02015R1188 — ET — 09.01.2017 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1188, 28. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193 21.7.2015, lk 76) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 346 |
51 |
20.12.2016 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1188,
28. aprill 2015,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded selliste kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 50 kW, ning selliste äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus või mille segmendi nimisoojusvõimsus on kuni 120 kW.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
a) kohtkütteseadmed, mida käitatakse elektri- või kütusekompressoriga ja milles soojuse tootmiseks kasutatakse auru kokkusurumise ahelat või neeldumisahelat;
b) kohtkütteseadmed, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks siseruumides ja on ette nähtud inimestele soojusmugavuse loomiseks vajaliku soojuse andmiseks konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu;
c) kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;
d) kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;
e) õhukütteseadmed;
f) saunaahjud;
g) alluvad küttekehad.
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kohtkütteseade” – kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võidakse ka edastada teistesse ruumidesse; kohtkütteseadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis muundavad elektrienergiat voolu soojuslikul toimel tekkivaks soojuseks või gaas- ja vedelkütuse energiat põletamisel tekkivaks soojuseks; |
2) |
„kodumajapidamises kasutatav kohtkütteseade” – kohtkütteseade, mis ei ole äritegevuses kasutatav kütteseade; |
3) |
„gaaskütuse-kohtkütteseade” – lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse gaaskütust; |
4) |
„vedelkütuse-kohtkütteseade” – lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse vedelkütust; |
5) |
„elektri-kohtkütteseade” – kohtkütteseade, milles soojust toodetakse voolu soojuslikul toimel; |
6) |
„äritegevuses kasutatav kohtkütteseade” – kiirgav kohtkütteseade või torukohtkütteseade; |
7) |
„lahtise esiküljega kohtkütteseade” – kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust, milles kütusekiht ega põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks; |
8) |
„kinnise esiküljega kohtkütteseade” – kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks; |
9) |
„teisaldatav elektri-kohtkütteseade” – elektri-kohtkütteseade, mis ei ole paikne elektri-kohtkütteseade, soojust salvestav elektri-kohtkütteseade, elektripõrandakütteseade, soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade, nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade ega alluv kütteseade; |
10) |
„paikne elektri-kohtkütteseade” – elektri-kohtkütteseade, mis ei ole ette nähtud soojusenergia salvestamiseks ning on ette nähtud kasutamiseks kohale, nt seinale, kinnitatult ja mis ei kujuta endast ehitise konstruktsiooni ega viimistluse osa; |
11) |
„soojust salvestav elektri-kohtkütteseade” – elektri-kohtkütteseade, milles soojus salvestatakse soojusisolatsiooniga salvestisse, mis annab soojust välja mitu tundi pärast soojuse salvestamist; |
12) |
„elektripõrandakütteseade” – elektri-kohtkütteseade, mida kasutatakse ehitisse või ehitise viimistlusesse sisseehitatult; |
13) |
„soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade” – elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha tuleb suunata kasutuskohta, et selle soojuskiirgus soojendaks otse soojendatavat eset, ning mille küttekeha kaitsevõre temperatuur tõuseb tavalisel kasutamisel vähemalt temperatuurini 130 °C ja/või mille muude pindade temperatuur tõuseb temperatuurini 100 °C; |
14) |
„nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade” – elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha on väljastpoolt nähtav ja mille temperatuur tavalisel kasutamisel on vähemalt 650 °C; |
15) |
„saunaahi” – kütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või samalaadsesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas; |
16) |
„alluv kütteseade” – kohtkütteseade, mis ei suuda iseseisvalt töötada ja töötab vastavalt signaalile, mille ta saab väliselt juhtseadmelt, mis ei ole selle kohtkütteseadme osa, kuid on sellega ühendatud kontrolljuhtmega, juhtmeta ühendusega, signaali edastava võrgujuhtmega või muul analoogsel viisil, millega seadistatakse soojuse juhtimist sellesse ruumi, milles asjaomane seade paikneb; |
17) |
„kiirgav kohtkütteseade” – põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale ja suunatakse kasutamiskohta, nii et põletist eralduv soojus, mis on põhiliselt infrapunakiirgus, soojendab otse soojendatavat kohta; seade eraldab põlemissaadusi samasse alasse, kus see paikneb; |
18) |
„torukohtkütteseade” – põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale soojendatava koha lähedale ning see soojendab ruumi eelkõige infrapunakiirgusega, mis pärineb toru(de)st, mida soojendavad selles liikuvad põlemissaadused, mis on ette nähtud juhtida torust lõõri kaudu välja; |
19) |
„toruküttesüsteem” – torukohtkütteseade, mis koosneb rohkem kui ühest põletist, nii et ühe põleti põlemissaadused võivad liikuda järgmisesse põletisse, kuid põletite põlemissaadused tuleb välja juhtida ühe tiiviku abil; |
20) |
„toruküttesegment” – toruküttesüsteemi osa, milles on olemas kõik vajalik selle eraldi töötamiseks ning mida saab teistest torusoojendussüsteemi osadest eraldi katsetada; |
21) |
„lõõrita kütteseade” – kohtkütteseade (v.a kiirgav kohtkütteseade), milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja millest põlemissaadused pääsevad samasse alasse, kus seade asub; |
22) |
„siibrita kütteseade” – kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri; |
23) |
„õhukütteseade” – seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb; |
24) |
„otsene soojusvõimsus” – selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus; |
25) |
„kaudne soojusvõimsus” – selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus; |
26) |
„kaudne soojusfunktsioon” – toode suudab osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks; |
27) |
„nimisoojusvõimsus” (Pnom ) – kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul; |
28) |
„minimaalne soojusvõimsus” (Pmin ) – kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel; |
29) |
„maksimaalne pidev soojusvõimsus” (Pmax,c ) – tootja avaldatud elektri-kohtkütteseadme maksimaalne soojusvõimsus [kW], millega seade suudab pikemat aega pidevalt töötada; |
30) |
„ette nähtud kasutamiseks välistingimustes” – toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes; |
31) |
„samaväärne mudel” – mudel, millel on II lisa punkti 3 tabelis 1, 2 või 3 esitatud näitajate andmed samasugused kui teisel sama tootja turule lastud mudelil. |
II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded ja ajakava
1. Kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.
2. 1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.
3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punkti 3 alapunktis b sätestatud teave.
3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste samaväärsete mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mille tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sellistel juhtudel tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste muude samaväärsete mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samamoodi.
Artikkel 5
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine
Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.
Artikkel 6
Soovituslikud võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2019. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:
— kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded seoses energiatõhususe ja lämmastikoksiidide (NOx) heitega;
— kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid;
— kas kütmise sesoonse energiatõhususe hindamiseks kasutatavad parandustegurid on veel asjakohased;
— kas kolmanda osalise tehtav kontrollimine on asjakohane.
Artikkel 8
Üleminekusätted
1. jaanuarini 2018 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriikides kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite kohta kehtivate sätetega.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
II–V lisas kasutatavad mõisted
II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs ) – ruumi soojendamiseks tarbitava kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [ %]; |
2) |
„teisendustegur” (CC) – tegur, millele vastab energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL ( 1 ) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5; |
3) |
„lämmastikoksiidide heide” – gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmetes ja äritegevuses kasutatavates kohtkütteseadmetes nimisoojusvõimsusel tekkiv lämmastikoksiidide heide [mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi; |
4) |
„alumine kütteväärtus” (NCV) – kütusele vastava niiskusesisaldusega kütuseühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel, kui põlemissaadused ei jahtu ümbritseva keskkonna temperatuurile; |
5) |
„ülemine kütteväärtus niiskuse arvestamiseta” (GCV) – esialgsest niiskusest kuivatatud kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust; |
6) |
„kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt η th,nomvõi η th,min) – kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %]; a) kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse alumise kütteväärtuse ja/või teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu; b) äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse ja teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu; |
7) |
„elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax) – nimisoojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud; |
8) |
„elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel” (elmin) – minimaalset soojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud; |
9) |
„ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb) – toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW]; |
10) |
„püsisüütaja võimsustarve” (Ppilot ) – suurus [kW], mida iseloomustab nimisoojusvõimsuse või osalise võimsustarbe tootmiseks vajaliku võimsama põlemisprotsessi süütajana kasutatava leegi tekitamiseks tootes kulutatav gaas- või vedelkütus, kui süütaja töötab vähemalt viis minutit enne põhipõleti töölehakkamist; |
11) |
„soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga” – tootesse ehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab ja seadistab toote sisetemperatuuri, et muuta kogutud soojushulka; |
12) |
„soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega” – tootesse sisseehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab toote sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et sellele vastavalt muuta kogutud soojushulka; |
13) |
„toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega elektrooniline soojushulga juhtseadis või energiatarnija seadistatav elektrooniline soojushulga juhtseadis” – tootesse sisseehitatud juhtseadis, mis mõõdab sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et automaatselt muuta kogutavat soojushulka, või seade, mille laadimisrežiimi saab seadistada energiatarnija; |
14) |
„ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus” – kohtkütteseade on varustatud sisseehitatud ja seadistatava ventilaatoriga (või ventilaatoritega), millega saab seadistada soojusvõimsust vastavalt soojustarbele; |
15) |
„üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta” – toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta; |
16) |
„kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta” – toote soojusvõimsust saab käsitsi seadistada kahe või enama soojusvõimsuse astme piires ning tootes ei ole seadist, mis seadistaks automaatselt soojusvõimsust vastavalt soovitud toatemperatuurile; |
17) |
„toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga” – toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele; |
18) |
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest; |
19) |
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul; |
20) |
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada; |
21) |
„toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei viibi; |
22) |
„toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab soojusvõimsust, kui uks või aken on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides; |
23) |
„kaugjuhtimisvõimalusega” – tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud; |
24) |
„kohaneva käivitusjuhtimisega” – funktsioon, mis prognoosib kütmise optimaalse algusaja ja alustab kütmist, et soovitud ajaks saavutada ettenähtud temperatuur; |
25) |
„tööajapiiranguga” – tootel on funktsioon, mis deaktiveerib toote automaatselt teatava eelnevalt seadistatud ajavahemiku möödudes; |
26) |
„musta lambiga anduriga” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, millega mõõdetakse õhu- ja kiirgustemperatuuri; |
27) |
„üheastmeline” – toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta; |
28) |
„kaheastmeline” – toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud; |
29) |
„seadistuv” – toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud; |
30) |
„ooteseisund” – seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega; |
31) |
„toruküttesüsteemi soojusvõimsus” – turule lastud torusegmendikonfiguratsiooni kombineeritud soojusvõimsus [kW]; |
32) |
„torusegmendi soojusvõimsus” – torukütteseadme sellise segmendi soojusvõimsus [kW], mis koos teiste torukütteseadme segmentidega on toruküttesüsteemi konfiguratsiooni üks osa; |
33) |
„kiirgustegur nimisoojusvõimsusel” (RFnom) või „kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel” (RFmin) – toote infrapunasoojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %] nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel, mille saamiseks infrapunaenergia jagatakse nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel tarbitud koguenergiaga alumise kütteväärtuse järgi; |
34) |
„ümbrise soojusisolatsioon” – toote välitingimustes kasutamisel soojuskadu minimeeriva ümbrise või katte soojusisolatsiooni tase; |
35) |
„ümbrise soojuskaotegur” – tegur [ %], mis iseloomustab väljaspool köetavat kinnist ruumi asuva tooteosa soojuskadu; see sõltub vastava osa ümbrise soojusjuhtivusest; |
36) |
„mudeli tunnuskood” – tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest; |
37) |
„niiskusesisaldus” – kohtkütteseadmes kasutatavas kütuses leiduva vee massi ja kogu kohtkütteseadmes kasutatava kütuse massi suhe. |
II LISA
Ökodisaininõuded
1. Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded
a) 1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:
i) lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 42 %;
ii) kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 72 %;
iii) teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 36 %;
iv) paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;
v) paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega kuni 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 34 %;
vi) soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38,5 %;
vii) elektripõrandakütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;
viii) soojust kiirgavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;
ix) nähtavalt helendavate elekter-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;
x) nähtavalt helendavate elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega vähemalt 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 31 %;
xi) kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 85 %;
xii) torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 74 %.
2. Heidet käsitlevad ökodisaininõuded
a) 1. jaanuarist 2018 ei tohi gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heide ületada järgmisi väärtusi:
i) lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete ning kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei tohi ületada 130 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;
ii) kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide ei tohi ületada 200 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.
3. Tooteteabenõuded
a) 1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:
i) paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:
1) gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;
2) elektri-kohtkütteseadmete kohta tabelis 2 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;
3) äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta tabelis 3 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;
4) kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;
5) kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;
ii) artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:
1) punktis a sätestatud andmed;
2) kõikide samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane.
b) 1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:
i) üksnes lõõrita kohtkütteseadmete ja siibrita kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;
1) lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;
2) tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;
3) toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav;
ii) üksnes teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode sobib kasutamiseks üksnes hästi isoleeritud kohtades ja üksikjuhtudel”;
1) lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;
2) tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;
3) toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.
Tabel 1
Gaas-/vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave
Mudeli tunnuskood(id): |
|||||||||||
Kaudne soojusfunktsioon: [jah/ei] |
|||||||||||
Otsene soojusvõimsus: …[kW] |
|||||||||||
Kaudne soojusvõimsus: …[kW] |
|||||||||||
Kütus |
|
|
Kütmisel tekkiv heide (1) |
||||||||
NOx |
|||||||||||
Valige kütuse liik |
[gaaskütus/vedelkütus] |
[täpsustage] |
[mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi] |
||||||||
|
|
|
|
||||||||
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|||
Soojusvõimsus |
|
Kasutegur (alumise kütteväärtuse järgi) |
|||||||||
Nimisoojusvõimsus |
Pnom |
x,x |
kW |
|
Kasutegur nimisoojusvõimsusel |
ηth,nom |
x,x |
% |
|||
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik) |
Pmin |
[x,x/ei ole asjakohane] |
kW |
|
Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik) |
ηth,min |
[x,x/ei ole asjakohane] |
% |
|||
|
|
|
|
|
|
||||||
Lisaelektrienergia tarbimine |
|
Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks) |
|||||||||
Nimisoojusvõimsusel |
elmax |
x,xxx |
kW |
|
Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri reguleerimise võimaluseta |
[jah/ei] |
|||||
Minimaalsel soojusvõimsusel |
elmin |
x,xxx |
kW |
|
Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta |
[jah/ei] |
|||||
Ooteseisundis |
elSB |
x,xxx |
kW |
|
Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga |
[jah/ei] |
|||||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud) |
|||||||||
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Kaugjuhtimisvõimalusega |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Kohaneva käivitusjuhtimisega |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Tööajapiiranguga |
[jah/ei] |
||||||||
|
|
Musta lambiga anduriga |
[jah/ei] |
||||||||
Püsisüütaja võimsustarve |
|
|
|||||||||
Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane) |
Ppilot |
[x,xxx/ei ole asjakohane] |
kW |
|
|
||||||
Kontaktandmed |
Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress |
||||||||||
(*1) NOx = lämmastikoksiidid |
Tabel 2
Elektri-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave
Mudeli tunnuskood(id): |
||||||
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Näitaja |
Ühik |
Soojusvõimsus |
|
Sissetuleva soojuse liik, üksnes elektriliste soojust salvestavate kohtkütteseadmete puhul (valige üks) |
||||
Nimisoojusvõimsus |
Pnom |
x,x |
kW |
|
Soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga |
[jah/ei] |
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik) |
Pmin |
[x,x/ei ole asjakohane] |
kW |
|
Soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega |
[jah/ei] |
Maksimaalne pidev soojusvõimsus |
Pmax,c |
x,x |
kW |
|
Elektrooniline soojushulga juhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega |
[jah/ei] |
Lisaelektrienergia tarbimine |
|
|
|
|
Ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus |
[jah/ei] |
Nimisoojusvõimsusel |
elmax |
x,xxx |
kW |
|
Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks) |
|
Minimaalsel soojusvõimsusel |
elmin |
x,xxx |
kW |
|
Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta |
[jah/ei] |
Ooteseisundis |
elSB |
x,xxx |
kW |
|
Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta |
[jah/ei] |
|
|
Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga |
[jah/ei] |
|||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega |
[jah/ei] |
|||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga |
[jah/ei] |
|||
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga |
[jah/ei] |
|||
|
|
Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud) |
||||
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega |
[jah/ei] |
|||
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega |
[jah/ei] |
|||
|
|
Kaugjuhtimisvõimalusega |
[jah/ei] |
|||
|
|
Kohaneva käivitusjuhtimisega |
[jah/ei] |
|||
|
|
Tööajapiiranguga |
[jah/ei] |
|||
|
|
Musta lambiga anduriga |
[jah/ei] |
|||
Kontaktandmed |
Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress |
Tabel 3
Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta nõutav teave
Mudeli tunnuskood(id): |
|||||||||||
Kütteseade: [kiirgav kütteseade/soojust kiirgav torukütteseade] |
|||||||||||
Kütus |
Kütus |
|
|
Kütmisel tekkiv heide (1) |
|||||||
NOx |
|||||||||||
Valige kütuse liik |
[gaaskütus/vedelkütus] |
[täpsustage] |
|
[mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi |
|||||||
|
|
|
|
|
|||||||
Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral |
|||||||||||
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|||
Soojusvõimsus |
|
Kasutegur (ülemise kütteväärtuse järgi) – üksnes torukohtkütteseadmete puhul (2) |
|||||||||
Nimisoojusvõimsus |
Pnom |
x,x |
kW |
|
Kasutegur nimisoojusvõimsusel |
ηth,nom |
x,x |
% |
|||
Minimaalne soojusvõimsus |
Pmin |
[x,x/ei ole asjakohane] |
kW |
|
Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel |
ηth,min |
[x,x/ei ole asjakohane] |
% |
|||
Minimaalne soojusvõimsus (protsent nimisoojusvõimsusest) |
.. |
[x] |
% |
|
|
|
|
|
|||
Toruküttesüsteemi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane) |
Psystem |
x,x |
kW |
|
|
|
|
|
|||
Torusegmendi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane) |
Pheater,i |
[x,x/ei ole asjakohane] |
kW |
|
Torusegmendi kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (kui see on asjakohane) |
ηi |
[x,x/ei ole asjakohane] |
% |
|||
(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata) |
.. |
[x,x/ei ole asjakohane] |
kW |
|
(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata) |
.. |
[x,x/ei ole asjakohane] |
% |
|||
Ühesuguste torusegmentide arv |
n |
[x] |
[–] |
|
|
|
|
|
|||
Kiirgustegur |
|
|
|
|
Ümbrise soojuskadu |
|
|
|
|||
Kiirgustegur nimisoojusvõimsusel |
RFnom |
[x,x] |
[–] |
|
Ümbrise soojusisolatsiooniklass |
U |
|
W/(m2K) |
|||
Kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel |
RFmin |
[x,x] |
[–] |
|
Ümbrise soojuskaotegur |
Fenv |
[x,x] |
% |
|||
Torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel |
RFi |
[x,x] |
[–] |
|
Soojusgeneraator tuleb paigaldada soojendatavast alast väljapoole |
|
[jah/ei] |
|
|||
(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata) |
.. |
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
Lisaelektrienergia tarbimine |
|
Soojusvõimsuse seadistamise viis (valige üks) |
|||||||||
Nimisoojusvõimsusel |
elmax |
x,xxx |
kW |
|
— Üheastmeline |
[jah/ei] |
|
||||
Minimaalsel soojusvõimsusel |
elmin |
x,xxx |
kW |
|
— Kaheastmeline |
[jah/ei] |
|
||||
Ooteseisundis |
elSB |
x,xxx |
kW |
|
— Seadistuv |
[jah/ei] |
|
||||
|
|
|
|||||||||
Püsisüütaja võimsustarve |
|
|
|||||||||
Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane) |
Ppilot |
[x,xxx/ei ole asjakohane] |
kW |
|
|
||||||
Kontaktandmed |
Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress |
||||||||||
(*1) NOx = lämmastikoksiidid (*2) Kiirgavate kohtkütteseadmete kasutegur on vaikimisi 85,6 % |
III LISA
Mõõtmised ja arvutused
1. |
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäevaste üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega. |
2. |
Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused
a) Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani. b) Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni. |
3. |
Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused
a) Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS ) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on ), mille juures võetakse arvesse soojuse salvestamist ja soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist. b) Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5. |
4. |
Heitega seotud üldtingimused
a) Gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul tuleb mõõta lämmastikoksiidide (NOx) heidet. Lämmastikoksiidide heite saamiseks summeeritakse lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi heide ning väljendatakse lämmastikdioksiidina. |
5. |
Kütmise sesoonse energiatõhususe eritingimused
a) Kõikide kohtkütteseadmete (v.a äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete) kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt: ηS = ηS,on – 10 % + F(1) + F(2) + F(3) – F(4) – F(5) Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt: ηS = ηS,on – F(1) – F(4) – F(5) kus: — ηS,on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis [ %] ja selle arvutuseeskiri on sätestatud punkti 5 alapunktis b; — F(1) on parandustegur [ %], mille abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojuse salvestamise ja soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest, ja teiselt poolt kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest; — F(2) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud; — F(3) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad; — F(4) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest; — F(5) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest. b) Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis arvutatakse järgmiselt. Kõikide kohtkütteseadmete puhul, v.a elektri-kohtkütteseadmed ja äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed: ηS,on = ηth,nom kus: — ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi. Elektri-kohtkütteseadmete puhul
kus: — CC on elektrienergia primaarenergiaks teisendamisel kasutatav teisendustegur; — elektri-kohtkütteseadmete puhul on ηth,on 100 %. Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul ηS,on = ηS,th · ηS,RF kus: — ηS,th [ %] on korrigeeritud soojuslik kasutegur; — ηS,RF [ %] on kiirguslik kasutegur. Kiirgavate kohtkütteseadmete puhul on ηS,th 85,6 %; Torukohtkütteseadmete puhul: ηS,th = (0,15 · ηth,nom + 0,85 · ηth,min ) – Fenv kus: — ηth,nom [ %] on kasutegur nimisoojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi; — ηth,min [ %] on kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi; — Fenv [ %] tähistab soojusgeneraatori ümbrise soojuskadu. Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada köetavasse siseruumi, on ümbrise soojuskadu 0 (null). Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada väljapoole köetavat ala, sõltub ümbrise soojuskadu tabeli 4 kohasest soojusgeneraatori ümbrise soojusjuhtivusest.
Tabel 4 Soojusgeneraatori ümbrise soojuskaotegur
Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kiirguslik kasutegur arvutatakse järgmiselt:
kus: — RFS [ %] on äritegevuses kasutatava soojust kiirgava kütteseadme kiirgustegur. Kõikide äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete (v.a toruküttesüsteemid) puhul kasutatakse järgmist valemit: RFS = 0,15 · RFnom + 0,85 · RFmin kus: — RFnom [ %] on kiirgustegur nimisoojusvõimsusel; — RFmin [ %] on kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel. Toruküttesüsteemide puhul:
kus: — RFnom,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel; — RFmin,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel; — Pheater,i on torusegmendi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi; — Psystem on kogu toruküttesüsteemi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi. Eespool esitatud võrrandit kasutatakse ainult juhul, kui toruküttesüsteemis kasutatav torukütteseadme segment on põleti, torude ja peegeldite ehituse poolest samasugune kui üksik torukohtkütteseade ning torukütteseadme segmendi tööseadistused ühtivad üksiku torukohtkütteseadme seadistustega. c) Parandusteguri F(1) abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete sissetuleva soojuse ja soojusvõimsuse seadistamisvõimaluste kasutamisest ning sellest, kas soojusvõimsuse tootmisel kasutatakse loomulikku või sundkonvektsiooni, ning teiselt poolt äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud toote soojusvõimsuse seadistamise võimalusest. Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojusvõimsuse parandustegur F(1) arvutatakse järgmiselt: kui tootel on tabelis 5 esitatud (üksteist välistavaid) omadusi, suurendatakse parandustegurit F(1) vastava variandi väärtuse võrra.
Tabel 5 Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete parandustegurid F(1)
Kui soojust salvestava elektri-kohtkütteseadme soojusvõimsust muudetakse ventilaatori abil, lisandub parandustegurile F(1) 1,5 %. Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse soojusvõimsuse parandustegur järgmiselt.
Tabel 6 Parandustegur F(1) äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul
Parandusteguri F(1) vähim väärtus on kaheastmeliste äritegevuses kasutatavate kütteseadmete puhul 2,5 % ja äritegevuses kasutatavate seadistuvate kütteseadmete puhul 5 %. Kohtkütteseadmete (mis ei ole soojust salvestavad elektrikütteseadmed ega äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed) puhul on parandusteguri F(1) väärtus 0 (null). d) Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt: kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne tabelis 7 esitatud väärtusega vastavalt seadme seadistamisviisile. Valida võib ainult ühe väärtuse.
Tabel 7 Parandustegurid F(2)
Parandustegurit F(2) ei kasutata äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul. e) Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt: kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabelis 8 esitatud väärtuste summaga vastavalt seadme seadistamisviisile.
Tabel 8 Parandustegurid F(3)
f) Lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt: selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis. Elektri-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt: lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:
kus: — elsb [kW] on elektrivõimsustarve ooteseisundis; — Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus; — α on tegur, mille abil võetakse arvesse seda, kas toode vastab komisjoni määrusele (EÜ) nr 1275/2008 ( 2 ); — — kui toode vastab määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 0 (null); — kui toode ei vasta määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 1,3. Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektritarbimise parandustegur järgmiselt:
kus: — elmax [kW] on elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel; — elmin on elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel. Kui toote kohta ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsuse elektrivõimsustarvet [kW]; — elsb [kW] on toote elektrivõimsustarve ooteseisundis; — Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus. Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektrienergia parandustegur järgmiselt:
g) Püsisüütaja võimsustarbest tulenev parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt: kõnealuse parandusteguri abil võetakse arvesse püsisüütaja võimsustarvet. Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:
kus: — Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve; — Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus. Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:
Kui tootes ei kasutata püsisüütajat, siis on Ppilot väärtus 0 (null). Siin: — Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve; — Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus. |
IV LISA
Toote vastavuse kontrollimine turujärelevalveasutuste poolt
Käesolevas lisas kindlaks määratud lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega tarnija ei tohi neid kasutada, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi või tõlgendada väärtusi selliselt, et need oleksid nõuetega vastavuses või näitaksid nende toodete tõhususnäitajaid paremana.
Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.
1) Liikmesriigi ametiasutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist.
2) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:
a) kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohaselt tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja või importija seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning
b) kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui tootja või tarnija avaldatud mis tahes nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja või importija seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning
c) kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad ühte seadet teatavast mudelist, vastavad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katse käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 9 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.
3) Kui punkti 2 alapunktides a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik tootja või importija tehnilistes dokumentides samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.
4) Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet, v.a elektri-kohtkütteseadmed, mille puhul nõuetele vastavus tehakse kindlaks täiendavate katseteta ning kohaldatakse kohe allpool esitatud punkte 6 ja 7. Muude mudelite puhul võib teise võimalusena valida kolm seadet ka nii, et need on ühest või mitmest erinevast mudelist, mis on tootja või importija tehnilistes dokumentides loetletud kui samaväärsed mudelid.
5) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 9 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.
6) Kui punktis 4 või 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik tootja või importija tehnilistes dokumentides samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.
7) Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.
Liikmesriigi ametiasutused järgivad III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutamismeetodeid.
Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 9 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda. Muid lubatud hälbeid, nt ühtlustatud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ette nähtuid, ei kasutata.
Tabel 9
Kontrollimisel lubatud hälbed
Näitajad |
Kontrollimisel lubatud hälbed |
Elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus η s |
Määratud väärtus ei tohi olla seadme nimisoojusvõimsusel mõõdetud esitatud väärtusest väiksem. |
Kodumajapidamises kasutatavate vedelkütuse- ja gaas-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus η s |
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 8 % väiksem. |
Kiirgavate ja torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus η s |
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem. |
Kodumajapidamises kasutatavate gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete ning kiirgavate ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide |
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem. |
V LISA
Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised.
1. Kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad:
a) lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 65 %;
b) kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %;
c) elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: üle 39 %
d) kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 92 %;
e) torukohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %.
2. Kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite konkreetsed võrdlusnäitajad:
a) gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;
b) kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.
Punktides 1 ja 2 sätestatud võrdlusnäitajate väärtuste kombinatsiooni ei pea saavutama ühe kohtkütteseadme puhul.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
( 2 ) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).