02011R1169 — ET — 01.01.2018 — 003.009
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304 22.11.2011, lk 18) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1155/2013, 21. august 2013, |
L 306 |
7 |
16.11.2013 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 78/2014, 22. november 2013, |
L 27 |
7 |
30.1.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2283, 25. november 2015, |
L 327 |
1 |
11.12.2015 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011,
25. oktoober 2011,
milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse transpordiettevõtjate pakutavate toitlustusteenuste suhtes, kui väljumine toimub liikmesriikide piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„toit”, „toidualased õigusnormid”, „toidukäitlemisettevõtja”, „toidukäitleja”, „jaemüük”, „turuleviimine” ja „lõpptarbija”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ja artikli 3 lõigetes 1, 2, 3, 7, 8 ja 18;
„töötlemine”, „töötlemata tooted” ja „töödeldud tooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktides m, n ja o;
„toiduensüüm”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 ( 2 ) artikli 3 lõike 2 punktis a;
„lisaained”, „abiained” ja „kandja”, mis on määratletud lisaaineid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 ( 3 ) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning I lisa punktis 5;
„lõhna- ja maitseained”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) ( 4 ) artikli 3 lõike 2 punktis a;
„liha”, „lihamass”, „lihavalmistised”, „kalandustooted” ja „lihatooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) ( 5 ) I lisa punktides 1.1, 1.14, 1.15, 3.1 ja 7.1;
„reklaam”, mis on määratletud eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ ( 6 ) artikli 2 punktis a;
„tehisnanomaterjal”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 ( 7 ) artikli 3 lõike 2 punktis f.
Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:
a) |
„toidualane teave” – toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sealhulgas kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemisega; |
b) |
„toidualast teavet käsitlevad õigusnormid” – liidu õigusnormid, mis reguleerivad toidualast teavet, ja eelkõige märgistamist, sealhulgas üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse konkreetsetel asjaoludel kogu toidu suhtes või teatavat liiki toidu suhtes ning ja eeskirjad, mida kohaldatakse ainult konkreetse toidu suhtes; |
c) |
„kohustuslik toidualane teave” – üksikasjad, mis tuleb liidu õigusnormide alusel lõpptarbijale esitada; |
d) |
„toitlustusettevõte” – ettevõte (sealhulgas sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool, haigla või toitlustusasutus, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu, mis on mõeldud lõpptarbijale koheseks tarbimiseks; |
e) |
„müügipakendis toit” – iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või ainult osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta; müügipakendis toidu määratlus ei hõlma toitu, mida pakitakse tarbija soovil müügikohas või pakitakse vahetult müügiks; |
f) |
„koostisosa” – toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; koostisosadeks ei peeta jääkaineid; |
g) |
„lähtekoht” – mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse, ning see ei ole määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23 kuni 26 määratletud päritoluriik; märgistusele kantud toidukäitleja nimi, ärinimi või aadress ei ole käesoleva määruse tähenduses asjaomase toidu päritoluriigi või lähtekoha tähis; |
h) |
„liitkoostisosa” – koostisosa, mis koosneb enam kui ühest koostisosast; |
i) |
„märgistus” – silt, kaubamärk, tähis, kujunduslik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud; |
j) |
„märgistamine” – mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduslikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule; |
k) |
„vaateväli” – pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist; |
l) |
„põhivaateväli” – pakendi vaateväli, mis on tarbijale ostu sooritamise ajal esmapilgul kõige tõenäolisemalt nähtav ja mis võimaldab tarbijal kohe toodet identifitseerida selle omaduste või olemuse ning vajaduse korral ka kaubamärgi järgi. Kui pakendil on mitu samasugust põhivaatevälja, määrab põhivaatevälja kindlaks toidukäitleja; |
m) |
„loetavus” – teabe füüsiline esitamine, mille abil on teave üldsusele visuaalselt kättesaadav ja mis sõltub erinevatest elementidest, muu hulgas tähemärgi suurus, tähe- ja reavahe, kirja joonetugevus, värvi- ja kirjatüüp, tähelaiuse ja -kõrguse suhe, materjali pind ning kirja ja tausta vaheline kontrastsus; |
n) |
„seaduslik nimetus” – toidu nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates liidu õigusnormides või selliste liidu õigusnormide puudumise korral nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates selle liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse; |
o) |
„üldtuntud nimetus” – nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada; |
p) |
„kirjeldav nimetus” – nimetus, milles kirjeldatakse toitu ja vajaduse korral toidu kasutust, ning mis on piisavalt selge selleks, et tarbijad võiksid mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest, millega toitu võidakse segamini ajada; |
q) |
„põhiline koostisosa” – toidu koostisosa/koostisosad, mis moodustab rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine; |
r) |
„toidu minimaalse säilimisaja tähtpäev” – tähtpäev, milleni nõuetekohase säilitamise korral säilivad toidu spetsiifilised omadused; |
s) |
„toitaine” – valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, naatrium ja käesoleva määruse XIII lisa A osa punktis 1 loetletud vitamiinid ja mineraaltoitained ning ained, mis kuuluvad ühte nimetatud gruppidest või on selle koostisosad; |
▼M3 —————
u) |
„sidevahendid” – vahendid, mida võib kasutada lepingu sõlmimiseks tarnija ja tarbija vahel, ilma et nad peaksid üheaegselt füüsiliselt kohal viibima. |
II
PEATÜKK
TOIDUALASE TEABE ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 3
Üldeesmärgid
Artikkel 4
Kohustuslikku toidualast teavet käsitlevad põhimõtted
Kui toidualast teavet käsitlevate õigusnormidega nõutakse kohustusliku toidualase teabe esitamist, hõlmab see teavet, mis kuulub eelkõige ühte järgmistest gruppidest:
teave toidu määratluse ja koostise, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;
teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet:
koostisosade omadused, mis võivad olla kahjulikud teatavate tarbijarühmade tervisele;
säilimisaeg, säilitamine ja ohutu kasutamine;
mõju tervisele, sealhulgas toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed;
teave toitaineliste omaduste kohta, et tarbijatel, sealhulgas eriliste toitumisvajadustega tarbijatel oleks võimalik teha teadlikke valikuid.
Artikkel 5
Nõupidamine Euroopa Toiduohutusametiga
Kõik toidualast teavet käsitlevad meetmed, millel on tõenäoliselt mõju rahvatervisele, võetakse vastu pärast nõupidamist Euroopa Toiduohutusametiga („amet”).
III
PEATÜKK
TOIDUALAST TEAVET KÄSITLEVAD ÜLDNÕUDED JA TOIDUKÄITLEJATE VASTUTUS
Artikkel 6
Põhinõue
Mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave käesoleva määruse kohaselt.
Artikkel 7
Õiglane teavitamine
Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:
toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistamis- või tootmismeetod;
omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;
anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud, või eriti rõhutada, et selles sisalduvad või puuduvad teatavad koostisosad ja/või toitained;
andes välimuses, kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga.
Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse samuti:
reklaami suhtes;
toidu esitlemise, eelkõige selle kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakendamismaterjalide, järjestus- ja väljapanemisviiside suhtes.
Artikkel 8
Kohustused
Alljärgnevatel juhtudel tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed on esitatud müügipakendil või sellele kinnitatud märgistusel, või toidu kohta esitatavates äridokumentides juhul, kui on võimalik tagada, et need dokumendid on kas asjaomasele toidule lisatud või saadetud enne tarnimist või tarnimise ajal:
kui müügipakendis toit on ette nähtud lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning müük toitlustusettevõttele ei ole toimunud kõnealusel etapil;
kui müügipakendis toit on ette nähtud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamise, töötlemise, osadeks jaotamise või tükeldamise otstarbeks.
Olenemata esimesest lõigust tagavad toidukäitlejad, et artikli 9 lõike 1 punktides a, f, g ja h osutatud andmed on olemas ka välispakendil, milles müügipakendis toitu turustatakse.
IV
PEATÜKK
KOHUSTUSLIK TOIDUALANE TEAVE
1.
JAGU
Sisu ja esitamine
Artikkel 9
Kohustuslike andmete loetelu
Vastavalt artiklitele 10 kuni 35 ning kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on kohustuslik märkida järgmised andmed:
toidu nimetus;
koostisosade loetelu;
toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine, mis on loetletud II lisas või on saadud II lisas loetletud ainest või tootest, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab;
teatavate koostisosade või koostisosade grupi kogus;
toidu netokogus;
minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev;
mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta;
artikli 8 lõikes 1 osutatud toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress;
päritoluriik või lähtekoht, kui see on artiklis 26 ette nähtud;
tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline;
jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides;
toitumisalane teave.
Et tagada tarbijale võimalus saada kasu muudest kohustusliku toidualase teabe esitamise viisidest kui sõnad ja numbrid, tingimusel et tagatud on samal tasemel teave kui sõnade ja numbrite abil esitatav teave, võib komisjon, võttes arvesse tõendeid selle kohta, et tarbijad nendest ühesugusel viisil aru saavad, kehtestada delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 kriteeriumid, mille alusel võib lõikes 1 osutatud ühte või mitut üksikasja väljendada sõnade või numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil.
Artikkel 10
Täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul
Kui ohu tekkimise puhul tarbijate tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 52 sätestatud menetlust.
Artikkel 11
Kaalud ja mõõdud
Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevate liidu spetsiifilisemate sätete kohaldamist.
Artikkel 12
Kohustusliku toidualase teabe kättesaadavus ja paigutus
Artikkel 13
Kohustuslike andmete esitamine
Samal eesmärgil kui esimeses lõigus osutatud võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 laiendada käesoleva artikli lõike 5 kohaseid nõudeid täiendavate kohustuslike andmete suhtes teatavate toidugruppide või -liikide puhul.
Artikkel 14
Kaugmüük
Ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud teabealaste nõuete kohaldamist, peab sidevahendite kaudu müüdava müügipakendis toidu puhul:
kohustuslik toidualane teave, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis f ette nähtud andmed, olema kättesaadav enne ostu sooritamist ning see peab olema nähtav kaugmüüki toetavates materjalides või tuleb see esitada toidukäitleja poolt selgesõnaliselt kindlaksmääratud muude sobivate vahendite abil. Kui kasutatakse muid sobivaid vahendeid, esitab toidukäitleja kohustusliku toidualase teabe tarbijatele lisatasuta;
kõik kohustuslikud andmed peavad olema kättesaadavad toidu kättetoimetamise ajal.
Artikkel 15
Keelenõuded
Artikkel 16
Teatavate kohustuslike andmete esitamata jätmine
Komisjon koostab hiljemalt 13. detsembriks 2014 aruande, milles käsitletakse artikli 18 ja artikli 30 lõike 1 kohaldamist käesolevas lõikes osutatud toodete suhtes ning küsimust, kas neid tuleks tulevikus kohaldada ka alkohoolsete jookide suhtes, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõude osas, ning põhjendusi võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega. Sellega seoses kaalub komisjon vajadust teha ettepanek lahjade alkohoolsete segujookide määratluse kohta.
Komisjon lisab sellele aruandele vajaduse korral õigusakti ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta.
2.
JAGU
Üksikasjalikud sätted kohustuslike andmete kohta
Artikkel 17
Toidu nimetus
Artikkel 18
Koostisosade loetelu
▼M3 —————
Artikkel 19
Koostisosade loetelu esitamata jätmine
Järgmiste toitude puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist:
koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata marjad, puu- ja köögivili, sealhulgas kartulid;
karboniseeritud vesi, kui nimetusest selgub, et toode on karboniseeritud;
fermenditud äädikad, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel, tingimusel et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;
juust, või, hapupiimatooted, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke toiduensüüme ja mikroorganismide kultuure, või juustu puhul, v.a toorjuust, kohupiim, kodujuust ja sulatatud juust, valmistamiseks vajalikku soola;
toit, mis koosneb ühest koostisosast juhul, kui:
toidu nimetus on sama mis koostisosa nimetus või
toidu nimetus võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata.
Artikkel 20
Toidu komponentide väljajätmine koostisosade loetelust
Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei nõuta koostisosade loetellu järgmiste komponentide lisamist:
koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti lisatud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses;
lisaained ja toiduensüümid:
mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülekandumise põhimõttele kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, juhul kui neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või
mida kasutatakse abiainetena;
kandjad ning ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui kandjad, ning kogustes, mis on vältimatult vajalikud;
ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui abiaineid, ning mis sisalduvad – võib-olla muudetud kujul – valmistootes;
vesi:
kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või veetustatud kujul kasutatud koostisosa endisesse olekusse tagasiviimiseks või
vedela keskkonna puhul, mida tavaliselt toiduks ei tarbita.
Artikkel 21
Teatavate allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete märgistamine
Ilma et see piiraks artikli 44 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, vastavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed järgmistele nõuetele:
need esitatakse vastavalt artikli 18 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele koostisosade loetelus, viidates selgesõnaliselt II lisas loetletud aine või toote nimetusele ning
II lisas loetletud aine või toote nimetust rõhutatakse trükikirjas, mis selgelt eristab seda teistest loetletud koostisosadest, kasutades selleks näiteks kirjatüüpi, stiili või taustavärvi.
Koostisosade loetelu puudumise korral sisaldavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed sõna „sisaldab”, millele järgneb II lisas loetletud aine või toote nimi.
Kui II lisas loetletud ühest ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb märgistusel seda iga asjaomase koostisosa või abiaine kohta selgelt märkida.
Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete märkimine ei ole nõutav juhul, kui toidu nimetuses asjaomasele ainele või tootele selgesõnaliselt osutatakse.
Kui ohu tekkimise puhul tarbijate tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 52 sätestatud menetlust.
Artikkel 22
Koostisosade koguse märkimine
Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp:
esineb toidu nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimetusega seostab,
tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, või
on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.
Artikkel 23
Netokogus
Toidu netokogus väljendatakse vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides:
mahuühikutes vedelate toodete puhul;
massiühikutes muude toodete puhul.
Artikkel 24
Minimaalse säilimisaja tähtpäev, tarvitamise tähtpäev ning külmutamise tähtpäev
Artikkel 25
Säilitamis- või kasutustingimused
Artikkel 26
Päritoluriik või lähtekoht
Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik:
kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on teine päritoluriik või lähtekoht;
XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri („CN”) koodidega hõlmatud liha puhul. Käesolevat punkti kohaldatakse pärast lõikes 8 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.
Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma:
märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või
märgitakse, et põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.
Käesolevat lõiget kohaldatakse pärast lõikes 8 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.
Komisjon esitab hiljemalt 13. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist järgmise toidu puhul:
muud liiki liha kui lõike 2 punktis b osutatud liha;
piim;
piimatoodete koostisosana kasutatav piim;
töötlemata toit;
ühest koostisosast koosnevad tooted;
koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %.
Komisjon võib aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks.
Lõike 2 punktis b, lõike 5 punktis a ja lõikes 6 nimetatud toitude puhul kontrollitakse aruannetes ja mõjuhinnangutes muu hulgas nende toitude päritoluriigi või lähtekoha esitamise alternatiivseid viise, eelkõige seoses iga järgmise paiga kindlaksmääramisega loomade elus:
sünnikoht;
kasvatamise koht;
tapmise koht.
Artikkel 27
Tarvitamisjuhis
Artikkel 28
Etanoolisisaldus
3.
JAGU
Toitumisalane teave
Artikkel 29
Seos muude õigusaktidega
Käesolevat jagu ei kohaldata toidu suhtes, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta ( 10 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta ( 11 ).
Artikkel 30
Sisu
Kohustuslik toitumisalane teave hõlmab järgmist:
energiasisaldust ning
rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus.
Kui see on asjakohane, võib toitumisalase teabe vahetusse lähedusse lisada märke, et soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust.
Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid käsitleva teabega:
monoküllastumata rasvhapped;
polüküllastumata rasvhapped;
polüoolid;
tärklis;
kiudained;
XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes nagu on määratletud XIII lisa A-osa punktis 2.
Kui müügipakendis toidu märgistus sisaldab lõikes 1 osutatud kohustuslikku toitumisalast teavet, võib selles korrata järgmist teavet:
energiasisaldus või
energiasisaldus koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega.
Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist ning erandina artikli 36 lõikest 1, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud toodete märgistuses on esitatud toitumisalane teave, võib selle teabe sisu koosneda ainult:
energiasisaldusest või
energiasisaldusest koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega.
Artikkel 31
Arvutamine
Vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on antud piisavalt üksikasjalik valmistamisjuhis ja teave osutab valmistoidule.
Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused, mille aluseks on:
tootja analüüs toidu kohta;
arvutus kasutatud koostisosade teadaolevate või tegelike keskmiste väärtuste järgi või
arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi.
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike ühtseks kohaldamiseks seoses deklareeritud väärtuste täpsusega, näiteks deklareeritud väärtuste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud väärtuste vahelise erinevusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 32
Väljendamine 100 g või 100 ml kohta
Artikkel 33
Väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta
Järgmistel juhtudel võib artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni või tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud:
lisaks artikli 32 lõikes 2 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta;
lisaks väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta, millele on osutatud artikli 32 lõikes 3 seoses vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega;
lisaks artikli 32 lõikes 4 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta või selle asemel.
Kui toitainete kogus on väljendatud vaid portsjoni või tarbimisühiku kohta vastavalt esimesele lõigule, väljendatakse energiasisaldust 100 g või 100 ml kohta ja portsjoni või tarbimisühiku kohta.
Artikkel 34
Esitamine
Artikli 30 lõikes 3 osutatud andmed esitatakse:
märgistuse põhivaateväljal ning
kasutades artikli 13 lõike 2 kohast kirjatüüpi.
Artikli 30 lõikes 3 osutatud andmeid võib esitada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatust erineval kujul.
Selleks et tagada käesoleva lõike ühetaoline rakendamine, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid nende artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguste kohta, mida võib lugeda väheoluliseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 35
Täiendavad väljendamis- ja esitusviisid
Lisaks artikli 32 lõigetes 2 ja 4 ja artiklis 33 osutatud väljendamisviisidele ning artikli 34 lõikes 2 osutatud esitusviisile võib artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguse esitada muul viisil ja/või sõnadele või numbritele lisatud graafiliste kujundite või sümbolite abil, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded:
need põhinevad usaldusväärsetel ja teaduslikult kehtivatel tarbijauuringutel ja ei ole tarbijatele eksitavad, nagu on osutatud artiklis 7;
nende väljatöötamine on paljude sidusrühmadega konsulteerimise tulemus;
nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel energia ja toitainete sisalduse seisukohast;
nende toetuseks on olemas teaduslikult põhjendatud tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab neid väljendamis- või esitusviise;
muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas XIII lisas sätestatud ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete annuse kohta;
need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning
nende kohaldamine ei tekita takistusi kaupade vabale liikumisele.
Et hõlbustada seiret selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise üle, võivad liikmesriigid nõuda, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule sellise teabega märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele täiendava väljendamis- või esitusviisi kasutamisest ning esitaksid neile asjakohased põhjendused seoses lõike 1 punktides a kuni g sätestatud nõuete täitmisega. Sellisel juhul võib teavet nõuda ka selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise lõpetamise kohta.
V
PEATÜKK
VABATAHTLIK TOIDUALANE TEAVE
Artikkel 36
Kohaldatavad nõuded
Vabatahtlikult esitatav toidualane teave vastab järgmistele nõuetele:
see ei ole tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud artiklis 7;
see ei ole tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ning
vajaduse korral põhineb see asjakohastel teaduslikel andmetel.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuete kohaldamise kohta järgmise vabatahtlikult esitatava toidualase teabe suhtes:
teave allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete võimaliku ja tahtmatu sisalduse kohta toidus;
teave toidu sobivuse kohta taimetoitlastele ja rangetele taimetoitlastele;
märge soovitusliku koguse kohta elanike erirühmadele lisaks XIII lisas sätestatud võrdluskogustele ning
teave gluteeni puudumise või selle vähendatud sisalduse kohta toidus.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 37
Esitamine
Vabatahtlikku toidualast teavet ei esitata nii, et see piiraks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda.
VI
PEATÜKK
SISERIIKLIKUD MEETMED
Artikkel 38
Siseriiklikud meetmed
Artikkel 39
Täiendavaid kohustuslikke andmeid käsitlevad siseriiklikud meetmed
Lisaks artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 osutatud kohustuslikele andmetele võivad liikmesriigid artiklis 45 sätestatud korras võtta vastu meetmeid, millega nõutakse täiendavate kohustuslike andmete esitamist teatavate toiduliikide või -gruppide puhul, kui see on õigustatud vähemalt ühe järgmise põhjusega:
rahvatervise kaitse;
tarbijakaitse;
pettuste vältimine;
tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, lähtekoha märgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ning ebaausa konkurentsi vältimine.
Artikkel 40
Piim ja piimatooted
Liikmesriigid võivad võtta artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 1 erinevaid meetmeid, et kehtestada erandeid korduvkasutamiseks ette nähtud klaaspudelites piima ja piimatoodete puhul.
Liikmesriigid edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Artikkel 41
Alkohoolsed joogid
Liikmesriigid võivad säilitada artikli 16 lõikes 4 osutatud liidu meetmete vastuvõtmiseni koostisosade loetelu suhtes kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad jookide puhul, mis sisaldavad rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli.
Artikkel 42
Netokoguse väljendamine
Kui ei ole vastu võetud artikli 23 lõikes 2 osutatud liidu sätteid, mis käsitlevad netokoguse väljendamist teatavate toitude puhul artikli 23 lõikes 1 sätestatud viisist erineval viisil, võivad liikmesriigid säilitada enne 12. detsembrit 2011 vastu võetud siseriiklikud meetmed.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest hiljemalt 13. detsembriks 2014. Komisjon juhib neile eeskirjadele teiste liikmesriikide tähelepanu.
Artikkel 43
Vabatahtlik võrdluskoguste märkimine elanike erirühmadele
Kuni artikli 36 lõike 3 punktis c osutatud liidu sätete vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikke meetmeid vabatahtlike võrdluskoguste märkimiseks elanike erirühmadele.
Liikmesriigid edastavad nende meetmete teksti viivitamatult komisjonile.
Artikkel 44
Siseriiklikud meetmed müügipakendisse pakendamata toidu kohta
Kui toitu müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügipakendisse pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügikohas vahetult müügiks:
on artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete esitamine kohustuslik;
artiklites 9 ja 10 osutatud muude andmete esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu siseriiklikud meetmed, millega nõutakse neist mõne või kõigi või mõne nende andmete osa esitamist.
Artikkel 45
Teavitamise kord
VII
PEATÜKK
RAKENDUS-, MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 46
Lisade muutmine
Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, tarbijate tervist või teabevajadusi ning tingimusel, et täidetakse artikli 10 lõikes 2 ja artikli 21 lõike 2 sätteid, mis käsitlevad II ja III lisa muudatusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 muuta käesoleva määruse lisasid.
Artikkel 47
Rakendusmeetmete või delegeeritud õigusaktidega seotud üleminekuperiood ja nende kohaldamise kuupäev
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, komisjon, kasutades käesolevast määrusest tulenevaid volitusi võtta rakendusaktidega vastu meetmeid kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega või delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51:
kehtestab uute meetmete kohaldamiseks asjakohase üleminekuperioodi, mille jooksul võib turule viia uutele meetmetele mittevastava märgistusega toitu ning pärast mida sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni, ning
tagab, et neid meetmeid kohaldatakse mis tahes kalendriaastal alates 1. aprillist.
Artikkel 48
Komitee
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 49
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 7 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„Toitumisalane märgistus on kohustuslik toodete puhul, mille kohta esitatakse toitumis- ja/või tervisealane väide, välja arvatud üldise iseloomuga reklaami korral. Esitatud teave sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2011 määruse (EL) nr 1169/2011 milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, ( *1 ) artikli 30 lõikes 1 nimetatud andmeid. Toitumisalase ja/või tervisealase väite esitamise korral määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikes 2 osutatud toitaine suhtes märgitakse selle toitaine kogus kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 31–34.
Aine(te) kogus(ed), millega toitumis- või tervisealane väide on seotud, kuid mida ei ole toitumisalases märgistuses esitatud, märgitakse toitumisalase teabega samas vaateväljas ja esitatakse vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitele 31, 32 ja 33. Aine koguse väljendamiseks kasutatavad mõõtühikud peavad olema asjaomaste ainete jaoks sobivad.
Artikkel 50
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:
Artikkel 51
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 52
Kiirmenetlus
Artikkel 53
Kehtetuks tunnistamine
Artikkel 54
Üleminekumeetmed
Toitu, mis on viidud turule või märgistatud enne 13. detsembrit 2016 ning mis ei vasta artikli 9 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõudele, võib turustada nende varude lõppemiseni.
Toitu, mis on viidud turule või märgistatud enne 1. jaanuari 2014 ning mis ei vasta VI lisa B osas sätestatud nõuetele, võib turustada nende varude lõppemiseni.
Olenemata komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 1162/2009 (millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks), ( 14 ) võib käesoleva määruse VI lisa B osa kohaselt märgistatud toitu viia turule enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 55
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punkt l, mida kohaldatakse alates 13. detsembrist 2016, ja VI lisa B osa, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ERIMÕISTED
(osutatud artikli 2 lõikes 4)
„Toitumisalane teave” või „toitumisalase teabe märgistus” – teave, mis näitab:
energiasisaldust või
ainult energiasisaldust ja üht või enamat järgmistest toitainetest:
„rasvad” – lipiidide üldsisaldus, sealhulgas fosfolipiidid;
„küllastunud rasvhapped” – kaksiksidemeta rasvhapped;
„transrasvhapped” – vähemalt ühte konjugeerimata transkonfiguratsiooni omavad vähemalt ühe metüleenrühmaga eraldatud süsinik-süsinik kaksiksidemega rasvhapped;
„monoküllastumata rasvhapped” – ühe cis-asendis kaksiksidemega rasvhapped;
„polüküllastumata rasvhapped” – metüleenrühmaga eraldatud cis-cis-asendis kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped;
„süsivesikud” – mis tahes süsivesikud, mis on inimorganismi poolt omastatavad, kaasa arvatud polüoolid;
„suhkrud” – kõik toidus esinevad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid;
„polüoolid” – alkoholid, mis sisaldavad enam kui kahte hüdroksüülrühma;
„valgud” – valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: valk = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25;
„sool” – soolasisalduse ekvivalent, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: sool = naatrium × 2,5;
„kiudained” – polümeerseid süsivesikud, mis koosnevad kolmest või enamast monomeerist ja mis inimese peensooles ei seedu ega imendu ning mis kuuluvad mõnda järgmisesse gruppi:
„keskmine väärtus” – väärtus, mis kajastab kõige paremini konkreetses toidus sisalduvat toitaine kogust, hooajaliste erinevustega seotud kõikumisi, tarbimisharjumusi ja muid tegureid, mis võivad põhjustada tegeliku väärtuse muutumist.
II LISA
ALLERGIAT VÕI TALUMATUST TEKITAVAD AINED VÕI TOOTED
1. Gluteeni sisaldavad teraviljad: nisu (näiteks speltanisu ja turaani nisu), rukis, oder, kaer või nende hübriidliinid ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:
nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas glükoos ( 15 );
nisul põhinevad maltodekstriinid (15) ;
odral põhinevad glükoosisiirupid;
teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;
2. Koorikloomad ja neist valmistatud tooted;
3. Munad ja neist valmistatud tooted;
4. Kala ja sellest valmistatud tooted, välja arvatud:
kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide või karotenoidipreparaatide kandjana;
kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis;
5. Maapähklid ja neist valmistatud tooted;
6. Sojaoad ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:
täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv (15) ;
sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E306), looduslik D-α-tokoferool, looduslik D-α-tokoferoolatsetaat, looduslik D-α-tokoferoolsuktsinaat;
sojaoast saadud taimsete õlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid;
sojaoast saadud taimsete õlide steroolidest toodetud taimne stanoolester;
7. Piim ja sellest valmistatud tooted (sealhulgas laktoos), välja arvatud:
vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;
laktitool;
8. Pähklid, nimelt: mandlid (Amygdalus communis L.), sarapuupähklid (Corylus avellana), kreeka pähklid (Juglans regia), india pähklid ehk kašupähklid (Anacardium occidentale), pekanipähklid (Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch), brasiilia pähklid ehk parapähklid (Bertholletia excelsa), pistaatsiapähklid (Pistacia vera), makadaamiapähklid (Macadamia ternifolia) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;
9. Seller ja sellest valmistatud tooted;
10. Sinep ja sellest valmistatud tooted;
11. Seesamiseemned ja neist valmistatud tooted;
12. Vääveldioksiid ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l arvutatuna SO2 üldsisaldusena toodete suhtes, mis on tarvitusvalmis või mis muudetakse tarvitusvalmiks tootja juhendi kohaselt;
13. Lupiin ja sellest valmistatud tooted;
14. Molluskid ja neist valmistatud tooted.
III LISA
TOIDUD, MILLE MÄRGISTUSES TULEB ESITADA ÜKS VÕI MITU TÄIENDAVAT ÜKSIKASJA
TOIDULIIK VÕI -GRUPP |
ÜKSIKASJAD |
1. Teatavatesse gaasidesse pakendatud toidud |
|
1.1. Toidud, mille säilimisaega on pikendatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud pakendamisgaaside abil. |
„Pakendatud gaasikeskkonda.” |
2. Magusaineid sisaldavad toidud |
|
2.1. Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud magusainet või magusaineid sisaldavad toidud. |
„Magusaine(te)ga” – see märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
2.2. Lisatud suhkrut või suhkruid ja määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud magusainet või magusaineid sisaldavad toidud. |
„Suhkru(te) ja magusaine(te)ga” – see märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
2.3. Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldavad toidud. |
„Sisaldab aspartaami (fenüülalaniini allikas)” – see märge peab olema lisatud märgistusele juhul, kui aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldus on märgitud koostisosade loendis ainult E-numbriga. „Sisaldab fenüülalaniini allikat” – see märge peab olema lisatud märgistusele juhul, kui aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldus on märgitud koostisosade loendis oma täpse nimetusega. |
2.4. Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud üle 10 % lisatud polüoole sisaldavad toidud. |
„Üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.” |
3. Glütsürrisiinhapet ja selle ammooniumsoola sisaldavad toidud |
|
3.1. Kondiitritooted või joogid, mis sisaldavad kontsentratsioonis 100 mg/kg kohta või 10 mg/l kohta või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu. |
„Sisaldab lagritsat” – see märge peab olema lisatud kohe pärast koostisosade loetelu, kui „lagrits” juba ei sisaldu koostisosade loetelus või toidu nimetuses. Koostisosade loetelu puudumisel peab see märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
3.2. Kondiitritooted, mis sisaldavad kontsentratsioonis 4 g/kg kohta või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu. |
„Sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peaksid vältima liigset tarbimist” – see märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Koostisosade loetelu puudumisel peab see märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
3.3. Joogid, mis sisaldavad kontsentratsioonis 50 mg/l või rohkem (üle 1,2 mahuprotsendise etanoolisisaldusega jookide puhul kontsentratsioonis 300 mg/l kohta või rohkem) glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu (1). |
„Sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peaksid vältima liigset tarbimist” – see märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Koostisosade loetelu puudumisel peab see märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
4. Kõrge kofeiinisisaldusega joogid või toidud, millesse on lisatud kofeiini |
|
4.1. Joogid, välja arvatud kohvil, teel või kohvi või tee ekstraktil põhinevad joogid, kui toidu nimetus sisaldab mõistet „kohv” või „tee”, mis: — on ette nähtud tarbimiseks muutmata kujul ja sisaldavad ükskõik millisest allikast pärit kofeiini üle 150 milligrammi liitri kohta või — on kontsentreeritud või kuivatatud kujul ja sisaldavad pärast taastamist ükskõik millisest allikast pärit kofeiini üle 150 milligrammi liitri kohta. |
„Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele” – see märge peab olema lisatud joogi nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna mg/100 ml. |
4.2. Toidud, välja arvatud joogid, millele on füsioloogilisel eesmärgil lisatud kofeiini. |
„Sisaldab kofeiini. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud toidu nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna milligrammides 100 g/ml kohta. Toidulisandite puhul peab kofeiinisisaldus olema märgitud päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta. |
5. Toidud, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanooli või fütostanoolestreid |
|
5.1. Toidud ja toidu koostisosad, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole või fütostanoolestreid. |
1. „Lisatud taimseid steroole” või „lisatud taimseid stanoole” toote nimetusega samas vaateväljas; |
6. Külmutatud liha, külmutatud lihavalmistised ja külmutatud töötlemata ►C2 kalandustooted ◄ |
|
6.1. Külmutatud liha, külmutatud lihavalmistised ja külmutatud töötlemata ►C2 kalandustooted ◄ . |
külmutamise tähtpäev või rohkem kui ühekordse külmutamise korral esmakordse külmutamise tähtpäev vastavalt X lisa punktile 3. |
(1)
Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on tarbimisvalmis või muudetud tarbimisvalmiks tootja juhendi kohaselt. |
IV LISA
X-KÕRGUSE MÄÄRATLUS
x-KÕRGUS
Legend
1 |
Ülajoon |
2 |
Piirjoon |
3 |
Keskjoon |
4 |
Alusjoon |
5 |
Alajoon |
6 |
x-kõrgus |
7 |
Tähemärgi suurus |
V LISA
TOIDUD, MILLE SUHTES KEHTIB ERAND KOHUSTUSLIKU TOITUMISALASE TEABE ESITAMISE NÕUDEST
1. töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;
2. töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud laagerdumine, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;
3. joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;
4. maitsetaimed, vürtsid või nende segud;
5. sool ja soolaasendajad;
6. lauamagusained;
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiviga 1999/4/EÜ (kohvi- ja siguriekstraktide kohta) ( 16 ) hõlmatud tooted, terved või jahvatatud kohvioad ning terved või jahvatatud kofeiinivabad kohvioad;
8. taime-, marja- ja puuviljatee, tee, kofeiinivaba tee, lahustuv tee või tee ekstrakt, kofeiinivaba lahustuv tee või tee ekstrakt, mis ei sisalda muid lisatud koostisosi kui lõhna- ja maitseained, mis ei muuda tee toiteväärtust;
9. fermenditud äädikad ja äädikaasendajad, sealhulgas need, mille ainsaks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained;
10. lõhna- ja maitseained;
11. lisaained;
12. abiained;
13. toiduensüümid;
14. želatiin;
15. moosipaksendajad;
16. pärm;
17. närimiskummid;
18. toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on alla 25 cm2;
19. toit, sealhulgas käsitööna valmistatud toit, millega tootja varustab väikestes kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat.
VI LISA
TOIDU NIMETUS JA SELLEGA KAASNEVAD ANDMED
A OSA — TOIDU NIMETUSEGA KAASNEVAD KOHUSTUSLIKUD ANDMED
1. Toidu nimetus peab sisaldama andmeid või sellele tuleb lisada andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, uuesti külmutatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.
2. Toidu puhul, mis on enne müüki olnud külmutatud ja mida müüakse sulatatult, peab toidu nimetusele lisama märke „sulatatud”.
Seda nõuet ei kohaldata järgmise suhtes:
lõpptootes esinevad koostisosad;
toit, mille puhul külmutamine on tootmisprotsessis tehnoloogiliselt vajalik etapp;
toit, mille puhul sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile.
Käesolev punkt ei piira punkti 1 kohaldamist.
3. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toit peab olema märgistatud ühega järgmistest väljenditest:
„kiiritatud” või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega” ning muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivis 1999/2/EÜ (ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 17 ) nimetatud märgised.
4. Toitude puhul, milles komponent või koostisosa, mis tarbija ootuste kohaselt on tavaliselt kasutatav või toidus loomulikult sisalduv, on asendatud erineva komponendi või koostisosaga, peab märgistusel olema lisaks koostisosade loetelule selge märge selle komponendi või koostisosa kohta, mida on osaliselt või täielikult asendamiseks kasutatud:
toote nimetuse vahetus läheduses ja
kasutades tähemärgi suurust, mille x-kõrgus on vähemalt 75 % toote nimetuse x-kõrgusest ja mis ei ole väiksem kui käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 nõutud minimaalne tähemärgi suurus.
5. Lihatoodete, lihavalmististe ja kalandustoodete puhul, mis sisaldavad erinevat loomset päritolu lisatud valke kui selliseid, sealhulgas hüdrolüüsitud valke, sisaldub toidu nimetuses ka viide kõnealuste valkude sisaldusele ja nende päritolule.
6. Lihatoodete ja lihavalmististe puhul, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul, tuleb toidu nimetuses märkida lisatud vee olemasolu, kui lisatud vesi moodustab rohkem kui 5 % lõpptoote kaalust. Samad eeskirjad kehtivad ka kalandustoodete ja ettevalmistatud kalandustoodete puhul, mida müüakse jaotustüki, praetüki, lõigu, portsjoni, filee või tervikliku kalandustootena.
7. Lihatoodetel, lihavalmististel ja kalandustoodetel, mis võivad jätta mulje, et tegu on ühest liha- või kalatükist koosneva tootega, aga tegelikult koosnevad mitmest tükist, mis on omavahel ühendatud muude ainetega, sealhulgas lisaainete ja toiduensüümidega või muul viisil, peab olema järgmine märge:
bulgaaria keeles |
: |
„формовано месо” ja „формована риба”; |
hispaania keeles |
: |
„elaborado a partir de piezas de carne” ja „elaborado a partir de piezas de pescado”; |
tšehhi keeles |
: |
„ze spojovaných kousků masa” ja „ze spojovaných kousků rybího masa”; |
taani keeles |
: |
„Sammensat af stykker af kød” ja „Sammensat af stykker af fisk”; |
saksa keeles |
: |
„aus Fleischstücken zusammengefügt” ja „aus Fischstücken zusammengefügt”; |
eesti keeles |
: |
„liidetud liha” ja „liidetud kala”; |
kreeka keeles |
: |
„μορφοποιημένο κρέας” ja „μορφοποιημένο ψάρι”; |
inglise keeles |
: |
„formed meat” ja „formed fish”; |
prantsuse keeles |
: |
„viande reconstituée” ja „poisson reconstitué”; |
iiri keeles |
: |
„píosaí feola ceangailte” ja „píosaí éisc ceangailte”; |
itaalia keeles |
: |
„costituito da parti di carne” ja „costituito da parti di pesce”; |
läti keeles |
: |
„formēta gaļa” ja „formēta zivs”; |
leedu keeles |
: |
„sudarytas (-a) iš mėsos gabalų” ja „sudarytas (-a) iš žuvies gabalų”; |
ungari keeles |
: |
„darabokból újraformázott hús” ja „darabokból újraformázott hal”; |
malta keeles |
: |
„laħam rikostitwit” ja „ħut rikostitwit”; |
hollandi keeles |
: |
„samengesteld uit stukjes vlees” ja „samengesteld uit stukjes vis”; |
poola keeles |
: |
„z połączonych kawałków mięsa” ja „z połączonych kawałków ryby”; |
portugali keeles |
: |
„carne reconstituída” ja „peixe reconstituído”; |
rumeenia keeles |
: |
„carne formată” ja „carne de pește formată”; |
slovaki keeles |
: |
„zo spájaných kúskov mäsa” ja „zo spájaných kúskov ryby”; |
sloveeni keeles |
: |
„sestavljeno, iz koščkov oblikovano meso” ja „sestavljene, iz koščkov oblikovane ribe”; |
soome keeles |
: |
„paloista yhdistetty liha” ja „paloista yhdistetty kala”; |
rootsi keeles |
: |
„sammanfogade bitar av kött” ja „sammanfogade bitar av fisk”. |
B OSA — „HAKKLIHA” NIMETUST PUUDUTAVAD ERINÕUDED
1. Päevase keskmise alusel kontrollitavad koostise kriteeriumid.
|
Rasvasisaldus |
Kollageeni/lihavalgu suhtarv (1) |
— taine hakkliha |
≤ 7 % |
≤ 12 % |
— veisehakkliha |
≤ 20 % |
≤ 15 % |
— sealiha sisaldav hakkliha |
≤ 30 % |
≤ 18 % |
— muude loomaliikide hakkliha |
≤ 25 % |
≤ 15 % |
(1)
Kollageeni ja lihavalgu suhtarvu väljendatakse kollageeni protsendina lihavalgus. Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8. |
2. Lisaks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetele peavad märgistusel olema järgmised sõnad:
3. Liikmesriigid võivad sellist hakkliha, mis ei ole käesoleva osa punktis 1 sätestatud kriteeriumidega vastavuses, lubada riigi siseturul turustada siseriikliku märgistusega, mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud märgistusega.
C OSA — VORSTITOOTE KESTA NIMETUST PUUDUTAVAD ERINÕUDED
Kui vorstitoote kest ei ole söödav, tuleb see ära märkida.
VII LISA
KOOSTISOSADE MÄRKIMINE JA NIMETAMINE
A OSA — ERISÄTTED KOOSISOSADE KAHANEVAS KAALUJÄRJESTUSES MÄRKIMISE KOHTA
Koostisosa grupp |
Kaalujärjestuses märkimist puudutav säte |
1. Lisatud vesi ja lenduvad ühendid |
►C2 Kantakse loetelusse kaalujärjestuses, nagu nad sisalduvad valmistootes. Lisatud vee kogus toidu koostisosana arvutatakse valmistoote üldisest kogusest muude koostisosade üldkoguse mahaarvamise teel. Nimetatud kogust ei ole vaja arvesse võtta juhul, kui see ei ületa valmistootes viit massiprotsenti. Seda erandit ei kohaldata liha, lihavalmististe, töötlemata kalandustoodete ja töötlemata kahepoolmeliste molluskite suhtes. ◄ |
2. Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud kujul ning taastatakse tootmise ajal |
Võib kanda loetelusse kaalujärjestuses, mis vastab kaalule enne kontsentreerimist või veetustamist. |
3. Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud toidus ja mis eeldatavasti taastatakse vee lisamise teel |
Võib kanda loetelusse järjestuses, mis vastab kaalule taastatud tootes, tingimusel et koostisosade loetelule on lisatud märge „koostisosad taastatud tootes” või „koostisosad valmistootes”. |
4. Puuviljad, marjad, köögiviljad ja seened, mida kasutatakse toidu koostisosana segudes, kus ühtegi koostisosa ei ole märgatavalt rohkem kui teist ning kus koostisosade kogused tõenäoliselt varieeruvad |
►C2 Võib koostisosade loetelusse kanda ühiselt nimetuse „puuviljad”, „marjad”, „köögiviljad” või „seened” alla, lisades selle järele fraasi „muutuvas suhtes” ja vahetult selle järele kasutatud puuviljade, köögivilja või seente loetelu. Sellistel juhtudel peab segu vastavalt artikli 18 lõikele 1 olema lisatud koostisosade loetelule toidus sisalduvate marjade, puuviljade, köögiviljade või seente kogumassi alusel. ◄ |
5. Maitsetaimede või vürtside segude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus |
►C2 Võib koostisosade loetelusse kanda suvalises järjestuses, tingimusel et kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge „muutuvas suhtes”. ◄ |
6. Koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2 % |
Võib esitada suvalises järjestuses muude koostisosade järel. |
7. Koostisosad, mis on sarnased või omavahel asendatavad ja mida kasutatakse tõenäoliselt toidu tootmisel või valmistamisel, ilma et see muudaks toidu koostist, olemust või eeldatavat väärtust, ja kui koostisosade sisaldus valmistootes on alla 2 % |
Võib tähistada koostisosade loetelus tekstiga „sisaldab … ja/või …”, kui valmistoode sisaldab vähemalt ühte mitte enam kui kahest koostisosast. Seda sätet ei kohaldata käesoleva lisa C osas loetletud lisaainete või koostisosade suhtes ning II lisas loetletud allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete suhtes. |
8. Taimset päritolu rafineeritud õlid |
►C2
|
9. Taimset päritolu rafineeritud rasvad |
►C2
|
B OSA — TEATAVATE KOOSTISOSADE NIMETAMINE NENDE TÄPSE NIMETUSE ASEMEL TOIDUGRUPI NIMETUSEGA
Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, võib koostisosi, mis kuuluvad ühte allpool loetletud toidugruppi ning on teise toidu komponendid, tähistada konkreetse nimetuse asemel kõnealuse grupi nimetusega.
Toidugrupi määratlus |
Nimetus |
|||||||||||||||
1. Loomset päritolu rafineeritud õlid |
„Õli” ja kas omadussõna „loomne” või viide konkreetsele loomsele päritolule. Mõiste „täielikult hüdrogeenitud” või „osaliselt hüdrogeenitud”, nagu asjakohane, peab olema lisatud hüdrogeenitud õli puhul. |
|||||||||||||||
2. Loomset päritolu rafineeritud rasvad |
„Rasv” ja omadussõna „loomne” või viide konkreetsele loomsele päritolule. Mõiste „täielikult hüdrogeenitud” või „osaliselt hüdrogeenitud”, nagu asjakohane, peab olema lisatud hüdrogeenitud rasva puhul. |
|||||||||||||||
3. Kahest või enamast teraviljaliigist saadud jahusegud |
„Jahu”, millele järgneb selle saamiseks kasutatud teraviljade loetelu kahanevas kaalujärjestuses. |
|||||||||||||||
4. Tärklised ja füüsikaliste vahenditega või ensüümidega modifitseeritud tärklised |
„Tärklis” |
|||||||||||||||
5. Kõik kalaliigid, juhul kui kala on teise toidu koostisosa ja tingimusel, et seesuguse toidu nimetus ja esitlus ei viita konkreetsele kalaliigile |
„Kala” |
|||||||||||||||
6. Kõik juustusordid, juhul kui juust või juustusegu on teise toidu koostisosa ja tingimusel, et seesuguse toidu nimetus ja esitlus ei viita konkreetsele juustusordile |
„Juust” |
|||||||||||||||
7. Kõik vürtsid, mis ei ületa 2 % toidu kaalust |
„Vürts(id)” või „vürtsisegu” |
|||||||||||||||
8. Kõik maitsetaimed või maitsetaimede osad, mis ei ületa 2 % toidu kaalust |
„Maitsetaim(ed)” või „maitsetaimede segu” |
|||||||||||||||
9. Igat sorti kummivaigu-preparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina |
„Närimiskummialus” |
|||||||||||||||
10. Igat sorti küpsetatud ja peenestatud teraviljatooted |
„Kuivikupuru” |
|||||||||||||||
11. Kõik sahharoosiliigid |
„Suhkur” |
|||||||||||||||
12. Veevaba glükoos või glükoosmonohüdraat |
„Glükoos” |
|||||||||||||||
13. Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup |
„Glükoosisiirup” |
|||||||||||||||
14. Kõik piimavalgud (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ning nende segud |
„Piimavalgud” |
|||||||||||||||
15. Pressitud, ekspeller- või rafineeritud kakaovõi |
„Kakaovõi” |
|||||||||||||||
16. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (1) XI b lisaga hõlmatud igat liiki vein |
„Vein” |
|||||||||||||||
17. Imetajate ja linnuliikide toidukõlblikuks tunnistatud skeletilihased (2) koos looduslikult nende juurde kuuluva või nende küljes oleva koega, kus rasva ja sidekoe kogusisaldus ei ületa allpool osutatud väärtusi ja kus liha on teise toidu koostisosa. Terminiga „… liha” tähistatud koostisosade rasva ja sidekoe maksimumsisaldus
Kui neid piirnorme ületatakse, kuid samas täidetakse muid määratluse „liha” kriteeriume, tuleb „… liha” sisaldust vastavalt vähendada ning koostisosade loetelus peab lisaks mõistele „… liha” märkima rasva ja/või sidekoe olemasolu. Käesolev määratlus ei kehti „lihamassi” määratluse alla kuuluvate toodete kohta. |
„… liha” ja asjaomase loomaliigi nimetus või nimetused (3). |
|||||||||||||||
18. Igat sorti tooted, mis vastavad „lihamassi” määratlusele. |
„lihamass” ja asjaomaste loomaliikide nimetus(ed) (3) |
|||||||||||||||
(1)
Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
(2)
Diafragma ja mälumislihased kuuluvad skeletilihaste hulka, süda, keel, pea piirkonnas paiknevad lihased (välja arvatud mälumislihased), randme-, pöialiigeselihased ja saba aga mitte.
(3)
Ingliskeelse märgistuse puhul võib selle märgistuse asendada koostisosa üldnimetusega asjaomase loomaliigi puhul. |
C OSA — TEATAVATE KOOSTISOSADE NIMETAMINE RÜHMANIMETUSEGA, MILLELE JÄRGNEB NENDE AINETE TÄPNE NIMETUS VÕI E-NUMBER
Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, peavad lisaained ja toiduensüümid, välja arvatud artikli 20 punktis b osutatud ained, mis kuuluvad ühte käesolevas osas loetletud rühmadest, olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või vajaduse korral E-number. Kui mõni koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse aine põhifunktsioonile vastava rühma nimetus.
D OSA — LÕHNA- JA MAITSEAINETE NIMETAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS
1. Lõhna- ja maitseained tähistatakse kas mõistetega:
2. Mõiste „looduslik” kasutamisel lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks lähtutakse määruse (EÜ) nr 1334/2008 artiklist 16.
3. Toidu tootmisel või valmistamisel lõhna- ja maitseainena kasutatud kiniin ja/või kofeiin nimetatakse koostisosade loetelus kohe pärast nimetust „lõhna- ja maitseaine(d)”.
E OSA — LIITKOOSTISOSADE NIMETAMINE
1. Liitkoostisosa võib koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all, kuivõrd see on seadusega ette nähtud või tavapärane, üldise kaalu alusel ja sellele järgneb vahetult selle koostisosade loetelu.
2. Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei ole liitkoostisosa koostisosade loetelu kohustuslik järgmistel juhtudel:
kui liitkoostisosa koostis on määratletud liidu kehtivate sätetega ning juhul, kui selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2 %; seda sätet ei kohaldata siiski lisaainete suhtes, kui artikli 20 punktidele a kuni d ei ole sätestatud teisiti;
liitkoostisosade puhul, mis koosnevad vürtside ja/või maitsetaimede segudest, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, välja arvatud lisaained, kui artikli 20 punktides a kuni d ei ole sätestatud teisiti, või
kui liitkoostisosa on toit, mille puhul liidu sätetes ei nõuta koostisosade loetelu.
VIII LISA
KOOSTISOSADE KOGUSE MÄRKIMINE
1. Kogust ei ole vaja märkida:
koostisosa või koostisosade grupi puhul:
mille vedelikuta netokaal esitatakse IX lisa punkti 5 kohaselt;
mille kogused peavad liidu sätete kohaselt esinema juba märgistusel;
mida kasutatakse väikestes kogustes maitsestamise eesmärgil või
mis esineb toidu nimetuses, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut riigis, kus seda turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest;
kui liidu erisätetes nähakse ette koostisosa või koostisosade grupi täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel, või
VII lisa A osa punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel.
2. Artikli 22 lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata:
ühegi koostisosa või koostisosade grupi suhtes, mis on tähistatud märkega „magusaine(te)ga” või „suhkru(te) ja magusaine(te)ga”, juhul kui see märge on lisatud III lisa kohaselt toidu nimetusele või
ühegi lisatud vitamiini või mineraaltoitaine suhtes, juhul kui see aine tuleb esitada toitumisalases teabes.
3. Koostisosa või koostisosade grupi kogus:
tuleb esitada protsendina, mis vastab koostisosa või koostisosade kasutamise ajal selle/nende kogusele, ning
peab olema ära toodud kas toote nimetuse sees või vahetult pärast toote nimetust või kõnealuse koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt koostisosade loetelus.
4. Erandina punktist 3:
kuumtöötlusel või muu töötlemise tulemusena niiskust kaotanud toidu puhul esitatakse kogus protsendina, mis vastab kasutatud koostisosa või koostisosade kogusele valmistoote suhtes; juhul kui koostisosa kogus või kõikide märgistusel esitatud koostisosade üldkogus ületab 100 %, esitatakse kogus 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa(de) kaaluna;
lenduvate koostisosade koguse märkimisel lähtutakse nende osakaalust valmistootes;
kontsentreeritud või veetustatud ning tootmise ajal taastatavate koostisosade koguse märkimisel võib lähtuda nende osakaalust enne kontsentreerimist või veetustamist;
kontsentreeritud või veetustatud toitude puhul, mida taastatakse vee lisamise teel, võib koostisosade koguse märkimisel lähtuda nende osakaalust taastatud tootes.
IX LISA
NETOKOGUST PUUDUTAV TEAVE
1. Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul:
mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalutakse ostja juuresolekul;
mille netokogus on alla 5 g või 5 ml; seda sätet ei kohaldata siiski vürtside ja maitsetaimede suhtes, või
mida müüakse tavaliselt tükikaupa, tingimusel et tükkide hulk on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav, või kui see nii ei ole, tuleb tükkide arv esitada märgistusel.
2. Kui liidu sätetes on nõutud teatavate koguse tüüpide (nagu nimikogus, minimaalne kogus, keskmine kogus) märkimist või kui liikmesriikide sätetes neid pole, käsitletakse seda kogust käesoleva määruse kohaldamisel netokogusena.
3. Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast eelnevalt pakendatud ühikust, mis sisaldavad samas koguses sama toodet, märgitakse netokogus nii, et tuuakse ära igas üksikus pakendis sisalduv netokogus ja seesuguste pakendite koguarv. Nende andmete märkimine ei ole siiski kohustuslik, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav ning kui ühikul on väljastpoolt selgesti nähtav vähemalt netokogust puudutav teade.
4. Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast pakendist, mida ei käsitleta müügiühikutena, siis esitatakse netokogus nii, et märgitakse toidu kogu netokogus ja üksikute pakendite koguarv.
5. ►C2 Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka tahke toidu netokaal. Kui toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta. ◄
Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „vedel keskkond” järgmisi tooteid, mis tõenäoliselt esinevad segudena ning ka külmutatud või sügavkülmutatud kujul, milles vedelik esineb üksnes kõnealuse valmistise oluliste osade lisandina ega ole seetõttu ostu seisukohalt määrava tähtsusega tegur: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate ainete vesilahused, marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad marjade, puu- või köögiviljade puhul.
X LISA
MINIMAALSE SÄILIMISAJA TÄHTPÄEV, TARVITAMISE TÄHTPÄEV NING KÜLMUTAMISE TÄHTPÄEV
1. Minimaalse säilimisaja tähtpäev märgitakse järgnevalt:
Tähtpäeva ees on sõnad:
Punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:
Vajaduse korral järgneb kõnealustele andmetele säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida, et toode nimetatud aja jooksul säiliks.
Tähtpäev koosneb päevast, kuust ja võimalusel aastast kodeerimata kujul samas järjekorras.
Toidu puhul,
Kui liidu sätetega, millega kehtestatakse tähtpäeva märkimise muud viisid, ei ole sätestatud teisiti, ei ole minimaalset säilimisaega vaja märkida järgmiste toitude puhul:
2. Tarvitamise tähtpäev märgitakse järgnevalt:
sellele eelnevad sõnad „kõlblik kuni …”;
punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:
Neile andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida;
tähtpäev koosneb päevast, kuust ja võimalusel aastast kodeerimata kujul samas järjekorras;
tarvitamise tähtpäev märgitakse igale pakendatud üksikportsjonile.
3. III lisa punktis 6 osutatud külmutamise või esmakordse külmutamise tähtpäev märgitakse järgnevalt:
sellele eelnevad sõnad „külmutatud …”;
punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:
tähtpäev koosneb päevast, kuust ja aastast kodeerimata kujul samas järjekorras.
XI LISA
LIHA LIIGID, MILLE PUHUL ON PÄRITOLURIIGI VÕI LÄHTEKOHA MÄRKIMINE KOHUSTUSLIK
CN-koodid (kombineeritud nomenklatuur 2010) |
Kirjeldus |
0203 |
Värske, jahutatud või külmutatud sealiha |
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha |
Ex 02 07 |
Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha |
XII LISA
ETANOOLISISALDUS
Üle 1,2 % mahuprotsendiga jookide etanoolisisaldus esitatakse ainult kuni ühe kümnendkoha täpsusega. Sellele järgneb sümbol „% vol”(mahuprotsent) ning sellele võib eelneda sõna „alkohol” või lühend „alk” või „alc”.
Etanoolisisaldus määratakse kindlaks temperatuuril 20 °C.
Etanoolisisalduse näitamisel mahuprotsentides on lubatud järgmised positiivsed ja negatiivsed hälbed, mida väljendatakse allolevas tabelis loetletud absoluutväärtusena. Neid kohaldatakse, ilma et see piiraks etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks kasutatud analüüsimeetodist tulenevaid lubatud hälbeid.
Joogi kirjeldus |
Positiivne ja negatiivne hälve |
1. CN rubriiki 2203 00 kuuluv õlu, mille etanoolisisaldus ei ületa 5,5 mahuprotsenti; CN rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseerimata joogid, mis on saadud viinamarjadest; |
0,5 % vol. |
2. Õlu, mille etanoolisisaldus ületab 5,5 mahuprotsenti; CN rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseeritud joogid, mis on saadud viinamarjadest, siidrid, pirnisiidrid, marja-, puuviljaveinid jm, mis on saadud muudest marjadest, puuviljadest kui viinamarjad ja mis võivad olla poolvahuveinid või vahuveinid; mõdu; |
1 % vol. |
3. Leotatud marju, puuvilju või taimeosi sisaldavad joogid; |
1,5 % vol. |
4. Kõik muud joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. |
0,3 % vol. |
XIII LISA
VÕRDLUSKOGUSED
A OSA – VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVASED VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)
1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende võrdluskogused (NRV)
Vitamiin A (μg) |
800 |
Vitamiin D (μg) |
5 |
Vitamiin E (mg) |
12 |
Vitamiin K (μg) |
75 |
Vitamiin C (mg) |
80 |
Tiamiin (mg) |
1,1 |
Riboflaviin (mg) |
1,4 |
Niatsiin (mg) |
16 |
Vitamiin B6 (mg) |
1,4 |
Foolhape (μg) |
200 |
Vitamiin B12 (μg) |
2,5 |
Biotiin (μg) |
50 |
Pantoteenhape (mg) |
6 |
Kaalium (mg) |
2 000 |
Kloriid (mg) |
800 |
Kaltsium (mg) |
800 |
Fosfor (mg) |
700 |
Magneesium (mg) |
375 |
Raud (mg) |
14 |
Tsink (mg) |
10 |
Vask (mg) |
1 |
Mangaan (mg) |
2 |
Fluoriid (mg) |
3,5 |
Seleen (μg) |
55 |
Kroom (μg) |
40 |
Molübdeen (μg) |
50 |
Jood (μg) |
150 |
2. Vitamiinide ja mineraaltoitainete märkimisväärne kogus
Reeglina tuleks märkimisväärse koguse määramisel arvesse võtta järgmisi väärtusi:
B OSA – ENERGIA JA VALITUD TOITAINETE (VÄLJA ARVATUD VITAMIINID JA MINERAALTOITAINED) VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)
Energia või toitaine |
Võrdluskogus |
Energia |
8 400 KJ / 2 000 kcal |
Rasvad |
70 g |
Küllastunud rasvhapped |
20 g |
Süsivesikud |
260 g |
Suhkrud |
90 g |
Valgud |
50 g |
Sool |
6 g |
XIV LISA
ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID
ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID ENERGIASISALDUSE ARVUTAMISEKS
Märgitav energiasisaldus arvutatakse järgmiste ümberarvestuskoefitsientide alusel:
— süsivesikud (välja arvatud polüoolid) |
17 kJ/g — 4 kcal/g |
— polüoolid |
10 kJ/g — 2,4 kcal/g |
— valgud |
17 kJ/g — 4 kcal/g |
— rasvad |
37 kJ/g — 9 kcal/g |
— salatrimid |
25 kJ/g — 6 kcal/g |
— alkohol (etanool) |
29 kJ/g — 7 kcal/g |
— orgaanilised happed |
13 kJ/g — 3 kcal/g |
— kiudained |
8 kJ/g — 2 kcal/g |
— erütritool |
0 kJ/g — 0 kcal/g |
XV LISA
TOITUMISALASE TEABE VÄLJENDAMINE JA ESITAMINE
Toitumisalases teabes kasutatavad mõõtühikud energiasisalduse kohta (kilodžaulid (kJ) ja kilokalorid (kcal)) ning kaalu kohta (grammid (g), milligrammid (mg) või mikrogrammid (μg)) ning teabe esitamise järjekord, kus asjakohane, on järgmine:
energiasisaldus |
kJ/kcal |
rasvad |
g |
millest |
|
— küllastunud rasvhapped |
g |
— monoküllastumata rasvhapped |
g |
— polüküllastumata rasvhapped |
g |
süsivesikud |
g |
millest |
|
— suhkrud |
g |
— polüoolid |
g |
— tärklis |
g |
kiudained |
g |
valgud |
g |
sool |
g |
vitamiinid ja mineraaltoitained |
XIII lisa A osa punktis 1 kindlaksmääratud ühikud |
( 1 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
( 2 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 7.
( 3 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.
( 4 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.
( 5 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
( 6 ) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2283, 25. november 2015, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).
( 8 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
( 9 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
( 10 ) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.
( 11 ) ELT L 164, 26.6.2009, lk 45.
( 12 ) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.
( 13 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
( *1 ) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18”.
( *2 ) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.”.
( 14 ) ELT L 314, 1.12.2009, lk 10.
( 15 ) Ja nendest valmistatud tooted, kui ameti hinnangul on ebatõenäoline, et töötlemisel nende allergeensus võrreldes vastavate algtoodetega suureneb.
( 16 ) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26.
( 17 ) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16.
( 18 ) Ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul.
( 19 ) Täpset nimetust või E-numbrit ei ole vaja esitada.