Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Käesolev otsus täiendab Euroopa Keskpanga kodukorda. Mõisted käesolevas otsuses on sama tähendusega kui Euroopa Keskpanga kodukorras.

Vaidlustusnõukogu koosneb viiest liikmest, keda asendavad kaks asendusliiget lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel.

Vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget peavad olema hea reputatsiooniga isikud, kellel on liikmesriigi kodakondsus ja kellel on tõendatud teadmised ja erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus, panganduse või muude finantsteenuste valdkonnas. Nad ei tohi olla EKP praegused töötajad, riiklike pädevate asutuste või muude riiklike või liidu institutsioonide ja organite töötajad, kes on kaasatud EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 alusel täidetavatesse ülesannetesse.

Asendusliige asendab vaidlustusnõukogu liiget ajutiselt tema ajutise töövõimetuse korral. Konkreetse läbivaatamise taotluse puhul asendab asendusliige vaidlustusnõukogu liiget järgmistel juhtudel:

iga olukord, millest võib tuleneda huvide konflikt, mis on määratletud Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendi ( 1 ) artiklis 11.1;

liige puudub põhjendatult.

Vaidlustusnõukogu liikme alalise töövõimetuse, surma, töökohalt lahkumise või eemaldamise korral EKP nõukogu a) nimetab vaidlustusnõukogu liikmeks ühe asendusliikme ja määrab sellele asendusliikme kohale asendusliikme või b) nimetab ametisse uue vaidlustusnõukogu liikme. Käesoleva lõike kohaselt läbi viidav ametisse nimetamine toimub artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

Asendusliikmed osalevad läbivaatamise menetluses täies ulatuses ajutiselt vaidlustusnõukogu liikmeid asendades või vaatlejatena.

Vaidlustusnõukogu liikmete ja kahe asendusliikme ametisse määramisel EKP nõukogu poolt tuleb tagada võimalikult suurel määral kohane geograafiline ja sooline tasakaal liikmesriikideüleselt.

Pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, olles ära kuulanud järelevalvenõukogu, esitab EKP juhatus vaidlustusnõukogu liikmete ja kahe asendusliikme kandidaadid EKP nõukogule ametisse nimetamiseks.

Vaidlustusnõukogu liikmete ja kahe asendusliikme ametiaeg on viis aastat, mida võib üks kord pikendada. Kui asendajaliige saab vaidlustusnõukogu alaliseks liikmeks artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel, ei loeta asendamist uueks ametisse nimetamiseks ega uuendamiseks ja tema ametiaja algus loetakse alanuks tema nimetamisega asendusliikmeks.

Vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Nad ei järgi mingeid juhiseid ning peavad avalikult deklareerima oma kohustused ja huvid, osutades mis tahes otsesele või kaudsele huvile, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks, samuti sellise huvi puudumisele.

Vaidlustusnõukogu liikmete ja kahe asendusliikme ametisse nimetamise tingimused kehtestab EKP nõukogu.

Vaidlustusnõukogu määrab oma esimehe ja aseesimehe.

Esimees tagab vaidlustusnõukogu toimimise, läbivaatamise tõhusa kontrolli ja kodukorra järgimise.

Aseesimees abistab esimeest nende kohustuste täitmisel ja asendab esimeest tema äraolekul või tema taotlusel, et tagada vaidlustusnõukogu toimimine.

Järelevalvenõukogu sekretär tegutseb vaidlustusnõukogu sekretärina (edaspidi „sekretär”).

Sekretär vastutab läbivaatamiste tõhusa kontrolli eest, organiseerides vaidlustusnõukogu arutelusid ja eelkoosolekuid, koostades vastavad protokollid, pidades läbivaatamiste registrit ja muul viisil läbivaatamiste juures abistades.

EKP annab vaidlustusnõukogule kohase toe, sh õigusekspertiisi, mis aitaks hinnata EKP volituste teostamist määruse (EL) nr 1024/2013 alusel.

Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellele adresseeritakse EKP otsus määruse (EL) nr 1024/2013 alusel või keda see otsus otseselt ja isiklikult puudutab, esitavad asutusesiseselt halduskorras läbivaatamise soovi korral (edaspidi „taotleja”) kirjaliku teate sekretärile, osutades vaidlustatud otsusele. Läbivaatamisteade esitatakse ühes liidu ametlikus keeles.

Sekretär kinnitab läbivaatamisteate saamist taotlejale viivitamata.

Läbivaatamisteade esitatakse ühe kuu jooksul alates taotlejale otsusest teatamisest, sellise teate puudumise korral alates kuupäevast, mil see sai taotlejale teatavaks,

Läbivaatamistaotluses: a) märgitakse selle alus; b) kui taotletakse läbivaatamise peatavat toimet, selle taotluse alus; ja c) lisatakse kõikide dokumentide koopiad, millele taotleja kavatseb toetuda. Läbivaatamistaotlusele tuleb lisada vaidlustatud otsus ning kui läbivaatamistaotlus on pikem kui 10 lehekülge, kokkuvõte punktides a kuni c nimetatud alustest ja dokumentidest.

Läbivaatamistaotluses tuuakse selgelt ära taotleja täielikud kontaktandmed, et sekretär saaks taotlejale või kohastel juhtudel tema esindajale edastada teateid. Sekretär edastab taotlejale kolme tööpäeva jooksul kättesaamiskinnituse, milles märgib, kas läbivaatamistaotlus on nõuetekohaselt täidetud. Kui läbivaatamistaotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud, määrab sekretär maksimaalselt viie tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul taotleja peab läbivaatamistaotluse nõuetekohaselt täitma.

Kui vaidlustusnõukogu hinnangul jätab taotleja ette nähtud tähtaja jooksul läbivaatamistaotluse nõuetekohaselt täitmata, teatab sekretär kümne tööpäeva jooksul pärast ette nähtud tähtaja saabumist, et halduskorras läbivaatamise menetlust ei saa algatada, kuna taotleja on jätnud läbivaatamistaotluse nõuetekohaselt täitmata. Teatises märgitakse, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 lõike 11 kohaselt ei piira halduskorras läbivaatamise menetlus õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus vastavalt aluslepingutele. Kui halduskorras läbivaatamise menetlust ei algatata nõuetekohase läbivaatamistaotluse puudumise tõttu, siis arvamust läbivaatamise kohta vastu ei võeta.

Taotleja võib igal ajal läbivaatamistaotluse tagasi võtta, esitades sekretärile tagasivõtmisteate.

Kui läbivaatamistaotlus koos lisadega on sekretärile esitatud, edastatakse see viivitamata asutusesiseselt, et võimaldada EKP osalemist menetluses.

Läbivaatamistaotluse saamisel määrab esimees läbivaatamiseks raportööri vaidlustusnõukogu liikmete hulgast, k.a esimees. Raportööri määramisel võtab esimees arvesse vaidlustusnõukogu iga liikme konkreetseid eriteadmisi.

Läbivaatamistaotluse esitamisel ei ole peatavat toimet vaidlustatud otsuse kohaldamise suhtes, võttes arvesse lõiget 2.

Piiramata lõiget 1 võib EKP nõukogu vaidlustusnõukogu ettepanekul otsustada vaidlustatud otsuse kohaldamise peatada, kui läbivaatamistaotlus on vastuvõetav ega ole alusetu ning kui ta leiab, et vaidlustatud otsuse viivitamata kohaldamine võiks kaasa tuua pöördumatut kahju. EKP nõukogu teeb otsuse vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamise kohta, olles kohaselt ära kuulanud järelevalvenõukogu arvamuse.

Käesolevas kodukorras sätestatud menetlusi, sh artiklites 12 ja 14 sätestatud juhiste ja ärakuulamise kohta, kohaldatakse vastavalt vajadusele mis tahes peatamise otsustamiseks.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 lõikega 1 hõlmab asutusesisene halduskorras läbivaatamine selle hindamist, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses määrusega (EL) nr 1024/2013.

Vaidlustusnõukogu läbivaatus piirdub nende aluste läbivaatamisega, millele taotleja on läbivaatamistaotluses tuginenud, ning oluliste menetlusnormide rikkumise uurimisega.

Enne EKP otsuse menetlusliku ja sisulise vastavuse kontrollimist EKP määrusele (EL) nr 1024/2013 otsustab vaidlustusnõukogu, kas läbivaatamistaotlus on vastuvõetav.

Kui vaidlustusnõukogu leiab, et läbivaatamistaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib ta tunnistada läbivaatamistaotluse vastuvõetamatuks kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud läbivaatamistaotluse kättesaamisest. Vaidlustusnõukogu põhjendab oma hinnangut.

Kui vaidlustusnõukogu tunnistab läbivaatamistaotluse lõike 2 kohaselt vastuvõetamatuks, teavitab sekretär sellest viivitamata taotlejat. Teates märgitakse, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 lõike 11 kohaselt ei piira halduskorras läbivaatamine õigust algatada menetlus Euroopa Kohtus vastavalt aluslepingutele. Kui läbivaatamistaotlus tunnistatakse lõike 2 kohaselt vastuvõetamatuks, siis arvamust läbivaatamise kohta vastu ei võeta.

Kui lõiget 2 ei kohaldata, teeb vaidlustusnõukogu otsuse läbivaatamistaotluse vastuvõetavuse kohta artikli 16 kohaselt vastu võetud arvamuses läbivaatamise kohta. Sellisel juhul teatab sekretär taotlejale kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud läbivaatamistaotluse kättesaamisest, et vaidlustusnõukogu teeb otsuse läbivaatamistaotluse vastuvõetavuse kohta oma arvamuses läbivaatamise kohta.

Läbivaatamistaotlus, mis esitatakse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 lõike 7 kohase EKP nõukogu uue otsuse suhtes, ei ole vastuvõetav.

Esimees võib vaidlustusnõukogu nimel anda juhiseid läbivaatamise tõhusaks teostamiseks, sh dokumentide või teabe esitamise juhiseid. Sekretär saadab need juhised asjaomastele isikutele. Sellel eesmärgil võib esimees konsulteerida teiste liikmetega.

Kui taotleja ei ole mõistliku põhjenduseta järginud vaidlustusnõukogu juhist või käesoleva kodukorra sätet, võib vaidlustusnõukogu sisse nõuda viivitusest tekkinud menetluskulud.

Enne korralduse tegemist lõike 1 alusel teavitab vaidlustusnõukogu taotlejat, et anda võimalus selle korralduse kohta seisukoha esitamiseks.

Vaidlustusnõukogu võib korraldada suulise ärakuulamise, kui ta peab seda vajalikuks läbivaatamise õiglaseks hindamiseks. Nii taotleja kui ka EKP peavad sellel ärakuulamisel esitama oma seisukohad suuliselt.

Esimees annab juhiseid ärakuulamise korralduse, vormi ja kuupäeva kohta.

Ärakuulamine toimub EKP ruumides või videosilla vahendusel. Kohal on sekretär. Kolmandaid isikuid ärakuulamisele ei lubata.

Erandjuhtudel võib esimees ärakuulamise katkestada taotleja või EKP taotlusel või omal algatusel.

Juhul kui isikule on suulisest ärakuulamisest teatatud ja ta ei ole kohal, võib vaidlustusnõukogu menetleda tema äraolekul.

Taotleja võib taotleda vaidlustusnõukogu luba esitada tõendeid (kirjalik tunnistus, tunnistaja või eksperdi ütlused).

Taotleja võib taotleda vaidlustusnõukogu luba kutsuda tõendite suuliseks esitamiseks ärakuulamisel tunnistaja või eksperdi, kes on andnud kirjaliku tunnistuse. Ka EKP võib taotleda vaidlustusnõukogu luba kutsuda tunnistaja või eksperdi tõendite suuliseks esitamiseks ärakuulamisel.

Luba antakse ainult juhul, kui vaidlustusnõukogu peab seda vajalikuks läbivaatamise õiglaseks otsustamiseks.

Tunnistajaid ja eksperte küsitleb ainult vaidlustusnõukogu. Tõendeid esitatakse lubatud aja jooksul. Taotlejal on õigus EKP kutsutud tunnistajaid ja eksperte ristküsitleda, kui see on vajalik läbivaatamise õiglaseks otsustamiseks.

Vaidlustusnõukogu võtab vastu arvamuse kooskõlas asja kiireloomulisusega ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast tervikliku läbivaatamistaotluse saamist, millele on lisatud kõik nõutavad dokumendid artikli 7 lõike 4 alusel, mille kättesaamist on kinnitatud kooskõlas artikli 7 lõikega 5.

Arvamuses tehakse ettepanek, kas esialgne otsus tuleks kehtetuks tunnistada, asendada samalaadse sisuga otsusega või asendada muudetud otsusega. Viimasel juhul tuleb arvamuses esitada ettepanekud vajalike muudatuste kohta.

Arvamus võetakse vastu vaidlustusnõukogu enamuse poolt, mis on vähemalt kolm liiget.

Arvamus peab olema kirjalik ja põhistatud ning see saadetakse viivitamata EKP järelevalvenõukogule.

Arvamus ei ole EKP järelevalvenõukogule ega EKP nõukogule siduv.

Järelevalvenõukogu hindab vaidlustusnõukogu arvamust ja teeb EKP nõukogule ettepaneku uue otsuse eelnõu kohta. Järelevalvenõukogu hinnang ei piirdu taotleja esitatud aluste kontrolliga, mis on esitatud läbivaatamistaotluses, vaid oma uue otsuse eelnõu ettepanekus võib ta võtta arvesse ka muid aspekte. Kui asutusesiseselt halduskorras läbivaatamist ei algatata artikli 7 lõike 4 kohase läbivaatamistaotluse nõuetekohaselt täitmata jätmise tõttu või kui vaidlustusnõukogu tunnistab läbivaatamistaotluse artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetamatuks, ei esita järelevalvenõukogu EKP nõukogule uut otsuse eelnõu.

Järelevalvenõukogu uue otsuse eelnõu, mis asendab esialgse otsuse samalaadse sisuga otsusega või tunnistab esialgse otsuse kehtetuks või muudab seda, esitatakse EKP nõukogule 30 tööpäeva jooksul pärast vaidlustusnõukogu arvamuse saamist.

EKP nõukogu sekretär teeb osapooltele teatavaks vaidlustusnõukogu arvamuse, järelevalvenõukogule esitatud uue otsuse eelnõu ja EKP nõukogu vastu võetud uue otsuse koos asjakohaste põhjendustega.

Käesolev otsus ei piira õigust pöörduda Euroopa Kohtusse kooskõlas aluslepingutega.

Taotlejal on täielik õigus end kaitsta. Selleks on taotlejal pärast kirjaliku läbivaatamistaotluse esitamist õigus saada juurdepääs EKP toimikule, võttes taotlejale lisaks arvesse teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust.

Toimikus on kõik EKP saadud, koostatud või kogutud dokumendid EKP järelevalvemenetluses, olenemata andmekandjast.

Juurdepääsuõigus toimikule ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

Käesoleva artikli mõttes võib konfidentsiaalne teave hõlmata EKP või riikliku pädeva asutuse sisedokumente ja kirjavahetust EKP või riikliku pädeva asutuse vahel või riiklike pädevate asutuste vahel.

Käesolev artikkel ei takista EKP-l avaldada ja kasutada teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

EKP võib otsustada, et toimikule juurdepääs antakse ühel või mitmel järgmisel viisil, võttes arvesse osapoolte tehnilisi võimalusi: a) CD-ROM(id) või muu elektrooniline andmekandja, sh need, mis võivad kasutusele tulla tulevikus; b) juurdepääsetava toimiku koopiad paberil, mis edastatakse posti teel; c) kutse uurida juurdepääsetavaid toimikuid EKP ruumides.

Läbivaatamise kulud hõlmavad mõistlikke kulusid, mis tekkisid läbivaatamisel.

Pärast seda, kui EKP nõukogu on uue otsuse teatavaks teinud, või pärast seda, kui taotleja on läbivaatamistaotluse tagasi võtnud, või pärast seda, kui vaidlustusnõukogu on tunnistanud läbivaatamistaotluse vastavalt artikli 11 lõikele 2 vastuvõetamatuks, teeb järelevalvenõukogu ettepaneku taotleja kantavate kuluosade kohta. Taotlejal on õigus esitada selles suhtes oma seisukoht.

EKP nõukogu otsustab kuluosade suuruse Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 13g.2 sätestatud korras, võttes arvesse kuluosade jaotamise metoodikat käesoleva otsuse lisas.

Kulud, mille kohta tehakse korraldus, tuleb maksta 20 tööpäeva jooksul.

Vaidlustusnõukogu liikmete ja asendusliikmete suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 37 sätestatud ametisaladuse nõudeid ka pärast nende kohustuste lõppemist.

Vaidlustusnõukogu menetlused on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu volitab EKP presidenti avalikustama arutelude tulemuse.

Vaidlustusnõukogu poolt koostatud dokumendid on EKP dokumendid ning seega salastatakse ja töödeldakse neid kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra ( 2 ) artikliga 23.3.

Vaidlustusnõukogu võib oma menetluste ja tegevuse reguleerimiseks vastu võtta täiendavaid reegleid.

Vaidlustusnõukogu võib vastu võtta vorme ja juhendeid.

Vaidlustusnõukogu vastu võetud täiendavad reeglid, vormid ja juhendid esitatakse EKP nõukogule ja avaldatakse EKP veebilehel.

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Taotleja ja EKP poolt vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetluses kantud läbivaatamise kuluosade jaotamise metoodika

Kui EKP nõukogu tunnistab esialgse otsuse kehtetuks või muudab läbivaatamistaotluse tõttu selle resolutiivosa, hüvitab EKP taotleja poolt läbivaatamises kantud kulud, v.a taotleja poolt kantud ebaproportsionaalsed kulud seoses kirjalike või suuliste tõendite esitamisega ja õigusabiga. Igal juhul ei hüvita EKP taotleja poolt kantud kulusid, mis ületavad 50 000 eurot ühe vaidlustusnõukogu läbivaatamise kohta.

Kui EKP nõukogu asendab esialgse otsuse samalaadse sisuga otsusega või muudab läbivaatamistaotluse tõttu esialgse otsuse resolutiivosaväliseid osi, samuti juhul kui vaidlustusnõukogu tunnistab läbivaatamistaotluse vastuvõetamatuks, maksab taotleja osa EKP poolt läbivaatamisega seoses kantud kuludest. Füüsiliste isikute poolt makstav kogusumma on 500 eurot. Juriidiliste isikute poolt makstav kogusumma on 5 000 eurot. Selle kogusumma maksmine ei mõjuta käesoleva otsuse artikli 13 kohaldamist.

Kui taotleja võtab läbivaatamistaotluse tagasi käesoleva otsuse artikli 7 lõike 6 alusel, samuti konkreetsete asjaoludega põhjendatud juhtudel, katavad taotleja ja EKP kumbki oma kulud, kui neid on.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/1378, 9. august 2019,	L 224	9	28.8.2019
►M2	EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2023/864, 13. aprill 2023,	L 112	46	27.4.2023