konsolideeritud TEKST: 32012R0648 — ET

Käesolevat määrust ei kohaldata:

Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;

Bank for International Settlements suhtes;

▼M2

keskpankade ja ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse järgmistes riikides:

Jaapan,

ii)

Ameerika Ühendriigid,

▼M9

iii)

Austraalia,

iv)

Kanada,

Hongkong,

vi)

Mehhiko,

vii)

Singapur,

viii)

Šveits,

▼M11

ix)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Käesolevat määrust, v.a artikli 9 kohane aruandluskohustus, ei kohaldata:

direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 4.2 loetletud mitmepoolsete arengupankade suhtes;

avaliku sektori asutuste suhtes direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 18 tähenduses, kui need alluvad keskvalitsustele ja neil on keskvalitsuste antud otsesed tagatised;

Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes.

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 4 esitatud loetelu.

Selleks esitab komisjon hiljemalt 17. novembriks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab selliste avaliku sektori asutuste, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, ning keskpankade rahvusvahelist käsitlust.

Aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi nende asutuste ja keskpankade käsitlemise kohta märkimisväärse hulga kolmandate riikide (sh lepingute kauplemismahult kolme kõige olulisema jurisdiktsiooni) õigusraamistikus, samuti riskijuhtimisstandardite kohta, mida kohaldatakse nendes jurisdiktsioonides nende asutuste ja keskpankade poolt tehtud tuletistehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal – järeldusele, et kolmandate riikide keskpankade kui rahaasutuste suhtes tehtav erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, lisab komisjon nad lõikes 4 esitatud loetellu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel asuv juriidiline isik, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja;

„kauplemisteabehoidla” – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab andmeid tuletisinstrumentide kohta;

„kliirimine” – positsioonide kindlaksmääramise protsess, sealhulgas netokohustuste arvutamine, ning selle tagamine, et finantsinstrumendid, sularaha või mõlemad on kättesaadavad nendest positsioonidest tulenevate riskide maandamiseks;

„kauplemiskoht” – süsteem, mille tööd korraldab investeerimisühing või turu korraldaja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 13 tähenduses, v.a kliendi korralduste ühingusisene täitja artikli 4 lõike 1 punkti 7 tähenduses, ning mis viib süsteemis kokku finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvid viisil, mille tulemuseks on leping kooskõlas nimetatud direktiivi II või III jaotisega;

„tuletisinstrument” või „tuletisleping” – finantsinstrument, mis on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 10, nagu seda on rakendatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklitega 38 ja 39;

„tuletislepingu liik” – kogum tuletislepinguid, millel on ühised ja olulised tunnused, sealhulgas vähemalt seos alusvaraga, alusvara tüüp ja teoreetiline valuuta. Samasse liiki kuuluvatel tuletislepingutel võivad olla erinevad lunastamise tähtajad;

▼M7

„börsiväline tuletisinstrument” või „börsiväline tuletisleping” – tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt käesoleva määruse artiklile 2a;

„finantssektori vastaspool”

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 ) tegevusloa saanud investeerimisühing;

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ( 2 ) tegevusloa saanud krediidiasutus;

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ ( 3 ) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja;

kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja kui see on asjakohane, selle valitseja, välja arvatud juhul, kui kõnealune eurofond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 ( 4 ) artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 punkti 1 alapunktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud liidus või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on tegevusloa saanud või registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, välja arvatud juhul, kui kõnealune alternatiivne investeerimisfond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina või kui alternatiivne investeerimisfond on direktiivi 2011/61/EL artikli 2 lõike 3 punktis g osutatud eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus, ja asjakohasel juhul selle liidus asutatud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 ( 5 ) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium;

„finantssektoriväline vastaspool” – ettevõtja, mis on asutatud liidus ning mis ei kuulu punktides 1 ja 8 osutatud isikute hulka;

10)

„pensioniskeem”

tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses, sealhulgas iga tegevusloa saanud üksus, kes vastutab sellise asutuse juhtimise eest ja tegutseb selle nimel, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1, ning samuti juriidilised isikud, mis on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil ning tegutsevad üksnes selliste asutuste huvides;

direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 3 osutatud asutuste tööandjapensioni kogumisasutused;

direktiiviga 2002/83/EÜ hõlmatud elukindlustusandjate tööandjapensioni kogumisasutused, tingimusel, et kogu vara ja kõiki kohustusi hoitakse ja hallatakse kindlustusandja muudest tegevustest eraldi ning neid ei ole võimalik üle kanda;

muud tegevusloa saanud järelevalvele alluvad ja siseriiklikul alusel tegutsevad üksused või skeemid, eeldusel et:

neid tunnustatakse siseriikliku õiguse kohaselt ning

ii)

nende peamine eesmärk on maksta pensionihüvitisi;

11)

„vastaspoole krediidirisk” – risk, et tehingu vastaspool jätab enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist kohustused täitmata;

12)

„koostalitluskokkulepe” – kokkulepe kahe või enama keskse vastaspoole vahel, mis hõlmab tehingute süsteemiülest täitmist;

13)

„pädev asutus” – käesoleva artikli punktis 8 osutatud õigusaktides osutatud pädev asutus, artikli 10 lõikes 5 osutatud pädev asutus või iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 22 määratud asutus;

14)

„kliiriv liige” – ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ning kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest;

15)

„klient” – ettevõtja, kellel on lepinguline suhe keskse vastaspoole kliiriva liikmega, mis võimaldab sellel ettevõtjal kliirida oma tehinguid kõnealuse keskse vastaspoolega;

16)

„konsolideerimisgrupp” – emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest koosnev ettevõtjate grupp direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 80 lõigetes 7 ja 8 osutatud ettevõtjate grupp;

17)

„finantseerimisasutus” – ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine direktiivi 2006/48/EÜ I lisa punktides 2 kuni 12 loetletud tegevusaladega;

18)

„finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutus, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, kusjuures vähemalt üks tütarettevõtjatest on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) ( 6 ) artikli 2 punkti 15 tähenduses;

19)

„krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

20)

„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus keskses vastaspooles või kauplemisteabehoidlas, kui osalus kapitalis või hääleõiguses on vähemalt 10 %, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 7 ) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla juhtimist, milles osalust omatakse;

21)

„emaettevõtja” – emaettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2;

22)

„tütarettevõtja” – tütarettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, sealhulgas põhiemaettevõtja iga tütarettevõtja kõik tütarettevõtjad;

23)

„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel;

24)

„märkimisväärne seos” – olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

osaluse kaudu, mis tähendab otsese omandiõiguse või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;

kontrolli kaudu või sarnase suhte kaudu füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja või tütarettevõtja tütarettevõtja vahel, keda käsitatakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjana.

Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.

25)

„kapital” – märgitud kapital nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) ( 8 ) artikli 22 tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning sellega seotud aažio; see kompenseerib täielikult kahjumi tegevuse jätkumise kahtluse korral ning pankroti või likvideerimise korral reastatakse see kõigi teiste nõuete järele;

26)

„reservid” – reservid 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 9 ) artiklis 9 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;

27)

„juhtorgan” – juhatus või nõukogu või mõlemad vastavalt siseriiklikule äriühinguõigusele;

28)

„juhtorgani sõltumatu liige” – juhtorgani liige, kellel puudub äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti seoses asjaomase keskse vastaspoole, kontrolli omava(te) aktsionäri(de) või juhtkonna või kliirivate liikmetega, ning kellel ei ole olnud sellist suhet viie aasta jooksul enne juhtorgani liikmeks saamist;

29)

„kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla tegevust ning juhtorgani juhtiv liige või juhtivad liikmed;

30)

„pandikiri” – võlakiri, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele;

31)

„pandikirja üksus” – pandikirja emitent või pandikirja tagatiste kogum.

▼M7

Artikkel 2a

Samaväärsust kinnitavad otsused börsiväliste tuletisinstrumentide määratlemise eesmärgil

Käesoleva määruse artikli 2 punkti 7 kohaldamisel loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, kui see täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed kõnealuse direktiivi III jaotises sätestatud nõuetega, ja kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi, nagu komisjon on kindlaks määranud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korraga.

Komisjon võib lõike 1 kohaldamisel võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi turg täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ja selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon ja Väärtpaberiturujärelevalve avaldavad oma veebisaitidel nende turgude loetelu, mida loetakse samaväärseteks vastavalt lõikes 2 osutatud rakendusaktile. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 3

Konsolideerimisgrupi sisetehingud

Finantssektorivälise vastaspoole puhul on konsolideerimisgrupi sisetehing börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ja nende suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure ning

asjaomane teine finantssektoriväline vastaspool asub liidus, või kui ta asub kolmandas riigis, ei ole see kolmas riik selline riik, mis on kindlaks tehtud lõike 4 alusel või lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide alusel.

Finantssektori vastaspoole puhul on konsolideerimisgrupi sisetehing üks järgmistest:

börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

finantssektoriväline vastaspool asub liidus, või kui ta asub kolmandas riigis, ei ole see kolmas riik selline riik, mis on kindlaks tehtud lõike 4 alusel või lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide alusel;

ii)

teine vastaspool on finantssektori vastaspool, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

iii)

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning

iv)

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;

börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, kui mõlemad vastaspooled osalevad samas asutuste kaitsesüsteemis, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7, tingimusel et käesoleva lõike punkti a alapunktis ii sätestatud tingimus on täidetud;

börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud sama keskasutusega seotud krediidiasutuste vahel või sellise krediidiasutuse ja keskasutuse vahel, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 lõikes 1;

börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud finantssektorivälise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

mõlemad tuletuslepingu vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ja nende suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure ning

ii)

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse vastaspooli hõlmatuna sama konsolideeritud aruandlusega, kui mõlemad vastaspooled:

on konsolideerimisse kaastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL ( 10 ) või rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtja peakorter on kolmandas riigis, vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida komisjoni määruse (EÜ) nr 1569/2007 ( 11 ) kohaselt käsitatakse samaväärsena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt nimetatud määruse artiklile 4), või

kuuluvad ühe ja sama konsolideeritud järelevalve alla vastavalt direktiivile 2013/36/EL või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtte peakontor asub kolmandas riigis, sama konsolideeritud järelevalve alla, mida teeb kolmanda riigi pädev asutus ja mis on kontrollitult samaväärne nimetatud direktiivi artiklis 127 sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei kohaldata järgmistes kolmandates riikides asuvate vastaspooltega tehtavate tehingute suhtes ühtki konsolideerimisgrupi sisetehingute tegemiseks antud vabastust:

▼C3

kui kolmas riik on suure riskiga kolmas riik, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 12 ) artiklis 9;

kui kolmas riik on loetletud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisa kõige hilisemas versioonis.

Kui see on kolmanda riigi õigus-, järelevalve- ja täitmiskorras tuvastatud probleemide tõttu vajalik ja kui need probleemid tulenevad suurematest riskidest, sealhulgas vastaspoole krediidiriskist ja õiguslikust riskist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, tehes kindlaks kolmandad riigid, kelle üksused ei tohi konsolideerimisgrupi sisetehingute tegemiseks antud vabastust kasutada, kuigi need kolmandad riigid ei ole sellised kolmandad riigid, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4.

JAOTIS

BÖRSIVÄLISTE TULETISINSTRUMENTIDE KLIIRIMINE, ARUANDLUS JA RISKIDE MAANDAMINE

Artikkel 4

Kliiringukohustus

Vastaspooled kliirivad kõik börsivälised tuletislepingud, mis kuuluvad sellesse börsiväliste tuletislepingute liiki, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui nimetatud lepingud täidavad mõlemad järgmised tingimused:

need on sõlmitud ühel järgmistest viisidest:

kahe finantssektori vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

ii)

artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole ja artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole vahel;

iii)

kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

iv)

ühelt poolt artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole või artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole ning teiselt poolt kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;

ühes või mitmes kolmandas riigis asutatud kahe üksuse vahel, mille suhtes kohaldataks kliiringukohustust, kui nad oleksid asutatud liidus, tingimusel et lepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus või kui sellised kohustused on vajalikud või asjakohased selleks, et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumist, ning

need on sõlmitud või neid on uuendatud kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda, tingimusel et mõlemad vastaspooled täidavad nende sõlmimise või uuendamise kuupäeval punktis a sätestatud tingimusi.

Kohustust kliirida kõik börsivälised tuletislepingud ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud esimese lõigu punkti a alapunktis iv osutatud olukordades ja mille pooled on ühelt poolt finantssektori vastaspool, kes vastab artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele, või finantssektoriväline vastaspool, kes vastab artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele, ja teiselt poolt kolmandas riigis asuv pensioniskeem, mis toimib riigisiseselt, tingimusel et sellele on antud tegevusluba, selle üle tehakse järelevalvet ja seda on tunnustatud riigisisese õiguse alusel ning selle peamine eesmärk on maksta pensionihüvitisi ning see on asjaomase riigisisese õiguse kohaselt kliirimiskohustusest vabastatud.

Ilma et see piiraks artikli 11 kohaseid riskimaandamismeetodeid, ei kohaldata kliiringukohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on konsolideerimisgrupi sisetehingud, nagu kirjeldatud artiklis 3.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ainult:

siis, kui kaks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat liidus asutatud vastaspoolt on eelnevalt teavitanud asjaomaseid pädevaid asutusi kirjalikult, et nad kavatsevad nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes erandit kasutada. Teavitada tuleb vähemalt 30 kalendripäeva enne erandi rakendamist. Pädevad asutused võivad 30 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist esitada vastuväite erandi kasutamisele, kui vastaspoolte vahelised tehingud ei vasta artiklis 3 sätestatud tingimustele, ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust esitada vastuväiteid pärast selle 30 kalendripäeva pikkuse perioodi lõppu, kui tehingud enam ei vasta tingimustele. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaste volitustega;

börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud ühte konsolideerimisgruppi kuuluva kahe vastaspoole vahel, kellest üks on asutatud liidus ja teine kolmandas riigis, kui liidus asutatud vastaspool on saanud loa erandit kohaldada pädeva asutuse käest 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta on pädevat asutust teavitanud, tingimusel et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud. Pädev asutus teavitab sellest otsusest Väärtpaberiturujärelevalvet.

Börsivälised tuletislepingud, millele laieneb lõike 1 kohane kliiringukohustus, kliirib keskne vastaspool, kellele on antud artikli 14 alusel tegevusluba või keda on artikli 25 alusel tunnustatud sellise börsiväliste tuletislepingute liigi kliirimiseks ning kes on loetletud registris kooskõlas artikli 6 lõike 2 punktiga b.

Sel eesmärgil hakkab vastaspool kliirivaks liikmeks või kliendiks või loob kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega, tingimusel, et see kord ei suurenda vastaspoole riski ning tagab, et vastaspoole vara ja positsioonid on kaitstud samal tasemel, nagu on viidatud artiklites 39 ja 48.

3a.

Ilma et nad oleksid kohustatud sõlmima lepingu, peavad kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad otse või kaudselt kliirimisteenuseid, osutama neid teenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Sellised kliirivad liikmed ja kliendid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks huvide konfliktid, eelkõige kauplemisüksuse ja kliirimisüksuse vahel, mis võivad negatiivselt mõjutada kliirimisteenuste õiglast, mõistlikku, mittediskrimineerivat ja läbipaistvat osutamist, ning et neid konflikte vältida, juhtida ja jälgida. Sellised meetmed võetakse ka siis, kui kauplemis- ja kliirimisteenuseid osutavad erinevad juriidilised isikud, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.

Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seotud riske.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada tingimused, mille kohaselt peetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ärilisi tingimusi õiglasteks, mõistlikeks, mittediskrimineerivateks ja läbipaistvateks, tuginedes järgmisele:

õigluse ja läbipaistvuse nõuded seoses teenustasude, hindade ja allahindluse põhimõtete ning hinnakirja puudutavate muude üldiste lepingutingimustega, ilma et see piiraks üksikute vastaspooltega sõlmitud lepingupõhiste kokkulepete konfidentsiaalsust;

tegurid, mis moodustavad mõistlikud ärilised tingimused erapooletute ja ratsionaalsete lepingupõhiste kokkulepete tagamiseks;

nõuded kliirimisteenuste hõlbustamiseks kulude ja riskide põhjal õiglasel ja mittediskrimineerival alusel, nii et mis tahes erinevused küsitud hindades on proportsionaalsed kulude, riskide ja kasuga, ning

riskikontrolli kriteeriumid kliirivale liikmele või kliendile seoses pakutavate kliirimisteenustega.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, või juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist mis tahes käesoleva määruse sättest, nagu on osutatud lõike 1 punkti a alapunktis v, ning kaudse lepingulise korra liigid, mis vastavad lõike 3 teises lõigus osutatud tingimustele.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses väärtpaberistamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 13 ) tähenduses, tingimusel et:

väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul emiteerib viimane üksnes väärtpaberistamisi, mis vastavad määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 18 ja artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele;

börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks pandikirja või väärtpaberistamise puhul ning

pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses pandikirja või väärtpaberistamisega.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning võttes arvesse õigusliku arbitraaži ennetamise vajadust, töötavad Euroopa järelevalveasutused välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, milline pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski lõike 5 tähenduses.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 4a

Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled

Finantssektori vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektori vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud mis tahes kliirimiskünnist,

teavitab finantssektori vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamatult Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;

kehtestab finantssektori vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist, ning

finantssektori vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsivälistele tuletislepingutele, ükskõik millise börsivälise tuletislepingu liigiga on tegemist, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, ja mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest.

Finantssektori vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust 17. juunil 2019 või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon viimase 12 kuu kohta ei ületa artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektori vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.

Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektori vastaspool arvesse kõiki tema poolt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid.

Olenemata esimesest lõigust arvutatakse eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide puhul lõikes 1 osutatud positsioonid fondi tasandil.

Rohkem kui ühte eurofondi valitsev eurofondi valitseja ja rohkem kui ühte alternatiivset investeerimisfondi valitsev alternatiivse investeerimisfondi valitseja peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et positsioonide arvutamine fondi tasandil ei too kaasa:

nende valitsetava fondi positsioonide või fondivalitseja positsioonide süstemaatilist alahindamist ja

kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.

Finantssektori vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.

ESMA töötab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada agregeeritud positsioonide suhtes kohaldatavate kliirimiskünniste väärtust, kui see on vajalik, et tagada kliirimiskohustusega hõlmatud finantssektori vastaspoolte piisav kaetus.

Kui ESMA vaatab kooskõlas artikli 10 lõikega 4a läbi artikli 10 lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt kindlaks määratud kliirimiskünniseid, vaatab ta läbi ka käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud kliirimiskünnise.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Käesoleva artikli ja artikli 10 kohaldamisel tähendab „kliirimata positsioon” eelneva 12 kuu agregeeritud keskmist kuu lõpu seisuga arvutatud positsiooni börsivälistes tuletislepingutes, mida ei kliiri artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud ega artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool.

Artikkel 4b

Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused

Ilma et see piiraks artikli 11 kohaste riskimaandamismeetodite kohaldamist, ei kohaldata artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustust börsivälise tuletislepingu suhtes, mis on algatatud ja sõlmitud käesoleva artikli lõigete 2–4 kohaselt tehtud aktsepteeritava kauplemisjärgse riskivähendustoimingu (edaspidi „kauplemisjärgse riskivähendustehingu”) tulemusel.

Kauplemisjärgne riskivähendustehing vabastatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest üksnes juhul, kui:

kauplemisjärgset riskivähendustoimingut tegev üksus (edaspidi „kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja”) vastab käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele ning

iga kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osaleja vastab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Aktsepteeritav kauplemisjärgne riskivähendustoiming vastab järgmisele:

selle teeb direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt tegevusloa saanud üksus, kes on kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse kaasatud börsiväliste tuletislepingute vastaspooltest sõltumatu;

see vähendab riski igas kauplemisjärgseks riskivähendustoiminguks esitatud portfellis;

sellega nõustutakse tervikuna ja seetõttu ei saa kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osalejad valida, milliseid tehinguid kauplemisjärgse riskivähendustoimingu raames teha;

selles tohivad osaleda ainult need üksused, kes kohe alguses esitasid portfelli kauplemisjärgseks riskivähendustoiminguks;

see on tururiski poolest neutraalne;

see ei mõjuta hinnakujundust;

see viiakse ellu tihendus-, tasakaalustus- või optimeerimistoiminguna või nende kombinatsioonina;

seda tehakse kahe- või mitmepoolselt.

Kauplemisjärgse riskivähendamisteenuse osutaja:

järgib kauplemisjärgse riskivähendustoimingu kohta kokku lepitud reegleid, sealhulgas eelnevalt kavandatud tsüklites ette nähtud meetodeid ja algoritme ning tegutseb mõistlikult, läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil;

tagab, et kauplemisjärgses riskivähendustoimingus osalevad üksused ei mõjuta kauplemisjärgse riskivähendustoimingu tulemust;

korraldab korrapäraseid tihendustoiminguid, kui kauplemisjärgsete riskivähendustoimingute tulemusel tehakse uusi kauplemisjärgseid riskivähendustehinguid;

peab kõigi kauplemisjärgse riskivähendustoimingu kohaselt tehtud tehingute kohta täielikku ja korrektset arvestust, sealhulgas:

teave kauplemisjärgse riskivähendustoimingu raames tehtud tehingute kohta;

ii)

kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevate tehingute kohta kas muudetud või uute tehingutena ja

iii)

kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse kaasatud eri portfellide riski üldise muutumise kohta;

teeb taotluse korral asjaomasele pädevale asutusele ja ESMA-le punktis d osutatud andmed põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks ning

jälgib kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevaid tehinguid, et tagada võimalikult suures ulatuses, et kauplemisjärgse riskivähendustoimingu tagajärjel ei toimuks väärkasutamist ega kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.

Pädev asutus, kes on andnud kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutajale kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 7 tegevusloa, teeb enne, kui asjaomase kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja tehtud kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tuleneva kauplemisjärgse riskivähendustehingu saab lõike 1 kohaselt kliirimiskohustusest vabastada, ilma põhjendamatu viivituseta järgmised toimingud:

teatab ESMA-le kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja nime ja

jagab ESMA-ga oma hinnangut selle kohta, kuidas kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja täidab lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid.

Esimeses lõigus osutatud pädev asutus kinnitab ESMA-le vähemalt kord aastas, et kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja täidab endiselt lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid või et kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja ei osuta enam kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.

ESMA edastab käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt saadud teabe iga liikmesriigi sellistele asutustele, kellel on seoses artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusega järelevalvevolitused.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta ESMA-t, kui kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetele enam ei vasta. Pärast teavitamist kustutab ESMA kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud loetelust. Alates kuupäevast, mil kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja on kõnealusest loetelust kustutatud, ei ole asjaomase kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja tehtud kauplemisjärgsest riskivähendustoimingust tulenevad kauplemisjärgsed riskivähendustehingud enam lõike 1 kohaselt kliirimiskohustusest vabastatud.

ESMA avaldab igal aastal loetelu kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajatest, kellest on ESMA-le esimese lõigu punkti a kohaselt teatatud.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente ja nõudeid ning kauplemisjärgse riskivähendustoimingu järgmisi muid tingimusi ja omadusi:

mida tähendab kauplemisjärgse riskivähendustoimingu puhul „tururiski poolest neutraalne”;

nõutav riskivähendus esitatud portfellides;

nii kliiritud kui ka kliirimata tehinguid sisaldavate segaportfellide võimalik kaasamine samasse kauplemisjärgsesse riskivähendustoimingusse ning tingimused, mille kohaselt on kaasamine lubatud;

kauplemisjärgse riskivähendustoimingu haldamise nõuded;

eri liiki kauplemisjärgsetele riskivähendusteenustele kehtivad nõuded;

vabastuse kohaldamise järelevalve kord ja

kriteeriumid, mida tuleb kohaldada selle hindamisel, kas kliirimiskohustusest hoitakse kõrvale.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Artikkel 5

Kliiringukohustuse menetlus

Kui pädev asutus annab kesksele vastaspoolele loa kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki vastavalt artiklile 14 või 15, või kui teatav börsivälise tuletislepingu liik, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima, on hõlmatud artikli 14 või 15 kohaselt antud kehtiva tegevusloaga, teatab pädev asutus viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealusest loast või börsivälise tuletislepingu liigist, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima.

Kuue kuu jooksul pärast lõike 1 kohaselt teate saamist või artiklis 25 sätestatud tunnustamismenetluse lõpuleviimist – pärast avalikku arutelu ja konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega – koostab Väärtpaberiturujärelevalve ja esitab komisjonile kinnitamiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis täpsustavad järgmist:

börsivälise tuletislepingute liik, mille suhtes tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud kliiringukohustust;

kliiringukohustuse jõustumise kuupäev või kuupäevad, sealhulgas selle võimalik järkjärguline kohaldamine ning vastaspoolte kategooriad, kelle suhtes kohustust kohaldatakse.

▼M12 —————

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei piira käesoleva lõike alusel regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel direktiivi 2014/65//EL ( 14 ) artiklis 95 sätestatud üleminekusätte kohaldamist seoses C jao punkti 6 kohastele energiaalaste tuletislepingutega.

Väärtpaberiturujärelevalve määrab omal algatusel ja pärast avalikku arutelu ning konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega kooskõlas lõike 4 punktides a, b ja c esitatud kriteeriumitega kindlaks ja teatab komisjonile need tuletislepingute liigid, millele tuleks kohaldada artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust, kuid mille jaoks ükski keskne vastaspool ei ole veel saanud tegevusluba.

Pärast teatamist avaldab Väärtpaberiturujärelevalve kutse teha ettepanekuid selliste tuletislepingute liikide kliirimiseks.

Süsteemse riski vähendamise üldeesmärgil võetakse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul lõike 2 punktis a osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:

asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise aste;

asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi maht ja likviidsus;

asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi osas õiglase, usaldusväärse ja üldiselt vastuvõetava hinnateabe kättesaadavus.

Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ettevalmistamisel võib Väärtpaberiturujärelevalve võtta arvesse asjaomaste börsiväliste tuletislepingute liike kasutavate vastaspoolte omavahelist seotust, vastaspoolte vahelise krediidiriski tasemele eeldatavalt avaldatavat mõju ning mõju konkurentsitingimustele kogu liidus.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, millega täpsustab täiendavalt esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumeid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul võetakse lõike 2 punktis b osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:

asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi eeldatav maht;

kas rohkem kui üks keskne vastaspool juba kliirib sama börsivälise tuletislepingu liiki;

asjaomaste kesksete vastaspoolte võime tulla toime eeldatava mahuga ning juhtida asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi kliirimisest tulenevat riski;

käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul tegutsevate ja eeldatavalt tegutsevate vastaspoolte tüpoloogia ja arv;

ajavahemik, mida kliiringukohustusega vastaspool vajab selleks, et korraldada oma börsiväliste tuletislepingute kliirimine keskse vastaspoole kaudu;

nende vastaspoolte riskijuhtimine ning õigus- ja tegevusvõime, kes tegutsevad käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul ning keda vastavalt artikli 4 lõikele 1 seob kliiringukohustus.

Kui börsivälise tuletislepingu liigil ei ole enam keskset vastaspoolt, kellel on käesoleva määruse alusel luba neid lepinguid kliirida, ei kohaldata selle liigi suhtes enam artiklis 4 osutatud kliiringukohustust, vaid kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3.

Artikkel 6

Avalik register

Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri, mille eesmärk on teha täpselt ja ühemõtteliselt kindlaks need börsiväliste tuletislepingute liigid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, ning haldab ja ajakohastab seda registrit. Avalik register on kättesaadav Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.

börsiväliste tuletislepingute liigid, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 kohast kliiringukohustust;

kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17 või keda on tunnustatud vastavalt artiklile 25, ja vastavalt tegevusloa või tunnustamise kuupäev, märkides kesksed vastaspooled, kellele on antud tegevusluba või keda on seoses kliirimiskohustusega tunnustatud;

kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad, kaasa arvatud igasugune järkjärguline rakendamine;

börsiväliste tuletislepingute liigid, mille Väärtpaberiturujärelevalve on kooskõlas artikli 5 lõikega 3 kindlaks teinud;

▼M12 —————

kesksed vastaspooled, kellest pädev asutus on Väärtpaberiturujärelevalvele teatanud seoses kliiringukohustusega ning nendest teatamise kuupäev;

artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes kliiritud tuletislepingute osakaal kalendriaasta lõpu seisuga võrreldes artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes kliiritavate tuletislepingutega, mis on esitatud koondarvestuses ja iga varaklassi lõikes.

Kui kesksel vastaspoolel ei ole enam käesoleva määruse kohaselt luba või tunnustust kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki, eemaldab Väärtpaberiturujärelevalve sellise keskse vastaspoole seoses kõnealuse börsivälise tuletislepingu liigiga viivitamata avalikust registrist.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Väärtpaberiturujärelevalve koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse andmed, mida peab sisaldama lõikes 1 osutatud avalik register.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 6a

Kliirimiskohustuse peatamine

Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada taotluse, et komisjon peataks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam keskseks kliirimiseks sobilikud vastavalt artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja artikli 5 lõikes 5 osutatud kriteeriumidele;

keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt kõnealuste börsivälise tuletislepingu liikide kliirimise ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestuseta kõnealuseid börsivälise tuletislepingu liike kliirida;

kliirimiskohustuse peatamine kõnealuste börsivälise tuletisinstrumendi liikide või teatavat liiki vastaspoole osas on vajalik, et vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või et selle ohuga tegeleda, ning peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks enne nimetatud lõigus osutatud taotluse esitamist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et täidetud on vähemalt üks nimetatud lõigus sätestatud tingimustest.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et kliirimiskohustuse peatamise näol on tegemist määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumide olulise muutusega, võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotlus sisaldada ka taotlust peatada kõnealuse määruse artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille kohta on esitatud kliirimiskohustuse peatamise taotlus.

Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel võivad kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ja artikli 22 kohaselt määratud pädevad asutused taotleda, et Väärtpaberiturujärelevalve esitaks komisjonile kliirimiskohustuse peatamise taotluse. Pädeva asutuse taotluses esitatakse põhjendused ning tõendid selle kohta, et vähemalt üks käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimustest on täidetud.

48 tunni jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse kättesaamist ning tuginedes pädeva asutuse esitatud põhjendustele ja tõenditele, Väärtpaberiturujärelevalve kas taotleb komisjonilt artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse peatamist või lükkab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse tagasi. Väärtpaberiturujärelevalve teatab oma otsusest asjaomasele pädevale asutusele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi, põhjendab ta seda kirjalikult.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi ei avalikustata.

Ilma põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist ning tuginedes Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjendustele ja tõenditele, komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas kliirimiskohustuse rakendusaktiga või lükkab peatamistaotluse tagasi. Kui komisjon lükkab peatamistaotluse tagasi, põhjendab ta seda Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab neile Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendused. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Käesoleva artikli lõike 1 neljanda lõigu kohase Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral võib rakendusaktiga, millega peatatakse kliirimiskohustus teatavate börsivälise tuletislepingu liikide osas, peatada ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustuse peatamist.

Kliirimiskohustuse ja asjakohasel juhul kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisest teavitatakse Väärtpaberiturujärelevalvet ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ning artiklis 6 osutatud avalikus registris.

Lõikes 4 osutatud kliirimiskohustus peatatakse esialgu mitte kauemaks kui kolmeks kuuks alates peatamise alguskuupäevast.

Lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peatatakse esialgu samaks ajavahemikuks.

Kui peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada lõikes 4 osutatud peatamist täiendavate ajavahemike võrra, mis ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Peatamise pikendamisotsused avaldatakse kooskõlas lõikega 6.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 7 osutatud peatamisperioodi või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pikendamisperioodi lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega. Väärtpaberiturujärelevalve saadab nimetatud arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud arvamust ei avalikustata.

Kliirimiskohustuse peatamist pikendava rakendusaktiga võib pikendada ka lõikes 7 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamist.

Kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise pikendamine kehtib sama perioodi kestel kui kliirimiskohustuse peatamise pikendamine.

Artikkel 6b

Kliirimiskohustuse peatamine kriisilahenduse korral

Kui keskne vastaspool täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ( 15 ) artikli 22 tingimusi, võib kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud keskse vastaspoole kriisilahendusasutus või käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt määratud pädev asutus omal algatusel või kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kliiriva liikme järelevalve eest vastutava pädeva asutuse taotlusel taotleda, et komisjon peataks teatavate börsivälise tuletisinslepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse, kui täidetud on järgmised tingimused:

kriisilahendusmenetluses oleval kesksel vastaspoolel on luba kiirida teatavaid kliirimiskohustusega hõlmatud börsivälise tuletislepingu liike, millega seoses peatamist taotletakse, ning

kliirimiskohustuse peatamine kõnealuste teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas on vajalik, et vältida keskse vastaspoole kriisilahendusega seoses tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või et selle ohuga tegeleda, ning peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et sama lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud.

Esimeses lõigus osutatud asutus teatab oma põhjendatud taotlusest Väärtpaberiturujärelevalvet ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu samal ajal, kui taotlus esitatakse komisjonile.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab 24 tunni jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud asutuse poolt taotlusest teavitamisest ja, niivõrd kui see on võimalik, pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist arvamuse kavandatava peatamise kohta, võttes arvesse vajadust vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või selle ohuga tegeleda, määruse (EL) 2021/23 artiklis 21 sätestatud kriisilahenduse eesmärke ja käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriume.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et kliirimiskohustuse peatamise näol on tegemist olulise muutusega määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude jõustumise kriteeriumides, võib Väärtpaberiturujärelevalve taotleda, et komisjon peataks kõnealuse määruse artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude samade teatavate börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille suhtes on esitatud kliirimiskohustuse peatamise taotlus.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab oma põhjendatud taotluse lõike 1 esimeses lõigus osutatud asutusele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule samal ajal, kui taotlus esitatakse komisjonile.

Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotlusi ja lõikes 2 osutatud arvamust ei avalikustata.

Ilma põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud asutuse esitatud põhjenduste ja tõendite alusel teatavate börsivälise tuletislepingu liikide osas kliirimiskohustuse rakendusaktiga või lükkab peatamistaotluse tagasi.

Esimeses lõigus osutatud rakendusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud Väärtpaberiturujärelevalve arvamust, määruse (EL 2021/23 artiklis 21 osutatud kriisilahenduse eesmärke, käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5 kõnealuste börsivälise tuletislepingu liikidega seoses sätestatud kriteeriume ning vajadust kliirimiskohustus peatada, et vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või selle ohuga tegeleda.

Kui komisjon lükkab peatamistaotluse tagasi, esitab ta tagasilükkamise põhjendused kirjalikult lõike 1 esimeses lõigus osutatud taotluse esitanud asutusele ja Väärtpaberiturujärelevalvele. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab neile põhjendused, mis esitati lõike 1 esimeses lõigus osutatud taotluse esitanud asutusele ja Väärtpaberiturujärelevalvele. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva artikli lõike 3 kohase taotluse korral võib kliirimiskohustuse peatava rakendusaktiga peatada ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude samade teatavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustuse peatamist.

Kliirimiskohustuse ja, kui see on asjakohane, kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisest teavitatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud taotluse esitanud asutust ja Väärtpaberiturujärelevalvet ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ja artiklis 6 osutatud avalikus registris.

Kliirimiskohustus peatatakse lõike 5 kohaselt esialgu mitte kauemaks kui kolmeks kuuks alates peatamise kohaldamise alguskuupäevast.

Kohustusliku kauplemiskoha nõue peatatakse lõike 6 kohaselt esialgu samaks ajavahemikuks.

Kui peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada lõikes 5 osutatud peatamist täiendavate ajavahemike võrra, mis ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Peatamise pikendamine avaldatakse kooskõlas lõikega 7.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

10.

Lõike 1 esimeses lõigus osutatud asutused võivad piisavalt aegsasti enne lõikes 5 osutatud esialgse peatamisperioodi või lõikes 9 osutatud pikendamisperioodi lõppu esitada komisjonile taotluse kliirimiskohustuse peatamise pikendamiseks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

Esimeses lõigus osutatud asutus teavitab oma põhjendatud taotlusest Väärtpaberiturujärelevalvet ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu samal ajal, kui taotlus esitatakse komisjonile.

Esimeses lõigus osutatud taotlust ei avalikustata.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab põhjendamatu viivituseta pärast taotluse kohta teate saamist ning, kui ta peab seda vajalikuks, pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise alused on jätkuvalt kehtivad, võttes arvesse vajadust vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või selle ohuga tegeleda, määruse (EL) 2021/23 artiklis 21 sätestatud kriisilahenduse eesmärke ja käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriume. Väärtpaberiturujärelevalve saadab arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealust arvamust ei avalikustata.

Kliirimiskohustuse peatamist pikendava rakendusaktiga võib pikendada ka lõikes 6 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamist.

Kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise pikendamine kehtib sama ajavahemiku kestel kui kliirimiskohustuse peatamise pikendamine.

Artikkel 7

Juurdepääs kesksele vastaspoolele

Keskne vastaspool, kellel on luba kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, on nõus kliirima kõnealuseid lepinguid sõltumata kauplemiskohast mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, sealhulgas seoses tagatisnõuete ja tasudega, mis on seotud juurdepääsuga. Eelkõige peaks sellega tagatama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele asjaomases kauplemiskohas kaubeldavate lepingute puhul järgmistes aspektides:

tagatise nõuded ja majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus, kui selliste lepingute lisamine keskse vastaspoole tegevuse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse ja muude tasaarvestusmenetluste hulka kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel ei seaks ohtu selliste menetluste sujuvat ja korrektset toimimist, kehtivust ja/või maksmapanekut, ning

artikli 41 kohase riskimudeli raames risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega.

Keskne vastaspool võib nõuda, et kauplemiskoht järgiks keskse vastaspoole kehtestatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid, sh riskijuhtimisega seotud nõudeid.

Keskne vastaspool rahuldab või lükkab tagasi kauplemiskoha esitatud ametliku juurdepääsutaotluse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Kui keskne vastaspool lükkab lõike 2 alusel juurdepääsutaotluse tagasi, põhjendab ta seda igakülgselt kauplemiskohale.

Välja arvatud kui kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevad asutused keelduvad võimaldamast juurdepääsu, võimaldab keskne vastaspool, kui teisest lõigust ei tulene teisiti, endale juurdepääsu kolme kuu jooksul alates kauplemiskoha ametlikku taotlust rahuldava otsuse tegemisest vastavalt lõikele 2.

Kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevad asutused võivad keelduda juurdepääsu võimaldamisest kesksele vastaspoolele pärast kauplemiskoha ametlikku taotlust ainult juhul, kui juurdepääs seaks ohtu turgude tõrgeteta ja nõuetekohase toimimise või mõjutaks negatiivselt süsteemset riski.

Väärtpaberiturujärelevalve lahendab pädevate asutuste vahelised erimeelsustest tingitud mis tahes vaidlused kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.

Lõikes 1 sätestatud mittediskrimineeriva kohtlemise tingimusi selles osas, milliseid tagatise nõudeid selles kauplemiskohas kaubeldavate lepingute puhul esitatakse, kuidas toimub majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus ning risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega, täpsustatakse määruse (EL) nr 600/2014 ( 16 ) artikli 35 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetavate tehniliste standarditega.

Artikkel 7a

Aktiivne konto

Finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 4a ja 10 kohaselt kliirimiskohustust 24. detsembril 2024 või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust pärast seda kuupäeva ja kes ületavad kliirimiskünnist ükskõik millise käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuletislepingute kategooria puhul, kõnealuses lõikes loetletud üksiku kategooria puhul või kõigi kõnealuses lõikes loetletud kategooriate koondarvestuses, omavad nende käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuletislepingute kategooriate jaoks vähemalt üht aktiivset kontot artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskses vastaspooles, kui see keskne vastaspool osutab asjaomaste tuletisinstrumentide kliirimisteenuseid, ning kliirivad sellel aktiivsel kontol vähemalt esindusliku arvu tehinguid.

Kui finantssektori vastaspoolel või finantssektorivälisel vastaspoolel tekib kohustus omada aktiivset kontot vastavalt esimesele lõigule, teavitab kõnealune finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool sellest ESMA-t ja oma asjaomast pädevat asutust ning loob sellise aktiivse konto kuue kuu jooksul pärast seda, kui tema suhtes hakatakse kõnealust kohustust kohaldama.

Lõike 1 kohaste kohustuste kindlaksmääramisel võtab vastaspool, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse liidus konsolideeritud järelevalvet, arvesse kõiki lõikes 6 osutatud tuletislepinguid, mida kliirib see vastaspool või mida kliirivad muud üksused selles konsolideerimisgrupis, kuhu asjaomane vastaspool kuulub, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisetehingud.

Vastaspooled, kelle suhtes hakatakse kohaldama lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustust, tagavad, et täidetud on kõik järgmised nõuded:

konto on pidevalt toimiv, sealhulgas on olemas juriidilised dokumendid, IT-ühenduvus ja kontoga seotud sisemenetlused;

vastaspoolel on olemas süsteemid ja ressursid, et ta saaks kõnealust kontot operatiivselt kasutada, isegi lühikese etteteatamisega, käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuletislepingute suurte koguste puhul igal ajal ja olla võimeline võtma lühikese aja jooksul vastu suurt tehingute voogu positsioonidelt, mida hoitakse artikli 25 lõike 2c kohases süsteemselt olulises kliirimisteenuses;

kõiki asjaomase vastaspoole uusi tehinguid tuletislepingutega, millele on osutatud lõikes 6, saab kontol alati kliirida;

vastaspool kliirib aktiivse kontoga tehinguid, mis esindavad käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuletislepinguid, mida kliiritakse arvestusperioodil artikli 25 lõike 2c kohaselt süsteemselt olulises kliirimisteenuses.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

tuletislepingute eri liigid;

tehingute lõpptähtaeg;

tehingute suurus.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustust ei kohaldata vastaspoolte suhtes, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul alla 6 miljardi euro.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustuse hindamine põhineb alamkategooriatel. Iga tuletislepingute liigi puhul tuleneb alamkategooriate arv erinevate tehingumahtude ja lõpptähtaegade vahemike kombinatsioonist.

Vastaspool täidab lõike 3 punktides a, b ja c osutatud nõuded kuue kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kohaldama käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust, ning vastaspool annab korrapäraselt aru kooskõlas artikliga 7b. Nõuete suhtes viiakse korrapäraselt ja vähemalt kord aastas läbi stressiteste.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustuse täitmiseks kliirivad vastaspooled aasta keskmise alusel vähemalt viis tehingut igas kõige asjakohasemas alamkategoorias iga tuletislepingute liigi ja arvestusperioodi kohta, mis on kindlaks määratud vastavalt lõike 8 kolmandale lõigule. Kui sellest tulenev tehingute arv ületab poolt selle vastaspoole eelneva 12 kuu tehingute kogumahust, loetakse lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustus täidetuks, kui see vastaspool kliirib arvestusperioodil vähemalt ühe tehingu igas kõige asjakohasemas alamkategoorias iga tuletislepingute liigi kohta.

Lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustust ei kohaldata kliendi kliirimisteenuste osutamise suhtes. Lõike 8 neljandas lõigus osutatud vastaspoole poolelioleva tingliku kliirimismahu arvutamine ei hõlma tema klientide kliirimistegevust.

Finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust ja kes kliirivad vähemalt 85 % oma tuletislepingutest, mis kuuluvad käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kategooriatesse, keskse vastaspoole juures, kellele on antud tegevusluba artikli 14 alusel, vabastatakse käesoleva artikli lõike 3 punktides a, b ja c osutatud nõuetest, käesoleva artikli lõike 4 neljandas lõigus osutatud nõudest ja artikli 7b lõikes 2 osutatud täiendavast aruandlusnõudest.

Tuletislepingute kategooriad, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud kohustust, on järgmised:

eurodes või Poola zlottides nomineeritud intressimäära tuletisinstrumendid;

eurodes nomineeritud lühiajalised intressimäära tuletisinstrumendid.

Kui ESMA teeb artikli 25 lõike 2c kohase hindamise ja jõuab järeldusele, et teatavad teise taseme kesksete vastaspoolte pakutavad teenused või tegevused on liidu või ühe või mitme liikmesriigi jaoks süsteemselt olulised, või kui teenused või tegevused, mille ESMA on varem määratlenud liidu või ühe või mitme liikmesriigi jaoks süsteemselt olulisena, ei ole enam süsteemselt olulised, võib nende lepingute loetelu, mille suhtes kohaldatakse aktiivse konto kohustust, muuta.

Selleks et muuta selliste lepingute loetelu, mille suhtes kohaldatakse aktiivse kontoga seotud kohustusi, esitab ESMA pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja kokkuleppel emitentidest keskpankadega komisjonile põhjaliku ja tervikliku kulude-tulude analüüsi, mis on asjakohasel juhul kooskõlas artikli 25 lõike 2c esimese lõigu punktis c sätestatud kvantitatiivse tehnilise hinnanguga, sisaldab mõju muudele liidu vääringutele ning milles hinnatakse aktiivse kontoga seotud kohustuste laiendamise võimalikku mõju uut liiki lepingutele, ning esitab selle hindamisega seoses arvamuse. Emitentidest keskpankade nõusolek puudutab üksnes lepinguid, mis on nomineeritud nende emiteeritavas vääringus.

Kui ESMA viib läbi hindamise ja esitab arvamuse, milles järeldatakse, et lepingute loetelu tuleks muuta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva lõike esimese lõigu kohase tuletislepingute loetelu muutmiseks.

ESMA töötab koostöös EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning pärast EKPS-iga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktide a, b ja c kohaseid nõudeid, nende stressitestide tingimusi ja artikli 7b kohase aruandluse üksikasju. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisel võtab ESMA arvesse eri vastaspoolte portfellide suurust vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule, nii et vastaspoolte suhtes, kelle portfellides on rohkem tehinguid, kohaldataks rangemaid tegevust käsitlevaid tingimusi ja aruandlusnõudeid kui väiksema arvu tehingutega vastaspoolte suhtes.

Seoses lõike 3 punktis d osutatud esindavuskohustusega täpsustab ESMA tuletislepingute eri liigid, piirdudes kolme liigiga, lõpptähtaegade eri vahemikud, piirdudes nelja lõpptähtaja vahemikuga, ja tehingute mahu eri vahemikud, piirdudes kolme tehingute mahu vahemikuga, et tagada aktiivsete kontode kaudu kliiritavate tuletislepingute esindavus.

ESMA määrab kindlaks aktiivsel kontol kajastatavate tuletislepingute liikide kaupa kõige asjakohasemate alamkategooriate arvu, mis ei tohi olla suurem kui viis. Kõige asjakohasemad alamkategooriad on need, kus arvestusperioodil on kõige rohkem tehinguid.

ESMA määrab kindlaks ka arvestusperioodi kestuse, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud vastaspoolte puhul, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul alla 100 miljardi euro, ja mitte lühem kui üks kuu vastaspoolte puhul, kelle pooleliolev tinglik kliirimismaht on lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul üle 100 miljardi euro.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. juuniks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Pädevad asutused jälgivad ja arvutavad üksuse, konsolideerimisgrupi ja agregeeritud keskmise alusel käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tuletislepingutega seotud tegevuse taset ning edastavad selle teabe ühisele järelevalvemehhanismile.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kui leitakse, et finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool on oma käesolevast artiklist tulenevad kohustused täitmata jätnud, määrab tema pädev asutus oma otsusega halduskaristusi või sunniraha või nõuab pädevatelt õigusasutustelt karistuste või sunniraha määramist, et sundida seda vastaspoolt rikkumist lõpetama.

Teises lõigus osutatud sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne ning ei tohi ületada 3 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest. Seda kohaldatakse iga viivitatud päeva eest ja seda arvutatakse alates sunniraha määramise otsuses sätestatud kuupäevast.

Teises lõigus osutatud sunniraha määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates pädeva asutuse otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle ajavahemiku möödumist vaatab pädev asutus meetme läbi ja vajaduse korral pikendab seda.

10.

ESMA hindab hiljemalt 25. juuniks 2026 tihedas koostöös EKPS-i ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning pärast ühise järelevalvemehhanismiga konsulteerimist seda, kui mõjus on käesolev artikkel selleks, et maandada liidu finantsstabiilsuse riske, mis tulenevad liidu vastaspoolte riskipositsioonidest teise taseme kesksete vastaspoolte suhtes, kes osutavad süsteemselt olulisi teenuseid vastavalt artikli 25 lõikele 2c.

ESMA lisab esimeses lõigus osutatud hinnangule Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile esitatava aruande, mis sisaldab täielikult põhjendatud mõjuhinnangut täiendavate meetmete, sealhulgas kvantitatiivsete künniste kohta.

Olenemata esimesest lõigust esitab ESMA oma hinnangu ja soovitused mis tahes ajahetkel pärast seda, kui ta on saanud ühiselt järelevalvemehhanismilt ametliku teate, milles osutatakse liidu finantsstabiilsusega seotud riskide tõenäolisele realiseerumisele konkreetsete asjaolude tõttu, mis põhjustavad süsteemse mõjuga sündmuse.

Kuue kuu jooksul pärast teises lõigus osutatud ESMA aruande saamist koostab komisjon oma aruande, millele võib asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 7b

Aktiivse kontoga seotud kohustuse jälgimine

Finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes kehtib artiklis 7a osutatud kohustus, arvutab oma tegevuse ja riskipositsioonid kõnealuse artikli lõikes 6 osutatud tuletislepingute kategooriates ning esitab iga kuue kuu järel oma pädevale asutusele teabe, mis on vajalik kõnealuse kohustuse täitmise hindamiseks. Pädev asutus edastab selle teabe põhjendamatu viivituseta ESMA-le.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vastaspooled kasutavad asjakohasel juhul artikli 9 kohaselt esitatud teavet. Esitatav teave sisaldab ka pädevale asutusele esitatavat tõendit selle kohta, et aktiivsete kontodega seotud juriidilised dokumendid, IT-ühenduvus ja sisemenetlused on olemas.

Finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust ja kes omavad artikli 7a lõikes 6 osutatud tuletislepingute puhul lisaks aktiivsetele kontodele kontosid teise taseme keskse vastaspoole juures, esitavad samuti iga kuue kuu järel oma pädevale asutusele teabe vahendite ja süsteemide kohta, mis neil on artikli 7a lõike 3 punktis b osutatud tingimuse täitmise tagamiseks. Pädev asutus edastab selle teabe põhjendamatu viivituseta ESMA-le.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevad asutused tagavad, et finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 7a osutatud kohustust, võtavad selle kohustuse täitmiseks asjakohaseid meetmeid, muu hulgas kasutades asjakohasel juhul oma valdkondlike õigusaktide kohaseid järelevalvevolitusi või määrates vajaduse korral artiklis 12 osutatud karistusi. Pädevad asutused võivad nõuda sagedasemat aruandlust, eelkõige juhul, kui esitatud teabe põhjal ei ole võetud piisavaid meetmeid, et täita käesolevas määruses sätestatud aktiivseid kontosid käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 7c

Teave kliirimisteenuste osutamise kohta

Kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad kliirimisteenuseid nii artikli 14 alusel tegevusloa saanud keskse vastaspoole kui ka artikli 25 alusel tunnustatud keskse vastaspoole juures, teavitavad oma kliente juhul, kui selline pakkumine on kättesaadav, võimalusest kliirida oma lepinguid artikli 14 alusel tegevusloa saanud keskse vastaspoole kaudu.

Olenemata artikli 4 lõikest 3a, avalikustavad kliirivad liikmed ja klientidele kliirimisteenuseid osutavad kliendid selgel ja arusaadaval viisil iga keskse vastaspoole kohta, kus nad kliirimisteenuseid osutavad, tasud, mida võetakse sellistelt klientidelt kliirimisteenuste osutamise eest, ja mis tahes muud tasud, sealhulgas klientidelt võetavad tasud, millega kantakse kulud edasi, ning muud kliirimisteenuste osutamisega seotud kulud.

Kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid esitavad lõikes 1 osutatud teabe:

kliendiga kliirimissuhte loomisel ning

vähemalt kord kvartalis.

ESMA töötab EBA-ga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 2 osutatud teabe liiki.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7d

Teave kliirimistegevuse kohta artikli 25 kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte juures

Kliirivad liikmed ja kliendid, kes kliirivad lepinguid artikli 25 kohaselt tunnustatud keskse vastaspoole kaudu, annavad sellisest kliirimistegevusest aru järgmiselt:

kui nad asuvad liidus, kuid ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse liidus konsolideeritud järelevalvet, annavad nad aru oma pädevatele asutustele;

kui nad kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse liidus konsolideeritud järelevalvet, teatab kõnealuse konsolideerimisgrupi liidus tegutsev emaettevõtja sellisest kliirimistegevusest konsolideeritud alusel oma pädevale asutusele.

Esimeses lõigus osutatud aruannetes esitatakse kord aastas teave kliirimistegevuse ulatuse kohta tunnustatud keskse vastaspoole juures, täpsustades järgmist:

kliiritud finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liik;

ühe aasta jooksul kliiritud keskmised väärtused liidu vääringu ja varaklassi kohta;

saadud võimendustagatiste summa;

tagatisfondi sissemaksed ning

kõige suurem maksekohustus.

Pädevad asutused edastavad teises lõigus osutatud teabe viivitamata ESMA-le ja ühisele järelevalvemehhanismile.

ESMA töötab koostöös EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning pärast EKPS-i liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada esitatava teabe sisu ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe üksikasjalikkust, võttes arvesse olemasolevaid aruandluskanaleid ja ESMA-le olemasoleva aruandlusraamistiku alusel juba kättesaadavat teavet, sealhulgas artikli 9 kohast aruandluskohustust.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud pädevale asutusele esitatava teabe vorming, võttes arvesse olemasolevaid aruandluskanaleid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 7e

Teave liidu kesksete vastaspoolte kohta

Artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksed vastaspooled esitavad ESMA-le kord kuus ESMA poolt artikli 17c kohaselt loodud keskandmebaasi (edaspidi „keskandmebaas”) kaudu vähemalt järgmise teabe:

kliiritud väärtused ja mahud valuutade ja varaklasside kaupa, sealhulgas kliirivate osalejate valduses olevate positsioonide väärtus;

keskse vastaspoole investeeringud;

keskse vastaspoole kapital, sealhulgas selleks otstarbeks määratud omavahendid, mida kasutatakse kaskaadi põhimõtte puhul, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 45 lõikes 4 ja määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõikes 14;

kliirivate liikmete võimendustagatise nõuded, tagatisfondi sissemaksed ja lepinguliselt eraldatud vahendid kohustuste mittetäitmise haldamise menetluses või määruse (EL) 2021/23 artiklis 9 osutatud finantsseisundi taastamise kavades;

võimendustagatise ja tagatisfondi sissemaksete ning kaskaadi põhimõtte jaoks ette nähtud ressursside piisavus, pidades silmas artikleid 41, 42 ja 45;

keskse vastaspoole likviidsed vahendid ja likviidsuse stressitestimise tulemused;

üksikasjad kliirivate liikmete, individuaalselt eristatud kontosid omavate klientide, keskse vastaspoole riskijuhtimisega seotud olulisi tegevusi pakkuvate kolmandate isikute, keskse vastaspoolega seotud oluliste likviidsuse pakkujate ning koostalitlevate ja seotud kesksete vastaspoolte kohta;

kõik muudatused, mida keskne vastaspool on artikli 15a kohaselt otse rakendanud.

Artiklis 18 osutatud keskse vastaspoole kolleegiumi liikmetel on käesoleva artikli kohaselt keskandmebaasi kaudu esitatud teabele juurdepääs.

ESMA töötab tihedas koostöös EBA ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 1 kohaselt esitatava teabe üksikasjad ja sisu.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 kohaselt esitatava teabe andmestandardid ja -vormingud.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

Juurdepääs kauplemiskohale

Kauplemiskoht annab mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil kauplemisteavet igale kesksele vastaspoolele, kellel on luba kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, millega kaubeldakse kõnealuses kauplemiskohas, kui keskne vastaspool seda teavet taotleb.

Kui keskne vastaspool on kauplemiskohale esitanud ametliku taotluse juurdepääsuks kauplemiskohale, vastab kauplemiskoht kesksele vastaspoolele kolme kuu jooksul.

Kui kauplemiskoht keeldub võimaldamast juurdepääsu, teavitab sellest keskset vastaspoolt seda igakülgselt põhjendades.

Ilma et see piiraks kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevate asutuste otsust, võimaldab kauplemiskoht juurdepääsu kolme kuu jooksul pärast juurdepääsutaotluse rahuldamist.

Kesksele vastaspoolele võimaldatakse juurdepääs kauplemiskohale üksnes siis, kui selliseks juurdepääsuks ei ole vaja koostalitlust ning see ei ohusta turgude tõrgeteta ja nõuetekohast toimimist, eelkõige likviidsuse killustumise tõttu, ning kui kauplemiskoht on loonud piisavad mehhanismid sellise killustumise ärahoidmiseks.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu likviidsuse killustumise mõiste täpsustamiseks.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 9

Teatamiskohustus

Vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad, et vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale teatatakse iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise üksikasjad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1a–1f. Need üksikasjad teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Finantssektori vastaspooled, finantssektorivälised vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse aruandluskohustust, kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, et tagada käesoleva artikli kohaselt esitatavate andmete kvaliteet.

Kui konsolideerimisgruppi kuuluv finantssektoriväline vastaspool vastab artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele ja tema suhtes kohaldatakse käesoleva lõike viiendas lõigus sätestatud erandit, teatab kõnealuse finantssektorivälise vastaspoole liidus tegutsev emaettevõtja oma pädevale asutusele igal nädalal kõnealuse finantssektorivälise vastaspoole tuletislepingute liikide kaupa agregeeritud netopositsioonid. Liidus asuva vastaspoole puhul jagab emaettevõtja pädev asutus teavet ESMA ja kõnealuse vastaspoole pädeva asutusega.

Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis:

sõlmiti enne 12. veebruari 2014 ja mis on nimetatud kuupäeval veel täitmata;

sõlmiti 12. veebruaril 2014 või pärast seda.

Olenemata artiklist 3 ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste tuletislepingute puhul, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, ning

emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.

Vastaspooled teavitavad kolmandas lõigus osutatud erandi kohaldamise kavatsusest oma pädevaid asutusi. Erand on kehtiv, välja arvatud juhul, kui teavitatud pädevad asutused leiavad kolme kuu jooksul alates teatamisest, et kolmandas lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud.

1a.

Finantssektori vastaspoolel lasub ainsana mõlema vastaspoole nimel artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi mittetäitva finantssektorivälise vastaspoolega sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjade teatamise ning teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest.

Et finantssektori vastaspoolel oleksid teatamiskohustuse täitmiseks olemas kõik vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende üksikasjade õigsuse tagamise eest.

Esimesest lõigust olenemata võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on aruandlussüsteemi juba investeerinud, otsustada teatada ise kauplemisteabehoidlale üksikasjad oma börsiväliste tuletislepingute kohta, mis nad on sõlminud finantssektori vastaspooltega. Sellisel juhul teavitavad finantssektorivälised vastaspooled oma otsusest finantssektori vastaspooli, kellega nad on sõlminud börsivälised tuletislepingud, tehes seda enne nende üksikasjade teatamist. Sel juhul lasub nende üksikasjade teatamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus finantssektorivälisel vastaspoolel.

Finantssektorivälisel vastaspoolel, kes ei täida artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi ja kes sõlmib börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud üksusega, ei ole käesoleva artikli kohast teatamiskohustust ning ta ei ole õiguslikult vastutav sellise börsivälise tuletislepingu üksikasjade teatamise või õigsuse tagamise eest, tingimusel et:

kõnealuse kolmanda riigi üksust peetaks finantssektori vastaspooleks juhul, kui ta oleks asutatud liidus, ning

▼M18 —————

kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe kooskõlas oma aruandlust käsitleva õiguskorraga kauplemisteabehoidlale, kellel on õiguslikult siduv ja täitmisele pööratav kohustus anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.

1b.

Eurofondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane eurofond on.

1c.

Alternatiivse investeerimisfondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane alternatiivne investeerimisfond on.

1d.

Tegevusloa saanud üksusel, kes vastutab sellise tööandja kogumispensioni asutuse juhtimise eest, millel siseriikliku õiguse kohaselt ei ole juriidilise isiku staatust, ja tegutseb selle nimel, lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane asutus on.

1e.

Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kellelt nõutakse tuletislepingute üksikasjade teatamist, tagavad, et need üksikasjad esitatakse nõuetekohaselt ja ilma dubleerimiseta, sealhulgas juhul, kui aruandluskohustus on delegeeritud vastavalt lõikele 1f.

1f.

Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud teatamiskohustust, võivad teatamiskohustuse delegeerida.

Vastaspooled säilitavad kõigi sõlmitud tuletislepingute ja nende muudatuste üksikasjad vähemalt viis aastat pärast lepingu lõpetamist.

Kui kauplemisteabehoidlale ei saa tuletislepingu üksikasju teatada, tagavad vastaspooled ja kesksed vastaspooled, et tuletislepingute üksikasjad teatatakse Väärtpaberiturujärelevalvele.

Väärtpaberiturujärelevalve tagab sellisel juhul kõikidele artikli 81 lõikes 3 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele tuletislepingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.

Vastaspool või keskne vastaspool, kes teatab kauplemisteabehoidlale või Väärtpaberiturujärelevalvele tuletislepingu üksikasjad, või vastaspoole või keskse vastaspoole nimel need andmed esitav üksus ei riku sellega kõnealuses lepingus või õigus- ja haldusnormides teabe avaldamisele seatud piiranguid.

Aruandev üksus või tema juhid või töötajad ei kanna vastutust teabe avaldamise eest.

4a.

ESMA koostab hiljemalt 25. detsembriks 2025 koostöös EBA ja EIOPA-ga kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, et täpsustada lõike 1 teises lõigus osutatud menetlused ja kord.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab lõigetes 1 ja 3 osutatud teatamise üksikasjad ja viisi vastavalt tuletisinstrumentide liikidele.

Lõigetes 1 ja 3 osutatud teated täpsustavad vähemalt järgmist:

tuletislepingu pooled ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandja, juhul kui need on erinevad;

tuletislepingu põhijooned, sealhulgas liik, lunastamise tähtaeg, teoreetiline väärtus, hind ja arvelduskuupäev.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmist:

teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI);

ii)

rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood);

iii)

tehingu kordumatu tunnuskood (UTI);

aruandlusmeetodid ja -kord;

aruannete esitamise sagedus;

tuletislepingutest teatamise kuupäev.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ning liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende kooskõla määruse (EL) 2015/2365 ( 17 ) artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud teatamisnõuetega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 10

Finantssektorivälised vastaspooled

Finantssektoriväline vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab ühe või enama tuletislepingu liigi puhul lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniseid,

teavitab finantssektoriväline vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;

kehtestab finantssektoriväline vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist;

finantssektorivälise vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute osas, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest ning mis kuuluvad kas nendesse varaklassidesse, mille puhul arvutuse tulemus ületab kliirimiskünniseid, või kui finantssektoriväline vastaspool on jätnud oma positsiooni arvutamata, börsivälise tuletislepingu liikidesse, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust.

Finantssektorivälise vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust 17. juunil 2019 või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon viimase 12 kuu kohta ei ületa käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektoriväline vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.

2a.

Finantssektorivälise vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.

Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektoriväline vastaspool arvesse kõiki tema või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste finantssektoriväliste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei vähenda objektiivselt mõõdetaval viisil asjaomase vastaspoole või konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske.

ESMA töötab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada:

kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske, nagu on osutatud lõikes 3;

kliirimata positsioonide kliirimiskünniste väärtused, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 4a lõikes 3 sätestatud arvutusmeetodit, netopositsioonide ja riskipositsioonide summa süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletisinstrumentide liikide kaupa, ning

mehhanismid, mis käivitavad kliirimiskünniste väärtuste läbivaatamise pärast olulisi hinnakõikumisi börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevas liigis või finantsstabiilsuse riskide märkimisväärset suurenemist.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

4a.

ESMA vaatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides läbi käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis b ja artikli 4a lõikes 4 osutatud kliirimiskünnised, võttes eelkõige arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja vajadust tagada kliirimiskohustusega hõlmatud finantssektori vastaspoolte piisav kaetus. Kõnealune läbivaatamine tehakse vähemalt iga kahe aasta järel või varem, kui see on vajalik või kui seda nõutakse lõike 4 esimese lõigu punktis c kehtestatud mehhanismi alusel. Läbivaatamise tulemusena võib ESMA lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites teha ettepanekuid kõnealuse lõike esimese lõigu punktis b sätestatud piirmäärade muutmiseks. Kliirimiskünniste läbivaatamisel kaalub ESMA, kas börsiväliste tuletisinstrumentide liigid, millele on kehtestatud kliirimiskünnis, on endiselt asjakohased börsiväliste tuletisinstrumentide liigid või tuleks kasutusele võtta uued liigid.

Korrapärase läbivaatamise kohta koostatakse ESMA vastavasisuline aruanne.

4b.

Finantssektorivälise vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tulemuslik arvutamine ning hinnata börsiväliste tuletislepingute riskitaset konsolideerimisgrupi tasandil.

Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab finantssektoriväliste vastaspoolte käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise eest. Kõnealune asutus esitab koostöös konsolideerimisgrupi teiste üksuste eest vastutavate asutustega ESMA-le vähemalt iga kahe aasta järel ja vastavalt artiklile 24 eriolukorra tuvastamise korral sagedamini aruande tema vastutusalasse kuuluvate finantssektoriväliste vastaspoolte börsiväliste tuletisinstrumentide riskitaseme hindamise tulemuse kohta. Asutus, kes vastutab selle konsolideerimisgrupi liidus tegutseva emaettevõtja eest, kuhu finantssektoriväline vastaspool kuulub, esitab ESMA-le vähemalt iga kahe aasta järel aruande konsolideerimisgrupi börsiväliste tuletisinstrumentide riskitaseme hindamise tulemuse kohta.

ESMA esitab vähemalt iga kahe aasta tagant alates 24. detsembrist 2024 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande liidu finantssektoriväliste vastaspoolte tegevuse kohta börsiväliste tuletisinstrumentidega, milles määratakse kindlaks valdkonnad, kus käesoleva määruse kohaldamisel jääb vajaka lähenemisest ja ühtsusest, ja võimalikud riskid liidu finantsstabiilsusele.

Artikkel 11

Nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega

Finantssektori vastaspooled või finantssektorivälised vastaspooled, kes sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, tagavad piisava hoolsusega, et tegevusriski ja vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks, kontrollimiseks ja maandamiseks on olemas asjakohased süsteemid ja protseduurid, sealhulgas vähemalt:

asjaomase börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegne kinnitamine, võimaluse korral elektrooniliste vahendite abil;

töökindlad, vastupidavad ja auditeeritavad formaalsed protsessid kauplemisportfellide vastavusse viimiseks, et juhtida nendega seotud riske ning tuvastada ja lahendada varakult pooltevahelised eriarvamused, ning jälgida kehtivate lepingute väärtust.

Finantssektori vastaspooled ja artiklis 10 osutatud finantssektorivälised vastaspooled hindavad iga päev kehtivate lepingute väärtust turuhinnas. Kui turutingimused takistavad turuhinnas hindamist, siis kasutatakse usaldusväärset ja kindlat mudelipõhist hindamist.

Finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes hakatakse kohaldama käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustusi, kehtestab nende kohustuste täitmiseks vajaliku korra nelja kuu jooksul pärast artikli 10 lõike 1 teises lõigu punktis a osutatud teatamist. Finantssektoriväline vastaspool vabastatakse nendest kohustustest lepingute puhul, mis on sõlmitud nelja kuu jooksul pärast asjaomast teatamist.

Finantssektori vastaspooltel peavad olema kehtestatud riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmitakse 16. augustil 2012 või pärast seda. Artiklis 10 osutatud finantssektoriväliste vastaspooltel peab olema riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmitakse kliirimiskünnise ületamise kuupäeval või pärast seda.

Finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes hakatakse kohaldama käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustusi, kehtestab nende kohustuste täitmiseks vajaliku korra nelja kuu jooksul pärast artikli 10 lõike 1 teises lõigu punktis a osutatud teavitamist. Finantssektoriväline vastaspool vabastatakse nendest kohustustest lepingute puhul, mis on sõlmitud nelja kuu jooksul pärast asjaomast teatamist.

Finantssektori vastaspooled ja artikli 10 lõikes 1 osutatud finantssektorivälised vastaspooled taotlevad oma pädevatelt asutustelt luba enne alustamise tagatise arvutamise mudeli kasutamist või selle mudeli muutmise vastuvõtmist seoses käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud riskijuhtimismenetlustega. Loa taotlemisel esitavad kõnealused vastaspooled oma pädevatele asutustele keskandmebaasi kaudu kogu asjakohase teabe kõnealuste riskijuhtimismenetluste kohta. Kõnealused pädevad asutused annavad sellise loa või keelduvad selle andmisest kuue kuu jooksul alates uut mudelit käsitleva taotluse saamisest või kolme kuu jooksul alates juba loa saanud mudeli muutmise taotluse saamisest.

Kui käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud mudel põhineb pro forma mudelil, taotleb vastaspool selle mudeli kinnitamist EBA-lt ja esitab EBA-le keskandmebaasi kaudu kogu kõnealuses lõigus osutatud asjakohase teabe. Lisaks esitab vastaspool EBA-le keskandmebaasi kaudu teabe käesoleva artikli lõikes 12a osutatud tagasimaksmata tingliku väärtuse kohta.

Kui käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud mudel põhineb pro forma mudelil, võivad pädevad asutused anda loa üksnes juhul, kui EBA on pro forma mudeli kinnitanud.

EBA võib määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 16 sätestatud korras koostöös ESMA ja EIOPA-ga anda suuniseid või soovitusi, et tagada esimeses lõigus osutatud riskijuhtimismenetluste ühtne kohaldamine ja lubade andmise menetlus.

3a.

Erandina lõikest 3 ei kohaldata selliste ühe aktsia optsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide suhtes, mida ei kliiri keskne vastaspool, riskijuhtimismenetlusi, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel jälgib ESMA koostöös EBA ja EIOPA-ga järgmist:

regulatiivsed arengud kolmandate riikide jurisdiktsioonides seoses ühe aktsia optsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide käsitlemisega;

esimeses lõigus sätestatud erandi mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele ning

riskipositsioonide areng ühe aktsia optsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide puhul, mida ei kliiri keskne vastaspool.

Vähemalt iga kolme aasta järel alates 24. detsembrist 2024 esitab ESMA koostöös EBA ja EIOPA-ga komisjonile aruande teises lõigus osutatud jälgimise tulemuste kohta.

Ühe aasta jooksul alates kolmandas lõigus osutatud aruande kättesaamise kuupäevast hindab komisjon,

kas rahvusvaheliste suundumuste tulemusel on ühe aktsia optsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide käsitlemisel toimunud lähenemine ning

kas esimeses lõigus sätestatud erand ohustab liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse muutmiseks, tühistades esimeses lõigus sätestatud erandi pärast kohanemisperioodi. Kohanemisperiood ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Finantssektori vastaspoolte kapitali suurus on piisav ja proportsionaalne, et juhtida riski, mida ei kata tagatiste asjakohane vahetamine.

Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuet ei kohaldata artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehingu suhtes, mis on sõlmitud vastaspoolte vahel, kes on asutatud samas liikmesriigis, tingimusel, et puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised ja õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b või c, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud vastaspooled, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes mõlema asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;

puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Kui pädevad asutused ei suuda teha positiivset otsust 30 kalendripäeva jooksul alates erandi tegemise taotluse saamisest, võib Väärtpaberiturujärelevalve aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud finantssektorivälised vastaspooled, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

vastaspoolte riskijuhtimise protseduurid on piisavalt usaldusväärsed, töökindlad ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;

puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Finantssektorivälised vastaspooled teatavad kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a kuni d, mille on sooritanud liidus asutatud vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes liidus asutatud vastaspoole järelevalve eest vastutava asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;

puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud liidus asutatud finantssektoriväline vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;

puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Finantssektoriväline vastaspool teatab kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.

10.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud finantssektoriväline vastaspool ja finantssektori vastaspool, kes on asutatud eri liikmesriikides, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, lähtudes finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutava pädeva asutuse otsusest, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;

puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.

Finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutav pädev asutus teatab igast sellisest otsusest artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevale asutusele. Erand ei ole kehtiv, kui teavitatud pädev asutus leiab, et esimese lõigu punktides a või b esitatud tingimused ei ole täidetud. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.

11.

Konsolideerimisgrupi sellise sisetehingu vastaspool, mille puhul on tehtud erand käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, avalikustab erandi kohta teabe.

Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele kõigist otsustest, mis on vastu võetud tulenevalt lõikest 6, 8 või 10, ja kõigist teatistest, mis on saadud tulenevalt lõikest 7, 9 või 10, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomase konsolideerimisgrupi sisetehingu üksikasjad.

12.

Lõigetes 1–11 sätestatud kohustusi kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud selliste kolmandate riikide üksuste vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui nad oleksid asutatud liidus, tingimusel et sellistel lepingutel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus või kui selline kohustus on vajalik või asjakohane, et vältida kõrvalekaldumist käesoleva määruse sätetest.

12a.

EBA loob keskse kinnitamisfunktsiooni pro forma mudelite elementide ja üldaspektide ning nende muudatuste jaoks, mida finantssektori vastaspooled ja artiklis 10 osutatud finantssektorivälised vastaspooled kasutavad või peavad kasutama käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuete täitmiseks. EBA kogub tagasisidet ESMA-lt, EIOPA-lt ja pädevatelt asutustelt, kes vastutavad kinnitatavaid pro forma mudeleid kasutavate vastaspoolte järelevalve eest, sealhulgas nende pro forma mudelite toimimise kohta, ning koordineerib nende seisukohti, et saavutada pro forma mudelite elementide ja üldiste aspektide suhtes konsensus. EBA on turuosaliste ja nende pro forma mudelite arendajatega peetavates aruteludes peamine kontaktpunkt.

Keskse kinnitajana kinnitab EBA nende pro forma mudelite elemendid ja üldised aspektid, sealhulgas nende kalibreerimine, ülesehitus ning instrumentide ja varaklasside hõlmatus ja riskitegurid. EBA annab sellise kinnituse või keeldub selle andmisest kuue kuu jooksul alates lõike 3 neljandas lõigus osutatud kinnitamistaotluse saamisest uue pro forma mudeli puhul ja kolme kuu jooksul alates juba kinnitatud mudeli muutmise taotluse saamisest. EBA kinnitamistöö hõlbustamiseks esitavad pro forma mudelite arendajad EBA taotlusel talle kogu vajaliku teabe ja dokumendid.

EBA abistab pädevaid asutusi loa andmise menetluses seoses lõikes 3 sätestatud mudelite rakendamise üldiste aspektidega. Selleks koostab EBA igal aastal aruande oma kinnitamistöö asjakohaste aspektide kohta, sealhulgas käesoleva lõike teise lõigu kohase mudelite kalibreerimise kontrollimise ja teatatud probleemide analüüsi kohta. Kui EBA peab seda vajalikuks, esitab ta koostöös ESMA ja EIOPA-ga määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohased soovitused, mis on adresseeritud kõnealustele pädevatele asutustele. Selleks et aidata EBA-l koostada aruandeid ja soovitusi, esitavad pädevad asutused EBA-le viimase taotluse korral teabe, mis on kogutud lõike 3 kohaste mudelite algse ja käimasoleva üksuse tasandi loa andmise menetluse käigus või nende muutmise käigus.

Pädevad asutused vastutavad ainuisikuliselt lõike 3 kohaste mudelite või nende muudatuste lubamise eest järelevalve alla kuuluva üksuse tasandil.

EBA võtab finantssektori vastaspooltelt ja artikli 10 lõikes 1 osutatud finantssektorivälistelt vastaspooltelt, kes kasutavad käesoleva lõike teise lõigu kohaselt EBA poolt kinnitatud pro forma mudeleid, iga pro forma mudeli kohta aastatasu. Pädevad asutused teatavad EBA-le finantssektori vastaspooltest ja finantssektorivälistest vastaspooltest, kes rakendavad mudeleid, mille suhtes kohaldatakse esimese lõigu kohast kinnitamismenetlust. Tasu on proportsionaalne EBA poolt kinnitatud pro forma mudeleid kasutavate asjaomaste vastaspoolte mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide igakuise keskmise tagasimaksmata tingliku väärtusega viimase 12 kuu jooksul ning see määratakse selleks, et katta kõik kulud, mida EBA kannab oma esimese lõigu kohaste ülesannete täitmisel.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „pro forma mudel” alustamise tagatise mudelit, mis on kehtestatud, avaldatud ja läbi vaadatud turupõhiste algatuste kaudu.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades järgmise:

tasude suuruse kindlaksmääramise meetod ning

tasude maksmise kord.

13.

Väärtpaberiturujärelevalve teostab korrapäraselt järelevalvet niisuguste tuletisinstrumentidega seotud tegevuse üle, mis ei ole kliirimiseks kõlblikud, et tuvastada juhtumid, kus teatav tuletislepingu liik võib kujutada endast süsteemset riski, ning et ennetada õiguslikku arbitraaži kliiritud ja kliirimata tuletistehingute vahel. Eelkõige võtab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist vastavalt artikli 5 lõikele 3 meetmeid või vaatab läbi käesoleva artikli lõikes 14 ning artiklis 41 sätestatud võimendustagatise nõuete tehnilised standardid.

14.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:

lõikes 1 osutatud süsteemid ja protsessid;

turutingimused, mis takistavad turuhinnas hindamist, ning lõikes 2 osutatud mudelipõhise hindamise kasutamise tingimused;

andmed, mis tuleb esitada lõigetes 7, 9 ja 10 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingute kohta, mille puhul on tehtud erand;

andmed, mis tuleb esitada lõikes 11 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingu kohta, mille puhul on tehtud erand;

lõikes 12 osutatud lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, või juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist käesoleva määruse mis tahes sättest.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

15.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötavad Euroopa järelevalveasutused välja ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:

riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eristamise kord, millele on osutatud lõikes 3;

aa)

järelevalvemenetlused, et tagada esialgne ja pidev kinnitamine lõikes 3 osutatud riskijuhtimismenetlustele, mida kohaldavad direktiivi 2013/36/EL kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused ja direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, mille mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide igakuine keskmine tagasimaksmata tinglik väärtus on vähemalt 750 miljardit eurot, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsetele tehnilistele standarditele, mille Euroopa järelevalveasutused töötavad välja kooskõlas käesoleva lõikega, või mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide igakuine keskmine tagasimaksmata tinglik väärtus on vähemalt 750 miljardit eurot, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsetele tehnilistele standarditele, mille Euroopa järelevalveasutused töötavad välja kooskõlas käesoleva lõikega;

menetlused, mida vastaspooled ja asjaomased pädevad asutused peavad järgima, kui nad kohaldavad lõigetes 6–10 nimetatud erandeid;

lõigetes 5–10 osutatud kohaldatavad kriteeriumid, sealhulgas eelkõige selle kohta, mida tuleks pidada praktiliseks ja õiguslikuks takistuseks omavahendite kohesele ülekandmisele ja võlgnevuste tagasimaksmisele vastaspoolte vahel.

Tagatise tase ja liik, mis on nõutavad seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses sellise väärtpaberistamisega käesoleva määruse tähenduses, mis vastab käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 tingimustele ja määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artiklis 18 ja artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele, määratakse kindlaks, võttes arvesse takistusi, millega puututakse kokku tagatiste vahetamisel seoses olemasolevate tagatiskokkulepetega pandikirja või väärtpaberistamise raames.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, välja arvatud need, millele on osutatud esimese lõigu punktis aa, komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

EBA esitab koostöös ESMA-ga esimese lõigu punktis aa osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist antakse komisjonile õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 12

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva jaotise sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused hõlmavad vähemalt haldustrahve. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1a.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist ning liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, määrab pädev asutus oma otsusega halduskaristusi või sunniraha või nõuab pädevatelt õigusasutustelt karistuste või sunniraha määramist üksustele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmed sisaldavad korduvalt pidevaid ilmseid vigu.

Esimeses lõigus osutatud sunniraha ei tohi ületada 1 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest, mida üksus on käimasoleva rikkumise korral kohustatud maksma iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuueks kuuks alates kuupäevast, mis on sätestatud pädeva asutuse otsuses, millega nõutakse rikkumise lõpetamist ja määratakse sunniraha.

Liikmesriigid tagavad, et finantssektori ja vajaduse korral finantssektoriväliste vastaspoolte järelevalve eest vastutavad pädevad asutused avalikustavad kõik karistused, mis on määratud artiklite 4, 5 ja 7 kuni 11 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või põhjustaks asjaosalistele ebaloomulikult suurt kahju. Liikmesriigid avaldavad kohaldatavate karistuseeskirjade tõhususe kohta korrapäraste ajavahemike järel hindamisaruandeid. Avalikustamisel ega avaldamisel isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses ei avaldata.

Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjonile teada hiljemalt 17. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende eeskirjade muudatustest.

Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei mõjuta börsiväliste tuletislepingute kehtivust ega osaliste võimalust börsiväliste tuletislepingute sätteid jõustada. Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei anna alust börsivälise tuletislepingu poolelt hüvitist nõuda.

Erandina lõigetest 1 ja 1a võib juhul, kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, kohaldada käesolevat artiklit sellisel viisil, et karistuse algatab pädev asutus ja selle määrab õigusasutus, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on mõjusad ja pädevate asutuste määratud halduskaristustega samaväärse toimega. Igal juhul peavad määratavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 24. detsembriks 2024 ning teavitavad teda viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmisaktidest või muudatustest.

ESMA töötab koostöös EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, mis on lõikes 1a osutatud pidevad ilmsed vead.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 13

Mehhanism dubleerivate või vastuoluliste normide vältimiseks seoses börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliiri keskne vastaspool

Komisjon, keda abistavad Euroopa järelevalveasutused, jälgib artiklis 11 sätestatud põhimõtete rahvusvahelist kohaldamist, eelkõige turuosalistele kehtestatavate võimalike dubleerivate või vastuolus olevate nõuete osas ning soovitab võimalikke meetmeid.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning täitmise tagamist käsitlevad sätted:

on artiklis 11 sätestatud nõuetega samaväärsed;

tagavad ametisaladuse kaitse tasemel, mis on artiklis 83 sätestatuga samaväärne, ning

leiavad tulemuslikku kohaldamist ja rakendamist õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil ning tagavad seega selles kolmandas riigis mõjusa järelevalve ja õigusnormide täitmise tagamise.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõikes 2 osutatud samaväärsust käsitlev rakendusakt tähendab seda, et vastaspoolte puhul, kes sõlmivad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva börsivälise tuletislepingu, mida ei kliiri keskne vastaspool, loetakse artiklis 11 sätestatud kohustused täidetuks, kui vähemalt ühe vastaspoole suhtes kohaldatakse samaväärsust käsitleva rakendusakti kohaselt samaväärseks peetavaid nõudeid.

▼M16

Artikkel 13a

Varasemate lepingute muutmine võrdlusaluste reformi läbiviimise eesmärgil

Vastaspooled võivad jätkuvalt kohaldada 13. veebruaril 2021 kehtivat artikli 11 lõikes 3 osutatud riskijuhtimise korda börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliiri kesksed vastaspooled ning mis on sõlmitud või mida on uuendatud enne artikli 11 lõike 3 kohase riskijuhtimise korra kehtestamise kohustuse jõustumise kuupäeva, kui pärast 13. veebruari 2021 muudetakse või uuendatakse kõnealuseid lepinguid ainsa eesmärgiga asendada järgitav võrdlusalus või lisada selles lepingus järgitava võrdlusaluse jaoks asendussäte.

Lepingute suhtes, mis on sõlmitud või mida on uuendatud enne artikli 4 kohase kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeva ning mida pärast 13. veebruari 2021 muudetakse või uuendatakse ainsa eesmärgiga asendada järgitav võrdlusalus või lisada selles lepingus järgitava võrdlusaluse jaoks asendussäte, ei kohaldata sel põhjusel artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust.

Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse üksnes selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille muutmine või uuendamine

on vajalik võrdlusaluse asendamiseks võrdlusaluse reformist tulenevalt;

ei muuda lepingus võrdlusaluse järgimisest tulenevat majanduslikku sisu ega riskitegurit ning

ei hõlma muid muudatusi ühegi selle lepingu õigusliku tingimuse suhtes, mis ei seondu järgitava võrdlusalusega, ja võib seega muuta lepingut viisil, mis tegelikult nõuab selle käsitlemist uue lepinguna.

III

JAOTIS

KESKSETELE VASTASPOOLTELE TEGEVUSLOA ANDMINE JA JÄRELEVALVE NENDE ÜLE

PEATÜKK

Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused ja menetlus

Artikkel 14

Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmine

Kui liidus asutatud juriidiline isik kavatseb keskse vastaspoolena osutada kliirimisteenuseid, taotleb ta vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta on asutatud (keskse vastaspoole pädev asutus), tegevusluba.

Artikli 17 kohaselt antud tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil.

Lõikes 1 osutatud tegevusluba antakse kliirimisega seotud teenuste ja tegevuste jaoks ning selles täpsustatakse teenused ja tegevused, mille puhul on kesksel vastaspoolel lubatud osutada või sooritada kliirimisteenuseid, sealhulgas sellise tegevusloaga hõlmatud tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigid.

Üksus, kes taotleb keskse vastaspoolena tegevusluba finantsinstrumentide kliirimiseks, lisab oma taotlusse kliirimiseks sobivad mittefinantsinstrumentide liigid, mida asjaomane keskne vastaspool kavatseb kliirida.

Keskne vastaspool peab tegevusloa saamise tingimusi täitma igal ajal.

Keskne vastaspool teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist olulistest muudatustest, mis tegevusloa saamise tingimuste täitmist mõjutavad.

Lõikes 1 osutatud tegevusluba ei takista liikmesriikidel kehtestada nende territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele lisanõudeid ega jätkata selliste nõuete kohaldamist, sealhulgas teatud lubade nõudmist direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt.

ESMA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse loetelu nõutavatest dokumentidest, mis tuleb lisada lõikes 1 osutatud loataotlusele, ja täpsustatakse, millist teavet need dokumendid peavad sisaldama, eesmärgiga näidata, et tegevusluba taotlev keskne vastaspool täidab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada keskandmebaasi esitatava käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusloa taotluse elektrooniline vorming.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 15

Tegevuste ja teenuste laiendamine

Keskne vastaspool, kes kavatseb laiendada oma äritegevust lisateenustele või -tegevustele, sealhulgas mittefinantsinstrumentidele, mis sobivad tegevusloa saanud keskses vastaspooles keskseks kliirimiseks ja mida olemasolev tegevusluba ei kata, esitab keskse vastaspoole pädevale asutusele taotluse kõnealuse tegevusloa laiendamiseks täiendavatele kliirimisteenustele või -tegevustele ühes või mitmes tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigis, välja arvatud juhul, kui selline tegevuste või teenuste laiendamine on artikli 15a kohaselt tegevusloa nõudest vabastatud.

Tegevusloa laiendamine toimub vastavalt vajadusele kas artiklis 17 või artiklis 17a sätestatud korras.

Kui keskne vastaspool soovib laiendada tegevust teise liikmesriiki kui see, milles ta on asutatud, teavitab keskse vastaspoole pädev asutus kohe kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust.

ESMA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse loetelud nõutavatest dokumentidest, mis tuleb lisada lõike 1 kohasele tegevusloa laiendamise taotlusele, ja täpsustatakse teave, mida need dokumendid peavad sisaldama. Nõutavate dokumentide ja teabe loetelud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed lõikes 1 osutatud tegevusloa laiendamise menetluse laadiga, eesmärgiga näidata, et keskne vastaspool täidab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada keskandmebaasi kaudu esitatava käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusloa laiendamise taotluse elektrooniline vorming.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 15a

Vabastus kliirimisteenuste või -tegevuste laiendamise tegevusloa nõudest

Olenemata artiklist 15 ei nõuta keskselt vastaspoolelt, kes kavatseb laiendada oma tegevust nii, et see hõlmaks lisateenust või -tegevust, mida olemasolev tegevusluba ei kata, selliseks laiendamiseks tegevusluba, kui kõnealusel lisateenusel või -tegevusel ei oleks keskse vastaspoole riskiprofiilile olulist mõju.

Kui keskne vastaspool otsustab kasutada käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud vabastust, teavitab ta sellest keskandmebaasi kaudu registreeritud vastuvõtjaid, teavitades neid muu hulgas teenusest või tegevusest, mida ta kavatseb osutada.

Keskse vastaspoole käesoleva artikli kohaselt tehtud muudatused vaadatakse läbi ja neid hinnatakse kooskõlas artikliga 21.

ESMA võib kliirimisteenuste ja -tegevuste osutamise läbi vaadata ning esitada artiklis 18 osutatud kolleegiumile ja komisjonile aruande riskide kohta, mis tulenevad kesksete vastaspoolte käesoleva artikli kohaselt teenuste osutamisest ja tegevusest, ning nende asjakohasuse kohta.

ESMA töötab tihedas koostöös EKPS-i liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada järgmist:

kliirimisteenuste või -tegevuste laiendamise liik, millel ei oleks keskse vastaspoole riskiprofiilile olulist mõju, ning

kui sageli peab keskne vastaspool teatama lõikes 1 osutatud vabastuse kasutamisest; see ei tohi ületada üht korda kolme kuu jooksul.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Artikkel 16

Kapitalinõuded

Keskse vastaspoole püsiv ja olemasolev kapital peab artikli 14 kohase tegevusloa saamiseks olema vähemalt 7,5 miljonit eurot.

Keskse vastaspoole kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega peab olema proportsionaalne keskse vastaspoole tegevusriskiga. See peab olema kogu aeg piisav, et tagada tegevuste korrakohane likvideerimine või restruktureerimine ettenähtud aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41 kuni 44 osutatud rahaliste vahenditega juba hõlmatud.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Pangandusjärelevalve tihedas koostöös EKPS-iga ja pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse kesksele vastaspoolele seatavad lõikes 2 osutatud kapitali, jaotamata kasumi ja reservide nõuded.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 17

Tegevusloa andmise ja sellest keeldumise kord

Tegevusluba taotlev keskne vastaspool esitab artikli 14 lõikes 1 osutatud tegevusloa taotluse või artikli 15 lõikes 1 osutatud olemasoleva tegevusloa laiendamise taotluse keskandmebaasi kaudu elektroonilises vormingus. Taotlus edastatakse kõnealuse keskandmebaasi kaudu viivitamata keskse vastaspoole pädevale asutusele, Väärtpaberijärelevalvele ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Tegevusluba taotlev keskne vastaspool esitab kogu teabe, mida on vaja tõendamaks, et tegevusluba taotlev keskne vastaspool on esmase tegevusloa andmise ajaks teinud kõik vajaliku, et täita käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. Kui keskne vastaspool taotleb olemasoleva tegevusloa laiendamist vastavalt artiklile 15, esitab ta kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks, et sellise laiendamise ajaks on ta kehtestanud kõik lisameetmed, et täita käesolevas määruses sellise laiendamise suhtes sätestatud nõudeid.

Kooskõlas artikliga 17c saadetakse keskandmebaasi kaudu kinnitus taotluse kättesaamise kohta kahe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule.

Keskse vastaspoole pädev asutus teatab pärast lõike 1 kolmandas lõigus osutatud kättesaamise kinnitust tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele, kas taotlus sisaldab nõutavaid dokumente ja teavet.

Teade saadetakse:

20 tööpäeva jooksul pärast kättesaamise kinnitust, kui tegevusluba taotlev keskne vastaspool on taotlenud tegevusluba vastavalt artikli 14 lõikele 1, või

10 tööpäeva jooksul pärast kättesaamise kinnitust, kui tegevusluba taotlev keskne vastaspool on taotlenud olemasoleva tegevusloa laiendamist vastavalt artikli 15 lõikele 1.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus otsustab käesoleva lõike teises lõigus sätestatud kohaldatava ajavahemiku jooksul, et kõiki artikli 14 lõigete 6 ja 7 või artikli 15 lõigete 3 ja 4 kohaselt nõutavaid dokumente või teavet ei ole esitatud, nõuab ta tegevusluba taotlevalt keskselt vastaspoolelt keskandmebaasi kaudu selliste täiendavate dokumentide või teabe esitamist. Tegevusloa taotlus või tegevusloa laiendamise taotlus lükatakse tagasi, kui keskse vastaspoole pädev asutus on seisukohal, et tegevusluba taotlev keskne vastaspool ei ole sellise taotluse nõudeid täitnud. Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab sellest keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu.

Keskse vastaspoole pädev asutus viib teises lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi „riskihindamise aeg”) läbi riskihindamise keskse vastaspoole käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele vastavuse kohta.

Riskihindamine viiakse läbi:

80 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 teise lõigu punktis a sätestatud kinnitust, kui taotlus on esitatud artikli 14 lõike 1 alusel, või

40 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 teise lõigu punktis b sätestatud kinnitust, kui taotlus on esitatud artikli 15 lõike 1 alusel.

Keskse vastaspoole pädev asutus esitab riskihindamise aja lõpuks oma otsuse eelnõu ning esitab ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile keskandmebaasi kaudu aruande.

Pärast käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud otsuse eelnõu ja aruande kättesaamist ning neis sisalduvate järelduste põhjal võtab artiklis 18 osutatud kolleegium 15 tööpäeva jooksul vastu artikli 19 kohase arvamuse, milles määratakse kindlaks, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, ning edastab selle keskandmebaasi kaudu elektroonilises vormingus keskse vastaspoole pädevale asutusele ja ESMA-le.

Artiklis 18 osutatud kolleegium võib lisada oma arvamusse kõik tingimused ja soovitused, mida ta peab vajalikuks keskse vastaspoole riskijuhtimise puuduste vähendamiseks.

Pärast käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud otsuse eelnõu ja aruande kättesaamist võtab ESMA 15 tööpäeva jooksul kooskõlas artikli 23a lõike 1 punktiga e, artikli 23a lõikega 2 ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktiga bc vastu arvamuse selle kohta, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, ning edastab selle keskse vastaspoole pädevale asutusele ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

ESMA võib lisada oma arvamusse kõik tingimused ja soovitused, mida ta peab vajalikuks, et vähendada mis tahes puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises seoses kindlakstehtud piiriüleste riskidega või liidu finantsstabiilsust ohustavate riskidega.

3a.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kuuendas lõigus osutatud arvamuse kohaldamist, võib ESMA pärast käesoleva artikli lõike 3 kolmandas lõigus osutatud otsuse eelnõu ja aruande kättesaamist esitada 15 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest pädevale asutusele otsuse eelnõu kohta ka artikli 23a ja artikli 24a lõike 7 kohase arvamuse, kui see on vajalik, et edendada asjaomase artikli järjepidevat ja sidusat kohaldamist.

Kui ESMA-le käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud otsuse eelnõust nähtub, et käesoleva määruse kohaldamisel jääb vajaka lähenemisest või ühtsusest, annab ESMA suuniseid või soovitusi, et edendada vajalikku järjepidevust ja ühtsust käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16.

ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi poolt vastu võetud arvamused esitatakse keskandmebaasi kaudu elektroonilises vormingus asjaomastele saajatele.

3b.

Riskihindamise ajal teeb keskse vastaspoole pädev asutus keskandmebaasi kaudu järgmist:

ta võib esitada tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele küsimusi ja nõuda temalt lisateavet;

koordineerib ja esitab ESMA-lt või artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmelt saadud küsimusi tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ning

jagab ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmetega kõiki tegevusluba taotleva keskse vastaspoole antud vastuseid.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus ei ole esitanud nõutud teavet ESMA-le või mõnele artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmele 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest, võib ESMA või mõni artiklis 18 osutatud kolleegiumi liige esitada oma taotluse keskandmebaasi kaudu otse kesksele vastaspoolele.

Kui tegevusluba taotlev keskne vastaspool ei ole teavet taotleva asutuse määratud tähtaja jooksul esimeses lõigus osutatud küsimustele vastanud, võib keskse vastaspoole pädev asutus pärast taotluse esitanud asutusega konsulteerimist otsustada asjaomast riskihindamise aega ühe korra pikendada kokku maksimaalselt 10 tööpäeva võrra, kui tema arvates või teavet taotleva asutuse arvates on mõni neist küsimustest hindamise jaoks oluline. Pädev asutus teavitab tegevusluba taotlevat keskset vastaspoolt antud pikendusest keskandmebaasi kaudu. Pädev asutus võib teha taotluse kohta otsuse ka siis, kui keskne vastaspool ei ole vastanud.

3c.

Keskse vastaspoole pädev asutus võtab kümne tööpäeva jooksul pärast ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi vastavalt käesoleva artikli lõike 3 neljandale ja kuuendale lõigule vastu võetud arvamuste saamist ja kui selline arvamus on esitatud, siis pärast ESMA käesoleva artikli lõike 3a esimese lõigu kohaselt vastu võetud arvamuse saamist vastu oma otsuse ning edastab selle keskandmebaasi kaudu ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Kui keskse vastaspoole pädeva asutuse otsus ei kajasta artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamust, sealhulgas selles sisalduvaid tingimusi või soovitusi, peab see sisaldama täielikult põhjendatud selgitust kõigi oluliste lahknevuste kohta sellest arvamusest või kõnealustest tingimustest või soovitustest.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida ESMA arvamust või selles sisalduvaid tingimusi või soovitusi, teavitab ESMA kooskõlas artikliga 24a järelevalvenõukogu. Teave sisaldab ka keskse vastaspoole pädeva asutuse põhjendusi mittejärgimise kohta või mittejärgimise kavatsuse kohta.

Keskse vastaspoole pädev asutus otsustab pärast käesoleva artikli lõigetes 3 ja 3a sätestatud ESMA ja kolleegiumi arvamuse, sealhulgas neis sisalduvate tingimuste ja soovituste nõuetekohast arvessevõtmist anda artiklis 14 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud tegevusloa ainult siis, kui ta on täielikult veendunud, et:

tegevusluba taotlev keskne vastaspool vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, sealhulgas vajaduse korral mittefinantsinstrumentidega seotud kliirimisteenuste osutamise või tegevuste sooritamise nõuetele, ning

kesksest vastaspoolest kui süsteemist on vastavalt direktiivile 98/26/EÜ teatatud.

Kui keskne vastaspool taotleb olemasoleva tegevusloa laiendamist vastavalt artiklile 15, võivad ESMA, artiklis 18 osutatud kolleegium ja keskse vastaspoole pädev asutus osaliselt tugineda varem käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamisele niivõrd, kuivõrd laiendamise taotlus ei too kaasa muutusi ega mõjuta muul viisil selle osa eelnevat hindamist. Keskne vastaspool kinnitab keskse vastaspoole pädevale asutusele, et hindamise selle osa aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.

Tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ei anta tegevusluba, kui:

keskse vastaspoole pädev asutus on otsustanud tegevusluba mitte anda või

kõik artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus tegevusluba taotlev keskne vastaspool asub, jõuavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühisele arvamusele, et tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda.

Käesoleva lõike kolmanda lõigu punktis b osutatud ühises arvamuses esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks artiklis 18 osutatud kolleegium leiab, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud.

Kui vastastikusel kokkuleppel ühisele arvamusele ei jõuta ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed on kahekolmandikulise häälteenamusega avaldanud negatiivse arvamuse, võib mis tahes asjakohane pädev asutus häälteenamuse alusel edastada küsimuse 30 kalendripäeva jooksul alates negatiivse arvamuse vastuvõtmisest ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.

Otsuses edastada küsimus ESMA-le esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks asjaomased artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed leiavad, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud. Keskse vastaspoole pädev asutus lükkab sel juhul tegevusloa andmise otsuse tegemise edasi ning ootab ära tegevusloa andmise otsuse, mille ESMA võib teha määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt. Keskse vastaspoole pädev asutus võtab oma otsuse vastu kooskõlas ESMA otsusega. Pärast käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud 30-päevase ajavahemiku möödumist küsimust ESMA-le ei edastata.

Kui kõik artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus tegevusluba taotlev keskne vastaspool asub, annavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühise arvamuse, et tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda, võib keskse vastaspoole pädev asutus edastada küsimuse ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, edastab otsuse teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

Pädev asutus teavitab pärast lõike 3c kohase tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse tegemist põhjendamatu viivituseta tegevusluba taotlevat keskset vastaspoolt oma otsusest keskandmebaasi kaudu kirjalikult koos igakülgselt põhjendatud selgitusega.

Juhul, kui keskse vastaspoole pädev asutus ei ole käesoleva määruse sätteid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, millega ilmselt rikutakse liidu õigust, toimib Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17

Kolleegiumi liikme taotlusel või omal algatusel ja pärast pädeva asutuse teavitamist võib Väärtpaberiturujärelevalve uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.

Oma ülesannete täitmisel ei tohi ühegi kolleegiumi liikme tegevus otseselt ega kaudselt diskrimineerida mõnda liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kliirimisteenuse osutamise koha osas mis tahes vääringus.

▼M18 —————

Artikkel 17a

Tegevusloa laiendamise taotluse rahuldamise kiirendatud menetlus

Tegevusloa laiendamise taotluse rahuldamise kiirendatud menetlust kohaldatakse juhul, kui keskne vastaspool kavatseb laiendada oma tegevust täiendavatele kliirimisteenustele või -tegevustele, nagu on osutatud artiklis 15, ja kui selline laiendamine vastab kõigile järgmistele tingimustele:

selle tulemusena ei pea keskne vastaspool lepingutsükli üheski etapis oma tegevusstruktuuri oluliselt kohandama;

see ei hõlma selliste lepingute kliirimise pakkumist, mida ei saa likvideerida samal viisil või koos lepingutega, mille keskne vastaspool on juba kliirinud;

selle tulemusena ei pea keskne vastaspool võtma arvesse olulisi uusi lepingutingimusi;

see ei too kaasa olulisi uusi riske ega suurenda oluliselt keskse vastaspoole riskiprofiili;

see ei hõlma uue arveldus- või edastusmehhanismi või -teenuse pakkumist, mis hõlmab sidemete loomist teise väärtpaberiarveldussüsteemi, väärtpaberite keskdepositooriumi või maksesüsteemiga, mida keskne vastaspool varem ei kasutanud.

Keskne vastaspool, kes esitab käesolevas artiklis sätestatud kiirendatud menetluse kohaselt taotluse oma olemasoleva tegevusloa laiendamiseks täiendavatele kliirimisteenustele või -tegevustele, tõendab, et tema äritegevuse kavandatav laiendamine täiendavatele kliirimisteenustele või -tegevustele kvalifitseerub sellise menetluse alusel hindamisele.

Keskne vastaspool esitab tegevusloa laiendamise taotluse keskandmebaasi kaudu elektroonilises vormingus ja esitab kogu artikli 15 lõigete 3 ja 4 kohase teabe, mis on vajalik tõendamaks, et ta on tegevusloa andmise ajaks kehtestanud kõik vajalikud meetmed käesolevas määruses sätestatud asjakohaste nõuete täitmiseks. Kooskõlas artikliga 17c saadetakse keskandmebaasi kaudu kinnitus taotluse kättesaamise kohta kahe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Keskse vastaspoole pädev asutus otsustab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva artikli lõike 2 kohase taotluse kättesaamise kinnitamist ja pärast ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi seisukohtade kaalumist:

kas taotlus kvalifitseerub hindamisele käesolevas artiklis sätestatud kiirendatud menetluse alusel ning

kui taotlus kvalifitseerub hindamisele käesolevas artiklis sätestatud kiirendatud menetluse alusel, siis kas:

tegevusloa laiendamise taotlus rahuldada, kui keskne vastaspool täidab käesoleva määruse nõudeid, või

ii)

keelduda tegevusloa laiendamisest, kui keskne vastaspool ei järgi käesoleva määruse nõudeid.

Kui keskne vastaspool taotleb tegevusloa laiendamist vastavalt artiklile 15, võib keskse vastaspoole pädev asutus osaliselt tugineda varem käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamisele niivõrd, kuivõrd laiendamise taotlus ei too kaasa muutusi ega mõjuta muul viisil selle osa eelnevat hindamist. Keskne vastaspool kinnitab keskse vastaspoole pädevale asutusele, et hindamise selle osa aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.

Kui pädev asutus otsustab, et tegevusloa laiendamine ei kvalifitseeru hindamisele kiirendatud menetluse alusel, lükatakse keskse vastaspoole taotlus tagasi.

Kui pädev asutus otsustab tegevusluba mitte laiendada, keeldutakse tegevusloa laiendamisest.

Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab tegevusluba taotlevat keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu kirjalikult lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõnealuse lõike kohasest otsusest.

ESMA töötab tihedas koostöös EKPS-iga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e osutatud tingimusi ning täpsustada seda, kuidas toimub käesoleva artikli lõike 3 kohane ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumiga konsulteerimine selle üle, kas need tingimused on täidetud.

Esimese lõigu kohaste tingimuste täpsustamisel kehtestab ESMA kasutatava metoodika ja parameetrid, mida kohaldatakse selleks, et otsustada, kas tingimus loetakse täidetuks. ESMA loetleb ka tüüpilisi teenuste ja tegevuste laiendusi ja täpsustab, kas nende suhtes võiks põhimõtteliselt kohaldada käesolevas artiklis sätestatud kiirendatud menetlust.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Artikkel 17b

Otsuste, aruannete või muude meetmete vastuvõtmise kord

Keskse vastaspoole pädev asutus esitab keskandmebaasi kaudu elektroonilises vormingus taotluse arvamuse saamiseks

ESMA-lt artikli 23a lõike 2 kohaselt, kui keskse vastaspoole pädev asutus kavatseb võtta vastu otsuse, aruande või muu meetme, mis puudutab artikleid 7, 8, 20, 21, 29–33, 35, 36, 37, 41 ja 54;

artiklis 18 osutatud kolleegiumilt artikli 19 kohaselt, kui keskse vastaspoole pädev asutus kavatseb võtta vastu otsuse, aruande või muu meetme, mis puudutab artikleid 20, 21, 30, 31, 32, 35, 37, 41, 49, 51 ja 54.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud arvamuse taotlus edastatakse koos kõigi asjakohaste dokumentidega viivitamata ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Kui asjaomases artiklis ei ole sätestatud teisiti, hindab keskse vastaspoole pädev asutus 30 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse esitamist, kas keskne vastaspool on vastavad nõuded täitnud. Kõnealuse hindamisaja lõpuks edastab keskse vastaspoole pädev asutus oma otsuse, aruande või muu meetme eelnõu ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Kui asjaomases artiklis ei ole sätestatud teisiti, siis pärast nii lõikes 1 osutatud arvamuse taotluse kui ka lõikes 2 osutatud otsuste, aruannete või muude meetmete eelnõude kättesaamist:

võtab ESMA seoses artikliga 20 vastu arvamuse, milles hinnatakse keskse vastaspoole vastavust asjaomastele nõuetele kooskõlas artikli 23a lõike 1 punktiga e, artikli 23a lõikega 2 ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktiga bc; ESMA edastab oma arvamuse keskse vastaspoole pädevale asutusele ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile. ESMA võib lisada oma arvamusse kõik tingimused ja soovitused, mida ta peab vajalikuks, et vähendada mis tahes puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises seoses kindlakstehtud piiriüleste riskidega või liidu finantsstabiilsust ohustavate riskidega. Samuti võtab ESMA seoses artiklitega 21 ja 37 vastu arvamuse kooskõlas nimetatud artiklitega ning artikli 23a lõikega 2 ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktiga bc ning ESMA võib lisada oma arvamusse kõik tingimused ja soovitused, mida ta peab vajalikuks;

võib ESMA võtta seoses artiklitega 7, 8, 29–33, 35, 36, 41 ja 54 ning kooskõlas artikliga 23a ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktiga bc vastu arvamuse kõnealuse otsuse, aruande või muu meetme eelnõu kohta, kui see on vajalik, et edendada asjaomase artikli järjepidevat ja sidusat kohaldamist, ning

artiklis 18 osutatud kolleegium võtab artikli 19 kohaselt vastu arvamuse, milles hinnatakse keskse vastaspoole asjaomastele nõuetele vastavust, ning edastab selle keskse vastaspoole pädevale asutusele ja ESMA-le. Kolleegiumi arvamus võib sisaldada tingimusi või soovitusi, mida kolleegium peab vajalikuks, et vähendada mis tahes puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel, kui ESMA-le selle punkti kohaselt esitatud otsuse, aruande või muu meetme eelnõust nähtub, et käesoleva määruse kohaldamisel jääb vajaka lähenemisest või ühtsusest, annab ESMA suuniseid või soovitusi, et edendada vajalikku järjepidevust ja ühtsust käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16. Kui ESMA võtab punkti b kohaselt vastu arvamuse, võtab pädev asutus seda nõuetekohaselt arvesse ning teavitab ESMA-t kõigist edasistest meetmetest või meetmete võtmata jätmisest.

ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegium võtavad kumbki oma arvamused vastu keskse vastaspoole pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul, mis on vähemalt 15 tööpäeva pärast käesoleva artikli lõike 2 kohaste asjakohaste dokumentide kättesaamist.

Kümne tööpäeva jooksul pärast ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamuste ja vajaduse korral käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt vastu võetud ESMA arvamuse esitamist või asjakohase ajavahemiku jooksul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti, võtab keskse vastaspoole pädev asutus pärast ESMA ja kolleegiumi arvamuste, sealhulgas neis sisalduvate tingimuste või soovituste nõuetekohast kaalumist vastu oma otsuse, aruande või muu meetme, nagu on nõutud asjaomases artiklis, ning edastab selle ESMA-le ja kolleegiumile.

Kui otsus, aruanne või muu meede ei kajasta ESMA või artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamust, sealhulgas kõiki arvamuses sisalduvaid tingimusi ja soovitusi, peab see sisaldama igakülgseid põhjendusi ja selgitust kõigi märkimisväärsete lahknevuste kohta sellest arvamusest või kõnealustest tingimustest või soovitustest.

Käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktide a ja b kohaldamisel, kui keskse vastaspoole pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida ESMA arvamust või selles sisalduvaid tingimusi või soovitusi, teavitab ESMA kooskõlas artikliga 24a oma järelevalvenõukogu. Teave sisaldab ka keskse vastaspoole pädeva asutuse põhjendusi mittejärgimise kohta või mittejärgimise kavatsuse kohta.

Keskse vastaspoole pädev asutus võtab oma otsused, aruanded või muud meetmed vastu kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud asjakohaste artiklitega.

Artikkel 17c

Keskandmebaas

ESMA loob keskandmebaasi, mis võimaldab keskse vastaspoole pädevale asutusele ja ESMA-le (edaspidi „registreeritud vastuvõtjad”) ja, kui see on asjaomase artikli kohaselt nõutav, artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmetele juurdepääsu kõigile andmebaasis registreeritud keskse vastaspoolega seotud dokumentidele ja muudele käesoleva määruse alusel kindlaks määratud vastuvõtjatele, ning haldab seda keskandmebaasi. ESMA tagab, et keskandmebaas täidab käesoleva artikli kohaseid ülesandeid.

ESMA teatab keskandmebaasi loomisest oma veebisaidil.

Keskne vastaspool esitab artiklis 14, artikli 15 lõike 1 teises lõigus, artiklis 49 ja artiklis 49a osutatud taotlused keskandmebaasi kaudu. Kättesaamist tõendav kinnitus saadetakse keskandmebaasi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Keskne vastaspool laadib keskandmebaasi viivitamata üles kõik dokumendid, mille ta peab esitama artiklites 14 ja 15 osutatud tegevusloa andmise menetluste või artiklites 49 ja 49a osutatud kinnitamismenetluste raames. Registreeritud vastuvõtjad laadivad viivitamata üles kõik dokumendid, mille nad on saanud keskselt vastaspoolelt seoses käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotlusega, välja arvatud juhul, kui keskne vastaspool on need dokumendid juba üles laadinud.

Kesksel vastaspoolel on juurdepääs keskandmebaasile seoses dokumentidega, mille ta on sinna keskandmebaasi esitanud, või mis tahes registreeritud vastuvõtja või artiklis 18 osutatud kolleegiumi poolt keskandmebaasi kaudu kesksele vastaspoolele edastatud dokumentidega.

Pädev asutus esitab artiklis 17b osutatud taotluse arvamuse saamiseks keskandmebaasi kaudu.

ESMA, keskse vastaspoole pädeva asutuse või artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmete poolt kesksele vastaspoolele artiklite 17, 17a, 17b, 49 ja 49a kohase hindamisaja jooksul esitatavad küsimused või keskselt vastaspoolelt küsitav teave esitatakse keskandmebaasi kaudu ja keskne vastaspool vastab neile keskandmebaasi kaudu.

Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab asjaomast keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu artiklite 14, 15, 15a, 17, 17a, 17b, 20, 21, 30-33, 35, 37, 41, 49, 49a, 51 ja 54 kohasest otsusest, aruandest või muust meetmest, kui see on kohaldatav, mida keskse vastaspoole pädev asutus otsustab keskandmebaasi kaudu vabatahtlikult keskse vastaspoolega jagada.

Keskandmebaas luuakse nii, et see teavitab registreeritud vastuvõtjaid automaatselt selle sisu muutmisest, sealhulgas dokumentide üleslaadimisest, kustutamisest või asendamisest, küsimuste esitamisest ja teabenõuetest.

Keskse vastaspoole järelevalvekomitee liikmetel on juurdepääs keskandmebaasile artikli 24a lõike 7 kohaste ülesannete täitmiseks. Keskse vastaspoole järelevalvekomitee esimees võib piirata artikli 24a lõike 2 punktis c ja punkti d alapunktis ii osutatud keskse vastaspoole järelevalvekomitee liikmete juurdepääsu mõnele dokumendile, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuse kaalutlustel.

Artikkel 18

Kolleegium

Keskse vastaspoole pädev asutus asutab 30 kalendripäeva jooksul pärast artikli 17 lõike 2 teise lõigu punktis a osutatud teate esitamist kolleegiumi, et hõlbustada artiklites 15, 17, 17a, 20, 21, 30, 31, 32, 35, 37, 41, 49, 51 ja 54 osutatud ülesannete täitmist. Kolleegiumi juhivad ja haldavad ühiselt pädev asutus ja artikli 24a lõike 2 punktis b osutatud keskse vastaspoole järelevalvekomitee sõltumatud liikmed (edaspidi „kaaseesistujad”).

Kolleegiumisse kuuluvad:

artikli 24a lõike 2 punktides a ja b osutatud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatu liige;

keskse vastaspoole pädev asutus;

pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, kelle agregeeritud osamaksed käesoleva määruse artiklis 42 osutatud keskse vastaspoole tagatisfondi on üheaastase ajavahemiku jooksul kõige suuremad, sealhulgas asjakohasel juhul EKP niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 18 );

ca)

keskse vastaspoole kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, mis ei ole punktis c osutatud pädevad asutused. Kõnealused pädevad asutused taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende liikmesriigi finantsstabiilsusele. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab ta kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused;

keskse vastaspoole teenindatud kauplemiskohtade järelevalve eest vastutavad pädevad asutused;

pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksete vastaspoolte üle;

pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet väärtpaberite keskdepositooriumide üle, millega keskne vastaspool on seotud;

EKPSi asjaomased liikmed, kes vastutavad keskse vastaspoole järelevalve eest, ning EKPSi asjakohased liikmed, kes vastutavad nende kesksete vastaspoolte järelevalve eest, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;

keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid;

keskse vastaspoole pädeva asutuse nõusolekul keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad, mis ei ole punktis h osutatud keskpangad. Kõnealused emitentidest keskpangad taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende vastavale emiteeritavale vääringule. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab keskse vastaspoole pädev asutus kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused.

Keskse vastaspoole pädev asutus avaldab oma veebisaidil kolleegiumi liikmete nimekirja. Seda nimekirja ajakohastab keskse vastaspoole pädev asutus põhjendamatu viivituseta pärast iga kolleegiumi koosseisus toimunud muudatust. Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet sellest nimekirjast 30 kalendripäeva jooksul pärast kolleegiumi asutamist. Pärast keskse vastaspoole pädevalt asutuselt vastava teavituse saamist avaldab Väärtpaberiturujärelevalve oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta selle kolleegiumi liikmete nimekirja.

Liikmesriigi pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, võib taotleda kolleegiumilt mis tahes teavet, mis on asutuse järelevalveülesannete täitmiseks vajalik.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaseid pädevate asutuste kohustusi, tagab kolleegium:

artiklis 19 osutatud arvamuse ettevalmistamise;

teabevahetuse, sealhulgas teabe taotlemise vastavalt artiklile 84;

ülesannete vabatahtlikus delegeerimises kokkuleppimise oma liikmete vahel;

keskse vastaspoole riskihindamisel põhinevate järelevalvealaste kontrolliprogrammide kooskõlastamise ning

artiklis 24 osutatud eriolukordades kasutatavate protseduuride ja varuplaanide kindlaksmääramise.

Kaaseesistujad määravad kindlaks kolleegiumi koosolekute kuupäevad ja koostavad koosolekute päevakorra.

Selleks et hõlbustada kolleegiumidele käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt antud ülesannete täitmist, on lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetel õigus aidata kaasa kolleegiumi koosolekute päevakorra koostamisele, eelkõige lisades koosoleku päevakorda punkte, võttes arvesse ühise järelevalvemehhanismi töö tulemusi.

Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas üksikasjalikud normid järgmise kohta:

artikli 19 lõikes 3 osutatud hääletusmenetlused;

ii)

kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamise menetlused;

iii)

kolleegiumi koosolekute sagedus;

iv)

sellise teabe hulk ja formaat, mille keskse vastaspoole pädev asutus peab esitama kolleegiumi liikmetele, eelkõige seoses artikli 21 lõike 4 kohaselt esitatava teabega;

asjakohane minimaalne ajakava asjaomase dokumentatsiooni hindamiseks kolleegiumi liikmete poolt;

vi)

kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord.

Kokkuleppes võib määrata kindlaks ka keskse vastaspoole pädevale asutusele, ESMA-le või muule kolleegiumi liikmele antavad ülesanded. Kaaseesistujate vaheliste lahkarvamuste korral teeb lõpliku otsuse pädev asutus, kes esitab ESMA-le oma otsuse kohta põhjendatud selgituse.

Selleks et tagada kogu liidus kolleegiumide järjepidev ja ühtne toimimine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel loetakse lõike 2 punktis h osutatud liidu vääringud kõige olulisemateks, ning täpsustatakse lõikes 5 osutatud töökorra üksikasjad.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 2. jaanuariks 2021.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 19

Kolleegiumi arvamus

Kui artiklis 18 osutatud kolleegium peab käesoleva määruse kohaselt arvamuse esitama, jõuab ta ühisele arvamusele, milles tehakse kindlaks, kas keskne vastaspool vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 4 kolmanda lõigu punkti b kohaldamist, kui ühisele arvamusele vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule ei jõuta, võtab artiklis 18 osutatud kolleegium vastu enamuse arvamuse sama ajavahemiku jooksul.

1a.

Kui kolleegium esitab kolleegiumi liikme taotlusel käesoleva määruse kohase arvamuse ja kui kolleegium selle käesoleva artikli lõike 3 kohaselt häälteenamusega vastu võtab, võib see arvamus sisaldada lisaks selle kindlaksmääramisele, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust, soovitusi eesmärgiga käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ja suurendada tema vastupanuvõimet.

Kui kolleegium võib esitada arvamuse, võib iga emitendist keskpank, kes on kolleegiumi liige vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele h ja i, võtta vastu soovitusi seoses oma emiteeritava vääringuga.

Väärtpaberiturujärelevalve aitab kaasa ühisarvamuse vastuvõtmisele vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 31 sätestatud üldisele koordineerivale rollile.

Kolleegiumi enamuse arvamus võetakse vastu kolleegiumi liikmete lihthääleenamusega.

Kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kahel samast liikmesriigist pärit kolleegiumi liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kolmel samast liikmesriigist pärit liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Kui EKP on kolleegiumi liige vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele c ja h, on tal kaks häält.

Artikli 18 lõike 2 punktides a, ca ja i osutatud kolleegiumi liikmetel ei ole kolleegiumi arvamuste vastuvõtmisel hääleõigust.

▼M18 —————

Artikkel 20

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 22 lõike 3 kohaldamist, tunnistab keskse vastaspoole pädev asutus tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks, kui keskne vastaspool:

ei ole tegevusluba 12 kuu jooksul kasutanud;

ei ole kasutanud tegevusluba tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigi kliirimisteenuseks või -tegevuseks 12 kuu jooksul alates tegevusloa andmise kuupäevast või kuupäevast, mil keskne vastaspool viimati sellist kliirimisteenust või -tegevust osutas;

sõnaselgelt loobub tegevusloast;

ei ole eelneva 12 kuu jooksul osutanud teenuseid ega sooritanud tegevusi ühegi tegevusloaga hõlmatud tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigiga;

on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel talle tegevusluba anti, ega ole kindlaksmääratud aja jooksul võtnud parandusmeetmeid, või

on jämedalt ja süstemaatiliselt rikkunud mõnda käesoleva määruse nõuet.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus tunnistab kesksele vastaspoolele antud tegevusloa lõike 1 kohaselt kehtetuks, võib ta piirata tegevusloa kehtetuks tunnistamist konkreetse kliirimisteenuse või -tegevusega ühes või mitmes tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigis.

Enne kui keskse vastaspoole pädev asutus teeb lõike 1 kohase otsuse tunnistada kesksele vastaspoolele antud tegevusluba täielikult või osaliselt kehtetuks, sealhulgas ühe või mitme kliirimisteenuse või -tegevuse puhul ühes või mitmes tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigis, küsib ta kooskõlas artikliga 17b, ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamust vajaduse kohta tunnistada kesksele vastaspoolele antud tegevusluba täielikult või osaliselt kehtetuks, välja arvatud juhul, kui otsus tuleb teha kiiresti.

ESMA või artiklis 18 osutatud kolleegiumi iga liige võib igal ajal nõuda, et keskse vastaspoole pädev asutus kontrollib, kas keskne vastaspool täidab endiselt nõudeid, mis olid tegevusloa andmise aluseks.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus teeb otsuse tunnistada kesksele vastaspoolele antud tegevusluba täielikult või osaliselt kehtetuks, sealhulgas ühe või mitme kliirimisteenuse või -tegevuse puhul ühes või mitmes tuletislepingute, väärtpaberite, muude finantsinstrumentide või mittefinantsinstrumentide liigis, jõustub see otsus kogu liidus ning keskse vastaspoole pädev asutus teavitab sellest keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 21

Läbivaatamine ja hindamine

Artiklis 22 osutatud pädevad asutused teevad seoses keskse vastaspoolega vähemalt kõike järgmist:

vaatavad läbi korra, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida keskne vastaspool on käesoleva määruse täitmiseks rakendanud;

vaatavad läbi keskse vastaspoole osutatavad teenused või tegevused, eelkõige teenused või tegevused, mida osutatakse pärast artiklite 17a või 49a kohase kiirendatud menetluse kohaldamist;

hindavad riske, sealhulgas finants- ja tegevusriske, millega keskne vastaspool kokku puutub või võib kokku puutuda;

vaatavad läbi muudatused, mida keskne vastaspool on rakendanud kooskõlas artikliga 15a.

Lõikes 1 osutatud läbivaatamine ja hindamine puudutavad kõiki käesolevas määruses kesksetele vastaspooltele kehtestatud nõudeid. Keskse vastaspoole pädev asutus võib taotleda ESMA abi kõigis oma järelevalveülesannetes, sealhulgas lõikes 1 loetletud tegevustes.

Pädevad asutused määravad pärast ESMA ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi seisukohtade kaalumist kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja põhjalikkuse, võttes eelkõige arvesse asjaomaste kesksete vastaspoolte suurust, süsteemset olulisust, laadi, ulatust, tegevuse keerukust ja vastastikust seotust muude finantsturu infrastruktuuridega ning ESMA vastavalt artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktile ba kehtestatud järelevalveprioriteete. Pädevad asutused teevad läbivaatamise ja hindamise vähemalt kord aastas.

Keskse vastaspoole pädev asutus kontrollib keskse vastaspoole tegevust kohapeal vähemalt kord aastas. Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab ESMA-t igast kavandatud kohapealsest kontrollist üks kuu enne sellise kontrolli kavandatavat toimumist, välja arvatud juhul, kui kohapealse kontrolli tegemise otsus tehakse eriolukorras, millisel juhul teavitab keskse vastaspoole pädev asutus ESMA-t kohe pärast sellise otsuse tegemist. ESMA võib taotleda, et ta kutsutaks kohapealsetes kontrollides osalema.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus keeldub pärast ESMA poolt teise lõigu kohaselt esitatud taotlust kutsumast ESMA-t kohapealses kontrollis osalema, esitab ta keeldumise kohta põhjendatud selgituse.

Ilma et see piiraks teise ja kolmanda lõigu kohaldamist, edastab keskse vastaspoole pädev asutus ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmetele kogu asjakohase teabe, mis on saadud keskselt vastaspoolelt seoses kõigi tema tehtavate kohapealsete kontrollidega.

Keskse vastaspoole pädev asutus esitab ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile korrapäraselt ja vähemalt kord aastas aruande hindamise ning lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemuste, sealhulgas selle kohta, kas keskse vastaspoole pädev asutus on nõudnud parandusmeetmete võtmist või määranud karistusi.

Aruanne hõlmab kalendriaastat ning see esitatakse ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile järgmise kalendriaasta 30. märtsiks. Aruande kohta esitatakse artikli 19 kohaselt artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamus ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punkti bc kohaselt ESMA arvamus, mis väljastatakse vastavalt artiklis 17b sätestatud menetlusele.

ESMA võib taotleda erakorralise koosoleku korraldamist keskse vastaspoole ja tema pädeva asutusega. ESMA võib taotleda sellise koosoleku pidamist järgmistel juhtudel:

kui tegemist on artikli 24 kohase eriolukorraga;

kui ESMA on tuvastanud olulisi probleeme seoses keskse vastaspoole käesoleva määruse nõuetele vastavusega;

kui ESMA on seisukohal, et keskse vastaspoole tegevusel võib olla kahjulik piiriülene mõju tema kliirivatele liikmetele või nende klientidele.

Artiklis 18 osutatud kolleegiumi teavitatakse koosoleku toimumisest ja talle esitatakse kokkuvõte selle koosoleku peamistest tulemustest.

4a.

ESMA võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmiseks vajaliku teabe määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras.

Pädevad asutused nõuavad, et keskne vastaspool, kes ei täida käesoleva määruse nõudeid, võtaks kiiresti olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid.

Hiljemalt 2. jaanuariks 2021, eesmärgiga tagada riikide pädevate asutuste poolt käesoleva artikli kohaselt tehtava läbivaatamise vormi, sageduse ja põhjalikkuse järjepidevus, annab Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16, et täiendavalt täpsustada keskse vastaspoole suuruse, ülesehituse ja sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse seisukohast asjakohasel viisil käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 esimeses lõigus osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühised menetlused ja ühine metoodika.

PEATÜKK

Kesksete vastaspoolte järelevalve ja kontroll

Artikkel 22

Pädev asutus

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses tema territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega, ning teavitab sellest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet.

Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta selgelt kindlaks nende rollid ja nimetab ühe asutuse, kes vastutab koosöö koordineerimise ning teabevahetuse eest komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Pangandusjärelevalvega ning EKPSi asjaomaste liikmetega vastavalt artiklitele 23, 24, 83 ja 84.

Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Iga liikmesriik tagab, et kooskõlas riigisisese õigusega saab võtta asjakohaseid haldusmeetmeid füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmata jätmise eest.

Need meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata nõuet võtta kindlaksmääratud aja jooksul parandusmeetmeid.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.

PEATÜKK

Koostöö

Artikkel 23

Asutuste koostöö

Pädevad asutused teevad üksteise, Väärtpaberiturujärelevalve ja vajaduse korral EKPSiga tihedat koostööd.

Pädevad asutused peavad oma üldülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti artiklis 24 osutatud eriolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.

Artikkel 23a

Pädevate asutuste ja ESMA vaheline järelevalvealane koostöö seoses tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega

ESMA täidab pädevate asutuste ja kolleegiumide koordineerija rolli, et

luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad;

tagada ühtsed menetlused ja lähenemisviisid;

tugevdada järelevalvetulemuste ühtsust, eelkõige seoses järelevalvevaldkondadega, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju;

tugevdada koordineerimist eriolukordades kooskõlas artikliga 24;

hinnata pädevatele asutustele lõike 2 kohaselt kesksete vastaspoolte käesoleva määruse nõuetele vastavuse kohta arvamuse esitamisel riske seoses kindlakstehtud piiriüleste riskide või liidu finantsstabiilsust ohustavate riskidega, ning anda soovitusi selle kohta, kuidas keskne vastaspool neid riske maandab.

Pädevad asutused esitavad enne artiklite 7, 8 ja 14, artikli 15 lõike 1 teise lõigu, artikli 21, artiklite 29–33 ning artiklite 35, 36, 37, 41, 54 ning, välja arvatud juhul, kui otsus tuleb teha kiiresti, artikli 20 kohaste aktide või meetmete vastuvõtmist oma otsuste, aruannete või muude meetmete eelnõud ESMA-le arvamuse saamiseks.

Pädevad asutused võivad esitada oma otsuste eelnõud ESMA-le arvamuse saamiseks ka enne muu õigusakti või meetme vastuvõtmist kooskõlas oma artikli 22 lõike 1 kohaste ülesannetega.

Artikkel 23b

Ühine järelevalvemehhanism

ESMA loob lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks ühise järelevalvemehhanismi.

Ühise järelevalvemehhanismi liikmed on:

ESMA esindajad;

EBA ja EIOPA esindajad;

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpanga esindajad niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, ning

selliste keskpankade esindajad, kes emiteerivad muid vääringuid kui euro, milles on nomineeritud artikli 7a lõikes 6 osutatud tuletislepingud.

Lisaks käesoleva lõike teises lõigus osutatud üksustele võivad ka keskpangad, kes emiteerivad vääringuid, milles on nomineeritud artikli 7a lõikes 6 osutatud tuletislepingud, välja arvatud käesoleva lõike teise lõigu punktis d osutatud vääringud, liikmesriikide pädevad asutused, kes teevad järelevalvet artikli 7a kohase kohustuse täitmise üle, kuid mitte rohkem kui üks igast liikmesriigist, ning komisjon osaleda ühises järelevalvemehhanismis vaatlejatena.

Ühist järelevalvemehhanismi juhib ja selle koosolekuid juhatab ESMA. Ühise järelevalvemehhanismi esimees võib teiste ühise järelevalvemehhanismi liikmete taotlusel või omal algatusel kutsuda koosolekutel osalema teisi asutusi, kui see on arutatavate teemade seisukohast asjakohane.

Ühise järelevalvemehhanismi liikmed

jälgivad artiklites 7a ja 7c sätestatud nõuete täitmist liidu tasandil koondatuna, sealhulgas kõike järgmist:

artikli 25 lõike 2c kohaselt kindlaks määratud süsteemselt eriti oluliste kliirimisteenuste üldised riskipositsioonid ja riskipositsioonide vähendamine;

ii)

artikli 14 alusel tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes kliirimisega seotud areng ja klientide juurdepääs kliirimisele sellistes kesksetes vastaspooltes, sealhulgas tasud, mida sellised kesksed vastaspooled võtavad kontode avamise eest vastavalt artiklile 7a, ja kõik tasud, mida kliirivad liikmed küsivad oma klientidelt kontode avamise ja kliirimise eest vastavalt artiklile 7a;

iii)

kliirimistavade muud olulised muutused, mis mõjutavad artikli 14 alusel tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes kliirimise taset;

jälgivad klientide kliirimissuhete piiriülest mõju, sealhulgas kaasaskantavust ning kliirivate liikmete ja klientide vastastikust sõltuvust ja seoseid finantsturu muude infrastruktuuridega;

aitavad kaasa kogu liitu hõlmavate kesksete vastaspoolte vastupanuvõime hindamise väljatöötamisele, keskendudes kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja klientide likviidsus-, krediidi- ja operatsiooniriskile;

teevad kindlaks kontsentratsiooniriskid, eelkõige klientide kliirimise puhul, mis tulenevad liidu finantsturgude integratsioonist, sealhulgas juhul, kui mitu keskset vastaspoolt, kliirivat liiget või klienti kasutavad samu teenuseosutajaid;

jälgivad liidu kesksete vastaspoolte atraktiivsuse suurendamiseks, liidu kesksetes vastaspooltes kliirimise soodustamiseks ja piiriüleste riskide järelevalve tõhustamiseks mõeldud meetmete mõjusust.

Ühises järelevalvemehhanismis osalevad asutused, artiklis 18 osutatud kolleegium ja riiklikud pädevad asutused teevad koostööd ja jagavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Kui see teave, sealhulgas artikli 7a lõikes 9 osutatud teave, ei ole ühisele järelevalvemehhanismile kättesaadav, esitavad tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte asjaomane pädev asutus, nende kliirivad liikmed ja nende kliendid vajaliku teabe, mis võimaldab ESMA-l ja teistel ühises järelevalvemehhanismis osalevatel asutustel täita käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesandeid.

Kui asjaomasel pädeval asutusel nõutud teavet ei ole, nõuab ta tegevusloa saanud kesksetelt vastaspooltelt, nende kliirivatelt liikmetelt või klientidelt selle teabe esitamist. Asjaomane pädev asutus edastab selle teabe põhjendamatu viivituseta ESMA-le.

Asjaomase pädeva asutuse nõusolekul võib ESMA nõuda teavet ka otse asjaomaselt üksuselt. ESMA edastab kogu kõnealuselt üksuselt saadud teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele pädevale asutusele.

Kesksetele vastaspooltele esitatavaid teabenõudeid vahetatakse keskandmebaasi kaudu.

ESMA esitab koostöös teiste ühises järelevalvemehhanismis osalevate asutustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande oma lõike 2 kohase tegevuse tulemuste kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruanne võib sisaldada soovitusi võimalike liidu tasandi meetmete kohta kindlakstehtud horisontaalsete riskide käsitlemiseks.

ESMA tegutseb kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17 juhul, kui ESMA ühise järelevalvemehhanismi raames saadud teabe põhjal ja pärast seal peetud arutelusid

leiab, et pädevad asutused ei suuda tagada kliirivate liikmete ja klientide vastavust artiklis 7a sätestatud nõuetele, või

teeb kindlaks riski liidu finantsstabiilsusele, mis tuleneb liidu õiguse väidetavast rikkumisest või kohaldamata jätmisest.

Enne käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt meetmete võtmist võib ESMA anda määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohaselt välja suuniseid või soovitusi.

Kui ESMA leiab ühise järelevalvemehhanismi raames saadud teabe põhjal ja pärast seal peetud arutelusid, et artiklis 7a sätestatud nõuete järgimine ei vähenda tulemuslikult liidu kliirivate liikmete ja klientide liigset sõltuvust teise taseme kesksetest vastaspooltest, vaatab ta artikli 7a lõikes 8 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid läbi ja määrab vajaduse korral asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui 12 kuud.

Artikkel 24

Eriolukord

Keskse vastaspoole pädev asutus või muu asjaomane asutus teavitab ESMA-t, artiklis 18 osutatud kolleegiumi, Euroopa Keskpankade Süsteemi asjaomaseid liikmeid, komisjoni ja teisi asjaomaseid asutusi põhjendamatu viivituseta keskse vastaspoolega seotud eriolukorrast, sealhulgas:

olukorrad või sündmused, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad kooskõlas artikliga 14 tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte, nende kliirivate liikmete või nende klientide usaldatavusnõuete täitmist, rahanduslikku usaldusväärsust või vastupanuvõimet;

kui keskne vastaspool kavatseb aktiveerida oma taastekava kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikliga 9, on pädev asutus võtnud varajase sekkumise meetme vastavalt selle määruse artiklile 18 või pädev asutus on nõudnud keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna või juhtorgani täielikku või osalist tagasikutsumist kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt;

kui finantsturgudel või teistel turgudel, kus keskne vastaspool osutab kliirimisteenuseid, toimuvad muutused, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele, rahapoliitika ülekandumisele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele või finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.

Eriolukorras esitatakse teave ja seda ajakohastatakse põhjendamatu viivituseta, et artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed saaksid analüüsida kõnealuse eriolukorra mõju eelkõige nende kliirivatele liikmetele ja nende klientidele. Artiklis 18 osutatud kolleegiumi liikmed võivad edastada teavet oma turgude finantsstabiilsuse eest vastutavatele avaliku sektori asutustele, võttes arvesse artiklis 83 sätestatud ametisaladuse kohustust. Artikli 83 kohane ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib sellist teavet saavate asutuste suhtes.

Kui ühes või mitmes keskses vastaspooles tekib eriolukord, millel on või tõenäoliselt on piiriülestele turgudele destabiliseeriv mõju, koordineerib ESMA pädevate asutuste, määruse (EL) 2021/23 artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutuste ja käesoleva määruse artiklis 18 osutatud kolleegiumide tööd, et töötada välja koordineeritud reageering keskse vastaspoolega seotud eriolukordadele ning tagada pädevate asutuste, käesoleva määruse artiklis 18 osutatud kolleegiumide ja kriisilahendusasutuste vahel tulemuslik teabevahetus.

Eriolukorras, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus võtab või on võtnud keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmeetme määruse (EL) 2021/23 artikli 21 kohaselt, korraldatakse keskse vastaspoole järelevalvekomitee erakorralisi koosolekuid, mille eesmärk on pädevate asutuste reageeringut koordineerida ja mille

võib kokku kutsuda keskse vastaspoole järelevalvekomitee esimees;

kutsub kokku keskse vastaspoole järelevalvekomitee esimees, kui seda nõuavad kaks keskse vastaspoole järelevalvekomitee liiget.

Kui see on koosolekul arutatavate küsimuste seisukohast asjakohane, kutsutakse lõikes 4 osutatud erakorralisele koosolekule ka järgmised asutused:

asjaomased emitentidest keskpangad;

kliirivate liikmete üle järelevalvet tegevad asjaomased pädevad asutused, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Keskpank, niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2013;

kauplemiskohtade üle järelevalvet tegevad asjaomased pädevad asutused;

klientide üle järelevalvet tegevad asjaomased pädevad asutused, kui need on teada;

määruse (EL) 2021/23 artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud asjaomased kriisilahendusasutused;

artiklis 18 osutatud kolleegiumi mis tahes liige, kes ei ole juba hõlmatud käesoleva lõike punktidega a–d.

Kui keskse vastaspoole järelevalvekomitee erakorraline koosolek toimub lõike 4 kohaselt, teavitab selle komitee esimees sellest EBA-t, EIOPA-t, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 19 ) alusel loodud Ühtset Kriisilahendusnõukogu ja komisjoni, kes kutsutakse nende taotluse korral sellel koosolekul osalema.

Kui koosolek toimub lõike 1 punktis c nimetatud eriolukorra tõttu, kutsub keskse vastaspoole järelevalvekomitee esimees asjaomased emitentidest keskpangad sellest koosolekust osa võtma.

ESMA võib nõuda, et kõik asjaomased pädevad asutused esitaksid talle käesolevas artiklis sätestatud koordineerimisfunktsiooni täitmiseks vajaliku teabe.

Kui asjaomasel pädeval asutusel on nõutud teave olemas, edastab ta selle põhjendamatu viivituseta ESMA-le.

Kui asjaomasel pädeval asutusel nõutud teavet ei ole, nõuab ta, et artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksed vastaspooled, nende kliirivad liikmed või nende kliendid, kes on seotud finantsturu infrastruktuuridega, või nendega seotud kolmandad isikud, kellele kõnealused kesksed vastaspooled on oma tegevusfunktsioonid või tegevuse edasi andnud, olenevalt sellest, mis on asjakohane ja kohaldatav, esitaksid talle selle teabe, ning teavitab sellest ESMA-t. Kui asjaomane pädev asutus on nõutud teabe kätte saanud, edastab ta selle põhjendamatu viivituseta ESMA-le.

Kolmandas lõigus osutatud teabe nõudmise asemel võib asjaomane pädev asutus lubada ESMA-l nõuda seda teavet otse asjaomaselt üksuselt. ESMA edastab kogu kõnealuselt üksuselt saadud teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele pädevale asutusele.

Kui ESMA ei ole teavet, mida ta esimese lõigu kohaselt nõudis, 48 tunni jooksul saanud, võib ta lihtteabenõudega nõuda tegevusloa saanud kesksetelt vastaspooltelt, nende kliirivatelt liikmetelt ja nende klientidelt, kes on seotud finantsturu infrastruktuuridega, ja nendega seotud kolmandatelt isikutelt, kellele kõnealused kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid või tegevuse edasi andnud, kõnealuse teabe esitamist põhjendamatu viivituseta. ESMA edastab kogu sellistelt üksustelt saadud teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele pädevale asutusele.

ESMA võib keskse vastaspoole järelevalvekomitee ettepanekul anda välja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohased soovitused, mis on adresseeritud ühele või mitmele pädevale asutusele, soovitusega võtta vastu ajutisi või alalisi järelevalveotsuseid kooskõlas käesoleva määruse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega, et vältida või leevendada märkimisväärset kahjulikku mõju liidu finantsstabiilsusele. ESMA võib anda selliseid soovitusi ainult siis, kui mõjutatud on rohkem kui üks artikli 14 kohase tegevusloa saanud keskne vastaspool või kui kogu liitu hõlmavad sündmused destabiliseerivad piiriüleselt kliiritavaid turge.

3.A

PEATÜKK

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee

Artikkel 24a

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee

Väärtpaberiturujärelevalve moodustab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee („kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee”), kes valmistab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks ette otsuste eelnõusid ning täidab käesoleva artikli lõigetes 7, 9 ja 10 sätestatud ülesandeid.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosseisu kuuluvad

esimees, kellel on hääleõigus;

kaks sõltumatut liiget, kellel on hääleõigus;

tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte asukohaliikmesriikide pädevad asutused, kellele osutatakse käesoleva määruse artiklis 22 ning kellel on hääleõigus; kui liikmesriik on määranud mitu pädevat asutust, võib asjaomase liikmesriigi iga määratud pädev asutus otsustada nimetada käesoleva punkti kohaseks osalemiseks ühe esindaja, kuid artiklis 24c sätestatud hääletusmenetluses käsitatakse vastava liikmesriigi esindajaid koos ühe hääleõigusliku liikmena;

järgmised emitentidest keskpangad:

kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega: artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust, seoses kõigi selliste otsuste ettevalmistamisega, mis puudutavad käesoleva artikli lõikes 10 osutatud artikleid seoses teise taseme kesksete vastaspooltega ning artikli 25 lõiget 2a; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust;

ii)

kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega: käesoleva artikli lõike 7 kohaste arutelude puhul tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kliiritud finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust.

Alapunktide i ja ii kohaldamiseks antakse liikmesus automaatselt esimehele adresseeritud ühekordse kirjaliku taotluse alusel.

Kui see on asjakohane, võib esimees kutsuda kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekutele vaatlejana osalema artiklis 18 osutatud kolleegiumide liikmeid, klientide asjaomaste asutuste esindajaid, kui nad on teada, ning asjaomaste liidu institutsioonide ja asutuste esindajaid.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekud kutsub esimees kokku omal algatusel või mõne selle hääleõigusliku liikme taotlusel. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku vähemalt viis korda aastas.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed on täistööajaga sõltumatud spetsialistid. Nad nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt nende teenete, oskuste kliirimis-, järelkauplemise, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja finantsküsimuste alaste teadmiste põhjal ning kogemuste põhjal kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas, kasutades avalikku valikumenetlust.

Enne kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe või mõne sõltumatu liikme ametissenimetamist ja kuni üks kuu pärast valimist järelevalvenõukogu poolt, kes esitab oma valitud kandidaatide nimekirja, milles on järgitud soolise tasakaalu põhimõtet, Euroopa Parlamendile, kiidab Euroopa Parlament pärast valitud kandidaatide ärakuulamist nad heaks või lükkab nad tagasi.

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või mõni sõltumatutest liikmetest ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või nad leitakse olevat süüdi tõsises üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse nende ametist tagandamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Parlament või nõukogu võib komisjoni teavitada sellest, et tema arvates on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe või mõne sõltumatu liikme ametist tagandamise tingimused täidetud, ning komisjon vastab sellele teatele.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatute liikmete ametiaeg on viis aastat ning seda võib ühe korra pikendada.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ega sõltumatud liikmed ei tööta riigi, liidu ega rahvusvahelisel tasandil mingil muul ametikohal. Nad täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ega asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja organid ega muud avaliku või erasektori asutused ei ürita mõjutada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeest ega sõltumatuid liikmeid nende ülesannete täitmisel.

Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed ka pärast ametist lahkumist kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

►M18 Artikli 23a kohaldamiseks valmistab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee seoses artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või tegevusluba taotlevate kesksete vastaspooltega ette otsuseid ja täidab ESMA-le artiklis 23a ja järgmistes punktides antud ülesandeid: ◄

koostab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 vähemalt kord aastas vastastikuse eksperdihinnangu analüüsi kõigi pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta seoses kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega;

algatab ja koordineerib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikele 2 vähemalt kord aastas kogu liitu hõlmavaid hindamisi, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte vastupanuvõimet ebasoodsatele turuarengutele, võttes võimaluse korral arvesse keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra koondmõju liidu finantsstabiilsusele;

ba)

vähemalt kord aastas arutada läbi ja määrata kindlaks käesoleva määruse artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte järelevalveprioriteedid, et osaleda teabe andmisega määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 29a kohaste kogu liitu hõlmavate strateegiliste järelevalveprioriteetide ettevalmistamisel ESMA poolt;

bb)

võtta koostöös EBA, EIOPA ning Euroopa Keskpangaga oma ülesannete täitmisel määruse (EL) nr 1024/2013 kohase ühtse järelevalvemehhanismi raames arvesse kõiki kesksete vastaspoolte tegevusest tulenevaid piiriüleseid riske, sealhulgas riske, mis tulenevad kesksete vastaspoolte vastastikusest seotusest, ning sellistest piiriülestest seostest tulenevaid kontsentratsiooniriske;

bc)

koostada järelevalvenõukogus vastuvõtmiseks arvamuste eelnõusid kooskõlas artiklitega 17 ja 17b, kinnituste eelnõusid järelevalvenõukogus vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 49 ning otsuste eelnõusid järelevalvenõukogus vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 49a;

bd)

anda pädevatele asutustele teavet vastavalt artiklile 17a;

be)

teavitada järelevalvenõukogu, kui pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida ESMA arvamusi või neis sisalduvaid tingimusi või soovitusi, sealhulgas pädeva asutuse põhjendustest, kooskõlas artikli 17 lõikega 3c ja artikli 17b lõikega 4;

edendab korrapärast teabevahetust ja arutelu käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste vahel seoses järgmisega:

asjakohased järelevalvemeetmed ja -otsused, mille artiklis 22 osutatud pädevad asutused on vastu võtnud, täites oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses nende liikmesriigi territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele loa andmisega ja nende järelevalvega;

ii)

otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 esimese lõigu kohaselt esitab;

iii)

otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 teise lõigu kohaselt vabatahtlikult esitab;

iv)

asjaomane turuareng, sealhulgas olukorrad või sündmused, mis mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada kooskõlas artikliga 14 tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte või nende kliirivate liikmete usaldatavusnõuete täitmist, rahanduslikku usaldusväärsust või vastupanuvõimet;

Väärtpaberiturujärelevalve on teadlik kõikidest kolleegiumide poolt käesoleva määruse artikli 19 kohaselt vastu võetud arvamustest ja soovitustest ning arutab neid, eesmärgiga aidata tagada kolleegiumide ühtset ja järjepidevat toimimist ning edendada käesoleva määruse ühtset kohaldamist nende poolt.

Esimese lõigu punktide a–d kohaldamiseks esitavad pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni.

ESMA esitab igal aastal komisjonile aruande piiriüleste riskide kohta, mis tulenevad esimese lõigu punktis bb osutatud kesksete vastaspoolte tegevusest.

Kui lõike 7 punktides a–d osutatud tegevuste või teabevahetuse tulemusel ilmneb vähene lähenemine ja ühtsuse puudumine käesoleva määruse kohaldamisel, esitab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 vajalikud suunised või soovitused või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 29 kohased arvamused. Kui lõike 7 punktis b osutatud hindamisest selgub, et ühe või mitme keskse vastaspoole vastupanuvõimes esineb puudusi, esitab Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 vajalikud soovitused.

Lisaks võib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee:

taotleda lõike 7 punktide a–d kohasele tegevusele tuginedes, et järelevalvenõukogu kaaluks, kas on vaja võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve suuniseid, soovitusi ja arvamusi, et käsitleda vähest lähenemist ja ühtsuse puudumist käesoleva määruse kohaldamisel pädevate asutuste ja kolleegiumide poolt. Järelevalvenõukogu vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse;

esitada järelevalvenõukogule arvamusi määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 44 kohaselt vastu võetavate otsuste kohta (välja arvatud nimetatud määruse artiklites 17 ja 19 osutatud otsused) seoses käesoleva määruse artiklis 22 osutatud pädevatele asutustele antud ülesannetega.

10.

Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte puhul valmistab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ette otsuste eelnõusid, mis esitatakse järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks, ning täidab Väärtpaberiturujärelevalvele artiklites 25, 25a, 25b, 25f–25q ning artikli 85 lõikes 6 usaldatud ülesandeid.

11.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee jagab seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumiga oma koosolekute päevakordi enne nimetatud koosolekute toimumist, samuti koosolekute protokolle, tema poolt järelevalvenõukogule esitatavaid lõplikke otsuste eelnõusid ning järelevalvenõukogu vastu võetud lõplikke otsuseid.

12.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed toetavad piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega selleks määratud Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, et

valmistada ette kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekuid;

koostada kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteele tema ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse;

toetada kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed rahvusvahelises koostöös haldustasandil.

13.

Käesoleva määruse kohaldamisel tagab Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ja teiste määruses (EL) nr 1095/2010 osutatud funktsioonide struktuurilise eraldatuse.

Artikkel 24b

Emitentidest keskpankadega konsulteerimine

Seoses artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaselt tehtavate järelevalvealaste hindamistega ja nimetatud artiklite kohaselt vastu võetavate otsustega, mis käsitlevad teise taseme keskseid vastaspooli, konsulteerib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega. Vastata võib iga emitendist keskpank. Kui emitendist keskpank otsustab vastata, teeb ta seda kümne tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. Eriolukordades ei ületa nimetatud ajavahemik 24 tundi. Kui emitendist keskpank esitab artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste hindamiste või otsuste eelnõude kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid, esitab ta kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused. Konsulteerimisperioodi lõppedes võtab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee emitentidest keskpankade vastuseid ja kõiki esitatud muudatusettepanekuid igakülgselt arvesse ning esitab emitendist keskpangale oma hinnangu.

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee oma otsuse eelnõus emitendist keskpanga muudatusettepanekuid ei kajasta, teavitab ta sellest asjaomast emitendist keskpanka kirjalikult, esitades täielikud põhjendused selle kohta, miks selle emitendist keskpanga muudatusettepanekuid arvesse ei võetud, ning selgitades kõiki lahknevusi nendest muudatusettepanekutest. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule emitentidest keskpankadelt saadud vastused ja nende esitatud muudatusettepanekud ning oma selgitused nende arvesse võtmata jätmise kohta koos oma otsuse eelnõuga.

Seoses artikli 25 lõike 2c ja artikli 85 lõike 6 kohaselt vastu võetavate otsustega taotleb kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade nõusolekut kõnealuste keskpankade emiteeritava vääringuga seotud küsimustes. Iga emitendist keskpanga nõusolek loetakse antuks, kui emitendist keskpank ei ole kümne tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu edastamisest esitanud selle kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid. Kui emitendist keskpank esitab otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid, esitab ta kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekuid oma emiteeritava vääringuga seotud küsimustes, võib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitada otsuse eelnõu järelevalvenõukogule üksnes asjaomaselt muudetud kujul. Kui emitendist keskpank esitab oma emiteeritava vääringuga seotud küsimustes vastuväiteid, ei lisa kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee neid küsimusi otsuse eelnõusse, mille ta järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks esitab.

Artikkel 24c

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee otsustusprotsess

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee teeb otsused hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esimehel.

Artikkel 24d

Järelevalvenõukogu otsustusprotsess

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule käesoleva määruse artikli 25 lõigete 2, 2a, 2b, 2c ja 5, artikli 25p, artikli 85 lõike 6 ja artikli 89 lõike 3b kohased otsuste eelnõud ning üksnes teise taseme keskseid vastaspooli käsitlevad käesoleva määruse artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohased otsuste eelnõud, teeb järelevalvenõukogu kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse nende eelnõude kohta kümne tööpäeva jooksul.

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule otsuse eelnõud muude kui esimeses lõigus osutatud artiklite kohaselt, teeb järelevalvenõukogu nende otsuste eelnõude kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse kolme tööpäeva jooksul.

Artikkel 24e

Aruandekohustus

Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeest või sõltumatuid liikmeid tegema avaldusi, austades täielikult nende sõltumatust. Kui seda palutakse, teevad kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatud liikmed Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastavad selle liikmete küsimustele.

Taotluse korral esitavad kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku aruande kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peamise tegevuse kohta.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed esitavad Euroopa Parlamendi taotletud kogu asjakohase teabe jooksvalt ja konfidentsiaalselt. Kõnealune aruanne ei sisalda konfidentsiaalset teavet konkreetsete kesksete vastaspoolte kohta.

PEATÜKK

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 25

Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamine

Kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool võib osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele üksnes juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seda keskset vastaspoolt tunnustanud.

Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerimist tunnustada kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt, kes on taotlenud tunnustamist teatud kliirimisteenuste või -tegevuste osutamiseks, kui:

komisjon on vastu võtnud lõike 6 kohase rakendusakti;

keskne vastaspool on saanud tegevusloa asjaomases kolmandas riigis ja seal laieneb talle tõhus järelevalve ning riiklik sund, millega tagatakse selles riigis kohaldatavate usaldatavusnõuete täielik järgimine;

koostöökord on kehtestatud vastavalt lõikele 7;

▼M5

keskne vastaspool on asutatud või tegevusloa saanud kolmandas riigis, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras ei ole komisjon tuvastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 20 ) kohaselt strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile;

vastavalt lõikele 2a ei ole kindlaks tehtud, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või tõenäoliselt saab selleks, ning seetõttu on tegemist esimese taseme keskse vastaspoolega.

2a.

Väärtpaberiturujärelevalve teeb pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega konsulteerimist kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada („esimese taseme keskne vastaspool”), võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

keskse vastaspoole äritegevuse laad, ulatus ja keerukus liidus ning liidust väljaspool niivõrd, kuivõrd tema äritegevusel võib olla süsteemne mõju liidule või ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas:

keskse vastaspoole kliiritavate tehingute väärtus kokku ja liidu iga vääringu kaupa või kliiringuga tegeleva keskse vastaspoole koguriskipositsioon tema kliirivate liikmete suhtes ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide suhtes, sealhulgas juhul, kui liikmesriigid on määranud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikele 3 kindlaks, et nad on muud süsteemselt olulised ettevõtjad, ning

ii)

keskse vastaspoole riskiprofiil, mis hõlmab muu hulgas õiguslikku, operatsiooni- ja äririski;

mõju, mis keskse vastaspoole maksejõuetusel või tegevuse katkemisel oleks

finantsturgudele, sealhulgas teenindatavate turgude likviidsusele;

ii)

finantseerimisasutustele;

iii)

finantssüsteemile laiemalt või

iv)

liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele;

keskse vastaspoole kliiriva liikmeskonna struktuur, sealhulgas, niivõrd kui see teave on kättesaadav, tema kliirivate liikmete liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide võrgustiku struktuur;

millises ulatuses on kliirivate liikmete jaoks ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide jaoks olemas muude kesksete vastaspoolte osutatavad alternatiivsed kliirimisteenused seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega;

keskse vastaspoole suhted, vastastikune sõltuvus või muu koostoime muude finantsturu taristutega, muude finantsasutustega ja laiema finantssüsteemiga niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust.

Komisjon võtab 2. jaanuariks 2021 vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada esimeses lõigus sätestatud kriteeriume.

Ilma et see piiraks tunnustamisprotsessi tulemust, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve pärast esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimist taotluse esitanud keskset vastaspoolt 30 tööpäeva jooksul alates lõike 4 teise lõigu kohasest taotluse täielikuks tunnistamisest sellest, kas teda loetakse esimese taseme keskseks vastaspooleks või mitte.

2b.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt lõikele 2a kindlaks, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või võib selleks tõenäoliselt saada (teise taseme keskne vastaspool), tunnustab ta kõnealust keskset vastaspoolt üksnes teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste eesmärgil, kui lisaks lõike 2 punktides a–d osutatud tingimustele on täidetud ka järgmised tingimused:

keskne vastaspool täidab tunnustamise ajal ja pärast seda järjepidevalt artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid. Keskse vastaspoole vastavuse osas artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 nõuetele konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega kooskõlas artikli 24b lõikes 1 sätestatud menetlusega. Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastavalt artiklile 25a arvesse seda, mil määral keskse vastaspoole vastavus kõnealustele nõuetele tuleneb tema vastavusest kolmandas riigis kohaldatavatele võrreldavatele nõuetele;

lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele 30 tööpäeva jooksul pärast selle kindlakstegemist, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole esimese taseme keskseks vastaspooleks kooskõlas lõikega 2a, või pärast lõikes 5 osutatud läbivaatamist kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab järgmisi nõudeid, mille kõnealused emitentidest keskpangad võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud:

esitada teavet, mida emitendist keskpank võib põhjendatud taotluse alusel nõuda, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei ole saanud kõnealust teavet muul viisil;

ii)

teha emitendist keskpangaga täielikku ja nõuetekohast koostööd seoses hindamisega, mis käsitleb keskse vastaspoole vastupanuvõimet ebasoodsa turuarengu korral ja mis viiakse läbi kooskõlas artikli 25b lõikega 3;

iii)

avada kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja nõuetega emitendist keskpangas üleööhoiuste konto või teatada kavatsusest see avada;

iv)

täita nõuded, mida emitendist keskpank kohaldab oma pädevuse piires erandlikes olukordades, et tegeleda ajutiste süsteemsete likviidsusriskidega, mis mõjutavad rahapoliitika ülekandumist või maksesüsteemide sujuvat toimimist, ning mis on seotud likviidsusriski kontrolli, võimendustagatise nõuete, tagatisnõuete, arveldussüsteemide või koostalitluskokkulepetega.

Alapunktis iv osutatud nõuded tagavad kesksete vastaspoolte tõhususe, usaldusväärsuse ja vastupanuvõime ning need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega.

Alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamine on tunnustuse saamise tingimuseks piiratud ajavahemikul, mis kestab kuni kuus kuud. Kui kõnealuse ajavahemiku lõppedes leiab emitendist keskpank, et erandlik olukord püsib, võib nõuete kohaldamist tunnustamise eesmärgil pikendada üks kord maksimaalselt veel kuueks kuuks.

Enne alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamist või enne nende kohaldamisaja pikendamist teavitab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalvet, teisi lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpanku ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid ning selgitab neile, milline on tema poolt kavatsetavate kehtestatavate nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele, koos põhjendusega selle kohta, miks need nõuded on vajalikud ja proportsionaalsed, et tagada rahapoliitika ülekandumine või maksesüsteemide sujuv toimimine seoses tema poolt emiteeritava vääringuga. Väärtpaberiturujärelevalve esitab emitendist keskpangale arvamuse kümne tööpäeva jooksul kavandatud nõuete või pikendamise edastamisest. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 24 tundi. Väärtpaberiturujärelevalve kaalub oma arvamuses eelkõige kehtestatavate nõuete mõju keskse vastaspoole tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele. Teised lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad esitada arvamuse sama tähtaja jooksul. Konsulteerimisperioodi lõppedes võtab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalve arvamuses või lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade arvamustes sisalduvaid muudatusettepanekuid nõuetekohaselt arvesse.

Samuti teavitab emitendist keskpank enne alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamise pikendamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Emitendist keskpank teeb pidevalt koostööd ja jagab teavet Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega seoses alapunktis iv osutatud nõuetega, eeskätt mis puudutab süsteemsete likviidsusriskide hindamist ja kehtestatud nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele.

Kui emitendist keskpank kehtestab käesolevas punktis osutatud nõude pärast teise taseme keskse vastaspoole tunnustamist, käsitatakse iga sellise nõude täitmist tunnustamise tingimusena ning emitentidest keskpangad esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele 90 tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab nõuet.

Kui emitendist keskpank ei ole Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikku kinnitust tähtajaks esitanud, võib Väärtpaberiturujärelevalve lugeda kõnealuse nõude täidetuks;

keskne vastaspool on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele:

kirjaliku avalduse, mille on allkirjastanud tema esindaja ja milles keskne vastaspool nõustub tingimusteta:

—

esitama kolme tööpäeva jooksul pärast Väärtpaberiturujärelevalve taotluse saamist dokumendid, sissekanded, teabe ja andmed, mis on taotluse saamise ajal tema käsutuses, ning

—

andma Väärtpaberiturujärelevalvele juurdepääsu kõigile keskse vastaspoole äriruumidele,

ii)

sõltumatu õiguseksperdi põhjendatud õigusliku arvamuse, milles kinnitatakse, et väljendatud nõusolek on asjaomaste kohaldatavate õigusaktide kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav;

keskne vastaspool on rakendanud kõik vajalikud meetmed ja kehtestanud kõik vajalikud menetlused, et tagada punktides a ja c sätestatud nõuete tulemuslik täitmine;

komisjon ei ole vastu võtnud lõike 2c kohast rakendusakti.

2c.

Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadelt nõusoleku saamist vastavalt artikli 24b lõikele 3 ja võttes arvesse keskse vastaspoole süsteemse olulisuse määra vastavalt käesoleva artikli lõikele 2a, teha igakülgselt põhjendatud hindamise alusel järelduse, et keskne vastaspool või mõned selle kliirimisteenused on süsteemselt niivõrd olulised, et keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või - tegevuste osutamiseks tunnustada. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte käesoleva lõike teises lõigus osutatud soovitust tervikuna. Oma hinnangus teeb Väärtpaberiturujärelevalve lisaks järgmist:

selgitab, mil moel ei ole lõikes 2b sätestatud tingimuste täitmine piisav liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduva finantsstabiilsusriski käsitlemiseks;

kirjeldab keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste tunnusjooni, eelkõige selliste teenuste osutamisega seotud likviidsuse ja füüsilise arveldamise nõudeid;

esitab kvantitatiivse tehnilise hinnangu selle kohta, millised kulud ja tulud ning tagajärjed kaasnevad otsusega mitte tunnustada keskset vastaspoolt seoses teatavate kliirimisteenuste või -tegevustega, võttes arvesse järgmist:

võimalike alternatiivide olemasolu asjaomastes vääringutes asjaomaste kliirimisteenuste pakkumiseks kliirivatele liikmetele ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientidele ja kaudsetele klientidele;

ii)

keskse vastaspoole hoitavate kehtivate lepingute rakendusakti kohaldamisalasse lisamise võimalikke tagajärgi.

Selle hinnangu alusel soovitab Väärtpaberiturujärelevalve komisjonil võtta vastu rakendusakt, milles kinnitatakse, et kõnealust keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste pakkumiseks tunnustada.

Komisjonil on Väärtpaberiturujärelevalve soovituse hindamiseks aega vähemalt 30 tööpäeva.

Pärast teises lõigus osutatud soovituse esitamist võib komisjon võtta viimase abinõuna vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:

et pärast komisjoni poolt kooskõlas käesoleva lõigu punktiga b täpsustatud kohanemisperioodi võib kõnealune kolmanda riigi keskne vastaspool osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele teatavaid või kõiki kliirimisteenuseid üksnes pärast seda, kui talle on antud selleks luba kooskõlas artikliga 14;

keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja nende klientide asjakohast kohanemisperioodi. Kohanemisperiood ei ole pikem kui kaks aastat ning seda võib pikendada vaid üks kord veel kuueks kuuks, tingimusel et kohanemisperioodi aluseks olevad põhjused veel kehtivad;

tingimusi, mille alusel võib kõnealune keskne vastaspool jätkata punktis b osutatud kohanemisperioodil teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste pakkumist;

kohanemisperioodil võetavaid meetmeid, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

Neljanda lõigu punktis a ja b osutatud teenuste ja kohanemisperioodi täpsustamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

keskse vastaspoole osutatavate teenuste tunnusjooni ja asendatavust;

kas ja mil määral lisatakse rakendusakti kohaldamisalasse pooleliolevad kliiritud tehingud, võttes arvesse sellise lisamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi;

kliirivatele liikmete ja, kui see teave on kättesaadav, nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõike 2 punktides a–d osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve:

selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid ja mille keskne vastaspool on valinud;

pädevate asutustega, kes vastutavad selliste kolmes liikmesriigis asutatud keskse vastaspoole kliirivate liikmete järelevalve eest, kelle agregeeritud osamaksed keskse vastaspoole artiklis 42 osutatud tagatisfondi ühe aasta vältel on või keskse vastaspoole hinnangul tõenäoliselt on kõige suuremad;

pädevate asutustega, kes vastutavad keskse vastaspoole teenindatud või teenindatavate liidus asuvate kauplemiskohtade järelevalve eest;

pädevate asutustega, kes teostavad järelevalvet selliste liidus asutatud kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;

selliste liikmesriikide EKPSi asjaomaste liikmetega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid, ning EKPSi asjaomaste liikmetega, kes teostavad järelevalvet nende kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;

keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega.

Lõikes 1 osutatud keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse.

Tunnustamist taotlev keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mis on tema tunnustamiseks vajalik. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas see on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele tähtaja täiendava teabe esitamiseks. Väärtpaberiturujärelevalve edastab tunnustamist taotlevalt keskselt vastaspoolelt saadud kogu teabe viivitamata kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.

Tunnustamise otsus põhineb esimese taseme kesksete vastaspoolte puhul lõikes 2 ning teise taseme kesksete vastaspoolte puhul lõike 2 punktides a–d ning lõikes 2b sätestatud tingimustel. ESMA annab tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele 180 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavalt teisele lõigule täielikuks tunnistamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta tunnustab keskset vastaspoolt või keeldub sellest.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte nimekirja, milles märgitakse nende liigitamine kas esimese või teise taseme keskseks vastaspooleks.

Väärtpaberiturujärelevalve vaatab pärast lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise läbi:

kui nimetatud keskne vastaspool kavatseb oma tegevusvaldkondi või teenusevalikut liidus laiendada või kitsendada, mispuhul teavitab keskne vastaspool sellest Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades kogu vajaliku teabe, ning

igal juhul iga viie aasta järel.

Läbivaatamine toimub kooskõlas lõigetega 2–4.

Kui läbivaatamine tehakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt, ei pea keskne vastaspool esitama uut tunnustamistaotlust, kuid peab esitama ESMA-le kogu teabe, mis on ESMA-le vajalik tema tunnustamise läbivaatamiseks. Kui ESMA vaatab läbi kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktile b, ei käsitle ESMA sellist läbivaatamist asjaomase tunnustatud keskse vastaspoole tunnustamistaotlusena.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mis on liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks, tuleks liigitada teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse korral või kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral nimetatud kohanemisperioodi pikendada veel kuni kuus kuud, kui selline pikendamine on põhjendatud erandlike asjaolude ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduvate mõjudega.

Komisjon võib võtta määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et

kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad järjepidevalt õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetega;

asjaomaste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis järjepidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid;

kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti kohaldamisel lähtuda sellest, kas kolmas riik täidab tegelikult ja järjepidevalt rakendusaktis sätestatud mis tahes nõudeid ja kas Väärtpaberiturujärelevalve suudab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses lõigete 2 ja 2b kohaselt tunnustatud kolmanda riigi kesksete vastaspooltega või seoses lõikes 6b osutatud jälgimisega, sealhulgas leppides kokku lõikes 7 osutatud koostöökorra ja kohaldades seda.

Kui see on liidu huvides, ja arvestades võimalikke riske liidu finantsstabiilsusele, mis tulenevad liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade eeldatavast osalemisest kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tegevuses, võib komisjon vastu võtta esimeses lõigus osutatud rakendusakti, olenemata sellest, kas selle lõigu punkti c nõuded on täidetud.

6a.

Komisjon võib vastavalt artiklile 82 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada lõike 6 punktides a, b ja c osutatud kriteeriume.

6b.

Väärtpaberiturujärelevalve jälgib nende kolmandate riikide regulatiivset ja järelevalvealast arengut, kelle suhtes on lõike 6 kohaselt võetud vastu rakendusaktid.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve täheldab kõnealustes kolmandates riikides sellist regulatiivset või järelevalvealast arengut, mis võib mõjutada liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ning artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid. Kogu sellist teavet käsitletakse konfidentsiaalselt.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile ja artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmetele igal aastal konfidentsiaalse aruande esimeses lõigus osutatud kolmandates riikides toimuva regulatiivse ja järelevalvealase arengu kohta.

ESMA kehtestab selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega tulemusliku koostöö korra, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks.

7a.

Kui ESMA ei ole keskse vastaspoole taset veel kindlaks määranud või kui ESMA on kindlaks teinud, et asjaomase kolmanda riigi kõik või mõned kesksed vastaspooled on esimese taseme kesksed vastaspooled, võetakse lõikes 7 osutatud koostöökorras arvesse riski, mille toob kaasa kliirimisteenuste osutamine nende kesksete vastaspoolte poolt, ja sätestab järgmise:

mehhanism ESMA, lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vahel iga-aastaseks teabe vahetamiseks, et ESMA saaks

tagada, et keskne vastaspool täidab lõikes 2 sätestatud tunnustamise tingimusi;

ii)

teha kindlaks võimaliku olulise mõju turulikviidsusele või liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele ning

iii)

jälgida liidus asutatud kliirivate liikmete kliirimistegevust ühes või mitmes sellises kolmandas riigis asutatud keskses vastaspooles või liidus konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi kuuluvas keskses vastaspooles;

erandkorras kord kvartalis toimuva teabevahetuse mehhanism, mille alusel nõutakse üksikasjalikku teavet lõikes 2a osutatud aspektide kohta, eelkõige teavet riskimudelite ja parameetrite oluliste muudatuste, keskse vastaspoole tegevuste ja teenuste laiendamise ning kliendikonto struktuuri muudatuste kohta, eesmärgiga teha kindlaks, kas keskne vastaspool võib olla lähedal liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohalt süsteemselt oluliseks muutumisele või võib tõenäoliselt selliseks muutuda, samuti mehhanism selliste turusuundumuste kohta teabe vahetamiseks, millel võivad olla tagajärjed liidu finantsstabiilsusele;

mehhanism ESMA kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teeb, rikub tegevusloa saamise aluseks olevaid tingimusi või muude õigusaktide sätteid, mida ta on kohustatud järgima;

mehhanism, mille kohaselt kolmanda riigi pädev asutus teavitab viivitamata ESMA-t, kui selle pädeva asutuse järelevalve alla kuuluv kolmanda riigi keskne vastaspool kavatseb oma kliirimisteenuseid või tegevust laiendada või vähendada;

menetlused, mida on vaja kolmanda riigi regulatiivse ja järelevalvealase arengu mõjusaks jälgimiseks;

kolmandate riikide asutuste menetlused, et teavitada ESMA-t, artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi ja lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpanku põhjendamatu viivituseta tunnustatud keskse vastaspoolega seotud eriolukorrast, sealhulgas finantsturgude sellise arengu korral, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus või mõnes selle liikmesriigis, samuti protseduurid ja hädaolukorrakavad selliste olukordadega tegelemiseks;

kolmandate riikide asutuste menetlused, et tagada ESMA poolt kooskõlas artikliga 25f, artikliga 25j, artikli 25k lõike 1 punktiga b ning artiklitega 25l, 25m ja 25p vastu võetud otsuste tulemuslik täitmine;

kolmanda riigi asutuste nõusolek nende poolt lõikes 3 osutatud asutustega ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumide liikmetega sõlmitud koostöökorra raames ESMA-le esitatud mis tahes teabe edasisaatmiseks, tingimusel et järgitakse artiklis 83 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.

7b.

Kui ESMA on teinud kindlaks, et vähemalt üks asjaomase kolmanda riigi keskne vastaspool on teise taseme keskne vastaspool, sätestatakse lõikes 7 osutatud koostöökorras selliste teise taseme kesksete vastaspoolte kohta vähemalt järgmine:

lõike 7a punktides a, c, e, f ja h osutatud elemendid, kui asjaomase kolmanda riigiga ei ole kõnealuse lõike kohast koostöökorda juba sõlmitud;

mehhanism ESMA, lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vahel asjakohasel juhul vähemalt igakuiseks teabe vahetamiseks, sealhulgas juurdepääs igasugusele teabele, mida ESMA nõuab, et tagada keskse vastaspoole vastavus lõikes 2b osutatud nõuetele;

järelevalve koordineerimisega seotud menetlused, sealhulgas kolmandate riikide asutustega sõlmitud kokkulepe uurimiste ja kohapealsete kontrollide lubamiseks vastavalt kas artiklile 25g või 25h;

kolmandate riikide asutuste menetlused, et tagada ESMA poolt kooskõlas artiklitega 25b, 25f–25m, 25p ja 25q vastu võetud otsuste tulemuslik täitmine;

menetlused, mille kohaselt kolmandate riikide ametiasutused:

konsulteerivad ESMA-ga taastekavade koostamisel ja hindamisel ning kriisilahenduse kavade koostamisel seoses aspektidega, mis on olulised liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi jaoks;

ii)

teavitavad ESMA-t põhjendamatu viivituseta taastekavade ja kriisilahenduse kavade koostamisest ning nendes kavades hiljem tehtud olulistest muudatustest seoses aspektidega, mis on olulised liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi jaoks;

iii)

teavitavad ESMA-t põhjendamatu viivituseta, kui teise taseme keskne vastaspool kavatseb aktiveerida oma taastekava või kui kolmanda riigi ametiasutused on kindlaks teinud märke tekkivast kriisiolukorrast, mis võib mõjutada selle teise taseme keskse vastaspoole tegevust, eelkõige tema suutlikkust kliirimisteenuseid osutada, või kui kolmandate riikide ametiasutused kavatsevad lähitulevikus võtta kriisilahendusmeetmeid.

7c.

Kui ESMA on seisukohal, et kolmanda riigi pädev asutus ei kohalda lõigete 7, 7a ja 7b kohaselt kehtestatud koostöökorra sätteid, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni. Sellisel juhul võib komisjon otsustada vaadata läbi lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse teave, mida tunnustust taotlev keskne vastaspool peab taotluses Väärtpaberiturujärelevalvele esitama.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 25a

Nõuete võrreldav täitmine

Artikli 25 lõikes 2b osutatud keskne vastaspool võib esitada põhjendatud taotluse, et Väärtpaberiturujärelevalve hindaks, kas teda kui kolmandas riigis kohaldatavale raamistikule vastavat keskset vastaspoolt võib artikli 25 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti arvesse võttes lugeda vastavaks artiklis 16 ja IV ja V jaotises sätestatud nõuetele. Väärtpaberiturujärelevalve edastab taotluse viivitamata kolmanda riigi keskse vastaspoole kolleegiumile.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluses esitatakse faktilised alused võrreldavuse järeldamiseks ja põhjendused selle kohta, mil viisil on kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele vastavusega täidetud ka artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuded. Teise taseme keskne vastaspool esitab lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse elektroonilisel kujul keskandmebaasi kaudu.

ESMA kinnitab osaliselt või täielikult nõuete võrreldavat täitmist, kui ta otsustab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse alusel, et kuna teise taseme keskne vastaspool vastab kolmandas riigis kohaldatavatele asjakohastele nõuetele, loetakse see vastavaks artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetele ja seega artikli 25 lõike 2b punkti a kohasele tunnustamise nõudele.

ESMA võtab nõuete võrreldava täitmise kohta antud kinnituse kas täielikult või seoses konkreetse nõudega tagasi, kui teise taseme keskne vastaspool ei täida enam nõuete võrreldava täitmise tingimusi ja kui selline keskne vastaspool ei ole kindlaksmääratud aja jooksul ESMA nõutud parandusmeetmeid võtnud. Nõuete võrreldava täitmise kohta antud kinnituse tagasivõtmise otsuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel püüab ESMA näha ette asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui kuus kuud.

Kui ESMA annab nõuete võrreldava täitmise kohta kinnituse, vastutab ta jätkuvalt käesolevast määrusest, eriti artiklitest 25 ja 25b tulenevate kohustuste ja ülesannete täitmise eest ning jätkab artiklites 25c, 25d, 25f–25m, 25p ja 25q osutatud volituste kasutamist.

Ilma et see piiraks ESMA suutlikkust käesoleva määruse kohaseid ülesandeid täita, lepib ta nõuete võrreldava täitmise kohta kinnituse andmise korral kolmanda riigi asutusega kokku halduskorra, et tagada ESMA jaoks asjakohane teabevahetus ja koostöö, et nõuete võrreldava täitmise nõuetele vastavust järjepidevalt jälgida.

Tagamaks et lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse tõhusalt arvesse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuete regulatiivseid eesmärke ja liidu kui terviku huvisid, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks järgmine:

miinimumelemendid, mida tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel hinnata;

hindamise kord ja tingimused.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu vastavalt artiklile 82 2. jaanuariks 2021.

Artikkel 25b

Tunnustamise tingimuste järjepidev täitmine

Väärtpaberiturujärelevalve vastutab selliste käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest, mis on seotud järjepideva järelevalvega selle üle, kas tunnustatud teise taseme kesksed vastaspooled täidavad artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud nõudeid. Artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste osas konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega vastavalt artikli 24b lõikele 1.

ESMA nõuab igalt teise taseme keskselt vastaspoolelt järgmist:

vähemalt kord aastas kinnitust selle kohta, et artikli 25 lõike 2b punktides a, c ja d osutatud nõuded on jätkuvalt täidetud;

korrapäraselt teavet ja andmeid tagamaks, et ESMA saab teha järelevalvet kesksete vastaspoolte vastavuse üle artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud nõuetele.

Kui artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpank leiab, et teise taseme keskne vastaspool ei täida enam artikli 25 lõike 2b punktis b osutatud tingimust, teavitab ta sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet.

Kui teise taseme keskne vastaspool ei anna Väärtpaberiturujärelevalvele lõike 1 teises lõigus osutatud kinnitust või kui Väärtpaberiturujärelevalve saab lõike 1 kolmanda lõigu kohase teate, järeldatakse, et keskne vastaspool ei vasta enam artikli 25 lõike 2b kohase tunnustamise tingimustele ning kohaldatakse artikli 25p lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlust.

Väärtpaberiturujärelevalve viib koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga läbi hindamisi tunnustatud teise taseme kesksete vastaspoolte vastupanuvõime kohta ebasoodsa turuarengu korral kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikega 2, koordineerides neid hindamisi artikli 24a lõike 7 punktis b osutatud hindamistega. Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad panustada sellistesse hindamistesse täites oma rahapoliitikaga seotud ülesandeid. Kõnealuseid hindamisi tehes võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse vähemalt finants- ja operatsiooniriske ning tagab kooskõla käesoleva määruse artikli 24a lõike 7 punkti b kohase liidu kesksete vastaspoolte vastupanuvõime hindamisega.

Artikkel 25c

Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegium

Väärtpaberiturujärelevalve asutab kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi, et hõlbustada teabe jagamist.

Kolleegiumisse kuuluvad:

kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees, kes juhatab kolleegiumi;

kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee kaks sõltumatut liiget;

artiklis 22 osutatud pädevad asutused; liikmesriikides, kus on kooskõlas artikliga 22 määratud rohkem kui üks pädev asutus, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas;

pädevad asutused, kes vastutavad liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest;

pädevad asutused, kes vastutavad selliste liidus asutatud kauplemiskohtade järelevalve eest, mida keskne vastaspool teenindab või hakkab teenindama;

pädevad asutused, kes teevad järelevalvet liidus asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide üle, kellega kesksed vastaspooled on seotud või kavatsevad olla seotud;

EKPSi liikmed.

Kolleegiumi liikmed võivad taotleda, et kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee arutaks mõnda kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt käsitlevat konkreetset küsimust. Sellised taotlused tuleb teha kirjalikult ning need peavad sisaldama taotluse üksikasjalikke põhjendusi. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse.

Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel. Kõigi kolleegiumi liikmete suhtes kehtib artikli 83 kohane ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 25d

Tasud

Kooskõlas käesoleva määruse ja lõike 3 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes järgmised tasud:

artikli 25 kohaste tunnustamistaotlustega seotud tasud;

aastatasud, mis on seotud Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määruse kohaste ülesannetega seoses artikli 25 kohaselt tunnustatud kesksete vastaspooltega.

Lõikes 1 osutatud tasud on proportsionaalsed asjaomase keskse vastaspoole käibega ja katavad Väärtpaberiturujärelevalve kõik kulud, mis on tekkinud seoses keskse vastaspoole tunnustamise ja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisega.

Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada täiendavalt järgmist:

tasuliigid;

mille eest tasu nõutakse;

tasude summad;

maksekord järgmistele üksustele:

keskne vastaspool, kes esitab tunnustamistaotluse;

ii)

tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2 liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks;

iii)

tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2b liigitatud teise taseme keskseks vastaspooleks.

Artikkel 25e

Artiklites 25f–25h osutatud volituste kasutamine

Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele nende volitatud isikutele artiklitega 25f–25h antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 25f

Teabenõue

ESMA võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et tunnustatud kesksed vastaspooled ja nendega seotud kolmandad isikud, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid või tegevuse edasi andnud, esitaksid kogu vajaliku teabe, et ESMA saaks jälgida nende kesksete vastaspoolte kliirimisteenuseid ja tegevust liidus ning täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Esimeses lõigus osutatud ja lihtteabenõudega nõutav teave võib olla perioodiline või ühekordne.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve esitab vastavalt lõikele 1 lihtteabenõude, märgib ta sellesse kogu järgmise teabe:

viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

teabenõude eesmärk;

nõutav teave;

teabe esitamise tähtaeg;

teavitab teabenõude saanud isikut, et teabe andmine ei ole kohustuslik, kuid et teabenõude alusel vabatahtlikult esitatav teave ei tohi olla ebaõige ega eksitav;

trahv, mis on sätestatud artiklis 25j koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve taotleb vastavalt lõikele 1 teavet otsusega, märgib ta sellesse kogu järgmise teabe:

viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

teabenõude eesmärk;

nõutav teave;

teabe esitamise tähtaeg;

artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

trahv, mis on sätestatud artiklis 25j koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui ei esitata nõutavat teavet või kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning

õigus kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigus vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus („Euroopa Kohus”) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kes ei ole juriidilised isikud, isikud, kes on seaduse või põhikirja alusel volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased vastutavad täiel määral ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude koopia või oma otsuse koopia viivitamata selle kolmanda riigi asjaomasele pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 25g

Üldised uurimised

Väärtpaberiturujärelevalve võib oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks viia läbi vajalikke uurimisi teise taseme kesksete vastaspoolte ja nendega seotud kolmandate isikute suhtes, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud. Selleks antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele õigus

kontrollida dokumente, andmeid, protseduure ja muid Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuride kirjeldustest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;

kutsuda teise taseme keskseid vastaspooli või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise eseme kohta;

nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendatud taotluse alusel osaleda sellistes uurimistes, kui need uurimised on asjakohased nende rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

Artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumi ülesannete täitmiseks asjakohased.

Väärtpaberiturujärelevalve ametnikud ja muud isikud, kelle Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud lõikes 1 osutatud uurimiste eesmärgil, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses märgitakse ka artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutud dokumente, andmeid, protseduuride kirjeldusi ja muid materjale või vastuseid teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 25j koostoimes III lisa V jao punktiga b sätestatud trahvid, mis määratakse juhul, kui teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

Teise taseme kesksed vastaspooled peavad alluma Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimistele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, käesoleva määruse artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ning õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

Enne teise taseme kesksele vastaspoolele uurimisest teatamist teavitab Väärtpaberiturujärelevalve uurimise toimumise kohaks oleva kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral abistada kõnealuseid volitatud isikuid nende ülesannete täitmisel. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad samuti uurimises osaleda. Käesoleva artikli kohased kolmandates riikides läbiviidavad uurimised toimuvad asjaomase kolmanda riigi pädeva asutusega sõlmitud koostöökorra alusel.

Artikkel 25h

Kohapealsed kontrollid

Väärtpaberiturujärelevalve võib oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks korraldada kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle teise taseme kesksete vastaspoolte ning nendega seotud selliste kolmandate isikute mis tahes äriruumides, maal või kinnisasjal, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud.

Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad esitada Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendatud taotluse sellistes kohapealsetes kontrollides osalemiseks, kui see on asjakohane nende rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks.

Artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumile tema ülesannete täitmiseks asjakohased.

Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud kohapealset kontrolli tegema, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse, maale või kinnisasjale, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve vastu võetud uurimisotsust, ning kõnealustel ametnikel ja muudel isikutel on kõik artikli 25d lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollist piisavalt aegsasti enne kontrolli selle toimumise kohaks oleva kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma keskset vastaspoolt eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kolmandates riikides tehtavad kontrollid viiakse läbi asjaomase kolmanda riigi pädeva asutusega sõlmitud koostöökorra alusel.

Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud kohapealset kontrolli tegema, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele.

Teise taseme kesksed vastaspooled alluvad Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning märgitakse artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed ja määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid, samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

Kontrolli toimumise kohaks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud isikud võivad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalve ametnikke ja muid Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikuid aktiivselt abistada. Asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda kolmanda riigi pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 25g lõikele 1.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve ametnikud ja nendega kaasas olevad teised Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrollimisega, võib ESMA taotleda, et kolmanda riigi asjaomane pädev asutus osutaks neile vajalikku abi, sealhulgas taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

Artikkel 25i

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetlusnormid

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut III lisas loetletud rikkumist, määrab Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega olla varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomase keskse vastaspoole tunnustamis- või järelevalveprotsessiga ja ta täidab oma ülesandeid Väärtpaberiturujärelevalvest sõltumatult.

Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud kõiki seisukohti, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada oma õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 25f ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 25g ja 25h. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 25e nõudeid.

Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Väärtpaberiturujärelevalvele annab uurija isikutele, kelle suhtes uurimine on algatatud, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.

Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest uurimise all olevaid isikuid. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Uurija uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab Väärtpaberiturujärelevalve pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 25l, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 25q ja määrab trahvi vastavalt artiklile 25j.

Uurija ei osale Väärtpaberiturujärelevalve aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Väärtpaberiturujärelevalve otsustusprotsessi.

Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt täpsustada menetlusnormid trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegu.

Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad üle asjaomastele asutustele uurimise ja võimaliku kriminaalvastutusele võtmise menetluse läbiviimiseks, kui ta leiab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis tema teada vastavad kolmandas riigis kohaldatava õigusraamistiku alusel kuriteokoosseisule. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta on teadlik, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.

Artikkel 25j

Trahvid

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 25i lõikele 5 kindlaks, et keskne vastaspool on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu otsuse trahvi määramise kohta kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

Keskse vastaspoole toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et keskne vastaspool või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

Lõikes 1 osutatud trahvide põhisumma vastab kuni kahekordsele kasumile, mis rikkumise tulemusel on saadud, või kahekordsele kahjumile, mis rikkumise tulemusel on ära hoitud, kui kõnealust kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 %-le juriidilise isiku eelneva majandusaasta kogukäibest, nagu on määratletud asjakohastes liidu õigusaktides.

Lõikes 2 sätestatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid vastavalt IV lisas sätestatud asjaomastele koefitsientidele.

Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase keskse vastaspoole eelneva majandusaasta käibest, kuid juhul, kui keskne vastaspool on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, peab trahvisumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Kui keskse vastaspoole tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

Artikkel 25k

Perioodilised karistusmaksed

Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida

teise taseme keskset vastaspoolt rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 25q lõike 1 punkti a alusel;

artikli 25f lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 25f kohases otsuses nõutud täielikku teavet;

teise taseme keskset vastaspoolt tegema järgmist:

alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku materjali ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on artikli 25g kohase otsusega algatatud uurimise käigus esitatud, või

ii)

alluma artikli 25h kohases otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

Olenemata lõikest 2 on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates päevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 25l

Asjaomaste isikute ärakuulamine

Enne otsuse tegemist artiklite 25j ja 25k kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta oma seisukoht. Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kiiresti tegutseda, et ennetada märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

Menetluse käigus tagatakse täielikult nende isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 25m

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt käesoleva määruse artiklitele 25j ja 25k määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selliselt avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

Vastavalt artiklitele 25j ja 25k määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on halduslikku laadi.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest vastavalt Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomaseid kolmanda riigi pädevaid asutusi ning esitab oma otsuse põhjused.

Vastavalt artiklitele 25j ja 25k määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 25n

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 25o

III ja IV lisa muudatused

Selleks et võtta arvesse artikli 16 ning IV ja V jaotise muudatusi, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte, et tagada III lisas loetletud rikkumiste vastavus artikli 16 ning IV ja V jaotise nõuetele.

Selleks et võtta arvesse finantsturgude arengut, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise meetmete kohta.

Artikkel 25p

Tunnustuse tagasivõtmine

Ilma et see piiraks artikli 25q kohaldamist ja tingimusel, et järgmistest lõigetest ei tulene teisiti, võtab Väärtpaberiturujärelevalve pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist artikli 25 kohaselt vastu võetud tunnustamisotsuse tagasi, kui

asjaomane keskne vastaspool ei ole tunnustust kasutanud kuue kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tunnustusest või ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul tegelenud äritegevusega;

asjaomane keskne vastaspool on saanud tunnustuse valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;

asjaomane keskne vastaspool on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud mõnda käesolevas määruses sätestatud kohaldatavat nõuet või ei vasta enam mõnele artiklis 25 sätestatud tunnustamistingimustest ning ei ole võtnud neis olukordades Euroopa ESMA nõutud parandusmeedet asjakohaselt määratud tähtaja jooksul, milleks on maksimaalselt üks aasta;

Väärtpaberiturujärelevalve ei saa tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes, kuna keskse vastaspoole kolmanda riigi asutus ei ole esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele kogu asjakohast teavet või ei ole teinud viimasega artikli 25 lõike 7 kohast koostööd;

artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakt on kehtetuks tunnistatud või peatatud või mõni sellega seotud tingimus ei ole enam täidetud.

Väärtpaberiturujärelevalve võib võtta tunnustuse tagasi osaliselt, piirdudes teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga.

Tunnustuse tagasivõtmise otsuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel püüab Väärtpaberiturujärelevalve minimeerida võimalikke turuhäireid ning näha ette asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui kaks aastat.

Enne tunnustuse tagasivõtmist vastavalt lõike 1 punktile c võtab ESMA arvesse võimalust kohaldada artikli 25q lõike 1 punktide a, b ja c kohaseid meetmeid.

Kui ESMA teeb kindlaks, et käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt määratud tähtaja jooksul ei ole parandusmeedet võetud või et võetud meede ei ole asjakohane, võtab ESMA tunnustamisotsuse pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerimist tagasi.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast kolmanda riigi pädevat asutust otsusest võtta tunnustatud keskse vastaspoole tunnustus tagasi.

Artikli 25 lõikes 3 osutatud asutus, kes leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib paluda Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase tunnustatud keskse vastaspoole tunnustuse või tema teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigi tunnustuse tagasivõtmise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab asjaomase keskse vastaspoole tunnustust mitte tagasi võtta, esitab ta taotluse esitanud asutusele täielikud põhjendused.

Artikkel 25q

ESMA järelevalvemeetmed

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 25i lõikele 5 kindlaks, et teise taseme keskne vastaspool on toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest:

nõuab keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist;

määrab trahvid vastavalt artiklile 25j;

avaldab avalikud teadaanded;

võtab kesksele vastaspoolele või tema teatavale teenusele, tegevusele või finantsinstrumendi liigile antud tunnustuse tagasi vastavalt artiklile 25p.

Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskust, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

rikkumise kestus ja sagedus;

kas rikkumine on toonud esile olulisi või süsteemseid puudusi keskse vastaspoole protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;

kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast keskset vastaspoolt lõike 1 alusel vastu võetud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse asjaomastele kolmanda riigi pädevatele asutustele ja komisjonile. Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase keskse vastaspoole õiguse see otsus edasi kaevata, asjakohasel juhul sellise edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.

JAOTIS

KESKSETELE VASTASPOOLTELE ESITATAVAD NÕUDED

PEATÜKK

Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 26

Üldsätted

Kesksel vastaspoolel peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda.

Ilma et see piiraks V jaotise kohaste koostalitluskokkulepete sõlmimist või artikli 47 kohase investeerimispoliitika elluviimist, ei tohi keskne vastaspool olla kliiriv liige või klient ega saada kliirivaks liikmeks või kliendiks ega sõlmida kliiriva liikmega kaudseid kliirimiskokkuleppeid eesmärgiga teha kliirimistoiminguid keskse vastaspoole juures.

Keskne vastaspool võtab vastu piisavalt tõhusad põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesoleva määruse kõiki sätteid.

Keskse vastaspoole organisatsiooniline struktuur peab olema selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure, sealhulgas IKT-süsteeme, mida hallatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 ( 21 ).

Keskne vastaspool eraldab selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustuse keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest.

Keskse vastaspoole tasustamispoliitika peab olema selline, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

▼M17 —————

Keskne vastaspool teeb oma juhtimiskorra, eeskirjad ning kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriumid avalikkusele tasuta kättesaadavaks.

Keskset vastaspoolt auditeeritakse sageli ja sõltumatult. Nende auditite tulemused edastatakse keskse vastaspoole juhtorganile ja need tehakse ESMA-le ning keskse vastaspoole pädevale asutusele kättesaadavaks.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõigete 1 kuni 8 kohaste eeskirjade ja juhtimiskorra minimaalne sisu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 27

Kõrgem juhtkond ja juhtorgan

Keskse vastaspoole kõrgemal juhtkonnal peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Kesksel vastaspoolel on juhtorgan. Juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed. Juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldusalasse kuuluvaid küsimusi, kutsutakse kliirivate liikmete klientide esindajad. Juhtorgani sõltumatute ja juhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamist ei seota keskse vastaspoole majandustulemustega.

Keskse vastaspoole juhtorgani liikmetel, sealhulgas selle sõltumatutel liikmetel, peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad erialateadmised finants-, riskijuhtimis- ja kliirimisteenuste valdkonnas.

2a.

Keskse vastaspoole juhtorgani koosseisus võetakse igakülgselt arvesse soolise tasakaalu põhimõtet.

Keskne vastaspool määrab kindlaks juhtorgani ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele ja audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolli.

Artikkel 28

Riskikomitee

Keskne vastaspool moodustab riskikomitee, mis koosneb tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest. Riskikomitee võib kutsuda keskse vastaspoole töötajaid ja sõltumatuid väliseksperte osalema riskikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. ESMA ja pädevad asutused võivad taotleda enda osalemist riskikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena ning taotleda nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta. Riskikomitee nõuanded on sõltumatud ning ei ole ühelgi moel otseselt mõjutatud keskse vastaspoole juhtkonna poolt. Ükski esindajate rühm ei ole riskikomitees arvulises ülekaalus.

Keskne vastaspool määrab selgelt kindlaks riskikomitee pädevuse ja selle sõltumatuse tagava juhtimiskorra, samuti riskikomitee tegevuskorra, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriumid ja liikmete valimise korra. Juhtimiskord avalikustatakse ning sellega määratakse vähemalt kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige, kes annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid.

Riskikomitee annab juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võivate mis tahes kordade kohta, nagu riskimudeli oluline muutmine, rikkumismenetlused, kliirivate liikmete vastuvõtmise kriteeriumid, instrumentide uute liikide kliirimine või funktsioonide allhange. Riskikomitee teavitab juhtorganit õigeaegselt kõigist uutest riskidest, mis mõjutavad keskse vastaspoole vastupanuvõimet. Riskikomitee nõuanne ei ole nõutav keskse vastaspoole igapäevategevuse korraldamisel. Tehakse mõistlikke jõupingutusi, et konsulteerida riskikomiteega arengute osas, mis mõjutavad keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukordades, sealhulgas arengud, mis puudutavad kliirivate liikmete riskipositsioone keskse vastaspoole suhtes ja vastastikust sõltuvust muude kesksete vastaspooltega.

Ilma et see mõjutaks ESMA ja pädevate asutuste õigust olla nõuetekohaselt informeeritud, kehtib riskikomitee liikmete suhtes konfidentsiaalsusnõue. Kui riskikomitee eesistuja leiab, et teatavas küsimuses on liikmel huvide konflikt või et see võib tekkida, ei lubata asjaomasel liikmel selle küsimuse osas hääletada.

Keskne vastaspool teavitab ESMA-t, pädevat asutust ja riskikomiteed viivitamata mis tahes otsusest, mille puhul juhtorgan on otsustanud riskikomitee nõuannet mitte järgida, ning põhjendab sellist otsust. Riskikomitee või riskikomitee mis tahes liige võib teavitada pädevat asutust kõigist valdkondadest, mille puhul ta leiab, et riskikomitee nõuandeid ei ole järgitud.

Artikkel 29

Andmete säilitamine

Keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et pädev asutus saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust.

Keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teabe kõikide tema töödeldud lepingute kohta. Kõnealuse teabe alusel peab olema võimalik vähemalt teha kindlaks tehingu algtingimused enne keskse vastaspoolega kliirimist.

Keskne vastaspool teeb taotluse korral pädevale asutusele, Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendid ja kogu teabe kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõigetes 1 kuni 3 osutatud säilitatavate dokumentide ja teabe üksikasjad.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 rakendamiseks ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis täpsustavad säilitatavate dokumentide ja teabe vormi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 30

Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed

Pädev asutus ei anna kesksele vastaspoolele tegevusluba enne, kui talle on teatatud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud ning nende kõnealuse osaluse suurus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne ja kas nad on füüsilised või juriidilised isikud.

Pädev asutus ei anna kesksele vastaspoolele tegevusluba, kui tema arvates ei ole keskse vastaspoole olulise osalusega aktsionärid ja liikmed piisavalt sobivad, arvestades vajadust tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine. Kui artiklis 18 osutatud kolleegium on loodud, esitab see kolleegium arvamuse keskses vastaspooles olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete sobivuse kohta vastavalt artiklile 19 ja kooskõlas artiklis 17b sätestatud menetlusega.

Kui keskse vastaspoole ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista mõjusa järelevalve tegemist.

Kui lõikes 1 osutatud isikute mõju on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus sobivad meetmed sellise olukorra lõpetamiseks, mis võib muu hulgas tähendada keskse vastaspoole tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Artiklis 18 osutatud kolleegium esitab arvamuse selle kohta, kas mõju võib keskse vastaspoole kindlat ja usaldusväärset juhtimist kahjustada, ning meetmete kohta, mis on kavandatud olukorra lõpetamiseks vastavalt artiklile 19 ja kooskõlas artiklis 17b sätestatud menetlusega.

Pädev asutus ei anna kesksele vastaspoolele tegevusluba, kui selle keskse vastaspoolega märkimisväärses seoses oleva ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või nende rakendamisega seotud raskused takistavad pädeval asutusel mõjusa järelevalve tegemist.

Artikkel 31

Pädevatele asutustele esitatav teave

Keskne vastaspool teavitab oma pädevat asutust juhtimises tehtavatest muudatustest ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 ning artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud.

Kui juhtorgani liikmete käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus kõik sobivad meetmed, sealhulgas võib ta liikme juhtorgani tööst kõrvaldada.

Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandav omandaja”), kes on otsustanud omandada olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid või see oleks selline, et kõnealune keskne vastaspool muutuks nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teavitavad kirjalikult kõigepealt sellise keskse vastaspoole pädevat asutust, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, märkides kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 32 lõikele 4.

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt võõrandada (edaspidi „kavandav müüja”), peab kõigepealt pädevale asutusele kirjalikult teatama niisuguse osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevat asutust juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et keskne vastaspool lakkaks olemast tema tütarettevõtja.

Pädev asutus edastab viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes osutatud teate ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest kavandatavale omandajale või müüjale kirjaliku kinnituse selle kättesaamise kohta ning edastab selle teabe ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Pädev asutus viib artikli 32 lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) läbi 60 tööpäeva jooksul alates teate ja kõikide artikli 32 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel teatele lisatavate dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast (edaspidi „hindamisaeg”), kui tähtaega ei ole kooskõlas käesoleva artikliga pikendatud. Artiklis 18 osutatud kolleegium esitab arvamuse kooskõlas artikliga 19 ja ESMA esitab arvamuse kooskõlas artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktiga bc ja artiklis 17b sätestatud korras hindamisaja jooksul.

Kättesaamist tõendava kinnituse andmisel teatab pädev asutus kavandavale omandajale või müüjale hindamisaja lõppkuupäeva.

►M18 Vajaduse korral võib pädev asutus enda nimel, ning kui seda nõuab ESMA või artiklis 18 osutatud kolleegium, hindamisaja jooksul põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt hindamisaja viiekümnendal tööpäeval, nõuda sellist lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja. ◄

Pädeva asutuse esitatud teabenõude ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Selline peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädev asutus võib omal äranägemisel taotleda täiendavat või selgitavat teavet, kuid selle tõttu ei tohi hindamisaeg peatuda.

Pädev asutus võib lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja või müüja:

kas asub väljaspool liitu või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool liitu või

on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva määruse ega direktiivi 73/239/EMÜ, nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) ( 22 ) ega direktiivide 2002/83/EÜ, 2003/41/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ, 2006/48/EÜ, 2009/65/EÜ ega 2011/61/EL alusel.

Kui pädev asutus otsustab hinnangu valmimise järel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatab ta sellest tähtaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitab oma otsuse põhjendused. Pädev asutus annab sellest teada artiklis 18 osutatud kolleegiumile. Kui liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti, võib kavandava omandaja taotlusel otsuse põhjendused sobivas vormis avalikustada. Liikmesriigid võivad siiski lubada pädeval asutusel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.

Kui pädev asutus ei esita hindamisaja jooksul kavandatavale omandamisele vastuväidet, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

Pädev asutus võib kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimaalse tähtaja ning seda vajaduse korral pikendada.

Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid selliste teadete suhtes, mis käsitlevad pädeva asutuse teavitamist hääleõiguste või kapitali otsesest või kaudsest omandamisest, ning kõnealuste teadete heakskiitmise suhtes.

Artikkel 32

Hindamine

Arvestades kavandava omandaja tõenäolist mõju kesksele vastaspoolele, ning selleks, et tagada omandatava keskse vastaspoole arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindab pädev asutus artikli 31 lõikega 2 ette nähtud teate ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise finantseerimise usaldusväärsust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

kavandava omandaja reputatsioon ja finantsseisundi usaldusväärsus;

kavandatava omandamise tulemusel keskse vastaspoole äritegevust tõenäoliselt juhtima hakkava isiku reputatsioon ja kogemused;

kas keskne vastaspool on suuteline käesolevat määrust järjepidevalt täitma;

kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud osutatud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

Kavandatava omandaja finantsseisundi usaldusväärsuse hindamisel pöörab pädev asutus eelkõige tähelepanu keskse vastaspoole praeguse ja kavandatava äritegevuse laadile.

Kui pädev asutus hindab keskse vastaspoole võimet täita käesoleva määruse nõudeid, pöörab ta eelkõige tähelepanu sellele, kas kontsernil, mille osaks keskne vastaspool saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada pädevate asutuste vahel tõhusalt teavet ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel.

Pädeva asutuse hinnangule artikli 31 lõikes 2 ette nähtud teadaande ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe kohta peab vastavalt artiklile 19 arvamust avaldama artiklis 18 osutatud kolleegium ja ESMA peab esitama arvamuse artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punkti bc kohaselt, mis väljastatakse vastavalt artiklis 17b sätestatud menetlusele.

Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele tuginedes või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandatava osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabest, mida vajatakse hinnangu andmiseks ja mis tuleb esitada pädevatele asutustele artikli 31 lõikes 2 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavuse hindamiseks.

Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas keskses vastaspooles, tagab pädev asutus, olenemata artikli 31 lõigetest 2, 3 ja 4, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.

Asjaomased pädevad asutused teevad hindamise läbiviimisel üksteisega tihedalt koostööd, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:

teises liikmesriigis tegevusloa saanud teine keskne vastaspool, krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, avatud investeerimisfondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja üle kontrolli omav füüsiline või juriidiline isik.

Pädevad asutused edastavad viivitamata üksteisele hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Pädevad asutused edastavad üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale kesksele vastaspoolele tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

Artikkel 33

Huvide konflikt

Kesksel vastaspoolel peavad olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide sisekonfliktid, sealhulgas konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otseselt või kaudselt kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt pool kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik. Võimalike huvide konfliktide lahendamiseks rakendab keskne vastaspool nõuetekohast konfliktide lahendamise menetlust.

Kui keskse vastaspoole organisatsiooniline või halduskord ei ole huvide konfliktide lahendamiseks piisav, et tagada küllaldase kindlusega kliiriva liikme huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab keskne vastaspool kliirivale liikmele enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldise laadi ja/või allika. Kui keskne vastaspool tunneb klienti, teavitab ta seda klienti ja seda kliirivat liiget, kelle klient on kaasatud.

Kui keskne vastaspool on ema- või tütarettevõtja, käsitletakse kirjalikes eeskirjades ka mis tahes olukorda, millest keskne vastaspool on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe.

Lõike 1 kohastes kirjalikes eeskirjades käsitletakse vähemalt järgmist:

asjaolud, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti, millega võib kaasneda ühe või mitme kliiriva liikme või kliendi huvide olulise kahjustamise oht;

menetlus, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb võtta sellise konflikti juhtimiseks.

Keskne vastaspool võtab kõik mõistlikud abinõud, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, ja väldib kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel. Füüsiline isik, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos või juriidiline isik, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, ei tohi selle keskse vastaspoole juures säilitatavat konfidentsiaalset teavet äriotstarbel kasutada, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 34

Talitluspidevus

Keskne vastaspool kehtestab asjakohased talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava, mis hõlmab vastavalt määrusele (EL) 2022/2554 koostatud ja rakendatavaid IKT talitluspidevuse põhimõtteid ning IKT reageerimis- ja taastekavasid, ning rakendab ja hoiab need jõus, et tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine.

Keskne vastaspool kehtestab asjakohased protseduurid, mis tagavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt kliendi ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 20 kohase otsuse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja järgib seda.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse talitluspidevuse põhimõtete ja avariitaastekava (välja arvatud IKT talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekavad) minimaalne sisu ning neile esitatavad nõuded.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 35

Allhanked

Kui keskne vastaspool ostab funktsioonide täitmise või mõne teenuse või tegevuse allhankena, peab ta jätkuvalt täitma kõik käesoleva määruse kohased kohustused ning tagab igal ajal, et:

allhankega ei delegeerita keskse vastaspoole kohustusi;

ei muudeta keskse vastaspoole suhet kliirivate liikmete või klientidega ega tema kohustusi;

kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud;

allhange ei takista järelevalve teostamist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, et saada kõnealuste volituste täitmiseks vajalikku teavet;

allhanke tulemusel ei jäeta keskset vastaspoolt kõrvale süsteemidest ega kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;

teenuse osutaja rakendab talitluspidevuse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida keskne vastaspool peab täitma käesoleva määruse kohaselt;

keskne vastaspool säilitab pädevuse ja vahendid, mida on vaja selleks, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ning teenuse osutaja organisatsioonilist suutlikkust ja kapitali adekvaatsust, ning et tõhusalt jälgida allhangitud tegevusi ja juhtida allhankega seotud riske, ning ta jälgib selliseid tegevusi ja juhib kõnealuseid riske pidevalt;

kesksel vastaspoolel on vahetu juurdepääs allhangitavaid tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;

teenuse osutaja teeb allhanke osas koostööd pädeva asutusega;

teenuse osutaja kaitseb keskse vastaspoolega ning tema kliirivate liikmete ja klientidega seotud konfidentsiaalset teavet või kui teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis, tagab ta, et selle kolmanda riigi või asjaomaste poolte vahelises lepingus ette nähtud andmekaitsestandardid on võrreldavad liidus kehtivate andmekaitsestandarditega.

Keskne vastaspool ei anna edasi riskijuhtimisega seotud peamisi tegevusi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus kiidab sellise edasiandmise heaks. Pädeva asutuse otsuse kohta esitatakse artikli 19 kohaselt artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamus ja artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punkti bc kohaselt ESMA arvamus, mis väljastatakse vastavalt artiklis 17b sätestatud menetlusele.

Pädev asutus nõuab, et keskne vastaspool kirjeldab kirjalikus lepingus selgelt, kuidas jaotuvad tema ja teenuse osutaja õigused ja kohustused.

Keskne vastaspool teeb taotluse korral kättesaadavaks kogu teabe, mida on pädeval asutusel, ESMA-l ja artiklis 18 osutatud kolleegiumil vaja, et hinnata, kas allhangitud tegevusi sooritatakse kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

PEATÜKK

Äritegevuse eeskirjad

Artikkel 36

Üldsätted

Kui keskne vastaspool osutab teenuseid oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele, käitub ta ausalt ja professionaalselt kooskõlas nende kliirivate liikmete ja klientide parimate huvidega ja usaldusväärse riskijuhtimise põhimõtetega.

Keskne vastaspool kasutab kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju.

Artikkel 37

Osalusnõuded

Keskne vastaspool kehtestab, vajaduse korral kliiritava toote liigi kaupa, vastuvõetavate kliirivate liikmete kategooriad ja vastuvõtukriteeriumid riskikomiteelt saadud nõuande põhjal vastavalt artikli 28 lõikele 3. Sellised kriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed, et tagada aus ja avatud juurdepääs kesksele vastaspoolele ja tagada, et kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida keskse vastaspoole riski. Ilma et see piiraks V jaotise kohast koostalitluskokkulepete kohaldamist ja keskse vastaspoole artikli 47 kohase investeerimispoliitika elluviimist, tagavad kriteeriumid, et kesksed vastaspooled või kliiringukojad ei saa otseselt ega kaudselt olla keskse vastaspoole kliirivad liikmed.

1a.

Keskne vastaspool võtab finantssektoriväliseid vastaspooli kliirivateks liikmeteks ainult siis, kui need finantssektorivälised vastaspooled suudavad tõendada, kuidas nad kavatsevad täita võimendustagatise nõudeid ja teha tagatisfondi sissemakseid, sealhulgas halvenenud turutingimustes.

Finantssektoriväliseid vastaspooli kliirivate liikmetena aktsepteeriva keskse vastaspoole pädev asutus vaatab sellised keskse vastaspoole koostatud kokkulepped korrapäraselt läbi, et jälgida, kas esimeses lõigus sätestatud tingimus on täidetud. Keskse vastaspoole pädev asutus annab artiklis 18 osutatud kolleegiumile igal aastal aru kõnealuste finantssektoriväliste vastaspoolte kliiritud toodete, nende üldise riskipositsiooni ja tuvastatud riskide kohta.

Keskse vastaspoole kliiriva liikmena tegutsev finantssektoriväline vastaspool võib pakkuda klientidele kliirimisteenuseid ainult selliste finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kes kuuluvad kõnealuse finantssektorivälise vastaspoolega samasse konsolideerimisgruppi, ning tal võivad keskses vastaspooles olla kontod ainult tema enda arvel hoitavate varade ja positsioonide jaoks või nende finantssektoriväliste vastaspoolte konto.

ESMA võib pärast ad hoc vastastikust eksperthindamist avaldada arvamuse või anda soovituse sellise korra asjakohasuse kohta.

Keskne vastaspool tagab, et lõikes 1 osutatud kriteeriume kohaldatakse pidevalt, ning ta peab pääsema hindamiseks vajalikule teabele juurde õigeaegselt. Keskne vastaspool kontrollib vähemalt korra aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed täidavad käesolevat artiklit.

Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust iga oma kliiriva liikme riskiprofiiliga seoses toimunud kõigist olulistest negatiivsetest arengutest, mis on kindlaks tehtud esimeses lõigus osutatud keskse vastaspoole läbiviidud hindamise või muu hindamise kontekstis, mille käigus on tehtud sarnased järeldused, sealhulgas iga tema kliiriva liikme poolt kesksele vastaspoolele tekitatava riski igasugusest suurenemisest, mis võib keskse vastaspoole hinnangul käivitada rikkumismenetluse.

Kliirivatel liikmetel, kes kliirivad tehinguid oma klientide nimel, on selliseks tegevuseks vajalikud täiendavad rahalised vahendid ja tegevussuutlikkus. Reeglid, mis keskne vastaspool on kehtestanud kliirivatele liikmetele, lubavad tal koguda asjakohast põhiteavet klientidele pakutavate teenustega seotud riskide kontsentreerumise kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks. Kliirivad liikmed teavitavad keskset vastaspoolt taotluse korral kriteeriumidest ja eeskirjadest, mille nad võtavad vastu selleks, et nende klientidel oleks juurdepääs keskse vastaspoole teenustele. Kliirivatele liikmetele jääb vastutus tagada, et kliendid oma kohustusi täidavad.

Keskne vastaspool kehtestab objektiivse ja läbipaistava korra, mille kohaselt peatatakse lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt.

Keskne vastaspool võib keelduda lõikes 1 osutatud tingimusi täitvatele kliirivatele liikmetele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist.

Keskne vastaspool võib kehtestada kliirivatele liikmetele konkreetsed lisakohustused, nagu kohustus osaleda selliste kliirivate liikmete positsioonide oksjonitel, kes oma kohustusi ei täida. Sellised lisakohustused peavad olema proportsionaalsed kliiriva liikmega kaasneva riskiga ning need ei tohi osalust piirata teatavat liiki kliirivatele liikmetele.

ESMA töötab pärast EBA ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada arvessevõetavaid elemente, kui keskne vastaspool:

kehtestab lõikes 1 osutatud vastuvõtukriteeriumid;

hindab kliirivate liikmetena tegutsevate finantssektoriväliste vastaspoolte suutlikkust täita lõikes 1a osutatud võimendustagatise nõudeid ja teha tagatisfondi sissemakseid.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse:

korda ja eripära, mille kaudu finantssektorivälised vastaspooled võivad kasutada või juba kasutavad kliirimisteenuseid, sealhulgas otseste kliirivate liikmetena spondeeritud mudelites;

vajadust hõlbustada finantssektoriväliste vastaspoolte usaldusväärset otsest juurdepääsu kesksete vastaspoolte kliirimisteenustele ja -tegevusele;

vajadust tagada proportsionaalsus;

vajadust tagada tulemuslik riskijuhtimine.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 38

Läbipaistvus

Keskne vastaspool ja tema kliirivad liikmed avalikustavad osutatavate teenuste hinnad. Nad avalikustavad iga osutatud teenuse hinna eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused. Keskne vastaspool võimaldab oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele.

Keskne vastaspool peab eraldi arvet osutatavate teenuste kulude ja tulude üle ning avalikustab selle teabe ESMA-le ja pädevale asutusele.

Keskne vastaspool avaldab kliirivatele liikmetele ja klientidele osutatavate teenustega seotud riskid.

Keskne vastaspool avaldab ESMA-le, oma kliirivatele liikmetele ja oma pädevale asutusele hinnateabe, mida kasutatakse selleks, et arvutada päeva lõpu riskipositsioonid kliirivate liikmete suhtes.

Keskne vastaspool avaldab iga instrumendi liigi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahu.

Keskne vastaspool avaldab sideprotokollide talitlus- ja tehnilised nõuded, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sealhulgas artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilised nõuded.

Keskne vastaspool avalikustab kõik juhud, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume ja käesoleva artikli lõike 1 nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seisukohal, et rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Keskne vastaspool tagab oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendi, mis võimaldab neil määrata portfelli tasandil kindlaks täiendava alustamise tagatise summa, mida keskne vastaspool võib uue tehingu kliirimisel nõuda, sealhulgas selliste võimendustagatise nõuete simulatsioon, mida nad võivad eri stsenaariumide korral kohaldada. Seda vahendit saab kasutada ainult turvalise juurdepääsu alusel ja simulatsiooni tulemused ei ole siduvad.

Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele selgelt ja läbipaistvalt teabe tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, sealhulgas metoodika kõigi lisandite kohta. See teave

peab arusaadavalt selgitama alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimise põhimõtet, sealhulgas halvenenud turutingimustes;

peab arusaadavalt kirjeldama alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;

dokumenteeritakse.

Kliirimisteenuseid osutavad kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid esitavad oma klientidele vähemalt järgmise teabe:

teave selle kohta, kuidas keskse vastaspoole tagatismudelid toimivad;

teave olukordade ja tingimuste kohta, mis võivad tingida lisatagatise nõude;

teave menetluste kohta, mida kasutatakse klientide makstava summa kindlaksmääramiseks, ning

selliste võimendustagatise nõuete simulatsioon, mida klientide suhtes võidakse erinevate stsenaariumide korral kohaldada.

Punkti d kohaldamisel hõlmab võimendustagatise nõuete simulatsioon nii võimendustagatisi, mida nõuab keskne vastaspool, kui ka mis tahes täiendavaid võimendustagatisi, mida nõuavad kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid ise. Sellise simulatsiooni tulemus ei ole siduv.

Kliiriva liikme taotluse korral esitab keskne vastaspool kõnealusele kliirivale liikmele põhjendamatu viivituseta nõutava teabe, et kõnealune kliiriv liige saaks täita käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud juhul, kui selline teave on juba esitatud vastavalt lõigetele 1–7. Kui kliiriv liige või klient osutab kliirimisteenuseid ja kui see on asjakohane, edastab ta selle teabe oma klientidele.

Keskse vastaspoole kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid teavitavad oma olemasolevaid ja potentsiaalseid kliente selgelt võimalikust kahjust või muudest kuludest, mida nad võivad kanda keskse vastaspoole tegevuseeskirjades sätestatud rikkumismenetluste ning kahjumi ja positsioonide jaotamise korra kohaldamise tulemusel, sealhulgas hüvitisest, mille nad võivad saada, võttes arvesse artikli 48 lõiget 7. Klientidele antakse piisavalt üksikasjalikku teavet tagamaks, et nad mõistavad kõige halvemal juhul tekkivat kahju ja muid kulusid, mida nad võivad kanda, kui keskne vastaspool rakendab finantsseisundi taastamise meetmeid.

10.

ESMA töötab koostöös EBA ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmine:

nõuded, millele simulatsioonivahend peab vastama, ja väljundi liik, mis tuleb lõike 6 kohaselt esitada;

teave, mille kesksed vastaspooled esitavad kliirivatele liikmetele tagatismudelite läbipaistvuse kohta vastavalt lõikele 7;

teave, mida kliirivad liikmed ja oma klientidele kliirimisteenuseid osutavad kliendid peavad lõigete 7 ja 8 kohaselt esitama, ning

nõuded, millele võimendustagatiste simulatsioon peab vastama ja mis esitatakse klientidele, ja väljundi liik, mis tuleb lõike 8 kohaselt esitada.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 39

Eristamine ja ülekantavus

Keskne vastaspool säilitab eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest.

Keskne vastaspool pakub eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, mis võimaldavad igal kliirival liikmel eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest (edaspidi „klientide koonderistamine”).

Keskne vastaspool pakub eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, mis võimaldavad igal kliirival liikmel keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest (edaspidi „üksikklientide eristamine”). Taotluse korral pakub keskne vastaspool kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid oma nimel või nende klientide nimel ja arvel.

Kliiriv liige säilitab andmeid eraldi ja peab eraldi kontosid, mis võimaldavad tal eristada keskse vastaspoole juures asuvatel kontodel ning oma kontodel oma varasid ja positsioone keskse vastaspoole juures oma klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest.

Kliiriv liige võimaldab oma klientidele valida vähemalt klientide koonderistamise ja üksikklientide eristamise vahel ja teavitab neid lõikes 7 osutatud kuludest ja kaitse tasemetest, mis iga valikuga kaasnevad. Klient kinnitab oma valiku kirjalikult.

Kui klient valib üksikklientide eristamise, esitatakse kliendi nõuet ületav võimendustagatis samuti kesksele vastaspoolele, see eristatakse teiste klientide või kliirivate liikmete võimendustagatistest ning see ei tohi olla avatud kahjule, mis on seotud teisele kontole kirjendatud positsioonidega.

Kesksed vastaspooled ja kliirivad liikmed avalikustavad nende poolt pakutava eristamise kaitstuse tasemed ja eristamise eri tasemetega seotud kulud ning osutavad neid teenuseid äris tavalistel tingimustel. Eri eristamise tasemete üksikasjades kirjeldatakse muu hulgas iga taseme peamist õiguslikku mõju, sh antakse teavet vastavates jurisdiktsioonides kohaldatava maksevõimetusõiguse kohta.

Kesksel vastaspoolel on kasutusõigus seoses võimendustagatise või tagatisfondi maksetega, mis on kogutud finantstagatiskokkulepete alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta) ( 23 ) artikli 2 lõike 1 alapunkti c tähenduses, tingimusel et selliste kokkulepete kasutamine on tema tegevuseeskirjades ette nähtud. Kliiriv liige kinnitab tegevuseeskirjadega nõustumist kirjalikult. Keskne vastaspool avalikustab nimetatud kasutusõiguse, mida kasutatakse kooskõlas artikliga 47.

Keskse vastaspoole kontodel varade ja positsioonide eristamise nõue on täidetud, kui:

varad ja positsioonid on kirjendatud eraldi kontodele;

eri kontodele kirjendatud positsioonide tasaarveldus on välistatud;

kontole kirjendatud positsioone katvad varad ei ole avatud kahjule, mis on seotud teisele kontole kirjendatud positsioonidega.

10.

Viidet varadele käsitatakse viitena tagatisele, mida hoitakse positsioonide katmiseks, ning see hõlmab õigust kanda üle selle tagatisega samaväärseid varasid või mis tahes tagatise realiseerimisest saadud tulu, ent ei hõlma tagatisfondi makseid.

11.

Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohi takistada keskset vastaspoolt toimimast vastavalt artikli 48 lõigetele 5, 6 ja 7 seoses vara ja positsioonidega, mis on kirjendatud käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kontodel.

PEATÜKK

Usaldatavusnõuded

Artikkel 40

Krediidiriski juhtimine

Keskne vastaspool mõõdab ja hindab iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, likviidsusriski ja krediidiriski positsiooni peaaegu reaalajas. Kesksel vastaspoolel peab olema õigeaegne ja mittediskrimineeriv juurdepääs hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone. Seda tehakse mõistlikest kuludest lähtuvalt.

Ilma et see piiraks artikli 1 lõigete 4 ja 5 kohaldamist ning eesmärgiga hõlbustada avaliku sektori asutustel keskset kliirimist, annab ESMA hiljemalt 25. juuniks 2026 välja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohased suunised, milles täpsustatakse käesoleva määruse artikli 14 alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kasutatavat meetodit riskipositsioonide ja kesksete vastaspoolte rahalistesse vahenditesse võimalike sissemaksete arvutamisel, mida teevad sellistes kesksetes vastaspooltes osalevad avaliku sektori asutused, võttes igakülgselt arvesse avaliku sektori asutuste volitusi.

Artikkel 41

Tagatise nõuded

Selleks et piirata oma krediidiriski positsioone, näeb keskne vastaspool kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele ette võimendustagatised ja lisatagatised ning nõuab nende seadmist. Tagatised peavad olema piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole arvates ilmnevad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni. Tagatised peavad samuti olema piisavad, et katta vähemalt 99 % kahjudest, mis on tingitud riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, ning tagada, et keskne vastaspool hangiks kliirivatelt liikmetelt ja vajaduse korral teistelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et oma riskipositsioonid täies ulatuses katta. Keskne vastaspool jälgib pidevalt tagatiste määra ja vaatab selle läbi sõltuvalt valitsevatest turutingimustest, võttes arvesse selliste läbivaatamiste võimalikku protsüklilist mõju.

Võimendustagatise nõuete kehtestamiseks võtab keskne vastaspool vastu mudelid ja parameetrid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul. Mudelid ja parameetrid kinnitab pädev asutus ja nende kohta esitab artiklis 18 osutatud kolleegium artikli 19 kohase arvamuse ning ESMA artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punkti bc kohase arvamuse, mis esitatakse artiklis 17b sätestatud korras.

Keskne vastaspool näeb ette võimendustagatise ja nõuab selle seadmist päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künnis. Seda tehes võtab keskne vastaspool võimalikult suurel määral arvesse oma päevasisese võimendustagatise seadmise nõudmise ja maksete võimalikku mõju oma osalejate likviidsuspositsioonile ning keskse vastaspoole vastupanuvõimele. Keskne vastaspool teeb kõik endast oleneva, et mitte hoida päevasiseseid variatsioonitagatise nõuete makseid pärast seda, kui ta on kõik sellised tasumisele kuuluvad maksed sisse nõudnud.

Keskne vastaspool kehtestab ja nõuab sellise tagatise seadmist, millest piisab igal kooskõlas artikliga 39 hoitaval kontol registreeritud positsioonidest tulenevate riskide katmiseks seoses konkreetsete finantsinstrumentidega. Keskne vastaspool võib finantsinstrumentide portfelliga seotud võimendustagatise arvutada tingimusel, et kasutatakse ettevaatlikku ja kindlat metoodikat.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve ja EKPSiga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud sobivad määrad ning likvideerimisperiood ja varasema volatiilsuse arvutamise aeg, mida tuleks kaaluda finantsinstrumentide eri liikide puhul, võttes arvesse protsüklilisuse piiramise eesmärki ja tingimusi, mille kohaselt saab rakendada lõikes 4 osutatud portfelli tagatisvara arvutamist.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 42

Tagatisfond

Et veelgi piirata kliirivate liikmete krediidiriskile avatust, moodustab keskne vastaspool eelrahastatud tagatisfondi, et katta kohustuste mittetäitmisega seotud kahjusid, mis ületavad artiklis 41 sätestatud tagatisnõuetega kaetava kahju, sealhulgas ühe või mitme kliiriva liikme maksevõimetusmenetluse algatamisega kaasneva kahju.

Keskne vastaspool kehtestab miinimumsumma, millest allapoole ei tohi tagatisfondi suurus mingil juhul langeda.

Keskne vastaspool kehtestab tagatisfondi maksete minimaalse suuruse ja kriteeriumid kliirivate liikmete individuaalsete maksete arvutamiseks. Maksete suurus on proportsionaalne iga kliiriva liikme riskipositsioonidega.

Tagatisfond võimaldab kesksel vastaspoolel tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise või kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes. Keskne vastaspool töötab välja ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste stsenaariumid. Need stsenaariumid hõlmavad selle turu kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi. Nendes võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist.

Keskne vastaspool võib moodustada rohkem kui ühe tagatisfondi selliste eri liiki instrumentide jaoks, mida ta kliirib.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse raamistik lõikes 3 osutatud ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste kindlaksmääramiseks, mida tuleks kasutada tagatisfondi ja artiklis 43 osutatud muude rahaliste vahendite suuruse kindlaksmääramisel.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 43

Muud rahalised vahendid

Keskne vastaspool tagab piisavad eelrahastatud ja olemasolevad rahalised vahendid, et katta võimalik kahju, mis ületab artiklis 41 sätestatud tagatisnõuetega ja artiklis 42 osutatud tagatisfondist kaetavad kahjud. Selliste eelrahastatud rahaliste vahendite hulka kuuluvad keskse vastaspoole selleks otstarbeks määratud omavahendid, mis on keskse vastaspoole käsutuses, kuid mida ei kasutata artikli 16 kohaste kapitalinõuete täitmiseks.

Artiklis 42 osutatud tagatisfond ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid peavad igal ajal võimaldama kesksel vastaspoolel toime tulla vähemalt kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes.

Keskne vastaspool võib nõuda, et kliirivad liikmed, kes täidavad oma lepingulisi kohustusi, annaksid lisavahendeid, kui mõni teine kliiriv liige oma kohustusi ei täida. Keskse vastaspoole kliirivate liikmete riskipositsioonid asjaomases keskses vastaspooles on piiratud.

Artikkel 44

Likviidsusriski kontrollimine

Kesksel vastaspoolel on igal ajal juurdepääs piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi. Selleks muretseb keskne vastaspool vajalikud krediidiliinid või sõlmib sarnased kokkulepped, et katta likviidsusvajadus, kui tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ei saa kohe kasutada. Ükski kliiriv liige ning tema ema- või tütarettevõtjad ei või kokku anda rohkem kui 25 % keskse vastaspoole vajalikest krediidiliinidest.

Keskne vastaspool mõõdab oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev. Keskne vastaspool võtab arvesse likviidsusriski, mis tuleneb vähemalt kahe tema suhtes kõige suurema riskipositsiooniga üksuse kohustuste mittetäitmisest, kes on tema kliirivad liikmed või likviidsuse pakkujad, välja arvatud keskpangad.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomaste asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse sellise likviidsusriski juhtimise raamistik, millega keskne vastaspool peab toime tulema kooskõlas lõikega 1.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 45

Kaskaadi põhimõte

Keskne vastaspool kasutab kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid.

Kui selle kliiriva liikme antud tagatised, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ei ole keskse vastaspoole kahju katmiseks piisavad, kasutab keskne vastaspool kahjude katmiseks makseid, mille kohustusi mittetäitev liige on teinud tagatisfondi.

Keskne vastaspool kasutab oma lepingulisi kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud makseid ja muid artikli 43 lõikes 1 osutatud rahalisi vahendeid üksnes pärast seda, kui kohustusi mittetäitva kliiriva liikme maksed on ammendatud.

Keskne vastaspool kasutab selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist. Keskne vastaspool ei kasuta ühe kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahju katmiseks kohustusi täitvate kliirivate liikmete antud tagatisi.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse keskse vastaspoole selliste omavahendite summa arvutamise ja säilitamise meetod, mida kasutatakse vastavalt lõikele 4.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 45a

Ajutised piirangud olulise muu kui kohustuste mittetäitmise korral

Olulise muu kui kohustuste mittetäitmise korral, mis on määratletud määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 9, võib pädev asutus nõuda, et keskne vastaspool hoiduks järgmiste meetmete võtmisest pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemikul, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat:

dividendide jaotamine või dividendide jaotamiseks tühistamatu lubaduse andmine, välja arvatud määruses (EL) 2021/23 konkreetselt osutatud õigused dividendidele hüvitise vormis;

lihtaktsiate tagasiostmine;

kohustuse loomine keskse vastaspoole käesoleva määruse artikli 26 lõike 5 kohase tasustamispoliitika kaudu määratletud muutuvtasu maksmiseks või vabatahtlike pensionihüvitiste või lahkumishüvitiste maksmiseks käesoleva määruse artikli 2 punktis 29 määratletud kõrgemale juhtkonnale.

Pädev asutus ei takista keskset vastaspoolt võtmast esimeses lõigus osutatud ükskõik millist meedet, kui kesksel vastaspoolel on juriidiline kohustus kõnealune meede võtta ning see kohustus on tekkinud varem kui esimeses lõigus sätestatud sündmused.

Pädev asutus võib otsustada mitte kohaldada lõikes 1 sätestatud piiranguid, kui ta leiab, et piirangute kohaldamisest loobumine ei vähenda keskse vastaspoole omavahendite hulka või kättesaadavust, eelkõige mis puudutab finantsseisundi taastamise meetmena kasutamiseks kättesaadavaid omavahendeid.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suuniste eelnõu, milles täpsustatakse olukorrad, kus pädev asutus võib nõuda, et keskne vastaspool hoiduks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ükskõik millise meetme võtmisest.

Artikkel 46

Tagatisnõuded

Keskne vastaspool aktsepteerib kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks väga likviidseid tagatisi, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne.

Keskne vastaspool võib asjakohaste tingimuste täitmise korral aktsepteerida riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, tingimusel et need on artiklis 41 osutatud likvideerimisperioodi jooksul taotluse korral tingimusteta kättesaadavad.

Keskne vastaspool kehtestab oma tegevuseeskirjades vastuvõetavate tagatiste minimaalse aktsepteeritava tagatuse taseme ja võib täpsustada, et ta võib aktsepteerida täieliku tagatuseta riigipangatagatisi või kommertspangatagatisi. Keskne vastaspool võib aktsepteerida riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi üksnes selleks, et katta oma esmane ja jätkuv riskipositsioon oma kliirivate liikmete suhtes, kes on finantssektorivälised vastaspooled, või kliirivate liikmete klientide suhtes, tingimusel et need kliendid on finantssektorivälised vastaspooled.

Kui kesksele vastaspoolele antakse varasid, riiklike tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, teeb see keskne vastaspool järgmist:

võtab riigipangatagatisi või kommertspangatagatisi arvesse oma riskipositsiooni arvutamisel panga suhtes, mis on ühtlasi neid tagatisi andev kliiriv liige;

kohaldab tagatuseta riigipangatagatiste või kommertspangatagatiste suhtes kontsentreerumise piirmäärasid;

teeb vajalikke väärtuskärpeid varade väärtuse, riiklike tagatiste, riigipanga tagatiste ja kommertspanga tagatiste puhul, mis kajastavad nende väärtuse võimalikku vähenemist ajavahemikus alates vara viimasest hindamisest kuni ajani, mil selle saab hinnanguliselt likvideerida või seda kasutada, kui see on kohaldatav;

võtab arvesse turuosalise kohustuste täitmatajätmisest tulenevat likviidsusriski ja teatava vara kontsentratsiooniriski, et näha keskse vastaspoole jaoks ette aktsepteeritav tagatis ja teha vastavad väärtuskärped;

võtab tagatisena aktsepteeritavate varade ja riiklike tagatiste, riigipanga tagatiste või kommertspanga tagatiste suhtes kohaldatavate väärtuskärbete taseme läbivaatamisel arvesse vajadust minimeerida sellise läbivaatamise kõiki võimalikke protsüklilisi mõjusid.

Keskne vastaspool võib nõustuda vajaduse korral ja kui piisav usaldusväärsus on tagatud, et selle tuletislepingu või finantsinstrumendi, millest keskse vastaspoole riskipositsioon tuleneb, alusvara on tagatis, millega kaetakse tagatisvaranõuded.

ESMA töötab koostöös EBA-ga ning pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

millist liiki tagatisi võiks käsitada väga likviidsetena, näiteks raha, kuld, riigivõlakirjad ja kvaliteetsed äriühingute võlakirjad ning tagatud võlakirjad;

lõikes 1 osutatud väärtuskärped, võttes arvesse eesmärki piirata nende protsüklilisust, ning

asjakohased tingimused, mille alusel võib lõike 1 kohaselt tagatisena aktsepteerida riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi ja kommertspanga tagatisi, sealhulgas asjakohased kontsentreerumise piirmäärad, krediidikvaliteedi nõuded ja ranged korrelatsiooniriski nõuded riigipanga tagatiste ja kommertspanga tagatiste puhul.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 47

Investeerimispoliitika

Keskne vastaspool investeerib oma rahalisi vahendeid üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne. Keskse vastaspoole investeeringuid peab olema võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida.

Keskse vastaspoole kapitali koos kasumi ja reservidega, mida ei investeerita vastavalt lõikele 1, ei võeta arvesse artikli 16 lõike 2 või artikli 45 lõike 4 tähenduses.

Tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumendid antakse võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse. Alternatiivina võib kasutada muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid.

Keskse vastaspoole raha hoiustamine toimub volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või selle alternatiivina keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust kasutades.

Kui keskne vastaspool hoiustab varasid kolmanda isiku juures, tagab ta, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või mis tahes muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse. Kesksel vastaspoolel on vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada.

Keskne vastaspool ei investeeri oma kapitali ega artiklites 41, 42, 43 või 44 sätestatud nõuetest tulenevaid summasid oma väärtpaberitesse ega oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse.

Keskne vastaspool võtab investeerimisotsuste tegemisel arvesse oma üldist krediidiriskipositsiooni üksikute võlgnike suhtes ja tagab, et tema üldine riskipositsioon üksikute võlgnike suhtes jääb riskide kontsentreerumise aktsepteeritavatesse piirmääradesse.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve ja EKPS-iga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud finantsinstrumendid, mida võib käsitada väga likviidsetena ning minimaalse turu- ja krediidiriskiga, lõigetes 3 ja 4 osutatud kõrge turvalisusega kokkulepped ning lõikes 7 osutatud riskide kontsentreerumise piirmäärad.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

Artikkel 48

Rikkumismenetlus

Keskne vastaspool näeb ette üksikasjaliku menetluse, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud keskse vastaspoole osalusnõudeid keskse vastaspoole kehtestatud tähtaja jooksul kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega. Keskne vastaspool kirjeldab üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud. Kõnealune menetlus vaadatakse läbi kord aastas.

Keskne vastaspool tegutseb kohe, et piirata kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet, ning tagab, et mis tahes kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei olnud võimalik ette näha ega kontrollida.

Kui keskne vastaspool leiab, et kliiriv liige ei suuda oma tulevasi kohustusi täita, teavitab ta kohe pädevat asutust veel enne, kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud. Pädev asutus edastab selle teabe viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele, EKPSi asjaomastele liikmetele ja kohustusi mittetäitva kliiriva liikme järelevalve eest vastutavale asutusele.

Keskne vastaspool teeb kindlaks, et rikkumismenetlust on võimalik maksma panna. Ta võtab kõik mõistlikud sammud tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida.

►M18 Kui keskse vastaspoole dokumentide ja kontode kohaselt hoitakse kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide nimel ja arvel varasid ja positsioone vastavalt artikli 39 lõikele 2, võtab keskne vastaspool vähemalt lepingulise kohustuse algatada menetlused, et kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kõigi klientide nimel ja arvel hoitavad varad ja positsioonid üle iga sellise kliendi määratud teisele kliirivale liikmele, ja kannab sellised varad ja positsioonid üle, välja arvatud juhul, kui enne ülekandmist esitavad kõik kliendid vastuväite, ja vajamata kohustusi mittetäitva kliiriva liikme nõusolekut. Asjaomasel teisel kliirival liikmel on kohustus võtta need varad ja positsioonid vastu üksnes siis, kui ta on nende klientidega eelnevalt sõlminud lepingu, millega ta on võtnud endale kohustuse seda teha. Kui ülekandmine asjaomasele teisele kliirivale liikmele ei ole eelnevalt kindlaksmääratud ja keskse vastaspoole tegevuseeskirjades ette nähtud ülekandeperioodi jooksul ükskõik mis põhjusel toimunud, võib keskne vastaspool võtta tegevuseeskirjadega lubatud mis tahes meetmeid, et aktiivselt juhtida kõnealustest positsioonidest tulenevat riski, sealhulgas likvideerida varad ja positsioonid, mida kohustusi mittetäitev kliiriv liige hoiab oma klientide nimel ja arvel. ◄

Kui keskse vastaspoole dokumentide ja kontode kohaselt hoitakse kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kliendi nimel ja arvel varasid ja positsioone vastavalt artikli 39 lõikele 3, võtab keskne vastaspool vähemalt lepingulise kohustuse algatada menetlused, et kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kliendi nimel ja arvel hoitavad varad ja positsioonid üle selle kliendi poolt määratud teisele kliirivale liikmele vastavalt kliendi taotlusele ja vajamata kohustusi mittetäitva kliiriva liikme nõusolekut. Teisel kliirival liikmel on kohustus võtta need varad ja positsioonid vastu üksnes siis, kui ta on kliendiga eelnevalt sõlminud lepingu, millega ta on võtnud endale kohustuse seda teha. Kui ülekanne teisele kliirivale liikmele ei ole toimunud eelnevalt kindlaksmääratud ja keskse vastaspoole tegevuseeskirjades ette nähtud ülekandeperioodi jooksul, võib keskne vastaspool võtta tegevuseeskirjadega lubatud mis tahes meetmeid, et aktiivselt juhtida kõnealustest positsioonidest tulenevat riski, sealhulgas likvideerida varad ja positsioonid, mida kohustusi mittetäitev kliiriv liige hoiab oma kliendi nimel ja arvel.

Klientide tagatisi, mida eristatakse artikli 39 lõigete 2 ja 3 kohaselt, kasutatakse üksnes nende nimel ja arvel hoitavate positsioonide katmiseks. Kõik summad, mida keskne vastaspool võlgneb pärast kliiriva liikme suhtes keskse vastaspoole poolt rakendatava rikkumismenetluse lõppu, tagastatakse kohe kõnealustele klientidele, juhul kui nad on kesksele vastaspoolele teada, ning vastasel korral tagastatakse need kliirivale liikmele tema klientide arvele.

Kui kliiriv liige ei täida kohustusi ja kui sellise kohustuste täitmata jätmise tagajärjel kantakse kohustusi mittetäitva kliiriva liikme varad ja positsioonid täielikult või osaliselt üle teisele kliirivale liikmele kooskõlas lõigetega 5 ja 6, võib kõnealune teine kliiriv liige kolme kuu jooksul alates nimetatud ülekandmise kuupäevast tugineda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme poolt direktiivi (EL) 2015/849 II peatüki 4. jao kohaselt võetud hoolsuskohustuse täitmisele, et täita kõnealuse direktiivi nõudeid.

Kui selle kliiriva liikme suhtes, kellele käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vara ja positsioonid üle kanti, kohaldatakse määrust (EL) nr 575/2013, täidab ta kõnealuse määruse kohaseid kliirivate liikmete klientide riskipositsioonide kapitalinõudeid pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kolme kuud alates nimetatud ülekandmise kuupäevast.

Artikkel 49

Mudelite läbivaatamine, stressitestid ja järeltestid

Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid. Keskne vastaspool teeb mudelitele rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet äärmuslikes, kuid usutavates turutingimustes, ning korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust. Keskne vastaspool hangib sõltumatu kinnituse, teavitab oma pädevat asutust ja ESMA-t tehtud testide tulemustest ja peab enne mudelite ja parameetrite olulist muutmist saama tulemuste kohta lõigetes 1a–1e käsitletud kinnituse.

Kui keskne vastaspool kavatseb muuta esimeses lõigus osutatud mudelit või parameetrit, teeb ta emba-kumba:

kui keskne vastaspool leiab, et kavandatav muudatus on lõike 1i kohaselt oluline muudatus, taotleb ta muudatuse kinnitamist käesolevas artiklis sätestatud korras;

kui keskne vastaspool leiab, et kavandatud muudatus ei ole käesoleva artikli lõike 1i kohaselt oluline muudatus, taotleb ta muudatuse kinnitamist artiklis 49a sätestatud korras.

1a.

Kõiki muudatusi mudelites ja parameetrites, mida ei ole artikli 49a kohaselt hinnatud, hinnatakse käesolevas artiklis sätestatud korras.

Artiklis 18 osutatud kolleegium esitab vastuvõetud mudelite ja parameetrite ning nende oluliste muudatuste kohta käesoleva artikli kohaselt arvamuse.

ESMA tagab stressitestide tulemusi puudutava teabe edastamise Euroopa järelevalveasutustele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, võimaldamaks neil hinnata finantsettevõtjate avatust riskile, kui keskne vastaspool ei täida oma kohustusi.

1b.

Kui keskne vastaspool kavatseb lõikes 1 osutatud mudelis või parameetris teha mis tahes muudatusi, esitab ta asjaomase muudatuse tegemiseks kinnituse saamise taotluse elektroonilises vormingus keskandmebaasi kaudu. See taotlus edastatakse viivitamata keskse vastaspoole pädevale asutusele, Väärtpaberijärelevalvele ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile. Keskne vastaspool lisab taotlusele kavandatud muudatuse sõltumatu kinnituse.

Kahe tööpäeva jooksul pärast sellise taotluse esitamist saadetakse kesksele vastaspoolele keskandmebaasi kaudu kinnitus taotluse kättesaamise kohta.

1c.

Keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA hindavad mõlemad kümne tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kinnitamisest, kas taotlus sisaldab nõutavaid dokumente ja kas need dokumendid sisaldavad kogu lõike 5 punkti d kohaselt nõutavat teavet.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus või ESMA jõuab järeldusele, et kõiki nõutavaid dokumente või teavet ei ole esitatud, nõuab keskse vastaspoole pädev asutus, et taotluse esitanud keskne vastaspool esitaks keskandmebaasi kaudu lisadokumente või teavet, mille puhul ta ise või ESMA on teinud kindlaks, et need on puudu. Sel juhul võib käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 10 tööpäeva võrra. Taotlus lükatakse tagasi, kui keskse vastaspoole pädev asutus või ESMA jõudis järeldusele, et keskne vastaspool ei ole sellist nõuet täitnud, ning sellisel juhul teavitab asutus, kes jõudis järeldusele, et taotlus tuleb tagasi lükata, sellest teist asutust. Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab keskset vastaspoolt taotluse tagasilükkamise otsustest keskandmebaasi kaudu ning ühtlasi teavitab keskset vastaspoolt dokumentidest või teabest, mille puhul on tehtud kindlaks, et need on puudu.

1d.

40 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on jõutud järeldusele, et kõik dokumendid ja teave on esitatud kooskõlas lõikega 1c,

teeb pädev asutus olulise muudatuse riskianalüüsi ning esitab oma aruande ESMA-le ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile ning

ESMA viib läbi olulise muudatuse riskianalüüsi ning esitab oma aruande keskse vastaspoole pädevale asutusele ja artiklis 18 osutatud kolleegiumile.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul võib keskse vastaspoole pädev asutus, ESMA või iga artiklis 18 osutatud kolleegiumi liige esitada keskandmebaasi kaudu küsimusi otse taotluse esitanud kesksele vastaspoolele ja nõuda temalt lisateavet ning määrata tähtaja, mille jooksul taotluse esitanud keskne vastaspool peab sellise teabe esitama.

15 tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruannete kättesaamisest võtab artiklis 18 osutatud kolleegium vastu arvamuse vastavalt artiklile 19 ning edastab selle ESMA-le ja pädevale asutusele. Olenemata lõike 1g kohasest esialgsest vastuvõtmisest ei võta pädev asutus ja Väärtpaberturujärelevalve vastu mudelite ja parameetrite oluliste muudatuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsust enne, kui artiklis 18 osutatud kolleegium on arvamuse vastu võtnud, välja arvatud juhul, kui kolleegium ei ole arvamust tähtajaks vastu võtnud.

1e.

Keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA annavad kümne tööpäeva jooksul pärast artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamuse saamist või pärast arvamuse esitamise tähtaja möödumist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kumbki kinnituse või lükkavad selle tagasi, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 1d esimeses lõigus osutatud aruandeid ja kõnealust arvamust, ning teavitavad üksteist sellest kirjalikult, esitades igakülgselt põhjendatud selgituse kinnituse andmise või selle tagasilükkamise kohta. Kui keskse vastaspoole pädev asutus või ESMA ei ole muudatust kinnitanud, lükatakse kinnitamine tagasi.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus või ESMA artiklis 18 osutatud kolleegiumi arvamusega, sealhulgas arvamuses sisalduvate mis tahes tingimuste või soovitustega ei nõustu, peab ta oma otsust igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid lahknevusi sellest arvamusest või kõnealustest tingimustest või soovitustest.

1f.

Keskse vastaspoole pädev asutus annab kesksele vastaspoolele lõikes 1e osutatud tähtaja jooksul teada, kas kinnitamine on antud või mitte, ning esitab selle kohta igakülgselt põhjendatud selgituse.

1g.

Keskne vastaspool ei tohi lõikes 1 osutatud mudelit või parameetrit oluliselt muuta enne nii pädevalt asutuselt kui ka ESMA-lt kinnituse saamist.

Kui keskne vastaspool seda taotleb, võib pädev asutus kokkuleppel ESMA-ga lubada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõnealuse mudeli või parameetri olulise muudatuse erandina esimesest lõigust enne kinnitamist esialgselt vastu võtta. Selline ajutine muutmine on lubatud ainult teatavaks ajavahemikuks, mille keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA on ühiselt kindlaks määranud. Pärast selle ajavahemiku möödumist ei lubata kesksel vastaspoolel sellist muudatust kasutada, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva artikli kohaselt kinnitatud.

1h.

Parameetrite muudatusi, mis tulenevad kinnitatud mudeli osaks oleva metoodika kohaldamisest kas välise sisendi või korrapärase läbivaatamise või kalibreerimise tõttu, ei käsitata käesoleva artikli ja artikli 49a kohaldamisel mudelite ja parameetrite muutmisena.

1i.

Muudatust peetakse oluliseks, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

muudatus toob kaasa keskse vastaspoole eelrahastatud rahaliste vahendite kogusumma, sealhulgas võimendustagatise nõuded, tagatisfond ja selleks otstarbeks määratud omavahendid, nagu on osutatud artikli 45 lõikes 4, märkimisväärse vähenemise või suurenemise;

tagatismudeli struktuuri või struktuurielemente muudetakse;

tagatismudeli komponent, sealhulgas võimendustagatise parameeter või lisand võetakse kasutusele, eemaldatakse või seda muudetakse viisil, mille tõttu selle tagatismudeli väljund väheneb või suureneb keskse vastaspoole tasandil märkimisväärselt;

portfelli tasaarvestuste arvutamise metoodikat muudetakse, mille tulemusel väheneb või suureneb nende portfelli kuuluvate finantsinstrumentide võimendustagatise nõuete kogusumma märkimisväärselt;

keskse vastaspoole tagatisfondide suuruse ning nendes tagatisfondides iga kliiriva liikme sissemakse suuruse kindlaksmääramise stressitesti stsenaariumide kindlaksmääramise ja kalibreerimise metoodikat muudetakse, mille tulemusel mis tahes tagatisfondi suurus või tagatisfondi mis tahes individuaalne sissemakse väheneb või suureneb märkimisväärselt;

likviidsusriski hindamise metoodikat muudetakse, mis toob kaasa hinnangulise likviidsusvajaduse või kogulikviidsusvajaduse märkimisväärse vähenemise või suurenemise mis tahes valuutas;

keskse vastaspoole konkreetse vastaspoolega seotud kontsentratsiooniriski kindlaksmääramise metoodikat muudetakse nii, et keskse vastaspoole üldine riskipositsioon selle vastaspoole suhtes väheneb või suureneb märkimisväärselt;

tagatise väärtuse või tagatise väärtuskärbete kalibreerimise metoodikat muudetakse nii, et tagatise koguväärtus väheneb või suureneb märkimisväärselt;

muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada keskse vastaspoole üldist riski.

Keskne vastaspool testib rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt, et võtta mõistlikud meetmed tagamaks, et kliirivad liikmed saavad menetlusest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mis rakendub kohustuste mittetäitmisel.

Keskne vastaspool avalikustab põhilise teabe riskijuhtimismudeli kohta ja lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, muude asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:

eri liiki finantsinstrumentide ja portfellide puhul korraldatavate testide liigid;

kliirivate liikmete või muude osaliste testidesse kaasatus;

testide sagedus;

testimise ajakava;

lõikes 3 osutatud põhiline teave.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.

ESMA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada järgmist:

mida kujutab endast lõike 1i punktide a ja c ning d–h kohaldamisel märkimisväärne suurenemine või vähenemine;

elemendid, mida tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse, kas üks lõikes 1i osutatud tingimustest on täidetud;

muud mudelite muudatused, mida võib pidada heakskiidetud mudeliga juba hõlmatuks ja mida seetõttu ei käsitata mudeli muudatusena ning mille suhtes ei kohaldata käesolevas artiklis või artiklis 49a sätestatud menetlusi, ning

loetelud nõutavatest dokumentidest, mis tuleb lisada käesoleva artikli lõike 1c ja artikli 49a kohasele kinnitamise taotlusele, ja teave, mida need dokumendid peavad sisaldama, eesmärgiga näidata, et keskne vastaspool täidab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

Nõutavad dokumendid ja teabe tase peavad olema proportsionaalsed mudeli kinnitamise liigiga, kuid piisavalt üksikasjalikud, et tagada muudatuse nõuetekohane analüüs.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib ESMA kehtestada lõike 1i eri punktide jaoks erinevad väärtused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks selle taotluse elektrooniline vorming, mis tuleb esitada keskandmebaasi käesoleva artikli lõikes 1b ja artiklis 49a osutatud kinnitamise saamiseks.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 49a

Kiirendatud menetlus keskse vastaspoole mudelite ja parameetrite väheoluliste muudatuste korral

Kui keskne vastaspool leiab, et artikli 49 lõikes 1 osutatud mudeli või parameetri muudatus, mille ta kavatseb vastu võtta, ei vasta kõnealuse artikli lõikes 1i sätestatud tingimustele, võib ta taotleda, et muudatuse kinnitamise taotluse suhtes kohaldataks käesoleva artikli kohast kiirendatud menetlust.

Kiirendatud menetlust kohaldatakse mudeli või parameetri kavandatud muudatuse suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

keskne vastaspool on taotlenud käesoleva artikli alusel hinnatava muudatuse kinnitamist ning

keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA on mõlemad jõudnud järeldusele, et kavandatud muudatus ei ole lõike 4 kohaselt oluline.

Keskne vastaspool esitab oma taotluse, sealhulgas kõik artikli 49 lõike 5 punkti d kohaselt nõutavad dokumendid ja teabe elektroonilisel kujul keskandmebaasi kaudu. Keskne vastaspool esitab kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks, miks kavandatavat muudatust tuleb pidada väheoluliseks ja mistõttu tuleks seda hinnata käesoleva artikli kohase kiirendatud menetluse alusel.

Taotluse kättesaamist tõendav kinnitus saadetakse kesksele vastaspoolele keskandmebaasi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA otsustavad mõlemad kümne tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kinnituse saamisest, kas kavandatud muudatus on oluline või mitte.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus või ESMA on kooskõlas lõikega 4 otsustanud, et muudatus on oluline, teavitavad nad sellest üksteist kirjalikult ja selle muudatuse kinnitamise taotluse suhtes ei kohaldata käesoleva artikli kohast kiirendatud menetlust.

Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab taotluse esitanud keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu kahe tööpäeva jooksul alates lõike 4 kohase otsuse tegemisest, lisades igakülgselt põhjendatud selgituse. Kümne tööpäeva jooksul pärast teate saamist võtab keskne vastaspool taotluse tagasi või täiendab taotlust, et täita artikli 49 kohasele taotlusele esitatavad nõuded.

Kui keskse vastaspoole pädev asutus ja ESMA on kooskõlas lõikega 4 otsustanud, et muudatus ei ole oluline, peavad nad mõlemad kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse otsuse tegemist tegema järgmist:

andma kinnituse, kui keskne vastaspool täidab käesoleva määruse nõudeid, või lükkama selle tagasi, kui keskne vastaspool ei järgi käesolevat määrust, ning

teavitama üksteist kirjalikult, lisades igakülgselt põhjendatud selgituse selle kohta, kas kinnitamine on heaks kiidetud või tagasi lükatud.

Kui üks neist jätab mudeli kinnitamata, lükatakse kinnitamine tagasi.

Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab taotluse esitanud keskset vastaspoolt keskandmebaasi kaudu kirjalikult kahe tööpäeva jooksul alates lõike 6 kohase otsuse tegemisest, kas kinnitus on antud või see on tagasi lükatud, lisades igakülgselt põhjendatud selgituse.

Artikkel 50

Arveldamine

Kui see on praktiline ja võimalik, kasutab keskne vastaspool oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha. Kui keskpanga raha ei kasutata, võetakse meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks.

Keskne vastaspool esitab selgelt oma kohustused seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märgib, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele.

Kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid, välistab keskne vastaspool põhiriski võimalikult suures ulatuses, kasutades väärtpaberiülekannet makse vastu.

PEATÜKK

Arvutamine ja aruandlus määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel

Artikkel 50a

KCCP arvutamine

►C1 1.

Keskne vastaspool arvutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) ( 24 ) artikli 308 kohaldamisel KCCP ◄ väärtuse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kõigi lepingute ja tehingute puhul, mida ta kliirib kõigi oma kliirivate liikmetega, kes on hõlmatud vastava tagatisfondiga.

▼C2

Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali järgmiselt:

kus:

KCCP

hüpoteetiline kapital;

kliirivat liiget tähistav indeks;

EADi

keskse vastaspoole riskipositsiooni summa seoses kliiriva liikmega i (sealhulgas kliiriva liikme enda tehingud keskse vastaspoolega, kliiriva liikme tagatud klienditehingud) ja kõik keskse vastaspoole valduses olevad nende tehingutega seotud tagatised (sealhulgas kliiriva liikme eelrahastatud osamakse tagatisfondi), mis on seotud õigusaktidest tuleneva aruandekuupäeva lõpus toimuva hindamisega, mis toimub enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist;

riskikaal 20 % ning

omavahendite suhtarv

8 %.

Keskne vastaspool teeb lõikes 2 nõutud arvutuse vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui seda nõuavad nende kliirivate liikmete pädevad asutused, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seoses lõikega 3 järgmist:

lõikes 2 sätestatud arvutuste sagedus ja kuupäevad;

olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda sagedamat arvutamist ja aruandlust kui see, millele on osutatud punktis a.

EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

▼M13

Artikkel 50b

KCCP arvutamise üldreeglid

Artikli 50a lõikes 2 nimetatud KCCP arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

keskne vastaspool arvutab oma kliirivate liikmetega seotud riskipositsioonide väärtuse järgmiselt:

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides a ja c loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse nimetatud määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud meetodil, kasutades riski võimendustagatise perioodina 10 tööpäeva;

ii)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktis b loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse (EADi) järgmise valemi abil:

EADi = max{EBRMi – IMi – DFi; 0}

kus:

EADi

riskipositsiooni väärtus;

kliirivat liiget tähistav indeks;

EBRMi

riskipositsiooni väärtus enne riskimaandust, mis on võrdne keskse vastaspoole sellise riskipositsiooni väärtusega, mis tal on kliiriva liikme i suhtes ja mis tuleneb kõigist selle kliiriva liikmega sõlmitud lepingutest ja sooritatud tehingutest, arvutatuna selle kliiriva liikme poolt antud tagatist arvesse võtmata;

IMi

kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis;

DFi

kliiriva liikme i eelrahastatud osamakse tagatisfondi.

Kõik selle valemi väärtused seonduvad päeva lõpu hindamisega enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist;

iii)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 teise lõigu kolmandas lauses osutatud olukordade puhul arvutab keskne vastaspool nimetatud lõigu esimeses lauses osutatud tehingute väärtuse käesoleva artikli punkti a alapunktis ii esitatud valemi kohaselt ja määrab kindlaks EBRMi kooskõlas kõnealuse määruse III osa V jaotise kohaselt;

määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tasaarvestatavate tehingute kogumid samad mis nimetatud määruse artikli 272 punktis 4 määratletud;

keskne vastaspool, kellel on riskipositsioonid ühe või enama keskse vastaspoole suhtes, käsitleb neid positsioone nii, nagu need oleksid kliirivate liikmete suhtes, ning võtab KCCP arvutamisel arvesse nendelt kesksetelt vastaspooltelt saadud tagatisi või eelrahastatud osamakse;

keskne vastaspool, kellel on oma kliirivate liikmetega siduv lepinguline kord, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetena, käsitleb seda alustamise tagatist lõike 1 kohases arvutuses eelrahastatud osamaksetena ja mitte alustamise tagatisena;

kui tagatis on konto jaoks, kus on mitut liiki määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 nimetatud lepinguid ja tehinguid, jaotab keskne vastaspool kliirivatelt liikmetelt või klientidelt saadud alustamise tagatise proportsionaalselt vastavat liiki lepingute ja tehingute EADdega, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, ilma alustamise tagatist arvutuses arvestamata;

keskne vastaspool, kellel on rohkem kui üks tagatisfond, teeb arvutuse iga tagatisfondi kohta eraldi;

kui kliiriv liige osutab klientide kliirimisteenuseid ning tema klientide tehingud ja tagatis on kliiriva liikme ettevõttekontost eraldi allkontodel, arvutab keskne vastaspool EADi iga allkonto kohta eraldi ning kliiriva liikme kogu EADi klientide allkontode EADde ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkonto EAD summana;

kui DFi ei jaotata klientide allkontode ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkontode vahel, jaotab keskne vastaspool punkti f kohaldamisel DFi allkontode vahel selle alusel, millise osa moodustab allkonto alustamise tagatis kogu alustamise tagatisest, mis on antud kliiriva liikme poolt või tema konto jaoks;

keskne vastaspool ei tee arvutust artikli 50a lõike 2 kohaselt, kui tagatisfond katab vaid rahalised tehingud.

Käesoleva artikli punkti a alapunkti ii puhul kasutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 223 sätestatud meetodit koos sama määruse artiklis 224 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientidega.

Artikkel 50c

Teabe edastamine

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 308 kohaldamisel edastab keskne vastaspool oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevatele asutusele järgmise teabe:

hüpoteetiline kapital (KCCP);

eelrahastatud osamaksude summa (DFCM);

nende eelrahastatud rahaliste vahendite summa, mille kasutamist temalt nõutakse tulenevalt õigusnormidest või kliirivate liikmetega sõlmitud lepingupõhisest kokkuleppest selleks, et katta oma kahju ühe või enama kliiriva liikme makseviivituse järel enne ülejäänud kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud osamaksude kasutamist (DFCCP).

▼M13 —————

▼C1

Kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, edastab ta esimese lõigu kohase teabe iga tagatisfondi kohta eraldi.

Keskne vastaspool teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud, vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui seda nõuavad kõnealuste kliirivate liikmete pädevad asutused.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:

ühtne vorm lõikes 1 ette nähtud teabe edastamiseks;

lõikes 2 sätestatud teavitamise sagedus ja kuupäevad;

olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda punktis b osutatust sagedamat aruandlust.

EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 50d

Keskse vastaspoole edastatavate konkreetsete kirjete arvutamine

Artikli 50c kohaldamisel kehtib järgmine:

kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid paralleelselt kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksudega viisil, mis teeb need vahendid samaväärseks kliiriva liikme eelrahastatud osamaksudega selles osas, kuidas need katavad keskse vastaspoole kahjusid ühe või mitme tema kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral, liidab keskne vastaspool nende vahendite vastava summa DFCM-ile;

kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid selleks, et katta oma kahju, mis tuleneb ühe või enama tema kliiriva liikme makseviivitusest, pärast seda, kui ta on kasutanud ära oma tagatisfondi, kuid enne seda, kui ta nõuab sisse oma kliirivate liikmete lepinguliselt siduvad osamaksud, liidab keskne vastaspool kõnealuste täiendavate rahaliste vahendite vastava summa

eelrahastatud osamaksude kogusummale (DF) järgmiselt:

▼M13 —————

JAOTIS

KOOSTALITLUSKOKKULEPPED

Artikkel 51

Koostalitluskokkulepped

Keskne vastaspool võib sõlmida teise keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kui artiklites 52, 53 ja 54 sätestatud nõuded on täidetud.

Kui teise keskse vastaspoolega sõlmitakse koostalitluskokkulepe konkreetsele kauplemiskohale teenuste osutamiseks, on kesksel vastaspoolel mittediskrimineeriv juurdepääs nii andmetele, mida ta vajab kõnealuselt kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile.

Koostalitluskokkuleppe sõlmimisest või juurdepääsu võimaldamisest andmekanalile või arveldussüsteemile kooskõlas lõigetega 1 ja 2 keeldutakse või seda piiratakse otseselt või kaudselt üksnes selleks, et kontrollida kõnealuse kokkuleppe või juurdepääsuga seotud riske.

Artikkel 52

Riskijuhtimine

Koostalitluskokkuleppeid sõlmivad kesksed vastaspooled peavad:

välja töötama vajalikud põhimõtted, protseduurid ja süsteemid, et efektiivselt tuvastada kokkuleppest tulenevad riskid ning neid jälgida ja juhtida, et kohustusi oleks võimalik õigel ajal täita;

leppima kokku õigustes ja kohustustes, sealhulgas nende suhteid reguleeriva õiguse osas;

tuvastama krediidi- ja likviidsusriskid ning neid jälgima ja tõhusalt juhtima, nii et kui üks keskse vastaspoole kliiriv liige ei täida oma lepingulisi kohustusi, siis ei mõjutaks see koostalitlevat keskset vastaspoolt;

tuvastama koostalitluskokkuleppest tulenevad võimalikud sellised sõltuvused ja korrelatsioonid, mis võivad mõjutada kliiriva liikme kontsentreerumisest tingitud krediidi- ja likviidsusriski ja ka ühendatud rahalisi vahendeid ning kõnealuseid tegureid jälgima ja need kõrvaldama.

Esimese lõike punkti b kohaldamisel kasutavad kesksed vastaspooled vajaduse korral samu süsteemidesse maksejuhiste sisestamist ja tühistamatuks muutumise aega käsitlevaid reegleid, nagu on ette nähtud direktiiviga 98/26/EÜ.

Esimese lõike punkti c kohaldamisel kirjeldatakse kokkuleppe tingimustes menetlust, mida järgitakse kohustuste mittetäitmise tagajärgedega toimetulekuks, kui üks koostalitluskokkuleppe sõlminud keskne osapool ei täida oma lepingulisi kohustusi.

Esimese lõike punkti d kohaldamiseks peavad kesksetel vastaspooltel olema kehtestatud töökindlad kontrollid kliiriva liikme kokkuleppejärgse tagatise uuesti kasutamise osas, kui pädevad asutused seda lubavad. Kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas kõnealuseid riske maandatakse, võttes arvesse piisavat katet ja vajadust piirata riskide edasilevimise ohtu.

Kui kesksete vastaspoolte riskijuhtimismudelid, mida nad kasutavad oma kliirivate liikmete riskipositsioonide või oma vastastikuste riskipositsioonide katmiseks, on erinevad, teevad kesksed vastaspooled sellised erinevused kindlaks, hindavad nendega seotud võimalikke riske ning võtavad meetmeid, sealhulgas tagavad täiendavad rahalised vahendid, mis piiravad erinevuste mõju koostalitluskokkuleppele ning ka nende võimalikke tagajärgi seoses edasilevimise ohuga, ning tagavad, et need erinevused ei mõjuta ühegi keskse vastaspoole võimet toime tulla kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega.

Kõik lõigetega 1 ja 2 kaasnevad kulud kannab koostalitluskokkuleppe sõlmimist või juurdepääsu taotlev keskne vastaspool, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 53

Tagatiste andmine kesksete vastaspoolte vahel

Keskne vastaspool eristab oma kontodel nende kesksete vastaspoolte arvel hoitavaid varasid ja positsioone, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe.

Kui keskne vastaspool, kes sõlmib koostalitluskokkuleppe teise keskse vastaspoolega, annab kõnealusele kesksele vastaspoolele alustamise tagatise piiratud asjaõiguse vormis finantstagatisena, ei ole vastuvõtval kesksel vastaspoolel õigust teise keskse vastaspoole antud alustamise tagatisi käsutada.

Finantsinstrumentidena saadud tagatised antakse hoiule väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, kellest on komisjonile teatatud vastavalt direktiivile 98/26/EÜ.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud varad on neid vastu võtvatele kesksetele vastaspooltele kättesaadavad ainult juhul, kui keskne vastaspool, kes andis koostalitluskokkuleppe raames tagatise, oma kohustusi ei täida.

Kui koostalitluskokkuleppe raames tagatise saanud keskne vastaspool ei täida oma kohustusi, siis tagastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud tagatis kohe tagatise andnud kesksele vastaspoolele.

Artikkel 54

Koostalitluskokkuleppe heakskiitmine

Koostalitluskokkuleppe või V jaotise kohaselt heakskiidetud koostalitluskokkuleppe iga olulise muutuse peavad kaasatud kesksete vastaspoolte pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma. Kesksete vastaspoolte pädevad asutused taotlevad ESMA-lt arvamust vastavalt artikli 24a lõike 7 esimese lõigu punktile bc ja artiklis 18 osutatud kolleegiumilt vastavalt artiklile 19, ning arvamused esitatakse artiklis 17b sätestatud korras.

Pädevad asutused kiidavad koostalitluskokkuleppe heaks üksnes siis, kui selles osalevatele kesksetele vastaspooltele on vastavalt artiklile 17 antud kliirimisluba või neid on artikli 25 alusel tunnustatud või neile on antud luba eelnevalt olemas oleva riikliku lubade andmise korra kohaselt vähemalt kolmeks aastaks, artiklis 52 sätestatud nõuded on täidetud ning kokkuleppe tingimuste kohased kliirimistehingute tehnilised tingimused võimaldavad tagada finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise ning kui kokkulepe ei vähenda järelevalve tõhusust.

Kui pädev asutus leiab, et lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, esitab ta pädevatele asutustele ja kaasatud kesksetele vastaspooltele kirjaliku selgituse riskikaalutluste kohta. Samuti teavitab ta Väärtpaberiturujärelevalvet, kes esitab arvamuse selle kohta, mil määral riskikaalutlused on tõesed ja annavad põhjust koostalitluskokkuleppe tagasilükkamiseks. Väärtpaberiturujärelevalve arvamus tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele kesksetele vastaspooltele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve arvamus erineb vastava pädeva asutuse hinnangust, kaalub kõnealune pädev asutus oma hinnangut uuesti, võttes arvesse Väärtpaberiturujärelevalve arvamust.

Selleks et töötada välja järjekindel, tulemuslik ja tõhus koostalitluskokkulepete hindamine riigi pädevate asutuste poolt, esitab ESMA hiljemalt 25. juuniks 2026 juhised või soovitused kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 16 sätestatud menetlusega. ESMA töötab kõnealuste juhiste või soovituste eelnõud välja pärast Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega konsulteerimist.

ESMA töötab pärast Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse nõudeid kesksetele vastaspooltele, et koostalitluskokkulepetest tulenevaid riske nõuetekohaselt juhtida. Selleks võtab ESMA arvesse lõike 4 kohaselt välja antud suuniseid ja hindab, kas neis sisalduvad sätted on asjakohased igat liiki tooteid või lepinguid, sealhulgas tuletislepinguid ja mittefinantsinstrumente hõlmavate koostalitluskokkulepete puhul.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

JAOTIS

KAUPLEMISTEABEHOIDLATE REGISTREERIMINE JA JÄRELEVALVE

PEATÜKK

Kauplemisteabehoidla registreerimise tingimused ja kord

Artikkel 55

Kauplemisteabehoidla registreerimine

Kauplemisteabehoidla registreerib ennast Väärtpaberiturujärelevalve juures artiklis 9 sätestatud eesmärgil.

Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema juriidiline isik, kes asub liidus ja vastab VII jaotises sätestatud nõuetele.

Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.

Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Kauplemisteabehoidla teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.

Artikkel 56

Registreerimistaotlus

Artikli 55 lõike 1 kohaldamisel esitab kauplemisteabehoidla Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:

registreerimistaotlus;

registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt.

20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks kauplemisteabehoidlal tuleb esitada täiendav teave.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud registreerimistaotluse üksikasju, välja arvatud IKT-riski juhtimisega seotud nõuded.

lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse üksikasjad;

lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse vorm;

lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab esimese lõigu punkti b kohaldamiseks lihtsustatud vormi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 57

Pädevate asutuste registreerimiseelne teavitamine ja nendega konsulteerimine

Kui registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kauplemisteabehoidla on asutatud, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib sellega enne kauplemisteabehoidla registreerimist.

Väärtpaberiturujärelevalve ja asjakohane pädev asutus vahetavad mis tahes teavet, mis on vajalik kauplemisteabehoidla registreerimiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, et üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.

Artikkel 58

Taotluse läbivaatamine

Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 56 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab artikleid 78 kuni 81, ning võtab vastu üksikasjalikult põhjendatud registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse.

Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 59

Teavitamine Väärtpaberiturujärelevalve otsustest seoses registreerimisega

Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu registreerimisotsuse, registreerimisest keeldumise või registreerimise tühistamise otsuse, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 57 lõikes 1 osutatud asjakohast pädevat asutust oma otsusest.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab vastavalt lõikele 1 tehtud mis tahes otsusest komisjoni.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 60

Artiklites 61 kuni 63 osutatud pädevuste kasutamine

Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 61 kuni 63 antud pädevusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib õigusabi konfidentsiaalsus.

Artikkel 61

Teabenõue

Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et kauplemisteabehoidlad ning nendega seotud kolmandad isikud, kes täidavad kauplemisteabehoidlate tööülesandeid või osutavad teenust allhanke korras, esitavad kogu teabe, mida Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve saadab lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, siis

viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

nimetab ta teabenõude eesmärgi;

täpsustab ta, millist teavet nõutakse;

määrab ta tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

teavitab ta isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav, ning

viitab ta trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis

viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

nimetab teabenõude eesmärgi;

täpsustab, millist teavet nõutakse;

määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

viitab artiklis 66 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

viitab trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning

viitab õigusele kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusele vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus”) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.

Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 62

Üldised uurimised

Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 61 lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:

kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, protseduure ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;

kutsuda artikli 61 lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

Lõikes 1 osutatud Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 66 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 61 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse osaliselt, ning artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga b sätestatud trahvidele, kui artikli 61 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

Artikli 61 lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

Aegsasti enne uurimist teavitab Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.

Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.

Lõikes 5 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi kohus Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi kohus küsida Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi kohus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli üksnes Euroopa Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

Artikkel 63

Kohapealsed kontrollid

Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides, maal või kinnisasjal. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse, maale või kinnisasjale, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 osutatud õigused. Samuti on neil õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest aegsasti enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.

Artikli 61 lõikes 1 osutatud isikud alluvad Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle alustamise kuupäev ning märgitakse artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt. Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.

Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse esitamisel samuti osaleda kohapealses kontrollis.

Väärtpaberiturujärelevalve võib samuti paluda pädevatel asutustel teha Väärtpaberiturujärelevalve nimel konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 62 lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel Väärtpaberiturujärelevalvega samad õigused, nagu sätestatud käesolevas artiklis ja artikli 62 lõikes 1.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abi osutamiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.

Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi kohus Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi kohus küsida Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi. Üksikasjalike selgituste taotlus võib eelkõige käsitleda põhjuseid, miks Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ning samuti kahtlustatava rikkumise raskusastet ja selle isiku seotust, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei või liikmesriigi kohus kontrollida kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

Artikkel 64

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut I lisas nimetatud rikkumist, määrab Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega ole varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomase kauplemisteabehoidla järelevalve ega registreerimismenetlusega ja täidab oma ülesandeid Väärtpaberiturujärelevalvest sõltumatult.

Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute mistahes seisukohti, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 61 ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 62 ja 63. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 60 nõudeid.

Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Väärtpaberiturujärelevalvele annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.

Lõikes 3 osutatud uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Neil isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab Väärtpaberiturujärelevalve pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 67, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu I lisas nimetatud rikkumistest, mispuhul Väärtpaberiturujärelevalve võtab järelevalvemeetme vastavalt artiklile 73 ja määrab trahvi vastavalt artiklile 65.

Uurija ei osale Väärtpaberiturujärelevalve aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Väärtpaberiturujärelevalve otsustusprotsessi.

Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise pädevuse teostamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist, ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus osutatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 82.

Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad üle asjaomastele asutustele uurimise ja võimaliku kriminaalvastutusele võtmise menetluse läbiviimiseks, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku esinemise kohta, mis tema teada vastavad kohaldatava õiguse alusel kuriteokoosseisule. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta on teadlik, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.

Artikkel 65

Trahvid

Juhul kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 64 lõikele 5, et kauplemisteabehoidla on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne I lisas loetletud rikkumise, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Kauplemisteabehoidla toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et kauplemisteabehoidla või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

Lõikes 1 osutatud trahvide põhisummadel on järgmised piirmäärad:

I lisa I jao punktis c ning I lisa II jao punktides c kuni g ning I lisa III jao punktides a ja b osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 10 000 eurot ning see ei ületa ►M12 200 000 eurot ◄ ;

I lisa I jao punktides a, b ja d–k ning I lisa II jao punktides a, b ja h osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 100 000 eurot;

I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.

Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase kauplemisteabehoidla eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on alla 1 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui kauplemisteabehoidla käive on 1 kuni 5 miljonit eurot, ning ülemmäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on üle 5 miljoni euro.

Lõikes 2 sätestatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas II lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase kauplemisteabehoidla eelmise majandusaasta käibest, kuid juhul, kui kauplemisteabehoidla on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, peab trahvisumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Kui kauplemisteabehoidla tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks I lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

Artikkel 66

Perioodilised karistusmaksed

Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

kauplemisteabehoidlat rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 73 lõike 1 punkti a alusel, või

artikli 61 lõikes 1 osutatud isikut:

esitama artikli 61 alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

ii)

alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 62 kohase otsusega, või

iii)

alluma artikli 63 alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.

Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

Olenemata lõikest 2 on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates päevast, mis on kehtestatud otsusega, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

Artikkel 67

Asjaomaste isikute ärakuulamine

Enne otsuse tegemist artikli 73 lõike 1 alusel ja perioodilisi karistusmakseid käsitleva otsuse tegemist artikli 66 alusel annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht uurimistulemuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve otsused võivad põhineda üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata artikli 73 lõike 1 punktide a, c ja d osutatud otsuste suhtes, kui on vaja kiiresti tegutseda, et hoida ära märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile või märkimisväärset ja kohest kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või õigsusele. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

Menetluse käigus tagatakse täielikult niisuguste isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 68

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine

Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Niisugune avalikustamine ei hõlma isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

Vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusõiguslikud.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

Vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvi- ja perioodiliste karistusmaksete otsused kuuluvad täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Otsuse täitmise määruse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaseaduslikkuse kohta.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 69

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Artikkel 70

II lisa muutmine

Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 82 meetmete kohta II lisa muutmiseks.

Artikkel 71

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla:

loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

registreerimisel on esitatud valeandmeid või registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;

ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 57 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada kauplemisteabehoidla registreerimine kehtetuks.

Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegevusi sooritab, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei tunnista asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimist kehtetuks, esitab ta täieliku põhjenduse.

Lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse artikli 22 kohaselt määratud asutust.

Artikkel 72

Järelevalvetasu

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kauplemisteabehoidlatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile. Need tasud katavad täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 74.

Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik Väärtpaberiturujärelevalve mõistlikud halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega, ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ning registreeringu ja tehtava järelevalve liigiga.

Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artiklile 82, et täpsustada tasu liike ja sissenõudmise aluseid, tasumäärasid ja tasu maksmise korda.

Artikkel 73

Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed

Juhul kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 64 lõikele 5, et kauplemisteabehoidla on toime pannud mõne I lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest, millega:

nõuab kauplemisteabehoidlalt rikkumise lõpetamist;

kehtestab trahvid vastavalt artiklile 65;

teeb avaliku teadaande;

viimase võimalusena tunnistab kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks.

Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumitest:

rikkumise kestus ja sagedus;

kas rikkumine on paljastanud olulisi või süsteemseid puudusi ettevõtja protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;

kas rikkumisega koos on toimunud finantskuritegu või on rikkumine seda hõlbustaud või on muul viisil sellega seostatav;

kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast kauplemisteabehoidlat lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase kauplemisteabehoidla õiguse see otsus edasi kaevata, vajadusel selle edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.

Artikkel 74

Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

Kui see on järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16. Kõnealused konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 61 ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklile 62 ja artikli 63 lõikele 6.

Enne ülesande delegeerimist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve asjaomase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:

delegeeritava ülesande ulatus;

ülesande täitmise ajakava ning

vajaliku teabe edastamine Väärtpaberiturujärelevalvele ja tema poolt.

Vastavalt artikli 72 lõike 3 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.

Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel. Delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ega piira Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja nende üle järelevalvet teostada. Käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid, sealhulgas registreerimisotsuste, rikkumistega seotud lõpphindamiste ja järelevalvealaste otsuste tegemist, ei delegeerita.

PEATÜKK

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 75

Samaväärsus ja rahvusvahelised lepingud

Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et:

vastavas kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlad täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;

vastavas kolmandas riigis toimub pidev kauplemisteabehoidlate tõhus järelevalve ning asjakohaste eeskirjade rakendamine nende suhtes, ning

on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas on tagatud sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega, ning need nõuded on vähemalt samaväärsed käesolevas määruses sätestatuga.

See rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Vajadusel ja igal juhul pärast lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule soovitused pidada asjaomaste kolmandate riikidega läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, milles käsitletakse vastastikust juurdepääsu kõnealustes kolmandates riikides asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid käsitlevale teabele ning sellise teabe vahetamist sellisel viisil, et on tagatud liidu asutuste, sealhulgas Väärtpaberiturujärelevalve kohene ja pidev juurdepääs kogu teabele, mida neil on oma ülesannete täitmiseks vaja.

Pärast lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimist kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas nimetatud lepingutega koostöökorra asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutustega. Koostöökorras täpsustatakse vähemalt järgmine:

mehhanism, mida kasutatakse teabe vahetamiseks ühelt poolt Väärtpaberiturujärelevalve ja liidu mõne muu sellise asutuse, mis täidab ühelt poolt käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste vahel, ning

järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.

Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab isikuandmete edastamise puhul kolmandale riigile määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 76

Koostöökord

Niisuguste kolmandate riikide asjaomased asutused, kelle jurisdiktsioonis ei ole asutatud ühtegi kauplemisteabehoidlat, võivad võtta Väärtpaberiturujärelevalvega ühendust eesmärgiga kehtestada koostöökord juurdepääsu saamiseks liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele.

Väärtpaberiturujärelevalve võib kehtestada kõnealuste asjaomaste asutustega koostöökorra, mis käsitleb juurdepääsu liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele, mida need asutused vajavad oma kohustuste ja volituste täitmiseks, tingimusel et on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega.

Artikkel 76a

Vastastikune otsejuurdepääs andmetele

Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, siis saavad nende kolmandate riikide asjaomased asutused, kus on asutatud üks või mitu kauplemisteabehoidlat, otsejuurdepääsu liidus asutatud kauplemisteabehoidlate teabele, eeldusel et komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu sellekohase rakendusakti.

Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud asutuse asukohaks oleva kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;

selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmise tagamine;

on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida asutused jagavad kolmandate isikutega;

selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.

Artikkel 77

Kauplemisteabehoidlate tunnustamine

Kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla võib liidus asutatud üksuste jaoks osutada teenuseid ja sooritada tegevusi artikli 9 kohaldamiseks üksnes pärast seda, kui Väärtpaberiturujärelevalve on teda lõike 2 kohaselt tunnustanud.

Lõikes 1 osutatud kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse tunnustamiseks koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabe, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, et sellel kauplemisteabehoidlal on kolmandas riigis tegutsemiseks luba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet selles kolmandas riigis,

kelle puhul komisjon on vastavalt artikli 75 lõikele 1 rakendusaktiga tunnustanud, et tal on samaväärne ja rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik;

kes on sõlminud liiduga artikli 75 lõike 2 kohaselt rahvusvahelise lepingu ning

kelle puhul on vastavalt artikli 75 lõikele 3 kehtestatud koostöökord, et tagada liidu ametiasutuste, sealhulgas Väärtpaberiturujärelevalve kohene ja pidev juurdepääs kogu vajalikule teabele.

30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest kirjalikult tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades oma otsust igakülgselt.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.

VII

JAOTIS

KAUPLEMISTEABEHOIDLATELE ESITATAVAD NÕUDED

Artikkel 78

Üldnõuded

Kauplemisteabehoidlatel peab olema töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe igasuguse avalikustamise.

Kauplemisteabehoidlal peavad olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, töötajaid või mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud.

Kauplemisteabehoidla töötab välja asjakohased põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sealhulgas tema juhid ja töötajad, täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid.

Kauplemisteabehoidla organisatsiooniline struktuur peab tagama, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure.

Kui kauplemisteabehoidla osutab kõrvalteenuseid, näiteks kauplemise kinnitamine, kauplemise sobitamine, teenuste osutamine krediidikvaliteeti mõjutava sündmusega seoses, portfellide vastavusse viimise või portfellide tihendamise teenused, hoiab kauplemisteabehoidla kõnealused kõrvalteenused talitluslikult eraldi kauplemisteabehoidla ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta.

Kauplemisteabehoidla kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogenud, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Kauplemisteabehoidla kehtestab objektiivsed, mittediskrimineerivad ja avalikustatud juurdepääsunõuded ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus. Kauplemisteabehoidla annab teenuse osutajatele mittediskrimineerival viisil juurdepääsu kauplemisteabehoidlas hoitavale teabele tingimusel, et asjaomased vastaspooled on andnud selleks nõusoleku. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida kauplemisteabehoidlas säilitatavate andmetega seotud riski.

Kauplemisteabehoidla avalikustab käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hinnad. Ta avalikustab iga osutatava teenuse hinna eraldi, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning sellise hinnavähendamise tingimused. Ta võimaldab aruandvatel üksustel pääseda konkreetsetele teenustele eraldi juurde. Kauplemisteabehoidlate kehtestatud hinnad peavad olema kulupõhised.

Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:

menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;

põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.

10.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;

menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 79

Töökindlus

Kauplemisteabehoidla teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab nende minimeerimiseks välja asjakohased süsteemid, kontrollid ja protseduurid, sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 hallatavad IKT-süsteemid.

Kauplemisteabehoidla kehtestab asjakohased talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava (sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 koostatud IKT talitluspidevuse põhimõtted ning IKT reageerimis- ja taastekavad) ning rakendab ja hoiab neid jõus, et tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine.

Kauplemisteabehoidla, mille registreerimine on kehtetuks tunnistatud, tagab nõuetekohase asendamise, sh andmete ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse ja teabevoo suunamine teistesse kauplemisteabehoidlatesse.

Artikkel 80

Andmete kaitse ja säilitamine

▼M17 —————

Kauplemisteabehoidla võib kasutada käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel ainult siis, kui asjaomased vastaspooled on andnud selleks oma nõusoleku.

Kauplemisteabehoidla salvestab kohe artikli 9 kohaselt saadud teabe ja säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist. Ta rakendab kiired ja tõhusad protseduurid, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused.

Kauplemisteabehoidla arvutab artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioonid tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmed esitanud üksuse kohta.

Kauplemisteabehoidla võimaldab lepingupooltel pääseda kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde ja seda õigeaegselt muuta.

5a.

Taotluse korral annab kauplemisteabehoidla vastaspooltele, kes ei ole kohustatud esitama oma börsiväliste tuletislepingute üksikasju vastavalt artikli 9 lõigetele 1a–1d, ning vastaspooltele ja kesksetele vastaspooltele, kes on oma teatamiskohustuse delegeerinud vastavalt artikli 9 lõikele 1f, juurdepääsu nende nimel esitatud teabele.

Kauplemisteabehoidla võtab kõik mõistlikud meetmed, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.

Füüsiline isik, kes on kauplemisteabehoidlaga märkimisväärselt seotud või juriidiline isik, kellel on kauplemisteabehoidlaga ema- või tütarettevõtja suhe, ei tohi kauplemisteabehoidlas säilitatavat konfidentsiaalset teavet kasutada äriotstarbel.

Artikkel 81

Läbipaistvus ja andmete kättesaadavus

Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingute liigi kohta agregeeritud positsiooni.

Kauplemisteabehoidla kogub ja säilitab andmeid ning tagab, et lõikes 3 osutatud üksustel on otsene ja kohene juurdepääs tuletislepingute sellistele üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.

▼M7

Kauplemisteabehoidla teeb vajaliku teabe kättesaadavaks järgmistele üksustele eesmärgiga võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:

Väärtpaberiturujärelevalve;

Pangandusjärelevalve;

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

pädev asutus, kes teostab järelevalvet selliste kesksete vastaspoolte üle, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlatele;

pädev asutus, kes teostab järelevalvet teatatud lepingutega seotud kauplemiskohtade üle;

EKPSi asjaomased liikmed, sealhulgas EKP oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 ( 25 );

liiduga artiklis 75 osutatud rahvusvahelise lepingu sõlminud kolmanda riigi asjaomased asutused;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ ( 26 ) artikli 4 kohaselt määratud järelevalveasutused;

liidu asjaomased väärtpaberi- ja turuasutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad lepinguid, turge, turuosalisi ja alusvarasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;

Väärtpaberiturujärelevalvega artiklis 76 osutatud koostöökorra kokku leppinud kolmanda riigi asjaomased asutused;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 ( 27 ) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 28 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;

pädevad asutused või riiklikud pädevad asutused määruste (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL tähenduses ning järelevalveasutused direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses;

käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused;

selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt;

Määruse (EL) 2021/23 artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

riikide ametiasutused, kellele on usaldatud makrotasandi usaldatavuspoliitika elluviimine.

Kauplemisteabehoidla edastab andmed pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 ( 29 ) artiklis 26 sätestatud nõuetega.

Väärtpaberiturujärelevalve jagab teiste asjaomaste liidu asutustega teavet, mida neil läheb vaja oma ülesannete täitmiseks.

lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;

lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;

tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete koondamiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks juurdepääs sellele teabele;

tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Väärtpaberiturujärelevalve tagab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamine ei võimalda kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 82

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 1 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artikli 4 lõikes 3a, artikli 7a lõikes 7, artiklis 11 lõikes 3a, artikli 11 lõikes 12a, artikli 25 lõikes 2a, artikli 25 lõikes 6a, artikli 25a lõikes 3, artikli 25d lõikes 3, artikli 25i lõikes 7, artiklis 25o, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70 ja artikli 72 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 24. detsembrist 2024.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artikli 4 lõikes 3a, artikli 7a lõikes 7, artiklis 11 lõikes 3a, artikli 11 lõikes 12a, artikli 25 lõikes 2a, artikli 25 lõikes 6a, artikli 25a lõikes 3, artikli 25d lõikes 3, artikli 25i lõikes 7, artiklis 25o, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70 ja artikli 72 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Väärtpaberiturujärelevalvega ja konsulteerib kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 1 lõike 6, artikli 3 lõike 5, artikli 4 lõike 3a, artikli 7a lõike 7, artikli 11 lõike 3a, artikli 11 lõike 12a, artikli 25 lõike 2a, artikli 25 lõike 6a, artikli 25a lõike 3, artikli 25d lõike 3, artikli 25i lõike 7, artikli 25o, artikli 64 lõike 7, artikli 70 või artikli 72 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VIII

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 83

Ametisaladus

Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõigi nende isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutuste ning artikli 81 lõikes 3 osutatud asutuste heaks, Väärtpaberiturujärelevalve heaks või pädevate asutuste või Väärtpaberiturujärelevalve juures väljaõppe saanud audiitorite ja ekspertide heaks. Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid või käesoleva määruse kohaldamist, ei avalda need isikud mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad saavad oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid keskseid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

Keskse vastaspoole pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid ja mis on vajalik menetluse läbiviimiseks.

Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks; pädevate asutuste puhul tähendab see käesoleva määruse reguleerimisala eesmärki, muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärki, mille jaoks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse konteksti, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui Väärtpaberiturujärelevalve, pädev asutus või muu asutus, organ või isik annab teavet edastades selleks nõusoleku, võib teabe saav asutus kasutada seda siiski muudel mitteärilistel eesmärkidel.

Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused. Need tingimused ei takista aga Väärtpaberiturujärelevalvet, pädevaid asutusi ega asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate või muu kohta teabe edastanud pädeva asutuse, muu asutuse või organi või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista pädevatel asutustel kooskõlas liikmesriigi oma õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Artikkel 84

Teabevahetus

Pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve ja muud asjaomased asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks.

Vastavalt käesolevale määrusele oma ülesannete täitmise käigus konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, muud asjaomased asutused ja teised organid või füüsilised või juriidilised isikud kasutavad seda üksnes oma ülesannete täitmiseks.

Pädevad asutused edastavad teabe EKPSi asjaomastele liikmetele, kui kõnealune teave on neile nende ülesannete täitmisel vajalik.

JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 85

Aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt 25. detsembriks 2029. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1a.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 17. juuniks 2023 aruande, mis sisaldab järgmist:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/834 ( 30 ) mõju finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimise mahule ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis, eelkõige seoses finantssektori vastaspooltega, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus, ja artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste asjakohasusega;

määruse (EL) 2019/834 mõju kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedile ja kättesaadavusele ning kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud teabe kvaliteedile;

teatamiskorda tehtud muudatused, sealhulgas delegeeritud teatamise, mis on sätestatud artikli 9 lõikes 1a, kasutuselevõtmine ja rakendamine ning eelkõige selle mõju ilma kliirimiskohustuseta finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskoormusele;

kliirimisteenuste kättesaadavus, eelkõige see, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud nõue osutada otse või kaudselt kliirimisteenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tulemuslik.

▼M18 —————

Komisjon koostab hiljemalt 18. detsembriks 2020 aruande, milles hinnatakse järgmist:

kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 ja käesolevast määrusest tulenev tehingutest teatamise kohustused toovad kaasa dubleeriva tehingutest teatamise kohustuse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide puhul ning kas nõuet teatada muude kui börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest saaks vähendada või lihtsustada kõikide vastaspoolte puhul, ilma et vajalik teave läheks kaduma;

kuivõrd vajalik ja asjakohane on viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatav kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavusse määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;

kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada, võttes arvesse seda, mil määral need teenused maandavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoitakse kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest, ja võimalust, et see kaotab stiimuli keskseks kliirimiseks.

Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3a.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 18. maiks 2020 aruande. Aruandes hinnatakse järgmist:

määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete sidusus seoses nii teatatud tuletislepingute üksikasjade kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt, ning kas neid nõudeid tuleks ühtlustada;

kas on teostatav teatamisahela edasine lihtsustamine kõikide vastaspoolte, sealhulgas kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud meetmeid;

määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatava kohustusliku kaupemiskoha nõude vastavusse viimine määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige see, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;

koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada; selles aruandes:

analüüsitakse portfelli tihendamist ja muid kättesaadavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega maandatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske portfellide tururiski muutmata, näiteks tasakaalustavaid tehinguid;

ii)

selgitatakse selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, nende abil riskide, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski maandamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimiskohustusest vabastamise järele, ning

iii)

hinnatakse, mil määral kaotab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine stiimuli keskseks kliirimiseks ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale;

kas artikli 47 kohaselt minimaalse turu- ja krediidiriskiga väga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas nimetatud loetelu võiks sisaldada ühte või mitut rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 ( 31 ).

▼M18 —————

Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande pädevate asutuste poolt määratud karistuste kohta, sealhulgas järelevalvemeetmete, trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt artikli 24b lõikele 3 ja kokkuleppel kolmanda riigi sellise keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega, kellele on adresseeritud artikli 25 lõike 2c teises lõigus osutatud rakendusakt, komisjonile aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta, hinnates eelkõige, kas liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduvat finantsstabiilsusriski maandatakse piisavalt. Väärtpaberiturujärelevalve esitab oma aruande komisjonile 12 kuu jooksul alates kooskõlas artikli 25 lõike 2c neljanda lõigu punktis b kindlaksmääratud kohanemisperioodi lõpust. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte aruannet tervikuna.

Komisjon koostab 12 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M18 —————

ESMA esitab hiljemalt 25. detsembriks 2026 komisjonile aruande finantssektoriväliste ja finantssektori vastaspoolte kliirimisahelas kontode eraldamise nõude kehtestamise võimaluse ja teostatavuse kohta. Aruandele lisatakse kulude-tulude analüüs.

Hiljemalt 25. detsembriks 2026 esitab ESMA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande käesoleva määruse artikli 2 punktis 1 osutatud keskse vastaspoole määratluse laiendamise asjakohasuse ja mõju kohta muudele turgudele peale finantsturgude, näiteks kaubaturgudele, sealhulgas energia hulgimüügiturgudele, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 ( 32 ) kohastele krüptovaraturgudele.

Hiljemalt 25. detsembriks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võrdseid tingimusi ja finantsstabiilsuse kaalutlusi, mis puudutavad liidu kesksete vastaspoolte üldist juurdepääsu keskpangale panganduslitsentsi säilitamise tingimuseta. Sellega seoses võtab komisjon arvesse ka olukorda kolmandate riikide jurisdiktsioonides.

10.

Hiljemalt 25. detsembriks 2027 esitab ESMA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte üldise tegevuse kohta tuletistehingute valdkonnas, esitades kõnealuste finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte kohta neid finants- või mittefinantsolemuse järgi eristades muu hulgas järgmise teabe:

seda liiki tegevusest tulenevad võimalikud riskid liidu finantsstabiilsusele;

börsivälistes kaubatuletisinstrumentides olevad positsioonid, mis ületavad 1 miljardit eurot, täpsustades asjaomaste positsioonide täpse summa;

kaubeldavate energiatoodete tuletislepingute kogumaht, eristades, kui see on asjakohane, kaubeldavate energiatoodete tuletislepinguid, mida kasutatakse riskide maandamiseks, ja kaubeldavate energiatoodete tuletislepinguid, mida ei kasutata riskide maandamiseks;

kaubeldavate põllumajanduslike tuletislepingute kogumaht, eristades, kui see on asjakohane, kaubeldavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid, mida kasutatakse riskide maandamiseks, ja kaubeldavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid, mida ei kasutata riskide maandamiseks;

selliste börsiväliste ja börsil kaubeldavate energiatoodete või põllumajanduslike tuletislepingute osakaal, mis on arveldatud kaubeldavate energiatoodete tuletislepingute või põllumajanduslike tuletislepingute kogumahus.

11.

ESMA esitab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2026 aruande. Aruandes

määratletakse üksikasjalikult protsüklilisuse mõiste seoses artikliga 41 keskse vastaspoole nõutud lisatagatiste puhul ja artikliga 46 keskse vastaspoole hoitava tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete puhul;

hinnatakse, kuidas käesoleva määruse ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 ( 33 ) protsüklilisuse piiramist käsitlevaid sätteid on aastate jooksul kohaldatud ning kas on vaja võtta edasisi meetmeid protsüklilisuse piiramise vahendite kasutamise parandamiseks;

antakse teavet selle kohta, kuidas protsüklilisuse piiramise vahendid saaksid või ei saaks kaasa tuua võimendustagatise suurenemist, mis oleks suurem kui ilma kõnealuste vahendite kohaldamiseta, võttes arvesse võimalikke lisandeid või tasaarvestusi, mida kesksel vastaspoolel on lubatud käesoleva määruse alusel kohaldada.

Aruande koostamisel hindab ESMA ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid norme ja tavasid ning protsüklilisusega seotud rahvusvahelisi suundumusi.

12.

Hiljemalt 25. detsembriks 2027 hindab ESMA tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ühise järelevalvemehhanismiga, kuidas on artikleid 15a, 17, 17a, 17b, 49 ja 49a kohaldatud.

Selle hindamisega määratakse eelkõige kindlaks, kas:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2987 ( 34 ) kehtestatud muudatused on saavutanud soovitud mõju liidu kesksete vastaspoolte konkurentsivõime suurendamisel ja nende regulatiivse koormuse vähendamisel;

määrusega (EL) 2024/2987 tehtud muudatused on vähendanud uute kliirimisteenuste ja toodete turulejõudmise aega, mõjutamata negatiivselt kesksete vastaspoolte, nende kliirivate liikmete või nende klientide riski;

kesksetele vastaspooltele antud võimalus rakendada otseselt artiklis 15a osutatud muudatusi on mõjutanud negatiivselt nende riskiprofiili või suurendanud liidu finantsstabiilsuse üldisi riske ning kas seda võimalust tuleks muuta.

ESMA esitab kõnealuse hindamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

13.

ESMA esitab hiljemalt 25. detsembriks 2026 komisjonile aruande selle kohta, kas määrusega (EL) 2024/2987 artiklisse 9 tehtud muudatuste tulemusel on ESMA ülesannete täitmine piisavalt selgelt paranenud ja kas need on avaldanud turuosalistele ülemäärast negatiivset mõju. Aruandele lisatakse kulude-tulude analüüs.

14.

ESMA esitab komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2028 aruande. Aruandes hinnatakse koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas:

kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid tuleks pidada süsteemselt olulisteks;

kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutamine kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajate poolt on suurendanud riski liidu finantsökosüsteemile;

vabastus on kaasa toonud artiklis 4 osutatud kliirimiskohustusest kõrvalehoidmise.

Komisjon koostab 18 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande ESMA aruandes esitatud aspektide kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 86

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 35 ) loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 87

Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui süsteemi korraldaja on koostalitleva süsteemi puhul andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise võtnud süsteemi korraldaja suhtes maksevõimetusmenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi kõnealusele tagatisele.”

Liikmesriigid võtavad vastu ja avalikustavad lõike 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 17. augustiks 2014. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite direktiivile 98/26/EÜ. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 88

Veebisaidid

Väärtpaberiturujärelevalve haldab veebisaiti, mis sisaldab järgmisi üksikasju:

artikli 5 kohase kliiringukohustuse kõlblikud lepingud;

artiklite 4, 5 ja 7 kuni 11 rikkumise eest määratud karistused;

kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi ja kes on asutatud liidus, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas nende tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide liigid;

IV ja V jaotise rikkumise eest määratud karistused;

kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas loaga kaetud finantsinstrumentide liigid;

kauplemisteabehoidlad, kellel on luba osutada teenuseid või sooritada tegevusi liidu piires;

artiklite 65 ja 66 kohased karistused ja trahvid;

artiklis 6 osutatud avalik register.

Lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamiseks haldavad pädevad asutused veebisaite, mis ühendatakse Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidiga.

Kõigile käesolevas artiklis osutatud veebisaitidele on üldsusel juurdepääs, neid ajakohastatakse korrapäraselt ja neil antakse teavet selgel kujul.

Artikkel 89

Üleminekusätted

Kuni 18. juunini 2021 ei kohaldata artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriske, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral.

Artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni 16. juunini 2019.

Sellistele börsivälistele tuletislepingutele, mille suhtes muidu kohaldataks artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust ning mille on kõnealusel perioodil sõlminud kõnealused üksused, kohaldatakse artiklis 11 sätestatud nõudeid.

Seoses artikli 2 punkti 10 alapunktides c ja d osutatud pensioniskeemidega annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandi kohaldamise õiguse teatud liiki üksustele või skeemidele asjaomane pädev asutus. Pädev asutus teavitab pärast taotluse saamist Väärtpaberiturujärelevalvet ja Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet. 30 kalendripäeva jooksul alates selle teatise saamisest esitab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimist arvamuse, milles hinnatakse vastavat liiki üksuse või skeemi vastavust artikli 2 punkti 10 alapunktile c või d ning samuti põhjusi, miks erandi tegemine on põhjendatud tulenevalt raskustest hinnakõikumise riskiga seoses antavale tagatisele esitatavate nõuete täitmisel. Pädev asutus annab loa erandit kohaldada üksnes juhul, kui ta on täielikult veendunud, et vastavat liiki üksused või skeemid vastavad artikli 2 punkti 10 alapunktile c või d ning et neil on raskusi hinnakõikumise riskiga seoses antavale tagatisele esitatavate nõuete täitmisel. Pädev asutus võtab otsuse vastu kümne tööpäeva jooksul alates Väärtpaberiturujärelevalve avamuse saamisest, võttes kõnealust arvamust nõuetekohaselt arvesse. Kui pädev asutus ei ole nõus Väärtpaberiturujärelevalve arvamusega, peab ta oma otsuses esitama kõik põhjendused ja selgitama iga olulist arvamusest kõrvalekaldumist.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil nende artikli 2 punkti 10 alapunktides c ja d osutatud vastavat liiki üksuste ja skeemide loetelu, kelle suhtes on antud luba kohaldada esimese lõigu kohaselt erandit. Järelevalvetulemuste sidususe täiendavaks suurendamiseks korraldab Väärtpaberiturujärelevalve igal aastal loetelus toodud üksuste vastastikuse hindamise kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30.

Keskne vastaspool, kes on saanud oma asutamise liikmesriigis loa kliirimisteenuste osutamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 4, 5, 8 kuni 11, 16, 18, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 46, 47, 49, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb käesoleva määruse eesmärgil tegevusluba vastavalt artiklile 14 kuue kuu jooksul pärast kõigi artiklites 16, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

Keskne vastaspool, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda on tunnustatud liikmesriigis kliirimisteenuste osutajana vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb käesoleva määruse eesmärgil tunnustamist vastavalt artiklile 25 kuue kuu jooksul pärast kõigi artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

3a.

Väärtpaberiturujärelevalve ei kasuta oma artikli 25 lõigetest 2a, 2b ja 2c tulenevaid õigusi kuni artikli 25 lõike 2a teises lõigus ja artikli 25a lõike 3 teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevani ning selliste kesksete vastaspoolte puhul, mille kohta Väärtpaberiturujärelevalve ei ole võtnud artikli 25 kohast tunnustamisotsust vastu enne 1. jaanuari 2020, kuni artikli 25 lõikes 6 osutatud asjaomase rakendusakti jõustumise kuupäevani.

3b.

Väärtpaberiturujärelevalve asutab artikli 25c kohaselt kõikide kesksete vastaspoolte jaoks, keda on tunnustatud artikli 25 kohaselt enne 1. jaanuari 2020, nelja kuu jooksul pärast artikli 25 lõike 2a teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumiskuupäeva kolleegiumi ning haldab seda kolleegiumi.

3c.

Väärtpaberiturujärelevalve vaatab artikli 25 lõike 1 kohaselt enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] vastu võetud tunnustamisotsused vastavalt artikli 25 lõikele 5 läbi 18 kuu jooksul pärast artikli 25 lõike 2a teises lõigus ja artikli 25a lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et enne 1. jaanuari 2020 tunnustatud keskne vastaspool tuleks liigitada artikli 25 lõike 2a kohaselt teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma artikli 25 lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse või liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral pikendada nimetatud kohanemisperioodi veel kuni kuus kuud, kui sellist pikendamist õigustavad erandlikud asjaolud ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduv mõju.

Kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise või keskse vastaspoole tunnustamise kohta kohaldatakse jätkuvalt vastavaid kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmist ja nende tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ning keskse vastaspoole üle teostab jätkuvalt järelevalvet tema asutamise või tunnustamise liikmesriigi pädev asutus.

Kui pädev asutus on andnud kesksele vastaspoolele loa kliirida teatud tuletislepingu liiki vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet sellisest loast ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.

Kui pädev asutus on tunnustanud kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt kliirimisteenuste osutajana vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet sellisest tunnustamisest ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.

▼M13

5a.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 497 sätestatud üleminekuperioodil esitab nimetatud artiklis osutatud keskne vastaspool käesoleva määruse artikli 50c lõike 1 kohaselt esitatavas aruandes oma kliirivatelt liikmetelt saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 140 määratletud alustamise tagatise kogusumma, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi;

kesksel vastaspoolel ei ole oma kliirivate liikmetega siduvat korda, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetega.

Kauplemisteabehoidla, kes on oma asutamise liikmesriigis saanud tegevusloa või on registreeritud tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 9, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb registreerimist vastavalt artiklile 55 kuue kuu jooksul pärast kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

Kauplemisteabehoidla, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellel on lubatud koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid liikmesriigis vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 9, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb tunnustamist vastavalt artiklile 77 kuue kuu jooksul pärast kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

Kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla registreerimise või tunnustamise kohta kohaldatakse jätkuvalt vastavaid kauplemisteabehoidlatele tegevusloa andmist ning nende registreerimist ja tunnustamist käsitlevaid riigisiseseid eeskirju ning kauplemisteabehoidla üle teostab jätkuvalt järelevalvet tema asutamise või tunnustamise liikmesriigi pädev asutus.

Kauplemisteabehoidlat, kes on oma asutamise liikmesriigis saanud tegevusloa või on registreeritud tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne artiklites 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, võib kasutada artikli 9 kohase aruandluskohustuse täitmiseks kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla registreerimise kohta.

Kauplemisteabehoidlat, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellele on antud luba koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid vastavalt liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, võib kasutada artikli 9 kohase aruandluskohustuse täitmiseks kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla tunnustamise kohta.

Olenemata artikli 81 lõike 3 punktist f, võib kauplemisteabehoidla juhul, kui kolmas riik ja liit ei ole sõlminud omavahel rahvusvahelist lepingut vastavalt artiklile 75, teha vajaliku teabe selle kolmanda riigi asjaomastele asutustele kättesaadavaks 17. augustini 2013 tingimusel, et ta teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet.

10.

Kui keskne vastaspool on teise keskse vastaspoole kliiriv liige või klient või on kehtestanud enne 24. detsembrit 2024 kaudse kliirimiskorra, kohaldatakse tema suhtes artikli 26 lõiget 1 alates 25. detsembrist 2026.

Erandina artikli 37 lõikest 1 võib keskne vastaspool lubada teistel kesksetel vastaspooltel või kliiringukodadel, kes olid 31. detsembri 2023. aasta seisuga otseselt või kaudselt tema kliirivad liikmed, jääda oma kliirivateks liikmeteks kuni hiljemalt 25. detsembrini 2026.

11.

Kuni 25. detsembrini 2025 või 30 päeva pärast artikli 17c lõike 1 teises lõigus osutatud teadaannet, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, toimub teabevahetus, teabe ja dokumentide esitamine ning keskandmebaasi kasutamiseks vajalike teadete esitamine alternatiivse korra alusel.

12.

Artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskne vastaspool, kes on enne 24. detsembrit 2024 sõlminud artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud teise keskse vastaspoolega või artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi keskse vastaspoolega muude finantsinstrumentide kui direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide kohta koostalitluskokkuleppe, taotleb oma pädevate asutuste heakskiitu kooskõlas artikliga 54 enne 25. detsembrit 2026.

Koostalitluskokkulepe, mis on sõlmitud artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoole ja sellise keskse vastaspoole vahel, kellele ei ole antud tegevusluba artikli 14 alusel ja keda ei ole tunnustatud artikli 25 alusel, lõpetatakse enne 25. juunit 2025. Kui keskne vastaspool, kellega kõnealune koostalitluskokkulepe on sõlmitud, saab tegevusloa artikli 14 alusel või teda tunnustatakse artikli 25 alusel enne 25. juunit 2025, peavad kõnealuse koostalitluskokkuleppe osalised kesksed vastaspooled taotlema oma pädevate asutuste heakskiitu kooskõlas artikliga 54 enne 25. juunit 2027.

13.

Kuni EBA pole avalikult teatanud, et ta on loonud keskse kinnitamisfunktsiooni, kinnitavad erandina artikli 11 lõike 3 neljandast ja viiendast lõigust ning artikli 11 lõikest 12a pro forma mudeleid pädevad asutused.

Artikkel 90

ESMA personal ja ressursid

ESMA hindab hiljemalt 25. detsembriks 2027 personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.

Artikkel 91

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Artikli 65 lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu

Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 1, kui tal puudub töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe avalikustamise;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 2, kui tal ei ole kirjalikke ja tõhusaid organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, selle töötajaid ning mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 3, kui ta ei tööta välja asjakohaseid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sh tema juhid ja töötajad täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 4, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, mis tagab, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 5, kui ta ei hoia kõrvalteenuseid talitluslikult eraldi ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 6, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja kogemused, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 7, kui ta ei kehtesta objektiivseid, mittediskrimineerivaid ja avalikustatud juurdepääsunõudeid teenuse osutajatele ja ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 8, kui ta ei avalikusta käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hindu, kui ta ei võimalda aruandvatel üksustel eraldi juurdepääsu konkreetsetele teenustele või kui tema kehtestatud hinnad ei ole kulupõhised;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid põhimõtteid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.

II.

Tegevusnõuetega seotud rikkumised:

kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 1, kui ta ei tee kindlaks operatsiooniriski allikaid ega tööta nende minimeerimiseks välja asjakohaseid süsteeme, kontrolle ega protseduure, sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 hallatavaid IKT-süsteeme;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 2, kui ta ei kehtesta kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 asjakohaseid talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava ning ei rakenda ega hoia neid jõus, et tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine;

▼M17 —————

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 2, kui ta kasutab käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel asjaomaste vastaspoolte nõusolekuta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 3, kui ta ei salvesta kohe artikli 9 kohaselt saadud teavet või kui ta ei säilita seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist või kui ta ei rakenda kiireid ja tõhusaid protseduure, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 4, kui ta ei arvuta artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioone tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmeid esitanud üksuse kohta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 5, kui ta ei võimalda lepingupooltel kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde pääseda ja seda õigeaegselt muuta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 6, kui ta ei võta kõiki mõistlikke meetmeid, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.

III.

Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:

kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 1, kui ta ei avalda korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingu liigi kohta agregeeritud positsiooni;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 2, kui ta ei võimalda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsest ja kohest juurdepääsu tuletislepingute üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.

IV.

Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:

kauplemisteabehoidla rikub artikli 61 lõiget 1, andes ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 61 lõike 2 alusel Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 61 lõike 3 alusel Väärtpaberiturujärelevalve koostatud otsusele teabe nõudmise kohta;

kauplemisteabehoidla annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;

kauplemisteabehoidla ei järgi õigeaegselt vastavalt artiklile 73 Väärtpaberiturujärelevalve võetud järelevalvemeedet;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.

II LISA

Artikli 65 lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu

Artikli 65 lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.

Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;

kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi kauplemisteabehoidla töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;

kui rikkumine avaldab negatiivset mõju kauplemisteabehoidla poolt säilitatavate andmete kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.

II.

Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

kui kauplemisteabehoidla on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

kui kauplemisteabehoidla on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

III LISA

Artikli 25j lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu

Kapitalinõuetega seotud rikkumised:

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 1, kui tal ei ole vähemalt 7,5 miljoni euro suurust püsivat ja olemasolevat algkapitali;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 2, kui tal ei ole koos jaotamata kasumi ja reservidega kapitali, mis on proportsionaalne tema tegevustest tuleneva riskiga ja kogu aeg piisav, et tagada kõnealuste tegevuste nõuetekohane lõpetamine või restruktureerimine asjakohase aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41–44 osutatud konkreetsete rahaliste vahenditega juba hõlmatud.

II.

Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 1, kui tal ei ole kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab täpselt määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tulemuslikke protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda, või kui temast saab kliiriv liige, klient, või ta sõlmib kliiriva liikmega kaudse kliirimiskorra, mille eesmärk on kliirimistegevus teises keskses vastaspooles, välja arvatud juhul, kui selline kliirimistegevus toimub V jaotise kohase koostalitluskokkuleppe alusel või kui ta viib ellu oma investeerimispoliitikat vastavalt artiklile 47;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei võta vastu piisavalt tõhusaid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesolevat määrust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 3, kui ta ei hoia jõus ega rakenda sellist organisatsioonilist struktuuri, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt, või kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure, sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 hallatavaid IKT-süsteeme;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 4, kui ta ei eralda selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustust keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 5, kui ta ei võta vastu, ei rakenda ega säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning millega ei looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks;

▼M17 —————

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 7, kui ta ei tee oma juhtimiskorda, keskset vastaspoolt reguleerivaid norme või kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriume avalikkusele tasuta kättesaadavaks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 8, kui teda ei auditeerita sageli ja sõltumatult või kui selliste auditite tulemusi ei edastata juhtorganile või ei tehta Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 1 või artikli 27 lõike 2 teist lõiku, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei taga, et tema juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed, või kui ta ei kutsu kliirivate liikmete klientide esindajaid juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, või kui ta seob juhtorgani sõltumatute ja muude tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamise keskse vastaspoole majandustulemustega;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 3, kui ta ei määra selgelt kindlaks juhtorgani ülesandeid ja kohustusi või ei tee Väärtpaberiturujärelevalvele või audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolle;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 1, kui ta ei moodusta riskikomiteed või see ei koosne tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest või ta moodustab riskikomitee selliselt, et ühel nendest esindajate rühmadest on riskikomitees arvuline ülekaal, või ta ei esita Väärtpaberiturujärelevalvele nõudmise korral nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 2, kui ta ei määra selgelt kindlaks riskikomitee pädevust, sõltumatust tagavat juhtimiskorda, riskikomitee tegevuskorda, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriume ja liikmete valimise korda või ei avalikusta kõnealust juhtimiskorda või ei määra kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige ning et riskikomitee annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 3, kui ta ei luba riskikomiteel anda juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes tegevuse kohta või kui ta ei tee keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 5, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet kohe juhtorgani mis tahes otsustest mitte järgida riskikomitee nõuannet;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 1, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat kõiki nõutavaid dokumente oma osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et Väärtpaberiturujärelevalve saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 2, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teavet kõikide tema töödeldud lepingute kohta sellisel viisil, et on võimalik teha kindlaks tehingu algtingimused enne asjaomase keskse vastaspoole poolt kliirimist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei tee taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ja teavet või kogu teavet kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimesid või nende osaluse suurust, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, või esitab selle kohta ebaõige või ebatäieliku teabe;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 4, kui ta võimaldab artikli 30 lõikes 1 osutatud isikutel avaldada mõju, mis on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet juhtimises tehtavatest muudatustest või esitab selle kohta ebaõiget või ebatäielikku teavet ega esita Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 või artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 1, kui tal ei ole kirjalikke ning tõhusaid organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevaid norme, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud tema ise, sh tema juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otsene või kaudne kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt poolt kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik, või kui ta ei taga ega rakenda võimalike huvide konfliktide lahendamiseks nõuetekohast menetlust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta, juhul kui tema huvide konfliktide lahendamise organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, ei avalikusta kliirivale liikmele või tema kliendile (kui kõnealune klient on kesksele vastaspoolele teada) enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldist laadi või allikat;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 3, kui ta ei käsitle oma kirjalikus korras olukorda, millest ta on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 5, kui ta ei võta kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, või ei hoia ära kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel või keskse vastaspoole juures säilitatava konfidentsiaalse teabe äriotstarbel kasutamist sellise füüsilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos, või sellise juriidilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma nõusoleku;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei käitu ausalt ja professionaalselt kooskõlas oma kliirivate liikmete ja nende klientide parimate huvidega;

aa)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 2, kui ta ei kasuta kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid norme;

ab)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1 või lõiget 2, kui ta pidevalt kohaldab diskrimineerivaid, mitteläbipaistvaid ja subjektiivseid vastuvõtukriteeriume või muul moel ei suuda tagada pidevalt ausat ja avatud juurdepääsu kesksele vastaspoolele või ei suuda pidevalt tagada, et tema kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita selles keskses vastaspooles osalemisega kaasnevaid kohustusi, või kui ta ei ole vastuvõtukriteeriume kehtestanud, millega tagatakse, et kesksed vastaspooled või kliiringukojad ei saa olla otseselt või kaudselt keskse vastaspoole kliirivad liikmed, või ei kontrolli kord aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed nõudeid täidavad;

aba)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1a, kui ta aktsepteerib finantssektoriväliseid vastaspooli kliirivate liikmetena, kui sellised vastaspooled ei ole tõendanud, kuidas nad kavatsevad täita võimendustagatise nõudeid ja teha tagatisfondi sissemakseid, või ei vaata läbi korda, mis on kehtestatud selleks, et jälgida, kas finantssektorivälised vastaspooled täidavad kliirivate liikmetena tegutsemise tingimust;

ac)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei kehtesta objektiivset ja läbipaistvat korda, mille kohaselt peatatakse artikli 37 lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt;

ad)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta keeldub artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume täitvale kliirivale liikmele juurdepääsu andmisest, välja arvatud juhul, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist;

ae)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei võimalda oma kliirivate liikmete klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele;

af)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei paku nimetatud lõikes osutatud eristamise eri tasemeid mõistlikel ärilistel tingimustel.

III.

Tegevusnõuetega seotud rikkumised:

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 1, kui ta ei kehtesta kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 asjakohaseid talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava, ning ei rakenda ega hoia neid jõus, et tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, võimaldades vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 2, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast protseduuri, mis tagab õigeaegselt ja nõuetekohaselt klientide ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 25 kohase otsuse alusel tunnustuse kehtetuks tunnistamise korral;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 35 lõike 1 teist lõiku, kui ta annab edasi oma riskijuhtimisega seotud peamised tegevused ilma ESMA heakskiiduta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei säilita eraldi andmeid ega pea eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 2, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest, või kui ta taotluse korral ei paku oma kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid nende enda nimel või nende klientide nimel ja arvel;

teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 40, kui ta ei mõõda ega hinda peaaegu reaalajas oma likviidsus- ja krediidiriski positsiooni iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole suhtes, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, või kui tal ei ole juurdepääsu hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone mõistlikest kuludest lähtuvalt;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 1, kui ta oma krediidiriski positsioonide piiramiseks ei kehtesta kliirivatele liikmetele või vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele võimendustagatisi ega nõua nende seadmist või kui kehtestatud või nõutud tagatised ei ole piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda, või katta kahjud, mis on tingitud vähemalt 99 % riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, või tagada, et keskne vastaspool hangiks kõikidelt oma kliirivatelt liikmetelt ja asjakohasel juhul kõikidelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid, või need tagatised ei ole piisavad, või kui ta ei jälgi pidevalt ega muuda tagatiste taset, et kajastada turul valitsevaid tingimusi, võttes arvesse mis tahes võimalikku protsüklilist mõju;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 2, kui ta ei võta võimendustagatise nõuete kehtestamiseks vastu mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 3, kui ta ei nõua lisatagatist ega tagatiste seadmist päevasiseselt, vähemalt juhul, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud piirmäärasid, või hoiab päevasiseseid variatsioonitagatise makseid pärast seda, kui ta on kõik sellised tasumisele kuuluvad maksed kogunud, selle asemel et need võimaluse korral edasi kanda;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 42 lõiget 3, kui ta ei moodusta tagatisfondi, mis võimaldab kesksel vastaspoolel ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise ja kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi, või kui ta ei tööta välja stsenaariume, mis hõlmavad nende turgude kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 43 lõiget 2, kui tema artiklis 42 osutatud tagatisfond ja artikli 43 lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid ei võimalda tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 44 lõiget 1, kui tal ei ole igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, või kui ta ei mõõda oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõikeid 1, 2 ja 3, kui ta ei kasuta kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei kasuta selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist;

oa)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45a lõiget 1, kui ta võtab kõnealuse lõike punktides a, b ja c loetletud meetmeid ja kui ESMA on nõudnud, et keskne vastaspool hoiduks selliste meetmete võtmisest ESMA määratud ajavahemiku jooksul;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib oma kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks muid tagatisi peale väga likviidsete tagatiste, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, kui sellised muud tagatised ei ole komisjoni poolt artikli 46 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaselt lubatud;

pa)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, kui sellised tagatised ei ole artiklis 41 osutatud likvideerimisperioodi jooksul taotluse korral tingimusteta kättesaadavad, või kui ta ei kehtesta oma tegevuseeskirjades aktsepteeritavate tagatiste minimaalset vastuvõetavat tagatuse taset, või kui ta aktsepteerib riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, et katta muid riskipositsioone kui oma esmane ja jätkuv riskipositsioon oma kliirivate liikmete suhtes, kes on finantssektorivälised vastaspooled, või kliirivate liikmete klientide suhtes, tingimusel et kliirivate liikmete kliendid on finantssektorivälised vastaspooled, või kui ta ei täida kõnealuse lõike kolmanda lõigu punktides a–e sätestatud nõudeid juhul, kui kesksele vastaspoolele antakse riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 1, kui investeerib oma rahalisi vahendeid muudesse kui üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne ning mida on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei anna tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumente võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse, või kui ta ei kasuta muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 4, kui ta ei hoiusta raha volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või ei kasuta keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 5, kui ta hoiustab varasid kolmanda isiku juures, kuid ei taga, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse, või kui tal ei ole vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 6, kui ta investeerib oma kapitali või artiklites 41–44 sätestatud nõuetest tulenevad summad oma väärtpaberitesse või oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 1, kui ta ei näe ette üksikasjalikku menetlust, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud osalusnõudeid keskse vastaspoole määratud tähtaja jooksul ja kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega, või kui ta ei kirjelda üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud, või kui ta ei vaata kõnealuseid menetlusi kord aastas läbi;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 2, kui ta ei tegutse kohe, et piirata kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet ning tagada, et kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei ole võimalik ette näha ega kontrollida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 3, kui ta ei teavita kohe Väärtpaberiturujärelevalvet, enne kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 4, kui ta ei tee kindlaks, et rikkumismenetlus on rakendatav, ega võta kõiki mõistlikke samme tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavaid mudeleid ja parameetreid; ei kohalda kõnealuste mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes; ei korralda järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust; ei hangi sõltumatut hinnangut; ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest; ei hangi enne mudelite või parameetrite olulist muutmist Väärtpaberiturujärelevalve hinnangut, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei lubanud enne olulise muudatuse kinnitamist selle ajutist vastuvõtmist;

aa)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 2, kui ta ei testi rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt või ei võta kõiki mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik kliirivad liikmed saavad nendest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmisel;

ab)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 1, kui ta ei kasuta, kui see on praktiline ja võimalik, oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha või ei võta keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks;

ac)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 3, kui ta ei välista põhiriski, kasutades võimalikult suures ulatuses väärtpaberiülekannet makse vastu, kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid;

ad)

teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 50a või 50b, kui ta ei arvuta KCCP väärtust kõnealuste artiklite järgi või ei järgi KCCP arvutamiseks artikli 50a lõikes 2 ning artiklites 50b ja 50d sätestatud norme;

ae)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50a lõiget 3, kui ta arvutab KCCP harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50a lõikega 3;

af)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 51 lõiget 2, kui tal ei ole mittediskrimineerivat juurdepääsu nii andmetele, mida ta vajab kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile;

ag)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 52 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe nii, et mõni kõnealuse lõike punktides a–d sätestatud nõue ei ole täidetud;

ah)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 53 lõiget 1, kui ta ei erista oma kontodel teise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone;

ai)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 54 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe või teeb V jaotise alusel heakskiidetud koostalitluskokkuleppes olulise muudatuse ilma ESMA eelneva heakskiiduta.

IV.

Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalikusta iga osutatava teenuse hinda ja tasusid eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalda Väärtpaberiturujärelevalvele teavet oma teenuste kulude ja tulude kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 2, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud riske;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele või Väärtpaberiturujärelevalvele hinnateavet, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid oma kliirivate liikmete suhtes, või ei avalikusta iga instrumendi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahtu;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei avalikusta sideprotokollide talitlus- ja tehnilisi nõudeid, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 5, kui ta ei avalikusta kõiki juhtusid, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume või artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et sellise rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 6, kui ta ei anna oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendit, mis võimaldab neil määrata portfelli tasandil kindlaks täiendava alustamise tagatise summa, mida keskne vastaspool võib uue tehingu kliirimisel nõuda, sealhulgas selliste võimendustagatise nõuete simulatsioon, mida nad võivad eri stsenaariumide korral kohaldada, või kui ta ei tee seda vahendit kättesaadavaks turvalise juurdepääsu alusel;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 7, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele selgelt ja läbipaistvalt teavet tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, mis on esitatud kõnealuse lõike punktides a, b ja c;

ha)

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 8, kui ta jätab kliiriva liikme taotlusele vastates esitamata või esitab märkimisväärse viivitusega teabe, mida nõutakse selleks, et kõnealune kliiriv liige saaks täita kõnealuse lõike esimest lõiku, kui sellist teavet ei ole veel esitatud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 7, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele teavet tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, mis on esitatud kõnealuse lõike teise lause punktides a, b ja c;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei avalikusta tema poolt pakutava eristamise eri tasemetega seotud kaitstuse tasemeid ja kulusid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 3, kui ta ei avalikusta põhiteavet riskijuhtimismudeli kohta või artikli 49 lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 2, kui ta ei esita selgelt oma kohustusi seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märkides, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 1, kui ta ei edasta oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, või nende pädevatele asutustele artikli 50c lõike 1 punktides a–e osutatud teavet;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 2, kui ta teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50c lõikega 2.

Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:

keskne vastaspool rikub artiklit 25f, kui ta ei anna teavet vastuseks artikli 25f lõike 3 kohasele teabenõude otsusele või kui ta annab ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 25f lõike 2 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 25f lõike 3 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve tehtud otsusele teabe nõudmise kohta;

teise taseme keskne vastaspool või selle esindaja annab artikli 25g lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele ebaõigeid või eksitavaid vastuseid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 25g lõike 1 punkti e, kui ta ei täida ESMA nõuet esitada telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevad andmed;