Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006

Käesolevas määruses sätestatakse põllumajanduse erimeetmed selliste raskuste leevendamiseks, mis on tingitud aluslepingu artiklis 349 nimetatud liidu piirkondade (edaspidi „äärepoolseimad piirkonnad”) äärepoolseimast asukohast, eelkõige kõrvalisest asukohast, eraldatusest, väikesest pindalast, maastikust, karmist kliimast ja majanduslikust sõltuvusest vähesest hulgast toodetest.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgid viiakse ellu III, IV ja V peatükis esitatud meetmete abil.

1. Artiklis 1 sätestatud meetmed on määratud iga äärepoolseima piirkonna puhul kindlaks kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmiga (POSEI) (Programme d'Options Spécifiques à l'Eloignement et l'Insularité, edaspidi „POSEI programm”), mis hõlmab järgmist:

2. POSEI programm kehtestatakse sellisel geograafilisel tasandil, mida asjaomane liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistab ette liikmesriigi määratud pädev asutus ning pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel piirkondlikul tasandil esitab liikmesriik selle artikli 6 kohaselt komisjonile kinnitamiseks.

3. Liikmesriik võib oma äärepoolseimate piirkondade kohta esitada üksnes ühe POSEI programmi.

1. POSEI programmide raames võetavad meetmed peavad vastama liidu õigusele. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

2. Tagatakse järjepidevus POSEI programmide ja muude ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames võetavate meetmete vahel, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, toodete kvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

1. POSEI programmid on loodud määrusega (EÜ) nr 247/2006 ning neid rahastatakse artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaeraldistest.

Iga programm sisaldab prognoositavat tarnebilanssi, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks antava liidu toetuse suurus, ning kohaliku tootmise toetuskava projekti.

2. Et programme äärepoolseimate piirkondade nõuetele ja väljapakutud strateegiale paremini kohandada, võivad liikmesriigid pärast asjaomaste sotsiaal-majanduslike partneritega konsulteerimist esitada sõltuvalt POSEI programmidega hõlmatud meetmete aastahinnangust komisjonile artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaeraldiste raames oma nõuetekohaselt põhjendatud ettepanekud meetmete muutmiseks. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse menetlused, et hinnata, kas esitatud muudatusettepanekud vastavad liidu õigusele ning otsustada, kas need heaks kiita. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Lõikes 2 osutatud rakendusaktides sätestatud menetlustes võib arvesse võtta järgmisi tegureid: liikmesriikide muudatusettepanekute olulisus seoses uute meetmete kehtestamisega, kas meetmetele eraldatud eelarvelisi vahendeid on muudetud oluliselt, prognoositavas tarnebilansis esitatud toodete koguste ja neile antava toetuse taseme muutused ning nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 2 ) kehtestatud koodides ja kirjeldustes tehtud muudatused.

4. Lõike 2 osutatud rakendusaktides määratakse iga menetluse puhul kindlaks ka muudatuste taotlemise sagedus ning ajavahemik, mille jooksul tuleb heakskiidetud muudatusettepanekud rakendada.

Hiljemalt 22. aprillil 2013 esitavad liikmesriigid komisjonile oma POSEI programmide muudatusettepanekute kavandid artikli 30 lõikega 5 kehtestatud muudatuste kajastamiseks.

Muudatused rakenduvad üks kuu pärast nende esitamist, kui komisjon ei ole selle aja jooksul esitanud vastuväiteid.

Pädevad asutused maksavad artikli 30 lõikes 5 osutatud toetuse välja hiljemalt 30. juunil 2013.

Kontrollitegevuses teostavad liikmesriigid halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle. Komisjon võtab vastu rakendusaktid liikmesriikide teostatavate kontrollide miinimumnõuete kohta.

Komisjon võtab ühtlasi vastu rakendusaktid menetluse ning materiaalsete ja finantsnäitajate kohta, et tagada programmide tõhus järelevalve.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kehtestatakse tarnete erikord aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete jaoks, mis on äärepoolseimates piirkondades olulised toiduna, muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena.

2. Asjaomane liikmesriik kehtestab kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil prognoositava tarnebilansi, et määrata aluslepingu I lisas nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja iga äärepoolseima piirkonna aastase tarnevajaduse rahuldamiseks.

Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud liitu tavapäraseks edasisaatmiseks või artikli 14 lõike 3 tähenduses kolmandatest riikidest eksporditud piirkondliku või traditsioonilise kaubavahetuse raames ette nähtud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste jaoks.

1. Prognoositavas tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires ei kohaldata tollimakse tarnete erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Tooteid, mis on liidu tolliterritooriumile sisse toodud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel kolmandatest riikidest otse imporditud toodetena.

2. Artikli 9 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades liidu osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või liidu turul saadavate liidu toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Toetus määratakse kindlaks iga asjaomase toote puhul, võttes arvesse äärepoolseimatesse piirkondadesse toodete vedamisel tekkivaid lisakulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes kohaldatavaid hindu ning töötlemiseks ette nähtud toodete ja põllumajanduslike sisendite puhul äärepoolseima asukohaga, eelkõige saarelise asendiga või väikese pindalaga seonduvaid lisakulusid.

3. Toetust ei anta nende toodete tarnimiseks, mille suhtes on juba kohaldatud tarnete erikorra soodustusi muus äärepoolseimas piirkonnas.

4. Tarnete erikorda kohaldatakse üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga toodete suhtes. Kolmandate riikide toodete tagatiste tase peab vastama liidu veterinaar- ja taimetervisestandardite kohaselt toodetud toodete tasemele.

1. Tarnete erikorraga hõlmatud imporditollimaksudest vabastamist või tarnetoetust kohaldatakse sertifikaadi esitamisel.

Sertifikaate antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste hallatavasse registrisse.

2. Impordilitsentside, vabastussertifikaatide ja toetussertifikaatide taotlemisel ei nõuta tagatist. Kuivõrd see on käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalik, võib pädev asutus nõuda artiklis 13 osutatud soodustuse summaga võrdse tagatise esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste- ja toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) ( 3 ) artikli 34 lõikeid 1, 4, 5, 6, 7 ja 8.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks ettevõtjate registrisse kandmise tingimused ja tagatakse, et ettevõtjad saaksid tarnete erikorra raames täielikult oma õigusi teostada.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid vajalike meetmete kehtestamiseks, mis aitavad tagada, et liikmesriigid kohaldaksid käesolevat artiklit ühetaoliselt, eelkõige sertifikaatide korra elluviimise ja ettevõtjate poolt registreerimisel võetavate kohustuste osas. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Imporditollimaksudest vabastamisel või tarnetoetusel põhineva tarnete erikorra kohaldamise tingimuseks on korrast tuleneva majandusliku soodustuse mõju jõudmine lõpptarbijani, kelleks võib olla tavatarbija, kui tegemist on otseseks tarbimiseks ette nähtud toodetega; viimane töötleja või pakendaja, kui tegemist on töötlemis- või pakendamisettevõtetele mõeldud toodetega; või põllumajandusettevõtja, kui tegemist on loomasöödaks või põllumajanduslikuks tooraineks ette nähtud tootega.

Esimeses lõigus osutatud soodustus peab olema võrdne imporditollimaksudest vabastamise summaga või toetuse summaga.

2. Lõike 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid lõikes 1 sätestatud eeskirjade kohaldamise, eriti tingimuste kohta, mille järgi liikmesriigid saaksid jälgida soodustuse tegelikku jõudmist lõpptarbijani. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse nõuded, mille alusel võib tarnete erikorraga hõlmatud tooteid eksportida kolmandatesse riikidesse või lähetada ülejäänud liitu ning mis hõlmavad artikli 10 kohaselt imporditollimaksude maksmist või saadud toetuse hüvitamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Tarnete erikorraga hõlmatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei nõuta sertifikaadi esitamist.

Esimest lõiku ei kohaldata kaubavoogude suhtes Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahel.

2. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades tarnete erikorra raames toetust saanud toodetest töödeldud toodete suhtes, mis on:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete ekspordile ei anta eksporditoetust.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei nõuta sertifikaadi esitamist.

3. Käesolevas peatükis mõistetakse „piirkondliku kaubanduse” all äärepoolseimate piirkondade kaubavahetust kolmandate riikidega, mis asuvad kõnealuste äärepoolseimate piirkondadega samas geograafilises piirkonnas, ning riikidega, millega neil on ajaloolised kaubandussuhted. Komisjon võtab vastu rakendusaktid kõnealuste riikide nimekirja koostamiseks, võttes arvesse liikmesriikide objektiivseid nõudmisi pärast konsulteerimist asjaomaste sektoritega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Tooteid, mis on tarnitud Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse, Assooridele, Madeirale või Kanaari saartele tarnete erikorra alusel ja mida on kasutatud laevade ja lennukite pardavarudega varustamiseks, käsitatakse kohalikult tarbituna.

5. Erandina lõike 2 esimese lõigu punktist a võib järgmise viie aasta jooksul tarnida Assooridelt liidu teistesse piirkondadesse järgmised maksimumkogused suhkrut (CN-kood 1701 ):

6. Toodete töötlemisel, millele võib järgneda tavapärane või piirkondlik eksport või tavapärane lähetamine, tuleb mutatis mutandis täita asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud seestöötlemise protseduuri ja tollikontrolli all töötlemise protseduuri alusel ette nähtud töötlemistingimusi, välja arvatud kõikide tavaliste käitlemistoimingute puhul.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 204 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemiku jooksul kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 61 osutatud kvooti ületava toodangu puhul imporditollimaksudest vabastamise kava käesoleva määruse artiklis 9 osutatud prognoositava tarnebilansi piires järgmiste toodete suhtes:

2. Rafineerimise eesmärgil võib Assooridel kohaldada imporditollimaksudest vabastamist prognoositava tarnebilansi piires lisaks lõikes 1 osutatud kogustele ka CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva toorsuhkru (toor-roosuhkur) suhtes.

Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10 000 tonni.

Erandina artiklist 9 võib Kanaari saartele jätkuvalt tarnida CN-koodi 1901 90 99 alla kuuluvat lõssipulbrit (lõssipulber taimse rasvaga), mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks, kuni 800 tonni aastas. Nimetatud tootele liidu poolt makstav toetus ei tohi ületada vastavalt 210 eurot tonni kohta ning see sisaldub artiklis 30 osutatud ülemmääras. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

Tollimaksuga ei maksustata ühegi CN-koodi 1006 10 , 1006 20 või 1006 40 00 alla kuuluva toote importi Prantsusmaa Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks.

1. Tarnete erikorraga hõlmatud toodete importimisel või nende sissetoomisel äärepoolseimatesse piirkondadesse, samuti nende eksportimisel või lähetamisel äärepoolseimatest piirkondadest kuuluvad kõnealused tooted halduskontrolli alla.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid liikmesriikide kohaldatava kontrolli miinimumnõuete kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Ilma et see piiraks karistuste kohaldamist siseriiklike õigusaktide alusel ja välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, võtab pädev asutus juhul, kui artiklis 12 osutatud ettevõtja ei täida artikli 12 alusel võetud kohustusi, järgmised meetmed:

3. Kui artiklis 12 osutatud ettevõtja ei teosta kavandatud importi või sissetoomist, peatab pädev asutus tema litsentside ja sertifikaatide taotlemise õiguse litsentsi või sertifikaadi kehtivusaja lõppemisele järgnevaks 60 päevaks, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Pärast peatamisaja lõppu tuleb pädeva asutuse poolt kindlaksmääratava aja jooksul edasiste lubade või sertifikaatide väljaandmiseks esitada soodustuse summaga võrdne tagatis.

Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et väljaantud litsentside ja sertifikaatide täieliku või osalise kasutamata jätmise või tühistamise tõttu järelejäänud tootekogused uuesti kasutusele võtta või antud soodustus tagasi nõuda.

1. POSEI programmid hõlmavad kohalikke põllumajandustooteid soodustavaid aluslepingu III jaotise kolmanda osa kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise järjepidevuse ja arengu tagamiseks.

2. Programmi need osad, mis hõlmavad kohalikku põllumajandustootmist toetavaid meetmeid ja mis vastavad artiklis 2 sätestatud eesmärkidele, sisaldavad vähemalt järgmisi üksikasju:

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid lõikes 2 osutatud toetuse andmise tingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Programm võib hõlmata toetusmeetmeid äärepoolseimate piirkondade põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.

Iga meede võib sisaldada mitut tegevust. Iga tegevuse puhul on programmiga määratud kindlaks järgmised üksikasjad:

Et toetada toodete turustamist väljaspool nende tootmispiirkonda, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusaktid turustamiseks antava toetuse summa kindlaksmääramise tingimuste kohta ja, kui see on asjakohane, tingimuste kohta, millega määratakse kindlaks nende toodete kogused, millele toetust võib anda.

1. Käesolevas peatükis osutatud meetmete kontrollimiseks teostatakse halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle.

2. Alusetult tehtud väljamakse korral on asjaomane toetusesaaja kohustatud kõnealuse summa tagasi maksma. Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) ( 4 ) artiklit 80 kohaldatakse mutatis mutandis.

1. Äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandustoodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks luuakse logo.

2. Asjaomased kaubandusorganisatsioonid teevad ettepaneku lõikega 1 ette nähtud logo kasutamise tingimuste kohta. Riiklikud asutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile.

Logo kasutamist jälgib ametiasutus või pädevate riiklike asutuste loa saanud organ.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusaktid logo kasutusõiguse rakendamise tingimuste ning järeletegemise ja kasutamise tingimuste kohta. Kõnealused tingimused määratakse kindlaks selleks, et parandada äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandustoodete tuntust ja suurendada nende tarbimist.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju logo rakendamiseks, samuti liikmesriikide teostatavat kontrolli ja järelevalve miinimumnõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikest 4 võib kõnealuse määruse I lisaga ette nähtud liidupoolse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandusmaa maastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja iseloomulike vormide ning kivimüüride säilitamise meetme puhul.

2. Käesoleva artikli lõikega 1 kavandatud meetmete kirjeldus kantakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16 nimetatud kõnealuste piirkondade programmidesse.

1. Aluslepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas aluslepingu artikliga 108 lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

2. Liikmesriigid võivad POSEI programmide elluviimist täiendavalt rahastada. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist ja komisjon võib selle kõnealuste programmide osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Sel viisil teatatud abi käsitatakse abina, millest on teatatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

3. Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhkrusektorile võib Prantsusmaa anda abi kuni 90 miljonit eurot turustusaasta kohta.

Prantsusmaa teavitab komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu tegelikult makstud abisummadest.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist, erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 180 esimesest lõigust ning nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) ( 5 ) artiklist 3, ei kohaldata aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega selle IV peatüki, käesoleva artikli lõike 3 ning artiklite 24 ja 28 alusel.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemise programmid äärepoolseimates piirkondades. Programmides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud.

Komisjon hindab esitatud programme. Komisjon otsustab kõnealuste programmide heakskiitmise või heakskiitmata jätmise rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Liit toetab lõikes 1 ette nähtud programmide rahastamist, tuginedes piirkondliku olukorra tehnilisele analüüsile.

Selline toetus võib hõlmata kuni 75 % toetusekõlblikest kulutustest. Maksmine toimub liikmesriikide asutuste esitatud dokumentide põhjal. Vajaduse korral võib komisjon korraldada uurimise, mille teostavad tema nimel nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) ( 6 ) artiklis 21 osutatud eksperdid.

Taimekahjustajate tõrjeprogrammide liidupoolne rahastamine liidu äärepoolseimates piirkondades toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014 ( 7 ).

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata lõikes 2 kehtestatud kriteeriumide ja vastavalt lõikele 1 esitatud programmi põhjal iga piirkonna ja programmi kohta kindlaks:

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikleid 103v, 103w, 103x ja 182a ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120a lõike 2 teisest lõigust võib Assooridel ja Madeiral koristatud viinamarju, mis on pärit kõnealuse lõigu punktis b osutatud viinamarjasortidest, kasutada üksnes sellise veini tootmiseks, mida ei turustata mujal kui kõnealustes piirkondades.

Portugal likvideerib, kasutades selleks vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103q ette nähtud toetusi, järk-järgult viinamarjaistandused, kuhu on istutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120a lõike 2 teise lõigu punktis b loetletud viinamarjasordid.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 85f kohaldatakse istutusõiguste üleminekurežiimi Kanaari saarte suhtes kuni 31. detsembrini 2012.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 79 osutatud kvoodiületamise tasu jaotamise eesmärgil käsitatakse ületootmist põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 65 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.

Kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra suurendatud kvooti ületavate koguste eest makstakse kvoodiületamise tasu pärast seda, kui piirmäära suurendamise tõttu üle jäänud kasutamata kogused on ümber jaotatud kõigi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 65 punktis c määratletud tootjate vahel, kes asuvad ja toodavad Assooridel, ning jaotamine on toimunud võrdeliselt iga Assooridel asuva ja tootva tootja kasutuses oleva kvoodiga.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäär võrdub alates 2005.–2006. turustusaastast 23 000 tonni suuruse koguse ja 31. märtsil 2010 iga põllumajandusettevõtte kasutuses olevate kvootide summa suhtega. Seda kohaldatakse üksnes 31. märtsil 2010 kasutuses olevate kvootide suhtes.

2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast lõikes 1 osutatud ümberjaotamist vastavad lõike 1 kolmandas lõigus osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlaksmääramisel, mida arvutatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 66 kohaselt.

3. Piimatootjate suhtes kohaldatavat, määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ette nähtud kvoodiületamise tasu kava ei kohaldata Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ega 4 000 tonni kohapeal toodetud piima ulatuses Madeiral.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 114 lõikest 2, lubatakse Prantsusmaa Réunioni ülemeredepartemangul toota liidu päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohaliku tarbimisvajaduse piires, kui selle meetmega ei takistata kohapeal toodetud piima kogumist ja turustamist. Kui Prantsusmaa tõestab sellise meetme asjakohasust Prantsusmaa Martinique’i, Guadeloupe’i ja Prantsuse Guajaana ülemeredepartemangude jaoks, on komisjonil vajaduse korral õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse meetme laiendamiseks nimetatud departemangudele. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

Sellisel viisil saadud kõrgkuumutatud pulbripiima valmistusviis peab olema toote müümisel kasutataval märgistusel selgelt tähistatud.

1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ja Madeiral, kehtestatakse võimalus importida ilma ühise tollitariifistiku imporditollimaksu kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse ja Madeirale. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad käesoleva lõigu kohaldamiseks vajalikke meetmeid ning eelkõige tingimusi, mille alusel vabastada noorte isasveiste import Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse ja Madeirale tollimaksust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artiklit 13 ja artikli 14 lõiget 1 kohaldatakse loomade suhtes, mis vastavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tollimaksudest vabastamise tingimustele.

2. Lõikes 1 osutatud tollimaksust vabastamise tingimustele vastavate loomade arv määratakse kindlaks POSEI programmidega, kui impordivajadus on põhjendatud, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle nuumveistest on vähemalt 50 % kohaliku päritoluga.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte imporditollimaksudest vabastamise kohta. Kõnealused tingimused võtavad arvesse loomakasvatussektori ja selle harude kohalikku eripära.

3. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52 ja artikli 53 lõike 1 kohaldamisel võib Portugal vähendada riiklikku ülemmäära osa, mis vastab lammaste ja kitsede liha eest makstavatele tasudele ning ammlehmade eest makstavatele lisatasudele. Sellisel juhul võtab komisjon vastu rakendusaktid asjaomase summa kohta, mis kantakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52 ja artikli 53 lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäärast käesoleva määruse artikli 30 lõike 2 teises taandes osutatud rahalise eraldise alla. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka tootmise toetust. Kõnealune toetus ei tohi põhjustada saarte tootjate vahelist diskrimineerimist.

Toetuse suurus ei tohi ületada 2 980,62 eurot tonni kohta. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.

1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele järgmiste otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes:

Esimeses lõigus osutatud erand antakse artiklis 12 osutatud sertifikaatide abil.

Kõnealust erandit kohaldatakse selliste esimeses lõigus osutatud toodete suhtes, millest valmistatakse Kanaari saartel kohalikke vahetult suitsetamiseks mõeldud tooteid, kuni aastase impordilimiidi 20 000 võrdlustonni eemaldatud leherootsudega toortubaka puhul.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad lõike 1 kohaldamiseks vajalikke meetmeid ning eelkõige tingimusi, mille alusel vabastada tubaka import Kanaari saartele tollimaksust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 8 ) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, välja arvatud meetmeid, mis on sätestatud:

2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:

3. Peatükiga III ette nähtud meetmete rahastamiseks igal eelarveaastal eraldatud summad ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada nõuded, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta eraldatavaid vahendeid erinevatele toodetele, mis on tarnete erikorra raames toetuskõlblikud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamise meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäär, eeldusel et eraldis on mõistlik ja proportsionaalne.

5. Liit rahastab eelarveaastal 2013 äärepoolseimate piirkondade banaanisektorit täiendavalt järgmiste maksimumsummade ulatuses:

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste suhtes, ning teavitavad sellest komisjoni.

1. Hiljemalt iga aasta 15. veebruariks teavitavad liikmesriigid komisjoni neile eraldatud assigneeringutest, mida nad kavatsevad järgmisel aastal POSEI programmide alla kuuluva prognoositava tarnebilansi rakendamiseks ja kohalikku põllumajandustootmist toetavate meetmete rakendamiseks kulutada.

2. Hiljemalt iga aasta 30. septembriks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva määrusega ette nähtud meetmete eelmisel aastal rakendamise kohta.

3. Komisjon esitab 30. juuniks 2015 ja seejärel iga viie aasta möödudes Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta (sealhulgas banaani- ja piimasektoris), millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

4. Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse, uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki, kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 12 lõike 2 teises lõigus, artikli 19 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 21 lõikes 3, artikli 26 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 27 lõike 2 teises lõigus ja artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõike 2 teises lõigus, artikli 19 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 21 lõikes 3, artikli 26 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 27 lõike 2 teises lõigus ja artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 12 lõike 2 teise lõigu, artikli 19 lõike 4 kolmanda lõigu, artikli 21 lõike 3, artikli 26 lõike 4 esimese lõigu, artikli 27 lõike 2 teise lõigu ja artikli 30 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab otsetoetuste korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 141, välja arvatud käesoleva määruse artikli 24 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni alaline taimetervise komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 76/894/EMÜ ( 9 ). Kõnealused komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Komisjon vaatab kõnealuse korra enne 2013. aasta lõppu läbi, pidades silmas selle üldist tõhusust ja uut ühise põllumajanduspoliitika raamistikku, ning esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud läbivaadatud POSEI kava vastuvõtmiseks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 247/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 9
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 10 lõige 3
—	Artikli 10 lõige 4
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 11
Artikli 3 lõige 4	Artikkel 13
Artikli 4 lõiked 1 ja 2	Artikli 14 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 14 lõige 3
—	Artikli 14 lõige 4
Artikli 4 lõige 3	Artikli 14 lõige 5
Artikkel 5	Artikkel 15
Artikkel 6	Artikkel 16
Artikkel 7	Artikkel 17
Artikli 8 viimane lause	Artikli 12 lõige 3
Artikli 9 lõige 1 ja artikkel 10	Artikli 19 lõige 1
Artikli 9 lõiked 2 ja 3	Artikkel 3
Artikkel 11	Artikkel 4
Artikli 12 punktid a, b ja c	Artikli 19 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 12 punktid d, e, f ja g	Artikkel 5
Artikkel 13	Artikli 8 teine lõik
Artikkel 14	Artikkel 21
Artikkel 15	Artikkel 22
Artikkel 16	Artikkel 23
Artikkel 17	Artikkel 24
Artikkel 18	Artikkel 25
Artikkel 19	Artikkel 26
Artikkel 20	Artikkel 27
Artikkel 21	Artikkel 28
Artikkel 22	Artikkel 29
Artikkel 23	Artikkel 30
Artikkel 24	Artikkel 6
Artikkel 27	Artikkel 31
Artikkel 28	Artikkel 32
Artikkel 29	Artikkel 36
Artikkel 33	Artikkel 37

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2031, 26. oktoober 2016,	L 317	4	23.11.2016