2013D0463 — ET — 24.07.2015 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, 13. september 2013, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/236/EL (ELT L 250 20.9.2013, lk 40) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 91 |
40 |
27.3.2014 |
||
|
L 363 |
145 |
18.12.2014 |
||
|
L 196 |
10 |
24.7.2015 |
||
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
13. september 2013,
millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/236/EL
(2013/463/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, ( 1 ) eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Määrust (EL) nr 472/2013 hakatakse selle jõustumisel kohaldama nende liikmesriikide suhtes, kes juba saavad finantsabi, sh Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM). |
|
(2) |
Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud eeskirjad finantsabi saavate liikmesriikide makromajanduslike kohandamisprogrammide heakskiitmiseks, need eeskirjad peavad olema kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga. |
|
(3) |
Vastuseks Küprose 25. juuni 2012. aasta taotlusele saada finantsabi ESMilt otsustas nõukogu 25. aprillil 2013 otsusega 2013/236/EL, ( 2 ) et Küpros peab täpselt rakendama makromajanduslikku kohandamisprogrammi. |
|
(4) |
24. aprillil 2013 otsustas ESMi juhatajate nõukogu põhimõtteliselt anda Küprosele stabiilsustoetust ning kiitis heaks konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi „memorandum”) ja selle allakirjutamise komisjoni poolt ESMi nimel. |
|
(5) |
Kooskõlas otsuse 2013/236/EL artikli 1 lõikega 2 on komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) ja asjakohasel juhul Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) vaadanud esimest korda läbi edusammud, mida kokkulepitud meetmete rakendamisel on saavutatud, samuti kõnealuste meetmete tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Nimetatud läbivaatamise tulemusena täiendati olemasolevat makromajanduslikku kohandamisprogrammi, võtmaks arvesse Küprose ametiasutuste 2013. aasta teises kvartalis astutud samme. |
|
(6) |
Määruse (EL) nr 472/2013 jõustumise tulemusena tuleb makromajanduslik kohandamisprogramm nüüd nõukogu rakendusotsuse näol vastu võtta. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks programm määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõike 2 alusel uuesti vastu võtta. Programmi sisu peaks jääma samasuguseks kui programmil, mis võeti vastu otsusega 2013/236/EL, kuid see peaks sisaldama ka kõnealuse otsuse artikli 1 lõike 2 kohaselt tehtud läbivaatuse tulemusi. Samal ajal tuleks otsus 2013/236/EL kehtetuks tunnistada. |
|
(7) |
Komisjon tegi koostöös EKP ja IMFiga esimese läbivaatuse, et hinnata edusamme kokkulepitud meetmete rakendamisel, nende tulemuslikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Selle tulemusena on memorandumit täiendatud finantssektori reformi, eelarvepoliitika ja struktuurireformide valdkonnas, eelkõige seoses i) kapitalikontrolli järkjärgulise lõdvendamise kavaga; ii) õigusraamistiku loomisega uuele juhtimisstruktuurile, mis haldab riigi osa ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektoris; iii) rahapesuvastase tegevuskavaga; iv) vastastikuse abistamise fondide ja nende pensionifondide tagatisskeemiga, mille kontod asusid Cyprus Popular Bank’is; v) vajalike riiklike vahendite kättesaadavuse tagamisega riigi rahalise osaluse katmiseks struktuurifondide ja muude ELi fondide poolt rahastatavates projektides; vi) teabe pakkumisega kavandatava avaliku sektori antava abi reformi kohta ning vii) üksikasjalike poliitiliste ettepanekute koostamisega töötute aktiveerimise poliitika kohta ning kiirete meetmete võtmisega võimaluste loomiseks noortele ja nende tööhõiveväljavaadete parandamiseks. Põhjalike ja nõudlike reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkondades peaks kaitsma Küprose valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. |
|
(8) |
Küprose põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus on ebapiisav, on kohustatud paluma komisjonilt tehnilist abi, mis võib hõlmata eksperdirühma lähetamist. |
|
(9) |
Küprose ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega kaasama makromajandusliku kohandamisprogrammi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Selleks et hõlbustada Küprose majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu ning eelarve- ja finantsstabiilsuse juurde, rakendab Küpros täpselt makromajanduslikku kohandamisprogrammi (edaspidi „programm”), mille põhielemendid on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 2.
2. Komisjon koostöös EKP ja asjakohasel juhul IMFiga jälgib Küprose edusamme programmi rakendamisel. Küpros teeb komisjoni ja EKPga igakülgselt koostööd. Eelkõige esitab ta neile kogu teabe, mida nad peavad programmi jälgimiseks vajalikuks. Enne seda, kui Küprose ametiasutused kiidavad heaks käesoleva rakendusotsusega hõlmamata poliitika, millel võiks olla oluline mõju programmi eesmärkide saavutamisele, konsulteerivad nad komisjoni, EKP ja IMFiga.
3. Koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga vaatab komisjon koos Küprose ametiasutustega läbi programmi muudatused ja ajakohastused, mis võivad olla vajalikud, et võtta nõuetekohaselt arvesse muu hulgas märkimisväärset lahknevust makromajanduslike ja eelarveprognooside ning tegelike (sh tööhõive) näitajate vahel, negatiivsete mõjude ülekandumise riski ning makromajanduslikke ja finantsšokke.
Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja aidata kaasa tasakaalustamatuste jätkusuutlikule korrigeerimisele, tagab komisjon jätkuva nõu ja suuniste andmise eelarve, finantsturgude ja struktuurireformide kohta.
Komisjon hindab regulaarsete ajavahemike tagant programmi majanduslikku mõju ja soovitab vajalikke korrektsioone, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kindlustada vajalik eelarve konsolideerimine ja minimeerida kahjulikke sotsiaalseid mõjusid. Seoses sellega avalikustatakse makromajanduslik kohandamisprogramm, sh selle eesmärgid ja kohandamiseks tehtavate pingutuste eeldatav jagunemine.
Artikkel 2
1. Programmi peamised eesmärgid on: Küprose pangandussektori usaldusväärsuse taastamine, käimasoleva eelarve konsolideerimise protsessi jätkamine ning struktuurireformide rakendamine konkurentsivõime ning jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu toetamiseks. Programmis käsitletakse euroala finantsstabiilsusele Küproselt tulenevaid spetsiifilisi riske ning selle eesmärk on kiiresti taastada usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja finantsolukord Küprosel ning taastada tema suutlikkus end täielikult rahastada rahvusvahelistel finantsturgudel. Programmis võetakse nõuetekohaselt arvesse aluslepingu artiklite 121, 126, 136 ja 148 kohaselt nõukogu poolt Küprosele esitatud soovitusi ning Küprose võetud meetmeid nende täitmiseks, seades sealjuures eesmärgiks nõutavate poliitikameetmete laiendamise, tugevdamise ja süvendamise.
2. Küpros jätkab eelarve konsolideerimist kooskõlas oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele.
3. Selleks et vähendada eelarve puudujääki 2016. aastaks alla 3 % SKPst, on Küpros valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Täpsemalt on Küprose valitsus tulude alalaekumise või suuremate sotsiaalsete kulutuste korral, mis tulenevad ebasoodsatest makromajanduslikest mõjudest, valmis võtma täiendavaid meetmeid programmi eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas kaalutlusõiguse alusel tehtavate kulutuste vähendamise kaudu, minimeerides samal ajal mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele. Programmiperioodi jooksul saadud tulud, mis ületavad programmi prognoose, sealhulgas ettenägematud tulud, säästetakse või neid kasutatakse võla vähendamiseks. Kui ülelaekumist peetakse püsivaks, saab selle abil vähendada vajadust täiendavate meetmete järele hilisematel aastatel.
4. Küpros tagab struktuurifondide ja muude ELi fondide vahendite nõuetekohase kasutamise programmi eelarve-eesmärkide saavutamiseks. Tagamaks ELi vahendite tulemusliku rakendamise, tagab Küprose valitsus vajalike riiklike vahendite jätkuva kättesaadavuse riigi rahalise osaluse, k.a abikõlbmatute kulude katmiseks Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide puhul (ERDF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EAFRD ja EKF/EMKF) programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020, võttes arvesse kättesaadavat Euroopa Investeerimispanga poolset rahastamist. Ametiasutused tagavad praeguste ja tulevaste programmide rakendamise jaoks vajaliku institutsioonilise suutlikkuse parandamise ning korraldus- ja rakendusasutuste piisava personali kättesaadavuse.
5. Oma finantssektori usaldusväärsuse taastamiseks peab Küpros jätkama pangandussektori ja ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektori restruktureerimist, jätkama järelevalve ja reguleerimise tugevdamist, võttes ühtlasi arvesse ühtse järelevalvemehhanismi rolli, ja viima ellu võla restruktureerimise raamistiku reformi, tagades seejuures finantsstabiilsuse.
Programmiga nähakse ette järgmised meetmed ja tulemused:
a) tagada, et pangandussektori likviidsusega seotud olukorda jälgitakse tähelepanelikult ainult seni, kuni see on rangelt vajalik finantssüsteemi stabiilsust ohustavate tõsiste riskide leevendamiseks. Keskpangapoolsele rahastamisele või riigiabi saamisele toetuvate kodumaiste pankade rahastamises ja kapitalikavades tuleb realistlikult kajastada oodatavat finantsvõimenduse vähendamist pangandussektoris ning need peaksid vähendama sõltuvust keskpankadelt laenamisest, vältides samal ajal varade kiirmüüki ja krediidituru kriisi;
b) kohandada miinimumkapitalinõudeid, võttes arvesse bilansi hindamise parameetreid ja terviklikku hindamist;
c) näha ette, et kapitali puudujäägiga pangad võivad muude meetmete ebapiisavuse korral taotleda kooskõlas riigiabi menetlustega riigilt abi rekapitaliseerimiseks. Restruktureerimiskavadega pangad annavad aru kavade rakendamisel tehtud edusammudest;
d) tagada täielikult toimiv krediidiregister;
e) tagada laenude väljastamist, varade väärtuse langust ja eraldiste tegemist käsitleva õigusraamistiku täielik rakendamine, võttes arvesse ühtse järelevalvemehhanismi osa;
f) tagada, et pangad teavitavad korrapäraselt ametiasutusi ja turge oma tegevuse ümberkujundamisel tehtud edusammudest;
g) tagada juhtimisdirektiivi muutmine nii, et see täpsustab muu hulgas pankade siseauditi üksuste ja pankade järelevalveasutuste vahelist vastastikmõju;
h) tugevdada pankade juhtimist, sealhulgas keelates laenude andmise sõltumatutele juhtkonnaliikmetele ja nendega seotud isikutele;
i) tagada vajalik personal ja muudatused seoses Küprose Keskpanga võetud uute kohustustega, eelkõige kriisilahenduse ja järelevalve valdkonnas, ning ühtsete eeskirjade, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 4 ) ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse;
j) sujundada kindlustusandjate ja pensionifondide reguleerimist ja järelevalvet;
k) parandada viivislaenude haldamist, võttes arvesse ühtse järelevalvemehhanismi arengut ja ajakava. See hõlmab eelkõige järgmist: Küprose Keskpanga seatud restruktureerimiseesmärkide jälgimine ja avaldamine; meetmed, mis võimaldavad laenuandjatel saada asjakohast teavet laenuvõtjate finantsseisundi kohta ning taotleda võlgnevustega laenuvõtjate finantsvara arestimist ja võlgnevuste kinnipidamist töötasust, see saavutada ja ellu viia; meetmed, mis võimaldavad ja hõlbustavad laenuandjatel olemasolevate laenude ülekandmist kolmandatele isikutele koos kõigi tagatiste ja väärtpaberitega ning ilma laenuvõtja nõusolekuta;
l) võtta vastu õigusaktid, millega tagatakse, et väljastatud omandiõigust tõendavad dokumendid antakse kinnisvara ostjatele üle ilma viivituseta, võttes ühtlasi kaitsemeetmeid kuritarvituste ärahoidmiseks;
m) lõdvendada tagatise realiseerimisele seatud piiranguid, eelkõige läbivaadatud sundtäitmisraamistiku tõrgeteta ja tõhusa toimimise tagamise teel. Paralleelselt rakendatakse ja täiendatakse äriühingute ja füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluse laiaulatuslikku reformi, võttes sealhulgas vastu kõik vajalikud täiendavad haldus- ja õigusnormid. Pidevalt jälgitakse uue maksejõuetusraamistiku rakendamist ja toimimist, tagatakse selle eesmärkide ja põhimõtete järgimine ning vajaduse korral pannakse ette muudatused. Samuti vaadatakse 2016. aasta alguseks põhjalikult läbi uus erasektori võlgade restruktureerimise õigusraamistik ja esitatakse tegevuskava raamistiku puuduste kõrvaldamiseks. Koostatakse soovitused tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja menetlusnormide kohta, et tagada muudetud sundtäitmisseaduse ja uue maksejõuetusraamistiku tõrgeteta ja tõhus toimimine, seades eesmärgiks ka kohtuasjade menetlemise kiirendamise ja kohtuasjade kuhjumise vähendamise;
n) tagada, et ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste grupp näeb ette kokkulepitud restruktureerimiskava õigeaegse ja täieliku rakendamise ning võtab täiendavaid meetmeid operatiivsuutlikkuse parandamiseks eelkõige võlgnevuste haldamise, juhtimisinfosüsteemi ja juhtimise valdkonnas ning seoses juhtimissuutlikkusega;
o) jätkuvalt tugevdada rahapesuvastast raamistikku ning rakendada kooskõlas parimate tavadega tegevuskava, mis tagab kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja üksuste läbipaistvuse alal täiustatud tavade kohaldamist.
6. 2013. aastal rakendavad Küprose ametiasutused rangelt 2013. aasta (muudetud) eelarveseadust, sealhulgas enne finantsabi esimese osa väljamaksmist, mis peab moodustama vähemalt 351 miljonit eurot (2,1 % SKPst), vastu võetud täiendavaid püsivaid meetmeid. Küpros võtab kasutusele järgmised meetmed:
a) mootorsõidukite maksusüsteemi reform lisatulude suurendamiseks keskpikas perspektiivis, tuginedes keskkonnahoidlikkuse põhimõtetele;
b) vastastikuse abistamise fondi ja nende pensionifondide tagatisskeem, mille kontod asusid Cyprus Popular Bank’is, mis tagab võrdväärse kohtlemise Bank of Cyprus’e vastavate fondidega, võtab arvesse iga fondi rahavoogusid ja aktuaarset positsiooni ning minimeerib valitsemissektori eelarve puudujäägi mõju. Võttes arvesse selliste fondide sotsiaalhoolekandelist olemust, võib 2013. aasta valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärki kohandada, võtmaks arvesse kõnealuse kava eelarvemõju, ja
c) alates 2012. aasta detsembrist vastu võetud konsolideerimismeetmete täielik rakendamine.
7. 2014. aastal rakendavad Küprose ametiasutused täiel määral 2014. aasta eelarveseaduses sätestatud püsivaid meetmeid vähemalt 270 miljoni euro ulatuses. Samuti tagavad nad alates 2012. aasta detsembrist vastu võetud konsolideerimismeetmete täieliku rakendamise.
7a. Aastate 2015–2016 eelarvepoliitika puhul seavad Küprose ametiasutused eesmärgiks valitsemissektori eelarve tasakaalu kooskõlas kohandamiskavaga, järgides ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitust.
7b. Aastate 2017–2018 eelarvepoliitika puhul seavad Küprose ametiasutused eesmärgiks valitsemissektori eelarve tasakaalu, mis tagab võla jätkusuutlikkuse ning on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud kohandamiskavaga.
8. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendab Küpros eelarve- ja struktuurireforme, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi meetmeid ja tulemusi:
a) vajaduse korral edasised avaliku sektori ja üldise pensionisüsteemi reformid, et tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus, käsitledes samal ajal pensionide piisavuse küsimust;
b) tervishoiukulutuste kasvu kontrollimine, et tagada piisavad vahendid põhiliste tervishoiuteenuste tagamiseks, tugevdades rahastamisstruktuuri jätkusuutlikkust ja avaliku sektori pakutavate tervishoiuteenuste tõhusust; riikliku tervishoiusüsteemi rakendamine, tagades selle finantsilise jätkusuutlikkuse koos üldise hõlmatusega;
c) avaliku sektori kulutuste ja eelarvestamise protsessi tõhususe parandamine tulemusliku keskpika perioodi eelarveraamistiku abil osana avaliku sektori rahaliste vahendite paremast haldamisest, aidates sellega kaasa eelarve konsolideerimisele, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada piisavad vahendid põhiliste poliitikavaldkondade jaoks, nagu haridus ja tervishoid. Nimetatud raamistik on täielikus kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/85/EL ( 5 ) ning 2. märtsil 2012 Brüsselis alla kirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga;
d) asjakohase õigus- ja institutsioonilise raamistiku vastuvõtmine avaliku ja erasektori partnerluste jaoks, mis on kavandatud parimate tavade kohaselt;
e) seaduse vastuvõtmine, et luua tugev äriühingu üldjuhtimise süsteem täielikult või osaliselt riigi omandis olevate ettevõtete jaoks, ning erastamiskava rakendamine, et aidata parandada majanduslikku tõhusust ja taastada võla jätkusuutlikkus;
f) põhjaliku reformikava väljatöötamine ja rakendamine, et parandada maksude kogumise ja haldamise tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas meetmed võitlemiseks maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning rahvusvahelist maksualast koostööd ja maksualase teabe vahetamist reguleerivate seaduste ja standardite täieliku ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks;
g) kinnisvaramaksukorralduse reform;
h) avaliku halduse reform, et parandada selle toimimist ja tõhusust, eelkõige vaadates läbi avaliku teenistuse suuruse ja funktsionaalse korralduse, parandades palgakujundusmehhanismi, kehtestades uue töötajate hindamise ja edutamise korra ning suurendades töötajate liikuvust, et tagada valitsemissektori vahendite tõhus kasutamine ja elanikele kvaliteetsete teenuste osutamine;
i) sotsiaaltoetuste kogu struktuuri ja tasemete reform, et saavutada vahendite tõhus kasutamine ja tagada asjakohane tasakaal sotsiaalabi ja tööle asumise stiimulite vahel. Kavandatav avaliku sektori antava abi reform tagab sotsiaalabi toimimise turvaabinõuna, mis tagab minimaalse sissetuleku inimestele, kelle elatustase ei taga toimetulekut, kaitstes samal ajal stiimuleid tööle asumiseks, ning
j) riigi rahanduse igakülgse auditi läbiviimine, et muu hulgas hinnata ülemäärase võlataseme tekkimise põhjuseid.
9. Küpros tagab palkade indekseerimise peatamise laiemas avalikus sektoris programmi kestuse ajaks. Miinimumpalga muutmine peab olema kooskõlas majanduse ja tööturu arengusuundadega ning see võetakse vastu pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega.
10. Küpros tagab kokkulepitud meetmete rakendamise, et kõrvaldada oma aktiveerimispoliitikas tuvastatud puudused. Küpros võtab kiired meetmed võimaluste loomiseks noortele ja nende tööhõiveväljavaadete parandamiseks kooskõlas noortegarantii loomist käsitleva nõukogu soovituse ( 6 ) eesmärkidega. Noortele suunatud meetmete ülesehitus, haldamine ja rakendamine kaasatakse aktiveerimispoliitika laiemasse süsteemi kooskõlas sotsiaalkindlustussüsteemi reformi ning kokkulepitud eelarve-eesmärkidega.
11. Küpros on valmis võtma vastu kõik täiendavad vajalikud muudatused valdkondlikes õigusaktides Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ ( 7 ) täielikuks rakendamiseks. Küprose ametiasutused parandavad veelgi reguleeritud kutsealade toimimist. Tugevdatakse konkurentsiraamistikku, parandades pädeva konkurentsiameti toimimist ja suurendades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja volitusi.
12. Küpros tagab, et vähendatakse kinnisasja omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamisel tekkinud viivitusi, ja lihtsustab menetlusi, et tagada ehituslubade ja kinnisasja omandiõigust tõendavate dokumentide kiire ja tõhus väljastamine.
13. Majanduskasvu tegevuskava osana esitab Küpros algatused oma turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks, eelkõige rakendab turismisektori tegevuskava, tehes kindlaks takistused, mis piiravad konkurentsi turismisektoris, võtab vastu uue riikliku turismistrateegia ja rakendab lennunduspoliitika strateegiat, võttes arvesse liidu välislennundus- ja lennunduskokkuleppeid, tagades samal ajal piisava lennuühenduse.
14. Energeetikasektoris rakendab Küpros täielikult kolmanda energiapaketi, olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ ( 8 ) artikli 44 lõikest 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ ( 9 ) artikli 49 lõikest 1. Küpros kaalub nimetatud artiklites sätestatud erandite kasutamist. Samal ajal koostatakse põhjalik arengukava Küprose energeetikasektori ümberkorraldamiseks. Kõnealune kava hõlmab järgmist:
a) maagaasi kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomise kava koostamine, võttes arvesse ärivalikuid ja -riske;
b) ümberkujundatud energeetika- ja gaasisektori reguleeriva korra ja turukorralduse igakülgne kavandamine, sealhulgas esialgne hinnang taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise suurendamise võimaluste kohta, ning
c) kava, millega luuakse institutsiooniline raamistik süsivesinikuvarude haldamiseks, sealhulgas ressursifond, mis peaks saama ja haldama riigi tulusid avamere gaasi kasutamisest ning mis luuakse rahvusvaheliselt tunnustatud parimate tavade kohaselt.
15. Küpros esitab komisjonile ajakohastatud taotluse tehnilise abi saamiseks programmitöö perioodil. Taotluses loetletakse ja täpsustatakse tehnilise abi või nõustamisteenuste valdkonnad, mida Küprose ametiasutused peavad oma makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise jaoks oluliseks.
16. Küpros rakendab majanduskasvu tegevuskava, võttes nõuetekohaselt arvesse käimasolevat avaliku halduse reformi, riikliku finantsjuhtimise reformi, muid Küprose makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud kohustusi ning asjaomaseid liidu algatusi, võttes arvesse partnerluslepingut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks. Majanduskasvu tegevuskava koordineerib ja jõustab üksainus asutus.
Artikkel 3
Otsus 2013/236/EL tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.
( 1 ) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
( 2 ) Nõukogu 25. aprilli 2013. aasta otsus 2013/236/EL, mis on adresseeritud Küprosele ning käsitleb spetsiifilisi finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise meetmeid (ELT L 141, 28.5.2013, lk 32).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).
( 5 ) Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41).
( 6 ) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 120, 26.4.2013, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).