Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 3 on käesoleva KTK eesmärk:

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 5 on erijuhtude sätted esitatud punktis 7.

Käesoleva KTK nõuded kehtivad käesoleva KTK reguleerimisalas kõigi rööpmelaiustega süsteemidele, kui punktis ei ole osutatud konkreetse rööpmelaiusega süsteemile või konkreetsetele nominaalsetele rööpmelaiustele.

taristu struktuurset allsüsteemi;

hoolduse funktsionaalse allsüsteemi osa, mis on seotud taristu allsüsteemiga (s.o pesuseadmeid rongide välispindade puhastamiseks, veevarustust, tankimist, püsiseadmeid tualettide tühjendamiseks ja tugi-elektrivarustust).

liiniskeem;

rööbastee parameetrid;

pöörmed ja ristmed;

rööbastee vastupidavus;

ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus;

koheste meetmete tasemed rööbastee geomeetriliste defektide puhul;

ooteplatvormid;

töötervishoid, tööohutus ja keskkond;

käitamistingimused;

rongide teenindamise püsiseadmed.

veeremi allsüsteem,

energiavarustuse allsüsteem,

kontrolli ja signaalimise allsüsteem,

liiklustalitluse ja liikluskorralduse allsüsteem.

liini tehnilistel andmetel ja takistuste täpsel asukohal;

kõnealuse liini ehitusgabariidi võrdlusprofiilil;

punktides a ja b viidatud meetodite kombinatsioonil.

Liidu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse ►M1  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ ning mille üheks osaks on taristu ja hoolduse allsüsteemid, on ühtne süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Nõuetele vastavust tuleb kontrollida eelkõige taristu allsüsteemi tehniliste kirjelduste suhtes, liideste suhtes, mille kaudu see on ühendatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi teiste allsüsteemidega, ning käitus- ja hoolduseeskirjade suhtes.

Käesolevas KTKs sätestatud piirangud ei ole mõeldud tavaliste arvestuslike väärtustena. Kuid arvestuslikud väärtused peavad olema käesoleva KTKga sätestatavates piirides.

Taristu allsüsteemi ja hoolduse allsüsteemi teatava osa ning nende liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mis on esitatud punktides 4.2 ja 4.3, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on liidu raudteesüsteemi koostalitluseks kindlasti vajalik.

Koostalitluse uuenduslikud lahendused, mis ei vasta käesolevale KTK-le ja/või mida ei ole võimalik käesoleva KTK kohaselt hinnata, vajavad uusi tehnilisi kirjeldusi ja/või hindamismeetodeid. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb need tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid välja töötada artiklis 10 kirjeldatud uuendusliku lahenduse menetlust järgides.

Kui osutatakse Euroopa standarditele (EN), siis ei kohaldata Euroopa standardis riiklikeks kõrvalekalleteks nimetatud variante, kui käesolevas KTKs ei ole vastupidist määratud.

Kui käesolevas KTKs on kategooria või tööparameetrina märgitud liini või lõigu maksimaalsed lubatud kiirused ühikutes (km/h), võib kiiruse teisendada Iirimaa raudteevõrgu ja Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu jaoks vastavaks väärtuseks ühikutes (mph), nagu G liites.

Liidu raudteevõrgustiku elemente on kirjeldatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 1. Selleks et tagada majanduslikult efektiivne koostalitlus, määratakse liidu raudteevõrgu igale elemendile KTK liinikategooria.

KTK liinikategooria on liikluskoodide kombinatsioon. Liinide puhul, millel toimub ainult ühte tüüpi liiklus (näiteks ainult kaubaveoks kasutatav liin), võib tööparameetrite kirjeldamiseks kasutada ühte liikluskoodi; kui liini kasutatakse eri tüüpi liikluseks, kirjeldatakse liini reisijate- ja kaubaveo ühe või mitme liikluskoodiga. Kombineeritud liikluskoodid kirjeldavad seda raamistikku, milles saab soovitud otstarvete kombinatsiooni kasutada.

Neid KTK liinikategooriaid kasutatakse olemasolevate raudteeliinide liigitamiseks, et määrata kindlaks eesmärgiks olev süsteem, mille puhul on kõik asjakohased tööparameetrid saavutatud.

Liinid liigitatakse vastavalt liikluse tüübile (liikluskoodile), mida iseloomustavad järgmised tööparameetrid:

Rongi liikumist otseselt mõjutavad väärtused ehitusgabariidi ja teljekoormuse veergudes näitavad kohustuslikku miinimumtaset vastavalt sihtkoha liikluskoodile. Olenemata TEN-T nõuetest kohaldatakse liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruse, ooteplatvormi kasuliku pikkuse ja rongi pikkuse veergudes esitatud väärtuste vahemikke, kui see on mõistlik.

Tabelites 2 ja 3 loetletud tööparameetrid ei ole mõeldud veeremi ja taristu ühilduvuse kontrollimiseks. Marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 ( 4 ) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) lisa punkti 4.2.2.5 ja D.1 liidet.

Olemasolevate rajatiste erinevate rongitüüpidega ühilduvuse minimaalsed suutlikkusnõuded on esitatud E liites. Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu puhul on teave maksimaalse teljekoormuse ja maksimaalse kiiruse seose kohta vastavalt veeremiüksuse tüübile esitatud F liites.

Tööparameetrid eri liiklustüüpide korral on esitatud tabelites 2 ja 3.

Rajatiste puhul ei piisa taristule esitatavate nõuete kindlaksmääramiseks ainult teljekoormusest. Nõuded on esitatud:

Eespool kirjeldatud liikluskoodidele lisatakse vajaduse korral reisivaguni rummud, kaubavaguni rummud ja ühendusliinid.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 7, milles on sätestatud, et KTKd ei takista liikmesriikidel vastu võtta otsuseid, milles käsitletakse taristute kasutamist selliste veeremiüksuste liikumiseks, mida KTKd ei hõlma, lubatakse projekteerida uusi ja ümberehitatud liine, mida on võimalik kohandada:

kui tabelis 2 ja tabelis 3 esitatud.

(Ei kasutata.)

Konkreetsed asukohad liinil võib projekteerida sellistele liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruse, ooteplatvormi kasutatava pikkuse ja rongi pikkuse tööparameetritele, mis on väiksemad tabelites 2 ja 3 esitatud väärtustest, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ning see on kooskõlas geograafiliste, linnakeskkonnale omaste ning keskkonnaalaste piirangutega.

Liiniskeem

Rööbastee parameetrid

Pöörmed ja ristmed

Rööbastee vastupidavus

Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus

Koheste meetmete tasemed rööbastee geomeetriliste defektide korral

Ooteplatvormid

Tervis, tööohutus ja keskkond

▼M1

▼B

Käitamistingimused

Rongiteeninduse püsiseadmed

Hoolduseeskirjad

▼M1

▼B

Neid nõudeid kirjeldatakse järgnevates punktides kõigi antud põhiparameetrite ja liideste puhul lubatud konkreetsete tingimuste korral.

Kindlaksmääratud põhiparameetrite väärtused kehtivad ainult kuni liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruseni 350 km/h.

Iiri Vabariigi ning Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu puhul kehtivad kindlaks määratud põhiparameetrid ainult kuni liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruseni 165 km/h.

Mitme rööpapaariga raudtee korral rakendatakse käesoleva KTK nõudeid eraldi iga sellise rööpapaari suhtes, mida kasutatakse projekti kohaselt eraldi rööbasteena.

Erijuhtudeks peetavatele liinidele kehtivaid nõudeid kirjeldatakse punktis 7.7.

Lubatakse ehitada ja kasutada selliste seadmetega lühikesi rööbasteelõike, mis võimaldavad üleminekut erinevate nominaalsete rööpmelaiuste vahel.

Esitatud allsüsteemide nõuete puhul peetakse silmas tavakasutustingimusi. Allsüsteemi käitamisega seotud tööde tegemiseks ajutiste erandite tegemise tagajärgi käsitletakse punktis 4.4.

Tavarongide tööparameetreid on võimalik suurendada erisüsteemide, näiteks veeremite kallutamise süsteemi kasutamisega. Selliste rongide käitamisel on lubatud rakendada eritingimusi, eeldusel et sellega ei piirata ilma kallutussüsteemita muude tavarongide käitamist.

Ehitusgabariidi ülemine osa määratakse kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariidi põhjal, mis on kindlaks määratud T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

Ehitusgabariidi alumisele osale osa kehtib GI2 vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Kui rööbasteed on varustatud rongipiduritega, siis kehtib ehitusgabariidi alumisele osale GI1 vastavalt nimetatud tehnilisele kirjeldusele.

Ehitusgabariidi arvutused tehakse kinemaatilise meetodi abil vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

1 520  mm rööpmelaiusega raudteesüsteemi puhul kehtivad punktide 1–3 asemel kõik punkti 4.2.1 alusel valitud liikluskoodid ühtse ehitusgabariidiga „S”, mis on määratletud käesoleva KTK H liites.

1 600  mm rööpmelaiusega raudteesüsteemi puhul kehtivad punktide 1–3 asemel kõik punkti 4.2.1 alusel valitud liikluskoodid ühtse ehitusgabariidiga „IRL1”, mis on määratletud käesoleva KTK O liites.

Rööbastee telgedevaheline kaugus määratakse kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariidile tuginedes.

Rööbastee telgedevaheline nominaalne horisontaalne kaugus määratakse uute liinide puhul kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 4 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Rööbasteede telgedevaheline kaugus peab vastama vähemalt rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormile, mis on kindlaks määratud vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Punktide 1–3 asemel määratakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgedevaheline nominaalne kaugus kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 5 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Alapunkti 2 asemel määratakse 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul uute liinide rööbastee telgedevaheline nominaalne kaugus kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 6 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Alapunktide 1–3 asemel määratakse 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgedevaheline kaugus kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariitide alusel. Rööbastee telgedevaheline horisontaalne nominaalkaugus määratakse kindlaks projektis ja see ei tohi gabariidi IRL1 puhul olla väiksem kui 3,57 m, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Kui ooteplatvorm on alal, kus vaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi uute liinide peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m.

Rongidele ettenähtud uue seisutee kalle ei tohi olla suurem kui 2,5 mm/m, kui ei kasutata eritingimusi veeremi iseenesliku liikuma hakkamise takistamiseks.

Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on reisijateveoks kasutatavate uute P1 liinide suurim lubatud kalle 35 mm/m, kusjuures peavad olema täidetud järgmised raamtingimused:

Horisontaalkõvera minimaalne projektraadius ei tohi uutel liinidel olla väiksem kui 150 m.

Väikese raadiusega vastaskõverad (välja arvatud sorteerimisjaamades, kus vaguneid manööverdatakse eraldi) tuleb uute liinide puhul projekteerida nii, et on välistatud puhvri lukustumine.

Kõverate vahel paiknevate rööbastee sirgete vahelõikude kohta kehtib T liite viites 4 osutatud tehniline kirjeldus, mille väärtused põhinevad samas tehnilises kirjelduses määratletud võrdlusveeremiüksustel. Puhvri lukustumise vältimiseks sellistel olemasolevatel veeremiüksustel, mis ei vasta võrdlusveeremiüksuse eeldustele, võib taristuettevõtja kindlaks määrata pikema sirge vahelõigu

Rööbastee kõverate vahelõikude puhul tehakse rööbasteelt väljaulatumise erinevuste määra kontrollimiseks üksikasjalikud arvutused.

Alapunkti 2 asemel projekteeritakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi vastaskõverused raadiusega vahemikus 150–250 m ja kõverate vahel vähemalt 15 m sirge rööbastee lõiguga.

Vertikaalkõvera raadius (välja arvatud künkad raudteerongide koostejaamades) peab olema vähemalt 500 m künka harjal või 900 m künka jalamil.

Vertikaalkõvera raadius raudteerongide koostejaamades peab olema vähemalt 250 m künka harjal või 300 m künka jalamil.

Alapunkti 1 asemel peab 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi vertikaalkõverate raadius (välja arvatud raudteerongide koostejaamades) olema vähemalt 5 000  m nii künka harjal kui ka jalamil.

Alapunkti 2 asemel peab 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi ja raudteerongide koostejaamade küngaste vertikaalkõverate raadius olema vähemalt 350 m künka harjal ja 250 m künka jalamil.

Euroopa standardne nominaalne rööpmelaius on 1 435  mm.

Alapunkti 1 asemel on 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 520  mm.

Alapunkti 1 asemel on 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 668  mm.

Alapunkti 1 asemel on 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 600  mm.

Liinide projekteeritud välisrööpa kõrgendus jääb tabelis 7 määratud piiridesse.

Jaama ooteplatvormidega külgnev projekteeritud välisrööpa kõrgendus tavakasutuse ajal ette nähtud rongide peatumiskohas ei tohi ületada 110 mm.

Kombineeritud kauba- ja reisijateveo uute liinide puhul, mille kõverate raadius on alla 305 ja välisrööpa kõrgenduse üleminek järsem kui 1 mm/m, on välisrööpa kõrgendus piiratud järgmise valemiga:

D ≤ (R – 50)/1,5,

kus D on välisrööpa kõrgendus millimeetrites ning R on raadius meetrites.

Alapunktide 1–3 asemel ei ole 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 150 mm.

Alapunkti 1 asemel ei ole 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 185 mm.

Alapunkti 2 asemel ei ole 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul projekteeritud välisrööpa kõrgendus rongide tavakasutuse ajal peatumiseks ette nähtud jaama ooteplatvormiga külgnevas kohas suurem kui 125 mm.

Alapunkti 3 asemel on 1 668  m rööpmelaiusega süsteemi uute kombineeritud kauba- ja reisijateveo või kaubaveo liinide puhul alla 250 m raadiusega kõveratel välisrööpa kõrgendus piiratud järgmise valemiga:

D ≤ 0,9 * (R – 50),

kus D on välisrööpa kõrgendus millimeetrites ning R on raadius meetrites.

Alapunkti 1 asemel ei ole 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 185 mm.

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi maksimumväärtused on esitatud tabelis 8.

Spetsiaalselt suurema välisrööpa kõrgenduse puudujäägiga liiklema projekteeritud ronge (näiteks tabelis 2 määratust väiksema teljekoormusega mitmest vagunist koosnevad rongid, kurvides liiklemise erivarustusega veeremiüksused) on lubatud kasutada suurema välisrööpa kõrgenduse puudujäägiga, kui selle ohutust tõendatakse.

Alapunkti 1 asemel ei tohi 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi igasuguse veeremi puhul olla välisrööpa kõrgenduse puudujääk suurem kui 115 mm. See kehtib kiirustel kuni 200 km/h.

Alapunkti 1 asemel on 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi maksimumväärtused esitatud tabelis 9.

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse maksimumväärtused on järgmised:

Kui V ≤ 40 km/h ja välisrööpa kõrgenduse puudujääk on ≤ 75 mm nii enne kõvera järsku muutust kui ka pärast seda, siis võib välisrööpa kõrgenduse järsu puudujäägi muutust tõsta 150 mm-le.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse maksimumväärtused järgmised:

Alapunkti 1 asemel on 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse arvestuslikud maksimumväärtused järgmised:

Tabelis 10 esitatud koonilisuse ekvivalendi piirnormid arvutatakse järgmiste rattakomplekti külgnihke amplituudide (y) puhul:

kus TG on rööpmelaius ning SR on vahekaugus rattakomplekti ääriku kontaktpindade vahel.

Pöörmete ja ristmete puhul ei ole koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik.

▼M1

Projektijärgse rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja vabade liinilõikude rööpakalde arvutuslikud väärtused tuleb valida nii, et ei ületataks tabelis 10 kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi piirnorme.

▼B

Järgmised T liite viites 6 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud rattapaarid mudeldatakse kavandatud rööbastee tingimustes (modelleerimine arvutustega vastavalt T liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele):

SR1 ja SR2 puhul kehtivad järgmised väärtused:

Alapunktide 1–4 asemel ei ole 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik.

Rööpapea profiil valitakse T liite viidetes 7 ja 8 osutatud tehnilistes kirjeldustes kindlaks määratud vahemikust või peab olema kooskõlas alapunktiga 2.

Rööpapea profiili projekt vabadel liinilõikudel peab vastama järgmistele nõuetele:

▼M1

Joonis 1

Rööpapea profiil

▼B

Need nõuded ei kehti rööpa paisumisruumi puhul kasutatavatele seadmete kohta.

Rööpad peavad olema kaldu rööbastee telgjoone suunas.

Sellise rööbastee puhul, mis on ette nähtud käitamiseks kiirusel üle 60 km/h, tuleb valida konkreetse liini rööpakalle vahemikus 1/20–1/40.

Tasapinnaliste lõikude puhul, mille pöörmed ja ristmed asuvad üksteisest kuni 100 m kaugusel ja mille sõidukiirus on kuni 200 km/h, on lubatud kaldeta rööbaste asetamine.

Rööpad projekteeritakse kas vertikaalsena või kaldega.

Kaldega rööbastee rööpakalle valitakse vahemikus 1/20–1/40.

Rööpakallet võib väljendada rööpapea profiili töötava osa kaldena.

Pöörmete ja ristmete puhul, kus sõidukiirus on üle 200 km/h ja kuni 250 km/h, on lubatud rööbaste kaldeta paigaldamine juhul, kui seda tehakse kuni 50 m pikkustel lõikudel.

Üle 250 km/h kiirusega lõikudel tuleb rööpad paigaldada kaldega.

punkti 4.2.1 alusel valitud teljekoormus;

maksimaalne vertikaalne rattakoormus; maksimaalne rattakoormus kindlaksmääratud katsetingimustes on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses;

vertikaalne kvaasistaatiline rattakoormus; maksimaalne kvaasistaatiline rattakoormus kindlaksmääratud katsetingimustes on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.

Rööbastee koos pöörmete ja ristmetega projekteeritakse nii, et see ühilduks hädapidurdusel magnetpidurdussüsteemide kasutamisega.

Taristuettevõtja määrab pöörisvoolu rööpapiduri kasutamise sätted kindlaks käitamistasandil, võttes aluseks rööbastee ja sealhulgas pöörmete ja ristmete konkreetsed omadused. Kõnealuse pidurisüsteemi kasutamise tingimused registreeritakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/777 ( 5 ).

1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul lubatakse alapunkti 1 mitte kohaldada.

külgjõud; maksimaalne külgjõud, mida rattapaar avaldab rööbasteele kindlaksmääratud katsetingimustes, on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses;

kvaasistaatiline suunav jõud; maksimaalne kvaasistaatiline suunav jõud Yqst kindlaksmääratud raadiuse ja katsetingimuste korral on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.

koormusmudel 71 vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

peale selle, katkestamatute sildade puhul koormusmudel SW/0 vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kohtades, kus uus rajatis asendab olemasolevat, peab uus rajatis vastama punktis 4.2.7.1 või 4.2.7.2 esitatud nõuetele.

Kui olemasolevate rajatiste minimaalne suutlikkus vastab E liites esitatud nõuetele, siis vastavad olemasolevad rajatised asjakohastele koostalitlusnõuetele.

Kui olemasoleva rajatise suutlikkus ei vasta E liites esitatud nõuetele ja ehitise või rajatise suutlikkuse suurendamiseks tuleb teha ehitustöid (näiteks tugevdada) selleks, et need vastaksid käesoleva KTK nõuetele (ja ehitist või rajatist ei kavatseta asendada uuega), tuleb see ehitis või rajatis viia vastavusse E liite nõuetega.

Koheste meetmete tasemed paigutuse kohalike defektide korral on kindlaks määratud T liite viites 12 osutatud tehnilises kirjelduses. Kohalikud defektid ei tohi ületada lainepikkuse vahemiku D1 piire.

Koheste meetmete tasemed paigutuse kohalike defektide korral kiirustel üle 300 km/h on avatud punkt.

Koheste meetmete tasemed pikinivoo kohalike defektide korral on kindlaks määratud T liite viites 12 osutatud tehnilises kirjelduses. Kohalikud defektid ei tohi ületada lainepikkuse vahemiku D1 piire.

Koheste meetmete tasemed pikinivoo kohalike defektide korral kiirustel üle 300 km/h on avatud punkt.

Koheste meetmete tase rööbastee väände kui kohaliku defekti korral antakse väärtuste vahemikuga nullväärtusest maksimaalse väärtuseni. Rööbastee vääne on kindlaks määratud T liite viites 13 osutatud tehnilises kirjelduses.

Rööbastee väände piir on T liite viites 12 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt rakendatava mõõtebaasi funktsioon.

Taristuettevõtja määrab hoolduskavas kindlaks baaspikkuse, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka vähemalt üks mõõtebaas pikkusega 2–5 m.

Alapunktide 1 ja 2 asemel ei tohi 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi rööbastee vääne olla 10 m baaspikkuse puhul suurem kui:

Alapunkti 3 asemel määrab taristuettevõtja 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul hoolduskavas kindlaks baaspikkuse, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka vähemalt üks mõõtebaas pikkusega 10 m.

Alapunktis 2 esitatud nõude asemel on 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee väände piir T liite viites 12 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt rakendatava mõõtebaasi funktsioon.

Koheste meetmete tasemed rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti korral on esitatud tabelis 12.

Alapunkti 1 asemel on 1 520 rööpmelaiusega süsteemi rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti koheste meetmete tasemed esitatud tabelis 13.

Alapunkti 1 asemel on 1 600 rööpmelaiusega süsteemi rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti koheste meetmete tasemed järgmised:

Ekspluatatsiooni ajal lubatud maksimaalne välisrööpa kõrgendus on 180 mm.

Ainult reisijate veoks kasutatavate liinide ekspluatatsiooni ajal lubatud maksimaalne välisrööpa kõrgendus on 190 mm.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 150 mm.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 185 mm.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 200 mm.

Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad olema kooskõlas järgmiste ekspluatatsiooniväärtustega:

Kõigi oluliste pöörmetele ja ristmetele esitatavate nõuetega tuleb arvestada ka muude tehniliste lahenduste puhul, mis käsitlevad pöörmete sulgrööpaid, näiteks mitme rööpapaariga raudteede puhul kasutatavate külgmodifikaatorite puhul.

Alapunkti 1 asemel vastavad 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi pöörmete ja ristmete tehnilised omadused järgmistele ekspluatatsiooniväärtustele:

Alapunkti 1 asemel vastavad 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi pöörmete ja ristmete tehnilised omadused järgmistele ekspluatatsiooniväärtustele:

Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse ainult nende ooteplatvormide suhtes, kus rongid tavakasutuse ajal peatuvad.

Käesoleva punkti nõuete puhul on lubatud projekteerida ooteplatvorme, mis on vajalikud praeguste ekspluatatsiooninõuete jaoks, kui võetakse arvesse mõistlikult eeldatavaid tulevasi ekspluatatsiooninõudeid. Ooteplatvormi ääres peatuvate rongidega kavandatavate liideste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta nii kehtivaid ekspluatatsiooninõudeid kui ka mõistlikult eeldatavaid ekspluatatsiooninõudeid vähemalt kümme aastat pärast ooteplatvormi kasutuselevõtmist.

Ooteplatvormi nominaalkõrgus on 300 m või suuremate raadiuste puhul 550 mm või 760 mm veerepinna kohal.

Väiksema raadiuse puhul võib ooteplatvormi nominaalkõrgust kohandada ooteplatvormide asetuse alusel, et minimeerida ooteplatvormi ja rongi vahelist astumiskaugust.

Ooteplatvormide puhul, kus tavakasutuse käigus peatuvad ainult sellised reisirongid, mis komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) ( 6 ) lisa punktis 1.1 on sõnaselgelt loetletud kohaldamisalast väljajäetuna, võidakse ooteplatvormi nimikõrguse suhtes kohaldada erinevaid nõudeid.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormi nominaalkõrgus 200 mm või 550 mm veerepinna kohal. ►M2  Need väärtused võetakse arvesse lubatud hälbega –10/+20 mm. ◄

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormi nominaalkõrgus 915 mm veerepinna kohal.

T liite viites 3 määratletud veerepinnaga (bq) paralleelse ooteplatvormi serva ja rööbastee telgjoone vaheline kaugus määratakse kindlaks rajatise gabariidi piirnormi (bqlim) alusel. Rajatiste gabariidi piirnorm arvutatakse gabariidi G1 alusel.

Ooteplatvorm ehitatakse gabariidi lähedusse maksimaalse piirnormiga 50 mm. Näitaja bq väärtus on seega järgmine:

bqlim ≤ bq ≤ bqlim + 50 mm.

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormide asetus järgmine:

▼B

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormide asetus 1 560  mm.

Uute liinide ooteplatvormi kõrval asetseva rööbastee lõik peab olema eelistatavalt sirge või selle raadius ei ole mitte üheski kohas vähem kui 300 m.

Olemasoleva rööbastee kõrval paiknevate uute, uuendatud või ümberehitatud ooteplatvormide näitajaid kindlaks ei määrata.

Raudteeliin on külgtuule mõju seisukohalt koostalitluslik, kui kõige raskemates kasutustingimustes liinil liikuvale koostalitluslikule võrdlusrongile on tagatud ohutus külgtuule mõju suhtes.

Vastavustõendamise eeskirjades võetakse arvesse vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs kindlaks määratud võrdlusrongide iseloomulikke tuulekõveraid.

Kui ohutust ei ole kas geograafilise asukoha või raudteeliini muude eriomaduste tõttu võimalik ilma leevendavate meetmete võtmiseta tagada, võtab taristuettevõtja meetmed, mis on ohutuse tagamiseks vajalikud, näiteks:

Tuleb tõendada, et pärast meetmete võtmist on ohutus tagatud.

Kui antakse teada ebastabiilsusest sõidu ajal, peavad raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja kooskõlas alapunktidega 2 ja 3 tehtava ühise uurimise käigus tegema kindlaks liini osa.

Märkus. Seda ühist uurimist nõutakse samuti vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.3.4.3.2 veeremile avalduva mõju puhul.

Taristuettevõtja mõõdab kõnealusel objektil ligikaudu 10 m kaugusel rööpmelaiust ja rööpapea profiile. 100 m keskmine koonilisuse ekvivalent arvutatakse käesoleva KTK punkti 4.2.4.5 alapunkti 4 alapunktides a–d nimetatud rattakomplektidega, et kontrollida ühise uurimise huvides vastavust tabelis 14 rööbasteele määratud koonilisuse ekvivalendi piirnormile.

Kui 100 m keskmine koonilisuse ekvivalent vastab tabelis 14 esitatud piirnormidele, siis teevad raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja ebastabiilsuse põhjuse kindlaks määramiseks ühise uurimise.

Pesuseadmete kasutamise korral peab nendega olema võimalik puhastada ühe- või kahekorruseliste rongide välispindu järgmistel kõrgustel:

Pesuseade peab olema projekteeritud selliselt, et rongid läbivad selle mis tahes kiirusel vahemikus 2–5 km/h.

Veevarustuse püsiseadmed peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs täpsustatud veesüsteemide karakteristikutele.

Olmeveega varustamise püsiseadmed tuleb varustada joogiveega, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ( 7 ) nõuetele.

Veeremi olmeveega varustamiseks kasutatavad materjalid (näiteks paak, pump, torustik, kraan, tihendusmaterjal) ja nende kvaliteet peavad vastama olmevee suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Kasutuseeskirjad töötatakse välja taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames. Kõnealustes eeskirjades võetakse arvesse kasutamisega seotud dokumente, mis on osa tehnilisest dokumentatsioonist, nagu on nõutud ►M1  direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja sätestatud kõnealuse direktiivi IV lisas (punkt 2.4) ◄ .

Teatavates olukordades, kaasa arvatud planeeritud tööde tegemine, võib osutuda vajalikuks ajutiselt peatada käesoleva KTK punktides 4 ja 5 määratletud tehniliste nõuete kohaldamine taristu allsüsteemi ja selle koostalitluskomponentide suhtes.

Hoolduseeskirjad töötatakse välja taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames.

Hooldusraamat koostatakse enne raudteeliini kasutusele võtmist vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasasoleva tehnilise dokumentatsiooni osana.

Allsüsteemi jaoks koostatakse hoolduskava, et tagada käesolevas KTK nimetatud nõuete täitmine allsüsteemi kogu kasutusaja jooksul.

koheste meetmete tasemed,

ettenähtud piirnormide ületamise korral rakendatavad meetmed (näiteks kiirusepiirangud ja eeldatav remondi aeg),

sekkumis- ja alarmtasemete väärtused;

deklaratsioon meetodite, personali ametialase pädevuse ja kohustuslikuks kasutamiseks ettenähtud ohutusseadmete kohta;

rööbastee läheduses töötava personali kaitse eeskirjad;

ekspluatatsiooniväärtuste järgimise kontrolli abinõud;

meetmed, mida võetakse, kui kiirus on suurem kui 250 km/h, et maandada ballastiheite riski.

Taristu allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks töötajatelt nõutavad töötervishoiu ja tööohutuse tingimused peavad olema kooskõlas asjakohaste Euroopa ja liikmesriikide õigusaktidega.

Seda käsitletakse taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames.

Punkti 5.3. nõuded tuginevad ballastalusel paikneva rööbastee traditsioonilisel tehnilisel lahendusel, mille puhul kasutatakse betoon- või puitliipritele kinnitatud (laiatallalisi) Vignole'i rööpaid ja kinnituselemente, kusjuures vastupanu pikinihkele tagab rööpa talla toetuspind.

Rööbastee ehituseks või muudes projektlahendustes kasutatavaid osi või alakooste ei käsitata koostalitluse komponentidena.

Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisel käsitatakse koostalitluse komponentidena ainult järgmisi elemente, mis võivad esineda kas eraldi osadena või alakoostudena:

Nende komponentide suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on esitatud järgmistes punktides.

Erieesmärkidel rööbastee lühikestel lõikudel, näiteks pöörmetes ja ristmetes, ei loeta rööpa paisumisruumi, üleminekuslääbide ja eristruktuuride puhul kasutatavaid rööpaid, kinnitusvahendeid ning liipreid ja kandureid koostalitluse komponentideks.

rööpapea profiil,

rööpateras.

Rööpaterast arvestatakse punktis 4.2.6 „Rööbastee vastupidavus” toodud nõuete puhul.

Rööpateras peab vastama järgmistele nõuetele:

Rööpakinnitussüsteem on seotud punkti 4.2.6.1 „Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule”, punkti 4.2.6.2 „Rööbastee vastupidavus pikijõule” ja punkti 4.2.6.3 „Rööbastee vastupidavus külgjõule” nõuetega.

Rööpakinnitussüsteemi laboratoorsed katsetingimused peavad vastama järgmistele nõuetele:

▼M1

▼B

Rööbastee liiprid ja kandurid tuleb projekteerida nii, et kui neid kasutatakse kindlaks määratud rööbastee ja rööbaste kinnitussüsteemiga, siis on nende omadused kooskõlas punkti 4.2.4.1 „Nominaalne rööpmelaius”, punkti 4.2.4.7 „Rööpakalle” ja punkti 4.2.6 „Rööbastee vastupidavus” nõuetega.

Nominaalse rööpmelaiuse 1 435  mm puhul peab sirgetel ja üle 300 m raadiusega horisontaalkõveratel liiprite jaoks projektijärgne rööpmelaius olema 1 437  mm.

Käesoleva KTK punktis 5 määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamine tehakse asjakohaste moodulitega.

Korduvkasutuseks sobilike kasutuskõlblike koostalitluse komponentide suhtes vastavushindamise menetlusi ei kohaldata.

Koostalitluse komponentide vastavushindamise puhul kasutatakse järgmisi mooduleid:

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid tuleb valida tabelist 20.

Kui tooted on turule lastud enne käesoleva KTK avaldamist, loetakse tüüp kinnitatuks ja tingimusel, et tootja tõendab, et katsetuste ja kontrollimiste alusel sobivad need koostalitluse komponendid kasutamiseks võrreldavates tingimustes ning need vastavad käesolevale KTK-le, ei ole tarvis läbi teha EÜ tüübihindamise kontrolli (moodul CB). Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima. Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, kohaldatakse pärast käesoleva KTK avaldamist ELi turule viidud koostalitluse komponentide vastavushindamist.

Koostalitluse komponentide vastavushindamine peab hõlmama käesoleva KTK A liite tabelis 36 toodud etappe ja näitajaid.

rööbaste, rööpakalde, rööpapadja ning liiprite tüüp, millega kinnitussüsteemi võib kasutada;

maksimaalne teljekoormus, millele rööpakinnitussüsteem peab vastu pidama.

rööbaste, rööpakalde ning kinnitussüsteemi tüüp, millega liipreid ja kandureid võib kasutada;

nominaalne ja projektijärgne rööpmelaius;

teljekoormuse ja rongi kiiruse kombinatsioonid, mille jaoks rööbastee liiprid ja kandurid on projekteeritud.

Rööpa kõvadust katsetatakse asendi RS suhtes vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Tõmbetugevust katsetatakse vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Väsimuskatse tehakse vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(Ei kasutata.)

Muutuva ja mitme rööpmelaiusega rööbastee liiprite ning kandurite puhul on lubatud jätta nominaalse rööpmelaiuse 1 435  mm puhul projektijärgne rööpmelaius hindamata.

Tellija taotlusel teostab teavitatud asutus taristu allsüsteemi EÜ vastavustõendamise kooskõlas ►M1  direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 15 ◄ ning asjaomaseid mooduleid käsitlevate sätetega.

Kui taotleja tõendab, et taristu allsüsteemi või selle osade katsed või hindamised on projekti eelnevate edukate taotlustega samaväärsed, võtab teavitatud asutus kõnealuste katsete ja hindamiste tulemusi EÜ vastavustõendamisel arvesse.

Taristu allsüsteemi EÜ vastavustõendamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK B lisa tabelis 37 märgitud etappe ja näitajaid.

Käesoleva KTK punktis 4.2.1 määratud tööparameetritele allsüsteemi EÜ vastavustõendamist ei kohaldata.

Taristu allsüsteemi põhiparameetrite konkreetsed hindamismenetlused on toodud punktis 6.2.4.

Taotleja koostab taristu allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 15.

moodul SG: EÜ vastavustõendamine üksiktoote vastavustõendamise kaudu või

moodul SH1: EÜ vastavustõendamine täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi ja projektihindamise alusel.

Projekti ekspertiis ehitusgabariidi hindamiseks tehakse iseloomulike ristlõigete alusel, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi.

Iseloomulikud läbilõiked on järgmised:

Pärast monteerimist kontrollitakse enne kasutusele võtmist vaba ruumi kohtades, kus projektijärgne rajatise gabariidi piirmäär jääb vähem kui 100 mm kaugusele rajatise nominaalsest gabariidist või kaugus ühtsest gabariidist on väiksem kui 50 mm.

Alapunkti 1 asemel teostatakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi ehitusgabariidi hindamist projekti ekspertiisina, mis tehakse iseloomulike läbilõigete alusel, kasutades ühtset ehitusgabariiti „S”, nagu on määratletud käesoleva KTK H liites.

Alapunkti 1 asemel teostatakse 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi ehitusgabariidi hindamist projekti ekspertiisina, mis tehakse iseloomulike läbilõigete alusel, kasutades ehitusgabariiti „IRL1”, nagu on määratletud käesoleva KTK O liites.

Projekti ekspertiis rööbasteede telgedevahelise kauguse hindamiseks tehakse, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi. Rööbaste telgedevahelist nominaalkaugust kontrollitakse sellise liiniskeemi puhul, kus kaugused on horisontaaltasandiga paralleelsed. Rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormi kontrollitakse raadiuse ja asjakohase välisrööpa kõrgenduse suhtes.

Pärast kasutuselevõtule eelnevat monteerimist kontrollitakse rööbasteede telgedevahelist kaugust kriitilistes kohtades, kus ollakse lähemal kui 50 mm rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormile, mis on määratletud T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

Alapunkti 1 asemel tehakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul projekti ekspertiis, et hinnata rööbaste keskosade vahelist kaugust taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemuste alusel. Rööbaste keskosade vahelist nominaalkaugust kontrollitakse liini paigutuse puhul, kus kaugused jäävad horisontaaltasandiga paralleelseks. Rööbastee telgedevahelise kauguse rajatise piirmäära kontrollitakse raadiuse ja asjakohase välisrööpa kalde puhul.

Alapunkti 2 asemel kontrollitakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul pärast monteerimist ja enne kasutuselevõttu rööbastee telgedevahelist kaugust kriitilistes punktides, kus rööbastee telgedevaheliste kauguste rajatise piirmäärale jõutakse vähem kui 50 mm kaugusele.

Projekti ekspertiisi käigus toimub nominaalse rööpmelaiuse hindamine taotleja kinnituse alusel.

Enne kasutusele võtmist monteerimisel nominaalse rööpmelaiuse kontrollimine toimub koostalitluse komponendi liipri või kanduri sertifikaadi kontrollimise alusel. Sertifitseerimata koostalitluse komponentide puhul toimub nominaalse rööpmelaiuse hindamine taotleja kinnituse kontrollimise alusel.

Projekti ekspertiisi käigus hinnatakse kõverust, välisrööpa kõrgendust, välisrööpa kõrgenduse puudujääki ja välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsku muutust kohaliku projektijärgse kiiruse alusel.

Pöörmete ja ristmete paigutust ei ole vaja hinnata.

Kasutuselevõtule eelneval monteerimisel tuleb minimaalse horisontaalkõvera läbivaatamiseks hinnata taotleja või taristuettevõtja esitatud mõõtmisväärtusi. Arvesse võetakse taristuettevõtja kehtestatud tööde heakskiitmise eeskirja.

Uute rööbaste projektijärgset profiili kontrollitakse punkti 4.2.4.6 alusel.

Korduvkasutuseks sobilikele kasutuskõlblikele rööbastele ei kohaldata punktis 4.2.4.6 kehtestatud rööpapea profiili nõudeid.

Uute rajatiste hindamiseks kontrollitakse projektis kasutatud liikluskoormust ja rööbastee väände piirnormi punktides 4.2.7.1 ja 4.2.7.3 kehtestatud miinimumnõuetega võrreldes. Teavitatud asutuselt ei nõuta projekti ülevaatust ega mingeid arvutusi. Punkti 4.2.7.1 kohasel teguri alfa projektijärgse väärtuse ülevaatusel on vaid vaja kontrollida, kas teguri alfa väärtus rahuldab tabelis 11 toodud tingimusi.

Uute rööbastee mullete ja pinnasurve mõju hindamine toimub, kontrollides projektis kasutatud vertikaalkoormusi punkti 4.2.7.2 nõuete alusel. Punkti 4.2.7.2 kohaselt projektis kasutatud teguri alfa väärtuse ülevaatamisel on vajalik kontrollida, et teguri alfa väärtus vastab tabeli 11 nõuetele. Teavitatud asutus ei pea projekti läbi vaatama ega arvutusi tegema.

kontrollimine, et EN liinikategooriate väärtused rajatistega liinide jaoks avaldatud või avaldamiseks ette nähtud lubatud kiiruse korral vastavad E liite nõuetele;

kontrollimine, et EN liinikategooriate väärtused sildade või konstruktsiooni jaoks ette nähtud lubatud kiiruse korral või alternatiivsed nõuded, mis on kindlaks määratud koormusmudeliga 71 ning teguriga alfa (α) P1 ja P2 korral, vastavad E liite nõuetele;

kontrollimine, et rajatiste või konstruktsiooni jaoks ettenähtud liikluskoormus vastab punktides 4.2.7.1.1, 4.2.7.1.2 ja 4.2.7.2. esitatud miinimumnõuetele. Punktide 4.2.7.1.1 ja 4.2.7.2 kohasel teguri alfa (α) väärtuse ülevaatamisel on vaja ainult kontrollida, et teguri alfa (α) väärtus vastab tabelis 11 kindlaks määratud teguri alfa (α) väärtusele;

kui nõue olemasolevale sillale on kindlaks määratud viitega E liites kirjeldatud arvutuslikule koormusmudelile HSLM, tuleb olemasoleva silla hindamine teha ühe järgmise meetodi kohaselt:

kui nõue olemasolevale sillale on kindlaks määratud viitega alternatiivsetele dünaamilistele koormusnõuetele (E liite märkus 8), tuleb olemasoleva silla hindamiseks kontrollida nende alternatiivsete koormusnõuete dünaamikaanalüüsi tehnilist kirjeldust vastavalt E liite märkuses 8 esitatud nõuetele.

Projekti ekspertiis rööbastee telgjoone ja ooteplatvormi serva vahelise kauguse hindamiseks tehakse, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi.

Pärast monteerimist ja enne kasutuselevõttu kontrollitakse ekspluatatsioonipiirkondade vaba ruumi. Paigutust kontrollitakse ooteplatvormi lõpus ja sirgel rööbasteel iga 30 m tagant ning rööbastee kurvides iga 10 m tagant.

Alapunkti 1 asemel teostatakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgjoone ja platvormi serva vahelise kauguse hindamist projekti ekspertiisi raames punkti 4.2.9.3 nõuete alusel. Vajaduse korral kohaldatakse alapunkti 2.

Alapunkti 1 asemel teostatakse 1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgjoone ja platvormi serva vahelise kauguse hindamist projekti ekspertiisi raames punkti 4.2.9.3 alapunkti 4 nõuete alusel. Vajaduse korral kohaldatakse alapunkti 2.

Punkti 4.2.6 nõuetele vastavust võib tõendada osutades olemasolevale rööbastee projektile, mis vastab kõnealuse allsüsteemi kavasolevatele töötingimustele.

Rööbastee projekti kirjeldatakse käesoleva KTK C.1 liites määratud tehniliste omaduste alusel ja käesoleva KTK D.1 liites määratud kasutustingimuste alusel.

Rööbastee projekt on olemas, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

Olemasoleva rööbastee projekti kasutustingimused osutavad tingimustele, mida on kohaldatud tavakasutuse ajal.

Olemasolevale rööbastee projektile vastavuse hindamine toimub käesoleva KTK C.1 liites osutatud tehniliste omaduste ning käesoleva KTK D.1 liites osutatud kasutustingimuste kindlaks määramise kontrollimise teel ning kontrollides seda, et on olemas viide rööbastee projekti varasemale kasutusele.

Kui projekti raames kasutatakse varem hinnatud olemasolevat rööbastee projekti, siis hindab teavitatud asutus ainult kasutustingimuste täitmist.

Olemasoleval rööbasteede projektil tuginevate uute rööbastee projektide puhul võib teha uue hindamise, kontrollides erinevusi ja hinnates nende mõju rööbastee vastupidavusele. Seda hindamist võivad toetada näiteks arvutisimulatsioonid või laboratoorsed või kohapealsed katsed.

Rööbastee projekti peetakse uueks, kui muutunud on vähemalt üks käesoleva KTK C liites määratud tehnilistest omadustest või üks käesoleva KTK D liites määratud kasutustingimustest.

Punktis 6.2.5.1 kehtestatud nõudeid kohaldatakse rööbastee pöörmete ja ristmete vastupidavuse hindamisele. C.2 liites määratakse pöörmete ja ristmete projekteerimise tehnilised omadused ning D.2 liites määratakse pöörmete ja ristmete projekti kasutustingimused.

Pöörmete ja ristmete projekteeritud geomeetriat hinnatakse käesoleva KTK punkti 6.2.4.8 alusel.

Nüri riströöpa maksimaalset suunamisvaba projekteeritud pikkust hinnatakse käesoleva KTK punkti 6.2.4.8 alusel.

olemasoleva liinilõigu ümberpaigutamine;

möödasõidutee rajamine;

ühe või mitme rööbastee lisamine olemasolevale liinilõigule olemasoleva rööbastee ja lisatud rööbastee vahekaugusest olenemata.

Taristu ümberehitatud allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik ja seda kohaldatakse ümberehitatud allsüsteemi suhtes ümberehitamise geograafilises ulatuses. Ümberehitamise geograafiline ulatus määratakse kindlaks rööbasteede asukohtade ja parameetrite viidete põhjal ning see peab tagama taristu allsüsteemi ümberehitatavate rööbasteedega seotud kõigi taristu allsüsteemi põhiparameetrite nõuetelevastavuse.

Täiendavat rööpmelaiust toetava ühe või mitme rööpa lisamist käsitatakse samuti ümberehitamisena, kui rakendatakse allsüsteemi hindamiskriteeriume, nagu on kirjeldatud punktis 7.3.1.

Taristu allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on iga muudatusest mõjutatud põhiparameetrite (millele on osutatud punktis 4.2.2) puhul käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik, kui muudatus eeldab uut EÜ vastavustõendamise menetlust vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/250 ( 10 ). Kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/250 artiklite 6 ja 7 sätteid.

Taristu allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on nende põhiparameetrite puhul, mida muudatus ei mõjuta, või kui muudatus ei eelda uut EÜ vastavustõendamist, käesolevale KTK-le vastavuse taseme tõendamine vabatahtlik.

Taristu allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral ei nõuta vastavust uue liini nõuetele.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 15 „olulise asendamisena“ määratletud „uuendamise“ raames asendatakse allsüsteemi KTK-le mittevastavad elemendid või selle osa(d) süstemaatiliselt KTK-le vastavatega.

„Hooldusega seotud asendamine“ tähendab hoolduse raames mis tahes osa asendamist identse tööpõhimõtte ja omadustega osaga, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 17. See tuleb teha kooskõlas käesoleva KTK nõuetega, kui on mõistlikult ja majanduslikult teostatav, ning EÜ vastavustõendamine ei ole nõutav.

Taristu olemasoleva allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral lubatud on järgmised erandid.

1 650  mm 300 mm kõrguste platvormide puhul ja

1 750  mm 1 100  mm kõrguste platvormide puhul.

Punkti 4.2.3.1 alapunktide 1 ja 2 asemel määratakse nominaalse rööpmelaiuse 1 524  mm puhul ehitusgabariidi ülaosa ja alaosa gabariidi FIN1 alusel. Need gabariidid on määratud kindlaks standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punktis D4.4.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 3 asemel tehakse nominaalse rööpmelaiuse 1 524  mm puhul ehitusgabariidi arvutused staatilise mudeli alusel kooskõlas standardi EN 15273-3:2013 punktide 5, 6, 10 ja D lisa punkti D.4.4 nõuetega.

Punkti 4.2.3.2 alapunkti 1 asemel määratakse 1 524  mm nominaalse rööpmelaiuse puhul rööbastee telgedevaheline kaugus gabariidi FIN1 alusel.

Punkti 4.2.3.2 alapunkti 2 asemel määratakse 1 524  mm nominaalse rööpmelaiuse puhul uute liinide rööbastee telgedevaheline nominaalne kaugus kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 21 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Punkti 4.2.3.2 alapunkti 3 asemel vastab nominaalse rööpmelaiuse 1 524  mm puhul rööbastee telgedevaheline kaugus vähemalt standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punkti D4.4.5 kohaselt kindlaks määratud rööbastee telgedevahelise kauguse rajatise piirmäärade nõuetele.

Punkti 4.2.4.2 alapunkti 1 asemel ei ületa nominaalse rööpmelaiuse 1 524  mm puhul välisrööpa kõrgendus ballastiga või ballastita rööbastee puhul 180 mm.

Punkti 4.2.4.2 alapunkti 3 asemel on nominaalse rööpmelaiusega 1 524  mm kombineeritud kauba- ja reisijateveo või kaubaveo uute liinide puhul, mille kõverate raadius on alla 320 ja välisrööpa kõrgenduse üleminek järsem kui 1 mm/m, välisrööpa kõrgendus piiratud järgmise valemiga:

D ≤ (R – 50) × 0,7,

kus D on välisrööpa kõrgendus millimeetrites ning R on raadius meetrites.

punkti J.1 alapunkti b asemel on nüri riströöpa miinimumraadius 200 m, vahemikku 200–220 m jäävate raadiuste puhul kompenseeritakse väike raadius rööpmelaiuse suurendamisega;

punkti J.1 alapunktis c esitatud nõude asemel on kontrarööpa miinimumkõrgus 39 mm.

maksimaalne kaugus sulgrööpa pea töötava serva ja selle vastas asuva teise sulgrööpa tagumise ääre vahel: 1 469  mm.

Seda väärtust võib suurendada, kui taristuettevõtja tõendab, et pöörme täitur- ja lukustusmehhanism talub talle rattakomplekti poolt rakendatavat külgjõudu;

minimaalne kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel lihtriströöbaste puhul: 1 476  mm.

Seda väärtust mõõdetakse 14 mm veerepinnast allpool teoreetilisel suunajoonel punktis, mis joonise 2 kohaselt asub teoreetilisel abijoonel riströöpa südamiku otsast (RP) vajalikul kaugusel.

Seda väärtust võib punktitaandusega ristmete puhul vähendada. Sel juhul peab taristuettevõtja näitama, et see punktitaandus on küllaldane, et tagada, et ratas ei puuduta riströöpa südamiku otsa (RP);

maksimaalne kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel: 1 440  mm;

maksimaalne kaugus kontrarööpa pea töötava serva ja riströöpa pea töötava serva vahel/harurööpa alguses: 1 469  mm;

riströöpa renni minimaalne laius: 42 mm;

riströöpa renni minimaalne sügavus: 40 mm;

kontrarööpa maksimaalne kõrgus: 55 mm.

330 – 4 367  mm ühekorruseliste rongide korral,

330 – 5 300  mm kahekorruseliste rongide korral.

sirgel rööbasteel ja kurvides:

bqlim = 1 650  + 3 750 /R + (g – 1 435 )/2 + 11,5,

kurvidest väljaspool:

bqlim = 1 650  + 3 750 /R + (g – 1 435 )/2 + 11,5 + 220*tanδ,

kus R on rööbastee raadius meetrites, g on rööpmelaius, δ on välisrööpa kõrgenduse nurk horisontaaltasandiga võrreldes.

Punkti 4.2.4.5 alapunkti 3 asemel tuleb rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja vabade liinilõikude rööpakalde arvutuslikud väärtused valida nii, et ei ületataks tabelis 24 kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi piirnorme.

Punkti 4.2.4.5 alapunkti 4 asemel tuleb järgmiste rattakomplektide liikumise modelleerimisel arvestada projektijärgseid rööbastee tingimusi (mudelarvutus standardi ►M2  EN 15302:2021 ◄ kohaselt):

▼M2

▼B

SR1 ja SR2 puhul kehtivad järgmised väärtused:

Punkti 4.2.7.1.1 alapunkti 1 alapunkti a puhul kohaldatakse 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul koormusmudelit 71 jaotatud koormusega qvk 100 kN/m.

Punkti 4.2.8.6 alapunkti 1 alapunkti d asemel lubatakse R = 190 m pöörmete teatavate tüüpide puhul ning kaldega 1:9 ja 1:4,444 ristmete puhul kasutada maksimaalse kaugusena kontrarööpa pea töötava serva ja riströöpa pea töötava serva vahel/harurööpa alguses 1 385  mm.

Punkti 4.2.8.6 alapunkti 3 asemel vastavad 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi pöörmete ja ristmete tehnilised omadused järgmistele ekspluatatsiooniväärtustele:

Linna või linnalähedaste raudteeteenuste jaoks kasutatavate ooteplatvormide puhul lubatakse ooteplatvormi nominaalkõrgust 960 mm veerepinna kohal.

Ümberehitatud või uuendatud liinide puhul, mille maksimumkiirus on kuni 160 km/h, lubatakse ooteplatvormi nominaalkõrgust 220–380 mm veerepinna kohal.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 1 asemel määratakse 1 668  mm nominaalse rööpmelaiuse puhul ehitusgabariidi ülaosa kindlaks tabelites 26 ja 27 määratud gabariitide alusel, mis on määratletud standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punktis D.4.3.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 2 asemel vastab nominaalse rööpmelaiuse 1 668 puhul ehitusgabariidi alaosa standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punkti D.4.3.4 nõuetele.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 3 asemel tehakse nominaalse rööpmelaiuse 1 668  mm puhul ehitusgabariidi arvutused kinemaatilise mudeli alusel kooskõlas standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punkti D.4.3 nõuetega.

maksimaalne kaugus sulgrööpa pea töötava serva ja selle vastas asuva teise sulgrööpa tagumise ääre vahel: 1 618  mm.

Seda väärtust võib suurendada, kui taristuettevõtja tõendab, et pöörme täitur- ja lukustusmehhanism talub talle rattakomplekti poolt rakendatavat külgjõudu;

minimaalne kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel lihtriströöbaste puhul: 1 625  mm.

Seda väärtust mõõdetakse 14 mm veerepinnast allpool teoreetilisel suunajoonel punktis, mis joonise 2 kohaselt asub teoreetilisel abijoonel riströöpa südamiku otsast (RP) vajalikul kaugusel.

Seda väärtust võib punktitaandusega ristmete puhul vähendada. Sel juhul peab taristuettevõtja näitama, et see punktitaandus on küllaldane, et tagada, et ratas ei puuduta riströöpa südamiku otsa (RP);

maksimaalne kaugus kauguskontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel: 1 590  mm;

maksimaalne kaugus kontrarööpa pea töötava serva ja riströöpa pea töötava serva vahel/harurööpa alguses: 1 618  mm;

riströöpa renni minimaalne laius: 38 mm;

riströöpa renni minimaalne sügavus: 40 mm;

kontrarööpa maksimaalne kõrgus: 70 mm.

Punkti 4.2.9.3 alapunkti 1 asemel määratakse nominaalse rööpmelaiusega 1 668  m süsteemide puhul standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ peatükis 13 määratletud veerepinnaga (bq) paralleelse ooteplatvormi serva ja rööbastee telgjoone vaheline kaugus kindlaks kooskõlas rajatise gabariidi piirmääraga (bqlim). Rajatise gabariidi piirmäär arvutatakse standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punktis D 4.3 määratletud gabariidi PTb+ alusel.

Kolmerööpalise rööbastee puhul on rajatise gabariidi piirmäär korpuse välisosa, mis saadakse, kui rajatise gabariidi keskpunkt asetseb rööpmelaiusega 1 668  mm rööbastee teljel, ning punkti 4.2.9.3 alapunkti 1 paigaldamise gabariidi puhul, kui see asub 1 435  mm rööpmelaiusega rööbastee teljel.

PTc kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 12 m2,

PTb ja PTb+ kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 11 m2.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 1 asemel määratakse 1 668  mm nominaalse rööpmelaiuse puhul uute liinide ehitusgabariidi ülaosa kindlaks tabelites 29 ja 30 määratud gabariitide alusel, mis on määratletud standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punktis D.4.11.

Uuendatud või ümberehitatud liinide puhul määratakse ehitusgabariidi ülaosa kindlaks gabariidi GHE16 alusel, mis on määratletud standardi EN 15273-3:2013 D lisa punktis D.4.11.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 2 asemel tuleb nominaalse rööpmelaiuse 1 668  mm puhul kohaldada käesoleva KTK P liites osutatud alaosa ehitusgabariiti IRL2. Kui rööbastee on varustatud rongipiduritega, siis kohaldatakse gabariidi alaosale käesoleva KTK P liites osutatud ehitusgabariiti GEI1.

Punkti 4.2.3.1 alapunkti 3 asemel tehakse nominaalse rööpmelaiuse 1 668  mm puhul ehitusgabariidi arvutused kinemaatilise mudeli alusel kooskõlas standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ D lisa punkti D.4.11 nõuetega ülaosa jaoks ja käesoleva KTK P liitega alaosa jaoks.

maksimaalne kaugus sulgrööpa pea töötava serva ja selle vastas asuva teise sulgrööpa tagumise ääre vahel: 1 618  mm.

Seda väärtust võib suurendada, kui taristuettevõtja tõendab, et pöörme täitur- ja lukustusmehhanism talub talle rattakomplekti poolt rakendatavat külgjõudu;

minimaalne kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel lihtriströöbaste puhul: 1 626  mm.

Seda väärtust mõõdetakse 14 mm veerepinnast allpool teoreetilisel suunajoonel punktis, mis joonise 2 kohaselt asub teoreetilisel abijoonel riströöpa südamiku otsast (RP) vajalikul kaugusel.

Seda väärtust võib punktitaandusega ristmete puhul vähendada. Sel juhul peab taristuettevõtja näitama, et see punktitaandus on küllaldane, et tagada, et ratas ei puuduta riströöpa südamiku otsa (RP);

maksimaalne kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel: 1 590  mm;

maksimaalne kaugus kontrarööpa pea töötava serva ja riströöpa pea töötava serva vahel/harurööpa alguses: 1 620  mm;

riströöpa renni minimaalne laius: 38 mm;

riströöpa renni minimaalne sügavus: 40 mm;

kontrarööpa maksimaalne kõrgus: 70 mm.

linnalähirongide ja piirkondlike rongide liikluseks või

linnalähirongide ja kaugrongide liikluseks või

piirkondlike rongide ja kaugrongide liikluseks,

Punkti 4.2.9.3 alapunkti 1 asemel määratakse nominaalse rööpmelaiusega 1 668  m süsteemide puhul standardi ►M2  EN 15273-3:2013+A1:2016 ◄ peatükis 13 määratletud veerepinnaga (bq) paralleelse ooteplatvormi serva ja rööbastee telgjoone vaheline kaugus kindlaks kooskõlas rajatise gabariidi piirmääraga (bqlim). Rajatise gabariidi piirmäär arvutatakse standardi EN 15273-3:2013+A1:2016 D lisa punktis D 4.11 määratletud ülaosa gabariidi GHE16 või GEC16 alusel.

Kolmerööpalise rööbastee puhul on rajatise gabariidi piirmäär korpuse välisosa, mis saadakse, kui rajatise gabariidi keskpunkt asetseb rööpmelaiusega 1 668  mm rööbastee teljel, ning punkti 4.2.9.3 alapunkti 1 rajatise gabariidi puhul, kui see asub 1 435  mm rööpmelaiusega rööbastee teljel.

GEC16 kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 12 m2,

GEB16 ja GHE16 kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 11 m2.

kõvera siseküljel: Skin = 40,5/R,