02015D0789 — ET — 16.12.2017 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/789, 18. mai 2015, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numrbi C(2015) 3415 all) (ELT L 125 21.5.2015, lk 36) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2417, teatavaks tehtud numbri C(2015 17. detsember 2015, |
L 333 |
143 |
19.12.2015 |
|
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/764, teatavaks tehtud numbri C(2016 12. mai 2016, |
L 126 |
77 |
14.5.2016 |
|
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2352, teatavaks tehtud numbri C(2017 14. detsember 2017, |
L 336 |
31 |
16.12.2017 |
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/789,
18. mai 2015,
Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
(teatavaks tehtud numrbi C(2015) 3415 all)
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„määratletud organism” – Xylella fastidiosa (Wells et al.) kõik alamliigid; |
|
b) |
„peremeestaimed” – istutamiseks ettenähtud taimed (välja arvatud seemned), mis kuuluvad perekondadesse ja liikidesse, mis on kantud organismi Xylella fastidiosa suhtes liidu territooriumil vastuvõtlikke peremeestaimi käsitlevasse komisjoni andmebaasi taimedena, mille puhul on leitud, et need on liidu territooriumil vastuvõtlikud kõnealuse organismi suhtes, või kui liikmesriik on vastavalt artikli 4 lõike 1 teisele lõigule piiritlenud mingi ala seoses kõnealuse organismi ainult ühe või mitme alamliigiga, taimedena, mille puhul on leitud, et need on vastuvõtlikud kõnealuse organismi ühe või mitme alamliigi suhtes; |
|
c) |
„määratletud taimed” – kõik peremeestaimed ja istutamiseks ettenähtud taimed (välja arvatud seemned), mis kuuluvad I lisas loetletud perekondadesse või liikidesse; |
|
d) |
„kutseline käitleja” – iga isik, kes on kutsealaselt seotud ühe või mitme järgmise taimedega seotud tegevusega: i) istutamine; ii) aretus; iii) tootmine, sealhulgas kasvatamine, paljundamine ja hooldamine; iv) liidu territooriumile sissetoomine, seal vedamine ja sealt väljaviimine; v) turul kättesaadavaks tegemine. |
Artikkel 2
Määratletud organismi kindlakstegemine või oletatav esinemine
1. Iga isik, kes kahtlustab määratletud organismi esinemist või saab sellest teadlikuks, teavitab viivitamata vastutavat ametiasutust ja esitab talle kogu asjakohase teabe, mis käsitleb määratletud organismi esinemist või kahtlustatavat esinemist.
2. Vastutav ametiasutus registreerib sellise teabe viivitamata.
3. Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud määratletud organismi esinemisest või sellisest kahtlusest, võtab ta kõik vajalikud meetmed selleks, et teha kindlaks määratletud organismi esinemine või oletatav esinemine.
4. Liikmesriik tagab, et iga isikut, kelle kontrolli alla kuulub taimi, mis võivad olla nakatunud määratletud organismiga, teavitatakse viivitamatult määratletud organismi esinemisest või oletatavast esinemisest, võimalikest tagajärgedest ja riskidest ning meetmetest, mis tuleb võtta.
Artikkel 3
Määratletud organismi uuringud liikmesriikide territooriumil ja organismi kindlakstegemine
1. Iga liikmesriik korraldab igal aastal ametliku uuringu, et teha oma territooriumil kindlaks, kas määratletud taimedel esineb määratletud organismi.
Kõnealuseid uuringuid teeb vastutav ametiasutus või need tehakse vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all. Uuringud hõlmavad visuaalset kontrolli ning kui tekib kahtlus määratletud organismiga nakatumise suhtes, siis ka proovide kogumist ja analüüside tegemist. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival aastaajal, mil määratletud organismi on võimalik tuvastada visuaalse kontrolli, proovide võtmise ja analüüsimise teel. Kõnealustes uuringutes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, määratletud organismi ja tema vektorite bioloogiat, määratletud taimede esinemist ja bioloogiat ning igasugust muud asjakohast teavet määratletud organismi esinemise kohta. Samuti võetakse uuringutes arvesse komisjoni veebisaidil esitatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta ( 1 ).
2. Määratletud organismi esinemist piiritletud alast väljapoole jääval alal kontrollitakse ühe molekulaaranalüüsiga ja positiivsete tulemuste korral peab selle esinemise tuvastamiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega olema vähemalt veel üks molekulaaranalüüs positiivne. Kõnealused analüüsimeetodid kantakse komisjoni andmebaasi, mis sisaldab määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemise meetodite loetelu, ning on ette nähtud genoomi eri osade analüüsimiseks.
Määratletud organismi esinemist piiritletud alal kontrollitakse ühe analüüsiga ja positiivsete tulemuste korral peab selle esinemise kindlakstegemiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega olema vähemalt veel üks molekulaaranalüüs positiivne. Kõnealused analüüsimeetodid kantakse komisjoni andmebaasi, mis sisaldab määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemise meetodite loetelu.
3. Komisjon haldab ja ajakohastab lõikes 2 nimetatud andmebaasi ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.
Andmebaasis loetletud meetodid jaotatakse kahte kategooriasse sõltuvalt sellest, kas need sobivad määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemiseks piiritletud alal või sellest väljapoole jääval alal.
Artikkel 3a
Situatsiooniplaanid
1. 31. detsembriks 2016 koostab iga liikmesriik plaani, milles on määratletud tema territooriumil artiklite 4–6a ja 9–13a kohaselt võetavad meetmed juhuks, kui määratletud organismi esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist (edaspidi „situatsiooniplaan”).
2. Situatsiooniplaan sisaldab ka järgmist:
a) meetmetega seotud asutuste ülesanded ja vastutusalad ning vastutav ametiasutus;
b) üks või mitu laborit, mis on spetsiaalselt heaks kiidetud määratletud organismi analüüsimiseks;
c) meetmetega seotud teabevahetuse kord asjaomaste asutuste, vastutava ametiasutuse, asjaomaste ettevõtjate ja üldsuse vahel;
d) visuaalse kontrolli, proovivõtu ja laboratoorse kontrolli meetodite kirjeldus;
e) meetmetega seotud asutuste personali koolitamise kord;
f) kättesaadavaks tehtavad minimaalsed vahendid ja täiendavate vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui määratletud organismi esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist.
3. Liikmesriigid hindavad vajaduse korral oma situatsiooniplaane ja vaatavad need üle.
4. Liikmesriigid edastavad taotluse korral komisjonile oma situatsiooniplaanid ja teavitavad kõiki asjaomaseid kutselisi käitlejaid, avaldades need plaanid internetis.
Artikkel 4
Piiritletud alade kehtestamine
1. Kui määratletud organismi esinemine tehakse kindlaks, piiritleb asjaomane liikmesriik vastavalt lõikele 2 viivitamata teatava ala (edaspidi „piiritletud ala”).
Kui leiab kinnitust määratletud organismi ühe konkreetse alamliigi esinemine, võib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust piiritleda sellise ala üksnes kõnealuse alamliigi suhtes.
Kui tehakse kindlaks määratletud organismi mitme alamliigi esinemine, piiritleb asjaomane liikmesriik sellise ala määratletud organismi ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes.
Kui alamliigi esinemise kindlakstegemine on pooleli, piiritleb asjaomane liikmesriik sellise ala määratletud organismi ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes.
Alamliikide esinemine tehakse kindlaks artikli 3 lõikes 2 nimetatud analüüside tulemuste põhjal.
2. Piiritletud ala koosneb nakatunud tsoonist ja puhvertsoonist.
Nakatunud tsoon hõlmab kõiki taimi, mis teadaolevalt on nakatunud määratletud organismiga, kõiki taimi, millel on määratletud organismiga võimaliku nakatumise nähud, ning kõiki muid taimi, mis võivad olla määratletud organismiga nakatunud seetõttu, et nad paiknevad nakatunud taimede lähedal või pärinevad nakatunud taimedega samast tootmiskohast, kui see on teada, või on kasvanud nakatunud taimedest.
Määratletud organismi esinemise tõttu Lecce provintsis ja II lisas loetletud omavalitsusüksustes peab nakatunud tsoon hõlmama vähemalt kõnealust provintsi ja kõnealuseid omavalitsusüksusi või vajaduse korral nende omavalitsusüksuste katastriüksusi („Fogli”).
Nakatunud tsooni ümbritseb puhvertsoon, mis on vähemalt 5 km lai. Puhvertsooni laiust võib vähendada kuni 1 kilomeetrini, kui valitseb suur kindlus, et määratletud organismi algne esinemine ei ole kaasa toonud selle levikut, ja kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) nakatunud taime ümbert on 100 m raadiuses kõrvaldatud viivitamata kõik peremeestaimed, olenemata nende tervislikust seisundist;
b) vähemalt kord aastas tehtud ametlike analüüside alusel, mille puhul on võetud arvesse komisjoni veebisaidil avaldatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta, ei ole nakatunud tsoonis alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud ühtegi teist määratletud organismiga nakatunud taime. Analüüsimisel kasutatakse proovivõtuskeemi, millega saab 99-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on 1 % või üle selle, ning uurida nii sümptomitega taimi kui ka nende läheduses kasvavaid sümptomiteta taimi;
c) nakatunud tsooni ümbritsevas vähemalt 5 km laiuses tsoonis on tehtud piiritlev uuring, mille põhjal on jõutud järeldusele, et selles tsoonis määratletud organismi ei esine. Sellises uuringus jagatakse nakatunud tsooni ümbritsev vähemalt 1 km laiune tsoon 100 × 100 m suurusteks ruutudeks ning ülejäänud puhvertsoon 1 × 1 km suurusteks ruutudeks. Igas kõnealuses ruudus kontrollib asjaomane liikmesriik määratletud taimi visuaalselt, võtab sümptomitega taimedest ja nende läheduses kasvavatest sümptomiteta taimedest proove ja teeb analüüse;
d) analüüsidega, mida on tehtud kaks korda vektori lendlusperioodi jooksul ja mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ei ole nakatunud tsoonis alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud määratletud organismi siirutavaid vektoreid. Nende analüüside põhjal saab järeldada, et määratletud organismi looduslik levik on välistatud.
Puhvertsooni laiuse vähendamisel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata sellise vähendamise põhjenduse.
Nakatunud tsooni puhul, kus kohaldatakse artikli 7 lõikes 1 kirjeldatud leviku tõkestamise meetmeid, on puhvertsooni laius vähemalt 10 km.
Tsoonide täpne piiritlemine peab põhinema usaldusväärsetel teaduslikel põhimõtetel, määratletud organismi ja selle vektorite bioloogial ning sõltuma nakatumise tasemest, vektorite esinemisest ning määratletud taimede paiknemisest kõnealusel alal.
3. Kui puhvertsoonis leiab kinnitust määratletud organismi esinemine, tuleb nakatunud tsooni ja puhvertsooni piirid üle vaadata ja vastavalt vajadusele muuta.
4. Liikmesriigid koostavad nende territooriumil kehtestatud piiritletud alade loetelu, ajakohastavad seda ning avaldavad selle ja kõik selle muudatused. Nad teavitavad komisjoni oma loetelust ja kõigist selle muudatustest vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2014/917/EL ( 2 ).
Nende teatiste alusel ajakohastab ja avaldab komisjon oma piiritletud alade loetelu.
5. Kui artiklis 3 osutatud määratletud organismi uuringute ja artikli 6 lõikes 7 osutatud seire käigus ei ole määratletud organismi viie aasta jooksul tuvastatud, võib piiritletud ala staatuse tühistada. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.
Erandina esimesest lõigust võib asjaomane liikmesriik, kes on vähendanud puhvertsooni laiust vastavalt lõike 2 neljandale lõigule minimaalselt 1 kilomeetrini, tühistada asjaomase piiritletud ala staatuse 12 kuud pärast selle algset kehtestamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
a) lõike 2 neljanda lõigu alusel võetud meetmete tulemusena on jõutud järeldusele, et määratletud organismi algne esinemine oli suure tõenäosusega eraldiseisev juhtum ja organism ei ole asjaomasel piiritletud alal edasi levinud;
b) staatuse tühistamisajale võimalikult lähedasel ajal on piiritletud alal tehtud ametlikud analüüsid, mille puhul on arvesse võetud komisjoni veebisaidil asuvaid tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta ja kasutatud proovivõtuskeemi, millega saab vastavalt rahvusvahelistele standarditele 99-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %, ning uurida nii sümptomitega taimi kui ka nende läheduses kasvavaid sümptomiteta taimi.
Kui piiritletud ala staatus tühistatakse vastavalt teisele lõigule, viiakse varem kehtestatud piiritletud alal kasvavate määratletud taimedega kahe järgmise aasta jooksul läbi sagedased uuringud. Uuringutes kasutatakse proovivõtuskeemi, millega saab vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja määratletud organismi võimaliku vahetus ümbruses levikuga seotud teaduslike ja tehniliste põhimõtete alusel 99-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on 1 % või üle selle, ning uurida nii sümptomitega taimi kui ka nende läheduses kasvavaid sümptomiteta taimi.
Piiritletud ala staatuse tühistamisel 12 kuud pärast selle algset kehtestamist esitab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele sellise tühistamise põhjenduse.
6. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada mitte kehtestada viivitamata piiritletud ala, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) on tõendatud, et määratletud organism on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt see leiti, või et määratletud organismi on leitud selle organismi vektorite eest füüsiliselt kaitstud kohas;
b) on tõendeid, et kõnealused taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;
c) rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodeid kasutades ei ole selliste taimede lähedusest leitud vektoreid, mis määratletud organismi edasi kannavad.
7. Lõikes 6 osutatud juhul liikmesriik:
a) teeb iga-aastaseid uuringuid vähemalt kahe aasta jooksul, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt kõnealust organismi esialgu leiti;
b) otsustab sellise uuringu põhjal, kas on vaja kehtestada piiritletud ala;
c) teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala ei kehtestata, ning punktis a osutatud uuringu tulemused niipea, kui need on kättesaadavad.
Artikkel 5
Keeld istutada peremeestaimi nakatunud tsoonis
1. Keelatud on istutada peremeestaimi nakatunud tsoonis, välja arvatud aladel, mis on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest selle organismi vektoritega.
2. Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik lubada istutada peremeestaimi II lisas loetletud nakatunud tsoonis, kus kohaldatakse artikli 7 kohaselt leviku tõkestamise meetmeid, välja arvatud artikli 7 lõike 7 punktis c nimetatud 20 km laiusel alal. Sellist luba andes eelistab asjaomane liikmesriik peremeestaimi, mis kuuluvad määratletud organismi suhtes resistentseks või vastupanuvõimeliseks hinnatud sorti.
Artikkel 6
Likvideerimismeetmed
1. Liikmesriik, kes on kehtestanud artiklis 4 osutatud piiritletud ala, peab võtma sellel alal meetmeid, mis on sätestatud lõigetes 2–11.
2. Asjaomane liikmesriik kõrvaldab 100 m raadiuses taimedest, mis on analüüside alusel tunnistatud nakatunuks määratletud organismiga, viivitamatult:
a) peremeestaimed, hoolimata nende tervislikust seisundist;
b) taimed, mis on teadaolevalt nakatunud määratletud organismiga;
c) kõik taimed, millel ilmneb nähtusid, mis viitavad nakatumisele või võimalikule nakatumisele määratletud organismiga.
2a. Erandina lõike 2 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et konkreetseid peremeestaimi, mis on ametlikult määratud ajaloolise väärtusega taimede hulka, ei pea kõrvaldama, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) asjaomastest peremeestaimedest on võetud proove ja neid on analüüsitud kooskõlas artikli 3 lõikega 2 ning on leidnud kinnitust, et need taimed ei ole määratletud organismiga nakatunud;
b) konkreetsed peremeestaimed või asjaomane piirkond on vektoritest nõuetekohaselt füüsiliselt eraldatud, nii et need taimed ei aita kaasa määratletud organismi edasisele levikule;
c) määratletud organismi ja selle vektorite kontrolli all hoidmiseks on rakendatud asjakohaseid põllumajandustavasid.
Enne erandi tegemist edastab asjaomane liikmesriik komisjonile punktis a osutatud proovivõttude ja analüüside tulemused, punktides b ja c nimetatud kavandatavate meetmete kirjelduse, nende põhjenduse ning konkreetsete taimede asukoha andmed. Komisjon avaldab sellise erandiga hõlmatud peremeestaimede loetelu ja asukoha.
Kõikide asjaomaste taimede puhul tehakse vektori lendlusperioodi jooksul ametlik kontroll määratletud organismiga nakatumise sümptomite suhtes ja füüsilise eraldatuse nõuetekohasuses veendumiseks. Sümptomite esinemisel võetakse taimest proovid ja analüüsitakse neid määratletud organismi esinemise suhtes.
3. Asjaomane liikmesriik võtab proove määratletud taimedest, mis asuvad 100 m raadiuses igast nakatunud taimest, ja analüüsib neid vastavalt fütosanitaarmeetmete rahvusvahelisele standardile ISPM nr 31 ( 3 ).
4. Asjaomane liikmesriik teeb enne lõikes 2 osutatud taimede kõrvaldamist asjakohase fütosanitaartöötluse, et likvideerida määratletud organismi vektorid ja taimed, mis võivad olla nakatunud selliste vektoritega. Töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist.
5. Asjaomane liikmesriik hävitab kohapeal või nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedal asuvas kohas lõikes 2 osutatud nakatunud taimed ja taimeosad viisil, millega tagatakse määratletud organismi leviku vältimine.
6. Asjaomane liikmesriik viib läbi asjakohaseid uuringuid, et teha kindlaks nakkuse päritolu. Liikmesriik teeb kindlaks nakkusjuhuga seotud määratletud taimede veod, sealhulgas selliste taimede veod, mis võivad olla toimunud enne piiritletud ala moodustamist. Selliste uurimiste tulemused edastatakse liikmesriikidele, kust asjaomased taimed pärinevad, liikmesriikidele, mille kaudu neid taimi on veetud, ja liikmesriikidele, kuhu sellised taimed on saadetud.
7. Asjaomane liikmesriik teeb seiret määratletud organismi esinemise suhtes iga-aastaste uuringute abil, võttes arvesse komisjoni veebilehel avaldatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta. Liikmesriik kontrollib määratletud taimi visuaalselt, võtab sümptomitega taimedest ja nende läheduses kasvavatest sümptomiteta taimedest proove ja teeb analüüse kooskõlas artikli 3 lõigete 1 ja 2 asjaomaste sätetega.
Puhvertsoonis jagatakse uuritav ala nakatunud tsooni ümbritsevas vähemalt 1 km laiuses tsoonis 100 × 100 m suurusteks ruutudeks ning ülejäänud puhvertsoonis 1 × 1 km suurusteks ruutudeks. Igas kõnealuses ruudus kontrollib asjaomane liikmesriik määratletud taimi visuaalselt, võtab sümptomitega taimedest ja nende läheduses kasvavatest sümptomiteta taimedest proove ja teeb analüüse.
8. Asjaomane liikmesriik peab teavitama üldsust määratletud organismi ohtlikkusest ning selle liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamiseks võetavatest meetmetest. Ta seab üles liiklusmärgid, millega teavitatakse asjaomase piiritletud ala piiridest.
9. Asjaomane liikmesriik võtab vajaduse korral meetmed kõigi selliste eriolukordade või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need takistavad, raskendavad või lükkavad edasi taimede likvideerimist, ja eelkõige meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõikidele nakatunud või nakkuskahtlusega taimedele ja nende põhjaliku hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse või nende eest vastutavast isikust või üksusest.
10. Asjaomane liikmesriik võtab kõik muud meetmed, mis võivad määratletud organismi likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 ( 4 ) ja rakendades kompleksset lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 ( 5 ).
11. Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud organismi ja tema vektorite suhtes sobivaid põllumajandustavasid.
Artikkel 7
Leviku tõkestamise meetmed
1. Erandina artiklist 6 võib asjaomase liikmesriigi vastutav ametiasutus otsustada kohaldada lõigetes 2–7 sätestatud leviku tõkestamise meetmeid üksnes II lisas loetletud nakatunud tsoonis (edaspidi „leviku tõkestamise ala”).
2. Asjaomane liikmesriik kõrvaldab kõik taimed, mis on lõikes 7 osutatud ametlike uuringute põhjal leitud olevat nakatunud määratletud organismiga.
Selline kõrvaldamine toimub viivitamata pärast määratletud organismi esinemise ametlikku kindlakstegemist.
Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida määratletud organismi levikut kõrvaldamise ajal ja järel.
3. Asjaomane liikmesriik võtab 100 m raadiuses lõikes 2 osutatud taimedest, mis on tunnistatud nakatunuks määratletud organismiga, proovid peremeestaimedest ja analüüsib neid vastavalt fütosanitaarmeetmete rahvusvahelisele standardile ISPM nr 31. Selliseid analüüse tehakse korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas.
4. Asjaomane liikmesriik teeb asjakohase fütosanitaartöötluse enne lõikes 2 osutatud taimede kõrvaldamist, et likvideerida määratletud organismi vektorid ja taimed, mis võivad olla nakatunud selliste vektoritega. Töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist.
5. Asjaomane liikmesriik hävitab kohapeal või nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedal asuvas kohas lõikes 2 osutatud nakatunud taimed ja taimeosad viisil, millega tagatakse määratletud organismi leviku vältimine.
6. Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud organismi ja tema vektorite suhtes sobivaid põllumajandustavasid.
7. Asjaomane liikmesriik teeb seiret määratletud organismi esinemise suhtes iga-aastaste ametlike uuringute abil, võttes arvesse komisjoni veebilehel avaldatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta, vähemalt järgmistes kohtades:
a) artikli 9 lõikes 2 osutatud tootmiskohtade lähedal;
b) kultuurilise, sotsiaalse või teadusliku väärtusega taimede kasvukohtade lähedal;
c) II lisas loetletud nakatunud tsoonis asuval alal, mis on vähemalt 20 km kaugusel piirist, mis eraldab asjaomast nakatunud tsooni liidu ülejäänud territooriumist.
Nimetatud uuringutes jagatakse asjaomane ala 100 × 100 m suurusteks ruutudeks. Igas sellises ruudus kontrollib asjaomane liikmesriik määratletud taimi visuaalselt, võtab sümptomitega taimedest ja nende läheduses kasvavatest sümptomiteta taimedest proove ja teeb analüüse kooskõlas artikli 3 lõigete 1 ja 2 asjaomaste sätetega.
Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata igast määratletud organismi esinemise ametlikust kindlakstegemisest punktis c osutatud kohtades.
Esimese lõigu punkti c ei kohaldata saarte puhul, mis on tervikuna leviku tõkestamise alad ja asuvad rohkem kui 10 km kaugusel lähimast liidu maismaaterritooriumist.
▼M2 —————
Artikkel 9
Määratletud taimede vedu liidu piires
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes selliste määratletud taimede vedamise suhtes,
a) mida ei ole kõikides tootmistsükli etappides kasvatatud in vitro ja
b) mis ei kuulu III lisas loetletud määratletud taimede sorti.
Selliseid määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust artikli 4 kohaselt kehtestatud piiritletud alal, on keelatud vedada piiritletud alalt välja ja nakatunud tsoonidest vastavatesse puhvertsoonidesse.
2. Erandina lõikest 1 võib niisugune vedu toimuda, kui määratletud taimed on kasvatatud kohas, kus on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) see on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivile 92/90/EMÜ ( 6 );
b) vastutav ametiasutus on kinnitanud, et tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba määratletud organismist ja tema vektoritest;
c) tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest selle organismi vektoritega;
d) tootmiskohta ümbritseb 100 meetri laiune tsoon, kus on kaks korda aastas tehtud ametlik visuaalne kontroll, kust on viivitamata kõrvaldatud kõik taimed, mis on leitud olevat nakatunud määratletud organismiga või millel on täheldatud haigussümptomeid, ning kus enne taimede kõrvaldamist on rakendatud nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu;
e) tootmiskohas tehakse sobival aastaajal fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; selline töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;
f) tootmiskohas ja punktis d osutatud tsoonis tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas ning seejuures võetakse arvesse komisjoni veebisaidil avaldatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta;
g) määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine;
h) määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole punktis d osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine.
3. Igast tootmiskohast ja igast määratletud taimede liigist võetud esindavaid proove on analüüsitud kord aastas selleks kõige sobivamal ajal ja määratletud organismi puudumine on kindlaks tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite kohaselt tehtud analüüsidega.
4. Kooskõlas standardiga ISMP nr 31 on määratletud taimede partiisid veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal kontrollitud visuaalselt, võetud neist proove ja tehtud molekulaaranalüüse rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditega, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, ning eelkõige on uuritud taimi, millel võis kahtlustada määratletud organismi esinemise nähtusid.
4a. Erandina lõigetest 1 ja 4 võib istutamiseks ettenähtud puhkestaadiumis taimede Vitis (välja arvatud seemned) vedu liidu piires piiritletud aladel või väljaspool piiritletud alasid toimuda juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
a) taimed on kasvanud kohas, mis on registreeritud vastavalt direktiivile 92/90/EMÜ;
b) veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on taimed läbinud töötlemiskohas, millele vastutav ametiasutus on selleks andnud loa ja mille üle ta teostab järelevalvet, nõuetekohase termoteraapiaga töötlemise, mille puhul kooskõlas vastava EPPO standardiga ( 7 ) hoitakse puhkestaadiumis taimi 50 °C soojas vees 45 minutit.
5. Enne vedu on määratletud taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse määratletud organismi kõigi vektorite vastu.
6. Määratletud taimi, mida toimetatakse edasi piiritletud alal või läbi sellise ala, tuleb vedada suletud anumas või pakendis, millega on tagatud, et määratletud organismi ega selle vektorite nakkust ei saa tekkida.
7. Määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal, võib liidu territooriumile tuua või seal vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ ( 8 ).
8. Peremeestaimi, mis ei ole piiritletud alal kunagi kasvanud, võib liidu piires vedada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) taimed on kasvanud kohas, kus tehakse iga-aastast ametlikku kontrolli ja võetakse määratletud organismiga nakatumise sümptomite ilmnemisel proove – seejuures juhindutakse komisjoni veebisaidil avaldatud tehnilistest suunistest Xylella fastidiosa uuringu kohta – ning tehakse kooskõlas rahvusvaheliste standarditega analüüse määratletud organismi esinemise tuvastamiseks;
b) taimedega on kaasas direktiivi 92/105/EMÜ kohaselt koostatud ja välja antud taimepass.
Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa kohaldamist, ei nõuta taimepassi käesolevas lõikes osutatud peremeestaimede veol mis tahes isikule, kes omandab need taimed enda tarbeks väljaspool oma kaubandus-, äri- ja kutsetegevust.
9. Ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist, võib komisjoni rakendusdirektiivi 2014/98/EL ( 9 ) artikli 1 lõikes 3 määratletud supereliitemataimi ja nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ ( 10 ) artikli 2 lõikes 5 määratletud supereliitmaterjali, mis kuuluvad liiki Juglans regia L., Olea europaea L., Prunus amygdalus Batsch, P. amygdalus × P. persica, P. armeniaca L., P. avium (L.) L., P. cerasus L., P. domestica L., P. domestica × P. salicina, P. dulcis (Mill.) D. A. Webb, P. persica (L.) Batsch või P. salicina Lindley ning mis on kasvanud väljaspool piiritletud ala ja vähemalt osa oma elust väljaspool putukate eest kaitstud ruumi, vedada liidu piires üksnes juhul, kui nendega on kaasas direktiivi 92/105/EMÜ kohaselt koostatud ja välja antud taimepass ning kui on täidetud järgmised tingimused:
a) nende taimede jaoks on vaja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167 ( 11 ) ette nähtud luba;
b) taimi on lühima võimaliku aja jooksul enne nende vedu visuaalselt kontrollitud, neist on võetud proovid ja tehtud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega molekulaaranalüüsid määratletud organismi esinemise tuvastamiseks.
Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa kohaldamist, ei nõuta taimepassi käesolevas lõikes osutatud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali veol mis tahes isikule, kes omandab need taimed enda tarbeks väljaspool oma kaubandus-, äri- ja kutsetegevust.
Artikkel 9a
In vitro kasvatatud määratletud taimede liikumine liidus
1. Määratletud taimi, mida on kogu nende tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro ja mis on kasvanud vähemalt osa oma elust artikli 4 kohaselt kehtestatud piiritletud alal, võib piiritletud aladelt välja ja nakatunud tsoonidest vastavatesse puhvertsoonidesse vedada ainult siis, kui on täidetud lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.
2. Lõikes 1 osutatud määratletud taimed on kasvatatud tootmiskohas, kus on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) see on registreeritud vastavalt direktiivile 92/90/EMÜ;
b) vastutav ametiasutus on kinnitanud, et tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba määratletud organismist ja tema vektoritest;
c) see on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi ja tema vektorite sissetoomise eest;
d) sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel;
e) määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine.
3. Lõikes 1 osutatud määratletud taimed on kasvatatud läbipaistvas konteineris steriilsetes tingimustes ja vastavad ühele järgmistest tingimustest:
a) nad on kasvatatud seemnetest;
b) neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud kogu oma elu määratletud organismist vabas liidu territooriumi piirkonnas ja mis on analüüside alusel tunnistatud määratletud organismist vabaks;
c) neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud tootmiskohas, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele, ja mis on analüüside alusel tunnistatud määratletud organismist vabaks.
4. Lõikes 1 osutatud määratletud taimi veetakse läbipaistvas konteineris steriilsetes tingimustes, mis välistab määratletud organismiga selle vektorite kaudu nakatumise riski.
5. Taimedega on kaasas direktiivi 92/105/EMÜ kohaselt koostatud ja välja antud taimepass.
Artikkel 10
Jälgitavus
1. Kutselised käitlejad, kes tarnivad määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, peavad arvestust iga tarnitud partii ning selle saanud kutselise käitleja kohta.
2. Kutselised käitlejad, kellele on tarnitud määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, peavad arvestust iga saadud partii ning selle tarnija kohta.
2a. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka liiki Coffea sp., Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. või Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb kuuluvate istutamiseks ette nähtud selliste taimede tarnimise suhtes, mis ei ole kunagi kasvanud piiritletud alal.
3. Kutselised käitlejad säilitavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud andmeid kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane partii neile tarniti või nemad selle tarnisid.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kutselised käitlejad teavitavad viivitamata oma vastutavat ametiasutust igast nende poolt tarnitud või vastuvõetud partiist. Selline teave peab sisaldama asjaomase partii päritolu, saatjat, saajat, sihtkohta, taimepassile märgitud kordumatut seeria-, nädala- või partiinumbrit, partii identifitseerimisandmeid ja kogust.
5. Vastutav ametiasutus, kes saab lõike 4 kohase teabe, teavitab viivitamata asjaomase partii sihtkoha vastutavat ametiasutust.
6. Liikmesriigid teevad lõikes 4 osutatud teabe taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.
Artikkel 11
Määratletud taimede vedude ametlikud kontrollid
1. Liikmesriigid viivad läbi korrapäraseid ametlikke kontrolle määratletud taimede üle, mida veetakse piiritletud alast välja või nakatunud tsoonist puhvertsooni.
Selliseid kontrolle tehakse vähemalt:
a) punktides, kus määratletud taimed viiakse nakatunud tsoonist puhvertsooni;
b) punktides, kus määratletud taimed viiakse puhvertsoonist piiritlemata aladele;
c) määratletud taimede sihtkohas puhvertsoonis;
d) sihtkohas piiritlemata aladel.
2. Lõikes 1 osutatud kontrollid hõlmavad dokumentide kontrollimist ning määratletud taimede identsuskontrolli.
Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi olenemata sellest, kus määratletud taimed asuvad, kes on nende omanik või milline isik või üksus nende eest vastutab.
3. Lõikes 2 osutatud kontrollide sagedus põhineb riskil, et taimed kannavad määratletud organismi või selle teadaolevat või võimalikku vektorit, võttes arvesse partii päritolu, taimede vastuvõtlikkust ja andmeid selle kohta, kas taimede vedamise eest vastutav kutseline käitleja vastab käesoleva otsuse nõuetele ja mis tahes muude meetmete nõuetele, mis on võetud määratletud organismi leviku tõkestamiseks või sellise organismi likvideerimiseks.
Artikkel 12
Kinnituse saanud tootmiskohtade nimekiri
Liikmesriik koostab kõigi artikli 9 lõike 2 kohaselt kinnituse saanud tootmiskohtade nimekirja ja ajakohastab seda.
Liikmesriik esitab nimekirja komisjonile.
Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal kõigi liikmesriikides kinnituse saanud tootmiskohtade nimekirja ja ajakohastab seda.
Komisjon edastab selle nimekirja kõikidele liikmesriikidele.
Artikkel 13
Artiklile 9 mittevastavuse korral võetavad meetmed
Kui artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollid näitavad, et artiklis 9 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peab kontrolle teinud liikmesriik nõuetele mittevastava taime viivitamata hävitama kohapeal või lähedal asuvas kohas. Selle tegevuse juures rakendatakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida määratletud organismi või kõnealuse taime poolt edasikantavate vektorite levikut taimede eemaldamise ajal ja pärast seda.
Artikkel 13a
Teabekampaaniad
Liikmesriigid teevad üldsusele, reisijatele, kutselistele ja rahvusvahelistele transpordiettevõtjatele kättesaadavaks teabe määratletud organismi ohtlikkusest liidu territooriumi jaoks. Nad teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks teadlikkuse suurendamiseks ette nähtud kampaaniate kaudu vastutavate ametiasutuste vastavatel veebisaitidel või kõnealuste asutuste määratud muudel veebisaitidel.
Artikkel 14
Aruanded meetmete kohta
Liikmesriik esitab igal aastal 31. detsembriks komisjonile ja teistele liikmesriikidele:
a) aruande artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetud meetmete ning nende meetmete tulemuste kohta;
b) meetmekava, sealhulgas iga järgmisel aastal artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetava meetme ajakava.
Juhul kui asjaomane liikmesriik otsustab kohaldada artikli 7 kohaselt leviku tõkestamise meetmeid, edastab ta viivitamata komisjonile selliste meetmete kohaldamise põhjused ning võetud või kavandatavad meetmed.
Kui see on põhjendatud vastava taimetervisliku riski tekkimisega, kohandab liikmesriik asjakohaseid meetmeid ja ajakohastab vastavalt punktis b osutatud kava. Ta edastab ajakohastatud kava viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Artikkel 15
Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede (Coffea) sissetoomise keeld
Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede sissetoomine liitu on keelatud.
Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimi (v.a seemned), mis on liitu sisse toodud enne käesoleva otsuse kohaldamist, võivad liidu piires vedada üksnes kutselised käitlejad pärast vastutava ametiasutuse teavitamist.
Artikkel 16
Määratletud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi ei esine
Kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi ei esine, võib määratletud taimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et määratletud organismi kõnealuses riigis ei esine;
b) määratletud taimedega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat, millè lahtrisse „Lisadeklaratsioon” on märgitud, et määratletud organismi selles riigis ei esine;
c) vastutav ametiasutus on määratletud taimi liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artikli 18 lõikele 2 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.
Liiki Coffea sp., Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. või Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb kuuluvaid istutamiseks ette nähtud taimi (v.a seemned) võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui taimed on kasvanud kohas, kus tehakse iga-aastast ametlikku kontrolli, võetakse sobival ajal taimedest proove ja tehakse määratletud organismi esinemise tuvastamiseks rahvusvahelistele standarditele vastavaid analüüse, mille käigus leiab kinnitust määratletud organismi puudumine, kusjuures kasutatakse proovivõtuskeemi, millega saab 99-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 5 %, ning uurida nii sümptomitega taimi kui ka nende läheduses kasvavaid sümptomiteta taimi.
Artikkel 17
Määratletud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb määratletud organismi
1. Kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, võib määratletud taimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat;
b) need vastavad lõikele 2 või lõigetele 3 ja 4;
c) vastutav ametiasutus on neid liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artiklile 18 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.
2. Kui määratletud taimed on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist vabaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealuse piirkonna nime;
b) selle piirkonna nimi on märgitud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht”.
3. ►M2 Kui määratletud taimed, v.a taimed, mida on kogu nende tootmise tsükli jooksul kasvatatud in vitro, on pärit piirkonnast, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, tuleb märkida fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Lisadeklaratsioon” selle kohta, et: ◄
a) määratletud taimed on toodetud ühes või mitmes tootmiskohas, mis vastavad lõikes 4 sätestatud tingimustele;
b) asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kõnealuste tootmiskohtade nimekirja, sealhulgas nende asukoha riigis;
c) tootmiskohas ja lõike 4 punktis c osutatud tsoonis kohaldatakse fütosanitaartöötlusi määratletud organismi vektorite vastu;
d) igast tootmiskohast ja igast määratletud taimede liigist võetud esindavaid proove on analüüsitud kord aastas selleks kõige sobivamal ajal ja määratletud organismi puudumine on kindlaks tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite kohaselt tehtud analüüsidega;
e) määratletud taimi on veetud suletud anumas või pakendis, millega on tagatud, et määratletud organismi ega ühegi selle teadaoleva vektori nakkust ei saa tekkida;
f) määratletud taimede partiisid on väljaveo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal kontrollitud visuaalselt, võetud neist proove ja tehtud molekulaaranalüüse rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditega, mis kinnitavad määratletud organismi puudumist, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, ning eelkõige on uuritud taimi, mille puhul võis kahtlustada määratletud organismi esinemise nähtusid;
g) vahetult enne väljavedu on määratletud taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse määratletud organismi kõigi teadaolevate vektorite vastu.
Lisaks tuleb lõike 1 punktis a osutatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht” märkida punktis a osutatud tootmiskoha identifitseerimisandmed.
3a. Kui määratletud taimed, mida on kogu nende tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro, on pärit piirkonnast, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, tuleb märkida fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Lisadeklaratsioon” selle kohta, et:
a) määratletud taimed on kasvatatud ühes või mitmes tootmiskohas, mis vastab/vastavad lõikes 4a sätestatud tingimustele;
b) asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kõnealuste tootmiskohtade nimekirja, sealhulgas nende asukoha riigis;
c) määratletud taimi on veetud läbipaistvates konteinerites steriilsetes tingimustes, mis välistab määratletud organismiga selle vektorite kaudu nakatumise riski;
d) määratletud taimed vastavad ühele järgmistest tingimustest:
i) nad on kasvatatud seemnetest;
ii) neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud kogu oma elu määratletud organismist vabas piirkonnas ja mis on analüüside alusel tunnistatud määratletud organismist vabaks;
iii) neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud tootmiskohas, mis vastab lõike 4 tingimustele, ja mis on analüüside alusel tunnistatud määratletud organismist vabaks.
Lisaks tuleb lõike 1 punktis a osutatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht” märkida käesoleva lõike punktis a osutatud tootmiskoha identifitseerimisandmed.
4. Lõike 3 punktis a osutatud tootmiskoht peab vastama järgmistele tingimustele:
a) riigi taimekaitseorganisatsioon on selle vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist ja selle vektoritest vabaks;
b) see on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi ja tema vektorite sissetoomise eest;
c) seda ümbritseb 100 meetri laiune tsoon, kus tehakse kaks korda aastas ametlik visuaalne kontroll, kust on viivitamata kõrvaldatud kõik taimed, mis on leitud olevat nakatunud määratletud organismiga või millel on täheldatud haigussümptomeid, ning kus enne taimede kõrvaldamist on rakendatud nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu;
d) seal tehakse aasta läbi sobival ajal fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; selline töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;
e) seal ja punktis c osutatud tsoonis tehakse igal aastal vektori lendlusperioodi vältel vähemalt kaks ametlikku kontrolli;
f) määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta;
g) määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole punktis c osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta.
4a. Lõike 3a punktis a osutatud tootmiskoht peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
a) riigi taimekaitseorganisatsioon on selle vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist ja selle vektoritest vabaks;
b) see on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi ja tema vektorite sissetoomise eest;
c) sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel;
d) määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta.
Artikkel 18
Ametlikud kontrollid liitu sissetoomisel
1. Kõigi kolmandast riigist liitu sissetoodud saadetiste ametlikke kontrolle tehakse liitu sisenemisel piiriületuskohas või sihtkohas, mis on määratud vastavalt komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ ( 12 ) artiklile 1 ning vajaduse korral vastavalt lõigetele 2 või 3 ja lõikele 4.
2. Määratletud taimede puhul, mis on pärit sellisest kolmandast riigist, kus määratletud organismi ei esine, või artikli 17 lõikes 2 osutatud piirkonnast, teostab vastutav ametiasutus järgmisi kontrolle:
a) vaatlus ja
b) määratletud organismi esinemise kahtluse korral määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.
3. Sellisest piikonnast pärit määratletud taimede puhul, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, teostab vastutav ametiasutus järgmisi kontrolle:
a) vaatlus ja
b) määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.
4. Lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b osutatud proovide suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega on võimalik kindlaks teha, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või suurem, võttes arvesse standardit ISPM nr 31.
Esimest lõiku ei kohaldata määratletud taimede suhtes, mida on kogu nende tootmise tsükli jooksul kasvatatud in vitro ja mida on veetud läbipaistvas konteineris steriilsetes tingimustes.
Artikkel 19
Nõuetele vastavus
Käesolevas otsuses sätestatud nõuete täitmiseks tunnistavad liikmesriigid kehtetuks või muudavad meetmeid, mida nad on võtnud, et kaitsta end määratletud organismi sissetoomise ja leviku eest. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.
Artikkel 20
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusotsus 2014/497/EL tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 21
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Nimekiri taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopast ja mujalt kui Euroopast pärit isolaatide suhtes („määratletud taimed”)
Acacia dealbata Link
Acacia longifolia (Andrews) Willd.
Acacia saligna (Labill.) H. L. Wendl.
Acer
Aesculus
Agrostis gigantea Roth
Albizia julibrissin Durazz.
Alnus rhombifolia Nutt.
Alternanthera tenella Colla
Amaranthus blitoides S. Watson
Ambrosia
▼M2 —————
Ampelopsis arborea (L.) Koehne
Ampelopsis cordata Michx.
Anthyllis hermanniae L.
Artemisia arborescens L.
Artemisia douglasiana Hook.
Artemisia vulgaris var. heterophylla (H.M. Hall & Clements) Jepson
Asparagus acutifolius L.
Avena fatua L.
Baccharis halimifolia L.
Baccharis pilularis DC.
Baccharis salicifolia (Ruiz & Pav.)
Bidens pilosa L.
Brachiaria decumbens (Stapf)
Brachiaria plantaginea (Link) Hitchc.
Brassica
Bromus diandrus Roth
Calicotome villosa (Poiret) Link
Callicarpa americana L.
Capsella bursa-pastoris (L.) Medik.
Carex
Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch
Cassia tora (L.) Roxb.
Catharanthus
Celastrus orbiculata Thunb.
Celtis occidentalis L.
Cenchrus echinatus L.
Cercis canadensis L.
Cercis occidentalis Torr.
Cercis siliquastrum L.
Chamaecrista fasciculata (Michx.) Greene
Chenopodium album L.
Chenopodium quinoa Willd.
Chionanthus
Chitalpa tashkentensis T. S. Elias & Wisura
▼M3 —————
Cistus creticus L.
Cistus monspeliensis L.
Cistus salviifolius L.
Citrus
Coelorachis cylindrica (Michx.) Nash
Coffea
Commelina benghalensis L.
Conium maculatum L.
Convolvulus arvensis L.
Conyza canadensis (L.) Cronquist
Coprosma repens A. Rich.
Cornus florida L.
Coronilla valentina L.
Coronopus didymus (L.) Sm.
Cynodon dactylon (L.) Pers.
Cyperus eragrostis Lam.
Cyperus esculentus L.
Cytisus scoparius (L.) Link
Cytisus villosus Pourr.
Datura wrightii Regel
Digitaria horizontalis Willd.
Digitaria insularis (L.) Ekman
Digitaria sanguinalis (L.) Scop.
Disphania ambrosioides (L.) Mosyakin & Clemants
Dodonaea viscosa Jacq.
Duranta erecta L.
Echinochloa crus-galli (L.) P. Beauv.
Encelia farinosa A. Gray ex Torr.
Eremophila maculata F. Muell.
Erigeron bonariensis L.
Erigeron sumatrensis Retz.
Eriochloa contracta Hitchc.
Erodium
Erysimum
Escallonia montevidensis Link & Otto
Eucalyptus camaldulensis Dehnh.
Eucalyptus globulus Labill.
Eugenia myrtifolia Sims
Euphorbia hirta L.
Euphorbia terracina L.
Fagopyrum esculentum Moench
Fagus crenata Blume
Ficus carica L.
Fragaria vesca L.
Fraxinus
▼M3 —————
Fuchsia magellanica Lam.
Genista corsica (Loisel.) DC.
Genista ephedroides DC.
Genista monspessulana (L.) L. A. S. Johnson
Genista x spachiana (syn. Cytisus racemosus Broom)
Geranium dissectum L.
Ginkgo biloba L.
Gleditsia triacanthos L.
Grevillea juniperina L.
Hebe
Hedera helix L.
Helianthus annuus L.
Helichrysum italicum (Roth) G. Don
Heliotropium europaeum L.
Hemerocallis
Heteromeles arbutifolia (Lindl.) M. Roem.
Hibiscus schizopetalus (Masters) J.D. Hooker
Hibiscus syriacus L.
Hordeum murinum L.
Hydrangea paniculata Siebold
Ilex vomitoria Sol. ex Aiton
Ipomoea purpurea (L.) Roth
Iva annua L.
Jacaranda mimosifolia D. Don
Juglans
Juniperus ashei J. Buchholz
Koelreuteria bipinnata Franch.
Lactuca serriola L.
Lagerstroemia indica L.
Laurus nobilis L.
Lavandula × allardi (syn. Lavandula × heterophylla)
Lavandula angustifolia Mill.
Lavandula dentata L.
Lavandula × intermedia
Lavandula stoechas L.
Ligustrum lucidum L.
Lippia nodiflora (L.) Greene
Liquidambar styraciflua L.
Liriodendron tulipifera L.
Lolium perenne L.
Lonicera japonica (L.) Thunb.
Ludwigia grandiflora (Michx.) Greuter & Burdet
Lupinus aridorum McFarlin ex Beckner
Lupinus villosus Willd.
Magnolia grandiflora L.
Malva
Marrubium vulgare L.
Medicago polymorpha L.
Medicago sativa L.
Melilotus
Melissa officinalis L.
Metrosideros
▼M3 —————
Modiola caroliniana (L.) G. Don
Montia linearis (Hook.) Greene
Morus
Myoporum insulare R. Br.
Myrtus communis L.
Nandina domestica Murray
Neptunia lutea (Leavenw.) Benth.
Nerium oleander L.
Nicotiana glauca Graham
Olea europaea L.
Origanum majorana L.
Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch.
Paspalum dilatatum Poir.
Pelargonium
▼M3 —————
Persea americana Mill.
Phagnalon saxatile (L.) Cass.
Phillyrea latifolia L.
Phoenix reclinata Jacq.
Phoenix roebelenii O'Brien
Pinus taeda L.
Pistacia vera L.
Plantago lanceolata L.
Platanus
Pluchea odorata (L.) Cass.
Poa annua L.
Polygala myrtifolia L.
Polygala x grandiflora nana
Polygonum arenastrum Boreau
Polygonum lapathifolium (L.) Delarbre
Polygonum persicaria Gray
Populus fremontii S. Watson
Portulaca
Prunus
Pyrus pyrifolia (Burm. f.) Nakai
Quercus
Ranunculus repens L.
Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.
Rhamnus alaternus L.
Rhus
▼M2 —————
Rosa californica Cham. & Schldl.
Rosa canina L.
Rosa x floribunda
Rosmarinus officinalis L.
Rubus
Rumex crispus L.
Salix
Salsola tragus L.
Salvia apiana Jeps.
Salvia mellifera Greene
Sambucus
Sapindus saponaria L.
Schinus molle L.
Senecio vulgaris L.
Setaria magna Griseb.
Silybum marianum (L.) Gaertn.
Simmondsia chinensis (Link) C. K. Schneid.
Sisymbrium irio L.
Solanum americanum Mill.
Solanum elaeagnifolium Cav.
Solanum lycopersicum L.
Solanum melongena L.
Solidago fistulosa Mill.
Solidago virgaurea L.
Sonchus
Sorghum
Spartium junceum L.
Spermacoce latifolia Aubl.
Stellaria media (L.) Vill.
Streptocarpus
Tillandsia usneoides (L.) L.
Toxicodendron diversilobum (Torr. & A. Gray) Greene
Trifolium repens L.
Ulmus
▼M2 —————
Umbellularia californica (Hook. & Arn.) Nutt.
Urtica dioica L.
Urtica urens L.
Vaccinium
Verbena litoralis Kunth
Veronica
Vicia faba L.
Vicia sativa L.
Vinca
Vitis
Westringia fruticosa (Willd.) Druce
Westringia glabra L.
Xanthium spinosum L.
Xanthium strumarium L.
▼M1 —————
II LISA
Artikli 4 lõikes 2 osutatud nakatunud tsoonid, mis on leviku tõkestamise alad artikli 7 lõike 1 tähenduses
A OSA
Itaalia nakatunud tsoon
Itaalia nakatunud tsooni kuuluvad järgmised piirkonnad:
1. Lecce provints
2. Brindisi provintsis asuvad omavalitsusüksused:
|
Brindisi |
|
|
Carovigno |
|
|
Ceglie Messapica |
(ainult katastriüksused (Fogli) 11, 20–24, 32–43, 47–62, 66–135) |
|
Cellino San Marco |
|
|
Erchie |
|
|
Francavilla Fontana |
|
|
Latiano |
|
|
Mesagne |
|
|
Oria |
|
|
Ostuni |
(ainult katastriüksused (Fogli) 34–38, 48–52, 60–67, 74, 87–99, 111–118, 141–154, 175–222) |
|
San Donaci |
|
|
San Michele Salentino |
|
|
San Pancrazio Salentino |
|
|
San Pietro Vernotico |
|
|
San Vito dei Normanni |
|
|
Torchiarolo |
|
|
Torre Santa Susanna |
|
|
Villa Castelli |
|
3. Taranto provintsis asuvad omavalitsusüksused:
|
Avetrana |
|
|
Carosino |
|
|
Faggiano |
|
|
Fragagnano |
|
|
Grottaglie |
(ainult katastriüksused (Fogli) 5, 8, 11–14, 17–41, 43–47, 49–89) |
|
Leporano |
(ainult katastriüksused (Fogli) 2–6, 9–16) |
|
Lizzano |
|
|
Manduria |
|
|
Martina Franca |
(ainult katastriüksused (Fogli) 246–260) |
|
Maruggio |
|
|
Monteiasi |
|
|
Monteparano |
|
|
Pulsano |
|
|
Roccaforzata |
|
|
San Giorgio Ionico |
|
|
San Marzano di San Giuseppe |
|
|
Sava |
|
|
Taranto |
(ainult A jao katastriüksused (Fogli) 49, 50, 220, 233, 234, 250–252, 262, 275–278, 287–293, 312–318, B jao katastriüksused (Fogli) 1–27, C jao katastriüksused (Fogli) 1–11) |
|
Torricella |
|
B OSA
Prantsusmaa nakatunud tsoon
Prantsusmaa nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Korsika piirkond
C OSA
Hispaania nakatunud tsoon
Hispaania nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Baleaaride autonoomne piirkond
III LISA
Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud määratletud taimede sordid, mis ei ole vastuvõtlikud määratletud organismi alamliigi asjaomase tüve suhtes
|
Sort |
Liik, millesse sort kuulub |
Määratletud organismi alamliik |
|
Cabernet Sauvignon |
Vitis vinifera L. |
Xylella fastidiosa subsp. pauca ST 53 |
|
Negroamaro |
Vitis vinifera L. |
Xylella fastidiosa subsp. pauca ST 53 |
|
Primitivo |
Vitis vinifera L. |
Xylella fastidiosa subsp. pauca ST 53 |
( 1 ) „Guidelines for the survey of Xylella fastidiosa (Wells et al.) in the Union territory” („Suunised Xylella fastidiosa (Wells et al.) uuringu kohta liidu territooriumil”), http://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/ph_biosec_legis_guidelines_xylella-survey.pdf.
( 2 ) Komisjoni 15. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/917/EL, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega (ELT L 360, 17.12.2014, lk 59).
( 3 ) Methodologies for sampling of consignments – Reference Standard ISPM No 31 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome. (Meetod saadetistest proovide võtmiseks. Võrdlusstandard ISPM nr 31, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.) Avaldatud 2008.
( 4 ) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 15. detsembril 2011.
( 5 ) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 8. jaanuaril 2014.
( 6 ) Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38).
( 7 ) EPPO (Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon), 2012. Hot water treatment of grapevine to control Grapevine flavescence dorée phytoplasma. Bulletin OEPP/EPPO Bulletin, 42(3), 490–492.
( 8 ) Komisjoni 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/105/EMÜ, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord (EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22).
( 9 ) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22).
( 10 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).
( 11 ) Komisjoni 30. jaanuari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/167, millega Belgial, Tšehhi Vabariigil, Prantsusmaal ja Hispaanial lubatakse ajutiselt sertifitseerida nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ I lisas osutatud teatavat liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest (ELT L 27, 1.2.2017, lk 143).
( 12 ) Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).