Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades

1. Käesolevat määrust kohaldatakse registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes.

a) registreeritud elukaaslaste õigus- ja teovõime;

b) registreeritud kooselu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine;

c) ülalpidamiskohustused;

d) surnud registreeritud elukaaslase vara pärimine;

f) õigus kanda registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise korral registreeritud elukaaslaste vahel üle või kohandada vanadus- või invaliidsuspensioni õigusi, mis on omandatud registreeritud kooselu jooksul ning millest ei ole saadud pensionitulu registreeritud kooselu jooksul;

g) varaga seotud asjaõiguste olemus ja

h) kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

Liikmesriigisisene pädevus registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate asjade menetlemisel.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus“ kõiki kohtuasutusi ning kõiki teisi selliseid asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju ning kes täidavad kohtuülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses, tingimusel et tagatud on selliste asutuste ja õigusala töötajate erapooletus ja poolte õigus olla ära kuulatud ning et selliste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused vastavad järgmistele tingimustele:

a) otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või selle kohta võib kohtuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ning

b) otsusel on samas asjas tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud muud asutused ja õigusala töötajad vastavalt artiklile 64.

Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud registreeritud elukaaslase pärimisasjas määruse (EL) nr 650/2012 alusel, on kõnealuse riigi kohtud pädevad otsustama kõnealuse pärimisasjaga seoses registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju.

Kohtualluvus registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise korral

1. Selle liikmesriigi kohtud, kuhu pöörduti registreeritud kooselu lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, on pädevad lahendama registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju, mis seonduvad kõnealuse registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamisega, kui registreeritud elukaaslased lepivad selles kokku.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkulepe sõlmitakse enne seda, kui registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva asja lahendamise eesmärgil pöördutakse kohtu poole, peab kokkulepe vastama artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole artiklite 4 või 5 kohaselt pädevust või muudel kui nimetatud artiklites käsitletud juhtudel, on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju pädevad lahendama selle liikmesriigi kohtud:

a) kelle territooriumil on kohtusse pöördumise ajal registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht, või selle puudumisel;

b) kelle territooriumil oli kohtusse pöördumise ajal registreeritud elukaaslaste viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist elab endiselt seal, või selle puudumisel;

c) kelle territooriumil on kohtusse pöördumise ajal kostja harilik viibimiskoht, või selle puudumisel;

d) kelle kodanikud on mõlemad registreeritud elukaaslased kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumisel;

e) kelle õiguse alusel registreeritud kooselu loodi.

1. Artikliga 6 hõlmatud juhtudel võivad pooled kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtud, mille õigus on kohaldatav artikli 22 või artikli 26 lõike 1 alusel, või selle liikmesriigi kohtud, kelle õiguse alusel registreeritud kooselu loodi, on ainupädevad lahendama nende registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult ning dateeritud ja allkirjastatud mõlema poole poolt. Elektroonilisel teel edastatud dokument, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

1. Erinevalt käesoleva määruse muudest sätetest tulenevast pädevusest on pädevus selle liikmesriigi kohtul, mille õigus on kohaldatav artikli 22 või artikli 26 lõike 1 kohaselt, ja kuhu kostja ilmub. See ei kehti juhul, kui kohtusse ilmuti pädevuse vaidlustamiseks või artikliga 4 hõlmatud asjades.

2. Enne lõike 1 kohaselt pädevuse saamist peab kohus tagama, et kostjat on teavitatud tema õigusest pädevus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või mitteilmumisega kaasnevatest tagajärgedest.

1. Kui selle liikmesriigi kohus, millele kuulub pädevus artikli 4, artikli 5 või artikli 6 punkti a, b, c või d alusel, leiab, et tema õiguses ei ole registreeritud kooselu institutsiooni sätestatud, võib ta pädevusest keelduda. Kui kohus otsustab pädevusest keelduda, teeb ta seda ilma põhjendamatu viivituseta.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohus keeldub pädevusest ja kui pooled lepivad kokku anda pädevus üle mis tahes teise liikmesriigi kohtutele vastavalt artiklile 7, on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju pädevad lahendama kõnealuse liikmesriigi kohtud.

Muudel juhtudel on pädevus lahendada registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju artiklite 6 või 8 kohastel mis tahes teise liikmesriigi kohtutel.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui pooled on saanud otsuse registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise kohta, mida on võimalik tunnustada kohtu asukohaliikmesriigis.

Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole artiklite 4, 5, 6, 7 ega 8 alusel pädev või kui kõik artikli 9 kohased kohtud on pädevusest loobunud ja kui ükski liikmesriigi kohus ei ole pädev partikli 6 punkti e, artikli 7 ega artikli 8 alusel, on pädevad liikmesriigi kohtud, kui ühe või mõlema registreeritud elukaaslase kinnisvara asub selle liikmesriigi territooriumil, kuid sel juhul on kohus, kuhu pöörduti, pädev tegema otsuse üksnes asjaomase kinnisvaraga seotud asjas.

Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole artiklite 4, 5, 6, 7, 8 või 10 alusel pädev või kui kõik artikli 9 kohased kohtud on oma pädevusest loobunud ja ükski liikmesriigi kohus ei ole pädev artikli 6 punkti e ning artiklite 7, 8 või 10 alusel, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras lahendada registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevat asja, kui kohtuasjaga tihedalt seotud kolmandas riigis ei saa mõistlikult eeldada menetluse algatamist või läbiviimist või see osutub võimatuks.

Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigiga piisavalt seotud.

Artikli 4, 5, 6, 7, 8, 10 või 11 kohaselt asja menetlev kohus on pädev lahendama ka vastuhagi, kui see kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

1. Kui surnud isiku, kelle pärimisasi jääb määruse (EL) nr 650/2012 kohaldamisalasse, pärandvara hulka kuulub kolmandas riigis asuv vara, võib kohus, kuhu registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva asja lahendamiseks pöörduti, jätta menetlusosalise taotlusel mõne sellise vara kohta otsuse tegemata, kui võib eeldada, et vara kohta tehtud kohtuotsust kolmandas riigis ei tunnustata või ei tunnistata seda täitmisele pööratavaks, kui täitmisele pööratavaks tunnistamine on asjakohane.

2. Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta menetlusosaliste õigust piirata menetluse ulatust vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mille kohtusse pöörduti.

a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kostjale kätte toimetada, või

b) kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siis hetkel, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte sai, juhul, kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis on dokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud, või

c) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.

Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevas asjas, mis käesoleva määruse kohaselt ei kuulu tema pädevusse, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole pädev asja arutama.

1. Kui kostja harilik viibimiskoht on muus riigis kui hagi esitamise kohaks olev liikmesriik ning ta ei ilmu kohtusse, peatab käesoleva määruse kohaselt pädev kohus menetluse, kuni ei ole tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või sellega samaväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et korraldada enda kaitset, või et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Käesoleva artikli lõike 1 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 ( 1 ) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või sellega samaväärne dokument tuli nimetatud määruse kohaselt edastada ühest liikmesriigist teise.

3. Kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale ning kui määruse (EÜ) nr 1393/2007 sätted ei ole kohaldatavad, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

1. Kui samad pooled algatavad menetlusi eri liikmesriikide kohtutes ühe ja sama alusega hagide põhjal, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel teatab selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, iga kohus, kuhu on pöördutud, viivitamata esimesena nimetatud kohtule kuupäeva, millal tema poole pöörduti.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud kohtuasjad, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.

2. Kui lõikes 1 osutatud kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu esimesena pöörduti, poole taotlusel pädevusest keelduda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes asjades pädev ja kui selle riigi õigus võimaldab neid kohtuasju liita.

3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse kohtuasjad seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitatav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on asjaomase riigi õigusega ette nähtud, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuliseks arutamiseks pädevad teise liikmesriigi kohtud.

Käesolevas määruses kohaldatavana määratletud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas see on liikmesriigi õigus või mitte.

Registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kogu vara suhtes, mida nimetatud tagajärjed mõjutavad, olenemata vara asukohast.

1. Registreeritud elukaaslased või tulevased registreeritud elukaaslased võivad omavahelise kokkuleppe alusel määrata või muuta õigust, mida kohaldatakse nende registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes, tingimusel et kõnealuse õigusega tunnustatakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ning tingimusel et tegemist on ühega järgmistest õigustest:

a) selle riigi õigus, kus on registreeritud elukaaslaste või tulevaste registreeritud elukaaslaste või ühe registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal;

b) selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel registreeritud elukaaslasel või tulevasel registreeritud elukaaslasel kokkuleppe sõlmimise ajal, või

c) selle riigi õigus, mille alusel registreeritud kooselu loodi.

2. Registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse muutmisel registreeritud kooselu ajal on üksnes edasiulatuv mõju, välja arvatud juhul, kui registreeritud elukaaslased lepivad kokku teisiti.

3. Kohaldatava õiguse tagasiulatuv muutmine lõike 2 kohaselt ei kahjusta kolmandate isikute õigusi, mis tulenevad kõnealusest õigusest.

1. Artiklis 22 osutatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ja dateeritakse sellele kirjutavad alla mõlemad registreeritud elukaaslased. Elektroonilisel teel edastatud dokument, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

2. Kui selle liikmesriigi õigusega, kus on mõlema registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal, nähakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlevale lepingule ette täiendavad vorminõuded, kohaldatakse nimetatud nõudeid.

3. Kui registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates liikmesriikides ja nende riikide õigusega on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu osas ette nähtud erinevad vorminõuded, on leping vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.

4. Kui lepingu sõlmimise ajal on ainult ühe registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht liikmesriigis ja selle riigi õigusega on ette nähtud täiendavad vorminõuded registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlevale lepingule, kohaldatakse nimetatud nõudeid.

1. Õiguse valikul saavutatud kokkuleppe või sellega seotud tingimuste olemasolu ja kehtivus määratakse kindlaks selle õiguse alusel, mis artikli 22 kohaselt kehtiks kokkuleppe või tingimuste suhtes nende kehtivuse korral.

2. Registreeritud elukaaslane võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda selle riigi õigusele, kus oli tema harilik viibimiskoht ajal, kui kohtusse pöörduti, kui asjaoludest ilmneb, et tema tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lõikes 1 määratud õiguse alusel.

Registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu vormiline kehtivus

1. Kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlev leping sõlmitakse kirjalikult ja dateeritakse ning sellele kirjutavad alla mõlemad registreeritud elukaaslased. Elektroonilisel teel edastatud dokument, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

2. Kui selle liikmesriigi õigusega, kus on mõlema registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal, nähakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlevale lepingule siiski ette täiendavad vorminõuded, kohaldatakse nimetatud nõudeid.

Kui registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates liikmesriikides ja nende riikide õigusega on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu osas ette nähtud erinevad vorminõuded, on leping vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.

Kui lepingu sõlmimise ajal on ainult ühe registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht liikmesriigis ja selle riigi õigusega on ette nähtud täiendavad vorminõuded registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlevale lepingule, kohaldatakse nimetatud nõudeid.

3. Kui registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õigusega nähakse ette täiendavad vorminõuded, kohaldatakse neid nõudeid.

1. Kui artikli 22 kohaselt ei ole registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust kokku lepitud, kohaldatakse registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes selle riigi õigust, mille alusel registreeritud kooselu loodi.

2. Erandkorras ja üheregistreeritud elukaaslase taotluse korral võib kohtuasutus, kes on pädev tegema otsuse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevas asjas, otsustada, et registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed on reguleeritud mõne teise riigi õigusega kui see riik, mille õigust kohaldatakse lõike 1 kohaselt, kui selle teise riigi õiguses tunnustatakse registreeritud kooselu institutsiooniga seotud varalisi tagajärgi ja kui taotleja tõendab, et:

a) registreeritud elukaaslaste viimane ühine harilik viibimiskoht oli kõnealuses riigis märkimisväärselt pikema aja jooksul ning

b) mõlemad registreeritud elukaaslased tuginesid selle teise riigi õigusele oma varasuhte korraldamisel või kavandamisel.

Kõnealuse teise riigi õigust kohaldatakse alates registreeritud kooselu loomisest, välja arvatud juhul, kui üks registreeritud elukaaslastest ei ole sellega nõus. Viimasel juhul kehtib kõnealuse teise riigi õigus nende suhtes üksnes alates sellest ajast, mil nad sellesse teise riiki viimati ühiselt harilikult viibima asusid.

Teise riigi õiguse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi, mis tulenevad lõike 1 kohaselt kohaldatavast õigusest.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registreeritud elukaaslased on sõlminud registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu enne kõnealusesse teise riiki ühiselt harilikult viibima asumist.

Käesoleva määruse kohaselt registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õigusega määratakse muu hulgas kindlaks:

a) ühe või mõlema registreeritud elukaaslase vara liigitamine erinevatesse kategooriatesse registreeritud kooselu ajal ja pärast seda;

b) vara ühest kategooriast teise liigitamine;

c) ühe registreeritud elukaaslase vastutus seoses teise registreeritud elukaaslase kohustuste ja võlgadega;

d) registreeritud elukaaslaste volitused, õigused ja kohustused seoses varaga;

e) vara jagamine, jaotamine või likvideerimine registreeritud kooselu lõppemise korral, ning

f) registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede mõju registreeritud elukaaslase ja kolmandate isikute vahelistele õiguslikele suhetele ning

g) registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu sisuline kehtivus.

1. Olenemata artikli 27 punktist f, ei tohi registreeritud elukaaslane registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust kohaldada kolmanda isiku ning ühe või mõlema registreeritud elukaaslase vahelises vaidluses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik oli kõnealusest õigusest teadlik või oleks pidanud sellest hoolsuskohustuse täitmisel teadlik olema.

2. Kolmas isik loetakse olevat registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavast õigusest teadlik, kui:

i) selle riigi õigus, mille õigus on kohaldatav registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelise tehingu suhtes;

ii) selle riigi õiguses, kus on tehingut sooritava registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku harilik viibimiskoht, või

iii) kinnisvara puhul selle riigi õigus, kus kinnisvara asub,

b) kui üks registreeritud elukaaslasest täitis nõudeid, mida kohaldatakse registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede avaldamise või registreerimise suhtes, mis on sätestatud:

i) selle riigi õiguses, mille õigus on kohaldatav registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelise tehingu suhtes;

ii) selle riigi õiguses, kus on tehingut sooritava registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku harilik viibimiskoht, või

iii) kinnisvara puhul selle riigi õigus, kus kinnisvara asub.

3. Kui registreeritud elukaaslane ei saa registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust kasutada kolmanda isiku vastu lõike 1 alusel, kohaldatakse registreeritud kooselust kolmandale isikule tulenevate varaliste tagajärgede suhtes:

a) selle riigi õigust, mille õigus on kohaldatav registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelise tehingu suhtes, või

b) kinnisvara või registreeritud vara või õigustega seotud juhtudel selle riigi õigust, kus kinnisvara asub või kus vara või õigused on registreeritud.

Kui isik tugineb sellisele asjaõigusele, mis tal on vastavalt registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavale õigusele, ning selle liikmesriigi õiguses, kus sellele õigusele tuginetakse, ei tunta seda asjaõigust, kohandatakse vajaduse korral ja võimaluse piires seda asjaõigust kõnealuse riigi õiguses ette nähtud kõige lähema samaväärse asjaõigusega, võttes arvesse konkreetse asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huve ning sellega seotud mõjusid.

1. Ükski käesoleva määruse säte ei piira kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavate sätete kohaldamist.

2. Üldist kehtivust omavad sätted on sätted, mille järgimist peetakse liikmesriigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, et need on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nende kohaldamisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatav käesoleva määruse kohaselt.

Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga (ordre public).

Käesolevas määruse osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab, et kohaldatakse selles riigis kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.

1. Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes oma õigusnormid, määratakse asjaomaste siseriiklike kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse.

a) viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha registreeritud elukaaslaste harilikule viibimiskohale osutavate sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalse üksuse õigust, kus on registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht;

b) viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha registreeritud elukaaslaste kodakondsusele osutavate sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalüksuse õigust, millega registreeritud elukaaslased on kõige lähemalt seotud;

c) viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele osutavate mis tahes muude sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalüksuse õigust, millega asjaomane asjaolu on seotud.

Mitme õiguskorraga riigid – isikute gruppe puudutavad õigusaktide konfliktid

Sellises riigis, kus registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatakse kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, mis on kohaldatavad erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikute suhtes, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele kui viiteid õigussüsteemile või normistikule, mis on määratud kindlaks selles riigis kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse sellist õigussüsteemi või normistikku, millega registreeritud elukaaslased on kõige lähemalt seotud.

Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada.

1. Liikmesriigis tehtud otsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ilma erimenetluseta.

2. Huvitatud isik, kes vaidluse põhiküsimusena tõstatab otsuse tunnustamise küsimuse, võib taotleda otsuse tunnustamist artiklites 44–57 ette nähtud menetluse kohaselt.

3. Kui liikmesriigi kohtu menetluses oleva asja lahendamine sõltub kõrvalise küsimusena tõstatatud tunnustamise küsimusest, on see kohus pädev tegema tunnustamist käsitlev otsus.

a) tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga (ordre public), kus tunnustamist taotletakse;

b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või samaväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;

c) tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;

d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.

Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused järgivad käesoleva määruse artikli 37 kohaldamisel hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige selle artiklit 21 mittediskrimineerimise põhimõtte kohta.

2. Artiklis 37 osutatud avaliku korra (ordre public) kaalutlused ei kehti artiklites 4–12 osutatud kohtualluvust käsitlevate eeskirjade korral.

Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tavalises korras edasi kaevatud.

Otsused, mis on tehtud liikmesriigis ning mis on selles riigis täitmisele pööratavad, on täitmisele pööratavad teises liikmesriigis, kui nad on tunnistatud huvitatud poole taotlusel teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks vastavalt artiklites 44–57 sätestatud menetlusele.

Et teha kindlaks, kas artiklites 44–57 sätestatud menetluse kohaldamisel on poole peamine elukoht kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, kohaldab kohus, kuhu pöörduti, selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.

1. Täitmisele pööratavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, millest nimetatud liikmesriik on komisjoni teavitanud vastavalt artiklile 64.

2. Kohalik kohtualluvus määratakse selle poole peamise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.

2. Taotlejal ei pea olema otsuse täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat.

a) otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse autentsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;

b) tõend, mille on välja andnud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist.

1. Kui artikli 45 lõike 3 punktis b märgitud tõendit ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, aktsepteerida mõnda muud samaväärset dokumenti või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatud dokumentide tõlge või transliteratsioon. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

Otsus tunnistatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 45 sätestatud nõuete täitmist ilma artikli 37 kohase läbivaatamiseta. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.

1. Täitmisele pööratavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud otsuse täitmise liikmesriigi õiguses.

2. Täitmisele pööratavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos otsusega, kui seda ei ole talle juba kätte toimetatud.

Täitmisele pööratavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine

1. Kumbki pool võib täitmisele pööratavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2. Edasikaebus esitatakse kohtusse, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 64.

3. Edasikaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade vaidlustamiskorra kohaselt.

4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 16 ka siis, kui kõnealuse poole peamine elukoht ei ole üheski liikmesriigis.

5. Edasikaebus täitmisele pööratavaks tunnistamise otsus peale tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti täitmisele pööratavaks tunnistamise otsus, on kaebuse esitamise tähtaeg 60 päeva alates kuupäevast, mil see määrus toimetati isikule kätte või saadeti tema viibimiskohta. Tähtaega ei saa viibimiskoha kauguse tõttu pikendada.

Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 64.

Kohus, kuhu esitatakse artikli 49 või artikli 50 alusel edasikaebus, keeldub kohtuotsuse täitmisele pööratavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklis 37 sätestatud alustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.

Kohus, kuhu esitati edasikaebus artikli 49 või artikli 50 alusel, peab menetluse peatama selle menetlusosalise taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on otsuse täitmisele pööratavus peatatud edasikaebamise tõttu.

1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva peatüki kohaselt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 47 kohaselt täitmisele pööratavaks tunnistada.

2. Täitmisele pööratavaks tunnistamisega kaasneb seaduse alusel luba võtta kaitsemeetmeid.

3. Artikli 49 lõike 5 kohaselt ette nähtud täitmisele pööratavaks tunnistamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni edasikaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.

1. Kui otsus on tehtud mitmes asjas ning nende kõikide kohta ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsust ühes või mitmes asjas.

2. Taotluse esitaja võib taotleda, et täitmisele pööratavaks tunnistatakse vaid teatud osa otsusest.

Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või vabastatud kulude tasumisest, on täitmisele pööratavaks tunnistamise menetluses õigus saada sellist kõige kasulikumat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on otsuse täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud.

Poolelt, kes ühes liikmesriigis taotleb mõnes muus liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, täitmisele pööratavaks tunnistamist või täitmist, ei tohi nõuda mis tahes kujul tagatist ega deposiiti põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema peamine elukoht või harilik viibimiskoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis.

Täitmisele pööratavaks tunnistamise menetluses ei tohi otsuse täitmise liikmesriigis nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.

1. Liikmesriigis koostatud ametlikul dokumendil on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Isik, kes soovib kasutada ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes koostas ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis, täita artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vorm, milles kirjeldatakse ametliku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis.

2. Ametliku dokumendi autentsuse vaidlustamiseks pöördutakse päritoluliikmesriigi kohtute poole ning otsus tehakse päritoluliikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.

3. Ametlikus dokumendis sisalduvate õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtute poole, kellel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.

4. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevas asjas koostatud ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhete kui kõrvalise küsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus.

1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 44–57 sätestatud menetlusele.

2. Artikli 45 lõike 3 punkti b kohaldamisel annab ametliku dokumendi koostanud asutus huvitatud poole taotlusel välja tõendi, kasutades artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

3. Kohus, kuhu esitatakse artikli 49 või artikli 50 alusel edasikaebus, keeldub otsuse täitmisele pööratavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui ametliku dokumendi täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

1. Kohtulikud kokkulepped, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 44–57 sätestatud menetlusele.

2. Artikli 45 lõike 3 punkti b kohaldamisel annab kohus, kes kokkuleppe kinnitas või kus kokkulepe sõlmiti, huvitatud poole taotlusel välja tõendi, kasutades artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

3. Kohus, kuhu esitatakse edasikaebus artikli 49 või artikli 50 alusel, keeldub otsuse täitmisele pööratavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtuliku kokkuleppe täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Käesoleva määruse kohaselt liikmesriikides välja antud dokumentide suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.

1. Käesolev määrus ei piira selliste kahe- või mitmepoolsete konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaste otsuste kohaldamist, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 351 kohaseid liikmesriikide kohustusi.

2. Olenemata lõikes 1 sätestatust, on käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik nende vahel sõlmitud konventsioonide suhtes eeldusel, et nimetatud konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

Liikmesriigid esitavad komisjonile lühikese kokkuvõtte registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest ja menetlustest, eesmärgiga teha see teave üldsusele kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu, selline teave hõlmab muu hulgas teavet selle kohta, millised asutused on pädevad menetlema registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju, ning teavet selle kohta, milline on artiklis 28 osutatud mõju kolmandatele isikutele.

a) kohtud või asutused, kes on pädevad menetlema täitmisele pööratavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 49 lõikele 2;

b) artiklis 50 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused;

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.

2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud lõike 1 punktis a osutatud kohtute ja asutuste aadressid ning muud kontaktandmed.

3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks ükskõik milliste asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikli 3 lõikes 2 osutatud teavet sisaldava loetelu koostamine ja hilisem muutmine

1. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teadete alusel artikli 3 lõikes 2 osutatud muude asutuste ja õigusala töötajate loetelu.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses loetelus esitatud teabes. Komisjon muudab loetelu sellele vastavalt.

3. Komisjon avaldab loetelu ja kõik selles edaspidi tehtud muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

4. Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks ükskõik milliste muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikli 45 lõike 3 punktis b ning artiklites 58, 59 ja 60 osutatud tõendite ja vormide koostamine ja hilisem muutmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid artikli 45 lõike 3 punktis b ning artiklites 58, 59 ja 60 osutatud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

1. Komisjon esitab 29. jaanuariks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

2. 29. jaanuariks 2024 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse artiklite 9 ja 38 kohaldamise kohta. Selles aruandes hinnatakse eelkõige seda, millises ulatuses on need artiklid taganud juurdepääsu õigusemõistmisele.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgil edastavad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist nende kohtute poolt.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes 29. jaanuaril 2019 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.

2. Kui menetlus on algatatud päritoluriigis enne 29. jaanuari 2019, tunnustatakse ja täidetakse otsuseid, mis on tehtud nimetatud kuupäeval või hiljem IV peatüki alusel, tingimusel et kohaldatavad kohtualluvuse sätted on kooskõlas II peatükis ette nähtutega.

3. III peatüki sätteid kohaldatakse üksnes nende registreeritud elukaaslaste suhtes, kes registreerisid oma kooselu või määrasid oma registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse kindlaks 29. jaanuaril 2019 või hiljem.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikides, kes osalevad tõhustatud koostöös kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, nii nagu selleks on otsusega (EL) 2016/954. luba antud.

Seda kohaldatakse alates 29. jaanuarist 2019, välja arvatud artiklid 63 ja 64, mida kohaldatakse alates 29. aprillist 2018, ning artiklid 65, 66 ja 67, mida kohaldatakse alates 29. juulist 2016. Selliste liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös vastavalt otsusele, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt, hakatakse käesolevat määrust kohaldama alates asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja osalevates liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).