02017R0654 — ET — 14.03.2018 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/654, 19. detsember 2016, (ELT L 102 13.4.2017, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/236, 20. detsember 2017, |
L 50 |
1 |
22.2.2018 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/654,
19. detsember 2016,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1628 väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite heite piirnormide ja tüübikinnitusega seotud tehniliste ja üldnõuete osas
Artikkel 1
Mõisted
Määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„Wobbe indeks (W)“ – gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:
|
2) |
„λ-nihketegur (Sλ)“ – funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtploki paindlikkust õhu ja kütuse suhte (λ) muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu; |
3) |
„vedelkütuserežiim“ – segakahekütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus ei kasutata mootoris ühegi töötingimuse korral gaaskütust; |
4) |
„segakahekütuserežiim“ – segakütuselise mootori [Termin on muutunud. Uus termin on „segakahekütuseline mootor“] tavaline töörežiim, mille käigus kasutatakse mootoris sõltuvalt töötingimustest vaheldumisi vedel- ja gaaskütust; |
5) |
„tahkete osakeste järeltöötlussüsteem“ – heitgaasi järeltöötlussüsteem tahkete saasteainete heite vähendamiseks tahkete osakeste mehhaanilise, aerodünaamilise, difusioonilise või inertsiaalse eraldamise teel; |
6) |
„regulaator“ – kontrollseade või -süsteem, mis automaatselt seadistab mootori kiiruse või koormuse; see ei ole NRSh-kategooria mootorile paigaldatav kiiruspiirik, mis piirab mootori suurimat pöörlemissagedust ja mille ainus eesmärk on takistada mootori töötamist teatavast piirist suuremal kiirusel; |
7) |
„ümbritseva õhu temperatuur“ – laboritingimustes konkreetse laborikeskkonna (nt filtrikaalumiskambri) temperatuur; |
8) |
„heitekontrolli põhistrateegia (BECS)“ – heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori kõigi pöördemomentide ja pöörlemissageduste vahemikus, kui heitekontrolli abistrateegia ei ole aktiveeritud; |
9) |
„reaktiiv“ – mis tahes ärakulutatav või taaskasutuseks kõlbmatu aine, mida vajatakse ja kasutatakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi tõhusaks toimimiseks; |
10) |
„heitekontrolli abistrateegia (AECS)“ – heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub ja muudab ajutiselt heitekontrolli põhistrateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja konkreetsetes keskkonna- ja/või töötingimustes ning on aktiivne üksnes nimetatud tingimuste korral; |
11) |
„hea inseneritava“ – otsused, mis tehakse kooskõlas üldtunnustatud teaduslike ja insenertehniliste põhimõtetega ning kättesaadava asjakohase teabe põhjal; |
12) |
„maksimaalne pöörlemissagedus (nhi)“ – mootori suurim pöörlemissagedus, mille puhul tekitatakse 70 % maksimaalsest võimsusest; |
13) |
„minimaalne pöörlemissagedus (nlo)“ – mootori väikseim pöörlemissagedus, mille puhul tekitatakse 50 % maksimaalsest võimsusest; |
14) |
„maksimaalne võimsus (Pmax)“ – tootja poolt ette nähtud maksimaalne võimsus kilovattides; |
15) |
„osavoolahjendus“ – heitgaasi analüüsimeetod, mille käigus enne tahkete osakeste proovifiltrisse juhtimist üks osa heitgaasivoost eraldatakse ning segatakse sobivas koguses lahjendusõhuga; |
16) |
„triiv“ – erinevus nulli või kalibreerimissignaali ja vastava väärtuse vahel, mida mõõteseade näitab vahetult pärast heitekatses kasutamist; |
17) |
„mõõteulatuse määramine“ – mõõteriista seadistamine nii, et see reageeriks nõuetekohaselt kalibreerimisstandardile, mis jääb vahemikku 75 % ja 100 % mõõteriista mõõteulatuse või eeldatud mõõteulatuse maksimumväärtusest; |
18) |
„võrdlusgaas“ – puhastatud gaaside segu, mida kasutatakse gaasianalüsaatorite kalibreerimiseks; |
19) |
„HEPA filter“ – kõrgefektiivne õhufilter, mille minimaalne algne tahkete osakeste püüdmise tõhusus peab olema 99,97 % vastavalt ASTM F 1471–93 standardile; |
20) |
„kalibreerimine“ – mõõtesüsteemi sisendsignaali näidu seadistamine selliselt, et selle väljund oleks vastavuses võrdlussignaalide vahemikuga; |
21) |
„eriheide“ – saasteainete mass väljendatuna ühikutes g/kWh; |
22) |
„käitaja käsklus“ – mootori käitaja sisendsignaal mootori väljundi reguleerimiseks; |
23) |
„maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus“ – tootja kavandatud mootori pöörlemissagedus, mille juures mootor saavutab suurima pöördemomendi; |
24) |
„mootori reguleeritud kiirus“ – mootori käitamiskiirus, kui seda juhib paigaldatud regulaator; |
25) |
„karterist eralduv heide“ – mootori karterist pärit voog, mis pääseb otse keskkonda; |
26) |
„proovivõttur“ – esimene osa ülekandetorus, mis edastab proovi proovivõtusüsteemi järgmisele komponendile; |
27) |
„katsefaas“ – ajavahemik, mille jooksul määratakse kindlaks pidurdamisega seotud heitkogused; |
28) |
„nullgaas“ – gaas, mis annab analüsaatorisse sisestades nullvaste; |
29) |
„nullitud“ – mõõteseade on justeeritud selliselt, et see annab kalibreerimise nullstandardaine (nt puhastatud lämmastik või puhastatud õhk) puhul nullvaste; |
30) |
„muutuva kiirusega maanteeväline püsikatsetsükkel (edaspidi „muutuva kiirusega NRSC“)“ – maanteeväline püsikatsetsükkel, mis ei ole püsikiirusega maanteeväline püsikatsetsükkel; |
31) |
„püsikiirusega maanteeväline püsikatsetsükkel (edaspidi „püsikiirusega NRSC“)“ – üks järgmistest määruse (EL) 2016/1628 IV lisas määratletud maanteevälistest püsikatsetsüklitest: D2, E2, G1, G2 või G3; |
32) |
„mõõteandmete ajakohastamine ja registreerimine“ – sagedus, millega analüsaator esitab uued kehtivad väärtused; |
33) |
„kalibreerimisgaas“ – puhastatud gaasisegu, mida kasutatakse gaasianalüsaatorite kalibreerimiseks; |
34) |
„stöhhiomeetriline“ – viide õhu ja kütuse kindlale suhtarvule, mille juures juhul, kui kütus on täielikult oksüdeerunud, ei esine kütuse ega hapniku jääki; |
35) |
„kogumisvahend“ – tahkete osakeste filter, proovikott või muu kogumisvahend proovi kogumiseks; |
36) |
„täisvoolahjendus“ – protsess, mille käigus segatakse kogu heitgaasivoog lahjendusõhuga, enne kui osa lahjendatud heitgaasivoost eraldatakse analüüsimiseks; |
37) |
„tolerants“ – vahemik, milles asub 95 % teatud arvnäitaja registreeritud väärtuste kogumist, ülejäänud 5 % registreeritud väärtustest kalduvad tolerantsivahemikust kõrvale; |
38) |
„hooldusrežiim“ – segakahekütuselise mootori erirežiim, mis aktiveeritakse remondi ajaks või väljaspool teid kasutatava liikurmasina viimiseks turvalisse kohta, kui segakahekütuserežiimi kasutamine ei ole võimalik. |
Artikkel 2
Muude täpsustatud kütuste, kütusesegude või kütuseemulsioonide suhtes kehtivad nõuded
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõikes 2 osutatud etalonkütused, muud täpsustatud kütused, kütusesegud või kütuseemulsioonid, mille tootja on ära märkinud ELi tüübikinnituse taotluses, peavad vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud tehnilistele omadustele ja neid tuleb kirjeldada teatmikus.
Artikkel 3
Toodangu vastavuse tagamise kord
Selleks et tagada tootmises olevate mootorite vastavus kinnitatud tüübile kooskõlas määruse (EL) 2016/1628 artikli 26 lõikega 1, peavad tüübikinnitusasutused võtma meetmed ja järgima korda, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 4
Metoodika heitkoguste laborikatsete tulemuste kohandamiseks selliselt, et need sisaldaksid halvendustegureid
Heitkoguste laborikatsete tulemusi tuleb vastavalt käesoleva määruse III lisale kohandada selliselt, et need sisaldaksid määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktis d osutatud halvendustegureid, kaasa arvatud neid, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 25 lõike 4 punktis d osutatud tahkete osakeste arvu mõõtmisega ja artikli 25 lõike 4 punktis e osutatud gaaskütusel töötavate mootoritega.
Artikkel 5
Heitekontrollistrateegiate, NOx kontrollimeetmete ja tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud nõuded
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punkti f alapunktis i osutatud heitekontrollistrateegiate, artikli 25 lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud NOx kontrollimeetmete ja tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud mõõtmised ja katsed, sealhulgas nende näitlikustamiseks vajalikud dokumendid, peavad olema kooskõlas käesoleva määruse IV lisas sätestatud tehniliste nõuetega.
Artikkel 6
Maanteevälise püsikatsetsükli alaga seotud mõõtmised ja katsed
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punkti f alapunktis iii osutatud alaga seotud mõõtmised ja katsed tuleb teha kooskõlas käesoleva määruse V lisas sätestatud üksikasjalike tehniliste nõuetega.
Artikkel 7
Katsetingimused ja -meetodid
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktides a ja b osutatud katsetingimused, artiklis 24 osutatud mootori koormus- ja kiirusseadistuste määramise meetodid, artikli 25 lõike 3 punkti e alapunktis i osutatud karterigaaside heite arvestamise meetodid ning artikli 25 lõike 3 punkti e alapunktis ii osutatud heitgaasi järeltöötlussüsteemide pideva või perioodilise regenereerimise kindlaksmääramise ja arvestamise meetodid peavad vastama käesoleva määruse VI lisa punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele.
Artikkel 8
Katsemenetlused
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktis a ja punkti f alapunktis iv osutatud katsed tuleb teha käesoleva määruse VI lisa punktis 7 ja VIII lisas sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 9
Heite mõõtmise ja proovivõtu kord
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktis b osutatud heite mõõtmine ja proovide võtmine tuleb teha kooskõlas käesoleva määruse VI lisa punktis 8 ja selle lisa 1. liites sätestatud menetlustega.
Artikkel 10
Katseseadmed ning heite mõõtmise ja proovivõtu seadmed
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktis a osutatud katseseadmed ja artikli 25 lõike 3 punktis b osutatud heite mõõtmise ja proovivõtu seadmed peavad vastama käesoleva määruse VI lisas punktis 9 sätestatud tehnilistele nõuetele ja omadustele.
Artikkel 11
Andmete hindamise ja arvutamise meetodid
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõike 3 punktis c osutatud andmeid tuleb hinnata ja arvutada vastavalt käesoleva määruse VII lisas sätestatud meetodile.
Artikkel 12
Etalonkütuste tehnilised omadused
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 25 lõikes 2 osutatud etalonkütused peavad vastama käesoleva määruse IX lisas sätestatud tehnilistele omadustele.
Artikkel 13
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused mootori tarnimiseks selle heitgaasi järeltöötlussüsteemist eraldi
Kui tootja tarnib algseadmete valmistajale liidus mootori selle heitgaasi järeltöötlussüsteemist eraldi, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/1628 artikli 34 punktis 3, peab see tarne vastama käesoleva määruse X lisas sätestatud üksikasjalikele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja tingimustele.
Artikkel 14
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused mootorite ajutiseks turulelaskmiseks, et katsetada neid reaaltingimustes
Selliste mootorite turulelaskmist, mis ei ole saanud ELi tüübikinnitust kooskõlas määrusega (EL) 2016/1628, tuleb selle määruse artikli 34 lõike 4 kohaselt ajutiselt lubada reaaltingimustes katsetamiseks, kui need mootorid vastavad käesoleva määruse XI lisas sätestatud üksikasjalikele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja tingimustele.
Artikkel 15
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused eriotstarbega mootoritele
Eriotstarbega mootoritele tuleb anda ELi tüübikinnitus ja turulelaskmise luba kooskõlas määruse (EL) 2016/1628 artikli 34 lõigetega 5 ja 6, kui käesoleva määruse XII lisas sätestatud üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused on täidetud.
Artikkel 16
Mootorite samaväärsete tüübikinnituste tunnustamise
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 42 lõike 4 punktis a osutatud UNECE eeskirjad või nende muudatused ning kõnealuse määruse artikli 42 lõike 4 punktis b osutatud liidu õigusaktid on loetletud käesoleva määruse XIII lisas.
Artikkel 17
Originaalseadme tootjatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad
Originaalseadmete tootjatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1628 artikli 43 lõigetes 2, 3 ja 4, on sätestatud käesoleva määruse XIV lisas.
Artikkel 18
Lõpptarbijatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad
Lõpptarbijatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1628 artikli 43 lõigetes 3 ja 4 osutatud, on sätestatud käesoleva määruse XV lisas.
Artikkel 19
Tehniliste teenistuste tulemusstandardid ja hindamine
1. Tehnilised teenistused peavad vastama XVI lisas sätestatud tulemusstandarditele.
2. Tüübikinnitusasutused hindavad tehnilisi teenistusi vastavalt käesoleva määruse XVI lisas sätestatud korrale.
Artikkel 20
Püsi- ja siirdekatsetsüklite omadused
Määruse (EL) 2016/1628 artikli 24 osutatud püsi- ja siirdekatsetsüklid peavad vastama käesoleva määruse XVII lisas sätestatud omadustele.
Artikkel 21
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISAD
Lisa number |
Lisa pealkiri |
Lehekülg |
I |
Muude täpsustatud kütuste, kütusesegude või kütuseemulsioonide suhtes kehtivad nõuded |
|
II |
Toodangu vastavuse tagamise kord |
|
III |
Metoodika heitkoguste laborikatsete tulemuste kohandamiseks selliselt, et need sisaldaksid halvendustegureid |
|
IV |
Heitekontrollistrateegiate, NOx kontrollimeetmete ja tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud nõuded |
|
V |
Maanteevälise püsikatsetsükli alaga seotud mõõtmised ja katsed |
|
VI |
Heitekatsete tegemine ja nõuded mõõteseadmetele |
|
VII |
Andmete hindamise ja arvutusmeetodid |
|
VIII |
Segakahekütuseliste mootorite talitlusnõuded ja katsemenetlused |
|
IX |
Etalonkütuste tehnilised omadused |
|
X |
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused mootori tarnimiseks selle heitgaasi järeltöötlussüsteemist eraldi |
|
XI |
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused mootorite ajutiseks turulelaskmiseks, et katsetada neid reaaltingimustes |
|
XII |
Üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja tingimused eriotstarbega mootoritele |
|
XIII |
Mootorite samaväärsete tüübikinnituste tunnustamine |
|
XIV |
Originaalseadme tootjatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad |
|
XV |
Lõpptarbijatele mõeldud teabe ja juhiste üksikasjad |
|
XVI |
Tehniliste teenistuste tulemusstandardid ja hindamine |
|
XVII |
Püsi- ja siirdkatsetsüklite omadused |
|
I LISA
Muude täpsustatud kütuste, kütusesegude või kütuseemulsioonide suhtes kehtivad nõuded
1. Vedelkütustel töötavate mootorite suhtes kehtivad nõuded
1.1. |
ELi tüübikinnituse taotlemisel võivad tootjad seoses mootori kütuserühmadega valida ühe järgmistest variantidest: a) standardkütuserühma mootor punktis 1.2 sätestatud nõuete kohaselt või b) vaid konkreetse kütusega töötav mootor punktis 1.3 sätestatud nõuete kohaselt. |
1.2. |
Standardkütuserühma (diislikütus, bensiin) mootori nõuded Standardkütuserühma mootor peab vastama punktides 1.2.1–1.2.4 sätestatud nõuetele.
|
1.3. |
Vaid konkreetsel kütusel (ED 95 või E 85) töötava mootori suhtes kehtivad nõuded Vaid konkreetse kütusega (ED 95 või E 85) töötav mootor peab vastama punktides 1.3.1–1.3.2 sätestatud nõuetele.
|
2. Maagaasil/biometaanil (NG) või veeldatud naftagaasil (LPG) töötavate mootorite, sealhulgas segakahekütuseliste mootorite suhtes kehtivad nõuded
2.1. |
ELi tüübikinnituse taotlemisel võivad tootjad seoses mootori kütuserühmadega valida ühe järgmistest variantidest: a) universaalse kütuserühma mootor punktis 2.3 sätestatud nõuete kohaselt; b) kütuserühmade piiranguga mootor punktis 2.4 sätestatud nõuete kohaselt; c) vaid konkreetse kütusega töötav mootor punktis 2.5 sätestatud nõuete kohaselt. |
2.2. |
Tabelid, milles esitatakse nõuded maagaasil/biometaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate ning segakahekütuseliste mootorite ELi tüübikinnituse saamiseks, on esitatud 1. liites. |
2.3. |
Nõuded universaalse kütuserühma mootori puhul
|
2.4. |
Nõuded kütuserühmade piiranguga mootori puhul Kütuserühmade piiranguga mootor peab vastama punktides 2.4.1–2.4.3 sätestatud nõuetele. 2.4.1. Surumaagaasil töötavate ja H-gaasidele või L-gaasidele reguleeritud mootorite puhul
2.4.2. Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate, ühele kindla koostisega kütusele reguleeritud mootorite puhul
|
2.5. |
Vaid konkreetse kütusega ehk veeldatud maagaasil/veeldatud biometaanil töötava mootori suhtes kehtivad nõuded Vaid konkreetse kütusega ehk veeldatud maagaasil/veeldatud biometaanil töötav mootor peab vastama punktides 2.5.1–2.5.2 sätestatud nõuetele. 2.5.1. Vaid konkreetse kütusega ehk veeldatud maagaasil/veeldatud biometaanil töötav mootor
2.5.2. Vaid konkreetse kütusega ehk veeldatud maagaasil töötav mootor
|
2.6. |
Tüüpkonda kuuluva mootori ELi tüübikinnitus
|
2.7. |
Lisanõuded segakahekütuseliste mootorite puhul Tüübikinnituse saamiseks segakahekütuselise mootori tüübile või mootoritüüpkonnale peab tootja: a) tegema katsed 1. liite tabeli 1.3 kohaselt; b) tõendama lisaks punktis 2 esitatud nõuete täitmisele, et segakahekütuselisi mootoreid katsetatakse VIII lisa kohaselt ning need vastavad kõnealuse lisa nõuetele. |
1. liide
Tüübikinnitusmenetluse kokkuvõte maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate, sealhulgas segakahekütuseliste mootorite kohta
Tabelites 1.1–1.3 on toodud kokkuvõte maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite tüübikinnitusmenetluse kohta ja segakahekütuseliste mootorite tüübikinnituseks nõutava minimaalse arvu katsete kohta
Tabel 1.1
Maagaasil töötava mootori ELi tüübikinnitus
|
Punkt 2.3: Nõuded universaalse kütuserühma mootori puhul |
Katsete arv |
r arvutamise valem |
Punkt 2.4: Nõuded kütuserühmade piiranguga mootori puhul |
Katsete arv |
r arvutamise valem |
Vt punkt 2.3.1. Maagaasil töötav mootor, mis kohaneb mis tahes koostisega kütusega |
GR (1) ja G25 (2) Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada täiendava müügil oleva kütusega (3), kui Sλ = 0,89 – 1,19 |
2 (maksimaalselt 3) |
Katsetamise puhul täiendava kütusega;
ja
|
|
|
|
Vt punkt 2.3.2. Maagaasil töötav mootor, mille kohandamine toimub lüliti abil |
GR (1) ja G23 (3) H puhul ning G25 (2) ja G23 (3) L puhul Tootja taotlusel võib mootorit katsetada G23 asemel mõne muu müügil oleva kütusega (3), kui Sλ = 0,89 – 1,19 |
H-gaaside puhul 2 ja L-gaaside puhul 2 vastavates lüliti asendites |
ja
|
|
|
|
Vt punkt 2.4.1. Maagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud H-gaasidele või L-gaasidele |
|
|
|
GR (1) ja G23 (3) H puhul või G25 (2) ja G23 (3) L puhul Tootja taotlusel võib mootorit katsetada G23 asemel mõne muu müügil oleva kütusega (3), kui Sλ = 0,89 – 1,19 |
H-gaaside puhul 2 või L-gaaside puhul 2 2 |
H-gaaside puhul või
L-gaaside puhul |
Vt punkt 2.4.2. Maagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud ühe kindla koostisega kütusele |
|
|
|
GR (1) ja G25 (2), katsete vahel on lubatud peenreguleerimine. Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada: GR (1) ja G23 (3) H puhul või G25 (2) ja G23 (3) L puhul |
2 H-gaaside puhul 2 või L-gaaside puhul 2 |
|
Tabel 1.2
Veeldatud naftagaasil töötava mootori ELi tüübikinnitus
|
Punkt 2.3: Nõuded universaalse kütuserühma mootori puhul |
Katsete arv |
r arvutamise valem |
Punkt 2.4: Nõuded kütuserühmade piiranguga mootori puhul |
Katsete arv |
r arvutamise valem |
Vt punkt 2.3.4. Veeldatud naftagaasil töötav mootor, mis kohaneb mis tahes koostisega kütusega |
Kütus A ja kütus B |
2 |
|
|
|
|
Vt punkt 2.4.2. Veeldatud naftagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud ühe kindla koostisega kütusele |
|
|
|
Kütus A ja kütus B, katsete vahel on lubatud peenreguleerimine |
2 |
|
Tabel 1.3
Segakahekütuseliste mootorite tüübikinnituseks nõutav minimaalne katsete arv
Segakahekütuseline tüüp |
Vedelkütuserežiim |
Segakahekütuserežiim |
|||
Surumaagaas |
Veeldatud maagaas |
LNG20 |
Veeldatud naftagaas |
||
1A |
|
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
Universaalne (2 katset) |
Kütusepõhine (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
1B |
Universaalne (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
Universaalne (2 katset) |
Kütusepõhine (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
2 A |
|
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
Universaalne (2 katset) |
Kütusepõhine (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
2B |
Universaalne (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
Universaalne (2 katset) |
Kütusepõhine (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
3B |
Universaalne (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
Universaalne (2 katset) |
Kütusepõhine (1 katse) |
Universaalne või kindel koostis (2 katset) |
II LISA
Toodangu vastavuse tagamise kord
1. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.1. |
„kvaliteedijuhtimissüsteem“ – omavahel seotud ja üksteist mõjutavate elementide kogum, mida organisatsioonid kasutavad kvaliteedipoliitika rakendamise ja kvaliteedieesmärkide saavutamise juhtimiseks ja kontrollimiseks; |
1.2. |
„audit“ – tõendite kogumise protsess, mida kasutatakse auditikriteeriumidele vastavuse hindamiseks ning mis peab olema objektiivne, erapooletu ja sõltumatu ning lisaks süstemaatiline ja dokumenteeritud; |
1.3. |
„parandusmeetmed“ – probleemi lahendamise protsess ning sellele järgnev mittevastavuse või mittesoovitava olukorra põhjuste kõrvaldamine ja nende kordumise vältimise kavandamine. |
2. Eesmärk
2.1. |
Toodangu nõuetele vastavuse tagamise korra eesmärk on tagada, et iga mootor vastab tüübikinnituse tehnilist kirjeldust, toimimist ja märgistamist käsitlevatele nõuetele, mis kehtivad tüübikinnituse saanud mootoritüübi või mootoritüüpkonna suhtes. |
2.2. |
Kõnealuse korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mis on sätestatud punktis 3 ja mida nimetatakse esmaseks hindamiseks, ning tootmisega seotud kontrollid, mis on sätestatud punktis 4 ja mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise korraks. |
3. Esmane hindamine
3.1. |
Kinnitusasutus peab enne ELi tüübikinnituse andmist kontrollima, et tootja on ette näinud piisavad meetmed ja menetlused, mis tagavad tõhusa kontrolli tootmises olevate mootorite kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale vastavuse üle. |
3.2. |
Esmase hindamise suhtes kehtib standard EN ISO 19011:2011 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised“. |
3.3. |
Kinnitusasutus peab heaks kiitma esmase hindamise ja toodangu vastavuse tagamise korra vastavalt punktile 4, rakendades vajaduse korral ühte punktides 3.3.1–3.3.3 kirjeldatud meetmetest või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.
|
4. Toodangu vastavuse tagamise meetmed
4.1. |
Kõik mootorid, mis saavad määruse (EL) 2016/1628, käesoleva delegeeritud määruse, delegeeritud määruse (EL) 2017/655 ja rakendusmääruse (EL) 2017/656 kohaselt ELi tüübikinnituse, toodetakse nii, et need vastavad kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale, vastates käesoleva lisa, määruse (EL) 2016/1628 ja eespool nimetatud delegeeritud ja rakendusmääruste nõuetele. |
4.2. |
Tüübikinnitusasutus peab enne määrusele (EL) 2016/1628 ja selle määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidele vastava ELi tüübikinnituse andmist veenduma, et on olemas adekvaatne hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsed või nendega seonduvad kontrollimised, sh vajadusel määruses (EL) 2016/1628 ja kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktides ette nähtud katsed, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale. |
4.3. |
ELi tüübikinnituse omanik peab: 4.3.1. tagama, et on olemas menetlused, et tõhusalt kontrollida mootorite vastavust kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale ja et neid menetlusi kohaldatakse; 4.3.2. omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale vastavuse kontrollimiseks; 4.3.3. tagama katse- või kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse kuni 10 aasta pikkuse perioodi vältel, mis määratakse täpsemalt kindlaks kokkuleppel kinnitusasutusega; 4.3.4. NRSh- ja NRS-kategooria mootorite (välja arvatud NRS-v-2b- ja NRS-v-3-kategooria mootorid) puhul tagama, et iga mootoritüübi puhul tehakse vähemalt määruses (EL) 2016/1628 ning selle määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktides ette nähtud kontrollid ja katsed. Muude kategooriate puhul võivad tootja ja kinnitusasutus leppida kokku katsed komponentide või komponentide koostu tasandil asjakohase kriteeriumi alusel; 4.3.5. analüüsima iga liiki katsete või kontrollimiste tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi; 4.3.6. tagama, et kui kõnealust liiki katsetuse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katsetust või kontrollimist korratakse. |
4.4. |
Kui punktis 4.3.6 osutatud edasisi auditi või kontrollitulemusi ei peeta tüübikinnitusasutuse arvamuse põhjal rahuldavaks, tagab tootja, et toodangu nõuetele vastavus taastatakse niipea kui võimalik parandusmeetmete abil tüübikinnitusasutusele veenval viisil. |
5. Jätkuva vastavustõendamise meetmed
5.1. |
Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid, kasutades selleks korralisi auditeid. Selleks peab tootja võimaldama juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise, ladustamise ja turustamisega seotud tegevuskohtadele ning esitama kogu kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni ja aruannetega seotud vajaliku teabe.
|
5.2. |
Iga läbivaatamise ajal tuleb kontrollijale kättesaadavaks teha katsete ja kontrollide protokollid ja tootmisaruanded, eriti käesoleva lisa punktis 4.2 nõutud katsete ja kontrollide protokollid. |
5.3. |
Kontrollija võib pisteliselt valida välja näidised katsetamiseks tootja laboris või tehnilise teenistuse ruumides, kus sel juhul viiakse läbi vaid füüsilisi katseid. Näidiste väikseima arvu saab kindlaks määrata tootja tehtud kontrollimiste tulemuste põhjal. |
5.4. |
Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 5.2 kohaselt tehtud katsete kehtivust või teise tüübikinnitusasutuse või mõne turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse korral valib kontrollija välja näidised, mida tuleb tootja laboris katsetada või mis tuleb saata tehnilisele teenistusele füüsiliste katsete tegemiseks punktis 6, määruses (EL) 2016/1628 ja vastavalt sellele määrusele vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktides sätestatud nõuete kohaselt. |
5.5. |
Kui selliste kontrollimiste või seireandmete läbivaatamise ajal saab tüübikinnitusasutus või teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus ebarahuldavaid tulemusi, tagab tüübikinnitusasutus kooskõlas määruse (EL) 2016/1628 artikli 39 lõikega 3, et toodangu nõuetelevastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud. |
6. Toodangu vastavuse katse nõuded punktis 5.4 osutatud toote vastavuse kontrolli ebarahuldava taseme puhul
6.1. |
Punktis 5.4 või 5.5 osutatud toote vastavuse kontrolli ebarahuldava taseme puhul kontrollitakse toodangu nõuetele vastavust heidete katsega haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas sätestatud tüübikinnitustunnistustes esitatud kirjelduse põhjal. |
6.2. |
Kui punktis 6.3 ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse järgmist menetlust: 6.2.1. Vaatlusaluse mootoritüübi seeriatoodangust võetakse kontrollimiseks kolm juhuslikult valitud mootorit ja vajaduse korral kolm heitgaasi järeltöötlussüsteemi. Vajaduse korral võetakse täiendavad mootorid, et jõuda positiivsele või negatiivsele otsusele. Positiivse otsuse tegemiseks on vaja katsetada vähemalt nelja mootorit. 6.2.2. Pärast seda, kui kontrollija on mootorid välja valinud, ei tohi tootja valitud mootorit enam reguleerida. 6.2.3. Mootoritega tehakse heitekatsed IV lisa nõuete kohaselt või segakahekütuseliste mootorite puhul VIII lisa 2. liite kohaselt ning läbitakse mootoritüübi jaoks olulised katsetsüklid XVII lisa kohaselt. 6.2.4. Piirväärtused on sätestatud määruse (EL) 2016/1628 II lisas. Kui järeltöötlussüsteemiga mootor regenereerub harva, nagu osutatud IV lisa punktis 6.6.2, korrigeeritakse iga gaasiliste või tahkete osakeste heitkoguse tulemust mootori tüübi suhtes kohaldatava teguriga. Kõikidel juhtudel korrigeeritakse iga gaasiliste või tahkete osakeste heitkoguse tulemust sellele mootorile vastavate halvendusteguritega, nagu III lisas kindlaks määratud. 6.2.5. Katsed tehakse uute mootoritega. 6.2.5.1. Katseid võib tootja taotluse korral teha mootoritega, mille sissetöötamisaeg on kas 2 % heite püsimisajast või kui see periood on lühem, 125 tundi. Kui mootori sissetöötamine on tootja ülesanne, kes kohustub hoiduma kõnealuste mootori mis tahes viisil kohandamisest. Kui tootja on haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisas sätestatu kohaselt teabedokumendi punktis 3.3 täpsustanud sissetöötamise korra, toimub sissetöötamine selle korra kohaselt. 6.2.6. Mootori seeriatoodangu valimi katsetamise põhjal vastavalt 1. liitele loetakse katsealuste mootorite seeriatoodang kinnitatud tüübile vastavaks juhul, kui 1. liites kehtestatud katse kriteeriumide kohaselt ja nagu näidatud joonisel 2.1 läbib valim katsed kõikide saasteainete suhtes, ning kinnitatud tüübile mittevastavaks juhul, kui vähemalt ühe saasteaine suhtes valim katseid ei läbi. 6.2.7. Kui muude saasteainete suhtes otsuse tegemiseks korraldatakse täiendavaid katseid, ei muudeta varasemat otsust katsete läbimise kohta teatava saasteaine suhtes. Katse tehakse teise mootoriga, juhul kui kõigi saasteainete suhtes ei saa langetada positiivset otsust, kuid ühegi saasteaine suhtes ei saa langetada negatiivset otsust. 6.2.8. Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja igal ajal otsustada, et katsetamine lõpetatakse. Sellisel juhul registreeritakse otsus katsete mitteläbimise kohta. |
6.3. |
Erandina punkti 6.2.1 nõuetest kohaldatakse ELis vähem kui 100 ühiku suuruse aastase müügimahuga mootoritüüpide suhtes järgmist menetlust: 6.3.1. Vaatlusaluse mootoritüübi seeriatoodangust võetakse kontrollimiseks üks juhuslikult valitud mootor ja vajaduse korral üks heitgaasi järeltöötlussüsteem. 6.3.2. Kui mootor vastab punktis 6.2.4 kirjeldatud nõuetele, tehakse positiivne otsus ja edasist katset ei ole vaja. 6.3.3. Kui punktis 6.2.4 esitatud nõudeid katse käigus ei täideta, tuleb järgida punktides 6.2.6–6.2.9 esitatud nõudeid. |
6.4. |
Kõik kõnealused katsed võib viia läbi müügilolevate kütustega. Tootja taotluse korral kasutatakse aga IX lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See tähendab, et nagu I lisa 1. liites kirjeldatud, tuleb iga gaaskütusel töötavat mootorit katsetada vähemalt kahe etalonkütusega, välja arvatud siis, kui on tegemist gaaskütusel töötava mootoriga, millel on kütusepõhine ELi tüübikinnitus ja mille puhul nõutakse vaid üht etalonkütust. Kui kasutatakse rohkem kui üht gaasilist etalonkütust, peavad tulemused näitama, et mootor vastab piirnormidele iga kütuse puhul. |
6.5. |
Nõuetele mittevastamine gaaskütusel töötavate mootorite puhul Kui vaidlustatakse gaasimootori (sealhulgas segakahekütuseline mootor) nõuetele vastavus ja selle puhul kasutatakse müügilolevat kütust, siis tuleb katsed teha iga etalonkütusega, millega algmootorit on katsetatud, ja tootja taotluse korral lisaks võimaliku kolmanda kütusega, millele on osutatud I lisa punktides 2.3.1.1.1, 2.3.2.1 ja 2.4.1.2 ning millega algmootorit võidi katsetada. Katsetulemus tuleb ümber arvutada asjaomaste koefitsientide „r“, „r a“ või „r b“ alusel, nagu on kirjeldatud I lisa punktides 2.3.3, 2.3.4.1 ja 2.4.1.3. Korrigeerimist ei tehta, kui r, r a või r b on väiksem kui üks. Mõõdetud ja vajaduse korral arvutatud tulemused peavad tõendama, et mootor vastab piirnormidele kõikide asjakohaste kütuste puhul (näiteks kütused 1, 2 ja vajaduse korral kolmas kütus maagaasil/biometaanil töötavate mootorite puhul ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B). Joonis 2.1 Toodangu vastavuskatse skeem
|
Liide 1
Toodangu vastavuskatsetuste kord
1. Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks seoses saasteainete heitega.
2. Kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 30 % mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).
3. Iga saasteaine suhtes kasutatakse järgmist menetlust (vt joonis 2.1):
Kasutatakse järgmisi tähiseid |
: |
|
4. Määratakse kindlaks valimi katsestatistik, mis määrab mittevastavate katsete kumulatiivse arvu nnda katse korral.
5. Siis kehtib järgmine:
a) kui katsestatistik on valimi suhtes tabelis 2.1 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,
b) kui katsestatistik on valimi suhtes tabelis 2.1 antud negatiivsete otsuste arvust suurem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus;
c) kui kumbagi otsust ei saa teha, katsetatakse lisamootorit vastavalt punktile 6.2 ja arvutusi korratakse ühe ühiku võrra suurema valimiga.
Tabelis 2.1 esitatud positiivsete ja negatiivsete otsuste arv arvutatakse rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel.
Tabel 2.1
Katsestatistika toodangu vastavuskatsetuste jaoks
Valimi minimaalne suurus: 3 |
Valimi minimaalne suurus positiivse otsuse tegemiseks: 4 |
Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus) |
Positiivsete otsuste arv |
Negatiivsete otsuste arv |
3 |
— |
3 |
4 |
0 |
4 |
5 |
0 |
4 |
6 |
1 |
5 |
7 |
1 |
5 |
8 |
2 |
6 |
9 |
2 |
6 |
10 |
3 |
7 |
11 |
3 |
7 |
12 |
4 |
8 |
13 |
4 |
8 |
14 |
5 |
9 |
15 |
5 |
9 |
16 |
6 |
10 |
17 |
6 |
10 |
18 |
7 |
11 |
19 |
8 |
9 |
III LISA
Metoodika heitkoguste laborikatsete tulemuste kohandamiseks selliselt, et need sisaldaksid halvendustegureid
1. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.1. „Vanandamistsükkel“ on väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori funktsioonide (kiirus, koormus, võimsus) talitlus kasutusaja kumuleerimise jooksul.
1.2. „Kriitilised heitetaset mõjutavad osad“ on heitgaasi järeltöötlussüsteemid, mootori elektrooniline kontrollplokk ning selle sensorid ja ajamid ning heitgaasitagastussüsteem koos kõigi asjaomaste filtrite, jahutite, reguleerimisventiilide ja torudega.
1.3. „Kriitiline heitetaset mõjutav hooldus“ on kriitiliste heitetaset mõjutavate mootoriosade hooldus.
1.4. „Heitetaset mõjutav hooldus“ on hooldus, mis mõjutab märgatavalt heitkoguseid või mis tõenäoliselt mõjutab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori heitenäitajate halvenemist tavakasutuse jooksul.
1.5. „Mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond“ on tootja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on jagatud edasi mootoritüüpkondadeks, mis kasutavad sarnast heitgaasi järeltöötlussüsteemi.
1.6. „Heitetaset mittemõjutav hooldus“ on hooldus, mis ei mõjuta märgatavalt heitkoguseid ja millel ei ole püsivat mõju väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori heitenäitajate halvenemisele tavakasutuse jooksul pärast hooldust.
1.7. „Kasutusaja kumuleerimise katseplaan“ on vanandamistsükkel ja kasutusaja kumuleerimise periood mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna halvendustegurite kindlaksmääramiseks.
2. Üldine teave
2.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse üksikasjalikult menetlusi mootorite valimiseks katsetesse, mida teostatakse kasutusaja kumuleerimise katseplaani alusel halvendustegurite kindlaksmääramiseks mootoritüübi või mootoritüüpkonna ELi tüübikinnituse ja toodangu nõuetele vastavuse hindamise jaoks. Halvendustegureid kohaldatakse VI lisa kohaselt mõõdetud heitkoguste suhtes ja arvutatakse VII lisa kohaselt vastavalt punktis 3.2.7 või punktis 4.3 sätestatud menetlusele. |
2.2. |
Tüübikinnitusasutus ei pea nägema halvenduse määramiseks tehtavaid kasutusaja kumuleerimise katseid või heitekatseid. |
2.3. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse üksikasjalikult ka heitetaset mõjutavat ja heitetaset mittemõjutavat hooldust, mida tuleks või võiks kasutusaja kumuleerimise katseplaani läbivatele mootoritele teha. Selline hooldus peab vastama kasutusel olevatele mootoritele tehtava hooldusega ja sellest tuleb teavitada uute mootorite lõppkasutajaid. |
3. Mootorikategooriad NRE, NRG, IWP, IWA, RLL, RLR, SMB, ATS ning alamkategooriad NRS-v-2b ja NRS-v-3
3.1. Mootorite valik heite püsimisaja halvendustegurite kindlakstegemiseks
3.1.1. |
Heite püsimisaja halvendustegurite kindlaksmääramise eesmärgil läbiviidava heitkoguste katsetamise jaoks vajalikud mootorid valitakse haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IX lisa 2. Jaos määratletud mootoritüüpkonnast. |
3.1.2. |
Erinevatesse mootoritüüpkondadesse kuuluvaid mootoreid võib kasutatava heitgaaside järeltöötlussüsteemi tüübi alusel omakorda liigitada tüüpkondadeks. Selleks, et liigitada erineva silindrite konfiguratsiooniga, kuid tehniliste näitajate ja heitgaaside järeltöötlussüsteemide paigalduse poolest sarnaseid mootoreid samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda, esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed, mis tõestavad mootorite heitkoguseid vähendava talitluse sarnasust. |
3.1.3. |
Mootori tootja valib välja ühe mootori, mis esindab vastavalt punktile 3.1.2 määratletud mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda ja mida katsetatakse punktis 3.2.2 osutatud kasutusaja kumuleerimise katseplaani jooksul, millest teatatakse tüübikinnitusasutusele enne katse algust. |
3.1.4. |
Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks tuleks katsetada mõnd muud mootorit, valivad tüübikinnitusasutus ja mootorite tootja ühiselt katsetatava mootori. |
3.2. Heite püsimisaja halvendustegurite kindlaksmääramine
3.2.1. Üldine teave
Mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna puhul kohaldatavad halvendustegurid tehakse kindlaks valitud mootorite põhjal, võttes aluseks kasutusaja kumuleerimise katseplaani, mis hõlmab gaasiliste saasteainete heite ja tahkete osakeste regulaarset määramist igas mootorikategooria suhtes kohaldatavas katsetsüklis määruse (EL) 2016/1628 IV lisa kohaselt. NRE („NRTC“) kategooria mootorite maanteeväliste siirdekatsetsüklite puhul kasutatakse ainult NRTC kuumkäivitustsükli („NRTC kuumkäivituskatse“) tulemusi.
3.2.1.1. |
Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus lubada kasutada halvendustegureid, mille kindlakstegemiseks on kasutatud punktides 3.2.2–3.2.5 sätestatud menetluste alternatiive. Sellisel juhul peab tootja tüübikinnitusasutusele veenvalt näitama, et kasutatud alternatiivsed menetlused on vähemalt sama ranged kui punktides 3.2.2–3.2.5 sätestatud menetlused. |
3.2.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani võib rakendada tootja soovil, katsetades valitud mootoriga varustatud väljaspool teid kasutatavaid liikurmasinaid kasutusaja kumuleerimise katseplaani alusel reaalsetes tingimustes või käitades valitud mootorit kasutusaja kumuleerimise katseplaani alusel dünamomeetril. Tootjalt ei nõuta etalonkütuse kasutamist kasutusaja kumuleerimisel, kui mõõdetakse heitekoguseid katsepunktide vahel.
3.2.2.1. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani rakendamine reaalsetes tingimustes ja dünamomeetril
3.2.2.1.1. |
Tootja määrab kindlaks mootorite kasutusaja kumuleerimise ning vanandamistsükli vormi ja kestuse kooskõlas hea inseneritavaga. |
3.2.2.1.2. |
Tootja määrab kindlaks katsepunktid, kus kohaldatavate katsetsüklite käigus mõõdetakse gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguseid. 3.2.2.1.2.1. Kui punkti 3.2.2.1.7 kohaselt on kasutusaja kumuleerimise katseplaan lühem kui heite püsimisaeg, on katsepunkte vähemalt kolm: üks kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses, üks umbes selle keskel ja veel üks selle lõpus. 3.2.2.1.2.2. Kui kasutusaja kumuleerimine kestab kuni heite püsimisaja lõpuni, on katsepunkte vähemalt kaks: üks kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses ja üks selle lõpus. 3.2.2.1.2.3. Tootja võib lisaks katsetada ühtlaselt jaotatud vahepunktides. |
3.2.2.1.3. |
Heite väärtused alguspunktis ja heite püsimisaja lõpp-punktis, mis on arvutatud kas punkti 3.2.5.1 kohaselt või otse mõõdetud punkti 3.2.2.1.2.2 kohaselt, peavad vastama selle mootoritüüpkonna suhtes kohaldatavatele piirnormidele. Siiski võivad vahepealsete katsepunktide üksikud heitetulemused neid piirnorme ületada. |
3.2.2.1.4. |
Kui tegemist on mootorikategooriate või alamkategooriatega, mille suhtes kohaldatakse NRTC-d, või NRSi mootorikategooria või alamkategooriatega, mille suhtes kohaldatakse suurte sädesüütega mootorite maanteeväliseid siirdekatsetsükleid („LSI-NRTC“), võib tootja taotleda tüübikinnitusasutuse nõusolekut viia läbi ainult üks katsetsükkel (kas NRTC kuumkäivituskatse või LSI-NRTC olenevalt vajadusest või NRSC) igas katsepunktis ning teine katsetsükkel viia läbi ainult kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses ja lõpus. |
3.2.2.1.5. |
Mootori kategooriate või alamkategooriate puhul, mille kohta ei ole määruse (EL) 2016/1628 IV lisas esitatud kohaldatavaid maanteeväliseid siirdekatsetsükleid, tehakse ainult NRSC katse igas katsepunktis. |
3.2.2.1.6. |
Erinevate mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkondade puhul võivad olla erinevad ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanid. |
3.2.2.1.7. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaanid võivad olla lühemad kui heite püsimisaeg, kuid need ei tohi olla lühemad kui aeg, mis on võrdväärne vähemalt veerandiga asjaomasest heite püsimisajast, mis on määratletud määruse (EL) 2016/1628 V lisas. |
3.2.2.1.8. |
Lubatud on kiirendatud vanandamine, mille puhul kohandatakse kasutusaja kumuleerimise katseplaani kütusekulu alusel. Kohandamise aluseks on tüüpilise kasutusaegse kütusekulu ja vanandamistsükliaegse kütusekulu suhtarv, kuid vanandamistsükli kütusekulu ei tohi olla tüüpilisest kasutusaegsest kütusekulust rohkem kui 30 protsenti suurem. |
3.2.2.1.9. |
Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja kasutada kiirendatud vanandamise alternatiivseid meetodeid. |
3.2.2.1.10. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani kirjeldatakse täielikult ELi tüübikinnitustaotluses ning sellest teavitatakse tüübikinnitusasutust enne katsete algust. |
3.2.2.2. |
Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et tootja poolt valitud punktide vahel tuleb teostada lisamõõtmisi, teavitab ta sellest tootjat. Tootja koostab uue kasutusaja kumuleerimise katseplaani ja tüübikinnitusasutus annab sellele oma nõusoleku. |
3.2.3. Mootori katsetamine
3.2.3.1. Mootori stabiliseerimine
3.2.3.1.1. |
Tootja määrab iga mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna kohta kindlaks, mitu tundi väljaspool teid kasutatav liikurmasin või mootor peab töötama, enne kui mootori järeltöötlussüsteemi töö on stabiliseerunud. Tüübikinnitusasutuse taotlusel avaldab tootja selle kindlaksmääramise aluseks olnud andmed ja analüüsid. Alternatiivina võib tootja lasta mootoril või väljaspool teid kasutataval liikurmasinal töötada 60–125 tundi või ekvivalentse aja jooksul vanandamistsüklis, et mootori järeltöötlussüsteem stabiliseeruks. |
3.2.3.1.2. |
Punktis 3.2.3.1.1 kindlaks määratud stabiliseerumisperioodi lõppu käsitatakse kasutusaja kumuleerimise katseplaani algusena. |
3.2.3.2. Kasutusaja kumuleerimise katsed
3.2.3.2.1. |
Pärast stabiliseerumisperioodi lastakse mootoril töötada tootja poolt valitud kasutusaja kumuleerimise katseplaani alusel, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.2. Mootorit katsetatakse tootja poolt kindlaksmääratud ja vajaduse korral tüübikinnitusasutuse poolt vastavalt punktile 3.2.2.2 sätestatud korrapäraste ajavahemike tagant mootorikategooria suhtes kohaldatavate NRTC ja NRSC kuumkäivitustsüklite või LSI-NRTC ja NRSC käigus gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste suhtes määruse (EL) 2016/1628 IV lisa kohaselt. Tootja võib otsustada mõõta saasteainete heitkoguseid eraldi enne ja pärast heitgaasi järeltöötlussüsteemi. Kui vastavalt punktile 3.2.2.1.4 on kokku lepitud, et igas katsepunktis tehakse ainult üks katsetsükkel (NRTC, LSI-NRTC või NRSC kuumkäivituskatse), tehakse teine katsetsükkel (NRTC, LSI-NRTC või NRSC kuumkäivituskatse) kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses ja lõpus. Punkti 3.2.2.1.5 kohaselt tehakse mootori kategooriate või alamkategooriate puhul, mille kohta ei ole määruse (EL) 2016/1628 IV lisas esitatud kohaldatavaid maanteeväliseid siirdekatsetsükleid, ainult NRSC katse igas katsepunktis. |
3.2.3.2.2. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal teostatakse mootoril punktis 3.4 kirjeldatud hooldust. |
3.2.3.2.3. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal võib mootori või väljaspool teid kasutatava liikurmasina erakorralist hooldust teostada näiteks juhul, kui tootja tavapärane diagnostikasüsteem on avastanud probleemi, mis oleks käitajale teada andnud rikke tekkimisest. |
3.2.4. Aruandlus
3.2.4.1. |
Kõik kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal läbi viidud heitekatsete (kuumkäivitusega NRTC, LSI-NRTC ja NRSC) tulemused tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks. Kui mõni heitekatse tunnistatakse kehtetuks, peab tootja esitama põhjused, miks katse on kehtetuks tunnistatud. Sellisel juhul tuleb teostada uued heitkoguste katseseeriad järgneva 100-tunnise kasutusaja kumuleerimise jooksul. |
3.2.4.2. |
Tootja säilitab dokumendid, mis sisaldavad kogu teavet kõigi kasutusaja kumuleerimise katseplaani käigus mootoril teostatud heitekatsete ja hoolduste kohta. See teave esitatakse tüübikinnitusasutusele koos kasutusaja kumuleerimise katseplaani käigus läbiviidud heite määramise katsete tulemustega. |
3.2.5. Halvendustegurite kindlaksmääramine
3.2.5.1. |
Punkti 3.2.2.1.2.1. või punkti 3.2.2.1.2.3 kohase kasutusaja kumuleerimise katseplaani jooksul NRTC, LSI-NRTC ja NRSC kuumkäivitustsüklite jooksul igas katsepunktis mõõdetud iga saasteaine puhul viiakse kõikide katseandmete põhjal läbi sobivaim lineaarne regressioonianalüüs. Iga saasteaine puhul tehtud katsete tulemused väljendatakse sama arvu kümnendkohtadega nagu kõnealuse mootoritüüpkonna puhul kehtiva saasteaine piirnormides, pluss üks kümnendkoht. Kui vastavalt punktile 3.2.2.1.4 või punktile 3.2.2.1.5 tehakse igas katsepunktis ainult üks katsetsükkel (kuumkäivitusega NRTC, LSI-NRTC või NRSC), tehakse regressioonianalüüs ainult igas katsepunktis tehtud katsetsükli tulemuste alusel. Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuse eelnevat heakskiitu mittelineaarseks regressiooniks. |
3.2.5.2. |
Heitkoguste piirnormid iga saasteaine kohta kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses ja heite püsimisaja lõpp-punktis, mida kohaldatakse katsetatava mootori suhtes, määratakse a) kindlaks kas punktis 3.2.5.1 sätestatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise teel kasutusaja kumuleerimise katseplaani rakendamisel kooskõlas punktiga 3.2.2.1.2.1 või punktiga 3.2.2.1.2.3 või b) mõõdetakse otse kasutusaja kumuleerimise katseplaani rakendamisel kooskõlas punktiga 3.2.2.1.2.2. Kui heitkoguste piirnorme kasutatakse samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda kuuluvate mootoritüüpkondade puhul, millel on erinevad heite püsimisajad, siis tuleb heitkoguste piirnormid heite püsimisaja lõpp-punktis iga heite püsimisaja jaoks ümber arvutada punktis 3.2.5.1 esitatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise või interpoleerimise teel. |
3.2.5.3. |
Iga saasteaine halvendustegur on määratletud kui heite püsimisaja lõpp-punktis ja kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses kohaldatavate heitkoguste piirnormide suhtarv (multiplikatiivne halvendustegur). Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuse eelnevat heakskiitu iga saasteaine suhtes aditiivse halvendusteguri kohaldamiseks. Aditiivne halvendustegur on määratletud kui erinevus kalkuleeritud heitkoguste piirnormide vahel heite püsimisaja lõpp-punktis ja kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses. Joonisel 3.1 on näide NOx heitkoguste halvendustegurite kindlaksmääramisest lineaarse regressiooni abil. Multiplikatiivsete ja aditiivsete halvendustegurite kombineerimine ühes saasteainete sarjas ei ole lubatud. Kui arvutuse tulemuseks on väärtus, mis on multiplikatiivse halvendusteguri korral väiksem kui 1,00 või aditiivse halvendusteguri korral väiksem kui 0,00, siis on halvendustegur vastavalt 1,0 või 0,00. Kui on kokku lepitud, et vastavalt punktile 3.2.2.1.4 tehakse igas katsepunktis ainult üks katsetsükkel (kuumkäivitusega NRTC, LSI-NRTC või NRSC) ning teine katsetsükkel (kuumkäivitusega NRTC, LSI-NRTC või NRSC) tehakse ainult kasutusaja kumuleerimise katseplaani alguses ja lõpus, kohaldatakse igas katsepunktis tehtud katsetsükli jaoks arvutatud halvendustegurit ka teise katsetsükli suhtes.
|
3.2.6. Kindlaksmääratud halvendustegurid
3.2.6.1. |
Mootorite tootjad võivad halvendustegurite kindlaksmääramiseks kasutada kasutusaja kumuleerimise katseplaani asemel alternatiivina kindlaks määratud multiplikatiivseid halvendustegureid, mis on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Kindlaksmääratud halvendustegurid
Kindlaksmääratud aditiivseid halvendustegureid ei ole antud. Kindlaksmääratud multiplikatiivseid halvendustegureid ei teisendata aditiivseteks teguriteks. Tahkete osakeste puhul võib kasutada kas aditiivset halvendustegurit 0,0 või multiplikatiivset halvendustegurit 1,0 koos tulemustega eelnenud halvendustegurite katsest, millega ei tehtud kindlaks tahkete osakeste väärtust, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: a) eelnenud halvendustegurite katse tehti mootoritehnoloogiaga, mis oleks punkti 3.1.2 kohaselt sobinud kaasamiseks samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda kui mootoritüüpkond, mille suhtes halvendustegureid kavatsetakse kohaldada; ning b) katsetulemusi kasutati varasema tüübikinnituse puhul, mis anti enne määruse (EL) 2016/1628 III lisas nimetatud kohaldatavat ELI tüübikinnituse kuupäeva. |
3.2.6.2. |
Kui kasutatakse kindlaksmääratud halvendustegureid, peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele kindlad tõendid selle kohta, et neilt heitekontrollisüsteemi osadelt võib eeldada seda heite püsimisaega, mida seostatakse nimetatud kindlaksmääratud teguritega. Need tõendid võivad põhineda projektianalüüsil, katsetel või mõlema kombinatsioonil. |
3.2.7. Halvendustegurite kohaldamine
3.2.7.1. |
Pärast halvendusteguri kohaldamist vastavalt VI lisale mõõdetud katsetulemustele (tahkete osakeste ja iga üksiku gaasi tsükli kaalutud eriheide) peavad mootorid olema vastavuses iga saasteaine heitkoguse piirnormiga, mida kohaldatakse selle mootoritüüpkonna suhtes. Sõltuvalt halvendusteguri (DF) tüübist kohaldatakse järgmisi norme: a) multiplikatiivne: (tsükli kaalutud eriheide) × DF ≤ heitkoguste piirnorm b) aditiivne: (tsükli kaalutud eriheide) + DF ≤ heitkoguste piirnorm tsükli kaalutud eriheited võivad vajaduse korral sisaldada korrektsiooni harva esineva regeneratsiooni suhtes. |
3.2.7.2. |
Multiplikatiivse NOx + HC halvendusteguri puhul määratakse eraldi HC ja NOx halvendustegurid ning neid kohaldatakse heitkoguste katse halvendatud heitetasemete arvutamiseks enne, kui tulemuseks saadud halvendatud NOx ja HC väärtused kombineeritakse, et teha kindlaks vastavus heitkoguste piirnormidele. |
3.2.7.3. |
Tootja võib kanda mootorile mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna järgi kindlaks määratud halvendusteguri üle mootorile, mis ei kuulu samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda. Sellistel juhtudel peab tootja tüübikinnitusasutusele tõendama, et mootoril, mille jaoks mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda algselt katsetati, ja mootoril, millele halvendustegureid üle kantakse, on sarnased tehnilised näitajad ja väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldamise nõuded ning et selle mootori heitetasemed on samalaadsed. Kui halvendustegurid kantakse üle erineva heite püsimisajaga mootorile, tuleb halvendustegurid kohaldatava heite püsimisaja jaoks ümber arvutada punktis 3.2.5.1 sätestatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise või interpoleerimise teel. |
3.2.7.4. |
Iga saasteaine halvendustegurid igas kohaldatavas katsetsüklis registreeritakse haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 VI lisa 1. liites sätestatud katsearuandes. |
3.3. Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine
3.3.1. |
Toodangu vastavust heitetaset käsitlevatele nõuetele kontrollitakse II lisa punkti 6 alusel. |
3.3.2. |
Tootja võib mõõta saasteaine heitkoguseid enne heitgaasi järeltöötlussüsteemi samal ajal ELi tüübikinnituskatse tegemisega. Selleks võib tootja leida järeltöötlussüsteemita mootori ja järeltöötlussüsteemi jaoks eraldi mitteametlikud halvendustegurid ning kasutada neid kontrolli abivahendina tootmisliini lõpus. |
3.3.3. |
ELi tüübikinnituse jaoks registreeritakse haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 VI lisa 1. liites sätestatud katsearuandes ainult punktide 3.2.5 või 3.2.6 kohaselt määratud halvendustegurid. |
3.4. Hooldus
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani rakendamiseks teostatakse hooldust kooskõlas tootja teenindus- ja hooldusraamatuga.
3.4.1. Heitkoguseid mõjutav korraline hooldus
3.4.1.1. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani rakendamiseks tuleb heitetaset mõjutavat käitamisaegset korralist hooldust teostada samaväärsete ajavahemike tagant, mis täpsustatakse tootja poolt väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori lõppkasutajale antavas hooldusjuhendis. Vajadusel võib kasutusaja kumuleerimise katseplaani käigus seda hoolduskava muuta, tingimusel et sellest ei jäeta välja ühtegi hooldustoimingut, mis on katsemootorile juba tehtud. |
3.4.1.2. |
Kriitiliste heitetaset mõjutavad osade kohandamist, lahtimonteerimist, puhastamist või väljavahetamist, mida teostatakse perioodiliselt, et vältida häireid mootori töös, tehakse ainult sellises ulatuses, mis on tehniliselt vajalik heitekontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks. Tuleb vältida vajadust kriitiliste heitetaset mõjutavate osade korraliseks väljavahetamiseks kasutusaja kumuleerimise katseplaani raames ja pärast mootori teatavat kasutusperioodi, välja arvatud korrapäraselt väljavahetatavate osade puhul. Selles kontekstis sobivad korrapäraselt väljavahetatavateks osadeks regulaarselt uuendatavad kuluvad osad või pärast mootori teatavat kasutusperioodi puhastamist vajavad osad. |
3.4.1.3. |
Kõik korralise hoolduse nõuded vajavad enne ELI tüübikinnituse andmist tüübikinnitusasutuse heakskiitu ja need lisatakse kasutusjuhendisse. Tüübikinnitusasutus ei tohi keelduda heaks kiitmast hooldusnõudeid, mis põhjendatud ja tehniliselt vajalikud, sealhulgas (kuid mitte ainult) need, mis on kindlaks määratud punktis 1.6.1.4. |
3.4.1.4. |
Mootori tootja kirjeldab kasutusaja kumuleerimise katseplaanis järgmiste osade reguleerimist, puhastamist ja hooldust (kui see on vajalik) ning korralist vahetamist: — heitgaasitagastuse (EGR) filtrid ja jahutid; — karteri tuulutusklapp (vajaduse korral); — sissepritsedüüsi otsik (ainult puhastamine on lubatud); — sissepritsedüüs; — turboülelaadur; — mootori elektronjuhtseade ja selle sensorid ja ajamid; — osakeste järeltöötlussüsteem (sealhulgas selle komponendid); — NOx järeltöötlussüsteem (sealhulgas selle komponendid); — heitgaasitagastus (EGR), sealhulgas kõik seotud reguleerimisventiilid ja -torud; — Kõik muud heitgaasi järeltöötlussüsteemid. |
3.4.1.5. |
Heitkoguseid mõjutavat kriitilist korralist hooldust teostatakse ainult juhul, kui selle tegemine on nõutav kasutuse ajal ja sellise hoolduse nõudest teavitatakse väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori lõppkasutajat. |
3.4.2. Muudatused korralises hoolduses
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse kiita heaks uued korralised hooldused, mida tootja soovib kasutusaja kumuleerimise katseplaani käigus teha ning edaspidi soovitada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate või mootori lõppkasutajale. Koos taotlusega tuleb esitada andmed, mis kinnitavad vajadust uue korralise hoolduse ja hooldusintervalli järele.
3.4.3. Korraline hooldus, mis ei mõjuta heitetaset
Heitetaset mittemõjutavat korralist hooldust, mis on põhjendatud ja tehniliselt vajalik (nt õlivahetus, õlifiltri vahetus, kütusefiltri vahetus, õhufiltri vahetus, jahutussüsteemi hooldus, tühikäigu pöörlemissageduse reguleerimine, pöörlemissageduse regulaator, mootori poltide pöördemoment, ventiili reguleerimine, pihusti reguleerimine, veorihmade pingutamine jne) võib teha kasutusaja kumuleerimise katseplaani kaasatud väljaspool teid kasutatavatel liikurmasinatel või mootoritel kõige pikemate vaheaegade tagant, mida tootja soovitab lõppkasutajal teha (nt mitte vaheaegade tagant, mis on soovitatud põhjalikuks hoolduseks).
3.5. Remont
3.5.1. |
Kasutusaja kumuleerimise katseplaani käigus katsetamiseks valitud mootori osi parandatakse ainult juhul, kui osa lakkab toimimast või kui mootoris tekib rike. Mootori, heitekontrollisüsteemi või kütusesüsteemi parandamine ei ole lubatud, välja arvatud punktis 3.5.2 sätestatud erandi korral. |
3.5.2. |
Kui mootor, selle heitekontrollisüsteem või küttesüsteem lakkab kasutusaja kumuleerimise käigus toimimast, siis tunnistatakse kasutusaja kumuleerimine kehtetuks ja alustatakse uue mootoriga uut kasutusaja kumuleerimise tsüklit. Eelmist punkti ei kohaldata, kui toimimast lakanud osad vahetatakse välja võrdväärsete osade vastu, mida kasutusaja kumuleerimiseks kasutatud sama palju tunde. |
4. NRSh- ja NRS-kategooria mootorid, välja arvatud NRS-v-2b- ja NRS-v-3-kategooria mootorid
4.1. |
Kohaldatav heite püsimisaja kategooria ja vastav halvendustegur määratakse kindlaks käesoleva punkti 4 kohaselt. |
4.2. |
Mootoritüüpkonda peetakse mootori alamkategooria piirnormide nõuetele vastavaks, kui seda mootoritüüpkonda esindavate kõikide mootorite heitekatsete tulemused on pärast 2. jaos sätestatud halvendusteguriga (DF) korrutamist madalamad kõnealuse mootori alamkategooria puhul nõutavatest piirnormidest või nendega võrdsed. Ent kui üks või mitu heitekatse tulemust on mootoritüüpkonda esindava ühe või rohkema mootori puhul pärast 2. jaos sätestatud halvendusteguriga (DF) korrutamist kõrgem või kõrgemad ühest või mitmest kõnealuse mootori alamkategooria puhul nõutud heite piirnormist, peetakse mootoritüüpkonda kõnealuse mootori alamkategooria puhul nõutavatele piirnormidele mittevastavaks. |
4.3. |
Halvendustegurid määratakse kindlaks järgmiselt: 4.3.1. Vähemalt ühel katsemootoril, mis esindab konfiguratsiooni, mille kasutamisel tõenäoliselt ületatakse HC + NOx heitenorme ning mis on konstrueeritud nii, et see esindab toodetavaid mootoreid, tuleb pärast nii mitut tundi, kui on vaja heite stabiliseerimiseks, viia läbi VI lisas kirjeldatud (täielik) katsemenetlus. 4.3.2. Kui katsetatakse rohkem kui üht mootorit, tuleb arvutada katsetulemused kõikide katsetatud mootorite tulemuste keskmisena, ümardada kehtiva normi kümnendkohani, lisades veel ühe numbri. 4.3.3. Pärast mootori vanandamist tuleb selline heitekatse uuesti läbi viia. Vananemismenetlus peaks olema selline, et tootjal on võimalik asjakohaselt prognoosida kasutatava mootori heite eeldatavat halvenemist kogu mootori heite püsimisaja jooksul, võttes arvesse seda liiki kulumist ja muud amortiseerumist, mida on oodata tüüpilistes kasutusoludes ja mis võib mõjutada heite tekkimist. Kui katsetatakse rohkem kui üht mootorit, tuleb arvutada katsetulemused kõikide katsetatud mootorite tulemuste keskmisena, ümardada kehtiva normi kümnendkohani, lisades veel ühe numbri. 4.3.4. Heite püsimisaja lõpus tuleb iga reguleeritud saasteaine heited (või vajaduse korral nende keskmine) jagada stabiliseeritud heidetega (või vajaduse korral nende keskmisega) ning ümardada kahe komakohani. Tulemuseks on halvendustegur, välja arvatud juhul, kui tulemus on väiksem kui 1,00, sellisel juhul on halvendustegur 1,00. 4.3.5. Tootja võib heite stabiliseerimise ja heite püsimisaja lõpu vahele kavandada täiendavaid katsefaase. Vahekatsete korral tuleb katsefaasid jaotada ühtlaselt kogu heite püsimisaja peale (± 2 h) ning üks selline katsefaas peab olema kogu heite püsimisaja (± 2 h) keskel. 4.3.6. Iga saasteaine HC + NOx ja CO kohta tuleb andmepunktide vahele tõmmata sirge, esimese katse ajaks märgitakse nulltund ning kasutatakse vähimruutude meetodit. Halvendusteguriks on heite püsimisaja lõpus arvutatud heide, mis on jagatud nulltunnil arvutatud heitega. Iga saasteaine halvendustegurid kohaldatavas katsetsüklis registreeritakse haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 VII lisa 1. liites sätestatud katsearuandes. 4.3.7. Arvutatud halvendustegurid võivad hõlmata ka muid tüüpkondi peale selle, mille kohta need saadi, kui tootja esitab enne ELi tüübikinnitust tüübikinnitusasutusele vastuvõetava põhjenduse, millest selgub, et asjaomaste tüüpkondade puhul on põhjust eeldada, et neil on konstruktsiooni ja tehnoloogia põhjal ühesugused heite halvendamise omadused. Järgmisena on esitatud konstruktsiooni ja tehnoloogia rühmitust käsitlev mittetäielik nimekiri: — tavapärased kahetaktilised mootorid ilma järeltöötlusseadmeteta, — tavapärased kahetaktilised mootorid, mille katalüsaator on samast aktiivmaterjalist ja millel on sama koormus ja sama palju rakke cm2 kohta, — mitmekihilise läbipuhkesüsteemiga kahetaktilised mootorid, — mitmekihilise läbipuhkesüsteemiga kahetaktilised mootorid, mille katalüsaator on samast aktiivmaterjalist ja millel on sama koormus ja sama palju rakke cm2 kohta, — katalüsaatoriga neljataktilised mootorid, mis kasutavad sama klapitehnoloogiat ja määrdesüsteemi, — neljataktilised mootorid ilma katalüsaatorita, mis kasutavad sama klapitehnoloogiat ja määrdesüsteemi. |
4.4. |
Heite püsimisaja (EDP) kategooriad
|
IV LISA
Heitekontrollistrateegiate, NOx kontrollimeetmete ja tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud nõuded
1. Mõisted, lühendid ja üldnõuded
1.1. |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid ja lühendeid:
|
1.2. |
Ümbritseva õhu temperatuur Olenemata artikli 2 lõikest 7, milles osutatakse ümbritseva õhu temperatuurile seoses muude keskkondadega kui laborikeskkond, kohaldatakse järgmisi sätteid: 1.2.1. Katsestendile paigaldatud mootori puhul on ümbritseva õhu temperatuur mootorisse siseneva põlemisõhu temperatuur kõikidest katsetatava mootori osadest ülesvoolu. 1.2.2. Väljaspool teid kasutatavatel liikurmasinate puhul on ümbritseva õhu temperatuur vahetult väljaspool teid kasutatava liikurmasina alal. |
2. Heitekontrollistrateegiatega seotud tehnilised nõuded
2.1. |
Käesolev punkt 2 kehtib määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud V etapi heite piirnormidele vastavate NRE-, NRG-, IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooriasse kuuluvate elektrooniliselt juhitavate mootorite puhul, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks või mis kasutavad elektroonilist juhtimist NOx vähendamiseks kasutatava heitekontrollisüsteemi aktiveerimiseks, deaktiveerimiseks või seadistamiseks. |
2.2. |
Heitekontrolli põhistrateegia nõuded
|
2.3. |
Heitekontrolli abistrateegia nõuded
|
2.4. |
Kontrollitingimused Kontrollitingimustega täpsustatakse kõrgus, ümbritseva õhu temperatuur ja mootori jahutusevedeliku vahemik, millega määratakse kindlaks, kas heitekontrolli abistrateegia võib aktiveerida üldiselt või üksnes erandkorras punkti 2.3 kohaselt. Kontrollitingimustega täpsustatakse õhurõhk, mida mõõdetakse kui absoluutset, staatilist õhurõhku (niiske või kuiv) („õhurõhk“)
|
2.5. |
Kui ümbritseva õhu temperatuuri hindamiseks kasutatakse mootori sisselaskeõhu temperatuuri sensorit, hinnatakse mootoritüübi ja mootoritüüpkonna puhul kahe mõõtmispunkti vahelist nominaalset nihet. Kui kasutatakse sisselaskeõhu mõõdetud temperatuuri, tuleb seda kohandada väärtusega, mis on võrdne nominaalse nihkega, et hinnata ümbritseva õhu temperatuuri paigaldamiseks, mille puhul kasutatakse konkreetset mootoritüüpi või mootoritüüpkonda. Nihke hindamiseks kasutatakse head inseneritava, mis põhineb tehnilistel elementidel (arvutused, simulatsioonid, katsetulemused, andmed jne) sealhulgas: a) väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate tüüpilised kategooriad, millele mootoritüüp või mootoritüüpkond paigaldatakse; ning b) algseadmete valmistajale tootja poolt antud paigaldamisjuhised. Nõudmise korral tehakse hinnang tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks. |
2.6. |
Dokumentide kohta kehtivad nõuded Tootja peab täitma dokumentide suhtes kehtivaid nõudeid, mis on sätestatud haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa A osa punktis 1.4 ja kõnealuse lisa 2. liites. |
3. NOx kontrollimeetmetega seotud tehnilised nõuded
3.1. |
Käesolev punkt 3 kehtib määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud V etapi heite piirnormidele vastavate NRE-, NRG-, IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooriasse kuuluvate elektrooniliselt juhitavate mootorite puhul, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks või mis kasutavad elektroonilist juhtimist NOx vähendamiseks kasutatava heitekontrollisüsteemi aktiveerimiseks, deaktiveerimiseks või seadistamiseks. |
3.2. |
Tootja esitab rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisas sätestatud dokumentides NOx kontrolli meetmete talituslikke kasutusomaduste ammendava teabe. |
3.3. |
NOx kontrollistrateegia töötab kõigis liidu territooriumil tavapäraselt esinevates keskkonnatingimustes, eelkõige ümbritseva õhu madala temperatuuri korral. |
3.4. |
Tootja tõendab, et reaktiivi kasutamisel ei ületa ammoniaagiheite hulk ELi tüübikinnitusmenetluses kohaldatava heite katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm RLL-kategooria mootorite puhul ja 10 ppm kõigi teiste kohaldatavate kategooriate puhul. |
3.5. |
Kui väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatakse või sellega ühendatakse reaktiivimahutid, peab olema võimalik võtta mahutites olevast reaktiivist proove. Proovivõtukoht peab olema erivahendeid või -meetodeid kasutamata kergesti juurdepääsetav. |
3.6. |
Peale punktides 3.2–3.5 sätestatud nõuete tuleb täita järgmised nõuded: a) NRG-kategooria mootorite puhul 1. liites sätestatud nõuded; b) NRE-kategooria mootorite puhul: i) liites sätestatud nõuded, kui mootor ette nähtud eranditult IWP- ja IWA-kategooria V etapi mootorite asemel kasutamiseks määruse (EL) 2016/1628 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkti b kohaselt, või ii) liites sätestatud nõuded mootorite puhul, mis ei kuulu taande i alla; c) IWP-, IWA- ja RLR-kategooria mootorite puhul 2. liites sätestatud nõuded; d) RLL-kategooria mootorite puhul 3. liites sätestatud nõuded. |
4. Tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud tehnilised nõuded
4.1. |
Käesolevat punkti kohaldatakse selliste alamkategooriate mootorite puhul, mille suhtes kehtib kooskõlas määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud V etapi heite piirnormidega tahkete osakeste piirarv ja millele on paigaldatud tahkete osakeste järeltöötlussüsteem. Kui NOx kontrollisüsteemil ja tahkete osakeste kontrollisüsteemil on samad füüsikalised komponendid (nt sama substraat (SCR filtril), sama heitgaaside temperatuurisensor), ei kohaldata käesoleva punkti nõudeid komponentide või rikete suhtes, mille puhul tüübikinnitusasutus järeldab pärast tootja esitatud põhjendatud hinnangu kaalumist, et tahkete osakeste kontrollisüsteemi rike käesoleva punkti kohaldamisalas viib vastava NOx kontrollisüsteemi rikkeni 3. jao kohaldamisalas. |
4.2. |
Tahkete osakeste kontrollimeetmetega seotud üksikasjalikud tehnilised nõuded on sätestatud liites 4. |
1. liide
NOx kontrollimeetmete tehnilised lisanõuded NRE- ja NRG-kategooria mootorite puhul, sealhulgas nende strateegiate tõendamise meetod
1. Sissejuhatus
Käesolevas liites on sätestatud lisanõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks. See hõlmab nõudeid mootorite kohta, mis kasutavad heidete vähendamiseks reaktiive. ELi tüübikinnituse tingimuseks on see, et kohaldatakse käesolevas liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad käitajale antavaid juhendeid, installeerimisdokumente, käitaja hoiatussüsteemi, meeldetuletussüsteemi ja reaktiivi külmumiskaitset.
2. Üldnõuded
Mootorile tuleb paigaldada NOx kontrolli diagnostikasüsteem (NCD-süsteem), mis suudab kindlaks teha NOx kontrolli rikked (NCM-id). Kõik käesoleva punktiga 2 hõlmatud mootorid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et nad vastaksid neile nõuetele mootori kogu tavapärase kasutusaja jooksul tavapäraste kasutustingimuste korral. Selle eesmärgi saavutamise huvides on aktsepteeritav, et mootorite puhul, mida on kasutatud üle määruse (EL) 2016/1628 V lisas määratletud heite püsimisaja, võib täheldada NOx kontrolli diagnostikasüsteemi (NCD-süsteemi) töö ja tundlikkuse teatavat halvenemist, nii et käesolevas lisas määratletud piirnormid ületatakse enne, kui hoiatus- ja/või meeldetuletussüsteem aktiveeritakse.
2.1. Nõutav teave
2.1.1. |
Kui heitmekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa B osa kohaselt täpsustama reaktiivi tüübi, teabe kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, selle töötemperatuuri tingimused, ning esitama koostise, kvaliteedi ja muude omaduste kohta viited rahvusvahelistele standarditele. |
2.1.2. |
Tüübikinnitusasutusele tuleb ELi tüübikinnituse taotlemisel esitada üksikasjalik kirjalik teave punkti 4 kohase käitaja hoiatussüsteemi ning punktis 5 kohase juhi meeldetuletussüsteemi talitluslike kasutusomaduste täieliku kirjeldusega. |
2.1.3. |
Tootja esitab algseadmete valmistajale dokumendid juhistega selle kohta, kuidas paigaldada mootorit väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale sellisel viisil, et mootor, selle heitekontrollisüsteem ja väljaspool teid kasutatava liikurmasina osad töötavad käesoleva liite nõuetele vastavalt. Nimetatud dokumendid sisaldavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid mootori kohta (tarkvara, riistvara ja teabeedastus), mis on vajalikud mootori korrektseks paigaldamiseks väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale. |
2.2. Töötingimused
2.2.1. |
NOx kontrolli diagnostikasüsteem peab töötama a) ümbritseva keskkonna temperatuuril vahemikus 266 K – 308 K (– 7 °C – 35 °C); b) kõrgusel alla 1 600 m; c) mootori jahutusvedeliku temperatuuril üle 343 K (70 °C). Käesolevat punkti 2 ei kohaldata paagis oleva reaktiivi taseme jälgimise suhtes, kui seire peab toimuma kõigis tingimustes, mil mõõtmine on tehniliselt teostatav (näiteks kõigil tingimustel, kui vedel reaktiiv ei ole külmunud). |
2.3. Reaktiivide külmumiskaitse
2.3.1. |
On lubatud kasutada soojendatud või soojendamata reaktiivipaaki ja doseerimissüsteemi. Soojendusega süsteem peab vastama punkti 2.3.2. nõuetele. Soojenduseta süsteem peab vastama punkti 2.3.3 nõuetele.
|
2.3.2. |
Reaktiivipaak ja doseerimissüsteem
|
2.3.3. |
Käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimine soojenduseta süsteemi puhul
|
2.4. Diagnostilised nõuded
2.4.1. |
NOx kontrolli diagnostikasüsteem (NCD-süsteem) peab arvutimälusse salvestatud diagnostika veakoodide (DTC) abil avastama NOx kontrolli rikked (NCM) ja nõudmise korral edastama selle teabe välisele seadmele. |
2.4.2. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) salvestamisele
|
2.4.3. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) kustutamisele a) NCD-süsteem ei saa diagnostika veakoode arvutimälust ise kustutada enne, kui antud veakoodiga seotud viga on parandatud. b) NCD-süsteem võib kustutada kõik diagnostika veakoodid, kui seda nõuab mootori toojalt taotluse peale saadud valdaja skanner või hooldustööriis või kui kasutatakse mootori tootjalt saadud koodi. |
2.4.4. |
NCD-süsteemi ei tohi programmeerida või muul viisil projekteerida selliselt, et see mootori tegeliku kasutusaja jooksul sõltuvalt väljaspool teid kasutatava liikurmasina vanusest osaliselt või täielikult deaktiveeruks, samuti ei tohi süsteem sisaldada algoritmi või strateegiat, mille ülesanne on vähendada NCD-süsteemi efektiivsust aja jooksul. |
2.4.5. |
Kõik NCD-süsteemi ümberprogrammeeritavad arvutikoodid või tööparameetrid peavad olema kindlad omavolilise muutmise suhtes. |
2.4.6. |
NCD mootoritüüpkond NCD-mootoritüüpkonna koosseisu kindlaksmääramise eest vastutab tootja. Mootorite rühmitamine NCD-mootoritüüpkonda peab põhinema heal inseneritaval ning selle peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus. Mootorid, mis ei kuulu samasse mootoritüüpkonda võivad ikkagi kuuluda samasse NCD-mootoritüüpkonda. 2.4.6.1. NCD-mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid NCD-tüüpkonda iseloomustavad peamised konstruktsiooniparameetrid, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootoritel. Selleks et pidada mootoreid ühte ja samasse NCD-mootoritüüpkonda kuuluvaks, peavad nende järgmised põhiparameetrid olema sarnased: a) heitkoguste kontrollsüsteemid; b) NCD-seire meetodid; c) NCD-seire kriteeriumid; d) seireparameetrid (nt sagedus). Tootja peab tõendama nende sarnasuste olemasolu tehnilise või muu vastava menetlusega ning tüübikinnitusasutus peab need heaks kiitma. Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuse heakskiitu mootori konfiguratsiooni variatsioonidest tulenevate NCD-süsteemi seire- või diagnostikameetodite väikestele erinevustele, kui tootja peab neid meetodeid sarnaseks ning need erinevad ainult selle tõttu, et sobida vaatlusaluste komponentide konkreetsete omadustega (nt suurus, heitgaasivoo hulk jne); või kui nende sarnasused on kindlaks tehtud heade inseneritavade põhjal. |
3. Hooldusnõuded
3.1. |
Tootja annab kõigile käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud uute mootorite või masinate lõppkasutajatele kirjaliku juhendi heitekontrollisüsteemi ja selle nõuetekohase talitluse kohta või korraldab sellise juhendi edastamise XV lisa kohaselt. |
4. Käitaja hoiatussüsteem
4.1. |
Väljaspool teid kasutataval liikurmasinal peab olema käitaja hoiatussüsteem, mille visuaalsed märguanded hoiatavad käitajat, kui on tuvastatud reaktiivi vähene kogus, reaktiivi ebapiisav kvaliteet, doseerimise katkestus või punktis 9 kirjeldatud rike, mis põhjustab käitaja meeldetuletussüsteemi rakendumise, kui viga aegsasti ei parandata. Hoiatussüsteem jääb aktiivseks ka siis, kui aktiveerub punktis 5 kirjeldatud käitaja meeldetuletussüsteem. |
4.2. |
Hoiatussignaal ei tohi olla sama, millega antakse märku rikkest või muust mootori hooldusteatest, kuid see võib kasutada sama hoiatussüsteemi. |
4.3. |
Käitaja hoiatussüsteem võib koosneda ühest või mitmest lambist või kuvada lühiteateid, mis võivad näiteks selgelt näidata: a) esimese ja/või teise taseme meeldetuletuse aktiveerumiseni jäänud aega; b) esimese ja/või teise taseme meeldetuletuse ulatust, näiteks pöördemomendi vähenemise ulatust; c) tingimusi, mille korral väljaspool teid kasutatava liikurmasina töövõime taastub. Teadete kuvamise korral võib teadete kuvamiseks kasutada sama süsteemi, mida kasutatakse muude hooldusteadete puhul. |
4.4. |
Tootja valikul võib hoiatusega kaasneda helisignaal käitaja alarmeerimiseks. Käitaja võib hoiatava helisignaali välja lülitada. |
4.5. |
Käitaja hoiatussüsteem aktiveerub vastavalt punktides 2.3.3.1, 6.2, 7.2., 8.4, ja 9.3 sätestatule. |
4.6. |
Käitaja hoiatussüsteem lülitub välja, kui selle aktiveerumise esilekutsunud tingimused on kõrvaldatud. Käitaja hoiatussüsteem ei tohi automaatselt välja lülituda, kui selle käivitumise põhjused pole kõrvaldatud. |
4.7. |
Hoiatussüsteemi talitluse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid. |
4.8. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise üksikasjad on sätestatud punktis 11. |
4.9. |
Käesoleva määruse kohase ELi tüübikinnituse taotlemisel peab tootja tõendama käitaja hoiatussüsteemi toimimist vastavalt punktile 10. |
5. Käitaja meeldetuletussüsteem
5.1. |
Mootoril peab olema käitaja meeldetuletussüsteem, mis põhineb ühel järgmistest põhimõtetest: 5.1.1. kaheastmeline meeldetuletussüsteem alates esimese taseme meeldetuletusest (talitluse piiramine), millele järgneb teise taseme meeldetuletus (väljaspool teid kasutatava liikurmasina talitluse blokeerimine); 5.1.2. üheastmeline teise taseme meeldetuletussüsteem (väljaspool teid kasutatava liikurmasina talitluse blokeerimine), mis aktiveerub punktides 6.3.1, 7.3.1, 8.4.1, ja 9.4.1 määratletud esimese astme meeldetuletuse tingimuste korral. Kui tootja otsustab mootori seisata, et täita üheastmelise teise taseme meeldetuletuse nõuet, siis võib reaktiivi taseme meeldetuletuse tootja valikul aktiveerida punkti 6.3.1 tingimuste asemel punkti 6.3.2 tingimustel. |
5.2. |
Mootori võib varustada funktsiooniga käitaja meeldetuletussüsteemi väljalülitamiseks tingimusel, et see vastab punkti 5.2.1 nõuetele.
|
5.3. |
Esimese taseme meeldetuletussüsteem
|
5.4. |
Teise taseme meeldetuletussüsteem
|
5.5. |
Selleks, et võtta arvesse ohutusprobleeme ja lubada iseparandavat diagnostikat, on lubatud kasutada meeldetuletusest möödamineku funktsiooni mootori täisvõimsuse taastamiseks tingimusel, et a) see ei kesta üle 30 minuti ja b) see piirdub kolme aktiveerimisega iga käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumise jooksul. |
5.6. |
Käitaja meeldetuletussüsteem peab deaktiveeruma, kui selle käivitumise esile kutsunud tingimused on kõrvaldatud. Käitaja meeldetuletussüsteem ei tohi automaatselt deaktiveeruda, kui selle käivitumise põhjused ei ole kõrvaldatud. |
5.7. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise üksikasjad on sätestatud punktis 11. |
5.8. |
Käesoleva määruse kohase ELi tüübikinnituse taotlemisel peab tootja tõendama käitaja meeldetuletussüsteemi toimimist vastavalt punktile 11. |
6. Reaktiivi olemasolu
6.1. Reaktiivi taseme näidik
Väljaspool teid kasutataval liikurmasinal peab olema näidik, mis teavitab käitajat selgelt ja arusaadavalt reaktiivi tasemest reaktiivipaagis. Reaktiivinäidiku minimaalne vastuvõetav toimivustase peab tagama reaktiivitaseme pideva näidu, samal ajal kui punktis 4 nimetatud käitaja hoiatussüsteem on aktiveeritud. Reaktiivinäidik võib olla analoog- või digitaalnäiduga ja võib näidata taset proportsioonina paagi täismahust, allesjäänud reaktiivi kogust või hinnangulist allesjäänud tööaega.
6.2. Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine
6.2.1. |
Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi tase langeb alla 10 % reaktiivipaagi mahust. Tootja valikul võib nimetatud protsendimäär olla ka kõrgem. |
6.2.2. |
Esitatav hoiatus koos reaktiivinäidikuga peab käitajale täiesti arusaadavalt teatama, et reaktiivi tase on liiga madal. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb visuaalse hoiatusena kuvada teade reaktiivi madala taseme kohta. näiteks „Karbamiidi tase madal“, „AdBlue tase madal“ või „Reaktiivi tase madal“). |
6.2.3. |
Käitaja hoiatussüsteem ei pea kohe alguses olema pidevalt aktiivne (näiteks ei pea teadet kuvama pidevalt), kuid aktiveerumise intensiivsus (näiteks lambi vilkumissagedus) peab kasvama nii, et see muutub pidevaks, kui reaktiiv hakkab otsa saama ning hakkab lähenema see hetk, mil peab rakenduma juhi meeldetuletussüsteem. See kulmineerub käitaja teavitamisega tootja valitud tasemel, kuid hetkel, kui rakendub punktis 6.3 kirjeldatud käitaja meeldetuletussüsteem, peab see olema tunduvalt märgatavam, kui see oli esmase aktiveerumise hetkel. |
6.2.4. |
Pidev hoiatussignaal ei tohi olla hõlpsasti blokeeritav või eiratav. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada selge teade (näiteks „Lisage karbamiidi“, „Lisage reaktiivi AdBlue“ või „Lisage reaktiivi“). Pideva hoiatuse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid. |
6.2.5. |
Käitaja hoiatussüsteemi väljalülitamine ei tohi olla võimalik enne reaktiivi lisamist tasemeni, mis ei nõua hoiatussüsteemi aktiveerimist. |
6.3. Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
6.3.1. |
Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivipaagi tase langeb alla 2,5 % paagi nimimahust Tootja valikul võib nimetatud protsendimäär olla ka kõrgem. |
6.3.2. |
Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivipaak on tühi (st kui doseerimissüsteem ei saa paagist reaktiivi juurde võtta) või mis tahes protsendimäära juures alla 2,5 % paagi nimimahust tootja äranägemisel. |
6.3.3. |
Välja arvatud punktiga 5.5 lubatud ulatuses ei tohi esimese taseme ega teise taseme meeldetuletussüsteemi väljalülitamine olla võimalik enne reaktiivi lisamist tasemeni, mis ei nõua süsteemi vastavat aktiveerimist. |
7. Reaktiivi kvaliteedi seire
7.1. |
Mootoril või väljaspool teid kasutataval liikurmasinal peavad olema vahendid nõuetele mittevastava reaktiivi määramiseks väljaspool teid kasutatava liikurmasina pardal.
|
7.2. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine Kui seiresüsteem kinnitab, et reaktiivi kvaliteet ei vasta nõuetele, peab aktiveeruma punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Tuvastatud nõuetele mittevastav karbamiid“, „Tuvastatud nõuetele mittevastav AdBlue“ või „Tuvastatud nõuetele mittevastav reaktiiv“). |
7.3. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
|
8. Reaktiivi doseerimine
8.1. |
Mootor peab sisaldama vahendeid doseerimise katkestuse tuvastamiseks. |
8.2. |
Reaktiivi doseerimise loendur
|
8.3. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma reaktiivi doseerimise katkemisel, mis käivitab doseerimisloenduri vastavalt punktile 8.2.1. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Karbamiidi doseerimise tõrge“, „AdBlue doseerimise tõrge“ või „Reaktiivi doseerimise tõrge“). |
8.4. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
|
9. Omavolilise muutmisega seostatavad seiresüsteemi rikked
9.1. |
Peale reaktiivi taseme reaktiivipaagis, reaktiivi kvaliteedi ja reaktiivi doseerimise katkestuse tuleb jälgida järgmisi tõrkeid, kuna need võivad tekkida omavolilise muutmise tulemusena: a) takistatud heitgaasitagastusklapp; b) NOx kontrolli diagnostikasüsteemi (NCD-süsteemi) rikked vastavalt punktis 9.2.1 kirjeldatule. |
9.2. |
Seirenõuded
|
9.3. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui ilmneb mõni punktis 9.1 nimetatud tõrgetest, ja see peab viitama kiireloomulise remondi vajadusele. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „reaktiivi doseerimise klapp lahutatud“ või „heitesüsteemi kriitiline tõrge“). |
9.4. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
|
9.5. |
Alternatiivina punkti 9.2 nõuetele võib tootja kasutada heitgaasisüsteemis olevat NOx sensorit. Sel juhul a) ei tohi NOx sisaldus ületada madalamat järgmistest piirnormidest: kohaldatav NOx piirnorm korrutatud 2,25 või kohaldatav NOx piirnorm pluss 1,5 g/kWh. Kombineeritud HC ja NOx piirnormidega mootori alamkategooriate puhul on vastavalt käesolevale punktile kohaldatav NOx piirnorm HC ja NOx kombineeritud piirnorm, mida on vähendatud 0,19 g/kWh võrra; b) võib kasutada üht veateadet „Kõrge NOx tase – põhjus teadmata“; c) tuleb punktis 9.4.1 lugeda: „mootori 10 töötunni jooksul“; d) tuleb punktis 9.4.2 lugeda: „mootori 20 töötunni jooksul“. |
10. Tõendamisnõuded
10.1. Üldine teave
Vastavust käesoleva liite nõuetele tõendatakse ELi tüübikinnituse ajal järgmiselt, vastavalt tabelile 4.1 ja käesolevale punktile 10:
a) hoiatussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine;
b) esimese taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine, kui on asjakohane;
c) teise taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine.
10.2. Mootoritüüpkonnad ja NCD-mootoritüüpkonnad
Mootoritüüpkonna või NCD-mootoritüüpkonna vastavust käesoleva punkti 10 nõuetele saab tõendada, katsetades ühte kõne all olevasse mootoritüüpkonda kuuluvat mootorit tingimusel, et tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et käesoleva liite nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud seiresüsteemid on selles tüüpkonnas sarnased.
10.2.1. |
Seda, et NCD-mootoritüüpkonna muude liikmete seiresüsteemid on sarnased, võib tüübikinnitusasutusele tõendada algoritmide või funktsionaalsete analüüsidega vms. |
10.2.2. |
Katsemootori valib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. Katsemootor võib, aga ei pea olema asjaomase tüüpkonna algmootor. |
10.2.3. |
Kui ühe mootoritüüpkonna mootorid kuuluvad NCD mootoritüüpkonda, mis on saanud tüübikinnituse punkti 10.2.1 kohaselt (joonis 4.3), peetakse asjaomase mootoritüüpkonna nõuetele vastavus tõendatuks ilma edasiste katsete tegemise vajaduseta tingimusel, et tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et käesolevas liites sätestatud nõuetele vastamise tagamiseks vajalikud seiresüsteemid on vaatlusalusel mootoril ja NCD-mootoritüüpkonnal sarnased.
Tabel 4.1 Tõendamisprotsessi sisu skeem vastavalt punktide 10.3. ja 10.4 sätetele
Joonis 4.3 Eelnevalt tõendatud NCD mootoritüüpkonna nõuetele vastavus
|
10.3. Hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamine
10.3.1. |
Hoiatussüsteemi aktiveerumise nõuetele vastavust tõendatakse kahe katsega: reaktiivi puudumisega ja ühe punktides 7–9 nimetatud veakategooriaga. |
10.3.2. |
Katsetatavate tõrgete valik
|
10.3.3. |
Tõendamine
|
10.3.4. |
Hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamine loetakse õnnestunuks, kui iga punkti 10.3.3 kohase näidiskatse järel aktiveerus hoiatussüsteem nõuetekohaselt. |
10.4. Meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamine
10.4.1. |
Meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamiseks tehakse katsed mootori katsestendil.
|
10.4.2. |
Katses tõendatakse meeldetuletussüsteemi käivitumist reaktiivi puudumise ning ühe punktis 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke korral. |
10.4.3. |
Tõendamise jaoks: a) valib tüübikinnitusasutus lisaks reaktiivi puudumisele veel ühe punktides 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke, mida kasutati eelnevalt hoiatussüsteemi toimimise tõendamiseks; b) lubatakse tootjal tüübikinnitusasutuse nõusolekul kiirendada katset simuleerides teatud töötundide arvu saavutamist; c) võib esimese taseme meeldetuletussüsteemi puhul vajalikku pöördemomendi vähendamist simuleerida samaaegselt mootori talitluse üldise tüübikinnitusmenetluse läbiviimisega vastavalt käesolevale eeskirjale. Pöördemomenti ei ole meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamise käigus sel juhul vaja eraldi mõõta; d) tõendatakse teise taseme meeldetuletussüsteemi vastavalt punkti 10.4.6 nõuetele. |
10.4.4. |
Lisaks peab tootja tõendama meeldetuletussüsteemi käivitumist nende punktides 7, 8 ja 9 kirjeldatud rikketingimuste korral mida ei valitud punktides 10.4.1–10.4.3 kirjeldatud näidiskatsete tegemiseks. Nende täiendavate tõendamiskatsete jaoks võib esitada tüübikinnitusasutusele tehnilise uuringu, kasutades tõendina näiteks algoritme, funktsionaalseid analüüse ja eelmiste katsete tulemusi.
|
10.4.5. |
Esimese taseme meeldetuletussüsteemi tõendamine
|
10.4.6. |
Teise taseme meeldetuletussüsteemi tõendamiskatse
|
10.4.7. |
Alternatiivina võib tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul teha meeldetuletussüsteemide tõendamised komplekteeritud väljaspool teid kasutataval liikurmasinal vastavalt punktis 5.4 ja 10.4.1.2 määratletud nõuetele, paigaldades väljaspool teid kasutatava liikurmasina sobivale katsesüsteemile või sõites kontrollitud tingimustes katserajal.
|
11. Käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismide kirjeldus
11.1. |
Lisaks käesoleva liite nõuetele seoses hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismidega on käesolevas punktis 11 määratletud tehnilised nõuded nimetatud aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismide rakendamiseks. |
11.2. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismid
|
11.3. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanism
|
11.4. |
Loenduri mehhanism 11.4.1. Üldine teave
11.4.2. Loenduri mehhanismi tööpõhimõte
|
12. Aktiveerimise ja deaktiveerimise ning loenduri mehhanismide skeem
12.1. |
Käesolevas 12. punktis on esitatud aktiveerimise ja inaktiveerimise ning loenduri mehhanismide skeemid tüüpiliste juhtude puhul. Punktides 12.2, 12.3 ja 12.4 olevad joonised ja kirjeldused on esitatud käesoleva liite illustreerimiseks ning neile ei tohi viidata kui näidetele käesoleva määruse nõuete kohta ega kui lõplikele väidetele asjaomaste protsesside kohta. Joonistel 4.6 ja 4.7 esitatud loenduri tunnid viitavad tabelis 4.4 esitatud teise taseme meeldetuletussüsteemi maksimaalsetele väärtustele. Lihtsustamise eesmärgil ei ole esitatud skeemidel mainitud näiteks asjaolu, et sel ajal, kui meeldetuletussüsteem on aktiivne, on aktiivne ka hoiatussüsteem. Joonis 4.4 Loenduri taaskäivitamine ja nullimine pärast perioodi, mil loenduri näit oli peatatud
|
12.2. |
Joonis 4.5 näitab aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismide tööd sel ajal, kui seiresüsteem jälgib reaktiivi olemasolu neljal juhtumil. a) Kasutamise juhtum 1: käitaja käitab väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat hoiatusest hoolimata edasi, kuni väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamine blokeeritakse; b) tankimise juhtum 1 („piisav tankimine“): käitaja tangib ja täidab reaktiivipaagi üle 10 % piiri. Hoiatus- ja meeldetuletussüsteem deaktiveeritakse; c) tankimise juhtumid 2 ja 3 („ebapiisav tankimine“): hoiatussüsteem aktiveerub. Hoiatuse tase sõltub olemasolevast reaktiivihulgast; d) tankimise juhtum 4 („väga ebapiisav tankimine“): esimese taseme meeldetuletussüsteem aktiveeritakse kohe. Joonis 4.5 Reaktiivi olemasolu
|
12.3. |
Joonis 4.6 näitab kolme juhtumit reaktiivi vale kvaliteediga. a) Kasutamise juhtum 1: käitaja käitab väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat hoiatusest hoolimata edasi, kuni väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamine blokeeritakse; b) remondi juhtum 1 (halb või ebaaus remont): pärast väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamise blokeerumist muudab käitaja reaktiivi kvaliteeti, kuid varsti pärast seda vahetab ta reaktiivi uuesti halvema kvaliteediga reaktiivi vastu. Meeldetuletussüsteem taasaktiveeritakse kohe ja väljaspool teid kasutatav liikurmasin lülitatakse mootori 2 töötunni järel välja; c) remondi juhtum 2 (hea remont): pärast väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamise blokeerumist parandab käitaja reaktiivi kvaliteeti. Sellegipoolest tangib käitaja mõne aja pärast uuesti madala kvaliteediga reaktiivi. Hoiatus-, meeldetuletus- ja loenduri protsessid alustavad nullist. Joonis 4.6 Tankimine halva kvaliteediga reaktiiviga
|
12.4. |
Joonis 4.7 näitab karbamiidi doseerimise süsteemi rikke kolme juhtumit. Samuti näitab joonis protsessi, mis rakendub punktis 9 kirjeldatud seiresüsteemi rikete korral. a) Kasutamise juhtum 1: käitaja käitab väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat hoiatusest hoolimata edasi, kuni väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamine blokeeritakse; b) remondi juhtum 1 (hea remont): pärast väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamise blokeerumist remondib käitaja doseerimissüsteemi. Mõne aja möödudes aga esineb doseerimissüsteemis uuesti tõrge. Hoiatus-, meeldetuletus- ja loenduri protsessid alustavad nullist; c) remondi juhtum 2 (halb remont): käitaja remondib doseerimissüsteemi esimese taseme meeldetuletuse ajal (pöördemomendi vähendamine). Varsti pärast seda aga esineb doseerimissüsteemis uuesti tõrge. Esimese taseme meeldetuletussüsteem aktiveeritakse kohe ja loendur alustab loendamist väärtusest, mida loendur näitas remontimise hetkel. Joonis 4.7 Reaktiivi doseerimise süsteemi tõrge
|
13. Reaktiivi minimaalse lubatud kontsentratsiooni CDmin tõendamine
13.1. |
Tootja peab ELi tüübikinnituse andmise käigus tõendama reaktiivi minimaalse lubatud kontsentratsiooni õiget väärtust CDmin viies läbi NRTC kuumkäivituse alamkategooriate NRE-v-3, NRE-v-4, NRE-v-5, NRE-v-6 mootorite puhul ja kohaldatava NRSC kõigi teiste kategooriate puhul, kasutades reaktiivi, mille kontsentratsioon on CDmin. |
13.2. |
Tõendamiskatses peab lähtuma vastava(te)st NCD-tsükli(te)st või tootja määratud eelkonditsioneerimistsüklist, võimaldades suletud ahelaga NOx-kontrolli süsteemil kohanduda reaktiivi kvaliteediga, mille kontsentratsioon on CDmin. |
13.3. |
Tõendamiskatses saadud saasteainete heitkogused peavad olema väiksemad, kui punktis 7.1.1 sätestatud NOx piirnormid. |
2. liide
NOx kontrollimeetmete tehnilised lisanõuded IWP-, IWA- ja RLR-kategooria mootorite puhul, sealhulgas nende strateegiate tõendamise meetod
1. Sissejuhatus
Käesolevas liites on sätestatud lisanõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks IWP-, IWA- ja RLR-kategooria mootorite puhul.
2. Üldnõuded
1. liite nõudeid kohaldatakse lisaks käesoleva liite kohaldamisalasse kuuluvate mootorite suhtes.
3. 1. liite nõuete erandid
Turvaprobleemide arvessevõtmiseks ei kohaldata käesoleva liite kohaldamisalasse kuuluvate mootorite suhtes 1. liites nõutud meeldetuletussüsteeme. Seega ei kohaldata järgmisi 1. liite punkte: 2.3.3.2, 5, 6.3, 7.3, 8.4, 9.4, 10.4 ja 11.3.
4. Nõue mootori töötamise intsidentide salvestamiseks, mil reaktiivi sissepritse on ebapiisav või reaktiivi kvaliteet on ebapiisav
4.1. |
Pardaarvuti peab registreerima säilmälus või loendurites mootori töötamise kõikide intsidentide arvu ja kestuse, mille puhul on tegemist reaktiivi ebapiisava sissepritse või reaktiivi ebapiisava kvaliteediga sellisel viisil, et teavet ei saaks tahtlikult kustutada. Riiklikud kontrolliasutused peavad saama neid kirjeid skanneriga lugeda. |
4.2. |
Punkti 4.1 kohaselt mälus registreeritud intsidendi kestus algab, kui reaktiivipaak saab tühjaks (st kui doseerimissüsteem ei saa paagist reaktiivi juurde võtta) või mis tahes protsendimäära juures alla 2,5 % paagi nimimahust tootja äranägemisel. |
4.3. |
Muude kui punktis 4.1.1 nimetatud intsidentide puhul algab punkti 4.1 kohaselt mälus registreeritud intsidendi kestus, kui vastav loendur saavutab 1. liite tabelis 4.4 esitatud teise taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerimise väärtuse. |
4.4. |
Punkti 4.1 kohaselt mälus registreeritud intsidendi kestus lõpeb, kui intsidendi põhjused on kõrvaldatud. |
4.5. |
Tõendamisel 1. liite punkti 10 nõuete kohaselt asendatakse kõnealuse liite punkti 10.1 alapunktis c ja vastavas tabelis 4.1 esitatud teise taseme meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamine reaktiivi ebapiisava sissepritse või reaktiivi ebapiisava kvaliteediga seotud mootori töö intsidendi salvestamise tõendamisega. Sel juhul kohaldatakse 1. liite punkti 10.4.1 nõudeid ja tootjal lubatakse tüübikinnitusasutuse nõusolekul kiirendada katset simuleerides teatud töötundide arvu saavutamist. |
3. liide
RLL-kategooria mootorite NOx kontrollimeetmete suhtes kehtivad tehnilised lisanõuded
1. Sissejuhatus
Käesolevas liites on sätestatud lisanõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks RLL-kategooria mootorite puhul. See hõlmab nõudeid mootorite kohta, mis kasutavad heidete vähendamiseks reaktiive. ELi tüübikinnituse tingimuseks on see, et kohaldatakse käesolevas liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad käitajale antavaid juhendeid, installeerimisdokumente ja käitaja hoiatussüsteemi.
2. Nõutav teave
2.1. |
Tootja esitab haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa A osa punkti 1.5 kohaselt NOx kontrollimeetmete talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe. |
2.2. |
Kui heitekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa 3. liites sätestatud teabedokumendis täpsustama ka reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüüp, teave kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuri tingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele. |
3. Reaktiivi olemasolu ja käitaja hoiatussüsteem
Reaktiivi kasutamisel on ELi tüübikinnituse saamise eelduseks, et väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate konfiguratsioonist lähtuvalt teavitatakse juhti indikaatorite või muude sobivate vahendite kaudu järgmistest asjaoludest:
a) allesoleva reaktiivi hulgast reaktiivimahutis ning täiendava kindla signaaliga olukorrast, kui reaktiivi on alles vähem kui 10 % mahuti täismahust;
b) kui reaktiivimahuti on tühi või peaaegu tühi;
c) kui mahutis olev reaktiiv ei vasta paigaldatud analüüsivahendite kohaselt haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa 3. liites sätestatud teabedokumendis nimetatud omadustele;
d) kui reaktiivi doseerimine katkeb, kuid seda ei põhjusta mootori elektrooniline kontrollplokk ega doseerimise regulaator, vaid see on mootori töötingimustega seotud reaktsioon, kui doseerimine ei ole vajalik, eeldusel et need töötingimused tehakse tüübikinnitusasutustele kättesaadavaks.
4. Reaktiivi kvaliteet
Tootja valikul tagatakse reaktiivi vastavus nimetatud omadustele ning asjaomase NOx heite vastavus lubatud hälbele ühega järgmistest vahenditest:
a) otseste vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi kvaliteedi sensorit;
b) kaudsete vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi tõhususe hindamiseks heitgaasides NOx sensorit;
c) mis tahes teiste vahenditega, eeldusel et nende tõhusus on vähemalt võrdne punktis a või b nimetatud meetmete kasutamise tulemusega ning käesolevas punktis 4 nimetatud peamised nõuded on täidetud.
4. liide
Tahkete osakeste kontrollimeetmeid käsitlevad tehnilised nõuded, sealhulgas nende meetmete tõendamise meetod
1. Sissejuhatus
Käesolevas liites on sätestatud nõuded tahkete osakeste kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks.
2. Üldnõuded
Mootorile tuleb paigaldada tahkete osakeste kontrolli diagnostikasüsteem (PCD-süsteem), mis suudab kindlaks teha käesolevas lisas käsitletud osakeste järeltöötlussüsteemi kontrolli rikked. Kõik käesoleva punktiga 2 hõlmatud mootorid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et nad vastaksid neile nõuetele mootori kogu tavapärase kasutusaja jooksul tavapäraste kasutustingimuste korral. Selle eesmärgi saavutamiseks on vastuvõetav, et mootorite puhul, mis on olnud kasutusel üle määruse (EL) 2016/1628 V lisas määratletud heite püsimisaja, võib esineda PCD-süsteemi töö ja tundlikkuse mõningast halvenemist.
2.1. Nõutav teave
2.1.1. |
Kui heitekontrollisüsteem vajab reaktiivi, nt kütusele lisatud katalüsaatorit, peab tootja haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa 3. liites sätestatud teabedokumendis täpsustama ka reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüüp, teave kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuri tingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele. |
2.1.2. |
Tüübikinnitusasutusele esitatakse ELI tüübikinnituse ajal üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad punkti 4 kohase käitaja hoiatussüsteemi töökarakteristikute täielikku kirjeldust. |
2.1.3. |
Tootja esitab paigalduse kohta dokumendid, millega tagatakse, et kui algseadme valmistaja neid kasutab, siis toimib väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud mootor, mis sisaldab tüübikinnituse saanud mootori või mootoritüüpkonna osana heitekontrollisüsteemi, koostöös vajalike masina osadega sellisel viisil, mis vastab käesoleva lisa nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid ja sätteid mootori kohta (tarkvara, riistvara ja teabeedastus), mis on vajalikud mootori korrektseks paigaldamiseks väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale. |
2.2. Töötingimused
2.2.1. |
PCD-süsteem töötab järgmistel tingimustel: a) ümbritseva keskkonna temperatuur on vahemikus 266 K–308 K (– 7 °C–35 °C); b) kõrgusel alla 1 600 m; c) mootori jahutusvedeliku temperatuuril üle 343 K (70 °C). |
2.3. Diagnostilised nõuded
2.3.1. |
PCD-süsteem peab arvutimälusse salvestatud diagnostika veakoodide (PCM) abil avastama käesolevas lisas käsitletud diagnostika veakoodid (DTCd) ja nõudmise korral edastama selle teabe välisele seadmele. |
2.3.2. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) salvestamisele
|
2.3.3. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) kustutamisele a) PCD-süsteem ei saa diagnostika veakoode arvutimälust ise kustutada enne, kui selle veakoodiga seotud viga on parandatud. b) PCD-süsteem võib kustutada kõik diagnostika veakoodid, kui seda nõuab mootori toojalt taotluse peale saadud valdaja skanner või hooldustööriis või kui kasutatakse mootori tootjalt saadud koodi. c) Punkti 5.2 kohaselt säilmälus registreeritud kinnitatud ja aktiivse diagnostika veakoodiga töötamise intsidente ei tohi kustutada. |
2.3.4. |
PCD-süsteemi ei tohi programmeerida või muul viisil projekteerida selliselt, et see mootori tegeliku kasutusaja jooksul sõltuvalt väljaspool teid kasutatava liikurmasina vanusest osaliselt või täielikult deaktiveeruks, samuti ei tohi süsteem sisaldada algoritmi või strateegiat, mille ülesanne on vähendada PCD-süsteemi efektiivsust aja jooksul. |
2.3.5. |
Kõik PCD-süsteemi ümberprogrammeeritavad arvutikoodid või tööparameetrid peavad olema kindlad omavolilise muutmise suhtes. |
2.3.6. |
PCD mootoritüüpkond PCD-mootoritüüpkonna koosseisu kindlaksmääramise eest vastutab tootja. Mootorite rühmitamine PCD-mootoritüüpkonda peab põhinema heal inseneritaval ning selle peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus. Mootorid, mis ei kuulu samasse mootoritüüpkonda võivad ikkagi kuuluda samasse PCD-mootoritüüpkonda. 2.3.6.1. PCD-mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid PCD-tüüpkonda iseloomustavad peamised konstruktsiooniparameetrid, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootoritel. Selleks et pidada mootoreid ühte ja samasse PCD-mootoritüüpkonda kuuluvaks, peavad nende järgmised põhiparameetrid olema sarnased: a) osakeste järeltöötlussüsteemi tööpõhimõte (nt mehaaniline, aerodünaamiline, difusiooniline, inertsiaalne, perioodiliselt regenereeruv, pidevalt regenereeruv jne) b) PCD-seire meetodid; c) PCD-seire kriteeriumid; d) seireparameetrid (nt sagedus). Tootja peab tõendama nende sarnasuste olemasolu tehnilise või muu vastava menetlusega ning tüübikinnitusasutus peab need heaks kiitma. Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuse heakskiitu mootori konfiguratsiooni variatsioonidest tulenevate PCD-süsteemi seire- või diagnostikameetodite väikestele erinevustele, kui tootja peab neid meetodeid sarnaseks ning need erinevad ainult selle tõttu, et sobida vaatlusaluste komponentide konkreetsete omadustega (nt suurus, heitgaasivoo hulk jne); või kui nende sarnasused on kindlaks tehtud heade inseneritavade põhjal. |
3. Hooldusnõuded
3.1. |
Tootja annab kõigile käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud uute mootorite või masinate lõppkasutajatele kirjaliku juhendi heitekontrollisüsteemi ja selle nõuetekohase talitluse kohta või korraldab sellise juhendi edastamise XV lisa nõuete kohaselt. |
4. Käitaja hoiatussüsteem
4.1. |
Väljaspool teid kasutataval liikurmasinal peab olema käitaja hoiatussüsteem, mis annab visuaalseid märguandeid |
4.2. |
Käitaja hoiatussüsteem võib koosneda ühest või mitmest lambist või kuvada lühiteateid. Teadete kuvamiseks võib kasutada sama süsteemi, mida kasutatakse muude hooldus- või NCD teadete puhul. Hoiatussüsteem peab viitama kiireloomulise remondi vajadusele. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Sensor lahutatud“ või „Heitesüsteemi kriitiline tõrge“). |
4.3. |
Tootja valikul võib hoiatusega kaasneda helisignaal käitaja alarmeerimiseks. Käitaja võib hoiatava helisignaali välja lülitada. |
4.4. |
Käitaja hoiatussüsteem aktiveerub vastavalt punktis 2.3.2.2 sätestatule |
4.5. |
Käitaja hoiatussüsteem lülitub välja, kui selle aktiveerumise esilekutsunud tingimused on kõrvaldatud. Käitaja hoiatussüsteem ei tohi automaatselt välja lülituda, kui selle käivitumise põhjused pole kõrvaldatud. |
4.6. |
Hoiatussüsteemi talitluse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid. |
4.7. |
Määruse (EL) 2016/1628 kohase ELi tüübikinnituse taotlemisel peab tootja tõendama käitaja hoiatussüsteemi toimimist vastavalt punktile 9. |
5. Süsteem käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumise kohta andmete salvestamiseks
5.1. |
PCD-süsteem sisaldab säilmälu või loendureid, mis salvestavad kinnitatud ja aktiivse diagnostika veakoodiga toimunud mootori töötamise intsidendid viisil, et seda teavet ei saks tahtlikult kustutada. |
5.2. |
PCD-süsteem salvestab kinnitatud ja aktiivse diagnostika veakoodiga toimunud mootori töötamise intsidendid, kui käitaja hoiatussüsteem on olnud aktiivne mootori 20 töötunni jooksul või tootja valikul lühema perioodi jooksul. |
5.3. |
Riiklikud asutused peavad saama neid kirjeid skanneriga lugeda. |
6. Osakeste järeltöötlussüsteemi eemaldamise seire
6.1. |
PCD-süsteem tuvastab osakeste järeltöötlussüsteemi täieliku eemaldamise, sealhulgas mis tahes sensorite eemaldamise, mida kasutatakse süsteemi töötamise seireks, aktiveerimiseks, deaktiveerimiseks või seadistamiseks. |
7. Lisanõuded reaktiivi kasutava osakeste järeltöötlussüsteemi korral (nt kütusele lisatud katalüsaator)
7.1. |
Kinnitatud ja aktiivse DTC korral osakeste järeltöötlussüsteemi eemaldamisel või osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamisel peab reaktiivi doseerimine kohe katkema. Doseerimine algab uuesti, kui DCD ei ole enam aktiivne. |
7.2. |
Hoiatussüsteem aktiveerub, kui reaktiivi taseme lisandi paagis langeb allapoole tootja täpsustatud miinimumväärtust. |
8. Omavolilise muutmisega seostatavate tõrgete jälgimine
8.1. |
Peale osakeste järeltöötlussüsteemi eemaldamise tuleb jälgida järgmisi tõrkeid, kuna need võivad tekkida omavolilise muutmise tulemusena: a) osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamine; b) PCD-süsteemi rikked vastavalt punktis 8.3 kirjeldatule. |
8.2. |
Osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamise seire PCD-süsteem tuvastab osakeste järeltöötlussüsteemi substraadi täieliku eemaldamise („tühi paak“). Sel juhul on osakeste järeltöötlussüsteemi korpus ja sensorid, mida kasutatakse seireks, aktiveerimiseks, deaktiveerimiseks või seadistamiseks, endiselt olemas. |
8.3. |
PCD-süsteemi rikete seire
|
9. Tõendamisnõuded
9.1. Üldine teave
Vastavust käesoleva liite nõuetele tõendatakse ELi tüübikinnituse ajal vastavalt tabelile 4.6 ja käesolevale punktile 9 hoiatussüsteemi aktiveerimise tõendamisega.
Tabel 4.6
Tõendamisprotsessi sisu skeem vastavalt punkti 9.3 sätetele
Mehhanism |
Tõendamiselemendid |
Punktis 4.4 sätestatud hoiatussüsteemi aktiveerumine |
— Kaks aktiveerimiskatset (sh osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamine) — vajadusel täiendavad tõendamiselemendid |
9.2. Mootoritüüpkonnad ja PCD mootoritüüpkonnad
9.2.1. |
Kui ühe mootoritüüpkonna mootorid kuuluvad PCD mootoritüüpkonda, mis on juba saanud ELi tüübikinnituse joonise 4.8 kohaselt, peetakse asjaomase mootoritüüpkonna nõuetele vastavus tõendatuks ilma edasiste katsete tegemise vajaduseta tingimusel, et tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et käesolevas liites sätestatud nõuetele vastamise tagamiseks vajalikud seiresüsteemid on vaatlusalusel mootoril ja PCD mootoritüüpkonnal sarnased. Joonis 4.8 Eelnevalt tõendatud PCD mootoritüüpkonna nõuetele vastavus
|
9.3. Hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamine
9.3.1. |
Hoiatussüsteemi aktiveerumise nõuetele vastavust tõendatakse kahe katsega: osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamine ja üks käesoleva lisa punktis 6 või punktis 8.3 käsitletud veakategooria. |
9.3.2. |
Katsetatavate rikete valik
|
9.3.3. |
Tõendamine
|
9.3.4. |
Hoiatussüsteemi käivitumise tõendamine loetakse läbiviiduks, kui iga punktis 9.3.3 sätestatud näidiskatse järel käivitus hoiatussüsteem nõuetekohaselt ja iga valitud rikke diagnostika veakood (DTC) on saanud oleku „kinnitatud ja aktiivne“. |
9.3.5. |
Kui reaktiivi kasutava osakeste järeltöötlussüsteemi suhtes kohaldatakse tõendamiskatset osakeste järeltöötlussüsteemi toimimise lakkamise kohta või osakeste järeltöötlussüsteemi eemaldamise kohta, tuleb lisaks kinnitada, et reaktiivi doseerimine on katkestatud. |
V LISA
Maanteevälise püsikatsetsükli alaga seotud mõõtmised ja katsed
1. Üldnõuded
Käesolev lisa kehtib määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud V etapi heite piirnormidele vastavate NRE-, NRG-, IWP-, IWA- ja RLR-kategooriasse kuuluvate elektrooniliselt juhitavate mootorite puhul, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks või mis kasutavad elektroonilist juhtimist NOx vähendamiseks kasutatava heitekontrollisüsteemi aktiveerimiseks, deaktiveerimiseks või seadistamiseks.
Käesolevas lisas sätestatakse tehnilised nõuded, mis käsitlevad asjaomase NRSCga seotud piirkonda, mille piires kontrollitakse kogust, mille võrra heited tohivad ületada II lisas sätestatud heite piirnorme.
Kui mootorit katsetatakse punktis 4 sätestatud katsenõuete kohaselt, ei tohi punktis 2 nimetatud kohaldatava kontrollipiirkonna mis tahes juhuslikus punktis prooviks võetud heitkogused ületada määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud kohaldatavaid heitkoguste piirnorme, mis on korrutatud teguriga 2,0.
Punktis 3 on esitatud kontrollpiirkonnas heitkoguse stendikatse raames tehnilise teenistuse valitud täiendavad mõõtmispunktid, et tõendada käesoleva punkti 1 nõuete täitmist.
Tootja võib tehniliselt teenistuselt taotleda punkti 3 kohase tõendamise käigus tööpunktide väljajätmist kõikidest punktis 2 nimetatud kontrollipiirkondadest. Tehniline teenistus võib sellist väljajätmist lubada tingimusel, et tootja tõendab, et mootor ei ole kunagi suuteline töötama selliste punktide kohaselt ühegi väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate omavahelise kombinatsiooni puhul.
XIV lisa kohaselt algseadmete valmistajale tootja poolt antud paigaldamisjuhistes määratakse kindlaks kohaldatava kontrollpiirkonna ülem- ja alampiir ja esitatakse avaldus selgitamaks, et avaldus selle kohta, et mootori paigaldamine algseadmete valmistaja poolt ei sunni mootorit töötama üksnes mootori pöördemomendikõvera kontrollpiirkonnast väljaspool asuvatel kiirustel ja koormuspallidel, mis vastavad kinnitatud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale.
2. Mootori kontrollipiirkond.
Kohaldatav kontrollipiirkond mootori katse läbiviimiseks on käesolevas punktis 2 kindlaksmääratud piirkond, mis vastab katsetatava mootori puhul kohaldatavale NRSC-le.
2.1. NRSC katsetsüklis C1 katsetavate mootorite kontrollipiirkond
Need mootorid töötavad muutuva arvu pöörete ja koormustega. Kohaldatakse erinevaid kontrollipiirkonna väljajätmisi sõltuvalt mootori (alam)kategooriast ja pöörlemissagedusest.
2.1.1. |
Muutuva pöörete arvuga NRE-kategooria mootorite maksimaalne kasulik võimsus ≥ 19 kW, muutuva pöörete arvuga IWA-kategooria mootorite maksimaalne kasulik võimsus ≥ 300 kW, muutuva pöörete arvuga RLR-kategooria mootorid ja muutuva pöörete arvuga NRG-kategooria mootorid. Kontrollipiirkonda (vt joonis 5.1) määratletakse järgmiselt: pöördemomendi ülemine piir : täiskoormuse pöördemomendi kõver; kiirusvahemik : pöörlemissagedusest A kuni n hi; kus: pöörlemissagedus A = n lo + 0,15 × (n hi – n lo);
Järgmised mootori töötingimused tuleb katsetamisest välja jätta: a) punktid, mis jäävad alla 30 % suurimast pöördemomendist; b) punktid, mis jäävad alla 30 % suurimast võimsusest. Kui mootori mõõdetud pöörlemissagedus A asub tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis kasutatakse tootja poolt ettenähtud mootorikiirusi. Kui mõni katsekiirus ületab hälbe, siis kasutatakse mõõdetud mootorikiirusi. Vahepealsed katsepunktid määratletakse kontrollipiirkonnas järgmiselt: %torque = % suurimast pöördemomendist; ; kus: n100% on 100 % pöörlemissagedust vastava katsetsükli jaoks. Joonis 5.1 Kontrollpiirkond järgmiste mootorite jaoks: muutuva pöörete arvuga NRE-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega ≥ 19 kW, muutuva pöörete arvuga IWA-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega ≥ 300 kW ja muutuva pöörete arvuga NRG-kategooria mootorid
|
2.1.2. |
Muutuva pöörete arvuga NRE-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 19 kW, muutuva pöörete arvuga IWA-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 300 kW Kohaldatakse punktis 2.1.1 sätestatud kontrollipiirkonda, kuid lisaks jäetakse välja käesolevas punktis nimetatud ja joonistel 5.2 ja 5.3 näidatud mootori töötingimused. a) Ainult tahkete osakeste puhul, kui pöörlemissagedus C on väiksem kui 2 400 r/min, punktid paremal või allpool joont, mis on moodustatud, ühendades punktid 30 % suurimast pöördemomendist või 30 % maksimaalsest kasulikust võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem, pöörlemissagedusel B ja 70 % maksimaalsest kasulikust võimsusest maksimaalsel pöörlemissagedusel; b) ainult tahkete osakeste puhul, kui pöörlemissagedus C on 2 400 r/min või suurem, punktid paremal joonest, mis on moodustatud, ühendades punktid 30 % suurimast pöördemomendist või 30 % maksimaalsest kasulikust võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem, pöörlemissagedusel B ja 50 % maksimaalsest kasulikust võimsusest 2 400 r/min ja 70 % maksimaalsel pöörlemissagedusel. kus: pöörlemissagedus B = n lo + 0,5 × (n hi – n lo); pöörlemissagedus C = n lo + 0,75 × (n hi – n lo).
Kui mootori mõõdetud pöörlemissagedused A, B ja C asuvad tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis kasutatakse tootja poolt ettenähtud mootorikiirusi. Kui mõni katsekiirus ületab hälbe, siis kasutatakse mõõdetud mootorikiirusi. Joonis 5.2 Kontrollpiirkond järgmiste mootorite jaoks: muutuva pöörete arvuga NRE-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 19 kW, muutuva pöörete arvuga IWA-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 300 kW, pöörlemissagedus C < 2 400 rpm
Selgitus
Joonis 5.3 Kontrollpiirkond järgmiste mootorite jaoks: muutuva pöörete arvuga NRE-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 19 kW, muutuva pöörete arvuga IWA-kategooria mootorid maksimaalse kasuliku võimsusega < 300 kW, pöörlemissagedus C ≥ 2 400 rpm
Selgitus
|
2.2. NRSC katsetsüklites D2, E2 ja G2 katsetavate mootorite kontrollipiirkond
Kõnealuseid mootoreid käitatakse peamiselt kiirusel, mis on väga lähedal nende projekteeritud käitamiskiirusele, seega on kontrollpiirkond määratletud järgmiselt:
pöörlemissagedus |
: |
100 % |
pöördemomendi vahemik |
: |
50 % pöördemomendist, mis vastab suurimale võimsusele. |
2.3. NRSC katsetsüklis E3 katsetavate mootorite kontrollipiirkond
Kõnealuseid mootoreid käitatakse peamiselt veidi üleval- või allpool püsisammuga propelleri kõverat. Kontrollipiirkond on seotud propelleri kõveraga ja selle piirid määratletakse matemaatiliste võrrandite eksponentide abil. Kontrollipiirkond määratletakse järgmiselt:
alumine kiiruse piir |
: |
0,7 × n 100 % |
Ülemise piiri kõver |
: |
%power = 100 × (%speed/90)3.5; |
Alumise piiri kõver |
: |
%power = 70 × (%speed/100)2.5; |
Võimsuse ülemine piir |
: |
Võimsuskõver täiskoormusel |
Pöörlemissageduse ülemine piir |
: |
Pöörderegulaatori poolt lubatud maksimaalne pöörlemissagedus |
kus:
%power on suurima kasuliku võimsuse protsent;
%speed on % n 100%
n 100% on 100 % pöörlemissagedusest vastavas katsetsüklis
Joonis 5.4
NRSC katsetsüklis E3 katsetavate mootorite kontrollipiirkond
Selgitus
1. |
Alumine pöörlemissageduse piir |
2. |
Ülemise piiri kõver: |
3. |
Alumise piiri kõver: |
4. |
Võimsuskõver täiskoormusel |
5. |
Pöörderegulaatori lubatud maksimaalse pöörlemissageduse kõver |
6. |
Mootori kontrollipiirkond |
3. Tõendamisnõuded
Tehniline teenistus valib kontrollipiirkonnas katsetamiseks juhuslikud koormus- ja kiiruspunktid. Punkti 2.1 alla kuuluvate mootorite jaoks valitakse kuni kolm punkti. Punkti 2.2 alla kuuluvate mootorite jaoks valitakse üks punkt. Punktide 2.3 või 2.4 alla kuuluvate mootorite jaoks valitakse kuni kaks punkti. Tehniline teenistus määrab ka nende katsepunktide läbimise juhusliku järjekorra. Katse tehakse kooskõlas NRSC põhinõuetega, kuid iga katsepunkti hinnatakse eraldi.
4. Katsenõuded
Katse tuleb teha kohe pärast üksikrežiimi NRSC-d järgmiselt:
a) katse viiakse läbi kohe pärast VI lisa punkti 7.8.1.2 alapunktides a–e kirjeldatud üksikrežiimi NRSC-d, kuid enne alapunktis f kirjeldatud katsejärgseid menetlusi või pärast VI lisa punkti 7.8.2.3 alapunktides a–d kirjeldatud ühe filtriga tehtava maanteevälise püsikatsetsükli (RMC) katset, kuid vajaduse korral enne alapunktis e kirjeldatud katsejärgseid menetlusi;
b) katsed tehakse vastavalt VI lisa punkti 7.8.1.2 alapunktides b–e esitatud nõuetele, kasutades iga punkti 3 kohaselt valitud katsepunkti puhul mitmefiltrimeetodit (üks filter iga katsepunkti kohta);
c) iga katsepunkti kohta tuleb arvutada konkreetne heitkogus (vastavalt vajadusele g/kWh või #/kWh);
d) heitkogused võib arvutada massi alusel vastavalt VII lisa punktile 2 või molaarsuhte alusel vastavalt VII lisa punktile 3, kuid see arvutusmeetod peab olema kooskõlas üksikrežiimi NRSC-s või RMC-katses kasutatud meetodiga;
e) gaasiliste heitmete ja tahkete osakeste puhul tuleb liitmise puhul Nmode väärtuseks võrrandis (7–63) seada 1 ja kaalutegurina kasutada 1;
f) tahkete heitmete arvutamise puhul tuleb kasutada mitmefiltrimeetodit; Summade arvutamisel tuleb Nmode väärtuseks võrrandis (7–64) seada 1 ja kaalutegurina kasutada 1.
VI LISA
Heitekatsete tegemine ja nõuded mõõteseadmetele
1. Sissejuhatus
Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite määramise meetodit ja mõõteseadmete spetsifikatsioone. Alates 6. jaost vastab käesoleva lisa numeratsioon väljaspool teid kasutatavaid liikurmasinaid käsitleva üldise tehnilise normi nr 11 (NRMM gtr 11) ning UNECE eeskirja nr 96 03-seeria lisa 4B numeratsioonile. Mõned NRMM gtr 11 jaotised ei ole käesolevas lisas siiski vajalikud või on neid muudetud vastavalt tehnika arengule.
2. Ülevaade
Käesolev lisa sisaldab järgmisi heitekatsete tegemiseks vajalikke tehnilisi sätteid. Lisasätted on loetletud punktis 3.
— 5. jagu: toimivusnõuded, sh katsekiiruse määramine
— 6. jagu: katsetingimused, sh karterigaaside heite arvestamise meetod ning heitgaasi järeltöötlussüsteemide pideva või perioodilise regeneratsiooni määramise ja arvestamise meetod
— 7. jagu: katsemenetlused, mootorite kaardistamine, katsetsüklite koostamine ja katsetsükli läbiviimise menetlus
— 8. jagu: mõõtmise kord, sh mõõteseadme kalibreerimine ja toimivuskontroll ning mõõteseadme valideerimine katseks
— 9. jagu: mõõtevahendid, sh mõõteseadmed, lahjendusmenetlused, proovivõtukord ning analüüsigaasid ja massistandardid
— 1. liide: Tahkete osakeste arvu mõõtmismenetlus
3. Seotud lisad
Andmete hindamine ja arvutused |
: |
VII lisa |
Segakahekütuseliste mootorite katsemenetlused |
: |
VIII lisa |
Etalonkütused |
: |
IX lisa |
Katsetsüklid |
: |
XVII lisa |
4. Üldnõuded
Katsetatavad mootorid peavad vastama 5. jaos sätestatud toimivusnõuetele, kui neid katsetatakse 6. jaos sätestatud katsetingimuste ja 7. jaos sätestatud katsemenetluste kohaselt.
5. Toimivusnõuded
5.1. Gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste ning CO2 ja NH3 heide
Saasteained on järgmised:
a) Lämmastikoksiidid, NOx;
b) Süsivesinikud, väljendatud süsivesinike koguheitena, HC või THC;
c) Süsinikmonooksiid, CO;
d) Tahked osakesed, PM;
e) Tahkete osakeste arv, PN.
Mootorist väljuvas heitgaasis mõõdetud gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste ning CO2 heite väärtused osutavad pidurdamisega seotud heitele grammides kilovatt-tunni kohta (g/kWh).
Mõõdetakse neid gaasilisi saasteaineid ja tahkeid osakesi, mille piirnorme kohaldatakse katsetatava mootori alamkategooria suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1628 II lisa kohaselt. Tulemused, sh III lisa kohaselt määratud halvendustegur, ei tohi ületada kohaldatavaid piirnorme.
CO2 tuleb mõõta ja tulemustest teatada kõigi mootorite alamkategooriate puhul, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/1628 artikli 41 lõikes 4.
Lisaks tuleb mõõta keskmist ammoniaagiheidet (NH3), nagu on ette nähtud IV lisa 3. jaos, kui mootori heitekontrollisüsteemi kuuluvate NOx kontrollimeetmete puhul kasutatakse reaktiivi, ning see tulemus ei tohi ületada nimetatud jaos sätestatud piirnormi.
Heide määratakse töötsüklite (püsi- ja/või siirdekatsetsüklid) põhjal, nagu on kirjeldatud 7. jaos ja XVII lisas. Mõõtesüsteemid peavad vastama 8. jaos sätestatud kalibreerimise ja toimivuskontrolli nõuetele ning mõõteseadmeid on kirjeldatud 9. jaos.
Kui punkti 5.1.1 kohaselt leiab tõestamist, et muud süsteemid või analüsaatorid annavad samaväärseid tulemusi, võib tüübikinnitusasutus need heaks kiita. Tulemused arvutatakse VII lisa nõuete kohaselt.
5.1.1. Samaväärsus
Süsteemide samaväärsuse kindlakstegemine põhineb seitsme (või rohkema) proovidepaariga korrelatsiooniuuringul, milles katsetatavat süsteemi võrreldakse ühe käesolevas lisas sätestatud süsteemiga. „Tulemused“ osutavad konkreetse tsükli heite kaalutud väärtusele. Korrelatsioonitest tuleb teha samas laboris, katsekambris ja samal katsemootoril ning peab eelistatavalt toimuma samal ajal. Näidisepaaride keskmiste väärtuste samaväärsus määratakse kindlaks VII lisa 3. liites kirjeldatud F- ja t-testi statistiliste andmetega, mis saadakse laboris, katsekambris ja katsemootoril eespool kirjeldatud tingimustel. Võõrväärtused määratakse vastavalt standardile ISO 5725 ning jäetakse andmebaasist välja. Korrelatsioonitestides kasutatavad süsteemid peavad olema saanud tüübikinnitusasutuse heakskiidu.
5.2. Katsetsüklite üldnõuded
5.2.1. |
ELi tüübikinnituskatse tegemisel kasutatakse asjakohast NRSC ja vajaduse korral NRTC või LSI-NRTC tsüklit, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1628 artiklis 24 ja IV lisas. |
5.2.2. |
NRSC tsükli tehnilised spetsifikatsioonid ja omadused on sätestatud VII lisa 1. liites (üksikrežiimi NRSC) ja 2. liites (astmeline NRSC). Tootja valikul võib NRSC katse teha üksikrežiimi NRSC-na või võimaluse korral astmelise NRSC-na („RMC“), nagu on sätestatud punktis 7.4.1. |
5.2.3. |
NRTC ja LSI-NRTC spetsifikatsioonid ja omadused on sätestatud XVII lisa 3. liites. |
5.2.4. |
Punktis 7.4 ja XVII lisas sätestatud katsetsüklid on koostatud suurima pöördemomendi või võimsuse ja katsekiiruse protsendimäära alusel, mis tuleb katsetsüklite korrapäraseks toimimiseks kindlaks määrata: a) 100 % pöörlemissagedus (maksimaalne katsekiirus või nimipöörlemissagedus); b) punktis 5.2.5.4 sätestatud vahepöörlemissagedus(ed); c) punktis 5.2.5.5 sätestatud tühikäik. Katsekiiruste kindlaksmääramine on sätestatud punktis 5.2.5, pöördemomendi ja võimsuse kasutamine punktis 5.2.6. |
5.2.5. |
Katsekiirused 5.2.5.1. Maksimaalne katsekiirus Maksimaalne katsekiirus arvutatakse vastavalt punktile 5.2.5.1.1 või punktile 5.2.5.1.3. 5.2.5.1.1. Maksimaalse katsekiiruse arvutamine Maksimaalse katsekiiruse arvutamiseks tehakse siirderežiimil kaardistamismenetlus vastavalt punktile 7.4. Seejärel määratakse maksimaalne katsekiirus kindlaks, võrreldes mootori pöörlemissageduse ja võimsuse kaardistatud väärtusi. Maksimaalne katsekiirus arvutatakse valemi (6–1), (6–2) või (6–3) abil:
kus:
c) Kui on ainult üks pöörlemissagedus, mille puhul väärtus (n 2 norm i + P 2 norm i ) on 98 % (n 2 norm i + P 2 norm i ) suurimast väärtusest:
kus:
kus:
Kaardistatud väärtuste lineaarse interpoleerimise teel määratakse kindlaks: a) pöörlemissagedused, mille juures võimsus on 98 % väärtusest P
max. Kui ainult ühe pöörlemissageduse puhul on võimsus 98 % väärtusest Pmax, peab b) pöörlemissagedused, mille juures (n 2 norm i + P 2 n orm i ) on 98 % (n 2 norm i + P 2 n orm i ) maksimaalsest väärtusest. 5.2.5.1.2. Deklareeritud maksimaalse katsekiiruse kasutamine Kui punkti 5.2.5.1.1. või 5.2.5.1.3. kohaselt arvutatud maksimaalne katsekiirus ei erine tootja deklareeritud katsekiirusest rohkem kui ± 3 %, võib heitekatses kasutada deklareeritud maksimaalset katsekiirust. Kui tolerants on suurem, kasutatakse heitekatses mõõdetud maksimaalset katsekiirust. 5.2.5.1.3. Kohandatud maksimaalse katsekiiruse kasutamine Kui täiskoormuskõvera langev osa on väga järsk, võib see muuta problemaatiliseks NRTC katsetsükli 105 % pöörlemissageduste õige läbiviimise. Sel juhul on tehnilise teenistuse eelneva nõusoleku korral lubatud kasutada maksimaalse katsekiiruse alternatiivset väärtust, mis on määratud, kasutades ühte järgmistest meetoditest: a) maksimaalset katsekiirust võib veidi vähendada (kuni 3 %), et võimaldada NRTC õigesti läbi viia; b) arvutatakse alternatiivne maksimaalne katsekiirus, kasutades valemit (6–4):
kus:
5.2.5.2. Nimipöörlemissagedus Nimipöörlemissagedus on määratletud määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 29. Muutuva pöörete arvuga mootorite puhul, millele tehakse heitekatse, määratakse nimipöörlemissagedus punktis 7.6 sätestatud kaardistamismenetluse abil. Püsiva pöörete arvuga mootorite nimipöörlemissageduse deklareerib tootja vastavalt regulaatori omadustele. Kui heitekatse tuleb teha mootoriga, millele saab seadistada teistsuguse pöörlemissageduse, nagu on lubatud määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktiga 21, tuleb iga alternatiivne pöörlemissagedus deklareerida ja seda katsetada. Kui punkti 7.6 kaardistamismenetlusega määratud nimipöörlemissagedus jääb regulaatoriga NRS-kategooria mootorite puhul ± 150 rpm piiresse tootja deklareeritud väärtusest või regulaatorita NRS-kategooria mootorite puhul ± 350 rpm või ± 4 % piiresse (olenevalt sellest, kumb on väiksem) või kõigi muude mootorite puhul ± 100 rpm piiresse, võib kasutada deklareeritud väärtust. Kui tolerants on suurem, kasutatakse kaardistamismenetlusega määratud nimipöörlemissagedust. NRSh-kategooria mootorite puhul peab 100 % katsekiirus jääma ± 350 rpm piiresse nimipöörlemissagedusest. Soovi korral võib kõikides püsikiirusega katsetsüklites kasutada nimipöörlemissageduse asemel maksimaalset katsekiirust. 5.2.5.3. Muutuva pöörete arvuga mootorite maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus Punkti 7.6.1. või 7.6.2. kohase mootori kaardistamismenetluse alusel saadud maksimaalse pöördemomendi kõvera põhjal määratud maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus peab olema üks järgmistest: a) kiirus, mille juures registreeriti suurim pöördemoment, või b) sellise minimaalse ja maksimaalse pöörlemissageduse keskmine, mille juures pöördemoment on 98 % maksimaalsest pöördemomendist. Vajaduse korral kasutatakse selliste pöörlemissageduste määramiseks, mille juures pöördemoment on 98 % maksimaalsest pöördemomendist, lineaarset interpoleerimist. Kui maksimaalse pöördemomendi kõvera põhjal määratud maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus jääb NRS- või NRSh-kategooria mootorite puhul ± 4 % piiresse tootja deklareeritud maksimaalsele pöördemomendile vastavast pöörlemissagedusest või kõigi muude mootorikategooriate puhul ± 2,5 % piiresse tootja deklareeritud maksimaalsele pöördemomendile vastavast pöörlemissagedusest, võib käesoleva määruse kohaldamisel kasutada deklareeritud väärtust. Kui tolerants on suurem, kasutatakse maksimaalse pöördemomendi kõvera põhjal määratud maksimaalsele pöördemomendile vastavat pöörlemissagedust. 5.2.5.4. Vahepöörlemissagedus: Vahepöörlemissagedus peab vastama ühele järgmistest nõuetest: a) mootoritel, mis on konstrueeritud töötama teatavas pöörlemissageduse vahemikus täiskoormuse pöördemomendikõveral, võrdub vahepöörlemissagedus maksimaalsele pöördemomendile vastava pöörlemissagedusega, kui see on 60 % ja 75 % vahel nimipöörlemissagedusest, b) kui pöörlemissagedus maksimaalsel pöördemomendil moodustab nimipöörlemissagedusest vähem kui 60 %, on vahepöörlemissageduseks 60 % nimipöörlemissagedusest, c) kui pöörlemissagedus maksimaalsel pöördemomendil moodustab nimipöörlemissagedusest üle 75 %, on vahepöörlemissageduseks 75 % nimipöörlemissagedusest. Kui mootor töötab ainult pöörlemissagedustel, mis on suuremad kui 75 % nimipöörlemissagedusest, on vahepöörlemissageduseks väikseim pöörlemissagedus, millega mootorit saab käitada; d) mootoritel, mis ei ole konstrueeritud töötama teatavas pöörlemissageduse vahemikus täiskoormuse pöördemomendikõveral püsitsükli tingimustes, on vahepöörlemissagedus vahemikus 60–70 % nimipöörlemissagedusest; e) mootoritel, mida tuleb katsetada tsüklis G1, välja arvatud ATS-kategooria mootorid, on vahepöörlemissagedus 85 % nimipöörlemissagedusest; f) ATS-kategooria mootoritel, mida katsetatakse tsüklis G1, on vahepöörlemissagedus 60 % või 85 % nimipöörlemissagedusest, olenevalt sellest, kumb on tegelikule maksimaalsele pöördemomendile vastavale pöörlemissagedusele lähemal. Kui 100 % pöörlemissagedusena kasutatakse katses nimipöörlemissageduse asemel maksimaalset katsekiirust, peaks maksimaalne katsekiirus asendama nimipöörlemissagedust ka vahepöörlemissageduse määramisel. 5.2.5.5. Tühikäigu pöörlemissagedus Tühikäigu pöörlemissagedus on mootori väikseim pöörlemissagedus minimaalse koormuse juures (nullkoormus või suurem), kui mootori pöörlemissagedust juhib regulaator. Mootorite puhul, millel tühikäigu sagedust juhtiv regulaatori funktsioon puudub, tähendab tühikäigu pöörlemissagedus madalaimat tootja deklareeritud pöörlemissagedust väikseima koormuse puhul. Olgu märgitud, et sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedus tähendab töösooja mootori tühikäigu pöörlemissagedust. 5.2.5.6. Püsiva pöörete arvuga mootorite katsekiirus Püsiva pöörete arvuga mootorite regulaatorid ei pruugi hoida kiirust alati täpselt samasugusena. Enamasti võib kiirus väheneda (0,1–10 %) alla nullkoormuse tingimustes saavutatud kiiruse, nii et minimaalne kiirus saavutatakse selle punkti lähedal, kus mootori võimsus on suurim. Püsiva pöörete arvuga kiirusega mootorite katsekiirust võib juhtida, kasutades mootorile paigaldatud regulaatorit või katsestendi kiiruskäsklust, kui see toimib katses mootori regulaatorina. Kui kasutatakse mootorile paigaldatud regulaatorit, on 100 % pöörlemissageduseks artikli 2 punktis 24 määratletud mootori reguleeritud pöörlemissagedus. Kui regulaatori asemel kasutatakse katsestendi kiiruskäsklust, on 100 % katsekiiruseks nullkoormuse juures tootja poolt regulaatori selle seadistuse jaoks ette nähtud tühikäigu pöörlemissagedus ja 100 % katsekiiruseks täiskoormuse juures regulaatori selle seadistuse jaoks ette nähtud nimipöörlemissagedus. Muude katserežiimide kiirus määratakse kindlaks interpoleerimise teel. Kui regulaatoril on isokroonne seadistus või kui nimipöörlemissagedus ja tootja deklareeritud koormuseta pöörlemissagedus erinevad kõige rohkem 3 %, võib ühte tootja deklareeritud väärtust kasutada 100 % pöörlemissagedusena kõigis koormuspunktides. |
5.2.6. |
Pöördemoment ja võimsus 5.2.6.1. Pöördemoment Katsetsükli pöördemomenti käsitlevad arvandmed on protsentväärtused, mis selles katsetsüklis vastavad ühele järgmistest: a) nõutud pöördemomendi ja maksimaalse pöördemomendi suhe kindlaksmääratud katsekiirusel (kõik tsüklid, v.a D2 ja E2); b) nõutud pöördemomendi ja tootja deklareeritud nimivõimsusele vastava pöördemomendi suhe (tsüklid D2 ja E2). 5.2.6.2. Võimsus Katsetsüklis võimsust näitavad arvandmed on protsentväärtused, mis selles katsetsüklis vastavad ühele järgmistest: a) katsetsüklis E3 on võimsust käsitlevad arvandmed esitatud protsendina maksimaalsest kasulikust võimsusest 100 % pöörlemissageduse juures, kuna see tsükkel põhineb teoreetilisel sõukruvi tunnuskõveral laevade puhul, milles kasutatakse võimsaid mootoreid ilma pikkusepiiranguta; b) katsetsüklis F on võimsust käsitlevad arvandmed esitatud protsendina maksimaalsest kasulikust võimsusest konkreetsel katsekiirusel, v.a tühikäigul, kus need on esitatud protsendina maksimaalsest kasulikust võimsusest 100 % pöörlemissageduse juures. |
6. Katsetingimused
6.1. Laborikatse tingimused
Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutne temperatuur (T a) mootori sisselaskeava juures (väljendatuna kelvinites) ja kuiva õhu rõhk (p s) väljendatuna kilopaskalites (kPa) ning määratakse parameeter f a järgmiste sätete kohaselt ning valemi (6–5) või (6–6) abil. Kui õhurõhku mõõdetakse torus, tuleb tagada, et rõhukadu atmosfääri ja mõõtmiskoha vahel oleks tühine, ja arvesse võetakse voolust tingitud staatilise rõhu muutust torus. Mitmesilindriliste mootorite puhul, mille sisselasketorustikud moodustavad omaette rühmad, näiteks V-mootorite puhul, võetakse kõnealuste rühmade keskmine temperatuur. Parameeter f a esitatakse koos katsetulemustega.
Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:
|
(6–5) |
Turboülelaaduriga mootorid sisselaskeõhu jahutusega või ilma:
|
(6–6) |
6.1.1. |
Katse loetakse kehtivaks, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud: a) f a peab olema vahemikus 0,93 ≤ f a ≤ 1,07, v.a punktides 6.1.2 ja 6.1.4 lubatud juhtudel; b) sisselaskeõhu temperatuur peab püsima 298 ± 5 K (25 ± 5 °C) juures, mõõdetuna mis tahes mootoridetailist ülesvoolu, v.a punktides 6.1.3 ja 6.1.4 lubatud ning punktides 6.1.5 ja 6.1.6 nõutud juhtudel. |
6.1.2. |
Kui labor, milles mootorit katsetatakse, asub kõrgemal kui 600 m, võib f a tootja nõusolekul olla suurem kui 1,07 tingimusel, et p s ei ole väiksem kui 80 kPa. |
6.1.3. |
Kui katsetatava mootori võimsus on suurem kui 560 kW, võib tootja nõusolekul sisselaskeõhu maksimaalne temperatuur olla kõrgem kui 303 K (30 °C) tingimusel, et see ei ületa väärtust 308 K (35 °C). |
6.1.4. |
Kui labor, milles mootorit katsetatakse, asub kõrgemal kui 300 m ja katsetatava mootori võimsus on suurem kui 560 kW, võib f a tootja nõusolekul olla suurem kui 1,07 tingimusel, et p s ei ole väiksem kui 80 kPa ja sisselaskeõhu maksimaalne temperatuur olla kõrgem kui 303 K (30 °C) tingimusel, et see ei ületa väärtust 308 K (35 °C). |
6.1.5. |
Kui tegemist on NRS-kategooria mootortüüpkonnaga, mille võimsus on väiksem kui 19 kW ja mis koosneb üksnes lumepuhurites kasutatavatest mootoritüüpidest, peab sisselaskeõhu temperatuur püsima vahemikus 273 K kuni 268 K (0 °C kuni – 5 °C). |
6.1.6. |
SMB-kategooria mootorite puhul peab sisselaskeõhu temperatuur püsima 263 ± 5 K (– 10 ± 5 °C) juures, v.a punktis 6.1.6.1 lubatud juhul.
|
6.1.7. |
Lubatud on kasutada: a) õhurõhumõõturit, mille mõõteväljundit kasutatakse õhurõhunäiduna kogu katsekeskuses, kus on mitu dünamomeetrilist katsestendi, tingimusel, et sisselaskeõhku käitlevates seadmetes püsib mootori katsetamisel õhurõhk ± 1 kPa piires ühisest õhurõhust; b) niiskuse mõõtmise seadet sisselaskeõhu niiskuse mõõtmiseks kogu katsekeskuses, kus on mitu dünamomeetrilist katsestendi, tingimusel, et sisselaskeõhku käitlevates seadmetes püsib mootori katsetamisel kastepunkt ± 0,5 K piires ühisest niiskuse mõõtetulemusest. |
6.2. Vahejahutiga mootorid
a) Kasutatakse õhu vahejahutussüsteemi, mille sisselaskeõhu kogumaht vastab tootmises olevate mootorite tavapärasele paigaldusele. Igasugune labori vahejahutussüsteem peab olema kavandatud nii, et kondensaadi kogunemine on minimaalne. Kogunenud kondensaat lastakse välja ja väljalaskekohad suletakse enne heitekatset täielikult. Väljalaskekohad hoitakse heitekatse ajal suletuna. Jahutusvedeliku puhul tuleb pidada silmas järgmist:
a) jahutusvedeliku temperatuuri tuleb vahejahuti sisselaskeava juures hoida kogu katse jooksul vähemalt 20 °C juures;
b) nimipöörlemissageduse ja täiskoormuse juures tuleb jahutusvedeliku vooluhulk seadistada nii, et pärast vahejahuti väljalaskeava vastaks õhu temperatuur tootja määratud väärtusele ± 5 °C piires. Õhu väljalasketemperatuuri mõõdetakse tootja ettenähtud kohas. Seda jahutusvedeliku vooluhulga seadistatud väärtust kasutatakse kogu katse ajal;
c) kui mootori valmistaja on õhu vahejahutussüsteemis näinud ette rõhu languse piirid, siis tuleb tagada, et rõhu langus vahejahutussüsteemis jääks tootja määratud töötingimuste puhul tootja määratud piiridesse. Rõhu langust mõõdetakse tootja määratud kohtades.
Kui katsetsüklis kasutatakse nimipöörlemissageduse asemel punktis 5.2.5.1. määratletud maksimaalset katsekiirust, võib seda kiirust nimipöörlemissageduse asemel kasutada ka ülelaadeõhu temperatuuri kindlaksmääramiseks.
Eesmärk on saada tavakasutusele vastavad heitetulemused. Kui heast inseneritavast nähtub, et käesoleva osa spetsifikatsioonid annaksid tulemuseks katse, mis ei ole katse representatiivne (näiteks sisselaskeõhu liigne jahutamine), võib representatiivsemate tulemuste saamiseks kasutada õhu vahejahuti rõhulanguse ning jahutusvedeliku temperatuuri ja vooluhulga puhul keerukamaid seadepunkte ja reguleerimist.
6.3. Mootori võimsus
6.3.1. Heite mõõtmise alus
Konkreetse heite mõõtmise aluseks on määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 23 sätestatud korrigeerimata kasulik võimsus.
6.3.2. Paigaldatavad lisaseadmed
Katse ajaks paigaldatakse mootori tööks vajalikud lisaseadmed katsestendile vastavalt 2. liite nõuetele.
Kui vajalikke lisaseadmeid ei saa katseks paigaldada, määratakse nende tarbitav võimsus ja lahutatakse see mootori mõõdetud võimsusest.
6.3.3. Eemaldatavad lisaseadmed
Katse ajaks eemaldatakse teatavad lisaseadmed, mis on seotud väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate käitamisega ja mida võib paigaldada mootorile.
Kui lisaseadmeid ei saa eemaldada, võib määrata nende poolt koormuseta tingimustes kasutatava võimsuse ja liita selle mootori mõõdetud võimsusele (vt 2. liite märkus g). Kui see väärtus on suurem kui 3 % suurimast võimsusest katsekiirusel, võib tehniline teenistus seda kontrollida. Lisaseadmete tarbitavat võimsust kasutatakse ettenähtud väärtuse korrigeerimiseks ja mootori poolt katsetsükli jooksul tehtud töö arvutamiseks vastavalt punktile 7.7.1.3 või punktile 7.7.2.3.1.
6.3.4. Lisaseadmete omatarbevõimsuse määramine
Seadmete ja lisaseadmete tarbitav võimsus määratakse ainult juhul, kui
a) 2. liite kohaselt nõutavad seadmed ja lisaseadmed ei ole mootorile paigaldatud
ja/või
b) mootorile on paigaldatud seadmed ja lisaseadmed, mis ei ole 2. liite kohaselt nõutavad.
Mootori tootja esitab lisaseadmete omatarbevõimsuse väärtused ja lisaseadmete omatarbevõimsuse mõõtmise/arvutamise meetodid kõigi asjaomaste katsetsüklite mõõtmisalade kohta ning need peavad saama tüübikinnitusasutuse heakskiidu.
6.3.5. Mootori töötsükkel
Tsükli töö võrdlusväärtuse ja tegeliku väärtuse arvutused (vt punkt 7.8.3.4.) põhinevad vastavalt punktile 6.3.1 mootori võimsusel. Sel juhul võrduvad valemis (6–7) P f ja P r nulliga ning P võrdub P m.
Kui seadmed ja lisaseadmed on paigaldatud vastavalt punktile 6.3.2 ja/või punktile 6.3.3, siis kasutatakse nende omatarbevõimsust tsükli hetkevõimsuse P m,i korrigeerimiseks valemi (6–8) abil:
P i = P m,i – P f,i + P r,i |
(6–7) |
P AUX = P r,i – P f,i |
(6–8) |
kus
P m,i |
on mootori mõõdetud võimsus [kW] |
P f,i |
on selliste seadmete ja lisaseadmete tarbitav võimsus, mis tuleb katseks paigaldada, kuid mida ei ole paigaldatud [kW] |
P r,i |
on selliste seadmete ja lisaseadmete tarbitav võimsus, mis tuleb katseks eemaldada, kuid mida ei ole eemaldatud [kW] |
6.4. Mootori sisselaskeõhk
6.4.1. Sissejuhatus
Kasutatakse mootorile paigaldatud õhusisselaske süsteemi või tüüpilist tavakasutuse konfiguratsiooni esindavat süsteemi. Siia kuulub ka õhu vahejahutus ja heitgaasitagastus (EGR).
6.4.2. Sisselaskeõhu rõhupiirang
Kasutatakse mootori õhusisselaskesüsteemi või katselabori süsteemi, mille sisselaskeõhu rõhupiirang on ± 300 Pa piires tootja määratud suurimast väärtusest puhta õhupuhasti korral nimipöörlemissageduse ja täiskoormuse juures. Kui see ei ole katselabori õhu sissevoolusüsteemi ehituse tõttu võimalik, lubatakse kasutada rõhupiirangut, mis ei ületa tootja poolt määrdunud filtri jaoks määratud väärtust, kui tehniline teenistus on selle eelnevalt heaks kiitnud. Rõhupiirangule vastav staatiline rõhuerinevus mõõdetakse tootja määratud kohas ning tootja määratud pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktide juures. Kui tootja ei määra mõõtmiskohta, mõõdetakse seda rõhku mis tahes turboülelaaduri või heitgaasitagastussüsteemi ja sisselaskeõhu süsteemi ühenduskohast ülesvoolu.
Kui katsetsüklis kasutatakse nimipöörlemissageduse asemel punktis 5.2.5.1. määratletud maksimaalset katsekiirust, võib seda kiirust nimipöörlemissageduse asemel kasutada ka sisselaskeõhu rõhupiirangu kindlaksmääramiseks.
6.5. Mootori heitgaasisüsteem
Kasutatakse mootorile paigaldatud heitgaasisüsteemi või tüüpilist tavakasutuse konfiguratsiooni esindavat süsteemi. Heitgaasisüsteem peab vastama heite proovivõtu nõuetele, mis on esitatud punktis 9.3. Kasutada tuleb mootori heitgaasisüsteemi või katselabori süsteemi, milles staatiline heitgaasi vasturõhk on 80–100 % maksimaalsest heitgaasi rõhupiirangust nimipöörlemissageduse ja täiskoormuse juures. Heitgaasi rõhupiirangu seadmiseks võib kasutada klappi. Kui heitgaasi maksimaalne rõhupiirang on 5 kPa või väiksem, siis peab seadepunkt erinema maksimaalväärtusest kõige rohkem 1,0 kPa võrra. Kui katsetsüklis kasutatakse nimipöörlemissageduse asemel punktis 5.2.5.1. määratletud maksimaalset katsekiirust, võib seda kiirust nimipöörlemissageduse asemel kasutada ka heitgaasi rõhupiirangu kindlaksmääramiseks.
6.6. Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga mootor
Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, mis ei ole paigaldatud otse mootorile, peab väljalasketoru läbimõõt vastama kasutusel olevate seadmete läbimõõdule pikkuses, mis võrdub vähemalt toru neljakordse läbimõõduga ülesvoolu laiendusest, milles asub järeltöötlusseade. Väljalasketorustiku ääriku või turboülelaaduri väljalaskeava ja heitgaasi järeltöötlussüsteemi vaheline kaugus peab vastama väljaspool teid kasutatava liikurmasina konfiguratsioonile või tootja tehnilistes nõuetes ette nähtud kaugusele. Kui tootja on nii ette näinud, tuleb toru isoleerida, et järeltöötlussüsteemi sisselaskeava temperatuur vastaks tootja spetsifikatsioonile. Kui tootja on ette näinud muud paigaldusnõuded, tuleb katse konfiguratsioonis ka neid arvesse võtta. Heitgaasi vasturõhk või rõhupiirang tuleb seadistada vastavalt punktile 6.5. Muudetava heitgaasi rõhupiiranguga järeltöötlusseadmetes määratakse punktis 6.5 kasutatav heitgaasi maksimaalne rõhupiirang tootja poolt määratud järeltöötlustingimustega (kahjutustamise/vanandamise ja regeneratsiooni/koormuse tase). Harjutuskatse ning mootori kaardistamise ajaks võib järeltöötlusseadme mahuti eemaldada ning asendada samaväärse mahutiga, mis sisaldab inaktiivset katalüsaatorikandjat.
Katsetsüklis mõõdetud heitkogused peavad olema välitingimustes esineva heite suhtes representatiivsed. Mootorite puhul, mis on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, milles on nõutav reaktiivi kasutamine, peab tootja deklareerima kõikides katsetes kasutatava reaktiivi.
NRE-, NRG-, IWP-, IWA-, RLR-, NRS-, NRSh-, SMB- ja ATS-kategooria mootorite puhul, mis on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, kus toimub perioodiline (harv) regenereerimine vastavalt punktile 6.6.2, tuleb heitkoguse mõõtmistulemusi korrigeerida, et võtta arvesse regeneratsioonitoiminguid. Sel juhul sõltub keskmine heide regeneratsiooni sagedusest, mida mõõdetakse selle järgi, kui suures osas katsetest regeneratsioon toimub. Järeltöötlussüsteemid, mille regeneratsiooniprotsess toimub pidevalt või vähemalt üks kord asjaomase siirdekatsetsükli (NRTC või LSI-NRTC) või RMC jooksul („pidev regeneratsioon“) vastavalt punktile 6.6.1, ei vaja eraldi katsemenetlust.
6.6.1. Pidev regeneratsioon
Pideval regeneratsiooniprotsessil põhineva heitgaasi järeltöötlussüsteemi puhul mõõdetakse heiteid stabiliseeritud järeltöötlussüsteemis, et heitenäitajad oleksid korratavad. Regeneratsiooniprotsess peab kuumkäivitusega NRTC, LSI-NRTC või NRSC katse jooksul esinema vähemalt ühe korra ning tootja peab deklareerima, millistel normaaltingimustel regeneratsioon toimub (tahmasisaldus, temperatuur, heitgaasi vasturõhk jne). Regeneratsiooniprotsessi pideva toimumise tõendamiseks tuleb teha vähemalt kolm NRTC, LSI-NRTC või NRSC kuumkäivituskatset. NRTC kuumkäivituskatse puhul soojendatakse mootorit vastavalt punktile 7.8.2.1, mootoril lastakse punkti 7.4.2.1. alapunkti b kohaselt seista ja tehakse esimene NRTC kuumkäivituskatse.
Järgmist NRTC kuumkäivituskatset alustatakse pärast punkti 7.4.2.1. alapunkti b kohast seisuaega. Katsete ajal registreeritakse heitgaasi temperatuur ja rõhk (temperatuur enne ja pärast järeltöötlussüsteemi, heitgaasi vasturõhk jne). Kui tootja deklareeritud tingimused ilmnevad katse käigus piisava aja jooksul ning heitetulemused ei erine keskmisest väärtusest rohkem kui ± 25 % või 0,005 g/kWh, olenevalt sellest, kumb on suurem, peetakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi rahuldavaks.
6.6.2. Harv regeneratsioon
Käesolevat sätet kohaldatakse ainult mootorite suhtes, mille heitgaasi järeltöötlussüsteem regenereerub harva, tavaliselt mootori vähem kui 100 tavapärase töötunni järel. Selliste mootorite puhul määratakse kas aditiivsed või multiplikatiivsed tegurid üles- või allapoole korrigeerimiseks, nagu on osutatud punktis 6.6.2.4 („korrektsioonitegur“).
Katsete tegemine ja korrektsioonitegurite kindlaksmääramine on nõutav ainult ühe asjaomase siirdekatsetsükli (NRTC või LSI-NRTC) või RMC jaoks. Kindlaksmääratud tegureid võib kasutada muude asjaomaste katsetsüklite (sh üksikrežiimis NRSC) tulemuste suhtes.
Kui siirdekatsetsüklis (NRTC või LSI-NRTC) või RMC-s katsetamise tulemusena ei leita sobivaid korrektsioonitegureid, tuleb need kindlaks määrata asjaomase üksikrežiimi NRSC katse alusel. Üksikrežiimis NRSC katse alusel kindlaks määratud tegureid kohaldatakse üksnes üksikrežiimis NRSC suhtes.
Ei nõuta katsete tegemist ja korrektsioonitegurite kindlaksmääramist nii RMC kui ka üksikrežiimis NRSC alusel.
6.6.2.1. Nõue korrektsioonitegurite kindlaksmääramise kohta NRTC, LSI-NRTC või RMC alusel
Heidet mõõdetakse vähemalt kolmes NRTC, LSI-NRTC või RMC kuumkäivituskatses, kusjuures üks katse tehakse regeneratsiooni ajal ja kaks stabiliseeritud järeltöötlussüsteemiga ilma regeneratsioonita. Regeneratsiooniprotsess peab regeneratsiooniga NRTC, LSI-NRTC või RMC jooksul aset leidma vähemalt üks kord. Kui regeneratsioon toimub rohkem kui ühe NRTC, LSI-NRTC või RMC katse ajal, jätkatakse järjestikuste NRTC, LSI-NRTC või RMC katsete tegemist ja heite mõõtmist, seiskamata mootorit, kuni regeneratsioon on lõppenud, ja arvutatakse katsete keskmised väärtused. Kui regeneratsioon katse jooksul lõpule jõuab, viiakse katse täies mahus lõpule.
Kogu asjaomase tsükli jaoks määratakse valemite (6–10) kuni (6–13) abil kindlaks sobiv korrektsioonitegur.
6.6.2.2. Nõue korrektsioonitegurite kindlaksmääramise kohta üksikrežiimis NRSC katsete alusel
Heitgaaside järeltöötlussüsteem peab menetluse alguseks olema stabiliseeritud ning heidet mõõdetakse üksikrežiimis NRSC iga katserežiimi puhul vähemalt kolmes katses, milles regeneratsioonitingimusi on võimalik täita, kusjuures üks katse tehakse regeneratsiooniga ja kaks ilma regeneratsioonita. Tahkete osakeste heite mõõtmisel kasutatakse punkti 7.8.1.2. alapunktis c kirjeldatud mitmefiltrimeetodit. Kui regeneratsioon on alanud, kuid ei ole konkreetse katserežiimi mõõteperioodi lõpuks veel lõppenud, pikendatakse mõõteperioodi kuni regeneratsiooni lõpulejõudmiseni. Kui samas katserežiimis tehakse mitu katset, arvutatakse keskmine tulemus. Protsessi korratakse igas katserežiimis.
Vastava tsükli nende režiimide jaoks, kus toimub regeneratsioon, määratakse valemite (6–10) kuni (6–13) abil kindlaks sobiv korrektsioonitegur.
6.6.2.3. Üldine menetlus harva esineva regeneratsiooni korrektsioonitegurite kindlaksmääramiseks
Tootja teatab, millistel normaaltingimustel regeneratsiooniprotsess toimub (tahmasisaldus, temperatuur, heitgaasi vasturõhk jne). Samuti teatab tootja regeneratsioonide sageduse, esitades katsete arvu, mille korral regeneratsioon toimub. Sageduse määramise täpne kord põhineb heal inseneritaval ja see lepitakse kokku tüübikinnitus- või sertifitseerimisasutusega.
Tootja valmistab regeneratsioonikatseks ette heitgaasi järeltöötlussüsteemi, mida on koormatud. Mootori konditsioneerimise käigus regeneratsiooni toimuda ei tohi. Alternatiivina võib tootja teha järjestikuseid vastava tsükli katseid, kuni järeltöötlussüsteem on koormatud. Kõigi katsete puhul pole heite mõõtmine nõutav.
Keskmine heitetase regeneratsioonifaaside vahel määratakse asjaomase tsükli mitme ligikaudu võrdsete vahedega katse aritmeetilise keskmise põhjal. Tuleb teha vähemalt üks asjaomane tsükkel võimalikult vahetult enne regeneratsioonikatset ja üks vahetult pärast regeneratsioonikatset.
Regeneratsioonikatse ajal registreeritakse kõik regeneratsiooni kindlakstegemiseks vajalikud andmed (CO või NOx heide, temperatuur enne ja pärast järeltöötlussüsteemi, heitgaasi vasturõhk jne). Regeneratsiooniprotsessi ajal võib kohaldatavaid heitkoguste piirnorme ületada. Katsemenetluse skeem on esitatud joonisel 6.1.
Punkti 6.6.2.1 või 6.6.2.2 kohaselt tehtud katsetega seotud keskmist eriheite kogust [g/kWh või #/kWh] kaalutakse valemi (6–9) abil (vt joonis 6.1):
|
(6–9) |
kus
n |
on nende katsete arv, milles regeneratsiooni ei toimu |
n r |
on nende katsete arv, milles regeneratsioon toimub (vähemalt üks katse) |
|
on keskmine eriheite kogus katses, milles regeneratsiooni ei toimu [g/kWh või #/kWh] |
|
on keskmine eriheite kogus katses, milles regeneratsioon toimub [g/kWh või #/kWh] |
Tootja valikul ja vastavalt heale inseneritavale võib regeneratsiooni korrektsiooniteguri k r, mis väljendab keskmist heitkogust, arvutada kas multiplikatiivsena või aditiivsena kõigi gaasiliste saasteainete kohta, ning kui on olemas kohaldatav piirnorm, siis ka tahkete osakeste massi ja arvu kohta, kasutades valemeid (6–10) kuni (6–13):
Multiplikatiivne
|
(ülespoole korrigeerimise tegur) |
(6–10) |
|
(allapoole korrigeerimise tegur) |
(6–11) |
Aditiivne
k ru,a = e w – e |
(ülespoole korrigeerimise tegur) |
(6–12) |
k rd,a = e w – e r |
(allapoole korrigeerimise tegur) |
(6–13) |
6.6.2.4. Korrektsioonitegurite kohaldamine
Ülespoole korrigeerimise tegurid korrutatakse mõõdetud heitkogustega või liidetakse neile kõigi katsete puhul, milles regeneratsiooni ei toimu. Allapoole korrigeerimise tegurid korrutatakse mõõdetud heitkogustega või liidetakse neile kõigi katsete puhul, milles regeneratsioon toimub. Regeneratsiooni toimumine tehakse kindlaks viisil, mis on kogu katsetamise ajal pidevalt ilmne. Kui regeneratsiooni ei ole tuvastatud, kohaldatakse ülespoole korrigeerimise tegurit.
Vastavalt VII lisale ja VII lisa 5. liitele, mis käsitlevad pidurdamisega seotud heite arvutamist, kehtib regeneratsiooni korrektsiooniteguri suhtes järgmine:
a) kui see määratakse kindlaks kogu kaalutud tsükli jaoks, kohaldatakse seda vastavate kaalutud NRTC, LSI-NRTC ja NRSC tsüklite tulemuste suhtes;
b) kui see määratakse kindlaks konkreetselt vastava üksikrežiimi NRSC üksikute režiimide jaoks, kohaldatakse seda enne tsükli heite kaalutud tulemuse arvutamist vastava üksikrežiimi NRSC nende režiimide tulemuste suhtes, kus regeneratsioon toimub. Sellisel juhul kasutatakse tahkete osakeste mõõtmiseks mitmefiltrimeetodit;
c) seda võib laiendada sama mootoritüüpkonna teistele liikmetele;
d) seda võib laiendada muudele mootoritüüpkondadele, mis kuuluvad samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda, nagu on sätestatud haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IX lisas, kui tüübikinnitusasutus on selle eelnevalt heaks kiitnud, lähtudes tootja esitatud tehnilistest tõenditest, mis kinnitavad heidete sarnasust.
Kehtivad järgmised valikuvariandid:
a) tootja võib ühe või mitme oma mootoritüüpkonna (või konfiguratsiooni) puhul otsustada korrektsioonitegurit mitte kasutada, sest regeneratsiooni mõju on väike või ei ole otstarbekas kindlaks teha, millal regeneratsioon toimub. Sellistel juhtudel korrektsioonitegurit ei kasutata ning tootja vastutab kõigil katsetel heitkoguse piirnormide järgimise eest, olenemata sellest, kas regeneratsioon toimub või mitte;
b) tootja taotluse korral võib tüübikinnitusasutus võtta regeneratsioone arvese teisiti kui punktis a sätestatud viisil. Seda võimalust kohaldatakse siiski ainult eriti harva toimuva regeneratsiooni suhtes, mida ei saa punktis a kirjeldatud korrektsioonitegureid kasutades praktiliselt käsitleda.
6.7. Jahutussüsteem
Mootori jahutamiseks kasutatakse süsteemi, mis on piisava mahuga, et hoida mootorit ning selle sisselaskeõhku, õli, jahutusvedelikku, plokki ja silindripead tootja ettenähtud normaalsetel töötemperatuuridel. Kasutada võib laboris kasutatavaid lisajahuteid ja -ventilaatoreid.
6.8. Määrdeõli
Tootja teatab, millist määrdeõli tuleb kasutada, ning see peab olema turul saadaoleva määrdeõli suhtes representatiivne; katses kasutatava määrdeõli spetsifikatsioonid registreeritakse ja esitatakse koos katsetulemustega.
6.9. Etalonkütuse spetsifikatsioon
Katses kasutatavad etalonkütused on esitatud IX lisas.
Kütuse temperatuur peab vastama tootja soovitustele. Kütuse temperatuuri tuleb mõõta sissepritsepumba sisselaskeava juures või tootja ettenähtud kohas ning mõõtepunkti asukoht tuleb registreerida.
6.10. Karterigaaside heide
Käesolevat punkti kohaldatakse NRE-, NRG-, IWP-, IWA-, RLR-, NRS-, NRSh-, SMB- ja ATS-kategooriasse kuuluvate mootorite suhtes, mis vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud V etapi heite piirnormidele.
Karterigaaside heide, mis pääseb otse ümbritsevasse keskkonda, lisatakse iga heitekatse ajal heitgaasidele (kas füüsiliselt või matemaatiliselt).
Seda erandit kasutavad tootjad peavad mootorid paigaldama nii, et kõik karterigaaside heited suunatakse heitekogumissüsteemi. Käesoleva punkti kohaldamisel ei loeta vahetult keskkonda suunatavateks selliseid karterigaaside heiteid, mis suunatakse kogu töötamise ajal heitgaaside hulka heitgaaside järeltöötlussüsteemist ülesvoolu.
Lahtisest karterist eralduv heide suunatakse heitkoguste mõõtmiseks heitgaasisüsteemi järgmiselt:
a) torud peavad olema siledate seintega ja valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri karterigaasidega. Torud peavad olema nii lühikesed kui võimalik;
b) laboris kasutatavas karteritorustikus peab käänukohtade arv olema minimaalne ning vältimatute torukäänude kõverusraadius peab olema maksimaalne;
c) laboris kasutatav karteri heitgaasitorustik peab karteri vasturõhu osas vastama mootori tootja spetsifikatsioonidele;
d) karteri heitgaasitorustik ühendatakse lahjendamata heitgaasi torustikuga allavoolu heitgaaside järeltöötlussüsteemist, allavoolu igast paigaldatud heitgaasipiirikust ja piisavalt ülesvoolu mis tahes proovivõtturist, et tagada enne proovi võtmist piisav segunemine mootori heitgaasidega. Karteri heitgaasitoru peab ulatuma vabasse heitgaasivoogu, et vältida piirkihist tingitud mõju ja soodustada segunemist. Karteri heitgaasitoru väljalase võib olla lahjendamata heitgaasivoo suhtes suvalise suunaga.
7. Katsemenetlused
7.1. Sissejuhatus
Käesolevas jaos kirjeldatakse, kuidas määratakse katsetatavate mootorite gaasiliste ja tahkete osakeste heidet, mis on tingitud pidurdamisest. Katsemootoril peab olema mootoritüüpkonna algmootori konfiguratsioon, nagu on sätestatud haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IX lisas.
Laboris tehtav heitekatse seisneb XVII lisas ette nähtud katsetsüklite käigus eraldunud heitkoguste ja muude parameetrite mõõtmises. Käsitletakse järgmisi aspekte:
a) labori konfiguratsioon heite mõõtmiseks (punkt 7.2);
b) katse-eelsed ja -järgsed kontrollimenetlused (punkt 7.3);
c) katsetsüklid (punkt 7.4);
d) üldine katsetoimingute järjestus (punkt 7.5);
e) mootori kaardistamine (punkt 7.6);
f) katsetsükli koostamine (punkt 7.7);
g) katsetsükli üksikasjalik läbiviimine (punkt 7.8).
7.2. Heitkoguste mõõtmise põhimõte
Pidurdamisega seotud heite mõõtmiseks tuleb käitada mootorit vastavalt vajadusele punktis 7.4 ette nähtud katsetsüklites. Pidurdamisega seotud heite mõõtmiseks on vaja määrata heitgaasis sisalduvate saasteainete (st HC, CO, NOx ja tahked osakesed) mass, heitgaasis sisalduvate osakeste arv, heitgaasis sisalduva CO2 mass ning vastav mootori töö.
7.2.1. Koostisosa mass
Iga koostisosa kogumass tuleb määrata vastava katsetsükli jooksul, kasutades järgmisi meetodeid.
7.2.1.1. Pidev proovivõtt
Pideva proovivõtu puhul mõõdetakse koostisosa kontsentratsiooni lahjendamata või lahjendatud heitgaasis pidevalt. See kontsentratsioon korrutatakse (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi pideva vooluhulgaga heiteproovide võtmise punktis, et määrata koostisosa vooluhulk. Koostisosa heitkoguseid summeeritakse katsefaasi jooksul pidevalt. See summa vastab eraldunud koostisosa kogumassile.
7.2.1.2. Perioodiline proovivõtt
Perioodilise proovivõtu puhul võetakse lahjendamata või lahjendatud heitgaasist pidevalt proove, mis säilitatakse hilisemaks mõõtmiseks. Võetud proov peab olema proportsionaalne lahjendamata või lahjendatud heitgaasi vooluhulgaga. Perioodilise proovivõtu näideteks on lahjendatud gaasilise heite kogumine proovivõtukotti ja tahkete osakeste kogumine filtrile. Põhimõtteliselt arvutatakse heitkogused järgmiselt: perioodilise proovivõtu teel saadud kontsentratsioonid korrutatakse (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi kogumassi või -massivooluhulgaga, millest proov katsetsükli käigus võeti. Tulemuseks on eraldatud koostisosa kogumass või -massivooluhulk. Tahkete osakeste kontsentratsiooni arvutamiseks tuleb heitgaasivoost proportsionaalselt võetud proovist filtrile sadestunud tahkete osakeste kogus jagada filtreeritud heitgaasi kogusega.
7.2.1.3. Kombineeritud proovivõtt
Lubatud on pideva ja perioodilise proovivõtu kõik kombinatsioonid (näiteks tahkete osakeste heite perioodiline proovivõtt ja gaasilise heite pidev proovivõtt).
Joonisel 6.2 on näidatud heite mõõtmise katsemenetluse kahte aspekti: seadmeid, mille proovivõtutorud on lahjendamata või lahjendatud heitgaasis, ning toiminguid, mida on vaja saasteainete heitkoguste arvutamiseks püsi- ja siirdekatsetsüklites.
Märkus joonise 6.2 kohta: mõiste „tahkete osakeste proovivõtt osavoost“ hõlmab osavoolahjendust, kus eraldatakse üksnes lahjendamata heitgaas ja kasutatakse konstantset või muutuvat lahjendusastet.
7.2.2. Töö määramine
Töö tuleb määrata katsetsükli jooksul, korrutades sünkroonselt pöörlemissageduse ja pidurdusmomendi, et arvutada mootori tegeliku võimsuse hetkeväärtused. Mootori tegelik võimsus integreeritakse üle kogu katsetsükli, et määrata kindlaks kogutöö.
7.3. Kontrollimine ja kalibreerimine
7.3.1. Katse-eelsed menetlused
7.3.1.1. Eelkonditsioneerimine
Stabiilsete tingimuste saavutamiseks tuleb proovivõtusüsteem ja mootor enne katsetoimingute alustamist käesoleva punkti kohaselt ette valmistada.
Mootori eelkonditsioneerimise eesmärk on saavutada heite ja heitekontrolli tüüpilisus töötsüklis ja vähendada kallutatust, et saavutada stabiilsed tingimused järgmise heitekatse jaoks.
Heidet võib mõõta ka eelkonditsioneerimistsükli ajal, kui tehakse eelnevalt kindlaksmääratud arv eelkonditsioneerimistsükleid ja mõõtesüsteem käivitatakse vastavalt punkti 7.3.1.4 nõuetele. Mootori tootja teatab enne eelkonditsioneerimise alustamist eelkonditsioneerimise määra. Eelkonditsioneerimine toimub järgmiselt, võttes arvesse, et konkreetsed eelkonditsioneerimistsüklid on samad, mis heitekatsete puhul.
7.3.1.1.1. Eelkonditsioneerimine NRTC külmkäivituskatseks
Mootor eelkonditsioneeritakse, tehes vähemalt ühe NRTC kuumkäivituse. Kohe pärast iga eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist lülitatakse mootor välja ja lastakse seisval mootoril läbida kuumseiskamisperioodi. Kohe pärast viimase eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist lülitatakse mootor välja ja alustatakse punktis 7.3.1.2 kirjeldatud mootori jahutamist.
7.3.1.1.2. Eelkonditsioneerimine NRTC kuumkäivituskatseks või LSI-NRTC katseks
Käesolevas punktis kirjeldatakse eelkonditsioneerimist, mida kasutatakse juhul, kui tahetakse mõõta kuumkäivitusega NRTC heidet ilma NRTC külmkäivituskatset tegemata või LSI-NRTC heidet. Mootor eelkonditsioneeritakse, tehes vastavalt vajadusele vähemalt ühe kuumkäivitusega NRTC või LSI-NRTC. Kohe pärast iga eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist lülitatakse mootor välja ja järgmist tsüklit alustatakse niipea, kui võimalik. Järgmist eelkonditsioneerimistsüklit on soovitav alustada 60 sekundi jooksul pärast viimase eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist. Pärast viimase eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist tehakse vajaduse korral sobiv kuumseiskamine (kuumkäivitusega NRTC) või jahutamine (LSI-NRTC), enne kui mootor heitekatseks käivitatakse. Kui kuumseiskamist ega jahutamist ei toimu, on soovitav heitekatset alustada 60 sekundi jooksul pärast viimase eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist.
7.3.1.1.3. Eelkonditsioneerimine üksikrežiimi NRSC jaoks
Muid kui NRS- ja NRSh-kategooria mootoreid soojendatakse ja käitatakse seni, kuni mootori (jahutusvedeliku ja määrdeõli) temperatuur on mis tahes üksikrežiimis NRSC katsetsüklite puhul, v.a D2, E2 või G tüüp, stabiliseerunud 50 % pöörlemissageduse ja 50 % pöördemomendi juures, üksikrežiimis NRSC D2, E2 või G tüübi katsetsüklite puhul aga mootori nimipöörlemissageduse ja 50 % pöördemomendi juures. 50 % pöörlemissagedus arvutatakse vastavalt punktile 5.2.5.1, kui tegemist on mootoriga, mille puhul katsekiiruse määramiseks kasutatakse maksimaalset katsekiirust, kõigil muudel juhtudel aga vastavalt punktile 7.7.1.3. 50 % pöördemomendi all mõistetakse 50 % maksimaalsest pöördemomendist kõnealusel pöörlemissagedusel. Heitekatset alustatakse ilma mootorit peatamata.
NRS- ja NRSh-kategooria mootoreid soojendatakse vastavalt tootja soovitusele ja hea inseneritavale. Enne heite mõõtmise alustamist peab mootor töötama asjaomase katsetsükli režiimis 1, kuni mootori temperatuur on stabiliseerunud. Heitekatset alustatakse ilma mootorit peatamata.
7.3.1.1.4. Eelkonditsioneerimine RMC jaoks
Mootori tootja valib ühe järgmistest eelkonditsioneerimistsüklitest, kas a või b. Mootori eelkonditsioneeritakse vastavalt valitud tsüklile.
a) Mootori eelkonditsioneerimiseks tehakse olenevalt katserežiimide arvust vähemalt RMC teine pool. Mootorit ei lülitata tsüklite vahel välja. Kohe pärast iga eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist alustatakse järgmist tsüklit (sh heitekatset) niipea, kui praktiliselt võimalik. Kui võimalik, on järgmist tsüklit soovitav alustada 60 sekundi jooksul pärast viimase eelkonditsioneerimistsükli lõpetamist.
b) Mootorit soojendatakse ja käitatakse seni, kuni mootori (jahutusvedeliku ja määrdeõli) temperatuur on mis tahes RMC katsetsüklite puhul, v.a D2, E2 või G tüüp, stabiliseerunud 50 % pöörlemissageduse ja 50 % pöördemomendi juures, RMC D2, E2 või G tüübi katsetsüklite puhul aga mootori nimipöörlemissageduse ja 50 % pöördemomendi juures. 50 % pöörlemissagedus arvutatakse vastavalt punktile 5.2.5.1, kui tegemist on mootoriga, mille puhul katsekiiruse määramiseks kasutatakse maksimaalset katsekiirust, kõigil muudel juhtudel aga vastavalt punktile 7.7.1.3. 50 % pöördemomendi all mõistetakse 50 % maksimaalsest pöördemomendist kõnealusel pöörlemissagedusel.
7.3.1.1.5. Mootori jahutamine (NRTC)
Kasutada võib loomulikku jahtumist või sundjahutust. Sundjahutuse puhul tuleb vastavalt heale inseneritavale kasutada süsteeme jahutusõhu suunamiseks kogu mootorile, jahutusõli juhtimiseks läbi mootori õlitussüsteemi, soojuse eemalejuhtimiseks jahutusvedelikust mootori jahutussüsteemi kaudu ning soojuse eemalejuhtimiseks heitgaasi järeltöötlussüsteemist. Järeltöötlussüsteemi sundjahutuse puhul ei tohi jahutusõhku kasutada enne, kui heitgaasi järeltöötlussüsteemi temperatuur on langenud alla katalüsaatori aktiveerimistemperatuuri. Keelatud on kasutada sellist jahutusmeetodit, mis ei anna tulemuseks representatiivseid heitkoguseid.
7.3.1.2. Süsivesinike saaste kontrollimine
Kui on alust eeldada, et heitgaasi mõõtmissüsteem on olulisel määral süsivesinikega (HC) saastunud, võib HC-saastet nullgaasiga kontrollida ning seejärel teha vastavad parandustoimingud. Kui mõõtmissüsteemi saastumise määra ja HC taustsüsteemi on vaja kontrollida, tuleb seda teha 8 tunni jooksul enne iga katsetsükli algust. Väärtused tuleb hilisemaks korrigeerimiseks registreerida. Enne niisugust kontrollimist tuleb teha lekkekontroll ja kalibreerida FID analüsaator.
7.3.1.3. Mõõteseadmete ettevalmistamine proovivõtuks
Enne heiteproovide võtmist tuleb sooritada järgmised toimingud:
a) heiteproovide võtmisele eelneva 8 tunni jooksul tehakse punkti 8.1.8.7 kohaselt lekkekontroll;
b) perioodilise proovivõtu puhul ühendatakse süsteemiga puhtad kogumisvahendid, näiteks vaakumkotid või määratud omakaaluga filtrid;
c) kõik mõõteseadmed käivitatakse vastavalt mõõteseadme tootja juhistele ja heale inseneritavale;
d) lahjendussüsteemid, proovivõtupumbad, jahutusventilaatorid ja andmekogumissüsteemid lülitatakse sisse;
e) vooluhulk proovivõtmisel reguleeritakse soovitud väärtuseni, soovi korral kasutatakse möödavoolutoru;
f) proovivõtusüsteemi soojusvahetid tuleb eelnevalt soojendada või jahutada temperatuurini, mis jääb katseks vajalikku töötemperatuuride vahemikku;
g) kuumutatud või jahutatud komponentidel, nagu proovivõtutorud, filtrid, jahutid ja pumbad, lastakse töötemperatuuril stabiliseeruda;
h) heitgaasi lahjendussüsteemi voog lülitatakse sisse vähemalt 10 minutit enne katsetoimingute alustamist;
i) gaasianalüsaatorid kalibreeritakse ja pidevanalüsaatorid nullitakse vastavalt punktis 7.3.1.4 esitatud menetlusele;
j) kõik elektroonilised integraatorid tuleb enne mis tahes katsefaasi alustamist nullida või uuesti nullida.
7.3.1.4. Gaasianalüsaatorite kalibreerimine
Valitakse asjakohased gaasianalüsaatorite mõõtepiirkonnad. Lubatud on nii automaatselt lülituva kui ka käsitsi lülitatava mõõtepiirkonnaga heiteanalüsaatorid. Siirdekatsetsüklit (NRTC või LSI-NRTC) või RMC-d kasutava katse ajal ning gaasilise heite proovivõtuajal üksikrežiimis NRSC iga katserežiimi lõpus ei tohi heiteanalüsaatorite mõõtepiirkonda ümber lülitada. Samuti ei tohi analüsaatori analoogvõimendit (-võimendeid) katsetsükli ajal ümber lülitada.
Kõik pidevanalüsaatorid tuleb nullida ja nende mõõteulatus tuleb määrata, kasutades rahvusvahelistele standarditele vastavaid gaase, mis on kooskõlas punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidega. FID-analüsaatorite mõõteulatus määratakse süsinikekvivalendi 1 (C1) alusel.
7.3.1.5. Tahkete osakeste filtri eelkonditsioneerimine ja omakaalu määramine
Tahkete osakeste filtri eelkonditsioneerimiseks ja omakaalu määramiseks järgitakse punkti 8.2.3 menetlust
7.3.2. Katsejärgsed menetlused
Pärast heiteproovide võtmise lõpetamist sooritatakse järgmised toimingud.
7.3.2.1. Proportsionaalse proovivõtu kontrollimine
Kõikide proportsionaalsete perioodiliste proovivõttude, näiteks kogumiskotiproovi või tahkete osakeste proovi puhul tuleb kontrollida, kas proovivõtt oli punkti 8.2.1 kohaselt proportsionaalne. Ühefiltrimeetodi ja üksikrežiimis püsikatsetsükli jaoks arvutatakse tahkete osakeste efektiivne kaalutegur. Kõik proovid, mis ei vasta punkti 8.2.1 nõuetele, jäetakse arvesse võtmata.
7.3.2.2. Katsejärgne tahkete osakeste konditsioneerimine ja kaalumine
Kasutatud tahkete osakeste proovifiltrid tuleb asetada kaetud või suletud mahutitesse või filtripesad sulgeda, et kaitsta proovifiltreid keskkonnast tuleneva saastumise eest. Sel viisil kaitstud filtrid pannakse uuesti tahkete osakeste filtrite konditsioneerimiskambrisse või -ruumi. Seejärel tuleb tahkete osakeste proovifiltrid konditsioneerida ja kaaluda vastavalt punktile 8.2.4 (tahkete osakeste proovi järelkonditsioneerimine ja kaalumine).
7.3.2.3. Gaasilise heite perioodilise proovivõtu analüüs
Esimesel võimalusel tuleb teha järgmist:
a) kõik perioodilise proovivõtu gaasianalüsaatorid nullitakse ja nende mõõteulatus määratakse 30 minuti jooksul pärast katsetsükli lõppu, või kui see on teostatav, siis kütuseaurude eraldumise ajal, et kontrollida, kas gaasianalüsaatorid on endiselt stabiilsed;
b) kõiki traditsioonilisi perioodilisi gaasiheiteproove analüüsitakse hiljemalt 30 minutit pärast kuumkäivitusega NRTC lõppu või kütuseaurude eraldumise ajal;
c) taustaproove analüüsitakse hiljemalt 60 minutit pärast kuumkäivitusega NRTC lõppu.
7.3.2.4. Triivi kontrollimine
Pärast heitgaasi kvantifitseerimist tuleb kontrollida triivi järgmiselt:
a) perioodilise ja pideva proovivõtuga gaasianalüsaatorite puhul registreeritakse pärast analüsaatorisse siseneva nullgaasi stabiliseerimist analüsaatori keskmine näit. Stabiliseerimisaeg võib sisaldada aega, mis kulub analüsaatori läbipuhumiseks, et eemaldada mis tahes proovivõtugaas, ja lisaaega, mis kulub analüsaatori näidu saamiseks;
b) pärast analüsaatorisse siseneva võrdlusgaasi stabiliseerimist registreeritakse analüsaatori keskmine näit. Stabiliseerimisaeg võib sisaldada aega, mis kulub analüsaatori läbipuhumiseks, et eemaldada mis tahes proovivõtugaas, ja lisaaega, mis kulub analüsaatori näidu saamiseks;
c) neid andmeid kasutatakse triivi valideerimiseks ja triivi arvestava korrektsiooni tegemiseks, nagu on kirjeldatud punktis 8.2.2.
7.4. Katsetsüklid
ELi tüübikinnituskatse tegemisel kasutatakse asjakohast NRSC või vajaduse korral NRTC või LSI-NRTC tsüklit, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1628 artiklis 23 ja IV lisas. NRSC, NRTC ja LSI-NRTC tsükli tehnilised spetsifikatsioonid ja omadused on sätestatud XVII lisas ning koormus- ja kiirusseadistuste määramise meetod nende katsetsüklite jaoks on sätestatud punktis 5.2.
7.4.1. Püsikatsetsüklid
Maanteevälised püsikatsetsüklid (NRSC) on sätestatud XVII lisa 1. ja 2. liites kui üksikrežiimi NRSC-de loetelu (tööpunktid), kus igal tööpunktil on üks pöörlemissageduse ja üks pöördemomendi väärtus. NRSC-d mõõdetakse soojendatud ja töötava mootoriga vastavalt tootja spetsifikatsioonile. Tootja valikul võib NRSC teha üksikrežiimis NRSC või RMC-na, nagu on selgitatud punktides 7.4.1.1 ja 7.4.1.2. Heitekatse tegemine nii punkti 7.4.1.1 kui ka punkti 7.4.1.2 kohaselt ei ole nõutav.
7.4.1.1. Üksikrežiimis NRSC
Üksikrežiimis NRSC koosneb kuumkatsetsüklitest, kus heite mõõtmine algab pärast seda, kui mootor on käivitatud, soojendatud ja töötab punkti 7.8.1.2 kohaselt. Iga tsükkel koosneb mitmest pöörlemissageduse ja koormuse režiimist (koos vastava kaaluteguriga iga katserežiimi kohta), mis hõlmavad vastava mootorikategooria tüüpilist tööpiirkonda.
7.4.1.2. Astmeline NRSC
Astmeline tsükkel (RMC) koosneb kuumkatsetsüklitest, kus heite mõõtmine algab pärast seda, kui mootor on käivitatud, soojendatud ja töötab punkti 7.8.2.1 kohaselt. RMC käigus reguleeritakse mootorit pidevalt katsestendi juhtseadisega. Gaasiliste ja tahkete osakeste heite mõõtmine ja proovivõtt toimuvad RMC ajal pidevalt, samamoodi nagu siirdekatsetsüklite (NRTC või LSI-NRTC) puhul.
RMC eesmärk on pakkuda meetodit püsikatse tegemiseks pseudo-siirdekatsetsüklis. Iga RMC koosneb mitmest püsirežiimist, mille vahel on lineaarne siire. Suhteline aeg, mis kulub igaks režiimiks ja sellele eelnevaks siirdeks kokku, vastab üksikrežiimi NRSC kaalule. Mootori pöörlemissageduse ja koormuse muutust ühest režiimist järgmisse siirdumisel tuleb lineaarselt juhtida 20 ± 1 sekundi jooksul. Režiimi muutuse aeg on osa uuest režiimist (ka esimese režiimi puhul). Mõnel juhul ei tehta režiime läbi samas järjekorras nagu üksikrežiimi NRSC puhul või režiimid lahutatakse üksteisest, et vältida äärmuslikke temperatuurimuutusi.
7.4.2. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC)
NRE-kategooria mootorite maanteeväline siirdekatsetsükkel (NRTC) ja NRS-kategooria suurte sädesüütega mootorite maanteeväline siirdekatsetsükkel (LSI-NRTC) on mõlemad sätestatud XVII lisa 3. liites kui sekundhaaval esitatud pöörlemissageduste ja pöördemomentide normaliseeritud väärtuste seeria. Katse tegemiseks mootori katsekambris tuleb normaliseeritud väärtused mootori kaardistamiskõveras esitatud konkreetsete pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtuste põhjal teisendada konkreetse katsetatava mootori samaväärseteks etalonväärtusteks. Seda teisendust nimetatakse denormaliseerimiseks ning selliselt kavandatud katsetsükkel on katsetatava mootori NRTC või LSI-NRTC etalontsükkel (vt punkt 7.7.2).
7.4.2.1. NRTC katsetoimingute järjestus
NRTC katse veojõustendi normaliseeritud näitajad on graafiliselt esitatud joonisel 6.3.
NRTC tehakse kaks korda pärast eelkonditsioneerimise lõpetamist (vt punkt 7.3.1.1.1) järgmise menetluse kohaselt:
a) külmkäivitusega pärast mootori ja heitgaasi järeltöötlussüsteemi loomulikku jahtumist toatemperatuurini või külmkäivitusega pärast sundjahutust, kui mootori, jahutusvedeliku ja õli, järeltöötlussüsteemide ja kõigi mootori juhtseadiste temperatuur on stabiliseerunud vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Külmkäivituse heitkoguste mõõtmist alustatakse külma mootori käivitamisega;
b) kuumseiskamine algab kohe pärast külmkäivitusfaasi lõppemist. Mootor lülitatakse välja ja konditsioneeritakse kuumkäivituseks, seisutades seda 20 ± 1 minutit;
c) kuumkäivitusfaasi alustatakse vahetult pärast kuumseiskamisperioodi lõppu mootori käivitamisega. Gaasianalüsaatorid lülitatakse sisse vähemalt 10 sekundit enne kuumseiskamisperioodi lõppu, et vältida lülitamisest tingitud signaalihüpet. Heitkoguste mõõtmist alustatakse paralleelselt kuumkäivitusega NRTC alustamisega, kaasa arvatud mootori käivitamine.
Pidurdamisega seotud heide (g/kWh) määratakse nii külm- kui ka kuumkäivitusega NRTC puhul käesolevas jaos sätestatud menetluste abil. Heite kaalutud kogumassi arvutamisel on külmkäivituse tulemuste kaal 10 % ja kuumkäivituse tulemuste kaal 90 %, nagu on selgitatud VII lisas.
7.4.2.2. LSI-NRTC katsetoimingute järjestus
LSI-NRTC tehakse üks kord kuumkäivituskatsena pärast eelkonditsioneerimise lõpetamist (vt punkt 7.3.1.1.2) järgmise menetluse kohaselt.
a) Mootor käivitatakse ja sel lastakse töötada töötsükli esimese 180 sekundi jooksul, seejärel käitatakse seda koormata tühikäigul 30 sekundi jooksul. Selle soojendustsükli jooksul heidet ei mõõdeta.
b) Pärast 30-sekundilist tühikäigul töötamist alustatakse heite mõõtmist ja mootorit käitatakse kogu töötsükli vältel alates algusest (0 sekundit).
Pidurdamisega seotud heide (g/kWh) määratakse VII lisas sätestatud menetluste abil.
Kui mootor töötas juba enne katset, lastakse mootoril hea inseneritava kohaselt piisavalt jahtuda, et mõõdetud heide vastaks nõuetekohaselt toatemperatuuril käivitatud mootori heitele. Näiteks kui toatemperatuuril käivitatud mootor soojeneb kolme minuti jooksul piisavalt, et käivitada suletud ahel ja saavutada katalüsaatori täisaktiivsus, siis on enne järgmise katse algust vaja mootorit jahutada üksnes minimaalselt.
Tehnilise teenistuse eelneval nõusolekul võib mootori soojendamine sisaldada kuni 15 minutit töötsüklis käitamist.
7.5. Üldine katsetoimingute järjestus
Mootori heite mõõtmiseks tuleb sooritada järgmised toimingud:
a) määratakse katsetatava mootori katsekiirused ja -koormused; selleks mõõdetakse maksimaalne pöördemoment (püsiva pöörete arvuga mootorite puhul) või maksimaalse pöördemomendi kõver (muutuva pöörete arvuga mootorite puhul) mootori pöörlemissageduse funktsioonina;
b) normaliseeritud katsetsüklid denormaliseeritakse, kasutades pöördemomenti (püsiva pöörete arvuga mootorite puhul) või pöörlemissagedust ja pöördemomenti (muutuva pöörete arvuga mootorite puhul), mis saadakse punkti 7.5 alapunktis a kohaselt;
c) mootor, seadmed ja mõõteseadmed valmistatakse ette järgmise heitekatse või katseseeria (külm- ja kuumkäivitustsükkel) jaoks;
d) sooritatakse katse-eelsed menetlused, et kontrollida teatud seadmete ja analüsaatorite nõuetekohast toimimist. Kõik analüsaatorid kalibreeritakse. Kõik katse-eelsed andmed registreeritakse;
e) katsetsükli alguses käivitatakse mootor (NRTC) või jäetakse see tööle (püsitsüklid ja LSI-NRTC) ning samal ajal käivitatakse proovivõtusüsteemid;
f) heide ja muud nõutavad parameetrid mõõdetakse või registreeritakse proovivõtuaja jooksul (NRTC, LSI-NRTC ja RMC puhul kogu katsetsükli ajal);
g) sooritatakse katsejärgsed menetlused, et kontrollida teatud seadmete ja analüsaatorite nõuetekohast toimimist;
h) tahkete osakeste filter (või filtrid) eelkonditsioneeritakse, kaalutakse (mass tühjalt), täidetakse, konditsioneeritakse uuesti, kaalutakse uuesti (mass koos tahkete osakestega) ning seejärel hinnatakse proove vastavalt katse-eelsetele (punkt 7.3.1.5) ja -järgsetele (punkt 7.3.2.2) menetlustele;
i) heitekatse tulemusi hinnatakse.
Joonisel 6.4 on esitatud ülevaade menetlustest, mis on vajalikud väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootoriheite mõõtmisel kasutatavate katsetsüklite läbiviimiseks.
Joonis 6.4
Katsetoimingute järjestus
7.5.1. Mootori käivitamine ja taaskäivitamine
7.5.1.1. Mootori käivitumine
Mootor käivitatakse:
a) nagu on soovitatud lõppkasutaja juhendis, kasutades seeriatoodangu käivitit või õhkkäivitussüsteemi ning piisavalt laetud akut, sobivat toiteallikat või sobivat suruõhuallikat; või
b) kasutades dünamomeetrit mootori käivitamiseks, kuni see tööle hakkab. Mootorit käitatakse ± 25 % piires selle tüüpilisest tavapärasel kasutusel esinevast käivituskiirusest või mootor käivitatakse, suurendades dünamomeetri kiirust lineaarselt nullist kuni väärtuseni 100 min– 1 allpool väikese pöörlemiskiirusega tühikäigukiirust, kuid üksnes mootori käivitumiseni.
Käivitamine tuleb lõpetada 1 sekundi jooksul pärast mootori käivitumist. Kui mootor ei käivitu 15 sekundilise käivitamise jooksul, siis käivitamine lõpetatakse ja mittekäivitumise põhjus tehakse kindlaks, kui lõppkasutaja juhendis või remondijuhendis ei peeta normaalseks pikemat käivitamisaega.
7.5.1.2. Mootori seiskumine
a) Kui mootor seiskub mis tahes hetkel külmkäivitusega NRTC kestel, siis on katse kehtetu.
b) Kui mootor seiskub mis tahes hetkel kuumkäivitusega NRTC kestel, siis on katse kehtetu. Mootori kütuseaurudel lastakse eralduda vastavalt punkti 7.4.2.1 alapunktile b ning kuumkäivituskatset korratakse. Külmkäivituskatset ei ole sel juhul vaja korrata.
c) Kui mootor seiskub mis tahes hetkel LSI-NRTC kestel, siis on katse kehtetu.
d) Kui mootor seiskub mis tahes hetkel NRSC (üksikrežiim või astmeline tsükkel) kestel, siis on katse kehtetu ning seda korratakse, alustades mootori soojendamisest. Tahkete osakeste mõõtmisel mitmefiltrimeetodiga (üks proovifilter iga töörežiimi kohta) jätkatakse katset nii: mootor stabiliseeritakse eelmises katserežiimis, et konditsioneerida mootori temperatuur, ning alustatakse seejärel mõõtmist režiimis, kus mootor seiskus.
7.5.1.3. Mootori käitamine
Käitajaks võib olla isik (st käsitsi käitamine) või regulaator (st automaatne käitamine), kes/mis annab mehaanilise või elektroonilise signaali, mis kutsub esile muutuse mootori väljundis. Sisend võib pärineda kas gaasipedaalilt või olla vastav signaal, seguklapi hoovalt või olla vastav signaal, ujuki hoovalt või olla vastav signaal, käigukangilt või olla vastav signaal või pärineda regulaatori seadepunktist või olla vastav signaal.
7.6. Mootori kaardistamine
Mootorit tuleb enne kaardistamist soojendada ning soojendamise lõpu poole tuleb seda käitada vähemalt 10 minutit täisvõimsusel või vastavalt tootja soovitusele ja heale inseneritavale, et stabiliseerida mootori jahutusvedeliku ja määrdeõli temperatuur. Kui mootor on stabiliseerunud, tuleb see kaardistada.
Kui mootorile on paigaldatud elektrooniline juhtseade ja tootja kavatseb kasutusel olevate mootorite heiteseiret käsitleva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/655 kohaste kasutusajal tehtavate seirekatsete ajal kasutada seda seadet pöördemomendi signaali edastamiseks, tehakse mootori kaardistamise ajal täiendavalt. 3. liites ettenähtud kontroll.
Mootor tuleb kaardistada täielikult avatud kütuse doseerimise hoovaga või regulaatoriga, kasutades ükshaaval seadistatud pöörlemissagedusi kasvavas järjekorras, välja arvatud püsikiirusega mootorite puhul. Minimaalne ja maksimaalne kaardistamiskiirus määratakse kindlaks järgmiselt:
Minimaalne kaardistamiskiirus |
= |
sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedus |
Maksimaalne kaardistamiskiirus |
= |
n hi × 1,02 või pöörlemissagedus, mille juures maksimaalne pöördemoment langeb nullini, olenevalt sellest, kumb on väiksem, |
kus
n hion artikli 2 punktis 12 määratletud maksimaalne pöörlemissagedus.
Kui suurim pöörlemissagedus ei ole ohutu või representatiivne (näiteks regulaatorita mootorite puhul), kaardistatakse mootorit vastavalt heale inseneritavale kuni maksimaalse ohutu või representatiivse pöörlemissageduseni.
7.6.1. Mootori kaardistamine muutuva kiirusega NRSC jaoks
Mootori kaardistamisel muutuva kiirusega NRSC jaoks (ainult selliste mootorite puhul, mis ei pea läbima NRTC või LSI-NRTC tsüklit) tuleb valida hea inseneritava kohaselt piisav arv ühtlaste vahedega seadepunkte. Igas seadepunktis tuleb pöörlemissagedus stabiliseerida ja lasta pöördemomendil vähemalt 15 sekundi jooksul stabiliseeruda. Igas seadepunktis tuleb registreerida keskmine pöörlemissagedus ja pöördemoment. Soovitav on keskmine pöörlemissagedus ja pöördemoment arvutada viimase 4–6 sekundi jooksul registreeritud andmete põhjal. Vajaduse korral määratakse lineaarse interpolatsiooniga kindlaks NRSC katsekiirused ja -pöördemomendid. Kui mootorid peavad täiendavalt läbima NRTC või LSI-NRTC, tuleb püsikatse pöörlemissageduste ja pöördemomentide kindlaksmääramiseks kasutada NRTC mootori kaardistamiskõverat.
Tootja valikul võib alternatiivina mootori kaardistada ka punkti 7.6.2 menetluse kohaselt.
7.6.2. Mootori kaardistamine NRTC ja LSI-NRTC tsüklis
Mootor tuleb kaardistada järgmiselt.
a) Mootorit ei koormata ja sellel lastakse töötada tühikäigu pöörlemissagedusel.
i) Minimaalse pöörlemissageduse regulaatoriga mootorite puhul seatakse käitaja käsklus miinimumväärtusele, dünamomeetri või muu koormusseadme abil suunatakse nullpöördemoment mootori primaarsele väljundvõllile ning mootoril lastakse pöörlemissagedust reguleerida. See sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedus mõõdetakse.
ii) Minimaalse pöörlemissageduse regulaatorita mootorite puhul suunatakse nullpöördemoment dünamomeetri abil mootori primaarsele väljundvõllile ning käitaja käsklusega viiakse pöörlemissagedus tootja deklareeritud väikseimale võimalikule pöörlemissagedusele minimaalse koormusega (seda nimetatakse ka tootja deklareeritud sooja mootori tühikäigu pöörlemissageduseks).
iii) Tootja deklareeritud pöördemomenti tühikäigul võib kasutada kõigi muutuva pöörete arvuga mootorite puhul (minimaalse pöörlemissageduse regulaatoriga või ilma), kui nullist erinev pöördemoment tühikäigul on tavakasutuse jaoks representatiivne.
b) Käitaja käsklus seatakse maksimumväärtusele ning mootori pöörlemissagedus reguleeritakse vahemikku sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedusest kuni 95 %ni sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedusest. Etalontöötsüklitega mootorite puhul, mille väikseim pöörlemissagedus on suurem kui sooja mootori pöörlemissagedus tühikäigul, võib kaardistamist alustada vahemikus väikseimast võrdluskiirusest kuni 95 %ni väikseimast võrdluskiirusest.
c) Mootori pöörlemissagedust suurendatakse keskmiselt 8 ± 1 min– 1/s või mootor kaardistatakse, kasutades pöörlemissageduse pidevat konstantset suurendamist, nii et minimaalselt kaardistamiskiiruselt maksimaalse saavutamiseks kulub 4–6 minutit. Kaardistamiskiiruse vahemik algab väärtusest, mis jääb vahemikku sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedusest kuni 95 %ni sooja mootori tühikäigu pöörlemissagedusest, ning lõpeb suurimal pöörlemissagedusel suurima võimsuse juures, mille korral mootor arendab võimsust alla 70 % maksimaalsest võimsusest. Kui suurim pöörlemissagedus ei ole ohutu või representatiivne (näiteks regulaatorita mootorite puhul), kaardistatakse mootorit vastavalt heale inseneritavale kuni maksimaalse ohutu või representatiivse pöörlemissageduseni. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi punktid registreeritakse sagedusega vähemalt 1 Hz.
d) Kui tootja leiab, et teatava mootori puhul ei ole eespool kirjeldatud kaardistusmeetod usaldusväärne või representatiivne, võib kasutada alternatiivset kaardistusmeetodit. Alternatiivne meetod peab vastama ettenähtud kaardistamismenetluse eesmärgile, mis seisneb kõikide katsetsüklites rakendatud mootori pöörlemissageduste puhul suurima võimaliku pöördemomendi määramises. Kõrvalekalded käesolevas punktis kirjeldatud kaardistamismeetodist ohutuse või representatiivsuse tagamiseks ning nende kõrvalekallete põhjendused peavad saama tüübikinnitusasutuse heakskiidu. Reguleeritud või turboülelaaduriga mootori puhul ei tohi siiski kunagi moodustada pöördemomendi kõverat, vähendades mootori pöörlemissagedust.
e) Mootorit ei ole vaja enne iga katsetsüklit kaardistada. Mootor tuleb uuesti kaardistada, kui:
i) viimasest kaardistamisest on hea inseneritava järgi hinnates möödunud liiga palju aega või
ii) mootorit on füüsiliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd või
iii) õhurõhk mootori õhusisselaskeava juures ei ole ± 5 kPa piires mootori viimase kaardistamise ajal registreeritud väärtusest.
7.6.3. Mootori kaardistamine püsikiirusega NRSC puhul
Mootorit võib käitada tehases toodetud püsikiiruse regulaatoriga või modelleerida sellist regulaatorit, reguleerides mootori pöörlemissagedust käitaja käskluse juhtimissüsteemiga. Vajaduse korral kasutatakse isokroonset või staatilise karakteristikuga regulaatorit.
7.6.3.1. Tsüklites D2 ja E2 katsetatavate mootorite nimivõimsuse kontroll
Tehakse järgmine kontroll.
a) Mootorit käitatakse nimipöörlemissagedusel ja nimivõimsusel kuni stabiilse töö saavutamiseni, kasutades kiiruse reguleerimiseks käitaja käsklusel töötavat regulaatorit või modelleeritud regulaatorit.
b) Pöördemomenti suurendatakse, kuni mootor ei suuda reguleeritud kiirust säilitada. Selles punktis registreeritakse võimsus. Enne selle kontrolli tegemist lepivad tootja ja kontrolli tegemise eest vastutav tehniline teenistus regulaatori omaduste alusel kokku meetodis, millega ohutult hinnata, millal selline punkt on saavutatud. Punktis b registreeritud võimsus ei tohi ületada määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 25 määratletud nimivõimsust rohkem kui 12,5 % võrra. Kui seda väärtust ületatakse, vaatab tootja deklareeritud nimivõimsuse üle.
Kui konkreetse katsetatava mootoriga ei saa seda kontrolli läbi viia, sest on oht kahjustada mootorit või dünamomeetrit, esitab tootja tüübikinnitusasutusele kindlad tõendid selle kohta, et maksimaalne võimsus ei ületa nimivõimsust rohkem kui 12,5 % võrra.
7.6.3.2. Kaardistamismenetlus püsikiirusega NRSC-s
a) Mootorit käitatakse vähemalt 15 sekundit reguleeritaval koormuseta pöörlemissagedusel (maksimaalsel pöörlemissagedusel, mitte minimaalsel tühikäigu pöörlemissagedusel), kasutades käitaja käsklusel töötavat regulaatorit või modelleeritud regulaatorit, välja arvatud juhul, kui konkreetse mootoriga on selle ülesande täitmine võimatu.
b) Dünamomeetri abil suurendatakse pöördemomenti konstantselt. Kaardistamine tehakse nii, et üleminek reguleeritavalt koormuseta pöörlemissageduselt nimivõimsusele vastavale pöördemomendile (D2 või E2 tsüklis katsetatavate mootorite puhul) või maksimaalsele pöördemomendile (muude püsikiirusega katsetsüklite puhul) võtab vähemalt 2 minutit. Mootori kaardistamise ajal registreeritakse tegelik pöörlemissagedus ja pöördemoment sagedusega vähemalt 1 Hz.
c) Püsiva pöörete arvuga mootorite puhul, mille regulaator võimaldab seadistada alternatiivseid kiirusi, tuleb mootorit katsetada iga kohaldatava püsikiiruse juures.
Muid meetodeid, mille kohaselt registreeritakse ettenähtud käitamiskiirustel pöördemoment ja võimsus, kasutatakse püsiva pöörete arvuga mootorite puhul vastavalt heale inseneritavale ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.
Kui muudes kui D2 ja E2 tsüklites katsetatavate mootorite puhul on maksimaalse pöördemomendi kohta kättesaadavad nii mõõdetud kui ka deklareeritud väärtused, võib mõõdetud väärtuse asemel kasutada deklareeritud väärtust, kui see on 95–100 % mõõdetud väärtusest.
7.7. Katsetsükli koostamine
7.7.1. NRSC koostamine
Käesolevat punkti kasutatakse selleks, et määrata kindlaks mootori pöörlemissagedused ja võimsused, millega mootorit käitatakse üksikrežiimi NRSC-ga püsikatsetsüklites või RMC-s.
7.7.1.1. NRSC katsekiiruste kindlaksmääramine mootorite puhul, mida katsetatakse nii NRSC-s kui ka kas NRTC-s või LSI-NRTC-s
Mootorite puhul, mida lisaks NRSC-le katsetatakse ka NRTC või LSI-NRTC tsüklis, kasutatakse nii siirde- kui ka püsikatsetsüklis 100 % kiirusena punktis 5.2.5.1 kirjeldatud maksimaalset katsekiirust.
Maksimaalset katsekiirust kasutatakse nimipöörlemissageduse asemel ka vahepöörlemissageduse määramiseks punkti 5.2.5.4 kohaselt.
Tühikäigu pöörlemissagedus määratakse vastavalt punktile 5.2.5.5.
7.7.1.2. NRSC katsekiiruste kindlaksmääramine ainult NRSC-s katsetatavate mootorite puhul
Mootorite puhul, mida ei katsetata siirdekatsetsüklis (NRTC või LSI-NRTC), kasutatakse 100 % kiirusena punktis 5.2.5.3 kirjeldatud nimipöörlemissagedust.
Nimipöörlemissagedust kasutatakse vahepöörlemissageduse määramiseks vastavalt punktile 5.2.5.4. Kui NRSC-s on täiendavad kiirused sätestatud protsendina, arvutatakse need protsendina nimipöörlemissagedusest.
Tühikäigu pöörlemissagedus määratakse kindlaks vastavalt punktile 5.2.5.5.
Käesolevas punktis võib katsekiiruste kindlaksmääramiseks kasutada nimipöörlemissageduse asemel maksimaalset katsekiirust, kui tehnilise teenistusega on selles eelnevalt kokku lepitud.
7.7.1.3. NRSC koormuse kindlaksmääramine iga katserežiimi jaoks
Valitud katsetsükli iga katserežiimi osakoormus saadakse XVII lisa 1. või 2. liite vastavast NRSC tabelist. Olenevalt katsetsüklist on osakoormus nendes tabelites väljendatud kas võimsuse või pöördemomendina vastavalt punktile 5.2.6 ja kummagi tabeli joonealustele märkustele.
Konkreetse katsekiiruse 100 % väärtus on kas mõõdetud või deklareeritud väärtus, mis saadakse vastavalt punkti 7.6.1, 7.6.2 või 7.6.3 kohaselt koostatud kaardistamiskõverast, väljendatuna võimsusena (kW).
Mootori seadistused iga katserežiimi kohta arvutatakse valemiga (6–14):
|
(6-14) |
kus
S |
on dünamomeetri seadistus [kW] |
P max |
on suurim täheldatud või deklareeritud võimsus katsekiirusel katsetingimustes (nagu tootja on ette näinud), [kW] |
P AUX |
on deklareeritud koguvõimsus, mille on tarbinud lisaseadmed valemi (6–8) kohaselt (vt punkt 6.3.5) konkreetsel katsekiirusel, [kW] |
L |
on pöördemomendi protsent |
Sooja mootori väikseima pöördemomendi, mis on tavakasutuse puhul representatiivne, võib deklareerida ja sea võib kasutada iga koormuspunkti puhul, mis muidu jääks allapoole seda väärtust, juhul kui mootor ei tööta tavaliselt allpool seda väikseimat pöördemomenti, näiteks kui see on ühendatud väljaspool teid kasutatava liikurmasinaga, mis ei tööta allpool teatud väikseimat pöördemomenti.
Tsüklite E2 ja D2 puhul deklareerib tootja nimivõimsuse ning katsetsüklite kindlaksmääramisel kasutatakse seda 100 % võimsusena.
7.7.2. NRTC ja LSI-NRTC pöörlemissageduse ja koormuse kindlaksmääramine iga katsepunkti jaoks (denormaliseerimine)
Käesoleva punkti alusel määratakse kindlaks mootori vastavad pöörlemissagedused ja võimsused, millega mootorit käitatakse NRTC või LSI-NRTC katsete ajal. VII lisa 3. liites on esitatud katsetsüklid normaliseeritud kujul. Normaliseeritud katsetsükkel koosneb protsentides väljendatud pöörlemissageduste ja vastavate pöördemomentide seeriast.
Pöörlemissageduse ja pöördemomendi normaliseeritud väärtused teisendatakse järgmiselt:
a) normaliseeritud kiirus teisendatakse võrdluskiiruste n ref, seeriaks vastavalt punktile 7.7.2.2;
b) normaliseeritud pöördemoment on väljendatud protsendina kaardistatud pöördemomendist, mis on saadud punkti 7.6.2 kohaselt moodustatud kõverast vastaval võrdluskiirusel. Need normaliseeritud väärtused teisendatakse võrdluspöördemomentide T ref seeriaks vastavalt punktile 7.7.2.3;
c) koherentsetes ühikutes väljendatud pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlusväärtused korrutatakse, et arvutada võimsuse võrdlusväärtused.
7.7.2.1. Reserveeritud
7.7.2.2. Mootori pöörlemissageduse denormaliseerimine
Mootori pöörlemissagedus denormaliseeritakse, kasutades valemit (6–15):
|
(6–15) |
kus
n ref |
on võrdluspöörlemissagedus |
MTS |
on maksimaalne katsekiirus |
n idle |
on tühikäigu pöörlemissagedus |
%speed |
on XVII lisa 3. liitest võetud NRTC või LSI-NRTC normaliseeritud kiiruse väärtus. |
7.7.2.3. Mootori pöördemomendi denormaliseerimine
Pöördemomendi väärtused, mis on esitatud XVII lisa 3. liite veojõustendi näitajate tabelis, normaliseeritakse maksimaalse pöördemomendi suhtes vastaval pöörlemissagedusel. Etalontsükli pöördemomendi väärtused denormaliseeritakse punkti 7.6.2 kohaselt koostatud kaardistamiskõvera alusel, kasutades valemit (6–16):
|
(6–16) |
vastava võrdluspöörlemissageduse puhul, mis on määratud kindlaks punkti 7.7.2.2 kohaselt,
kus
T ref |
on vastava võrdluspöörlemissageduse võrdluspöördemoment |
max.torque |
on maksimaalne pöördemoment vastava katsekiiruse puhul, mis on saadud punkti 7.6.2 kohasest mootori kaardistamisest ja mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt punktile 7.7.2.3.1. |
%torque |
on XVII lisa 3. liitest võetud NRTC või LSI-NRTC normaliseeritud pöördemomendi väärtus. |
a) Deklareeritud väikseim pöördemoment
Deklareerida võib mootori väikseima pöördemomendi, mis on tavakasutuse puhul representatiivne. Näiteks kui mootor on tavapäraselt ühendatud väljaspool teid kasutatava liikurmasinaga, mis ei tööta allpool teatud väikseimat pöördemomenti, võib selle pöördemomendi deklareerida ja seda kasutada iga koormuspunkti puhul, mis muidu jääks allapoole seda väärtust.
a) Mootori pöördemomendi korrigeerimine heitekatseks paigaldatud lisaseadmete tõttu
Kui lisaseadmed on paigaldatud 2. liite kohaselt, ei või konkreetsele katsekiirusele vastavat maksimaalset pöördemomenti, mis on saadud punkti 7.6.2 kohasest mootori kaardistamisest, korrigeerida.
Kui punkti 6.3.2 või 6.3.3 kohaselt on katse jaoks vajalikud lisaseadmed jäetud paigaldamata või kui on paigaldatud lisaseadmeid, mis tulnuks katse ajaks eemaldada, korrigeeritakse väärtust T max valemiga (6–17):
T max = T map – T AUX |
(6–17) |
ning:
TAUX = Tr – Tf |
(6–18) |
kus:
T map |
on antud katsekiirusele vastav korrigeerimata maksimaalne pöördemoment, mis on saadud punkti 7.6.2. kohasest mootori kaardistamisest |
T f |
on pöördemoment, mis on vajalik selliste lisaseadmete käitamiseks, mis tulnuks katse ajaks paigaldada, kuid on jäetud paigaldamata |
T r |
on pöördemoment, mis on vajalik selliste lisaseadmete käitamiseks, mis tulnuks katse ajaks eemaldada, kuid on jäetud eemaldamata |
7.7.2.4. Denormaliseerimise näide
Näitena denormaliseeritakse järgmine katsepunkt:
% speed = 43 %
% torque = 82 %
Kui võtta aluseks järgmised väärtused:
MTS = 2 200 min– 1
n idle = 600 min– 1
on tulemuseks
mille puhul pöörlemissagedusel 1 288 min– 1 kaardistamiskõveral saadud maksimaalne pöördemoment on 700 Nm.
7.8. Katsetsükli läbiviimise üksikasjalik menetlus
7.8.1. Heitekatse toimingute järjestus üksikrežiimis NRSC-s
7.8.1.1. Mootori soojendamine üksikrežiimis NRSC püsikatsetsükliks
Sooritatakse punkti 7.3.1 kohane katse-eelne menetlus, sealhulgas analüsaatori kalibreerimine. Mootorit soojendatakse, kasutades punktis 7.3.1.1.3 kirjeldatud eelkonditsioneerimismenetlust. Katsetsükli heitkoguste mõõtmine algab kohe, kui on jõutud sellesse konditsioneerimispunkti.
7.8.1.2. Üksikrežiimi NRSC läbiviimine
a) Katse tehakse katsetsükli režiiminumbrite kasvavas järjekorras (vt XVII lisa 1. liide).
b) Iga katserežiim on vähemalt 10 minuti pikkune, välja arvatud juhul, kui sädesüütega mootorite katsetamiseks kasutatakse tsüklit G1, G2 või G3, kus iga katserežiim on vähemalt 3 minuti pikkune. Mootorit stabiliseeritakse igas katserežiimis vähemalt 5 minutit ning iga režiimi lõpus võetakse 1–3 minuti jooksul gaasilise heite proovid, ja kui on olemas vastav piirnorm, siis ka tahkete osakeste arvu proovid, välja arvatud juhul, kui sädesüütega mootorite katsetamiseks kasutatakse tsüklit G1, G2 või G3, kus proovid võetakse vähemalt vastava katserežiimi viimase 2 minuti jooksul. Tahkete osakeste proovivõtu täpsuse parandamiseks on lubatud proovivõtuaega pikendada.
Katserežiimi kestus registreeritakse ja märgitakse protokolli.
c) Tahkete osakeste proove võib võtta ühe- või mitmefiltrimeetodil. Et kõnealuste meetodite tulemused võivad veidi erineda, deklareeritakse kasutatud meetod koos tulemustega.
Ühefiltrimeetodi kasutamisel võetakse proovivõtu käigus arvesse katsetsüklimenetluses ette nähtud kaalutegureid, reguleerides vastavalt proovi vooluhulka ja/või proovivõtuaega. Tahkete osakeste proovivõtu efektiivne kaalutegur peab olema ± 0 005 piires asjaomase katserežiimi kaalutegurist.
Proovivõtt peab toimuma igas katserežiimis võimalikult režiimi lõpus. Ühefiltrimeetodi puhul tuleb tahkete osakeste proovivõtt lõpetada ± 5 sekundi täpsusega samaaegselt gaasilise heite mõõtmise lõpetamisega. Proovivõtuaeg katserežiimi kohta peab ühefiltrimeetodi korral olema vähemalt 20 sekundit ja mitmefiltrimeetodi korral vähemalt 60 sekundit. Möödaviiguvõimaluseta süsteemidel peab proovivõtuaeg katserežiimi kohta olema nii ühe- kui ka mitmefiltrimeetodi korral vähemalt 60 sekundit.
d) Mootori pöörlemissagedust ja koormust, sisselaskeõhu temperatuuri, kütusevoolu ning vajaduse korral õhu või heitgaasi vooluhulka mõõdetakse igas katserežiimis samasuguse intervalliga nagu gaasiliste kontsentratsioonide mõõtmisel.
Kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed registreeritakse.
e) Kui üksikrežiimis NRSC ja ühefiltrimeetodi puhul mootor mis tahes hetkel pärast proovivõtu alustamist seiskub või heiteproovide võtmine katkeb, siis on katse kehtetu ning seda korratakse, alustades mootori soojendamisest. Tahkete osakeste mõõtmisel mitmefiltrimeetodiga (üks proovifilter iga töörežiimi kohta) jätkatakse katset nii: mootor stabiliseeritakse eelmises katserežiimis, et konditsioneerida mootori temperatuur, ning alustatakse seejärel mõõtmist režiimis, kus mootor seiskus.
f) Sooritatakse punkti 7.3.2 kohased katsejärgsed menetlused.
7.8.1.3. Valideerimiskriteeriumid
Pärast esialgset üleminekuperioodi ei tohi mõõdetud pöörlemissagedus asjaomase püsikatsetsükli ühegi režiimi jooksul võrdluspöörlemissagedusest kõrvale kalduda rohkem kui ± 1 % nimipöörlemissagedusest või ± 3 min– 1, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud tühikäigu pöörlemissageduse korral, mis peab olema tootja määratud tolerantside piires. Mõõdetud pöördemoment ei tohi võrdluspöördemomendist kõrvale kalduda rohkem kui ± 2 % katsekiirusele vastavast suurimast pöördemomendist.
7.8.2. Heitekatse toimingute järjestus RMC-s
7.8.2.1. Mootori soojendamine
Sooritatakse punkti 7.3.1 kohane katse-eelne menetlus, sealhulgas analüsaatori kalibreerimine. Mootorit soojendatakse, kasutades punktis 7.3.1.1.4 kirjeldatud eelkonditsioneerimismenetlust. Kui mootori pöörlemissagedus ja pöördemoment ei ole esimese katserežiimi jaoks juba seadistatud, seadistatakse need vahetult pärast mootori konditsioneerimist esimese katserežiimi väärtustele; üleminek peab olema lineaarne ja toimuma 20 ± 1 s jooksul. Katsetsükli mõõtmine algab 5–10 sekundi jooksul pärast selle ülemineku lõppu.
7.8.2.2. RMC läbiviimine
Katse sooritatakse katsetsükli režiiminumbrite järjekorras (vt XVII lisa 2. liide). Kui RMC ei ole vastava NRSC jaoks kättesaadav, järgitakse punktis 7.8.1 sätestatud üksikrežiimi NRSC menetlust.
Mootoril lastakse igas katserežiimis töötada ettenähtud aja jooksul. Üleminek ühest katserežiimist teise peab toimuma lineaarselt 20 ± 1 sekundi jooksul vastavalt punktis 7.8.2.4 ette nähtud tolerantsidele.
RMC puhul tuleb võrdluspöörlemissageduse ja -pöördemomendi väärtused määrata minimaalse sagedusega 1 Hz ning seda punktide järjestust tuleb kasutada katsetsükli läbiviimiseks. Võrdluspunktide saamiseks tuleb ühelt režiimilt teisele üle minnes muuta denormaliseeritud võrdluspöörlemissageduse ja -pöördemomendi väärtusi lineaarselt. Üleminekul ühelt režiimilt teisele ei tohi enne normaliseeritud pöörlemissageduse võrdlusväärtusi lineaarselt muuta ja seejärel neid denormaliseerida. Kui pöörlemissageduse ja pöördemomendi üleminekul läbitakse punkt, mis asub ülalpool mootori pöördemomendi kõverat, pikendatakse üleminekurampi, et juhtida võrdluspöördemomente, ning lubatud on käitaja käskluse seadmine maksimumväärtuseni.
Kogu RMC jooksul (igas katserežiimis, sealhulgas režiimidevahelistel üleminekutel) tuleb mõõta iga gaasilise saasteaine kontsentratsiooni, ning kui on olemas kohaldatav piirnorm, tuleb mõõta tahkete osakeste massi ja arvu. Gaasilisi saasteaineid võib mõõta lahjendamata või lahjendatud heitgaasis ning registreerida pidevalt; lahjendamise korral võib saasteaineid koguda ka kogumiskotti. Tahkete osakeste proovi lahjendatakse konditsioneeritud puhta õhuga. Kogu katsemenetluse kohta tuleb võtta üks proov ja tahkete osakeste massi puhul koguda see ühele tahkete osakeste proovivõtufiltrile.
Pidurdamisega seotud heite arvutamiseks tuleb välja arvutada tsükli tegelik töö, integreerides mootori tegeliku võimsuse üle kogu tsükli.
7.8.2.3. Heitekatse toimingute järjestus:
a) RMC sooritamine, heitgaasiproovide võtmine, andmete registreerimine ja mõõdetud väärtuste integreerimine algavad ühel ajal;
b) pöörlemissagedus ja pöördemoment reguleeritakse katsetsükli esimese katserežiimi väärtustele;
c) kui mootor seiskub mis tahes hetkel RMC sooritamise kestel, siis on katse kehtetu. Mootor eelkonditsioneeritakse ja katset korratakse;
d) RMC lõpus jätkatakse proovivõttu, välja arvatud tahkete osakeste proovivõttu, käitades kõiki süsteeme kuni süsteemi reaktsiooniaja lõppemiseni. Seejärel lõpetatakse igasugune proovivõtt ja andmete registreerimine, sealhulgas taustproovide registreerimine. Lõpuks peatatakse kõik integraatorid ning registreeritud andmetes näidatakse katsetsükli lõpp;
e) sooritatakse punkti 7.3.2 kohased katsejärgsed menetlused.
7.8.2.4. Valideerimiskriteeriumid
RMC katsed tuleb valideerida punktides 7.8.3.3 ja 7.8.3.5 kirjeldatud regressioonanalüüsi abil. Lubatud RMC tolerantsid on esitatud tabelis 6.1. Pange tähele, et RMC tolerantsid erinevad tabelis 6.2 esitatud NRTC tolerantsidest. Kui katsetatakse mootoreid, mille kasulik võimsus on suurem kui 560 kW, võib kasutada tabeli 6.2 regressioonisirge tolerantse ja tabeli 6.3 punktide väljajätmist.
Tabel 6.1
RMC regressioonisirge tolerantsid
|
Pöörlemissagedus |
Pöördemoment |
Võimsus |
Hinnangu standardviga (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele |
kuni 1 % nimipöörlemissagedusest |
kuni 2 % mootori suurimast pöördemomendist |
kuni 2 % mootori suurimast võimsusest |
Regressioonisirge tõus a 1 |
0,99–1,01 |
0,98–1,02 |
0,98–1,02 |
Determinatsioonikordaja r 2 |
vähemalt 0,990 |
vähemalt 0,950 |
vähemalt 0,950 |
Regressioonisirge y-telglõik, a 0 |
± 1 % nimipöörlemissagedusest |
± 20 Nm või 2 % suurimast pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem |
± 4 kW või 2 % suurimast võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
Kui RMC katset ei sooritata siirdekatsestendil, mistõttu pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtused ei ole sekundhaaval kättesaadavad, tuleb kasutada järgmisi valideerimiskriteeriume.
Punktis 7.8.1.3 on iga katserežiimi kohta esitatud pöörlemissageduse ja pöördemomendi tolerantsid. RMC püsikatserežiimide vaheliste 20 sekundiliste lineaarsete pöörlemissageduse ja pöördemomendi üleminekute suhtes (punkt 7.4.1.2) tuleb rakendada järgmisi pöörlemissageduse ja koormuse tolerantse:
a) pöörlemissagedus tuleb hoida lineaarsena ± 2 % piires nimipöörlemissagedusest;
b) pöördemoment tuleb hoida lineaarsena ± 5 % piires suurimast pöördemomendist nimipöörlemissagedusel.
7.8.3. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC)
NRTC ja LSI-NRTC sooritamiseks täidetakse järjestikuselt võrdluspöörlemissageduste ja -pöördemomentidega seotud käsklused. Neid käsklusi antakse sagedusega vähemalt 5 Hz. Et etalonkatsetsükli puhul on sageduseks määratud 1 Hz, interpoleeritakse vahepealsed pöörlemissageduse ja pöördemomendi käsklused lineaarselt katsetsükli koostamisel saadud võrdluspöördemomendi väärtustest.
Väikesed denormaliseeritud pöördemomendi väärtused sooja mootori tühikäigu pöörlemissageduse lähedal võivad aktiveerida minimaalse tühikäigu pöörlemissageduse regulaatorid ning mootori pöördemoment võib ületada võrdluspöördemomenti, olgugi et käitaja käsklus on seatud miinimumväärtusele. Sellistel juhtudel on soovitatav reguleerida dünamomeetrit, et see peaks võrdluspöördemomenti võrdluspöörlemissagedusest prioriteetsemaks, ning lasta mootoril pöörlemissagedust reguleerida.
Külmkäivitustingimustes võivad mootorid kasutada mootori ja järeltöötlusseadmete kiireks soojendamiseks tühikäigu pöörlemissagedust suurendavat seadet. Sellistes tingimustes annavad väga väikesed normaliseeritud pöörlemissagedused tulemuseks võrdluspöörlemissageduse, mis jääb niisugusest suurendatud tühikäigu pöörlemissagedusest allapoole. Sel juhul on soovitatav reguleerida dünamomeetrit, et see peaks võrdluspöördemomenti prioriteetsemaks, ning lasta mootoril pöörlemissagedust reguleerida, kui käitaja käsklus on seatud miinimumväärtusele.
Heitekatse käigus tuleb pöörlemissageduste ja pöördemomentide võrdlus- ja tagasisideväärtused registreerida minimaalse sagedusega 1 Hz, kuid eelistatavalt sagedusega 5 Hz või isegi 10 Hz. Selline suurem registreerimissagedus on oluline, sest see aitab minimeerida pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlusväärtuste ja mõõdetud tagasisideväärtuste vahelisest viiteajast tulenevat nihet.
Pöörlemissageduste ja pöördemomentide võrdlus- ja tagasisideväärtusi võib registreerida madalama sagedusega (kuni isegi 1 Hz), kui registreeritud väärtuste vahelise ajavahemiku jooksul registreeritakse keskmised väärtused. Keskmised väärtused arvutatakse tagasisideväärtuste põhjal, mida ajakohastatakse vähemalt sagedusega 5 Hz. Neid registreeritud väärtusi kasutatakse tsükli valideerimise statistika ja kogutöö arvutamiseks.
7.8.3.1. NRTC katse tegemine
Sooritatakse punkti 7.3.1 kohased katse-eelsed menetlused, sealhulgas eelkonditsioneerimine, jahutus ja analüsaatori kalibreerimine.
Katsetamist alustatakse järgmiselt.
Katsetoiminguid alustatakse NRTC külmkäivituskatse puhul vahetult pärast mootori käivitumist punktis 7.3.1.2 kirjeldatud jahtunud olekust või NRTC kuumkäivituskatse puhul vahetult pärast kuumseiskamist. Järgida tuleb punktis 7.4.2.1 kirjeldatud järjestust.
Andmete registreerimist, heitgaaside proovide võtmist ja mõõdetud väärtuste integreerimist tuleb alustada samaaegselt mootori käivitamisega. Katsetsükkel peab algama mootori käivitumisel ning see tuleb läbi viia XVII lisa 3. liites esitatud graafiku kohaselt.
Proovivõttu tuleb katsetsükli lõpus jätkata, käitades kõiki süsteeme kuni süsteemi reaktsiooniaja lõppemiseni. Seejärel lõpetatakse igasugune proovivõtt ja andmete registreerimine, sealhulgas taustproovide registreerimine. Lõpuks peatatakse kõik integraatorid ning registreeritud andmetes näidatakse katsetsükli lõpp.
Sooritatakse punkti 7.3.2 kohased katsejärgsed menetlused.
7.8.3.2. LSI-NRTC katse tegemine
Sooritatakse punkti 7.3.1 kohased katse-eelsed menetlused, sealhulgas eelkonditsioneerimine ja analüsaatori kalibreerimine.
Katsetamist alustatakse järgmiselt.
Katse peab algama vastavalt punktis 7.4.2.2 kirjeldatud toimingute järjestusele.
Andmete registreerimist, heiteproovide võtmist ja mõõdetud väärtuste integreerimist tuleb alustada samaaegselt LSI-NRTC algusega punkti 7.4.2.2 alapunktis b kirjeldatud 30 sekundilise tühikäiguperioodi lõppedes. Katsetsükkel viiakse läbi XVII lisa 3. liites oleva graafiku kohaselt.
Proovivõttu tuleb katsetsükli lõpus jätkata, käitades kõiki süsteeme kuni süsteemi reaktsiooniaja lõppemiseni. Seejärel lõpetatakse igasugune proovivõtt ja andmete registreerimine, sealhulgas taustproovide registreerimine. Lõpuks peatatakse kõik integraatorid ning registreeritud andmetes näidatakse katsetsükli lõpp.
Sooritatakse punkti 7.3.2 kohased katsejärgsed menetlused.
7.8.3.3. Siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) valideerimise kriteeriumid
Katse kehtivuse kontrollimiseks tuleb pöörlemissageduse, pöördemomendi, võimsuse ja kogutöö võrdlus- ja tagasisideväärtuste suhtes kohaldada käesoleva punkti valideerimiskriteeriume.
7.8.3.4. Tsükli töö arvutamine
Enne tsükli töö arvutamist tuleb välja jätta kõik mootori käivitamisel registreeritud pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtused. Negatiivse pöördemomendi väärtusega punkte tuleb arvestada nulltööna. Tsükli tegelik töö W act (kWh) arvutatakse mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideväärtuste põhjal. Etalontsükli töö W ref (kWh) arvutatakse mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlusväärtuste põhjal. Tsükli tegelikku tööd W act võrreldakse etalontsükli tööga W ref ning selle abil arvutatakse pidurdamisega seotud heide (vt punkt 7.2).
W act väärtus peab olema vahemikus 85 % kuni 105 % W ref väärtusest.
7.8.3.5. Statistiline valideerimine (vt VII lisa 2. liide)
Arvutatakse lineaarne regressioon pöörlemissageduse, pöördemomendi ja võimsuse võrdlus- ja tagasisideväärtuste vahel.
Tsükli võrdlus- ja tagasisideväärtuste vahelisest viiteajast tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi signaalide järjestust nihutada võrdlussageduse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt ette- või tahapoole. Kui tagasisidesignaale nihutatakse, tuleb nii pöörlemissagedust kui ka pöördemomenti nihutada samal määral ja samas suunas.
Kasutatakse vähimruutude meetodit, kusjuures kõige parema lähenduse võrrand koostatakse valemis (6–19) esitatud kujul:
y = a 1 x + a 0 |
(6–19) |
kus:
y |
on pöörlemissageduse (min– 1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) tagasisideväärtus |
a 1 |
on regressioonisirge kalle |
x |
on pöörlemissageduse (min– 1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) võrdlusväärtus |
a 0 |
on regressioonisirge y-telglõik. |
Hinnangu standardviga (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja determinatsioonikordaja (r 2) arvutatakse iga regressioonisirge suhtes VII lisa 3 liite kohaselt.
Seda analüüsi soovitatakse teha sagedusel 1 Hz. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 6.2 esitatud kriteeriumid on täidetud.
Tabel 6.2
Regressioonisirge tolerantsid
|
Pöörlemissagedus |
Pöördemoment |
Võimsus |
Hinnangu standardviga (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele |
≤ 5,0 % maksimaalsest katsekiirusest |
≤ 10,0 % suurimast kaardistatud pöördemomendist |
≤ 10,0 % suurimast kaardistatud võimsusest |
Regressioonisirge tõus a 1 |
0,95–1,03 |
0,83–1,03 |
0,89–1,03 |
Determinatsioonikordaja r 2 |
vähemalt 0,970 |
vähemalt 0,850 |
vähemalt 0,910 |
Regressioonisirge y-telglõik a 0 |
≤ 10 % tühikäigust |
± 20 Nm või ± 2 % suurimast pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem |
± 4 kW või ± 2 % suurimast võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
Ainult regressiooni puhul on enne regressioonarvutust lubatud punkte välja jätta, kui tabelis 6.3 on sellekohane märge. Neid punkte ei tohi aga välja jätta tsükli töö ja heitkoguste arvutamisel. Tühikäigupunkt on määratluse kohaselt punkt, milles normaliseeritud võrdluspöördemoment on 0 % ja normaliseeritud võrdluspöörlemissagedus on 0 %. Punkte võib välja jätta kogu tsükli puhul või tsükli mis tahes osa puhul; punktid, mis välja jäetakse, tuleb nimetada.
Tabel 6.3
Punktid, mille väljajätmine regressioonanalüüsist on lubatud
Sündmus |
Tingimused (n = mootori pöörlemissagedus, T = pöördemoment) |
Punktid, mis võib välja jätta |
Käitaja käskluse miinimumväärtus (tühikäik) |
n ref = n idle ja T ref = 0 % ja T act > (T ref – 0,02 T maxmappedtorque) ja T act < (T ref + 0,02 T maxmappedtorque) |
Pöörlemissagedus ja pöördemoment |
Käitaja käskluse miinimumväärtus |
n act ≤ 1,02 n ref ja T act > T ref või n act > n ref ja T act ≤ T ref' või n act > 1,02 n ref ja T ref < T act ≤ (T ref + 0,02 T maxmappedtorque) |
Võimsus ja kas pöördemoment või pöörlemissagedus |
Käitaja käskluse maksimumväärtus |
n act < n ref ja T act ≥ T ref või n act ≥ 0,98 n ref ja T act < T ref või n act < 0,98 n ref ja T ref > T act ≥ (T ref – 0,02 T maxmappedtorque) |
Võimsus ja kas pöördemoment või pöörlemissagedus |
8. Mõõtemenetlused
8.1. Kalibreerimine ja toimivuse kontrollimine
8.1.1. Sissejuhatus
Käesolevas punktis kirjeldatakse nõutavaid mõõtesüsteemide kalibreerimisi ja kontrolle. Konkreetsete mõõteseadmete spetsifikatsioone vt punktist 9.4.
Kalibreerimisi ja kontrolle tehakse üldjuhul kogu mõõteahela ulatuses.
Kui mõõtesüsteemi teatava osa kalibreerimist või kontrolli ei ole ette nähtud, kalibreeritakse asjaomast süsteemi osa ja kontrollitakse selle toimivust nii sageli, nagu mõõtesüsteemi tootja on soovitanud, ning vastavalt heale inseneritavale.
Kalibreerimise ja kontrollide jaoks ette nähtud tolerantsidest kinnipidamiseks järgitakse rahvusvahelisi standardeid.
8.1.2. Kalibreerimiste ja kontrollide kokkuvõte
Tabelis 6.4 on esitatud punktis 8 kirjeldatud kalibreerimiste ja kontrollide kokkuvõte ning näidatud, millal neid tuleb läbi viia.
Tabel 6.4
Kalibreerimiste ja kontrollide kokkuvõte
Kalibreerimise või kontrolli tüüp |
Minimaalne sagedus () |
8.1.3.: täpsus, korduvus ja müra |
Täpsus: ei ole nõutav, kuid soovitatakse esmasel paigaldamisel. Korduvus: ei ole nõutav, kuid soovitatakse esmasel paigaldamisel. Müra: ei ole nõutav, kuid soovitatakse esmasel paigaldamisel. |
8.1.4.: lineaarsuse kontroll |
Pöörlemissagedus: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Pöördemoment: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Sisselaskeõhu, lahjendusõhu ja lahjendatud heitgaasi vool ning perioodilise proovivõtu vooluhulk: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid, kui voolu ei kontrollita propaani abil või süsiniku või hapniku tasakaalu meetodil. Lahjendamata heitgaasi vooluhulk: esmasel paigaldamisel, 185 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid, kui voolu ei kontrollita propaani abil või süsiniku või hapniku tasakaalu meetodil. Gaasijaoturid: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Gaasianalüsaatorid (kui ei ole märgitud teisti): esmasel paigaldamisel, 35 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. FTIR-analüsaator: paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Tahkete osakeste kaal: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Eraldiseisvad rõhud ja temperatuurid: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.5: pideva proovivõtu gaasianalüsaatori süsteemi näidu ning andmete ajakohastamise ja registreerimise kontroll – gaasianalüsaatorite puhul, kus ei tehta pidevalt korrektsioone muude gaasiliikide arvestamiseks |
Esmasel paigaldamisel või pärast süsteemi muutmist, mis mõjutaks süsteemi näitu. |
8.1.6: pideva proovivõtu gaasianalüsaatorisüsteemi näidu ning andmete ajakohastamise ja registreerimise kontroll – gaasianalüsaatorite puhul, kus tehakse pidevalt korrektsioone muude gaasiliikide arvestamiseks |
Esmasel paigaldamisel või pärast süsteemi muutmist viisil, mis võib mõjuda näitu. |
8.1.7.1: pöördemoment |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.7.2: rõhk, temperatuur ja kastepunkt |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.8.1: kütusevool |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.8.2: sisselaskevool |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.8.3: heitgaasivool |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.8.4: lahjendatud heitgaasi vool (CVS ja PFD) |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.8.5: CVSi/PFD ja perioodilise proovivõtu seadme kontroll () |
Esmasel paigaldamisel, 35 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. (Kontroll propaani abil) |
8.1.8.8: vaakumileke |
Proovivõtusüsteemi paigaldamisel. Enne iga laborikatset vastavalt punktile 7.1: 8 tunni jooksul enne iga töötsükli esimese katsefaasi alustamist ja pärast hooldustöid, nt eelfiltrite vahetamist. |
8.1.9.1: CO2 NDIR H2O segav toime |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.9.2: CO NDIR CO2 ja H2O segav toime |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.10.1: FID kalibreerimine HC FID optimeerimine ja HC FID kontroll |
Kalibreerimine, optimeerimine ja CH4 näidu määramine: esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. CH4 näidu kontroll: esmasel paigaldamisel, 185 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.10.2: lahjendamata heitgaasi FID O2 segav toime |
Kõigi FID-analüsaatorite puhul: esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. THC FID analüsaatorite puhul: esmasel paigaldamisel, pärast suuremaid hooldustöid ning pärast FID optimeerimist vastavalt punktile 8.1.10.1. |
8.1.11.1: CLD CO2 ja H2O summutav mõju |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.11.3: NDUV HC ja H2O segav toime |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.11.4: jahutusvanni (jahuti) NO2 läbivool |
Esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.11.5: NO2-NO-konverteri muundamine |
Esmasel paigaldamisel, 35 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.12.1: proovi kuivati kontrollimine |
Termojahutid: paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. Osmootsed membraanid: paigaldamisel, 35 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. |
8.1.13.1: tahkete osakeste kaal ja kaalumine |
Sõltumatu kontroll: esmasel paigaldamisel, 370 päeva jooksul enne katsetamist ja pärast suuremaid hooldustöid. Null-, võrdlus- ja etalonproovi kontroll: 12 tunni jooksul enne kaalumist ja pärast suuremaid hooldustöid. |
(1) Kalibreerimisi ja kontrolle tuleks läbi viia sagedamini, järgides mõõtesüsteemi tootja juhiseid ja head inseneritava. (2) CVSi kontroll ei ole nõutav süsteemide puhul, mille kõrvalekalle on maksimaalselt ± 2 %, lähtudes sisselaskeõhu, kütuse ja lahjendatud heitgaasi süsiniku või hapniku keemilisest tasakaalust. |
8.1.3. Täpsuse, korduvuse ja müra kontrollimine
Mõõteseadme täpsuse, korduvuse ja müra kindlaksmääramise aluseks on tabelis 6.8 esitatud konkreetsete mõõteseadmete toimivusväärtused.
Mõõteseadme täpsuse, korduvuse ja müra kontrollimine ei ole nõutav. Sellise kontrolli tegemist tasub aga kaaluda uue mõõteseadme spetsifikatsioonide kindlaksmääramiseks, uue mõõteseadme toimivuse kontrollimiseks enne kasutuselevõtmist või olemasoleva mõõteseadme rikete kõrvaldamiseks.
8.1.4. Lineaarsuse kontroll
8.1.4.1. Kohaldamisala ja sagedus
Iga tabelis 6.5 loetletud mõõtesüsteemi lineaarsust kontrollitakse vähemalt nii sageli, kui on kõnealuses tabelis näidatud, järgides mõõtesüsteemi tootja soovitusi ja head inseneritava. Lineaarsuse kontrolli eesmärk on teha kindlaks, kas mõõtesüsteem reageerib proportsionaalselt kogu huvipakkuvas mõõtepiirkonnas. Lineaarsuse kontrollimisel tuleb mõõtesüsteemi sisestada vähemalt kümnest etalonväärtusest koosnev seeria, kui ei ole ette nähtud teisiti. Mõõtesüsteem kvantifitseerib iga etalonväärtuse. Mõõdetud väärtusi tuleb üheskoos võrrelda etalonväärtustega, kasutades vähimruutude meetodit ehk lineaarset regressiooni ja tabelis 6.5 esitatud lineaarsuse kriteeriume.
8.1.4.2. Toimivusnõuded
Kui mõõtesüsteem ei vasta tabelis 6.5 esitatud asjakohastele lineaarsuse kriteeriumidele, kõrvaldatakse puudus vastavalt vajadusele teistkordse kalibreerimise, hoolduse või osade vahetamise teel. Pärast puuduse kõrvaldamist lineaarsuse kontrolli korratakse, et tagada mõõtesüsteemi vastavus lineaarsuse kriteeriumidele.
8.1.4.3. Menetlus
Lineaarsust kontrollitakse järgmiselt:
a) mõõtesüsteemi käitatakse vastavalt selle ettenähtud temperatuuridele, rõhkudele ja vooluhulkadele;
b) mõõteseade nullitakse samamoodi, nagu enne heitekatset, sisestades nullsignaali. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidele vastavat nullgaasi, mis juhitakse sisse otse analüsaatori pordi kaudu;
c) mõõteseadme mõõteulatus määratakse samamoodi, nagu enne heitekatset, sisestades võrdlussignaali. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidele vastavat võrdlusgaasi, mis juhitakse sisse otse analüsaatori pordi kaudu;
d) pärast mõõteseadme mõõtepiirkonna määramist kontrollitakse nullväärtust sama signaaliga, mida kasutati käesoleva punkti alapunktis b. Hea inseneritava kohaselt määratakse nullnäidu põhjal kindlaks, kas mõõteseade tuleb enne järgmisse etappi siirdumist uuesti nullida või tuleb määrata uuesti selle mõõtepiirkond;
e) kõigi mõõdetavate koguste puhul tuleb selliste võrdlusväärtuste y ref i valimisel, mis vastavad heitekatse ajal eeldatavate väärtuste koguulatusele, järgida tootja soovitusi ja head inseneritava, et vältida seeläbi vajadust ekstrapoleerimise järele üle kõnealuste väärtuste. Null-võrdlusväärtus valitakse ühena lineaarsuse kontrolli võrdlusväärtustest. Eraldiseisva rõhu ja temperatuuri lineaarsuse kontrolli puhul valitakse vähemalt kolm võrdlusväärtust. Kõigi muude lineaarsuse kontrollide korral valitakse vähemalt kümme võrdlusväärtust;
f) see, millises järjekorras võrdlusväärtuste seeria sisestada, valitakse mõõteseadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt;
g) moodustatakse ja sisestatakse võrdluskogused, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.4.4. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse gaasikontsentratsioone, mis teadaolevalt vastavad punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidele, ning need juhitakse sisse vahetult analüsaatori pordi kaudu;
h) võrdlusväärtuse mõõtmise ajal lastakse mõõteseadmel teatud aja jooksul stabiliseeruda;
i) registreerimissagedusega, mis vastab vähemalt tabelis 6.7 näidatud minimaalsele sagedusele, mõõdetakse 30 sekundi jooksul võrdlusväärtust ning registreeritakse registreeritud väärtuste aritmeetiline keskmine
;
j) käesoleva punkti alapunktides g–i kirjeldatud toiminguid korratakse, kuni kõik võrdluskogused on mõõdetud;
k) aritmeetiliste keskmiste
ja võrdlusväärtuste y
ref
i
põhjal arvutatakse vähimruutude meetodil lineaarregressiooni kordajad ja statistilised suurused, et teha võrdlus tabelis 6.5 esitatud toimivuskriteeriumidega. Kasutatakse VII lisa 3. liites kirjeldatud arvutusi.
8.1.4.4. Võrdlussignaalid
Käesolevas punktis kirjeldatakse soovitatud meetodeid võrdlusväärtuste loomiseks punktis 8.1.4.3 osutatud lineaarsuse kontrolli protokolli jaoks. Kasutatakse võrdlusväärtusi, mis jäljendavad tegelikke väärtusi, või antakse ette tegelik väärtus ja mõõdetakse võrdlusmõõtesüsteemi abil. Viimasel juhul on võrdlusväärtuseks väärtus, mille annab võrdlusmõõtesüsteem. Võrdlusväärtused ja võrdlusmõõtesüsteemid peavad vastama rahvusvahelistele normidele.
Temperatuuri mõõtmise süsteemide puhul, kus kasutatakse selliseid andureid nagu termopaarid, RTDd ja termistorid, võib lineaarsust kontrollida nii, et eemaldatakse andur süsteemist ja kasutatakse selle asemel valmendit. Vajaduse korral kasutatakse valmendit, mis on eraldi kalibreeritud, kusjuures külmliide on kompenseeritud. Rahvusvahelistele normidele vastava valmendi temperatuuri suhtes seadistatud mõõtemääramatus peab jääma alla 0,5 % maksimaalsest käitamistemperatuurist T max. Kui valitakse see meetod, tuleb kasutada andureid, mille kohta tarnija on teatanud, et need võimaldavad suuremat täpsust kui 0,5 % T max, võrreldes nende standardse kalibreerimiskõveraga.
8.1.4.5. Mõõtesüsteemid, mille puhul tuleb läbi viia lineaarsuse kontroll
Tabelis 6.5 on esitatud mõõtesüsteemid, mis vajavad lineaarsuse kontrolli. Tabelis esitatud andmete kasutamisel tuleb arvestada järgmist:
a) kui seadme tootja seda soovitab või kui selle aluseks on hea inseneritava, kontrollitakse lineaarsust sagedamini, kui seadme tootja seda soovitab;
b) „min“ – lineaarsuse kontrollimisel kasutatav väikseim võrdlusväärtus;
olgu märgitud, et olenevalt signaalist võib selle väärtus olla null või negatiivne;
c) „max“ – üldjuhul suurim võrdlusväärtus, mida kasutatakse lineaarsuse kontrollimise käigus. Näiteks gaasijaoturite puhul tähistab x max jaotamata, lahjendamata võrdlusgaasi kontsentratsiooni. Järgmistel erijuhtudel tähistab „max“ muud väärtust:
i) tahkete osakeste kaalu lineaarsuse kontrollimisel tähistab m max tahkete osakeste filtri tüüpilist massi;
ii) pöördemomendi lineaarsuse kontrollimisel tähistab T max tootja poolt katsetamiseks esitatud suurima pöördemomendiga mootori pöördemomendi tippväärtust;
d) esitatud äärmised väärtused on kaasa arvatud. Näiteks kui kaldele a 1 on ette nähtud väärtused 0,98–1,02, siis 0,98 ≤ a 1 ≤ 1,02;
e) niisugust lineaarsuse kontrolli ei nõuta süsteemide puhul, mis on läbinud punktis 8.1.8.5 kirjeldatud lahjendatud heitgaasi vooluhulga kontrollimise propaani abil, ega süsteemide puhul, mis ± 2 % tolerantsi piires vastavad sisselaskeõhu, kütuse ja heitgaasi süsiniku või hapniku keemilisele tasakaalule;
f) a 1 kriteeriumi tuleb nende suuruste puhul täita ainult juhul, kui signaali asemel, mis on üksnes lineaarselt võrdeline tegeliku väärtusega, on nõutav suuruse absoluutväärtus;
g) eraldiseisvate temperatuuride hulka kuuluvad mootori temperatuurid ja ümbritseva keskkonna tingimused, mida kasutatakse mootori tingimuste seadistamiseks või kontrollimiseks; temperatuurid, mida kasutatakse katsesüsteemi kriitiliste tingimuste seadistamiseks või kontrollimiseks; ja temperatuurid, mida kasutatakse heitkoguste arvutamisel:
i) temperatuuride lineaarsuse kontroll on nõutav järgmistel juhtudel: õhu sisselase, järeltöötlussüsteemid (mootorite puhul, mida katsetatakse koos järeltöötlussüsteemiga külmkäivituskriteeriumidega tsüklites), lahjendusõhk tahkete osakeste proovi võtmiseks (CVS, kaheastmeline lahjendamine, osavoosüsteemid), tahkete osakeste proovivõtt, jahutusega proovivõtt (gaasiliste proovide võtmise süsteemide puhul, kus proovide kuivatamiseks kasutatakse jahutit);
ii) järgmiste temperatuuride lineaarsuse kontroll on nõutav ainult juhul, kui seda näeb ette mootori tootja: kütuse sissevool; katsekambri ülelaadeõhu vahejahuti õhu väljalaskeava (mootorite puhul, mida katsetatakse katsekambri soojusvahetiga, mis jäljendab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate vahejahutit); katsekambri ülelaadeõhu vahejahuti jahutusvedeliku sisselaskeava (mootorite puhul, mida katsetatakse katsekambri soojusvahetiga, mis jäljendab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate vahejahutit); õli õlivannis/karteris; jahutusvedelik enne termostaati (vedelikjahutusega mootorite puhul);
h) eraldiseisvate rõhkude hulka kuuluvad mootori rõhk ja ümbritseva keskkonna tingimused, mida kasutatakse mootori tingimuste seadistamisel või kontrollimisel; rõhud, mida kasutatakse katsesüsteemi kriitiliste tingimuste seadistamisel või kontrollimisel; ning rõhud, mida kasutatakse heitkoguste arvutamisel:
i) rõhu lineaarsuse kontroll on nõutav järgmistel juhtudel: õhusisselaske rõhupiirang, heitgaasi vasturõhk, baromeeter, sisselaske ülerõhk (kui mõõtmiseks kasutatakse CVSi), jahutusega proovivõtt (gaasiliste proovide võtmise süsteemide puhul, kus proovide kuivatamiseks kasutatakse jahutit);
ii) järgmistel juhtudel on rõhu lineaarsuse kontroll nõutav ainult juhul, kui seda näeb ette mootori tootja: katsekambri õhu vahejahuti ja ühendustoru rõhu langus (turboülelaadimisega mootorite puhul, mida katsetatakse katsekambri soojusvahetiga, mis jäljendab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate vahejahutit), kütuse sisselase ja kütuse väljalase.
Tabel 6.5
Mõõtesüsteemid, mille puhul on nõutav lineaarsuse kontroll
Mõõtesüsteem |
Mõõdetav suurus |
Minimaalne kontrollimissagedus |
Lineaarsuskriteeriumid |
|||
|
α |
SEE |
r 2 |
|||
Mootori pöörlemissagedus |
n |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 0,05 % n max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % n max |
≥ 0,990 |
Mootori pöördemoment |
T |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % T max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % T max |
≥ 0,990 |
Kütuse vooluhulk |
qm |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % qm, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % qm, max |
≥ 0,990 |
Sisselaskeõhu Vooluhulk (1) |
qV |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % qV, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % qV, max |
≥ 0,990 |
Lahjendusõhu Vooluhulk (1) |
qV |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % qV, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % q V, max |
≥ 0,990 |
Lahjendatud heitgaasi Vooluhulk (1) |
qV |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % qV, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % qV, max |
≥ 0,990 |
Lahjendamata heitgaasi Vooluhulk (1) |
qV |
185 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % qV, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % qV, max |
≥ 0,990 |
Perioodilise proovivõtu Vooluhulk (1) |
qV |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % q V, max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % qV, max |
≥ 0,990 |
Gaasijaoturid |
x/x span |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 0,5 % x max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % x max |
≥ 0,990 |
Gaasianalüsaatorid |
x |
35 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 0,5 % x max |
0,99–1,01 |
≤ 1 % x max |
≥ 0,998 |
PM kaal |
m |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % m max |
0,99–1,01 |
≤ 1 % m max |
≥ 0,998 |
Eraldiseisev rõhk |
p |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % p max |
0,99–1,01 |
≤ 1 % p max |
≥ 0,998 |
Eraldiseisva temperatuuri signaalide teisendamine analoogsest digitaalseks |
T |
370 päeva jooksul enne katsetamist |
≤ 1 % T max |
0,99–1,01 |
≤ 1 % T max |
≥ 0,998 |
(1) Standardse mahulise vooluhulga asemel võib „mõõdetava kogusena“ kasutada ka molaarset vooluhulka. Sellisel juhul võib vastavates lineaarsuskriteeriumites maksimaalse mahulise vooluhulga asemel kasutada maksimaalset molaarset vooluhulka. |
8.1.5. Gaasi pidevanalüüsi süsteemi näidu ning andmete ajakohastamise ja registreerimise kontroll
Käesolevas punktis kirjeldatakse gaasi pidevanalüüsi süsteemi näidu saamise ning mõõteandmete ajakohastamise ja registreerimise üldist kontrollimenetlust. Vt punkt 8.1.6. kompenseerivat tüüpi analüsaatorite puhul ette nähtud kontrollimenetluste kohta.
8.1.5.1. Kohaldamisala ja sagedus
Niisugune kontroll tuleb läbi viia gaasi pidevanalüsaatori paigaldamise või väljavahetamise järel. Kontroll tuleb läbi viia ka juhul, kui süsteem konfigureeritakse ümber viisil, mis võib muuta süsteemi näitu. Kontrollimine on vajalik pidevanalüsaatorite puhul, mida kasutatakse siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) või RMC tegemiseks, kuid seda pole vaja kasutada perioodilise proovivõtu gaasianalüsaatorite puhul või gaasi pidevanalüüsi süsteemide puhul, mida kasutatakse ainult üksikrežiimi NRSC katsete tegemisel.
8.1.5.2. Mõõtepõhimõtted
Selle katsega kontrollitakse, kas mõõteandmete ajakohastamise ja registreerimise sagedus vastab süsteemi üldisele reaktsioonivõimele kontsentratsioonide väärtuse kiire muutumise korral proovivõtturis. Gaasianalüsaatorisüsteeme optimeeritakse nii, et kontsentratsiooni kiire muutumise korral toimuks nende näidu ajakohastamine ja registreerimine piisavalt kiiresti, et vältida andmete kadu. Selle katsega kontrollitakse ka, kas gaasi pidevanalüsaatorite süsteemid vastavad minimaalse reaktsiooniaja nõuetele.
Süsteemi seadistused reaktsiooniaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui katse käigus mõõtmiste tegemisel (st rõhk, vooluhulgad, filtri seadistused analüsaatoritel ja kõik muud reaktsiooniaja mõjud). Reaktsiooniaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasi ümberlülitusseadmed peavad võimaldama gaasi ümber lülitamist vähem kui 0,1 sekundi jooksul. Katses kasutatavad gaasid peavad tekitama kontsentratsioonimuutuse vähemalt 60 % skaala lõppväärtusest.
Iga gaasikomponendi kontsentratsioonijälg registreeritakse.
8.1.5.3. Süsteemile esitatavad nõuded
a) Süsteemi reaktsiooniaeg peab kõikide mõõdetud komponentide (CO, NOx, 2 ja HC) ja kasutatavate mõõtepiirkondade korral olema ≤ 10 sekundit ja tõusuaeg ≤ 5 sekundit.
Kõigi andmete väärtusi (kontsentratsioon, kütuse ja õhu vool) tuleb nihutada mõõdetud reaktsiooniaja võrra, enne kui tehakse VII lisas osutatud heitkoguste arvutused.
b) Et mõõteandmete ajakohastamine ja registreerimine oleks süsteemi üldise reageerimise seisukohalt vastuvõetav, peab süsteem vastama järgmistele nõuetele:
i) keskmise tõusuaja ning sageduse, millega süsteem registreerib ajakohastatud kontsentratsiooni, korrutis peab olema vähemalt 5. Keskmine tõusuaeg ei tohi mingil juhul ületada 10 sekundit;
ii) sagedus, millega süsteem registreerib kontsentratsiooni, peab olema vähemalt 2 Hz (vt ka tabelit 6.7).
8.1.5.4. Menetlus
Iga gaasi pidevanalüüsisüsteemi näidu kontrollimisel järgitakse järgmist menetlust.
a) Järgitakse analüsaatorisüsteemi tootja antud käivitamis- ja käitamisjuhiseid. Süsteemi töö optimeerimiseks justeeritakse mõõtesüsteem vastavalt vajadusele. Kontroll viiakse läbi analüsaatoriga, mida käitatakse samal viisil nagu heitekatse puhul. Kui analüsaatori proovivõtusüsteem on teiste analüsaatoritega ühine ja kui teiste analüsaatorite gaasivool avaldab ebasoodsat mõju süsteemi reaktsiooniajale, käivitatakse ka teised analüsaatorid ja lastakse neil kõnealuse kontrollkatse ajal töötada. Seda kontrollkatset võib üheaegselt läbi viia mitme analüsaatoriga, mis kasutavad ühist proovivõtusüsteemi. Kui heitekatse käigus kasutatakse analoogfiltreid või reaalaja digitaalfiltreid, käitatakse neid filtreid selle kontrolli käigus samal viisil.
b) Seadmete puhul, mida kasutatakse süsteemi reaktsiooniaja valideerimiseks, soovitatakse hoida gaasi ülekandetorud kõikide ühenduste vahel võimalikult lühikesed ning kiirlülitusega kolmekäigulise (2 sisseviiku, 1 väljaviik) ventiili ühe sisseviiguga ühendatakse nullõhu allikas, et kontrollida nullgaasi ja segatud võrdlusgaaside voolu proovivõtusüsteemi sisselaskeava või proovivõtturi väljalaskeava lähedal paiknevas harunemiskohas. Tavaliselt on gaasi vooluhulk suurem kui proovi vooluhulk ja liigne gaas voolutatakse proovivõtturi sisselaskeava kaudu välja. Kui gaasi vooluhulk on väiksem kui proovi vooluhulk, kohandatakse gaasi kontsentratsioone, et võtta arvesse väliskeskkonnast proovivõtturisse tõmmatavast õhust tingitud lahjendust. Kasutada võib kahe või mitme komponendiga võrdlusgaase. Võrdlusgaaside segamiseks võib kasutada gaaside segamise seadet. Gaaside segamise seadet soovitatakse juhul, kui N2-ga lahjendatud võrdlusgaase tuleb segada õhuga lahjendatud võrdlusgaasidega.
Gaasijaoturi kasutamise korral segatakse võrdlusgaas NO–CO–CO2–C3H8–CH4 (täitegaasiks N2) võrdsetes osades NO2 võrdlusgaasiga, mille täitegaasiks on puhastatud sünteetiline õhk. Vajaduse korral võib segatud NO-CO-CO2-C3H8-CH4 asemel, mille täitegaasiks on N2, kasutada ka standardseid kahekomponendilisi võrdlusgaase; sellisel juhul viiakse iga analüsaatori puhul läbi eraldi reageerimiskatsed. Gaasijaoturi väljalaskeava ühendatakse kolmekäigulise ventiili teise sisselaskeavaga. Ventiili väljalaskeava ühendatakse gaasianalüsaatorisüsteemi proovivõtturi ülevooluavaga või proovivõtturi ja kõikide kontrollitavate analüsaatorite juurde viiva ülekandetoru vahel asuva ülevooluliitmikuga. Kasutatakse seadet, mis hoiab ära rõhu pulseerimise, mis on tingitud gaasisegamisseadet läbiva voolu katkemisest. Gaasikomponendid, mis ei ole selle kontrolli puhul analüsaatorite jaoks olulised, jäetakse kõrvale. Alternatiivina on lubatud kasutada gaasiballoone, mis sisaldavad ühtainsat gaasi, ja mõõta reaktsiooniaegu eraldi.
c) Andmeid kogutakse järgmiselt:
i) ventiil avatakse selliselt, et käivitub nullgaasi vool;
ii) antakse aega stabiliseerumiseks, võttes arvesse viivitusi gaasisiirdes ja kõige aeglasema analüsaatori lõppnäidu saavutamiseks kuluvat aega;
iii) alustatakse andmete registreerimist sagedusega, mida kasutatakse heitekatse ajal. Iga registreeritud väärtus peab olema analüsaatori mõõdetud kordumatu ajakohastatud kontsentratsioon; registreeritud väärtuste muutmiseks ei ole lubatud kasutada interpolatsiooni ega filtreerimist;
iv) ventiil lülitatakse selliselt, et segatud võrdlusgaasid saaksid voolata analüsaatoritesse. See aeg registreeritakse kui t 0;
v) võetakse arvesse võttes arvesse viivitusi gaasisiirdes ja kõige aeglasema analüsaatori lõppnäidu saavutamiseks kuluvat aega;
vi) gaasivool lülitatakse ümber, et võimaldada nullgaasil voolata analüsaatorisse. See aeg registreeritakse kui t 100;
vii) võetakse arvesse võttes arvesse viivitusi gaasisiirdes ja kõige aeglasema analüsaatori lõppnäidu saavutamiseks kuluvat aega;
viii) käesoleva punkti alapunkti c alajaotistes iv–vii kirjeldatud samme korratakse, kuni on registreeritud seitse täistsüklit, ning tsükkel lõppeb nullgaasi vooluga analüsaatoritesse;
ix) registreerimine lõpetatakse.
8.1.5.5. Toimivuse hindamine
Iga analüsaatori keskmise tõusuaja arvutamiseks kasutatakse punkti 8.1.5.4. alapunkti c andmeid.
a) Kui tõendatakse vastavust punkti 8.1.5.3. alapunkti b alajaotise i nõuetele, kasutatakse järgmist menetlust: tõusuajad (sekundites) korrutatakse vastavate registreerimissagedustega hertsides (1/s). Iga tulemuse väärtus peab olema vähemalt 5. Kui väärtus on väiksem kui 5, suurendatakse registreerimissagedust või kohandatakse vooluhulka või muudetakse proovivõtusüsteemi, et suurendada tõusuaega nii palju kui vajalik. Tõusuaega on võimalik suurendada ka digitaalfiltrite konfigureerimisega.
b) Kui tõendatakse vastavust punkti 8.1.5.3. alapunkti b alajaotise ii nõuetele, piisab punkti 8.1.5.3. alapunkti b alajaotise ii nõuetele vastavuse tõendamisest.
8.1.6. Reaktsiooniaja kontrollimine kompenseerivat tüüpi analüsaatorite puhul
8.1.6.1. Kohaldamisala ja sagedus
See kontroll viiakse läbi gaasi pidevanalüsaatori näidu määramiseks, juhul kui heitgaasi kvantifitseerimisel kompenseerib ühe analüsaatori näidu teine analüsaator. Selle kontrollimeetodi puhul loetakse veeaur gaasikomponendiks. See kontroll on nõutav gaasi pidevanalüsaatorite puhul, mida kasutatakse siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) või RMC läbiviimisel. Seda kontrolli ei ole vaja perioodilise proovivõtu gaasianalüsaatorite puhul või pidevanalüsaatorite puhul, mida kasutatakse ainult üksikrežiimi NRSC katsete teostamisel. Seda kontrolli ei kasutata järeltöötluse käigus proovist eemaldatud vett arvestava korrektsiooni suhtes. See kontroll viiakse läbi pärast esmast paigaldamist (st katsekambri käikulaskmist). Pärast suuremaid hooldustöid võib näidu ühetaolisuse kontrollimiseks kasutada punkti 8.1.5, tingimusel, et kõik asendatud komponendid on mingil hetkel läbinud niiske gaasi näidu ühetaolisuse kontrolli.
8.1.6.2. Mõõtepõhimõtted
Selle menetlusega kontrollitakse pidevalt kombineeritud gaasi mõõtmiste ajalist vastavust ja näidu ühetaolisust. Menetluse läbiviimiseks on vaja tagada, et kõik kompensatsioonialgoritmid ja niiskuskorrektsioonid oleksid aktiveeritud.
8.1.6.3. Süsteemile esitatavad nõuded
Punkti 8.1.5.3 alapunktis a sätestatud üldised reaktsiooniaja ja tõusuaja nõuded kehtivad ka kompenseerivat tüüpi analüsaatorite kohta. Lisaks olgu märgitud, et kui registreerimissagedus erineb pidevalt kombineeritava/kompenseeritava signaali ajakohastamise sagedusest, kasutatakse punkti 8.1.5.3. alapunkti b alajaotises i sätestatud kontrolliks nendest kahest sagedusest madalamat.
8.1.6.4. Menetlus
Kasutatakse kõiki punkti 8.1.5.4. alapunktides a–c sätestatud menetlusi. Kui kasutatakse veeauru mõõtmisel põhinevat kompensatsioonialgoritmi, tuleb lisaks mõõta ka veeauru reaktsiooni- ja tõusuaeg. Sel juhul tuleb vähemalt üks kasutatavatest kalibreerimisgaasidest (kuid mitte NO2) niisutada järgmiselt.
Kui süsteem ei kasuta gaasiproovist vee eemaldamiseks proovi kuivatit, niisutatakse võrdlusgaasi, lastes gaasisegul mullitada läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee, kus gaasi niisutatakse kõrgeima kastepunktini, mida heitgaasiproovi võtmise käigus võib oodata. Kui süsteemis kasutatakse proovi kuivatit, mis on läbinud taatlemise, võib niisutatud gaasisegu sisestada allpool kuivatit, lastes sellel mullitada läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee temperatuuril 298 ± 10 K (25 ± 10 °C) või muul temperatuuril, mis on kastepunktist kõrgem. Igal juhul hoitakse niisutatud gaas anumast allavoolu temperatuuril, mis on vähemalt 5 K (5 °C) kõrgem kui kastepunkt vastavas kohas. Tuleb meeles pidada, et gaasikomponendid, mis ei ole selle kontrolli puhul analüsaatorite jaoks olulised, võib kõrvale jätta. Juhul kui gaasikomponente ei ole võimalik vee suhtes kompenseerida, võib nende analüsaatorite näidu kontrolli läbi viia ilma niisutamiseta.
8.1.7. Mootori parameetrite ja ümbritseva keskkonna tingimuste mõõtmine
Mootori tootja kohaldab ettevõttesiseseid kvaliteedimenetlusi, mis vastavad tunnustatud riiklikele või rahvusvahelistele standarditele. Vastasel juhul tuleb läbi viia järgmised menetlused.
8.1.7.1. Pöördemomendi kalibreerimine
8.1.7.1.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kõik pöördemomendi mõõtmise süsteemid, kaasa arvatud dünamomeetri pöördemomendi andurid ja süsteemid, kalibreeritakse esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid, kasutades muu hulgas võrdlusjõudu või jõuõlga koos omakaaluga. Kalibreerimise kordamisel järgitakse head inseneritava. Pöördemomendi anduri väljundi lineariseerimiseks järgitakse pöördemomendi anduri tootja juhiseid. Lubatud on ka muud kalibreerimismeetodid.
8.1.7.1.2. Omakaalu kalibreerimine
Selle meetodi puhul kasutatakse teadaoleva suurusega jõudu, riputades teadaoleva massiga vihid teadaolevale kaugusele jõuõlal. Tuleb jälgida, et raskust kandev jõuõlg oleks kindlasti risti raskusjõuga (st horisontaalne) ja risti dünamomeetri pöörlemisteljega. Iga kasutatava pöördemomendi mõõtepiirkonna kohta kasutatakse vähemalt kuut kalibreerimisvihtide kombinatsiooni, jaotades raskused mõõtepiirkonnale enam-vähem ühtlaste vahemaadega. Kalibreerimise ajal hoitakse dünamomeetrit võnkliikumises või pöörlemises, et vähendada hõõrdumisega seotud staatilist hüstereesi. Iga vihi raskusjõu määramiseks korrutatakse rahvusvahelistele standarditele vastav vihi mass vastava koha raskuskiirendusega.
8.1.7.1.3. Tensomeetri või rõngakujulise dünamomeetri kalibreerimine
Selle meetodi puhul rakendatakse jõudu, riputades vihte jõuõlale (neid vihte ja nende jõuõla pikkust ei kasutata võrdluspöördemomendi määramisel) või käitades dünamomeetrit erinevatel pöördemomentidel. Iga kasutatava pöördemomendi mõõtepiirkonna kohta võetakse vähemalt kuus jõukombinatsiooni, jaotades raskused mõõtepiirkonnale enam-vähem ühtlaste vahemaadega. Kalibreerimise ajal hoitakse dünamomeetrit võnkliikumises või pöörlemises, et vähendada hõõrdumisega seotud staatilist hüstereesi. Sel juhul korrutatakse võrdluspöördemomendi määramiseks võrdlusmõõturi (nt tensomeeter või rõngakujuline dünamomeeter) väljundjõud selle efektiivse jõuõlaga, mis mõõdetakse jõu mõõtmise punktist kuni dünamomeetri pöördeteljeni. Tuleb jälgida, et jõuõla pikkust mõõdetaks risti mõõteteljega ja risti dünamomeetri pöörlemisteljega.
8.1.7.2. Rõhu, temperatuuri ja kastepunkti kalibreerimine
Seadmed, millega mõõdetakse rõhku, temperatuuri ja kastepunkti, kalibreeritakse esmase paigaldamise ajal. Korduskalibreerimisel lähtutakse seadme tootja juhistest ja heast inseneritavast.
Selliste temperatuuri mõõtmise süsteemide puhul, kus kasutatakse termopaare, RTDd või termistorandureid, kalibreeritakse süsteem nii, nagu kirjeldatud lineaarsuse kontrolli käsitlevas punktis 8.1.4.4.
8.1.8. Vooluhulgaga seotud mõõtmised
8.1.8.1. Kütusevoolu kalibreerimine
Kütuse vooluhulga mõõturid kalibreeritakse esmasel paigaldamisel. Korduskalibreerimisel lähtutakse seadme tootja juhistest ja heast inseneritavast.
8.1.8.2. Sisselaskeõhu voolu kalibreerimine
Sisselaskeõhu vooluhulga mõõturid kalibreeritakse esmasel paigaldamisel. Korduskalibreerimisel lähtutakse seadme tootja juhistest ja heast inseneritavast.
8.1.8.3. Heitgaasivoo kalibreerimine
Heitgaasi vooluhulga mõõturid kalibreeritakse esmasel paigaldamisel. Korduskalibreerimisel lähtutakse seadme tootja juhistest ja heast inseneritavast.
8.1.8.4. Lahjendatud heitgaasi vooluhulga (CVS) kalibreerimine
8.1.8.4.1. Ülevaade
a) Käesolevas jaos kirjeldatakse, kuidas kalibreerida lahjendatud heitgaasi püsimahuproovivõtu süsteemide (CVS) vooluhulgamõõtureid.
b) Kalibreerimiseks peab vooluhulgamõõtur olema paigaldatud oma alalisele kohale. Kalibreerimine tuleb läbi viia pärast seda, kui vooluhulgamõõturist üles- või allavoolu on muudetud voolukonfiguratsiooni mis tahes osa, mis võib mõjutada vooluhulgamõõturi kalibreeringut. Kalibreerimine tuleb läbi viia CVSi esmasel paigaldamisel ja alati, kui korrigeerivad meetmed ei lahenda punktis 8.1.8.5. osutatud lahjendatud heitgaasivoo kontrolli (kontroll propaani abil) käigus leitud probleemi.
c) CVSi vooluhulgamõõtur kalibreeritakse, kasutades võrdlusvooluhulgamõõturit, nagu eelhelikiirusega Venturi toru, pika raadiusega düüsiga vooluhulgamõõtur, sujuva juurdepääsuga mõõtediafragma, laminaarvooluelement, kriitilise voolurežiimiga Venturi torude paar või ultrahelivoolumõõtur. Kasutatakse võrdlusvooluhulgamõõturit, mille mõõdetud kogused vastavad ± 1 % mõõtemääramatusega rahvusvahelistele standarditele. Sellise võrdlusvooluhulgamõõturi näitu kasutatakse CVSi vooluhulgamõõturi kalibreerimisel võrdlusväärtusena.
d) Ülesvoolu paiknevat sõela või muud rõhupiiramisseadet, mis võib mõjutada voolu võrdlusvooluhulgamõõturi ees, ei ole lubatud kasutada, välja arvatud juhul, kui vooluhulgamõõtur on kalibreeritud koos sellise rõhupiiramisseadmega.
e) Punktis 8.1.8.4 kirjeldatud kalibreerimismenetlus on seotud molaarsuspõhise meetodiga. Vastavat massipõhise meetodi puhul kasutatavat menetlust vaata VII lisa punktist 2.5.
f) Tootja valikul võib CFV või SSV kalibreerimise ajaks oma alalisest asukohast eemaldada, kui sellal, kui nad on paigaldatud CVSi, on täidetud järgmised tingimused:
1) CFV või SSV paigaldamisel CVSi järgitakse head inseneritava, kontrollimaks, et CVSi sisselaske ja Venturi toru vahel ei ole lekkeid;
2) pärast Venturi toru kalibreerimist ex situ tuleb CFVde puhul kontrollida kõiki Venturi toru vookombinatsioone, SSV puhul aga vähemalt 10 voopunkti, kasutades punktis 8.1.8.5 kirjeldatud propaani abil kontrollimist. Propaani abil tehtava kontrolli tulemused ei tohi üheski Venturi toru voopunktis ületada punktis 8.1.8.5.6 sätestatud tolerantsi;
3) selleks et kontrollida CVSi ex situ kalibreeringut rohkem kui üheainsa CFVga, tuleb teha järgmine kontroll:
i) konstantse propaanivoo juhtimiseks lahjendustunnelisse kasutatakse püsiva vooluhulgaga seadet;
ii) süsivesinike kontsentratsiooni mõõdetakse SSV vooluhulgamõõturi puhul vähemalt kümne eri vooluhulgaga, CFV vooluhulgamõõturi puhul aga kõikide võimalike vookombinatsioonidega, hoides propaanivoo samal ajal konstantsena;
iii) süsivesinike taustakontsentratsiooni lahjendusõhus mõõdetakse selle katse alguses ja lõpus. Iga voopunkti igal mõõtmisel saadud keskmine taustakontsentratsioon tuleb lahutada enne alapunkti iv kohase regressioonanalüüsi tegemist;
iv) võimsuse regressioonarvutusel tuleb kasutada kõiki vooluhulga ja sellele vastava korrigeeritud kontsentratsiooni väärtusi, et saada suhe vormis y = a × x b, kus kontsentratsiooni kasutatakse sõltumatu muutujana, vooluhulka aga sõltuva muutujana. Igas andmepunktis tuleb arvutada mõõdetud vooluhulga ja kõveralt saadud väärtuse vahe. Vahe peab igas punktis olema väiksem kui ± 1 % vastavast regressiooniväärtusest. Väärtus b peab olema vahemikus – 1,005 kuni – 0,995. Kui tulemused ei jää nendesse piiridesse, tuleb võtta punkti 8.1.8.5.1. alapunkti a kohaseid korrigeerivaid meetmeid.
8.1.8.4.2. Mahtpumba (PDP) kalibreerimine
Mahtpump kalibreeritakse, et määrata vooluhulga ja PDP töökiiruse suhte võrrand, mis näitab leket PDP tihenduspindadel funktsioonina PDP sisselaskerõhust. Iga töökiiruse kohta, millega PDPd käitatakse, määratakse vastavad tasandustegurid. PDP vooluhulgamõõtur kalibreeritakse järgmiselt:
a) süsteem ühendatakse joonisel 6.5 osutatud viisil;
b) kalibreerimiseks kasutatava vooluhulgamõõturi ja PDP vahelised lekked peavad jääma alla 0,3 % koguvooluhulgast väiksema kalibreeritud vooluhulgaga punktis, näiteks suurima rõhupiirangu ja PDP väikseima töökiirusega punktis;
c) sellal, kui PDP töötab, tuleb PDP sisselaskeavas hoida konstantset temperatuuri, mis võib kõikuda ± 2 % keskmisest absoluutsest sisselasketemperatuurist T in;
d) PDP töökiirus seadistatakse esimesse kalibreeritavasse kiiruspunkti;
e) muudetav takisti seatakse täielikult avatud asendisse;
f) PDP-l lastakse töötada vähemalt 3 minutit, et süsteem stabiliseeruks. Seejärel lastakse PDP-l edasi töötada ja registreeritakse vähemalt 30 sekundi proovivõtuandmete keskmised väärtused iga järgmise näitaja kohta:
i) võrdlusvooluhulgamõõturi keskmine vooluhulk
;
ii) keskmine temperatuur PDP sisselaskeavas, T in;
iii) keskmine staatiline absoluutne rõhk PDP sisselaskeavas, p in;
iv) keskmine staatiline absoluutne rõhk PDP väljalaskeavas, p out;;
v) keskmine PDP töökiirus, n PDP;
g) takistusventiil suletakse astmeliselt, et vähendada absoluutset rõhku PDP sisselaskeavas, p in;
h) punkti 8.1.8.4.2. alapunktides f ja g kirjeldatud samme korratakse, et registreerida andmed vähemalt kuues voolutakistusseadme asendis, mis kajastavad võimalike tavakasutuses PDP sisselaskeaval esinevate rõhkude kogu vahemikku;
i) PDP kalibreeritakse, kasutades kogutud andmeid ja VII lisas esitatud valemeid;
j) alapunktides f–i kirjeldatud samme korratakse iga töökiiruse juures, millega PDPd käitatakse;
k) VII lisa punktis 3 (molaarsuspõhine meetod) või punktis 2 (massipõhine meetod) esitatud valemeid kasutatakse heitekatsel kasutatava PDP vooluhulga valemi kindlaksmääramiseks;
l) kalibreerimist kontrollitakse CVSi kontrollimise teel (propaani abil) punktis 8.1.8.5 sätestatud menetluse kohaselt;
m) PDPd ei ole lubatud kasutada madalamal rõhul kui kalibreerimise käigus katsetatud madalaim rõhk sisselaskeaval.
8.1.8.4.3. CFV kalibreerimine
Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) kalibreeritakse, et kontrollida selle vooluhulgategurit C d madalaima eeldatava staatiliste rõhkude vahe puhul CFV sisselaskeava ja väljalaskeava juures. CFV vooluhulgamõõtur kalibreeritakse järgmiselt:
a) süsteem ühendatakse joonisel 6.5 osutatud viisil;
b) CFVst allavoolu käivitatakse ventilaator;
c) sellal, kui CFV töötab, tuleb CFV sisselaskeavas hoida konstantset temperatuuri, mis võib kõikuda ± 2 % keskmisest absoluutsest sisselasketemperatuurist T in;
d) kalibreerimiseks kasutatava vooluhulgamõõturi ja CFV vahelised lekked peavad jääma alla 0,3 % koguvoolust suurima rõhupiiranguga punktis;
e) muudetav takisti seatakse täielikult avatud asendisse. Muudetava voolutakistusseadme asemel võib rõhku CFVst allavoolu muuta, muutes ventilaatori töökiirust või tekitades kontrollitud lekke. Olgu märgitud, et mõne ventilaatori suhtes kehtivad koormusvabadel tingimustel teatavad kitsendused;
f) CFV-l lastakse töötada vähemalt 3 minutit, et süsteem stabiliseeruks. Seejärel lastakse CFV-l edasi töötada ja registreeritakse vähemalt 30 sekundi proovivõtuandmete keskmised väärtused iga järgmise näitaja kohta:
i) võrdlusvooluhulgamõõturi keskmine vooluhulk
;
ii) soovi korral kalibreerimisõhu keskmine kastepunkt T dew. Vt VII lisa lubatavate eelduste kohta heitkoguste mõõtmise ajal;
iii) keskmine temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures T in;
iv) keskmine staatiline absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures p in;
v) keskmine staatiline rõhkude vahe CFV sisselaskeava ja CFV väljalaskeava vahel, Δp CFV;
g) takistusventiil suletakse astmeliselt, et vähendada absoluutset rõhku CFV sisselaskeavas, p in;
h) käesoleva punkti alapunktides f ja g kirjeldatud samme korratakse, et registreerida keskmised andmed vähemalt kümnes voolutakistusseadme asendis, nii et katses eeldatavad Δp CFV väärtused oleksid kogu nende praktilises ulatuses hõlmatud. Kõige väiksemate rõhupiirangute juures kalibreerimiseks ei ole kalibreerimiskomponente ega CVSi komponente vaja eemaldada;
i) C d ja suurim lubatav rõhkude suhe r määratakse VII lisas sätestatud menetluse kohaselt;
j) näitajat C d kasutatakse CFV vooluhulga määramiseks heitekatse ajal. CFVd ei ole lubatud kasutada ülalpool VII lisa kohaselt määratud r suurimat lubatud väärtust;
k) kalibreerimist kontrollitakse CVSi kontrollimise teel (propaani abil) punktis 8.1.8.5 sätestatud menetluse kohaselt;
l) kui CVS on konfigureeritud käitama üheaegselt rohkem kui ühte CFVd, kalibreeritakse CVS ühe järgmise tingimuse kohaselt:
i) iga CFV-de kombinatsioon kalibreeritakse käesoleva punkti ja VII lisa kohaselt. Vt VII lisas sätestatud juhiseid vooluhulkade arvutamise kohta selle variandi korral;
ii) iga CFV kalibreeritakse käesoleva punkti ja VII lisa kohaselt. Vt VII lisas sätestatud juhiseid vooluhulkade arvutamise kohta selle variandi korral.
8.1.8.4.4. SSV kalibreerimine
Eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) kalibreeritakse, et määrata selle kalibreerimistegur C d sisselaskerõhkude eeldatava vahemiku puhul. SSV vooluhulgamõõtur kalibreeritakse järgmiselt:
a) süsteem ühendatakse joonisel 6.5 osutatud viisil;
b) SSVst allavoolu käivitatakse ventilaator;
c) kalibreerimiseks kasutatava vooluhulgamõõturi ja SSV vahelised lekked peavad jääma alla 0,3 % koguvoolust suurima rõhupiiranguga punktis;
d) sellal, kui SSV töötab, tuleb SSV sisselaskeavas hoida konstantset temperatuuri, mis võib kõikuda ± 2 % keskmisest absoluutsest sisselasketemperatuurist T in;
e) muudetav voolutakistusseade või reguleeritava kiirusega ventilaator tuleb seada vooluhulgale, mis on suurem kui suurim katse ajal eeldatav vooluhulk. Vooluhulki ei tohi ekstrapoleerida üle kalibreeritud väärtuste ning seetõttu soovitatakse veenduda, et SSV ahendis oleks suurima kalibreeritud vooluhulga juures Reynoldsi arv Re suurem kui katse ajal eeldatav maksimaalne Re;
f) SSV-l lastakse töötada vähemalt 3 minutit, et süsteem stabiliseeruks. Seejärel lastakse SSV-l edasi töötada ja registreeritakse vähemalt 30 sekundi proovivõtuandmete keskmised väärtused iga järgmise näitaja kohta:
i) võrdlusvooluhulgamõõturi keskmine vooluhulk
;
ii) soovi korral kalibreerimisõhu keskmine kastepunkt T dew. Lubatavaid eeldusi vt VII lisast;
iii) keskmine temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures T in;
iv) keskmine staatiline absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures p in;
v) staatiliste rõhkude vahe Venturi toru sisselaskeava juures oleva staatilise rõhu ja Venturi toru ahendis oleva staatilise rõhu vahel, Δp SSV;
g) vooluhulga vähendamiseks suletakse takistusventiil järk-järgult või vähendatakse ventilaatori kiirust;
h) alapunktides f ja g kirjeldatud samme korratakse, kuni on registreeritud andmed vähemalt kümne vooluhulga juures;
i) kogutud andmete ning VII lisas esitatud valemite abil määratakse C d ja Re vaheline seos;
j) kalibreerimist kontrollitakse CVSi kontrollimise teel (propaani abil), nagu on kirjeldatud punktis 8.1.8.5, kasutades uut C d ja Re seose valemit;
k) SSV-d kasutatakse üksnes minimaalse ja maksimaalse kalibreeritud vooluhulga vahemikus;
l) SSV vooluhulga määramiseks heitekatses kasutatakse VII lisa 3. jao (molaarsuspõhine meetod) või 2. jao (massipõhine meetod) valemeid.
8.1.8.4.5. Ultrahelikalibreerimine (reserveeritud)
8.1.8.5. CVSi ja perioodilise proovivõtu seadme kontrollimine (propaani abil)
8.1.8.5.1. Sissejuhatus
a) Propaani abil saab kontrollida CVS-süsteemi, et välja selgitada, kas lahjendatud heitgaasivoolust mõõdetud väärtustes esineb kõrvalekaldeid. Propaani abil saab kontrollida ka perioodilise proovivõtu seadet, et teha kindlaks, kas perioodilise proovivõtu süsteemis, mille abil võetakse CVSist proove käesoleva punkti alapunktis f kirjeldatud viisil, esineb kõrvalekaldeid. Head inseneritava ja ohutuid meetodeid järgides saab seda kontrolli teha ka muude gaaside kui propaani abil, näiteks CO2 või CO abil. Kui propaani abil kontrollimine ebaõnnestub, võib see viidata ühele või mitmele järgmisele probleemile, mis vajavad korrigeerivaid meetmeid:
i) valesti kalibreeritud analüsaator. FID analüsaator tuleb uuesti kalibreerida, parandada või välja vahetada;
ii) CVSi tunneli, ühenduste, kinnituste ja HC proovivõtusüsteemi leket kontrollitakse vastavalt punktile 8.1.8.7;
iii) halba segunemist kontrollitakse vastavalt punktile 9.2.2;
iv) proovivõtusüsteemi süsivesinikusaastet kontrollitakse vastavalt punktile 7.3.1.2;
v) muutused CVSi kalibreeringus. CVSi vooluhulgamõõtur tuleb kalibreerida kohapeal, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.8.4;
vi) muud probleemid CVSi või proovivõtusüsteemi kontrollimise riist- või tarkvaraga. CVS-süsteemi, CVSi kontrollimise riistvara ja tarkvara tuleb kontrollida kõrvalekallete suhtes;
b) propaani abil kontrollimise puhul kasutatakse CVSis C3H8 kui märgistusgaasi võrdlusmassi või võrdlusvooluhulka. Kui kasutatakse võrdlusvooluhulka, tuleb arvesse võtta võrdlusvooluhulgamõõturis esinevat mitteideaalse C3H8 gaasi käitumist. Vt VII lisa 2. jagu (molaarsuspõhine meetod) või 3. jagu (massipõhine meetod), milles kirjeldatakse teatud vooluhulgamõõturite kalibreerimist ja kasutamist. Punktis 8.1.8.5 ja VII lisas ei tohi kasutada ideaalse gaasi eeldust. Propaani abil tehtava kontrolli puhul võrreldakse sisestatud C3H8 arvestuslikku massi võrdlusväärtustega, kasutades HC mõõtmisi ja CVSi vooluhulga mõõtmist.
8.1.8.5.2. Teadaoleva propaanikoguse CVS-süsteemi sisestamise meetod
Kogu püsimahuproovivõtu süsteemi ja analüüsisüsteemi täpsuse määramiseks juhitakse tavapärasel viisil töötavasse süsteemi teadaolev mass gaasilist saasteainet. Saasteainet analüüsitakse ja selle mass arvutatakse VII lisa kohaselt. Kasutatakse ühte kahest järgmisest meetodist.
a) Gravimeetriline mõõtmine tehakse järgmiselt: propaani või süsinikmonooksiidiga täidetud väikese ballooni mass määratakse ± 0,01 g täpsusega. CVS-süsteemil lastakse töötada 5–10 minutit tavapärasele heitgaasikatsele vastavates tingimustes, samal ajal kui süsteemi juhitakse süsinikmonooksiidi või propaani. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuse mõõtmisega. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (proovikoti või integreerimismeetodi abil) ning arvutatakse gaasi mass.
b) Kriitilise voolu ava abil mõõtmine toimub järgmiselt: CVS-süsteemi juhitakse kalibreeritud kriitilise ava kaudu teadaolev kogus puhast gaasi (süsinikmonooksiid või propaan). Kui sisselaskerõhk on piisavalt kõrge, on kriitilise ava abil reguleeritav vooluhulk väljalaskerõhust sõltumatu (kriitiline vool). CVS-süsteem töötab nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes 5–10 minutit. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (proovikoti või integreerimismeetodi abil) ning arvutatakse gaasi mass.
8.1.8.5.3. Ettevalmistus propaani abil kontrollimiseks
Propaani abil kontrollimist valmistatakse ette järgmiselt:
a) kui võrdlusvooluhulga asemel kasutatakse C3H8 võrdlusmassi, hangitakse C3H8-ga täidetud balloon. C3H8 võrdlusballooni mass määratakse täpsusega ± 0,5 % C3H8 kogusest, mida eelduste kohaselt kasutatakse;
b) valitakse CVS-süsteemi jaC3H8 puhul asjakohased vooluhulgad;
c) CVS-süsteemis valitakse C3H8 sisestuspunkt. Sisestuspunkti asukoht valitakse võimalikult lähedale kohale, kus mootori heitgaasid sisenevad CVS-süsteemi. C3H8 balloon ühendatakse sisestussüsteemiga;
d) CVS pannakse tööle ja stabiliseeritakse;
e) proovivõtusüsteemi soojusvaheteid, kui need on olemas, eelsoojendatakse või -jahutatakse;
f) kuumutatud ja jahutatud komponentidel, nagu proovivõtutorudel, filtritel, jahutitel ja pumpadel, lastakse stabiliseeruda töötemperatuuril;
g) vajadusel tehakse HC proovivõtusüsteemi vaakumipoole lekkekontroll vastavalt punktile 8.1.8.7.
8.1.8.5.4. HC proovivõtusüsteemi ettevalmistamine propaani abil kontrollimiseks
HC proovivõtusüsteemi vaakumipoole lekkekontrolli võib teha vastavalt käesoleva punkti alapunktile g. Kui kasutatakse seda menetlust, võib kasutada punktis 7.3.1.2 osutatud süsivesinike saaste kontrollimise menetlust. Kui alapunkti g kohast vaakumipoole lekkekontrolli ei tehta, siis HC proovivõtusüsteem nullitakse, määratakse selle mõõteulatus ning kontrollitakse süsteemi saasteainete suhtes järgmiselt:
a) valitakse madalaim HC analüsaatori mõõtepiirkond, millega saab mõõta CVSi ja C3H8 vooluhulkade puhul eeldatavat C3H8 kontsentratsiooni;
b) HC analüsaator nullitakse nullõhu sisestamisega analüsaatori pordi kaudu;
c) HC analüsaatori mõõteulatus määratakse C3H8 võrdlusgaasi sisestamisega analüsaatori pordi kaudu;
d) nullõhu ülevool suunatakse HC proovivõtturile või HC proovivõtturi ja ülekandetoru vahelisele liitmikule;
e) nullõhu ülevoolu ajal mõõdetakse HC proovivõtusüsteemi stabiilset HC kontsentratsiooni. Perioodiliseks HC mõõtmiseks täidetakse perioodilise proovivõtu mahuti (näiteks kott) ning mõõdetakse HC ülevoolu kontsentratsioon;
f) kui HC ülevoolu kontsentratsioon ületab 2 μmol/mol, ei tohi menetlust jätkata, kuni saaste on kõrvaldatud. Välja tuleb selgitada saasteallikas ja võtta korrigeerivaid meetmeid, näiteks puhastada süsteemi või asendada saastatud osad;
g) kui HC ülevoolu kontsentratsioon ei ületa 2 μmol/mol, registreeritakse see väärtus kui x HCinit ning seda kasutatakse HC saastet arvestava korrektsiooni tegemiseks, nagu on kirjeldatud VII lisa 2. jaos (molaarsuspõhine meetod) või 3. jaos (massipõhine meetod).
8.1.8.5.5. Propaani abil tehtava kontrolli menetlus
a) Propaani abil kontrollimine viiakse läbi järgmiselt:
i) perioodiliseks HC proovivõtuks ühendatakse puhtad kogumisvahendid, näiteks vakumeeritud kotid;
ii) HC mõõteseadmeid käitatakse vastavalt seadme tootja juhistele;
iii) kui on ette nähtud lahjendusõhu HC taustkontsentratsiooni arvestava korrektsiooni tegemine, mõõdetakse ja registreeritakse lahjendusõhu HC taustaväärtus;
iv) kõik integraatorid nullitakse;
v) alustatakse proovivõttu ja kõik vooluhulgaintegraatorid käivitatakse;
vi) C3H8-l lastakse voolata valitud vooluhulga juures. Kui kasutatakse C3H8 võrdlusvooluhulka, alustatakse selle vooluhulga integreerimist;
vii) C3H8-l lastakse voolata, kuni on voolanud piisavalt C3H8, et tagada võrdlus-C3H8 ja mõõdetud C3H8 täpne kvantifitseerimine;
viii) C3H8 balloon suletakse ning proovivõttu jätkatakse, kuni viivitused, mis tulenevad proovi transportimisest ja analüsaatori näidu saamiseks kuluvast ajast, on arvesse võetud;
ix) proovivõtt lõpetatakse ja kõik integraatorid peatatakse;
b) kui voolu mõõdetakse kriitilise voolu ava abil, võib alternatiivina punkti 8.1.8.5.5 alapunkti a menetlusele kasutada propaani abil kontrollimiseks järgmist menetlust:
i) perioodiliseks HC proovivõtuks ühendatakse puhtad kogumisvahendid, näiteks vakumeeritud kotid;
ii) HC mõõteseadmeid käitatakse vastavalt seadme tootja juhistele;
iii) kui on ette nähtud lahjendusõhu HC taustkontsentratsiooni arvestava korrektsiooni tegemine, mõõdetakse ja registreeritakse lahjendusõhu HC taustaväärtus;
iv) kõik integraatorid nullitakse;
v) C3H8 võrdlusballooni sisul lastakse voolata valitud vooluhulga juures;
vi) alustatakse proovivõttu ning kõik vooluhulgaintegraatorid käivitatakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et HC kontsentratsioon on stabiilne;
vii) ballooni sisul lastakse voolata, kuni on voolanud piisavalt C3H8-t, et tagada võrdlus-C3H8 ja mõõdetud C3H8 täpne kvantifitseerimine;
viii) kõik integraatorid peatatakse;
ix) C3H8 võrdlusballoon suletakse.
8.1.8.5.6. Propaani abil tehtud kontrolli hindamine
Katsejärgne menetlus viiakse läbi järgmiselt:
a) kui kasutati perioodilist proovivõttu, analüüsitakse perioodilisi proove nii kiiresti kui võimalik;
b) pärast HC analüüsimist tehakse saastet ja tausta arvestav korrektsioon;
c) C3H8 kogumass arvutatakse CVSi ja HC andmete põhjal, nagu on kirjeldatud VII lisas, kasutades HC efektiivse molaarmassi M HC asemel C3H8 molaarmassi M C3H8;
d) kui kasutatakse võrdlusmassi (gravimeetriline meetod), määratakse balloonis oleva propaani kaal kindlaks ± 0,5 % täpsusega ja C3H8 võrdlusmass määratakse, lahutades tühja ballooni massi propaaniga täidetud ballooni massist. Kui kasutatakse kriitilise voolu ava (voolu mõõdetakse kriitilise voolu ava abil), määratakse propaani mass vooluhulga korrutamisel katse ajaga;
e) C3H8 võrdlusmass lahutatakse arvutatud massist. Kui erinevus jääb ± 3,0 % piiresse võrdlusmassist, on CVS kontrolli läbinud.
8.1.8.5.7. Tahkete osakeste teise astme lahjendussüsteemi kontrollimine
Kui propaani abil kontrollimist tuleb korrata, et kontrollida tahkete osakeste teise astme lahjendussüsteemi, tehakse seda vastavalt järgmisele alapunktides a–d kirjeldatud menetlusele:
a) HC proovivõtusüsteem konfigureeritakse võtma proove perioodilise proovivõtu seadme kogumisvahendi (näiteks tahkete osakeste filter) asukoha lähedalt. Kui absoluutne rõhk selles asukohas on HC proovi võtmiseks liiga madal, võib HC proovi võtta perioodilise proovivõtu seadme pumba väljalaskeavast. Pumba väljalaskeavast proovi võtmisel tuleb olla ettevaatlik, sest perioodilise proovivõtu seadmest allavoolu esinev pumba leke, mis muul juhul on vastuvõetav, põhjustab propaani abil teostava kontrolli valenurjumise;
b) propaani abil tehtavat kontrolli korratakse käesolevas punktis kirjeldatud viisil, kuid HC proov võetakse perioodilise proovivõtu seadmest;
c) arvutatakse C3H8 mass, võttes arvesse perioodilise proovivõtu seadme teise astme lahjendust;
d) C3H8 võrdlusmass lahutatakse arvutatud massist. Kui erinevus jääb ± 5 % piiresse võrdlusmassist, on perioodilise proovivõtu seade kontrolli läbinud. Kui ei, võetakse korrigeerivaid meetmeid.
8.1.8.5.8. Proovi kuivati kontrollimine
Kui proovi kuivati väljavooluava juures kasutatakse kastepunkti pidevaks jälgimiseks niiskusandurit, ei viida kõnealust kontrolli läbi, kuni on tagatud, et kuivati väljavooluava niiskus on väiksem kui summutava mõju, segava toime ja kompenseerimise kontrollides kasutatavad miinimumväärtused.
a) Kui gaasiproovist vee eemaldamiseks kasutatakse proovi kuivatit, nagu on lubatud punktis 9.3.2.3.1, siis termojahuti puhul kontrollitakse selle toimivust paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid. Osmootsete membraankuivatite toimivust kontrollitakse paigaldamisel, pärast suuremaid hooldustöid ja 35 päeva jooksul enne katsetamist.
b) Vesi võib takistada analüsaatori võimet mõõta huvipakkuvat heitgaasikomponenti nõuetekohaselt ning seega eemaldatakse teatud juhtudel vesi gaasiproovist enne, kui see jõuab analüsaatorisse. Näiteks võib vesi avaldada põrkelise summutamise tõttu kemoluminestsentsdetektori NOx-näidule negatiivset segavat toimet, CO-le sarnase näidu tõttu aga avaldada NDIR-analüsaatorile positiivset segavat toimet.
c) Proovi kuivati peab kastepunkti Tdew ja absoluutse rõhu p total puhul vastama punkti 9.3.2.3.1 spetsifikatsioonidele osmootsest membraankuivatist või jahutist allavoolu.
d) Proovi kuivati toimivuse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist kontrollimenetlust või töötatakse hea inseneritava kohaselt välja sellest erinev meetod:
i) vajalike ühenduste loomiseks kasutatakse polütetrafluoroetüleen- (PTFE) või roostevabast terasest torusid;
ii) N2 või puhastatud õhku niisutatakse, mullitades seda läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee, mis niisutab kõnealuse gaasi heitgaasi proovivõtul eeldatava kõrgeima proovi-kastepunktini;
iii) niisutatud gaas sisestatakse proovi kuivatist ülesvoolu;
iv) niisutatud gaasi temperatuur anumast allavoolu peab püsima vähemalt 5 °C üle oma kastepunkti;
v) niisutatud gaasi kastepunkti T dew ja rõhku p total mõõdetakse proovi kuivati sissevooluavale võimalikult lähedal, et kontrollida, kas kastepunkt on heiteproovi võtmise käigus eeldatav kõrgeim kastepunkt;
vi) niisutatud gaasi kastepunkti T dew ja rõhku p total mõõdetakse proovi kuivati väljavooluavale võimalikult lähedal;
vii) proovi kuivati on kontrolli edukalt läbinud, kui käesoleva punkti alapunkti d alajaotise vi kohase mõõtmise tulemus on väiksem kui punktis 9.3.2.3.1 sätestatud proovi kuivati spetsifikatsioonile vastav kastepunkt pluss 2 °C, või kui alapunkti d alajaotise vi kohane molaarsus on väiksem kui proovi kuivati vastavad spetsifikatsioonid, pluss 0,002 mol/mol või 0,2 mahuprotsenti. Kõnealuse kontrolli puhul tuleb märkida, et proovi kastepunkti väljendatakse absoluutse temperatuurina kelvinites.
8.1.8.6. Osavoolahjendusega tahkete osakeste ja sellega seotud lahjendamata heitgaasi mõõtmise süsteemide korrapärane kalibreerimine
8.1.8.6.1. Nõuded vooluhulkade vahe mõõtmiseks
Osavoolahjendussüsteemide korral tuleb lahjendamata heitgaasi proportsionaalse proovi saamiseks pöörata proovivoolu qm p täpsusele erilist tähelepanu siis, kui seda ei mõõdeta otse, vaid määratakse vooluhulkade vahe mõõtmise kaudu valemi (6–20) abil:
qm p = qm dew – qm dw |
(6–20) |
kus
qm p |
on heitgaasiproovi massivooluhulk osavoolahjendussüsteemi sisenemisel |
qm dw |
on lahjendusõhu massivooluhulk (niiskes gaasis) |
qm dew |
on niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulk |
Sel juhul peab erinevuse maksimaalne viga olema selline, et qm p määramise täpsus on ± 5 %, juhul kui lahjendusaste on alla 15. Seda saab arvutada kõigi mõõteseadmete vigade ruutkeskmise abil.
Suuruse q mp piisav täpsus saavutatakse ühega järgmistest meetoditest:
a) qm dew ja qm dw absoluutne täpsus on ± 0,2 %, mis lahjendusastme 15 korral tagab qm p täpsuse ≤ 5 %. Suuremate lahjendusastmete korral ilmnevad suuremad vead;
b) qm dw kalibreeritakse qm dew suhtes selliselt, et saavutatakse qm p sama täpsus kui meetodi a korral. Üksikasju vt punktist 8.1.8.6.2;
c) q mp täpsus leitakse kaudselt lahjendusastme täpsuse alusel, mis määratakse märgistusgaasi, näiteks CO2 abil. Nõutav on meetodiga a samaväärne q mp mõõtetäpsus;
d) qm dew ja qm dw absoluutne täpsus on ± 2 % skaala lõppväärtusest, qm dew ja qm dw vahe maksimumviga on 0,2 % piires ning lineaarsusviga on ± 0,2 % suurimast katse ajal saadud qm dew väärtusest.
8.1.8.6.2. Vooluhulkade vahe mõõteseadme kalibreerimine
Osavoolahjendussüsteemi, mis peab võimaldama võtta lahjendamata heitgaasi proportsionaalse proovi, tuleb korrapäraselt kalibreerida täpse vooluhulgamõõturiga, mis vastab rahvusvahelistele ja/või riiklikele standarditele. Vooluhulgamõõtur või voolumõõteseadmestik tuleb kalibreerida vastavalt ühele järgmistest menetlustest, nii et tunnelisse sisenev proovi vooluhulk qm p vastaks punkti 8.1.8.6.1. täpsusnõuetele:
a) qm dw vooluhulgamõõtur ühendatakse järjestikku qm dew vooluhulgamõõturiga, nende kahe vooluhulgamõõturi vahe kalibreeritakse vähemalt 5 seadepunktis vooluväärtustega, mis paiknevad ühtlaselt katses kasutatava väikseima qm dw väärtuse ja katses kasutatava qm dew väärtuse vahel. Lahjendustunneli kasutamisest võib loobuda;
b) kalibreeritud massivooluseade ühendatakse järjestikku qm dew vooluhulgamõõturiga ning kontrollitakse täpsust katses kasutatava väärtuse suhtes. Kalibreeritud voolumõõteseade ühendatakse järjestikku qm dw vooluhulgamõõturiga ning täpsust kontrollitakse vähemalt viie seadeväärtuse suhtes, mis vastavad lahjendusastmete vahemikule 3–15, vastavalt katses kasutatava qm dew väärtusele.
c) ülekandetoru TL (vt joonis 6.7) ühendatakse väljalaskesüsteemist lahti ja ülekandetoruga ühendatakse qm p mõõtmiseks sobiva mõõtepiirkonnaga kalibreeritud voolumõõteseade. qm dew väärtus tuleb seadistada katses kasutatavale väärtusele vastavaks ja qm dw tuleb seadistada järjestikuliselt vähemalt viiele väärtusele, mis vastavad lahjendusastme vahemikule 3–15. Teise võimalusena võib ette näha eraldi kalibreerimisvoo, mis läheb tunnelist mööda, kuid puhul koguvoog ja lahjendusõhu voog, mis lastakse läbi vastavate mõõturite, peab olema selline nagu tegelikus katses;
d) märgistusgaas juhitakse heitesüsteemi ülekandetorusse TL. See märgistusgaas võib olla heitgaasi komponent, näiteks CO2 või NOx. Pärast tunnelis lahjendamist mõõdetakse märgistusgaasikomponendi sisaldus. Seda tehakse viie lahjendusastme kohta vahemikus 3–15. Proovivoolu täpsus määratakse lahjendusastme r d põhjal valemi (6–21) abil:
qm p = qm dew/r d |
(6–21) |
qm p täpsuse tagamiseks võetakse arvesse gaasianalüsaatorite täpsust.
8.1.8.6.3. Erinõuded vooluhulkade vahe mõõtmisel
Tungivalt soovitatakse läbi viia süsiniku vooluhulga kontrollimine, kasutades tegelikku heitgaasi, et tuvastada mõõtmise ja reguleerimisega seotud probleeme ja kontrollida osavoosüsteemi nõuetekohast toimimist. Süsiniku vooluhulka tuleks kontrollida vähemalt iga kord, kui paigaldatakse uus mootor või muudetakse midagi olulist katsekambri konfiguratsioonis.
Mootorit käitatakse pöördemomendi koormuse ja pöörlemissageduse tippväärtusel või mõnes muus püsirežiimis, mille puhul eraldub 5 % või enam CO2. Osavoolahjendusega proovivõtusüsteemi käitatakse lahjendusteguri ligikaudsel väärtusel 15:1.
Kui kontrollitakse süsinikuvoolu, kohaldatakse VII lisa 2. liidet. Süsiniku vooluhulgad arvutatakse vastavalt VII lisa 2. liites esitatud valemitele. Erinevus kõikide süsiniku vooluhulkade väärtustes ei tohi ületada 5 %.
8.1.8.6.3.1. Katse-eelne kontroll
Katse-eelne kontroll tehakse 2 tunni jooksul enne katset järgmisel viisil.
Vooluhulgamõõturite täpsust kontrollitakse samal meetodil kui kalibreerimisel (vt punkt 8.1.8.6.2) vähemalt kahes punktis, sealhulgas qm dw vooluväärtused, mis vastavad lahjendusastmele vahemikus 5–15 katses kasutatava qm dew väärtuse puhul.
Juhul kui punktis 8.1.8.6.2 kirjeldatud kalibreerimismenetluse tulemuste põhjal saab tõendada, et vooluhulgamõõturi kalibreering püsib pikema aja jooksul stabiilne, võib katse-eelse kontrolli ära jätta.
8.1.8.6.3.2. Ülekandeaja määramine
Süsteemi seadistus peab ülekandeaja hindamisel olema sama kui katse käigus mõõtmiste tegemisel. Käesoleva lisa 5. liite punktis 2.4. ja joonisel 6–11 määratletud ülekandeaeg määratakse kindlaks järgmise meetodi abil.
Sõltumatu võrdluseks kasutatav vooluhulgamõõtur, millel on proovi vooluhulga jaoks sobiv mõõtepiirkond, ühendatakse järjestikku proovivõtturiga viimase vahetus läheduses. Selle vooluhulgamõõturi ülekandeaeg peab olema väiksem kui 100 ms reaktsiooniaja mõõtmisel kasutatava vooluhulga sammu kohta ja selle voolutakistus peab olema piisavalt väike, et mitte mõjutada osavoolahjendussüsteemi dünaamilist toimimist vastavalt heale inseneritavale. Heitgaasivoolu (või õhuvoolu, kui heitgaasivool saadakse arvutamise teel) muudetakse osavoolahjendussüsteemi sisendis sammhaaval väheselt voolult vähemalt 90 %ni skaala lõppväärtusest. Sammhaaval muutmise käivitusseade peab olema sama, mida kasutatakse tegelikus katses eelreguleerimise käivitamiseks. Heitgaasivoo sammu käivitav signaal ja vooluhulgamõõturi reageering salvestatakse sagedusega vähemalt 10 Hz.
Nende andmete põhjal määratakse kindlaks osavoolahjendussüsteemi ülekandeaeg, mis on aeg sammu käivitava signaali algusest kuni 50 %ni vooluhulgamõõturi reageeringust. Samamoodi määratakse kindlaks qmp signaali (st osavoolahjendussüsteemi sisenev heitgaasiproovi vooluhulk) ja qmew,i signaali (st niiske heitgaasiproovi massivooluhulk heitgaasi vooluhulgamõõturist) ülekandeaeg. Neid signaale kasutatakse regressioonanalüüsis, mis tehakse iga katse järel (vt punkt 8.2.1.2).
Arvutust korratakse vähemalt iga viie vooluhulga suurenemisele ja vähenemisele vastava signaali kohta ning leitakse keskmine tulemus. Sellest väärtusest lahutatakse võrdlus-vooluhulgamõõturi sisemine ülekandeaeg (< 100 ms). Kui eelkontroll on nõutav, kohaldatakse osavoolahjendussüsteemi eelväärtust vastavalt punktile 8.2.1.2.
8.1.8.7. Vaakumipoole lekkekontroll
8.1.8.7.1. Kohaldamisala ja sagedus
Proovivõtusüsteemi paigaldamisel, pärast suuremaid hooldustöid, nagu eelfiltrite vahetused, ja 8 tunni jooksul enne iga töötsükli toiminguteseeria alustamist tuleb ühe käesolevas jaos kirjeldatud lekkekatse abil kontrollida, et süsteemil ei esineks olulisi vaakumipoole lekkeid. CVSi lahjendussüsteemi täisvooluosa puhul ei ole vaja kõnealust kontrolli läbi viia.
8.1.8.7.2. Mõõtepõhimõtted
Lekke võib avastada, kui nullvoolu ajal mõõdetakse väike voolukogus, kui avastatakse, et teadaoleva kontsentratsiooniga võrdlusgaasi kontsentratsioon on vähenenud proovivõtusüsteemi vaakumipoolest läbi voolamisel, või kui mõõtmisel avastatakse, et teatud hõrendusastmega vaakumisüsteemis on rõhk suurenenud.
8.1.8.7.3. Väikese vooluhulgaga lekkekatse
Proovivõtusüsteemi katsetatakse väikese vooluhulga korral lekete suhtes järgmiselt:
a) süsteemi proovivõtturi ots suletakse ühega järgmistest toimingutest:
i) proovivõtturi ots suletakse korgi või kattega;
ii) ülekandetoru eemaldatakse proovivõtturilt ja ülekandetoru suletakse korgi või kattega;
iii) lekkekindel ventiil proovivõtturi ja ülekandetoru vahel suletakse;
b) käivitatakse kõik vaakumpumbad. Pärast stabiliseerumist kontrollitakse, kas vooluhulk läbi proovivõtusüsteemi vaakumipoole on väiksem kui 0,5 % süsteemi tavapärasest süsteemi osa läbivast vooluhulgast. Analüsaatori tüüpilise vooluhulga ja möödavooluhulga võib saada hindamise teel süsteemi tavapärasel kasutusel esineva vooluhulga lähendusväärtusena.
8.1.8.7.4. Lekkekatse võrdlusgaasi lahjenemise mõõtmise teel
Selles katses võib kasutada mis tahes gaasianalüsaatorit. FID kasutamisel tehakse korrektsioon proovivõtusüsteemi HC-saaste arvestamiseks vastavalt VII lisa jagudele 2 ja 3, milles käsitletakse HC määramist. Eksitavate tulemuste vältimiseks kasutatakse üksnes analüsaatoreid, mille korduvus selles katses kasutatava võrdlusgaasi kontsentratsiooni puhul on 0,5 % või parem. Vaakumipoole lekkekontroll viiakse läbi järgmiselt:
a) gaasianalüsaator valmistatakse ette nagu heitekatse puhul;
b) analüsaatori porti sisestatakse võrdlusgaasi ning kontrollitakse, kas võrdlusgaasi mõõdetud kontsentratsioon jääb eeldatava mõõtetäpsuse ja korduvuse piiresse;
c) võrdlusgaasi ülevool suunatakse proovisüsteemi ühte järgmisse asukohta:
i) proovivõtturi ots;
ii) ülekandetoru eemaldatakse proovivõtturi ühenduskohast ja võrdlusgaasi ülevool suunatakse ülekandetoru avatud otsale;
iii) kolmekäiguline ventiil, mis on paigaldatud järjestikku proovivõtturi ja selle ülekandetoru vahele;
d) kontrollitakse, kas mõõdetud võrdlusgaasi ülevoolu kontsentratsioon on ± 0,5 % võrdlusgaasi kontsentratsioonist. Oodatust väiksem mõõdetud väärtus osutab lekkele, kuid oodatust suurem väärtus võib osutada probleemile võrdlusgaasiga või analüsaatori endaga. Oodatust suurem mõõdetud väärtus ei osuta lekkele.
8.1.8.7.5. Vaakumi kaol põhinev lekkekatse
Selle katse tegemiseks vähendatakse rõhku proovivõtusüsteemi vaakumipoolel ning jälgitakse seal tekitatud hõrenduse kadumist. Selle katse tegemiseks tuleb teada proovivõtusüsteemi vaakumipoole mahtu täpsusega ± 10 % selle tegelikust mahust. Samuti tuleb selles katses kasutada punktide 8.1 ja 9.4 spetsifikatsioonidele vastavaid mõõteseadmeid.
Vaakumi kaol põhinev lekkekatse viiakse läbi järgmiselt:
a) süsteemi proovivõtturi ots suletakse võimalikult proovivõtturi ava lähedalt ühega järgmistest toimingutest:
i) proovivõtturi ots suletakse korgi või kattega;
ii) ülekandetoru eemaldatakse proovivõtturilt ja suletakse korgi või kattega;
iii) lekkekindel ventiil proovivõtturi ja ülekandetoru vahel suletakse;
b) käivitatakse kõik vaakumpumbad. Tekitatakse hõrendus, mis vastab tavapärastele töötingimustele. Proovivõtukottide puhul soovitatakse proovivõtukott kaks korda järjest tühjaks pumbata, et minimeerida õhutaskuid;
c) proovivõtupumbad lülitatakse välja ja süsteem suletakse. Süsteemi jäänud gaasi maht ja soovi korral ka süsteemi absoluutne temperatuur mõõdetakse ja registreeritakse. Antakse piisavalt aega stabiliseerumiseks ning selleks, et 0,5 % leke põhjustaks rõhumuutuse, mis on vähemalt kümme korda suurem kui rõhuanduri eraldusvõime. Rõhk ja soovi korral ka temperatuur registreeritakse uuesti;
d) lekke vooluhulk arvutatakse, lähtudes eeldusest, et tühjakspumbatud koti maht on null, ja lähtudes proovivõtusüsteemi mahu, alg- ja lõpprõhu, vajaduse korral alg- ja lõpptemperatuuri ja kulunud aja teadaolevatest väärtustest. Valemi (6–22) abil kontrollitakse, kas vaakumi kaol põhineva lekke vooluhulk on väiksem kui 0,5 % süsteemis tavapärase kasutuse korral esinevast vooluhulgast:
|
(6-22) |
kus
qV leak |
on vaakumi kaol põhinev lekke vooluhulk [mol/s] |
V vac |
on proovivõtusüsteemi vaakumipoole geomeetriline maht [m3] |
R |
on universaalne gaasikonstant [J/(mol·K)] |
p 2 |
on vaakumipoole absoluutne rõhk ajal t 2 [Pa] |
T 2 |
on vaakumipoole absoluutne temperatuur ajal t 2 [K] |
p 1 |
on vaakumipoole absoluutne rõhk ajal t 1 [Pa] |
T 1 |
on vaakumipoole absoluutne temperatuur ajal t 1 [K] |
t 2 |
on vaakumi kaol põhineva lekkekatse lõpetamise aeg [s] |
t 1 |
on vaakumi kaol põhineva lekkekatse alustamise aeg [s] |
8.1.9. CO ja CO2 mõõtmine
8.1.9.1. H2O segava toime kontrollimine CO2 NDIR analüsaatorite puhul
8.1.9.1.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui CO2 mõõdetakse NDIR-analüsaatoriga, kontrollitakse H2O segava toime ulatust pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid.
8.1.9.1.2. Mõõtepõhimõtted
H2O võib segavalt mõjutada NDIR-analüsaatori CO2 näitu. Kui NDIR analüsaator kasutab kompensatsioonialgoritme, milles sellise segava mõju kontrollimiseks kasutatakse muude gaaside mõõtetulemusi, tehakse kõnealused mõõtmised samal ajal, et katsetada kompensatsioonialgoritme analüsaatorile mõjuva segava toime kontrollimise ajal.
8.1.9.1.3. Süsteemile esitatavad nõuded
CO2 NDIR-analüsaatori puhul peab H2O segav toime jääma vahemikku 0,0 ± 0,4 mmol/mol (eeldatavast keskmisest CO2 kontsentratsioonist).
8.1.9.1.4. Menetlus
Segavat toimet kontrollitakse järgmiselt:
a) CO2 NDIR-analüsaator käivitatakse, seda käitatakse, see nullitakse ning selle mõõteulatus määratakse samamoodi nagu enne heitekatset;
b) katsegaasi niisutatakse, lastes punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele vastaval nullõhul mullitada läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee. Kui proov ei läbi kuivatit, tuleb reguleerida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui katse ajal maksimaalselt eeldatakse. Kui proov läbib katse ajal kuivati, tuleb reguleerida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui on ette nähtud punktis 9.3.2.3.1;
c) niisutatud katsegaasi temperatuur peab anumast allavoolu püsima vähemalt 5 °K üle oma kastepunkti;
d) niisutatud katsegaas sisestatakse proovivõtusüsteemi. Kui katses kasutatakse proovi kuivatit, võib niisutatud katsegaasi sisestada sellest allavoolu;
e) vee molaarsust x H2O niisutatud katsegaasis mõõdetakse analüsaatori sisselaskeavale võimalikult lähedal. Näiteks mõõdetakse x H2O arvutamiseks kastepunkt T dew ja absoluutne rõhk p total;
f) kondenseerumise vältimiseks ülekandetorudes, liitmikes või ventiilides x H2O mõõtmise kohast kuni analüsaatorini järgitakse head inseneritava;
g) oodatakse analüsaatori näidu stabiliseerumist. Stabiliseerumisaeg sisaldab ka aega, mis on vajalik ülekandetoru läbipuhumiseks ja analüsaatori näidu saamiseks;
h) sel ajal kui analüsaator mõõdab proovi kontsentratsiooni, registreeritakse 30 sekundi proovivõtuandmed. Arvutatakse nende andmete aritmeetiline keskmine. Analüsaator on läbinud segava toime kontrolli, kui see väärtus jääb vahemikku 0,0 ± 0,4 mmol/mol.
8.1.9.2. H2O ja CO2 segava toime kontrollimine CO NDIR-analüsaatorite puhul
8.1.9.2.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui CO mõõdetakse NDIR-analüsaatoriga, kontrollitakse H2O ja CO2 segava toime ulatust pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid.
8.1.9.2.2. Mõõtepõhimõtted
H2O-l ja CO2-l võib olla positiivne segav toime NDIR-analüsaatorile, mis põhjustab CO-le sarnase näidu andmist. Kui NDIR-analüsaator kasutab kompensatsioonialgoritme, milles sellise segava mõju kontrollimiseks kasutatakse muude gaaside mõõtetulemusi, tehakse kõnealused mõõtmised samal ajal, et katsetada kompensatsioonialgoritme analüsaatorile mõjuva segava toime kontrollimise ajal.
8.1.9.2.3. Süsteemile esitatavad nõuded
H2O ja CO2 kombineeritud segav toime CO NDIR-analüsaatorile peab jääma ± 2 % piiresse CO eeldatavast keskmisest kontsentratsioonist.
8.1.9.2.4. Menetlus
Segavat toimet kontrollitakse järgmiselt:
a) CO NDIR-analüsaator käivitatakse, seda käitatakse, see nullitakse ning selle mõõteulatus määratakse samamoodi nagu enne heitekatset;
b) CO2 katsegaas niisutatakse, lastes CO2 võrdlusgaasil mullitada läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee. Kui proov ei läbi kuivatit, tuleb reguleerida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui katse ajal maksimaalselt eeldatakse. Kui proov läbib katse ajal kuivati, tuleb reguleerida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui on ette nähtud punktis 9.3.2.3.1.1. Kasutatakse vähemalt nii suurt CO2 võrdlusgaasi kontsentratsiooni, nagu katse ajal maksimaalselt eeldatakse;
c) niisutatud CO2 katsegaas sisestatakse proovivõtusüsteemi. Kui katses kasutatakse proovi kuivatit, võib niisutatud CO2 katsegaasi sisestada sellest allavoolu;
d) vee molaarsust x H2O niisutatud katsegaasis mõõdetakse analüsaatori sisselaskeavale võimalikult lähedal. Näiteks mõõdetakse x H2O arvutamiseks kastepunkt T dew ja absoluutne rõhk p total;
e) kondenseerumise vältimiseks ülekandetorudes, liitmikes või ventiilides x H2O mõõtmise kohast kuni analüsaatorini järgitakse head inseneritava;
f) oodatakse analüsaatori näidu stabiliseerumist;
g) sel ajal kui analüsaator mõõdab proovi kontsentratsiooni, registreeritakse selle väljundit 30 sekundi jooksul. Arvutatakse nende andmete aritmeetiline keskmine;
h) analüsaator on läbinud segava toime kontrolli, kui käesoleva punkti alapunkti g tulemus jääb punkti 8.1.9.2.3 tolerantsi piiresse;
i) CO2 ja H2O segava toime kontrolli võib teha ka eraldi. Kui kasutatud CO2 ja H2O tase on kõrgem kui katse ajal maksimaalselt eeldatav tase, tuleb kõiki täheldatud segava toime väärtusi vähendada, korrutades täheldatud segava toime väärtuse eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja katse ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Segava toime eraldi kontrollimistel saadud H2O kontsentratsioone (H2O sisaldus kuni kõige vähem 0,025 mol/mol), mis on väiksemad kui katse ajal eeldatavad suurimad väärtused, võib kasutada, kuid siis suurendatakse H2O täheldatud segavat toimet, korrutades täheldatud segava toime väärtused H2O eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja katse ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Mõlema kohandatud segava toime väärtuse summa peab jääma punktis 8.1.9.2.3 sätestatud tolerantsi piiresse.
8.1.10. Süsivesinike mõõtmised
8.1.10.1. FID optimeerimine ja kontrollimine
8.1.10.1.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kõigi leekionisatsioondetektoritega (FID) analüsaatorite puhul kalibreeritakse FID esmasel paigaldamisel. Vajadusel korratakse kalibreerimist vastavalt heale inseneritavale. HC mõõtmisel kasutatava FID puhul tehakse järgmised toimingud:
a) FID näit erinevate süsivesinike puhul optimeeritakse pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid. FID propüleeni ja tolueeni näit peab propaani suhtes olema vahemikus 0,9–1,1;
b) FID metaani (CH4) kalibreerimistegur määratakse pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja pärast suuremaid hooldustöid, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.10.1.4;
c) metaani (CH4) näitu kontrollitakse 185 päeva jooksul enne katsetamist.
8.1.10.1.2. Kalibreerimine
Kalibreerimismenetlus töötatakse välja vastavalt heale inseneritavale; näiteks menetlus, mis põhineb FID analüsaatori tootja juhistel ja FID kalibreerimise soovituslikul sagedusel. FID tuleb kalibreerida, kasutades C3H8 kalibreerimisgaase, mis vastavad punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidele. Kalibreerimine toimub süsinikekvivalendi 1 (C1) alusel.
8.1.10.1.3. HC FID näidu optimeerimine
See menetlus kehtib üksnes nende FID analüsaatorite suhtes, mis mõõdavad HC-d.
a) Seadme esmasel kasutuselevõtul ja elementaarsel tööpuhusel reguleerimisel järgitakse seadme tootja nõudeid ja head inseneritava, kasutades FID kütust ja nullõhku. Kuumutatud FID peab olema oma nõutava töötemperatuuri vahemikus. FID näit optimeeritakse nii, et see vastaks süsivesinike kalibreerimistegurite ja hapniku segava toime määramise katse nõuetele kooskõlas punkti 8.1.10.1.1 alapunktiga a ja punktiga 8.1.10.2 kõige tavapärasemas heitekatse ajal eeldatavas analüsaatori mõõtevahemikus. Analüsaatori kõrgemat mõõtevahemikku võib FID täpseks optimeerimiseks kasutada seadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt, kui analüsaatori tavapärane mõõtevahemik on madalam kui seadme tootja ettenähtud minimaalne optimeerimisvahemik.
b) Kuumutatud FID peab olema oma nõutava töötemperatuuri vahemikus. FID näit optimeeritakse kõige tavapärasemale katse ajal eeldatavale analüsaatori vahemikule. Pärast kütuse- ja õhuvooluhulga reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse võrdlusgaas.
c) Optimeerimiseks sooritatakse sammud i–iv või läbitakse seadme tootja poolt ette nähtud menetlus. Optimeerimiseks võib soovi korral kasutada SAE dokumendis nr 770141 kirjeldatud menetlusi;
i) teatavale kütuse vooluhulgale vastav näit määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi näitude vahe põhjal;
ii) kütuse vooluhulka reguleeritakse astmeliselt tootja spetsifikatsioonist üles- ja allapoole. Võrdlus- ja nullgaasi näidud kõnealuste kütusevooluhulkade juures registreeritakse;
iii) võrdlus- ja nullgaasi näitude vahe esitatakse graafiliselt ning kütuse vooluhulk reguleeritakse vastavalt kõvera sellele osale, mis vastab rikkamale segule. See on vooluhulga algseadistus, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt optimeerida sõltuvalt süsivesinike kalibreerimisteguritest ja hapniku segava toime kontrolli tulemusest kooskõlas punkti 8.1.10.1.1 alapunktiga a ja punktiga 8.1.10.2;
iv) kui hapniku interferents või süsivesinike kalibreerimistegurid ei vasta järgmistele spetsifikatsioonidele, tuleb õhuvoolu reguleerida astmeliselt tootja spetsifikatsioonides esitatud väärtustest suuremaks ja väiksemaks, korrates iga vooluhulga puhul punkti 8.1.10.1.1 alapunktis a ja punktis 8.1.10.2 kirjeldatud samme.
d) Määratakse FID kütuse ja põletusõhu optimaalne vooluhulk ja/või rõhk, neist võetakse proovid ning need registreeritakse hilisemaks kasutamiseks.
8.1.10.1.4. HC FID CH4 kalibreerimisteguri määramine
Et FID analüsaatorite näit CH4 ja C3H8 puhul on üldjuhul erinev, tuleb pärast FID optimeerimist määrata iga HC FID analüsaatori kalibreerimistegur CH4 jaoks RF CH4[THC-FID]. Uusimat käesoleva punkti kohaselt mõõdetud RF CH4[THC-FID] kasutatakse HC määramise arvutustes, mida on kirjeldatud VII lisa 2. jaos (massipõhine arvutus) või VII lisa 3. jaos (molaarsuspõhine arvutus), et kompenseerida CH4 reaktsiooni. RF CH4[THC-FID] määratakse järgmiselt:
a) analüsaatori mõõtepiirkonna määramiseks enne heitekatset valitakse C3H8 võrdlusgaasi kontsentratsioon. Valitakse üksnes võrdlusgaasid, mis vastavad punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele, ning C3H8 kontsentratsioon registreeritakse;
b) valitakse CH4 võrdlusgaas, mis vastab punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele, ning gaasi CH4 kontsentratsioon registreeritakse;
c) FID analüsaatorit käitatakse vastavalt tootja juhistele;
d) kinnitatakse, et FID analüsaator on kalibreeritud C3H8 abil. Kalibreeritakse süsinikekvivalendi 1 (C1) alusel;
e) FID nullitakse heitekatses kasutatava nullgaasiga;
f) FID mõõteulatus määratakse valitud C3H8-võrdlusgaasiga;
g) punkti b kohaselt valitud CH4 võrdlusgaas sisestatakse FID analüsaatori prooviavasse;
h) analüsaatori näit stabiliseeritakse. Stabiliseerumisaeg võib sisaldada ka analüsaatori läbipuhumise aega ja selle näidu saamiseks kuluvat aega;
i) sel ajal, kui analüsaator mõõdab CH4 kontsentratsiooni, registreeritakse selle väljundit 30 sekundi jooksul ja arvutatakse nende andmete aritmeetiline keskmine;
j) mõõdetud keskmine kontsentratsioon jagatakse CH4 kalibreerimisgaasi registreeritud etalonkontsentratsiooniga. Tulemus on FID analüsaatori CH4 kalibreerimistegur RF CH4[THC-FID].
8.1.10.1.5. HC FID metaani (CH4) näidu kontrollimine
Kui punkti 8.1.10.1.4 kohane RF CH4[THC-FID] väärtus on ± 5,0 % piires selle uusimast varem määratud väärtusest, on HC FID metaani näidu kontrolli läbinud.
a) Esmalt kontrollitakse, et FID kütuse, põletusõhu ja proovi rõhk ja/või vooluhulk oleksid kõik ± 0,5 % piires oma viimasest varasemast registreeritud väärtusest, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.10.1.3. Kui neid vooluhulkasid tuleb kohandada, määratakse uus RF CH4[THC-FID] väärtus, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.10.1.4. Tuleks kontrollida, et määratud RF CH4[THC-FID] väärtus jääks punktis 8.1.10.1.5 sätestatud tolerantsi piiresse;
b) kui RF CH4[THC-FID] ei ole punktis 8.1.10.1.5 sätestatud tolerantsi piires, tuleb FID näit uuesti optimeerida, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.10.1.3;
c) määratakse uus RF CH4[THC-FID], nagu on kirjeldatud punktis 8.1.10.1.4. Seda uut RF CH4[THC-FID] kasutatakse HC arvutustes, mida on kirjeldatud VII lisa 2. jaos (massipõhine arvutus) või VII lisa 3. jaos (molaarsuspõhine arvutus).
8.1.10.2. Mittestöhhiomeetriline lahjendamata heitgaasi FID O2 segava toime kontrollimine
8.1.10.2.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui FID analüsaatoreid kasutatakse lahjendamata heitgaasi mõõtmistel, kontrollitakse FID O2 segavat toimet esmasel paigaldamisel ja pärast suuremaid hooldustöid.
8.1.10.2.2. Mõõtepõhimõtted
O2 kontsentratsiooni muutused lahjendamata heitgaasis võivad mõjutada FID näitu, muutes FID leegi temperatuuri. Selle kontrollimiseks optimeeritakse FID kütuse, põletusõhu ja proovi vooluhulka. FID toimivust kontrollitakse FID-le heitekatse ajal mõju avaldava O2 segava toime kompenseerimise algoritmide abil.
8.1.10.2.3. Süsteemile esitatavad nõuded
Iga katses kasutatav FID analüsaator peab vastama käesoleva osa menetluse kohasele FID O2 segava toime kontrollile.
8.1.10.2.4. Menetlus
FID O2 segav toime määratakse järgmiselt, võttes arvesse, et selle kontrolli jaoks vajalike gaasikontsentratsioonide saamiseks võib kasutada ühte või mitut gaasijaoturit:
a) valitakse kolm võrdlusetalongaasi, mis vastavad punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele ja sisaldavad C3H8 kontsentratsioonis, mida kasutatakse analüsaatorite mõõtepiirkonna määramiseks enne heitekatset. Mittemetaansete süsivesinike eraldajaga varustatud ning CH4-ga kalibreeritud FID analüsaatorite jaoks valitakse CH4 võrdlus-etalongaasid. Kolme täitegaasi kontsentratsioonid valitakse nii, et O2 ja N2 kontsentratsioonid vastavad väikseimale, suurimale ja vahepealsele katse ajal eeldatavale O2 kontsentratsioonile. Nõuet kasutada keskmist O2 kontsentratsiooni ei ole vaja täita, kui FID on kalibreeritud võrdlusgaasiga, mille täitegaasiks on keskmises eeldatavas kontsentratsioonis hapnik;
b) kinnitatakse, et FID analüsaator vastab kõigile punkti 8.1.10.1 spetsifikatsioonidele;
c) FID analüsaator käivitatakse ja seda käitatakse nii, nagu enne heitekatset. Olenemata FID põleti õhuallikast katse ajal, kasutatakse selle kontrollimise puhul FID põleti õhuallikana nullõhku;
d) analüsaator nullitakse;
e) analüsaatori mõõteulatus määratakse, kasutades heitekatse ajal kasutatud võrdlusgaasi;
f) nullnäitu kontrollitakse nullgaasiga, mida kasutati heitekatse ajal. Kontrolli jätkatakse, kui proovivõtuandmete keskmine nullnäit on 30 sekundi jooksul ± 0,5 % piires käesoleva punkti alapunkti e kohaselt kasutatud võrdlusetalonväärtusest; vastasel juhul alustatakse menetlust uuesti käesoleva punkti alapunktist d;
g) analüsaatori näitu kontrollitakse võrdlusgaasiga, mille O2 kontsentratsioon on väikseim katse ajal eeldatav kontsentratsioon. Stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine näit 30 sekundi jooksul registreeritakse väärtusena x O2minHC;
h) FID analüsaatori nullnäitu kontrollitakse nullgaasiga, mida kasutati heitekatse ajal. Järgmine toiming sooritatakse siis, kui stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine nullnäit on 30 sekundi jooksul ± 0,5 % piires käesoleva punkti alapunkti e kohaselt kasutatud võrdlusetalonväärtusest; vastasel juhul alustatakse menetlust uuesti käesoleva punkti alapunktist d;
i) analüsaatori näitu kontrollitakse võrdlusgaasiga, mille O2 kontsentratsioon on keskmine katse ajal eeldatav kontsentratsioon. Stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine näit 30 sekundi jooksul registreeritakse väärtusena x O2avgHC;
j) FID analüsaatori nullnäitu kontrollitakse nullgaasiga, mida kasutati heitekatse ajal. Järgmine toiming sooritatakse siis, kui stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine nullnäit on 30 sekundi jooksul ± 0,5 % piires käesoleva punkti alapunkti e kohaselt kasutatud võrdlusetalonväärtusest; vastasel juhul alustatakse menetlust uuesti käesoleva punkti alapunktist d;
k) analüsaatori näitu kontrollitakse võrdlusgaasiga, mille O2 kontsentratsioon on suurim katse ajal eeldatav kontsentratsioon. Stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine näit 30 sekundi jooksul registreeritakse väärtusena x O2maxHC;
l) FID analüsaatori nullnäitu kontrollitakse nullgaasiga, mida kasutati heitekatse ajal. Järgmine toiming sooritatakse siis, kui stabiliseeritud proovivõtuandmete keskmine nullnäit on 30 sekundi jooksul ± 0,5 % piires käesoleva punkti alapunkti e kohaselt kasutatud võrdlusetalonväärtusest; vastasel juhul alustatakse menetlust uuesti käesoleva punkti alapunktist d;
m) arvutatakse protsendierinevus väärtuse x O2maxHC ja selle etalongaasi kontsentratsiooni vahel. Arvutatakse protsendierinevus väärtuse x O2avgHC ja selle etalongaasi kontsentratsiooni vahel. Arvutatakse protsendierinevus väärtuse x O2minHC ja selle etalongaasi kontsentratsiooni vahel. Leitakse nende kolme väärtuse maksimaalne protsendierinevus. See näitab O2 segavat toimet;
n) kui O2 segav toime jääb ± 3 % piiresse, on FID O2 segava toime kontrolli läbinud; vastasel juhul tuleb puuduse kõrvaldamiseks teha üks või mitu järgmist toimingut:
i) kontrolli tuleb korrata, et selgitada välja, kas menetluse käigus on tehtud viga;
ii) heitekatseks valitakse null- ja võrdlusgaasid, milles O2 kontsentratsioon on suurem või väiksem, ning kontrolli korratakse;
iii) FID põletusõhu, kütuse ja proovi vooluhulka reguleeritakse. Olgu märgitud, et kui neid vooluhulkasid THC FID puhul reguleeritakse, et läbida O2 segava toime kontroll, lähtestatakse RF CH4 järgmiseks RF CH4 kontrolliks. Pärast reguleerimist korratakse O2 segava toime kontrolli ja määratakse RF CH4;
iv) FID parandatakse või asendatakse ning O2 segava toime kontrolli korratakse.
8.1.10.3. Mittemetaansete süsivesinike eraldaja läbivooluosa (reserveeritud)
8.1.11. NOx mõõtmised
8.1.11.1. Kemoluminestentsdetektori CO2 ja H2O summutava mõju kontrollimine
8.1.11.1.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui NOx mõõtmiseks kasutatakse kemoluminestsentsdetektorit (CLD), kontrollitakse H2O ja CO2 summutavat mõju pärast CLD paigaldamist ja suuremaid hooldustöid.
8.1.11.1.2. Mõõtepõhimõtted
H2O ja CO2 võivad avaldada CLD NOx-näidule negatiivset segavat toimet põrkelise summutuse tõttu, mis takistab kemoluminestsentsreageeringut, mida CLD kasutab NOx avastamiseks. Selle menetluse ja punkti 8.1.11.2.3 arvutustega määratakse summutus ja mastaabitakse summutuse tulemused H2O suurima molaarsuseni ja CO2 suurima kontsentratsioonini, mida heitekatse ajal eeldatakse. Kui CLD analüsaatoris kasutatakse summutuse kompenseerimiseks algoritmi, mis eeldab H2O ja/või CO2 mõõteseadmete kasutamist, peavad summutustaseme hindamisel mõõteseadmed olema aktiivsed ja kompensatsioonialgoritm kasutusel.
8.1.11.1.3. Süsteemile esitatavad nõuded
Lahjendatud heitgaasis mõõtmisel ei tohi CLD analüsaator ületada kombineeritud H2O ja CO2 summutavat mõju ± 2 %. Lahjendamata heitgaasis mõõtmisel ei tohi CLD analüsaator ületada kombineeritud H2O ja CO2 summutavat mõju ± 2,5 %. Kombineeritud summutav mõju on punkti 8.1.11.1.4 kohaselt määratud CO2 summutava mõju ja punkti 8.1.11.1.5 kohaselt määratud H2O summutava mõju summa. Kui need nõuded ei ole täidetud, võetakse korrigeerivaid meetmeid, st analüsaator parandatakse või asendatakse. Enne heitekatsete tegemist kontrollitakse, kas analüsaatori nõuetekohane toimimine on korrigeerivate meetmetega taastatud.
8.1.11.1.4. CO2 summutava mõju kontrollimine
CO2 summutava mõju võib määrata kas järgmisel meetodil või seadme tootja ettenähtud meetodil, kasutades gaasijaoturit, mis segab binaarseid võrdlusgaase lahjendava nullgaasiga ning vastab punkti 9.4.5.6 spetsifikatsioonidele, või töötatakse heale inseneritavale tuginedes välja teistsugune meetod:
a) vajalike ühenduste loomiseks kasutatakse PTFE- või roostevabast terasest torusid;
b) gaasijaotur konfigureeritakse nii, et teineteisega segatakse enam-vähem võrdne kogus võrdlus- ja lahjendusgaasi;
c) kui CLD analüsaatoril on töörežiim, milles see avastab üksnes NO-d, mitte kõiki lämmastikoksiide NOx, käitatakse CLD analüsaatorit üksnes NO-d avastaval režiimil;
d) kasutatakse punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele vastavat CO2 võrdlusgaasi, mille kontsentratsioon on ligikaudu kaks korda suurem kui heitekatse ajal eeldatav suurim CO2 kontsentratsioon;
e) kasutatakse punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele vastavat NO võrdlusgaasi, mille kontsentratsioon on ligikaudu kaks korda suurem kui heitekatse ajal eeldatav suurim NO kontsentratsioon. Täpse kontrollimise tagamiseks võib seadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt kasutada suuremat kontsentratsiooni, kui eeldatav NO kontsentratsioon on väiksem kui seadme tootja ettenähtud madalaim kontrollivahemik;
f) CLD analüsaator nullitakse ja määratakse selle mõõteulatus. CLD analüsaatori mõõteulatus määratakse käesoleva punkti alapunktis e sätestatud NO võrdlusgaasiga gaasijaoturi kaudu. NO võrdlusgaas sisestatakse gaasijaoturi võrdlusgaasi sisselaskeavasse; nullgaas sisestatakse gaasijaoturi lahjenduse sisselaskeavasse; kasutatakse sama nominaalset segamissuhet, mis valiti käesoleva punkti alapunktis b; ning CLD analüsaatori mõõteulatuse määramiseks kasutatakse gaasijaoturi NO väljundkontsentratsiooni. Täpse gaasijaotuse tagamiseks korrigeeritakse vajadusel gaasi omadusi;
g) CO2 võrdlusgaas sisestatakse gaasijaoturi võrdlusgaasi sisselaskeavasse;
h) NO võrdlusgaas sisestatakse gaasijaoturi lahjendusgaasi sisselaskeavasse;
i) samal ajal kui NO ja CO2 voolavad läbi gaasijaoturi, stabiliseeritakse gaasijaoturi väljund. Määratakse gaasijaoturist väljuva CO2 kontsentratsioon, korrigeerides gaasi täpse jaotuse tagamiseks vajadusel gaasi omadusi. See kontsentratsioon x CO2act registreeritakse ja seda kasutatakse summutuse arvutustes punktis 8.1.11.2.3. Gaasijaoturi alternatiivina võib kasutada mõnda muud lihtsat gaasisegamisseadet. Sel juhul määratakse CO2 kontsentratsioon analüsaatoriga. Kui koos lihtsa gaasisegamisseadmega kasutatakse NDIRi, peab see vastama käesoleva osa nõuetele ning selle mõõteulatus määratakse käesoleva punkti alapunkti d kohase CO2 võrdlusgaasiga. NDIR analüsaatori lineaarsust tuleb eelnevalt kontrollida kogu mõõtepiirkonna ulatuses kuni kahekordses suurimas katse jooksul eeldatavas CO2 kontsentratsioonis;
j) NO kontsentratsiooni mõõdetakse CLD analüsaatoriga gaasijaoturist allavoolu. Oodatakse analüsaatori näidu stabiliseerumist. Stabiliseerumiseks vajalik aeg võib sisaldada aega, mis on vajalik ülekandetoru läbipuhumiseks ja analüsaatori näidu saamiseks. Sel ajal kui analüsaator mõõdab proovi kontsentratsiooni, registreeritakse selle väljundit 30 sekundi jooksul. Nende andmete põhjal arvutatakse kontsentratsiooni aritmeetiline keskmine x NOmeas. x NOmeas väärtus registreeritakse ja seda kasutatakse summutuse arvutustes punktis 8.1.11.2.3;
k) tegelik NO kontsentratsioon x NOact arvutatakse gaasijaoturi väljalaskeava juures ning see põhineb võrdlusgaasi kontsentratsioonidel ja väärtusel x CO2act vastavalt valemile (6–24). Arvutatud väärtust kasutatakse summutava mõju kontrolli arvutustes valemis (6–23);
l) punktide 8.1.11.1.4. ja 8.1.11.1.5. kohaselt registreeritud väärtusi kasutatakse summutuse arvutustes, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.11.2.3.
8.1.11.1.5. H2O summutava mõju kontrollimine
H2O summutava mõju määramiseks võib kasutada järgmist meetodit või seadme tootja ettenähtud meetodit või võib head inseneritava järgides töötada välja teistsuguse meetodi:
a) vajalike ühenduste loomiseks kasutatakse PTFE- või roostevabast terasest torusid;
b) kui CLD analüsaatoril on töörežiim, milles see avastab üksnes NO-d, mitte kõiki lämmastikoksiide NOx, käitatakse CLD analüsaatorit üksnes NO-d avastaval režiimil;
c) kasutatakse punkti 9.5.1 spetsifikatsioonidele vastavat NO võrdlusgaasi, mille kontsentratsioon on ligikaudu sama kui heitekatse ajal eeldatav suurim kontsentratsioon. Täpse kontrollimise tagamiseks võib seadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt kasutada suuremat kontsentratsiooni, kui eeldatav NO kontsentratsioon on väiksem kui seadme tootja ettenähtud madalaim kontrollivahemik;
d) CLD analüsaator nullitakse ja määratakse selle mõõteulatus. CLD analüsaatori mõõteulatus määratakse käesoleva punkti alapunktis c osutatud NO võrdlusgaasiga, võrdlusgaasi kontsentratsioon registreeritakse väärtusena x NOdry ning seda kasutatakse punktis 8.1.11.2.3 summutava mõju kontrollimise arvutustes;
e) NO võrdlusgaasi niisutatakse, lastes sel mullitada läbi tihendatud anumas oleva destilleeritud vee. Kui niisutatud NO võrdlusgaasi proov ei läbi selles kontrollkatses proovi kuivatit, reguleeritakse anuma temperatuuri, et saavutada H2O tase, mis vastab ligikaudu katse ajal eeldatavale suurimale H2O molaarsusele. Kui niisutatud NO võrdlusgaasi proov ei läbi proovi kuivatit, mastaabitakse H2O summutav mõju punkti 8.1.11.2.3 summutava mõju arvutustega katse ajal eeldatava suurima H2O molaarsuseni. Kui niisutatud NO võrdlusgaasi proov läbib selles kontrollkatses proovi kuivati, tuleb reguleerida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui on ette nähtud punktis 9.3.2.3.1. Sel juhul ei mastaabita H2O mõõdetud summutavat mõju punkti 8.1.11.2.3 summutava mõju kontrollimise arvutustega;
f) niisutatud NO katsegaas sisestatakse proovivõtusüsteemi. Selle võib sisestada heitekatses kasutatavast proovi kuivatist üles- või allavoolu. Sisestamiskohast olenevalt valitakse vastav käesoleva punkti alapunkti e kohane arvutusmeetod. Tuleb märkida, et proovi kuivati peab vastama punkti 8.1.8.5.8 kohasele proovi kuivati vastavuskontrollile;
g) mõõdetakse H2O molaarsus niisutatud NO võrdlusgaasis. Kui kasutatakse proovi kuivatit, mõõdetakse H2O molaarsus x H2Omeas niisutatud NO võrdlusgaasis proovi kuivatist allavoolu. Väärtust x H2Omeas on soovitatav mõõta CLD analüsaatori sisselaskeavale võimalikult lähedal. x H2Omeas võib arvutada kastepunkti T dew ja absoluutse rõhu p total mõõtmiste põhjal;
h) kondenseerumise vältimiseks ülekandetorudes, liitmikes või ventiilides x H2Omeas mõõtmise kohast kuni analüsaatorini järgitakse head inseneritava. Soovitatav on koostada süsteem nii, et ülekandetorude, liitmike ja ventiilide seinatemperatuurid oleksid x H2Omeas mõõtmise kohast kuni analüsaatorini vähemalt 5 K kõrgemad kui gaasiproovi kastepunkt selles kohas;
i) niisutatud NO võrdlusgaasi kontsentratsiooni mõõdetakse CLD analüsaatoriga. Oodatakse analüsaatori näidu stabiliseerumist. Stabiliseerumiseks vajalik aeg võib sisaldada aega, mis on vajalik ülekandetoru läbipuhumiseks ja analüsaatori näidu saamiseks. Sel ajal kui analüsaator mõõdab proovi kontsentratsiooni, registreeritakse selle väljundit 30 sekundi jooksul. Nende andmete põhjal arvutatakse kontsentratsiooni aritmeetiline keskmine x NOwet. x NOwet väärtus registreeritakse ja seda kasutatakse summutuse arvutustes punktis 8.1.11.2.3.
8.1.11.2. CLD summutuse kontrollimise arvutused
CLD summutuse kontrollimise arvutused tehakse käesoleva punkti kirjelduse kohaselt.
8.1.11.2.1. Katse ajal eeldatav vee sisaldus
Hinnatakse suurimat heitekatse ajal eeldatavat vee molaarsust x H2Oexp. See hinnang antakse kohas, kus niisutatud NO võrdlusgaas punkti 8.1.11.1.5 alapunkti f kohaselt sisestatakse. Vee suurima eeldatava molaarsuse hindamisel arvestatakse põletusõhu, kütuse põlemissaaduste ja lahjendusõhu (kui seda kasutatakse) suurimat eeldatavat veesisaldust. Kui niisutatud NO võrdlusgaas sisestatakse kontrollkatse ajal proovivõtusüsteemi proovi kuivatist ülesvoolu, ei ole vaja hinnata suurimat eeldatavat vee molaarsust ning väärtus x H2Oexp seatakse võrdseks väärtusega x H2Omeas.
8.1.11.2.2. Katse ajal eeldatav CO2 sisaldus
Hinnatakse heitekatse ajal eeldatavat suurimat CO2 kontsentratsiooni x CO2exp. See hinnang antakse proovivõtusüsteemi selles kohas, kus segatud NO ja CO2 võrdlusgaasid punkti 8.1.11.1.4 alapunkti j kohaselt süsteemi sisestatakse. CO2 suurima eeldatava molaarsuse hindamisel arvestatakse põletusõhu, kütuse põlemissaaduste ja lahjendusõhu (kui seda kasutatakse) suurimat eeldatavat CO2-sisaldust.
8.1.11.2.3. Kombineeritud H2O ja CO2 summutava mõju arvutused
Kombineeritud H2O ja CO2 summutav mõju arvutatakse valemi (6–23) põhjal:
|
(6-23) |
kus:
quench = |
CLD summutuse suurus |
x NOdry |
on punkti 8.1.11.1.5 alapunkti d kohaselt mõõdetud NO kontsentratsioon barbotöörist ülesvoolu |
x NOwet |
on punkti 8.1.11.1.5 alapunkti i kohaselt mõõdetud NO kontsentratsioon barbotöörist allavoolu |
x H2Oexp |
on suurim heitekatse ajal eeldatav vee molaarsus vastavalt punktile 8.1.11.2.1 |
x H2Omeas |
on suurim heitekatse ajal eeldatav vee molaarsus vastavalt punkti 8.1.11.1.5 alapunktile g |
x NOmeas |
on NO mõõdetud kontsentratsioon, kui NO võrdlusgaas on segatud CO2 võrdlusgaasiga vastavalt punkti 8.1.11.1.4 alapunktile j |
x NOact |
on NO tegelik kontsentratsioon, kui NO võrdlusgaas on segatud CO2 võrdlusgaasiga vastavalt punkti 8.1.11.1.4 alapunktile k, arvutatuna valemi (6–24) järgi |
x CO2exp |
on suurim heitekatse ajal eeldatav CO2 kontsentratsioon vastavalt punktile 8.1.11.2.2 |
x CO2act |
on CO2 tegelik kontsentratsioon, kui NO võrdlusgaas on segatud CO2 võrdlusgaasiga vastavalt punkti 8.1.11.1.4 alapunktile i |
|
(6–24) |
kus:
x NOspan |
on NO võrdlusgaasi kontsentratsioon gaasijaoturisse sisenemisel vastavalt punkti 8.1.11.1.4 alapunktile e |
x CO2span |
on CO2 võrdlusgaasi kontsentratsioon gaasijaoturisse sisenemisel vastavalt punkti 8.1.11.1.4 alapunktile d |
8.1.11.3. NDUV analüsaatori HC ja H2O segava toime kontrollimine
8.1.11.3.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui NOx mõõdetakse NDUV analüsaatoriga, kontrollitakse H2O ja süsivesinike segava toime ulatust pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid.
8.1.11.3.2. Mõõtepõhimõtted
Süsivesinikud ja H2O võivad tekitada NDUV analüsaatorile positiivset interferentsi ning põhjustada samasuguse reaktsiooni kui NOx. Kui NDUV analüsaatoris kasutatakse kompenseerimiseks algoritme, kus segava toime kontroll toimub muude gaaside mõõtmistulemuste põhjal, siis tuleb sellised mõõtmised algoritmide testimiseks läbi viia samal ajal analüsaatorile avaldatava segava toime kontrollimisega.
8.1.11.3.3. Süsteemile esitatavad nõuded
H2O ja HC kombineeritud segav toime NOx NDUV analüsaatori suhtes peab jääma ± 2 % piiresse NOx keskmisest kontsentratsioonist.
8.1.11.3.4. Menetlus
Segavat toimet kontrollitakse järgmiselt:
a) NOx NDUV analüsaator käivitatakse, seda juhitakse, nullitakse ja mõõteulatus määratakse vastavalt mõõteseadme tootja juhistele.
b) Selliseks kontrolliks on soovitav kasutada mootori heitgaase. NOx koguse määramiseks heitgaasis kasutatakse punkti 9.4 spetsifikatsioonidele vastavat CLDd. CLD näitu kasutatakse võrdlusväärtusena. Heitgaasis mõõdetakse ka HC-d, kasutades punkti 9.4 spetsifikatsioonidele vastavat FID analüsaatorit. FID näitu kasutatakse süsivesinike sisalduse võrdlusväärtusena.
c) Kui katses kasutatakse proovi kuivatit, sisestatakse mootori heitgaas NDUV analüsaatorisse sellest ülesvoolu.
d) Oodatakse analüsaatori näidu stabiliseerumist. Stabiliseerumiseks vajalik aeg võib sisaldada aega, mis on vajalik ülekandetoru läbipuhumiseks ja analüsaatori näidu saamiseks.
e) Sel ajal kui kõik analüsaatorid mõõdavad proovis kontsentratsiooni, registreeritakse 30 sekundi jooksul proovivõtuandmeid ja arvutatakse kolme analüsaatori näitude aritmeetilised keskmised.
f) CLD keskmine lahutatakse NDUV keskmisest.
g) See erinevus korrutatakse keskmise eeldatava HC kontsentratsiooni ja kontrollimise ajal mõõdetud HC kontsentratsiooni suhtega. Analüsaator on läbinud käesoleva punkti kohase segava toime kontrolli, kui saadud tulemus jääb ± 2 % piiresse standardi kohaselt eeldatavast NOx kontsentratsioonist, nagu ilmneb valemist (6–25):
|
(6–25) |
kus:
|
on CLDga mõõdetud keskmine NOx kontsentratsioon [μmol/mol] või [ppm] |
|
on NDUVga mõõdetud keskmine NOx kontsentratsioon [μmol/mol] või [ppm] |
|
on keskmine mõõdetud HC kontsentratsioon [μmol/mol] või [ppm] |
|
on standardi kohaselt eeldatav keskmine HC kontsentratsioon [μmol/mol] või [ppm] |
|
on standardi kohaselt eeldatav keskmine NOx kontsentratsioon [μmol/mol] või [ppm] |
8.1.11.4. NO2 penetratsioon proovi kuivatis
8.1.11.4.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui NOx mõõteseadmest ülesvoolu kasutatakse proovi kuivatamiseks kuivatit, aga kuivatist ülesvoolu ei kasutata NO2-NO-konverterit, siis tehakse käesolev kontroll NO2 penetratsiooni kohta proovi kuivatis. See kontroll viiakse läbi pärast esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid.
8.1.11.4.2. Mõõtepõhimõtted
Proovi kuivatis eemaldatakse vesi, mis võib NOx määramisel tekitada segavat toimet. Kui jahutusvann ei ole aga nõuetekohaselt kavandatud, võib sellesse jäänud vesi eemaldada proovist NO2. Kui jahutusvanni kasutatakse ilma ülesvoolu asuva NO2-NO-konverterita, võib see seetõttu enne NOx mõõtmist eemaldada proovist NO2.
8.1.11.4.3. Süsteemile esitatavad nõuded
Proovi kuivati peab NO2 suurima eeldatava kontsentratsiooni korral võimaldama määrata vähemalt 95 % NO2 kogusisaldusest.
8.1.11.4.4. Menetlus
Proovi kuivati toimivust kontrollitakse järgmise menetlusega.
a) Seadme seadistamine. Järgitakse analüsaatori ja proovi kuivati tootja antud käivitamis- ja käitamisjuhiseid. Vajadusel justeeritakse analüsaatorit ja proovi kuivatit toimivuse optimeerimiseks;
b) Seadmete seadistamine ja andmete kogumine
i) Kõigi NOx-gaaside analüsaator(id) nullitakse ja nende mõõteulatus määratakse samamoodi nagu enne heitekatset;
ii) valitakse NO2 kalibreerimisgaas (kuiva õhu täitegaas), mille NO2 kontsentratsioon on ligikaudu sama suur kui katse ajal eeldatav suurim kontsentratsioon. Täpse kontrollimise tagamiseks võib seadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt kasutada suuremat kontsentratsiooni, kui eeldatav NO2 kontsentratsioon on väiksem kui seadme tootja ettenähtud madalaim kontrollivahemik;
iii) selle kalibreerimisgaasi ülevool suunatakse gaasi proovivõtusüsteemi proovivõtturile või ülevooluliitmikule. Kõigi NOx-gaaside näitudel lastakse teatud aja jooksul stabiliseeruda, võttes arvesse üksnes ülekandeviivitusi ja seadme näitu;
iv) arvutatakse kõigi NOx-gaaside registreeritud andmete keskmine 30 sekundi jooksul ja see väärtus registreeritakse kui x NOxref;
v) NO2 kalibreerimisgaasi vool katkestatakse;
vi) järgmiseks küllastatakse proovivõtusüsteem sel teel, et kastepunkti temperatuurile 323 K (50 °C) seadistatud kastepunktigeneraatori väljalaskeavast lähtuv ülevool suunatakse gaasi proovivõtusüsteemi proovivõtturile või ülevooluliitmikule. Kastepunktigeneraatori väljalaskeavast võetakse kogu proovivõtusüsteemi ja proovi kuivati ulatuses proovid vähemalt 10 minuti jooksul, kuni proovi kuivati hakkab eeldatavalt eemaldama vett ühtlase kiirusega;
vii) see lülitatakse viivitamata uuesti väärtuse x NOxref määramiseks kasutatud NO2 kalibreerimisgaasi ülevoolule. Kõigi NOx gaaside näitudel lastakse teatud aja jooksul stabiliseeruda, võttes arvesse üksnes ülekandeviivitusi ja seadme näitu; arvutatakse kõigi NOx gaaside registreeritud andmete keskmine 30 sekundi jooksul ja see väärtus registreeritakse kui x NOxmeas;
viii) x NOxmeas korrigeeritakse väärtuseks x NOxdry, võttes aluseks jääkveeauru, mis läbis proovi kuivati selle väljalasketemperatuuri ja -rõhu juures.
c) Toimivuse hindamine. Kui x NOxdry on väiksem kui 95 % x NOxref väärtusest, tuleb proovi kuivati parandada või asendada.
8.1.11.5. NO2-NO-konverteri muundamise kontroll
8.1.11.5.1. Kohaldamisala ja sagedus
Kui NOx määramiseks kasutatakse analüsaatorit, mis mõõdab üksnes NO-d, kasutatakse analüsaatorist ülesvoolu NO2-NO-konverterit. See kontroll peab toimuma pärast konverteri paigaldamist, pärast suuremaid hooldustöid ja 35 päeva jooksul enne heitekatset. Kontrolli korratakse sama sagedusega, et kontrollida, et NO2-NO-konverteri katalüütiline aktiivsus ei ole vähenenud.
8.1.11.5.2. Mõõtepõhimõtted
NO2-NO-konverter võimaldab üksnes NO-d mõõtval analüsaatoril määrata NOx-gaaside kogusisalduse, muundades heitgaasis sisalduva NO2 NO-ks.
8.1.11.5.3. Süsteemile esitatavad nõuded
NO2-NO-konverter peab suurima eeldatava NO2 kontsentratsiooni korral võimaldama määrata vähemalt 95 % NO2 kogusisaldusest.
8.1.11.5.4. Menetlus
NO2-NO-konverteri toimivust kontrollitakse järgmise menetlusega:
a) seadme seadistamiseks järgitakse analüsaatori ja NO2-NO-konverteri tootja antud käivitamis- ja käitamisjuhiseid. Vajadusel justeeritakse analüsaatorit ja konverterit toimivuse optimeerimiseks;
b) osonaatori sisselaskeava ühendatakse nullõhu- või hapnikuallikaga ja selle väljalaskeava ühendatakse ühe kolmeharulise T-liitmiku pordiga. Teise porti sisestatakse NO võrdlusgaas ja viimase pordiga ühendatakse NO2-NO-konverteri sisselaskeava;
c) kontrolli läbiviimisel sooritatakse järgmised toimingud:
i) osonaatori õhk peatatakse ja osonaatori toide lülitatakse välja ning NO2-NO-konverter lülitatakse möödaviigurežiimile (st NO-režiimile). Antakse aega stabiliseerumiseks, võttes arvesse üksnes ülekandeviivitusi ja seadme näitu;
ii) NO- ja nullgaasivoogu reguleeritakse nii, et NO kontsentratsioon analüsaatoris on peaaegu sama kui katse ajal eeldatav suurim NOx kontsentratsioon. Gaasisegu NO2-sisaldus peab olema väiksem kui 5 % NO kontsentratsioonist. NO kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NOref. Täpse kontrollimise tagamiseks võib seadme tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt kasutada suuremat kontsentratsiooni, kui eeldatav NO kontsentratsioon on väiksem kui seadme tootja ettenähtud madalaim kontrollivahemik;
iii) osonaatori O2-varustus lülitatakse sisse ja O2 vooluhulka reguleeritakse nii, et analüsaatori NO-näit on ligikaudu 10 % väiksem kui x NOref. NO kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NO+O2mix;
iv) osonaator lülitatakse sisse ja osooni genereerimise hulka reguleeritakse nii, et analüsaatori mõõdetud NO moodustab ligikaudu 20 % x NOref väärtusest, kuid samal ajal säilib vähemalt 10 % reageerimata NO-d. NO kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NOmeas;
v) NOx analüsaator lülitatakse NOx-režiimile ja mõõdetakse kogu NOx. NOx kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NOxmeas;
vi) osonaator lülitatakse välja, kuid säilitatakse gaasivool läbi süsteemi. NOx analüsaator mõõdab NOx sisaldust NO + O2 segus. NOx kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NOx+O2mix;
vii) O2-varustus lülitatakse välja. NOx analüsaator mõõdab NOx sisaldust algses NO/N2 segus. NOx kontsentratsioon registreeritakse, arvutades analüsaatori proovivõtuandmete keskmise 30 sekundi jooksul, ning see väärtus registreeritakse kui x NOxref; See väärtus ei tohi ületada x NOref väärtust rohkem kui 5 %;
d) toimivuse hindamine. NOx konverteri efektiivsus arvutatakse saadud kontsentratsioonide lisamisega valemisse (6–26):
|
(6–26) |
e) kui tulemus on alla 95 %, tuleb NO2-NO-konverter parandada või asendada.
8.1.12. Tahkete osakeste mõõtmine
8.1.12.1. Tahkete osakeste kaalu ja kaalumisprotsessi kontrollimine
8.1.12.1.1. Kohaldamisala ja sagedus
Käesolevas punktis kirjeldatakse kolme kontrollimenetlust:
a) tahkete osakeste kaalu toimimise sõltumatu kontrollimine 370 päeva jooksul enne filtri kaalumist;
b) kaalu nullimine ja mõõteulatuse määramine 12 tunni jooksul enne filtri kaalumist;
c) kontrollimine, kas võrdlusfiltrite massi määramine enne ja pärast filtri kaalumistsüklit annab tulemuse, mis jääb kehtestatud tolerantsi piiresse.
8.1.12.1.2. Sõltumatu kontroll
Kaalu tootja (või kaalu tootja heakskiidetud esindaja) kontrollib kaalu toimimist 370 päeva jooksul enne katsetamist vastavalt siseauditi menetlustele.
8.1.12.1.3. Nullimine ja mõõteulatuse määramine
Kaalu toimimist kontrollitakse, nullides selle ja määrates selle mõõteulatuse vähemalt ühe kalibreerimisvihiga, kusjuures kasutatavad vihid peavad selle kontrolli tegemiseks vastama punkti 9.5.2 spetsifikatsioonidele. Menetlus tehakse kas käsitsi või automaatselt:
a) käsitsi menetluse puhul on nõutav kasutada kaalu, mis nullitakse ja mille mõõteulatus määratakse vähemalt ühe kalibreerimisvihiga. Kui tavajuhul saadakse keskmised väärtused kaalumisprotsessi kordamisega, et parandada tahkete osakeste mõõtmiste õigsust ja täpsust, järgitakse kaalu toimimise kontrollimiseks sama protsessi;
b) automaatne menetlus tehakse sisemiste kalibreerimisvihtidega, mida kasutatakse kaalu toimimise automaatseks kontrollimiseks. Need sisemised kalibreerimisvihid peavad selle kontrolli läbiviimiseks vastama punkti 9.5.2 spetsifikatsioonidele.
8.1.12.1.4. Võrdlusproovi kaalumine
Kõiki kaalumistsükli ajal saadud massinäitusid kontrollitakse tahkete osakeste võrdlus-proovivõtuvahendite (näiteks filtrid) kaalumisega enne ja pärast kaalumistsüklit. Kaalumistsükkel võib olla nii lühike, kui soovitud, kuid mitte pikem kui 80 tundi, ning see võib hõlmata nii katse-eelseid kui ka -järgseid massinäitusid. Iga tahkete osakeste võrdlus-proovivõtuvahendi järjestikused massi määramised peavad andma sama väärtuse, mis jääb ± 10 μg või ± 10 % piiresse eeldatavast tahkete osakeste kogumassist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui järjestikused tahkete osakeste proovifiltrite kaalumised ei vasta sellele kriteeriumile, tunnistatakse kõik võrdlusfiltrite järjestikuste massi määramiste vahepeal saadud katsefiltrite massinäidud kehtetuks. Neid filtreid võib uuesti kaaluda teises kaalumistsüklis. Kui filter tunnistatakse sobimatuks pärast katset, on katsefaas kehtetu. See kontroll viiakse läbi järgmiselt:
a) vähemalt kahte kasutamata tahkete osakeste proovivõtuvahendit hoitakse tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas. Neid kasutatakse võrdlusalusena. Võrdlusalusena kasutamiseks valitakse samast materjalist ja samas mõõdus kasutamata filtrid;
b) võrdlusproove stabiliseeritakse tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas. Võrdlusproove peetakse stabiliseerituks, kui need on tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas olnud vähemalt 30 minutit ning kui tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond on vastanud punkti 9.3.4.4 spetsifikatsioonidele vähemalt eelnenud 60 minutit;
c) kaalu kasutatakse mitu korda võrdlusprooviga, väärtusi registreerimata;
d) kaal nullitakse ja määratakse selle mõõteulatus. Kaalule asetatakse katsemass (näiteks kalibreerimisviht) ning seejärel see eemaldatakse, tagamaks et kaal saavutab tavapärase stabiliseerumisaja jooksul uuesti aktsepteeritava nullnäidu;
e) kõik võrdlusvahendid (näiteks filtrid) kaalutakse ja nende mass registreeritakse. Kui tavajuhul saadakse keskmised väärtused kaalumisprotsessi kordamisega, et parandada võrdlusvahendite (näiteks filtrid) masside õigsust ja täpsust, järgitakse proovivõtuvahendite (näiteks filtrid) masside keskmiste väärtuste mõõtmisel sama protsessi;
f) registreeritakse kaalumiskeskkonna kastepunkt, ümbritseva õhu temperatuur ja õhurõhk;
g) registreeritud ümbritseva keskkonna tingimusi kasutatakse üleslükkejõu tulemuste korrigeerimiseks, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.13.2. Iga võrdlusvahendi üleslükkejõu suhtes korrigeeritud mass registreeritakse;
h) iga võrdlusvahendi (näiteks filtri) üleslükkejõu suhtes korrigeeritud etalonmass lahutatakse selle eelnevalt mõõdetud ja registreeritud üleslükkejõu suhtes korrigeeritud massist;
i) kui võrdlusfiltri täheldatud mass muutub rohkem, kui on käesolevas punktis lubatud, tunnistatakse kõik pärast võrdlusvahendite (näiteks filtri) viimast edukat kontrollimist teostatud tahkete osakeste massi määramised kehtetuks. Tahkete osakeste võrdlusfiltrid võib jätta arvesse võtmata, kui filtritest ainult ühe mass on muutunud rohkem, kui on lubatud, ning on võimalik selgelt tuvastada selle filtri massi muutumise konkreetne põhjus, mis ei ole mõjutanud muid protsessis kasutatavaid filtreid. Sellistel tingimustel võib kontrolli pidada edukaks. Sel juhul ei võeta saastunud vahendit käesoleva punkti alapunkti j kohasel vastavuse määramisel arvesse, vaid rikutud võrdlusfilter kõrvaldatakse ja asendatakse;
j) kui etalonmass muutub rohkem kui käesolevas punktis 8.1.13.1.4 lubatud, tühistatakse kõik tahkete osakeste mõõtmise tulemused, mis on saadud kahe etalonmasside määramise korra vahel. Kui tahkete osakeste võrdlus-proovivõtuvahend kõrvaldatakse vastavalt käesoleva punkti alapunktile i, peab olema saadaval vähemalt üks punkti 8.1.13.1.4 kriteeriumidele vastav etalonmass. Vastasel juhul tühistatakse kõik tahkete osakeste mõõtmise tulemused, mis on saadud kahe võrdlusvahendite (nt filtrid) masside määramise korra vahel.
8.1.12.2. Tahkete osakeste proovifiltri üleslükkejõudu arvestav korrektsioon
8.1.12.2.1. Üldsätted
Tahkete osakeste proovifiltreid korrigeeritakse neile õhus mõjuva üleslükkejõu suhtes. Üleslükkejõu suhtes korrigeerimine sõltub proovivõtuvahendi tihedusest, õhu tihedusest ning kaalu kalibreerimiseks kasutatud kalibreerimisvihi tihedusest. Üleslükkejõu suhtes korrigeerimisel ei arvestata tahkete osakeste endi üleslükkejõudu, sest tahkete osakeste mass moodustab tavajuhul üksnes 0,01–0,10 % kogumassist. Selle väikese massiosa korrektsioon oleks kõige rohkem 0,010 %. Üleslükkejõu suhtes korrigeeritud väärtused on tahkete osakeste proovide omakaalud. Need üleslükkejõu suhtes korrigeeritud katse-eelse filtrikaalumise väärtused lahutatakse seejärel vastava filtri katsejärgsel kaalumisel saadud tulemustest, mida on korrigeeritud üleslükkejõu suhtes, et määrata kindlaks katse ajal eraldunud tahkete osakeste mass.
8.1.12.2.2. Tahkete osakeste proovifiltri tihedus
Erinevatel tahkete osakeste proovifiltritel on erinevad tihedused. Kasutatakse teadaolevat proovivõtuvahendi tihedust või ühte järgmistest mõne tavalise proovivõtuvahendi tihedustest:
a) PTFEga kaetud borosilikaatklaas: kasutatakse proovivõtuvahendi tihedust 2 300 kg/m3;
b) PTFE-membraanist (kilest) vahend polümetüülpenteenist tugirõngaga, mis moodustab 95 % vahendi massist: kasutatakse proovivõtuvahendi tihedust 920 kg/m3;
c) PTFE-membraanist (kilest) vahend PTFEst tugirõngaga: kasutatakse proovivõtuvahendi tihedust 2 144 kg/m3.
8.1.12.2.3. Õhutihedus
Et tahkete osakeste kaalukeskkonda hoitakse rangelt reguleerituna ümbritseva õhu temperatuuri 295 ± 1 K (22 ± 1 °C) ja kastepunkti 282,5 ± 1 K (9,5 ± 1 °C) juures, on õhutihedus peamiselt õhurõhu funktsioon. Seetõttu on ette nähtud üleslükkejõudu arvestav korrektsioon, mis kujutab endast üksnes õhurõhu funktsiooni.
8.1.12.2.4. Kalibreerimisvihi tihedus
Kasutatakse metallist kalibreerimisvihi materjali teadaolevat tihedust.
8.1.12.2.5. Korrigeerimisarvutused
Tahkete osakeste proovivõtufiltri massi korrigeeritakse üleslükkejõu suhtes valemi (6–27) põhjal:
|
(6-27) |
kus:
m cor |
on tahkete osakeste proovivõtufiltri mass üleslükkejõu suhtes korrigeerituna |
m uncor |
on tahkete osakeste proovivõtufiltri mass ilma üleslükkejõu suhtes korrigeerimata |
ρ air |
on õhu tihedus kaalumiskeskkonnas |
ρ weight |
on kaalu kalibreerimiseks kasutatud vihi tihedus |
ρ media |
on tahkete osakeste proovivõtufiltri tihedus |
ning
|
(6–28) |
kus:
p abs |
on kaalumiskeskkonna absoluutne rõhk |
M mix |
on kaalumiskeskkonna õhu molaarmass |
R |
on universaalne gaasikonstant |
T amb |
on kaalumiskeskkonna absoluutne ümbritseva õhu temperatuur |
8.2. Seadmete kontrollimine enne katset
8.2.1. Perioodilise proovivõtu proportsionaalse vooluhulga reguleerimise ja tahkete osakeste perioodilise proovivõtu väikseima lahjendusastme valideerimine
8.2.1.1. CVSi proportsionaalsuse kriteeriumid
8.2.1.1.1. Proportsionaalne vool
Iga vooluhulgamõõturite paari puhul kasutatakse nende registreeritud proovi- ja koguvooluhulki või nende 1 Hz sammuga keskmisi koos VII lisa 3. liite kohaste statistiliste arvutustega. Määratakse proovi vooluhulga ja koguvooluhulga suhte hinnangu standardviga SEE. Iga katsefaasi puhul tõendatakse, et SEE on keskmisest proovi vooluhulgast 3,5 % või vähem.
8.2.1.1.2. Püsiv vooluhulk
Iga vooluhulgamõõturite paari puhul kasutatakse nende registreeritud proovi- ja koguvooluhulki või nende 1 Hz sammuga keskmisi, tõendamaks, et iga vooluhulk on konstantselt olnud ± 2,5 % piires oma vastavast keskmisest või sihtvooluhulgast. Iga tüüpi mõõturi vastava vooluhulga registreerimise asemel võib kasutada järgmisi võimalusi:
a) kriitilise voolurežiimiga Venturi toru võimalus. Kriitilise voolurežiimiga Venturi torude puhul kasutatakse registreeritud Venturi toru sisselaskeava tingimusi või nende 1 Hz keskmisi. Tuleb tõendada, et voolu tihedus Venturi toru sisselaskeava juures oli iga katsefaasi ajal ± 2,5 % piires keskmisest või sihttihedusest. Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru puhul võib seda tõendada, näidates, et absoluutne temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures on iga katsefaasi ajal olnud püsivalt ± 4 % piires keskmisest või sihttemperatuurist;
b) mahtpumba võimalus. Kasutatakse pumba sisselaskeava tingimusi või nende registreeritud 1 Hz keskmisi. Tuleb tõendada, et voolu tihedus pumba sisselaskeava juures oli iga katsefaasi ajal ± 2,5 % piires keskmisest või sihttihedusest. CVS-pumba puhul võib seda tõendada näidates, et absoluutne temperatuur pumba sisselaskeava juures on iga katsefaasi ajal olnud püsivalt ± 2 % piires keskmisest või sihttemperatuurist.
8.2.1.1.3. Proportsionaalse proovivõtu tõendamine
Iga proportsionaalse perioodilise proovivõtu puhul, näiteks koti või tahkete osakeste filtriga, tuleb tõendada, et proovivõtt on hoitud proportsionaalsena, kasutades üht järgmistest viisidest, võttes arvesse, et võõrväärtustena võib välja jätta kuni 5 % mõõtepunktide koguarvust.
Head inseneritava järgides tuleb tehnilise analüüsiga tõendada, et proportsionaalse vooluhulga reguleerimise süsteemiga tagatakse kindlalt proportsionaalne proovivõtt kõigis katse ajal eeldatavates olukordades. Näiteks CFVsid võib kasutada nii uuritava voo kui ka koguvoo puhul, kui on tõendatud, et neil on alati sama sisselaskerõhk ja -temperatuur ning et need töötavad alati kriitilise voolurežiimi tingimustes.
Mõõdetud või arvutatud vooluhulkasid ja/või märgistusgaasi kontsentratsioone (näiteks CO2) kasutatakse tahkete osakeste perioodilise proovivõtu väikseima lahjendusastme määramiseks katsefaasi jooksul.
8.2.1.2. Osavoolahjendussüsteemi valideerimine
Et juhtida osavoolahjendussüsteemi nii, et võetud lahjendamata heitgaasi proovid oleksid proportsionaalsed, on vaja, et süsteem reageeriks kiiresti; seda näitab osavoolahjendussüsteemi kiirus. Süsteemi ülekandeaeg määratakse punktis 8.1.8.6.3.2 esitatud menetluse kohaselt. Osavoolahjendussüsteemi tegelik juhtimine peab põhinema jooksvatel mõõdetud tingimustel. Kui heitgaasi vooluhulga mõõtmise ja osavoolahjendussüsteemi liidetud ülekandeaeg on ≤ 0,3 s, kasutatakse online-reguleerimist. Kui ülekandeaeg on pikem kui 0,3 s, tuleb kasutada eelnevalt registreeritud katsel põhinevat eelreguleerimist. Sel juhul peab liidetud tõusuaeg olema ≤ 1 s ja liidetud viiteaeg ≤ 10 s. Kogu süsteemi üldine näit seadistatakse nii, et oleks tagatud tahkete osakeste representatiivne proov qm p,i (osavoolahjendussüsteemi sisenev heitgaasiproovi vooluhulk), mis on proportsionaalne heitgaasi massivooluhulgaga. Proportsionaalsuse määramiseks tuleb teha qm p,i ja qm ew,i (niiske heitgaasi massivooluhulk) vahelise seose regressioonanalüüs vähemalt 5 Hz andmehõivesageduse juures ning täidetud peavad olema järgmised kriteeriumid:
a) qm p,i ja qm ew,i vahelise lineaarse regressiooni korrelatsioonikordaja r 2 ei tohi olla väiksem kui 0,95;
b) hinnangu standardviga üleminekul qm p,i väärtuselt qm ew,i väärtusele ei tohi ületada 5 % of qm p maksimumväärtusest;
c) qm p regressioonisirge lõik ei tohi ületada ± 2 % qm p maksimumväärtusest.
Eelkontroll on nõutav, kui tahkete osakeste süsteemi ülekandeaja t 50,P ja heitgaasi massivoolusignaali ülekandeaja t 50,F summa > 0,3 s. Sellisel juhul tuleb teha eelkatse ning kasutada eelkatse heitgaasi massivoolusignaali, et kontrollida proovigaasi voolu tahkete osakeste süsteemi. Osavoolahjendussüsteemi nõuetekohane reguleerimine saavutatakse, kui qm p reguleerimiseks kasutatavat eelkatses määratud qm ew,pre väärtust nihutatakse eelreguleerimisaja t 50,P + t 50,F võrra.
Korrelatsiooni leidmiseks qm p,i ja qm ew,i vahel kasutatakse tegelikus katses saadud andmeid, kusjuures qm ew,i viiakse t 50,F abil ajalisse vastavusse qm p,i-ga (ajalise vastavuse puhul t 50,P väärtust ei arvestata). qm ew and qm p vaheline ajanihe on nende punkti 8.1.8.6.3.2 kohaselt määratud ülekandeaegade vahe.
8.2.2. Gaasianalüsaatori mõõtepiirkonna valideerimine, triivi valideerimine ja korrigeerimine triivi suhtes
8.2.2.1. Mõõtepiirkonna valideerimine
Kui analüsaatorit on katse jooksul mis tahes ajal käitatud rohkem kui 100 % juures selle mõõtepiirkonnast, tehakse järgmised toimingud:
8.2.2.1.1. Perioodiline proovivõtt
Perioodiliseks proovivõtuks analüüsitakse proovi uuesti analüsaatori madalaimas mõõtepiirkonnas, mille juures seadme suurim näit jääb alla 100 %. Tulemus registreeritakse kõige madalamas mõõtepiirkonnas, milles analüsaator töötab kogu katse jooksul alla 100 % oma mõõtepiirkonnast.
8.2.2.1.2. Pidev proovivõtt
Pideva proovivõtu puhul korratakse kogu katset analüsaatori suuruselt järgmises mõõtepiirkonnas. Kui analüsaator töötab jälle rohkem kui 100 % juures oma mõõtepiirkonnast, korratakse katset suuruselt järgmises mõõtepiirkonnas. Katset korratakse seni, kuni analüsaator töötab kogu katse jooksul alati vähem kui 100 % juures oma mõõtepiirkonnast.
8.2.2.2. Triivi valideerimine ja korrigeerimine triivi suhtes
Kui triiv on ± 1 % piires, võib andmeid aktsepteerida kas korrigeerimata või pärast korrigeerimist. Kui triiv on suurem kui ± 1 %, arvutatakse iga saasteaine kohta, millele on kehtestatud pidurdamisest tuleneva heite piirnormid, ja CO2 kohta kaks komplekti pidurdamisest tingitud heite tulemusi või tunnistatakse katse kehtetuks. Esimeste tulemuste arvutamiseks kasutatakse andmeid enne triivi suhtes korrigeerimist, teised tulemused aga arvutatakse, kui kõik andmed on VII lisa punkti 2.6 ja VII lisa 1. liite kohaselt triivi suhtes korrigeeritud. Neid tulemusi võrreldakse ja väljendatakse protsendina korrigeerimata tulemustest. Erinevus pidurdamisest tingitud heite korrigeerimata ja korrigeeritud väärtuste vahel peab jääma ± 4 % piiresse pidurdamisest tingitud heite korrigeerimata väärtusest või vastavast piirnormist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui see nii ei ole, on kogu katse tühine.
8.2.3. Tahkete osakeste proovivõtuvahendite (näiteks filtrid) ettevalmistamine ja omakaalu määramine
Enne heitekatset sooritatakse järgmised toimingud, et valmistada tahkete osakeste proovivõtufiltrid ja seadmed ette tahkete osakeste mõõtmiseks:
8.2.3.1. Perioodilised kontrollid
Tuleb veenduda, et kaal ja tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond on läbinud punkti 8.1.12 kohased perioodilised kontrollid. Võrdlusfiltrit kaalutakse vahetult enne katsefiltrite kaalumist, et saada asjakohane võrdluspunkt (menetluse üksikasju vt punktist 8.1.12.1). Võrdlusfiltrite stabiilsust tuleb kontrollida pärast katsejärgset stabiliseerimisperioodi, vahetult enne katsejärgset kaalumist.
8.2.3.2. Visuaalne kontroll
Kasutamata proovifiltreid kontrollitakse visuaalselt defektide suhtes ja defektsed filtrid kõrvaldatakse.
8.2.3.3. Maandamine
Tahkete osakeste filtreid käsitsetakse elektriliselt maandatud pintsettide või maanduslindiga, nagu on kirjeldatud punktis 9.3.4.
8.2.3.4. Kasutamata proovivõtuvahendid
Kasutamata proovivõtuvahendeid tuleb hoida ühes või mitmes mahutis, mis on asetatud tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonda. Kui filtreid on kasutatud, võib need asetada filtrimagasini alumisse poolde.
8.2.3.5. Stabiliseerimine
Proovivõtuvahendeid stabiliseeritakse tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas. Kasutamata proovivõtuvahendit võib pidada stabiliseerituks, kui see on olnud tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas vähemalt 30 minutit ja selle aja jooksul on tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond vastanud punktis 9.3.4 esitatud spetsifikatsioonidele. Kui aga eeldatav mass on 400 μg või enam, siis tuleb proovivõtuvahendit stabiliseerida vähemalt 60 minutit.
8.2.3.6. Kaalumine
Proovivõtuvahendeid kaalutakse automaatselt või käsitsi, tehes seda järgmiselt:
a) automaatse kaalumise puhul järgitakse proovide kaalumiseks ettevalmistamisel automaatse süsteemi tootja juhiseid; see võib hõlmata proovide asetamist spetsiaalsesse mahutisse;
b) käsitsi kaalumisel järgitakse head inseneritava;
c) soovi korral on lubatud asenduskaalumine (vt punkt 8.2.3.10.);
d) kui filter on kaalutud, asetatakse see uuesti Petri tassi ja kaetakse.
8.2.3.7. Üleslükkejõu suhtes korrigeerimine
Mõõdetud massi korrigeeritakse üleslükkejõu suhtes, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.13.2.
8.2.3.8. Kordamine
Filtri massi mõõtmisi võib korrata, et määrata head inseneritava järgides kindlaks filtri keskmine mass ja välistada keskmise arvutustest võõrväärtused.
8.2.3.9. Omakaalu määramine
Enne kui määratud omakaaluga kasutamata filtrid viiakse proovivõtuks katsekambrisse, laaditakse need puhastesse filtrimagasinidesse ning laaditud filtrimagasinid asetatakse kaetud või tihendatud mahutisse.
8.2.3.10. Asenduskaalumine
Asenduskaalumine on valikuline ning kui seda kasutatakse, tuleb mõõta võrdluskaalu enne ja pärast tahkete osakeste proovivõtuvahendi (nt filter) iga kaalumist. Asenduskaalumine nõuab küll rohkem mõõtmisi, kuid selle puhul korrigeeritakse kaalu nullitriivi ja lineaarsus on vajalik üksnes väikeses mõõtepiirkonnas. See on kõige asjakohasem meetod tahkete osakeste kogumassi mõõtmiseks, kui kogumass jääb alla 0,1 % proovivõtuvahendi massist. See ei pruugi aga olla asjakohane, kui tahkete osakeste kogumass moodustab rohkem kui 1 % proovivõtuvahendi massist. Asenduskaalumise kasutamisel tuleb seda teha nii katse-eelse kui ka -järgse kaalumise puhul. Nii enne kui ka pärast katset tehtava kaalumise puhul kasutatakse ühte ja sama asendusvihti. Kui asendusvihi tihedus on alla 2,0 g/cm3, korrigeeritakse asendusvihi massi üleslükkejõu suhtes. Asenduskaalumise näiteks on järgmised toimingud:
a) kasutatakse elektriliselt maandatud pintsette või maanduslinti, nagu on kirjeldatud punktis 9.3.4.6;
b) enne kui ese asetatakse kaalule, kasutatakse elektrostaatiliste laengute minimeerimiseks staatilist neutraliseerijat, nagu on kirjeldatud punktis 9.3.4.6;
c) valitakse asendusviht, mis vastab punktis 9.5.2 sätestatud kalibreerimisvihtide spetsifikatsioonidele. Asendusviht peab olema ka sama tihedusega nagu viht, mida kasutatakse mikrogrammkaalu kalibreerimiseks, ja peab massilt olema sarnane kasutamata proovivõtuvahendiga (nt filtriga). Filtrite kasutamisel peaks vihi mass olema tüüpilise 47 mm läbimõõduga filtrite puhul ligikaudu 80–100 mg;
d) kaalu stabiilne näit registreeritakse ja seejärel kalibreerimisviht eemaldatakse;
e) kasutamata proovivõtuvahend (näiteks uus filter) kaalutakse, kaalu stabiilne näit registreeritakse ning registreeritakse kaalukeskkonna kastepunkt, ümbritseva õhu temperatuur ja õhurõhk;
f) kalibreerimisviht kaalutakse uuesti ja kaalu stabiilne näit registreeritakse;
g) arvutatakse kalibreerimisvihi vahetult enne ja pärast kasutamata proovivõtuvahendi kaalumist registreeritud kahe näidu aritmeetiline keskmine. See keskmine väärtus lahutatakse kasutamata vahendi näidust ning seejärel liidetakse kalibreerimisvihi sertifikaadil esitatud tegelik kalibreerimisvihi mass. See tulemus registreeritakse. See on kasutamata vahendi omakaal, mida ei ole üleslükkejõu suhtes korrigeeritud;
h) neid asenduskaalumise toiminguid korratakse ülejäänud kasutamata proovivõtuvahendite puhul;
i) kui kaalumine on lõpetatud, järgitakse punktides 8.2.3.7 – 8.2.3.9 antud juhiseid.
8.2.4. Katsejärgne tahkete osakeste proovi konditsioneerimine ja kaalumine
Kasutatud tahkete osakeste proovifiltrid tuleb asetada kaetud või suletud mahutitesse või filtripesad sulgeda, et kaitsta proovifiltreid saastumise eest. Sel viisil kaitstud filtrid pannakse uuesti tahkete osakeste filtrite konditsioneerimiskambrisse või -ruumi. Seejärel tuleb tahkete osakeste proovifiltrid vastavalt konditsioneerida ja kaaluda.
8.2.4.1. Perioodiline kontroll
Tuleb veenduda, et kaalumis- ja tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond on läbinud punkti 8.1.13.1 kohased perioodilised kontrollid. Pärast katsetuste lõpuleviimist asetatakse filtrid tagasi kaalumis- ja tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonda. Kaalumis- ja tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond peab vastama punktis 9.3.4.4 esitatud ümbritsevate tingimuste nõuetele; vastasel juhul hoitakse katsefiltreid kaetuna, kuni on saavutatud nõuetekohased tingimused.
8.2.4.2. Tihendatud anumatest eemaldamine
Tahkete osakeste proovid eemaldatakse tihendatud anumatest tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas. Filtrid võib magasinidest eemaldada enne või pärast stabiliseerimist. Kui filter on magasinist eemaldatud, eraldatakse magasini ülemine ja alumine pool selleks ettenähtud magasinieraldajaga.
8.2.4.3. Elektriline maandamine
Tahkete osakeste proovide käsitsemiseks kasutatakse elektriliselt maandatud pintsette või maanduslinti, nagu on kirjeldatud punktis 9.3.4.5.
8.2.4.4. Visuaalne kontroll
Kogutud tahkete osakeste proove ja filtreid kontrollitakse visuaalselt. Kui näib, et filter või kogutud tahkete osakeste proov on rikutud, või kui tahked osakesed puutuvad kokku muu pinnaga kui filter, ei tohi proovi tahkete osakeste heite määramisel kasutada. Kokkupuutel muu pinnaga tuleb määrdunud pind enne jätkamist puhastada.
8.2.4.5. Tahkete osakeste proovide stabiliseerimine
Tahkete osakeste proovide stabiliseerimiseks asetatakse need proovid ühte või mitmesse mahutisse, mis on avatud punktis 9.3.4.3 kirjeldatud tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnale. Tahkete osakeste proovi võib pidada stabiliseerituks, kui see on olnud tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonnas vähemalt mõne järgmise ajavahemiku vältel ja selle aja jooksul on tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond vastanud punktis 9.3.4.3 esitatud spetsifikatsioonidele:
a) kui tahkete osakeste kogukontsentratsioon filtri pinnal on eeldatavalt suurem kui 0,353 μg/mm2, arvestades 38 mm läbimõõduga filtri pinnasadestiste ala koormuseks 400 μg, hoitakse filtrit enne kaalumist vähemalt 60 minutit stabiliseerimiskeskkonnas;
b) kui tahkete osakeste kogukontsentratsioon filtri pinnal on eeldatavalt väiksem kui 0,353 μg/mm2, hoitakse filtrit enne kaalumist vähemalt 30 minutit stabiliseerimiskeskkonnas;
c) kui katse ajal eeldatav tahkete osakeste kogukontsentratsioon filtri pinnal pole teada, hoitakse filtrit enne kaalumist vähemalt 60 minutit stabiliseerimiskeskkonnas.
8.2.4.6. Filtri katsejärgse massi määramine
Filtri katsejärgse massi määramiseks korratakse punkti 8.2.3 toiminguid (punktid 8.2.3.6.–8.2.3.9).
8.2.4.7. Kogumass
Iga üleslükkejõu suhtes korrigeeritud filtri omakaal lahutatakse selle vastavast üleslükkejõu suhtes korrigeeritud katsejärgsest filtri massist. Tulemuseks saadakse kogumass m total, mida kasutatakse VII lisa kohastes heitearvutustes.
9. Mõõteseadmed
9.1. Veojõustendi spetsifikatsioon
9.1.1. Võlli töö
Kasutatakse veojõustendi, mille omadused on piisavad vajaliku töötsükli teostamiseks ja mis vastab sealhulgas asjakohastele tsükli valideerimise kriteeriumidele. Kasutada võib järgmisi dünamomeetreid:
a) pöörisvool- või vesipiduriga dünamomeetrid;
b) vahelduv- või alalisvooluga töötavad dünamomeetrid;
c) üks dünamomeeter või mitu dünamomeetrit.
9.1.2. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC)
Pöördemomendi mõõtmistel võib kasutada koormusandurit või pöördemomendi mõõturit.
Koormusanduri kasutamisel kantakse pöördemomendi signaal üle mootori teljele ja arvestatakse dünamomeetri inertsi. Mootori tegelik pöördemoment on koormusanduriga mõõdetud pöördemoment pluss piduri inerts korrutatud nurkkiirendusega. Juhtsüsteem peab sellise arvutuse tegema reaalajas.
9.1.3. Mootori abiseadmed
Mootori kütusega varustamiseks, määrimiseks või soojendamiseks, jahutusvedeliku ringlemiseks mootoris või järeltöötlusseadmete käitamiseks vajalike mootori abiseadmete tööd võetakse arvesse ning need seadmed paigaldatakse vastavalt punktile 6.3.
9.1.4. Mootori kinnitusrakised ja jõuülekandevõllide süsteem (NRSh-kategooria)
Kui see on vajalik NRSh-kategooria mootori nõuetekohaseks katsetamiseks, kasutatakse mootori katsestendile kinnitamiseks tootja poolt ette nähtud rakiseid ja jõuülekandevõllide süsteemi, et luua ühendus veojõustendi pöörleva süsteemiga.
9.2. Lahjendusmenetlus (kui see on kohaldatav)
9.2.1. Lahjendusaine tingimused ja taustkontsentratsioonid
Gaasilisi koostisosi võib mõõta lahjendamata või lahjendatuna, samas kui tahkete osakeste mõõtmisel on enamasti nõutav lahjendamine. Lahjendada võib nii täisvoolahjendussüsteemi kui ka osavoolahjendussüsteemi abil. Lahjendamise korral võib heitgaasi lahjendada ümbritseva õhu, sünteetilise õhu või lämmastikuga. Gaasilise heite mõõtmisel peab lahjendusaine temperatuur olema vähemalt 288 K (15 °C). Tahkete osakeste proovivõtul on lahjendusaine temperatuur sätestatud CVSi puhul punktis 9.2.2 ja PFD puhul punktis 9.2.3. Lahjendussüsteemi läbilaskevõime peab olema piisav, et veekondensaat lahjendus- ja proovivõtusüsteemidest täielikult eemaldada. Suure õhuniiskuse korral on lubatud lahjendusõhu kuivatamine enne, kui see siseneb lahjendussüsteemi. Lahjendustunneli seinad võivad olla kuumutatavad või isoleeritud, samuti tunnelist allavoolu asuv põhivootorustik, et vältida vett sisaldavate koostisainete sadestumist gaasifaasist vedelikufaasi („vee kondenseerumine“).
Enne lahjendusaine segamist heitgaasiga võib seda ette valmistada, suurendades või vähendades selle temperatuuri või niiskust. Lahjendusaine koostisosi võib eemaldada, et vähendada nende taustkontsentratsiooni. Koostisosade eemaldamise või taustkontsentratsioonide arvessevõtmise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) lahjendusaine koostisosade kontsentratsiooni võib mõõta ja kompenseerida katse tulemustele avalduvate taustmõjude suhtes. Taustkontsentratsiooni kompenseerimise arvutusi vt VII lisast;
b) gaasiliste või tahkete osakeste taustheite mõõtmisel on lubatud teha punktide 7.2, 9.3 ja 9.4 nõuetes järgmised muudatused:
i) proportsionaalne proovivõtt ei ole nõutav;
ii) võib kasutada mittesoojendatavaid proovivõtusüsteeme;
iii) võib kasutada pidevat proovivõttu, isegi kui lahjendatud heitgaasi puhul kasutatakse perioodilist proovivõttu;
iv) võib kasutada perioodilist proovivõttu, isegi kui lahjendatud heitgaasi puhul kasutatakse pidevat proovivõttu;
c) taustas sisalduvate tahkete osakeste arvessevõtmiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
i) tahkete osakeste eemaldamiseks taustas filtreeritakse lahjendit kõrgefektiivsete mikroosakeste õhufiltritega (HEPA), mille algne kogumisefektiivsus on 99,97 % (vt HEPA-filtri efektiivsusega seotud menetlused artikli 2 lõikes 19);
ii) taustas sisalduvate tahkete osakeste korrigeerimiseks ilma HEPA-filtreerimiseta ei tohi tahkete osakeste taustsisaldus moodustada proovifiltrile kogutud tahkete osakeste netokogusest üle 50 %;
iii) tahkete osakeste netokoguste taustkorrigeerimine HEPA-filtreerimisega on rõhupiiranguteta lubatud.
9.2.2. Täisvoosüsteem
Täisvoolahjendus; püsimahuproovivõtt (CVS). Lahjendamata heitgaasi täisvoog lahjendatakse lahjendustunnelis. Püsiva voolu võib säilitada vooluhulgamõõturi temperatuuri ja rõhu hoidmisega normide piires. Mittepüsiva voolu puhul mõõdetakse voolu otse, et võimaldada proportsionaalset proovivõttu. Süsteem projekteeritakse järgmiselt (vt joonis 6.6):
a) kasutatakse tunnelit, mille sisepind on roostevabast terasest. Kogu lahjendussüsteem maandatakse elektriliselt. Teise võimalusena võib mootorikategooriate puhul, millele ei ole kehtestatud tahkete osakeste massi ega arvu piirnorme, kasutada mittejuhtivaid materjale;
b) heitgaasi vasturõhku ei tohi lahjendusõhu sisselaskesüsteemi abil kunstlikult alandada. Selle koha staatiline rõhk, kust lahjendamata heitgaas sisestatakse tunnelisse, tuleb hoida ± 1,2 kPa piires õhurõhust;
c) segamise hõlbustamiseks sisestatakse heitgaas tunnelisse, suunates selle piki tunneli keskjoont allavoolu; osa lahjendusõhust võib sisestada tunneli sisepinnaga radiaalselt, et minimeerida heitgaasi ja tunneli seinte vastastikust toimet;
d) lahjendusaine. Tahkete osakeste proovivõtuks hoitakse lahjendusaine (ümbritsev õhk, sünteetiline õhk või lämmastik, nagu on osutatud punktis 9.2.1) temperatuur lahjendustunnelisse sisenemise koha vahetus läheduses vahemikus 293–325 K (20–52 °C);
e) Reynoldsi arv Re peab lahjendatud heitgaasivoo puhul olema vähemalt 4 000 , kusjuures Re põhineb lahjendustunneli siseläbimõõdul. Re on määratletud VII lisas. Segunemise piisavust kontrollitakse, liigutades proovivõtturit tunneli läbimõõdu ulatuses vertikaalselt ja horisontaalselt. Kui analüsaatori näit ületab ± 2 % mõõdetud keskmisest kontsentratsioonist, käitatakse CVSi suurema vooluhulgaga või paigaldatakse segunemise parandamiseks segamisplaat või -otsik;
f) ettevalmistused vooluhulga mõõtmiseks. Lahjendatud heitgaasi võib enne selle vooluhulga mõõtmist ette valmistada järgmiselt, tingimusel et seda tehakse kuumutatud süsivesinike või tahkete osakeste proovivõtturitest allavoolu:
i) kasutada võib voolusirgestajaid, pulsatsioonisummuteid või mõlemaid;
ii) kasutada võib filtrit;
iii) temperatuuri reguleerimiseks võib vooluhulgamõõturist ülesvoolu kasutada soojusvahetit, kuid tuleb võtta meetmed vee kondenseerumise vältimiseks;
g) vee kondenseerumine. Vee kondenseerumine sõltub niiskusest, rõhust, temperatuurist ja teiste koostisosade, nagu näiteks väävelhappe kontsentratsioonist. Need parameetrid muutuvad sõltuvalt mootori sisselaskeõhu niiskusest, lahjendusõhu niiskusest, mootori õhu-kütuse suhtest ja kütuse koostisest, kaasa arvatud vesiniku ja väävli kogusest kütuses;
Et tagada mõõdetud kontsentratsioonile vastava voolu mõõtmine, tuleb kas vältida vee kondenseerumist proovivõtturi asukoha ja vooluhulgamõõturi sisselaskeava vahel lahjendustunnelis või lasta veekondensaadil tekkida ning mõõta niiskust vooluhulgamõõturi sisselaskeava juures. Lahjendustunneli seinu ja põhivoo torustikku tunnelist allavoolu võib vee kondenseerumise vältimiseks kuumutada või need isoleerida. Vee kondenseerumist tuleb vältida kogu lahjendustunneli ulatuses. Niiskuse olemasolu korral võivad teatud heitgaasikomponendid lahjeneda või kaduda.
Tahkete osakeste proovivõtuks suunatakse CVSist tulev juba proportsionaalne vool teise astme lahjendussüsteemi (ühte või mitmesse), et saavutada nõutav üldine lahjendusaste, nagu on osutatud joonisel 9.2 ja punktis 9.2.3.2;
h) väikseim üldine lahjendusaste on vahemikus 5:1 kuni 7:1 ja esimeses lahjendusetapis vähemalt 2:1, võttes aluseks mootori heitgaasi suurima vooluhulga katsetsükli või katsefaasi ajal;
i) kogu viibeaeg süsteemis peab olema vahemikus 0,5–5 sekundit, mõõdetuna lahjendi fitripesa(de)sse sisestamise kohast;
j) teise astme lahjendussüsteemi kasutamisel peab selles viibimise aeg olema vähemalt 0,5 sekundit, mõõdetuna teise astme lahjendi filtripesa(de)sse sisestamise kohast.
Tahkete osakeste massi määramiseks on vaja tahkete osakeste proovivõtusüsteemi, tahkete osakeste proovifiltrit, gravimeetrilisi kaalusid ning reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.
Joonis 6.6
Täisvoolahjendussüsteemi proovivõtukonfiguratsioonide näited
9.2.3. Osavoolahjendussüsteem (PFD)
9.2.3.1. Osavoosüsteemi kirjeldus
Osavoosüsteemi skeem on esitatud joonisel 6.7. Tegemist on skemaatilise joonisega, mis näitab proovi eraldamise, lahjendamise ja tahkete osakeste proovi võtmise põhimõtteid. See ei tähenda, et kõik joonisel kirjeldatud komponendid oleksid vajalikud muudes võimalikes proovivõtusüsteemides, mis vastavad proovivõtmise eesmärgile. Muud konfiguratsioonid, mis ei vasta sellele skeemile, on lubatud tingimusel, et need teenivad sama proovide kogumise, lahjendamise ja tahkete osakeste proovivõtu eesmärki. Need peavad vastama muudele kriteeriumidele, näiteks muutuva lahjendusastmega PFD puhul punktile 8.1.8.6. (perioodiline kalibreerimine) ja punktile 8.2.1.2 (valideerimine), konstantse lahjendusega PFD puhul aga punktile 8.1.4.5 ja tabelile 8.2 (lineaarsuse kontroll) ja punktile 8.1.8.5.7 (kontroll).
Nagu joonisel 6.7 näidatud, viiakse lahjendamata heitgaas või esimese astme lahjendatud vool proovivõtturi SP ja ülekandetoru TL kaudu vastavalt kas väljalasketorust EP või püsimahuproovivõtturist CVSi lahjendustunnelisse DT. Tunnelit läbiva voolu koguhulka reguleeritakse vooluhulgaregulaatori ning tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (PSS) proovivõtupumba P abil. Lahjendamata heitgaasi proportsionaalseks proovivõtuks reguleeritakse lahjendusõhu voolu vooluhulgaregulaatoriga FC1, mis võib heitgaasi soovitud jaotumiseks kasutada käsusignaalidena väärtusi qm ew (niiske heitgaasi massivooluhulk) või qm aw (niiske sisselaskeõhu massivooluhulk) ja qm f (kütuse massivooluhulk). Gaasiproovi vool lahjendustunnelisse DT on koguvooluhulga ja lahjendusõhu vooluhulga vahe. Lahjendusõhu vooluhulka mõõdetakse vooluhulga mõõteseadmega FM1, koguvooluhulka tahkete osakeste proovivõtusüsteemi vooluhulgamõõturiga. Lahjendusaste arvutatakse kahe kõnealuse vooluhulga põhjal. Konstantse lahjendusastmega proovivõtul lahjendamata või lahjendatud heitgaasist, võrreldes heitgaasivooluga (näiteks teise astme lahjendus tahkete osakeste proovivõtul), on lahjendusõhu vool tavaliselt konstantne ja seda reguleeritakse vooluhulgaregulaatori FC1 või lahjendusõhu pumba abil.
Lahjendusõhk (välisõhk, sünteetiline õhk või lämmastik) tuleb filtreerida suure efektiivsusega filtri (HEPA) abil.
a |
= |
mootori heitgaas või esimese astme lahjendatud vool |
b |
= |
mittekohustuslik |
c |
= |
tahkete osakeste massi proovivõtt |
Joonise 6.7 komponendid:
DAF |
: |
lahjendusõhu filter |
DT |
: |
lahjendustunnel või teise astme lahjendussüsteem |
EP |
: |
väljalasketoru või esimese astme lahjendussüsteem |
FC1 |
: |
vooluregulaator |
FH |
: |
filtripesa |
FM1 |
: |
vooluhulgamõõtur, mis mõõdab lahjendusõhu vooluhulka |
P |
: |
proovivõtupump |
PSS |
: |
tahkete osakeste massi proovivõtusüsteem |
PTL |
: |
tahkete osakeste ülekandetoru |
SP |
: |
lahjendamata või lahjendatud heitgaasi proovivõttur |
TL |
: |
ülekandetoru |
Üksnes lahjendamata heitgaasi proportsionaalse proovivõtu PFD suhtes kohaldatavad massivooluhulgad:
qm ew |
on niiske heitgaasi massivooluhulk |
qm aw |
on niiske sisselaskeõhu massivooluhulk |
qm f |
on kütuse massivooluhulk |
9.2.3.2. Lahjendamine
Lahjendusaine (ümbritsev õhk, sünteetiline õhk või lämmastik, nagu on osutatud punktis 9.2.1) temperatuuri hoitakse lahjendustunnelisse sisenemise koha vahetus läheduses vahemikus 293–325 K (20–52 °C).
Enne lahjendussüsteemi sisestamist on lubatud lahjendusõhust niiskust eemaldada. Osavoolahjendussüsteem peab olema konstrueeritud selliselt, et mootori heitgaasivoost eraldatakse proportsionaalne lahjendamata heitgaasiproov, ning seega peab see reageerima heitgaasi vooluhulga kõikumistele; samuti peab süsteem sellesse proovi sisestama lahjendusõhu, et saavutada katsefiltril punktis 9.3.3.4.3 sätestatud temperatuur. Seetõttu on eriti tähtis määrata lahjendusaste selliselt, et punkti 8.1.8.6.1. täpsusnõuded oleks täidetud.
Et tagada mõõdetud kontsentratsioonile vastava voolu mõõtmine, tuleb kas vältida vee kondenseerumist proovivõtturi asukoha ja vooluhulgamõõturi sisselaskeava vahel lahjendustunnelis või lasta veekondensaadil tekkida ning mõõta niiskust vooluhulgamõõturi sisselaskeava juures. PFD-süsteemi võib vee kondenseerumise vältimiseks kuumutada või isoleerida. Vee kondenseerumist tuleb vältida kogu lahjendustunneli ulatuses.
Väikseim lahjendusaste on vahemikus 5:1 kuni 7:1, võttes aluseks mootori heitgaasi suurima vooluhulga katsetsükli või -faasi ajal.
Süsteemis viibimise aeg peab olema vahemikus 0,5–5 sekundit, mõõdetuna lahjendusaine fitripesa(de)sse sisestamise kohast.
Tahkete osakeste massi määramiseks on vaja tahkete osakeste proovivõtusüsteemi, tahkete osakeste proovifiltrit, gravimeetrilisi kaalusid ning reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.
9.2.3.3. Kasutatavus
PFDd võib kasutada proportsionaalse lahjendamata heitgaasi proovi võtmiseks mis tahes perioodilisel või pideval tahkete osakeste ja gaasilise heite proovivõtul mis tahes siirdetöötsükli jooksul (NRTC ja LSI-NRTC), mis tahes üksikrežiimi NRSC jooksul või mis tahes astmelise töötsükli jooksul.
Süsteemi võib kasutada ka eelnevalt lahjendatud heitgaasi puhul, kui vool, mis on juba proportsionaalne, on lahjendatud konstantse lahjendusastmega (vt joonis 9.2). Sel viisil teostatakse teise astme lahjendus CVSi tunnelist, et saavutada tahkete osakeste proovivõtuks vajalik üldine lahjendusaste.
9.2.3.4. Kalibreerimine
PFD kalibreerimist lahjendamata heitgaasi proportsionaalse proovi saamiseks käsitletakse punktis 8.1.8.6.
9.3. Proovivõtumenetlused
9.3.1. Üldised proovivõtunõuded
9.3.1.1. Proovivõtturi ehitus ja konstruktsioon
Proovivõttur on proovivõtusüsteemi esimene liitmik. See ulatub lahjendamata või lahjendatud heitgaasi voogu, et võtta proovi nii, et selle sise- ja välispinnad puutuvad heitgaasiga kokku. Proov viiakse proovivõtturist välja ülekandetorusse.
Proovivõtturite sisepinnad valmistatakse roostevabast terasest või lahjendamata heitgaasi proovivõtu puhul mis tahes mittereageerivast materjalist, mis talub lahjendamata heitgaasi temperatuure. Proovivõtturid asetatakse kohta, kus koostisosad segunevad oma keskmise proovivõtukontsentratsioonini ja kus muude proovivõtturite segav toime on väikseim. Soovitatavalt peaksid kõik proovivõtturid olema vabad piirkihtide, pöörisvoolude ja keeriste mõjust, eelkõige lahjendamata heitgaasi mõõturi väljalasketoru ava juures, kus võib ilmneda soovimatu lahjenemine. Proovivõtturi läbipuhumine või tagasivoolutamine ei tohi teist proovivõtturit katse ajal mõjutada. Ühte proovivõtturit võib kasutada mitme koostisosa proovi võtmisel, tingimusel et proovivõttur vastab iga koostisosa puhul ette nähtud spetsifikatsioonidele.
9.3.1.1.1. Segamiskamber (NRSh-kategooria)
Kui tootja lubab, võib NRSh-kategooria mootorite katsetamisel kasutada segamiskambrit. Segamiskamber on lahjendamata heitgaasi proovivõtusüsteemi mittekohustuslik element ja see asub heitgaasisüsteemis summuti ja proovivõtturi vahel. Segamiskambri ning sellele eelneva ja järgneva torustiku kuju ja mõõtmed peavad olema sellised, et see annaks proovivõtturi kohas hästi segatud homogeense proovi ning et kambris ei tekiks tugevaid pulseerimisi ega resonantse, mis võivad heitgaasimõõtmiste tulemusi mõjutada.
9.3.1.2. Ülekandetorud
Ülekandetorud, mille kaudu viiakse võetud proov proovivõtturist analüsaatorisse, kogumisvahendisse või lahjendussüsteemi, peavad olema võimalikult lühikesed; selleks paigutatakse analüsaatorid, kogumisvahendid ja lahjendussüsteemid proovivõtturitele võimalikult lähedale. Ülekandetorude loogete arv peab olema võimalikult väike ja vältimatute loogete raadius peab olema võimalikult suur.
9.3.1.3. Valimi moodustamise meetodid
Punktis 7.2 kirjeldatud pideva ja perioodilise proovivõtu puhul kehtivad järgmised tingimused:
a) konstantsest vooluhulgast võetakse proov samuti konstantse vooluhulga juures;
b) muutuvast vooluhulgast võttes muudetakse proovi vooluhulka proportsionaalselt muutuva vooluhulgaga;
c) proportsionaalne proovivõtt valideeritakse punkti 8.2.1. kohaselt.
9.3.2. Gaasiproovi võtmine
9.3.2.1. Proovivõtturid
Gaasilise heite proovivõtuks kasutatakse ühe või mitme pordiga proovivõttureid. Proovivõttureid võib suunata lahjendamata või lahjendatud heitgaasivoo suhtes igas suunas. Mõne proovivõtturi puhul reguleeritakse proovi temperatuuri järgmiselt:
a) lahjendatud heitgaasist NOx eraldavate proovivõtturite puhul reguleeritakse seina temperatuuri, et vältida vee kondenseerumist;
b) lahjendatud heitgaasist süsivesinikke eraldavate proovivõtturite puhul soovitatakse saastumise minimeerimiseks hoida seinatemperatuuri ligikaudu 191 °C juures.
9.3.2.1.1. Segamiskamber (NRSh-kategooria)
Kui punkti 9.3.1.1.1 kohaselt kasutatakse segamiskambrit, ei tohi selle siseruumala olla väiksem kui katsetatava mootori silindri kümnekordne töömaht. Segamiskamber tuleb ühendada mootori summutiga võimalikult selle lähedal ning selle seesmine pinnatemperatuur peab olema 452 K (179 °C). Tootja võib täpsustada segamiskambri konstruktsiooni.
9.3.2.2. Ülekandetorud
Kasutatakse ülekandetorusid, mille sisepinda katab roostevaba teras, PTFE, VitonTM või muu materjal, mille omadused on heiteproovide võtmiseks paremad. Kasutatakse mittereageerivaid materjale, mis taluvad heitgaasi temperatuuri. Võib kasutada torusiseseid filtreid, kui filter ja selle pesa vastavad samadele allpool esitatud temperatuurinõuetele kui ülekandetorud:
a) NOx ülekandetorude puhul, mis asuvad punkti 8.1.11.5 spetsifikatsioonidele vastavast NO2-NO-konverterist või punkti 8.1.11.4 spetsifikatsioonidele vastavast jahutist ülesvoolu, hoitakse sellist proovi temperatuuri, millega välditakse vee kondenseerumist;
b) THC ülekandetorude puhul hoitakse seina temperatuuri kogu toru ulatuses 191 ± 11 °C piires. Lahjendamata heitgaasist proovi võtmisel võib kuumutamata ja isoleeritud ülekandetoru ühendada otse proovivõtturiga. Ülekandetoru pikkus ja isolatsioon kavandatakse nii, et see ei jahutaks kõrgeimat eeldatavat lahjendamata heitgaasi temperatuuri allapoole 191 °C, mõõdetuna ülekandetoru väljalaskeava juures. Proovivõtu puhul lahjendatud heitgaasist on proovivõtturi ja ülekandetoru vahel lubatud kuni 0,92 m pikkune üleminekuala, et tuua seina temperatuur 191 ± 11 °C piiresse.
9.3.2.3. Proovi konditsioneerimise komponendid
9.3.2.3.1. Proovi kuivatid
9.3.2.3.1.1. Nõuded
Et vähendada vee mõju gaasilise heite mõõtmistulemustele, võib proovist niiskuse eemaldamiseks kasutada proovi kuivateid. Proovi kuivatid peavad vastama punktides 9.3.2.3.1.1 ja 9.3.2.3.1.2 sätestatud nõuetele. Valemis (7–13) on kasutatud niiskusesisaldust 0,8 % mahust.
Suurima eeldatava veeaurukontsentratsiooni H m korral peab vee eemaldamise tehnika hoidma niiskusesisalduse tasemel ≤ 5 grammi vett kuiva õhu kilogrammi kohta (ehk ligikaudu 0,8 mahuprotsenti H2O), mis vastab 100 % suhtelisele õhuniiskusele 277,1 K (3,9 °C) ja 101,3 kPa juures. See niiskuse spetsifikatsioon on samaväärne ligikaudu 25 % suhtelise õhuniiskusega temperatuuril 298 K (25 °C) ja rõhul 101,3 kPa. Seda võib tõendada:
a) mõõtes temperatuuri proovikuivati väljalaskeava juures;
b) mõõtes niiskust punktis, mis asub CLD-st vahetult ülesvoolu;
tehes punkti 8.1.8.5.8 kohase kontrolli.
9.3.2.3.1.2. Proovi kuivatite lubatud tüüp ja menetlus niiskusesisalduse hindamiseks enne ja pärast kuivatit
Kasutada võib emba-kumba käesolevas punktis kirjeldatud kuivatitüüpi.
a) Kui kasutatakse osmootset membraankuivatit, mis asub gaasianalüsaatorist või kogumisvahendist ülesvoolu, siis peab see vastama punktis 9.3.2.2 sätestatud temperatuurinõuetele. Osmootsest membraankuivatist allavoolu jälgitakse kastepunkti T dew ja absoluutset rõhku p total. Vee kogus arvutatakse vastavalt VII lisale, kasutades pidevalt registreeritud väärtusi T dew ja p total või nende katse ajal mõõdetud suurimaid väärtusi või nende häirepunkte. Otsese mõõtmise puudumisel saadakse nominaalne p total kuivati madalaimast katse ajal eeldatavast absoluutsest rõhust.
b) Diiselmootorite puhul ei tohi kasutada THC-mõõtesüsteemist ülesvoolu asuvat termojahutit. Kui kasutatakse termojahutit, mis asub NO2-NO-konverterist ülesvoolu, või kui seda kasutatakse proovivõtusüsteemis, milles NO2-NO-konverterit ei ole, peab jahuti läbima punktis 8.1.11.4 sätestatud NO2 lekke toimivuskontrolli. Termojahutist allavoolu jälgitakse kastepunkti T dew ja absoluutset rõhku p total. Vee kogus arvutatakse vastavalt VII lisale, kasutades pidevalt registreeritud väärtusi T dew ja p total või nende katse ajal mõõdetud suurimaid väärtusi või nende häirepunkte. Otsese mõõtmise puudumisel saadakse nominaalne p total termojahuti madalaimast katse ajal eeldatavast absoluutsest rõhust. Kui on alust eeldada termojahuti küllastusastet, võib arvutada teadaoleval efektiivsusel ja jahuti temperatuuri T chiller pideval jälgimisel põhineva T dew. Kui temperatuuri T chiller väärtusi ei registreerita pidevalt, võib konstantse veekoguse kindlaksmääramisel vastavalt VII lisale kasutada konstantse väärtusena selle suurimat katse ajal mõõdetud väärtust või selle häirepunkti. Kui kehtib eeldus, et T chiller väärtus võrdub T dew väärtusega, siis võib VII lisa kohaselt T dew asemel kasutada T chiller väärtust. Kui on alust eeldada väärtuste T chiller ja T dew konstantset temperatuurinihet, võttes aluseks proovi taassoojenemise teadaoleva ja fikseeritud määra jahuti väljalaskeava ja temperatuuri mõõtmise koha vahel, võib selle eeldatava temperatuurinihke tegurdada heitearvutustesse. Käesolevas punktis ette nähtud eelduste kehtivust tõendatakse tehnilise analüüsi või andmetega.
9.3.2.3.2. Proovivõtupumbad
Kasutatakse proovivõtupumpasid, mis asuvad analüsaatorist või mis tahes gaasi kogumisvahendist ülesvoolu. Kasutatakse proovivõtupumpasid, mille sisepinda katab roostevaba teras, PTFE või muu materjal, mille omadused on heiteproovide võtmiseks paremad. Mõne proovivõtupumba puhul reguleeritakse proovi temperatuure järgmiselt:
a) kui kasutatakse NOx proovivõtupumpa, mis asub punkti 8.1.11.5 spetsifikatsioonidele vastavast NO2-NO-konverterist või punkti 8.1.11.4 spetsifikatsioonidele vastavast jahutist ülesvoolu, siis tuleb seda soojendada, et vältida vee kondenseerumist;
b) kui kasutatakse THC analüsaatorist või kogumisvahendist ülesvoolu asuvat THC proovivõtupumpa, kuumutatakse selle sisepindu temperatuurini 464 ± 11 K (191 ± 11) °C.
9.3.2.3.3. Ammoniaagi neutralisaator
Mõnedes või kõigis gaasiproovivõtusüsteemides võib kasutada ammoniaagi neutralisaatoreid, et hoida ära NH3 segavat toimet, NO-NO2-konverteri saastumist ja sadestisi proovivõtusüsteemis või analüsaatorites. Ammoniaagi neutralisaator tuleb paigaldada tootja soovituste kohaselt.
9.3.2.4. Proovi kogumise vahendid
Kui proovid kogutakse kottidesse, säilitatakse gaasimahte piisavalt puhastes anumates, millest gaasi hajub või imbub läbi minimaalselt. Kogumisvahendite vastuvõetava puhtuse- ja imbumistaseme kindlaksmääramisel järgitakse head inseneritava. Anuma puhastamiseks võib seda korduvalt läbi puhuda ja vakumeerida ning kuumutada. Kasutatakse reguleeritava temperatuuriga keskkonnas asuvat elastset anumat (näiteks kott) või reguleeritava temperatuuriga jäika anumat, mis on algselt vakumeeritud või mahuga, mida on võimalik muuta, näiteks silindrite ja kolbidega. Kasutatakse tabeli 6.6 spetsifikatsioonidele vastavaid anumaid.
Tabel 6.6
Heitgaaside perioodilise proovivõtu anumate materjalid
CO, CO2, O2, CH4, C2H6, C3H8, NO, NO2 (1) |
polüvinüüfluoriid (PVF) (2), nt TedlarTM, polüvinülideenfluoriid (2), nt KynarTM, polütetrafluoroetüleen (3) nt TeflonTM, või roostevaba teras (3). |
HC |
|
(1) Tingimusel, et välditakse vee kondenseerumist kogumisanumas. (2) Kuni 313 K (40 °C). (3) Kuni 475 K (202 °C). (4) Temperatuuril 464 ± 11 K (191 ± 11 °C). |
9.3.3. Tahkete osakeste proovivõtt
9.3.3.1. Proovivõtturid
Kasutatakse proovivõttureid, mille otsas on üks ava. Tahkete osakeste proovivõtturid asetatakse suunaga otse ülesvoolu.
Tahkete osakeste proovivõtturi võib varjata koonilise kattega, mis vastab joonise 6.8 nõuetele. Sel juhul ei kasutata punktis 9.3.3.3 kirjeldatud eelklassifikaatorit.
9.3.3.2. Ülekandetorud
Soovitatavad on isoleeritud või kuumutatavad ülekandetorud või kuumutatav korpus, et minimeerida ülekandetorude ja heitgaasi koostisosade vahelisi temperatuurierinevusi. Kasutatakse ülekandetorusid, mis on tahkete osakeste suhtes inertsed ja mille sisepinnad juhivad elektrit. Soovitatav on kasutada roostevabast terasest tahkete osakeste ülekandetorusid; kui kasutatakse muud materjali, peab see olema samade proovivõtuomadustega kui roostevaba teras. Tahkete osakeste ülekandetorude sisepind maandatakse elektriliselt.
9.3.3.3. Eelklassifikaator
Suure läbimõõduga osakeste eemaldamiseks on lubatud kasutada tahkete osakeste eelklassifikaatorit, mis paigaldatakse lahjendussüsteemi vahetult enne filtripesa. Lubatud on ainult üks eelklassifikaator. Kui kasutatakse koonilist proovivõtturit (vt joonis 6.8), on eelklassifikaatori kasutamine keelatud.
Tahkete osakeste eelklassifikaator võib olla kas inertsklassifikaator või tsüklon. See peab olema valmistatud roostevabast terasest. Eelklassifikaator peab eemaldama vähemalt 50 % tahketest osakestest aerodünaamilise läbimõõdu 10 μm juures ja kuni 1 % tahketest osakestest aerodünaamilise läbimõõdu 1 μm juures kõigi vooluhulkade puhul, millega seda kasutatakse. Eelklassifikaatori väljalaskeava konfigureeritakse, tehes tahkete osakeste proovifiltrile möödaviigu, nii et enne katse alustamist saab eelklassifikaatori voolu stabiliseerida. Tahkete osakeste proovifilter peab asuma kuni 75 cm eelklassifikaatori väljalaskeavast allavoolu.
9.3.3.4. Proovifilter
Katsetoimingute ajal võetakse lahjendatud heitgaasist proov punktide 9.3.3.4.1–9.3.3.4.4 nõuetele vastava filtriga.
9.3.3.4.1. Filtri spetsifikatsioon
Kõigil filtritüüpidel peab olema vähemalt 99,7 % kogumisefektiivsus. Sellele nõudele vastavuse tõendamiseks võib kasutada proovifiltri tootja tooteklassifikatsioonis esitatud mõõtmisi. Filtri materjal peab olema kas
a) fluorosüsinikkattega (PTFE-kattega) klaaskiud või
b) fluorosüsinikmembraan (PTFE).
Kui tahkete osakeste eeldatav netomass filtril ületab 400 μg, võib kasutada filtrit, mille väikseim algne kogumisefektiivsus on 98 %.
9.3.3.4.2. Filtri suurus
Filtri nominaalläbimõõt peab olema 46,50 mm ± 0,6 mm (sadestusala läbimõõt vähemalt 37 mm). Eelneval kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib kasutada suurema läbimõõduga filtreid. Soovitatakse, et filtri ja sadestusala pindalad oleksid omavahel proportsionaalsed.
9.3.3.4.3. Tahkete osakeste proovide lahjenduse ja temperatuuri reguleerimine
Tahkete osakeste proove lahjendatakse vähemalt üks kord – CVS-süsteemi korral ülekandetorudest ülesvoolu ja PFD-süsteemi korral allavoolu (vt ülekandetorude kohta punkt 9.3.3.2). Proovi temperatuur seatakse vahemikku 320 ± 5 K (47 ± 5 °C), mõõdetuna mis tahes kohas tahkete osakeste kogumisvahendist 200 mm ulatuses ülesvoolu või 200 mm ulatuses allavoolu. Tahkete osakeste proovi kuumutatakse või jahutatakse eeskätt punkti 9.2.1 alapunktis a sätestatud lahjendustingimustes
9.3.3.4.4. Filtri pinda läbiva gaasivoolu kiirus
Filtri pinda läbiva gaasivoolu kiirus peab olema vahemikus 0,90–1,00 m/s, seejuures võib seda vahemikku ületada registreeritud voolukiiruste väärtustest vähem kui 5 %. Kui tahkete osakeste mass on suurem kui 400 μg, siis võib filtri pinda läbiva gaasivoolu kiirust vähendada. Filtri pinda läbiva gaasivoolu kiirus mõõdetakse proovi vooluhulga ja filtri tööpinna jagatisena filtrist ülesvoolu oleva rõhu ja filtri pinna temperatuuri juures. Kui rõhu langus tahkete osakeste proovivõtturist filtrini on väiksem kui 2 kPa, kasutatakse ülesvoolu valitseva rõhuna väljalasketoru või püsimahuproovivõtturi (CVS) tunneli rõhku.
9.3.3.4.5. Filtripesa
Et minimeerida turbulentset sadestumist ja et tahked osakesed sadestuksid filtrile ühtlaselt, kasutatakse 12,5° nurga all (keskkohast) lahkneva koonuse kujulist üleminekut ülekandetoru siseläbimõõdult filtri tööpinna läbimõõdule. See üleminek peab olema roostevabast terasest.
9.3.4. Tahkete osakeste stabiliseerimis- ja kaalumiskeskkonnad gravimeetrilise analüüsi korral
9.3.4.1. Gravimeetrilise analüüsi keskkond
Käesolevas osas kirjeldatakse kahte keskkonda, mis on nõutavad tahkete osakeste stabiliseerimiseks ja kaalumiseks gravimeetrilise analüüsi korral: tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkond, kus filtreid enne kaalumist hoitakse, ja kaalumiskeskkond, kus asub kaal. Need kaks keskkonda võivad asuda ühes ruumis.
Nii stabiliseerimis- kui ka kaalumiskeskkond hoitakse puhtana ümbritsevatest saasteainetest nagu tolm, aerosoolid või poollenduvad materjalid, mis võivad tahkete osakeste proove saastada.
9.3.4.2. Puhtus
Tahkete osakeste stabiliseerimiskeskkonna puhtust kontrollitakse võrdlusfiltrite abil, nagu on kirjeldatud punktis 8.1.12.1.4.
9.3.4.3. Kambri temperatuur
Tahkete osakeste filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise ajal olema 295 ± 1 K (22 °C ± 1 °C). Niiskus peab vastama kastepunktile 282,5 ± 1 K (9,5 ± 1 °C) juures ning suhteline niiskus peab olema 45 % ± 8 %. Kui stabiliseerimis- ja kaalumiskeskkonnad on eraldi, tuleb stabiliseerimiskeskkonna temperatuuri hoida väärtusel 295 ± 3 K (22 °C ± 3 °C).
9.3.4.4. Ümbritsevate tingimuste kontrollimine
Kui kasutatakse punkti 9.4 spetsifikatsioonidele vastavaid mõõteseadmeid, kontrollitakse järgmisi ümbritsevaid tingimusi:
a) registreeritakse kastepunkt ja ümbritseva õhu temperatuur. Nende väärtuste abil tehakse kindlaks, kas stabiliseerimis- ja kaalumiskeskkond on enne filtrite kaalumist olnud vähemalt 60 minuti jooksul punktis 9.3.4.3 sätestatud tolerantsi piirides;
b) kaalumiskeskkonna õhurõhku registreeritakse pidevalt. Lubatud alternatiivina võib kasutada baromeetrit, mis mõõdab õhurõhku väljaspool kaalumiskeskkonda, kui on tagatud, et kaalu ümbritsev õhurõhk alati ± 100 Pa piires ühisest õhurõhust. Iga tahkete osakeste proovi kaalumisel peab olema võimalus registreerida viimati mõõdetud õhurõhk. Selle väärtuse abil arvutatakse punkti 8.1.12.2 kohane tahkete osakeste massi korrektsioon üleslükkejõu suhtes.
9.3.4.5. Kaalu paigaldamine
Kaal paigaldatakse järgmiselt:
a) kaal tuleb välismüra ja vibratsiooni mõju välistamiseks paigutada vibroisolatsiooniga alusele,
b) kaal peab olema õhu konvektsioonivoolude eest kaitstud maandusega ühendatud staatilise hajutava varjega.
9.3.4.6. Staatilise elektri laengud
Staatilise elektri laengud tuleb kaalukeskkonnas minimeerida järgmiselt:
a) kaal maandatakse elektriliselt;
b) kui tahkete osakeste proove käideldakse käsitsi, kasutatakse roostevabast terasest pintsette;
c) pintsetid maandatakse maanduslindiga või varustatakse sellega käitaja, nii et maanduslint puutub kokku sama pinnaga kui kaal;
d) tahketelt osakestelt staatilise elektri laengute eemaldamiseks kasutatakse kaaluga kokkupuutuvat elektriliselt maandatud staatilise elektri neutraliseerijat.
9.4. Mõõteseadmed
9.4.1. Sissejuhatus
9.4.1.1. Kohaldamisala
Käesolevas punktis määratakse kindlaks heitekatsetega seotud mõõteseadmetele ja nendega seotud süsteemidele esitatavad nõuded. See hõlmab laboriseadmeid mootori parameetrite, ümbritsevate tingimuste, vooluhulgaga seotud parameetrite ja heitekontsentratsioonide (lahjendamata või lahjendatud) mõõtmiseks.
9.4.1.2. Seadmete tüübid
Kõiki käesolevas määruses nimetatud seadmeid tuleb kasutada käesolevas määruses kirjeldatud viisil (vt tabel 6.5 nende seadmetega mõõdetavate koguste kohta). Kui mõnda käesolevas määruses nimetatud seadet kasutatakse viisil, mida ei ole määruses kirjeldatud, või selle asemel kasutatakse muud seadet, kehtivad punktis 5.1.1 sätestatud samaväärsuse nõuded. Kui mingiks konkreetses mõõtmiseks on märgitud rohkem kui üks seade, määrab tüübikinnitus- või sertifitseerimisasutus ühe neist vastava taotluse korral võrdlusseadmeks, millega näidatakse, et alternatiivne menetlus on sätestatud menetlusega samaväärne.
9.4.1.3. Kattuvad süsteemid
Tüübikinnitus- või sertifitseerimisasutuse eelneval nõusolekul võib kõigi käesolevas punktis kirjeldatud mõõteseadmete puhul kasutada ühe ja sama katse tulemuste arvutamisel mitme seadme andmeid. Kõikide mõõtmiste tulemused registreeritakse ja toorandmed hoitakse alles. See nõue kehtib olenemata asjaolust, kas mõõtmistulemusi arvutustes tegelikult kasutatakse või mitte.
9.4.2. Andmete registreerimine ja kontroll
Katsesüsteemis peab olema võimalik andmeid ajakohastada ja salvestada ning kontrollida käitaja nõudega seotud süsteeme, dünamomeetrit, proovivõtu- ja mõõteseadmeid. Kasutatakse andmekogumis- ja -kontrollisüsteeme, mis suudavad registreerida andmeid kindlaksmääratud miinimumsagedusega, nagu on näidatud tabelis 6.7. (Seda tabelit ei kohaldata üksikrežiimi NRSC katsete suhtes.)
Tabel 6.7
Andmete registreerimise ja kontrolli minimaalne sagedus
Katseprotokolli vastav punkt |
Mõõdetav väärtus |
Minimaalne käsklus- ja kontrollisagedus |
Minimaalne registreerimissagedus |
7.6 |
Pöörlemissagedus ja pöördemoment mootori etapiviisilisel kaardistamisel |
1 Hz |
1 keskmine väärtus etapi kohta |
7.6 |
Pöörlemissagedus ja pöördemoment mootori langevate pööretega kaardistamisel |
5 Hz |
1 Hz keskmised |
7.8.3 |
Pöörlemissagedus ja pöördemoment: siirdetöötsükli (NRTC ja LSI-NRTC) võrdlus- ja tagasisideväärtused |
5 Hz |
1 Hz keskmised |
7.8.2 |
Pöörlemissagedus ja pöördemoment: üksikrežiimi NRSC ja RMC töötsükli võrdlus- ja tagasisideväärtused |
1 Hz |
1 Hz |
7.3 |
Lahjendamata heitgaasi analüsaatorite proovide püsivad kontsentratsioonid |
Ei kohaldata |
1 Hz |
7.3 |
Lahjendatud heitgaasi analüsaatorite proovide püsivad kontsentratsioonid |
Ei kohaldata |
1 Hz |
7.3 |
Lahjendamata või lahjendatud heitgaasi analüsaatorite perioodiliste proovide kontsentratsioonid |
Ei kohaldata |
1 keskmine väärtus katsefaasi kohta |
7.6 8.2.1 |
Lahjendatud heitgaasi vooluhulk voolumõõtekohast ülesvoolu asuvas soojusvahetiga CVSis |
Ei kohaldata |
1 Hz |
7.6 8.2.1 |
Lahjendatud heitgaasi vooluhulk voolumõõtekohast ülesvoolu asuvas soojusvahetita CVSis |
5 Hz |
1 Hz keskmised |
7.6 8.2.1 |
Siseneva õhu või heitgaasi vooluhulk (siirdetsükli lahjendamata heitgaasi mõõtmisel) |
Ei kohaldata |
1 Hz keskmised |
7.6 8.2.1 |
Lahjendusõhk aktiivsel reguleerimisel |
5 Hz |
1 Hz keskmised |
7.6 8.2.1 |
Soojusvahetiga CVSi proovi vooluhulk |
1 Hz |
1 Hz |
7.6 8.2.1 |
Soojusvahetita CVSi proovi vooluhulk |
5 Hz |
1 Hz keskmine |
9.4.3. Mõõteseadmete toimimise spetsifikatsioonid
9.4.3.1. Ülevaade
Katsesüsteem tervikuna peab vastama kõikidele kohaldatavatele punktis 8.1 sätestatud kalibreerimise, kontrolli ja katsete valideerimise kriteeriumidele, k.a punktides 8.1.4 ja 8.2 sätestatud lineaarsuse kontrolli nõuetele. Seadmed peavad kõikides katsetel kasutatavates mõõtevahemikes vastama tabeli 6.7 spetsifikatsioonidele. Lisaks tuleb alles hoida kõik seadmete tootjatelt saadud dokumendid, mis näitavad, et seadmed vastavad tabeli 6.7 spetsifikatsioonidele.
9.4.3.2. Komponentidele esitatavad nõuded
Tabelis 6.8 esitatakse pöördemomendi, pöörlemissageduse ja rõhu andurite ning temperatuuri- ja kastepunktisensorite ning muude seadmete spetsifikatsioonid. Konkreetse füüsikalise ja/või keemilise suuruse mõõtmise süsteem tervikuna peab läbima punkti 8.1.4 kohase lineaarsuskontrolli. Gaasiliste heidete mõõtmiseks võib kasutada analüsaatoreid, millel on kompensatsioonialgoritmid, mis sõltuvad muudest mõõdetavatest gaasilistest komponentidest ja konkreetsel mootorikatsel kasutatava kütuse omadustest. Iga kompensatsioonialgoritm peab üksnes kompenseerima nihet, ilma tulemust muutmata (mõjutamata).
Tabel 6.8
Soovitatavad mõõteseadmete toimimise spetsifikatsioonid
Mõõteseadmed |
Mõõdetava koguse sümbol |
Terviksüsteemi tõusuaeg |
Kirjete ajakohastamise sagedus |
Mõõtetäpsus () |
Korduvus () |
Mootori pöörlemissageduse andur |
n |
1 s |
1 Hz keskmised |
2,0 % pt-st või 0,5 % maks.-st |
1,0 % pt-st või 0,25 % maks.-st |
Mootori pöördemomendi andur |
T |
1 s |
1 Hz keskmised |
2,0 % pt-st või 1,0 % maks.-st |
1,0 % pt-st või 0,5 % maks.-st |
Kütusekulumõõtur (Summeeriv kütusemõõtur) |
|
5 s Ei kohaldata |
1 Hz Ei kohaldata |
2,0 % pt-st või 1,5 % maks.-st |
1,0 % pt-st või 0,75 % maks.-st |
Kogu lahjendatud heitgaasi mõõtur (CVS) (soojusvahetiga enne mõõturit) |
|
1 s (5 s) |
1 Hz keskmised (1 Hz) |
2,0 % pt-st või 1,5 % maks.-st |
1,0 % pt-st või 0,75 % maks.-st |
Lahjendusõhu, siseneva õhu, heitgaasi ja proovi vooluhulgamõõturid |
|
1 s |
1 Hz keskmised 5 Hz proovidest |
2,5 % pt-st või 1,5 % maks.-st |
1,25 % pt-st või 0,75 % maks.-st |
Lahjendamata gaasi pidevanalüsaator |
x |
5 s |
2 Hz |
2,0 % pt-st või 2,0 % mõõd.-st |
1,0 % pt-st või 1,0 % mõõd.-st |
Lahjendatud gaasi pidevanalüsaator |
x |
5 s |
1 Hz |
2,0 % pt-st või 2,0 % mõõd.-st |
1,0 % pt-st või 1,0 % mõõd.-st |
Gaasi pidevanalüsaator |
x |
5 s |
1 Hz |
2,0 % pt-st või 2,0 % mõõd.-st |
1,0 % pt-st või 1,0 % mõõd.-st |
Perioodilise proovivõtu gaasianalüsaator |
x |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
2,0 % pt-st või 2,0 % mõõd.-st |
1,0 % pt-st või 1,0 % mõõd.-st |
Gravimeetriline tahkete osakeste kaal |
m PM |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Vt punkt 9.4.11 |
0,5 μg |
Inertsiaalne tahkete osakeste kaal |
m PM |
5 s |
1 Hz |
2,0 % pt-st või 2,0 % mõõd.-st |
1,0 % pt-st või 1,0 % mõõd.-st |
(1) Täpsus ja korduvus on määratletud samade kogutud andmetega, nagu on kirjeldatud punktis 9.4.3, ja need põhinevad absoluutsetel väärtustel. „pt“ – üldine heite piirnormi puhul eeldatav keskmine väärtus; „maks.“ – suurim töötsükli jooksul heite piirnormi juures eeldatav väärtus, mitte mõõteseadme suurim ulatus; „mõõd.“ – töötsükli jooksul mõõdetud tegelik keskmine. |
9.4.4. Mootori parameetrite ja ümbritsevate tingimuste mõõtmine
9.4.4.1. Pöörlemissageduse ja pöördemomendi andurid
9.4.4.1.1. Kasutamine
Mõõteseadmed, millega mõõdetakse töö sisendeid ja väljundeid mootori töö ajal, peavad vastama käesoleva punkti spetsifikatsioonidele. Soovitatav on kasutada tabeli 6.8 spetsifikatsioonidele vastavaid sensoreid, andureid ja mõõtureid. Süsteemid, millega mõõdetakse töö sisendeid ja väljundeid, peavad läbima punkti 8.1.4 kohase lineaarsuskontrolli.
9.4.4.1.2. Võlli töö
Töö ja võimsus arvutatakse punkti 9.4.4.1 kohaselt pöörlemissageduse ja pöördemomendi andurite väljundite põhjal. Pöörlemissageduse ja pöördemomendi mõõtmise süsteemid tervikuna peavad läbima punktide 8.1.7 ja 8.1.4 kohase kalibreerimise ja kontrolli.
Hoorattaga ühendatud komponentide, näiteks vedava võlli ja dünamomeetri rootori kiirendamise ja aeglustamise inertsist tekkinud pöördemomenti kompenseeritakse vastavalt vajadusele, järgides head inseneritava.
9.4.4.2. Rõhuandurid, temperatuurisensorid ja kastepunkti sensorid
Süsteemid, millega mõõdetakse rõhku, temperatuuri ja kastepunkti, peavad vastama punkti 8.1.7 kohasele kalibreerimisele.
Rõhuandurid paigutatakse reguleeritava temperatuuriga keskkonda või kompenseeritakse nende puhul temperatuurimuutusi kogu nende eeldatavas tööulatuses. Anduri materjalid peavad sobima mõõdetava vedeliku jaoks.
9.4.5. Vooluhulgaga seotud mõõtmised
Mis tahes tüüpi vooluhulgamõõturi (kütuse, sisselaskeõhu, lahjendamata või lahjendatud heitgaasi, proovi) puhul tuleb voolu vastavalt vajadusele konditsioneerida, et vältida keeriseid, pööriseid, ringvoolusid või voolu pulseerimist, mis mõjutaksid mõõturi mõõtetäpsust või korduvust. Mõne mõõturi puhul võib sel eesmärgil kasutada piisava pikkusega sirgeid torusid (näiteks pikkuses, mis võrdub toru vähemalt kümnekordse läbimõõduga) või spetsiaalselt kavandatud torulookeid, sirgestuskiile, avaga plaate (või kütuse vooluhulgamõõturi puhul pneumaatilisi pulsatsioonisummuteid), et mõõturist ülesvoolu saavutada stabiilne ja ennustatav kiirusprofiil.
9.4.5.1. Kütusekulumõõtur
Kogu süsteem, millega mõõdetakse kütusevoolu, peab vastama punkti 8.1.8.1 kohasele kalibreerimisele. Igal kütusevoolu mõõtmisel tuleb arvestada kogu kütust, mis viiakse mootorist mööda või naaseb mootorist kütusemahutisse.
9.4.5.2. Sisselaskeõhu vooluhulgamõõtur
Süsteem, millega mõõdetakse sisselaskeõhu voolu, peab tervikuna vastama punkti 8.1.8.2 kohasele kalibreerimisele.
9.4.5.3. Lahjendamata heitgaasi vooluhulgamõõtur
9.4.5.3.1. Komponentidele esitatavad nõuded
Süsteem, millega mõõdetakse lahjendamata heitgaasi voolu, peab tervikuna vastama punkti 8.1.4 lineaarsusnõuetele. Iga lahjendamata heitgaasi vooluhulgamõõtur tuleb konstrueerida nii, et see kompenseeriks asjakohaselt muutusi lahjendamata heitgaasi termodünaamikas, voolus ja koostises.
9.4.5.3.2. Vooluhulgamõõturi reaktsiooniaeg
Et juhtida osavoolahjendussüsteemi selliselt, et see võtaks proportsionaalse lahjendamata heitgaasi proovi, peab vooluhulgamõõturil olema lühem reaktsiooniaeg, kui on osutatud tabelis 9.3. Online-juhtimisega osavoolahjendussüsteemi puhul peab vooluhulgamõõturi reaktsiooniaeg vastama punkti 8.2.1.2 spetsifikatsioonidele.
9.4.5.3.3. Heitgaasi jahutamine
Käesolevat punkti ei kohaldata sellise heitgaasijahutuse suhtes, mis tuleneb mootori konstruktsioonist, sealhulgas (kuid mitte ainult) vesijahutusega väljalasketorustikust või turboülelaaduritest.
Heitgaasi jahutamine vooluhulgamõõturist ülesvoolu on lubatud järgmiste piirangutega:
a) tahkete osakeste proove ei võeta jahutusest allavoolu;
b) kui heitgaasi puhul, mille temperatuur on üle 475 K (202 °C), langeb jahutamisel temperatuur alla 453 K (180 °C), ei võeta HC-proove jahutusest allavoolu;
c) kui jahutamine põhjustab vee kondenseerumist, ei võeta NOx proove jahutusest allavoolu, välja arvatud juhul, kui jahuti läbib punkti 8.1.11.4 kohase toimivuskontrolli;
d) kui jahutamine põhjustab vee kondenseerumist enne voolu jõudmist vooluhulgamõõturisse, mõõdetakse vooluhulgamõõturi sisselaskeava juures kastepunkti T dew ja rõhku p total. Neid väärtusi kasutatakse heitearvutustes vastavalt VII lisale.
9.4.5.4. Lahjendusõhu ja lahjendatud heitgaasi vooluhulgamõõturid
9.4.5.4.1. Kasutamine
Lahjendatud heitgaasi vooluhulga hetkeväärtused või lahjendatud heitgaasi koguvool katsefaasi jooksul määratakse lahjendatud heitgaasi vooluhulgamõõturi abil. Lahjendamata heitgaasi vooluhulga või lahjendamata heitgaasi koguvoolu katsefaasi jooksul võib arvutada lahjendatud heitgaasi vooluhulgamõõturi ja lahjendusõhu mõõturi näitude erinevuse põhjal.
9.4.5.4.2. Komponentidele esitatavad nõuded
Lahjendatud heitgaasi voolu mõõtmise süsteem tervikuna peab läbima punktides 8.1.8.4 ja 8.1.8.5 sätestatud kalibreerimise ja kontrollid. Kasutada võib järgmisi mõõtureid:
a) lahjendatud heitgaasi koguvoolust püsimahuproovivõtu (CVS) puhul võib kasutada üht kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) või mitut paralleelselt asetatud kriitilise voolurežiimiga Venturi toru, mahtpumpa (PDP), eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) või ultrahelivoolumõõturit (UFM). Koos ülesvoolu asuva soojusvahetiga toimib CFV või PDP ka passiivse vooluhulgaregulaatorina, hoides lahjendatud heitgaasi temperatuuri CVS-süsteemis konstantsena;
b) osavoolahjendussüsteemi (PFD) puhul võib kasutada mis tahes vooluhulgamõõturit koos mis tahes aktiivse voolureguleerimissüsteemiga, et säilitada heitgaasi koostisosade proportsionaalne proovivõtt. Proportsionaalse proovivõtu säilitamiseks võib reguleerida lahjendatud heitgaasi koguvoolu, ühte või mitut proovi voolu või nende voolude kombinatsiooni
Muude lahjendussüsteemide puhul võib kasutada laminaarvooluelementi, ultrahelivoolumõõturit, eelhelikiirusega Venturi toru, kriitilise voolurežiimiga Venturi toru või mitut paralleelselt seatud kriitilise voolurežiimiga Venturi toru, mahtpumpa, soojusmassi mõõturit, keskmistavat Pitot' toru või termoanemomeetreid.
9.4.5.4.3. Heitgaasi jahutamine
Heitgaasi võib jahutada lahjendatud heitgaasi vooluhulgamõõturist ülesvoolu, tingimusel et täidetakse järgmisi sätteid:
a) tahkete osakeste proove ei võeta jahutusest allavoolu;
b) kui heitgaasi puhul, mille temperatuur on üle 475 K (202 °C), langeb jahutamisel temperatuur alla 453 K (180 °C), ei võeta HC-proove jahutusest allavoolu;
c) kui jahutamine põhjustab vee kondenseerumist, ei võeta NOx proove jahutusest allavoolu, välja arvatud juhul, kui jahuti läbib punkti 8.1.11.4 kohase toimivuskontrolli;
d) kui jahutamine põhjustab vee kondenseerumist enne voolu jõudmist vooluhulgamõõturisse, mõõdetakse vooluhulgamõõturi sisselaskeava juures kastepunkti T dew ja rõhku p total. Neid väärtusi kasutatakse heitearvutustes vastavalt VII lisale.
9.4.5.5. Proovi vooluhulgamõõtur perioodiliseks proovivõtuks
Proovi vooluhulgamõõturit kasutatakse perioodilise proovivõtu süsteemis võetud proovi vooluhulkade või koguvooluhulga määramiseks katsefaasi jooksul. Kahe vooluhulgamõõturi näitude erinevust võib kasutada lahjendustunnelisse siseneva proovi voolu arvutamiseks, näiteks tahkete osakeste mõõtmisel osavoolahjendussüsteemi või teise astme voolahjenduse abil Vooluhulkade vahe mõõtmise spetsifikatsioon, et saada proportsionaalne heitgaasiproov, on esitatud punktis 8.1.8.6.1 ning vooluhulkade vahe mõõteseadme kalibreerimine on sätestatud punktis 8.1.8.6.2.
Proovi vooluhulgamõõturi süsteem tervikuna peab vastama punkti 8.1.8 kohastele kalibreerimisnõuetele.
9.4.5.6. Gaasijaotur
Gaasijaoturit võib kasutada kalibreerimisgaaside segamiseks.
Kasutatakse gaasijaoturit, mis segab gaase vastavalt punktile 9.5.1 ning katse ajal eeldatavatele kontsentratsioonidele. Kasutada võib kriitilise voolu gaasijaotureid, kapillaartoru-gaasijaotureid või termilise massivoolumõõturiga gaasijaotureid. Vajadusel tehakse korrektsioonid viskoossuse suhtes (kui gaasijaoturi sisemine tarkvara pole seda teinud), et tagada korrektne gaasijaotus. Gaasijaoturi süsteem peab läbima punktis 8.1.4.5 sätestatud lineaarsuskontrolli. Soovi korral võib segamisseadet kontrollida ka lineaarsel põhimõttel töötava mõõteseadmega, näiteks kasutades NO gaasi koos CLDga. Mõõteseadme mõõteulatus justeeritakse selle võrdlusgaasiga, mis juhitakse vahetult mõõteseadmesse. Gaasijaoturi seadistusi kontrollitakse ning nimiväärtust võrreldakse mõõteseadmega määratud kontsentratsiooniga.
9.4.6. CO ja CO2 mõõtmine
Lahjendamata või lahjendatud heitgaasi CO ja CO2 kontsentratsioonide mõõtmiseks perioodilise või pideva proovivõtu puhul kasutatakse mittehajusa infrapunakiirguse analüsaatorit (NDIR).
NDIR-põhine süsteem peab läbima punktis 8.1.8.1 sätestatud kalibreerimise ja kontrollid.
9.4.7. Süsivesinike mõõtmised
9.4.7.1. Leekionisatsioondetektor
9.4.7.1.1. Kasutamine
Süsivesinike kontsentratsioonide mõõtmiseks lahjendamata või lahjendatud heitgaasis perioodilise või pideva proovivõtu puhul kasutatakse leekionisatsioondetektorit (FID). Süsivesinike kontsentratsioon määratakse süsinikekvivalendi 1 (C1) alusel. Kuumleek-ionisatsioondetektori analüsaatorite kõik heitgaasiga kokkupuutuvad pinnad tuleb hoida temperatuuril 464 ± 11 K (191 ± 11 °C). Maagaasil ja LPG-l töötavate sätesüütemootorite puhul võib süsivesinike analüsaatoriks olla kuumutuseta leekionisatsioondetektor (FID).
9.4.7.1.2. Komponentidele esitatavad nõuded
FID-põhine süsteem, millega mõõdetakse THCd, peab läbima kõik punkti 8.1.10 kohased süsivesinike mõõtmise kontrollid.
9.4.7.1.3. FID kütus ja põletusõhk
FID kütus ja põletusõhk peavad vastama punktis 9.5.1 esitatud spetsifikatsioonidele. FID kütus ja põletusõhk ei tohi enne FID analüsaatorisse sisenemist seguneda, tagamaks, et FID analüsaator töötab difusioonleegiga, mitte eelsegunenud leegiga.
9.4.7.1.4. Reserveeritud
9.4.7.1.5. Reserveeritud
9.4.7.2. Reserveeritud
9.4.8. NOx mõõtmised
NOx mõõtmisteks on ette nähtud kaks mõõteseadet ja kasutada võib emba-kumba neist, tingimusel et see täidab vastavalt kas punkti 9.4.8.1 või punkti 9.4.8.2 kriteeriume. Punkti 5.1.1 kohasel kavandatavate alternatiivsete mõõtmismenetluste võrdlemisel kasutatakse võrdlusmenetlusena kemoluminestsentsdetektori menetlust.
9.4.8.1. Kemoluminestsentsdetektor
9.4.8.1.1. Kasutamine
NOx kontsentratsiooni mõõtmiseks perioodilisel või pideval proovivõtul lahjendamata või lahjendatud heitgaasist kasutatakse NO2-NO-konverteriga ühendatud kemoluminestsentsdetektorit (CLD).
9.4.8.1.2. Komponentidele esitatavad nõuded
CLD-süsteem peab läbima punktis 8.1.11.1 sätestatud summutuskontrolli. Kasutada võib HCLD-d või CLDd ning kasutada võib CLDd, mis töötab õhurõhul või vaakumiga.
9.4.8.1.3. NO2-NO-konverter
Punkti 8.1.11.5 kontrolli läbinud sisemine või väline NO2-NO-konverter paigaldatakse CLDst ülesvoolu ning kontrolli hõlbustamiseks konfigureeritakse konverter möödaviiguga.
9.4.8.1.4. Niiskuse mõju
Kõik CLD temperatuurid tuleb hoida sellised, millega välditakse vee kondenseerumist. Niiskuse eeldamiseks proovist CLDst ülesvoolu kasutatakse ühte järgmist konfiguratsiooni:
a) CLD ühendatakse allavoolu kuivatist või jahutist, mis asub allavoolu punkti 8.1.11.5 kontrolli läbinud NO2-NO-konverterist;
b) CLD ühendatakse allavoolu punkti 8.1.11.4 kontrolli läbinud kuivatist või termojahutist.
9.4.8.1.5. Reaktsiooniaeg
CLD reaktsiooniaja parandamiseks võib kasutada HCLDd.
9.4.8.2. Mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaator
9.4.8.2.1. Kasutamine
Mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaatorit (NDUV) kasutatakse NOx kontsentratsiooni mõõtmiseks perioodilisel või pideval proovivõtul lahjendamata või lahjendatud heitgaasist.
9.4.8.2.2. Komponentidele esitatavad nõuded
NDUV-süsteem peab läbima punktis 8.1.11.3 sätestatud kontrollid.
9.4.8.2.3. NO2-NO-konverter
Kui NDUV analüsaatoriga mõõdetakse üksnes NO-d, paigaldatakse NDUV analüsaatorist ülesvoolu punkti 8.1.11.5 kontrolli läbinud sisemine või väline NO2-NO-konverter. Selle kontrolli hõlbustamiseks konfigureeritakse konverter möödaviiguga.
9.4.8.2.4. Niiskuse mõju
NDUV temperatuur tuleb hoida selline, millega välditakse vee kondenseerumist, välja arvatud juhul, kui kasutatakse ühte järgmist konfiguratsiooni:
a) NDUV ühendatakse allavoolu kuivatist või jahutist, mis asub allavoolu punkti 8.1.11.5 kohase kontrolli läbinud NO2-NO-konverterist;
b) NDUV ühendatakse allavoolu punkti 8.1.11.4 kohase kontrolli läbinud kuivatist või termojahutist.
9.4.9. O2 mõõtmine
O2 kontsentratsioonide mõõtmiseks perioodilisel või pideval proovivõtul lahjendamata või lahjendatud heitgaasist kasutatakse paramagnetdetektorit (PMD) või magneetopneumaatilist detektorit (MPD).
9.4.10. Õhu ja kütuse suhte mõõtmine
Pideval proovivõtul võib lahjendamata heitgaasi õhu ja kütuse suhte mõõtmisel kasutada tsirkooniumanalüsaatorit (ZrO2). O2 mõõtmisi võib koos sisselaskeõhu või kütuse vooluhulga mõõtmistega kasutada heitgaasi vooluhulga arvutamiseks vastavalt VII lisale.
9.4.11. Tahkete osakeste mõõtmised gravimeetrilise kaaluga
Proovifiltrile kogutud tahkete osakeste netomassi kaalumiseks kasutatakse kaalu.
Kaalu minimaalne eraldusvõime peab olema võrdne tabelis 6.8 soovitatud 0,5-mikrogrammilise korduvusega või sellest väiksem. Kui kaalu puhul kasutatakse rutiinseks mõõtepiirkonna määramiseks ja lineaarsuse kontrollimiseks sisemisi kalibreerimisvihte, peavad kalibreerimisvihid vastama punkti 9.5.2 spetsifikatsioonidele.
Kaal konfigureeritakse oma asukohas optimaalsele siirdeajale ja stabiilsusele.
9.4.12. Ammoniaagi (NH3) mõõtmine
Võib kasutada Fourier' teisendusega infrapunaanalüsaatorit (FTIR), NDUV- või laser-infrapunaanalüsaatorit vastavalt seadme tarnija juhistele.
9.5. Analüüsigaasid ja massistandardid
9.5.1. Analüüsigaasid
Analüüsigaasid peavad vastama käesoleva punkti täpsuse- ja puhtusespetsifikatsioonidele.
9.5.1.1. Gaaside spetsifikatsioonid
Arvestada tuleb järgmisi gaaside spetsifikatsioone:
a) kalibreerimisgaasidega segamiseks ja mõõteseadmete seadistamiseks kasutatakse puhastatud gaase, et saada kalibreerimise nullstandardaine puhul nullvaste. Kasutatakse gaase, mille saastatus gaasiballoonis või nullgaasi generaatori väljalaskeavas ei ole suurem kui järgmistest väärtustest suurim:
i) 2 % saastet, mõõdetuna standardi kohaselt eeldatava keskmise kontsentratsiooni suhtes. Näiteks kui CO kontsentratsiooniks eeldatakse 100,0 μmol/mol, oleks lubatud kasutada nullgaasi, mille CO-saaste on 2,000 μmol/mol või väiksem;
ii) lahjendamata või lahjendatud heitgaasi mõõtmiste suhtes kohaldatav saaste piirnorm, mis on esitatud tabelis 6.9;
iii) lahjendamata heitgaasi mõõtmiste suhtes kohaldatav saaste piirnorm, mis on esitatud tabelis 6.10.
Tabel 6.9
Lahjendamata või lahjendatud heitgaasi mõõtmiste suhtes kohaldatavad saaste piirnormid (μmol/mol = ppm)
Komponent |
Puhastatud sünteetiline õhk () |
Puhastatud N2 () |
THC (C1 ekvivalent) |
≤ 0,05 μmol/mol |
≤ 0,05 μmol/mol |
CO |
≤ 1 μmol/mol |
≤ 1 μmol/mol |
CO2 |
≤ 1, μmol/mol |
≤ 10 μmol/mol |
O2 |
0,205–0,215 mol/mol |
≤ 2 μmol/mol |
NOx |
≤ 0,02 μmol/mol |
≤ 0,02 μmol/mol |
(1) Ei ole nõutav, et need puhtuseastmed tugineksid rahvusvahelistele ja/või riiklikele standarditele. |
Tabel 6.10
Lahjendamata heitgaasi mõõtmiste suhtes kohaldatavad saaste piirnormid (μmol/mol = ppm)
Komponent |
Puhastatud sünteetiline õhk () |
Puhastatud N2 () |
THC (C1 ekvivalent) |
≤ 1 μmol/mol |
≤ 1 μmol/mol |
CO |
≤ 1 μmol/mol |
≤ 1 μmol/mol |
CO2 |
≤ 400 μmol/mol |
≤ 400 μmol/mol |
O2 |
0,18–0,21 mol/mol |
— |
NOx |
≤ 0,1 μmol/mol |
≤ 0,1 μmol/mol |
(1) Ei ole nõutav, et need puhtuseastmed tugineksid rahvusvahelistele ja/või riiklikele standarditele. |
b) FID analüsaatoriga kasutatakse järgmisi gaase:
i) kasutatakse FID kütust, mille H2 kontsentratsioon on 0,39–0,41 mol/mol, täitegaasiks He või N2. Segu ei tohi sisaldada üle 0,05 μmol/mol THCd;
ii) kasutatakse käesoleva punkti alapunkti a puhastatud õhu spetsifikatsioonidele vastavat FID põletusõhku;
iii) FID nullgaas. Leekionisatsioondetektorid nullitakse käesoleva punkti alapunkti a spetsifikatsioonidele vastava puhastatud gaasiga; erandina võib puhastatud gaasi O2 kontsentratsioon olla mis tahes väärtusega;
iv) FID võrdlusgaas – propaan. THC FID mõõteulatus määratakse ja seade kalibreeritakse propaani (C3H8) etalonkontsentratsioonidega. Kalibreerimine toimub süsinikekvivalendi 1 (C1) alusel;
v) reserveeritud;
c) kasutatakse järgmisi gaasisegusid, kusjuures gaasid peavad ± 1,0 % täpsusega vastama rahvusvaheliste ja/või riiklike tunnustatud standardite tegelikule väärtusele või muudele heakskiidetud gaasistandarditele:
i) reserveeritud;
ii) reserveeritud;
iii) C3H8, täitegaasiks puhastatud sünteetiline õhk ja/või N2 (vastavalt vajadusele);
iv) CO, täitegaasiks puhastatud N2;
v) CO2, täitegaasiks puhastatud N2;
vi) NO, täitegaasiks puhastatud N2;
vii) NO2, täitegaasiks puhastatud sünteetiline õhk;
viii) O2, täitegaasiks puhastatud N2;
ix) C3H8, CO, CO2, NO, täitegaasiks puhastatud N2;
x) C3H8, CH4, CO, CO2, NO, täitegaasiks puhastatud N2;
d) kasutada võib muude liikide gaase kui käesoleva punkti alapunktis c loetletud (näiteks metanool õhus, mida võib kasutada kalibreerimistegurite määramisel), tingimusel, et need vastavad ± 3,0 % täpsusega tunnustatud rahvusvaheliste ja/või riiklike standardite tegelikele väärtustele ning punkti 9.5.1.2 stabiilsusnõuetele;
e) täpse segamisseadme, näiteks gaasijaoturi abil võib genereerida oma kalibreerimisgaase, et lahjendada gaase puhastatud N2-ga või puhastatud sünteetilise õhuga. Kui gaasijaoturid vastavad punkti 9.4.5.6 spetsifikatsioonidele ning segatavad gaasid käesoleva punkti alapunktide a ja c nõuetele, loetakse tulemuseks saadud segud punkti 9.5.1.1 nõuetele vastavaks.
9.5.1.2. Kontsentratsioon ja aegumistähtaeg
Normitud kalibreerimisgaasi kontsentratsioon ja selle aegumistähtaeg registreeritakse.
a) Normitud kalibreerimisgaasi ei tohi pärast selle aegumistähtaega kasutada, välja arvatud juhul, kui see on lubatud käesoleva punkti alapunktiga b.
b) Kalibreerimisgaasid võib uuesti märgistada ja neid võib kasutada pärast nende aegumistähtaega, kui tüübikinnitusasutus on selle eelnevalt heaks kiitnud.
9.5.1.3. Gaaside ülekandmine
Gaasid kantakse nende allikast üle analüsaatoritesse komponentide abil, mis on ette nähtud üksnes nende gaaside reguleerimiseks ja ülekandmiseks.
Iga kalibreerimisgaasi säilitusajast tuleb kinni pidada. Kalibreerimisgaaside tootja poolt ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.
9.5.2. Massistandardid
Kasutatakse tahkete osakeste kaalu kalibreerimisvihte, mis on sertifitseeritud tunnustatud rahvusvahelistele ja/või riiklikele standarditele vastavatena 0,1 % hälbe piires. Kalibreerimisvihte võivad sertifitseerida kõik kalibreerimislaborid, kes järgivad tunnustatud rahvusvahelisi ja/või riiklikke standardeid. Tuleb tagada, et väikseima kalibreerimisvihi mass ei oleks suurem kui kasutamata tahkete osakeste proovivõtuvahendi kümnekordne mass. Kalibreerimisaruandes tuleb esitada ka vihtide tihedus.
1. liide
Mõõteseadmed tahkete osakeste arvu mõõtmiseks heitgaasis
1. Mõõtmiskatse käik
1.1. Proovivõtt
Tahkete osakeste arvu heitkoguses mõõdetakse pideval proovivõtul kas käesoleva lisa punktis 9.2.3 kirjeldatud osavoolahjendussüsteemist või käesoleva lisa punktis 9.2.2 kirjeldatud täisvoolahjendussüsteemist.
1.1.1. Lahjendusõhu filtreerimine
Lahjendusõhk, mida kasutatakse heitgaasilahjendussüsteemis nii esimeses kui vajaduse korral ka teises lahjendusastmes, filtreeritakse läbi filtrite, mis vastavad artikli 1 lõikes 19 sätestatud kõrgefektiivse mikroosakeste õhufiltri (HEPA-filtri) nõuetele. Enne HEPA-filtrisse suunamist võib lahjendusõhku soovi korral puhastada söefiltriga, et vähendada ja stabiliseerida süsivesinike kontsentratsiooni selles. Enne HEPA-filtrit ja pärast söefiltrit, kui seda kasutatakse, on soovitatav paigaldada veel lisaks jämeosakeste filter.
1.2. Tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvoolu kompenseerimine – täisvoolahjendussüsteem
Selleks et kompenseerida massivoolu, mis on eraldatud lahjendussüsteemist tahkete osakeste arvu määramiseks, suunatakse massivool pärast filtreerimist lahjendussüsteemi tagasi. Alternatiivina võib kogumassivoolu lahjendussüsteemis korrigeerida matemaatiliselt, võttes arvesse tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvoolu. Kui tahkete osakeste arvu ja tahkete osakeste massi määramiseks vajalike proovide võtmisel lahjendussüsteemist eraldatud massivool kokku on väiksem kui 0,5 % kogu lahjendatud heitgaasivoolust lahjendustunnelis (med), võib korrigeerimisest või voolu tagasisuunamisest loobuda.
1.3. Tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvoolu kompenseerimine – osavoolahjendussüsteem
1.3.1. |
Osavoolahjendussüsteemi korral peab proovi proportsionaalsuse kontrollimisel võtma arvesse tahkete osakeste arvu määramiseks lahjendussüsteemist eraldatud massivoolu. Selleks tuleb kas suunata tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvool lahjendussüsteemi tagasi voolu mõõtmise seadmest ülesvoolu või teha matemaatiline korrektsioon vastavalt punktile 1.3.2. Täisproovivõtuga osavoolahjendussüsteemi puhul tehakse tahkete osakeste massi arvutustes korrektsioon ka osakeste arvu määramiseks eraldatud proovi massivoolu suhtes vastavalt punktile 1.3.3. |
1.3.2. |
Proovi proportsionaalsuse kontrollimisel lähtutakse heitgaasi hetkevooluhulgast lahjendussüsteemis (qmp), mille korrigeerimiseks kasutatakse ühte järgmistest meetoditest: a) kui tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvool suunatakse süsteemist välja, asendatakse käesoleva lisa punktis 8.1.8.6.1 esitatud valem (6–20) valemiga (6–29):
kus:
Osavoosüsteemi vooluregulaatorile edastatava q ex signaali täpsus peab igal ajahetkel olema ± 0,1 % piires qm dew väärtusest ning signaali edastamissagedus peab olema vähemalt 1 Hz; b) kui tahkete osakeste arvu määramiseks eraldatud proovivõtuvool suunatakse osaliselt või täielikult süsteemist välja, kuid lahjendussüsteemi suunatakse voolumõõdikust ülesvoolu samaväärne vool, asendatakse käesoleva lisa punktis 8.1.8.6.1 esitatud valem (6–20) valemiga (6–30):
kus:
Osavoosüsteemi vooluregulaatorisse edastatavate q ex ja q sw väärtuste vahe täpsus peab igal ajahetkel jääma ± 0,1 % piiresse qm dew väärtusest. Signaali(de) edastamise sagedus peab olema vähemalt 1 Hz. |
1.3.3. |
Tahkete osakeste massi mõõtmistulemuse korrigeerimine Kui täisproovivõtuga osavoolahjendussüsteemist eraldatakse tahkete osakeste arvu määramiseks proovivõtuvool, korrigeeritakse VII lisa punkti 2.3.1.1 kohaselt arvutatud tahkete osakeste massi (m PM) järgmiselt, et võtta arvesse eraldatud voolu. Seda korrektsiooni kohaldatakse ka juhul, kui eraldatud vool suunatakse pärast filtreerimist osavoolahjendussüsteemi tagasi, nagu on esitatud valemis (6–31).
kus:
|
1.3.4. |
Osavoolahjendussüsteemist võetud proovi proportsionaalsus Et tahkete osakeste arvu mõõtmisel võtaks osavoolahjendussüsteem proovi, mis on proportsionaalne heitgaasi massivooluhulgaga, kasutatakse süsteemi juhtimisel heitgaasi massivooluhulka, mis on arvutatud ühel punktides 8.4.1.3 – 8.4.1.7 kirjeldatud meetodil. Proportsionaalsust tuleb kontrollida, kasutades proovi ja heitgaasivoo vahel regressioonanalüüsi vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.1.2. |
1.3.5. |
Tahkete osakeste arvu kindlakstegemine Tahkete osakeste arvu määramine ja arvutamine on sätestatud VII lisa 5. liites. |
2. Mõõteseadmed
2.1. Spetsifikatsioon
2.1.1. Süsteemi ülevaade
2.1.1.1. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem koosneb proovivõtturist või proovivõtukohast, mis võtab käesoleva lisa punktis 9.2.2 või 9.2.3 kirjeldatud lahjendussüsteemis homogeenselt segunenud voolust proovi, tahkete osakeste loendurist ülesvoolu paigutatud lenduvate tahkete osakeste püüdurist ning sobivast ülekandetorustikust. |
2.1.1.2. |
Soovitav on paigaldada lenduvate tahkete osakeste püüduri sisendi ette tahkete osakeste suuruse eelseparaator (nt tsüklon, inertsseparaator vms). Alternatiivina on eelseparaatorina lubatud siiski kasutada ka proovivõtturit, mis toimib sobiva tahkete osakeste suuruse eelseparaatorina, nagu näidatud joonisel 6.8. Osavoolahjendussüsteemis on lubatud kasutada tahkete osakeste massi ja arvu määramiseks vajalike proovide võtmisel sama eelseparaatorit, kui tahkete osakeste arvu proov võetakse lahjendussüsteemist eelseparaatorist allavoolu. Kui tahkete osakeste arvu määramiseks vajalikud proovid võetakse lahjendussüsteemist tahkete osakeste massi eelseparaatorist ülesvoolu, võib kasutada ka veel teist eelseparaatorit. |
2.1.2. Üldnõuded
2.1.2.1. |
Tahkete osakeste proovivõtukoht peab asuma lahjendussüsteemis. Proovivõtturi otsik või proovivõtukoht moodustab koos tahkete osakeste ülekandetoruga osakeste ülekandesüsteemi. Tahkete osakeste ülekandesüsteem suunab proovi lahjendustunnelist lenduvate tahkete osakeste püüduri sisendisse. Tahkete osakeste ülekandesüsteem peab vastama järgmistele tingimustele. Täisvoolahjendussüsteemide ning käesoleva lisa punkti 9.2.3 kohaste osaproovivõtuga osavoolahjendussüsteemide puhul paigutatakse proovivõttur tunneli keskjoone lähedale, tunneli 10–20-kordse diameetri võrra gaasi sisendist allavoolu, suunaga vastu gaasivoolu tunnelis, ning otsiku teljed on paralleelsed lahjendustunneli telgedega. Proovivõttur paigutatakse lahjendustorusse selliselt, et proov võetakse lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust. Käesoleva lisa punkti 9.2.3 kohase täisproovivõtuga osavoolahjendussüsteemi puhul paigutatakse proovivõtukoht või proovivõttur tahkete osakeste ülekandetorustikku tahkete osakeste filtri hoidikust, voolumõõdikust ja mis tahes hargnemiskohast või möödaviigust ülesvoolu. Proovivõtukoht või proovivõttur paigutatakse selliselt, et proov võetakse lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust. Tahkete osakeste proovivõtturi mõõtmed peavad olema sellised, et proovivõttur ei takistaks osavoolahjendussüsteemi toimimist. Ülekandesüsteemi läbiv gaasiproov peab vastama järgmistele tingimustele: a) täisvoolahjendussüsteemi puhul peab voolu Reynoldsi arv (Re) olema < 1 700 ; b) osavoolahjendussüsteemi puhul peab voolu Reynoldsi arv (Re) ülekandetorus, st proovivõtturist või proovivõtukohast allavoolu, olema < 1 700 ; c) viibeaeg ülekandesüsteemis peab olema ≤ 3 sekundit. d) Vastuvõetavaks loetakse ka ülekandesüsteemi muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada samaväärset 30 nm suuruste tahkete osakeste läbivoolu. e) Väljalasketoru, mis suunab lahjendatud proovi lenduvate tahkete osakeste püüdurist tahkete osakeste loenduri sisendisse, peab vastama järgmistele nõuetele: f) selle siseläbimõõt peab olema ≥ 4 mm; g) gaasiproovi viibeaeg väljalasketorus peab olema ≤ 0,8 sekundit. h) Vastuvõetavaks loetakse ka väljalasketoru muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada samaväärset 30 nm suuruste tahkete osakeste läbivoolu. |
2.1.2.2. |
Lenduvate tahkete osakeste püüdur peab sisaldama seadet proovi lahjendamiseks ja lenduvate tahkete osakeste püüdmiseks. |
2.1.2.3. |
Kõik lahjendamata või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad alates heitgaasi väljalasketorust kuni tahkete osakeste loendurini peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine oleks võimalikult vähene. Kõik osad peavad olema valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi komponentidega, ning need peavad olema maandatud, et vältida elektrostaatilist toimet. |
2.1.2.4. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem peab olema kooskõlas aerosooli proovivõtu hea tavaga, millega nähakse ette, et tuleb vältida järske pööranguid ja muutusi ristlõikes, kasutada siledat sisepinda ja vähendada proovivõtutoru pikkust miinimumini. Ristlõike järkjärguline muutmine on lubatud. |
2.1.3. Erinõuded
2.1.3.1. |
Enne tahkete osakeste loenduri läbimist ei tohi tahkete osakeste proov läbida pumpa. |
2.1.3.2. |
Soovitatakse kasutada proovi eelseparaatorit. |
2.1.3.3. |
Proovi ettevalmistamise seadeldis: 2.1.3.3.1. võimaldab näidist ühes või mitmes järgus lahjendada, et saavutada tahkete osakeste kontsentratsioon, mis ei ületaks tahkete osakeste loenduri üksikute osakeste loendusrežiimi ülemist mõõtepiiri, ning hoiab gaasi temperatuuri loenduri sisendis alla 308 K (35 °C); 2.1.3.3.2. sisaldab esialgset lahjendusõhu kuumutamise järku, millest väljudes on proovi temperatuur vahemikus ≥ 423 K (150 °C) ja ≤ 673 K (400 °C) ning lahjendustegur vähemalt 10; 2.1.3.3.3. hoiab kuumutamisetappidel nominaalset töötemperatuuri pidevalt punktis 2.1.4.3.2 nimetatud vahemikus, kusjuures lubatud tolerants on ± 10 °C. Annab märku sellest, kas kuumutamisetapis on ettenähtud töötemperatuur saavutatud või mitte; 2.1.3.3.4. tagab, et lenduvate tahkete osakeste püüduris ei oleks punkti 2.2.2.2 kohane tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegur (fr (di )) tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm ja 50 nm, vastavalt mitte üle 30 % ja 20 % suurem ning mitte üle 5 % väiksem, võrreldes tahkete osakestega, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 100 nm; 2.1.3.3.5. tagab lisaks tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) 30 nm suuruste tahkete osakeste aurustumise rohkem kui 99,0 % ulatuses, kui sisselaskekontsentratsioon on ≥ 10 000 tahket osakest cm– 3 kohta; selleks tuleb tetrakontaani kuumutada ja vähendada selle osarõhku. |
2.1.3.4. |
Tahkete osakeste loendur: 2.1.3.4.1. toimib täisvoo töötingimustel; 2.1.3.4.2. tagab kooskõlas jälgitava standardiga vahemikus 1 tahke osake/cm– 3 kuni tahkete osakeste loenduri üksikute osakeste loendusrežiimi ülemise mõõtepiirini loendustäpsuse ± 10 %. Kui kontsentratsioon on alla 100 cm– 3, võib nõuda mõõtmisi, mis on keskmistatud pikemate proovivõtuperioodide kaupa, et näidata tahkete osakeste loenduri täpsust kõrgel statistilise usaldusväärsuse tasemel; 2.1.3.4.3. selle lugemi täpsus peab olema vähemalt 0,1 osakest/cm– 3, kui kontsentratsioon on alla 100 cm– 3; 2.1.3.4.4. annab lineaarse tulemuse tahkete osakeste kontsentratsiooni kohta kogu üksikute osakeste loendusrežiimi mõõtepiirkonnas; 2.1.3.4.5. edastab mõõteandmeid sagedusel vähemalt 0,5 Hz; 2.1.3.4.6. tagab, et mõõdetud kontsentratsiooni puhul on reaktsiooniaeg alla 5 sekundi; 2.1.3.4.7. sisaldab juhuslikkuse korrigeerimise funktsiooni, mille korrektsioon on kuni 10 %, ning võib kasutada punktis 2.2.1.3 kirjeldatud sisemise kalibreerimise tegurit, kuid loendustõhususe korrigeerimiseks või määramiseks ei tohi kasutada ühtki muud algoritmi; 2.1.3.4.8. tagab tahkete osakeste puhul, mille läbimõõt on 23 nm (± 1 nm), 50 % (± 12 %) loendustõhususe ning tahkete osakeste puhul, mille läbimõõt on 41 nm (± 1 nm), > 90 % loendustõhususe. Loendustõhususe võib saavutada sisemiste (nt instrumendi konfiguratsioon) või väliste (nt suuruse eelseparaator) vahenditega. 2.1.3.4.9. Kui tahkete osakeste loenduris kasutatakse vedelikku, vahetatakse seda seadme tootja poolt kindlaksmääratud sagedusega. |
2.1.3.5. |
Kui punktis, kus kontrollitakse voolukiirust tahkete osakeste loenduris, ei hoita püsivat rõhku ja/või temperatuuri, tuleb neid mõõta tahkete osakeste loenduri sisendis ning edastada tahkete osakeste kontsentratsiooni korrigeerimiseks standardtingimustele vastavaks. |
2.1.3.6. |
Viibeaeg tahkete osakeste ülekandesüsteemis, lenduvate tahkete osakeste püüduris ja väljalasketorus ning tahkete osakeste loenduri reaktsiooniaeg ei tohi kokku kesta kauem kui 20 s. |
2.1.3.7. |
Kogu tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (ülekandesüsteem, lenduvate tahkete osakeste püüdur, väljalasketoru ja tahkete osakeste loendur) ülekandeaeg määratakse aerosooli pihustamisega otse ülekandesüsteemi sisendi juures. Aerosooli pihustatakse vähem kui 0,1 sekundi jooksul. Katses kasutatav aerosool peaks muutma kontsentratsiooni vähemalt 60 % skaala täisväärtusest. Kontsentratsioonijälg salvestatakse. Tahkete osakeste kontsentratsiooni ja heitgaasivoolu signaalide aja vastavusseviimiseks määratletakse ülekandeaeg ajana, mis kulub ümberlülitushetkest (t0) reageeringu näidu jõudmiseni 50 %-ni lõppnäidust (t50). |
2.1.4. Soovitatava süsteemi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse soovituslikku tahkete osakeste arvu mõõtmise viisi. Samas võib kasutada kõiki süsteeme, mis vastavad punktides 2.1.2 ja 2.1.3 esitatud spetsifikatsioonidele.
Joonistel 6.9 ja 6.10 on esitatud skeemid tahkete osakeste proovivõtusüsteemi soovitusliku konfiguratsiooni kohta osavoo- ja täisvoolahjendussüsteemi puhul.
Joonis 6.9
Soovitusliku tahkete osakeste proovivõtusüsteemi skeem: osavoolahjendussüsteem
Joonis 6.10
Soovitusliku tahkete osakeste proovivõtusüsteemi skeem: täisvoolahjendussüsteem
2.1.4.1. Proovivõtusüsteemi kirjeldus
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem koosneb lahjendussüsteemi avanevast proovivõtturi otsikust või proovivõtukohast, tahkete osakeste ülekandetorust, tahkete osakeste eelseparaatorist ja lenduvate tahkete osakeste püüdurist, mis on paigaldatud tahkete osakeste kontsentratsioonimõõturist ülesvoolu. Lenduvate tahkete osakeste püüdur peab sisaldama seadet proovi lahjendamiseks (tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendid PND1 ja PND2) ja tahkete osakeste aurustamiseks (aurustumistoru, ET). Proovivõttur või proovivõtukoht gaasivoost proovi võtmiseks peab asuma lahjendustorus selliselt, et gaasivoo representatiivne proov võetaks lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust. Viibeaeg süsteemis ning tahkete osakeste loenduri reaktsiooniaeg ei tohi kokku kesta kauem kui 20 s.
2.1.4.2. Tahkete osakeste ülekandesüsteem
Proovivõtturi otsik või proovivõtukoht moodustab koos tahkete osakeste ülekandetoruga osakeste ülekandesüsteemi. Tahkete osakeste ülekandesüsteem suunab proovi lahjendustunnelist tahkete osakeste kontsentratsiooni esimese lahjendi sisendisse. Tahkete osakeste ülekandesüsteem peab vastama järgmistele tingimustele.
Täisvoolahjendussüsteemide ning käesoleva lisa punkti 9.2.3 kohaste osaproovivõtuga osavoolahjendussüsteemide puhul paigutatakse proovivõttur tunneli keskjoone lähedale, tunneli 10–20-kordse diameetri võrra gaasi sisendist allavoolu, suunaga vastu gaasivoolu tunnelis, ning otsiku teljed on paralleelsed lahjendustunneli telgedega. Proovivõttur paigutatakse lahjendustorusse selliselt, et proov võetakse lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust.
Käesoleva lisa punkti 9.2.3 kohase täisproovi võtmisel osavoolahjendussüsteemist paigutatakse proovivõtukoht tahkete osakeste ülekandetorustikku osakeste filtri hoidikust, voolukiiruse mõõdikust ja mis tahes hargnemiskohast või möödaviigust ülesvoolu. Proovivõtukoht või proovivõttur paigutatakse selliselt, et proov võetakse lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust.
Ülekandesüsteemi läbiv gaasiproov peab vastama järgmistele tingimustele:
voolu Reynoldsi arv (Re) peab olema < 1 700 ;
viibeaeg ülekandesüsteemis peab olema ≤ 3 sekundit.
Vastuvõetavaks loetakse ka ülekandesüsteemi muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada elektrilise liikuvuse läbimõõduga 30 nm tahkete osakeste samaväärset läbivoolu.
Väljalasketoru, mis suunab lahjendatud proovi lenduvate tahkete osakeste püüdurist tahkete osakeste loenduri sisendisse, peab vastama järgmistele nõuetele:
selle siseläbimõõt peab olema ≥ 4 mm;
gaasiproovi viibeaeg väljalasketorus peab olema ≤ 0,8 sekundit.
Vastuvõetavaks loetakse ka väljalasketoru muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada elektrilise liikuvuse läbimõõduga 30 nm tahkete osakeste samaväärset läbivoolu.
2.1.4.3. Tahkete osakeste eelseparaator
Soovituste kohaselt paigutatakse tahkete osakeste eelseparaator lenduvate tahkete osakeste püüdurist ülesvoolu. Tahkete osakeste heitkoguse proovi võtmiseks valitud vooluhulga juures peab eelseparaator eraldama 50 % tahketest osakestest, mille läbimõõt on vahemikus 2,5–10 μm. Tahkete osakeste heitkoguse proovi võtmiseks valitud vooluhulga juures peab 1 μm suuruste tahkete osakeste massikontsentratsioonist, mis eelseparaatorisse suunatakse, vähemalt 99 % eelseparaatorist väljuma. Osavoolahjendussüsteemis on lubatud kasutada tahkete osakeste massi ja arvu proovide võtmisel sama eelseparaatorit, kui tahkete osakeste arvu proov võetakse lahjendussüsteemist eelseparaatorist allavoolu. Kui tahkete osakeste arvu määramiseks vajalikud proovid võetakse lahjendussüsteemist tahkete osakeste massi eelseparaatorist ülesvoolu, võib kasutada ka veel teist eelseparaatorit.
2.1.4.4. Lenduvate tahkete osakeste püüdur (VPR)
Lenduvate tahkete osakeste püüdur koosneb järjestikku ühendatud esimesest tahkete osakeste lahjendist (PND1), aurustumistorust ja teisest tahkete osakeste lahjendist (PND2). Sellise lahjendamise eesmärk on vähendada tahkete osakeste kontsentratsiooni proovides, et see oleks tahkete osakeste kontsentratsiooni loendurisse sisenedes väiksem kui üksikute osakeste loendusrežiimi ülemine mõõtepiir, ning vähendada kristallisatsioonikeskmete teket proovis. Lenduvate tahkete osakeste püüdur annab teavet, kas PND1 ja aurustumistoru on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri või mitte.
Püüdur peab tagama tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) 30 nm suuruste tahkete osakeste aurustumise rohkem kui 99,0 % ulatuses, kui sisselaskekontsentratsioon on ≥ 10 000 tahket osakest cm– 3 kohta; selleks tuleb tetrakontaani kuumutada ja vähendada selle osarõhku. Lisaks tuleb tagada, et lenduvate tahkete osakeste püüduris oleks tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegur (f r) tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm ja 50 nm, vastavalt mitte üle 30 % ja 20 % suurem ning mitte üle 5 % väiksem, võrreldes tahkete osakestega, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 100 nm.
2.1.4.4.1. Esimene tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendi (PND1)
Esimene seade peab olema ette nähtud spetsiaalselt tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendamiseks ning selle (seina)temperatuur peab töötamise ajal olema 423–673 K (150–400 °C). Seinatemperatuuri seadepunkti hoitakse pidevalt nominaalsel töötemperatuuril nimetatud vahemikus (tolerantsiga ± 10 °C) ning see ei tohi ületada aurustumistoru seinatemperatuuri (punkt 2.1.4.4.2). Lahjendis tuleks kasutada HEPA-filtri läbinud lahjendusõhku ning lahjendi lahjendustegur peaks olema 10–200.
2.1.4.4.2. Aurustumistoru (ET)
Aurustumistoru seinatemperatuur peab kogu toru pikkuses olema osakeste kontsentratsiooni esimese lahjendi seinatemperatuuriga võrdne või kõrgem ning seinatemperatuuri hoitakse fikseeritud nominaalsel töötemperatuuril vahemikus 300–400 °C (tolerantsiga ± 10 °C).
2.1.4.4.3. Teine tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendi (PND2)
PND2 peab olema ette nähtud spetsiaalselt tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendamiseks. Lahjendis kasutatakse HEPA-filtri läbinud lahjendusõhku ning lahjendi ühekordse lahjenduse tegur peab püsima vahemikus 10–30. PND2 lahjendustegur valitakse vahemikus 10–15, et tahkete osakeste kontsentratsioon teisest lahjendist allavoolu oleks väiksem kui tahkete osakeste loenduri üksikute osakeste loendusrežiimi ülemine mõõtepiir ning gaasi temperatuur enne loendurisse sisenemist oleks alla 35 °C.
2.1.4.5. Tahkete osakeste loendur (PNC)
Tahkete osakeste loendur peab vastama punktis 2.1.3.4 esitatud nõuetele.
2.2. Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi kalibreerimine ja valideerimine ( 4 )
2.2.1. Tahkete osakeste loenduri kalibreerimine
2.2.1.1. |
Tehniline teenistus peab tagama tahkete osakeste loenduri kalibreerimistunnistuse olemasolu, mis kinnitab selle vastavust jälgitavatele standarditele 12 kuu jooksul enne heitekatset. |
2.2.1.2. |
Pärast iga suuremat hooldust tuleb tahkete osakeste loendur uuesti kalibreerida ja väljastada uus kalibreerimistunnistus. |
2.2.1.3. |
Kalibreerimine peab vastama kalibreerimise standardmeetodile: a) võrreldakse kalibreeritava tahkete osakeste loenduri tulemust kalibreeritud aerosool-elektromeetri omaga, võttes üheaegselt proove ka elektrostaatiliselt fraktsioneeritud kalibreerimisosakestest; või b) võrreldakse kalibreeritava tahkete osakeste loenduri tulemust muu tahkete osakeste loenduri tulemusega, mida on kalibreeritud eespool kirjeldatud meetodi kohaselt. Elektromeetri puhul peab kalibreerimisel kasutama vähemalt kuut standardset kontsentratsiooni, mille korral oleks tahkete osakeste loenduri mõõtepiirkond kaetud võimalikult ühtlaselt. Kõnealused kontsentratsioonid peavad hõlmama nominaalset nullkontsentratsiooni, mis saavutatakse vähemalt standardi EN 1822:2008 klassi H13 kuuluvate või samaväärse tõhususega HEPA filtrite ühendamisel iga seadme sisendiga. Kui tahkete osakeste loenduri kalibreerimisel ei kohaldata kalibreerimistegurit, võib mõõdetud kontsentratsioon iga kasutatud kontsentratsiooni (välja arvatud nullkontsentratsiooni) korral erineda standardkontsentratsioonist ± 10 %, vastasel korral kalibreeritav tahkete osakeste loendur ei kvalifitseeru. Arvutatakse kahe andmekogumi lineaarse regressiooni gradient ja see registreeritakse. Kalibreeritava tahkete osakeste loenduri suhtes kohaldatakse kalibreerimistegurit, mis on pöördvõrdeline gradiendiga. Näitude lineaarsus arvutatakse kahe andmekogumi Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendina (R2) ning see peab olema vähemalt 0,97. Nii gradiendi kui ka R2 arvutamisel pannakse lineaarse regressiooni sirge läbi koordinaatide alguspunkti (nullkontsentratsioon mõlemal seadmel). Tahkete osakeste etalonloenduri puhul tuleb kalibreerimisel kasutada vähemalt kuut standardset kontsentratsiooni tahkete osakeste loenduri mõõtepiirkonnas. Vähemalt kolm kontsentratsiooni peavad olema väiksemad kui 1 000 cm– 3, ülejäänud kontsentratsioonid peavad paiknema lineaarselt 1 000 cm– 3 ja loenduri üksikute osakeste loendusrežiimi ülemise mõõtepiiri vahel. Kõnealused kontsentratsioonid peavad hõlmama nominaalset nullkontsentratsiooni, mis saavutatakse vähemalt standardi EN 1822:2008 klassi H13 kuuluvate või võrdväärse tõhususega HEPA filtrite ühendamisel iga seadme sisendiga. Kui tahkete osakeste loenduri kalibreerimisel ei kohaldata kalibreerimistegurit, võib mõõdetud kontsentratsioon iga kasutatud kontsentratsiooni (välja arvatud nullkontsentratsiooni) korral erineda standardkontsentratsioonist ± 10 %, vastasel korral kalibreeritav tahkete osakeste loendur ei kvalifitseeru. Arvutatakse kahe andmekogumi lineaarse regressiooni gradient ja see registreeritakse. Kalibreeritava tahkete osakeste loenduri suhtes kohaldatakse kalibreerimistegurit, mis on pöördvõrdeline gradiendiga. Näitude lineaarsus arvutatakse kahe andmekogumi Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendina (R2) ning see peab olema vähemalt 0,97. Nii gradiendi kui ka R2 arvutamisel pannakse lineaarse regressiooni sirge läbi koordinaatide alguspunkti (nullkontsentratsioon mõlemal seadmel). |
2.2.1.4. |
Kalibreerimisel tuleb kontrollida ka vastavust punktis 2.1.3.4.8 sätestatud nõuetele, mis käsitlevad tahkete osakeste loenduri tõhusust selliste tahkete osakeste avastamisel, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt of 23 nm. Loenduri loendustõhusust tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 41 nm, ei ole vaja kontrollida. |
2.2.2. Lenduvate tahkete osakeste püüduri kalibreerimine ja valideerimine
2.2.2.1. |
Lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegureid kõikide lahjendusastmete puhul seadme kinnitatud nominaalsete töötemperatuuride juures kalibreeritakse uue seadme puhul ja pärast iga suuremat hooldust. Püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri perioodilise valideerimise nõue hõlmab vaid selle kontrollimist ühelainsal seadistusel, mida tavaliselt kasutatakse mõõtmiste puhul väljaspool teid kasutatavatel liikurmasinatel, mis on varustatud diislikütuse tahkete osakeste filtriga. Tehniline teenistus peab tagama lenduvate tahkete osakeste püüduri kalibreerimis- või valideerimistunnistuse olemasolu, mis kinnitab selle vastavust 6 kuu jooksul enne heitekatset. Kui lenduvate tahkete osakeste püüdur on varustatud temperatuurianduritega, võib valideerimiste vahe olla 12 kuud. Lenduvate tahkete osakeste püüdurit iseloomustatakse tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri järgi selliste tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm, 50 nm ja 100 nm. Lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegurid (fr
(d)) tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm ja 50 nm, peavad olema vastavalt mitte üle 30 % ja 20 % suuremad ning mitte üle 5 % väiksemad, võrreldes tahkete osakestega, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 100 nm. Valideerimiseks peab tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri keskväärtus olema ± 10 % lenduvate tahkete osakeste püüduri esmase kalibreerimise käigus määratud tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmisest vähendustegurist ( |
2.2.2.2. |
Mõõtmisel kasutatav aerosool peab sisaldama tahkeid osakesi, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm, 50 nm ja 100 nm, ning tahkete osakeste miinimumkontsentratsioon lenduvate tahkete osakeste püüduri sisendis peab olema 5000 tahket osakest cm– 3 kohta. Tahkete osakeste kontsentratsiooni tuleb mõõta seadeldistest nii üles- kui ka allavoolu. Tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegur (fr (di )) arvutatakse tahkete osakeste kõikide suuruste puhul valemi (6–32) järgi:
kus:
Nin (di ) ja Nout (di ) väärtused korrigeeritakse samadele tingimustele vastavaks. Tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmine vähendustegur () konkreetse lahjendusseadistuse korral arvutatakse valemi (6–33) põhjal:
Lenduvate tahkete osakeste püüdurit on soovitatav kalibreerida ja valideerida tervikliku üksusena. |
2.2.2.3. |
Tehniline teenistus peab tagama lenduvate tahkete osakeste püüduri valideerimistunnistuse olemasolu, mis kinnitab seadme lenduvate tahkete osakeste püüdmise tõhusust 6 kuu jooksul enne heitekatset. Kui lenduvate tahkete osakeste püüdur on varustatud temperatuurianduritega, võib valideerimiste vahe olla 12 kuud. Sisselaskekontsentratsiooni puhul ≥ 10 000 tahket osakest cm– 3 kohta peab lenduvate tahkete osakeste püüdur kõrvaldama tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) tahked osakesed, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on vähemalt 30 nm, minimaalse lahjendusseadistuse korral ja tootja soovitatud töötemperatuuril rohkem kui 99,0 % ulatuses. |
2.2.3. Tahkete osakeste arvu mõõtesüsteemi kontrollimismenetlus
2.2.3.1. |
Enne iga katset peab tahkete osakeste loendur andma mõõtetulemuseks vähem kui 0,5 tahket osakest cm– 3 kohta, kui tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (tahkete osakeste loendur ja lenduvate tahkete osakeste püüdur) sisendiga on ühendatud vähemalt standardi EN 1822:2008 klassi H13 kuuluv või samaväärse tõhususega HEPA filter. |
2.2.3.2. |
Igakuisel kontrollimisel võib tahkete osakeste loenduris mõõdetud vool erineda kalibreeritud vooluhulgamõõturiga kontrollimisel saadud tahkete osakeste loenduri nominaalsest vooluhulgast 5 %. |
2.2.3.3. |
Igapäevasel kontrollimisel, kui tahkete osakeste loenduri sisendiga on ühendatud standardi EN 1822:2008 klassi H13 kuuluva või samaväärse tõhususega HEPA filter, peab tahkete osakeste loendur näitama kontsentratsiooniks ≤ 0,2 cm– 3. Filtri eemaldamisel peab tahkete osakeste loendur näitama kontsentratsiooni suurenemist vähemalt kuni 100 tahke osakeseni cm– 3 kohta, kui loendurisse suunatakse välisõhk, ning vähenema taas tasemele ≤ 0,2 cm– 3, kui HEPA filter asetatakse uuesti kohale. |
2.2.3.4. |
Enne iga katset tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et aurustumistoru, kui see on süsteemi lisatud, on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri. |
2.2.3.5. |
Enne iga katset tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et lahjendi PND1 on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri. |
2. liide
Seadmete ja lisaseadmete paigaldusnõuded
Number |
Seadmed ja lisaseadmed |
Paigaldatakse heitekatseks |
1 |
Sisselaskesüsteem |
|
|
Sisselasketorustik |
Jah |
|
Karterist eralduva heite kontrolli süsteem |
Jah |
|
Õhukulumõõtur |
Jah |
|
Õhufilter |
Jah (i) ii)) |
|
Sisselaskesummuti |
Jah (i) ii)) |
2 |
Heitgaasisüsteem |
|
|
Heitgaasi järeltöötlussüsteem |
Jah |
|
Väljalasketorustik |
Jah |
|
Ühendustorud |
Jah (i) ii)) |
|
Summuti |
Jah (i) ii)) |
|
Summutitoru |
Jah (i) ii)) |
|
Mootorpidur |
Ei () |
|
Ülelaadur |
Jah |
3 |
Kütusepump |
Jah () |
4 |
Kütuse sissepritseseadmed |
|
|
Eelfilter |
Jah |
|
Filter |
Jah |
|
Pump |
Jah |
5 |
Kõrgrõhutoru |
Jah |
|
Pihusti |
Jah |
|
Elektrooniline juhtseade, andurid jne |
Jah |
|
Regulaator/juhtimissüsteem |
Jah |
|
Pumbalati täiskoormuse automaatpiiraja sõltuvalt atmosfääritingimustest |
Jah |
6 |
Vedelikjahutusseadmed |
|
|
Radiaator |
Ei |
|
Ventilaator |
Ei |
|
Ventilaatorikate |
Ei |
|
Veepump |
Jah () |
|
Termostaat |
Jah () |
7 |
Õhkjahutus |
|
|
Kate |
Ei () |
|
Ventilaator või puhur |
Ei () |
|
Temperatuuriregulaator |
Ei |
8 |
Ülelaadeseadmed |
|
|
Kompressor, mis töötab otseselt mootori ja/või heitgaasisüsteemi jõul |
Jah |
|
Õhu vahejahuti |
|
|
Jahutusvedeliku pump või ventilaator (töötab mootori jõul) |
Ei () |
|
Jahutusvedeliku termostaat |
Jah |
9 |
Katsestendi abiventilaator |
Jah, vajaduse korral |
10 |
Saastetõrjeseade |
Jah |
11 |
Käivitusseadmed |
Jah või katsestendi seadmed () |
12 |
Määrdeõli pump |
Jah |
13 |
Katse ajaks eemaldatakse teatavad lisaseadmed, mis on seotud väljaspool teid kasutatava liikurmasina käitamisega ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu: i) pidurite õhkkompressor ii) roolivõimendi kompressor iii) vedrustuse kompressor iv) kliimaseade. |
Ei |
(1) Täielik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduse jaoks kindlaksmääratud viisil:
(2) Terviklik väljalaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil: (3) Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema fikseeritud täiesti avatud asendisse. (4) Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saada teatavas mootori rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütusetagastussüsteemi kasutamise korral). (5) Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump. Vedeliku jahutamine võib toimuda välise ringluse teel, nii et välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis. (6) Termostaadi võib fikseerida täiesti avatud asendisse. (7) Kui katseks paigaldatakse mootorile jahutusventilaator või -puhur, lisatakse nende kasutatav võimsus arvutustulemustele, välja arvatud juhul, kui jahutusventilaatorid paigaldatakse õhkjahutusega mootorite korral otse väntvõllile. Ventilaatori või puhuri võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemissageduste juures kas standardnäitajatel põhinevate arvutuste või praktiliste katsete teel. (8) Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, kuid tootja soovil võib õhuga toimiva jahuti asendada katsestendi süsteemiga. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemissagedustel nii, et mootoriõhu suurim rõhukadu ja väikseim temperatuurikadu katsestendi süsteemi vahejahutis vastavad tootja ettenähtud näitajatele. (9) Elektriliste või muude käivitussüsteemide toide saadakse katsestendist. |
3. liide
Elektroonilise kontrollploki edastatava pöördemomendi signaali kontrollimine
1. Sissejuhatus
Käesoleva liite otstarve on sätestada kontrollinõuded puhuks, kui tootja kavatseb kasutada elektroonilise kontrollploki (ECU) edastatavat pöördemomendi signaali, et kasutusel olevate mootorite seirekatsete käigus kontrollida sellise plokiga varustatud mootoreid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/655, mis käsitleb kasutusel olevate mootorite heiteseiret.
Kasuliku pöördemomendi aluseks on mootori (koos 2. liite kohaselt heitekatseks paigaldatavate seadmete ja lisaseadmetega) korrigeerimata kasulik pöördemoment.
2. Elektroonilise kontrollploki pöördemomendisignaal
Kui mootor on kaardistamiseks katsestendile paigaldatud, peavad olemas olema vahendid, millega lugeda elektroonilise kontrollploki saadetavat pöördemomendisignaali vastavalt kasutusel olevate mootorite heiteseiret käsitleva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/655 I lisa 6. liite nõuetele.
3. Kontrollimenetlus
Käesoleva lisa punkti 7.6.2 kohase kaardistamismenetluse ajal võetakse dünamomeetri mõõdetava pöördemomendi ja elektroonilise kontrollploki edastatava pöördemomendi lugemeid samaaegselt vähemalt kolmest pöördemomendikõvera punktist. Vähemalt üks neist lugemeist võetakse kurvi sellest punktist, kus pöördemoment on vähemalt 98 % maksimumväärtusest.
Elektroonilise kontrollploki edastatavat pöördemomenti aktsepteeritakse ilma korrigeerimata, kui igas mõõtepunktis on tegur, mis arvutatakse, jagades dünamomeetrilt loetud pöördemomendi väärtuse elektrooniliselt kontrollplokilt saadud pöördemomendi väärtusega, vähemalt 0,93 (st erinevus 7 %). Sel juhul märgitakse tüübikinnitustunnistusele, et elektroonilise kontrollploki edastatav pöördemoment on aktsepteeritud ilma korrektsioonita. Kui see tegur on ühes või mitmes mõõtepunktis alla 0,93, määratakse kõikide lugemivõtupunktide keskmine korrektsioonitegur ja see märgitakse tüübikinnitustunnistusele. Kui tegur on kantud tüübikinnitustunnistusele, siis rakendatakse seda elektroonilise kontrollploki edastatava pöördemomendi suhtes, kui kasutusel olevate mootorite heiteseiret käsitleva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/655 kohaselt tehakse kasutusel olevate mootorite seirekatseid.
4. liide
Ammoniaagi mõõtmise kord
1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse ammoniaagi (NH3) mõõtmise menetlust. Mittelineaarsete analüsaatorite puhul võib kasutada lineariseerivaid ahelaid. |
2. |
NH3 mõõtmiseks on kehtestatud kolm mõõtepõhimõtet ja neid kõiki võib kasutada, tingimusel et kasutatav põhimõte vastab vastavalt punkti 2.1, 2.2 või 2.3 kriteeriumidele. NH3 mõõtmiseks ei ole lubatud kasutada gaasikuivateid. 2.1. Fourier' teisendusega infrapunaanalüsaator („FTIR“) 2.1.1. Mõõtmispõhimõte FTIR töötab lairiba-infrapunaspektroskoopia põhimõttel. See võimaldab mõõta üheaegselt heitgaasikomponente, mille standardspektrid on seadmes olemas. Neeldumisspekter (intensiivsus/lainepikkus) arvutatakse mõõdetud interferogrammist (intensiivsus/aeg) Fourier' teisenduse abil. 2.1.2. Paigaldamine ja proovi võtmine FTIR paigaldatakse vastavalt seadme tootja juhistele. Hindamiseks valitakse NH3 lainepikkus. Proovivõtukanal (proovivõtutoru, eelfilter või -filtrid ja klapid) peab olema valmistatud roostevabast terasest või polütetrafluoroetüleenist (PTFE) ja see tuleb soojendada ettenähtud temperatuurideni vahemikus 383 K (110 °C) ja 464 K (191 °C), et vähendada NH3 kadusid ja kujutise häireid. Lisaks peab proovivõtutoru olema võimalikult lühike. 2.1.3. Vastasmõju NH3 lainepikkus peab olema vahemikus 0,5 cm– 1, et vähendada vastasmõju teiste heitgaasis olevate gaaside poolt. 2.2. Mittehajuva ultraviolettkiirguse resonantsneelduri („NDUV“) tüüpi analüsaator 2.2.1. Mõõtepõhimõte NDUV põhineb puhtfüüsikalisel põhimõttel ning mingeid abigaase ega -seadmeid vaja ei ole. Fotomeetri põhielement on elektroodita lahenduslamp. See tekitab ultraviolettkiirguse alas teravalt struktureeritud kiirguse, mis võimaldab mõõta mitmeid komponente, nagu NH3. Fotomeetriline süsteem konstrueeritakse nii, et selles jaotatakse kiirgus filtrikorrelatsioonitehnikaga kaheks kiireks – mõõte- ja võrdluskiireks (dual beam in time – ajaline topeltkiir). Et saavutada mõõtesignaali suur stabiilsus, kombineeritakse ajalise topeltkiire konstruktsioon ruumilise topeltkiire konstruktsiooniga. Detektorisignaalide töötlemisega saadakse peaaegu tühine nullitriiv. Täpse kalibreeringu saamiseks kallutatakse kalibreerimisrežiimis analüsaatoris kiire teele tihedalt suletud kvartsküvett, sest kõik küveti akna peegeldus- ja neeldumiskaod kompenseeritakse. Kuna küvetti täitev gaas on väga stabiilne, annab niisugune kalibreerimismeetod tulemuseks fotomeetri väga suure ja kauaaegse stabiilsuse. 2.2.2. Paigaldamine Analüsaator paigaldatakse analüsaatorikappi, kasutades ekstraktiivset proovivõttu kooskõlas seadme tootja juhistega. Analüsaatori asukoht peab suutma kanda tootja määratud raskust. Proovivõtukanal (proovivõtutoru, eelfilter või -filtrid ja klapid) peab olema valmistatud roostevabast terasest või PTFE-st ja see tuleb soojendada ettenähtud temperatuurideni vahemikus 383 K (110 °C) ja 464 K (191 °C). Lisaks peab proovivõtutoru olema võimalikult lühike. Heitgaasi temperatuuri ning rõhu, paigalduskeskkonna ja vibratsiooni mõju mõõtmistele tuleb viia miinimumini. Gaasianalüsaator peab olema kaitstud külma, kuuma, temperatuuri kõikumiste ja tugeva õhuvoolu, tolmu kogunemise, söövitava keskkonna ja vibratsiooni eest. Tuleb tagada piisav õhuvahetus, et vältida kuumenemist. Soojuse hajutamiseks kasutatakse seadme kogu pinda. 2.2.3. Risttundlikkus Valitakse sobiv spektrivahemik, et minimeerida kaasnevate gaaside vastasmõju. Tüüpilised risttundlikkust põhjustavad komponendid NH3 mõõtmise puhul on SO2, NO2 ja NO. Lisaks võib risttundlikkuse vähendamiseks kasutada muid meetodeid: a) interferentsifiltrite kasutamine; b) risttundlikkuse kompenseerimine, mõõtes risttundlikkuse komponente ja kasutades mõõtesignaali nende kompenseerimiseks. 2.3. Laser-infrapunaanalüsaator 2.3.1. Mõõtepõhimõte Infrapunalaser, näiteks häälestatav laserdiood (TDL) või kvantkaskaadlaser (QCL), võib kiirata koherentset valgust vastavalt kas infrapunalähedases alas või infrapuna-ala keskosas, kus lämmastikuühenditel, sh NH3, on tugev neelduvus. Laseroptika võib tekitada infrapunalähedases või infrapuna-ala keskosa spektris kõrgresolutsiooniga kitsasriba-impulsskiirguse. Seetõttu võivad laser-infrapunaanalüsaatorid vähendada mootori heitgaasis koos esinevate komponentide spektrite kattumist. 2.3.2. Paigaldamine Analüsaator paigaldatakse kas otse väljalasketorusse (in situ) või analüsaatorikappi, kasutades ekstraktiivset proovivõttu kooskõlas seadme tootja juhistega. Analüsaatorikappi paigaldatuna peab proovivõtukanal (proovivõtutoru, eelfilter või -filtrid ja klapid) olema valmistatud roostevabast terasest või PTFE-st ja see tuleb soojendada ettenähtud temperatuurideni vahemikus 383 K (110 °C) ja 464 K (191 °C), et vähendada NH3 kadusid ja kujutise häireid. Lisaks peab proovivõtutoru olema võimalikult lühike. Heitgaasi temperatuuri ning rõhu, paigalduskeskkonna ja vibratsiooni mõju mõõtmistele tuleb vähendada või kasutada kompensatsioonimeetodeid. Kui kohapeal tehtavatel mõõtmistel kasutatakse mõõteseadme kaitseks õhkümbrist, ei tohi see mõjutada ühtki seadmest allavoolu mõõdetavat heitgaasikomponenti; vastasel korral tuleb muude heitgaasikomponentide proovid võtta seadmest ülesvoolu. 2.3.3. Segava toime kontrollimine NH3 laser-infrapunaanalüsaatorite puhul (vastasmõju) 2.3.3.1. Kohaldamisala ja sagedus Kui NH3 mõõdetakse laser-infrapunaanalüsaatoriga, kontrollitakse segava toime ulatust pärast analüsaatori esmast paigaldamist ja suuremaid hooldustöid. 2.3.3.2. Segava toime kontrollimisel rakendatavad mõõtepõhimõtted Interferentsgaasid võivad teatavate laser-infrapunaanalüsaatorite puhul avaldada positiivset vastasmõju, tekitades samasuguse reageeringu nagu NH3. Kui analüsaator kasutab kompensatsioonialgoritme, milles sellise segava mõju kontrollimiseks kasutatakse muude gaaside mõõtetulemusi, tehakse kõnealused mõõtmised samal ajal, et katsetada kompensatsioonialgoritme analüsaatorile mõjuva segava toime kontrollimise ajal. Laser-infrapunaanalüsaatorite jaoks interferentsgaaside kindlakstegemisel lähtutakse heast inseneritavast. Olgu märgitud, et segava toime ulatus, välja arvatud H2O puhul, sõltub seadme tootja valitud NH3 infrapuna-neeldumisribast. Iga analüsaatori puhul tehakse kindlaks NH3 infrapuna-neeldumisriba. Iga NH3 infrapuna-neeldumisriba puhul määratakse heast inseneritavast lähtudes kindlaks interferentsgaasid, mida kontrollimisel kasutada. |
3. |
Heitekatse käik 3.1. Analüsaatorite kontrollimine Enne heitekatset valitakse analüsaatori mõõtepiirkond. Lubatud on kasutada piirkonna automaatse või käsitsi ümberlülitusega heitgaasianalüsaatoreid. Katsetsükli ajal ei ole heitgaasianalüsaatori mõõtepiirkonna ümberlülitamine lubatud. Kui seadme suhtes ei kohaldata punkti 3.4.2 nõudeid, siis tuleb määrata null- ja võrdlusnäit. Võrdlusnäidu saamiseks kasutatakse NH3 gaasi, mis vastab punkti 4.2.7 spetsifikatsioonile. Lubatud on kasutada võrdluskambreid, mis sisaldavad NH3 kalibreerimisgaasi. 3.2. Heitkoguste kohta andmete kogumine Katsetoiminguid alustades alustatakse samaaegselt andmete kogumist NH3 kohta. NH3 kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt ja see salvestatakse arvutisüsteemi sagedusega vähemalt 1 Hz. 3.3. Toimingud pärast katset Katse lõpetamisel jätkatakse andmevõttu, kuni süsteemi reaktsiooniaegade lõppemiseni. Analüsaatori triiv tuleb punkti 3.4.1 kohaselt määrata ainult juhul, kui punktis 3.4.2 nõutav teave ei ole kättesaadav. 3.4. Analüsaatori triiv
|
4. |
Analüsaatori spetsifikatsioon ja kontrollimine 4.1. Lineaarsusnõuded Analüsaator peab vastama käesoleva lisa tabeli 6,5 lineaarsusnõuetele. Vastavalt käesoleva lisa punktile 8.1.4 tuleb teha lineaarsuse kontroll vähemalt käesoleva lisa tabelis 6.4 sätestatud miinimumsageduse juures. Tüübikinnitusasutuse eelneval heakskiidul on lubatud vähem kui 10 võrdluspunkti, kui on võimalik tõendada samaväärset täpsust. Lineaarsuse kontrollimiseks kasutatakse NH3 gaasi, mis vastab punkti 4.2.7 spetsifikatsioonile. Lubatud on kasutada võrdluskambreid, mis sisaldavad NH3 kalibreerimisgaasi. Seadmed, mille signaale kasutatakse kompenseerimisalgoritmide määramiseks, peavad vastama käesoleva lisa tabelis 6.5 sätestatud lineaarsusnõuetele. Lineaarsuse kontroll tuleb teha kas kooskõlas siseauditi korraga, seadmete tootja juhistega või ISO 9000 nõuetega. 4.2. Analüsaatori spetsifikatsioon Analüsaatori mõõtepiirkond ja reaktsiooniaeg peab vastama siirde- ja püsikatsetsükli tingimustes NH3 kontsentratsiooni mõõtmiseks ettenähtud nõuetele. 4.2.1. Alumine määramispiir Analüsaatori alumine määramispiir peab kõigil katsetingimustel olema < 2 ppm. 4.2.2. Mõõtetäpsus Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt tajuri näidu kõrvalekalle etalonväärtusest ja see ei tohi ületada ± 3 % näidust või ± 2 ppm, olenevalt sellest, kumb on suurem. 4.2.3. Nullitriiv Nullgaasi näidu triivi ja sellega seotud ajavahemiku määrab seadme tootja. 4.2.4. Mõõtevahemiku triiv Võrdlusgaasi näidu triivi ja sellega seotud ajavahemiku määrab seadme tootja. 4.2.5. Süsteemi reaktsiooniaeg Süsteemi reaktsiooniaeg peab olema ≤ 20 s. 4.2.6. Tõusuaeg Analüsaatori tõusuaeg peab olema ≤ 5 s. 4.2.7. NH3 kalibreerimisgaas Tööks on vajalikud järgmise keemilise koostisega gaasisegud. NH3 ja puhastatud lämmastik. Kalibreerimisgaasi tegelik kontsentratsioon peab olema ± 3 % piires nominaalväärtusest. NH3 kontsentratsioon esitatakse mahu põhjal (mahuprotsent või mahupõhine ppm väärtus). Kalibreerimisgaaside tootja poolt ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse. 4.2.8. Segava toime kontrollimine Segavat toimet kontrollitakse järgmiselt: a) NH3 analüsaator käivitatakse, seda käitatakse, see nullitakse ning selle mõõteulatus määratakse samamoodi nagu enne heitekatset; b) niisutatud katsegaas saadakse, lastes mitmest komponendist koosneval võrdlusgaasil mullitada tihendatud anumas läbi destilleeritud H2O. Kui proov ei läbi kuivatit, tuleb kontrollida anuma temperatuuri, et saavutada vähemalt nii kõrge H2O tase, kui katse ajal maksimaalselt eeldatakse. Segava toime katses kasutatakse vähemalt nii suurt võrdlusgaasi kontsentratsiooni, mida katse ajal maksimaalselt eeldatakse; c) niisutatud katsegaas sisestatakse proovivõtusüsteemi; d) vee molaarsust x H2O niisutatud katsegaasis mõõdetakse analüsaatori sisselaskeavale võimalikult lähedal. Näiteks mõõdetakse x H2O arvutamiseks kastepunkt T dew ja absoluutne rõhk p total; e) kondenseerumise vältimiseks ülekandetorudes, liitmikes või ventiilides x H2O mõõtmise kohast kuni analüsaatorini järgitakse head inseneritava; f) analüsaatori näidul lastakse teatud aeg stabiliseeruda; g) sel ajal, kui analüsaator mõõdab proovi kontsentratsiooni, registreeritakse selle väljundit 30 sekundi jooksul. Arvutatakse nende andmete aritmeetiline keskmine; h) analüsaator on läbinud segava toime kontrolli, kui punkti g alusel saadud tulemus vastab käesolevas jaos sätestatud tolerantsile; i) üksikute interferentsgaaside segava toime võib määrata ka eraldi katsetes. Kui kasutatav interferentsgaaside sisaldus ületab katse ajal eeldatavaid suurimaid väärtusi, siis võib kõiki täheldatud segava toime väärtusi vähendada sel teel, et määratud segav toime korrutatakse eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja katse ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Segava toime eraldi kontrollimistel saadud H2O kontsentratsioone (H2O sisaldus kuni kõige vähem 0,025 mol/mol), mis on väiksemad kui katse ajal eeldatavad suurimad väärtused, võib kasutada, kuid siis suurendatakse H2O täheldatud segavat toimet, korrutades täheldatud segava toime väärtused H2O eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja katse ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Mõlema kohandatud segava toime väärtuse summa peab jääma käesoleva punkti alapunktis j kindlaks määratud tolerantsi piiresse. j) Analüsaatori kombineeritud segava toime väärtus peab jääma ± 2 % piiresse heite puhul eeldatavast vooluhulgaga kaalutud keskmisest NH3 kontsentratsioonist. |
5. |
Alternatiivsed süsteemid Tüübikinnitusasutus võib heaks kiita ka muid süsteeme või analüsaatoreid, kui näidatakse, et need annavad samaväärseid tulemusi vastavalt käesoleva lisa punktile 5.1.1. Antud juhul viitab kõnealuses punktis kasutatud mõiste „tulemused“ asjaomase töötsükli puhul arvutatud keskmisele NH3 kontsentratsioonile. |
5. liide
Süsteemi reaktsioonide kirjeldus
1. Käesolevas liites on kirjeldatud aega, millega väljendatakse analüütiliste süsteemide ja muude mõõtesüsteemide reageeringut sisendsignaalile.
2. Kasutatakse järgmisi joonisel 6.11 näidatud aegu:
2.1. |
„viiteaeg“ – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 10 % süsteemi reageeringu lõppväärtusest (t 10), kusjuures võrdluspunktiks on proovivõttur; |
2.2. |
„reaktsiooniaeg“ – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 90 % süsteemi reageeringu lõppväärtusest (t 90), kusjuures võrdluspunktiks on proovivõttur; |
2.3. |
„tõusuaeg“ – ajavahe 10 % ja 90 % vahel reageeringu lõppväärtusest (t 90 – t 10); |
2.4. |
„ülekandeaeg“ – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi reageeringu lõppväärtusest (t 50), kusjuures võrdluspunktiks on proovivõttur. |
Joonis 6.11
Süsteemi reaktsioonide näitlik kujutis
VII LISA
Andmete hindamis- ja arvutusmeetod
1. Üldnõuded
Heite arvutamine toimub vastavalt 2. jaole (Massipõhised arvutused) või 3. jaole (Molaarsuspõhised arvutused). Nende kahe meetodi ühendamine on keelatud. Mõlema jao kohaseid arvutusi ei ole vaja teha.
Erinõuded tahkete osakeste arvu määramiseks, kui seda on vaja, on esitatud 5. liites.
1.1. Üldised tähised
2. jagu |
3. jagu |
Ühik |
Tähendus |
|
A |
m2 |
pindala |
|
At |
m2 |
Venturi toru ahendi ristlõikepindala |
b, D 0 |
a 0 |
t.m. (3) |
regressioonisirge y-telglõik |
A/Fst |
|
— |
stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe |
|
C |
— |
tegur |
Cd |
Cd |
— |
vooluhulgategur |
|
Cf |
— |
voolutegur |
c |
x |
ppm, mahuprotsent |
kontsentratsioon / moolosa (μmol/mol = ppm) |
cd |
ppm, mahuprotsent |
kontsentratsioon kuivas gaasis |
|
cw |
ppm, mahuprotsent |
kontsentratsioon niiskes gaasis |
|
cb |
ppm, mahuprotsent |
taustkontsentratsioon |
|
D |
xdil |
— |
lahjendustegur (2) |
D0 |
|
m3/pööre |
mahtpumba (PDP) kalibreerimiskõvera telglõik |
d |
d |
m |
läbimõõt |
d V |
|
m |
Venturi toru ahendi läbimõõt |
e |
e |
g/kWh |
pidurdamisega seotud heide |
e gas |
e gas |
g/kWh |
gaasiliste osakeste eriheide |
e PM |
e PM |
g/kWh |
tahkete osakeste eriheide |
E |
1 – PF |
% |
muundamisefektiivsus (PF = läbivoolu osa) |
F s |
|
— |
stöhhiomeetriline tegur |
|
ƒ |
Hz |
sagedus |
f c |
|
— |
süsinikutegur |
|
γ |
— |
erisoojuste suhe |
H |
|
g/kg |
absoluutne niiskus |
|
K |
— |
parandustegur |
K V |
|
|
CFV kalibreerimisfunktsioon |
k f |
|
m3 / kütuse kg |
kütuse eritegur |
k h |
|
— |
diiselmootorite NOx niiskuskorrektsioonitegur |
k Dr |
k Dr |
— |
allapoole korrigeerimise tegur |
k r |
k r |
— |
multiplikatiivne regenereerimistegur |
k Ur |
k Ur |
— |
ülespoole korrigeerimise tegur |
k w,a |
|
— |
sisselastava õhu kuivalt niiskele korrigeerimise tegur |
k w,d |
|
— |
lahjendusõhu kuivalt niiskele korrigeerimise tegur |
k w,e |
|
— |
lahjendatud heitgaasi kuivalt niiskele korrigeerimise tegur |
k w,r |
|
— |
lahjendamata heitgaasi kuivalt niiskele korrigeerimise tegur |
μ |
μ |
kg/(m·s) |
dünaamiline viskoossus |
M |
M |
g/mol |
molaarmass (3) |
M a |
g/mol |
sisselastava õhu molaarmass |
|
M e |
v |
g/mol |
heitgaasi molaarmass |
M gas |
M gas |
g/mol |
gaasiliste osakeste molaarmass |
m |
m |
kg |
mass |
m |
a 1 |
t.m. (3) |
regressioonisirge tõus |
|
ν |
m2/s |
kinemaatiline viskoossus |
m d |
v |
kg |
kübemefiltrid läbinud lahjendusõhuproovi mass |
m ed |
kg |
tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi kogumass |
|
m edf |
kg |
lahjendatud heitgaasi ekvivalentmass tsükli jooksul |
|
m ew |
kg |
tsükli jooksul tekkinud heitgaasi kogumass |
|
m f |
mg |
kogutud tahkete osakeste proovi mass |
|
m f,d |
mg |
lahjendusõhust kogutud tahkete osakeste proovi mass |
|
m gas |
m gas |
g |
katsetsükli jooksul tekkinud gaasilise heite mass |
m PM |
m PM |
g |
katsetsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste heite mass |
m se |
kg |
katsetsükli jooksul tekkinud heitgaasiproovi mass |
|
m sed |
kg |
lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass |
|
m sep |
kg |
kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass |
|
m ssd |
|
kg |
sekundaarse lahjendusõhu mass |
|
N |
— |
seeria üldarv |
|
n |
mol |
ainehulk moolides |
|
ṅ |
mol/s |
ainehulk moolides sekundis |
n |
f n |
min– 1 |
mootori pöörlemissagedus |
n p |
|
r/s |
PDP töökiirus |
P |
P |
kW |
võimsus |
P |
P |
kPa |
rõhk |
p a |
|
kPa |
kuiva õhu rõhk |
p b |
|
kPa |
õhu kogurõhk |
p d |
|
kPa |
küllastunud auru rõhk lahjendusõhus |
p p |
p abs |
kPa |
absoluutne rõhk |
p r |
p H2O |
kPa |
veeauru rõhk |
p s |
|
kPa |
kuiva õhu rõhk |
1 – E |
PF |
% |
läbivoolu osa |
qm |
ṁ |
kg/s |
massivooluhulk |
qm ad |
ṁ (1) |
kg/s |
kuiva sisselastava õhu massivooluhulk |
qm aw |
kg/s |
niiske sisselastava õhu massivooluhulk |
|
qm Ce |
kg/s |
süsiniku massivooluhulk lahjendamata heitgaasis |
|
qm Cf |
kg/s |
süsiniku massivooluhulk mootorisse |
|
qm Cf |
kg/s |
süsiniku massivooluhulk osavoolahjendussüsteemis |
|
qm dew |
kg/s |
lahjendatud niiske heitgaasi massivooluhulk |
|
qm dw |
kg/s |
niiske lahjendusõhu massivooluhulk |
|
qm dw |
kg/s |
niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent |
|
qm ew |
kg/s |
niiske heitgaasi massivooluhulk |
|
qm ex |
kg/s |
lahjendustunnelist saadud proovi massivooluhulk |
|
qm f |
kg/s |
kütuse massivooluhulk |
|
qm p |
kg/s |
heitgaasiproovi massivooluhulk osavoolahjendussüsteemi |
|
qV |
V̇ |
m3/s |
mahuline vooluhulk |
q V CVS |
m3/s |
püsimahuproovivõtu mahuline vooluhulk |
|
q V s |
dm3/min |
heitgaasi analüsaatorisüsteemi vooluhulk |
|
q V t |
cm3/min |
märgistusgaasi vooluhulk |
|
r |
r |
kg/m3 |
massitihedus |
ρ e |
|
kg/m3 |
heitgaasi tihedus |
|
r |
— |
rõhkude suhe |
ρ d |
DR |
— |
lahjendusaste (2) |
|
Ra |
μm |
keskmine pinnakaredus |
RH |
|
% |
suhteline niiskus |
r D |
β |
m/m |
läbimõõtude suhe (CVS-süsteemid) |
r p |
|
— |
SSV rõhkude suhe |
Re |
Re # |
— |
Reynoldsi arv |
|
S |
K |
Sutherlandi konstant |
s |
s |
— |
standardhälve |
T |
T |
°C |
temperatuur |
|
T |
Nm |
mootori pöördemoment |
T a |
|
K |
absoluutne temperatuur |
t |
t |
s |
aeg |
Δt |
Δt |
s |
ajavahemik |
u |
|
— |
gaasikomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe |
V |
V |
m3 |
maht |
qV |
V̇ |
m3/s |
mahuline vooluhulk |
V 0 |
|
m3/r |
mahtpumba ühele pumbapöördele vastav pumbatava gaasi ruumala |
W |
W |
kWh |
töö |
W act |
W act |
kWh |
katsetsüklis tehtud tegelik töö |
WF |
WF |
— |
kaalutegur |
w |
w |
g/g |
massiosa |
|
|
(mol/mol) |
vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon |
X 0 |
K s |
s/pööre |
mahtpumba kalibreerimisfunktsioon |
|
y |
— |
üldmuutuja |
|
|
|
aritmeetiline keskmine |
|
Z |
— |
kokkusurutavustegur |
(1) Vt allindekseid; nt: on kuiva õhu massivooluhulk, kütuse massivooluhulk jms. (2) Lahjendusaste on 2. jaos r d ja 3. jaos DR: erinevad tähised, kuid sama tähendus ja samad valemid. Lahjendusaste on 2. jaos D ja 3. jaos x dil: erinevad tähised, kuid sama füüsikaline tähendus; valem (A.7-47) (7-124) näitab suhet x dil ja DR vahel. (3) 3t.m. = tuleb määrata |
1.2. Allindeksid
2. jagu (1) |
3. jagu |
Tähendus |
act |
act |
tegelik väärtus |
i |
|
hetkeväärtus (nt 1 Hz) |
|
i |
seeria osa |
(1) 2. jaos sõltub allindeksi tähendus sellest, millise suurusega see on seotud; näiteks võib allindeks „d“ tähistada kuiva gaasi, nagu „c d = kontsentratsioon kuivas gaasis“, lahjendusõhku, nagu „p d = küllastunud veeauru rõhk lahjendusõhus“, või „k w,d = lahjendusõhu kuivalt niiskele korrigeerimise tegur“ või lahjendusastet nagu „r d“ puhul. |
1.3. Keemiliste komponentide tähised ja lühendid (kasutatakse ka allindeksitena)
2. jagu |
3. jagu |
Tähendus |
Ar |
Ar |
Argoon |
C1 |
C1 |
Süsivesinike C1-ekvivalent |
CH4 |
CH4 |
Metaan |
C2H6 |
C2H6 |
Etaan |
C3H8 |
C3H8 |
Propaan |
CO |
CO |
Süsinikmonooksiid |
CO2 |
CO2 |
Süsinikdioksiid |
|
H |
Atomaarne vesinik |
|
H2 |
Molekulaarne vesinik |
HC |
HC |
Süsivesinik |
H2O |
H2O |
Vesi |
|
He |
Heelium |
|
N |
Atomaarne lämmastik |
|
N2 |
Molekulaarne lämmastik |
NOx |
NOx |
Lämmastikoksiidid |
NO |
NO |
Lämmastikoksiid |
NO2 |
NO2 |
Lämmastikdioksiid |
|
O |
Atomaarne hapnik |
PM |
PM |
Tahked osakesed |
S |
S |
Väävel |
1.4. Kütuse koostise tähised ja lühendid
2. jagu (1) |
3. jagu (2) |
Tähendus |
w C (4) |
w C (4) |
kütuse süsinikusisaldus, massiosa [g/g või massiprotsent] |
w H |
w H |
kütuse vesinikusisaldus, massiosa [g/g või massiprotsent] |
w N |
w N |
kütuse lämmastikusisaldus, massiosa [g/g või massiprotsent] |
w O |
w O |
kütuse hapnikusisaldus, massiosa [g/g või massiprotsent] |
w S |
w S |
kütuse väävlisisaldus, massiosa [g/g või massiprotsent] |
α |
α |
vesiniku-süsiniku aatomite arvuline suhe (H/C) |
ε |
β |
hapniku-süsiniku aatomite arvuline suhe (O/C) (3) |
γ |
γ |
väävli-süsiniku aatomite arvuline suhe (S/C) |
δ |
δ |
lämmastiku-süsiniku aatomite arvuline suhe (N/C) |
(1) Kehtib kütuse kohta, mille keemiline valem on CHαOεNδSγ (2) Kehtib kütuse kohta, mille keemiline valem on CHαOβSγNδ (3) Tähelepanu tuleks pöörata tähise β erinevale tähendusele kahes heite arvutamise jaos: 2. jaos kehtib see kütuse puhul, mille keemiline valem on CHαSγNδOε (st valem CβHαSγNδOε, kus β = 1, eeldades ühte süsinikuaatomit molekuli kohta) ning 3. jaos viitab see hapniku-süsiniku suhtele valemiga CHαOβSγNδ. Seega vastab 3. jao β 2. jao ε-le. (4) Massiosa w, millele on allindeksina lisatud keemilise komponendi tähis. |
2. Massipõhised heitearvutused
2.1. Gaasiline heide lahjendamata heitgaasis
2.1.1. Üksikrežiimis NRSC katsed
Gaasilise heite kogus qm gas, i [g/h] igas püsikatserežiimis i saadakse gaasilise heite kontsentratsiooni korrutamisel vastava vooluhulgaga:
|
(7-1) |
kus:
k |
= |
1, kui cgasr,w,i mõõtühikuks on [ppm], ja k = 10 000 , kui cgasr,w,i mõõtühikuks on [mahuprotsent] |
k h |
= |
NOx korrektsioonitegur [-] NOx heite arvutamiseks (vt punkt 2.1.4) |
u gas |
= |
komponendispetsiifiline tegur ehk gaasilise komponendi ja heitgaasi tiheduste suhe [-] |
qm ew, i |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk režiimis i [kg/s] |
c gas, i |
= |
heite kontsentratsioon lahjendamata niiskes heitgaasis režiimis i [ppm või mahuprotsent] |
2.1.2. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Arvutada tuleb gaasilise heite kogumass katse kohta m gas [g/katse], korrutades ajahetkedele vastavad hetkekontsentratsioonid ja heitgaasi vooluhulgad ning summeerides need üle kogu katsetsükli valemi (7-2) alusel:
|
(7-2) |
kus:
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
k h |
= |
NOx korrektsioonitegur [-], kasutatakse ainult NOx heite arvutamisel |
k |
= |
1, kui cgasr,w,i mõõtühikuks on [ppm], ja k = 10 000 , kui cgasr,w,i mõõtühikuks on [mahuprotsent] |
u gas |
= |
komponendispetsiifiline tegur [-] (vt punkt 2.1.5) |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
qm ew, i |
= |
niiske heitgaasi hetke massivooluhulk [kg/s] |
c gas, i |
= |
hetkeheite kontsentratsioon niiskes lahjendamata heitgaasis [ppm või mahuprotsent] |
2.1.3. Kontsentratsiooni teisendamine kuivalt niiskele gaasile
Kui heidet mõõdetakse kuivas gaasis, tuleb kuivas gaasis mõõdetud kontsentratsioon c d teisendada kontsentratsiooniks c w niiskes gaasis valemi (7-3) kohaselt:
|
(7-3) |
kus:
k w |
= |
kuivalt niiskele gaasile teisendamise tegur [-] |
c d |
= |
heite kontsentratsioon kuivas gaasis [ppm või mahuprotsent] |
Täieliku põlemise puhul kirjutatakse kuivalt lahjendamata heitgaasilt niiskele gaasile teisendamise tegur kujul k w,a [-] ning see tuleb arvutada valemi (7-4) abil:
|
(7-4) |
kus:
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
qm f, i |
= |
kütuse vooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
qm ad, i |
= |
kuiva sisselastava õhu vooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
p r |
= |
vee rõhk pärast jahutit [kPa] |
p b |
= |
baromeetriline kogurõhk [kPa] |
w H |
= |
kütuse vesinikusisaldus (massiprotsent) |
k f |
= |
täiendav põlemisgaaside ruumala (m3/kg kütus) |
ning:
|
(7-5) |
kus:
w H |
= |
kütuse vesinikusisaldus (massiprotsent) |
w N |
= |
kütuse lämmastikusisaldus (massiprotsent) |
w O |
= |
kütuse hapnikusisaldus (massiprotsent) |
Valemis (7-4) võib eeldada suhet p r/p b:
|
(7-6) |
Mittetäieliku põlemise puhul (rikas kütuse-õhu segu) ning ilma otsese õhuvooluhulga mõõtmiseta heitekatsete puhul eelistatakse teist k w,a arvutamise meetodit:
|
(7-7) |
kus:
c CO2 |
= |
CO2 kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [mahuprotsentides] |
c CO |
= |
kuiva CO kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [ppm] |
p r |
= |
vee rõhk pärast jahutit [kPa] |
p b |
= |
baromeetriline kogurõhk [kPa] |
α |
= |
süsiniku-vesiniku molaarne suhe [-] |
k w1 |
= |
sisselastava õhu niiskus [-] |
|
(7-8) |
2.1.4. NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes
Kuna NOx heide sõltub ümbritseva õhu tingimustest, tuleb NOx kontsentratsiooni korrigeerida ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes valemites (7-9) ja (7-10) esitatud teguri kh,D või kh,G [-] abil. Need tegurid kehtivad niiskusvahemikus 0–25 g H2O/kg, kuiva õhu kohta.
a) Diiselmootorite puhul
|
(7-9) |
b) Sädesüütemootorite puhul
kh.G = 0,6272 + 44,030 × 10-3 × Ha – 0,862 × 10-3 × Ha 2 |
(7-10) |
kus:
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
2.1.5. Komponendi eritegur u
Kaht arvutusmeetodit on kirjeldatud punktides 2.1.5.1 ja 2.1.5.2. Punktis 2.1.5.1 esitatud menetlus on lihtsam, sest selles kasutatakse tabeldatud u väärtusi saasteaine ja heitgaasi tiheduse suhte kirjeldamiseks. Punktis 2.1.5.2 esitatud menetlus on VIII lisa spetsifikatsioonidest kõrvale kalduvate kütuste kvaliteedi hindamisel täpsem, kuid eeldab kütuse koostise elemendilist analüüsi.
2.1.5.1. Tabelisse kantud väärtused
Punktis 2.1.5.2 esitatud valemite lihtsustamisel (s.o eeldades, et väärtus ja sisselastava õhu tingimused vastavad tabelile 7.1) saadud väärtused u gas on esitatud tabelis 7.1.
Tabel 7.1.
Lahjendamata heitgaasi u ja komponentide tihedused (kui heite kontsentratsioon on ühikutes ppm)
Kütus |
re |
|
|
Gaas |
|
|
|
NOx |
CO |
HC |
CO2 |
O2 |
CH4 |
||
|
|
rgas (kg/m3) |
|
|
|
||
2,053 |
1,250 |
ugas () |
1,9636 |
1,4277 |
0,716 |
||
|
|
|
|
|
|||
Diisli-kütus (maantee-välistel liikur-masinatel kasutatav gaasiõli) |
1,2943 |
0,001586 |
0,000966 |
0,000482 |
0,001517 |
0,001103 |
0,000553 |
Eriots-tarbelistes diisel-mootorites kasutatav etanool (ED95) |
1,2768 |
0,001609 |
0,000980 |
0,000780 |
0,001539 |
0,001119 |
0,000561 |
Maagaas/biometaan () |
1,2661 |
0,001621 |
0,000987 |
0,000528 () |
0,001551 |
0,001128 |
0,000565 |
Propaan |
1,2805 |
0,001603 |
0,000976 |
0,000512 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Butaan |
1,2832 |
0,001600 |
0,000974 |
0,000505 |
0,001530 |
0,001113 |
0,000558 |
LPG () |
1,2811 |
0,001602 |
0,000976 |
0,000510 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Bensiin (E10) |
1,2931 |
0,001587 |
0,000966 |
0,000499 |
0,001518 |
0,001104 |
0,000553 |
Etanool (E85) |
1,2797 |
0,001604 |
0,000977 |
0,000730 |
0,001534 |
0,001116 |
0,000559 |
(1) sõltuvalt kütusest (2) tingimustes, kus l = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa (3) u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C = 66–76 %; H = 22–25 %; N = 0–12 % (4) NMHC leitakse CH2,93 põhjal (kogu HC leidmiseks kasutatakse CH4 u gas-koefitsienti) (5) u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C3 = 70–90 %; C4 = 10–30 % |
2.1.5.2. Arvutatud väärtused
Komponendi eriteguri (u gas,i) saab arvutada komponendi ja heitgaasi tihedussuhte abil või teise võimalusena vastava molaarmasside suhte abil (valem (7-11) või (7-12)):
|
(7-11) |
või
|
(7-12) |
kus:
M gas |
= |
gaasikomponendi molaarmass [g/mol] |
M e, i |
= |
niiske lahjendamata heitgaasi molaarne hetkemass [g/mol] |
ρ gas |
= |
gaasikomponendi tihedus (kg/m3) |
ρ e,i |
= |
niiske lahjendamata heitgaasi hetketihedus (kg/m3) |
Heitgaasi molaarmass M e,i tuletatakse kütuse üldisest koostisest , eeldades täielikku põlemist, ning arvutatakse valemi (7-13) põhjal:
(7-13)
kus:
qm f, i |
= |
niiske kütuse massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
qm aw, i |
= |
niiske sisselastava õhu massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
α |
= |
vesiniku-süsiniku molaarne suhe [-] |
δ |
= |
lämmastiku-süsiniku molaarne suhe [-] |
ε |
= |
hapniku-süsiniku molaarne suhe [-] |
γ |
= |
väävli-süsiniku aatomite arvuline suhe [-] |
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
M a |
= |
kuiva sisselastava õhu molekulmass = 28,965 g/mol |
Lahjendamata heitgaasi hetketihedus r e, i (kg/m3) arvutatakse valemi (7-14) kohaselt:
|
(7-14) |
kus:
qm f, i |
= |
kütuse massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
qm ad, i |
= |
kuiva sisselastava õhu massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
k f |
= |
täiendav põlemisgaaside ruumala [m3/kg kütus] (vt valem (7-5)) |
2.1.6. Heitgaasi massivooluhulk
2.1.6.1. Õhu ja kütuse mõõtmise meetod
Meetod hõlmab õhuvooluhulga ja kütusevooluhulga mõõtmist sobivate vooluhulgamõõturitega. Heitgaasi vooluhulga hetkeväärtus qm ew, i [kg/s] arvutatakse valemi (7-15) kohaselt:
qm ew, i = qm aw, i + qm f, i |
(7-15) |
kus:
qm aw, i |
= |
sisselastava õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s] |
qm f, i |
= |
kütuse massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
2.1.6.2. Märgistusgaasi mõõtmise meetod
See hõlmab märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmist heitgaasis. Heitgaasi vooluhulga hetkeväärtus q mew,i [kg/s] arvutatakse valemi (7-16) kohaselt:
|
(7-16) |
kus:
qV t |
= |
märgistusgaasi vooluhulk (m3/s) |
c mix, i |
= |
märgistusgaasi hetkekontsentratsioon pärast segunemist [ppm] |
r e |
= |
lahjendamata heitgaasi tihedus (kg/m3) |
c b |
= |
märgistusgaasi taustkontsentratsioon sisselastavas õhus [ppm] |
Märgistusgaasi taustkontsentratsiooni (c b) määramiseks võib leida vahetult enne ja pärast katset mõõdetud taustkontsentratsioonide keskmise väärtuse. Kui taustkontsentratsioon on väiksem kui 1 % märgistusgaasi kontsentratsioonist pärast segunemist (c mix, i ) maksimaalse heitgaasivoo juures, võib taustkontsentratsiooni jätta arvestamata.
2.1.6.3. Õhuvooluhulga ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod
See hõlmab heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte abil. Heitgaasi vooluhulga hetkeväärtus q mew, i [kg/s] arvutatakse valemi (7-17) kohaselt:
|
(7-17) |
ning:
|
(7-18) |
|
(7-19) |
kus:
qm aw, i |
= |
niiske sisselastava õhu massivooluhulk [kg/s] |
A/F st |
= |
stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [-] |
li |
= |
õhu ülejäägi suhtarvu hetkeväärtus [-] |
c COd |
= |
CO kontsentratsioon kuivas lahjendamata heitgaasis [ppm] |
c CO2d |
= |
CO2 kontsentratsioon kuivas lahjendamata heitgaasis [%] |
c HCw |
= |
HC kontsentratsioon niiskes lahjendamata heitgaasis (ppm C1) |
α |
= |
vesiniku-süsiniku molaarne suhe [-] |
δ |
= |
lämmastiku-süsiniku molaarne suhe [-] |
ε |
= |
hapniku-süsiniku molaarne suhe [-] |
γ |
= |
väävli-süsiniku aatomite arvuline suhe [-] |
2.1.6.4. Süsinikubilansi meetod, üheetapiline menetlus
Niiske heitgaasi massivooluhulga qm ew, i [kg/s] arvutamiseks võib kasutada üheetapilist valemit (7-20):
|
(7-20) |
kus süsiniku tegur f c [-] on esitatud järgmiselt:
|
(7-21) |
kus:
qm f, i |
= |
kütuse massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
w C |
= |
kütuse süsinikusisaldus (massiprotsent) |
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
k fd |
= |
täiendav kuiva põlemisgaasi ruumala (m3/kg, kütus) |
c CO2d |
= |
CO2 kontsentratsioon kuivas lahjendamata heitgaasis [ %] |
c CO2d,a |
= |
CO2 kontsentratsioon kuivas ümbritsevas õhus [ %] |
c COd |
= |
CO kontsentratsioon kuivas lahjendamata heitgaasis [ %] |
c HCw |
= |
HC kontsentratsioon niiskes lahjendamata heitgaasis [ppm] |
ning tegur k fd [m3/kg kütus] arvutatakse valemiga (7-22) kuiva gaasi põhjal, lahutades väärtusest k f põlemisel tekkinud vee koguse:
k fd = k f – 0,11118 · w H |
(7-22) |
kus:
k f |
= |
kütuse eritegur valemis (7-5) [m3/kg kütus] |
w H |
= |
kütuse vesinikusisaldus (massiprotsent) |
2.2. Lahjendatud gaasiline heide
2.2.1. Gaasilise heite mass
Heitgaasi massivooluhulka mõõdetakse püsimahuproovivõtusüsteemi (CVS) abil, milles võidakse kasutada mahtpumpa (PDP), kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) või eelhelikiirusega Venturi toru (SSV).
Püsiva massivooluhulgaga süsteemide puhul (st soojusvahetiga) määratakse saasteainete mass m gas [g/katse] valemi (7-23) abil:
m gas = k h · k · u gas · c gas · m ed |
(7-23) |
kus:
u gas on heitgaasi komponendi tiheduse ja õhu tiheduse suhe, nagu see on esitatud tabelis 7.2 või arvutatud valemiga (7-34) [-]
c gas = komponendi keskmine taustkorrigeeritud kontsentratsioon (vastavalt ppm või mahuprotsent) niiskes heitgaasis
k h = NOx korrektsioonitegur [-], kasutatakse ainult NOx heite arvutamisel
k = 1, kui c gasr,w, i mõõtühikuks on [ppm], ja k = 10 000 , kui c gasr,w, i mõõtühikuks on [mahuprotsent]
m ed = tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi kogumass [kg/katse]
Vooluhulga kompenseerimisega süsteemide (ilma soojusvahetita) kasutamisel määratakse saasteainete mass m gas [g/katse] heite hetkemassi arvutamise, summeerimise ja taustkorrigeerimise abil valemiga (7-24):
|
(7-24) |
kus:
c e |
= |
heite kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [ppm või mahuprotsent] |
c d |
= |
heite kontsentratsioon niiskes lahjendusõhus [ppm või mahuprotsent] |
m ed, i |
= |
lahjendatud heitgaasi mass ajavahemikul i [kg] |
m ed |
= |
tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi kogumass [kg] |
u gas |
= |
väärtus tabelist 7.2 [-] |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
k h |
= |
NOx korrektsioonitegur [-], kasutatakse ainult NOx heite arvutamisel |
k |
= |
1, kui c mõõtühikuks on [ppm], ja k = 10 000 , kui c mõõtühikuks on [mahuprotsent] |
Kontsentratsioonid c gas, c e ja c d võivad olla kas perioodilise proovivõtu (kott, kuid ei ole lubatud NOx ja HC puhul) käigus saadud väärtused või pidevate mõõtmistega saadud väärtuste summeeritud keskmine. m ed, i keskmine väärtus leitakse üle kogu katsetsükli integreerimise teel.
Järgmised valemid näitavad, kuidas leitakse vajalikud suurused (c e, u gas ja m ed).
2.2.2. Kontsentratsiooni teisendamine kuivalt niiskele gaasile
Kõigi punktis 2.2.1 esitatud kontsentratsioonide puhul tehakse ümberarvutus niiskele gaasile vastavalt valemile (7-3).
2.2.2.1. Lahjendatud heitgaas
Kuivas gaasis mõõdetud kontsentratsioonid teisendatakse kontsentratsiooniks niiskes gaasis valemi (7-25) või (7-26) rakendamisel valemile:
|
(7-25) |
või
|
(7-26) |
kus:
α |
= |
kütuse vesiniku-süsiniku molaarne suhe [-] |
c CO2w |
= |
CO2 kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [mahuprotsent] |
c CO2d |
= |
CO2 kontsentratsioon kuivas lahjendatud heitgaasis [mahuprotsent] |
Kuivalt niiskele korrigeerimise tegur k w2 arvestab vee sisaldust nii sisselastavas kui ka lahjendusõhus ning see arvutatakse valemiga (7-27):
|
(7-27) |
kus:
H a |
= |
sisselastava õhu niiskus (g H2O/kg kuiva õhku) |
H d |
= |
lahjendusõhu niiskus (g H2O/kg kuiva õhku) |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
2.2.2.2. Lahjendustegur
Lahjendustegur D [-] (mis on vajalik taustkorrektsiooniks ja k w2 arvutamiseks) leitakse valemiga (7-28):
|
(7-28) |
kus:
F S |
= |
stöhhiomeetriline tegur [-] |
c CO2,e |
= |
CO2 kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [mahuprotsent] |
c HC,e |
= |
HC kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [ppm C1] |
c CO,e |
= |
CO kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [ppm] |
Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse valemi (7-29) põhjal:
|
(7-29) |
kus:
α |
= |
vesiniku-süsiniku molaarne suhe kütuses [-] |
Kui kütuse koostis ei ole teada, võib alternatiivina kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:
F S (diislikütus) = 13,4
FS (LPG) = 11,6
FS (NG) = 9,5
FS (E10) = 13,3
FS (E85) = 11,5
Kui heitgaasi vooluhulka mõõdetakse vahetult, võib lahjendusteguri D [-] arvutada valemiga (7-30):
|
(7-30) |
kus:
qV CVS = lahjendatud heitgaasi vooluhulk (m3/s)
qV ew = lahjendamata heitgaasi vooluhulk (m3/s)
2.2.2.3. Lahjendusõhk
k w,d = (1 – k w3) · 1,008 |
(7-31) |
ning
|
(7-32) |
kus:
H d |
= |
lahjendusõhu niiskus (g H2O/kg, kuiv õhk) |
2.2.2.4. Taustkorrigeeritud kontsentratsiooni määramine
Saasteainete tegelike kontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste saasteainete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Saasteainete taustkontsentratsioonide keskmised väärtused võib määrata nn proovikoti meetodil või pideva mõõtmise ja integreerimise abil. Kasutatakse valemit (7-33):
|
(7-33) |
kus:
c gas |
= |
gaasilise heite tegelik kontsentratsioon [ppm või mahuprotsent] |
c gas,e |
= |
heite kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis [ppm või mahuprotsent] |
c d |
= |
heite kontsentratsioon niiskes lahjendusõhus [ppm või mahuprotsent] |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
2.2.3. Komponendi eritegur u
Lahjendatud gaasi komponendi eriteguri u gas saab arvutada kas valemiga (7-34) või võtta tabelist 7.2; tabelis 7.2 on lähtutud eeldusest, et lahjendatud heitgaasi tihedus on võrdne õhu tihedusega.
|
(7-34) |
kus:
M gas |
= |
gaasikomponendi molaarmass [g/mol] |
M d,w |
= |
lahjendatud gaasi molaarmass [g/mol] |
M da,w |
= |
lahjendusõhu molaarmass [g/mol] |
M r,w |
= |
heitgaasi molaarmass [g/mol] |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
Tabel 7.2.
Lahjendamata heitgaasi u väärtused (kui heite kontsentratsioon on ühikutes ppm) ja komponentide tihedused
Kütus |
re |
|
|
Gaas |
|
|
|
NOx |
CO |
HC |
CO2 |
O2 |
CH4 |
||
|
|
ρgas [kg/m3] |
|
|
|
||
2,053 |
1,250 |
1,9636 |
1,4277 |
0,716 |
|||
|
|
ugas (2) |
|
|
|
||
Diisli-kütus (maantee-välistel liikur-masinatel kasutatav gaasiõli) |
1,2943 |
0,001586 |
0,000966 |
0,000482 |
0,001517 |
0,001103 |
0,000553 |
Eriots-tarbelistes diisel-mootorites kasutatav etanool (ED95) |
1,2768 |
0,001609 |
0,000980 |
0,000780 |
0,001539 |
0,001119 |
0,000561 |
Maagaas/biometaan (3) |
1,2661 |
0,001621 |
0,000987 |
0,000528 (4) |
0,001551 |
0,001128 |
0,000565 |
Propaan |
1,2805 |
0,001603 |
0,000976 |
0,000512 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Butaan |
1,2832 |
0,001600 |
0,000974 |
0,000505 |
0,001530 |
0,001113 |
0,000558 |
LPG (5) |
1,2811 |
0,001602 |
0,000976 |
0,000510 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Bensiin (E10) |
1,2931 |
0,001587 |
0,000966 |
0,000499 |
0,001518 |
0,001104 |
0,000553 |
Etanool (E85) |
1,2797 |
0,001604 |
0,000977 |
0,000730 |
0,001534 |
0,001116 |
0,000559 |
(1) sõltuvalt kütusest (2) tingimustes, kus λ = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa (3) u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C = 66–76 %; H = 22–25 %; N = 0–12 % (4) NMHC leitakse CH2,93 põhjal (kogu HC leidmiseks kasutatakse CH4 u gas-koefitsienti) (5) u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C3 = 70–90 %; C4 = 10–30 % |
2.2.4. Heitgaasi massivooluhulga arvutamine
2.2.4.1. PDP-CVS-süsteem
Tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi mass [kg/katse] arvutatakse valemiga (7-35), kui lahjendatud heitgaasi m ed temperatuur hoitakse soojusvaheti abil kogu tsükli vältel ± 6 K piires:
|
(7-35) |
kus:
V 0 |
= |
pumba ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes (m3/pööre) |
n P |
= |
pumba pöörete koguarv katse kohta [pööret/katse] |
p p |
= |
absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures [kPa] |
|
= |
lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures [K] |
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
Kui kasutatakse vooluhulga kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteem), arvutatakse lahjendatud heitgaasi mass m ed, i [kg] ajavahemiku kohta valemi (7-36) kohaselt:
|
(7-36) |
kus:
V 0 |
= |
pumba ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes (m3/pööre) |
p p |
= |
absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures [kPa] |
n P, i |
= |
pumba pöörete koguarv ajavahemikus i [rev/Δt] |
|
= |
lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures [K] |
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
2.2.4.2. CFV-CVS-süsteem
Tsükli jooksul tekkinud massivooluhulk m ed [g/katse] arvutatakse valemiga (7-37), kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse soojusvaheti abil kogu tsükli vältel ± 11 K piires:
|
(7-37) |
kus:
t |
= |
tsükli kestus [s] |
K V |
= |
kriitilise voolurežiimiga Venturi toru kalibreerimistegur standardtingimustel
|
p p |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures [kPa] |
T |
= |
absoluutne temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
Kui kasutatakse vooluhulga kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteem), arvutatakse lahjendatud heitgaasi mass m ed, i [kg] ajavahemiku kohta valemi (7-38) kohaselt:
|
(7-38) |
kus:
Δti |
= |
katse ajavahemik [s] |
K V |
= |
kriitilise voolurežiimiga Venturi toru kalibreerimistegur standardtingimustel
|
p p |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures [kPa] |
T |
= |
absoluutne temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
2.2.4.3. SSV-CVS-süsteem
Tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi mass m ed [kg/katse] arvutatakse valemiga (7-39), kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse tsükli käigus soojusvaheti abil ± 11 K piires:
m ed = 1,293 · q V SSV · Δt |
(7-39) |
kus:
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
Δt |
= |
sükli kestus [s] |
qV SSV |
= |
õhuvooluhulk standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K) [m3/s] |
ning
|
(7-40) |
kus:
A 0 |
= |
konstantide ja ühikute teisendamise kogum = 0,0056940
|
d V |
= |
SSV ahendi läbimõõt [mm] |
C d |
= |
SSV vooluhulgategur [-] |
p p |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures [kPa] |
T in |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
r p |
= |
SSV ahendi ja sisselaskeava absoluutse staatilise rõhu suhe, [-] |
r D |
= |
SSV ahendi läbimõõdu ja sisselasketoru siseläbimõõdu suhe [–] |
Kui kasutatakse vooluhulga kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteem), arvutatakse lahjendatud heitgaasi mass m ed, i [kg] ajavahemiku kohta valemi (7-41) kohaselt:
m ed, i = 1,293 · q V SSV · Δt i |
(7-41) |
kus:
1,293 kg/m3 |
= |
õhu tihedus 273,15 K ja 101,325 kPa juures |
Δti |
= |
ajavahemik [s] |
qV SSV |
= |
SSV vooluhulk [m3/s] |
2.3. Tahkete osakeste heite arvutamine
2.3.1. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Tahkete osakeste mass arvutatakse pärast tahkete osakeste proovi massi korrigeerimist üleslükkejõu suhtes vastavalt punktile 8.1.12.2.5.
2.3.1.1. Osavoolahjendussüsteem
2.3.1.1.1. Proovivõtusuhtel põhinev arvutus
Tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste heide m PM [g] arvutatakse valemi (7-42) kohaselt:
|
(7-42) |
kus:
m f |
= |
tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste mass [mg] |
r s |
= |
keskmine proovivõtusuhe tsükli jooksul [-] |
ning:
|
(7-43) |
kus:
m se |
= |
tsükli jooksul tekkinud lahjendamata heitgaasi proovi mass [kg] |
m ew |
= |
tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi kogumass [kg] |
m sep |
= |
kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m sed |
= |
lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
Täisproovivõtusüsteemi puhul on m sep ja m sed identsed.
2.3.1.1.2. Lahjendusastmel põhinev arvutus
Tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste heide m PM [g] arvutatakse valemi (7-44) kohaselt:
|
(7-44) |
kus:
m f |
= |
tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste mass [mg] |
m sep |
= |
kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m edf |
= |
tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi ekvivalentmass [kg] |
Tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi kogumassi ekvivalent m edf [kg] määratakse valemiga (7-45):
|
(7-45) |
ning:
|
(7-46) |
|
(7-47) |
kus:
qm edf, i |
= |
lahjendatud heitgaasi hetke massivooluhulga ekvivalent [kg/s] |
qm ew, i |
= |
niiske heitgaasi hetke massivooluhulk [kg/s] |
r d, i |
= |
lahjendusastme hetkeväärtus [-] |
qm dew, i |
= |
niiske heitgaasi hetke massivooluhulk [kg/s] |
qm dw,i |
= |
lahjendusõhu massivooluhulga hetkeväärtus [kg/s] |
f |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
2.3.1.2. Täisvoolahjendussüsteem
Heite mass arvutatakse valemi (7-48) põhjal:
|
(7-48) |
kus:
m f |
= |
on tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
m sep |
= |
on kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m ed |
= |
on tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
ning
m sep = m set – m ssd |
(7-49) |
kus:
m set |
= |
tahkete osakeste kogumisfiltreid läbiva kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m ssd |
= |
sekundaarse lahjendusõhu mass [kg] |
2.3.1.2.1. Taustkorrigeerimine
Tahkete osakeste massi m PM,c [g] taustkorrektsiooni võib teha valemiga (7-50):
|
(7-50) |
kus:
m f |
= |
tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste mass [mg] |
m sep |
= |
kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m sd |
= |
taustosakeste proovivõtturiga kogutud lahjendusõhu mass [kg] |
m b |
= |
lahjendusõhust kogutud taustosakeste mass [mg] |
m ed |
= |
tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
2.3.2. Arvutamine üksikrežiimis NRSC katse puhul
2.3.2.1. Lahjendussüsteem
Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja individuaalsete režiimide i keskmistel väärtustel.
a) osavoolahjenduse puhul määratakse lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent valemi (7-51) ja joonisel 9.2 näidatud vooluhulga mõõtmise süsteemi abil:
|
(7-51) |
|
(7-52) |
kus:
qm edf |
= |
lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent [kg/s] |
qm ew |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
r d |
= |
lahjendusaste [-] |
qm dew |
= |
lahjendatud niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
qm dw |
= |
lahjendusõhu massivooluhulk [kg/s] |
b) Täisvoolahjendussüsteemides kasutatakse suurust qm dew suurusena qm edf.
2.3.2.2. Tahkete osakeste massivooluhulga arvutamine
Tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste heide q mPM [g/h] arvutatakse valemiga (7-53), (7-56), (7-57) või (7-58):
a) ühefiltrimeetodi korral
|
(7-53) |
|
(7-54) |
|
(7-55) |
kus:
qm PM |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk [g/h] |
m f |
= |
tsükli jooksul tekkinud tahkete osakeste mass [mg] |
|
= |
keskmine niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent [kg/s] |
qm edf i |
= |
niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent režiimis i [kg/s] |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
m sep |
= |
kübemefiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass [kg] |
m sep i |
= |
kübemefiltri läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass režiimis i [kg] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
b) mitmefiltrimeetodi korral
|
(7-56) |
kus:
qm PM i |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk režiimis i [g/h] |
m f i |
= |
režiimis i kogutud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
qm edf i |
= |
niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent režiimis i [kg/s] |
m sep i |
= |
kübemefiltri läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass režiimis i [kg] |
Tahkete osakeste mass katsetsüklis määratakse proovivõtuaja individuaalsete režiimide i keskmiste väärtuste summeerimise teel
Tahkete osakeste massivooluhulga qm PM [g/h] või qm PM i [g/h] puhul võib teha taustkorrektsiooni järgmiselt:
c) ühefiltrimeetodi korral
|
(7-57) |
kus:
qm PM |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk [g/h] |
m f |
= |
kogutud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
m sep |
= |
kübemefiltri läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass [kg] |
m f,d |
= |
lahjendusõhust kogutud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
m d |
= |
kübemefiltrid läbinud lahjendusõhuproovi mass [kg] |
Di |
= |
lahjendustegur režiimis i (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2.) [-] |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
|
= |
keskmine niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent [kg/s] |
d) mitmefiltrimeetodi korral
|
(7-58) |
kus:
qm PM i |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk režiimis i [g/h] |
m f i |
= |
režiimis i kogutud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
m sep i |
= |
kübemefiltri läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass režiimis i [kg] |
m f,d |
= |
lahjendusõhust kogutud tahkete osakeste proovi mass [mg] |
m d |
= |
kübemefiltrid läbinud lahjendusõhuproovi mass [kg] |
D |
= |
lahjendustegur (vt valem (7-28) punktis 2.2.2.2) [-] |
q medf i |
= |
lahjendatud niiske heitgaasi massivooluhulga ekvivalent režiimis i [kg/s] |
Enam kui ühe mõõtmise puhul asendatakse liige m
f,d/m
d liikmega
.
2.4. Tsükli töö ja eriheide
2.4.1. Gaasiline heide
2.4.1.1. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Lahjendamata ja lahjendatud heitgaasi puhul tuleb lähtuda vastavalt punktidest 2.1 ja 2.2. Võimsuse P [kW] tuletatud väärtused summeeritakse üle kogu katsefaasi. Kogutöö W act [kWh] arvutatakse valemiga (7-59):
|
(7-59) |
kus:
Pi |
= |
mootori hetkevõimsus [kW] |
ni |
= |
mootori hetkkiirus [p/min] |
Ti |
= |
mootori pöördemomendi hetkeväärtus (Nm) |
W act |
= |
tsükli tegelik töö [kWh] |
f |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
Kui VI lisa 2. liite kohaselt on paigaldatud lisaseadmeid, ei ole valemis (7-59) mootori pöördemomendi hetkeväärtust lubatud kohandada. Kui käesoleva määruse VI lisa punkti 6.3.2 või 6.3.3 kohaselt on katse jaoks vajalikud lisaseadmed jäetud paigaldamata või kui on paigaldatud lisaseadmeid, mis tulnuks katse ajaks eemaldada, kohandatakse valemis (7-59) kasutatud Ti väärtust valemiga (7-60):
T i = T i ,meas + T i, AUX |
(7-60) |
kus:
Ti ,meas |
= |
mootori pöördemomendi mõõdetud hetkeväärtus |
Ti, AUX |
= |
lisaseadmete käitamiseks vajaliku pöördemomendi vastav väärtus, mis määratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7.7.2.3.2 kohaselt. |
Eriheide e gas [g/kWh] arvutatakse sõltuvalt katsetsükli liigist järgmiselt.
|
(7-61) |
kus:
m gas |
= |
heite kogumass [g/katse] |
W act |
= |
tsükli töö [kWh] |
NRTC katsel peab muu kui CO2 heite puhul lõplik katsetulemus e gas [g/kWh] olema külmkäivituskatse ja kuumkäivituskatse kaalutud keskmine, mis arvutatakse valemiga (7-62):
|
(7-62) |
kus:
m cold on NRTC külmkäivituskatse heite mass [g]
W act, cold on NRTC külmkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
m hot on NRTC kuumkäivituskatse heite mass [g]
W act, hot on NRTC kuumkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
NRTC katsel arvutatakse CO2 puhul lõplik katsetulemus e CO2 [g/kWh] NRTC kuumkäivituskatse põhjal valemiga (7-63):
|
(7-63) |
kus:
m CO2, hot on NRTC kuumkäivituskatse CO2 heite mass [g]
W act, hot on NRTC kuumkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
2.4.1.2. Üksikrežiimis NRSC katse
Eriheide e gas [g/kWh] arvutatakse valemiga (7-64):
|
(7-64) |
kus:
qm gas, i |
= |
keskmine heite massivooluhulk režiimis i [g/h] |
Pi |
= |
mootori võimsus režiimis i [kW], kus Pi = P m,i + P aux i (vt punktid 6.3 ja 7.7.1.3) |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
2.4.2. Tahkete osakeste heide
2.4.2.1. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Tahkete osakeste eriheide arvutatakse valemiga (7-61), kus näitajad e gas [g/kWh] ja m gas [g/katse] asendatakse näitajatega e PM [g/kWh] ja m PM [g/katse]:
|
(7-65) |
kus:
m PM |
= |
tahkete osakeste heite kogumass, mis on arvutatud vastavalt punktile 2.3.1.1 või 2.3.1.2 [g/katse] |
W act |
= |
tsükli töö [kWh] |
Kombineeritud siirdetsükli (st kuum- ja külmkäivitusega NRTC katse) heide arvutatakse nii, nagu esitatud punktis 2.4.1.1.
2.4.2.2. Üksikrežiimis NRSC katse
Tahkete osakeste eriheide e PM [g/kWh] arvutatakse valemiga (7-66) või (7-67):
a) ühefiltrimeetodi korral
|
(7-66) |
kus:
Pi |
= |
mootori võimsus režiimis i [kW], kus Pi = P m,i + P aux i (vt VI lisa punktid 6.3 ja 7.7.1.3) |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
qm PM |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk [g/h] |
b) mitmefiltrimeetodi korral
|
(7-67) |
kus:
Pi |
= |
mootori võimsus režiimis i [kW], kus Pi = P m,i + P aux i (vt punktid 6.3 ja 7.7.1.3) |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
qm PM i |
= |
tahkete osakeste massivooluhulk režiimis i [g/h] |
Ühefiltrimeetodi puhul arvutatakse iga režiimi efektiivne kaalutegur WF e i valemiga (7-68):
|
(7-68) |
kus:
m sep i |
= |
kübemefiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass režiimis i [kg] |
|
= |
keskmine lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent [kg/s] |
qm edf i |
= |
lahjendatud heitgaasi massivooluhulga ekvivalent režiimis i [kg/s] |
m sep |
= |
kübemefiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass [kg] |
Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus XVII lisa 1. liites loetletud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni 0,005 (absoluutväärtus).
2.4.3. Perioodilise (harva toimuva) regenereerimisega heitekontrollisüsteemi arvestav korrektsioon
Muude kui RLL-kategooria mootorite puhul, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mille regenereerimine toimub perioodiliselt (harva) (vt VI lisa punkt 6.6.2), korrigeeritakse punktide 2.4.1 ja 2.4.2 kohaselt arvutatud gaasiliste ja tahkete osakeste eriheidet multiplikatiivse korrektsiooniteguriga või sobiva ülespoole korrigeerimise teguriga. Kui katse ajal ei toimunud perioodilist regenereerimist, kasutatakse ülespoole korrigeerimise tegurit (k ru,m või k ru,a). Kui katse ajal toimus perioodiline regenereerimine, kasutatakse allapoole korrigeerimise tegurit (k rd,m või k rd,a). Kui üksikrežiimis NRSC katsetsükli puhul on iga režiimi jaoks määratud kindlaks korrektsioonitegurid, kasutatakse neid igas režiimis heite kaalutud väärtuse arvutamisel.
2.4.4. Halvendustegurit arvestav korrektsioon
Punktide 2.4.1 ja 2.4.2 kohaselt arvutatud gaasiliste ja tahkete osakeste eriheidet, mis on vajaduse korral saadud punktis 2.4.3 sätestatud perioodilise regenereerimise korrektsioonitegurit kasutades, korrigeeritakse sobiva multiplikatiivse või aditiivse halvendusteguriga, mis on määratud vastavalt III lisa nõuetele.
2.5. Lahjendatud heitgaasivoolu (CVS) kalibreerimine ja sellega seotud arvutused
Püsimahuproovivõtu süsteem (CVS) kalibreeritakse täpse vooluhulgamõõturi ja voolutakistust reguleeriva seadme abil. Süsteemi läbivat vooluhulka mõõdetakse erinevate voolutakistuste korral ning määratakse kindlaks süsteemi juhtparameetrid ja need seostatakse vooluhulgaga.
Kasutada võib eri tüüpi vooluhulgamõõtureid, näiteks kalibreeritud Venturi toru, kalibreeritud laminaarset vooluhulgamõõturit, kalibreeritud turbiinmõõturit.
2.5.1. Mahtpump (PDP)
Kõik pumbaga seotud parameetrid mõõdetakse samaaegselt pumbaga jadaühenduses oleva kalibreerimiseks kasutatava Venturi toru parameetritega. Arvutatud vooluhulk (m3/s pumba sisselaskeava juures, absoluutsel rõhul ja temperatuuril) esitatakse graafiliselt korrelatsioonifunktsioonina, mis vastab pumba parameetrite teatavale kombinatsioonile. Seejärel koostatakse lineaarvalem, mis väljendab seost pumba vooluhulga ja korrelatsioonifunktsiooni vahel. Kui CVS-süsteemil on mitu käituskiirust, siis kalibreeritakse kõik kasutatavad vahemikud.
Kalibreerimise ajal tuleb hoida temperatuur muutumatuna.
Lekked kõigis ühendustes ja torudes kalibreerimiseks kasutatava Venturi toru ja CVS-süsteemi pumba vahel peavad jääma alla 0,3 % kõige väiksema vooluga punkti väärtusest (suurima piiranguga ja väikseima mahtpumba töökiirusega punkt).
Õhuvoolu kiirus (qV CVS) iga voolutakistuse väärtuse korral (vähemalt 6 väärtust) arvutatakse tootja poolt ette nähtud meetodil vooluhulgamõõturi andmete põhjal standardühikutes (m3/s). Õhuvooluhulk teisendatakse seejärel pumba väljundvooluhulgaks (V 0) [m3/pööre] pumba sisselaskeavas oleva absoluuttemperatuuri ja -rõhu juures valemiga (7-69):
|
(7-69) |
kus:
qV CVS |
= |
õhuvooluhulk standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K) [m3/s] |
T |
= |
temperatuur pumba sisselaskeava juures [K] |
p p |
= |
absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures [kPa] |
n |
= |
pumba pöörlemissagedus [pööret/s] |
Et võtta arvesse pumbas esinevate rõhuerinevuste ja pumbas tekkiva libisemise vastastikust mõju, kasutatakse korrelatsioonifunktsiooni (X 0 [s/pööre], mis seob pumba pöörlemissagedust, pumba sisse- ja väljalaskeava rõhkude vahet ja pumba väljalaskeava absoluutset rõhku ning mis arvutatakse valemiga (7-70):
|
(7-70) |
kus:
Dp p |
= |
pumba sisse- ja väljalaskeava vaheline rõhkude erinevus [kPa] |
p p |
= |
absoluutne rõhk pumba väljalaskeava juures [kPa] |
n |
= |
pumba pöörlemissagedus [pööret/s] |
Kalibreerimiskõvera koostamiseks kasutatakse lineaarset lähendust vähimruutude meetodil valemiga (7-71):
V 0 = D 0 –m · X 0 |
(7-71) |
D 0 [m3/pööre] ja m [m3/s] on vastavalt telglõik ning tõus, mis kirjeldavad regressioonisirget.
Mitme kiirusega CVS-süsteemi puhul peavad pumba erinevatele vooluhulkadele vastavad kalibreerimiskõverad olema ligikaudu paralleelsed ning telglõikudele vastavad väärtused (D 0) peavad pumba vooluhulga vähenemisel suurenema.
Valemi abil arvutatud väärtused peavad vastama mõõdetud väärtustele V 0 täpsusega ± 0,5 %. m väärtused on iga pumba puhul erinevad. Tahkete osakeste juurdevoolu tõttu väheneb aja jooksul pumba libisemismäär, mida näitab m väärtuste vähenemine. Seetõttu tuleb pumpa kalibreerida nii kasutuselevõtmisel, pärast suuremaid hooldustöid kui ka siis, kui kogu süsteemi kontrollimisel ilmneb libisemismäära muutus.
2.5.2. Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV)
Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru kalibreerimisel võetakse aluseks Venturi toru kriitilise vooluhulga valem. Gaasi voolukiirust väljendatakse Venturi toru sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioonina.
Kriitilise vooluhulga määramiseks koostatakse graafik K V ja Venturi toru sisselaskerõhu vahelise sõltuvuse kohta. Kriitilise (drosseldatud) vooluhulga korral on K V väärtus suhteliselt konstantne. Rõhu langedes (vaakumi suurenedes) voolutõkestus Venturi torus kaob ning K V väheneb, mis näitab, et CFV töötab väljaspool lubatavat vahemikku.
Õhuvoolu kiirus (qV
CVS) iga voolutakistuse väärtuse korral (vähemalt 8 väärtust) arvutatakse tootja poolt ette nähtud meetodil vooluhulgamõõturi andmete põhjal standardühikutes (m3/s). Kalibreerimistegur K
V
arvutatakse iga seade kohta kalibreerimisandmete põhjal valemiga (7-72):
|
(7-72) |
kus:
qV SSV |
= |
õhuvooluhulk standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K) [m3/s] |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
p p |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures [kPa] |
Tuleb arvutada keskmine K V ja standardhälve. Standardhälbe erinevus ei tohi olla suurem kui ± 0,3 % K V keskmisest väärtusest.
2.5.3. Eelhelikiirusega Venturi toru (SSV)
SSV kalibreerimisel võetakse aluseks eelhelikiirusega Venturi toru vooluhulga valem. Gaasivool on sisselaskeava rõhu ja temperatuuri ning SSV sisselaskeava ja ahendi vahelise rõhulanguse funktsioon, nagu on näha valemist (7-40).
Õhuvoolu kiirus (qV SSV) iga voolutakistuse väärtuse korral (vähemalt 16 väärtust) arvutatakse tootja poolt ette nähtud meetodil vooluhulgamõõturi andmete põhjal standardühikutes (m3/min). Vooluhulgategur iga seade kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal valemiga (7-73):
|
(7-73) |
kus:
A 0 |
= |
konstantide ja ühikute teisendamise kogum
|
qV SSV |
= |
õhuvooluhulk standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K) [m3/s] |
T in,V |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
d V |
= |
SSV ahendi läbimõõt [mm] |
r p |
= |
SSV ahendi ja sisselaskeava absoluutse staatilise rõhu suhe = 1 – Δp/pp [-] |
r D |
= |
SSV ahendi läbimõõdu d V ja sisselasketoru siseläbimõõdu D suhe [-] |
Eelhelikiirusega voo vooluhulga vahemiku määramiseks esitatakse C d Reynoldsi arvu Re funktsioonina SSV ahendis. Re SSV ahendis arvutatakse valemi (7-74) põhjal:
|
(7-74) |
ning
|
(7-75) |
kus:
A1 |
= |
konstantide ja ühikute teisendamise kogum = 27,43831
|
qV SSV |
= |
õhuvooluhulk standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K) [m3/s] |
d V |
= |
SSV ahendi läbimõõt [mm] |
μ |
= |
gaasi absoluutne või dünaamiline viskoossus [kg/(m · s)] |
b |
= |
1,458 × 106 (empiiriline konstant) [kg/(m · s · K0,5)] |
S |
= |
110,4 (empiiriline konstant) [K] |
Kuna qV SSV on Re valemi sisendiks, tuleb arvutusi alustada esialgse oletusega kalibreerimiseks kasutatava Venturi toru qV SSV või C d väärtuste kohta; arvutusi korratakse, kuni qV SSV väärtused kokku langevad. See konvergentsimeetod peab andma täpsuseks vähemalt 0,1 % punkti väärtusest.
Vähemalt kuueteist punkti puhul eelhelikiirusega voolu alas peavad C d kalibreerimiskõvera valemist arvutatud väärtused jääma iga kalibreerimispunkti puhul vahemikku ± 0,5 % mõõdetud C d väärtusest.
2.6. Korrigeerimine triivi suhtes
2.6.1. Üldine menetlus
Käesolevas jaos esitatud arvutused on ette nähtud selleks, et teha kindlaks, kas gaasianalüsaatori triiv muudab katsefaasi tulemused kehtetuks. Kui triiv ei muuda katsefaasi tulemusi kehtetuks, tuleb katsefaasis saadud gaasianalüsaatori näitusid korrigeerida triivi suhtes vastavalt punktile 2.6.2. Kõikides järgnevates heitearvestustes tuleb kasutada triivi suhtes korrigeeritud gaasianalüsaatori näitusid. Gaasianalüsaatori triivi lubatud künnis katsefaasi käigus on esitatud VI lisa punktis 8.2.2.2.
Üldises katsemenetluses järgitakse 1. liite sätteid, nii et kontsentratsioonid xi
või
asendatakse kontsentratsioonidega ci
või
.
2.6.2. Arvutamismenetlus
Korrektsioon triivi suhtes arvutatakse valemi (7-76) põhjal:
|
(7-76) |
kus:
ci driftcor |
= |
triivi suhtes korrigeeritud kontsentratsioon [ppm] |
c refzero |
= |
nullgaasi etalonkontsentratsioon, mis on harilikult null, kui ei ole ette nähtud teisiti [ppm] |
c refspan |
= |
võrdlusgaasi etalonkontsentratsioon [ppm] |
c prespan |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasieelne reageering võrdlusgaasi kontsentratsioonile [ppm] |
c postspan |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasijärgne reageering võrdlusgaasi kontsentratsioonile [ppm] |
ci
or |
= |
katse ajal registreeritud, s.t mõõdetud kontsentratsioon enne korrigeerimist triivi suhtes ppm] |
c prezero |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasieelne reageering nullgaasi kontsentratsioonile [ppm] |
c postzero |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasijärgne reageering nullgaasi kontsentratsioonile [ppm] |
3. Molaarsuspõhised heitearvutused
3.1. Allindeksid
|
Tähendus |
abs |
absoluutne kogus |
act |
tegelik kogus |
air |
õhk, kuiv |
atmos |
atmosfääriline |
bkgnd |
taust |
C |
süsinik |
cal |
kalibreerimiskogus |
CFV |
kriitilise voolurežiimiga Venturi toru |
cor |
korrigeeritud kogus |
dil |
lahjendusõhk |
dexh |
lahjendatud heitgaas |
dry |
kuiv kogus |
exh |
lahjendamata heitgaas |
exp |
eeldatav kogus |
eq |
ekvivalentkogus |
fuel |
kütus |
|
hetkeväärtus (nt 1 Hz) |
i |
seeria osa |
idle |
tühikäigu olek |
in |
sisendkogus |
init |
algkogus, tavaliselt enne heitekatset |
max |
maksimaalne (st tipp-) väärtus |
meas |
mõõdetud kogus |
min |
miinimumväärtus |
mix |
õhu molaarmass |
out |
väljuv kogus |
part |
osakogus |
PDP |
mahtpump |
raw |
lahjendamata heitgaas |
ref |
võrdluskogus |
rev |
pööre |
sat |
küllastunud olek |
slip |
PDP libisemine |
smpl |
proovivõtt |
span |
kalibreerimiskogus |
SSV |
eelhelikiirusega Venturi toru |
std |
standardkogus |
test |
katsekogus |
total |
üldkogus |
uncor |
korrigeerimata kogus |
vac |
kogus vaakumi korral |
weight |
kalibreerimiskaal |
wet |
kogus niiskes heitgaasis |
zero |
nullkogus |
3.2. Keemilise tasakaalu tähised
x dil/exh = lahjendusgaasi või liigse õhu kogus heitgaasi mooli kohta;
x H2Oexh = vee kogus heitgaasis heitgaasi mooli kohta;
x Ccombdry = kütusest pärinev süsinikukogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta
x H2Oexhdry = vee kogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta
x prod/intdry = kuivade stöhhiomeetriliste ainete kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta
x dil/exhdry = lahjendusgaasi ja/või liigse õhu kogus kuiva heitgaasi mooli kohta
x int/exhdry = sisselastava õhu kogus, mis on vajalik tegelike põlemissaaduste tekitamiseks, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta
x raw/exhdry = lahjendamata heitgaasi kogus, ilma õhu ülejäägita, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta
x O2intdry = sisselastava õhu O2 kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta;
x CO2intdry = sisselastava õhu CO2 kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta;
x H2Ointdry = sisselastava õhu H2O kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta;
x CO2int = sisselastava õhu CO2 kogus sisselastava õhu mooli kohta;
x CO2dil = lahjendusgaasi CO2 kogus lahjendusgaasi mooli kohta;
x CO2dildry = lahjendusgaasi CO2 kogus kuiva lahjendusgaasi mooli kohta;
x H2Odildry = lahjendusgaasi H2O kogus kuiva lahjendusgaasi mooli kohta;
x H2Odil = lahjendusgaasi H2O kogus lahjendusgaasi mooli kohta;
x [emission]meas = vastava gaasianalüsaatori proovis mõõdetud heite kogus;
x [emission]dry = heite kogus kuiva proovi kuiva mooli kohta;
x H2O[emission]meas = vee kogus proovis heite määramise kohas
x H2Oint = vee kogus sisselastavas õhus sisselastava õhu niiskuse mõõtmisandmete põhjal
3.3. Peamised parameetrid ja seosed
3.3.1. Kuiv õhk ja keemilised ühendid
Käesolevas jaos kasutatakse kuiva õhu koostise kohta järgmisi väärtusi:
x O2airdry = 0,209445 mol/mol
x Arairdry = 0,00934 mol/mol
x N2airdry = 0,78084 mol/mol
x CO2airdry = 375 μmol/mol
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi keemiliste ühendite molaarmasse või efektiivseid molaarmasse:
M air = 28,96559 g/mol (kuiv õhk)
M Ar = 39,948 g/mol (argoon)
M C = 12,0107 g/mol (süsinik)
M CO = 28,0101 g/mol (süsinikmonooksiid)
M CO2 = 44,0095 g/mol (süsinikdioksiid)
M H = 1,00794 g/mol (atomaarne vesinik)
M H2 = 2,01588 g/mol (molekulaarne vesinik)
M H2O = 18,01528 g/mol (vesi)
M He = 4,002602 g/mol (heelium)
M N = 14,0067 g/mol (atomaarne lämmastik)
M N2 = 28,0134 g/mol (molekulaarne lämmastik)
M Nox = 46,0055 g/mol (lämmastikoksiidid (*))
M O = 15,9994 g/mol (atomaarne hapnik)
M O2 = 31,9988 g/mol (molekulaarne hapnik)
M C3H8 = 44,09562 g/mol (propaan)
M S = 32,065 g/mol (väävel)
M HC = 13,875389 g/mol (süsivesinike koguheide (**))
(**) HC efektiivne molaarmass määratakse vesiniku-süsiniku aatomite arvulise suhte α (1,85) põhjal;
(*) NOx efektiivne molaarmass määratakse lämmastikdioksiidi molaarmassi NO2 põhjal.
Käesolevas jaos kasutatakse ideaalgaaside puhul universaalset gaasikonstanti R:
R = 8,314472J (mol · K)
Käesolevas jaos kasutatakse lahjendusõhu ja lahjendatud heitgaasi puhul järgmisi erisoojuse suhteid γ [J/(kg · K)]/[J/(kg · K)]:
γ air = 1,399 (sisselastava õhu või lahjendusõhu erisoojuste suhe)
γ dil = 1,399 (lahjendatud heitgaasi erisoojuste suhe)
γ exh = 1,385 (lahjendamata heitgaasi erisoojuste suhe)
3.3.2. Niiske õhk
Käesolevas jaos kirjeldatakse, kuidas määrata vee kogust ideaalgaasis:
3.3.2.1. Veeauru rõhk
Veeauru rõhk p H2O [kPa] arvutatakse antud küllastustemperatuuri tingimuste T sat [K] puhul valemiga (7-77) või (7-78):
a) kui niiskust mõõdetakse ümbritseva õhu temperatuuril vahemikus 0 kuni 100 °C või kui niiskust mõõdetakse allajahutatud vee kohal ümbritseval temperatuuril vahemikus – 50 kuni 0 °C:
|
(7-77) |
kus:
p H2O = veeauru rõhk küllastustemperatuuri tingimustes [kPa]
T sat = vee küllastustemperatuur mõõdetud tingimusel [K]
b) kui niiskust mõõdetakse jää kohal ümbritseva õhu temperatuuril vahemikus – 100 kuni 0 °C:
|
(7-78) |
kus:
T sat = vee küllastustemperatuur mõõdetud tingimusel [K]
3.3.2.2. Kastepunkt
Kui niiskust mõõdetakse kastepunktina, saadakse vee kogus ideaalgaasis x H2O [mol/mol] valemiga (7-79):
|
(7-79) |
kus:
x H2O = vee kogus ideaalgaasis [mol/mol]
p H2O = veeauru rõhk mõõdetud kastepunktis, T sat=T dew [kPa]
p abs = niiske staatiline absoluutrõhk kastepunkti mõõtmiskohas [kPa]
3.3.2.3. Suhteline niiskus
Kui niiskust mõõdetakse suhtelise õhuniiskusena RH %, arvutatakse ideaalgaasi vee kogus x H2O [mol/mol] valemiga (7-80):
|
(7-80) |
kus:
RH % = suhteline niiskus [ %]
p H2O = veeauru rõhk 100 %-lise suhtelise niiskuse juures suhtelise õhuniiskuse mõõtmiskoha juures, T sat=T amb [kPa]
p abs = niiske staatiline absoluutrõhk suhtelise õhuniiskuse mõõtmiskohas [kPa]
3.3.2.4. Kastepunkti määramine suhtelise niiskuse ja kuivtermomeetriga mõõdetud temperatuuri põhjal
Kui niiskust mõõdetakse suhtelise õhuniiskusena RH %, määratakse kastepunkt T dew kuivtermomeetriga mõõdetud temperatuuri ja RH % põhjal valemiga (7-81):
(7-81)
kus:
p H2O = veeauru rõhk suhtelise niiskusena suhtelise õhuniiskuse mõõtmiskoha juures, T sat = T amb
T dew = suhtelise niiskuse ja kuivtermomeetriga mõõdetud temperatuuri põhjal määratud kastepunkt
3.3.3. Kütuse omadused
Kütuse üldine keemiline valem on CHαOβS, kus α on vesiniku-süsiniku aatomite arvuline suhe (H/C), β hapniku-süsiniku aatomite arvuline suhe (O/C), γ väävli-süsiniku aatomite arvuline suhe (S/C) ja δ lämmastiku-süsiniku aatomite arvuline suhe (N/C). Selle valemi põhjal saab arvutada kütuse süsiniku massiosa w C. Diislikütuse korral võib kasutada lihtsat valemit. Kütuse koostise vaikeväärtused võib võtta tabelist 7.3:
Tabel 7.3.
Vesiniku-süsiniku aatomite arvulise suhte (α), hapniku-süsiniku aatomite arvulise suhte (β), väävli-süsiniku aatomite arvulise suhte (γ) ja lämmastiku-süsiniku aatomite arvulise suhte (δ) vaikeväärtused ning kütuse süsiniku massiosa (w C) võrdluskütuste puhul
Kütus |
Vesiniku-, hapniku-, väävli- ja lämmastiku-süsiniku aatomite arvulised suhted CHαOβSγNδ |
Süsiniku massikontsentratsioon, w C [g/g] |
Diislikütus (maanteevälistel liikurmasinatel kasutatav gaasiõli) |
CH1.80O0S0N0 |
0,869 |
Eriotstarbelistes diiselmootorites kasutatav etanool (ED95) |
CH2.92O0,46S0N0 |
0,538 |
Bensiin (E10) |
CH1.92O0,03S0N0 |
0,833 |
Bensiin (E0) |
CH1.85O0S0N0 |
0,866 |
Etanool (E85) |
CH2.73O0,36S0N0 |
0,576 |
LPG |
CH2.64O0S0N0 |
0,819 |
Maagaas/biometaan |
CH3.78O0 016S0N0 |
0,747 |
3.3.3.1. Süsiniku massikontsentratsiooni wC arvutamine
Alternatiivina tabeli 7.3 vaikeväärtustele või juhul, kui kasutatud etalonkütuse kohta vaikeväärtused puuduvad, võib süsiniku massikontsentratsiooni w C arvutada kütuse mõõdetud omaduste põhjal valemiga (7-82). Määratakse kütuse α ja β väärtused ja sisestatakse kõigil juhtudel valemisse, kuid γ ja δ võivad soovi korral jääda nulli, kui nende väärtus tabeli 7.3 vastaval real on null:
|
(7-82) |
kus:
M C = süsiniku molaarmass.
α = põlevkütusesegu(de) vesiniku-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga
M H = vesiniku molaarmass.
β = põlevkütusesegu(de) hapniku-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga
M O = hapniku molaarmass.
γ = põlevkütusesegu(de) väävli-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga
M S = väävli molaarmass.
δ = põlevkütusesegu(de) lämmastiku-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga
M N = lämmastiku molaarmass.
3.3.4. Kogu HC (THC) kontsentratsiooni korrigeerimine algse saaste suhtes
HC mõõtmisel kasutatakse x THC[THC-FID] arvutamiseks VI lisa punktis 7.3.1.2 osutatud algse THC-saaste kontsentratsiooni x THC[THC-FID]init väärtust ja valemit (7-83):
|
(7-83) |
kus:
x THC(THC-FID)cor = saaste suhtes korrigeeritud THC kontsentratsioon [mol/mol]
x THC(THC-FID)uncorr = THC korrigeerimata kontsentratsioon [mol/mol]
x THC(THC-FID)init = algse THC-saaste kontsentratsioon [mol/mol]
3.3.5. Vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon
Käesoleva jao mõnes punktis võib teatud sätete kohaldatavuse kindlakstegemiseks olla vaja arvutada vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon. Vooluhulgaga kaalutud keskmine on suuruse keskmine väärtus pärast selle võrdelist kaalumist vastava vooluhulgaga. Näiteks kui mootori lahjendamata heitgaasist mõõdetakse gaasi kontsentratsiooni pidevalt, on selle vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon heitgaasi molaarsete vooluhulkade ja registreeritud kontsentratsioonide korrutiste summa, mis on jagatud registreeritud vooluhulkade summaga. Teise näitena on CVS-süsteemiga võetud proovi kontsentratsioon kotis sama nagu vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon, kuna CVS-süsteem määrab ise kotis oleva proovi vooluhulgaga kaalutud kontsentratsiooni. Standardse heite teatud vooluhulgaga kaalutud keskmist kontsentratsiooni võib tavaliselt juba eeldada, lähtudes varasematest sarnaste mootoritega või sarnase varustuse ja seadmetega tehtud katsetest.
3.4. Kütuse, sisselastava õhu ja heitgaasi keemiline tasakaal
3.4.1. Üldsätted
Kütuse, sisselastava õhu ja heitgaasi keemilist tasakaalu saab kasutada vooluhulga, vooluhulgas sisalduva vee ning vooluhulgas esinevate niiskete koostisosade kontsentratsiooni arvutamiseks. Kui üks vooluhulk – kütuse, sisselastava õhu või heitgaasi vooluhulk – on teada, saab keemilist tasakaalu kasutada ülejäänud kahe vooluhulga arvutamiseks. Näiteks võib lahjendamata heitgaasi vooluhulga arvutamiseks kasutada sisselastava õhu või kütuse vooluhulga keemilisi tasakaale.
3.4.2. Toimingud, mis nõuavad keemilist tasakaalu
Keemiline tasakaal on vajalik selleks, et määrata järgmist:
a) vee kogus lahjendamata või lahjendatud heitgaasi voolus (x H2Oexh), kui ei mõõdeta vee kogust, et teha proovivõtusüsteemi poolt eemaldatava vee hulka arvestav korrektsioon;
b) lahjendatud heitgaasis oleva lahjendusõhu vooluhulgaga kaalutud keskmine x dil/exh, kui ei mõõdeta lahjendusõhu vooluhulka, et teha taustheidet arvestav korrektsioon. Tuleb silmas pidada, et kui selleks kasutatakse keemilisi tasakaale, loetakse heitgaasi stöhhiomeetriliseks isegi siis, kui see seda pole.
3.4.3. Keemilise tasakaalu arvutamismenetlus
Keemilise tasakaalu leidmiseks lahendatakse valemisüsteem iteratsiooni meetodil. Algväärtused valitakse kuni kolmele suurusele: vee kogus mõõdetud vooluhulgas x H2Oexh, lahjendusõhu osa lahjendatud heitgaasis (või liigne õhk lahjendamata heitgaasis) x dil/exh ning ainete kogus C1 järgi, väljendatuna kuiva mõõdetud vooluhulga kuiva mooli kohta (x Ccombdry). Keemilise tasakaalu korral võib kasutada põlemisõhu niiskuse ja lahjendusõhu niiskuse ajaga kaalutud keskmisi väärtusi, tingimusel, et põlemisõhu ja lahjendusõhu niiskus jäävad kogu katsefaasi vältel nende vastavate keskmiste väärtuste ± 0,0025 mol/mol tolerantsi piiresse. Iga heite kontsentratsiooni x ja vee koguse x H2Oexh puhul tuleb määrata nende täiesti kuivad kontsentratsioonid x dry ja x H2Oexhdry. Kasutatakse ka kütuse vesiniku-süsiniku aatomite arvulist suhet α, hapniku-süsiniku aatomite suhet β ning kütuse süsinikuühendite massiosa w C. Katsekütuse puhul võib kasutada α ja β või tabelis 7.3 esitatud vaikeväärtusi.
Keemiline tasakaal arvutatakse järgmiselt:
a) mõõdetud kontsentratsioonid, nagu x CO2meas, x NOmeas ja x H2Oint, tuleb teisendada kuivadeks kontsentratsioonideks, jagades need vahega, kus ühest on lahutatud vee kogus vastavate suuruste mõõtmise ajal; näiteks: x H2OxCO2meas, x H2OxNOmeas ja x H2Oint. Kui vee kogus, mis on olemas niiskes gaasis mõõtmise ajal, on sama suur kui teadmata vee kogus heitgaasi vooluhulgas (x H2Oexh), tuleb selle suuruse leidmiseks lahendada valemisüsteem iteratsiooni meetodil. Kui mõõdetakse ainult üldist NOx kontsentratsiooni ning mitte NO ja NO2 eraldi, tuleb keemilise tasakaalu arvutamiseks kasutada head inseneritava, et hinnata, kuidas NOx kontsentratsioon jaguneb NO ja NO2 vahel. NOx molaarse kontsentratsiooni x NOx võivad hinnanguliselt moodustada 75 % NO ja 25 % NO2. NO2 salvestavate järeltöötlemissüsteemide puhul võib x NOx hinnanguliselt olla 25 % ulatuses NO ja 75 % ulatuses NO2. NOx heite massi arvutamiseks tuleb kasutada NO2 molaarmassi kõikide lämmastikoksiidide (NOx) efektiivse molaarmassi kohta, hoolimata sellest, kui palju NO2 tegelikult NOx-s on;
b) suuruste x H2Oexh, x Ccombdry ja x dil/exh leidmiseks lahendatakse käesoleva punkti alapunktis d esitatud valemitest (7-82) kuni (7-99) koosnev valemisüsteem arvutiga iteratsiooni meetodil. Suuruste x H2Oexh, x Ccombdry ja x dil/exh algväärtuste eeldamiseks kasutatakse head inseneritava. Vee eeldatavaks algkoguseks on soovitatav võtta kogus, mis on umbes kaks korda suurem kui veekogus sisselastavas õhus või lahjendusõhus. x Ccombdry eeldatavaks algväärtuseks on soovitatav võtta CO2, CO ja THC mõõdetud väärtuste summa. Suuruse x dil eeldatavaks algväärtuseks on soovitatav võtta väärtus vahemikus 0,75 kuni 0,95, näiteks 0,8. Iteratsiooni tehakse nii kaua, kuni kahe viimase lähendi erinevus on ± 1 protsenti vastavatest viimati arvutatud väärtustest;
c) käesoleva punkti alapunktis d esitatud valemisüsteemis kasutatakse järgmisi tähiseid ja allindekseid, kus x ühik on mol/mol:
Tähis |
Kirjeldus |
x dil/exh |
lahjendusgaasi või liigse õhu kogus heitgaasi mooli kohta |
x H2Oexh |
H2O kogus heitgaasis heitgaasi mooli kohta |
x Ccombdry |
kütusest pärineva süsiniku kogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta |
x H2Oexhdry |
vee kogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta |
x prod/intdry |
kuivade stöhhiomeetriliste ainete kogus sisselastava õhu kuiva mooli kohta |
x dil/exhdry |
lahjendusgaasi ja/või liigse õhu kogus kuiva heitgaasi mooli kohta |
x int/exhdry |
sisselastava õhu kogus, mis on vajalik tegelike põlemissaaduste tekitamiseks, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta |
x raw/exhdry |
lahjendamata heitgaasi kogus, ilma õhu ülejäägita, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta |
x O2intdry |
sisselastava õhu O2 kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta; x O2intdry = 0,209445 mol/mol võib eeldada |
x CO2intdry |
sisselastava õhu O2 kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta; x CO2intdry = 375 μmol/mol võib kasutada, kuid soovitatav on mõõta tegelikku kontsentratsiooni sisselastavas õhus. |
x H2Ointdry |
sisselastava õhu H2O kogus kuiva sisselastava õhu mooli kohta |
x CO2int |
sisselastava õhu CO2 kogus sisselastava õhu mooli kohta |
x CO2dil |
lahjendusgaasi CO2 kogus lahjendusgaasi mooli kohta |
x CO2dildry |
lahjendusgaasi CO2 kogus kuiva lahjendusgaasi mooli kohta. Õhuga lahjendamisel võib kasutada x CO2dildry = 375 μmol/mol, kuid soovitatav on mõõta tegelikku kontsentratsiooni sisselastavas õhus. |
x H2Odildry |
lahjendusgaasi H2O kogus kuiva lahjendusgaasi mooli kohta |
x H2Odil |
lahjendusgaasi H2O kogus lahjendusgaasi mooli kohta |
x (emission)meas |
vastava gaasianalüsaatori proovis mõõdetud heite kogus |
x (emission)dry |
heite kogus kuiva proovi kuiva mooli kohta |
x H2O(emission)meas |
vee kogus proovis heite kindlaksmääramise kohas. Neid väärtusi tuleb mõõta või hinnata vastavalt punktile 9.3.2.3.1. |
x H2Oint |
vee kogus sisselastavas õhus sisselastava õhu niiskuse mõõtmisandmete põhjal; |
K H2Ogas |
vee-gaasi reageeringu tasakaalukoefitsient. 3,5 või muu arvutuslik väärtus hea inseneritava kohaselt. |
α |
põlevkütusesegu(de) (CHαOβ) vesiniku-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga |
β |
põlevkütusesegu(de) (CHαOβ) hapniku-süsiniku aatomite arvuline suhe, kaalutud molaarse kuluga |
d) x dil/exh, x H2Oexh ja x Ccombdry tuletatakse valemitest (7-84) kuni (7-101) iteratsiooni meetodil:
|
(7-84) |
|
(7-85) |
|
(7-86) |
|
(7-87) |
|
(7-88) |
|
(7-89) |
|
(7-90) |
|
(7-91) |
|
(7-92) |
|
(7-93) |
|
(7-94) |
|
(7-95) |
|
(7-96) |
|
(7-97) |
|
(7-98) |
|
(7-99) |
|
(7-100) |
|
(7-101) |
Keemilise tasakaalu arvutamise järel arvutatakse molaarne vooluhulk, nagu on kirjeldatud punktides 3.5.3. ja 3.6.3.
3.4.4. NOx korrigeerimine niiskuse suhtes
Kõik NOx kontsentratsioonid, kaasa arvatud lahjendusõhu taustkontsentratsioonid, tuleb korrigeerida sisselastava õhu niiskuse suhtes, kasutades valemit (7-102) või (7-103):
(a) Diiselmootorid
x NOxcor = x NOxuncor · (9,953 · x H2O + 0,832) |
(7-102) |
(b) Sädesüütega mootorid
x NOxcor = x NOxuncor · (18,840 · x H2O + 0,68094) |
(7-103) |
kus:
x NOxuncor |
= |
korrigeerimata NOx molaarne kontsentratsioon heitgaasis [μmol/mol] |
x H2O |
= |
vee kogus sisselastavas õhus [mol/mol]; |
3.5. Gaasiline heide lahjendamata heitgaasis
3.5.1. Gaasilise heite mass
Selleks et arvutada gaasilise heite kogumass katse kohta m gas [g/katse], tuleb selle molaarne kontsentratsioon korrutada vastava molaarse vooluhulgaga ja heitgaasi molaarmassiga; seejärel integreeritakse väärtused üle kogu katsetsükli (valem (7-104)):
|
(7-104) |
kus:
M gas |
= |
üldise gaasilise heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
x gas |
= |
niiske gaasi üldine molaarne hetkekontsentratsioon [mol/mol] |
t |
= |
aeg [s] |
Kuna võrrand (7-104) tuleb lahendada numbrilise integreerimisega, teisendatakse see valemiks (7-105):
⇒
|
(7-105) |
kus:
M gas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh i |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
x gas i |
= |
niiske gaasi üldine molaarne hetkekontsentratsioon [mol/mol] |
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
Üldvalemit võib teisendada vastavalt kasutatavale mõõtmise süsteemile (perioodiline või pidev proovivõtt) ning vastavalt sellele, kas proove võetakse pigem muutuva või püsiva vooluhulga kohta.
a) Pideva proovivõtu puhul, kui vooluhulk on üldjuhul muutuv, leitakse gaasilise heite mass m gas [g/katse] valemiga (7-106):
|
(7-106) |
kus:
M gas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh i |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
x gas i |
= |
niiske heitgaasi molaarosa hetkeväärtus [mol/mol] |
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
b) Pideva proovivõtu puhul, kui tegemist on püsiva vooluhulgaga, leitakse heitgaasi mass m gas [g/katse] valemiga (7-107):
|
(7-107) |
kus:
M gas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh |
= |
niiske heitgaasi molaarne vooluhulk [mol/s] |
|
= |
niiske heitgaasi keskmine molaarosa [mol/mol] |
Δt |
= |
katsefaasi ajaline kestus |
c) Perioodilise proovivõtu korral saab hoolimata sellest, kas vooluhulk on muutuv või püsiv, kasutada valemi (7-104) asemel lihtsamat valemit (7-108):
|
(7-108) |
kus:
M gas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh i |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
|
= |
niiske heitgaasi keskmine molaarosa [mol/mol] |
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
3.5.2. Kontsentratsiooni teisendamine kuivalt niiskele gaasile
Selle punkti parameetrid saadakse punktis 3.4.3 arvutatud keemilise tasakaalu tulemustest. Gaasi molaarne kontsentratsioon mõõdetud vooluhulgas x gasdry ja x gas [mol/mol], mida väljendatakse vastavalt kuiva ja niiske gaasi alusel (valemid (7-109) ja (7-110)), on omavahel järgmises suhtes:
|
(7-109) |
|
(7-110) |
kus:
x H2O |
= |
vee molaarne osa niiske gaasi vooluhulga mõõtmisel [mol/mol] |
x H2Odry |
= |
vee molaarne osa kuiva gaasi vooluhulga mõõtmisel [mol/mol] |
Heitgaasi puhul tehakse üldises kontsentratsioonis x [mol/mol] korrektsioon eemaldatud vee arvestamiseks valemiga (7-111):
|
(7-111) |
kus:
x (emission)meas |
= |
heite molaarne osa mõõdetud vooluhulgas mõõtmiskohas [mol/mol] |
x H2O(emission)meas |
= |
vee kogus mõõdetud vooluhulgas kontsentratsiooni mõõtmisel [mol/mol]; |
x H2Oexh |
= |
vee kogus vooluhulgamõõturi juures [mol/mol]. |
3.5.3. Heitgaasi molaarne vooluhulk
Lahjendamata heitgaasi vooluhulka saab vahetult mõõta või arvutada punktis 3.4.3 kirjeldatud keemilise tasakaalu põhjal. Lahjendamata heitgaasi molaarne vooluhulk arvutatakse mõõdetud sisselastava õhu molaarse vooluhulga või kütuse massivooluhulga põhjal. Lahjendamata heitgaasi vooluhulka saab arvutada heiteproovis ṅexh mõõdetud sisselastava õhu molaarse vooluhulga ṅint põhjal või mõõdetud kütuse massivooluhulga ṁfuel põhjal ning punktis 3.4.3 kirjeldatud keemilise tasakaalu järgi arvutatud väärtuste põhjal. Punktis 3.4.3 kirjeldatud keemiline tasakaal tuleb määrata sama sagedusega, kui ṅin t või ṁfuel ajakohastatakse ja registreeritakse.
a) Karterigaaside vooluhulk. Lahjendamata heitgaasi vooluhulka saab arvutada suuruse ṅint või ṁfuel põhjal ainult siis, kui vähemalt üks järgmistest asjaoludest on karterist pärit heite vooluhulga kohta tõene:
i) katsemootoril on suletud karteriga heitekontrollisüsteem (tehasetoodang), mis suunab karterist pärit heitgaasi voolu tagasi sisselastavasse õhku sisselastava õhu vooluhulgamõõturist allavoolu;
ii) heite kontrollimise käigus suunatakse avatud karteri vool heitgaasisüsteemi vastavalt VI lisa punktile 6.10;
iii) karterist eralduv heide ja vooluhulk mõõdetakse ning lisatakse pidurdamisega seotud heite arvutuste hulka;
iv) heiteandmeid või tehnilist analüüsi kasutades on võimalik näidata, et karterist eralduva heite vooluhulga arvestamata jätmine ei halvenda vastavust kehtivatele standarditele.
b) Sisselastaval õhul põhinev molaarse vooluhulga arvutamine.
ṅint põhjal arvutatakse heitgaasi molaarne vooluhulk ṅexh [mol/s] valemiga (7-112):
|
(7-112) |
kus:
ṅ exh |
= |
lahjendamata heitgaasi molaarne vooluhulk, millest mõõdetakse heide [mol/s] |
ṅ ind |
= |
sisselastava õhu molaarne vooluhulk, kaasa arvatud niiskus sisselastavas õhus [mol/s] |
x int/exhdry |
= |
sisselastava õhu kogus, mis on vajalik tegelike põlemissaaduste tekitamiseks, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta [mol/mol] |
x raw/exhdry |
= |
lahjendamata heitgaasi kogus, ilma õhu ülejäägita, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta [mol/mol] |
x H2Oexhdry |
= |
vee kogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta [mol/mol] |
c) Molaarse vooluhulga arvutamine kütuse massivooluhulga põhjal
ṁfuel põhjal arvutatakse ṅexh [mol/s] järgmiselt.
Laborikatsetes võib seda arvutust kasutada ainult üksikrežiimis NRSC katsete ja astmeliste katsetsüklite puhul (valem (7-113)):
|
(7-113) |
kus:
ṅ exh |
= |
lahjendamata heitgaasi molaarne vooluhulk, millest mõõdetakse heide |
ṁ fuel |
= |
kütuse vooluhulk koos sisselastava õhu niiskusega [g/s] |
w C |
= |
süsiniku massiosa konkreetses kütuses [g/g] |
x H2Oexhdry |
= |
H2O kogus mõõdetud vooluhulga kuiva mooli kohta [mol/mol] |
M C |
= |
süsiniku molaarmass 12,0107 g/mol |
x Ccombdry |
= |
kütusest lähtuv süsinikukogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta [mol/mol] |
d) Heitgaasi molaarse vooluhulga arvutamine sisselastava õhu molaarse vooluhulga, lahjendatud heitgaasi molaarse vooluhulga ja lahjendatud heitgaasi keemilise tasakaalu põhjal
Heitgaasi molaarset vooluhulka ṅ exh [mol/s] võib arvutada sisselastava õhu molaarse vooluhulga ṅ int põhjal, lahjendatud heitgaasi mõõdetud molaarse vooluhulga ṅ dexh põhjal ning punktis 3.4.3 kirjeldatud keemilise tasakaalu järgi arvutatud väärtuste põhjal. Keemiline tasakaal peab põhinema lahjendatud heitgaasi kontsentratsioonidel. Punktis 3.4.3 kirjeldatud keemiline tasakaal tuleb pidevvooluhulga arvutustes määrata sama sagedusega, kui ṅ int ja ṅ dexh ajakohastatakse ja registreeritakse. Seda arvutatud ṅ dexh väärtust võib kasutada tahkete osakeste lahjendusastme kontrollimiseks, lahjendusõhu molaarse vooluhulga arvutamiseks punkti 3.6.1 kohasel taustkorrigeerimisel ning heite massi arvutamiseks punkti 3.5.1 kohaselt lahjendamata heitgaasis mõõdetud ühendite puhul.
Lahjendatud heitgaasi ja sisselastava õhu molaarse vooluhulga põhjal arvutatakse heitgaasi molaarne vooluhulk ṅ exh [mol/s] järgmiselt:
|
(7-114) |
kus:
ṅ exh |
= |
lahjendamata heitgaasi molaarne vooluhulk, millest mõõdetakse heide [mol/s]; |
x int/exhdry |
= |
sisselastava õhu kogus, mis on vajalik tegelike põlemissaaduste tekitamiseks, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta [mol/mol]; |
x raw/exhdry |
= |
lahjendamata heitgaasi kogus, ilma õhu ülejäägita, kuiva (lahjendamata või lahjendatud) heitgaasi mooli kohta [mol/mol]; |
x H2Oexh |
= |
vee sisaldus heitgaasis heitgaasi mooli kohta [mol/mol]; |
ṅ dexh |
= |
lahjendatud heitgaasi molaarne vooluhulk, millest mõõdetakse heide [mol/s]; |
ṅ int |
= |
sisselastava õhu molaarne vooluhulk, kaasa arvatud niiskus sisselastavas õhus [mol/s]. |
3.6. Lahjendatud gaasiline heide
3.6.1. Heite massi arvutamine ja taustkorrigeerimine
Gaasilise heite massi m gas [g/katse] arvutamine molaarse heite vooluhulga funktsioonina toimub järgmiselt:
a) Pideva proovivõtu ja muutuva vooluhulga korral kasutatakse valemit (7-106):
|
(vt valem (7-106)) |
kus:
M gas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh i |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
x gas i |
= |
niiske gaasi üldine molaarne hetkekontsentratsioon [mol/mol] |
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
Perioodilise proovivõtu ja püsiva vooluhulga korral kasutatakse valemit (7-107):
|
(vt valem (7-107)) |
kus:
M gas |
= |
ṅ exh |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
= |
niiske heitgaasi molaarne vooluhulk [mol/s] |
|
= |
Δt |
niiske heitgaasi keskmine molaarosa [mol/mol] |
= |
katsefaasi ajaline kestus |
b) Perioodilise proovivõtu korral tuleb olenemata sellest, kas vooluhulk on muutuv või püsiv, kasutada valemit (7-108):
|
(vt valem (7-108)) |
kus:
Mgas |
= |
üldine heite molaarmass [g/mol] |
ṅ exh i |
= |
niiske heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
|
= |
niiske heitgaasi keskmine molaarosa [mol/mol] |
ƒ |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
c) Lahjendatud heitgaaside korral tuleb saasteainete massi arvutatud väärtused korrigeerida, lahutades lahjendusõhust pärineva taustheite massi:
i) kõigepealt tehakse katsefaasi jooksul kindlaks lahjendusõhu molaarne vooluhulk ṅ
airdil [mol/s]. See võib olla mõõdetud kogus või kogus, mis on arvutatud lahjendatud heitgaasi vooluhulgast ning lahjendusõhu vooluhulgaga kaalutud keskmisest osast lahjendatud heitgaasis
;
ii) lahjendusõhu koguvool n airdil [mol] korrutatakse taustheite keskmise kontsentratsiooniga. See võib olla ajaga kaalutud keskmine väärtus või vooluhulgaga kaalutud keskmine väärtus (nt proportsionaalse proovivõtu teel saadud taustaväärtus). Suuruse n airdil ja taustheite keskmise kontsentratsiooni põhjal saadakse taustheite üldkogus;
iii) kui tulemus on molaarne kogus, tuleb see teisendada taustheite massiks m bkgnd [g], korrutades selle heite molaarmassiga M gas [g/mol];
iv) taustheitekorrektsiooni tegemiseks lahutatakse kogu taustamass lahutada kogumassist;
v) lahjendusõhu koguvooluhulka saab määrata vooluhulga vahetu mõõtmise abil. Sel juhul arvutatakse üldine taustamass lahjendusõhu vooluhulga n airdil abil. Taustamass lahutatakse kogumassist. Tulemust kasutatakse pidurdamisega seotud heite arvutustes;
vi) lahjendusõhu koguvooluhulka saab määrata lahjendatud heitgaasi koguvooluhulga ning kütuse, sisselastava õhu ja heitgaaside keemilise tasakaalu põhjal, nagu on kirjeldatud punktis 3.4. Sel juhul arvutatakse taustheite kogumass lahjendatud heitgaasi koguvooluhulga n
dexh abil. Seejärel tuleb see tulemus korrutada lahjendusõhu vooluhulga kaalutud keskmise osaga lahjendatud heitgaasis,
.
Juhtudel v ja vi kasutatakse valemeid (7-115) ja (7-116):
või
|
(7-115) |
|
(7-116) |
või
kus: |
= |
m gas |
gaasilise heite kogumass [g] |
= |
m bkgnd |
taustheite kogumass [g] |
= |
m gascor |
taustheite suhtes korrigeeritud gaasi mass [g] |
= |
M gas |
üldine gaasilise heite molekulmass [g/mol] |
= |
x gasdil |
gaasilise heite kontsentratsioon lahjendusõhus [mol/mol] |
= |
lahjendusõhu molaarne vooluhulk [mol] |
|
= |
lahjendusõhu vooluhulgaga kaalutud keskmine osa lahjendatud heitgaasis [mol/mol] |
|
= |
taustheite gaasiosa [mol/mol] |
n dexh |
= |
lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk [mol] |
3.6.2. Kuivalt kontsentratsioonilt niiskele teisendamine
Lahjendatud proovide teisendamisel kuivalt niiskele kasutatakse samu suhteid nagu lahjendamata gaaside korral (punkt 3.5.2). Lahjendusõhu puhul mõõdetakse õhuniiskust, et arvutada lahjendusõhu veeauruosa x H2Odildry [mol/mol] valemiga (7-96):
|
(vt valem (7-96)) |
kus:
x H2Odil |
= |
vee molaarne osa lahjendusõhu vooluhulgas [mol/mol] |
3.6.3. Heitgaasi molaarne vooluhulk
a) Arvutamine keemilise tasakaalu kaudu
Molaarse vooluhulga ṅ exh [mol/s] saab arvutada kütuse massivooluhulga ṁ fuel põhjal valemiga (7-113):
|
(vt valem (7-113)) |
kus:
ṅ exh |
= |
lahjendamata heitgaasi molaarne vooluhulk, millest mõõdetakse heide |
ṁ fuel |
= |
kütuse vooluhulk koos sisselastava õhu niiskusega [g/s] |
w C |
= |
süsiniku massiosa konkreetses kütuses [g/g] |
x H2Oexhdry |
= |
H2O kogus mõõdetud vooluhulga kuiva mooli kohta [mol/mol] |
M C |
= |
süsiniku molaarmass 12,0107 g/mol |
x Ccombdry |
= |
kütusest lähtuv süsinikukogus heitgaasis kuiva heitgaasi mooli kohta [mol/mol] |
b) Mõõtmine
Heitgaasi molaarset vooluhulka võib mõõta kolme menetluse abil:
i) PDP molaarne vooluhulk. Molaarse vooluhulga ṅ [mol/s] arvutamiseks valemiga (7-117) tuleb kasutada pöörlemissagedust, millega mahtpump (PDP) katsefaasis töötab, vastavat tõusu a 1 ja telglõiku a 0 [-], nagu arvutatud 1. liites kirjeldatud kalibreerimismenetluse teel:
|
(7-117) |
ning:
|
(7-118) |
kus:
a 1 |
= |
kalibreerimistegur [m3/s] |
a 0 |
= |
kalibreerimistegur [m3/pööre] |
p in, p out |
= |
rõhk pumba sisse-/väljalaskeava juures [Pa] |
R |
= |
universaalne gaasikonstant (J/(mol K)) |
T in |
= |
temperatuur sisselaskeava juures [K] |
V rev |
= |
PDP pumbatud maht [m3/pööre] |
f n.,PDP |
= |
PDP pöörlemissagedus [pööret/s] |
ii) SSV molaarne vooluhulk. C d ja Re # seose valemi põhjal, mis on koostatud vastavalt 1. liitele, arvutatakse molaarne vooluhulk ṅ heitekatse ajal [mol/s] eelhelikiirusega Venturi torus (SSV) valemiga (7-119):
|
(7-119) |
kus:
p in |
= |
rõhk sisselaskeava juures [Pa] |
A t |
= |
Venturi toru ahendi ristlõikepindala (m2) |
R |
= |
universaalne gaasikonstant [J/(mol K)] |
T in |
= |
temperatuur sisselaskeava juures [K] |
Z |
= |
kokkusurutavustegur |
M mix |
= |
lahjendatud gaasi molaarmass [kg/mol] |
C d |
= |
SSV vooluhulgategur [-] |
C f |
= |
SSV voolutegur [-] |
iii) CFV molaarne vooluhulk. Ühe Venturi toru või ühe Venturi torude kombinatsiooni molaarse vooluhulga arvutamiseks määratakse selle vastav keskmine väärtus C d ja teised konstandid vastavalt 1. liitele. Selle molaarne vooluhulk ṅ [mol/s] heitekatse ajal arvutatakse valemiga (7-120):
|
(7-120) |
kus:
p in |
= |
rõhk sisselaskeava juures [Pa] |
A t |
= |
Venturi toru ahendi ristlõikepindala (m2) |
R |
= |
universaalne gaasikonstant (J/(mol K)) |
T in |
= |
temperatuur sisselaskeava juures [K] |
Z |
= |
kokkusurutavustegur |
M mix |
= |
lahjendatud gaasi molaarmass [kg/mol] |
C d |
= |
CFV vooluhulgategur [-] |
C f |
= |
CFV voolutegur [-] |
3.7. Tahkete osakeste määramine
3.7.1. Proovivõtt
a) Proovivõtt muutuva vooluhulga korral
Kui toimub perioodiline proovivõtt muutuva vooluhulgaga heitgaasist, tuleb võtta proov, mis on proportsionaalne heitgaasi muutuva vooluhulga suhtes. Koguvooluhulga määramiseks tuleb vooluhulk summeerida üle kogu katsefaasi. Keskmine tahkete osakeste kontsentratsioon
(mis on juba massiühikutes proovi mooli kohta) korrutatakse tahkete osakeste kogumassi m
PM [g] saamiseks koguvooluhulgaga valemi (7-121) abil:
|
(7-121) |
kus:
ṅi |
= |
heitgaasi molaarse vooluhulga hetkeväärtus [mol/s] |
|
= |
PM keskmine kontsentratsioon [g/mol] |
Δti |
= |
proovivõtmise intervall [s] |
b) Proovivõtt püsiva vooluhulga korral
Kui võetakse perioodilisi proove püsiva vooluhulgaga heitgaasist, tuleb määrata keskmine molaarne vooluhulk, millest proov võetakse. Keskmine tahkete osakeste kontsentratsioon korrutatakse tahkete osakeste kogumassi m PM [g] saamiseks koguvooluhulgaga valemi (7-122) abil:
|
(7-122) |
kus:
ṅ |
= |
heitgaasi molaarne vooluhulk [mol/s] |
|
= |
PM keskmine kontsentratsioon [g/mol] |
Δt |
= |
katsefaasi ajaline kestus [s] |
Proovivõtul konstantse lahjendusastme (DR) juures leitakse m PM [g] valemiga (7-123):
|
(7-123) |
kus:
m PMdil |
= |
PM mass lahjendusõhus [g] |
DR |
= |
lahjendusaste [-] on määratletud kui vahekord heite massi m ja lahjendatud heitgaasi massi m dil/exh (DR = m/m dil/exh) vahel. |
Lahjendusastet DR saab väljendada x dil/exh funktsioonina (valem (7-124)):
|
(7-124) |
3.7.2. Taustkorrigeerimine
Tahkete osakeste massi korrigeerimiseks tausta suhtes kasutatakse sama meetodit nagu punktis 3.6.1. Korrutades
lahjendusõhu koguvooluhulgaga, saadakse tahkete osakeste üldine taustamass (m
PMbkgnd [g]). Üldise taustamassi lahutamine kogumassist annab tahkete osakeste taustkorrigeeritud massi m
PMcor [g] (valem (7-125)):
|
(7-125) |
kus:
m PMuncor |
= |
korrigeerimata PM mass [g] |
|
= |
PM keskmine kontsentratsioon lahjendusõhus [g/mol] |
n airdil |
= |
lahjendusõhu molaarne vooluhulk [mol] |
3.8. Tsükli töö ja eriheide
3.8.1. Gaasiline heide
3.8.1.1. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Lahjendamata ja lahjendatud heitgaasi puhul tuleb lähtuda vastavalt punktidest 3.5.1 ja 3.6.1. Võimsuse Pi [kW] tuletatud väärtused summeeritakse üle kogu katsefaasi. Kogutöö W act [kWh] arvutatakse valemiga (7-126):
|
(7-126) |
kus:
Pi |
= |
mootori hetkevõimsus [kW] |
ni |
= |
mootori hetkkiirus [p/min] |
Ti |
= |
mootori pöördemomendi hetkeväärtus [N·m] |
W act |
= |
tsükli tegelik töö [kWh] |
f |
= |
andmevõtusagedus [Hz] |
N |
= |
mõõtmiste arv [-]; |
Kui VI lisa 2. liite kohaselt on paigaldatud lisaseadmeid, ei ole mootori pöördemomendi hetkeväärtust valemis (7-126) lubatud kohandada. Kui käesoleva määruse VI lisa punkti 6.3.2 või 6.3.3 kohaselt on katse jaoks vajalikud lisaseadmed jäetud paigaldamata või kui on paigaldatud lisaseadmeid, mis tulnuks katse ajaks eemaldada, kohandatakse valemis (7-126) kasutatud Ti väärtust valemiga (7-127):
T i = T i ,meas + T i, AUX |
(7-127) |
kus:
Ti ,meas |
= |
mootori pöördemomendi mõõdetud hetkeväärtus |
Ti, AUX |
= |
lisaseadmete käitamiseks vajaliku pöördemomendi vastav väärtus, mis määratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7.7.2.3.2 kohaselt. |
Eriheide e gas [g/kWh] arvutatakse sõltuvalt katsetsükli liigist järgmiselt.
|
(7-128) |
kus:
m gas |
= |
heite kogumass [g/katse] |
W act |
= |
tsükli töö [kWh] |
NRTC katsel peab muu kui CO2 heite puhul lõplik katsetulemus e gas [g/kWh] olema külmkäivituskatse ja kuumkäivituskatse kaalutud keskmine, mis arvutatakse valemiga (7-129):
|
(7-129) |
kus:
m cold on NRTC külmkäivituskatse heite mass [g]
W act, cold on NRTC külmkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
m hot on NRTC kuumkäivituskatse heite mass [g]
W act, hot on NRTC kuumkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
NRTC katsel arvutatakse CO2 puhul lõplik katsetulemus e CO2 [g/kWh] NRTC kuumkäivituskatse põhjal valemiga (7-130):
|
(7-130) |
kus:
m CO2, hot on NRTC kuumkäivituskatse CO2 heite mass [g]
W act, hot on NRTC kuumkäivituskatse tegelik tsükli töö [kWh]
3.8.1.2. Üksikrežiimis NRSC katse
Eriheide e gas [g/kWh] arvutatakse valemiga (7-131):
|
(7-131) |
kus:
ṁ gas, i |
= |
keskmine heite massivooluhulk režiimis i [g/h] |
Pi |
= |
mootori võimsus režiimis i [kW], kus Pi = P mi + P aux i (vt VI lisa punktid 6.3 ja 7.7.1.3) |
WFi |
= |
kaalutegur režiimis i [-] |
3.8.2. Tahkete osakeste heide
3.8.2.1. Siirdekatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelised katsetsüklid (RMC)
Tahkete osakeste eriheide arvutatakse valemi (7-128) muundamisega valemiks (7-132), kus suurused e gas [g/kWh] ja m gas [g/katse] asendatakse suurustega e PM [g/kWh] ja m PM [g/katse]:
|
(7-132) |
kus:
m PM |
= |
tahkete osakeste heite kogumass, mis on arvutatud vastavalt punktile 3.7.1 [g/katse] |
W act |
= |
tsükli töö [kWh] |
Kombineeritud siirdetsükli (st kuum- ja külmkäivitusega NRTC katse) heide arvutatakse nii, nagu esitatud punktis 3.8.1.1.
3.8.2.2. Üksikrežiimis NRSC katse
Tahkete osakeste eriheide e PM [g/kWh] arvutatakse järgmiselt:
3.8.2.2.1. |
ühefiltrimeetodi korral valemiga (7-133):
kus:
|
3.8.2.2.2. |
mitmefiltrimeetodi korral valemiga (7-134):
kus:
Ühefiltrimeetodi puhul arvutatakse iga režiimi efektiivne kaalutegur WF eff i valemiga (7-135):
kus:
Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus XVII lisa 1. liites loetletud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni 0,005 (absoluutväärtus). |
3.8.3. Perioodilise (harva toimuva) regenereerimisega heitekontrollisüsteemi arvestav korrektsioon
Muude kui RLL kategooria mootorite puhul, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mille regenereerimine toimub perioodiliselt (harva) (vt VI lisa punkt 6.6.2), korrigeeritakse punktide 3.8.1 ja 3.8.2 kohaselt arvutatud gaasiliste ja tahkete osakeste eriheidet multiplikatiivse korrektsiooniteguriga või sobiva ülespoole korrigeerimise teguriga. Kui katse ajal ei toimunud perioodilist regenereerimist, kasutatakse ülespoole korrigeerimise tegurit (k ru,m või k ru,a). Kui katse ajal toimus perioodiline regenereerimine, kasutatakse allapoole korrigeerimise tegurit (k rd,m või k rd,a). Kui üksikrežiimis NRSC katsetsükli puhul on iga režiimi jaoks kindlaks määratud korrektsioonitegurid, kasutatakse neid igas režiimis heite kaalutud väärtuse arvutamisel.
3.8.4. Halvendustegurit arvestav korrektsioon
Punktide 3.8.1 ja 3.8.2 kohaselt arvutatud gaasiliste ja tahkete osakeste eriheidet, mis on vajaduse korral saadud punktis 3.8.3 sätestatud perioodilise regenereerimise korrektsioonitegurit kasutades, korrigeeritakse sobiva multiplikatiivse või aditiivse halvendusteguriga, mis on määratud kindlaks vastavalt III lisa nõuetele.
3.9. Lahjendatud heitgaasivoolu (CVS) kalibreerimine ja sellega seotud arvutused
Käesolevas jaos kirjeldatakse arvutusi erinevate vooluhulgamõõturite kalibreerimiseks. Kõigepealt kirjeldatakse punktis 3.9.1 seda, kuidas teisendada võrdlusvooluhulgamõõturi väljundandmeid kalibreerimisvalemites kasutamiseks, mis on esitatud molaarsuhte alusel. Ülejäänud punktides kirjeldatakse kalibreerimisarvutusi, mis on omased teatud tüüpi vooluhulgamõõturitele.
3.9.1. Võrdlusmõõturi teisendused
Siin punktis esitatud kalibreerimisvalemites kasutatakse võrdluskogusena molaarset vooluhulka ṅ ref. Kui kohandatud võrdlusmõõtur näitab vooluhulka teistsuguses suuruses, näiteks standardse mahulise vooluhulgana V̇ stdref, tegeliku mahulise vooluhulgana V̇ actdref või massivooluhulgana ṁ ref, tuleb võrdlusmõõturi väljundandmed teisendada valemite (7-136), (7-137) ja (7-138) abil molaarseks vooluhulgaks, pidades silmas, et ehkki mahulise vooluhulga, massivooluhulga, rõhu, temperatuuri ja molaarmassi väärtused võivad heitekatse käigus muutuda, tuleks neid vooluhulgamõõturi kalibreerimise käigus hoida iga konkreetse seadepunkti puhul nii muutumatuna kui praktikas võimalik:
|
(7-136) |
kus:
ṅ ref |
= |
molaarne võrdlusvooluhulk [mol/s] |
V̇ stdref |
= |
mahulise vooluhulga võrdlusväärtus korrigeerituna standardrõhu ja -temperatuuriga [m3/s] |
V̇ actref |
= |
mahulise vooluhulga võrdlusväärtus tegeliku rõhu ja temperatuuri juures [m3/s] |
ṁ ref |
= |
massivooluhulga võrdlusväärtus [g/s] |
p std |
= |
standardrõhk [Pa] |
p act |
= |
gaasi tegelik rõhk [Pa] |
T std |
= |
standardtemperatuur [K] |
T act |
= |
gaasi tegelik temperatuur [K] |
R |
= |
universaalne gaasikonstant |
M mix |
= |
gaasi molaarmass [g/mol] |
3.9.2. PDP kalibreerimise arvutused
Iga voolutakisti asendi kohta tuleb VI lisa punkti 8.1.8.4 kohaselt määratud keskmistest väärtustest arvutada järgmised väärtused:
a) PDP pumbatud gaasi ruumala ühe pöörde kohta, V rev [m3/pööre]:
|
(7-137) |
kus:
|
= |
molaarse vooluhulga keskmine võrdlusväärtus [mol/s] |
R |
= |
universaalne gaasikonstant |
|
= |
keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures [K] |
|
= |
keskmine rõhk pumba sisselaskeava juures [Pa] |
|
= |
keskmine pöörlemissagedus [pööret/s] |
b) PDP libisemise korrektsioonitegur, K s [s/pööre]:
|
(7-138) |
kus:
|
= |
molaarse vooluhulga keskmine võrdlusväärtus [mol/s] |
|
= |
keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures [K] |
|
= |
keskmine rõhk pumba sisselaskeava juures [Pa] |
|
= |
keskmine rõhk pumba väljalaskeava juures [Pa] |
|
= |
PDP keskmine pöörlemissagedus (pööret/s) |
R |
= |
universaalne gaasikonstant |
c) mahtpumba ühe pöörde kohta pumbatud gaasimahu ja mahtpumba libisemise korrektsiooniteguri K s vaheline regressioon V rev leitakse vähimruutude meetodil, määrates tõusu a 1 ja telglõigu a 0 väärtused, nagu on kirjeldatud 4. liites;
d) käesoleva punkti alapunktides a–c kirjeldatud toiminguid tuleb korrata iga kiiruse puhul, millega mahtpump töötab;
e) tabel 7.4 näitlikustab neid arvutusi erinevate
väärtuste puhul:
Tabel 7.4.
Näide mahtpumba kalibreerimisandmete kohta
(pööret/min) |
(pööret/s) |
a 1 [m3/min] |
a 1 [m3/s] |
a 0 [m3/pööre] |
755,0 |
12,58 |
50,43 |
0,8405 |
0,056 |
987,6 |
16,46 |
49,86 |
0,831 |
– 0,013 |
1254,5 |
20,9 |
48,54 |
0,809 |
0,028 |
1401,3 |
23,355 |
47,30 |
0,7883 |
– 0,061 |
f) heitekatse käigus vooluhulga arvutamiseks, nagu on kirjeldatud punkti 3.6.3 alapunktis b, tuleb iga kiiruse puhul, millega mahtpump töötab, kasutada vastavat tõusu a 1 ja telglõiku a 0.
3.9.3. Venturi toru põhivalemid ja lubatavad eeldused
Käesolevas punktis kirjeldatakse põhivalemeid ja lubatavaid eeldusi Venturi toru kalibreerimiseks ja vooluhulga arvutamiseks Venturi toru kasutades. Kuna eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) ja kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) töötavad mõlemad sarnaselt, on nendega seotud põhivalemid peaaegu samad, välja arvatud nende rõhusuhet kirjeldav valem r (s.t r SSV ja r CFV vaheline seos). Need põhivalemid eeldavad ideaalgaasi ühemõõtmelist isentroopilist, ilma hõõrdumiseta kokkusurutavat voolu. Punkti 3.9.3 alapunktis d kirjeldatakse teisi võimalikke eeldusi. Kui mõõdetud vooluhulga puhul ei ole lubatud teha ideaalgaasi eeldust, tuleb nendesse valemitesse lisada reaalse gaasi käitumist iseloomustav esimese astme parandustegur, nimelt kokkusurutavustegur Z. Kui hea inseneritava kohaselt on nõutav muu väärtuse kui Z = 1 kasutamine, võib teguri Z väärtused mõõdetud rõhkude ja temperatuuride funktsioonina leida vastavast olekuvalemist või töötada hea inseneritava põhjal välja spetsiaalsed kalibreerimisvalemid. Tuleb märkida, et vooluteguri C f valem põhineb ideaalgaasi eeldusel, mille puhul isentroopiline astendaja γ on võrdne erisoojuste suhtega cp /c V . Kui hea inseneritava nõuab reaalsele gaasile vastavat isentroopilist astendajat, võib γ väärtuste määramiseks mõõdetud rõhkude ja temperatuuride funktsioonina kasutada vastavat olekuvalemit või välja töötada spetsiaalsed kalibreerimisvalemid. Molaarne vooluhulk arvutatakse valemiga (7-139):
|
(7-139) |
kus:
C d |
= |
vooluhulgategur, nagu see on määratud punkti 3.9.3 alapunktis a [-] |
C f |
= |
vooluhulgategur, nagu see on määratud punkti 3.9.3 alapunktis b [-] |
A t |
= |
Venturi toru ahendi ristlõikepindala (m2) |
p in |
= |
absoluutne staatiline rõhk Venturi toru sisselaskeava juures [Pa] |
Z |
= |
kokkusurumtavustegur [-] |
M mix |
= |
gaasisegu molaarmass [kg/mol] |
R |
= |
universaalne gaasikonstant |
T in |
= |
absoluutne temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures [K] |
a) VI lisa punktis 8.1.8.4 kogutud andmeid kasutades saadakse C d valemiga (7-140):
|
(7-140) |
kus:
ṅ ref |
= |
molaarne võrdlusvooluhulk [mol/s] |
Teised tähised vastavalt valemile (7-139).
b) C f määratakse ühte järgmist meetodit kasutades:
i) Ainult CFV vooluhulgamõõturite puhul tuletatakse C fCFV tabelist 7.5 β (Venturi toru ahendi ja sisselaskeava läbimõõtude suhe) ja γ väärtuste (gaasisegu erisoojuste suhe) põhjal, kasutades vaheväärtuste leidmiseks lineaarset interpoleerimist:
Tabel 7.5
C fCFV β ning γ vaheline seos CFV vooluhulgamõõturite puhul
C fCFV |
||
β |
γ exh = 1,385 |
γ dexh =γ air = 1,399 |
0,000 |
0,6822 |
0,6846 |
0,400 |
0,6857 |
0,6881 |
0,500 |
0,6910 |
0,6934 |
0,550 |
0,6953 |
0,6977 |
0,600 |
0,7011 |
0,7036 |
0,625 |
0,7047 |
0,7072 |
0,650 |
0,7089 |
0,7114 |
0,675 |
0,7137 |
0,7163 |
0,700 |
0,7193 |
0,7219 |
0,720 |
0,7245 |
0,7271 |
0,740 |
0,7303 |
0,7329 |
0,760 |
0,7368 |
0,7395 |
0,770 |
0,7404 |
0,7431 |
0,780 |
0,7442 |
0,7470 |
0,790 |
0,7483 |
0,7511 |
0,800 |
0,7527 |
0,7555 |
0,810 |
0,7573 |
0,7602 |
0,820 |
0,7624 |
0,7652 |
0,830 |
0,7677 |
0,7707 |
0,840 |
0,7735 |
0,7765 |
0,850 |
0,7798 |
0,7828 |
ii) Iga CFV või SSV vooluhulgamõõturi puhul võib C f arvutamiseks kasutada valemit (7-141):
|
(7-141) |
kus:
γ |
= |
isentroopiline astendaja [-]. Ideaalgaasi puhul on see gaasisegu erisoojuste suhe, cp /c V |
r |
= |
rõhusuhe, nagu on määratud käesoleva punkti alapunktis c (3) |
β |
= |
Venturi toru ahendi ja sisselaskeava läbimõõtude suhe |
c) rõhusuhe r arvutatakse järgmiselt:
i) ainult SSV süsteemide puhul arvutatakse r SSV valemiga (7-142):
|
(7-142) |
kus:
Δp ssv |
= |
staatiliste rõhkude vahe; rõhk Venturi toru sisselaskeava juures miinus rõhk Venturi toru ahendi juures [Pa] |
ii) ainult CFV süsteemide puhul arvutatakse r CFV iteratsiooni meetodil valemiga (7-143):
|
(7-143) |
d) katseteks sobivamate väärtuste loomiseks võib teha järgmisi põhivalemeid lihtsustavaid eeldusi või kasutada head inseneritava:
i) heitekatsel kogu lahjendamata heitgaasi, lahjendatud heitgaasi ja lahjendusõhuga võib eeldada, et gaasisegu käitub ideaalgaasina: Z = 1;
ii) kogu lahjendamata heitgaasi kohta võib eeldada, et erisoojuste suhe on konstantne, γ = 1,385;
iii) kogu lahjendatud heitgaasi ja õhu kohta (st kalibreerimisõhk ja lahjendusõhk) võib eeldada, et erisoojuste suhe on konstantne, γ =1,399;
iv) kogu lahjendatud heitgaasi ja õhu puhul võib lugeda, et segu molaarmass M mix [g/mol] on pelgalt lahjendusõhu või kalibreerimisõhu veekoguse funktsioon x H2O, mis määratakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 3.3.2, ja arvutatakse valemiga (7-144):
M mix = M air· (1 –x H2O) +M H2O· (x H2O) |
(7-144) |
kus:
M air |
= |
28,96559 g/mol |
M H2O |
= |
18,01528 g/mol |
x H2O |
= |
vee kogus lahjendus- või kalibreerimisõhus [mol/mol] |
v) kalibreerimisel ja katsetamisel kogu lahjendatud heitgaasi ja õhuga võib eeldada, et segu molaarmass M mix on konstantne, kuni eeldatud molaarmass ei erine kalibreerimise ja katsetamise ajal eeldatavast minimaalsest ja maksimaalsest molaarmassist üle ±1 protsendi. Selle eelduse võib teha siis, kui tagatakse piisav veekoguse kontrollimine kalibreerimis- ja lahjendusõhus või kui kalibreerimis- ja lahjendusõhust eemaldatakse piisavalt vett. Tabelis 7.6 esitatakse näited lahjendusõhu kastepunkti ja kalibreerimisõhu kastepunkti lubatud vahemike kohta.
Tabel 7.6
Näited lahjendus- ja kalibreerimisõhu kastepunktide kohta, mille juures võib eeldada konstantset M mix väärtust
Kui kalibreerimisõhu T dew (°C) on ... |
eeldatakse, et M mix (g/mol) on konstantselt |
kui T dew (°C) on heitekatse käigus järgmises vahemikus () |
kuiv |
28,96559 |
kuiv kuni 18 |
0 |
28,89263 |
kuiv kuni 21 |
5 |
28,86148 |
kuiv kuni 22 |
10 |
28,81911 |
kuiv kuni 24 |
15 |
28,76224 |
kuiv kuni 26 |
20 |
28,68685 |
– 8 kuni 28 |
25 |
28,58806 |
12 kuni 31 |
30 |
28,46005 |
23 kuni 34 |
(1) Vahemik kehtib kõikide kalibreerimis- ja heitekatsete puhul õhurõhu vahemikus 80,000–103,325 kPa. |
3.9.4. SSV kalibreerimine
a) |
Molaarsuspõhine meetod. SSV vooluhulgamõõturi kalibreerimiseks tuleb toimida nii: i) Venturi toru ahendi läbimõõdu d t abil tuleb arvutada iga molaarse võrdlusvooluhulga kohta Reynoldsi arv Re # (valem (7-145)). Kuna Re# arvutamiseks on vajalik dünaamiline viskoossus μ, võib kalibreerimisgaasi (tavaliselt õhk) puhul μ määramiseks kasutada erilist viskoossusmudelit, lähtudes heast inseneritavast (valem 7-146). Teine võimalus on kasutada μ ümardamiseks Sutherlandi kolmetegurilist viskoossusmudelit (tabel 7.7):
kus:
ning Sutherlandi kolmetegurilist viskoossusmudelit kasutades:
kus:
Tabel 7.7 Sutherlandi kolmetegurilise viskoossusmudeli parameetrid
ii) seotud väärtuste (Re# , C d) abil koostatakse valem C d ja Re# seose kohta. C d arvutatakse valemiga (7-140) valemist (7-141) saadud C f abil, aga võib kasutada ka mis tahes muud matemaatilist avaldist, sealhulgas polünoomi või võimsusseeriat. Valem (7-147) on näide tavaliselt kasutatava matemaatilise avaldise kohta, mis seob suurusi C d ja Re# :
iii) valemile kõige sobivamate tegurite määramiseks tuleb teha vähimruutude regressioonanalüüs ning arvutada valemi regressioonistatistika, regressiooni standardviga SEE ja determinatsioonikordaja r 2 vastavalt 3. liitele; iv) kui valem vastab kriteeriumidele SEE < 0,5 % n ref max (või 1E41 refmax) ja r 2 ≥ 0,995, võib seda kasutada C d määramiseks heitekatsete jaoks, nagu on kirjeldatud punkti 3.6.3. alapunktis b; v) kui valem ei vasta SEE ja r 2 kriteeriumidele, võib regressioonistatistika täitmiseks jätta kalibreerimisel mõõtepunkte välja hea inseneritava kohaselt. Kriteeriumidele vastamiseks tuleb kasutada vähemalt seitset kalibreerimise andmepunkti; vi) kui punktide vahelejätmine võõrväärtuste probleemi ei lahenda, tuleb rakendada parandusmeetmeid. Näiteks tuleb valida C d ja Re# seost näitava valemi jaoks teine matemaatiline avaldis, kontrollida lekete puudumist või korrata kalibreerimisprotsessi. Kui protsessi korratakse, tuleb mõõteandmete puhul kasutada rangemaid tolerantse ning voolu stabiliseerumiseks tuleb anda rohkem aega; vii) kui valem vastab regressiooni kriteeriumidele, võib seda kasutada ainult nende vooluhulkade määramiseks, mis on C d ja Re# seost näitava valemi regressiooni kriteeriumide täitmiseks kasutatud võrdlusvooluhulkade vahemikus. |
3.9.5. CFV kalibreerimine
a) |
Mõned CFV vooluhulgamõõturid koosnevad ühest Venturi torust ja teised mitme Venturi toru kombinatsioonist, kusjuures erinevaid Venturi torude kombinatsioone kasutatakse erinevate vooluhulkade mõõtmiseks. Mitmest Venturi torust koosnevate CFV vooluhulgamõõturite puhul võib eraldi vooluhulgateguri C d määramiseks kalibreerida iga Venturi toru eraldi või kalibreerida kõik Venturi torude kombinatsioonid ühe Venturi torude süsteemina. Juhul kui kalibreeritakse Venturi torude kombinatsiooni, kasutatakse A tväärtusena aktiivsete Venturi torude ahendite pindalade summat, d t väärtusena aktiivsete Venturi torude ahendite läbimõõtude ruutude summa ruutjuurt ning aktiivsete Venturi torude ahendite läbimõõtude summa ruutjuure d t ja kõikide Venturi torude ühise sisselaskeava läbimõõdu D suhtena Venturi toru ahendi ja sisselaskeava läbimõõtude suhet. C d määramiseks ühe Venturi toru või Venturi torude ühe kombinatsiooni puhul tuleb toimida nii: i) igast kalibreerimise seadepunktist kogutud andmete abil arvutatakse iga punkti individuaalne C d valemiga (7-140); ii) kõikide C d väärtuste keskmine ja standardhälve arvutatakse valemite (7-155) ja (7-156) abil; iii) kui kõikide C d väärtuste standardhälve on 0,3 % või vähem keskmisest C d väärtusest, kasutatakse valemis (7-120) keskmist C d väärtust ning CFV-d tohib kasutada ainult kuni kõige madalama kalibreerimise käigus mõõdetud r väärtuseni;
iv) kui kõikide C d väärtuste standardhälve on üle 0,3 % keskmisest C d-st, tuleb kalibreerimise käigus kõige madalama mõõdetud r väärtuse juures saadud andmepunktile vastavad C d väärtused vahele jätta; v) kui alles jäänud andmepunkte on alla seitsme, tuleb rakendada parandusmeetmeid:, kontrollida kalibreerimisandmeid või korrata kalibreerimisprotsessi. Kui korratakse kalibreerimisprotsessi, on soovitatav kontrollida lekete puudumist, kasutada mõõtmistulemuste suhtes rangemaid tolerantse ja anda vooluhulga stabiliseerumiseks rohkem aega; vi) kui alles jäänud C d väärtuste arv on seitse või üle selle, tuleb alles jäänud C d väärtuste keskmine ja standardhälve uuesti arvutada; vii) kui alles jäänud C d väärtuste standardhälve on 0,3 % või vähem alles jäänud C d väärtuste keskmisest, kasutatakse seda keskmist C d väärtust valemis (7-120) ning CFV-väärtusi tohib kasutada ainult kuni kõige madalama r väärtuseni, mis on seotud alles jäänud C d väärtustega; viii) kui alles jäänud C d väärtuste standardhälve on siiski kõrgem kui 0,3 % alles jäänud C d väärtuste keskmisest, tuleb korrata käesoleva alapunkti e alapunktides 4–8 kirjeldatud etappe. |
1. liide
Korrigeerimine triivi suhtes
1. Kohaldamisala ja sagedus
Käesolevas liites esitatud arvutused on ette nähtud selleks, et teha kindlaks, kas gaasianalüsaatori triiv muudab katsefaasi tulemused kehtetuks. Kui triiv ei muuda katsefaasi tulemusi kehtetuks, tuleb katsefaasis saadud gaasianalüsaatori näite korrigeerida triivi suhtes vastavalt käesolevale liitele. Kõikides järgnevates heitearvestustes tuleb kasutada triivi suhtes korrigeeritud gaasianalüsaatori näite. Gaasianalüsaatori triivi lubatud künnis katsefaasi käigus on esitatud VI lisa punktis 8.2.2.2.
2. Korrigeerimispõhimõtted
Käesolevas liites esitatud arvutustes kasutatakse näite, mis gaasianalüsaator on andnud analüütiliste gaaside null- ja võrdluskontsentratsioonide kohta, nagu need määratakse enne ja pärast katsefaasi. Arvutustega korrigeeritakse gaasianalüsaatori näite, mis on salvestatud katsefaasi käigus. Korrigeerimine põhineb analüsaatori keskmistel null- ja võrdlusgaaside näitudel ning see rajaneb null- ja võrdlusgaaside endi võrdluskontsentratsioonidel. Triivi valideerimine ja selle suhtes korrigeerimine toimub järgmiselt.
3. Triivi valideerimine
Pärast kõikide teiste korrektsioonide (välja arvatud korrigeerimine triivi suhtes) kohaldamist kõikide gaasianalüsaatori signaalide puhul arvutatakse punkti 3.8 põhjal pidurdamisega seotud heide. Seejärel tuleb vastavalt käesolevale liitele korrigeerida kõik gaasianalüsaatori signaalid triivi suhtes. Pidurdamisega seotud heite kogused arvutatakse uuesti, kasutades kõiki triivi suhtes korrigeeritud gaasianalüsaatori signaale. Pidurdamisega seotud heite tulemused tuleb valideerida ja esitada enne ja pärast triivi suhtes korrigeerimist vastavalt VI lisa punktile 8.2.2.2.
4. Korrigeerimine triivi suhtes
Kõik gaasianalüsaatori signaalid tuleb korrigeerida järgmiselt:
a) iga salvestatud kontsentratsiooni xi
tuleb korrigeerida pideva või perioodilise proovivõtu suhtes,
;
b) korrektsioon triivi suhtes arvutatakse valemi (7-149) põhjal:
|
(7-149) |
kus:
xi driftcor |
= |
triivi suhtes korrigeeritud kontsentratsioon (μmol/mol) |
x refzero |
= |
nullgaasi etalonkontsentratsioon, mis on harilikult null, kui ei ole ette nähtud teisiti [μmol/mol] |
x refspan |
= |
etalonkontsentratsioon võrdlusgaasis [μmol/mol] |
x prespan |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasieelne reageering võrdlusgaasi kontsentratsioonile [μmol/mol] |
x postspan |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasijärgne reageering võrdlusgaasi kontsentratsioonile [μmol/mol] |
xi
või |
= |
katse ajal registreeritud, s.t mõõdetud kontsentratsioon enne korrigeerimist triivi suhtes (μmol/mol) |
x prezero |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasieelne reageering nullgaasi kontsentratsioonile [μmol/mol] |
x postzero |
= |
gaasianalüsaatori katsefaasijärgne reageering nullgaasi kontsentratsioonile (μmol/mol) |
c) katsefaasieelsete kontsentratsioonide puhul tuleb kasutada viimatist enne katsefaasi määratud kontsentratsiooni. Mõne katsefaasi puhul võib viimatine null- või etalonkontsentratsiooni mõõtmine olla toimunud enne ühte või mitut eelmist katsefaasi;
d) kõikide katsefaasijärgsete kontsentratsioonide puhul tuleb kasutada viimatisena pärast katsefaasi määratud kontsentratsiooni. Mõne katsefaasi puhul võib viimatine null- või etalonkontsentratsiooni mõõtmine olla toimunud pärast ühte või mitut eelmist katsefaasi;
e) kui ühtegi katsefaasieelset analüsaatori näitu võrdlusgaasi kontsentratsiooni kohta x prespan ei ole salvestatud, tuleb x prespan seada võrdseks võrdlusgaasi etalonkontsentratsiooniga: x prespan = x refspan;
f) kui ühtegi katsefaasieelset analüsaatori näitu nullgaasi kontsentratsiooni kohta x prezero ei ole salvestatud, tuleb x prezero seada võrdseks nullgaasi etalonkontsentratsiooniga: x prezero = x refzero;
g) tavaliselt on nullgaasi xrefzero etalonkontsentratsioon null: xrefzero = 0 μmol/mol. Kuid mõnel juhul võib olla teada, et xrefzero kontsentratsioon ei ole null. Näiteks kui CO2 analüsaator nullitakse ümbritseva õhu abil, võib kasutada CO2 ümbritseva õhu vaikekontsentratsiooni, mis on 375 μmol/mol. Sel juhul xrefzero = 375 μmol/mol. Kui analüsaator nullitakse nullist erineva xrefzero väärtusega, tuleb analüsaatori võimsus seada tegelikule xrefzero kontsentratsioonile. Näiteks kui xrefzero = 375 μmol/mol, tuleb analüsaator seada nii, et kui nullgaas voolab analüsaatorisse, oleks väärtuseks 375 μmol/mol.
2. liide
Süsinikuvoolu kontroll
1. Sissejuhatus
Ainult väga väike osa heitgaasides sisalduvast süsinikust on pärit kütusest ja sellest minimaalne osa on heitgaasis CO2-na. See on CO2 mõõtmistel põhineva süsteemi vastavustõendamise kontrolli aluseks. Sädesüütemootorite puhul, millel puudub kontroll õhu ülejäägi suhtarvu λ üle või mis töötavad väljaspool vahemikku 0,97 ≤ λ ≤ 1,03, hõlmab menetlus ka HC ja CO mõõtmist.
Süsinikuvool heitgaasi mõõtmise süsteemidesse määratakse kütuse vooluhulga põhjal. CO2 (või CO2, HC ja CO) kontsentratsiooni ja gaasivoolu kiiruse alusel määratakse süsinikuvool erinevates heiteproovivõtukohtades ja tahkete osakeste proovivõtusüsteemides.
Mootorist lähtub teadaolev süsinikuvool ning kui jälgida sama süsinikuvoolu väljalasketorus ja osavooga tahkete osakeste proovivõtusüsteemi väljalaskeavas, on võimalik kindlaks teha lekke ulatus ja vooluhulga mõõtmise täpsus. Sellise kontrolli eeliseks on see, et komponendid töötavad temperatuuri ja voo osas mootori tegelikes katsetingimustes.
Joonisel 7.1 on kujutatud proovivõtukohad, kus kontrollitakse süsinikuvoolu. Süsinikuvooluhulga arvutamise erivalemid iga punkti kohta on esitatud allpool.
Joonis 7.1
Süsinikuvoolu kontrolli mõõtepunktid
2. Süsiniku vooluhulk mootorisse (asukoht 1)
Süsiniku massivooluhulk mootorisse qm Cf [kg/s] kütuse CHαOε puhul arvutatakse valemiga (7-150):
|
(7-150) |
kus:
qm f |
= |
kütuse massivooluhulk [kg/s] |
3. Süsiniku vooluhulk lahjendamata heitgaasis (asukoht 2)
3.1. CO2 põhjal
Süsiniku massivooluhulk mootori väljalasketorus qm Ce [kg/s] määratakse lahjendamata CO2 kontsentratsiooni ja heitgaasi massivooluhulga alusel valemiga (7-151):
|
(7-151) |
kus:
c CO2,r |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [%] |
c CO2,a |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
qm ew |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
M e |
= |
heitgaasi molaarmass [g/mol] |
Kui CO2 kontsentratsiooni mõõdetakse kuivas heitgaasis, tehakse ümberarvutus niiskele gaasile vastavalt punktile 2.1.3 või 3.5.2.
3.2. CO2, HC ja CO põhjal
Alternatiivina süsinikuvooluhulga arvutamisele punkti 3.1 kohaselt üksnes CO2 alusel, määratakse süsiniku vooluhulk mootori väljalasketorus qm Ce [kg/s] lahjendamata CO2, HC ja CO kontsentratsiooni ning heitgaasi massivooluhulga alusel valemiga (7-152):
|
(7-152) |
kus:
c CO2,r |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [%] |
c CO2,a |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
c THC(C1),r |
= |
niiske THC(C1) kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [%] |
c THC(C1),a |
= |
THC(C1) kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
c CO,r |
= |
niiske CO kontsentratsioon lahjendamata heitgaasis [%] |
c CO,a |
= |
niiske CO kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
qm ew |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
M e |
= |
heitgaasi molaarmass [g/mol] |
Kui CO2 või CO kontsentratsiooni mõõdetakse kuivas heitgaasis, tehakse ümberarvutus niiskele gaasile vastavalt punktile 2.1.3 või 3.5.2.
4. Süsiniku vooluhulk lahjendussüsteemis (asukoht 3)
4.1. CO2 põhjal
Osavoolahjendussüsteemi korral tuleb arvesse võtta ka jaotussuhet. Süsiniku vooluhulk samaväärses lahjendussüsteemis qm Cp [kg/s] (st samaväärne täisvoosüsteemiga, kus kogu vool lahjendatakse) määratakse lahjendatud CO2 kontsentratsiooni, heitgaasi massivooluhulga ja proovi vooluhulga alusel; uus valem (7-153) on muidu identne valemiga (7-151), ainus täiendus on lahjendustegur qm dew/qm p.
|
(7-153) |
kus:
c CO2,d |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis lahjendustunneli väljalaskeava juures [%] |
c CO2,a |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
qm dew |
= |
lahjendatud proovi vooluhulk osavoolahjendussüsteemis [kg/s] |
qm ew |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
qm p |
= |
heitgaasiproovi vooluhulk osavoolahjendussüsteemi [kg/s] |
M e |
= |
heitgaasi molaarmass [g/mol] |
Kui CO2 kontsentratsiooni mõõdetakse kuivas heitgaasis, tehakse ümberarvutus niiskele gaasile vastavalt punktile 2.1.3 või 3.5.2.
4.2. CO2, HC ja CO põhjal
Osavoolahjendussüsteemi korral tuleb arvesse võtta ka jaotussuhet. Alternatiivina süsiniku vooluhulga arvutamisele punkti 4.1 kohaselt üksnes CO2 alusel, määratakse süsiniku vooluhulk samaväärses lahjendussüsteemis qm Cp [kg/s] (st samaväärne täisvoosüsteemiga, kus kogu vool lahjendatakse) lahjendatud CO2, HC ja CO kontsentratsiooni, heitgaasi massivooluhulga ja proovi vooluhulga alusel; uus valem (7-154) on muidu identne valemiga (7-152), ainus täiendus on lahjendustegur qm dew/qm p.
|
(7-154) |
kus:
c CO2,d |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis lahjendustunneli väljalaskeava juures [%] |
c CO2,a |
= |
niiske CO2 kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
c THC(C1),d |
= |
niiske THC(C1) kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis lahjendustunneli väljalaskeava juures [%] |
c THC(C1),a |
= |
THC(C1) kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
c CO,d |
= |
niiske CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis lahjendustunneli väljalaskeava juures [%] |
c CO,a |
= |
niiske CO kontsentratsioon ümbritsevas õhus [%] |
qm dew |
= |
lahjendatud proovi vooluhulk osavoolahjendussüsteemis [kg/s] |
qm ew |
= |
niiske heitgaasi massivooluhulk [kg/s] |
qm p |
= |
heitgaasiproovi vooluhulk osavoolahjendussüsteemi [kg/s] |
M e |
= |
heitgaasi molaarmass [g/mol] |
Kui CO2 või CO kontsentratsiooni mõõdetakse kuivas heitgaasis, tehakse ümberarvutus niiskele gaasile vastavalt käesoleva lisa punktile 2.1.3 või 3.5.2.
5. Heitgaasi molaarmassi arvutamine
Heitgaasi keskmine molaarmass arvutatakse valemi (7-13) põhjal (vt käesoleva lisa punkt 2.1.5.2).
Teise võimalusena võib kasutada järgmisi heitgaasi molaarmasse:
M e (diislikütus) = 28,9 g/mol
M e (LPG) = 28,6 g/mol
M e (maagaas/biometaan) = 28,3 g/mol
M e (bensiin) = 29,0 g/mol
3. liide
Statistika
1. Aritmeetiline keskmine
Aritmeetiline keskmine
arvutatakse valemiga (7-155):
|
(7-155) |
2. Standardhälve
Objektiivse (s.t N – 1) proovi standardhälve (σ) arvutatakse valemiga (7-156):
|
(7-156) |
3. Ruutkeskmine
Ruutkeskmine rms y arvutatakse valemiga (7-157):
|
(7-157) |
4. t-katse
See, kas andmed läbivad t-katse, tehakse kindlaks järgmiste valemite ja tabeli 7.8 abil.
a) Ühepoolse t-katse puhul arvutatakse t statistiline väärtus ja selle vabadusastmed v valemitega (7-158) ja (7-159):
|
(7-158) |
|
(7-159) |
b) Kahepoolse t-katse puhul arvutatakse t statistiline väärtus ja selle vabadusastmed v valemiga (7-160), pidades silmas, et ε i väljendab vigu (st erinevusi) iga y ref i ja yi paari vahel:
|
v = N – 1 |
(7-160) |
c) Tabelit 7.8 kasutatakse t väärtuste võrdlemiseks t crit väärtustega, mis on tabelis esitatud vastavalt vabadusastmete arvule. Kui t on väiksem kui t crit, siis t läbib t-katse.
Tabel 7.8.
Kriitilised t väärtused vabadusastmete v arvu suhtes
v |
Usaldatavus |
|
|
90 % |
95 % |
1 |
6,314 |
12,706 |
2 |
2,920 |
4,303 |
3 |
2,353 |
3,182 |
4 |
2,132 |
2,776 |
5 |
2,015 |
2,571 |
6 |
1,943 |
2,447 |
7 |
1,895 |
2,365 |
8 |
1,860 |
2,306 |
9 |
1,833 |
2,262 |
10 |
1,812 |
2,228 |
11 |
1,796 |
2,201 |
12 |
1,782 |
2,179 |
13 |
1,771 |
2,160 |
14 |
1,761 |
2,145 |
15 |
1,753 |
2,131 |
16 |
1,746 |
2,120 |
18 |
1,734 |
2,101 |
20 |
1,725 |
2,086 |
22 |
1,717 |
2,074 |
24 |
1,711 |
2,064 |
26 |
1,706 |
2,056 |
28 |
1,701 |
2,048 |
30 |
1,697 |
2,042 |
35 |
1,690 |
2,030 |
40 |
1,684 |
2,021 |
50 |
1,676 |
2,009 |
70 |
1,667 |
1,994 |
100 |
1,660 |
1,984 |
1 000 + |
1,645 |
1,960 |
Siin esitamata väärtuste määramiseks kasutatakse lineaarinterpoleerimist.
5. F-katse
F statistiline väärtus arvutatakse valemiga (7-161):
|
(7-161) |
a) 90 % usaldusnivooga F-katse puhul kasutatakse tabelit 7.9, et võrrelda F väärtusi tabelisse paigutatud F crit90 väärtustega, mis on seostatud näitajatega (N – 1) ja (N ref – 1). Kui F on väiksem kui F crit90, siis F läbib F-katse 90 % usaldusväärsusega;
b) 95 % usaldusnivooga F-katse puhul kasutatakse tabelit 7.10, et võrrelda F väärtusi tabelisse paigutatud F crit95 väärtustega, mis on seostatud näitajatega (N – 1) ja (N ref – 1) suhtes. Kui F on väiksem kui F crit95, siis F läbib F-katse 95 % usaldusväärsusega;
6. Tõus
Regressioonisirge tõus a 1y arvutatakse vähimruutude meetodil valemiga (7-162):
|
(7-162) |
7. Telglõik
Regressioonisirge telglõik a 0y arvutatakse vähimruutude meetodil valemiga (7-163):
|
(7-163) |
8. Regressiooni standardhälve
Regressiooni standardhälve SEE arvutatakse valemiga (7-164):
|
(7-164) |
9. Determinatsioonikordaja
Determinatsioonikordaja r 2 arvutatakse valemiga (7-165):
|
(7-165) |
4. liide
RASKUSJÕU JAOTUMISE RAHVUSVAHELINE VALEM, 1980
Maa raskuskiirendus a g varieerub sõltuvalt kohast ja a g arvutatakse vastava laiuskraadi jaoks valemiga (7-166):
ag = 9,7803267715 [1 + 5,2790414 × 10– 3 sin2 θ + 2,32718 × 10– 5 sin4 θ + 1,262 × 10– 7 sin6 θ + 7 × 10– 10 sin8 θ] |
(7-166) |
kus:
θ |
= |
põhja- või lõunalaiuse kraadid |
5. liide
Tahkete osakeste arvu kindlakstegemine
1. Tahkete osakeste arvu määramine
1.1. Ajaline vastavus
Osavoolahjendussüsteemi puhul võetakse viibeaja kindlaksmääramisel tahkete osakeste arvu määramise proovivõtu- ja mõõtesüsteemis arvesse tahkete osakeste arvu kajastava signaali jaotust katsetsükli jooksul ja heitgaasi massivooluhulka vastavalt VI lisa punktis 8.2.1.2 sätestatud menetlusele. Tahkete osakeste arvu määramise proovivõtu- ja mõõtesüsteemi ülekandeaeg määratakse vastavalt VI lisa 1. liite punktile 2.1.3.7.
1.2. Tahkete osakeste arvu määramine siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmeliste katsetsüklite (RMC) puhul osavoolahjendussüsteemis
Kui tahkete osakeste arvu määramiseks võetakse proov osavoolahjendussüsteemist VI lisa punktis 9.2.3 sätestatud spetsifikatsioonide kohaselt, arvutatakse katsetsükli jooksul eraldunud tahkete osakeste arv valemiga (7-167):
|
(7-167) |
kus:
N |
on katsetsükli jooksul eraldunud tahkete osakeste arv (#/katse), |
medf |
on tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi ekvivalentmass, mis saadakse valemiga (7-45) (punkt 2.3.1.1.2), [kg/katse], |
k |
on kalibreerimistegur, millega korrigeeritakse tahkete osakeste loenduri mõõt võrdlusseadme taseme suhtes, kui selline korrektsioon ei toimu juba tahkete osakeste loenduri sees. Kui tahkete osakeste loendur võtab kalibreerimistegurit ise arvesse, siis valemis (7-167) k = 1, |
|
on tahkete osakeste keskmine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
|
on lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmine vähendustegur, mis sõltub katses kasutatavatest lahjendusseadetest, |
ning
|
(7-168) |
kus:
cs,I |
on lahjendatud heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste kontsentratsioon diskreetsel mõõtmisel tahkete osakeste loenduris, korrigeerituna samaaegsuse suhtes ja standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
n |
on tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmiste arv kogu katse vältel. |
1.3. Tahkete osakeste arvu määramine siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmeliste katsetsüklite (RMC) puhul täisvoolahjendussüsteemis
Kui tahkete osakeste arvu määramiseks võetakse proov täisvoolahjendussüsteemist VI lisa punktis 9.2.2 sätestatud spetsifikatsioonide kohaselt, arvutatakse katsetsükli jooksul eraldunud tahkete osakeste arv valemiga (7-169):
|
(7-169) |
kus:
N |
on katsetsükli jooksul eraldunud tahkete osakeste arv (#/katse), |
med |
on tsükli jooksul tekkinud lahjendatud heitgaasi vooluhulk, mis arvutatakse VII lisa punktides 2.2.4.1–2.2.4.3 kirjeldatud meetodi kohaselt [kg/katse], |
k |
on kalibreerimistegur, millega korrigeeritakse tahkete osakeste loenduri mõõt võrdlusseadme taseme suhtes, kui selline korrektsioon ei toimu juba tahkete osakeste loenduri sees. Kui tahkete osakeste loendur võtab kalibreerimistegurit ise arvesse, siis valemis (7-169) k = 1, |
|
on tahkete osakeste keskmine korrigeeritud kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
|
on lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmine vähendustegur, mis sõltub katses kasutatavatest lahjendusseadetest, |
ning
|
(7-170) |
kus:
cs,I |
on lahjendatud heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste kontsentratsioon diskreetsel mõõtmisel tahkete osakeste loenduris, korrigeerituna samaaegsuse suhtes ja standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
n |
on tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmiste arv kogu katse vältel. |
1.4. Tahkete osakeste arvu määramine üksikrežiimi NRSC katsete puhul osavoolahjendussüsteemis
Kui tahkete osakeste arvu määramiseks võetakse proov osavoolahjendussüsteemist VI lisa punktis 9.2.3 sätestatud spetsifikatsioonide kohaselt, siis arvutatakse tahkete osakeste heide üksikrežiimis valemiga (7-171), kasutades režiimi keskmisi väärtusi:
|
(7-171) |
kus:
Ṅ |
on tahkete osakeste heide üksikrežiimi katsel [#/h], |
qmedf |
on lahjendatud niiske heitgaasi massivooluhulga ekvivalent üksikrežiimis, arvutatuna valemiga (7-51) (punkt 2.3.2.1), [kg/s], |
k |
on kalibreerimistegur, millega korrigeeritakse tahkete osakeste loenduri mõõt võrdlusseadme taseme suhtes, kui selline korrektsioon ei toimu juba tahkete osakeste loenduri sees. Kui tahkete osakeste loendur võtab kalibreerimistegurit ise arvesse, siis valemis (1-171) k = 1, |
|
on tahkete osakeste keskmine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis üksikrežiimi katsel, korrigeerituna standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
|
on lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmine vähendustegur, mis sõltub katses kasutatavatest lahjendusseadetest, |
ning
|
(7-172) |
kus:
cs,I |
on lahjendatud heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste kontsentratsioon diskreetsel mõõtmisel tahkete osakeste loenduris, korrigeerituna samaaegsuse suhtes ja standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa) (tahket osakest kuupsentimeetri kohta), |
n |
on tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmiste arv proovivõtuaja üksikrežiimi katsel. |
1.5. Tahkete osakeste arvu määramine üksikrežiimi katsetsüklite puhul täisvoolahjendussüsteemis
Kui tahkete osakeste arvu määramiseks võetakse proov täisvoolahjendussüsteemist VI lisa punktis 9.2.2 sätestatud spetsifikatsioonide kohaselt, siis arvutatakse tahkete osakeste heide üksikrežiimis valemiga (7-173), kasutades režiimi keskmisi väärtusi:
|
(7-173) |
kus:
Ṅ |
on tahkete osakeste heide üksikrežiimi katsel [#/h], |
qmdew |
on kogu niiske lahjendatud heitgaasi massivooluhulk üksikrežiimi katsel [kg/s] |
k |
on kalibreerimistegur, millega korrigeeritakse tahkete osakeste loenduri mõõt võrdlusseadme taseme suhtes, kui selline korrektsioon ei toimu juba tahkete osakeste loenduri sees. Kui tahkete osakeste loendur võtab kalibreerimistegurit ise arvesse, siis valemis (7-173) k = 1, |
|
on tahkete osakeste keskmine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis üksikrežiimi katsel, korrigeerituna standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
|
on lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni keskmine vähendustegur, mis sõltub katses kasutatavatest lahjendusseadetest, |
ning
|
(7-174) |
kus:
cs,I |
on lahjendatud heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste kontsentratsioon diskreetsel mõõtmisel tahkete osakeste loenduris, korrigeerituna samaaegsuse suhtes ja standardtingimustele vastavaks (273,2 K ja 101,33 kPa), tahket osakest kuupsentimeetri kohta, |
n |
on tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmiste arv proovivõtuaja üksikrežiimi katsel. |
2. Katse tulemus
2.1. Eriheite arvutamine siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmeliste katsetsüklite (RMC) puhul
Iga üksiku RMC katse, kuumkäivitusega NRTC ja külmkäivitusega NRTC korral arvutatakse eriheide tahkete osakeste arvuna kWh kohta valemi (7-175) kohaselt:
|
(7-175) |
kus:
N |
on astmelises katsetsüklis (RMC), NRTC kuumkäivitustsüklis või NRTC külmkäivitustsüklis eraldunud tahkete osakeste arv, |
Wact |
on tegelik tsükli töö [kWh] VI lisa punkti 7.8.3.4 kohaselt. |
RMC katses mootoriga, mille heitgaaside järeltöötlussüsteemi regenereerimine toimub perioodiliselt (harva) (vt VI lisa punkt 6.6.2), korrigeeritakse eriheidet sobiva multiplikatiivse korrektsiooniteguriga või ülespoole korrigeerimise teguriga. Kui katse ajal ei toimunud perioodilist regenereerimist, kasutatakse ülespoole korrigeerimise tegurit (k ru,m või k ru,a). Kui katse ajal toimus perioodiline regenereerimine, kasutatakse allapoole korrigeerimise tegurit (k rd,m või k rd,a).
Astmelise katsetsükli puhul korrigeeritakse lõpptulemust ka multiplikatiivse või aditiivse halvendusteguriga, mis on määratud vastavalt III lisa nõuetele.
2.1.1. NRTC katse kaalutud keskmine tulemus
NRTC katse puhul peab katse lõplik tulemus olema külmkäivituskatse ja kuumkäivituskatse (sh vajaduse korral perioodilise regenereerimise) kaalutud keskmine tulemus, mis arvutatakse valemiga (7-176) või (7-177):
a) regenereerimise multiplikatiivse korrektsiooniteguri puhul või mootorite puhul, millel puudub perioodiliselt regenereeruv heitgaaside järeltöötlussüsteem:
|
(7-176) |
regenereerimise aditiivse korrektsiooniteguri puhul:
|
(7-177) |
kus:
Ncold |
on NRTC külmkäivituskatse jooksul eraldunud tahkete osakeste koguarv, |
Nhot |
on NRTC kuumkäivituskatse jooksul eraldunud tahkete osakeste koguarv, |
Wact,cold |
on tegelik tsükli töö [kWh] NRTC külmkäivituskatse vältel VI lisa punkti 7.8.3.4 kohaselt, |
Wact, hot |
on tegelik tsükli töö [kWh] NRTC kuumkäivituskatse vältel VI lisa punkti 7.8.3.4 kohaselt, |
kr |
on regenereerimise korrektsioonitegur vastavalt VI lisa punktile 6.6.2; mootorite puhul, millel puudub perioodiliselt regenereeruv heitgaaside järeltöötlussüsteem, kr = 1 |
Kui katse ajal ei toimunud perioodilist regenereerimist, kasutatakse ülespoole korrigeerimise tegurit (k ru,m või k ru,a). Kui katse ajal toimus perioodiline regenereerimine, kasutatakse allapoole korrigeerimise tegurit (k rd,m või k rd,a).
Tulemust, mis sisaldab vajaduse korral perioodilise regenereerimise korriektsioonitegurit, korrigeeritakse multiplikatiivse või aditiivse halvendusteguriga, mis on määratud vastavalt III lisa nõuetele.
2.2. Eriheite arvutamine üksikrežiimis NRSC katsete puhul
Eriheide e [#/kWh] arvutatakse valemiga (7-178):
|
(7-178) |
kus:
Pi |
on mootori võimsus režiimis i [kW], kus Pi = Pm,I + Paux i |
(vt VI lisa punktid 6.3 ja 7.7.1.3) |
WFi |
on kaalutegur režiimis i [-] |
on keskmine heite massivooluhulk režiimis i [#/h] valemi (7-171) või (7-173) põhjal sõltuvalt lahjendusmeetodist |
Katses mootoriga, mille heitgaaside järeltöötlussüsteemi regenereerimine toimub perioodiliselt (harva) (vt VI lisa punkt 6.6.2), korrigeeritakse eriheidet sobiva multiplikatiivse korrektsiooniteguriga või ülespoole korrigeerimise teguriga. Kui katse ajal ei toimunud perioodilist regenereerimist, kasutatakse ülespoole korrigeerimise tegurit (k ru,m või k ru,a). Kui katse ajal toimus perioodiline regenereerimine, kasutatakse allapoole korrigeerimise tegurit (k rd,m või k rd,a). Kui iga režiimi jaoks on määratud korrektsioonitegurid, kasutatakse neid igas režiimis heite kaalutud väärtuse arvutamisel valemiga (7-178).
Tulemust, mis sisaldab vajaduse korral perioodilise regenereerimise korrektsioonitegurit, korrigeeritakse multiplikatiivse või aditiivse halvendusteguriga, mis on määratud vastavalt III lisa nõuetele.
2.3. Lõpptulemuse ümardamine
Kooskõlas standardiga ASTM E 29–06B ümardatakse NRTC katsete lõpptulemusi ja NRTC katsete kaalutud keskmisi tulemusi ühes etapis kolme tüvenumbrini. Pidurdamisest tingitud heite arvutamiseks kasutatavate vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.
2.4. Tahkete osakeste taustkontsentratsiooni määramine
2.4.1. |
Selleks et määrata tahkete osakeste taustkontsentratsiooni tunnelis, võib mootori tootja taotluse korral kas enne või pärast katset võtta tahkete osakeste taustkontsentratsiooni proovi lahjendustunnelis punktis, mis asub tahkete osakeste ja süsivesinike filtritest allavoolu tahkete osakeste arvu mõõtesüsteemi suunas. |
2.4.2. |
Tüübikinnituse puhul ei ole lubatud lahutada katsetulemusest tahkete osakeste taustkontsentratsiooni tunnelis, kuid tootja taotluse korral ja tüübikinnitusasutuse eelneval nõusolekul võib toodangu vastavuskatsete puhul lahutada lahjendatud heitgaasi mõõtetulemustest tahkete osakeste taustkontsentratsiooni tunnelis, kui tõestatakse, et see on märkimisväärne. |
6. liide
Ammoniaagi heite arvutamine
1. Keskmise kontsentratsiooni arvutamine siirdekatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmeliste katsetsüklite (RMC) puhul
NH3 keskmine kontsentratsioon heitgaasis katsetsükli vältel cNH3 [ppm] määratakse hetkeväärtuste integreerimise teel üle kogu tsükli. Kasutatakse valemit (7-179):
|
(7-179) |
kus:
cNH3,i |
on NH3 hetkekontsentratsioon heitgaasis [ppm] |
n |
on mõõtmiste arv. |
NRTC puhul arvutatakse lõplik katsetulemus valemiga (7-180):
cNH3 = (0,1 × cNH3,cold) + (0,9 × cNH3,hot) |
(7-180) |
kus:
cNH3,cold |
on NH3 keskmine kontsentratsioon NRTC külmkäivituskatses [ppm] |
cNH3,hot |
on NH3 keskmine kontsentratsioon NRTC kuumkäivituskatses [ppm] |
2. Eriheite arvutamine üksikrežiimis NRSC puhul
NH3 keskmine kontsentratsioon heitgaasis katsetsükli vältel cNH3 [ppm] määratakse iga režiimi keskmise kontsentratsiooni mõõtmisega ning tulemuste kaalumisega vastava katsetsükli suhtes kehtivate kaaluteguritega. Kasutatakse valemit (7-181):
|
(7-181) |
kus:
|
NH3,i on NH3 keskmine kontsentratsioon heitgaasis režiimis i [ppm] |
Nmode |
on režiimide arv katsetsüklis |
WFi |
on kaalutegur režiimis i [–] |
VIII LISA
Segakahekütuseliste mootorite talitlusnõuded ja katsemenetlused
1. Reguleerimisala
Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 lõikes18 määratletud segakahekütuseliste mootorite suhtes, kui neid kasutatakse üheaegselt nii vedel- kui gaaskütusel (segakahekütuserežiimis).
Käesolevat lisa ei kohaldata mootorite, sh segakahekütusemootorite katsetamiseks juhul, kui neid kasutatakse üksnes vedel- või üksnes gaaskütuserežiimis (st kui gaaskütuse energiategur on kütuse tüübist tulenevalt kas 1 või 0). Sellisel juhul on nõuded samad nagu mis tahes ühekütuselise mootori puhul.
Üheaegselt ühe või mitme vedelkütuse ja gaaskütuse või vedelkütuse ja rohkem kui ühe gaaskütuse kombinatsioonil töötavate sõidukite tüübikinnituse puhul kasutatakse määruse (EL) 2016/1628 artiklis 33 sätestatud uute tehnoloogiate või uute põhimõtete puhul kasutatavat menetlust.
2. Mõisted ja lühendid
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
2.1. „gaaskütuse energiategur“ (GER) – määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 lõikes 20 määratletud gaaskütuse energiategur, mis põhineb madalamal kütteväärtusel;
2.2. „GERcycle“ – keskmine gaaskütuse energiategur mootori käitamisel vastavas mootori katsetsüklis;
2.3. „1A-tüüpi segakahekütuseline mootor“ on kas:
(a) NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria segakahekütuseline mootor, mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRTC, hot ≥ 0,9), ja mis tühikäigul ei kasuta üksnes vedelkütust ning millel puudub vedelkütuserežiim; või
(b) mis tahes muusse (alam)kategooriasse kui NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria kuuluv segakahekütuseline mootor, mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRSC ≥ 0,9), ja mis tühikäigul ei kasuta üksnes vedelkütust ning millel puudub vedelkütuserežiim;
2.4. „1B-tüüpi segakahekütuseline mootor“ on kas:
(a) NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria segakahekütuseline mootor, mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRTC, hot ≥ 0,9), ja mis segakahekütuserežiimis tühikäigul ei kasuta üksnes vedelkütust ning millel on vedelkütuserežiim; või
(b) mis tahes muusse (alam)kategooriasse kui NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria kuuluv segakahekütuseline mootor, mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRSC ≥ 0,9), ja mis segakahekütuserežiimis tühikäigul ei kasuta üksnes vedelkütust ning millel on vedelkütuserežiim;
2.5. „2A-tüüpi segakahekütuseline mootor“ on kas:
(a) NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria segakahekütuseline mootor, mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga vahemikus 10 – 90 protsenti (0,1 < GERNRTC, hot < 0,9) ja millel puudub vedelkütuserežiim või mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRTC, hot ≥ 0,9), kuid mis kasutab tühikäigul üksnes vedelkütust ning millel puudub vedelkütuserežiim; või
(b) mis tahes muusse (alam)kategooriasse kui NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria kuuluv segakahekütuseline mootor, mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga vahemikus 10 – 90 protsenti (0,1 < GERNRSC < 0,9) ning millel puudub vedelkütuserežiim või mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRSC ≥ 0,9), kuid mis tühikäigul kasutab üksnes vedelkütust ning millel puudub vedelkütuserežiim;
2.6. „2 B-tüüpi segakahekütuseline mootor“ on kas:
(a) NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria segakahekütuseline mootor, mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga vahemikus 10 – 90 protsenti (0,1 < GERNRTC, hot < 0,9) ning millel on vedelkütuserežiim või mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRTC, hot ≥ 0,9), ja millel on vedelkütuserežiim, kuid mis võib segakahekütuserežiimis tühikäigul kasutada üksnes vedelkütust; või
(b) mis tahes muusse (alam)kategooriasse kui NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria kuuluv segakahekütuseline mootor, mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga vahemikus 10 – 90 protsenti (0,1 < GERNRSC < 0,9) ja millel puudub vedelkütuserežiim või mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ole madalam kui 90 protsenti (GERNRSC ≥ 0,9), ja millel on vedelkütuserežiim, kuid mis segakahekütuserežiimis tühikäigul võib kasutada üksnes vedelkütust;
2.7. „3 B-tüüpi segakahekütuseline mootor“ on kas:
(a) NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria segakahekütuseline mootor, mis töötab NRTC kuumkäivitusega katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ületa 10 protsenti (GERNRTC, hot ≥ 0,1), ja millel on vedelkütuserežiim; või
(b) mis tahes muusse (alam)kategooriasse kui NRE 19 ≤ kW ≤ 560 alamkategooria kuuluv segakahekütuseline mootor, mis töötab NRSC-s keskmise gaaskütuse energiateguriga, mis ei ületa 10 protsenti (GERNRSC ≥ 0,1), ja millel on vedelkütuserežiim.
3. Tüübikinnituse erinõuded segakahekütusemootorite puhul
3.1. Käitaja reguleeritava seadme abil kontrollitava GERcycle väärtusega mootorid
Juhul kui teatud mootoritüüpide puhul saab GERcycle maksimumväärtust vähendada käitaja reguleeritava seadme abil, ei tohi minimaalne GERcycle väärtus olla piiratud, kuid mootor peab vastama heite piirnormidele mis tahes tootja lubatud GERcycle väärtuse korral.
4. Üldnõuded
4.1. Segakahekütuseliste mootorite töörežiimid
4.1.1. Tingimused, mil segakahekütuseline mootor töötab vedelkütuserežiimil
Segakahekütuseline mootor võib töötada vedelkütuserežiimil üksnes juhul, kui see on vedelkütuserežiimil töötades sertifitseeritud vastavalt kõikidele käesoleva määruse nõuetele, mis käsitlevad üksnes konkreetsel vedelkütusel töötamist.
Kui segakahekütuseline mootor töötatakse välja juba sertifitseeritud vedelkütusemootori põhjal, siis on vedelkütuserežiimil töötamiseks vaja uut ELi tüübikinnitustunnistust.
4.1.2. Tingimused, mil segakahekütuseline mootor võib tühikäigul kasutada üksnes vedelkütust
4.1.2.1. |
1A-tüüpi segakahekütuselised mootorid ei tohi tühikäigul kasutada üksnes vedelkütust, välja arvatud punktis 4.1.3 sätestatud tingimustel soojendamiseks ja käivitamiseks. |
4.1.2.2. |
1B-tüüpi segakahekütuselised mootorid ei tohi segakahekütuserežiimil olles tühikäigul kasutada üksnes vedelkütust. |
4.1.2.3. |
2A-, 2B- ja 3B-tüüpi segakahekütuselised mootorid võivad tühikäigul kasutada üksnes vedelkütust. |
4.1.3. Tingimused, mil segakahekütuseline mootor võib soojendusel või käivitamisel kasutada üksnes vedelkütust
4.1.3.1. |
1B-, 2B- või 3B-tüüpi segakahekütuseline mootor võib soojendusel või käivitamisel kasutada üksnes vedelkütust. Kui heitekontrolli strateegia segakahekütuserežiimis on sama kui vastav heitekontrolli strateegia vedelkütuserežiimis, võib mootor soojendusel või käivitamisel töötada segakahekütuserežiimis. Kui see tingimus ei ole täidetud, peab mootor vedelkütuserežiimis soojendusel või käivitamisel kasutama üksnes vedelkütust. |
4.1.3.2. |
1A- või 2A-tüüpi segakahekütuseline mootor võib soojendusel või käivitamisel kasutada üksnes vedelkütust. Ent sellisel juhul tunnistatakse see strateegia heitekontrolli abistrateegiaks ja tuleb täita järgmised lisatingimused:
|
4.2. Hooldusrežiim
4.2.1. Tingimused, mil segakahekütuseline mootor töötab hooldusrežiimil
Kui mootor töötab hooldusrežiimil, peavad sellele kehtima talitluspiirangud ja sõiduk on ajutiselt vabastatud käesolevas määruses sätestatud heitgaaside ja NOx kontrolliga seotud nõuetest.
4.2.2. Talitluspiirangud hooldusrežiimis
4.2.2.1. Nõuded muudesse kategooriatesse kui IWP, IWA, RLL ja RLR kuuluvate mootorite puhul
Muu kui IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-mootorikategooria segakahekütusemootoriga varustatud hooldusrežiimis käitatavate väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate suhtes kohaldatav talitluspiirang on see, mis aktiveeritakse IV lisa 1. liite punktis 5.4 sätestatud teise taseme meeldetuletussüsteemi poolt.
Selleks, et võtta arvesse ohutusprobleeme ja lubada iseparandavat diagnostikat, on vastavalt IV lisa 1. liite punktile 5.5 lubatud kasutada meeldetuletusest möödamineku funktsiooni mootori täisvõimsuse taastamiseks.
Muul juhul ei tohi talitluspiirang deaktiveeruda ei IV lisas sätestatud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemide aktiveerumisel ega deaktiveerumisel.
Hooldusrežiimi aktiveerimine ja deaktiveerimine ei tohi aktiveerida ega deaktiveerida IV lisas sätestatud hoiatus- ja meeldetuletussüsteeme.
4.2.2.2. Nõuded IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooriatesse kuuluvate mootorite puhul
Turvalisuskaalutlustel lubatakse IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooriatesse kuuluvate mootorite puhul töötamist hooldusrežiimis ilma piiranguteta mootori pöördemomendi või kiiruse osas. Sellisel juhul registreerib pardaarvuti iga kord, kui talitluspiirang vastavalt punktile 4.2.2.3 aktiveeritakse, säilmälus kõik mootori töötamise juhud, mil hooldusrežiim on aktiivne, et teavet ei saaks tahtlikult kustutada.
Riiklikud kontrolliasutused peavad saama neid kirjeid skanneriga lugeda.
4.2.2.3. Talitluspiirangu aktiveerimine
Talitluspiirang aktiveeritakse automaatselt, kui aktiveerub hooldusrežiim.
Kui hooldusrežiim aktiveerub punkti 4.2.3 kohaselt gaasi etteandesüsteemi rikke tõttu, muutub talitluspiirang aktiivseks 30-minutilise töötamise järel pärast hooldusrežiimi aktiveerumist.
Kui hooldusrežiim aktiveerub seetõttu, et gaaskütusepaak on tühi, muutub talitluspiirang aktiivseks niipea, kui hooldusrežiim on aktiveerunud.
4.2.2.4. Talitluspiirangu deaktiveerimine
Talitluspiirangu süsteem deaktiveerub, kui mootor ei tööta enam hooldusrežiimil.
4.2.3. Gaaskütuse puudumine segakahekütuserežiimil töötades
Et väljaspool teid kasutatav liikurmasin saaks turvalisse asukohta liikuda, kui avastatakse tühi gaaskütusepaak või gaasi etteandesüsteemi rike:
a) peab 1A- ja 2A-tüüpi segakahekütuselistel mootoritel aktiveeruma hooldusrežiim;
b) peavad 1B-, 2B- ja 3B-tüüpi segakahekütuselised mootorid töötama diislirežiimil.
4.2.3.1. Gaaskütuse puudumine – gaaskütuse paak tühi
Juhul, kui gaaskütuse paak on tühi, peab hooldusrežiim või olenevalt punktis 4.2.3 sätestatud asjaoludest vedelkütuserežiim aktiveeruma niipea, kui mootorisüsteem avastab, et paak on tühi.
Kui gaasi kogus paagis saavutab jälle taseme, mis nõudis punktis 4.3.2 sätestatud tühja paagi hoiatuse aktiveerumist, võib hooldusrežiim deaktiveeruda, või kui see on asjakohane, võib segakahekütuserežiim uuesti aktiveeruda.
4.2.3.2. Gaaskütuse puudumine – gaasi etteandesüsteemi rike
Juhul, kui gaaskütuse puudumise põhjustab gaasi etteandesüsteemi rike, peab hooldusrežiim või olenevalt punktis 4.2.3 sätestatud asjaoludest vedelkütuserežiim aktiveeruma niipea, kui gaaskütus ei ole kättesaadav.
Niipea kui gaaskütus muutub kättesaadavaks, võib hooldusrežiim deaktiveeruda, või kui see on asjakohane, segakahekütuserežiim uuesti aktiveeruda.
4.3. Segakahekütuse näidikud
4.3.1. Segakahekütuse töörežiimi näidik
Väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad peavad andma käitajale visuaalselt märku sellest, millisel režiimil mootor töötab (segakahekütuserežiim, vedelkütuserežiim või hooldusrežiim).
Selle näidiku omadused ja asukoht jäetakse algseadme valmistaja otsustada ja need võivad kuuluda juba olemasolevasse visuaalsete märguannete süsteemi.
Seda näidikut võib täiendada teatekuvar. Käesolevas punktis esitatud teadete kuvamisel kasutatav süsteem võib olla sama, mida kasutatakse NOx kontrollidiagnostikasüsteemis või hooldustööde otstarbel.
Segakahekütuse töörežiimi näidiku visuaalne element ei tohi olla sama, mida kasutatakse NOx kontrollidiagnostikasüsteemi nõuetekohase talitluse jälgimiseks või muude hooldustööde otstarbel.
Ohutusteadetel on kuvamisel alati töörežiimi näitamise ees eelisõigus.
4.3.1.1. |
Segakahekütuse režiiminäidik läheb hooldusrežiimi peale niipea, kui hooldusrežiim aktiveeritakse (s.t enne, kui see tegelikult aktiivseks muutub), ja näitab seda seni, kuni hooldusrežiim on aktiivne. |
4.3.1.2. |
Segakahekütuse režiiminäidik läheb vähemalt üheks minutiks segakahekütuserežiimi või vedelkütuserežiimi peale niipea, kui mootori töörežiim muudetakse vedelkütuserežiimilt segakahekütuserežiimile või vastupidi. Seda režiimi peab ta näitama vähemalt ühe minuti jooksul, kui süütevõti pannakse süütelukku, või tootja taotlusel mootori käivitamisel. Režiimi näidatakse ka käitaja nõudmisel. |
4.3.2. Tühja gaaskütusepaagi hoiatussüsteem (segakahekütuse hoiatussüsteem)
Väljaspool teid kasutatav segakahekütuseline liikurmasin peab olema varustatud segakahekütuse hoiatussüsteemiga, mis hoiatab käitajat, kui gaaskütuse paak on tühjaks saamas.
Segakahekütuse hoiatussüsteem jääb aktiivseks, kuni paaki tangitakse kütust üle selle taseme, mille juures hoiatussüsteem aktiveerub.
Segakahekütuse hoiatussüsteemi talitluse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid.
Kui hoiatuse aktiveerumise põhjust ei ole kõrvaldatud, ei tohi segakahekütuse hoiatussüsteemi väljalülitamine skanneri abil võimalik olla.
4.3.2.1. Segakahekütuse hoiatussüsteemi omadused
Segakahekütuse hoiatussüsteem koosneb visuaalsest märguandesüsteemist (ikoon, piktogramm vms), mis jäetakse tootja otsustada.
Sellesse võib tootja äranägemisel kuuluda ka helisignaal. Sellisel juhul võib juhil olla võimalik helisignaal välja lülitada.
Segakahekütuse hoiatussüsteemi visuaalne element ei tohi olla sama, mida kasutatakse NOx kontrollidiagnostikasüsteemi nõuetekohase talitluse jälgimiseks või muude hooldustööde otstarbel.
Peale selle võib segakahekütuse hoiatussüsteem kuvada lühiteateid, sealhulgas teateid, mis näitavad selgesti teekonna pikkust või aega, mis on jäänud talitluspiirangu aktiveerumiseni.
Käesolevas punktis osutatud hoiatuste või teadete kuvamisel kasutatav süsteem võib olla sama, mida kasutatakse hoiatuse või NOx kontrollidiagnostikaga seotud teadete või muude hooldustöödega seotud hoiatuste või teadete jaoks.
Päästeteenistuses või relvajõududes, kodanikukaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja ehitatud väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad võib varustada seadmega, mis võimaldab hoiatussüsteemi visuaalse märguande hämardada.
4.4. Teatatud pöördemoment
4.4.1. Teatatud pöördemoment juhul, kui segakahekütusemootor töötab segakahekütuserežiimil
Kui segakahekütuseline mootor töötab segakahekütuserežiimil:
a) on kättesaadavaks pöördemomendi võrdluskõveraks kõver, mis saadakse, kui seda mootorit katsetatakse katsestendil segakahekütuserežiimis;
b) salvestatud tegelikud pöördemomendid (märgitud pöörde- ja hõõrdemoment) saadakse segakahekütuserežiimis kütuse põlemisel, mitte üksnes vedelkütusel töötades.
4.4.2. Teatatud pöördemoment juhul, kui segakahekütusemootor töötab vedelkütuserežiimil
Kui segakahekütuseline mootor töötab vedelkütuserežiimil, on kättesaadavaks pöördemomendi võrdluskõveraks kõver, mis saadakse, kui mootorit katsetatakse katsestendil vedelkütuserežiimis.
4.5. Täiendavad nõuded
4.5.1. |
Segakahekütusemootorite puhul kasutatavad kohandusstrateegiad peavad lisaks IV lisa nõuetele vastama ka järgmistele nõuetele: a) mootor vastab endiselt samale segakahekütuseliste mootorite tüübile (1A, 2B vms), mis deklareeriti ELi tüübikinnitusel; ning b) 2. tüüpi mootori puhul ei tohi erinevus suurima ja väikseima GERcycle väärtuse vahel tüüpkonna piires mitte kunagi olla suurem kui punktis 3.1.1 sätestatud protsendimäär, välja arvatud punktis 3.2.1 sätestatud juhud. |
4.6. |
Tüübikinnituse saamiseks tuleb vastavalt XIV ja XV lisale esitada algseadme valmistajale ja lõppkasutajatele juhised segakahekütusemootori paigaldamise ja kasutamise kohta, sh punktis 4.2 sätestatud hooldusrežiimi ja punktis 4.3 sätestatud segakahekütuse näidikute süsteemi kohta. |
5. Talitlusnõuded
5.1. |
Segakahekütuseliste mootorite suhtes kehtivad talitlusnõuded, kaasa arvatud heite piirnormid ja ELi tüübikinnitusnõuded, on samad nagu mis tahes muu vastava mootorikategooria mootori suhtes kehtivad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2016/1628 sätestatud nõuded, välja arvatud käesolevas lisas sätestatud nõuded. |
5.2. |
Süsivesinike piirnorm segakahekütuserežiimis määratakse teatud katsetsükli jooksul, kasutades keskmist gaaskütuse energiategurit (GER), vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatule. |
5.3. |
Heitekontrollistrateegia tehnilised nõuded, kaasa arvatud strateegia tõendamiseks vajalikud dokumendid, lubamatu muutmise vastased tehnilised eeskirjad ja katkestusseadmete kasutamise keeld on samad kui need, mida kohaldatakse mis tahes muu vastava mootorikategooria mootori puhul vastavalt IV lisale. |
5.4. |
Üksikasjalikud tehnilised nõuded, mis käsitlevad asjaomase NRSC-ga seotud valdkonda, mille raames kontrollitakse määra, mille võrra võivad heited ületada määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud piirnorme, on samad kui mis tahes muu vastava mootorikategooria mootori puhul vastavalt IV lisale. |
6. Tõendamisnõuded
6.1. |
Segakahekütuseliste mootorite suhtes kehtivad tõendamisnõuded on samad, nagu mis tahes muu vastava mootorikategooria mootori suhtes kehtivad käesolevas määruses ja määruses (EL) 2016/1628 sätestatud nõuded, välja arvatud 6. jaos sätestatud nõuded. |
6.2. |
Vastavust kehtivatele piirnormidele tõendatakse segakahekütuserežiimis. |
6.3. |
Vedelkütuserežiimiga (st 1B-, 2B-, 3B-tüüpi mootorid) segakahekütuseliste mootorite vastavust kohaldatavatele piirnormidele tõendatakse vedelkütuserežiimis. |
6.4. |
Täiendavad tõendamisnõuded 2. tüüpi mootori puhul
|
6.5. |
Täiendavad tõendamisnõuded mootori puhul, mille GERcycle on käitaja poolt reguleeritav
|
6.6. |
Nõuded segakahekütuselise mootori kulumiskindluse tõendamiseks
|
6.7. |
Segakahekütuse näidikute ja hoiatus- ja talitluspiirangu tõendamine
|
7. Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
7.1. |
IV lisa (NOx kontrollimeetmete tehnilised nõuded) kohaldatakse segakahekütuseliste mootorite suhtes olenemata sellest, kas need töötavad segakahekütuse- või vedelkütuserežiimil. |
7.2. |
Täiendavad NOx kontrollimeetmed 1B-, 2B- ja 3B-tüüpi segakahekütuseliste mootorite puhul
|
1. liide
Segakahekütuseliste mootorite segakahekütusenäidik, hoiatussüsteem ja talitluspiirang: tõendamisnõuded
1. Segakahekütusenäidikud
1.1. Segakahekütuserežiimi näidik
ELi tüübikinnitusel tõendatakse mootori võimet anda käsk segakahekütuserežiimi näidiku aktiveerimiseks, kui mootorisüsteem töötab segakahekütuserežiimil.
1.2. Vedelkütuserežiimi näidik
1B-, 2B- või 3B-tüüpi segakahekütuselise mootori puhul tuleb ELi tüübikinnitusel tõendada mootori võimet anda käsk segakahekütuserežiimi näidiku aktiveerimiseks, kui mootor töötab segakahekütuserežiimil.
1.3. Hooldusrežiimi näidik
ELi tüübikinnitusel tõendatakse mootori võimet anda käsk hooldusrežiimi näidiku aktiveerimiseks, kui mootorisüsteem töötab hooldusrežiimil.
1.3.1. |
Hooldusrežiimi näidikuga varustatud mootorisüsteemide puhul piisab hooldusrežiimi näidiku tõendamiseks sellest, kui lülitatakse sisse hooldusrežiimi aktiveerimise lüliti ja esitatakse tüübikinnitusasutusele tõendid, mis näitavad, et aktiveerimine toimub, kui hooldusrežiimi aktiveerimise käsu annab mootorisüsteem ise (nt algoritmide, modeleerimise, tootja oma katsetuste tulemuste jms abil). |
2. Hoiatussüsteem
ELi tüübikinnitusel tuleb tõendada mootori võimet anda käsk hoiatussüsteemi aktiveerimiseks juhul, kui gaasikogus paagis on allpool hoiatust nõudvat taset. Sel eesmärgil võib tegelikku gaaskütuse hulka modelleerida.
3. Talitluspiirang
1A- või 2A-tüüpi segakahekütuselise mootori puhul tuleb ELi tüübikinnitusel tõendada mootori võimet anda käsk talitluspiirangu aktiveerimiseks juhul, kui avastatakse tühi gaaskütusepaak või rike gaasi etteandesüsteemis. Sel eesmärgil võib tühja gaaskütusepaaki või gaasi etteandesüsteemi riket modelleerida.
3.1. |
Piisab sellest, kui tõendamine toimub tüüpilise kasutusnäite abil, mis valitakse tüübikinnitusasutuse heakskiidul, ning nimetatud asutusele esitatakse tõendid, mis näitavad (näiteks algoritmide, modelleerimise, tootja oma katsetuste tulemuste jms abil), et talitluspiirang esineb ka teiste võimalike kasutusjuhtumite puhul. |
2. liide
Heitekatsete menetlus segakahekütuseliste mootorite puhul
1. Üldsätted
Käesolevas punktis on sätestatud täiendavad nõuded ja erandid käesoleva lisa sätetest, et segakahekütuselisi mootoreid oleks võimalik katsetada olenemata sellest, kas nende heited on ainuüksi väljalaskesüsteemi heitgaasid või on VI lisa punkti 6.10 kohaselt viimastele lisatud ka karteri heitgaasid. Kui lisanõudeid või erandeid ei ole nimetatud, kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid segakahekütuselistele mootoritele samal viisil nagu mis tahes muudele määruse (EL) nr 2016/1628 alusel kinnituse saanud mootoritüüpidele või -tüüpkondadele.
Segakahekütuselise mootori heitekatsed muudab keeruliseks tõsiasi, et mootori kasutatav kütus võib varieeruda puhtast vedelkütusest seguni, mis koosneb peamiselt gaaskütusest, millele on lisatud üksnes väike kogus vedelkütust süüteallikaks. Segakahekütuselise mootori kasutatavate kütuste omavaheline suhe võib samuti dünaamiliselt muutuda sõltuvalt mootori töötingimustest. Selle tulemusena on nende mootorite heitekatsete puhul vaja erilisi ettevaatusabinõusid ja piiranguid.
2. Katsetingimused
Kohaldatakse VI lisa 6. jagu
3. Katsemenetlused
Kohaldatakse VI lisa 7. jagu
4. Mõõtmismeetodid
Kohaldatakse VI lisa 8. jagu, välja arvatud käesolevas liites sätestatud juhul.
Segakahekütuseliste mootorite täisvoolulahjendusmõõtemenetlust on kirjeldatud VI lisa joonisel 6.6. (püsimahuproovivõtu süsteem).
See mõõtemenetlus tagab, et kütuse koostise varieerumine katse käigus mõjutab peamiselt süsivesinike mõõtetulemusi. See kompenseeritakse ühega punktis 5.1 kirjeldatud meetoditest.
VI lisa punktis 6.7 loetletud meetodit a (lahjendamata heitgaasi/osavoolu mõõtesüsteem), võib kasutada, kui rakendatakse teatavaid ettevaatusabinõusid heitgaasi massivoolu määramise ja arvutamise meetodite suhtes.
5. Mõõteseadmed
Kohaldatakse VI lisa 9. jagu.
6. Tahkete osakeste arvu mõõtmine heitgaasis
Kohaldatakse VI lisa 1. liidet.
7. Heite arvutamine
Heide arvutatakse vastavalt VII lisale, välja arvatud käesolevas jaos sätestatud juhtudel. Punktis 7.1 sätestatud täiendavaid nõudeid kohaldatakse massipõhiste arvutuste korral ja punktis 7.2 sätestatud nõudeid kohaldatakse molaarsuspõhiste arvutuste korral.
Heite arvutamiseks on vaja teada kasutatavate kütuste koostist. Kui gaaskütusel on kütuse omadusi kinnitav sertifikaat (nt balloonigaas), on lubatud kasutada tarnija märgitud koostist. Kui koostis ei ole teada (nt torujuhtmest pärineva kütuse puhul), analüüsitakse kütuse koostist vähemalt enne ja pärast mootori heitekatse tegemist. Analüüsi võib teha ka sagedamini ja tulemusi arvutustes kasutada.
Gaaskütuse energiateguri (GER) kasutamise korral peab see olema kooskõlas määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 lõikega 2 ja kõnealuse määruse II lisa erisätetega täielikult või osaliselt gaaskütusel töötavate mootorite süsivesinike koguheite piirnormide kohta. Gaaskütuse energiateguri keskmine väärtus tsükli jooksul arvutatakse ühe järgmise meetodi abil:
(a) kuumkäivitusega NRTC ja astmelise katsemeetodiga NRSC puhul jagades kõigis mõõtepunktides saadud gaaskütuse energiategurite summa mõõtepunktide arvuga;
(b) üksikrežiimis NRSC puhul korrutades iga katserežiimi keskmise gaaskütuse energiateguri selle režiimi vastava kaaluteguriga ja arvutades summa kõigi režiimide puhul. Kaalutegurid võetakse XVII lisa 1. liitest vastava tsükli alt.
7.1. Massipõhised heitearvutused
Kohaldatakse VII lisa 2. jagu, välja arvatud käesolevas jaos sätestatud juhul.
7.1.1. Kuivalt niiskele gaasile üleminek
7.1.1.1. Lahjendamata heitgaas
Kuivalt niiskele gaasile ülemineku arvutamisel kasutatakse VII lisas esitatud valemeid (7-3) ja (7-4).
Kütusele eriomased parameetrid määratakse punkti 7.1.5 kohaselt.
7.1.1.2. Lahjendatud heitgaas
Kuivalt niiskele gaasile ülemineku arvutamisel kasutatakse VII lisas esitatud valemit (7-3) koos valemiga (7-25) või (7-26).
Kuivalt niiskele gaasile ülemineku arvutamisel kasutatakse kahe kütuse segu vesiniku molaarsuhet α. See vesiniku molaarsuhe arvutatakse mõlema kütuse kulu mõõtmisel saadud väärtustest punkti 7.1.5 kohaselt.
7.1.2. NOx niiskuskorrektsioon
NOx niiskuskorrektsiooni määramiseks diiselmootorite puhul kasutatakse VII lisa valemit (7-9).
7.1.3. Osavoolulahjendus (PFS) ja gaasiliste saasteainete heite mõõtmine lahjendamata heitgaasis
7.1.3.1. Heitgaasi massivooluhulga määramine
Heitgaasi massivooluhulk määratakse lahjendamata heitgaasi voolu kulumõõturi abil vastavalt VI lisa punktile 9.4.5.3.
Alternatiivina võib kasutada õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetodit vastavalt VII lisa valemitele (7-17) kuni (7-19), kuid üksnes juhul, kui α, γ, δ ja ε väärtused määratakse punkti 7.1.5.3 kohaselt. Tsirkooniumsensori kasutamine õhu ja kütuse suhte määramiseks ei ole lubatud.
Püsikatsetsüklis katsetatavate mootorite puhul võib õhu ja kütuse mõõtmise meetodit vastavalt VII lisa valemile (7-15) kasutada ainult heitgaasi massivooluhulga määramiseks.
7.1.3.2. Gaasiliste komponentide määramine
Kohaldatakse VII lisa punkti 2.1, välja arvatud käesolevas jaos sätestatud juhul.
Kütuse koostise võimalik varieerumine mõjutab kõiki heitearvutustes kasutatavaid ugas tegureid ja molaarsuhteid. ugas tegurite ja molaarsuhete määramiseks võib tootja valikul kasutada üht järgmistest lähenemisviisidest.
(a) ugas hetkeväärtuste arvutamiseks kohaldatakse VII lisa punktis 2.1.5.2 või 2.2.3 esitatud eksaktseid valemeid, kasutades vedel- ja gaaskütuse hetkesuhet (määratakse kütuse hetkekulu mõõtmiste või arvutuste abil) ja punkti 7.1.5 kohaselt määratud molaarsuhte hetkeväärtusi; või
(b) kui VII lisa 2. jaos sätestatud massipõhist arvutust kasutatakse erijuhul, mil segakahekütusemootor töötab gaas- ja diislikütusel, võib molaarsuhete ja ugas väärtuste jaoks kasutada tabelis esitatud väärtusi. Neid tabelis esitatud väärtusi kohaldatakse järgmiselt:
i. Mootorite puhul, mis töötavad vastavas katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga 90 protsenti või üle selle (GER ≥ 0,9), on nõutavateks väärtusteks VII lisa tabelites 7.1 või 7.2 gaaskütuse kohta esitatud väärtused.
ii. Mootorite puhul, mis töötavad vastavas katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga vahemikus 10 – 90 protsenti (0,1 < GER < 0,9), eeldatakse, et nõutavaid väärtusi esindavad väärtused, mis on esitatud tabelites 8.1 ja 8.2 kütusesegu kohta, kus on 50 % gaas- ja 50 % diislikütust.
iii. Mootorite puhul, mis töötavad vastavas katsetsüklis keskmise gaaskütuse energiateguriga 90 protsenti või alla selle (GER ≤ 0,1), on nõutavateks väärtusteks VII lisa tabelites 7.1 ja 7.2 diislikütuse kohta esitatud väärtused.
iv. Süsivesinike heite arvutamiseks kasutatakse kõikidel juhtudel gaaskütuse ugas väärtust, olenemata sellest, missugune on keskmine gaaskütuse energiategur (GER).
Tabel 8.1.
Molaarsuhted kütusesegu puhul, kus on 50 % gaas- ja 50 % diislikütust (massiprotsentides)
Gaaskütus |
α |
γ |
δ |
ε |
CH4 |
2,8681 |
0 |
0 |
0,0040 |
GR |
2,7676 |
0 |
0 |
0,0040 |
G23 |
2,7986 |
0 |
0,0703 |
0,0043 |
G25 |
2,7377 |
0 |
0,1319 |
0,0045 |
Propaan |
2,2633 |
0 |
0 |
0,0039 |
Butaan |
2,1837 |
0 |
0 |
0,0038 |
LPG |
2,1957 |
0 |
0 |
0,0038 |
LPG kütus A |
2,1740 |
0 |
0 |
0,0038 |
LPG kütus B |
2,2402 |
0 |
0 |
0,0039 |
7.1.3.2.1. Gaasilise heite kogumass katse kohta
Kui u gas hetkeväärtuste arvutamiseks kasutatakse vastavalt punkti 7.1.3.2.1 alapunktile a eksaktseid valemeid, tuleb juhul, kui arvutatakse gaasilise heite kogumassi katse kohta siirdkatsetsüklis (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelises katsetsüklis, u gas väärtust VII lisa punktis 2.1.2 esitatud valemis (7-2) summeerimisel arvesse võtta, kasutades valemit (8-1):
|
(8-1) |
kus:
u gas, i |
on ugas hetkeväärtus |
Valemi ülejäänud liikmed on samad, nagu on esitatud VII lisa punktis 2.1.2.
Tabel 8.2.
Lahjendamata heitgaasi u gas väärtused ja komponentide tihedus kütusesegu puhul, kus on 50 % gaas- ja 50 % diislikütust (massiprotsentides)
Gaaskütus |
Gaas |
||||||
ρ e |
NOx |
CO |
HC |
CO2 |
O2 |
CH4 |
|
|
|
ρ gas [kg/m 3 ] |
|
|
|
||
2,053 |
1,250 |
1,9636 |
1,4277 |
0,716 |
|||
|
|
u gas () |
|
|
|
||
Surumaagaas/veeldatud maagaas () |
1,2786 |
0,001606 |
0,000978 |
0,000528 () |
0,001536 |
0,001117 |
0,000560 |
Propaan |
1,2869 |
0,001596 |
0,000972 |
0,000510 |
0,001527 |
0,001110 |
0,000556 |
Butaan |
1,2883 |
0,001594 |
0,000971 |
0,000503 |
0,001525 |
0,001109 |
0,000556 |
LPG () |
1,2881 |
0,001594 |
0,000971 |
0,000506 |
0,001525 |
0,001109 |
0,000556 |
(1) sõltuvalt kütusest (2) tingimustes, kus λ = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa (3) u väärtused täpsusega 0,2 % järgmise koostise puhul: C = 58–76 %; H = 19–25 %; N = 0–14 % (CH4, G20, G23 ja G25) (4) NMHC leitakse CH2,93 põhjal (süsivesinike koguhulga leidmiseks kasutatakse CH4 u gas-koefitsienti) (5) u väärtused täpsusega 0,2 % järgmise koostise puhul: C3 = 27–90 %; C4 = 10–73 % (LPG kütused A ja B) |
7.1.3.3. Tahkete osakeste määramine
Tahkete osakeste heite määramiseks osavoolulahjendusega mõõtemeetodi abil tehakse arvutus VII lisa punkti 2.3 kohaselt.
VI lisa punktis 8.2.1.2 esitatud nõudeid kohaldatakse lahjendusastme kontrollimiseks. Juhul kui heitgaasi vooluhulga mõõtmise ja osavoolu lahjendussüsteemi liidetud ülekandeaeg ületab 0 s, tuleb kasutada eelnevalt registreeritud katsel põhinevat eelkontrolli. Sel juhul peab liidetud tõusuaeg olema ≤ 1 s ja liidetud viiteaeg ≤ 10 s. Välja arvatud juhul, kui heitgaasi massivooluhulka mõõdetakse otse, kasutatakse heitgaasi massivoolu määramiseks punkti 7.1.5.3 kohaselt leitud väärtusi α, γ, δ ja ε.
Iga mõõtmise kohta tuleb teha kvaliteedikontroll VI lisa punkti 8.2.1.2 kohaselt.
7.1.3.4. Täiendavad nõuded heitgaasi massivoolumõõturile
VI lisa punktides 9.4.1.6.3 ja 9.4.1.6.3.3 osutatud voolumõõtur ei tohi olla tundlik heitgaasi koostise ja tiheduse muutuste suhtes. Pisivead, mis tulenevad nt Pitot' toru või mõõtediafragma tüüpi mõõtmisest (vastavad ruutjuurele heitgaasi tihedusest), võib jätta tähelepanuta.
7.1.4. Täisvoolulahjendusega mõõtmine (CVS)
Kohaldatakse VII lisa punkti 2.2, välja arvatud käesolevas jaos sätestatud juhul.
Kütuse koostise võimalik varieerumine mõjutab peamiselt tabelis esitatud süsivesinike ugas väärtust. Süsivesinike heite arvutamisel kasutatakse eksaktseid valemeid, kasutades mõlema kütuse kulu mõõtmise põhjal määratud molaarsuhteid vastavalt punktile 7.1.5.
7.1.4.1. Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine (punkt 5.2.5)
Stöhhiomeetrilise teguri määramiseks tuleb kütuse vesiniku molaarsuhe α arvutada katse käigus kasutatud kütusesegu vesiniku molaarsuhte keskmisena vastavalt punktile 7.1.5.3.
Alternatiivina võib VII lisa valemis (7-28) kasutada gaaskütuse Fs väärtust.
7.1.5. Molaarsuhte määramine
7.1.5.1. Üldsätted
Käesoleva jao kohaselt määratakse molaarsuhe juhul, kui kütusesegu vahekord on teada (täpne meetod).
7.1.5.2. Kütusesegu komponentide arvutamine
Kütusesegu elemendilise koostise arvutamiseks kasutatakse valemeid (8-2) ja (8-7).
qmf = qmf1 + qmf2 |
(8-2) |
|
(8-3) |
|
(8-4) |
|
(8-5) |
|
(8-6) |
|
(8-7) |
kus:
qm f1 |
on kütuse massivooluhulk 1, kg/s |
qm f2 |
on kütuse massivooluhulk 2, kg/s |
w H |
on kütuse vesinikusisaldus, massiprotsent |
w H |
on kütuse süsinikusisaldus, massiprotsent |
w S |
on kütuse väävlisisaldus, massiprotsent |
w N |
on kütuse lämmastikusisaldus, massiprotsent |
w O |
on kütuse hapnikusisaldus, massiprotsent |
Kütusesegu H, C, S, N ja O molaarsuhte arvutamine süsiniku suhtes
Aatomsuhete (eelkõige H/C suhte α) arvutamisel lähtutakse VII lisa valemitest (8-8) – (8-11):
|
(8-8) |
|
(8-9) |
|
(8-10) |
|
(8-11) |
kus:
w H |
on kütuse vesinikusisaldus, massiosa [g/g] või [massiprotsent] |
w C |
on kütuse süsinikusisaldus, massiosa [g/g] või [massiprotsent] |
w S |
on kütuse väävlisisaldus, massiosa [g/g] või [massiprotsent] |
w N |
on kütuse lämmastikusisaldus, massiosa [g/g] või [massiprotsent] |
w O |
on kütuse hapnikusisaldus, massiosa [g/g] või [massiprotsent] |
α |
on vesiniku molaarsuhe (H/C) |
γ |
on väävli molaarsuhe (S/C) |
δ |
on lämmastiku molaarsuhe (N/C) |
ε |
on hapniku molaarsuhe (O/C) kütuse CHαOεNδSγ puhul |
7.2. Molaarsuspõhised heitearvutused
Kohaldatakse VII lisa 3. jagu, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
7.2.1. NOx niiskuskorrektsioon
Kasutatakse VII lisa valemit (7-102) (korrektsioonitegur diiselmootorite puhul).
7.2.2. Heitgaasi massivoolu määramine ilma lahjendamata heitgaasi voolu kulumõõturita
Kasutatakse VII lisa valemit (7-112) (molaarse vooluhulga arvutamine siseneva õhu põhjal). Alternatiivina võib ainult NRSC katse tegemisel kasutada VII lisa valemit (7-113) (molaarse vooluhulga arvutamine kütuse massivooluhulga põhjal).
7.2.3. Molaarsuhted gaasiliste komponentide määramiseks
Molaarsuhte määramiseks kasutatakse eksaktset lähenemisviisi, kasutades vedel- ja gaaskütuse hetkesuhet, mis määratakse kütuse hetkekulu mõõtmiste või arvutuste abil. Molaarsuhete hetkeväärtused sisestatakse VII lisa valemitesse (7-91), (7-89) ja (7-94) keemilise tasakaalu säilitamiseks.
Suhted määratakse kindlaks vastavalt kas punkti 7.2.3.1 või punkti 7.1.5.3 kohaselt.
Nii segatud kui ka torujuhtme kaudu tarnitavad gaaskütused võivad sisaldada märkimisväärses koguses inertseid komponente nagu CO2 ja N2. Tootja arvestab need komponendid kas punktis 7.2.3.1 või 7.1.5.3 kirjeldatud aatomsuhtearvutustesse või jätab alternatiivina inertsed komponendid aatomsuhtearvutustest välja ja määrab need asjakohaselt VII lisa punktis 3.4.3 esitatud mootorisse siseneva õhu keemilise tasakaalu parameetritena x O2int, x CO2int ja x H2Oint.
7.2.3.1. Molaarsuhte määramine
Segakahekütusemootori jaoks segatud kütuse vesiniku, hapniku, väävli ja lämmastiku aatomite hetkemolaarsuhte süsiniku aatomitesse võib arvutada valemite (8-12) ja (8-15) järgi.
|
(8-12) |
|
(8-13) |
|
(8-14) |
|
(8-15) |
kus:
w i, fuel |
= |
on huvipakkuva elemendi – C, H, O, S või N – massiosa vedel- või gaaskütuses; |
ṁliquid (t) |
= |
vedelkütuse massivooluhulk ajal t, [kg/hr]; |
ṁgas (t) |
= |
gaaskütuse massivooluhulk ajal t, [kg/hr]; |
Juhtudel, mil massivooluhulk arvutatakse segatud kütuse põhjal, arvutatakse VII lisa valemis (7-111) esitatud väärtus valemi (8-16) põhjal:
|
(8-16) |
kus:
w C |
= |
süsiniku massiosa diisli- või gaaskütuses; |
ṁliquid |
= |
vedelkütuse massivooluhulk, [kg/hr]; |
ṁgas |
= |
gaaskütuse massivooluhulk, [kg/hr]. |
7.3. CO2 määramine
Kohaldatakse VII lisa, välja arvatud juhul, kui mootorit katsetatakse siirdkatsetsüklis (NRTC ja LSI-NTRC) või astmelises katsetsüklis lahjendamata gaasist proove võttes.
7.3.1. CO2 määramine, kui mootorit katsetatakse siirdkatsetsüklis (NRTC ja LSI-NTRC) või astmelises katsetsüklis lahjendamata gaasist proove võttes.
CO2 heite arvutamist heitgaasi CO2 mõõtetulemuste põhjal vastavalt VII lisale ei kohaldata. Selle asemel kehtivad järgmised sätted.
Mõõdetud katsete keskmine kütusekulu määratakse tsükli hetkeväärtuste põhjal ning seda kasutatakse katsete keskmise CO2 heite arvutamise alusena.
Iga tarbitud kütuse massi põhjal määratakse katse käigus punkti 7.1.5 kohaselt kütusesegu vesiniku molaarsuhe ja massifraktsioonid.
Mõlema kütuse korrigeeritud kogumass m fuel,corr [g/katse] ja kütusest tulenev CO2 massiheide m CO2, fuel [g/katse] määratakse valemite (8-17) ja (8-18) põhjal.
|
(8-17) |
|
(8-18) |
kus:
m fuel |
= |
mõlema kütuse kogumass, [g/katse] |
m THC |
= |
süsivesinike koguheite mass heitgaasis, [g/katse] |
m CO |
= |
süsinikoksiidi heite mass heitgaasis, [g/katse] |
w GAM |
= |
kütuste väävlisisaldus, [massiprotsent] |
w DEL |
= |
kütuste lämmastikusisaldus, [massiprotsent] |
w EPS |
= |
kütuste hapnikusisaldus, [massiprotsent] |
α |
= |
kütuste vesiniku molaarsuhe (H/C) [-] |
A C |
= |
süsiniku aatommass: 12,011 [g/mol] |
A H |
= |
vesiniku aatommass: 1,0079 [g/mol] |
M CO |
= |
süsinikoksiidi molekulmass: 28,011 [g/mol] |
M CO2 |
= |
süsinikdioksiidi molekulmass: 44,01 [g/mol] |
Karbamiidist m CO2,urea [g/katse] tulenev CO2 heide arvutatakse valemi (8-19) põhjal:
|
(8-19) |
kus:
c urea |
= |
karbamiidi kontsentratsioon [ %] |
m urea |
= |
karbamiidi kulu kogumass, [g/katse] |
M CO(NH2)2 |
= |
karbamiidi molekulmass: 60,056 [g/mol] |
Seejärel arvutatakse CO2 koguheide m CO2 [g/katse] valemi (8-20) põhjal:
m CO2 = m CO2,fuel + m CO2,urea |
(8-20) |
Valemi (8-20) põhjal arvutatud CO2 koguheidet kasutatakse VII lisa punktis 2.4.1.1 või 3.8.1.1 sätestatud pidurdamisest tuleneva CO2 heite eCO2 [g/kWh] arvutamisel. Vajaduse korral tehakse gaaskütuse CO2-st tulenevat heitgaasis leiduvat CO2 arvestav korrektsioon vastavalt IX lisa 3. liitele.
3. liide
Maagaasil/biometaanil või veeldatud naftagaasil ning vedelkütusel töötavate segakahekütusemootorite tüübid – määratluste ja peamiste nõuete illustratsioon
Segakahekütuseline mootoritüüp |
GERcycle |
Tühikäik vedelkütusel |
Soojendus vedelkütusel |
Töö ainult vedelkütusel |
Töö gaasi puudumisel |
Märkused |
1A |
GERNRTC, hot ≥ 0,9 või GERNRSC, ≥ 0,9 |
EI OLE lubatud |
Lubatud üksnes hooldusrežiimis |
Lubatud üksnes hooldusrežiimis |
Hooldusrežiim |
|
1B |
GERNRTC, hot ≥ 0,9 või GERNRSC ≥ 0,9 |
Lubatud üksnes vedelkütuserežiimis |
Lubatud üksnes vedelkütuserežiimis |
Lubatud üksnes vedelkütuse- ja hooldusrežiimis |
Vedelkütuserežiim |
|
2 A |
0,1 < GERNRTC, hot < 0,9 või 0,1 < GERNRSC < 0,9 |
Lubatud |
Lubatud üksnes hooldusrežiimis |
Lubatud üksnes hooldusrežiimis |
Hooldusrežiim |
GERNRTC, hot ≥ 0,9 või GERNRSC ≥ 0,9 Lubatud |
2 B |
0,1 < GERNRTC, hot < 0,9 või 0,1 < GERNRSC < 0,9 |
Lubatud |
Lubatud |
Lubatud |
Vedelkütuserežiim |
GERNRTC, hot ≥ 0,9 või GERNRSC ≥ 0,9 lubatud |
3A |
Ei ole määratletud ega lubatud |
|||||
3B |
GERNRTC, hot ≥ 0,1 või GERNRSC ≥ 0,1 |
Lubatud |
Lubatud |
Lubatud |
Vedelkütuserežiim |
|
IX LISA
Etalonkütused
1. Diiselmootoriga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed
1.1. Tüüp: diiselkütus (maanteevälistes liikurmasinates kasutatav gaasiõli)
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (1) |
Katsemeetod |
|
alumine |
ülemine |
|||
Tsetaaniarv (2) |
|
45 |
56,0 |
EN-ISO 5165 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m (3) |
833 |
865 |
EN-ISO 3675 |
Destilleerimine: |
|
|
|
|
50 % punkt |
°C |
245 |
- |
EN-ISO 3405 |
95 % punkt |
°C |
345 |
350 |
EN-ISO 3405 |
— Keemise lõpptemperatuur |
°C |
— |
370 |
EN-ISO 3405 |
Leekpunkt |
°C |
55 |
— |
EN 22719 |
Külma filtri ummistumispunkt (CFPP) |
°C |
— |
– 5 |
EN 116 |
Viskoossus 40 °C juures |
mm2/s |
2,3 |
3,3 |
EN-ISO 3104 |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
% m/m |
2,0 |
6,0 |
EN 391 |
Väävlisisaldus (3) |
mg/kg |
— |
10 |
ASTM D 5453 |
Vasekorrosioon |
|
— |
klass 1 |
EN-ISO 2160 |
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR) |
% m/m |
— |
0,2 |
EN-ISO 10370 |
Tuhasus |
% m/m |
— |
0,01 |
EN-ISO 6245 |
Kogusaaste |
mg/kg |
— |
24 |
EN 12662 |
Veesisaldus |
% m/m |
— |
0,02 |
EN-ISO 12937 |
Neutralisatsiooniarv (tugevad happed) |
mg KOH/g |
— |
0,10 |
ASTM D 974 |
Oksüdatsioonikindlus (3) |
mg/ml |
— |
0 025 |
EN-ISO 12205 |
Määrimisvõime (HFRR kulumispleki läbimõõt temperatuuril 60 °C) |
μm |
— |
400 |
CEC F-06-A-96 |
Oksüdatsiooni stabiilsus 110 °C juures (3) |
H |
20,0 |
— |
EN 15751 |
Rasvhapete metüülestrid (FAME) |
% v/v |
— |
7,0 |
EN 14078 |
(1) Spetsifikatsioonides esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi, alumise piirnormi määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). (2) Tsetaani diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõudele. Kui peaks siiski tekkima vaidlusi kütuse tarnija ja kasutaja vahel, võib vaidluste lahendamisel kasutada ISO 4259 tingimusi, juhul kui ei piirduta ühekordse mõõtmisega, vaid tehakse vajaliku kordustäpsuse saavutamiseks piisaval hulgal korduvaid mõõtmisi. (3) Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks pidada nõu tarnijaga. |
1.2. Tüüp: eriotstarbelistes diiselmootorites kasutatav etanool (ED95) ( 5 )
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (1) |
Katsemeetod (2) |
|
alumine |
ülemine |
|||
Kogualkohol (etanool, sh kõrgemate küllastunud alkoholide sisaldus) |
% m/m |
92,4 |
|
EN 15721 |
Muud kõrgemad küllastunud monoalkoholid (C3-C5) |
% m/m |
|
2,0 |
EN 15721 |
Metanool |
% m/m |
|
0,3 |
EN 15721 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
793,0 |
815,0 |
EN ISO 12185 |
Happesus, väljendatud äädikhappena |
% m/m |
|
0,0025 |
EN 15491 |
Välimus |
|
Selge ja läbipaistev |
|
|
Leekpunkt |
°C |
10 |
|
EN 3679 |
Kuivjääk |
mg/kg |
|
15 |
EN 15691 |
Veesisaldus |
% m/m |
|
6,5 |
EN 15489 (3) EN-ISO 12937 EN15692 |
Aldehüüdid, väljendatud atseetaldehüüdina |
% m/m |
|
0,0050 |
ISO 1388-4 |
Estrid, väljendatud etüülatsetaadina |
% m/m |
|
0,1 |
ASTM D1617 |
Väävlisisaldus |
mg/kg |
|
10,0 |
EN 15485 EN 15486 |
Sulfaadid |
mg/kg |
|
4,0 |
EN 15492 |
Osakestega saastatus |
mg/kg |
|
24 |
EN 12662 |
Fosfor |
mg/l |
|
0,20 |
EN 15487 |
Anorgaaniline kloriid |
mg/kg |
|
1,0 |
EN 15484 või EN 15492 |
Vask |
mg/kg |
|
0 100 |
EN 15488 |
Elektrijuhtivus |
μS/cm |
|
2,50 |
DIN 51627-4 või prEN 15938 |
(1) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi, alumise piirnormi määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata sellest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, juhul kui on esitatud alumine ja ülemine piirnorm. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi. (2) Samaväärsed EN/ISO meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need eespool loetletud omaduste kohta avaldatakse. (3) Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada EN 15489 tingimusi. (1) Etanoolkütusele võib lisada lisaaineid, nagu täiteks mootori tootja määratletud tsetaaniparandajat, seni, kui ei ole teavet nende negatiivsete kõrvaltoimete kohta. Kui need tingimused on täidetud, siis on suurim lubatud arv 10 % m/m. |
2. Sädesüütega mootoriga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed
2.1. Tüüp: bensiin (E10)
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (1) |
Katsemeetod (2) |
|
alumine |
ülemine |
|||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON |
|
91,0 |
98,0 |
EN ISO 5164:2005 (3) |
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON |
|
83,0 |
89,0 |
EN ISO 5163:2005 (3) |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
743 |
756 |
EN ISO 3675 EN ISO 12185 |
Aururõhk |
kPa |
45,0 |
60,0 |
EN ISO 13016-1 (DVPE) |
Veesisaldus |
|
|
kuni 0,05 % v/v Välimus temperatuuril – 7 °C: selge ja läbipaistev |
EN 12937 |
Destilleerimine: |
|
|
|
|
— aurustunud temperatuuril 70 °C |
% v/v |
18,0 |
46,0 |
EN-ISO 3405 |
— aurustunud temperatuuril 100 °C |
% v/v |
46,0 |
62,0 |
EN-ISO 3405 |
— aurustunud temperatuuril 150 °C |
% v/v |
75,0 |
94,0 |
EN-ISO 3405 |
— keemise lõpptemperatuur |
°C |
170 |
210 |
EN-ISO 3405 |
Jäägid |
% v/v |
— |
2,0 |
EN-ISO 3405 |
Süsivesinike analüüs: |
|
|
|
|
— olefiinid |
% v/v |
3,0 |
18,0 |
EN 14517 EN 15553 |
— aromaatsed süsivesinikud |
% v/v |
19,5 |
35,0 |
EN 14517 EN 15553 |
— benseen |
% v/v |
— |
1,0 |
EN 12177 EN 238, EN 14517 |
— küllastunud |
% v/v |
Teatada |
EN 14517 EN 15553 |
|
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
Teatada |
|
|
Süsiniku-hapniku suhe |
|
Teatada |
|
|
Induktsiooniaeg (4) |
minutites |
480 |
|
EN-ISO 7536 |
Hapnikusisaldus (5) |
% m/m |
3,3 (8) |
3,7 |
EN 1601 EN 13132 EN 14517 |
Vaigusisaldus |
mg/ml |
— |
0,04 |
EN-ISO 6246 |
Väävlisisaldus (6) |
mg/kg |
— |
10 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
Vasekorrosioon (3 h 50 °C juures) |
klass |
— |
1. klass |
EN-ISO 2160 |
Pliisisaldus |
mg/l |
— |
5 |
EN 237 |
Fosforisisaldus (7) |
mg/l |
— |
1,3 |
ASTM D 3231 |
Etanool (4) |
% v/v |
9,0 (8) |
10,2 (8) |
EN 22854 |
(1) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi, alumise piirnormi määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata sellest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, juhul kui on esitatud alumine ja ülemine piirnorm. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi. (2) Samaväärsed EN/ISO meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need eespool loetletud omaduste kohta avaldatakse. (3) Lõpptulemuse arvutamisel lahutatakse MONi ja RONi puhul kooskõlas standardiga EN 228:2008 parandustegur 0,2. (4) Kütus võib sisaldada oksüdatsiooniinhibiitoreid ja metallideaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid mitte puhastavaid/dispergeerivaid lisaaineid ega lahjendavaid õlisid. (5) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool. (6) Katseprotokolli märgitakse 1. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus. (7) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid. (8) Etanoolisisaldus ja vastav hapnikusisaldus võib SMB-kategooria mootorite puhul tootja valikul olla null. Sel juhul toimub igasugune mootoritüüpkonna (tüüpkonna puudumise korral tüübi) katsetamine etanooli nullsisaldusega bensiiniga. |
2.2. Tüüp: etanool (E85)
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (1) |
Katsemeetod |
|
alumine |
ülemine |
|||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON |
|
95,0 |
— |
EN ISO 5164 |
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON |
|
85,0 |
— |
EN ISO 5163 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
Teatada |
ISO 3675 |
|
Aururõhk |
kPa |
40,0 |
60,0 |
EN ISO 13016-1 (DVPE) |
Väävlisisaldus (2) |
mg/kg |
— |
10 |
EN 15485 või EN 15486 |
Oksüdatsioonikindlus |
minutid |
360 |
|
EN ISO 7536 |
Olemasolev vaik (lahustiga pestud) |
mg/100 ml |
— |
5 |
EN-ISO 6246 |
Välimus Määratakse välistemperatuuril või temperatuuril 15 °C, olenevalt sellest, kumb on kõrgem |
|
Selge ja läbipaistev, nähtavate hõljuvate ja sadestunud saasteaineteta |
Visuaalne kontroll |
|
Etanool ja kõrgemad alkoholid (3) |
% v/v |
83 |
85 |
EN 1601 EN 13132 EN 14517 E DIN 51627-3 |
Kõrgemad alkoholid (C3-C8) |
% v/v |
— |
2,0 |
E DIN 51627-3 |
Metanool |
% v/v |
|
1,00 |
E DIN 51627-3 |
Bensiin (4) |
% v/v |
Ülejääk |
EN 228 |
|
Fosfor |
mg/l |
0,20 (5) |
EN 15487 |
|
Veesisaldus |
% v/v |
|
0,300 |
EN 15489 või EN 15692 |
Anorgaaniliste kloriidide sisaldus |
mg/l |
|
1 |
EN 15492 |
pHe |
|
6,5 |
9,0 |
EN 15490 |
Vaskribakorrosioon (3 h 50 °C juures) |
Klass |
1. klass |
|
EN ISO 2160 |
Happesus (väljendatud äädikhappena CH3COOH) |
% m/m (mg/l) |
— |
0,0050 (40) |
EN 15491 |
Elektrijuhtivus |
μS/cm |
1,5 |
DIN 51627-4 või prEN 15938 |
|
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
Teatada |
|
|
Süsiniku-hapniku suhe |
|
Teatada |
|
|
(1) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi, alumise piirnormi määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus) Olenemata sellest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, juhul kui on esitatud alumine ja ülemine piirnorm. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi. (2) Heitekatses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus teatatakse. (3) EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool on ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada. (4) Pliivaba bensiini sisalduse saab määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee, alkoholide, MTBE ja ETBE protsentsisalduste summa. (5) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid. |
3. Ühekütuseliste ja segakahekütuseliste mootorite katsetamiseks kasutatavate gaaskütuste tehnilised andmed
3.1. Tüüp: LPG
Parameeter |
Ühik |
Kütus A |
Kütus B |
Katsemeetod |
Koostis: |
|
|
|
EN 27941 |
C3-sisaldus |
% v/v |
30 ± 2 |
85 ± 2 |
|
C4-sisaldus |
% v/v |
Ülejääk (1) |
Ülejääk (1) |
|
< C3, > C4 |
% v/v |
maksimaalselt 2 |
maksimaalselt 2 |
|
Olefiinid |
% v/v |
maksimaalselt 12 |
maksimaalselt 15 |
|
Aurustusjääk |
mg/kg |
maksimaalselt 50 |
maksimaalselt 50 |
EN 15470 |
Vesi temperatuuril 0 °C |
|
puudub |
puudub |
EN 15469 |
Väävlisisaldus, sh odorant |
mg/kg |
maksimaalselt 10 |
maksimaalselt 10 |
EN 24260, ASTM D 3246, ASTM 6667 |
Vesiniksulfiid |
|
puudub |
puudub |
EN ISO 8819 |
Vaskribakorrosioon (1 h 40 °C juures) |
klass |
1. klass |
1. klass |
ISO 6251 (2) |
Lõhn |
|
iseloomulik |
iseloomulik |
|
Mootori oktaaniarv (3) |
|
vähemalt 89,0 |
vähemalt 89,0 |
EN 589 B lisa |
(1) Ülejääk tähendab järgmist: ülejääk = 100 – C3 – <C3 – >C4. (2) See meetod ei võimalda söövitavate ainete esinemist täpselt määrata, juhul kui proov sisaldab korrosiooniinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast on keelatud lisada selliseid aineid ainuüksi selleks, et mõjutada katsetulemusi. (3) Mootori tootja taotlusel võib tüübikatsetuse läbiviimisel kasutada suuremat MONi. |
3.2. Tüüp: maagaas/biometaan
3.2.1. Kindlate omadustega (nt suletud konteinerist pärinevate) etalonkütuste spetsifikatsioon
Käesolevas punktis sätestatud etalonkütuste asemel võib kasutada punktis 3.2.2 sätestatud samaväärseid kütuseid.
Kirjeldus |
Ühik |
Alus |
Piirnormid |
Katsemeetod |
|
alumine |
ülemine |
||||
Etalonkütus GR |
|||||
Koostis: |
|
|
|
|
|
Metaan |
|
87 |
84 |
89 |
|
Etaan |
|
13 |
11 |
15 |
|
Ülejääk1 |
mooliprotsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
Väävlisisaldus |
mg/m3 (2) |
— |
|
10 |
ISO 6326-5 |
Märkused: (1) Inertgaasid + C2+ (2) Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa). |
|||||
Etalonkütus GR |
|||||
Koostis: |
|
|
|
|
|
Methane |
|
92,5 |
91,5 |
93,5 |
|
Ülejääk (1) |
mooliprotsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
N2 |
mooliprotsent |
7,5 |
6,5 |
8,5 |
|
Väävlisisaldus |
mg/m3 (2) |
— |
— |
10 |
ISO 6326-5 |
Märkused: (1) Inertgaasid (muud kui N2) + C2+ C2+ (2) Inertgaasid (muud kui N2) + C2+ C2+ |
|||||
Etalonkütus GR |
|||||
Koostis: |
|
|
|
|
|
Metaan |
mooliprotsent |
86 |
84 |
88 |
|
Ülejääk (1) |
mooliprotsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
N2 |
mooliprotsent |
14 |
12 |
16 |
|
Väävlisisaldus |
mg/m3 (2) |
— |
— |
10 |
ISO 6326-5 |
Märkused: (1) Inertgaasid (muud kui N2) + C2+ C2+ (2) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa. |
|||||
Etalonkütus GR |
|||||
Koostis: |
|
|
|
|
|
Metaan |
mooliprotsent |
100 |
99 |
100 |
ISO 6974 |
Ülejääk (1) |
mooliprotsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
N2 |
mooliprotsent |
|
|
|
ISO 6974 |
Väävlisisaldus |
mg/m3 (2) |
— |
— |
10 |
ISO 6326-5 |
Wobbe indeks (neto) |
MJ/m3 (3) |
48,2 |
47,2 |
49,2 |
|
(1) Inertgaasid (muud kui N2) + C2 + C2+. (2) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa. (3) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 273,2 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa. |
3.2.2. Spetsifikatsioon torujuhtmest pärinevale etalonkütusele, mis sisaldab teiste gaaside segu, mille omadused määratakse kohapealsel mõõtmisel
Käesolevas punktis sätestatud etalonkütuste asemel võib kasutada punktis 3.2.1 sätestatud samaväärseid kütuseid.
3.2.2.1. |
Iga torujuhtmest pärineva etalonkütuse (GR, G20, …) aluseks on gaasivõrgust saadav gaas, mida vajadusel selleks, et see vastaks tabelis 9.1 esitatud vastavale lambdanihke spetsifikatsioonile (Sλ), segatakse ühe või mitme järgmise turul kättesaadava gaasiga ( 6 ) a) süsinikdioksiid; b) etaan; c) metaan; d) lämmastik; e) propaan. |
3.2.2.2. |
Selle tulemusel saadud torujuhtmegaasi ja gaasilisandi segu Sλ väärtus peab olema tabelis 9.1 vastava etalonkütuse jaoks esitatud vahemikus.
Tabel 9.1. Nõutav Sλ vahemik iga etalonkütuse puhul
|
3.2.2.3. |
Mootori katsearuanne peab iga katse puhul sisaldama järgmist: a) punkti 3.2.2.1 loetelust valitud gaasilisand(id); b) selle tulemusel saadud kütusesegu Sλ väärtus; c) selle tulemusel saadud kütusesegu metaaniarv. |
3.2.2.4. |
Torujuhtmegaasi ja gaasilisandi omaduste määramisel, saadud gaasisegu Sλ ja metaaniarvu määramisel ning kontrollides, kas saadud segu katse jooksul säilib, järgitakse 1. ja 2. liite nõudeid. |
3.2.2.5. |
Kui üks või mitu gaasijuga (torujuhtmegaas või gaasilisand(id)) sisaldavad CO2 rohkem kui ebaolulisel määral, kohandatakse VII lisas nimetatud CO2 heidete arvutamist vastavalt 3. liitele. |
1. liide
Täiendavad nõuded heitekatsete tegemiseks gaasetalonkütustega, mis koosnevad torujuhtmegaasist ja muudest gaasilisanditest
1. Gaasianalüüsi ja gaasivoolu mõõtmise meetod
1.1. |
Käesoleva liite kohaselt määratakse vajaduse korral gaasi koostis, analüüsides seda EN ISO 6974 sätestatud gaasikromatograafia abil või mõne muu tehnikaga, mis tagab vähemalt samaväärse täpsuse ja korratavuse taseme. |
1.2. |
Kui on nõutud, tuleb käesolevast liitest tulenevalt gaasivoolu mõõta massivoolumõõturi abil. |
2. Sissetuleva tarbegaasi analüüs ja voolukiirus
2.1. |
Tarbegaasi koostist analüüsitakse enne gaasilisandiga segamise süsteemi sisenemist. |
2.2. |
Gaasilisandiga segamise süsteemi siseneva tarbegaasi voolukiirust tuleb mõõta. |
3. Gaasilisandi analüüs ja voolukiirus
3.1. |
Kui gaasilisandi jaoks on olemas kohaldatav (nt gaasitarnija väljastatud) analüüsisertifikaat, võib seda kasutada gaasilisandi koostise kindlakstegemiseks. Sel juhul on lubatud selle gaasilisandi koostist kohapeal analüüsida, kuid see ei ole nõutav. |
3.2. |
Kui sertifikaat gaasilisandi koostise analüüsi kohta puudub, tuleb selle lisandi koostist analüüsida. |
3.3. |
Iga gaasilisandiga segamise süsteemi siseneva gaasilisandi voolukiirust tuleb mõõta. |
4. Gaasisegu analüüs
4.1. |
Pärast gaasilisandiga segamise süsteemist lahkumist mootorisse etteantava gaasi koostise analüüsimine on lisaks punktides 2.1 ja 3.1 sätestatud analüüsile lubatud või on sellele alternatiiviks, kuid ei ole nõutav. |
5. Gaasisegu Sλ ja metaaniarvu arvutamine
5.1. |
Punktide 2.1 ja 3.1 või 3.2 ja vajaduse korral punkti 4.1 kohase gaasianalüüsi tulemusi koos punktide 2.2 ja 3.3 kohaselt mõõdetud gaasi massivooluhulgaga kasutatakse metaaniarvu arvutamiseks vastavalt standardile EN 16726:2015. Sama andmekogumit kasutatakse Sλ arvutamiseks 2. liites sätestatud menetluse kohaselt. |
6. Gaasisegu reguleerimine ja kontrollimine katse ajal
6.1. |
Gaasisegu reguleeritakse ja kontrollitakse katse ajal kas avatud või suletud ahelaga kontrollisüsteemi abil. |
6.2. |
Avatud ahelaga segukontrollisüsteem
|
6.3. |
Suletud ahelaga segukontrollisüsteem
|
2. liide
Λ-nihketeguri (Sλ) arvutamine
1. Arvutamine
λ-nihketegur (Sλ) ( 7 ) arvutatakse valemi (9-1) abil:
|
(9-1) |
kus:
Sλ |
= |
λ-nihketegur; |
inert % |
= |
kütuses leiduvate inertgaaside (st N2, CO2, He jne) mahuprotsent; |
|
= |
kütuses algselt leiduva hapniku mahuprotsent; |
n ja m |
= |
osutavad kütuse süsivesinike keskmist koostist kajastavale valemile CnHm ning määratakse järgmiselt: |
|
(9-2) |
|
(9-3) |
kus:
CH4 |
= |
kütuses leiduva metaani mahuprotsent; |
C2 |
= |
kõigi C2-süsivesinike (nt C2H6, C2H4, jne) mahuprotsent kütuses; |
C3 |
= |
kõigi C3-süsivesinike (nt C3H8, C3H6, jne) mahuprotsent kütuses; |
C4 |
= |
kõigi C4-süsivesinike (nt C4H10, C4H8, jne) mahuprotsent kütuses; |
C5 |
= |
kõigi C5-süsivesinike (nt C5H12, C5H10, jne) mahuprotsent kütuses; |
diluent |
= |
kütuses leiduvate lahjendusgaaside (st O2*, N2, CO2, He jne) mahuprotsent. |
2. λ-nihketeguri Sλ arvutamise näited:
Näide 1: G25: CH4 = 86 %, N2 = 14 % (mahust)
Näide 2: GR: CH4 = 87 %, C2H6 = 13 % (mahust)
Näide 3: USA: CH4 = 89 %, C2H6 = 4,5 %, C3H8 = 2,3 %, C6H14 = 0,2 %, O2 =
0,6 %, N2 = 4 %
Alternatiivina eespool esitatud valemile võib Sλ arvutada puhta metaani stöhhiomeetrilise õhutarbe ja mootorile etteantava kütusesegu stöhhiomeetrilise õhutarbe suhte kaudu, nagu on täpsustatud allpool.
λ-nihketegur (Sλ) väljendab mis tahes kütusesegu hapnikutarvet puhta metaani hapnikutarbe suhtes. Hapnikutarve tähendab hapnikukogust, mis kulub metaani täielikuks põlemiseks (saadusteks on süsinikdioksiid ja vesi) arvestades reaktsioonis osalevate ainete stöhhiomeetrilist vahekorda.
1 · CH 4 + 2 · O 2 → 1 · CO 2 + 2 · H 2 O |
(9-4) |
Puhta metaani põlemise reaktsioon on esitatud valemis (9-4):
Sellisel juhul on reaktsioonipartnerite stöhhiomeetrilises koostises molekulide suhe täpselt 2:
kus: |
= |
nO 2 |
hapnikumolekulide arv |
= |
nCH 4 |
metaanimolekulide arv
Seega on puhta metaani hapnikutarve: |
= |
nO 2 = 2 ·nCH 4 etalonväärtusega [nCH4 ]= 1kmol |
Sλ väärtuse võib määrata hapniku ja metaani stöhhiomeetrilise koostise suhte ning hapniku ja mootorile etteantava kütusesegu stöhhiomeetrilise koostise suhte vahekorra järgi vastavalt valemile (9-5):
|
(9-5) |
kus:
nblend |
= |
molekulide arv kütusesegus |
(nO 2)blend |
= |
hapniku stöhhiomeetrilise koostise ja mootorile etteantava kütusesegu molekulide suhe |
Kuna õhk sisaldab 21 % hapnikku, arvutatakse mis tahes kütuse stöhhiomeetriline õhutarve Lst valemi (9-6) alusel:
|
(9-6) |
kus:
Lst,fuel |
= |
kütuse stöhhiomeetriline õhutarve |
nO 2 fuel |
= |
kütuse stöhhiomeetriline hapnikutarve |
Sλ väärtuse võib seega määrata ka õhu ja metaani stöhhiomeetrilise koostise suhte ning õhu ja mootorile etteantava kütusesegu stöhhiomeetrilise koostise suhte vahekorra järgi, st metaani stöhhiomeetrilise õhutarbe suhte kaudu mootorile etteantava kütusesegu stöhhiomeetrilisse õhutarbesse vastavalt valemile (9-7):
|
(9-7) |
Seetõttu võib λ-nihketeguri väljendamiseks kasutada mis tahes arvutust, mis täpsustab stöhhiomeertilist õhutarvet.
3. liide
Gaaskütuse CO2-st tulenevat heitgaasis leiduvat CO2 arvestav korrektsioon
1. CO2 massivoolu hetkkiirus gaaskütuses
1.1. |
Gaasi koostis ja gaasi vool määratakse 1. liite punktide 1–4 nõuete kohaselt. |
1.2. |
CO2 massivoolu hetkkiirus mootorile etteantavas gaasijoas arvutatakse vastavalt valemile (9-8).
kus:
M stream arvutatakse kõigi mõõdetud komponentide (1, 2, …, n) põhjal vastavalt valemile (9-9).
kus:
|
1.3. |
CO2 kogumassivoolu kiiruse määramiseks mootorisse siseneva gaaskütuse puhul tehakse valemis (9-8) esitatud arvutus iga üksiku gaasisegamissüsteemi siseneva CO2 sisaldava gaasijoa puhul ning kõigi gaasijugade tulemused liidetakse kokku. Alternatiivina võib arvutuse teha segamissüsteemist väljuva ja mootorisse siseneva segatud gaasiga, kasutades valemit (9-10):
kus:
|
2. CO2 eriheite arvutamine siirdkatsetsüklis (NRTC ja LSI-NRTC) ja astmelises katsetsüklis
2.1. |
Kütuses sisalduvast CO2 -st tuleneva CO2-heite kogumass katse kohta m CO2, fuel [g/katse] arvutatakse mootorisse siseneva gaaskütuse CO2 massivoolu hetkkiiruse ṁ CO2i,, fuel [g/s] summeerimisel katsetsükli jooksul valemi (9-11) abil:
kus:
|
2.2. |
VII lisa valemites (7-61), (7-63), (7-128) ja (7-130) eriheite e CO2 [g/kWh] arvutamiseks kasutatud CO2 massiheide m CO2 [g/katse] asendatakse neis valemites valemi (9-12) abil arvutatud korrigeeritud väärtusega m CO2, corr [g/katse].
|
3. CO2 eriheite arvutamine üksikrežiimi NRSC-s
3.1. |
Kütuses sisalduvast CO2 -st tuleneva CO2-heite keskmine massivooluhulk tunnis qm CO2, fuel või ṁ CO2 fuel [g/h] arvutatakse iga üksiku katserežiimi kohta vastava katserežiimi mõõteperioodil mõõdetud ning valemi (9-10) abil esitatud massivoolu hetkkiiruse CO2 ṁ CO2i, fuel [g/s] mõõtetulemuste põhjal valemi (9-13) abil:
kus:
|
3.2. |
VII lisa valemis (7-64) või (7-131) eriheite tulemuse e CO2 [g/kWh] arvutamiseks kasutatud CO 2 heite keskmine massivooluhulk q mCO2 või ṁ CO2 [g/h] igas katserežiimis asendatakse nendes valemites iga katserežiimi puhul valemi (9-14) või (9-15) abil arvutatud korrigeeritud väärtusega qm CO2, corr või ṁ CO2, corr [g/h].
|
X LISA
Üksikasjalikud spetsifikatsioonid ja tingimused mootori tarnimiseks heitgaasi järeltöötlussüsteemist eraldi
1. |
Määruse (EL) nr 2016/1628 artikli 34 lõikes 3 sätestatud eraldi tarnimine toimub juhul, kui tootja ja mootorit paigaldav algseadme valmistaja on eraldiseisvad juriidilised isikud ning tootja tarnib mootori selle heitgaasi järeltöötlussüsteemist eraldatuna ühest asukohast ning heitgaasi järeltöötlussüsteem tarnitakse teisest asukohast ja/või teisel ajahetkel. |
2. |
Sel juhul peab tootja:
|
3. |
Algseadme valmistaja:
|
XI LISA
Üksikasjalikud spetsifikatsioonid ja ajutise turulelaskmise tingimused reaaltingimustes tehtavate testide jaoks
Reaaltingimustes tehtavate testide jaoks ajutiselt turule lastavate mootorite suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 34 lõikele 4.
1. |
Mootori omandiõigus jääb tootjale, kuni punktis 5 sätestatud menetlus on lõpule viidud. See ei välista rahastamiskokkulepet algseadme valmistaja või katsemenetluses osalevate lõppkasutajatega. |
2. |
Enne mootori turulelaskmist peab tootja teavitama liikmesriigi tüübikinnitusasutust, teatades oma nime või kaubamärgi, mootori kordumatu identifitseerimisnumbri, mootori tootmise kuupäeva, mis tahes olulise teabe mootori heitetaseme kohta ning algseadmete valmistaja või katsemenetluses osalevad lõppkasutajad. |
3. |
Mootoril peab kaasas olema tootjapoolne nõuetele vastavuse deklaratsioon, mis on kooskõlas haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 II lisa sätetega. Nõuetele vastavuse deklaratsioonis peab eeskätt olema märgitud, et tegu on reaaltingimustes testimiseks mõeldud ning vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 34 lõikele 4 ajutiselt turule lastud mootoriga. |
4. |
Mootoril peab olema haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 III lisas sätestatud kohustuslik märgistus. |
5. |
Kui katsed on tehtud ja igal juhul 24 kuu jooksul pärast mootori turulelaskmist peab tootja tagama, et mootor on kas turult kõrvaldatud või viidud vastavusse määrusega (EL) 2016/1628. Tootja teavitab tehtud valikust tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust. |
6. |
Hoolimata punktist 5 võib tootja taotleda samalt tüübikinnitusasutuselt katse jaoks kuni 24 kuud ajapikendust, esitades asjakohased põhjendused.
|
XII LISA
Üksikasjalikud spetsifikatsioonid ja tingimused eriotstarbega mootorite kohta
Määruse (EL) 2016/1628 VI lisas sätestatud eriotstarbega mootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnormidele vastavate mootorite turulelaskmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi.
1. |
Enne mootori turulelaskmist peab tootja võtma mõistlikud meetmed tagamaks, et mootor paigaldatakse väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale, mis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas vastavalt kõnealuse määruse artikli 35 lõikele 5 või päästepaatide veeskamiseks või tagasitoomiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 35 lõikele 6. |
2. |
Punkti 1 nõuete täitmiseks loetakse mõistlikuks meetmeks algseadme valmistaja või mootori saanud ettevõtja kirjalikku kinnitust selle kohta, et see paigaldatakse väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale, mida kasutatakse üksnes sellistel eriotstarvetel. |
3. |
Tootja peab: (1) säilitama punktis 2 sätestatud kirjalikku kinnitust vähemalt 10 aastat ning (2) tegema selle taotlusel kättesaadavaks tüübikinnitusasutusele, Euroopa Komisjonile või turujärelevalveasutustele. |
4. |
Mootoril peab kaasas olema tootjapoolne nõuetele vastavuse deklaratsioon, mis on kooskõlas haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 II lisa sätetega. Nõuetele vastavuse deklaratsioonis peab eeskätt olema märgitud, et tegu on eriotstarbega mootoriga, mis on turule lastud vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 34 lõikele 6 või artikli 34 lõikele 6. |
5. |
Mootoril peab olema haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 III lisas sätestatud kohustuslik märgistus. |
XIII LISA
Mootorite samaväärsete tüübikinnituste tunnustamine
1. |
NRE-kategooria mootoritüüpkondade või mootoritüüpide puhul tunnustatakse järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral vastavat kohustuslikku märgistust samaväärsena ELi tüübikinnitusega ja määruse (EL) 2016/1628 alusel nõutava kohustusliku märgistusega: (1) määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohased ELi tüübikinnitused, kui tehniline teenistus on kinnitanud, et mootor vastab (a) IV lisa 2. liites sätestatud nõuetele, kui mootor on ette nähtud kasutamiseks üksnes IWP- ja IWA-kategooria V etapi mootorite asemel vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 4 lõike 1 alapunkti 1) alajaotusele b, või (b) IV lisa 1. liites sätestatud nõuetele, kui tegemist on mootoritega, mida alajaotus a ei hõlma; (2) ÜRO Euroopa majanduskomisjoni eeskirja nr 49 06-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused, kui tehniline teenistus on kinnitanud, et mootor vastab: (a) IV lisa 2. liites sätestatud nõuetele, kui mootor on ette nähtud kasutamiseks üksnes IWP- ja IWA-kategooria V etapi mootorite asemel vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 4 lõike 1 alapunkti 1) alajaotusele b, või (b) IV lisa 1. liites sätestatud nõuetele, kui tegemist on mootoritega, mida alajaotus a ei hõlma; |
XIV LISA
Olulise teabe üksikasjad ja juhised algseadme valmistajatele
1. |
Vastavalt määruse (EL) nr 2016/1628 artikli 43 lõike 2 nõuetele esitab tootja algseadme valmistajale kogu asjakohase teabe ja juhised tagamaks, et väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatuna vastab mootor kinnitatud mootoritüübile. Sel eesmärgil koostatud juhised peavad olema selgelt algseadme valmistajale suunatud. |
2. |
Juhised võivad olla paberil või üldkasutatavas elektroonilises formaadis. |
3. |
Kui samale algseadme valmistajale edastatakse mitu samade juhiste järgi käitatavat mootorit, piisab vaid ühes eksemplaris esitatud juhistest. |
4. |
Algseadme valmistajale esitatav teave ja juhised peavad sisaldama vähemalt järgmist: (1) paigalduseeskirjad mootoritüübi, sh heitekontrollisüsteemi heitetaseme saavutamiseks, mida võetakse arvesse heitekontrollisüsteemi korrektse talitluse tagamiseks; (2) mootori paigaldamise või kasutamisega seotud eritingimuste või piirangute kirjeldus vastavalt haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas sätestatud ELi tüübikinnitustunnistuses märgitule; (3) avaldus selle kohta, et mootori paigaldamine ei sunni mootorit jäädavalt töötama üksnes selles võimsusvahemikus, mis vastab rangemate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnormidega (alam)kategooriale kui see (alam)kategooria, kuhu mootor kuulub; (4) nende mootoritüüpkondade puhul, mille suhtes kohaldatakse V lisa, kohaldatava kontrollpiirkonna ülem- ja alumpiir ja avaldus selle kohta, et mootori paigaldamine ei sunni mootorit töötama üksnes mootori pöördemomendikõvera kontrollpiirkonnast väljaspool asuvatel kiirustel ja koormuspallidel; (5) vajaduse korral algseadme valmistaja poolt tarnitavate mootori juurde mittekuuluvate koostisosade konstruktsiooninõuded, mis on vajalikud tagamaks, et pärast paigaldamist vastaks mootor kinnitatud mootoritüübile; (6) vajaduse korral reaktiivipaagi konstruktsiooninõuded, sh külmumiskaitse, reaktiivi taseme jälgimine ja reaktiivist proovide võtmise vahendid; (7) vajaduse korral teave soojenduseta reaktiivisüsteemi võimaliku paigaldamise tarbeks; (8) vajaduse korral avaldus, mis kinnitab, et mootor on mõeldud paigaldamiseks üksnes lumepuhuritele; (9) vajaduse korral avaldus, mis kinnitab, et algseadme valmistaja tagab IV lisa 1.–4. liites sätestatud hoiatussüsteemi olemasolu; (10) vajaduse korral teave alapunktis 9 osutatud käitaja hoiatussüsteemi jaoks ette nähtud mootori ja väljaspool teid kasutatava liikurmasina vahelise liidese kohta; (11) vajaduse korral teave IV lisa 1. liite 5. jaos osutatud käitaja meeldetuletussüsteemi jaoks ette nähtud mootori ja väljaspool teid kasutatava liikurmasina vahelise liidese kohta; (12) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas saab IV lisa 1. liite punktis 5.2.1 määratletud käitaja meeldetuletussüsteemi ajutiselt välja lülitada; (13) vajaduse korral teave IV lisa 1. liite punktis 5.5 määratletud käitaja meeldetuletusest möödamineku funktsiooni kohta; (14) segakahekütusemootorite puhul: (a) avaldus selle kohta, et algseadme valmistaja tagab VIII lisa punktis 4.3.1 kirjeldatud segakahekütusetöörežiimi näidiku olemasolu; (b) avaldus selle kohta, et algseadme valmistaja tagab VIII lisa punktis 4.3.2 kirjeldatud segakahekütuse hoiatussüsteemi olemasolu; (c) teave mootori ja väljaspool teid kasutatava liikurmasina vahelise käitaja hoiatussüsteemi liidese kohta, millele on osutatud punkti 14 alapunktides a ja b; (15) IWP-kategooria muutuva kiirusega mootori puhul, mis on saanud tüübikinnituse ühel või mitmel siseveeseadmel kasutamiseks vastavalt haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IX lisa punkti 1.1.1.2 sätetele, üksikasjad iga (alam)kategooria ja töörežiimi (pöörete arv) kohta, milles töötamiseks mootoritüüp on kinnituse saanud ja mida võib paigaldamisel seadistada; (16) haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IX lisa punkti 1.1.2.3 kohase teistsuguste kiirusrežiimidega varustatud püsikiirusega mootori puhul: (a) avaldus selle kohta, et mootori paigaldamine tagab, et: i. mootor seisatakse enne püsikiiruse regulaatori teistsugustele kiirusrežiimile lülitamist ning ii. püsikiiruse regulaator on seadistatud ainult mootori tootja poolt lubatud teistsugustele kiirusrežiimidele; (b) üksikasjad iga (alam)kategooria ja töörežiimi (pöörete arv) kohta, milles töötamiseks mootoritüüp on kinnituse saanud ja mida võib paigaldamisel seadistada; (17) kui mootor on varustatud käivitamisel ja seiskamisel kasutatava tühikäiguga vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 lõikes 18 lubatule, avaldus selle kohta, et mootori paigaldamine tagab, et enne mootori koormuseta olekust suurema koormuse rakendamisele üleminekut on püsikiiruse regulaator sisse lülitatud. |
5. |
Vastavalt määruse (EL) nr 2016/1628 artikli 43 lõike 3 nõuetele esitab tootja algseadme valmistajale kogu teabe ja vajalikud juhised tagamaks, et algseadme valmistaja tagab lõppkasutajatele kõik XV lisas sätestatu. |
6. |
Vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 43 lõike 4 nõuetele teeb tootja algseadme valmistajale kättesaadavaks ELi tüübikinnitusmenetluses kindlaks tehtud ja ELi tüübikinnitustunnistusele kantud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogused. Algseadme valmistaja esitab selle näitaja lõppkasutajatele koos järgmise avaldusega: „Käesolevad CO2 mõõtetulemused on saadud laboratoorsetes tingimustes püsikatsetsüklis sõidukitüüpi (mootoritüüpkonda) esindava representatiiv(alg)mootori peal ning ei anna ega väljenda mingit garantiid konkreetse mootori talitluse kohta“. |
XV LISA
Olulise teabe üksikasjad ja juhised lõppkasutajatele
1. |
Algseadme valmistaja esitab lõppkasutajatele kogu teabe ja juhised, mis on vajalikud mootori korrektseks talitluseks, et hoida mootori gaasiliste ja tahkete osakeste heide tüübikinnituse saanud mootori või mootoritüüpkonna piirnormide piires. Sel eesmärgil koostatud juhised peavad olema selgelt lõppkasutajatele suunatud. |
2. |
Juhised lõppkasutajatele peavad vastama järgmistele tingimustele:
|
3. |
Lõppkasutajatele esitatav teave ja juhised peavad sisaldama vähemalt järgmist: (1) mootori kasutamisega seotud eritingimuste või piirangute kirjeldus vastavalt haldusnõudeid käsitleva komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas sätestatud ELi tüübikinnitustunnistuses märgitule; (2) avaldus selle kohta, et mootorit, sh heitekontrollisüsteemi, tuleb käitada, kasutada ja hooldada kooskõlas lõppkasutajale suunatud juhistega, et tagada mootori heitetaseme püsimine mootorikategooria suhtes kohaldatavate nõuete piires; (3) avaldus selle kohta, et heitekontrollisüsteemi ei tohi lubamatult muuta ega väärkasutada; eelkõige ei tohi heitgaasitagastuse (EGR) ega reaktiivi doseerimise süsteemi deaktiveerida ega hooldamata jätta; (4) avaldus selle kohta, et on oluline võtta viivitamatult meetmeid, et heastada heitekontrollisüsteemi igasugune nõuetevastane käitamine, kasutamine või hooldus vastavalt alapunktides 5 ja 6 osutatud hoiatusmärguannetes märgitud probleemi kõrvaldamise meetmetele; (5) üksikasjalikud selgitused heitekontrollisüsteemi võimalike tõrgete kohta, mis võivad tuleneda paigaldatud mootori ebaõigest käitamisest, kasutamisest või hooldusest, kaasa arvatud asjakohased hoiatusmärguanded ja vastavad probleemi kõrvaldamise meetmed; (6) üksikasjalikud selgitused väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate võimaliku nõuetevastase kasutamise kohta, mis võib põhjustada mootori heitekontrollisüsteemi talitlushäireid, kaasa arvatud asjakohased hoiatusmärguanded ja vastavad probleemi kõrvaldamise meetmed; (7) vajaduse korral teave soojenduseta reaktiivipaagi ja doseerimissüsteemi võimaliku kasutamise kohta; (8) vajaduse korral avaldus, mis kinnitab, et mootor on mõeldud kasutamiseks üksnes lumepuhuritel; (9) väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate puhul, mis on varustatud käitaja hoiatussüsteemiga IV lisa 1. liite 4. jao ( NRE-, NRG-, IWP-, IWA- või RLR-kategooria) ja/või IV lisa 4. liite 4. jao ( NRE-, NRG-, IWP-, IWA- või RLR-kategooria) või IV lisa 3. liite 3. jao (RLL-kategooria) tähenduses, avaldus selle kohta, et käitajat teavitatakse käitaja hoiatussüsteemi kaudu, kui heitekontrollisüsteem korrektselt ei funktsioneeri; (10) väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate puhul, mis on varustatud IV lisa 1. liite 5. jaos määratletud käitaja meeldetuletussüsteemiga (NRE- ja NRG-kategooria), avaldus selle kohta, et käitaja hoiatussignaalide eiramine viib käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumiseni, mille tulemuseks on väljaspool teid kasutatava liikurmasina töö seiskumine; (11) väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate puhul, mis on varustatud IV lisa 1. liite punktis 5.5 määratletud meeldetuletusest möödamineku süsteemiga, millega taastatakse mootori täisvõimsus, teave selle funktsiooni toimimise kohta; (12) vajaduse korral selgitused selle kohta, kuidas alapunktides 9, 10 ja 11 nimetatud käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemid töötavad ning mida võib masina talitluse ja tõrgete logimise näol kaasa tuua hoiatussüsteemi eiramine, reaktiivi mittelisamine või probleemi lahendamata jätmine; (13) kui pardaarvuti kirjed reaktiivi puuduliku sissepritse või kvaliteedi kohta tehakse vastavalt IV lisa 2. liite punktile 4.1 ( IWP-, IWA-, RLR-kategooria), avaldus selle kohta, et riiklikud kontrolliasutused saavad neid kirjeid skanneriga lugeda; (14) väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate puhul, mis on varustatud IV lisa 1. liite punktis 5.2.1 määratletud käitaja meeldetuletussüsteemi väljalülitamise võimalusega, teave selle funktsiooni kasutamise kohta ja avaldus selle kohta, et nimetatud funktsiooni võib aktiveerida vaid hädaolukordades ning et iga aktiveerimine salvestatakse pardaarvutis ja riiklikud kontrolliasutused saavad neid kirjeid skanneriga lugeda; (15) teave kütuse spetsifikatsiooni(de) kohta, mis on vajalik heitekontrollisüsteemi talitluseks vastavalt I lisa nõuetele ja kooskõlas mootori ELi tüübikinnituses sätestatud nõuetega, sh vajaduse korral viide asjakohasele ELi või rahvusvahelisele standardile, eelkõige: (a) diisliga või maanteevälistes liikurmasinates kasutatava gaasiõliga käitatava mootori puhul avaldus selle kohta, et kasutada tuleb kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg (lõpp-punktis turustamisel 20 mg/kg), tsetaaniarv on vähemalt 45 ja FAME sisaldus ei ületa 7 % v/v; (b) kui mootorile sobib täiendavate kütuste, kütusesegude või kütuseemulsioonide kasutamine ja seda on tunnistanud tootja ja seda on öeldud ELi tüübikinnitustunnistusel, tuleb see ära märkida; (16) teave heitekontrollisüsteemi toimimiseks vajalike määrdeõlide spetsifikatsioonide kohta; (17) kui heitekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja kooskõlas mootori ELi tüübikinnituses sätestatud spetsifikatsiooniga täpsustama reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüübi, kontsentratsiooni, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuri tingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele; (18) vajadusel juhised, mis täpsustavad, kuidas masina käitaja peab tarbitavaid reaktiive lisama tavapäraste tehniliste hoolduste vahelisel ajal; juhistes tuleb täpsustada, kuidas masina käitaja peab reaktiivipaaki täitma ja missugune on täitmise eeldatav sagedus, võttes arvesse väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutusala. (19) avaldus selle kohta, et mootori heitetaseme säilitamiseks on oluline reaktiivi kasutada ja reaktiivipaaki täita kooskõlas alapunktides 17 ja 18 sätestatud spetsifikatsioonidega; (20) vajalikud heitega seotud hooldusnõuded, sh mis tahes kriitiliste heitetaset mõjutavate osade korraline vahetus; (21) segakahekütusemootorite puhul: (a) vajaduse korral teave VIII lisa punktis 4.3 sätestatud segakahekütuse näidikute kohta; (b) kui segakahekütusemootoril on hooldusrežiimis VIII lisa punktis 4.2.2.1 sätestatud talitluspiiranguid (välja arvatud IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooria), avaldus selle kohta, et meeldetuletussüsteemi aktiveerumine viib väljaspool teid kasutatava liikurmasina töö seiskumiseni; (c) kui on olemas meeldetuletusest möödamineku funktsioon mootori täisvõimsuse taastamiseks, siis teave selle funktsiooni toimimise kohta; (d) kui segakahekütusemootor töötab hooldusrežiimis vastavalt VIII lisa punktile 4.2.2.2 ( IWP-, IWA-, RLL- ja RLR-kategooria), avaldus selle kohta, et hooldusrežiimi aktiveerimine salvestatakse pardaarvutis ja riiklikud kontrolliasutused saavad neid kirjeid skanneriga lugeda. |
4. |
Vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 43 lõike 4 nõuetele teeb algseadme valmistaja lõppkasutajatele kättesaadavaks süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste näitajad, mis on kindlaks tehtud ELi tüübikinnitusmenetluses ja kantud ELi tüübikinnitustunnistusele koos järgmise avaldusega: „Käesolevad CO2 mõõtetulemused on saadud laboratoorsetes tingimustes püsikatsetsüklis sõidukitüüpi (mootoritüüpkonda) esindava representatiiv(alg)mootori peal ning ei anna ega väljenda mingit garantiid konkreetse mootori talitluse kohta“. |
XVI LISA
Tehniliste teenistuste tulemusstandardid ja hindamine
1. Üldised nõuded
Tehnilised teenistused peavad tõendama, et neil on asjakohased oskused, konkreetsed tehnilised teadmised ja tõendatud kogemused määrusega (EL) 2016/1628 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega hõlmatud konkreetsetes pädevusvaldkondades.
2. Standardid, mida tehnilised teenistused peavad järgima
2.1. |
Määruse (EL) 2016/1628 artiklis 45 sätestatud eri kategooriate tehnilised teenistused järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 200//46/EÜ ( 8 ) V lisa 1. liites esitatud standardeid, mis on nende töö seisukohast olulised. |
2.2. |
Kõnealuses liites olevat viidet direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 41 tuleb käsitada viitena määruse (EL) 2016/1628 artiklile 45. |
2.3. |
Kõnealuses liites olevat viidet direktiivi 2007/46/EÜ IV lisale tuleb käsitada viitena määrusele (EL) 2016/1628 ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele. |
3. Tehniliste teenistuste hindamise kord
3.1. |
Määruse (EL) 2016/1628 ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete järgimist tehniliste teenistuste poolt hinnatakse direktiivi 2007/46/EÜ V lisa 2. liites sätestatud korras. |
3.2. |
Direktiivi 2007/46/EÜ V lisa 2. liite viiteid direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 42 tuleb käsitada viidetena määruse (EL) 2016/1628 artiklile 48. |
XVII LISA
Püsi- ja siirdkatsetsüklite omadused
1. |
Üksikrežiimi NRSC katserežiimide ja kaalutegurite tabelid on esitatud 1. liites. |
2. |
Astmelise katsetsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabelid on esitatud 2. liites. |
3. |
Tabelid veojõustendi näitajatega siirdkatsetsüklite (NRTC ja LSI-NRTC) jaoks on esitatud 3. liites. |
1. liide
Üksikrežiimis NRSC
C-tüüpi katsetsüklid
C1-tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
|||||
Pöördemoment () (%) |
100 |
75 |
50 |
10 |
100 |
75 |
50 |
0 |
Kaalutegur |
0,15 |
0,15 |
0,15 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,15 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. |
C2-tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
||||
Pöördemoment () (%) |
25 |
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
0 |
Kaalutegur |
0,06 |
0,02 |
0,05 |
0,32 |
0,30 |
0,10 |
0,15 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. |
D-tüüpi katsetsüklid
D2-tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr (tsükkel D2) |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Kiirus () |
100 % |
||||
Pöördemoment () (%) |
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
Kaalutegur |
0,05 |
0,25 |
0,3 |
0,3 |
0,1 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti tootja teatatud nimivõimsusele vastavast pöördemomendist. |
E-tüüpi katsetsüklid
E-tüüpi tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr (tsükkel E2) |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
|
|
|
|
|
||
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
||||||||||
Pöördemoment () (%) |
100 |
75 |
50 |
25 |
|
|
|
|
|
|
||
Kaalutegur |
0,2 |
0,5 |
0,15 |
0,15 |
|
|
|
|
|
|
||
Režiim nr (tsükkel E3) |
1 |
2 |
3 |
4 |
||||||||
Kiirus () (%) |
100 |
91 |
80 |
63 |
||||||||
Võimsus () (%) |
100 |
75 |
50 |
25 |
||||||||
Kaalutegur |
0,2 |
0,5 |
0,15 |
0,15 |
||||||||
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti tootja teatatud nimivõimsusele vastavast suurimast võimsusest mootori määratud kiirusel. (3) Võimsuse protsent tähendab protsenti nimivõimsusele vastavast suurimast võimsusest 100 % kiirusel. |
F-tüüpi katsetsüklid
F-tüüpi tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr |
1 |
2 () |
3 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
Võimsus (%) |
100 () |
50 () |
5 () |
Kaalutegur |
0,15 |
0,25 |
0,6 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Võimsuse protsent selles režiimis tähendab protsenti võimsusest 1. režiimis. (3) Võimsuse protsent selles režiimis tähendab protsenti maksimaalsest kasulikust võimsusest mootori määratud kiirusel. (4) Eraldiseisvat kontrollisüsteemi (st astmelist tüüpi kontrollseadiseid) kasutavate mootorite puhul on režiim 2 määratletud kui töötamine režiimile 2 lähimal astmel või 35-protsendilisel nimivõimsusel. |
G-tüüpi katsetsüklid
G-tüüpi tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiimi number (tsükkel G1) |
|
|
|
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
||||||||
Pöördemoment () (%) |
|
|
|
|
|
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
0 |
Kaalutegur |
|
|
|
|
|
0,09 |
0,20 |
0,29 |
0,30 |
0,07 |
0,05 |
Režiimi number (tsükkel G2) |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
|
|
|
|
6 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
||||||||
Pöördemoment () (%) |
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
|
|
|
|
|
0 |
Kaalutegur |
0,09 |
0,20 |
0,29 |
0,30 |
0,07 |
|
|
|
|
|
0,05 |
Režiimi number (tsükkel G3) |
1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
Kiirus () |
100 % |
Vahepöörlemiskiirus |
Tühikäik |
||||||||
Pöördemoment () (%) |
100 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
Kaalutegur |
0,85 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,15 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. |
H-tüüpi katsetsüklid
H-tüüpi tsükli katserežiimide ja kaalutegurite tabel
Režiim nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Kiirus () (%) |
100 |
85 |
75 |
65 |
Tühikäik |
Pöördemoment () (%) |
100 |
51 |
33 |
19 |
0 |
Kaalutegur |
0,12 |
0,27 |
0,25 |
0,31 |
0,05 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. |
2. liide
Astmelised püsikatsetsüklid (RMC)
C-tüüpi katsetsüklid
RMC-C1 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
126 |
Tühikäik |
0 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2 a |
159 |
Vahepöörlemiskiirus |
100 |
Siirderežiim 2b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3 a |
160 |
Vahepöörlemiskiirus |
50 |
Siirderežiim 3b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4 a |
162 |
Vahepöörlemiskiirus |
75 |
Siirderežiim 4b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5 a |
246 |
100 % |
100 |
Siirderežiim 5b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 6 a |
164 |
100 % |
10 |
Siirderežiim 6b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 7 a |
248 |
100 % |
75 |
Siirderežiim 7b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 8 a |
247 |
100 % |
50 |
Siirderežiim 8b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 9 |
128 |
Tühikäik |
0 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
RMC-C2 katserežiimide tabel
RMC Režiim nr |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
119 |
Tühikäik |
0 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
29 |
Vahepöörlemiskiirus |
100 |
Siirderežiim 2b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
150 |
Vahepöörlemiskiirus |
10 |
Siirderežiim 3b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4a |
80 |
Vahepöörlemiskiirus |
75 |
Siirderežiim 4b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5a |
513 |
Vahepöörlemiskiirus |
25 |
Siirderežiim 5b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 6a |
549 |
Vahepöörlemiskiirus |
50 |
Siirderežiim 6b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 7a |
96 |
100 % |
25 |
Siirderežiim 7b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 8 |
124 |
Tühikäik |
0 |
(1) (a) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) (b) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) (c) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
D-tüüpi katsetsüklid
RMC-D2 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
Mootori pöörlemissagedus (%) () |
|
Püsirežiim 1a |
53 |
100 |
100 |
Siirderežiim 1b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
101 |
100 |
10 |
Siirderežiim 2b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
277 |
100 |
75 |
Siirderežiim 3b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4a |
339 |
100 |
25 |
Siirderežiim 4b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5 |
350 |
100 |
50 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti tootja teatatud nimivõimsusele vastavast pöördemomendist. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele. |
E-tüüpi katsetsüklid
RMC-E2 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
Mootori pöörlemissagedus (%) () |
|
Püsirežiim 1a |
229 |
100 |
100 |
Siirderežiim 1b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
166 |
100 |
25 |
Siirderežiim 2b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
570 |
100 |
75 |
Siirderežiim 3b |
20 |
100 |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4 |
175 |
100 |
50 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti tootja teatatud nimivõimsusele vastavast suurimast pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele. |
RMC-E3 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
229 |
100 |
100 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
166 |
63 |
25 |
Siirderežiim 2b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
570 |
91 |
75 |
Siirderežiim 3b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4 |
175 |
80 |
50 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Võimsuse protsent tähendab protsenti nimivõimsusele vastavast suurimast võimsusest 100 % kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek. |
F-tüüpi katsetsüklid
RMC-F2 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
Võimsus (%) () |
|
Püsirežiim 1a |
350 |
Tühikäik |
5 () |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a () |
280 |
Vahepöörlemiskiirus |
50 () |
Siirderežiim 2b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
160 |
100 % |
100 () |
Siirderežiim 3b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4 |
350 |
Tühikäik |
5 () |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Võimsuse protsent tähendab protsenti nimivõimsusest režiimis 3a. (3) Võimsuse protsent selles režiimis tähendab protsenti maksimaalsest kasulikust võimsusest mootori määratud kiirusel. (4) Üksikrežiimi kontrollisüsteemi (st ... tüüpi kontrollseadised) kasutavate mootorite puhul on 2a režiim määratletud kui talitlus 2a režiimile lähimal astmel või 35 % nimivõimsusest. (5) (Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
G-tüüpi katsetsüklid
RMC-G1 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
41 |
Tühikäik |
0 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
135 |
Vahepöörlemiskiirus |
100 |
Siirderežiim 2b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
112 |
Vahepöörlemiskiirus |
10 |
Siirderežiim 3b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4a |
337 |
Vahepöörlemiskiirus |
75 |
Siirderežiim 4b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5a |
518 |
Vahepöörlemiskiirus |
25 |
Siirderežiim 5b |
20 |
Vahepöörlemiskiirus |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 6a |
494 |
Vahepöörlemiskiirus |
50 |
Siirderežiim 6b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 7 |
43 |
Tühikäik |
0 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
RMC-G2 katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
41 |
Tühikäik |
0 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
135 |
100 % |
100 |
Siirderežiim 2b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
112 |
100 % |
10 |
Siirderežiim 3b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4a |
337 |
100 % |
75 |
Siirderežiim 4b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5a |
518 |
100 % |
25 |
Siirderežiim 5b |
20 |
100 % |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 6a |
494 |
100 % |
50 |
Siirderežiim 6b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 7 |
43 |
Tühikäik |
0 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
H-tüüpi katsetsüklid
RMC-H katserežiimide tabel
RMC Režiimi number |
Aeg režiimis (sekundit) |
||
Püsirežiim 1a |
27 |
Tühikäik |
0 |
Siirderežiim 1b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 2a |
121 |
100 % |
100 |
Siirderežiim 2b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 3a |
347 |
65 % |
19 |
Siirderežiim 3b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 4a |
305 |
85 % |
51 |
Siirderežiim 4b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 5a |
272 |
75 % |
33 |
Siirderežiim 5b |
20 |
Lineaarsiire |
Lineaarsiire |
Püsirežiim 6 |
28 |
Tühikäik |
0 |
(1) Nõutud katsekiiruste kohta vt VI lisa punktid 5.2.5, 7.6 ja 7.7. (2) Pöördemomendi protsent tähendab protsenti maksimaalsest pöördemomendist mootori määratud kiirusel. (3) Edasiliikumine ühest režiimist järgmisse 20 sek siirdefaasiga. Siirdefaasi käigus toimub lineaarne üleminek jooksva režiimi pöördemomendi seadistuselt järgmise režiimi pöördemomendi seadistusele ning samaaegselt mootori pöörlemiskiiruse lineaarne üleminek, kui kiiruse seadistuses toimub muutus. |
3. liide
2.4.2.1. Siirdkatsetsüklid (NRTC ja LSI-NRTC)
NRTC katse veojõustendi näitajate tabel
Aeg (s) |
Normaliseeritud kiirus (%) |
Normaliseeritud pöördemoment (%) |
1 |
0 |
0 |
2 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
5 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
7 |
0 |
0 |
8 |
0 |
0 |
9 |
0 |
0 |
10 |
0 |
0 |
11 |
0 |
0 |
12 |
0 |
0 |
13 |
0 |
0 |
14 |
0 |
0 |
15 |
0 |
0 |
16 |
0 |
0 |
17 |
0 |
0 |
18 |
0 |
0 |
19 |
0 |
0 |
20 |
0 |
0 |
21 |
0 |
0 |
22 |
0 |
0 |
23 |
0 |
0 |
24 |
1 |
3 |
25 |
1 |
3 |
26 |
1 |
3 |
27 |
1 |
3 |
28 |
1 |
3 |
29 |
1 |
3 |
30 |
1 |
6 |
31 |
1 |
6 |
32 |
2 |
1 |
33 |
4 |
13 |
34 |
7 |
18 |
35 |
9 |
21 |
36 |
17 |
20 |
37 |
33 |
42 |
38 |
57 |
46 |
39 |
44 |
33 |
40 |
31 |
0 |
41 |
22 |
27 |
42 |
33 |
43 |
43 |
80 |
49 |
44 |
105 |
47 |
45 |
98 |
70 |
46 |
104 |
36 |
47 |
104 |
65 |
48 |
96 |
71 |
49 |
101 |
62 |
50 |
102 |
51 |
51 |
102 |
50 |
52 |
102 |
46 |
53 |
102 |
41 |
54 |
102 |
31 |
55 |
89 |
2 |
56 |
82 |
0 |
57 |
47 |
1 |
58 |
23 |
1 |
59 |
1 |
3 |
60 |
1 |
8 |
61 |
1 |
3 |
62 |
1 |
5 |
63 |
1 |
6 |
64 |
1 |
4 |
65 |
1 |
4 |
66 |
0 |
6 |
67 |
1 |
4 |
68 |
9 |
21 |
69 |
25 |
56 |
70 |
64 |
26 |
71 |
60 |
31 |
72 |
63 |
20 |
73 |
62 |
24 |
74 |
64 |
8 |
75 |
58 |
44 |
76 |
65 |
10 |
77 |
65 |
12 |
78 |
68 |
23 |
79 |
69 |
30 |
80 |
71 |
30 |
81 |
74 |
15 |
82 |
71 |
23 |
83 |
73 |
20 |
84 |
73 |
21 |
85 |
73 |
19 |
86 |
70 |
33 |
87 |
70 |
34 |
88 |
65 |
47 |
89 |
66 |
47 |
90 |
64 |
53 |
91 |
65 |
45 |
92 |
66 |
38 |
93 |
67 |
49 |
94 |
69 |
39 |
95 |
69 |
39 |
96 |
66 |
42 |
97 |
71 |
29 |
98 |
75 |
29 |
99 |
72 |
23 |
100 |
74 |
22 |
101 |
75 |
24 |
102 |
73 |
30 |
103 |
74 |
24 |
104 |
77 |
6 |
105 |
76 |
12 |
106 |
74 |
39 |
107 |
72 |
30 |
108 |
75 |
22 |
109 |
78 |
64 |
110 |
102 |
34 |
111 |
103 |
28 |
112 |
103 |
28 |
113 |
103 |
19 |
114 |
103 |
32 |
115 |
104 |
25 |
116 |
103 |
38 |
117 |
103 |
39 |
118 |
103 |
34 |
119 |
102 |
44 |
120 |
103 |
38 |
121 |
102 |
43 |
122 |
103 |
34 |
123 |
102 |
41 |
124 |
103 |
44 |
125 |
103 |
37 |
126 |
103 |
27 |
127 |
104 |
13 |
128 |
104 |
30 |
129 |
104 |
19 |
130 |
103 |
28 |
131 |
104 |
40 |
132 |
104 |
32 |
133 |
101 |
63 |
134 |
102 |
54 |
135 |
102 |
52 |
136 |
102 |
51 |
137 |
103 |
40 |
138 |
104 |
34 |
139 |
102 |
36 |
140 |
104 |
44 |
141 |
103 |
44 |
142 |
104 |
33 |
143 |
102 |
27 |
144 |
103 |
26 |
145 |
79 |
53 |
146 |
51 |
37 |
147 |
24 |
23 |
148 |
13 |
33 |
149 |
19 |
55 |
150 |
45 |
30 |
151 |
34 |
7 |
152 |
14 |
4 |
153 |
8 |
16 |
154 |
15 |
6 |
155 |
39 |
47 |
156 |
39 |
4 |
157 |
35 |
26 |
158 |
27 |
38 |
159 |
43 |
40 |
160 |
14 |
23 |
161 |
10 |
10 |
162 |
15 |
33 |
163 |
35 |
72 |
164 |
60 |
39 |
165 |
55 |
31 |
166 |
47 |
30 |
167 |
16 |
7 |
168 |
0 |
6 |
169 |
0 |
8 |
170 |
0 |
8 |
171 |
0 |
2 |
172 |
2 |
17 |
173 |
10 |
28 |
174 |
28 |
31 |
175 |
33 |
30 |
176 |
36 |
0 |
177 |
19 |
10 |
178 |
1 |
18 |
179 |
0 |
16 |
180 |
1 |
3 |
181 |
1 |
4 |
182 |
1 |
5 |
183 |
1 |
6 |
184 |
1 |
5 |
185 |
1 |
3 |
186 |
1 |
4 |
187 |
1 |
4 |
188 |
1 |
6 |
189 |
8 |
18 |
190 |
20 |
51 |
191 |
49 |
19 |
192 |
41 |
13 |
193 |
31 |
16 |
194 |
28 |
21 |
195 |
21 |
17 |
196 |
31 |
21 |
197 |
21 |
8 |
198 |
0 |
14 |
199 |
0 |
12 |
200 |
3 |
8 |
201 |
3 |
22 |
202 |
12 |
20 |
203 |
14 |
20 |
204 |
16 |
17 |
205 |
20 |
18 |
206 |
27 |
34 |
207 |
32 |
33 |
208 |
41 |
31 |
209 |
43 |
31 |
210 |
37 |
33 |
211 |
26 |
18 |
212 |
18 |
29 |
213 |
14 |
51 |
214 |
13 |
11 |
215 |
12 |
9 |
216 |
15 |
33 |
217 |
20 |
25 |
218 |
25 |
17 |
219 |
31 |
29 |
220 |
36 |
66 |
221 |
66 |
40 |
222 |
50 |
13 |
223 |
16 |
24 |
224 |
26 |
50 |
225 |
64 |
23 |
226 |
81 |
20 |
227 |
83 |
11 |
228 |
79 |
23 |
229 |
76 |
31 |
230 |
68 |
24 |
231 |
59 |
33 |
232 |
59 |
3 |
233 |
25 |
7 |
234 |
21 |
10 |
235 |
20 |
19 |
236 |
4 |
10 |
237 |
5 |
7 |
238 |
4 |
5 |
239 |
4 |
6 |
240 |
4 |
6 |
241 |
4 |
5 |
242 |
7 |
5 |
243 |
16 |
28 |
244 |
28 |
25 |
245 |
52 |
53 |
246 |
50 |
8 |
247 |
26 |
40 |
248 |
48 |
29 |
249 |
54 |
39 |
250 |
60 |
42 |
251 |
48 |
18 |
252 |
54 |
51 |
253 |
88 |
90 |
254 |
103 |
84 |
255 |
103 |
85 |
256 |
102 |
84 |
257 |
58 |
66 |
258 |
64 |
97 |
259 |
56 |
80 |
260 |
51 |
67 |
261 |
52 |
96 |
262 |
63 |
62 |
263 |
71 |
6 |
264 |
33 |
16 |
265 |
47 |
45 |
266 |
43 |
56 |
267 |
42 |
27 |
268 |
42 |
64 |
269 |
75 |
74 |
270 |
68 |
96 |
271 |
86 |
61 |
272 |
66 |
0 |
273 |
37 |
0 |
274 |
45 |
37 |
275 |
68 |
96 |
276 |
80 |
97 |
277 |
92 |
96 |
278 |
90 |
97 |
279 |
82 |
96 |
280 |
94 |
81 |
281 |
90 |
85 |
282 |
96 |
65 |
283 |
70 |
96 |
284 |
55 |
95 |
285 |
70 |
96 |
286 |
79 |
96 |
287 |
81 |
71 |
288 |
71 |
60 |
289 |
92 |
65 |
290 |
82 |
63 |
291 |
61 |
47 |
292 |
52 |
37 |
293 |
24 |
0 |
294 |
20 |
7 |
295 |
39 |
48 |
296 |
39 |
54 |
297 |
63 |
58 |
298 |
53 |
31 |
299 |
51 |
24 |
300 |
48 |
40 |
301 |
39 |
0 |
302 |
35 |
18 |
303 |
36 |
16 |
304 |
29 |
17 |
305 |
28 |
21 |
306 |
31 |
15 |
307 |
31 |
10 |
308 |
43 |
19 |
309 |
49 |
63 |
310 |
78 |
61 |
311 |
78 |
46 |
312 |
66 |
65 |
313 |
78 |
97 |
314 |
84 |
63 |
315 |
57 |
26 |
316 |
36 |
22 |
317 |
20 |
34 |
318 |
19 |
8 |
319 |
9 |
10 |
320 |
5 |
5 |
321 |
7 |
11 |
322 |
15 |
15 |
323 |
12 |
9 |
324 |
13 |
27 |
325 |
15 |
28 |
326 |
16 |
28 |
327 |
16 |
31 |
328 |
15 |
20 |
329 |
17 |
0 |
330 |
20 |
34 |
331 |
21 |
25 |
332 |
20 |
0 |
333 |
23 |
25 |
334 |
30 |
58 |
335 |
63 |
96 |
336 |
83 |
60 |
337 |
61 |
0 |
338 |
26 |
0 |
339 |
29 |
44 |
340 |
68 |
97 |
341 |
80 |
97 |
342 |
88 |
97 |
343 |
99 |
88 |
344 |
102 |
86 |
345 |
100 |
82 |
346 |
74 |
79 |
347 |
57 |
79 |
348 |
76 |
97 |
349 |
84 |
97 |
350 |
86 |
97 |
351 |
81 |
98 |
352 |
83 |
83 |
353 |
65 |
96 |
354 |
93 |
72 |
355 |
63 |
60 |
356 |
72 |
49 |
357 |
56 |
27 |
358 |
29 |
0 |
359 |
18 |
13 |
360 |
25 |
11 |
361 |
28 |
24 |
362 |
34 |
53 |
363 |
65 |
83 |
364 |
80 |
44 |
365 |
77 |
46 |
366 |
76 |
50 |
367 |
45 |
52 |
368 |
61 |
98 |
369 |
61 |
69 |
370 |
63 |
49 |
371 |
32 |
0 |
372 |
10 |
8 |
373 |
17 |
7 |
374 |
16 |
13 |
375 |
11 |
6 |
376 |
9 |
5 |
377 |
9 |
12 |
378 |
12 |
46 |
379 |
15 |
30 |
380 |
26 |
28 |
381 |
13 |
9 |
382 |
16 |
21 |
383 |
24 |
4 |
384 |
36 |
43 |
385 |
65 |
85 |
386 |
78 |
66 |
387 |
63 |
39 |
388 |
32 |
34 |
389 |
46 |
55 |
390 |
47 |
42 |
391 |
42 |
39 |
392 |
27 |
0 |
393 |
14 |
5 |
394 |
14 |
14 |
395 |
24 |
54 |
396 |
60 |
90 |
397 |
53 |
66 |
398 |
70 |
48 |
399 |
77 |
93 |
400 |
79 |
67 |
401 |
46 |
65 |
402 |
69 |
98 |
403 |
80 |
97 |
404 |
74 |
97 |
405 |
75 |
98 |
406 |
56 |
61 |
407 |
42 |
0 |
408 |
36 |
32 |
409 |
34 |
43 |
410 |
68 |
83 |
411 |
102 |
48 |
412 |
62 |
0 |
413 |
41 |
39 |
414 |
71 |
86 |
415 |
91 |
52 |
416 |
89 |
55 |
417 |
89 |
56 |
418 |
88 |
58 |
419 |
78 |
69 |
420 |
98 |
39 |
421 |
64 |
61 |
422 |
90 |
34 |
423 |
88 |
38 |
424 |
97 |
62 |
425 |
100 |
53 |
426 |
81 |
58 |
427 |
74 |
51 |
428 |
76 |
57 |
429 |
76 |
72 |
430 |
85 |
72 |
431 |
84 |
60 |
432 |
83 |
72 |
433 |
83 |
72 |
434 |
86 |
72 |
435 |
89 |
72 |
436 |
86 |
72 |
437 |
87 |
72 |
438 |
88 |
72 |
439 |
88 |
71 |
440 |
87 |
72 |
441 |
85 |
71 |
442 |
88 |
72 |
443 |
88 |
72 |
444 |
84 |
72 |
445 |
83 |
73 |
446 |
77 |
73 |
447 |
74 |
73 |
448 |
76 |
72 |
449 |
46 |
77 |
450 |
78 |
62 |
451 |
79 |
35 |
452 |
82 |
38 |
453 |
81 |
41 |
454 |
79 |
37 |
455 |
78 |
35 |
456 |
78 |
38 |
457 |
78 |
46 |
458 |
75 |
49 |
459 |
73 |
50 |
460 |
79 |
58 |
461 |
79 |
71 |
462 |
83 |
44 |
463 |
53 |
48 |
464 |
40 |
48 |
465 |
51 |
75 |
466 |
75 |
72 |
467 |
89 |
67 |
468 |
93 |
60 |
469 |
89 |
73 |
470 |
86 |
73 |
471 |
81 |
73 |
472 |
78 |
73 |
473 |
78 |
73 |
474 |
76 |
73 |
475 |
79 |
73 |
476 |
82 |
73 |
477 |
86 |
73 |
478 |
88 |
72 |
479 |
92 |
71 |
480 |
97 |
54 |
481 |
73 |
43 |
482 |
36 |
64 |
483 |
63 |
31 |
484 |
78 |
1 |
485 |
69 |
27 |
486 |
67 |
28 |
487 |
72 |
9 |
488 |
71 |
9 |
489 |
78 |
36 |
490 |
81 |
56 |
491 |
75 |
53 |
492 |
60 |
45 |
493 |
50 |
37 |
494 |
66 |
41 |
495 |
51 |
61 |
496 |
68 |
47 |
497 |
29 |
42 |
498 |
24 |
73 |
499 |
64 |
71 |
500 |
90 |
71 |
501 |
100 |
61 |
502 |
94 |
73 |
503 |
84 |
73 |
504 |
79 |
73 |
505 |
75 |
72 |
506 |
78 |
73 |
507 |
80 |
73 |
508 |
81 |
73 |
509 |
81 |
73 |
510 |
83 |
73 |
511 |
85 |
73 |
512 |
84 |
73 |
513 |
85 |
73 |
514 |
86 |
73 |
515 |
85 |
73 |
516 |
85 |
73 |
517 |
85 |
72 |
518 |
85 |
73 |
519 |
83 |
73 |
520 |
79 |
73 |
521 |
78 |
73 |
522 |
81 |
73 |
523 |
82 |
72 |
524 |
94 |
56 |
525 |
66 |
48 |
526 |
35 |
71 |
527 |
51 |
44 |
528 |
60 |
23 |
529 |
64 |
10 |
530 |
63 |
14 |
531 |
70 |
37 |
532 |
76 |
45 |
533 |
78 |
18 |
534 |
76 |
51 |
535 |
75 |
33 |
536 |
81 |
17 |
537 |
76 |
45 |
538 |
76 |
30 |
539 |
80 |
14 |
540 |
71 |
18 |
541 |
71 |
14 |
542 |
71 |
11 |
543 |
65 |
2 |
544 |
31 |
26 |
545 |
24 |
72 |
546 |
64 |
70 |
547 |
77 |
62 |
548 |
80 |
68 |
549 |
83 |
53 |
550 |
83 |
50 |
551 |
83 |
50 |
552 |
85 |
43 |
553 |
86 |
45 |
554 |
89 |
35 |
555 |
82 |
61 |
556 |
87 |
50 |
557 |
85 |
55 |
558 |
89 |
49 |
559 |
87 |
70 |
560 |
91 |
39 |
561 |
72 |
3 |
562 |
43 |
25 |
563 |
30 |
60 |
564 |
40 |
45 |
565 |
37 |
32 |
566 |
37 |
32 |
567 |
43 |
70 |
568 |
70 |
54 |
569 |
77 |
47 |
570 |
79 |
66 |
571 |
85 |
53 |
572 |
83 |
57 |
573 |
86 |
52 |
574 |
85 |
51 |
575 |
70 |
39 |
576 |
50 |
5 |
577 |
38 |
36 |
578 |
30 |
71 |
579 |
75 |
53 |
580 |
84 |
40 |
581 |
85 |
42 |
582 |
86 |
49 |
583 |
86 |
57 |
584 |
89 |
68 |
585 |
99 |
61 |
586 |
77 |
29 |
587 |
81 |
72 |
588 |
89 |
69 |
589 |
49 |
56 |
590 |
79 |
70 |
591 |
104 |
59 |
592 |
103 |
54 |
593 |
102 |
56 |
594 |
102 |
56 |
595 |
103 |
61 |
596 |
102 |
64 |
597 |
103 |
60 |
598 |
93 |
72 |
599 |
86 |
73 |
600 |
76 |
73 |
601 |
59 |
49 |
602 |
46 |
22 |
603 |
40 |
65 |
604 |
72 |
31 |
605 |
72 |
27 |
606 |
67 |
44 |
607 |
68 |
37 |
608 |
67 |
42 |
609 |
68 |
50 |
610 |
77 |
43 |
611 |
58 |
4 |
612 |
22 |
37 |
613 |
57 |
69 |
614 |
68 |
38 |
615 |
73 |
2 |
616 |
40 |
14 |
617 |
42 |
38 |
618 |
64 |
69 |
619 |
64 |
74 |
620 |
67 |
73 |
621 |
65 |
73 |
622 |
68 |
73 |
623 |
65 |
49 |
624 |
81 |
0 |
625 |
37 |
25 |
626 |
24 |
69 |
627 |
68 |
71 |
628 |
70 |
71 |
629 |
76 |
70 |
630 |
71 |
72 |
631 |
73 |
69 |
632 |
76 |
70 |
633 |
77 |
72 |
634 |
77 |
72 |
635 |
77 |
72 |
636 |
77 |
70 |
637 |
76 |
71 |
638 |
76 |
71 |
639 |
77 |
71 |
640 |
77 |
71 |
641 |
78 |
70 |
642 |
77 |
70 |
643 |
77 |
71 |
644 |
79 |
72 |
645 |
78 |
70 |
646 |
80 |
70 |
647 |
82 |
71 |
648 |
84 |
71 |
649 |
83 |
71 |
650 |
83 |
73 |
651 |
81 |
70 |
652 |
80 |
71 |
653 |
78 |
71 |
654 |
76 |
70 |
655 |
76 |
70 |
656 |
76 |
71 |
657 |
79 |
71 |
658 |
78 |
71 |
659 |
81 |
70 |
660 |
83 |
72 |
661 |
84 |
71 |
662 |
86 |
71 |
663 |
87 |
71 |
664 |
92 |
72 |
665 |
91 |
72 |
666 |
90 |
71 |
667 |
90 |
71 |
668 |
91 |
71 |
669 |
90 |
70 |
670 |
90 |
72 |
671 |
91 |
71 |
672 |
90 |
71 |
673 |
90 |
71 |
674 |
92 |
72 |
675 |
93 |
69 |
676 |
90 |
70 |
677 |
93 |
72 |
678 |
91 |
70 |
679 |
89 |
71 |
680 |
91 |
71 |
681 |
90 |
71 |
682 |
90 |
71 |
683 |
92 |
71 |
684 |
91 |
71 |
685 |
93 |
71 |
686 |
93 |
68 |
687 |
98 |
68 |
688 |
98 |
67 |
689 |
100 |
69 |
690 |
99 |
68 |
691 |
100 |
71 |
692 |
99 |
68 |
693 |
100 |
69 |
694 |
102 |
72 |
695 |
101 |
69 |
696 |
100 |
69 |
697 |
102 |
71 |
698 |
102 |
71 |
699 |
102 |
69 |
700 |
102 |
71 |
701 |
102 |
68 |
702 |
100 |
69 |
703 |
102 |
70 |
704 |
102 |
68 |
705 |
102 |
70 |
706 |
102 |
72 |
707 |
102 |
68 |
708 |
102 |
69 |
709 |
100 |
68 |
710 |
102 |
71 |
711 |
101 |
64 |
712 |
102 |
69 |
713 |
102 |
69 |
714 |
101 |
69 |
715 |
102 |
64 |
716 |
102 |
69 |
717 |
102 |
68 |
718 |
102 |
70 |
719 |
102 |
69 |
720 |
102 |
70 |
721 |
102 |
70 |
722 |
102 |
62 |
723 |
104 |
38 |
724 |
104 |
15 |
725 |
102 |
24 |
726 |
102 |
45 |
727 |
102 |
47 |
728 |
104 |
40 |
729 |
101 |
52 |
730 |
103 |
32 |
731 |
102 |
50 |
732 |
103 |
30 |
733 |
103 |
44 |
734 |
102 |
40 |
735 |
103 |
43 |
736 |
103 |
41 |
737 |
102 |
46 |
738 |
103 |
39 |
739 |
102 |
41 |
740 |
103 |
41 |
741 |
102 |
38 |
742 |
103 |
39 |
743 |
102 |
46 |
744 |
104 |
46 |
745 |
103 |
49 |
746 |
102 |
45 |
747 |
103 |
42 |
748 |
103 |
46 |
749 |
103 |
38 |
750 |
102 |
48 |
751 |
103 |
35 |
752 |
102 |
48 |
753 |
103 |
49 |
754 |
102 |
48 |
755 |
102 |
46 |
756 |
103 |
47 |
757 |
102 |
49 |
758 |
102 |
42 |
759 |
102 |
52 |
760 |
102 |
57 |
761 |
102 |
55 |
762 |
102 |
61 |
763 |
102 |
61 |
764 |
102 |
58 |
765 |
103 |
58 |
766 |
102 |
59 |
767 |
102 |
54 |
768 |
102 |
63 |
769 |
102 |
61 |
770 |
103 |
55 |
771 |
102 |
60 |
772 |
102 |
72 |
773 |
103 |
56 |
774 |
102 |
55 |
775 |
102 |
67 |
776 |
103 |
56 |
777 |
84 |
42 |
778 |
48 |
7 |
779 |
48 |
6 |
780 |
48 |
6 |
781 |
48 |
7 |
782 |
48 |
6 |
783 |
48 |
7 |
784 |
67 |
21 |
785 |
105 |
59 |
786 |
105 |
96 |
787 |
105 |
74 |
788 |
105 |
66 |
789 |
105 |
62 |
790 |
105 |
66 |
791 |
89 |
41 |
792 |
52 |
5 |
793 |
48 |
5 |
794 |
48 |
7 |
795 |
48 |
5 |
796 |
48 |
6 |
797 |
48 |
4 |
798 |
52 |
6 |
799 |
51 |
5 |
800 |
51 |
6 |
801 |
51 |
6 |
802 |
52 |
5 |
803 |
52 |
5 |
804 |
57 |
44 |
805 |
98 |
90 |
806 |
105 |
94 |
807 |
105 |
100 |
808 |
105 |
98 |
809 |
105 |
95 |
810 |
105 |
96 |
811 |
105 |
92 |
812 |
104 |
97 |
813 |
100 |
85 |
814 |
94 |
74 |
815 |
87 |
62 |
816 |
81 |
50 |
817 |
81 |
46 |
818 |
80 |
39 |
819 |
80 |
32 |
820 |
81 |
28 |
821 |
80 |
26 |
822 |
80 |
23 |
823 |
80 |
23 |
824 |
80 |
20 |
825 |
81 |
19 |
826 |
80 |
18 |
827 |
81 |
17 |
828 |
80 |
20 |
829 |
81 |
24 |
830 |
81 |
21 |
831 |
80 |
26 |
832 |
80 |
24 |
833 |
80 |
23 |
834 |
80 |
22 |
835 |
81 |
21 |
836 |
81 |
24 |
837 |
81 |
24 |
838 |
81 |
22 |
839 |
81 |
22 |
840 |
81 |
21 |
841 |
81 |
31 |
842 |
81 |
27 |
843 |
80 |
26 |
844 |
80 |
26 |
845 |
81 |
25 |
846 |
80 |
21 |
847 |
81 |
20 |
848 |
83 |
21 |
849 |
83 |
15 |
850 |
83 |
12 |
851 |
83 |
9 |
852 |
83 |
8 |
853 |
83 |
7 |
854 |
83 |
6 |
855 |
83 |
6 |
856 |
83 |
6 |
857 |
83 |
6 |
858 |
83 |
6 |
859 |
76 |
5 |
860 |
49 |
8 |
861 |
51 |
7 |
862 |
51 |
20 |
863 |
78 |
52 |
864 |
80 |
38 |
865 |
81 |
33 |
866 |
83 |
29 |
867 |
83 |
22 |
868 |
83 |
16 |
869 |
83 |
12 |
870 |
83 |
9 |
871 |
83 |
8 |
872 |
83 |
7 |
873 |
83 |
6 |
874 |
83 |
6 |
875 |
83 |
6 |
876 |
83 |
6 |
877 |
83 |
6 |
878 |
59 |
4 |
879 |
50 |
5 |
880 |
51 |
5 |
881 |
51 |
5 |
882 |
51 |
5 |
883 |
50 |
5 |
884 |
50 |
5 |
885 |
50 |
5 |
886 |
50 |
5 |
887 |
50 |
5 |
888 |
51 |
5 |
889 |
51 |
5 |
890 |
51 |
5 |
891 |
63 |
50 |
892 |
81 |
34 |
893 |
81 |
25 |
894 |
81 |
29 |
895 |
81 |
23 |
896 |
80 |
24 |
897 |
81 |
24 |
898 |
81 |
28 |
899 |
81 |
27 |
900 |
81 |
22 |
901 |
81 |
19 |
902 |
81 |
17 |
903 |
81 |
17 |
904 |
81 |
17 |
905 |
81 |
15 |
906 |
80 |
15 |
907 |
80 |
28 |
908 |
81 |
22 |
909 |
81 |
24 |
910 |
81 |
19 |
911 |
81 |
21 |
912 |
81 |
20 |
913 |
83 |
26 |
914 |
80 |
63 |
915 |
80 |
59 |
916 |
83 |
100 |
917 |
81 |
73 |
918 |
83 |
53 |
919 |
80 |
76 |
920 |
81 |
61 |
921 |
80 |
50 |
922 |
81 |
37 |
923 |
82 |
49 |
924 |
83 |
37 |
925 |
83 |
25 |
926 |
83 |
17 |
927 |
83 |
13 |
928 |
83 |
10 |
929 |
83 |
8 |
930 |
83 |
7 |
931 |
83 |
7 |
932 |
83 |
6 |
933 |
83 |
6 |
934 |
83 |
6 |
935 |
71 |
5 |
936 |
49 |
24 |
937 |
69 |
64 |
938 |
81 |
50 |
939 |
81 |
43 |
940 |
81 |
42 |
941 |
81 |
31 |
942 |
81 |
30 |
943 |
81 |
35 |
944 |
81 |
28 |
945 |
81 |
27 |
946 |
80 |
27 |
947 |
81 |
31 |
948 |
81 |
41 |
949 |
81 |
41 |
950 |
81 |
37 |
951 |
81 |
43 |
952 |
81 |
34 |
953 |
81 |
31 |
954 |
81 |
26 |
955 |
81 |
23 |
956 |
81 |
27 |
957 |
81 |
38 |
958 |
81 |
40 |
959 |
81 |
39 |
960 |
81 |
27 |
961 |
81 |
33 |
962 |
80 |
28 |
963 |
81 |
34 |
964 |
83 |
72 |
965 |
81 |
49 |
966 |
81 |
51 |
967 |
80 |
55 |
968 |
81 |
48 |
969 |
81 |
36 |
970 |
81 |
39 |
971 |
81 |
38 |
972 |
80 |
41 |
973 |
81 |
30 |
974 |
81 |
23 |
975 |
81 |
19 |
976 |
81 |
25 |
977 |
81 |
29 |
978 |
83 |
47 |
979 |
81 |
90 |
980 |
81 |
75 |
981 |
80 |
60 |
982 |
81 |
48 |
983 |
81 |
41 |
984 |
81 |
30 |
985 |
80 |
24 |
986 |
81 |
20 |
987 |
81 |
21 |
988 |
81 |
29 |
989 |
81 |
29 |
990 |
81 |
27 |
991 |
81 |
23 |
992 |
81 |
25 |
993 |
81 |
26 |
994 |
81 |
22 |
995 |
81 |
20 |
996 |
81 |
17 |
997 |
81 |
23 |
998 |
83 |
65 |
999 |
81 |
54 |
1000 |
81 |
50 |
1001 |
81 |
41 |
1002 |
81 |
35 |
1003 |
81 |
37 |
1004 |
81 |
29 |
1005 |
81 |
28 |
1006 |
81 |
24 |
1007 |
81 |
19 |
1008 |
81 |
16 |
1009 |
80 |
16 |
1010 |
83 |
23 |
1011 |
83 |
17 |
1012 |
83 |
13 |
1013 |
83 |
27 |
1014 |
81 |
58 |
1015 |
81 |
60 |
1016 |
81 |
46 |
1017 |
80 |
41 |
1018 |
80 |
36 |
1019 |
81 |
26 |
1020 |
86 |
18 |
1021 |
82 |
35 |
1022 |
79 |
53 |
1023 |
82 |
30 |
1024 |
83 |
29 |
1025 |
83 |
32 |
1026 |
83 |
28 |
1027 |
76 |
60 |
1028 |
79 |
51 |
1029 |
86 |
26 |
1030 |
82 |
34 |
1031 |
84 |
25 |
1032 |
86 |
23 |
1033 |
85 |
22 |
1034 |
83 |
26 |
1035 |
83 |
25 |
1036 |
83 |
37 |
1037 |
84 |
14 |
1038 |
83 |
39 |
1039 |
76 |
70 |
1040 |
78 |
81 |
1041 |
75 |
71 |
1042 |
86 |
47 |
1043 |
83 |
35 |
1044 |
81 |
43 |
1045 |
81 |
41 |
1046 |
79 |
46 |
1047 |
80 |
44 |
1048 |
84 |
20 |
1049 |
79 |
31 |
1050 |
87 |
29 |
1051 |
82 |
49 |
1052 |
84 |
21 |
1053 |
82 |
56 |
1054 |
81 |
30 |
1055 |
85 |
21 |
1056 |
86 |
16 |
1057 |
79 |
52 |
1058 |
78 |
60 |
1059 |
74 |
55 |
1060 |
78 |
84 |
1061 |
80 |
54 |
1062 |
80 |
35 |
1063 |
82 |
24 |
1064 |
83 |
43 |
1065 |
79 |
49 |
1066 |
83 |
50 |
1067 |
86 |
12 |
1068 |
64 |
14 |
1069 |
24 |
14 |
1070 |
49 |
21 |
1071 |
77 |
48 |
1072 |
103 |
11 |
1073 |
98 |
48 |
1074 |
101 |
34 |
1075 |
99 |
39 |
1076 |
103 |
11 |
1077 |
103 |
19 |
1078 |
103 |
7 |
1079 |
103 |
13 |
1080 |
103 |
10 |
1081 |
102 |
13 |
1082 |
101 |
29 |
1083 |
102 |
25 |
1084 |
102 |
20 |
1085 |
96 |
60 |
1086 |
99 |
38 |
1087 |
102 |
24 |
1088 |
100 |
31 |
1089 |
100 |
28 |
1090 |
98 |
3 |
1091 |
102 |
26 |
1092 |
95 |
64 |
1093 |
102 |
23 |
1094 |
102 |
25 |
1095 |
98 |
42 |
1096 |
93 |
68 |
1097 |
101 |
25 |
1098 |
95 |
64 |
1099 |
101 |
35 |
1100 |
94 |
59 |
1101 |
97 |
37 |
1102 |
97 |
60 |
1103 |
93 |
98 |
1104 |
98 |
53 |
1105 |
103 |
13 |
1106 |
103 |
11 |
1107 |
103 |
11 |
1108 |
103 |
13 |
1109 |
103 |
10 |
1110 |
103 |
10 |
1111 |
103 |
11 |
1112 |
103 |
10 |
1113 |
103 |
10 |
1114 |
102 |
18 |
1115 |
102 |
31 |
1116 |
101 |
24 |
1117 |
102 |
19 |
1118 |
103 |
10 |
1119 |
102 |
12 |
1120 |
99 |
56 |
1121 |
96 |
59 |
1122 |
74 |
28 |
1123 |
66 |
62 |
1124 |
74 |
29 |
1125 |
64 |
74 |
1126 |
69 |
40 |
1127 |
76 |
2 |
1128 |
72 |
29 |
1129 |
66 |
65 |
1130 |
54 |
69 |
1131 |
69 |
56 |
1132 |
69 |
40 |
1133 |
73 |
54 |
1134 |
63 |
92 |
1135 |
61 |
67 |
1136 |
72 |
42 |
1137 |
78 |
2 |
1138 |
76 |
34 |
1139 |
67 |
80 |
1140 |
70 |
67 |
1141 |
53 |
70 |
1142 |
72 |
65 |
1143 |
60 |
57 |
1144 |
74 |
29 |
1145 |
69 |
31 |
1146 |
76 |
1 |
1147 |
74 |
22 |
1148 |
72 |
52 |
1149 |
62 |
96 |
1150 |
54 |
72 |
1151 |
72 |
28 |
1152 |
72 |
35 |
1153 |
64 |
68 |
1154 |
74 |
27 |
1155 |
76 |
14 |
1156 |
69 |
38 |
1157 |
66 |
59 |
1158 |
64 |
99 |
1159 |
51 |
86 |
1160 |
70 |
53 |
1161 |
72 |
36 |
1162 |
71 |
47 |
1163 |
70 |
42 |
1164 |
67 |
34 |
1165 |
74 |
2 |
1166 |
75 |
21 |
1167 |
74 |
15 |
1168 |
75 |
13 |
1169 |
76 |
10 |
1170 |
75 |
13 |
1171 |
75 |
10 |
1172 |
75 |
7 |
1173 |
75 |
13 |
1174 |
76 |
8 |
1175 |
76 |
7 |
1176 |
67 |
45 |
1177 |
75 |
13 |
1178 |
75 |
12 |
1179 |
73 |
21 |
1180 |
68 |
46 |
1181 |
74 |
8 |
1182 |
76 |
11 |
1183 |
76 |
14 |
1184 |
74 |
11 |
1185 |
74 |
18 |
1186 |
73 |
22 |
1187 |
74 |
20 |
1188 |
74 |
19 |
1189 |
70 |
22 |
1190 |
71 |
23 |
1191 |
73 |
19 |
1192 |
73 |
19 |
1193 |
72 |
20 |
1194 |
64 |
60 |
1195 |
70 |
39 |
1196 |
66 |
56 |
1197 |
68 |
64 |
1198 |
30 |
68 |
1199 |
70 |
38 |
1200 |
66 |
47 |
1201 |
76 |
14 |
1202 |
74 |
18 |
1203 |
69 |
46 |
1204 |
68 |
62 |
1205 |
68 |
62 |
1206 |
68 |
62 |
1207 |
68 |
62 |
1208 |
68 |
62 |
1209 |
68 |
62 |
1210 |
54 |
50 |
1211 |
41 |
37 |
1212 |
27 |
25 |
1213 |
14 |
12 |
1214 |
0 |
0 |
1215 |
0 |
0 |
1216 |
0 |
0 |
1217 |
0 |
0 |
1218 |
0 |
0 |
1219 |
0 |
0 |
1220 |
0 |
0 |
1221 |
0 |
0 |
1222 |
0 |
0 |
1223 |
0 |
0 |
1224 |
0 |
0 |
1225 |
0 |
0 |
1226 |
0 |
0 |
1227 |
0 |
0 |
1228 |
0 |
0 |
1229 |
0 |
0 |
1230 |
0 |
0 |
1231 |
0 |
0 |
1232 |
0 |
0 |
1233 |
0 |
0 |
1234 |
0 |
0 |
1235 |
0 |
0 |
1236 |
0 |
0 |
1237 |
0 |
0 |
1238 |
0 |
0 |
LSI-NRTC katse veojõustendi näitajate tabel
Aeg (s) |
Normaliseeritud kiirus (%) |
Normaliseeritud pöördemoment (%) |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
0 |
2 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
5 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
7 |
0 |
0 |
8 |
0 |
0 |
9 |
1 |
8 |
10 |
6 |
54 |
11 |
8 |
61 |
12 |
34 |
59 |
13 |
22 |
46 |
14 |
5 |
51 |
15 |
18 |
51 |
16 |
31 |
50 |
17 |
30 |
56 |
18 |
31 |
49 |
19 |
25 |
66 |
20 |
58 |
55 |
21 |
43 |
31 |
22 |
16 |
45 |
23 |
24 |
38 |
24 |
24 |
27 |
25 |
30 |
33 |
26 |
45 |
65 |
27 |
50 |
49 |
28 |
23 |
42 |
29 |
13 |
42 |
30 |
9 |
45 |
31 |
23 |
30 |
32 |
37 |
45 |
33 |
44 |
50 |
34 |
49 |
52 |
35 |
55 |
49 |
36 |
61 |
46 |
37 |
66 |
38 |
38 |
42 |
33 |
39 |
17 |
41 |
40 |
17 |
37 |
41 |
7 |
50 |
42 |
20 |
32 |
43 |
5 |
55 |
44 |
30 |
42 |
45 |
44 |
53 |
46 |
45 |
56 |
47 |
41 |
52 |
48 |
24 |
41 |
49 |
15 |
40 |
50 |
11 |
44 |
51 |
32 |
31 |
52 |
38 |
54 |
53 |
38 |
47 |
54 |
9 |
55 |
55 |
10 |
50 |
56 |
33 |
55 |
57 |
48 |
56 |
58 |
49 |
47 |
59 |
33 |
44 |
60 |
52 |
43 |
61 |
55 |
43 |
62 |
59 |
38 |
63 |
44 |
28 |
64 |
24 |
37 |
65 |
12 |
44 |
66 |
9 |
47 |
67 |
12 |
52 |
68 |
34 |
21 |
69 |
29 |
44 |
70 |
44 |
54 |
71 |
54 |
62 |
72 |
62 |
57 |
73 |
72 |
56 |
74 |
88 |
71 |
75 |
100 |
69 |
76 |
100 |
34 |
77 |
100 |
42 |
78 |
100 |
54 |
79 |
100 |
58 |
80 |
100 |
38 |
81 |
83 |
17 |
82 |
61 |
15 |
83 |
43 |
22 |
84 |
24 |
35 |
85 |
16 |
39 |
86 |
15 |
45 |
87 |
32 |
34 |
88 |
14 |
42 |
89 |
8 |
48 |
90 |
5 |
51 |
91 |
10 |
41 |
92 |
12 |
37 |
93 |
4 |
47 |
94 |
3 |
49 |
95 |
3 |
50 |
96 |
4 |
49 |
97 |
4 |
48 |
98 |
8 |
43 |
99 |
2 |
51 |
100 |
5 |
46 |
101 |
8 |
41 |
102 |
4 |
47 |
103 |
3 |
49 |
104 |
6 |
45 |
105 |
3 |
48 |
106 |
10 |
42 |
107 |
18 |
27 |
108 |
3 |
50 |
109 |
11 |
41 |
110 |
34 |
29 |
111 |
51 |
57 |
112 |
67 |
63 |
113 |
61 |
32 |
114 |
44 |
31 |
115 |
48 |
54 |
116 |
69 |
65 |
117 |
85 |
65 |
118 |
81 |
29 |
119 |
74 |
21 |
120 |
62 |
23 |
121 |
76 |
58 |
122 |
96 |
75 |
123 |
100 |
77 |
124 |
100 |
27 |
125 |
100 |
79 |
126 |
100 |
79 |
127 |
100 |
81 |
128 |
100 |
57 |
129 |
99 |
52 |
130 |
81 |
35 |
131 |
69 |
29 |
132 |
47 |
22 |
133 |
34 |
28 |
134 |
27 |
37 |
135 |
83 |
60 |
136 |
100 |
74 |
137 |
100 |
7 |
138 |
100 |
2 |
139 |
70 |
18 |
140 |
23 |
39 |
141 |
5 |
54 |
142 |
11 |
40 |
143 |
11 |
34 |
144 |
11 |
41 |
145 |
19 |
25 |
146 |
16 |
32 |
147 |
20 |
31 |
148 |
21 |
38 |
149 |
21 |
42 |
150 |
9 |
51 |
151 |
4 |
49 |
152 |
2 |
51 |
153 |
1 |
58 |
154 |
21 |
57 |
155 |
29 |
47 |
156 |
33 |
45 |
157 |
16 |
49 |
158 |
38 |
45 |
159 |
37 |
43 |
160 |
35 |
42 |
161 |
39 |
43 |
162 |
51 |
49 |
163 |
59 |
55 |
164 |
65 |
54 |
165 |
76 |
62 |
166 |
84 |
59 |
167 |
83 |
29 |
168 |
67 |
35 |
169 |
84 |
54 |
170 |
90 |
58 |
171 |
93 |
43 |
172 |
90 |
29 |
173 |
66 |
19 |
174 |
52 |
16 |
175 |
49 |
17 |
176 |
56 |
38 |
177 |
73 |
71 |
178 |
86 |
80 |
179 |
96 |
75 |
180 |
89 |
27 |
181 |
66 |
17 |
182 |
50 |
18 |
183 |
36 |
25 |
184 |
36 |
24 |
185 |
38 |
40 |
186 |
40 |
50 |
187 |
27 |
48 |
188 |
19 |
48 |
189 |
23 |
50 |
190 |
19 |
45 |
191 |
6 |
51 |
192 |
24 |
48 |
193 |
49 |
67 |
194 |
47 |
49 |
195 |
22 |
44 |
196 |
25 |
40 |
197 |
38 |
54 |
198 |
43 |
55 |
199 |
40 |
52 |
200 |
14 |
49 |
201 |
11 |
45 |
202 |
7 |
48 |
203 |
26 |
41 |
204 |
41 |
59 |
205 |
53 |
60 |
206 |
44 |
54 |
207 |
22 |
40 |
208 |
24 |
41 |
209 |
32 |
53 |
210 |
44 |
74 |
211 |
57 |
25 |
212 |
22 |
49 |
213 |
29 |
45 |
214 |
19 |
37 |
215 |
14 |
43 |
216 |
36 |
40 |
217 |
43 |
63 |
218 |
42 |
49 |
219 |
15 |
50 |
220 |
19 |
44 |
221 |
47 |
59 |
222 |
67 |
80 |
223 |
76 |
74 |
224 |
87 |
66 |
225 |
98 |
61 |
226 |
100 |
38 |
227 |
97 |
27 |
228 |
100 |
53 |
229 |
100 |
72 |
230 |
100 |
49 |
231 |
100 |
4 |
232 |
100 |
13 |
233 |
87 |
15 |
234 |
53 |
26 |
235 |
33 |
27 |
236 |
39 |
19 |
237 |
51 |
33 |
238 |
67 |
54 |
239 |
83 |
60 |
240 |
95 |
52 |
241 |
100 |
50 |
242 |
100 |
36 |
243 |
100 |
25 |
244 |
85 |
16 |
245 |
62 |
16 |
246 |
40 |
26 |
247 |
56 |
39 |
248 |
81 |
75 |
249 |
98 |
86 |
250 |
100 |
76 |
251 |
100 |
51 |
252 |
100 |
78 |
253 |
100 |
83 |
254 |
100 |
100 |
255 |
100 |
66 |
256 |
100 |
85 |
257 |
100 |
72 |
258 |
100 |
45 |
259 |
98 |
58 |
260 |
60 |
30 |
261 |
43 |
32 |
262 |
71 |
36 |
263 |
44 |
32 |
264 |
24 |
38 |
265 |
42 |
17 |
266 |
22 |
51 |
267 |
13 |
53 |
268 |
23 |
45 |
269 |
29 |
50 |
270 |
28 |
42 |
271 |
21 |
55 |
272 |
34 |
57 |
273 |
44 |
47 |
274 |
19 |
46 |
275 |
13 |
44 |
276 |
25 |
36 |
277 |
43 |
51 |
278 |
55 |
73 |
279 |
68 |
72 |
280 |
76 |
63 |
281 |
80 |
45 |
282 |
83 |
40 |
283 |
78 |
26 |
284 |
60 |
20 |
285 |
47 |
19 |
286 |
52 |
25 |
287 |
36 |
30 |
288 |
40 |
26 |
289 |
45 |
34 |
290 |
47 |
35 |
291 |
42 |
28 |
292 |
46 |
38 |
293 |
48 |
44 |
294 |
68 |
61 |
295 |
70 |
47 |
296 |
48 |
28 |
297 |
42 |
22 |
298 |
31 |
29 |
299 |
22 |
35 |
300 |
28 |
28 |
301 |
46 |
46 |
302 |
62 |
69 |
303 |
76 |
81 |
304 |
88 |
85 |
305 |
98 |
81 |
306 |
100 |
74 |
307 |
100 |
13 |
308 |
100 |
11 |
309 |
100 |
17 |
310 |
99 |
3 |
311 |
80 |
7 |
312 |
62 |
11 |
313 |
63 |
11 |
314 |
64 |
16 |
315 |
69 |
43 |
316 |
81 |
67 |
317 |
93 |
74 |
318 |
100 |
72 |
319 |
94 |
27 |
320 |
73 |
15 |
321 |
40 |
33 |
322 |
40 |
52 |
323 |
50 |
50 |
324 |
11 |
53 |
325 |
12 |
45 |
326 |
5 |
50 |
327 |
1 |
55 |
328 |
7 |
55 |
329 |
62 |
60 |
330 |
80 |
28 |
331 |
23 |
37 |
332 |
39 |
58 |
333 |
47 |
24 |
334 |
59 |
51 |
335 |
58 |
68 |
336 |
36 |
52 |
337 |
18 |
42 |
338 |
36 |
52 |
339 |
59 |
73 |
340 |
72 |
85 |
341 |
85 |
92 |
342 |
99 |
90 |
343 |
100 |
72 |
344 |
100 |
18 |
345 |
100 |
76 |
346 |
100 |
64 |
347 |
100 |
87 |
348 |
100 |
97 |
349 |
100 |
84 |
350 |
100 |
100 |
351 |
100 |
91 |
352 |
100 |
83 |
353 |
100 |
93 |
354 |
100 |
100 |
355 |
94 |
43 |
356 |
72 |
10 |
357 |
77 |
3 |
358 |
48 |
2 |
359 |
29 |
5 |
360 |
59 |
19 |
361 |
63 |
5 |
362 |
35 |
2 |
363 |
24 |
3 |
364 |
28 |
2 |
365 |
36 |
16 |
366 |
54 |
23 |
367 |
60 |
10 |
368 |
33 |
1 |
369 |
23 |
0 |
370 |
16 |
0 |
371 |
11 |
0 |
372 |
20 |
0 |
373 |
25 |
2 |
374 |
40 |
3 |
375 |
33 |
4 |
376 |
34 |
5 |
377 |
46 |
7 |
378 |
57 |
10 |
379 |
66 |
11 |
380 |
75 |
14 |
381 |
79 |
11 |
382 |
80 |
16 |
383 |
92 |
21 |
384 |
99 |
16 |
385 |
83 |
2 |
386 |
71 |
2 |
387 |
69 |
4 |
388 |
67 |
4 |
389 |
74 |
16 |
390 |
86 |
25 |
391 |
97 |
28 |
392 |
100 |
15 |
393 |
83 |
2 |
394 |
62 |
4 |
395 |
40 |
6 |
396 |
49 |
10 |
397 |
36 |
5 |
398 |
27 |
4 |
399 |
29 |
3 |
400 |
22 |
2 |
401 |
13 |
3 |
402 |
37 |
36 |
403 |
90 |
26 |
404 |
41 |
2 |
405 |
25 |
2 |
406 |
29 |
2 |
407 |
38 |
7 |
408 |
50 |
13 |
409 |
55 |
10 |
410 |
29 |
3 |
411 |
24 |
7 |
412 |
51 |
16 |
413 |
62 |
15 |
414 |
72 |
35 |
415 |
91 |
74 |
416 |
100 |
73 |
417 |
100 |
8 |
418 |
98 |
11 |
419 |
100 |
59 |
420 |
100 |
98 |
421 |
100 |
99 |
422 |
100 |
75 |
423 |
100 |
95 |
424 |
100 |
100 |
425 |
100 |
97 |
426 |
100 |
90 |
427 |
100 |
86 |
428 |
100 |
82 |
429 |
97 |
43 |
430 |
70 |
16 |
431 |
50 |
20 |
432 |
42 |
33 |
433 |
89 |
64 |
434 |
89 |
77 |
435 |
99 |
95 |
436 |
100 |
41 |
437 |
77 |
12 |
438 |
29 |
37 |
439 |
16 |
41 |
440 |
16 |
38 |
441 |
15 |
36 |
442 |
18 |
44 |
443 |
4 |
55 |
444 |
24 |
26 |
445 |
26 |
35 |
446 |
15 |
45 |
447 |
21 |
39 |
448 |
29 |
52 |
449 |
26 |
46 |
450 |
27 |
50 |
451 |
13 |
43 |
452 |
25 |
36 |
453 |
37 |
57 |
454 |
29 |
46 |
455 |
17 |
39 |
456 |
13 |
41 |
457 |
19 |
38 |
458 |
28 |
35 |
459 |
8 |
51 |
460 |
14 |
36 |
461 |
17 |
47 |
462 |
34 |
39 |
463 |
34 |
57 |
464 |
11 |
70 |
465 |
13 |
51 |
466 |
13 |
68 |
467 |
38 |
44 |
468 |
53 |
67 |
469 |
29 |
69 |
470 |
19 |
65 |
471 |
52 |
45 |
472 |
61 |
79 |
473 |
29 |
70 |
474 |
15 |
53 |
475 |
15 |
60 |
476 |
52 |
40 |
477 |
50 |
61 |
478 |
13 |
74 |
479 |
46 |
51 |
480 |
60 |
73 |
481 |
33 |
84 |
482 |
31 |
63 |
483 |
41 |
42 |
484 |
26 |
69 |
485 |
23 |
65 |
486 |
48 |
49 |
487 |
28 |
57 |
488 |
16 |
67 |
489 |
39 |
48 |
490 |
47 |
73 |
491 |
35 |
87 |
492 |
26 |
73 |
493 |
30 |
61 |
494 |
34 |
49 |
495 |
35 |
66 |
496 |
56 |
47 |
497 |
49 |
64 |
498 |
59 |
64 |
499 |
42 |
69 |
500 |
6 |
77 |
501 |
5 |
59 |
502 |
17 |
59 |
503 |
45 |
53 |
504 |
21 |
62 |
505 |
31 |
60 |
506 |
53 |
68 |
507 |
48 |
79 |
508 |
45 |
61 |
509 |
51 |
47 |
510 |
41 |
48 |
511 |
26 |
58 |
512 |
21 |
62 |
513 |
50 |
52 |
514 |
39 |
65 |
515 |
23 |
65 |
516 |
42 |
62 |
517 |
57 |
80 |
518 |
66 |
81 |
519 |
64 |
62 |
520 |
45 |
42 |
521 |
33 |
42 |
522 |
27 |
57 |
523 |
31 |
59 |
524 |
41 |
53 |
525 |
45 |
72 |
526 |
48 |
73 |
527 |
46 |
90 |
528 |
56 |
76 |
529 |
64 |
76 |
530 |
69 |
64 |
531 |
72 |
59 |
532 |
73 |
58 |
533 |
71 |
56 |
534 |
66 |
48 |
535 |
61 |
50 |
536 |
55 |
56 |
537 |
52 |
52 |
538 |
54 |
49 |
539 |
61 |
50 |
540 |
64 |
54 |
541 |
67 |
54 |
542 |
68 |
52 |
543 |
60 |
53 |
544 |
52 |
50 |
545 |
45 |
49 |
546 |
38 |
45 |
547 |
32 |
45 |
548 |
26 |
53 |
549 |
23 |
56 |
550 |
30 |
49 |
551 |
33 |
55 |
552 |
35 |
59 |
553 |
33 |
65 |
554 |
30 |
67 |
555 |
28 |
59 |
556 |
25 |
58 |
557 |
23 |
56 |
558 |
22 |
57 |
559 |
19 |
63 |
560 |
14 |
63 |
561 |
31 |
61 |
562 |
35 |
62 |
563 |
21 |
80 |
564 |
28 |
65 |
565 |
7 |
74 |
566 |
23 |
54 |
567 |
38 |
54 |
568 |
14 |
78 |
569 |
38 |
58 |
570 |
52 |
75 |
571 |
59 |
81 |
572 |
66 |
69 |
573 |
54 |
44 |
574 |
48 |
34 |
575 |
44 |
33 |
576 |
40 |
40 |
577 |
28 |
58 |
578 |
27 |
63 |
579 |
35 |
45 |
580 |
20 |
66 |
581 |
15 |
60 |
582 |
10 |
52 |
583 |
22 |
56 |
584 |
30 |
62 |
585 |
21 |
67 |
586 |
29 |
53 |
587 |
41 |
56 |
588 |
15 |
67 |
589 |
24 |
56 |
590 |
42 |
69 |
591 |
39 |
83 |
592 |
40 |
73 |
593 |
35 |
67 |
594 |
32 |
61 |
595 |
30 |
65 |
596 |
30 |
72 |
597 |
48 |
51 |
598 |
66 |
58 |
599 |
62 |
71 |
600 |
36 |
63 |
601 |
17 |
59 |
602 |
16 |
50 |
603 |
16 |
62 |
604 |
34 |
48 |
605 |
51 |
66 |
606 |
35 |
74 |
607 |
15 |
56 |
608 |
19 |
54 |
609 |
43 |
65 |
610 |
52 |
80 |
611 |
52 |
83 |
612 |
49 |
57 |
613 |
48 |
46 |
614 |
37 |
36 |
615 |
25 |
44 |
616 |
14 |
53 |
617 |
13 |
64 |
618 |
23 |
56 |
619 |
21 |
63 |
620 |
18 |
67 |
621 |
20 |
54 |
622 |
16 |
67 |
623 |
26 |
56 |
624 |
41 |
65 |
625 |
28 |
62 |
626 |
19 |
60 |
627 |
33 |
56 |
628 |
37 |
70 |
629 |
24 |
79 |
630 |
28 |
57 |
631 |
40 |
57 |
632 |
40 |
58 |
633 |
28 |
44 |
634 |
25 |
41 |
635 |
29 |
53 |
636 |
31 |
55 |
637 |
26 |
64 |
638 |
20 |
50 |
639 |
16 |
53 |
640 |
11 |
54 |
641 |
13 |
53 |
642 |
23 |
50 |
643 |
32 |
59 |
644 |
36 |
63 |
645 |
33 |
59 |
646 |
24 |
52 |
647 |
20 |
52 |
648 |
22 |
55 |
649 |
30 |
53 |
650 |
37 |
59 |
651 |
41 |
58 |
652 |
36 |
54 |
653 |
29 |
49 |
654 |
24 |
53 |
655 |
14 |
57 |
656 |
10 |
54 |
657 |
9 |
55 |
658 |
10 |
57 |
659 |
13 |
55 |
660 |
15 |
64 |
661 |
31 |
57 |
662 |
19 |
69 |
663 |
14 |
59 |
664 |
33 |
57 |
665 |
41 |
65 |
666 |
39 |
64 |
667 |
39 |
59 |
668 |
39 |
51 |
669 |
28 |
41 |
670 |
19 |
49 |
671 |
27 |
54 |
672 |
37 |
63 |
673 |
32 |
74 |
674 |
16 |
70 |
675 |
12 |
67 |
676 |
13 |
60 |
677 |
17 |
56 |
678 |
15 |
62 |
679 |
25 |
47 |
680 |
27 |
64 |
681 |
14 |
71 |
682 |
5 |
65 |
683 |
6 |
57 |
684 |
6 |
57 |
685 |
15 |
52 |
686 |
22 |
61 |
687 |
14 |
77 |
688 |
12 |
67 |
689 |
12 |
62 |
690 |
14 |
59 |
691 |
15 |
58 |
692 |
18 |
55 |
693 |
22 |
53 |
694 |
19 |
69 |
695 |
14 |
67 |
696 |
9 |
63 |
697 |
8 |
56 |
698 |
17 |
49 |
699 |
25 |
55 |
700 |
14 |
70 |
701 |
12 |
60 |
702 |
22 |
57 |
703 |
27 |
67 |
704 |
29 |
68 |
705 |
34 |
62 |
706 |
35 |
61 |
707 |
28 |
78 |
708 |
11 |
71 |
709 |
4 |
58 |
710 |
5 |
58 |
711 |
10 |
56 |
712 |
20 |
63 |
713 |
13 |
76 |
714 |
11 |
65 |
715 |
9 |
60 |
716 |
7 |
55 |
717 |
8 |
53 |
718 |
10 |
60 |
719 |
28 |
53 |
720 |
12 |
73 |
721 |
4 |
64 |
722 |
4 |
61 |
723 |
4 |
61 |
724 |
10 |
56 |
725 |
8 |
61 |
726 |
20 |
56 |
727 |
32 |
62 |
728 |
33 |
66 |
729 |
34 |
73 |
730 |
31 |
61 |
731 |
33 |
55 |
732 |
33 |
60 |
733 |
31 |
59 |
734 |
29 |
58 |
735 |
31 |
53 |
736 |
33 |
51 |
737 |
33 |
48 |
738 |
27 |
44 |
739 |
21 |
52 |
740 |
13 |
57 |
741 |
12 |
56 |
742 |
10 |
64 |
743 |
22 |
47 |
744 |
15 |
74 |
745 |
8 |
66 |
746 |
34 |
47 |
747 |
18 |
71 |
748 |
9 |
57 |
749 |
11 |
55 |
750 |
12 |
57 |
751 |
10 |
61 |
752 |
16 |
53 |
753 |
12 |
75 |
754 |
6 |
70 |
755 |
12 |
55 |
756 |
24 |
50 |
757 |
28 |
60 |
758 |
28 |
64 |
759 |
23 |
60 |
760 |
20 |
56 |
761 |
26 |
50 |
762 |
28 |
55 |
763 |
18 |
56 |
764 |
15 |
52 |
765 |
11 |
59 |
766 |
16 |
59 |
767 |
34 |
54 |
768 |
16 |
82 |
769 |
15 |
64 |
770 |
36 |
53 |
771 |
45 |
64 |
772 |
41 |
59 |
773 |
34 |
50 |
774 |
27 |
45 |
775 |
22 |
52 |
776 |
18 |
55 |
777 |
26 |
54 |
778 |
39 |
62 |
779 |
37 |
71 |
780 |
32 |
58 |
781 |
24 |
48 |
782 |
14 |
59 |
783 |
7 |
59 |
784 |
7 |
55 |
785 |
18 |
49 |
786 |
40 |
62 |
787 |
44 |
73 |
788 |
41 |
68 |
789 |
35 |
48 |
790 |
29 |
54 |
791 |
22 |
69 |
792 |
46 |
53 |
793 |
59 |
71 |
794 |
69 |
68 |
795 |
75 |
47 |
796 |
62 |
32 |
797 |
48 |
35 |
798 |
27 |
59 |
799 |
13 |
58 |
800 |
14 |
54 |
801 |
21 |
53 |
802 |
23 |
56 |
803 |
23 |
57 |
804 |
23 |
65 |
805 |
13 |
65 |
806 |
9 |
64 |
807 |
27 |
56 |
808 |
26 |
78 |
809 |
40 |
61 |
810 |
35 |
76 |
811 |
28 |
66 |
812 |
23 |
57 |
813 |
16 |
50 |
814 |
11 |
53 |
815 |
9 |
57 |
816 |
9 |
62 |
817 |
27 |
57 |
818 |
42 |
69 |
819 |
47 |
75 |
820 |
53 |
67 |
821 |
61 |
62 |
822 |
63 |
53 |
823 |
60 |
54 |
824 |
56 |
44 |
825 |
49 |
39 |
826 |
39 |
35 |
827 |
30 |
34 |
828 |
33 |
46 |
829 |
44 |
56 |
830 |
50 |
56 |
831 |
44 |
52 |
832 |
38 |
46 |
833 |
33 |
44 |
834 |
29 |
45 |
835 |
24 |
46 |
836 |
18 |
52 |
837 |
9 |
55 |
838 |
10 |
54 |
839 |
20 |
53 |
840 |
27 |
58 |
841 |
29 |
59 |
842 |
30 |
62 |
843 |
30 |
65 |
844 |
27 |
66 |
845 |
32 |
58 |
846 |
40 |
56 |
847 |
41 |
57 |
848 |
18 |
73 |
849 |
15 |
55 |
850 |
18 |
50 |
851 |
17 |
52 |
852 |
20 |
49 |
853 |
16 |
62 |
854 |
4 |
67 |
855 |
2 |
64 |
856 |
7 |
54 |
857 |
10 |
50 |
858 |
9 |
57 |
859 |
5 |
62 |
860 |
12 |
51 |
861 |
14 |
65 |
862 |
9 |
64 |
863 |
31 |
50 |
864 |
30 |
78 |
865 |
21 |
65 |
866 |
14 |
51 |
867 |
10 |
55 |
868 |
6 |
59 |
869 |
7 |
59 |
870 |
19 |
54 |
871 |
23 |
61 |
872 |
24 |
62 |
873 |
34 |
61 |
874 |
51 |
67 |
875 |
60 |
66 |
876 |
58 |
55 |
877 |
60 |
52 |
878 |
64 |
55 |
879 |
68 |
51 |
880 |
63 |
54 |
881 |
64 |
50 |
882 |
68 |
58 |
883 |
73 |
47 |
884 |
63 |
40 |
885 |
50 |
38 |
886 |
29 |
61 |
887 |
14 |
61 |
888 |
14 |
53 |
889 |
42 |
6 |
890 |
58 |
6 |
891 |
58 |
6 |
892 |
77 |
39 |
893 |
93 |
56 |
894 |
93 |
44 |
895 |
93 |
37 |
896 |
93 |
31 |
897 |
93 |
25 |
898 |
93 |
26 |
899 |
93 |
27 |
900 |
93 |
25 |
901 |
93 |
21 |
902 |
93 |
22 |
903 |
93 |
24 |
904 |
93 |
23 |
905 |
93 |
27 |
906 |
93 |
34 |
907 |
93 |
32 |
908 |
93 |
26 |
909 |
93 |
31 |
910 |
93 |
34 |
911 |
93 |
31 |
912 |
93 |
33 |
913 |
93 |
36 |
914 |
93 |
37 |
915 |
93 |
34 |
916 |
93 |
30 |
917 |
93 |
32 |
918 |
93 |
35 |
919 |
93 |
35 |
920 |
93 |
32 |
921 |
93 |
28 |
922 |
93 |
23 |
923 |
94 |
18 |
924 |
95 |
18 |
925 |
96 |
17 |
926 |
95 |
13 |
927 |
96 |
10 |
928 |
95 |
9 |
929 |
95 |
7 |
930 |
95 |
7 |
931 |
96 |
7 |
932 |
96 |
6 |
933 |
96 |
6 |
934 |
95 |
6 |
935 |
90 |
6 |
936 |
69 |
43 |
937 |
76 |
62 |
938 |
93 |
47 |
939 |
93 |
39 |
940 |
93 |
35 |
941 |
93 |
34 |
942 |
93 |
36 |
943 |
93 |
39 |
944 |
93 |
34 |
945 |
93 |
26 |
946 |
93 |
23 |
947 |
93 |
24 |
948 |
93 |
24 |
949 |
93 |
22 |
950 |
93 |
19 |
951 |
93 |
17 |
952 |
93 |
19 |
953 |
93 |
22 |
954 |
93 |
24 |
955 |
93 |
23 |
956 |
93 |
20 |
957 |
93 |
20 |
958 |
94 |
19 |
959 |
95 |
19 |
960 |
95 |
17 |
961 |
96 |
13 |
962 |
95 |
10 |
963 |
96 |
9 |
964 |
95 |
7 |
965 |
95 |
7 |
966 |
95 |
7 |
967 |
95 |
6 |
968 |
96 |
6 |
969 |
96 |
6 |
970 |
89 |
6 |
971 |
68 |
6 |
972 |
57 |
6 |
973 |
66 |
32 |
974 |
84 |
52 |
975 |
93 |
46 |
976 |
93 |
42 |
977 |
93 |
36 |
978 |
93 |
28 |
979 |
93 |
23 |
980 |
93 |
19 |
981 |
93 |
16 |
982 |
93 |
15 |
983 |
93 |
16 |
984 |
93 |
15 |
985 |
93 |
14 |
986 |
93 |
15 |
987 |
93 |
16 |
988 |
94 |
15 |
989 |
93 |
32 |
990 |
93 |
45 |
991 |
93 |
43 |
992 |
93 |
37 |
993 |
93 |
29 |
994 |
93 |
23 |
995 |
93 |
20 |
996 |
93 |
18 |
997 |
93 |
16 |
998 |
93 |
17 |
999 |
93 |
16 |
1000 |
93 |
15 |
1001 |
93 |
15 |
1002 |
93 |
15 |
1003 |
93 |
14 |
1004 |
93 |
15 |
1005 |
93 |
15 |
1006 |
93 |
14 |
1007 |
93 |
13 |
1008 |
93 |
14 |
1009 |
93 |
14 |
1010 |
93 |
15 |
1011 |
93 |
16 |
1012 |
93 |
17 |
1013 |
93 |
20 |
1014 |
93 |
22 |
1015 |
93 |
20 |
1016 |
93 |
19 |
1017 |
93 |
20 |
1018 |
93 |
19 |
1019 |
93 |
19 |
1020 |
93 |
20 |
1021 |
93 |
32 |
1022 |
93 |
37 |
1023 |
93 |
28 |
1024 |
93 |
26 |
1025 |
93 |
24 |
1026 |
93 |
22 |
1027 |
93 |
22 |
1028 |
93 |
21 |
1029 |
93 |
20 |
1030 |
93 |
20 |
1031 |
93 |
20 |
1032 |
93 |
20 |
1033 |
93 |
19 |
1034 |
93 |
18 |
1035 |
93 |
20 |
1036 |
93 |
20 |
1037 |
93 |
20 |
1038 |
93 |
20 |
1039 |
93 |
19 |
1040 |
93 |
18 |
1041 |
93 |
18 |
1042 |
93 |
17 |
1043 |
93 |
16 |
1044 |
93 |
16 |
1045 |
93 |
15 |
1046 |
93 |
16 |
1047 |
93 |
18 |
1048 |
93 |
37 |
1049 |
93 |
48 |
1050 |
93 |
38 |
1051 |
93 |
31 |
1052 |
93 |
26 |
1053 |
93 |
21 |
1054 |
93 |
18 |
1055 |
93 |
16 |
1056 |
93 |
17 |
1057 |
93 |
18 |
1058 |
93 |
19 |
1059 |
93 |
21 |
1060 |
93 |
20 |
1061 |
93 |
18 |
1062 |
93 |
17 |
1063 |
93 |
17 |
1064 |
93 |
18 |
1065 |
93 |
18 |
1066 |
93 |
18 |
1067 |
93 |
19 |
1068 |
93 |
18 |
1069 |
93 |
18 |
1070 |
93 |
20 |
1071 |
93 |
23 |
1072 |
93 |
25 |
1073 |
93 |
25 |
1074 |
93 |
24 |
1075 |
93 |
24 |
1076 |
93 |
22 |
1077 |
93 |
22 |
1078 |
93 |
22 |
1079 |
93 |
19 |
1080 |
93 |
16 |
1081 |
95 |
17 |
1082 |
95 |
37 |
1083 |
93 |
43 |
1084 |
93 |
32 |
1085 |
93 |
27 |
1086 |
93 |
26 |
1087 |
93 |
24 |
1088 |
93 |
22 |
1089 |
93 |
22 |
1090 |
93 |
22 |
1091 |
93 |
23 |
1092 |
93 |
22 |
1093 |
93 |
22 |
1094 |
93 |
23 |
1095 |
93 |
23 |
1096 |
93 |
23 |
1097 |
93 |
22 |
1098 |
93 |
23 |
1099 |
93 |
23 |
1100 |
93 |
23 |
1101 |
93 |
25 |
1102 |
93 |
27 |
1103 |
93 |
26 |
1104 |
93 |
25 |
1105 |
93 |
27 |
1106 |
93 |
27 |
1107 |
93 |
27 |
1108 |
93 |
24 |
1109 |
93 |
20 |
1110 |
93 |
18 |
1111 |
93 |
17 |
1112 |
93 |
17 |
1113 |
93 |
18 |
1114 |
93 |
18 |
1115 |
93 |
18 |
1116 |
93 |
19 |
1117 |
93 |
22 |
1118 |
93 |
22 |
1119 |
93 |
19 |
1120 |
93 |
17 |
1121 |
93 |
17 |
1122 |
93 |
18 |
1123 |
93 |
18 |
1124 |
93 |
19 |
1125 |
93 |
19 |
1126 |
93 |
20 |
1127 |
93 |
19 |
1128 |
93 |
20 |
1129 |
93 |
25 |
1130 |
93 |
30 |
1131 |
93 |
31 |
1132 |
93 |
26 |
1133 |
93 |
21 |
1134 |
93 |
18 |
1135 |
93 |
20 |
1136 |
93 |
25 |
1137 |
93 |
24 |
1138 |
93 |
21 |
1139 |
93 |
21 |
1140 |
93 |
22 |
1141 |
93 |
22 |
1142 |
93 |
28 |
1143 |
93 |
29 |
1144 |
93 |
23 |
1145 |
93 |
21 |
1146 |
93 |
18 |
1147 |
93 |
16 |
1148 |
93 |
16 |
1149 |
93 |
16 |
1150 |
93 |
17 |
1151 |
93 |
17 |
1152 |
93 |
17 |
1153 |
93 |
17 |
1154 |
93 |
23 |
1155 |
93 |
26 |
1156 |
93 |
22 |
1157 |
93 |
18 |
1158 |
93 |
16 |
1159 |
93 |
16 |
1160 |
93 |
17 |
1161 |
93 |
19 |
1162 |
93 |
18 |
1163 |
93 |
16 |
1164 |
93 |
19 |
1165 |
93 |
22 |
1166 |
93 |
25 |
1167 |
93 |
29 |
1168 |
93 |
27 |
1169 |
93 |
22 |
1170 |
93 |
18 |
1171 |
93 |
16 |
1172 |
93 |
19 |
1173 |
93 |
19 |
1174 |
93 |
17 |
1175 |
93 |
17 |
1176 |
93 |
17 |
1177 |
93 |
16 |
1178 |
93 |
16 |
1179 |
93 |
15 |
1180 |
93 |
16 |
1181 |
93 |
15 |
1182 |
93 |
17 |
1183 |
93 |
21 |
1184 |
93 |
30 |
1185 |
93 |
53 |
1186 |
93 |
54 |
1187 |
93 |
38 |
1188 |
93 |
30 |
1189 |
93 |
24 |
1190 |
93 |
20 |
1191 |
95 |
20 |
1192 |
96 |
18 |
1193 |
96 |
15 |
1194 |
96 |
11 |
1195 |
95 |
9 |
1196 |
95 |
8 |
1197 |
96 |
7 |
1198 |
94 |
33 |
1199 |
93 |
46 |
1200 |
93 |
37 |
1201 |
16 |
8 |
1202 |
0 |
0 |
1203 |
0 |
0 |
1204 |
0 |
0 |
1205 |
0 |
0 |
1206 |
0 |
0 |
1207 |
0 |
0 |
1208 |
0 |
0 |
1209 |
0 |
0 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).
( 2 ) Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/656, millega kehtestatakse väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite heite piirnormide ja tüübikinnituse haldusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1628 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 364).
( 3 ) Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/655, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1628 seoses väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud kasutusel olevate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete heite seirega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 334).
( 4 ) Kalibreerimise ja valideerimise näidismeetodid on kättesaadavad aadressil www.unece.org/es/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29grpe/pmpfcp
( 5 ) 1Kalibreerimisgaasi kasutamist sel eesmärgil ei nõuta.
( 6 ) 1Kalibreerimisgaasi kasutamist sel eesmärgil ei nõuta.
( 7 ) Mootorikütuste stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe – SAE J1829, juuni 1987. John B. Heywood, Internal combustion engine fundamentals, McGraw-Hill, 1988, ptk 3.4 „Combustion stoichiometry“ (lk 68–72)
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).