02012R0260 — ET — 08.04.2024 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 094 30.3.2012, lk 22) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 248/2014, 26. veebruar 2014, |
L 84 |
1 |
20.3.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/886, 13. märts 2024, |
L 886 |
1 |
19.3.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 260/2012,
14. märts 2012,
millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:
makseteenuse pakkujate, sealhulgas nende agentide või filiaalide vahel ja siseselt oma arvel tehtavad maksetehingud;
suurmaksete arveldussüsteemide kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, välja arvatud otsekorraldused, mille puhul maksja ei ole selgelt taotlenud seda, et makse liiguks suurmaksete arveldussüsteemi kaudu;
maksetehingud, mis tehakse maksekaardi või samalaadse abivahendiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine, välja arvatud juhul, kui maksekaarti või samalaadset abivahendit kasutatakse üksnes vajaliku teabe saamiseks, et teha vahetult kreedit- või otsekorraldus BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt;
mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui nende maksetehingute tulemuseks ei ole kreedit- või otsekorraldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt;
rahasiirdetehingud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punkti 13 tähenduses;
maksetehingud, millega kantakse üle e-raha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet) ( 1 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui sellised tehingud toovad kaasa kreedit- või otsekorralduse BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kreeditkorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, millega makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel; |
1a) |
„välkkreeditkorraldus” – kreeditkorraldus, mis täidetakse viivitamata, ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval; |
1b) |
„makse algatamise kanal” – mis tahes meetod, seade või menetlus, mille kaudu maksjad saavad esitada oma makseteenuse pakkujale kreeditkorralduse maksekäsundeid, sealhulgas internetipank, mobiilpanganduse rakendus, sularaha- või makseautomaat või mis tahes muu viis makseteenuse pakkuja ruumides; |
1c) |
„makse algatamise teenuse pakkuja” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 2 ) artikli 4 punktis 18 määratletud makse algatamise teenuse pakkuja; |
1d) |
„makse saaja nimi” – füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning juriidilise isiku puhul äri- või juriidiline nimi; |
1e) |
„sihipärased piiravad finantsmeetmed” – isiku, asutuse või üksuse suhtes kohaldatav varade külmutamine või isikule, asutusele või üksusele või tema kasuks rahaliste vahendite või majandusressursside otse või kaudselt kättesaadavaks tegemise keeld vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatele meetmetele; |
1f) |
„juriidilise isiku tunnus“ või „LEI” – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood; |
2) |
„otsekorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja maksja volituse alusel; |
3) |
„maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes on lubanud teha maksekäsundi sellelt maksekontolt või, kui maksja maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi makse saaja maksekontole; |
4) |
„makse saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes on maksetehinguga ette nähtud ülekantava raha saaja; |
5) |
„maksekonto” – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto; |
6) |
„maksesüsteem” – ametlikel standarditel ja ühtsetel eeskirjadel põhinev arveldussüsteem maksetehingute töötlemiseks, kliiringuks või arveldamiseks; |
7) |
„makseskeem” – kogu liidus ja liikmesriikidesiseselt maksetehingute tegemiseks kasutatavad makseteenuse pakkujate vahel kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad, standardid ja/või rakendussuunised, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist; |
8) |
„makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluv makseteenuse pakkuja ning direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 26 osutatud juriidiline või füüsiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 3 ) artiklis 2 loetletud asutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ artikli 2 lõike 3 kohast erandit; |
9) |
„makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või makse saajana; |
10) |
„maksetehing” – selline maksja või makse saaja poolt algatatud rahaülekandetoiming maksekontode vahel liidus, mis ei sõltu makse aluseks olevatest kohustustest maksja ja makse saaja vahel; |
11) |
„maksekäsund” – makseteenuse pakkujale maksja või makse saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks; |
12) |
„vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud tasu otsekorralduste eest; |
13) |
„mitmepoolne vahendustasu” – rohkem kui kahe makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kehtestatud mitmepoolne tasu; |
14) |
„BBAN” – maksekonto tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne maksekonto koos konkreetse makseteenuse pakkujaga liikmesriigis ja mida saab kasutada ainult riigisiseste maksetehingute tegemiseks, samal ajal kui selle sama maksekonto tunnus piiriüleste maksetehingute puhul on IBAN; |
15) |
„IBAN” – rahvusvaheline maksekonto tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne maksekonto liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon; |
16) |
„BIC” – makseteenuse pakkuja tunnuskood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon; |
17) |
„standard ISO 20022 XML” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML-formaadis kooskõlas liidu selliste maksetehingute skeemide ärireeglite ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse; |
18) |
„suurmaksete arveldussüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on esmatähtsate, kiireloomuliste ja eelkõige suuresummaliste ühekordsete maksetehingute töötlemine, tasaarveldamine või arveldamine; |
19) |
„arvelduspäev” – päev, mil täidetakse raha ülekandmise kohustus maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja vahel; |
20) |
„nõuete täitmine” – otsekorralduse osa alates makse saaja nõude esitamisest kuni maksja maksekonto tavapärase debiteerimiseni; |
21) |
„volitus” – maksja nõusoleku ja antud volituse väljendus makse saajale ja (otse või kaudselt makse saaja kaudu) maksja makseteenuse pakkujale, millega makse saajal lubatakse esitada nõue teatava summa ulatuses nõude täitmiseks, debiteerides maksja kindlaks määratud maksekontot, ning millega maksja makseteenuse pakkujal lubatakse vastavad juhised täita; |
22) |
„jaemaksesüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on töödelda, tasaarveldada või arveldada kreedit- või otsekorraldusi, mis on enamasti väikesesummalised ning mille puhul ei ole tegu suurmaksete arveldussüsteemiga; |
23) |
„mikroettevõtja” – ettevõtja, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 4 ) lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõtja; |
24) |
„tarbija” – füüsiline isik, kes makseteenuse lepingutes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega; |
25) |
„R-tehing” – maksetehing, mida makseteenuse pakkujal ei ole võimalik nõuetekohaselt täita või mida töödeldakse erandina, muu hulgas rahaliste vahendite puudumise, tagasivõtmise, vale summa või vale kuupäeva, volituse puudumise või vale või suletud maksekonto tõttu; |
26) |
„piiriülene maksetehing” – maksetehing, mis on algatatud maksja või makse saaja poolt ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriikides; |
27) |
„riigisisene maksetehing” – maksetehing, mis on algatatud maksja või makse saaja poolt ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis; |
28) |
„seotud isik” – füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel maksja teeb makse või makse saaja saab makse. |
Artikkel 3
Juurdepääs
Artikkel 4
Koostalitlusvõime
Makseskeemid, mida makseteenuse pakkujad kasutavad kreedit- ja otsekorralduste täitmiseks, vastavad järgmistele tingimustele:
nende eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka liidusiseste piiriüleste kreeditkorralduste puhul ning nii riigisiseste kui ka liidusiseste piiriüleste otsekorralduste puhul ja
makseskeemi osalised moodustavad makseteenuse pakkujate enamuse enamikus liikmesriikides ja liidu piires selliste makseteenuse pakkujate valdava enamuse, kes osutavad kreedit- või otsekorralduse teenust.
Esimese lõike punkti b kohaldamisel võetakse juhul, kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, arvesse ainult neid liikmesriike, kus makseteenuse pakkujad selliseid teenuseid osutavad, ja ainult neid makseteenuse pakkujaid, kes selliseid teenuseid osutavad.
Artikkel 5
Nõuded kreedit- ja otsekorraldustele
Makseteenuse pakkujad täidavad kreedit- ja otsekorraldusi kooskõlas järgmiste nõuetega:
maksekontode tuvastamiseks peavad nad kasutama olenemata asukohast lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnust;
makse edastamisel mõnele teisele makseteenuse pakkujale või makse tegemiseks jaemaksesüsteemi kaudu peavad nad kasutama lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut;
sõltumata sellest, kas maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja või ainus maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asuvad ühes ja samas liikmesriigis või kas mõni makseteenuse pakkujatest asub mõnes teises liikmesriigis, peavad nad tagama, et makseteenuse kasutaja kasutab maksekontode tuvastamiseks lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnust;
makseteenuse pakkuja peab tagama, et sellise makseteenuse kasutaja puhul, kes ei ole ei tarbija ega mikroettevõtja, kuid kes algatab või saab kreedit- või otsekorralduse alusel üksikülekandeid, mida ei kanta üle üksikult, vaid mis on ülekandmiseks kokku koondatud, kasutatakse lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut.
Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist, kasutavad makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutaja nõudmisel suhetes selle makseteenuse kasutajaga lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut.
Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustustest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad kreeditkorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:
maksja makseteenuse pakkuja peab tagama, et maksja esitab lisa punkti 2 alapunktis a täpsustatud andmed;
maksja makseteenuse pakkuja peab esitama makse saaja makseteenuse pakkujale lisa punkti 2 alapunktis b täpsustatud andmed;
makse saaja makseteenuse pakkuja peab esitama või tegema makse saajale kättesaadavaks lisa punkti 2 alapunktis d täpsustatud andmed.
Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustusest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad otsekorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:
makse saaja makseteenuse pakkuja peab tagama, et:
makse saaja esitab esimese otsekorralduse, samuti ühekordse otsekorralduse ning iga järgneva maksetehingu puhul lisa punkti 3 alapunktis a täpsustatud andmed;
maksja annab nii makse saajale kui ka (vahetult või kaudselt makse saaja kaudu) enda makseteenuse pakkujale nõusoleku ning et volitused koos nende hilisemate muudatustega või tühistamistega säilitab makse saaja või tema nimel tegutsev kolmas isik ja makse saajat on teavitatud sellest nõudest vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklitele 41 ja 42 makseteenuse pakkuja poolt;
makse saaja makseteenuse pakkuja peab esitama maksja makseteenuse pakkujale lisa punkti 3 alapunktis b täpsustatud andmed;
maksja makseteenuse pakkuja peab esitama või teeb maksjale kättesaadavaks lisa punkti 3 alapunktis c täpsustatud andmed;
maksjal peab olema õigus nõuda oma makseteenuse pakkujalt, et ta:
piirduks otsekorraldusnõuete täitmisel teatava summa või perioodilisuse või mõlemaga;
juhul, kui makseskeemi raames antavas volituses tagasimakseõigust ette ei nähta, kontrolliks enne maksja maksekonto debiteerimist volitust käsitleva teabe alusel iga otsekorraldust, veendumaks, et esitatud otsekorralduse summa ja perioodilisus vastab volituse kohasele summale ja perioodilisusele;
blokeeriks mis tahes otsekorraldused tema maksekontole või mis tahes ühe või mitme konkreetse makse saaja algatatud otsekorraldused, või lubaks teha otsekorraldusi, mille on algatanud üksnes üks või mitu konkreetset makse saajat.
Kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, ei pea makseteenuse pakkuja täitma punkti d alapunktides i, ii või iii esitatud nõudeid.
Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat punktis d osutatud õigusest vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklitele 41 ja 42.
Makse saaja saadab esimese otsekorralduse või ühekordse otsekorralduse ning iga järgneva otsekorralduse puhul oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe ning saaja makseteenuse pakkuja edastab iga otsekorralduse puhul volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale.
Artikkel 5a
Välkkreeditkorralduste tehingud
Esimeses lõigus osutatud makseteenuse pakkujad tagavad, et kõik kreeditkorraldusteks kättesaadavad maksekontod on kättesaadavad ka välkkreeditkorraldusteks ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval.
EKP ja mis tahes riigi keskpank, kui ta ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, võib piirata välkkreeditkorralduste saatmise makseteenuse pakkumise ajavahemikuga, mil ta pakub tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust.
Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 78 lõikest 2, kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja lepivad kokku, et välkkreeditkorralduse maksekäsundi täitmine toimub konkreetsel ajal konkreetsel päeval või hetkel, mil maksja on andnud raha makseteenuse pakkuja käsutusse, loetakse välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajaks kokkulepitud aeg, olenemata kellaajast või kalendripäevast.
Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg:
välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi puhul hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on maksekäsundi teabe oma sisesüsteemi sisestanud, mis peab toimuma võimalikult kiiresti pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud;
käesoleva artikli lõikes 7 osutatud paketti kuuluva välkkreeditkorralduse individuaalse maksekäsundi puhul, kui selle paketi konverteerib individuaalseteks maksetehinguteks maksja makseteenuse pakkuja, hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on sellest tuleneva maksetehingu lahti pakkinud. Maksja makseteenuse pakkuja alustab paketi konverteerimist kohe pärast seda, kui maksja on selle maksja makseteenuse pakkujale esitanud, ja viib kõnealuse konverteerimise lõpule võimalikult kiiresti;
maksekäsundi puhul, mis käsitleb välkkreeditkorraldust maksekontodelt, mis ei ole nomineeritud eurodes, maksetehingu summa eurodesse konverteerimise hetk. Kõnealune vääringu konverteerimine toimub kohe pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud.
Välkkreeditkorralduste tegemisel peavad makseteenuse pakkujad lisaks artiklis 5 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
makseteenuse pakkujad tagavad, et maksjatel on võimalik esitada välkkreeditkorralduse maksekäsund kõigi samade makse algatamise kanalite kaudu, mille kaudu maksjatel on võimalik esitada muu kreeditkorralduste maksekäsund;
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja viivitamata pärast välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aega, kas kõik maksetehingu töötlemiseks vajalikud tingimused on täidetud ja kas vajalik raha on kättesaadav, reserveerib maksetehingu summa maksja kontol või debiteerib selle maksja kontolt ja saadab maksetehingu viivitamata makse saaja makseteenuse pakkujale;
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83 ja artikli 87 lõikest 2, teeb makse saaja makseteenuse pakkuja kümne sekundi jooksul alates maksja makseteenuse pakkujalt välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast maksetehingu summa makse saaja maksekontol kättesaadavaks vääringus, milles makse saaja konto on nomineeritud, ning kinnitab maksja makseteenuse pakkujale maksetehingu lõpuleviimist;
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 87 lõikest 1 tagab makse saaja makseteenuse pakkuja, et makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev on sama kuupäev, mil makse saaja makseteenuse pakkuja krediteerib maksetehingu summa makse saaja maksekontole, ning
viivitamata pärast punktis c osutatud lõpuleviimise kinnituse saamist või juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast kõnealust lõpuleviimise kinnitust saanud, teavitab maksja makseteenuse pakkuja maksjat ja asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujat sellest, kas maksetehingu summa on makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud.
Makseteenuse pakkujad ei kehtesta välkkreeditkorralduste paketina esitatavate maksekäsundite arvule limiite, mis on väiksemad kui muudele kreeditkorralduste pakettidele kehtestatud limiidid.
Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise teenust hiljemalt 9. jaanuariks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise teenust hiljemalt 9. juuliks 2027.
Erandina käesoleva lõike teisest lõigust ei ole kuni 9. juunini 2028 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealused makseteenuse pakkujad ei saada ega võta vastu tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste kontodega.
Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027.
Olenemata käesoleva lõike teisest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. juuliks 2027.
Artikkel 5b
Kreeditkorraldustega seotud tasud ja makse saaja kontrollimine
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2027.
Artikkel 5c
Makse saaja kontrollimine kreeditkorralduste puhul
Maksja makseteenuse pakkuja pakub maksjale teenust, millega tagatakse selle makse saaja kontrollimine, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata (edaspidi „makse saaja kontrollimise teenus“). Maksja makseteenuse pakkuja osutab makse saaja kontrollimise teenust viivitamata pärast seda, kui maksja esitab asjakohase teabe makse saaja kohta, ja enne seda, kui maksjale pakutakse võimalust kõnealune kreeditkorraldus autoriseerida. Maksja makseteenuse pakkuja pakub makse saaja kontrollimise teenust, olenemata makse algatamise kanalist, mida maksja kasutab kreeditkorralduse maksekäsundi esitamiseks. Makse saaja kontrollimise teenust osutatakse kooskõlas järgmisega:
kui maksja on lisanud lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse ja saaja nime kreeditkorralduse maksekäsundisse, osutab maksja makseteenuse pakkuja teenust, et viia lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus vastavusse makse saaja nimega. Maksja makseteenuse pakkuja taotlusel kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja, kas lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja makse saaja nimi, mille on esitanud maksja, langevad kokku. Kui need ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat ja annab talle teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Kui maksja esitatud makse saaja nimi ja lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus peaaegu langevad kokku, märgib maksja makseteenuse pakkuja maksjale selle makse saaja nime, mis on seotud maksja esitatud maksekonto tunnusega, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a;
kui makse saaja on juriidiline isik ja maksja makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis võimaldab maksjal esitada maksekäsundi, esitades käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse koos muude andmeelementidega kui makse saaja nimi, millega makse saaja üheselt identifitseeritakse, näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise number, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ( 6 ) artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud Euroopa kordumatu tunnus või LEI, ning kui needsamad andmeelemendid on makse saaja makseteenuse pakkuja sisesüsteemis kättesaadavad, kontrollib kõnealune makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement langevad kokku. Kui käesoleva määruse lisa punkti 1alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat;
kui makseteenuse pakkuja hoiab maksja esitatud maksekonto tunnuse alusel, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a, identifitseeritud maksekontot mitme makse saaja nimel, võib maksja esitada maksja makseteenuse pakkujale lisateavet, mis võimaldab makse saaja üheselt identifitseerida. Makseteenuse pakkuja, kes haldab seda maksekontot mitme makse saaja nimel, või asjakohasel juhul makseteenuse pakkuja, kes seda maksekontot hoiab, kinnitab maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas maksja märgitud makse saaja kuulub nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse. Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat, kui maksja märgitud makse saaja ei kuulu nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse;
muudel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c kirjeldatud juhtudel ja eelkõige juhul, kui makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis ei nõua maksjalt nii lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse kui ka makse saaja nime sisestamist, tagab makseteenuse pakkuja, et makse saaja, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata, on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selleks teavitab makseteenuse pakkuja maksjat viisil, mis võimaldab maksjal makse saaja enne kreeditkorralduse autoriseerimist valideerida.
Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajatel, kes loobusid makse saaja kontrollimise teenuse saamisest, on õigus hakata seda teenust igal ajal uuesti kasutama.
Kui maksja makseteenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 1 või kui makse algatamise teenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 2 ja kui kõnealuse täitmata jätmise tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, maksab maksja makseteenuse pakkuja maksjale ülekantud summa viivitamata tagasi ja asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.
Kui nõuete täitmata jätmine leiab aset seetõttu, et makse saaja makseteenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja ei täitnud oma käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, hüvitab makse saaja makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja kõnealuse täitmata jätmisega maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.
Maksjale tekitatud täiendavat rahalist kahju võib hüvitada vastavalt maksja ja asjaomase makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatavale õigusele.
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. juuliks 2027.
Artikkel 5d
Makseteenuse kasutajate kontrollimine välkkreeditkorraldusi pakkuvate makseteenuse pakkujate poolt, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid
Makseteenuse pakkujad viivad sellised kontrollid läbi viivitamata pärast kõigi uute sihipäraste piiravate finantsmeetmete jõustumist, ja viivitamata pärast kõigi selliste sihipäraste piiravate finantsmeetmete muudatuste jõustumist ning vähemalt kord kalendripäeva jooksul.
Käesoleva lõike esimene lõik ei piira makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat liidu õigust.
Artikkel 6
Tähtpäevad
Artikkel 7
Volituste kehtivus ja tagasimakseõigus
Artikkel 8
Vahendustasu otsekorralduste eest
R-tehingute puhul võib kohaldada mitmepoolset vahendustasu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
kokkuleppe eesmärk on tõhusalt tagada, et kulud kannab selle makseteenuse pakkuja või sellise makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja, kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid, ja et tasu võtmine maksjalt ei toimu automaatselt ning et makseteenuse pakkuja ei võta makseteenuse kasutajalt konkreetse R-tehingu liigiga seoses tasu, mis ületab kulu, mis makseteenuse pakkujal selliste tehingutega seoses tekkis;
tasu on rangelt kulupõhine;
R-tehingutelt võetav tasu ei ületa R-tehingute käitlemise tegelikke kulusid, mida kannab kõige kulutõhusam võrreldav makseteenuse pakkuja, kes on kokkuleppes osalejate hulgas representatiivne tehingumahu ja teenuste laadi osas;
tasu kohaldamisel vastavalt punktidele a, b ja c ei nõua makseteenuse pakkuja oma makseteenuse kasutajalt lisatasu kulude puhul, mis on kaetud kõnealuse vahendustasuga;
kokkuleppele ei ole praktilist ega majanduslikult põhjendatud alternatiivi, mis võimaldaks samaväärset või tõhusamat R-tehingute käitlemist ning millega kaasneksid kliendi jaoks madalamad või võrdsed kulud.
Esimese lõigu kohaldamisel võetakse R-tehingute tasude arvutamisel arvesse ainult neid kulukategooriad, mis on otseselt ja üheselt seotud R-tehingute käitlemisega. Kõnealused kulud määratakse täpselt kindlaks. Kulude jaotus, sealhulgas iga kulukomponent eraldi, nähakse ette kokkuleppes, et oleks võimalik kulusid lihtsalt kontrollida ja jälgida.
Artikkel 9
Maksete kättesaadavus
Artikkel 10
Pädevad asutused
Artikkel 11
Karistused
Artikli 5d rikkumise korral kohaldatavate karistuste puhul tagavad liikmesriigid, et sellised karistused hõlmavad järgmist:
juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest;
füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või samaväärne summa selle liikmesriigi omavääringus, mille rahaühik ei ole euro 8. aprillil 2024.
Käesoleva lõike punkti a kohaldamisel, kui juriidiline isik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 7 ) artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja tütarettevõtja või mis tahes sellise ettevõtja tütarettevõtja, kellel on selle juriidilise isiku üle tegelik valitsev mõju, on asjaomane käive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruannetest tulenev käive.
Artikkel 12
Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus
Artikkel 13
Volituste delegeerimine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja turuolude muutumist.
Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 15
Läbivaatamine
Hiljemalt 9. oktoobriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek. Aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
tasude areng maksekontode puhul ning eurodes ja nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro, riigisiseste ja piiriüleste kreeditkorralduste ning välkkreeditkorralduste puhul alates 26. oktoobrist 2022, sealhulgas artikli 5b lõike 1 mõju nendele tasudele, ning
artikli 5d kohaldamisala ja selle tõhusus välkkreeditkorralduste tarbetu takistamise vältimisel.
Makseteenuse pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele aruande järgmise kohta:
kreeditkorralduste, välkkreeditkorralduste ja maksekontode tasude tase;
selliste tagasilükkamiste osakaal (riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute puhul eraldi), mis on tingitud sellest, et kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.
Makseteenuse pakkujad esitavad kõnealused aruanded iga 12 kuu järel. Esimene aruanne esitatakse 9. aprillil 2025 ning see sisaldab teavet, mis käsitleb tasude taset ja tagasilükkamisi ajavahemikul alates 26. oktoobrist 2022 kuni eelneva kalendriaasta lõpuni.
EBA esitab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 9. juuniks 2024.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 16
Üleminekusätted
Liikmesriigid kohaldavad artikli 6 lõigete 1 ja 2 rikkumiste suhtes kohaldatavaid karistusi käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11, alates 2. augustist 2014.
Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda makseteenuse kasutajatele riigisiseste maksetehingute konverteerimise teenuseid, tänu millele on tarbijatest makseteenuse kasutajatel võimalik jätkuvalt kasutada lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse asemel BBANi, tingimusel et koostalitlusvõime tagatakse maksja ja makse saaja BBANi tehnilise ja turvalise konverteerimisega lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuseks. Maksekonto tunnus edastatakse vajaduse korral enne makse tegemist sellele makseteenuse kasutajale, kes tehingu algatas. Sellisel juhul ei kehtesta makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajale lisatasusid, mis on otseselt või kaudselt seotud kõnealuste konverteerimisteenustega.
Kui aga mis tahes sellises liikmesriigis võetakse enne 31. oktoobrit 2015 kasutusele euro, siis täidavad selles liikmesriigis asuvad makseteenuse pakkujad või vajaduse korral jaemaksesüsteemide käitajad ning selles riigis makseteenust kasutavad makseteenuse kasutajad vastavad nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik euroalaga liitus, kuid mitte varem vastavast kuupäevast, mis on kehtestatud nende liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro 31. märtsil 2012.
Artikkel 17
Määruse (EÜ) nr 924/2009 muudatused
Määrust (EÜ) nr 924/2009 muudetakse järgmiselt.
Artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega:
„10. |
„raha” – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet) ( *1 ) artikli 2 punktis 2; |
Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
lõige 2 jäetakse välja;
lõige 3 asendatakse järgmisega:
Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
lõikes 1 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes;
lõikes 2 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes;
lõikes 3 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes.
Artikkel 8 jäetakse välja.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
TEHNILISED NÕUDED (ARTIKKEL 5)
1. Lisaks artiklis 5 sätestatud olulistele nõuetele kohaldatakse kreedit- ja otsekorraldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.
Artikli 5 lõike 1 punktides a ja c osutatud maksekonto tunnus on IBAN.
Artikli 5 lõike 1 punktides b ja d osutatud sõnumivormingu standard on standard ISO 20022 XML.
Ülekande andmete väli peab mahutama vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealuse seadme tehnilist piirangut.
Käesoleva lisa punktide 2 ja 3 kohaselt esitatud ülekandealane kontrollteave ja muud andmed tuleb edastada makseahelas ühelt makseteenuse pakkujalt teisele terviklikult ja muutmata kujul.
Kui vajalikud andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peavad maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessil kulgeda elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümber kodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreedit- ja otsekorraldustehingute erikäitlemise korral.
Makseskeemidega ei tohi kehtestada kreedit- ja otsekorraldustega tehtavate maksete alammäära, kuid nullväärtusega maksetehinguid nad töötlema ei pea.
Makseskeemid ei ole kohustatud täitma kreedit- ja otsekorraldusi, mille maht ületab 999 999 999,99 eurot.
2. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldustehingute suhtes järgmisi nõudeid.
Artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud andmed on järgmised:
maksja nimi ja/või maksja maksekonto IBAN;
kreeditkorralduse summa;
makse saaja maksekonto IBAN;
võimaluse korral makse saaja nimi;
mis tahes ülekandealane teave.
Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud andmed on järgmised:
maksja nimi;
maksja maksekonto IBAN;
kreeditkorralduse summa;
makse saaja maksekonto IBAN;
mis tahes ülekandealane teave;
makse saaja tunnuskood;
makse saajaga seotud isiku nimi;
kreeditkorralduse eesmärk;
kreeditkorralduse eesmärgi liik.
Lisaks esitab maksja makseteenuse pakkuja makse saaja makseteenuse pakkujale järgmised kohustuslikud andmed:
maksja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuse pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);
makse saaja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuse pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);
makseskeemi tunnuskood;
kreeditkorralduse arvelduspäev;
maksja makseteenuse pakkuja kreeditkorraldussõnumi viitenumber.
Artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud andmed on järgmised:
maksja nimi;
kreeditkorralduse summa;
mis tahes ülekandealane teave.
3. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsekorraldustehingute suhtes järgmiseid nõudeid.
Artikli 5 lõike 3 punkti a alapunktis i osutatud andmed on järgmised:
otsekorralduse tüüp (korduv, ühekordne, esimene, viimane või tagasipööratud);
makse saaja nimi;
makse saaja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel krediteeritakse;
võimaluse korral maksja nimi;
maksja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel debiteeritakse;
volituse kordumatu viitenumber;
kui maksja volitus on antud pärast 31. märtsini 2012, siis kuupäev, mil volitus allkirjastati;
maksesumma;
kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja, siis algse makse saaja antud volituse kordumatu viitenumber;
makse saaja tunnus;
kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja, siis volituse andnud algse makse saaja tunnus;
mis tahes ülekandealane teave makse saajalt maksjale;
nõude täitmise eesmärk;
nõude täitmise eesmärgi liik.
Artikli 5 lõike 3 punktis b osutatud andmed on järgmised:
makse saaja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuste pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);
maksja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuste pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);
maksjaga seotud isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);
maksjaga seotud isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);
makse saajaga seotud isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);
makse saajaga seotud isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);
makseskeemi tunnuskood;
nõude täitmise arvelduspäev;
makse saaja makseteenuse pakkuja viitenumber nõude täitmisel;
volituse tüüp;
otsekorralduse tüüp (korduv, ühekordne, esimene, viimane või tagasipööratud);
makse saaja nimi;
makse saaja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel krediteeritakse;
võimaluse korral maksja nimi;
maksja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel debiteeritakse;
volituse kordumatu viitenumber;
volituse allkirjastamise kuupäev, kui maksja on volituse andnud pärast 31. märtsini 2012;
maksesumma;
algse makse saaja antud volituse kordumatu viitenumber (kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja);
makse saaja tunnus;
volituse andnud algse makse saaja tunnus (kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja);
mis tahes ülekandealane teave makse saajalt maksjale.
Artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud andmed on järgmised:
volituse kordumatu viitenumber;
makse saaja tunnus;
makse saaja nimi;
maksesumma;
mis tahes ülekandealane teave;
makseskeemi tunnuskood.
( 1 ) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
( 3 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
( 4 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
( 5 ) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( *1 ) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.”
( *2 ) ELT L 94, 30.3.2012, lk 22.”