2011R0286 — ET — 19.04.2011 — 000.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
►B
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 286/2011,
10. märts 2011,
millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
(EMPs kohaldatav tekst)
(EÜT L 083, 30.3.2011, p.1)
|
Parandatud:
▼B
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 286/2011,
10. märts 2011,
millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, (
1
) eelkõige selle artiklit 53,
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ühtlustatakse ainete, segude ja teatavate konkreetsete toodete klassifitseerimise ja märgistamise sätted ning kriteeriumid Euroopa Liidus.
|
|
(2)
|
Määruses võetakse arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalset harmoneeritud süsteemi (edaspidi „GHS”).
|
|
(3)
|
GHSi klassifitseerimiskriteeriume ja märgistuseeskirju vaadatakse korrapäraselt läbi ÜRO tasemel. ÜRO ohtlike kaupade veo ja kemikaalide klassifitseerimise ning märgistamise globaalse harmoneeritud süsteemi eksperdikomisjon (UNCETDG/GHS) võttis GHSi kolmanda muudetud versiooni vastu 2008. aasta detsembris. See sisaldab muudatusi, mis on seotud muu hulgas ohulausete paigutamise ning väikepakendite märgistamise, hingamisteede ja naha sensibiliseerimise uute alamkategooriate, veekeskkonnale pikaajaliste ohtude (krooniline mürgisus) klassifitseerimise kriteeriumide muutmise ning osoonikihile ohtlike ainete ja segude uue ohuklassiga. Seetõttu tuleb kohandada määruse (EÜ) nr 1272/2008 lisade tehnilisi sätteid ja kriteeriume vastavalt GHSi kolmandale muudetud versioonile.
|
|
(4)
|
GHS võimaldab ametiasutustel võtta vastu täiendavaid märgistamissätteid üksikisikute kaitseks, kes on tundlikud konkreetse kemikaali suhtes, mis võib esile kutsuda reaktsiooni väga väikese sisalduse korral. Kehtestada tuleb nõue lisada sellise kemikaali nimetus märgistusele isegi siis, kui selle sisaldus segus on väga väike.
|
|
(5)
|
Muuta tuleb ka lisade eri sätete terminoloogiat ning teatavaid tehnilisi kriteeriume, et lihtsustada nende rakendamist ettevõtjate ja määruse täitmist tagavate asutuste jaoks ning parandada õigusaktide sidusust ja selgust.
|
|
(6)
|
Selleks et tagada, et ainete tarnijad saaksid teha uute, käesoleva määrusega kehtestatud klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuetega seotud kohandused, tuleb ette näha üleminekuaeg ning käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata. See peaks võimaldama kohaldada käesoleva määruse sätteid üleminekuaja jooksul vabatahtlikult.
|
|
(7)
|
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (
2
) artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudetakse järgmiselt:
1) artikli 25 lõige 5 jäetakse välja;
2) artikli 26 lõikesse 1 lisatakse punkt e:
„e) kui kohaldatakse ohupiktogrammi GHS02 või GHS06, ei ole ohupiktogrammi GHS04 kasutamine kohustuslik.”;
3) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;
4) II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;
5) III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;
6) IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;
7) V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale;
8) VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale;
9) VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.
Artikkel 2
Üleminekusätted
1. Erandina artikli 3 teisest lõigust võib aineid ja segusid vastavalt enne 1. detsembrit 2012 ja 1. juunit 2015 klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määrusega.
2. Erandina artikli 3 teisest lõigust ei nõuta määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. detsembrit 2012 turule viidud ainete puhul käesoleva määruse kohast ümbermärgistamist ja ümberpakendamist kuni 1. detsembrini 2014.
3. Erandina artikli 3 teisest lõigust ei nõuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 1999/45/EÜ (
3
) või määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. juunit 2015 turule viidud segude puhul käesoleva määruse kohast ümbermärgistamist ja ümberpakendamist kuni 1. juunini 2017.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse ainete suhtes alates 1. detsembrist 2012 ja segude suhtes alates 1. juunist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
A. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 1. osa muudetakse järgmiselt.
1) Punkti 1.1.2.2.2 tabeli 1.1 alune märkus asendatakse järgmisega:
„Märkus
Üldised piirväärtused on väljendatud massiprotsendina, v.a gaasiliste segude puhul nende ohuklasside puhul, milles saab piirväärtusi kõige paremini väljendada mahuprotsendina.”
2) Punkti 1.1.3.1 esimese lause algus asendatakse sõnadega: „Kui katsetatud segu”.
3) Punktid 1.1.3.2, 1.1.3.3 ja 1.1.3.4 asendatakse järgmisega:
„1.1.3.2. Rühmitamine
Segu ühe, katsetatud tootepartii ohukategooriat võib pidada sisuliselt samaväärseks sama kaubandusliku toote teise, katsetamata tootepartii ohukategooriaga, kui see on valmistatud sama tarnija poolt või tema kontrolli all ja kui ei ole põhjust arvata, et katsetamata tootepartii erinevused võiksid olla nii suured, et selle ohuklassi tuleks muuta. Kui see siiski nii on, on vaja uut hindamist.
1.1.3.3. Väga ohtlike segude sisaldus
Kui punktides 3.1, 3.2, 3.3, 3.8, 3.9, 3.10 ja 4.1 käsitletud segude puhul on katsetatud segu klassifitseeritud kõige kõrgemasse ohukategooriasse või alamkategooriasse ning sellesse kategooriasse või alamkategooriasse kuuluvate katsetatud segu koostisainete sisaldust suurendatakse, klassifitseeritakse saadud katsetamata segu ilma täiendavate katseteta sellesse kategooriasse või alamkategooriasse.
1.1.3.4. Interpoleerimine ühe mürgisuse kategooria piires
Kui punktides 3.1, 3.2, 3.3, 3.8, 3.9, 3.10 ja 4.1 käsitletud segude puhul on kolmel segul (A, B ja C) ühesugused koostisosad, kusjuures segusid A ja B on katsetatud ning need kuuluvad samasse ohukategooriasse ja katsetamata segus C on samad ohtlikud koostisosad kui segudes A ja B, kuid nende sisaldus jääb segude A ja B vastavate ohtlike koostisosade sisalduste vahele, tuleb segu C tõenäoliselt klassifitseerida samasse ohukategooriasse kui A ja B.”
4) Punkti 1.1.3.5 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Kui segu i või ii on katseandmete põhjal juba klassifitseeritud, tuleb teine segu liigitada samasse ohukategooriasse.”
5) Punktid 1.2, 1.2.1, 1.2.1.1, 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 asendatakse järgmisega:
„1.2. Märgistamine
1.2.1. Artikliga 31 nõutud märgiste kohaldamise üldeeskirjad
|
1.2.1.1.
|
Ohupiktogrammid peavad olema nurgale toetuva ruudu kujulised.
|
|
1.2.1.2.
|
V lisas sätestatud ohupiktogrammidel kasutatakse valgel taustal musta sümbolit, mida ümbritseb punane raam, mis peab olema piisavalt lai, et olla selgelt nähtav.
|
|
1.2.1.3.
|
Iga ohupiktogramm peab katma vähemalt 1/15 märgise miinimumpinnast, mis on ette nähtud artikliga 17 nõutava teabe jaoks. Ühegi ohupiktogrammi minimaalne pind ei tohi olla väiksem kui 1 cm2.
|
|
1.2.1.4.
|
Märgise ja iga piktogrammi mõõtmed peavad olema järgmised:
Tabel 1.3
Märgise ja piktogrammide miinimummõõtmed
|
Pakendi mahutavus
|
Artikliga 17 nõutud teabe jaoks ettenähtud märgise mõõtmed (millimeetrites)
|
Iga piktogrammi mõõtmed (millimeetrites)
|
|
Mitte enam kui 3 liitrit:
|
võimaluse korral vähemalt 52 × 74
|
mitte väiksem kui 10 × 10
võimaluse korral vähemalt 16 × 16
|
|
Rohkem kui 3 liitrit, kuid mitte enam kui 50 liitrit:
|
vähemalt 74 × 105
|
vähemalt 23 × 23
|
|
Rohkem kui 50 liitrit, kuid mitte enam kui 500 liitrit:
|
vähemalt 105 × 148
|
vähemalt 32 × 32
|
|
Rohkem kui 500 liitrit:
|
vähemalt 148 × 210
|
vähemalt 46 × 46”
|
|
6) Punkti 1.5.2.1.3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Piktogrammi, tunnussõna, ohulause ja hoiatuslause, mis on seotud allpool loetletud ohukategooriatega, võib jätta artikliga 17 nõutud märgistuselementidest välja, kui:”.
7) Punkti 1.5.2.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) lahustuva pakendi sisu on klassifitseeritud eranditult ühte või mitmesse eespool punkti 1.5.2.1.1 alapunktis b, punkti 1.5.2.1.2 alapunktis b või punkti 1.5.2.1.3 alapunktis b nimetatud ohukategooriasse; ning”.
B. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2. osa muudetakse järgmiselt.
1) Punkti 2.1.4.1 muudetakse järgmiselt:
a) joonise 2.1.1 alune märkus asendatakse järgmisega:
„(*) Vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste näidiseeskirjade 16. muudetud versioon, alljaotis 2.1.2.”;
b) joonis 2.1.3 asendatakse järgmisega:
„Joonis 2.1.3
Lõhkeainete ohuklassi alamklassidesse määramise protseduur (transpordi 1. klass)
”
c) joonis 2.1.4 asendatakse järgmisega:
„Joonis 2.1.4
Ammooniumnitraadi emulsiooni, suspensiooni või geeli (ANE) klassifitseerimise protseduur
”
2) Punkti 2.1.4.2 märkus asendatakse järgmisega:
„Märkus
Kui orgaanilise materjali eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 800 J/g, ei nõuta 1. seeria tüübi a plahvatuse levimise katset ega 2. seeria tüübi a tundlikkuse katset plahvatuse lööklaine suhtes. Orgaaniliste ainete ja nende segude puhul lagunemise energiaga 800 J/g või üle selle ei tule teha 1. seeria tüübi a ja 2. seeria tüübi a katset, kui ballistilise mortiiri Mk.III d katse (F.1), ballistilise mortiiri katse (F.2) või BAM Trauzli katse (F.3), kasutades initsieerimiseks standardset nr 8 detonaatorit (vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu 1. liide), annab tulemuseks „ei”. Sellisel juhul märgitakse 1. seeria tüübi a ja 2. seeria tüübi a tulemuseks „–”.”
3) Punkti 2.2.2.1 tabeli 2.2.1 alune märkus asendatakse järgmisega:
„Märkus
Aerosoole ei klassifitseerita tuleohtlikeks gaasideks, vt punkt 2.3.”
4) Punkti 2.3.2.1 märkus asendatakse järgmiste märkustega:
„Märkus 1
Tuleohtlike koostisosade hulka ei kuulu pürofoorsed, isekuumenevad või veega reageerivad ained ja segud, sest neid koostisosi ei kasutata kunagi aerosoolide koostises.
Märkus 2
Tuleohtlikud aerosoolid ei kuulu lisaks punkti 2.2 (tuleohtlikud gaasid), punkti 2.6 (tuleohtlikud vedelikud) või punkti 2.7 (tuleohtlikud tahked ained) reguleerimisalasse.”
5) Punkti 2.3.2.2 lõigu lõppu lisatakse järgmine märkus:
„Märkus
Kõik aerosoolid, mis ei ole käesolevas punktis tuleohtlikuks klassifitseerimise protseduuri läbinud, klassifitseeritakse 1. kategooria tuleohtlikeks aerosoolideks.”
6) Punkti 2.4.2.1 tabeli 2.4.1 alune märkus asendatakse järgmisega:
„Märkus
„Gaas, mis võib põhjustada või soodustada teise aine põlemist rohkem, kui seda teeb õhk” tähendab puhast gaasi või gaasisegu, mille oksüdatsioonivõimsus on suurem kui 23,5 %, mis on määratud muudetud ISO standardis 10156 või muudetud ISO standardis 10156-2 kirjeldatud meetodiga.”
7) Punktis 2.5.3 lisatakse tabeli 2.5.2 alla järgmine märkus:
„Märkus
Piktogramm GHS04 ei ole nõutav rõhu all olevate gaaside puhul, kui on esitatud piktogramm GHS02 või piktogramm GHS06.”
8) Punktis 2.6.2.1 lisatakse tabeli 2.6.1 alla järgmine märkus:
„Märkus
Aerosoole ei klassifitseerita tuleohtlikeks vedelikeks, vt punkt 2.3.”
9) Punkti 2.6.4.2 muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Segudel, (
4
), mis sisaldavad teadaolevaid määratud kontsentratsiooniga tuleohtlikke vedelikke, kuid mis võivad sisaldada ka mittelenduvaid koostisosi, näiteks polümeere või lisaaineid, ei ole leekpunkti katseliselt vaja määrata, kui segu punktis 2.6.4.3 osutatud meetodil arvutatud leekpunkt on vähemalt 5 °C (
5
) suurem asjakohasest klassifitseerimiskriteeriumist (vastavalt 23 °C ja 60 °C) ja kui:
b) punkti b lisatakse sõna „segu”.
10) Punkti 2.6.4.4 tabelis 2.6.3 jäetakse välja kogu rida „British Standards Institute, muudetud standard BS 2000 osa 170 (sama mis standard EN ISO 13736)”.
11) Punkt 2.6.4.5 asendatakse järgmisega:
|
„2.6.4.5.
|
Vedelikke, mille leekpunkt on üle 35 °C, kuid alla 60 °C, ei ole vaja klassifitseerida 3. kategooriasse, kui ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu III osa punktis 32 kirjeldatud põlemisvõime ülalhoidmise katse L.2 tulemused on negatiivsed.”
|
12) Lisatakse järgmine punkt 2.6.4.6:
|
„2.6.4.6.
|
Tuleohtlike vedelike algkeemispunkti määramise võimalikud katsemeetodid on loetletud tabelis 2.6.4.
Tabel 2.6.4
Tuleohtlike vedelike algkeemispunkti määramise meetodid
|
Euroopa standardid:
|
EN ISO 3405, muudetud:
Naftasaadused – destilleerimisnäitajate määramine atmosfäärirõhul
|
|
EN ISO 3924, muudetud:
Naftasaadused – keemistemperatuuri vahemiku määramine – gaaskromatograafiline meetod
|
|
EN ISO 4626, muudetud:
Lenduvad orgaanilised vedelikud – toorainena kasutatavate orgaaniliste lahustite keemistemperatuuri vahemiku määramine
|
|
Määrus (EÜ) nr 440/2008 (1)
|
Määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas kirjeldatud meetod A.2
|
|
(1) ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.”
|
|
13) Punkti 2.7.2.3 tabeli 2.7.1 alune märkus asendatakse järgmisega:
„Märkus 1
Katse korraldatakse aine või seguga sellisel füüsikalisel kujul, nagu see esitatakse. Kui näiteks sama kemikaal esitatakse tarnimise või transpordi eesmärgil füüsikalisel kujul, mis on erinev füüsikalisest kujust, mida katsetati ning mis võib tõenäoliselt oluliselt muuta aine käitumist klassifitseerimiskatses, tuleb ainet katsetada ka uuel kujul.
Märkus 2
Aerosoole ei klassifitseerita tuleohtlikeks tahketeks aineteks; vt punkt 2.3.”
14) Punkti 2.8.4.2 joonisel 2.8.1 asendatakse punktides 7.4, 8.4 ja 9.4 sõna „ei” sõnaga „puudub”.
15) Punkt 2.11.1.2 asendatakse järgmisega:
|
„2.11.1.2.
|
Aine või segu isekuumenemine on protsess, kus selle aine või segu järkjärguline reageerimine hapnikuga (õhus) tekitab soojust. Kui soojuse tekkimise kiirus ületab soojuskao kiiruse, siis aine või segu temperatuur tõuseb, mis võib pärast induktsiooniaega põhjustada isesüttimise ja põlemise.”
|
16) Punkti 2.15.4.2 joonisel 2.15.1 asendatakse punktides 7.4, 8.4 ja 9.4 sõna „ei” sõnaga „puudub”.
C. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. osa muudetakse järgmiselt.
1) Punkt 3.1.2.1 asendatakse järgmisega:
|
„3.1.2.1.
|
Aine klassifitseerimisel ühte neljast mürgisuse kategooriast on aluseks tema äge mürgisus suu- ja nahakaudsel manustamisel ning sissehingamisel vastavalt tabelis 3.1.1 esitatud arvulistele kriteeriumidele. Ägeda mürgisuse väärtusi väljendatakse (ligikaudse) LD50 (suu-, nahakaudne) või LC50 (sissehingamisel) väärtuse või ägeda mürgisuse hinnangu (ATE) kaudu. Selgitavad märkused on esitatud pärast tabelit 3.1.1.
Tabel 3.1.1
Ägeda mürgisuse ohukategooriad ning nende määramiseks kasutatavad ägeda mürgisuse hinnangud (ATE)
|
Kokkupuuteviis
|
1. kategooria
|
2. kategooria
|
3. kategooria
|
4. kategooria
|
|
Suukaudne (mg/kg kehamassi kohta)
|
ATE ≤ 5
|
5 < ATE ≤ 50
|
50 < ATE ≤ 300
|
300 < ATE ≤ 2 000
|
|
Vt:
|
märkus a
märkus b
|
|
Nahakaudne (mg/kg kehamassi kohta)
|
ATE ≤ 50
|
50 < ATE ≤ 200
|
200 < ATE ≤ 1 000
|
1 000 < ATE ≤ 2 000
|
|
Vt:
|
märkus a
märkus b
|
|
Gaasid (ppmV) (1)
|
ATE ≤ 100
|
100 < ATE ≤ 500
|
500 < ATE ≤ 2 500
|
2 500 < ATE ≤ 20 000
|
|
Vt:
|
märkus a
märkus b
märkus c
|
|
Aurud (mg/l)
|
ATE ≤ 0,5
|
0,5 < ATE ≤ 2,0
|
2,0 < ATE ≤ 10,0
|
10,0 < ATE ≤ 20,0
|
|
Vt:
|
märkus a
märkus b
märkus c
märkus d
|
|
Tolmud ja udud (mg/l)
|
ATE ≤ 0,05
|
0,05 < ATE ≤ 0,5
|
0,5 < ATE ≤ 1,0
|
1,0 < ATE ≤ 5,0
|
|
Vt:
|
märkus a
märkus b
märkus c
|
|
(1) Gaasi sisaldust väljendatakse miljondike mahuosadena (ppmV).
|
Märkused tabeli 3.1.1 kohta:
a) aine klassifitseerimisel kasutatava ägeda mürgisuse hinnangu (ATE) saamiseks kasutatakse LD50/LC50 väärtusi, kui need on olemas;
b) segu koostisaine klassifitseerimisel kasutatava ägeda mürgisuse hinnangu (ATE) saamiseks kasutatakse:
— LD50/LC50 väärtusi, kui need on olemas;
— tabeli 3.1.2 asjakohast konverteerimisväärtust ägeda mürgisuse vahemiku määramise katse tulemuste põhjal või
— tabeli 3.1.2 asjakohast konverteerimisväärtust, mis vastab teatavale klassifitseerimiskategooriale;
c) sissehingamisel mõjuva mürgisuse puhul põhinevad tabelis esitatud üldised sisalduse piirväärtused katsetes kasutatud neljatunnisel kokkupuuteajal. Olemasolevaid ühetunnise kokkupuuteajaga tehtud sissehingamisel mõjuva mürgisuse katsetest saadud andmeid saab konverteerida, jagades väärtusi teguriga 2 gaaside ja aurude puhul ning teguriga 4 tolmu ja udu puhul;
d) mõne aine katseatmosfääriks ei ole aur, vaid see koosneb vedeliku- ja aurufaaside segust. Teiste ainete katseatmosfäär võib koosneda aurust, mis on lähedal gaasilisele faasile. Viimasel juhul toimub klassifitseerimine ppmV alusel järgmiselt: 1. kategooria (100 ppmV), 2. kategooria (500 ppmV), 3. kategooria (2 500 ppmV), 4. kategooria (20 000 ppmV).
Mõisteid „tolm”, „udu” ja „aur” määratletakse järgmiselt:
— „tolm” – aine või segu tahked osakesed, mis hõljuvad gaasis (tavaliselt õhus);
— „udu” – aine või segu vedelad piisakesed, mis hõljuvad gaasis (tavaliselt õhus);
— „aur” – vedelast või tahkest olekust vabanenud aine või segu gaasiline vorm.
Tolm tekib tavaliselt mehhaaniliste protsesside käigus. Udu tekib tavaliselt üleküllastunud aurude kondenseerumisel või vedelike füüsikalisel peenendamisel. Tolmu- ja uduosakeste suurus jääb vahemikku 1 (ja alla selle) kuni (umbes)100 μm.”
|
2) Punkt 3.1.3.2 asendatakse järgmisega:
|
„3.1.3.2.
|
Ägeda mürgisusega segude klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta kõiki kokkupuuteviise, kuid ühest kokkupuuteviisist piisab, juhul kui seda jälgitakse (hinnatakse või katsetatakse) kõikide koostisainete puhul ning kui ei ole asjakohaseid tõendeid, mille põhjal võiks eeldada ägedat mürgisust mitme kokkupuuteviisi kaudu. Kui on olemas asjakohased tõendid mürgisuse kohta mitme kokkupuuteviisi kaudu, siis tuleb klassifitseerimine teostada kõigi asjaomaste kokkupuuteviiside kohta. Arvesse tuleb võtta kogu kättesaadavat teavet. Piktogrammid ja tunnussõnad peavad kajastama kõige rangemaid ohukategooriaid ning kasutatakse kõiki asjakohaseid ohulauseid.”
|
3) Punkti 3.1.3.3 lisatakse alapunktid c ja d:
„c) Kui konverteeritud ägeda mürgisuse punkthinnang segu kõigi koostisosade puhul kuulub samasse kategooriasse, siis tuleks segu klassifitseerida sellesse kategooriasse.
d) Kui segu koostisosade puhul on kättesaadavad üksnes mürgisuse vahemiku andmed (või teave ägeda mürgisuse ohukategooria kohta), võib neid uue segu klassifitseerimise jaoks vajalike arvutuste tegemiseks konverteerida punkthinnanguteks vastavalt tabelile 3.1.2, kasutades punktides 3.1.3.6.1 ja 3.1.3.6.2.3 esitatud valemeid.”
4) Punkt 3.1.3.5.2 asendatakse järgmisega:
|
„3.1.3.5.2.
|
Kui katsetatud segu on lahjendatud lahjendiga, mille mürgisuse klassifikatsioon on võrdne kõige vähem ohtliku esialgse koostisosa mürgisusega või sellest madalam, ja mis ei mõjuta muude koostisosade mürgisust, võib uut, lahjendatud segu klassifitseerida esialgse seguga samaväärseks. Teise võimalusena võib kohaldada punktis 3.1.3.6.1 selgitatud valemit.”
|
5) Punkti 3.1.3.6.1 muudetakse järgmiselt:
a) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) jäetakse välja koostisosad, kui kättesaadavad andmed põhinevad piirannuse katsel (4. kategooria kõrgem piirmäär asjaomaste kokkupuuteviiside puhul vastavalt tabelile 3.1.1) ega näita ägedat mürgisust.”;
b) esimene lause pärast punkti c asendatakse järgmisega:
„Koostisosi, mis kuuluvad käesoleva punkti reguleerimisalasse, käsitatakse teadaoleva ägeda mürgisuse hinnanguga (ATE) koostisosadena. Vt tabeli 3.1.1 märkust b ning punkti 3.1.3.3 kättesaadavate andmete nõuetekohaseks kohaldamiseks allpool esitatud valemis, ning punkti 3.1.3.6.2.3.”
6) Punkti 3.1.3.6.2.1 alapunkti a joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:
„(1) Kui segu sisaldab koostisosi, mille puhul ei ole iga kokkupuuteviisi kohta olemas ägeda mürgisuse andmeid, võib ägeda mürgisuse hinnanguid ekstrapoleerida kättesaadavate andmete põhjal ja kohaldada neid asjakohaste kokkupuuteviiside suhtes (vt punkt 3.1.3.2). Asjaomaste õigusaktidega võidakse siiski nõuda katsetamist konkreetse kokkupuuteviisi puhul. Sellistel juhtudel lähtutakse klassifitseerimisel selle kokkupuuteviisi puhul õigusnormidest.”
7) Punkt 3.1.3.6.2.2 asendatakse järgmisega:
|
„3.1.3.6.2.2.
|
”Kui segu ühe koostisosa kohta puudub klassifitseerimiseks igasugune kasutamiskõlblik teave ning selle aine kontsentratsioon segus on 1 % või suurem, ei saa segu ägeda mürgisuse lõplikku hinnangut anda. Sel juhul klassifitseeritakse segu üksnes teadaolevate koostisosade põhjal ning märgisele ja ohutuskaardile lisatakse täiendav lause: „koostisosa(d), mille mürgisus ei ole teada, moodustab (moodustavad) segust × protsenti.”
|
8) Punkti 3.1.3.6.2.3 tabeli 3.1.2 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Katseliselt saadud ägeda mürgisuse väärtuste (või ägeda mürgisuse ohukategooriate) konverteerimine ägeda mürgisuse punkthinnanguteks, et kasutada neid segude klassifitseerimise valemites”.
9) Punkti 3.1.4.1 lisatakse järgmine lause:
„Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võib kombineeritud ohulauseid kasutada III lisa kohaselt.”
10) Tabelites 3.1.3, 3.2.5, 3.3.5, 3.4.4 ja 3.8.4 asendatakse hüüumärgiga piktogramm järgmise piktogrammiga:
„
”
11) Punktis 3.4.1.5 asendatakse sõnad „punktis 3.4.4” sõnadega „II lisa punktis 2.8”.
12) Punkti 3.4.1.6 lisatakse sõnade „hingamiselundite sensibiliseerimine” järele sõna „ja”.
13) Punktid 3.4.2–3.4.2.2.4.1 asendatakse järgmisega:
„3.4.2. Ainete klassifitseerimise kriteeriumid
3.4.2.1. Hingamiselundite sensibilisaatorid
3.4.2.1.1. Ohukategooriad
|
3.4.2.1.1.1.
|
Hingamiselundite sensibilisaatorid klassifitseeritakse 1. kategooriasse, kui ei ole piisavaid andmeid alamkategooriatesse klassifitseerimiseks.
|
|
3.4.2.1.1.2.
|
Kui andmed on piisavad, võimaldab täpsem hindamine vastavalt punktile 3.4.2.1.1.3 jagada hingamiselundite sensibilisaatorid 1A-alamkategooriasse (tugevad sensibilisaatorid) või 1B-alamkategooriasse (muud hingamiselundite sensibilisaatorid).
|
|
3.4.2.1.1.3.
|
Inimestel või loomadel täheldatud toime õigustab tavaliselt hingamiselundite sensibilisaatorite klassifitseerimist asjakohase tõendusmaterjali kaalukuse põhjal. Ained võib jagada asjakohaste tõendite kaalukuse põhjal kas 1A või 1B-alamkategooriasse vastavalt tabelis 3.4.1 esitatud kriteeriumidele ning tuginedes inimeste kokkupuudetest või epidemioloogilistest uuringutest pärinevatele usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele tõenditele ja/või katseloomadega tehtud asjakohaste uuringute tulemustele.
|
|
3.4.2.1.1.4.
|
Ained klassifitseeritakse hingamiselundite sensibilisaatoriteks tabelis 3.4.1 esitatud kriteeriumide põhjal:
Tabel 3.4.1
Hingamiselundite sensibilisaatorite ohukategooria ja alamkategooriad
|
Kategooria
|
Kriteeriumid
|
|
1. kategooria
|
Kui ei ole veel piisavaid andmeid alamkategooriatesse liigitamiseks, klassifitseeritakse ained hingamiselundite sensibilisaatoriteks (1. kategooria) järgmiste kriteeriumide alusel:
a) kui on inimestelt pärinevaid tõendeid selle kohta, et aine võib tekitada spetsiifilist hingamiselundite ülitundlikkust ja/või
b) asjakohasel loomkatsel on saadud positiivsed tulemused.
|
|
1A-alamkategooria
|
Ained, mille puhul on täheldatud sagedast esinemist inimestel või suure tundlikkuse esinemise tõenäosust inimestel loom- või muude katsete põhjal (1). Arvestada võib ka reaktsiooni tõsidust.
|
|
1B-alamkategooria
|
Ained, mille puhul on täheldatud vähest kuni mõõdukat esinemist inimestel või väikese kuni mõõduka tundlikkuse esinemise tõenäosust inimestel loom- või muude katsete põhjal (1). Arvestada võib ka reaktsiooni tõsidust.
|
|
(1) Praeguseks ei ole ühtki loomkatsete mudelit hingamiselundite ülitundlikkuse katsetamiseks heaks kiidetud ega kinnitatud. Teatavates oludes võivad loomkatsetest saadud andmed pakkuda väärtuslikku teavet tõendite kaalukuse hindamiseks.
|
|
3.4.2.1.2. Tõendid inimestele avalduva mõju kohta
|
3.4.2.1.2.1.
|
Tõendid selle kohta, et aine võib tekitada spetsiifilist hingamiselundite ülitundlikkust, põhinevad tavaliselt inimestega seotud kogemustel. Selles kontekstis ilmneb ülitundlikkus tavaliselt astmana, kuid hinnatakse ka muid ülitundlikkuse reaktsioone, näiteks riniit/konjuktiviit ja alveoliit. Seisund on oma kliiniliselt olemuselt allergiline reaktsioon. Immunoloogilisi mehhanisme ei ole siiski vaja selgitada.
|
|
3.4.2.1.2.2.
|
Hinnates tõendeid inimestele avalduva mõju kohta, tuleb klassifitseerimisotsuse langetamisel lisaks konkreetsete juhtumitega seotud tõenditele võtta arvesse ka järgmist:
a) kokkupuutunud inimeste arv;
Inimesele avalduva mõju andmete kasutamist käsitletakse punktides 1.1.1.3, 1.1.1.4 ja 1.1.1.5.
|
|
3.4.2.1.2.3.
|
Eespool osutatud tõend võib olla näiteks:
a) haiguslugu ja ainega kokkupuutumisega seotud kopsufunktsioonide uuringute andmed, mida kinnitavad muud tõendid, mille hulka võib kuuluda:
i)
in vivo immunoloogiline proov (näiteks nahatorkeproov);
ii)
in vitro immunoloogiline proov (näiteks seroloogiline analüüs);
iii) kui immunoloogiline toimemehhanism on tõestamata, siis uuringud, mis näitavad muid spetsiifilisi ülitundlikkusreaktsioone, näiteks korduv kerge ärritus, farmakoloogiliselt esilekutsutud toime;
iv) keemilise struktuuri sarnasus ainetega, mis teadaolevalt põhjustavad hingamiselundite ülitundlikkust;
b) andmed, mis on saadud ühel või enamal positiivsel bronhoprovokatsioonikatsel vastava ainega, kui katsete tegemisel on lähtutud konkreetse ülitundlikkuse reaktsiooni määramiseks kehtestatud suunistest.
|
|
3.4.2.1.2.4.
|
Haiguslugu sisaldab nii meditsiinilist kui ka kutsealast teavet, aidates kindlaks teha seose konkreetse ainega kokkupuutumise ja hingamiselundite ülitundlikkuse väljakujunemise vahel. Asjaomase teabe hulka kuuluvad süvendavad faktorid nii kodus kui ka töökohal ning andmed haiguse tekke ja kulu ning vaadeldava patsiendi perekonnas ja temal endal esinenud haiguste kohta. Haigusloos peab olema ka märkus muude lapsepõlves esinenud allergianähtude või hingamiselundite haiguste kohta ja teave suitsetamise kohta.
|
|
3.4.2.1.2.5.
|
Bronhoprovokatsioonikatsete positiivseid tulemusi peetakse klassifitseerimisel piisavaks tõendiks. Tuleb siiski tunnistada, et tegelikult on hulk eespool loetletud uuringuid juba tehtud.
|
3.4.2.1.3. Loomkatsed
|
3.4.2.1.3.1.
|
Asjakohaste loomkatsete (
6
) andmed, mis võivad viidata aine võimele tekitada inimestel sissehingamisel (
7
) ülitundlikkust, võivad sisaldada järgmist:
a) immunoglobuliini E (IgE) määramine ja muud iseloomulikud immunoloogilised näitajad hiirte puhul;
b) spetsiifilised kopsureaktsioonid merisigadel.
|
3.4.2.2. Naha sensibilisaatorid
3.4.2.2.1. Ohukategooriad
|
3.4.2.2.1.1.
|
Naha sensibilisaatorid klassifitseeritakse 1. kategooriasse, kui ei ole piisavaid andmeid alamkategooriatesse klassifitseerimiseks.
|
|
3.4.2.2.1.2.
|
Kui andmed on piisavad, võimaldab täpsem hindamine vastavalt punktile 3.4.2.2.1.3 jagada naha sensibilisaatorid 1A-alamkategooriasse (tugevad sensibilisaatorid) või 1B-alamkategooriasse (muud naha sensibilisaatorid).
|
|
3.4.2.2.1.3.
|
Inimestel või loomadel täheldatud toime õigustab tavaliselt naha sensibilisaatorite klassifitseerimist asjakohaste tõendite kaalukuse põhjal vastavalt punktile 3.4.2.2.2. Ained võib jagada asjakohaste tõendite kaalukuse põhjal kas 1A või 1B-alamkategooriasse vastavalt tabelis 3.4.2 esitatud kriteeriumidele ning tuginedes inimeste kokkupuudetest või epidemioloogilistest uuringutest pärinevatele usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele tõenditele ja/või katseloomadega tehtud asjakohaste uuringute tulemustele 1A-alamkategooria puhul vastavalt punktides 3.4.2.2.2.1 ja 3.4.2.2.3.2 ning 1B-alamkategooria puhul vastavalt punktides 3.4.2.2.2.2 ja 3.4.2.2.3.3 sätestatud suunisväärtustele.
|
|
3.4.2.2.1.4.
|
Ained klassifitseeritakse naha sensibilisaatoriteks tabelis 3.4.2 esitatud kriteeriumide põhjal:
Tabel 3.4.2
Naha sensibilisaatorite ohukategooria ja alamkategooriad
|
Kategooria
|
Kriteeriumid
|
|
1. kategooria
|
Kui ei ole veel piisavaid andmeid alamkategooriatesse liigitamiseks, siis klassifitseeritakse ained naha sensibilisaatoriteks (1. kategooria) järgmiste kriteeriumide põhjal:
a) kui inimestega seotud kogemused näitavad, et aine võib suurel osal sellega kokkupuutunud isikutest põhjustada nahale sattudes ülitundlikkust või
b) kui asjakohasel loomkatsel on saadud positiivsed tulemused (vaata erikriteeriume punktis 3.4.2.2.4.1).
|
|
1A-alamkategooria
|
Ained, mille puhul on täheldatud sagedast esinemist inimestel ja/või suurt esinemise võimalust loomadel ja mille puhul võib oletada, et need võivad põhjustada inimestel ülitundlikkust. Arvestada võib ka reaktsiooni tõsidust.
|
|
1B-alamkategooria
|
Ained, mille puhul on täheldatud vähest kuni mõõdukat esinemist inimestes ja/või vähest kuni mõõdukat esinemise võimalust loomadel ja mille puhul võib oletada, et need võivad põhjustada inimestel tundlikkust. Arvestada võib ka reaktsiooni tõsidust.
|
|
3.4.2.2.2. Tõendid inimestele avalduva mõju kohta
|
3.4.2.2.2.1.
|
1A-alamkategooria puhul võivad tõendid inimestele avalduva mõju kohta hõlmata järgmist:
a) positiivne tulemus ≤ 500 μg/cm2 juures (HRIPT, HMT – induktsioonilävi);
b) diagnostilise plaastri katse andmed, mis näitavad reaktsioonide suhteliselt sagedast ja märkimisväärset esinemist kindlaksmääratud elanikkonnarühmas suhteliselt vähese kokkupuute korral;
c) muud epidemioloogilised tõendid, mis näitavad suhteliselt sagedast ja märkimisväärset allergilise kontaktdermatiidi esinemist suhteliselt vähese kokkupuute korral.
|
|
3.4.2.2.2.2.
|
1B-alamkategooria puhul võivad tõendid inimestele avalduva mõju kohta hõlmata:
a) positiivne tulemus > 500 μg/cm2 juures (HRIPT, HMT – induktsioonilävi);
b) diagnostilise plaastri katse andmed, mis näitavad reaktsioonide suhteliselt vähest, kuid märkimisväärset esinemist kindlaksmääratud elanikkonnas suhteliselt sagedase kokkupuute korral;
c) muud epidemioloogilised tõendid, mis näitavad suhteliselt vähest, kuid märkimisväärset allergilise kontaktdermatiidi esinemist suhteliselt sagedase kokkupuute korral.
Inimesele avalduva mõju andmete kasutamist käsitletakse punktides 1.1.1.3, 1.1.1.4 ja 1.1.1.5.
|
3.4.2.2.3. Loomkatsed
|
3.4.2.2.3.1.
|
Kui naha sensibiliseerimise uurimiseks kasutatakse abiainega katsemeetodit, peetakse 1. kategooria puhul vastureaktsiooni tekkimist vähemalt 30 % loomadel positiivseks tulemuseks. Abiaineta meriseakatsemeetodi puhul peetakse positiivseks tulemuseks vastureaktsiooni tekkimist vähemalt 15 % loomadel. 1. kategooria puhul peetakse positiivseks tulemuseks seda, kui stimulatsiooniindeks paikses lümfisõlmede uuringus on 3 või rohkem. Naha sensibiliseerimise katsemeetodeid on kirjeldatud OECD suunises 406 (maksimeerimiskatse merisigadega) ja suunises 429 (paikne lümfisõlmede uuring). Kasutada võib ka teisi meetodeid tingimusel, et need on hästi valideeritud ja teaduslikult põhjendatud. Näiteks võib hiire kõrva turse määratlemise katse (MEST) olla usaldusväärne sõelkatse mõõdukate kuni tugevate sensibilisaatorite tuvastamiseks ning seda võib kasutada esimese etapina naha sensibiliseerimise võimalikkuse hindamisel.
|
|
3.4.2.2.3.2.
|
1A-alamkategooria puhul võivad loomkatse tulemuste hulka kuuluda andmed tabelis 3.4.3 osutatud väärtustega.
Tabel 3.4.3
Loomkatse tulemused 1A-alamkategooria puhul
|
Katse
|
Kriteeriumid
|
|
Paikne lümfisõlmede uuring
|
EC3 väärtus ≤ 2 %
|
|
Maksimeerimiskatse merisigadega
|
≥ 30 % reageerivad ≤ 0,1 % nahasisese induktsiooni doosi juures või
≥ 60 % reageerivad > 0,1 % kuni ≤ 1 % nahasisese induktsiooni doosi juures
|
|
Buehleri katse
|
≥15 % reageerivad ≤ 0,2 % paikse induktsiooni doosi juures või
≥ 60 % reageerivad > 0,2 % kuni ≤ 20 % paikse induktsiooni doosi juures
|
|
|
3.4.2.2.3.3.
|
1B-alamkategooria puhul võivad loomkatse tulemuste hulka kuuluda andmed alljärgnevas tabelis 3.4.4 osutatud väärtustega.
Tabel 3.4.4
Loomkatse tulemused 1B-alamkategooria puhul
|
Katse
|
Kriteeriumid
|
|
Paikne lümfisõlmede uuring
|
EC3 väärtus > 2 %
|
|
Maksimeerimiskatse merisigadega
|
≥ 30 % kuni < 60 % reageerivad > 0,1 % kuni ≤ 1 % nahasisese induktsiooni doosi juures või
≥ 30 % reageerivad > 1 % nahasisese induktsiooni doosi juures
|
|
Buehleri katse
|
≥ 15 % kuni < 60 % reageerivad > 0,2 % kuni ≤ 20 % paikse induktsiooni doosi juures või
≥ 15 % reageerivad > 20 % paikse induktsiooni doosi juures
|
|
3.4.2.2.4. Erikaalutlused
|
3.4.2.2.4.1.
|
Aine klassifitseerimiseks tõendite kaalukuse hindamise lähenemisviisi kasutades peaksid tõendid sisaldama kõike või osa järgmisest loetelust:
a) positiivsed tulemused plaasterkatsega, mis on tavaliselt saadud rohkem kui ühest nahahaiguste kliinikust;
b) epidemioloogilised uuringud näitavad, et kokkupuude ainega põhjustab allergilist kontaktdermatiiti. Kui suurel osal ainega kokkupuutunud isikutest ilmnevad iseloomulikud sümptomid, tuleb olukorda uurida eriti hoolega ka siis, kui kõnealuste juhtumite arv on väike;
c) asjakohastel loomkatsetel on saadud positiivsed tulemused;
d) inimestega seotud eksperimentaaluuringute käigus on saadud positiivsed andmed (vt punkt 1.3.2.4.7);
e) korrektselt dokumenteeritud allergilise kontaktdermatiidi juhtumid, mis pärinevad tavaliselt rohkem kui ühest nahahaiguste kliinikust;
f) kaaluda võib ka reaktsiooni tõsidust.
|
|
3.4.2.2.4.2.
|
Loomkatsetest pärinevad tõendid on tavaliselt usaldusväärsemad kui inimeste kokkupuutel põhinevad tõendid. Kui on olemas mõlemast allikast pärinevad andmed ning tulemused on omavahel vastuolus, tuleb hinnata kummastki allikast pärinevate andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust, et lahendada klassifitseerimise küsimus iga konkreetse juhtumi kohta eraldi. Tavaliselt ei kasutata ohu klassifitseerimise jaoks vajalike inimesele avalduva mõju andmete saamiseks kontrollitud katseid vabatahtlikega, pigem moodustavad inimesele avalduva mõju andmed osa riskihindamisest, millega kinnitatakse loomkatsete puhul täheldatud toime puudumist. Sellest tulenevalt on inimestelt pärinevad positiivsed naha sensibiliseerimise andmed saadud tavaliselt juht-kontrolliuuringu või mõne muu mitte nii täpselt määratletud uuringuga. Seepärast tuleb inimesele avalduva mõju andmete hindamisel olla ettevaatlik, sest juhtumite sagedus kajastab lisaks ainete olemusest tulenevatele omadustele ka selliseid tegureid nagu kokkupuuteolukord, biosaadavus, individuaalne eelsoodumus ja võetud ennetavad meetmed. Negatiivseid inimesele avalduva mõju andmeid ei tuleks tavaliselt kasutada loomkatsetega saadud positiivsete tulemuste vaidlustamiseks. Nii loomale kui ka inimesele avalduva mõju andmete puhul tuleks arvesse võtta kandja mõju.
|
|
3.4.2.2.4.3.
|
Kui ükski eespool nimetatud tingimus ei ole täidetud, ei ole aine klassifitseerimine naha sensibilisaatoriks vajalik. Kahe või enama allpool loetletud naha sensibiliseerimise näitaja kombinatsioon võib siiski otsust muuta. Seda tuleb kaaluda iga konkreetse juhtumi korral eraldi.
a) Üksikud allergilise kontaktdermatiidi juhud;
b) piiratud epidemioloogilised uuringud (näiteks mille puhul juhuslikkust, eelarvamusi ja segavaid asjaolusid ei ole piisava kindlusega kõrvale jäetud);
c) andmed suuniste kohaselt tehtud loomkatsete kohta, mille tulemused ei vasta loomkatseid käsitlevas punktis 3.4.2.2.3 esitatud positiivsete tulemuste kriteeriumidele, kuid on piirväärtusele piisavalt lähedal, et neid võiks pidada märkimisväärseks;
d) ebastandardsete meetoditega saadud positiivsed tulemused;
e) sarnase struktuuriga ainetega saadud positiivsed tulemused.
|
|
3.4.2.2.4.4.
|
Immunoloogiline kontakturtikaaria Ained, mis vastavad hingamiselundite sensibilisaatoriteks klassifitseerimise kriteeriumidele, võivad lisaks põhjustada ka immunoloogilist kontakturtikaariat. Kaaluda tuleks ka nende ainete klassifitseerimist naha sensibilisaatoriteks. Ainete puhul, mis tekitavad immunoloogilist kontakturtikaariat, kuid ei vasta hingamiselundite sensibilisaatoriteks klassifitseerimise kriteeriumidele, tuleks samuti kaaluda nende klassifitseerimist naha sensibilisaatoriteks.
Immunoloogilist kontakturtikaariat tekitavate ainete ja segude kindlakstegemiseks ei ole ühtki loomkatsete mudelit heaks kiidetud. Seepärast põhineb klassifitseerimine tavaliselt inimesele avalduva mõju tõenditel, mis on sarnased naha sensibiliseerimise andmetega.
|
14) Punktis 3.4.3.3.1 asendatakse viide „tabel 3.4.3” viitega „tabel 3.4.5”.
15) Punkti 3.4.3.3.2 muudetakse järgmiselt:
a) viide „tabel 3.4.1” asendatakse viitega „tabel 3.4.5”;
b) viide „tabel 3.4.3” asendatakse viitega „tabel 3.4.6”;
c) tabel 3.4.3 ja märkused 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„Tabel 3.4.5
Hingamiselundite või naha sensibilisaatoriks klassifitseeritud segu koostisosade üldised sisalduse piirväärtused, mille alusel segu klassifitseeritakse
|
Koostisaine on klassifitseeritud järgmiselt:
|
Üldised sisalduse piirväärtused, mille alusel segu klassifitseeritakse
|
|
1. kategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
1. kategooria
naha sensibilisaator
|
|
Tahke/vedel
|
Gaas
|
Kõik füüsikalised olekud
|
|
1. kategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 1,0 %
|
≥ 0,2 %
|
|
|
1A-alamkategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 0,1 %
|
≥ 0,1 %
|
|
|
1B-alamkategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 1,0 %
|
≥ 0,2 %
|
|
|
1. kategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 1,0 %
|
|
1A-alamkategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 0,1 %
|
|
1B-alamkategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 1,0 %”;
|
d) pärast uut tabelit 3.4.5 lisatakse uus tabel 3.4.6:
„Tabel 3.4.6
Segu koostisosade sisalduse piirväärtused esilekutsumise jaoks
|
Koostisaine on klassifitseeritud järgmiselt:
|
Sisalduse piirväärtused esilekutsumise jaoks
|
|
1. kategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
1. kategooria
naha sensibilisaator
|
|
Tahke/vedel
|
Gaas
|
Kõik füüsikalised olekud
|
|
1. kategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
|
|
1A-alamkategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 0,01 % (märkus 1)
|
≥ 0,01 % (märkus 1)
|
|
|
1B-alamkategooria
hingamiselundite sensibilisaator
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
|
|
1. kategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
|
1A-alamkategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 0,01 % (märkus 1)
|
|
1B-alamkategooria
naha sensibilisaator
|
|
|
≥ 0,1 % (märkus 1)
|
Märkus 1
Seda sisalduse piirväärtust esilekutsumise jaoks kasutatakse II lisa punktis 2.8 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamiseks, mis käsitlevad juba sensibiliseeritud isikute kaitset. Kui segu ühe koostisosa sisaldus on sellest sisaldusest kõrgem, on vaja ohutuskaarti (SDS). Sensibiliseerivate ainete puhul, mille konkreetne sisalduse piirväärtus on alla 0,1 %, peaks sisalduse piirväärtus esilekutsumise puhul olema määratud ühe kümnendikuna konkreetsest sisalduse piirväärtusest.”
16) Punkt 3.4.4.1 asendatakse järgmisega:
|
„3.4.4.1.
|
Sellesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete või segude puhul kasutatakse tabelis 3.4.7 esitatud märgistuselemente.
Tabel 3.4.7
Hingamiselundite või naha sensibiliseerimise märgistuselemendid
|
Klassifikatsioon
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine
|
Naha sensibiliseerimine
|
|
1. kategooria ning 1A- ja 1B-alamkategooria
|
1. kategooria ning 1A- ja 1B-alamkategooria
|
|
GHSi piktogrammid
|
|
|
|
Tunnussõna
|
Ettevaatust
|
Hoiatus
|
|
Ohulause
|
H334: „Sissehingamisel võib tekitada allergiat või astma sümptomeid või hingamisraskusi”
|
H317: „Võib tekitada allergilist nahareaktsiooni”
|
|
Hoiatuslaused ohu ennetamise kohta
|
P261
P285
|
P261
P272
P280
|
|
Hoiatuslaused reageerimise kohta
|
P304 + P341
P342 + P311
|
P302 + P352
P333 + P313
P321
P363
|
|
Hoiatuslaused säilitamise kohta
|
|
|
|
Hoiatuslaused kõrvaldamise kohta
|
P501
|
P501”
|
|
17) Punkti 3.8.3.4.5 lõppu lisatakse järgmine lause:
„Hingamisteede ärritust ja narkootilist toimet tuleb hinnata eraldi vastavalt punktides 3.8.2.2 esitatud kriteeriumidele. Nende ohtudega seoses tuleks klassifitseerimisel iga koostisosa panust käsitada lisanduvana, välja arvatud juhul kui on olemas tõendid, et selline mõju ei ole lisanduv.”
18) Punktis 3.9.1.2 lisatakse sõna „aine” järele sõnad „või segu”.
19) Lisatakse järgmine punkt 3.10.1.6.2a:
|
„3.10.1.6.2a.
|
Kuigi hingamisteedesse tõmbamise mõiste punktis 3.10.1.2 hõlmab tahke aine sisenemist hingamisteedesse, on 1. kategooria puhul klassifitseerimine vastavalt tabeli 3.10.1 punktile b ette nähtud kohaldamiseks üksnes vedelate ainete ja segude puhul.”
|
D. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 4. osa asendatakse järgmise tekstiga:
„4. 4. OSA: KESKKONNAOHUD
4.1. Ohtlik veekeskkonnale
4.1.1. Mõisted ja üldkaalutlused
4.1.1.1. Mõisted
a) „Veekeskkonda ohustav äge mürgisus” – aine olemuslik omadus kahjustada veeorganismi selle aine lühiajalisel kokkupuutumisel veekeskkonnaga.
b) „Äge (lühiajaline) oht” – tähendab klassifitseerimise puhul ainest või segust tulenevat ohtu, mille põhjustab selle äge mürgisus organismile selle aine või segu lühiajalisel kokkupuutumisel veekeskkonnaga.
c) „Aine kättesaadavus” – aine lahustuvateks või lagunevateks osakesteks muutumise ulatus. Metalli puhul tähendab kättesaadavus metalli (M°) ühendi metalliioonide ülejäänud ühendist (molekulist) eraldumise ulatust.
d) „Biosaadavus” või „bioloogiline kättesaadavus” – aine organismi poolt omastamise ja organismi teatud piirkonda suunamise ulatus. See sõltub aine füüsikalis-keemilistest omadustest, organismi anatoomiast ja füsioloogiast, farmakokineetikast ja kokkupuuteviisist. Kättesaadavus ei ole biosaadavuse vajalik eeltingimus.
e) „Bioakumulatsioon” – aine omastamise, muundamise ja kõrvaldamise kogutulemus organismis kõikide kokkupuuteviiside kaudu (st õhu, vee, setete/pinnase ja toidu kaudu).
f) „Biokontsentratsioon” – aine omastamise, muundamise ja kõrvaldamise kogutulemus organismis vee kaudu toimuva kokkupuute korral.
g) „Veekeskkonda ohustav krooniline mürgisus” – aine olemuslik omadus kahjustada veeorganisme nende elutsükliga määratud kokkupuudete kaudu.
h) „Lagunevus” – orgaaniliste molekulide lagunemine väiksemateks molekulideks ja lõpuks süsinikdioksiidiks, veeks ja sooladeks.
i) „ECx” – efektiivne kontsentratsioon, mis põhjustab x % toimet.
j) „Pikaajaline oht” – tähendab klassifitseerimise puhul ainest või segust tulenevat ohtu, mille põhjustab selle krooniline mürgisus pikaajalise kokkupuute tagajärjel veekeskkonnas.
k) „Täheldatavat toimet mitteavaldav kontsentratsioon (NOEC)” – vahetult alla madalamat katsetatud statistiliselt märkimisväärse kahjuliku toimega kontsentratsiooni jääv katsekontsentratsioon. NOEC-l ei ole kontrolliga võrreldes statistiliselt märkimisväärset kahjulikku toimet.
4.1.1.2. Põhielemendid
|
4.1.1.2.0.
|
Oht veekeskkonnale jaguneb järgmiselt:
— äge oht veekeskkonnale;
— pikaajaline oht veekeskkonnale.
|
|
4.1.1.2.1.
|
Põhielemendid, mida kasutatakse veekeskkonnale avaldatavate ohtude klassifitseerimiseks, on järgmised:
— veekeskkonda ohustav äge mürgisus;
— veekeskkonda ohustav krooniline mürgisus;
— bioakumulatsioonivõime või tegelik bioakumulatsioon ning
— orgaaniliste kemikaalide lagunevus (biootiline või abiootiline).
|
|
4.1.1.2.2.
|
Andmete saamiseks on soovitatav kasutada standarditud katsemeetodeid, millele on osutatud artikli 8 lõikes 3. Praktikas kasutatakse ka muid standarditud katsemeetodeid, näiteks liikmesriikides kohaldatavaid meetodeid, kui neid saab pidada esimestega samaväärseks. Mittestandardsete katsetega ja mittekatseliste meetoditega saadud kehtivaid andmeid tuleb klassifitseerimisel samuti kaaluda, tingimusel et need vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa punktis 1 sätestatud nõuetele. Üldiselt peetakse klassifitseerimiseks sobivaks nii mage- kui ka mereveeliikide mürgisuse andmeid, tingimusel et kasutatavad katsemeetodid on samaväärsed. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, on klassifitseerimise aluseks parimad kättesaadavad andmed. Vt ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 1. osa.
|
4.1.1.3. Muud kaalutlused
|
4.1.1.3.1.
|
Ainete ja segude klassifitseerimiseks keskkonnaohtude põhjal tuleb kindlaks teha nende ohud veekeskkonnale. Veekeskkonda vaadeldakse koosnevana kahest osast: vees elavatest veeorganismidest ja veeökosüsteemist, mille osa need organismid on. Seetõttu on ägedate (lühiajaliste) ja pikaajaliste ohtude kindlakstegemisel võetud aluseks aine või segu mürgisus veekeskkonnale, ehkki seda käsitlust tuleb vajaduse korral edaspidi muuta, kui lagunevuse ja bioakumulatsiooni kohta lisandub uut teavet.
|
|
4.1.1.3.2.
|
Seda klassifitseerimise süsteemi kohaldatakse kõikide ainete ja segude suhtes, kuid erijuhtude jaoks (nt metallide jaoks) on Euroopa Kemikaaliamet välja andnud suunised.
|
4.1.2. Ainete klassifitseerimise kriteeriumid
|
4.1.2.1.
|
Klassifitseerimise süsteem lähtub põhimõttest, et olemuslik oht veeorganismidele võib olla nii äge kui ka pikaajaline ainest tulenev oht. Pikaajalise ohu kohta on määratletud eraldi ohukategooriad, mis näitavad tuvastatud ohu eri tasemeid. Tavaliselt kasutatakse asjakohas(t)e ohukategooria(te) määratlemiseks kõige madalamaid kättesaadavaid mürgisuse väärtusi eri troofiliste tasemete (kalad, vähid või vetikad/veetaimed) vahel ja piires. Teatavatel juhtudel on siiski asjakohane ka tõendite kaalukuse hindamiselähenemisviisi kasutamine.
|
|
4.1.2.2.
|
Ainete klassifitseerimise süsteemi põhiosa moodustavad üks ägeda ohu klassifitseerimise kategooria ja kolm pikaajalise ohu klassifitseerimise kategooriat. Ägeda ja pikaajalise ohu klassifitseerimise kategooriaid kohaldatakse sõltumatult.
|
|
4.1.2.3.
|
Aine klassifitseeritakse ägeda ohu 1. kategooriasse üksnes veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse andmete põhjal (EC50 või LC50). Aine kroonilise ohu 1.-3. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriumide puhul lähtutakse astmelisest lähenemisviisist, kusjuures esimese etapina uuritakse, kas kättesaadav teave kroonilise mürgisuse kohta õigustab klassifitseerimist pikaajalise ohuna. Piisavate andmete puudumisel kroonilise mürgisuse kohta tuleb järgmise etapina ühendada kahte liiki teave, st andmed veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse kohta ja andmed keskkonnas liikumise kohta (lagunevust ja bioakumulatsiooni käsitlevad andmed) (vt joonis 4.1.1).
|
|
4.1.2.4.
|
Süsteem võimaldab ka „turvavõrgu” klassifitseerimist (kroonilise ohu 4. kategooria), mida kasutatakse siis, kui olemasolevad andmed ei võimalda formaalsete kriteeriumide põhjal klassifitseerimist ägeda ohu 1. kategooriasse või kroonilise ohu 1.–3. kategooriasse, kuid aine ohutuses ei saa siiski kindel olla (vt näide tabelis 4.1.0).
|
|
4.1.2.5.
|
Segu koostisosad, mille ägeda mürgisuse näitajad on madalamad kui 1 mg/l või kroonilise mürgisuse näitajad madalamad kui 0,1 mg/l (kui aine ei ole kiiresti lagunev) ja 0,01 mg/l (kui aine on kiiresti lagunev), suurendavad segu mürgisust isegi vähese sisalduse korral ning kui klassifitseerimisel kasutatakse summeerimisel põhinevat lähenemisviisi, tuleb nende osakaalu tavaliselt tõsta (vt tabeli 4.1.0 märkust 1 ja punkti 4.1.3.5.5).
|
|
4.1.2.6.
|
Ainete „veekeskkonnale ohtlikuks” klassifitseerimise ja vastavatesse kategooriatesse jagamise kriteeriumid on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 4.1.0.
Tabel 4.1.0
Veekeskkonnale ohtlikuks klassifitseerimise kategooriad
|
a) Äge (lühiajaline) oht veekeskkonnale
|
|
Ägeda ohu 1. kategooria: (märkus 1)
|
|
96 hr LC50 (kaladel)
|
≤ 1 mg/l ja/või
|
|
48 hr EC50 (vähkidel)
|
≤ 1 mg/l ja/või
|
|
72 või 96 hr ErC50 (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
≤ 1 mg/l (märkus 2).
|
|
b) Pikaajaline oht veekeskkonnale
|
|
i) Ained, mis ei ole kiiresti lagunevad (märkus 3), kuid mille puhul on olemas piisavad andmed kroonilise mürgisuse kohta
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria: (märkus 1)
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (kaladel)
|
≤ 0,1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vähkidel)
|
≤ 0,1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
≤ 0,1 mg/l.
|
|
Kroonilise ohu 2. kategooria:
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (kaladel)
|
> 0,1 kuni ≤ 1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vähkidel)
|
> 0,1 kuni ≤ 1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
> 0,1 kuni ≤ 1 mg/l.
|
|
ii) Kiiresti lagunevad ained (märkus 3), mille puhul on olemas piisavad andmed kroonilise mürgisuse kohta
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria: (märkus 1)
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (kaladel)
|
≤ 0,01 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vähkidel)
|
≤ 0,01 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
≤ 0,01 mg/l.
|
|
Kroonilise ohu 2. kategooria:
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (kaladel)
|
> 0,01 kuni ≤ 0,1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vähkidel)
|
> 0,01 kuni ≤ 0,1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
> 0,01 kuni ≤ 0,1 mg/l.
|
|
Kroonilise ohu 3. kategooria:
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (kaladel)
|
> 0,1 kuni ≤1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vähkidel)
|
> 0,1 kuni ≤1 mg/l ja/või
|
|
kroonilise mürgisuse NOEC või ECx (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
> 0,1 kuni ≤ 1 mg/l.
|
|
iii) Ained, mille kohta puuduvad piisavad kroonilise mürgisuse andmed
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria: (märkus 1)
|
|
96 hr LC50 (kaladel)
|
≤ 1 mg/l ja/või
|
|
48 hr EC50 (vähkidel)
|
≤ 1 mg/l ja/või
|
|
72 või 96 hr ErC50 (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
≤ 1 mg/l (märkus 2)
|
|
ning aine ei ole kiiresti lagunev ja/või katseliselt määratud BCF ≥ 500 (või kui puudub, siis log Kow ≥ 4) (märkus 3).
|
|
Kroonilise ohu 2. kategooria:
|
|
96 hr LC50 (kaladel)
|
> 1 kuni ≤ 10 mg/l ja/või
|
|
48 hr EC50 (vähkidel)
|
> 1 kuni ≤ 10 mg/l ja/või
|
|
72 või 96 hr ErC50 (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
> 1 kuni ≤ 10 mg/l (märkus 2)
|
|
ning aine ei ole kiiresti lagunev ja/või katseliselt määratud BCF ≥ 500 (või kui puudub, siis log Kow ≥ 4) (märkus 3).
|
|
Kroonilise ohu 3. kategooria:
|
|
96 hr LC50 (kaladel)
|
> 10 kuni ≤ 100 mg/l ja/või
|
|
48 hr EC50 (vähkidel)
|
> 10 kuni ≤ 100 mg/l ja/või
|
|
72 või 96 hr ErC50 (vetikatel või muudel veetaimedel)
|
> 10 kuni ≤ 100 mg/l (märkus 2)
|
|
ning aine ei ole kiiresti lagunev ja/või katseliselt määratud BCF ≥ 500 (või kui puudub, siis log Kow ≥ 4) (märkus 3).
|
|
„Turvavõrgu” klassifitseerimine
|
|
Kroonilise ohu 4. kategooria:
|
|
kui andmed ei võimalda klassifitseerimist eespool kirjeldatud kriteeriumide alusel, kuid ainete ohutuses ei saa siiski kindel olla. See hõlmab nt halvasti lahustuvaid aineid, mille puhul ei ole täheldatud ägedat mürgisust kuni vees lahustuvuse tasemeni (märkus 4) ja mis ei ole vastavalt punktile 4.1.2.9.5 kiiresti lagunevad ning mille bioakumulatsioonivõimet näitav katseliselt määratud BCF on ≥ 500 (kui puudub, siis log Kow ≥ 4) – need ained klassifitseeritakse sellesse kategooriasse, kui ei ole muid teaduslikke tõendeid klassifitseerimise mittevajalikkuse kohta. Siia kuuluvad tõendid selle kohta, et kroonilise mürgisuse NOEC on kõrgem vees lahustuvusest või suurem kui 1 mg/l, samuti muude kui punktis 4.1.2.9.5 loetletud meetodite abil saadud tõendid kiire lagunevuse kohta keskkonnas.
|
Märkus 1
Aine klassifitseerimisel ägeda ohu 1. kategooriasse ja/või kroonilise ohu 1. kategooriasse on vaja ära näidata asjakohane/asjakohased korrutustegur(id) (vt tabel 4.1.3).
Märkus 2
Klassifitseerimise aluseks on ErC50 [= EC50 (kasvukiirus)]. Juhul kui EC50 alus ei ole määratud ja ühtegi ErC50 ei ole registreeritud, lähtutakse klassifitseerimisel madalaimast kättesaadavast EC50.
Märkus 3
Kui lagunevuse kohta puudub vajalik teave, kas katseliselt määratud või hinnangulised andmed, siis ei tule ainet pidada kiiresti lagunevaks.
Märkus 4
„Ägeda mürgisuse puudumine” tähendab seda, et L(E)C50 väärtus(ed) on kõrgem(ad) vees lahustuvuse tasemest. Kehtib ka halvasti lahustuvate ainete kohta (vees lahustuvus < 1 mg/l), kui on tõendeid selle kohta, et ägeda mürgisuse katse ei anna olemusliku mürgisuse kohta tõeseid mõõtetulemusi.
|
|
4.1.2.7.
|
Mürgisus veekeskkonnale
|
4.1.2.7.1.
|
Veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse määramiseks kasutatakse tavaliselt 96-tunnist LC50 katset kaladega, 48-tunnist EC50 katset vähiliikidega ja/või 72- või 96-tunnist EC50 katset vetikaliikidega. Need liigid hõlmavad mitmesuguseid troofilisi tasandeid ja taksoneid ning need on ette nähtud asendusliikideks kõikidele veeorganismidele. Andmeid muude liikide (näiteks Lemna spp.) kohta tuleb samuti arvesse võtta, kui katsemeetodid on sobivad. Veetaimede kasvu pidurdamise katsed on tavapäraselt kroonilise mürgisuse katsed, kuid klassifitseerimise eesmärgil käsitletakse EC50 väärtusi nii, nagu oleksid need ägedat mürgisust iseloomustavad väärtused (vt märkus 2).
|
|
4.1.2.7.2.
|
Klassifitseerimisel on lubatud veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse määramiseks kasutada kõiki andmeid, mis on saadud kooskõlas artikli 8 lõikes 3 osutatud standarditud katsemeetoditega, ning ka tulemusi, mis on saadud muude kinnitatud ja rahvusvaheliselt heakskiidetud katsemeetoditega. Kasutatakse NOECi või muid samaväärseid ECx-i näitajaid (nt EC10).
|
|
|
4.1.2.8.
|
Bioakumulatsioon
|
4.1.2.8.1.
|
Ainete bioakumulatsioon veeorganismides pikemate ajavahemike jooksul võib tekitada mürgist toimet isegi siis, kui aine tegelik sisaldus vees on madal. Orgaaniliste ainete bioakumulatsioonivõime määramiseks kasutatakse tavaliselt jaotustegurit oktanool/vesi, mida tavaliselt väljendatakse log Kow abil. Orgaanilise aine jaotusteguri log Kow ja biokontsentratsiooni, mida mõõdetakse biokontsentratsiooniteguriga (BCF) kalades, vaheline seos on leidnud teaduskirjandusest märkimisväärset tuge. Jaotusteguri log Kow piirväärtus ≥ 4 on ette nähtud ainult tegeliku biokontsentratsioonivõimega ainete identifitseerimiseks. See näitab üksnes bioakumulatsioonivõimet, katseliselt määratud BCF annab aga paremad arvväärtused ning selle kasutamist tuleks võimaluse korral eelistada. Kalades katseliselt määratud BCF ≥ 500 näitab biokontsentratsioonivõimet klassifitseerimise jaoks. Kroonilise mürgisuse ja bioakumulatsioonivõime vahel võib täheldada teatavaid seoseid, kuna mürgisus on seotud aine sisaldusega kehas.
|
|
|
4.1.2.9.
|
Orgaaniliste ainete kiire lagunevus
|
4.1.2.9.1.
|
Kiiresti lagunevad ained kõrvaldatakse kiiresti keskkonnast. Kui selliste ainete toime tekib, eriti lekke või õnnetusjuhtumi tagajärjel, see lokaliseeritakse ning see on lühiaegne. Kui kiiret lagunemist keskkonnas ei toimu, võib aine tekitada vees mürgisust pika aja jooksul ning suures ulatuses.
|
|
4.1.2.9.2.
|
Kiiret lagunevust saab näidata biolagunevuse sõelkatsete abil, millega määratakse, kas orgaaniline aine on „kergesti biolagunev”. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse kiire lagunevuse näitajana biokeemilise hapnikutarbe (BHT) ja keemilise hapnikutarbe (KHT) suhet BHT (5 päeva) / KHT ≥ 0,5. Seega leitakse sõelkatse läbinud aine puhul, et see laguneb veekeskkonnas tõenäoliselt kiiresti ning ei ole eriti püsiv. Sõelkatse mitteläbimine aga ei tähenda tingimata seda, et aine keskkonnas kiiresti ei laguneks. Seetõttu võib kaaluda ka muid tõendeid kiire lagunevuse kohta keskkonnas; need on eriti olulised siis, kui ained pärsivad standardkatsetes kasutatavate sisaldustasemete korral mikroobide aktiivsust. Seetõttu on kasutusele võetud täiendav klassifitseerimise kriteerium, mis võimaldab kasutada andmeid, mis tõestavad aine tegelikku biootilist või abiootilist lagunemist veekeskkonnas rohkem kui 70 % ulatuses 28 päeva jooksul. Seega, kui on tõestatud lagunevus normaalsete keskkonnatingimuste korral, ongi täidetud „kiire lagunevuse” kriteerium.
|
|
4.1.2.9.3.
|
Paljud andmed lagunevuse kohta on esitatud lagunduvuse poolestusaegade kujul ning neid võib kasutada kiire lagunemise määramiseks juhul, kui on saavutatud aine täielik biolagunemine, st täielik mineraliseerumine. Kiire lagunevuse hindamiseks ei piisa tavaliselt üksnes esmase biolagunevuse andmetest, välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik näidata, et lagunemissaadused ei vasta veekeskkonnale ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele.
|
|
4.1.2.9.4.
|
Kasutatud kriteeriumid kajastavad tõsiasja, et keskkonnas toimuv lagunemine võib olla biootiline või abiootiline. Võib kaaluda hüdrolüüsi, kui hüdrolüüsi saadused ei vasta veekeskkonnale ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele.
|
|
4.1.2.9.5.
|
Aineid peetakse keskkonnas kiiresti lagunevaks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) 28-päevastes biolagunevuse uuringutes on saadud vähemalt järgmised lagunevustasemed:
i) lahustunud orgaanilisel süsinikul põhinevad katsed: 70 %;
ii) hapnikutarbel või süsinikdioksiidi moodustumisel põhinevad katsed: 60 % teoreetiliselt võimalikust.
Need biolagunevuse tasemed tuleb saavutada kümne päeva jooksul pärast lagunemise algust; selleks algusmomendiks loetakse aega, kui 10 % ainest on lagunenud, välja arvatud juhul, kui aine on määratud tundmatu või muutuva koostisega, komplekssete reaktsioonisaaduste või bioloogilist päritolu materjalidena (UVCB) või keerulise, mitut koostisosa sisaldava ainena, mis on struktuurilt sarnaste koostisosadega. Sellisel juhul ning piisavate põhjenduste olemasolul võib 10-päevase ajavahemiku tingimusest loobuda ja kasutada 28-päevast ajavahemikku või:
b) juhtudel, kui on kättesaadavad üksnes andmed BHT ja KHT kohta, peab BHT5 ja KHT suhe olema ≥ 0,5, või
c) kui on olemas muud veenvad teaduslikud tõendid selle kohta, et aine veekeskkonnas laguneb (biootiliselt ja/või abiootiliselt) tasemeni > 70 % 28-päevase ajavahemiku jooksul.
|
|
|
4.1.2.10.
|
Anorgaanilised ühendid ja metallid
|
4.1.2.10.1.
|
Anorgaaniliste ühendite ja metallide puhul on orgaaniliste ühendite suhtes kohaldatav lagunevuse mõiste piiratud või tähenduseta. Pigem on tegemist sellega, et selliste ainete muundumise tõttu keskkonnas normaalselt toimuvate protsesside tagajärjel nende mürgiste osakeste biosaadavus kas suureneb või väheneb. Samuti tuleb olla ettevaatlik bioakumulatsiooni käsitlevate andmete kasutamisel (
8
).
|
|
4.1.2.10.2.
|
Halvasti lahustuvate anorgaaniliste ühendite ja metallide äge või krooniline mürgisus veekeskkonnas sõltub biosaadavate anorgaaniliste liikide mürgisusest ning lahusesse jõudvate liikide lahustumiskiirusest ja kogusest. Klassifitseerimisotsuse tegemisel tuleb kaaluda kõiki tõendeid. See kehtib eelkõige metallide kohta, mille muundamise/sulatamise protokoll sisaldab kaheldavaid tulemusi.
|
|
4.1.3. Segude klassifitseerimise kriteeriumid
|
4.1.3.1.
|
Segude klassifitseerimise süsteem hõlmab kõiki ainete klassifitseerimise kategooriaid, st ägeda mürgisuse 1. kategooriat ja kroonilise mürgisuse 1.–4. kategooriat. Kõigi olemasolevate andmete kasutamiseks segu klassifitseerimisel veekeskkonnale ohtlikkuse alusel lähtutakse võimaluse korral järgmisest:
segu „olulised koostisosad” on need, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse 1. kategooriasse või kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse ja mille sisaldus segus on 0,1 % (massist) või suurem, ning need, mis on klassifitseeritud kroonilise mürgisuse 2. kategooriasse, kroonilise mürgisuse 3. kategooriasse või kroonilise mürgisuse 4. kategooriasse ja mille sisaldus segus on 1 % (massist) või suurem, kui ei ole põhjust arvata, et koostisosa, mille sisaldus on väiksem, võib siiski olla oluline segu klassifitseerimisel veekeskkonnale ohtlikuks (näiteks kui on tegemist väga toksiliste komponentidega (vt punkt 4.1.3.5.5.5)). Üldiselt on ainete puhul, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse 1. kategooriasse või kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse, arvesse võetav sisaldus (0,1/M) %. (Korrutustegurit (M) selgitatakse punktis 4.1.3.5.5.5.)
|
|
4.1.3.2.
|
Veekeskkonda ohustava mürgisuse klassifitseerimisel kasutatakse astmelist lähenemisviisi, kusjuures oluline on see, millist liiki teavet segu ja selle koostisosade kohta on olemas. Joonisel 4.1.2 on kirjeldatud protsessi, mida tuleks järgida.
Astmeline lähenemisviis koosneb järgmistest elementidest:
— klassifitseerimine katsetatud segude põhjal;
— klassifitseerimine seostamispõhimõtete kohaselt;
— „klassifitseeritud koostisosade summeerimise” ja/või „summeeritavuse valemi” kasutamine.
|
|
4.1.3.3.
|
Segude klassifitseerimine, kui on olemas andmed segu kui terviku mürgisuse kohta
|
4.1.3.3.1.
|
Kui on tehtud katsed segu kui terviku veekeskkonda ohustava mürgisuse kindlakstegemiseks, võib seda teavet kasutada segu klassifitseerimiseks ainete jaoks ettenähtud kriteeriumide alusel. Klassifitseerimise aluseks on tavaliselt andmed kalade, vähkide ja vetikate/taimede kohta (vt punktid 4.1.2.7.1 ja 4.1.2.7.2). Kui segu kui terviku puhul puuduvad piisavad andmed ägeda või kroonilise mürgisuse kohta, tuleks kohaldada „seostamispõhimõtteid” või „summeerimismeetodit” (vt punktid 4.1.3.4 ja 4.1.3.5).
|
|
4.1.3.3.2.
|
Segude klassifitseerimine pikaajalise ohu alusel nõuab lisateavet lagunevuse ning teatavatel juhtudel bioakumulatsiooni kohta. Lagunevuse ja bioakumulatsiooni katseid segude puhul ei kasutata, kuna neid on tavaliselt raske tõlgendada ning sellised katsed on mõttekad ainult üksikainete puhul.
|
|
4.1.3.3.3.
|
Klassifitseerimine ägeda ohu 1. kategooriasse
a) Kui segu kui terviku kohta on olemas piisavad ägeda mürgisuse katse andmed (LC50 võir EC50), mis näitavad tulemuseks L(E)C50 ≤ 1 mg/l:
klassifitseerida segu vastavalt tabeli 4.1.0 punktile a ägeda ohu 1. kategooriasse.
b) Kui segu kui terviku kohta on olemas ägeda mürgisuse katse andmed (LC50 väärtus(ed) või EC50 väärtus(ed)), mis näitavad tavaliselt kõigi troofiliste tasemete puhul tulemuseks L(E)C50 väärtus(ed) >1 mg/l, siis:
puudub vajadus klassifitseerida ägeda ohu alusel.
|
|
4.1.3.3.4.
|
Klassifitseerimine kroonilise ohu 1., 2. ja 3. kategooriasse
a) Kui segu kui terviku kohta on olemas piisavad kroonilise mürgisuse andmed (ECx või NOEC), mis näitavad, et katsetatud segu ECx või NOEC on ≤ 1 mg/l:
i) klassifitseerida segu vastavalt tabeli 4.1.0 punkti b alapunktile ii kroonilise ohu 1., 2. või 3. kategooriasse kiiresti lagunevana, kui olemasoleva teabe põhjal on võimalik järeldada, et kõik segu asjaomased koostisained on kiiresti lagunevad;
ii) klassifitseerida segu kõigil muudel juhtudel vastavalt tabeli 4.1.0 punkti b alapunktile i kroonilise ohu 1. või 2. kategooriasse seguna, mis ei lagune kiiresti.
b) Kui segu kui terviku kohta on olemas piisavad kroonilise mürgisuse andmed (ECx või NOEC), mis näitavad, et katsetatud segu ECx või NOEC väärtus(ed) on kõigi troofiliste tasemete puhul > 1 mg/l:
kroonilise ohu 1., 2. või 3. kategoorias puudub vajadus klassifitseerida pikaajalise ohu alusel.
|
|
4.1.3.3.5.
|
Klassifitseerimine kroonilise ohu 4. kategooriasse Kui ainete ohutuses ei saa siiski kindel olla:
klassifitseerida segu vastavalt tabelile 4.1.0 kroonilise ohu 4. kategooriasse (turvavõrgu klassifitseerimine).
|
|
|
4.1.3.4.
|
Segude klassifitseerimine, kui puuduvad mürgisuse andmed segu kui terviku kohta: seostamispõhimõtted
|
4.1.3.4.1.
|
Kui ei ole tehtud katsed segu kui terviku veekeskkonda ohustava toime kindlakstegemiseks, kuid on olemas piisavad andmed üksikute koostisainete kohta ning sarnased katsetatud segud, mis asjaomase segu ohtlikke omadusi piisavalt iseloomustavad, tuleb neid andmeid kasutada kooskõlas punktis 1.1.3 esitatud seostamispõhimõtetega. Seostamispõhimõtte kohaldamisel lahjendamise suhtes järgitakse siiski punkte 4.1.3.4.2 ja 4.1.3.4.3.
|
|
4.1.3.4.2.
|
Lahjendamine: kui segu saamiseks lahjendatakse veekeskkonda ohustava mürgisuse alusel klassifitseeritud teist segu või ainet lahjendiga, mille klassifitseeritud ohtlikkuse tase on võrdne kõige vähem ohtliku esialgse koostisaine ohtlikkusega või sellest madalam, eeldades seejuures, et lahjendi ei mõjuta muude koostisosade ohtlikku toimet veekeskkonnale, võib uut segu pidada klassifitseerimisel esialgse seguga või ainega samaväärseks. Teise võimalusena võib kohaldada punktis 4.1.3.5 selgitatud meetodit.
|
|
4.1.3.4.3.
|
Kui segu on saadud teise klassifitseeritud segu või aine lahjendamisel veega või mõne muu täielikult mittetoksilise ainega, võib segu mürgisuse välja arvutada esialgse segu või aine põhjal.
|
|
|
4.1.3.5.
|
Segude klassifitseerimine, kui on olemas andmed segu kõikide koostisosade või mõne koostisosa mürgisuse kohta
|
4.1.3.5.1.
|
Segu klassifitseerimine toimub selle klassifitseeritud koostisosade sisalduse summeerimise kaudu. „Ägedaks” või „krooniliseks” klassifitseeritud koostisosade osatähtsust protsentides kasutatakse vahetult summeerimismeetodi kohastes arvutustes. Summeerimismeetodit on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 4.1.3.5.5.
|
|
4.1.3.5.2.
|
Segu võib koosneda juba klassifitseeritud koostisosadest (ägeda ohu 1. kategooria ja/või kroonilise ohu 1., 2., 3. ja 4. kategooria) ja muudest koostisosadest, mille kohta on olemas piisavad mürgisuse katse andmed. Kui on olemas piisavad andmed segu rohkem kui ühe koostisosa ägeda mürgisuse kohta, arvutatakse nimetatud koostisosade ühine mürgisus välja allpool esitatud summeeritavuse valemite a ja b kohaselt, sõltuvalt mürgisuse andmete iseloomust:
a) veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse põhjal:
kus:
|
Ci
|
=
|
koostisosa i kontsentratsioon (massiprotsent)
|
|
L(E)C50i
|
=
|
(mg/l) LC50 või EC50 koostisosa i puhul
|
|
η
|
=
|
koostisosade arv; ja i on 1 kuni n
|
|
L(E)C50 m
|
=
|
L(E) C50 segu osal, mille kohta on olemas katseandmed.
|
Arvutatud mürgisust võib kasutada segu vastava osa klassifitseerimiseks ägeda ohu kategooriasse, mida seejärel kasutatakse summeerimismeetodi kohaldamisel;
b) veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse põhjal:
kus:
|
Ci
|
=
|
koostisosa i kontsentratsioon (massiprotsent), hõlmates kiiresti lagunevaid koostisosi;
|
|
Cj
|
=
|
koostisosa j kontsentratsioon (massiprotsent), hõlmates koostisosi, mis kiiresti ei lagune;
|
|
NOECi
|
=
|
NOEC (või muud kroonilise mürgisuse mõõtmiseks heakskiidetud mõõtühikud) koostisosa i puhul, hõlmates kiiresti lagunevaid koostisosi (mg/l);
|
|
NOECj
|
=
|
NOEC (või muud kroonilise mürgisuse mõõtmiseks heakskiidetud mõõtühikud) koostisosa j puhul, hõlmates koostisosi, mis kiiresti ei lagune (mg/l);
|
|
N
|
=
|
koostisainete arv; ning i ja j on 1 kuni n;
|
|
EqNOECm
|
=
|
samaväärne NOEC segu osal, mille kohta on olemas katseandmed.
|
Samaväärne mürgisus kajastab seega asjaolu, et ained, mis kiiresti ei lagune, klassifitseeritakse ühe ohukategooria taseme võrra „rangemaks” kui kiiresti lagunevad ained.
Arvutatud samaväärset mürgisust võib vastavalt kiiresti lagunevate ainetega seotud kriteeriumidele (tabeli 4.1.0 punkti b alapunkt ii) kasutada segu vastava osa klassifitseerimiseks pikaajalise ohu kategooriasse, mida seejärel kasutatakse summeerimismeetodi kohaldamisel.
|
|
4.1.3.5.3.
|
Summeeritavuse valemi kohaldamisel segu ühe osa suhtes on soovitatav arvutada välja selle osa mürgisus, lähtudes iga aine puhul sama taksonoomilise rühmaga (st kalad, vähid, vetikad või samaväärsed liigid) seotud mürgisuse väärtusest ja kasutada siis kõrgeimat saadud mürgisust (madalaimat väärtust) (st kolmest taksonüümilisest rühmast kõige tundlikumat). Kui kõikide koostisainete puhul ei ole siiski kättesaadavaid mürgisuse andmeid sama taksonoomilise rühma kohta, valitakse iga koostisosa mürgisuse väärtus samal viisil, nagu seda tehakse ainete klassifitseerimisel, st kasutatakse kõrgeimat mürgisust (kõige tundlikuma katsealuse organismi puhul). Arvutatud ägeda ja kroonilise mürgisuse põhjal hinnatakse, kas segu vastav osa tuleb klassifitseerida ägeda ohu 1. kategooriasse ja/või kroonilise ohu 1., 2. ja 3. kategooriasse ainete kohta kehtivate kriteeriumide kohaselt.
|
|
4.1.3.5.4.
|
Kui segu on klassifitseeritud rohkem kui ühel viisil, kasutatakse konservatiivsemaid tulemusi andnud meetodit.
|
|
4.1.3.5.5.
|
Summeerimismeetod 4.1.3.5.5.1. Põhimõtted
|
4.1.3.5.5.1.1.
|
Aine klassifitseerimisel kroonilise ohu 1.–3. kategooriasse muutub klassifitseerimise aluseks olev mürgisuse kriteerium ühest kategooriast teise liikumisel kümnekordselt. Suure mürgisusega ainete rühma klassifitseeritud ained toetavad seetõttu segu klassifitseerimist madalamasse rühma. Seepärast tuleb nende kategooriate arvutamisel kaaluda kõikide kroonilise ohu 1., 2. või 3. kategooriasse klassifitseeritud ainete kaasmõju.
|
|
4.1.3.5.5.1.2.
|
Kui segu sisaldab ägeda ohu 1. kategooriasse või kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisaineid, tuleb pöörata tähelepanu sellele, et isegi kui nende koostisainete äge mürgisus on alla 1 mg/l ja/või krooniline mürgisus alla 0,1 mg/l (kui ained ei ole kiiresti lagunevad) ja 0,01 mg/l (kui ained on kiiresti lagunevad) mõjutavad need ka vähese sisalduse korral segu mürgisust. Selline suur mürgisus veekeskkonna suhtes iseloomustab sageli pestitsiidide toimeaineid ja samuti mõnd muud ainet, näiteks metallorgaanilisi ühendeid. Sellisel juhul põhjustab normaalsete üldiste sisalduse piirväärtuste kohaldamine segu „alaklassifitseerimist”. Seetõttu kohaldatakse suure mürgisusega elementide arvesse võtmiseks korrutustegureid, nagu on kirjeldatud punktis 4.1.3.5.5.5.
|
4.1.3.5.5.2. Klassifitseerimise protseduur
|
4.1.3.5.5.2.1.
|
Üldiselt kaalub rangem segude klassifikatsioon üles vähem rangema klassifikatsiooni, näiteks klassifitseerimine kroonilise ohu 1. kategooriasse kaalub üles klassifitseerimise kroonilise ohu 2. kategooriasse. Seetõttu on käesoleva näite puhul klassifitseerimine juba lõpetatud, kui tulemuseks on klassifitseerimine kroonilise ohu 1. kategooriasse. Kroonilise ohu 1. kategooriast tõsisemat mürgisust näitavat kategooriat ei ole. Seega ei ole klassifitseerimise jätkamine vajalik.
|
4.1.3.5.5.3. Klassifitseerimine ägeda ohu 1. kategooriasse
|
4.1.3.5.5.3.1.
|
Esmalt kaalutakse kõiki ägeda ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisaineid. Kui nende koostisainete kontsentratsioonide summa (protsentides) korrutatuna vastavate korrutusteguritega on suurem kui 25 %, klassifitseeritakse segu ägeda ohu 1. kategooriasse.
|
|
4.1.3.5.5.3.2.
|
Segude ägeda ohu alusel klassifitseerimist juba klassifitseeritud koostisosade summeerimise teel on kokkuvõtlikult selgitatud tabelis 4.1.1.
Tabel 4.1.1
Segude klassifitseerimine ägeda ohu alusel juba klassifitseeritud koostisosade summeerimise teel
|
Koostisosade summa on klassifitseeritud järgmiselt:
|
Segu on klassifitseeritud järgmiselt:
|
|
Ägeda ohu 1. kategooria × M () ≥ 25 %
|
Ägeda ohu 1. kategooria
|
|
(1) Korrutustegurit (M) selgitatakse punktis 4.1.3.5.5.5.
|
|
4.1.3.5.5.4. Klassifitseerimine kroonilise ohu 1., 2., 3. ja 4. kategooriasse
|
4.1.3.5.5.4.1.
|
Esmalt kaalutakse kõiki kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisaineid. Kui nende koostisainete kontsentratsioonide summa (protsentides) korrutatuna vastavate korrutusteguritega on 25 % või rohkem, klassifitseeritakse segu kroonilise ohu 1. kategooriasse. Kui segu saab arvutuste põhjal klassifitseerida kroonilise ohu 1. kategooriasse, on klassifitseerimine lõpetatud.
|
|
4.1.3.5.5.4.2.
|
Kui segu ei ole klassifitseeritud kroonilise ohu 1. kategooriasse, kaalutakse selle klassifitseerimist kroonilise ohu 2. kategooriasse. Segu klassifitseeritakse kroonilise ohu 2. kategooriasse, kui kõikide kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud vastava korrutusteguriga korrutatud koostisainete kontsentratsioonide kümnekordne summa (protsentides) koos kõikide kroonilise ohu 2. kategooriasse klassifitseeritud koostisainete kontsentratsioonide summaga (protsentides) on 25 % või rohkem. Kui segu saab arvutuste põhjal klassifitseerida kroonilise ohu 2. kategooriasse, on klassifitseerimine lõpetatud.
|
|
4.1.3.5.5.4.3.
|
Kui segu ei ole klassifitseeritud kroonilise ohu 1. kategooriasse ega kroonilise ohu 2. kategooriasse, kaalutakse selle klassifitseerimist kroonilise ohu 3. kategooriasse. Segu klassifitseeritakse kroonilise ohu 3. kategooriasse, kui kõikide kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud vastava korrutusteguriga korrutatud koostisainete kontsentratsioonide sajakordne summa koos kõikide kroonilise ohu 2. kategooriasse klassifitseeritud koostisainete kontsentratsioonide kümnekordse summaga (protsentides) ja koos kõikide kroonilise ohu 3. kategooriasse klassifitseeritud koostisainete kontsentratsioonide summaga (protsentides) on 25 % või rohkem.
|
|
4.1.3.5.5.4.4.
|
Kui segu ei ole klassifitseeritud kroonilise ohu 1., 2. või 3. kategooriasse, kaalutakse selle klassifitseerimist kroonilise ohu 4. kategooriasse. Segu klassifitseeritakse kroonilise ohu 4. kategooriasse, kui kroonilise ohu 1., 2., 3. ja 4. kategooriasse klassifitseeritud koostisainete kontsentratsioonide summa (protsentides) on 25 % või rohkem.
|
|
4.1.3.5.5.4.5.
|
Segude pikaajalise ohu alusel klassifitseerimist juba klassifitseeritud koostisainete kontsentratsioonide summeerimise teel on kokkuvõtlikult selgitatud tabelis 4.1.2.
Tabel 4.1.2
Segude klassifitseerimine pikaajaliste ohtude alusel juba klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summeerimise teel
|
Koostisosade summa on klassifitseeritud järgmiselt:
|
Segu on klassifitseeritud järgmiselt:
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria × M () ≥ 25 %
|
Kroonilise ohu 1. kategooria
|
|
(M × 10 × kroonilise ohu 1. kategooria) + kroonilise ohu 2. kategooria ≥ 25 %
|
Kroonilise ohu 2. kategooria
|
|
(M × 100 × kroonilise ohu 1. kategooria) + (10 × kroonilise ohu 2. kategooria) + kroonilise ohu 3. kategooria ≥ 25 %
|
Kroonilise ohu 3. kategooria
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria + kroonilise ohu 2. kategooria + kroonilise ohu 3. kategooria + kroonilise ohu 4. kategooria ≥ 25 %
|
Kroonilise ohu 4. kategooria
|
|
(1) Korrutustegurit (M) selgitatakse punktis 4.1.3.5.5.5.
|
|
4.1.3.5.5.5. Väga mürgiste koostisosadega segud
|
4.1.3.5.5.5.1.
|
Ägeda ohu 1. kategooriasse ja kroonilise ohu 1. kategooriasse kuuluvad koostisained, mille mürgisus on alla 1 mg/l ja/või krooniline mürgisus alla 0,1 mg/l (kui ained ei ole kiiresti lagunevad) ja 0,01 mg/l (kui ained on kiiresti lagunevad), suurendavad segu mürgisust isegi väikese kontsentratsiooni juures ning seetõttu suurendatakse klassifitseerimisel tavaliselt nende osakaalu summeerimise teel. Kui segu sisaldab ägeda või kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisaineid, kohaldatakse üht järgnevatest viisidest:
— punktides 4.1.3.5.5.3 ja 4.1.3.5.5.4 kirjeldatud astmelist lähenemisviisi, kasutades kaalutud summat, mille saamiseks ei liideta asjakohaste koostisainete protsendiosi lihtsalt kokku, vaid ägeda ohu 1. kategooria ja kroonilise ohu 1. kategooria koostisainete kontsentratsioone korrutatakse enne liitmist määratud korrutusteguriga. See tähendab, et „ägeda ohu 1. kategooria” kontsentratsiooni tabeli 4.1.1 vasakus tulbas ja „kroonilise ohu 1. kategooria” kontsentratsiooni tabeli 4.1.2 vasakus tulbas korrutatakse asjakohase korrutusteguriga. Nende koostisainete suhtes kohaldatavad korrutustegurid määratakse ohu väärtuse abil, nagu tabelis 4.1.3 on kokkuvõtlikult näidatud. Seepärast on ägeda/kroonilise ohu 1. kategooria koostisainete klassifitseerimiseks vaja teada korrutusteguri väärtust, et saaks kasutada summeerimismeetodit;
— summeeritavuse valemit (vt punkt 4.1.3.5.2), tingimusel et mürgisuse andmed on kättesaadavad segu kõikide suure mürgisusega koostisainete kohta ja on olemas veenvad tõendid selle kohta, et kõik muud koostisained, sealhulgas ka need, mille ägeda ja/või kroonilise mürgisuse kohta konkreetsed andmed puuduvad, on vähese mürgisusega või mürgisuseta ega suurenda oluliselt segu keskkonnaohtlikkust.
Tabel 4.1.3
Segu suure mürgisusega koostisainete korrutustegurid
|
Äge mürgisus
|
Korrutustegur
|
Krooniline mürgisus
|
Korrutustegur
|
|
L(E)C50 väärtus mg/l
|
|
NOEC väärtusmg/l
|
NRD () koostisained
|
RD () koostisained
|
|
0,1 < L(E)C50 ≤ 1
|
1
|
0,01 < NOEC ≤ 0,1
|
1
|
—
|
|
0,01 < L(E)C50 ≤ 0,1
|
10
|
0,001 < NOEC ≤ 0,01
|
10
|
1
|
|
0,001 < L(E)C50 ≤ 0,01
|
100
|
0,0001 < NOEC ≤ 0,001
|
100
|
10
|
|
0,0001 < L(E)C50 ≤ 0,001
|
1 000
|
0,00001 < NOEC ≤ 0,0001
|
1 000
|
100
|
|
0,00001 < L(E)C50 ≤ 0,0001
|
10 000
|
0,000001 < NOEC ≤ 0,00001
|
10 000
|
1 000
|
|
(jätka kümnekordse korrutusteguriga)
|
(jätka kümnekordse korrutusteguriga)
|
|
(1) Koostisained, mis kiiresti ei lagune.
(2) Kiiresti lagunevad koostisained.
|
|
|
|
|
4.1.3.6.
|
Segude klassifitseerimine, kui nende koostisainete kohta ei ole kasutuskõlblikku teavet
|
4.1.3.6.1.
|
Kui on selge, et segu ühe või mitme koostisosa veekeskkonnale ohtliku ägeda ja/või pikaajalise ohu kohta puudub igasugune kasutamiskõlblik teave, ei saa segu lõplikult klassifitseerida ühte või mitmesse ohukategooriasse. Sel juhul klassifitseeritakse segu üksnes teadaolevate koostisainete põhjal ning märgisele ja ohutuskaardile lisatakse täiendav lause: „sisaldab x % koostisaineid, mille toimet veekeskkonnale ei teata.”
|
|
4.1.4. Ohust teavitamine
|
4.1.4.1.
|
Sellesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete või segude puhul kasutatakse tabelis 4.1.4 esitatud märgistuselemente.
Tabel 4.1.4
Veekeskkonda ohustava toime märgistuselemendid
|
ÄGE OHTLIKKUS VEEKESKKONNALE
|
|
|
Ägeda ohu 1. kategooria
|
|
GHSi piktogramm
|
|
|
Tunnussõna
|
Hoiatus
|
|
Ohulause
|
H400: „Väga mürgine veeorganismidele”
|
|
Hoiatuslaused ohu ennetamise kohta
|
P273
|
|
Hoiatuslaused reageerimise kohta
|
P391
|
|
Hoiatuslaused säilitamise kohta
|
|
|
Hoiatuslaused kõrvaldamise kohta
|
P501
|
|
PIKAAJALINE OHT VEEKESKKONNALE
|
|
|
Kroonilise ohu 1. kategooria
|
Kroonilise ohu 2. kategooria
|
Kroonilise ohu 3. kategooria
|
Kroonilise ohu 4. kategooria
|
|
GHSi piktogrammid
|
|
|
Piktogrammi ei kasutata
|
Piktogrammi ei kasutata
|
|
Tunnussõna
|
Hoiatus
|
Tunnussõna puudub
|
Tunnussõna puudub
|
Tunnussõna puudub
|
|
Ohulause
|
H410: „Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime”
|
H411: „Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime”
|
H412: „Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime”
|
H413: „Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet”
|
|
Hoiatuslaused ohu ennetamise kohta
|
P273
|
P273
|
P273
|
P273
|
|
Hoiatuslaused reageerimise kohta
|
P391
|
P391
|
|
|
|
Hoiatuslaused säilitamise kohta
|
|
|
|
|
|
Hoiatuslaused kõrvaldamise kohta
|
P501
|
P501
|
P501
|
P501”.
|
|
E. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 5. osa asendatakse järgmise tekstiga:
„5. 5. OSA: TÄIENDAVAD OHUD
5.1. Ohtlik osoonikihile
5.1.1. Mõisted ja üldkaalutlused
|
5.1.1.1.
|
Osoonikihi kahandamise potentsiaal (ODP) on igale halogeenitud süsivesinikule eriomane terviklik suurus (arvnäitaja), mis näitab asjaomase halogeenitud süsivesiniku põhjustatud osoonikihi kahandamise ulatust stratosfääris, mis tuleneb selle halogeenitud süsivesiniku massisuhtest CFC-11-ga. Osoonikihi kahandamise potentsiaal on ametliku definitsiooni järgi teatud ühendile eriomase massiemissiooni ja sama koguse CFC-11 heite poolt koguosoonile tekitatud tervikhäire suhe.
Osoonikihile ohtlik aine on aine, mis võib tema omadusi ja eeldatud või täheldatud keskkonnas liikumist ja käitumist käsitlevate tõendite põhjal olla ohtlik stratosfääri osoonikihi struktuurile ja/või toimimisele. Nende hulka kuuluvad ained, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) (
9
) I lisas.
|
5.1.2. Ainete klassifitseerimise kriteeriumid
|
5.1.2.1.
|
Aine klassifitseeritakse osoonikihile ohtlikuks (1. kategooria), kui tõendid tema omaduste ja eeldatud või täheldatud liikumise ja käitumise kohta näitavad, et aine võib olla ohtlik stratosfääri osoonikihi struktuurile ja/või toimimisele.
|
5.1.3. Segude klassifitseerimise kriteeriumid
|
5.1.3.1.
|
Segud klassifitseeritakse osoonikihile ohtlikuks (1. kategooria) tabeli 5.1 kohaselt osoonikihile ohtlikuks (1. kategooria) klassifitseeritud ainete individuaalse sisalduse põhjal.
Tabel 5.1
Osoonikihile ohtlikuks (1. kategooria) klassifitseeritud ainete üldised sisalduse piirväärtused (segus), mille alusel segu klassifitseeritakse osoonikihile ohtlikuks (1. kategooria)
|
Aine klassifitseerimine
|
Segu klassifitseerimine
|
|
Ohtlik osoonikihile (1. kategooria)
|
C ≥ 0,1 %
|
|
5.1.4. Ohust teavitamine
|
5.1.4.1.
|
Sellesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete või segude puhul kasutatakse tabelis 5.2 esitatud märgistuselemente.
Tabel 5.2
Osoonikihile ohtlike ainete märgistuselemendid
|
Sümbol/piktogramm
|
|
|
Tunnussõna
|
Hoiatus
|
|
Ohulause
|
H420: „Kahjustab rahvatervist ja keskkonda, hävitades kõrgatmosfääris asuvat osoonikihti”
|
|
Hoiatuslause
|
P502
|
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisa muudetakse järgmiselt:
1) 2. osa muudetakse järgmiselt:
a) punkt 2.8 asendatakse järgmisega:
„2.8. Vähemalt üht sensibiliseerivat ainet sisaldavad segud
Sellise segu pakendi märgistusel, mis ei ole klassifitseeritud sensibiliseerivaks, kuid mis sisaldab vähemalt üht sensibiliseerivat ainet, mille sisaldus on vähemalt sama suur kui I lisa tabelis 3.4.6 märgitud või sellest suurem, peab olema järgmine ohulause:
EUH208 — „Sisaldab (sensibiliseeriva aine nimetus). Võib esile kutsuda allergilist reaktsiooni.”
Segu puhul, mis on klassifitseeritud sensibiliseerivaks ja sisaldab muud ainet (muid aineid), mis on klassifitseeritud sensibiliseerivaks (lisaks ainele, mille põhjal segu klassifitseeritakse) ning mille sisaldus on vähemalt sama suur kui I lisa tabelis 3.4.6 märgitud või sellest suurem, peab olema märgistusele märgitud selle aine (nende ainete) nimetus(ed).”;
b) punktis 2.10 asendatakse esimene taane järgmisega:
„— ainet, mis on klassifitseeritud 1., 1B-kategooria naha sensibilisaatoriks, 1., 1B-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks või 2. kategooria kantserogeeniks, sisaldusega ≥ 0,1 %, või
— ainet, mis on klassifitseeritud 1A-kategooria naha sensibilisaatoriks, 1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks, sisaldusega ≥ 0,01 %, või
— ≥ ühest kümnendikust konkreetse sisalduse piirväärtusest aine puhul, mis on klassifitseeritud naha sensibilisaatoriks või hingamiselundite sensibilisaatoriks, mille konkreetne sisalduse piirväärtus on madalam kui 0,1 %, või”;
2) 3. osa punkt 3.2.2.1 asendatakse järgmisega:
„3.2.2.1. Käesolevat sätet ei kohaldata aerosoolide suhtes, mis on klassifitseeritud ja märgistatud üksnes kui „1. kategooria tuleohtlikud aerosoolid” ja „2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid”. Seda ei kohaldata ka transporditavate gaasimahutite suhtes.”
III LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.
1) 1. osa muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Ohulauseid kasutatakse vastavalt I lisa 2., 3., 4. ja 5. osale.
Tarnijad võivad kasutada artiklite 21 ja 27 kohaste ohulausete valimisel käesolevas lisas sätestatud kombineeritud ohulauseid.
Vastavalt artiklile 27 kohaldatakse märgistamisel ohulausete puhul eelisjärjekorra põhimõtteid:
a) kui märgistusel on esitatud ohulause H410 „Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime”, siis võib jätta ohulause H400 „Väga mürgine veeorganismidele” märgistusele kandmata;
b) kui märgistusel on esitatud ohulause H314 „Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi”, siis võib jätta ohulause H318 „Põhjustab raskeid silmakahjustusi” märgistusele kandmata.
Selleks et märkida manustamis- või kokkupuuteviis, võib kasutada tabelis 1.2 esitatud kombineeritud ohulauseid.”;
b) tabelis 1.1 jäetakse välja koodi H200 joonealune märkus;
c) tabelit 1.2 muudetakse järgmiselt:
i) koodi H317 puhul asendatakse 3. veeru pealkiri järgmisega:
„3.4 – Naha sensibiliseerimine, 1., 1A- ja 1B-ohukategooria”;
ii) koodi H334 puhul asendatakse 3. veeru pealkiri järgmisega:
„3.4 – Hingamisteede sensibiliseerimine, 1., 1A- ja 1B-ohukategooria”;
iii) tabelisse lisatakse pärast koodi H373 järgmised kombineeritud ohulaused:
|
„H300
+
H310
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (nahakaudne), 1. ja 2. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Смъртоносен при поглъщане или при контакт с кожата
|
|
|
ES
|
Mortal en caso de ingestión o en contacto con la piel
|
|
|
CS
|
Při požití nebo při styku s kůží může způsobit smrt
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved indtagelse eller hudkontakt
|
|
|
DE
|
Lebensgefahr bei Verschlucken oder Hautkontakt
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või nahale sattumisel surmav
|
|
|
EL
|
Θανατηφόρο σε περίπτωση κατάποσης ή σε επαφή με το δέρμα
|
|
|
EN
|
Fatal if swallowed or in contact with skin
|
|
|
FR
|
Mortel par ingestion ou par contact cutané
|
|
|
GA
|
Ábhar marfach é seo má shlogtar é nó má theagmhaíonn leis an gcraiceann
|
|
|
IT
|
Mortale in caso di ingestione o a contatto con la pelle
|
|
|
LV
|
Var izraisīt nāvi, ja norīts vai saskaras ar ādu
|
|
|
LT
|
Mirtina prarijus arba susilietus su oda
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy bőrrel érintkezve halálos
|
|
|
MT
|
Fatali jekk tinbela’ jew tmiss mal-ġilda
|
|
|
NL
|
Dodelijk bij inslikken en bij contact met de huid
|
|
|
PL
|
Grozi śmiercią po połknięciu lub w kontakcie ze skórą
|
|
|
PT
|
Mortal por ingestão ou contacto com a pele
|
|
|
RO
|
Mortal în caz de înghițire sau în contact cu pielea
|
|
|
SK
|
Pri požití alebo styku s kožou môže spôsobiť smrť
|
|
|
SL
|
Smrtno pri zaužitju ali v stiku s kožo
|
|
|
FI
|
Tappavaa nieltynä tai joutuessaan iholle
|
|
|
SV
|
Dödligt vid förtäring eller vid hudkontakt
|
|
H300
+
H330
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 1. ja 2. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Смъртоносен при поглъщане или при вдишване
|
|
|
ES
|
Mortal en caso de ingestión o inhalación
|
|
|
CS
|
Při požití nebo při vdechování může způsobit smrt
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved indtagelse eller indånding
|
|
|
DE
|
Lebensgefahr bei Verschlucken oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või sissehingamisel surmav
|
|
|
EL
|
Θανατηφόρο σε περίπτωση κατάποσης ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Fatal if swallowed or if inhaled
|
|
|
FR
|
Mortel par ingestion ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar marfach é seo má shlogtar nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Mortale se ingerito o inalato
|
|
|
LV
|
Var izraisīt nāvi, ja norīts vai iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Mirtina prarijus arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy belélegezve halálos
|
|
|
MT
|
Fatali jekk tinbela’ jew tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Dodelijk bij inslikken en bij inademing
|
|
|
PL
|
Grozi śmiercią po połknięciu lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Mortal por ingestão ou inalação
|
|
|
RO
|
Mortal în caz de înghițire sau inhalare
|
|
|
SK
|
Pri požití alebo vdýchnutí môže spôsobiť smrť
|
|
|
SL
|
Smrtno pri zaužitju ali vdihavanju
|
|
|
FI
|
Tappavaa nieltynä tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Dödligt vid förtäring eller inandning
|
|
H310
+
H330
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 1. ja 2. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Смъртоносен при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Mortal en contacto con la piel o si se inhala
|
|
|
CS
|
Při styku s kůží nebo při vdechování může způsobit smrt
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Lebensgefahr bei Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Nahale sattumisel või sissehingamisel surmav
|
|
|
EL
|
Θανατηφόρο σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Fatal in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Mortel par contact cutané ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar marfach é seo má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Mortale a contatto con la pelle o in caso di inalazione
|
|
|
LV
|
Var izraisīt nāvi, ja saskaras ar ādu vai nonāk elpceļos
|
|
|
LT
|
Mirtina susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Bőrrel érintkezve vagy belélegezve halálos
|
|
|
MT
|
Fatali f’kuntatt mal-ġilda jew jekk tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Dodelijk bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Grozi śmiercią w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Mortal por contacto com a pele ou inalação
|
|
|
RO
|
Mortal în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Pri styku s kožou alebo pri vdýchnutí môže spôsobiť smrť
|
|
|
SL
|
Smrtno v stiku s kožo ali pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Tappavaa joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Dödligt vid hudkontakt eller inandning
|
|
H300 +
H310 +
H330
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne), äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 1. ja 2. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Смъртоносен при поглъщане, при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Mortal en caso de ingestión, contacto con la piel o inhalación
|
|
|
CS
|
Při požití, při styku s kůží nebo při vdechování může způsobit smrt
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved indtagelse, hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Lebensgefahr bei Verschlucken, Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel, nahale sattumisel või sissehingamisel surmav
|
|
|
EL
|
Θανατηφόρο σε περίπτωση κατάποσης, σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Fatal if swallowed, in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Mortel par ingestion, par contact cutané ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar marfach é seo má shlogtar, má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Mortale se ingerito, a contatto con la pelle o se inalato
|
|
|
LV
|
Var izraisīt nāvi, ja norīts, saskaras ar ādu vai iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Mirtina prarijus, susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve, bőrrel érintkezve vagy belélegezve halálos
|
|
|
MT
|
Fatali jekk tinbela’, tmiss mal-ġilda jew tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Dodelijk bij inslikken, bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Grozi śmiercią po połknięciu, w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Mortal por ingestão, contacto com a pele ou inalação
|
|
|
RO
|
Mortal în caz de înghițire, în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Pri požití, pri styku s kožou alebo pri vdýchnutí môže spôsobiť smrť
|
|
|
SL
|
Smrtno pri zaužitju, v stiku s kožo ali pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Tappavaa nieltynä, joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Dödligt vid förtäring, hudkontakt eller inandning
|
|
H301
+
H311
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (nahakaudne), 3. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Токсичен при поглъщане или при контакт с кожата
|
|
|
ES
|
Tóxico en caso de ingestión o en contacto con la piel
|
|
|
CS
|
Toxický při požití a při styku s kůží
|
|
|
DA
|
Giftig ved indtagelse eller hudkontakt
|
|
|
DE
|
Giftig bei Verschlucken oder Hautkontakt
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või nahale sattumisel mürgine
|
|
|
EL
|
Τοξικό σε περίπτωση κατάποσης ή σε επαφή με το δέρμα
|
|
|
EN
|
Toxic if swallowed or in contact with skin
|
|
|
FR
|
Toxique par ingestion ou par contact cutané
|
|
|
GA
|
Ábhar tocsaineach má shlogtar é nó má theagmhaíonn leis an gcraiceann
|
|
|
IT
|
Tossico se ingerito o a contatto con la pelle
|
|
|
LV
|
Toksisks, ja norīts vai saskaras ar ādu
|
|
|
LT
|
Toksiška prarijus arba susilietus su oda
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy bőrrel érintkezve mérgező
|
|
|
MT
|
Tossika jekk tinbela’ jew tmiss mal-ġilda
|
|
|
NL
|
Giftig bij inslikken en bij contact met de huid
|
|
|
PL
|
Działa toksycznie po połknięciu lub w kontakcie ze skórą
|
|
|
PT
|
Tóxico por ingestão ou contacto com a pele
|
|
|
RO
|
Toxic în caz de înghițire sau în contact cu pielea
|
|
|
SK
|
Toxický pri požití a pri styku s kožou
|
|
|
SL
|
Strupeno pri zaužitju ali v stiku s kožo
|
|
|
FI
|
Myrkyllistä nieltynä tai joutuessaan iholle
|
|
|
SV
|
Giftigt vid förtäring eller hudkontakt
|
|
H301
+
H331
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 3. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Токсичен при поглъщане или при вдишване
|
|
|
ES
|
Tóxico en caso de ingestión o inhalación
|
|
|
CS
|
Toxický při požití a při vdechování
|
|
|
DA
|
Giftig ved indtagelse eller indånding
|
|
|
DE
|
Giftig bei Verschlucken oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine
|
|
|
EL
|
Τοξικό σε περίπτωση κατάποσης ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Toxic if swallowed or if inhaled
|
|
|
FR
|
Toxique par ingestion ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar tocsaineach má shlogtar nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Tossico se ingerito o inalato
|
|
|
LV
|
Toksisks, ja norīts vai iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Toksiška prarijus arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy belélegezve mérgező
|
|
|
MT
|
Tossika jekk tinbela’ jew tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Giftig bij inslikken en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa toksycznie po połknięciu lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Tóxico por ingestão ou inalação
|
|
|
RO
|
Toxic în caz de înghițire sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Toxický pri požití alebo vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Strupeno pri zaužitju ali vdihavanju
|
|
|
FI
|
Myrkyllistä nieltynä tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Giftigt vid förtäring eller inandning
|
|
H311
+
H331
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 3. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Токсичен при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Tóxico en contacto con la piel o si se inhala
|
|
|
CS
|
Toxický při styku s kůží a při vdechování
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Giftig bei Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Nahale sattumisel või sissehingamisel mürgine
|
|
|
EL
|
Τοξικό σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Toxic in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Toxique par contact cutané ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar tocsaineach má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Tossico a contatto con la pelle o se inalato
|
|
|
LV
|
Toksisks saskarē ar ādu vai ja iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Toksiška susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Bőrrel érintkezve vagy belélegezve mérgező
|
|
|
MT
|
Tossika jekk tmiss mal-ġilda jew tittieħeb bin-nifs
|
|
|
NL
|
Giftig bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa toksycznie w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Tóxico em contacto com a pele ou por inalação
|
|
|
RO
|
Toxic în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Toxický pri styku s kožou alebo pri vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Strupeno v stiku s kožo ali pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Myrkyllistä joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Giftigt vid hudkontakt eller förtäring
|
|
H301 +
H311 +
H331
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne), äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 3. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Токсичен при поглъщане, при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Tóxico en caso de ingestión, contacto con la piel o inhalación
|
|
|
CS
|
Toxický při požití, při styku s kůží a při vdechování
|
|
|
DA
|
Giftig ved indtagelse, hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Giftig bei Verschlucken, Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel, nahale sattumisel või sissehingamisel mürgine
|
|
|
EL
|
Τοξικό σε περίπτωση κατάποσης, σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση κατάποσης
|
|
|
EN
|
Toxic if swallowed, in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Toxique par ingestion, par contact cutané ou par inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar tocsaineach má shlogtar, má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Tossico se ingerito, a contatto con la pelle o se inalato
|
|
|
LV
|
Toksisks, ja norīts, saskaras ar ādu vai iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Toksiška prarijus, susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve, bőrrel érintkezve vagy belélegezve mérgező
|
|
|
MT
|
Tossika jekk tinbela’, tmiss mal-ġilda jew tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Giftig bij inslikken, bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa toksycznie po połknięciu, w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Tóxico por ingestão, contacto com a pele ou inalação
|
|
|
RO
|
Toxic în caz de înghițire, în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Toxický pri požití, styku s kožou alebo pri vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Strupeno pri zaužitju, v stiku s kožo ali pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Myrkyllistä nieltynä, joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Giftigt vid förtäring, hudkontakt eller inandning
|
|
H302
+
H312
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (nahakaudne), 4. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Вреден при поглъщане или при контакт с кожата
|
|
|
ES
|
Nocivo en caso de ingestión o en contacto con la piel
|
|
|
CS
|
Zdraví škodlivý při požití a při styku s kůží
|
|
|
DA
|
Livsfarlig ved indtagelse eller hudkontakt
|
|
|
DE
|
Gesundheitsschädlich bei Verschlucken oder Hautkontakt
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või nahale sattumisel kahjulik
|
|
|
EL
|
Επιβλαβές σε περίπτωση κατάποσης ή σε επαφή με το δέρμα
|
|
|
EN
|
Harmful if swallowed or in contact with skin
|
|
|
FR
|
Nocif en cas d’ingestion ou de contact cutané
|
|
|
GA
|
Ábhar dochrach má shlogtar é nó má theagmhaíonn leis an gcraiceann
|
|
|
IT
|
Nocivo se ingerito o a contatto con la pelle
|
|
|
LV
|
Kaitīgs, ja norīts vai saskaras ar ādu
|
|
|
LT
|
Kenksminga prarijus arba susilietus su oda
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy bőrrel érintkezve ártalmas
|
|
|
MT
|
Tagħmel ħsara jekk tinbela’ jew jekk tmiss mal-ġilda
|
|
|
NL
|
Schadelijk bij inslikken en bij contact met de huid
|
|
|
PL
|
Działa szkodliwie po połknięciu lub w kontakcie ze skórą
|
|
|
PT
|
Nocivo por ingestão ou contacto com a pele
|
|
|
RO
|
Nociv în caz de înghițire sau în contact cu pielea
|
|
|
SK
|
Zdraviu škodlivý pri požití alebo pri styku s kožou
|
|
|
SL
|
Zdravju škodljivo pri zaužitju ali v stiku s kožo
|
|
|
FI
|
Haitallista nieltynä tai joutuessaan iholle
|
|
|
SV
|
Skadligt vid förtäring eller hudkontakt
|
|
H302
+
H332
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Вреден при поглъщане или при вдишване
|
|
|
ES
|
Nocivo en caso de ingestión o inhalación
|
|
|
CS
|
Zdraví škodlivý při požití a při vdechování
|
|
|
DA
|
Farlig ved indtagelse eller indånding
|
|
|
DE
|
Gesundheitsschädlich bei Verschlucken oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel või sissehingamisel kahjulik
|
|
|
EL
|
Επιβλαβές σε περίπτωση κατάποσης ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Harmful if swallowed or if inhaled
|
|
|
FR
|
Nocif en cas d’ingestion ou d’inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar dochrach má shlogtar nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Nocivo se ingerito o inalato
|
|
|
LV
|
Kaitīgs, ja norīts vai iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Kenksminga prarijus arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve vagy belélegezve ártalmas
|
|
|
MT
|
Tagħmel ħsara jekk tinbela’ jew tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Schadelijk bij inslikken en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa szkodliwie po połknięciu lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Nocivo por ingestão ou inalação
|
|
|
RO
|
Nociv în caz de înghițire sau inhalare
|
|
|
SK
|
Zdraviu škodlivý pri požití alebo vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Zdravju škodljivo pri zaužitju in vdihavanju
|
|
|
FI
|
Haitallista nieltynä tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Skadligt vid förtäring eller inandning
|
|
H312
+
H332
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Вреден при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Nocivo en contacto con la piel o si se inhala
|
|
|
CS
|
Zdraví škodlivý při styku s kůží a při vdechování
|
|
|
DA
|
Farlig ved hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Gesundheitsschädlich bei Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Nahale sattumisel või sissehingamisel kahjulik
|
|
|
EL
|
Επιβλαβές σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Harmful in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Nocif en cas de contact cutané ou d’inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar dochrach má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Nocivo a contatto con la pelle o se inalato
|
|
|
LV
|
Kaitīgs saskarē ar ādu vai ja iekļūst elpceļos
|
|
|
LT
|
Kenksminga susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Bőrrel érintkezve vagy belélegezve ártalmas
|
|
|
MT
|
Tagħmel ħsara jekk tmiss mal-ġilda jew jekk tittieħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Schadelijk bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa szkodliwie w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Nocivo em contacto com a pele ou por inalação
|
|
|
RO
|
Nociv în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Zdraviu škodlivý pri styku s kožou alebo pri vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Zdravju škodljivo v stiku s kožo in pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Haitallista joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Skadligt vid hudkontakt eller inandning
|
|
H302 +
H312 +
H332
|
Keel
|
3.1 – äge mürgisus (suukaudne), äge mürgisus (nahakaudne) ja äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ohukategooria
|
|
|
BG
|
Вреден при поглъщане, при контакт с кожата или при вдишване
|
|
|
ES
|
Nocivo en caso de ingestión, contacto con la piel o inhalación
|
|
|
CS
|
Zdraví škodlivý při požití, při styku s kůží a při vdechování
|
|
|
DA
|
Farlig ved indånding, hudkontakt eller indånding
|
|
|
DE
|
Gesundheitsschädlich bei Verschlucken, Hautkontakt oder Einatmen
|
|
|
ET
|
Allaneelamisel, nahale sattumisel või sissehingamisel kahjulik
|
|
|
EL
|
Επιβλαβές σε περίπτωση κατάποσης, σε επαφή με το δέρμα ή σε περίπτωση εισπνοής
|
|
|
EN
|
Harmful if swallowed, in contact with skin or if inhaled
|
|
|
FR
|
Nocif en cas d’ingestion, de contact cutané ou d’inhalation
|
|
|
GA
|
Ábhar dochrach má shlogtar, má theagmhaíonn leis an gcraiceann nó má ionanálaítear é
|
|
|
IT
|
Nocivo se ingerito, a contatto con la pelle o se inalato
|
|
|
LV
|
Kaitīgs, ja norīts, saskaras ar ādu vai nonāk elpceļos
|
|
|
LT
|
Kenksminga prarijus, susilietus su oda arba įkvėpus
|
|
|
HU
|
Lenyelve, bőrrel érintkezve vagy belélegezve ártalmas
|
|
|
MT
|
Tagħmel il-ħsara jekk tinbela’, tmiss mal-ġilda jew tittiħed bin-nifs
|
|
|
NL
|
Schadelijk bij inslikken, bij contact met de huid en bij inademing
|
|
|
PL
|
Działa szkodliwie po połknięciu, w kontakcie ze skórą lub w następstwie wdychania
|
|
|
PT
|
Nocivo por ingestão, contacto com a pele ou inalação
|
|
|
RO
|
Nociv în caz de înghițire, în contact cu pielea sau prin inhalare
|
|
|
SK
|
Zdraviu škodlivý pri požití, styku s kožou alebo pri vdýchnutí
|
|
|
SL
|
Zdravju škodljivo pri zaužitju, v stiku s kožo ali pri vdihavanju
|
|
|
FI
|
Haitallista nieltynä, joutuessaan iholle tai hengitettynä
|
|
|
SV
|
Skadligt vid förtäring, hudkontakt eller inandning”;
|
d) tabelit 1.3 muudetakse järgmiselt:
i) tabelisse lisatakse pärast koodi H413 järgmised uued ohulaused:
|
„H420
|
Keel
|
5.1 – ohtlik osoonikihile (1. ohukategooria)
|
|
|
BG
|
Вреди на общественото здраве и на околната среда, като разрушава озона във високите слоеве на атмосферата
|
|
|
ES
|
Causa daños a la salud pública y el medio ambiente al destruir el ozono en la atmósfera superior
|
|
|
CS
|
Poškozuje veřejné zdraví a životní prostředí tím, že ničí ozon ve svrchních vrstvách atmosféry
|
|
|
DA
|
Skader folkesundheden og miljøet ved at ødelægge ozon i den øvre atmosfære
|
|
|
DE
|
Schädigt die öffentliche Gesundheit und die Umwelt durch Ozonabbau in der äußeren Atmosphäre
|
|
|
ET
|
Kahjustab rahvatervist ja keskkonda, hävitades kõrgatmosfääris asuvat osoonikihti
|
|
|
EL
|
Βλάπτει τη δημόσια υγεία και το περιβάλλον καταστρέφοντας το όζον στην ανώτερη ατμόσφαιρα
|
|
|
EN
|
Harms public health and the environment by destroying ozone in the upper atmosphere
|
|
|
FR
|
Nuit à la santé publique et à l’environnement en détruisant l’ozone dans la haute atmosphère
|
|
|
GA
|
Déanann an t-ábhar seo díobháil don tsláinte phoiblí agus don chomhshaol trí ózón san atmaisféar uachtarach a scriosadh
|
|
|
IT
|
Nuoce alla salute pubblica e all’ambiente distruggendo l’ozono dello strato superiore dell’atmosfera
|
|
|
LV
|
Bīstams sabiedrības veselībai un videi, jo iznīcina ozonu atmosfēras augšējā slānī
|
|
|
LT
|
Kenkia visuomenės sveikatai ir aplinkai, nes naikina ozono sluoksnį viršutinėje atmosferoje
|
|
|
HU
|
Károsítja a közegészséget és a környezetet, mert a légkör felső rétegeiben lebontja az ózont
|
|
|
MT
|
Tagħmel ħsara lis-saħħa tal-pubbliku u lill-ambjent billi teqred l-ożonu fl-atmosfera ta’ fuq
|
|
|
NL
|
Schadelijk voor de volksgezondheid en het milieu door afbraak van ozon in de bovenste lagen van de atmosfeer
|
|
|
PL
|
Szkodliwe dla zdrowia publicznego i środowiska w związku z niszczącym oddziaływaniem na ozon w górnej warstwie atmosfery
|
|
|
PT
|
Prejudica a saúde pública e o ambiente ao destruir o ozono na alta atmosfera
|
|
|
RO
|
Dăunează sănătății publice și mediului înconjurător prin distrugerea ozonului în atmosfera superioară
|
|
|
SK
|
Poškodzuje verejné zdravie a životné prostredie tým, že ničí ozón vo vrchných vrstvách atmosféry
|
|
|
SL
|
Škodljivo za javno zdravje in okolje zaradi uničevanja ozona v zgornji atmosferi
|
|
|
FI
|
Vahingoittaa kansanterveyttä ja ympäristöä tuhoamalla otsonia ylemmässä ilmakehässä
|
|
|
SV
|
Skadar folkhälsan och miljön genom förstöring av ozonet i övre delen av atmosfären”
|
2) 2. osas jäetakse välja tabel 2.3.
3) 3. osa muudetakse järgmiselt:
a) pealkirjas jäetakse välja sõnad „ained ja”;
b) koodi EUH201/201A puhul jäetakse esimeses veerus välja kõik viited koodile 201/201 A;
c) koodi EUH209/209 A puhul jäetakse esimeses veerus välja kõik viited koodile 209/209 A.
IV LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) 1. osa muudetakse järgmiselt:
a) tabelit 6.2 muudetakse järgmiselt:
i) kood P261 asendatakse järgmisega:
|
„P261
|
Vältida tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud aine sissehingamist.
|
Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)
|
3, 4
|
Tootja/tarnija määrab kohaldatavad tingimused.”;
|
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)
|
3
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkoos (punkt 3.8)
|
3
|
ii) kood P272 asendatakse järgmisega:
|
„P272
|
Saastunud töörõivaid töökohast mitte välja viia.
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
iii) kood P280 asendatakse järgmisega:
|
„P280
|
Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.
|
Lõhkeained (punkt 2.1)
|
Alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitsemask.
|
|
Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)
|
1, 2, 3
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitsekindad ja kaitseprillid/kaitsemask.
|
|
Tuleohtlikud tahked ained (punkt 2.7)
|
1, 2
|
|
Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)
|
Tüübid A, B, C, D, E, F
|
|
Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)
|
1
|
|
Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)
|
1
|
|
Isekuumenevad ained ja segud (punkt 2.11)
|
1, 2
|
|
Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)
|
1, 2, 3
|
|
Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)
|
1, 2, 3
|
|
Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)
|
1, 2, 3
|
|
Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)
|
Tüübid A, B, C, D, E, F
|
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitsekindad/kaitserõivastus.
|
|
Nahasöövitus (punkt 3.2)
|
1A, 1B, 1C
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitsekindad/kaitserõivastus ning kaitseprillid/kaitsemask.
|
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitsekindad.
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Raske silmakahjustus (punkt 3.3)
|
1
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.
— Täpsustada kaitseprillid/kaitsemask.”;
|
|
Silmade ärritus (punkt 3.3)
|
2
|
iv) kood P285 asendatakse järgmisega:
|
„P285
|
Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda hingamisteede kaitsevahendeid.
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
Tootja/tarnija määrab vajaliku kaitsevarustuse.”;
|
v) koodi P273 muudetakse järgmiselt:
— 3. veeru 2. reas asendatakse sõnad „oht veekeskkonnale – krooniline mürgisus” (punkt 4.1) sõnadega „pikaajaline oht veekeskkonnale” (punkt 4.1);
— viimane rida jäetakse välja;
b) tabelit 6.3 muudetakse järgmiselt:
i) kood P302 asendatakse järgmisega:
|
„P302
|
NAHALE SATTUMISE KORRAL:
|
Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)
|
1
|
|
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
ii) kood P304 asendatakse järgmisega:
|
„P304
|
SISSEHINGAMISE KORRAL:
|
Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
|
Nahasöövitus (punkt 3.2)
|
1A, 1B, 1C
|
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)
|
3
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkoos (punkt 3.8)
|
3”;
|
iii) kood P311 asendatakse järgmisega:
|
„P311
|
Võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.
|
Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)
|
3
|
|
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude (punkt 3.8)
|
1, 2”;
|
iv) kood P313 asendatakse järgmisega:
|
„P313
|
Pöörduda arsti poole.
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2, 3
|
|
|
Silmade ärritus (punkt 3.3)
|
2
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Suguraku mutageensus (punkt 3.5)
|
1A, 1B, 2
|
|
Kantserogeensus (punkt 3.6)
|
1A, 1B, 2
|
|
Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)
|
1A, 1B, 2
|
|
Reproduktiivtoksilisus – toime imetamisele või imetamise kaudu (punkt 3.7)
|
Täiendav kategooria”;
|
v) kood P321 asendatakse järgmisega:
|
„P321
|
Nõuab eriravi (vt … käesoleval etiketil).
|
Äge suukaudne mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3
|
… Viide täiendavale esmaabijuhisele.
— kui on vaja viivitamata manustada vastumürki.
|
|
Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)
|
3
|
… Viide täiendavale esmaabijuhisele.
— kui on vaja võtta viivitamata erimeetmeid.
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude (punkt 3.8)
|
1
|
… Viide täiendavale esmaabijuhisele.
— kui on vaja võtta viivitamata meetmeid.
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
… Viide täiendavale esmaabijuhisele.
— tootja/tarnija võib vajaduse korral määrata sobiva puhastusaine.”;
|
|
Nahasöövitus (punkt 3.2)
|
1A, 1B, 1C
|
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2
|
vi) kood P333 asendatakse järgmisega:
|
„P333
|
Nahaärrituse või lööbe korral:
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
vii) kood P341 asendatakse järgmisega:
|
„P341
|
Hingamisraskuste korral toimetada kannatanu värske õhu kätte ja asetada mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergesti hingata.
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
viii) kood P342 asendatakse järgmisega:
|
„P342
|
Hingamisteede probleemide ilmnemise korral:
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
ix) kood P352 asendatakse järgmisega:
|
„P352
|
Pesta rohke vee ja seebiga.
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
3, 4
|
|
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
x) kood P363 asendatakse järgmisega:
|
„P363
|
Saastunud rõivad enne järgmist kasutamist pesta.
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
|
Nahasöövitus (punkt 3.2)
|
1A, 1B, 1C
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
xi) kood P302 + P352 asendatakse järgmisega:
|
„P302 + P352
|
NAHALE SATTUMISE KORRAL: Pesta rohke vee ja seebiga.
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
3, 4
|
|
|
Nahaärritus (punkt 3.2)
|
2
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
xii) kood P304 + P341 asendatakse järgmisega:
|
„P304 + P341
|
SISSEHINGAMISE KORRAL: hingamisraskuste korral toimetada kannatanu värske õhu kätte ja asetada mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergesti hingata.
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
xiii) kood P333 + P313 asendatakse järgmisega:
|
„P333 + P313
|
Nahaärrituse või lööbe korral: pöörduda arsti poole.
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
xiv) kood P342 + P311 asendatakse järgmisega:
|
„P342 + P311
|
Hingamisteede probleemide ilmnemise korral: võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B”;
|
|
xv) koodi P391 3. veeru 2. reas asendatakse sõnad „ohtlik veekeskkonnale – krooniline mürgisus” (punkt 4.1) sõnadega „pikaajaline oht veekeskkonnale” (punkt 4.1);
c) tabel 6.5 asendatakse järgmisega:
„Tabel 6.5
Hoiatuslaused kõrvaldamise kohta
|
Kood
|
Hoiatuslaused kõrvaldamise kohta
|
Ohuklass
|
Ohukategooria
|
Kasutamistingimused
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
|
P501
|
Sisu/mahuti kõrvaldada …
|
Lõhkeained (punkt 2.1)
|
Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5
|
… vastavalt kohalikele/piirkondlikele/riiklikele/rahvusvahelistele eeskirjadele (täpsustada).
|
|
Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)
|
1, 2, 3
|
|
Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)
|
Tüübid A, B, C, D, E, F
|
|
Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)
|
1, 2, 3
|
|
Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)
|
1, 2, 3
|
|
Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)
|
1, 2, 3
|
|
Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)
|
Tüübid A, B, C, D, E, F
|
|
Suukaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)
|
1, 2
|
|
Nahasöövitus (punkt 3.2)
|
1A, 1B, 1C
|
|
Hingamiselundite sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)
|
1, 1A, 1B
|
|
Mutageensus sugurakkudele (punkt 3.5)
|
1A, 1B, 2
|
|
Kantserogeensus (punkt 3.6)
|
1A, 1B, 2
|
|
Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)
|
1A, 1B, 2
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude (punkt 3.8)
|
1, 2
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)
|
3
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkoos (punkt 3.8)
|
3
|
|
Mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude (punkt 3.9)
|
1, 2
|
|
Hingamiskahjustused (punkt 3.10)
|
1
|
|
Ohtlik veekeskkonnale – veekeskkonda ohustav äge mürgisus (punkt 4.1)
|
1
|
|
Ohtlik veekeskkonnale – veekeskkonda ohustav pikaajaline mürgisus (punkt 4.1)
|
1, 2, 3, 4
|
|
P502
|
Hankida valmistajalt/tarnijalt teavet kemikaali taaskasutamise/ringlussevõtu kohta
|
Ohtlik osoonikihile (punkt 5.1)
|
1”
|
|
2) 2. osa tabelisse 1.5 lisatakse pärast koodi P501 järgmine hoiatuslause:
|
„P502
|
Keel
|
|
|
|
BG
|
Обърнете се към производителя/доставчика за информация относно възстановяването/рециклирането
|
|
|
ES
|
Pedir información al fabricante o proveedor sobre su recuperación o reciclado
|
|
|
CS
|
Informujte se u výrobce nebo dodavatele o regeneraci nebo recyklaci
|
|
|
DA
|
Indhent oplysninger om genvinding/genanvendelse hos producenten/leverandøren
|
|
|
DE
|
Informationen zur Wiederverwendung/Wiederverwertung beim Hersteller/Lieferanten erfragen
|
|
|
ET
|
Hankida valmistajalt/tarnijalt teavet kemikaali taaskasutamise/ringlussevõtu kohta
|
|
|
EL
|
Απευθυνθείτε στον παραγωγό/προμηθευτή για την ανάκτηση/ανακύκλωση
|
|
|
EN
|
Refer to manufacturer/supplier for information on recovery/recycling
|
|
|
FR
|
Se reporter au fabricant/fournisseur pour des informations concernant la récupération/le recyclage
|
|
|
GA
|
Féach an fhaisnéis ón monaróir/soláthróir maidir le haisghabháil/athchúrsáil
|
|
|
IT
|
Chiedere informazioni al produttore o fornitore per il recupero/riciclaggio
|
|
|
LV
|
Informācija par rekuperāciju/pārstrādi saņemama pie ražotāja/piegādātāja
|
|
|
LT
|
Kreiptis į gamintoją (tiekėją) informacijai apie šių medžiagų ar preparatų panaudojimą arba perdirbimą gauti
|
|
|
HU
|
A gyártó/szállító határozza meg a hasznosításra és újrafeldolgozásra vonatkozó információkat
|
|
|
MT
|
Irreferi għall-manifattur/fornitur rigward informazzjoni dwar l-irkupru/riċiklaġġ
|
|
|
NL
|
Raadpleeg fabrikant/leverancier voor informatie over terugwinning/recycling
|
|
|
PL
|
Przestrzegać wskazówek producenta lub dostawcy dotyczących odzysku lub wtórnego wykorzystania
|
|
|
PT
|
Solicitar ao fabricante/fornecedor informações relativas à recuperação/reciclagem
|
|
|
RO
|
Adresați-vă producătorului pentru informații privind recuperarea/reciclarea
|
|
|
SK
|
Informujte sa u výrobcu alebo dodávateľa o regenerácii alebo recyklácii
|
|
|
SL
|
Za podatke glede obnovitve/reciklaže se obrnite na proizvajalca/dobavitelja
|
|
|
FI
|
Hanki valmistajalta/toimittajalta tietoja uudelleenkäytöstä/kierrätyksestä
|
|
|
SV
|
Rådfråga tillverkare/leverantör om återvinning/återanvändning”
|
V LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 V lisa muudetakse järgmiselt:
1) esimene lause asendatakse järgmisega:
„Kõikide ohuklasside piktogrammid ning ohuklasside ja -kategooriate erisused peavad olema vastavuses käesoleva lisa ja I lisa punkti 1.2 sätetega ning nende sümbolid ja üldformaat peavad vastama esitatud näidistele.”;
2) 2. osa punkti 2.3 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses veerus asendatakse piktogramm GHS07 järgmise piktogrammiga:
„GHS07;
”
b) teises veerus asendatakse sõnad „Naha sensibiliseerimine, 1. ohukategooria” sõnadega „Naha sensibiliseerimine, 1., 1A, 1B ohukategooria”;
3) 2. osa punkti 2.4 teises veerus asendatakse sõnad „Hingamisteede sensibiliseerimine, 1. ohukategooria” sõnadega „Hingamisteede sensibiliseerimine, 1., 1A, 1B ohukategooria”;
4) 3. osas asendatakse piktogramm GHS09 järgmisega:
„GHS09;
”
5) lisatakse järgmine uus 4. osa:
„4. 4. OSA: TÄIENDAVAD OHUD
4.1. Sümbol: hüüumärk
|
Piktogramm
|
Ohuklass ja -kategooria
|
|
(1)
|
(2)
|
|
GHS07
|
Punkt 5.1
Ohtlik osoonikihile, 1. ohukategooria”.
|
VI LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa muudetakse järgmiselt:
1) 1. osa muudetakse järgmiselt:
a) tabelit 1.1 muudetakse järgmiselt:
i) hingamiselundite/naha sensibiliseerimise ohuklassis asendatakse ohukategooria kood „Resp. Sens. 1” koodiga „Resp. Sens. 1., 1A, 1B” ning ohukategooria kood „Skin. Sens. 1.” koodiga „Skin. Sens. 1., 1A, 1B”;
ii) Ohuklassis „ohtlik osoonikihile” asendatakse ohukategooria kood „Ozone” koodiga „Ozone 1”;
b) punkti 1.1.2.3 viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Kui korrutustegur on veekeskkonnale ohtliku ägeda ohu 1. kategooriasse või kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud ainete puhul ühtlustatud, esitatakse see korrutustegur tabelis 3.1 konkreetsete sisalduse piirväärtustega samas veerus. Kui korrutustegur on veekeskkonnale ohtliku ägeda ohu 1. kategooria või veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 1. kategooria puhul ühtlustatud, esitatakse iga korrutustegur samas reas selle vastava kategooriaga. Kui tabelis 3.1 on antud üks korrutustegur ning aine on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtliku ägeda ohu 1. kategooriasse või veekeskkonnale ohtliku kroonilise ohu 1. kategooriasse, siis kasutab tootja, importija või allkasutaja seda korrutustegurit seda ainet sisaldavast segust veekeskkonnale tuleneva ägeda ja pikaajalise ohu klassifitseerimiseks summeerimismeetodi abil. Kui tabelis 3.1 ei ole korrutustegurit antud, siis määrab korrutusteguri(d) tootja, importija või allkasutaja aine kohta kättesaadava teabe põhjal. Korrutusteguri määramiseks ja kasutamiseks vt I lisa punkti 4.1.3.5.5.5”;
c) punktis 1.1.3.1 jäetakse välja „Märkus H (tabel 3.1)” ja „Märkus H (tabel 3.2)”;
d) punkt 1.1.4.4 jäetakse välja;
2) 3. osa muudetakse järgmiselt:
a) kaks esimest lõiku asendatakse järgmistega:
„Tabel 3.1: ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekiri.
Tabel 3.2: direktiivi 67/548/EMÜ I lisa ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekiri”;
b) tabeli 3.1 ja 3.2 viimases veerus jäetakse välja kõik viited märkusele „H”.
c) Tabelis 3.1 asendatakse kanded 602–002-00–2, 602–008-00–5, 602–013-00–2 ja 602–084-00-X järgmisega:
|
„Indeks nr
|
Rahvusvaheline keemiline tunnus
|
EÜ nr
|
CAS-i nr
|
Klassifikatsioon
|
Märgistamine
|
Konkreetsed sisalduse piirväärtused, korrutustegurid
|
Märkused
|
|
Ohuklassi ja -kategooria kood(id)
|
Ohulause kood(id)
|
Piktogrammi, tunnussõna kood(id)
|
Ohulause kood(id)
|
Täiendava ohulause kood(id)
|
|
602–002-00–2
|
bromometaan;
metüülbromiid
|
200–813-2
|
74–83-9
|
Press. Gas
Muta. 2
Acute Tox. 3 *
Acute Tox. 3 *
STOT RE 2 *
Eye Irrit. 2
STOT SE 3
Skin Irrit. 2
Aquatic Acute 1
Ozone 1
|
H341
H331
H301
H373
**
H319
H335
H315
H400
H420
|
GHS04
GHS06
GHS08
GHS09
Dgr
|
H341
H331
H301
H373 **
H319
H335
H315
H400
H420
|
|
|
U
|
|
602–008-00–5
|
süsiniktetrakloriid;
tetraklorometaan
|
200–262-8
|
56–23-5
|
Carc. 2
Acute Tox. 3 *
Acute Tox. 3 *
Acute Tox. 3 *
STOT RE 1
Aquatic
Chronic 3
Ozone 1
|
H351
H331
H311
H301
H372
**
H412
H420
|
GHS06
GHS08
Dgr
|
H351
H331
H311
H301
H372 **
H412
H420
|
|
*
STOT RE 1;
H372: C ≥ 1 %
STOT RE 2;
H373: 0,2 % ≤ C
< 1 %
|
|
|
602–013-00–2
|
1,1,1-trikloroetaan;
metüülkloroform
|
200–756-3
|
71–55-6
|
Acute Tox. 4 *
Ozone 1
|
H332
H420
|
GHS07
Wng
|
H332
H420
|
|
|
F”
|
|
602–084-00-X
|
1,1-dikloro-1-fluoroetaan
|
404–080-1
|
1717-00–6
|
Aquatic
Chronic 3
Ozone 1
|
H412
H420
|
►C1
GHS07
Wng ◄
|
H412
H420
|
|
|
|
VII LISA
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VII lisa muudetakse järgmiselt:
tabeli 1.1 viimases reas asendatakse ohulause „EUH059” ohulausega „H420”.