Rahastamisvahendi struktuur

Jagatud riskiga laen (rahastamisvahend) toimib laenufondina, mille asutab finantsvahendaja programmist ja finantsvahendajalt laekunud osamaksetega, et rahastada uute laenude portfelli; välistatud on olemasolevate laenude refinantseerimine laenufondist.

Jagatud riskiga laen tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub asjaomastest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

1.  kombineerida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi ja finantsvahendaja ressursse, et toetada VKEsid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 4, ja

2.  pakkuda VKEdele lihtsamini kättesaadavat rahastust, tagades finantsvahendajale rahalise toetuse ja krediidiriski jagamise ning pakkudes seega VKEdele intressimäära vähendamise ja vajaduse korral tagatise vähendamisega seotud soodustingimustel rohkem vahendeid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist finantsvahendajale antud toetus ei tohi tõrjuda välja muude era- või avaliku sektori investorite pakutavat raha.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua VKEdele suunatud uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli VKE laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitoetusele võidakse fondifondist pakkuda omavahendeid, mis kombineeritakse finantsvahendaja ressurssidega. Sellisel juhul osaleb fondifond proportsionaalselt laenuportfelli eri toetuste vahelises riskijagamises. Kui fondifondi pakutavate ressursside puhul on tegemist riigiabi vahenditega, tuleb järgida riigiabi eeskirju.

Riigiabi mõju

Jagatud riskiga laen kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et finantsvahendaja turutingimustega kooskõlas olev tasustamine, rahalise soodustuse täielik edasiandmine finantsvahendajalt lõppsaajatele ning lõppsaajate rahastamine toimuvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alusel.

a)  Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

1.  finantsvahendaja ja korraldusasutus või fondifond kannavad mis tahes ajal kahju ja saavad kasu proportsionaalselt oma osamaksetega (pro-rata) ning finantsvahendaja osalus riskijagamislaenus on majanduslikult oluline, ja

2.  finantsvahendaja ja fondifondi tasu (st halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ja riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ning

3.  rahastamisvahendile suunatud programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus antakse intressimäära vähendamise vormis lõppsaajatele täiel määral edasi. Finantsvahendaja valimisel peab korraldusasutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõikega 2 hindama hinnakujunduspõhimõtteid ja metoodikat, mille alusel rahaline soodustus lõppsaajatele edasi antakse.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust lõppsaajatele edasi, kantakse avaliku sektori osamakse väljamaksmata osa korraldusasutusele tagasi.

b)  VKEde tasandil

VKEde tasandil peab laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli kantud laenu puhul arvutab finantsvahendaja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamise kulu (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) — kõik tasud, mida korraldusasutus nõuab finantsvahendajale tehtavate programmimaksete eest × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui jagatud riskiga laenu rakendamiseks arvutatakse brutotoetusekvivalent eespool esitatud valemiga, loetakse vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue täidetuks. Minimaalse tagatise nõue puudub.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud abi kogusumma ei tohi kolme arvestusaasta jooksul ületada 200 000  eurot, võttes arvesse lõppsaajate suhtes kohaldatavat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuse suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Laenuandmispõhimõtted

a)  Korraldusasutuse või fondifondi tehtav väljamakse finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamakse programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse jagatud riskiga laenude fondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

Eesmärgiks seatud laenumaht ja intressimäära vahemik kinnitatakse eelhindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ning seda arvestatakse vahendi liigi määramisel (ringrahastamist võimaldav või mittevõimaldav vahend).

b)  Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendajal tuleb lisaks oma praegusele laenutegevusele luua eelnevalt kindlaks määratud piiratud ajavahemiku jooksul uute rahastamiskõlblike laenude portfell, mida osaliselt rahastatakse programmi raames väljamakstud vahenditest rahastamislepingus kokkulepitud riskijagamismäära ulatuses.

VKEdele suunatud rahastamiskõlblikud laenud (vastavalt eelnevalt määratletud toetuskõlblikkuskriteeriumidele laenu kaupa ja portfelli tasandil) lisatakse automaatselt portfelli, esitades vähemalt korra kvartalis lisamist käsitlevad teated.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat laenuandmispoliitikat (eeskätt portfelli hajutamise osas), mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantsvahendajad korraldavad lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ja asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)  Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursside uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursse kasutatakse kas uuesti sama rahastamisvahendi raames (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või kasutatakse neid pärast korraldusasutusele või fondifondile tagasimaksmist kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 44.

Kui sama rahastamisvahendi raames toimub ringrahastamine, tehakse summad, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstud toetusele ning mis hüvitatakse ja/või mille finantsvahendaja lõppsaajatele antud laenudest investeerimiseks ettenähtud ajavahemikul tagasi nõuab, põhimõtteliselt sama rahastamisvahendi raames uuesti kasutamiseks kättesaadavaks. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile makstakse aga otse tagasi, siis peavad tagasimaksed toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (proportsionaalselt riskijagamismäära alusel), ii) VKE laenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d)  Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab kooskõlas oma sisesuuniste ja -menetlustega iga rahastamisvahendist rahastatud tagasimaksmata VKE laenu suhtes sissenõudmiseks ettenähtud meetmed.

Finantsvahendaja poolt tagasinõutud summad (ilma tagasinõudmis- ja võõrandamiskuludeta, kui need on olemas) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel võrdeliselt jagatud riskiga.

e)  Muud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkivat intressi ja muid tulusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Hinnakujunduse kohta ettepanekut tehes esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus antakse rahastamiskõlblikele VKEdele täiel määral edasi. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika hõlmavad järgmisi elemente:

1)  finantsvahendaja osaluse intressimäär kehtestatakse turupõhiselt (st vastavalt finantsvahendaja enda põhimõtetele);

2)  üldist intressimäära, mida arvestatakse rahastamiskõlblikele VKEdele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada proportsionaalselt programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida võib korraldusasutus võtta programmi osamaksu pealt;

3)  riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutusmeetodit kohaldatakse iga portfelli lisatud laenu suhtes;

4)  hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika jäävad rahastamiskõlblikkusperioodi vältel samaks.

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse: summa ja määr (toote üksikasjad)

Tegelik riskijagamismäär, programmi avaliku sektori toetus ja laenude intressimäär põhinevad eelhindamise järeldustel ning peavad tagama, et lõppsaajate kasu vastab vähese tähtsusega abi eeskirjale.

Sihtportfelli jagatud riskiga laenu suurus kinnitatakse rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise raames (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja selle juures võetakse (vajaduse korral) arvesse vahendi ringrahastamise meetodit. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Eelhindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägi kõrvaldamiseks tuleb määrata kindlaks jagatud riskiga laenu eraldis ja riskijagamise määr, kuid igal juhul tuleb järgida käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu puhul kindlaks rahastamiskõlbliku laenu põhisumma osa, mida programmist rahastatakse.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse kindlaks vastavalt finantsvahendaja poolt ja programmimaksest kaetava kahju riskipositsioon.

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse (tegevus)

Jagatud riskiga laenude instrumendist rahastatav portfell hõlmab ainult VKEdele suunatud uusi laene, välistades olemasolevate laenude refinantseerimise. Portfelli lisamise kõlblikkuskriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase liikmesriigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja tasumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse laenude jaoks, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuportfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Laenuandmine ja riskide jagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Eeldatav riskijagamismäär määratakse kindlaks eelhindamise järelduste alusel, milles põhjendatakse rahastamisvahendi toetamist.

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriikides asuvad avaliku ja erasektori asutused, millel on seadusega lubatud anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Laenu allkirjastamise kuupäeval peavad olema täidetud järgmised toetuskõlblikkuskriteeriumid:

a)  laenu saaja on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (2) (3);

b)  laenu saaja ei ole VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides d–f määratletud sektorites;

c)  laenu saaja ei tegutse ühes või mitmes piirangutega sektoris (4);

d)  laenu saaja ei ole riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)  laenu saajal ei ole finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantsasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mida kaasrahastatakse programmist jagatud riskiga laenude instrumendi kaudu. Laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis võib hõlmata ka ettevõtete omandiõiguste üleandmist tingimusel, et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel;

b)  käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis a osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas VKE äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

c)  laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks;

d)  jagatud riskiga laenude portfelli lisatud laenu põhisumma i) on eelhinnangu põhjal kuni 1 000 000  eurot ja ii) antakse selliste tingimuste alusel, mis ei muuda kolme majandusaasta vältel brutotoetusekvivalenti ühegi lõppsaaja puhul suuremaks kui 200 000  eurot (või 100 000  eurot maanteevedude puhul ja 30 000  eurot kalandus- ja vesiviljelussektoris); rahastamiskõlblikud VKEd võivad taotleda kõnealuse rahastamisvahendi raames eraldatud laene rohkem kui ühe korra tingimusel, et nimetatud brutotoetusekvivalendi piirnormi järgitakse täielikult;

e)  laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)  laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude ega kvaasiomakapitali vormis;

g)  laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)  laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse (bullet payment);

i)  laenudest ei rahastata pelka finantstegevust või kinnisvara arendamist, kui see toimub finantsinvesteerimistegevusena, ning sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)  laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud koos asjakohase tähtajapikendusega (kui see on olemas) ja maksimumtähtaeg on 120 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb jagatud riskiga laenude instrumendi puhul mõõta ja esitada vähemalt korra kvartalis ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, ...) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab lõppsaajatelt iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu raames nõutavat üldist tegelikku intressimäära (ja vajaduse korral tagatispõhimõtteid), võttes arvesse jagatud riskiga laenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Rahastamisvahendisse suunatud programmi avaliku sektori osamaksest tulenev kogu rahaline soodustus antakse intressimäära vähendamise vormis lõppsaajale edasi. Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(1)   Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(2)   Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (teatavaks tehtud dokumendi numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(3)   Vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille käive jääb alla 50 miljoni euro või millel on koguvarasid vähem kui 43 miljoni euro väärtuses; ei kuulu ka nimetatud künniseid ületavasse rühma. Komisjoni soovituses öeldakse, et „ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist”.

(4)   Järgmiste majandussektorite kohta kasutatakse kokkuvõtlikku nimetust „piirangutega sektorid”:
a)  ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;
b)  tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;
c)  relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;
d)  kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;
e)  IT-sektori piirangud. Teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mis on seotud elektrooniliste andmeprogrammide või lahendustega, mille i) otsene eesmärk on toetada a) punktides a ja d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluvat tegevust, b) interneti hasartmänge ja internetikasiinosid või c) pornograafiat, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;
f)  bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

Rahastamisvahendi struktuur

Piiratud portfelligarantiiga tagatakse krediidiriski katmine iga laenu puhul eraldi kuni maksimaalse kahjusummani (ülempiir) eesmärgiga luua VKEdele uute laenude portfell.

Korraldusasutus teeb piiratud portfelligarantii kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

1)  võimaldada sihtgruppi kuuluvatele VKEdele parem juurdepääs rahalistele vahenditele, tasandades nii konkreetseid ja hästi tuvastatud erinevusi turgude vahel;

2)  võimendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil toetust VKEde rahastamisele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 4.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse programmist teeb korraldusasutus ja see toimib garantiifondina, mida haldab finantsvahendaja. Nimetatud osamakse ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid garantiisid.

Finantsvahendaja hallatav garantiifond paigutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist saadud raha uute laenude portfelle loovatesse finantseerimisasutustesse juhul, kui lõppsaajad ei täida oma kohustusi.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Piiratud garantii vahendit rakendatakse ühe või enama finantseerimisasutuse loodud uute laenude portfelli katmiseks.

Finantseerimisasutused, kes uute laenude portfelle koostavad, arvestavad rahastamiskõlblikele VKEdele laene väljastades, et kahju korral on neil olemas osaline garantii kuni piirsumma ulatuses.

Garantiist tulenev rahaline soodustus tuleb edasi anda lõppsaajatele (nt laenude intressimäära alandamise või/ja tagatisenõude vähendamise kaudu, ent alati peab programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus jõudma täies ulatuses lõppsaajani).

Riigiabi mõju

Piiratud portfelligarantii kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et see peab vastama turutingimustele garantiifondi haldava finantsvahendaja tasandil ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisasutuste tasandil ning lõppsaajatele antav abi peab vastama kohaldatavale vähese tähtsusega abi määrusele.

a)  Abi fondifondi, garantiifondi haldava finantsvahendaja ning uute laenude portfelle koostava finantseerimisasutuse tasandil on välistatud, kui

1)  finantsvahendaja ja fondifondi tasu (s.o halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ja riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ja

2)  finantseerimisasutus valitakse avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetlusega, et koostada uute laenude portfell oma vahenditega, ja finantseerimisasutuse oma riskiga, mis ei ole mingil juhul vähem kui 20 % laenusummast (iga laenu puhul eraldi), ja

3)  lisaks antakse programmi avaliku sektori osamaksest tulenevad rahalised soodustused täielikult edasi lõppsaajatele intressimäära alandamise kujul. Finantsvahendaja valikul peab korraldusasutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõikega 2 hindama selle hinnapoliitikat ja rahaliste soodustuste lõppsaajale edasiandmise metoodikat.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust edasi lõppsaajatele, siis kantakse avaliku sektori osamakse sidumata osa tagasi korraldusasutusele.

Garantii peab olema seotud konkreetse rahalise tehinguga, mille maksimumsumma on fikseeritud ja mis on ajaliselt piiritletud.

b)  Lõppsaaja tasandil

VKE tasandil peab garanteeritud laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga garantiiga portfellis oleva laenu jaoks peab finantsvahendaja välja arvutama brutotoetusekvivalendi, kasutades järgnevat arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × riski kulu (tavapraktika) × garantiimäär × garantii ülemmäär × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates).

Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud abi kogusumma ei tohi kolme arvestusaasta jooksul ületada 200 000  eurot, võttes arvesse lõppsaajate suhtes kohaldatavat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

Kui brutotoetusekvivalent on arvutatud ülal esitatud valemi abil piiratud portfelligarantii instrumendi jaoks, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 sätestatud nõuded on täidetud.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei oleks väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuste suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Garantii andmise põhimõtted

a)  Ülekanne korraldusasutuselt finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamaksed programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse garantiifondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

b)  Uute laenude portfelli loomine

Finantseerimisasutused on kohustatud ettemääratud piiratud ajaperioodi jooksul looma uusi VKEde laenude portfelle. Uued VKEde laenud tagatakse laenude kaupa osaliselt programmi osamaksest kuni teatud piirsummani (ülempiir). Rahastamiskõlblikud VKEde laenud lisatakse automaatselt portfelli juhul, kui nad vastavad varem kindlaksmääratud laenude lisamise kriteeriumitele.

VKEde laenude lisamine toimub automaatselt pärast seda, kui garantiifondi haldav finantsvahendaja on saanud teatise lisamise kohta, mis tuleb esitada vähemalt kord kvartalis kuni vastava lisamisperioodi lõpuni.

Finantseerimisasutused peavad rakendama järjekindlat laenupoliitikat portfelli hajutamiseks, mis võimaldaks usaldusväärset portfelli haldust ning riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantseerimisasutused korraldavad lõppsaajatele antavate laenude kindlakstegemise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelli koostava finantseerimisasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)  Kahju katmine

Piiratud portfelligarantiiga kaetakse kahju, mida kannavad finantseerimisasutused seoses iga rahastamiskõlbliku VKE laenu tagastamata jätmisega, vastavalt garantiimäärale, mille ülempiir on 80 %.

Kahju, mida kaetakse piiratud portfelligarantii abil rahastamiskõlblike VKEde laenude portfelli suhtes, ei tohi kokku ületada garantii piirsummat.

Käesoleva rahastamisvahendi alusel suurimaks võimalikuks kohustuseks olev piirsumma on vastava laenuportfelli mahu korrutis garantiimääraga ja garantii piirsumma määraga.

Garantii piirsumma määr tehakse kindlaks eelneva riskihindamise käigus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklile 8.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja laekumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

d)  Garantii maksmine

Pärast kohustuste täitmata jätmisega seotud kahjujuhtumit maksab garantiifondi haldav finantsvahendaja finantseerimisasutusele garantiimaksed välja tavaliselt 60 päeva jooksul.

Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted

Finantsvahendaja peab esitama metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenevad rahalised soodustused jõuavad täielikult rahastamiskõlblike VKEdeni. Finantseerimisasutuse hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted peavad olema kooskõlas nimetatud metoodikaga. Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted ning metoodika peavad sisaldama järgmisi elemente:

1)  rahastamisvahendiga kaetakse kuni 80 % iga rahastamiskõlbliku VKE laenu riskidest (kuni piirsummani);

2)  programmi avaliku sektori osamaksest tulenev kogu rahaline soodustus peab jõudma laenukõlblike VKEdeni finantseerimisasutuse poolt rakendatavate intressimäärade ja/või tagatisenõuete vähendamise kaudu;

3)  riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutust rakendatakse iga portfelli lisatava laenu suhtes;

4)  garantiifondi haldav finantsvahendaja ei nõua finantseerimisasutuselt garantii eest tasu;

5)  finantseerimisasutus vähendab iga portfellis oleva rahastamiskõlbliku VKE laenu üldist intressimäära ja/või tagatisnõuet vastavalt hinnakujunduse põhimõtetele ja metoodikale,tagades rahalise soodustuse täieliku edasiandmise. Finantsvahendaja hindab finantseerimisasutuse pakutavat intressimäära vähendamise taset ja kinnitab selle pärast vastavat analüüsi ja hoolsuskohustuse auditit ning see loetakse üheks portfelli lisatavate VKEde laenude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumiks;

6)  korraldusasutus võib eelhindamise põhjal, mille abil identifitseeritakse sihtrühma kuuluvad VKEd, ja eelneva riskide hindamise alusel, mille põhjal selgitatakse välja riskid, otsustada nõuda lõppsaajatelt garantiitasusid. Sellisel juhul arvutatakse brutotoetusekvivalent eespool riigiabi käsitlevas osas esitatud valemi abil või viiakse kooskõlla garantiiteatise tingimustega. Lõppsaajate makstavad tasud makstakse tagasi garantiifondi tagastatavate ressurssidena määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 mõistes;

7)  hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika jäävad muutumatuteks kogu kõlblikkusperioodi jooksul.

Finantseerimisasutusele antava garantii summa ja määr (toote üksikasjad)

Piiratud portfelligarantii peab vastama delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 8 sätestatud tingimustele.

Garantii ülemmäär määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti b ning delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 8 kohase eelhindamisega ja see ei tohi ühelgi juhul ületada 25 %. Garantii võib katta nii eeldatavat kui ka ootamatut kahju.

Programmi osamaksest rahastatava garantii kordaja defineeritakse järgnevalt:

kordaja = (1/garantiimäär) × (1/garantii ülemmäär).

Kordaja suhe peab põhinema eelneval riskihinnangul ja olema 5 või kõrgem.

Osaliselt garantiiga kaetud sihtportfelli suurus peab põhinema eelhindamise järeldustel, mis õigustavad selle rahastamisvahendi (määrus (EL) nr 1303/2013, artikkel 37) toetamist, ning võtma vajadusel arvesse vahendi ringkasutust. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Garantii andmine finantseerimisasutusele (tegevus)

Garantii-instrumendiga tagatud laenuportfell peab sisaldama uusi lõppsaajatele antavaid laene; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Portfelli lisamise kõlblikkusekriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantseerimisasutustel peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos (nt sektoripõhine kontsentratsioonipiirang). Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantseerimisasutus hindab eelnevalt laenude tagasisaamise määra, mida kasutab, et välja arvutada portfellis olevatelt lepingurikkujatelt eeldatavalt tagasi saadav summa, mis mõjutab garantii ülemmäära hindamist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Seoses lõppsaajale antud laenuga tähendab kohustuste täitmata jätmine, et i) finantseerimisasutus saab iga hetk tõendada (tegutsedes vastavalt oma sise-eeskirjadele ja nagu kajastatud tema finants- ja regulatiivaruandluses), et lõppsaaja ei suuda tõenäoliselt täita oma maksekohustusi, või ii) lõppsaaja on jätnud täitmata kõik oma vastava VKE laenu maksekohustused ja see on jätkunud nii vähemalt 90 järjestikuse kalendripäeva jooksul.

Kestus

Rahastusvahendi garantiiperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse garantii andmiseks laenudele, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Garanteeritud laenude portfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Riskide jagamine finantseerimisasutuse tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse, finantsvahendaja ja finantseerimisasutuse vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja finantseerimisasutused

Finantsvahendajad võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus pakkuda laenugarantiisid ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis.

Finantseerimisasutused võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Vastava VKE garantiid käsitleva dokumendi väljastamise kuupäeval peab lõppsaaja vastama järgmistele kõlblikkuskriteeriumidele:

a)  ta on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (2).

b)  ta ei ole VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides d–f määratletud sektorites;

c)  ta ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (3);

d)  ta ei ole riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)  tal ei ole finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja garanteeritud laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks garanteeritud laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantseerimisasutus annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on garanteeritud programmi raames piiratud garantiiportfelli rahastamisvahendi abil. Garantiide ja laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis võib hõlmata ka ettevõtete omandiõiguste üleandmist tingimusel, et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel;

b)  käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis 1 osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas VKE äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

c)  laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks;

d)  portfelli lisatava laenu garanteeritud osa i) tohib olla eelhindamise alusel kuni 1 500 000  eurot ja ii) see antakse tingimustel, mis ei põhjusta kolme majandusaasta vältel iga lõppsaaja puhul brutotoetusekvivalendi tõusu üle 200 000  euro (või 100 000  euro maanteevedude puhul ja 30 000  euro kalandus- ja vesiviljelussektoris). Rahastamiskõlblikud VKEd võivad taotleda kõnealuse rahastamisvahendi raames eraldatud laene rohkem kui ühe korra tingimusel, et nimetatud brutotoetusekvivalendi piirväärtust järgitakse täielikult;

e)  laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)  laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude või kvaasiomakapitali vormis;

g)  laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)  laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse (bullet payment);

i)  laenudest ei rahastata pelka finantstegevust või kinnisvara arendamist, kui see toimub finantsinvesteerimistegevusena, ning sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)  laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud ja maksimumtähtaeg on 120 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb mõõta ja neist tuleb vähemalt kord kvartalis garantiifondile aru anda ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määrusenõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, …) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori osalusest rahastamisvahendis tulenev rahaline soodustus tuleb täielikult edasi anda lõppsaajatele (garantiieelis).

Rahastamiskõlblike VKEde rahalise soodustuse tõenduseks on rahastamisasutuse poolt nõutava üldise intressimäära vähendamine ja/või tagatisnõude vähendamine sellise VKE laenu puhul.

Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas.

Nimetatud põhimõtted sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisinstitutsioonide vahelistes lepingutes.

(1)   Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(2)   Vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille käive jääb alla 50 miljoni euro või millel on koguvarasid vähem kui 43 miljoni euro väärtuses; ei kuulu ka selliseid nimetatud künniseid ületavasse rühma. Komisjoni soovituses öeldakse, et „ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist.”

(3)   Järgmiste majandussektorite kohta kasutatakse kokkuvõtlikku nimetust „piirangutega sektorid”:
a)  ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;
b)  tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;
c)  relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;
d)  kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;
e)  IT-sektori piirangud. Teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mis on seotud elektrooniliste andmeprogrammide või lahendustega, mille i) otsene eesmärk on toetada a) punktides a ja d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluvat tegevust, b) interneti hasartmänge ja internetikasiinosid või c) pornograafiat, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;
f)  bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

Rahastamisvahendi struktuur

Renoveerimislaenu antakse laenufondist, mille asutab finantsvahendaja osamaksudega programmist ja finantsvahendajalt endalt, et rahastada uute antud laenude portfelli, mida ei kasutata olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

Renoveerimislaenu antakse sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on pakkuda soodustingimustel laene ruume (korter, sotsiaalmajutus või eramu) omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või vabakutselistele, samuti omanike nimel või heaks tegutsevatele haldajatele või muudele õigussubjektidele, et teha renoveerimistöid, mis on nõutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaks korraldusasutuselt finantsvahendajale ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksule võib fondifond anda oma vahendeid, mis liidetakse finantsvahendaja rahaliste vahenditega. Fondifond võtab sel juhul proportsionaalselt osa riskijagamisest eri osamaksude vahel laenuportfellis. Riigiabieeskirjadest tuleb kinni pidada ka selliste rahaliste vahendite suhtes, kui need on avaliku sektori vahendid.

Riigiabi mõju

Renoveerimislaen kavandatakse riigiabita vahendina, s.o turunõuetele vastav tasu finantsvahendaja jaoks, rahalise soodustuse finantsvahendaja poolt lõppsaajatele täielikult edasi andmine ja lõppsaajatele antavad rahastamisvahendid kuuluvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alla.

a)  Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

1)  finantsvahendaja ja korraldusasutus või fondifond kannavad mingil ajal kahju ja saavad kasu võrdeliselt oma osamaksuga (pro rata) ning renoveerimislaenu rahastamisvahendis on majanduslikult oluline finantsvahendaja osalus, ja

2)  finantsvahendaja ja fondifondi tasu (s.o halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamise tingimustele võrreldavas olukorras, millega on tegemist, kui nad on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valimismenetluse kaudu või kui nende tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ning riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamaksu finantsvahendajale üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks, — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ja

3)  rahaline soodustus programmi riigi osamaksust rahastamisvahendis tuleb anda täiel määral edasi lõppsaajatele intressimäära vähendamise kujul. Finantsvahendaja valimisel hindab korraldusasutus delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõike 2 kohaselt hinnakujunduse põhimõtteid ja rahalise soodustuse lõppsaajatele edasi andmise metoodikat.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust lõppsaajatele edasi, kantakse väljamaksmata avaliku sektori rahaline osalus tagasi üle korraldusasutusele.

b)  Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil (s.o ruume omavad füüsilised ja juriidilised isikud, vabakutselised, haldajad, muud õigussubjektid)

Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil on välistatud, kui

1)  isik ei saa otseülekandena riiklikku toetust ja

2)  isik annab kõik rahalised soodustused programmi avaliku sektori rahalisest osalusest edasi lõppsaajatele

c)  Ilma majandustegevuseta või majandustegevusega omanike tasandil (juriidilised isikud või vabakutselised, üürileandjad ja omanikud, kes paigaldavad taastuvenergialahendusi, tarnides osa toodetud energiast võrku)

Omanikke, kes on füüsilised isikud ja keda ei peeta ettevõtjateks, sest nad ei tegele majandustegevusega, ei käsitata riigiabi saajatena.

Majandustegevusega tegelevad omanikud kvalifitseeruvad „ettevõtjateks” ja nende suhtes kehtivad riigiabieeskirjad. Nii on see eelkõige juhul, kui nad on üürileandjad (väljarentimine on majandustegevus), ja juhul, kui nad paigaldavad taastuvenergialahendusi, kui osa toodetud taastuvenergiast tarnitakse võrku (energia tarnimist võrku peetakse majandustegevuseks).

Majandustegevusega omanike tasandil peab abi vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli lisatava majandustegevusega omanikega seotud laenu kohta arvutab finantsvahendaja välja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvutusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamiskulud (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) – teenustasud, mida võtab korraldusasutus programmi osamaksu pealt finantsvahendajalt) × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui renoveerimislaenu instrumendi puhul arvutatakse brutotoetusekvivalent välja ülal esitatud valemi järgi, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue on täidetud. Minimaalse tagatisenõuet ei ole.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et ülalnimetatud valemi järgi arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendiga arvutatud abi kogusumma ei või olla kolmeaastasel eelarveperioodil üle 200 000  euro, võttes arvesse vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimisreeglit lõppsaajate jaoks.

Lõppsaajale antava tehnilise abi või muu toetuse kumuleerimisel võetakse arvesse arvutatud brutotoetusekvivalenti.

Laenuandmispõhimõtted

a)  Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahel rahastamislepingu sõlmimist kannab asjaomane korraldusasutus avaliku sektori rahalised osalused programmist üle fondifondile või finantsvahendajale, kes paigutab sellised rahalised osalused spetsiaalsesse renoveerimislaenufondi. Ülekanne tehakse osamaksetena ja pidades kinni määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmääradest.

Sihtlaenumaht ja intressimääravahemik kinnitatakse eelhindamises kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja seda võetakse arvesse instrumendi laadi kindlaks määramiseks (uuendatav või mitteuuendatav instrument).

Rahastamisvahendi riskijagamine suurim määr lõppsaajate suhtes on 85 % (s.o vähemalt 15 % annab finantsvahendaja oma vahenditest).

b)  Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendaja peab looma eelnevalt kindlaks määratud piiratud aja jooksul uute laenude portfelli, mida rahastatakse vastavalt rahastamislepingus kokku lepitud riskijagamismäärale (s.o rahastatakse i) programmi osamaksust, ii) finantsvahendaja oma vahenditest).

Rahastamiskõlblikkuskriteeriumide kohaselt eelnevalt üksiklaenude kaupa ja portfelli tasandil kindlaks määratud rahastamiskõlblikud laenud lisatakse automaatselt portfelli lisamisteadete esitamise teel vähemalt kvartalipõhiselt.

Finantsvahendaja rakendab järjekindlat laenuandmispoliitikat, eriti portfelli koosseisu osas, mis võimaldab usaldusväärset laenuportfelli haldamist ja riski hajutamist, seades samas eesmärgiks eelhindamise käigus tuvastatud turutõrgete vähendamise (lähtudes määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 37) ja püsides kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitika eesmärkidega.

Finantsvahendaja korraldab lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)  Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või neid kasutatakse pärast korraldusasutusele või fondifondi tagasi maksmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 44.

Ringrahastamise korral samas rahastamisvahendis tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvad ja finantsvahendaja poolt investeeringuteks ettenähtud aja jooksul tagastatud ja/või lõppsaajatele antud laenudest tagasi nõutud summad põhimõtteliselt kättesaadavaks uue kasutuse jaoks samas rahastamisvahendis. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile tehakse tagasimakseid otse, siis peavad need toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (võrdeliselt riskijagamismääraga), ii) renoveerimislaenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d)  Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab vastavalt oma sisesuunistele ja -menetlustele tagasinõudmismeetmed seoses iga tagastamata laenuga, mida on kaasrahastatud renoveerimislaenuga.

Summad, mille finantsvahendaja on tagasi saanud (tagasi saadud netosumma ja sundtäitmiskulud, kui on) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel proportsionaalselt vastavalt jagatud riskile.

e)  Muud

Intresse ja muid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse pealt rahastamisvahendile teenitud tulusid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Oma hinnaettepaneku tegemisel esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, et tagada programmi avaliku sektori rahalisest osalusest tuleneva rahalise soodustuse täielikult edasi andmine lõppsaajatele. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika sisaldavad järgmisi elemente:

1)  intressimäär finantsvahendaja osaluse pealt määratakse turupõhiselt (s.o vastavalt finantsvahendaja oma põhimõtetele);

2)  üldist intressimäära, mida arvestatakse lõppsaajatele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada võrdeliselt programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida võib korraldusasutus võtta programmi osamaksu pealt;

3)  riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutust kohaldatakse iga portfelli kuuluva laenu suhtes.

4)  hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika on rahastamiskõlblikkusperioodil muutumatud,

Programmi osamaks rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Renoveerimislaenu eraldamine finantsvahendajatele ja minimaalne riskijagamismäär põhinevad rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise tulemustel (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja nendes võetakse vajadusel arvesse ringrahastamise meetodit.

Programmi osamaks rahastamisvahendile (tegevus)

Renoveerimislaenu vahendist rahastatud laenuportfell sisaldab uusi loodud laene lõppsaajatele; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid portfelli lisamiseks on kindlaks määratud vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele ja koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus ja ühtsus, et võimaldada mõistlikku portfelli riskiprofiili hindamist. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantsvahendaja peab tegema koostööd piirkondlike või riigi asutustega, kes vastutavad seoses renoveerimisprojektide rakendamisega lisateenuste osutamise eest, mis hõlmavad muu hulgas konsultatsiooniteenuseid; projekti koostamise kontrollimist ja hindamist, ehitamist, tehnilist järelevalvet ja hankedokumente; renoveerimisprojektide liidu ja riigi õigusele vastavuse hindamist; rahalise toetuse andmist, riigiabi kontrollimist ja registreerimist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmi osamaksu kasutataks laenudeks, mis makstakse välja lõppsaajatele hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuandmine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriigis asutatud avalikud ja eraasutused, kellel on seadusega lubatud anda renoveerimislaene ruume omavatele isikutele ja ettevõtjatele, kes tegutsevad ja omavad ruume rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud institutsioonid, millel on lubatud laene anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema rahastamiskõlblikud liidu ja liikmesriigi õiguse, asjaomase prioriteedi ja rahastamislepingu alusel.

Lõppsaajad on ruume (korter või eramu) omavad füüsilised või juriidilised isikud või vabakutselised (majandustegevus), samuti omanike nimel või heaks tegutsevad haldajad või muud õigussubjektid, kes rakendavad energiatõhususe või taastuvenergia meetmeid, mis on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1303/2013 ja programmi toetuse alusel.

Programmi rahastamiseeskirjade kohaselt ja kooskõlas liikmesriigi ja liidu eeskirjadega võivad rahastamiskõlblikud olla järgmist tüüpi tööd.

Lõppsaajate suhtes kohaldatakse laenu andmisel lõppsaajale/omanikule, kes tegelevad majandustegevusega juriidilise isiku all (näiteks vabakutselised), järgmisi rahastamiskõlblikkuskriteeriumeid. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid peavad olema täidetud laenulepingu sõlmimise kuupäeval:

a)  peab olema mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ;

b)  ei tohi olla VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides a–f määratletud sektorites;

c)  ei tohi tegutseda ühes või mitmes piirangutega sektoris (2);

d)  ei tohi olla riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)  tal ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele uusi laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on programmist kaasrahastatud renoveerimislaenu alusel, välja arvatud olemasolevate laenude refinantseerimine. Nende tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Renoveerimislaenu tähtaeg on kuni 20 aastat.

Iga renoveerimislaenu maksimumsumma kehtestatakse seoses eelhindamise tulemustega, mis õigustavad programmi osamaksu rahastamisvahendile ja kehtestatakse korraldusasutuse, fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus. Maksimumsumma laenu kohta leibkonna jaoks ei tohi ületada 75 000  eurot. Laenud hoone haldajale on hoone üksikleibkondade laenude summa.

Rahastamisvahend võib nõuda lõppsaajatelt või lõppsaajate nimel tegutsevatelt ühisomandi haldajatelt „omavahendite” panust.

Renoveerimislaenu suhtes kohaldatakse iga-aastast fikseeritud intressimäära ja see sisaldab tavapärast amortisatsioonimäära. Intressimäär finantsvahendaja rahalise osaluse pealt määratakse turupõhiselt. Asjaomase portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu suhtes kohaldatavat intressimäära vähendatakse lõppsaajatele antava avaliku sektori rahalise osaluse võrra.

Intressitoetust vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 võib anda vähese sissetulekuga leibkondadele või haavatavatele leibkondadele (3). Intressitoetuse maksimumsumma vastab intressimäärale, mida maksavad vähese sissetulekuga leibkonnad või haavatavad leibkonnad finantsvahendaja rahalise osaluse pealt igas laenus.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kontekstis võivad rahastamisvahendisse kuuluda teatud tehnilise abi kulud. Tuge peab olema antud ainult projekti koostamiseks (ettevalmistavad uuringud ja abistamine investeeringu ettevalmistamisel kuni investeerimisotsuseni). Need tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud vaid juhul, kui renoveerimislaenu leping sõlmitakse finantsvahendaja ja lõppsaajate vahel ning olenemata üksusest, kes neid teenuseid osutab (nt olenemata sellest, kas neid teenused osutab finantsvahendaja või neid saadakse mõnelt teiselt üksuselt).

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamisest oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse renoveerimislaenu puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määrusenõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (parandatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv, hinnanguline kasvuhoonegaaside vähenemine aastas…) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab üleüldist tegelikku intressimäära (ja vajadusel kõrvalpoliitikat), mida võetakse lõppsaajatelt iga portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu alusel, võttes arvesse renoveerimislaenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Kogu rahaline soodustus programmi avaliku sektori rahalisest osalusest rahastamisvahendis kantakse üle lõppsaajatele intressimäära vähendamise kujul. Finantsvahendaja jälgib brutotoetusekvivalenti lõppsaajate jaoks ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas punktis. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(1)   Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(2)   Järgmiseid majandussektoreid nimetatakse koos „piiratud sektoriteks”:
a)  ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;
b)  tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;
c)  relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;
d)  kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;
e)  IT-sektori piirangud. Teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mis on seotud elektrooniliste andmeprogrammide või lahendustega, mille i) otsene eesmärk on toetada a) punktides a ja d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluvat tegevust, b) interneti hasartmänge ja internetikasiinosid või c) pornograafiat, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;
f)  bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

(3)   Nagu on määratletud komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses 2012/21/EL ebasoodsas olukorras olevate kodanike või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadena, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida eluaset turutingimustel.

Rahastamisvahendi struktuur

Kaasinvesteerimisrahastu raames tehakse omakapitaliinvesteeringuid VKEdesse, kasutades selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakseid, finantsvahendaja omavahendeid ja erasektori kaasinvestorite vahendeid.

Finantsvahendaja on eraõiguslik juriidiline isik, kes teeb kõik investeeringute ja investeeringutest väljumisega seotud otsused professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ning heas usus. Finantsvahendaja on korraldusasutusest ja fondifondist majanduslikult ning õiguslikult sõltumatu.

Erasektori kaasinvestorid on eraõiguslikud isikud, mis on finantsvahendajast õiguslikult sõltumatud.

Kaasinvesteerimisrahastu tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärgid

Vahendi eesmärgid on järgmised:

1)  investeerida VKEdesse ettevõtja loomise, käivitamise ja laienemise etapis või olemasolevate ettevõtjate uute projektide elluviimisse, uutele turgudele sisenemisse või uutesse arengusuundadesse, sõlmides tehingupõhiseid kaasinvesteerimise lepinguid (partnerlusel põhinev lähenemisviis) kaasinvestoritega. Sellised investeeringud tehakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (1) kohaldamisalas;

2)  pakkuda rohkem kapitali VKEde investeeringumahtude suurendamiseks.

Kõnealuste eesmärkide suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakse kaasinvesteerimisrahastu ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Kaasinvesteerimisrahastust eraldatav summa ja määrad kehtestatakse vastavalt sellele, mida on vaja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohases rahastamisvahendi eelhindamises kindlaks määratud omakapitali puudujäägi kõrvaldamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse kaasinvesteerimisrahastule rahalisi vahendeid, et luua VKEdesse tehtavate investeeringute portfell. Kaasinvesteerimisrahastu osaleb koos finantsvahendaja ja kaasinvestoritega tehingupõhiselt.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle kaasinvesteerimisrahastu eest vastutavale finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksele võib fondifond anda omavahendeid. Kui fondifondi pakutavate ressursside puhul on tegemist riigi vahenditega, kohaldatakse riigiabi eeskirju. Kui fondifondi vahenditega on ühendatud muid riigiabi vahendeid, kohaldatakse ka määruse (EL) nr 651/2014 artiklit 21.

Riigiabi mõju

Kaasinvesteerimisrahastu investeeringut rakendatakse kui riigiabi sisaldavat vahendit. Seda käsitatakse siseturuga kokkusobivana ja selle kohta ei ole vaja teha juhtumipõhist teavitamist, tingimusel et määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 kohased nõuetele vastavuse tingimused on täidetud.

Riigiabi olemasolu tuleb hinnata fondifondi, finantsvahendaja, erainvestorite ja lõppsaajate tasandil.

Eelkõige peab erasektori osaluse määr VKE tasandil juhtumipõhiselt ulatuma vähemalt järgmiste künnisteni:

a)  10 % abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest enne nende esimest kaubanduslikku müüki mis tahes turul;

b)  40 % abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest, kui nad on tegutsenud mis tahes turul vähem kui seitse aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

c)  60 % sellistele abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest, kes vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul, või jätkuinvesteeringuteks abikõlblikesse ettevõtjatesse pärast seitsmeaastast ajavahemikku alates esimesest kaubanduslikust müügist.

Erasektori osalusena käsitatakse siin eraõiguslike juriidiliste isikute tehtud investeeringuid.

Kaasinvesteerimisrahastu puhul on abi lubatud lõppsaajate tasandil, kui:

a)  abi erasektori kaasinvestoritele on lubatud;

b)  finantsvahendajat juhitakse äriliste põhimõtete alusel ja selle rahastamispõhimõtted on sõltumatud ja kasumile orienteeritud;

c)  määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 10 sätestatud erasektori osaluse määr on saavutatud.

Kulud, mis on seotud investeerimisprojektide arendamisega, hoolsuskohustuse auditi ja lõppsaajate abistamisega, kaetakse kaasinvesteerimisrahastut haldava finantsvahendaja halduskuludest ja -tasudest.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavate tegevuste suhtes kohaldatakse üldisi riigiabi eeskirju.

Investeerimispoliitika

a)  Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist kaasinvesteerimisrahastule

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi ning finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjaomane korraldusasutus või fondifond osamakse programmist üle kaasinvesteerimisrahastusse. Ülekantud summa peab katma investeeringute ning halduskulude ja -tasudega seotud vajadused. Ülekanne tehakse osade kaupa.

Eesmärgiks seatud investeeringumaht kinnitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohases eelhindamises.

Kaasinvesteerimisrahastu investeerimispoliitika hõlmab selget väljumisstrateegiat. Nimetatud strateegiat kirjeldatakse rahastamislepingus.

b)  Väljamaksmine kaasinvesteerimisrahastust abikõlblikele VKEdele

Kaasinvesteerimisrahastu kaasinvesteerib koos finantsvahendaja ja muude erainvestoritega eelnevalt kindlaks määratud ajavahemiku vältel.

Valitud finantsvahendaja kaasab juhtumipõhiselt finantsvahendajalt või sellega seotud ettevõtjalt lisarahastamist vähemalt 1 % ulatuses, et tagada huvide tasakaal, samuti lisarahastamist kaasinvestoritelt, st erainvestoritelt.

Investeerimisotsused peavad olema kasumile orienteeritud. Et käsitada investeeringut kasumile orienteerituna, peab see vastama järgmistele tingimustele:

i)  finantsvahendaja on asutatud kohaldatava õiguse kohaselt ning nähakse ette hoolsuskohustuse menetlus, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimispoliitika, sealhulgas riskide asjakohane hajutamine, eesmärgiga saavutada investeerimisportfelli majanduslik elujõulisus ning tõhusus portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast;

ii)  investeeringud abikõlblikesse VKEdesse põhinevad elujõulisel äriplaanil, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud investeeringu elujõulisus;

iii)  iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat investeerimispoliitikat, mis vastab kohaldatavatele majandusharu standarditele ning on kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitikaeesmärkidega.

c)  Väljamaksmine kaasinvestoritelt abikõlblikele VKEdele

Finantsvahendaja peab tegema kindlaks lõppsaajatesse potentsiaalselt tehtavad kaasinvesteeringud ning võimalikud kaasinvestorid ning neid jälgima ja hindama. Finantsvahendaja peab tegema hoolsuskohustuse auditi juhtumipõhiselt. Hoolsuskohustuse auditis hinnatakse selliseid põhitegureid nagu äriplaan, investeeringu elujõulisus ja väljumisstrateegia. Äriplaan sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta.

Abikõlblike VKEde erasektori osaluse määr peab vastama määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 21 sätestatud miinimumkünnisele.

Finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahelises kaasinvesteerimise lepingus määratakse kindlaks lõppsaajatesse tehtavate investeeringute tingimused ja leping peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 821/2014 (2) artikli 1 lõikele 3, kui kõnealust artiklit kohaldatakse.

Fondi osamakse rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Kaasinvesteerimisrahastu pakub kapitali noteerimata VKEdele, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)  VKEd ei ole tegutsenud ühelgi turul;

b)  VKEd on tegutsenud mis tahes turul vähem kui seitse aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

c)  VKEd vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul;

d)  VKEd vajavad jätkuinvesteeringuid abikõlblikesse ettevõtmistesse, sealhulgas pärast seitsmeaastast ajavahemikku alates esimesest kaubanduslikust müügist.

Kaasinvesteeringu summa ja määr määratakse kindlaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

a)  kaasinvesteerimisrahastu suurus ja suunitlus;

b)  kaasinvestorite osalemine;

c)  kaasinvesteerimisrahastu eeldatav stimuleeriv mõju; määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 10 sätestatud künniste raamesse jäämine.

Investeeringutest saadud summasid, mis tagastatakse kaasinvesteerimisrahastusse rahastamislepingus sätestatud investeerimisaja jooksul, tuleb kasutada uuesti määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 44 ja 45 kohaselt.

►M2  Turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemine, mille eesmärk on üksnes asümmeetriline kasumi jagamine, tuleb kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43a ja määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõike 13 punktiga b. ◄

Programmist rahastamisvahendile eraldatav osamakse (tegevus)

Kaasinvesteerimisrahastust rahastatavate alustehingute portfell peab sisaldama lõppsaajate kasuks tehtud investeeringuid.

Portfelli lisamist käsitlevad kriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusaktidele, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmile, riiklikele rahastamiskõlblikkuseeskirjadele ning koos finantsvahendajaga. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos.

Kaasinvesteeringud tehakse lõppsaajatesse nõutud ajavahemikuks enne väljumist investeerimispoliitika kohaselt.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud komisjoni määruse (EL) nr 480/2014 (3) artiklis 6.

Kaasinvesteerimisrahastu likvideerimisel peab finantsvahendaja tegema kaasinvesteerimisrahastu vastu esitatud nõuetega seotud ohu põhjaliku analüüsi ja tagama, et tinghoiukontodel hoitakse piisavaid summasid selliste nõuete rahuldamiseks.

Kestus

Kaasinvesteerimisrahastu kavandatud kestus on kümme aastat, mida võib korraldusasutuse nõusolekul pikendada.

Rahastamisvahendi investeerimisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakseid kasutataks investeeringuteks, mis makstakse välja lõppsaajatele hiljemalt 31. detsembril 2023.

Pärast 31. detsembrit 2020 tehtud investeeringute puhul hinnatakse nende vastavust riigiabi eeskirjadele, mis jõustuvad pärast kõnealust kuupäeva.

Investeerimine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Finantsvahendaja, kaasinvestorite ja investeerimisobjektide vahelise huvide konflikti vältimiseks ette nähtud menetlused tuleb sätestada enne, kui valitud finantsvahendaja investeerib lõppsaajasse.

Abikõlblikud finantsvahendajad ja kaasinvestorid

Valitud finantsvahendaja (kaasinvesteerimisrahastu fondivalitseja) peab olema liikmesriikides rahvusvahelisel, riiklikul või piirkondlikul tasandil asutatud eraõiguslik isik. Sellisel isikul on seaduslik õigus pakkuda omakapitali liikmesriikides asutatud ettevõtetele, nagu finantseerimisasutused või mis tahes muu asutus, millel on õigus pakkuda rahastamisvahendeid.

Eraõiguslikke isikuid käsitatakse eraõiguslike juriidiliste isikutena, keda omavad oma vastutusel ja omavahenditest investeerivad era- või avaliku sektori investorid.

►M2  Korraldusasutus ja fondifond peavad finantsvahendajate valimisel järgima liidu õigusakte. Finantsvahendajate valimine peab olema avatud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv ja vältima huvide konflikte. Finantsvahendajate valimisel tuleb kehtestada asjakohased riskijagamise kokkulepped diferentseeritud kohtlemise puhul ja määrata kindlaks võimalik teenitud intress. ◄

Finantsvahendaja peab oma valikuga seoses täpsustama kaasinvestorite hindamise kriteeriumid. Need peavad olema potentsiaalsetele kaasinvestoritele mõistetavad ja kättesaadavad. Finantsvahendaja peab järgima mittediskrimineerivat lähenemisviisi kaasinvestorite leidmiseks ja nendega koos investeerimiseks. Kaasinvestorite hindamist võidakse kontrollida tagantjärgi. Finantsvahendajaid juhitakse äriliste põhimõtete alusel. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 15 sätestatud tingimused on täidetud.

Kaasinvesteerimisrahastu püüab kaasata parimaid tavasid rakendavaid kaasinvestoreid. Kaasinvestorid peavad olema omavahendeid investeerivad pikaajalised erainvestorid, sealhulgas riskikapitalifondid, äriinglid, varakad eraisikud, perekonnapangad või äriühingud, kellel on tõendatud oskusteave ja toimevõime.

Kaasinvestoritena käsitatakse mis tahes investoreid, kes finantsvahendaja mõistliku prognoosi kohaselt on investorid, kes tegutsevad turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohastes tingimustes, olenemata nende õiguslikust laadist ja omandivormist.

Kaasinvestorid ja finantsvahendaja on investeeringu lõppsaajatest sõltumatud, välja arvatud sellistesse lõppsaajatesse tehtavate jätkuinvesteeringute puhul, mis on juba osa kaasinvesteerimisrahastust.

Lõppsaajate abikõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema abikõlblikud liidu ja siseriikliku õiguse, asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, rahastamislepingu ning määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 5 osutatud tingimuse kohaselt. Investeeringu allkirjastamise kuupäeval peavad lõppsaajad täitma järgmisi rahastamiskõlblikkuskriteeriume:

a)  nad on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) (sealhulgas üksikettevõtjad / füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4);

b)  nad ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud erandite kohaldamisalasse;

c)  nad ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (5);

d)  nad ei ole määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 kohane raskustes olev äriühing;

e)  neil ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid;

f)  nad on asutatud ja tegutsevad asjaomases Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis;

g)  riigiabiga seotud kaalutlustel ei tehta investeeringut börsil noteeritud äriühingutesse (VKEsid, mis on noteeritud alternatiivsel kauplemisplatvormil, ei käsitata käesoleva vahendi kohaldamisel noteeritud ettevõtjatena);

h)  nad ei saa investeeringut asenduskapitalina (sealhulgas juhtkonnapoolne väljaost või sisseost);

i)  nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (6) artiklites 10 ja 11 sätestatule, kui nad on kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevad VKEd.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Kaasinvesteerimisrahastu summad ja määrad ühtlustatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamise tulemustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 651/2014.

Finantsvahendaja investeerib VKEdesse omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena, mida rahastatakse ühiselt programmi avaliku sektori osalusest, finantsvahendaja oma osamaksetest ja kaasinvestorite osamaksetest (erasektori osamakse võidakse lisada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamiseks programmi erasektori osamaksena) finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahelise kaasinvesteerimise lepingu raames. Sellise kaasinvesteerimisrahastuga aidatakse kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi eesmärgi saavutamisele.

Avaliku ja erasektori vahendeid ühendav koguinvesteering (st üks või enam investeerimistsüklit, sealhulgas jätkuinvesteering) ei või ületada 15 000 000 eurot abikõlbliku lõppsaaja kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 9. Lubatud koguinvesteeringut abikõlbliku lõppsaaja kohta kontrollitakse, kaasates muude riskifinantseerimismeetmete raames tehtud riskifinantseerimisinvesteeringud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendaja esitab korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Liikmesriigid peavad täitma ka määruse (EL) nr 651/2014 kohaseid aruandluse ja läbipaistvusega seotud kohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise käigus täpsustatud oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse kaasinvesteerimisrahastu puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse (EL) nr 1303/2013 nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele kuuluvad muude näitajate hulka:

a)  VKEdesse investeeritud summa (jaotatuna);

b)  rahastatavate VKEde arv;

c)  rahastatavate investeeringute väärtus;

d)  investeeringust tulenev tulu või kulu (kui see on asjakohane);

e)  toetust saavate VKEde töötajate arv „investeerimishetkel” ja töötajate arv „väljumishetkel”.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori osalusest rahastamisvahendis tulenev rahaline toetus tuleb üle anda lõppsaajatele. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(1)   Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(2)   Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).

(3)   Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(4)   Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(5)   Järgmiste majandussektorite kohta öeldakse kokkuvõtlikult piirangutega sektorid:
a)  ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;
b)  tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid: tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;
c)  relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või täiendavad seda;
d)  kasiinod: kasiinoäri ja sarnane ettevõtlus;
e)  IT-sektori piirangud: elektrooniliste andmeprogrammide või -lahendustega seotud teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mille i) eesmärk on: a) punktides a–d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluva tegevuse toetamine; b) veebihasartmängud ja -kasiinod; või c) pornograafia, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse; või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;
f)  bioteaduste sektori piirangud: toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel; või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd).

(6)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Rahastamisvahendi struktuur

Linnaarendusfond on finantsvahendaja asutatud ja hallatav laenufond, millesse tehakse osamakseid programmist, finantsvahendajalt ja kaasinvestoritelt, et rahastada linnaarenguprojektidele antavaid uusi laene.

Linnaarendusfond tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1303/2013 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärgid on:

1)  ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, finantsvahendaja ja kaasinvestorite pakutavad vahendid, et toetada linnaarenguprojekte;

2)  hõlbustada selliste linnaarenguprojektide puhul, mis asuvad ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardil aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt määratletud abistatavates piirkondades, soodustingimustel rahastamise saamist. Sellised investeeringud tehakse määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalas;

Kõnealuste eesmärkide suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Linnaarendusfond on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus lähenemisviisis kavandatud sekkumiste rakendamisest.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist finantsvahendajale tehtud osamakse ei tohi tõrjuda välja muude era- või avaliku sektori investorite pakutavat rahastamist.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist antakse rahalisi vahendeid finantsvahendajale, et see võiks luua linnaarenguprojektidele antavate laenude portfelli. Programm osaleb ka portfellis sisalduvate linnaarendusfondist antavate laenudega seotud kahjude ja tagastamata summade katmises ning tuludes ja sissenõudmistes laenupõhiselt.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi kaasrahastamist pakub üks järgmistest: korraldusasutuse programmist tehtav osamakse, finantsvahendaja osamakse ja kaasinvestorite osamaksed fondi tehtavate kaasinvesteeringute, linnaarenguprojektideks antavate laenude kaudu tehtavate kaasinvesteeringute ning muude kaasinvestorite tehtavate kaasinvesteeringute tasandil.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksele võib fondifond anda oma vahendeid, mis liidetakse finantsvahendaja rahaliste vahenditega. Fondifond võtab sel juhul osa riskijagamisest eri osamaksete vahel laenuportfellis. Kui fondifondi vahendid on riigi vahendid või kui fondifondi vahenditega on ühendatud muid riigi vahendeid, tuleb kohaldada määruse (EL) nr 651/2014 artiklit 16.

Linnaarenguprojekt

Linnaarenguprojekt on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus strateegias kavandatud meetmete rakendamisest ja sellega aidatakse saavutada nimetatud strateegias määratletud eesmärke.

Lisaks peavad kõik linnaarenguprojektid vastama järgmistele parameetritele.

Rahastamise jätkusuutlikkus.

Strateegiline kooskõlastamine.

Linnaarendusfondist võidakse toetada järgmisi investeerimisprioriteete:

Riigiabi mõju

Investeeringut käsitatakse siseturuga kokkusobivana ja selle kohta ei ole vaja teha juhtumipõhist teavitamist, tingimusel et see vastab määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 16.

Riigiabi olemasolu tuleb hinnata fondifondi, finantsvahendaja, erainvestorite ja lõppsaajate tasandil. Sellega seoses peavad finantsvahendaja ja fondifond vastama järgmistele tingimustele:

a)  finantsvahendaja ja fondifondi halduskulud ja teenustasud vastavad turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ning riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei ole meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid – mistõttu ei loeta teda abi saajaks –, piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle;

b)  erasektori osamakse igasse linnaarenguprojekti on vähemalt 30 % linnaarenguprojektile antavast kogurahastamisest vastavalt määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikele 6;

c)  linnaarendusfondi juhitakse äriliste põhimõtete alusel ja selle rahastamispõhimõtted on kasumile orienteeritud.

Erasektori osalusena käsitatakse siin eraõiguslike juriidiliste isikute tehtud investeeringuid.

Kulud, mis on seotud linnaarenguprojektide hoolsuskohustusega, kaetakse linnaarendusfondi haldava finantsvahendaja halduskuludest ja -tasudest.

►M2  Diferentseeritud kohtlemine (riskijagamise korra asümmeetrilised tingimused) fondifondi, finantsvahendaja osaluse ja kaasinvestorite osaluse puhul fonditasandil ning projektitasandil laenude kujul kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43a ning määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõike 8 punktidega b ja c, nagu on täpsustatud hinnakujunduspõhimõtetes. ◄

Asümmeetrilisi tingimusi ei ole võimalik kohaldada muude kaasinvestorite suhtes projektitasandil, kuna nende osamakseid ei investeerita laenudesse ega linnaarendusfondist väljapoole.

Laenuandmispõhimõtted

a)  Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi ning finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjaomane korraldusasutus või fondifond avaliku sektori osamakse programmist üle finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse linnaarendusfondi. Ülekanne tehakse osamaksetena ja pidades kinni määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 41 sätestatud ülemmääradest.

Sihtlaenumaht ja intressimääravahemik kinnitatakse eelhindamises kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja seda võetakse arvesse rahastamisvahendi laadi kindlaks määramiseks (uuendatav või mitteuuendatav instrument).

b)  Laenuportfelli loomine

Finantsvahendajal tuleb lisaks oma praegusele laenutegevusele luua eelnevalt kindlaks määratud piiratud ajavahemiku jooksul linnaarenguprojektide rahastamiskõlblike laenude portfell, mida osaliselt rahastatakse programmi raames väljamakstud vahenditest rahastamislepingus kokkulepitud riskijagamismäära ulatuses.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat laenuandmispoliitikat, mis põhineb kokkulepitud investeerimisstrateegial, võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ning mis vastab kohaldatavatele majandusharu standarditele, olles samas kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitikaeesmärkidega. Investeerimisstrateegia tuleb määratleda linnade säästva arengu strateegiat käsitleva tervikliku strateegia raames sihtotstarbelise tegevuse, geograafiliste piirkondade ja rahastamiskõlblike kulude tasandil.

Finantsvahendaja korraldab lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

Kui kaasinvestorid annavad laene otse linnaarenguprojektidesse, tuleks finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahel allkirjastada kaasinvesteerimisleping. Nimetatud lepingus määratakse kindlaks lõppsaajatesse tehtavate investeeringute tingimused ja leping peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 821/2014 (1) artikli 1 lõikele 3, kui kõnealust artiklit kohaldatakse. Sellises kaasinvesteerimislepingus tuleb täpsustada võimalik riskijagamise kord.

c)  Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või neid kasutatakse pärast korraldusasutusele või fondifondi tagasi maksmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitele 44 ja 45.

See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Ringrahastamise korral samas rahastamisvahendis tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvad ja finantsvahendaja poolt investeeringuteks ettenähtud aja jooksul tagastatud ja/või lõppsaajatele antud laenudest tagasi nõutud summad põhimõtteliselt kättesaadavaks uue kasutuse jaoks samas rahastamisvahendis.

Kui korraldusasutusele või fondifondile tehakse tagasimakseid otse, siis peavad need toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid, ii) laenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d)  Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab kooskõlas oma sisesuuniste ja -menetlustega iga linnaarendusfondist rahastatud tagasimaksmata laenu suhtes sissenõudmiseks ettenähtud meetmed.

Summad, mille finantsvahendaja on tagasi saanud (tagasi saadud netosumma ja sundtäitmiskulud, kui on), jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel.

e)  Intress ja muud tulud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkivat intressi ja muid tulusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Hinnakujunduse kohta ettepanekut tehes vähendab finantsvahendaja iga portfellis oleva laenu tagatisnõuet ja üldist intressimäära nii, et nendes võetakse arvesse programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summat ja riskijagamise korda.

Hinnakujunduspõhimõtted sisaldavad vähemalt järgmist.

1)  Intressimäär finantsvahendaja osaluse pealt määratakse turupõhiselt (s.o vastavalt finantsvahendaja oma põhimõtetele).

2)  Üldist intressimäära, mida arvestatakse rahastamiskõlblikele linnaarenguprojektidele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada proportsionaalselt programmi avaliku sektori osalusest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida korraldusasutus võib võtta programmi osaluse pealt, ja riskijagamise korda.

3)  Hinnakujunduspõhimõtted on rahastamiskõlblikkusperioodil muutumatud.

Programmi osamakse rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

►M2  Tegelik riskijagamismäär, programmi avaliku sektori toetus, diferentseeritud kohtlemine ja laenude intressimäär põhinevad eelhindamise järeldustel ning peavad tagama, et lõppsaajate kasu vastab määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõike 8 punktile b. ◄

Linnaarendusfondi sihtportfelli suurus kehtestatakse rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise raames kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja selle juures võetakse vajaduse korral arvesse vahendi ringrahastamise meetodit.

Eelhindamise käigus tuvastatud puudujäägi kõrvaldamiseks tuleb määrata kindlaks linnaarendusfondi eraldis ja riskijagamise määr ning järgida käesolevas lisas sätestatud tingimusi.

Finantsvahendajaga kokkulepitud minimaalne kaasrahastamismäär määratakse kindlaks iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu puhul ja see vastab rahastamiskõlbliku laenu põhisumma maksimumosale, mida programmist rahastatakse. Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismääraga määratakse muude kokkulepete puudumisel kindlaks kahjumi osa, mis jagatakse finantsvahendaja, kaasinvestorite (fondi- ja projektitasandil) ning programmi osaluse vahel.

Linnaarendusfondi pakutavat rahastamist käsitlevad tingimused tuleb kindlaks määrata enne igasse linnaarenguprojekti investeerimist projekti jaoks koostatud ja finantsvahendaja kontrollitud finantsprognoosi alusel.

Programmist rahastamisvahendile eraldatav osamakse (tegevus)

Linnaarendusfondist rahastatavate alustehingute portfell peab sisaldama linnaarenguprojektideks antavaid laene.

Portfelli lisamist käsitlevad kriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusaktidele, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmile, riiklikele rahastamiskõlblikkuseeskirjadele, investeerimisstrateegiale (osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevast terviklikust lähenemisviisist) ning koos finantsvahendajaga. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos.

Finantsvahendaja peab eelhindamises kinnitatud investeerimisstrateegia põhjal määrama kindlaks linnaarenguprojektidest koosneva portfelli, sellesse investeerima ja seda jätkusuutlikult haldama. Finantsvahendaja haldab sellistest linnaarenguprojektidest koosnevat portfelli, mis on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus lähenemisviisis kavandatud sekkumiste rakendamisest.

Finantsvahendaja määrab iga linnaarenguprojekti kohta kindlaks vähemalt järgmise:

a)  projekti üldkirjeldus ja ajakava, sealhulgas kaasrahastavate partnerite ja aktsionäride kirjeldus ning projekti detailne rahastamiskava;

b)  põhjendus, miks projekt programmist toetuse saamiseks valiti, sealhulgas projekti elujõulisuse esialgne hindamine ja täiendav vajadus linnaarendusfondist tehtava investeeringu järele;

c)  riskide kindlaksmääramine;

d)  asjaomases programmis kirjeldatud projekti eesmärkidele vastavus. See tähendab, et valitud linnaarenguprojektidega tuleb aidata kaasa programmi asjaomastes prioriteetsetes suundades sätestatud eesmärkide, sealhulgas kvantitatiivsete tulemite saavutamisele.

Portfelli rakendades peab finantsvahendaja eelkõige tegema järgmist:

a)  tegema kindlaks asjaomase programmi suhtes kohaldatavate nõuete ja kriteeriumide kohased elujõulised linnaarenguprojektid, investeerima nendesse ning juhtima kõnealuste investeeringutega seotud läbirääkimisi ja nende struktuuri kavandamist;

b)  hindama nii investeeringut kui ka investeerimisstrateegia nõuetele vastavust. Elujõulisuse testist peab nähtuma, et projekti ei viidaks ellu ilma linnaarendusfondist tehtava investeeringuta;

c)  esitama linnaarenguprojektide kohta aruande vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 46;

d)  tagama, et vähemalt 30 % linnaarenguprojektile antavast kogurahastamisest tuleneb erasektorist ja et erasektori vahendeid kasutatakse võimalikult palju.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja tasumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse laenude jaoks, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Pärast 31. detsembrit 2020 tehtavate investeeringute puhul tuleb kontrollida nende vastavust riigiabi eeskirjadele, mis jõustuvad pärast nimetatud kuupäeva.

Laenuandmine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse, kaasinvestorite ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega.

Abikõlblikud finantsvahendajad

Valitud finantsvahendaja on liikmesriigis asutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik isik ning tal on seaduslik õigus pakkuda laenu linnaarenguprojektidele, mis asuvad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Abikõlblik finantsvahendaja peab ühtlasi olema võimeline näitama, et suudab hallata linnaarendusfondi ja jälgida linnaarenguprojektide portfelli. See hõlmab delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 nõutud elemente. Abikõlblik finantsvahendaja peab olema võimeline näitama, et tal on asjaomasel sihtturul asjakohane kogemus selliste samaväärsete või sarnaste projektide või finantsvahendite juhtimisel, millest on investeeritud linnaarendusfondi raames kavandatud projektidega sarnastesse projektidesse. See hõlmab ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kogemust.

Finantsvahendaja tegevust reguleerib asjaomane riiklik finantsteenuseid reguleeriv organ ja finantsvahendaja peab järgima professionaalse fondivalitsemise head tava.

Finantsvahendajat juhitakse äriliste põhimõtete alusel. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikes 9 sätestatud tingimused on täidetud.

Eraõiguslikke isikuid käsitatakse eraõiguslike juriidiliste isikutena, keda omavad oma vastutusel ja omavahenditest investeerivad era- või avaliku sektori investorid.

Linnaarendusfondi õiguslik struktuur peab võimaldama lisarahastust, et suurendada muude investorite osamakseid programmi kohastesse linnaarenguprojektidesse.

►M2  Korraldusasutus ja fondifond peavad finantsvahendajate valimisel järgima liidu õigusakte. Finantsvahendajate valimine peab olema avatud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv ja vältima huvide konflikte. Finantsvahendajate valimisel tuleb püüda kehtestada asjakohane riskijagamise kord diferentseeritud kohtlemise puhul. ◄

Finantsvahendaja valimise protsessis tuleb hinnata linnaarendusfondi investeerimisstrateegiat, otsustamisprotsessi ja üldist juhtimisstrateegiat, juhtimissuutlikkust ning finantsvahendaja enda osalust linnaarendusfondi rahastamises omavahenditest. Üks finantsvahendaja valimise protsessis kohaldatavaid sobivuskriteeriume on tema suutlikkus kavandada ja töötada välja rahastatavatest linnaarendusprojektidest koosnev portfell, võttes arvesse valikuprotsessis osaleva finantsvahendaja pakutavaid kõige konkurentsivõimelisemaid hinnakujunduspõhimõtteid.

Finantsvahendaja peab vastutama linnaarenguprojektide kindlaksmääramise ja hindamise eest. Valituks osutunud finantsvahendaja peab haldama linnaarenguprojektide registrit.

Linnaarenguprojektide register peab sisaldama projekte, mida finantsvahendaja on kohustunud asjaomasel ajahetkel kättesaadava teabe alusel rahastama.

Investoritena käsitatakse mis tahes investoreid, kes finantsvahendaja mõistliku prognoosi kohaselt on investorid, kes tegutsevad turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohastes tingimustes, olenemata nende õiguslikust laadist ja omandivormist.

Finantsvahendaja peab oma valikuga seoses täpsustama kaasinvestorite hindamise kriteeriumid. Need peavad olema potentsiaalsetele kaasinvestoritele mõistetavad ja kättesaadavad. Finantsvahendaja peab järgima mittediskrimineerivat lähenemisviisi kaasinvestorite leidmiseks ja nendega koos investeerimiseks. Kaasinvestorite hindamist võidakse kontrollida tagantjärgi.

Lõppsaajate abikõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema abikõlblikud liidu ja siseriikliku õiguse, asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, rahastamislepingu ning määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 16 osutatud tingimuse kohaselt. Laenu allkirjastamise kuupäeval peavad lõppsaajad olema täitnud järgmised rahastamiskõlblikkuskriteeriumid:

a)  lõppsaajad on linnaarenduse valdkonna osalised, st ettevõtjad, kelle õiguslik seisund võimaldab võtta laene ja viia ellu linnaarenguprojekte ning kelle omandistruktuur võib varieeruda ja põhineda näiteks erasektori ja avaliku sektori kapitalil;

b)  lõppsaajad on piirkondlike ja kohalike ametiasutuste aktiivsed koostööpartnerid, kes soodustavad linnaarengut, investeerides linnaarenguprojekti. Lõppsaajatel peab olema asjakohane õigustatud huvi varasse, millesse investeeritakse;

c)  lõppsaajad ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud erandite kohaldamisalasse;

d)  lõppsaajad ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (2);

e)  lõppsaajad ei ole määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 kohane raskustes olev äriühing;

f)  lõppsaajatel ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid;

g)  lõppsaajad investeerivad linnaarenguprojektidesse, mida rakendatakse ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 määratletud regionaalabi kaardil osutatud abistatavates piirkondades aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning tegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Linnaarendusfond annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mida kaasrahastatakse programmist. Linnaarendusfondi summad ja määrad ühtlustatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamise tulemustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 651/2014.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)  investeerimine materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;

b)  käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis a osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas linnaarenguprojekti äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud linnarendusfondi laenud peavad alati vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuskriteeriumidele:

c)  laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks ega lõpuleviidud projektide rahastamiseks;

d)  linnaarendusfondist linnaarenguprojekti tehtava investeeringu kogusumma ei tohi ületada 20 000 000 eurot, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikes 3;

e)  laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)  laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude või kvaasiomakapitali vormis;

g)  laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)  laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse;

i)  laenudest ei rahastata üksnes finantstegevust ja sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)  tähtaeg: laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud (koos asjakohase tähtajapikendusega, kui see on olemas) ja maksimumtähtaeg on kuni 360 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendaja esitab korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Liikmesriigid peavad täitma ka määruse (EL) nr 651/2014 kohaseid aruandluse ja läbipaistvusega seotud kohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise käigus täpsustatud oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse linnaarendusfondi puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse (EL) nr 1303/2013 nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele kuuluvad muude näitajate hulka:

a)  rahastatud laenude/projektide arv;

b)  rahastatud laenude summad;

c)  tagastamata laenud (arvud ja summad);

d)  tagastatud vahendid ja tulu.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori rahalisest osalusest tulenev rahaline soodustus antakse edasi lõppsaajatele, võttes vajaduse korral arvesse programmist linnaarendusfondi tehtava avaliku sektori osamakse pakutavaid soodsaid rahastamistingimusi.

Finantsvahendaja vähendab üleüldist tegelikku intressimäära ja vajaduse korral kõrvalpoliitikat, mida võetakse lõppsaajatelt iga portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu alusel, võttes arvesse programmist linnaarendusfondi tehtava osamakse soodsaid rahastamistingimusi.

Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(1)   Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).

(2)   Järgmiste majandussektorite kohta öeldakse kokkuvõtlikult piirangutega sektorid:
a)  ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;
b)  tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid: tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;
c)  relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või täiendavad seda;
d)  kasiinod: kasiinoäri ja sarnane ettevõtlus;
e)  IT-sektori piirangud: elektrooniliste andmeprogrammide või -lahendustega seotud teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mille i) eesmärk on: a) punktides a–d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluva tegevuse toetamine; b) veebihasartmängud ja -kasiinod; või c) pornograafia, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse; või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;
f)  bioteaduste sektori piirangud: toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel; või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd).