02014R1388 — ET — 10.12.2020 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1388/2014,

16. detsember 2014,

millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 369 24.12.2014, lk 37)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2008 8. detsember 2020,	L 414	15	9.12.2020

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1388/2014,

16. detsember 2014,

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) antava abi suhtes.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevatele ettevõtjatele loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas artikliga 44, sõltumata abisaaja suurusest.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

(b)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

(c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

▼M1

(d)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele, välja arvatud loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, ning abi, mida antakse ettevõtjatele, kes ei olnud raskustes 31. detsembri 2019. aasta seisuga, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021;

▼B

(e)

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju;

(f)

sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis e;

(g)

abi selliste toimingute puhul, mis oleksid määruse (EL) nr 508/2014 artikli 11 kohaselt olnud rahastamiskõlbmatud;

(h)

abi ettevõtjatele, kes ei saa taotleda abi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel.

Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult ELi õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:

(a)

abi, mille andmise tingimus on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või abisaaja tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis. Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal;

(b)

abi, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riiklikke teenuseid;

(c)

abi, millega piiratakse abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

Artikkel 2

Teavitamiskünnised

Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mida antakse mis tahes projekti jaoks, mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 2 miljonit eurot või mille abisumma ületab 1 miljonit eurot abisaaja kohta aastas.

Lõikes 1 sätestatud ülemmäärasid ei tohi eirata abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamise teel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)	„abi” — meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

(2)	„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd” — I lisas sätestatud kriteeriumidele vastavad ettevõtjad;

(3)	„kalandus- ja vesiviljelustooted” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 ( 1 ) I lisas määratletud tooted;

(4)	„loodusõnnetused” — maavärinad, laviinid, maalihked ja üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikku päritolu metsapõlengud;

(5)

„raskustes olev ettevõtja” —

ettevõtja, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

(a)

piiratud vastutusega äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Selle sätte kohaldamisel mõistetakse termini „piiratud vastutusega äriühing” all eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 2 ) I lisas mainitud äriühinguliike ning „osa- ja aktsiakapital” hõlmab mis tahes ülekurssi;

(b)

äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas;

(c)

kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;

(d)

kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava;

(6)	„sihtotstarbeline üksikabi” — abi, mida ei anta abikava alusel;

(7)

„abikava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale kindlaksmääramata ajaks ja/või kindlaksmääramata ulatuses;

(8)	„üksikabi” — (a) sihtotstarbeline üksikabi ning (b) abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

(9)	„brutotoetusekvivalent” — abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(10)	„tagasi makstav ettemakse” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

(11)

„tööde alustamine” — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;

(12)	„maksumeetme kava järglaskava” — maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;

(13)	„abi osakaal” — abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(14)	„abi andmise kuupäev” — kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada.

Artikkel 4

Teatamiskohustusest vabastamise tingimused

Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi on siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ja nende suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et kõnealune abi vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.

Abimeetmed vabastatakse käesoleva määruse kohaldamisest üksnes juhul, kui nendes on selgelt sätestatud, et ajavahemiku jooksul, mil abi antakse, peavad abisaajad vastama ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, ja juhul, kui kõnesoleva ajavahemiku jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusastmega.

Artikkel 5

Abi läbipaistvus

Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).

Läbipaistvaks loetakse järgmisi abiliike:

(a)

toetuste ja intressitoetustena antav abi;

(b)

laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

(c)

garantiidena antav abi:

kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

ii)

kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena ( 3 ) antava riigiabi suhtes või mis tahes järgnevast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

(d)

maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

(e)

tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata läbipaistvana järgmisi abiliike:

(a)

kapitalisüstidena antav abi;

(b)

riskifinantseerimismeetmetena antav abi.

Artikkel 6

Ergutav mõju

Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.

Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)

ettevõtja nimi ja suurus;

(b)

projekti või tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;

(c)

projekti või tegevuse asukoht;

(d)

rahastamiskõlblike kulude loetelu;

(e)

projekti/tegevuse jaoks vajaliku abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse vms) ning riikliku rahastamise liik ja summa.

Erandina lõikest 2 loetakse maksusoodustuste vormis meetmetel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)

meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

(b)

meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

Erandina lõigetest 1 ja 2 ei nõuta järgmist liiki abi puhul ergutava mõju olemasolu:

(a)

abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 44 sätestatud tingimused;

(b)

abi maksuvabastuste või -vähenduste vormis, mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punktile f ja artikli 15 lõikele 3, kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 45 sätestatud tingimused.

Artikkel 7

Abi osakaal ja abikõlblikud kulud

Abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.

Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstav abi diskonteeritakse vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblikud kulud diskonteeritakse samuti nende väärtusele abi andmise kuupäeval. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

Kui abi antakse maksusoodustuste näol, siis diskonteeritakse abi osad diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse jõustumise erinevatel kuupäevadel.

Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise kuupäeval kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.

Rahastamiskõlblikud kulud peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 4 ) artiklite 67–69 nõuetele.

Artikkel 8

Kumuleerimine

Selleks et teha kindlaks, kas artiklis 2 sätestatud teavitamiskünniseid ning III peatükis sätestatud abi ülemmäära on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile või ettevõtjale eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohaliku omavalitsuse, piirkondlikest, riiklikest või liidu allikatest.

Abi, mis käesoleva määruse kohaselt ei kuulu teavitamiskohustuse alla, võib kumuleerida järgnevaga:

(a)

mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaks tehtavate abikõlblike kuludega;

(b)

mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi ülemmäära või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, millele on osutatud III peatükis.

Artikkel 9

Avaldamine ja teavitamine

Liikmesriigid tagavad riigi või piirkondliku tasandi riigiabisaidil järgmise teabe avaldamise:

(a)

artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

(b)

iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

(c)

III lisas osutatud teave iga 30 000 eurot ületava üksikabi kohta.

Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriik avaldab nõutava teabe üksikute abisummade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):

(a)

0,03-0,2

(b)

0,2-0,4

(c)

0,4-0,6

(d)

0,6-0,8

(e)

0,8-1

Lõike 1 punktis c osutatud teave esitatakse ning see on kättesaadav standardvormis, nagu on kirjeldatud III lisas, ning selle haldamiseks peab saama kasutada tõhusat otsingu- ja allalaadimisfunktsiooni. Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ning see jääb kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates abi andmise kuupäevast.

Iga abikava ja sihtotstarbeline abi peab sisaldama sõnaselget viidet käesolevale määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ja viidet III peatüki konkreetsetele sätetele, mis on asjakohased kõnealuse akti puhul, või kui on kohaldatav, liikmesriigi õigusaktidele, mis tagavad, et käesoleva määruse asjakohased sätted on täidetud. Sellele lisatakse määruse rakendussätted ja muudatused.

Komisjon avaldab oma veebisaidil:

(a)

lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;

(b)

artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.

Liikmesriigid täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

II PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 10

Grupierandi tühistamine

Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid ei vasta I, II ja III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõigist või osast edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Teatatavad meetmed võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.

Artikkel 11

Aruandlus

Liikmesriigid edastavad komisjonile:

(a)

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast;

(b)

komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 ( 5 ) osutatud iga-aastase elektroonilises vormingus aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis sisaldab määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

▼M1

Artikkel 11a

Erand teavitamis- ja avaldamisnõuetest

Kui liikmesriik soovib pikendada nende meetmete kohaldamist, mille kohta on komisjonile esitatud kokkuvõtlik teave, loetakse erandina artikli 9 lõikest 5 ja artikli 11 punktist a kokkuvõtlik teave nende meetmete kohaldamisaja pikendamise kohta komisjonile edastatuks ja avaldatuks, tingimusel et asjaomastes meetmetes ei tehta peale eelarve suurendamise muid sisulisi muudatusi.

▼B

Artikkel 12

Järelevalve

Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja tõendavad dokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

III PEATÜKK

ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Kalanduse säästev areng

Artikkel 13

Innovatsiooniks antav abi

Kalanduse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 14

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 sätestatud tingimustele; ning

(b)

Artikkel 15

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 28 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 16

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 29 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 17

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 30 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 18

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 31 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 19

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 32 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 32 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

Artikkel 20

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 35 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 21

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 22

Abi kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 37 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 23

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 38 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 24

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 39 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 25

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 40 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 40 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

Artikkel 26

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, v.a mootorite asendamiseks või ajakohastamiseks antav abi, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 41 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 41 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

Artikkel 27

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 42 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 28

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selles suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 43 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 29

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 44 sätestatud tingimustele ning

(b)

2. JAGU

Vesiviljeluse säästev areng

Artikkel 30

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 47 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 31

Vesiviljelusse tootlikuks investeerimiseks antav abi

Vesiviljeluse tootlikuks investeerimiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teatamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 48 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 32

Vesiviljelusettevõtete juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi

Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 49 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 33

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 50 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 34

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 51 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 35

Abi uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks

Abi, mida antakse uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 52 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 36

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 53 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 37

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 54 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 38

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 55 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 39

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 56 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 40

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 57 sätestatud tingimustele ning

(b)

3. JAGU

Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

Artikkel 41

Turustusmeetmeteks antav abi

Turustusmeetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 68 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 42

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 69 sätestatud tingimustele ning

(b)

4. JAGU

Muud abi liigid

Artikkel 43

Andmete kogumiseks antav abi

Andmete kogumiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 77 sätestatud tingimustele ning

(b)

Artikkel 44

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

Käesoleva artikli alusel antava abi suhtes kehtivad järgmised tingimused:

(a)

liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning

(b)

loodusõnnetuse ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale.

Konkreetse loodusõnnetusega seotud abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

Abikõlblikud on kulud seoses loodusõnnetuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kõnealune kahju võib hõlmata järgmist:

(a)

varaline kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid;

(b)

saamata jäänud tulu tegevuse täieliku või osalise peatamise tõttu kuni kuueks kuuks alates loodusõnnetuse toimumisest.

Materiaalse kahju arvutamine põhineb remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulu või õiglase turuväärtuse vähenemist õnnetuse tagajärjel, st vahet vara väärtuse vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetuse toimumist.

Kõnealuse saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

(a)

loodusõnnetuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete koguse ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

(b)

loodusõnnetusele eelneval kolmel aastal toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

Kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi.

Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 45

Direktiivi 2003/96/EÜ kohased maksuvabastused ja -vähendused

Liikmesriikides direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti f ja artikli 15 lõike 3 kohaselt kehtestatud maksuvabastuste või -vähenduste vormis antav abi on siseuruga kokkusobiv artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ja selle suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohane teavitamiskohustus tingimusel, et on täidetud direktiivis 2003/96/EÜ ja käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimused.

Maksuvabastuste või -vähenduste saajad valitakse läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Vajaduse korral maksavad nad makse vastavalt vähemalt direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud vastavale madalaimale maksustamistasemele.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Üleminekusätted

Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklile 9.

Mis tahes abi, mida anti enne 1. juulit 2014 vastavalt varem kehtinud määrustele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust.

Mis tahes abi, mida ei vabastata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt käesolevale määrusele või mõnele muule varem jõus olnud määrusele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, hindab komisjon asjaomaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.

▼M1

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2022.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

VKE MÕISTE

Artikkel 1

Ettevõtja

Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Artikkel 2

Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Artikkel 3

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid

„Autonoomne ettevõtja” — iga ettevõtja, mis ei ole partnerettevõtja lõike 2 tähenduses ega sidusettevõtja lõike 3 tähenduses.

„Partnerettevõtjad” — kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ettevõtjaks ja seega mitte partnerettevõtjaks siiski ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:

(a)

riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1 250 000 eurot;

(b)

ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused;

(c)

institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d)

autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

„Sidusettevõtjad” — ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a)

ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;

(b)

ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c)

ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

(d)

ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionärina.

Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, käsitatakse samuti sidusettevõtjana.

Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtjana, lisades andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäära kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

Artikkel 4

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärasid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

Äsja asutatud ettevõtjate puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

Artikkel 5

Töötajate arv

Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

(a)

koosseisulised töötajad;

(b)

ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

(c)

omanikud-tegevjuhid;

(d)

ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

Artikkel 6

Ettevõtja andmete kindlakstegemine

Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.

Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja andmetest, mis on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtja töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtja andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtjate kohta, millega asjaomane ettevõtja on seotud.

II LISA

Teave sellise riigiabi kohta, mille suhtes käesoleva määruse tingimuste alusel teavitamiskohustust ei kohaldata, esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11

III LISA

Sätted artikli 9 lõikes 1 osutatud teabe avaldamise kohta

Liikmesriigid loovad ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 osutatud teave viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu.

Teave peab olema kättesaadav tabeli kujul vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.

Üksikabi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt järgmine teave:

—

Abisaaja nimi

—

Abisaaja tunnus

—

Ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval

—

Abisaaja asukoha piirkond (NUTS II tasandil) ( 6 )

—

Tegevusvaldkond NACE rühma tasandil ( 7 )

—

Abi element (täissumma omavääringus) ( 8 )

—

Abiinstrument ( 9 ) (toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, muu (täpsustada)).

—

Abi andmise kuupäev

—

Abi eesmärk

—

Abi andev asutus

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 3 ) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

( 5 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

( 6 ) NUTS — statistiliste territoriaalüksuste liigitus (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.

( 7 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).

( 8 ) Brutotoetusekvivalent. Maksumeetme kavade puhul võib see summa olla artikli 9 lõikes 2 sätestatud vahemikes.

( 9 ) Kui abi antakse mitme abiinstrumendi kaudu, tuleb esitada abisumma iga instrumendi kaupa eraldi.