02017R0653 — ET — 01.01.2023 — 006.004

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/653,

8. märts 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 100 12.4.2017, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/977, 4. aprill 2018,	L 176	1	12.7.2018
M2	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1866, 3. juuli 2019,	L 289	4	8.11.2019
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2268, 6. september 2021,	L 455I	1	20.12.2021
►M4	Muudetud: KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/975, 17. märts 2022,	L 167	35	24.6.2022
►M5	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/975, 17. märts 2022,	L 167	35	24.6.2022
M6	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1666, 13. juuni 2022,	L 251	3	29.9.2022

Parandatud:

C1	Parandus, ELT L 120, 11.5.2017, lk 31 (2017/653)
C2	Parandus, ELT L 210, 15.8.2017, lk 16 (2017/653)
C3	Parandus, ELT L 338, 15.10.2020, lk 12 (2017/653)
C4	Parandus, ELT L 029, 10.2.2022, lk 46 (2021/2268)
►C5	Parandus, ELT L 115, 13.4.2022, lk 187 (2021/2268)
C6	Parandus, ELT L 010, 12.1.2023, lk 111 (2021/2268)
►C7	Parandus, ELT L 077, 16.3.2023, lk 18 ((EL) 2021/2268)

▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/653,

8. märts 2017,

(EMPs kohaldatav tekst)

I PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENDI SISU JA ESITUSVIIS

Artikkel 1

Üldteabe jaotis

Põhiteabedokumendi jaotis, mis seondub PRIIPi koostaja isiku ja tema suhtes pädeva asutusega, peab sisaldama kogu järgmist teavet:

PRIIPi koostaja poolt PRIIPile määratud nimi ning olemasolu korral PRIIPi rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber või toote kordumatu tunnuskood;

PRIIPi koostaja juriidiline nimi;

PRIIPi koostaja spetsiaalse veebilehe aadress, millel antakse jaeinvestoritele teavet selle kohta, kuidas võtta PRIIPi koostajaga ühendust, ning telefoninumber;

PRIIPi koostaja üle põhiteabedokumendiga seoses järelevalvet tegeva pädeva asutuse nimi;

põhiteabedokumendi koostamise kuupäev või selle hilisema muutmise korral viimase muudatuse kuupäev;

▼C5

vajaduse korral, kui PRIIPi koostaja kuulub õiguslikul, halduslikul või turunduslikul eesmärgil ettevõtete gruppi, märkida kõnealuse grupi nimi;

kui PRIIP on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) või alternatiivne investeerimisfond (AIF), esitatakse selgelt eurofondi või alternatiivse investeerimisfondi andmed, sealhulgas aktsiaklass või investeerimisüksus;

vajaduse korral loa andmise üksikasjad;

kui PRIIP on eurofond või AIF ja juhul, kui eurofondi valitseb fondivalitseja, nagu on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b, või kui tegemist on kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud äriühinguna asutatud fondiga (edaspidi mõlemal juhul „eurofondi valitseja“), kes kasutab selle eurofondi suhtes kõnealuse direktiivi artikli 16 kohaseid õigusi, või juhul, kui AIFi valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kasutab asjaomase AIFi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 1 ) artiklite 31, 32 ja 33 kohaseid õigusi, lisatakse selle asjaolu kohta täiendav märge.

▼B

Esimeses lõigus osutatud jaotise teave hõlmab ka määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktis b osutatud hoiatust arusaadavuse kohta, kui PRIIP vastab ühele järgmistest tingimustest:

see on kindlustuspõhine investeerimistoode, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 ( 2 ) artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud nõuetele;

see on PRIIP, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65//EL ( 3 ) artikli 25 lõike 4 punkti a alapunktides i–vi sätestatud nõuetele;

▼M3

Esimese lõike punkti g kohaldamisel tuleb investeerimisüksuse või aktsiaklassi märkimisel eurofondi või AIFi nimi märkida pärast investeerimisüksuse või aktsiaklassi nime. Kui eurofondi või AIFi, investeerimisüksuse või aktsiaklassi identifitseerimiseks on kasutusel kood, tuleb see märkida eurofondi või AIFi identifitseerimistunnuste hulgas.

▼B

Artikkel 2

Jaotis „Mis toode see on?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv PRIIPi liigiga seotud teave peab kirjeldama PRIIPi õiguslikku vormi.

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv PRIIPi eesmärke ja nende saavutamise viise kirjeldav teave peab olema lühidalt, selgelt ja lihtsalt mõistetaval kujul kokku võetud. Kõnealuses teabes tuleb kindlaks määrata peamised tegurid, millest sõltub tulu, alusinvesteeringu varad või alusväärtused, ning tulu kindlaksmääramise viis, samuti suhe PRIIPi tootluse ning alusvarade või alusväärtuste vahel. Kõnealune teave peab kajastama suhet PRIIPi soovitatava hoidmisaja ning riski ja tootluse profiili vahel.

Kui esimeses punktis osutatud varade või alusväärtuste hulk on selline, et spetsiifilisi viiteid neile kõigile ei saa põhiteabedokumendi raames esitada, tuleb nimetada ainult alusinvesteeringute varade või alusväärtustega seotud turusegmendid või instrumentide liigid.

▼M3

2a.

Kui PRIIP on eurofond või AIF, peab põhidokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv teave hõlmama eurofondi või AIFi neid olulisi omadusi, millest jaeinvestorit teavitatakse, isegi kui need ei ole osa eurofondi direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 68 osutatud prospektis esitatud eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjeldusest või direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud AIFi investeerimisstrateegia ja eesmärkide kirjeldusest, sealhulgas:

investeerimisobjektiks olevate nõuetelevastavate finantsinstrumentide põhiliigid;

võimalus, et jaeinvestor võib eurofondi või AIFi osakud nõudmise korral tagasi võtta, lisades sellele märkele hinnangu osakute tagasiostutehingute sageduse kohta või vajaduse korral märge selle kohta, et võimalus osakuid nõudmise korral tagasi võtta puudub;

kas eurofondil või AIFil on konkreetne sihteesmärk seoses mõne tööstus-, geograafilise või muu turusektoriga või teatava varaklassiga;

kas eurofond või alternatiivne investeerimisfond võimaldab lubatud ulatuses teha valikuid seoses teatavate investeeringutega ja kas selline lähenemisviis hõlmab võrdlusalust või osutab sellele ning kui jah, siis millisele;

kas dividenditulu jaotatakse või reinvesteeritakse.

Kui esimese lõigu punkti d kohaldamisel osutatakse võrdlusalusele, märgitakse, kuivõrd on võrdlusaluse järgimisel lubatud vabadust, ning kui eurofondil või AIFil on indeksit järgiv eesmärk, märgitakse ka see.

2b.

Lõikes 2a märgitud teave sisaldab järgmist teavet, kui see on asjakohane:

kui eurofond või AIF investeerib võlakirjadesse, märge selle kohta, kas need võlakirjad on emiteerinud äriühingud, valitsused või muud üksused, ja vajaduse korral reitingu miinimumnõuded;

kui eurofond või AIF on struktureeritud investeerimisfond, kõigi selliste elementide lihtne selgitus, mida on vaja selleks, et õigesti aru saada väljamaksete struktuurist ja teguritest, mis eeldatavasti mõjutavad tootlust, sealhulgas vajaduse korral viited eurofondi prospektis või AIFi investeerimisstrateegia ja eesmärkide kirjelduses esitatud algoritmi ja selle toimimise üksikasjade kohta;

kui varasid valitakse konkreetsete kriteeriumide järgi, kõnealuste kriteeriumide – nagu „kasv“, „väärtus“ või „suured dividendid“ – selgitus;

kui kasutatakse teatavaid vara valitsemise meetodeid, mis võivad hõlmata riskide maandamist, arbitraaži või finantsvõimendust, selliste tegurite lihtne selgitus, mis võivad mõjutada eurofondi või AIFi tootlust.

2c.

Lõigete 2a ja 2b kohases teabes tuleb eristada laiu investeeringukategooriaid, mida on käsitletud lõike 2a punktides a ja c ning lõike 2b punktis a, ja kõnealuste investeeringute suhtes eurofondi või AIFi valitseja poolt kohaldatavaid lähenemisviise, mida on käsitletud lõike 2a punktis d ning lõike 2b punktides b, c ja d.

Põhiteabedokumendi jaotis „Mis toode see on?“ võib lisaks lõigetes 2a ja 2b loetletud elementidele sisaldada muid elemente, sealhulgas eurofondi või AIFi investeerimisstrateegia kirjeldust, kui need elemendid on vajalikud selleks, et asjakohaselt kirjeldada eurofondi või AIFi eesmärke ja investeerimispoliitikat.

▼B

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv kirjeldus sellest, millist liiki jaeinvestorile on PRIIP suunatud, peab sisaldama teavet PRIIPi koostaja määratletud jaeinvestorite sihtrühma kohta eelkõige olenevalt kliendi tüübi vajadustest, omadustest ja eesmärkidest, millega PRIIP sobib. Kõnealuse kindlaksmääramise aluseks on jaeinvestorite võime kanda investeerimiskahjumit, ning nende investeerimishorisondi eelistused, teoreetilised teadmised ja varasemad kogemused PRIIPidega, finantsturud ning potentsiaalsete lõppklientide vajadused, omadused ja eesmärgid.

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduvad üksikasjad kindlustushüvitiste kohta hõlmavad kokkuvõtlikult kindlustuslepingu põhiomadusi, iga hõlmatud hüvitise kirjeldust ning selgitavat märkust selle kohta, et kõnealuste hüvitiste väärtus on esitatud jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“, ja teavet, mis kajastab jaeinvestorite sihtrühma tüüpilisi biomeetrilisi omadusi, näidates üldmakset, biomeetrilist riskitasu, mis on osa sellest üldmaksest, ning biomeetrilise riskitasu mõju investeeringu tootlusele soovitatava hoidmisaja lõpus või biomeetrilise riskitasu sellise kuluosa mõju, mida on arvesse võetud kulusid käsitleva teabe tabelis esitatud korduvkuludes, mis on arvutatud vastavalt lisale VII. Kui makse tehakse ühekordse kindla summana, esitatakse ka investeeritav summa. Kui makseid tehakse perioodiliselt, peab teave sisaldama perioodiliste maksete arvu, keskmise biomeetrilise riskitasu hinnangut protsendina aastamaksest ning keskmiselt investeeritava summa hinnangut.

Esimeses lõigus osutatud üksikasjad hõlmavad ka selle kirjeldust, kuidas kindlustuspreemia maksed (samaväärsed kindlustushüvitiste hinnangulise väärtusega) mõjutavad jaeinvestori investeeringu tootlust.

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv PRIIPi tähtajaga seotud teave peab sisaldama kogu järgmist teavet:

PRIIPi lõpptähtaeg või märge, et lõpptähtaega ei ole;

märge selle kohta, kas PRIIPi koostajal on õigus PRIIP ühepoolselt lõpetada;

kirjeldus asjaoludest, mille korral võib PRIIPi automaatselt lõpetada, ning lõpetamise kuupäevad, kui need on teada.

▼M3

Kui PRIIP on eurofond või AIF, peab käesoleva määruse II ja III lisas osutatud riskide kindlakstegemine ja selgitamine toimuma kooskõlas eurofondi valitseja poolt direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt või AIFi valitseja poolt direktiivi 2011/61/EL kohaselt vastu võetud sisemise protsessiga riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Kui fondivalitseja valitseb rohkem kui üht eurofondi või AIFi, tehakse riskid kindlaks ja selgitatakse neid järjepidevalt.

Kui PRIIP on eurofond või AIF, peab põhidokumendi jaotises „Mis toode see on?“ sisalduv teave sisaldama iga liikmesriigi kohta, kus eurofondi või AIFi turustatakse, järgmist teavet:

depositooriumi nimi;

teave selle kohta, kust ja kuidas on võimalik saada eurofondi või AIFi kohta lisateavet, eurofondi prospekti või AIFi investeerimisstrateegia ja eesmärkide kirjelduse koopiaid, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 68 lõike 1 punktides b ja c osutatud viimast eurofondi aastaaruannet ja sellele järgnevat poolaastaaruannet või direktiivi 2011/61/EL artiklis 22 osutatud AIFi viimast aastaaruannet, märkides seejuures, millis(t)es keel(t)es need dokumendid on kättesaadavad ning et neid võib saada tasuta;

teave selle kohta, kust ja kuidas on võimalik saada muud praktilist teavet, sealhulgas teavet osakute viimaste hindade kohta.

▼B

Artikkel 3

Jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ rakendavad PRIIPi koostajad II lisas esitatud riski esitamise metoodikat, hõlmavad III lisas nimetatud riski koondnäitaja esitamise tehnilisi aspekte ning järgivad IV ja V lisas antud tootluse stsenaariumite esitamise tehnilisi suuniseid, vorminguid ja meetodeid.

Põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ peavad PRIIPi koostajad esitama kogu järgmise teabe:

PRIIPi riskitase riskiklassi kujul, kasutades riski koondnäitajat arvulisel skaalal 1–7;

konkreetne viide igale mittelikviidsele PRIIPile või oluliselt asjakohase likviidsusriskiga PRIIPile, nagu määratletud II lisa osas 4, kasutades vastavat hoiatust riski koondnäitaja esitamisel;

kirjeldav selgitus riski koondnäitaja all selle kohta, et kui PRIIP on nomineeritud muus valuutas kui selle liikmesriigi ametlik valuuta, milles PRIIPi turustatakse, võib tulu turustamise liikmesriigi ametlikus valuutas väljendatuna olenevalt valuutakursi kõikumistest muutuda;

lühikirjeldus PRIIPi riski ja tootluse profiili kohta ning hoiatus, et PRIIPi risk võib olla oluliselt suurem kui riski koondnäitajana esitatu juhul, kui PRIIPi ei hoita lõpptähtajani või soovitatava hoidmisaja vältel (kui see on asjakohane);

lepinguliselt kokku lepitud ennetähtaegse investeeringust väljumise trahvidega või pikkade investeeringust väljumisest etteteatamisperioodidega PRIIPide puhul viide asjakohastele alustingimustele jaotises „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?“;

märge võimaliku maksimaalse kahjumi kohta, teave, et investeeringust võidakse ilma jääda, kui see ei ole kaitstud või kui PRIIPi tootja ei suuda väljamakseid teha, või et lisaks algsele investeeringule võidakse nõuda vajalikke täiendavaid investeeringumakseid ja et kogukahjum võib oluliselt ületada algse koguinvesteeringu.

PRIIPi koostajad peavad esitama põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ kolm asjakohast V lisas sätestatud tootluse stsenaariumit. Need neli tootluse stsenaariumit peavad esindama stressistsenaariumit, ebasoodsat stsenaariumit, mõõdukat stsenaariumit ja soodsat stsenaariumit.

Kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul lisatakse põhiteabedokumendi jaotisele „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ täiendav tootluse stsenaarium, mis kajastab kindlustushüvitist, mille hüvitisesaaja saab kindlustusega kaetud sündmuse esinemisel.

PRIIPide puhul, mis on reguleeritud turul või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( 4 ) artikli 28 kohaselt reguleeritud turuga samaväärsena käsitletaval kolmanda riigi turul kaubeldavad futuurid, ostuoptsioonid või müügioptsioonid, tuleb põhiteabedokumendi jaotisele „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ lisada tootluse stsenaariumid väljamaksete struktuuri graafikute vormis, nagu on sätestatud V lisas.

Artikkel 4

Jaotis „Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja nimi] ei saa väljamakset teha?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja nimi] ei saa väljamakset teha?“ esitavad PRIIPi koostajad järgmise teabe:

märge selle kohta, kas jaeinvestor võib kanda rahalist kahju PRIIPi koostaja makseviivituse tõttu või muu üksuse kui PRIIPi koostaja makseviivituse tõttu ning selle üksuse nimetus;

selgitus, kas punktis a osutatud kahju kaetakse mõnest investeeringute hüvitamise või tagamise skeemist ning kas sellele katmisele kohaldatakse mingeid piiranguid või tingimusi.

Artikkel 5

Jaotis „Millised on kulud?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Millised on kulud?“ rakendavad PRIIPi koostajad

lisas VI sätestatud kulude arvutamise meetodeid;

kulusid käsitleva teabe esitamisel VII lisas sätestatud tabeleid „Kulud aja jooksul“ ja „Kulude koosseis“ kooskõlas seal antud asjakohaste tehniliste suunistega.

Põhiteabedokumendi jaotise „Millised on kulud?“ tabelis „Kulud aja jooksul“ esitavad PRIIPi koostajad PRIIPi agregeeritud kogukulude kulu koondnäitaja ühe arvuna rahasummas ja protsendina väljendatuna erinevate VI lisas sätestatud ajavahemike kohta.

▼M3

Vajaduse korral lisatakse silmapaistev hoiatus seoses lisatasudega, mida PRIIPi kohta nõu andvad või seda müüvad isikud võivad nõuda.

▼M3

Põhiteabedokumendi jaotise „Millised on kulud?“ tabelis „Kulude koosseis“ esitavad PRIIPi koostajad teabe järgmiste kululiikide koondnäitajate kohta:

kõik ühekordsed kulud, näiteks sisenemis- ja väljumiskulud;

kõik korduvkulud, esitades eraldi portfelli tehingukulud ja muud korduvkulud;

kõik lisakulud, näiteks tulemustasud või intressikulud.

PRIIPi koostajad lisavad iga põhiteabedokumendi jaotise „Millised on kulud?“ tabelis „Kulude koosseis“ sisalduva eri kululiigi kirjelduse kooskõlas VII lisaga ning selgitavad, millal ja kuidas võivad need kulud erineda tegelikest kuludest, mida jaeinvestor kandma peab, või millal ja kuidas võivad need oleneda jaeinvestori valikust teatavaid võimalusi kasutada või mitte.

▼B

Artikkel 6

Jaotis „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?“ esitavad PRIIPi koostajad järgmise teabe:

lühikirjeldus soovitatava või minimaalse nõutava hoidmisaja valimise põhjuste kohta;

kirjeldus investeeringust väljumise protsessi ning selle kohta, millal on investeeringust väljumine võimalik, lisades märke raha varasema väljavõtmise mõju kohta PRIIPi riski ja tootluse profiilile või kapitalitagatiste kohaldatavusele;

teave tasude ja trahvide kohta, mida enne lõpptähtaega või muud ettenähtud kuupäeva kui soovitatav hoidmisaeg investeeringust väljumise puhul rakendatakse, lisades ristviite põhiteabedokumendis artikli 5 kohaselt sisalduvale kulusid käsitlevale teabele ning selgituse selliste tasude ja trahvide mõju kohta erinevate hoidmisaegade korral.

Artikkel 7

Jaotis „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“

Põhiteabedokumendi jaotises „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“ esitavad PRIIPi koostajad kokkuvõtlikul kujul järgmise teabe:

sammud, mida tuleb astuda, et esitada toote või PRIIPi koostaja või selle kohta nõu andva või seda müüva isiku käitumise kohta kaebus;

link selliste kaebuste esitamise vastavale veebilehele;

ajakohane postiaadress ning e-posti aadress, kuhu selliseid kaebuseid saata saab.

Artikkel 8

Jaotis „Muu asjakohane teave“

Põhiteabedokumendi jaotises „Muu asjakohane teave“ märgivad PRIIPi koostajad ära täiendavad teabedokumendid, mida on võimalik pakkuda ning selle, kas kõnealused täiendavad teabedokumendid tehakse kättesaadavaks mõne juriidilise nõude alusel või ainult jaeinvestori nõudel.

Põhiteabedokumendi jaotises „Muu asjakohane teave“ sisalduvat teavet võib esitada kokkuvõtlikul kujul, esitades lingi veebisaidile, kus on kättesaadavaks tehtud ka muid üksikasju peale lõikes 1 osutatud dokumentide.

▼M3

VIII lisa punkti 1 alapunktis a määratletud eurofondide, punkti 1 alapunktis b määratletud AIFide või punkti 1 alapunktis c määratletud investeerimisriskiga kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul sisaldab põhiteabedokumendi jagu pealkirjaga „Muu asjakohane teave“:

linki veebisaidile või viidet dokumendile, kus on kättesaadav teave varasema tootluse kohta, mille PRIIPi koostaja on avaldanud kooskõlas VIII lisaga;

aastate arv, mille kohta on esitatud varasema tootluse andmed.

II lisa 1. osa punktis 5 osutatud PRIIPide kohta, mis on avatud fondid, või muude PRIIPide kohta, mis on avatud märkimiseks, avaldatakse kord kuus eelmise tootlusstsenaariumi arvutused ja jaotises „Muu asjakohane teave“ märgitakse, kust neid arvutusi leida.

▼B

Artikkel 9

Vorm

PRIIPi koostajad esitavad põhiteabedokumendi I lisas sätestatud vormi kasutades. Vorm täidetakse kooskõlas käesolevas delegeeritud määruses ning määruses (EL) nr 1286/2014 sätestatud nõuetega.

▼M3

II PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENTI KÄSITLEVAD ERISÄTTED ERINEVAID INVESTEERIMISVÕIMALUSI PAKKUVATE PRIIPide PUHUL

▼B

Artikkel 10

Erinevaid investeerimisvõimalusi pakkuvad PRIIPid

Kui PRIIP pakub erinevaid alusinvesteeringute võimalusi ning neid investeerimisvõimalusi käsitlevat teavet ei saa esitada ühes lühikeses eraldiseisvas põhiteabedokumendis, esitavad PRIIPi koostajad ühe järgmistest:

▼M3

põhiteabedokument iga PRIIPis sisalduva alusinvesteeringu võimaluse kohta vastavalt I peatükile, sealhulgas teave PRIIPi kui terviku kohta, kusjuures iga põhiteabedokument kajastab olukorda, kus jaeinvestor kasutab üksnes ühte investeerimisvõimalust;

üldine põhiteabedokument, mis kirjeldab PRIIPi vastavalt I peatükile, kui artiklites 11–14 ei ole ette nähtud teisiti, ja kus on muu hulgas kirjeldatud, kust saab leida teavet iga alusinvesteeringu võimaluse kohta.

▼B

Artikkel 11

Üldise põhiteabedokumendi jaotis „Mis toode see on?“

Jaotises „Mis toode see on?“ esitavad PRIIPi koostajad (erandina artikli 2 lõigetest 2 ja 3) järgmise teabe:

alusinvesteeringu võimaluste liikide kirjeldus, sealhulgas turusegmendid või instrumentide liigid, ning peamised tegurid, millest sõltub tulu;

teavitus selle kohta, et investori tüüp, kellele turustamiseks PRIIP on mõeldud, on erinevatel alusinvesteeringute võimalustel erinev;

▼M3 —————

▼B

Artikkel 12

Üldise põhiteabedokumendi jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“

Jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ esitavad PRIIPi koostajad erandina artikli 3 lõike 2 punktist a ja lõikest 3 järgmise teabe:

kõigi PRIIPi raames pakutavate alusinvesteeringu võimaluste riskiklasside vahemik, kasutades III lisas sätestatud riski koondnäitajat arvulisel skaalal 1–7;

teavitus selle kohta, et investeeringu risk ja tulu on erinevatel alusinvesteeringute võimalustel erinevad;

lühike selgitus selle kohta, kuidas PRIIPi tootlus tervikuna alusinvesteeringu võimalustest sõltub;

▼M3 —————

▼M3

Artikkel 13

Üldise põhiteabedokumendi jaotis „Millised on kulud?“

Jaotises „Millised on kulud?“ esitavad PRIIPi koostajad erandina artikli 5 lõike 1 punktist b järgmise teabe:

kui PRIIPi muid kulusid, mis ei ole seotud alusinvesteeringuga, ei saa esitada ühe arvuna, sealhulgas juhul, kui need kulud varieeruvad sõltuvalt valitud alusinvesteeringu võimalusest:

PRIIPi kulude vahemik VII lisas esitatud tabelites „Kulud aja jooksul“ ja „Kulude koosseis“;

ii)

märge selle kohta, et jaeinvestori kantavad kulud varieeruvad sõltuvalt alusinvesteeringute võimalustest;

kui PRIIPi kulud, mis ei ole seotud alusinvesteeringute võimalustega, saab esitada ühe arvuna:

need kulud näidatuna eraldi PRIIPi alusinvesteeringute võimalustega seotud kulude vahemikust VII lisas esitatud tabelites „Kulud aja jooksul“ ja „Kulude koosseis“;

ii)

märge selle kohta, et jaeinvestori kogukulud koosnevad valitud alusinvesteeringute võimalustega seotud kulude ja PRIIPi muude kulude kombinatsioonist ning varieeruvad sõltuvalt alusinvesteeringute võimalustest.

Artikkel 14

Eriteave iga alusinvesteeringu võimaluse kohta

Artikli 10 punktis b osutatud konkreetne teave iga alusinvesteeringu võimaluse kohta esitatakse eriteabe dokumendis, mis täiendab üldist põhiteabedokumenti. PRIIPi koostajad lisavad iga alusinvesteeringu võimaluse kohta kõik järgmised andmed:

hoiatus arusaadavuse kohta, kui see on asjakohane;

investeerimise eesmärgid, nende saavutamise vahendid ning artikli 2 lõigetes 2 ja 3 osutatud kavandatud sihtturg;

riski koondnäitaja ja selgitus ning tootluse stsenaariumid, nagu osutatud artiklis 3;

kulude esitus vastavalt artiklile 5, sealhulgas märge selle kohta, kas need kulud sisaldavad või ei sisalda kõiki PRIIPi kulusid, juhul kui jaeinvestor investeerib ainult sellesse konkreetsesse investeerimisvõimalusse;

kui alusinvesteeringu võimalused on VIII lisa punkti 1 alapunktis a määratletud eurofondid, punkti 1 alapunktis b määratletud AIFid või punkti 1 alapunktis c määratletud investeerimisriskiga kindlustuspõhised investeerimistooted, teave varasema tootluse kohta, nagu nõutud artikli 8 lõikega 3.

Käesoleva lõike punktides a–e osutatud teave peab järgima I lisas sätestatud vormi asjakohaste osade struktuuri.

▼M3

IIa PEATÜKK

ERISÄTTED TEATAVATE EUROFONDIDE JA AIFide PÕHITEABEDOKUMENDI KOHTA

Artikkel 14a

Eurofondide ja AIFide investeerimisüksused

Kui eurofond või AIF koosneb kahest või enamast investeerimisüksusest, koostatakse iga investeerimisüksuse kohta eraldi põhiteabedokument.

Iga lõikes 1 osutatud põhiteabedokument sisaldab jaotises „Mis toode see on?“ järgmist teavet:

märge selle kohta, et põhiteabedokument kirjeldab eurofondi või AIFi investeerimisüksust, ja vajaduse korral selle kohta, et eurofondi prospekt või AIFi investeerimisstrateegia ja eesmärkide kirjeldus ning perioodilised aruanded koostatakse kogu põhiteabedokumendi alguses nimetatud eurofondi või AIFi kohta;

kas iga investeerimisüksuse varad ja kohustised on seaduse järgi eraldatud ning kuidas see võib investorit mõjutada;

kas jaeinvestoril on õigus vahetada ühe investeerimisüksuse osakutesse tehtud investeering teise üksuse osakute vastu ja kui jah, siis kust saada teavet kõnealuse õiguse kasutamise kohta.

Kui eurofondi või AIFi valitseja kehtestab jaeinvestorile tasu investeeringu vahetamise eest vastavalt lõike 2 punktile c ja kui see tasu erineb standardsest osakute ostu- või müügitasust, märgitakse kõnealune tasu põhiteabedokumendi jaotises „Millised on kulud?“ eraldi.

Artikkel 14b

Eurofondide ja AIFide aktsiaklassid

Kui eurofond või AIF koosneb rohkem kui ühe klassi osakutest või aktsiatest, koostatakse põhiteabedokument iga osaku- või aktsiaklassi kohta.

Sama eurofondi või AIFi kahe või enama klassi puhul asjakohase põhiteabedokumendi võib esitada ühe põhiteabedokumendina tingimusel, et kõnealune dokument vastab täielikult kõigile põhiteabedokumendi pikkuse, keele ja esitusviisi suhtes kehtestatud nõuetele.

Eurofondi või AIFi valitseja võib eurofondi või AIFi ühe või mitme klassi esindamiseks valida ühe klassi, tingimusel, et valik on õiglane ja selge ja ei ole muude klasside potentsiaalsete jaeinvestorite jaoks eksitav. Sellistel juhtudel sisaldab põhiteabedokumendi jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ selgitust muude esindatavate klassidega seotud olulise riski kohta. Esindaval klassil põhinevat põhiteabedokumenti võib esitada muude klasside jaeinvestoritele.

Lõikes 3 osutatud esindavasse klassi ei või koondada erinevaid klasse.

Eurofondi või AIFi valitseja säilitab andmed selle kohta, milliseid muid klasse lõikes 3 osutatud esindav klass esindab, ja põhjendab tehtud valikut.

Põhiteabedokumendi jaotist „Mis toode see on?“ täiendatakse vajaduse korral märkega selle kohta, milline klass on valitud esindavaks klassiks, kasutades eurofondi prospektis või AIFi investeerimisstrateegia ja eesmärkide kirjelduses esitatud nimetust.

Kõnealune jaotis sisaldab ka märget selle kohta, kust jaeinvestorid saavad teavet eurofondi ja AIFi muude klasside kohta, mida nende liikmesriigis turustatakse.

Artikkel 14c

Eurofond ja AIF fondifondina

Kui eurofond investeerib olulise osa oma varadest teise eurofondi või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud muudesse investeerimisfondidesse, sisaldab kõnealuse eurofondi eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjeldus, mis on esitatud põhiteabedokumendis, lühiselgitust selle kohta, kuidas neid teisi investeerimisfonde jooksvalt valitakse. Kui eurofond on riskifondide fond, sisaldab põhiteabedokument teavet järelevalve alla mittekuuluvate ELi-väliste AIFide ostu kohta.

Kui AIF investeerib märkimisväärse osa oma varadest teistesse eurofondidesse või AIFidesse, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mutatis mutandis.

Artikkel 14d

Investor-eurofondid

Direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 58 määratletud investor-eurofondi puhul sisaldab põhiteabedokument jaotises „Mis toode see on?“ investor-eurofondi kohta järgmist teavet:

märge selle kohta, et ühiseurofondi prospekt, põhiteabedokument ning perioodilised aruanded ja kontod on investor-eurofondi jaeinvestorile nõudmise korral kättesaadavad, samuti selle kohta, kuidas ja mis keeles neid saab soetada;

kas käesoleva lõike punktis a osutatud dokumendid on kättesaadavad ainult paberkandjal või ka muul püsival andmekandjal ja kas mõne sellise dokumendi eest, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2009/65/EÜ artikli 63 lõike 5 kohast tasuta esitamise nõuet, tuleb maksta lisatasu;

kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriikides ja see asjaolu võib mõjutada investor-eurofondi maksustamist, lisatakse sellekohane märkus;

teave investor-eurofondi ühiseurofondi investeeritavate varade osakaalu kohta;

ühiseurofondi eesmärkide ja investeerimispoliitika kirjeldus, millele on vajaduse korral lisatud

kas märkus selle kohta, et investor-eurofondi investeeringutootlus saab olema ühiseurofondi tootlusega väga sarnane, või

ii)

selgitus selle kohta, kuidas ja miks investor-eurofondi ja ühiseurofondi tootlus võib erineda.

Kui investor-eurofondi riski ja tootluse profiil erineb mõnes olulises osas ühiseurofondi profiilist, tuleb see asjaolu ära märkida ja selle põhjuseid selgitada põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“.

Mis tahes likviidsusriski ning ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahel kehtestatud ostu- ja tagasivõtmiskorda selgitatakse põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“.

Artikkel 14e

Struktureeritud eurofond ja AIF

Struktureeritud investeerimisfondid on eurofondid või AIFid, mis pakuvad jaeinvestoritele teatavatel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäevadel algoritmipõhiseid väljamakseid, mis on seotud finantsvarade, indeksite või võrdlusportfellide või sarnaste omadustega eurofondide või AIFide tootluse või hinnamuutustega või muude tingimuste realiseerumisega.

▼B

III PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENDI LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 15

Läbivaatamine

PRIIPi koostajad vaatavad põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi iga kord, kui toimub muutus, mis mõjutab või võib mõjutada oluliselt põhiteabedokumendis sisalduvat teavet ning vähemalt iga 12 kuu jooksul alates põhiteabedokumendi algse avaldamise kuupäevast.

Artiklis 1 osutatud läbivaatamisel kontrollitakse, kas põhiteabedokumendis sisalduv teave on jätkuvalt täpne, aus, selge ega ole eksitav. Eelkõige kontrollitakse järgmist:

kas põhiteabedokumendis sisalduv teave on kooskõlas määruse (EL) nr 1286/2014 üldiste vormi- ja sisunõuetega või käesolevas delegeeritud määruses sätestatud konkreetsete vormi- ja sisunõuetega;

kas PRIIPi turu- või krediidiriski näitajad on muutunud, kui nende muutuste koondmõju tõttu tuleb PRIIPi üle viia muusse riski koondnäitaja klassi, kui oli märgitud läbivaadatavas põhiteabedokumendis;

kas PRIIPi tulu keskväärtus mõõduka tootluse stsenaariumi korral väljendatuna aastase protsentuaalse tuluna on muutunud rohkem kui viie protsendipunkti võrra;

▼M3

kui tootluse stsenaariumid põhinevad asjakohastel võrdlusalustel või asendusnäitajatel, siis kas võrdlusalus või asendusnäitaja on kooskõlas PRIIPi eesmärkidega.

▼B

Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad PRIIPi koostajad kogu PRIIPi kasutusajaks (kui see jääb jaeinvestoritele kättesaadavaks) sobivad protsessid, et saada põhjendamatute viivitusteta teada kõik asjaolud, mis võivad tuua kaasa muutuse, mis mõjutab või võib mõjutada põhiteabedokumendis sisalduva teabe täpsust, ausust ja selgust, ning haldavad neid protsesse.

Artikkel 16

Muutmine

PRIIPi koostajad muudavad põhiteabedokumenti liigselt viivitamata, kui artikli 15 kohasel läbivaatamisel järeldati, et põhiteabedokumenti tuleb teha muudatusi.

PRIIPi koostajad tagavad kõigi neist muudatustest mõjutatud põhiteabedokumendi jaotiste ajakohastamise.

PRIIPi koostaja avaldab muudetud põhiteabedokumendi oma veebilehel.

IV PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENDI KÄTTETOIMETAMINE

Artikkel 17

Aegsasti esitamist käsitlevad tingimused

PRIIPi kohta nõu andev või seda müüv isik esitab põhiteabedokumendi piisavalt vara, et anda jaeinvestorile küllaldaselt aega selle arvessevõtmiseks enne, kui mõni PRIIPiga seotud leping või pakkumine on tema jaoks siduvaks muutunud, olenemata sellest, kas jaeinvestorile võimaldatakse järelemõtlemisperioodi.

Lõike 1 kohaldamisel hindab PRIIPi kohta nõu andev või seda müüv isik igale jaeinvestorile põhiteabedokumendi arvessevõtmiseks vajalikku aega, arvestades järgmist:

jaeinvestori kogemused ja teadmised PRIIPi kontekstis või sellega samalaadsete või sellest tulenevate riskidega samalaadsete riskidega PRIIPide kontekstis;

PRIIPi keerukus;

kui nõustamine või müük toimub jaeinvestori algatusel, siis jaeinvestori selgesõnaliselt väljendatud kiireloomulisus kavandatava lepingu või pakkumise sõlmimisel.

▼M3

IVa PEATÜKK

RISTVIITED

Artikkel 17a

Muudele teabeallikatele osutavate ristviidete kasutamine

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 6 kohaldamist, võib põhiteabedokumenti lisada ristviiteid muudele teabeallikatele, sealhulgas prospektile ja aasta- või poolaastaaruannetele, tingimusel et kogu teave, mis on jaeinvestorile vajalik investeeringu põhielementide mõistmiseks, on esitatud ka põhiteabedokumendis.

Ristviiteid on lubatud teha ka PRIIPi või PRIIPi koostaja veebilehele, sealhulgas selle osale, kus on esitatud prospekt ja perioodilised aruanded.

Esimeses lõigus osutatud ristviited juhivad jaeinvestori asjakohase teabeallika konkreetse osa juurde. Põhiteabedokumendis võib kasutada mitut erinevat ristviidet, kuid nende arv peaks piirduma minimaalsega.

▼B

Artikkel 18

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

▼M4 M5

Artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M3

I LISA

PÕHITEABEDOKUMENDI VORM

PRIIPi koostajad järgivad jaotiste järjekorda ning pealkirju, nagu need on esitatud vormil, millega aga ei fikseerita parameetreid üksikute jaotiste pikkuste või leheküljepiiride paigutamise kohta ning mille suurusele kehtib printimisel üldine kolme A4-suurusega lehekülje ülempiir.

Põhiteabedokument
Eesmärk Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave käesoleva investeerimistoote kohta. See ei ole turustusmaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista selle toote olemust, sellega seotud riske ja kulusid ning toote potentsiaalset kasumlikkust ja kahjumlikkust ning aidata Teil võrrelda seda muude toodetega.
Toode [Toote nimetus] [PRIIPi koostaja nimi] (vajadusel) [ISIN-kood või UPI] [PRIIPi koostaja veebisait] [Lisateabe saamiseks helistage [telefoninumber]] [[PRIIPi koostaja nimi] järelevalve eest seoses käesoleva põhiteabedokumendiga vastutab [pädeva asutuse nimi]] (vajadusel) [Käesolev PRIIP on heaks kiidetud [liikmesriigi nimi]] (vajadusel) [[Eurofondi valitseja nimi] on saanud tegevusloa [liikmesriigi nimi] ja fondivalitseja üle teostab järelevalvet [pädeva asutuse nimi]] (vajadusel) [AIFi valitseja nimi] on saanud tegevusloa [liikmesriigi nimi] ja fondivalitseja üle teostab järelevalvet [pädeva asutuse nimi] [Põhiteabedokumendi koostamise kuupäev]
[Hoiatus (vajadusel) Te olete ostmas keerukat toodet, mis võib olla raskesti mõistetav]
Mis toode see on? Liik Tähtaeg Eesmärgid Sihtrühma kuuluv jaeinvestor [Kindlustushüvitised ja -kulud]
Millised on riskid ja mis kasu ma saan?
Risk	Riski ja tootluse profiili kirjeldus
Näitaja	Riski koondnäitaja Riski koondnäitaja vorm ja kirjeldavad selgitused, nagu on sätestatud III lisas, sh kaasneda võiva maksimaalse kahjumi kohta. Kas võin kogu investeeritud kapitali kaotada? Kas mul on risk võtta täiendavaid finantskohustusi? Kas tagatud on kapitalikaitse tururiski vastu?
Tootlus	Tootluse stsenaariumide vormid ja kirjeldavad selgitused, nagu on sätestatud V lisas
Stsenaariumid	Stsenaariumid, sealhulgas, kui see on asjakohane, teave tootluse saamise tingimuste kohta jaeinvestorite jaoks või ettemääratud tootluse alam- ja ülempiir ning teave selle kohta, et jaeinvestori päritoluliikmesriigi maksuõigusaktid võivad mõjutada tegeliku väljamakse suurust
Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja] ei saa väljamakset teha? Teave selle kohta, kas olemas on investeeringute tagamise skeem, tagatise andja või investeeringute hüvitamise skeemi opereeriva äriühingu nimi, sealhulgas see, millised riskid on kaetud ja millised mitte.
Millised on kulud? Kirjeldavad selgitused seoses muude jaotuskulude kohta lisatava teabega
Kulud aja jooksul	Vorm ja kirjeldavad selgitused vastavalt VII lisale
Kulude koosseis	Vorm ja kirjeldavad selgitused vastavalt VI lisale
Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?
Soovitatav [nõutav minimaalne] hoidmisaeg [x]
Teave investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimaluse, tingimuste ning võimalike kohaldatavate tasude ja karistuste kohta. Teave tagajärgede kohta, kui vahetada investeerimistoode rahaks enne tähtaja või soovitatava hoidmisaja lõppu.
Kuidas ma saan esitada kaebuse?
Muu asjakohane teave Kui see on asjakohane, eelmiste perioodide tootluse kohta avaldatud teabe lühike kirjeldus

▼B

II LISA

RISKI ESITAMISE MEETODID

1. OSA

Tururiski hindamine

Tururiski näitaja (Market Risk Measure – MRM) kindlaksmääramine

1. Tururiski mõõdetakse aastase volatiilsusega, mis vastab VaR riskiväärtusele (VaR) tõenäosusega 97,5 % soovitatava hoidmisaja vältel, kui ei ole teisiti märgitud. VaR on protsent investeeritud summast, mis tagastatakse jaeinvestorile.

▼M3

2. PRIIPile määratakse MRM klass kooskõlas järgmise tabeliga:

MRM klass	VaR-ekvivalentne volatiilsus (VEV)
1	< 0,5 %
2	≥ 0,5 % ja < 5,0 %
3	≥ 5,0 % ja < 12 %
4	≥ 12 % ja < 20 %
5	≥ 20 % ja < 30 %
6	≥ 30 % ja < 80 %
7	≥ 80 %;

▼B

PRIIPi kategooriate määratlemine tururiski hindamisel

3. Tururiski hindamisel jagatakse PRIIPid nelja kategooriasse.

4. Kategooria 1 hõlmab järgmist:

PRIIPid, mille puhul investorid võivad kaotada rohkem kui summa, mille nad investeerisid;

PRIIPid, mis kuuluvad ühte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 5 ) I lisa C jao punktides 4 kuni 10 osutatud kategooriatest;

PRIIPid või alusinvesteeringud, mille hinda määratakse harvem kui kord kuus või millel ei ole sobivat võrdlus- või asendushinda või mille sobiv võrdlus- või asendushind määratakse harvem kui kord kuus.

5. Kategooria 2 hõlmab PRIIPe, mis kas vahetult või sünteetiliselt pakuvad võimendamata alusinvesteeringute hindade positsiooni või võimendamata alusinvesteeringute positsiooni, millest tehakse väljamakseid nende alusinvesteeringute hindade püsiva kordaja alusel, kui PRIIPi kohta on olemas vähemalt 2 aastat ajaloolisi päevahindu või 4 aastat ajaloolisi nädalahindu või 5 aastat kuuhindu või kui on olemas sobivad võrdlus- või asendushinnad tingimusel, et need võrdlus- või asendushinnad vastavad samadele hinnaajaloo pikkuse ja sageduse kriteeriumitele.

6. Kategooria 3 hõlmab PRIIPe, mille väärtused kajastavad alusinvesteeringute hindu, kuid mitte nende alusinvesteeringute püsiva kordajana, kui on olemas vähemalt 2 aastat alusvarade ajaloolisi päevahindu, 4 aastat ajaloolisi nädalahindu või 5 aastat kuuhindu või kui on olemas sobivad võrdlus- või asendushinnad tingimusel, et need võrdlus- või asendushinnad vastavad samadele hinnaajaloo pikkuse ja sageduse kriteeriumitele.

7. Kategooria 4 hõlmab PRIIPe, mille väärtused sõltuvad osaliselt turul mittejälgitavatest teguritest, sealhulgas kindlustuspõhiseid PRIIPe, mis jagavad jaeinvestoritele mingi osa PRIIPi koostaja kasumist.

PRIIPi kategooriate kindlaksmääramiseks asjakohaste võrdlus- või asendushindade kasutamine

Kui PRIIPi koostaja kasutab sobivaid võrdlus- ja asendushindu, peavad need olema PRIIPi tootlust määravate varade või positsioonide suhtes esinduslikud. PRIIPi koostaja peab selliste võrdlus- või asendushindade kasutamise dokumenteerima.

MRMi klassi kindlaksmääramine kategooria 1 PRIIPide puhul

8. Kategooria 1 PRIIPide MRM klass on 7, välja arvatud käesoleva lisa punkti 4 alapunktis c osutatud PRIIPide puhul, mille MRM klass on 6.

MRMi klassi kindlaksmääramine kategooria 2 PRIIPide puhul

9. VaR arvutatakse viimase 5 aasta jooksul jälgitud PRIIPi või selle võrdlus- või asendusvara hinna tootluste jaotuse hetkede alusel. Jälgimise sagedus peab olema vähemalt igakuine. Kui hinnad on kättesaadavad igapäevaselt, peab sagedus olema igapäevane. Kui hinnad on kättesaadavad iganädalaselt, peab sagedus olema iganädalane. Kui hinnad on kättesaadavad kaks korda kuus, peab sagedus olema kaks korda kuus.

10. Kui igapäevaste hindade andmeid 5 aasta kohta puuduvad, võib kasutada lühemat perioodi. PRIIPi või selle võrdlus- või asendusvara igapäevaselt jälgitud hinna puhul peab jälgitavat tootlust olema vähemalt 2 aastat. PRIIPi iganädalaselt jälgitud hinna puhul peab jälgitavaid andmeid olema vähemalt 4 aastat. PRIIPi igakuiselt jälgitava hinna puhul peavad jälgitavad andmed hõlmama vähemalt 5-aastast perioodi.

11. Iga perioodi tootlus määratletakse naturaallogaritmina jooksva perioodi lõpu turu sulgemishinna ning eelneva perioodi lõpu turu sulgemishinna suhtarvust.

12. VaR riskiväärtus tootluse ruumis („return space“) antakse Cornish-Fisheri laienduse abil järgmiselt:

kus N on kauplemisperioodide arv soovitataval hoidmisajal ning σ, μ1, μ2 on vastavalt tulu jaotusest mõõdetud volatiilsus, asümmeetrilisus ja ekstsess. Volatiilsus, asümmeetrilisus ja ekstsess arvutatakse tulude jaotuse mõõdetud momentidest järgmisel meetodil:

—

nullmoment M0 on vaatluste arvu loendamistulemus käesoleva lisa punkti 10 kohasel perioodil.

—

esimene moment M 1 on kõigi valimis vaadeldud tulude keskväärtus

—

teine M2 , kolmas M3 ja neljas M4 moment on standardselt määratletud momendid:

kus ri on tulu mõõdetuna tulude ajaloo i-ndal perioodil.

—

volatiilsust σ kajastab

—

asümmeetrilisus μ1 võrdub M3/σ3.

—

ekstsess μ2 võrdub M4/σ4 – 3.

▼C7

13. VEV esitatakse järgmise valemi alusel:

kus T on soovitatava hoidmisaja pikkus aastates.

▼B

14. PRIIPide puhul, mida hallatakse selliste investeerimispõhimõtete või -strateegiate alusel, mis taotlevad teatavaid tootluseesmärke, osaledes paindliku investeerimise kaudu erinevates finantsvarade klassides (näiteks nii aktsia- kui ka fikseeritud tulumääraga väärtpaberite turgudel), määratakse kasutatav VEV kindlaks järgmiselt:

kui käesoleva lisa punktis 10 osutatud perioodil ei ole investeerimispoliitikat muudetud, on kasutatav VEV kõrgeim järgmistest VEV-idest:

VEV, mis on arvutatud käesoleva lisa punktide 9 kuni 13 alusel;

ii)

tulu VEV sellise formaalse varade kombinatsiooni puhul, mis järgib fondi varade baasjaotust arvutamise ajal;

iii)

VEV, mis on kooskõlas fondi riski piirmääraga, kui see on olemas ja asjakohane.

kui investeerimispõhimõtteid on käesoleva lisa punktis 10 osutatud perioodil muudetud, on kasutatav VEV kõrgeim punkti a alapunktides ii kuni iii osutatud VEV-idest.

15. PRIIP määratakse käesoleva lisa punkti 2 alusel MRM klassi olenevalt VEV-ist. PRIIPi puhul, millel on ainult igakuised hinnaandmed, suurendatakse käesoleva lisa punkti 2 alusel määratud MRM klassi ühe täiendava klassi võrra.

MRMi klassi määramine kategooria 3 PRIIPide puhul

16. VaR hinna ruumis („price space“) arvutatakse PRIIPi väärtuste jaotusest soovitatava hoidmisaja lõpus. Jaotus saadakse hinna või hindade simulatsiooni abil, millega määratakse PRIIPi väärtus soovitatava hoidmisaja lõpus. VaR on PRIIPi väärtus tõenäosusega 97,5 % soovitatava hoidmisaja lõpus diskonteerituna jooksvale kuupäevale, kasutades eeldatavat riskivaba diskontomäära jooksvast kuupäevast kuni soovitatava hoidmisaja lõpuni.

▼M3

17. VEV esitatakse järgmise valemi alusel:

kus T on soovitatava hoidmisaja pikkus aastates. Ainult juhtudel, kui toode ostetakse tagasi või tühistatakse simulatsiooni kohaselt enne soovitatava hoidmisaja lõppu, kasutatakse arvutamisel perioodi kuni tagasiostmise või tühistamiseni aastates.

▼B

18. PRIIP määratakse käesoleva lisa punkti 2 alusel MRM klassi olenevalt VEV-ist. PRIIPi puhul, millel on ainult igakuised hinnaandmed, suurendatakse käesoleva lisa punkti 2 alusel määratud MRM klassi ühe klassi võrra.

19. Minimaalne simulatsioonide arv on 10 000 .

20. Simulatsiooni aluseks on asendusega bootstrap-meetod PRIIPi aluslepingute hindade või hinnatasemete suhtes, mis on saadud nende lepingute tulude jälgitud jaotusest.

21. Käesoleva lisa punktides 16 kuni 20 osutatud simulatsiooni rakendamisel on kahte liiki jälgitavaid turuandmeid, mis võivad PRIIPi väärtust mõjutada: hetkehinnad (või hinnatasemed) ja kõverad.

22. Iga hetkehinna või -taseme simulatsiooni jaoks teeb PRIIPi koostaja järgmist:

arvutab iga jälgitud perioodi tulu viimasel 5 aastal või käesoleva lisa punktis 6 osutatud aastatel, võttes logaritmi iga perioodi lõpu hinnast jagatuna eelnenud perioodi lõpu hinnaga;

valib juhuslikult ühe jälgitud perioodi, mis vastab kõigi aluslepingute tulule iga simuleeritud perioodi kohta soovitataval hoidmisajal (samas simulatsioonis võib kasutada sama jälgitud perioodi mitu korda);

arvutab iga lepingu tulu, liites valitud perioodide tulud ja korrigeerides seda tulu, et tagada, et eeldatav tulu mõõdetuna simuleeritud tulude jaotusest oleks riskineutraalne eeldus soovitatava hoidmisaja tulu kohta. Tulu lõppväärtus saadakse järgmiselt:

kus:

—

teine element annab korrektsiooni vaadeldud tulude keskväärtuse mõju suhtes;

—

kolmas element annab korrektsiooni vaadeldud tulude dispersiooni suhtes;

—

viimane element annab korrektsiooni kvantitatiivse mõju suhtes, kui täitmisvaluuta on vara valuutast erinev. Korrektsiooni mõjutavad elemendid on järgmised:

—

ρ on vara hinna ja vastava välisvaluuta vahetuskursi vaheline korrelatsioon mõõdetuna soovitatava hoidmisaja vältel;

—

σ on vara mõõdetud volatiilsus;

—

σccy on välisvaluuta vahetuskursi mõõdetud volatiilsus.

Arvutatakse iga aluslepingu hind tulu eksponentsiaali võtmise teel.

23. Kõverate puhul tehakse peakomponentide analüüs selle tagamiseks, et kõvera iga punkti liikumiste simulatsioon pika perioodi vältel annab tulemuseks järjepideva kõvera.

Peakomponentide analüüs tehakse järgmiselt:

kogutakse ajaloolised andmed tähtajapunktide kohta, mis määratlevad iga kauplemisperioodi kõvera viimasel 5 aastal või käesoleva lisa punktis 6 osutatud aastatel;

ii)

tagatakse, et iga tähtajapunkt oleks positiivne – kui leidub mõni negatiivne tähtajapunkt, nihutatakse kõiki tähtajapunkte miinimumtäisarvu või -protsendi võrra, et tagada kõigile tähtajapunktidele positiivsed väärtused;

iii)

arvutatakse iga perioodi tulu iga tähtajapunkti jaoks, võttes naturaallogaritmi iga jälgitud perioodi lõpu hinna/taseme ja eelnenud perioodi hinna/taseme suhtarvust;

iv)

korrigeeritakse igas tähtajapunktis kindlaks tehtud tulud, et saada tähtaegade tulude kogum keskväärtusega null;

arvutatakse erinevate tähtaegade vaheline kovariatsiooni maatriks, liites ületulud;

vi)

arvutatakse kovariatsiooni maatriksi omavektorid ja omaväärtused;

vii)

valitakse omavektorid, mis vastavad kolmele suurimale omaväärtusele;

viii)

moodustatakse kolme veeruga maatriks, mille esimene veerg on suurima omaväärtusega omavektor; keskmine veerg on suuruselt teise omaväärtusega omavektor ning viimane veerg on suuruselt kolmanda väärtusega omavektor;

▼M3

ix)

projitseeritakse tulud eelmises etapis arvutatud kolmele peamisele omavektorile, korrutades punktis v saadud tulude N × M maatriksi punktis viii saadud omavektorite M × 3 maatriksiga;

▼B

arvutatakse simulatsioonis kasutatav tulude maatriks, korrutades punkti ix tulemused punktis viii saadud omavektorite maatriksi pöördmaatriksiga. See on simulatsioonis kasutatavate väärtuste kogum.

Kõvera simulatsioon tehakse järgmiselt:

Simulatsiooni ajasamm on üks periood. Soovitatava hoidmisperioodi igaks jälgimisperioodiks valitakse arvutatud tulude maatriksist juhuslikult üks rida. Iga tähtajapunkti T tulu on tähtajapunktile T vastava veeru summa üle valitud ridade.

ii)

simuleeritud määr iga tähtajapunkti T puhul on jooksev määr tähtajapunktis T:

—

mis korrutatakse simuleeritud tulu eksponentsiaaliga,

—

korrigeeritakse võimalike nihetega, mida kasutati positiivsete tähtajapunktide saamiseks ning

—

korrigeeritakse nii, et eeldatav keskväärtus vastaks jooksvatele eeldustele määra kohta tähtajapunktis T soovitatava hoidmisperioodi lõpul.

24. Kategooria 3 PRIIPide puhul, mida iseloomustab kapitali tingimusteta kaitse, võib PRIIPi koostaja eeldada, et VaR tõenäosusega 97,5 % on võrdne tingimusteta kapitalikaitse tasemega soovitatava hoidmisperioodi lõpus diskonteerituna eeldatavat riskivaba diskontomäära kasutades käesolevale kuupäevale.

MRMi klassi kindlaksmääramine kategooria 4 PRIIPide puhul

25. Kui PRIIPi tootlus sõltub teguri(te)st, mis ei ole turul jälgitav(ad) või on mingil määral PRIIPi koostaja kontrolli all või kui see on nii PRIIPi mõne komponendi puhul, järgib PRIIPi koostaja käesoleva jaotise meetodit selle teguri või nende tegurite arvessevõtmiseks.

26. Tehakse kindlaks PRIIPi erinevad komponendid, mis mõjutavad PRIIPi tootlust, et käsitleda neid komponente, mis ei ole täielikult ega osaliselt sõltuvad teguri(te)st, mis ei ole turul jälgitav(ad), kooskõlas käesolevas lisas kategooriate 1, 2 ja 3 PRIIPide puhul asjakohaste meetoditega. Kõigi nende komponentide jaoks arvutatakse VEV.

27. PRIIPi komponenti puhul, mis sõltub täielikult või osaliselt teguri(te)st, mis ei ole turul jälgitav(ad), järgitakse usaldusväärseid ning üldtunnustatud sektoraalseid ja regulatiivseid standardeid asjakohaste ootuste kindlaksmääramiseks seoses nende teguri(te) tulevase mõjuga ning selle mõjuga seotud võimaliku ebakindlusega. Kui komponent ei ole täielikult sõltuv tegurist, mis ei ole turul jälgitav, kasutatakse turutegurite arvessevõtmiseks bootstrap-meetodit, nagu seda on kirjeldatud kategooria 3 PRIIPide puhul. PRIIPi komponendi VEV on kombinatsioon bootstrap-meetodist ning usaldusväärsete ja üldtunnustatud sektoraalsete ja regulatiivsete standarditest asjakohaste ootuste kindlaksmääramiseks seoses nende tegurite tulevase mõjuga, mis ei ole turul jälgitavad.

28. PRIIPi iga komponendi VEVi kaalutakse proportsionaalselt, et saada PRIIPi üldine VEV. Komponente kaaludes võetakse arvesse toote omadusi. Kui see on asjakohane, võetakse arvesse toote algoritme, mis leevendavad tururiski, ning kasumliku komponendi eripärasid.

29. Kategooria 4 PRIIPide puhul, mida iseloomustab kapitali tingimusteta kaitse, võib PRIIPi koostaja eeldada, et VaR tõenäosusega 97,5 % on võrdne tingimusteta kapitalikaitse tasemega soovitatava hoidmisperioodi lõpus diskonteerituna eeldatavat riskivaba diskontomäära kasutades käesolevale kuupäevale.

2. OSA

Krediidiriski hindamise metoodika

I. ÜLDNÕUDED

30. PRIIPi või selle alusinvesteeringute või -positsioonide puhul eeldatakse krediidiriski olemasolu, kui PRIIPi või selle alusinvesteeringute või -positsioonide tulu sõltub koostaja või sellise osapoole, kes on kohustatud tegema investorile otseselt või kaudselt vastavaid makseid, krediidikvaliteedist. PRIIPi puhul, mille MRM on 7, ei ole krediidiriski hindamine nõutav.

31. Kui mõni üksus tegeleb otseselt jaeinvestorile PRIIPi eest makse tegijana, tuleb hinnata selle üksuse krediidikvaliteeti, kes on otsene võlgnik.

32. Kui võlgniku või ühe või mitme kaudse võlgniku kõik maksekohustused on teise üksuse (garantii andja) poolt tingimusteta ja tühistamatult tagatud, võib kasutada garantii andja krediidiriski hinnangut, kui see on vastava(te) võlgniku või võlgnike krediidiriski hinnangust soodsam.

33. PRIIPide puhul, mis on alusinvesteeringutele või -meetoditele avatud, sealhulgas PRIIPide puhul, kellest endast tuleneb krediidirisk või kes teevad alusinvesteeringuid, millest tuleneb krediidirisk, tuleb krediidiriski hinnata seoses nii PRIIPist endast kui ka alusinvesteeringutest või -positsioonidest (sealhulgas teiste PRIIPide positsioonidest) tuleneva krediidiriskiga, lähtudes aluspositsioonide arvessevõtmise meetodist ning rakendades vajadusel kaskaad-hindamise põhimõtet.

34. Kui krediidirisk tekib täielikult alusinvesteeringute või -positsioonide (sealhulgas teiste PRIIPide suhtes) tasandil, ei hinnata krediidiriski PRIIPi enda tasandil, vaid kõnealuste alusinvesteeringute või -positsioonide tasandil aluspositsioonide arvessevõtmise meetodil. Kui PRIIP on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond) või alternatiivne investeerimisfond (AIF), käsitletakse eurofondi või AIFi ennast krediidiriski mitte põhjustavana, samas kui vajadusel hinnatakse eurofondi või AIFi alusinvesteeringuid või -positsioone.

35. Kui PRIIP on avatud positsioon mitme alusinvesteeringu suhtes, mis tekitavad krediidiriski positsiooni, hinnatakse eraldi igast alusinvesteeringust, mis moodustab vähemalt 10 % positsiooni PRIIPi koguvaradest või -väärtusest, tekkivat krediidiriski.

36. Alusinvesteeringute või -positsioonide puhul börsil kaubeldavates tuletisinstrumentides või kliiritud börsivälistes tuletisinstrumentides eeldatakse krediidiriski hindamisel, et need krediidiriski ei sisalda. Krediidiriski olemasolu ei arvestata juhul, kui positsioon on täielikult ja sobivalt tagatisvaraga kaetud või kui tagatisvaraga katmata positsioonid, mis sisaldavad krediidiriski, moodustavad alla 10 % PRIIPi koguvaradest või -väärtusest.

II. KREDIIDIRISKI HINDAMINE

Võlgnike krediidireitingud

37. Kui võimalik, määrab PRIIPi koostaja eelnevalt kindlaks ühe või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 ( 6 ) kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves sertifitseeritud või registreeritud krediidikvaliteeti hindavat asutust, kelle krediidireitingutele krediidiriski hindamisel järjepidevalt tuginetakse. Kui selle põhimõtte järgi on saadaval mitu krediidireitingut, kasutatakse mediaanreitingut, valides paarisarvu reitingute puhul kahest keskmisest väärtusest madalama.

38. PRIIPi ja iga asjaomase võlgniku krediidiriski taseme hindamisel võetakse vastavalt aluseks järgmine:

krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt PRIIPile määratud krediidireiting;

krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt asjaomasele võlgnikule määratud krediidireiting;

punkti a või b (või mõlema) kohase krediidireitingu puudumisel käesoleva lisa punktis 43 sätestatud vaikimisi krediidireiting.

Krediidireitingute paigutamine krediidikvaliteedi astmetele

39. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidireitingute paigutamine objektiivsele krediidikvaliteedi astmete skaalale põhineb komisjoni rakendusmäärusel (EL) 2016/1800 ( 7 ).

40. Aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi abil hinnatavate krediidiriskide puhul peab määratav krediidikvaliteedi aste vastama kõigi asjaomaste võlgnike, kelle krediidikvaliteeti tuleb arvesse võtta, krediidikvaliteedi astmete kaalutud keskmisele proportsionaalselt koguvaradega, mida nad vastavalt esindavad.

41. Kaskaadi põhimõttel hinnatavate krediidiriskide puhul hinnatakse kõiki krediidiriski positsioone eraldi kihthaaval ning määratav krediidikvaliteedi aste on kõrgeim krediidikvaliteedi aste, arvestades, et krediidikvaliteedi astme 1 ja krediidikvaliteedi 3 hulgast kõrgeim on 3.

42. Käesoleva lisa punkti 38 kohast krediidikvaliteedi astet korrigeeritakse PRIIPi lõpptähtaja või soovitatava hoidmisajaga, lähtudes allpool esitatud tabelist, välja arvatud juhul, kui on antud krediidikvaliteedi hinnang, mis võtab lõpptähtaega või soovitatavat hoidmisperioodi arvesse:

Käesoleva lisa punkti 38 kohane krediidikvaliteedi aste	Korrigeeritud krediidikvaliteedi aste juhul, kui PRIIPi lõpptähtaeg või soovitatav hoidmisaeg juhul, kui PRIIPil ei ole lõpptähtaega, on kuni üks aasta	Korrigeeritud krediidikvaliteedi aste juhul, kui PRIIPi lõpptähtaeg või soovitatav hoidmisaeg juhul, kui PRIIPil ei ole lõpptähtaega, on üks aasta kuni kaksteist aastat	Korrigeeritud krediidikvaliteedi aste juhul, kui PRIIPi lõpptähtaeg või soovitatav hoidmisaeg juhul, kui PRIIPil ei ole lõpptähtaega, on pikem kui kaksteist aastat
0	0	0	0
1	1	1	1
2	1	2	2
3	2	3	3
4	3	4	5
5	4	5	6
6	6	6	6

43. Kui võlgnikul väliseid krediidireitinguid ei ole, on käesoleva lisa punktis 38 osutatud vaikimisi krediidireiting järgmine:

krediidikvaliteedi aste 3, kui võlgnik on kohaldatavate ELi õigusaktide või õigusraamistiku alusel samaväärsena käsitletava regulatsiooni alusel reguleeritud krediidiasutuse või kindlustusandjana ning kui võlgniku asukohariigi liikmesriigi reiting oleks krediidikvaliteedi aste 3;

kõigi teiste võlgnike puhul krediidikvaliteedi aste 5.

III. KREDIIDIRISKI NÄITAJA

44. PRIIPile määratakse krediidiriski näitaja (credit risk measure – CRM) skaalal 1–6, lähtudes käesoleva lisa punktis 45 kehtestatud vastavustabelist ning rakendades vastavalt vajadusele käesoleva lisa punktide 46, 47, 48 ja 49 kohaseid krediidiriski leevendavaid tegureid või käesoleva lisa punktide 50 ja 51 kohaseid krediidiriski suurendavaid tegureid.

45. Krediidikvaliteedi astmete alusel CRMi määramise vastavustabel

Korrigeeritud krediidikvaliteedi aste	Krediidiriski näitaja
0	1
1	1
2	2
3	3
4	4
5	5
6	6

46. CRMiks võib määrata 1, kui PRIIPi varad või asjaomased tagatisvarad või PRIIPi maksekohustust tagavad varad

on igal ajal kuni lõpptähtajani võrdsed PRIIPi maksekohustustega tema investorite suhtes;

asuvad kolmanda poole eraldiseisval kontol Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL ( 8 ) või direktiivis 2014/91/EL ( 9 ) sätestatutega samaväärsetel tingimustel ning

ei ole kohaldatavate õigusaktide alusel mingil juhul kättesaadavad koostaja teistele võlausaldajatele.

47. CRMiks võib määrata 2, kui PRIIPi varad või asjaomased tagatisvarad või PRIIPi maksekohustust tagavad varad

on igal ajal kuni lõpptähtajani võrdsed PRIIPi maksekohustustega tema investorite suhtes;

on määratletud ja asuvad kontodel või registrites, lähtudes kohaldatavatest õigusaktidest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja direktiivi 2009/138/EÜ ( 10 ) artiklitest 275 ja 276 ning

on sellised, et jaeinvestorite nõuded on rahuldamise järjekorras PRIIPi koostajale või investorile otseselt või kaudselt makseid tegema kohustatud osapoole teiste võlausaldajate nõuetest eespool.

48. Kui krediidiriski hinnatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodil või kaskaadi põhimõttel, võib samuti rakendada käesoleva lisa punktide 46 ja 47 kohaseid leevendavaid tegureid seoses iga alusvõlgnikuga.

49. Kui PRIIP ei suuda käesoleva lisa punkti 47 kriteeriumeid täita, võib vähendada käesoleva lisa punkti 45 kohast CRMi ühe klassi võrra, kui jaeinvestorite nõuded on direktiivi 2014/59/EL artikli 108 järgi rahuldamise järjekorras PRIIPi investorile otseselt või kaudselt makseid tegema kohustatud osapoole tavaliste võlausaldajate nõuetest eespool, tingimusel, et võlgniku suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid seoses varade ja kohustuste sobiva kombineerimisega.

50. Käesoleva lisa punkti 45 kohast CRMi suurendatakse kahe klassi võrra, kui jaeinvestori nõuded on eelisvõlausaldajate nõuetest rahuldamise järjekorras tagapool.

51. Käesoleva lisa punkti 45 kohast CRMi suurendatakse kolme klassi võrra, kui PRIIP on osa PRIIPi võlgniku omavahenditest, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 11 ) artikli 4 lõike 1 punktis 118 või direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 93.

3. OSA

Tururiski ja krediidiriski koondamine riski koondnäitajaks

52. Üldine riski koondnäitaja määratakse CRM ja MRM klasside kombinatsiooni alusel, lähtudes järgmisest tabelist:

MRM klass CRM klass	MR1	MR2	MR3	MR4	MR5	MR6	MR7
CR1	1	2	3	4	5	6	7
CR2	1	2	3	4	5	6	7
CR3	3	3	3	4	5	6	7
CR4	5	5	5	5	5	6	7
CR5	5	5	5	5	5	6	7
CR6	6	6	6	6	6	6	7

▼M3

52a. Kui PRIIPi koostaja leiab, et riski koondnäitaja arv, mis on saadud tururiski ja krediidiriski koondamisega riski koondnäitajaks kooskõlas punktiga 52, ei kajasta piisaval määral PRIIPiga seotud riske, võib PRIIPi koostaja otsustada seda arvu suurendada. Sellise suurendamise otsustusprotsess dokumenteeritakse.

▼B

Riski koondnäitaja seisukohast oluliste andmete jälgimine

53. PRIIPi koostaja jälgib MRM-klassi arvutamise seisukohast olulisi turuandmeid ning kui MRM-klass muutub erinevaks MRM-klassiks, määrab PRIIPi koostaja vastava MRM-klassi MRM-klassile, millele PRIIP on vastanud viimasel neljal kuul enamiku võrdluspunktide puhul.

54. Samuti jälgib PRIIPi koostaja CRM-klassi arvutamise seisukohast olulisi krediidiriski kriteeriumeid ning kui nende kriteeriumite alusel CRM-klass muutuks erinevaks CRM-klassiks, määratakse PRIIP vastavasse CRM-klassi.

55. MRM-klass vaadatakse alati läbi pärast PRIIPi koostaja otsust seoses PRIIPi investeerimispoliitika ja/või -strateegiaga. Neil juhtudel käsitletakse võimalikku MRMi muutumist PRIIPile uue MRM-klassi määramisena ning seda tehakse seetõttu kooskõlas PRIIPi kategooriale MRM-klassi määramise üldreeglitega.

4. OSA

Likviidsusrisk

56. PRIIPil arvatakse olevat oluliselt asjakohane likviidsusrisk, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumitest:

PRIIP on lubatud kauplemisele järelturul või alternatiivses likviidsusvahendis ning turukorraldajate ega PRIIPi koostajate poolt ei ole võetud kohustust pakkuda likviidsust, nii et likviidsus sõltub ainult ostjate ja müüjate olemasolust järelturul või alternatiivses likviidsusvahendis, võttes arvesse, et tootega regulaarne kauplemine ühel ajahetkel ei garanteeri sama tootega regulaarset kauplemist teisel ajahetkel;

alusinvesteeringute keskmine likviidsuse profiil on oluliselt madalam kui PRIIPi regulaarne hüvitamissagedus, kui PRIIPi pakutav likviidsus sõltub tema alusvarade likvideerimisest ja sellises ulatuses, nagu see toimub;

PRIIPi koostaja hinnangul võib jaeinvestoril olenevalt konkreetsetest turutingimustest tekkida olulisi aja ja kuludega seotud raskuseid investeeringust väljumisel toote kasutusaja vältel.

57. PRIIPi käsitletakse mittelikviidsena, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumitest:

PRIIP ei ole lubatud kauplemisele järelturul ning PRIIPi koostaja ega kolmas isik ei edenda alternatiivset likviidsusvahendit või kehtivad alternatiivsele likviidsusvahendile olulised piiravad tingimused, sealhulgas olulised ennetähtaegse väljumise trahvid või määramata tagasivõtmishinnad või kui likviidsuse tagamist ei ole korraldatud;

PRIIP võimaldab ennetähtaegseid väljumise või tagasivõtmise võimalusi enne rakendatavat lõpptähtaega, kuid neile kehtivad olulised piiravad tingimused, sealhulgas olulised ennetähtaegse väljumise trahvid või määramata tagasivõtmishinnad, või PRIIPi koostaja eelneval nõusolekul ja tema vastaval äranägemisel;

PRIIP ei paku potentsiaalset ennetähtaegse väljumise või enne kohaldatavat lõpptähtaega tagasivõtmise võimalust.

58. Kõigil muudel juhtudel käsitletakse PRIIPi likviidsena.

III LISA

RISKI KOONDNÄITAJA ESITAMINE

Esitusviis

▼M3

1. PRIIPi koostajad kasutavad riski koondnäitaja (summary risk indicator – SRI) esitamiseks põhiteabedokumendis allpool esitatud esitusviisi. Asjakohane arv on näidatud viisil olenevalt PRIIPi riski koondnäitajast esile tõstetud.

▼B

Riski koondnäitajaga seotud täitmisjuhis

2. Pärast SRId esitatud kirjeldavas selgituses selgitatakse lühidalt SRI mõtet ja aluseks olevaid riske.

▼M3

3. Vahetult SRI all näidatakse soovitatava hoidmisaja vahemik. Lisaks esitatakse vahetult SRI all ülaltoodud vormi kohane hoiatus järgmistel juhtudel:

kui PRIIPi riski peetakse teistsuguse hoidmisaja puhul oluliselt suuremaks;

kui PRIIPil arvatakse olevat oluline likviidsusrisk, olenemata sellest, kas see on olemuslikult lepinguline või mitte.

kui PRIIPi peetakse mittelikviidseks, olenemata sellest, kas see on olemuslikult lepinguline või mitte.

▼B

4. Iga PRIIPi puhul kasutatavana peab kirjeldav selgitus sisaldama järgmist:

paksus kirjas hoiatus juhul, kui:

PRIIPil arvatakse olevat valuutarisk, millele viidatakse käesoleva määruse (element C) artikli 3 lõike 2 punktis c;

ii)

PRIIP sisaldab võimalikku kohustust suurendada algset investeeringut (element D);

kui see on kohaldatav, siis kirjeldav selgitus riskide kohta, mis on PRIIPi puhul olulised ja mida ei ole riski koondnäitajas piisavalt arvesse võetud (element E);

selgitus:

kui see on asjakohane, siis selle kohta, et PRIIP hõlmab (osalist) kapitalikaitset tururiski vastu, sealhulgas sellise investeeritud kapitali protsent, mis on kaitstud (element F);

ii)

piirangute eritingimuste kohta, kui (osaline) kapitalikaitse tururiski vastu on piiratud (element G);

iii)

kui see on asjakohane, siis selle kohta, et PRIIPil puudub kapitalikaitse tururiski vastu (element H);

iv)

kui see on asjakohane, siis selle kohta, et PRIIPil puudub kapitalikaitse krediidiriski vastu (element I);

piirangute eritingimuste kohta, kui kapitalikaitse krediidiriski vastu on piiratud (element J).

5. Erinevaid investeerimisvõimalusi pakkuvate PRIIPide puhul kasutavad PRIIPi koostajad riski koondnäitaja esitamiseks käesoleva lisa punktis 1 osutatud vormingut, näidates kõiki pakutavaid riskiklasse alates madalaimast kuni kõrgeimani.

6. Tuletisinstrumentide puhul, mis on reguleeritud turul või määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 kohaselt reguleeritud turuga samaväärsena käsitletaval kolmanda riigi turul kaubeldavad futuurid, ostuoptsioonid või müügioptsioonid, tuleb lisada elemendid A, B ja kui see on asjakohane, siis H.

▼M3

6a. Kui see on asjakohane, kohandatakse II lisa punkti 4 alapunktis b määratletud kategooria 1 PRIIPide puhul SRI-le lisatavates kirjeldavates selgitustes kasutatavaid termineid, et kajastada PRIIPi eriomadusi, näiteks algse investeeringu summa puudumist.

▼B

Kirjeldavad selgitused

7. Riski koondnäitaja esitamisel, sealhulgas käesoleva lisa punkti 4 kohaldamisel, kasutatakse vastavalt vajadusele järgmisi kirjeldavaid selgitusi:

[Element A] Riski koondnäitaja on suunis käesoleva toote riskitaseme kohta võrreldes teiste toodetega. See näitab, kui tõenäoline on, et toode kaotab raha turul toimuva arengu tõttu või selle tõttu, et me ei suuda teile maksta.

[Element B] Oleme klassifitseerinud käesoleva toote klassi [1/2/3/4/5/6/7] 7-st, mis on [1=„madalaim“/2=„madal“/3=„keskmisest madalam“/4=„keskmine“/5=„keskmisest kõrgem“/6=„kõrguselt teine“/7=„kõrgeim“] riskiklass.

[Peale selle lisage lihtsas keeles koostatud maksimaalselt 300 tähemärgi pikkune lühiselgitus toote klassifitseerimise kohta]

[Selgituse näide: See tähendab, et potentsiaalne kahjum tulevasest arengust on [1=„väga väike“/2=„väike“/3=„keskmisest väiksem“/4=„keskmine“/5=„keskmisest suurem“/6 =„suur“/7=„väga suur“] ning et võimalus, et kehvad turutingimused mõjutavad [meie]/[X] võimet teile maksta on [1, 2=„väga väike“/3=„väike“/4=„keskmine“/5=„suur“/6=„väga suur“].

[[Vajadusel:] Element C, paksus kirjas] Pange tähele valuutariski. Saate makseid teises valuutas, mistõttu sõltub teie saadav lõplik tulu kahe valuuta vahelisest vahetuskursist. Seda riski ei võeta eespool antud näitajas arvesse.

[[Vajadusel:] [Element D] Teatud asjaoludel võidakse teilt nõuda täiendavate maksete tegemist kahjumi katmiseks. (paksus kirjas) Kogukahju, mida võite saada, võib ületada oluliselt investeeritud summat.

[Vajadusel:] [Element E] [Selgitada kuni 200 tähemärgi ulatuses teisi PRIIPi seisukohast olulisi riske, mis ei sisaldu riski koondnäitajas]

[Vajadusel:] [Element F] [Teil on õigus saada tagasi vähemalt [sisestage %] oma kapitalist. Seda ületavad võimalikud summad ja võimalikud lisatulud sõltuvad tulevasest turu tootlusest ja on ebakindlad.]

[Vajadusel:] [Element G] [Kõnealune kaitse turu tulevase tootluse suhtes siiski ei rakendu, kui te […]

—

[kui kohaldatakse ennetähtaegse väljumise tingimusi] võtate raha välja enne [… aastat/kuud/päeva]]

—

[kui teha tuleb pidevaid makseid] ei tee oma makseid õigeaegselt.

—

[kui kohaldatakse muid piiranguid: selgitage neid kuni […] tähemärgi ulatuses lihtsas keeles.]

[Vajadusel:] [Element H] [Käesolev toode ei hõlma kaitset turu tulevase tootluse suhtes, mis tähendab, et võite oma investeeringu osaliselt või täielikult kaotada.]

[Vajadusel:] [Element I] [Kui (me) ei suuda teile võlgnetavat summat maksta, võite kaotada kogu oma investeeringu.]

[Vajadusel:] [Element J] [Võite siiski saada abi teatud tarbijakaitse skeemist (vaata jaotist „Mis juhtub, kui me ei saa väljamakset teha?“). Eespool märgitud näitaja ei võta seda kaitset arvesse.]

▼M3

IV LISA

TOOTLUSE STSENAARIUMID

Stsenaariumide arv

1. Käesoleva määruse kohased tootluse stsenaariumid, mis näitavad võimalike tootluste vahemikke, on järgmised:

soodne stsenaarium;

mõõdukas stsenaarium;

ebasoodne stsenaarium;

stressistsenaarium.

2. Stressistsenaariumis kirjeldatakse PRIIPi olulisi ebasoodsaid mõjusid, mida käesoleva lisa punkti 1 alapunkti c kohane ebasoodne stsenaarium ei hõlma. Stressistsenaariumis kirjeldatakse vaheperioode, kui need perioodid on näidatud käesoleva lisa punkti 1 alapunktide a–c kohastes tootluse stsenaariumides.

3. Kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul põhineb täiendav stsenaarium käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b osutatud mõõdukal stsenaariumil, kui tootlus on investeeringu tulu seisukohast oluline.

4. Esitatakse ka minimaalne investeerimistulu, võtmata arvesse olukorda, kus PRIIPi koostaja või jaeinvestorile otseselt või kaudselt vastavaid makseid tegema kohustatud osapool ei saa väljamakset teha.

Ebasoodsa, mõõduka ja soodsa stsenaariumi väärtuste arvutamine soovitatava hoidmisaja puhul – kategooria 2 PRIIPid

1. stsenaarium. VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPid, mille puhul on olemas piisavad ajaloolised andmed

5. VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPide suhtes kohaldatakse alljärgnevaid eeskirju tingimusel, et arvutamise ajal on täidetud järgmised kriteeriumid seoses PRIIPi varasemate iga-aastaste järjestikuste väärtuste pikkusega:

pikkus on üle 10;

see on soovitatavast hoidmisajast viis aastat pikem.

6. Kui soovitatav hoidmisaeg on viis aastat või sellest lühem, võetakse ebasoodsa, mõõduka ja soodsa stsenaariumi arvutamisel aluseks viimased kümme arvutamisele eelnevat aastat. Kui soovitatav hoidmisaeg on pikem kui viis aastat, võetakse ebasoodsa, mõõduka ja soodsa stsenaariumi arvutamisel aluseks periood, mis vastab soovitatava hoidmisaja pikkusele, millele arvestatakse juurde viis arvutamisele eelnevat aastat.

7. Ebasoodne, mõõdukas ja soodne stsenaarium arvutatakse järgmiselt.

Käesoleva lisa punktis 6 sätestatud perioodi puhul tehakse kindlaks kõik selles perioodis sisalduvad kattuvad alavahemikud, mille pikkus eraldiseisvalt arvestatuna võrdub soovitatava hoidmisaja kestusega ning mis algavad või lõppevad igal vastaval kuul või hindamiskuupäeval, kui PRIIPi väärtust hinnatakse igakuiselt.

Kui PRIIPi soovitatav hoidmisaeg on pikem kui üks aasta, tehakse kindlaks kõik kattuvad alavahemikud, mille pikkus eraldiseisvalt arvestatuna võrdub soovitatava hoidmisaja kestusega või on sellest lühem, kuid on vähemalt üks aasta, ning mis lõppevad käesoleva lisa punktis 6 osutatud perioodi lõpus.

Iga punktides a ja b osutatud alavahemiku puhul arvutatakse PRIIPi tootlus järgmiselt:

aluseks võetakse PRIIPi tootlus iga alavahemiku täpse kestuse jooksul;

ii)

maha arvatakse kõik kohaldatavad kulud;

iii)

eeldatakse, et PRIIPiga seotud võimalik jaotatav tulu on reinvesteeritud;

iv)

rakendatakse lineariseerimist, et teha kindlaks soovitatavast hoidmisajast lühemate alavahemike tootlus ning seeläbi tagada, et kõik alavahemikud on võrreldava pikkusega;

punkti a kohaselt kindlaks tehtud alavahemikud järjestatakse vastavalt punkti c alusel arvutatud tootlusele, et teha nende alavahemike seas kindlaks keskmise ja suurima tootlusega alavahemikud;

punktide a ja b kohaselt kindlaks tehtud alavahemikud järjestatakse vastavalt punkti c alusel arvutatud tootlusele, et teha nende alavahemike seas kindlaks väikseima tootlusega alavahemikud.

8. Ebasoodne stsenaarium kajastab olukorda, kus PRIIPi väärtuse muutus on kõige ebasoodsam vastavalt käesoleva lisa punkti 7 alapunktile e.

9. Mõõdukas stsenaarium kajastab olukorda, kus PRIIPi väärtuse muutus on keskmine vastavalt käesoleva lisa punkti 7 alapunktile d.

10. Soodne stsenaarium kajastab olukorda, kus PRIIPi väärtuse muutus on kõige soodsam vastavalt käesoleva lisa punkti 7 alapunktile d.

11. Stsenaariumid arvutatakse vähemalt igal kuul.

2. stsenaarium. VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPid, mille puhul puuduvad piisavad ajaloolised andmed ja võimalik on kasutada võrdlusalust

12. VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPide puhul arvutatakse ebasoodne, mõõdukas ja soodne stsenaarium käesoleva lisa punktides 6–11 kirjeldatud viisil ning PRIIPi väärtuste täiendamiseks kasutatakse võrdlusaluse andmeid (pärast kõigi kohaldatavate kulude mahaarvamist) tingimusel, et:

PRIIPi väärtuste pikkus ei vasta käesoleva lisa punktis 5 sätestatud kriteeriumidele;

võrdlusaluse põhjal on võimalik hinnata tootluse stsenaariume vastavalt käesoleva lisa punktis 16 esitatud kriteeriumidele ning

võrdlusaluse kohta on olemas ajaloolised andmed ja see vastab käesoleva lisa punktis 5 sätestatud kriteeriumidele.

Kui PRIIPi eesmärke käsitlevas teabes osutatakse võrdlusalusele, kasutatakse seda võrdlusalust tingimusel, et täidetud on esimeses lõigus kirjeldatud tingimused.

3. stsenaarium. VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPid, mille puhul puuduvad piisavad ajaloolised andmed ja võrdlusalus või mille puhul on olemas piisavate ajalooliste andmeteta võrdlusalus, või mis tahes muud kategooria 2 PRIIPid

13. Selliste VIII lisa punktis 1 osutatud PRIIPide puhul, mida eespool kirjeldatud 1. ega 2. stsenaarium ei hõlma, või mis tahes muude kategooria 2 PRIIPide puhul arvutatakse ebasoodne, mõõdukas ja soodne stsenaarium käesoleva lisa punktides 6–11 kirjeldatud viisil ning selleks kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 reguleeritavaid võrdlusaluseid ( 12 ). Need võrdlusalused vastavad varaklassidele, millesse PRIIP investeerib, või alusinvesteeringule, mille suhtes PRIIPil on riskipositsioon, et täiendada PRIIPi väärtusi või käesoleva lisa punktis 12 osutatud võrdlusalust. Arvesse võetakse kõiki varaklasse, millesse PRIIP saaks investeerida enam kui 25 % oma varadest, või alusinvesteeringuid, mis moodustavad enam kui 25 % riskipositsioonist. Kui sellist võrdlusalust ei ole, kasutatakse asjakohast asendusnäitajat.

14. Kui PRIIP investeerib eri liiki varadesse või pakub riskipositsiooni eri liiki alusinvesteeringutele ning kindlaks on tehtud enam kui üks käesoleva lisa punktis 13 osutatud võrdlusalus, arvutatakse stsenaariumid nn liitvõrdlushinnaga, võttes arvesse iga liiki varasse tehtava hinnangulise investeeringu või iga liiki alusinvesteeringu kaalu.

15. Kategooria 2 PRIIPide puhul, millel puudub käesoleva lisa punktis 5 PRIIPi kohta sätestatud kriteeriumidele vastav piisavate ajalooliste andmetega sobiv võrdlusalus või asendusnäitaja, arvutatakse tootluse stsenaariumid käesoleva lisa punktides 21–27 kirjeldatud viisil ning selleks kasutatakse ajaloolisi andmeid PRIIPi tootluse kohta 15-aastasel perioodil või sobivat võrdlusalust või asendusnäitajat.

2. ja 3. stsenaarium. Sobivate võrdlusaluste või asendusnäitajate kasutamine

16. Selleks et hinnata, kas konkreetset võrdlusalust või asendusnäitajat on asjakohane kasutada tootluse stsenaariumide arvutamiseks, lähtuvad PRIIPi koostajad alljärgnevatest kriteeriumidest tingimusel, et need kriteeriumid sobivad kokku PRIIPi eesmärkide ning varaklassiga, millesse PRIIP investeerib, või alusinvesteeringutega, mille suhtes PRIIP pakub riskipositsiooni, ning et need kriteeriumid on PRIIPi suhtes asjakohased:

riski ja tootluse profiil, kui võrdlusalus või asendusnäitaja ja PRIIP kuuluvad samasse SRI või volatiilsuse ja oodatava tulu või mõlema näitaja kategooriasse;

oodatav tulu;

vara jaotuse koosseis (kui PRIIPi varade koosseis põhineb liitindeksil, võetakse tootluse stsenaariumide arvutamiseks kasutatava võrdlusaluse või asendusnäitaja puhul järjepidevalt arvesse liitindeksi kaalu);

võimalikud varad, millesse PRIIP investeerib, vastavalt investeerimispoliitikale;

riskipositsioon alusvara klassides;

geograafilised riskipositsioonid;

valdkondlikud riskipositsioonid;

PRIIPi tulude jaotus;

likviidsusmeetmed (nt päevased kauplemismahud, ostu-müügi noteeringute vahed jne);

kestus;

krediidireitingu kategooria;

volatiilsus või ajalooline volatiilsus või mõlemad.

PRIIPi koostajad võivad kasutada muid kui esimeses lõigus loetletud kriteeriume, kui nad tõendavad, et need lisakriteeriumid on asjakohased, arvestades PRIIPi eesmärke ning varaklassi, millesse PRIIP investeerib, või alusinvesteeringut, mille suhtes PRIIP pakub riskipositsiooni.

17. PRIIPi koostajad peavad olema võimelised tõendama võrdlusaluste kokkusobivust PRIIPi eesmärkidega ning asjaomane otsus dokumenteeritakse, sealhulgas esitatakse selge põhjendus kasutatud võrdlusaluse kohta

Stressistsenaariumi arvutamine – kategooria 2 PRIIPid

18. Kategooria 2 PRIIPide puhul arvutatakse stressistsenaarium järgmiselt.

Määratakse kindlaks pikkuse w alavahemik, mis vastab järgmistele vahemikele:

	1 aasta	> 1 aasta
Päevahinnad	21	63
Nädalahinnad	8	16
Kuuhinnad	6	12

Määratakse iga pikkuse w alavahemiku ajaloolised lognormaalsed tulud rt, kus t = t1, t2, …, tw.

Mõõdetakse volatiilsust allpool esitatud valemi kohaselt, alustades ti = t1, liikudes kuni ti = tH – w+1, kus H on ajalooliste vaatluste arv perioodil:

kus Mw on alavahemiku vaatluste arv ja on vastava alavahemiku kõigi ajalooliste lognormaalsete tulude keskväärtus.

Tuletatakse väärtus, mis vastab 99. protsentiilile ühe aasta puhul ja 95. protsentiilile muude hoidmisaegade puhul. See väärtus on stressistsenaariumikohane volatiilsus .

19. Kategooria 2 PRIIPide puhul on eeldatavad väärtused soovitatava hoidmisaja lõpus stressistsenaariumi puhul järgmised:

kus

N on soovitatava hoidmisaja kauplemisperioodide arv ning teised tegurid on määratletud II lisa punktis 12;

z α on PRIIPi enda valitud väärtus äärmusliku protsentiili juures, mis vastab 1 %-le ühe aasta puhul ja 5 %-le muude hoidmisaegade puhul.

20. Esitatav stressistsenaariumi väärtus ei tohi olla parem kui ebasoodsa stsenaariumi väärtus.

Stsenaariumi väärtuste arvutamine soovitatava hoidmisaja puhul – teatavad kategooria 1 PRIIPid, kategooria 3 PRIIPid ja kategooria 4 PRIIPid

21. Soodne stsenaarium on PRIIPi väärtus soovitatava hoidmisaja tulemuste (pärast kõikide kohaldatavate kulude mahaarvamist) hinnangulise jaotuse 90. protsentiilil.

22. Mõõdukas stsenaarium on PRIIPi väärtus soovitatava hoidmisaja tulemuste (pärast kõikide kohaldatavate kulude mahaarvamist) hinnangulise jaotuse 50. protsentiilil.

23. Ebasoodne stsenaarium on PRIIPi väärtus soovitatava hoidmisaja tulemuste (pärast kõikide kohaldatavate kulude mahaarvamist) hinnangulise jaotuse 10. protsentiilil.

24. Kui PRIIPi koostaja leiab, et on oluline risk, et need stsenaariumid võivad jaeinvestoritele tekitada ebareaalseid ootusi seoses võimaliku saadava tuluga, võib ta kasutada käesoleva lisa punktides 21, 22 ja 23 osutatud protsentiilidest madalamaid protsentiile.

25. Kategooria 3 PRIIPide puhul peab meetod, mida kasutatakse selleks, et tuletada PRIIPi tulemuste hinnanguline jaotus soovitatava hoidmisaja vältel, vastama II lisa punktides 19–23 kirjeldatud meetodile. Iga vara oodatav tulu on aga perioodil täheldatud tulu, mis on arvutatud diskonteerimata eeldatavat tootlust, kasutades eeldatavat riskivaba diskontomäära.

26. Kategooria 3 PRIIPide puhul tehakse stressistsenaariumi arvutamisel järgmised kohandused võrreldes kategooria 2 PRIIPide arvutusega:

stressistsenaariumikohane volatiilsus tuletatakse käesoleva lisa punkti 18 alapunktides a b ja c määratletud meetodiga;

ajaloolised tulud rt arvutatakse ümber järgmise valemiga:

vastavalt II lisa punktile 22 kohaldatakse suhtes bootstrap-meetodit;

arvutatakse iga lepingu tulu, liites valitud perioodide tulud ja korrigeerides seda tulu, et tagada, et oodatav tulu mõõdetuna simuleeritud tulude jaotusest oleks järgmine:

kus E*[r bootstrapped ] on uus simuleeritud keskväärtus.

27. Kategooria 3 PRIIPide puhul on stressistsenaarium PRIIPi väärtus käesoleva lisa punktis 26 sätestatud simuleeritud jaotuse äärmusliku zα protsentiili juures, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 19.

28. Kategooria 4 PRIIPide puhul kasutatakse II lisa punkti 27 kohast meetodit nende tegurite puhul, mis ei ole turul jälgitavad, kombineerituna vajadusel kategooria 3 PRIIPide puhul kasutatava meetodiga. Käesoleva lisa punktides 5–20 kategooria 2 PRIIPide jaoks ja käesoleva lisa punktides 21–27 kategooria 3 PRIIPide jaoks sätestatud asjakohaseid meetodeid kasutatakse PRIIPi vastavate komponentide suhtes, kui PRIIPi kuulub erinevaid komponente. Tootluse stsenaariumid on vastavate komponentide kaalutud keskmised. Tootluse arvutamisel võetakse arvesse toote omadusi ja kapitalitagatisi.

29. II lisa punkti 4 alapunktis a määratletud kategooria 1 PRIIPide ning II lisa punkti 4 alapunktis b määratletud kategooria 1 PRIIPide puhul, millega ei kaubelda reguleeritud turul või määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 kohaselt reguleeritud turuga samaväärsena käsitletaval kolmanda riigi turul, arvutatakse tootluse stsenaariumid käesoleva lisa punktide 21–27 alusel.

Stsenaariumi väärtuste arvutamine soovitatava hoidmisaja puhul – muud kategooria 1 PRIIPide liigid

30. Kategooria 1 PRIIPide puhul, mis on reguleeritud turul või määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 kohaselt reguleeritud turuga samaväärsena käsitletaval kolmanda riigi turul kaubeldavad futuurid, ostuoptsioonid või müügioptsioonid, tuleb lisada tootluse stsenaariumid väljamaksete struktuuri graafikute vormis. Esitatakse graafik, mis näitab erinevatel alusväärtuse tasemetel tootlust kõigi stsenaariumide puhul. Graafiku horisontaaltelg näitab erinevaid võimalikke alusväärtuse hindu ning vertikaaltelg näitab kasumit või kahjumit alusväärtuse erinevate hindade juures. Graafik näitab iga alusväärtuse hinna kohta sellest tulenevat kasumit või kahjumit ning alusväärtuse hinda, mille puhul kasum või kahjum võrdub nulliga.

31. II lisa punkti 4 alapunktis c osutatud kategooria 1 PRIIPide puhul esitatakse käesoleva lisa punkti 1 alapunktides a, b ja c sätestatud tootluse stsenaariumide eeldatavate väärtuste kohta põhjendatud ja konservatiivsed parimad hinnangud soovitatava hoidmisaja lõpu seisuga.

Valitud ja näidatavad stsenaariumid peavad olema kooskõlas põhiteabedokumendis esitatava muu teabega, sealhulgas PRIIPi üldise riskiprofiiliga, ja täiendama seda. PRIIPi koostaja tagab stsenaariumide kooskõla organisatsioonisiseste otsustega tootehalduse alal, muu hulgas PRIIPi koostaja poolt PRIIPi suhtes tehtud stressitestidega, ning muu põhiteabedokumendis sisalduva teabe koostamisel saadud andmete ja analüüsiga.

Stsenaariumid valitakse nii, et need esindaksid tasakaalustatult PRIIPi tulemusi nii soodsates kui ka ebasoodsates tingimustes, kuid näidatakse ainult stsenaariume, mille esinemist võib mõistlikult eeldada. Stsenaariume ei valita viisil, mis tõstaks soodsaid tulemusi ebasoodsate arvel põhjendamatult esile.

Stsenaariumi väärtuste arvutamine hoidmise vaheperioodide puhul

32. PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on üle ühe aasta, kuid alla kümne aasta, esitatakse tootlus kahe erineva hoidmisaja kohta: esimese aasta lõpul ning soovitatava hoidmisaja lõpul.

33. PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on vähemalt kümme aastat, esitatakse tootlus kolme erineva hoidmisaja kohta: esimese aasta lõpul, soovitatavast hoidmisajast poole möödumisel, mis ümardatakse lähima täisaastani ülespoole, ning soovitatava hoidmisaja lõpul.

34. PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on üks aasta või alla selle, hoidmise vaheperioodide tootluse stsenaariume ei esitata.

35. Kategooria 2 PRIIPide puhul arvutatakse vaheperioodide ebasoodsa, mõõduka ja soodsa stsenaariumi kohta esitatavad väärtused kooskõlas käesoleva lisa punktidega 5–14 ning selleks kasutatakse punktis 6 osutatud perioodi, kuid aluseks võetakse hoidmise vaheperioodi tulemused.

36. Kategooria 2 PRIIPide puhul arvutatakse vaheperioodide stressistsenaariumi kohta esitatavad väärtused käesoleva lisa punktides 18 ja 19 antud valemeid kasutades, milles N tähistab kauplemisperioodide arvu vaheperioodi alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani. Vaheperioodide suhtes kohaldatakse ka käesoleva lisa punkti 20.

37. Käesoleva lisa punktides 15 ja 29 osutatud PRIIPide ning kategooria 3 ja 4 PRIIPide puhul (v.a juhul, kui kohaldatav on käesoleva lisa punkt 38) hindab PRIIPi koostaja hoidmise vaheperioodi stsenaariumi kohta esitatavaid väärtusi meetodil, mis on kooskõlas hinnanguga soovitatava hoidmisaja lõpu kohta.

38. Kategooria 1 PRIIPide puhul, mis on reguleeritud turul või määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 kohaselt reguleeritud turuga samaväärsena käsitletaval kolmanda riigi turul kaubeldavad futuurid, ostuoptsioonid või müügioptsioonid, või VI lisa punkti 90 alapunktis d osutatud PRIIPide puhul tohib tootluse stsenaariume näidata ainult soovitatava hoidmisaja lõpu suhtes.

Üldnõuded

39. PRIIPi tootluse stsenaariumid arvutatakse pärast kõikide kirjeldatava stsenaariumi ja hoidmisaja puhul VI lisa kohaselt kohaldatavate kulude mahaarvamist.

40. Tootluse stsenaariumide arvutamisel kasutatakse summasid, mis vastavad kooskõlas VI lisa punktidega 90 ja 91 kulude arvutamiseks kasutatud summadele.

41. Selliste PRIIPide puhul, mis on forvardlepingud, futuurlepingud, hinnavahe- või vahetuslepingud, arvutatakse tootluse stsenaariumid eeldusega, et punktis 40 osutatud summa on tinglik väärtus.

42. Tootluse stsenaariumid esitatakse rahaühikutes. Arvud ümardatakse vaikimisi 10 euro täpsusega või asjaomase rahaühikuni, välja arvatud juhul, kui kehtivad konkreetsed väljamaksetingimused, mistõttu oleks eksitav ümardada arvud 10 euro täpsusega. Sel juhul võib PRIIPi koostaja ümardada esitatavad arvud lähima euroni. Ilma et see piiraks käesoleva lisa punkti 7 kohaldamist, esitatakse rahalistes andmetes nende summade summa, mille jaeinvestor saaks hoidmisaja jooksul (pärast kulude mahaarvamist), st:

hoidmisaja lõpul tehtavad maksed, sh tagasimakstav kapital;

enne hoidmisaja lõppu tehtavad kupongimaksed või muud maksed, eeldamata, et need summad reinvesteeritakse.

43. Selliste PRIIPide puhul, mis on forvardlepingud, futuurlepingud, hinnavahe- või vahetuslepingud, näidatakse rahaühikutes esitatavates tootluse stsenaariumides kasum või kahjum hoidmisaja jooksul.

44. Samuti esitatakse tootluse stsenaariumid protsentuaalselt investeeringu keskmise aastase tuluna. Selle näitaja arvutamisel kasutatakse järgmist valemit, kus stsenaariumi väärtus on lugeja ja algne investeering või makstud hind nimetaja:

(stsenaariumi väärtus/algne investeering)^(1/T) – 1, kui T > 1. Selles valemis on T hoidmisaja pikkus aastates.

45. Kui soovitatav hoidmisaeg on lühem kui üks aasta, esitatakse protsentuaalselt väljendatavates tootluse stsenaariumides selle perioodi prognoositav tulu (mida ei väljendata aastase protsentuaalse tuluna).

46. Selliste PRIIPide puhul, mis on forvardlepingud, futuurlepingud, hinnavahe- või vahetuslepingud, arvutatakse protsentuaalne tulu lepingu tingliku väärtuse alusel ning lisatakse seda arvutust selgitav joonealune märkus. Arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

(Puhaskasum või -kahjum/tinglik väärtus)^(1/T) –1, kui T > 1.

Joonealuses märkuses juhitakse tähelepanu sellele, et võimalik tulu arvutatakse protsendimäärana tinglikust väärtusest.

47. Kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul toimitakse investeeringu tootluse stsenaariumide arvutamisel lisaks eespool, sealhulgas käesoleva lisa punktis 28 osutatud meetodite kasutamisele järgmiselt:

arvesse võetakse tulevast kasumiosalust;

eeldused tulevase kasumiosaluse kohta peavad olema kooskõlas eeldusega alusvarade aastase tulumäära kohta;

eeldused tulevaste kasumite jaotamise kohta PRIIPi koostaja ja jaeinvestori vahel ning teised eeldused tulevaste kasumite jaotamise kohta peavad olema realistlikud ja kooskõlas PRIIPi koostaja sel ajal rakendatava äritava ja -strateegiaga. Kui on piisavalt tõendeid, et ettevõtja muudab oma äritava või -strateegiat, peavad eeldused tulevase kasumijaotuse kohta vastama muudetud tavale või strateegiale. Direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate elukindlustusandjate puhul peavad kõnealused eeldused olema kooskõlas eeldustega tulevaste juhtimismeetmete kohta, mida kasutatakse tehniliste eraldiste väärtuse arvutamisel Solventsus II kohases bilansis;

kui mõni tootluse komponent seondub kasumiosalusega, mida makstakse vabatahtlikul alusel, eeldatakse seda komponenti ainult soodsa tootluse stsenaariumis;

tootluse stsenaariumid arvutatakse käesoleva lisa punktis 40 sätestatud investeeringusummade alusel.

V LISA

TOOTLUSE STSENAARIUMIDE ESITAMISE MEETODID.

1. OSA

Üldised esitusnõuded

1. Tootluse stsenaariumide esitusviis peab olema täpne, aus ja mitteeksitav ning keskmisele jaeinvestorile tõenäoliselt arusaadav.

2. Kõigil juhtudel tuleb lisada alljärgnevad käesoleva lisa 2. osa kohased kirjeldavad selgitused:

element A;

element B, mis esitatakse selgesti nähtavalt tootluse stsenaariumide tabeli või graafiku kohal.

3. Kõigi PRIIPide puhul, v.a IV lisa punktis 30 osutatud kategooria 1 PRIIPid:

käesoleva lisa 2. osa kohane element C esitatakse selgesti nähtavalt tootluse stsenaariumide tabeli kohal;

tootluse stsenaariumide tabelis esitatakse teave minimaalse investeerimistulu kohta ja vajaduse korral lisatakse käesoleva lisa 2. osa kohane element G. Kui garanteeritud on miinimumtulu, esitatakse see miinimumtulu rahalise summana nende hoidmisaegade kohta, mille suhtes kõnealune garantii kehtib. Kui miinimumtulu garanteeritud ei ole või kõnealune garantii kehtib üksnes teatavate, kuid mitte kõigi hoidmisaegade suhtes, lisatakse asjaomaste hoidmisaegade kohta kooskõlas käesoleva lisa 3. osaga kirjeldav selgitus märkega, et jaeinvestorid võivad kaotada kogu investeeritud summa või osa sellest või, kui see on kohaldatav, et jaeinvestorid võivad kaotada investeeritud summast suurema summa.

4. Kui esitatakse stressistsenaarium, lisatakse kirjeldava selgitusena käesoleva lisa 2. osa kohane element D.

5. Kategooria 2 PRIIPide puhul (välja arvatud IV lisa punktis 15 osutatud PRIIPid) esitatakse kirjeldavad selgitused ebasoodsa, mõõduka ja soodsa stsenaariumi kohta käesoleva lisa 2. osa kohast elementi E kasutades.

6. Kategooria 1 PRIIPide (välja arvatud IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPid), IV lisa punktis 15 osutatud kategooria 2 PRIIPide, kategooria 3 PRIIPide ja kategooria 4 PRIIPide puhul esitatakse stsenaariumide kohta lihtsas keeles koostatud, maksimaalselt 300 tähemärgi pikkune lühiselgitus.

7. IV lisa punktis 30 osutatud kategooria 1 PRIIPide puhul lisatakse ka käesoleva lisa 2. osa kohased elemendid H, I, J ja K.

8. Hoidmise vaheperioodid esitatakse kooskõlas IV lisa punktidega 32, 33 ja 34. Vaheperioodid võivad olenevalt soovitatava hoidmisaja pikkusest olla erinevad.

9. PRIIPide puhul, mille korral hoidmise vaheperioodide tootluse stsenaariume ei esitata, lisatakse kirjeldava selgitusena vajaduse korral käesoleva lisa 2. osa kohane element F.

10. Kui ei ole täpsustatud teisiti, kasutavad PRIIPi koostajad kõigi PRIIPide puhul (v.a IV lisa punktis 30 osutatud kategooria 1 PRIIPid) tootluse stsenaariumide esitamiseks käesoleva lisa 3. osas sisalduvaid vorme, olenevalt sellest, kas tegemist on ühekordse investeeringu või kindlustusmaksega PRIIPiga, regulaarsete maksete või kindlustusmaksetega PRIIPiga või VI lisa punktis 76c osutatud PRIIPiga.

11. Tootluse stsenaariumide tabelis tähistatakse terminiga „väljumine“ investeeringu lõppu, välja arvatud juhul, kui see võib teatavat liiki PRIIPide puhul olla eksitav; sel juhul tohib kasutada alternatiivset terminit, nt „lõpetamine“ või „tagasiost“.

12. Kui see on asjakohane, kohandatakse II lisa punkti 4 alapunktis b määratletud kategooria 1 PRIIPide puhul kasutatavaid termineid, et kajastada PRIIPi eriomadusi, näiteks selleks, et osutada PRIIPi tinglikule väärtusele.

13. Kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul lisatakse lisaread biomeetrilise riskitasu ja kindlustushüvitiste stsenaariumi jaoks, nagu on näidatud käesoleva lisa 3. osa vormidel A ja B. Selle stsenaariumi tulud näidatakse ainult rahalise väärtusena.

14. Regulaarsete maksete või kindlustusmaksetega PRIIPide puhul esitatakse vormidel ka teave akumuleeritud investeeringusumma ja, kui see on kohaldatav, akumuleeritud biomeetrilise riskitasu kohta, nagu on näidatud käesoleva lisa 3. osa vormil B.

15. Eluaegse hoidmisajaga PRIIPide puhul võib tootluse stsenaariumides esitatava soovitatava hoidmisaja kohta märkida, et PRIIPi ettenähtud hoidmisaeg on eluaegne, ning esitada arvutustes näitena kasutatud aastate arvu.

16. Kui PRIIP on kohene annuiteet või tegemist on muu PRIIPiga, mille puhul on väljamakse ette nähtud üksnes kindlustusjuhtumi esinemisel, esitatakse tootluse stsenaariumide tabelis vastavalt vajadusele alljärgnev teave:

üleelamisstsenaariumid soovitataval hoidmisajal kajastavad jaeinvestorile tehtavate maksete kogusummat;

kui lisatakse üleelamise vahestsenaariumid, esitatakse nendes tagasiostuväärtused ja jaeinvestorile vastaval ajal tehtavate maksete kogusumma;

kindlustusjuhtumi (nt surm) stsenaariumide puhul esitatakse hüvitisesaajale vastaval ajal tehtav kindlasummaline makse.

17. Kui PRIIP ostetakse tagasi või tühistatakse simulatsiooni kohaselt enne soovitatava hoidmisaja lõppu, kohandatakse vastavalt tootluse stsenaariumide esitusviisi, nagu on näidatud käesoleva lisa 3. osa vormil C, ning lisatakse selgitavad märkused nii, et oleks selge, kas teatav stsenaarium näeb ette ennetähtaegse tagasiostu või tühistamise võimalust ning et reinvesteerimise eeldust ei ole kasutatud. Stsenaariumides, mille puhul PRIIP ostetakse tagasi või tühistatakse automaatselt, esitatakse näitajad käesoleva lisa 3. osa kohase vormi C veerus „Kui väljute tagasiostul või tähtaja lõppedes“. Hoidmise vaheperioodide puhul esitatavad perioodid on eri tootluse stsenaariumide puhul samad ning põhinevad soovitataval hoidmisajal olukorras, kus PRIIPi tagasi ei osteta; see peaks omakorda vastama lõpptähtajale. Hoidmise vaheperioodide näitajad esitatakse vaid selliste stsenaariumide puhul, kus PRIIP ei ole enne hoidmise vaheperioodi lõppu või selle lõppedes tagasi ostetud ega tühistatud, ning need sisaldavad sellel ajal kohaldatavaid väljumiskulusid (kui neid on). Kui PRIIP oleks enne asjaomase hoidmise vaheperioodi lõppu või selle lõppedes simulatsiooni kohaselt tagasi ostetud, siis selle perioodi puhul näitajaid ei esitata.

2. OSA

Kirjeldavaid selgitusi sisaldavad ettenähtud elemendid

[Element A] Esitatud näitajad sisaldavad kõiki toote enda kulusid (vajadusel) [kuid ei pruugi sisaldada kõiki kulusid, mida maksate oma tootenõustajale või turustajale/ning Teie tootenõustaja või turustaja kulusid]. Näitajad ei võta arvesse Teie isiklikku maksuolukorda, mis võib samuti mõjutada seda, kui palju Te tagasi saate.

[Element B] Selle toote tulemused sõltuvad tulevasest turu tootlusest. Tulevased turusuundumused ei ole teada ja neid ei ole võimalik täpselt prognoosida.

[Element C] [Esitatud ebasoodne, mõõdukas ja soodne stsenaarium on näited, kus on kasutatud [toote/sobiva võrdlusaluse] väikseimat, keskmist ja suurimat tootlust viimase [x] aasta jooksul.] (Kategooria 2 PRIIPide puhul, v.a IV lisa punktis 15 osutatud PRIIPid) [Esitatud stsenaariumid on varasematel tulemustel ja teatavatel eeldustel põhinevad näited] (muud liiki PRIIPide puhul). Edasised turusuundumused võivad olla väga erinevad.

[Element D] Stressistsenaarium näitab, kui palju raha võite tagasi saada äärmuslikes turutingimustes.

[Element E] Seda tüüpi stsenaarium on leidnud aset investeeringus [vajadusel lisage viide võrdlusalusele] ajavahemikul [lisage aastad].

[Element F] Sellest tootest ei saa [lihtsalt] raha välja võtta. Kui väljute investeeringust enne soovitatava hoidmisaja lõppu, [ei ole Teil garantiid] (kui olemas on garantii üksnes soovitatava hoidmisaja puhul) [ja] [[peate/peate võib-olla] tasuma lisakulusid] (kui väljumiskulud on kohaldatavad).

[Element G] Tulu on garanteeritud üksnes juhul, kui Te [kirjeldage asjaomaseid tingimusi või osutage põhiteabedokumendi osale, kus neid tingimusi kirjeldatakse, näiteks kooskõlas III lisaga esitatavatele kirjeldavatele selgitustele].

[Element H] Käesolev graafik illustreerib seda, milline võiks olla Teie investeeringu tootlus. Saate võrrelda seda teiste tuletisinstrumentide tootluse graafikutega.

[Element I] Esitatud graafik näitab erinevaid võimalikke tulemusi ega ole täpne näitaja selle kohta, kui palju võite tagasi saada. Teie saadav summa muutub vastavalt alusvara arengule. Graafik näitab alusvara iga väärtuse kohta, kui suur oleks toote kasum või kahjum. Horisontaaltelg näitab erinevaid võimalikke alusvara hindu lõpptähtajal ning vertikaaltelg näitab kasumit või kahjumit.

[Element J] Käesoleva toote ostmine tähendab, et eeldate alusvara hinna [tõusu/langust].

[Element K] Teie maksimaalne kahjum oleks see, et kaotate kogu oma investeeringu (makstud kindlustusmakse).

3. OSA

Vormid

Vorm A: makstakse ühekordne investeering või ühekordne kindlustusmakse

Soovitatav hoidmisaeg:		[]
Investeeringu näide:		[10 000 eurot]
(Vajadusel) Kindlustusmakse:		[rahaline summa]
		Kui [väljute] pärast 1 aastat	Kui [väljute] pärast []	Kui [väljute] pärast
		(vajadusel)	(vajadusel)	[soovitatav hoidmisaeg]
[Üleelamine] Stsenaariumid
Minimaalne	[Rahaline summa] või [Garanteeritud miinimumtulu puudub [kui [väljute] enne [… aasta/kuu/päeva möödumist]] (vajadusel) . Te võite kaotada kogu oma investeeringu või osa sellest [või peate tegema täiendavaid makseid kahjumi katmiseks] (vajadusel)]
Stressi-stsenaarium	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Ebasoodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Mõõdukas	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Soodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
(Vajaduse korral) [Surm] Stsenaarium
[Kindlustus-juhtum]	Kui palju võivad Teie hüvitisesaajad kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot

Vorm B: makstakse regulaarseid investeeringuid või kindlustusmakseid

Soovitatav hoidmisaeg:		[]
Investeeringu näide:		[1 000 eurot]
(Vajadusel) Kindlustusmakse:		[rahaline summa] aastas
		Kui [väljute] pärast 1 aastat	Kui [väljute] pärast []	Kui [väljute] pärast
		(vajadusel)	(vajadusel)	[soovitatav hoidmisaeg]
[Üleelamine] Stsenaariumid
Minimaalne	[Rahaline summa] või [Garanteeritud miinimumtulu puudub [kui [väljute] enne [… aasta/kuu/päeva möödumist]] (vajadusel) . Te võite kaotada kogu oma investeeringu või osa sellest [või peate tegema täiendavaid makseid kahjumi katmiseks] (vajadusel)]
Stressi-stsenaarium	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Ebasoodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Mõõdukas	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Soodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Aja jooksul investeeritav summa		[] eurot	[] eurot	[] eurot
(Vajaduse korral) [Surm] Stsenaarium
[Kindlustus-juhtum]	Kui palju võivad Teie hüvitisesaajad kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
Aja jooksul võetav kindlustusmakse		[] eurot	[] eurot	[] eurot

Vorm C: VI lisa punktis 76c osutatud PRIIPid (automaatselt tagasiostetavad tooted)

Soovitatav hoidmisaeg:		Kuni toode ostetakse tagasi või selle tähtaeg lõppeb See võib olla igas stsenaariumis erinev ja märgitakse tabelis
Investeeringu näide:		[10 000 eurot]
		Kui [väljute] pärast 1 aastat	Kui [väljute] pärast []	Kui [väljute] tagasiostul või tähtaja lõppedes
		(vajadusel)	(vajadusel)
Stsenaariumid
Minimaalne	[Rahaline summa] või [Garanteeritud miinimumtulu puudub [kui [väljute] enne [… aasta/kuu/päeva möödumist]] (vajadusel) . Te võite kaotada kogu oma investeeringu või osa sellest [või peate tegema täiendavaid makseid kahjumi katmiseks] (vajadusel)]
Stressi-stsenaarium	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
(toode lõppeb pärast [])	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Ebasoodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
(toode lõppeb pärast [])	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Mõõdukas	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
(toode lõppeb pärast [])	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %
Soodne	Kui palju võite kuludejärgselt tagasi saada	[] eurot	[] eurot	[] eurot
(toode lõppeb pärast [])	lga aasta keskmine tulu	[] %	[] %	[] %

▼B

VI LISA

KULUDE ARVUTAMISE METOODIKA

1. OSA

Kulude loetelu

I. INVESTEERIMISFONDIDE (AIFid JA EUROFONDID) KULUDE LOETELU

Avaldatavad kulud

Ühekordsed kulud

1. Ühekordne kulu on sisenemis- või väljumiskulu, mida kas:

maksab jaeinvestor otse või

arvestatakse maha jaeinvestori saadavast või talle võlgnetavast maksest.

2. Ühekordsed kulud on jaeinvestori kantavad kulud, mida ei arvata maha AIFi või eurofondi varadest.

3. Ühekordsete kulude hulka kuuluvad muu hulgas järgmised ettemakstavad algsed kulud, mida võetakse põhiteabedokumendis avaldatavas kulude summas arvesse (loetelu ei ole ammendav):

▼M3

jaotustasu, kui see on eurofondi või AIFi valitsejale teada; kui tegelik summa ei ole eurofondi või AIFi valitsejale teada, näidatakse konkreetse PRIIPi maksimaalsed võimalikud teadaolevad jaotuskulud;

▼B

koostamiskulud (ettemakstav osa);

turunduskulud (ettemakstav osa);

osalemistasu, sealhulgas maksud.

Korduvkulud

4. Korduvkulud on maksed, mis arvatakse maha AIFi või eurofondi varadest ning mis tulenevad järgmisest:

nende tegevuses tekkinud vajalikud kulud;

maksed, sealhulgas töötasud AIFiga või eurofondiga seotud või neile teenuseid pakkuvatele isikutele;

tehingukulud.

5. Korduvkulude hulka kuuluvad teiste seas järgmised kululiigid, mis arvatakse maha AIFi või eurofondi varadest ning mida võetakse põhiteabedokumendis avaldatavas kulude summas arvesse (loetelu ei ole ammendav):

kõik järgmistele isikutele tehtavad maksed, sealhulgas järgmiste isikute maksed neile, kellele nad on mõne ülesande delegeerinud:

▼M3

(i)

eurofondi või AIFi valitseja;

▼B

ii)

fondi direktorid, kui tegemist on investeerimisühinguga;

iii)

hoiulevõtja;

iv)

kontohaldur(id);

investeerimisnõustajad;

kõik maksed eespool nimetatutele tegevuse edasiandmise korras teenuseid osutavatele isikutele, sealhulgas järgmistele:

hindamis- ja fondi raamatupidamisteenuste osutajad;

ii)

osanike teenuste pakkujad, näiteks arveldusagent ja maakler-diilerid, kes on fondi osade registri omanikud ja osutavad nende osade kasu saavatele omanikele allkonto teenuseid;

iii)

tagatisvaha haldamise teenuste osutajad;

iv)

peamaakleri teenuste osutajad;

väärtpabereid laenuks andvad vahendajad;

vi)

varahooldus- ja samalaadsete teenuste osutajad;

registreerimistasud, noteerimistasud, regulatsioonist tulenevad ja samalaadsed tasud, sealhulgas tegevusloa tasud;

kasumi ja kahjumi spetsiifiliseks käsitlemiseks eraldatud tasud;

auditi tasud;

maksed õigus- ja ekspertnõustajatele;

▼M3

(g)

turustamis- ja reklaamikulud, kui need on eurofondi või AIFi valitsejale teada; kui tegelik summa ei ole eurofondi või AIFi valitsejale teada, näidatakse konkreetse PRIIPi maksimaalsed võimalikud teadaolevad jaotuskulud;

▼B

finantseerimiskulud, mis seonduvad laenamisega (mida pakuvad seotud pooled);

kolmandast isikust garantii andja pakutava kapitalitagatise kulud;

▼M3

kolmandatele isikule tehtavad maksed fondi portfelli kuuluvate varade soetamise või võõrandamisega seotud vajalike kulude katmiseks (sealhulgas käesoleva lisa punktides 7 kuni 23c osutatud tehingukulud);

eurofondi või AIFi valitseja või mis tahes seotud isiku tehingukorralduste tegemise eest saadud toodete või teenuste väärtus;

▼B

kui fond investeerib oma vara eurofondi või alternatiivsetesse investeerimisfondidesse (AIF), siis peab tema kulude koondnäitaja võtma arvesse eurofondis või AIFis tekkivaid tasusid. Arvutuses võetakse arvesse järgmist:

▼M3

kui alusvara on eurofond või AIF, kasutatakse selle kõige uuemat kättesaadavat kulude koondnäitajat, mida on vajaduse korral kohandatud tegeliku makstava jaotustasu kajastamiseks; see näitaja põhineb eurofondi või AIFi või seda opereeriva äriühingu või eurofondi või AIFi valitseja avaldatud näitajal või näitajal, mille on arvutanud usaldusväärne kolmandast isikust allikas, kui see on avaldatud näitajast ajakohasem;

▼B

ii)

kulude koondnäitajat võib vähendada nii palju, millises ulatuses on tehtud kokkulepe (ja mis ei ole juba fondi kasumi ja kahjumi arvestuses kajastatud), et alusvaraks olev AIF või eurofond vähendab või maksab tagasi investeerimisfondi kulusid;

iii)

kui osakute soetamine või võõrandamine ei toimu eurofondi või AIFi parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga, võetakse tehinguhinna ning parima ostu- ja müügihinna keskmise hinna erinevust arvesse tehingukuluna selles ulatuses, millises see ei ole arvesse võetud kulude koondnäitajas;

kui fond investeerib PRIIPi, mis ei ole eurofond või AIF, siis peab tema kulude koondnäitaja võtma arvesse alusvaraks olevas PRIIPis tekkivaid tasusid. Arvutuses võetakse arvesse järgmist:

▼M3

aluseks oleva PRIIPi kõige uuem kättesaadav kulude koondnäitaja, mida on vajaduse korral kohandatud tegeliku makstava sisenemistasu kajastamiseks;

▼B

ii)

kulude koondnäitajat võib vähendada selles ulatuses, millises on tehtud kokkulepe (ja mis ei ole juba fondi kasumi ja kahjumi arvestuses kajastatud), et alusvaraks olev PRIIP vähendab või maksab tagasi investeerimisfondi kulusid;

iii)

kui osakute soetamine või võõrandamine ei toimu alusvaraks oleva PRIIPi parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga, võetakse tehinguhinna ning parima ostu- ja müügihinna keskmise hinna erinevust arvesse tehingukuluna selles ulatuses, millises see ei ole arvesse võetud kulude koondnäitajas;

kui fond investeerib investeerimistootesse, mis ei ole PRIIP, siis peab tema kulude koondnäitaja võtma arvesse alusvaraks olevas investeerimistootes tekkivaid tasusid. PRIIPi koostaja kasutab kas avaldatud teavet, mis on kulude koondnäitaja põhjendatud asendusnäitaja, või koostab parima hinnangu oma maksimumtaseme kohta, lähtudes investeerimistoote kehtiva prospekti ja kõige uuema aruande ja majandusaasta aruande läbivaatamisest;

tegevuskulud (või võimalikud töötasud) tasude jagamise korra alusel kolmanda isikuga selles ulatuses, mida ei ole juba arvesse võetud mõnes teises eespool nimetatud kululiigis;

kasu tõhusatest portfellihalduse meetoditest, kui seda ei maksta portfelli;

▼M3

käesoleva lisa II jaotises ja eriti käesoleva lisa punktides 36 kuni 46 osutatud struktureeritud investeerimisfondide kaudsed kulud;

▼B

fondi portfellis hoitavate aktsiate teenitud dividendid, kui need ei kogune fondi.

Lisakulud

6. Avaldatavas summas võetakse arvesse järgmisi lisakulude liike:

▼M3

(a)

tootlusega seotud tasud, mida makstakse eurofondi või AIFi valitsejale või muule investeerimisnõustajale, sealhulgas käesoleva lisa punktis 24 osutatud tootlustasud;

▼B

käesoleva lisa punktis 25 osutatud teenitud intressid.

Investeerimisfondide spetsiifiliste kululiikide arvutamine

Tehingukulud

▼M3

7. Tehingukulud arvutatakse aastapõhiselt, lähtuvalt PRIIPil eelnenud kolme aasta jooksul tekkinud tehingukulude keskmisest, kusjuures keskmine arvutatakse kõigi tehingute põhjal. Kui PRIIP on tegutsenud vähem kui kolm aastat, arvutatakse tehingukulud käesoleva lisa punktides 21, 22 ja 23 sätestatud meetodil.

8. PRIIPi tehingukulude koondväärtus arvutatakse kõigi PRIIPi vastaval perioodil tehtud üksiktehingute käesoleva lisa punktide 8a kuni 23a kohaselt arvutatud tehingukulude summana PRIIPi baasvaluutas. See summa arvestatakse protsentuaalseks näitajaks, jagades PRIIPi keskmiste netovaradega samal perioodil.

▼M3

8a. Avaldatakse vähemalt käesoleva lisa punktis 11a osutatud otsesed tehingukulud.

▼B

9. PRIIPil eelnenud kolmel aastal tekkinud tehingukulude arvutamisel tuleb järgmiste instrumentide investeeringute puhul arvutada tegelikud tehingukulud käesoleva lisa punktides 12 kuni 18 kirjeldatud meetodit kasutades:

vabalt võõrandatavad väärtpaberid komisjoni direktiivi 2007/16/EÜ ( 13 ) artikli 2 määratluse järgi;

teised instrumendid, mille puhul on olemas sagedased võimalused selle võõrandamiseks, lunastamiseks või muul moel realiseerimiseks turuosalistele avalikult teadaolevate hindadega, mis on kas turuhinnad või hinnad, mille on kättesaadavaks teinud või valideerinud emitendist sõltumatud hindamissüsteemid.

▼M3

10. Teistesse instrumentidesse või varadesse tehtud investeeringute puhul kasutatakse allpool käesoleva lisa punktides 19 ja 20 kirjeldatud meetodit. Mittefinantsvaradega seotud tehingukulud arvutatakse kooskõlas käesoleva lisa punktiga 20a.

▼B

Lahjendusvastaste meetmete käsitlemine

11. Kui PRIIPil on hinnakujundusmehhanism, mis tasakaalustab PRIIPis endas tehtavatest tehingutest tuleneva lahjenduse, võib PRIIPi hetke omanikele lahjendusvastastest mehhanismidest koguneva kasu summa PRIIPis tekkivatest tehingukuludest maha arvata, kasutades järgmist meetodit:

lahjendusvastase tasu või muu PRIIPis endas tehtava tehinguga seotud makse rahalise summa, mis makstakse PRIIPile, võib lahutada kõikidest tehingukuludest;

kasu, mida PRIIP saab osakute emiteerimisest (või muul viisil PRIIPi investeerimise võimaldamisest) muu hinnaga kui parima ostu- ja müügihinna keskmine hind või osakute tühistamisest (või muul viisil PRIIPist vahendite väljavõtmise võimaldamisest) muu hinnaga kui parima ostu- ja müügihinna keskmine hind, arvutatakse järgmiselt ning selle võib lahutada kogu tehingukuludest:

emiteeritud osakute ning parima ostu- ja müügihinna keskmise hinna erinevus korrutatuna emiteeritud osakute netoarvuga;

ii)

tühistatud osakute ning parima ostu- ja müügihinna keskmise hinna erinevus korrutatuna tühistatud osakute netoarvuga;

▼M3

(c)

lahjendusvastast hüvitist võetakse arvesse üksnes juhul, kui kõnealuse hüvitise tulemusena ei ole tehingukulud kokku väiksemad kui otsesed tehingukulud.

11a. Otseste kulude alla kuuluvad PRIIPi kulud ja tasud, mis makstakse jaeinvestori poolt PRIIPi tehtud finantsinvesteeringust, et soetada või võõrandada PRIIPi alusvara, näiteks maakleritele või muudele vahendajatele makstavad komisjonitasud, tempelmaksud, turumaksud või börsiväliste lepingute lepingu- ja täitmistasud, kui see on asjakohane.

11b. Otseste kulude kogusumma arvutatakse PRIIPi eelnenud kolme aasta jooksul tehtud kõigi tehingute raames tekkinud otseste kulude summana. See summa arvestatakse protsentuaalseks näitajaks, jagades PRIIPi keskmiste netovaradega samal perioodil. Avaldatav otseste kulude miinimumsumma arvutatakse aastasel baasil lähtuvalt PRIIPil eelnenud kolme aasta jooksul tekkinud otseste kulude keskmisest, kusjuures keskmine arvutatakse kõigi tehingute põhjal.

▼B

Tegelikud tehingukulud

12. Iga tehingu tegelikud tehingukulud arvutatakse järgmiselt:

iga PRIIPi tehtud ostu puhul lahutatakse instrumendi hind ostukorralduse teisele isikule täitmiseks edastamise hetkel (ostu „saabumishind“) tehingu realiseeritud neto täitmishinnast. saadud summa korrutatakse ostetud osakute arvuga;

iga PRIIPi tehtud ostu puhul lahutatakse tehingu realiseeritud neto täitmishind instrumendi hinnast müügikorralduse teisele isikule täitmiseks edastamise hetkel (müügi „saabumishind“); saadud summa korrutatakse müüdud osakute arvuga.

13. Realiseeritud neto täitmishind määratakse kindlaks kui hind, millega tehing täideti, sisaldades kõiki tehinguga otseselt või kaudselt seotud tasusid, komisjonitasusid, makse ja muid makseid (näiteks lahjendusvastaseid tasusid), kui neid makseid tehakse PRIIPi varadest.

▼M3

14. Saabumishind määratakse kindlaks investeeringu parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnana tehingukorralduse teisele isikule edastamise hetkel. Korralduste puhul, mille tehing tehakse päeval, mis ei ole korralduse algselt teisele isikule edastamise päev, määratakse saabumishind kindlaks investeeringu avamishinnana tehingupäeval või, kui avamishind ei ole kättesaadav, siis eelmise sulgemishinnana. Kui hind ei ole tehingukorralduse teisele isikule edastamise hetkel kättesaadav, tehakse saabumishind kindlaks uusima kättesaadava hinnana või, kui uusim hind ei ole kättesaadav, siis põhjendud sõltumatu hinnana või, kui põhjendud sõltumatu hind ei ole kättesaadav, siis tehingupäeva avamishinnana või, kui avamishind ei ole kättesaadav, siis eelmise sulgemishinnana. Kui tehing täidetakse ilma teisele isikule edastamata, määratakse saabumishind kindlaks investeeringu parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnana tehingu täitmise hetkel.

15. Kui teave teisele isikule tehingu korralduse esitamise aja kohta puudub (või seda ei ole piisava täpsusega) või kui puudub teave hinna kohta sel ajal, on lubatud saabumishinnana kasutada põhjendatud sõltumatut hinda või, kui põhjendatud sõltumatu hind ei ole kättesaadav, siis investeeringu avamishinda tehingupäeval või, kui avamishind ei ole kättesaadav, siis eelmist sulgemishinda.

▼B

16. PRIIPi tehtavate ja direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4 kuni 10 nimetatud ühte kategooriasse kuuluvaid instrumente hõlmavate tehingutega seotud kulud arvutatakse järgmiselt:

standardiseeritud instrumentide puhul, millega toimub regulaarne kauplemine (näiteks olulise aktsiaindeksi futuurid), arvutatakse tehingukulud viitega instrumendile endale. Saabumishind määratakse kindlaks instrumendi parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnana;

kui hinna läbipaistvus või regulaarne kauplemine instrumendi endaga lineaarsete kohandatud instrumentide puhul puudub, arvutatakse tehingukulud viitega alusvara(de)le. Saabumishind arvutatakse alusvara(de) hindade alusel, kasutades sobivaid kaalusid, kui alusvarasid on mitu. Kui instrumendiga tehingu tegemise kulu on oluliselt suurem kui alusvaraga tehingu tegemise kulu, tuleb seda tehingukulu arvestuses arvesse võtta;

mittelineaarsete instrumentide puhul on lubatud arvutada tehingukulusid instrumentide eest makstud või saadud hinna ja instrumendi õiglase väärtuse vahena, lähtudes käesoleva lisa punktides 36 kuni 46 kirjeldatud alustest.

17. Välisvaluutaga seotud kulude arvutamisel peab saabumishind kajastama konsolideeritud hinna põhjendatud hinnangut ega tohi olla lihtsalt ühe vastaspoole või valuutaplatvormi pakutav hind isegi siis, kui on olemas kokkulepe teha kõik valuutatehingud ühe vastaspoolega.

▼M3

18. Algselt enampakkumisele pandud korraldustega seotud kulude arvutamisel arvutatakse saabumishind parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnana vahetult enne enampakkumist. Eelnevalt kindlaksmääratud ajal täidetavate korraldustega seotud kulude arvutamisel arvutatakse saabumishind vastaval eelnevalt kindlaksmääratud ajal, isegi kui korraldus on edastatud täitmiseks enne seda aega.

▼M3

Börsivälised tehingud

18a.

Erandina käesoleva lisa punktidest 12–16 arvutatakse börsiväliste tehingute puhul tegelikud tehingukulud järgmisel viisil:

kui tehing tehakse pärast ostu- ja müügihindade saamist enam kui ühelt võimalikult osapoolelt, määratakse saabumishinnaks:

parima ostu- ja müügihinna keskmine hind, juhul kui parim ostuhind on madalam kui parim müügihind;

ii)

müügitehingu korral parim ostuhind või ostutehingu korral parim müügihind, kui parim ostuhind on kõrgem kui parim müügihind;

kui tehing tehakse, ilma et eelnevalt oleks saadud nii ostu- kui ka müügihind, arvutatakse tehingukulud nii, et tehingus sisalduvate osakute arv korrutatakse poolega instrumendi ostu- ja müügihinna vahe väärtusest, kusjuures selle vahe väärtuse arvutamisel võetakse aluseks:

reaalajas kajastatavate turu ostu- ja müügipakkumuste koondandmed, kui need hinnad on kättesaadavad;

ii)

kui reaalajas kajastatavad turu ostu- ja müügipakkumused ei ole kättesaadavad, lähtutakse nende kindlaksmääramisel võrdlusalusena vahedest kas:

—

sarnaste omadustega (kestus, tähtaeg, kupongimakse, tagasiostu-/müügioptsioon) ja likviidsusega varasid hõlmavates varasemates tehingutes, lähtudes PRIIPi koostaja varem tehtud tehingutest; või

—

sõltumatu kolmanda isiku kontrollitud andmetes või sõltumatu kolmanda isiku tehtud hinnangus varale.

▼B

Teiste varade tehingukulud

19. Käesoleva lisa punktis 9 viitamata varade tehingukulude hindamisel kasutatakse käesoleva lisa punktis 12 esitatud metoodikat ning saabumishind arvutatakse järgmiselt:

müügi puhul:

saabumishind arvutatakse vara eelmise sõltumatu hindamise hinnana, mida kohandatakse vajadusel turu arengu suhtes, kasutades sobivat võrdlusindeksit;

ii)

kui eelmise sõltumatu hindamise hind puudub, tuleb tehingukulude hinnang esitada tehinguhinna ning vara õiglase väärtuse hinna vahena enne müüki;

ostu puhul:

saabumishind arvutatakse vara eelmise sõltumatu hindamise hinnana, mida kohandatakse vajadusel turu arengu suhtes, kasutades sobivat võrdlusindeksit, kui selline hind on olemas;

ii)

kui eelmise sõltumatu hindamise hind puudub, tuleb tehingukulude hinnang esitada tehinguhinna ning vara õiglase väärtuse hinna vahena enne ostu;

20. Tehingukulu hinnang ei tohi olla väiksem kui tehinguga otseselt seostatavate tegelike tuvastatavate kulude summa.

▼M3

20a. Mittefinantsvaradega seotud kulude arvutamisel leitakse tehingukulud asjaomase tehinguga otseselt seotud tegelike kulude (sh kõik tasud, komisjonitasud, maksud ja muud maksed, nt lahjendusvastased tasud) kogusummana, juhul kui kõnealused varad moodustuvad PRIIPi varast. PRIIPi raamatupidamispõhimõtetes sätestatud perioodi jooksul arvestatava kulumi/amortisatsiooni korral võrduvad tegelikud kulud viimase kolme aasta jooksul arvestatud kulumi/amortisatsiooni summaga.

▼B

Uute PRIIPide tehingukulud

21. PRIIPide puhul, mis on tegutsenud vähem kui 3 aastat ja mis investeerivad peamiselt käesoleva lisa punktis 9 osutatud varadesse, võib arvutada tehingukulud kas korrutades portfelli käibeprognoosi igas varaklassis kuludega, mis on arvutatud punktis c osutatud meetodi järgi, või tegutsemisperioodil tekkinud tegelike tehingukulude ja standardiseeritud hinnangu keskmisena, lähtudes järgmisest:

suurima kuue kuu kordse puhul PRIIPi tegutsemisajast arvutatakse tehingukulud käesoleva lisa punktides 12 kuni 18 kirjeldatud alustel;

kuni kolme aastani kestva ülejäänud perioodi puhul prognoositakse tehingukulud, korrutades portfelli käibeprognoosi igas varaklassis punktis c osutatud meetodi järgi;

kasutatav meetod erineb sõltuvalt varaklassist ja määratakse järgmiselt:

allpool esitatud tabelis näidatud varaklasside puhul arvutatakse tehingukulud asjaomase varaklassi hinnangulise tehingukulu keskmisena (mis põhineb ostu-müügi noteeringute vahel jagatuna kahega) tavalistes turutingimustes.

Kulu hindamiseks määratakse iga varaklassi jaoks üks või mitu võrdlusindeksit. Seejärel kogutakse alusindeksite ostu-müüginoteeringute keskmised vahed. Kogutavad andmed peavad käsitlema viimase aasta iga kuu kümnenda tööpäeva sulgemisaja ostu-müüginoteeringute vahesid.

Seejärel jagatakse kogutud ostu-müüginoteeringute vahed kahega, et saada hinnanguline tehingukulu igal ajahetkel. Kõnealuste väärtuste keskmine on iga varaklassi hinnanguline tehingukulu tavalistes turutingimustes.

Varaklassid
Riigivõlakirjad	Riigivõlakirjad ja samalaadsed instrumendid, arenenud turud, reiting AAA-A
Riigivõlakirjad	Riigivõlakirjad ja samalaadsed instrumendid, arenenud turud, muu reiting alla A
Riigivõlakirjad, arenevad turud (valuuta, mis on vabalt vahetatav või mitte)	Riigivõlakirjad, arenevad turud (valuuta, mis on vabalt vahetatav või mitte)
Investeerimiskõlblikud äriühingu võlakirjad	Investeerimiskõlblikud äriühingu võlakirjad
Muud äriühingu võlakirjad	Suure tootlusega äriühingu võlakirjad

ii)

Allpool esitatud tabelis näidatud varaklasside puhul antakse tehingukulude (sealhulgas otseste ja kaudsete kulude) hinnangud kas võrreldava teabe abil või lisades otseste kulude hinnangud poolele ostu-müügi noteeringute vahest, kasutades punktis i kirjeldatud meetodit.

Varaklassid
Likviidsus	Rahaturuinstrumendid (selguse huvides ei ole rahaturufondid sellega hõlmatud)
Aktsiad, arenenud turud	Suure turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenenud turud)
	Keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenenud turud)
	Väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenenud turud)
Aktsiad, arenevad turud	Suure turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenevad turud)
	Keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenevad turud)
	Väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute aktsiad (arenevad turud)
Noteeritud tuletisinstrumendid	Noteeritud tuletisinstrumendid

iii)

Allpool esitatud tabelis näidatud varaklasside puhul on tehingukulu asjaomase varaklassi täheldatud keskmine tehingukulu (mis põhineb ostu-müügi noteeringute vahel jagatuna kahega) tavalistes turutingimustes.

Täheldatud tehingukulu määramisel võib arvesse võtta paneeluuringu tulemusi.

Varaklassid
Börsiväline	Börsivälised eksootilised optsioonid
	Börsivälised lihtoptsioonid
	Börsivälised intressimäära vahetuslepingud, krediidiriski vahetuslepingud ja samalaadsed lepingud
	Börsivälised vahetuslepingud ja samalaadsed instrumendid (mis ei ole intressimäära vahetuslepingud, krediidiriski vahetuslepingud ja samalaadsed lepingud)
	Börsivälised valuutaforvardid, arenenud turud
	Börsivälised valuutaforvardid, arenevad turud

22. Vähem kui üks aasta tegutsenud PRIIPi portfelli käibeprognoosid tuleb teha kooskõlas pakkumisdokumentides avaldatud investeerimispõhimõtetega. Rohkem kui üks aasta tegutsenud PRIIPi portfelli käibeprognoosid tuleb teha kooskõlas tegeliku portfelli käibega.

23. Rohkem kui kolm aastat tegutsenud PRIIPide puhul, mis investeerivad peamiselt muudesse varadesse kui käesoleva lisa punktis 9 osutatud varad, peab PRIIPi koostaja hindama tehingukulusid õiglase väärtuse meetodil, kasutades võrreldavaid varasid.

▼M3

Tehingute väike arv ja muud sarnased juhtumid

23a.

Erandina käesoleva lisa punktidest 12–18a tohib tehingukulud arvutada käesoleva lisa punkti 21 alapunktis b osutatud meetodil, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

PRIIPi tehingute arv eelnenud kolmel aastal oli väga väike;

eelnenud kolmel aastal tehtud kõigi tehingute väärtus kokku moodustab väga väikese osa PRIIPi varade netoväärtusest;

tehingukulude hinnanguline kogusumma ei ole võrreldes hinnanguliste kogukuludega oluline.

Andmete kasutamine enne 31. detsembrit 2024

23b.

Kuni 31. detsembrini 2024 tohib tehingukulud arvutada käesoleva lisa punktis 21 sätestatud meetodil, kui PRIIP on eurofond või AIF, mille puhul liikmesriik kohaldas kuni 31. detsembrini 2021 direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81 sätestatud eeskirju põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta.

23c.

Kui kindlustuspõhine investeerimistoode investeerib eurofondi või AIFi, nagu on osutatud käesoleva lisa punktis 23b, tohib kuni 31. detsembrini 2024 nende investeeringute tehingukulud arvutada käesoleva lisa punktis 21 sätestatud meetodil.

▼B

Tootlusega seotud tasud

24. Tootlusega seotud tasude arvutamisel astutakse järgmised sammud:

tasude arvutamine viimast 5 aastat hõlmavate ajalooliste andmete põhjal. Keskmised aastased tootlustasud arvutatakse protsendina;

kui täielik tootlustasude ajalugu ei ole kättesaadav, kuna fond/aktsiaklass on uus või fondi tingimused on tootlustasu kehtestamise tõttu või selle mõne parameetri muutmise tõttu muutunud, kohandatakse eespool kirjeldatud meetodit järgmiste sammudega:

võetakse asjakohane kättesaadav fondi/aktsiaklassi tootlustasude ajalugu;

ii)

iga aasta kohta, mille andmed puuduvad, hinnatakse fondi/aktsiaklassi tulu ning suhtelise tootlustasu mudeli puhul võetakse arvesse võrdlusaluse määra/minimaalset aktsepteeritavat määra;

uute fondide puhul hinnatakse nende tulu, kasutades võrreldava fondi või võrdlusrühma tulu. Hinnanguline tulu on brutonäitaja, sisaldades kõiki uue fondi tekkivaid kulusid. Seetõttu tuleb kohandada võrdlusrühmade tulusid, lisades asjakohased keskmised kulud kooskõlas uuele fondile kehtivate eeskirjadega. Näiteks erineva tasude struktuuriga uue klassi puhul kohandatakse selle uue klassi tulusid, võttes arvesse olemasoleva klassi kulusid;

iii)

arvutatakse tasud alates punktis a nõutava prooviperioodi algusest kuni fondi tegelike tootlustasude andmete kättesaadavuse päevani, rakendades eespool nimetatud ajaloolisele seeria suhtes asjakohast algoritmi;

iv)

koondatakse mõlemad tootlustasude seeriad ühte seeriasse üle kogu punktis a nõutava võrdlusperioodi;

arvutatakse tootlustasud, kasutades punktis a osutatud meetodit (aastaste tootlustasude keskmine).

Teenitud intressid

25. Teenitud intresside arvutamisel astutakse järgmised sammud:

tasude arvutamine viimast 5 aastat hõlmavate ajalooliste andmete põhjal. Keskmised aastased teenitud intressid arvutatakse protsendina;

kui täielik teenitud intresside ajalugu ei ole kättesaadav, kuna fond/aktsiaklass on uus või fondi tingimused on teenitud intressi kehtestamise tõttu või selle mõne parameetri muutmise tõttu muutunud, kohandatakse eespool kirjeldatud meetodit järgmiste sammudega:

võetakse asjakohane kättesaadav fondi/aktsiaklassi teenitud intresside ajalugu;

—

kõigi aastate jaoks, mille kohta andmeid ei ole, koostatakse fondi/aktsiaklassi tulu hinnang,

—

ii)

arvutatakse teenitud intressid alates punktis a nõutava prooviperioodi algusest kuni fondi tegelike teenitud intresside andmete kättesaadavuse päevani, rakendades eespool nimetatud ajaloolisele seeria suhtes asjakohast algoritmi;

iii)

koondatakse mõlemad teenitud intresside seeriad ühte seeriasse üle kogu punktis a nõutava võrdlusperioodi;

iv)

arvutatakse teenitud intressid, kasutades punktis a osutatud meetodit (aastaste teenitud intresside keskmine).

26. Kui teenitud intressi kogu investeeringu vältel arvesse ei võeta, tuleb kulude koosseisu tabelis lisada teenitud intressi nullnäitajale hoiatus, milles täpsustatakse, et pärast investeeringust väljumist makstakse lõplikult tulust välja ainult x %.

II. PRIPide, MIS EI OLE INVESTEERIMISFONDID, KULUD

Avaldatavad kulud

Ühekordsed kulud

27. Ühekordne kulu on sisenemis- või väljumiskulu, mis sisaldab algseid tasusid, komisjonitasusid või muid jaeinvestori poolt otse makstavaid või tema maksest või talle makstavatest või võlgnetavatest maksetest maha arvatavaid summasid.

28. Ühekordsed kulud on PRIPi, mis ei ole investeerimisfond, kulud, mis esindavad PRIPi käigushoidmisel tekkivaid vajalikke kulusid, või võimaliku sellega seotud või sellele teenuseid pakkuva osapoole tasu.

Ühekordsed sisenemiskulud ja -tasud

29. Ühekordsete sisenemiskulude hulka kuuluvad muu hulgas järgmised kululiigid, mida võetakse põhiteabedokumendis avaldatavas kulude summas arvesse PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid (loetelu ei ole ammendav):

müügi komisjonitasud;

struktureerimiskulud, sealhulgas turutegemise kulud (hinnavahe) ja arvelduskulud;

riskide maandamise kulud (tagamaks, et PRIPi koostaja suudab jäljendada struktureeritud toote tuletisinstrumendi komponendi tootlust – nende kulude hulka kuuluvad tehingukulud);

õigusnõustamise tasud;

kapitalitagatise kulud;

emitendile makstav kaudne lisatasu.

Ühekordsed väljumiskulud ja -tasud

30. Ühekordsete väljumiskulude hulka kuuluvad teiste seas järgmised kululiigid, mida võetakse põhiteabedokumendis avaldatavas summas arvesse PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid (loetelu ei ole ammendav):

proportsionaalsed tasud;

ostu- ja keskmise noteeringu vahe toote müümisel ning kõik ennetähtaegsel väljumisel kohaldatavad konkreetsed kulud ja trahvid. Ostu- ja keskmise noteeringu vahet hinnatakse seoses kättesaadavusega järelturul, turutingimustega ning toote liigiga. Olukorras, kui PRIIPi koostaja (või seotud kolmas isik) on toote ostmiseks järelturul ainus võimalik vastaspool, hindab ta toote õiglasele hinnale lisatavaid väljumiskulusid kooskõlas oma organisatsiooni siseste põhimõtetega;

hinnavahelepinguga seotud kulud, näiteks:

hinnavahelepingu pakkujate komisjonitasud – üldine komisjonitasu või iga toimingu komisjonitasu – näiteks lepingu sõlmimisel või lõpetamisel;

ii)

hinnavahelepingutega kauplemine, näiteks ostu-müügi noteeringute vahed, päevase ja üleööfinantseerimise kulud, kontode haldustasud ja maksud, mis juba ei sisaldu õiglases väärtuses.

Korduvkulud

31. Korduvkulud on kõigist jaeinvestorile võlgnetavatest maksetest või investeeritud summast regulaarselt maha arvatavad kulud.

32. Korduvkulud sisaldavad PRIPi (mis ei ole investeerimisfond) kantavate kulude kõiki liike, mis esindavad PRIPi käigushoidmisel tekkivaid vajalikke kulusid, või võimaliku PRIPiga seotud või talle teenuseid pakkuva isiku tasu.

33. Allpool on esitatud suunav, kuid mitte ammendav loetelu korduvkulude liikidest, mis nende mahaarvamise või eraldi võtmise juhul tuleb avaldatavas summas arvesse võtta:

kupongimaksetega seotud kulud;

alusvara kulud, kui neid on.

IV lisa punktis 17 osutatud PRIPide kulud

34. Ühekordsed väljumiskulud ja -tasud on vahetustasud, kliiringutasud ja arveldustasud, kui need on teada.

35. Korduvkulud on riskimaanduskulud, mis tekivad tavalistes turutingimustes ja halvenenud turutingimustes.

PRIPide (mis ei ole investeerimisfondid) kaudsete kulude arvutamine

36. PRIPiga kaasnevate kaudsete kulude arvutamisel võtab PRIIPi koostaja aluseks emiteerimishinna ning pärast märkimisperioodi toote järelturul ostmiseks saadaoleva hinna.

37. Toote hinna ja õiglase väärtuse vahelist erinevust käsitletakse hinnas sisalduvate kõikide sisenemiskulude hinnanguna. Kui PRIIPi koostajal ei ole võimalik eristada asjakohaseid käesoleva lisa punktis 29 osutatud avaldatavaid kaudseid kulusid, kasutades hinna ja õiglase väärtuse vahelist erinevust, suhtleb ta nende kulude suhtes asjasse puutuva teabe kogumiseks toote erinevate komponentide emitendiga või asjaomase organiga.

38. Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, tavapärases tehingus põhiturul (või soodsaimal turul) (st väljumishind), olenemata sellest, kas hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades.

39. Õiglase väärtuse põhimõtted, mis reguleerivad õiglase väärtuse mõõtmist, peavad nägema ette rea eeskirju, hõlmates järgmisi valdkondi:

juhtimine;

õiglase väärtuse arvutamise metoodika.

40. Käesoleva lisa punktis 39 sätestatud eeskirjade eesmärk on määrata kindlaks hindamisprotsess, mis:

vastab kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele seoses õiglase väärtusega;

tagab, et PRIPide sisemised hinnakujundusmudelid oleksid kooskõlas PRIIPi koostaja poolt enda portfelli väärtuse hindamisel kasutatavate meetodite, mudelite ja standarditega hüpoteesi korral, et toode on müügiks saadaval või seda hoitakse kauplemiseks;

on sobiv toote keerukuse taseme ning alusvara liigi seisukohast;

võtab arvesse emitendi krediidiriski ja ebakindlust alusvara suhtes;

määratleb parameetrid aktiivse turu kindlaksmääramiseks, et vältida väära hindamist, mis võiks äärmuslikel juhtudel tuua kaasa vägagi ebatäpsed hinnangud;

maksimeerib asjakohaste jälgitavate turu sisendandmete kasutamist ning minimeerib mittejälgitavate sisendandmete kasutamist.

41. Struktureeritud toote õiglane väärtus määratakse kindlaks järgmistel alustel:

turuhinnad, kui need on teada või tõhusalt kujunenud;

organisatsioonisisesed hinnakujundusmudelid, mis kasutavad sisendandmetena turuväärtuseid, mis on tootega kaudselt seotud – tuletatuna sarnaste omadustega toodetest (võrdlev lähenemisviis);

organisatsioonisisesed hinnakujundusmudelid, mis põhinevad sisendandmetel, mis ei ole otseselt turuandmetest tuletatud ning mille jaoks tuleb sõnastada hinnangud ja eeldused (mudelipõhine lähenemisviis).

42. Kui õiglast hinda ei ole võimalik turuhindadest tuletada, arvutatakse see hindamismeetodi abil, mis suudab võtta nõuetekohaselt arvesse erinevaid toote väljamakse struktuuri mõjutavaid tegureid, kasutades maksimaalselt turuandmeid.

43. Käesoleva lisa punktis 42 osutatud hindamismeetod peab olenevalt toote keerukusest võtma arvesse järgmist:

hiljutiste teadlike ja professionaalsete vastaspoolte vahel turutingimustel tehtud tehingute kasutamine;

teise sisuliselt samasuguse instrumendi turuhinna kasutamine lähtealusena;

sobiva diskonteeritud rahavoogude mudeli kasutamine, milles iga rahavoo tõenäosus määratakse kindlaks sobiva varahinna kujunemise mudeli abil.

44. Märgitavate toodete puhul arvutatakse õiglane väärtus kuupäeval, mil toote tingimused kindlaks määratakse. Kõnealune hindamiskuupäev peab olema märkimisperioodi algusega lähestikku. Pikkade pakkumisperioodide või turu suure volatiilsuse korral tuleb määratleda kuluteabe ajakohastamise kriteerium.

45. Esialgsete tingimuste kasutamise korral kasutatakse kulude arvutamisel toote miinimumtingimusi.

46. Muutuvate märkimishindade kasutamisel määratletakse kindlaks menetlus selle kohta, kuidas muutuva hinnaga märkimise mõju kuludele arvesse võtta ja avaldada.

III. KINDLUSTUSPÕHISTE INVESTEERIMISTOODETE KULUDE LOETELU

Avaldatavad kulud

Ühekordsed kulud

47. Ühekordne kulu on sisenemis- või väljumiskulu, mis sisaldab algseid tasusid, komisjonitasusid või muid jaeinvestori poolt otse makstavaid või tema esimesest maksest või piiratud arvust talle võlgnetavatest maksetest või talle toote tagasivõtmisel või lõpetamisel tehtavast maksest maha arvatavaid summasid.

48. Ühekordsed kulud on kindlustuspõhise investeerimistoote kulud, mis esindavad toote käigushoidmisel tekkivaid vajalikke kulusid, või võimaliku sellega seotud või sellele teenuseid pakkuva osapoole tasu.

49. Ühekordsete kulude hulka kuuluvad teiste seas järgmised sisenemiskulude ja tasude liigid, mida võetakse põhiteabedokumendis avaldatavas kindlustuspõhiste investeerimistoodete kulude summas arvesse (loetelu ei ole ammendav):

struktureerimis- või turunduskulud;

soetamis-, turustamis- ja müügikulud;

töötlemise/haldamise kulud (sealhulgas kindlustuskatte haldamise kulud);

käesoleva lisa punktis 59 osutatud biomeetriliste riskitasude kuluosa;

nõutava kapitali hoidmise kulud (avaldada ette makstav osa selles ulatuses, milles neid võetakse).

Korduvkulud

50. Korduvkulud on regulaarselt kõigist jaeinvestori maksetest või investeeritud summast maha arvatavad maksed või summad, mida ei eraldata kasumijaotusmehhanismi kohaselt jaeinvestorile.

51. Korduvkulud sisaldavad kindlustuspõhise investeerimistoote kõiki kululiike, mis esindavad toote käigushoidmisel tekkivaid vajalikke kulusid, või võimaliku sellega seotud või sellele teenuseid pakkuva osapoole tasu.

52. Allpool on esitatud suunav, kuid mitte ammendav loetelu korduvkulude liikidest, mida tuleb VII lisa tabelis 2 „Muud pidevad kulud“ avaldatavas summas arvesse võtta:

struktureerimis- või turunduskulud;

soetamis-, turustamis- ja müügikulud;

töötlemise/haldamise kulud (sealhulgas kindlustuskatte haldamise kulud);

käesoleva lisa punktis 59 osutatud biomeetriliste riskitasude kuluosa;

muud halduskulud;

nõutava kapitali hoidmise kulud (avaldada korduvkulude osa selles ulatuses, milles neid võetakse);

kõik summad, mida võetakse investeeritud summast kaudselt, näiteks kindlustusandja investeeringute haldamisel tekkivad kulud (hoiustamistasud, uute investeeringute kulud jmt);

kolmandatele osapooltele tehtavad maksed kindlustuspõhisele tootele kuuluvate varade soetamise või võõrandamisega seotud vajalike kulude katmiseks (sealhulgas käesoleva lisa punktides 7 kuni 23 osutatud tehingukulud).

53. Kui kindlustuspõhine investeerimistoode investeerib osa oma varadest eurofondis või AIFis PRIIPi (mis ei ole eurofond ega AIF) või investeerimistootesse (mis ei ole PRIIP), kohaldatakse vastavalt käesoleva lisa punkti 5 alapunkti l, m või n.

Kindlustuspõhiste investeerimistoodete biomeetrilise riskitasu kulude avaldamine

Biomeetriliste riskitasude hulka kuuluvad kulud

54. Biomeetrilised riskitasud on tasud, mida jaeinvestor maksab otse või mis arvatakse maha matemaatilisse eraldisse krediteeritavatest summadest või kindlustuspoliisi osalusboonusest ning mille eesmärk on katta kindlustuskattest tulenevate hüvitisemaksete statistilist riski.

55. Biomeetriliste riskitasude õiglane väärtus on kindlustuskattest tulenevate tulevaste hüvitisemaksete eeldatav hetkeväärtus vastavalt käesoleva lisa punkti 71 alapunktis a osutatud intressimääradele, võttes arvesse järgmist:

parimast hinnangust lähtuvad eeldused nende hüvitisemaksete kohta, mis tuletatakse konkreetse toote koostaja portfelli konkreetsest riskiprofiilist;

muud kindlustuskattega seotud väljamaksed (allahindlused või biomeetrilise riski tasud, mis makstakse jaeinvestoritele tagasi, hüvitisemaksete suurenemine, tulevaste kindlustusmaksete vähendamine jmt), mis tulenevad kasumi jagamise mehhanismidest (õigusaktidest tulenevatest ja/või lepingulistest).

56. Parimast hinnangust lähtuvad eeldused tulevaste kindlustuskattest tehtavate hüvitisemaksete kohta kehtestatakse realistlikult.

57. Eeldatavad tulevased hüvitisemaksed ei sisalda konservatiivsusmarginaale ega kindlustuskatte halduskulusid.

58. Direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate PRIIPi koostajate puhul peavad kõnealused parimast hinnangust lähtuvad eeldused olema kooskõlas vastavate eeldustega, mida kasutatakse kindlustustehniliste eraldiste väärtuse arvutamisel Solventsus II kohases bilansis.

59. Biomeetriliste riskitasude kuluosa on käesoleva lisa punktis 54 osutatud jaeinvestorilt võetavate biomeetriliste riskitasude ning käesoleva lisa punktis 55 osutatud biomeetriliste riskitasude õiglase väärtuse vahe.

60. PRIIPi koostaja võib ühekordsete kulude või korduvkulude arvutamisel võtta biomeetrilise riskitasu kuluosa kohal arvesse kogu biomeetrilise riskitasu.

2. OSA

Kulude koondnäitajad ja kulude koondmõju

▼M3

I. AGGREGATED COST FIGURES TO BE INCLUDED IN TABLE 1 KULUD AJA JOOKSUL“ESITATAVAD KULUDE KOONDNÄITAJAD”

61. Kogukulud on kõik PRIIPi koostajale teadaolevad kulud – sealhulgas vajaduse korral väljumiskulud – asjaomasel hoidmisajal ning need arvutatakse järgmisel viisil:

investeerimisfondide puhul käesoleva lisa punktides 1 ja 2 osutatud kulude summana, millele liidetakse käesoleva lisa punktides 4 ja 6 osutatud kulud;

PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid, välja arvatud IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPid, käesoleva lisa punktides 27 ja 28 osutatud kulude summana, millele liidetakse käesoleva lisa punktides 31 ja 32 osutatud kulud;

IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPide puhul käesoleva lisa punktides 34 ja 35 osutatud kulude summana;

kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul käesoleva lisa punktides 47 ja 48 osutatud kulude summana, millele liidetakse käesoleva lisa punktides 50 ja 51 osutatud kulud.

62. Tabelis „Kulud aja jooksul“ esitatakse ka PRIIPi kulude agregeeritud koondnäitajad arvutatuna tulude vähenemisena, mis tuleneb käesoleva lisa punktide 70, 71 ja 72 kohaselt arvutatud kogukuludest.

▼M3 —————

▼M3

63. Kui kulunäitajate (väljendatuna rahasumma või protsendina) arvutamiseks on vaja PRIIPi tootluse eeldust, tehakse arvutuses kasutatav PRIIPi tootlus kindlaks kooskõlas käesoleva lisa punktiga 71.

▼M3

II. TABELIS 2 „KULUDE KOOSSEIS“ ESITATAVAD KULUDE KOONDNÄITAJAD KULULIIGI KOHTA

Ühekordsed kulud ja ühekordsete kulude näitajad

▼M3

64. Sisenemis- ja väljumiskulude näitajate arvutamisel võetakse kuludena arvesse kooskõlas käesoleva lisa 1. osaga kindlaks tehtud sisenemis- või väljumiskulusid. Kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul vastavad PRIIPi sisenemis- ja väljumiskulude näitajad aastase tulu vähenemisele sisenemis- ja väljumiskulude tõttu, kui PRIIPi hoitakse soovitatava hoidmisaja lõpuni, arvutatuna kooskõlas käesoleva lisa punktidega 70, 71 ja 72. PRIPide puhul vastavad sisenemis- ja väljumiskulude näitajad rahaühikutes väljendatud kuludele, kui toodet hoitakse üks aasta (või soovitatava hoidmisaja vältel, kui see on lühem), kusjuures arvutustes võetakse eeldusena arvesse 0 % netotootlust.

Korduvkulude näitajad: tehingukulud ja muud korduvkulud

65. PRIIPi korduvkulude näitajad arvutatakse järgmiselt:

kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul aastase tulu vähenemisena nende kulude tõttu, kui PRIIPi hoitakse soovitatava hoidmisaja lõpuni, arvutatuna kooskõlas käesoleva lisa punktidega 70, 71 ja 72;

PRIPide puhul rahaühikutes väljendatud jooksvate kulude summana, kui toodet hoitakse üks aasta (või soovitatava hoidmisaja vältel, kui see on lühem), kusjuures arvutustes võetakse eeldusena arvesse 0 % netotootlust.

66. Tehingukulude näitaja arvutamiseks võetakse arvesse alljärgnevaid kulusid:

investeerimisfondide puhul käesoleva lisa punktides 7–23c osutatud tehingukulud;

PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid, välja arvatud IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPid, käesoleva lisa punkti 29 alapunktis c osutatud kulud;

kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul käesoleva lisa punkti 52 alapunktis h osutatud kulud.

67. Muude (VII lisas haldustasude ja muude haldus- või tegevuskuludena osutatud) korduvkulude näitaja arvutamiseks võetakse kuludena arvesse käesoleva lisa punkti 61 kohaste kogukulude ning käesoleva lisa punkti 64 kohase ühekordsete kulude näitaja, käesoleva lisa punkti 66 kohase tehingukulude näitaja ning käesoleva lisa punktide 68 ja 69 kohase lisakulude näitaja summa vahet.

Lisakulud ja lisakulude näitajad (tootlustasud ja teenitud intress)

68. PRIIPi lisakulude näitaja arvutatakse järgmiselt:

kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul aastase tulu vähenemisena tootlustasude või teenitud intressi või mõlema tõttu, kui PRIIPi hoitakse soovitatava hoidmisaja lõpuni, arvutatuna kooskõlas käesoleva lisa punktidega 70, 71 ja 72;

PRIPide puhul nende rahaühikutes väljendatud kuludena, kui PRIIPi hoitakse üks aasta (või soovitatava hoidmisaja vältel, kui see on lühem), kusjuures arvutustes võetakse eeldusena arvesse 0 % netotootlust.

69. Tootlustasude arvutamiseks võetakse investeerimisfondide puhul arvesse käesoleva lisa punkti 6 alapunkti a kohaseid kulusid. Teenitud intressi arvutamiseks võetakse investeerimisfondide puhul arvesse käesoleva lisa punkti 6 alapunkti b kohaseid kulusid.

▼M3

III. KULUNÄITAJATE ARVUTAMINE

▼B

Kulude koondnäitaja arvutamine

▼M3

70. Käesoleva lisa I ja II osas osutatud tulu vähenemise arvutamisel võetakse arvesse käesoleva lisa punktides 90 ja 91 osutatud summadele vastavaid summasid. See arvutatakse kahe protsendimäära, i ja r vahena – r on aastane sisemine tulumäär seoses jaeinvestori brutomaksetega ning talle asjaomasel hoidmisajal tehtavate eeldatavate hüvitisemaksetega, ning i on vastava kuluvaba stsenaariumi aastane sisemine tulumäär.

71. Käesoleva lisa punkti 70 kohaseks kulude arvutamiseks kasutatav tulevaste hüvitisemaksete hinnang põhineb järgmistel eeldustel:

IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPide ja kõigi PRIIPide puhul, mille kulunäitajad kajastavad stsenaariumi, et PRIIPi hoitakse üks aasta või vähem, võetakse eeldusena arvesse 0 % standardiseeritud netotootlust;

välja arvatud juhul, kui kohaldatakse alapunkti a, arvutatakse PRIIPi tootlus, rakendades põhiteabedokumendi tootluse stsenaariumide jaotise mõõduka stsenaariumi hindamisel kasutatud metoodikat ja lähtehüpoteesi;

hüvitisemaksete hinnangud tehakse eeldusel, et kõik käesoleva lisa punkti 61 kohaselt kogukulude hulka kuuluvad kulud arvestatakse maha.

▼B

72. Käesoleva lisa punktis 70 osutatud kuluvaba stsenaariumi arvutamisel kehtib järgmine:

i arvutamisel vähendatakse kas r arvutamisel saadud jaeinvestori brutomakseid avaldatavate kulude võrra või suurendatakse r arvutamisel saadud projitseeritavaid hüvitisemakseid jaeinvestorile eeldusel, nagu oleks avaldatavate kulude summad täiendavalt investeeritud. Sel juhul on i aastane sisemine tulumäär seoses kõnealuste jaeinvestori poolt ja jaeinvestorile tehtavate kohandatud maksetega;

kui avaldatavaid kulusid on võimalik väljendada protsendina varade väärtusest, võib need käesoleva lisa punkti 72 alapunktis a kirjeldatud arvutuses arvestamata jätta ning lisada selle asemel pärast aastase sisemise tulumäära i protsendile vastava kuluvaba stsenaariumi puhul.

Erinõuded PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid

73. Käesoleva lisa punktis 70 osutatud kuluvaba stsenaariumi arvutamisel PRIPide puhul, mis ei ole investeerimisfondid, vähendatakse jaeinvestori käesoleva lisa punkti 72 kohase r arvutamisest saadud brutomakseid avaldatavate kulude võrra.

Erinõuded kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul

74. Käesoleva lisa punktides 70 kuni 72 kirjeldatud arvutuste tegemisel eeldatakse kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul, et hoidmisajal ei toimu kindlustuskattest tulenevaid makseid. See tähendab, et kulude koondnäitaja arvutamine põhineb ainult eeldatavatel kapitalihüvitise maksetel.

75. Selles ulatuses, milles korduv- ja ühekordsed kulud on hõlmatud konkreetsete kuludega, mis on fikseeritud osa toote kindlustusmakse arvutusest, põhineb korduv- ja ühekordsete kulude arvutamine kõnealustel konkreetsetel kuludel.

76. Kasumiosaluse puhul kindlustuspõhistes investeerimistoodetes toimitakse järgmiselt:

kindlustuspõhiste investeerimistoodete korduv- ja ühekordsete kulude arvutamisel käsitletakse investeeringutulust kasumiosaluse mehhanismide teel saadud jaotamata tulu summasid kuludena;

kui osa kulusid tagastatakse jaeinvestoritele eraldiseisvate kuluboonuste kujul, käsitletakse seda kuluvähendusena, mis vähendab kulude mahaarvamisi, kui:

kuluboonused deklareeritakse teistest osalusboonuse osadest eraldi ning on mõeldud kuluosade tagastamiseks toote lepingutingimuste alusel;

ii)

PRIIPi koostaja suudab usaldusväärsete kindlustus-matemaatiliste meetodite alusel põhjendada, et eeldatavad tulevased kuluboonused on kaetud eeldatavate tulevaste kasumitega, mis tulenevad mõistlikest eeldustest tulevaste kulude kohta.

▼M3

Erinõuded PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on lühem kui üks aasta

▼M3

76a. Protsendina väljendatavate kulunäitajate arvutamisel võetakse arvesse perioodi kulude kogusummat jagatuna investeeringu summaga ning selle arvutuse kohta esitatakse joonealuses märkuses selgitus koos hoiatusega, et see ei ole võrreldav muude PRIIPide puhul esitatavate protsendina väljendatavate aastaste kulude näitajatega.

Erinõuded PRIIPide puhul, mis on forvardlepingud, futuurlepingud, hinnavahe- või vahetuslepingud

76b. Protsendina väljendatavate kulunäitajate arvutamisel võetakse arvesse lepingu tinglikku väärtust ning selle arvutuse kohta esitatakse selgitus joonealuses märkuses.

Erinõuded PRIIPide puhul, mis võidakse enne soovitatava hoidmisaja lõppu automaatselt tagasi osta või tühistada, kui teatavad eelnevalt kindlaksmääratud tingimused on täidetud

76c. Kulunäitajad esitatakse kaht erinevat stsenaariumi eeldades:

PRIIP ostetakse tagasi esimesel võimalikul kuupäeval;

saabub PRIIPi lõpptähtaeg.

Kulunäitajate arvutamisel võetakse eeldusena arvesse kummalegi stsenaariumile vastavat tootlust.

▼B

Topeltarvestamise vastane põhimõte

77. Kui mõni kululiik kuulub kahe või enama käesolevas lisas osutatud kululiigi alla, arvestatakse seda kululiiki sellel põhinevate näitajate arvestamisel ainult üks kord.

Muud täpsustused

▼M3

78. Rahasummades väljendatavad kulunäitajad ümardatakse lähima euroni. Protsendina väljendatavad kulunäitajad esitatakse ühe kümnendkoha täpsusega.

79. Kulunäitajad arvutatakse vähemalt kord aastas.

80. Kulunäitajad põhinevad PRIIPi koostaja tehtud uusimatel kuluarvutustel. Ilma et see piiraks käesoleva lisa punkti 77 kohaldamist, hinnatakse kulusid põhimõttel „kõik maksud hinna sees“.

Investeerimisfondide puhul toimitakse järgmiselt:

iga aktsiaklassi kohta tehakse omaette arvutus, kuid kui kahe või enama klassi osakud kuuluvad samasse nõudeõiguse järku, võib nende kohta teha üheainsa arvutuse;

fondi puhul, mis on katusfond, käsitletakse käesoleva lisa kohaldamisel iga selle koostisosa või allfondi eraldi, kuid kõik kogu fondile tervikuna omistatavad tasud jaotatakse proportsionaalselt kõigi allfondide vahel sellisel alusel, mis on investorite suhtes õiglane.

▼B

81. Muul juhul kui uue PRIIPi esimese arvutuse puhul ning juhul, kui ei ole teisiti ette nähtud, arvutatakse suhtarvud vähemalt kord aastas ex post alusel. Kui ex post näitaja kasutamist peetakse olulise muutuse tõttu ebasobivaks, võib selle asemel kasutada hinnangut ajani, mil on muutunud kättesaadavaks usaldusväärsed ex post näitajad, mis kajastavad selle olulise muudatuse mõju.

▼M3

82. Ex post näitajad peavad põhinema hiljutistel kuluarvutustel, mille PRIIPi koostaja on põhjendatud alustel selleks otstarbeks kindlaks määranud. Näitajad võivad tugineda PRIIPi uusimas aasta- või poolaastaaruandes avaldatud tegevusaruandes esitatud kuludel, kui see tegevusaruanne on piisavalt uus. Kui see ei ole piisavalt uus, tuleb selle asemel kasutada võrreldavat arvutust, mis põhineb hiljutisemal 12-kuulisel perioodil sisse nõutud kuludel.

▼B

83. Eelmistel aastatel/perioodidel kohaldatud suhtarve käsitlev teave avaldatakse kohas, mida nimetatakse põhiteabedokumendis üldise lisateabe allikana investoritele, kes seda vajavad.

▼M3

84. Kui arvesse tuleb võtta investeeringu aluseks olevale eurofondile või AIFile omistatavaid kulusid, kehtib järgmine:

iga aluseks oleva eurofondi või AIFi kulunäitaja arvestatakse proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suurt osa PRIIPi varade netoväärtusest see eurofond või AIF asjakohasel kuupäeval (PRIIPi näitajate arvestamise kuupäeval) esindab;

kõik proportsionaalselt arvestatud näitajad lisatakse investeeriva PRIIPi enda kogukulude näitajale, esitades seeläbi üheainsa kogusumma.

▼B

Uute PRIIPide puhul rakendatav arvutusmetoodika

85. Ex post andmete asemel kasutatakse kõigi kululiikide arvutamisel hinnanguid. Selliste hinnangute tegemisel kasutatakse asendusnäitajate saamiseks kas võrreldavat PRIIPi või võrdlusrühma.

86. PRIIPide puhul, mis võtavad fikseeritud kõiki kulusid sisaldavat tasu, kasutatakse seda tasu, kui see sisaldab kõiki PRIIPi kulude avaldamise nõuetes esindatud kulusid.

87. PRIIPide puhul, mis määravad võetavale summale ülempiiri, ja tingimusel, et see sisaldab kõiki PRIIPi kulude avaldamise nõuetes esindatud kulusid, kasutatakse selle asemel kõnealust ülempiiri tingimusel, et PRIIPi koostaja võtab kohustuse järgida avaldatud näitajat ning kannab ise sellised kulud, mis tooks muidu kaasa selle ületamise.

88. Kui PRIIPi koostaja arvamusel võiks näitaja väljendamine kahe komakohaga jätta investorite jaoks põhjendamatu mulje täpsusest, piisab selle näitaja väljendamisest ühe komakohaga.

89. PRIIPi koostaja tagab, et hinnangulise näitaja täpsus hoitakse kontrolli all. PRIIPi koostaja määrab kindlaks, millal on asjakohane kasutada hinnangu asemel ex post näitajaid; kuid igal juhul vaatab ta hiljemalt 12 kuu möödumisel PRIIPi esmakordsest müügiks pakkumisest mis tahes liikmesriigis hinnangu täpsuse läbi, arvutades näitaja ex post alusel.

▼M3 —————

▼B

Kõigi PRIIPide puhul kehtivad ühised nõuded

▼M3

90. Artiklis 5 osutatud tabelites esitatakse PRIIPi koostajale teadaolevad kulud (väljendatuna rahasummana ja protsendina) stsenaariumis, kus jaeinvestor investeerib PRIIPi vastavalt 10 000 eurot (kõik PRIIPid peale regulaarsete kindlustusmaksete või maksetega toodete) või 1 000 eurot aastas (regulaarsete kindlustusmaksete või maksetega PRIIPid). Kulunäitajad esitatakse eri hoidmisperioodide, sealhulgas soovitatava hoidmisperioodi kohta järgmisel viisil:

PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on üks aasta või alla selle, esitatakse ainult soovitatava hoidmisaja lõpus väljumisel kohaldatavad kulud;

PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on üle ühe aasta, kuid alla kümne aasta, esitatakse esimese aasta lõpul ning soovitatava hoidmisaja lõpul väljumisel kohaldatavad kulud;

PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on vähemalt kümme aastat, esitatakse täiendav hoidmisaeg ning kulunäitajad juhul, kui väljutakse soovitatavast hoidmisajast poole möödumisel, mis ümardatakse lähima täisaastani ülespoole;

kui PRIIP ei võimalda väljuda enne soovitatava hoidmisaja lõppu või kui leitakse, et PRIIPil ei ole PRIIPi koostaja või kolmanda isiku edendatavat alternatiivset likviidsusvahendit või kui likviidsusvahendid puuduvad, või tegemist on IV lisa punktis 30 osutatud PRIIPiga, võib kulud esitada ainult soovitatava hoidmisaja lõpu seisuga.

▼B

91. Kui PRIIPi valuuta ei ole euro, tuleb kasutada käesoleva lisa punktis 90 sätestatutega sarnases suurusjärgus summat, mis jagub täpselt 1 000 ga.

▼M3 —————

▼M3

VII LISA

KULUDE ESITAMINE

Vahetult jaotise „Millised on kulud?“ pealkirja alla lisatakse alljärgnev hoiatus, välja arvatud juhul, kui PRIIPi koostaja teab, et PRIIPi kohta nõu andev või seda müüv isik lisatasusid ei võta:

„Käesoleva toote kohta nõu andev või seda müüv isik võib võtta Teilt muid tasusid. Sellisel juhul annab kõnealune isik Teile teavet nende tasude ja selle kohta, millist mõju avaldavad need Teie investeeringule.“

Alljärgnevas kulude tabelis tähistatakse terminiga „väljumine“ investeeringu lõppu. Kui see termin võib konkreetset liiki PRIIPide puhul olla eksitav, võib kasutada alternatiivset terminit, nt „lõpetamine“ või „tagasiost“.

Tabel 1 kõigi PRIIPide puhul, v.a artikli 13 punktis b ja VI lisa punktis 76c osutatud tooted (automaatselt tagasiostetavad tooted)

„Kulud aja jooksul

Tabelites on esitatud Teie investeeringust eri liiki kulude katmiseks võetavad summad. Need summad sõltuvad investeeringu suurusest ja toote hoidmisajast [ning toote tulemustest (vajadusel)]. Esitatud summad on näited, mis põhinevad väljamõeldud investeeringusummal ja erinevatel võimalikel investeerimisperioodidel.

Eeldused

—

[Esimesel aastal] saaksite tagasi investeeritud summa (tulu 0 % aastas). [Teiste hoidmisaegade puhul oleme eelduseks võtnud mõõdukas stsenaariumis näidatud tootluse]

—

Investeeritakse [10 000 eurot / 1 000 eurot aastas].“

	Kui [väljute] pärast 1 aastat (vajadusel)	Kui [väljute] pärast [pool soovitatavast hoidmisajast] (vajadusel)	Kui [väljute] pärast [soovitatav hoidmisaeg]
Kogukulud	[] eurot	[] eurot	[] eurot
Kulude mõju igal aastal (*1)	[] %	[] % igal aastal	[] % igal aastal
(*1) „See näitab, mil määral vähendavad kulud Teie aastast tulu kogu hoidmisaja jooksul. Näiteks juhul, kui väljute soovitatava hoidmisaja lõpus, on Teie keskmine aastane tulu prognooside kohaselt enne kulude mahaarvamist [] % ja pärast kulude mahaarvamist [] %.“ (Vajadusel): „Osa kuludest võib sisse nõuda Teile toodet müüv isik, et katta Teile osutatud teenustega seotud kulud. (vajadusel) [See isik teatab Teile summa].“ (Vajadusel): „Need näitajad sisaldavad maksimaalset jaotustasu, mida Teile toodet müüv isik võib võtta ([] % investeeritud summast/[] eurot). See isik teatab Teile tegeliku jaotustasu.“

Tabel 1 artikli 13 punktis b osutatud PRIIPide puhul

PRIIPi koostaja lisab järgmised pealkirjad, kirjeldavad selgitused ja tabeli 1, mis sisaldab VI lisa punktide 61 ja 62 kohaseid rahasummana ja protsendina väljendatud kulude koondnäitajaid koos selle lisa punktis 90 osutatud hoidmisaegadega ning kus eristatakse neid PRIIPi kulusid, mis ei ole seotud alusinvesteeringute võimalustega, („Kindlustusleping“) mitmesugustest alusinvesteeringute võimalustega kaasnevatest kuludest („Investeerimisvõimalused“).

„Kulud aja jooksul

Eeldused

—

Esimesel aastal saaksite tagasi investeeritud summa (tulu 0 % aastas). Teiste hoidmisaegade puhul oleme eelduseks võtnud mõõdukas stsenaariumis näidatud tootluse

—

Kui investeerite [10 000 eurot/1 000 eurot aastas].

[Märge selle kohta, et jaeinvestori makstavad kogukulud koosnevad PRIIPi nendest kuludest, mis ei ole seotud alusinvesteeringute võimalustega, ning investeerimisvõimalustega seotud kuludest ning võivad olenevalt alusinvesteeringute võimalustest erineda]“

Kui [väljute] pärast 1 aastat

(vajadusel)

Kui [väljute] pärast [pool soovitatavast hoidmisajast]

(vajadusel)

Kui [väljute] pärast [soovitatav hoidmisaeg]

Kogukulud

— Kindlustusleping

— Investeerimis-võimalused

[] eurot

[]–[] eurot

[] eurot

[]–[] eurot

[] eurot

[]–[] eurot

Kulude mõju igal aastal (*1)

— Kindlustusleping

— Investeerimis-võimalused

[] %

[]–[] %

[] % igal aastal

[]–[] % igal aastal

[] % igal aastal

[]–[] % igal aastal

(*1)

„See näitab, mil määral vähendavad kulud Teie aastast tulu kogu hoidmisaja jooksul. Näiteks juhul, kui väljute soovitatava hoidmisaja lõpus, on Teie keskmine aastane tulu prognooside kohaselt enne kulude mahaarvamist [] % ja pärast kulude mahaarvamist [] %.“

(Vajadusel): „Osa kuludest võib sisse nõuda Teile toodet müüv isik, et katta Teile osutatud teenustega seotud kulud. (vajadusel) [See isik teatab Teile summa.]“

(Vajadusel): „Need näitajad sisaldavad maksimaalset jaotustasu, mida Teile toodet müüv isik võib võtta ([] % investeeritud summast/[] eurot). See isik teatab Teile tegeliku jaotustasu.“

Tabel 1 VI lisa punktis 76c osutatud PRIIPide puhul (automaatselt tagasiostetavad tooted)

VI lisa punktis 76c osutatud PRIIPide puhul on pealkiri, kirjeldavad selgitused ja tabel 1 „Kulud aja jooksul“ alljärgnevad:

„Kulud aja jooksul

Selle toote kestus ei ole kindel, sest see võidakse ükskõik mis ajal lõpetada, olenevalt turusuundumustest. Siin esitatud summade puhul on arvesse võetud kaht erinevat stsenaariumi (ennetähtaegne tagasiost ja lõpptähtaja saabumine). Kui otsustate väljuda enne toote lõpptähtaja saabumist, võidakse lisaks siin esitatud summadele kohaldada väljumiskulusid.

Eeldused

—

Investeeritakse [10 000 eurot/1 000 eurot aastas].

—

Toote tootlus vastab iga näidatud hoidmisaja tootlusele.“

	Kui toode ostetakse tagasi esimesel võimalikul kuupäeval []	Kui saabub toote lõpptähtaeg
Kogukulud	[] eurot	[] eurot
Kulude mõju igal aastal (*1)	[] %	[] % igal aastal
(*1) „See näitab, mil määral vähendavad kulud Teie aastast tulu kogu hoidmisaja jooksul. Näiteks juhul, kui väljute lõpptähtaja saabumisel, on Teie keskmine aastane tulu prognooside kohaselt [] % enne kulude mahaarvamist ja [] % pärast kulude mahaarvamist.“ (Vajadusel): „Osa kuludest võib sisse nõuda Teile toodet müüv isik, et katta Teile osutatud teenustega seotud kulud. (vajadusel) [See isik teatab Teile summa.]“ (Vajadusel): „Need näitajad sisaldavad maksimaalset jaotustasu, mida Teile toodet müüv isik võib võtta ([] % investeeritud summast/[] eurot). See isik teatab Teile tegeliku jaotustasu.“

Tabel 2 kõigi PRIIPide puhul, v.a artikli 13 punktis b osutatud tooted

PRIIPi koostaja lisab kulude jaotuse vastavalt VI lisa punktides 64–69 osutatud liigitusele ning kasutab selleks alljärgnevaid pealkirju ja tabelit 2.

Esitatakse väga lühike kirjeldus iga liiki kulude laadi kohta, sealhulgas arvnäitaja (rahasumma või protsendimäär) ning arvutuse alusandmed, kui neid on võimalik esitada lihtsal viisil, mis on PRIIPi sihtrühma kuuluvale jaeinvestorile tõenäoliselt arusaadav. Kirjeldus põhineb ühel või mitmel alljärgnevas tabelis sisalduval näitel, välja arvatud juhul, kui need ei ole kohaldatavad.

„Kulude koosseis

Ühekordsed kulud sisenemisel või väljumisel		(PRIPid): kui [väljute] pärast [1 aastat/soovitatav hoidmisaeg (kui see on lühem kui 1 aasta)] (kindlustuspõhised investeerimistooted): Kulude mõju igal aastal, kui [väljute] pärast [soovitatav hoidmisaeg]
Sisenemiskulud	[Kirjeldage kulude laadi kuni 300 tähemärgiga. Näited: — „[] % summast, mille maksate sellesse investeeringusse sisenemisel“ — „[] % esimesest [] kindlustusmaksest, mille tasute“ — „Need kulud sisalduvad juba [hinnas/kindlustusmaksetes], mille tasute“ — „See sisaldab jaotuskulusid, mis on [[] % investeeritud summast/kokku [ ] eurot]. [See on suurim summa, mis Teilt võetakse]. [Teile toodet müüv isik teavitab Teid tegelikust tasust]“ — „Sisenemistasu ei võeta“]	[Kuni] [] eurot (PRIPid) või [] % (kindlustuspõhised investeerimistooted)
Väljumiskulud	[Kirjeldage kulude laadi kuni 300 tähemärgiga. Näited: — „[] % investeeringust enne Teile väljamaksmist“ — „Me ei võta selle toote puhul väljumistasu, [kuid Teile toodet müüv isik võib seda teha]“ (Kui väljumiskulud on kohaldatavad üksnes teatavatel tingimustel) – „Need kulud on kohaldatavad üksnes juhul, kui (selgitage tingimusi või esitage näide kuni 200 tähemärgiga)“ Kui kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul on väljumiskulud kohaldatavad üksnes soovitatava hoidmisaja lõpus väljumisel, esitatakse parempoolses veerus „Ei kohaldata“ ning lisaks eespool esitatud kirjeldustele lisatakse sellesse veergu järgmine märge: „Väljumiskulude puhul on järgnevas veerus märgitud „Ei kohaldata“, sest need ei ole kohaldatavad juhul, kui hoiate toodet soovitatava hoidmisaja lõpuni“	[] eurot (PRIPid) või [] % (kindlustuspõhised investeerimistooted)
Jooksvad kulud [igal aastal]
Haldustasud ja muud haldus- või tegevuskulud	[Kirjeldage kulude alust kuni 150 tähemärgiga. Näide: „[] % Teie investeeringu väärtusest aastas“]. Tegemist on eelnenud aasta tegelikel kuludel põhineva hinnanguga.	[] eurot (PRIPid) või [] % (kindlustuspõhised investeerimistooted)
Tehingukulud	[] % Teie investeeringu väärtusest aastas. Tegemist on toote alusinvesteeringute ostmisel ja müümisel tekkivate hinnanguliste kuludega. Tegelik summa sõltub sellest, kui palju müüme ja ostame.	[] eurot (PRIPid) või [] % (kindlustuspõhised investeerimistooted)
Teatavatel tingimustel nõutavad lisakulud
Tootlustasud [ja teenitud intress]	[[Kirjeldage kuni 300 tähemärgiga]. Tegelik summa sõltub Teie investeeringu tootlusest. Eespool esitatud kulude koondhinnang sisaldab viimase viie aasta keskmist.] või [Sellel tootel puudub tootlustasu.]	[] eurot (PRIPid) või [] % (kindlustuspõhised investeerimistooted)
(Vajadusel): „Kohaldatakse eri kulusid, olenevalt investeeringu summast [kirjeldage tingimusi või esitage näide kuni 150 tähemärgiga]“

Erinevaid investeerimisvõimalusi pakkuvate PRIIPide puhul kasutavad PRIIPi koostajad kulude kirjeldamiseks käesoleva lisa tabelit 1 ja 2, mis kehtivad kõigi PRIIPide kohta, välja arvatud artikli 13 punktis b ja VI lisa punktis 76c osutatud tooted, ja esitavad vastavalt vajadusele iga tabeli näitajate kohta kulude vahemiku.

PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on alla ühe aasta, esitatakse protsendina väljendatav kulude suhe märgise „Kulude mõju igal aastal“ asemel tabelis 1 ja 2 märgisega „Kulude mõju“ ning tabeli 1 all esitatakse järgmine joonealune märkus: „See näitab kulude mõju alla ühe aasta kestva hoidmisaja vältel. Seda protsendimäära ei saa otseselt võrrelda muude PRIIPide puhul esitatavate kulude mõju näitajatega“.

Kui PRIIPi puhul arvutatakse protsendina väljendatav kulude suhe tinglikku väärtust kasutades, lisatakse tabeli alla järgmine joonealune märkus: „See näitab kulusid PRIIPi tingliku väärtuse suhtes“.“

Tabel 2 artikli 13 punktis b osutatud PRIIPide puhul

PRIIPi koostaja lisab kulude jaotuse vastavalt VI lisa punktides 64–69 osutatud liigitusele ning kasutab selleks alljärgnevaid pealkirju ja tabelit 2. Kui see on asjaomast liiki kulude puhul kohaldatav, näidatakse PRIIPi kulude jagunemine muude kui alusinvesteeringute võimaluste kulude („Kindlustusleping“) ja investeeringuvõimalustega kaasnevate mitmesuguste kulude („Investeerimisvõimalused“) vahel.

Esitatakse väga lühike kirjeldus iga liiki kulude laadi kohta, sealhulgas arvnäitaja (kindlaksmääratud summa või protsendimäär) ning arvutuse alusandmed, kui neid on võimalik esitada lihtsal viisil, mis on PRIIPi sihtrühma kuuluvale jaeinvestorile tõenäoliselt arusaadav. Kirjeldus põhineb ühel või mitmel alljärgnevas tabelis sisalduval näitel, välja arvatud juhul, kui need ei ole kohaldatavad.

„Kulude koosseis

Ühekordsed kulud sisenemisel või väljumisel		Kulude mõju igal aastal, kui [väljute] pärast [soovitatav hoidmisaeg]
Sisenemiskulud	[Kirjeldage kulude laadi kuni 300 tähemärgiga. Näited: — „[] % summast, mille maksate sellesse investeeringusse sisenemisel“ — „[] % esimesest [] kindlustusmaksest, mille tasute“ — „Need kulud sisalduvad juba [hinnas/kindlustusmaksetes], mille tasute“ — „See sisaldab jaotuskulusid, mis on [[] % investeeritud summast/kokku [ ] eurot]. [See on suurim summa, mis Teilt võetakse]. [Teile toodet müüv isik teavitab Teid tegelikust tasust]“ — „Sisenemistasu ei võeta“]	„[] %“ või „Kindlustusleping [] % Investeerimisvõimalus []–[] %“
Väljumiskulud	[Kirjeldage kulude laadi kuni 300 tähemärgiga. Näited: — „[] % investeeringust enne Teile väljamaksmist“. — „Me ei võta selle toote puhul väljumistasu, [kuid Teile toodet müüv isik võib seda teha]“. (Kui väljumiskulud on kohaldatavad üksnes teatavatel tingimustel) – „Need kulud on kohaldatavad üksnes juhul, kui (selgitage tingimusi või esitage näide kuni 200 tähemärgiga)“ Kui kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul on väljumiskulud kohaldatavad üksnes soovitatava hoidmisaja lõpus väljumisel, esitatakse parempoolses veerus „Ei kohaldata“ ning lisaks eespool esitatud kirjeldustele lisatakse sellesse veergu järgmine märge: „Väljumiskulude puhul on järgmises veerus märgitud „Ei kohaldata“, sest need ei ole kohaldatavad juhul, kui hoiate toodet soovitatava hoidmisaja lõpuni.“	„[] %“ või „Kindlustusleping [] % Investeerimisvõimalus []–[] %“
Jooksvad kulud igal aastal
Haldustasud ja muud haldus- või tegevuskulud	[Kirjeldage kulude alust kuni 150 tähemärgiga. Näide: „[] % Teie investeeringu väärtusest aastas“]. Tegemist on eelnenud aasta tegelikel kuludel põhineva hinnanguga.	„[] %“ või „Kindlustusleping [] % Investeerimisvõimalus []–[] %“
Tehingukulud	[] % Teie investeeringu väärtusest aastas. Tegemist on toote alusinvesteeringute ostmisel ja müümisel tekkivate hinnanguliste kuludega. Tegelik summa sõltub sellest, kui palju müüme ja ostame.	„[] %“ või „Kindlustusleping [] % Investeerimisvõimalus []–[] %“
Teatavatel tingimustel nõutavad lisakulud
Tootlustasud [ja teenitud intress]	[[Kirjeldage kuni 300 tähemärgiga]. Tegelik summa sõltub Teie investeeringu tootlusest. Eespool esitatud kulude koondhinnang sisaldab viimase viie aasta keskmist.] või [Sellel tootel puudub tootlustasu.]	„[] %“ või „Kindlustusleping [] % Investeerimisvõimalus []–[] %“
(Vajadusel): „Kohaldatakse eri kulusid, olenevalt investeeringu summast [kirjeldage tingimusi või esitage näide kuni 150 tähemärgiga]“.“

VIII LISA

EELMISTE PERIOODIDE TOOTLUST KÄSITLEVA TEABE SISU JA ESITUSVIIS

Mõisted

1. Eelmiste perioodide tootluse kohta teabe esitamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond)“ – eurofond, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 5 ning mis

on II lisa punkti 5 kohane kategooria 2 PRIIP ning

ii)

ei taga jaeinvestoritele teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel algoritmil põhinevaid väljamakseid, mis on seotud finantsvarade, indeksite või võrdlusportfellide tootlusega või hinnamuutuste või muude tingimuste realiseerumisega või millel on sarnased tunnusjooned;

„alternatiivne investeerimisfond (AIF)“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond, mis

on II lisa punkti 5 kohane kategooria 2 PRIIP;

ii)

on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 694/2014 ( 14 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud kinnine AIF ning

iii)

„investeerimisriskiga kindlustuspõhine investeerimistoode“ – investeerimisriskiga kindlustuspõhine investeerimistoode, mis

on II lisa punkti 5 kohane kategooria 2 PRIIP;

ii)

millel on enne soovitatava hoidmisaja lõppu väljumise või tagasivõtmise võimalus, mille suhtes ei kohaldata olulisi piiravaid tingimusi;

iii)

mis tagab osakuteks jagatud varade väärtusega otseselt seotud väljamaksed ning

iv)

mis ei taga jaeinvestoritele teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel algoritmil põhinevaid väljamakseid, mis on seotud finantsvarade, indeksite või võrdlusportfellide tootlusega või hinnamuutuste või muude tingimuste realiseerumisega või millel on sarnased tunnusjooned.

Eurofondide või AIFide eelmiste perioodide tootluse arvutamine

2. Eelmiste perioodide tootluse arvutamisel tuginetakse eurofondide või AIFide varade puhasväärtusele ja eeldusele, et fondi mis tahes jaotatav tulu on reinvesteeritud.

Modelleeritud andmete kasutamine eurofondide või AIFide eelmiste perioodide tootluse kajastamisel

3. Modelleeritud tootluse kasutamine ajavahemiku puhul, mil andmed puuduvad, on lubatud ainult järgmistel juhtudel tingimusel, et kõnealused tootlusandmed on tõesed, selged ja mitteeksitavad:

olemasoleva eurofondi, AIFi või investeerimisüksuse uue aktsiaklassi tootlust võib modelleerida teise aktsiaklassi tootluse alusel tingimusel, et kahe aktsiaklassi osakaal eurofondi või AIFi varades ei erine oluliselt;

investor-eurofond või AIF võib modelleerida oma tootlust ühiseurofondi või -AIFi tulemuste alusel tingimusel, et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

investor-eurofondi või -AIFi strateegia ja eesmärgid ei võimalda tal hoida muid varasid kui ühiseurofondi või -AIFi osakud ja lisakäibekapital;

ii)

investor-eurofondi või -AIFi näitajad ei erine oluliselt ühiseurofondi või -AIFi näitajatest.

Investeerimisriskiga kindlustuspõhiste investeerimistoodete eelmiste perioodide tootluse arvutamine

4. Investeerimisriskiga kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lisa punktis 2 kirjeldatud meetodit eelmiste perioodide tootluse arvutamiseks. Arvutus on kooskõlas selgitusega artikli 2 lõikes 4 osutatud biomeetrilise riskitasu või biomeetrilise riskitasu kuluosa mõju kohta investeeringu tootlusele.

Eurofondide või AIFide eelmiste perioodide tootluse esitamine

5. Eurofondi või AIFi eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave esitatakse tulpdiagrammina, mis hõlmab eurofondi või AIFi tootlust viimase kümne aasta jooksul. Tulpdiagramm peab olema nii suur, et see on loetav.

6. Vähem kui viis tervet kalendriaastat tegutsenud eurofondide või AIFide puhul hõlmab tootlust käsitlev teave ainult viit viimast aastat.

7. Aastate puhul, mille kohta ei ole andmeid, märgitakse ainult kuupäev ilma igasuguste muude märkusteta.

8. Seoses eurofondide või AIFidega, mille puhul ei ole veel terve kalendriaasta tootlust kajastavaid andmeid, lisatakse märkus, et puuduvad piisavad andmed, et anda jaeinvestoritele kasulikku teavet fondi eelmiste perioodide tootluse kohta.

9. Tulpdiagrammile lisatakse selgelt eristatavalt järgmised märkused:

rasvases kirjas esitatav hoiatus selle kohta, et eelmiste perioodide tootlus ei ennusta piisaval määral tulevast tootlust:

„Eelmiste perioodide tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja. Edasised turusuundumused võivad olla väga erinevad.

Selle alusel saate hinnata, kuidas on fondi varem hallatud.“;

esitatavaid andmeid kirjeldav selgitus, mis lisatakse tulpdiagrammi kohale rasvases kirjas:

„Sellel diagrammil on näidatud fondi tootlus protsendina väljendatud aastase kahjumi või kasumina viimase [x] aasta jooksul.“;

kui see on kohaldatav, lihtsas keeles tootepõhine hoiatus selle kohta, et varasemad andmed ei ole representatiivsed vastavalt käesoleva lisa punktile 15, või vajaduse korral muude põhjuste kohta (maksimaalselt 150 tähemärki);

kui see on asjakohane, lühike selgitus selle kohta, mis kulud ja tasud on eelmiste perioodide tootluse arvutamisel arvesse võetud või välja jäetud. See ei kehti selliste eurofondide ega AIFide puhul, millel sisenemis- ega väljumiskulusid ei ole. [Kirjeldava selgituse näide:

„Tootlus on esitatud pärast jooksvate tasude mahaarvamist. Arvutamisel ei võetud arvesse sisenemis- ega väljumiskulusid.“];

fondi, investeerimisüksuse või aktsiaklassi asutamise aasta;

kui see on asjakohane, vääring, milles eelmiste perioodide tootlus on arvutatud.

10. Teabes ei märgita eelmiste perioodide tootlust kajastavaid andmeid seoses jooksva kalendriaasta ühegi osaga.

Võrdlusaluse kasutamine koos eelmiste perioodide tootlusega

11. Kui põhiteabedokumendi jaotises „Mis toode see on?“ osutatakse võrdlusalusele, lisatakse diagrammi igale eurofondi või AIFi eelmiste perioodide tootlust kajastavale tulbale kõnealuse võrdlusaluse tootlust kajastav tulp. See kehtib nii võrdlusalust jälgivate eurofondide või AIFide kui ka võrdlusaluse põhjal hallatavate eurofondide või AIFide suhtes. Eurofondi või AIFi hallatakse võrdlusaluse põhjal juhul, kui eurofondi või AIFi haldamisel arvestatakse võrdlusindeksiga, näiteks portfelli koosseisus ja/või tootluse mõõtmise alustes.

12. Eurofondide või AIFide puhul, millel puudub eelmiste perioodide tootlus viie või kümne aasta kohta, ei esitata võrdlusalust nende aastate kohta, mil eurofond või AIF ei tegutsenud.

13. Kui eurofondi või AIFi hallatakse võrdlusaluse põhjal, nagu on osutatud käesoleva lisa punktis 11, täiendatakse käesoleva lisa punkti 9 kohaseid kirjeldavaid selgitusi järgmiste rasvases kirjas esitatavate lausetega:

„Sellel diagrammil on näidatud fondi tootlus protsendina väljendatud aastase kahjumi või kasumina viimase [] aasta jooksul võrreldes selle võrdlusalusega.“

„Selle alusel saate hinnata, kuidas on fondi varem hallatud, ning võrrelda seda võrdlusalusega.“

Tulpdiagrammi esitamine

14. Eelmiste perioodide tootlust kajastav tulpdiagramm vastab järgmistele kriteeriumidele:

Y-telje jaotus on lineaarne, mitte logaritmiline;

jaotust kohandatakse vastavalt kujutatud tulpade pikkusele ja see ei tohi tulpasid kokku pressida nii, et tootluse muutusi on raske eristada;

X-telg seatakse tasemele, mis vastab 0 % tootlusele;

igale tulbale lisatakse märgis, mis kajastab saavutatud tootlust protsendina;

eelmiste perioodide tootlust kajastavad andmed ümardatakse esimese kümnendkohani.

Oluliste muudatuste mõju ja käsitlemine

15. Kui käesoleva lisa punktides 5–10 osutatud tulpdiagrammiga hõlmatud ajavahemikul on eurofondi või AIFi eesmärke ja investeerimispoliitikat oluliselt muudetud, näidatakse jätkuvalt oluliste muudatuste eelset eurofondi või AIFi eelmiste perioodide tootlust.

16. Käesoleva lisa punktis 15 osutatud oluliste muudatuste eelne periood kajastatakse tulpdiagrammis ja sellele lisatakse selge hoiatus, et tootlus saavutati tingimustes, mis praegu enam ei kehti.

Modelleeritud andmete kasutamine eelmiste perioodide tootluse kajastamisel

17. Kõigil juhtudel, mil tootlus on modelleeritud käesoleva lisa punkti 3 kohaselt, on tulpdiagrammil selgelt eristatav märkus selle kohta, et tootlus on modelleeritud.

18. Õiguslikku vormi muutnud eurofond või AIF, mis on jätkuvalt asutatud samas liikmesriigis, säilitab tootlust kajastavad andmed ainult juhul, kui vastava liikmesriigi pädev asutus põhjendatult leiab, et õigusliku vormi muutus ei mõjuta eurofondi või AIFi tootlust.

19. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktides i ja iii osutatud ühinemiste korral säilitatakse ainult ühendava eurofondi eelmiste perioodide tootluse andmed.

20. AIFide ühinemiste korral kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lisa punkti 19.

Investor-eurofondide või -AIFide eelmiste perioodide tootluse esitamine

21. Investor-eurofondide või -AIFide eelmiste perioodide tootluse puhul esitatakse investor-eurofondi või -AIFi eelmiste perioodide tootlus, mitte ühiseurofondi või -AIFi eelmiste perioodide tootlus.

22. Käesoleva lisa punkt 21 ei ole kohaldatav juhul, kui:

investor-eurofond või -AIF kasutab võrdlusalusena ühiseurofondi või -AIFi eelmiste perioodide tootlust või

investor-eurofond või -AIF on käivitatud investor-eurofondi või -AIFina pärast ühiseurofondi või -AIFi käivitamist ja käesoleva lisa punktis 3 sätestatud tingimused on täidetud ja ühiseurofondi või -AIFi eelmiste perioodide tootluse põhjal on esitatud modelleeritud tootlus aastate kohta, mil investor-eurofond või -AIF veel ei tegutsenud; või

investor-eurofondil või -AIFil on võimalik esitada selliste eelmiste perioodide tootlust käsitlevad andmed, mil ta investor-eurofondi või -AIFina veel ei tegutsenud, ja kõnealused andmed asjakohaste aastate kohta esitatakse tulpdiagrammil, kusjuures olulised muudatused on kajastatud vastavalt käesoleva lisa punktile 16.

Investeerimisriskiga kindlustuspõhiste investeerimistoodete eelmiste perioodide tootluse esitamine

23. Investeerimisriskiga kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lisa punkte 5–16. Esitusviis on kooskõlas kirjeldusega artikli 2 lõikes 4 osutatud biomeetrilise riskitasu või biomeetrilise riskitasu kuluosa mõju kohta investeeringu tootlusele.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

( 7 ) Komisjoni 11. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1800, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamisega objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (ELT L 275, 12.10.2016, lk 19).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (ELT L 257, 28.8.2014, lk 186).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

( 13 ) Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega (ELT L 79, 20.3.2007, lk 11).

( 14 ) Komisjoni 17. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 694/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid (ELT L 183, 24.6.2014, lk 18).