02014O0060 — ET — 29.06.2023 — 013.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	►M2 EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) ◄ (uuesti sõnastatud) (ELT L 091 2.4.2015, lk 3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/732, 16. aprill 2015	L 116	22	7.5.2015
►M2	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/1938, 27. august 2015,	L 282	41	28.10.2015
►M3	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/64, 18. november 2015,	L 14	25	21.1.2016
►M4	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/2298, 2. november 2016,	L 344	102	17.12.2016
►M5	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2017/1362, 18. mai 2017,	L 190	26	21.7.2017
►M6	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2018/570, 7. veebruar 2018,	L 95	23	13.4.2018
►M7	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1032, 10. mai 2019,	L 167	64	24.6.2019
►M8	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/506, 7. aprill 2020,	L 109I	1	7.4.2020
►M9	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2020/1690, 25. september 2020,	L 379	77	13.11.2020
►M10	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2021/889, 6. mai 2021,	L 196	1	3.6.2021
►M11	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/987, 2. mai 2022,	L 167	113	24.6.2022
►M12	EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2023/831, 16. detsember 2022,	L 104	32	19.4.2023

▼B

▼M2

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/510,

19. detsember 2014,

eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60)

▼B

(uuesti sõnastatud)

SISUKORD
ESIMENE OSA.	REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED
TEINE OSA.	EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED
I JAOTIS.	Avaturuoperatsioonid
1. peatükk.	Avaturuoperatsioonide ülevaade
2. peatükk.	Avaturuoperatsioonide liigid
3. peatükk.	Avaturuoperatsioonide instrumendid
II JAOTIS.	Püsivõimalused
1. peatükk.	Laenamise püsivõimalus
2. peatükk.	Hoiustamise püsivõimalus
III JAOTIS.	Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide menetluskord
1. peatükk.	Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumismenetlused
1. jagu.	Pakkumismenetlus
2. jagu.	Pakkumismenetluse etapid
1. alajagu.	Pakkumismenetluse väljakuulutamine
2. alajagu.	Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine
3. alajagu.	Pakkumiste jaotamine
4. alajagu.	Pakkumistulemuste väljakuuutamine
3. jagu.	Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärgil korraldatavad kahepoolsed menetlused
2. peatükk.	Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord
KOLMAS OSA.	KÕLBLIKUD OSAPOOLED
NELJAS OSA.	KÕLBLIKUD VARAD
I JAOTIS.	Üldpõhimõtted
II JAOTIS.	Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded
1. peatükk.	Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid
1. jagu.	Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid
2. jagu.	Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid
1. alajagu –	Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid
2. alajagu.	Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid
3. alajagu.	Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid
4. alajagu.	Teatavate tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse erikriteeriumid
2. peatükk.	Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele
III JAOTIS.	Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded
1. peatükk.	Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid
1. jagu.	Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid
2. jagu.	Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid
3. jagu.	Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid
4. jagu.	Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid
2. peatükk.	Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele
1. jagu.	Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded krediidinõuetele
2. jagu –	Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele
3. jagu –	Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele
IV JAOTIS.	Turukõlblike ja turukõlbmatute varade garantiid
V JAOTIS.	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik kõlblikele varadele
VI JAOTIS.	Turukõlblike ja turukõlbmatute varade riskiohje- ja hindamisraamistik
1. peatükk.	Turukõlblike varade riskiohjemeetmed
2. peatükk.	Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed
3. peatükk.	Turukõlblike ja turukõlbmatute varade hindamisreeglid
VIII JAOTIS.	Kõlblike varade kasutuskord
IX JAOTIS.	Kõlblike varade piiriülene kasutamine
VIIES OSA.	SANKTSIOONID OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL
KUUES OSA.	VALIKULISED MEETMED
SEITSMES OSA.	EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE TÄIENDAVAD ÜHISED MIINIMUNÕUDED
1. peatükk.	Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide korraldusele üldiselt kohaldatavad täiendavad ühised miinimumnõuded
2. peatükk.	Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse nii tagasiostulepingutele kui tagatud laenu lepingutele
3. peatükk.	Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagasiostulepingutele
4. peatükk.	Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagatud laenu lepingutele
5. peatükk.	Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult rahapoliitika eesmärgil teostatavatele välisvaluuta vahetustehingutele
SEITSMES OSA A.	ERISÄTTED MITU TÖÖPÄEVA KESTVA TARGET2 HÄIRE KORRAL
KAHEKSAS OSA.	LÕPPSÄTTED
I LISA.	Kohustuslik reserv
II LISA.	Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine
III LISA.	Pakkumiste jaotamine ja pakkumismenetlused
IV LISA.	Tulemuste väljakuulutamine
V LISA.	Osapoolte valimise kriteeriumid välisvaluuta interventsioonide operatsioonides osalemiseks
VI LISA.	Kõlblike varade piiriülene kasutamine
VIa LISA.	Kõlblikkuskriteeriumid väärtpaberiarveldussüsteemide ja väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides
VII LISA.	Viienda osa alusel kohaldatavate sanktsioonide ning seitsmenda osa alusel kohaldatavate rahatrahvide arvutamine
VIII LISA.	Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete aruandlusnõuded ning laenuandmete teabehoidlate nõuded
IX LISA.	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire
IXa LISA.	Väliste krediidihindamisasutuste miinimumhõlmavuse nõuded eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus
IXb LISA.	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku miinimumnõuded tagatud võlakirjade uue emissiooni aruandele ja tagatud võlakirjade seirearuandele
IXc LISA.	ECAI aktsepteerimiskriteeriumid ja taotlemisprotsess
XI LISA.	Väärtpaberivormid
XII LISA.	Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide ja menetluste näited
XIIa LISA.
XIII LISA.	Vastavustabel
XIV LISA.	Kehtetuks tunnistatud suunis koos hilisemate muudatustega

ESIMENE OSA

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas suunises on sätestatud ühetaolised eeskirjad eurosüsteemi poolt ühtse rahapoliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Eurosüsteem võtab kohased meetmed eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamiseks kooskõlas käesolevas suunises sätestatud põhimõtete, vahendite, instrumentide, nõuete, kriteeriumide ja menetluskorraga.

Eurosüsteemi ja selle osapoolte vaheline õiguslik suhe määratakse kindlaks asjakohaste lepingute või eeskirjadega, mida kohaldavad asjaomased RKPd ja millega vastavalt rakendatakse käesoleva suunise sätted.

EKP nõukogu võib igal ajal muuta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamise vahendeid, instrumente, nõudeid, kriteeriume ja menetluste korda.

Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda ja saada osapooltelt asjakohast teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks seoses rahapoliitika operatsioonidega. See õigus ei piira võimalikke muid eurosüsteemi eriõigusi rahapoliitika operatsioonidega seotud teabe nõudmisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

„tegelik päevade arv/360” – eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kohaldatav meetod, millega määratakse kindlaks intressiarvutusse hõlmatavate kalendripäevade tegelik arv, võttes aasta pikkuseks 360 päeva;

▼M7

„asutus” – üksus, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ja mille tegevus on seotud üldise heaoluga riigis või regioonis või mis seda rahastab, ja mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil ja määratletakse iga üksuse osas, kas väärtuskärpeks vajalikud kvantitatiivsed kriteeriumid XIIa lisa kohaselt on täidetud;

▼B

„varaga tagatud väärtpaberid” – võlainstrumendid, mis tagatud eraldatud (tähtajaliste või pikendatavate) finantsvarade kogumiga, mille puhul eeldatakse kindla aja jooksul sularahaks konverteerimist. Peale selle võivad esineda õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanike teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerib varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbeline rahastamisvahend, mis on selle finantsvarade kogumi algatajalt või müüjalt omandanud. Selles suhtes sõltuvad nendelt võlainstrumentidelt tehtavad maksed peamiselt alusvarakogumilt saadavatest rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest, nagu likviidsuskokkulepped, garantiid või muud omadused üldnimetusega krediidivõime parandamine;

▼M11

„kahepoolne menetlus” – menetlus, milles RKP või asjakohasel juhul EKP teeb otsetehinguid ühe või mitme osapoolega otse või väärtpaberibörside või turuesindajate vahendusel ilma pakkumismenetluseta;

▼B

„elektrooniline register” – süsteem, mis võimaldab väärtpabereid ja muid finantsvarasid üle kanda ilma paberdokumente, sh -sertifikaate tegelikult liigutamata (nt elektrooniline väärtpaberiülekanne);

„tööpäev” – a) seoses makse tegemise kohustusega: TARGET2 tööpäev sellise makse tegemiseks; või b) seoses varade ülekandmise kohustusega: ülekandeks kasutada tuleva väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäev kohas, kus vastavad väärtpaberid tuleb üle kanda;

▼M6

„väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

▼B

„tagatud laen” – RKP ja osapoole vaheline kokkulepe, millega võimaldatakse osapoolele likviidsust laenu teel, mis on tagatud täitmisele pööratava nõudeõigusega, mille see osapool annab RKP-le näiteks selle vara pantimise, loovutamise või koormamise kujul;

„tähtajaliste hoiuste kogumine” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem kutsub osapooli paigutama tähtajalisi hoiuseid osapoole asukohariigi keskpanka, et vähendada turul likviidsust;

▼M2

10)

„pädev ametiasutus” – riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle, sh EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete osas ( 2 );

▼B

11)

„osapool” – asutus, mis vastab kõlblikkuskriteeriumidele käesoleva suunise kolmandas osas ja kellel on seega õigus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osaleda;

▼M4

12)

„tagatud võlakiri” – võlainstrument, millel on kahetine sissenõudeõigus: a) otseselt või kaudselt krediidiasutuse vastu ja b) dünaamilise tagatiste kogumi vastu, ning mille puhul riski seeriateks ei jaotata;

▼B

13)

„krediidinõue” – maksenõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust osapoole ees. Krediidinõuete hulka kuuluvad ka Schuldscheindarlehen ja Hollandis registreeritud eranõuded valitsuse või teiste, riigi garantiiga kõlblike krediidisaajate (nt elamuühistud) vastu;

14)

„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 3 ) artikli 2 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses krediidiasutus, mis on kas pädeva ametiasutuse järelevalve all või on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutus, mis on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all;

15)

„krediidireiting” – määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 ( 5 ) artikli 3 lõike 1 punktis a;

▼M3

16)

„piiriülene kasutamine” – osapool esitab oma asukohariigi keskpangale tagatiseks järgmised varad:

turukõlblik vara, mida hoitakse teistes liikmesriikides, mille rahaühik on euro;

teises liikmesriigis emiteeritud turukõlblik vara, mida hoitakse asukohariigi keskpanga liikmesriigis;

krediidinõuded, kui krediidinõude lepingut reguleerivad mitte asukohariigi keskpanga liikmesriigi, vaid teise eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi seadused;

eluasemehüpoteekväärtpaberid vastavalt kohaldatavale keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku korrale;

kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid, mis on emiteeritud ja mida hoitakse mitte asukohariigi keskpanga liikmesriigis, vaid teises eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis;

▼B

17)

„valuutariskiturve” – väärtpaberite emitendi ja riskiturbe osapoole vahel sõlmitud leping, mille kohaselt osa valuutariskist, mis tuleneb rahavoogude saamisest muus valuutas kui euro, maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida peab tegema see riskiturbe osapool, ja see sisaldab nende maksete garantiid riskiturbe osapoolelt;

18)

„kontohaldur” – üksus, mis tegeleb väärtpaberite ja muude finantsvarade hoidmise ja haldamisega teiste nimel;

19)

„likvideerimisväärtus” mis tahes varade puhul mis tahes kuupäeval:

selliste varade turuväärtus lepingu rikkumise korral tehtava hindamise ajal, arvutatuna kõige tüüpilisema hinna alusel hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga;

kui vara suhtes ei ole võimalik hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga tüüpilist hinda määrata, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui kauplemishinda ei ole saadaval, määrab hinna operatsioonis osalev RKP, võttes arvesse vara viimast hinda võrdlusturul;

kui varal ei ole turuväärtust, kasutatakse muud mõistlikku hindamismeetodit;

kui RKP on enne lepingu rikkumise korral tehtavat hindamist müünud kõnesolevad varad või nendega samaväärseid varasid turuhinnaga: müügi netolaekumised pärast kõikide müügiga seotud kulude ja tasude mahaarvamist, kusjuures sellise arvestuse teeb ja summad määrab RKP;

20)

„üleandmine makse vastu” – väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis kasutatav mehhanism, millega tagatakse, et lõplik ülekanne, s.o varade üleandmine toimub ainult vastava teiste varade, s.o makse lõpliku ülekande toimumise korral;

21)

„hoiustamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et teha eurosüsteemis RKP kaudu üleööhoiuseid, mille intressimäär on eelnevalt kindlaks määratud;

22)

„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär” – hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

▼M6

22a)

„otseühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide käitatava kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline kokkulepe, millega üks väärtpaberite keskdepositoorium muutub teise väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi otseosalejaks, et võimaldada väärtpaberite ülekandeid elektroonilise registri kaudu;

▼M2

23)

„riigisisene kasutamine” – osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:

turukõlblikke varasid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;

krediidinõudeid, kui krediidinõude lepingus juhindutakse tema RKP asukoha liikmesriigi õigusest;

eluasemehüpoteekväärtpaberi on emiteerinud RKP asukoha liikmesriigis asutatud üksus;

kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;

▼B

24)

„märgistatud tagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames pakutakse likviidsust teatavate kindlate, tuvastatavate varade vastu, mis märgistatakse kui teatavate kindlate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatised. Asukohariigi keskpank võib lubada nende tagatiste asendamist muude konkreetsete kõlblike varadega, kui need märgistatakse kui tagatis ja nendest piisab konkreetse operatsiooni jaoks;

▼M11

24-a)

„ECONS laen” – eriolukorras töötlemise raames antav laen vastavalt suunise EKP/2012/27 II lisa IV liite punktile 6;

▼M9

24a)

„EMP seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 6 ) artikli 52 lõikes 4 sätestatud nõuetega;

▼B

25)

„kõlblikud varad” – varad, mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kriteeriumidele ja on seega kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks;

▼M6

25a)

„kõlblik ühendus” – otseühendus või releeühendus, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel. Kõlblik releeühendus koosneb selle aluseks olevatest kõlblikest otseühendustest;

25b)

„kõlblik väärtpaberiarveldussüsteem” – keskdepositooriumi käitatav väärtpaberiarveldussüsteem, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel;

▼B

26)

„päevalõpp” – TARGET2 sulgemisele järgnev aeg tööpäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse;

▼M7

26a)

„ESMA aruandluse alguskuupäev” - esimene kuupäev, mil a) väärtpaberistamise register on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) registreeritud ja on seega ESMA väärtpaberistamise register, ja b) komisjon on vastu võtnud ja kohaldab asjaomaseid rakenduslikke tehnilisi standardeid (standardvormidena) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 7 ) artikli 7 lõike 4 alusel;

26b)

„ESMA väärtpaberistamise register” - väärtpaberistamise register määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 23 tähenduses, mis on ESMAs registreeritud selle määruse artikli 10 kohaselt;

▼B

27)

„euroala inflatsiooniindeks” – indeks (nt tarbijahindade harmoneeritud indeks), mille on välja andnud Eurostat või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi statistikaasutus;

28)

„Euroopa Majanduspiirkond”, „EMP” – kõik liikmesriigid, olenemata sellest, kas nad on või ei ole formaalselt EMPga ühinenud, ning Island, Liechtenstein ja Norra;

29)

„eurosüsteem” – EKP ja RKPd;

30)

„eurosüsteemi tööpäev” – päev, mil EKP ja vähemalt üks RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud;

▼M11

31)

„eurosüsteemi krediidioperatsioonid” – a) likviidsust lisavad pöördtehingud, s.o likviidsust lisavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid, välja arvatud rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja otseostud, b) päevasisesed laenud ning c) ECONS laenud;

▼M7

31a)

„eurosüsteemi poolt määratud register” - eurosüsteemi poolt kooskõlas VIII lisaga määratud register, mis jätkuvalt täidab selles lisas sätestatud määramiseks vajalikke nõudeid;

▼B

32)

„eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid” – avaturuoperatsioonid ja püsivõimalused;

▼M6 —————

▼B

34)

„lõplik ülekanne” – tühistamatu ja mittetingimuslik ülekanne, millega täidetakse ülekande tegemise kohustus;

▼M6

35)

„finantsinstitutsioon” – finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 8 ) lisas A määratletud tähenduses;

▼B

36)

„peenhäälestusoperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul;

37)

„fikseeritud kupongimääraga instrumendid” – võlainstrumendid, millelt makstakse ette kindlaks määratud perioodilist intressi;

38)

„fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles EKP määrab enne pakkumismenetluse algust kindlaks intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ning osalevad osapooled pakuvad summa, mille ulatuses nad soovivad selle intressimäära, hinna, kursivahe või hinnavahega tehinguid teha;

39)

„ujuv kupongimäär” – kupongimäär, mis on seotud baasintressimääraga ja mille uuestimääratlemise tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

40)

„rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb eurot hetketehinguga välisvaluuta eest ning samal ajal müüb või ostab eurot tagasi forvardtehingus, kindlaksmääratud tagasiostupäeval;

41)

„asukohariigi keskpank” – RKP, mille asukoht on euro kasutusele võtnud liikmesriigis, kus osapool on asutatud;

▼M11

42)

„eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgne kalender” – eurosüsteemi koostatud ajakava, mis näitab reservi hoidmisperioodi, samuti põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väljakuulutamise, jaotamise ja tähtaegade ajastust;

▼M2

42a)

„mitterahaline rekapitaliseerimine riigivõlainstrumentidega” – krediidiasutuse märgitud kapitali mis tahes suurendamine selliselt, et kogu suurendatav kapital või osa sellest saadakse krediidiasutusele täiendavat kapitali võimaldava riigi- või avaliku sektori asutuse võlainstrumentide suunatud emissioonist asjaomasele krediidiasutusele;

▼B

43)

„rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium, mis tegeleb mitmete riikide turgudelt pärit rahvusvaheliselt kaubeldavate väärtpaberite arveldamisega, harilikult mitmete valuutaalade vahel;

44)

„rahvusvaheline organisatsioon” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

45)

„rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber”, „ISIN-kood” – finantsturgudel emiteeritud väärtpaberitele antud rahvusvaheline tunnuskood;

▼M6

46)

„päevasisene laen” – päevasisene laen suunise EKP/2012/27 ( 9 ) artikli 2 punktis 26 määratletud tähenduses;

▼M4

46a)

„investeerimisühing” – investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses;

▼M6

46b)

„investeerimisfond” – rahaturufondid ja muud investeerimisfondid määruse (EL) nr 549/2013 A lisas määratletud tähenduses;

▼B

47)

„EKP võlasertifikaatide emissioon” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav rahapoliitika instrument, mille abil EKP emiteerib võlasertifikaate, mis kajastavad EKP võlakohustust sertifikaadi omaniku ees;

▼M12 —————

▼M3

49)

„liisingunõuded” – lepinguga ette nähtud kavakohased maksed, mida liisinguvõtja peab tegema liisinguandjale vastavalt liisingulepingu tingimustele. Jääkväärtusi liisingunõueteks ei loeta. Eraisikutele pakutavaid väljaostuvõimalusega kasutusrendilepinguid (Personal Contract Purchase), st lepinguid, mille kohaselt kohustuse võtjal on järgmine valikuvõimalus: a) teha lõplik makse ja saada kaupade omanikuks; või b) tagastada kaubad lepingu tasaarvelduseks, käsitletakse liisingulepinguna;

▼M9

49a)

„seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on kas EMP seaduses sätestatud pandikiri või EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri;

▼B

50)

„likviidsustoetus” – struktuurne, tegelik või potentsiaalne toiming, mis on ette nähtud või mida peetakse asjakohaseks, et katta varaga tagatud väärtpaberitega tehtava tehingu kestel tekkida võiv ajutine rahavoogude puudujääk;

▼M7

50a)

„laenuandmete register” - ESMA väärtpaberistamise register või eurosüsteemi poolt määratud register;

▼B

51)

„pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul eesmärgiga pakkuda finantssektorile likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

52)

„põhilised refinantseerimisoperatsioonid” – liik korrapäraseid avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul;

▼M11

53)

„hoidmisperiood” – samas tähenduses, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) ( 10 );

▼B

54)

„lisatagatise nõue” – kõikumisvahemiku rakendamisega seotud menetlus, mis tähendab, et kui osapoole mobiliseeritud tagatisvara regulaarselt mõõdetav väärtus langeb teatavast tasemest madalamale, nõuab eurosüsteem, et osapool lisaks juurde kõlblikke varasid või sularaha. Koondtagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid üksnes alatagatuse korral ning märgistatud tagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid puuduva osa suhtes; kumbagi meetodit rakendatakse asukohariigi keskpanga riigisisese dokumentatsiooni kohaselt;

55)

„intressi piirmäär” – likviidsust lisavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes madalaim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse, või likviidsust vähendavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes kõrgeim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse;

56)

„laenamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et saada eurosüsteemilt RKP kaudu piisavate kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu;

57)

„laenamise püsivõimaluse intressimäär” – laenamise püsivõimalusele rakendatav intressimäär;

58)

„vahetustehingu kursivahe piirnoteering” – vahetustehingu kursivahe noteering, mille juures ammendub kogu pakkumismenetluses jaotatav summa;

59)

„turukõlblikud varad” – võlainstrumendid, millega lubatakse turul kaubelda ja mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

60)

„tähtpäev” – kuupäev, mil eurosüsteemi rahapoliitika operatsiooni tähtaeg lõpeb. Tagasiostulepingu või vahetustehingu puhul on tähtpäevaks tagasiostupäev;

61)

„liikmesriik” – liidu liikmesriik;

62)

„multi-cédula'd” – Hispaania eriotstarbeliste rahastamisvahendite (fondo de titulización de activos ehk FTA) emiteeritud võlainstrumendid, mis võimaldavad koondada ühte kogumisse teataval arvul väikesi üksik-cédula'sid (teatavad Hispaania tagatud võlakirjad) mitmetelt emitentidelt;

63)

„mitmepoolne arengupank” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

64)

„mitme intressimääraga enampakkumine”, „Ameerika enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe on samaväärne igas üksikpakkumises pakutuga;

65)

„astmeline kupongimäär” – kupongistruktuur, mille puhul marginaaliosa (x) kasvab vara eluea jooksul rohkem kui üks kord vastavalt ette kindlaks määratud ajakavale ette kindlaks määratud kuupäevadel, harilikult tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeval või kupongimakse tähtpäeval;

66)

„riigi keskpank”, „RKP” – rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi siseriiklik keskpank;

67)

„RKP tööpäev” – päev, mil RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud, sealhulgas päevad, mil niisuguse RKP filiaalid võivad olla kohalike või piirkondlike pühade tõttu suletud;

▼M11

68)

„EMP-välised G10 riigid” – need Kümne Grupis (G10) osalevad riigid, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riigid, s.o Kanada, Jaapan, Šveits, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid;

▼M9

68a)

„EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas EMP-välise G10 riigi võlakirjade õigusraamistiku nõuetega;

▼B

69)

„mittefinantsettevõtted” – määratletud määruses (EL) nr 549/2013;

▼M2

70)

„turukõlbmatu vara” – järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded, eluasemehüpoteekväärtpaberid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid;

▼M2

70a)

„kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid” – võlainstrumendid:

mis on otseselt või kaudselt tagatud krediidinõuetega, mis vastavad kõikidele eurosüsteemi krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele kooskõlas neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaoga, vastavalt artikli 107f sätetele;

mis pakuvad kahekordset tagatist: i) aluskrediidinõuded algatanud krediidiasutusele; ning ii) punktis a osutatud aluskrediidinõuete dünaamilisele tagatiste kogumile;

mille puhul risk seeriateks ei jagata;

▼M9 —————

▼B

72)

„otsetehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul (hetke- või forvardtehingutes), kusjuures omandiõigus läheb müüjalt ostjale täielikult üle, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek;

73)

„koondtagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames osapoolel on RKPs koondtagatiste konto, kus hoiustatakse selle osapoole tehtavate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks varasid, mis registreeritakse nii, et ükski teatav kindel kõlblik vara ei ole seotud teatava kindla eurosüsteemi krediidioperatsiooniga ja osapool võib kõlblikke varasid pidevalt asendada;

▼M4

74)

„avalik krediidireiting” – krediidireiting: a) mida annab või tunnustab liidus registreeritud ja eurosüsteemi poolt tunnustatud krediidihindamisasutus ja b) mis on avaldatud või mida levitatakse ainult tellijatele;

▼B

75)

„avaliku sektori asutus” – üksus, mille statistikaamet on liigitanud määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses avalikku sektorisse kuuluvaks;

76)

„kiirpakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni ja milles võib osapoolte arvu piirata, nagu käesoleva suunise teises osas on täpsemalt sätestatud;

▼M6

76a)

„releeühendus” – kahe erineva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide vaheline ühendus, mida kasutatakse väärtpaberitehingute või -ülekannete tegemiseks vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, TARGET2-Securities süsteemis osalevate väärtpaberite keskdepositooriumide käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul mitme vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu;

▼B

77)

„tagasiostuleping” – kokkulepe, milles müüakse kõlblik vara ostjale nii, et müüjale ei jää selle omandiõigust, ja samal ajal tekib müüjal õigus ja kohustus samaväärne vara teataval tulevasel kuupäeval või nõudmise korral teatava konkreetse hinnaga tagasi osta;

78)

„tagasiostupäev” – kuupäev, mil ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale;

79)

„tagasiostuhind” – hind, millega ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale. Tagasiostuhind võrdub ostuhinnaga, millele on lisatud hinnavahe, mis on vastavuses pakutud likviidsuselt operatsiooni tähtaja jooksul arvestatud intressiga;

80)

„pöördtehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel ja laenamise püsivõimaluse osutamisel kasutatav instrument, mille abil RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone;

81)

„depookonto” – rahvusvahelise väärtpaberite keskdepositooriumi, väärtpaberite keskdepositooriumi või RKP hallatav väärtpaberikonto, millele krediidiasutused võivad paigutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks kõlblikke väärtpabereid;

▼M6

82)

„väärtpaberiarveldussüsteem” – väärtpaberiarveldussüsteem määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses, mille abil saab väärtpabereid üle kanda kas makseta (FOP) või makse vastu (DVP);

▼B

83)

„arvelduspäev” – kuupäev, mil tehing arveldatakse;

84)

„ühtse intressimääraga enampakkumine”, „Hollandi enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe võrdub kõikide rahuldatud pakkumiste puhul intressi piirmäära või hinna piirmäära või vahetustehingu kursivahe piirmääraga;

85)

„eriotstarbeline rahastamisvahend” – väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 66 tähenduses;

86)

„tavapakkumismenetlus” – eurosüsteemi kasutatav pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 24 tunni jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni;

87)

„struktuurioperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb selleks, et kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke, mis on täpsemalt sätestatud käesoleva suunise teises osas;

▼M9 —————

▼M11

88-a)

„kestlikkusega seotud võlakirja emitendi grupp” – ettevõtjad, kes tegutsevad ühe majandusüksusena ja moodustavad konsolideeritud aastaaruande tähenduses aruandeüksuse, kuhu kuuluvad emaettevõtja ning kõik selle otsesed ja kaudsed tütarettevõtjad;

▼M11

88a)

„kestlikkuse eesmärk” – emitendi poolt avalikult kättesaadavas emissioonidokumendis seatud eesmärk, millega mõõdetakse emitendi kestlikkusprofiili kvantitatiivset paranemist eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul seoses ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 ( 11 ) sätestatud keskkonnaeesmärgiga ja/või ühe või mitme ÜRO seatud kestliku arengu eesmärgiga, mis on seotud kliimamuutuste või keskkonnaseisundi halvenemisega ( 12 );

▼B

89)

„vahetustehingu kursivahe” – välisvaluuta vahetustehingus forvard- ja hetketehingu vahetuskursside vahe üldiste turutavade kohaselt noteerituna;

90)

„jätkuemissioon” – emissioon, mis moodustab varasema emissiooniga ühe seeria;

91)

„TARGET2” – reaalajaline eurodes tehtavate brutoarvelduste süsteem, mille kaudu arveldatakse euromakseid keskpangarahas ja mida reguleerib suunis EKP/2012/27;

92)

„pakkumismenetlus” – menetlus, mille abil eurosüsteem lisab turule likviidsust või kõrvaldab seda nii, et RKP sõlmib tehinguid, aktsepteerides pakkumisi, mida osapooled on pärast avalikku teadet esitanud;

93)

„tehingupäev (T)” – kuupäev, mil kaks osapoolt sõlmivad tehingu, s.o kokkuleppe teostada finantstehing. Tehingupäev võib langeda kokku tehingu arvelduspäevaga (sama päeva arveldus) või eelneda arvelduspäevale teatav kindlaksmääratud arv tööpäevi (arvelduspäev näidatakse kujul T + arvelduslõtk);

▼M9 —————

▼M6

95)

„kolmepoolne agent” – RKPga lepingu sõlminud kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, kes peab selle lepingu kohaselt osutama selle RKP esindajana teatavaid tagatiste haldamise teenuseid;

▼B

96)

„liit” – Euroopa Liit;

97)

„väärtuskärbe” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse protsentuaalne vähendamine;

98)

„turuväärtuse alandamine” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse teatav protsentuaalne vähendamine enne väärtuskärbet;

99)

„muutuva intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles osalevad osapooled esitavad pakkumisi kogusumma, intressimäära, vahetustehingute kursivahe või hinna kohta, millega nad soovivad omavahelises konkurentsis eurosüsteemiga tehinguid sõlmida, ning kus esmajärjekorras rahuldatakse kõige konkurentsivõimelisemad pakkumised, kuni kogu pakutav summa ammendub;

▼M5

99a)

„lõpetamises osalev üksus” – üksus, a) mille peamine eesmärk on varade järkjärguline üleandmine ja oma tegevuse lõpetamine; või b) mis on varahalduse või varade loovutamise üksus, mis on asutatud finantssektori restruktureerimise ja/või kriisilahenduse toetuseks, sh võõrandamisstruktuur, mis on tekkinud kriisilahendusest tuleneva varade eraldamise meetme tagajärjel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 13 ) artikliga 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artiklit 42 ülevõtva riigisisese õigusaktiga ( 14 );

▼B

100)

„nullkupongimäär” – võlainstrument, millelt ei maksta perioodilisi kupongimakseid.

TEINE OSA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED

Artikkel 3

Eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise raamistik

Vahendid, mida eurosüsteem kasutab rahapoliitika rakendamisel, koosnevad järgmisest:

avaturuoperatsioonid;

püsivõimalused;

kohustusliku reservi nõuded.

▼M11

Kohustusliku reservi nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Näidetena on teatavad kohustusliku reservi nõuete aspektid toodud I lisas.

▼B

Artikkel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste näitlik ülevaade

Üksikasjaliku ülevaate eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omadustest annab tabel 1.

▼M6

Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste ülevaade

Rahapoliitika operatsioonide liigid		Instrumentide liigid		Tähtaeg	Sagedus	Menetlus
		Likviidsuse lisamine	Likviidsuse vähendamine
Avaturuoperatsioonid	Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Üks nädal	Kord nädalas	Tavapakkumismenetlus
	Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Kolm kuud (*1)	Kord kuus (*1)	Tavapakkumismenetlus
	Peenhäälestusoperatsioonid	Pöördtehingud	Pöördtehingud	Standardimata	Standardimata	Pakkumismenetlus ►M11 ◄
		Välisvaluuta vahetustehingud	Välisvaluuta vahetustehingud
		—	Tähtajaliste hoiuste kogumine
	Struktuurioperatsioonid	Pöördtehingud	Pöördtehingud	Standardimata	Standardimata	Tavapakkumismenetlus (*2)
		—	EKP võlasertifikaatide emissioonid	Alla 12 kuu
		Otseost	Otsemüük	—		Kahepoolne menetlus (4) Pakkumismenetlus (3)
Püsivõimalused	Laenamise püsivõimalus	Pöördtehingud	—	Üleöö	Kasutatakse osapoolte äranägemisel
	Hoiustamise püsivõimalus	—	Hoiused	Üleöö	Kasutatakse osapoolte äranägemisel
(1) Vastavalt artikli 7 lõike 2 punktidele b ja c ning artikli 7 lõigetele 3 ja 4. (2) Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c, artikli 10 lõike 4 punktile c ja artikli 13 lõike 5 punktile d. (3) Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c ja artikli 14 lõike 3 punktile c. ►M11 (4) Kahepoolsete otsetehingute menetlusest teatatakse vajaduse korral. ◄

▼B

I JAOTIS

AVATURUOPERATSIOONID

1. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide ülevaade

Artikkel 5

Avaturuoperatsioonide liikide ja instrumentide ülevaade

Eurosüsteem võib teha avaturuoperatsioone, et suunata intressimäärasid, juhtida likviidsust finantsturul ja anda märku rahapoliitika kursist.

Eesmärgi põhjal võib avaturuoperatsioonid liigitada järgmistesse kategooriatesse:

põhilised refinantseerimisoperatsioonid;

pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid:

peenhäälestusoperatsioonid;

struktuurioperatsioonid.

Avaturuoperatsioone tehakse järgmiste instrumentide abil:

pöördtehingud;

rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud;

tähtajaliste hoiuste kogumine;

EKP võlasertifikaatide emissioonid;

otsetehingud.

Lõikes 2 nimetatud avaturuoperatsioonides rakendatakse lõikes 3 sätestatud instrumente järgmiselt:

põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse üksnes pöördtehingute abil;

peenhäälestusoperatsioonides võib kasutada:

pöördtehinguid;

ii)

rahapoliitilisi välisvaluuta vahetustehinguid;

iii)

tähtajaliste hoiuste kogumist;

struktuurioperatsioonides võib kasutada:

pöördtehinguid;

ii)

EKP võlasertifikaatide emissioone;

iii)

otsetehinguid.

EKP algatab avaturuoperatsioonid ning ka otsustab nende täitmise tingimused ja kasutatava instrumendi.

2. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide liigid

Artikkel 6

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Eurosüsteem teeb põhilisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

need lisavad likviidsust;

neid tehakse harilikult igal nädalal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile;

nende tähtaeg on harilikult üks nädal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse erandit lõikes 3;

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

▼M6

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

▼B

need on tagatud kõlblike varadega.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt riiklikest pühadest liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest.

Olenemata lõikest 4 võib EKP nõukogu põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.

Põhilisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse fikseeritud intressmääraga või muutuva intressimääraga pakkumismenetluses vastavalt eurosüsteemi otsusele.

Artikkel 7

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Eurosüsteem teeb pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil eesmärgiga pakkuda osapooltele likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul.

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

need on likviidsust lisavad pöördoperatsioonid;

neid tehakse regulaarselt igal kuul vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõikes 4 sätestatud erandit;

nende tähtaeg on harilikult kolm kuud vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid;

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

▼M6

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

▼B

need on tagatud kõlblike varadega.

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.

Eurosüsteem võib erandkorras teha pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone muu tähtajaga kui kolm kuud. Selliseid operatsioone eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgses kalendris ei näidata.

Pikemaajalistel refinantseerimisoperatsioonidel tähtajaga üle kolme kuu, mida tehakse vastavalt vajadusele kooskõlas lõikega 4, võib olla ennetähtaegse tagasimakse võimalus. Selline tagasimakse säte võib esineda võimalusena või kohustusena, mille kohaselt osapooled võivad neile vastavas operatsioonis jaotatud summad täielikult või osaliselt tagasi maksta. Kohustuslik ennetähtaegne tagasimakse peab põhinema selgetel ja ette määratletud tingimustel. Kuupäevad, millest alates saab teha ennetähtaegseid tagasimakseid, teatab eurosüsteem vastavate operatsioonide väljakuulutamise ajal. Erandkorras võib eurosüsteem otsustada peatada ennetähtaegsed tagasimaksed konkreetsetel kuupäevadel muu hulgas olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.

Pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone korraldatakse muutuva intressimääraga pakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada neid fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse abil. Sel juhul võidakse fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustes kohaldatav määr indekseerida teatava baasmäära (nt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise määra) suhtes tehingu tähtaja põhjal, kursivahega või ilma.

Artikkel 8

Peenhäälestusoperatsioonid

Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute või tähtajaliste hoiuste kogumise abil peenhäälestusoperatsioone eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul.

Peenhäälestusoperatsioonide omadused on järgmised:

neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

▼M11

neid korraldatakse harilikult kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset peenhäälestusoperatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

▼B

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist;

▼M6

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt:

sellest, mis liiki instrumenti peenhäälestusoperatsiooni jaoks kasutatakse, ja

ii)

seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

▼B

kui neid tehakse pöördtehingute abil, on need tagatud kõlblike varadega.

▼M2

EKP võib teha peenhäälestusoperatsioone igal eurosüsteemi tööpäeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki reservi hoidmisperioodil. Kui tehingupäev, arvelduspäev ega tagasimaksepäev ei ole RKP tööpäevad, ei ole asjaomane RKP kohustatud selliseid operatsioone tegema.

▼B

Turuoludele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse peenhäälestusoperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.

Artikkel 9

Struktuurioperatsioonid

Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, EKP võlasertifikaatide emissioonide või otsetehingute abil struktuurioperatsioone, et kohandada eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssüsteemi suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke.

Struktuurioperatsioonide omadused on järgmised:

need on likviidsust lisavad või vähendavad operatsioonid;

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

neid korraldatakse harilikult pakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil olenevalt sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse;

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

▼M6

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt: i) sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse, ja ii) seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

▼B

likviidsust lisavad struktuurioperatsioonid põhinevad kõlblike varade tagatisel, välja arvatud otseostude korral.

Turuoludele ja muudele struktuurilistele muutustele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse struktuurioperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.

3. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide instrumendid

Artikkel 10

Pöördtehingud

Pöördtehingud on liik avaturuoperatsioone, milles RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone olenevalt asjakohastest lepingutest või eeskirjadest, mida RKPd kohaldavad.

Tagasiostulepingud ja tagatud laenud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.

Likviidsust lisavad pöördtehingud peavad olema tagatud kõlblike varadega vastavalt käesoleva suunise neljandale osale.

▼M6

Rahapoliitika pöördtehingute operatiivomadused:

tehinguid võib teha likviidsust lisava või likviidsust vähendava operatsioonina;

tehingu sagedus ja tähtaeg sõltub sellest, mis liiki avaturutehingu tegemiseks seda kasutatakse;

▼M11

tehingud, mis liigitatakse avaturutehinguks, teostatakse tavapakkumismenetluses, välja arvatud peenhäälestusoperatsioonid, mis teostatakse pakkumismenetluse kaudu;

▼M6

tehingud, mis liigitatakse laenamise püsivõimaluseks, teostatakse vastavalt artiklile 18;

tehinguid teostavad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõiget 3.

▼B

Likviidsust vähendavad pöördtehingud põhinevad varadel, mida annab eurosüsteem. Nende varade kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu need, mida kasutatakse likviidsust lisavates pöördtehingutes vastavalt käesoleva suunise neljandale osale. Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ei kohaldata väärtuskärbet.

Artikkel 11

Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud

Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud koosnevad hetketehingust ja forvardtehingust, mis on üheaegsed ja milles kaubeldakse euroga välisvaluuta vastu.

Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.

Kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti, teeb eurosüsteem operatsioone ainult laialt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb väljakujunenud turutavade kohaselt.

Igas rahapoliitilises välisvaluuta vahetustehingus lepivad eurosüsteem ja osapooled kokku vahetustehingu kursivahe, mis noteeritakse üldiste turutavade kohaselt. Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused on näidatud tabelis 2.

Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute omadused on järgmised:

neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

▼M11

neid korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

▼B

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

▼M6

Rahapoliitika välisvaluuta vahetustehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

▼B

Tabel 2

Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused

euro (EUR) ja välisvaluuta ABC vaheline hetkekurss (tehingupäeval)

euro ja välisvaluuta ABC vaheline forvardkurss tagasiostupäeval (M)

ΔΜ

euro ja ABC forvardkursi vahe tagasiostupäeval (M)

N(.)

valuuta hetkesumma; N(.)M on valuuta forvardsumma:

või

Artikkel 12

Tähtajaliste hoiuste kogumine

Eurosüsteem võib kutsuda osapooli paigutama nende asukohariigi keskpanka tähtajalisi hoiuseid.

Osapooltelt vastu võetud hoiused on tähtajalised ja kohaldatakse fikseeritud intressimäära.

Tähtajalistele hoiustele kohaldatavad intressimäärad võivad olla: a) positiivsed; b) null protsenti; või c) negatiivsed.

Tähtajalisele hoiusele kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Intress makstakse välja hoiustamise tähtaja möödumisel. Negatiivse intressimääraga kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot. RKPd ei anna tähtajaliste hoiuste eest tagatisi.

Tähtajalisi hoiuseid hoitakse asukohariigi keskpanga kontodel ka siis, kui selliseid operatsioone teeb tsentraliseeritult EKP vastavalt artikli 45 lõikele 3.

Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused on järgmised:

seda tehakse likviidsuse vähendamiseks;

seda võidakse teha eelnevalt avaldatud tegevuskava kohaselt korralise sageduse ja tähtajaga või erakorraliselt, et reageerida likviidsusolukorra muutumisele, näiteks võib tähtajalisi hoiuseid koguda reservi hoidmisperioodi viimasel päeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki, mis võib olla tekkinud alates viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni pakkumiste jaotamisest;

▼M11

seda korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

▼B

seda teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

▼M6

Tähtajaliste hoiuste kogumises osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

▼B

Artikkel 13

EKP võlasertifikaatide emiteerimine

EKP võlasertifikaadid on EKP võlakohustus sertifikaadi omaniku ees.

EKP võlasertifikaate emiteeritakse ja hoitakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide väärtpaberidepositooriumides elektroonilisel kujul.

EKP ei kehtesta piiranguid EKP võlasertifikaatide võõrandatavusele.

EKP võib emiteerida EKP võlasertifikaate:

nimiväärtusest madalama diskonteeritud emissioonihinnaga või

nimiväärtusest kõrgema hinnaga

ja need tuleb tähtaja möödumisel tagasi osta nimiväärtuses.

Emissioonihinna ja nimiväärtuse (tagasiostuhinna) vahe võrdub emissioonihinnalt sertifikaadi tähtaja kestel koguneva intressiga vastavalt kokkulepitud intressimäärale. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Emissioonihind arvutatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

EKP võlasertifikaatide emissioon

Emissioonihind on:

kus:

EKP võlasertifikaadi nimiväärtus

intressimäär ( %)

EKP võlasertifikaadi tähtaeg (päevades)

EKP võlasertifikaadi emissioonihind

EKP võlasertifikaatide omadused on järgmised:

nende emissioon on likviidsust vähendav avaturuoperatsioon;

neid võidakse emiteerida korraliselt või erakorraliselt;

nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud;

neid emiteeritakse tavapakkumismenetluse abil,

neid pakuvad ja arveldavad RKPd detsentraliseeritult.

▼M6

EKP võlasertifikaatide emissiooni tavapakkumismenetluses osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

▼B

Artikkel 14

Otsetehingud

Otsetehinguga kaasneb omandiõiguse täielik üleminek müüjalt ostjale, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek.

Otsetehingute tegemisel ja hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem tehingus kasutatavate võlainstrumentide suhtes kõige laialdasemalt heaks kiidetud turutava kohaselt.

Otsetehingute omadused on järgmised:

neid võib teha likviidsust lisavatena (otseost) või likviidsust vähendavatena (otsemüük);

nende sagedus on standardimata;

neid korraldatakse kahepoolse menetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni kiirpakkumismenetluse või tavapakkumismenetluse abil;

▼M11

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, kui EKP ei otsusta, et konkreetse operatsiooni viib läbi EKP või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat EKP;

▼B

need põhinevad ainult käesoleva suunise neljanda osa tähenduses kõlblikel turukõlblikel varadel.

▼M6

Otsetehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

▼B

Artikkel 15

Tagatise kasutamise kohustus ja arveldamiskohustus pöördtehingutes ja rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes

Likviidsust lisavates pöördtehingutes ja likviidsust lisavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

kannavad arvelduspäeval arveldamiseks üle pöördtehingu korral piisavas summas kõlblikke varasid või välisvaluuta vahetustehingu korral vastava summa välisvaluutat;

▼M7

tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised; tagatisena mobiliseeritud vara väärtus peab katma likviidsuse lisamise operatsiooni jääki koos kogunenud intressiga igal ajahetkel kogu operatsiooni kestel. Kui intress koguneb positiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lisada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägile; kui intress koguneb negatiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lahutada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägist;

▼B

vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ja likviidsust vähendavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

kannavad üle neile vastavas likviidsust vähendavas operatsioonis jaotatud summa arveldamiseks piisava summa sularaha;

tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised;

vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.

Artikkel 16

Arvelduskohustus otseostu- ja -müügitehingutes, tähtajaliste hoiuste kogumisel ja EKP võlasertifikaatide emiteerimisel

Avaturuoperatsioonides, mida tehakse otseostu- või otsemüügitehingute, tähtajaliste hoiuste kogumise või EKP võlasertifikaatide emiteerimise abil, kannavad osapooled tehingus kokku lepitud summa arveldamiseks üle piisavas summas kõlblikke varasid või sularaha.

Lõikes 1 osutatud nõude täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.

II JAOTIS

PÜSIVÕIMALUSED

Artikkel 17

Püsivõimalused

RKPd võimaldavad eurosüsteemi pakutavate püsivõimaluste kasutamist osapoolte algatusel.

Püsivõimalused koosnevad järgmistest liikidest:

laenamise püsivõimalus;

hoiustamise püsivõimalus.

Püsivõimaluste tingimused on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühesugused.

RKPd annavad juurdepääsu püsivõimalustele ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega.

EKP võib igal ajal püsivõimaluste tingimusi kohandada või püsivõimalused peatada.

▼M11

Püsivõimaluste intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 8. EKP avaldab reservi hoidmisperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust.

▼B

Olenemata lõikest 6 võib EKP nõukogu püsivõimaluste intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.

1. PEATÜKK

Laenamise püsivõimalus

Artikkel 18

Laenamise püsivõimaluse omadused

Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada eurosüsteemilt oma asukohariigi keskpangaga sõlmitud pöördtehingu kaudu kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölikviidsust.

RKPd pakuvad laenamise püsivõimaluse raames likviidsust tagasiostulepingute või tagatud laenude abil vastavalt asjaomase RKP kohaldatavatele lepingutele või eeskirjadele.

Laenamise püsivõimaluse raames pakutava likviidsuse summat ei piirata, kuid võetakse arvesse lõikes 4 sätestatud nõuet anda piisav tagatis.

Osapooled on kohustatud esitama tagatiseks piisavad kõlblikud varad enne laenamise püsivõimaluse kasutamist. Need varad tuleks kas asjaomases RKPs ette hoiustada või üle anda koos laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlusega.

Artikkel 19

Laenamise püsivõimaluse kasutamistingimused

Laenamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, millel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada.

▼M11

Laenamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel, välja arvatud päevad, mil TARGET2 ei ole „mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral“ päeva lõpus kättesaadav, nagu on osutatud artiklis 187a. Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, lubatakse laenamise püsivõimalust kasutada RKPdes juba ette hoiustatud kõlblike varade tagatisel.

▼B

Kui RKP või selle filiaal ei ole teatavatel eurosüsteemi tööpäevadel rahapoliitika operatsioonide tegemiseks riiklike või piirkondlike pühade tõttu avatud, teatab asukohariigi keskpank oma osapooltele ette, millised ettevalmistused on vaja teha, et sellel pühal laenamise püsivõimalust kasutada.

Luba kasutada laenamise püsivõimalust võidakse anda kas osapoole sellekohasel taotlusel või automaatselt, nagu on sätestatud vastavalt lõigetes 5 ja 6.

▼M7

Laenamise püsivõimaluse kasutamiseks võib vastaspool saata taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotluses tuleb osutada soovitud krediidi summa. Vastaspool peab tehingu tagatisena üle kandma piisava hulga kõlblikku vara, v.a juhul kui need varad on juba eelnevalt hoiustatud asukohariigi keskpangas artikli 18 lõike 4 kohaselt.

▼M11

Iga tööpäeva lõpul loetakse asukohariigi keskpangas osapoole arvelduskontol pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist olev negatiivne saldo automaatselt taotluseks („automaatne taotlus“) laenamise püsivõimaluse kasutamiseks. Artikli 18 lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad osapooled olema enne sellise automaatse taotluse tekkimist tehingu tagatiseks asukohariigi keskpangas ette hoiustanud piisavalt kõlblikke varasid. Selle kasutamistingimuse täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt. Kui automaatse taotluse esitanud osapool, kelle juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on artikli 158 kohaselt piiratud, ületab kindlaksmääratud piirmäära, rakendatakse piirmäära ületava summa suhtes sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt.

▼B

Artikkel 20

Laenamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

Laenamise püsivõimaluse raames antava laenu tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevad osapooled maksavad laenu tagasi järgmisel a) TARGET2 ja b) asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäeval nende süsteemide avamise ajal.

Laenamise püsivõimaluselt tasutava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”. Laenamise püsivõimalusele kohaldatavat intressimäära nimetatakse laenamise püsivõimaluse intressimääraks.

Intress laenamise püsivõimaluselt tuleb tasuda laenu tagasimaksmisel.

2. PEATÜKK

Hoiustamise püsivõimalus

Artikkel 21

Hoiustamise püsivõimaluse omadused

Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha eurosüsteemis oma asukohariigi keskpanga kaudu üleööhoiuseid, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud intressimäära.

Hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär võib olla: a) positiivne; b) null protsenti; c) negatiivne.

RKPd ei anna hoiuste eest tagatisi.

Summa, mille osapool võib hoiustamise püsivõimaluse raames hoiustada, ei ole piiratud.

Artikkel 22

Hoiustamise püsivõimaluse kasutamistingimused

▼M11

Hoiustamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, kellel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada. Hoiustamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel, välja arvatud päevad, mil TARGET2 ei ole mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral päeva lõpus kättesaadav, nagu on osutatud artiklis 187a.

▼M7

Hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks peab vastaspool saatma taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Taotluses tuleb märkida, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.

▼B

Eri RKPde kontostruktuuride erinevuse tõttu võivad RKPd EKP eelneval nõusolekul kohaldada käesolevas artiklis sätestatutest erinevaid kasutamistingimusi. RKPd annavad osapooltele teavet kõikide lahknevuste kohta käesolevas artiklis sätestatud juurdepääsutingimustest.

Artikkel 23

Hoiustamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

Hoiustamise püsivõimaluse hoiustamise tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevate osapoolte hoiuste tähtaeg hoiustamise püsivõimaluse raames lõpeb järgmisel TARGET2 tööpäeval selle süsteemi avamise ajal.

Hoiusele kohaldatava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”.

Intress hoiustamise püsivõimaluselt tasutakse hoiuse tähtaja möödumisel. Hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära kohaldamisega kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot.

III JAOTIS

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE MENETLUSKORD

1. PEATÜKK

▼M11

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumismenetlused

Artikkel 24

Avaturuoperatsioonide menetluste liigid

Avaturuoperatsioone korraldatakse pakkumismenetluse abil.

▼B

1. jagu

Pakkumismenetlus

Artikkel 25

Pakkumismenetluse ülevaade

Pakkumismenetlus viiakse läbi kuues etapis, nagu on näidatud tabelis 4.

▼M4

Tabel 4

Pakkumismenetluste etapid

1. etapp	pakkumismenetluse väljakuulutamine a) EKP avalik teade b) RKP avalik teade ja konkreetsete osapoolte otseteavitamine (kui vajalikuks peetakse)
2. etapp	osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine
3. etapp	pakkumiste koondamine eurosüsteemi poolt
4. etapp	pakkumiste jaotamine ja pakkumistulemuste väljakuulutamine a) EKP pakkumiste jaotamise otsus b) EKP avalik teade jaotamistulemuste kohta
5. etapp	individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamine
6. etapp	tehingutega seotud arveldamine

▼B

Pakkumismenetlus viiakse läbi tavapakkumismenetlusena või kiirpakkumismenetlusena. Tava- ja kiirpakkumismenetluse omadused on ühesugused, välja arvatud ajakava (tabelid 5 ja 6) ning osapoolte ring.

▼M6

Tabel 5

Tavapakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

(1) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

Tabel 6

Kiirpakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

(1) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

▼B

Eurosüsteem võib läbi viia kas fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga menetlusi.

Artikkel 26

Tavapakkumismenetlus

Eurosüsteem kasutab tavapakkumismenetlust a) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide; b) pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide; c) teatavate struktuurioperatsioonide, nimelt struktuuriliste pöördoperatsioonide ja EKP võlasertifikaatide emissioonide eesmärgil.

Eurosüsteem võib tavapakkumismenetlust kasutada ka peenhäälestusoperatsioonide ja struktuurioperatsioonide puhul, mida teostatakse otsetehingutena, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.

Üldjuhul kulub tavapakkumismenetluses a) pakkumismenetluse väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuse kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi; ja b) pakkumiste esitamise tähtaja lõpust kuni jaotamistulemuse väljakuulutamiseni ligikaudu kaks tundi.

Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.

Artikkel 27

Kiirpakkumismenetlus

Harilikult kasutab eurosüsteem kiirpakkumismenetlust peenhäälestusoperatsioonide eesmärgil, kuid võib kiirpakkumismenetlust kasutada ka otsetehingute abil tehtavate struktuurioperatsioonide eesmärgil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.

Kiirpakkumismenetlus viiakse läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest ning tulemus kinnitatakse kohe pärast jaotamistulemuse väljakuulutamist.

Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.

Eurosüsteem võib artiklis 57 sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt valida kiirpakkumismenetluses osalema piiratud arvu osapooli.

Artikkel 28

Tavapakkumismenetluste läbiviimine põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil vastavalt pakkumiste kalendrile

Pakkumismenetlused põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil viiakse läbi vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgsele kalendrile.

Eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslik kalender avaldatakse EKP ja RKPde veebisaitidel vähemalt kolm kuud enne selle kalendriaasta algust, mille kohta see kehtib.

Esialgsed põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad on näidatud tabelis 7.

Tabel 7

Tavapärased põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad

Avaturuoperatsiooni liik	Tavapärane tehingupäev (T)
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Iga teisipäev (*1)
Korralised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Iga kalendrikuu viimane kolmapäev (*2)
(1) Pühade tõttu võib ajakava erakorraliselt muuta. (2) Pühadeaja tõttu nihutatakse detsembri operatsioon tavapäraselt ühe nädala võrra ettepoole, st kuu eelviimasele kolmapäevale.

Artikkel 29

Pakkumismenetluste läbiviimine peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonide eesmärgil ilma pakkumisoperatsioonide kalendrita

Peenhäälestusoperatsioone ei tehta ette määratletud ajakava põhjal. EKP võib otsustada teha peenhäälestusoperatsioon mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Sellistes operatsioonides osalevad ainult need RKPd, mille puhul tehingupäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP tööpäevad.

Tavapakkumismenetluse abil korraldatavaid struktuurioperatsioone ei tehta kalendrilise ajakava põhjal. Neid tehakse ja arveldatakse harilikult niisugustel päevadel, mis on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides RKP tööpäevad.

2. jagu

Pakkumismenetluse etapid

1. alajagu

Pakkumismenetluse väljakuulutamine

Artikkel 30

Tava- või kiirpakkumismenetluse väljakuulutamine

▼M4

EKP kuulutab tavapakkumismenetluse enne selle toimumist avalikult välja. Lisaks sellele võivad tavapakkumismenetluse välja kuulutada RKPd avalikult või otse osapooltele, kui seda vajalikuks peetakse.

Kiirpakkumismenetluse võib EKP enne selle toimumist avalikult välja kuulutada. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mis avalikult ette välja kuulutatakse, võib RKP valitud osapooltega otse ühendust võtta, kui seda peetakse vajalikuks. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mida avalikult ette välja ei kuulutata, võtab RKP otse ühendust valitud osapooltega.

▼B

Pakkumise väljakuulutamine tähendab, et osapooli kutsutakse esitama pakkumisi, mis on õiguslikult siduvad. Pakkumise väljakuulutamine ei kujuta endast EKP ega RKPde esitatud pakkumust.

Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade, on sätestatud II lisas.

EKP võib võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et parandada viga pakkumismenetluse väljakuulutamise teates, sealhulgas tühistada või katkestada käimasoleva pakkumismenetluse.

2. alajagu

Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine

Artikkel 31

Pakkumiste esitamise vorm ja koht

Pakkumised tuleb esitada osapoole asukohariigi keskpangale. Asutuse pakkumised võib asukohariigi keskpangale esitada igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro ja kus on selle asutuse asukoht, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.

Osapooled esitavad pakkumisi RKP poolt vastava operatsiooni jaoks ette nähtud vormil.

Artikkel 32

Pakkumiste esitamine

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses märgivad osapooled pakkumises summa, mille ulatuses nad soovivad RKPdega tehinguid teha.

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma, mille nad soovivad selle intressimääraga müüa ja tagasi osta või osta ja tagasi müüa.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümne eri intressimäära, hinna või kursivahega. Erandolukorras võib eurosüsteem piirata pakkumiste arvu, mille iga osapool võib esitada. Igas pakkumises märgivad osapooled summa, mille ulatuses nad soovivad tehinguid teha, ning vastava intressimäära või hinna või kursivahe. Intressimäära või kursivahe pakkumine väljendatakse 0,01 protsendipunkti kordajates. Hinnapakkumine väljendatakse 0,001 protsendipunkti kordajates.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma ja kursivahe noteeringu, millega nad soovivad tehingu sõlmida.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil noteeritakse kursivahed vastavalt väljakujunenud turutavadele ning pakkumised väljendatakse 0,01 kursivahe kordajates.

EKP võlasertifikaatide emissiooni suhtes võib EKP otsustada, et pakkumised väljendatakse hinna, mitte intressimäära kujul. Sel juhul noteeritakse hinnad kolme kümnendkoha täpsusega protsentides nimiväärtusest.

Artikkel 33

Pakkumise miinimum- ja maksimumsumma

Põhilistes refinantseerimisoperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.

Pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides määrab iga RKP pakkumise miinimumsumma vahemikus 10 000 – 1 000 000 eurot. Pakkumise miinimumsummat ületavad pakkumised väljendatakse 10 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.

Peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäära, hinna või kursivahe suhtes olenevalt tehingu liigist.

Ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste ärahoidmiseks võib EKP kehtestada pakkumise maksimumsumma, mis tähendab suurimat ühelt osapoolelt aktsepteeritavat pakkumist. Pakkumise maksimumsumma kehtestamise korral avaldab EKP andmed selle summa kohta avalikus pakkumise väljakuulutamise teates.

Artikkel 34

Pakkumise alam- ja ülemmäär

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise alammäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade alampiiri.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise ülemmäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade ülempiiri.

Artikkel 35

Pakkumiste esitamise tähtaeg

Osapooled võivad oma pakkumisi tühistada igal ajal kuni pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni.

Pärast tähtaja lõppu esitatud pakkumisi arvesse ei võeta ja need loetakse kõlbmatuteks.

Selle, kas osapool on pidanud kinni pakkumiste esitamise tähtajast, teeb kindlaks asukohariigi keskpank.

Artikkel 36

Pakkumiste tagasilükkamine

RKP lükkab tagasi:

kõik osapoole pakkumised, kui pakkumiste kogusumma ületab EKP kehtestatud pakkumise ülempiiri;

osapoole pakkumise, kui see on väiksem pakkumise miinimumsummast;

osapoole pakkumise, kui see jääb alla aktsepteeritava intressimäära, hinna või vahetuskursi alampiiri või ületab intressi ülemmäära, hinna või kursivahe ülempiiri.

RKP võib lükata tagasi pakkumised, mis ei ole täielikud või ei järgi asjakohast vormi.

Kui asukohariigi keskpank otsustab pakkumise tagasi lükata, teatab ta asjaomasele osapoolele sellest otsusest enne pakkumiste jaotamist.

3. alajagu

Pakkumiste jaotamine

Artikkel 37

Pakkumiste jaotamine fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

pakkumised liidetakse kokku;

kui pakkumiste kogusumma ületab kogu jaotatava likviidsuse summa, rahuldatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa suhte pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 1;

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

EKP võib otsustada, et määratakse:

jaotuse miinimumsumma, mis tähendab igale pakkujale jaotada võidava summa alampiiri; või

jaotuse alammäär, mis tähendab protsentides väljendatud alampiiri, mille kohaselt määratakse igale pakkujale vähima intressi piirmääraga esitatud pakkumiste osa.

Artikkel 38

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema intressimääraga (kõige madalama hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest madalama intressimääraga (kõrgema hinnaga) pakkumised, kuni kogu jaotatav likviidsus ammendub;

kui intressi piirmäära (kõige kõrgema aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige kõrgema aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale määratakse jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 39

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust ja mis korraldatakse EKP võlasertifikaatide emiteerimiseks või tähtajaliste hoiuste kogumiseks, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama intressimääraga (kõige kõrgema hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest kõrgema intressimääraga (madalama hinnaga) pakkumised, kuni kogu vähendada tulev likviidsus ammendub;

kui intressi piirmäära (kõige madalama aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige madalama aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võlasertifikaatide emissiooni korral ümardatakse jaotatav nimiväärtus 100 000 euro lähima kordajani.

EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 40

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

pakkumised reastatakse alates kõige madalamast pakutud kursivahe noteeringust kasvavas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering positiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii)

on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni kogu jaotatav fikseeritava valuuta summa ammendub;

kui kõige kõrgema aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3;

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 41

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

pakkumised reastatakse alates kõige kõrgemast pakutud kursivahe noteeringust kahanevas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteeringpositiivne, st. euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii)

on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest madalama kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni:

kogu vähendatav fikseeritava valuuta summa ammendub ja

ii)

kõige madalama aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk;

jaotatava summa jääk jaotatakse nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3. Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 42

Enampakkumise liik muutuva intressimääraga pakkumismenetluses

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse võib eurosüsteem korraldada kas ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) või mitme intressimääraga enampakkumise teel (Ameerika enampakkumise).

4. alajagu

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

Artikkel 43

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

▼M4

EKP kuulutab oma jaotamisotsuse pakkumistulemuste kohta avalikult välja. Lisaks sellele võivad EKP jaotamisotsuse välja kuulutada RKPd avalikult ja otse osapooltele, kui nad seda vajalikuks peavad.

▼B

Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumistulemuste väljakuulutamise teade, on sätestatud IV lisas.

Kui jaotamisotsus sisaldab ekslikku teavet seoses lõikes 1 viidatud avalikus pakkumistulemuste väljakuulutamise teates sisalduvate andmetega, võib EKP võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et see ekslik teave parandada.

Pärast seda, kui EKP jaotamisotsus pakkumistulemuste kohta on avalikult välja kuulutatud, nagu on osutatud lõikes 1, kinnitavad RKPd individuaalsed jaotamistulemused otse osapooltele nii, et iga osapool saab individuaalse ja kindla kinnituse oma edu kohta pakkumismenetluses ja talle jaotatud täpse summa kohta.

▼M11 —————

▼B

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord

Artikkel 49

Arvelduskorra ülevaade

Avaturuoperatsioonides osalemise või püsivõimaluste kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse osapoolte kontodel RKPs või TARGET2s osaleva arveldava panga kontodel.

Likviidsust lisavates avaturuoperatsioonides osalemisega või laenamise püsivõimaluse kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse üksnes operatsiooni kõlblike tagatisvarade lõpliku ülekande hetkel või pärast seda. Selleks peavad osapooled:

kõlblikud varad RKPs ette hoiustama või

arveldama kõlblikud varad RKPga meetodil „üleandmine makse vastu”.

Artikkel 50

Avaturuoperatsioonide arveldamine

Eurosüsteem püüab arveldada oma avaturuoperatsioonidega seotud tehingud kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühel ja samal ajal kõikide osapooltega, kes on andnud tagatiseks piisavalt kõlblikke varasid. Toimimisega seotud piirangute ja (nt väärtpaberiarveldussüsteemide) tehniliste omaduste tõttu võib avaturuoperatsioonide arveldamise ajastus rahaühikuna eurot kasutavates eri liikmesriikides siiski päeva piires erineda.

Esialgsete arvelduspäevade ülevaade on tabelis 8.

Tabel 8

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide osutuslikud arvelduspäevad (*1)

Rahapoliitika instrument	Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev	►M11 Kiirpakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev ◄
Pöördtehingud	T + 1	T
Otsetehingud	Kõlblike varade suhtes välja kujunenud turutava kohaselt
EKP võlasertifikaatide emissioonid	T + 2	—
Välisvaluuta vahetustehingud	T, T + 1 või T + 2
Tähtajaliste hoiuste kogumine	T
(*1) Arvelduspäevade all peetakse silmas eurosüsteemi tööpäevi. T on tehingupäev.

Artikkel 51

Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

Eurosüsteem püüab arveldada tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäevale järgneval esimesel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arvelduspäevad teatatakse ette eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikus kalendris. Kui tavapärane arvelduspäev langeb riiklikule pühale, võib EKP näha ette teise arvelduspäeva ja võimaluse arveldada samal päeval. Eurosüsteem püüab tagada, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arveldamise aeg langeb kokku vastava tähtajaga eelmise operatsiooni tagasimakse ajaga.

EKP võlasertifikaatide emissioon arveldatakse tehingupäevale järgneval teisel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.

▼M11

Artikkel 52

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

Eurosüsteem püüab arveldada kiirpakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäeval. Arveldada võib ka muudel kuupäevadel, eriti otsetehingutes ja välisvaluuta vahetustehingutes.

Otsetehingute abil tehtavad peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid, mis on korraldatud kahepoolse menetluse abil, arveldatakse detsentraliseeritult RKPde kaudu.

▼B

Artikkel 53

Lisasätted arveldamise ja päevalõputöötlemise kohta

Lepingutes või eeskirjades, mida kohaldavad RKPd või EKP, võib ette näha arveldamisega seotud lisasätteid konkreetse rahapoliitika instrumendi suhtes, ilma et see piiraks käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaldamist.

Päevalõputöötlemise korda on täpsemalt käsitletud TARGET2ga seotud dokumentides.

Artikkel 54

Reservihoiused ja ülemäärane reserv

▼M11

Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 3 lõike 1 punktide b ja c kohaselt võib osapoole arvelduskontosid RKPs kasutada reservikontodena. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Osapoole päevased reservihoiused arvutatakse tema reservikontodel olevate päevalõpusaldode summana. Käesoleva artikli mõistet „reservikontod“ kohaldatakse määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

Reservihoiuseid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2531/98 ja määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohastele kohustusliku reservi nõuetele, tasustatakse vastavalt määrusele (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

▼M9

Reservihoiuseid, mis ületavad lõikes 2 osutatud kohustuslikku reservi, tasustatakse vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) ( 15 ).

▼B

KOLMAS OSA

KÕLBLIKUD OSAPOOLED

▼M6

Artikkel 55

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57:

▼M11

nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;

▼M6

nad vastavad järgmistele tingimustele:

pädevad ametiasutused rakendavad nende suhtes vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

ii)

nad on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutused ja on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

iii)

nad on asutused, mille suhtes pädevad ametiasutused rakendavad ühtlustamata järelevalvet, mille tase vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohasele liidu/EMP ühtlustatud järelevalvele pädevate ametiasutuste poolt (nt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate asutuste filiaalid liikmesriikides, mille rahaühik on euro). Selleks, et hinnata, kas asutus on kõlblik osalema eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, peab ühtlustamata järelevalve standard olema võrreldav ühtlustatud liidu/EMP pädevate asutuste järelevalve standardiga vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013, kui asjaomased Baseli pangajärelevalve komitee poolt vastu võetud Basel III järelevalvestandardid on vastavas jurisdiktsioonis rakendatud;

neil on tugev finantsseisund artikli 55a tähenduses;

nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.

▼M2

Artikkel 55a

Krediidiasutuse finantstugevuse hindamine

Konkreetse krediidiasutuse finantstugevuse hindamisel käesoleva artikli tähenduses võib eurosüsteem arvesse võtta järgmist usaldatavusnõuetega seotud teavet:

määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt kooskõlas järelevalvenõuetega individuaalselt ja konsolideeritud alusel esitatavad kvartaliandmed omavahendite, finantsvõimenduse ja likviidsuse suhtarvude kohta või

kohastel juhtudel usaldatavusnõuetega seotud teavet, mille tase on võrreldav punktis a osutatud teabega.

Kui järelevalveasutus ei ole usaldatavusnõuetega seotud teavet krediidiasutuse asukohariigi RKP-le ja EKP-le esitanud, on asukohariigi RKP-l või EKP-l õigus nõuda andmete esitamist krediidiasutuselt endalt. Kui krediidiasutus esitab asjaomased andmed otse, on ta kohustatud esitama ka andmed asjaomase järelevalveasutuse hinnangu kohta. Nõudmise korral tuleb esitada ka välisaudiitori kinnitus.

▼M4

Filiaalid esitavad lõikes 1 osutatud andmed krediidiasutuse kohta, mille filiaalina nad tegutsevad.

▼M2

Riigivõlainstrumentidega mitterahaliselt rekapitaliseeritud krediidiasutuste finantstugevuse hindamisel võib eurosüsteem määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatavate omavahendite suhtarvude tagamisel arvesse võtta asjaomase mitterahalise rekapitaliseerimise meetodeid ja kaalu, sealhulgas instrumendi liiki ja likviidsust ning instrumendi emitendi juurdepääsu turule.

▼M11

Lõpetav üksus ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsuks kõlblik.

▼B

Artikkel 56

Tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalemine ja püsivõimaluste kasutamine

Artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused saavad osaleda järgmistes eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides:

püsivõimalused;

tavapakkumismenetluse abil korraldatavad avaturuoperatsioonid.

Luba kasutada püsivõimalusi või osaleda tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides antakse ainult artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavatele asutustele nende asukohariigi keskpanga kaudu.

Kui artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastaval asutusel on üksusi, näiteks peakontor või filiaalid, rohkem kui ühes liikmesriigis, mille rahaühik on euro, võib iga artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastav üksus oma asukohariigi keskpanga kaudu püsivõimalusi kasutada või tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osaleda.

Pakkumised tavapakkumismenetluse abil korraldatavateks avaturuoperatsioonideks ja taotlused püsivõimaluste kasutamiseks esitab igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.

Artikkel 57

▼M11

Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevate osapoolte valimine

Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonideks osalevad osapooled valitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

Otsetehingute abil tehtavate struktuurioperatsioonide suhtes, mida korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kohaldatakse lõike 3 punktis b sätestatud kõlblikkuskriteeriume.

Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavate peenhäälestusoperatsioonide jaoks valitakse osapooled järgmiselt:

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse välisvaluuta vahetustehingute abil rahapoliitika eesmärgil kiirpakkumismenetluses, on osapoolte ring samane eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide jaoks valitud niisuguste üksustega ringiga, kelle asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis. Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavate rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute osapooled ei pea vastama artiklis 55 sätestatud kriteeriumidele. Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonides osalevate osapoolte valimise kriteeriumid põhinevad V lisas sätestatud ettevaatuspõhimõttel ja tõhususe põhimõttel. RKPd võivad kasutada limiidipõhiseid süsteeme rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osalevate individuaalsete osapooltega seotud krediidiriskide ohjamiseks.

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse pöördtehingute abil ja tähtajaliste hoiuste kogumise abil kiirpakkumismenetluses, valib iga RKP konkreetse tehingu osapooled artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavate asutuste seast, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides. Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige asjaomase asutuse tegevusest rahaturul. RKP võib arvesse võtta lisakriteeriume, nagu maaklerite tegevuse tulemuslikkus ja pakkumisvõime.

▼M11 —————

▼M11

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavaid avaturuoperatsioone võib teha ka lõigetes 2 ja 3 nimetatust laiema ringi osapooltega, kui EKP nõukogu nii otsustab, ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist.

▼B

NELJAS OSA

KÕLBLIKUD VARAD

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 58

Kõlblikud varad ja tagatiste andmise kord eurosüsteemi krediidioperatsioonides

Eurosüsteem kohaldab kõikides eurosüsteemi krediidioperatsioonides ühtset kõlblike varade raamistikku, mis on sätestatud käesolevas suunises.

Eurosüsteemi krediidioperatsioonides osalemiseks annavad osapooled eurosüsteemile nende operatsioonide jaoks kõlblikud tagatisvarad. Kuna eurosüsteemi krediidioperatsioonide hulka kuuluvad päevasisesed laenud, peavad osapoolte tagatised päevasisese laenu suhtes samuti vastama käesolevas suunises sätestatud kriteeriumidele, nagu on kirjeldatud suunises EKP/2012/27.

Osapooled annavad kõlblikud varad:

omandi üleandmise teel, mis õiguslikult vormistatakse tagasiostulepinguna; või

nõudeõiguse seadmise teel, st. vastavale varale seatakse pant, õiguse loovutus või muu koormatis, mis õiguslikult vormistatakse laenuna tagatise vastu,

kummalgi juhul vastavalt asukohariigi keskpanga kehtestatud ja dokumenteeritud riigisisestele lepingutele või eeskirjadele.

Kui osapooled annavad tagatiseks kõlblikke varasid, võib asukohariigi keskpank nõuda kõlblike varade märgistamist või koondamist olenevalt sellest, millist tagatise haldamise süsteemi ta kasutab.

Turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid ei eristata varade kvaliteedi ega nende kõlblikkuse poolest eri liiki eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks.

Ilma et see piiraks lõikes 2 osapooltele ette nähtud kohustust anda eurosüsteemile tagatiseks kõlblikud varad, võib eurosüsteem taotluse korral anda osapooltele nõu seoses turukõlblike varade kõlblikkusega, kui need on juba emiteeritud, või turukõlbmatute varade kõlblikkusega, mille esitamise taotlus on esitatud. Etteulatuvalt eurosüsteem nõu ei anna.

Artikkel 59

Eurosüsteemi kõlblike varade krediidihindamisraamistiku üldised aspektid

Üks kõlblikkuskriteerium on see, et varad vastavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus ette nähtud kõrgetele krediidistandarditele.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kehtestatakse kord, reeglid ja tehnikad tagamaks, et kõlblikud varad vastavad eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele ja eurosüsteemi määratletud krediidikvaliteedi nõuetele.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohaldamise eesmärgil määratleb eurosüsteem krediidikvaliteedi nõuded krediidikvaliteedi astmete kujul, nähes ette makseviivituse tõenäosuse künnised ühe aasta perspektiivis järgmiselt;

eurosüsteem peab maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,10 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 2 ning maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,40 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 3;

kõik eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikud varad peavad vastama vähemalt krediidikvaliteedi nõudele krediidikvaliteedi astmel 3. Krediidikvaliteedi lisanõudeid konkreetsete varade suhtes kohaldab eurosüsteem vastavalt käesoleva suunise neljanda osa II ja III jaotisele.

▼M7

Eurosüsteem avaldab EKP veebisaidil teavet krediidikvaliteedi astmete kohta eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, sealhulgas seostab reitinguagentuuridelt saadud krediidikvaliteedi hinnangud krediidikvaliteedi astemetega.

Krediidikvaliteedi nõuete hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid krediidihindamissüsteemidest, mis on üks kolmest allikast kooskõlas neljanda osa V jaotisega.

▼B

Konkreetse vara krediidistandardi hindamisel võib eurosüsteem arvesse võtta asutusega seotud kriteeriume ja omadusi, millega tagatakse vara valdajale samasuguse kaitse, nagu näiteks garantiisid. Eurosüsteem jätab endale õiguse välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastab tema krediidikvaliteedi nõuetele, lähtudes teabest, mida eurosüsteem võib pidada asjakohaseks, et tagada eurosüsteemile piisav riskikaitse.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik järgib mõiste „makseviivitus” määratlust direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013.

II JAOTIS

TURUKÕLBLIKE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED

1. PEATÜKK

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 60

Kõlblikkuskriteeriumid kõikidele turukõlblike varade liikidega

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et, turukõlblikud varad peavad olema võlainstrumendid, mis vastavad 1. jaos sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud teatavat liiki turukõlblikud varad 2. jao kohaselt.

Artikkel 61

Kõlblike turukõlblike varade loetelu ja aruandlusreeglid

▼M6

EKP avaldab ajakohase kõlblike turukõlblike varade loetelu oma veebisaidil vastavalt veebisaidil näidatud meetoditele ning ajakohastab seda igal TARGET2 tööpäeval. Kõlblike turukõlblike varade loetellu kantud turukõlblikud varad muutuvad eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikeks pärast loetelu avaldamist. Erandina eeltoodust võib eurosüsteem tunnistada samal päeval arveldatavad võlainstrumendid kõlblikuks alates emissiooni kuupäevast. Vastavalt artikli 87 lõikele 3 hinnatud varasid selles kõlblike turukõlblike varade loetelus ei avaldata. ►M9 Need varad on kõlblikud üksnes kuupäevani, mil hakkab toimima eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteem (käivituskuupäev). ◄

▼B

Üldjuhul teatab EKP-le konkreetsest turukõlblikust varast see RKP, mille asukohariigis lubatakse selle turukõlbliku varaga kaubelda.

1. jagu

Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 62

Turukõlblike varade põhisumma

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema:

fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma; või

mittetingimuslik põhisumma, mis on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel ilma muude komplekssete struktuurideta.

Lubatavad on ka võlainstrumendid, mille põhisumma on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel, kui kupongi struktuur vastab artikli 63 lõike 1 punkti b alapunkti i neljandale taandele ja on seotud sama euroala inflatsiooniindeksiga.

Märkimis- või muude samalaadsete õigustega varad ei ole kõlblikud.

▼M1

Artikkel 63

Turukõlblike varade aktsepteeritavad kupongistruktuurid

▼M4

►M9 Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema üks järgmistest kupongistruktuuridest: ◄

fikseeritud kupongimäär, nullkupongimäär või astmeline kupongimäär ette kindlaks määratud kupongigraafikuga ja ette kindlaks määratud kupongiväärtusega

ujuv kupongimäär, millega ei saa kaasneda negatiivne rahavoog ja mille struktuur on järgmine: kupongimäär = (baasmäär * l) ± x, kusjuures f ≤ kupongimäär ≤ c, kus:

▼M11

viitemääraks on kindlal ajahetkel ainult üks järgmistest:

—

keskpanga või liidus asutatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 ( 16 ) artiklis 36 osutatud registrisse kantud halduri kehtestatud euro rahaturu intressimäär, nt euro lühiajaline intressimäär (€STR) (sealhulgas liit- või keskmine päevane €STR), Euribor või muud samalaadsed indeksid; esimese ja/või viimase kupongiintressi puhul võib viiteintressimäär olla sama euro rahaturu intressimäära kahe tähtaja lineaarne interpolatsioon, nt Euribori kahesuguse tähtaja lineaarne interpolatsioon,

—

püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär, nt CMS, EIISDA, EUSA,

—

kuni üheaastase tähtajaga ühe euroala riigivõlakirja tootlus või mitme sellise euroala riigivõlakirja indeks,

—

üks euroala inflatsiooniindeks;

▼M4

ii)

f (alammäär), c (ülemmäär), l (võimendustegur või võimenduse vähendamise tegur) ja x (piirmäär) on, juhul kui need esinevad, emiteerimisel ette kindlaks määratud ja võivad ajas muutuda üksnes vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile, kus l on nullist suurem kogu vastava vara kehtivusaja kestel. Niisuguse ujuva kupongimäära korral, mille baasmääraks on inflatsiooniindeks, võrdub l ühega; või

▼M11

astmelise või ujuva intressimääraga kupongid, mille astmed on seotud kestlikkuse eesmärkidega, tingimusel et emitendi või samasse kestlikkusega seotud võlakirja emitendi gruppi kuuluva ettevõtja vastavust kestlikkuse eesmärkidele kontrollib sõltumatu kolmas isik vastavalt asjaomase võlainstrumendi tingimustele.

▼M1

Kupongistruktuur, mis ei vasta lõikele 1, ei ole kõlblik, sealhulgas ka siis, kui nõuetele ei vasta ainult osa tasustamisstruktuurist, näiteks aažio.

Käesoleva artikli eesmärgil põhineb asjaomase kupongistruktuuri hindamine fikseeritud astmelisel kupongimääral või ujuval astmelisel kupongimääral vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas.

Aktsepteeritavates kupongistruktuurides ei ole emitendi valikuvõimalusi, st vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas ei ole lubatud emitendi otsusest olenevad muudatused kupongistruktuuris.

▼B

Artikkel 64

Allutatuse keeld seoses turukõlblike varadega

Kõlblikest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda niisuguseid õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

▼M9

Artikkel 64a

Turukõlblikud varad, mis ei ole varaga tagatud väärtpaberid ja pandikirjad

Kõlblikud on emitendi ja garandi tagamata kohustused, mis ei ole varaga tagatud väärtpaberid, seaduses sätestatud pandikirjad ja multi cédula’d. Turukõlblike varade puhul, millel on mitu emitenti või garanti, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuet iga emitendi ja garandi suhtes.

Turukõlblikud varad, mis on tagatud ja mis olid kõlblikud enne 1. jaanuari 2021, kuid mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud kõlblikkusnõuetele, jäävad kõlblikeks kuni 1. jaanuarini 2026, tingimusel et need vastavad kõigile muudele turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumidele. Erandina käesoleva lõike esimesest lausest ei aktsepteerita pandikirju, mis ei ole ei seaduses sätestatud pandikirjad ega multi cédula’d, alates 1. jaanuarist 2021.

▼B

Artikkel 65

Turukõlblike varade vääring

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi endises valuutas.

Artikkel 66

Turukõlblike varade emissiooni asukoht

▼M6

Võttes arvesse lõiget 2, on võlainstrumendid kõlblikud, kui need on emiteeritud Euroopa Majanduspiirkonnas keskpanga poolt või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis.

▼B

Mittefinantsettevõtete poolt emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide puhul, millel puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang emissiooni, emitendi või garandi osas, peab emissiooni asukoht olema euroalas.

▼M6

Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad, olenevalt liigist, vastama järgmistele kriteeriumidele:

üleilmsete esitajavõlakirjade vormis emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note ehk NGN) kujul ja hoiul ühises hoiuasutuses, milleks on kõlblikku väärtpaberiarveldussüsteemi käitav rahvusvaheline või muu väärtpaberite keskdepositoorium. Nõue ei kehti niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud enne 1. jaanuari 2007 klassikaliste üleilmsete võlakirjade vormis, ega selliste võlakirjade samaväärsete jätkuemissioonide suhtes, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, olenemata jätkuemissiooni kuupäevast;

registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide uut turvastruktuuri järgides. Erandina ei kohaldata seda niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena enne 1. oktoobrit 2010;

individuaalsete võlakirjade kujul olevad rahvusvahelised võlainstrumendid ei ole kõlblikud, kui neid ei kasutatud individuaalse võlakirja kujul enne 1. oktoobrit 2010.

▼B

Artikkel 67

Turukõlblike varade arveldamise kord

▼M6

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema elektrooniliselt ülekantavad ning neid tuleb hoida ja arveldada rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikide keskpangas avatud kontol või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis nii, et tagatise seadmise ja realiseerimise suhtes kehtivad rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi õigusnormid.

▼M6

1a.

Kui võlainstrumentide kasutamisega kaasnevad riigisisesed või piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused, peab asjaomaseid teenuseid pakkuma kolmepoolne agent, mis on saanud positiivse hinnangu vastavalt EKP veebilehel avaldatud eurosüsteemi standarditele kolmepoolsete agentide kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

▼M6

Kui vara ei ole hoiul samas väärtpaberite keskdepositooriumis, kus see on emiteeritud, peavad nende kahe väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavad väärtpaberiarveldussüsteemid olema ühendatud kõlbliku ühendusega vastavalt artiklile 150.

▼B

Artikkel 68

Aktsepteeritavad turud turukõlblike varade jaoks

Kõlblikkustingimuseks on, et lubatud peab olema võlainstrumentidega kauplemine reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL ( 17 ) määratletud tähenduses või teatavatel aktsepteeritavatel reguleerimata turgudel.

EKP avaldab oma veebisaidil aktsepteeritavate reguleerimata turgude loetelu ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas.

Reguleerimata turgude hindamisel lähtub eurosüsteem järgmistest turvalisuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse põhimõttest:

turvalisus tähendab tehingukindlust, eriti kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes;

läbipaistvus tähendab tõkestamata juurdepääsu teabele turu toimimiskorra ja toimimise, varade finantsomaduste, hindade kujunemise mehhanismi ning asjakohaste hindade ja koguste (nt noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, tasumata summad) kohta;

juurdepääsetavus tähendab eurosüsteemi võimalusi turul osaleda ja sinna pääseda. Turgu peetakse juurdepääsetavaks, kui selle toimimiskord ja toimimine võimaldavad eurosüsteemil saada teavet ja teha tehinguid siis, kui seda on vaja tagatiste haldamiseks.

Reguleerimata turgude valikus lähtutakse üksnes sellest, kui hästi on võimalik täita eurosüsteemi ülesannet hallata tagatisi, ning seda valikut ei tule pidada eurosüsteemi hinnanguks turu tegelikule kvaliteedile.

Artikkel 69

Turukõlblike varade emitendi või garandi liik

▼M6

Võlainstrumendid on kõlblikud, kui nende emitendiks või garandiks on liikmesriikide keskpangad, avaliku sektori asutused, krediidiasutused, finantsinstitutsioonid, mittefinantsettevõtted (v.a krediidiasutused), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.

▼M7 —————

▼M6

Võlainstrumendid, mille emitendiks või garandiks on investeerimisfond, ei ole kõlblikud.

▼B

Artikkel 70

Emitendi või garandi asutamise kohta

▼M6

Võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteerinud Euroopa Majanduspiirkonnas või EMP-välises G10 riigis asutatud emitent, kusjuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigetes 3–6 ja artikli 81a lõikes 4 sätestatud erandeid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.

▼B

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentide garandid peavad nad olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud juhul, kui konkreetse võlainstrumendi vastavuseks krediidikvaliteedi nõuetele ei ole vaja garantiid, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid. Võimalus lähtuda selle kindlakstegemisel, et konkreetsed võlainstrumendid vastavad asjakohastele krediidikvaliteedi nõuetele, reitinguagentuuri garandireitingust on sätestatud artiklis 84.

Mittefinantsettevõtete emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide korral, mille emissiooni, emitendi ega garandi kohta ei ole ühegi tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnangut, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

▼M7

3a.

Võlainstrumentide puhul, mis on emiteeritud või garanteeritud asutuste poolt, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

▼B

Mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide suhtes seda asutamiskriteeriumit ei kohaldata ja need on kõlblikud hoolimata emitendi või garandi asutamiskohast.

Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas vastavalt artiklile 74.

EMP-välistes G10 riikides asuvate emitentide emiteeritud võlainstrumendid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on veendunud, et tema õigused on asjaomase EMP-välise G10 riigi õigusaktidega asjakohaselt kaitstud. Selleks peab olema enne, kui niisugused võlainstrumendid võib kõlblikuks tunnistada, esitatud asjaomasele RKP-le eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritav õiguslik hinnang.

Artikkel 71

Krediidikvaliteedi nõuded turukõlblike varade suhtes

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad vastama 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi nõuetele, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu

Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid

1. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 72

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse kriteeriumid

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides peavad need väärtpaberid vastama kõikide turukõlblike varade liikide suhtes 1. jaos sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud artiklis 62 sätestatud nõuetele põhisumma kohta, ja peale selle käesolevas alajaos sätestatud kõlblikkuse erikriteeriumidele.

Artikkel 73

Rahavoogu tekitavate varade ühetaolisus ja koosseis

▼M7

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks on, et neid tagavad rahavoogu tekitavad varad peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid vastavalt ühele olemasolevatest laenuandmete vormidest (VIII lisas) järgmise kohta:

elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

autolaenud;

tarbimislaenud;

liisingunõuded;

krediitkaardinõuded.

▼B

Eurosüsteem võib osapoole esitatud andmete hindamisel lugeda varaga tagatud väärtpaberi mitteühetaoliseks.

Varaga tagatud väärtpaberid ei tohi hõlmata rahavoogusid tekitavaid varasid, mille on algatanud need väärtpaberid emiteerinud eriotstarbeline rahastamisvahend ise.

Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda muude varaga tagatud väärtpaberite seeriatest. See kriteerium ei välista niisuguseid varaga tagatud väärtpabereid, mille emissioonistruktuuris on kaks eriotstarbelist rahastamisvahendit ning nende kahe eriotstarbelise rahastamisvahendi suhtes on täidetud „tegeliku müügi” kriteerium, nii et teise eriotstarbelise rahastamisvahendi emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt tagatud algse varade kogumiga ning kõik rahavoogusid tekitavatest varadest tulenevad rahavood kantakse üle esimeselt teisele eriotstarbelisele rahastamisvahendile.

Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest, vahetustehingutest või muudest tuletisinstrumentidest, sünteetilistest väärtpaberitest ega samalaadsetest nõuetest. See piirang ei hõlma vahetustehinguid, mida kasutatakse varaga tagatud väärtpaberitega tehtavates tehingutes üksnes riskiturbeks.

▼M11

Rahavoogu tekitavad varad peavad hõlmama täielikku regressiõigust võlgnike suhtes.

▼M6 —————

▼M4 —————

▼B

Artikkel 74

Geograafilised piirangud varaga tagatud väärtpaberite ja rahavoogusid tekitavate varade suhtes

Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on Euroopa Majanduspiirkonnas.

Rahavoogusid tekitavade varade algataja peab olema olnud äriühing, mis on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas, ning need peab olema müünud eriotstarbelisele rahastamisvahendile algataja või vahendaja, kes on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas.

▼M7

Lõike 2 kohaldamisel loetakse hüpoteegi või nõude usaldusisik (trustee) vahendajaks.

Rahavoogusid tekitavate varade võlgnike ja võlausaldajate asukoht, füüsiliste isikute korral elukoht, peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. Füüsilistest isikutest võlgnikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna residendid rahavoogu tekitavate varade algushetkel. Mis tahes seotud väärtpaberid peavad asuma Euroopa Majanduspiirkonnas ja rahavoogu tekitavate varade suhtes tuleb kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigust.

▼B

Artikkel 75

Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile

Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile kuulub liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse.

Eriotstarbeline rahastamisvahend peab olema soetanud rahavoogusid tekitavad varad algatajalt või vahendajalt vastavalt artikli 74 lõikele 2 viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks”, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate või vahendaja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja või vahendaja maksejõuetuse korral.

Artikkel 76

Varaga tagatud väärtpabereid puudutavate tagasinõudmise eeskirjade hindamine

Varaga tagatud väärtpaberid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on kindlaks teinud, et tema õigused on asjaomase EMP riigi õiguses piisavalt kaitstud seoses tagasinõudmise eeskirjadega (clawback rules), mida eurosüsteem peab asjakohaseks. Selleks võib eurosüsteem enne, kui varaga tagatud väärtpaberid võib kõlblikuks tunnistada, nõuda:

eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritavat sõltumatut õiguslikku hinnangut, milles on näidatud asjaomases riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad; ja/või

muid dokumente, nagu näiteks tunnistus üleandja maksejõulisuse kohta kahtlusalusel perioodil, s.o teataval ajavahemikul, mille jooksul likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada.

Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega mitteaktsepteeritavaks, kuuluvad:

eeskirjad, mille kohaselt likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada ainuüksi selle alusel, et tehing teostati kahtlusalusel perioodil, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, enne müüja maksejõuetuks kuulutamist; või

eeskirjad, mille kohaselt vastuvõtja saab niisugust kehtetuks tunnistamist takistada üksnes siis, kui ta saab tõendada, et ta ei olnud müügi ajal teadlik müüja maksejõuetusest.

Selle kriteeriumi kohaldamisel võib müüja olla vastavalt olukorrale kas algataja või vahendaja.

Artikkel 77

Allutatuse keeld varaga tagatud väärtpaberite seeriate suhtes

Kõlblikuks peetakse ainult niisuguseid varaga tagatud väärtpaberite seeriaid või allseeriaid, mida ei ole vara kehtivusaja jooksul allutatud teistele sama emissiooni seeriatele.

Seeriat või allseeriat peetakse teistele sama emissiooni seeriatele või allseeriatele mitte allutatuks, kui täitmisele pööramise järgse ja vajadusel aktseleratsioonijärgse prospektikohase maksehierarhia kohaselt ei omistata ühelegi seeriale ega allseeriale makse, s.o põhisumma ja intressi kättesaamise suhtes eelisõigust selle seeria või allseeria ees ning seega on niisugune seeria või allseeria eri seeriate või allseeriate hulgas viimane, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.

▼M4

Artikkel 77a

Varaga tagatud väärtpaberite investeerimispiirangud

Mis tahes rahalised investeeringud, mis tehingu dokumentide kohaselt on seotud emitendi või mis tahes vahendava sihtotstarbelise rahastamisvahendi krediidiga, ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda muude varaga tagatud väärtpaberite seeriatest, krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest, vahetustehingutest või muudest tuletisinstrumentidest, sünteetilistest väärtpaberitest ega samalaadsetest nõuetest.

▼B

Artikkel 78

Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete kättesaadavus

▼M9

Kõikehõlmavad ja standarditud laenuandmed rahavooge tekitavate varade kogumi kohta, millega tagatakse varaga tagatud väärtpabereid, edastatakse VIII lisas sätestatud korras.

▼M9 —————

▼B

Artikkel 79

Teabepäringud varaga tagatud väärtpaberite kohta

Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda kolmandalt isikult, keda ta peab asjaomaseks, – sealhulgas, kuid mitte ainult emitendilt, algatajalt ja/või korraldajalt – selgitusi ja/või õiguslikku kinnitust, mida ta peab vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamisel ja seoses laenuandmete esitamisega. Kui kolmas isik esitatud nõudmist ei täida, võib eurosüsteem otsustada, et ta ei aktsepteeri vastavaid varaga tagatud väärtpabereid tagatisena või peatab selle tagatise kõlblikkuse.

▼M11

Artikkel 79a

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkusega seotud teabe hindamine

Eurosüsteem võib esitatud teabe hindamise põhjal otsustada mitte aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutamiseks. Oma hinnangus võtab eurosüsteem arvesse seda, kas esitatud teave on piisavalt selge, järjepidev ja terviklik, et tõendada varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatava kõlblikkuskriteeriumi täitmist, eelkõige seda, kas rahavoogu tekitavad varad on omandatud viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks“, nagu on sätestatud artikli 75 lõikes 2.

▼B

2. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

▼M9

Artikkel 80

▼M11

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud varem väljastatud pandikirjad

Ilma et see piiraks seaduses sätestatud pandikirjade kõlblikkust artikli 64a kohaselt võib EMP seaduses sätestatud pandikirju, millele on väljastatud ISIN enne 8. juulit 2022 ning mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 ( 18 ) (edaspidi „varem väljastatud pandikirjad“), tagada varaga tagatud väärtpaberitega juhul, kui selliste pandikirjade tagatiste kogum (lõigete 1–4 kohaldamisel „tagatiste kogum”) sisaldab ainult selliseid varaga tagatud väärtpabereid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele.

Varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogu tekitavad varad vastavad ISINi väljastamise hetkel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele.

Rahavoogu tekitavad varad pärinevad üksuselt, mis on emitendiga märkimisväärselt seotud artikli 138 kohaselt.

Neid kasutatakse tehnilise vahendina hüpoteekide või garantiiga kinnisvaralaenude ülekandmiseks need algatanud üksuselt vastava pandikirja tagatiste kogumi hulka.

Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kasutavad RKPd järgmisi meetmeid, kontrollimaks, et tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

Kord kvartalis nõuavad RKPd emitendilt kinnitust selle kohta, et tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid. RKP nõudmises märgitakse, et sellele kinnitusele peab olema alla kirjutanud emitendi tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

Kord aastas nõuavad RKPd emitendilt välisaudiitorite või tagatiste kogumit jälgivate järelevalveasutuste järelkinnitust selle kohta, et vaatlusperioodi jooksul ei sisaldanud tagatiste kogum lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

Kui emitent esitatud nõudmist ei täida või kui eurosüsteem peab kinnituse sisu niivõrd ebakorrektseks või ebapiisavaks, et ei ole võimalik kindlaks teha, et varaga tagatud väärtpaberitega tagatud pandikirjade tagatiste kogum vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, otsustab eurosüsteem mitte aktsepteerida lõikes 1 osutatud EMP seaduses sätestatud pandikirju kõlbliku tagatisena või peatab nende kõlblikkuse.

Lõike 2 kohast kontrolli ei nõuta, kui kohaldatavad õigusaktid või prospekt välistavad lõikele 1 mitte vastavate varaga tagatud väärtpaberite võtmise tagatiste kogumi hulka.

Lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse märkimisväärne seos kindlaks ajal, mil varaga tagatud väärtpaberite kõrgema nõudeõiguse järguga osakud kantakse lõikes 1 osutatud EMP seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogumi hulka.

▼M9

EMP-väliste G10 riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei tohi sisaldada varaga tagatud väärtpabereid.

▼B

3. alajagu

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 81

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse kriteeriumid

EKP emiteeritud võlasertifikaadid ja liikmesriikides, mille rahaühik on euro, RKPde poolt enne euro kasutuselevõtu kuupäeva emiteeritud võlasertifikaadid on kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks.

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kohta käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumid ei kehti.

▼M4

4. alajagu

Teatavate tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse erikriteeriumid

▼M6

Artikkel 81a

Teatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse kriteeriumid

Erandina artiklist 64 ning eeldusel, et nad täidavad kõiki kõlblikkuskriteeriume, on tähtaja lõpuni kõlblikud järgmised artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud allutatud tagamata võlainstrumendid, kui need on emiteeritud enne 31. detsembrit 2018 ja nad ei ole allutatud lepinguliselt vastavalt lõikele 2 ega struktuurselt vastavalt lõikele 3:

▼M7

—

asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid,

▼M6

—

võlainstrumendid, millele maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on andnud garantii, mis vastab artikli 114 lõigetes 1–4 ja artiklis 115 sätestatud nõuetele.

Lepinguline allutatus lõike 1 tähenduses põhineb tagamata võlainstrumendi tingimustel, sõltumata sellest, kas allutatus on õigusaktiga määratletud.

Valdusettevõtete, sealhulgas vahepealsete valdusettevõtete emiteeritud tagamata võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL üle võtvat riigisisest akti või samalaadset saneerimis- ja likvideerimisraamistikku, ei ole kõlblikud.

Artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste tagamata võlainstrumendid, mis ei ole artikli 70 lõikes 4 osutatud mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud tagamata võlainstrumendid, peavad olema emiteeritud liidus asutatud emitendi poolt.

▼M7 —————

▼B

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

Artikkel 82

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et turukõlblikud varad peavad lisaks üldsätetele artiklis 59 ja erisätetele artiklis 84 vastama järgmistele krediidikvaliteedi nõuetele:

kõikide turukõlblike varade kohta, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberid, peab olema vähemalt ühe tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidikvaliteedi hinnang, mis on väljendatud avaliku krediidireitingu kujul ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3;

varaga tagatud väärtpaberite kohta peab olema vähemalt kahe erineva tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnang, mis on väljendatud kahe avaliku krediidireitingu kujul – üks kummaltki reitinguagentuuri süsteemilt – ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 2.

Eurosüsteem võib nõuda seoses lõikes 1 viidatud krediidireitinguga selgitusi, mida ta vajalikuks peab.

Artikkel 83

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamiseks kasutatavad reitinguagentuuride krediidikvaliteedi hinnangute liigid

Turukõlblike varade suhtes kohaldatavate krediidikvaliteedi nõuete täitmise kindlakstegemisel kasutatakse tunnustatud reitinguagentuuride antud järgmist liiki krediidikvaliteedi hinnanguid:

▼M4

välise krediidihindamisasutuse emissioonireiting : see reiting tähistab välise krediidihindamisasutuse krediidikvaliteedi hinnangut, mis on antud kas emissiooni või – kui emissioonireiting samalt väliselt krediidihindamisasutuselt puudub – programmi või emissiooniseeria kohta, mille raames vara on emiteeritud. Välise krediidihindamisasutuse hinnang programmi või emissiooniseeria kohta on asjakohane ainult siis, kui see kehtib kõnesoleva kindla vara suhtes ning on välise krediidihindamisasutuse poolt selgelt ja ühemõtteliselt seotud asjaomase vara ISIN-koodiga ja teistsugust emissioonireitingut samalt krediidihindamisasutuselt ei ole olemas. Väliste krediidihindamisasutuste emissioonireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu.

▼B

reitinguagentuuri emitendireiting :

see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut emitendi kohta. Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul eristab eurosüsteem aktsepteeritava reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangu osas varade esialgseid tähtaegu. Eristatakse:

lühiajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on 390 päeva või vähem) ja

ii)

pikaajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on pikem kui 390 päeva). Lühiajaliste varade puhul on aktsepteeritavad reitinguagentuuride lühiajalised ja pikaajalised emitendireitingud. Pikaajaliste varade puhul on aktsepteeritavad ainult reitinguagentuuride pikaajalised emitendireitingud;

reitinguagentuuri garandireiting : see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut garandi kohta, kui garantii vastab IV jaotise nõuetele. Reitinguagentuuride garandireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu. Aktsepteeritavad on ainult reitinguagentuuride pikaajalised garandireitingud.

Artikkel 84

Reitinguagentuuride krediidireitingute prioriteetsus turukõlblike varade suhtes

Turukõlblike varade suhtes võtab eurosüsteem arvesse reitinguagentuuride krediidireitinguid, mis näitavad vara vastavust krediidikvaliteedi nõuetele, järgmise korra kohaselt:

turukõlblike varade suhtes, mida ei ole emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad ega rahvusvahelised organisatsioonid, ja varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

eurosüsteem võtab reitinguagentuuride emissioonireitinguid arvesse prioriteetsetena reitinguagentuuride emitendi- ja garandireitingute suhtes. Ilma et see piiraks selle prioriteetsusreegli kohaldamist, peab vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedinõuetele;

ii)

kui sama emissiooni kohta on saadaval mitu reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese. Kui paremuselt esimene reitinguagentuuri emissioonireiting ei vasta turukõlblike varade suhtes kohaldatavale eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele, ei ole vara kõlblik, isegi kui on olemas käesoleva suunise IV jaotise kohaselt aktsepteeritav garantii;

▼M6

iii)

kui ei ole ühegi reitinguagentuuri emissioonireitingut või kui kaetud võlakirjade puhul ei ole ühtegi IXb lisa nõuetele vastavat emissioonireitingut, võib eurosüsteem arvesse võtta reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingu. Kui sama emissiooni kohta on antud mitu reitinguagentuuri emitendi- ja/või garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende reitingute hulgast paremuselt esimese;

▼B

turukõlblike varade suhtes, mille on emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid, kohaldatakse järgmisi reegleid:

vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang peab artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emitendi- või garandireitinguid;

ii)

kui on saadaval mitu reitinguagentuuri emitendi- ja garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese;

iii)

asutuste emiteeritud tagatud võlakirju hinnatakse mitte käesolevas punktis sätestatud, vaid punktis a sätestatud reeglite kohaselt;

varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

vähemalt kaks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut peavad artikli 82 lõike 1 punkti b kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emissioonireitinguid ja

ii)

kui antud on rohkem kui kaks reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese ja paremuselt teise.

Artikkel 85

Mitme emitendi emiteeritud väärtpaberid

Turukõlblike varade puhul, millel on rohkem kui üks emitent, määratakse kohaldatav reitinguagentuuri emitendireiting kindlaks iga emitendi potentsiaalsete kohustuste põhjal järgmiselt:

kui iga emitent kannab solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias, võetakse arvesse kõrgeim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed;

kui mis tahes emitent ei kanna solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias võetakse arvesse madalaim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed.

Artikkel 86

Reitingud vääringutele, v.a euro

Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul on aktsepteeritavad välisvaluuta suhtes antud reitingud. Kui vara on vääringustatud emitendi omamaises valuutas, on aktsepteeritav ka kohaliku valuuta suhtes antud reiting.

Artikkel 87

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamise kriteeriumid, kui puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang

Kui emissiooni, emitendi või garandi suhtes puudub tunnustatud reitinguagentuuri antud asjakohane krediidihinnang, mis oleks kohaldatav artikli 84 punkti a või b kohaselt, tuletab eurosüsteem turukõlblike varade (v.a varaga tagatud väärtpaberite) suhtes kaudse krediidikvaliteedi hinnangu vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud reeglitele. See kaudne krediidikvaliteedi hinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

▼M6

Kui võlainstrumentide emitent või garant on piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses avaliku sektori asutus (edaspidi kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutus) liikmesriigis, mille rahaühik on euro, annab eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu järgmiste reeglite kohaselt:

kui emitendid või garandid on piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida käsitletakse määruses (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikes 2 või artikli 116 lõikes 4 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt selle keskvalitsusega, mille jurisdiktsioonis nad asuvad: nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis vastab parimale tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireitingule selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

kui emitendid või garandid on punktis a nimetamata piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, siis nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis on ühe astme võrra madalam kui parim tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireiting selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

▼M9

Kui emitendid või garandid on artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, millele ei ole punktis a ega b viidatud, ei tuletata kaudset krediidikvaliteedi hinnangut ja nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente käsitletakse kui erasektori üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente, st kui selliseid, millel puudub asjakohane krediidihinnang.

Kui võlainstrumentide emitent või garant on mittefinantsettevõte, mille asukoht on liikmesriigis, mille rahaühik on euro, lähtub eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu andmisel krediidikvaliteedi hindamise reeglitest 2. peatüki III jaotises, mis on kohaldatavad krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamisele, kui artikli 61 lõikest 1 ei tulene teisiti.

▼M6

Tabel 9

Kaudsed krediidikvaliteedi hinnangud emitentide või garantide kohta, kui puudub reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

	Emitendi või garandi liigitamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (*1)	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tuletatud kaudne krediidikvaliteedi hinnang vastavasse klassi kuuluva emitendi või garandi kohta
Klass 1	Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevad ametiasutused kohtlevad kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt keskvalitsusega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2 ja artikli 116 lõikele 4	Sama, mis asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang
Klass 2	Muud piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused	Krediidikvaliteedi hinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (*2) võrra madalam reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangust selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad
Klass 3	Artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, mis ei ole kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused	►M9 Koheldakse nagu erasektori emitente või võlgnikke, st nende turukõlblikud varad ei ole kõlblikud ◄
(1) Suunise ingliskeelses versioonis on käesolevas tabelis määrusele (EL) nr 575/2013 viidates kasutatud ka lühendit CRR. (2) Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebisaidil.

▼B

Artikkel 88

Krediidikvaliteedi lisanõuded varaga tagatud väärtpaberite suhtes

Varaga tagatud väärtpaberite krediidikvaliteedi hindamine põhineb avalikul emissioonireitingul, mida on selgitatud üldsusele kättesaadavas krediidireitingu aruandes, s.o uut emissiooni kajastavas aruandes. Üldsusele kättesaadav krediidireitingu aruanne hõlmab muu hulgas põhjalikku struktuuriliste ja õiguslike aspektide analüüsi, üksikasjalikku hinnangut tagatiste kogumi kohta, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi.

Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele nõutakse varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid, mille on avaldanud tunnustatud reitinguagentuurid. Need aruanded peavad olema avaldatud hiljemalt neli nädalat pärast varaga tagatud väärtpaberite kupongimakse tähtpäeva. Nende aruannete vaatluskuupäevaks peab olema kõige hiljutisem kupongimakse tähtpäev, v.a varaga tagatud väärtpaberite korral, mille kupongimaksed on igakuised, mille puhul avaldatakse seirearuanne vähemalt kord kvartalis. Seirearuanded peavad sisaldama vähemalt tehingute põhiandmeid, näiteks tagatiste kogumi koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur, samuti tulemuslikkuse andmed.

III JAOTIS

TURUKÕLBMATUTE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED

1. PEATÜKK

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu

Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 89

Kõlblik vara liik

Kõlblik vara liik peab olema krediidinõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust mõne osapoole ees.

Krediidinõuete liike, millel on „vähenev saldo” (st põhiosa ja intresse makstakse eelnevalt kokku lepitud graafiku alusel), ja kasutatud krediiti loetakse samuti kõlblikeks krediidinõuete liikideks.

Jooksevkonto arvelduskrediiti, akreditiive ja kasutamata krediiti (nt kasutamata vaba tagasimaksega krediidivõimalus), mis võimaldavad kasutada krediiti, kuid ei ole pangalaenud, ei loeta kõlblikeks krediidinõuete liikideks.

Sündikaatlaenuosa loetakse kõlblikuks krediidinõude liigiks. Käesolevas lõikes tähendab sündikaatlaenuosa krediidinõuet, mis tuleneb laenuandja osalemisest laenus, mille annab laenusündikaadis olevate laenuandjate rühm.

Krediidinõue, mis tekib laenusuhtest laiemas kontekstis, võib olla kõlblik vara. Kui teatavate liisimise või faktoorimise struktuuridega kaasnev nõue on krediidinõue, on see kõlblik vara. Faktoorimise alusel ostetud nõuded on kõlblik vara ainult siis, kui nad on tegelikud krediidinõuded, võrreldes teiste nõuetega, näiteks ostuhinna nõuetega.

▼M7

Artikkel 90

▼M11

Kõlblike krediidinõuete põhisumma, kupong ja muud elemendid

▼M9

Krediidinõuded on kõlblikud, kui need vastavad alates mobiliseerimisest kuni lõpliku lunastamise või demobiliseerimiseni järgmistele nõuetele:

neil on fikseeritud, tingimusteta põhisumma; ►M11 ————— ◄

▼M11

neil on intressimäär, mis on üks järgmistest:

„nullkupong“,

ii)

kindlaksmääratud;

iii)

ujuv, st. seotud teise viiteintressiga või järgmise struktuuriga: kupongimäär = viiteintressimäär ± x, kus f ≤ kupongimäär ≤ c, ning kus:

—

viiteintressimäär on mis tahes konkreetsel ajahetkel ainult üks järgmistest:

—

keskpanga või liidus asutatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artiklis 36 osutatud registrisse kantud halduri kehtestatud euro rahaturu intressimäär, nt €STR (sealhulgas liit- või keskmine päevane €STR), Euribor, või samalaadsed indeksid;

—

intressimäära vahetuslepingus sätestatud intress, s.t CMS, EIISDA, EUSA;

—

euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

—

f (floor ehk alampiir) ja c (ceiling ehk ülempiir) on määratletud emiteerimisel või krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus; need võib lisada ka pärast krediidinõude algust;

—

x (marginaal);

▼M11

ba)

nende kupongistruktuur (olenemata sellest, kas see tuleneb fikseeritud või ujuva intressimääraga krediidinõudest) võib sisaldada marginaali, mis on määratletud emiteerimisel või on krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus. Marginaali muutumise korral tuginetakse kupongistruktuuri kõlblikkuse hindamisel krediidinõude järelejäänud tähtajale;

▼M11

nende praegune kupong ei too kaasa negatiivset rahavoogu ega põhimakse vähenemist. Kui jooksval kogunemisperioodil põhjustab kupongistruktuur negatiivse kupongiga seotud rahavoo, ei ole krediidinõue kupongi ümberarvutamise hetke seisuga kõlblik. See võib muutuda kõlblikuks uue kogunemisperioodi alguses, kui võlgniku suhtes kohaldatav kupongiga seotud rahavoog ei muutu negatiivseks, tingimusel et see vastab kõigile muudele asjakohastele nõuetele.

▼B

Artikkel 91

Mitteallutatus

Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud: a) krediidisaaja teiste tagamata võlakohustuste (sh sama sündikaatlaenu teiste osade või allosade) ja b) sama emitendi võlainstrumentide hoidjate õigustele.

Artikkel 92

Krediidinõuete krediidikvaliteedi nõuded

Krediidinõuete krediidikvaliteeti hinnatakse krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal. Asjaomane krediidisaaja või garant peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on täpsustatud neljanda osa III jaotise 2. peatükis sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades krediidinõuete kohta.

▼M8

Artikkel 93

Krediidinõuete miinimumsuurus

Riigisisese kasutuse korral peavad krediidinõuded vastaspoole poolt tagatiseks esitamise hetkel vastama miinimumlävele 0 eurot või rohkem, kui seda nõuab asukoha RKP. Piiriülese kasutuse korral on miinimumläveks 500 000 eurot.

▼B

Artikkel 94

Krediidinõuete vääringustamine

Krediidinõuded peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide endistes vääringutes.

Artikkel 95

Krediidisaaja või garandi liik

▼M7

Kõlblike krediidinõuete krediidisaajateks ja garantideks loetakse mittefinantsettevõtted, avaliku sektori asutused (v.a avaliku sektori finantsinstitutsioonid), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid.

▼B

Kui krediidinõudel on rohkem kui üks krediidisaajat, vastutab iga krediidisaaja asjaomase krediidinõude täieliku lunastamise eest individuaalselt.

Artikkel 96

Krediidisaaja või garandi asukoht

Krediidinõude krediidisaaja peab olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

Krediidinõude garant peab samuti olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, kui garantii ei pea vastama turukõlbmatutele varadele kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele, kuna krediidisaaja krediidihinnang on piisav.

▼M2

Mitmepoolsest arengupangast või rahvusvahelisest organisatsioonist krediidisaajatele ja garantidele ei kohaldata lõigete 1 ja 2 sätteid ning need loetakse kõlblikuks, sõltumata asutamise kohast.

▼B

Artikkel 97

Reguleeriv õigus

Krediidinõude lepingu ning osapoole ja asukohariigi RKP vahelise lepingu suhtes krediidinõude tagatiseks seadmise kohta peab kehtima eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi õigus. Peale selle ei tohi järgmiste suhtes kehtida rohkem kui kaks erinevat reguleerivat õigust:

osapool,

krediidiandja,

krediidisaaja,

garant (kui asjakohane),

krediidinõude leping,

osapoole ja asukohariigi RKP krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes.

Artikkel 98

Menetluskord

Krediidinõuded tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

▼M2

Artikkel 99

Täiendavad õigusnõuded krediidinõuete kohta

Selleks et krediidinõudel oleks kehtiv tagatis ning et krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õigusnõuded. Need on seotud järgmisega:

krediidinõude olemasolu kontroll;

krediidinõude mobiliseerimise lepingu kehtivus;

mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes;

krediidinõude mobiliseerimise ja realiseerimisega seotud piirangute puudumine;

pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine.

Need õigusnõuded on täpsustatud artiklites 100–105. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad sätestatakse vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

▼M9

Artikkel 100

Krediidinõuete esitamise toimingute ja süsteemide kontroll

Enne osapoole poolt esimest krediidinõuete mobiliseerimist, kontrollivad RKPd, järelevalveasutused või välisaudiitorid toiminguid ja süsteeme, mida osapool kasutab eurosüsteemile krediidinõuete teabe esitamiseks. Seejärel kontrollitakse toiminguid ja süsteeme vähemalt kord viie aasta jooksul. Kui nendes toimingutes või süsteemides on olulisi muutusi, võib läbi viia uue kontrolli.

▼B

Artikkel 101

Krediidinõude olemasolu kontroll

RKPd rakendavad tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt kõiki järgmisi abinõusid:

RKPd peavad osapooltelt saama vähemalt kord kvartalis kirjaliku kinnituse, millega osapooled kinnitavad:

krediidinõuete olemasolu (selle kinnituse asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli);

ii)

krediidinõuete vastavust eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

iii)

et krediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena ning et osapool ei mobiliseeri krediidinõudeid tagatisena kolmandate isikute kasuks;

iv)

et osapool teatab asjaomasele RKP-le hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul igast osapoole ja RKP lepingulist suhet oluliselt mõjutavast sündmusest, eelkõige laenude ennetähtaegsest või osalisest või täielikust tagasimaksmisest ning krediidinõuetega seotud tingimuste leevendamisest või olulisest muutmisest;

▼M9

aa)

RKPd nõuavad, et osapooled esitaksid tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete kohta alates 2021. aasta maist vajaduse korral asjakohased ühtlustatud kildandmete kogumi (AnaCredit) tunnuskoodid (st vaadeldava üksuse tunnus, lepingu tunnus ja instrumendi tunnus), mis on esitatud statistikaaruandluse nõuete kohaselt vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) ( 19 );

▼B

RKPd, asjaomased kesksed krediidiregistrid, pädevad pangandusjärelevalveasutused või välisaudiitorid viivad läbi osapoole antud kirjalike kinnituste kvaliteedi ja täpsuse pistelist kontrolli füüsiliste dokumentide vaatluse või kohapealse kontrolli käigus. Iga krediidinõude osas kontrollitav teave hõlmab vähemalt krediidinõude olemasolu ja kõlblikkust määratlevad tunnused. Osapoolte puhul, kes kasutavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heakskiidetud majasiseseid reitingupõhiseid süsteeme, viiakse läbi krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise täiendav kontroll, mis hõlmab eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate krediidinõuete krediidisaajate kohustuste rikkumise tõenäosuse kontrolli.

Kontrollide osas, mis viiakse artikli 100 või käesoleva artikli lõike 1 punktide b ja c kohaselt läbi RKPde, järelevalveasutuste, välisaudiitorite või kesksete krediidiregistrite poolt, tuleb kontrolli läbiviijatele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

Artikkel 102

Krediidinõuete mobiliseerimise lepingu kehtivus

Krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt osapoole ja asjaomase RKP vahel kehtima. ►M9 Osapool ja/või vastuvõtja peavad olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja krediidinõude tagatisena mobiliseerimise. ◄

Artikkel 103

Mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes

Krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt kolmandate isikute suhtes kehtima. Osapool ja/või vastuvõtja peavad olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad kehtiva mobiliseerimise.

Krediidisaaja teavitamise osas kohaldatakse järgmisi nõudeid, sõltuvalt liikmesriigi õigusest:

kui mobiliseerimise täieliku kehtivuse tagamiseks kolmandate isikute suhtes, ning eelkõige asukohariigi RKP eelisseisundi tagamiseks teiste krediidiandjate ees, on nõutav krediidisaaja teavitamine krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest või riiklik registreerimine, viiakse asjaomane teavitamine või registreerimine läbi enne krediidinõude tegelikku tagatisena mobiliseerimisest või selle ajal;

kui punkti a kohaselt ei ole krediidinõude tagatisena mobiliseerimiseks krediidisaaja eelnev teavitamine või riiklik registreerimine kooskõlas riigi õigusega kohustuslik, tuleb krediidisaajat teavitada tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine tähendab, et osapool või asukohariigi RKP (sõltuvalt riigi õigusest) teatab krediidisaajale osapoole krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest RKP kasuks kohe pärast makseviivitust või sarnast krediidisündmust kooskõlas kohaldatava riigi õigusega;

RKPd võivad etteteatamist või riiklikku registreerimist enne mobiliseerimist või selle ajal nõuda ka juhul, kui punkt a asjaomast nõuet ei sätesta;

kui krediidinõuded on esitajainstrumendid, või asukohariigi RKP nõuda, et asjaomased esitajainstrumendid kantakse talle või kolmandale isikule füüsiliselt üle kas enne nende tagatisena mobiliseerimist või selle ajal. Punktides a ja b sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

Eespool sätestatu on miinimumnõuded. RKPd võivad etteteatamist või registreerimist nõuda ka muudel juhtudel, sealhulgas juhul, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

Artikkel 104

Krediidinõuete mobiliseerimise ja realiseerimisega seotud piirangute puudumine

Krediidinõuded peavad olema täielikult üleantavad ning neid peab olema võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja krediidisaaja vahelises kokkuleppes ei tohi olla piiravaid sätteid krediidinõude tagatisena mobiliseerimise kohta, v.a juhul, kui siseriiklik õigus näeb eurosüsteemile ette eelisseisundi tagatiste mobiliseerimisel, olenemata mis tahes lepingulistest piirangutest.

Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja võlgniku vahelises kokkuleppes ei tohi olla piiravaid sätteid eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatava krediidinõude realiseerimise, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta.

Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei käsitleta krediidinõude realiseerimise piiranguna sätteid, mis piiravad sündikaatlaenuosade loovutamist pankadele, finantseerimisasutustele ja muudele üksustele, kes regulaarselt tegelevad või on asutatud laenude andmiseks, väärtpaberite ostmiseks või muusse finantsvarasse investeerimiseks.

▼M4

3a.

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendavad RKPd mehhanismi tagamaks, et pärast seda kuupäeva algatatud krediidinõuete tagatiseks võtmisel on tasaarvestuse risk kõrvaldatud või oluliselt maandatud. Enne 1. jaanuarit 2018 algatatud krediidinõudeid, millele ei ole kohaldatud seda mehhanismi, võib võtta tagatiseks kuni 31. detsembrini 2019, tingimusel et kõik muud kõlblikkuskriteeriumid on täidetud.

▼B

Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei käsitleta maksete kogumise ja jagamise ning laenu administreerimisega tegelevat laenukorraldajat (facility agent) sündikaatlaenuosa mobiliseerimise ja realiseerimise piiranguna, kui on täidetud järgmised tingimused: a) laenukorraldajaks on liidus asutatud krediidiasutus ning b) asjaomase sündikaati kuuluva liikme ja laenukorraldaja vaheline teenussuhe on võõrandatav koos sündikaatlaenuosaga või selle kõrval.

Artikkel 105

Pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine

Krediidisaaja annab osapoolele lepingu alusel tingimusteta nõusoleku sellise krediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks eurosüsteemile, mida asukohariigi RKP nõuab esitatud krediidinõuete kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning krediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral. Nimetatud nõude järgimine ei ole vajalik, kui asukohariigi RKP dokumentatsioonis puuduvad piirangud sellise teabe avaldamiseks.

2. jagu

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 106

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

Osapoole tähtajalised hoiused artiklis 12 määratletud tähenduses loetakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblikeks varadeks.

3. jagu

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 107

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

Eluasemehüpoteekväärtpaber on veksel või lihtveksel, mille tagatiseks on eluasemehüpoteekide kogum ja mida ei saa täielikult väärtpaberistada. Tagatiseks olevate varade kogumis peab olema võimalik varasid välja vahetada. Samuti peab olema tagatud, et asukohariigi RKPd loetakse krediidiandjate ees prioriteetseks (v.a krediidiandjad, kellel on eriõigus riiklikel põhjustel).

Eluasemehüpoteekväärtpaberitel peab olema fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma ja intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog.

Eluasemehüpoteekväärtpaber peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on eluasemehüpoteekväärtpaberite osas täpsustatud neljanda osa III jaotise 2. peatükis sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades.

Eluasemehüpoteekväärtpaberi emitendiks on osapooltest krediidiasutused, mis on asutatud eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides.

Eluasemehüpoteekväärtpaberid peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide endistes vääringutes.

Eluasemehüpoteekväärtpaberi emitent kinnitab vähemalt kord kuus, et tagatiskogumi eluasemehüpoteegid vastavad asukohariigi RKP kehtestatud siseriiklikele kõlblikkuskriteeriumidele, millel krediidihinnang põhineb.

Eluasemehüpoteekväärtpaberite mobiliseerimine, kasutamine ja menetluskord peavad olema kooskõlas asukohariigi RKP dokumentatsioonis määratletud eurosüsteemi korraga.

▼M2

4. jagu

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 107a

Kõlblik vara liik

Kõlblik vara liik on võlainstrument, mis vastab artikli 2 lõikes 70a sätestatud kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide määratlusele.

▼M11

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada konkreetse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi laenuandmete aruandlusvormi.

▼M2

Aluskrediidinõuded peavad olema antud krediidisaajatele, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Krediidinõude algataja peab olema eurosüsteemi osapool, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis ning emitent peab olema krediidinõuded soetanud algatajalt.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Tehingu osapoolte, v.a emitent, aluskrediidinõuete krediidisaajad ja algataja, asukoht peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi endises valuutas.

Pärast positiivse hinnangu andmist kinnitab eurosüsteem kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi kõlblikkust eurosüsteemi tagatisena.

Emitendi asutamise koha jurisdiktsiooni kohaldatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi, aluskrediidinõuete algataja, krediidisaajate, kohastel juhtudel garandi suhtes, aluskrediidinõuete lepingute ja aluskrediidinõuete otsest või kaudset algatajalt emitendile üleandmist reguleerivate mis tahes lepingute suhtes.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama artiklites 66 ja 67 sätestatud emissiooni asukoha ja arveldamise korra nõuetele.

Artikkel 107b

Allutatuse keeld seoses kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

Artikkel 107c

Krediidikvaliteedi nõuded

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama käesoleva neljanda osa III jaotise 2. peatüki 3. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

Artikkel 107d

Aluskrediidinõuete soetamine emitendi poolt

Emitent peab olema soetanud aluskrediidinõuete kogumi algatajalt viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks” või tegeliku müügi ekvivalendiks, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja maksejõuetuse korral.

Artikkel 107e

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide läbipaistvuse nõuded

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama läbipaistvuse nõuetele kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri ja individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega tehtud tehingute põhiandmed, nt tehingu osapooled, ülevaade kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuriomadustest, ülevaade tagatistest ning kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tingimustest. Eurosüsteem võib hinnangu andmisel nõuda mis tahes tehingut puudutavate dokumentide ning eurosüsteemi hinnangul asjakohase kolmanda osapoole õigusliku arvamuse esitamist, sealhulgas (kuid mitte ainult) emitendilt ja/või algatajalt.

▼M7

Individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks aluskrediidinõuete kogumi täielikud ja ühtlustatud laenuandmed asjaomasel laenuandmete aruandlusvormil kooskõlas samade VIII lisa nõuetega, mida kohaldatakse varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade suhtes, v.a aruandlussageduse osas; vastaspooled esitavad asjaomased laenuandmed laenuandmete registrile. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkustingimuseks on, et kõik aluskrediidinõuded peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühel kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide aruandlusvormil. Eurosüsteem võib asjaomaste andmete hindamisel lugeda kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi mitteühetaoliseks.

▼M2

Laenuandmed esitatakse vähemalt kord kuus, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva. Laenuandmete esitamiseks kehtestatud lõppkuupäev on kuu viimane kalendripäev. Kui laenuandmeid ei esitata või ei ajakohastata ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva, ei ole kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrument enam kõlblik.

▼M7

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatavaid andmekvaliteedi nõudeid, sh konkreetseid kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete aruandlusvormi. Laenuandmed esitatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide jaoks ettenähtud aruandlusvormil, mis on avaldatud EKP veebilehel, järgmistele adressaatidele:

ESMA väärtpaberistamise register; või

eurosüsteemi poolt määratud register.

▼M7

5a.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevate laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevaid laenuandmeid võib eurosüsteemi poolt määratud registritele esitada kooskõlas lõikega 5b kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.

ESNA aruandluse alguskuupäeva avaldab EKP oma veebilehel.

▼M2

Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist, kui seda on olnud; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid.

Artikkel 107f

Kõlblike aluskrediidinõuete liigid

Aluskrediidinõuded peavad vastama neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaos sätestatud krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele, arvestades käesoleva artikli erisusi.

Selleks, et aluskrediidinõudel oleks kehtiv tagatis, mis võimaldaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi omanikul krediidinõue algataja kohustuste täitmata jätmise korral kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud järgmised täiendavad õiguslikud nõuded kooskõlas lõigetega 3–9:

aluskrediidinõude olemasolu kontroll;

aluskrediidinõude mobiliseerimise lepingu kehtivus;

mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes;

aluskrediidinõude üleandmisega seotud piirangute puudumine;

aluskrediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine;

pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine.

Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad sätestatakse vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

Algataja asukohariigi RKP, järelevalveasutus või välisaudiitor teostab ühekordse kontrolli menetluse osas, mida algataja kasutab eurosüsteemile aluskrediidinõuete kohta teabe esitamiseks.

Algataja asukohariigi RKP rakendab aluskrediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt kõiki järgmisi abinõusid:

RKP peab algatajalt saama vähemalt kord kvartalis kirjaliku kinnituse, millega algataja kinnitab:

aluskrediidinõuete olemasolu: selle kinnituse asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli;

ii)

aluskrediidinõuete vastavust eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

iii)

et aluskrediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena ning et algataja ei mobiliseeri aluskrediidinõudeid tagatisena eurosüsteemi või kolmandate isikute kasuks;

iv)

et algataja teatab asjaomasele RKP-le hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul igast aluskrediidinõude tagatisväärtust oluliselt mõjutavast sündmusest, eelkõige laenude ennetähtaegsest või osalisest või täielikust tagasimaksmisest ning aluskrediidinõudega seotud tingimuste leevendamisest või olulisest muutmisest;

algataja asukohariigi RKP või asjaomased kesksed krediidiregistrid, pädevad pangandusjärelevalveasutused või välisaudiitorid viivad läbi algataja antud kirjalike kinnituste kvaliteedi ja täpsuse pistelist kontrolli füüsiliste dokumentide vaatluse või kohapealse kontrolli käigus. Iga aluskrediidinõude osas kontrollitav teave hõlmab vähemalt aluskrediidinõude olemasolu ja kõlblikkust määratlevad tunnused. Algatajate puhul, kes kasutavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heakskiidetud majasiseseid reitingupõhiseid süsteeme, viiakse läbi aluskrediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise täiendav kontroll, mis hõlmab eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate, krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente tagavate krediidinõuete krediidisaajate kohustuste rikkumise tõenäosuse kontrolli;

kontrollide osas, mis viiakse artikli 107f lõike 3 ning lõike 4 punktide a ja b kohaselt läbi algataja asukohariigi RKPde, järelevalveasutuste, välisaudiitorite või kesksete krediidiregistrite poolt, tuleb kontrolli läbiviijatele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

Aluskrediidinõude emitendile üleandmise, või üleandmise, loovutamise või pantimise teel mobiliseerimise leping peab riigi õiguse kohaselt emitendi ja algataja ja/või vastuvõtja/määratud isiku/pandipidaja suhtes kehtima. Algataja ja/või vastuvõtja peab olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja aluskrediidinõuete tagatisena otsese või kaudse tagatisena üleandmise. Krediidisaaja teavitamise osas kohaldatakse järgmisi nõudeid, sõltuvalt kohaldatavast liikmesriigi õigusest:

krediidisaaja teavitamine või riiklik registreerimine võib olla vajadusel nõutav: i) aluskrediidinõuete (otsesel või kaudsel) üleandmisel emitendile; või ii) krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena mobiliseerimisel asukohariigi RKP kasuks asjaomase üleandmise või mobiliseerimise täieliku kehtivuse tagamiseks kolmandate isikute suhtes, ning eelkõige iii) emitendi (aluskrediidinõuete osas) ja/või asukohariigi RKP (krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena kasutamise osas) eelisseisundi tagamiseks teiste krediidiandjate ees. Sellisel juhul tuleb vastavus teavitus- või registreerimisnõuetele tagada: i) enne aluskrediidinõuete tegelikku (otsest või kaudset) üleandmist emitendile või selle ajal; või ii) krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena mobiliseerimisel asukohariigi RKP kasuks;

kui punkti a kohaselt ei ole krediidisaaja eelnev teavitamine või riiklik registreerimine kooskõlas riigi õigusega nõutav, tuleb krediidisaajat teavitada tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine tähendab, et krediidisaajat teavitatakse kooskõlas riigi õigusega aluskrediidinõuete üleandmisest või mobiliseerimisest kohe pärast makseviivitust või sarnast krediidisündmust kooskõlas kohaldatava riigi õigusega;

punktid a ja b on miinimumnõuded. Eurosüsteem võib etteteatamist või registreerimist nõuda ka muudel juhtudel, sealhulgas juhul, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

Aluskrediidinõuded peavad olema täielikult üleantavad ning neid peab olema võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid tagatise üleandmise kohta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid aluskrediidinõude realiseerimise kohta, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta, et eurosüsteemil oleks võimalik krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatist realiseerida.

Olenemata lõikest 6 ei käsitleta aluskrediidinõude realiseerimise piiranguna sätteid, mis piiravad sündikaatlaenuosade loovutamist pankadele, finantseerimisasutustele ja muudele üksustele, kes regulaarselt tegelevad või on asutatud laenude andmiseks, väärtpaberite ostmiseks või muusse finantsvarasse investeerimiseks.

Olenemata lõigetest 6 ja 7 ei käsitleta maksete kogumise ja jagamise ning laenu administreerimisega tegelevat laenukorraldajat (facility agent) sündikaatlaenuosa üleandmise ja realiseerimise piiranguna, kui on täidetud järgmised tingimused:

laenukorraldajaks on liikmesriigis asutatud krediidiasutus ning

asjaomase sündikaati kuuluva liikme ja laenukorraldaja vaheline teenussuhe on võõrandatav koos sündikaatlaenuosaga või selle kõrval.

Krediidisaaja annab algatajale lepingu alusel tingimusteta nõusoleku algataja, emitendi ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente mobiliseeriva mis tahes osapoole poolt eurosüsteemile sellise aluskrediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks, mida asjaomane RKP nõuab esitatud aluskrediidinõude kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning aluskrediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks algataja/emitendi kohustuste täitmata jätmise korral.

▼B

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

Artikkel 108

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

Kõlblikkustingimuseks on, et turukõlbmatud varad peavad vastama järgmistele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele:

krediidinõuete puhul hinnatakse krediidinõuete krediidikvaliteeti krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal, mis peab vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3;

eluasemehüpoteekväärtpaberite puhul peab krediidikvaliteedi hinnang vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 2.

1. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded krediidinõuetele

Artikkel 109

Krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise üldised eeskirjad

Eurosüsteem hindab krediidinõuete krediidikvaliteeti krediidisaajate või garantide krediidikvaliteedi põhjal, mille osas on hinnangu andnud osapoole poolt kooskõlas artikliga 110 valitud krediidihindamissüsteem või -allikas.

Osapool peab asjaomast RKPd hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul teavitama mis tahes krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud osapoolele teadaolevast tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate makseviivitusest, ning asjaomase RKP nõudmisel varad tagasi võtma või asendama.

Osapooled on kohustatud tagama, et nad kasutavad tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate või garantide puhul oma valitud krediidihindamissüsteemi või -allika kõige ajakohasemat krediidikvaliteedi hinnangut.

Artikkel 110

Krediidihindamissüsteemi või -allika valimine

▼M11

Krediidinõudeid tagatisena mobiliseerivad osapooled peavad valima ühe süsteemi eurosüsteemile aktsepteeritavast krediidihinnangusüsteemi kolmest krediidihindamise allikast kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Kui osapool valib reitinguagentuuri allika, võib kasutada mis tahes reitinguagentuuri süsteemi.

▼B

Lõike 1 kohaselt võivad RKPd anda osapooltele loa kasutada mitut krediidihindamissüsteemi või –allikat, kui asukohariigi RKP-le esitatakse põhjendatud taotlus, milles osutatakse veenvatele asjaoludele peamise krediidihindamisallika või -süsteemi ebapiisava hõlmatuse kohta.

Kui osapooltel võimaldatakse kasutada mitut krediidihindamissüsteemi või -allikat, peaks „peamine” süsteem või allikas olema see, mis annab krediidikvaliteedi hinnangu kõige arvukamatele tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajatele. Kui krediidihinnang krediidisaaja või garandi kohta on kättesaadav peamisest süsteemist või allikast, määrab ainult see krediidihinnang krediidisaaja või garandi suhtes kohaldatava kõlblikkuse ja väärtuskärped.

Osapooled peavad valitud krediidihindamissüsteemi kasutama minimaalselt 12 kuud.

Pärast lõikes 4 sätestatud perioodi lõppemist võivad osapooled esitada asukohariigi RKP-le põhjendatud taotluse valitud krediidihindamissüsteemi või -allika vahetamiseks.

Teatud juhtudel, eelkõige juhul kui osapool rakendab oma majasisest reitingupõhist süsteemi järk-järgult või alles alustab krediidinõuete kasutamist tagatisena, võib RKP põhjendatud taotluse korral teha osapoolele lõikes 4 sätestatud 12-kuulise miinimumperioodi nõudest erandi ning võimaldada osapoolel vahetada tema poolt valitud krediidihindamissüsteemi või -allikat ka enne kehtestatud miinimumtähtaega.

Kui osapool on valinud krediidi hindamise allikaks reitinguagentuuri, võib ta kasutada reitinguagentuuri krediidisaaja või reitinguagentuuri garandi reitingut. Kui samal krediidinõudel on mitme reitinguagentuuri krediidisaaja ja/või reitinguagentuuri garandi reitingud, võib valida parima reitinguagentuuri krediidihinnangu, mis on kättesaadav.

Artikkel 111

Krediidisaajatest või garantidest avaliku sektori asutuste või mittefinantsettevõtete krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamine

Eurosüsteem hindab krediidisaajate või garantidena tegutsevate avaliku sektori asutuste krediidinõuete krediidikvaliteeti kooskõlas alljärgnevate eeskirjadega, mida kohaldatakse järgmises järjekorras:

kui osapoole valitud krediidihindamissüsteemi või -allika hinnang on olemas, kasutab eurosüsteem seda krediidisaajana või garandina tegutseva avaliku sektori asutuse artiklis 108 sätestatud eurosüsteemi turukõlbmatute varade krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse hindamiseks;

kui krediidihinnang punkti a kohaselt puudub, kasutab eurosüsteem krediidisaaja või garandina tegutseva avaliku sektori asutuse hindamiseks aktsepteeritava reitinguagentuuri süsteemi poolt antud reitinguagentuuri krediidihinnangut;

kui krediidihinnang ei ole punktide a ja b kohaselt kättesaadav, kohaldatakse krediidisaaja või garandina tegutsevale avaliku sektori asutusele artiklis 87 sätestatud turukõlbmatute varade korda.

Eurosüsteem hindab krediidisaajatest ja garantidest mittefinantsettevõtete krediidinõuete krediidikvaliteeti järgmiselt: osapoole valitud krediidihindamissüsteemi või -allika hinnangut kasutatakse eurosüsteemi artiklis 108 sätestatud turukõlbmatute varade krediidikvaliteedi nõuetele vastava krediidihinnangu andmiseks.

2. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele

Artikkel 112

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuete kehtestamine eluasemehüpoteekväärtpaberitele

Artiklis 108 sätestatud krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse tagamiseks hindab asukohariigi RKP eluasemehüpoteekväärtpaberite krediidikvaliteeti riigisiseses dokumentatsioonis sätestatud krediidihindamisraamistiku riigisiseste eripärade põhjal.

▼M2

3. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

Artikkel 112a

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

▼M11

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide hindamisel ei pea kasutama üht kolmest eurosüsteemi poolt kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega aktsepteeritavast krediidihindamise allikast.

Igal kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõudel peab olema üks neljast eurosüsteemile aktsepteeritava krediidihindamise allika antud krediidikvaliteedi hinnangust kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Lisaks peab kasutatav krediidihindamissüsteem või -allikas olema seesama süsteem või allikas, mida kasutab algataja kooskõlas artikliga 110. Kohaldatakse 1. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõudeid aluskrediidinõuetele.

▼M2

Iga kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõude krediidikvaliteeti hinnatakse krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal, mis peab vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3.

▼B

IV JAOTIS

TURUKÕLBLIKE JA TURUKÕLBMATUTE VARADE GARANTIID

Artikkel 113

Garantiide suhtes kohaldatavad nõuded

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded võib kehtestada krediidihinnangute põhjal, mis on antud garantidele kooskõlas artiklitega 82–84 seoses turukõlblike varadega ja krediidinõuetele kooskõlas artikliga 108.

Garantide antavad garantiid, mis on vajalikud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuete kehtestamiseks, peavad olema kooskõlas käesoleva jaotise sätetega.

Lõike 1 tähenduses peab asjaomasele garandile andma eraldi krediidihinnangu ning ta peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

Artikkel 114

Garantii tunnused

Vastavalt garantii tingimustele annab garant tingimusteta ja tühistamatu esimese nõude garantii emitendi või krediidisaaja kohustuste täitmise kohta seoses põhisumma, intresside ja muude summadega, mis kuuluvad tasumisele turukõlbliku vara või krediidinõude hoidjatele või krediidiandjatele, kuni selle turukõlbliku vara või krediidinõudega seotud kohustused on täielikult täidetud. Selles osas ei pea garantii olema seotud konkreetse turukõlbliku vara või krediidinõudega ning võib olla seotud vaid konkreetse emitendi või krediidisaajaga, kui asjaomane turukõlblik vara või krediidinõue on garantiiga hõlmatud.

Garantii peab kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel, sõltumata garanteeritud turukõlblikust varast või krediidinõudest. Avaliku sektori üksuste garantiid peavad kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või vastasel korral nägema ette kohese tasumise kohustuste täitmata jätmise korral.

Garantii peab olema õiguslikult kehtiv, siduv ning garandi suhtes täitmisele pööratav.

Garantii peab kuuluma liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

▼M7

Kui garant ei ole maksustamisõigusega avaliku sektori asutus, tuleb esitada asjaomasele RKP-le eurosüsteemile vormilt ja sisult aktsepteeritaval viisil õiguslik kinnitus garantii kõlblikkuse kohta; enne seda ei loeta garantiiga kaetud turukõlblikku vara või krediidinõuet kõlblikuks. Õigusliku kinnituse peavad andma vastaspoolest, emitendist/võlgnikust ja garandist sõltumatud isikud, kellel on kehtiva seaduse kohaselt kinnituse andmiseks vastav õiguslik kvalifikatsioon (näiteks advokaadibüroo või tunnustatud akadeemilise asutuse või avaliku sektori asutuse juristid). Õiguslikus kinnituses tuleb samuti märkida, et garantii ei ole isiklik ning et seda saavad täitmisele pöörata üksnes turukõlblike varade omanikud või krediidinõude järgsed krediidiandjad. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi asutamist reguleeriva liikmesriigi õiguse alusel. Turukõlblike varade osas peab vastaspool esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kes esitab garantiiga kaetud vara kõlblike varade loetellu lisamiseks. Krediidinõuete osas peab vastaspool, kes taotleb krediidinõude mobiliseerimist, esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsioon krediidinõuet reguleerib. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud sarnased õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees.

▼B

Artikkel 115

Garandi kohustuste mitteallutatus

Garandi garantiist tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole.

Artikkel 116

Garantide krediidikvaliteedi nõuded

Garant peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on täpsustatud artiklites 82–84 sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turukõlblike varade garantide kohta, või artiklis 108 sätestatud eeskirjadele krediidinõuete garantide kohta.

Artikkel 117

Garandi liik

Garant peab olema:

turukõlblike varade puhul kooskõlas artikliga 69: liikmesriigi keskpank, avaliku sektori asutus, asutus, krediidiasutus, finantsinstitutsioon, mittefinantsettevõte, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon; või

krediidinõuete puhul kooskõlas artikliga 95: mittefinantsettevõte, avaliku sektori asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.

Artikkel 118

Garandi asutamise koht

Garant peab olema asutatud:

turukõlblike varade puhul kooskõlas artikliga 70 Euroopa Majanduspiirkonnas, kui garantii ei pea vastama konkreetsele võlainstrumendile kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele. Reitinguagentuuri garandi reitingu kasutamise võimalust turukõlblike varade krediidikvaliteedi nõuete kehtestamisel on käsitletud artiklis 84;

mittefinantsettevõtte garanteeritud võlainstrumendi puhul, mille emissioonile, emitendile või garandile ei ole aktsepteeritav reitinguagentuur andnud krediidihinnangut, kooskõlas artikliga 70, peab garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

krediidinõuete puhul kooskõlas artikliga 96, eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis, kui garantii ei pea vastama turukõlbmatutele varadele kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele. Garandi krediidihinnangu kasutamise võimalust krediidinõuete krediidikvaliteedi nõuete kehtestamisel on käsitletud artiklis 108.

Ilma et see piiraks lõiget 1, kooskõlas artiklitega 70 ja 96, loetakse mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid kõlblikeks garantideks sõltumata asutamise kohast.

V JAOTIS

EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIK KÕLBLIKELE VARADELE

Artikkel 119

Aktsepteeritavad krediidihindamise allikad ja süsteemid

▼M7

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblike varade kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmisel kolmel allikal põhinevaid krediidihinnangute süsteeme:

reitinguagentuurid (ECAI);

RKPde krediidihindamise sisesüsteemid (In-house credit assessment system, ICAS);

vastaspoolte sisereitingu süsteemid (Internal rating-based (IRB) system).

Iga lõikes 1 toodud krediidihindamise allika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamise süsteemiga. Krediidihindamissüsteemid peavad vastama aktsepteerimise kriteeriumidele käesolevas jaotises. Aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide nimekiri, st reitinguagentuuride ja RKPde krediidihindamise sisesüsteemide loetelu avaldatakse EKP veebisaidil.

▼B

Kõikide aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide puhul kohaldatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret vastavalt artikli 126 sätetele.

Eurosüsteem avaldab teabe aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide kohta koos oma eurosüsteemi krediidioperatsioonidega, kuid ei vastuta aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide hinnangu eest.

Juhul, kui süsteem on eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju ja korda rikkunud, võib asjaomase krediidihindamissüsteemi eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja arvata.

Artikkel 120

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid välistele krediidihindamisasutustele, kes tegutsevad krediidihindamissüsteemidena

▼M4

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku üldised aktsepteeritavuse kriteeriumid välistele krediidihindamisasutustele on järgmised:

välised krediidihindamisasutused registreeritakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009;

välised krediidihindamisasutused peavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse. Välise krediidihindamisasutuse krediidihinnangut võib kasutada siis, kui eurosüsteemile on kättesaadav teave nende hinnangute kohta, aga ka selline teave, mille abil võrrelda ja seostada neid hinnanguid eurosüsteemi krediidikvaliteedi astmetega ning mida saab kasutada tulemusseire rakendamise eesmärgil vastavalt artiklile 126.

▼M9

Eurosüsteem jätab endale õiguse pärast lisas IXc ette nähtud taotlemismenetlust otsustada, kas algatada reitinguagentuuri taotlusel eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku heakskiidumenetlus. Otsuse tegemisel võtab eurosüsteem muu hulgas arvesse seda, kas reitinguagentuuri haare on piisav eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusaks kohaldamiseks kooskõlas IXa lisas sätestatud nõuetega.

2a.

Pärast eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku heakskiidumenetluse algatamist uurib eurosüsteem kõiki täiendavaid andmeid, mida peetakse vajalikuks eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusa kohaldamise tagamiseks, sealhulgas ECAI suutlikkust i) täita eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire kriteeriume ja eeskirju vastavalt IX lisas sätestatud nõuetele ning IXb lisas sätestatud erikriteeriumitele (kui need on kohaldatavad), ja ii) järgida lisas IXc sätestatud heakskiidukriteeriume. Eurosüsteem jätab endale õiguse otsustada, kas ECAId eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus aktsepteerida, võttes aluseks esitatud teabe ning enda nõuetelevastavuse hinnangu.

▼B

Koos eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire läbiviimiseks kooskõlas artikliga 126 esitatud andmetega peab reitinguagentuur esitama ka reitinguagentuuri tegevjuhi või auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud esindaja allkirjastatud kirjaliku tõendi, mis kinnitab esitatud tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust.

Artikkel 121

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid ja tegevuskord RKPde majasisestele krediidihindamissüsteemidele

RKPd võivad otsustada kasutada krediidihinnanguteks majasisest krediidihindamissüsteemi. Juhul kui RKP otsustab kasutada majasisest krediidihindamissüsteemi, peab eurosüsteem selle valideerima.

Majasisene krediidihindamissüsteem võib anda krediidihinnangu enne või pärast osapoole konkreetset taotlust vara esitamist RKP-le, kes kasutab majasisest krediidihindamissüsteemi.

Kui esitatakse lõike 2 alusel esitatakse vara RKP-le, kes kasutab majasisest krediidihindamissüsteemi, ning krediidisaaja või garandi kõlblikkust tuleb hinnata, teavitab majasisest krediidihindamissüsteemi kasutav RKP osapoolt tema kõlblikkusest või krediidihinnangu andmisele kuluvast ajast. Kui majasisese krediidihindamissüsteemi kohaldamisala on piiratud ning süsteem annab hinnangu vaid teatud liiki krediidisaajate või garantide osas, või kui majasisest krediidihindamissüsteemi kasutaval RKP-l ei ole krediidihinnangu andmiseks vajalikku teavet, teavitab majasisest krediidihindamissüsteemi kasutav RKP sellest osapoolt viivitamatult. Mõlemal juhul käsitletakse asjaomast krediidisaajat või garanti mittekõlblikuna, v.a juhul, kui varad vastavad mõne muu krediidihindamisallika või -süsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mida osapool võib kasutada artikli 110 kohaselt. Kui tagatisena mobiliseeritud varad muutuvad krediidisaaja või garandi krediidivõime halvenemise tõttu mittekõlblikuks, vabastatakse varad nii kiiresti kui võimalik. Kuna mittefinantsettevõtte ja majasisest krediidihindamissüsteemi kasutava RKP vahel ei ole veel lepingulist suhet ega ka mittefinantsettevõtte õiguslikku kohustust esitada majasisest krediidihindamissüsteemi kasutavale RKP-le mitteavalikku teavet, on teabe esitamine vabatahtlik.

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks eluasemehüpoteekväärtpabereid mobiliseerivates riikides rakendab sellist liiki varade krediidihindamisraamistiku asukohariigi RKP kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistikuga. Sellised raamistikud peavad olema eurosüsteemi poolt valideeritud ning nende üle peab teostama iga-aastast tulemusseiret kooskõlas artikliga 126.

Artikkel 122

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid osapoolte majasisestele reitingupõhistele süsteemidele

Majasisesele reitingupõhisele süsteemile eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku heakskiidu saamiseks peab osapool esitama asukohariigi RKP-le vastava taotluse.

Lõikes 1 sätestatud nõuet kohaldatakse kõikidele majasisest reitingupõhist süsteemi kasutada soovivate osapoolte suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on ema- või tütarettevõtja või filiaaliga, ning sellest, kas osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi on kinnitanud sama riigi pädev asutus (emaettevõtja ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul) või emaettevõtja asukohariigi pädev asutus (filiaalide ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul).

Kooskõlas lõikega 1 osapoole poolt esitatav taotlus peab sisaldama järgmist teavet ja dokumente, mis tuleb vajaduse korral tõlkida asukohariigi RKP töökeelde:

koopia pädeva asutuse otsusest, millega antakse osapoolele luba kasutada kapitalinõuete täitmisel konsolideeritult või konsolideerimata oma majasisest reitingupõhist süsteemi, koos võimalike kasutamisele kehtestatud eritingimustega;

▼M4

pädeva asutuse ajakohastatud hinnang, millest nähtub kättesaadav teave kõikide asjaolude kohta, mis mõjutavad tagatiste sisereitingute kasutamist, ning kõikide asjaolude kohta, mis on seotud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseires kasutatavate andmetega;

▼B

teave mis tahes muudatuste kohta osapoole majasiseses reitingupõhises süsteemis, mida pädev asutus soovitab või nõuab, sealhulgas nende muudatuste elluviimise tähtaeg;

teave selle kohta, kuidas osapool omistab krediidisaajatele maksejõuetuse tõenäosust, ning andmed reitinguklasside ning nendega seotud maksejõuetuse aastase tõenäosuse kohta, mille abil määratakse kindlaks rahapoliitika operatsioonideks kõlblikke reitinguklasse;

koopia viimasest 3. samba (turudistsipliini) teabest, mida osapool on kohustatud Baseli III raamkokkuleppest ja direktiivist 2013/36/EL ning määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevate turudistsipliini nõuete kohaselt korrapäraselt avaldama;

pädeva asutuse ning välisaudiitori nimi ja aadress;

ajalooline teave osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi reitinguklasside makseviivituse määrade kohta viie kalendriaasta osas enne taotluse esitamist. Kui pädev asutus on viimase viie kalendriaasta jooksul andnud osapoolele loa kasutada kapitalinõuete täitmisel majasisest reitingupõhist süsteemi, peab teabe esitama vaid perioodi kohta pärast loa andmist majasisese reitingupõhise süsteemi kasutamiseks kapitalinõuete täitmisel. Iga-aastased andmed makseviivituse määrade kohta ning muu vajalik informatsioon peab vastama artiklis 126 sätestatud tulemusseire nõuetele, nagu oleks asjaomaseid nõudeid osapoole majasisesele reitingupõhisele süsteemile kohaldatud kogu nimetatud perioodi vältel;

teave, mis on nõutav artiklis 126 osutatud tegevuse jälgimiseks ja mida taotleb eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heaks kiidetud osapoole majasisene reitingupõhine süsteem, kestva kalendriaasta osas taotluse esitamise ajal.

Osapool ei ole kohustatud esitama punktides a–c sätestatud andmeid, kui asjaomased andmed on asukohariigi RKP-le esitanud pädev asutus kas otse või RKP nõudmisel.

Osapoole poolt kooskõlas lõikega 1 esitatavale taotlusele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja.

Artikkel 123

Majasisest reitingupõhist süsteemi kasutava osapoole aruandekohustus

Osapooled esitavad artikli 122 lõike 3 punktides b–f osutatud teabe asukohariigi RKP-le kord aastas või vastavalt asukohariigi RKP taotlusele, v.a juhul kui selle teabe esitab pädev asutus asukohariigi RKP-le RKP taotlusel.

Osapoole tegevjuht, finantsjuht või samatasemeline juht või tema poolt volitatud isik peab lõikes 1 osutatud iga-aastase teabevahetuse viseerima. Eurosüsteem saadab selle kirja koopia pädevale asutusele või kohastel juhtudel osapoole välisaudiitorile.

Osapoolte majasiseste reitingupõhiste süsteemide regulaarse seire raames teostab RKP osapoolte poolt iga-aastase tulemusseire läbiviimiseks esitatud statistilise teave kohapealset ja väliskontrolli. Kontrolli eesmärk on veenduda, et staatilised kogumid on õiged, täpsed ja täielikud.

Osapooled peavad täitma asjaomastes lepingutes või eeskirjades sätestatud asukohariigi RKP operatsioonilisi nõudeid, sealhulgas järgmise osas:

krediidinõuete tingimuste asukohariigi RKP-le esitamise korra ajutine kontroll;

asukohariigi RKP (või kohastel juhtudel pädeva asutuse või välisaudiitori) iga-aastane staatiliste kogumite täpsuse ja kehtivuse kontroll kooskõlas IX lisaga;

teabe esitamine kõlblikkust puudutavate mis tahes muudatuste kohta hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul, ning vajadusel asjaomaste krediidinõuete kohene tagasivõtmine;

asukohariigi RKP teavitamine faktidest või asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi edasist kasutamist eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus või kõlbliku tagatise määratlemist osapoole majasiseses reitingupõhises süsteemis, sealhulgas eelkõige osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi reitinguklasside või makseviivituse määrade vastavust eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale.

▼M7 —————

▼B

Artikkel 126

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire

Kõikide aktsepteeritavaks arvatud krediidihindamissüsteemide üle teostatakse igal aastal kooskõlas IX lisaga eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret, mille eesmärk on tagada, et krediidihindamissüsteemi esitatud krediidihinnang on jätkuvalt kooskõlas eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalaga ning et krediidihindamise tulemused on süsteemide ja allikate osas võrreldavad.

Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

Tulemusseire tulemusel võidakse korrigeerida krediidihindamissüsteemi esitatud krediidihinnangu vastavust eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale.

Eurosüsteem võib sõltuvalt tulemusseire tulemustest krediidihindamissüsteemi kasutamise peatada või keelata.

Juhul, kui süsteem on eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju rikkunud, võib asjaomase krediidihindamissüsteemi eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja arvata.

VI JAOTIS

TURUKÕLBLIKE JA TURUKÕLBMATUTE VARADE RISKIOHJE- JA HINDAMISRAAMISTIK

Artikkel 127

Riskiohje- ja hindamisraamistiku eesmärk

Eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud kõlblike varade suhtes kohaldatakse artikli 128 lõikes 1 sätestatud riskiohjemeetmeid, et kaitsta eurosüsteemi osapoole kohustuste rikkumisest tingitud finantskahju ohu eest.

Eurosüsteem võib igal ajal kohaldada artikli 128 lõikes 2 sätestatud täiendavaid riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi piisav riskikaitse kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 18.1. Sellise kaitse tagamiseks võib täiendavaid riskiohjemeetmeid kohaldada ka üksikute osapoolte suhtes.

Kõik eurosüsteemi kohaldatavad riskiohjemeetmed peavad tagama, et kõigi kõlbliku vara liikide suhtes kohaldatakse järjepidevaid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tingimusi kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

▼M3

Artikkel 128

Riskiohjemeetmed

Eurosüsteem kohaldab kõlblike varade suhtes järgmisi riskiohjemeetmeid:

Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) ( 20 ) sätestatud väärtuskärped;

kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine):

eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava kõlblike varade väärtuskärpega kohandatud turuväärtus püsiks. Kui kõlblike varade väärtus jääb igapäevasel hindamisel alla teatava taseme, nõuab asukohariigi RKP, et osapool esitaks täiendavaid varasid või sularaha lisatagatise nõude esitamise teel. Samamoodi võib RKP juhul, kui kõlblike varade väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagastada;

krediidiasutuse või artiklis 138 sätestatud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse tagamata võlainstrumentide kasutamisega seotud piirangud;

suunises (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) sätestatud turuväärtuse vähendamine.

Eurosüsteem võib igal ajal kohaldada järgmisi täiendavaid riskiohjemeetmeid:

esialgsed marginaalid – see tähendab, et osapooled peavad esitama kõlblikud varad, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal;

emitentide, krediidisaajate või garantidega seotud piirangud: eurosüsteem võib kehtestada emitentide, krediidisaajate või garantidega seotud täiendavaid piiranguid lisaks lõike 1 punktis c osutatud tagamata võlainstrumentide kasutamisele kehtestatud piirangutele;

täiendavad väärtuskärped;

eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vastavate garantide täiendavad garantiid teatud liiki varade aktsepteeritavaks arvamiseks;

teatavate varade välja jätmine eurosüsteemi krediidioperatsioonidest.

▼B

1. PEATÜKK

Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

▼M3 —————

▼B

2. PEATÜKK

Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

▼M3 —————

▼B

3. PEATÜKK

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade hindamisreeglid

Artikkel 134

Turukõlblike varade hindamisreeglid

Avaturu pöördtehingutes tagatisena kasutatavate varade väärtuse määramisel kohaldavad RKPd järgmisi eeskirju:

eurosüsteem peab iga kõlbliku turukõlbliku vara puhul kindlaks määrama turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinna;

turukõlbliku vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui vara kõige representatiivsem hind puudub, peab eurosüsteem määrama teoreetilise hinna;

turukõlbliku vara turuväärtuse või teoreetilise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse kogunenud intressi;

riikide õigusest ja tavast olenevalt võivad RKPd kohelda tuluvooge (nt kupongimaksed, mis on seotud eurosüsteemi krediidioperatsiooni toimumise ajal saadud varaga) erinevalt. Kui tuluvood kantakse üle osapoolele, tagab asukohariigi RKP enne seda, et asjaomased operatsioonid on piisava kõlbliku varaga täielikult kaetud. RKPde eesmärk on tagada, et tuluvoogude kohtlemise majanduslik mõju on sama kui olukorras, kus tulu kantakse osapoolele üle maksepäeval.

▼M7

Artikkel 135

Turukõlbmatute varade hindamisreeglid

Turukõlbmatute varade väärtuseks määrab eurosüsteem nende turukõlbmatute varade bilansilise jäägi.

▼B

Artikkel 136

Lisatagatise nõuded

RKPd hindavad eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud varasid iga päev kooskõlas artiklites 134 ja 135 sätestatud hindamisreeglitega. Kolmepoolsete teenuste kasutamisel delegeeritakse igapäevane hindamine asjaomasele kolmepoolsele agendile ning hindamine põhineb asjaomase RKP poolt kolmepoolsele agendile saadetud teabe põhjal.

Kui mobiliseeritud vara ei vasta pärast hindamist ja väärtuskärpeid hindamispäeval välja arvutatud nõuetele, esitatakse lisatagatise nõuded. K ui vara ümberhindamise tulemusel ületab osapoole poolt mobiliseeritud kõlblike varade väärtus osapoole võlgnetavat summat koos kõikumisvahemikuga, võib RKP osapoole poolt lisatagatisena esitatud varade või sularaha ülejäägi tagastada.

Et lisatagatise nõudeid esitataks harvem, võib RKP kohaldada nõude esitamise läve, mis on 0,5 % pakutava likviidsuse summast. Kohaldatavast riigi õigusest tulenevalt võivad RKPd tagatisena mobiliseeritud varade väärtuse langemisel nõuda lisatagatise nõude täitmist kas täiendava vara või sularahamaksetega. Kui tagatisena kasutatava vara väärtus ületab nõude esitamise läve, võib RKP ülejäänud vara (või lisatagatisena esitatud sularaha) osapoolele tagastada.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kohaldatakse ka sularahatagatistele.

▼M11 —————

▼B

VIII JAOTIS

KÕLBLIKE VARADE KASUTUSKORD

Artikkel 138

Osapoolte ja kõlblike varade emitendi, krediidisaaja ja garandi märkimisväärne seos

Olenemata sellest, kas vara on kõlblik või mitte, ei tohi osapool tagatiseks esitada või tagatisena kasutada vara, mille emitent, krediidisaaja või garant on ta ise või mõni muu üksus, kellega ta on märkimisväärselt seotud.

„Märkimisväärne seos” osutab järgmistele olukordadele, kus osapool ja lõikes 1 osutatud muu üksus on omavahel seotud:

osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem muu üksuse kapitalist;

muule üksusele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist;

rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka muu üksuse kapitalist kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu kolmandale isikule.

Märkimisväärse seose olemasolu hindamiseks multi-cédula'te puhul kohaldab eurosüsteem „arvessevõtmise meetodit”, st ta hindab märkimisväärset seost iga cédula emitendi ja osapoole vahel.

Lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

▼M9

kui tegemist on lõikes 2 määratletud märkimisväärse seosega, mis tuleneb seosest maksustamisõigusliku EMP avaliku sektori üksusega, mis on i) üksus, mis omab otseselt või ühe või mitme ettevõtja kaudu kaudselt 20 % või rohkem osapoole kapitalist; või ii) kolmas isik, kellele kuulub kas otse või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist ja 20 % või rohkem muu üksuse kapitalist, kui selle osapoole ja muu üksuse vahel ei ole muud märkimisväärset seost, välja arvatud märkimisväärne seos, mis tuleneb seotusest ühe või mitme EMP maksustamisõigusega avaliku sektori üksusega.

►M11 Kui tegemist on EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjadega, välja arvatud grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artikliga 8, ja mis: ◄

▼M11

juhul kui nad on emiteeritud 7. juulil 2022 või enne seda kuupäeva, vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1 kuni 3 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse emissiooni kuupäeval, ning on lisatud EKP veebilehel avaldatavasse kõlblike turukõlblike varade nimekirja 7. juuli 2022. aasta seisuga; või, juhul kui nad on emiteeritud 8. juulil 2022 või pärast seda kuupäeva, vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1 kuni 3b, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse emissiooni kuupäeval;

▼M9

ii)

ei sisalda oma tagatiste kogumis tagamata võlainstrumente, mille on emiteerinud osapool või mis tahes muu selle osapoolega märkimisväärselt seotud üksus lõike 2 määratluses ja mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõiguslikku EMP avaliku sektori üksust, ja

iii)

kui neil on artikli 83 punktis a määratletud reitinguagentuuri emissioonihinnang, mis vastab IXb lisa nõuetele;

kui tegemist on turukõlbmatute eluasemehüpoteekväärtpaberite ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega;

▼M6

enne 1. maid 2015 emiteeritud multi-cédula'd, mille aluseks olev cédula vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja lõikes 6 sätestatud kriteeriumidele.

▼M9

►M11 Juhul kui tuleb kontrollida vastavust lõike 3 punkti b alapunktis i või ii sätestatud nõuetele, st kui EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade puhul ei välista kohaldatav õigus või prospekt vastavalt i) grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuure, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, või ii) lõike 3 punkti b alapunktis ii osutatud võlainstrumentide võtmist tagatiste kogumi hulka, ning kui osapool või osapoolega märkimisväärselt seotud üksus on sellised võlainstrumendid emiteerinud, võivad RKPd võtta järgmisi meetmeid, et läbi viia pistelisi kontrolle vastavuse tagamiseks lõike 3 punkti b alapunktiga i või ii. ◄

RKPd võivad nõuda korrapäraseid seirearuandeid, mis annavad ülevaate pandikirjade tagatiste kogumisse võetud varadest.

▼M11

Kui seirearuanded ei anna kontrollimiseks piisavalt teavet, võivad RKPd nõuda osapoolelt, kes mobiliseerib EMP riikide seaduses sätestatud pandikirja, kinnituse, milles osapool kinnitab, et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjad ei moodusta lõike 3 punkti b alapunkti i vastaselt osa grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurist, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, ning et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei hõlma lõike 3 punkti b alapunkti ii vastaselt selle osapoole või temaga märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõiguslikku EMP avaliku sektori üksust. Asjaomase kinnituse peab allkirjastama osapoole tegevjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

RKPd võivad nõuda osapoolelt, kes mobiliseerib EMP riikide seaduses sätestatud pandikirja, igal aastal tagantjärele välisaudiitori kinnituse, et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjad ei moodusta lõike 3 punkti b alapunkti i vastaselt osa grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurist, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, ning et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei hõlma lõike 3 punkti b alapunkti ii vastaselt selle osapoole või temaga märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksust.

▼M9

kui osapool ei esita RKP nõudmisel punktides b ja c osutatud kinnitust, ei mobiliseerita selle osapoole EMP riikide seaduses sätestatud pandikirja tagatisena.

▼M2

Artikkel 138a

Võlainstrumentide kasutamine seoses mitterahalise rekapitaliseerimisega riigivõlainstrumentidega

Osapool või osapoolega artikli 138 lõike 2 tähenduses „märkimisväärset seost” omav osapool võib osapoole mitterahalisel rekapitaliseerimisel kasutatud riigivõlainstrumente tagatisena kasutada vaid juhul, kui asjaomaste instrumentide emitendi juurdepääs turule on eurosüsteemi hinnangul piisav, arvestades asjaomaste instrumentide kaalu rekapitaliseerimisel.

▼B

Artikkel 139

Osapoole või temaga märkimisväärselt seotud emiteeritud garanteeritud tagamata võlainstrumentide kasutamine

▼M9 —————

▼M9

Erandjuhtudel võib EKP nõukogu teha artikli 138 lõikest 1 ajutisi erandeid, lubades osapoolel maksimaalselt kolme aasta jooksul kasutada tagamata võlainstrumente, mille on emiteerinud see osapool või temaga märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksus ja mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksust. Erandi tegemise taotlus tuleb esitada koos rahastamiskavaga, mille alusel asjaomaste varade mobiliseerimine taotluse esitaja poolt järkjärguliselt lõpetatakse kolme aasta jooksul pärast erandi tegemist. Selline erand tehakse üksnes juhul, kui ühe või mitme EMP maksustamisõigusega keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või muu avaliku sektori asutuse antud garantii olemus vastab artiklis 114 sätestatud garantiide nõuetele.

▼M9 —————

▼B

Artikkel 140

Märkimisväärne seos varaga tagatud väärtpaberite ja valuutariskiturbe osas

Osapool ei tohi tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool või kolmas isik, kellega ta on märkimisväärselt seotud artikli 138 kohaselt, pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes emitendiga valuutariskiturbe tehingu.

▼M6

Artikkel 141

Krediidiasutuste ja nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentidele kohaldatavad piirangud

Osapool ei tohi tagatiseks esitada ega tagatisena kasutada krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagamata võlainstrumente, kui asjaomase krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagatise väärtus ületab ►M11 2,5 % ◄ selle osapoole poolt tagatisena kasutatava vara koguväärtusest pärast väärtuskärbet. Nimetatud künnist ei kohaldata järgmistel juhtudel:

kui selliste varade väärtus ei ületa pärast kohaldatavat väärtuskärbet 50 miljonit eurot;

kui maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on sellistele varadele andnud garantii, mis vastab artiklis 114 sätestatud nõuetele, või

▼M7

kui sellised varad on emiteerinud asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.

▼M11

Kui tagamata võlainstrumente emiteeriva kahe või enama emitendi vahel tekib märkimisväärne seos või nad ühinevad, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud künnist märkimisväärse seose tekkimise või ühinemise kuupäevast alates kolme kuu pärast.

▼M6

Käesolevas artiklis kasutatakse mõistet „märkimisväärne seos” emitendi ja muu üksuse vahel artiklis 138 mõistele „märkimisväärne seos” osapoole ja muu üksuse vahel omistatud tähenduses.

▼B

Artikkel 142

Likviidsustoetus varaga tagatud väärtpaberite osas

Alates 1. novembrist 2015 ei tohi osapool tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool või mis tahes üksus, kellega ta on märkimisväärselt seotud, pakub varaga tagatud väärtpaberile likviidsustuge alljärgnevatel viisidel. Eurosüsteemis käsitletakse varaga tagatud väärtpaberite likviidsustoetusena kahte tüüpi likviidsustuge – sularahareserve ja likviidsuskokkuleppeid.

Sularahareserve kasutava likviidsustoetuse puhul ei tohi osapool tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpabereid juhul, kui üheaegselt esinevad järgmised kolm tingimust:

osapool on märkimisväärselt seotud varaga tagatud väärtpaberitehingu emitendi kontopangaga;

varaga tagatud väärtpaberitehingu reservfondi praegune summa ületab 5 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat;

varaga tagatud väärtpaberitehingu reservfondi praegune summa ületab 25 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat.

Likviidsuskokkulepete kaudu antava likviidsustoetuse puhul on osapoolel keelatud varaga tagatud väärtpabereid mobiliseerida, kui üheaegselt esinevad järgmised kaks tingimust:

osapool on märkimisväärselt seotud likviidsuskokkuleppe pakkujaga ja

varaga tagatud väärtpaberitehingu likviidsuskokkuleppe praegune summa ületab 20 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat.

Käesolevas artiklis on „märkimisväärsel seosel” artikli 138 lõikes 2 määratletud tähendus.

▼M4 —————

▼B

Artikkel 144

Kõlblike varade mitteaktsepteeritavus teostuslikel põhjustel

Sõltumata asjaolust, et vara on tunnistatud kõlblikuks, võib RKP teostuslikel põhjustel nõuda osapoolelt asjaomase vara vabastamist enne rahavoo tekkimist, samuti põhisumma või kupongimakset, kooskõlas kohaldatava riigi õigusega.

▼M4

Artikkel 144a

Negatiivse rahavooga kõlblikud varad

RKPd näevad ette, et osapool jääb vastutavaks kõikide tema poolt esitatud või kasutatud kõlblike varadega seotud negatiivsete rahavoogude õigeaegse maksmise eest.

Kui osapool ei tee õigeaegselt makset vastavalt lõikele 1, võib eurosüsteem, ilma et oleks selleks kohustatud, asjaomase makse täita. RKPd näevad ette, et osapool maksab eurosüsteemile tema nõudmisel viivitamatult tagasi mis tahes negatiivse rahavoo summa, mille eurosüsteem oli maksnud, kuna osapool seda ei teinud. Kui osapool ei tee õigeaegselt makset vastavalt lõikele 1, on eurosüsteemil õigus debiteerida viivitamatult ja ilma eelnevalt hoiatamata summa, mis võrdub summaga, mille eurosüsteem on maksnud sellise osapoole eest:

asjaomase osapoole maksemooduli kontolt TARGET2-s vastavalt suunise EKP/2012/27 II lisa artikli 36 lõikele 6 või

arvelduspanga eelneval nõusolekul arvelduspanga TARGET2 maksemooduli kontolt, mida asjaomane osapool kasutab eurosüsteemi krediidioperatsioonideks, või

mis tahes muult kontolt, mida võib kasutada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks ning mis kuulub RKPs asjaomasele osapoolele.

Eurosüsteemi poolt lõike 2 alusel makstud summa, mida osapool nõudmisel viivitamatult tagasi ei maksa ning mida eurosüsteem ei saa debiteerida mõnelt lõikes 2 nimetatud kontolt, loetakse eurosüsteemi krediidiks, mille suhtes on kohaldatav sanktsioon vastavalt artiklile 154.

▼B

Artikkel 145

Mittekõlblikeks tunnistatud või kõlblike varade kasutamise eeskirju rikkuvatest varadest teavitamine, nende hindamine ja vabastamine

Kui osapool on esitanud või kasutanud varasid, mida on keelatud või mida ei ole enam lubatud tagatisena kasutada, sealhulgas emitendi, krediidisaaja või garandi isiku või märkimisväärse seose tõttu, peab ta sellest viivitamata teavitama asukohariigi RKPd:

Lõikes 1 osutatud varade väärtuseks määratakse järgmisel hindamispäeval null ning see võib anda aluse lisatagatise nõude esitamiseks.

Lõikes 1 osutatud varasid esitanud või kasutanud osapool peab vara kõige varasemal võimalikul kuupäeval vabastama.

Osapool esitab eurosüsteemile täpse ja ajakohastatud teabe, mis mõjutab tagatise väärtust.

Artikkel 146

Sanktsioonid kõlblike varade kasutamise eeskirjade rikkumise korral

Käesolevas jaotises sätestatud eeskirjade rikkumise korral rakendatakse sanktsioone kooskõlas artiklitega 154–157. Sanktsioone rakendatakse sõltumata sellest, kas osapool osaleb aktiivselt rahapoliitika operatsioonides.

Artikkel 147

Teabevahetus eurosüsteemiga

Rahapoliitika elluviimise eesmärgil, eelkõige kõlblike varade kasutamise eeskirjade täitmise jälgimiseks, jagatakse eurosüsteemi siseselt teavet, mille pädevad asutused on esitanud kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.

IX JAOTIS

KÕLBLIKE VARADE PIIRIÜLENE KASUTAMINE

▼M3

Artikkel 148

Üldpõhimõtted

Osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt kogu euroalal kõigis eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

▼M9

Osapooled võivad mobiliseerida kõlblikke varasid, v.a tähtajalisi hoiuseid, piiriüleselt vastavalt järgmistele tingimustele:

turukõlblikke varasid mobiliseeritakse järgmiselt: i) kõlblike ühenduste kaudu; ii) keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaseid menetlusi rakendades; iii) kõlblike ühenduste kaudu kombineeritult keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga, ja

kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumendid ja eluasemehüpoteekväärtpaberid mobiliseeritakse kooskõlas keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaste menetlustega ja

krediidinõuded mobiliseeritakse kas i) keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise kehtiva raamistiku kaudu või ii) kooskõlas riigis kehtivate menetlustega, nagu on sätestatud asukohariigi RKP asjakohastes riigisisestes dokumentides.

▼M3

Turukõlblikke varasid võib kasutada RKP konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle RKP riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks.

De Nederlandsche Bank on pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland võib avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu.

▼M6

Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu.

Osapool, kellel ei ole RKP depookontot või kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võib tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.

▼B

Artikkel 149

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik

Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku puhul on piiriülene suhe RKPde vahel. RKPd tegutsevad oma kohalikus depositooriumis, kolmepoolses agendis või arveldussüsteemis aktsepteeritud turukõlblike varade puhul üksteise ja EKP kontohalduritena (edaspidi „korrespondendid”). Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku puhul kohaldatakse krediidinõuete ja eluasemehüpoteekväärtpaberite suhtes erimenetlust. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku ja asjakohaste menetluste üksikasjad on välja toodud VI lisas ning EKP veebilehel avaldatud väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”.

Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatistena.

▼M6

Artikkel 150

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused

Lisaks keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikule võib turukõlblike varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada kõlblikke ühendusi. EKP avaldab kõlblike ühenduste loetelu oma veebilehel.

Kõlbliku ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi krediidioperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel.

Eeskirjad kõlblike ühenduste kasutamiseks on toodud VI lisas.

Artikkel 151

Kõlblike ühenduste kasutamine koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga

Osapooled võivad kasutada kõlblikke ühendusi koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga, et piiriüleselt mobiliseerida kõlblikud turukõlblikud varad.

Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga peavad osapooled hoidma emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud varasid investori väärtpaberiarveldussüsteemis asuval kontol otse või kontohalduri kaudu.

Lõike 2 kohaselt mobiliseeritud varasid võib emiteerida eurosüsteemi poolt VIa lisas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastav euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem, kui emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi ja investori väärtpaberiarveldussüsteemi vahel on kõlblik ühendus.

Eeskirjad kõlblike ühenduste kasutamiseks koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga on toodud VI lisas.

▼B

Artikkel 152

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik ja kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused

Piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused peavad osapoolel võimaldama suurendada või vähendada asukohariigi RKPs mobiliseeritud tagatise suurust kolmepoolselt agendilt tagatise taotlemise teel.

▼M6

Keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku (sealhulgas kõlblike ühendustega keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku) võib kasutada kolmepoolsete tagatiste haldamise teenuste piiriülese kasutamise alusena. RKP, kes pakub kolmepoolset tagatise haldamise teenust piiriüleseks kasutamiseks eurosüsteemis, osaleb kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülesel kasutamisel ja tegutseb nende RKPde korrespondendina, kellelt osapooled on taotlenud kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülest kasutamist eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

Kolmepoolset tagatise haldamise teenust piiriülese kasutamise pakkumiseks eurosüsteemi poolt kooskõlas esimese lõiguga peab asjaomane kolmepoolne agent vastama eurosüsteemi poolt kehtestatud lisanõuetele vastavalt dokumendile „Correspondent central banking model (CCBM) – Procedures for Eurosystem counterparties” (punkt 2.1.3, teine lõige).

▼B

Tabel kõlblike ühenduste kasutamise kohta koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga on toodud VI lisas.

VIIES OSA

SANKTSIOONID OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL

Artikkel 153

Sanktsioonid kohustusliku reservi nõude rikkumise korral

▼M11

EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, kes rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt määrusele (EÜ) nr 2532/98, määrusele (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4), määrusele (EÜ) nr 2531/98, määrusele (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) ja Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2021/1815 (EKP/2021/45) ( 21 ). Asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes.

▼B

Ilma et see piiraks lõiget 1 võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõude tõsise rikkumise korral peatada osapoole osalemise avaturuoperatsioonides.

Artikkel 154

Sanktsioonid teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kohaldatavate lepingute või õigusaktide sätete kohaselt rakendab RKP üht või mitut sanktsiooni osapoole suhtes, kes rikub mis tahes alljärgnevat kohustust:

▼M4

rahapoliitika pöördtehingute ja valuutavahetustehingute puhul artiklis 15 sätestatud kohustusi esitada piisav tagatis ning arveldada osapoolele jaotatud summad asjaomase operatsiooni tähtaja lõpuni, sealhulgas RKP poolt ennetähtaegselt lõpetatud operatsiooni tasumata summad operatsiooni järelejäänud tähtaja lõpuni;

▼B

tähtajaliste hoiuste kogumise, otsetehingute ja EKP võlasertifikaatide puhul tehingu arveldamise kohustust kooskõlas artikliga 16;

kõlblike varade kasutamise puhul kohustust mobiliseerida või kasutada ainult kõlblikke varasid ning järgida neljanda osa VIII jaotises sätestatud kõlblike varade kasutamise eeskirju;

▼M11

päevalõpukorra ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste puhul kohustust esitada eelnevalt tagatisena piisavalt kõlblikke varasid, kui osapoole TARGET2 arvelduskontol on pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist tekkiv negatiivne saldo ning seetõttu tekib automaatselt taotlus kasutada laenamise püsivõimalust kooskõlas artikli 19 lõikega 6, või kui osapoole juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on vastavalt artiklile 158 piiratud, kohustust järgida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide kasutamisel kindlaksmääratud piire;

▼M4

mis tahes maksekohustused vastavalt artikli 144a lõikele 3.

▼B

Käesoleva artikli kohaselt rakendatav sanktsioon hõlmab järgmist:

rahatrahvi või

rahatrahvi ja muid sanktsioone.

▼M9

Artikkel 155

Rahatrahv teatavate tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui osapool rikub mis tahes artikli 154 lõikes 1 sätestatud kohustust, määrab eurosüsteem iga rikkumise eest rahatrahvi. Määratav rahatrahv arvutatakse kooskõlas VII lisaga.

Kui osapool parandab artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuse täitmata jätmise ja teatab sellest RKP-le enne, kui RKP, EKP või välisaudiitor on osapoolt teavitanud mittevastavusest (edaspidi „ise teatatud rikkumine”), vähendatakse VII lisa kohaselt arvutatud kohaldatavat rahatrahvi 50 % võrra. Rahatrahvi vähendamist kohaldatakse ka juhul, kui osapool teavitab RKPd rikkumisest, mida EKP või RKP ei ole avastanud, ning seoses demobiliseeritud varadega. Rahatrahvi vähendamist ei kohaldata varade suhtes, mis kuuluvad käimasoleva kontrollimenetluse kohaldamisalasse, millest osapool on teadlik RKP, EK või välisaudiitori teavituse alusel.

▼M11

2a.

Kui rahatrahvi arvutamise tulemusel vastavalt VII lisale pärast lõikes 2 sätestatud 50 %-st vähendamist on trahvi summa väiksem kui 500 eurot, määratakse minimaalne rahatrahv 500 eurot.

▼B

Artikkel 156

Muude sanktsioonide rakendamine teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui osapool rikub kas artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustust kahel korral 12 kuu jooksul ning iga rikkumise korral:

▼M4

määrati rahatrahv;

▼B

tehti otsus rahatrahvi määramise kohta osapoolele teatavaks;

aset leidnud rikkumised on ühte laadi,

peatab eurosüsteem osapoole osalemise kolmanda ja iga järgneva sama laadi kohustuse rikkumise korral 12 kuu jooksul. Nimetatud 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates esimesest artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustuse rikkumisest.

Osalemise peatamist eurosüsteemi poolt kooskõlas lõikega 1 kohaldatakse järgnevate avaturuoperatsioonide suhtes, mis on sama laadi, kui avaturuoperatsioon, mille suhtes rakendati sanktsiooni kooskõlas lõikega 1.

Lõike 1 kohaselt rakendatud sanktsiooni tähtaeg määratakse kooskõlas VII lisaga.

▼M6

Kui osapool rikub artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustust kahel korral 12 kuu jooksul ning iga rikkumise korral:

▼M9

määrati rahatrahv;

▼M6

tehti otsus rahatrahvi määramise kohta osapoolele teatavaks;

aset leidnud rikkumised on ühte laadi,

peatab eurosüsteem osapoole osalemise kolmanda rikkumise korral alates esimesest likviidsust suurendavast avaturuoperatsioonist kohustusliku reservi hoidmisperioodil pärast peatamisest teavitamist.

Kui osapool jätkab rikkumist, peatatakse tema osalemine alates esimesest likviidsust suurendavast avaturuoperatsioonist kohustusliku reservi hoidmisperioodil pärast peatamisest teavitamist kuni 12 kuu möödumiseni viimasest rikkumisest osapoole poolt.

Seda 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates kuupäevast, mil osapoolt teavitati sanktsiooni kehtestamisest artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuse rikkumise eest. Teist ja kolmandat rikkumist 12 kuu jooksul pärast teavitust võetakse arvesse.

▼B

Erandjuhtudel võib eurosüsteem artikli 154 lõikes 1 sätestatud mis tahes kohustuse rikkumise korral peatada osapoole osalemise kõikides edaspidistes eurosüsteemide rahapoliitika operatsioonides kolmeks kuuks. Sellisel juhul võtab eurosüsteem arvesse rikkumise tõsidust ning eelkõige asjaomaseid summasid ning rikkumisjuhtude sagedust ja kestust.

Osalemise peatamist eurosüsteemi poolt kooskõlas käesoleva artikliga kohaldatakse lisaks rahatrahvi määramisele kooskõlas artikliga 155.

Artikkel 157

Muude sanktsioonide rakendamine filiaalidele teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui eurosüsteem peatab osapoole osalemise kooskõlas artikli 156 lõikega 5, võib peatamist kohaldada ka sama osapoole teistes eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides asutatud filiaalide suhtes.

KUUES OSA

VALIKULISED MEETMED

▼M2

Artikkel 158

Valikulised meetmed usaldatavusnõuete alusel või kohustuse rikkumise korral

Usaldatavusnõuetele viidates võib eurosüsteem võtta järgmisi meetmeid:

peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele kooskõlas asukohariigi RKP või EKP poolt kohaldatavate lepinguliste või seadusest tulenevate nõuetega;

varad tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada eurosüsteemi krediidioperatsioonides teatud osapoolte poolt tagatisena esitatud varade puhul täiendavaid väärtuskärpeid eurosüsteemi poolt asjakohaseks loetud teabe põhjal, eelkõige juhul kui ilmneb, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga.

▼M10

Artikli 55 punkti b alapunktis i osutatud järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta järelevalvenõuete kohaselt individuaalselt ja/või konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, ning artikli 55 punkti b alapunktis iii osutatud järelevalvega võrreldava tasemega järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta individuaalselt ja/või konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele piiratakse automaatselt usaldatavusnõuetele viidates. Asjaomane piirang vastab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsu tasemele hetkel, mil sellisest mittejärgmisest eurosüsteemile teatatakse. Selle piirangu kohaldamine ei piira muid valikulisi meetmeid, mida eurosüsteem võib võtta. Kui omavahendite nõuete täitmist ei ole asjakohaste ja õigeaegsete meetmete abil taastatud hiljemalt 20 nädala jooksul alates selle andmete kogumise aruandekuupäevast, mille käigus mittevastavus tuvastati, peatatakse osapoolte juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele automaatselt usaldatavusnõuetele viidates.

Osapoole majandusliku usaldusväärsuse hindamisel artikli 55 punkti c kohaselt ning ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates piirata järgmiste osapoolte juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele:

osapooled, kelle andmeid omavahendite suhtarvu ja/või finantsvõimenduse määra kohta ei ole määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatud asjaomasele RKP-le ja EKP-le ajakohasel viisil ning hiljemalt 14 nädala jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu;

osapooled, kes ei ole kohustatud esitama määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt andmeid omavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra kohta, kuid kelle võrreldava tasemega andmeid artikli 55 punkti b alapunkti iii kohaselt ei ole esitatud asjaomasele RKP-le ja EKP-le ajakohasel viisil ning hiljemalt 14 nädala jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu.

Juurdepääs taastatakse, kui asjakohane teave on tehtud asjaomasele RKP-le kättesaadavaks ja on tuvastatud, et osapool vastab artikli 55 punkti c kohasele majandusliku usaldusväärsuse kriteeriumile. Kui asjakohast teavet ei ole tehtud kättesaadavaks hiljemalt 20 nädala jooksul alates asjaomase kvartali lõpust, peatatakse usaldatavusnõuetele viidates automaatselt osapoole juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele.

▼M6

3a.

Eurosüsteem võib usaldatavusnõuete alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika operatsioonidele, kui nad suunavad eurosüsteemi likviidsust teisele üksusele, kes kuulub samasse kontserni (direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 22 ) artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses), kui likviidsust saab üksus, i) mis on kõlbmatu lõpetamises osalev üksus või ii) mille suhtes kohaldatakse valikulisi meetmeid usaldatavusnõuete alusel.

Ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid, piirab eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui asjaomased ametiasutused loevad neid „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks” määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punktide a–d alusel või riigi sellise õigusakti alusel, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punkte a–d. See piirang vastab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsu tasemele hetkel, mil asjaomane osapool tunnistatakse „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks”. RKPd tagavad lepingute või õigusraamistiku abil, et juurdepääsupiirang on asjaomaste osapoolte suhtes automaatne ega vaja eraldi otsust ning et juurdepääsupiirang jõustub päeval pärast seda, mil asjaomased asutused hindasid asjaomase osapoole „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks”. Piirangu kohaldamine ei sõltu muudest eurosüsteemi käsutuses olevatest valikulistest meetmetest.

▼M2

Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates peatada, täiendavalt piirata või lõpetada „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva” osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, kui osapool vastab ühele järgmistest tingimustest:

kriisilahendusasutus ei ole osapoole suhtes võtnud tarvitusele kriisilahendusmeetmeid, kuna võib mõistlikult eeldada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, sätestatud alternatiivne eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede aitaks osapoole maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, pidades silmas alternatiivse eraõigusliku isiku meetme või järelevalvemeetme välja töötamist;

osapool vastab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 või riigi õigusakti, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõiget 1, kohaselt kriisilahenduse tingimustele, pidades silmas kriisilahendusmeetme välja töötamist;

osapoole suhtes on tarvitusele võetud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 lõikes 10 ja riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõiget 40, määratletud kriisilahendusmeede või määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b ja riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, osutatud eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede.

Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, on eurosüsteem kohustatud usaldatavusnõuetele viidates peatama, täiendavalt piirama või lõpetama sellise osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kes on tunnistatud „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks”, kuid kelle suhtes ei ole võetud tarvitusele kriisilahendusmeedet ega või ka mõistlikult eeldada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, sätestatud alternatiivne eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede aitaks osapoole maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.

Kui valikuline meede tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas järelevalveasutused või osapooled, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

Kohustuse rikkumise korral võib eurosüsteem peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui osapooled rikuvad eurosüsteemi kohaldatavat mis tahes lepingut või õigusakti.

Eurosüsteem peab kõiki eurosüsteemi valikulisi meetmeid kohaldama proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning neid kohaselt põhjendama.

▼B

Artikkel 159

Valikulised meetmed eurosüsteemi krediidikvaliteedi hindamise osas

Eurosüsteem otsustab emitendi, krediidisaaja või garandi eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse üle eurosüsteemi poolt asjakohaseks loetud teabe põhjal.

Eurosüsteem võib varad tagasi lükata, piirata nende mobiliseerimist või kasutamist, või kohaldada täiendavaid väärtuskärpeid lõike 1 sätetele viidates, kui see on vajalik eurosüsteemi piisava riskikaitse tagamiseks.

Kui lõikes 2 osutatud tagasilükkamine tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

▼M6

Eurosüsteem võib kõlblike turukõlblike varade loetelust välja arvata järgmised varad:

varad, mille on emiteerinud või mille kaasemitendiks, haldajaks või garandiks on osapooled või üksused, mis on märkimisväärselt seotud osapooltega, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud aluslepingu artikli 75 alusel või mille liikmesriik on kehtestanud nende vahendite kasutamise piiramiseks, ja/või

▼M9

varad, mille on emiteerinud või mille kaasemitendiks, haldajaks või garandiks on osapooled, või üksused, mis on märkimisväärselt seotud osapooltega, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada, piirata või välistada nende juurdepääs eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või püsivõimalustele.

▼B

SEITSMES OSA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE TÄIENDAVAD ÜHISED MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 160

Eurosüsteemi keskpankade ja osapoolte õigussuhe

Eurosüsteem tagab, et artikli 1 lõikes 3 osutatud osapoolte suhtes kohaldatavad lepingud ja eeskirjad oleksid kooskõlas seitsmenda osa sätetega.

1. PEATÜKK

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide korraldusele üldiselt kohaldatavad täiendavad ühised miinimumnõuded

Artikkel 161

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise muudatused

RKPd kohaldavad lepinguid või eeskirju, mis tagavad, et RKPd on suutelised rakendama kõiki rahapoliitika raamistiku muudatusi ülemäärase viivituseta.

RKPd sätestavad lepingute või eeskirjadega kohustuse teavitada osapooli lõikes 1 osutatud muudatustest. RKPd tagavad, et asjaomases teavituses oleks kindel muudatuste jõustumise aeg.

Artikkel 162

Maksete vääring

RKPde poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et kõik eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud maksed (v.a valuutamaksed välisvaluuta vahetuslepingute korral) teostatakse eurodes.

Artikkel 163

Lepingu vorm

Kui on vajalik viia kõik tehingud ühe lepingu alla ja/või teha raamleping selleks, et võimaldada kõikide täitmata tehingute tõhusat lõpetusmüüki (sh tasaarveldust) kohustuste rikkumise korral, siis tuleb selline tingimus lisada RKP kohaldatavasse lepingusse või õigusakti.

Artikkel 164

Vormistus, andmekandjad ja teabevahendid

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et RKP ja osapoolte vahelistes suhetes on kasutusel asjakohased ja üheselt mõistetavad reeglid vormistuse (sh tehingutingimuste kinnitamisel), andmekandjate ja teabevahendite ja teabevahetuse üksikasjade kohta.

Artikkel 165

Kohustuste rikkumine

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad ette nägema õiguslikud tagajärjed vähemalt lepinguliste kohustuste rikkumiste korral, mis oluliselt ei erine järgmisest:

pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus algatada osapoole suhtes likvideerimismenetlus või määrata osapoolele likvideerija vm sarnastes ülesannetes isik või rakendada muud analoogilist menetlust;

pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus rakendada osapoole suhtes reorganiseerimis- või muud analoogilist menetlust, mille eesmärgiks on kindlustada või taastada osapoole finantsseisund ning vältida punktis a viidatud otsuse tegemist;

osapoole kirjalik avaldus võimetuse kohta maksta oma kõiki või teatavaid võlgu või täita rahapoliitika operatsioonidest tulenevaid kohustusi, või osapoole vabatahtlik üldine leping või kokkulepe oma võlausaldajatega, või osapoole tegelik või arvatav maksejõuetus või arvatav võimetus tasuda oma võlgu;

menetlustoimingud, mis eelnevad eespool toodud punkti a või b kohase otsuse vastuvõtmisele;

mis tahes avaldus või muu lepingueelne deklaratsioon, mille osapool on teinud või mida võib kohaldatavate õigusnormide kohaselt pidada osapoole tehtuks, on ebakorrektne või ei vasta tõele;

on peatatud või tühistatud osapoole volitused tegutseda: a) vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013 või b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/39/EÜ, ( 23 ) nagu neid asjaomases eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis rakendatakse;

on ajutiselt või alaliselt peatatud osapoole osalemine mis tahes maksesüsteemis või muus süsteemis, mille vahendusel sooritatakse rahapoliitika operatsioonide makseid, või (v.a välisvaluuta vahetustehingud) on ajutiselt või alaliselt peatatud tema osalemine mis tahes väärtpaberiarveldussüsteemis, mida kasutatakse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arveldamiseks;

osapoole suhtes on võetud direktiivi 2013/36/EL artikli 41 lõikes 1, artikli 43 lõikes 1 ja artiklis 44 osutatule vastavad meetmed;

pöördtehingute korral osapool ei vasta riskiohjemeetmeid käsitlevatele sätetele;

repotehingute korral osapool ei suuda tasuda ostuhinda või tagasiostu hinda või ei suuda üle kanda ostetud või tagasiostetud varasid või tagatud laenude korral osapool ei suuda üle kanda varasid või tasuda laenu selleks ettenähtud kuupäevadel;

rahapoliitika eesmärgil teostatud välisvaluuta vahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste korral osapool ei suuda tasuda summat eurodes või rahapoliitika eesmärgil teostatud vääringute vahetustehingute korral ei suuda tasuda summasid välisvaluutas selleks ettenähtud kuupäevadel;

EKP või mis tahes RKP välisreservide või rahaliste vahendite juhtimise eesmärgil sõlmitud lepingu rikkumine, mis oluliselt ei erine käesolevas artiklis määratletust, osapoole poolt;

osapool ei suuda anda asjakohast teavet, mis põhjustab asukohariigi RKP-le raskeid tagajärgi;

osapool ei suuda täita oma mis tahes muid kohustusi pöördtehingu- ja vääringute vahetuslepingute raames ega heasta (kuigi see on võimalik) niisugust kohustuste täitmatajätmist maksimaalselt 30 päeva jooksul tagatud tehingute korral ja maksimaalselt kümne päeva jooksul vääringute vahetustehingute korral pärast RKP poolset vastavat hoiatust;

ilmneb rahapoliitika operatsioonide tegemise eesmärgil mõne teise eurosüsteemi liikmega sõlmitud mis tahes lepingust tulenevate osapoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmine, kui kõnealune teine eurosüsteemi liige on rahapoliitika operatsioonide tegemisega seoses kasutanud oma õigust lõpetada kõik lepingu raames tehtavad tehingud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tõttu;

osapoole vahendid on külmutatud ja/või tema suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel, seades osapoolele piirangu tema vahendite kasutamisel;

osapoole vahendid on külmutatud ja/või tema suhtes on võetud teisi meetmeid, mille eurot rahaühikuna kasutav liikmesriik on kehtestanud, seades osapoolele piirangu tema vahendite kasutamisel;

kogu osapoole vara või selle oluline osa on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osapoole võlausaldajate huve;

kogu osapoole vara või selle oluline osa on antud üle teisele isikule;

mis tahes tõenäoliselt toimuv või toimunud sündmus, mis võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi vastavalt lepingule, mille ta sõlmis eesmärgiga osaleda eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, või vastavalt mis tahes muudele eeskirjadele, mis kehtivad osapoole ja RKP suhetes.

Lõike 1 punktides a ja p osutatud juhtudel järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; punktides b, c ja q osutatud juhtudel võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; punktides d–o ja r–t osutatud juhtudel ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud, st neid rakendatakse alles pärast rikkumishoiatuse kättetoimetamist. Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm tööpäeva kõnealuse rikkumise heastamiseks. Kui rikkumise õiguslikud tagajärjed põhinevad kaalutlusõigusel, peavad RKPd tagama, et kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted kindlustavad sellise õiguse kasutamise tõhususe.

Artikkel 166

Meetmed kohustuste või usaldatavusnõuete rikkumise korral

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kohustuste või usaldatavusnõuete rikkumise korral on RKP-l õigus rakendada mis tahes järgmisi meetmeid:

peatada, piirata või lõpetada osapoole osalemine avaturuoperatsioonides;

peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääs püsivõimalustele;

lõpetada kõik kehtivad lepingud ja pooleliolevad tehingud;

nõuda selliste nõuete viivitamata täitmist, mille tähtpäev ei ole saabunud või mis on tingimuslikud;

kasutada osapoole hoiuseid RKPs selle osapoole vastu suunatud nõuete tasaarvestamiseks;

katkestada kohustuste täitmine osapoole suhtes, kuni selle osapoole vastu suunatud nõuded on rahuldatud.

RKP võib kohaldada lepinguid või eeskirju, mis annavad asukohariigi RKP-le kohustuse rikkumise korral õiguse kasutada lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele ka mis tahes järgmisi meetmeid:

nõuda viivist ja

nõuda kahjude hüvitamist, mis tekkisid osapoole kohustuste rikkumise tagajärjel.

RKP võib kohaldada lepinguid või eeskirju, mis annavad asukohariigi RKP-le kohustuse rikkumise korral õiguse osapoolte poolt eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud varad tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada täiendavaid väärtuskärpeid.

RKP kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et asukohariigi RKP-l on igal ajal õigus tagatisena esitatud varad õiguspäraselt realiseerida asjatu viivituseta ning tagatud peab olema RKP õigus realiseerida antud krediidi väärtuses, kui osapool ei kõrvalda negatiivset jääki viivitamata.

▼M6

4a.

RKP jõustab lepingud või eeskirjad, mis tagavad, et asukohariigi RKP-l on igal ajal õigus määrata rahatrahv, kui osapool tähtaegselt või muu sissenõutavaks muutumise korral ei tagasta või ei maksa osaliselt või täielikult mis tahes krediidisummat või tagasiostuhinda või ei kanna üle ostetud vara, kui artikli 166 lõikes 2 ei ole selle eest õiguskaitsevahendit ette nähtud. Rahatrahv arvutatakse vastavalt käesoleva suunise VII lisa III osale, võttes arvesse rahasummat, mida osapool ei suuda maksta või tagastada, või varasid, mida osapool ei suuda üle kanda, ning nende kalendripäevade arvu, mille jooksul osapool ei maksnud, tagastanud ega kandnud üle.

▼B

Et tagada kehtestatud meetmete ühetaoline rakendamine, võib EKP nõukogu otsustada õiguskaitsevahendite kasutamise, sealhulgas peatada, piirata või lõpetada juurdepääsu avaturutehingutele või püsivõimalustele.

Artikkel 167

Teabe esitamine osapoolte poolt

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et RKP saaks osapooltelt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seoses kogu vajaliku teabe.

Artikkel 168

Hoiatused ja muud teatised

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kõik hoiatused ja muud teatised oleksid kirjalikus ja/või elektroonilises vormis.

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad kindlalt sätestama, kuidas hoiatusi ja muid teatisi tuleb koostada ning millal need jõustuvad. Hoiatuste ja muude teatiste jõustumistähtaeg ei tohi kunagi olla nii pikk, et see kahjustaks meetme kui terviku majanduslikku mõju. Eelkõige kinnitused tuleb edastada ja kontrollida viivitamata.

Artikkel 169

Kolmandate osapoolte õigused

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et osapool ei saaks oma õigusi ja kohustusi loovutada, koormata, asendada ega teha nendega muid tehinguid ilma asukohariigi RKP eelneva kirjaliku nõusolekuta.

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et tehingu raames tekivad õigused ja kohustused ainult lepingujärgsel või asukohariigi RKP-l ja konkreetsel osapoolel. Asjaomased lepingud või eeskirjad peavad siiski võimaldama RKPde ja/või EKP vahelisi suhteid:

mis tulenevad kõlblike varade piiriülesest kasutamisest ja

mis on vajalikud tehingute tegemiseks osapooltega, kes tegutsevad vahendusasutuse kaudu.

Artikkel 170

Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et RKP poolt kohaldavate asjaomaste lepingute või õigusaktide ning kõigi selliste lepingute või õigusaktide kohaselt tehtavate tehingute jaoks (v.a kui kõlblike varade piiriülene kasutamine nõuab teisiti) on ülimuslikud keskpanga asukohajärgse eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi õigusaktid.

▼M2

Vaidluste lahendamise kohaks on RKP asukohajärgse eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi kohus või vahekohus, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.

▼B

Artikkel 171

Tähtajaliste hoiuste arvelduspäevad

RKP poolt kohaldatavad hoiuseid käsitlevad sätted peavad kindlaks määrama, et tähtajaliste hoiustega arveldamine (nii hoiulevõtmine kui ka väljamaksmine) toimub päevadel, mis EKP täpsustab oma teadetes hoiuste kohta.

2. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse nii tagasiostulepingutele kui tagatud laenu lepingutele

Artikkel 172

Tehingu tagasiostukuupäev

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et tehingu tagasiostukuupäev, sh tagatud laenu lepingute maksekuupäev, fikseeritakse iga tehingu sõlmimisel.

Artikkel 173

Tööpäevad

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad määratlema tööpäeva kooskõlas artikliga 2.

Artikkel 174

Intressimäärad

Tagasiostulepingu puhul vastab ostuhinna ja tagasiostuhinna vahe planeeritavast ostukuupäevast tagasiostukuupäevani ostuhinna suhtes kohaldatavale ettenähtud intressile.

Tagatud laenu puhul rakendatakse intressimäära kindlaks määramiseks operatsiooni tähtaja jooksul laenusumma suhtes ettenähtud intressimäära.

Pöördoperatsioonide suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile „tegelik päevade arv/360”.

Artikkel 175

Mitte-euro vääringus summade eurodes vahetamise kord

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et mitte-euro vääringus summade eurodeks vahetamise kord täpsustab, et kasutatavaks kursiks on EKP euro päevane baaskurss või vahetuse hetkekurss, kui vastav kurss pole kättesaadav, mis on määratud EKP poolt viimasel tööpäeval enne päeva, mil vahetus tuleb teha, müües selle kursiga eurot ja ostes teist valuutat.

3. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagasiostulepingutele

Artikkel 176

Tagasiostulepingu objekt

Tagasiostulepingu sõlmimisel RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kõlblike varade müük toimub eurode eest sularahas koos samaaegse lepinguga müüa samaväärsed varad kindlaksmääratud ajal eurode eest sularahas tagasi.

RKP käsitleb „samaväärsete varadena” olukorda, kus varade emitent on sama, varad moodustavad osa samast emissioonist (sõltumata emiteerimise kuupäevast) ja on sama tüüpi, sama nimiväärtusega, samas koguses ja sama liiki kui varad, millega neid võrreldakse.

Kui varad, millega võrreldakse kooskõlas lõikega 2, on konverteeritud või on nende nimiväärtust muudetud või on need välja ostetud, tuleb muuta samaväärsuse määratlust, et see tähendaks järgmist:

konverteerimise korral varasid, millesse need on konverteeritud;

väljaostu korral sissemakstud varadega samaväärseid varasid, tingimusel et müüja maksis ostjale väljaostusummaga võrdse summa;

nimiväärtuse muutmise korral nende varadega samaväärseid varasid, millesse esialgsed varad on ümbervääringustatud, vajaduse korral koos rahasummaga, mis katab vahe varade väärtuste vahel enne ja pärast nimiväärtuse muutmist.

Artikkel 177

Repolepingute katkestamine ja tasaarveldus

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et lepingu rikkumisel on RKP-l volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks.

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui järgmistel meetmetel:

lepinguliste kohustuste täitmatajätmise hetkest loetakse kõigi tehingute tagasiostukuupäev viivitamatult saabunuks ja, arvestades järgmisi sätteid:

tuleb vastavad tagatisvarad viivitamatult loovutada nii, et poolte vastavate kohustuste täitmine seoses varade üleandmise ja tagasiostuhinna maksmisega kõigi tagasi ostetavate varade eest toimuks ainult vastavalt punktidele b–d allpool; või

ii)

tagasiostutehing katkestatakse;

lepingu rikkumisega seoses määratava tagasiostetavate varade turuväärtuse ja vastavate tagastatavate tagatisvarade ja mõlema poole tasutava tagasiostuhinna määrab kõigile tehingutele RKP tagasiostu kuupäevaga ja majanduslikult põhjendatud viisil;

RKP peab punkti b kohaselt arvutama pooltevahelised kohustused tagasiostupäeva seisuga. Ühelt poolelt saada olevad summad tuleb tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teisele, ning väiksema nõudega poolel tuleb maksta ainult netojääk;

osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete tegemise tööpäeval. Arvutuse tegemiseks tuleb mis tahes eurodes vääringustamata summad konverteerida eurodesse kursiga, mis arvutatakse kooskõlas artikliga 175.

RKP peab „lepingu rikkumisega seoses määratava turuväärtuse” määratlema kooskõlas artikliga 2.

Artikkel 178

Riskiohjemeetmetele vastavus

Kui RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad sisaldavad tagatise asendamist käsitlevaid sätteid, tuleb ette näha ka kord, mis tagab nõutavate riskijuhtimismeetmete jätkuva täitmise.

Artikkel 179

Sularahatagatised

Kui RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad sisaldavad sätteid tagatiste sissemakse või tagastamise kohta sularahas, tuleb ette näha kord, et edaspidise kohustuse korral tagatisi tagastada või lisada tuleb seda esmajärjekorras teha sama sularahasumma (koos lisanduva intressiga) tagasikande teel.

Artikkel 180

Täiendavad sätted tagasiostulepingute suhtes

Ilma et see piiraks käesoleva suunise sätteid võib RKP lepingutes või eeskirjades kohaldada täiendavaid sätteid tagasiostulepingute suhtes.

4. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagatud laenu lepingutele

Artikkel 181

Tagatise esitamine ja realiseerimine

Tagatud laenudel põhinevate likviidsust lisavate tehingute osas peavad RKP kohaldatavad lepingud või eeskirjad arvesse võtma erinevaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja nõudeõiguse loomiseks tagatise (nt pandi, loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

RKP poolt kohaldatavad tagatud laenu lepingud peavad tagama, et tagatiseks esitatud varad oleksid RKP poolt seaduslikult realiseeritavad, ilma et nende varade suhtes oleks eelisnõudeid. Kolmandatel isikutel (k.a maksejõuetuse korral likvideerijal) ei tohi olla võimalik sekkuda ja nõuda tagatiseks esitatud varasid (kui pole tegemist pettusega) või nendega seonduvaid õigusi endale.

RKP poolt kohaldatav tagatud laenu leping peab tagama, et RKP-l oleks artiklis 165 täpsustatud kohustuse rikkumise korral õigus tagatiseks esitatud varade realiseerimiseks. Selline rikkumine hõlmab ka asjaolusid, mille korral RKP võib lugeda osapoole tagasiostulepingut rikkunuks.

Artikkel 182

Päevasiseste tehingute pikendamine üleöötehinguteks

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad võimaldama päevasisese tehinguna sõlmitud tehingute pikendamist üleöötehinguteks.

5. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult rahapoliitika eesmärgil teostatavatele välisvaluuta vahetustehingutele

Artikkel 183

Üheaegne ost/müük hetke- ja tähtpäevakursiga

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et iga tehing sisaldab üheaegset euro ostu/müüki hetke- ja tähtpäevakursiga ühe ja sama välisvaluuta eest.

Artikkel 184

Maksete ülekandmise aeg ja tehniline teostus

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama sätet maksete ülekandmise aja ja tehnilise teostamise kohta. Tähtpäevakursiga ostu/müügi kuupäev tuleb fikseerida iga tehingu sõlmimisel.

Artikkel 185

Erimõistete määratlemine

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad määratlema mõisted välisvaluuta, hetkekurss, tähtpäevakurss, ülekande kuupäev ja tagasikande kuupäev järgmiselt:

a)	„välisvaluuta” (foreign currency) – kõik seaduslikud valuutad, välja arvatud euro;

„hetkekurss” (spot rate) – konkreetse tehingu korral kurss (mis on arvutatud vastavalt artiklile 175), mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma ülekande kuupäeval vajaliku eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses;

„tähtpäevakurss” (forward rate) – vastavalt artiklile 175 arvutatav kurss, mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma tagasikande kuupäeval eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses. Vastav mõiste määratletakse asjaomase RKP poolt kehtestatavates asjakohastes lepingulistes või regulatiivsetes aktides;

d)	„tagasikantav summa välisvaluutas” (retransfer foreign currency amount) – selline summa välisvaluutas, mida on vaja eurosumma ostmiseks tagasikande kuupäeval;

„ülekande kuupäev” (transfer date) – kuupäev mis tahes tehingu korral ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mil peab toimuma eurosumma ülekanne ühelt poolelt teisele, st. kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mis on poolte vahel kokku lepitud kui eurosumma ülekande arveldamise kuupäev;

f)	„tagasikande kuupäev” (retransfer date) – kuupäev mis tahes tehingu korral ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mil üks pool kannab eurosumma teisele poolele tagasi.

Artikkel 186

Välisvaluuta vahetustehingute katkestamine ja tasaarveldus

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et lepingu rikkumisel on RKP-l volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks.

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui järgmistel meetmetel:

kui on toimunud lepingu rikkumine, siis tuleb kõik tehingud lugeda katkestatuks ning RKP määrab eurosumma ja tagasikantava välisvaluutasumma asendusväärtuse nii, et RKP jaoks säiliks esialgselt nõutavate maksete majanduslik ekvivalent;

kirjeldatud viisil saadud summade alusel peab RKP arvutama pooltevahelised kohustused tagasikandepäeval. Ühelt poolelt saada olevad summad tuleb konverteerida vajaduse korral eurodesse kooskõlas artikliga 175 ja tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teistele. Väiksema nõudega pool peab maksma ainult netojäägi. Osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete tegemise tööpäeval.

Artikkel 187

Täiendavad sätted välisvaluuta vahetustehingute kohta

Ilma, et see piiraks käesolevas suunises sätestatud nõudeid võib RKP kohaldada lepingutes või eeskirjades täiendavaid sätteid välisvaluuta vahetustehingute teostamiseks.

▼M11

SEITSMES OSA A

ERISÄTTED MITU TÖÖPÄEVA KESTVA TARGET2 HÄIRE KORRAL

Artikkel 187a

Mitu tööpäeva kestev pikaajaline TARGET2 häire

EKP võib kuulutada maksete tavapärast töötlemist takistava TARGET2 süsteemi häire „mitu tööpäeva kestvaks pikaajaliseks TARGET2 häireks“, kui:

häire tagajärjel võetakse kasutusele suunise EKP/2012/27 artikli 2 punktis 86 osutatud eriolukorra lahendus; ja

häire kestab või võib EKP hinnangul kesta kauem kui üks tööpäev.

Punktis a osutatud eriolukorra lahenduse kasutuselevõtu võib korralisi rahapoliitika operatsioone edasi lükata või tühistada.

Lõikes 1 osutatud teatis avaldatakse EKP veebilehel. Teatisega või sellele järgnevalt annab EKP teada häire mõjudest konkreetsetele rahapoliitika operatsioonidele ja instrumentidele.

Pärast käesoleva artikli kohase teatise avaldamist võib kohaldada erimeetmeid ja -sätteid, mis on seotud teatavate rahapoliitika operatsioonide ja instrumentidega, mis on sätestatud käesolevas suunises, eelkõige artiklites 187b, 187c ja 187d.

Kui TARGET2 süsteemi häire on lahendatud, avaldab EKP oma veebilehel teatise, milles märgitakse, et mitu tööpäeva kestnud pikaajalise TARGET2 häirest tulenevalt kohaldatud erimeetmeid ja -sätteid enam ei kohaldata.

Artikkel 187b

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide töötlemine mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral kooskõlas artikliga 187a võib kohaldada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide töötlemise suhtes järgmisi sätteid.

Käesoleva suunise III jaotise 2. peatükis sätestatud avaturuoperatsioonide arveldamist eurodes ei töödelda suunise EKP/2012/27 artikli 2 punktis 86 määratletud eriolukorra lahenduse abil. Selle tulemusena võib asjaomaste operatsioonide arveldamine edasi lükkuda kuni TARGET2 tavapärase tegevuse taastamiseni.

Asjaomaste operatsioonide intressimaksed arvutatakse kas i) selliselt, nagu ei oleks operatsioonide arveldamisel viivitusi esinenudki, või ii) vastavalt tegelikule kestusele, olenevalt sellest, milline on vastaspoole jaoks väiksem makstav summa või suurem saadaoleva intressi summa.

Eurosüsteem tasaarvestab punkti b kohaselt intressimakse arvutamisel mis tahes arvelduse hilinemisest tuleneva arvelduskonto saldo tasu, mida osapoolel on õigus saada või mida ta on kohustatud maksma negatiivsete intressimäärade korral.

Intress makstakse välja või saadakse siis, kui EKP avaldab artikli 187a lõikes 4 osutatud teatise.

Artikkel 187c

Juurdepääs laenamise püsivõimalusele mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral kooskõlas artikliga 187a võib kohaldada laenamise püsivõimaluse suhtes järgmisi sätteid.

Ilma et see piiraks artikli 19 lõike 6 kohaldamist käsitatakse osapoole asukohariigi RKP arvelduskonto päeval lõpu negatiivset saldot päevasisese likviidsusena ning seda tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga.

Artiklis 20 sätestatud laenamise püsivõimaluse raames tagasimaksmata krediidi suhtes, mis on antud eriolukorra lahenduse algatamisele eelneval päeval, kohaldatakse nullprotsendist intressimäära. Seda intressimäära kohaldatakse häire kestvuse ajal. Laenamise püsivõimaluse raames antud krediiti, mis arveldatakse reaalajas mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire tekkimise päeval, kuid enne selle väljakuulutamist, käsitatakse krediidina, mis on antud mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire lahendamise tööpäeval. Laenamise püsivõimaluse raames saadud krediidi eest makstav intress tuleb tasuda koos laenamise püsivõimaluse krediidi tagasimaksega alles pärast seda, kui eriolukorra lahenduse kasutamine on lõpetatud ning EKP on avaldanud artikli 187a lõike 4 kohase teatise. Intressimäära makse arvutamisel jäetakse välja pikaajalise TARGET2 häirega hõlmatud tööpäevad.

Artikkel 187d

Sanktsioonide kohaldamata jätmine mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Osapoole suhtes ei kohaldata sanktsioone vastavalt artiklile 154, kui artikli 187a kohaselt on välja kuulutatud mitu tööpäeva kestev pikaajaline TARGET2 häire, mis mõjutab osapoole võimet täita käesolevast suunisest tulenevaid kohustusi.

▼B

KAHEKSAS OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 188

Teabevahetus

Kui see on rahapoliitika elluviimiseks vajalik, võivad RKPd jagada omavahel eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalevate osapooltega seotud teavet, näiteks tegevusandmeid. Sellise teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 37.

Artikkel 189

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased õigusaktid

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooled peavad teadma ja järgima nende suhtes kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid õigusakte.

Artikkel 190

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2011/14 tunnistatakse kehtetuks alates 1. maist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele käsitatakse viidetena käesolevale suunisele ja käsitletakse kooskõlas vastavustabeliga XIII lisas.

Artikkel 191

Jõustumine, kohaldamine ja rakendamine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks RKPdele.

Käesolevat suunise sätteid kohaldatakse alates 1. maist 2015, v.a artikkel 142, mida kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

RKPd edastavad EKP-le dokumendid ja meetmed, millega nad on kavandanud järgida käesoleva suunise sätteid ning millega kaasneb suunise EKP/2011/14 sisuline muutmine, hiljemalt 16. veebruariks 2015.

Artikkel 192

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

▼M11

I LISA

KOHUSTUSLIK RESERV

Käesolev lisa täidab üksnes teavitamise eesmärki. Käesoleva lisa ja punktis 1 kirjeldatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi õigusraamistiku vastuolu korral on ülimuslik viimane.

1. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri“) artikli 19 kohaselt kohustab Euroopa Keskpank (EKP) krediidiasutusi hoidma eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem raames kohustuslikku reservi RKPdes olevatel kontodel. Selle süsteemi õigusraamistik on sätestatud EKPS põhikirja artiklis 19, määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohaldamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine).

3. Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 1 punktile a kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem krediidiasutuste suhtes, mis on:

saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel; või

ii)

saanud erandi tegevusloa nõudest direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 alusel.

Lisaks kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem ka väljaspool euroala asuvate krediidiasutuste euroalal registreeritud filiaalide suhtes. Euroalal registreeritud krediidiasutuste väljaspool euroala asutatud filiaalide suhtes seda süsteemi ei kohaldata.

4. Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõikele 1 vabastatakse asutused kohustusliku reservi nõudest, kui nende tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või see kaotab kehtivuse, või kui nende suhtes kohaldatakse likvideerimismenetlust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ ( 24 ).

5. Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõikele 2 võib EKP asjaomase RKP taotlusel kohaldada erandeid kohustusliku reservi nõudest punktides a kuni d sätestatud juhtudel. Selliste asutuste hulka kuuluvad muu hulgas asutused, kelle suhtes kohaldatakse saneerimismeedet direktiivi 2001/24/EÜ alusel, asutused, kelle suhtes liit või liikmesriik kohaldab rahaliste vahendite külmutamist või liit on kehtestanud vastavalt aluslepingu artiklile 75 meetmeid, mis piiravad nende rahaliste vahendite kasutamist, asutused, kelle suhtes on tehtud eurosüsteemi otsus, millega peatatakse või välistatakse juurdepääs eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või püsivõimalustele, ning asutused, kellelt kohustusliku reservi nõudmine ei ole asjakohane.

6. Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklis 4 sätestatud erandeid kohaldatakse alates asjaomasele sündmusele järgneva hoidmisperioodi algusest.

7. Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 3 lõike 3 kohaselt avaldab EKP oma veebisaidil nimekirja kõikidest asutustest, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet vastavalt sellele määrusele.

8. Samuti avaldab EKP nimekirja kõikidest asutustest, kes on kohustusliku reservi nõudest vabastatud, välja arvatud määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõike 2 punktides a kuni c osutatud asutused.

9. Iga asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansi koosseisu põhjal. Bilansiandmed esitatakse RKPdele EKP rahandus- ja finantsstatistika üldraamistikus. Asutused arvutavad konkreetse hoidmisperioodiga seonduva reservibaasi nende andmete alusel, mis on seotud kaks kuud enne hoidmisperioodi algust oleva kuuga vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 lõikele 5; lihtsustatud aruandlusega asutuste suhtes kohaldatakse erandeid selle määruse artikli 5 lõike 6 kohaselt.

10. EKP võtab kohustusliku reservi määrade kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98.

11. Kohustusliku reservi summa, mida asutused peavad hoidma, arvutatakse määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 osutatud reservibaasi kuuluva kohustuse puhul selle määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud reservimäärade alusel. RKPd võtavad määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 6 kohaselt arvutatud kohustusliku reservi aluseks kohustusliku reservi hoiuste tasustamisel ning kohustusliku reservi hoidmise kohustuse järgimise hindamisel.

12. Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem asutustel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõude täitmine määratakse kindlaks osapoolte reservikontode päevalõpu keskmise saldo põhjal hoidmisperioodil. Hoidmisperiood on määratletud määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklis 8.

13. Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklile 9 tasustatakse asutuste kohustusliku reservi hoidmist eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressimäära hoidmisperioodi keskmisega, mis leitakse järgmise valemi abil, ümardades tulemuse lähima sendini:

kus:

kohustusliku reservi hoiuse pealt makstav tasu hoidmisperioodil t;

päeva keskmine kohustusliku reservi hoius hoidmisperioodil t;

kalendripäevade arv hoidmisperioodil t;

kohustusliku reservi hoiuse tasumäär hoidmisperioodil t; kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma;

hoidmisperioodi t kalendripäev i;

MRi

kalendripäeval i või enne seda teostatud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressi piirmäär.

Artiklis 187a osutatud mitu tööpäeva kestva TARGET2 häire korral võetakse TARGET2 päevalõpusaldot selle valemi arvutamisel arvesse tagasiulatuvalt, pärast TARGET2 häire lahendamist. Päevalõpusaldo, mida kohaldatakse mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häirega hõlmatud päevadel, määratakse kindlaks EKP-le kättesaadava parima teabe põhjal. Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire ajal eriolukorra lahendusega hõlmatud päevasiseselt või pikema aja jooksul hoitavaid saldosid tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga.

Kui asutus ei täida muid kohustusi, mis tulenevad EKP määrustest ja otsustest eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kohta (nt kui asjakohaseid andmeid ei edastata õigel ajal või need ei ole täpsed), on EKP-l õigus rakendada sanktsioone kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98, määrusega (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) ja otsusega (EL) 2021/1815 (EKP/2021/45).

▼B

II LISA

PAKKUMISOPERATSIOONIDE VÄLJAKUULUTAMINE

Avaliku pakkumismenetluse väljakuulutamise teade sisaldab järgmisi osutuslikke andmeid:

pakkumisoperatsiooni viitenumber;

pakkumisoperatsiooni kuupäev;

operatsiooni liik (likviidsuse lisamine või vähendamine ja kasutatava rahapoliitika instrumendi liik);

operatsiooni tähtaeg;

operatsiooni kestvus (tavaliselt väljendatud päevades);

enampakkumise liik, st fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga pakkumine;

muutuva intressimääraga pakkumiste puhul jaotamismeetod, st ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumine) või mitme intressimääraga enampakkumise (Ameerika enampakkumine) menetlus;

operatsiooni kavandatud maht, tavaliselt ainult pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul pakkumise fikseeritud intressimäär/hind/vahetustehingute kursivahe või hinnavahe (viitindeks indekseeritud pakkumiste puhul ja noteeringu liik intressimäära või hinnavahe puhul);

minimaalne ja maksimaalne aktsepteeritav intressimäär/hind/hinnavahe, kui see on kohaldatav;

operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg, kui see on kohaldatav, või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg, Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissiooni puhul;

asjaomased valuutad ning välisvaluuta vahetustehingute puhul valuuta, mille summa on fikseeritud;

välisvaluuta vahetustehingute puhul pakkumiste arvutamisel kasutatav hetketehingu viitekurss;

pakkumise ülempiir, kui on;

jaotuse individuaalne miinimumsumma, kui on;

jaotuse alammäär, st protsentides väljendatud vähim intressi piirmääraga esitatud pakkumiste osa, mis võidakse pakkumismenetluse raames rahuldada, kui on;

pakkumiste esitamise ajakava;

EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul sertifikaatide nimiväärtus ning emissiooni ISIN-kood;

osapoole suurim pakkumiste arv (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, kui EKP otsustab piirata pakkumiste arvu, tavaliselt määratakse selleks kümme pakkumist osapoole kohta);

noteeringu liik (intressimäär või vahe);

indekseeritud pakkumiste puhul aluseks olev üksus.

III LISA

PAKKUMISTE JAOTAMINE JA PAKKUMISMENETLUSED

Tabel 1

Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamine

Jaotuse protsendimäär on:

Osapoolele i eraldatud summa on:

alli = all % × (ai )

kus:

kogu jaotatud summa

osapoolte koguarv

osapoole i pakkumise summa

all %

jaotuse protsendimäär

alli

osapoolele i määratud kogusumma

Tabel 2

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine

(näide viitab pakkumistele, mis on noteeritud intressimääradena)

Intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal on:

Osapoolele i määratud summa intressi piirmääraga on:

all (rm ) i = all % (rm ) × a(rm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

kus:

kogu jaotatud summa

r s

osapoolte pakutud intressimäär s

osapoolte koguarv

a(r s ) i

pakkumise kogusumma intressimääraga s (rs)

a(r s )

pakkumise kogusumma intressimääraga s (rs)

r m

intressi piirmäär:

r 1 ≥ rs ≥ rm likviidsust lisava pakkumise korral

rm ≥ rs ≥ r 1 likviidsust vähendava pakkumise korral

rm – 1

intressimäär enne intressi piirmäära (viimane intressimäär, mille puhul pakkumised täielikult rahuldatakse):

rm – 1 > rm likviidsust lisava pakkumise korral

rm > rm – 1 likviidsust vähendava pakkumise korral

all %(r m )

intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal

all(r s ) i

jaotus osapoolele i intressimääraga s

all i

osapoolele i määratud kogusumma

Tabel 3

Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute jaotamine

Vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal on:

Osapoolele i vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohaselt jaotatud summa on:

all (Δ m ) i = all % (Δ m ) × a(Δm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

kus:

A =	kogu jaotatud summa

Δ s =

osapoolte pakkumine kursivahe noteeringuga s

N =	osapoolte koguarv

a(Δs) i =

osapoole i pakutud summa kursivahe noteeringuga s (Δs)

a(Δs) =

pakkumiste kogusumma kursivahe noteeringuga s (Δs)

Δ m =

vahetustehingu kursivahe piirnoteering:

Δ m ≥ Δ s ≥ Δ1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ1 ≥ Δ s ≥ Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ m – 1

vahetustehingu kursivahe piirnoteeringule eelnev kursivahe noteering (viimane vahetustehingu noteering, mille korral pakkumised rahuldatakse täielikult):

Δ m > Δ m – 1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ m – 1 > Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral

all %(Δ m )

vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal

all(Δ s ) i

jaotus osapoolele i vahetustehingu kursivahe noteeringuga s

all i

osapoolele i jaotatud kogusumma

IV LISA

TULEMUSTE VÄLJAKUULUTAMINE

Avaliku pakkumismenetluse tulemuste teade sisaldab järgmisi osutuslikke andmeid:

pakkumisoperatsiooni viitenumber;

pakkumisoperatsiooni kuupäev;

operatsiooni liik;

operatsiooni tähtaeg;

operatsiooni kestvus (tavaliselt väljendatud päevades);

eurosüsteemi osapoolte pakkumiste kogusumma;

pakkujate arv;

välisvaluuta vahetustehingute puhul asjaomased valuutad;

kogu jaotatud summa;

fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul jaotuse protsendimäär;

välisvaluuta vahetustehingute puhul hetkekurss;

muutuva intressimääraga pakkumiste puhul aktsepteeritud intressimäär, hind, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ja selle intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe kohaselt jaotatud summa osakaal;

mitme intressimääraga enampakkumiste puhul pakkumisintressi alammäär ja pakkumisintressi ülemmäär, st selle intressimäära alam- ja ülempiir, millega osapooled esitasid pakkumisi muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, ja kaalutud keskmine jaotusmäär;

Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissiooni puhul operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg, kui see on kohaldatav, või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg;

jaotuse individuaalne miinimumsumma, kui on;

jaotuse alammäär, kui on;

EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul sertifikaatide nimiväärtus ja emissiooni ISIN-kood;

osapoole suurim pakkumiste arv (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, kui EKP otsustab piirata pakkumiste arvu, tavaliselt määratakse selleks kümme pakkumist osapoole kohta).

V LISA

OSAPOOLTE VALIMISE KRITEERIUMID VÄLISVALUUTA INTERVENTSIOONIDES OSALEMISEKS

1. Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide osapoolte valimine põhineb kahel kriteeriumikogumil, mis on tulenevad ettevaatuspõhimõttest ja tõhususpõhimõttest.

2. Tõhususest tulenevaid kriteeriume rakendatakse alles siis, kui ettevaatuspõhimõttest tulenevaid kriteeriume on rakendatud.

3. Ettevaatuspõhimõttega seotud kriteeriumid hõlmavad järgmist:

osapoole krediidivõime, mille hindamisel kasutatakse eri meetodite kombinatsiooni, nt kasutades kommertsagentuuridelt kättesaadavaid krediidireitinguid ning siseanalüüse kapitali ja majandustegevuse muude näitajate kohta;

osapoole üle teostab järelevalvet tunnustatud järelevaataja;

osapoolel on hea maine ja ta järgib kõrgeid eetikastandardeid.

4. Tõhususe põhimõttega seotud kriteeriumid hõlmavad mh järgmist:

osapoole konkurentsivõimeline hinnakujundusstrateegia ja suutlikkus teostada tõhusalt suuremahulisi valuutaturu operatsioone igasugustes turutingimustes; ning

osapoole esitatava teabe kvaliteet ja ulatus.

5. Riikide keskpangad võivad tõhusaks sekkumiseks eri geograafilistes paikades ja ajavööndites valida oma välisvaluuta interventsioonide osapooli mis tahes rahvusvahelisest finantskeskusest.

VI LISA

KÕLBLIKE VARADE PIIRIÜLENE KASUTAMINE

I. KESKPANKADEVAHELINE PIIRIÜLESTE TAGATISTE HALDAMISE RAAMISTIK (CCBM)

Tabel 1

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik (CCBM)

Riigis A asuv osapool kasutab riigis B hoiustatud kõlblikke varasid, et saada krediiti riigi A keskpangalt

1. Kõlblike varade piiriüleseks kasutamiseks on kõikidel riikide keskpankadel (RKPd) üksteise juures väärtpaberikontod. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku täpne menetluskord sõltub sellest, kas kõlblikud varad on märgistatud iga tehingu jaoks eraldi või hoitakse neid alusvara koondsüsteemis.

2. Märgistatud tagatiste haldussüsteemis annab osapool (vajadusel oma kontohalduri kaudu) niipea, kui osapoole asukohariigi RKP on aktsepteerinud tema pakkumise krediidi saamiseks, korralduse selle riigi väärtpaberiarveldussüsteemile, kus asuvad tema turukõlblikud varad, et need kantaks üle selle riigi RKPsse (edaspidi „korrespondentkeskpank”) tema asukohariigi RKP kontole. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le tagatise kättesaamisest teatanud, kannab asukohariigi RKP vahendid osapoolele üle. RKPd ei kanna vahendeid üle enne, kui nad pole kindlad, et korrespondentkeskpank on osapoole turukõlblikud varad kätte saanud. Arveldustähtaegadest kinnipidamisega seoses võivad osapooled keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku abil hoiustada vara ette korrespondentkeskpanka oma asukohariigi RKP kontole.

3. Koondtagatiste haldussüsteemis saab osapool kanda turukõlblikke varasid korrespondentkeskpanka asukohariigi RKP kontole igal ajal. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le turukõlblike varade kättesaamisest teatanud, lisab kodukeskpank need varad osapoole koondtagatiste kontole.

4. Teatavate turukõlbmatute varade st krediidinõuete ja eluasemehüpoteekväärtpaberite jaoks on välja töötatud erimenetlus. Krediidinõuete kui tagatiste piiriülese kasutamise korral kohaldatakse krediidinõuete suhtes keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku üht varianti, mis põhineb omandiõiguse üleminekul või loovutamisel kodukeskpangale või pandi seadmisel kodukeskpanga kasuks või koormatise seadmisel kodukeskpanka esindava korrespondentkeskpanga kasuks. Peale selle on eluasemehüpoteekväärtpaberite piiriülese kasutuse võimaldamiseks rakendatud veel üks erivariant, mis põhineb sellistele võlainstrumentidele koormatise seadmisel kodukeskpanka esindava korrespondentkeskpanga kasuks.

5. Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik on osapooltele kasutamiseks avatud nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade osas vähemalt kella 9–16 Kesk-Euroopa aja järgi kõikidel TARGET2 tööpäevadel. Raamistikku kasutada sooviv osapool peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada, st oma kodukeskpangale, enne kella 16 Kesk-Euroopa aja järgi. See osapool peab tagama, et rahapoliitika operatsiooniks vajalik tagatis jõuab korrespondentkeskpanga kontole hiljemalt kell 16.45 Kesk-Euroopa aja järgi. Sellest hilisemaid korraldusi ja ülekandeid käsitletakse võimaluste piires ja neid võidakse arvestada krediidi puhul, mida antakse järgmisel TARGET2 tööpäeval. Kui osapool näeb ette, et tal on vaja kasutada raamistikku antud päeval hilisel ajal, peaks ta võimaluse korral asjaomased varad ette hoiustama. Erandkorras või rahapoliitika vajadustega seoses võib EKP pikendada keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku lahtiolekuaega kuni TARGET2 tööpäeva lõpuni, tehes selleks koostööd väärtpaberite keskdepositooriumitega, et nad oleksid valmis pikendama turukõlblike varade määratud ajahetki.

II. VÄÄRTPABERITE ARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISED KÕLBLIKUD ÜHENDUSED

Tabel 2

▼M7

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused

Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide A ja B väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud kõlblikke varasid.

▼B

1. Euroopa Majanduspiirkonna kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahelised kõlblikud ühendused seisnevad menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist. Nad avalduvad omnibus-kontona, mille üks väärtpaberiarveldussüsteem (edaspidi „investori väärtpaberiarveldussüsteem”) avab teises väärtpaberiarveldussüsteemis (edaspidi „emitendi väärtpaberiarveldussüsteem”).

2. Kõlblikud ühendused võimaldavad ühe Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemi osalisel hoida mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud väärtpabereid, olemata osaline selles teises süsteemis. Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste korral hoiavad osapooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontol ega vaja kontohaldureid.

III. CCBM JA KÕLBLIKUD ÜHENDUSED

Tabel 3

CCBM ja kõlblikud ühendused

▼M7

Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide B ja C väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi C väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud ja riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavaid kõlblikke varasid.

▼B

Kui väärtpaberite kujul olevad kõlblikud varad kantakse üle ühendustega väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, tagavad osapooled väärtpaberite kandmise asjaomase investori väärtpaberiarveldussüsteemi kontole arvelduskuupäeval kella 16-ks Kesk-Euroopa aja järgi, et tagada operatsiooni arveldamine sama väärtuspäevaga. Mobiliseerimistaotlust, mille kodukeskpank saab oma osapooltelt pärast kella 16, või taotlust kõlblike varade kandmiseks asjaomase investori väärtpaberite keskdepositooriumi kontole pärast kella 16 Kesk-Euroopa aja järgi käsitletakse võimaluste piires vastavalt asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi määratud ajahetkele.

IV. CCMB JA KOLMEPOOLSETE TAGATISTE HALDUSTEENUSED

Tabel 4

Piiriülesed kolmepoolsed teenused

Kõlblike varade hoidmine riigi B kolmepoolse agendi juures riigis A asutatud osapoole poolt riigi A RKP-lt krediidi saamiseks

Osapoole A ja liikmesriigi keskpanga A vaheline nool „Teave tagatise kohta” ei pruugi sõltuvalt valitud lepingulisest mudelist olla asjakohane teatud kolmepoolsete agentide puhul ja sellisel juhul ei anna osapool liikmesriigi keskpangale A juhist ega saa liikmesriigi keskpangalt A kinnitust.

▼M6

VIa LISA

KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISTE ÜHENDUSTE KASUTAMISEKS EUROSÜSTEEMI KREDIIDIOPERATSIOONIDES

▼M11

I. VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISTE ÜHENDUSTE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

1. Eurosüsteem hindab eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumi, riigi keskpanga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 25 ) artikli 1 lõikes 4 sätestatud avaliku sektori asutuse (edaspidi „väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja”) käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kõlblikkust järgmiste kriteeriumide alusel:

euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja vastab määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud väärtpaberite keskdepositooriumi tegevusloa nõuetele ja

RKP liikmesriigis, kus asjaomast väärtpaberiarveldussüsteemi käitatakse, on euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga sõlminud asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid.

2. Eurosüsteem otsustab euroala väärtpaberiarveldussüsteemide otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse järgmiste kriteeriumide alusel:

otseühendus (releeühenduse puhul iga selle aluseks olev otseühendus) vastab määruse (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele;

RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on asutatud, on sõlminud euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid;

eurosüsteem loeb kõlblikuks ühendusse kaasatud investori väärtpaberiarveldussüsteemi, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi.

releeühenduse puhul käsitab eurosüsteem kõlblikuna kõiki selle aluseks olevaid otseühendusi.

3. Enne ühe või enama väärtpaberiarveldussüsteemi (mida käitavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) eurot rahaühikuna mitte kasutavas riigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumid või EMP eurot rahaühikuna mitte kasutava riigi RKP või avaliku sektori asutus (edaspidi „euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem”, mida käitab „euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja”)) otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse hindamist teeb eurosüsteem ärianalüüsi, mis arvestab muu hulgas nende väärtpaberiarveldussüsteemide emiteeritud või neis hoitavaid kõlblikke varasid.

4. Ärianalüüsi positiivse tulemuse korral määrab eurosüsteem euroalavälise EMP väärpaberiarveldussüsteemi hõlmava ühenduse kõlblikkuse kindlaks järgmiste kriteeriumite alusel.

ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemide euroalavälised EMP käitajad ja ühendus ise vastavad määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele.

otseühenduse puhul on RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldusüsteem tegutseb, sõlminud investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe. Nimetatud leping või muu õiguslikult siduv kokkulepe peab sätestama euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses.

Releeühenduse puhul peavad kõik ühenduse aluseks olevad otseühendused, mille euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, vastama punkti b esimeses lõigus sätestatud kriteeriumile. Releeühenduse korral, kus nii vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem kui ka emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemid, peab RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, sõlmima investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe. Nimetatud leping või muu õiguslikult siduv kokkulepe peab sätestama mitte üksnes euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses, vaid ka vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud lepingus või muus õiguslikult siduvas kokkuleppes.

eurosüsteem käsitab kõlblikuna kõiki ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteeme.

releeühenduse puhul käsitab eurosüsteem kõlblikuna kõiki selle aluseks olevaid otseühendusi.

RKP euroalavälises EMP riigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, edastab andmed riigisisesel vastuvõetaval turul kaubeldavate kõlblike varade kohta eurosüsteemi poolt otsustatud viisil.

▼M6

II. EUROSÜSTEEMI NÕUDED

Õiguskindluse tagamiseks peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja vastama RKP nõuetele liikmesriigis, kus asjaomane väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, siduva õigusliku dokumendi alusel (kas nõuetekohaselt täidetud leping, viide asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuslikele tingimustele vms), mille kohaselt:

väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja käitatavas väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavate väärtpaberite, sealhulgas väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja käitatavate ühenduste kaudu (ühendatud väärtpaberiarveldussüsteemi käitajate hallatavatel kontodel) hoitavate väärtpaberite omandiõigust reguleerib EMP riigi õigus;

väärtpaberiarveldussüsteemi osalejate omandiõigus väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et väärtpaberiarveldussüsteemi osalejad ei ole avatud väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, siis ühendusega hõlmatud investori väärtpaberiarveldussüsteemi omandiõigus emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et investori väärtpaberiarveldussüsteem ja selle osalejad ei oleks avatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina, siis investori väärtpaberiarveldussüsteemi omandiõigus ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et investori väärtpaberiarveldussüsteem ja selle osalejad ei oleks avatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteem käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

RKP õigust väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele ei koorma kinnipidamisõigus või muu kohaldatavas õiguses või lepingulises raamistikus sätestatud meede;

väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavate väärtpaberite puudujäägi korvamise kord on selge ja üheselt mõistetav, eelkõige i) väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, ii) väärtpaberite hoidmisel osaleva kolmanda osapoole või iii) ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi maksejõuetuse korral;

väärtpaberiarveldussüsteemi õigusraamistiku kohaselt väärtpaberite nõudmisel järgitav kord on selge ja üheselt mõistetav, sh ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi osas täidetavad formaalsed nõuded juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina.

Juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina, peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja tagama, et ühenduste kaudu tehtavad väärtpaberiülekanded oleksid lõplikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ( 26 ) tähenduses, st neid väärtpaberiülekandeid ei ole võimalik tühistada, tagasi võtta, kehtetuks tunnistada või muul moel annulleerida.

Juhul kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja tagama, et see ei kasutaks kolmandast osapoolest asutust (nt panka vm osapoolt, kes ei ole väärtpaberiarveldussüsteem, mis tegutseb emitendi ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi vahelise vahendajana), või väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja peab tagama, et väärtpaberiarveldussüsteemil on otseühendus või releeühendus väärtpaberiarveldussüsteemiga, millel on vastav (unikaalne ja otsene) suhe.

Selleks, et väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi ühendusi oleks võimalik kasutada keskpangatehingute arveldamiseks, peavad olema tagatud tehnilised võimalused päevasiseseks ülekanne-makse-vastu arveldamiseks keskpangarahas või päevasiseseks makseta arveldamiseks, mis võib olla reaalajalise brutoarvelduse või päevasisese lõplikkusega pakiviisilise töötlemise vormis. Tänu TARGET2-Securities'i arveldusvõimalustele loetakse see nõue täidetuks otseühenduste ja releeühenduste puhul, kus kõik ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid on integreeritud TARGET2-Securities'i süsteemi.

Tööaeg ja tööpäevad:

väärtpaberiarveldussüsteem ja selle ühendused peavad võimaldama arveldusteenuseid kõikidel TARGET2 tööpäevadel;

väärtpaberiarveldussüsteem peab töötama päevase töötlemise ajal vastavalt suunise EKP/2012/27 ( 27 ) II lisa V liitele;

otseühenduses või releeühenduses osalevad väärtpaberiarveldussüsteemid peavad võimaldama osalejatel anda juhiseid samal päeval toimuvateks ülekanne-makse-vastu arveldusteks emitendi ja/või vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi (vastavalt vajadusele) kaudu investori väärtpaberiarveldussüsteemi vähemalt kuni kl 15.30-ni Kesk-Euroopa aja järgi ( 28 );

otseühenduses või releeühenduses osalevad väärtpaberiarveldussüsteemid peavad võimaldama osalejatel anda juhiseid samal päeval toimuvateks makseta arveldusteks emitendi või vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi (vastavalt vajadusele) kaudu investori väärtpaberiarveldussüsteemi vähemalt kuni kl 16.00-ni Kesk-Euroopa aja järgi;

väärtpaberiarveldussüsteemid peavad tagama, et punktides b kuni d määratletud tööaega on eriolukorras võimalik pikendada.

Tänu TARGET2-Securities'i arveldusvõimalustele loetakse need nõuded täidetuks TARGET2-Securities'i süsteemi integreeritud väärtpaberiarveldussüsteemide puhul ning otseühenduste ja releeühenduste puhul, kus kõik ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid on integreeritud TARGET2-Securities'i süsteemi.

III. TAOTLUSTE MENETLEMINE

Euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitajad, kes soovivad, et nende teenuseid kasutatakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide teostamisel, peaksid esitama kõlblikkuse hindamise taotluse RKP-le liikmesriigis, kus väärtpaberiarveldussüsteem on asutatud.

Ühenduste puhul, kuhu on hõlmatud euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteem, peaks investori väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja esitama kõlblikkuse hindamise taotuse RKP-le liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb.

Eurosüsteemil on õigus taotlus tagasi lükata ning juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem või ühendus on kõlblikuks tunnistatud, kõlblikkus peatada või tagasi võtta, kui:

I osas sätestatud kõlblikkuskriteerium või -kriteeriumid on täitmata;

väärtpaberiarveldussüsteemi või ühenduse kasutamine võib mõjutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide turvalisust või tulemuslikkust ning tekitada eurosüsteemile finantskahju riski, või kui seda käsitletakse usaldatavusnõuete alusel muul viisil riski tekitavana.

Eurosüsteem teavitab kõlblikkuse hindamise taotluse esitanud väärtpaberiarveldussüsteemi käitajat oma otsusest väärtpaberiarveldussüsteemi või ühenduse kõlblikkuse kohta. Negatiivset otsust peab eurosüsteem põhjendama.

Väärtpaberiarveldussüsteemi või ühendust võib eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutada pärast seda, kui see on avaldatud eurosüsteemi kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide ja kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel.

▼B

VII LISA

▼M6

VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE SANKTSIOONIDE NING SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

I. VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

▼B

1. Kui riigi keskpank (RKP) peab määrama rahatrahvi oma osapoolele kooskõlas viienda osaga, arvutab RKP trahvi välja eelnevalt kindlaksmääratud trahvimäära alusel järgmiselt:

artikli 154 lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti;

▼M4

artikli 154 lõike 1 punktis d või e sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 5 protsendipunkti. Artikli 154 lõike 1 punktis d või e sätestatud kohustuse korduva rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul (alates esimese rikkumise päevast) suurendatakse trahvimäära täiendavalt 2,5 protsendipunkti võrra iga rikkumise eest.

▼B

2. Artikli 154 lõike 1 punktides a või b sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv, kohaldades punkti 1 alapunktis a sätestatud trahvimäära tagatise või sularaha summale, mida osapool ei suutnud üle kanda või arveldada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud tagada või arveldada: a) jaotatud summat, mis on kindlaks määratud individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamisega, operatsiooni tähtaja jooksul; või b) konkreetse operatsiooni tasumata summat, kui RKP on lõpetanud operatsiooni ennetähtaegselt, operatsiooni järelejäänud tähtaja jooksul.

3. Artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv, kohaldades punkti 1 alapunktis a sätestatud trahvimäära mittekõlblike varade väärtusele pärast väärtuskärpeid või selliste varade väärtusele, mida osapool ei saa mobiliseerida ega kasutada, järgmiselt:

osapoole poolt RKP-le antud mittekõlblike varade puhul võetakse arvesse asjaomaste mittekõlblike varade väärtus pärast väärtuskärpeid; või

varade puhul, mis olid algselt kõlblikud, ent muutusid mittekõlblikeks või mida osapool ei saa enam mobiliseerida ega kasutada, võetakse arvesse selliste varade, mida osapool ei ole eemaldanud kaheksa tööpäeva jooksul pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei võinud osapool neid enam mobiliseerida ega kasutada, väärtus pärast väärtuskärpeid.

4. Punkti 3 alapunktide a ja b summad korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool rikkus oma kohustusi seoses eurosüsteemi krediidioperatsioonideks antud tagatisvarade kasutamisega. Punkti 3 alapunkti b, puhul algab X arvutamine pärast seitsmepäevase ajapikenduse lõppemist.

[EUR [mittekõlblike varade väärtuskärpejärgne väärtus rikkumise esimesel päeval] * (kohalduv laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 %) *[X]/360 = EUR […]]

5. Artiklis 141 sätestatud krediidiasutuste või nendega lähedalt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide suhtes kohaldatavate piirangute rikkumise korral määratakse ajapikendus kindlaks järgmiselt:

▼M4

seitsmepäevast ajapikendust kohaldatakse, kui rikkumise põhjuseks oli väärtuse muutumine, ilma et oleks esitatud täiendavalt selliseid tagamata võlainstrumente ning ilma et oleks tagatiste kogumist tervikuna varasid eemaldatud, järgmistel alustel:

juba esitatud tagamata võlainstrumentide väärtus on suurenenud või

ii)

tagatiste kogumi koguväärtus on vähenenud.

Sellisel juhul nõutakse osapoolelt oma koondtagatise või asjaomaste tagamata võlainstrumentide väärtuse kohandamist ajapikenduse jooksul, et tagada kohalduva piirangu järgimine.

▼B

Kohalduvat piirangut rikkuvate krediidiasutuste või nendega lähedalt seotud üksuste poolt emiteeritud täiendavate tagamata võlainstrumentide esitamine ei anna osapoolele õigust ajapikendusele.

▼M4

6. Kui osapool on esitanud teavet, mis mõjutab eurosüsteemi perspektiivist tema tagatise väärtust negatiivselt, arvestades artikli 145 lõiget 4, nt ebaõiget teavet kasutatud krediidinõude jääkväärtuse kohta, mis on või on olnud väär või vananenud, või kui osapool ei esita õigeaegselt andmeid vastavalt artikli 101 lõike 1 punkti a alapunktis iv nõutule, võetakse negatiivselt mõjutatud tagatise summat (väärtust) arvesse rahatrahvi arvutamisel vastavalt punktile 3 ning ajapikendus ei ole kohaldatav. Trahvi ei kohaldata, kui ebaõige teave parandatakse kohaldatava teatamisperioodi jooksul, nt krediidinõuete puhul järgmise pangapäeva jooksul vastavalt artikli 109 lõikele 2.

7. Artikli 154 lõike 1 punktis d või e sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv, kohaldades trahvimäära punkti 1 alapunkti b kohaselt summale, mille ulatuses osapool kasutas ilma loata laenamise püsivõimalust või tagastamata eurosüsteemi krediiti.

▼B

8. RKP kohaldab minimaalset rahatrahvi 500 eurot, kui käesoleva lisa alusel arvutatava trahvi summa oleks väiksem kui 500 eurot. Rahatrahvi ei kohaldata, kui rikkumine heastatakse kohalduva ajapikenduse jooksul.

▼M6

II. VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE MUUDE SANKTSIOONIDE ARVUTAMINE

▼B

Osalemise peatamine artikli 154 lõike 1 punktides a või b nimetatud kohustuste rikkumise korral

9. Kui kohaldamisele kuulub osalemise peatamine vastavalt artikli 156 lõikele 1, kohaldab RKP osaluse peatamist kooskõlas järgmisega:

kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab kuni 40 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus üheks kuuks;

kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab 40–80 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus kaheks kuuks;

kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab 80–100 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus kolmeks kuuks.

▼M11 —————

▼M6

III. SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

RKP arvutab rahatrahvi artikli 166 lõikes 4a kohaselt järgmiselt:

artikli 166 lõikes 4a sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti;

rahatrahvi arvutamisel kohaldatakse punktis a sätestatud trahvimäära sularaha summale, mida osapool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtusele, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud i) tagasi kanda või maksta krediiti, maksta tagasiostu hinda või teha muud sularahamakset või ii) anda vara üle selle aegumisel või vastavalt lepingule või eeskirjadele.

Rahatrahvi arvutamiseks vastavalt lõike 1 punktidele a ja b kasutatakse järgmist valemit:

[EUR [sularaha summa, mida osapool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtus] * (kohaldatav laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 protsendipunkti) * [X] / 360 (kus x on päevade arv, mille jooksul osapool ei teinud makset, tagasikannet või üleandmist) = EUR […]]

▼M7

VIII LISA

VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABEREID KÄSITLEVATE LAENUANDMETE ARUANDLUSNÕUDED NING LAENUANDMETE TEABEHOIDLATE NÕUDED

Käesolevat lisa kohaldatakse täielike ja standarditud laenuandmete esitamisele varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta vastavalt artiklile 78 ning see sätestab laenuandmete teabehoidlate nõuded.

▼B

I. LAENUANDMETE ESITAMINE

▼M7

1. Asjaomased laenuandmete teabehoidlate osapooled peavad laenuandmed esitama kooskõlas käesoleva lisaga. Laenuandmete teabehoidla avaldab need andmed elektrooniliselt.

2. Laenuandmed tuleb esitada iga üksiku tehingu kohta järgmiselt:

ESMA väärtpaberistamise registrile esitatavate tehingute osas tuleb kasutada asjaomaseid vorme, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 4 kohaselt; või

eurosüsteemi poolt määratud registri osas tuleb kasutada asjaomast EKP laenuandmete vormi, mis on avaldatud EKP veebilehel.

Igal üksikjuhul sõltub asjaomane vorm varaga tagatud väärtpaberi liigist kooskõlas artikli 73 lõikega 1.

▼M7

2a. Laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus kooskõlas punktiga 2a on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

Laenuandmeid punkti 2b alusel võib esitada kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.

2b. Olemata punkti 2a teisest lõigust, tuleb laenuandmed iga tehingu kohta esitada punkti 2a alusel, kui

tehingu asjaomased pooled on määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama laenuandmed iga tehingu kohta ESMA väärtpaberistamise registrile vormil, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites selle määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt; ja

laenuandmete esitamine punkti 2a alusel on alanud.

▼B

3. Laenuandmed tuleb esitada vähemalt kord kvartalis, mitte hiljem kui üks kuu pärast asjaomase varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise tähtpäeva. Esitatud andmete puhul ei või kogumi koostamise lõppkuupäev olla varasem kui kaks kuud, st „aruande esitamise kuupäev” miinus „kogumi koostamise lõppkuupäev” peab olema väiksem kui kaks kuud. See „kogumi koostamise lõppkuupäev” on määratletud kui kuupäev, mil vastava aruande tarvis on fikseeritud alusvara hetkeseis.

4. Selleks et tagada punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetest kinnipidamine, teostab laenuandmete teabehoidla uute ja ajakohastatud laenuandmete aruannete automaatset kooskõla ja täpsuse kontrolli iga tehingu osas.

II. NÕUTAV DETAILSUSE TASE

1. Alates varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate konkreetsete varaliikide laenuandmeid puudutavate aruandlusnõuete kohaldamise algusest vastavalt Euroopa keskpanga (EKP) veebilehel määratletule, tuleb varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse saamiseks või säilitamiseks esitada üksikasjalikud laenuandmed.

▼M9

2. Varaga tagatud väärtpaberid, mille puhul kasutatakse EKP laenuandmete aruandlusvormi, peavad saavutama kohustusliku minimaalse vastavustaseme A1 andmete punktisumma, mida hinnatakse teabe kättesaadavuse alusel, eelkõige laenuandmete aruandlusvormi andmeväljad, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa III jaos sätestatud metoodikale. Olenemata III jaos laenuandmete suhtes nõutavatest tulemusväärtustest võib eurosüsteem juhtumhaaval tagatisena aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid, mille puhul kasutatakse EKP laenuandmete aruandlusvormi, kui tulemusväärtuse aste on nõutavast tulemusväärtusest (A1) madalam, olenevalt sellest, kas nõutava tulemusväärtuse saavutamata jäämise kohta on antud piisavalt selgitusi. Iga piisava selgituse suhtes määrab eurosüsteem maksimaalse lubatavuspiiri ja -tähtaja, mis täpsustatakse EKP veebisaidil. Lubatavustähtaeg tähendab aega, mille jooksul varaga tagatud väärtpaberite andmete kvaliteet peab paranema.

▼M7

3. Puuduvate andmetega väljade jaoks saab ►M9 EKP laenuandmete aruandlusvormide ◄ kasutada kuut puuduvate andmete väärtust (andmed puuduvad, no data, ND), mis tuleb täita alati, kui konkreetseid andmeid ei saa laenuandmete aruandlusvormil esitada.

▼M6

Tabel 1

ND väärtuste selgitus

Väärtus „andmed puuduvad”	Selgitus
ND1	Andmeid ei koguta, kuna see ei ole laenuandmise tingimustega nõutav
ND2	Andmeid kogutakse protsessis, kuid ei sisestata aruandlussüsteemi lõpetamisel
ND3	Andmeid kogutakse protsessis, kuid need sisestatakse muus aruandlussüsteemis
ND4	Andmeid kogutakse, kuid need muutuvad kättesaadavaks alates AAAA-KK
ND5	Ei ole asjakohane
ND6	Ei ole asjaomases õigussüsteemis kohaldatav

▼M7

III. ►M9 EKP andmete tulemusväärtuste metodoloogia ◄

▼M7 —————

▼M7

2. Laenuandmete teabehoidla annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse.

▼B

3. Tulemusväärtus kajastab väärtust ND1 sisaldavate kohustuslike väljade arvu ja väärtusi ND2, ND3 või ND4 sisaldavate kohustuslike väljade arvu, mida võrreldakse iga kord kohustuslike väljade koguarvuga. Selles osas võib väärtusi ►M6 ND5 ja ND6 ◄ kasutada ainult siis, kui vastavad andmeväljad laenuandmete aruandlusvormil seda lubavad. Kahe läve kombineerimine annab järgmised laenuandmete tulemusväärtuste astmed.

Tabel 2

Laenuandmete tulemusväärtused

Tulemusväärtuse maatriks		ND1 väljad
Tulemusväärtuse maatriks		0	≤ 10 %	≤ 30 %	> 30 %
ND2 või ND3 või ND4	0	A1	B1	C1	D1
	≤ 20 %	A2	B2	C2	D2
	≤ 40 %	A3	B3	C3	D3
	> 40 %	A4	B4	C4	D4

▼M7 —————

▼M4

IV. ►M9 Eurosüsteemi laenuandmete teabehoidlate määramine ◄

I. Määramise nõuded

▼M9

Eurosüsteemi poolt määramiseks peavad laenuandmete teabehoidlad vastama kehtivatele eurosüsteemi nõuetele, sealhulgas vaba juurdepääsu, andmete hõlmavuse, diskrimineerimise keelu, kohase juhtimisstruktuuri ja läbipaistvuse osa.

▼M4

Seoses vaba juurdepääsu ja diskrimineerimise keelu nõuetega laenuandmete teabehoidla:

ei või laenuandmetele juurdepääsu võimaldamisel teha ebaõiglaselt vahet andmekasutajate vahel;

peab rakendama laenuandmetele juurdepääsu kriteeriume, mis on objektiivsed, erapooletud ja avalikult kättesaadavad;

võib proportsionaalsuse nõude järgimiseks piirata juurdepääsu vaid vähimal võimalikul määral;

peab kehtestama õiglased protseduurid nt seoses juurdepääsu keelamisega andmekasutajatele või andmeesitajatele;

peab nii andmekasutajatele kui ka andmeesitajatele kõikides mõistlikes olukordades juurdepääsu võimaldamiseks omama vajalikku tehnilist suutlikkust, sealhulgas andmete varundamise protseduurid, andmete turvalisuse meetmed ning eriolukordades andmete taaste võimalused;

ei või kehtestada andmekasutajatele laenuandmete väljastamise või väljavõtete eest hindu, mis on diskrimineerivad või piiravad kohatult juurdepääsu laenuandmetele.

Seoses andmete hõlmavuse nõudega laenuandmete teabehoidla:

▼M6

peab kehtestama ja käitama usaldusväärseid tehnoloogilisi süsteeme ja tegevuskontrolle, mis võimaldavad tal käidelda laenuandmeid viisil, mis toetab eurosüsteemi laenuandmete esitamise ja kättesaadavuse nõudeid seoses kõlblike varadega, mille suhtes kehtivad artiklis 78 ja käesolevas lisas määratled laenuandmete avalikustamise nõuded.

Eelkõige peab laenuandmete teabehoidla tehnoloogia võimaldama andmekasutajate juurdepääsu laenuandmetele, laenuandmete tulemusväärtustele ja andmete ajatemplile nii manuaalsete kui ka automaatsete protsesside kaudu, mis hõlmavad kõiki konkreetse laenuandmete teabehoidla kaudu esitatud laenuandmeid varaga tagatud väärtpaberitehingute kohta ning vajaduse korral mitme laenuandmefaili korraga allalaadimist;

▼M4

peab usaldusväärselt tõendama eurosüsteemile, et tema tehniline suutlikkus ja toimevõime võimaldavad tal saavutada olulise andmete hõlmavuse, kui talle peaks omistatama määratud laenuandmete teabehoidla staatus.

Seoses kohase juhtimisstruktuuri ja läbipaistvuse nõuetega laenuandmete teabehoidla:

peab kehtestama juhtimiskorra, mis teenib läbipaistvust suurendades varaga tagatud väärtpaberite turu sidusrühmade huve;

peab järjepidevuse ja korrakohase toimimise tagamiseks kehtestama selgelt dokumenteeritud juhtimiskorra, järgima kohaseid juhtimisstandardeid ja tagama jätkuvalt kohase organisatsioonistruktuuri ning

peab võimaldama eurosüsteemile piisava juurdepääsu dokumentidele ning abiteabele, et oleks võimalik jooksvalt seirata laenuandmete teabehoidla juhtimisstruktuuri jätkuvat kohasust.

II. Määramise ja volituste tühistamise protseduurid

▼M7

Taotlus eurosüsteemi poolt laenuandmete teabehoidlaks määramiseks tuleb esitada EKP riskihalduse direktoraadile. Taotluses tuleb esitada kohased põhjendused ning täielik tõendav dokumentatsioon, millest nähtub, et taotleja vastab käesolevas suunises laenuandmete teabehoidlale esitatavatele nõuetele. Taotlus, põhjendused ja tõendav dokumentatsioon tuleb esitada kirjalikult ning võimaluse korral alati elektrooniliselt. Määramise taotlusi ei võeta vastu pärast 13. maid 2019. Enne seda kuupäeva saadud taotlusi käsitletakse kooskõlas käesoleva lisaga.

▼M4

EKP hindab 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas see on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, määrab EKP tähtaja, mille jooksul laenuandmete teabehoidlal tuleb esitada täiendav teave.

Kui EKP on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teatab ta sellest laenuandmete teabehoidlale.

▼M6

Eurosüsteem kontrollib laenuandmete teabehoidla esitatud määramistaotluse alusel tema vastavust käesolevas suunises sätestatud nõuetele mõistliku aja jooksul (võimalusel 60 tööpäeva jooksul pärast punktis 3 osutatud teavitust). Läbivaatamise käigus võib eurosüsteem nõuda laenuandmete teabehoidlalt ühe või mitme reaalajas interaktiivse demonstratsiooni korraldamist koos eurosüsteemi personaliga, et näitlikustada laenuandmete teabehoidla tehnilist suutlikkust seoses nõuetega, mis on sätestatud käesoleva lisa IV osa I jaotise punktides 2 ja 3. Kui nõutakse sellise demonstratsiooni korraldamist, loetakse see taotlemismenetluse kohustuslikuks osaks. Demonstratsioon võib hõlmata ka testifailide kasutamist.

▼M4

Eurosüsteem võib pikendada uurimisperioodi 20 tööpäeva võrra, kui ta peab vajalikuks täiendavat selgitust või nõuab demonstratsiooni vastavalt punktile 4.

Eurosüsteem püüab teha põhjendatud otsuse määramise või sellest keeldumise kohta punktis 3 nimetatud teate saatmisest 60 tööpäeva jooksul või punkti 5 kohaldamisel 80 tööpäeva jooksul.

Eurosüsteem teatab punkti 6 alusel otsuse tegemisest viie tööpäeva jooksul asjaomasele laenuandmete teabehoidlale. Kui eurosüsteem keeldub laenuandmete teabehoidlaks määramisest või tühistab laenuandmete teabehoidlaks määramise, esitab ta teates selle põhjendused.

Eurosüsteemi poolt punkti 6 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast sellest teatamist vastavalt punktile 7.

Määratud laenuandmete teabehoidla peab ilma kohatu viivituseta teatama eurosüsteemile igast olulisest muudatusest määramise nõuetele vastavuse osas.

10.

Eurosüsteem tühistab laenuandmete teabehoidlaks määramise, kui laenuandmete teabehoidla:

on saavutanud määramise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel või

ei vasta enam määramise aluseks olnud nõuetele.

11.

Otsus laenuandmete teabehoidlaks määramise tühistamise kohta jõustub viivitamatult. Varaga tagatud väärtpaberid, mille laenuandmed tehti kättesaadavaks selle laenuandmete teabehoidla kaudu, mille määramine on vastavalt punktile 10 tühistatud, võivad kõikide muude nõuete täidetuse korral jääda kõlblikuks eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:

kuni I osa punktis 3 sätestatud laenuandmete aruandluspäevani või

kui alapunktis a lubatud tähtaeg on laenuandmeid esitavale üksusele tehniliselt ebamõistlik ning I osa punktis 3 sätestatud aruandluspäevaks on kõlblikkust hindavale RKP-le esitatud kirjalik selgitus, siis kolm kuud punkti 10 alusel otsuse tegemisest.

Pärast selle tähtaja möödumist tuleb selliste varaga tagatud väärtpaberite laenuandmed teha kättesaadavaks määratud laenuandmete teabehoidla kaudu vastavalt kohaldatavatele eurosüsteemi nõuetele.

12.

Eurosüsteem avaldab käesoleva suunise alusel määratud laenuandmete teabehoidlate nimekirja EKP veebilehel. Nimekiri ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul punktis 6 või 10 nimetatud otsuse vastuvõtmisest.

▼M6

IIa. Määramistaotluse terviklikkuseks nõutav miinimumteave

Eurosüsteemi nõuetele vastamiseks avatud juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta peab taotleja esitama järgmised andmed:

täpsed juurdepääsukriteeriumid ja andmekasutajatele kehtestatud võimalikud juurdepääsupiirangud; mis tahes muudatused juurdepääsukriteeriumides ja andmekasutajate juurdepääsupiirangutes ning nende põhjused;

põhimõttelised kinnitused või muu kirjalik menetluse ja kriteeriumide kirjeldus, mida kohaldatakse andmekasutajale konkreetsele laenuandmete failile juurdepääsu andmiseks, ning täpsustused nende kinnituste või kirjalike kirjelduste puhul diskrimineerimise vältimiseks võetud mis tahes tehniliste või menetluslike meetmete kohta.

Eurosüsteemi nõuetele vastamiseks hõlmatuse osas peab taotleja esitama järgmised andmed:

taotleja töötajate arv laenuandmete teabehoidmise valdkonnas, töötajate tehniline taust ja/või valdkonna jaoks eraldatud muud ressursid; töötajate tehnilise oskusteabe ja muude ressursside juhtimine ja hoidmine igapäevase tehnilise ja tegevusliku järjepidevuse tagamiseks, sõltumata töötajate ja ressursside voolavusest;

ajakohastatud hõlmatuse statistika, sh teave selle kohta, kui palju eurosüsteemi tagatisoperatsioonideks kõlblikke varaga tagatud väärtpabereid taotleja hetkel hoiab, ning nende väärtpaberite liigitus rahavoogu tekitavate varade võlgniku geograafilise asukoha järgi ning artikli 73 lõikes 1 osutatud rahavoogu tekitavate varade liik. Juhul kui taotleja konkreetsel ajahetkel vastavat varaklassi ei hoia, esitatakse teave taotleja edasiste plaanide ja tehnilise võimekuse kohta hoida asjaomast varaklassi tulevikus;

taotleja laenuandmete teabehoidla süsteemi tehniline käitamine, sh järgmiste asjaolude kirjeldus:

kasutajaliidese kasutusjuhend, kus selgitatakse, kuidas laenuandmetele juurde pääseda, andmetest väljavõtteid teha ning andmeid esitada nii andmekasutaja kui ka andmeesitaja perspektiivist;

ii)

taotleja teabehoidla süsteemi tehniline ja talitlussuutlikkus, sh süsteemis hoitavate varaga tagatud väärtpaberitehingute arv (ning süsteemi laiendamise võimalused), ajalooliste varaga tagatud väärtpaberitehingute laenuandmete hoidmine ja juurdepääs andmekasutajatele, ning andmeesitaja poolt varaga tagatud väärtpaberitehingu kohta üles laaditavate laenuandmete piirangud;

iii)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus andmeesitajate poolt esitatavate andmete osas, st tehniline protsess, mille vahendusel andmeesitaja saab esitada laenuandmeid, ning selgitus selle kohta, kas tegemist on manuaalse või automaatse protsessiga, ja

iv)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus andmekasutajate poolt andmetest väljavõtete tegemise osas, st tehniline protsess, mille vahendusel andmekasutaja saab teha laenuandmete väljavõtteid, ning selgitus selle kohta, kas tegemist on manuaalse või automaatse protsessiga;

tehniline kirjeldus järgmise kohta:

andmeesitajate esitatud ja taotleja poolt laenuandmete esitamisel aktsepteeritavad failivormid (Excel, XML jne), sh kõikide failivormide elektrooniline koopia ning teave selle kohta, kas taotleja on andmeesitajatele võimaldanud vahendid laenuandmete konverteerimiseks taotleja poolt aktsepteeritavasse failivormi;

ii)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus taotleja süsteemi testimise ja valideerimise dokumentatsiooni osas, sh laenuandmete vastavusväärtuste arvutamine;

iii)

süsteemi ajakohastamise ja uuendamise sagedus ning süsteemi hooldamise ja testimise poliitika;

iv)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus kohaneda eurosüsteemi laenuandmete vormide muudatustega, sh andmeväljade muutmise, lisamise või väljajätmisega;

taotleja tehniline avariitaaste ja talitlusjärjepidevuse tagamise võimekus, eelkõige personaalse salvestusmahu ja andmevarunduse lahenduste rakendamise osas andmekeskuses ja serveri arhitektuuris;

vi)

taotleja tehnilise võimekuse kirjeldus laenuandmete sisekontrolli arhitektuuri kohta, sh andmesüsteemide kontrollimine ja andmete terviklikkus.

Eurosüsteemi nõuete täitmiseks kohase valitsemisstruktuuri kohta peab taotleja esitama järgmised andmed:

andmed juriidilise vormi kohta, sh põhikiri ja aktsionäride struktuur;

andmed taotleja siseauditi menetluse kohta (asjakohastel juhtudel), sh auditi tegemise eest vastutavate isikute andmed, info selle kohta, kas tegemist on välise osapoole kinnitatud või majasiseselt tehtud audititega, ning huvide konflikti vältimise ja juhtimise kord;

teave selle kohta, kuidas taotleja juhtimiskord vastab varaga tagatud väärtpaberi turuosaliste huvidele, eelkõige selle kohta, kas nõudele vastavuse tagamisel arvestatakse ka hinnastamist;

kirjalik kinnitus selle kohta, et eurosüsteemile tagatakse jätkuv juurdepääs dokumentidele, mis on vajalikud taotleja juhtimisstruktuuri jätkuva kohasuse ja VI osa I jaotise punktis 4 sätestatud nõuetele vastavuse jätkuvuse kontrollimiseks.

Taotleja peab esitama järgmise kirjelduse:

kuidas taotleja arvutab andmekvaliteedi tulemusväärtuseid ning kuidas need avaldatakse taotleja teabehoidla süsteemis ning tehakse kättesaadavaks andmekasutajatele;

taotleja tehtud andmekvaliteedi kontrollid, sh kehtestatud kord, kontrollide arv ja kontrollitud andmeväljade nimekiri;

taotleja võimekus esitada aruandeid järjepidevuse ja täpsuse kontrollide kohta, st selle kohta, kuidas taotleja koostab aruandeid andmeesitajatele ja andmekasutajatele, taotleja platvormi suutlikkus koostada automaatseid ja tellitavaid aruandeid vastavalt andmekasutaja taotlusele ning taotleja platvormi võimekus saata andmekasutajatele ja andmeesitajatele automaatseid teavitusi (nt teavitused konkreetse tehingu osas üles laetud laenuandmete kohta).

▼B

IX LISA

EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKU TULEMUSSEIRE

1. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire raames võrreldakse igal aastal iga krediidihindamissüsteemi osas tagasivaatelist järgmisi näitajaid:

täheldatud kohustuste täitmata jätmise määrad kõikide krediidihindamissüsteemi poolt hinnatud kõlblike üksuste ja instrumentide osas, kui need üksused ja instrumendid on koondatud staatilistesse kogumitesse teatavate omaduste põhjal, näiteks reiting, varaliik, tööstussektor, krediidikvaliteedi hinnangu mudel; ning

kohustuste rikkumise suurim esinemistõenäosus, mis on seotud eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala vastava krediidikvaliteedi astmega.

2. Protsessi esimese osana koostab krediidihindamissüsteemi pakkuja igal aastal nende krediidikvaliteedi hinnanguga üksuste ja instrumentide nimekirja, mille krediidihinnang vastab eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vaatlusperioodi alguses. Seejärel esitab krediidihindamissüsteemi pakkuja nimekirja eurosüsteemile, kasutades eurosüsteemi vormi ja täites lahtrid identifitseerimise, liigi ja krediidihinnangu kohta.

3. Protsessi teine osa toimub 12-kuulise vaatlusperioodi lõpus. Krediidihindamissüsteemi pakkuja ajakohastab nimekirjas olevate üksuste ja instrumentide tulemuslikkuse andmed. Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

4. Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise aastamäära kasutatakse sisendina eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tulemusseires, mis hõlmab aastareeglit ja mitme perioodi kokkuvõtet.

5. Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise määra ja vastava krediidikvaliteedi astme kohustuste rikkumise suurima esinemistõenäosuse märkimisväärse lahknevuse korral ühe ja/või mitme aasta lõikes konsulteerib eurosüsteem krediidihindamissüsteemi pakkujaga, et analüüsida selle lahknevuse põhjuseid.

▼M4

IXa LISA

Väliste krediidihindamisasutuste miinimumhõlmavuse nõuded eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus

Käesolevat lisa kohaldatakse reitinguagentuuri aktsepteerimisele eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus välise krediidihindamisasutusena vastavalt artikli 120 lõikele 2.

1. HÕLMAVUSE NÕUDED

►M6 Jooksva hõlmavuse osas peavad reitinguagentuurid pakkuma (vähemalt kolmes varaklassis neljast: a) tagamata pangavõlakirjad, b) ettevõtlussektori võlakirjad, c) kaetud võlakirjad ja d) varaga tagatud väärtpaberid) vähemalt järgmist minimaalset hõlmavust: ◄

10 % kõikidest kõlblikest euroala varadest, mis on arvutatud reitinguga varade ja reitinguga emitentide alusel, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberite osas, mille puhul kehtib vaid reitinguga varade hõlmamise nõue;

ii)

20 % kõikidest kõlblikest euroala varadest, mis on arvutatud laekuvate nimiväärtuste alusel;

iii)

reitinguagentuur peab vähemalt 2/3 nende euroala riikide osas, millel on kõlblikke varasid vastavates varaklassides, pakkuma reitinguga varade, reitinguga emitentide või reitinguga nimiväärtuste nõutavat hõlmavust vastavalt punktidele i ja ii.

Reitinguagentuur peab andma riigireitingu vähemalt kõikidele euroala riikidele, kus ta hindab vähemalt ühte punktis 1 nimetatud varaklassi kuuluvat vara, välja arvatud varade puhul, mille osas eurosüsteem peab vastava riigi riskihinnangut ebaoluliseks seoses reitinguagentuuri poolt emissioonile, emitendile või garandile antava reitinguga.

Ajaloolise hõlmavuse osas peab reitinguagentuur vastama vähemalt 80 %-le punktides 1 ja 2 esitatud miinimumhõlmavuse nõuetest viimasel kolmel aastal enne taotluse esitamist eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tunnustuse saamiseks ning peab vastama neile nõuetele 100 % taotlemise ajal ning kogu eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tunnustuse kehtivuse ajal.

2. HÕLMAVUSE ARVUTAMINE

▼M9

Hõlmavus arvutatakse krediidireitingute alusel, mille reitinguagentuur on andnud või kinnitatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009 ning mis vastavad kõikidele muudele eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetele. Varasema hõlmavuse puhul võetakse arvesse ainult eurosüsteemi tagatise kõlblikkusnõudeid, mis kehtisid asjaomasel ajahetkel, ning ainult neid reitinguid, mis on antud või kinnitatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009 asjaomasel ajahetkel.

▼M4

Vastava reitinguagentuuri hõlmavus põhineb eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblike varade krediidireitingutel ning arvutatakse kooskõlas artiklis 84 sätestatud prioriteetsuse eeskirjadega, võttes arvesse ainult selle reitinguagentuuri krediidireitinguid.

Selle reitinguagentuuri miinimumhõlmavuse arvutamisel, mida ei ole veel eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tunnustatud, võtab eurosüsteem arvesse ka asjakohaseid krediidireitinguid varadele, mis on ei ole kõlblikud, kuna puudub eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tunnustatud välise krediidihindamisasutuse reiting.

3. NÕUETELE VASTAVUSE ÜLEVAATAMINE

Aktsepteeritud väliste krediidihindamisasutuste vastavus hõlmavuse nõuetele vaadatakse üle kord aastas.

Mittevastavuse korral hõlmavuse nõuetele võib määrata sanktsiooni vastavalt eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjadele ja menetlustele.

IXb LISA

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku miinimumnõuded tagatud võlakirjade uue emissiooni aruandele ja tagatud võlakirjade seirearuandele

1. SISSEJUHATUS

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus peavad välised krediidihindamisasutused artikli 120 lõike 2a kohaselt vastama konkreetsetele operatsioonilistele nõuetele tagatud võlakirjade osas alates 1. juulist 2017. Sealhulgas peavad välised krediidihindamisasutused:

selgitama uusi hinnatud tagatud võlakirjade programme avalikult kättesaadavas reitinguaruandes ning

igas kvartalis avalikustama tagatud võlakirjade seirearuanded.

Käesolevas lisas sätestatakse nende miinimumnõuete üksikasjad.

▼M7

Neid nõudeid kohaldatakse artiklis 83 osutatud emissioonireitingutele ja need hõlmavad seega kõiki kõlblike pandikirjade varade ja programmi reitinguid. Nende nõuete järgimist reitinguagentuuride poolt kontrollitakse korrapäraselt. Kui konkreetse pandikirjade programmi osas ei ole kriteeriumid täidetud, võib eurosüsteem otsustada, et asjaomase pandikirjade programmi avalik(ud) krediidireiting(ud) ei vasta eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku (ECAF) kõrgetele krediidistandarditele. Seega ei või asjaomast reitinguagentuuri avalikku krediidireitingut kasutada konkreetse tagatud võlakirjade programmi raames emiteeritud turukõlblike varade krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse tuvastamiseks.

▼M4

2. MIINIMUMNÕUDED

Punkti 1 alapunktis a nimetatud avalikult kättesaadavad reitinguaruanded (uue emissiooni aruanded) peavad sisaldama programmi põhjalikku struktuuriliste ja õiguslike aspektide analüüsi, üksikasjalikku hinnangut tagatiste kogumi kohta, refinantseerimise ja tururiski analüüsi, tehinguosaliste analüüsi, välise krediidihindamisasutuse eeldusi ja mõõdikuid ning kõigi muude tehingu oluliste üksikasjade analüüsi.

Väline krediidihindamisasutus peab avaldama punkti 1 alapunktis b nimetatud seirearuanded kaheksa nädala jooksul iga kvartali lõpust. Seirearuanne peab sisaldama järgmist teavet.

Välise krediidihindamisasutuse mõõdikud, sealhulgas viimased kättesaadavad dünaamilised mõõdikud, mida on kasutatud krediidireitingu kindlaksmääramisel. Kui kuupäev, millele nimetatud mõõdikud viitavad, erineb aruande avaldamise kuupäevast, tuleb ära tuua mõõdikute viidatav kuupäev.

ii)

Programmi ülevaade, milles peavad kajastuma vähemalt tasumata varad ja kohustused, emitent ja teised tehingu võtmeosalised, peamise tagatise varaliik, programmile kohaldatav õigusraamistik ning programmi ja emitendi krediidireiting.

iii)

Ületagatuse tasemed, sealhulgas jooksev ja kasutamata ületagatus.

iv)

Varade-kohustuste profiil, sealhulgas tagatud võlakirjade tähtaja liik, nt põhisumma tähtaegse tagasimaksega, edasilükatava tagasimaksega või vahendatud maksetega võlakirjad, tagatud võlakirjade ja tagatiste kogumi kaalutud keskmine tähtaeg ning teave intressimäärade ja vääringute mittevastavuse kohta.

Aruande avalikustamise ajal kehtinud intressimäära ja välisvaluuta vahetustehingud, sealhulgas vahetustehingu osapoole nimed ning kättesaadavuse korral nende juriidilise isiku tunnused.

▼M7

vi)

Valuutade jaotus, sealhulgas jaotus väärtuse alusel nii tagatiste kogumi kui ka üksikute võlakirjade tasandil, sh eurodes vääringustatud varade ja eurodes vääringustatud võlakirjade protsent.

vii)

Tagatiste kogumi varad, sealhulgas varade bilanss, varade liigid, laenude arv ja keskmine suurus, teenindamise ajalugu, tähtaeg, laenu-väärtuse suhted, geograafiline jaotus ning hilinenud maksete jaotus. Geograafilise jaotuse osas tuleb seirearuandes kajastada, kui tagatiste kogumi vara koosneb erinevates riikides algatatud laenudest, vähemalt jaotus riigiti ja regionaalne jaotus peamise päritoluriigi kohta.

▼M4

viii)

Tagatiste kogumi alusvara, sealhulgas varade bilanss.

ix)

Kõikide programmi krediidireitinguga varade loetelu, nende rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbriga (ISIN-kood) identifitseeritult. Selle teabe võib avalikustada ka välise krediidihindamisasutuse veebilehel avaldatavas eraldi allalaaditavas failis.

Seirearuande koostamisel kasutatud andmete määratlused ja allikad. Selle teabe võib avalikustada ka välise krediidihindamisasutuse veebilehel avaldatavas eraldi allalaaditavas failis.

▼M7

Seirearuanded multi-cédulate kohta peavad hõlmama kogu teavet, mis on nõutav alajaotuste i kuni ix kohaselt. Lisaks tuleb nendes aruannetes osutada asjaomane algatajate nimekiri ja nende vastav osa multi-cédulates. Konkreetne teave varade kohta tuleb esitada kas multi-cédulate seirearuandes või osutades iga üksiku, reitinguagentuuri poolt hinnatud cédula kohta tehtud aruandelele.

▼M9

IXc LISA

ECAI AKTSEPTEERIMISKRITEERIUMID JA TAOTLEMISPROTSESS

Käesolevas lisas sätestatakse üksikasjalikult väliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste (ECAI) aktsepteerimise kriteeriumid ja reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus reitinguagentuurina aktsepteerimist taotlev menetlus käesoleva suunise artikli 120 kohaselt.

I. TAOTLUSMENETLUS ECAI TUNNUSTAMISEKS EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKU ALUSEL

1. Reitinguagentuur peab eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohase ECAI tunnustamise taotluse esitama EKP riskijuhtimise direktoraadile (DRMSecretariat@ecb.europa.eu). Taotluses tuleb esitada II jaos sätestatud asjakohased põhjendused ja tõendavad dokumendid, mis tõendavad taotleja vastavust käesolevas suunises ECAIde jaoks sätestatud nõuetele. Taotlus, põhjendus ja tõendavad dokumendid tuleb esitada kirjalikult inglise keeles kohastel vormidel ja elektrooniliselt.

2. Taotlusprotsessi esimeses etapis peab reitinguagentuur tõendama, et ta vastab käesoleva suunise artiklis 120 ja IXa lisas ning käesolevas lisas sätestatud asjakohastele hõlmavusnõuetele, ning juhul, kui reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku alusel heakskiitmise taotlus on eelnevalt tagasi lükatud, siis kuidas ta on oma varasema mittevastavuse kõrvaldanud. Esimese etapi konkreetsed tegevused on järgmised.

Reitinguagentuur peab esitama EKP-le II jao punktis 1 sätestatud dokumendid ja teabe. Reitinguagentuur võib esitada ka mis tahes muud teavet, mida ta peab asjakohaseks, et tõendada oma vastavust asjaomastele hõlmavusnõuetele ja vajaduse korral seda, kuidas reitinguagentuur on oma varasema mittevastavuse kõrvaldanud.

EKP hindab, kas II jao punktis 1 esitatud dokumendid ja teave on täielikud. Kui teave ei ole täielik, palub EKP reitinguagentuuril esitada lisateavet.

Kooskõlas II jao punktiga 2 võib EKP nõuda mis tahes täiendavat teavet, mis on vajalik, et alustada hinnangu andmist selle kohta, kas reitinguagentuur täidab asjaomaseid hõlmavuse nõudeid, ja vajaduse korral selle kohta, kuidas reitinguagentuur on oma varasema mittevastavuse kõrvaldanud.

Kui EKP on hinnanud taotluse täielikuks ning taotlenud ja saanud täiendava teabe, teavitab EKP sellest reitinguagentuuri.

EKP hindab, kas reitinguagentuur täidab asjakohaseid hõlmavuse nõudeid, mis on sätestatud käesoleva suunise artiklis 120 ja IXa lisas ning käesolevas lisas, tuginedes II jao punktide 1 ja 2 kohaselt esitatud teabele, võttes arvesse hõlmavuse mõiste kvantitatiivset ja kvalitatiivset aspekti III jao punkti 2 kohaselt.

Hinnates reitinguagentuuride vastavust asjaomastele hõlmavuse nõuetele, võib EKP nõuda, et reitinguagentuur annaks juurdepääsu reitinguaruannetele, mis demonstreerivad reitingute vastavust eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetele.

EKP võib nõuda reitinguagentuurilt täiendavaid selgitusi või teavet igal ajal asjaomaste hõlmavuse nõuete hindamise kestel ja vajaduse korral seda, kuidas reitinguagentuur on oma varasema mittevastavuse kõrvaldanud.

Eurosüsteem võtab vastu põhjendatud otsuse selle kohta, kas reitinguagentuur täidab asjaomaseid hõlmavuse nõudeid, ja vajaduse korral selle kohta, kuidas reitinguagentuur on oma varasema mittevastavuse kõrvaldanud. Ta teatab oma otsusest asjaomasele reitinguagentuurile. Kui eurosüsteem otsustab, et reitinguagentuur ei täida asjaomaseid hõlmavuse nõudeid ja/või ei ole oma varasemat mittevastavust parandanud, põhjendab ta oma otsust teatises.

Samaaegselt iga reitinguagentuurile punkti h kohaselt teatatud otsusega teatab eurosüsteem reitinguagentuurile, kas ta kasutab oma otsustusõigust jätta eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku vastuvõtmise menetlus algatamata käesoleva suunise artikli 120 lõike 2 alusel, st mitte anda reitinguagentuurile luba siseneda taotlusprotsessi teise etappi. Eurosüsteem põhjendab oma otsust teatises. Sellise otsuse toetamiseks võib eurosüsteem muu hulgas arvesse võtta seda, kas reitinguagentuuri esitatud või muudest allikatest saadud teave tekitab olulisi kahtlusi, et reitinguagentuuri vastuvõtmine eurosüsteemi krediidihindamisraamistikku takistaks eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusat rakendamist või ei oleks kooskõlas eurosüsteemi tagatisraamistiku krediidihindamisraamistiku riskikontrolli funktsiooni põhimõtetega.

3. Kui EKP otsustab, et reitinguagentuur täidab asjaomaseid hõlmavuse nõudeid ja on vajaduse korral kõrvaldanud oma varasema mittevastavuse ja EKP otsustab algatada eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku heakskiitmise menetluse, võib reitinguagentuur alustada taotlusprotsessi teist etappi. Teises etapis peab reitinguagentuur tõendama, et ta täidab kõiki muid käesolevas suunises sätestatud asjakohaseid nõudeid. Teise etapi konkreetsed tegevused on järgmised.

Reitinguagentuur peab esitama EKP-le II jao punktis 3 sätestatud dokumendid ja teabe. Reitinguagentuur võib esitada ka mis tahes muud teavet, mida ta peab asjakohaseks, et tõendada oma vastavust käesolevas suunises sätestatud nõuetele.

EKP hindab, kas II jao punktis 3 esitatud dokumendid ja teave on täielikud. Kui teave ei ole täielik, palub EKP reitinguagentuuril esitada lisateavet.

Kooskõlas II jao punktiga 4 võib EKP nõuda mis tahes täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas reitinguagentuur täidab käesolevas suunises sätestatud nõudeid.

Kui EKP on hinnanud taotluse täielikuks ning taotlenud ja saanud täiendava teabe hõlmavuse kohta, teavitab EKP sellest reitinguagentuuri.

Eurosüsteem hindab, kas reitinguagentuur vastab käesolevas suunises sätestatud nõuetele, tuginedes II jao punktide 3 ja 4 kohaselt esitatud dokumentidele ja teabele ning muule asjakohasele teabele, mis on kättesaadav muudest allikatest, sealhulgas reitinguagentuuri veebisaidilt. Ta viib hindamise läbi eesmärgiga tagada eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhus rakendamine, millega säilitatakse eurosüsteemi kõrged krediidistandardid kõlblikele varadele ja kindlustatakse eurosüsteemi tagatisraamistiku jaoks eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku riskikontrolli funktsiooni.

Osana hinnangust reitinguagentuuri suutlikkusele täita eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemuslikkuse seire protsessi kriteeriume ja eeskirju, kohaldab eurosüsteem käesoleva suunise artiklis 126 kirjeldatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemuslikkuse seire protsessi reitinguagentuuri reitingute suhtes, mis hõlmavad vähemalt kolme aastat ja eelistatavalt viis aastat enne taotluse esitamist vastavalt II jao punktile 3 ja III jaole. Eurosüsteem võib hinnata reitinguagentuuri tegelikke reitinguid ka muude krediidihindamissüsteemide alusel, tuginedes eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku raames saadud kogemustele ja teadmistele.

Oma hinnangu osana võib eurosüsteem nõuda, et reitinguagentuur korraldaks ühe või mitu eurosüsteemi töötajate kohapealse kontrolli reitinguagentuuri ruumidesse ja/või asjaomaste reitinguagentuuri töötajate otsekohtumise eurosüsteemi töötajatega EKP ruumides. Kui kohapealne kontroll või kohtumine on vajalik, loetakse see taotlemismenetluse kohustuslikuks osaks.

Hindamise osana võib eurosüsteem nõuda, et reitinguagentuur annaks juurdepääsu reitinguaruannetele, et näidata varade reitingute vastavust IXb lisas sätestatud avalikustamisnõuetele ning artiklis 120 sätestatud ja III jao punktis 3 täpsustatud teabe kättesaadavuse nõuetele.

Eurosüsteem võib igal ajal hindamise käigus nõuda reitinguagentuurilt täiendavaid selgitusi või teavet.

Eurosüsteem võtab vastu põhjendatud otsuse selle kohta, kas reitinguagentuur täidab käesolevas suunises sätestatud nõudeid ja aktsepteerib reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus. Ta teatab oma otsusest asjaomasele reitinguagentuurile. Kui EKP otsustab, et reitinguagentuur ei vasta käesolevas suunises sätestatud nõuetele ja teda ei aktsepteerita eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus krediidikvaliteeti hindava asutusena, põhjendab ta oma otsust teatises.

Kui eurosüsteem otsustab reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus reitinguagentuurina aktsepteerida, teavitab EKP reitinguagentuuri ka järgmistest sammudest, mis on vajalikud reitinguagentuuri integreerimiseks eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tegevusse.

II. TEAVE, MILLE ALUSEL LOETAKSE EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKKU VASTUVÕTMISE TAOTLUS TÄIELIKUKS

1. Taotlusprotsessi esimeses etapis peab reitinguagentuur esitama järgmise teabe.

Reitinguagentuuri enda hinnangud reitingute hõlmavuse kohta.

Reitinguagentuuri ametlik kinnitus selle kohta, et reitinguagentuur vastab kõigile käesolevas suunises sisalduvatele eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetele, mille suhtes ta saab hinnata enda vastavust.

Summeerimata reitinguandmed reitingu granulaarsel tasandil, et EKP saaks kinnitada, et reitinguagentuur täidab asjaomaseid hõlmavuse nõudeid. Reitinguandmed tuleb esitada EKP poolt kättesaadavatel EKP kehtivatel vormidel, mis sisaldavad juhiseid andmete esitamise kohta. Andmed peavad hõlmama kõiki varade, emitentide ja garantide reitinguid, mis on kooskõlas käesoleva suunisega eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku jaoks kõlblikud, samuti vormides ette nähtud staatilist teavet seotud varade, emitentide ja garantide kohta.

Reitinguandmed, mis näitavad nõutavat reitingute hõlmavust taotluse esitamise ajal ja igal taotluse esitamisele eelnenud kolmel aastal, st 36 kuud enne taotluse esitamise kuupäeva. Reitinguandmed peavad näitama nõutavat hõlmavust andmetega, mida mõõdetakse iga kuue kuu järel taotlusele eelnenud 36 kuu jooksul.

Kui eurosüsteem reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistikku vastuvõtmise taotlus on varem tagasi lükatud, tuleb esitada tõendid selle kohta, et varasem mittevastavus on kõrvaldatud.

2. EKP võib nõuda täiendavat teavet, näiteks selleks, et tõendada reitinguagentuuri hõlmavuse stabiilsust aja jooksul, reitinguagentuuri reitingute andmise tava ja kvaliteeti asjaomasel hõlmavuse perioodil.

3. Taotlusprotsessi teises etapis peab reitinguagentuur esitama järgmised dokumendid ja teabe.

Reitinguagentuuri organisatsiooni kirjeldus, sealhulgas juhtimis- ja omandistruktuur, äristrateegia, eelkõige strateegia, mille eesmärk on säilitada asjakohane hõlmavus eurosüsteemi krediidihindamisraamistikuga, ja reitingu andmise menetlus, eelkõige reitingukomiteede koosseis ja nende otsustusprotsess.

Kõik dokumendid, mis on seotud tema reitingumeetodite, reitinguskaala(de) ja vaikemääratlustega.

EKP valitud reitingutega seotud uued emissiooni-, reitingu- ja järelevalvearuanded.

Reitinguagentuuri probleemsündmuste varasemad andmed, mis hõlmavad vähemalt kolme ja eelistatavalt viit aastat, ning probleemsündmuse määratlus, mida reitinguagentuur kasutab selleks, et eurosüsteem saaks teostada reitinguagentuuri tegevuse järelkontrolli kooskõlas tulemuslikkuse järelevalve raamistikuga. See on ka aluseks reitingute sidumisele eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalaga. Taotlus peab sisaldama järgmist:

disagregeeritud kogu maailma andmed kõigi reitingute osas, sealhulgas reitingud, mis ei ole eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kõlblikud, näiteks geograafiliste või muude piirangute tõttu;

ii)

vastavad reitingute üleminekutabelid ja probleemsündmuste statistika.

Reitinguandmed tuleb esitada EKP veebilehel esitatud EKP kehtivatel vormidel, mis sisaldavad juhiseid andmete esitamise kohta. Andmed peavad hõlmama kõiki varade, emitentide ja garantide reitinguid, mis on kooskõlas käesoleva suunisega eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku jaoks kõlblikud, samuti vormides ette nähtud staatilist teavet seotud varade, emitentide ja garantide kohta.

Praktiline teave eurosüsteemi juurdepääsu kohta reitinguagentuuride reitingutele ja nende kasutamise kohta, sealhulgas reitinguagentuuride andmevoog, tasud ja reitingutele juurdepääsuks vajalikud lepingulised kokkulepped.

4. EKP võib nõuda reitinguagentuurilt asjakohast täiendavat teavet, näiteks seoses reitinguagentuuri reitingutega varadele, emitentidele ja garantidele, kes ei ole eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohaselt kõlblikud, näiteks geograafiliste piirangute tõttu.

III. EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKU AKTSEPTEERIMISE KRITEERIUMID

1. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus aktsepteerimiseks peab reitinguagentuur järgima käesoleva suunise kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas asjakohast hõlmavust, et tagada eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhus rakendamine, tegevuskriteeriumid, reitinguagentuuri krediidihinnanguid käsitleva teabe kättesaadavus ja tulemusseire ning suutlikkus täita eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire kriteeriume ja eeskirju.

2. Seoses asjakohase hõlmavuse nõudega:

reitinguagentuur peab täitma käesoleva suunise IXa lisas sätestatud hõlmavuse nõudeid.

Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuri poolt määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt taotluse kuupäevale eelnenud kolme aasta jooksul tegelikult antud või kinnitatud reitinguid, tagasiulatuvaid reitinguid ei aktsepteerita.

Eurosüsteem võtab arvesse asjaomase hõlmavuse stabiilsust aja jooksul, sealhulgas hõlmavuse mis tahes suurenemise või vähenemise kiirust.

3. Seoses teabe kättesaadavusega krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidihinnangute kohta ja seoses tulemusseirega:

reitinguagentuur peab tagama oma reitingumeetodite ja tegelike reitingutoimingutega seotud dokumentide läbipaistvuse kõrge taseme. Reitinguagentuur peab tagama, et kogu teave, mis on vajalik reitinguagentuuri antud krediidihinnangu mõistmiseks, näiteks reitingu- või järelevalvearuanded või muud tema veebisaidil avaldatud väljaanded, on kergesti kättesaadav ja arusaadav. Kui konkreetne varareiting ei vasta kehtivatele avalikustamisnõuetele, ei vasta see eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetele, kuid seda võib arvesse võtta eurosüsteemi hinnangus reitinguagentuuri üldiste reitinguprotsesside läbipaistvuse kohta;

reitinguagentuur peab tagama läbipaistvuse seoses reitingute andmise protsessiga ja sellega, kuidas ta säilitab usaldusväärseid reitingute andmise tavasid. Kõik metoodikadokumendid peavad tõendama põhjalikke ekspertteadmisi ja metoodika peab krediidihinnangute andmisel arvesse võtma kogu asjakohast teavet. Selles osas võib eurosüsteem muu hulgas oma analüüsis arvesse võtta analüütiku kohta antud reitingute arvu, reitingukomitee liikmete suurust, koosseisu ja asjatundlikkust, reitingukomitee sõltumatust krediidireitingu analüütikutest, reitingute läbivaatamise sagedust ja rohkearvuliste reitingute andmise põhjuseid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 24 lõikele 1 võib eurosüsteem reitinguagentuuri reitingumenetluse ja -tava usaldusväärsuse ja kvaliteedi hindamisel arvesse võtta reitinguagentuuri suhtes võetud praeguseid ja varasemaid järelevalvemeetmeid;

reitinguagentuur peab oma metoodikat oma krediidireitingutes järjepidevalt kohaldama.

4. Seoses reitinguagentuuri suutlikkusega täita eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemuslikkuse jälgimise kriteeriume ja eeskirju, peavad reitinguagentuuri reitingud ja probleemsündmuste määramised olema aja jooksul järjepidevad, et a) tagada krediidihindamissüsteemi esitatud krediidihinnangu teabe asjakohane sidumine eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalaga ning b) säilitada reitinguagentuuri antud krediidihinnangute tulemuste võrreldavus eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku süsteemide ja allikate lõikes. Reitinguagentuuride jälgitavad reitingute üleminekutabelid ja probleemsündmuste statistika peab olema kooskõlas reitinguagentuuride endi reitinguskaaladel põhinevate eeldatavate väärtustega, sest vastavalt käesoleva suunise IX lisale võivad probleemsündmuste määrade ja probleemsündmuse realiseerumise tõenäosuse erinevused seada kahtluse alla krediidihinnangute kvaliteedi, takistades seega eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusat rakendamist.

5. Seoses tegevuskriteeriumidega:

reitinguagentuur peab esitama iga päev reitingu teabe kõigile eurosüsteemi keskpankadele vastavalt eurosüsteemi nõutavale vormingule ja jaotusmeetodile;

reitinguagentuur peab tagama eurosüsteemi jaoks kohese juurdepääsu asjakohasele reitinguteabele, mis on vajalik eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kõlblikkuse ja jooksvate seirenõuete jaoks, sealhulgas pressiteadetele, uutele emissiooniaruannetele, järelevalvearuannetele, teabele reitingute katvuse kohta ressursisäästlikul ja kulutõhusal viisil;

eurosüsteemi krediidihindamisraamistikuga ühinemisel peab reitinguagentuur olema valmis sõlmima eurosüsteemiga lepinguid ning võimaldama piisavat juurdepääsu andmetele ja mõistlikke juurdepääsutasusid.

6. Reitinguagentuuri aktsepteerimiseks eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus peavad olema täidetud kõik eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetekohasuse kriteeriumid. Kuna eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus aktsepteeritav taotlus nõuab väga tehnilist kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist, võib eurosüsteem vajaduse korral hinnata täiendavaid asjakohaseid tegureid, mis on seotud käesoleva suunise nõuetega eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohta.

IV. EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKUS AKTSEPTEERIMISE KRITEERIUMID ECAIDE JAOKS JA NENDE EDASPIDINE TÄITMINE

1. Reitinguagentuurid peavad täitma ECAIde aktsepteerimise kriteeriume taotluse esitamisel ja igal ajal pärast nende aktsepteerimist eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus.

2. Eurosüsteem võib kohaldada käesoleva suunise artikli 126 kohaseid meetmeid reitinguagentuuri suhtes, kes:

aktsepteeriti eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus valeandmete alusel või muul ebaausal teel või

ei vasta enam eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku nõuetele.

Eurosüsteem teatab reitinguagentuurile oma otsusest kohaldada meetmeid artikli 126 alusel ja põhjendab oma otsust.

▼M3 —————

▼M3

XI LISA

VÄÄRTPABERIVORMID

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas 13. juunil 2006 uute üleilmsete võlakirjade (NGN) kriteeriumid rahvusvahelistele esitajavõlakirjadele, mis on eurosüsteemi krediidioperatsioonide kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. EKP teatas 22. oktoobril 2008, et pärast 30. septembrit 2010 üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on eurosüsteemi krediidioperatsioonides kõlblikuks tagatiseks, kui kasutatakse rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uut turvastruktuuri (NSS).

Järgmises tabelis on kokkuvõte väärtpaberite eri vormide kõlblikkuseeskirjadest koos uute üleilmsete võlakirjade ja uue turvastruktuuri kriteeriumitega.

Tabel 1

Eri väärtpaberivormide kõlblikkuseeskirjad

Üleilmne/individuaalne	Esitaja/registreeritud	NGN/tavaline üleilmne võlakiri (CGN)/NSS	Kas ühine hoiuasutus (CSK) on ICSD (*1)?	Kõlblik?
Üleilmne	Esitaja	NGN	Jah	Jah
Üleilmne	Esitaja	NGN	Ei	Ei
Üleilmne	Esitaja	CGN	Ei kohaldu	Ei, ent enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud väärtpaberite suhtes kohaldatakse varasemaid nõudeid, samuti jätkuemissioonide suhtes pärast 1. jaanuarit 2007, kui ISINid on vahetatavad.
Üleilmne	Registreeritud	CGN	Ei kohaldu	Pärast 30. septembrit 2010 selle struktuuri kohaselt emiteeritud võlakirjad ei ole enam kõlblikud.
Üleilmne	Registreeritud	NSS	Jah	Jah
Individuaalne	Esitaja	Ei kohaldu	Ei kohaldu	Pärast 30. septembrit 2010 selle struktuuri kohaselt emiteeritud võlakirjad ei ole enam kõlblikud. Kuni 30. septembrini 2010 k.a emiteeritud individuaalsete esitajavõlakirjade suhtes kohaldatakse varasemaid nõudeid kuni nende tähtpäevani.
(*1) Või kas see muutuks kohalduvaks positiivselt hinnatud väärtpaberite keskdepositooriumi puhul.

▼B

XII LISA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE JA MENETLUSTE NÄITED

Näidete loetelu
Näide 1.	Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav pöördtehing likviidsuse lisamiseks
Näide 2.	Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav pöördtehing likviidsuse lisamiseks
Näide 3.	Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissioon
Näide 4.	Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav välisvaluuta vahetustehing likviidsuse vähendamiseks
Näide 5.	Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav välisvaluuta vahetustehing likviidsuse lisamiseks
Näide 6.	Riskiohjemeetmed

I. NÄIDE 1. FIKSEERITUD INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV PÖÖRDTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

1. EKP otsustab lisada turule likviidsust fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava pöördtehingu abil.

2. Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)
1. pank	30
2. pank	40
3. pank	70
Kokku	140

3. EKP otsustab jaotada kokku 105 miljonit eurot.

4. Jaotuse protsendimäär on järgmine:

5. Jaotamine osapoolte vahel toimub järgmiselt:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)	Jaotatud summa (miljonites eurodes)
1. pank	30	22,5
2. pank	40	30,0
3. pank	70	52,5
Kokku	140	105,0

II. NÄIDE 2. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV PÖÖRDTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

1. EKP otsustab lisada turule likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava pöördtehingu abil.

2. Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Intressimäär (%)	1. pank	2. pank	3. pank	Pakkumised kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,15				0	0
3,10		5	5	10	10
3,09		5	5	10	20
3,08		5	5	10	30
3,07	5	5	10	20	50
3,06	5	10	15	30	80
3,05	10	10	15	35	115
3,04	5	5	5	15	130
3,03	5		10	15	145
Kokku	30	45	70	145

3. EKP otsustab jaotada 94 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.

4. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 3,05 % (sel juhul on kumulatiivne summa 80 miljonit eurot). Intressimäära 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

5. Intressi piirmäära juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,4 × 10 = 4

6. 1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 4 = 14

7. Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	30,0	45,0	70,0	145
Jaotatud summa kokku	14,0	34,0	46,0	94

8. Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, on osapooltele jaotatavate summade suhtes rakendatav intressimäär 3,05 %.

9. Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, ei rakendata osapooltele jaotatavate summade suhtes ühtset intressimäära; näiteks 1. pangale määratakse 5 miljonit eurot intressimääraga 3,07 %, 5 miljonit eurot intressimääraga 3,06 % ja 4 miljonit eurot intressimääraga 3,05 %.

III. NÄIDE 3. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV EKP VÕLASERTIFIKAATIDE EMISSIOON

1. EKP otsustab vähendada turul likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava EKP võlasertifikaatide emissiooni abil.

2. Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Intressimäär (%)	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,00				0	0
3,01	5		5	10	10
3,02	5	5	5	15	25
3,03	5	5	5	15	40
3,04	10	5	10	25	65
3,05	20	40	10	70	135
3,06	5	10	10	25	160
3,08	5		10	15	175
3,10		5		5	180
Kokku	55	70	55	180

3. EKP otsustab jaotada nominaalsumma 124,5 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.

4. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 3,05 % (sel juhul on kumulatiivne summa 65 miljonit eurot). 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

5. Intressi piirmäära juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,85 × 20 = 17

6. 1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 5 + 10 + 17 = 42

7. Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	55,0	70,0	55,0	180,0
Jaotatud summa kokku	42,0	49,0	33,5	124,5

IV. NÄIDE 4. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV VÄLISVALUUTA VAHETUSTEHING LIKVIIDSUSE VÄHENDAMISEKS

1. EKP otsustab vähendada turul likviidsust ning teeb selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel euro ja USA dollari välisvaluuta vahetustehingu. (Märkus: euroga kaubeldakse käesolevas näites aažioga.)

2. Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Kursivahed (× 10 000 )	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,84				0	0
6,80	5		5	10	10
6,76	5	5	5	15	25
6,71	5	5	5	15	40
6,67	10	10	5	25	65
6,63	25	35	40	100	165
6,58	10	20	10	40	205
6,54	5	10	10	25	230
6,49		5		5	235
Kokku	65	90	80	235

3. EKP otsustab jaotada 158 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,63. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 6,63 punkti (sel juhul on kumulatiivne summa 65 miljonit eurot). 6,63 punkti juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

4. Piirnoteeringu juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,93 × 25 = 23,25

5. 1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 5 + 10 + 23,25 = 48,25

6. Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	65,0	90,0	80,0	235,0
Jaotatud summa kokku	48,25	52,55	57,20	158,0

7. EKP fikseerib operatsiooni tegemiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.

8. Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, ostab eurosüsteem operatsiooni alguskuupäeval 158 000 000 eurot ja müüb 178 540 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval müüb eurosüsteem 158 000 000 eurot ja ostab 178 644 754 USA dollarit (forvardkurss on 1,130663 = 1,1300 + 0,000663).

9. Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	eurot, ost	USD, müük	Vahetuskurss	eurot, müük	USD, ost
1,1300			1,130684
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130680	10 000 000	11 306 800
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130676	15 000 000	16 960 140
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130671	15 000 000	16 960 065
1,1300	25 000 000	28 250 000	1,130667	25 000 000	28 266 675
1,1300	93 000 000	105 090 000	1,130663	93 000 000	105 151 659
1,1300			1,130658
1,1300			1,130654
1,1300			1,130649
Kokku	158 000 000	178 540 000		158 000 000	178 645 339

V. NÄIDE 5. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV VÄLISVALUUTA VAHETUSTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

1. EKP otsustab lisada turule likviidsust ning teeb selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena euro ja USA dollari välisvaluuta vahetustehingu. (Märkus: euroga kaubeldakse käesolevas näites aažioga.)

2. Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Kursivahed (× 10 000 )	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,23
6,27	5		5	10	10
6,32	5		5	10	20
6,36	10	5	5	20	40
6,41	10	10	20	40	80
6,45	20	40	20	80	160
6,49	5	20	10	35	195
6,54	5	5	10	20	215
6,58		5		5	220
Kokku	60	85	75	220

3. EKP otsustab jaotada 197 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,54. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis jäävad alla 6,54 punkti (sel juhul on kumulatiivne summa 195 miljonit eurot). 6,54 punkti juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

4. Piirnoteeringu juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,10 × 5 = 0,5

5. 1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 10 + 10 + 20 + 5 + 0,5 = 55,5

6. Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	60,0	85,0	75,0	220
Jaotatud summa kokku	55,5	75,5	66,0	197

6. EKP fikseerib operatsiooni tegemiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.

7. Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, müüb eurosüsteem operatsiooni alguskuupäeval 197 000 000 eurot ja ostab 222 610 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval ostab eurosüsteem 197 000 000 eurot ja müüb 222 738 838 USA dollarit (forvardkurss 1,130654 = 1,1300 + 0,000654).

8. Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	eurot, müük	USD, ost	Vahetuskurss	eurot, ost	USD, müük
1,1300			1,130623
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130627	10 000 000	11 306 270
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130632	10 000 000	11 306 320
1,1300	20 000 000	22 600 000	1,130636	20 000 000	22 612 720
1,1300	40 000 000	45 200 000	1,130641	40 000 000	45 225 640
1,1300	80 000 000	90 400 000	1,130645	80 000 000	90 451 600
1,1300	35 000 000	39 550 000	1,130649	35 000 000	39 572 715
1,1300	2 000 000	2 260 000	1,130654	2 000 000	2 261 308
1,1300			1,130658
Kokku	197 000 000	222 610 000		197 000 000	222 736 573

▼M12

VI. NÄIDE 6: RISKIOHJEMEETMED

1. Käesolev näide illustreerib eurosüsteemi krediidioperatsioonides mobiliseeritud tagatisvara suhtes kohaldatavat riskiohjeraamistikku. See põhineb eeldusel, et lisatagatise nõude esitamise vajalikkuse arvutamisel võetakse arvesse antud likviidsuselt kogunenud intressi ning nõude esitamise lävi on 0,5 % antud likviidsusest. Näite aluseks on eeldus, et osapool osaleb järgmistes eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides:

21. septembril 2022 algav ja 28. septembril 2022 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 50 miljonit eurot intressimääraga 1,25 %;

22. septembril 2022 algav ja 21. detsembril 2022 lõppev pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 45 miljonit eurot intressimääraga 1,25 %;

28. septembril 2022 algav ja 5. oktoobril 2022 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 35 miljonit eurot intressimääraga 1,25 %.

2. Tabelis 1 kirjeldatakse turustatavaid varasid, mille osapool on mobiliseerinud nimetatud operatsioonide katteks.

Tabel 1

Tehingutes kasutatav turustatav alusvara

Omadused

Nimetus	Vara klass	Lunastamiskuupäev	Kupong	Kupongi sagedus	Järelejäänud tähtaeg	Krediidikvaliteedi aste	Väärtuskärbe (%)
Vara A	Pandikiri	21.12.2026	Fikseeritud määraga	6 kuud	4 aastat	1 –2	2,50
Vara B	Keskvalitsuse võlakiri	24.2.2027	Muutuva määraga	12 kuud	4 aastat	1 –2	1,50
Vara C	Äriühingu võlakiri	24.1.2035	Nullmääraga		12 aastat	1 –2	10,00

Hinnad protsentides (sh kogunenud intress) (*1)
21.9.2022	22.9.2022	23.9.2022	26.9.2022	27.9.2022	28.9.2022	29.9.2022
101,61	101,21	99,50	99,97	99,73	100,01	100,12
	98,62	97,95	98,15	98,56	98,59	98,57
					53,71	53,62
(*1) Konkreetse hindamispäeva kohta esitatud hinnad vastavad kõnealusele hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige tüüpilisemale hinnale.

MÄRGISTATUD TAGATISTE HALDUSSÜSTEEM

Esmalt eeldatakse, et tehinguid tehakse riigi keskpangaga (RKP), mis kasutab süsteemi, milles alusvara märgistatakse iga tehingu puhul. Mobiliseeritud tagatisvara hinnatakse iga päev. Riskiohjeraamistikku võib kirjeldada järgmiselt (vt ka tabel 2 allpool):

1. 21. septembril 2022 sõlmib osapool tagatud laenutehingu RKPga, kes saab 50,6 miljoni euro eest vara A. Vara A on fikseeritud kupongimääraga pandikiri, mille tähtpäev on 21. detsember 2026 ning millele on määratud krediidikvaliteedi astmed 1–2. Seega on selle järelejäänud tähtaeg neli aastat, mis eeldab 2,5 % suurust väärtuskärbet. Kõnealusel päeval on vara A turuhind vaadeldaval turul 101,61 %, mis hõlmab kogunenud kupongiintressi. Osapool peab esitama sellises koguses vara A, et pärast 2,5 % suurust väärtuskärbet oleks selle väärtus suurem kui jaotatud 50 miljonit eurot. Seega esitab osapool vara A nominaalväärtusega 50,6 miljonit eurot, mille kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 50 129 294 eurot.

2. 22. septembril 2022 sõlmib osapool tagasiostutehingu RKPga, kes ostab 21 miljoni euro eest vara A (turuhind 101,21 %, väärtuskärbe 2,5 %) ja 25 miljoni euro eest vara B (turuhind 98,62 %). Vara B on muutuva kupongimaksemääraga keskvalitsuse võlakiri, millele on määratud krediidikvaliteedi astmed 1–2 ning mille suhtes rakendatakse 1,5 % suurust väärtuskärbet. Vara A ja vara B väärtuskärpega kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 45 007 923 eurot, mis on seega rohkem kui nõutav 45 000 000 eurot.

3. 22. septembril 2022 hinnatakse 21. septembril 2022 algatatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusvara ümber. 101,21 % suuruse turuhinna juures jääb vara A väärtuskärpega kohandatud turuväärtus ikkagi nõude esitamise läve alam- ja ülempiiridesse. Sellest tulenevalt leitakse, et mobiliseeritud tagatis katab nii algselt antud likviidsuse summa kui ka kogunenud intressi summas 1 736 eurot.

4. 23. septembril 2022 hinnatakse alusvara ümber: vara A turuhind on 99,50 % ja vara B turuhind on 97,95 %. 21. septembril 2022 alanud põhiliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress on 3 472 eurot ning 22. septembril 2022 alanud pikemaajaliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress 1 563 eurot. Seetõttu jääb vara A väärtuskärpega kohandatud turuväärtus esimese tehingu puhul 915 147 euro võrra tehingu tagatavast summast (s.o antud likviidsus pluss kogunenud intress) allapoole, kuid ka allapoole nõude esitamise läve alampiiri, milleks on 49 753 455 eurot.

Osapool esitab vara A nominaalväärtusega 950 000 eurot, millega pärast 2,5 % suuruse väärtuskärpe mahaarvamist 99,50 % suurusel turuväärtusel põhinevast hinnast taastatakse piisav tagatis. RKPd võivad nõuda lisatagatise esitamist pigem sularahas kui väärtpaberites.

Lisatagatise nõue on vajalik ka teise tehingu puhul, kuna kõnealuses tehingus kasutatud alusvara väärtuskärpega kohandatud turuväärtus (44 492 813 eurot) jääb nõude esitamise läve alampiirist (44 776 555 eurot) allapoole. Seetõttu esitab osapool vara B summas 550 000 eurot väärtuskärpega kohandatud turuväärtusega 530 644 eurot.

5. 26. septembril 2022 hinnatakse alusvara ümber ning see ei too 21. ja 22. septembril 2022 sõlmitud tehingute suhtes kaasa lisatagatise nõudeid.

27. septembril 2022 ilmneb 22. septembril 2022 alustatud pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni alusvarade ümberhindamisest, et esitatud varade väärtuskärpega kohandatud turuväärtus ületab nõude esitamise läve ülempiiri, mistõttu RKP peab tagastama osapoolele vara B nimiväärtusega 300 000 eurot. Kui RKP pidi maksma osapoolele tagatist seoses teise tehinguga, võib sellise tagatise teatavatel juhtudel tasaarveldada tagatisega, mida osapool maksab RKP-le seoses esimese tehinguga. Selle tulemusena toimuks vaid ühe tagatise arveldamisega.

6. 28. septembril 2022 maksab osapool tagasi 21. septembril 2022 alustatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusel antud likviidsuse, k.a kogunenud intressi summas 12 153 eurot. RKP tagastab vara A nimiväärtusega 51 550 000 eurot.

Samal päeval sõlmib osapool uue tagatud laenutehingu RKPga, kes ostab vara C nominaalväärtusega 72,5 miljonit eurot. Et vara C puhul on tegemist äriühingu nullkupongiga võlakirjadega, mille järelejäänud tähtaeg on 12 aastat ja millele on määratud krediidikvaliteediastmed 1–2, mille suhtes on vaja rakendada 10 % suurust väärtuskärbet, on väärtuskärpega kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval 35 045 775 eurot.

KOONDTAGATISTE HALDUSSÜSTEEM

Teiseks eeldatakse, et tehinguid tehakse RKPga, kes kasutab koondtagatiste haldussüsteemi. Osapoole kasutatavate koondtagatiste hulka kuuluvaid varasid ei märgistata konkreetsete tehingute jaoks.

1. Tehingute jada käesolevas näites on sama, mis eespool kirjeldatud märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites. Peamine erinevus seisneb selles, et ümberhindamispäevadel peab kõigi koondatud tagatiste väärtuskärpega kohandatud turuväärtus katma kõigi osapoole ja RKP vahel pooleliolevate operatsioonide kogusumma. Käesolevas näites on 23. septembril 2022 tekkiv 1 423 897 euro suurune lisatagatise nõue identne märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites kirjeldatud lisatagatise nõudega. Osapool esitab vara A nominaalväärtusega 1 500 000 eurot, millega pärast 2,5 % suuruse väärtuskärpe mahaarvamist 99,50 % suuruse turuväärtusega hinnast taastatakse piisav tagatis.

2. Lisaks võib osapool 28. septembril 2022, kui saabub 21. septembril 2022 alanud põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtpäev, hoida varasid oma tagatiskontol. Vara võib ka teise vara vastu vahetada, nagu selgub näitest, kus vara A nimiväärtusega 52,1 miljonit eurot asendatakse varaga C, mille nimiväärtus on 72,5 miljonit eurot, et katta kõikide refinantseerimisoperatsioonide alusel pakutud likviidsust ja kogunenud intressi.

3. Riskiohjeraamistikku koondtagatiste haldussüsteemi puhul kirjeldab tabel 3.

Tabel 2

Märgistatud tagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Lõpetamata tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär (%)	Lisatav likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir	Nõude esitamise läve ülempiir	Väärtuskärpega kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
21.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	–	50 000 000	49 750 000	50 250 000	50 129 294
22.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	1 736	50 001 736	49 751 727	50 251 745	49 931 954
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	–	45 000 000	44 775 000	45 225 000	45 007 923
23.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	3 472	50 003 472	49 753 455	50 253 490	49 088 325	-915 147
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	1 563	45 001 563	44 776 555	45 226 570	44 492 813	-508 750
26.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	8 681	50 008 681	49 758 637	50 258 724	50 246 172
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	6 250	45 006 250	44 781 219	45 231 281	45 170 023
27.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	10 417	50 010 417	49 760 365	50 260 469	50 125 545
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	7 813	45 007 813	44 782 773	45 232 852	45 515 311	507 499
28.9.2022	Põhiline refinantseerimine	28.9.2022	5.10.2022	1,25	35 000 000	–	35 000 000	34 825 000	35 175 000	35 045 775,00
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	9 375	45 009 375	44 784 328	45 234 422	44 997 612,88
29.9.2022	Põhiline refinantseerimine	28.9.2022	5.10.2022	1,25	35 000 000	1 215	35 001 215	34 826 209	35 176 221	34 987 050,00
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	10 938	45 010 938	44 785 883	45 235 992	45 015 161,13

Tabel 3

Koondtagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Lõpetamata tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär (%)	Lisatav likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir (1)	Nõude esitamise läve ülempiir (2)	Väärtuskärpega kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
21.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	–	50 000 000	49 750 000	Ei kohaldu	50 129 294
22.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	1 736	95 001 736	94 526 727	Ei kohaldu	94 939 876
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	–
23.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	3 472	95 005 035	94 530 010	Ei kohaldu	93 581 138	-1 423 897
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	1 563
26.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	8 681	95 014 931	94 539 856	Ei kohaldu	95 420 556
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	6 250
27.9.2022	Põhiline refinantseerimine	21.9.2022	28.9.2022	1,25	50 000 000	10 417	95 018 229	94 543 138	Ei kohaldu	95 350 464
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	7 813
28.9.2022	Põhiline refinantseerimine	28.9.2022	5.10.2022	1,25	35 000 000	–	80 009 375	79 609 328	Ei kohaldu	79 800 610
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	9 375
29.9.2022	Põhiline refinantseerimine	28.9.2022	5.10.2022	1,25	35 000 000	1 215	80 012 153	79 612 092	Ei kohaldu	79 759 483
	Pikemaajaline refinantseerimine	22.9.2022	21.12.2022	1,25	45 000 000	10 938
(1) Koondtagatiste haldussüsteemis tähendab nõude esitamise läve alampiir nõude esitamise madalaimat läve. Praktikas nõuab enamik RKPsid lisatagatist, kui koondtagatiste väärtuskärpega kohandatud turuväärtus langeb allapoole kaetavat koguväärtust. (2) Koondtagatiste haldussüsteemis ei ole nõude esitamise läve ülempiiril tähtsust, sest osapool püüab pidevalt hoida ülemäärast tagatist, et vältida operatiivtehinguid.

▼M7

XIIa LISA

Üksus, mis on asutus käesoleva suunise artikli 2 lõike 2 määratluses, peab vastama järgmistele kvantitatiivsetele kriteeriumidele tema turukõlblike kõlblike varade liigitamiseks väärtkärpe liiki II vastavalt suunise (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) lisa tabelile 1:

asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste summa keskmine viimases vaatlusperioodis on vähemalt 10 miljardit eurot; ja

asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste viimase vaatlusperioodi keskmine summa vähemalt 500 miljonit eurot moodustab 50 % või üle selle asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste keskmisest summast selles vaatlusperioodis.

Vastavust nendele kvantitatiivsetele kriteeriumidele hinnatakse kord aastas, arvutades iga aasta kohta asjaomase keskmise üheaastases vaatlusperioodis, mis algab eelmise aasta 1. augustil ja lõpeb jooksva aasta 31. juulil.

▼B

XIII LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev suunis	Suunis EKP/2011/14	Otsus EKP/2013/6	Otsus EKP/2013/35	Otsus EKP/2014/23
Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikkel 1
Artikli 1 lõige 3	Sissejuhatus
Artikli 1 lõige 4	Jagu 1.6
Artikli 1 lõige 5			Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1	2. liide
Artikli 2 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 3	2. liide
Artikli 2 lõige 4	Jagu 5.2.1, 2. liide
Artikli 2 lõige 5	2. liide
Artikli 2 lõige 6	II lisa, II jagu
Artikli 2 lõige 7	2. liide
Artikli 2 lõige 8	Jagu 3.1.1.2
Artikli 2 lõige 9	2. liide
Artikli 2 lõige 10
Artikli 2 lõige 11	2. liide
Artikli 2 lõige 12
Artikli 2 lõige 13	Jagu 6.2.2.1
Artikli 2 lõige 14	2. liide
Artikli 2 lõige 15	2. liide
Artikli 2 lõige 16	Jagu 6.6
Artikli 2 lõige 17	2. liide
Artikli 2 lõige 18	2. liide
Artikli 2 lõige 19	II lisa, punkt 20
Artikli 2 lõige 20	2. liide
Artikli 2 lõige 21	2. liide
Artikli 2 lõige 22	2. liide
Artikli 2 lõige 23
Artikli 2 lõige 24	2. liide
Artikli 2 lõige 25
Artikli 2 lõige 26	2. liide
Artikli 2 lõige 27			Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti ii alapunkt d
Artikli 2 lõige 28			Artikkel 10
Artikli 2 lõige 29	2. liide
Artikli 2 lõige 30	Jagu 4.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 31
Artikli 2 lõige 32
Artikli 2 lõige 33
Artikli 2 lõige 34	2. liide
Artikli 2 lõige 35
Artikli 2 lõige 36	2. liide
Artikli 2 lõige 37
Artikli 2 lõige 38	Jagu 5.1.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 39	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 40	Jaod 3.4.1, 3.4.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 41	Jagu 6.6.1
Artikli 2 lõige 42
Artikli 2 lõige 43
Artikli 2 lõige 44
Artikli 2 lõige 45	2. liide
Artikli 2 lõige 46	2. liide
Artikli 2 lõige 47
Artikli 2 lõige 48	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 49
Artikli 2 lõige 50	2. liide
Artikli 2 lõige 51	2. liide
Artikli 2 lõige 52	2. liide
Artikli 2 lõige 53	2. liide
Artikli 2 lõige 54	2. liide
Artikli 2 lõige 55	2. liide
Artikli 2 lõige 56	2. liide
Artikli 2 lõige 57
Artikli 2 lõige 58	2. liide
Artikli 2 lõige 59
Artikli 2 lõige 60	2. liide
Artikli 2 lõige 61
Artikli 2 lõige 62
Artikli 2 lõige 63
Artikli 2 lõige 64	Jagu 5.1.5.4, 2. liide
Artikli 2 lõige 65
Artikli 2 lõige 66	2. liide
Artikli 2 lõige 67	2. liide
Artikli 2 lõige 68
Artikli 2 lõige 69	Jagu 6.2.1.3
Artikli 2 lõige 70	Jagu 6.2.2
Artikli 2 lõige 71	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 72	Jaod 3.2.1, 3.2.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 73	2. liide
Artikli 2 lõige 74
Artikli 2 lõige 75
Artikli 2 lõige 76	2. liide
Artikli 2 lõige 77	Jagu 3.1.1.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 78	2. liide
Artikli 2 lõige 79	2. liide
Artikli 2 lõige 80	Jagu 3.1.1.1
Artikli 2 lõige 81	2. liide
Artikli 2 lõige 82	2. liide
Artikli 2 lõige 83	2. liide
Artikli 2 lõige 84	Jagu 5.1.5.4, 2. liide
Artikli 2 lõige 85
Artikli 2 lõige 86	2. liide
Artikli 2 lõige 87	2. liide
Artikli 2 lõige 88
Artikli 2 lõige 89	Jagu 3.4.3
Artikli 2 lõige 90
Artikli 2 lõige 91	2. liide
Artikli 2 lõige 92	2. liide
Artikli 2 lõige 93
Artikli 2 lõige 94	2. liide
Artikli 2 lõige 95
Artikli 2 lõige 96
Artikli 2 lõige 97	Taustinfo 7, 2. liide
Artikli 2 lõige 98	2. liide
Artikli 2 lõige 99	Jagu 5.1.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 100
Artikli 3 lõige 1	Jagu 1.3
Artikli 3 lõige 2
Artikli 4
Artikli 5 lõige 1	Peatüki 3 preambul
Artikli 5 lõige 2	Peatüki 3 preambul
Artikli 5 lõige 3	Peatüki 3 preambul, jagu 1.3.3
Artikli 5 lõige 4	Peatüki 3 preambul, jaod 1.3.3, 3.1.5
Artikli 5 lõige 5	Jagu 1.3.1
Artikli 6 lõige 1	Jagu 3.1.1.1
Artikli 6 lõige 2	Jagu 3.1.2
Artikli 6 lõige 3
Artikli 6 lõige 4
Artikli 6 lõige 5
Artikli 6 lõige 6
Artikli 7 lõige 1	Jagu 3.1.1.1
Artikli 7 lõige 2	Jagu 3.1.3
Artikli 7 lõige 3
Artikli 7 lõige 4
Artikli 7 lõige 5
Artikli 7 lõige 6	Jagu 3.1.3
Artikli 8 lõige 1	Jagu 3.1.4
Artikli 8 lõige 2	Jagu 3.1.4
Artikli 8 lõige 3	Jaod 5.1.2.3, 5.2.5
Artikli 8 lõige 4	Jagu 3.1.4
Artikli 9 lõige 1	Jagu 3.1.5
Artikli 9 lõige 2	Jagu 3.1.5
Artikli 9 lõige 3	Jagu 3.1.4
Artikli 10 lõige 1
Artikli 10 lõige 2	II lisa
Artikli 10 lõige 3
Artikli 10 lõige 4
Artikli 10 lõige 5	Jagu 6.1
Artikli 11 lõige 1	Jagu 3.4.1
Artikli 11 lõige 2	II lisa
Artikli 11 lõige 3	Jagu 3.4.3
Artikli 11 lõige 4	Jagu 3.4.3
Artikli 11 lõige 5	Jagu 3.4.4
Artikli 11 lõige 6
Artikli 12 lõige 1	Jagu 3.5.1
Artikli 12 lõige 2	Jagu 3.5.2
Artikli 12 lõige 3				Artikkel 1
Artikli 12 lõige 4	Jagu 3.5.3
Artikli 12 lõige 5	Jagu 3.1.3
Artikli 12 lõige 6	Jagu 3.5
Artikli 12 lõige 7
Artikli 13 lõige 1	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 2	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 3	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 4	Jagu 3.3.3
Artikli 13 lõige 5	Jagu 3.3.4
Artikli 13 lõige 6
Artikli 14 lõige 1	Jagu 3.2.2
Artikli 14 lõige 2	Jagu 3.2.3
Artikli 14 lõige 3	Jagu 3.2.4
Artikli 14 lõige 4
Artikli 15 lõige 1	Jaod 3.2, 5.1.4
Artikli 15 lõige 2
Artikli 15 lõige 3
Artikli 16 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 16 lõige 2	Jagu 2.3
Artikli 17 lõige 1	2. liide
Artikli 17 lõige 2
Artikli 17 lõige 3	Jaod 4.1.1, 4.2.1
Artikli 17 lõige 4	Jaod 4.1.5, 4.2.5
Artikli 17 lõige 5	Jagu 4.1.5
Artikli 17 lõige 6	Jagu 4.1.4
Artikli 17 lõige 7
Artikli 18 lõige 1	Jaod 4.1.1, 4.1.2
Artikli 18 lõige 2	Jagu 4.1.2
Artikli 18 lõige 3	Jagu 4.1.3
Artikli 18 lõige 4	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 1	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 2
Artikli 19 lõige 3
Artikli 19 lõige 4
Artikli 19 lõige 5	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 6	Jagu 4.1.3
Artikli 20 lõige 1	Jagu 4.1.4
Artikli 20 lõige 2	Jagu 4.1.4
Artikli 20 lõige 3
Artikli 21 lõige 1	Jagu 4.2.1
Artikli 21 lõige 2				Artikkel 1
Artikli 21 lõige 3	Jagu 4.2.2
Artikli 21 lõige 4	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 1	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 2	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 3	Jagu 4.2.3
Artikli 23 lõige 1	Jagu 4.2.4
Artikli 23 lõige 2	Jagu 4.2.4
Artikli 23 lõige 3
Artikli 24
Artikli 25 lõige 1	Jaod 5.1.1, 5.1.1.3
Artikli 25 lõige 2	Jaod 5.1.1, 5.1.2.3
Artikli 25 lõige 3	Jagu 5.1.1.3
Artikli 26 lõige 1	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 2	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 3	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 4	Jagu 5.1.1.1
Artikli 27 lõige 1	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 2	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 3	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 4	Jagu 5.1.1.2
Artikli 28 lõige 1	Jagu 5.1.2
Artikli 28 lõige 2	Jagu 5.1.2
Artikli 28 lõige 3	Jaod 5.1.2, 5.1.2.3
Artikli 29 lõige 1	Jaod 5.1.2.2–5.1.2.3
Artikli 29 lõige 2	Jaod 5.1.2.2–5.1.2.3
Artikli 30 lõige 1	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 2	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 3
Artikli 30 lõige 4	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 5	Jagu 5.1.3.
Artikli 31 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 31 lõige 2	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 2	Jagu 5.1.1.3
Artikli 32 lõige 3	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 4	Jagu 5.1.1.3
Artikli 32 lõige 5	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 6	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 2	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 3	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 4	Jagu 5.1.4
Artikli 34 lõige 1	2. liide
Artikli 34 lõige 2	2. liide
Artikli 35 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 35 lõige 2
Artikli 35 lõige 3
Artikli 36 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 36 lõige 2
Artikli 36 lõige 3
Artikli 37 lõige 1	Jagu 5.1.5.1
Artikli 37 lõige 2
Artikli 38 lõige 1	Jagu 5.1.5.2
Artikli 38 lõige 2	Jagu 5.1.5.2
Artikli 39 lõige 1	Jagu 5.1.5.2
Artikli 39 lõige 2	Jagu 5.1.5.2
Artikli 40 lõige 1	Jagu 5.1.5.3
Artikli 40 lõige 2
Artikli 41 lõige 1	Jagu 5.1.5.3
Artikli 41 lõige 2
Artikli 42	Jagu 5.1.5.4
Artikli 43 lõige 1	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 2	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 3	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 4
Artikli 44 lõige 1	Jagu 5.2.1
Artikli 44 lõige 2	Jagu 5.2.1
Artikli 45 lõige 1	Jagu 5.2.2
Artikli 45 lõige 2	Jagu 5.2.2
Artikli 45 lõige 3	Jagu 5.2.2
Artikli 46 lõige 1	Jagu 5.2.3
Artikli 46 lõige 2	Jagu 5.2.3
Artikli 46 lõige 3	Jagu 5.2.3
Artikli 47 lõige 1	Jagu 5.2.4
Artikli 47 lõige 2	Jagu 5.2.4
Artikli 48 lõige 1	Jagu 5.2.5
Artikli 48 lõige 2	Jagu 5.2.5
Artikli 49 lõige 1	Jagu 5.3.1
Artikli 49 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 50 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 50 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 51 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 51 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 51 lõige 3	Jagu 5.3.2
Artikli 52 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 52 lõige 2
Artikli 53 lõige 1	Jagu 5.3.1
Artikli 53 lõige 2
Artikli 54 lõige 1	Jagu 7.4.2
Artikli 54 lõige 2				Artikkel 2
Artikli 55	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 1	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 2	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 3	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 4	Jagu 2.1
Artikli 57 lõige 1
Artikli 57 lõige 2	Jagu 2.2
Artikli 57 lõige 3	Jagu 2.2, 3. liide
Artikli 57 lõige 4	Jaod 2.2, 5.2.2
Artikli 57 lõige 5
Artikli 58 lõige 1	Jagu 1.5
Artikli 58 lõige 2	Jaod 1.5, 6.1
Artikli 58 lõige 3
Artikli 58 lõige 4	Jagu 6.4.2
Artikli 58 lõige 5	Jagu 6.1
Artikli 58 lõige 6	Jagu 6.2
Artikli 59 lõige 1	Jagu 6.2.1.2
Artikli 59 lõige 2	Jaod 6.1, 6.3.1
Artikli 59 lõige 3	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 4
Artikli 59 lõige 5	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 6	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 7	Jagu 6.3.1
Artikli 60
Artikli 61 lõige 1	Jagu 6.2
Artikli 61 lõige 2	Jagu 6.3.2, EKP/2014/10 lisa
Artikli 62 lõige 1	Jagu 6.2.1.1		Artikli 3 lõige 2
Artikli 62 lõige 2			Artikli 3 lõige 2
Artikli 62 lõige 3			Artikli 3 lõige 2
Artikli 63 lõige 1			Artikli 3 lõige 2
Artikli 63 lõige 2
Artikli 63 lõige 3	Jagu 6.2.1.1		Artikli 3 lõige 3
Artikli 63 lõige 4			Artikli 3 lõige 4
Artikli 63 lõige 5			Artikli 3 lõige 5
Artikli 64	Jagu 6.2.1.1
Artikli 65	Jagu 6.2.1.8
Artikli 66 lõige 1	Jagu 6.2.1.3, EKP/2014/10
Artikli 66 lõige 2	Jagu 6.2.1.3
Artikli 66 lõige 3	Jagu 6.2.1.3
Artikli 67 lõige 1	Jagu 6.2.1.4, EKP/2014/10
Artikli 67 lõige 2
Artikli 68 lõige 1	Jagu 6.2.1.5, EKP/2014/10 lisa
Artikli 68 lõige 2	Jagu 6.2.1.5
Artikli 68 lõige 3	Jagu 6.2.1.5, EKP/2014/10 lisa
Artikli 69 lõige 1	Jagu 6.2.1.6
Artikli 69 lõige 2
Artikli 70 lõige 1	Jagu 6.2.1.7
Artikli 70 lõige 2
Artikli 70 lõige 3
Artikli 70 lõige 4
Artikli 70 lõige 5
Artikli 70 lõige 6
Artikli 71
Artikli 72	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 1	Jagu 6.2.1.1, EKP/2014/10
Artikli 73 lõige 2
Artikli 73 lõige 3	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 4	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 5	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 6			Artikkel 4
Artikli 73 lõige 7
Artikli 74 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 74 lõige 2	Jagu 6.2.1.1
Artikli 74 lõige 3
Artikli 74 lõige 4	Jagu 6.2.1.1
Artikli 75 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 75 lõige 2	Jagu 6.2.1.1
Artikli 76 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 76 lõige 2
Artikli 77 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 77 lõige 2
Artikli 78 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 78 lõige 2			Artikkel 11
Artikli 79	Jagu 6.2.1.1
Artikli 80 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 80 lõige 2
Artikli 80 lõige 3
Artikli 80 lõige 4
Artikli 80 lõige 5			Artikli 5 lõige 2
Artikli 81 lõige 1	Jagu 6.2.1
Artikli 81 lõige 2
Artikli 82 lõige 1	Jagu 6.3.1		Artikli 6 lõige 2
Artikli 82 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 83			Artikkel 1
Artikli 84			Artikkel 1
Artikli 85
Artikli 86
Artikli 87 lõige 1	Jagu 6.3.2
Artikli 87 lõige 2
Artikli 87 lõige 3	Jagu 6.3.2
Artikli 88 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 88 lõige 2
Artikli 89 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 89 lõige 2
Artikli 89 lõige 3
Artikli 89 lõige 4
Artikli 89 lõige 5
Artikli 90	Jagu 6.2.2.1
Artikli 91	Jagu 6.2.2.1
Artikli 92	Jagu 6.2.2.1
Artikli 93	Jagu 6.2.2.1
Artikli 94	Jagu 6.2.2.1
Artikli 95 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 95 lõige 2	Jagu 6.2.2.1
Artikli 96 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 96 lõige 2
Artikli 96 lõige 3
Artikli 97	Jagu 6.2.2.1
Artikli 98	Jagu 6.2.2.1
Artikli 99 lõige 1	Jagu 6.2.3.1
Artikli 99 lõige 2
Artikli 100	7. liide
Artikli 101 lõige 1	7. liide
Artikli 101 lõige 2	7. liide
Artikli 102	7. liide
Artikli 103 lõige 1	7. liide
Artikli 103 lõige 2	7. liide
Artikli 103 lõige 3
Artikli 104 lõige 1	7. liide
Artikli 104 lõige 2	7. liide
Artikli 104 lõige 3
Artikli 104 lõige 4
Artikli 105
Artikli 106	Jagu 6.2.2
Artikli 107 lõige 1	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 2	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 3	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 4	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 5	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 6	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 7	Jagu 6.2.2.2
Artikli 108	Jaod 6.3.1, 6.2.2.1, 6.3.3.2
Artikli 109 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 109 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 109 lõige 3	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 3	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 4	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 5
Artikli 110 lõige 6
Artikli 110 lõige 7	Jagu 6.3.3.1
Artikli 111 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 111 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 112	Jagu 6.3.3.2
Artikli 113 lõige 1	Jagu 6.3.2
Artikli 113 lõige 2
Artikli 113 lõige 3
Artikli 114 lõige 1	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 3	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 4	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 5	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 115	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 116	Jaod 6.2.1.2, 6.2.2.1
Artikli 117	Jaod 6.2.1.6, 6.2.2.1
Artikli 118 lõige 1
Artikli 119 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 119 lõige 2	Jaod 6.3.4.1, 6.3.4
Artikli 119 lõige 3
Artikli 119 lõige 4	Jagu 6.3.4
Artikli 119 lõige 5	Jagu 6.3.5
Artikli 120 lõige 1
Artikli 120 lõige 2
Artikli 120 lõige 3
Artikli 121 lõige 1	Jagu 6.3.4.2
Artikli 121 lõige 2
Artikli 121 lõige 3
Artikli 121 lõige 4
Artikli 122 lõige 1	Jagu 6.3.4.3
Artikli 122 lõige 2
Artikli 122 lõige 3	Jagu 6.3.4.3
Artikli 122 lõige 4
Artikli 122 lõige 5
Artikli 123 lõige 1
Artikli 123 lõige 2
Artikli 123 lõige 3
Artikli 123 lõige 4
Artikli 124 lõige 1	Jagu 6.3.4.4
Artikli 124 lõige 2
Artikli 124 lõige 3
Artikli 124 lõige 4	Jagu 6.3.4.4
Artikli 124 lõige 5	Jagu 6.3.4.4
Artikli 125
Artikli 126 lõige 1	Jagu 6.3.5
Artikli 126 lõige 2	Jagu 6.3.5
Artikli 126 lõige 3
Artikli 126 lõige 4
Artikli 126 lõige 5

Artikli 127 lõige 1	Jagu 6.4.1
Artikli 127 lõige 2	Jagu 6.4.1
Artikli 127 lõige 3	Jagu 6.4.1
Artikli 128 lõige 1	Jagu 6.4.1
Artikli 128 lõige 2	Jagu 6.4.1
Artikli 129 lõige 1	Jagu 6.4.2		Artikli 8 lõige 1
Artikli 129 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 1	Jagu 6.4.2		Artikli 8 lõige 2
Artikli 130 lõige 2			Artikli 8 lõige 3
Artikli 130 lõige 3	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 4			Artikli 8 lõige 4
Artikli 130 lõige 5	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 6	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 7	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 8	Jagu 6.4.2
Artikli 131 lõige 1	Jagu 6.4.3.1		Artikli 8 lõige 5
Artikli 131 lõige 2	Jagu 6.4.3.1
Artikli 131 lõige 3	Jagu 6.4.3.1
Artikli 132			Artikli 8 lõige 6
Artikli 133	Jagu 6.4.3.3
Artikli 134	Jaod 6.5, 6.5.1
Artikli 135	Jagu 6.5.2
Artikli 136 lõige 1	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 3	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 4
Artikli 137 lõige 1	Jagu 6.7
Artikli 137 lõige 2	Jagu 6.7
Artikli 137 lõige 3	Jagu 6.7
Artikli 138 lõige 1	Jagu 6.2.3.2
Artikli 138 lõige 2
Artikli 138 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 139 lõige 1		Artikli 1 lõige 1
Artikli 139 lõige 2
Artikli 140	Jagu 6.3.2.3
Artikli 141 lõige 1	Jagu 6.4.2
Artikli 141 lõige 2
Artikli 141 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 142 lõige 1
Artikli 142 lõige 2
Artikli 142 lõige 3
Artikli 142 lõige 4
Artikli 143 lõige 1
Artikli 143 lõige 2	Jagu 6.2.3.2
Artikli 143 lõige 3
Artikli 144	Jagu 6.2.3
Artikli 145 lõige 1	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 2	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 4	6. liide
Artikli 146
Artikli 147	Jagu 6.2.3.2
Artikli 148 lõige 1	Jagu 6.6
Artikli 148 lõige 2	Jagu 6.6
Artikli 148 lõige 3	Jagu 6.6.1
Artikli 148 lõige 4
Artikli 148 lõige 5
Artikli 148 lõige 6
Artikli 149 lõige 1	Jagu 6.6
Artikli 149 lõige 2	Jaod 6.6, 6.6.2
Artikli 150 lõige 1	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 2	Jaod 6.2.1.4, 6.6.2, EKP/2014/10
Artikli 150 lõige 3
Artikli 150 lõige 4	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 5	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 6
Artikli 151 lõige 1	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 2	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 3	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 4	EKP/2014/10
Artikli 152 lõige 1	EKP/2014/10 lisa
Artikli 152 lõige 2
Artikli 152 lõige 3
Artikli 153 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 153 lõige 2
Artikli 154 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 154 lõige 2
Artikli 155	6. liide
Artikli 156 lõige 1	6. liide
Artikli 156 lõige 2	6. liide
Artikli 156 lõige 3	6. liide
Artikli 156 lõige 4	6. liide
Artikli 156 lõige 5	6. liide, jagu 2.3
Artikli 156 lõige 6	6. liide
Artikli 157	Jagu 2.3
Artikli 158 lõige 1	Jaod 2.4.1, 6.3.1		Artikli 9 lõige 2
Artikli 158 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 158 lõige 3	Jagu 2.4.2
Artikli 158 lõige 4	Jagu 2.4.3
Artikli 159 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 3	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 4	Jagu 6.3.1
Artikli 160
Artikli 161 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 161 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 162	II lisa, I jagu
Artikli 163	II lisa, I jagu
Artikli 164	II lisa, I jagu
Artikli 165 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 165 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 166 lõige 1			Artikli 9 lõige 2
Artikli 166 lõige 2			Artikli 9 lõige 3
Artikli 166 lõige 3			Artikli 9 lõige 4
Artikli 166 lõige 4			Artikli 9 lõige 5
Artikli 166 lõige 5			Artikli 9 lõige 6
Artikli 167	II lisa, I jagu
Artikli 168 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 168 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 169 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 169 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 170	II lisa, I jagu
Artikli 171	II lisa, I jagu
Artikli 172	II lisa, II jagu
Artikli 173	II lisa, II jagu
Artikli 174 lõige 1	Jagu 3.1.1.3
Artikli 174 lõige 2
Artikli 174 lõige 3
Artikli 175	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 1	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 3
Artikli 177 lõige 1	II lisa, II jagu
Artikli 177 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 177 lõige 3	II lisa, II jagu
Artikli 178	II lisa, II jagu
Artikli 179	II lisa, II jagu
Artikli 180	Jagu 3.1.1.2
Artikli 181 lõige 1	Jagu 4.1.2
Artikli 181 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 181 lõige 3	II lisa, II jagu
Artikli 182	II lisa, II jagu
Artikli 183	II lisa, III jagu
Artikli 184	II lisa, III jagu
Artikli 185	II lisa, III jagu
Artikli 186 lõige 1	II lisa, III jagu
Artikli 186 lõige 2	II lisa, III jagu
Artikli 187	Jagu 3.4.2
Artikli 188
Artikli 189	Jagu 1.4
Artikli 190 lõige 1
Artikli 190 lõige 2
Artikli 191 lõige 1
Artikli 191 lõige 2
Artikli 191 lõige 3
Artikli 192
Lisa I Sissejuhatus	Jagu 7.1
Lisa I.1	Jagu 7.1
Lisa I.2	Jagu 7.1
Lisa I.3	Jaod 1.3.3, 7.2
Lisa I.4
Lisa I.5
Lisa I.6	Jagu 7.2
Lisa I.7	Jagu 6.6.1
Lisa I.8	Jaod 1.3.3, 7.3.1
Lisa I.9	Jagu 7.3.1
Lisa I.10
Lisa I.11
Lisa I.12	Jaod 1.3.3, 7.4.3
Lisa I.13	Jagu 7.6
Lisa II	Jagu 5.1.3
Lisa III	Jagu 5.1.5.1
Lisa IV	Jagu 5.1.6
Lisa V	I lisa, 3. liide
Lisa VI.I.1	Jagu 6.6.1
Lisa VI.I.2
Lisa VI.I.3
Lisa VI.I.4	Jagu 6.6.1
Lisa VI.I.5	Jagu 6.6.1
Lisa VI.II.1	Jagu 6.6.2
Lisa VI.II.2	Jagu 6.6.2
Lisa VI.III	EKP/2014/10
Lisa VI.IV	EKP/2014/10
Lisa VII.I.1	Jagu 2.3, 6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.2	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.3	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.4
Lisa VII.I.5
Lisa VII.I.6
Lisa VII.I.7	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.8	6. liide, jagu 1
Lisa VII.II	6. liide, jagu 2.1
Lisa VIII.I.1	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.2	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.3	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.4
Lisa VIII.II.1	8. liide
Lisa VIII.II.2
Lisa VIII.II.3	8. liide
Lisa VIII.II.4	8. liide
Lisa VIII.III.1	8. liide
Lisa VIII.III.2	8. liide
Lisa VIII.III.3	8. liide
Lisa VIII.III.4	8. liide
Lisa IX	Jagu 6.3.5
Lisa X			I lisa, II lisa
Lisa XI
Lisa XII
Lisa XIII
Lisa XIV

XIV LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD SUUNIS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

Suunis EKP/2011/14 (ELT L 331, 14.12.2011, lk 1)

Suunis EKP/2012/25 (ELT L 359, 29.12.2012, lk 74)

Suunis EKP/2014/10 (ELT L 166, 5.6.2014, lk 33)

Suunis EKP/2013/6 (ELT L 95, 5.4.2013, lk 22)

Suunis EKP/2013/35 (ELT L 301, 12.11.2013, lk 6)

Suunis EKP/2014/23 (ELT L 168, 7.6.2014, lk 115)

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

( 2 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

( 9 ) 5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

( 10 ) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

( 12 ) Sisaldub kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

( 15 ) Euroopa Keskpanga 15. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1743 ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2162, 27. november 2019, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).

( 19 ) Euroopa Keskpanga 18. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/867 granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

( 20 ) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/65, 18. november 2015, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (ELT L 14, 21.1.2016, lk 30).

( 21 ) Euroopa Keskpanga 7. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1815 metoodika kohta, mida kohaldatakse kohustusliku reservi hoidmise nõude ja sellega seotud kohustusliku reservi nõude täitmata jätmise eest rakendatavate sanktsioonide arvutamisel (EKP/2021/45) (ELT L 367, 15.10.2021, lk 4).

( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).;

( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

( 27 ) 5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

( 28 ) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.