Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika rakendamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust

1. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, et tagada mõistliku kasutamise poliitika järjepidev rakendamine, mida rändlusteenuse osutajad võivad kohaldada selliste jaemüügitasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes, mida osutatakse kohaldatava riigisisese jaehinna eest vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artiklile 6b.

a) rändlusteenuste osutajate loataotlusi, mille nad esitavad määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt rändlusteenuste lisatasude kohaldamiseks, et tagada oma riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus;

b) riikide reguleerivate asutuste kohaldatavat metoodikat, mille abil hinnatakse, kas rändlusteenuse osutaja on teinud kindlaks, et ta ei suuda katta reguleeritud rändlusteenuse osutamise kulusid ning selle tagajärjel satub ohtu tema riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) nr 531/2012 mõisteid.

1. Rändlusteenuse osutaja osutab jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid riigisisese hinnaga oma rändlusklientidele, kes on rändlusteenuse osutaja liikmesriigi alalised elanikud või kellel on selle liikmesriigiga püsivad sidemed, mis eeldavad sealset sagedast või märkimisväärset kohalolekut, kui nad reisivad perioodiliselt liidu piires.

2. Reguleeritud rändlusteenuste lubamatu või anomaalse kasutamise ärahoidmise eesmärgil rändlusteenuse osutaja poolt kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika suhtes kehtivad artiklites 4 ja 5 sätestatud tingimused ja see poliitika tagab, et kõigil sellistel rändlusklientidel on perioodiliselt liidu piires reisides juurdepääs riigisisese hinnaga jaemüügitasandi reguleeritud rändlusteenustele samadel tingimustel kui nende teenuste tarbimisel koduriigis.

1. Mõistliku kasutamise poliitika eesmärgil võib rändlusteenuse osutaja nõuda oma rändlusklientidelt tõendite esitamist alalise elukoha kohta rändlusteenuse osutaja liikmesriigis või püsivate sidemete kohta selle liikmesriigiga, mis tähendavad sagedast või märkimisväärset kohalolekut selle riigi territooriumil.

2. Ilma et see piiraks ühtegi kohaldatavat riigisisest mahupiirangut, on rändluskliendil piiramatu mahuga andmepaketi puhul võimalik liidus perioodiliselt reisides tarbida andmeside rändlusteenuste mahtu riigisisese jaehinnaga vähemalt kaks korda nii suures mahus, kui saadakse, jagades kõnealuse piiramatu mahuga andmepaketi kogu arveldusperioodi üldise riigisisese jaehinna (käibemaksuta) määruse (EL) nr 531/2012 artiklis 12 osutatud reguleeritud rändlusteenuste maksimaalse hulgihinnaga.

Kui mobiilside jaeteenuseid müüakse kombineeritult muude teenuste või lõppseadmetega, määratakse andmepaketi üldine riigisisene jaehind artikli 2 lõike 2 punkti c ja käesoleva lõike kohaldamiseks kindlaks, võttes arvesse kombineeritud müügi mobiilside jaeteenuse komponendi eraldi müümisel kohaldatavat hinda, kui see on kättesaadav, või samasuguste omadustega eraldi müüdavate teenuste hinda.

3. Ettemaksuga tariifikavade puhul võib rändlusteenuse osutaja lõikes 1 osutatud mõistliku kasutamise poliitika nõude alternatiivina piirata riigisisese jaehinnaga andmeside rändlusteenuste tarbimist liidus mahuga, mis on vähemalt sama suur kui maht, mis saadakse, jagades rändluse algushetkeks allesjäänud kättesaadava ja kliendi poolt juba teenuseosutajale makstud krediidi üldsumma (käibemaksuta) määruse (EL) nr 531/2012 artiklis 12 osutatud reguleeritud rändlusteenuste maksimaalse hulgihinnaga.

4. Seoses liiklusandmete töötlemisega vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artiklile 6, et hoida ära kohaldatava riigisisese jaehinnaga jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lubamatu või anomaalne kasutamine, võib rändlusteenuse osutaja kasutada õiglaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid kontrollimehhanisme, mis põhinevad objektiivsetel näitajatel, mis on seotud lubamatu või anomaalse kasutamise riskiga, mille puhul ei ole enam tegemist perioodilise reisimisega liidus.

Objektiivsed näitajad võivad hõlmata meetmeid, mida kohaldatakse, et teha kindlaks, kas kliendil on ülekaalus riigisisene või rändlustarbiminevõi kas ülekaalus on riigisisene kohalolek või kohalolek liidu muudes liikmesriikides.

Tagamaks, et artikli 5 lõike 4 kohaselt ei kohaldata perioodiliselt reisivate rändlusklientide suhtes ülemääraseid ja tarbetuid hoiatusteateid, jälgivad rändlusteenuse osutajad, kes kohaldavad selliseid meetmeid rändlusteenuste lubamatu või anomaalse kasutamise riski tuvastamiseks, selliseid kohaloleku ja tarbimise näitajaid kumulatiivselt ning vähemalt nelja kuu jooksul.

Rändlusteenuse osutaja täpsustab rändlusklientidega sõlmitavates lepingutes, millise mobiilside jaeteenuse või milliste mobiilside jaeteenustega tarbimisnäitaja seondub ning mis on vaatlusperioodi minimaalne kestus.

Rändluskliendi ülekaalukat riigisisest tarbimist või ülekaalukat riigisisest kohalolekut kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul peetakse jaemüügitasandi reguleeritud rändlusteenuste lubatud ja mitteanomaalse kasutamise tõendiks.

Teise, kolmanda ja viienda lõigu kohaldamisel loetakse riigisisese kohaloleku päevadeks kõik päevad, mil rändlusklient on olnud logitud riigisisesesse võrku.

Kohaldatava riigisisese jaehinnaga jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lubamatu või anomaalse kasutamise riski muud objektiivsed näitajad võivad hõlmata üksnes järgmist:

a) peamiselt, kui mitte eranditult rändlemiseks kasutatavat SIM-kaarti ei kasutata pika aja jooksul;

b) üks ja sama klient sõlmib rändlemise ajal mitu SIM-kaardi teenuslepingut ja kasutab neid üksteise järel.

5. Kui rändlusteenuse osutaja teeb objektiivsete ja põhjendatud tõendite abil kindlaks, et teatav arv SIM-kaarte on organiseeritult müüdud edasi isikutele, kes tegelikult ei ela selle jaemüügitasandi rändlusteenuse osutaja liikmesriigis ega oma seal püsivaid sidemeid, mis eeldavad sagedast või märkimisväärset kohalolekut selles liikmesriigis, et kasutada kohaldatava riigisisese hinnaga jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuseid muul eesmärgil kui perioodiline reisimine, võib rändlusteenuse osutaja võtta kohe proportsionaalsed meetmed, et tagada vastavus kõikidele lepingutingimustele.

6. Käesoleva jao kohaselt tegutsedes peab rändlusteenuse osutaja järgima direktiivide 2002/58/EÜ ja 95/46/EÜ ning nende siseriiklikke rakendusmeetmeid ning määrust (EL) 2016/679.

7. Käesolevat määrust ei kohaldata mõistliku kasutamise poliitika suhtes, mis on määratletud määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6e lõike 3 kohaselt võimaldatud alternatiivsete rändlustariifide lepingutingimustes.

1. Kui rändlusteenuse osutaja kohaldab mõistliku kasutamise poliitikat, lisab ta rändlusklientidega sõlmitud lepingutesse kõik selle poliitikaga seotud tingimused, sealhulgas vastavalt artikli 4 lõikele 4 kohaldatava kontrollimehhanismi. Mõistliku kasutamise poliitika osana kehtestab rändlusteenuse osutaja läbipaistvad, lihtsad ja tõhusad menetlused, et lahendada klientide kaebusi, mis on seotud kõnealuse poliitika kohaldamisega. See ei piira rändluskliendi õigusi kasutada määruse (EL) nr 531/2012 artikli 17 lõike 2 kohaselt läbipaistvat, lihtsat, õiglast ja kiiret kohtuvälist vaidluste lahendamise korda, mis on kehtestatud rändlusteenuse osutaja liikmesriigis vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ artiklile 34. Selline kaebuste lahendamise mehhanism ja vaidluste lahendamise kord võimaldavad rändluskliendil vastuseks lõike 3 esimese lõigu kohasele hoiatusteatele tõendada, et ta ei kasuta jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid muul eesmärgil kui perioodiliseks reisimiseks.

2. Rändlusteenuse osutaja teavitab käesoleva määruse kohaselt kohaldatavast mõistliku kasutamise poliitikast riigi reguleerivat asutust.

3. Kui on olemas objektiivsed ja põhjendatud tõendid, mis artikli 4 lõikes 4 osutatud objektiivsetele näitajatele tuginedes viitavad konkreetse kliendi puhul liidu piires jaemüügitasandil riigisisese jaehinnaga osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lubamatu või anomaalse kasutamise riskile, juhib rändlusteenuse osutaja hoiatusteatega kliendi tähelepanu avastatud käitumismudelile, mis viitab sellisele riskile, enne mis tahes lisatasu kohaldamist vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artiklile 6e.

Juhul kui selline risk tuleneb nii ülekaaluka riigisisese tarbimise kui ka ülekaaluka riigisisese kohaloleku kriteeriumi mittetäitmisest artikli 4 lõike 4 viiendas lõigus osutatud kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul, võetakse edaspidi lõikega 1 ettenähtud kaebuse lahendamise või määruse (EL) nr 531/2012 artikli 17 lõike 2 kohase vaidluste lahendamise korral lisatasu kohaldatavuse küsimuses arvesse muid ohumärke, mis tulenevad sellest, et ülekaalus on kliendi kohalolek või tarbimine väljaspool koduriiki.

Käesolevat lõiget kohaldatakse olenemata sellest, kas rändlusklient esitab artikli 4 lõike 1 kohase dokumentaalse tõendi elukoha või muude püsivate sidemete kohta, mis eeldavad sagedast või märkimisväärset kohalolekut rändlusteenuse osutaja liikmesriigis.

4. Esitades rändluskliendile lõike 3 kohase hoiatusteate, teavitab rändlusteenuse osutaja klienti sellest, et kui minimaalselt kahe nädala jooksul ei muutu kasutusmudel, mis osutaks tegelikule riigisisesele tarbimisele või kohalolekule, võidakse pärast sellise hoiatusteate kuupäeva kohaldada määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6e kohast lisatasu jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste edaspidise kasutamise suhtes kõnealuse SIM-kaardiga.

5. Rändlusteenuse osutaja lõpetab lisatasu kohaldamise niipea, kui artikli 4 lõikes 4 osutatud objektiivsete näitajate põhjal võib öelda, et kliendi käitumismudel ei viita enam asjaomase jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuste lubamatu või anomaalse kasutamise riskile.

6. Kui rändlusteenuse osutaja teeb kindlaks, et SIM-kaarte on organiseeritult edasi müüdud isikutele, kes tegelikult ei ela jaemüügitasandi rändlusteenuse osutaja liikmesriigis ega oma seal püsivaid sidemeid, mis eeldavad sagedast või märkimisväärset kohalolekut selles liikmesriigis, et kasutada jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuseid muul eesmärgil kui perioodiline reisimine väljaspool seda liikmesriiki artikli 4 lõike 3 kohaselt, teatab operaator riigi reguleerivale asutusele tõenditest, mis näitavad süstemaatilist lubamatut tegevust, ja meetmetest, mis on võetud, et tagada vastavus kõigile lepingutingimustele, hiljemalt samal ajal, kui selline meede võetakse.

TAOTLUS JA JAEMÜÜGITASANDIL OSUTATAVATE RÄNDLUSTEENUSTE LISATASUDE KAOTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISE METOODIKA

Andmed, mis toetavad rändlusteenuse osutaja poolt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt esitatavat loataotlust rändlusteenuste lisatasude kohaldamiseks, et tagada oma riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus

1. Loataotlusi, mille rändlusteenuse osutaja esitab määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt rändlusteenuste lisatasu kohaldamiseks, et tagada oma riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus (edaspidi „taotlus“), hinnatakse taotluse esitanud rändlusteenuse osutaja poolt osutatud jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste üldmahu andmete põhjal vastavalt 12 kuu prognoosile, mis ei alga varem kui 15. juuni 2017. Esimese taotluse puhul hinnatakse kõnealuseid mahuprognoose üht või mitut järgmist valikut kasutades:

a) taotleja poolt enne 15. juunit 2017 jaemüügi tasandi reguleeritud rändluse suhtes kohaldatava jaehinnaga osutatavate jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tegelik maht;

b) jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste prognoositud maht pärast 15. juunit 2017, kui jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste prognoositud mahtu kõnealusel ajavahemikul hinnatakse taotleja rändlusklientide poolse mobiilsideteenuste tegeliku riigisisese jaetarbimise ja liidu piires välismaal veedetud aja alusel;

c) jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste prognoositud maht pärast 15. juunit 2017, kui jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste mahu hindamisel on aluseks jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste mahtude proportsionaalne muutus taotleja tariifikavades, mis kujutavad endast olulist osa kliendibaasist, mille suhtes kehtestas taotleja riigisisesel tasandil vähemalt 30 päeva pikkuseks ajavahemikuks jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste hinnad kooskõlas I lisas sätestatud metoodikaga.

Kui taotlust ajakohastatakse kooskõlas määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõikega 2, ajakohastatakse reguleeritud rändlusteenuste prognoositud üldmahtu, võttes aluseks riigisiseste mobiilsideteenuste tegeliku keskmise tarbimismudeli ning korrutades selle rändlusklientide teadaoleva arvuga ja eelnenud 12 kuu jooksul nende poolt külastatud liikmesriikides veedetud ajaga.

2. Andmed taotleja kulude ja tulude kohta põhinevad finantskontodel, mis tehakse riigi reguleerivale asutusele kättesaadavaks ja mida võib kohandada, lähtudes mahuhinnangutest vastavalt lõikele 1. Kulude prognoosimisel võetakse kõrvalekaldeid varasematest finantskontodest arvesse ainult siis, kui seda põhjendatakse tõenditega finantskohustuste kohta prognoosiga hõlmatud perioodil.

3. Taotleja esitab kõik vajalikud andmed, mida kasutatakse mobiilsideteenuste marginaali ning reguleeritud rändlusteenuste osutamise üldiste tegelike ja prognoositud kulude ja tulude kindlaksmääramiseks asjakohase ajavahemiku jooksul.

Reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud rändlusest tulenevate kulude kindlakstegemine

1. Selleks, et teha kindlaks, et taotleja ei suuda oma kulusid katta ning selle tagajärjel kannatab tema riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus, võetakse arvesse vaid järgmisi rändlusest tulenevaid kulusid, kui neid on rändlusteenuste lisatasude kohaldamise loataotluses põhjendatud:

2. Rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu ostmisel tekkinud kulude puhul võetakse arvesse ainult seda summat, mille võrra taotleja kogumaksed teistele selliste teenuste osutajatele liidus peaksid ületama kogusummat, mis tal on saada samade teenuste osutamise eest teistelt rändlusteenuste osutajatelt liidus. Summade puhul, mis rändlusteenuse osutajal on saada hulgimüügitasandi reguleeritud rändlusteenuste osutamise eest, eeldab rändlusteenuse osutaja nende hulgimüügitasandi rändlusteenuste prognoositud mahte, mis on mis kooskõlas artikli 6 lõike 1 kohaselt prognoositud mahtude puhul aluseks võetud eeldustega.

3. Rändlusest tulenevate jaemüügi kulude puhul võetakse arvesse ainult järgmisi kulusid, kui neid on taotluses põhjendatud:

a) rändluse rakendamise ja haldamise kulud, sealhulgas kõik spetsiaalselt rändluse rakendamiseks ja haldamiseks kasutatavad äriteabesüsteemid ja tarkvara;

b) rändluse arveldusandmete vahendamise ja maksekulud, sealhulgas rändluse arveldusandmete vahendamise ja finantsarvelduse kulud;

c) lepingute läbirääkimise ja sõlmimise kulud, sealhulgas välislõivud ja sisemiste ressursside kasutamine;

d) määruse (EL) nr 531/2012 artiklites 14 ja 15 sätestatud jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuste osutamise nõuete täitmiseks kantud kulud, võttes arvesse kehtivat mõistliku kasutamise poliitikat, mida rändlusteenuse osutaja kasutab.

4. Lõike 3 punktides a, b ja c viidatud kulusid võetakse arvesse proportsionaalselt, lähtudes üksnes sellest, millise osa moodustab taotleja jaemüügitasandil osutatud reguleeritud rändlusteenuste üldine liiklusmaht võrreldes tema rändlusteenuste jaemüügitasandi väljuva ja hulgimüügitasandi sissetuleva liikluse üldmahuga, vastavalt II lisa punktides 1 ja 2 esitatud metoodikale, ning sellest, millise osa moodustab tema jaemüügitasandil liidus osutatud reguleeritud rändlusteenuste üldine liiklusmaht tema jaemüügitasandil liidus ja väljaspool liitu osutatud reguleeritud rändlusteenuste liikluse üldmahust, vastavalt II lisa punktides 1 ja 3 esitatud metoodikale.

5. Lõike 3 punktis d viidatud kulusid võetakse arvesse proportsionaalselt, lähtudes üksnes sellest, millise osa moodustab taotleja jaemüügitasandil liidus osutatud reguleeritud rändlusteenuste üldine liiklusmaht tema jaemüügitasandil liidus ja väljaspool liitu osutatavate rändlusteenuste liikluse üldmahust, vastavalt II lisa punktides 1 ja 3 esitatud metoodikale.

Jaemüügi ühiste ja üldiste kulude omistamine jaemüügitasandil osutatavatele reguleeritud rändlusteenustele

1. Lisaks artikli 7 kohaselt kindlaks tehtud kuludele võib osa jaemüügitasandi rändlusteenuste osutamise üldistest ühistest ja üldkuludest esitada loataotluses rändlusteenuste lisatasude kohaldamiseks. Arvesse võetakse ainult järgmisi kulusid, kui neid on taotluses põhjendatud:

a) arve väljastamise ja tasu sissenõudmise kulud, sealhulgas kõik kulud, mis on seotud kliendi arve menetlemise, arvestamise, koostamise ja edastamisega;

b) müügi- ja levitamiskulud, sealhulgas mobiilside jaeteenuste müügiks müügiesinduste ja muude turustuskanalite käitamine;

c) klienditeeninduse kulud, sealhulgas kõikide lõppkasutajale kättesaadavate klienditeenuste käitamise kulud;

d) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete haldamise kulud, sealhulgas kulud, mis on tekkinud seoses klientide tagasimaksmatute võlgade mahakandmise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete sissenõudmisega;

e) turustuskulud, kaasa arvatud kõik mobiilsideteenuste reklaamikulud.

2. Lõikes 1 osutatud kulusid, kui neid on taotluses põhjendatud, võetakse arvesse proportsionaalselt, lähtudes üksnes sellest, millise osa moodustab taotleja jaemüügitasandil liidus osutatud rändlusteenuste üldine liiklusmaht kõigi mobiilside jaeteenuste üldisest liiklusmahust, mis arvutatakse saadud suhtarvu kaalutud keskmisena iga mobiilsideteenuse kohta, kusjuures kaalutegurid peegeldavad vastavaid taotleja makstud hulgimüügitasandi rändlushindu, vastavalt II lisa punktides 1 ja 4 esitatud metoodikale.

Jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuste osutamisest saadud tulude kindlakstegemine

1. Selleks, et teha kindlaks, et taotleja ei suuda oma kulusid katta ning selle tagajärjel kannatab tema riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus, võetakse arvesse vaid järgmisi tulusid, mis lisatakse rändlusteenuste lisatasude kohaldamise loataotlusse:

a) tulud, mis tulenevad otseselt külastatud liikmesriigist pärit mobiilside jaeteenuste liiklusest;

b) osa üldtuludest, mis saadakse perioodilistel püsitasudel põhinevate mobiilside jaeteenuste müügist.

a) jaemüügitasu, mida nõutakse määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6e alusel rändlusliikluse eest, mis ületab rändlusteenuse osutaja kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika kohast mahtu;

b) tulud muude reguleeritud rändlusteenuste osutamisest vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6e lõikele 3;

c) riigisisesed jaehinnad, mis tasutakse ühikupõhiselt või mis ületavad mobiilside jaeteenuste osutamise perioodilisi püsitasusid ja mis on tekkinud mobiilside jaeteenuste kasutamisel külastatud liikmesriigis.

3. Kui mobiilside jaeteenuseid müüakse kombineeritult muude teenuste või lõppseadmetega, võetakse lõike 1 punktis b osutatud tulude kindlakstegemisel arvesse ainult mobiilside jaeteenuste müügiga seotud tulusid. Need tulud tehakse kindlaks kombineeritud müügi iga komponendi eraldi müümisel kohaldatava hinna alusel, kui see on kättesaadav, või samasuguste omadustega eraldi müüdava teenuse hinna alusel.

4. Selleks et teha kindlaks, kui suure osa üldtuludest moodustab mobiilside jaeteenuste müük, mis on seotud jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuste osutamisega, kohaldatakse II lisa punktides 1 ja 5 esitatud metoodikat.

Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõikele 2 rändlusteenuse osutaja poolt esitatava rändlusteenuste lisatasu kohaldamise loataotluse hindamine

1. Kui riigi reguleeriv asutus hindab lisatasu kohaldamise loataotlust, mille rändlusteenuse osutaja on esitanud oma riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt, võib ta teha järelduse, et taotleja ei suuda katta oma jaemüügitasandi reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulusid ning see kahjustab tema riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkust, ainult juhul, kui taotleja jaemüügitasandi rändlusteenuste negatiivne netomarginaal moodustab vähemalt 3 % tema mobiilsideteenuste marginaalist.

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste negatiivne netomarginaal on summa, mis jääb järele pärast jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulude mahaarvamist selliste teenuste osutamise tuludest, mis on tehtud kindlaks käesoleva määruse kohaselt. Selle kindlakstegemiseks vaatab riigi reguleeriv asutus taotluses esitatud andmed läbi, et tagada vastavus artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud kulude ja tulude kindlakstegemise metoodikale.

2. Kui taotleja jaemüügitasandi rändlusteenuste netomarginaali absoluutväärtus moodustab vähemalt 3 % mobiilsideteenuste marginaalist, keelab riigi reguleeriv asutus sellele vaatamata lisatasu kohaldamise, kui ta teeb kindlaks, et konkreetsete asjaolude tõttu on ebatõenäoline, et riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus saaks kahjustada. Sellised asjaolud hõlmavad olukordi, kus:

a) taotleja kuulub kontserni ja on tõendeid siirdehindade kohta, mis soosivad kontserni teisi tütarettevõtjaid liidus, eelkõige kontserni sees kohaldatavate rändlusteenuste hulgitasude olulise tasakaalustamatuse tõttu;

b) konkurentsi olukord on omamaisel turul selline, mis võimaldab väiksemate marginaalidega toime tulla;

c) mõistliku kasutamise poliitika rangem kohaldamine, mis on artiklitega 3 ja 4 veel kooskõlas, viiks jaemüügitasandi rändlusteenuste netomarginaali alla 3 %.

3. Erandlike asjaolude korral, kui operaatori mobiilsideteenuste marginaal ja jaemüügitasandi rändlusteenuste netomarginaal on negatiivsed, lubab riigi reguleeriv asutus lisatasu kohaldamist reguleeritud rändlusteenuste suhtes.

4. Kui antakse luba kohaldada reguleeritud rändlusteenuste suhtes lisatasu, määratakse riigisisese reguleeriva asutuse lõplikus otsuses kindlaks jaemüügitasandi rändlusteenuste negatiivse marginaali kinnitatud summa, mida võib katta lisatasu kohaldamisega liidus osutatavate rändlusteenuste suhtes. Lisatasu peab olema kooskõlas hindamise aluseks oleva taotluse rändlusliikluse prognoosidega ja see tuleb kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ ( 2 ) artiklis 8 sätestatud põhimõtete kohaselt.

Järelevalve, mida kohaldatakse mõistliku kasutamise poliitika ja rändlusteenuse osutaja poolt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt oma riikliku hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks esitatud rändluse lisatasude kohaldamise loataotluste suhtes

Selleks et jälgida määruse (EL) nr 531/2012 artiklite 6b ja 6c ning käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist ja teavitada komisjoni igal aastal määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6d lõike 5 kohastest taotlustest, kogub riigi reguleeriv asutus korrapäraselt teavet, mis käsitleb:

a) meetmeid, mida nad võtavad, et teostada järelevalvet määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6b ja käesolevas määruses sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaldamise üle;

b) nende taotluste arvu, mis on rändlusteenuste lisatasude kohaldamiseks aasta jooksul esitatud, heaks kiidetud ja uuendatud vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõigetele 2 ja 4;

c) jaemüügitasandi rändlusteenuste negatiivsete netomarginaalide suurust oma otsuste puhul lubada rändluse lisatasusid ja lisatasude suhtes kehtivat korda, millest on teatatud loataotluses, mille rändlusteenuse osutaja esitab oma riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6c lõike 2 kohaselt.

Piiramata võimalust, et käesolev rakendusakt vaadatakse selle rakendamisest saadud esmastele kogemustele ja määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6d lõikes 2 nimetatud tegurite olulistele muutustele tuginedes läbi varem, vaatab komisjon käesoleva rakendusakti pärast BERECiga konsulteerimist läbi hiljemalt 2019. aasta juuniks.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Reguleeritud rändlusteenuste tegelike mahtude proportsionaalne muutus riigisiseste hindadega rändlusteenuse osutamise (põhimõte „roam-like-at-home“) raames võrreldes eelneva aasta sama perioodiga:

n on riigisiseste hindadega rändlusteenuse kohaldamise päevade arv (n ≥ 30) ja

t on riigisiseste hindadega rändlusteenuse esmakordse kohaldamise aasta.

Seda protsendimäära tuleks kasutada mahu muutuse hindamiseks 12kuulise prognoosiperioodi jooksul, korrutades selle eelmise aasta mahuga.

„operaatori makstud keskmine hulgimüügitasandi rändlushind“ tähendab tasakaalustamata ühiku keskmist hinda, mille operaator iga teenuse eest maksis; teenuste ühikud on eurosentides i) minuti kohta (kõneteenuse puhul), ii) SMSi kohta (SMSi puhul) ja MB kohta (andmeside puhul).

2) Taotleja jaemüügitasandil osutatud reguleeritud rändlusteenuste ning tema rändlusteenuste jaemüügitasandi väljuva ja hulgimüügitasandi sissetuleva liikluse üldmahu suhe:

3) Taotleja jaemüügitasandil liidus osutatud reguleeritud rändlusteenuste üldise liiklusmahu ning tema jaemüügitasandil liidus ja väljaspool liitu osutatavate rändlusteenuste liikluse üldmahu suhe:

4) Taotleja jaemüügitasandil liidus osutatud rändlusteenuste üldise liiklusmahu ning kõigi mobiilside jaeteenuste üldise jaemüügitasandi liiklusmahu suhe:

( 1 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/296, 20. veebruar 2019,	L 50	4	21.2.2019