02014R0215 — ET — 13.03.2021 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 215/2014,

7. märts 2014,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga

(ELT L 069 8.3.2014, lk 65)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1232/2014, 18. november 2014,

  L 332

5

19.11.2014

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/276, 23. veebruar 2018,

  L 54

4

24.2.2018

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/439, 3. märts 2021,

  L 85

149

12.3.2021




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 215/2014,

7. märts 2014,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga



I

PEATÜKK

METOODIKA KLIIMAMUUTUSTE ALASTE EESMÄRKIDE TARBEKS ANTAVATE TOETUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS IGA ESI FONDI PUHUL

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 8 kolmanda lõigu alusel)

Artikkel 1

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste arvutamiseks

1.  

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks, arvutatakse kahes etapis:

(a) 

käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koefitsiente kohaldatakse sekkumisvaldkonna koodi abil kõnealuste koodide alusel esitatud finantsandmete suhtes;

(b) 

seoses finantsandmetega, mis on esitatud nullkoefitsiendiga sekkumisvaldkonna koodide alusel ning mille puhul finantsandmeid esitatakse temaatilise eesmärgi raames käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koodide 04 ja 05 alusel, kaalutakse andmeid 40 % koefitsiendiga vastavalt nende panusele kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse.

2.  
Käesoleva määruse I lisa tabeli 1 alusel kohaldatavaid kliimamuutuste koefitsiente kohaldatakse ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames vastavate kategooriate suhtes, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 ( 1 ) artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel.
3.  
Kliimamuutuste eesmärkidele ESFist antavad toetused arvutatakse, määrates kindlaks koodi 01 „Toetus üleminekuks vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele” alusel teatatud finantsandmed kooskõlas käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud mõõtmega 6 „Euroopa Sotsiaalfondi teisese valdkonna koodid”.

Artikkel 2

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EAFRDst antavate toetuste arvutamiseks

1.  
EAFRD antava toetuse soovituslik summa, mida tuleb igas programmis kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6, arvutatakse, kohaldades käesoleva määruse II lisas sätestatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 8 lõike 1 punktis h osutatud rahastamiskavas näidatud kavandatud kulude suhtes seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 punkti 3 alapunktis b, punktides 4–5 ja punkti 6 alapunktis b osutatud prioriteetide ja tähelepanu all olevate valdkondadega.
2.  
Et esitada teavet määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigete 4 ja 5 kohaselt kliimamuutuse eesmärkide tarbeks kasutatava toetuse kohta rakendamise aastaaruandes, kohaldatakse lõikes 1 osutatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 75 lõikes 2 osutatud kulusid käsitleva teabe suhtes.

Artikkel 3

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EMFKst antavate toetuste arvutamiseks

1.  
EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse, sidudes koefitsiendid iga EMFKst toetatava peamise meetmega vastavalt iga meetme olulisusele kliimamuutuste valdkonnas.

EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse järgmise teabe alusel:

(a) 

EMKFi toetuse soovituslik summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks iga programmi puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6.

(b) 

EMFKst toetatavate peamiste meetmete jaoks kehtestatud koefitsiendid, nagu on sätestatud käesoleva määruse III lisas;

▼M1

(c) 

liikmesriikide poolt rakendamise aastaaruannetes esitatud teave iga meetme rahaliste assigneeringute ja kulude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetele 4 ja 5 ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 114 lõikele 2;

(d) 

liikmesriikide esitatud teave ja andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artikli 97 lõike 1 punktile a ja artikli 107 lõikele 3.

▼B

2.  
Liikmesriik võib teha oma rakenduskavas ettepaneku, et käesoleva määruse III lisas nullkoefitsiendiga kaalutud meetme suhtes kohaldataks 40 % koefitsienti, tingimusel et tal on võimalik tõendada meetme tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisel.



II

PEATÜKK

TULEMUSRAAMISTIKUS VAHE-EESMÄRKIDE JA EESMÄRKIDE MÄÄRATLEMINE JA NENDE SAAVUTAMISE HINDAMINE

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 viienda lõigu alusel)

Artikkel 4

Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave

1.  
Programme ettevalmistavad asutused dokumenteerivad teabe metoodika ja kriteeriumide kohta, mida kohaldatakse tulemusraamistiku näitajate valimiseks, et tagada vastavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kooskõla määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 sätestatud tingimustega nii kõikide ESI fondidest toetatavate programmide ja prioriteetide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 ( 2 ) artiklis 16 osutatud noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelise eraldise osas, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 1 sätestatud erandeid.
2.  

Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave peab võimaldama kontrollida vastavust määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 vahe-eesmärkide ja eesmärkide kohta sätestatud tingimustele. See hõlmab järgmist:

(a) 

andmed või tõendid, millega hinnata vahe-eesmärkide ja eesmärkide väärtust, ja arvutusmeetod, nt andmed ühikukulude, võrdlusnäitajate, tavapärase või varasema rakendamise määra, eksperdinõuannete ja eelhindamise järelduste kohta;

(b) 

sellistele tegevustele ettenähtud rahaliste eraldiste osakaal, millele vastavad väljundnäitajad ja rakendamise olulisimad etapid on kindlaksmääratud tulemusraamistikus, ning selgitus selle kohta, kuidas nimetatud osakaal on arvutatud;

(c) 

teave selle kohta, kuidas on kohaldatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis iv sätestatud tulemusraamistiku järjepidevat toimimist tagavaid metoodikat ja mehhanisme;

(d) 

kui tulemusraamistik sisaldab tulemusnäitajaid või rakendamise olulisimaid etappe, siis selgitus nende valimise kohta.

3.  
Teave tulemusraamistiku näitajate valimiseks ja programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramiseks kohaldatava metoodika ja kriteeriumide kohta tehakse kättesaadavaks komisjoni taotlusel.
4.  
Käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud nõudeid kohaldatakse ka vahe-eesmärkide ja eesmärkide läbivaatamise suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 30.

Artikkel 5

Vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramine

1.  
Vahe-eesmärgid ja eesmärgid määratakse kindlaks prioriteedi tasandil, välja arvatud artiklis 7 osutatud juhtudel. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal prioriteetsele suunale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.

▼M1

2.  
Kõikide ESI fondide puhul, välja arvatud EAFRD, osutavad finantsnäitajaga seotud vahe-eesmärgid ja eesmärgid rahastamiskõlblike kulude kogusummale, mis on kirjendatud sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides ja kõnealuse sertifitseerimisasutuse poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 126 punktile a.

EAFRD puhul osutavad nimetatud eesmärgid avaliku sektori kantud kulude kogusummale, mis on kirjendatud ühisesse järelevalve ja hindamise süsteemi.

▼M2

3.  
Väljundnäitaja vahe-eesmärk ja eesmärk osutavad kas selliste tegevustega saavutatud väärtustele, kus kõik väljundit tootvad meetmed on täies ulatuses rakendatud, kuid mille eest ei ole tingimata tehtud kõiki seotud makseid, või selliste tegevustega saavutatud väärtustele, millega on alustatud, kuid mille puhul teatavad väljundit tootvad meetmed ei ole veel lõpule viidud, või mõlemale.

▼B

4.  
Rakendamise olulisim etapp on prioriteedi tegevuste elluviimise tähtis osa, mille lõpuleviimist on võimalik kontrollida ja väljendada arvu või protsendimäärana. Käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaldamisel käsitatakse rakendamise olulisimaid etappe näitajatena.
5.  
Tulemusnäitajat kasutatakse üksnes siis, kui see on asjakohane ja tihedalt seotud toetatavate poliitiliste sekkumismeetmetega.
6.  
Kui leitakse, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud teave põhineb valedel eeldustel, mis viib eesmärkide ja vahe-eesmärkide ala- või ülehindamiseni, võib seda pidada nõuetekohaselt põhjendatud juhuks määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punkti 5 tähenduses.

Artikkel 6

Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamine

1.  
Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse, võttes arvesse kõiki tulemusraamistikus sisalduvaid näitajaid ja rakendamise olulisimaid etappe, mis on kehtestatud prioriteedi tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 8 tähenduses, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 osutatud juhtudel.
2.  
Prioriteedi vahe-eesmärgid või eesmärgid loetakse saavutatuks, kui kõik asjaomases tulemusraamistikus sisalduvad näitajad on saavutanud vähemalt 85 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks või vähemalt 85 % eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks. Erandina võib juhul, kui tulemusraamistik sisaldab kolme või enamat näitajat, pidada prioriteedi vahe-eesmärke või eesmärke saavutatuks, kui kõigi näitajatega seoses peale ühe saavutatakse 85 % vahe-eesmärkide väärtustest 2018. aasta lõpuks või 85 % nende eesmärkide väärtustest 2023. aasta lõpuks. Näitaja puhul, millega seoses ei saavutata 85 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest, peab saavutama vähemalt 75 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest.
3.  
Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub üksnes kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.
4.  
Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub rohkem kui kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui vähemalt kahe näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 punktides a ja b osutatud prioriteetsete suundade ning noorte tööhõive algatuse integreerimiseks vajalike prioriteetsete suundade tulemusraamistik

1.  
Tulemusraamistiku jaoks valitud näitajad ja rakendamise olulisimad etapid, nende vahe-eesmärgid ja eesmärgid ning nende saavutamise väärtused liigitatakse fondi ning ERFi ja ESFi puhul piirkonnakategooria kaupa.
2.  
Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nõutav teave esitatakse fondi ja vajaduse korral piirkonnakategooria kaupa.
3.  
Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse prioriteedi raames eraldi iga fondi ja iga piirkonnakategooria puhul, võttes arvesse näitajaid, nende vahe-eesmärke ja eesmärke ning nende saavutamise väärtusi, mis on liigitatud fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal fondile ning vajaduse korral piirkonnakategooriale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.

▼M2

4.  
Kui noorte tööhõive algatuse vahendeid kavandatakse määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 18 punkti c kohaselt prioriteetse suuna osana, koostatakse noorte tööhõive algatuse jaoks eraldi tulemusraamistik ning kõnealuse algatuse jaoks kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse eraldi prioriteetse suuna ülejäänud osast.

▼B



III

PEATÜKK

MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE INVESTEERINGUTE EESMÄRGI ALLA KUULUVATE ERFI, ESFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SEKKUMISKATEGOORIATE NOMENKLATUUR

Artikkel 8

ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumiskategooriad

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teise lõigu alusel)

1.  
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teises lõigus osutatud sekkumiskategooriate nomenklatuur on esitatud käesoleva määruse I lisa tabelites 1–8. Nimetatud tabelites sätestatud koode kohaldatakse ERFi suhtes seoses majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgiga, Ühtekuuluvusfondi, ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3.
2.  
Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 001–101 kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 102–120 kohaldatakse üksnes ESFi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koodi 103 kohaldatakse üksnes noorte tööhõive algatuse suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 121, 122 ja 123 kohaldatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi suhtes.

3.  
Käesoleva määruse I lisa tabelites 2–4, 7 ja 8 sätestatud koode kohaldatakse ERFi, ESFi, noorte tööhõive algatuse ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes.



IV

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 3 ja III lisa kohaldatakse alates EMKFi määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA I

Fondide ( 3 )sekkumiskategooriate valdkonnad ja koodid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning noorte tööhõive algatuse raames aastateks 2014–2020 vastavalt artiklitele 1 ja 8



TABEL 1:  SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

1.  SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

I  Tootlik investeering:

001  Üldine tootlik investeering väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)

0  %

002  Teadusuuringud ja innovatsioon suurtes ettevõtetes

0  %

003  Tootlik investeering suurtesse ettevõtetesse seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega

40  %

004  Tootlik investeering, mis on seotud suurte ettevõtete ja VKEde vahelise koostööga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) toodete ja teenuste, e-kaubanduse ja sellealase nõudluse edendamiseks

0  %

II  Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering:

Energiataristu

 

005  Elektrienergia (salvestamine ja ülekanne)

0  %

006  Elektrienergia (TEN-E salvestamine ja ülekanne)

0  %

007  Maagaas

0  %

008  Maagaas (TEN-E)

0  %

009  Taastuvenergia: tuul

100  %

010  Taastuvenergia: päike

100  %

011  Taastuvenergia: biomass

100  %

012  Muu taastuvenergia (sealhulgas hüdroelekter, geotermiline ja mereenergia) ning taastuvenergia integreerimine (sealhulgas salvestamine, elektrienergia muundamine gaasiks ning taastuvvesiniktehnoloogia taristu)

100  %

013  Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100  %

014  Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100  %

015  Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid)

100  %

016  Suure tõhususega koostootmine ning kaugküte

100  %

Keskkonnataristu

 

017  Olmejäätmete käitlemine (sh meetmed olmejäätmete miinimumini vähendamiseks, sorteerimiseks, ringlussevõtuks)

0  %

018  Olmejäätmete käitlemine (sh mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, termilise töötlemise, põletamise ja prügilasse ladestamise meetmed)

0  %

019  Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine

0  %

020  Inimtarbeks vajalik veevarustus (kaevandamise, töötlemise, ladustamise ja jaotamise taristu)

0  %

021  Veemajandus ja joogivee kaitse (sh vesikonna majandamine, veevarustus, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, veearvestite lugemine piirkonna- ja tarbija tasandil, tasude kogumise süsteemid ja lekete vähendamine)

40  %

022  Reovee puhastamine

0  %

023  Keskkonnameetmed, mille eesmärk on vähendada ja/või vältida kasvuhoonegaaside heidet (sh metaani töötlemine ja ladustamine ning kompostimine)

100  %

Transporditaristu

 

024  Raudteed (TEN-T põhivõrk)

40  %

025  Raudteed (TEN-T üldvõrk)

40  %

026  Muud raudteed

40  %

027  Raudteeveerem

40  %

028  TEN-T kiirteed ja maanteed — põhivõrk (uued)

0  %

029  TEN-T kiirteed ja maanteed — üldvõrk (uued)

0  %

030  Kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega (uued)

0  %

031  Muud riiklikud ja piirkondlikud maanteed (uued)

0  %

032  Kohalik teedevõrk (uus)

0  %

033  Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed

0  %

034  Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)

0  %

035  Mitmeliigiline transport (TEN-T)

40  %

036  Mitmeliigiline transport

40  %

037  Lennujaamad (TEN-T) (1)

0  %

038  Muud lennujaamad (1)

0  %

039  Meresadamad (TEN-T)

40  %

040  Muud meresadamad

40  %

041  Siseveeteed ja sadamad (TEN-T)

40  %

042  Siseveeteed ja sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

40  %

Säästev transport

 

043  Puhta linnatranspordi taristu ja edendamine (sh seadmed ja veerem)

40  %

044  Arukad transpordisüsteemid (sh nõudluse juhtimise, teemaksusüsteemide, IT seire-, kontrolli- ja teabesüsteemide kehtestamiseks)

40  %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu

 

045  IKT: Tuum-/tagasiühenduse võrk

0  %

046  IKT: Kiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 30 Mbps)

0  %

047  IKT: Ülikiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 100 Mbps)

0  %

048  IKT: Muud liiki IKT taristu / suuremahulised arvutisüsteemid/seadmed (sh e-taristu, andmekeskused ja sensorid; ka siis, kui need on integreeritud muu taristuga, näiteks uurimisasutused, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna taristu)

0  %

III  Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering:

049  Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

0  %

050  Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

0  %

051  Koolihariduse (põhi- ja keskharidus) jaoks vajalik taristu

0  %

052  Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu

0  %

053  Tervishoid

0  %

054  Eluasemed

0  %

055  Muu sotsiaalvaldkonna taristu, mis aitab kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule

0  %

IV  Sisemise potentsiaali arendamine:

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

 

056  Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse VKEdes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

0  %

057  Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse suurtes ettevõtetes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

0  %

058  Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (avalik sektor)

0  %

059  Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (erasektor, sh teaduspargid)

0  %

060  Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine

0  %

061  Teadus- ja innovatsioonialane tegevus erasektori uurimiskeskustes, sh võrgustike loomine

0  %

062  Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid

0  %

063  Klastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid

0  %

064  Teadusuuringud ja innovatsioon VKEdes (sh innovatsiooniosakute süsteem, protsessi, kujunduse, teenuste ja sotsiaalvaldkonnaga seotud innovatsioon)

0  %

065  Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu, protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele

100  %

Ettevõtete areng

 

066  Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

0  %

067  VKEde äritegevuse arendamine, ettevõtluse ja inkubatsiooni toetamine (sh toetus kõrvalettevõtetele (spin-offs ja spin-outs)

0  %

068  Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

100  %

069  Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

40  %

070  Suurettevõtete energiatõhususe edendamine

100  %

071  Selliste teenuste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ja edendamine, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse arendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele (sh toetus sellistele teenustele)

100  %

072  VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

0  %

073  Toetus sotsiaalsetele ettevõtetele (VKEd)

0  %

074  Turismialaste väärtuste arendamine ja edendamine VKEdes

0  %

075  Turismialaste teenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

0  %

076  Kultuuri- ja loomevara arendamine ja edendamine VKEdes

0  %

077  Kultuuri- ja loometeenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

0  %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused

 

078  E-valitsuse teenused ja rakendused (sh e-riigihanked, IKT meetmed, millega toetatakse avaliku halduse reformi, küberjulgeolek, usaldust ja eraelu puutumatust käsitlevad meetmed, e-õigus ja e-demokraatia)

0  %

079  Juurdepääs avaliku sektori teabele (sh avaandmed, e-kultuur, digitaalraamatukogud, digitaalne infosisu ja e-turism)

0  %

080  E-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse, e-õppe ja e-hariduse teenused ja rakendused, digitaaloskused

0  %

081  IKT lahendused tervislikuks ja aktiivseks vananemiseks ning e-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus ja ühiskava „Intelligentne elukeskkond”)

0  %

082  IKT teenused ja rakendused VKEdele (sh e-kaubandus, e-äri ning võrgustikupõhised äriprotsessid), eluslaborid, veebiettevõtlus ja IKT idufirmade loomine

0  %

Keskkond

 

083  Õhukvaliteedi meetmed

40  %

084  Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)

40  %

085  Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu

40 %

086  Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

40 % %

087  Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, üleujutused, tormid ja põud) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

100  %

088  Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

0  %

089  Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

0  %

090  Jalgratta- ja jalakäijateed

100  %

091  Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine

0  %

092  Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine

0  %

093  Riigi turismiteenuste kaitse, arendamine ja edendamine

0  %

094  Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine

0  %

095  Riigi kultuuripärandiga seotud teenuste arendamine ja edendamine

0  %

Muud

 

096  ERFi rakendamisega seotud riiklike haldusasutuste institutsiooniline suutlikkus ja avalikud teenused või meetmed ESFi institutsioonilist suutlikkust käsitlevate algatuste toetamiseks

0  %

097  Kogukondlikult juhitud kohaliku arengu algatused linna- ja maapiirkondades

0  %

098  Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

0  %

099  Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

0  %

100  Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

40  %

101  Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

0  %

V  Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine:

102  Tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu

0  %

103  Eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid

0  %

104  Töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted

0  %

105  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine

0  %

106  Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega

0  %

107  Aktiivse ja tervena vananemine

0  %

108  Tööturuasutuste (nt avalikud ja eraõiguslikud tööhõivetalitused) moderniseerimine ning tööturu vajaduste parem rahuldamine, sealhulgas meetmed töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamiseks liikuvuskavade ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel

0  %

VI  Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine:

109  Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet

0  %

110  Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine

0  %

111  Võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ja võrdsete võimaluste edendamine

0  %

112  Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele

0  %

113  Sotsiaalse ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi

0  %

114  Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad

0  %

VII  Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks:

115  Koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse

0  %

116  Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi

0  %

117  Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu

0  %

118  Haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, õpingutelt tööle siirdumise hõlbustamine, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid

0  %

VIII  Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine:

119  Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

0  %

120  Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

0  %

IX  Tehniline abi:

121  Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

0  %

122  Hindamine ja uuringud

0  %

123  Teave ja teabevahetus

0  %

(1)   

Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.



TABEL 2:  RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

2.  RAHASTAMISVIIS

01  Tagastamatu abi

02  Tagastatav abi

03  Toetus rahastamisvahendite kaudu: riski- ja omakapital või samaväärne vahend

04  Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen või samaväärne vahend

05  Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis või samaväärne vahend

06  Toetus rahastamisvahendite kaudu: intressitoetus, tagatistasu toetus, tehniline abi või samaväärne vahend

07  Preemia



TABEL 3:  TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID

3.  TERRITOORIUMI LIIK

01  Suured linnapiirkonnad (tihedalt asustatud, rahvaarv >50 000 )

02  Väikesed linnapiirkonnad (keskmise asustustihedusega, rahvaarv >5 000 )

03  Maapiirkonnad (hõredalt asustatud)

04  Makropiirkondlik koostööpiirkond

05  Koostöö riiklike ja piirkondlike programmipiirkondade vahel siseriiklikus kontekstis

06  ESFi riikidevaheline koostöö

07  Ei kohaldata



TABEL 4:  TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID

4.  TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID

01  Integreeritud territoriaalsed investeeringud – linnapiirkonnad

02  Muud terviklikud lähenemisviisid linnade säästvale arengule

03  Muud integreeritud territoriaalsed investeeringud

04  Muud terviklikud lähenemisviisid maapiirkondade säästvale arengule

05  Muud terviklikud lähenemisviisid linna- ja maapiirkondade säästvale arengule

06  Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu algatused

07  Ei kohaldata



TABEL 5:  TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID

5.  TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond)

01  Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

02  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

03  Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

04  Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

05  Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine

06  Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

07  Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine

08  Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine

09  Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlemine vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu

010  Investeerimine haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse

011  Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ning tõhus avalik haldus

012  Ei kohaldata (ainult tehniline abi)

▼M3

013  COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil

▼B



TABEL 6:  ESFi KÕRVALTEEMASID KÄSITLEVAD KOODID

6.  ESFi KÕRVALTEEMA

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

01  Vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele ülemineku toetamine

100  %

02  Sotsiaalne innovatsioon

0  %

03  VKEde konkurentsivõime tõstmine

0  %

04  Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

0  %

05  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

0  %

06  Diskrimineerimise vältimine

0  %

07  Sooline võrdõiguslikkus

0  %

08  Ei kohaldata

0  %



TABEL 7:  MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

7.  MAJANDUSTEGEVUS

01  Põllumajandus ja metsandus

02  Kalapüük ja vesiviljelus

03  Toiduainete ja jookide tootmine

04  Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine

05  Transpordivahendite tootmine

06  Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

07  Muu mujal liigitamata tootmine

08  Ehitus

09  All- ja pealmaakaevandamine (sh energeetiliste maavarade kaevandamine)

10  Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine

11  Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

12  Veondus ja ladustamine

13  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane tegevus, sh telekommunikatsioon, infoalane tegevus, arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused

14  Hulgi- ja jaekaubandus

15  Turism, majutus ja toitlustus

16  Finants- ja kindlustustegevus

17  Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

18  Avalik haldus

19  Haridus

20  Tervishoid

21  Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

22  Keskkonna ja kliimamuutustega seotud tegevused

23  Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg

24  Mujal liigitamata teenused



TABEL 8:  ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

8.  ASUKOHT (2)

Kood

Asukoht

 

Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (1) lisas.

(1)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).




II LISA

Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul vastavalt artiklile 2



Määruse (EL) nr 1305/2013 (1) artikkel

Prioriteet/sihtvaldkond

Koefitsient

Artikli 5 lõike 3 punkt b

Põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja -juhtimise toetamine

40  %

Artikli 5 lõige 4

Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine (kõik sihtvaldkonnad)

100  %

Artikli 5 lõige 5

Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris (kõik sihtvaldkonnad)

100  %

Artikli 5 lõike 6 punkt b

Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine

40  %

(1)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

▼M1




III LISA

Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul vastavalt artiklile 3



Määruse (EL) nr 508/2014 artikkel

Meetme nimetus

Koefitsient

I PEATÜKK

Kalanduse säästev areng

Artikkel 26

Innovatsioon (+ artikli 44 lõige 3, kalapüük sisevetel)

0 %* (1)

Artikkel 27

Nõuandeteenused (+ artikli 44 lõige 3, kalapüük sisevetel)

0 %

Artikkel 28

Teadlaste ja kalurite partnerlused (+ artikli 44 lõige 3, kalapüük sisevetel)

0 %*

Artikli 29 lõiked 1 ja 2

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine — koolitamine, suhtevõrgustike loomine, sotsiaaldialoog; abikaasade ja kooselupartnerite toetamine (+ artikli 44 lõike 1 punkt a, kalapüük sisevetel)

0 %*

Artikli 29 lõige 3

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine — praktikandid väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade pardal/sotsiaaldialoog

0 %*

Artikkel 30

Mitmekesistumine ja uued sissetulekuvormid (+ artikli 44 lõige 4, kalapüük sisevetel)

0 %*

Artikkel 31

Starditoetus noortele kaluritele (+ artikli 44 lõige 2, kalapüük sisevetel)

0 %

Artikkel 32

Tervise- ja ohutusnõuded (+ artikli 44 lõike 1 punkt b, kalapüük sisevetel)

0 %

Artikkel 33

Kalapüügi ajutine peatamine

40 %

Artikkel 34

Kalapüügi alaline lõpetamine

100 %

Artikkel 35

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid

40 %

Artikkel 36

Püügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine

40 %

Artikkel 37

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamine

0 %

Artikkel 38

Kalanduse poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele (+ artikli 44 lõike 1 punkt c, kalapüük sisevetel)

40 %

Artikkel 39

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsioon (+ artikli 44 lõike 1 punkt c, kalapüük sisevetel)

40 %

Artikli 40 lõike 1 punkt a

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kaotatud püügivahendite ja mereprahi kogumine

0 %

Artikli 40 lõike 1 punktid b–g ja i

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kaasaaitamine mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele ja juhtimisele; staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine; NATURA 2000 alade ja spetsiaalsete mereruumi kaitsealade kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine; merekaitsealade, sh NATURA 2000 alade majandamine, taastamine ja seire; keskkonnateadlikkus; osalemine muudes bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks ja parandamiseks võetud meetmetes (+ artikli 44 lõige 6, sisevete loomastik ja taimestik)

40 %

Artikli 40 lõike 1 punkt h

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud

0 %

Artikli 41 lõike 1 punktid a, b ja c

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — kalalaeva pardal tehtavad investeeringud; energiatõhususe auditid ja kavad; uuringud alternatiivsete jõuseadmete ja laevakere ehituse osatähtsuse hindamiseks (+ artikli 44 lõike 1 punkt d, kalapüük sisevetel)

100 %

Artikli 41 lõige 2

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — põhi- või lisamootorite asendamine või moderniseerimine

100 %

Artikkel 42

Lisandväärtus, tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine (+ artikli 44 lõike 1 punkt e, kalapüük sisevetel)

0 %

Artikli 43 lõiked 1 ja 3

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud kalasadamate ja oksjonihoonete infrastruktuuri või lossimiskohtade ja varjualuste täiustamiseks; varjualuste ehitamine kalurite ohutuse suurendamiseks (+ artikli 44 lõike 1 punkt f, kalapüük sisevetel)

40 %

Artikli 43 lõige 2

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud, et hõlbustada vastavust kogu saagi lossimise kohustusele

0 %

II PEATÜKK

Vesiviljeluse jätkusuutlik areng

Artikkel 47

Innovatsioon

0 %*

Artikli 48 lõike 1 punktid a–d, f, g ja h

Tootlikud investeeringud vesiviljelusse

0 %*

Artikli 48 lõike 1 punktid e, i ja j

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — ressursitõhusus, vee ja kemikaalide kasutuse vähendamine, vee kasutamist minimeerivad taaskasutussüsteemid

0 %*

Artikli 48 lõike 1 punkt k

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — energiatõhususe parandamine, taastuvenergia

40 %

Artikkel 49

Haldus-, asendus- ja nõuandeteenused vesiviljelusettevõtetele

0 %*

Artikkel 50

Inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamine

0 %*

Artikkel 51

Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

40 %

Artikkel 52

Uute vesiviljelusettevõtjate julgustamine säästva vesiviljelusega tegelemiseks

0 %

Artikkel 53

Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

0 %*

Artikkel 54

Vesiviljeluse keskkonnateenused

0 %*

Artikkel 55

Rahvatervise meetmed

0 %

Artikkel 56

Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

0 %

Artikkel 57

Vesiviljeluse varude kindlustamine

40 %

III PEATÜKK

Kalanduspiirkondade säästev areng

Artikli 62 lõike 1 punkt a

Ettevalmistav toetus

0 %

Artikkel 63

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine (sh jooksvad kulud ja tegevuse elavdamine)

40 %

Artikkel 64

Koostöö

0 %*

IV PEATÜKK

Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

Artikkel 66

Tootmis- ja turustuskavad

0 %*

Artikkel 67

Ladustamisabi

0 %

Artikkel 68

Turustusmeetmed

0 %*

Artikkel 69

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

0 %*

V PEATÜKK

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

Artikkel 70

Hüvitamise kord

0 %

VI PEATÜKK

Ühise kalanduspoliitika lisameetmed koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

Artikkel 76

Kontroll ja jõustamine

0 %

Artikkel 77

Andmete kogumine

0 %*

VII PEATÜKK

Tehniline abi liikmesriikide algatusel

Artikkel 78

Tehniline abi liikmesriikide algatusel

0 %

VIII PEATÜKK

Integreeritud merenduspoliitikat käsitlevad meetmed, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

Artikli 80 lõike 1 punkt a

Integreeritud mereseire

0* %

Artikli 80 lõike 1 punkt b

Merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise edendamine

40 %

Artikli 80 lõike 1 punkt c

Teadmiste parandamine merekeskkonna seisundi kohta

40 %

(1)   

Kooskõlas artikli 3 lõikega 2 võib *-ga tähistatud meetmete suhtes kohaldada koefitsienti 40 %.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

( 3 ) Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond.