02013R0876 — ET — 07.01.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
►B
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 876/2013,
28. mai 2013,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksete vastaspoolte kolleegiumeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega
(EMPs kohaldatav tekst)
(ELT L 244 13.9.2013, lk 19)
|
Muudetud:
▼B
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 876/2013,
28. mai 2013,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksete vastaspoolte kolleegiumeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Kõige olulisemate vääringute kindlaksmääramine
1.
Kõige olulisemate liidu vääringute kindlaksmääramisel võetakse aluseks iga vääringu osakaal keskse vastaspoole keskmises avatud positsioonis kauplemispäeva lõpu seisuga kõigi keskse vastaspoole kliiritavate finantsinstrumentide puhul, arvutatuna üheaastase ajavahemiku põhjal.
2.
Kõige olulisemad liidu vääringud on kolm vääringut, mille lõike 1 kohaselt arvutatud osakaal on kõige suurem, tingimusel et iga vääringu osakaal ületab 10 %.
3.
Vääringute osakaal arvutatakse aastase ajavahemiku põhjal.
Artikkel 2
Kolleegiumide töökorraldus
1.
Olles määruse (EL) nr 648/2012 artikli 17 lõike 3 kohaselt teinud kindlaks, et taotlus on täielik, edastab keskse vastaspoole pädev asutus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 5 kohase kirjaliku kokkuleppe ettepaneku kolleegiumi liikmetele, kes on määratud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõikele 2. Kõnealuse kirjaliku kokkuleppega on ette nähtud iga-aastase läbivaatamise kord. Samuti on ette nähtud muudatuste tegemise kord, mille kohaselt võib muutmise igal ajal algatada keskse vastaspoole pädev asutus või kolleegiumi muu liige kolleegiumi nõusolekul käesolevas artiklis sätestatud korras.
2.
Kui lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmed ei esita märkusi kümne kalendripäeva jooksul, jätkab keskse vastaspoole pädev asutus kirjaliku kokkuleppe vastuvõtmist kolleegiumi poolt ja kolleegiumi asutamist vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõikele 1.
3.
Kui kolleegiumi liikmed esitavad seoses lõike 1 kohaselt edastatud kirjaliku kokkuleppe ettepanekuga märkusi, esitavad nad kõnealused märkused koos põhjaliku põhjendusega keskse vastaspoole pädevale asutusele kümne kalendripäeva jooksul. Vajaduse korral koostab keskse vastaspoole pädev asutus läbivaadatud ettepaneku ja kutsub kokku koosoleku lõpliku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, võttes arvesse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõikes 1 osutatud tähtaega.
4.
Pärast kirjaliku kokkuleppe vastuvõtmist loetakse kolleegium asutatuks.
▼M1
4a.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis ca osutatud pädevad asutused ja artikli 18 lõike 2 punktis i osutatud emitentidest keskpangad, kes soovivad kolleegiumis osaleda, esitavad keskse vastaspoole pädevale asutusele põhjendatud taotluse. Keskse vastaspoole pädev asutus esitab 20 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest taotluse esitanud pädevale asutusele või keskpangale kas kirjaliku läbivaatamis- ja heakskiitmislepingu koopia või kirjaliku põhjenduse taotluse tagasilükkamise kohta.
▼B
5.
Kõik kolleegiumi liikmed on seotud käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt vastu võetud kirjaliku lepinguga.
Artikkel 3
Osalemine kolleegiumis
1.
Kui liikmesriigi pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, esitab kolleegiumile teabetaotluse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklil 18 lõikele 3, teeb keskse vastaspoole pädev asutus pärast kolleegiumiga konsulteerimist otsuse selle kohta, kuidas kõige sobivamal viisil esitada teavet asutustele, kes ei ole kolleegiumi liikmed, ja nõuda sellistelt asutustelt teavet.
2.
Kolleegiumi iga liige määrab ühe osaleja osalema kolleegiumi koosolekutel ja võib määrata ühe asendaja, välja arvatud keskse vastaspoole pädev asutus, kes võib taotleda täiendavate hääleõiguseta osalejate määramist.
3.
Kui keskpangaks, kes emiteerib kõige olulisemaid liidu vääringuid, on mitu keskpanka, määravad asjaomased keskpangad kolleegiumides osalema ühe esindaja.
▼M1
4.
Kui asutusel on õigus osaleda kolleegiumis määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktidest c–i rohkem kui ühe punkti alusel, võib ta määrata täiendavad hääleõiguseta osalejad.
▼B
5.
Kui kooskõlas käesoleva artikliga on kolleegiumi liikme nimel mitu osalejat või kui samasse liikmesriiki kuuluvaid kolleegiumi liikmeid on rohkem kui selliste häälte arv, mida kõnealused kolleegiumi liikmed saavad vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 19 lõikele 3 anda, teatab kõnealune kolleegiumi liige või teatavad kõnealused kolleegiumi liikmed kolleegiumile, milline osaleja kasutab hääleõigust.
▼M1
6.
Erandina lõigetest 4 ja 5 võib EKP nimetada kaks hääleõigusega liiget, kui ta kuulub kolleegiumisse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktidele c ja h.
▼B
Artikkel 4
Kolleegiumide juhtimine
1.
Keskse vastaspoole pädev asutus tagab, et kolleegiumi töö hõlbustab määruse (EL) nr 648/2012 kohaste ülesannete täitmist.
2.
Kolleegium teavitab ESMAt kõigist ülesannetest, mida kolleegium täidab vastavalt lõikele 1. ESMA koordineerib kolleegiumi ülesannete seiret ja tagab, et kolleegiumi eesmärgid on võimalikult palju kooskõlas teiste kolleegiumide eesmärkidega.
3.
Keskse vastaspoole pädev asutus tagab vähemalt, et
a)
kolleegiumi mis tahes koosoleku või tegevuse eesmärgid on selgelt kindlaks määratud;
b)
kolleegiumi koosolekud või tegevused on tõhusad ning kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse täielikult nende jaoks olulistest kolleegiumi tegevustest;
c)
kolleegiumide koosolekute või tegevuse ajakava on kindlaks määratud nii, et nende tulemused aitavad kaasa keskse vastaspoole järelevalvele;
d)
kesksel vastaspoolel ja muudel peamistel sidusrühmadel on selge arusaam kolleegiumi rollist ja toimimisest;
e)
kolleegiumi tegevus vaadatakse korrapäraselt läbi ja juhul, kui kolleegium ei toimi tõhusalt, võetakse parandusmeetmeid;
f)
nähakse ette kolleegiumi liikmete vahelise kriisiohjet käsitleva aastakoosoleku päevakava, vajaduse korral koostöös keskse vastaspoolega.
4.
Kolleegiumi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks tegutseb keskse vastaspoole pädev asutus keskse kontaktpunktina igas kolleegiumi praktilise töökorraldusega seotud küsimuses. Keskse vastaspoole pädev asutus täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:
a)
koostab kolleegiumi liikmete kontaktloendi ning ajakohastab ja levitab seda;
b)
edastab kolleegiumi koosolekute või tegevuste kava ja dokumendid;
c)
koostab koosolekute protokollid ja vormistab meetmed;
d)
haldab kolleegiumi veebisaiti või muud elektroonilist teabevahetusmehhanismi, kui see on olemas;
e)
vajaduse korral esitab teavet ja toetab erialase töörühma kaudu, et aidata kolleegiumidel täita nende ülesandeid;
f)
jagab sobival viisil teavet kolleegiumide liikmete vahel.
▼M1
Punkti b kohaldamisel saadab keskse vastaspoole pädev asutus aegsasti enne iga koosolekut laiali kolleegiumi iga koosoleku päevakorra projekti, välja arvatud kõik erakorralised koosolekud, et kolleegiumi liikmed saaksid anda oma panuse päevakorra koostamisse, eelkõige lisades päevakorrapunkte.
Keskse vastaspoole pädev asutus koostab lõpliku päevakorra ja edastab selle kolleegiumi liikmetele piisavalt aegsasti enne kolleegiumi koosoleku toimumist. Keskse vastaspoole pädev asutus ja teised kolleegiumi liikmed edastavad kogu teabe, mida kolleegiumi koosolekul käsitletakse, aegsasti enne koosolekut.
Punkti c kohaldamisel edastab keskse vastaspoole pädev asutus koosolekute protokollid kolleegiumi liikmetele võimalikult kiiresti pärast koosolekute toimumist ja annab neile piisavalt aega märkuste esitamiseks.
▼B
5.
Kolleegiumi koosolekute sageduse määrab keskse vastaspoole pädev asutus, võttes arvesse keskse vastaspoole suurust, laadi, ulatust ja keerukust, keskse vastaspoole süsteemset mõju jurisdiktsioonide ja valuutade lõikes, keskse vastaspoole tegevuse võimalikku mõju, väliseid asjaolusid ja kolleegiumi liikmete võimalikke taotlusi. Kolleegiumi koosolek korraldatakse vähemalt kord aastas ja kui keskse vastaspoole pädev asutus seda vajalikuks peab, siis ka iga kord, kui tuleb vastu võtta otsus määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Keskse vastaspoole pädev asutus korraldab korrapäraselt kohtumisi kolleegiumi liikmete ja keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna vahel.
▼M1
Kolleegiumi liikmed võivad nõuda, et keskse vastaspoole pädev asutus korraldaks kolleegiumi koosoleku. Keskse vastaspoole pädev asutus põhjendab nõuetekohaselt sellise taotluse tagasilükkamist.
▼B
6.
Artiklis 2 osutatud kirjalikus kokkuleppes määratakse kindaks, et kolleegium on otsustusvõimeline, kui kolleegiumi koosolekul viibib kohal kaks kolmandikku liikmetest.
7.
Keskse vastaspoole pädev asutus üritab tagada, et kolleegiumi igal koosolekul oleks koos otsuste tegemiseks vajalik nõuetekohane kvoorum. Kui kvoorumit ei ole koos, tagab eesistuja, et mis tahes vajalike otsuste tegemine lükatakse edasi kuni kvoorumi kokkusaamiseni, võttes arvesse määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud asjakohaseid tähtaegu.
▼M1
8.
Kolleegium võib hääletada kirjaliku menetluse teel, kui keskse vastaspoole pädev asutus peab seda asjakohaseks või kui kolleegiumi liige seda soovib.
▼B
Artikkel 5
Teabevahetus asutuste vahel
1.
Kolleegiumi iga liige esitab keskse vastaspoole pädevale asutusele õigel ajal kogu teabe, mida on vaja kolleegiumi toimimiseks ja selliste peamiste tegevuste teostamiseks, milles asjaomane liige osaleb. Keskse vastaspoole pädev asutus esitab õigel ajal samalaadset teavet kolleegiumide liikmetele.
2.
►M1
Keskse vastaspoole pädev asutus esitab kolleegiumi liikmetele vähemalt järgmise teabe: ◄
a)
keskse vastaspoole konsolideerimisgrupi struktuuri ja omandisuhete olulised muutused;
b)
keskse vastaspoole kapitali taseme olulised muutused;
c)
organisatsiooni struktuuri, kõrgema juhtkonna ning menetluste või korra muutused, kui need mõjutavad oluliselt üldjuhtimist või riskijuhtimist;
d)
keskse vastaspoole kliirivate liikmete loetelu;
e)
keskse vastaspoole üle järelevalvet teostavate asutuste andmed, sealhulgas kõnealuste asutuste vastutusala mis tahes muutused;
f)
teave mis tahes selliste oluliste ohtude kohta, mis võivad pärssida keskse vastaspoole suutlikkust järgida määrust (EL) nr 648/2012 ning asjaomaseid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte;
g)
probleemid, millel võib olla oluline ülekanduv mõju;
h)
tegurid, mis osutavad võimalikule suurele negatiivse mõju ülekandumise ohule;
i)
keskse vastaspoole finantsseisundi olulised muutused;
j)
varajased hoiatused seoses võimalike likviidsusprobleemide või oluliste pettustega;
k)
liikme kohustuste täitmata jätmine ja mis tahes järelmeetmed;
l)
karistused ja erakorralised järelevalvemeetmed;
m)
aruanded toimimisega seotud probleemide või aset leidnud vahejuhtumite ning võetud parandusmeetmete kohta;
n)
korrapärased andmed keskse vastaspoole tegevuse kohta, mille ulatus ja esitamise sagedus lepitakse kokku artiklis 2 kirjeldatud kirjaliku kokkuleppe raames;
o)
ülevaade peamistest ärilistest ettepanekutest, sealhulgas uutest pakutavatest toodetest või teenustest;
p)
keskse vastaspoole riskimudeli, stressitestide ja järeltestide muutused;
q)
muudatused keskse vastaspoole koostalitluskokkulepetes, kui sellised kokkulepped on olemas;
▼M1
r)
keskse vastaspoole tegevuse edasiandmise korra muudatused riskijuhtimisega seotud peamiste tegevuste puhul;
s)
muudatused keskse vastaspoole liikmesuse nõuetes, kliiriva liikme mudelites ja konto eraldamise mudelites;
t)
keskse vastaspoole rikkumismenetluste muudatused ja aruanded keskse vastaspoole rikkumismenetluste testimise kohta vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 lõikele 2;
u)
keskse vastaspoole makse- ja arvelduskorra muudatused.
▼B
3.
Kolleegiumi liikmete vaheline teabevahetus on kooskõlas liikmete ülesannete ja teabevajadusega. Tarbetu teabe vältimiseks peab teabevahetus olema proportsionaalne ja riskipõhine.
4.
Kolleegiumi liige kaalub kõige tõhusamaid viise teabe esitamiseks, et tagada pidev, õigeaegne ja proportsionaalne teabevahetus.
5.
Riskihindamise aruanne, mille keskse vastaspoole pädev asutus koostab vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 19 lõikele 1, esitatakse kolleegiumile asjakohase aja jooksul, et kolleegiumi liikmed saaksid selle läbi vaadata ja vajaduse korral seda täiendada.
▼M1
6.
Kolleegiumi liikmed edastavad konfidentsiaalset teavet turvaliste sidekanalite kaudu ja võrdsetel alustel.
Artikkel 5a
Kolleegiumi panus läbivaatamisse ja hindamisse
1.
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 21 lõikes 4 osutatud teave esitatakse kolleegiumi liikmetele aegsasti, et nad saaksid selle läbi vaadata ja seda enne järgmist kolleegiumi koosolekut arutada.
2.
Kolleegiumi liikmed võivad tõstatada mis tahes huvipakkuvaid küsimusi või probleeme, mis on seotud keskse vastaspoole pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 21 kohaselt tehtava läbivaatamise või hindamisega. Keskse vastaspoole pädev asutus võtab selliseid huvipakkuvaid küsimusi või probleeme võimalikult suures ulatuses arvesse ja annab neile tähelepanu juhtinud kolleegiumi liikmele teada, kuidas neid on arvesse võetud.
▼B
Artikkel 6
Ülesannete vabatahtlik jagamine ja delegeerimine
1.
Kolleegiumi liikmed lepivad üksikasjalikult kokku mis tahes delegeerimise erikorra ja teistele liikmetele ülesannete vabatahtliku jagamise korra, eelkõige juhul, kui selle tulemusel delegeeritakse liikme põhilised järelevalveülesanded.
2.
Delegeerimise erikorra ja ülesannete vabatahtliku jagamise korra osalised lepivad üksikasjalikult kokku vähemalt järgmise:
a)
sellised konkreetsed tegevused selgelt kindlaks määratud valdkondades, mis antakse üle või delegeeritakse;
b)
kohaldatavad menetlused ja protsessid;
c)
iga osalise roll ja vastutusala;
d)
osaliste vahel vahetatava teabe laad.
3.
Ülesannete jagamise ja delegeerimise eesmärgiks ei ole muuta keskse vastaspoole pädeva asutuse otsustuspädevuse jaotust.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.