahendi rakendus“ – peibutuspüügivahendiga seotud tuuniparve ümber rakendatud püügivahend; |
25) |
„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ – määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud kalapüük; |
26) |
„ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“ – nende laevade nimekiri, mida ICCAT käsitab laevadena, mille pardal tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga; |
27) |
„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb põhiõngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant arvukalt õngekonkse; |
27a) |
„pinnalähedased õngejadad“ – õngejadad, mille kasutamisel on enamik õngekonksudest vähem kui 100 meetri sügavusel; |
28) |
„seinnoot“ – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda; |
29) |
„õngekonks“ – painutatud ja teravdatud tükk terastraati; |
30) |
„rõngaskonks“ – õngekonks, mille teravik asetseb konksu säärega risti, moodustades üldjuhul ringja või ovaalse kuju; rõngaskonksu nihe ei tohiks olla suurem kui 10 kraadi; |
31) |
„toimiv poi“ – eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose. |
II JAOTIS
TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED
I PEATÜKK
Troopikatuunid
Artikkel 5
Suursilm-tuuni püügiks kasutatavate suurte liidu püügilaevade arvu piiramine
Selliste suurte liidu püügilaevade arv ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüda, määratakse kindlaks:
selliste liidu püügilaevade keskmise arvu ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimusena, mida kasutati suursilm-tuuni sihtpüügiks ICCATi konventsiooni alal 1991. ja 1992. aastal, ning
30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdnud liidu püügilaevade arvu piirmäära põhjal.
Artikkel 5a
Troopikatuuni püügivõimsuse piirang
Artikkel 6
Suurte troopikatuunipüügilaevade ja abilaevade eripüügiluba
Artikkel 6a
Liidu seinnoodalaevade püütud troopikatuunide tagasiheite keeld
Erandina lõikest 1 võib troopikatuuni vette tagasi heita järgmistel juhtudel:
kui kapten teeb kindlaks, et püütud troopikatuun on seinnoota kinni jäänud või purustatud, rüüstamise tõttu kahjustatud või surnud ja lagunenud võrgus püügivahendi rikke tõttu, mis on takistanud võrgu tavapärast väljavõtmist, kalade püüki ja nende elusalt vabastamist;
kui kapten teeb kindlaks, et troopikatuun on püütud püügireisi viimase püügivahendite püügile asetamise ajal ja nii püütud tuuni ladustamiseks puudub piisav ladustamisvõimsus, neid kalu võib vette tagasi heita ainult juhul, kui
kapten või meeskonnaliikmed üritavad tuunid võimalikult kiiresti elusalt vabaks lasta ning
pärast vette laskmist ei tehta muid püügitoiminguid, kuni laeva pardal olevad tuunid lossitakse või laaditakse ümber;
Artikkel 7
ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register
Artikkel 8
Konkreetsel aastal troopikatuuni püügiks kasutatavate laevade nimekiri
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal või osutati püügitegevusele mis tahes tuge (abilaevad) eelmisel kalendriaastal. Seinnoodalaevade puhul hõlmab kõnealune loetelu ka abilaevu, mis toetasid püügitegevust, olenemata nende lipuriigist. Komisjon edastab ICCATi sekretariaadile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.
Artikkel 8a
Suursilm-tuuni ala- või ülepüük
Artikkel 9
Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad
Lõikes 1 osutatud majandamiskava eesmärk on:
parandada teadmisi peibutuspüügivahendite omaduste, poide omaduste ja peibutuspüügivahenditega püügi, sealhulgas püügikoormuse kohta, ning sellega kaasneva mõju kohta sihtliikidele ja mittesihtliikidele;
hallata tõhusalt peibutuspüügivahendite ja paakpoide kasutamist, nende merest väljavõtmist ja võimalikku kadumist;
vähendada ja piirata peibutuspüügivahendite ja nendega tehtava püügi mõju ökosüsteemile, sh vajaduse korral käsitleda seda kalastussuremuse eri näitajate (nt kasutatud peibutuspüügivahendite arv, sealhulgas seinnoodalaevade kasutatud peibutuspüügivahendite arv, püügivõimsus, abilaevade arv) põhjal.
Artikkel 10
Peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded
Peibutuspüügivahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla materjaliga kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millesse takerdumise oht on mittesihtliikidele kõige väiksem, ning
veealused osad peavad olema valmistatud üksnes sellisest materjalist, mille külge mittesihtliigid kinni ei jää.
Peibutuspüügivahendite kasutamisel ja projekteerimisel peavad liikmesriigid:
tagama, et kõik kasutatavad peibutuspüügivahendid oleksid takerdumiskindlad kooskõlas X lisas esitatud suunistega;
püüdma tagada, et kõik peibutuspüügivahendid oleksid valmistatud biolagunevatest materjalidest, nagu muust materjalist kui plastist (välja arvatud peibutuspüügivahendite seirepoide konstruktsioonis kasutatavad materjalid).
Artikkel 11
Laevade edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta
Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid iga peibutuspüügivahendi vettelaskmise kohta ja esitatakse järgmine teave:
peibutuspüügivahendi asukoht;
peibutuspüügivahendi kasutamise kuupäev;
peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);
peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp – nt lihtne poi või kajaloodiga seotud) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida;
peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal ning veealuse rippuva elemendi nakkuva osa omadused).
Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi iga külastuse kohta (sõltumata sellest, kas loomust võetakse või mitte) ja esitatakse järgmine teave:
külastusviis (haalamine, pardale tõstmine, elektroonikaseadmete kasutamine);
peibutuspüügivahendi asukoht;
külastuse kuupäev;
peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);
peibutuspüügivahendi kirjeldus või tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida);
kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud, või kui peibutuspüügivahendi külastuse järel loomust ei võeta, märgitakse selle põhjus (näiteks ei ole piisavalt kala või on kalad liiga väikesed);
poi tunnus.
Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning kõigil liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kaotamise kohta ja esitatakse järgmine teave:
viimane registreeritud asukoht;
viimase registreeritud asukoha kuupäev;
peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus).
Artikkel 12
Liikmesriikide edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15 päeva enne ICCATi poolt asjaomaseks aastaks kehtestatud tähtpäeva järgmise teabe, et teha see ICCATi sekretariaadile kättesaadavaks:
tegelikult vette lastud peibutuspüügivahendite arv kvartalipõhiselt peibutuspüügivahendi tüübi kaupa, märkides peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi/poi või kajaloodi olemasolu või puudumise;
kasutatavate paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, hüdrolokaator, kajaloodiga hüdrolokaator) kuus kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;
igal laeval jälgitavate aktiveeritud ja deaktiveeritud paakpoide/poide keskmine arv kuus;
aktiivse poiga, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kuus;
iga abilaeva puhul merel oldud päevade arv, ühe ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning lipuliikmesriik;
seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade püük, püügikoormus ja püügivahendite püügile asetamiste arv (seinnoodalaevade puhul) püügiviiside kaupa (ujuvobjektiga seotud ja sidumata parved) kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;
kui seinnoodalaevad püüavad koos söödaga õngelaevadega, siis söödaga õngelaevadega seotud seinnoodalaevade püügi ja püügikoormuse aruandlus kooskõlas I ja II ülesande andmete nõuetega.
Artikkel 13
Püügipäevik
Liikmesriigid tagavad, et
paber- ja elektroonilistel kandjatel püügipäevikud ning asjakohasel juhul peibutuspüügivahendi päevikud kogutakse kiiresti kokku ja tehakse liidu teadlastele kättesaadavaks;
II ülesande andmed, mis edastatakse komisjonile artikli 50 kohaselt, sisaldavad püügipäevikutest või vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikutest saadud teavet.
Artikkel 14
Vaatlejate kohalolek ja peibutuspüügivahendite vette laskmise keelamine noorte isendite kaitsmiseks
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, millel on lubatud püüda troopikatuuni, kehtestavad vaatlejate minimaalse kohaloleku järgmiselt:
tagavad oma õngejadalaevade puhul, mille üldpikkus on 20 meetrit või rohkem, 2022. aastaks vaatleja kohaloleku vähemalt 10 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil;
tagavad oma seinnoodalaevade puhul vaatleja kohaloleku 100 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heakskiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil.
Liikmesriigid esitavad 30. aprilliks vaatlejate või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi poolt eelmise aasta kohta kogutud teabe ICCATi sekretariaadile ning ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, võttes arvesse artiklis 72 osutatud konfidentsiaalsusnõudeid.
Artikkel 15
Troopikatuunide püük teatavates Portugali vetes
Keelatud on pardal hoida mis tahes kogust troopikatuuni, mis on püütud seinnoodaga Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust; samuti on nimetatud piirkondades keelatud kõnealuste liikide püük seinnoodaga. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.
Artikkel 16
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine
Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse keeluajal kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.
II PEATÜKK
Pikkuim-tuun
Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuun
Artikkel 17
Laevade arvu piiramine
ICCATi konventsiooni alal määratakse selliste liidu püügilaevade maksimaalne arv, millega püütakse Põhjaatlandi pikkuim-tuuni, kindlaks selliste liidu püügilaevade keskmise arvu põhjal, millega püüti Põhjaatlandi pikkuim-tuuni sihtliigina ajavahemikul 1993–1995.
Artikkel 17a
Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate suurte kalapüügilaevade eriload
Artikkel 17b
Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ala- ja ülepüük
Artikkel 17c
Andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta
Lipuliikmesriigid, kelle laevad püüavad Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, edastavad täpsed ja kinnitatud andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta ICCATi sekretariaadile artiklis 50 osutatud I ja II ülesande andmete hulgas.
Artikkel 17d
Vahemere pikkuim-tuuni harrastuspüük
III PEATÜKK
Mõõkkala
Artikkel 18
Põhjaatlandi mõõkkala varude majandamise kavad
Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot ja kelle laevad püüavad Põhjaatlandi mõõkkala, esitavad komisjonile oma majandamiskavad iga aasta 15. augustiks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.
Artikkel 18a
Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüdvate suurte (kala)püügilaevade eriload
Artikkel 18b
Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala alapüük
Artikkel 19
Põhjaatlandi mõõkkala alammõõt
IV PEATÜKK
Purikalalane, purikala, sinine marliin, valge piikkoon ja ümarsoom-odanina.
Artikkel 27
Elusalt püütud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina vabaks laskmine
Artikkel 28
Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel
Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini, valget odanina ja ümarsoom-odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil. Selliseid lossitavaid koguseid ei arvata asjaomase liikmesriigi püügipiirarvust maha, nagu on liidu lossimise piirnormide alusel sätestatud ICCATi soovituse 19-05 punktis 2, tingimusel, et sellist keeldu selgitatakse sõnaselgelt käesoleva määruse artiklis 71 osutatud liikmesriigi aastaaruandes.
Artikkel 29
Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüük
Artikkel 29a
Andmete kogumine purikalade kohta
Liikmesriigid koguvad andmeid purikalade püügi, sealhulgas elusate ja surnud kalade vette tagasi laskmise kohta ning esitavad need andmed igal aastal oma I ja II ülesande andmete hulgas, et toetada kalavarude hindamise protsessi.
Artikkel 29b
Andmete kogumine ja aruandlus purikalalaste, sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina kohta
V PEATÜKK
Haid
Artikkel 30
Üldsätted
Artikkel 31
Harilik heeringahai (Lamna nasus)
Artikkel 32
Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
Artikkel 33
Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)
Artikkel 33a
Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)
Artikkel 34
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
Artikkel 35
Vasarhaid
Artikkel 36
Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)
Artikkel 36a
Andmete kogumine haide kohta
Artikkel 37
Hailiikidelt teaduslike vaatlejate ja muude volitatud isikute poolt võetavad proovid
Erandina keelust hoida pardal harilikku heeringhaid, suursilm-rebashaid, pikkuim-hallhaid ja vasarhaid (perekond Sphyrnidae, v.a Sphyrna tiburo) ning siidhallhaid, nagu on sätestatud artiklites 31, 32, 34, 35 ja 36, on teaduslikele vaatlejatele bioloogiliste proovide kogumine kaubandusliku kalapüügi käigus ning konventsiooniosaliste volitatud isikutele bioloogiliste proovide kogumine lubatud järgmistel tingimustel:
bioloogilised proovid kogutakse üksnes loomuses olevatelt surnud loomadelt;
bioloogilised proovid võetakse sellise uurimisprojekti raames, millest on ICCATi alalise uuringute ja statistikakomiteele teatatud ning mille koostamisel on võetud arvesse kõnealuse komitee soovitatud teadusprioriteete. Uurimisprojekt peaks sisaldama üksikasjalikku dokumenti, milles kirjeldatakse projekti eesmärki, kasutatud meetodeid, võetavate proovide arvu ja liiki ning nende võtmise aega ja piirkonda;
bioloogilisi proove hoitakse laeva pardal kuni lossimis- või ümberlaadimissadamani, ning
kõigi käesoleva artikli kohaselt võetud proovidega peab kuni lõpliku lossimissadamani olema kaasas lipuriigiliikmesriigi luba ning prahitud laevade puhul prahtiva konventsiooniosalise ja lipuliikmesriigi luba. Selliseid proove ega haide muid proovideks kogutud osi ei tohi turustada ega müüa.
VI PEATÜKK
Merelinnud
Artikkel 38
Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes
Õngejadalaevad, millega püütakse mõõkkala monokiust õngejadadega, on lõigete 1, 2 ja 3 nõuetest vabastatud, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:
õngejadad lastakse vette öösel: öö on vastavalt meresõidu aastaraamatule määratletud kui ajavahemik nautilise hämariku ja koidu vahel kalapüügi geograafilises asukohas ning
kasutakse minimaalselt 60-grammist raskust, mis on paigutatud õngekonksust maksimaalselt 3 meetri kaugusele, et saavutada optimaalne vajumiskiirus.
Sellise laeva lipuliikmesriik, mille puhul kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teatab komisjonile oma teadustulemustest, mis saadi kõnealuste laevade pardal olnud teaduslikelt vaatlejatelt.
Artikkel 39
Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool
Õngejadalaevadel rakendatakse V lisas sätestatud nõuete ja täiendavate juhiste kohaselt vähemalt kahte järgmist kaaspüügi vähendamise meedet:
püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega;
linnutõrjeliinid;
õngejadade varustamine raskustega.
Artikkel 40
Merelindudega seotud aruandluskohustused
VII PEATÜKK
Merikilpkonnad
Artikkel 41
Üldsätted merikilpkonnade kohta
Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad pinnalähedaste õngejadadega:
kasutavad ainult suuri rõngaskonkse;
kasutavad ainult kalasööta või
kasutavad muid meetmeid, mis on läbi vaadatud ja mille ICCAT on mõjusaks tunnistanud ja heaks kiitnud, et vähendada pinnalähedase õngejadaga püügil kokkupuudet merikilpkonnadega.
Liikmesriigid:
tagavad juhul, kui on dokumenteeritud kokkupuuteid merikilpkonnadega ja neist on teatatud ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, et kokkupuuteid merikilpkonnadega vähendatakse ja hoitakse ära nii palju kui võimalik, kasutades selleks (jätkuvalt) vähemalt ühte järgmistest kaaspüügi vähendamise meetmetest:
alternatiivsed või uued püügivahendite liigid ja püügivahendite uuendused;
ajalised püügipiirangud ja püügipiirkonna sulgemine juhtudel, kui on suurem oht merikilpkonnadega kokkupuutumiseks;
passiivpüüniste mõjus märgistus, mis võimaldab merikilpkonnadel neid märgata, näiteks võrguvärvide, helkurite, suurema läbimõõduga nööri, korkide või muude materjalide kasutamine võrgus;
püügikäitumise ja -strateegia muutmine (näiteks vähendatud veesoleku aeg jmt);
nõuavad, et nende lipu all sõitvad seinnoodalaevad:
väldiksid võimaluse korral merikilpkonnade sissepiiramist;
vabastaksid võimaluse korral sissepiiratud või takerdunud merikilpkonnad, sealhulgas peibutuspüügivahenditest, ning
tagaksid, et X lisa kohaselt valmistatud peibutuspüügivahendid kõrvaldaksid tulemuslikult merikilpkonnade takerdumise ohu;
võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada merikilpkonnade ohutu vabaks laskmine nii, et nende ellujäämise tõenäosus oleks maksimaalne, nõudes, et:
seinnooda- ja õngejadalaevadel ning muudel nende lipu all sõitvatel laevadel, mis kasutavad püügivahendeid, millesse võivad merikilpkonnad takerduda, oleksid pardal konksude eemaldamise seadmed, õngeliini lõikurid ning korvtõstukid või kahvad vastavalt iga püügivahendi tüübile ja kooskõlas FAO suunistega merikilpkonnade käitlemise ja vabaks laskmise parimate tavade kohta merikilpkonnade suremuse vähendamiseks seoses püügitoimingutega (2009) (edaspidi „FAO suunised“);
punktis i osutatud laevade omanikud, käitajad ja meeskonnaliikmed ning kõik pardal olevad vaatlejad kasutavad kõnealuses punktis osutatud seadmeid kooskõlas VI lisas esitatud merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabaks laskmise tavadega ning kooskõlas FAO suunistega;
lisaks julgustatakse punktis i osutatud laevade omanikke, käitajaid ja meeskonnaliikmeid läbima kõnealuses punktis osutatud seadmete kasutamise koolitusi;
nõuavad oma kaluritelt, kes püüavad ICCATi konventsiooniga hõlmatud liike, et nad tooksid võimaluse korral võimalikult kiiresti pardale kõik püütud merikilpkonnad, kes on koomas või passiivsed, ja aitaksid kaasa nende taastumisele, sealhulgas elustaksid neid enne vette tagasi laskmist vastavalt VI lisa C jaole;
tagavad, et kalurid on teadlikud VI lisas kirjeldatud nõuetekohastest leevendus- ja käitlemismeetoditest ning kasutavad neid.
Olenemata esimeest lõigust võib liikmesriik juhul, kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alla 15-meetrise kogupikkusega laevade puhul alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi, mille korral kogutakse käesolevas määruses sätestatuga samaväärseid andmeid viisil, mis tagab võrreldava katvuse. Käesoleva lõigu kohased alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama aastakoosolekul ICCATi heakskiidu.
Vahemeres:
ei kohaldata lõiget 2a;
kohaldatakse lõikeid 4 ja 5 alates 1. jaanuarist 2026.
Artikkel 42
Merikilpkonnadega seotud aruandluskohustused
Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe oma laevade kokkupuutest merikilpkonnadega ICCATi konventsiooni alal püügivahendite liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks. Kõnealune teave hõlmab järgmist:
püügimäärad, püügivahendite omadused, aeg ja asukoht, sihtliigid ja seisund tagasiheitel (st lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt);
merikilpkonnalistega kokkupuute jaotus liigiti ning
õnge või võrku takerdumise viis (sealhulgas peibutuspüügivahendid), sööda liik, õngekonksu suurus ja liik ning looma suurus.
III JAOTIS
ÜHISED KONTROLLIMEETMED
I PEATÜKK
Kalapüügiload
Artikkel 44
ICCATi suurte kalalaevade register
Artikkel 44a
Laevaseiresüsteem
Kui kalalaevadele on paigaldatud seireseadmed kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 seireseadmed, peavad liikmesriigid tagama, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele paigaldatud seireseadmed toimivad alaliselt ja pidevalt ning et teavet kogutakse ja edastatakse liikmesriigi pädevatele asutustele seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi teiste ICCATi liike püüdvate laevade puhul vähemalt kord kahe tunni tagant.
Liidu kalalaeva pardale paigaldatud jälgimisseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral tuleb seade parandada või asendada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul vähemalt ühe kuu jooksul alates rikke ilmnemisest, välja arvatud juhul, kui laev ei tegutse enam ICCATi konventsiooni alal. Liidu kalalaevad ei tohi alustada püügireisi ilma, et jälgimisseade oleks parandatud või asendatud.
II PEATÜKK
Prahtimine
Artikkel 45
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu püügilaevade ja konventsiooniosaliste vahel sõlmitud prahilepingute suhtes (v.a laevapereta prahtimised), kui asjaomased liidu püügilaevad ei vaheta oma lippu.
Artikkel 46
Üldsätted
Liidu püügilaevadel lubatakse osaleda konventsiooniosalisega sõlmitud prahilepingus üksnes juhul, kui prahitud laevade suhtes on täidetud järgmised tingimused:
prahitud laeval on prahtiva konventsiooniosalise väljastatud kalapüügiluba ja ta ei ole kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;
prahitud laevadega on ühel ja samal ajal lubatud kala püüda vaid ühe prahilepingu alusel;
prahitud laevade saak laaditakse maha üksnes prahtivate konventsiooniosaliste sadamates, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on sätestatud teisiti, ning
prahtiv äriühing peab olema seaduslikult asutatud prahtiva konventsiooniosalise riigis.
Artikkel 47
Teatamine
III PEATÜKK
Püügi kontroll
Artikkel 48
Kvootide ja alammõõdu nõuete järgimine
Artikkel 49
Püügiproovi võtmine
Artikkel 50
Saagist ja püügikoormusest teatamine
Kui komisjon ei ole ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegade järgimiseks sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks järgmised andmed (I ülesande andmed):
andmed kalalaevastiku omaduste kohta eelmisel aastal;
hinnangulised ICCATi liikide aastase nominaalsaagi andmed (sh kaaspüügi ja tagasiheite andmed) eelmise aasta kohta.
Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks ICCATi liikide kohta järgmised andmed (II ülesande andmed):
andmed eelmise aasta saagi ja püügikoormuse kohta, mis on piirkondade kaupa ja ajaliselt üksikasjalikult jaotatud; kõnealused andmed sisaldavad hinnanguid vette tagasi heidetud ja vabastatud kalade seisukorra (surnud või elus) kohta;
andmed harrastuskalapüügi saagi kohta eelneval aastal.
IV PEATÜKK
Ümberlaadimine
Artikkel 51
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste ümberlaadimistoimingute suhtes:
ICCATi konventsiooni alal tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega ning
väljaspool ICCATi konventsiooni ala tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega.
Artikkel 52
Ümberlaadimine sadamas
Artikkel 53
Ümberlaadimine merel
Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehakse ümberlaadimist merel vastavalt artiklitele 54–60.
Artikkel 54
ICCATi transpordilaevade register
Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi täitevsekretäri kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:
Artikkel 55
Suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele ICCATi konventsiooni alal ümberlaadimise loa andmine
Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:
Artikkel 56
Eelnev luba merel toimuvaks ümberlaadimiseks
Lõigetes 1 ja 2 osutatud eelneva loa saamiseks esitab suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder oma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele vähemalt 24 tundi enne kavandatud ümberlaadimist järgmise teabe:
suure pelaagilise õngejadalaeva nimi ja selle number ICCATi selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade registris, kellel on merel ümberlaadimise luba;
transpordilaeva nimi ja selle number ICCATi transpordilaevade registris;
ümberlaaditav toode liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;
ümberlaaditavate ICCATi liikide kogused, võimaluse korral varude kaupa;
nende ümberlaaditavate muude liikide kogused, mis on püütud koos ICCATi liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;
ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;
püügi geograafiline asukoht liikide ja asjakohasel juhul varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.
Artikkel 57
ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon
Artikkel 58
ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel
Artikkel 58a
ICCATi merel ümberlaadimise vaatlusprogrammis osalevate vaatlejate tervis ja ohutus
Liikmesriik tagab, et iga tema lipu all sõitev laev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, oleks varustatud asjakohase ohutusvarustusega kogu reisi vältel, sealhulgas järgmisega:
kõiki pardal viibivaid isikuid mahutav päästeparv, millel on inspekteerimise sertifikaat, mis kehtib kogu vaatleja pardal oleku aja;
asjakohastele rahvusvahelistele standarditele vastavad päästevestid või päästeülikonnad kõigi pardal viibivate isikute jaoks ning
nõuetekohaselt registreeritud mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) ning mereotsingu ja -pääste radartransponder (SART), mis ei aegu enne vaatleja pardal oleku aja lõppu.
Artikkel 59
Aruandluskohustused
Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehti eelneval aastal ümberlaadimisi, ja selleks nõusoleku andnud transpordilaevade lipuliikmesriik edastavad iga aasta 15. augustiks komisjonile järgmise teabe:
eelneval aastal ümberlaaditud ICCATi liikide kogus liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa;
eelneval aastal koos ICCATi liikidega püütud muude ümberlaaditud liikide kogused liikide kaupa, kui see on teada;
nende suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekiri, millel on eelneva aasta jooksul toimunud ümberlaadimine;
põhjalik aruanne, milles hinnatakse suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala ümber laadinud transpordilaevadele määratud ICCATi piirkondlikule vaatlejate aruannete sisu ja järeldusi.
Artikkel 60
Esitatud andmete kooskõla
Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel on tehtud merel ümberlaadimisi, vaatab saadud teabe käesoleva määruse kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja kõigi laevade lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd lossimisriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.
V PEATÜKK
Teaduslike vaatluste programmid
Artikkel 61
Riiklike teaduslike vaatluste programmide kehtestamine
Liikmesriigid kehtestavad riiklikud teaduslike vaatluste programmid, millega on tagatud järgmine:
vaatleja kohalolek igal ICCATi liike püüdval pelaagilise õngejada-, seinnooda- ritvõnge-, mõrra-, nakkevõrgu- ja traalpüügil vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses;
erandina punktist a on transpordilaevade puhul vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 10 % püügikoormuse ulatuses;
laevastiku tegevuses ajalise ja ruumilise kohalolekuga tagatakse vajalike ja asjakohaste andmete kogumine, võttes arvesse laevastike omadusi ja püügi olemust;
andmete kogumine püügioperatsioonide kõigi aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu on määratletud artikli 63 lõikes 1.
Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku protsent arvutatakse järgmiselt:
seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;
pelaagilise õngejadaga püügi puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;
ritvõngepüügi ja mõrrapüügi puhul püügipäevade arvuna;
nakkevõrgupüügi puhul püügitundide või -päevade arvuna ning
traalpüügi puhul loomuste või päevade arvuna.
Artikkel 62
Teaduslike vaatlejate kvalifikatsioon
Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad on läbinud enne lähetamist asjakohase koolituse ja atesteerimise ning omavad vajalikku kvalifikatsiooni. Vaatlejatel peab olema järgmine kvalifikatsioon:
piisavad teadmised ja kogemused liikide kindlakstegemiseks ning eri kujuga püügivahendite kohta teabe kogumiseks;
rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete kohta;
oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutavad andmed;
oskus koguda bioloogilisi proove;
nad ei ole vaatlusaluse laeva laevapere liige ning
nad ei ole vaatlusalust kalalaeva omava äriühingu töötaja.
Artikkel 63
Teaduslike vaatlejate vastutus
Liikmesriigid nõuavad, et vaatlejad täidaksid eelkõige järgmiseid ülesandeid:
registreeriksid ja esitaksid vaadeldava laeva püügitegevuse andmed, sealhulgas koguksid vähemalt:
andmeid, et teha kindlaks kogu sihtpüük, kaaspüük ja vabaks laskmine (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja -linnud), hindaksid või mõõdaksid võimaluse korral saagi koosseisu suuruse järgi ja seisundit (st jäeti pardale, heideti vette tagasi surnult või lasti vabaks elusalt) ning koguksid bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);
kõigi leitud märgiste teavet;
püügioperatsiooni andmeid, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas asjakohasel juhul püügitegevuse alustamise ja lõpetamise kellaaeg; kalade koondamise objektide, sh peibutuspüügivahendite, kasutamine ning vabaks lastud loomade üldseisund seoses ellujäämismääraga (st surnud või elus, haavatud jne);
jälgiksid kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreeriksid selle ja muu asjakohase teabe;
jälgiksid võimaluste piires keskkonnatingimusi ja esitaksid nende kohta andmed (nt mereolud, kliima- ja hüdroloogilised parameetrid);
jälgiksid peibutuspüügivahendite kasutamist ja esitaksid selle kohta andmed kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammiga, mis võeti vastu troopikatuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamiskava raames ning
täidaksid muid teaduslikke ülesandeid, mida on soovitanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee ning mille on heaks kiitnud komisjon.
Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad:
ei mõjutaks laeva elektroonikaseadmeid;
tunneks hädaolukorra protseduure laeva pardal, sealhulgas teaks päästeparvede, tulekustutite ja esmaabivahendite asukohta;
räägiks vajaduse korral kapteniga asjakohastest vaatlusprobleemidest ja -ülesannetest;
ei takistaks laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid ega sekkuks nendesse;
osaleks teadusinstituudi või vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutava riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega infotundides.
Nende laevade kaptenid, kuhu vaatleja on määratud:
võimaldavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele;
lasevad vaatlejal täita oma ülesandeid tulemuslikult, muu hulgas:
võimaldades asjakohase juurdepääsu laeva püügivahenditele, dokumentidele (sh elektroonilistele ja paberil püügipäevikutele) ning saagile;
suheldes mis tahes ajal teadusinstituudi või riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega;
tagades nõuetekohase juurdepääsu elektroonika- ja muudele seadmetele, mis on kalapüügiga seotud, sealhulgas:
tagades, et keegi vaadeldaval laeval ei riku ega hävita vaatleja seadmeid ega dokumente, ei takista, sekku ega tegutse muul viisil, mis võib põhjendamatult takistada vaatlejal oma ülesannete täitmist;
pakuvad vaatlejatele majutust, sealhulgas ööbimis- ja toitlustus- ning nõuetekohaseid sanitaar- ja meditsiinivõimalusi, mis on laevaohvitseride omadega samaväärsed;
tagavad vaatlejale komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi vaatleja ülesannete täitmiseks, samuti piisava ruumi tekil vaatlusülesannete täitmiseks.
Liikmesriigid:
nõuavad, et kui nende lipu all sõitvate laevadega püütakse ICCATi liike, oleks pardal teaduslik vaatleja kooskõlas käesoleva määrusega;
hoolitsevad oma vaatlejate ohutuse eest;
innustavad oma teadusinstituuti või riiklikku ametiasutust sõlmima kokkuleppeid teiste liikmesriikide või konventsiooniosaliste teadusinstituutide või riiklike ametiasutustega, et vahetada vaatlusaruandeid ja andmeid, kui see on võimalik ja asjakohane;
esitavad komisjoni ning ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee tarbeks oma aastaaruandes üksikasjaliku teabe ICCATi soovituse 16-14 rakendamise kohta, sealhulgas:
üksikasjad oma teaduslike vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse kohta, sealhulgas:
jälgitavate laevade arv, saavutatud kohalolekutase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa, ning andmed selle kohta, kuidas need kohalolekutasemed arvutati;
teatavad pärast esimest korda punkti d alapunktis i nõutud teabe esitamist oma vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse muutustest oma aastaaruannetega, juhul kui selliseid muutusi esineb, ning esitavad jätkuvalt komisjonile punkti d alapunktis ii nõutud teabe igal aastal;
kasutades kindlaks määratud elektroonilisi vorme, mille on välja töötanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee, esitavad nad igal aastal kooskõlas muude aruandlusnõuete puhul kehtiva korraga ja riiklike konfidentsiaalsusnõuetega kõnealusele komiteele teabe, mis on kogutud riiklike vaatlusprogrammide käigus, et komisjon saaks seda kasutada eelkõige varude hindamisel ja muudel teaduslikel eesmärkidel;
tagavad, et nende vaatlejad rakendavad lõikes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmisel tõhusaid andmekogumisprotokolle, sealhulgas kasutavad fotograafiat, kui see on vajalik ja asjakohane.
Artikkel 64
Kogutud teabe edastamine
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende riiklike teaduslike vaatluste programmide raames kogutud teabe. Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.
VI PEATÜKK
Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates
Artikkel 65
Aruandluskohustused seoses määratud sadamate ja kontaktpunktidega
Liikmesriigid, kes soovivad anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on ICCATi liigid või sellistest liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad:
määrama oma sadamad, millesse võivad kolmanda riigi kalalaevad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;
määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;
määrama kontaktpunkti sadamakontrolli aruannete edastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 66.
Artikkel 66
Sadamakontrollidega seotud aruandluskohustused
VII PEATÜKK
Täitmise tagamine
Artikkel 66a
Laevade tuvastamine
Kui lõike 1 kohaselt tuvastatakse laev, teatab asjaomane liikmesriik (edaspidi „tuvastanud liikmesriik“) sellest põhjendamatu viivituseta laeva lipuliikmesriigi, konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalisest lipuriigi asjakohastele asutustele ning edastab sellele kõik laevast salvestatud kujutised, ning:
kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu viivituseta asjaomase laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastanud liikmesriik kui ka tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA) tuvastamist käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta;
kui tuvastatud laev sõidab mõne teise konventsiooniosalise, mittekonventsiooniosalise või määratlemata lipu all või on riikkondsuseta, esitab tuvastanud liikmesriik põhjendamatu viivituseta komisjonile ja EFCA-le kogu tuvastamisega seotud asjakohase teabe. Komisjon edastab tuvastamisega seotud teabe ICCATi sekretariaadile, kui see on asjakohane.
Artikkel 67
Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised
Artikkel 68
ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri
Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, mille ICCATi täitevsekretär laiali saadab, et määrata kindlaks tegevused ja võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.
Artikkel 69
ICCATi täitevsekretäri teatatud väidetav rikkumine
Artikkel 69a
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad
Liikmesriigid tagavad, et laevadel, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, ei lubata lossida, ümber laadida, tankida, varusid täiendada ega teha muid äritehinguid.
Artikkel 70
Konventsiooniosalise teatatud väidetav rikkumine
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 71
Aastaaruanne
Artikkel 72
Konfidentsiaalsus
Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 kohaldatavate konfidentsiaalsuse nõuetega.
Artikkel 73
Muudatuste tegemise kord
Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale ICCATi soovitustest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta:
I–X lisa;
artiklis 5a sätestatud troopikatuuni püügivõimsuse piiranguid, mis on seotud kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud iga-aastase püügi- ja püügivõimsuse kava esitamisega ning kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud abilaevade arvuga;
artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3, artikli 47 lõikes 2, artikli 48 lõigetes 1 ja 2, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 3, artikli 57 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 59 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64, artikli 65 lõikes 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 67 lõigetes 1 ja 2, artikli 69 lõikes 2, artikli 70 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 71 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;
artikli 8a kohast suursilm-tuuni iga-aastast ülekandmist;
artikli 10 lõigetes 1 ja 2 kohaseid peibutuspüügivahenditele esitatavaid nõudeid;
viiteid ICCATi soovitustele, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, artiklis 28, artikli 27 lõikes 3, artikli 29b lõigetes 2 ja 3, artikli 36a lõikes 2, artikli 58a lõigetes 2 ja 4, artikli 63 lõike 4 punktis d ja artikli 66a lõikes 2;
artikli 14 lõike 2 kohast minimaalset vaatlejate kohalolekut;
artikli 17 kohaseid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate liidu laevade arvu piiranguid;
artikli 17b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni iga-aastast ülekandmist;
artikli 18 kohast Põhja-Atlandi mõõkkala majandamise kava;
artikli 18b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastast ülekandmist;
artikli 19 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 2 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alammõõte;
artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artiklis 21 ning artikli 24 lõikes 3 sätestatud hälbeid;
artiklis 25 ja artikli 38 lõike 5 punktis b sätestatud õngekonksude ja -jadade tehnilisi kirjeldusi;
artikli 29 lõikes 1 ning artikli 61 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teaduslikku vaatlemiskava;
artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 3 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud teabe liiki ja andmeid;
artikli 9 lõikes 4 sätestatud eriotstarbeliste poide maksimumarvu;
artikli 41 kohaseid nõudeid merikilpkonnade ellujäämise maksimeerimiseks;
artikli 61 lõike 2 kohast kohaloleku protsentuaalset arvutust.
Artikkel 74
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 75
Komiteemenetlus
Artikkel 76
Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 4, 5, 6, 6a, 7, 8a, 8b, 8c, 9, 9a ja artiklid 10–19 jäetakse välja.
Artikkel 77
Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt.
Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:
„g) |
„suur kalalaev“ – kalalaev, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem; |
h) |
„suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagiline õngejadalaev, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem.“ |
Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„c) kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“
Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„c) kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“
2. peatükki lisatakse järgmine jagu.
Liikmesriikidele esitatavad nõuded seoses ICCATi konventsiooni alal ümberlaaditud toodetega
Artikkel 7a
Statistilised dokumendid ja aruandlus
Artikkel 78
Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine
Määrusest (EÜ) nr 520/2007 jäetakse välja artikli 4 lõige 1, II jaotis ning II, III ja IV lisa.
Artikkel 79
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ICCATi liigid
Sugukond |
Ladinakeelne nimetus |
Eestikeelne nimetus |
Scombridae |
Acanthocybium solandri |
Vahuu |
Allothunnus fallai |
Lõunatuun |
|
Auxis rochei |
Kuul-makrelltuun |
|
Auxis thazard |
Fregatt-makrelltuun |
|
Euthynnus alletteratus |
Atlandi väiketuun |
|
Gasterochisma melampus |
Soomusmakrell |
|
Katsuwonus pelamis |
Triiptuun |
|
Orcynopsis unicolor |
Vöötideta pelamiid |
|
Sarda sarda |
Atlandi pelamiid |
|
Scomberomorus brasiliensis |
Brasiilia kuningmakrell |
|
Scomberomorus cavalla |
Kavalla-kuningmakrell |
|
Scomberomorus maculatus |
Tähniline kuningmakrell |
|
Scomberomorus regalis |
Lääneatlandi kuningmakrell |
|
Scomberomorus tritor |
Lääneaafrika kuningmakrell |
|
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
|
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
|
Thunnus atlanticus |
Mustuim-tuun |
|
Thunnus maccoyii |
Ringhoovuse tuun |
|
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
|
Thunnus thynnus |
Harilik tuun |
|
Istiophoridae |
Istiophorus albicans |
Atlandi purikala |
Makaira indica |
Must marliin |
|
Makaira nigricans |
Sinine marliin |
|
Tetrapturus albidus |
Valge piikkoon |
|
Tetrapturus belone |
Vahemere odanina |
|
Tetrapturus georgii |
Ümarsoom-odanina |
|
Tetrapturus pfluegeri |
Pikkkoon-odanina |
|
Xiphiidae |
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
Alopiidae |
Alopias superciliosus |
Suursilm-rebashai |
Alopias vulpinus |
Harilik rebashai |
|
Carcharhinidae |
Carcharhinus falciformis |
Siid-hallhai |
Carcharhinus galapagensis |
Galapagose hallhai |
|
Carcharhinus longimanus |
Pikkuim-hallhai |
|
Prionace glauca |
Sinihai |
|
Lamnidae |
Carcharodon carcharias |
Mõrtsukhai |
Isurus oxyrinchus |
Lühiuim-makohai |
|
Isurus paucus |
Pikkuim-makohai |
|
Lamna nasus |
Harilik heeringahai |
|
Sphyrnidae |
Sphyrna lewini |
Suur vasarhai |
Sphyrna mokarran |
Hiid-vasarhai |
|
Sphyrna zygaena |
Harilik vasarhai |
|
Rhincodontidae |
Rhincodon typus |
Vaalhai |
Pseudocarchariidae |
Pseudocarcharias kamoharai |
Krokodillhai |
Cetorhinidae |
Cetorhinus maximus |
Hiidhai |
Dasyatidae |
Pteroplatytrygon violacea |
Ulgurai |
Mobulidae |
Manta alfredi |
Alfredi sarvikrai (1) |
Manta birostris |
Hiid-sarvikrai |
|
Mobula hypostoma |
Atlandi merisarvik |
|
Mobula japonica |
Astelsaba-merisarvik (1) |
|
Mobula mobular |
Vahemere merisarvik |
|
Mobula tarapacana |
Sirpuim-merisarvik |
|
Mobula thurstoni |
Silesaba-merisarvik |
|
(1)
Inglise keeles tavanimetus puudub. |
II LISA
PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE JUHISED
Konventsiooniosalise seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava peab sisaldama järgmist:
Kirjeldus
peibutuspüügivahendite tüübid: AFAD = ankurdatud; DFAD = triiviv
paakpoi/poi tüüp
vettelastavate peibutuspüügivahendite maksimaalne arv ühe seinnoodalaeva ja peibutuspüügivahendi tüübi kohta
ankurdatud peibutuspüügivahendite minimaalne vahemaa
juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted
vastastikune mõju muude püügivahenditega
peibutuspüügivahendi omandiõiguse kinnitus või sellekohased põhimõtted
Institutsiooniline korraldus
peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohased institutsioonilised kohustused
peibutuspüügivahendi vettelaskmise loa taotlemise protsess
reederite ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahendite vettelaskmise ja kasutamisega
peibutuspüügivahendi asendamise kord
muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele
peibutuspüügivahenditega seotud vaidluste lahendamise põhimõtted
püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne
Peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded
peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus)
nõuded valgustusele
radarpeegeldid
nähtavus
peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus
raadiopoide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)
kajaloodiga poide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)
satelliittransiiverid
biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud
peibutuspüügivahendite kadumise või hülgamise vältimine
peibutuspüügivahendite ülesleidmise kava
Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik
Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis
III LISA
KASUTATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE LOETELU KVARTALITE LÕIKES
Peibutuspüügivahendi tunnus |
Peibutuspüügivahendite ja elektroonikaseadmete tüübid |
Peibutuspüügivahedi konstruktsiooni omadused |
Tähelepanekud |
|||||
Peibutuspüügivahendi märgistus |
Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoitunnus |
Peibutuspüügivahendi tüüp |
Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi ja/või elektroonika-seadme tüüp |
Peibutuspüügivahendi ujuv osa |
Peibutuspüügivahendi veealune rippuv element |
|||
Mõõtmed |
Materjalid |
Mõõtmed |
Materjalid |
|||||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
(1)
Kui peibutuspüügivahendi märgistus ja peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi tunnus puuduvad või on loetamatud, tuleb see ära märkida ja esitada kogu kättesaadav teave, mis võib aidata peibutuspüügivahendi reederit tuvastada.
(2)
Ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend või triiviv tehispeibutuspüügivahend.
(3)
Nt GPS, kajalood jne. Kui peibutuspüügivahendiga ei ole seotud ükski elektroonikaseade, tuleb märkida, et seade puudub.
(4)
Nt laius, pikkus, kõrgus, sügavus, võrgusilma suurus jne.
(5)
Märkida pinna- ja kattematerjal ning selle biolagunevus.
(6)
Nt võrgud, köied, palmilehed jne ning märge materjali nakkuvuse ja/või biolagunevuse kohta.
(7)
Käesolevas punktis märkida valgustuse tehniline kirjeldus, radarpeegeldid ja nähtavus. |
IV LISA
VAATLUSPROGRAMMI NÕUDED LAEVADELE, MILLEGA PÜÜTAKSE TROOPIKATUUNI GEOGRAAFILISTEL ALADEL, MIS JÄÄVAD PÜÜGIKEELU AJAL PÜÜGIKEELU PIIRKONDA
1. Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:
2. Vaatlejad ei ole vaadeldava kalalaeva laevapere liikmed ja nad:
peavad olema ühe konventsiooniosalise riigi kodanikud;
peavad olema suutelised täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;
ei tohi omada troopikatuunipüügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.
Vaatleja ülesanded
3. Vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:
jälgida, et kalalaevad täidaksid ICCATi komisjonis vastu võetud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid.
Eelkõige teevad vaatlejad järgmist:
dokumenteerivad kalapüügitegevust ja koostavad selle kohta aruanded;
jälgivad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud sissekandeid;
teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis potentsiaalselt tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;
kontrollivad laeva asukohta püügitegevuse ajal;
teevad teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotluse korral alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal II ülesande kohaseid andmeid;
teatavad viivitamata ja nõuetekohaselt vaatleja ohutust arvesse võttes laeva igast peibutuspüügivahenditega püügitegevusest artiklis 11 osutatud piirkonnas ja ajavahemikul;
koostavad üldaruandeid, koondades punkti 3 kohaselt kogutud teabe ning võimaldades kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet.
4. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud kalalaevade püügitegevuse ja ümberlaadimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.
5. Vaatlejad täidavad nõudeid, mille on kehtestanud lipuliikmesriik, mille jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.
6. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 7 sätestatud kohustuste täitmist.
Lipuliikmesriigi kohustused
7. Kalalaevade lipuliikmesriikide kohustused seoses vaatlejatega hõlmavad eelkõige järgmist:
vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi püügivahenditele ja varustusele;
vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:
satelliitnavigatsioonivahendid;
radariekraanid, kui neid kasutatakse;
elektroonilised sidevahendid;
vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;
vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning
lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.
V LISA
KAASPÜÜGI VÄHENDAMISE MEETMETE MINIMAALSED TEHNILISED STANDARDID
Kaaspüügi vähendamise meede |
Kirjeldus |
Tehniline kirjeldus |
Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega |
Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal. Tekivalgustus on minimaalne. |
Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta. Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid. |
Linnutõrjeliinid |
Linnutõrjeliine kasutatakse õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde haruliinidest eemale. |
35-meetriste või pikemate laevade puhul: — kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutatakse laevadel lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samaaegselt tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada; — linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses; — pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, ulatudes tüüne mere korral veepinnani; — pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega. Alla 35-meetriste laevade puhul: — kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini; — veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem; — tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemad kui üks meeter) peletuspaelasid, mis on asetatud järgmiselt. — — Lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant. — Pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul. Järgnevas täiendavas linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendis on esitatud täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid. |
Õngejadade varustamine raskustega. |
Enne sisselaskmist pannakse õngelipsudele raskused. |
Suurema kui 45-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või suurema kui 60-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või suurema kui 98-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni nelja meetri kaugusele konksust. |
TÄIENDAVAD LINNUTÕRJELIINIDE VALMISTAMISE JA KASUTAMISE JUHENDID
Preambul
Tabelis on esitatud linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid. Need lisajuhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevandust linnutõrjeliinidele esitatavate nõuete välja töötamisel ja rakendamisel. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt eespool esitatud tabelile täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust sööda kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini konstruktsiooni ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide konstruktsiooni jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.
Linnutõrjeliinide konstruktsioon
1. Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.
2. Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.
3. Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva trummelpöörli abil, et vältida liini sassiminekut.
4. Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).
5. Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.
6. Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.
Linnutõrjeliinide kasutamine
1. Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast seitsme meetri kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.
2. Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealtuule küljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.
3. Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.
4. Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamine. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.
5. Kui kalurid kasutavad sööda heitmise masinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, tagades et masin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse. Kui kasutatakse masinat (või mitut masinat), mis heidab sööta pakpoordi ja tüürpoordi suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.
6. Kui haruliinid visatakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud haruliinid visatakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.
7. Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.
VI LISA
Merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabakslaskmise tavad
A. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine seinnoodapüügil
1. Kui võrgus märgatakse merikilpkonna, tuleb teha kõik mõistlikud jõupingutused merikilpkonna päästmiseks, enne kui see võrku takerdub.
2. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.
3. Kui merikilpkonn takerdub võrku selle kerimise ajal, peatatakse võrgu kerimine niipea, kui kilpkonn tõuseb pinnale; enne võrgu kerimise jätkamist tuleb kilpkonn võrgust lahti harutada ilma teda vigastamata.
4. Kui hoolimata võetud meetmetest satub merikilpkonn juhuslikult laeva pardale ning on elus ja aktiivne või surnud, tuleb merikilpkonn võimalikult kiiresti merre tagasi lasta.
5. Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.
B. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine õngejadaga püügil
1. Kui see on teostatav ja kui pardal olev käitaja või meeskond on koolitatud, tuleb koomaseisundis merikilpkonn viivitamata pardale tuua.
2. Merikilpkonna märgates vähendatakse laeva ja õngejada kerimise kiirust ning reguleeritakse laeva liikumissuunda, et liikuda merikilpkonna suunas, minimeerides õngejada pinget.
3. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.
4. Kui merikilpkonn on liiga suur või õngekonksu otsas nii, et see ei võimalda ohutut pardaletoomist ilma merikilpkonnale täiendavaid kahjustusi või vigastusi tekitamata, kasutatakse õngeliinilõikurit, et liini kärpida ja enne merikilpkonna vabakslaskmist võimalikult palju eemaldada.
5. Kui haalamise ajal täheldatakse, et merikilpkonn on jäänud õngekonksu otsa või takerdunud õngejadasse, peab laeva käitaja viivitamata lõpetama haalamistoimingu, kuni merikilpkonn on õngejadast eemaldatud või laeva pardale toodud.
6. Kui õngekonks on kinni merikilpkonna välispinnal või täielikult nähtav, tuleb see võimalikult kiiresti ja ettevaatlikult merikilpkonna küljest eemaldada. Kui konksu ei ole võimalik merikilpkonna küljest eemaldada (nt see on alla neelatud või suulaes kinni), lõigatakse liin võimalikult konksu lähedalt läbi.
7. Elusad merikilpkonnad tuleb pärast käitlemist merre tagasi lasta järgmisel viisil:
laeva mootor lülitatakse tühikäigule, nii et sõukruvi on seiskunud ja laev peatunud, ning merikilpkonn lastakse vabaks kasutusel olevatest püügivahenditest eemale; ning
jälgitakse, et merikilpkonn on enne sõukruvi käivitamist ja tegevuse jätkamist turvaliselt laevast eemal.
8. Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.
C. Pardal oleva merikilpkonna elustamine
1. Merikilpkonna käitlemisel tuleb püüda hoida kinni looma kilbist, vältides pea ja kaela piirkonda ning lesti.
2. Merikilpkonna küljest tuleb püüda eemaldada ja/või lahti harutada kõik võõrkehad, näiteks plastikust esemed, võrgud või varjatud õngekonksud jne.
3. Merikilpkonn tuleb asetada kõhukilbile (plastron) nii, et merikilpkonn on õiget pidi, turvaliselt eraldatud ja liikumatus asendis pehmendatud pinnal, näiteks ilma veljeta autorehvil, paadipadjal või köierullil. Pehmenduse peamine eesmärk on tõsta merikilpkonn tekilt kõrgemale, et teda oleks võimalik paigal hoida. Tõstke merikilpkonna tagaosa vähemalt 15 cm kõrgusele 4 kuni 24 tunniks. Tõstmise ulatus sõltub kilpkonna suurusest; suuremate merikilpkonnade puhul on vaja tõsta kõrgemale. Kiigutage merikilpkonna aeg-ajalt õrnalt vasakult paremale ja paremalt vasakule, hoides kinni seljakilbi (karapaks) välisservast ja tõstes üht ja teist külge vaheldumisi umbes 8 cm. Puudutage aeg-ajalt õrnalt silma ja näpistage saba (refleksitest), et näha, kas toimub reaktsioon.
4. Elustatavaid merikilpkonni tuleb hoida varjus ja märja või niiskena, kuid neid ei tohi mingil juhul asetada veemahutisse. Veega märjaks tehtud rätiku asetamine pea, seljakilbi ja lestade peale on kõige tulemuslikum meetod merikilpkonna niiskena hoidmiseks.
5. Elustunud ja aktiivseks muutunud merikilpkonnad lastakse laeva ahtris vette tagasi ainult siis, kui püügivahendeid ei kasutata (st kui neid ei lasta vette ega haalata aktiivselt), kui mootor töötab tühikäigul ja ainult piirkondades, kus on ebatõenäoline, et nad püütakse uuesti kinni või laevad neid vigastavad.
6. Merikilpkonnad, kes ei reageeri refleksitestile või ei liiguta end nelja tunni jooksul (võimaluse korral kuni 24 tunni jooksul), lastakse vette tagasi samamoodi nagu aktiivselt liikuvad merikilpkonnad.
VII LISA
ÜMBERLAADIMINE SADAMAS
1. |
Kui liidu laevadel laaditakse sadamas ümber või kui liidu sadamates laaditakse ümber tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega ICCATi konventsiooni alal püütud liike, tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest. Teatamiskohustused 2. Kalalaev
3. Vastuvõttev laev
Sadamariigi ja lossimisriigi koostöö
Aruandlus
|
VIII LISA
ICCATi PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM SEOSES ÜMBERLAADIMISEGA MEREL
1. Liikmesriigid nõuavad, et transpordilaevadel, mis on kantud ICCATi laevade registrisse, millele on lubatud ümberlaadimine ICCATi konventsiooni alal ja millele merel ümber laaditakse, oleks kõigi ICCATi konventsiooni alal toimuvate ümberlaadimiste korral pardal ICCATi piirkondlik vaatleja.
2. ICCAT määrab vaatlejad selliste transpordilaevade pardale, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal laadida merel ümber kala suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt, mis sõidavad ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendava konventsiooniosalise lipu all.
Vaatlejate määramine
3. Määratud vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:
Vaatleja kohustused
4. Vaatlejad:
peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud nõuetele vastava tehnilise koolituse;
ei tohi olla vastuvõtva transpordilaeva lipuriigi kodanikud;
peavad olema suutelised täitma punktis 5 sätestatud ülesandeid;
peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;
ei tohi olla suure pelaagilise õngejadalaeva ega transpordilaeva laevapere liige ega suure pelaagilise õngejadalaeva või transpordilaeva äriühingu töötaja.
5. Vaatleja jälgib suure pelaagilise õngejadalaeva ja transpordilaeva vastavust ICCATi vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Vaatlejate ülesanded on eelkõige järgmised.
Külastada suurt pelaagilist õngejadalaeva, kes kavatseb transpordilaevale ümber laadida, võttes arvesse punktis 9 osutatud aspekte, ning teeb seda enne ümberlaadimise toimumist, et
kontrollida, kas kalalaeval on kehtiv luba või litsents püüda ICCATi konventsiooni alal tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega püütavaid liike;
kontrollida konventsiooniosaliselt lipuriigilt ja vajaduse korral rannikuriigilt saadud eelnevat luba, mille kohaselt võib kalalaeval teha merel ümberlaadimist;
kontrollida kogu pardal oleva saagi koguseid ning registreerida need liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa ning kontrollida transpordilaevale ümberlaaditavaid koguseid ja registreerida need;
kontrollida, kas laevaseiresüsteem toimib, ning uurida püügipäevikut ja kontrollida võimaluse korral kandeid;
kontrollida, kas pardal olev saak on saadud teistelt laevadelt üleandmise tulemusel, ning kontrollida selliseid üleandmisi käsitlevaid dokumente;
teatada juhul, kui ilmneb mis tahes rikkumisi, millesse kalalaev on kaasatud, viivitamata sellest transpordilaeva kaptenile (võttes nõuetekohaselt arvesse turvakaalutlusi) ja vaatlusprogrammi rakendavale ettevõttele, kes edastab selle teabe kohe kalalaeva lipuriigist konventsiooniosalise ametiasutusele ning
registreerida vaatleja aruandes selliste ülesannete täitmine kalalaeval.
Jälgida transpordilaeva tegevust ja
dokumenteerida ümberlaadimistoimingud ning koostada nende kohta aruanded;
kontrollida laeva asukohta ümberlaadimise ajal;
jälgida ja hinnata ümberlaaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide koguseid liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;
jälgida ja hinnata muude selliste liikide koguseid, mis on püütud koos tuuni ja tuunilaadsete liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;
kontrollida asjaomase suure pelaagilise õngejadalaeva nime ja ICCATi registrinumbrit ning registreerida see;
kontrollida ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmeid, sealhulgas võrrelda neid võimaluse korral suure pelaagilise õngejadalaeva püügipäevikuga;
kinnitada ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmed;
kaasallkirjastada ümberlaadimisdeklaratsioon ning
jälgida ja hinnata tootekoguseid liikide kaupa, kui need laaditakse sadamas, kus vaatleja lahkub laevalt, et kontrollida kooskõla merel toimunud ümberlaadimisel vastu võetud kogustega.
Lisaks peab vaatleja
koostama igapäevase aruande transpordilaeva ümberlaadimistoimingutest;
koostama üldaruanded, millesse on koondatud vaatleja ülesannete kohaselt kogutud teave, ja võimaldama kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet;
esitama punktis b osutatud üldaruande ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;
täitma kõiki muid ICCATi antud ülesandeid.
6. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud suure pelaagilise õngejadalaeva ja selle reederi püügitegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.
7. Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selles lipuliikmesriigis või vajaduse korral rannikuriigis, kelle jurisdiktsiooni jääb laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.
8. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 9 sätestatud laevapere liikmete kohustuste täitmist.
Transpordilaevade lipuriikide kohustused
9. Piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamisega seotud tingimused, mis kehtivad transpordilaevade lipuliikmesriikide ja nende kaptenite suhtes, hõlmavad eelkõige järgmist:
vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning juurdepääs asjaomastele dokumentidele, püügivahenditele ja varustusele;
vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 5 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:
satelliitnavigatsioonivahendid;
radariekraanid, kui neid kasutatakse;
elektroonilised sidevahendid ning
kaal ümberlaaditava toote kaalumiseks;
vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;
vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks;
vaatlejatel on lubatud kindlaks määrata kõige sobivam koht ja meetod ümberlaadimistoimingute jälgimiseks ning liikide/varude ja ümberlaaditud koguste hindamiseks. Sellega seoses peab transpordilaeva kapten, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutusalaseid ja praktilisi kaalutlusi, täitma vaatleja vajadusi, sealhulgas asetades taotluse korral toote ajutiselt transpordilaeva tekile, et vaatleja saaks seda kontrollida, ja andes talle piisavalt aega tema kohustuste täitmiseks. Vaatlused korraldatakse viisil, mis tekitab võimalikult vähe tüli ega põhjusta ümberlaaditavate toodete kvaliteedi halvenemist;
punkti 10 kohaselt peab transpordilaeva kapten tagama, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline niivõrd, kuivõrd ilmastikuolud ja muud tingimused sellist üleviimist võimaldavad ning
lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.
Suure pelaagilise õngejadalaeva kohustused ümberlaadimise ajal
10. Vaatlejatel on lubatud külastada kalalaeva, kui ilmastikutingimused ja muud tingimused seda lubavad, ning talle võimaldatakse astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi asjaomastele dokumentidele ja sellistele laeva aladele, mis on vajalikud punktis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks. Kalalaeva kapten tagab, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline. Kui tingimused kujutavad endast vaatleja heaolu jaoks vastuvõetamatut riski, mille tõttu suure pelaagilise õngejadalaeva külastus enne ümberlaadimistoimingute algust ei ole võimalik, võib ümberlaadimist siiski teha.
Vaatlejatasud
11. Käesoleva programmi rakendamise kulud kannavad konventsiooniosalised lipuriigid, kelle lipu all sõidavad suured pelaagilised õngejadalaevad, millel soovitakse ümber laadida. Tasu arvutatakse lähtuvalt programmi kogukuludest. Kõnealune tasu kantakse ICCATi sekretariaadi vastavale kontole, mida ICCATi sekretariaat haldab programmi rakendamise eesmärgil.
12. Kui punkti 11 kohane tasu on maksmata, ei tohi ükski suur pelaagiline õngejadalaev merel toimuvas ümberlaadimisprogrammis osaleda.
IX LISA
Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise ja elusalt vette tagasi laskmise menetluse miinimumstandardid
Käesolevas lisas esitatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise miinimumstandardid ning konkreetsed soovitused nii õngejada- kui seinnoodapüügi kohta.
Need miinimumstandardid on asjakohased elusate lühiuim-makohaide puhul, kui nad lastakse vette tagasi kas pardalhoidmise keelu tõttu või vabatahtlikult. Kõnealused miinimumstandardid ei asenda riigisisese õiguse alusel kehtestatud rangemaid ohutusnorme.
Ohutus eelkõige: nende miinimumstandardite puhul võetakse arvesse meeskonnaliikmete ohutust ja rakendatavust meeskonna jaoks. Meeskonnaliikmete ohutus tuleb alati seada esikohale. Meeskonnaliikmed peavad kandma vähemalt sobivaid kindaid ja vältima töötamist haide suu läheduses.
Koolitus: koolitusmaterjalid on liikmesriikidele kättesaadavad kolmes ICCATi ametlikus keeles.
Vabakslaskmise viis: kõik vabakslastavad haid peavad võimaluse korral olema kogu aeg vees, välja arvatud juhul, kui haid on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks. See hõlmab õngeliini lõikamist, et vabastada hai, kui see on veel vees, kasutades võimaluse korral konksu eemaldamiseks poldilõikurit või konksu eemaldamise seadmeid või lõigates õngeliini läbi võimalikult konksu lähedalt (jättes külge nii vähe õngeliini kui võimalik).
Valmisolek: tööriistad peavad olema eelnevalt ette valmistatud (nt kangas- või võrgurihmad, kandmiseks või tõstmiseks mõeldud kandevahendid, suure võrgusilmaga võrk või võre, millega kaetakse seinnoodapüügil luugid või punkrid, õngejadapüügil kasutatavad pika käepidemega lõikurid ja konksude eemaldamise seadmed jne, mis on loetletud E jaos).
A. Üldised soovitused kõigi kalapüügi liikide kohta
1. Kui see on ohutu, peatage laev või vähendage oluliselt selle kiirust.
2. Kui hai on takerdunud (võrku, õngejadasse vms), lõigake pärast ohutuses veendumist võrk või õngejada ettevaatlikult hai küljest lahti ja laske hai võimalikult kiiresti merre, jätmata tema külge võrgu või õngejada jäänuseid.
3. Kui see on võimalik, püüdke haid vees hoides mõõta hai pikkust.
4. Hammustuste vältimiseks asetage hai lõugade vahele mingi ese, näiteks kala või suur kepp või puidust varras.
5. Kui hai tuleb mingil põhjusel tekile tuua, siis kulutage võimalikult vähe aega tema vette tagasi laskmiseks, et suurendada tema ellujäämisvõimalusi ja vähendada ohtu meeskonnaliikmetele.
B. Õngejadapüügil kohaldatavad ohu käitlemise tavad
1. Tooge hai laevale nii lähedale kui võimalik, rakendamata liiga suurt pinget haruliinile, et vältida võimalust, et konksu vallapääsemisel või haruliini katkemisel võivad konksud, raskused ja muud osad suure kiirusega laeva ja meeskonna suunas paiskuda.
2. Kinnitage õngejada peanööri kaugem osa paadi külge, et vältida seda, et vette jäänud püügivahend tõmbab õngejada ja haid.
3. Kui konks on haisse kinni jäänud ja kehas või suus nähtav, kasutage konksueemaldamise seadet või pika käepidemega poldilõikurit, et eemaldada konksu kida, ja seejärel eemaldage konks.
4. Kui konksu eemaldamine ei ole võimalik või konksu ei ole näha, lõigake lipsunöör (või lips) õngekonksule võimalikult lähedalt läbi (ideaalis jättes hai külge võimalikult vähe õngenööri ja/või lipsunööri materjali ja eemaldades kõik raskused).
C. Seinnoodapüügil kohaldatavad ohutu käitlemise tavad
1. Kui hai on seinnoodas: Uurige võrku võimalikult kaugele ette, et märgata haid varakult ja reageerida kiiresti. Vältige haide tõstmist võrgus vintsiploki suunas. Vähendage laeva kiirust, et vähendada võrgu pinget ja võimaldada takerdunud hai võrgust eemaldada. Vajadusel kasutage võrgu lõikamiseks lõikureid.
2. Kui hai on kahvas või tekil: Kasutage selleks otstarbeks valmistatud suure võrgusilmaga lastivõrku või kangasrihmu või muud sarnast vahendit. Kui laeva ehitus seda võimaldab, võib haid vabaks lasta ka nii, et kahv tühjendatakse otse hopperile ja vette laskmise rampi hoitakse sellise kalde all, et luuakse ühendus ülemise teki reelingul oleva avausega, ilma et meeskonnaliikmed peaksid haid tõstma või liigutama.
D. Kogu kalapüügile kohaldatavad soovitused ja ohutu käitlemise tavad
1. Võimaluse korral ärge tõstke haid veest välja, kasutades jadaõnge lipsu, eriti kui hai on konksu otsa jäänud, välja arvatud juhul, kui hai on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks.
2. Haid ei tohi tõsta peenikeste traatide või trosside abil ega ainult sabast.
3. Ärge lööge haid ühegi pinna vastu, nt et vabastada loom õngenöörist.
4. Ärge püüdke eemaldada õngekonksu, mis on sügavale alla neelatud või mis ei ole nähtav.
5. Ärge püüdke konksu eemaldada, tõmmates järsult lipsust.
6. Ärge lõigake saba või mõnda muud kehaosa.
7. Ärge tehke haisse lõikeid või torkeid.
8. Ärge torgake haid kongitsaga ega lööge haid jalaga või pange käsi lõpusepiludesse.
9. Ärge hoidke haid pikka aega päikese käes.
10. Ärge mähkige oma sõrmi, käsi või käsivarsi õngenööri sisse, kui tõmbate haid paati (võib põhjustada tõsiseid vigastusi).
E. Kasulikud vahendid ohutuks käitlemiseks ja vabaks laskmiseks:
kindad (hai nahk on kare; tagab hai ohutu käitlemise ja kaitseb meeskonnaliikmete käsi hammustuste eest);
rätikud või riidetükid (hai rahustamiseks võib panna tema silmadele merevees märjaks tehtud rätiku või riidetüki);
konksude eemaldamise vahendid (nt õngekonksu lahtihaakija, poldilõikurid või lõiketangid);
hairihmad või kanderaamid (vajaduse korral);
kinnitustross (õngekonksu otsa jäänud hai kinnitamiseks, kui hai tuleb veest välja tõmmata);
soolase vee voolik (kui eeldatakse, et hai vabakslaskmiseks võib kuluda rohkem kui viis minutit, asetage voolik haile suhu, et merevesi voolaks suhu mõõdukas tempos; veenduge, et tekipump on töötanud mitu minutit enne vooliku haile suhu asetamist);
mõõteseade või -meetod (nt märgistatud post, lipsunöör ja ujuk, mõõdulint);
andmeleht kogu püügi registreerimiseks;
märgistamisvahendid (kui on kohaldatav).
X LISA
Suunised peibutuspüügivahendite ökoloogilise mõju vähendamiseks ICCATi kalapüügis
1. Peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millega kaasneb minimaalne kaaspüügiliikide takerdumise oht.
2. Peibutuspüügivahendi veealused komponendid peavad koosnema ainult takerdumiskindlatest materjalidest (nt mitte trossid või kangas).
3. Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleb eelistada biolagunevate materjalide kasutamist.
( 1 ) Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
( 2 ) Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
( 4 ) Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
( 6 ) Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).
( 7 ) Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
( 8 ) Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).“