Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja seos liidu muude õigusaktidega

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad energia hulgimüügiturge mõjutavad kuritarvitused ja on sidusad finantsturgudele kohaldatavate eeskirjadega ning tagavad kõnealuste energia hulgimüügiturgude nõuetekohase toimimise, võttes sealjuures arvesse nende iseärasusi. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet”) tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega ning võttes arvesse heitkogustega kauplemise süsteemi ja energia hulgimüügiturgude vastastoimet.

Käesolevat määrust kohaldatakse energia hulgimüügitoodetega kauplemise suhtes. See ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 648/2012 ( 1 ), (EL) nr 596/2014 ( 2 ) ja (EL) nr 600/2014 ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 4 ) kohaldamist direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrumentidega seotud tegevuse suhtes ega liidu konkurentsiõiguse kohaldamist käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse suhtes.

▼B

Amet, riiklikud reguleerivad asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused ja vajaduse korral riiklikud konkurentsiasutused teevad koostööd, et tagada kooskõlastatud lähenemisviisi kasutamine asjaomaste eeskirjade jõustamisel, kui võetavad meetmed on seotud ühe või mitme finantsinstrumendiga, mille suhtes kohaldatakse ►M1 määruse (EL) nr 596/2014 artiklit 2 ◄ , ja ühe või mitme energia hulgimüügitootega, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 3, 4 ja 5.

▼M1

Amet, riiklikud reguleerivad asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused vahetavad korrapäraselt ja võimaluse korral kord kvartalis asjakohast teavet ja andmeid määruse (EL) nr 596/2014 võimalike rikkumiste kohta, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud energia hulgimüügitoodetega.

▼M1

Ameti haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/942 ( 5 ) kohaselt antud ülesandeid ning et amet eraldab talle antud uute kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas inimressursid.

▼B

Ameti direktor konsulteerib kõikides käesoleva määruse rakendamist puudutavates küsimustes ameti reguleerivate asutuste nõukoguga ning võtab selle nõuandeid ja arvamusi asjakohaselt arvesse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„siseteave” –

täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale.

Kõnealuse määratluse kohaldamisel tähendab „teave” järgmist:

teave, mille avalikustamist nõutakse ►M1 määrusele (EL) 2019/943 ◄ nr 715/2009, sealhulgas kõnealuste määruste kohaselt vastuvõetud suuniste ja võrgueeskirjadega,

teave ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või teave maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuste rajatiste kavandatud või ettekavatsemata mittekasutatavuse kohta,

▼M1

teave, mille avalikustamist nõuavad liidu või riigisisese tasandi õigusnormid, turureeglid ning asjaomasel energia hulgimüügiturul sõlmitud lepingud või seal kehtivad tavad, kui see teave võib oluliselt mõjutada energia hulgimüügitoodete hindu,

▼M1

ca)

turuosalise või tema nimel tegutsevate muude isikute poolt teenuseosutajale, kes kaupleb turuosalise nimel, edastatud täpset laadi teave, mis on seotud turuosalise poolt energia hulgimüügitoodetega seoses antud pooleliolevate korraldustega ning mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega, ning

▼B

muu teave, millele mõistlikult tegutsev turuosaline tõenäoliselt tugineb energia hulgimüügitootega seotud tehingu sõlmimist või kauplemiskorralduse andmist käsitleva otsuse tegemisel.

▼M1

Teavet peetakse täpseks, kui see viitab asjaoludele, mis on ilmnenud või mille ilmnemist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, või sündmusele, mis on toimunud või mille toimumist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. Teavet võib pidada täpseks, kui see on seotud pikaajalise protsessiga, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või konkreetne sündmus, sealhulgas tulevikus ilmnev asjaolu või tulevikus toimuv sündmus, samuti kui see on seotud selle protsessi vaheetappidega, mis on seotud tulevikus ilmneva asjaolu või tulevikus toimuva sündmuse põhjustamisega või selle tulemuseks olemisega.

Teavet pikaajalise protsessi vaheetapi kohta peetakse siseteabeks, kui see vastab eraldi võetuna käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud siseteabe kriteeriumidele.

Käesoleva punkti esimese lõigu tähenduses loetakse teavet otseselt või kaudselt seotuks energia hulgimüügitootega, kui see võib mõjutada energia hulgimüügitoote nõudlust, pakkumist või hindu või ootusi energia hulgimüügitoote nõudluse, pakkumise või hindade suhtes.

Punkti 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju energia hulgimüügitoodete hindadele, teavet, mida mõistlik turuosaline võtaks tõenäoliselt arvesse energia hulgimüügitoodetega kauplemise otsuse tegemisel;

„turuga manipuleerimine” –

tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,

mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

ii)

millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või

iii)

mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav.

Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui

teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või

ii)

teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas;

või

võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.

Turuga manipuleerimine võib osutada juriidilise isiku või kooskõlas liidu või riigisisese õigusega ka sellise füüsilise isiku tegevusele, kes osaleb otsuses tegutseda asjaomase juriidilise isiku arvel;

▼B

„turuga manipuleerimise katse” –

tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et:

anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,

ii)

kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või

iii)

kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,

või

teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid;

„energia hulgimüügitooted” –

järgmised lepingud ja tuletisinstrumendid olenemata sellest, kus ja kuidas nendega kaubeldakse:

▼M1

►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ , sealhulgas LNG tarnelepingud, kui tarne toimub liidus, või elektri tarnelepingud, mille tulemuseks võib olla ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi alusel toimuv tarne liidus;

liidus toodetud, kaubeldava või tarnitava ►M2 elektri, vesiniku või maagaasiga ◄ seotud tuletisinstrumendid, või elektriga seotud tuletisinstrumendid, mille tulemuseks võib olla ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi alusel toimuv tarne liidus;

▼B

lepingud, mis on seotud ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ transportimisega liidus;

tuletisinstrumendid, mis on seotud ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ transportimisega liidus;

▼M1

lepingud, mis on seotud elektrienergia salvestamisega või maagaasi hoiustamisega liidus;

tuletisinstrumendid, mis on seotud elektrienergia salvestamisega või maagaasi hoiustamisega liidus;

▼B

Lõpptarbijatega sõlmitud ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ tarne- ja jaotuslepingud ei ole energia hulgimüügitooted. Siiski käsitatakse energia hulgimüügitoodetena ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ tarne- ja jaotuslepinguid lõpptarbijatele, kelle aastane ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ tarbimise maht ületab punkti 5 teises lõigus sätestatud künnist;

„tarbimismaht” –

lõpptarbija tarbitav ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ kogus kõnealuse tarbija tootmisvõimsuse täielikul rakendamisel. See hõlmab kõnealuse tarbija kui ühtse majandusüksuse kogu tarbimist, tingimusel et tarbimine toimub turgudel, kus hulgihinnad on omavahel seotud.

Kõnealuse määratluse kohaldamisel ei võeta arvesse seda osa ühtse majandusüksuse kontrollitavast tarbimismahust, mis jääb eraldiseisvatesse käitistesse, mille tarbimismaht on alla 600 GWh aastas, tingimusel et kõnealused käitised ei avalda ühist mõju energia hulgimüügiturgude hindadele, kuna nad paiknevad geograafiliselt eraldi turgudel;

6)	„energia hulgimüügiturg” – iga turg liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega;

▼M1

7)	„turuosaline” – iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul;

▼B

8)	„isik” – füüsiline või juriidiline isik;

▼M1

8a)	„ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik” – isik, kes tegeleb kutseliselt energia hulgimüügitoodetega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega või täidab energia hulgimüügitoodetega seotud tehinguid;

▼B

9)	„pädev finantsjärelevalveasutus” – ►M1 määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 22 ◄ sätestatud menetluse kohaselt määratud pädev asutus;

10)

„riiklik reguleeriv asutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) ( 6 ) artikli 35 lõike 1 kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) ( 7 ) artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus;

11)	„põhivõrguettevõtja” – põhivõrguettevõtja direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punkti 4 ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 4 tähenduses;

▼M1

11a)	„jaotussüsteemi haldur” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 6 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punkti 29 määratluse kohane jaotussüsteemi haldur;

11b)	„hoidlatevõrgu haldur” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 10 määratluse kohane hoidlatevõrgu haldur või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punkti 60 määratluse kohase energiasalvestusüksuse käitaja;

11c)	„maagaasi veeldusjaamade haldur” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 12 määratluse kohane maagaasi veeldusjaamade haldur;

▼B

12)	„emaettevõtja” – emaettevõtja seitsmenda nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 8 ) artiklite 1 ja 2 tähenduses;

13)	„sidusettevõtja” – tütarettevõtja või muu ettevõtja, milles on osalus, või ettevõtja, kes on teise ettevõtjaga seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 määratletud tähenduses;

14)	„maagaasi jaotamine” – maagaasi jaotamine direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 5 tähenduses;

15)	„elektrienergia jaotamine” – elektrienergia jaotamine direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punkti 5 tähenduses;

▼M1

16)	„registreeritud aruandlusmehhanism” – juriidiline isik, kellele on vastavalt käesolevale määrusele antud tegevusluba, et osutada ametile enda või turuosaliste nimel tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste üksikasjade ja põhiandmete teavitamise või esitamise teenust;

17)	„siseteabeplatvorm” – isik, kellele on vastavalt käesolevale määrusele antud tegevusluba, et osutada ametile turuosaliste nimel siseteabe avalikustamise ja avalikustatud siseteabest teatamise platvormi haldamise teenust;

18)

„algoritmkauplemine” – kauplemine, sealhulgas välkkauplemine energia hulgimüügitoodetega selliselt, et arvuti algoritm määrab vähese inimsekkumisega või ilma sellise sekkumiseta automaatselt kindlaks kauplemiskorralduste konkreetsed parameetrid, näiteks selle, kas käivitada korraldus või mitte, samuti ajastuse, korralduse hinna või mahu või selle, kuidas hallata korraldust pärast selle esitamist; see ei hõlma süsteeme, mida kasutatakse üksnes korralduste edastamiseks ühele või mitmele organiseeritud turule, korralduste töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid kindlaks määramata, korralduste kinnitamiseks või täidetud tehingute kauplemisjärgseks töötlemiseks;

19)

„otsene elektrooniline juurdepääs” – selline kord, mille puhul organiseeritud turu liige, osaline või klient lubab teisel isikul kasutada oma kauplemiskoodi, nii et see isik saab elektrooniliselt edastada energia hulgimüügitootega seotud kauplemiskorraldusi otse organiseeritud turule, sealhulgas kord, mille puhul teine isik kasutab kauplemiskorralduste edastamiseks liikme, osalise või kliendi infotehnoloogiataristut või liikme, osalise või kliendi pakutavat muud ühendussüsteemi (otsene turule juurdepääs), ja kord, mille puhul kõnealune isik sellist taristut ei kasuta (spondeeritud juurdepääs);

20)	„organiseeritud turg” – energiabörs, energiamaakler, energiavõimsuste platvorm või muu süsteem või rajatis, milles mitme kolmanda isiku ostu- või müügihuvid energia hulgimüügitoodete suhtes toimivad viisil, mis võib kaasa tuua tehingu;

21)	„korralduste register” – kõik üksikasjad organiseeritud turul teostatud energia hulgimüügitoodete tehingute kohta, sealhulgas sobitatud ja sobitamata korraldused, samuti süsteemi loodud korraldused ja olelusringi sündmused;

22)

„võrdlusalus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 ( 9 ) artikli 3 lõike 1 punktis 3 määratletud indeks, millest lähtudes määratakse kindlaks energia hulgimüügitoote puhul makstav või energia hulgimüügitootega seotud lepingu alusel makstav summa või energia hulgimüügitoote väärtus;

23)

„LNG-ga kauplemine” – ostu- ja müügipakkumised või tehingud, sealhulgas börsiväliselt või organiseeritud turul tehtavad pakkumised või tehingud LNG ostmiseks või müümiseks, mille puhul:

on määratud kindlaks tarne liidus;

on tulemuseks tarne liidus või

üks tehingu vastaspool taasgaasistab LNG-d liidus asuvas terminalis;

24)	„LNG-turu andmed” – LNG-ga kauplemises ostu- ja müügipakkumiste või tehingute andmed koos vastava teabega;

25)	„LNG-turu osaline” – füüsiline või juriidiline isik, olenemata tema asutamis- või alalisest asukohast, kes tegeleb LNG-ga kauplemisega;

26)	„LNG hinnanguline hind” – päevane võrdlushind, mis määratakse LNG-ga kauplemiseks vastavalt ameti kehtestatud metoodikale;

27)	„LNG võrdlusalus” – vahe, mis määratakse LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V.

▼B

Artikkel 3

Siseteabel põhineva kauplemise keeld

Energia hulgimüügitoodete kohta siseteavet valdavatel isikutel on keelatud:

kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;

avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;

anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud.

▼M1

Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

▼B

Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse energia hulgimüügitoodete kohta siseteavet valdavate järgmiste isikute suhtes:

ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed;

isikud, kellel on osalus ettevõtja kapitalis;

isikud, kellel on töö, ametikoha või ülesannete tõttu juurdepääs teabele;

isikud, kes on sellise teabe hankinud kuritegeliku tegevuse kaudu;

isikud, kes teavad või peaksid teadma, et tegemist on siseteabega.

Käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata põhivõrguettevõtjate suhtes, kui nad ostavad ►M2 elektrit, vesinikku või maagaasi ◄ selleks, et võrk saaks turvaliselt ja ohutult toimida, järgides oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2009/72/EÜ artikli 12 punktidest d ja e ning direktiivi 2009/73/EÜ artikli 13 lõike 1 punktidest a ja c.

Käesolevat artiklit ei kohaldata:

tehingute suhtes, mis on sõlmitud täitmisele kuuluva energia hulgimüügitoodete omandamise või loovutamise kohustuse täitmiseks, kui kõnealune kohustus tuleneb lepingust või kauplemiskorraldusest, mis sõlmiti või anti enne siseteabe jõudmist asjaomase isiku valdusesse;

elektri- ja maagaasitootjate, maagaasihoidlate operaatorite ja veeldatud maagaasi impordirajatiste operaatorite sõlmitud tehingute suhtes, millega kaetakse erakorralistest seisakutest tulenevad vahetud füüsilised kaod, juhul kui turuosalised vastasel korral ei oleks suutelised kehtivaid lepingulisi kohustusi täitma või juhul kui seda tehakse kokkuleppel asjaomaste põhivõrguettevõtjatega, et tagada võrgu ohutu ja turvaline toimimine. Sellises olukorras edastatakse teave tehingute kohta ametile ja riiklikule reguleerivale asutusele. Kõnealune teabe edastamise kohustus ei piira artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustust;

riigis kehtivate hädaolukorra eeskirjade kohaselt tegutsevate turuosaliste suhtes juhul, kui riiklikud asutused sekkuvad, et tagada ►M2 elektri, vesiniku või maagaasiga ◄ varustamine, ning turumehhanismid või osa nendest konkreetses liikmesriigis peatatakse. Sel juhul tagab hädaolukorraks valmistumise eest vastutav asutus teabe avaldamise vastavalt artiklile 4.

Kui energia hulgimüügitoote kohta siseteavet valdav isik on juriidiline isik, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud keeldu ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad otsuses sooritada tehing asjaomase juriidilise isiku arvel.

teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu või

teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas.

Artikkel 4

Siseteabe avaldamise kohustus

Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Selliselt avaldatud teave sisaldab andmeid ►M2 elektri, vesiniku või maagaasiga ◄ tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad.

▼M1

Turuosalised avalikustavad siseteabe siseteabeplatvormi kaudu. Siseteabeplatvorm tagab, et siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab üldsusel sellele teabele kohe ligi pääseda, sealhulgas veebilehel või selge rakendusliidese kaudu, ning seda teavet täielikult, õigesti ja õigeaegselt hinnata.

▼B

Turuosaline võib oma õigustatud huvide kaitsmiseks siseteabe avalikustamise enda vastutusel erandkorras edasi lükata, kui avalikustamata jätmine tõenäoliselt ei eksita üldsust ning turuosaline suudab tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse ega tee selle teabe põhjal energia hulgimüügitoodetega kauplemisega seotud otsuseid. Sellises olukorras edastab turuosaline kõnealuse teabe koos avalikustamise edasilükkamise põhjendusega viivitamata ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele, võttes seejuures arvesse artikli 8 lõiget 5.

Kui turuosaline või tema juures töötav või tema nimel tegutsev isik avalikustab energia hulgimüügitoote kohta siseteavet oma töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b, tagab ta kõnealuse teabe samaaegse, täieliku ja tõhusa avalikustamise. Teabe tahtmatu avalikustamise korral tagab turuosaline teabe täieliku ja tõhusa avalikustamise võimalikult kiiresti pärast tahtmatut avalikustamist. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui teavet saaval isikul on konfidentsiaalsuskohustus, olenemata sellest, kas see kohustus tuleneb õigusaktist, eeskirjadest, põhikirjast või lepingust.

▼M1

Siseteabe avaldamine, sealhulgas kokkuvõtlikul kujul, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/943 ( 10 ) või määrusele (EÜ) nr 715/2009 ning nende määruste kohaselt vastu võetud suunistele ja võrgueeskirjadele kujutab endast siseteabe tulemuslikku avalikustamist, kuid mitte tingimata õigeaegset ja üldsusele avalikustamist käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

▼M1

4a.

Amet töötab hiljemalt 8. maiks 2025 välja platvormi, mis toimib sektoripõhise elektroonilise juurdepääsupunktina lõike 1 kohaselt avalikustatavale siseteabele, ja haldab seda.

▼B

Kui põhivõrguettevõtja on vabastatud teatavate andmete avalikustamise kohustusest vastavalt määrusele (EÜ) nr 714/2009 või ►M1 määrusele (EL) 2019/943 ◄ , on kõnealune ettevõtja vabastatud seega ka käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest, kui see on seotud kõnealuste andmetega.

Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta turuosaliste kohustusi, mis tulenevad direktiividest 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ, ►M1 määrusele (EL) 2019/943 ◄ ja (EÜ) nr 715/2009, sealhulgas kõnealuste direktiivide ja määruste kohaselt vastu võetud suunistest ja võrgueeskirjadest, eriti kui need on seotud ajakavade ja teabe avaldamise meetodiga.

Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta turuosaliste õigust lükata edasi avalikustamist elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundliku teabe puhul, nagu on ette nähtud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta) ( 11 ) artikli 2 punktis d, kui see teave on nende riigis salastatud.

▼M1

Artikkel 4a

Siseteabeplatvormidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine

Hiljemalt 8. maiks 2025 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakti, täpsustades järgmist:

vahendid, mida kasutades peab siseteabeplatvorm täitma käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud siseteabe avalikuks tegemise kohustust;

käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt avalikuks tehtud siseteabe sisu ja kõik asjakohased täiendavad üksikasjad viisil, mis võimaldab avaldada käesoleva artikli alusel nõutavat teavet;

spetsiifilised korralduslikud nõuded käesoleva artikli lõike 4 rakendamiseks;

käesoleva artikli lõikes 7 osutatud siseteabeplatvormi tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse üksikasjad;

käesoleva artikli lõikes 6 osutatud menetluslikud tagatised;

käesoleva artikli lõikes 7 osutatud korrakohase asendamise protsessi üksikasjad;

üksikasjalik kord turuosaliste teavitamiseks otsusest tunnistada siseteabeplatvormi tegevusluba kehtetuks.

▼B

Artikkel 5

Turuga manipuleerimise keeld

Energia hulgimüügiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

▼M1

Artikkel 5a

Algoritmkauplemine

Algoritmkauplemisega tegeleval turuosalisel on tema äritegevuse jaoks sobivad tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid on vastupidavad ja piisava võimsusega, et nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kauplemispiirmäärasid ja -piiranguid ning et välditakse vigaste kauplemiskorralduste saatmist või muud sellist toimimist, mis võib tekitada või süvendada turu ebastabiilsust. Turuosalisel on samuti tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteemid vastavad käesolevale määrusele ja selle organiseeritud turu reeglitele, millega ta on seotud. Turuosalisel on tulemuslik talitluspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide tõrked, ning ta tagab oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase seire, et tagada nende vastavus käesolevas lõikes sätestatud nõuetele.

Liikmesriigis algoritmkauplemisega tegelev turuosaline teavitab sellest selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus ta on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, ja ametit.

Liikmesriigi, kus turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele oma algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse ja kauplemissüsteemis järgitavate kauplemisparameetrite või -piirangute üksikasjalikud andmed, samuti andmed käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks kehtestatud põhiliste vastavus- ja riskikontrollide ning oma kauplemissüsteemide testimise kohta.

Turuosaline korraldab käesolevas lõikes osutatud küsimustes andmete viie aasta jooksul säilitamise ning tagab, et need andmed on piisavad, et võimaldada liikmesriigi, kus turuosaline on registreeritud vastavalt artikli 9 lõikele 1, riiklikul reguleerival asutusel teha järelevalvet käesoleva määruse järgimise üle.

Organiseeritud turule otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav turuosaline teavitab sellest selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, ja ametit.

Käesolev artikkel ei piira direktiivis 2014/65/EL kehtestatud kohustuste täitmist.

▼B

Artikkel 6

Siseteabe ja turuga manipuleerimise mõistete tehniline ajakohastamine

▼M1

Komisjonil on õigus võtta artikli 20 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et

muuta käesolevat määrust,

ühtlustades artikli 2 punktides 1, 2, 3 ja 5 sätestatud määratlused, tagamaks kooskõla muu asjaomase liidu õigusega finantsteenuste ja energia valdkonnas;

ii)

ajakohastades punktis i osutatud määratlusi ainult energia hulgimüügituru edaspidise arengu arvessevõtmise eesmärgil;

täiendada käesolevat määrust, kehtestades riiklikke iseärasusi arvesse võttes miinimumkünnised selliste sündmuste kindlakstegemiseks, mis nende avalikustamise korral mõjutaksid tõenäoliselt märkimisväärselt energia hulgimüügitoodete hindu.

▼B

Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktides tuleb arvestada vähemalt järgmist:

energia hulgimüügiturgude toimimise spetsiifikat, sealhulgas ►M2 elektri-, vesiniku- ja maagaasiturud ◄ iseärasusi, ning kaubaturgude ja tuletisinstrumentide turgude vastastoimet;

manipuleerimist, mis võib esineda piiriüleselt, ►M2 elektri-, vesiniku- ja maagaasiturud ◄ vahel ning kaubaturgudel ja tuletisinstrumentide turgudel;

energia hulgimüügiturgude võimalikku mõju tegeliku või kavandatud toodangu, tarbimise, ülekandevõrkude kasutamise või hoidlate kasutamise hinnale ning

►M1 määrusele (EL) 2019/943 ◄ ja (EÜ) nr 715/2009 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirju ja raamsuuniseid.

Artikkel 7

Turu järelevalve

▼M1

Amet teeb järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle, et avastada ja vältida siseteabel põhinevat kauplemist ja turuga manipuleerimist või katseid seda teha. Ta kogub energia hulgimüügiturgude hindamiseks ja järelevalveks vajalikke andmeid, nagu on ette nähtud artikliga 8.

▼B

Riiklikud reguleerivad asutused teevad piirkondlikul tasandil ja ametiga koostööd lõikes 1 osundatud energia hulgimüügiturgude järelevalve valdkonnas. Seetõttu on riiklikel reguleerivatel asutustel juurdepääs asjakohasele teabele, mis on ameti valduses ja mida amet on kogunud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kohaldades artikli 10 lõike 2 sätteid. Riiklikud reguleerivad asutused võivad teostada ka järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle riiklikul tasandil.

Liikmesriigid võivad näha ette, et nende riiklik konkurentsiasutus või selle asutuse juurde loodud turujärelevalveorgan teostaks turujärelevalvet koos riikliku reguleeriva asutusega. Sellise turujärelevalve teostamise korral on riiklikul konkurentsiasutusel või turujärelevalveorganil samad, käesoleva lõike esimese lõigu, käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu teise lause, artikli 4 lõike 2 teise lause, artikli 8 lõike 5 esimese lause ja artikli 16 kohased õigused ja kohustused nagu riiklikul reguleerival asutusel.

▼M1

Amet esitab komisjonile vähemalt kord aastas aruande oma käesoleva määruse kohase tegevuse ja selle kohta, kuidas amet on käesolevat määrust kohaldanud, ning teeb kõnealuse aruande üldsusele kättesaadavaks. Kõnealuses aruandes hindab amet muu hulgas turukohtade eri kategooriate ja eri kauplemisviiside toimimist ja läbipaistvust ning võib anda komisjonile soovitusi turueeskirjade, standardite ja menetluste kohta, mis võivad parandada turu terviklikkust ja siseturu toimimist. Amet võib hinnata ka seda, kas reguleeritud turgude miinimumnõuded võiksid aidata kaasa turu läbipaistvuse suurendamisele. Kõnealuse aruande võib kombineerida määruse (EL) 2019/942 artikli 15 lõikes 2 osutatud aruandega.

▼M1

Artikkel 7a

Ameti ülesanded ja volitused seoses LNG hinnangulise hinna ja võrdlusalustega

Amet määrab ja avaldab LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG päevase võrdlusaluse. Selle LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks kogub ja töötleb amet süstemaatiliselt LNG-turu andmeid tehingute kohta. Hinnangulise hinna määramisel võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikke erinevusi ja turutingimusi.

Erandina käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 punktist b kohaldatakse käesolevas määruses turuosaliste kohta sätestatud kohustusi ja keelde LNG-turu osaliste suhtes. Ametile käesoleva määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 antud volitusi, sealhulgas konfidentsiaalsuse sätteid kohaldatakse ka LNG-turu osaliste suhtes.

Artikkel 7b

LNG hinnangulise hinna ja võrdlusaluste avaldamine

LNG hinnanguline hind avaldatakse iga päev hiljemalt kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi otsetehingute hinna hindamiseks. Lisaks LNG hinnangulise hinna avaldamisele avaldab amet iga päev hiljemalt kell 19.00 Kesk-Euroopa aja järgi või niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ka LNG võrdlusaluse.

Käesoleva artikli nõuete täitmiseks võib amet kasutada kolmanda isiku teenuseid.

Artikkel 7c

LNG-turu andmete esitamine ametile

LNG-turu osalised esitavad ametile tasuta iga päev enne LNG päevase hinnangulise hinna avaldamist, mis toimub kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi, LNG-turu andmed ameti poolt kindlaks määratud kanalite kaudu, standardvormingus, kasutades kvaliteetset edastusprotokolli, ja nii reaalajalähedaselt, kui see on tehniliselt võimalik.

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks LNG-turu andmete esitamise tähtaeg enne lõikes 1 osutatud LNG päevase hinnangulise hinna avaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui see on asjakohane, annab amet pärast komisjoniga konsulteerimist välja suunised järgmise kohta:

esitatava teabe üksikasjad lisaks rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 kohaselt praegu teatatavate tehingute üksikasjadele ja põhiandmetele, sealhulgas ostu- ja müügipakkumised, ning

menetlus, standard ja elektrooniline vorming ning tehnilised ja korralduslikud nõuded andmete saatmiseks, mida tuleb kasutada LNG-turu andmete esitamisel.

Artikkel 7d

LNG-turu andmete kvaliteet

LNG-turu andmed hõlmavad järgmist:

lepingu pooled, sealhulgas ostu- või müügiindikaator;

andmeid esitav pool;

tehinguhind;

lepingujärgsed kogused;

lepingu väärtus;

LNG-lasti saabumise ajavahemik;

tarnetingimused;

tarnekohad;

ajatempli teave kõigi järgmiste elementide kohta:

ostu- või müügipakkumise esitamise kuupäev ja aeg;

ii)

tehingu kuupäev ja aeg;

iii)

ostu- või müügipakkumisest või tehingust teatamise kuupäev ja aeg;

iv)

LNG-turu andmete vastuvõtmine ameti poolt.

LNG-turu osalised esitavad ametile LNG-turu andmed järgmistes ühikutes ja vääringutes:

tehingu ning ostu- ja müügipakkumise ühikuhinnad esitatakse lepingus kindlaksmääratud vääringus ja eurodes MWh-de kohta ning nendega on kaasas kasutatud konverteerimis- ja vahetuskursid, kui see on kohaldatav;

lepingujärgsed kogused esitatakse lepingutes kindlaksmääratud ühikutes ja MWh-des;

saabumise ajavahemikud esitatakse tarnekuupäevadena, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus;

tarnekohana esitatakse kehtiv tunnus, mis sisaldub ameti loetelus, nagu on osutatud nende LNG rajatiste loetelus, mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid vastavalt käesolevale määrusele ja rakendusmäärusele (EL) nr 1348/2014; ajatempli teave esitatakse UTC vormingus;

kui see on asjakohane, esitatakse kogu pikaajalises lepingus sisalduv hinnavalem, mille järgi hind arvutati.

Amet annab välja suunised selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral vastutab üks esitaja olulise osa teatava võrdlusperioodi jooksul esitatud LNG-turu andmete eest, ning kuidas seda olukorda võetakse arvesse ameti teostataval LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG päevase võrdlusaluse määramisel.

Artikkel 7e

Talitluspidevus

Võttes arvesse LNG-turu andmete esitajate seisukohti, vaatab amet korrapäraselt läbi, ajakohastab ja avaldab oma metoodika LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti metoodika LNG-turu andmete esitamiseks ning LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse avaldamiseks.

▼B

Artikkel 8

Andmete kogumine

▼M1

Turuosalised või lõike 4 punktides b–f loetletud isikud või üksused esitavad turuosaliste nimel ametile andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste kohta. Esitatavas teabes tuleb ostetud ja müüdud energia hulgimüügitooted täpselt identifitseerida ning tuua välja nende kokkulepitud hind ja kogus, tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg, tehingus osalejad ja tehingu vahetasandi või lõplikud kasusaajad ning muu asjakohane teave. Turuosalised esitavad oma riskipositsioonide kohta üksikasjaliku teabe toodete kaupa, sealhulgas börsiväliselt toimuvate tehingute kohta. Kuigi üldine vastutus lasub turuosalistel, loetakse kõnealuse turuosalise teabe esitamise kohustus täidetuks, kui nõutav teave on laekunud lõike 4 punktides b–f loetletud isikutelt või üksuselt. Käesolevas lõikes osutatud teave esitatakse registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu.

▼M1

1a.

Seoses organiseeritud turgudel sõlmitud või täidetud energia hulgimüügituru tehingute andmete edastamisega, sealhulgas kauplemiskorralduste kohta, teevad need organiseeritud turud või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud järgmist:

teevad ametile kooskõlas rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 sätestatud spetsifikatsioonidega kättesaadavaks korralduste registri andmed, täites seeläbi turuosaliste nimel nende kohustused, mis tulenevad käesoleva artikli lõikest 1, või

annavad ameti nõudmisel talle viivitamata korralduste registrile juurdepääsu, et amet saaks energia hulgimüügiturul kauplemise üle järelevalvet teha.

Hiljemalt 8. maiks 2025 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva lõike toimimise täiendavad üksikasjad, sealhulgas konkreetne kord tulemusliku andmete esitamise tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1b.

LNG-turu osalised ja kõik muud käesoleva artikli lõike 4 punktides b–f loetletud isikud või üksused, kes tegutsevad nende nimel, esitavad ametile süstemaatiliselt LNG-turu andmeid kooskõlas rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 sätestatud spetsifikatsioonidega.

▼B

Komisjon rakendusaktidega:

koostab loetelu lepingutest ja tuletisinstrumentidest, sealhulgas kauplemiskorraldustest, millest teatatakse vastavalt lõikele 1, ja tehingutest teatamise asjakohaste miinimumkünniste kohta, kui see on asjakohane;

võtab vastu ühtsed eeskirjad lõike 1 kohaselt toimuva teabeesituse kohta;

sätestab kõnealuse teabe esitamise ajakava ja vormi.

▼M1

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nendes võetakse arvesse olemasolevaid tehingutest teatamise süsteeme, mida kasutatakse kauplemistegevuse järelevalves turukuritarvituse tuvastamiseks.

Käesoleva artikli lõike 4 punktides a–d osutatud isikute ja üksuste suhtes, kes on teatanud tehingutest vastavalt määrusele (EL) nr 600/2014 või määrusele (EL) nr 648/2012, ei kohaldata nende tehingutega seoses topeltaruandluse kohustust.

Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamist, võib lõigetes 1a ja 2 osutatud rakendusaktidega lubada reguleeritud turgudel ja tehingute sõlmimise või tehingutest teatamise süsteemidel esitada ametile andmed energia hulgimüügitehingute kohta.

▼B

►M1 Lõigete 1, 1a ja 1aa kohase teabe esitab: ◄

turuosaline,

turuosalise nimel tegutsev kolmas isik,

tehingutest teatamise süsteem,

▼M1

organiseeritud turg, tehingute sobitamise süsteem või muu ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik,

▼B

vastavalt kohaldatavatele liidu õigusaktidele tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlad või

pädev asutus, kes on saanud kõnealuse teabe direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 kohaselt, või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kui ta on saanud kõnealuse teabe vastavalt kohaldatavatele liidu õigusaktidele tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta.

▼M1

Seoses energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega esitavad turuosalised ametile ja riiklikele reguleerivatele asutustele teabe ►M2 elektri, vesiniku või maagaasi ◄ tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks ette nähtud rajatiste võimsuse ja kasutamise või LNG rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas olukordade kohta, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad, ning artikli 4 kohaselt avalikustatava siseteabe. Turuosaliste teabe esitamise kohustus viiakse miinimumini võimalusel nõutava teabe kas täielikult või osaliselt olemasolevatest allikatest kogumise kaudu.

▼B

Komisjon rakendusaktidega:

võtab vastu ühtsed eeskirjad lõike 5 kohaselt toimuva teabeesituse kohta ja sellise teabeesituse asjakohaste miinimumkünniste kohta, kui see on asjakohane;

näeb ette kõnealuse teabe esitamise ajakava ja vormi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktides võetakse arvesse kehtivaid ►M1 määrusele (EL) 2019/943 ◄ ja (EÜ) nr 715/2009 tulenevaid teabe esitamise kohustusi.

Artikkel 9

Turuosaliste registreerimine

▼M1

Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb vastavalt artikli 8 lõikele 1 ametile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse juures, kus on nende asu- või elukoht.

Turuosalised, kelle asu- või elukoht on kolmandas riigis, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb artikli 8 lõike 1 kohaselt ametile teatada, teevad hiljemalt 8. novembriks 2024 järgmist:

määravad esindaja liikmesriigis, kus turuosaline energia hulgimüügiturgudel tegutseb, ja registreerivad end selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse juures. Esindaja tuleb määrata kirjaliku volitusega ja talle tuleb anda luba turuosalise nimel tegutseda;

volitavad oma määratud esindajat, kelle poole riiklikud reguleerivad asutused või amet lisaks neile või nende volituse alusel pöörduvad, võtma vastu ja täitma käesoleva määrusega seotud otsuseid või teabenõudeid kõigis küsimustes, mille puhul see on vajalik, ning tagama nende täitmise;

annavad oma määratud esindajale volitused ja vahendid, mis on vajalikud, et tagada enda poolt tõhus ja õigeaegne koostöö riiklike reguleerivate asutuste või ametiga ning täita riiklike reguleerivate asutuste või ameti poolt käesoleva määrusega seoses tehtud otsuseid ja esitatud teabenõudeid, sealhulgas võimaldades juurdepääsu taotletud teabele, ning

teatavad oma määratud esindaja nime, e-posti aadressi, postiaadressi ja telefoninumbri selle liikmesriigi riiklikule reguleerivale asutusele, kus on määratud esindaja elu- või asukoht, ja ametile.

Esindaja määramine ei piira võimalust võtta õiguslikke meetmeid turuosalise enda suhtes.

▼B

Turuosaline registreerib end ainult ühe riikliku reguleeriva asutuse juures. Liikmesriigid ei nõua muus liikmesriigis juba registreeritud turuosaliselt uuesti registreerimist.

Turuosaliste registreerimine ei piira kohaldatavate kaubandus- ja tasakaalustuseeskirjade järgimise kohustuste kohaldamist.

Hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil komisjon on võtnud vastu artikli 8 lõikes 2 sätestatud rakendusaktid, asutavad riiklikud reguleerivad asutused turuosaliste riiklikud registrid, mida nad ajakohastavad. Registris antakse igale turuosalisele kordumatu tunnus ning register sisaldab piisavalt teavet turuosalise tuvastamiseks, sh asjaomaseid üksikasju käibemaksukohuslasena registreerimise numbri, tema asutamise koha, tema tegevus- ja kauplemisalaste otsuste eest vastutavate isikute ning turuosalise kauplemistegevuse lõpliku kontrollija või sellest lõpliku kasusaaja kohta.

▼M1

Riiklikud reguleerivad asutused edastavad oma riiklikes registrites sisalduva teabe ametile viimase poolt kindlaks määratud vormis. Amet määrab koostöös kõnealuste asutustega kõnealuse vormi kindlaks ja avalikustab selle. Riiklike reguleerivate asutuste esitatud teabe alusel loob amet turuosaliste Euroopa registri. Riiklikel reguleerivatel asutustel ja muudel asjaomastel asutustel on kõnealusele registrile juurdepääs. Artikli 17 kohaselt peab amet tegema turuosaliste Euroopa registri või selle väljavõtted üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste kohta ei avalikustata.

▼B

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud turuosalised esitavad registreerimisvormi riiklikule reguleerivale asutusele enne sellise tehingu sõlmimist, millest tuleb ametile teatada artikli 8 lõike 1 kohaselt.

Lõikes 1 osutatud turuosalised teavitavad viivitamata riiklikku reguleerivat asutust igast registreerimisvormis esitatud teabe osas toimunud muudatusest.

▼M1

Artikkel 9a

Registreeritud aruandlusmehhanismidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine

Hiljemalt 8. maiks 2025 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakti, täpsustades järgmist:

vahendid, mida kasutades peab registreeritud aruandlusmehhanism täitma käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust;

korralduslikud erinõuded käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamiseks;

käesoleva artikli lõikes 5 osutatud registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusloa kehtetuks tunnistamise protsessi üksikasjad;

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud menetluslikud tagatised;

käesoleva artikli lõikes 5 osutatud korrakohase asendamise protsessi üksikasjad;

üksikasjalik kord turuosaliste teavitamiseks otsusest tunnistada registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusluba kehtetuks.

▼B

Artikkel 10

Teabevahetus ameti ja muude asutuste vahel

▼M1

Amet loob mehhanismid artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks komisjoni, riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Eurofisci ja muude asjaomaste liidu tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib amet nimetatud asutustega.

Amet teeb lõikes 1 osutatud mehhanismid kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on loonud süsteemid, mis võimaldavad ametil täita artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Riiklikud reguleerivad asutused loovad mehhanismid artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, riiklike maksuhaldurite ja muude asjaomaste riigi tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus selliste mehhanismide küsimuses ameti ja nende asutustega, välja arvatud juhul, kui sellised mehhanismid on loodud enne 7. maid 2024. Amet annab vajaduse korral välja mittesiduvad suunised, et hõlbustada selliste mehhanismide loomist riiklike reguleerivate asutuste poolt.

Riiklikud reguleerivad asutused teevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mehhanismid kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on loonud süsteemid, mis võimaldavad riiklikul reguleerival asutusel täita artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

▼B

Vastavalt kohaldatavatele liidu õigusaktidele tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta teevad registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlad ametile kättesaadavaks nende poolt kogutud asjaomase teabe energia hulgimüügitoodete ja saastekvootide tuletisinstrumentide kohta.

Euroopa Väärtpaberijärelevalve edastab ametile energia hulgimüügitoodete kohta sõlmitud tehinguid käsitlevad aruanded, mis ta on saanud vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikele 3 või kohaldatavatele liidu õigusaktidele tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta. Pädevad asutused, kellele esitatakse energia hulgimüügitoodete kohta sõlmitud tehinguid käsitlevaid aruandeid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikele 3, edastavad kõnealused aruanded ametile.

Amet ning saastekvootide või saastekvootidega seotud tuletisinstrumentidega kauplemise üle järelevalve teostamise eest vastutavad asutused teevad omavahel koostööd ja loovad asjakohased mehhanismid, et anda ametile juurdepääs saastekvootide kohta sõlmitud tehinguid ja saastekvootidega seotud tuletisinstrumentide kohta sõlmitud tehinguid käsitlevatele andmetele, kui kõnealused asutused koguvad selliste tehingute kohta teavet.

Artikkel 11

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 12 ) ega ameti kohustusi seoses tema ülesannete täitmisel aset leidva isikuandmete töötlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 13 ).

Artikkel 12

Töökindlus

Amet tagab artikli 4 lõike 2 ning artiklite 8 ja 10 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse. Amet võtab kõik vajalikud meetmed tema süsteemides säilitatava teabe kuritarvitamise ja sellele loata juurdepääsu vältimiseks.

▼M1

Komisjon, riiklikud reguleerivad asutused, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused, riiklikud maksuhaldurid, Eurofisc, riiklikud konkurentsiasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja muud asjaomased asutused tagavad artikli 4 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 5 või artikli 10 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse, võtavad meetmeid, et vältida sellise teabe kuritarvitamist, ning tagavad kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide järgimise.

▼B

Amet tuvastab operatsiooniriskide allikad ja töötab nende minimeerimiseks välja asjakohased süsteemid, kontrollid ja menetlused.

▼M1

Amet loob hiljemalt 8. maiks 2025 liidu energia hulgimüügituru andmeid hõlmava teabekeskuse (edaspidi „teabekeskus“). Kui artiklist 17 ei tulene teisiti, teeb amet teabekeskuse kaudu avalikuks osa tema valduses olevast teabest tingimusel, et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste, üksiktehingute või üksikute kauplemiskohtade kohta ei avalikustata ja see ei ole avalikuks tehtud teabest tuletatav. Amet võib samuti avalikuks teha teabekeskuse kaudu koondteavet organiseeritud turgude, siseteabeplatvormide ja registreeritud aruandlusmehhanismide kohta kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, välja arvatud tundlikku äriteavet.

Amet teeb oma mittetundlikku äriteavet sisaldava kauplemisalase andmebaasi teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks kättesaadavaks, tingimusel et kohaldatakse konfidentsiaalsuse nõudeid.

Teave avaldatakse või tehakse kättesaadavaks energia hulgimüügiturgude läbipaistvuse parandamise huvides ja tingimusel, et see ei moonuta tõenäoliselt konkurentsi kõnealustel energiaturgudel.

Amet levitab teavet õiglasel viisil vastavalt läbipaistvatele reeglitele, mille ta koostab ja teeb üldsusele kättesaadavaks.

▼B

Artikkel 13

Turu kuritarvitamise vastase keelu rakendamine

▼M1

Riiklikud reguleerivad asutused tagavad artiklites 3 ja 5 sätestatud keeldude ning artiklites 4, 7c, 8, 9 ja 15 sätestatud kohustuste täitmise ja jõustamise.

Riiklikud reguleerivad asutused on pädevad uurima kõiki oma riigi energia hulgimüügiturgudel tehtud toiminguid ja tagavad käesoleva määruse nõuete täitmise, olenemata sellest, kus neid toiminguid tegev turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud või kohustatud end registreerima.

Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikul reguleerival asutusel on esimeses ja teises lõigus osutatud ülesande täitmiseks vajalikud uurimise ja nõuete täitmise tagamise volitused. Kõnealuseid volitusi kasutatakse proportsionaalsel viisil.

Neid volitusi võib kasutada:

otse,

koostöös muude asutustega,

suunates küsimuse riiklikele pädevatele õigusasutustele või

ameti soovitusel.

Kui see on asjakohane, võib riiklik reguleeriv asutus kasutada oma uurimisvolitusi koostöös artikli 8 lõike 4 punktis d osutatud organiseeritud turgude, tehingute sobitamise süsteemide või muude ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikutega.

▼B

Lõikes 1 osutatud uurimis- ja jõustamisvolitused piirduvad uurimise eesmärgiga. Neid täidetakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja need sisaldavad õigust:

omada juurdepääsu kõigile vajalikele dokumentidele hoolimata nende vormist ja saada nende dokumentide koopiad;

nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid või volitavaid isikuid selgitusi andma;

korraldada kohapeal kontrolle;

nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta;

nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse või selle kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega;

taotleda kohtult vara külmutamist või arestimist;

taotleda, et kohus või pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu.

▼M1

Selleks et võidelda käesoleva määruse rikkumiste vastu, toetada ja täiendada riiklike reguleerivate asutuste tegevust nõuete täitmise tagamisel ning aidata kaasa käesoleva määruse ühetaolisele kohaldamisele kogu liidus, võib amet tihedas ja aktiivses koostöös asjaomaste riiklike reguleerivate asutustega teostada uurimisi, kasutades talle artiklitega 13a, 13b ja 13c ning nendega kooskõlas antud volitusi.

Piisavalt aegsasti enne lõikes 3 osutatud volituste kasutamist liikmesriigi jurisdiktsioonis, kus pannakse toime tegusid, mille puhul ametil on tekkinud mõistlik kahtlus, et rikutakse käesolevat määrust, teavitab amet sellest kõnealuse liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust ja teisi asjaomaseid asutusi. Amet võib oma volitusi sellises jurisdiktsioonis kasutada, välja arvatud juhul, kui riiklik reguleeriv asutus seisab sellele vastu, sest asutus on

ametlikult algatanud samade asjaolude uurimise või on sellist uurimist läbi viimas või

lõpetanud samade asjaolude uurimise ja teinud kindlaks, et rikkumine toimus või seda ei toimunud.

Amet võib jätkata oma volituste kasutamist ülejäänud jurisdiktsioonides, kus riiklikud reguleerivad asutused ei ole väljendanud oma vastuseisu vastavalt esimese lõigu punktile a. Amet ei kasuta oma volitusi, kui samade asjaolude uurimine on juba lõpetatud ja selle raames on tehtud kindlaks, et rikkumine toimus või seda ei toimunud.

Riiklik reguleeriv asutus teavitab ametit oma vastuseisust kolme kuu jooksul alates esimese lõigu kohasest teavitamisest. Sellistel juhtudel teeb riiklik reguleeriv asutus ametiga koostööd, sealhulgas:

jagades teavet ja järeldusi, mis on olulised selleks, et amet saaks kasutada oma lõike 3 kohaseid volitusi muudes asjaomastes jurisdiktsioonides, ning

osaledes ameti taotlusel artikli 16 lõike 4 punkti c kohaselt moodustatud uurimisrühmas.

Amet teavitab uurimisrühma moodustamisest komisjoni ning kui üks asjaomane riiklik reguleeriv asutus seda taotleb, võib amet kutsuda komisjoni osalema kõnealuses uurimisrühmas vaatlejana.

Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklites 3 ja 5 sätestatud keeldude jõustamine, kui

toiminguid tehakse või on tehtud energia hulgimüügitoodete tarnimiseks vähemalt kahes liikmesriigis;

ilma et see piiraks artikli 16 lõikes 5 osutatud erandite kohaldamist, ei võta pädev riiklik reguleeriv asutus võimalikult kiiresti vajalikke meetmeid, et rahuldada ameti artikli 16 lõike 4 punkti b kohane taotlus, kui tegemist on piiriülese juhtumiga, või

ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, taotleb riiklik reguleeriv asutus ametilt oma volituste kasutamist seoses tegevusega, millel on piiriülene mõju, isegi kui selline tegevus ei kuulu käesoleva lõike punkti a või b kohaldamisalasse.

Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklis 4 sätestatud kohustuste täitmine, kui asjakohane siseteave tõenäoliselt mõjutab märkimisväärselt energia hulgimüügitoodete hindu tarnimisel vähemalt kahes liikmesriigis.

Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklis 8 sätestatud kohustuste täitmine, kui

kahtlustatav rikkumine mõjutab ameti teostatavat artiklis 7 osutatud järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle vähemalt kahes liikmesriigis või

kahtlustatav rikkumine mõjutab artiklis 10 osutatud teabevahetuse kvaliteeti vähemalt kahes liikmesriigis.

Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklis 15 sätestatud kohustuste täitmine, kui nimetatud artiklis osutatud isikud vahendavad või täidavad ametialaselt tehinguid energia hulgimüügitoodete tarnimiseks vähemalt kahes liikmesriigis.

Kasutades oma volitusi vastavalt lõigetele 5–8, võib amet käsitleda prioriteetsena suurima piiriülese mõjuga juhtumeid. Selleks kehtestab amet pärast riiklike reguleerivate asutustega konsulteerimist ja nendega koostöös kriteeriumid suurima piiriülese mõjuga juhtumite kindlakstegemiseks.

10.

Selle kindlakstegemisel, kas lõike 5 punktides a ja b ning lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud ameti volituste kasutamise tingimused on täidetud, käsitatakse energia hulgimüügitoodete tarnimist pakkumispiirkonnas või tasakaalustusalas, mis hõlmab vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi, tarnimisena ühes liikmesriigis.

Käesolev lõige ei piira asjaomase riigi reguleeriva asutuse võimalust esitada lõike 5 punkti c kohane taotlus või väljendada lõike 4 kohaselt vastuseisu.

11.

Pärast lõigete 5–8 kohaselt volituste kasutamiseks võetud meetmete lõpuleviimist koostab amet uurimisaruande, milles esitatakse ameti järeldused. Uurimisaruanne sisaldab ka kõiki tõendeid, millel need järeldused põhinesid. Kui amet võtab uurimisaruandes seisukoha, et käesolevat määrust on rikutud, teavitab ta sellest asjaomaste liikmesriikide reguleerivaid asutusi ja nõuab, et nad võtaksid vajalikke meetmeid, sealhulgas asjakohasel juhul kooskõlas artikliga 18. Amet võib lisaks uurimisaruandes soovitada asjaomastel riiklikel reguleerivatel asutustel teatavate järelmeetmete võtmist ja teavitada vajaduse korral sellest komisjoni. Kolme kuu jooksul alates uurimisaruande kättesaamisest teatavad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ametile ja vajaduse korral komisjonile, milliseid meetmeid nad peavad vajalikuks.

12.

Amet esitab korrapäraselt ja igal juhul vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldistatud ja anonüümitud kujul koostatud aruannete kokkuvõtted. Neid kokkuvõtteid ja nende sisu käsitletakse konfidentsiaalsena.

Artikkel 13a

Ameti kohapealsed kontrollid

Amet valmistab kohapealsed kontrollid ette ning teeb need tihedas koostöös ja koordineerides asjaomase liikmesriigi asjaomaste asutustega.

Artikli 13 lõigetes 5–8 sätestatud kohustuste täitmiseks võib amet teha kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle uuritavate isikute sellistes ruumides, kus võidakse hoida äridokumente. Kui see on vajalik nõuetekohaseks ja tõhusaks kohapealseks kontrolliks, võib amet teha kõnealust kontrolli sellest uuritavatele isikutele ette teatamata.

Ameti ametnikel ja isikutel, keda amet on volitanud või määranud tegema kohapealset kontrolli, on isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ameti poolt lõike 6 kohaselt vastu võetud otsust, kõnealuse kontrolli tegemiseks vajalikus ulatuses õigus:

siseneda kõnealuste isikute asjakohastesse ruumidesse,

kontrollida raamatupidamisdokumente ja muid nende äriga seotud dokumente, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid sellistest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

pitseerida ettevõtlusruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli tegemiseks;

küsida kõnealuste isikute esindajalt või töötajalt selgitusi kohapealse kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused talletada.

Esimese lõigu punktis d osutatud pitsereid ei paigaldata kauemaks kui 72 tunniks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel.

Kui on tekkinud mõistlik kahtlus, et kohapealse kontrolli sisuga seotud äridokumente, mis võivad olla asjakohased käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks, hoitakse uurimise all olevate ettevõtjate direktorite, juhtide või teiste töötajate eravaldustes, võib amet otsuse alusel viia sellistes eravaldustes läbi kohapealse kontrolli. Sellistel juhtudel esitatakse lõikes 6 osutatud otsuses ka asjaolud, mille põhjal amet on jõudnud järeldusele, et põhjendatud kahtluse kriteerium on täidetud.

Ameti ametnikud ja isikud, keda amet on volitanud või määranud tegema kohapealset kontrolli, esitavad oma õiguste kasutamiseks kirjaliku volituse, milles on kindlaks määratud kohapealse kontrolli ese ja eesmärk.

Uuritavad isikud alluvad ameti vastu võetud otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kohapealse kontrolli sisu ja eesmärk, teatatakse selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 13g sätestatud karistusmaksest, kui asjaomane isik ei allu uurimisele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, samuti õigusest lasta otsus Euroopa Liidu Kohtul (Euroopa Kohus) läbi vaadata. Amet konsulteerib enne kõnealuse otsuse vastuvõtmist selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutusega, kus kohapealne kontroll tehakse.

Kohapealse kontrolli tegemise asukohaks oleva liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud abistavad ameti taotluse korral aktiivselt ameti ametnikke ja muid ameti volitatud või määratud isikuid. Selleks on neil käesolevas artiklis sätestatud õigused. Riikliku reguleeriva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti kohapealses kontrollis osaleda.

Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik seisab käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kohapealsele kontrollile vastu, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus neile või teistele asjakohastele riiklikele reguleerivatele asutustele vajalikku abi, milleks vajaduse korral taotletakse abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et võimaldada neil kohapealset kontrolli teha.

Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõigetes 7 ja 8 sätestatud abiks on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav riikliku õigusasutuse luba, taotleb seda amet. Amet võib seda luba taotleda ka ettevaatusabinõuna. Lõikes 4 osutatud juhtudel ei tohi kohapealset kontrolli teha ilma riikliku õigusasutuse eelneva loata.

10.

Kui amet taotleb lõike 9 kohaselt luba, kontrollib riiklik õigusasutus,

kas ameti otsus on autentne ning

kas võetavad meetmed on kohapealse kontrolli eseme seisukohast proportsionaalsed ning ei ole meelevaldsed ega ülemäärased.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib riiklik õigusasutus küsida ametilt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks amet kahtlustab artikli 13 lõikes 3 osutatud rikkumist, ning kahtlustatava rikkumise raskuse ja uuritava isiku seotuse kohta. Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 13b

Teabenõue

Iga isik, kellelt amet seda nõuab, annab talle teavet, mida amet vajab oma kohustuste täitmiseks, mis on sätestatud artikli 13 lõigetes 5–8. Amet teeb oma teabenõudes järgmist:

viitab käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

nimetab teabenõude eesmärgi;

täpsustab, millist teavet vajatakse ja millises andmevormingus see tuleb esitada;

määrab kindlaks nõudega proportsionaalse tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

teavitab isikut sellest, et teabenõude vastus ei tohi olla ebaõige ega eksitav.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabenõuetega seoses on ametil ka õigus võtta vastu otsuseid. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 loetletud üksikasjadele teavitab amet oma otsuses isiku kohustusest teabenõudele vastata, artiklis 13g sätestatud karistusmaksest, kui asjaomane isik ei rahulda teabenõuet, ning õigusest lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata.

Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Vastavalt lõikes 1 või 2 osutatud isikud või nende esindajad esitavad nõutud teabe. Kõnealused isikud vastutavad täielikult selle tagamise eest, et esitatud teave oleks täielik ja õige ning poleks eksitav.

Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei rahulda teabenõuet, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus ametile viimase taotlusel lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikku abi, sealhulgas määrates kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega trahve.

Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik keeldub nõutud teabe esitamisest, võib amet teha järeldused kättesaadava teabe põhjal.

Amet saadab lõikes 1 osutatud nõude või lõikes 2 osutatud otsuse koopia viivitamata asjaomaste liikmesriikide riiklikele reguleerivatele asutustele.

Artikkel 13c

Ütluste võtmise õigus

Amet võib oma artikli 13 lõigetest 5–8 tulenevate kohustuste täitmiseks küsitleda või võtta ütlusi igalt isikult, kes annab nõusoleku enda küsitlemiseks uuritava küsimusega seotud teabe kogumise eesmärgil. Amet võib saadud vastused talletada.

Kui asjaomase isiku lõike 1 kohane küsitlemine toimub ettevõtja ruumides, teatab amet sellest selle liikmesriigi riiklikule reguleerivale asutusele, mille territooriumil küsitlemine toimub. Kõnealuse liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus võib abistada ameti ametnikke või tema volitatud või määratud isikuid küsitlemise läbiviimisel.

Artikkel 13d

Menetluslikud tagatised

Amet teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi, austades täielikult tema uuritavatele isikutele ette nähtud menetluslikke tagatisi, sealhulgas järgmisi:

õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi;

õigus saada abi vabalt valitud isikult;

õigus kasutada selle liikmesriigi mis tahes ametlikku keelt, kus kohapealne kontroll tehakse;

õigus esitada märkusi end puudutavate asjaolude kohta enne uurimisaruande vastuvõtmist vastavalt artikli 13 lõikele 11;

õigus saada küsitlemise protokolli koopia ja see heaks kiita või lisada sinna märkusi.

Üleskutse esitada märkusi punktis d osutatud õiguse kohaselt sisaldab kokkuvõtet asjaomase isikuga seotud asjaoludest ning selles määratakse piisav tähtaeg märkuste esitamiseks. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib amet otsustada märkuste esitamise kutse saatmise edasi lükata, kui see on vajalik, et säilitada riikliku asutuse tehtava kohapealse kontrolli või käimasoleva või tulevase haldus- või kriminaaluurimise konfidentsiaalsus.

Amet kogub tema uuritavaid isikuid süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid ning teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi objektiivselt ja erapooletult ning kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega.

Amet teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi, järgides täielikult kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja liidu andmekaitsenorme.

Määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõiget 6 ei kohaldata artikli 13a lõike 6 või artikli 13b lõike 2 kohaselt vastu võetud ameti otsuste suhtes.

Artikkel 13e

Vastastikune abi

Selleks et tagada artiklites 13–13c sätestatud asjakohaste nõuete täitmine, abistavad uurimise käigus riiklikud reguleerivad asutused ja amet üksteist.

Artikkel 13f

Uurija

Selleks et täita artikli 13 lõigetest 5–8 tulenevaid kohustusi, võib amet, kui ta peab seda uurimise tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks asjakohaseks, ning võttes arvesse oma olemasolevaid siseressursse, nimetada ametisse ameti siseselt spetsiaalse uurija, et juhtida uurimist.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada ameti kasutatavaid volitusi, sealhulgas artiklites 13a, 13b ja 13c sätestatud volitusi, austades samal ajal artiklis 13d sätestatud menetluslikke tagatisi. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele ameti poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele, mis on uurimise seisukohast asjakohased.

Artikkel 13g

Karistusmaksed

Amet määrab otsusega uurimise all olevale isikule karistusmakse, et sundida teda

alluma artikli 13a lõike 6 alusel vastu võetud otsusega määratud kohapealsele kontrollile;

esitama teavet, mida nõutakse artikli 13b lõike 2 alusel vastu võetud otsusega.

Karistusmakse määratakse iga päev, kuni asjaomane isik täidab asjaomased artikli 13a lõikes 6 või artikli 13b lõikes 2 osutatud otsused.

Karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Seetõttu on juriidiliste isikute puhul karistusmakse summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasissetulekust. Karistusmakse arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega karistusmakse määratakse.

Karistusmakset võib määrata mitte rohkem kui kuueks kuuks alates ameti otsuse teatavakstegemisest.

Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 13h

Karistusmaksete otsuste menetluslikud tagatised

Olenemata määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõikest 6 annab amet enne käesoleva määruse artikli 13g kohase karistusmakse otsuse tegemist isikutele, kellele selline otsus on adresseeritud, võimaluse esitada oma seisukoht ameti järelduste kohta. Ameti otsused põhinevad üksnes sellistel järeldustel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Uurimise ajal tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus. Neil isikutel on õigus tutvuda nende ameti toimikus olevate dokumentidega, mis on olulised ameti otsuse jaoks määrata karistusmakse, tingimusel et seejuures võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ameti ettevalmistavaid sisedokumente.

Artikkel 13i

Karistusmakse olemus, karistusmakse täitmisele pööramine ning laekunud tulu jaotamine

Artikli 13g alusel määratava karistusmakse olemus on halduslik.

Artikli 13g kohaselt määratud karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

Täitmisele pööramist reguleeritakse asjaomaste liikmesriikide kohaldatavate riigisiseste menetlusnormidega.

Korraldus selle täitmisele pööramise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrolli lisab ameti otsusele riiklik asutus, mille iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning ametile ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.

Kui määratud riiklik asutus on kolmandas lõigus osutatud formaalsused lõpetanud, võib amet asjaomaste sätete kohaldamisel liikuda edasi täitmisele pööramisega kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega, esitades asja otse määratud riiklikule asutusele.

Täitmisele pööramise võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjaomaste riiklike kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmisele pööramise ebaõige viisi kohta.

Karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 13j

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi ameti otsused, millega määratakse karistusmaksed. Kohus võib karistusmakse tühistada, seda vähendada või seda suurendada.

▼B

Artikkel 14

Edasikaebamise õigus

Liikmesriigid tagavad siseriiklikul tasandil selliste sobivate mehhanismide olemasolu, mille kohaselt reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isikul on õigus otsus edasi kaevata asjaomastest isikutest ja mis tahes valitsusest sõltumatule organile.

▼M1

Artikkel 15

Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustused

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik, kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui nelja nädala jooksul pärast päeva, kui kõnealune isik kahtlasest sündmusest teada saab.

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 alusel ametialaselt tehinguid täitev isik, kes täidab ka selliste energia hulgimüügitoodetega seotud tehinguid, mis ei ole finantsinstrumendid, ja kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda käesoleva määruse artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele viivitamata ja mitte hiljem kui nelja nädala jooksul pärast päeva, kui kõnealune isik kahtlasest sündmusest teada saab.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud kehtestavad tulemusliku korra, süsteemid ja menetlused ning rakendavad neid pidevalt, et

tuvastada võimalikud artikli 3, 4 või 5 nõuete rikkumised;

tagada, et nende töötajad, kes teevad käesoleva artikli kohaldamiseks järelevalvet, ei satu huvide konflikti ja tegutsevad sõltumatult;

tuvastada kahtlasi korraldusi ja tehinguid ning neist teatada.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, kohaldatakse ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute suhtes norme, mille kohaselt tuleb teavitada liikmesriike, kus võimalikus rikkumises osalev turuosaline on registreeritud ja kus energia hulgimüügitoode tarnitakse. Kõnealune teade adresseeritakse nende liikmesriikide riiklikele reguleerivatele asutustele.

Hiljemalt 8. maiks 2025 ja seejärel igal aastal annab amet välja ja teeb avalikuks koostöös riiklike reguleerivate asutustega ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega aruande, mis sisaldab koondteavet, välja arvatud tundlik äriteave, käesoleva artikli rakendamise kohta, eelkõige seoses järgmisega:

lõikes 3 osutatud kord, süsteemid ja menetlused ning nende tulemuslikkus;

riiklike reguleerivate asutuste analüüs kahtlaste tehingute kohta, reageerimine kahtlastest tehingutest teatamise halvale kvaliteedile ja sellistest tehingutest teatamata jätmisele ning seotud tegevus seoses nõuete täitmise tagamisega ja karistustega.

▼B

Artikkel 16

Koostöö liidu ja riiklikul tasandil

Ameti eesmärk on tagada, et riiklikud reguleerivad asutused täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kooskõlastatud ja ühtsel viisil.

▼M1

Amet avaldab asjakohasel juhul mittesiduvad suunised

artiklis 2 sätestatud mõistete kohaldamise kohta, sealhulgas seoses mitteammendava loetelu koostamisega pikaajalise protsessi asjakohastest vaheetappidest juhtudel, kui teave iseenesest vastab artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele, ning

sellise turukäitumise mitteammendavate tunnuste ja näidete kohta, mis on seotud turuga manipuleerimisega, samuti artiklis 3 osutatud siseteabel põhineva kauplemisega.

▼B

Riiklikud reguleerivad asutused teevad koostööd nii ametiga kui ka omavahel, sh piirkondlikul tasandil, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

▼M1

Riiklikud reguleerivad asutused, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused, riiklikud konkurentsiasutused ja riiklikud maksuhaldurid kehtestavad asjakohased koostöövormid, et tagada õigeaegne, tulemuslik ja tõhus uurimine ja nõuete täitmine ning aidata kaasa sidusale ja järjepidevale lähenemisviisile uurimise ja kohtumenetluste osas ning käesoleva määruse ja asjaomase finants- ja konkurentsiõiguse järgimise tagamisele.

▼B

Kui liikmesriigi reguleerival asutusel on põhjendatud alust kahtlustada, et samas liikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis on toime pandud tegu, mis rikub käesolevat määrust, või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest viivitamata võimalikult konkreetsel viisil ametile.

Kui riiklik reguleeriv asutus kahtlustab, et tema liikmesriigi energia hulgimüügiturgusid või energia hulgimüügitoodete hindasid mõjutavad teod on toime pandud teises liikmesriigis, võib ta paluda ametil võtta käesoleva artikli lõike 4 kohaseid meetmeid, ja kui sellised teod mõjutavad finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse ►M1 määruse (EL) nr 596/2014 artiklit 2 ◄ , siis käesoleva artikli lõike 3 kohaseid meetmeid.

▼M1

Enne sellise otsuse vastuvõtmist, milles leitakse, et käesolevat määrust on rikutud, võib riiklik reguleeriv asutus sellest ametile teatada ning esitada talle juhtumi kokkuvõtte ja kavandatava otsuse ühes asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Pärast otsuse vastuvõtmist, milles leitakse, et käesolevat määrust on rikutud, esitab riiklik reguleeriv asutus selle otsuse ametile, sealhulgas selle otsuse vastuvõtmise kuupäeva, karistatavate isikute nimed, käesoleva määruse artikli, mida on rikutud, ja määratud karistuse. Samal ajal teatab riiklik reguleeriv asutus ametile, millise teabe ta on artikli 18 lõike 6 alusel üldsusele avalikustanud, ning teavitab ametit viivitamata, kui selline teave hiljem muutub. Amet koostab avaliku loetelu teabest, mille riiklikud reguleerivad asutused on artikli 18 lõike 6 alusel üldsusele avalikustanud.

▼B

Selleks et tagada kooskõlastatud ja ühtne lähenemisviis turu kuritarvitamise suhtes energia hulgimüügiturgudel, on vaja teha järgmist:

▼M1

riiklikud reguleerivad asutused menetlevad teateid käesoleva määruse võimalike rikkumiste kohta põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral ühe aasta jooksul kõnealuste teadete kättesaamisest ning teavitavad oma liikmesriigi pädevat finantsasutust ja ametit, kui neil on põhjendatud alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis kujutab endast turu kuritarvitamist määruse (EL) nr 596/2014 tähenduses, või ollakse sellist tegu toime panemas, ja see tegu mõjutab finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artiklit 2; selleks otstarbeks võivad riiklikud reguleerivad asutused koos oma liikmesriigi pädeva finantsjärelevalveasutusega luua asjakohased koostöövormid;

▼B

kui ametil on põhjendatud alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis kujutab endast turu kuritarvitamist ►M1 määruse (EL) nr 596/2014 ◄ tähenduses, või ollakse sellist tegu toime panemas, ja see tegu mõjutab finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse ►M1 kõnealuse määruse artiklit 2 ◄ , teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja pädevale finantsjärelevalveasutusele;

kui liikmesriigi pädeval finantsjärelevalveasutusel on põhjendatud alust kahtlustada, et teise liikmesriigi energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis rikub artikleid 3 ja 5, või ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja ametile;

kui riiklikul reguleerival asutusel on põhjendatud alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturul on toime pandud tegu, mis kujutab endast tõenäoliselt konkurentsiõiguse rikkumist, või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest oma liikmesriigi riiklikule konkurentsiasutusele, komisjonile ja ametile;

▼M1

kui ametil ja riiklikul reguleerival asutusel on põhjendatud alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturul on toime pandud tegu, mis kujutab endast tõenäoliselt maksupettust, või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest pädevale riiklikule maksuhaldurile ja Eurofiscile.

▼B

Kui amet muu hulgas esialgsete hinnangute või analüüside alusel kahtlustab, et käesolevat määrust on rikutud, on tal lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks järgmised volitused:

taotleda ühelt või mitmelt riiklikult reguleerivalt asutuselt kahtlustatava rikkumise kohta teavet;

taotleda ühelt või mitmelt riiklikult reguleerivalt asutuselt kahtlustatava rikkumise uurimise alustamist ja võtta asjakohased meetmed iga avastatud rikkumise heastamiseks. Kõik otsused, mis on seotud avastatud rikkumise heastamiseks võetavate asjakohaste meetmetega, kuuluvad asjaomase riikliku reguleeriva asutuse vastutusalasse;

kui ta leiab, et võimalikul rikkumisel on või on olnud piiriülene mõju, loob ta kõnealuste riiklike reguleerivate asutuste esindajatest uurimisrühma ja koordineerib seda uurimisrühma, kes peab välja selgitama, kas käesolevat määrust on rikutud ja millises liikmesriigis rikkumine toimus. Vajaduse korral võib amet taotleda ka ühe või mitme liikmesriigi pädeva finantsjärelevalveasutuse või mõne muu asjaomase asutuse esindajate uurimisrühmas osalemist.

Kui riiklik reguleeriv asutus saab lõike 4 punkti a kohase teabe esitamise taotluse või lõike 4 punkti b kohase uurimise alustamise taotluse, võtab ta viivitamata taotluse täitmiseks vajalikud meetmed. Kui kõnealune riiklik reguleeriv asutus ei suuda kohe esitada taotletud teavet, teavitab ta ametit viivitamata selle põhjustest.

Erandina esimesest lõigust võib riiklik reguleeriv asutus keelduda taotluse täitmisest, kui:

täitmine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või julgeolekut,

sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi asutustes või

taotluse saanud liikmesriigis on selliste isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses kõnealuse tegevusega.

Kõikidel sellistel juhtudel teavitab riiklik reguleeriv asutus nõuetekohaselt ametit ning esitab kõnealuse menetluse või kohtuotsuse kohta võimalikult üksikasjaliku teabe.

Riiklikud reguleerivad asutused osalevad lõike 4 punkti c kohaselt moodustatud uurimisrühmades, pakkudes neile vajalikku abi. Amet kooskõlastab uurimisrühma tööd.

►M1 Määruse (EL) 2019/942 artikli 22 lõike 5 ◄ viimast lauset ei kohaldata ameti suhtes juhul, kui see täidab käesoleva määrusega talle pandud ülesandeid.

▼M1

Artikkel 16a

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

Riiklikud reguleerivad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi ametile või muule riiklikule reguleerivale asutusele, kui viimane sellega nõustub. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seotud erikorra, mida tuleb järgida enne, kui nende riiklikud reguleerivad asutused sõlmivad delegeerimiskokkulepped, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik turuosaliste või kontsernide tulemuslikuks järelevalveks.

Amet võib abistada riiklikke reguleerivaid asutusi, andes välja mittesiduvaid suuniseid või vahetades riiklike reguleerivate asutuste vahel parimaid tavasid ülesannete ja kohustuste delegeerimise küsimuses.

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine toob kaasa käesolevas määruses sätestatud pädevuse ümberjaotamise. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, nende täitmise tagamist ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus asub asutus, kellele kohustused on delegeeritud.

Riiklikud reguleerivad asutused teavitavad ametit kõigist delegeerimiskokkulepetest, mille nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist ameti teavitamisest.

Amet võib kavandatud delegeerimiskokkuleppe kohta, millest on vastavalt lõikele 3 teavitatud, esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates teavituse saamisest.

Amet avaldab asjakohasel viisil kõik riiklike reguleerivate asutuste sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 16b

Suunised ja soovitused

Selleks et kehtestada liidus järjepidevad, tõhusad ja tulemuslikud järelevalvetavad ning tagada liidu õiguse ühtne, ühetaoline ja järjepidev kohaldamine, esitab amet kõigile riiklikele reguleerivatele asutustele või kõigile turuosalistele suuniseid ja soovitusi ning ühele või mitmele riiklikule reguleerivale asutusele või ühele või mitmele turuosalisele soovitusi artiklite 3–5a, 8, 9 ja 9a ning artikli 10 lõike 1 kohaldamise kohta.

Amet peab esitatavate suuniste ja soovituste üle piisava ja realistliku ajavahemiku jooksul asjakohaseid avalikke konsultatsioone asjaomaste turuosalistega ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Need konsultatsioonid ja analüüsid on suuniste või soovituste kohaldamisala, laadi ja mõjuga proportsionaalsed.

Riiklikud reguleerivad asutused ja turuosalised võtavad kõnealuseid suuniseid ja soovitusi asjakohasel määral arvesse.

Riiklikud reguleerivad asutused võivad ametit korrapäraselt teavitada neile adresseeritud suuniste või soovituste rakendamisest.

Kui suunises või soovituses seda nõutakse, teatavad turuosalised ametile konkreetse suunise või soovituse rakendamisest. Ameti nõudmisel esitavad turuosalised teatatu kohta selged ja üksikasjalikud tõendid.

12 kuu jooksul pärast lõike 1 kohase suunise või soovituse andmist võib amet korraldada konsultatsiooni, sealhulgas riiklike reguleerivate asutuste või turuosalistega, et hinnata kõnealuste suuniste või soovituste asjakohasust ja tulemuslikkust.

Amet lisab esitatud suunised ja soovitused määruse (EL) 2019/942 artikli 19 lõike 1 punktis k osutatud aruandesse.

▼B

Artikkel 17

Ametisaladus

Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus on:

ametis töötavatel või töötanud isikutel;

ameti volitatud audiitoritel ja ekspertidel;

riiklikes reguleerivates asutustes või muudes asjaomastes asutustes töötavatel või töötanud isikutel;

riiklike reguleerivate asutuste või muude asjaomaste asutuste volitatud audiitoritel ja ekspertidel, kellel on vastavalt käesolevale määrusele õigus saada konfidentsiaalset teavet.

▼M1

Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate juhtumite menetlemist või teiste käesoleva määruse sätete või muu asjakohase liidu õiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 2 osutatud isikud teha oma ametikohustuste täitmisel saadud konfidentsiaalset teavet teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus üksikuid turuosalisi ei ole võimalik eraldi identifitseerida.

▼B

Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, tohivad amet, riiklikud reguleerivad asutused, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad organid või isikud kasutada seda teavet üksnes oma ametikohustuste ja ülesannete täitmiseks; muud asutused, organid või isikud võivad kõnealust teavet kasutada üksnes sel kindlaksmääratud eesmärgil, milleks teave neile edastati, või siis haldus- või kohtumenetluste käigus, eriti kui need on seotud kõnealuste ülesannete täitmisega. Teavet vastuvõttev asutus võib seda kasutada ka muul eesmärgil, juhul kui on olemas ameti, riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, teavet edastavate organite või isikute nõusolek.

Käesolev artikkel ei takista liikmesriigi asutusel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetada või edastada konfidentsiaalset teavet, tingimusel et seda ei ole saadud teise liikmesriigi asutuselt või ametilt käesoleva määruse alusel.

▼M1

Artikkel 18

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja raskust, tarbijatele tekitatud kahju ning siseteabel põhinevast kauplemisest ja turuga manipuleerimisest saadavat võimalikku kasu.

Ilma et see piiraks kriminaalkaristuste kohaldamist ja artikli 13 kohaseid riiklike reguleerivate asutuste järelevalvevolitusi, näevad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õigusega ette, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada asjakohaseid haldustrahve ja muid haldusmeetmeid seoses käesoleva määruse rikkumistega, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit nimetatud sätetest ning teavitavad neid viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada sellisel viisil, et trahvi menetlemise algatab pädev asutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et kõnealused õiguskaitsevahendid on tulemuslikud ja järelevalveasutuste määratud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul peavad määratavad trahvid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Kõnealused liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 8. maiks 2026 ning teatavad komisjonile viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.

Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega ja ne bis in idem põhimõtte kohaselt, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus määrata käesoleva määruse rikkumise korral vähemalt ühte või mitut järgmist haldustrahvi ja kohaldada teisi järgmisi haldusmeetmeid:

nõuda rikkumise lõpetamist;

nõuda sisse rikkumise tulemusel teenitud kasum või välditud kahjum, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha;

esitada avalik hoiatus või teadaanne;

määrata karistusmakseid;

määrata haldustrahve.

Füüsiliste isikute puhul on lõike 3 punktis e osutatud maksimaalsed haldustrahvid järgmised:

artiklite 3 ja 5 rikkumise korral vähemalt 5 000 000 eurot;

artiklite 4 ja 15 rikkumise korral vähemalt 1 000 000 eurot;

artiklite 8 ja 9 rikkumise korral vähemalt 500 000 eurot.

Olenemata lõike 3 punktist e ei ole haldustrahvi summa suurem kui 20 % asjaomase füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust. Kui füüsiline isik on saanud rikkumisest otseselt või kaudselt rahalist kasu, on haldustrahvi summa vähemalt võrdne saadud kasuga.

Juriidilise isiku puhul on lõike 3 punktis e osutatud maksimaalsed haldustrahvid järgmised:

artiklite 3 ja 5 rikkumise korral vähemalt 15 % eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest;

artiklite 4 ja 15 rikkumise korral vähemalt 2 % eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest;

artiklite 8 ja 9 rikkumise korral vähemalt 1 % eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest.

Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest. Kui juriidiline isik on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud rahalist kasu, on haldustrahvi summa vähemalt võrdne selle kasuga.

Liikmesriigid tagavad, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline üldsusele avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Liikmesriigid tagavad, et riiklikud reguleerivad asutused võtavad haldustrahvide ja muude haldusmeetmete liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas, kui see on asjakohane, järgmist:

rikkumise raskusaste ja kestus;

rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida näitab näiteks juriidilise isiku kogu aastakäive või füüsilise isiku aastane sissetulek;

rikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurus, kui selline kasum või kahjum on võimalik kindlaks määrata;

rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi sissenõudmine;

rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on võtnud, et hoida ära rikkumise kordumine, ning

sama rikkumise eest vastutava isiku suhtes algatatud kriminaal- ja haldusmenetluste ja -trahvide korduvus.

Riiklikud reguleerivad asutused teevad käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu alusel haldustrahvide määramise ja muude haldusmeetmete kohaldamise volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimisvolitused ning nende määratavad haldustrahvid ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse mõttes mõjusad ja asjakohased. Nad kooskõlastavad oma tegevuse kooskõlas artikli 16 lõikega 2, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning haldustrahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Hiljemalt 8. maiks 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas liikmesriikides on karistused käesoleva määruse rikkumise eest ette nähtud ja kas neid kohaldatakse järjepidevalt.

Artikkel 19

Rahvusvahelised suhted

Kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide ja organite, sealhulgas Euroopa välisteenistuse vastavat pädevust, võib amet luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega, eelkõige liidu energia hulgimüügiturgu mõjutavate asutustega, et edendada reguleeriva raamistiku ühtlustamist. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped võivad puudutada ühist huvi pakkuvaid aspekte, nagu andmete kogumise ning andmete või muu teabe analüüsimise ja hindamise metoodika ning muud pädevusvaldkonnad.

▼B

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M1

Artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 28. detsembrist 2011. Artikli 4a lõikes 8, artikli 6 lõike 1 punktis c ja artikli 9a lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 7. maist 2024.

Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne asjaomase viieaastase tähtaja möödumist.

Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4a lõikes 8, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 9a lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

▼B

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M1

Artikli 4a lõike 8, artikli 6 lõike 1 või artikli 9a lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 21

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M1

Artikkel 21a

Aruandlus ja läbivaatamine

Hiljemalt 1. juuniks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva määruse kohaldamist, eelkõige seoses selle mõjuga turukäitumisele, turuosalistele, likviidsusele, aruandlusnõuetele, sealhulgas LNG-turu andmetele, ja turuosaliste halduskoormuse tasemele, sealhulgas võimalikele takistustele uute turuosaliste turule sisenemisel, ning ameti tegevust seoses oma eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Nende hindamiste alusel koostab komisjon aruande ja esitab selle põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui see on asjakohane, lisatakse kõnealustele aruannetele seadusandlikud ettepanekud.

Hiljemalt 1. juuniks 2025 hindab komisjon kriminaalkaristuste kehtestamise tulemuslikkust liikmesriikide poolt tahtlike ja raskete turu kuritarvitamise juhtumite eest liidu energia hulgimüügiturgudel ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Selles aruandes võidakse pakkuda välja asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata seadusandliku ettepaneku esitamist.

▼B

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 8 lõiget 1, lõike 3 esimest lõiku ning lõikeid 4 ja 5 hakatakse kohaldama kuus kuud pärast kuupäeva, mil komisjon võtab vastu kõnealuse artikli lõigetes 2 ja 6 osutatud asjaomased rakendusaktid.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Komisjon leiab, et tehingutest teatamise künniseid artikli 8 lõike 2 punkti a tähenduses ning teabeesituse künniseid artikli 8 lõike 6 punkti a tähenduses ei saa kindlaks määrata rakendusaktidega.

Vajadusel esitab komisjon seadusandliku ettepaneku nende künniste kindlaksmääramiseks.

Artiklis 8 ette nähtud meetmete suhtes on ELi seadusandja andnud komisjonile rakendusvolitused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291. See on komisjonile õiguslikult siduv hoolimata komisjoni avaldusest artikli 8 lõike 2 punkti a ja artikli 8 lõike 6 punkti a kohta.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1106, 11. aprill 2024,	L 1106	1	17.4.2024
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1789, 13. juuni 2024,	L 1789	1	15.7.2024