02014R0654 — ET — 13.02.2021 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 654/2014, 15. mai 2014, (ELT L 189 27.6.2014, lk 50) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1843, 6. oktoober 2015, |
L 272 |
1 |
16.10.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/167, 10. veebruar 2021, |
L 49 |
1 |
12.2.2021 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 654/2014,
15. mai 2014,
milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse, et liit teostab tõhusalt ja õigeaegselt oma õigusi rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevate kontsessioonide või muude kohustuste peatamisel või tühistamisel eesmärgiga:
reageerida olukorras, kus kolmas riik on rahvusvahelisi kaubanduseeskirju rikkudes kahjustanud liidu huve, ja saavutada seejuures rahuldav lahendus, mis taastab liidu ettevõtjate saadava kasu;
tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi liidu ja kolmandate riikide vahelistes kaubandussuhetes olukorras, kus liidust pärit toodete või teenuste suhtes kehtivaid nõudeid on muudetud nii, et see kahjustab liidu huve.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„riik” – mistahes riik või omaette tolliterritoorium;
„kontsessioonid või muud kohustused” – soodustariifid või muud kohustused või hüvitised kaubavahetuse või teenuskaubanduse valdkonnas või seoses intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega, mida liit on kohustunud rahvusvahelise kaubanduslepingu alusel kohaldama kaubavahetuses kolmanda riigiga, kes selles lepingus osaleb;
„olematuks muutmise või vähendamise määr” – tase, mil määral on kahjustada saanud kasu, mida liit võiks saada rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe alusel. Kui asjakohases kokkuleppes ei ole teisiti sätestatud, siis hõlmab see mistahes kahjulikku majanduslikku mõju, mis tuleneb kolmanda riigi meetmest;
„kohustuslik hinnatrahv” – riigihankemenetluse raames lepingut sõlmiva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kohustus (välja arvatud teatavatel erandjuhtudel) suurendada teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutud hinda.
Artikkel 3
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse:
kui kaubandusvaidluses on tehtud WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (WTO vaidluste lahendamise käsituslepe) alusel otsus, mille kohaselt liit tohib peatada kontsessioonid või muud kohustused, mis on kehtestatud mitmepoolsete kokkulepetega, mida hõlmab WTO vaidluste lahendamise käsituslepe;
pärast sellise WTO vaekogu ettekande jagamist, milles toetatakse täielikult või osaliselt liidu esitatud nõudeid, kui WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 17 kohast apellatsioonimenetlust ei ole võimalik lõpule viia ja kui kolmas riik ei ole nõustunud WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 25 kohase vahekohtumenetlusega;
kui kaubandusvaidluses on tehtud rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe, sealhulgas piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe alusel otsus, mille kohaselt liidul on õigus selliste kokkulepetega kehtestatud kontsessioonid või muud kohustused peatada;
kaubandusvaidluste puhul, mis on seotud muude rahvusvaheliste kaubanduslepingutega, sealhulgas piirkondlike või kahepoolsete lepingutega, kui otsuse tegemine ei ole võimalik, sest kolmas riik ei astu vaidluste lahendamise menetluse toimimiseks vajalikke samme, sealhulgas juhul, kui see riik venitab menetlust tarbetult, nii et seda võib lugeda koostööst keeldumiseks;
kui on vaja tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi, mille aluseks on kaitsemeetmete kohaldamine kolmanda riigi poolt vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 8 või kaitsemeetmete eeskirjadele, mis sisalduvad muudes rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes, sealhulgas piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes;
juhul kui WTO liige muudab kontsessioone või kohustusi GATT 1994 artikli XXVIII alusel või teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) artikli XXI alusel ning kompensatsioonimehhanisme ei ole kokku lepitud ning teenuste puhul ei tehta kompenseerivaid kohandusi kooskõlas vahekohtu GATSi XXI artikli kohaste järeldustega.
Artikkel 4
Liidu õiguste rakendamine
Vastavalt lõikele 1 vastu võetud rakendusaktid peavad vastama järgmistele tingimustele:
kui kontsessioonid või muud kohustused on peatatud WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe kohases kaubandusvaidluses tehtud otsuse tulemusena, ei tohi peatatud kontsessioonide või muude kohustuste tase ületada WTO vaidluste lahendamise organi poolt lubatud taset;
kui kontsessioonid või muud kohustused on peatatud muu rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe, sealhulgas piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe kohases rahvusvahelises vaidluste lahendamise menetluses saavutatud lahenduse tulemusena, ei tohi peatatud kontsessioonide või muude kohustuste tase ületada kolmanda riigi asjaomaste meetmega kaasnevat olematuks muutmise või vähendamise määra, mille on juhtumiga seoses kindlaks teinud komisjon või mis on selgunud vahekohtumenetluse käigus;
kui võetakse meetmeid kaubavahetuse piiramiseks kolmanda riigiga artikli 3 punkti aa või punkti ba kohastes olukordades, ei tohi sellised meetmed olla ulatuslikumad kui asjaomase kolmanda riigi meetmetest põhjustatud liidu ärihuvide olematuks muutmine või vähendamine;
kui kontsessioone või muid kohustusi tasakaalustatakse rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes sätestatud kaitsemeetmete raames, peavad liidu meetmed olema sisuliselt samaväärsed nende kontsessioonide ja muude kohustuste suhtes kohaldatud kaitsemeetme kahjustava tasemega, seda vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu tingimustele või muudes rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes, sealhulgas piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud kaitsemeetmetele, mille kohaselt vastavat kaitsemeedet kohaldati;
kui kaubavahetuses kolmanda riigiga tühistatakse kontsessioonid või kohustused või kui neid kontsessioone või kohustusi muudetakse seoses GATT 1994 XXVIII artikliga ja seonduva käsitusleppega ( 1 ) või seoses GATSi XXI artikliga ja sellega seotud rakendusmenetlustega, peavad need kontsessioonid ja kohustused olema sisuliselt samaväärsed asjaomase kolmanda riigi poolt muudetud või tühistatud kontsessioonide või kohustustega, seda vastavalt GATT 1994 XXVIII artiklis ja seonduvas käsitusleppes kehtestatud tingimustele või GATSi XXI artiklile ja sellega seotud rakendusmenetlustele.
Lõikes 1 osutatud kaubanduspoliitilised meetmed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel ja võttes arvesse olemasolevat teavet ning liidu üldhuve:
meetme tõhusus selle tagamisel, et kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju;
meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, kelle jaoks kolmanda riigi meetmed on kahjulikud;
alternatiivsete tarneallikate kättesaadavus vaatlusaluste kaupade või teenuste puhul, et vältida või muuta võimalikult väikseks negatiivne mõju teise etapi tööstuse, avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või lõpptarbijate jaoks liidus;
ebaproportsionaalse halduskoormuse ja -kulude ärahoidmine meetmete rakendamisel;
mistahes konkreetne kriteerium, mis võib olla kehtestatud rahvusvahelise kaubanduskokkuleppega seoses artiklis 3 osutatud juhtudega.
Artikkel 5
Kaubanduspoliitilised meetmed
Ilma et see piiraks mis tahes rahvusvahelise kokkuleppe kohaldamist, milles liit on lepinguosaline, on kaubanduspoliitilised meetmed, mida kehtestataks artikli 4 lõike 1 kohase rakendusaktiga, järgmised:
soodustariifide peatamine ja uute tollimaksude kehtestamine või olemasolevate tollimaksude suurendamine, sealhulgas tollimaksude taaskehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldataval tasemel või tollimaksude kehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldatavast tasemest kõrgemal tasemel või mistahes lisamaksu kehtestamine kaupade impordi ja ekspordi puhul;
koguseliste piirangute kehtestamine või piiranguga hõlmatud koguste suurendamine kaupade impordi või ekspordi puhul, seda kas kvootide kehtestamise, impordi- või ekspordilitsentside väljastamise või muude meetmete vahendusel;
teenuskaubandusega seotud kohustuste peatamine ja teenuskaubandusele piirangute kehtestamine;
selliste kohustuste peatamine, mis on seotud liidu institutsiooni või asutuse antud ja kogu liidus kehtivate intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega, ning selliste intellektuaalomandi õiguste kaitse või nende ärilise kasutamise piirangute kehtestamine asjaomase kolmanda riigi kodanikest õiguste omajate suhtes;
riigihankevaldkonnas kontsessioonide peatamine kaupade, teenuste või tarnijate suhtes, kasutades selleks:
asjaomases kolmandas riigis asutatud ja sealt juhitavate kaubatarnijate ja teenuseosutajate ja/või selliste pakkujate välistamist riigihankemenetluses, kus pakkumuse koguväärtusest üle 50 % moodustavad asjaomasest kolmandast riigist pärit kaubad või teenused, ja/või
kohustusliku hinnatrahvi kehtestamist asjaomases kolmandas riigis asutatud ja sealt juhitavate kaubatarnijate ja teenuseosutajate pakkumuste suhtes ja/või pakkumuse selle osa suhtes, mille moodustavad asjaomasest kolmandast riigist pärit kaubad ja teenused.
Käesoleva artikli lõike 1 punkti ba kohaselt vastu võetavate meetmete valimisel kaalub komisjon alati meetmeid järgmises järjekorras:
teenuskaubandusega seotud meetmed, mis eeldavad kogu liidus kehtiva loa andmist ja mis põhinevad teisestel õigusaktidel, või kui sellised meetmed ei ole kättesaadavad;
meetmed, mis on seotud muude teenustega valdkondades, kus on olemas palju liidu õigusakte, või kui sellised meetmed ei ole kättesaadavad;
meetmed, mille puhul artikli 9 lõike 1a kohane teabe kogumine (nagu on ette nähtud artikli 5 lõike 1b punktis a) on näidanud, et nendega ei kaasne ebaproportsionaalset koormust liikmesriigi asjaomaste õigusnormide haldamismenetlusele.
Lõike 1 punktide ba ja bb alusel vastu võetud meetmete suhtes kohaldatakse järgmist:
teabe kogumise menetlust vastavalt artikli 9 lõikele 1a;
neis tehakse vajaduse korral artikli 4 lõike 1 kohase rakendusaktiga kohandusi, kui komisjon jõuab pärast artikli 9 lõike 1a kohast läbivaatamist järeldusele, et meetmed ei ole piisavalt mõjusad või põhjustavad liikmesriigi asjakohaste õigusnormide haldamismenetlusele põhjendamatut koormust. Komisjon teeb sellise läbivaatamise esmakordselt kuus kuud pärast meetmete kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga kaheteistkümne kuu järel;
nende kohta koostatakse kuus kuud pärast nende lõpetamist hindamisaruanne, mis põhineb muu hulgas sidusrühmadelt saadud teabel ja milles analüüsitakse meetmete mõjusust ja toimimist ning tehakse võimalikud järeldused tulevaste meetmete jaoks.
Lõike 1 punkti c alusel vastu võetud meetmetes:
kehtestatakse vastavalt asjaomaste kaupade või teenuste omadustele piirmäärad, mille ületamise korral tuleb kohaldada välistamist ja/või kohustuslikku hinnatrahvi, võttes arvesse asjaomase kaubanduskokkuleppe sätteid ning olematuks muutmise või vähendamise taset;
määratakse kindlaks kaupade või teenuste sektorid või kategooriad, mille suhtes neid kohaldatakse, samuti mis tahes kohaldatavad erandid;
määratakse kindlaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad või nende kategooriad, mille on loetellu kandnud liikmesriik, kelle hange on meetmega hõlmatud. Sellise kindlaksmääramise aluseks võetakse asjakohastest avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või nende kategooriatest koostatud loetelu, mille esitab iga liikmesriik. Meetmetega tagatakse kontsessioonide või muude kohustuste peatamise asjakohane tase ja õiglane jagunemine liikmesriikide vahel.
Artikkel 6
Päritolureeglid
Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse osutaja päritoluriigiks loetakse:
füüsiliste isikute puhul riik, mille kodanik ta on või kus tal on alaline elamisõigus;
juriidiliste isikute puhul üks järgmistest:
kui teenust osutatakse muul viisil kui liidus ärilise kohaloleku kaudu, siis riik, kus ja mille õigusaktide alusel on juriidiline isik moodustatud või muul viisil korraldatud ning mille territooriumil kõnealune juriidiline isik tegeleb olulise äritegevusega;
kui teenust osutatakse liidus ärilise kohaloleku kaudu, siis liikmesriik, kus juriidiline isik on asutatud ja mille territooriumil ta tegeleb olulise äritegevusega nii, et tal on selle liikmesriigi majandusega otsene ja toimiv seos.
Esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaldamisel, kui teenust osutav juriidiline isik ei tegele olulise äritegevusega nii, et tal oleks otsene ja toimiv seos tema asukoha liikmesriigi majandusega, siis selliste füüsiliste või juriidiliste isikute päritoluriik, kes seda omavad või kontrollivad.
Teenust osutav juriidiline isik on asjaomasest riigist pärit isikute omandis, kui kõnealusest riigist pärit isikud omavad üle 50 % selle omakapitalist, ning asjaomasest riigist pärit isikute poolt kontrollitav, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust.
Artikkel 7
Meetmete peatamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Komisjon tunnistab artikli 4 lõike 1 kohaselt vastuvõetud rakendusakti kehtetuks, kui tekib mistahes järgnevalt kirjeldatud olukord:
kui kolmas riik, kelle puhul vaidluste lahendamise menetluse käigus leiti, et tema kehtestatud meetmed rikuvad rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, hakkab neid eeskirju täitma või juhul kui mõnel muul viisil jõutakse vastastikku rahuldava lahenduseni;
kontsessioonide või muude kohustuste tasakaalustamise korral, kui seda tehakse kolmanda riigi võetud kaitsemeetmele reageerimiseks olukorras, kus kaitsemeede tühistatakse, kus kaitsemeede aegub või juhul kui asjaomane kolmas riik nõustub pakkuma liidule piisavat ja proportsionaalset kompensatsiooni pärast seda, kui artikli 4 lõike 1 kohane rakendusakt on vastu võetud;
kui WTO liige tühistab kontsessioonid või kohustused või muudab neid GATT 1994 XXVIII artikli või GATSi XXI artikli alusel, kui asjaomane kolmas riik nõustub pakkuma liidule piisavat ja proportsionaalset kompensatsiooni pärast seda, kui artikli 4 lõike 1 kohane rakendusakt on vastu võetud.
Esimeses lõigus osutatud otsus kehtetuks tunnistamise kohta tehakse kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Komiteemenetlus
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 9
Teabe kogumine
Kui komisjon kavandab meetmeid vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile ba või bb, teavitab ta sidusrühmi, eelkõige tööstusliite, keda võimalikud kaubanduspoliitilised meetmed mõjutavad, ja liikmesriikide ametiasutusi, kes on kaasatud mõjutatud valdkondi reguleerivate õigusaktide koostamisse või rakendamisse, ning konsulteerib nendega. Selliste meetmete vastuvõtmist põhjendamatult edasi lükkamata otsib komisjon eelkõige teavet järgmise kohta:
selliste meetmete mõju kolmandate riikide teenuseosutajatele või õiguste omajatele, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud, ning liidu konkurentidele, selliste teenuste kasutajatele või tarbijatele või intellektuaalomandi õiguste omajatele;
selliste meetmete koostoime liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega;
selliste meetmetega kaasneda võiv halduskoormus.
Komisjon võtab täiel määral arvesse selliste konsultatsioonide käigus kogutud teavet.
Kui komisjon teeb ettepaneku rakendusakti eelnõu kohta vastavalt artiklile 8, esitab ta liikmesriikidele kavandatavate meetmete analüüsi.
Artikkel 10
Läbivaatamine
▼M1 —————
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Komisjoni avaldus
Komisjon tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94.
Nimetatud määruse kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte teatavates eriolukordades, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest ja alludes liikmesriikide kontrollile. Seda õigust kasutades kavatseb komisjon tegutseda vastavalt käesolevale deklaratsioonile.
Rakendusaktide eelnõusid ette valmistades korraldab komisjon ulatuslikud konsultatsioonid, tagamaks, et kõiki asjakohaseid huve võetakse nõuetekohaselt arvesse. Nende konsultatsioonide kaudu loodab komisjon saada panust erasektori sidusrühmadelt, keda mõjutavad kolmandate riikide meetmed või võimalikud liidu kehtestatavad kaubanduspoliitilised meetmed. Samuti loodab komisjon, et oma sõna ütlevad sekka ka avaliku sektori asutused, kes peaksid osalema võimalike liidu kehtestatavate kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamisel. Riigihangete valdkonna meetmete puhul võetakse rakendusaktide eelnõude ettevalmistamisel nõuetekohaselt arvesse eelkõige liikmesriikide ametiasutuste seisukohti.
Komisjon tunnistab, et on oluline, et liikmesriigid saaksid õigeaegselt teavet, kui komisjon kaalub kõnealuse määruse alusel rakendusaktide vastuvõtmist, sest nii oleks liikmesriikidel võimalik osaleda täielikult informeerituna otsuste tegemises, ning komisjon astub samme selle eesmärgi saavutamiseks.
Komisjon kinnitab, et ta edastab viivitamata parlamendile ja nõukogule rakendusaktide eelnõud, mis ta esitab liikmesriikide komiteele. Samuti edastab ta rakendusaktide lõplikud eelnõud pärast komitee arvamuse saamist viivitamata parlamendile ja nõukogule.
Komisjon hoiab parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kursis rahvusvaheliste arengutega, mis võivad viia olukorrani, kus on vaja määruse alusel meetmeid kehtestada. Seda tehakse nõukogu ja parlamendi vastutavate komiteede/komisjonide kaudu.
Komisjon väljendab heameelt parlamendi kavatsuse üle edendada struktureeritud dialoogi vaidluste lahendamise ja täitemeetmete valdkonnas ning osaleb täiel määral vastutava parlamendikomisjoniga selle üle peetavatel aruteludel, et vahetada arvamusi kaubandustülide ja täitemeetmete küsimuses, sealhulgas seoses nende mõjuga liidu tööstusele.
Komisjon kinnitab ka, et ta peab väga tähtsaks tagada, et määrus oleks tulemuslik ja tõhus vahend liidu rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate õiguste jõustamisel, sealhulgas teenuskaubanduse valdkonnas. Seepärast vaatab komisjon vastavalt määruse sätetele üle artikli 5 reguleerimisala, et see hõlmaks täiendavaid teenuskaubandust käsitlevaid kaubanduspoliitilisi meetmeid, niipea, kui selliste meetmete teostatavuse ja mõjukuse tagamiseks vajalikud tingimused on olemas.
( 1 ) Käsituslepe GATT 1994 XXVIII artikli tõlgendamise kohta.