02016R2251 — ET — 14.02.2023 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
►B
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/2251,
4. oktoober 2016,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
(EMPs kohaldatav tekst)
(ELT L 340 15.12.2016, lk 9)
|
Muudetud:
Parandatud:
▼B
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/2251,
4. oktoober 2016,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
RISKIJUHTIMISMENETLUSI KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED
1. JAGU
Mõisted ja üldnõuded
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„alustamise tagatis” – vastaspoole võetud tagatis, et katta oma olemasolevat ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajavahemikul tagatise viimasest võtmisest kuni positsioonide likvideerimiseni või tururiski maandamiseni pärast teise vastaspoole makseviivitust;
|
|
2)
|
„variatsioonitagatis” – vastaspoole võetud tagatis, et kajastada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 kohase kehtivate lepingute turuhinnas hindamise või mudelipõhise hindamise tulemusi;
|
|
3)
|
„tasaarvestatavate tehingute kogum” – kahe vastaspoole vaheliste mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute kogum, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult täitmisele pööratavat kahepoolset tasaarvestuse lepingut.
|
Artikkel 2
Üldnõuded
1.
Vastaspooled kehtestavad ja dokumenteerivad riskijuhtimismenetlused tagatise vahetamiseks mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul ning kohaldavad neid.
2.
Lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlused hõlmavad menetlusi, millega nähakse ette või täpsustatakse järgmist:
a)
tagatise aktsepteeritavus mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 2. jaole;
b)
tagatise arvutamine ja võtmine mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 3. jaole;
c)
tagatise haldamine ja eraldamine mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul vastavalt 5. jaole;
d)
tagatise korrigeeritud väärtuse arvutamine vastavalt 6. jaole;
e)
teabe vahetamine vastaspoolte vahel ning lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetluste puhul erandite lubamine ja kajastamine;
f)
II peatükis sätestatud erandite kohta kõrgemale juhtkonnale aru andmine;
g)
kõikide selliste lepingute tingimused, mille vastaspooled peavad sõlmima hiljemalt samal hetkel, kui nad sõlmivad mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu, sh tasaarvestuse lepingu tingimused ning tagatise vahetamise lepingu tingimused kooskõlas artikliga 3;
h)
vahetatava tagatise likviidsuse perioodiline kontroll;
i)
tagatise õigeaegne taasvõõrandamine tagatist võtvalt vastaspoolelt tagatist andva vastaspoole makseviivituse korral ning
j)
börsivälistest tuletislepingutest, mis on grupisisesed tehingud, tulenevate riskipositsioonide korrapärane jälgimine ja kõnealustest lepingutest tulenevate kohustuste õigeaegne täitmine.
Esimese lõigu punkti g kohaldamisel peavad lepingute tingimused hõlmama sõlmitavast mittekeskselt kliiritavast börsivälisest tuletislepingust tulenevate kohustuste kõiki aspekte ja vähemalt järgmist:
a)
vastaspoolte vahel tekkivad mis tahes maksekohustused;
b)
maksekohustuste tasaarvestuse tingimused;
c)
mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute makseviivituse sündmused või muud lõpetamissündmused;
d)
kõik maksekohustuste jaoks kasutatavad arvutusmeetodid;
e)
lõpetamise korral maksekohustuste tasaarvestuse tingimused;
f)
lõpetamise korral õiguste ja kohustuste ülekandmine;
g)
mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute tehinguid reguleeriv õigus.
3.
Kui vastaspooled sõlmivad tasaarvestuse või tagatise vahetamise lepingu, vaatavad nad sõltumatult ja õiguslikult läbi nende lepingute täitmisele pööratavuse. Sellist läbivaatamist võib teha sõltumatu organisatsioonisisene üksus või sõltumatu kolmas isik.
Esimeses lõigus osutatud läbivaatamise nõue loetakse tasaarvestuse lepingu suhtes täidetuks, kui seda lepingut tunnustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 296.
4.
Vastaspooled kehtestavad põhimõtted, mille alusel pidevalt hinnata nende sõlmitavate tasaarvestuse või tagatise vahetamise lepingute täitmisele pööratavust.
5.
Lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlusi testitakse, vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse vähemalt kord aastas.
6.
Taotluse korral esitavad vastaspooled, kes kasutavad alustamise tagatise mudeleid vastavalt 4. jaole, pädevatele asutustele mis tahes dokumendid seoses lõike 2 punktis b osutatud riskijuhtimismenetlustega mis tahes ajal.
Artikkel 3
Tagatise vahetamise leping
Artikli 2 lõike 2 esimese lõigu punktis g osutatud tagatise vahetamise leping sisaldab vähemalt järgmisi tingimusi:
a)
nõutava tagatise tase ja liik;
c)
tasaarvestatavate tehingute kogum, millega tagatise vahetamine on seotud;
d)
lisatagatise nõuetest teatamise ning nende kinnitamise ja korrigeerimise menetlused;
e)
lisatagatise nõuete arveldamise menetlused igat liiki aktsepteeritava tagatise puhul;
f)
tagatise arvutamise ja hindamise menetlused, meetodid, ajakava ja ülesannete jaotus;
g)
makseviivitusena käsitatavad sündmused või lõpetamissündmused;
h)
mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus;
i)
tagatise vahetamise lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2. JAGU
Aktsepteeritavus
Artikkel 4
Aktsepteeritav tagatis
1.
Vastaspool võtab tagatise üksnes järgmistest varaklassidest:
a)
raha, mis on kontole krediteeritud mis tahes vääringus, või samalaadsed rahalised nõuded, nagu näiteks rahaturu hoiused;
▼C1
b)
kuld, mis on tunnustatud standardile (Good Delivery) vastava isikule määratud (allocated) puhta kullakangi vormis;
▼B
c)
liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid;
d)
liikmesriikide selliste piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena kõnealuse liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2;
e)
liikmesriikide selliste avaliku sektori üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena kõnealuse liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 116 lõikele 4;
f)
muud liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktis d osutatud väärtpaberid;
g)
muud liikmesriikide avaliku sektori üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktis e osutatud väärtpaberid;
h)
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolsete arengupankade emiteeritud võlaväärtpaberid;
i)
määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlaväärtpaberid;
j)
kolmandate riikide keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid;
k)
kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid, mis vastavad punktide d ja e nõuetele;
l)
muud kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste emiteeritud võlaväärtpaberid kui punktides d ja e osutatud väärtpaberid;
m)
krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud võlaväärtpaberid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (
1
) artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjad;
o)
kõrgeima nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 61 tähenduses, mis ei ole edasiväärtpaberistamine kõnealuse määruse artikli 4 punkti 63 tähenduses;
p)
vahetusvõlakirjad, tingimusel et need saab vahetada üksnes aktsiate vastu, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõike 8 punkti a kohaselt kindlaks määratud indeksisse;
q)
aktsiad, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõike 8 punkti a kohaselt kindlaks määratud indeksisse;
r)
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) aktsiad või osakud, tingimusel et täidetud on artiklis 5 sätestatud tingimused.
2.
Vastaspool võtab tagatise lõike 1 punktides f, g ja k–r osutatud varaklassidest üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
varasid ei ole emiteerinud tagatist andev vastaspool;
b)
varasid ei ole emiteerinud üksused, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub tagatist andev vastaspool;
c)
varad ei ole muul viisil avatud mis tahes märkimisväärsele korrelatsiooniriskile, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 lõike 1 punktides a ja b.
Artikkel 5
Eurofondide osakute või aktsiate aktsepteeritavuse kriteeriumid
1.
Artikli 4 lõike 1 punkti r kohaldamisel võib vastaspool kasutada eurofondide osakuid või aktsiaid aktsepteeritava tagatisena üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;
b)
eurofondid investeerivad üksnes varadesse, mida aktsepteeritakse vastavalt artikli 4 lõikele 1;
c)
eurofondid täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.
Punkti b kohaldamisel võib eurofond kasutada tuletisinstrumente, et maandada riske, mis tulenevad varast, millesse nad investeerivad.
Kui eurofond investeerib muude eurofondide aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse esimeses lõigus sätestatud tingimusi ka selliste muude eurofondide suhtes.
2.
Erandina lõike 1 punktist b, kui eurofond või mis tahes tema alusvaraks olev eurofond ei investeeri üksnes varadesse, mida aktsepteeritakse vastavalt artikli 4 lõikele 1, võib käesoleva artikli lõike 1 kohase aktsepteeritava tagatisena kasutada üksnes eurofondi selliste osakute või aktsiate väärtust, mis kujutavad endast investeeringut aktsepteeritavatesse varadesse.
Esimest lõiku kohaldatakse eurofondi alusvaraks oleva mis tahes eurofondi suhtes, kellel endal on alusvaraks eurofond.
3.
Kui mitteaktsepteeritavatel eurofondi varadel võib olla negatiivne väärtus, määratakse eurofondi selliste osakute ja aktsiate väärtus, mida võib lõike 1 kohaselt kasutada aktsepteeritava tagatisena, kindlaks, arvates mitteaktsepteeritavate varade maksimaalse negatiivse väärtuse maha aktsepteeritavate varade väärtusest.
Artikkel 6
Krediidikvaliteedi hindamine
1.
Tagatist võttev vastaspool hindab artikli 4 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud varaklassidesse kuuluvate selliste varade krediidikvaliteeti, mis ei ole nomineeritud või rahastatud emitendi omavääringus, ja artikli 4 lõike 1 punktides f, g, j–n ja p osutatud varaklassidesse kuuluvate varade krediidikvaliteeti, kasutades ühte järgmistest meetoditest:
a)
tagatist võtva vastaspoole lõike 3 kohased sisereitingud;
b)
tagatist andva vastaspoole lõike 3 kohased sisereitingud, kui see vastaspool on asutatud liidus või kolmandas riigis, kus tagatist andva vastaspoole suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, mida kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 127 hinnatakse samaväärseks liidu õiguse kohase järelevalvega;
c)
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 98 määratletud tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang või kõnealuse määruse artiklis 137 osutatud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang.
2.
Tagatist võttev vastaspool hindab artikli 4 lõike 1 punktis o osutatud varaklassi kuuluvate varade krediidikvaliteeti, kasutades käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud metoodikat.
3.
Vastaspool, kellele on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 143 antud luba sisereitingute meetodi kasutamiseks, võib kasutada oma sisereitinguid, et hinnata käesoleva määruse kohaselt võetud tagatise krediidikvaliteeti.
4.
Vastaspool, kes kasutab sisereitingute meetodit vastavalt lõikele 3, määrab tagatise krediidikvaliteedi astme kindlaks vastavalt I lisale.
5.
Vastaspool, kes kasutab sisereitingute meetodit vastavalt lõikele 3, teatab teisele vastaspoolele lõikes 4 osutatud krediidikvaliteedi astme, mis on seotud tagatisena vahetavate varadega.
6.
Lõike 1 punkti c kohaldamisel määratakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 või 270 kohaselt kindlaks, millistele krediidikvaliteedi astmetele krediidikvaliteedi hinnangud vastavad.
Artikkel 7
Aktsepteeritavate varade erinõuded
1.
Vastaspooled kasutavad artikli 4 lõike 1 punktides f, g ja j–p osutatud varasid tagatisena üksnes juhul, kui neile on artikli 6 kohaselt määratud krediidikvaliteedi aste 1, 2 või 3.
2.
Vastaspooled kasutavad artikli 4 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud varasid, mis ei ole nomineeritud või rahastatud emitendi omavääringus, tagatisena üksnes juhul, kui neile on artikli 6 kohaselt määratud krediidikvaliteedi aste 1, 2, 3 või 4.
3.
Vastaspooled kehtestavad menetlused lõigete 1 ja 2 kohaselt tagatisena vahetatud selliste varade käsitlemiseks, mille krediidikvaliteet on hinnangu kohaselt:
a)
aste 4 või üle selle lõikes 1 osutatud varade puhul;
b)
üle astme 4 lõikes 2 osutatud varade puhul.
4.
Lõikes 3 osutatud menetlused vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
a)
nendega keelatakse vastaspooltel vahetamast täiendavaid varasid, millel on hinnangu kohaselt lõikes 3 osutatud krediidikvaliteet;
b)
nendega kehtestatakse ajakava, mille kohaselt asendatakse varad, millel on hinnangu kohaselt lõikes 3 osutatud krediidikvaliteet ja mis on juba vahetatud tagatisena, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kahte kuud;
c)
nendega määratakse krediidikvaliteedi aste, mille puhul tuleb viivitamata asendada lõikes 3 osutatud varad;
d)
nendega lubatakse vastaspooltel suurendada asjaomase tagatise väärtuskärpeid, niivõrd kuivõrd tagatist ei ole asendatud vastavalt punktis b osutatud ajakavale.
5.
Vastaspooled ei kasuta artikli 4 lõikes 1 osutatud varaklasse tagatisena juhul, kui neil ei ole juurdepääsu kõnealuste varade turule või kui nad tagatist andva vastaspoole makseviivituse korral ei suuda likvideerida kõnealuseid varasid õigeaegselt.
Artikkel 8
Alustamise tagatise kontsentratsiooni piirmäärad
1.
Kui tagatis võetakse alustamise tagatisena vastavalt artiklile 13, kohaldatakse iga tagatist võtva vastaspoole suhtes järgmisi piirmäärasid:
a)
artikli 4 lõike 1 punktides b, f, g ja l–r osutatud varaklassidest, mille on emiteerinud üksainus emitent või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, võetava alustamise tagatise koguväärtus ei tohi ületada järgmistest väärtustest suurimat:
i)
15 % tagatist andvalt vastaspoolelt võetud tagatisest;
ii)
10 miljonit eurot või samaväärne summa muus valuutas;
b)
artikli 4 lõike 1 punktides o, p ja q osutatud varaklassidest võetava alustamise tagatise koguväärtus juhul, kui kõnealuse artikli punktides p ja q osutatud varaklassid on emiteerinud määruses (EL) nr 575/2013 määratletud krediidiasutused või investeerimisühingud, ei ületa järgmistest väärtustest suurimat:
i)
40 % tagatist andvalt vastaspoolelt võetud tagatisest;
ii)
10 miljonit eurot või samaväärne summa muus valuutas.
Esimeses lõigus sätestatud piirmäärasid kohaldatakse ka eurofondi aktsiate või osakute suhtes, kui eurofond investeerib peamiselt kõnealuses lõigus osutatud varaklassidesse.
2.
Kui tagatis võetakse artikli 13 kohase alustamise tagatisena, mis on üle 1 miljardi euro ja kumbki vastaspool kuulub mõnda lõikes 3 nimetatud kategooriasse, siis kohaldatakse vastaspoolelt võetud alustamise tagatise 1 miljardi eurot ületava osa suuruse suhtes järgmisi piirmäärasid:
a)
artikli 4 lõike 1 punktides c–l osutatud varaklassidest, mille on emiteerinud üksainus emitent või samas riigis asuvad emitendid, võetava alustamise tagatise koguväärtus ei tohi ületada 50 % kõnealuselt vastaspoolelt võetud alustamise tagatisest;
b)
Kui alustamise tagatis võetakse rahas, siis tuleb punktis a osutatud 50 % kontsentratsiooni piirmääras võtta arvesse ka riskipositsioone, mis tulenevad tagatist haldavast kolmandast isikust või selle raha kontohaldurist.
3.
Lõikes 2 osutatud vastaspooled on üks järgmistest:
a)
globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131;
b)
muud süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131;
c)
vastaspooled, kes ei ole pensioniskeemid ja kelle puhul võetava tagatise koguväärtus ületab 1 miljard eurot.
4.
Kui tagatis võetakse alustamise tagatisena vastavalt artiklile 13 summas üle 1 miljardi euro või pensioniskeemilt, kehtestab tagatist võttev vastaspool menetlused, et juhtida kontsentratsiooniriski seoses tagatisega, mis on võetud artikli 4 lõike 1 punktides c–l osutatud varaklassidest, sealhulgas tagab kõnealuse tagatise asjakohase hajutamise.
5.
Kui lõike 3 punktides a ja b osutatud ettevõtjad võtavad alustamise tagatist rahas ühelt vastaspoolelt, kes on ka kõnealustes punktides osutatud ettevõtja, tagab tagatist võttev vastaspool, et üksainus kolmandast isikust kontohaldur ei hoia üle 20 % kõnealusest alustamise tagatisest.
6.
Lõikeid 1–4 ei kohaldata sellistes finantsinstrumentides võetud tagatise suhtes, mis vastavad mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu aluseks olevale finantsinstrumendile.
7.
Tagatist võttes hindab vastaspool vastavust käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele vähemalt iga kord, kui arvutatakse artikli 9 lõike 2 kohast alustamise tagatist.
8.
Erandina lõikest 7 võib määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõike 10 punktides a, b ja c osutatud vastaspool hinnata lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavust korra kvartalis, eeldusel et individuaalsetelt vastaspooltelt kogutud alustamise tagatise summa on hindamisele eelneva kvartal kestel igal ajal alla 800 miljoni euro.
3. JAGU
Tagatiste arvutamine ja võtmine
Artikkel 9
Arvutamise sagedus ja arvutamise kuupäeva kindlaksmääramine
1.
Vastaspooled arvutavad variatsioonitagatise vastavalt artiklile 10 vähemalt iga päev.
2.
Vastaspooled arvutavad alustamise tagatise vastavalt artiklile 11 hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast ühte järgmistest sündmustest:
a)
kui uus mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping täidetakse või lisatakse tasaarvestatavate tehingute kogumisse;
b)
kui olemasolev mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping lõppeb või kui see arvatakse välja tasaarvestatavate tehingute kogumist;
c)
kui olemasolev mittekeskselt kliiritav börsiväline tuletisleping käivitab muu makse või ülekande kui tagatiste andmine ja võtmine;
d)
kui alustamise tagatis arvutatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud standardmeetodi kohaselt ja olemasolev leping liigitatakse järelejäänud tähtaja vähenemise tõttu IV lisa punktis 1 osutatud varaklasside seisukohast ümber;
e)
kui arvutust ei ole tehtud viimase kümne tööpäeva jooksul.
3.
Alustamise tagatise ja variatsioonitagatise arvutamise kuupäeva kindlaksmääramisel kohaldatakse järgmist:
a)
kui kaks vastaspoolt asuvad samas ajavööndis, põhineb arvutamine eelmise tööpäeva tasaarvestatavate tehingute kogumil;
b)
kui kaks vastaspoolt ei asu samas ajavööndis, põhineb arvutamine tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvatel sellistel tehingutel, mis tehti enne sellise ajavööndi eelmise tööpäeva kella 16:00, kus kell 16:00 jõudis kätte varem.
Artikkel 10
Variatsioonitagatise arvutamine
Vastaspoole võetav variatsioonitagatis võrdub määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi lepingute koguväärtusega, millest on maha arvatud varem võetud variatsioonitagatis ja tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi lepingute netoväärtus lepingu sõlmimise ajal ning millele on lisatud varem antud variatsioonitagatise väärtus.
Artikkel 11
Alustamise tagatise arvutamine
1.
Vastaspooled arvutavad võetava alustamise tagatise summa IV lisas sätestatud standardmeetodi või 4. jaos osutatud alustamise tagatise mudelite või nende mõlema kohaselt.
2.
Alustamise tagatise võtmisel ei tohi kahe vastaspoole alustamise tagatiste summasid tasaarvestada.
3.
Kui vastaspooled kasutavad nii IV lisas sätestatud standardmeetodit kui ka 4. jaos osutatud alustamise tagatise mudeleid, kasutavad nad neid iga mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu puhul järjepidevalt.
4.
Vastaspooled, kes arvutavad alustamise tagatist vastavalt 4. jaole, ei võta arvutamisel arvesse mis tahes korrelatsiooni tagamata riskipositsiooni väärtuse ja tagatise vahel.
5.
Vastaspooled lepivad kokku meetodi, mida iga vastaspool võetava alustamise tagatise kindlaksmääramiseks kasutab, kuid nad ei pea kasutama sama meetodit.
6.
Kui üks vastaspool või mõlemad vastaspooled tuginevad alustamise tagatise mudelile, lepivad nad kokku 4. jao kohaselt väljatöötatava mudeli.
Artikkel 12
Variatsioonitagatise esitamine
1.
Tagatist andev vastaspool esitab variatsioonitagatise järgmisel viisil:
a)
sellel tööpäeval, mis on artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäev;
b)
kui täidetud on lõike 2 tingimused, kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäeva.
2.
Lõike 1 punkti b kohase variatsioonitagatise esitamist võib kohaldada üksnes järgmiste puhul:
a)
tasaarvestatavate tehingute kogumid, kuhu kuuluvad tuletislepingud, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kohast alustamise tagatise nõuet, kui tagatist andev vastaspool on hiljemalt variatsioonitagatise arvutamise kuupäeval teinud aktsepteeritava tagatise ettemakse, mis arvutati samal viisil, kui on ette nähtud artikli 15 kohase alustamise tagatistel, mille jaoks tagatist võttev vastaspool on kasutanud riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt võrdne arvutamise kuupäeva ja tagatise võtmise kuupäeva vahele jäävate päevade arvuga, arvutamise kuupäev ja tagatise võtmise kuupäev kaasa arvatud;
b)
tasaarvestatavate tehingute kogumid, kuhu kuuluvad lepingud, mille suhtes kooskõlas käesoleva määrusega kohaldatakse alustamise tagatise nõuet, kui alustamise tagatist on kohandatud ühel järgmisel viisil:
i)
suurendades artikli 15 lõikes 2 osutatud riski võimendustagatise perioodi artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäeva ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tagatise võtmise kuupäeva vahele jäävate päevade arvu võrra, arvutamise kuupäev ja tagatise võtmise kuupäev kaasa arvatud;
ii)
suurendades artiklis 11 osutatud standardmeetodi kohaselt arvutatud alustamise tagatist, kasutades asjakohast meetodit, mille puhul võetakse arvesse riski võimendustagatise perioodi, mida on suurendatud artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäeva ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks määratud tagatise võtmise kuupäeva vahele jäävate päevade arvu võrra, arvutamise kuupäev ja tagatise võtmise kuupäev kaasa arvatud.
Punkti a kohaldamisel võivad vastaspooled, juhul kui ei ole kehtestatud nendevahelist eraldusmehhanismi, antavad summad tasaarvestada.
3.
Kui on vaidlus variatsioonitagatise summa üle, annavad vastaspooled lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul vähemalt variatsioonitagatise summa osa, mida ei vaidlustata.
Artikkel 13
Alustamise tagatise andmine
1.
Tagatist andev vastaspool annab alustamise tagatise vastavalt 5. jaole.
2.
Tagatist andev vastaspool annab alustamise tagatise sellel tööpäeval, mis on artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäev.
3.
Kui on vaidlus alustamise tagatise summa üle, annavad vastaspooled sellel tööpäeval, mis on artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud arvutamise kuupäev, vähemalt variatsioonitagatise summa osa, mida ei vaidlustata.
4. JAGU
Alustamise tagatise mudelid
Artikkel 14
Üldnõuded
1.
Kui vastaspool kasutab alustamise tagatise mudelit, võivad kõnealuse mudeli välja töötada üks või mõlemad vastaspooled või kolmandast isikust vahendaja.
Kui vastaspool kasutab kolmandast isikust vahendaja välja töötatud alustamise tagatise mudelit, vastutab vastaspool jätkuvalt selle eest, et mudel vastab käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
2.
Alustamise tagatise mudelid töötatakse välja nii, et need kajastavad kõiki olulisi riske, mis tulenevad tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute sõlmimisest, sealhulgas selliste riskide laadi, ulatust ja keerukust, ja need vastavad järgmistele nõuetele:
a)
mudel hõlmab riskitegureid, mis vastavad valuutadele, milles need tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvad lepingud on nomineeritud;
b)
mudel hõlmab intressiriskitegureid, mis vastavad valuutadele, milles need lepingud on nomineeritud;
c)
intressikõver on jagatud vähemalt kuueks tähtajaklassiks peamiste valuutade ja turgude suhtes olevate intressiriskipositsioonide puhul;
d)
mudel kajastab eri intressikõverate vahel ja eri tähtajaklasside vahel liikumise riski;
e)
mudel hõlmab eraldi riskitegureid vähemalt iga aktsia, aktsiaindeksi, kauba või kaubaindeksi puhul, mis on nende lepingute puhul oluline;
f)
mudel kajastab riski, mis tuleneb vähem likviidsetest positsioonidest ja piiratud hinnaläbipaistvusega positsioonidest realistlike turustsenaariumide raames;
g)
mudel kajastab riski, mida mudeli muud elemendid muul viisil ei kajasta ja mis tuleneb tuletislepingutest, mille alusavaraklass on krediidirisk;
h)
mudel kajastab sarnaste, kuid mitte identsete aluseks olevate riskitegurite vahelise muutuse riski ning lõpptähtaegade mittevastavusest tingitud väärtuse muutuse riski;
i)
mudel kajastab peamisi mittelineaarseid sõltuvusi;
j)
mudel hõlmab sellise järeltestimise metoodikaid, mis hõlmab mudeli tulemuste statistilisi teste;
k)
mudel määrab kindlaks, millised sündmused käivitavad mudeli muutmise, kalibreerimise või muud parandusmeetmed.
3.
Artikli 2 lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlustega tagatakse, et vastaspooled jälgivad mudeli toimimist pidevalt, sh järeltestides mudelit vähemalt iga kolme kuu järel.
Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab järeltestimine mudelipõhiste väärtuste võrdlemist tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute tegeliku turuväärtusega.
4.
Artikli 2 lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlustega nähakse ette järeltestimise, sh tulemuste statistiliste testide elluviimiseks kasutatavad meetodid.
5.
Artikli 2 lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlustega kirjeldatakse, milliste järeltestimise tulemuste korral tuleks mudelit muuta, ümber kalibreerida või võtta muid parandusmeetmeid.
6.
Artikli 2 lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlustega tagatakse, et vastaspooled säilitavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud järeltestimise tulemusi.
7.
Vastaspooled esitavad kogu teabe, mida on vaja alustamise tagatise mudeli asjaomase väärtuse arvutamise selgitamiseks, teisele vastaspoolele nii, et teadlik kolmas isik saaks kõnealust arvutust kontrollida.
8.
Alustamise tagatise mudel kajastab parameetrite määramatust, korrelatsiooni, alusriski ja andmekvaliteeti usaldusväärselt.
Artikkel 15
Usaldusvahemik ja riski võimendustagatise periood
1.
Tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute sellise väärtuse eeldatav variatsioon, mida kasutatakse alustamise tagatise arvutamiseks alustamise tagatise mudeli põhjal, põhineb vähemalt kümnepäevase riski võimendustagatise perioodi 99-protsendisel ühesuunalisel usaldusvahemikul.
2.
Lõikes 1 osutatud riski võimendustagatise periood alustamise tagatise arvutamiseks alustamise tagatise mudeli põhjal hõlmab järgmist:
a)
ajavahemik, mis võib kesta variatsioonitagatise viimasest vahetamisest vastaspoole makseviivituseni;
b)
hinnanguline ajavahemik, mida on vaja, et asendada kõik tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvad mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud või maandada nendest tulenev risk, võttes arvesse sellise turu likviidsust, kus kõnealust liiki lepingutega kaubeldakse, mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute kogumahtu sellel turul ja kõnealusel turul osalejate arvu.
Artikkel 16
Mudeli parameetrite kalibreerimine
1.
Alustamise tagatise mudelite parameetrid kalibreeritakse vähemalt kord aastas sellise ajavahemiku ajalooliste andmete põhjal, mille kestus on minimaalselt kolm aastat ja maksimaalselt viis aastat.
2.
Alustamise tagatise mudeli parameetrite kalibreerimiseks kasutatavad andmed hõlmavad kõige hilisemat pidevat ajavahemikku alates kuupäevast, mil lõikes 1 osutatud kalibreerimine tehakse, ja vähemalt 25 % kõnealustest andmetest kajastavad olulise finantsstressi perioodi (finantsstressi andmed).
3.
Kui lõikes 2 osutatud finantsstressi andmed ei moodusta vähemalt 25 % alustamise tagatise mudelis kasutatavatest andmetest, asendatakse lõikes 1 osutatud ajalooliste andmete kõige hilisemad andmed olulise finantsstressi perioodi andmetega, kuni finantsstressi andmete üldine osakaal on vähemalt 25 % kõigist alustamise tagatise mudelis kasutatavatest andmetest.
4.
Parameetrite kalibreerimiseks kasutatav olulise finantsstressi periood määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse eraldi vähemalt artikli 17 lõikes 2 osutatud iga varaklassi suhtes.
5.
Parameetreid kalibreeritakse võrdselt kaalutud andmete alusel.
6.
Parameetreid võib kalibreerida lühemaks perioodiks kui artikli 15 kohaselt kindlaks määratud riski võimendustagatise periood. Lühemate perioodide kasutamise korral kohandatakse parameetreid kõnealuse riski võimendustagatise perioodiga vastavalt asjakohasele metoodikale.
7.
Vastaspooltel on kirjalikud põhimõtted, millega määratakse kindlaks asjaolud, mille korral kalibreeritakse parameetreid sagedamini.
8.
Vastaspooled kehtestavad menetlused vahetatava tagatise väärtuse kohandamiseks seoses parameetrite muutusega turutingimuste muutuse tõttu. Kõnealuste menetlustega nähakse ette, et vastaspooled võivad vahetada täiendava alustamise tagatise, mis tuleneb parameetrite muutusest, ajavahemikul ühest kuni kolmekümne tööpäevani.
9.
Vastaspooled kehtestavad menetlused seoses lõike 1 kohaselt mudelis kasutatavate andmete kvaliteediga, sealhulgas seoses asjakohaste andmeesitajate valimisega ning kõnealuste andmete korrastamise ja interpoleerimisega.
10.
Alustamise tagatise mudeli andmete asendusväärtusi kasutatakse üksnes juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
a)
olemasolevad andmed on ebapiisavad või ei kajasta tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva börsivälise tuletislepingu või börsiväliste tuletislepingute portfelli tegelikku volatiilsust;
b)
asendusväärtuse kasutamise tulemusel saadav tagatise tase on konservatiivne.
Artikkel 17
Riski hajutamine, maandamine ja tasaarvestamine
1.
Alustamise tagatise mudelites hõlmatakse üksnes samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvad mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud. Alustamise tagatise mudelites võib arvestada samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvatest lepingutest tulenevatest riskidest tingitud hajutamist, maandamist ja riski tasaarvestamist, eeldusel et riski hajutamist, maandamist ja tasaarvestamist rakendatakse lõikes 2 osutatud alusavaraklassi piires.
2.
Lõike 1 kohaldamisel võib hajutamist, maandamist ja riski tasaarvestamist rakendada üksnes järgmiste alusvaraklasside piires:
a)
intressimäär, valuuta ja inflatsioon;
Artikkel 18
Kvalitatiivsed nõuded
1.
Vastaspooled kehtestavad sisemise juhtimisprotsessi, et pidevalt hinnata alustamise tagatise mudeli asjakohasust, mis hõlmab kõike järgmist:
a)
mudeli algne valideerimine sobiva kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes on sõltumatud mudeli välja töötanud isikutest;
b)
järelvalideerimine, kui alustamise tagatise mudelis on tehtud oluline muudatus ning vähemalt kord aastas;
c)
korrapärane auditeerimisprotsess, et hinnata järgmist:
i)
andmeallikate terviklikkus ja usaldusväärsus;
ii)
mudeli haldamiseks kasutatav infosüsteem;
iii)
kasutatud andmete täpsus ja täielikkus;
iv)
volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsus ja asjakohasus.
2.
Artikli 2 lõike 2 punkti b kohaste alustamise tagatise mudeliga seotud riskijuhtimismenetluste dokumendid vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a)
need võimaldavad teadlikul kolmandal isikul mõista alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimist;
b)
nendes on esitatud alustamise tagatise mudeli peamised eeldused ja piirangud;
c)
nendes on kindlaks määratud asjaolud, mille korral alustamise tagatise mudeli eeldused enam ei kehti.
3.
Vastaspooled dokumenteerivad kõik alustamise tagatise mudeli muudatused. Kõnealustes dokumentides esitatakse ka lõikes 1 osutatud selliste valideerimiste tulemused, mis tehti pärast kõnealuseid muudatusi.
5. JAGU
Tagatise haldamine ja eraldamine
Artikkel 19
Tagatise haldamine ja eraldamine
1.
Artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud menetlused hõlmavad järgmist:
a)
hoitava tagatise väärtuse igapäevane hindamine vastavalt 6. jaole;
b)
õiguslik kord ja tagatise hoidmise struktuur, mis võimaldab juurdepääsu saadud tagatisele, kui seda hoiab kolmas isik;
c)
kui alustamise tagatist hoiab tagatise andja, siis hoitakse seda tagatist maksejõuetuse suhtes kaitstud depookontodel;
d)
mitterahalist alustamise tagatist hoitakse vastavalt lõigetele 3 ja 4;
e)
rahalist alustamise tagatist hoitakse keskpankade või selliste krediidiasutuste rahakontodel, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
i)
neile on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL kohaselt või neile on antud tegevusluba kolmandas riigis, kelle järelevalve- ja regulatiivset korda peetakse samaväärseks vastava määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 2 kohaselt;
ii)
nad ei ole tagatist andvad ega tagatist võtvad vastaspooled ega kuulu vastaspooltega samasse konsolideerimisgruppi;
f)
kasutamata tagatise kättesaadavus makseviivituses oleva vastaspoole likvideerijale või muule maksejõuetusametnikule;
g)
alustamise tagatis on õigeaegselt vabalt üleantav tagatist andvale vastaspoolele tagatist võtva vastaspoole makseviivituse korral;
h)
mitterahaline tagatis on üleantav ilma regulatiivsete või õiguslike piiranguteta või kolmandate isikute nõueteta, sealhulgas tagatist võtva vastaspoole likvideerija või kolmandast isikust kontohalduri nõueteta, välja arvatud õigus hoiukontode ja muude selliste tasude ja kulude katmiseks, mida tavapäraselt kohaldatakse kõigi väärtpaberite suhtes kliiringsüsteemis, kus sellist tagatist võidakse hoida;
i)
mis tahes kasutamata tagatis tagastatakse tagatist andvale vastaspoolele täielikult, välja arvatud tagatise võtmise ja hoidmise käigus kantud kulud.
2.
Alustamise tagatisena või variatsioonitagatisena antud mis tahes tagatise võib asendada alternatiivse tagatisega juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
asendamine tehakse kooskõlas artikli 3 kohase vastaspoolte vahelise lepingu tingimustega;
b)
alternatiivne tagatis on aktsepteeritav vastavalt 2. jaole;
c)
alternatiivse tagatise väärtus on piisav, et täita kõik tagatisnõuded pärast mis tahes asjakohast väärtuskärbet.
3.
Alustamise tagatist kaitseb tagatist võtva vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse eest selle eraldamine järgmisel viisil või järgmistel viisidel:
a)
kolmandast isikust haldaja või kontohalduri raamatupidamisarvestuses;
b)
muude õiguslikult siduvate lepingutega.
4.
Vastaspooled tagavad, et alustamise tagatisena vahetatud mitterahaline tagatis eraldatakse järgmiselt:
a)
kui tagatist hoiab tagatist võttev vastaspool omandiõiguse alusel, eraldatakse see tagatist võtva vastaspoole omandis olevatest muudest varadest;
b)
kui tagatist hoiab tagatist andev vastaspool muu kui omandiõiguse alusel, eraldatakse see tagatist andva vastaspoole omandis olevatest muudest varadest;
c)
kui tagatist hoitakse kontohalduri või muu kolmandast isikust haldaja raamatupidamisarvestuses, eraldatakse see selle kolmandast isikust haldajale või kontohaldurile kuuluvatest varadest.
5.
Kui mitterahalist tagatist hoiab tagatist võttev vastaspool või kolmandast isikust haldaja või kontohaldur, annab tagatist võttev vastaspool tagatist andvale vastaspoolele alati võimaluse eraldada tema tagatis teiste tagatist andvate vastaspoolte varadest.
6.
Vastaspooled teostavad sõltumatu õigusliku läbivaatamise, et kontrollida, et eraldamiskord vastab lõike 1 punkti g ning lõigete 3, 4 ja 5 nõuetele. Sellist õiguslikku läbivaatamist võib teha sõltumatu organisatsioonisisene üksus või sõltumatu kolmas isik.
7.
Vastaspooled esitavad oma pädevatele asutustele tõendid lõikele 6 vastavuse kohta seoses iga asjakohase jurisdiktsiooniga ja kehtestavad pädeva asutuse nõudel põhimõtted, millega tagatakse vastavuse pidev hindamine.
8.
Lõike 1 punkti e kohaldamisel hindavad vastaspooled kõnealuses punktis osutatud krediidiasutuse krediidikvaliteeti, kasutades metoodikat, mis ei tugine üksnes või mehhaaniliselt organisatsioonivälisele krediidikvaliteedi hinnangule.
Artikkel 20
Võetud alustamise tagatise käsitlemine
1.
Tagatist võttev vastaspool ei kasuta alustamise tagatisena võetud tagatist edasi tagamiseks, edasi pantimiseks ega muul viisil.
2.
Olenemata lõikest 1 võib tagatist haldav kolmas isik kasutada rahalist alustamise tagatist reinvesteerimiseks.
6. JAGU
Tagatise hindamine
Artikkel 21
Tagatise korrigeeritud väärtuse arvutamine
1.
Vastaspooled korrigeerivad võetud tagatise väärtust vastavalt II lisas esitatud metoodikale või artikli 22 kohastel volatiilsuse sisehinnangutel põhinevale metoodikale.
2.
Tagatise väärtuse korrigeerimisel vastavalt lõikele 1 võivad vastaspooled mitte võtta arvesse valuutariske, mis tulenevad sellistes valuutades olevatest positsioonidest, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat valitsustevahelist lepingut, mis piirab selliste positsioonide variatsiooni muude sama lepinguga hõlmatud valuutade suhtes.
Artikkel 22
Tagatise korrigeeritud väärtuse sisehinnangud
1.
Vastaspooled korrigeerivad võetud tagatise väärtust volatiilsuse sisehinnangute alusel vastavalt III lisale.
2.
Vastaspooled ajakohastavad oma andmekogumeid ja arvutavad artiklis 21 osutatud volatiilsuse sisehinnangud iga kord, kui turuhindade volatiilsuse tase oluliselt muutub, ning vähemalt korra kvartalis.
3.
Lõike 2 kohaldamisel määravad vastaspooled eelnevalt kindlaks volatiilsuse tasemed, mis käivitavad kõnealuste väärtuskärbete ümberarvutamise, nagu on osutatud III lisas.
4.
Artikli 2 lõike 2 punktis d osutatud menetlused hõlmavad põhimõtteid, mille kohaselt jälgitakse volatiilsuse sisehinnangute arvutamist ja nende hinnangute integreerimist kõnealuse vastaspoole riskijuhtimisprotsessi.
5.
Lõikes 4 osutatud põhimõtted vaadatakse organisatsioonisiseselt läbi kord aastas ja see hõlmab kõike järgmist:
a)
hinnangute integreerimine vastaspoole riskijuhtimisprotsessi, vähemalt kord aastas;
b)
hinnanguliste väärtuskärbete integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
c)
hinnangute arvutamise protsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;
d)
hinnangute arvutamisel kasutatud andmeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse kontroll;
e)
volatiilsuseelduste täpsus ja asjakohasus.
6.
Lõikes 5 osutatud läbivaatamist teostatakse korrapäraselt vastaspoole siseauditi protsessi raames.
II PEATÜKK
RISKIJUHTIMISMENETLUSI KÄSITLEVAD ERISÄTTED
1. JAGU
Erandid
Artikkel 23
Krediidiasutuse tegevusloaga kesksed vastaspooled
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et tagatist ei vahetata seoses mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingutega, mis on sõlmitud kesksete vastaspooltega, kellel on direktiivi 2013/36/EL kohane krediidiasutuse tegevusluba.
Artikkel 24
Finantssektorivälised vastaspooled ja kolmandate riikide vastaspooled
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et tagatist ei vahetata seoses mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingutega, mis on sõlmitud finantssektoriväliste vastaspooltega, kes ei vasta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 1 punkti b tingimustele, või kolmandates riikides asutatud finantssektoriväliste üksustega, kes ei vastaks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 1 punkti b tingimustele, kui nad oleksid asutatud liidus.
Artikkel 25
Minimaalne ülekandesumma
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et tagatist ei võeta vastaspoolelt juhul, kui alates viimasest tagatise võtmisest saada olev summa on võrdne vastaspoolte kokkulepitud summaga või sellest väiksem (minimaalne ülekandesumma).
Minimaalne ülekandesumma ei ületa 500 000 eurot või samaväärset summat muus valuutas.
2.
Kui vastaspooled lepivad kokku minimaalse ülekandesumma, arvutatakse tasumisele kuuluv tagatissumma järgmiste summana:
a)
viimasest variatsioonitagatise võtmisest tulenev variatsioonitagatis, mis on arvutatud vastavalt artiklile 10, sealhulgas mis tahes ülemäärane tagatis;
b)
viimasest alustamise tagatise võtmisest tulenev alustamise tagatis, mis on arvutatud vastavalt artiklile 11, sealhulgas mis tahes ülemäärane tagatis.
3.
Kui tasumisele kuuluv tagatissumma ületab vastaspoolte kokkulepitud minimaalset ülekandesummat, võtab tagatist võttev vastaspool tasumisele kuuluva kogu tagatissumma ilma minimaalset ülekandesummat maha arvamata.
4.
Vastaspooled võivad alustamise tagatise ja variatsioonitagatise jaoks kokku leppida eraldi minimaalse ülekandesumma, tingimusel et kõnealuste minimaalsete ülekandesummade summa ei ületa 500 000 eurot või samaväärset summat muus valuutas.
5.
Kui vastaspooled lepivad lõike 4 kohaselt kokku eraldi minimaalsed ülekandesummad, võtab tagatist võttev vastaspool tasumisele kuuluva alustamise tagatise või variatsioonitagatise kogusumma ilma kõnealuseid minimaalseid ülekandesummasid maha arvamata, kui tasumisele kuuluva alustamise tagatise või variatsioonitagatise summa ületab minimaalset ülekandesummat.
Artikkel 26
Tagatise arvutamine kolmandate riikide vastaspoolte puhul
Kui vastaspool asub kolmandas riigis, võivad vastaspooled arvutada tagatised tasaarvestatavate tehingute kogumi põhjal, mis hõlmab järgmist liiki lepinguid:
a)
mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletisinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid võimendustagatise nõudeid;
b)
lepingud, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:
i)
need on mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletisinstrumendid vastavalt õiguskorrale, mida kohaldatakse kolmandas riigis asuva vastaspoole suhtes;
ii)
nende suhtes kohaldatakse tagatisreegleid vastavalt õiguskorrale, mida kohaldatakse kolmandas riigis asuva vastaspoole suhtes.
2. JAGU
Alustamise tagatise tasemete arvutamisel kohaldatavad erandid
Artikkel 27
Välisvaluutalepingud
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et alustamise tagatist ei võeta seoses järgmisega:
a)
füüsiliselt arveldatud börsivälised tuletislepingud, mis hõlmavad üksnes kahe erineva valuuta vahetamist kindlaks määratud kuupäeval tulevikus vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga (valuutaforvardid);
b)
füüsiliselt arveldatud börsivälised tuletislepingud, mis hõlmavad üksnes kahe erineva valuuta vahetamist kindlaks määratud kuupäeval vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga ja kahe valuuta tagasivahetamist hilisemal kuupäeval vahetust hõlmava lepingu sõlmimise kuupäeval kokkulepitud fikseeritud vahetuskursiga (välisvaluuta vahetustehing);
c)
selliste mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vahetamine, mille alusel vastaspooled vahetavad üksnes põhisumma ja intressimaksed ühes valuutas põhisumma ja intressimaksete vastu teises valuutas kindlaks määratud ajahetkedel vastavalt kindlaks määratud valemile (valuuta vahetustehing).
Artikkel 28
Tinglikul summal põhinev künnis
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et alustamise tagatist ei võeta seoses kõigi uute börsiväliste tuletislepingutega, mis on sõlmitud kalendriaasta jooksul, kui ühel kahest vastaspoolest on eelmise aasta märtsi, aprilli ja mai mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide kuulõpu keskmine tinglik väärtus alla 8 miljardi euro.
Esimeses lõigus osutatud kuulõpu keskmine tinglik väärtus arvutatakse vastaspoole tasandil või konsolideerimisgrupi tasandil, kui vastaspool kuulub konsolideerimisgruppi.
2.
Kui vastaspool kuulub konsolideerimisgruppi, võetakse grupi kuulõpu keskmise tingliku koguväärtuse arvutamisel arvesse kõiki grupi mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid, sealhulgas kõiki grupisiseseid mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid.
Esimese lõigu kohaldamisel võetakse grupisiseste tehingute börsiväliseid tuletislepinguid arvesse üksnes üks kord.
3.
Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud eurofonde ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (
2
) kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetavaid alternatiivseid investeerimisfonde käsitatakse eraldiseisvate üksustena ja neid koheldakse lõikes 1 osutatud künniste kohaldamisel eraldi, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)
fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;
b)
eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.
Artikkel 29
Alustamise tagatise summadel põhinev künnis
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et võetavat alustamise tagatist vähendatakse käesoleva lõike punktides a ja b nimetatud juhtudel kuni 50 miljoni euro ulatuses või punktis c nimetatud juhul 10 miljoni euro ulatuses, juhul kui
a)
kumbki vastaspool ei kuulu ühtegi konsolideerimisgruppi;
b)
vastaspooled kuuluvad erinevatesse konsolideerimisgruppidesse;
c)
mõlemad vastaspooled kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.
2.
Kui vastaspool ei võta alustamise tagatist vastavalt lõike 1 punktile b, hõlmavad artikli 2 lõikes 1 osutatud riskijuhtimismenetlused sätteid, mille kohaselt grupi tasandil jälgitakse, kas kõnealust künnist ületatakse, ja sätted, mille kohaselt säilitatakse asjakohased andmed riskipositsioonide kohta, mis grupil on samasse gruppi kuuluva iga üksiku vastaspoole suhtes.
3.
Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud eurofonde ja direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetavaid alternatiivseid investeerimisfonde käsitatakse eraldiseisvate üksustena ja neid koheldakse lõikes 1 osutatud künniste kohaldamisel eraldi, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)
fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;
b)
eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.
3. JAGU
Erandid nõudest anda või võtta alustamise tagatis või variatsioonitagatis
Artikkel 30
Selliste tuletislepingute käsitlemine, mis on seotud pandikirjadega riski maandamise eesmärgil
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 ja juhul, kui täidetud on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused, võivad vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis on sõlmitud seoses pandikirjadega, ette järgmist:
a)
variatsioonitagatist ei anna pandikirja emitent ega tagatiste kogum, vaid see võetakse selle vastaspoolelt rahas ja tagastatakse selle vastaspoolele õigel ajal;
b)
alustamise tagatist ei anta ega võeta.
2.
Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
börsivälist tuletislepingut ei lõpetata pandikirja emitendi või tagatiste kogumi kriisilahenduse või maksevõimetuse korral;
b)
pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool kuulub vähemalt samasse nõudeõiguse järku kui pandikirja omanik, välja arvatud juhul, kui pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool on lepingulised kohustused täitmata jätnud või mõjutatud pool või kui ta loobub samasse nõudeõiguse järku kuulumise õigusest;
c)
börsiväline tuletisleping on registreeritud või kajastatud pandikirjade tagatiste kogumis vastavalt siseriiklikele pandikirju käsitlevatele õigusaktidele;
d)
börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes tagatiste kogumi intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks seoses pandikirjaga;
e)
tasaarvestatavate tehingute kogum ei hõlma börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei ole seotud pandikirjade tagatiste kogumiga;
f)
pandikiri, millega börsiväline tuletisleping on seotud, vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
g)
sellise pandikirja tagatiste kogumi suhtes, millega börsiväline tuletisleping on seotud, kohaldatakse regulatiivset tagatisnõuet vähemalt 102 %.
▼M2
Artikkel 30a
Tuletisinstrumentide käsitlemine seoses riskide maandamiseks kasutatavate väärtpaberistamistega
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 ja juhul, kui täidetud on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused, võivad vastaspooled börsiväliste tuletislepingute puhul, mille on sõlminud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (
3
) artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamisega ja mis vastavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõikes 5 sätestatud tingimustele, näha oma riskijuhtimismenetlustes ette järgmise:
a)
variatsioonitagatist ei anna väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, vaid see võetakse selle vastaspoolelt rahas ja tagastatakse selle vastaspoolele õigel ajal;
b)
alustamise tagatist ei anta ega võeta.
2.
Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
seoses väärtpaberistamisega väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtjaga sõlmitud börsivälise tuletisinstrumendi vastaspool kuulub vähemalt samasse nõudeõiguse järku kui kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise väärtpaberi omanikud, tingimusel et see vastaspool ei ole kohustused täitmata jätnud ega mõjutatud pool;
b)
väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja suhtes, mis on seotud väärtpaberistamisega, millega börsiväline tuletisleping on seotud, kohaldatakse pidevalt kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise väärtpaberi krediidikvaliteedi parandamise taset, mis on vähemalt 2 % lunastamata väärtpaberitest;
c)
tasaarvestatavate tehingute kogum ei hõlma börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei ole seotud väärtpaberistamisega.
▼B
Artikkel 31
Selliste tuletislepingute käsitlemine, mille vastaspooled asuvad kolmandates riikides, kus ei ole võimalik tagada tasaarvestuskokkulepete või tagatise kaitse täitmisele pööratavust
1.
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad liidus asutatud vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et variatsioonitagatist ega alustamise tagatist ei pea andma mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud kolmandas riigis asutatud vastaspooltega, kelle puhul kehtib mis tahes järgmine:
a)
artikli 2 lõikes 3 osutatud õiguslikus läbivaatamises leidis kinnitust, et tasaarvestuse lepingut, ja kui see on olemas, tagatise vahetamise lepingut ei saa igal ajal täie kindlusega täitmisele pöörata;
b)
artikli 19 lõikes 6 osutatud õigusliku läbivaatamise käigus leidis kinnitust, et artikli 19 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud eraldamisnõudeid ei saa täita.
Esimese lõigu kohaldamisel võtavad liidus asutatud vastaspooled tagatist brutoarvestuses.
2.
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad liidus asutatud vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et variatsioonitagatist ega alustamise tagatist ei pea andma ega võtma lepingute puhul, mis on sõlmitud kolmandas riigis asutatud vastaspooltega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
kohaldatakse lõike 1 punkti a ja vajaduse korral punkti b;
b)
lõike 1 punktides a ja b osutatud õiguslike läbivaatamiste käigus leidis kinnitust, et tagatise võtmine vastavalt käesoleva määrusele ei ole võimalik, isegi mitte brutoarvestuses;
c)
lõike 3 kohaselt arvutatav suhtarv on alla 2,5 %.
3.
Lõike 2 punktis c osutatud suhtarv saadakse käesoleva lõike punktist a tuleneva summa jagamisel punktist b tuleneva summaga:
a)
konsolideerimisgrupi, kuhu vastaspool kuulub, mis tahes selliste kehtivate börsiväliste tuletislepingute tinglike väärtuste summa, mis olid sõlmitud pärast käesoleva määruse jõustumist ja mille puhul ei ole võetud tagatist kolmandas riigis asutatud vastaspooltelt, kelle suhtes kohaldatakse lõike 2 punkti b;
b)
konsolideerimisgrupi, kuhu vastaspool kuulub, kõigi kehtivate börsiväliste tuletislepingute tinglike väärtuste summa, välja arvatud börsivälised tuletislepinguid, mis on grupisisesed tehingud.
▼M3
Artikkel 31a
Füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute käsitlemine
Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad liidus asutatud vastaspooled näha riskijuhtimismenetlustes ette, et variatsioonitagatisi ei nõuta füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute puhul, kui üks vastaspooltest ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (
4
) artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud krediidiasutus või investeerimisühing või ei kvalifitseeruks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks, kui ta oleks asutatud liidus.
▼B
III PEATÜKK
GRUPISISESED TULETISLEPINGUD
1. JAGU
Vastaspoolte ja asjaomaste pädevate asutuste menetlused grupisiseste tuletislepingute suhtes erandite kohaldamise korral
Artikkel 32
Vastaspoolte ja asjaomaste pädevate asutuste menetlused
1.
Vastaspoole taotlus või teade pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetele 6–10 loetakse kättesaaduks, kui pädev asutus saab kogu järgmise teabe:
a)
kogu teave, mida on vaja, et hinnata, kas vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 6, 7, 8, 9 või 10 sätestatud tingimused on täidetud;
b)
komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (
5
) artikli 18 lõikes 2 osutatud teave ja dokumendid.
2.
Kui pädeva asutuse arvates on selleks, et hinnata, kas lõike 1 punktis a osutatud tingimused on täidetud, vaja täiendavat teavet, esitab ta vastaspoolele kirjaliku teabetaotluse.
3.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 6 kohane pädeva asutuse otsus edastatakse vastaspoolele kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud kogu teabe saamist.
4.
Kui pädev asutus jõuab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 8, või 10 kohaselt positiivsele otsusele, edastab ta kõnealuse positiivse otsuse vastaspoolele kirjalikult, märkides vähemalt järgmist:
a)
kas erand on täielik või osaline;
b)
osalise erandi korral selge teave erandi piirangute kohta.
5.
Kui pädev asutus jõuab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 6, 8, või 10 kohaselt negatiivsele otsusele või kui tal on kõnealuse määruse artikli 11 lõike 7 või 9 kohaselt vastuväiteid, edastab ta kõnealuse negatiivse otsuse või vastuväite vastaspoolele kirjalikult, märkides vähemalt järgmist:
a)
vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 6, 7, 8, 9 või 10 sätestatud tingimused, mis ei ole täidetud;
b)
kokkuvõtlik põhjendus selle kohta, miks ollakse seisukohal, et sellised tingimused ei ole täidetud.
6.
Kui üks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 7 kohaselt teavitatud pädevatest asutustest leiab, et kõnealuse määruse artikli 11 lõike 7 esimese lõigu punktides a või b osutatud tingimused ei ole täidetud, teatab ta sellest teisele pädevale asutusele kahe kuu jooksul pärast teate saamist.
7.
Pädevad asutused teavitavad finantssektoriväliseid vastaspooli lõikes 5 osutatud vastuväitest kolme kuu jooksul pärast teate saamist.
8.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 8 kohane pädeva asutuse otsus edastatakse liidus asutatud vastaspoolele kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud kogu teabe saamist.
9.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 10 osutatud finantssektori vastaspoole pädeva asutuse otsus edastatakse finantssektorivälise vastaspoole pädevale asutusele kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud kogu teabe saamist ja vastaspooltele kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teabe saamist.
10.
Vastaspooled, kes on esitanud teate või saanud positiivse otsuse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 7, 8, 9 või 10 kohaselt, teavitavad asjaomast pädevat asutust viivitamata mis tahes muutusest, mis võib mõjutada kõnealustes lõigetes (nagu on asjakohane) sätestatud tingimuste täitmist. Pädev asutus võib erandi kohaldamisest keelduda või positiivse otsuse tagasi võtta, kui asjaolude muutumine võib mõjutada kõnealuste tingimuste täitmist.
11.
Kui pädev asutus on edastanud negatiivse otsuse või vastuväite, võib asjaomane vastaspool esitada teise taotluse või teate üksnes juhul, kui asjaolud, mis olid pädeva asutuse otsuse või vastuväite aluseks, on oluliselt muutunud.
2. JAGU
Grupisiseste tuletislepingute suhtes erandite kohaldamise kriteeriumid
Artikkel 33
Omavahendite kohese ülekandmise või võlgnevuste tagasimaksmise õiguslike takistuste puhul kohaldatavad kriteeriumid
Õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetele 5–10 loetakse olemasolevaks, kui on tegelikud või ette nähtud õiguslikku laadi piirangud, sealhulgas mis tahes järgmine:
b)
regulatiivne, haldus-, õigus- või lepinguline raamistik, mis takistab vastastikust finantstoetust või oluliselt mõjutab vahendite ülekandmist grupisiseselt;
c)
täidetud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (
6
) kohased varajase sekkumise, maksevõime taastamise ja kriisilahenduse mis tahes tingimused, mistõttu näeb pädev asutus ette takistuse omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks;
d)
vähemusosaluste olemasolu, mis piirab konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste otsustusõigust;
e)
vastaspoole õigusliku struktuuri laad, mis on kindlaks määratud põhikirjas ja sisekorras.
Artikkel 34
Omavahendite kohese ülekandmise ja võlgnevuste tagasimaksmise praktiliste takistuste olemasolu tõendavad kriteeriumid
Õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetele 5–10 loetakse olemasolevaks, kui on praktilist laadi piirangud, sealhulgas mis tahes järgmine:
a)
koormamata või likviidsete varade ebapiisav kättesaadavus asjaomasele vastaspoolele asjaomasel tähtajal;
b)
operatsioonilist laadi takistused, mis tegelikult takistavad sellist ülekandmist või tagasimaksmist tähtajaks.
IV PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
▼M3
Artikkel 35
Üleminekusätted
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 osutatud vastaspooled võivad 18. veebruaril 2021 kehtinud riskijuhtimismenetluste kohaldamist jätkata 16. augustist 2012 kuni käesoleva määruse asjaomaste kohaldamiskuupäevadeni sõlmitud või uuendatud mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 osutatud vastaspooled võivad 18. veebruaril 2021 kehtinud riskijuhtimismenetluste kohaldamist jätkata selliste mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a)
mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud on sõlmitud või uuendatud enne üht käesoleva määruse asjaomast kohaldamiskuupäeva, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklites 36, 37 ja 38, või enne 18. veebruari 2021, olenevalt sellest, milline kuupäev on varasem;
b)
mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute uuendamise ainus eesmärk on asendada Ühendkuningriigis asutatud vastaspool liikmesriigis asutatud vastaspoolega;
c)
mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud uuendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni üheni järgmistest kuupäevadest, olenevalt sellest, milline on hilisem:
i)
käesoleva määruse artiklites 36, 37 ja 38 sätestatud asjakohased kohaldamiskuupäevad või
▼B
Artikkel 36
Artikli 9 lõike 2, artikli 11, artiklite 13–18, artikli 19 lõike 1 punktide c, d ja f, artikli 19 lõike 3 ja artikli 20 kohaldamine
1.
Artikli 9 lõiget 2, artiklit 11, artikleid 13–18, artikli 19 lõike 1 punkte c, d ja f, artikli 19 lõiget 3 ja artiklit 20 kohaldatakse järgmiselt:
a)
alates ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastaspoolte puhul, kellest mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro või kellest mõlemad kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro;
b)
alates 1. septembrist 2017, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 2 250 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 2 250 miljardi euro;
c)
alates 1. septembrist 2018, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 1 500 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 1 500 miljardi euro;
d)
alates 1. septembrist 2019, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 750 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 750 miljardi euro;
▼M3
e)
alates 1. septembrist 2021, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 50 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 50 miljardi euro;
▼M3
f)
alates 1. septembrist 2022, kui mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 8 miljardi euro või kui mõlemad vastaspooled kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 8 miljardi euro.
▼B
2.
Erandina lõikest 1, kui täidetud on käesoleva artikli lõike 3 tingimused, kohaldatakse artikli 9 lõiget 2, artikleid 11 ja 13–18, artikli 19 lõike 1 punkte c, d ja f, artikli 19 lõiget 3 ja artiklit 20 järgmiselt:
▼M4
a)
kui asjaomase kolmanda riigi suhtes ei ole määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlevat otsust, alates 30. juunist 2025;
▼B
b)
kui asjaomase kolmanda riigi suhtes on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlev otsus, alates järgmistest kuupäevadest hiliseimast:
i)
alates nelja kuu möödumisest asjaomase kolmanda riigi suhtes määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuse jõustumise kuupäevast;
ii)
lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kohaldamise alguskuupäev.
3.
Lõikes 2 osutatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vastaspooled vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a)
üks vastaspool on asutatud kolmandas riigis ja teine vastaspool on asutatud liidus;
b)
kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;
c)
liidus asutatud vastaspool on üks järgmistest:
i)
finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool, finantsvaldusettevõtja, finantsasutus või abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, ja punktis a osutatud kolmanda riigi vastaspool on finantssektori vastaspool;
ii)
kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool ja punktis a osutatud kolmanda riigi vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;
d)
mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;
e)
mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi;
f)
täidetud on III peatüki tingimused.
Artikkel 37
Artikli 9 lõike 1 ning artiklite 10 ja 12 kohaldamine
1.
artikli 9 lõiget 1 ning artikleid 10 ja 12 kohaldatakse järgmiselt:
a)
alates ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastaspoolte puhul, kellest mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro või kellest mõlemad kuuluvad konsolideerimisgruppidesse, kelle mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus on üle 3 000 miljardi euro;
b)
muude vastaspoolte puhul alates kuupäevast, mis on kahest järgmisest hiliseim: 1. märts 2017 või ühe kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2.
Erandina lõikest 1 kohaldatakse artikli 27 punktis a osutatud valuutaforvardite puhul artikli 9 lõiget 1 ning artikleid 10 ja 12 alates ühest järgmistest kuupäevadest, olenevalt sellest, kumb neist on varasem:
a)
31. detsember 2018, kui punktis b osutatud määrust veel ei kohaldata;
b)
kuupäev, mil jõustub komisjoni delegeeritud määrus, (
*1
) millega määratakse kindlaks teatavad tehnilised elemendid seoses finantsinstrumentide määratlusega füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite puhul, või lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kuupäev, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.
▼M1
3.
Erandina lõikest 1, kui täidetud on käesoleva artikli lõike 4 tingimused, kohaldatakse artikli 9 lõiget 1 ning artikleid 10 ja 12 järgmiselt:
▼M4
a)
kui asjaomase kolmanda riigi suhtes ei ole määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlevat otsust, alates 30. juunist 2025;
▼M1
b)
kui asjaomase kolmanda riigi suhtes on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel võetud kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu samaväärsust käsitlev otsus, alates järgmistest kuupäevadest hiliseimast:
i)
neli kuud pärast asjaomase kolmanda riigi suhtes määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuse jõustumise kuupäeva;
ii)
lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kohaldamise alguskuupäev.
4.
Lõikes 3 osutatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vastaspooled vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a)
üks vastaspool on asutatud kolmandas riigis ja teine vastaspool on asutatud liidus;
b)
kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;
c)
liidus asutatud vastaspool on üks järgmistest:
i)
finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool, finantsvaldusettevõtja, finantsasutus või abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, ja punktis a osutatud kolmanda riigi vastaspool on finantssektori vastaspool;
ii)
kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool ja punktis a osutatud kolmanda riigi vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;
d)
mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;
e)
mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi;
f)
täidetud on III peatüki tingimused.
▼B
Artikkel 38
Erilepingute kohaldamise kuupäevad
▼M3
1.
Erandina artikli 36 lõikest 1 ja artiklist 37 kohaldatakse kõigi mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide puhul, mis on aktsiaoptsioonid või indeksioptsioonid, artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 37 osutatud artikleid alates 4. jaanuarist 2024.
▼B
2.
Erandina artikli 36 lõikest 1 ja artiklist 37 kohaldatakse juhul, kui liidus asutatud vastaspool sõlmib mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu samasse konsolideerimisgruppi kuuluva vastaspoolega, artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 37 osutatud artikleid alates nendes artiklites nimetatud kuupäevast või 4. juulist 2017, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.
Artikkel 39
Keskmise tingliku koguväärtuse arvutamine
1.
Artiklite 36 ja 37 kohaldamisel arvutatakse keskmine tinglik koguväärtus sellise tingliku koguväärtuse keskmisena, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a)
see on artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud vastaspoolte puhul kajastatud 2016. aasta märtsi, aprilli ja mai viimase tööpäeva seisuga;
b)
see on artikli 36 lõike 1 kõigis punktides osutatud aastatel kajastatud märtsi, aprilli ja mai viimase tööpäeva seisuga;
c)
see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi üksuseid;
d)
see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid;
e)
see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi grupisiseseid mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid, kusjuures igat lepingut võetakse arvesse üks kord.
2.
Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud eurofonde ja direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetavaid alternatiivseid investeerimisfonde eraldiseisvate üksustena ja neid koheldakse eraldi, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)
fondid on fondi maksejõuetuse või pankroti seisukohast eraldiseisvad eraldatud varakogumid;
b)
eraldatud varakogumeid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil rahaliselt muud investeerimisfondid või nende valitsejad.
Artikkel 40
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Makseviivituse tõenäosuse ja krediidikvaliteedi astmete vastavus artiklite 6 ja 7 kohaldamisel
Sisereiting, mille puhul makseviivituse tõenäosus on võrdne tabelis 1 esitatud väärtusega või sellest väiksem, vastab asjaomasele krediidikvaliteedi astmele.
Tabel 1
|
Krediidikvaliteedi aste
|
Makseviivituse tõenäosus, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 54 ja mis on väiksem või võrdne:
|
|
1
|
0,10 %
|
|
2
|
0,25 %
|
|
3
|
1 %
|
|
4
|
7,5 %
|
II LISA
Tagatise väärtuse korrigeerimise metoodika artikli 21 kohaldamisel
1. Tagatise väärtust korrigeeritakse järgmiselt:
Cväärtus = C · (1 – HC – HFX),
kus
|
C
|
=
|
tagatise turuväärtus;
|
|
HC
|
=
|
tagatise puhul sobiv väärtuskärbe, mis on arvutatud lõike 2 alusel;
|
|
HFX
|
=
|
valuutade mittevastavuse puhul sobiv väärtuskärbe, mis on arvutatud lõike 6 alusel.
|
2. Vastaspooled kohaldavad tagatise turuväärtuse suhtes vähemalt tabelites 1 ja 2 esitatud väärtuskärpeid.
Tabel 1
Väärtuskärped pikaajalise krediidikvaliteedi hinnangute puhul
|
Krediidikvaliteedi aste, mis vastab võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangule
|
Järelejäänud tähtaeg
|
Väärtuskärped artikli 4 lõike 1 punktides c–e ja h–k kirjeldatud üksuste emiteeritud võlaväärtpaberite puhul (%)
|
Väärtuskärped artikli 4 lõike 1 punktides f, g, l–n kirjeldatud üksuste emiteeritud võlaväärtpaberite puhul (%)
|
Artikli 4 lõike 1 punkti o kohastele kriteeriumidele vastavad väärtuskärped väärtpaberistamise positsioonide puhul (%)
|
|
1
|
≤ 1 aasta
|
0,5
|
1
|
2
|
|
> 1 ≤ 5 aastat
|
2
|
4
|
8
|
|
> 5 aastat
|
4
|
8
|
16
|
|
2–3
|
≤ 1 aasta
|
1
|
2
|
4
|
|
> 1 ≤ 5 aastat
|
3
|
6
|
12
|
|
> 5 aastat
|
6
|
12
|
24
|
|
4 või madalam
|
≤ 1 aasta
|
15
|
—
|
—
|
|
> 1 ≤ 5 aastat
|
15
|
—
|
—
|
|
> 5 aastat
|
15
|
—
|
—
|
Tabel 2
Väärtuskärped lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangute puhul
|
Krediidikvaliteedi aste, mis vastab lühiajalise võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangule
|
Väärtuskärped artikli 4 lõike 1 punktides c ja j kirjeldatud üksuste emiteeritud võlaväärtpaberite puhul (%)
|
Väärtuskärped artikli 4 lõike 1 punkti m kirjeldatud üksuste emiteeritud võlaväärtpaberite puhul (%)
|
Artikli 4 lõike 1 punkti o kohastele kriteeriumidele vastavad väärtuskärped väärtpaberistamise positsioonide puhul (%)
|
|
1
|
0,5
|
1
|
2
|
|
2–3 või madalam
|
1
|
2
|
4
|
1. Põhiindeksisse kaasatud aktsiate, põhiindeksisse kaasatud aktsiateks vahetatavate võlakirjade ja kulla väärtuskärbe on 15 %.
2. Aktsepteeritavate eurofondide osakute puhul on väärtuskärbe selliste vääruskärbete kaalutud keskmine, mida kohaldataks nende varade suhtes, kuhu fond on investeerinud.
3. Rahalise variatsioonitagatise suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 0 %.
4. Variatsioonitagatise vahetamise eesmärgil kohaldatakse 8 % väärtuskärbet kõigi selliste mitterahaliste tagatiste suhtes, mis anti muus valuutas kui valuutad, milles lepiti kokku asjaomases tuletislepingus, reguleerivas tasaarvestuse raamlepingus või krediiditoetuse lisas.
5. Alustamise tagatise vahetamise eesmärgil kohaldatakse 8 % väärtuskärbet kõigi rahaliste ja mitterahaliste tagatiste suhtes, mis anti muus valuutas kui valuuta, milles tuleb teha maksed ennetähtaegse lõpetamise või makseviivituse korral kooskõlas asjaomase tuletislepingu, tagatiste vahetamise lepingu või krediiditoetuse lisaga (lõpetamise korral kasutatav valuuta). Iga vastaspool võib valida erineva lõpetamise korral kasutatava valuuta. Kui lõpetamise korral kasutatav valuuta ei ole lepingus kindlaks määratud, kohaldatakse väärtuskärbet kõigi tagatiseks antud varade turuväärtuse suhtes.
III LISA
Artikli 22 kohaldamisel tagatise turuväärtuse suhtes kohaldatavate väärtuskärbete volatiilsuse sisehinnangud
1. Tagatise korrigeeritud väärtuse arvutus vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a)
vastaspooled kasutavad arvutamisel 99 protsentiiliga ühesuunalist usaldusvahemikku;
b)
vastaspooled kasutavad arvutamisel vähemalt kümne tööpäeva pikkust realiseerimisperioodi;
c)
vastaspooled arvutavad väärtuskärped selliselt, et korrigeerivad igapäevaste ümberhindluste korral kohaldatavad väärtuskärpeid ülespoole, kasutades järgmist aja ruutjuure valemit:
kus:
|
H
|
=
|
kohaldatav väärtuskärbe;
|
|
HM
|
=
|
väärtuskärbe igapäevase ümberhindluse korral;
|
|
NR
|
=
|
tegelik tööpäevade arv ümberhindluste vahel;
|
|
TM
|
=
|
realiseerimisperiood asjaomase tehinguliigi puhul;
|
d)
vastaspooled võtavad arvesse kehvema kvaliteediga varade väiksemat likviidsust. Kui tagatise likviidsus on kaheldav, kasutavad nad pikemat realiseerimisperioodi. Nad teevad kindlaks ka juhud, kus võimalikku volatiilsust võidakse ajaloolistes andmetes alahinnata. Selliseid juhtumeid käsitletakse stressistsenaariumi abil;
e)
ajalooline vaatlusperiood, mida asutused kasutavad väärtuskärbete arvutamiseks, on vähemalt üks aasta. Kui vastaspooled kasutavad ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalutud andmeid või muid meetodeid, peab tegelik vaatlusperiood olema vähemalt üks aasta.
f)
tagatise turuväärtust korrigeeritakse järgmiselt:
Cväärtus = C · (1 – H),
kus
|
C
|
=
|
tagatise turuväärtus;
|
|
H
|
=
|
punkti c kohaselt arvutatud väärtuskärbe.
|
2. Rahalise variatsioonitagatise suhtes võidakse kohaldada väärtuskärbet 0 %.
3. Selliste võlaväärtpaberite puhul, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, võivad vastaspooled kasutada iga väärtpaberite kategooria puhul volatiilsuse sisehinnanguid.
4. Lõike 3 kohaldamisel asjakohaste väärtpaberite kategooriate kindlaksmääramisel võtavad vastaspooled arvesse väärtpaberi emitendi liiki, väärtpaberitele antud välist krediidikvaliteedi hinnangut, nende järelejäänud tähtaega ja modifitseeritud kestust. Volatiilsuse hinnangud kajastavad kategooriasse kuuluvaid väärtpabereid.
5. Lõike 1 punkti c kohaldamisest tingitud väärtuskärbete arvutamine peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
a)
vastaspool kasutab volatiilsuse hinnanguid igapäevases riskijuhtimisprotsessis, sealhulgas seoses riskipositsioonide piirmääradega;
b)
kui vastaspool kasutab igapäevases riskijuhtimisprotsessis realiseerimisperioodi, mis on lõike 1 punktis asjaomase börsivälise tuletislepingu puhul osutatust pikem, suurendab ta väärtuskärpeid, kasutades nimetatud lõike punktis c osutatud aja ruutjuure valemit.
IV LISA
Alustamise tagatise arvutamise standardmeetod artiklite 9 ja 11 kohaldamisel
1. Tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate börsiväliste tuletislepingute tinglikud väärtused või alusvara väärtused (nagu on asjakohane) korrutatakse tabelis 1 näidatud protsendimääradega.
Tabel 1
|
Kategooria
|
Lisategur
|
|
Krediit: järelejäänud tähtaeg 0–2 aastat
|
2 %
|
|
Krediit: järelejäänud tähtaeg 2–5 aastat
|
5 %
|
|
Krediit: järelejäänud tähtaeg üle 5 aasta
|
10 %
|
|
Kaup
|
15 %
|
|
Aktsia
|
15 %
|
|
Välisvaluuta
|
6 %
|
|
Intressimäär ja inflatsioon: järelejäänud tähtaeg 0–2 aastat
|
1 %
|
|
Intressimäär ja inflatsioon: järelejäänud tähtaeg 2–5 aastat
|
2 %
|
|
Intressimäär ja inflatsioon: järelejäänud tähtaeg üle 5 aasta
|
4 %
|
|
Muu
|
15 %
|
2. Tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul võrdub alustamise tagatis brutoarvestuses kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate börsiväliste tuletislepingute puhul lõikes 1 osutatud toodete summaga.
3. Rohkem kui ühte kategooriasse kuuluvate lepingute suhtes kohaldatakse järgmist käsitlust:
a)
kui börsivälise tuletislepingu asjaomane riskitegur on võimalik selgelt kindlaks teha, määratakse leping sellele riskitegurile vastavasse kategooriasse;
b)
kui punktis a osutatud tingimus ei ole täidetud, määratakse lepingud kategooriasse, millel on asjaomaste kategooriate hulgas suurim lisategur;
c)
tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul arvutatakse alustamise tagatise nõuded järgmise valemi kohaselt:
alustamise tagatis netoarvestuses = 0,4 * alustamise tagatis brutoarvestuses + 0,6 * neto-bruto suhtarv * alustamise tagatis brutoarvestuses,
kus:
i)
alustamise tagatis netoarvestuses on alustamise tagatise nõuete vähendatud väärtus kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate asjaomase vastaspoolega sõlmitud börsiväliste tuletislepingute puhul;
ii)
neto-bruto suhtarv on asjaomase vastaspoolega sõlmitud tasaarvestatavate tehingute kogumi netoasenduskulu (lugeja) ja kõnealuse tasaarvestatavate tehingute kogumi brutoasenduskulu (nimetaja) jagatis;
d)
punkti c kohaldamisel on tasaarvestatavate tehingute kogumi netoasenduskulu null või kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate börsiväliste tuletislepingute jooksvate turuväärtuste summa, olenevalt sellest, kumb on suurem;
e)
punkti c kohaldamisel on tasaarvestatavate tehingute kogumi brutoasenduskulu kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate börsiväliste tuletislepingute jooksvate turuväärtuste summa, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 2 ja delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 artiklitega 16 ja 17; tasaarvestatavate tehingute kogumis on positiivsed väärtused;
f)
lõikes 1 osutatud tingliku väärtuse võib arvutada, tasaarvestades selliste lepingute tinglikud väärtused, mis on vastassuunalised ja mille kõik muud sätted peale tinglike väärtuste on identsed.