Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1301/2014,

18. november 2014,

milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Reguleerimisese

Võetakse vastu kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi hõlmav energiavarustuse allsüsteemi käsitlev koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK), mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse ►M2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 ( 1 ) II lisa punktis 2.2 ◄ määratletud Euroopa Liidu raudteesüsteemi kõigi uute, ümberehitatud või uuendatud energiavarustuse allsüsteemide suhtes.

Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 8 ning lisa punkti 7.2 kohaldamist, kohaldatakse KTKd kõigi selliste Euroopa Liidu uute raudteeliinide suhtes, mis võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2015.

KTKd ei kohaldata Euroopa Liidu raudteesüsteemi olemasoleva taristu suhtes, mis on 1. jaanuaril 2015 juba kasutusel mis tahes liikmesriigi kogu raudteevõrgus või selle teatavas osas, välja arvatud juhul, kui seda olemasolevat taristut uuendatakse või kui see ehitatakse ümber vastavalt ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 18 ◄ ja lisa alapunktile 7.3.

▼M2

KTKd kohaldatakse liidu raudteesüsteemi võrgustikus, mida on kirjeldatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisas, välja arvatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel.

▼B

KTKd kohaldatakse järgmiste nominaalsete rööpmelaiustega võrkude suhtes: 1 435 mm, 1 520 mm, 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm.

Käesoleva KTK tehniline kohaldamisala ei hõlma meetrise rööpmevahega liine.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 4

Erijuhud

▼M2

Lisa punktis 7.4.2 loetletud erijuhtudel tuleb direktiivi (EL) 2016/797 III lisas esitatud olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks täita tingimused, mis on ette nähtud lisa punktiga 7.4.2 või siseriiklike eeskirjadega, mida kohaldatakse liikmesriigis, kes lubab käesoleva määrusega hõlmatud allsüsteemi kasutusele võtta.

▼B

Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitab iga liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmise teabe:

lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad;

lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kohaldamiseks tehtava vastavushindamise ja -tõendamise menetlus;

▼M2

asutused, kes on määratud teostama vastavushindamist ja -tõendamist lisa punktis 7.4.2 esitatud erijuhtudega seotud siseriiklike eeskirjade puhul.

▼B

Artikkel 5

Kahepoolsetest lepingutest teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. juulil 2015 mis tahes kehtivatest sellistest riiklikest, kahepoolsetest, mitmepoolsetest või rahvusvahelistest lepingutest liikmesriikide ja raudteeveo-ettevõtja(te), taristuettevõtjate või mitteliikmesriikide vahel, mille sõlmimine on olnud vajalik kavandatava transporditeenuse väga spetsiifilise või kohalikest tingimustes lähtuva laadi pärast või mille abil tagatakse märkimisväärne kohalik või piirkondlik koostalitlusvõime.

Kõnealust kohustust ei kohaldata selliste lepingute suhtes, millest on juba teatatud vastavalt komisjoni otsusele 2008/284/EÜ.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes tulevastest lepingutest või kehtivate lepingute muudatustest.

Artikkel 6

Lõppjärgus projektid

▼M3

Kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõiget 2.

▼B

Artikkel 7

EÜ vastavustõendamise sertifikaat

Allsüsteemile, mis sisaldab selliseid koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavustõendamise deklaratsioon või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, võib EÜ vastavustõendamise sertifikaadi välja anda üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb 31. mail 2021, tingimusel et lisa punktis 6.3 kehtestatud nõuded on täidetud.

Sertifitseerimata koostalitluskomponente sisaldava allsüsteemi tootmine, ümberehitamine või uuendamine tuleb koos kasutuselevõtuga lõpule viia lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul.

Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi jooksul:

peab teatatud asutus enne ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 ◄ kohase EÜ vastavustõendamise sertifikaadi väljaandmist tegema nõuetekohaselt kindlaks põhjused, miks mis tahes koostalitluskomponent on sertifitseerimata;

peavad riiklikud ohutusasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ►M2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 ( 2 ) artikli 16 lõike 2 punkti d ◄ teatama sertifitseerimata koostalitluskomponentide kasutamisest lubade andmise menetluse kontekstis oma aastaaruandes, millele on osutatud ►M2 direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 19 ◄ .

Alates 1. jaanuarist 2016 peavad uued toodetud koostalitluskomponendid olema hõlmatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooniga.

Artikkel 8

Vastavushindamine

Lisa 6. jaos sätestatud vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetlus põhineb moodulitel, mis on kindlaks määratud komisjoni otsusega 2010/713/EL ( 3 ).

Koostalitluse komponendi tüübi- või projektihindamistunnistus kehtib seitse aastat. Selle aja jooksul on lubatud sama tüüpi uusi komponente ilma uue vastavushindamiseta kasutusele võtta.

Lõikes 2 osutatud hindamistunnistused, mis on välja antud vastavalt komisjoni otsuse 2011/274/EL (tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK) või komisjoni otsuse 2008/284/EÜ (kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK) nõuetele, jäävad ilma uue vastavushindamiseta kehtima kuni algselt ette nähtud kehtivusaja lõpuni. Tunnistuse uuendamiseks hinnatakse projekti või tüüpi uuesti ainult käesoleva määruse lisas sätestatud uutest või muudetud nõuetest lähtudes.

Artikkel 9

Rakendamine

Lisa 7. jaos on sätestatud etapid, mis tuleb läbida täielikult koostalitlusvõimelise energiavarustuse allsüsteemi rakendamiseks.

Ilma et see piiraks ►M3 direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18 ◄ kohaldamist, koostavad liikmesriigid käesoleva määruse lisa 7. jao kohaselt riikliku rakenduskava, milles kirjeldatakse meetmeid, mida liikmesriik on võtnud käesoleva KTK järgimiseks. Liikmesriigid edastavad riikliku rakenduskava teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015. Liikmesriigid, kes on rakenduskava juba esitanud, ei pea seda uuesti saatma.

▼M2 —————

▼B

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande, mis käsitleb ►M3 direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18 ◄ rakendamist energiavarustuse allsüsteemi suhtes, kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Kõnealust aruannet arutab direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt loodud komitee ja vajaduse korral kohandatakse lisas esitatud KTKd.

▼M1

Lisaks lisa punktis 7.2.4 määratletud maapealse energiaandmete kogumise süsteemi rakendamisele ja ilma et see piiraks komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 ( 4 ) lisa punkti 4.2.8.2.8 sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 4. juuliks 2020 on juurutatud maapealne arveldussüsteem, mis on suuteline vastu võtma energiaandmete kogumise süsteemi andmeid ning neid kinnitama arvete koostamiseks. Kõnealune maapealne arveldussüsteem on suuteline energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid teiste arveldussüsteemidega vahetama, nimetatud andmeid kinnitama ja tarbimisandmeid õigetele isikutele omistama. Eespool nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse asjaomaseid energiaturgu käsitlevaid õigusakte.

▼B

Artikkel 10

Uuenduslikud lahendused

Selleks et pidada sammu tehnika arenguga, võivad vajalikuks osutuda uuenduslikud lahendused, mis ei vasta lisas sätestatud tehnilistele kirjeldustele või mille suhtes ei ole võimalik kohaldada lisas sätestatud hindamismeetodeid.

Uuenduslikud lahendused võivad olla seotud energiavarustuse allsüsteemiga, selle osadega ja selle koostalitluskomponentidega.

Kui tehakse ettepanek uuendusliku lahenduse kohta, peab tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on liidus, näitama, kuidas see kaldub kõrvale käesoleva KTK asjaomastest sätetest või kuidas sellega täiendatakse käesoleva KTK asjaomaseid sätteid, ning esitama kõrvalekalded komisjonile analüüsimiseks. Komisjon võib küsida agentuuri arvamust kavandatava uuendusliku lahenduse kohta.

Komisjon esitab kavandatud uuendusliku lahenduse kohta oma arvamuse. Kui komisjoni arvamus on positiivne, töötatakse välja asjakohased funktsioonide ja liideste kirjeldused ja hindamismeetodid, mis tuleb KTKsse lisada sellise uuendusliku lahenduse kasutamise lubamiseks, ning seejärel lisatakse need kirjeldused ja meetodid KTKsse ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5 ◄ kohase läbivaatamisprotsessi käigus. Kui arvamus on negatiivne, ei või kavandatud uuenduslikku lahendust kasutada.

Kuni KTKd ei ole läbi vaadatud, leitakse, et komisjoni positiivne arvamus on vastuvõetav tõend ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ olulistele nõuetele vastavuse kohta ning seda arvamust võib kasutada allsüsteemi hindamiseks.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 2008/284/EÜ ja 2011/274/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Neid kohaldatakse siiski jätkuvalt järgmistel juhtudel:

nimetatud otsustega lubatud allsüsteemide suhtes;

uute, uuendatud või ümberehitatud allsüsteemide projektide suhtes, mis on käesoleva määruse avaldamise kuupäeval lõppjärgus või on seotud kehtiva lepingu täitmisega.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Käesoleva määruse lisas sätestatud KTK kohaselt võib kasutuselevõtuloa anda siiski enne 1. jaanuari 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

LISA

SISUKORD
1.	Sissejuhatus
1.1.	Tehniline kohaldamisala
1.2.	Geograafiline kohaldamisala
1.3.	KTK sisu
2.	Energiavarustuse allsüsteemi kirjeldus
2.1.	Määratlus
2.1.1.	Veojõu toide
2.1.2.	Kontaktõhuliini geomeetria ja vooluvõtu kvaliteet
2.2.	Liidesed muude allsüsteemidega
2.2.1.	Sissejuhatus
2.2.2.	Käesoleva KTK ja raudteetunnelite ohutuse KTK vahelised liidesed
3.	Olulised nõuded
4.	Allsüsteemi kirjeldus
4.1.	Sissejuhatus
4.2.	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.2.1.	(Ei kasutata.)
4.2.2.	Energiavarustuse allsüsteemi põhinäitajad
4.2.3.	Pinge ja sagedus
4.2.4	Veojõu toitesüsteemi tõhusus
4.2.5	Seisuaegne voolutugevus
4.2.6.	Regeneratiivpidurdus
4.2.7.	Elektrikaitseseadmete koordineerimine
4.2.8.	Vahelduvvoolusüsteemidele avalduv harmooniline ja dünaamiline mõju
4.2.9.	Kontaktõhuliini geomeetria
4.2.10.	Pantograafi gabariit
4.2.11.	Keskmine kontaktjõud
4.2.12.	Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet
4.2.13.	Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis
4.2.14.	Kontaktliini materjal
4.2.15.	Faasidevahelised eraldustsoonid
4.2.16.	Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid
4.2.17.	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem
4.2.18.	Kaitse elektrilöögi vastu
4.3.	Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.3.1.	Üldnõuded
4.3.2.	Liidesed veeremi allsüsteemiga
4.3.3.	Liides taristu allsüsteemiga
4.3.4.	Liides kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga
4.3.5.	Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga
4.4.	Käituseeskirjad
4.5.	Hoolduseeskirjad
4.6.	Töötajate kvalifikatsioon
4.7.	Tervisekaitse- ja ohutustingimused
5.	Koostalitluse komponendid
5.1.	Komponentide loetelu
5.2.	Komponentide tööparameetrid ja kirjeldused
5.2.1.	Kontaktõhuliin
6.	Allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamine ja EÜ vastavustõendamine
6.1.	Koostalitluse komponendid
6.1.1.	Vastavushindamismenetlused
6.1.2.	Moodulite kasutamine
6.1.3.	Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused
6.1.4.	Konkreetse koostalitluskomponendi hindamise menetlus — kontaktõhuliin
6.1.5.	Kontaktõhuliini kui koostalitluse komponendi EÜ vastavustõendamise deklaratsioon
6.2.	Energiavarustuse allsüsteem
6.2.1.	Üldsätted
6.2.2.	Moodulite kasutamine
6.2.3.	Uuenduslikud lahendused
6.2.4.	Energiavarustuse allsüsteemi vastavuse hindamise kord
6.3.	EÜ vastavustõendamise deklaratsioonita koostalitluskomponente sisaldav allsüsteem
6.3.1.	Tingimused
6.3.2.	Dokumentatsioon
6.3.3.	Punkti 6.3.1 kohaselt sertifitseeritud allsüsteemide hooldus
7.	Energiavarustuse allsüsteemi KTK rakendamine
7.1.	Riiklik rakenduskava
7.1.1.	Rakenduseeskirjad pinge ja sageduse jaoks
7.1.2.	Rakenduseeskirjad kontaktõhuliini geomeetria jaoks
7.2.	Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse uue allsüsteemi suhtes
7.3.	Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi suhtes
7.3.1.	Allsüsteemi hindamiskriteeriumid
7.3.2.	KTK kohaldamine
7.3.3.	Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid
7.3.4.	Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist
7.4.	Erijuhud
7.4.1.	Üldist
7.4.2.	Erijuhtude loetelu
A liide.	Koostalitluse komponentide vastavuse hindamine
B liide.	Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamine
C liide —	(Ei kasutata.)
D liide —	„Pantograafi staatilise gabariidi tehniline kirjeldus (rööpmelaius 1 520 mm);
E liide.	Viidatud standardite loetelu
F liide.	Avatud punktide loetelu
G liide.	Sõnastik

1. SISSEJUHATUS

▼M2

1.1. Tehniline kohaldamisala

Käesolevas koostalitluse tehnilises kirjelduses (KTK) käsitletakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 kohast liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi ja osa hoolduse allsüsteemist.

Energiavarustuse ja hoolduse allsüsteemid on määratletud vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktides 2.2 ja 2.8.

Selle KTK tehniline kohaldamisala on üksikasjalikumalt määratletud käesoleva määruse artiklis 2.

▼B

1.2. Geograafiline kohaldamisala

Selle KTK geograafiline kohaldamisala on määratletud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 4.

1.3. KTK sisu

▼M2

(1)

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 3 on käesoleva KTK eesmärk:

määratleda selle kohaldamisala (2. jagu);

sätestada energiavarustuse allsüsteemile ja hoolduse allsüsteemi teatavale osale esitatavad olulised nõuded (3. jagu);

kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele energiavarustuse allsüsteem ja hoolduse allsüsteemi teatav osa ning nende liidesed muude allsüsteemidega peavad vastama (4. jagu);

täpsustada koostalitluse komponendid ja liidesed, mis peavad olema hõlmatud Euroopa tehniliste kirjeldustega, sh Euroopa standarditega, ja mis on vajalikud liidu raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks (5. jagu);

sätestada iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada ühelt poolt koostalitluse komponentide vastavustõendamise või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses (6. jagu);

sätestada käesoleva KTK rakendamise kava (7. jagu);

osutada asjaomastele töötajate kutsekvalifikatsioonile ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimustele, mis on nõutavad energiavarustuse allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks ning käesoleva KTK rakendamiseks (4. jagu);

osutada sätetele, mida kohaldatakse olemasoleva energia allsüsteemi suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis nõuab uue loa taotlemist;

osutada energiavarustuse allsüsteemi parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamismarsruutide vastastikune ühilduvus.

(2)

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 5 on erijuhtude sätted esitatud 7. jaos.

▼B

(3)

Käesoleva KTK nõuded kehtivad kõikide rööpmelaiustega süsteemide suhtes, mis kuuluvad käesoleva KTK kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui punktis on osutatud konkreetse rööpmelaiusega süsteemidele või konkreetsele nominaalsele rööpmelaiusele.

2. ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

2.1. Määratlus

(1)

Käesolev KTK hõlmab kõiki koostalitluse saavutamiseks vajalikke püsiseadmeid, mida on vaja rongi veojõuga varustamiseks.

(2)

Energiavarustuse allsüsteem koosneb järgmistest osadest:

▼M3

a)	alajaamad – primaarpool on ühendatud kõrgepingevõrguga ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele ja/või veojõu toitesüsteemile sobivaks pingeks. Alajaamade sekundaarpool on ühendatud raudtee kontaktliinide süsteemiga;

▼B

b)	asukohtade sektsioneerimine – alajaamade vahel paiknevad elektriseadmed, mille ülesanne on varustada õhuliine elektrienergiaga ning tagada rööplülitus, kaitse, isolatsioon ja abiseadmete toide;

c)	eraldustsoonid – varustus ja seadmed, mida vajatakse erinevate voolusüsteemide vastastikuste muunduste puhul või faasimuundurina (sama elektrisüsteemi puhul);

kontaktliinide süsteem – süsteem, mis jaotab elektrienergiat raudteeliinil liiklevatele rongidele ja kannab seda pantograafide kaudu rongidele üle. Kontaktliinide süsteem on varustatud ka käsitsi või kaugjuhtimise teel rakendatavate lülititega, mille ülesandeks on sõltuvalt kasutusvajadustest kontaktliinide süsteemi sektsioonide või rühmade väljalülitamine. Kontaktliinide süsteemi osaks on ka toiteliinid;

e)	tagasivooluahel – kõik juhid, mis alates veoseadmest moodustavad veovoolu tagasivooluahela. Selles mõttes on tagasivooluahel energiavarustuse allsüsteemi osa, omades liidest taristu allsüsteemiga.

▼M1

(3)

Vastavalt ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ II lisa jaole 2.2 on elektritarbimise mõõtesüsteemi raudteeäärsed seadmed, millele käesolevas KTKs osutatakse kui maapealsele energiaandmete kogumise süsteemile, kirjeldatud käesoleva KTK punktis 4.2.17.

▼M3

2.1.1. Veojõu toide

1) Veojõu toitesüsteemi eesmärk on iga rongi varustamine energiaga, et oleks võimalik planeeritud sõiduplaani järgimine.

2) Veojõu toitesüsteemi põhiparameetrid on kindlaks määratud punktis 4.2.

▼B

2.1.2. Kontaktõhuliini geomeetria ja vooluvõtu kvaliteet

▼M3

(1)

Eesmärk on tagada töökindel ja pidev energia ülekanne veojõu toitesüsteemist veeremile. Kontaktõhuliini ja pantograafi koostoime on koostalitlusvõime oluline aspekt.

▼B

(2)

Kontaktõhuliini geomeetriat ja vooluvõtu kvaliteeti käsitlevad põhinäitajad on sätestatud punktis 4.2.

2.2. Liidesed muude allsüsteemidega

2.2.1. Sissejuhatus

(1)

Kavandatava koostalitlusvõime saavutamiseks on energiavarustuse allsüsteemi ja raudteesüsteemi muude allsüsteemide vahel mitmeid liideseid. Kõnealused allsüsteemid on esitatud järgmises loetelus:

veerem;

taristu;

raudteeäärsed kontrollimise ja signaalimise allsüsteemid;

rongi pardal olevad kontrollimise ja signaalimise allsüsteemid;

käitamine ja liikluskorraldus.

(2)

Käesoleva KTK punktis 4.3 on sätestatud kõnealuste liideste funktsionaalne ja tehniline kirjeldus.

2.2.2. Käesoleva KTK ja raudteetunnelite ohutuse KTK vahelised liidesed

Nõuded, mis on seotud raudteetunnelites ohutut liiklemist tagava energiavarustuse allsüsteemiga, on sätestatud raudteetunnelite ohutuse KTKs.

3. OLULISED NÕUDED

Järgmine tabel osutab käesoleva KTK põhinäitajatele ja nende vastavusele ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas sätestatud põhinõuetele.

KTK punkt	KTK punkti pealkiri	Ohutus	Töökindlus ja käideldavus	Tervishoid	Keskkonnakaitse	Tehniline ühilduvus	Juurdepääs
4.2.3	Pinge ja sagedus	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
▼M3
4.2.4	Veojõu toite tõhusus	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
4.2.5	Seisuaegne voolutugevus	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
▼B
4.2.6	Regeneratiivpidurdus	—	—	—	1.4.1 1.4.3	1.5 2.2.3	—
4.2.7	Elektrikaitseseadmete koordineerimine	2.2.1	—	—	—	1.5	—
4.2.8	Vahelduvvoolusüsteemidele avalduv harmooniline ja dünaamiline mõju	—	—	—	1.4.1 1.4.3	1.5	—
4.2.9	Kontaktõhuliini geomeetria	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
4.2.10	Pantograafi gabariit	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
4.2.11	Keskmine kontaktjõud	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
4.2.12	Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet	—	—	—	1.4.1 2.2.2	1.5 2.2.3	—
4.2.13	Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis	—	—	—	—	1.5 2.2.3	—
4.2.14	Kontaktliini materjal	—	—	1.3.1 1.3.2	1.4.1	1.5 2.2.3	—
4.2.15	Faasidevahelised eraldustsoonid	2.2.1	—	—	1.4.1 1.4.3	1.5 2.2.3	—
4.2.16	Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid	2.2.1	—	—	1.4.1 1.4.3	1.5 2.2.3	—
4.2.17	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem	—	—	—	—	1.5	—
4.2.18	Kaitse elektrilöögi vastu	1.1.1 1.1.3 2.2.1	—	—	1.4.1 1.4.3 2.2.2	1.5	—
4.4	Käituseeskirjad	2.2.1	—	—	—	1.5	—
4.5	Hoolduseeskirjad	1.1.1 2.2.1	1.2	—	—	1.5 2.2.3	—
4.6	Töötajate kvalifikatsioon	2.2.1	—	—	—	—	—
4.7	Tervisekaitse- ja ohutustingimused	1.1.1 1.1.3 2.2.1	—	—	1.4.1 1.4.3 2.2.2	—	—

4. ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1. Sissejuhatus

(1)

Kogu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ ning mille üheks osaks on energiavarustuse allsüsteem, on ühtne süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Süsteemi kooslust tuleb kontrollida esmajoones energiavarustuse allsüsteemi tehnilistest näitajate, süsteemi kuuluvate liideste ja tegevus- ja hoolduseeskirjade osas. Allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad, mida on kirjeldatud punktides 4.2. ja 4.3, ei ole iseenesest seotud mingi eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamisega, välja arvatud juhul, kui see on otseselt tingitud raudteevõrgu koostalitluse vajadustest.

(2)

Uuenduslike koostalitluslahenduste kohta, mis ei vasta käesolevas KTKs sätestatud nõuetele ja mida ei ole käesolevas KTKs esitatu põhjal võimalik hinnata, tuleb koostada uued kirjeldused ja/või uued hindamismeetodid. Tehnoloogilise uuenduse võimaldamiseks arendatakse vastavad kirjeldused ja hindamismeetodid välja punktides 6.1.3 ja 6.2.3 kirjeldatud uuenduslike lahenduste menetluse kohaselt.

(3)

Energiavarustuse allsüsteemi kirjeldused, milles on arvestatud kõigi kohaldatavate põhinõuetega, on esitatud punktides 4.2–4.7.

(4)

Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks teostatava hindamise menetlused on esitatud käesoleva KTK punktis 6.2.4 ja B liite tabelis B.1.

(5)

Erijuhtude kohta vaata punkt 7.4.

(6)

Kui viidatakse Euroopa standarditele, ei kohaldata käesoleva KTK puhul kõnealustes standardites esitatud selliseid erisusi nagu „riigis kehtivad erisused” või „riigis kehtivad erinõuded” ning need ei moodusta osa käesolevast KTKst.

4.2. Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

▼M3

4.2.1. (Ei kasutata.)

▼B

4.2.2. Energiavarustuse allsüsteemi põhinäitajad

Energiavarustuse allsüsteemi põhinäitajad on järgmised:

▼M3

4.2.2.1.

Veojõu toitesüsteem

Pinge ja sagedus (4.2.3);

veojõu toitesüsteemi tõhususe näitajad (4.2.4);

seisuaegne voolutugevus (4.2.5);

regeneratiivpidurdus (4.2.6);

elektrikaitseseadmete koordineerimine (4.2.7);

veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju (4.2.8).

▼B

4.2.2.2.

Kontaktõhuliini geomeetria ja vooluvõtu kvaliteet:

kontaktõhuliini geomeetria (4.2.9);

pantograafi gabariit (4.2.10);

keskmine kontaktjõud (4.2.11);

vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet (4.2.12);

pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis (4.2.13);

kontaktliini materjal (4.2.14);

faasidevahelised eraldustsoonid (4.2.15);

energiavarustussüsteemide eraldustsoonid (4.2.16).

4.2.2.3.

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem (4.2.17)

4.2.2.4.

Kaitse elektrilöögi vastu (4.2.18)

▼M3

4.2.3. Pinge ja sagedus

Veojõu toitesüsteemi nimipinge ja nimisagedus peavad kuuluma ühte järgmisest neljast süsteemist:

vahelduvvool, 25 kV, 50 Hz;

vahelduvvool, 15 kV, 16,7 Hz;

alalisvool, 3 kV;

alalisvool, 1,5 kV.

Uute liinide jaoks, millel sõidukiirus on üle 250 km/h, on rakenduseeskirjad kindlaks määratud punktis 7.1.1.

4.2.4. Veojõu toitesüsteemi tõhusus

Uute allsüsteemide puhul või juhul, kui veojõu toitesüsteemi on muudetud (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule), peab allsüsteemi kvaliteediindeks vastama E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, et oleks võimalik rongide planeeritud sõiduplaani järgimine.

4.2.5. Seisuaegne voolutugevus

Kontaktõhuliin peab olema projekteeritud selliselt, et säilivad vähemalt seisuaegse voolutugevuse väärtused pantograafi kohta vastavalt E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

4.2.6. Regeneratiivpidurdus

▼M3

(1)

Veojõu toitesüsteemid peavad olema projekteeritud selliselt, et regeneratiivpidurdust on võimalik kasutada vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

(2)

Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid projekteeritakse nii, et regeneratiivpidurduse kasutamisel oleks vabanenud energiat võimalik suunata kõigepealt teistele rongidele.

▼M3

4.2.7. Elektrikaitseseadmete koordineerimine

Energiavarustuse allsüsteemi elektrikaitseseadmete koordineerimise projekt peab vastama E liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

▼B

4.2.8. Vahelduvvoolusüsteemidele avalduv harmooniline ja dünaamiline mõju

(1)

Veojõu toitesüsteemi ja veeremi vastastikune toime võib põhjustada süsteemis elektrivarustuse ebastabiilsust.

▼M3

(2)

Ebastabiilsuse vältimiseks ja elektrisüsteemide omavahelise ühilduvuse saavutamiseks tuleb harmooniliste komponentide ülepinget piirata allapoole kriitilisi väärtusi vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

4.2.9. Kontaktõhuliini geomeetria

(1)

Pantograafide kontaktõhuliini projekteerimisel lähtutakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2 kindlaks määratud kollektoripea geomeetriast ning võetakse arvesse käesoleva KTK punktis ►M3 7.1.2 ◄ sätestatud eeskirju.

▼M3

(2)

Kontaktliini kõrgus ja kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral on raudteevõrgu koostalitlusvõimet mõjutavad tegurid.

▼B

4.2.9.1. Kontaktliini kõrgus

▼M3

(1)

Tabelis 4.2.9.1 on esitatud kontaktliini kõrguse lubatud väärtused.

Tabel 4.2.9.1

Kontaktliini kõrgus

Kirjeldus	v ≥ 250 km/h	v < 250 km/h
Kontaktliini nimikõrgus (mm)	5 080 kuni 5 300	5 000 kuni 5 750
Kontaktliini projektijärgne miinimumkõrgus (mm)	5 080	olenevalt valitud gabariidist vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele
Kontaktliini projektijärgne maksimumkõrgus (mm)	5 300	6 200 (1)
(1) Võttes arvesse E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud tolerantse ja tõusu, ei tohi kontaktliini maksimumkõrgus olla üle 6 500 mm.

(2)

Kontaktliini kõrguse ja pantograafi töökõrguse suhte andmed on esitatud E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

(3)

Raudteeületuskohtadel määratakse kontaktliini kõrgus kindlaks siseriiklike eeskirjadega või siseriiklike eeskirjade puudumise korral vastavalt E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

(4)

1 520 ja 1 524 mm rööpmelaiuse puhul on kontaktliini kõrguse väärtused järgmised:

Kontaktliini nimikõrgus jääb vahemikku 6 000 –6 300 mm;

Kontaktliini vähim projekteeritav kõrgus: 5 550 mm;

Kontaktliini suurim projekteeritav kõrgus: 6 800 mm.

4.2.9.2. Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle

▼M3

(1)

Kontaktliini maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle rööbastee pikitelje suhtes külgtuule korral peab vastama E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

Tabel 4.2.9.2

Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle sõltuvalt pantograafi pikkusest

Pantograafi pikkus [mm]	Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle [mm]
1 600	400 (1)
1 950	550 (1)
(1) Väärtusi tuleb kohandada, arvestades D.1.4 liites esitatud pantograafi liikumist ja rööbastee tolerantsi.

(2)

Mitme rööpapaariga raudtee puhul peavad põikisuunalist kõrvalekallet käsitlevad nõuded olema täidetud iga rööpapaari kohta (projekteeritud nagu igale rööpapaarile eraldi), mida soovitakse hinnata KTK seisukohalt.

▼M3

(3)

1 520 mm rööpmelaius

Liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 4.2.8.2.9.2.3 vastavat pantograafi profiili, võib kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle pantograafi keskme suhtes külgtuule korral olla kuni 500 mm.

4.2.10. Pantograafi gabariit

1) Muu kui 1 520 mm rööpmelaius

Pantograafi mehaaniline kinemaatiline gabariit määratakse kindlaks käesoleva KTK E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud meetodiga ning vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktides 4.2.8.2.9.2.1 ja 4.2.8.2.9.2.2 määratletud pantograafi profiilidega.

2) 1 520 mm rööpmelaius

Liikmesriigid, kes kohaldavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 4.2.8.2.9.2.3 vastavat pantograafi profiili, peavad kasutama pantograafi staatilist gabariiti, mis on määratletud käesoleva KTK D liites.

3) Alapunktides 1 ja 2 kindlaks määratud pantograafi gabariidi sisse ei tohi ulatuda ükski energiavarustuse allsüsteemi osa, välja arvatud kontaktliin ja külgtugi.

▼B

4.2.11. Keskmine kontaktjõud

(1)

Keskmine kontaktjõud Fm on kontaktjõu statistiline keskmine väärtus. Fm koosneb pantograafi kontaktjõu staatilisest, dünaamilisest ja aerodünaamilisest komponendist.

▼M3

(2)

Kontaktjõu Fm vahemikud erinevate veojõu toitesüsteemide jaoks on esitatud E liite viite 2 osutatud tehnilises kirjelduses.

(3)

Kontaktõhuliinid tuleb projekteerida nii, et need peavad vastu projektijärgsele ülemisele piirnormile vastavale kontaktjõule Fm, mis on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses.

▼M2

(4)

Kõveraid kohaldatakse kuni 360 km/h kiiruse puhul. Üle 360 km/h kiiruse puhul kohaldatakse punktis 6.1.3 sätestatud menetlusi.

▼B

4.2.12. Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet

(1)

Hindamismeetodist sõltuvalt peavad kontaktõhuliini dünaamilised tööparameetrid ja kontaktliini tõus (valmistajakiirusel) vastama tabelis 4.2.12 esitatud väärtustele.

Tabel 4.2.12

Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi nõuded

Nõuded	v ≥ 250 [km/h]	250 > v > 160 [km/h]	v ≤ 160 [km/h]
Õhuliini külgtoe tõusuruum	2S 0
Keskmine kontaktjõud Fm	Vt punkt 4.2.11
Standardhälve maksimumkiirusel σmax [N]	0,3 Fm
Kaarlahenduse protsent liinil lubatud maksimumkiiruse korral, NQ [%] (kaarlahenduse miinimumkestus: 5 ms)	≤ 0,2	≤ 0,1 vahelduvvoolu süsteemide puhul ≤ 0,2 alalisvoolu süsteemide puhul	≤ 0,1

▼M3

S0 on kontaktliini modelleeritud või mõõdetud tõus külgtoe juures, kui kontaktliini projektijärgsel kiirusel töötab ülemisele piirnormile vastava kontaktjõuga Fm vähemalt kaks pantograafi korraga. Kui külgtoe tõus on kontaktõhuliini konstruktsiooni tõttu füüsiliselt piiratud, tohib vajalikku ruumi vähendada väärtuseni 1,5 S0 (vt E liite viites 3 osutatud tehnilist kirjeldust).

Maksimaalne kontaktjõud (Fmax) jääb tavaliselt vahemikku Fm pluss kolmekordne standardhälve σmax. Teatavates kohtades võib esineda suuremaid väärtusi, need on esitatud E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses. Selliste jäikade osade puhul nagu kontaktõhuliinide süsteemi tsooniisolaatorid võib kontaktjõud suureneda väärtuseni 350 N.

4.2.13. Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis

Kontaktõhuliini konstruktsioon on arvestatud kahe korraga töötava pantograafiga rongide jaoks. Kahe pantograafi kollektoripeade kesktelgede vahekaugus peab olema võrdne E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud väärtusega või olema sellest väiksem.

▼B

4.2.14. Kontaktliini materjal

(1)

Kontaktliini materjali ja kontaktkinga materjali kombinatsioon avaldab suurt mõju kontaktkingade ja kontaktliini kulumisele.

(2)

Lubatud kontaktkinga materjalid on määratud kindlaks vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.4.2.

▼M3

(3)

Lubatud materjalid kontaktliini valmistamiseks on vask ja vasesulam. Kontaktliin peab vastama E liite viites 5 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

4.2.15. Erinevate faaside eraldustsoonid

4.2.15.1. Üldist

1) Erinevate faaside eraldustsoonide konstruktsioon peab tagama, et rongid saavad liikuda ühest tsoonist kõrvaltsooni ilma kahte faasi sildamata. Veoenergia ülekanne kontaktõhuliinist veeremiüksusse katkestatakse rongisisese kaitselüliti või muu samaväärse seadme väljalülitamisega enne sisenemist erinevate faaside eraldustsooni. Erinevate faaside eraldustsoonis peatunud rongi taaskäivitamiseks tagatakse asjakohased vahendid (välja arvatud lühikese eraldustsooni puhul).

2) Neutraaltsoonide kogupikkus D on määratletud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. D arvutamisel võetakse arvesse vahekaugusi vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja kontaktliini tõusu S0.

4.2.15.2. Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h

Erinevate faaside eraldustsoonide konstruktsioone võib olla kahte tüüpi:

faaside eraldustsooni konstruktsioon, mille puhul KTK-le vastava kõige pikema rongi kõik pantograafid paiknevad neutraaltsoonis. Neutraaltsooni kogupikkus on vähemalt 402 m.

Üksikasjalikud nõuded on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses;

faaside eraldustsooni lühem kolme isoleeritud ülekattega konstruktsioon, nagu on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. Selle neutraaltsooni kogupikkus on koos vaba ruumi ja tolerantsidega alla 142 m.

4.2.15.3. Liinid, millel sõidukiirus v < 250 km/h

Eraldustsooni konstruktsioonis kasutatakse tavaliselt E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud lahendusi. Alternatiivse lahenduse pakkumise korral tuleb tõendada, et see on vähemalt sama töökindel.

▼B

4.2.16. Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid

4.2.16.1. Üldist

(1)

►M3 Energiavarustussüsteemide eraldustsooni konstruktsioon peab tagama, et rongid saavad liikuda ühest veojõu toitesüsteemist kõrvalasuvasse erinevasse veojõu toitesüsteemi ilma kahte süsteemi sildamata. ◄ Energiavarustussüsteemide eraldustsoonides liiklemiseks võib kasutada kaht meetodit:

pantograafid on tõstetud ja puudutavad kontaktliini;

pantograafid on langetatud ega puuduta kontaktliini.

(2)

Naabruses asuvad taristuettevõtjad lepivad vastavalt valitsevatele asjaoludele kokku, kas kasutada varianti a või varianti b.

▼M3

(3)

Neutraaltsoonide kogupikkus D on määratletud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. D arvutamisel võetakse arvesse vahekaugusi vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja kontaktliini tõusu S0.

▼B

4.2.16.2. Tõstetud pantograafid

▼M3

(1)

Veoenergia ülekanne kontaktõhuliinist veeremiüksusse katkestatakse rongisisese kaitselüliti või muu samaväärse seadme väljalülitamisega enne sisenemist energiavarustussüsteemide eraldustsooni.

▼B

(2)

Kui toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid läbitakse nii, et pantograafid on vastu kontaktliini tõstetud, määratakse funktsionaalne lahendus kindlaks järgmiselt:

kontaktõhuliinide erinevate elementide geomeetria peab välistama võimaluse, et pantograafid lühistaksid või sildaksid kumbagi toitesüsteemi;

▼M3

energiavarustuse allsüsteemis tuleb võtta meetmeid, vältimaks kõrvuti paiknevate veojõu toitesüsteemide sildamist, kui rongisisene kaitselüliti (rongisisesed kaitselülitid) ei avane;

kontaktliini kõrguse muutus peab kogu eraldustsooni pikkuses vastama E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

▼B

4.2.16.3. Langetatud pantograafid

(1)

Seda võimalust kasutatakse siis, kui ei suudeta täita tõstetud pantograafi puhul ette nähtud käitustingimusi.

▼M3

(2)

Kui energiavarustussüsteemide eraldustsooni läbitakse langetatud pantograafidega, peab süsteemi konstruktsioon vältima erinevate veojõu toitesüsteemide elektrilise ühendamise tõstetud asendisse jäänud pantograafi tõttu.

▼M1

4.2.17. Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

(1) Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.8 on sätestatud nõuded rongisisesele energiaarvestussüsteemile, mis koostab ja edastab energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed maapealsesse energiaandmete kogumise süsteemi.

▼M3

(2) Maapealne energiaandmete kogumise süsteem võtab vastu, säilitab ja ekspordib energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed neid kahjustamata vastavalt E liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(3) Maapealne energiaandmete kogumise süsteem peab vastama kõikidele andmevahetusnõuetele, mis on esitatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.8.4 ja E liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.18. Kaitsemeetmed elektrilöögi eest

Kontaktõhuliinide süsteemi elektriohutus ja kaitse elektrilöögi eest tuleb saavutada vastavusega E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele ning inimeste ohutusega seotud vahelduv- ja alalispingete piirnormide osas vastavusega E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

4.3. Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1. Üldnõuded

Tehnilise ühilduvuse seisukohast on liidesed loetletud allsüsteemide kaupa järgmiselt: veerem, taristu, kontroll ja signaalimine, käitamine ja liikluskorraldus.

4.3.2. Liidesed veeremi allsüsteemiga

Energiavarustuse KTK viide		Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide
Näitaja	Punkt	Näitaja	Punkt
Pinge ja sagedus	4.2.3	Käitamine pinge- ja sagedusvahemikus	4.2.8.2.2
▼M3
Veojõu toite tõhusus	4.2.4	Kontaktõhuliinist võetav maksimaalne voolutugevus Võimsustegur	4.2.8.2.4 4.2.8.2.6
Seisuaegne voolutugevus	4.2.5	Maksimaalne seisuaegne voolutugevus	4.2.8.2.5
▼B
Regeneratiivpidurdus	4.2.6	Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile	4.2.8.2.3
Elektrikaitseseadmete koordineerimine	4.2.7	Rongi elektrikaitseseadmed	4.2.8.2.10
▼M3
Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju	4.2.8	Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju	4.2.8.2.7
▼B
Kontaktõhuliini geomeetria	4.2.9	Tööpiirkond pantograafi kõrgusel Pantograafi kollektoripea geomeetria	4.2.8.2.9.1 4.2.8.2.9.2
Pantograafi gabariit	4.2.10 D liide	Pantograafi kollektoripea geomeetria Gabariidid	4.2.8.2.9.2 4.2.3.1
Keskmine kontaktjõud	4.2.11	Pantograafi staatiline kontaktjõud	4.2.8.2.9.5
Keskmine kontaktjõud	4.2.11	Pantograafi kontaktjõud ja dünaamika	4.2.8.2.9.6
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet	4.2.12	Pantograafi kontaktjõud ja dünaamika	4.2.8.2.9.6
Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis	4.2.13	Pantograafide paigutus	4.2.8.2.9.7
Kontaktliini materjal	4.2.14	Kontaktkinga materjal	4.2.8.2.9.4
Eraldustsoonid: faasidevaheline süsteemidevaheline	4.2.15 4.2.16	Läbisõit eri faaside või energiavarustussüsteemide vahelistest eraldustsoonidest	4.2.8.2.9.8
Maapealne energiaandmete kogumise süsteem	4.2.17	Rongisisene energiaarvestussüsteem	4.2.8.2.8

4.3.3. Liides taristu allsüsteemiga

Energiavarustuse KTK viide		Taristu KTK viide
Näitaja	Punkt	Näitaja	Punkt
Pantograafi gabariidid	4.2.10	Ehitusgabariit	4.2.3.1

4.3.4. Liides kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga

(1)

Voolujuhtimisliides on liides, mis ühendab energiavarustuse ja veeremi allsüsteeme.

▼M3

(2)

Teavet edastatakse Euroopa rongijuhtimissüsteemi raudteeäärsete ja Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisiseste allsüsteemide vahel, samuti Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisese toitesüsteemi ja veeremiüksuse toitesüsteemi vahel. Andmeedastusliides kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTKs ning vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs.

(3)

Asjakohane teave rongisisese kaitselüliti välja lülitamise, rongi maksimaalse voolutugevuse muutmise, veojõu toitesüsteemi muutmise ja pantograafi juhtimise kohta edastatakse Euroopa rongijuhtimissüsteemi kaudu, kui raudteeliin on Euroopa rongijuhtimissüsteemiga varustatud ja vastavad raudteeäärsed funktsioonid on rakendatud.

▼B

(4)

Kontrolli ja signaalimise allsüsteeme mõjutavad harmoonilised voolud on sätestatud kontrolli ja signaalimise KTKs.

4.3.5. Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

Energiavarustuse KTK viide		Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide
Näitaja	Punkt	Näitaja	Punkt
▼M3
Veojõu toite tõhusus	4.2.4	Rongi koosseis Marsruudiraamatu koostamine	4.2.2.5 4.2.1.2.2.1
▼B
Eraldustsoonid: faasidevaheline süsteemidevaheline	4.2.15 4.2.16	Rongi koosseis Marsruudiraamatu koostamine	4.2.2.5 4.2.1.2.2.1

4.4. Käituseeskirjad

▼M2

(1)

Käituseeskirjad töötatakse välja taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames. Kõnealustes eeskirjades võetakse arvesse käitamisega seotud dokumente, mis on osa tehnilisest dokumentatsioonist, nagu on nõutud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja esitatud kõnealuse direktiivi IV lisas.

▼B

(2)

Teatavates olukordades, kaasa arvatud planeeritud tööde läbiviimine, võib osutuda vajalikuks teha ajutised erandid käesoleva KTK 4. ja 5. jaos määratletud tehniliste nõuete kohaldamisest energiavarustuse allsüsteemi ja selle koostalitluse komponentide suhtes.

4.5. Hoolduseeskirjad

(1)

Hoolduseeskirjad töötatakse välja taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames.

(2)

Enne allsüsteemi kasutuselevõttu koostatakse vastavustõendamise deklaratsioonile lisatava tehnilise dokumentatsiooni osana koostalitluse komponentide ja allsüsteemi elementide hooldusdokumentatsioon.

(3)

Allsüsteemi jaoks koostatakse hoolduskava, et tagada käesolevas KTKs sätestatud nõuete järgimine allsüsteemi kasutuskestuse jooksul.

4.6. Töötajate kvalifikatsioon

Energiavarustuse allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks vajalike töötajate kvalifikatsioon kuulub taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raamesse ning seda ei sätestata käesolevas KTKs.

4.7. Tervisekaitse- ja ohutustingimused

(1)

Energiavarustuse allsüsteemi käitamise ja hoolduse eest vastutavate töötajate tervisekaitse ja ohutuse tingimused peavad olema kooskõlas asjakohaste Euroopa ja liikmesriikide õigusaktidega.

(2)

Kõnealust küsimust käsitlevad ka taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetlused.

5. KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1. Komponentide loetelu

(1)

Koostalitluse komponente käsitletakse ►M2 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ asjakohastes sätetes ja allpool on loetletud energiavarustuse allsüsteemiga seotud komponendid.

(2)

Kontaktõhuliin

Koostalitluse komponent kontaktõhuliin koosneb allpool loetletud komponentidest, mis paigaldatakse energiavarustuse allsüsteemi raames ning vastavalt asjaomastele projekteerimis- ja konfiguratsioonieeskirjadele.

Kontaktõhuliini komponendid kujutavad endast elektrirongide elektrienergiaga varustamiseks raudteeliini kohale monteeritud juhtme(te) paigaldist koos seotud tarvikute, liiniisolaatorite ning muude lisaseadistega, sealhulgas toitjate ja ühenduslookadega. See on paigaldatud veoüksuse gabariidi ülemisest piirist kõrgemale ning varustab veoüksusi elektrienergiaga pantograafide kaudu.

Tugielemendid, näiteks konsoolid, mastid ja vundamendid, tagasivoolujuhid, autotrafotoitjad, lülitid ja muud isolaatorid, ei kuulu koostalitluse komponendi kontaktõhuliini koosseisu. Koostalitluse seisukohast käsitletakse neid allsüsteemi nõuetes.

(3)

Vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK punktis 6.1.4 ja A liite tabelis A.1 tähisega „X” märgitud etappe ja omadusi.

5.2. Komponentide tööparameetrid ja kirjeldused

5.2.1. Kontaktõhuliin

5.2.1.1. Kontaktõhuliini geomeetria

Kontaktõhuliini konstruktsioon peab olema kooskõlas punktiga 4.2.9.

5.2.1.2. Keskmine kontaktjõud

Kontaktõhuliini projekteerimisel lähtutakse punktis 4.2.11 sätestatud keskmisest kontaktjõust Fm.

5.2.1.3. Dünaamika

Kontaktõhuliinide dünaamika nõuded on sätestatud punktis 4.2.12.

5.2.1.4. Õhuliini külgtoe tõusuruum

Kontaktõhuliini projekteerimisel tagatakse punktis 4.2.12 ette nähtud tõusuruum.

5.2.1.5. Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis

Kontaktõhuliini projekteerimisel arvestatakse pantograafide vahekaugust, mis on sätestatud punktis 4.2.13.

▼M3

5.2.1.6. Seisuaegne voolutugevus

Kontaktõhuliin projekteeritakse vastavalt punktis 4.2.5 kindlaks määratud nõuetele.

▼B

5.2.1.7. Kontaktliini materjal

Kontaktliini materjal peab vastama punktis 4.2.14 sätestatud nõuetele.

6. ALLSÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

Vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid on kirjeldatud komisjoni otsuses 2010/713/EL.

6.1. Koostalitluse komponendid

6.1.1. Vastavushindamismenetlused

(1)

Käesoleva KTK 5. jaos määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamise raames kohaldatakse asjaomaseid mooduleid.

(2)

Koostalitluse komponendi konkreetsete nõuete vastavushindamise menetlused on sätestatud punktis 6.1.4.

6.1.2. Moodulite kasutamine

(1)

Koostalitluse komponentide vastavushindamise puhul kasutatakse järgmisi mooduleid:

CA	tootmise sisekontroll

CB	EÜ tüübihindamine

CC	tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

CH	täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus

CH1	täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhinev vastavus

Tabel 6.1.2

Vastavushindamise moodulid, mida kasutatakse koostalitluse komponentide puhul

Menetlused	Moodulid
Aluseks on EL turunormid enne käesoleva KTK jõustumist	CA või CH
Aluseks on EL kehtivad turunormid pärast käesoleva KTK jõustumist	CB + CC või CH1

(2)

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid tuleb valida tabelist 6.1.2.

(3)

Kui tooted on turule lastud enne asjaomaste KTKde avaldamist, loetakse tüüp kinnitatuks ja tingimusel, et tootja tõendab, et katsetuste ja kontrollimiste alusel sobivad need koostalitluse komponendid kasutamiseks võrreldavates tingimustes ning need vastavad käesolevale KTKle, ei ole tarvis läbi teha EÜ tüübikinnituse kontrolli (moodul CB). Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima. Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, hinnatakse pärast käesoleva KTK avaldamist ELi turule lastud koostalitluse komponentide vastavust.

6.1.3. Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponendile kavandatakse uuenduslikku lahendust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 10 kirjeldatud menetlust.

6.1.4. Konkreetse koostalitluskomponendi hindamise menetlus — kontaktõhuliin

6.1.4.1. Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamine

(1)

Metoodika

Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamine hõlmab nii kontaktõhuliini (energiavarustuse allsüsteem) kui ka pantograafi (veeremi allsüsteem).

Vastavust dünaamikanõuetele kontrollitakse järgmiste näitajate hindamisega:

—

kontaktliini tõus

ning kas

—

keskmine kontaktjõud Fm ja standardhälve σmax

või

—

kaarlahenduste protsent.

Vastavushindamismeetodi valib tellija.

▼M3

Kontaktõhuliini projekti hinnatakse modelleerimisvahendiga, mis on kontrollitud vastavalt E liite viites 8 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja mõõtmisega vastavalt E liite viites 9 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kontaktõhuliini puhul, mille projektijärgne kiirus on kuni 100 km/h (kaasa arvatud), ei ole dünaamilise käitumise modelleerimine ja mõõtmine vajalik.

▼B

Kui olemasolev kontaktõhuliin on olnud kasutuses vähemalt 20 aastat, siis on punktis 2 sätestatud simulatsiooninõude kohaldamine vabatahtlik. Punktis 3 kindlaks määratud mõõtmise korral rakendatakse pantograafide halvimat paigaldust kõnealuse kontaktõhuliini vastastikust toimet iseloomustavate tööparameetrite seisukohast.

Mõõta võib spetsiaalselt ehitatud katselõigul või liinil, kus kontaktõhuliini ehitamine on pooleli.

(2)

Simulatsioon

Simulatsioonil ja selle tulemuste analüüsimisel arvestatakse iseloomulike tunnusjoontega (nt tunnelid, ristmed, neutraalsed lõigud jne).

Simulatsioonide jaoks kasutatakse vähemalt kahte erinevat KTK-le vastavat tüüpi pantograafi, mis vastavad asjakohasele kiirusele) ( 5 ) ja millele sobib antud energiavarustussüsteem, kiirendades kuni kavandatava kontaktõhuliini kui koostalitluse komponendi puhul ette nähtud valmistajakiiruseni.

Simulatsioone on lubatud teostada sellist tüüpi pantograafidega, mille suhtes on käsil koostalitluse komponentide vastavustõendamine, tingimusel, et need vastavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK muudele nõuetele.

Simulatsiooni võib teostada nii üksiku kui mitme punktile 4.2.13 vastava vahekaugusega pantograafi puhul.

Rahuldava tulemuse jaoks peab simuleeritud vooluvõtu kvaliteet iga pantograafi puhul vastama punkti 4.2.12 nõuetele nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui ka standardhälbe poolest.

(3)

Mõõtmine

Kui simulatsiooni tulemused on rahuldavad, katsetatakse uue kontaktõhuliini tüüplõiku kohapeal.

Mõõta võib enne kasutuselevõttu või ettenähtud käitamistingimustes.

Eespool nimetatud kohapealse katse puhul tuleb simulatsiooniks valitud üht või kaht tüüpi pantograafid paigaldada veeremile, mis lubab tüüplõigul arendada ettenähtud kiirust.

Katsetel rakendatakse simulatsioonil põhinevat pantograafide halvimat paigaldust, pidades silmas vastastikust toimet iseloomustavaid tööparameetreid. Kui katset ei ole võimalik sooritada nii, et pantograafide vahekaugus oleks 8 m, siis on katsete puhul, mis tehakse kiirustel kuni 80 km/h, lubatud suurendada kahe järjestikuse pantograafi vahekaugust kuni 15 meetrini.

Iga pantograafi keskmine kontaktjõud peab katse käigus kuni kontaktõhuliini kavandatud valmistajakiiruseni vastama punkti 4.2.11 nõuetele.

▼M3

Heakskiidu saamiseks peab vooluvõtu mõõdetud kvaliteet vastama punkti 4.2.12 nõuetele tõusu ja kas keskmise kontaktjõu ja standardhälbe või kaarlahenduse protsendi poolest. Mõõdetakse vähemalt kahe külgtoe tõusu.

▼B

Kui eespool nimetatud hindamiste tulemused on positiivsed, loetakse katsetatud kontaktõhuliini konstruktsioon nõuetele vastavaks ning seda võib kasutada liinidel, kus konstruktsiooni omadused vastavad liini nõuetele.

Koostalitluse komponendi pantograafi puhul on vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamine sätestatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 6.1.3.7.

▼M3

6.1.4.2. Seisuaegse voolutugevuse hindamine (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)

Alalisvoolusüsteemide vastavushindamine tehakse vastavalt E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

6.1.5. Kontaktõhuliini kui koostalitluse komponendi EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

▼M3

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 punktile 2 peab EÜ vastavusdeklaratsiooni juures olema ka seletuskiri kasutustingimuste kohta:

▼B

suurim valmistajakiirus;

nimipinge ja -sagedus;

▼M1

pideva voolu tugevuse nimiväärtus;

▼B

pantograafi lubatud profiil.

6.2. Energiavarustuse allsüsteem

6.2.1. Üldsätted

▼M2

(1)

Taotleja palvel viib teatatud asutus läbi EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 15 ja asjaomaste moodulite sätetele.

▼B

(2)

Kui tellija suudab tõendada, et taristu allsüsteemi katsed või kontrollid on olnud varasemate taotluste puhul samaväärsetes tingimustes edukad, võtab teatatud asutus neid katseid ja kontrolle EÜ vastavustõendamisel arvesse.

(3)

Koostalitluse komponendi konkreetsete nõuete vastavuse hindamise menetlused on sätestatud punktis 6.2.4.

▼M2

(4)

Taotleja koostab energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikele 1 ja kõnealuse direktiivi IV lisale.

▼B

6.2.2. Moodulite kasutamine

Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetluse puhul võib taotleja või tema volitatud esindaja, kes tegutseb ühenduse territooriumil, valida kas:

mooduli SG: EÜ vastavustõendamine üksiktoote vastavustõendamise kaudu, või

mooduli SH1: EÜ vastavustõendamine täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi ja projektihindamise alusel.

6.2.2.1. Mooduli SG kasutamine

Mooduli SG puhul võib teatatud asutus võtta arvesse tõendeid, mis on saadud selliste uuringute, kontrollimiste või katsete käigus, mille on samaväärsetes tingimustes edukalt teostanud teised asutused, taotleja või tema esindaja.

6.2.2.2. Mooduli SH1 kasutamine

Mooduli SH1 võib valida ainult siis, kui kõik allsüsteemi projektis sisalduvad vastavushindamisele kuuluvad tegevusvaldkonnad (projekteerimine, tootmine, kokkupanek, paigaldamine) kuuluvad projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi alla, mille on kinnitanud teatatud asutus ja mille üle ta teostab järelevalvet.

6.2.3. Uuenduslikud lahendused

Kui energiavarustuse allsüsteemile kavandatakse uuenduslikku lahendust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 10 kirjeldatud menetlust.

6.2.4. Energiavarustuse allsüsteemi vastavuse hindamise kord

▼M3

6.2.4.1. Pinge ja sageduse hindamine

1) Taotleja peab tehnilises dokumentatsioonis märkima veojõu toite jaoks valitud nimipinge ainult järgmistel juhtudel:

ehitatakse uus energiavarustuse allsüsteem;

veojõu toitesüsteemi muudetakse (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule).

2) Valitud veojõu toitesüsteemi hinnatakse dokumentide läbivaatamise teel projekteerimisetapis. Hindamine on nõutav ainult järgmistel juhtudel:

ehitatakse uus allsüsteem;

veojõu toitesüsteemi muudetakse (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule).

▼M3

6.2.4.1a. Veojõu toite tõhususe hindamine

1) Taotleja teatab:

kvaliteediindeksi, nagu on allsüsteemi jaoks määratletud punktis 4.2.4;

et projekti kontrollimise tulemused vastavad E liite viites 1 osutatud tehnilise kirjelduse nõuetele.

2) Hindamine seisneb ainult deklaratsiooni olemasolu kontrollimises.

▼M3

6.2.4.2. Regeneratiivpidurduse hindamine

1) Veojõu vahelduvvoolutoite püsipaigaldiste hindamist tõendatakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2) Veojõu alalisvoolutoite hindamist tõendatakse projekti ekspertiisi abil.

6.2.4.3. Elektrikaitseseadmete koordineerimise hindamine

Alajaamade konstruktsiooni ja käitamise hindamist tõendatakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.2.4.4. Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine

1) Ühilduvuse uuring tehakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2) Kõnealune uuring tehakse ainult siis, kui veojõu toitesüsteemi lisandub aktiivsete pooljuhtidega muundureid.

3) Teavitatud asutus hindab, kas E liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud kriteeriumid on täidetud.

▼B

6.2.4.5. Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamine (integreerimine allsüsteemiga)

(1)

Katse peamine eesmärk on selgitada välja jaotus-, projekteerimis- ja ehitusvigu, mitte anda aluskonstruktsioonile põhimõttelist hinnangut.

▼M3

(2)

Koostoimeparameetrite mõõtmine tehakse vastavalt E liite viites 9 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

(3)

Nimetatud mõõtmine teostatakse koostalitluse komponendi pantograafiga, mille puhul ilmneb liini kavandatud valmistajakiirusel käesoleva KTK punktis 4.2.11 nõutud keskmine kontaktjõud, ning selle raames võetakse arvesse miinimumkiiruse ja haruteedega seotud aspekte.

(4)

Paigaldatud kontaktõhuliin võetakse vastu siis, kui mõõtmistulemused vastavad punktis 4.2.12 esitatud nõuetele.

(5)

Käitamiskiiruste puhul kuni 120 km/h (vahelduvvoolusüsteemid) või kuni 160 km/h (alalisvoolusüsteemid) on dünaamika mõõtmine vabatahtlik. Sel juhul kasutatakse ehitusvigade leidmiseks alternatiivmeetodeid, näiteks kontaktõhuliinide geomeetria mõõtmist vastavalt punktile 4.2.9.

(6)

Pantograafi veeremi allsüsteemiga integreerimiseks vajaliku vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamist kirjeldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 6.2.3.20.

6.2.4.6. Elektrilöögi vastaste kaitse hindamine

(1)

Iga paigaldise puhul tuleb tõendada, et elektrilöögi vastase kaitse seadmete põhikonstruktsioon on kooskõlas punktiga 4.2.18.

(2)

Lisaks kontrollitakse, kas on olemas eeskirjad ja menetlused paigaldise projektikohase paigaldamise tagamiseks.

6.2.4.7. Hoolduskava hindamine

(1)

Vastavushindamine seisneb hoolduskava olemasolu kontrollimises.

(2)

Teatatud asutus ei vastuta kavas esitatud üksikasjalike nõuete sobivuse eest.

6.3. EÜ vastavustõendamise deklaratsioonita koostalitluskomponente sisaldav allsüsteem

6.3.1. Tingimused

(1)

►M3 Kuni käesoleva KTK peatükis 5 esitatud koostalitluse komponentide loetelu läbivaatamiseni on teavitatud asutusel lubatud allsüsteemile anda EÜ vastavustõendamise sertifikaat ka siis, kui mõnel allsüsteemi kuuluval koostalitluse komponendil puudub käesolevale KTK-le vastav asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: ◄

teatatud asutus on kontrollinud allsüsteemi vastavust käesoleva KTK 4. jaos esitatud nõuetele, punktidele 6.2 ja 6.3 ning 7. jaole, välja arvatud punkt 7.4. Lisaks ei kohaldata nõuet, mis käsitleb koostalitluse komponentide vastavust 5. jaole ja punktile 6.1; ning

koostalitluse komponente, mida ei hõlma asjakohane EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja/või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, on kasutatud allsüsteemis, mis on vähemalt ühes liikmesriigis enne käesoleva KTK jõustumist juba kasutusele võetud.

(2)

Niimoodi hinnatud koostalitluskomponentidele ei koostata EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ega kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni.

6.3.2. Dokumentatsioon

(1)

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise sertifikaadil tuleb selgelt näidata, milliseid koostalitluse komponente on teatatud asutus allsüsteemi vastavustõendamise raames hinnanud.

(2)

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonil on selgelt märgitud:

milliseid koostalitluse komponente on allsüsteemi osana hinnatud;

kinnitus selle kohta, et allsüsteem sisaldab koostalitluse komponente, mis on allsüsteemi osana kontrollitud komponentidega identsed;

▼M2

nende koostalitluse komponentide puhul põhjus(ed), miks tootja ei esitanud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni enne komponendi kaasamist allsüsteemi, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 kohaselt teatatud liikmesriikide eeskirjade kohaldamine.

▼B

6.3.3. Punkti 6.3.1 kohaselt sertifitseeritud allsüsteemide hooldus

(1)

Üleminekuperioodi ajal ning pärast seda kuni allsüsteemi ümberehitamise või uuendamiseni (võttes arvesse liikmesriigi otsust KTKde kohaldamise kohta) võib ilma EÜ vastavustõendamise deklaratsioonita ja/või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonita koostalitluse komponente ja nendega sama tüüpi komponente kasutada allsüsteemi hooldusega seotud asendamisteks (varuosadena) hooldustööde eest vastutava asutuse vastutusel.

(2)

Igal juhul peab hoolduse eest vastutav asutus tagama, et hooldusega seotud asendusosad on oma rakenduseks sobivad, neid kasutatakse ettenähtud kasutusalas ning nad võimaldavad saavutada raudteesüsteemis koostalitlusvõimet ja vastavad ühtlasi ka olulistele nõuetele. Need komponendid peavad olema jälgitavad ja sertifitseeritud vastavalt mis tahes siseriiklikele või rahvusvahelistele eeskirjadele või raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhendile.

7. ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KTK RAKENDAMINE

▼M3 —————

▼M3

7.1. Riiklik rakenduskava

Liikmesriigid töötavad välja käesoleva KTK rakendamise riikliku kava, milles keskendutakse kogu liidu raudteesüsteemi sidususele. See kava sisaldab kõiki energiavarustuse allsüsteemide uusehituse, uuendamise ja ümberehitamisega seotud projekte ning tagab mõistliku aja jooksul järkjärgulise ülemineku eesmärgiks olevale koostalitlusvõimelisele energiavarustuse allsüsteemile, mis täielikult vastab käesoleva KTK nõuetele.

Liikmesriigid tagavad, et juurutatakse maapealne energiaandmete kogumise süsteem, mis on suuteline esitama ja vastu võtma energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid vastavalt käesoleva KTK punktile 4.2.17.

7.1.1. Rakenduseeskirjad pinge ja sageduse jaoks

Uued liinid, millel sõidukiirus on üle 250 km/h, tuleb varustada ühega punkti 4.2.3 alapunktides a ja b loetletud vahelduvvoolusüsteemidest.

7.1.2. Rakenduseeskirjad kontaktõhuliini geomeetria jaoks

7.1.2.1. Rakenduseeskirjad 1 435 mm rööpmelaiuse jaoks

Kontaktõhuliinide projekteerimisel arvestatakse järgmisi eeskirju.

Kui sõidukiirus on üle 250 km/h, peavad energiavarustuse uued allsüsteemid võimaldama kasutada vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktides 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm) ja 4.2.8.2.9.2.2 (1 950 mm) kindlaks määratud pantograafe.

Kui see ei ole võimalik, peab kontaktõhuliin olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt pantograafe, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm).

Kui sõidukiirus on üle 250 km/h, peavad uuendatud või ümberehitatud energiavarustuse allsüsteemid võimaldama kasutada vähemalt selliseid pantograafe, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm).

Muul juhul peab kontaktõhuliin olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt ühte pantograafidest, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm) või 4.2.8.2.9.2.2 (1 950 mm).

7.1.2.2. Muu kui 1 435 mm rööpmelaiuse puhul

Kontaktõhuliin peab olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt ühte pantograafidest, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.

7.2. Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse uue allsüsteemi suhtes

1) Energiavarustuse uue allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik.

2) „Energiavarustuse uus allsüsteem“ tähendab energiavarustuse allsüsteemi, mis võetakse kasutusele pärast 28. septembrit 2023, ja mis on rajatud piirkonda, kus veojõu toidet ega kontaktõhuliini praegu ei ole.

Mis tahes muud energiavarustuse allsüsteemi käsitatakse „energiavarustuse olemasoleva allsüsteemina“.

3) Järgmisi olukordi käsitatakse energiavarustuse uue allsüsteemi ümberehitamise, mitte kasutuselevõtuna:

olemasoleva liinilõigu ümberpaigutamine;

möödasõidutee rajamine;

ühe või mitme rööbastee lisamine olemasolevale liinilõigule olemasoleva rööbastee ja lisatud rööbastee vahekaugusest olenemata.

7.3. Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi suhtes

7.3.1. Allsüsteemi hindamiskriteeriumid

Peale punkti 7.2 alapunktis 3 nimetatud juhtude on „ümberehitamine“ energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi oluline muutmine, mille tulemusena suureneb liinil või lõigul lubatud maksimaalne sõidukiirus rohkem kui 30 km/h võrra.

7.3.2. KTK kohaldamine

Ümberehitatud või uuendatud allsüsteemi või selle osa(de) vastavus käesoleva KTK nõuetele on kohustuslik. Pärandina saadud raudteesüsteemi iseärasuste tõttu võib energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi vastavust käesolevale KTK-le saavutada koostalitlusvõime järkjärgulise parandamise abil järgmiselt.

Energiavarustuse ümberehitatud allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik ja seda kohaldatakse ümberehitatud allsüsteemi suhtes ümberehitamise geograafilises ulatuses. Ümberehitamise geograafiline ulatus määratakse kindlaks rööbasteede asukohtade ja parameetrite viidete põhjal ning see peab tagama ümberehitatava energiavarustuse allsüsteemiga seotud rööbasteede energiavarustuse allsüsteemi kõigi põhiparameetrite nõuetelevastavuse.

Täiendavat rööpmelaiust toetava ühe või mitme rööpa lisamist käsitatakse samuti ümberehitamisena, kui rakendatakse allsüsteemi hindamiskriteeriume, nagu on kirjeldatud punktis 7.3.1.

Energiavarustuse allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on iga muudatusest mõjutatud põhiparameetri (millele on osutatud punktis 4.2.2) puhul käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik, kui muudatus eeldab uut EÜ vastavustõendamise menetlust vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250 ( 6 ). Kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/250 artiklite 6 ja 7 sätteid.

Energiavarustuse allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on nende põhiparameetrite puhul, mida muudatus ei mõjuta, või kui muudatus ei eelda uut EÜ vastavustõendamist, käesolevale KTK-le vastavuse taseme tõendamine vabatahtlik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 ( 7 ) artikli 2 punktis 15 „olulise asendamisena“ määratletud „uuendamise“ raames asendatakse allsüsteemi KTK-le mittevastavad elemendid või selle osa(d) süstemaatiliselt KTK-le vastavatega.

„Hooldusega seotud asendamine“ tähendab hoolduse raames mis tahes osa asendamist identse tööpõhimõtte ja omadustega osaga, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 17. See tuleb teha kooskõlas käesoleva KTK nõuetega, kui on mõistlikult ja majanduslikult teostatav, ning EÜ vastavustõendamine ei ole nõutav.

Energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on kontaktõhuliini suurima põikisuunalise kõrvalekalde korral lubatud punkti 4.2.9.2 nõudest kõrvale kalduda, kui taristuettevõtja tõendab, et KTK-le vastavat mis tahes veeremit KTK-le vastava pantograafiga (nagu on kirjeldatud käesoleva KTK punktis 7.1.2.1) on ilma intsidentideta juba käitatud raudteevõrku paigaldatud sama konstruktsiooniga kontaktõhuliini korral.

7.3.3. Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid

Kui taristuettevõtja soovib tõendada olemasoleva liini vastavust käesoleva KTK põhiparameetritele, kohaldab ta komisjoni soovituses 2014/881/EL ( 8 ) kirjeldatud menetlust.

7.3.4. Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Marsruudi ühilduvuse kontrolli menetlus ja energiavarustuse kasutatava allsüsteemi parameetrid on kindlaks määratud käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 ja D.1 liites.

▼B

7.4. Erijuhud

▼M2

7.4.1. Üldist

▼M3 —————

▼M2

2) ►M3 Konkreetsete võrkude suhtes võib kohaldada järgmisi erijuhtumeid. Erijuhtumid liigitatakse järgmiselt: ◄

—

„P-juhtumid” – püsivad juhtumid;

—

„T-juhtumid” – ajutised juhtumid, mis lisatakse eesmärgiks olevasse süsteemi 31. detsembriks 2035.

Kõik erijuhtumid ja nende asjakohased kuupäevad vaadatakse KTK tulevaste läbivaatamiste käigus uuesti läbi, et piirata nende tehnilist ja geograafilist kohaldamisala, võttes aluseks hinnangu, mis on antud nende mõju kohta ohutusele, koostalitlusele, piiriülestele teenustele, TEN-T koridoridele ning nende säilitamise või kõrvaldamise praktilise ja majandusliku mõju kohta. Erilist tähelepanu pööratakse ELi rahaliste vahendite kättesaadavusele.

Erijuhtumid piirduvad marsruudi või võrgustikuga, mille puhul need on rangelt vajalikud, ja nende puhul võetakse arvesse marsruudi ühilduvuse menetlusi.

▼B

7.4.2. Erijuhtude loetelu

7.4.2.1. Eesti raudteevõrgu eriomadused

7.4.2.1.1. Pinge ja sagedus (4.2.3)

P-juhtum

Kontaktõhuliini suurim lubatud pinge on Eestis 4 kV (alalisvooluvõrkude puhul 3 kV).

7.4.2.2. Prantsusmaa raudteevõrgu eriomadused

▼M3

7.4.2.2.1. (Ei kasutata.)

▼B

7.4.2.2.2. Faasidevahelised eraldustsoonid — liinidele, kus kiirus v ≥ 250 km/h (4.2.15.2)

P-juhtum

Kiirliinide LN 1, 2, 3 ja 4 ajakohastamise/uuendamise korral on lubatud faasidevaheliste eraldustsoonide erikonstruktsioonid.

7.4.2.3. Itaalia raudteevõrgu eriomadused

7.4.2.3.1. Faasidevahelised eraldustsoonid — liinidele, kus kiirus v ≥ 250 km/h (4.2.15.2)

P-juhtum

Rooma–Napoli kiirliini ajakohastamise/uuendamise korral on lubatud faasidevaheliste eraldustsoonide erikonstruktsioonid.

7.4.2.4. Läti raudteevõrgu eriomadused

7.4.2.4.1. Pinge ja sagedus (4.2.3)

P-juhtum

Kontaktõhuliini suurim lubatud pinge on Lätis 4 kV (alalisvooluvõrkude puhul 3 kV).

7.4.2.5. Leedu raudteevõrgu eriomadused

7.4.2.5.1. Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet (4.2.12)

P-juhtum

Olemasolevate kontaktõhuliinide puhul on õhuliini külgtoe tõusuruum arvutatud vastavalt siseriiklikele tehnilistele eeskirjadele, millest on sel eesmärgil teatatud.

▼M3

7.4.2.6. (Ei kasutata.)

▼B

7.4.2.7. Hispaania raudteevõrgu eriomadused

▼M3

7.4.2.7.1. (Ei kasutata.)

▼B

7.4.2.7.2. Faasidevahelised eraldustsoonid — liinidele, kus kiirus v ≥ 250 km/h (4.2.15.2)

P-juhtum

Olemasolevate kiirliinide ajakohastamise/uuendamise korral jääb kasutusse faasidevaheliste eraldustsoonide erikonstruktsioon.

▼M3

7.4.2.8. (Ei kasutata.)

7.4.2.9. (Ei kasutata.)

▼B

7.4.2.10. Eurotunneli raudteevõrgu eriomadused

7.4.2.10.1. Kontaktliini kõrgus (4.2.9.1)

P-juhtum

Olemasoleva energiavarustuse allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral võib kontaktõhuliini kõrgus olla projekteeritud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, millest on sel eesmärgil teatatud.

▼M1 —————

▼B

A liide

Koostalitluse komponentide vastavuse hindamine

A.1. KOHALDAMISALA

Käesolev liide käsitleb energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponendi (kontaktõhuliini) vastavuse hindamist.

Olemasolevate koostalitluse komponentide puhul tuleb järgida punktis 6.1.2 kirjeldatud protsessi.

A.2. OMADUSED

Moodulite CB või CH1 rakendamisel hinnatavad koostalitluse komponendi omadused on tabelis A.1 tähistatud märkega „X”. Tootmisetappi hinnatakse allsüsteemi piires.

Tabel A.1

Koostalitluse komponendi hindamine: kontaktõhuliin

	Hindamisetapp
	Projekteerimis- ja arendusetapp			Tootmisetapp
Omadus — punkt	Projekti hindamine	Tootmisprotsessi hindamine	Katse (2)	Toote kvaliteet (seeriatootmine)
Kontaktõhuliini geomeetria — 5.2.1.1	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Keskmine kontaktjõud — 5.2.1.2 (1)	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Dünaamika — 5.2.1.3	X	Ei esitata	X	Ei esitata
Õhuliini külgtoe tõusuruum — 5.2.1.4	X	Ei esitata	X	Ei esitata
Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis — 5.2.1.5	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Paigalseisuvool — 5.2.1.6	X	Ei esitata	►M3 X (ainult alalisvoolusüsteemide puhul) ◄	Ei esitata
Kontaktliini materjal — 5.2.1.7	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
(1) Kontaktjõu mõõtmine on integreeritud vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi hindamise protsessiga. (2) Katse, mille tingimused on kindlaks määratud punktis 6.1.4 (konkreetse koostalitluskomponendi hindamise menetlus — kontaktõhuliin).

B liide

Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamine

B.1. KOHALDAMISALA

Käesolev liide käsitleb energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamist.

B.2. OMADUSED

Projekteerimise, paigaldamise ja käitamise eri etappides hinnatavad allsüsteemi omadused on tabelis B.1 tähistatud sümboliga X.

Tabel B.1

Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamine

Põhinäitajad	Hindamisetapp
	Projekteerimis- ja arendusetapp	Tootmisetapp
	Projekti hindamine	Valmistamine, kokkupanek, paigaldus	Paigaldatuna enne kasutuselevõttu	Kontrollimine ettenähtud käitamistingimuste juures
Pinge ja sagedus — 4.2.3	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
►M3 Veojõu toite tõhusus — 4.2.4 ◄	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
►M3 Ainult alalisvoolusüsteemid: seisuaegne voolutugevus — 4.2.5 ◄	X (1)	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Regeneratiivpidurdus — 4.2.6	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Elektrikaitseseadmete koordineerimine — 4.2.7	X	Ei esitata	X	Ei esitata
Vahelduvvoolusüsteemidele avalduv harmooniline ja dünaamiline mõju — 4.2.8	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Kontaktõhuliini geomeetria — 4.2.9	X (1)	Ei esitata	Ei esitata (3)	Ei esitata
Pantograafi gabariit — 4.2.10	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Keskmine kontaktjõud — 4.2.11	X (1)	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet — 4.2.12	X (1)	Ei esitata	X (2) (3)	Ei esitata (2)
Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis — 4.2.13	X (1)	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Kontaktliini materjal — 4.2.14	X (1)	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Faasidevahelised eraldustsoonid — 4.2.15	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid — 4.2.16	X	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Maapealne energiaandmete kogumise süsteem — 4.2.17	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata	Ei esitata
Kaitse elektrilöögi vastu — 4.2.18	X	X (4)	X (4)	Ei esitata
Hoolduseeskirjad — 4.5	Ei esitata	Ei esitata	X	Ei esitata
(1) Teostada ainult juhul, kui kontaktõhuliini ei ole koostalitluse komponendina hinnatud. (2) Ettenähtud käitamistingimuste juures tuleb kontrollida ainult juhul, kui ei ole võimalik kontrollida etapis „Paigaldatuna enne kasutuselevõttu”. (3) Kasutada alternatiivse hindamismeetodina juhul, kui ei mõõdeta allsüsteemi integreeritud kontaktõhuliinide dünaamikat (vt punkt 6.2.4.5). (4) Kasutada olukorras, kus kontrolli ei teosta muu sõltumatu asutus.

▼M3

C liide

(Ei kasutata.)

D liide

Pantograafi staatilise gabariidi tehniline kirjeldus (rööpmelaius 1 520 mm)

▼M3 —————

▼B

Käesolevat kirjeldust kohaldatakse liikmesriikides, kus aktsepteeritakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 4.2.8.2.9.2.3 kohast pantograafi profiili.

Pantograafi gabariit peab vastama joonisele D.3 ja tabelile D.1.

▼C2

Joonis D.3

Pantograafi staatiline gabariit 1 520 mm rööpmelaiuse puhul

▼B

Tabel D.1

Kontaktõhuliini ja pantograafi pingestatud osade ning veeremi ja püsiseadmete maandatud osade vahelised kaugused 1 520 mm rööpmelaiuse puhul

Kontaktvõrgu pinge maa suhtes [kV]	Vertikaalne vahemaa A1 veeremi ja kontaktliini madalaima asukoha vahel [mm]			Vertikaalne vahemaa A2 kontaktõhuliini pingestatud osade ja maandatud osade vahel [mm]		Põikisuunaline vahemaa α pantograafi pingestatud osade ja maandatud osade vahel [mm]		Kontaktõhuliini pingestatud osade vertikaalne vaba ruum δ [mm]
	Tavapärane		Miinimumväärtus, mis on lubatud sirgete teede ja peamiste jaamateede puhul, kus ei ole ette nähtud rongi seismine					Ilma kontaktvõrgu kaablita		Kontaktvõrgu kaabliga
	Sirged teed ja peamised jaamateed, kus ei ole ette nähtud rongi seismine	Muud raudteejaama rööbasteed		Tavapärane	Vähim lubatud väärtus	Tavapärane	Vähim lubatud väärtus	Tavapärane	Vähim lubatud väärtus	Tavapärane	Vähim lubatud väärtus
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12
1,5–4	450	950	250	200	150	200	150	150	100	300	250
6–12	450	950	300	250	200	220	180	150	100	300	250
25	450	950	375	350	300	250	200	150	100	300	250

▼M3

E liide

Osutatud standardite loetelu

Viide	Hinnatavad näitajad	KTK punkt	Kohustusliku standardi punkt
1	EN 50388-1:2022 Railway Applications - Fixed installations and rolling stock - Technical criteria for the coordination between electric traction power supply systems and rolling stock to achieve interoperability - Part 1: General
1.1	Veojõu toite tõhusus	4.2.4	8.2
1.2	Regeneratiivpidurdus	4.2.6	12.2.2
1.3	Elektrikaitseseadmete koordineerimine	4.2.7	11.2 ja 11.3 alapunktid 2 ja 3
1.4	Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju	4.2.8 alapunkt 2	10.3, tabel 6
1.5	Veojõu toite tõhususe hindamine	6.2.4.1 alapunkt a	8.4
1.6	Regeneratiivpidurduse hindamine	6.2.4.2 alapunkt 1	15.6.2
1.7	Elektrikaitseseadmete koordineerimise hindamine	6.2.4.3	15.5.1.2 ja 15.5.2.1
1.8	Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine	6.2.4.4 alapunkt 1	10.3
1.9	Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine	6.2.4.4 alapunkt 3	10.3
2	EN 50367: 2020+A1:2022 Railway Applications - Fixed installations and rolling stock - Criteria to achieve technical compatibility between pantographs and overhead contact line
2.1	Seisuaegne voolutugevus	4.2.5	7.2, tabel 5
2.2	Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle	4.2.9.2 alapunkt 1	5.2.5
2.3	Pantograafi mehaaniline kinemaatiline gabariit	4.2.10 alapunkt 1	5.2.2
2.4	Keskmine kontaktjõud	4.2.11 alapunktid 2 ja 3	tabel 6
2.5	Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis	4.2.13	8.2.2, tabel 9
2.6	Erinevate faaside eraldustsoonid. Üldosa. Neutraaltsooni pikkus D	4.2.15.1 alapunkt 2	4
2.7	Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h	4.2.15.2 alapunkt a	lisa A.1.2
2.8	Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h	4.2.15.2 alapunkt b	lisa A.1.4
2.9	Liinid, millel sõidukiirus v < 250 km/h	4.2.15.3	lisa A.1
2.10	Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Üldosa. Neutraaltsooni pikkus D	4.2.16.1 alapunkt 3	4
2.11	Seisuaegse voolutugevuse hindamine (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)	6.1.4.2	lisa A.3
3	EN 50119:2020 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid
3.1	Kontaktliini projektijärgne miinimumkõrgus	4.2.9.1 alapunkt 1	5.10.4
3.2	Kontaktliini projektijärgne maksimumkõrgus	4.2.9.1 alapunkt 1, märkus (1)	joonis 3
3.3	Suhe pantograafi töökõrgusse	4.2.9.1 alapunkt 2	joonis 3
3.4	Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet	4.2.12 alapunkt 2	5.10.2
3.5	Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet	4.2.12 alapunkt 3	5.2.5.2, tabel 4
3.6	Erinevate faaside eraldustsoonid. D arvutamine, vahekaugused	4.2.15.1 alapunkt 2	5.1.3
3.7	Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Üldosa. D arvutamine, vahekaugused	4.2.16.1 alapunkt 3	5.1.3
3.8	Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Tõstetud pantograafid	4.2.16.2 alapunkt 2	5.10.3
4	EN 50122-1:2022 Railway Applications - Fixed installations – Electrical safety, earthing and the return circuit – Part 1: Protective provisions against electric shock
4.1	Kontaktliini kõrgus	4.2.9.1 alapunkt 3	5.2.5 ja 5.2.7
4.2	Kaitsemeetmed elektrilöögi eest	4.2.18	5.1 ja üldkasutatavatel aladel: — 5.2.1, 5.2.2 või — 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3, 5.3.4
4.3	Vahelduvpinge piirnormid	4.2.18	9.2.2.2, 9.2.2.4
4.4	Alalispinge piirnormid	4.2.18	9.3.2.2, 9.3.2.4
5	EN 50149:2012 Railway Applications - Fixed installations – Electric traction – Copper and copper alloy grooved contact wire
5.1	Kontaktliini materjal	4.2.14 alapunkt 3	4.2 (välja arvatud viide standardi lisale B), 4.3 ja 4.6–4.8
6	EN 50463-3:2017 Railway Applications – Energy measurement on board trains – Part 3: Data handling
6.1	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem	4.2.17 alapunkt 2	4.12
7	EN 50463-4:2017 Railway Applications – Energy measurement on board trains – Part 4: Communication
7.1	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem	4.2.17 alapunkt 3	4.3.6 ja 4.3.7
8	EN 50318:2018+A1:2022 Railway Applications – current collection systems – Validation of simulation of the dynamic interaction between pantograph and overhead contact line
8.1	Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine. Modelleerimisvahend	6.1.4.1 alapunkt 1	5, 6, 7, 8, 9, 10, 11
9	EN 50317:2012+A1:2022 Railway Applications – current collection systems – Requirements for and validation of measurements of the dynamic interaction between pantograph and overhead contact line
9.1	Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine. Mõõtmine	6.1.4.1 alapunkt 1	5, 6, 7, 8, 9
9.2	Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine (integreerimine allsüsteemiga)	6.2.4.5 alapunkt 2	5, 6, 7, 8, 9

▼B

F liide

Avatud punktide loetelu

▼M1

Välja jäetud

▼B

G liide

Sõnastik

Tabel G.1

Sõnastik

Defineeritav mõiste	Lühend	Määratlus
VV		vahelduvvool
AV		alalisvool
Energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed.	CEBD	Andmekäitlussüsteemi koostatud energiaarvete esitamiseks sobiv andmekogum.
Kontaktliinide süsteem		Süsteem, mis jaotab elektrienergiat raudteeliinil liiklevatele rongidele ja kannab seda pantograafide kaudu rongidele üle.
Kontaktjõud		Pantograafi poolt kontaktõhuliinidele avaldatav vertikaalsuunaline jõud.
Kontaktliini tõus		Kontaktliinide vertikaalselt ülespoole suunatud liikumine pantograafi poolt tekitatava jõu tõttu.
Vooluvõtukollektor		Veoüksusele paigaldatud seade, mis on mõeldud voolu võtmiseks kontaktliinist või kontaktrööpast.
Gabariit		Normide kogumik, mis sisaldab arvestuslikku piirjoont ja sellega seotud arvestusi, mis võimaldavad määrata veeremiüksuse välismõõtmeid ja ruumi, mis peab olema vabaks jäetud ja kuhu taristu ei tohi ulatuda. Märkus: vastavalt arvutusmeetodile tehakse vahet staatilisel, kinemaatilisel ja dünaamilisel gabariidil.
Põikisuunalise asendi hälve		Kontaktliini külgsuunaline hälve maksimaalse külgtuule korral.
Raudteeületuskoht		Samal tasapinnal olevate ühe või enama rööpapaari ja teede ristumine.
Raudteeliinil lubatud sõidukiirus		Maksimumkiirus, mille jaoks liin on projekteeritud, mõõdetakse kilomeetrites tunnis.
Hoolduskava		Dokumentide kogum, mis sätestab taristuettevõtja kohustuslikud taristuhooldustoimingud.
Keskmine kontaktjõud		Kontaktjõu statistiline keskmine väärtus.
▼M3 —————
▼B
Kontaktliini miinimumkõrgus		Kontaktliini miinimumkõrgus sildepikkusel, mille puhul on mis tahes tingimuste juures võimalik ära hoida ühe või mitme kontaktliini ja veoüksuste vahelisi kaarlahendusi.
▼M1 —————
▼B
Kontaktliini nimikõrgus		Kontaktliini nimikõrgus tugiposti juures normaaltingimustes.
Nimipinge		Pinge, mida arvestatakse paigaldise või selle osa projekteerimisel.
Tavapärane teenindamine		Teenindamine vastavalt planeeritud ajagraafikule.
Maapealne energiaandmete kogumise süsteem (andmekogumisteenistus)	DCS	Maapealne süsteem, mis kogub energiaarvestussüsteemist energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid.
Kontaktõhuliin	OCL	Kontaktliin, mis on paigaldatud veeremi gabariidi ülemisest piirist kõrgemale (või selle kõrvale) ja mis varustab veeremit selle katusele paigaldatud vooluvõtuseadmete kaudu elektrienergiaga.
Arvestuslik kontuur		Kontuurjoon, mis on seotud iga gabariidiga, näitab läbilõike kuju; selle alusel töötatakse ühelt poolt välja taristu ja teiselt poolt veoüksuse normatiivmõõdud.
Tagasivooluahel		Kõik juhid, mis alates veoseadmest moodustavad veovoolu tagasivooluahela.
Staatiline kontaktjõud		Keskmine vertikaalsuunaline jõud, mida pantograafipea avaldab kontaktõhuliinile ja mis on tekitatud pantograafi tõsteseadme poolt, tõstetud pantograafi puhul rongi seisu ajal.

►M2 ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). ◄

►M2 ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102). ◄

( 3 ) Komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

( 4 ) Komisjoni 18. novembri 2014 aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 228).

( 5 ) St nende kaht tüüpi pantograafide kiirus peab olema vähemalt võrdne simulatsioonil kasutatava kontaktõhuliini valmistajakiirusega.

( 6 ) Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

( 8 ) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/868, 13. juuni 2018,	L 149	16	14.6.2018
►M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/776, 16. mai 2019,	L 139I	108	27.5.2019
►M3	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1694, 10. august 2023,	L 222	88	8.9.2023

C1	Parandus, ELT L 013, 20.1.2015, lk 13 (1301/2014)
►C2	Parandus, ELT L 127, 16.5.2019, lk 80 (nr 1301/2014)