02016R0589 — ET — 31.07.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/589, 13. aprill 2016, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107 22.4.2016, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1149, 20. juuni 2019, |
L 186 |
21 |
11.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/589,
13. aprill 2016,
milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse koostööraamistik, et hõlbustada ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabaduse kasutamist liidus, kehtestades põhimõtted ja õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:
a) EURESe võrgustiku korraldamine komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vahel;
b) komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vaheline koostöö vabu töökohti, töökohataotlusi ja CVsid käsitlevate kättesaadavate andmete vahendamisel;
c) liikmesriikide ja liikmesriikidevahelised meetmed, et saavutada tööturul pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal, pidades silmas kvaliteetse tööhõive kõrge taseme saavutamist;
d) EURESe võrgustiku toimimine, sealhulgas koostöö sotsiaalpartneritega ja muude osalejate kaasamine;
e) EURESe võrgustiku toimimisega seotud liikuvuse tugiteenused, mida pakutakse töötajatele ja tööandjatele, edendades nende abil ka liikuvust õiglasel alusel;
f) EURESe võrgustiku edendamine liidu tasandil, kasutades komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide tõhusaid teavitusmeetmeid.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide ja liidu kodanike suhtes, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 2 ja 3 kohaldamist.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„riiklikud tööturuasutused“ – liikmesriikide organisatsioonid, mis asjaomaste ministeeriumide osana, riigiasutustena või avalik-õiguslike asutustena tegelevad aktiivsete tööturumeetmete rakendamisega ning avalikes huvides kvaliteetsete tööturuteenuste osutamisega; |
|
2) |
„tööturuasutused“ – kõik liikmesriigis seaduslikult tegutsevad juriidilised isikud, kes osutavad teenuseid tööd otsivatele töötajatele ja töötajaid värvata soovivatele tööandjatele; |
|
3) |
„vaba töökoht“ – igasugune tööpakkumine, mis võimaldaks edukal taotlejal astuda töösuhtesse, mille tulemusena võiks kõnealust taotlejat käsitada töötajana ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses; |
|
4) |
„vahendamine“ – vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde alase teabe vahetamine ning töötlemine; |
|
5) |
„ühine IT-platvorm“ – liidu tasandil kooskõlas käesoleva määrusega läbipaistvuse ja vahendamise eesmärgil rajatud IT-taristu ning sellega seotud platvormid; |
|
6) |
„piirialatöötaja“ – töötaja, kes töötab ühes liikmesriigis ja elab teises liikmesriigis, kuhu ta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas tagasi pöördub; |
|
7) |
„EURESe piiriülene partnerlus“ – EURESe liikmete või partnerite ning, kui see on asjakohane, EURESe võrgustikku mittekuuluvate muude sidusrühmade ühendus, mille eesmärk on pikaajaline koostöö piirkondlikes struktuurides ja mis luuakse piirialadel piirkonna, kohaliku omavalitsusüksuse ja asjakohasel juhul riigi tasandi tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite ning, kui see on asjakohane, muude sidusrühmade vahel, kes esindavad vähemalt kaht liikmesriiki või liikmesriiki ja muud riiki, kes osaleb EURESe võrgustiku toetamise eesmärgil liidu vahendites; |
|
8) |
„Euroopa Tööjõuamet“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1149 ( 1 ) asutatud asutus. |
Artikkel 4
Juurdepääsetavus
1. Käesoleva määruse kohased teenused on kättesaadavad kõikidele töötajatele ja tööandjatele liidus ning nende osutamisel austatakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
2. Puuetega inimestele tagatakse juurdepääs EURESe portaalis sisalduvale teabele ja riigi tasandil kättesaadavatele tugiteenustele. Komisjon, Euroopa Koordinatsiooniamet ning EURESe liikmed ja partnerid määravad oma vastavate kohustuste kohaselt kindlaks selle tagamise vahendid.
II PEATÜKK
EURESe VÕRGUSTIKU TAASLOOMINE
Artikkel 5
EURESe võrgustiku taasloomine
1. Käesolevaga taasluuakse EURESe võrgustik.
2. Käesoleva määrusega asendatakse EURESt käsitlev õigusraamistik, mis on sätestatud määruse (EL) nr 492/2011 II peatükis ja kõnealuse määruse artikli 38 alusel vastu võetud rakendusotsuses 2012/733/EL.
Artikkel 6
EURESe võrgustiku eesmärgid
EURESe võrgustik aitab oma tegevusvaldkondades kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
a) ELi toimimise lepingu artiklis 45 ja määruses (EL) nr 492/2011 sätestatud õiguste kasutamise hõlbustamine;
b) ELi toimimise lepingu artiklis 145 osutatud kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu edendamise strateegia rakendamine;
c) liidu tööturgude toimimise, sidususe ja integratsiooni parendamine, sealhulgas piiriülesel tasandil;
d) vabatahtliku geograafilise ja ametialase liikuvuse edendamine liidus, sealhulgas piirialadel, õiglastel alustel ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õiguse ja tavaga;
e) tööturule ülemineku toetamine, edendades sellega ELi lepingu artiklis 3 osutatud sotsiaalseid ja tööhõivealaseid eesmärke.
Artikkel 7
EURESe võrgustiku koosseis
1. EURESe võrgustik koosneb järgmist liiki organisatsioonidest:
a) Euroopa Tööjõuametis loodav Euroopa Koordinatsiooniamet, mis aitab EURESe võrgustikul selle tegevust ellu viia;
b) riiklikud koordinatsioonibürood, mis vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest asjaomases liikmesriigis, mille määravad liikmesriigid ja mis võivad olla riiklikud tööturuasutused;
c) EURESe liikmed, nimelt:
i) riiklikud tööturuasutused, mille nimetavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 10, ja
ii) organisatsioonid, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 11 või, üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning mis osutavad töötajatele ja tööandjatele riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsusüksuse tasandil, muu hulgas piiriüleselt, vahendus- ja tugiteenuseid;
d) EURESe partnerid, milleks on organisatsioonid, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 11, eelkõige kõnealuse artikli lõigetega 2 ja 4, või üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning mis osutavad töötajatele ja tööandjatele riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil, muu hulgas piiriüleselt, vahendus- või tugiteenuseid;
e) komisjon.
2. Sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad osaleda EURESe võrgustikus EURESe liikmete või partneritena kooskõlas artikliga 11.
Artikkel 8
Euroopa Koordinatsiooniameti ülesanded
1. ►M1 Euroopa Koordinatsiooniamet aitab EURESe võrgustikul viia ellu selle tegevust, eelkõige arendades ja juhtides tihedas koostöös riiklike koordinatsioonibüroode ja komisjoniga järgmisi tegevusi: ◄
a) ühtse raamistiku väljatöötamine ning horisontaalse tugitegevuse pakkumine EURESe võrgustiku hüvanguks, sealhulgas
i) EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste süsteemi omanikuna, sealhulgas vabade töökohtade, töökohataotluste, CVde, tõendavate dokumentide ning muu teabe vahetamise süsteemid ja menetlused, kasutajate vajaduste ja äriliste nõuete määratlemine ja nende edastamine komisjonile portaali toimimiseks ja arendamiseks, koostöös muude asjaomaste liidu teabe- ja nõustamisasutuste või -võrgustikega ning algatustega;
ii) EURESe võrgustikuga seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevused;
iii) EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode töötajate ühine koolitusprogramm ja jätkuv ametialane koolitamine, mis tagab vajalikud eriteadmised;
iv) kasutajatoe funktsioon, mis toetab EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode töötajaid, eelkõige neid töötajaid, kes on otseses kontaktis töötajate ja tööandjatega;
v) võrgustikutöö, parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise edendamine EURESe võrgustikus;
b) geograafilise ja ametialase liikuvuse analüüs, milles võetakse arvesse liikmesriikide erinevat olukorda;
c) sobiva struktuuri väljatöötamine liidusiseseks õpipoisiõppe- ja praktikakohtade alaseks koostööks ja vahendamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.
2. Euroopa Koordinatsiooniametit haldab Euroopa Tööjõuamet. Euroopa Koordinatsiooniamet peab korrapärast dialoogi sotsiaalpartnerite esindajatega liidu tasandil.
3. Euroopa Koordinatsiooniamet koostab pärast konsulteerimist artiklis 14 osutatud koordinatsioonirühmaga ja komisjoniga oma mitmeaastased tööprogrammid.
Artikkel 9
Riiklike koordinatsioonibüroode ülesanded
1. Liikmesriigid määravad kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga b riiklikud koordinatsioonibürood. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest määramistest Euroopa Koordinatsiooniametit.
2. Iga riikliku koordinatsioonibüroo ülesanneteks on:
a) EURESe võrgustiku töö korraldamine liikmesriigis, sealhulgas selle tagamine, et EURESe portaali kantakse üle ühe kooskõlastatud kanali kaudu koordineeritult teavet vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde kohta vastavalt artiklile 17;
b) koostöö komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikidega vahendamisküsimustes III peatükis sätestatud raamistikus;
c) kättesaadava teabe edastamine Euroopa Koordinatsiooniametile lahknevuste kohta edastatud vabade töökohtade arvu ja riigi tasandil olemasolevate vabade töökohtade koguarvu vahel;
d) meetmete koordineerimine asjaomases liikmesriigis ja koostöös teiste liikmesriikidega kooskõlas V peatükiga.
3. Iga riiklik koordinatsioonibüroo korraldab artiklis 8 osutatud Euroopa Koordinatsiooniameti pakutava horisontaalse tugitegevuse elluviimist riigi tasandil, tehes asjakohasel juhul tihedat koostööd Euroopa Koordinatsiooniametiga ja teiste riiklike koordinatsioonibüroodega. Nimetatud horisontaalne tugitegevus hõlmab eelkõige järgmist:
a) avaldamise eesmärgil (eelkõige EURESe portaalis) järgmise ajakohastatud teabe kogumine ja valideerimine: riiklik koordinatsioonibüroo koduriigi territooriumil tegutsevad EURESe liikmed ja partnerid, nende tegevus ning nende poolt töötajatele ja tööandjatele pakutavate tugiteenuste ulatus;
b) EURESe tegevusega seotud koolituseelse tegevuse pakkumine ning töötajate valimine ühises koolitusprogrammis ja vastastikuse õppe tegevuses osalemiseks;
c) artiklitega 31 ja 32 seotud andmete kogumine ja analüüs.
4. Töötajate ja tööandjate huvides avaldamise eesmärgil (eelkõige EURESe portaalis) teeb iga riiklik koordinatsioonibüroo kättesaadavaks teabe ja suunised, mis on riigi tasandil kättesaadavad asjaomase liikmesriigi olukorra kohta seoses järgmisega ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt ja levitab õigeaegselt:
a) elu- ja töötingimused, sealhulgas üldine teave sotsiaalkindlustuse ja maksude kohta;
b) tööga seotud asjakohased haldusmenetlused ning tööle asuvate töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad;
c) õpipoisiõppe- ja praktikakohtade suhtes kehtiv siseriiklik õigusraamistik ning olemasolevad liidu eeskirjad ja õigusaktid;
d) ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 punkti b kohaldamist, juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele;
e) piirialatöötajate olukord, eriti piirialadel;
f) üldine värbamisjärgne abi ja teave selle kohta, kust sellist abi saada EURESe võrgustiku siseselt, ja kui selline teave on kättesaadav, EURESe võrgustiku väliselt.
Asjakohasel juhul võivad riiklikud koordinatsioonibürood teha teabe kättesaadavaks ja seda levitada koostöös teiste teabe- ja nõustamisasutuste ja -võrgustikega ning asjaomaste riigi tasandi asutustega, kaasa arvatud direktiivi 2014/54/EL artiklis 4 osutatud asutustega.
5. Riiklikud koordinatsioonibürood vahetavad teavet artikli 17 lõikes 5 osutatud mehhanismide ja standardite kohta ning andmeturvet ja andmekaitset puudutavate standardite kohta, mis on ühise IT-platvormi puhul asjakohased. Nad teevad omavahel ja Euroopa Koordinatsiooniametiga koostööd, eriti seoses kaebustega ja juhul, kui vabade töökohtadega seotud andmeid ei peeta liikmesriigi õiguse kohastele standarditele vastavaks.
6. Iga riiklik koordinatsioonibüroo pakub EURESe liikmetele ja partneritele üldist tuge seoses koostööga samasuguste EURESe büroodega teistes liikmesriikides, sealhulgas EURESe liikmete ja partnerite nõustamist selle kohta, kuidas lahendada EURESe vabade töökohtade ja värbamisega seotud kaebusi, ning seoses asjakohaste ametiasutustega tehtava koostööga. Kui see teave on riiklikule koordinatsioonibüroole kättesaadav, edastatakse kaebuste menetlemise tulemused Euroopa Koordinatsiooniametile.
7. Riiklik koordinatsioonibüroo edendab koostööd sidusrühmadega, näiteks sotsiaalpartnerite, karjäärinõustamisteenistuste, kutseõppe- ja kõrgharidusasutuste, kaubanduskodade, sotsiaalametite ja tööturul haavatavaid rühmi esindavate organisatsioonide ning õpipoisiõppe- ja praktikaprogrammides osalevate organisatsioonidega.
Artikkel 10
Riiklike tööturuasutuste nimetamine EURESe liikmeteks
1. Liikmesriigid nimetavad EURESe liikmeteks sellised riiklikud tööturuasutused, mis on EURESe võrgustiku tegevuse jaoks olulised. Liikmesriigid teavitavad sellisest nimetamisest Euroopa Koordinatsiooniametit. Selline nimetamine annab riiklikele tööturuasutustele EURESe võrgustikus eristaatuse.
2. Liikmesriigid tagavad, et täites oma rolli EURESe liikmena, täidavad riiklikud tööturuasutused kõiki käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja vastavad vähemalt I lisas esitatud ühistele miinimumkriteeriumidele.
3. Riiklikud tööturuasutused võivad täita oma kohustusi EURESe liikmena riiklike tööturuasutuste vastutusel tegutsevate organisatsioonide kaudu delegeerimise, allhanke või erilepingute alusel.
Artikkel 11
Organisatsioonide (v.a riiklikud tööturuasutused) EURESe liikmeks ja organisatsioonide EURESe partneriks vastuvõtmine
1. Iga liikmesriik kehtestab viivitamata, kuid hiljemalt 13. maiks 2018 süsteemi organisatsioonide EURESe liikmeks ja partneriks vastuvõtmiseks, järelevalve teostamiseks nende tegevuse üle ning selle üle, kas nad käesoleva määruse kohaldamisel järgivad kohaldatavat õigust, ning vajaduse korral nende vastuvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. See süsteem peab olema läbipaistev ja proportsionaalne ning võtma arvesse liikmeks saamist taotlevate organisatsioonide võrdse kohtlemise ja nõuetekohase menetluse põhimõtteid ning nägema ette piisavad õiguskaitsevahendid tulemusliku õiguskaitse tagamiseks.
2. Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 osutatud süsteemi loomise eesmärgil EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmise nõuded ja kriteeriumid. Sellised nõuded ja kriteeriumid sisaldavad vähemalt I lisas esitatud ühiseid miinimumkriteeriume. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid nõudeid ja kriteeriume, mis on nende territooriumil vajalikud tööturuasutuste tegevusele kohaldatavate eeskirjade õigeks kohaldamiseks ning tööturumeetmete tõhusaks juhtimiseks.
3. Liikmesriigis seaduslikult tegutsevad organisatsioonid võivad taotleda EURESe liikmeks saamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ning vastavalt lõikes 1 osutatud süsteemile. EURESe liikmeks saamist taotlev organisatsioon kohustub oma taotluses täitma kõiki käesolevas määruses liikmetele ette nähtud kohustusi ning kõiki artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesandeid.
4. Liikmesriigis seaduslikult tegutsev organisatsioon võib taotleda EURESe partneriks saamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ning vastavalt lõikes 1 osutatud süsteemile, tingimusel et ta tõendab nõuetekohaselt, et suudab täita mitte enam kui kaks artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c loetletud ülesannetest põhjustel, mis tulenevad asjaomase organisatsiooni suurusest või rahalistest vahenditest ning organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri poolt tavapäraselt osutatavate teenuste laadist, sealhulgas sellest, et tegemist on mittetulundusühendusega. EURESe partneriks saamist taotlev organisatsioon kohustub oma taotluses täitma kõiki käesolevas määruses EURESe partneritele ette nähtud nõudeid ning vähemalt ühte artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesannet.
5. Liikmesriigid võtavad kandidaatorganisatsioonid EURESe liikmeteks või partneriteks vastu, kui nad täidavad lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kohaldatavaid kriteeriume ja nõudeid.
6. Riiklikud koordinatsioonibürood teavitavad Euroopa Koordinatsiooniametit lõikes 1 osutatud riiklikest süsteemidest, sealhulgas lõikes 2 osutatud täiendavatest kriteeriumidest ja nõuetest, kõnealuse süsteemi alusel vastu võetud EURESe liikmetest ja partneritest ning igast vastuvõtmisest keeldumisest, mis on tingitud mittevastavusest I lisa 1. jao punktile 1. Euroopa Koordinatsiooniamet edastab nimetatud teabe teistele riiklikele koordinatsioonibüroodele.
7. Liikmesriigid tunnistavad EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmise kehtetuks juhul, kui nad ei täida enam lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kohaldatavaid kriteeriume või nõudeid. Riiklikud koordinatsioonibürood teavitavad Euroopa Koordinatsiooniametit sellisest kehtetuks tunnistamisest ning selle põhjustest. Euroopa Koordinatsiooniamet edastab nimetatud teabe teistele riiklikele koordinatsioonibüroodele.
8. Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu riikliku süsteemi kirjeldamise vormi ning menetlused lõikes 1 osutatud süsteeme puudutava teabe jagamiseks liikmesriikide vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 12
EURESe liikmete ja partnerite ülesanded
1. EURESe liikmed ja partnerid panustavad EURESe võrgustikku seoses ülesannetega, mille täitjaks nad on määratud kooskõlas artikliga 10 või mille täitmiseks nad on sinna vastu võetud kooskõlas artikli 11 lõigetega 3 ja 4, või üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning täidavad oma teisi käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
2. EURESe liikmed osalevad EURESe võrgustikus, sealhulgas täites kõiki järgmisi ülesandeid, ning EURESe partnerid osalevad EURESe võrgustikus, täites vähemalt üht järgmistest ülesannetest:
a) panustamine vabade töökohtade kogumisse kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktiga a;
b) panustamine töökohataotluste ja CVde kogumisse kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktiga b;
c) tugiteenuste osutamine töötajatele ja tööandjatele kooskõlas artiklitega 23 ja 24, artikli 25 lõikega 1, artikliga 26 ja, kui see on asjakohane, artikliga 27.
3. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid, edastavad EURESe portaalile teabe kõikide vabade töökohtade kohta, mis on nende poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud, samuti kõik töökohataotlused ja CVd, kui töötaja on andnud vastavalt artikli 17 lõikele 3 nõusoleku teha teave kättesaadavaks ka EURESe portaalis. Artikli 17 lõike 1 teist lõiku ja artikli 17 lõiget 2 kohaldatakse EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu üldsusele kättesaadavaks tehtud vabade töökohtade suhtes.
4. EURESe liikmed ja partnerid määravad ühe või mitu kontaktpunkti, näiteks töölesuunamis- ja värbamisbürood, kõnekeskused ja iseteenindusvahendid kooskõlas riiklike kriteeriumidega, kus töötajatel ja tööandjatel on võimalik saada vahendamise, tugiteenustele juurdepääsu või mõlemaga seotud abi vastavalt käesolevale määrusele. Kontaktpunktid võivad tugineda ka personalivahetusprogrammidele, kontaktametnike määramisele või tööhõiveagentuuride kaasamisele.
5. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid tagavad, et nende poolt määratud kontaktpunktid annavad selget teavet töötajatele ja tööandjatele pakutavate tugiteenuste ulatuse kohta.
6. Liikmesriigid võivad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega oma riiklike koordinatsioonibüroode kaudu nõuda EURESe liikmetelt ja partneritelt panuse andmist järgmisse:
a) artikli 9 lõikes 4 osutatud EURESe portaalis avaldatava teabe ja suuniste kogumine;
b) artiklis 30 osutatud teabevahetus;
c) artiklis 31 osutatud programmitöö tsükkel;
d) artiklis 32 osutatud andmekogumine.
Artikkel 13
Ühised kohustused
Kõik EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid püüavad vastavalt oma rollile ja ülesannetele üksteisega tihedas koostöös aktiivselt edendada võimalusi, mida töötajate liikuvus liidus pakub, ning tõhustada viise ja vahendeid, mille abil töötajad ja tööandjad saavad õiglastel alustel liikuvust ja kõnealuseid võimalusi liidu, riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsusüksuse tasandil kasutada, sealhulgas piiriüleselt.
Artikkel 14
Koordinatsioonirühm
1. Koordinatsioonirühma kuuluvad komisjoni, Euroopa Koordinatsiooniameti ja riiklike koordinatsioonibüroode sobival tasemel esindajad.
2. Koordinatsioonirühm toetab käesoleva määruse rakendamist, vahetades teavet ja koostades suuniseid. Eelkõige nõustab rühm komisjoni artikli 11 lõikes 8 ja artikli 31 lõikes 5 osutatud vormide, artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud tehniliste standardite ja vormingute kavandite ning artikli 32 lõikes 3 osutatud andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide osas.
3. Koordinatsioonirühm võib muu hulgas korraldada parimate tavade vahetamist artikli 11 lõikes 1 osutatud riiklike vastuvõtmise süsteemide ja artiklites 23–27 osutatud tugiteenuste osas.
4. Koordinatsioonirühma tööd korraldab ja selle koosolekuid juhatab Euroopa Koordinatsiooniamet. Ta hoiab koordinatsioonirühma tööga kursis muid asjaomaseid asutusi ja võrgustikke.
Liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajatel on õigus osaleda koordinatsioonirühma koosolekutel.
5. Koordinatsioonirühm teeb riikliku tööturuasutuste võrgustiku nõukoguga koostööd, eeskätt teavitades nimetatud nõukogu EURESe võrgustiku tegevustest ja vahetades parimaid tavasid.
Artikkel 15
Ühine identiteet ja kaubamärk
1. Nime „EURES“ kasutatakse ainult käesoleva määruse alusel EURESe võrgustikus toimuva tegevuse puhul. See esitatakse standardse logona, millel on kindlaksmääratud graafiline disain, mille on vastu võtnud Euroopa Koordinatsiooniamet.
2. EURESe teenindusmärki ja logo kasutavad kõik artiklis 7 osutatud EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid kõigis oma EURESe võrgustikuga seotud tegevustes, et tagada ühine visuaalne identiteet.
3. EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid tagavad, et nende pakutav teave ja tegevust tutvustavad materjalid on kooskõlas EURESe võrgustiku üldise teavitustegevuse, ühtsete kvaliteedistandarditega ning Euroopa Koordinatsiooniametist tuleva teabega.
4. EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid teatavad Euroopa Koordinatsiooniametile viivitamatult kõigist neile teatavaks saanud EURESe teenindusmärgi või logo kuritarvitamise juhtudest kolmanda isiku või kolmanda riigi poolt.
Artikkel 16
Koostöö ja muud meetmed
1. Euroopa Koordinatsiooniamet hõlbustab koostööd EURESe võrgustiku ning teiste liidu teabe- ja nõustamisasutuste ja -võrgustike vahel.
2. Riiklikud koordinatsioonibürood teevad koostööd lõikes 1 osutatud asutuste ja võrgustikega liidu, riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsusüksuse tasandil, et saavutada sünergiat ja vältida dubleerimist, ning kaasavad sellesse asjakohasel juhul EURESe liikmeid ja partnereid.
3. Riiklikud koordinatsioonibürood hõlbustavad EURESe võrgustiku koostööd riigi tasandi sotsiaalpartneritega, tagades sotsiaalpartneritega korrapärase dialoogi kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.
4. Liikmesriigid julgustavad piirkondlike, kohalike ja, kui see on asjakohane, riiklike osalejate vahelist tihedat koostööd piiriülesel tasandil, näiteks tavade vahetamist ja teenuste pakkumist EURESe piiriüleste partnerluste raames.
5. Liikmesriigid seavad eesmärgiks töötada välja ühtse kontaktpunkti lahendused, mille abil suhelda (sealhulgas elektrooniliselt) töötajate ja tööandjatega seoses ühiste EURESe tegevusvaldkondade ning lõikes 1 osutatud asutuste ja võrgustikega.
6. Liikmesriigid uurivad koos komisjoni ja Euroopa Koordinatsiooniametiga kõiki võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel eesõigus liidu kodanikele ning saavutada liidu piires tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaal. Liikmesriigid võivad selleks vajalikud meetmed vastu võtta.
III PEATÜKK
ÜHINE IT-PLATVORM
Artikkel 17
Ühise IT-platvormi korraldus
1. Vabade töökohtade ja töökohataotluste kokkuviimiseks teeb iga liikmesriik EURESe portaali jaoks kättesaadavaks:
a) kõik vabad töökohad, mis on riiklike tööturuasutuste ning EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu tehtud üldsusele kättesaadavaks kooskõlas artikli 12 lõikega 3;
b) kõik riiklike tööturuasutuste kaudu kättesaadavad ning muude EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu kooskõlas artikli 12 lõikega 3 edastatavad töökohataotlused ja CVd, kui asjaomased töötajad on andnud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel nõusoleku teha nimetatud teave kättesaadavaks EURESe portaalis.
Esimese lõigu punktiga a seoses võivad liikmesriigid luua mehhanismi, mis võimaldab tööandjatel vaba töökohta EURESe portaalis mitte avaldada, kui sellekohane taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud töökohustuste täitmiseks nõutavate oskuste ja pädevustega.
2. Kui liikmesriigid teevad EURESe portaalis kättesaadavaks vabu töökohti puudutavad andmed, võivad nad jätta välja:
a) vabad töökohad, mis tulenevalt oma olemusest või siseriiklikest eeskirjadest on avatud ainult konkreetse riigi kodanikele;
b) vabad töökohad, mis on seotud õpipoisiõppe ja praktika kategooriatega, mis on peamiselt haridusliku sisuga ja moodustavad osa riiklikust haridussüsteemist või mida osana liikmesriigi aktiivsetest tööturumeetmetest rahastatakse avaliku sektori vahenditest;
c) muud vabad töökohad, mis on osa liikmesriigi aktiivsetest tööturumeetmetest.
3. Lõike 1 punktis b osutatud töötajate nõusolek peab olema sõnaselge, üheselt mõistetav, vabatahtlikult antud, konkreetne ja teadlik. Töötajad võivad oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning nõuda kõigi kättesaadavaks tehtud andmete või nende mis tahes osa kustutamist või muutmist. Töötajad võivad valida mitme variandi seast, et piirata juurdepääsu oma andmetele või teatud tunnustele.
4. Kui töötaja on alaealine, tuleb koos tema nõusolekuga esitada tema vanemate või eestkostjate nõusolek.
5. Liikmesriikidel peavad olema asjakohased mehhanismid ja standardid, mida on vaja, et tagada vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde andmete sisuline ja tehniline kvaliteet.
6. Liikmesriigid tagavad, et andmekvaliteedi järelevalve otstarbel on andmed seostatavad allikatega.
7. Selleks et võimaldada vabade töökohtade sobitamist töökohataotluste ja CVdega, tagab iga liikmesriik, et lõikes 1 osutatud teave on esitatud ühtse süsteemi kohaselt ja läbipaistvalt.
8. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajalikud tehnilised standardid ja vormingud, mille eesmärk on saavutada lõikes 7 osutatud ühtne süsteem Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 18
Riigi tasandil juurdepääs ühisele IT-platvormile
1. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et kõigis nende hallatavates riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsusüksuse tasandi tööotsinguportaalides oleks EURESe portaal selgelt nähtav ja hõlpsalt otsitav ning et kõnealustes portaalides oleks link EURESe portaalile.
2. Riiklikud tööturuasutused tagavad, et nende vastutusel tegutsevate organisatsioonide hallatavates veebiportaalides on selgelt nähtav link EURESe portaalile.
3. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et kõik EURESe portaalis kättesaadavaks tehtud vabad töökohad, töökohataotlused ja CVd on nende EURESe võrgustikuga seotud töötajatele hõlpsalt ligipääsetavad.
4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVdega seotud teabe edastamine toimub ühe kooskõlastatud kanali kaudu.
Artikkel 19
Automaatne sobitamine ühise IT-platvormi kaudu
1. Liikmesriigid teevad koostööd üksteisega, komisjoniga ja Euroopa Koordinatsiooniametiga riiklike süsteemide ning komisjoni väljatöötatava Euroopa klassifikatsiooni koostalitlusvõime valdkonnas. Komisjon hoiab liikmesriike kursis Euroopa klassifikatsiooni väljatöötamisega.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ja ajakohastab Euroopa klassifikatsiooni oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
3. Ühise IT-platvormi kaudu automaatse sobitamise eesmärgil koostab iga liikmesriik viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast lõikes 2 osutatud loetelu vastuvõtmist, esialgse loetelu, millesse koondab nimetatud loeteluga mõlemasuunaliselt seotud riiklikud, piirkondlikud ja sektoripõhised klassifikatsioonid, ning pärast seda, kui see loetelu on Euroopa Koordinatsiooniameti poolt kättesaadavaks tehtud rakenduse abil kasutusele võetud, ajakohastab seda korrapäraselt vastavalt värbamisteenuste arengule.
4. Liikmesriigid võivad otsustada asendada oma riiklikud klassifikatsioonid Euroopa klassifikatsiooniga pärast selle koostamist, või säilitada oma koostalitlusvõimelised riiklikud klassifikatsioonisüsteemid.
5. Komisjon pakub tehnilist ja võimaluse korral rahalist toetust liikmesriikidele, kes koostavad loetelu vastavalt lõikele 3, ja neile liikmesriikidele, kes otsustavad asendada oma riiklikud klassifikatsioonid Euroopa klassifikatsiooniga.
6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised standardid ja vormingud, mis on vajalikud automaatse sobitamise toimimiseks ühise IT-platvormi kaudu, mis kasutab Euroopa klassifikatsiooni ning riiklike süsteemide ja Euroopa klassifikatsiooni koostalitlusvõimet. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 20
Lihtsustatud juurdepääsumehhanism töötajate ja tööandjate jaoks
1. EURESe liikmed ja partnerid osutavad nende teenuseid kasutavatele töötajatele ja tööandjatel taotluse korral abi EURESe portaalis registreerumisel. Kõnealune abi on tasuta.
2. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et nende teenuseid kasutavatel töötajatel ja tööandjatel on juurdepääs üldteabele selle kohta, kuidas, millal ja kus nad saavad asjaomaseid andmeid ajakohastada, muuta või tagasi võtta.
IV PEATÜKK
TUGITEENUSED
Artikkel 21
Põhimõtted
1. Liikmesriigid tagavad, et töötajatel ja tööandjatel on võimalik kas internetis või internetiväliselt viivitamata juurde pääseda riigi tasandi tugiteenustele.
2. Liikmesriigid toetavad riigi tasandi tugiteenustele kooskõlastatud lähenemisviisi väljatöötamist.
Arvesse võetakse konkreetseid piirkondlikke ja kohalikke vajadusi.
3. Artiklis 22, artikli 25 lõikes 1, artiklis 26 ja, kui see on asjakohane, artiklis 27 osutatud töötajatele ja tööandjatele pakutavad tugiteenused on tasuta.
Artiklis 23 osutatud töötajatele pakutavad tugiteenused on tasuta.
Artiklis 24 osutatud tööandjatele pakutavate tugiteenuste eest võib võtta tasu.
4. Ükski EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite poolt käesoleva peatüki alusel pakutavate teenuste eest küsitav tasu ei tohi olla suurem kui EURESe liikmete ja partnerite poolt pakutavate muude võrreldavate teenuste eest võetavad tasud. Kui see on asjakohane, teavitavad EURESe liikmed ja partnerid töötajaid ja tööandjaid mis tahes kaasnevatest kuludest selgelt ja täpselt.
5. Asjaomased EURESe liikmed ja partnerid annavad oma teabekanaleid kasutades töötajatele ja tööandjatele selget teavet enda pakutavate tugiteenuste valiku kohta, selle kohta, kus ja kuidas neile teenustele juurde pääseb, ning juurdepääsu andmise tingimuste kohta. Kõnealune teave avaldatakse EURESe portaalis.
6 Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, võivad artikli 7 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud EURESe liikmed ning EURESe partnerid osutada oma teenuseid üksnes internetipõhiselt.
Artikkel 22
Juurdepääs põhiteabele
1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid annavad töötajatele ja tööandjatele hõlpsasti kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil põhiteavet EURESe portaali, samuti töökohataotluste ja CVde andmebaasi ning EURESe võrgustiku kohta, sealhulgas asjaomaste riigi tasandi EURESe liikmete ja partnerite kontaktandmed, nende poolt kasutatavad värbamiskanalid (e-teenused, individuaalteenused, kontaktpunktide asukohad) ja vastavad veebilingid.
EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid suunavad töötajad ja tööandjad vajaduse korral teise EURESe liikme või partneri juurde.
2. Euroopa Koordinatsiooniamet toetab käesoleva artikli kohast põhiteabe koostamist ning abistab liikmesriike piisava keelelise hõlmavuse tagamisel, võttes arvesse liikmesriikide tööturgude nõudmisi.
Artikkel 23
Töötajatele pakutavad tugiteenused
1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid, pakuvad tööd otsivatele töötajatele viivitamatult võimalust juurdepääsuks lõigetes 2 ja 3 osutatud teenustele.
2. Töötaja taotluse korral annavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid teavet ja suuniseid individuaalsete töövõimaluste kohta ning pakuvad töötajatele eelkõige järgmisi teenuseid:
a) üldteave elu- ja töötingimuste kohta sihtriigis või viitamine sellisele teabele;
b) abi ja suunised artikli 9 lõikes 4 osutatud teabe saamiseks;
c) vajaduse korral abi töökohataotluste ja CVde koostamisel, et tagada vastavus artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja vormingutele, ning töökohataotluste ja CVde üleslaadimisel EURESe portaali;
d) vajaduse korral selle kaalumine, kas lisada individuaalsesse tegevuskavasse võimalik liidu piires töölesuunamine, või abi individuaalse liikuvuskava koostamisel liidus töölesuunamise saavutamiseks;
e) vajaduse korral töötaja suunamine teise EURESe liikme või partneri juurde.
3. Töötaja põhjendatud taotluse korral võimaldavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid täiendavat tööotsingutealast abi ja muid lisateenuseid, võttes arvesse töötaja vajadusi.
Artikkel 24
Tööandjatele pakutavad tugiteenused
1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid pakuvad tööandjatele, kes on huvitatud teisest liikmesriigist töötajate värbamisest, viivitamatult võimalust juurdepääsuks lõigetes 2 ja 3 osutatud teenustele.
2. Tööandja taotluse korral annavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid teavet ja suuniseid värbamise võimaluste kohta ning pakuvad eelkõige järgmisi teenuseid:
a) teave erieeskirjade kohta, mis on seotud teisest liikmesriigist värbamisega, ja tegurite kohta, mis võivad sellist värbamist hõlbustada;
b) vajaduse korral teave ja abi konkreetse vaba töökohaga seotud tööalaste nõudmiste sõnastamiseks ning selle vastavuse tagamiseks artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja vormingutele.
3. Kui tööandja taotleb täiendavat abi ning liidu piires värbamine on põhjendatult tõenäoline, pakuvad EURESe liikmed või, kui see on asjakohane, EURESe partnerid täiendavat abi ja lisateenuseid, võttes arvesse tööandja vajadusi.
Taotluse alusel annavad EURESe liikmed või, kui see on asjakohane, EURESe partnerid individuaalseid suuniseid vabade töökohtadega seotud tööalaste nõudmiste sõnastamiseks.
Artikkel 25
Värbamisjärgne abi
1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid annavad töötaja või tööandja taotluse korral abi seoses järgmisega:
a) üldine teave värbamisjärgse abi kohta, näiteks koolitus kultuuridevahelise suhtluse teemal, keelekursused ning integratsiooniga seotud tugi, sealhulgas üldteave töötaja pereliikmete töövõimaluste kohta;
b) võimaluse korral selliste organisatsioonide kontaktandmed, kes saavad pakkuda värbamisjärgset abi.
2. Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, võivad EURESe liikmed ja partnerid, kes osutavad värbamisjärgset abi otse töötajatele või tööandjatele, küsida selle eest tasu.
Artikkel 26
Lihtsustatud juurdepääs maksustamise, töölepinguga seotud küsimuste, pensioniõiguste, tervisekindlustuse, sotsiaalkindlustuse ja aktiivsete tööturumeetmetega seotud teabele
1. Töötaja või tööandja taotluse alusel suunavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid taotlused sotsiaalkindlustuse, aktiivsete tööturumeetmete, maksustamise, töölepinguga seotud küsimuste, pensioniõiguste ja tervisekindlustusega seotud spetsiifilise teabe saamiseks riigi pädevatele asutustele ja vajaduse korral teistele asjaomastele riigi tasandi asutustele, kes toetavad töötajaid nende õiguste kasutamisel liikumisvabaduse raames, kaasa arvatud direktiivi 2014/54/EL artiklis 4 osutatud asutustele.
2. Lõike 1 kohaldamisel teevad riiklikud koordinatsioonibürood koostööd lõikes 1 osutatud riigi tasandi pädevate asutustega.
Artikkel 27
Tugiteenused piirialadel
1. Kui EURESe liikmed või partnerid osalevad piirialadel sellistes spetsiifilistes koostöö- ja teenustestruktuurides nagu piiriülesed partnerlused, annavad nad piirialatöötajatele ja tööandjatele teavet, mis on seotud piirialatöötajate spetsiifilise olukorraga ning selliste piirkondade tööandjatele huvipakkuv.
2. Piiriüleste partnerluste ülesanded võivad hõlmata töölesuunamis- ja värbamisteenuseid, osalevate organisatsioonide koostöö koordineerimist ja piiriülese liikuvusega seotud tegevuste läbiviimist, sealhulgas piirialatöötajate teavitamist ja suunamist, pannes erilist rõhku mitmekeelsetele teenustele.
3. Muude organisatsioonide puhul, kes ei ole EURESe liikmed või partnerid, ei ole lõikes 1 osutatud struktuurides osalemine põhjuseks, et käsitada neid osana EURESe võrgustikust.
4. Lõikes 1 osutatud piirialadel seavad liikmesriigid eesmärgiks töötada välja ühtse kontaktpunkti lahendused teabe edastamiseks piirialatöötajatele ja tööandjatele.
Artikkel 28
Juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele
Liikmesriik ei piira juurdepääsu aktiivsetele riiklikele tööturumeetmetele, millega antakse töötajatele tööotsingualast abi, pelgalt sel põhjusel, et töötaja küsib abi teise liikmesriigi territooriumil töö leidmiseks.
V PEATÜKK
TEABEVAHETUS JA PROGRAMMITÖÖ TSÜKKEL
Artikkel 29
Liikuvusvooge ja -mustreid käsitleva teabe vahetamine
Komisjon ja liikmesriigid jälgivad ja avalikustavad töötajate liikuvusvooge ja -mustreid liidus Euroopa Tööjõuameti aruannete alusel ning kasutades Eurostati statistikat ja kättesaadavaid riiklikke andmeid.
Artikkel 30
Teabevahetus liikmesriikide vahel
1. Iga liikmesriik kogub ja analüüsib sooliselt eristatud teavet eelkõige järgmise kohta:
a) tööjõu puudu- ja ülejäägid riigi ja valdkondade tööturgudel, pöörates erilist tähelepanu tööturu kõige haavatavamatele rühmadele ja kõige suurema tööpuudusega piirkondadele;
b) EURESe tegevus riigi ja, kui see on asjakohane, piiriülesel tasandil.
2. Riiklike koordinatsioonibüroode ülesanne on jagada kättesaadavat teavet EURESe võrgustikus ning aidata kaasa ühisanalüüsile.
3. Liikmesriigid teevad artiklis 31 osutatud programmitööd, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetust ja ühisanalüüsi.
4. Euroopa Koordinatsiooniamet seab sisse praktilise korra, et hõlbustada riiklike koordinatsioonibüroode vahelist teabevahetust ja ühisanalüüsi väljatöötamist.
Artikkel 31
Programmitöö
1. Riiklikud koordinatsioonibürood koostavad iga-aastased EURESe võrgustiku tegevuse riiklikud tööprogrammid oma liikmesriikides.
2. Iga-aastases riiklikus tööprogrammis täpsustatakse järgmist:
a) EURESe võrgustikus elluviidavad põhitegevused riigi tasandil tervikuna ja asjakohasel juhul piiriülesel tasandil;
b) tööprogrammi rakendamiseks eraldatavad üldised inim- ja rahalised ressursid;
c) kavandatud tegevuste järelevalve ja hindamise, ning vajaduse korral nende ajakohastamise kord.
3. Riiklikele koordinatsioonibüroodele ja Euroopa Koordinatsiooniametile antakse võimalus vaadata ühiselt läbi kõik riiklike tööprogrammide kavandid. Pärast kõnealuse läbivaatamise lõpuleviimist võtavad vastavad riiklikud koordinatsioonibürood riiklikud tööprogrammid vastu.
4. Koordinatsioonirühmas osalevate sotsiaalpartnerite liidu tasandi esindajatele antakse võimalus esitada oma märkused riiklike tööprogrammide kavandite kohta.
5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega vormid ja menetlused riiklike tööprogrammide kohta teabe vahetamiseks liidu tasandil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 32
Andmekogumine ja analüüs
1. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud oleksid menetlused andmete kogumiseks järgmiste riigi tasandil tegeletavate EURESe tegevusvaldkondade kohta:
a) EURESe võrgustiku pakutav teave ja suunised, võttes aluseks EURESe liikmete ja partnerite juhtumikäsitlejate kontaktide arvu töötajate ja tööandjatega;
b) tööhõivealane tulemuslikkus, sealhulgas EURESe tegevusest tulenev töölesuunamine ja värbamine, võttes aluseks EURESe liikmete ja partnerite juhtumikäsitlejate poolt käsitletud ja töödeldud vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde arvu ning nende töötajate arvu, kes juhtumikäsitlejatele teadaoleva teabe põhjal või võimalike tehtud küsitluste põhjal selle tegevuse tulemusel teises liikmesriigis värvati;
c) klientide rahulolu EURESe võrgustikuga, mille kohta saadakse andmeid muu hulgas küsitluste teel.
2. Euroopa Koordinatsiooniamet vastutab EURESe portaali kohta andmete kogumise eest ning vahendamisega seotud koostöö arendamise eest käesoleva määruse alusel.
3. Lõikes 1 osutatud teabe põhjal ning kõnealuses lõikes kindlaks määratud EURESe tegevusvaldkondades võtab komisjon rakendusaktidega vastu andmete kogumist ja analüüsi käsitlevad ühised üksikasjalikud spetsifikatsioonid EURESe võrgustiku toimimise jälgimiseks ja hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artiklis 36 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 kindlaks määratud valdkondi või lisada kõnealusesse lõikesse muid EURESe tegevusvaldkondi, millega käesoleva määruse raames tegeletakse riigi tasandil.
Artikkel 33
EURESe tegevust käsitlevad aruanded
Võttes arvesse käesoleva peatüki kohaselt kogutud teavet, esitab komisjon iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele EURESe tegevust käsitleva aruande.
Kuni artiklis 35 osutatud aruande esitamiseni sisaldab käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud aruanne ülevaadet käesoleva määruse kohaldamise olukorrast.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 34
Isikuandmete kaitse
Käesolevas määruses sätestatud meetmeid rakendatakse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige direktiiviga 95/46/EÜ ja selle siseriiklike rakendusmeetmetega ning määrusega (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 35
Järelhindamine
Komisjon esitab hiljemalt 13. maiks 2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele käesoleva määruse toimimise ja mõju järelhindamise aruande.
Nimetatud aruandele võib lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 36
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.
2. Artikli 32 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 12. maist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 32 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 32 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 37
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodav EURESe komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 38
Määruse (EL) nr 1296/2013 muutmine
1. Määrust (EL) nr 1296/2013 muudetakse järgmiselt:
a) artikkel 23 jäetakse välja;
b) artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:
1.„2. EURESe tegevussuund on avatud kõikidele liikmesriigi või komisjoni määratud asutustele, osalejatele ja institutsioonidele, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/589 ( *1 ) sätestatud tingimusi EURESes osalemiseks. Selliste asutuste, osalejate ja institutsioonide hulka kuuluvad eelkõige:
a) riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;
b) tööturuasutused;
c) sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja muud huvitatud isikud.
2. Viiteid lõike 1 punktis a osutatud välja jäetud sättele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 29.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine ei piira määruse (EL) nr 1296/2013 alusel enne 12. maid 2016 esitatud rahastamistaotluste kehtivust.
Artikkel 39
Määruse (EL) nr 492/2011 muutmine
1. Määrust (EL) nr 492/2011 muudetakse järgmiselt:
a) artiklid 11 ja 12, artikli 13 lõige 2, artiklid 14–20 ja 38 jäetakse välja;
b) artikli 13 lõige 1 jäetakse välja alates 13. maist 2018.
2. Viiteid välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 40
Üleminekusätted
Organisatsioonid, kes on kooskõlas rakendusotsuse 2012/733/EL artikli 3 punktiga c määratud EURESe partneriteks või kes pakuvad kooskõlas nimetatud otsuse artikli 3 punktiga d piiratud teenuseid EURESe assotsieerunud partneritena 12. mail 2016, võivad kuni 13. maini 2019 erandina käesoleva määruse artiklist 11 osaleda võrgustikus käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud EURESe liikmetena või käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud EURESe partneritena, tingimusel et nad kohustuvad täitma käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi. Juhul kui üks nimetatud organisatsioonidest soovib osaleda EURESe partnerina, teavitab ta riiklikku koordinatsioonibürood sellest, milliseid ülesandeid ta käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt täitma hakkab. Asjaomane riiklik koordinatsioonibüroo teavitab sellest Euroopa Koordinatsiooniametit. Pärast üleminekuperioodi lõppu võivad asjaomased organisatsioonid EURESe võrgustikku jäämiseks esitada sellekohase taotluse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11.
Artikkel 41
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Artikli 12 lõiget 3 ja artikli 17 lõikeid 1–7 kohaldatakse alates 13. maist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Ühised miinimumkriteeriumid
(osutatud artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2)
1. jagu TEENUSTE OSUTAMINE
1. Organisatsioon kohustub kehtestama asjakohased mehhanismid ja menetlused, mille abil kontrollida kohaldatavate töönormide ja õigusnõuete, sealhulgas kohaldatavate isikuandmete kaitse alase õiguse ning, kui see on asjakohane, vabade töökohtadega seotud andmete kvaliteedi nõuete ja standardite täielikku järgimist teenuste osutamisel ning see järgimine tagada, võttes muude tööturuasutuste kui riiklike tööturuasutuste puhul arvesse olemasolevaid litsentsi ja loa andmise süsteeme.
2. Organisatsioonil on tõendatud suutlikkus pakkuda käesolevas määruses osutatud vahendus- või tugiteenuseid või mõlemaid.
3. Organisatsioon on suuteline osutama teenuseid ühe või mitme hõlpsasti juurdepääsetava kanali, kuid vähemalt omaenda veebisaidi kaudu.
4. Organisatsioon on suuteline suunama töötajaid ja tööandjaid teiste EURESe liikmete ja partnerite ja/või asutuste juurde, kellel on eriteadmised töötajate vabast liikumisest.
5. Organisatsioon kinnitab, et järgib kooskõlas artikli 21 lõike 3 teise lõikega põhimõtet, mille kohaselt tugiteenused on töötajate jaoks tasuta.
2. jagu EURESE VÕRGUSTIKUS OSALEMINE
1. Organisatsioon kohustub ja on suuteline tagama andmete õigeaegse ja usaldusväärse edastamise vastavalt artikli 12 lõikele 6.
2. Organisatsioon kohustub järgima käesoleva määruse kohaseid vahendamise ja teabevahetusega seotud tehnilisi standardeid ja vorminguid.
3. Organisatsioon on suuteline ja kohustub andma oma panuse programmitöösse ja riiklikule koordinatsioonibüroole esitatavatesse aruannetesse ning esitama riiklikule koordinatsioonibüroole käesoleva määruse kohaselt teavet teenuste osutamise ja tulemuslikkuse kohta.
4. Organisatsioonil on vastavate ülesannete täitmiseks piisavad inimressursid või ta kohustub need tagama.
5. Organisatsioon kohustub tagama töötajate vastavuse kvaliteedistandarditele ja registreerima töötajad artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud ühise koolitusprogrammi asjakohastele moodulitele.
6. Organisatsioon kohustub kasutama EURESe kaubamärki üksnes EURESega seotud teenuste ja tegevuste puhul.
II LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EL) nr 492/2011 |
Käesolev määrus |
|
Artikli 11 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 30 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 11 lõike 1 teine lõik |
Artikli 9 lõike 2 punktid b ja d, artikli 9 lõige 3 ja artikkel 13 |
|
Artikli 11 lõige 2 |
Artiklid 9 ja 10 |
|
Artikli 12 lõige 1 |
— |
|
Artikli 12 lõige 2 |
— |
|
Artikli 12 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 9 lõige 4 |
|
Artikli 12 lõike 3 teine lõik |
Artikli 18 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 3 ja artikli 17 lõiked 1–6 |
|
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 17 lõiked 7 ja 8 |
|
Artikli 14 lõige 1 |
— |
|
Artikli 14 lõige 2 |
— |
|
Artikli 14 lõige 3 |
— |
|
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2, artikli 12 lõiked 1–3 ja artikkel 13 |
|
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 9 lõike 3 punkt a ja artikli 10 lõige 1 |
|
Artikkel 16 |
— |
|
Artikli 17 lõige 1 |
Artikkel 30 |
|
Artikli 17 lõige 2 |
Artikli 16 lõige 6 |
|
Artikli 17 lõige 3 |
Artikkel 33 |
|
Artikkel 18 |
Artikli 7 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 19 lõige 1 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 19 lõige 2 |
— |
|
Artikkel 20 |
Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktid iii ja v ning artikli 9 lõike 3 punkt b |
|
Artikkel 38 |
— |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/589, 13. aprill 2016, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).“