02015L0652 — ET — 24.12.2018 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/652, 20. aprill 2015, (ELT L 107 25.4.2015, lk 26) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, |
L 328 |
1 |
21.12.2018 |
|
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/652,
20. aprill 2015,
millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kooskõlas direktiiviga 98/70/EÜ arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kütuste suhtes, mida kasutatakse maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (sealhulgas siseveelaevade, kui need ei ole merel), põllu- ja metsamajanduses kasutatavate traktorite ning väikelaevade (kui need ei ole merel) liikumapanemiseks, ning maanteesõidukites kasutatava elektri suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse lisaks direktiivis 98/70/EÜ juba määratletud mõistetele järgmisi mõisteid:
|
1) |
„töötlemiseelses etapis tekkiv heide” – kogu kasvuhoonegaaside heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus I lisas osutatud kütust toodetakse; |
|
2) |
„looduslik bituumen” – rafineerimistehase tooraine allikas, millel on järgmised omadused: a) selle tihedus Ameerika Naftainstituudi (American Petroleum Institute – API) järgi on 10 kraadi või vähem, mõõdetuna kaevandamiskoha reservuaaris vastavalt ASTM ( 1 ) katsemeetodile D287; b) aasta keskmine viskoossus reservuaaritemperatuuril on suurem kui järgmise võrrandi abil arvutatuna: viskoossus (sentipuaas, cP) = 518,98e-0,038T; kus T on temperatuur Celsiuse kraadides; c) see kuulub kombineeritud nomenklatuuri koodiga CN 2714 määratletud bituminoosse liiva mõiste alla, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, ( 2 ) ning d) selle tooraine allikat saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil, kus soojusenergiat saadakse peamiselt muudest allikatest kui lähteainest endast; |
|
3) |
„põlevkivi” – rafineerimistehase tooraine allikas, mis asub põlevkivikihis, mis sisaldab tahket kerogeeni ja kuulub määruses (EMÜ) nr 2658/87 CN-koodiga 2714 määratletud põlevkivi mõiste alla. Tooraineallikat saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil; |
|
4) |
„kütuse alusstandard” – kütuste alusstandard, mis põhineb fossiilkütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogustel energiaühiku kohta 2010. aastal; |
|
5) |
„tavaline tooraine” – rafineerimistehase tooraine, mille tihedus API järgi on suurem kui 10 kraadi mõõdetuna päritolukoha naftakihis ja katsemeetodil ASTM D287 ning mis ei kuulu määruses (EMÜ) nr 2658/87 CN-koodiga 2714 määratletud mõiste alla. |
Artikkel 3
Tarnitavate kütuste (v.a biokütused) ja tarnitava energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetod ning tarnijate aruandlus
1. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 2 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et tarnijad kasutavad nende poolt tarnitava kütuse kasvuhoonegaaside heite mahukuse määramiseks käesoleva direktiivi I lisas sätestatud arvutusmeetodit.
2. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 1 ja artikli 7a lõike 2 teise lõigu kohaldamisel nõuavad liikmesriigid tarnijatelt andmete esitamist vastavalt käesoleva direktiivi I lisas sätestatud määratlustele ja arvutusmeetodile. Andmed tuleb esitada igal aastal, kasutades käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud vormi.
3. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 4 kohaldamiseks tagab iga liikmesriik, et tarnijate rühm, kes valib enda käsitamise ühe tarnijana, järgib oma artikli 7a lõike 2 kohaseid kohustusi selles liikmesriigis.
4. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest tarnijate suhtes kohaldavad liikmesriigid käesoleva direktiivi I lisas sätestatud lihtsustatud meetodit.
Artikkel 4
Kütuse alusstandardi ja kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamine
Selleks et kontrollida, kas tarnijad täidavad neile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõikega 2 pandud kohustust, nõuavad liikmesriigid, et tarnijad võrdleksid oma kütuste ja elektri olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel saavutatud tulemusi käesoleva direktiivi II lisas sätestatud kütuse alusstandardiga.
Artikkel 5
Liikmesriikide aruandlus
1. Liikmesriigid edastavad igal aastal 31. detsembriks komisjonile eelneva kalendriaasta andmed direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a järgimise kohta vastavalt käesoleva direktiivi III lisa sätetele.
2. Liikmesriigid kasutavad käesoleva direktiivi III lisas sätestatud andmete esitamiseks Euroopa Keskkonnaameti süsteemi ReportNet, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 401/2009 ( 3 ). Liikmesriigid esitavad andmed elektrooniliselt Euroopa Keskkonnaameti hallatavasse keskandmevaramusse.
3. Andmed tuleb esitada igal aastal, kasutades selleks IV lisas sätestatud vormi. Liikmesriigid teatavad komisjonile andmete edastamise kuupäeva ning andmete kontrollimise ja komisjonile esitamise eest vastutava pädeva asutuse kontaktisiku nime.
Artikkel 6
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks 21. aprilliks 2017 ja teavitavad teda viivitamata kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.
Artikkel 7
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 21. aprilliks 2017. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest viivitamata.
2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike meetmete teksti.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 9
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
MEETOD KÜTUSTE JA ENERGIA OLELUSRINGI JOOKSUL TEKKIVA KASVUHOONEGAASIDE HEITE MAHUKUSE ARVUTAMISEKS JA ANDMETE ESITAMISEKS TARNIJATE KAUPA
1. osa
Tarnija tarnitava kütuse ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamine
Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukust väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO2 eq//MJ).
1. Kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamiseks arvessevõetavad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), lämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4). CO2 ekvivalendi arvutamiseks hinnatakse nende gaaside heidet CO2 ekvivalentides järgmiselt:
|
CO2: 1; |
CH4: 25; |
N2O: 298 |
2. Fossiilkütuste kaevandamisel, tootmisel, rafineerimisel ja tarbimisel kasutatavate masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heidet kasvuhoonegaaside heite arvutamisel arvesse ei võeta.
3. Kõigi tarnija tarnitavate kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse järgmise valemi põhjal:
kus:
|
a) |
„#” –kaubasaatja registreerimisnumber (s.t aktsiisi maksmise eest vastutava isiku registreerimisnumber), mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009 ( 4 ) aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumbrina (aktsiisiandmete vahetamise süsteemi (SEED) või käibemaksukohuslase registreerimisnumber nimetatud määruse I lisa tabeli 1 punkti 5 alapunkti a tähenduses, kui sihtkoha kood on 1–5 ja 8), mis tähistas ka aktsiisi maksmise eest vastutavat isikut vastavalt nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ ( 5 ) artiklile 8 ajal, kui aktsiisimaksuga maksustatav kaup lubati ringlusse vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artikli 7 lõikele 2. Kui selline identifitseerimine ei ole võimalik, tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse samaväärsed identifitseerimisvõimalused vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale siseriiklikule aruandlussüsteemile; |
|
b) |
„x” –käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad energia ja kütuse liigid, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunktile c. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, kogub liikmesriik samaväärsed andmed vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale riiklikule aruandlussüsteemile; |
|
c) |
„MJ x” – tarnitud koguenergia, ümberarvutatud megadžaulidesse kütuse x teatatud mahtude põhjal. See arvutatakse järgmiselt. i) Iga kütuse kogus kütuseliikide kaupa See arvutatakse määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunktide d, f ja o kohaselt esitatud andmetest. Biokütuse kogustele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ III lisas esitatud andmetele. Mittebioloogilist päritolu kütuse kogustele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse EUCAR-CONCAWE (JEC) ( 6 ) Well-to-Tank aruande (4. versioon 2013. aasta juulist) ( 7 ) 1. liites esitatud andmetele. ii) Fossiilkütuste ja biokütuste samaaegselt koos töötlemine Töötlemine hõlmab tarnitava kütuse või energia mis tahes muutmist olelusringi jooksul, mis muudab toote molekulaarstruktuuri. Denaturandi lisamine ei kuulu selle töötlemise alla. Koos mittebioloogilist päritolu kütustega töödeldud biokütuste maht kajastab biokütuse töötlemisjärgset seisukorda. Koostöötlemise protsessi läbinud biokütuse energia määratakse vastavalt koostöötlemisprotsessi energiasisaldusele ja tõhususele, nagu on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 17. Mitme biokütuse segamisel fossiilkütustega esitavad tarnijad liikmesriikidele iga biokütuse koguse ja liigi, mida võetakse arvutuste tegemisel arvesse. Sellise tarnitud biokütuse kogust, mis ei vasta direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele, käsitatakse fossiilkütusena. E85 bensiini ja etanooli segu arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 ( 8 ) artikli 6 kohaldamisel kummagi kütusekomponendi jaoks eraldi. Kui andmeid koguste kohta ei koguta vastavalt määrusele (EÜ) nr 684/2009, koguvad liikmesriigid samaväärseid andmeid vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale riiklikule aruandlussüsteemile. iii) Tarbitud elektri kogus See on maanteesõidukite või mootorrataste tarbitud elekter, kui tarnija teatab selle energiakoguse iga liikmesriigi asjaomasele asutusele, ning see arvutatakse järgmise valemi alusel: tarbitud elektri = läbisõit (km) × elektri tarbimise tõhusus (MJ/km); |
|
d) |
töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine „Töötlemiseelse etapis tekkiva heite vähendamine” – töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille tarnija on deklareerinud ja mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides (gCO2eq), eeldusel et kogused on määratud ja esitatud kooskõlas järgmiste nõuetega. i) Kõlblikkuskriteeriumid Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamist kohaldatakse ainult bensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi keskmistele vaikeväärtustele üksnes töötlemiseelses etapis tekkiva heite osas. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ükskõik millises riigis võib arvestada mis tahes tarnija tarnitud mis tahes lähteaine allikatest pärit kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise hulka. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on seotud pärast 1. jaanuari 2011 alanud projektidega. Ei ole vaja tõendada, et töötlemiseelses etapis tekkivat heidet ei oleks vähendatud ilma direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud aruandlusnõudeta. ii) Arvutamine Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist tuleks hinnata ja valideerida kooskõlas rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja normidega, eeskätt standarditega ISO 14064, ISO 14065 ja ISO 14066. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja võrdlusaluste heitkoguste üle tuleb teostada seiret, nende kohta tuleb esitada aruanded ja neid tõendada kooskõlas ISO standardiga 14064 ning esitatud tulemused peavad vastama komisjoni määrustega (EL) nr 600/2012 ( 9 ) ja (EL) nr 601/2012 ( 10 ) sätestatud usaldatavustasemele. Meetodeid töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamiseks tuleb tõendada vastavalt ISO standardile 14064-3 ja tõendav asutus peab olema akrediteeritud vastavalt ISO standardile 14065; |
|
e) |
„KHGi x” – kütuse või energia x kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO2eq/MJ). Tarnijad arvutavad iga kütuse või energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse energiaühiku kohta järgmiselt: i) mittebioloogilist päritolu kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukus energiaühiku kohta kütuseliikide kaupa, nagu on loetletud käesoleva lisa 2. osa punktis 5 esitatud tabeli viimase veerus; ii) elektri puhul tehakse arvutused 2. osa punktis 6 kirjeldatud viisil; iii) biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 7d. Kui andmed biokütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kohta on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille kohta on tehtud otsus vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikele 4 ning mis hõlmab kõnealuse direktiivi artikli 7b lõike 2 sätteid, kasutatakse neid andmeid ka kõnealuse direktiivi artikli 7b lõike 1 kohaste biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse määramiseks. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele mittevastavate biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on võrdne tavalisest toornaftast või gaasist saadud vastava fossiilkütuse kasvuhoonegaaside heite mahukusega; iv) mittebioloogilise päritoluga kütuste ja biokütuste samaaegne koostöötlemine Fossiilkütustega koostöödeldud biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus kajastab biokütuse töötlemisjärgset seisundit; |
|
f) |
„AF” – jõuseadme kasuteguri kohandustegur.
|
2. osa
Kütuse (v.a biokütused) tarnijate aruandlus
1) Fossiilkütuste töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamine
Selleks et töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise suhtes saaks kohaldada käesolevat aruandlus- ja arvutusmeetodit, peavad tarnijad esitama liikmesriikide määratud asutusele järgmise teabe:
a) projekti alguskuupäev, mis peab olema pärast 1. jaanuari 2011;
b) heite vähendamine aastas (gCO2eq);
c) ajavahemik, mille jooksul heite deklareeritud vähendamine toimus;
d) heiteallikale lähim projekti asukoht laius- ja pikkuskraadides nelja kümnendkoha täpsusega;
e) aastaheite võrdlusalus enne vähendamismeetmete võtmist ja aastaheide pärast vähendamismeetmete rakendamist, väljendatuna toodetud lähteaine gCO2eq/MJ;
f) ühekordne sertifikaadinumber, mis üheselt identifitseerib kava ja kasvuhoonegaaside deklareeritud vähendamised;
g) ühekordne number, mis üheselt identifitseerib arvutusmeetodi ja sellega seotud kava.
▼M1 —————
5) Kütuste (v.a biokütused ja elekter) olelusringi jooksul tekkinud kasvuhoonegaaside heite mahukuse keskmised vaikeväärtused.
|
Tooraine allikas ja töötlemisviis |
Turule lastud kütuse liik |
Kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) |
Kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukus energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) |
|
Tavaline toornafta |
Bensiin |
93,2 |
93,3 |
|
Veeldatud maagaas |
94,3 |
||
|
Veeldatud kivisüsi |
172 |
||
|
Looduslik bituumen |
107 |
||
|
Põlevkivi |
131,3 |
||
|
Tavaline toornafta |
Diisel või gaasiõli |
95 |
95,1 |
|
Veeldatud maagaas |
94,3 |
||
|
Veeldatud kivisüsi |
172 |
||
|
Looduslik bituumen |
108,5 |
||
|
Põlevkivi |
133,7 |
||
|
Fossiilsed allikad |
Veeldatud naftagaas sädesüütega mootorites |
73,6 |
73,6 |
|
Maagaas, ELi segu |
Surugaas sädesüütega mootorites |
69,3 |
69,3 |
|
Maagaas, ELi segu |
Veeldatud maagaas sädesüütega mootorites |
74,5 |
74,5 |
|
Mittebioloogilise taastuvenergiaga toimuva elektrolüüsi teel saadud vesiniku Sabatieri reaktsioon |
Kokkusurutud sünteetiline metaan sädesüütega mootorites |
3,3 |
3,3 |
|
Aurureforminguga saadud maagaas |
Kokkusurutud vesinik kütuseelementides |
104,3 |
104,3 |
|
Täielikult mittebioloogilise taastuvenergiaga toimuv elektrolüüs |
Kokkusurutud vesinik kütuseelementides |
9,1 |
9,1 |
|
Kivisüsi |
Kokkusurutud vesinik kütuseelementides |
234,4 |
234,4 |
|
Kivisüsi protsessiheite süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega |
Kokkusurutud vesinik kütuseelementides |
52,7 |
52,7 |
|
Fossiilsetest lähteainetest saadud plastijäätmed |
Bensiin, diisel või gaasiõli |
86 |
86 |
6) Elekter
Seoses energiatarnijate aruandlusega elektrisõidukites ja mootorratastes tarbitava elektri kohta peaksid liikmesriigid arvutama olelusringi jooksul tekkiva heite riiklikud keskmised vaikeväärtused vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.
Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada oma tarnijatel kehtestada elektrienergia kasvuhoonegaaside heite mahukuse väärtused energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) vastavalt andmetele, mille liikmesriigid on esitanud järgmise põhjal:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008 ( 11 );
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 ( 12 ) või
c) komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 ( 13 ).
▼M1 —————
II LISA
FOSSIILKÜTUSTE ALUSSTANDARDI ARVUTAMINE
Arvutusmeetod
a) Kütuse alusstandard arvutatakse liidu keskmise fossiilkütuse (bensiin, diisel, gaasiõli, veeldatud naftagaas ja surumaagaas) tarbimise alusel, kus:
kus:
x on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad kütused ja energiakandjad, mis on määratletud järgnevas tabelis;
KHGix on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kütuse x või energia turul müüdud aastatarne kasvuhoonegaaside heite mahukus, väljendatuna gCO2eq/MJ. Kasutatakse I lisa 2. osa punktis 5 esitatud fossiilkütuste väärtusi;
MJx on tarnitud kütuse x teatatud mahtude järgi arvutatud koguenergia megadžaulides.
b) Tarbimisandmed
Väärtuse arvutamiseks kasutatavad tarbimisandmed on järgmised:
|
Kütus |
Energiatarbimine (MJ) |
Allikas |
|
Diislikütus |
7 894 969 × 106 |
Liikmesriikide 2010. aasta aruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile |
|
Gaasiõli (v.a sõidukimootoritele) |
240 763 × 106 |
|
|
Bensiin |
3 844 356 × 106 |
|
|
Veeldatud naftagaas |
217 563 × 106 |
|
|
Surumaagaas |
51 037 × 106 |
Kasvuhoonegaaside heite mahukus
Kütuse alusstandard 2010. aasta kohta on: 94,1 gCO2eq/MJ
III LISA
LIIKMESRIIGI ARUANDLUS KOMISJONILE
1. Liikmesriigid esitavad punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.
2. Liikmesriigisiseste tarnijate (kaasa arvatud ühes liikmesriigis ühiselt tegutsevate tarnijate) turule lastud kütuse ja energia kohta tuleb punktis 3 loetletud andmed esitada eraldi.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile kütuse ja energia kohta eraldi andmed, mis on koondatud vastavalt punktile 2 ja määratletud I lisas:
a) kütuse või energia liik;
b) kütuse või elektri maht või kogus;
c) kasvuhoonegaaside heite mahukus;
d) töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine.
▼M1 —————
IV LISA
TEABE ESITAMISE VORM ESITATAVATE ANDMETE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISEKS
Kütus – üksiktarnijad
|
Kanne |
Ühisaruanne (JAH/EI) |
Riik |
Tarnija1 |
Kütuse liik 7 |
Kütuse CN-kood7 |
Kogus2 |
Keskmine KHG heite mahukus |
Töötlemiseelse heite vähendamine 5 |
Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega |
|
|
liitrites |
liitrites |
|||||||||
|
1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CN-kood |
KHG heite mahukus4 |
Lähteaine |
CN-kood |
KHG heite mahukus4 |
säästlik (JAH/EI) |
|
|||
|
Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.1 (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Komponent F.n (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.m (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
||||||||||
|
k |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CN-kood2 |
KHG heite mahukus4 |
Lähteaine |
CN-kood2 |
KHG heite mahukus4 |
säästlik (JAH/EI) |
|
|||
|
Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.1 (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Komponent F.n (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.m (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
||||||||||
Kütus – tarnijaühendused
|
Kanne |
Ühisaruanne (JAH/EI) |
Riik |
Tarnija1 |
Kütuse liik7 |
Kütuse CN-kood7 |
Kogus2 |
Keskmine KHG heite mahukus |
Töötlemiseelse heite vähendamine5 |
Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega |
|
|
liitrites |
energia järgi |
|||||||||
|
I |
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahesumma |
|
|
|
|
|
|||||
|
|
CN-kood |
KHG heite mahukus4 |
Lähteaine |
CN-kood |
KHG heite mahukus4 |
säästlik (JAH/EI) |
|
|||
|
Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.1 (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Komponent F.n (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.m (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
||||||||||
|
x |
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahesumma |
|
|
|
|
|
|||||
|
|
CN-kood2 |
KHG heite mahukus4 |
Lähteaine |
CN-kood2 |
KHG heite mahukus4 |
säästlik (JAH/EI) |
|
|||
|
Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.1 (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Komponent F.n (fossiilkütuse komponent) |
Komponent B.m (biokütuse komponent) |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
||||||||||
Elektrienergia
|
Ühisaruanne (JAH/EI) |
Riik |
Tarnija1 |
Energia liik7 |
Kogus6 |
KHG heite mahukus |
Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega |
|
energia järgi |
||||||
|
EI |
|
|
|
|
|
|
|
Tarnijaühendused |
||||||
|
|
Riik |
Tarnija1 |
Energia liik7 |
Kogus6 |
KHG heite mahukus |
Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega |
|
energia järgi |
||||||
|
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
JAH |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahesumma |
|
|
|
|
|
▼M1 —————
Koguenergia ja heite vähendamine liikmesriigi kohta
|
Maht ( energia järgi)10 |
KHG heite mahukus |
Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega |
|
|
|
|
Märkused
Tarnijate aruandevorm on identne liikmesriikide aruandevormiga.
Varjutatud lahtreid ei ole vaja täita.
1. Tarnija identifitseerimisandmed on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis a.
2. Kütuse kogus on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis c.
3. Ameerika Naftainstituudi (API) tihedus on määratud katsemeetodiga ASTM D287.
4. Kasvuhoonegaaside heite mahukus on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis e.
5. Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis d; aruandlust käsitlevad üksikasjad on määratletud I lisa 2. osa punktis 1.
6. Elektri kogus on määratletud I lisa 2. osa punktis 6.
7. Kütuse liigid ja vastavad CN-koodid on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis b.
▼M1 —————
10. Tarbitud energia (kütus ja elekter) kogumaht.
( 1 ) Ameerika Ühendriikide Materjalide Katsetamise Ühing: http://www.astm.org/index.shtml.
( 2 ) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).
( 4 ) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).
( 5 ) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).
( 6 ) JFC konsortsium toob kokku Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC), EUCARi (Euroopa autotööstuse uurimis- ja arendusnõukogu) ja CONCAWE (Euroopa naftaettevõtete assotsiatsioon rafineerimise ja tarnimise keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimustes).
( 7 ) http://iet.jrc.ec.europa.eu/about-jec/sites/about-jec/files/documents/report_2013/wtt_report_v4_july_2013_final.pdf.
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
( 9 ) Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1).
( 10 ) Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
( 13 ) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013 (ELT L 179, 19.6.2014, lk 26).