Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui liikmesriigid kohaldavad teatavaid liidu õigusakte, millega reguleeritakse kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumist siseturul, peavad nad tegema tõhusamat koostööd ja vahetama teavet omavahel ja komisjoniga. Kuna sageli ei ole kõnealustes õigusaktides täpsustatud selliseks teabevahetuseks kasutatavaid praktilisi vahendeid, on vaja kehtestada asjakohane tegutsemiskord.

(2)

Siseturu infosüsteem (Internal Market Information System, edaspidi „IMI”) on interneti kaudu kättesaadav tarkvararakendus, mille komisjon töötas välja koostöös liikmesriikidega, et aidata liikmesriikidel tegelikkuses täita liidu õigusaktides sätestatud teabevahetusnõudeid, luues piiriülest teabevahetust ja vastastikust abistamist lihtsustava keskse sidepidamisvahendi. Eelkõige on pädevatel asutustel IMI abil võimalik lihtsa ja ühtlustatud menetluse abil välja selgitada mõne teise liikmesriigi pädev asutus, hallata teabevahetust, sh isikuandmete vahetust, ning eelmääratletud ja -tõlgitud töökorralduste abil ületada keelebarjäär. Kui vastav funktsioon on kättesaadav, peaks komisjon pakkuma IMI kasutajatele olemasolevat täiendavat tõlkefunktsiooni, mis vastab nende vajadustele, on kooskõlas IMIs teabe vahetamist käsitlevate turva- ja konfidentsiaalsusnõuetega ning mille pakkumisega seonduvad kulud on mõistlikud.

(3)	Keelebarjääri ületamiseks peaks IMI olema põhimõtteliselt kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes.

(4)	IMI eesmärk peaks olema täiustada siseturu toimimist, tagades liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise halduskoostöö korraldamiseks tõhusa ja kasutajasõbraliku vahendi ning lihtsustades sellega käesoleva määruse lisas loetletud liidu õigusaktide kohaldamist.

(5)

Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta teatises „Ühtse turu parem juhtimine tänu paremale halduskoostööle: siseturu infosüsteemi (IMI) laiendamise ja arendamise strateegia” on esitatud kava IMI kasutuse võimaliku laiendamise kohta teistele liidu õigusaktidele. Komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatises „Ühtse turu akt: kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” rõhutatakse IMI olulisust asjaosalistevahelise koostöö tugevdamisel, sealhulgas kohalikul tasandil, parandades niiviisi ühtse turu juhtimist. IMI tõhusa toimimise tagamiseks tuleb seepärast kehtestada sellekohane kindel õigusraamistik ja ühtsed eeskirjad.

(6)

Kui liidu õigusakti mõne sätte kohaldamiseks peavad liikmesriigid vahetama isikuandmeid ja neid töötlema, tuleks kõnealust sätet käsitada isikuandmete töötlemiseks piisava õigusliku alusena, eeldusel et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 8 ja 52 sätestatud tingimused on täidetud. IMId tuleks eelkõige vaadelda kui vahendit, mida kasutatakse teabevahetuseks (kaasa arvatud isikuandmete vahetamiseks), mis vastasel juhul toimuks muude vahendite kaudu, sealhulgas tavaposti, faksi või e-postiga vastavalt õiguslikule kohustusele, mis liidu õigusaktidega on liikmesriikide asutustele ja organitele kehtestatud. IMI kaudu vahetatavaid isikuandmeid tuleks koguda, töödelda ja kasutada üksnes kooskõlas nende eesmärkidega, milleks neid algselt koguti, rakendades kõiki asjakohaseid kaitsemeetmeid.

(7)

IMI puhul on järgitud lõimitud andmekaitse põhimõtet, selle väljatöötamisel on peetud silmas andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid ja see on algusest peale olnud andmekaitsesõbralik eelkõige seetõttu, et IMIs vahetatud isikuandmete kättesaadavusele on kehtestatud piirangud. Seepärast tagab IMI märkimisväärselt suurema kaitse ja turvalisuse kui muud teabevahetusmeetodid, näiteks tavapost, telefon, faks või e-post.

(8)

Liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline elektroonilisel teel toimuv halduskoostöö peaks vastama isikuandmete kaitse eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 4 ). Direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 kasutatud mõisteid tuleks kasutada ka käesolevas määruses.

(9)

Komisjon pakub IMI-le tarkvara ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning haldab neid, tagab IMI turvalisuse, juhib riiklike IMI koordinaatorite võrgustiku tööd ning osaleb IMI kasutajate koolitamisel ja tehnilisel toetamisel. Selleks peaks komisjonil olema juurdepääs üksnes sellistele isikuandmetele, mis on rangelt vajalikud tema käesolevas määruses sätestatud vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmiseks, nagu riiklike IMI koordinaatorite registreerimiseks. Komisjonil peaks olema juurdepääs ka mõne teise IMI osalise taotlusel selliste isikuandmete kättesaamiseks, mis on IMIs suletud ja millele andmesubjekt on taotlenud juurdepääsu. Komisjonil ei tohiks olla juurdepääsu IMIs halduskoostöö osana vahetatavatele isikuandmetele, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktis on komisjonile ette nähtud roll sellises koostöös.

(10)	Selleks et tagada läbipaistvus, eelkõige andmesubjektide jaoks, tuleks käesoleva määruse lisas loetleda liidu õigusaktide sätted, mille puhul IMId on vaja kasutada.

(11)

Tulevikus võib IMI kohaldamist laiendada uutele valdkondadele, kus see võib aidata tagada liidu õigusakti tõhusa rakendamise kulutasuval ja kasutajasõbralikul viisil, võttes arvesse tehnilist teostatavust ja üldist mõju IMI-le. Komisjon peaks tegema vajalikud katsed, et kontrollida IMI tehnilist valmisolekut mis tahes kavandatavaks laiendamiseks. Otsused IMI kohaldamise laiendamise kohta teistele liidu õigusaktidele tuleks vastu võtta seadusandliku tavamenetluse teel.

(12)

Katseprojektid on kasulik vahend selleks, et katsetada, kas IMI kohaldamise laiendamine on õigustatud, ning et kohandada tehnilisi võimalusi ja menetluskorda IMI kasutajate nõuetega enne IMI kohaldamise laiendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Liikmesriigid peaksid olema täielikult kaasatud otsuste tegemisse selle kohta, milliste liidu õigusaktide suhtes tuleks katseprojekti kohaldada, samuti selle katseprojekti üksikasjade kohta, et tagada katseprojektis IMI kasutajate vajadustega arvestamine ning isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täielik järgimine. Sellised üksikasjad tuleks kindlaks määrata iga katseprojekti jaoks eraldi.

(13)	Käesoleva määruse ükski säte ei tohiks takistada liikmesriike ega komisjoni otsustamast kasutada IMId teabevahetuseks, mis ei hõlma isikuandmete töötlemist.

(14)	Käesolevas määruses tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad IMI kasutamist halduskoostööks ning mis muu hulgas võivad hõlmata üks-ühele teabevahetust, teavitamismenetlusi, hoiatusmehhanisme, vastastikust abistamist ja probleemide lahendamist.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust otsustada, millised riiklikud ametiasutused täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid peaksid suutma kohandada IMIga seotud ülesanded ja kohustused oma riigisiseste haldusstruktuuridega ning rakendada IMI konkreetse töökorraldusega seotud vajadusi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata täiendavaid IMI koordinaatoreid riiklike IMI koordinaatorite ülesandeid täitma kas üksinda või ühiselt koos konkreetses siseturuvaldkonnas, haldusalas või geograafilises piirkonnas või vastavalt mõnele muule kriteeriumile. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni nende määratud IMI koordinaatoritest, kuid neil ei peaks olema kohustust määratleda täiendavaid IMI koordinaatoreid IMIs, kui see ei ole nõutav IMI nõuetekohaseks toimimiseks.

(16)	Selleks et IMI kaudu saavutada tõhus halduskoostöö, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et nende IMI osalistel on vajalikud vahendid oma kohustuste täitmiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(17)

Kuigi IMI on oma olemuselt pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks mõeldud sidepidamisvahend ega ole üldsusele kättesaadav, võib osutuda vajalikuks välja töötada tehnilised vahendid, mis võimaldavad süsteemivälistel osalistel, näiteks kodanikel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel, pädevate asutustega suhelda, et esitada teavet või kätte saada andmeid või kasutada enda kui andmesubjekti õigusi. Sellised tehnilised vahendid peaksid hõlmama asjakohaseid andmekaitsemeetmeid. Turvalisuse kõrge taseme tagamiseks peaks iga selline avalik kasutajaliides olema välja töötatud selliselt, et see oleks tehniliselt täiesti eraldatud IMIst, millele peaks juurdepääs olema üksnes IMI kasutajatel.

(18)

IMI kasutamine SOLVITi võrgustiku tehniliseks toetamiseks ei tohiks mõjutada SOLVITi menetluse mitteametlikku olemust, sest see menetlus põhineb liikmesriikide vabatahtlikul kohustusel kooskõlas komisjoni 7. detsembri 2001. aasta soovitusega siseturu probleemide lahendamise võrgustiku „SOLVIT” kasutamise põhimõtete kohta (SOLVITit käsitlev soovitus) ( 5 ). SOLVITi võrgustiku jätkuvaks toimimiseks olemasoleva töökorra alusel võib ühe või rohkem riikliku IMI koordinaatori ülesandeid määrata SOLVITi keskustele seoses nende tööga, nii et nad saaksid tegutseda riiklikust IMI koordinaatorist sõltumatult. Isikuandmete ja konfidentsiaalse teabe töötlemisel SOLVITi menetluste osana tuleks kohaldada kõiki käesolevas määruses sätestatud tagatisi, mõjutamata SOLVITit käsitleva soovituse mittesiduvat olemust.

(19)

Ehkki IMI hõlmab internetipõhist kasutajaliidest IMI kasutajate jaoks, võib teatavatel juhtudel ja asjaomase liikmesriigi taotlusel olla asjakohane kaaluda tehnilisi lahendusi andmete edastamiseks otse riiklikest süsteemidest IMIsse, juhul kui sellised riiklikud süsteemid on juba välja töötatud, eelkõige teavitamismenetluste puhul. Selliste tehniliste lahenduste rakendamine peaks sõltuma nende teostatavusest ning nendega seonduvat kulu ja oodatavat kasu käsitleva hindamise tulemusest. Nimetatud lahendused ei tohiks mõjutada olemasolevaid struktuure ja riiklikku pädevuskorda.

(20)

Kui liikmesriigid on täitnud oma teavitamiskohustuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ( 6 ) artikli 15 lõike 7 alusel, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) ( 7 ) kohast menetlust, ei tohiks neilt lisaks nõuda samasugust teavitamist IMI kaudu.

(21)

IMI kaudu toimuv teabevahetus tuleneb liikmesriikide asutuste õiguslikust kohustusest üksteist vastastikku abistada. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks ei tohiks teave, mille pädev asutus saab IMI kaudu mõnelt teiselt liikmesriigilt, kaotada oma väärtust haldusmenetluses kasutatava tõendusmaterjalina üksnes seepärast, et kõnealune teave pärineb teisest liikmesriigist või et see on saadud elektroonilisel teel, ning pädev asutus peaks sellist teavet töötlema samamoodi nagu oma liikmesriigist pärinevaid analoogseid dokumente.

(22)

Andmekaitse kõrge taseme tagamiseks tuleb kehtestada isikuandmete IMIs säilitamise maksimumtähtajad. Kõnealused tähtajad peaksid siiski olema hästi tasakaalustatud, võttes piisavalt arvesse IMI nõuetekohase toimimise vajadust, samuti andmesubjektide õigust oma õigusi täielikult kasutada, näiteks saada tõendusmaterjali toimunud teabevahetuse kohta, et otsus edasi kaevata. Eelkõige ei tohiks säilitamistähtajad olla pikemad, kui on vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks.

(23)

Käesoleva määruse eesmärkidega kooskõlas peaks olema võimalik töödelda IMI kasutajate nime ja kontaktandmeid, sealhulgas jälgida süsteemi kasutamist IMI koordinaatorite ja komisjoni poolt, teavitamist, koolitust ja teadlikkuse suurendamise algatusi ning koguda teavet siseturul tehtava halduskoostöö või vastastikuse abistamise kohta.

(24)	Euroopa andmekaitseinspektor peaks jälgima käesoleva määruse, sealhulgas asjakohaste andmeturbesätete kohaldamist ja püüdma seda tagada ning muu hulgas hoidma kontakti liikmesriikide andmekaitseasutustega.

(25)	IMI toimimise ja käesoleva määruse kohaldamise tulemuslikuks järelevalveks ja selle kohta aruannete koostamiseks on vaja, et liikmesriigid teeksid asjaomase teabe komisjonile kättesaadavaks.

(26)

Vastavalt käesolevale määrusele ja direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks liikmesriikides vastu võetud õigusaktidele tuleks andmesubjekte teavitada nende isikuandmete töötlemisest IMIs ja nende õigusest pääseda juurde iseendaga seotud andmetele, samuti õigusest lasta parandada ebaõiged andmed ja kustutada ebaseaduslikult töödeldud andmed.

(27)

Selleks et liikmesriikide pädevatel asutustel oleks võimalik rakendada halduskoostööks vajalikke õigussätteid ja tõhusalt IMI kaudu teavet vahetada, võib osutuda vajalikuks ette näha praktiline kord selliseks teabevahetuseks. Kõnealuse korra peaks vastu võtma komisjon eraldi rakendusaktina iga lisas loetletud liidu õigusakti jaoks või igat liiki halduskoostöömenetluse jaoks ning see peaks hõlmama olulisi tehnilisi võimalusi ja menetluskorda, mis on vajalikud asjaomaste halduskoostöömenetluste rakendamiseks IMI kaudu. Komisjon peaks tagama IMI jaoks tarkvara ja infotehnoloogia infrastruktuuri hooldamise ja arendamise.

(28)	Selleks et tagada piisav läbipaistvus andmesubjektide jaoks, tuleks avalikustada IMI eelmääratletud töökorraldused, küsimuste ja vastuste kogud, vormid ning muu halduskoostöömenetlustega seotud töökord.

(29)

Kui liikmesriik kehtestab vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 13 mõne piirangu või erandi seoses andmesubjektide õigustega, tuleks sellised piirangud ja erandid avalikustada, et tagada täielik läbipaistvus andmesubjektide jaoks. Sellised erandid ja piirangud peaksid olema vajalikud kavandatud eesmärgi jaoks ja sellega proportsionaalsed ning nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid kaitsemeetmeid.

(30)

Kui liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitakse rahvusvahelised lepingud, mis hõlmavad ka käesoleva määruse lisas loetletud liidu õigusaktide sätete kohaldamist, peaks olema võimalik lisada IMI toetatavatesse halduskoostöömenetlustesse ka IMI osaliste partnerid nendes kolmandates riikides, tingimusel et on kindlaks tehtud, et asjaomane kolmas riik tagab piisaval tasemel isikuandmete kaitse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

(31)

Komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsus 2008/49/EÜ siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega ( 8 ) tuleks tunnistada kehtetuks. Komisjoni 2. oktoobri 2009. aasta otsust 2009/739/EÜ, millega nähakse ette tegutsemiskord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ VI peatüki kohaseks elektrooniliseks teabevahetuseks liikmesriikide vahel, ( 9 ) tuleks jätkuvalt kohaldada selliste küsimuste suhtes, mis on seotud direktiivi 2006/123/EÜ alusel toimuva teabevahetusega.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( 10 ).

(33)

Liikmesriikide töö tulemuslikkust käesoleva määruse tõhusal kohaldamisel tuleks jälgida IMI toimimist käsitleva iga-aastase aruande abil, mille aluseks on IMIst saadud statistilised andmed ja mis tahes muud asjakohased andmed. Liikmesriikide töö tulemuslikkust tuleks hinnata muu hulgas keskmise vastamise aja alusel, et tagada kiired ja kvaliteetsed vastused.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt eeskirjade kehtestamist selleks, et IMId saaks kasutada halduskoostöös, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(35)	Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 22. novembril 2011 ( 11 ),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad siseturu infosüsteemi (Internal Market Information System, edaspidi „IMI”) kasutamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks ning liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vaheliseks halduskoostööks, sealhulgas isikuandmete töötlemiseks.

1. IMId kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks või liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vaheliseks halduskoostööks, mis on vajalik selleks, et rakendada siseturuvaldkonna liidu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 26 lõike 2 tähenduses, mis näevad ette halduskoostöö, sealhulgas isikuandmete vahetamise liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel. Kõnealused liidu õigusaktid on loetletud lisas.

2. Käesolevas määruses sätestatu ei muuda kohustuslikuks liidu mittesiduvate õigusaktide sätteid.

1. Komisjon võib ellu viia katseprojekte, et hinnata, kas IMI võiks olla tõhus vahend nende liidu õigusaktide halduskoostööd puudutavate sätete rakendamisel, mida ei ole lisas loetletud. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks, milliste liidu õigusaktide sätete osas katseprojekt ellu viiakse, ning näha ette iga projekti üksikasjad, eelkõige põhilised tehnilised võimalused ja menetluskorra, mis on vajalikud asjakohaste halduskoostööd käsitlevate sätete rakendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu katseprojekti tulemuste, sealhulgas andmekaitseküsimuste ja tõhusate tõlkefunktsioonide kohta. Kui see on asjakohane, võib hinnangule lisada seadusandliku ettepaneku määruse lisa muutmiseks, et laiendada IMI kohaldamist liidu õigusaktide asjakohastele sätetele.

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud mõisteid.

1. Iga liikmesriik määrab ühe riikliku IMI koordinaatori, kelle kohustused on järgmised:

2. Iga liikmesriik võib lõikes 1 nimetatud mis tahes ülesande täitmiseks määrata lisaks ühe või mitu IMI koordinaatorit vastavalt oma haldusstruktuurile.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud IMI koordinaatorid ning nende ülesanded. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

4. Kõik IMI koordinaatorid võivad tegutseda pädeva asutusena. Sel juhul on IMI koordinaatoril samad juurdepääsuõigused nagu pädeval asutusel. Kõik IMI koordinaatorid tegutsevad vastutava töötlejana enda kui IMI osalise andmetöötlustoimingute puhul.

1. IMI vahendusel koostööd tehes tagavad pädevad asutused kooskõlas halduskoostöö menetlustega tegutsevate IMI kasutajate kaudu, et vastavalt kohaldatavale liidu õigusaktile reageeritakse lühima võimaliku ajavahemiku ja igal juhul nimetatud õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul.

2. Pädev asutus võib esitada tõendusmaterjalina IMI kaudu elektrooniliselt saadud teavet, dokumente, järeldusi, avaldusi või tõestatud koopiaid samadel alustel kui tema oma riigist saadud teavet ning samal otstarbel kui see, milleks kõnealuseid andmeid algselt koguti.

3. Kõik pädevad asutused tegutsevad enda alluvuses oleva IMI osalise andmetöötlustoimingute puhul vastutava töötlejana ja tagavad andmesubjektidele, vajaduse korral koostöös komisjoniga, võimaluse teostada oma õigusi kooskõlas III ja IV peatükiga.

2. Komisjonil on lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks ning statistiliste aruannete koostamiseks juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud andmete töötlemisega IMIs.

3. Komisjon ei osale halduskoostöömenetlustes, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui see on nõutav lisas loetletud liidu õigusakti kohaselt.

2. Liikmesriigid määravad IMI koordinaatorid ja pädevad asutused ning nende pädevusse kuuluvad siseturuvaldkonnad. Komisjonil võib selles protsessis olla nõuandev roll.

3. Iga IMI osaline annab asjakohased juurdepääsuõigused oma IMI kasutajatele siseturuvaldkonnas, mis kuulub tema pädevusse, ning vajaduse korral tühistab need.

4. Komisjon ja liikmesriigid tagavad asjakohased vahendid, et IMI kasutajatel oleks lubatud IMIs töödeldud isikuandmetele juurde pääseda üksnes teadmisvajaduse korral ja üksnes siseturuvaldkonnas või -valdkondades, kus neile on antud juurdepääsuõigus kooskõlas lõikega 3.

5. Keelatud on kasutada IMIs konkreetsel eesmärgil töödeldud isikuandmeid viisil, mis on vastuolus nimetatud algse eesmärgiga, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt ette nähtud siseriiklikus õiguses kooskõlas liidu õigusega.

6. Kui mõni halduskoostöömenetlus hõlmab isikuandmete töötlemist, on üksnes kõnealuses menetluses osalevatel IMI osalistel juurdepääsuõigus kõnealustele isikuandmetele.

1. Iga liikmesriik kohaldab oma IMI osaliste ja kasutajate suhtes oma ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kooskõlas siseriiklike või liidu õigusaktidega.

2. IMI osalised tagavad, et nende alluvuses töötavad IMI kasutajad austavad teiste IMI osaliste taotlust töödelda IMI kaudu vahetatavat teavet konfidentsiaalselt.

IMI põhineb halduskoostöömenetlustel, millega rakendatakse lisas loetletud asjakohaste liidu õigusaktide sätteid. Komisjon võib asjakohasel juhul võtta vastu lisas nimetatud konkreetsete liidu õigusaktide või teatavat liiki halduskoostöömenetluste rakendusakte, nähes ette olulised tehnilised funktsioonid ja menetluskorra, mis on vajalikud asjaomaste halduskoostöömenetluste toimimiseks, sealhulgas, kui see on kohaldatav, artiklis 12 osutatud süsteemiväliste osalejate ja IMI vaheliseks suhtlemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Võib luua tehnilised vahendid, et võimaldada süsteemivälistel osalistel suhelda IMIga, kui suhtlemine on:

Kõik sellised tehnilised vahendid on IMIst eraldatud ega võimalda süsteemivälistele osalistele juurdepääsu IMI-le.

IMI osalised vahetavad ja töötlevad isikuandmeid üksnes lisas loetletud asjakohastes liidu õigusaktides kindlaks määratud eesmärkidel.

Andmesubjektide poolt IMIsse esitatud andmeid kasutatakse vaid sel eesmärgil, milleks andmed esitati.

1. IMIs töödeldud isikuandmed suletakse IMIs kohe, kui need ei ole enam vajalikud eesmärgil, milleks neid koguti, sõltuvalt igat liiki halduskoostöö eripärast ning üldreeglina hiljemalt pärast seda, kui halduskoostöömenetluse ametlikust lõpetamisest on möödunud kuus kuud.

Kui lisas loetletud kohaldatava liidu õigusaktiga on ette nähtud pikem ajavahemik, võib IMIs töödeldud isikuandmeid säilitada maksimaalselt 18 kuud pärast halduskoostöömenetluse ametlikku lõpetamist.

2. Kui lisas loetletud siduva liidu õigusakti kohaselt nõutakse IMI osalistele edasiseks kasutamiseks teabe repositooriumi, võib repositooriumis sisalduvaid isikuandmeid töödelda senikaua, kui sel otstarbel vajalik, ning kas andmesubjekti nõusolekul või kui see on ette nähtud kõnealuse liidu õigusaktiga.

3. Käesoleva artikli kohaselt suletud isikuandmeid töödeldakse (v.a andmete säilitamine) üksnes selleks, et tõendada, et IMI kaudu on vahetatud teavet andmesubjekti nõusolekul, välja arvatud juhul, kui töötlemist taotletakse olulise avaliku huviga seotud põhjustel.

4. Suletud andmed kustutatakse automaatselt IMIst pärast seda, kui halduskoostöömenetluse ametlikust lõpetamisest on möödunud kolm aastat.

5. Konkreetsel juhul pädeva asutuse selgesõnalisel taotlusel ja andmesubjekti nõusolekul võib isikuandmeid kustutada enne kohaldatava säilitamistähtaja lõppemist.

6. Komisjon tagab tehniliste vahenditega isikuandmete sulgemise ja kustutamise ning nende kohta väljavõtete tegemise kooskõlas lõikega 3.

7. Tagatakse asjakohased tehnilised vahendid, et innustada IMI osalisi lõpetama ametlikult halduskoostöömenetlused võimalikult kiiresti pärast teabevahetuse lõpuleviimist ning et võimaldada IMI osalistel kaasata vastutavaid IMI koordinaatoreid kõikidesse menetlustesse, millega on põhjendamatult tegeletud kauem kui kaks kuud.

1. Erandina artiklist 14 kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 IMI kasutajate isikuandmete säilitamise suhtes. Kõnealused isikuandmed hõlmavad täisnime ning kõiki elektroonilisi ja muid käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke kontaktandmeid.

2. IMI kasutajate isikuandmeid säilitatakse IMIs seni, kuni kõnealused isikud on IMI kasutajad, ning neid andmeid võib töödelda käesoleva määruse eesmärkide kohasel otstarbel.

3. Kui füüsiline isik ei ole enam IMI kasutaja, suletakse tema isikuandmed tehniliste vahendite abil kolmeks aastaks. Välja arvatud kõnealuste andmete säilitamine, töödeldakse neid üksnes selleks, et tõendada teabe vahetamist IMI kaudu, ning need kustutatakse kolme aasta möödudes.

1. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 1 kohaseid andmete eriliike võib IMI kaudu töödelda üksnes kõnealuse direktiivi artikli 8 lõigetes 2 ja 4 ning kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud erijuhtudel ning nimetatud artiklites sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid kasutades, et tagada nende isikute õigused, kelle andmeid töödeldakse.

2. IMIs võib töödelda õigusrikkumiste, kriminaalasjas tehtud süüdimõistvate otsuste või julgeolekumeetmetega seotud andmeid, millele osutatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 5 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõikes 5, tingimusel et rakendatakse nimetatud artiklites sätestatud kaitsemeetmeid, sealhulgas distsiplinaar-, haldus- või kriminaalkaristusi käsitlevat teavet või muud teavet, mis on vajalik füüsilise või juriidilise isiku hea maine loomiseks, kui selliste andmete töötlemine on lubatud andmetöötluse aluseks oleva liidu õigusaktiga või andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul, tingimusel et kasutatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 5 osutatud konkreetseid kaitsemeetmeid.

1. Komisjon tagab, et IMI järgib andmete turvalisuse eeskirju, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 kohaselt.

2. Komisjon kehtestab vajalikud meetmed, et tagada IMIs töödeldavate isikuandmete turvalisus, sealhulgas asjakohane andmetele juurdepääsu kontroll ja turvalisuse tagamise kava, mida ajakohastatakse.

3. Komisjon tagab, et turvaintsidendi korral on võimalik kontrollida, missuguseid isikuandmeid on IMIs töödeldud ning millal, millisel eesmärgil ja kes on seda teinud.

4. IMI osalised võtavad kõik menetluslikud ja korralduslikud meetmed, mis on vajalikud nende poolt IMIs töödeldud isikuandmete turvalisuse tagamiseks kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 17.

1. Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 10 ja 11 ning kõnealuse direktiiviga kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele tagavad IMI osalised võimalikult kiiresti andmesubjektide teavitamise nende isikuandmete töötlemisest IMIs ja juurdepääsust nende õigusi ja õiguste teostamist käsitlevale teabele, mis hõlmab vastutava töötleja ja tema võimaliku esindaja isiku- ja kontaktandmeid.

2. Komisjon teeb üldsusele kergesti ligipääsetaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe:

1. Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele tagavad IMI osalised andmesubjektile õiguse pääseda juurde endaga seotud andmetele IMIs, õiguse ebaõigete või -täpsete andmete parandamisele ning ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamisele. Vastutav IMI osaline parandab või kustutab andmed võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmesubjektilt taotluse saamist.

2. Kui andmesubjekt vaidlustab artikli 14 lõike 1 kohaselt suletud andmete õigsuse või seaduslikkuse, registreeritakse kõnealune asjaolu koos õige ja parandatud teabega.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad näevad oma siseriiklike õigusaktidega direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 kohaselt ette erandid või piirangud seoses käesolevas peatükis sätestatud andmesubjektide õigustega.

1. Liikmesriigi järelevalveasutus või -asutused, mis igas liikmesriigis on määratud ja millele on antud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 osutatud volitused (edaspidi „liikmesriigi järelevalveasutus”), jälgivad sõltumatult, et isikuandmete töötlemine, mida nende liikmesriigi IMI osalised teevad, oleks seaduslik, ning eelkõige tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud andmesubjektide õigused oleksid käesoleva määruse kohaselt kaitstud.

2. Euroopa andmekaitseinspektor jälgib ja püüab tagada, et komisjon kui IMI osaline töötleks isikuandmeid kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja volitusi.

3. Liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor tagavad oma vastava pädevuse raames, et IMI üle teostatakse koordineeritud järelevalvet ja et seda kasutavad IMI osalised.

4. Euroopa andmekaitseinspektor võib kutsuda liikmesriikide järelevalveasutusi vajaduse korral kohtumistele, et tagada lõikes 3 osutatud koordineeritud järelevalve IMI ja seda kasutavate IMI osaliste üle. Kohtumiste kulud kannab Euroopa andmekaitseinspektor. Vajaduse korral võidakse selleks ühiselt välja töötada edasised töömeetodid, sealhulgas kodukord. Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile saadetakse ühine tegevusaruanne vähemalt iga kolme aasta järel.

1. Liikmesriik võib kasutada IMId pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks oma territooriumil kooskõlas siseriikliku õigusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Kui liikmesriik kavatseb IMId süstemaatiliselt kasutada riigisisestel eesmärkidel, teavitab ta oma kavatsusest komisjoni ja taotleb komisjonilt eelnevat nõusolekut. Komisjon kontrollib, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vajaduse korral ja kooskõlas käesoleva määrusega sõlmivad liikmesriik ja komisjon kokkuleppe, milles sätestatakse muu hulgas tehniline, rahastamis- ja organisatsiooniline kord, sealhulgas IMI osaliste kohustused IMI riigisiseseks kasutamiseks.

1. Käesoleva määruse kohaselt võivad IMI osalised liidus ja nende partnerid mõnes kolmandas riigis vahetada IMIs isikuandmeid sisaldavat teavet üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Kui komisjon on IMI osaline, kohaldatakse IMIs töödeldud isikuandmete vahetamisel kolmandas riigis asuvate partneritega määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõikeid 1 ja 7.

3. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas nende kolmandate riikide loetelu, keda on volitatud vahetama isikuandmeid sisaldavat teavet kooskõlas lõikega 1, ja ajakohastab seda.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande IMI toimimise kohta.

2. Hiljemalt 5. detsembri 2017 ning seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa andmekaitseinspektorile aruande IMIs sisalduvate isikuandmete kaitse, sealhulgas andmeturbe aspektide kohta.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud andmekaitsenõuete tegeliku kohaldamisega.

1. IMI arendamise, tutvustamise, toimimise ja hooldamise kulud kantakse Euroopa Liidu üldeelarvest, ilma et see piiraks artikli 22 lõike 2 kohast korraldust.

2. Kui liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, katab iga liikmesriik kulud, mis on seotud IMI toimimisega liikmesriigi tasandil, sealhulgas koolituseks, tutvustamiseks ja tehniliseks abiks (kasutajatugi) vajaliku personaliga seotud kulud, ning kulud, mis on seotud IMI haldamisega riigi tasandil.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine nende IMI osaliste poolt.

1. Olenemata käesoleva määruse artiklist 4, võib 16. mail 2011 alustatud katseprojekti, mille eesmärk on kontrollida IMI sobivust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) ( 12 ) artikli 4 rakendamiseks, jätkata enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud korra alusel.

2. Olenemata käesoleva määruse artikli 8 lõikest 3 ja artikli 12 esimese lõigu punktidest a ja b võib SOLVITi soovituse halduskoostööd käsitlevate sätete rakendamiseks IMI kaudu jätkuda komisjoni osalemine halduskoostöömenetlustes ning süsteemiväliste osaliste jaoks olemasolevate vahendite kasutamine enne käesoleva määruse jõustumist loodud korralduse kohaselt. SOLVITi soovituse kohaldamisel on IMIs töödeldavate isikuandmete puhul käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud ajavahemikuks 18 kuud.

3. Olenemata käesoleva määruse artikli 4 lõikest 1 võib komisjon alustada katseprojekti eesmärgiga hinnata, kas IMI on tõhus, kulutasuv ja kasutajasõbralik vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) ( 13 ) artikli 3 lõigete 4, 5 ja 6 rakendamiseks. Hiljemalt kaks aastat pärast katseprojekti alustamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu, mis hõlmab ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) ( 14 ) loodud tarbijakaitsealase koostöö süsteemi ja IMI raames tehtava halduskoostöö vahelist seost.

4. Olenemata käesoleva määruse artikli 14 lõikest 1 jätkatakse kõnealuses valdkonnas kõikide maksimaalselt 18 kuu pikkuste ajavahemike kohaldamist, mille kohta on tehtud otsus direktiivi 2006/123/EÜ artikli 36 alusel seoses nimetatud direktiivi VI peatüki kohase halduskoostööga.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

ARTIKLIS 3 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE HALDUSKOOSTÖÖALASED SÄTTED, MILLE RAKENDAMISEKS KASUTATAKSE IMID

( 2 ) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/55/EL, EMPs kohaldatav tekst 20. november 2013,	L 354	132	28.12.2013
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/60/EL, 15. mai 2014,	L 159	1	28.5.2014
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/67/EL, EMPs kohaldatav tekst 15. mai 2014,	L 159	11	28.5.2014