02016L1629 — ET — 30.07.2018 — 001.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1629, 14. september 2016, (ELT L 252 16.9.2016, lk 118) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2018/970, 18. aprill 2018, |
L 174 |
15 |
10.7.2018 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1629,
14. september 2016,
millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ
1. PEATÜKK
KOHALDAMISALA, MÕISTED JA VEETEEDE TSOONID
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:
a) tehnilised nõuded, mis on vajalikud artiklis 4 osutatud siseveeteedel liiklevate veesõidukite ohutuse tagamiseks, ja
b) nende siseveeteede liigitus.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:
a) laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit;
b) laevad, mille pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) korrutisena arvutatud maht on vähemalt 100 kuupmeetrit;
c) kas vedur- ja tõukurlaevad, mis on ettenähtud punktides a ja b osutatud veesõidukite või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks;
d) reisilaevad;
e) ujuvmehhanismid.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata seoses järgnevaga:
a) parvlaevad;
b) sõjalaevad;
c) merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurlaevad, mis:
i) tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal või
ii) tegutsevad siseveeteedel ajutiselt
tingimusel, et neil on vähemalt:
— tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või samaväärne tunnistus või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile (IOPP), või samaväärne tunnistus ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus, mis tõendab vastavust 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL),
— SOLASi, 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni või MARPOLi kohaldamisalast välja jäävate merelaevade puhul laevade lipuriikide seaduste alusel nõutavad asjakohased tunnistused või vabapardamärgid,
— esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ ( 1 ) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta või
— esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus, mis näitab piisavat ohutuse taset.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„veesõiduk“ – laev või ujuv alus; |
b) |
„laev“ – sisevee- või merelaev; |
c) |
„siseveelaev“ – üksnes või peamiselt siseveeteedel liiklemiseks mõeldud laev; |
d) |
„vedurlaev“ – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev; |
e) |
„tõukurlaev“ – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev; |
f) |
„reisilaev“ – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat; |
g) |
„ujuvmehhanism“ – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid; |
h) |
„ujuvrajatis“ – mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur); |
i) |
„ujuv objekt“ – parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis. |
j) |
„lõbusõidulaev“ – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks; |
k) |
„kiirlaev“ – liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiiruse üle 40 kilomeetri tunnis; |
l) |
„mahtveeväljasurve“ – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites; |
m) |
„pikkus (L)“ – laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita; |
n) |
„laius (B)“ – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms); |
o) |
„süvis (T)“ – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel; |
p) |
„ühenduses olevad siseveeteed“ – liikmesriigi veeteed, mis on ühendatud teise liikmesriigi siseveeteedega selliste siseveeteede kaudu, millel saavad liikmesriigi või rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid. |
Artikkel 4
Siseveeteede liigitus
1. Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse liidu siseveeteed järgmiselt:
a) 1., 2., 3. ja 4. tsoon:
i) 1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;
ii) 3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;
iii) 4. tsoon: kõik teised siseveeteed, millel saavad liikmesriigi õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid;
b) R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud 6. oktoobril 2016.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et muuta asjaomase liikmesriigi veeteede liigitust, sealhulgas veeteid lisada või välja jätta. Selliseid muudatusi I lisas võib teha üksnes asjaomase liikmesriigi taotlusel tema territooriumil asuvate veeteede kohta.
2. PEATÜKK
SÕIDUKÕLBLIKKUSE TUNNISTUSED
Artikkel 5
Vastavus tehnilistele ja ohutusnõuetele
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud veesõidukid, mis tegutsevad artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel, on ehitatud ja neid hooldatakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.
2. Veesõiduki vastavust lõikele 1 kinnitab käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud tunnistus.
Artikkel 6
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus
1. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisel teevad liikmesriigid kindlaks, et asjaomasele veesõidukile ei ole juba väljastatud kehtivat artiklis 7 osutatud tunnistust.
2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt.
3. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.
4. Veesõidukile antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast seda, kui on läbi viidud veesõiduki kasutuselevõtmisele eelnev tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
5. Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 23 lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõikes 4 ja artiklis 29 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel.
6. Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning selle koha ja aja kindlaksmääramine kuulub liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavate pädevate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid tuleb esitada. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.
7. Liikmesriikide pädevad asutused annavad veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel välja liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse veesõidukile, mille suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.
Artikkel 7
Tunnistuse omamise kohustus
Artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peavad olema järgmised originaaldokumendid:
a) kui need tegutsevad R-tsooni veeteel, kas
— Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus või
— liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus, mis tõendab, kui see on kohaldatav, II lisas sisalduvate Reinil (R-tsoonis) liiklevaid veesõidukeid käsitlevate üleminekusätete kohaselt veesõiduki täielikku vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate õigus- ja menetlusnormidega on loetud samaväärseks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;
b) kui need tegutsevad teistel veeteedel, liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, sealhulgas vajadusel mis tahes täiendav, käesoleva direktiivi artikli 8 kohane liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus.
Artikkel 8
Täiendavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused
1. Veesõidukitele, millel on kehtiv liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, väljastatakse täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23.
2. Täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt ning selle väljastab pädev asutus asjaomaste veeteede suhtes kehtestatud tingimustele vastavalt.
Artikkel 9
Ajutised liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad väljastada ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse
a) veesõidukitele, et sõita pädeva asutuse loal teatavasse kindlasse kohta liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks;
b) veesõidukitele, mille liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus on kaotatud, rikutud või ajutiselt tühistatud nii, nagu on osutatud artiklites 13 ja 15 või II ja V lisas;
c) veesõidukitele, mis pärast edukalt läbitud kontrolli ootavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kättesaamist;
d) veesõidukitele, mis ei vasta kõigile liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks vajalikele II ja V lisa kohastele tingimustele;
e) veesõidukitele, mis saadud vigastuste ulatusest tulenevalt ei vasta enam neile väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tingimustele;
f) ujuvrajatistele või -alustele, kui erivedude eest vastutavad asutused on nõudnud sellise ajutise tunnistuse omamist liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt liidu siseveelaeva eriveoloa väljastamisel;
g) veesõidukitele, mis saavad käesoleva direktiivi artiklites 25 ja 26 sätestatu kohaselt kasu II ja V lisast kõrvalekalduvast erandist, kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.
2. Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse ainult juhul, kui veesõiduki, ujuvaluse või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavalt tagatuks. Ajutine tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise alusel.
3. Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus peab sisaldama pädeva asutuse vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib
a) lõike 1 punktides a, d, e ja f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud;
b) lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul;
c) lõike 1 punktis g osutatud juhul kuus kuud; ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivust võib pikendada kuue kuu kaupa kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.
Artikkel 10
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus
1. Uutele veesõidukitele väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaja määrab pädev asutus ja see ei ületa:
a) viit aastat reisilaevade ja kiirlaevade puhul;
b) kümmet aastat kõikide muude veesõidukite puhul.
Kehtivusaeg märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.
2. Nende veesõidukite puhul, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi ülevaatuse tulemuste põhjal. Kehtivusaeg ei ületa siiski lõikes 1 määratud ajavahemikke.
Artikkel 11
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse erandkorras pikendamine
Erandjuhul võib pädev asutus, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, kooskõlas II ja V lisaga selle kehtivust maksimaalselt kuue kuu võrra pikendada ilma tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.
Artikkel 12
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine
1. Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust vastavalt artiklis 6 sätestatud tingimustele pärast tehnilist ülevaatust, mille eesmärk on kontrollida, kas veesõiduk vastab II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust võib uuendada iga pädev asutus, kellest on komisjonile artikli 6 lõike 3 kohaselt teatatud.
2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisas sisalduvaid üleminekusätteid ning nimetatud lisas kindlaks määratud tingimusi.
Artikkel 13
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine
Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud. Nimetatud tingimuste kohaselt peab tunnistuste asendamist taotlev veesõiduk esitama tunnistuse kaotamise korral avalduse tunnistuse kaotamise kohta või kui tunnistus on rikutud, siis rikutud tunnistuse tagastama. Asendustunnistusele märgitakse, et see on duplikaat.
Artikkel 14
Suuremad ümberehitused või kapitaalremont
Veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II ja V lisas osutatud tehnilisi nõudeid mõjutavate suuremate ümberehituste või neid mõjutava kapitaalremondi korral peab asjaomane veesõiduk enne järgmist sõitu läbima artiklis 6 sätestatud tehnilise ülevaatuse.
Pärast nimetatud ülevaatust tehakse olemasolevale liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele parandused, mis peegeldavad veesõiduki muudetud tehnilisi omadusi, või tühistatakse nimetatud sõidukõlblikkuse tunnistus ning väljastatakse uus tunnistus. Kui tunnistus väljastatakse teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus väljastati või seda uuendati, teavitatakse sellest tunnistuse väljastanud või seda uuendanud pädevat asutust 30 päeva jooksul alates uue tunnistuse väljastamisest.
Artikkel 15
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisest või uuendamisest keeldumine ning nende tühistamine
1. Kõik liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku või tema esindajat teavitatakse sellest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast edasikaebamise korrast ja selle tähtaegadest.
2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam oma tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.
Artikkel 16
Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine
Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute jõustumiseni liidu ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi territooriumil liiklemise eesmärgil tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.
Artikkel 17
Tunnistuste register
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused peavad kõigi artiklite 6, 8, 9 ja 12 kohaselt väljastatud või uuendatud tunnistuste registrit. Kõnealune register sisaldab II lisas sätestatud näidises sisalduvat teavet.
3. PEATÜKK
LAEVADE IDENTIFTSEERIMINE, KONTROLL JA MUUDETUD TEHNILISED NÕUDED
Artikkel 18
Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber
1. Liikmesriigid tagavad, et igale veesõidukile antakse kooskõlas II ja V lisaga Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“).
2. Igale veesõidukile antakse ainult üks identifitseerimisnumber, mis jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.
3. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib identifitseerimisnumbri sellele tunnistusele.
4. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes identifitseerimisnumbreid annavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.
Artikkel 19
Euroopa siseveelaevade andmebaas
1. Komisjon hoiab Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras, et toetada haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ning tagada käesoleva direktiivi kohaldamine.
Liikmesriigid töötlevad mis tahes isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 2 ).
Komisjon töötleb mis tahes isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 3 ).
2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused sisestavad Euroopa siseveelaevade andmebaasi iga veesõiduki kohta viivitamata
a) käesoleva direktiivi kohased veesõidukit identifitseerivad ja kirjeldavad andmed;
b) käesoleva direktiivi kohased andmed väljastatud, uuendatud, asendatud või kehtetuks tunnistatud tunnistuste kohta ning tunnistuse väljastanud pädeva asutuse kohta;
c) kõigi käesoleva direktiivi kohaste, pädevate asutuste väljastatud tunnistuste digitaalsed koopiad;
d) kõik käesoleva direktiivi kohased andmed tagasilükatud või menetluses olevate tunnistuste taotluste kohta ja
e) kõik punktides a–d osutatud andmete muudatused.
3. Lõikes 2 osutatud andmeid võivad töödelda liikmesriikide pädevad asutused, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni osalised ning kolmandad riigid, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ ( 4 ) kohaldamisega, järgmistel eesmärkidel:
a) käesoleva direktiivi ja direktiivi 2005/44/EÜ kohaldamine;
b) veeliikluse ja veeteede infrastruktuuri haldamise tagamine;
c) laevaliikluse ohutuse säilitamine või tagamine;
d) statistiliste andmete kogumine.
4. Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile iga juhtumit eraldi kaaludes tingimusel, et määruse (EL) 2016/679, eelkõige selle V peatükis esitatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid tagavad, et selline edastamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui asjaomase riigi pädev asutus annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab asjaomase riigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.
5. Komisjon võib edastada iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes isikuandmeid või anda kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu Euroopa siseveelaevade andmebaasile, kui selline edastamine või juurdepääs on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks ning tingimusel, et täidetakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõudeid. Komisjon tagab, et selline edastamine või juurdepääsu andmine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Komisjon tagab, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui komisjon annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab komisjoni kehtestatud tingimustele.
6. Pädev asutus tagab, et pärast veesõiduki mahakandmist kustutatakse selle veesõidukiga seotud teave lõikes 1 osutatud andmebaasist.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:
a) liikmesriikide poolt andmebaasi sisestatavad andmed;
b) lubatud juurdepääsu liigid, võttes arvesse andmete saajate kategooriaid ja selliste andmete töötlemiseks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärke;
c) juhendid andmebaasi kasutamise ja toimimise kohta, eelkõige seoses andmeturbemeetmete, andmete kodeerimise ja töötlemise ning andmebaasi ja artiklis 17 osutatud registrite omavahelise ühendamisega.
Artikkel 20
Tehniliste ülevaatuste läbiviimine
1. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud pädevad asutused viivad läbi käesolevas direktiivis osutatud esialgse, perioodilise, eri- või vabatahtliku kontrolli.
2. Kõnealused pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatuse läbiviimisest, kui artikli 21 kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingu välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
3. Iga liikmesriik koostab selliste oma pädevate asutuste nimekirja, kes vastutavad tehniliste ülevaatuste läbiviimise eest, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste ja kontrollorganite nimekirja asjakohasel veebilehel.
4. Iga liikmesriik järgib II ja V lisas sätestatud erinõudeid kontrollorganite ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.
Artikkel 21
Klassifikatsiooniühingute tunnustamine
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et tunnustada VI lisas loetletud kriteeriumidele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või tunnustus tühistada, käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2. Tunnustamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi kohaselt selle II ja V lisas osutatud nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik tunnustamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.
3. Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse tunnustus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VI lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse dokumentaalsed tõendid.
4. Klassifikatsiooniühingud, kes on 6. oktoobriks 2016 direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt tunnustuse saanud, säilitavad vastava tunnustuse.
5. Komisjon avaldab asjakohasel veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda 7. oktoobriks 2017 ja ajakohastab seda pidevalt. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende klassifikatsiooniühingute, mille tunnustamist nad on taotlenud, nimede ja aadresside mis tahes muudatused.
Artikkel 22
Nõuetele vastavuse kontroll
1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on artikli 7 kohane kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tingimustele, mille alusel kõnealune tunnistus on väljastatud.
Nõuetele mittevastavuse korral võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5. Nad võivad samuti nõuda, et veesõiduki omanik või tema esindaja võtaks pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.
Veesõiduki pardal oleva tunnistuse väljastanud pädevat asutust teavitatakse kõnealusest nõuetele mittevastavusest seitsme päeva jooksul pärast kontrolli.
2. Kui veesõidukil ei ole kehtivat tunnistust, võib keelata veesõidukil oma teekonda jätkata.
3. Kui pädevad asutused leiavad sellise kontrolli käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või laevaliiklusele, võivad nad keelata veesõidukil teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.
Pädevad asutused võivad samuti teha ettekirjutusi proportsionaalsete meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil, kui see on asjakohane, pärast veotoimingute lõpetamist ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse.
4. Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud veesõiduki omanikule või tema esindajale oma kavatsusest seda takistada, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud otsusest seitsme päeva jooksul alates selle tegemisest või otsuse tegemise kavatsusest sellele veesõidukile tunnistuse väljastanud või seda viimati uuendanud liikmesriigi pädevale asutusele.
5. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud veesõiduki liikumise peatamise otsuses peavad olema esitatud selle tegemise üksikasjalikud põhjendused. Sellest tuleb viivitamata teatada asjaomasele osapoolele, keda tuleb samal ajal teavitada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohasest edasikaebamise korrast ning selle tähtaegadest.
Artikkel 23
Muudetud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele
1. Liikmesriigid võivad vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudeid. Selliseid täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.
2. Iga liikmesriik võib 3. tsooni mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II ja V lisas osutatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.
3. Kui II lisas osutatud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi kehtivate ohutusnõuete leevenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda reisilaevade puhul, mis tegutsevad mitte ühenduses olevatel siseveeteedel. Nimetatud asjaoludel võib asjaomane liikmesriik nõuda, et alates 30. detsembrist 2008 vastaksid sellised reisilaevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, täielikult II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
4. Liikmesriigid võivad lubada II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada leevendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi territooriumil ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel. Leevendatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse või nõudeid kohaldatakse osaliselt üksnes IV lisas loetletu suhtes.
5. Lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaldamisel teavitab liikmesriik komisjoni vähemalt kuus kuud enne kavandatavat kohaldamise alguskuupäeva. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel kiidab komisjon täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
6. Vastavus lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohastele muudetud tehnilistele nõuetele märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele või täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.
Artikkel 24
Teatavate veesõidukite kategooriate suhtes kohaldatavad erandid
1. Säilitades samal ajal piisava ohutuse taseme, võivad liikmesriigid lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest
a) mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes;
b) veesõidukite suhtes, mille kandevõime on kuni 350 tonni või mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille mahtveeväljasurve on väiksem kui 100 kuupmeetrit, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis tegutsevad ainult vastava liikmesriigi territooriumil.
2. Ilma, et see piiraks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamist, võivad liikmesriigid oma territooriumil tegutsemise osas teha veesõidukite suhtes erandeid käesoleva direktiivi kohaldamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkonnad, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.
Artikkel 25
Uue tehnoloogia kasutamine ja konkreetsete veesõidukite suhtes kohaldatavad erandid
1. Innovatsiooni ja uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks siseveelaevanduses on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte erandite võimaldamiseks või tehniliste nõuete samaväärseks tunnistamiseks konkreetsete veesõidukite puhul seoses järgmisega:
a) sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmine, millega tunnustatakse muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muu paigutuse või muude konstruktsiooniaspektide kasutamine, kui on osutatud II ja V lisas, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase;
b) piiratud ajavahemikuks katseliselt sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi, II ja V lisa tehnilistest nõuetest erinevaid tehnilisi nõudeid, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2. Liikmesriigi pädev asutus märgib kõik lõikes 1 osutatud kohaldatavad erandid samaväärsuse tunnustamise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.
Artikkel 26
Raskused
1. Pärast II lisas sätestatud tehniliste nõuete üleminekusätete kehtivuse lõppemist võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et võimaldada erandeid nimetatud lisas sätestatud tehnilistest nõuetest, mille suhtes kohaldati kõnealuseid üleminekusätteid, kui kõnealuseid nõudeid on tehniliselt raske rakendada või kui nende rakendamine võib kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2. Liikmesriigi pädev asutus märgib lõikes 1 osutatud erandid liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.
Artikkel 27
Tüübikinnitusega seadmete register
Komisjon avaldab asjakohasel veebilehel II ja V lisa kohaselt tüübikinnituse saanud seadmete registri.
4. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 28
Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted
Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne 6. oktoobrit 2018, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.
Artikkel 29
Direktiivi 82/714/EMÜ kohaldamisalast välja jäetud veesõidukid
1. Veesõidukitele, mis on nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ ( 5 ) kohaldamisalast välja jäetud, kuid mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikega 1, antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust eesmärgiga kontrollida veesõiduki vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Kõnealune tehniline ülevaatus viiakse läbi veesõiduki olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018.
2. Kui veesõiduk II ja V lisas osutatud tehnilisi nõuetele ei vasta, märgitakse see liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad vastama II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
3. Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt samaväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta lõike 2 tähenduses asendamiseks või muutmiseks.
4. Käesoleva artikli lõike 2 tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab selliste nõuete täitmist, mis käsitlevad ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või eriomadusi, vastavalt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osas lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.
Artikkel 30
Direktiivi 2006/87/EÜ kohaseid ajutisi nõudeid käsitlevad üleminekusätted
Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa artikliga 1.06 vastu võetud ajutised nõuded kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni.
Artikkel 31
Lisade kohandamine
1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks, et ajakohastada põhjendamatu viivituseta viidet ES-TRIN standardi kõige viimasele versioonile ja määrata kindlaks selle kohaldamise kuupäev.
2. Erandina lõikest 1, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui puuduvad asjakohased ja ajakohastatud rahvusvahelised standardid laevaliikluse ohutuse tagamiseks, või kui CESNI otsustusprotsessi muutmine kahjustaks liidu huve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et sätestada asjakohased tehnilised nõuded.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III ja IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arengule.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa kohandamiseks, et ajakohastada ja ühtlustada haldusnorme.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa kohandamiseks, et muuta klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriume laevaliikluse ohutuse tagamiseks.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viited II ja V lisa teatavatele sätetele, et võtta arvesse kõnealustes lisades tehtud muudatusi.
Artikkel 32
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 4, 19 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 6. oktoobrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 19 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 4, 19 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 33
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ ( 6 ) artikli 7 alusel moodustatud komitee („komitee“). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemusteta juhul, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul teeb komitee eesistuja vastavasisulise otsuse.
Artikkel 34
Läbivaatamine
Komisjon esitab enne 7. oktoobrit 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveeliikluse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveeliikluse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. Komisjon esitab samasuguse aruande pärast kõiki olulisi arenguid siseveetranspordis.
Artikkel 35
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 36
Direktiivi 2009/100/EÜ muutmine
Direktiivi 2009/100/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevade suhtes, mida kasutatakse siseveeteedel kaubaveoks ja mille kandevõime on vähemalt 20 tonni ning
a) mille pikkus on vähem kui 20 meetrit ja
b) mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on väiksem kui 100 kuupmeetrit.
Käesolev direktiiv ei piira Reini laevakontrolli määruste ega ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppe (ADN) kohaldamist.“
2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Liikmesriigid võivad nõuda, et ohtlikke kaupu vedavad laevad, nagu see on määratletud ADNis, täidaksid selles kokkuleppes kehtestatud nõudeid. Selle tõendina võivad nad nõuda kõnealuses kokkuleppes sätestatud loa esitamist.“;
b) lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Ohtlike kaupade veo eritingimused loetakse täidetuks kõikidel ühenduse veeteedel, kui laev täidab ADNi nõudeid. Nendele nõuetele vastavuse tõendina võib esitada lõikes 4 osutatud loa.“
Artikkel 37
Ülevõtmine
1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. oktoobriks 2018 ja neid kohaldatakse alates osutatud kuupäevast. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike sätete teksti.
3. Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea üle võtma 2. peatükki, artikli 18 lõiget 3 ega artikleid 20 ja 21.
Artikkel 38
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 7. oktoobrist 2018.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 39
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 40
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, välja arvatud Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Sloveenia ja Soome.
LISADE NIMEKIRI
I lisa. |
Geograafiliselt 1., 2. ja 3. tsooni jaotatud liidu siseveeteede loetelu |
II lisa. |
1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded |
III lisa. |
1., 2. ja mitte ühenduses olevatel 3. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate täiendavate tehniliste nõuete valdkonnad |
IV lisa. |
3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete võimaliku leevendamise valdkonnad |
V lisa. |
Üksikasjalikud menetlussätted |
VI lisa. |
Klassifikatsiooniühingud |
VII lisa. |
Vastavustabel |
I LISA
GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU
1. PEATÜKK
1. tsoon
Saksamaa
Ems |
Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (1) |
(1) Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602). |
Poola
Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.
Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.
Rootsi
Vänern, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastugrundsi paaki
Göta älv ja Rivöfjorden, mis piirnevad idas Älvsborgi sillaga, läänes geograafilise pikkusega, mis läbib Gäveskäri tuletorni, ja lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Smörbådani tuletorni
Ühendkuningriik
ŠOTIMAA |
|
Blue Mulli väin |
Gutcheri ja Belmonti vahel |
Yelli väin |
Tofts Voe ja Ulsta vahel |
Sullom Voe |
Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu |
Dales Voe |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Kebister Nessi põhjatippu Breiwicki rannikuga selle lõikumisel meridiaaniga läänepikkusel 1° 10,8′ |
Dales Voe |
Suvel: nagu Lerwick |
Lerwick |
Talvel: piirkonnas, mis piirneb põhjas Scottle Holmi ja Bressayl oleva Scarfi Taingi vahelise joonega ning lõunas Twageos Pointi tuletorni ja Bressayl oleva Whalpa Taingi vahelise joonega |
Lerwick |
Suvel: piirkonnas, mis piirneb põhjas Brim Nessi ja Inner Score'i kirdenurga vahelise joonega ning lõunas Ness of Soundi lõunatipu ja Kirkabisternessi vahelise joonega |
Kirkwall |
Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59° 10,5′ põhjalaiust ja 002° 57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59° 10′ põhjalaiust ja 002° 56,4′ läänepikkust |
Stromness |
Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd |
Scapa Flow |
Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Balnakieli laht |
Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel |
Cromarty Firth |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Inverness |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Tay jõgi — Dundee |
Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Firth of Forth ja Forthi jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Solway Firth |
Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit |
Loch Ryan |
Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Clyde |
Välispiir: joon, mis ühendab Skipnessi Garroch Headist üks miil lõuna pool oleva punktiga ja sealt edasi Farland Headiga Sisepiir talvel: joon, mis ühendab Clochi tuletorni Dunooni muuliga Sisepiir suvel: joon, mis ühendab Isle of Bute'l olevat Bogany Pointi ja Skelmorlie lossi, ning joon Ardlamont Pointist Ettricki lahe lõunapoolseima punktini Kyles of Bute's Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5. juunist 5. septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's |
Oban |
Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega |
Kyle of Lochalsh |
Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani |
Loch Gairloch |
Talvel: puudub Suvel: lõuna pool joont, mis kulgeb Rubha na Moinest itta kuni Eilan Horrisdale'ini ja sealt edasi kuni Rubha nan Eanntagini |
PÕHJA-IIRIMAA |
|
Belfast Lough |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Carrickfergusi ja Bangorit ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Loch Neagh |
Kaugemal kui kaks miili rannast |
INGLISMAA IDARANNIK |
|
Humberi jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab New Hollandit ja Paulli Suvel: seespool joont, mis ühendab Cleethorpesi muuli ja Patringtoni kirikut ning 2. tsooni vetest avamere pool |
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK |
|
Severni jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Portskewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Wye jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Newport |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Cardiff |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Barry |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Swansea |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi |
Menai väin |
Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Dee jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Hilbre Pointi ja Point of Airi Suvel: seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Mersey jõgi |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Preston ja Southport |
Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Fleetwood |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Lune'i jõgi |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Heysham |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi |
Morecambe |
Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi |
Workington |
Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit ning 2. tsooni vetest avamere pool |
LÕUNA-INGLISMAA |
|
Colne-Colchesteri jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit |
Blackwateri jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Crouchi ja Roachi jõgi |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Thamesi jõgi koos lisajõgedega |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Medway jõgi ja Swale |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Chichester |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Langstone'i sadam |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Portsmouth |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Bembridge, Isle of Wight |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Cowes, Isle of Wight |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Southampton |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Beaulieu jõgi |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Keyhaveni järv |
Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Weymouth |
Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel |
Plymouth |
Seespool joont, mis ühendab Cawsandi, kaitsemuuli ning Staddonit ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Falmouth |
Talvel: seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Rosemullioni Suvel: seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Nare Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool |
Cameli jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool |
Bridgewater |
Sulust seespool ja 2. tsooni vetest avamere pool |
Avoni jõgi (Avon) |
Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool |
2. tsoon
Tšehhi Vabariik
Lipno paisjärv
Saksamaa
Ems |
Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni |
Jade |
Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuld ja Langwardeni kirikutorni |
Weser |
Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed |
Elbe koos Bütztfletheriga Süderelbe (alates 0,69 km kuni Elbesse suubumiseni) Ruthenstrom (alates 3,75 km kuni Elbesse suubumiseni) Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km kuni Elbesse suubumiseni) |
Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni) |
Meldorfer Bucht |
Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead |
Eider |
Gieselau kanali suudmest (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpunktist kuni Vollerwieki kiriku tornini |
Gieslau kanal |
Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee-kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni |
Flensburger Förde |
Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes |
Schlei |
Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid |
Eckernförder Bucht |
Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal |
Kieler Förde |
Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali |
Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See |
Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal |
Trave |
Ülestõstetava raudteesilla loodeservast Lübeckis (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead |
Leda |
Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni |
Hunte |
Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni Weserisse suubumiseni |
Lesum |
Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weserisse suubumiseni |
Este |
Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni |
Lühe |
Horneburgis asuva Au-Mühle väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni |
Schwinge |
Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni |
Oste |
210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (km 69,360) kuni Elbesse suubumiseni |
Pinnau |
Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni |
Krückau |
Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni |
Stör |
Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni |
Freiburger Hafenpriel |
Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni |
Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond |
Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga |
Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed |
Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte |
Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond) |
Laienevad avamere suunas: Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54°26′42″, Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga, Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga |
Kleine Jasmunder Bodden |
|
Greifswalder Bodden |
Boddenist avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust) |
Ryck |
Greifswaldis Steinbeckeri sillast ida poole jooneni, mis ühendab sadamakaisid |
Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Oder Haff) |
Ida suunas Poola Vabariigi piirini Stettiner Haffis |
Uecker |
Uekermünde maantesilla edelapoolsest servast jooneni, mis ühendab sadamakaisid |
Märkus: laevade puhul, mille kodusadam on teises riigis, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).
Prantsusmaa
Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras' saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac;
Loire alates Cordemais't (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët;
Seine alates Tancarville'i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode'i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville'i all;
Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir;
Genfi järv
Ungari
Balatoni järv
Madalmaad
Dollard
Eems
Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega
IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee
Nieuwe Waterweg ja Scheur
Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas
Hollands Diep
Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad
Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele
Hellegat
Volkerak
Krammer
Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel
Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal
Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal
Poola
Szczecini laguun
Kamieńi laguun
Wisła laguun
Pucki laht
Włocławski veehoidla
Śniardwy järv
Niegocini järv
Mamry järv
Rootsi
Göta älv, piirneb idas Göta älvi sillaga ja läänes Älvsborgi sillaga
Ühendkuningriik
ŠOTIMAA |
|
Scapa Flow |
Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel |
Kyle of Durness |
Eilean Dubhist lõuna pool |
Cromarty Firth |
Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit |
Inverness |
Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi |
Findhorni laht |
Maasäärest seespool |
Aberdeen |
Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga |
Montrose Basin |
Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures |
Tay jõgi – Dundee |
Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis |
Firth of Forth ja Forthi jõgi |
Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool |
Dumfries |
Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi |
Loch Ryan |
Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi |
Ayri sadam |
Sulust seespool |
Clyde |
1. tsooni vetest ülevalpool |
Kyles of Bute |
Colintraive'i ja Rhubodachi vahel |
Campbeltowni sadam |
Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi |
Loch Etive |
Loch Etive'is ülevalpool Lora juga |
Loch Leven |
Ülevalpool Ballachulishi silda |
Loch Linnhe |
Corran Pointi tuletornist põhja pool |
Loch Eil |
Kogu järv |
Kaledoonia kanal |
Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness |
Kyle of Lochalsh |
Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool |
Loch Carron |
Stromemore'i ja Strome Ferry vahel |
Loch Broom, Ullapool |
seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet |
Kylesku |
Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele |
Stornoway sadam |
Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel |
Sound of Scalpay |
Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris) |
Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam |
Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast |
Loch Awe |
Kogu järv |
Loch Katrine |
Kogu järv |
Loch Lomond |
Kogu järv |
Loch Tay |
Kogu järv |
Loch Loyal |
Kogu järv |
Loch Hope |
Kogu järv |
Loch Shin |
Kogu järv |
Loch Assynt |
Kogu järv |
Loch Glascarnoch |
Kogu järv |
Loch Fannich |
Kogu järv |
Loch Maree |
Kogu järv |
Loch Gairloch |
Kogu järv |
Loch Monar |
Kogu järv |
Loch Mullardach |
Kogu järv |
Loch Cluanie |
Kogu järv |
Loch Loyne |
Kogu järv |
Loch Garry |
Kogu järv |
Loch Quoich |
Kogu järv |
Loch Arkaig |
Kogu järv |
Loch Morar |
Kogu järv |
Loch Shiel |
Kogu järv |
Loch Earn |
Kogu järv |
Loch Rannoch |
Kogu järv |
Loch Tummel |
Kogu järv |
Loch Ericht |
Kogu järv |
Loch Fionn |
Kogu järv |
Loch Glass |
Kogu järv |
Loch Rimsdale/nan Clar |
Kogu järv |
PÕHJA-IIRIMAA |
|
Strangford Lough |
Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi |
Belfast Lough |
Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi |
Larne |
Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga |
Banni jõgi |
Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani |
Lough Erne |
Ülemine ja alumine Lough Erne |
Lough Neagh |
Kuni kaks miili rannast |
INGLISMAA IDARANNIK |
|
Berwick |
Lainemurdjatest seespool |
Warkworth |
Lainemurdjatest seespool |
Blyth |
Välismuulipeadest seespool |
Tyne'i jõgi |
Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni |
Weari jõgi |
Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni |
Seaham |
Lainemurdjatest seespool |
Hartlepool |
Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga |
Teesi jõgi |
Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni |
Whitby |
Whitby muulipeadest seespool |
Humberi jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga |
Grimsby dokk |
Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga |
Boston |
New Cutist seespool |
Dutchi jõgi |
Kogu kanal |
Hulli jõgi |
Beverley Beckist kuni Humberi jõeni |
Kielder Water |
Kogu järv |
Ouse'i jõgi |
Naburni lüüsist allpool |
Trenti jõgi |
Cromwelli lüüsist allpool |
Wharfe'i jõgi |
Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani |
Scarborough |
Scarborough' muulipeadest seespool |
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK |
|
Severni jõgi |
Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51° 43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3. tsooni vetest avamere pool |
Wye jõgi |
Chepstowi juures laiuskraadist (51° 38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini |
Newport |
Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool |
Cardiff |
Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool |
Barry |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi |
Talboti sadam |
Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke |
Neath |
Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51° 37,2′ põhjalaiust, 3° 50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas |
Llanelli ja Burry sadam |
Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga |
Milford Haven |
Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi |
Fishguard |
Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi |
Cardigan |
Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool |
Aberystwyth |
Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi |
Aberdyfi |
Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki |
Barmouth |
Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga |
Portmadoc |
Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud |
Holyhead |
Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht) |
Menai väin |
Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi |
Conway |
Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool |
Llandudno |
Lainemurdjast seespool |
Rhyl |
Lainemurdjast seespool |
Dee jõgi |
Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani |
Mersey jõgi |
Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid |
Preston ja Southport |
Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool |
Fleetwood |
Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti |
Lune'i jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud |
Barrow |
Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi |
Whitehaven |
Lainemurdjast seespool |
Workington |
Lainemurdjast seespool |
Maryport |
Lainemurdjast seespool |
Carlisle |
Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont |
Coniston Water |
Kogu järv |
Derwentwater |
Kogu järv |
Ullswater |
Kogu järv |
Windermere |
Kogu järv |
LÕUNA-INGLISMAA |
|
Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed |
Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani |
Orwelli ja Stouri jõgi |
Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3. tsooni vetest avamere pool |
Blackwateri jõgi |
Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool |
Crouchi ja Roachi jõgi |
Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi |
Thamesi jõgi koos lisajõgedega |
Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini |
Medway jõgi ja Swale |
Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni |
Stouri jõgi (Kent) |
Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani |
Doveri sadam |
Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga |
Rotheri jõgi |
Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini |
Aduri jõgi ja Southwicki kanal |
Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni |
Aruni jõgi |
Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani |
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven |
Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni |
Brighton |
Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga |
Chichester |
Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3. tsooni vetest avamere pool |
Langstone'i sadam |
Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi |
Portsmouth |
Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini |
Bembridge, Isle of Wight |
Bradingi sadam |
Bembridge, Isle of Wight |
Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal |
Southampton |
Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga |
Beaulieu jõgi |
Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt |
Keyhaveni järv |
Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini |
Christchurch |
Run |
Poole |
Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini |
Exeter |
Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga |
Teignmouth |
Sadama piirides |
Darti jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi |
Salcombe'i jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi |
Plymouth |
Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi |
Fowey |
Sadamast seespool |
Falmouth |
Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi |
Cameli jõgi |
Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli |
Taw' ja Torridge'i jõgi |
Seespool joont asimuudiga 200°Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani |
Bridgewater |
Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51° 13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud |
Avoni jõgi (Avon) |
Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga |
2. PEATÜKK
3. tsoon
Belgia
Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu
Bulgaaria
Doonau: jõe 845,650. kilomeetrist kuni 374,100. kilomeetrini
Tšehhi Vabariik
Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III
Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov
Saksamaa
Doonau |
Kelheimist (2 414,72 km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis |
Rein koos Lampertheimer Altrheiniga (alates 4,75 km kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km kuni Reinini) |
Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini |
Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe en Köhlbrand |
Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini |
Müritz |
|
Prantsusmaa
Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni
Aulne alates Châteaulin'i lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën
Blavet alates Pontivy'st kuni Pont du Bonhomme'i sillani
Calais kanal
Charente alates Tonnay-Charente'i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe keskpunkti
Dordogne alates Lidoire'iga ühinemisest kuni Bec d'Ambès' neemeni
Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d'Ambès' neemeni
Gironde alates neemest Bec d'Ambès kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras' saare allavoolu jäävat tippu
Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani
Isle alates Dronne'iga ühinemisest kuni Dordogne'iga ühinemiseni
Loire alates Maine'iga ühinemisest kuni Cordemais'ni (KP 25)
Marne Bonneuil' sillast (KP 169bis900) ja St Mauri lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni
Rein
Nive alates Haïtze'i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni
Oise Janville'i lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni
Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani
Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône
Saône alates Pont de Bourgogne'i sillast Chalon sur Saône'is kuni Rhône'iga ühinemiseni
Seine alates Nogent sur Seine lüüsist kuni Tancarville'i kanali alguseni
Sèvre Niortaise alates Marans'i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas
Somme alates Pont de la Portelette'i silla Abbeville'is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles'i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme's
Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini
Amance'i järv
Annecy järv
Biscarosse'i järv
Bourget' järv
Carcansi järv
Cazaux' järv
Der-Chantecoq'i järv
Guerlédani järv
Hourtini järv
Lacanau järv
Orienti järv
Pareloup' järv
Parentis' järv
Sanguinet' järv
Serre-Ponçoni järv
Temple'i järv
Horvaatia
Doonau: jõe 1 295 . kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433 . kilomeetri ja 100 meetrini
Drava jõgi: jõe 0 kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini
Drava jõgi: jõe 800 kilomeetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini
Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini
Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini
Ungari
Doonau: jõe 1 812 . kilomeetrist kuni 1 433 . kilomeetrini
Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini
Drava jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini
Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini
Velence järv
Fertő järv
Madalmaad
Rein
Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal
Austria
Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini
Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi elektrijaamani
Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele
Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele
March: kuni 6. kilomeetrini
Poola
— Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini
— Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini
— Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini
— Dąbie järv sisemere piirini
— Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega
— Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud
— Bydgoski kanal
— Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud
— Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga
— Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni
— Łączański kanal
— Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv
— Żerański kanal
— Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini
— Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega
— Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini
— Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini
— Nysa Łuźycka jõgi Gubinist kuni Oderisse suubumiseni
— Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini
— Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega
— Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini
— Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini
— Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini
— Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini
— Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka
— Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla
Rumeenia
Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075 . kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus.
Doonau–Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. km) kuni Constanta Lõuna–Agigea sadamani (kanali 0. km)
Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)
Slovakkia
Doonau: jõe 1 880,26 . kilomeetrist kuni 1 708,20 . kilomeetrini
Doonau kanal: jõe 1 851,75 . kilomeetrist kuni 1 811,00 . kilomeetrini
Váhi jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini
Morava jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini
Bodrogi jõgi: jõe 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini
Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava
Rootsi
Trollhättani kanal ja Göta älv, Bastugrundsi paaki läbivast laiuskraadist kuni Göta älvi silda läbiva laiuskraadini
Mälaren
Stockholmi sadamad, mis piirnevad loodes Lidingo sillaga, kirdes Elfviksgrundi tuletorni läbiva 135-315 kraadi joonega ja lõunas Skuru sillaga
Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas geograafilise laiusega N 59° 09′ 00″
Ühendkuningriik
ŠOTIMAA |
|
Leith (Edinburgh) |
Lainemurdjatest seespool |
Glasgow |
Strathclyde Loch |
Crinani kanal |
Crinan Ardrishaigini |
Kaledoonia kanal |
Kanali sektsioonid |
PÕHJA-IIRIMAA |
|
Lagani jõgi |
Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini |
INGLISMAA IDARANNIK |
|
Weari jõgi (pole loodeid) |
Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis |
Teesi jõgi |
Teesi paisust ülesvoolu |
Grimsby dokk |
Lüüsidest seespool |
Imminghami dokk |
Lüüsidest seespool |
Hulli dokid |
Lüüsidest seespool |
Bostoni dokk |
Lüüsiväravatest seespool |
Aire ja Calderi laevateed |
Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse'i jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs) |
Ancholme'i jõgi |
Ferriby lüüsist Briggini |
Calderi ja Hebble'i kanal |
Wakefieldist (Fallingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini |
Fossi jõgi |
Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani |
Fossdyke'i kanal |
Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini |
Goole dokk |
Lüüsiväravatest seespool |
Hornsea Mere |
Kogu kanal |
Hulli jõgi |
Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini |
Market Weightoni kanal |
Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini |
Uus ühenduskanal |
Kogu kanal |
Ouse'i jõgi |
Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini |
Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal |
Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini |
Trenti jõgi |
Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni |
Withami jõgi |
Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln) |
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK |
|
Severni jõgi |
Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool |
Wye jõgi |
Monmouthist ülalpool |
Cardiff |
Roath Parki järv |
Talboti sadam |
Kinnistes dokkides |
Swansea |
Kinnistes dokkides |
Dee jõgi |
Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta |
Mersey jõgi |
Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk) |
Lune'i jõgi |
Ülalpool Glassoni dokki |
Avoni jõgi (Midland) |
Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini |
Gloucester |
Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal) |
Hollingworthi järv |
Kogu järv |
Manchester Shipi kanal |
Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi |
Pickmere'i järv |
Kogu järv |
Tawe'i jõgi |
Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel |
Rudyardi järv |
Kogu järv |
Weaveri jõgi |
Northwichist allpool |
LÕUNA-INGLISMAA |
|
Nene'i jõgi |
Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in-a-Doubleti lüüsini |
Great Ouse'i jõgi |
Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda |
Yarmouth |
Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water |
Lowestoft |
Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni |
Alde ja Ore jõgi |
Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini |
Debeni jõgi |
Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni |
Orwelli ja Stouri jõgi |
Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini |
Chelmeri ja Blackwateri kanal |
Beeleigh' lüüsist ida pool |
Thamesi jõgi koos lisajõgedega |
Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini |
Aduri jõgi ja Southwicki kanal |
Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal |
Aruni jõgi |
Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat |
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven |
Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa |
Bewl Water |
Kogu järv |
Grafham Water |
Kogu järv |
Rutland Water |
Kogu järv |
Thorpe Parki järv |
Kogu järv |
Chichester |
Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga |
Christchurch |
Christchurchi sadam, välja arvatud Run |
Exeteri kanal |
Kogu kanal |
Avoni jõgi (Avon) |
Bristoli linna dokid Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni |
II LISA
1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL VEESÕIDUKITELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED
Veesõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded on ES-TRIN standardis 2017/1 esitatud nõuded.
III LISA
1., 2. JA MITTE ÜHENDUSES OLEVATEL 3. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TÄIENDAVATE TEHNILISTE NÕUETE VALDKONNAD
Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõigete 1 ja 2 kohaselt heaks kiidetud, vastava liikmesriigi territooriumil tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.
1. Mõisted
— Vajalikud täiendavatest nõuetest arusaamiseks
2. Tugevus ja püstuvus
— Konstruktsiooni tugevdamine ja püstuvus
— Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine
3. Süvise ohutusvaru ja vabaparras
— Vabaparras
— Süvise ohutusvaru
4. Laevakere avade ja tekiehitiste veetihedus
— Tekiehitised
— Uksed
— Aknad ja keilutid
— Trümmiluugid
— Muud avad (ventilatsioonitorud, väljalasketorud jms)
5. Seadmed
— Ankrud ja ankruketid
— Laevatuled
— Helisignaalid
— Kompass
— Radar
— Saatjate ja vastuvõtjate paigaldamine
— Päästevarustus
— Navigatsioonikaartide kättesaadavus
6. Täiendavad sätted reisilaevadele
— Püstuvus (tuule tugevus, kriteeriumid)
— Päästevarustus
— Vabaparras
— Süvise ohutusvaru
— Nähtavus roolikambrist
7. Koosseisud ja konteinerite vedu
— Tõukurlaeva ja lihtri ühendus
— Konteinereid vedavate veesõidukite või lihtrite püstuvus
8. Masinad
— Rooliseadmed
— Sõuvõllid ja lisaseadmed
— Jõuseadmed, ühendused ja lisaseadmed
— Vööripõtkuri olemasolu
— Kuivendussüsteemid ja tuletõrjesüsteemid
— Avarii(elektri)energiaallikad ja elektriseadmed
— Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine
IV LISA
3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TEHNILISTE NÕUETE VÕIMALIKU LEEVENDAMISE VALDKONNAD
Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõike 4 kohaselt lubatud, üksnes selle liikmesriigi territooriumil 3. või 4. tsooni veeteedel tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad leevendatud nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.
3. tsoon
— Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus
— Kiirus (edasisuunas)
— Ühispäästevahendid
— 2-sektsiooniline staatus
— Nähtavus roolikambrist
4. tsoon
— Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus
— Kiirus (edasisuunas)
— Päästevahendid
— 2-sektsiooniline staatus
— Nähtavus roolikambrist
— Teine sõltumatu käitursüsteem
V LISA
ÜKSIKASJALIKUD MENETLUSSÄTTED
Artikkel 2.01
Kontrollorganid
1. Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.
2. Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.
Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:
a) siseveeliikluse eest vastutava haldusasutuse töötaja;
b) siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;
c) laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita;
d) traditsiooniliste laevade ekspert nende kontrollimiseks.
3. Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle liikmesriigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.
4. Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.
Artikkel 2.02
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.03
Veesõiduki esitamine kontrolliks
1. Omanik või tema esindaja esitab kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta annab kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta avab kontrollijatele mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.
2. Kontrollorgan nõuab kõigepealt kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või tunnustatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tõend, et laeva konstruktsioon vastab selle nõuetele, või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 14 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.
Kontrollorgan teeb proovisõite liikurlaevade või konvoide esialgse kontrolli käigus ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.
3. Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet kohaldatakse ka veesõiduki ehitamise ajal.
Artikkel 2.04
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.05
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.06
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.07
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisu ja muutmine
1. Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest registreerimisnumbri või kodusadama muutmisest ning saadab kõnealusele asutusele muudatuse sisseviimiseks liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse.
2. Iga pädev asutus võib liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust täiendada või muuta.
3. Kui pädev asutus muudab või täiendab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastas.
Artikkel 2.08
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.09
Perioodiline kontroll
1. Enne liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tehakse veesõidukile perioodiline kontroll.
2. Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele uue kehtivusperioodi.
3. Kehtivusperiood märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.
4. Kui liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus asendatakse pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.
Artikkel 2.10
Vabatahtlik kontroll
Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.
Kontrolli läbiviimise taotlusele tuleb reageerida.
Artikkel 2.11
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.12
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.13
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.14
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.15
Kulud
Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik veesõiduki kontrolli ning liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tasude määradele.
Artikkel 2.16
Teave
Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste tõestatud ja kindlaksmääratud väljavõtteid ja koopiaid.
Artikkel 2.17
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste register
1. Pädevad asutused säilitavad kõikide nende väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste originaalid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe. Nad ajakohastavad käesoleva direktiivi artiklis 17 nimetatud registrit sellele vastavalt.
2. Selleks et võtta haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva lisa artikleid 2.02–2.15 ning käesoleva direktiivi artikleid 6, 9, 10, 13, 14, 15, 20, 21 ja 22, antakse halduskokkulepete alusel II lisas esitatud näidise kohaselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele üksnes lugemist võimaldav juurdepääs registrile.
Artikkel 2.18
Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber
1. Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“) koosneb vastavalt käesoleva direktiivi II lisale kaheksast araabia numbrist.
2. Identifitseerimisnumbri annab veesõidukile selle liikmesriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam, v.a siis, kui veesõidukile on liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamise ajaks identifitseerimisnumber juba antud.
Nende riikide veesõidukitele, kus identifitseerimisnumbri andmine ei ole võimalik, annab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantava identifitseerimisnumbri liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus.
3. Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele identifitseerimisnumbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantud identifitseerimisnumbri laevale kinnitamise eest.
Artikkel 2.19
(Jäetakse tühjaks)
Artikkel 2.20
Teavitamine
Iga liikmesriik või selle pädevad asutused edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või teistele pädevatele asutustele järgmise teabe:
a) tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja II lisa rakendamise eest vastutavate liikmesriigi pädevate asutuste nimed ja aadressid;
b) II lisa kohane andmeleht laeva reoveepuhastite tüüpide kohta, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist;
c) heakskiidetud II lisas sätestatust erinevail standardeil põhinevad laeva reoveepuhasti tüübikinnitused liikmesriikide siseriiklikel veeteedel kasutamiseks;
d) ühe kuu jooksul teabe laeva reoveepuhasti tüübikinnituse tühistamise ja sellise tühistamise põhjuste kohta;
e) ankrumassi vähendamise taotluse järel loa saanud eriankrud, märkides nende tüübimärgistuse ja ankrumassi lubatud vähendamise. Kui komisjon ei esita vastuväiteid, annab pädev asutus taotlejale loa kõige varem kolme kuu jooksul pärast komisjonile teatamist;
f) navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, millele nad on andnud tüübikinnituse. Asjakohases teates on märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev;
g) navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamist, asendamist, remonti või hooldust teha võivate spetsialiseerunud ettevõtete volitamise eest vastutavad pädevate asutuste nimed ja aadressid.
VI LISA
KLASSIFIKATSIOONIÜHINGUD
Klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriumid
Klassifikatsiooniühingud, mis taotlevad tunnustamist käesoleva direktiivi artikli 21 kohaselt, vastavad järgmistele kriteeriumitele.
1) Klassifikatsiooniühing on võimeline dokumenteerima laialdasi kogemusi siseveelaevade konstrueerimise ja ehitamise hindamisel. Klassifikatsiooniühingul peab olema põhjalik eeskiri siseveelaevade konstrueerimise, ehitamise ja perioodilise kontrolli kohta, eriti püstuvuse arvutamise kohta kooskõlas ADN-le lisatud eeskirjade 9. osaga, millele on osutatud II lisas. Nimetatud eeskiri avaldatakse vähemalt hollandi, inglise, prantsuse või saksa keeles ning seda ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt teadusliku uurimistöö ja arendusprogrammide abil. Eeskiri ei tohi olla vastuolus liidu õiguse ega kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.
2) Klassifikatsiooniühing avaldab oma laevade registri igal aastal.
3) Laevaomanikud või laevaehitajad või muud isikud, kelle ärihuvid on seotud laevade konstrueerimise, tootmise, varustamise, täiustamise, käitamise või kindlustamisega, ei kontrolli klassifikatsiooniühingut. Klassifikatsiooniühingu tulu ei tohi sõltuda ühestainsast äriettevõttest.
4) Klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, mis siseveetranspordi eeskirjade kohaselt on volitatud tegema otsuseid ning tegutsema kõigis tema pädevuses olevates valdkondades, asub ühes liikmesriigis.
5) Klassifikatsiooniühingul ning selle ekspertidel on hea maine siseveetranspordi alal, eksperdid suudavad esitada tõendeid oma professionaalse suutlikkuse kohta. Nad peavad tegutsema klassifikatsiooniühingu vastutusel.
6) Klassifikatsiooniühingul on tööülesannete ning klassifitseeritavate laevade jaoks piisav tehniline, juhtimis-, abi-, kontrollimis- ja teadusliku uurimistööga tegelev personal, kes on suuteline arendama ja eeskirju uuendama. Ühingul on oma ülevaatajad vähemalt ühes liikmesriigis.
7) Klassifikatsiooniühing juhindub eetikakoodeksist.
8) Klassifikatsiooniühingut juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud liikmesriigis nõutava teabe konfidentsiaalsus.
9) Klassifikatsiooniühing on võimeline esitama liikmesriigile asjakohast teavet.
10) Klassifikatsiooniühingu juhtkond töötab välja ja dokumenteerib ühingu poliitika, kvaliteedieesmärgid ja kvaliteediga seotud kohustused ning tagab organisatsiooni kõikidel tasanditel nende mõistmise, rakendamise ja nendest kinnipidamise.
11) Klassifikatsiooniühing valmistab ette, rakendab ja korrastab tõhusat sisemist kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ning mis on kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO/IEC 17020: 2004, nagu seda on tõlgendatud IACSi kvaliteedisüsteemi sertifitseerimissüsteemi nõuetes. Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust kinnitab sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus asub punkti 4 kohaselt klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor; lisaks muule tagab kvaliteedisüsteem:
a) klassifikatsiooniühingu eeskirja kehtestamise ja selle süstemaatilise korrastamise;
b) klassifikatsiooniühingu eeskirjast kinnipidamise;
c) klassifikatsiooniühingu pädevusse kuuluvaid töökohustusi käsitlevate nõuete täitmise;
d) klassifikatsiooniühingu töö kvaliteeti mõjutava personali kohustuste, volituste ja omavaheliste suhete kindlaksmääramise ja dokumenteerimise;
e) kogu töö toimumise kontrollitavates tingimustes;
f) järelevalvesüsteemi juurutamise otse klassifikatsiooniühingu palgatud ülevaatajate ning tehnilise ja halduspersonali töö seireks;
g) et klassifikatsiooniühingu põhilistest töökohustustest tulenevaid nõudeid täidavad või kontrollivad otseselt nende täitmist klassifikatsiooniühingu enda põhikohaga ülevaatajad või teiste tunnustatud klassifikatsiooniühingute põhikohaga ülevaatajad;
h) ülevaatajate kvalifitseerimissüsteemi rakendamise ning nende teadmiste pideva täiendamise;
i) andmete säilitamise, mis tõendavad nõutud standardite saavutamist valdkondades, kus teenuseid osutati, ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist, ja
j) kõikides kohtades toimuvaid tegevusi hõlmava tervikliku kvaliteedi siseauditite süsteemi kavandamise ja planeerimise.
12) Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust peab kinnitama sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus punkti 4 kohaselt on klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor.
13) Klassifikatsiooniühing kooskõlastab oma nõuded liidu direktiividega ning esitab komisjonile õigel ajal kogu asjakohase teabe.
14) Klassifikatsiooniühing konsulteerib juba tunnustatud klassifikatsiooniühingutega korrapäraselt, et tagada tehniliste standardite samaväärsus ja nende rakendamise ühetaolisus ning ta lubab liikmesriigi esindajatel ning muudel huvitatud pooltel osaleda oma eeskirja arendamises.
VII LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 2006/87/EÜ |
Käesolev direktiiv |
— |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 1 |
Artikkel 4 |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 9 |
Artikli 6 lõiked 1 ja 3 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 6 lõiked 2 ja 4 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 5 |
Artikkel 3 |
Artikkel 7 |
Artikkel 4 |
Artikkel 8 |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikkel 9 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikkel 10 |
Artikkel 14 |
Artikkel 11 |
Artikkel 13 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 13 |
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
Artikkel 16 |
Artikkel 15 |
Artikkel 18 |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 18 |
— |
Artikkel 19 |
Artikkel 10 |
Artikkel 20 |
— |
Artikkel 21 |
Artikkel 17 |
Artikkel 22 |
Artikkel 5 |
Artikkel 23 |
Artikkel 6 on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (1) |
— |
Artikli 7 lõiked 1–3 |
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 27 |
— |
Artikkel 28 |
Artikli 8 lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 29 |
— |
Artikkel 30 |
Artikli 20 lõige 1 |
Artikkel 31 |
Artikli 20 lõige 2 |
— |
Artikkel 22 |
— |
— |
Artikkel 32 |
Artikkel 19 |
Artikkel 33 |
— |
Artikkel 34 |
Artikkel 24 |
Artikkel 35 |
Artikkel 21 |
Artikkel 36 |
Artikkel 23 |
Artikli 37 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 37 lõige 3 |
— |
Artikkel 38 |
— |
Artikkel 39 |
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 27 |
Artikkel 40 |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13). |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).
( 5 ) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1).
( 6 ) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).