a) mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega;

b) mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f.

a) biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b;

b) töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a;

c) koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b;

d) kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C;

e) vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B;

f) suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C;

g) karusnahk, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VIII peatükis;

h) ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa XIII peatükis;

i) bensiin ja kütused, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis c;

j) sulatatud rasvadest saadud õlikeemilised tooted, mis vastavad XIII lisa XI peatükis kehtestatud nõuetele;

k) taastuvdiisel, taastuv reaktiivkütus, taastuvpropaan ja taastuvbensiin, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks ette nähtud mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötlusega saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis f.

a) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või

b) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba.

a) põletustehased kuuluvad käesoleva määruse III lisa V peatüki reguleerimisalasse;

b) põletustehastes järgitakse kõiki asjakohaseid üldtingimusi ja konkreetseid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisa IV ja V peatükis;

c) on olemas haldusmenetlused, millega tagatakse, et põletustehaste tunnustamise nõudeid on igal aastal kontrollitud.

a) käitaja poolt pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile d esitatav tunnustamise taotlus peab sisaldama pädeva asutuse või liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kutseorganisatsiooni kinnitatud tõendeid selle kohta, et põletustehas, milles põllumajandusloomade sõnnikut kasutatakse kütusena, vastab täielikult kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriigi pädevate asutuste võimalust teha erand teatavate sätete täitmisest kooskõlas III lisa V peatüki C jao punktiga 4;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 44 sätestatud tunnustamise menetlust ei ole lõpetatud enne, kui pädev asutus või kõnealuse asutuse poolt tunnustatud kutseorganisatsioon on põletustehase käitamise esimese kuue kuu jooksul teinud vähemalt kaks järjestikust kontrolli, millest üks on etteteatamata, sealhulgas vajalikud temperatuuri ja heitkoguste mõõtmised. Kui kõnealuste kontrollide tulemustest ilmneb vastavus kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral III lisa V peatüki C jao punktis 4 esitatud nõuetele, võib anda täieliku tunnustuse.

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:

i) see ei ole kokku puutunud ühegi kõnealuse määruse artiklites 8 ja 9 ning artikli 10 punktides a–e ja h–p osutatud loomse kõrvalsaadusega;

ii) kõrvaldamiseks mõeldud ajaks on materjalid:

— mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis f, läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti m kohasetöötlemise;

— mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis g, läbinud käesoleva määruse X lisa II peatüki kohase töötlemise või töötlemise, mis vastab XIII lisa II peatükis sätestatud lemmikloomatoidu erinõuetele; ning

iii) sellise materjali kõrvaldamine ei ohusta inimeste või loomade tervist.

a) 1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused;

b) 2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta;

c) 3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta;

d) 4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta.

a) II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded;

b) III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse;

c) IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse.

a) I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

b) II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

c) III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid;

d) III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta.

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;

f) tsirkuseloomad.

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;

f) tsirkuseloomad.

a) ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi;

b) väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi.

a) loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos;

b) loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos;

c) mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos.

a) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele.

a) I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e;

b) II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:

i) sortimine;

ii) lõikamine;

iii) jahutamine;

iv) külmutamine;

v) soolamine;

vi) muul viisil säilitamine;

vii) toornahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

viii) loomsete kõrvalsaaduste käitlemise toimingud, mida tehakse kooskõlas liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustustega;

ix) biogaasiks muundamiseks / kompostimiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

x) sõelumine;

c) III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel;

d) V peatükk, kui nad ladustavad põllumajandusettevõttes loomseid kõrvalsaaduseid, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 4 ja mis on ette nähtud seejärel kõrvaldamiseks.

a) tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena;

b) ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt.

a) ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid kõnealuse määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel;

b) ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel;

c) ettevõtjad, kes transpordivad kuiva töötlemata villa ja karva, tingimusel et see on kindlalt suletud pakendites ning saadetakse otse ettevõttesse, kus loomsetest kõrvalsaadustest toodetakse toiduahelaväliseks otstarbeks ettenähtud tooteid, või vahetoiminguid tegevasse ettevõttesse tingimustel, mis välistavad haigusetekitajate leviku;

d) ettevõtjad, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 9 ja 10 osutatud 2. ja 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete väikseid koguseid selleks, et tarnida need tooted otse samas piirkonnas asuvale lõpptarbijale, kohalikule turule või kohalikule jaemüügiettevõttele, kui pädev asutus on seisukohal, et sellise tegevusega ei kaasne ühegi raske nakkushaiguse inimestele või loomadele levimise riski; käesolevat punkti ei kohaldata siis, kui kõnealust materjali kasutatakse muude põllumajandusloomade kui karusloomade söödana;

e) orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete kasutajad ettevõtetes, kus põllumajandusloomi ei peeta;

f) ettevõtjad, kes käitlevad ja tarnivad orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid ainult kuni 50-kilogrammistes müügivalmis jaemüügipakendites kasutamiseks väljaspool sööda- ja toiduahelat.

a) I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta;

b) II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta;

c) III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta.

a) looduses elavate merelindude guaano, mis on kogutud liidus või imporditud kolmandast riigist;

b) muu müügivalmis kasvusubstraat kui imporditud kasvusubstraat, mis sisaldab

i) alla 5 mahuprotsendi 3. kategooria materjalist saadud tooteid või 2. kategooria materjalist saadud muid tooteid kui töödeldud sõnnik;

ii) alla 50 mahuprotsendi töödeldud sõnnikut.

a) ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku;

b) ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid;

c) ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning

d) ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

a) töötlemata sõnnik;

b) töötlemata suled, suleosad ja udusuled;

c) mesilasvaha kärje kujul.

a) vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et ei esine lubamatut riski;

b) karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55%;

c) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse;

d) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on saadetud otse ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

— keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

— suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

— tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

— ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C.

e) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on kuiv ja kindlalt suletud pakendites ning mis on ette nähtud transportimiseks ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ja juhul kui see vill ja karv vastab järgmistele nõuetele:

i) vill ja karv on saadud vähemalt 21 päeva enne liitu sisenemist ja seda on hoitud kolmandas riigis või selle piirkonnas, mis on:

— loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ning sealt on lubatud importida liitu mäletsejalistelt saadud värsket liha ilma kõnealuse II lisa 1. osas nimetatud täiendavate tagatisteta A ja F;

— vaba suu- ja sõrataudist ning lammastelt ja kitsedelt saadud villa ja karva puhul vaba ka lammaste ja kitsede rõugetest vastavalt üldistele põhinõuetele, mis on loetletud direktiivi 2004/68/EÜ II lisas;

ii) villa ja karvaga on kaasas impordideklaratsioon, mille näidis on sätestatud XV lisa 21. peatükis;

iii) käitleja on näidanud villa ja karva ühes liidu heakskiidetud piiripunktis, mis on loetletud otsuse 2009/821/EÜ I lisas, ning seal on asjakohaseid dokumente kontrollitud vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 4 lõikele 3 ning saadud rahuldavad tulemused.

a) kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta;

b) kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta.

a) see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:

i) loomad, kelle puhul kahtlustatakse TSEsse nakatumist, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 999/2001;

ii) loomad, kelle puhul on TSEsse nakatumine ametlikult kinnitust leidnud;

iii) loomad, kes on hukatud TSE likvideerimise meetmete käigus;

b) see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:

i) söödana kasutamine;

ii) laiali laotamine maal, kust saavad sööta põllumajandusloomad;

iii) järgmiste toodete valmistamine:

— direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

— direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

— direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

— direktiivi 98/79/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

— direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

— direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid;

c) materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos;

d) see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt.

a) sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning

b) saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale.

a) pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi KOLMANDATESSE RIIKIDESSE”;

c) on järgitud direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst kinnitanud määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1 osutatud ühisel veterinaariaalasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks kõlblik.

a) töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos.

a) töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis;

b) lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas;

c) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas.

a) määrus (EÜ) nr 811/2003;

b) otsus 2003/322/EÜ;

c) otsus 2003/324/EÜ;

d) määrus (EÜ) nr 878/2004;

e) otsus 2004/407/EÜ;

f) määrus (EÜ) nr 79/2005;

g) määrus (EÜ) nr 92/2005;

h) määrus (EÜ) nr 181/2006;

i) määrus (EÜ) nr 197/2006;

j) määrus (EÜ) nr 1192/2006;

k) määrus (EÜ) nr 2007/2006.

a) kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:

i) 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu;

ii) töödeldud loomne valk;

b) vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana.

1. Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:

a) rebased (Vulpes vulpes ja Alopex lagopus);

b) kährikud (Nyctereutes procyonides).

2. Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) söötmine toimub ainult kasvandustes:

i) mille on pädev asutus registreerinud taotluse alusel, millega on kaasas dokumentatsioon, mis tõendab, et ei ole põhjust kahtlustada TSE olemasolu taotluses nimetatud populatsioonis;

ii) kus on asjakohane karusloomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) järelevalve süsteem, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

iii) mis on esitanud asjakohased garantiid, et loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu või muud tooted, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ning mis on saadud sama liigi loomadest või nende järglastest, ei satu muude kui karusloomade sööta ja toiduahelasse;

iv) millel ei ole teadaolevalt olnud kokkupuuteid kasvandusega, kus on kahtlustatud TSE olemasolu või kus see on kinnitust leidnud;

v) kus registreeritud kasvanduse pidaja kinnitab, et:

— sama liigi loomade söödaks ettenähtud karusloomade korjuseid käideldakse ja töödeldakse eraldi korjustest, mida ei ole lubatud sellel otstarbel kasutada;

— karusloomad, keda söödetakse liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomadest, hoitakse eraldi neist loomadest, keda sama liigi loomadest saadud toodetega ei söödeta;

— kasvanduses täidetakse VI lisa II peatüki 1. jao punktis 2 ja VIII lisa II peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktis ii sätestatud nõudeid.

b) Kasvanduse pidaja tagab, et selle liigi loomadest saadud liha-kondijahu või muud tooted, mis on ette nähtud sama liigi loomade söötmiseks:

i) on töödeldud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud töötlemisettevõttes ainult käesoleva määruse IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil;

ii) on toodetud tervetest loomadest, kes on tapetud karusnaha saamise eesmärgil.

c) Kui on teada või kahtlustatakse kasvanduse kokkupuudet teise kasvandusega, milles kahtlustatakse TSE puhangut või milles see on kinnitust leidnud, peab esimese kasvanduse pidaja kohe:

i) andma pädevale asutusele sellisest kokkupuutest teada;

ii) peatama karusloomade saatmise kõikidesse sihtkohtadesse ilma pädevalt asutuselt kirjalikku luba hankimata.

a) on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast;

b) kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile.

a) sõnnik ja guaano;

b) seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski.

1. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.

a) Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb kõrvaldada pärast saabumist võimalikult kiiresti vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele. Neid ladustatakse kuni kõrvaldamiseni nõuetekohaselt vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

b) Saastumisohu vältimiseks peab tehastes olema kehtestatud asjakohane kord mahutite ja veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, eelkõige liidu õigusaktide kohaselt reovee kõrvaldamiseks ettenähtud alal.

c) Tehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d) Tehastes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e) Saastumisohu vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f) Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks peavad olemas olema asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g) Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

2. Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4. Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:

a) peavad jäätmepõletus- või koospõletusvarustus ja kariloomad, samuti nende sööt ja allapanu olema füüsiliselt täiesti lahus, vajaduse korral taraga eraldatud;

b) peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletusseadme juures, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne seal kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

c) peavad töötajad enne kariloomade või nende sööda käitlemist vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid.

5. Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites.

6. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14.

1. Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

2. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

1. Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat.

2. Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

3. Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida.

4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt.

a) Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali.

b) Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale.

c) Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid.

1. Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

2. Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks.

a) neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:

i) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iii osutatud surnud lemmikloomi;

ii) selle määruse artikli 8 punktides b, e ja f osutatud 1. kategooria materjali, artiklis 9 osutatud 2. kategooria materjali või artiklis 10 osutatud 3. kategooria materjali ning

iii) eraldi identifitseeritud surnud hobuslasi ettevõtetest, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 või artiklis 5 osutatud veterinaarpiiranguid;

b) neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali;

c) need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult.

1. Artikli 6 lõikes 6 osutatud põletustehaste käitajad tagavad nende kontrollitavates põletustehastes järgmiste tingimuste täitmise.

a) Kütusena kasutamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb sel eesmärgil kasutada nii kiiresti kui võimalik või ladustada turvaliselt kuni kasutamiseni.

b) Keskkonna saastumisriski vältimiseks peavad põletustehased rakendama asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mahuteid ja veokeid puhastatakse ja desinfitseeritakse nende territooriumil selleks ettenähtud kohas, millest saab reovee kokku koguda ja kõrvaldada vastavalt liidu õigusaktidele.

c) Põletustehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d) Põletustehastes peavad olema asjakohased meetmed kaitseks kahjurite eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e) Põllumajandusloomade või nende sööda käitlemisvahendite saastumise vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f) Kogu põletustehase kõigi osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise ja desinfitseerimise kord. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g) Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

h) Kui sulatatud rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites, mis asuvad tunnustatud või registreeritud toidu või sööda töötlemisettevõtetes, peab samas kohas toidu või sööda töötlemine toimuma range eraldatuse tingimustes.

2. Põletustehaste käitajad peavad võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata riski inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale.

3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu põletustehasele või loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või loomsete kõrvalsaaduste põletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4. Kui põletustehas asub toiduloomaliike pidavas põllumajandusettevõttes:

a) peab põletusvarustus olema füüsiliselt täiesti eraldatud kariloomadest ning nende söödast ja allapanust;

b) peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletustehases, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida;

c) peavad põletustehase töötajad vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid ning võtma isikliku hügieeni meetmeid enne loomade või nende sööda või allapanu käitlemist kõnealuses või mõnes teises põllumajandusettevõttes.

5. Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, mis ootavad põletamist kütusena, ning põlemisel tekkivaid jääke tuleb ladustada selleks ettenähtud suletud ja kaetud alal või kaetud ja lekkekindlates mahutites.

6. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamine toimub tingimustes, millega välditakse loomade sööda ristsaastumist.

1. Põletustehased projekteeritakse, ehitatakse, varustatakse ja neid käitatakse nii, et isegi kõige ebasoodsamates tingimustes käideldakse loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vähemalt 2 sekundit temperatuuril 850 °C või vähemalt 0,2 sekundit temperatuuril 1 100 °C.

2. Protsessil tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt vähemalt 2 sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C.

3. Põlemisprotsessi asjakohaste parameetrite ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada automaatset tehnoloogiat.

4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb automaatselt registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida punktides 1 ja 2 osutatud lubatud käitamistingimuste täitmist asjaomase asutuse kehtestatud korra kohaselt.

5. Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja tagab, et kütus on põletatud selliselt, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende kuumutuskadu on alla 5 % aine kuivmassist.

1. Põletamisjääkide kogust ja kahjulikkust tuleb võimalikult palju vähendada. Selliseid jääke tuleb taaskasutada, või juhul, kui see ei ole asjakohane, kõrvaldada jäätmetena või kasutada kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega.

2. Kuivade (sh tolmsete) jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma suletud mahutis või muul viisil, mis takistab nende sattumist keskkonda.

1. Põletustehas peab olema varustatud seadmetega, mis avarii või ebaharilike käitamistingimuste puhul peatavad automaatselt tegevused kuni normaalkäituse taastumiseni.

2. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb uuesti põletada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamine).

1. Algmaterjal

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni kõigepealt töödelda, kasutades:

i) 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditest 1–5.

ii) 3. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte töötlemismeetoditest 1–5 või 7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

iii) kalast saadud materjali puhul ühte töötlemismeetoditest 1–7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

b) rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti.

2. Meetodid

a) põletada tuleb punkti 1 alapunktides a ja b osutatud rasvafraktsioonid:

i) vastavalt IV peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud tingimustele, või

ii) kasutades protsessi parameetreid, millel on alapunkti i kohaste tingimustega samaväärne tulemus, ning mida pädev asutus on tunnustanud;

b) ei tohi lubada põletada muud loomset materjali kui rasva;

c) 1. või 2. kategooria materjalist saadud loomne rasv, mis on põletatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 183/2005 tunnustatud või registreeritud ruumides, või avatud kohtades, peab olema töödeldud kasutades IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodit 1;

d) loomse rasva põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normide ja nõuetega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

3. Töötingimused

1. Tehase liik

2. Algmaterjal ja rakendusvaldkond

3. Erinõuded kütusena põletamiseks kasutatava kodulinnusõnniku kohta.

a) Sõnnik ladustatakse turvaliselt suletud ladustamisalal, et vähendada täiendava käitlemise vajadust ja ristsaastumist toiduloomaliike pidava põllumajandusettevõtte muude aladega.

b) Põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases peab olema:

i) kütuse automaatne juhtimissüsteem kütuse otse põlemiskambrisse juhtimiseks ilma täiendava käsitlemiseta;

ii) abipõleti, mida tuleb kasutada toimingute käivitamisel ja seiskamisel, tagamaks, et IV peatüki 2. jao punktis 2 sätestatud temperatuuri püsimise nõuded on täidetud nende toimingute vältel ja seni, kuni veel põlemata materjal on põlemiskambris.

4. Heite piirväärtused ja järelevalve nõuded

a) Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide (nimelt lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi summa, mis on väljendatud lämmastikdioksiidina) heide ja tahked osakesed ei tohi ületada järgmisi heidete piirväärtusi, mis on väljendatud mg/Nm3 temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja hapnikusisaldusega 11 %, pärast jäätmegaaside veeaurusisalduse paranduse sisseviimist:

b) Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja mõõdab aastas vähemalt korra vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirnorme.

c) Kõik tulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.

d) Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saastetõrjeseadet, teostatakse pidevalt järelevalvet kõnealuse tõrjeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused registreeritakse.

e) Punktis a osutatud heite piirväärtustele mittevastavuste puhul või kui põllumajandusettevõttes asuv põletustehas ei vasta IV peatüki 2. jao punkti 1 nõuetele, teavitavad käitajad viivitamata pädevat asutust ja võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks. Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus tehase töö ja tühistab selle tunnustuse.

5. Toimingute muudatused ja avariid

a) Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõttes asuva põletustehase heidet, vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.

b) Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käivitamise ja seiskamise ning kõigi talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.

a) erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist ii anda 2. augustil 2017 käitatavale põletuskäitisele lisaaega kuni kuus aastat kõnealuse määruse III lisa IV peatüki 2. jao punkti 2 esimesele lõigule vastamiseks;

b) erandina B jao punktist 4 lubada alla 50 mg/m3 tahkete osakeste heitkoguseid tingimusel, et põletuskäitise summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW;

c) erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist i lubada põlemiskambrisse käsitsi panna kütusena hobusesõnnikut, kui summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 0,5 MW.

1. Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.

a) Töötlemisettevõtted ei tohi asuda samas kohas, kus on tapamajad või muud ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt, välja arvatud juhul, kui sellistest tapamajadest või muudest ettevõtetest pärinevate loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest tingitud ohtu inimeste ja loomade tervisele on vähendatud vähemalt järgmiste tingimuste kohaselt:

i) töötlemisettevõte peab olema tapamajast või muust ettevõttest füüsiliselt eraldatud või teises hoones;

ii) töötlemisettevõte peab omama ja töös hoidma:

— konveierisüsteemi, mis ühendab töötlemisettevõtet ja tapamaja või muud ettevõtet ja mida materjal tingimata läbib;

— eraldi sissepääse, vastuvõtualasid, seadmeid ja väljapääse töötlemisettevõtte ja tapamaja või muu ettevõtte töötajate jaoks;

iii) tuleb võtta meetmeid, et personal, kes töötab nii töötlemisettevõttes kui ka tapamajas või muus ettevõttes, ei viiks võimalikke haigusetekitajaid ühest rajatisest teise;

iv) kõrvalised isikud ja loomad ei tohi töötlemisettevõttesse pääseda.

b) Töötlemisettevõttes peavad „puhas” ja „must” ala olema teineteisest piisavalt eraldatud. „Mustal” alal peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ette nähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelikud voolaksid hästi ära.

c) Töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema kõrvalruumid, k.a tualetid, riietusruumid ja valamud.

d) Töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga.

e) Vajaduse korral peavad „mustal” alal olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmesse sisestamiseks.

f) Kui on vajalik kuumtöötlemine, peavad ettevõttes olema:

i) mõõteseadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks ning kui töötlemismeetod seda nõuab, ka rõhu jälgimiseks kriitilistes punktides;

ii) salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks nii, et need on kontrollimiseks (ka ametlikuks kontrolliks) kättesaadavad;

iii) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

g) Et hoida ära loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete taassaastumine kokkupuutumisel loomsete kõrvalsaadustega, peavad ettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad töötlemiseks saabuva materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hoidmiseks.

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad).

3. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel.

4. Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem.

5. Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha.

6. Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus.

1. 1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda.

2. Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda.

3. Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

4. Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada.

5. Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise.

6. Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega.

1. 3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones.

2. Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:

a) ruumide paigutusega (eelkõige materjali vastuvõtmiskorraga) ja tooraine edasise käitlemisega;

b) töötlemiseks kasutatava varustuse paigutuse ja haldamisega, sealhulgas eraldi töötlemisliinide paigutuse ja haldamisega või puhastamiskorra haldamisega, mis välistab inimeste või loomade tervist ohtu seadvate riskide leviku; ning

c) lõpptoodete ajutise vaheladustamise alade paigutuse ja haldamisega.

3. 3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal.

1. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.

2. Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

1. Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:

a) tooraine osakese suurust;

b) kuumtöötlusel saavutatud temperatuuri;

c) tooraine suhtes rakendatavat rõhku (kui see on asjakohane);

d) kuumtöötluse kestust või etteandmiskiirust pideva protsessi korral. Iga kriitilise kontrollpunkti puhul tuleb määratleda töötlemise miinimumnõuded.

2. Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni.

3. Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul.

4. 3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:

a) kuni 50 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti a kohase kuumtöötluse korral või

b) kuni 30 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti b kohase kuumtöötluse korral.

2. Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:

a) vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 90 °C või

b) vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 70 °C.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:

a) algmaterjalis on tuvastatud ohud ja riskid, võttes arvesse materjali päritolu ning, selle liikmesriigi, ala või piirkonna loomade tervislikku seisundit, kus seda meetodit kasutama hakatakse;

b) töötlemismeetodiga suudetakse vähendada neid ohte sedavõrd, et ei teki märkimisväärset ohtu inimeste ega loomade tervisele;

c) iga päev 30 tootmispäeva jooksul lõpptootest võetud proovid vastavad järgmistele mikrobioloogilistele normidele:

i) vahetult pärast töötlust võetud materjaliproovide puhul:

ii) laos või laost väljumisel võetud materjaliproovide puhul:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

2. Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust.

3. Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile.

4. Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud.

5. Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb.

1. 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.

a) biodiislikütus, mis on toodetud punkti D kohaselt;

b) hüdrolüüsitud materjal, millele on osutatud punktis H;

c) sea- ja kodulinnusõnniku ja kustutamata lubja segu, mis on toodetud punkti I kohaselt;

d) taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest punkti J ja L kohaselt.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu.

a) tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse.

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena;

c) anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:

i) kolmeks tunniks ilma katkestuseta;

ii) kuueks tunniks ilma katkestuseta, kui töödeldakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud loomseid kõrvalsaadusi.

iii) üheks tunniks ilma katkestuseta, kui loomsed kõrvalsaadused koosnevad kalast või kodulinnumaterjalist;

d) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud;

e) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit;

b) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning

c) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded.

a) kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis;

b) pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse;

c) töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning

e) seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris;

f) kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine.

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:

i) 1. või 2. kategooria materjali korral III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) järgi ning

ii) 3. kategooria materjali korral III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, kalast saadud materjali korral 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

b) seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:

i) töödeldud rasv tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti, ning seejärel saata töödeldud rasv esterdamisele ja ümberesterdamisele.

ii) töötlemine samaväärseid parameetreid kasutades, kui pädev asutus on selleks loa andnud.

a) järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga;

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu;

c) loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus;

d) igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit;

e) teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu;

f) protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda;

g) gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul.

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:

i) kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooniga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes:

— kasutatakse käesoleva lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodit sellise rasvafraktsiooni puhul, mis pärineb mäletsejalistelt, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt võetud proov on olnud negatiivne, ja loomadelt, kes ei ole mäletsejalised, kellelt tuleb TSE suhtes proove võtta;

— kasutatakse III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodit muude mäletsejaliste rasvafraktsiooni puhul; ning

ii) kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjaliga, mis läheb põletamisele samas ettevõttes, ja 3. kategooria materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit; kui tegu on kalast saadud materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud III peatükis;

b) rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti;

c) pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:

i) aurustada aurukatlas ja põletada vähemalt 0,2 sekundit vähemalt temperatuuril 1 100 °C või

ii) töödelda pädeva asutuse kinnitatud samaväärseid parameetreid kasutades;

d) põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul;

e) 1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:

i) sihtettevõttel on luba sellise rasva põletamiseks;

ii) tunnustatud ettevõttes toimuv toidu või sööda töötlemine ja sama ettevõtte sees toimuv rasva põletamine hoitakse rangelt lahus;

f) põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada;

b) seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C;

c) saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded;

e) materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena;

f) pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas;

g) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

a) Kuivaine sisaldus sõnnikus tuleb määrata kindlaks, kasutades Euroopa Standardikomitee meetodit (EN 12880:2000) ( 2 ) setete kirjeldamiseks ning kuivjääkide ja veesisalduse määramiseks.

b) Lisatav lubjakogus tuleb määrata selliselt, et saavutatakse üks punktis f osutatud tingimustest temperatuuri ja aja kohta.

c) Töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus peab olema alla 12 mm.

d) Sõnnik tuleb segada keskmise või keskmisest suurema reaktsioonivõimega kustutatud lubjaga (CaO) vähem kui kuus minutit, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, nagu on ette nähtud katsega 5.10 Euroopa Standardikomitee meetodi EN 459-2:2002 kohaselt ( 3 ).

i) on varustatud 0,55 meetrise läbimõõdu ja 3,5 meetri pikkuse vindiga;

ii) töötavad 30 kW võimsusega ja vindi pöörlemiskiirusega 156 pööret minutis;

iii) on võimelised töötlema 10 tonni materjali tunnis.

e) Segu tuleb segada vähemalt kuus tundi, kuni moodustub lade, mille maht on vähemalt kaks tonni.

f) Lademesse tuleb teha kontrollpunktid, kust võetakse pidevalt mõõtmisnäite, tagamaks, et lademes oleva segu pH väärtus ulatuks vähemalt 12ni vähemalt ühel järgmistest perioodidest, mil saavutatakse vähemalt üks järgmistest vastavatest temperatuuridest:

i) 60 °C 60 minutisel perioodil; või

ii) 70 °C 30 minutisel perioodil;

g) Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

h) Tuleb kehtestada alaline ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetest lähtuv dokumenteeritud kord.

i) Kui käitajad soovivad pädevale asutusele näidata, et nad võivad punktis d kirjeldatust erinevat segajat või kustutamata lubja (CaO) asemel dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades saada punktides a kuni h kirjeldatud protsessiga vähemalt samaväärse tulemuse, peavad nad läbima järgmistele tingimustele vastava valideerimise.

— tõestama, et kas punktis d kirjeldatust erinevat segajat või dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades on võimalik saada sõnnikusegu, mille pH väärtus ning aja- ja temperatuurinäitajad vastavad punkti f nõuetele;

— põhinema aja- ja temperatuurinäitajatel kontrollpunktidest, mille arv on representatiivne, ja millest vähemalt neli asuvad lademe põhjakihis (põhjast kuni 10 cm kõrgusel ja põhjakihi pealispinnast kuni 10 cm sügavusel), üks lademe keskmise kihi keskel ja neli lademe pealmises kihis (kuni 10 cm sügavusel lademe pealispinnast ja kuni 10 cm tipust);

— toimuma kahe vähemalt 30päevase perioodi kestel, kusjuures üks valideerimine tehakse külmal aastaajal selles geograafilises paigas, kus segamisseadet tahetakse kasutada.

a) Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

i) sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 2. kategooria materjalist;

ii) kalaõli või sulatatud rasvad, mis on saadud 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud, kasutades

— 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit või

— 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui tegu on kalaõlist saadud materjaliga;

iii) kalaõli või sulatatud rasv, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt.

b) Hüdrolüüsiks ei või kasutada 1. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva.

a) Sulatatud rasv peab olema läbinud eeltöötluse, mis koosneb

i) tsentrifuugitud materjali pleegitamisest läbi savifiltri juhtimise teel;

ii) lahustumatute lisaainete eemaldamisest filtreerimise teel.

b) Eeltöödeldud materjal peab läbima mitme-etapilise katalüütilise protsessi, mis koosneb hüdro-desoksügeenimisetapist, millele järgneb isomeeride moodustumise etapp.

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i ja iii osutatud 2. kategooria materjal;

b) 3. kategooria materjal.

2.1. Töödeldavad materjalid tuleb koguda vesiviljelus- ja toidutöötlemisettevõtetest iga päev ja põhjendamatu viivituseta, purustatult või tükeldatult, ning sileerida seejärel pH-l kuni 4 sipelghappe või muu söödaalaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud orgaanilise happega. Saadav kalasilo peab olema happelises keskkonnas endogeensete ensüümide poolt vedeldatud veeloomade osade emulsioon. Veeloomade valgud tuleb ensüümide ja happega muuta väiksemateks lahustuvateks osadeks, et vältida riknemist mikroobide toimel. Sileeritud materjal transporditakse töötlemisettevõttesse.

2.2. Töötlemisettevõttes tuleb veeloomade sileeritud materjal toru kaudu juhtida suletud mahutisse. Enne kuumtöötlemist peab inkubeerimisaeg olema vähemalt 24 tundi, kusjuures pH väärtus võib olla kuni 4. Enne kui veeloomade silo saab kuumtöödelda, peab selle pH väärtus olema kuni 4 ning pärast ettevõttes filtreerimist või leotamist peab osakeste suurus olema alla 10 mm. Töötlemise ajal tuleb seda eelsoojendada temperatuurini üle 85 °C ning seejärel inkubeerida isoleeritud konteineris nii, et temperatuur on 25 minutit 85 °C kogu kalamaterjali ulatuses. Töötlemine peab toimuma suletud tootmisliinil, kus on mahutid ja torustik.

2.3. Enne loa andmist peab pädev asutus hindama ettevõtja alalist kirjalikku korda, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3.

a) sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 1. kategooria materjalist;

b) sulatatud rasvad ja kalaõli, mis vastavad käesoleva jao punkti J alapunkti 1 alapunktile a.

a) Sulatatud rasv peab läbima eeltöötluse, mis hõlmab vähemalt algmaterjali (sh sulatatud rasvade) töötlemist happega aktiivsavi juuresolekul, misjärel eemaldatakse filtreerimisega kasutatud aktiivsavi ja lahustumatud lisandid.

b) Eeltöödeldud materjal peab läbima vesiniktöötluse, mis hõlmab katalüütilise vesiniktöötluse ja eraldusetappe, millele järgneb isomerisatsioonietapp.

1. Tooted, mis on saadud:

a) 1. kategooria materjali töötlemisest:

i) kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

ii) kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

iii) muundatakse biogaasiks. Sellisel juhul tuleb käärimisjäägid kõrvaldada vastavalt alapunktidele i või ii, välja arvatud siis, kui materjal on saadud töötlemisel kooskõlas punkti 2 alapunktiga a või b, kui jääke on võimalik kasutada vastavalt vajadusele kooskõlas punkti 2 alapunktis a või punkti 2 alapunkti b alapunktis iii kehtestatud tingimustega; või

iv) töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

b) 2. või 3. kategooria materjali töötlemisest:

i) kõrvaldatakse punkti 1 alapunkti a alapunkti i või ii kohaselt, ilma eelneva töötluseta või pärast töötlemist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a ja b ja artikli 14 punktides a ja b;

ii) töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

iii) kasutatakse orgaanilise väetisena või mullaparandusainena või

iv) kompostitakse või muundatakse biogaasiks.

2. Materjale, mis on saadud:

a) 2. jao punktis A määratletud leeliselise hüdrolüüsi teel, võib töödelda biogaasijaamas ja seejärel põletada kiiresti vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine; kui algmaterjaliks on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a ja b osutatud materjal, toimub biogaasiks muundamine töötlemisega samas tegevuskohas ning suletud süsteemis;

b) biodiislikütuse tootmise teel:

i) võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on biodiislikütusega või biodiislikütuse destilleerimise jääkidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);

ii) võib kasutada otse maapinnale laotamiseks või maapinnale laotatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kui tegu on kaaliumsulfaadiga;

iii) 1. kategooria ja 2. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul, mis on saadud III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodiga 1. või 2. kategooria materjalist,

— kasutada tehnilisel otstarbel,

— muundada biogaasiks, mispuhul võib käärimisjäägid laotada maapinnale tootjaliikmesriigi territooriumil vastavalt pädeva asutuse otsusele, või

— kasutada denitrifikatsiooniks reoveepuhastusjaamas, mispuhul võib jäägid laotada maapinnale vastavalt nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ ( 4 );

iv) 3. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul:

— kasutada tehnilisel otstarbel,

— muundada biogaasiks, mispuhul võib käärimisjäägid laotada maapinnale, või

— kasutada söödana eeldusel, et glütseriin ei ole saadud 3. kategooria materjalist, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p.

c) taastuvkütuse tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel

i) võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on protsessi tulemusena saadud bensiini ja muu kütusega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);

ii) võib juhul, kui tegu on pleegitamisel kasutatud saviga ja 2.jao punkti J alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlusprotsessis tekkinud settega:

— kõrvaldada põletamise või koospõletamise teel;

— muundada biogaasiks,

— kompostida või kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks;

d) lubjaga töötlemise läbinud sea- ja kodulinnusõnniku segu võib laotada maapinnale kui töödeldud sõnnikut;

e) Kalamaterjali sileerimise teel saadud lõpptoodet võib:

i) 2. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a–d ja g–i osutatud otstarvetel ilma edasise töötlemiseta või sama määruse artiklis 18 või artikli 36 punkti a alapunktis ii osutatud loomade söödana või

ii) 3. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 14 osutatud otstarvetel;

f) taastuvkütuse tootmise mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus võib olla:

i) protsessi tulemusel saadud taastuvdiisli, taastuva reaktiivkütuse, taastuvpropaani ja taastuvbensiini puhul võib neid käesoleva määruse alusel piiranguteta kasutada kütusena (tootmisahela lõpp-punkt);

ii) 2. jao punkti L alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlemise tulemusena saadud vaigusade ja kasutatud aktiivsavi puhul

— kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

— kõrvaldatakse ladestamisega tunnustatud prügilasse;

— muundatakse biogaasiks tingimusel, et muundamisel tekkivad käärimisjäägid kõrvaldatakse põletamise, koospõletamise või tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

— kasutatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud tehnilisel otstarbel.

3. Käesoleva jao kohaselt töödeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud jäätmed, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, välja arvatud punktis 2 nimetatud loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

1. Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:

a) jälgimisseadised, millega saab kindlaks teha, et temperatuur on tunni aja jooksul 70 °C;

b) salvestusseadmed alapunktis a osutatud mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks ning

c) süsteem, mis hoiab ära ebapiisava kuumutamise.

2. Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:

a) 2. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi järgi;

b) 3. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, või veeloomadest saadud materjali, mida on töödeldud samas nimetatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

c) 3. kategooria materjali, mis on läbinud pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise teises tunnustatud ettevõttes;

d) loomseid kõrvalsaadusi, mida võib laotada maapinnale käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti f kohaselt töötlemata, kui pädeva asutuse hinnangul ei kaasne nendega raskete nakkushaiguste inimestele või loomadele ülekandumise ohtu;

e) loomseid kõrvalsaadusi, mis on läbinud leeliselise hüdrolüüsi, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 2. jao punktis A;

f) alljärgnevaid loomseid kõrvalsaadusi, kui selleks on saadud pädevalt asutuselt luba:

i) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on töödeldud vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktile m, kui see on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsed kõrvalsaadused; või

iii) loomsed kõrvalsaadused, mis muundatakse biogaasiks, kui käärimisjäägid seejärel kompostitakse või töödeldakse või kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

4. Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

1. Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:

a) seadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks;

b) salvestusseadmed alapunktis a nimetatud mõõtetulemuste (vajaduse korral pidevaks) registreerimiseks;

c) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

2. Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:

a) neid hallatakse sellisel viisil, et kogu süsteemis olev materjal saavutab nõutavad aja- ja temperatuuriparameetrid; kõnealuseid parameetreid tuleb vajaduse korral pidevalt jälgida; või

b) need muundavad ainult 1. jao punktis 2 osutatud materjale ja

c) need vastavad kõikidele muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

3. Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

4. Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida.

3. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet.

4. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

5. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida.

6. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

7. Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist.

1. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmesse sisenemist: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur seadmes: 70 °C ja

c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

2. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne kompostimisreaktorisse panekut: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C ja

c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

1. Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:

a) võimalike ohtude (sealhulgas sisendmaterjali mõju) määratlemine ja analüüs, mille aluseks on muundamistingimuste ja -parameetrite täielik kirjeldus;

b) riskianalüüs, milles hinnatakse alapunktis a osutatud konkreetsete muundamistingimuste tegelikku saavutamist nii tavalistes kui ka ebatüüpilistes tingimustes;

c) kavandatud protsessi valideerimine, mille käigus mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist:

i) sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:

— indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

— indikaator ei ole muundamisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille jälgimiseks seda kasutatakse;

— indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või

ii) põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse algmaterjali sobivas katsekehas;

d) alapunktis c nimetatud kavandatud protsessi valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldriski vähenemine on järgmine:

i) termiliste ja keemiliste protsesside puhul:

— bakterite Enterococcus faecalis või Salmonella senftenberg (775W, H2S-negatiivne) määra vähenemine 5 log10 võrra;

— kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) nakkavustiitri vähenemine vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse asjaomaseks ohuks; ning

ii) keemiliste protsesside puhul ka:

— elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arvu vähenemine vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

e) tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, mis sisaldab alapunktis c nimetatud protsessi toimimise järelevalve korda;

f) meetmed, mille abil jaama käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev järelevalve.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:

a) toidujäätmete puhul, mida kasutatakse biogaasi- või kompostimisjaamas ainsa loomse kõrvalsaadusena; ning

b) toidujäätmete ja järgmiste materjalide segude puhul:

i) sõnnik;

ii) seedetrakti sisu, mis on seedetraktist eemaldatud;

iii) piim;

iv) piimapõhised tooted;

v) piimasaadused;

vi) ternespiim;

vii) ternespiimatooted;

viii) munad;

ix) munatooted;

x) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m nimetatud töötluse;

xi) punkti 2 alapunktis b nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja mitteloomsete kõrvalsaaduste segu.

3. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:

a) ta leiab, et nendega ei kaasne mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise riski;

b) ta leiab, et käärimisjäägid või kompost on töötlemata materjal, ja kohustab ettevõtjaid neid käitlema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 või käesoleva määrusega ning toidujäätmetest saadud komposti või käärimisjääkide puhul neid taaskasutama või kõrvaldama kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.

4. Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:

a) kooskõlas punktiga 1;

b) kooskõlas punktidega 2 ja 3 ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud.

1.

ning

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

2. Muud kui 2. jao punkti 3 alapunktis b osutatud käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.

3. Kui loomseid kõrvalsaadusi muundatakse biogaasiks või kompostitakse koos mitteloomset päritolu materjalidega, võib pädev asutus lubada käitajatel võtta nendest saadustest enne nende segamist mitteloomset päritolu materjalidega, representatiivseid proove kas pärast I peatüki 1 jao punkti 1 alapunkti a kohast pastöriseerimist või 2. jao punkti 1 kohast kompostimist, et kontrollida loomsete kõrvalsaaduste muundamise või kompostimise tõhusust.

1. Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:

a) materjali kirjeldus ja loomaliik, millest see on saadud;

b) materjali kategooria;

c) materjali kogus;

d) materjali päritolukoht ja lähetamiskoht;

e) saatja nimi ja aadress;

f) vastuvõtja ja/või kasutaja nimi ja aadress.

2. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava.

3. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud.

4. Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:

a) jäätmetena põletamise või koospõletamise teel;

b) töödeldes neid vähemalt auruautoklaavide tarvis valideeritud meetodiga ( 5 ) samaväärsetel tingimustel ja kõrvaldades need seejärel jäätmete või reoveena kooskõlas liidu õigusaktidega, kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iv, artikli 8 punktides c ja d, artiklis 9 ja artiklis 10 osutatud loomsete kõrvalsaadustega või nendest saadud toodetega, mis on osa rakukultuurist, laborikomplektist või -proovist;

c) töödeldes rõhu all steriliseerimise teel ja seejärel kõrvaldades või kasutades vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

5. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit.

6. Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele.

1. Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6.

2. Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:

a) need saadetakse tagasi päritoluliikmesriiki;

b) need saadetakse teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigi (liikmesriigi või kolmanda riigi) pädev asutus on selleks enne loa andnud; või

c) need kõrvaldatakse või võetakse kasutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

3. Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt.

1. Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga.

2. Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:

a) nad vastavad vahetoiminguid tegevate ettevõtete kohta IX lisa II peatükis kehtestatud nõuetele ja

b) neil on nõuetekohased rajatised kasutamata jäänud materjali hävitamiseks või nad saadavad selle tunnustatud töötlemisettevõttesse või tunnustatud jäätmepõletus- või koospõletustehasesse.

3. Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena.

4. Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:

a) denatureerimine värvainelahusega; see peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha, ei kaoks materjali külmutamisel või jahutamisel; kõikide materjalitükkide kogu pind peab saama kaetud sellise lahusega; selleks kastetakse materjal üleni lahusesse, pihustatakse materjalile lahust või kantakse materjalile lahust muul viisil;

b) steriliseerimine materjali rõhu all aurutades või keetes, kuni kõik materjalitükid on läbi keenud; või

c) mõni muu selle pädeva asutuse, kelle pädevuse alla ettevõtja kuulub, heakskiidetud käitlemis- või töötlemisviis.

1. Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) materjaliga tuleb sööta:

i) järgmistesse liikidesse kuuluvaid raipetoidulisi linde järgmistes liikmesriikides:

ii) mõnd direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud kiskjaliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel või

iii) mõnd direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud pistrikuliste või kakuliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel;

b) pädev asutus on söötmiskoha eest vastutavale isikule andnud selleks loa.

i) söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjali või sellist materjali sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii) kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud asjakohast TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

c) pädev asutus peab tagama kooskõlastatuse kõikide teiste pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada loaga kehtestatud nõuete täitmise järelevalvet;

d) pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

e) pädeva asutuse väljastatud luba:

i) peab sisaldama asjaomase liigi nimetust;

ii) peab sisaldama söötmiskoha geograafilise asukoha üksikasjalikku kirjeldust ja

iii) tuleb peatada kohe, kui:

— kahtlustatakse või on tõendatud, et söögikoht on seotud TSE levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

— mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

f) söötmise eest vastutav isik:

i) eraldab söötmiseks ala, mis on suletud ja kuhu pääsevad ainult kaitstava liigi loomad; vajaduse korral ümbritseb selle taraga või eraldab selle muul viisil, mis sobib liigi loomuliku toitumisviisiga;

ii) tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul selle määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu alusel vastu võetud otsuse kohaselt teostatava TSE järelevalvekava raames söödaks ettenähtud sobivatest veisekehadest ning vähemalt 4 % sobivatest lammaste ja kodukitsede kehadest enne nende söödaks kasutamist võetavad proovid annavad TSE suhtes negatiivse tulemuse; ning

iii) registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal ja päritolu, samuti söötmise kuupäev ja koht ning vajaduse korral TSE proovide tulemused.

2. Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:

a) üksikasjaliku põhjenduse, miks tuleks nimekirja lisada teatavad selles liikmesriigis elavad raipetoidulised linnud, lisades selgituse, miks selliseid linde on vaja sööta 2. ja 3. kategooria materjali asemel 1. kategooria materjaliga;

b) selgituse meetmete kohta, mida võetakse, et tagada punktis 1 sätestatud nõuete täitmine.

1. pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

2. pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:

a) söötmisala ei tohi ulatuda intensiivse karjapidamise alale;

b) söötmisalal asuvate põllumajandusettevõtete või karjade põllumajandusloomi peab regulaarselt jälgima ametlik veterinaararst, kes kontrollib TSE ja inimestele või loomadele nakkavate haiguste esinemist;

c) söötmine tuleb lõpetada kohe, kui:

i) kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõte või kari on seotud TSE levikuga; keeld kehtib seni, kuni selline risk välistatud;

ii) kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõttes või karjas on inimestele või loomadele ohtlik raske nakkushaigus; keeld kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

iii) mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

d) pädev asutus peab loas märkima:

i) sobivad meetmed, millega hoida ära TSE või nakkushaiguste levik surnud loomadelt inimestele või teistele loomadele, näiteks meetmed, mis on seotud kaitsealuse liigi toitumisviisiga, hooajaliste söötmispiirangutega, põllumajandusloomade liikumispiirangutega, või muud meetmed, millega ohjatakse võimalikku inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku ohtu, näiteks meetmed, mis on seotud nende loomadega, kes liiguvad söötmisalal, aga keda loomsete kõrvalsaadustega ei söödeta;

ii) söötmisel abiks olevate või põllumajandusloomade eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute alapunktis i nimetatud meetmetega seotud kohustused söötmisalal;

iii) tingimused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 53 osutatud karistuste kohaldamiseks, kui käesoleva punkti d alapunktis ii nimetatud isikud rikuvad alapunktis i nimetatud meetmeid;

e) kui söötmine toimub surnud loomi enne kokku kogumata, tuleb teha söötmisalal olevate põllumajandusloomade tõenäolise suremuse ja metsloomade tõenäolise söödavajaduse hinnang, mis võetakse aluseks haiguste leviku riski hindamisel.

a) pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:

i) söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjalide või seda sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii) kui on tegu 1. kategooria materjaliga, mis koosneb määratletud riskiteguriga surnud veislaste tervetest kehadest või kehaosadest, kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud sobivat TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSEde suhtes;

b) pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:

i) kahtlustatakse või on tõendatud, et loomaaed on seotud TSEde levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

ii) mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

c) söötmise eest vastutav isik:

i) hoiab söötmiseks kasutatavat materjali ja söödab loomi suletud ja tarastatud alal, et sellisele söödale ei oleks juurdepääsu ühelgi teisel lihatoidulisel loomal peale loomaaialoomade, kelle söötmiseks on saadud luba;

ii) tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul nimetatud määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu järgi vastu võetud otsuse kohaselt toimuv TSE järelevalve hõlmaks söötmiseks ettenähtud mäletsejalisi;

iii) registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal, päritolu, TSE proovide tulemused ja söötmise kuupäevad.

1. Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:

a) põletamise või matmise teel kohas, kust need loomsed kõrvalsaadused pärit on;

b) tunnustatud prügilasse ladestamise teel või

c) põletamise või matmise teel kohas, kus oht loomade ja inimese tervisele ning keskkonnale on minimaalne ja see koht asub piisavalt kaugel, võimaldamaks pädeval asutusel ennetada ohtu loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale.

2. Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:

a) nõuetekohaselt ehitatud tuleriidal nii, et loomsed kõrvalsaadused muutuvad tuhaks;

b) inimeste tervist ohtu seadmata;

c) vältides selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võivad kahjustada keskkonda, eelkõige juhul, kui need võivad ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi või tekitada müra või lõhna;

d) põlemise tulemusena saadud tuhk kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

3. Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:

a) sellisel viisil, mis välistab lihatoiduliste või kõigesööjate loomade juurdepääsu;

b) tunnustatud prügilasse või mujale, inimeste tervist ohtu seadmata ja kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda, eelkõige juhul, kui nendega võib kaasneda vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi ohustav või müra või lõhn.

4. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:

a) loomseid kõrvalsaadusi transporditakse turvalistes lekkekindlates mahutites või veokites;

b) vajaduse korral kontrollib pädev asutus loomsete kõrvalsaaduste peale- ja mahalaadimist;

c) veoki rattad desinfitseeritakse päritolukohast lahkumisel;

d) kasutatud mahutid ja veokid puhastatakse ja desinfitseeritakse põhjalikult pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist ning

e) vajaduse korral tagatakse veokitele asjakohased saatemeeskonnad, lekkekontroll ja kahekordsed katted.

a) 10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist;

b) 25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist;

c) 10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja

d) protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel.

a) ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata);

b) materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik;

c) pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid.

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1.

2. Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige.

1. Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet, eelkõige kirjeldama:

— loomsete kõrvalsaaduste kategooriaid, mida kõnealuse meetodiga on kavas töödelda,

— kogu protsessi kulgu,

— protsessiga kaasnevat inimeste ja loomade tervist ohustavat bioloogilist riski,

— protsessiga saavutatavat riski vähendamise määra.

2. 1. punktis osutatud taotluses tuleb samuti:

a) märkida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 8 ja 10 punktid, millele protsess vastab, täpsustada materjalide füüsiline seisundi ning vajaduse korral lisada andmed nende materjalide eeltöötluse kohta; kui protsessis kasutatakse muud materjali kui loomsed kõrvalsaadused, tuleb need samuti märkida;

b) lisada HACCP-protokoll ja voodiagramm, kus on selgesti näidatud protsessi kõik etapid, näitajad haigusetekitajate kahjutukstegemisel kõige määravama tähtsusega tegurite kohta, nagu temperatuur, rõhk, aeg, ph-väärtuse kohandamine ja osakeste suurus, ning tehniline dokumentatsioon protsessi käigus kasutatud seadmete kohta;

c) määratleda ja kirjeldada inimeste ja loomade tervist ohustavaid bioloogilisi riske, mis kaasnevad asjaomase meetodi kasutamisega asjaomastesse loomsete kõrvalsaaduste kategooriatesse kuuluva materjali töötlemisel;

d) näidata, et kõigi kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete, ka reovee puhul on võimalik vähendada asjaomasesse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega kaasnevaid kõige resistentsemaid bioloogilisi riske vähemalt samale tasemele, kui seda võimaldavad käesoleva määrusega kehtestatud töötlemismeetodid samasse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste puhul. Riskide vähendamise tase tuleb määrata valideeritud vahetu mõõtmise teel, välja arvatud juhul, kui on lubatud modelleerimine või teiste protsessidega võrdlemine.

3. Punkti 2 alapunktis d nimetatud valideeritud vahetu mõõtmise käigus tehakse järgmisi toiminguid:

a) mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist: sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:

— indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes,

— indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem resistentne, aga ka mitte märkimisväärselt resistentsem kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse,

— indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või

b) kasutatakse põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viirust, mis sisestatakse algmaterjali sobivas katsekehas.

c) esitatakse aruanne kogu protsessi kohta

i) kirjeldades üksikasjalikult kasutatud metoodikat;

ii) kirjeldades analüüsitud proove;

iii) näidates, et analüüsitud proovide arv on representatiivne;

iv) näidates, et katsete arv ja mõõtmispunktide valik on õigustatud;

v) näidates, milline on kasutatud tuvastusmeetodite tundlikkus ja spetsiifilisus;

vi) esitades andmed katsete käigus mõõdetud näitajate korduvuse ja statistilise varieeruvuse kohta;

vii) põhjendades prioonide asendusainete asjakohasust, kui neid mõõtmiseks kasutati;

viii) näidates, juhul kui ei tehta vahetuid mõõtmisi, vaid kasutatakse modelleerimist või teiste protsessidega võrdlemist, et on kindlaks tehtud riske vähendavad tegurid ning kehtestatud riskide vähendamise meetod;

ix) esitades kogu protsessi hõlmavad andmed riske vähendavate tegurite otseste mõõtmiste kohta, mis näitavad, et nende tegurite toime on kogu töödeldava partii ulatuses ühtlane.

4. Punkti 2 alapunktis b osutatud HACCP-protokoll peab põhinema riski vähendamiseks kasutatavatel kõige määravama tähtsusega näitajatel, nagu

— temperatuur,

— rõhk,

— aeg,

— mikrobioloogilised kriteeriumid.

5. Taotlus peab sisaldama piisavat teavet ka järgmiste asjaolude kohta:

a) üksteisest sõltuvate protsessidega seonduvad riskid, eelkõige selliste võimalike kaudsete mõjude hindamise tulemused, mis võivad

i) mõjutada konkreetse protsessi võimet riski vähendada;

ii) kaasneda kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete transpordi või ladustamise, samuti ohutu kõrvaldamisega (sh reovee kõrvaldamisega);

b) toodete kavakohase lõppkasutusega seotud riskid, eelkõige:

i) tuleb täpsustada kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete kavakohane lõppkasutus;

ii) tuleb teha inimeste ja loomade terviseriskide ning võimalike keskkonnamõjude hindamine, tuginedes punkti 2 alapunkti d kohaselt tehtud riskivähendamise hinnangule.

6. Taotlusega peab kaasas olema dokumentaalne tõendusmaterjal, eelkõige

a) voodiagramm, kus on näidatud protsessi käik;

b) punkti 2 alapunktis d osutatud tõendusmaterjal, samuti muu materjal, mis aitab põhjendada taotluses esitatud teavet, nagu on sätestatud punktis 2.

7. Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress.

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.

2. Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana.

a) enne kasutamist puhastada ja kuivatada ning

b) pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja/või desinfitseerida sellises ulatuses, et hoitaks ära ristsaastumine.

3. Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet.

a) erisuguste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks, kui need enne teistsugust kasutust pestakse ja desinfitseeritakse nii, et hoitakse ära ristsaastumine;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks pärast inimtoiduks ettenähtud toodete vedu tingimustel, mis hoiavad ära ristsaastumise.

4. Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega.

1. Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks.

2. Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:

a) see töödeldakse 24 tunni jooksul pärast kogumist või pärast jahedas või külmas hoidmist, kui järgnev transport toimub veokis, milles säilitatakse hoidmistemperatuur;

b) piim, piimapõhised tooted või piimasaadused, mida ei ole töödeldud ühelgi X lisa II peatüki 4. jao I osas osutatud viisil, transporditakse jahutatuna termokonteinerites, välja arvatud juhul, kui riske saab materjali omadustest tulenevalt vähendada muul viisil.

3. Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal.

1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:

a) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised on päritolukohast kogumise ja transportimise ajal identifitseeritavad ning hoitakse eraldi ja identifitseeritavana;

b) konkreetse kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tuvastamiseks kasutatavat märgistusainet kasutatakse ainult selle kategooria puhul, mille puhul käesolevas määruses selle kasutamist nõutakse, või määratakse see kooskõlas punktiga 4;

c) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised saadetakse ühest liikmesriigist teise pakendis, mahutis või veokis, mis on märgistatud silmatorkavalt ja vähemalt transportimise ajal kustumatu värvikoodiga, mis kannab käesolevas määruses nõutud viisil teavet pakendi, mahuti või veoki pinnal või neile kantud etiketil või sümbolil, mis on:

i) 1. kategooria materjali puhul musta värvi;

ii) 2. kategooria materjali puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollast värvi;

iii) 3. kategooria materjali puhul suure sinisesisaldusega rohelist värvi, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest;

iv) imporditud saadetise puhul alapunktides i, ii ja iii osutatud asjakohast värvi alates hetkest, kui saadetis läbib liitu esimese sisenemise piiripunkti.

2. Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

a) selgelt loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kategooria ning

b) nähtavalt ja loetavalt alljärgnevad sõnad (vastavalt vajadusele):

i) 3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;

ii) 2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ja sellest saadud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui aga 2. kategooria materjal on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, kus punktiiri asemele märgitakse selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;

iii) 1. kategooria materjali ja sellest saadud toodete puhul, kui need on mõeldud:

— kõrvaldamiseks, „ainult kõrvaldamiseks”;

— lemmikloomatoidu valmistamiseks, „ainult lemmikloomatoidu valmistamiseks”;

— selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 36, „ainult loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mitte inim- ega loomatoiduks või maapinnale laotamiseks”;

iv) piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete puhul „mitte inimtoiduks”;

v) 3. kategooria materjalist saadud želatiini puhul „loomatoiduks sobiv želatiin”;

vi) 3. kategooria materjalist saadud kollageeni puhul „loomatoiduks sobiv kollageen”;

vii) töötlemata lemmikloomatoidu puhul „ainult lemmikloomatoiduks”;

viii) kala ja sellest saadud toodete puhul, mis on ette nähtud kalatoiduks ning mis on töödeldud ja pakendatud enne ekspedeerimist, päritolukalatööstuse nimi ja aadress selgelt ja loetavalt ning:

— looduses kasvanud kalast saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult looduses kasvanud kalast saadud kalajahu – võib kasutada igat liiki kasvandusekalade toitmiseks”;

— kasvandusekaladest saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

— looduses kasvanud kalast ja kasvandusekalast saadud kalajahu puhul „sisaldab looduses ja kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

ix) selliste hobuslastest saadud veretoodete puhul, mis ei ole mõeldud söödaks, „hobuslaste veri ja veretooted, mitte inim- ega loomatoiduks”;

x) sarvede, kapjade, sõrgade ja muu XIV lisa II peatüki 12. jaos osutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjali puhul „mitte inim- ega loomatoiduks”;

xi) orgaanilise väetiste ja mullaparandusainete puhul „orgaanilised väetised või mullaparandusained – põllumajandusloomade karjatamine ja põllukultuuride kasutamine haljassöödana keelatud vähemalt 21 päeva pärast maapinnale laotamist”;

xii) kooskõlas VI lisa II peatüki 1. jaoga söötmiseks mõeldud materjali puhul kogumiskeskuse nimi ja aadress ning märge „mitte inimtoiduks”;

xiii) sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”;

xiv) vahesaaduste puhul „ainult ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite või laborireaktiivide tootmiseks” (välispakendil);

xv) teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide puhul „kasutamiseks teadustöös ja diagnostikas”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xvi) kaubanäidiste puhul „kaubanäidis, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xvii) eksponaatide puhul „eksponaat, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xviii) XIII lisa XIII peatükis osutatud kalaõli puhul, mis on mõeldud ravimite tootmiseks, „ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xix) IV lisa IV peatüki 2. jao punkti I kohaselt lubjaga töödeldud sõnniku puhul „sõnniku ja lubja segu.”;

xx) XI lisa I peatüki 2. jao punktide b ja c kohaselt töödeldud sõnniku puhul „töödeldud sõnnik”.

c) Alapunkti b alapunktis xi osutatud märgistust ei nõuta orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete puhul, mis on:

i) lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis kuni 50 kg suurustes müügipakendites või

ii) kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, kui:

— seda lubab selle liikmesriigi pädev asutus, kus see orgaaniline väetis või mullaparandusaine maale laotatakse;

— pakenditel või kottidel on kirjas, et need ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis.

4. Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis.

5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku.

6. Samas:

a) ei kohaldata käesoleva peatüki punkte 1 ja 2 piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali märgistamise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt;

b) võib pädev asutus erandina punktidest 1 ja 2 lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut märgistada muul viisil;

c) ei pea punktis 1 osutatud viisil märgistama ega punktis 2 osutatud viisil sildistama määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööta, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis on pakendatud ja turule lastud söödana kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

1. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend.

a) jaemüüjad tarnivad 3. kategooria materjalist saadud tooteid ning orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid ühes ja samas liikmesriigis lõpptarbijatele, kes ei ole ettevõtjad;

b) piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali koguvad ja tagastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstused, kui need võtavad vastu tooteid (eelkõige oma klientidelt), mille nad on varem ise tarninud;

c) määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

2. Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

3. Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

4. Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument.

a) muu elektrooniline või paberkandjal kaubadokument, kui selles on käesoleva peatüki punkti 6 all olevate märkuste alapunktis f osutatud teave;

b) kaubadokument, milles materjali kogus on esitatud kaalu- või mahuühikuna või pakendite arvuna.

5. Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat.

6. Kaubadokumendi näidis

a) Kaubadokument koostatakse käesolevas peatükis esitatud näidise vormi kohaselt.

b) Kaubadokument koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajaduse korral sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

c) Iga kaubadokumendi originaal on ühel kahepoolsel lehel või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis vormistatakse kõik vajalikud lehed nii, et on selgesti näha, et nad moodustavad ühtse jagamatu terviku

d) Kui kaubadokumendile lisatakse lehti saadetises olevate kaubaartiklite tuvastamiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena, mida kinnitab saadetise eest vastutav isik iga lehte allkirjastades.

e) Kui kaubadokument (kaasa arvatud alapunktis d osutatud lisalehed) koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud – (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) – lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.

f) Kaubadokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik.

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) materjali kirjeldus, sealhulgas:

— materjali identifitseerimisandmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 osutatud kategooriatele;

— loomaliik ja viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 vastavale punktile, kui tegu on 3. kategooria materjaliga ja sellest saadud toodetega, mis on ette nähtud söödaks; ning

— asjakohasel juhul looma kõrvamärgi number;

iii) materjali kogus mahu- või kaaluühikutes või pakendite arvuna;

iv) materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

v) materjali vedaja nimi ja aadress;

vi) vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber, mis on antud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel;

vii) päritoluettevõtte loa number või registreerimisnumber, mis on väljastatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel, ning töötlemise laad ja meetodid.

g) Vastutava isiku allkiri peab olema tekstist erinevat värvi.

h) Dokumendi viitenumber ja kohalik viitenumber väljastatakse ühele saadetisele ainult üks kord.

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 22 lõikes 1 osutatud andmeregistrisse, mida peetakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, mis ei ole määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4, tuleb kanda:

a) alljärgnev teave:

i) loomaliik, kellelt pärinevad 3. kategooria materjal ja sellest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks söödamaterjalina, ning tervete loomakehade ja peade puhul vajaduse korral kõrvamärgi number;

ii) materjali kogus;

b) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lähetav isik, siis alljärgnev teave:

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) vedaja ja vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral nende loa number või registreerimisnumber;

c) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid transportiv isik, siis alljärgnev teave:

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

iii) vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber;

d) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid vastu võttev isik, siis alljärgnev teave:

i) materjali vastuvõtmise kuupäev;

ii) materjali päritolukoht, kust see lähetati;

iii) vedaja nimi ja aadress.

2. Erandina käesoleva jao punktis 1 sätestatust ei pea ettevõtjad punkti 1 alapunktis a, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides i ja iii ning alapunkti d alapunktides ii ja iii osutatud andmeid eraldi säilitama, kui nad hoiavad kõikide saadetiste puhul alles III peatükis sätestatud kaubadokumendi koopia ja teevad sellise teabe kättesaadavaks koos muu käesoleva jao punktis 1 osutatud teabega.

3. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad registreerivad põletatud ja koospõletatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogused ja kategooria ning põletamise või koospõletamise kuupäeva.

1) lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus, loomad, kellele see on söödaks mõeldud, ja kasutamise kuupäev;

2) kogumiskeskuse puhul:

i) VI lisa I peatüki 1. jao punkti 4 kohaselt käideldud või töödeldud kogused;

ii) materjali iga lõppkasutaja nimi ja aadress;

iii) kohad, kuhu materjal kasutamiseks viiakse;

iv) lähetatud kogused ning

v) materjali lähetamise kuupäev.

a) nende loomade karusnahkade ja rümpade arv, keda toideti sama liigi loomadest pärit materjaliga, ning

b) andmed iga saadetise kohta, et materjali teekond oleks jälgitav.

1) kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kogused;

2) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamise kuupäev ja koht;

3) kuupäev, mil kariloomad lasti pärast orgaanilise väetise või mullaparandusaine maapinnale laotamist sinna karja või mil selliselt maalt niideti loomadele haljassööta.

a) iga päev toodetud kogused;

b) päritoluliik, kaasa arvatud see, kas veeloomad on püütud loodusest või kasvatatud kasvanduses;

c) päritoluliigi teaduslik nimetus, kui tegu on kasvandusekalast saadud kalajahuga, mis on mõeldud söötmiseks teist liiki kasvandusekaladele.

a) põletatud või maetud loomsete kõrvalsaaduste kogus, kategooria ja liik;

b) põletamise või matmise kuupäev ja koht.

1. 1. või 2. kategooria materjali töötlevates ettevõtetes püsimärgistatakse sellisest materjalist saadud tooted glütserooltriheptanaadiga (GTH) järgmisel viisil:

a) glütserooltriheptanaati lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termotöötluse, nii et see on läbi kuumutatud vähemalt sisetemperatuuril 80 °C, ja mida seejärel kaitstakse uuesti saastumise eest;

b) kõik töödeldud tooted sisaldavad kogu aines homogeenselt vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.

2. Punktis 1 osutatud töötlemisettevõtetel on parameetrite jälgimisea registreerimise süsteem, mis sobib selleks, et tõendada pädevale asutusele, et nõutav vähim ühtlane GTH kontsentratsioon on saavutatud.

3. GTHga ei ole vaja märgistada:

a) loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedeltooteid, mis lähevad biogaasi- või kompostimisjaamadesse;

b) II lisa I peatüki kohaselt karusloomade toitmiseks kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;

c) biodiislikütust, mis on toodetud IV lisa IV peatüki 2. jao punkti D kohaselt;

d) loomsetest kõrvalsaadustest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii, artikli 13 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii ja artikli 16 punktiga e saadud tooteid, kui:

i) neid transporditakse töötlemisettevõttest pädeva asutuse poolt heakskiidetud suletud konveierisüsteemi abil, mida materjal tingimata läbib:

— koheseks põletamiseks või koospõletamiseks;

— koheseks kasutamiseks IV lisa IV peatüki kohaselt tunnustatud meetodil, mis on mõeldud 1. ja 2. kategooria materjali jaoks; või

ii) need on mõeldud teadustööks või muuks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 17 osutatud otstarbeks, mille pädev asutus on heaks kiitnud;

e) taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest IV lisa IV peatüki 2. jao punktide J ja L kohaselt.

a) sissetuleva materjali täiesti ohutuks hoidmiseks ja käitlemiseks ning

b) toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks kooskõlas käesoleva määrusega või sellise materjali saatmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 jäätmepõletus- või koospõletustehasesse või töötlemisettevõttesse või 3. kategooria materjali puhul biogaasi- või kompostimisjaama.

a) sortimine;

b) lõikamine;

c) jahutamine;

d) külmutamine;

e) soolamine või muul viisil säilitamine;

f) nahkade eemaldamine;

g) määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

h) toimingud, mis hõlmavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemist liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustusi järgides, nagu lahkamine või proovide võtmine;

i) biogaasiks muundamisele või kompostimisele minevate loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine või pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

j) sõelumine.

1. Vahetoimingute tegemise kohad vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

a) Need peavad olema piisavalt eraldatud teedest, mille kaudu nakkus võib levida, ja teistest käitlemiskohtadest, näiteks tapamajadest. Ettevõtete paigutus on selline, et 1. ja 2. kategooria materjalid on vastuvõtmisest kuni lähetamiseni 3. kategooria materjalist täiesti eraldatud, välja arvatud juhul kui neid käideldakse täiesti eri hoones.

b) Ettevõttel peab olema kaetud ruum loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui neid väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade tervist ohustavate riskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu.

c) Ettevõte peab olema ehitatud nii, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära.

d) Ettevõttes peavad olema tööliste jaoks nõuetekohased tualetid, riietusruumid ja valamud ning vajaduse korral ka kontoripind, mida saavad kasutada ametlikku kontrolli tegevad inimesed.

e) Ettevõttes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

f) Kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, peavad ettevõttes olema sobivad piisavalt mahukad reguleeritava temperatuuriga ladustamiskohad, kus loomseid kõrvalsaadusi saab hoida sobival temperatuuril ja mis võimaldavad temperatuuri jälgida ja registreerida.

2. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsete jäätmete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad käepärast olema asjakohased vahendid.

1. Loomseid kõrvalsaadusi sorditakse nii, et oleks välistatud loomahaiguste levimise risk.

2. Loomseid kõrvalsaadusi käideldakse ja hoitakse kogu ladustamisperioodi jooksul muudest kaupadest eraldi ja sellisel viisil, mis välistab haigusetekitajate levimise.

3. Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt, sealhulgas sobival temperatuuril.

1. 3. kategooria materjalist saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised ei tohi asuda samal territooriumil, kus ladustatakse 1. ja 2. kategooria materjalist saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui rajatiste paigutuse ja haldamiskorra tõttu on välistatud ristsaastumine (näiteks kui kõnealuseid tooteid hoitakse täiesti eraldi hoones).

2. Ettevõttel peab olema:

a) kaetud ala loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui saadud tooteid:

i) väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade terviseriskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu; või

ii) võetakse vastu pakendis (näiteks suurtes big-bag tüüpi kottides) või kaetud lekkekindlates mahutites või transpordivahendites;

b) selline ehituslik lahendus, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära;

c) tööliste jaoks nõuetekohased rajatised, sealhulgas tualetid, riietusruumid ja valamud;

d) asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsetest jäätmetest saadud toodete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

4. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleb kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt ladustada.

1. X lisa II peatüki 4. jao II osas osutatud tooteid ladustatakse sobival temperatuuril, mis hoiab ära inimeste ja loomade terviseriskid, selleks ettenähtud tunnustatud või registreeritud ladustusettevõttes või tunnustatud või registreeritud ladustusettevõtte valdustes selleks ette nähtud eraldi ladustusalal.

2. Ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid vastavad vähemalt X lisa I peatükis sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

1. Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid alljärgnevate tingimuste kohaselt:

a) ruumid peavad olema ehitatud nii, et neid saab hästi puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida;

b) ruumides peab olema asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

c) paigaldised ja seadmed peavad olema hügieenilised, kui see on vajalik;

d) loomsed kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb hoida tingimustes, mis välistavad saastumise.

2. Ettevõtjad peavad andmeregistreid, mis on pädevale asutusele kättesaadaval kujul.

3. Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige alljärgnevaid tingimusi:

a) neil on teave oma veokite identifitseerimistunnuste kohta, mis võimaldab kontrollida veokite kasutamist loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete transportimiseks;

b) nad puhastavad ja desinfitseerivad oma veokeid vastavalt vajadusele;

c) nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida saastumist ning inimestele või loomadele nakkavate haiguste levikut.

1. Säilitamismeetodi abil saadud materjale võib kasutada või kõrvaldada ainult selles liikmesriigis, kus asjaomane säilitamismeetod on pädeva asutuse poolt lubatud.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus säilitamismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue säilitamismeetodi kasutuselevõttu.

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i–iii osutatud 2. kategooria materjal;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis h osutatud 3. kategooria materjal.

a) võtma meetmed loomade juurdepääsu ennetamiseks ja kehtestama dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi;

b) kehtestama korra, millega välditakse taudide levimist;

c) kehtestama korra, millega välditakse kasutatud saepuru levimist väljapoole suletud süsteemi.

a) kui kolme järjestikuse päeva jooksul püsib temperatuur 55 °C juures või kõrgemal, võib materjali eemaldada pärast kolme järjestikust laagerdumisperioodi kuud, või selle võib jätta hilisema kõrvaldamise jaoks ettevõttesse;

b) kui kolme järjestikuse päeva jooksul ei püsi temperatuur 55 °C juures või kõrgemal, peab ettevõtja võtma määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3 osutatud alalise kirjaliku korra kohased meetmed; vajaduse korral võib pädev asutus töötlemise peatada ja materjal tuleb kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13.

a) 2. kategooria materjal, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i, ii ja iii;

b) 3. kategooria materjal, millele on osutatud selle määruse artikli 10 punktis h.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb põllumajandusettevõttes, mis on seal olevate loomade arvu, tõenäolise suremuse ning inimeste ja loomade terviseriskide võimaliku tekke hindamise alusel saanud pädevalt asutuselt kõnealuse töötlemismeetodi kasutamise loa, koguda konteinerisse (edaspidi „konteiner”), mis on valmistatud punkti b kohaselt ja paigutatud selleks ettenähtud kohta punktide c ja d kohaselt (edaspidi „ettenähtud koht”);

b) konteiner peab olema:

i) varustatud sulgemisseadmega;

ii) vee- ja lekkekindel ning hermeetiliselt suletav;

iii) kaetud korrosioonikindla kihiga;

iv) varustatud heitekontrolli seadmega punkti e kohaselt;

c) konteiner tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta, mis asub põllumajandusettevõttest füüsiliselt eraldi;

d) konteiner ja selle asukoht tuleb ehitada ja sisse seada kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, et vältida haisu levikut ning pinnase ja põhjavee saastumise riski;

e) konteiner peab olema ühendatud gaasilisi heiteid juhtiva toruga, mis on inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku vältimiseks varustatud asjakohase filtriga;

f) konteiner tuleb sulgeda hüdrolüüsiks vähemalt kolm kuud kestvaks perioodiks viisil, mis välistab selle avamise ilma vastava loata;

g) ettevõtja peab kehtestama sellise korra, mis hoiab ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku töötajate liikumise tõttu;

h) ettevõtja peab:

i) võtma ennetavad meetmed lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjeks;

ii) kehtestama dokumenteeritava kahjuritõrjeprogrammi;

i) ettevõtja peab dokumenteerima

i) materjalide konteinerisse paigutamise;

ii) hüdrolüüsitud materjali konteinerist väljavõtmise;

j) ettevõtja peab tühjendama konteinerit korrapäraste ajavahemike järel, et

i) veenduda, et korrosiooni ei ole;

ii) avastada ja ära hoida vedelate materjalide võimalik leke pinnasesse;

k) hüdrolüüsi järel tuleb materjalid koguda, kasutada ja kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktidega a, b ja c või punkti e alapunktiga i või 3. kategooria materjali puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14;

l) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

m) muud hüdrolüüsitud materjalide kasutus- või käitlemisviisid, sealhulgas nende laotamine maapinnale, on keelatud.

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

1. Töödeldud loomse valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p nimetatud 3. kategooria materjal.

2. Muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda tootmiseks ette nähtud, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud võivad olla saadud ainult järgmistelt putukaliikidelt:

i) kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;

ii) harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;

iii) toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis.

1. Imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk peab olema läbinud IV lisa III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine).

a) võivad verejahu tootmiseks mõeldud seaveri või seaverefraktsioonid olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5 või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kusjuures 7. töötlemismeetodi korral peab materjali olema läbi kuumutatud temperatuuril 80 °C;

b) võib imetajatelt pärinevat töödeldud loomne valk:

i) olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui see pärast kõrvaldatakse või kui seda kasutatakse kütusena;

ii) olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui tegu on ainult lemmikloomatoidus kasutamiseks mõeldud materjaliga ja kui:

— seda transporditakse selleks ette nähtud mahutites, mida ei kasutata põllumajandusloomadele mõeldud sööda või loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks, ning

— see saadetakse 3. kategooria materjali töötlevast ettevõttest otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse või tunnustatud ladustamisettevõttesse, kust see saadetakse otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse.

2. Muudelt loomadelt kui imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi.

3. Kalajahu peab olema läbinud:

a) mõne IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodi või

b) mõne muu meetodi, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

1. Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud kottides või nõuetekohase ehitusega lahtise lasti konteinerites või hoidlates.

2. Konveierites, tõstukites ja konteinerites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.

3. Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida.

4. Töödeldud loomne valk ei tohi märjaks saada.

a) IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või

b) mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

a) kasutades 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud IV lisa III peatükis, või

b) kasutades muud meetodit, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

1. Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:

1.1. steriliseerimine F0 ( *1 ) väärtusel 3 või rohkem;

1.2. UHT ( *2 ) koos ühega järgmistest:

a) järgnev füüsikaline töötlemine:

i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii) pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b) piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

1.3. kahekordne HTST ( *3 );

1.4. HTST koos ühega järgmistest:

a) järgnev füüsikaline töötlemine:

i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii) pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b) piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

2. Piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad olema läbinud vähemalt ühe alapunktis 1 osutatud töötlemisviisidest või olema valmistatud piimast, mida on töödeldud kooskõlas alapunktiga 1.

3. Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt alapunktile 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab olema:

a) kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja selle pH väärtus peab enne loomakasvatusettevõtetesse viimist olema alla 6,0; või

b) toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

4. Lisaks alapunktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused vastama järgmistele nõuetele:

4.1. pärast töötlemise lõpetamist tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära toodete saastumine;

4.2. lõpptoote märgistusel peab olema viide sellele, et see sisaldab 3. kategooria materjali ega ole ette nähtud inimtoiduks, ning see tuleb:

a) pakendada kasutamata mahutitesse või

b) transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

5. Toorpiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid loomatervishoiuga seotud tagatisi.

6. Ternespiim ja ternespiimatooted peavad:

6.1. olema pärit veistelt, keda on peetud põllumajandusettevõttes, milles kõik veisekarjad on tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks, ametlikult brutselloosivabaks ja ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d, f ja j esitatud määratlustele;

6.2. olema toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

6.3. olema läbinud ühekordse HTST töötluse (*3) ;

6.4. vastama käesoleva osa punkti 4 nõuetele.

1. Käesoleva osa punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud 3. kategooria materjali alla (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja selliste sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste suhtes, mida ei ole töödeldud käesoleva jao I osa kohaselt.

2. Pädev asutus lubab määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud või registreeritud piimatööstustel tarnida piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi käesoleva osa punktis 3 osutatud otstarbel, kui tagatakse toodete jälgitavus.

3. Piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi võib tarnida ja kasutada söödamaterjalina:

a) asjaomases liikmesriigis ja piiriülestel aladel, kui asjaomased liikmesriigid on selles kokku leppinud, kui tegu on piimasaadustega (sealhulgas piimaveega), mis on puutunud kokku toorpiima ja/või määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II alapunkti 1 alapunktis a või alapunktis b sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt pastöriseeritud piimaga ja need piimasaadused on läbinud ühe järgmistest töötlustest:

i) kõrgkuumutamine (UHT);

ii) steriliseerimine, millega viiakse Fc väärtus vähemalt 3ni või mis toimub 15 minutit vähemalt temperatuuril 115 °C või samaväärsetes temperatuuri ja aja tingimustes;

iii) pastöriseerimine või steriliseerimine (v.a alapunktis ii nimetatu), millele järgneb:

— piimapulbri, piimapõhise kuivtoote või kuivatatud piimasaaduse puhul kuivatamine;

— hapustatud piimatoote puhul protsess, milles pH väärtus viiakse alla 6 ja hoitakse sellel tasemel vähemalt üks tund;

b) asjaomases liikmesriigis:

i) kui tegu on piimasaadustega (sh piimaveega), mis on puutunud kokku piimaga, mida on ainult pastöriseeritud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II.1 alapunktis a sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt, ja kui tegu on kuumtöödeldud piimapõhistest toodetest valmistatud vadakuga, mis on kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja mille pH ei ületa enne söödaks tarnimist väärtust 6,0, kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel;

ii) kui tegu on töötlemata toodetega (sealhulgas piimaveega, mis on puutunud kokku toorpiima ja teiste saadustega, mille puhul alapunktis a ja alapunkti b alapunktis i osutatud töötlusviiside läbimine ei ole tagatud), kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel ning kui tunnustatud loomapidamisettevõttes olevaid loomi saab vedada ainult:

— otse tapamajja, mis asub samas liikmesriigis; või

— teise samas liikmesriigis asuvasse põllumajandusettevõttesse, kui pädev asutus tagab, et suu- ja sõrataudile vastuvõtlikke loomi saab põllumajandusettevõttest viia ainult kas otse samas liikmesriigis asuvasse tapamajja, või kui loomad on toodud põllumajandusettevõttesse, mis ei kasuta söödaks alapunktis ii osutatud tooteid, pärast 21päevalise ooteaja möödumist loomade sinna toomisest.

4. Pädev asutus võib lubada I osa punkti B alapunktis 6 osutatud tingimustele mittevastava ternespiima tarnimist söödaks samas liikmesriigis ühelt põllumajandustootjalt teisele tingimustel, mis hoiavad ära terviseriskide leviku.

1. Želatiini tuleb toota nii, et 3. kategooria materjali töödeldakse happe või leelisega ja pärast loputatakse üks või mitu korda, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao kohaselt.

2. Pärast alapunktis 1 osutatud töötlust võib želatiini kuivatada ning vajaduse korral jahvatada või õhukesteks lehtedeks valtsida.

3. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi.

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ettenähtud ruumis või kohas.

a) üle kolme tunni väärtusel üle 11 temperatuuril üle 80 °C ning seejärel kuumtöödeldakse 30 minutit vähemalt temperatuuril 140 °C enam kui 3,6baarise rõhu all või

b) väärtusel 1–2, seejärel väärtusel üle 11 ning pärast kuumtöödeldakse 30 minutit temperatuuril 140 °C kolmebaarise rõhu all.

1. Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmisel tuleb läbida järgmised kolm etappi:

a) esiteks tagatakse, et kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse, rasvatustatakse kuuma veega ja hoitakse vähemalt kaks päeva lahjendatud soolhappes, mille miinimumkontsentratsioon on 4 % ja pH väärtus alla 1,5;

b) teiseks, pärast alapunktis a kirjeldatut töödeldakse saadud fosforit sisaldavat vedelikku lubjaga, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH väärtusega 4–7;

c) lõpuks kuivatatakse kaltsiumdivesinikfosfaadi sade õhu käes, mille temperatuur on alguses 65–325 °C ja lõpus 30–65 °C.

2. Kui kaltsiumdivesinikfosfaati saadakse rasvatustatud kontidest, peab tegu olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti a nõuetele vastavate kontidega.

a) kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse ja rasvatustatakse vastuvoolu kuuma veega (kondikillud peavad olema väiksemad kui 14 mm);

b) küpsetatakse 30 minutit aurus temperatuuril 145 °C rõhul 4 baari;

c) valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel;

d) trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast õhuga kuivatamist keevkihis temperatuuril 200 °C.

1. Kollageeni tuleb toota nii, et töötlemata 3. kategooria materjal pestakse, selle pH-d korrigeeritakse happe või leelisega, loputatakse üks või mitu korda, filtreeritakse ja pressitakse välja, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XV jaos kollageeni kohta sätestatud nõuete kohaselt.

2. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale nende, mis on liidu õigusaktidega lubatud.

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ette nähtud ruumis või kohas.

a) läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi;

b) töödeldud muul viisil ja kasutades selliseid parameetreid, mis tagavad toote vastavuse I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele; või

c) töödeldud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I, II ja III peatükis munade ja munatoodete kohta sätestatud nõuetega.

i) on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m või käesolevas määruses määratletud töötluse;

ii) koosneb ühest või mitmest järgmisest määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f nimetatud 3. kategooria materjalist või sisaldab üht või mitut nendest materjalidest:

— piim;

— piimapõhised tooted;

— piimasaadused;

— munad;

— munatooted;

— mesi,

— sulatatud rasvad;

— kollageen;

— želatiin;

iii) ei ole kokku puutunud mitte ühegi teise 3. kategooria materjaliga ja

iv) rakendatud on kõiki ettevaatusabinõusid, et hoida ära materjali saastumine.

1. Kalast või veeselgrootutest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid, mis on mõeldud kasvandusekalade või muude vesiviljelusloomade toiduks:

a) käideldakse ja töödeldakse eraldi materjalist, mida ei ole lubatud sel eesmärgil kasutada;

b) saadakse:

i) looduses kasvanud kalast või muudest veeloomadest (v.a mereimetajad), kes on püütud kaubanduslikul eesmärgil, või looduses kasvanud kalast pärit kõrvalsaadustest, mis pärinevad inimtoiduks mõeldud kalatooteid tootvast ettevõttest; või

ii) kasvandusekaladest, kui neid söödetakse teisest liigist kasvandusekaladele;

c) töödeldakse töötlemisettevõttes sellise meetodi kohaselt, mis tagab toote mikrobioloogilise ohutuse (k.a seoses kalade haigusetekitajatega).

2. Pädev asutus võib selleks, et vältida lubamatut inimestele või loomadele nakkavate haiguste levimise riski, sätestada tingimused veeloomade ning vee- ja maismaaselgrootute kasutamiseks:

a) kasvandusekalade või veeselgrootute toiduna, kui neid loomseid kõrvalsaadusi ei ole töödeldud punkti 1 alapunkti c kohaselt;

b) kalapüügil, kaasa arvatud veeselgrootute püügil kasutatava söödana.

1. Liikmesriikide vahel toimuva muudelt liikidelt kui kodulindudelt või hobuslastelt pärineva töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a) muude liikide kui kodulindude või hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui sõnnik on:

i) pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud rasketest nakkushaigustest tulenevaid piiranguid; ja

ii) ette nähtud pädevate asutuste järelevalve all kasutamiseks niisuguse põllumajandusettevõtte maa-alal, mis asub mõlemal pool kahe liikmesriigi vahelist piiri;

b) siiski võib sihtliikmesriigi pädev asutus sõnniku päritolu, sihtkohta ja tervisekaalutlusi arvestades anda eriloa sellise sõnniku oma territooriumile toomiseks, mis:

i) on mõeldud:

— töötlemiseks väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tootvas ettevõttes või

— biogaasiks muundamiseks või kompostimiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse V lisa kohaselt eesmärgiga toota käesoleva peatüki 2. jaos osutatud tooteid.

ii) on mõeldud maapinnale laotamiseks põllumajandusettevõttes, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on selliseks kauplemiseks nõusoleku andnud;

c) alapunktis b osutatud juhtudel peab sõnnikusaadetise kaubadokumendiga kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

2. Liikmesriikide vahel toimuva kodulindude töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a) sõnnik peab olema pärit piirkonnast, kus ei ole rakendatud Newcastle’i haigusest või linnugripist tulenevaid piiranguid;

b) lisaks sellele ei või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud linnukarjade töötlemata sõnnikut lähetada piirkonda, millel on vastavalt direktiivi 2009/158/EÜ artikli 15 lõikele 2 sellise piirkonna staatus, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita; ning

c) sõnnikusaadetise kaubadokumendiga peab kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

3. Kaubadokumendi juurde kuuluva terviseohutuse tõendi näidis:

4. Hobuslaste töötlemata sõnnikuga võib liikmesriikide vahel kaubelda siis, kui sihtliikmesriik on andnud kauplemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusoleku ja sõnnik ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud veterinaarpiiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, Siberi katku või marutaudiga.

5. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 punkti c alapunktiga ii võib sihtliikmesriigi pädev asutus nõuda, et teisest liikmesriigist töötlemata sõnnikut lähetavad ettevõtjad:

a) edastaksid lisateavet kavandatava lähetamise kohta, näiteks sõnniku mahalaadimise täpne geograafiline koht; ja

b) ladustaksid sõnnikut, enne kui see maale laotatakse.

6. Pädev asutus võib lubada sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires, kui on täidetud võimalike terviseohtude ohjamise tingimused, näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida.

a) need peavad pärinema väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi käitlevast ettevõttest, biogaasi- või kompostimisjaamast või orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvast ettevõttest;

b) need on läbinud kuumtöötluse vähemalt temperatuuril 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid on töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks, kui neid loetakse asjaomaseks ohuks;

c) pädev asutus võib siiski lubada kasutada ka muid kui punktis b osutatud tavapäraseid töötlusparameetreid, kui taotleja tõendab, et selliste parameetrite kasutamine viib võimalikud bioloogilised ohud miinimumini.

i) määratletakse ja analüüsitakse võimalike ohtude, sealhulgas sisendmaterjali mõju, võttes aluseks töötlemistingimuste tervikliku määratlemise, ning tehakse riskianalüüs, hinnates konkreetsete töötlemistingimuste saavutamist nii tavalises kui ka ebatüüpilises olukorras;

ii) kavandatud protsessi valideerimine:

ii-1) mõõdetakse sisetekkeliste indikaatororganismide elujõulisuse/nakkavuse vähenemist protsessi kestel, kui:

— indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

— indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse;

— indikaatorit on lihtne kvantifitseerida ning suhteliselt lihtne identifitseerida ja kinnitada; või

ii-2) mõõdetakse lähteainesse sobivas katsekehas viidud põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist kokkupuuteajal;

iii) alapunktis ii osutatud valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldise riski vähenemine on järgmine:

— termiliste ja keemiliste protsesside puhul väheneb bakteri Enterococcus faecalis määr 5 log10 võrra ning kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) väheneb nakkavustiiter vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse märkimisväärseks ohuks;

— keemiliste protsesside puhul väheneb ka elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arv vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

iv) protsessi järelevalvekorda hõlmava tervikliku kontrolliprogrammi väljatöötamine;

v) meetmed, mille abil ettevõtte töös tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev jälgimine ja järelevalve.

d) ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda protsessi jälgimise eesmärgil sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kolibakterid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

või

enterokokid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

ning

tootmisettevõttes, biogaasi- või kompostimisjaamas ladustamise või sealt väljaviimisel ajal sõnnikust võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

e) neid tuleb hoida nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seetõttu tuleb neid hoida:

i) korralikult suletud ja isoleeritud hoidlates või korralikult ehitatud varjualustes või

ii) korralikult suletud pakendites, näiteks kilekottides või suurtes big-bag tüüpi kottides.

1. Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a sõnnik, seedetrakti sisu, kompost, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid) toodetakse:

a) kasutades 1. töötlemismeetodit (rõhu all steriliseerimine), kui algmaterjal on 2. kategooria materjal;

b) kasutades töödeldud loomset valku, sealhulgas X lisa II peatüki 1. jao punkti B alapunkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaselt toodetud töödeldud loomset valku, mis on toodetud 3. kategooria materjalist X lisa II peatüki 1. jao kohaselt, või materjalist, mida on töödeldud muul viisil, kui sellist materjali võib käesoleva määruse kohaselt kasutada orgaanilise väetise või mullaparandusainena; või

c) kasutades IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui algmaterjal on 3. kategooria materjal, mida ei kasutata töödeldud loomse valgu tootmiseks.

2. 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust koosnev või toodetud orgaaniline väetis või mullaparandusaine segatakse registreeritud ettevõttes piisava koguse ainega, mis muudab segu söödaks sobimatuks ja mida on lubanud kasutada selle liikmesriigi pädev asutus, kus toodet kasutatakse maapinnale laotamiseks.

3. Pädev asutus lubab punktis 2 osutatud koostisaine kasutamist järgmistel tingimustel:

a) koostisaine koosneb lubjast, sõnnikust, uriinist, kompostist, loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidest või muudest ainetest (nt mineraalväetisest), mida ei kasutata loomasöödaks ja mis põllumajanduse hea tava kohaselt ei võimalda saadud segu kasutamist loomasöödaks;

b) koostisaine määratakse kindlaks konkreetse kasutuskoha ilmastiku- ja pinnase- tingimuste hindamise alusel, pidades silmas seda, et koostisaine peab segu loomadele vastuvõetamatuks muutma või takistama muul moel segu kasutamist söödaks, ning võttes arvesse liidu või asjakohasel juhul riiklikes keskkonnakaitse õigusaktides pinnase ja põhjavee kaitsmise kohta sätestatut.

4. Punktis 2 osutatud nõudeid ei kohaldata siiski:

a) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 50 kg suurustes lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis müügipakendites; või

b) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, millel on kirjas, et see orgaaniline väetis ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad, tingimusel et selle liikmesriigi pädev asutus, kus seda orgaanilist väetist või mullaparandusainet kasutatakse maapinnale laotamiseks, on lubanud selliste suurte big-bag tüüpi kottide kasutamist pärast seda, kui on hinnanud tõenäosust, et see materjal võib sattuda põllumajandusloomi pidavatesse ettevõtetesse või maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

5. Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama haigusetekitajatest puhastamise enne turulelaskmist, vastavalt:

— X lisa I peatükile, kui tegu on 2. või 3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomse valgu või sellest saadud toodetega;

— V lisa III peatüki 3. jaole, kui tegu on kompostiga või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidega.

a) pakendamata puistematerjalina, saastumist vältivates tingimustes;

b) pakendites või suurtes big-bag tüüpi kottides, kui tegu on lõpptarbijale müümiseks mõeldud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega; või

c) sobivas hoiukohas, kuhu ei pääse põllumajandusloomad, kui tegu on põllumajandusettevõttes ladustamisega.

a) neil on toodavate koostisosade ladustamiseks piisavad vahendid, et vältida ristsaastumist ja saastumist ladustamise ajal;

b) kõrvaldavad kasutamata loomsed kõrvalsaadused või neist saadud tooted vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 13 ja 14.

1. Vahesaaduste importi ja transiiti lubatakse, kui:

a) need on saadud:

i) 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c, n, o ja p osutatud materjal;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, l ja m osutatud loomadelt saadud toodetest või

iii) alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

b) need on vahesaadused, mis on ette nähtud meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikaseadmete ja laborireaktiivide tootmiseks, ning need on saadud:

i) materjalist, mis vastavad alapunktis a osutatud kriteeriumidele, kuid nad võivad pärineda loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõikes 2 või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides f ja h osutatud 2. kategooria materjalist või

iii) alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

c) need on vahesaadused, mis on mõeldud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, ravimite ja veterinaarravimite tootmiseks ja saadud alapunktis b osutatud materjalidest, kui pädev asutus arvab, et selliste materjalide kasutamine on inimeste ja loomade tervise kaitsmise seisukohalt õigustatud;

d) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni bülletäänis esitatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni liikmete nimekirja;

e) need pärinevad ettevõttest, mis on registreeritud või tunnustatud alapunktis d osutatud kolmanda riigi pädeva asutuse poolt punktis 2 sätestatud tingimustel;

f) iga saadetisega on kaasas XV lisa 20. peatükis esitatud näidise kohaselt koostatud importija deklaratsioon, mis peab olema vähemalt ühes piirikontrolli teostava liikmesriigi riigikeeles ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi riigikeeles; kõnealused liikmesriigid võivad vajaduse korral lubada kasutada ka muid keeli, kui dokumendiga on kaasas ametlik tõlge;

g) importija tõendab alapunktis b osutatud materjalide puhul pädevale asutusele, et materjalid:

i) ei kätke inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku ohtu või

ii) transporditakse tingimustes, mis hoiavad ära kõikide inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku.

2. Kolmanda riigi pädev asutus võib punkti 1 alapunktis e osutatu kohaselt ettevõtte registreerida või seda tunnustada, kui:

a) käitaja, ettevõtte omanik või tema esindaja:

i) tõendab, et ettevõttel on piisavad rajatised punkti 1 alapunktides a, b või c osutatud materjalide töötlemiseks nii, et viia lõpule vajalikud kavandamis-, töötlemis- ja valmistamisetapid;

ii) töötab kasutatavate protsesside alusel välja kriitiliste kontrollpunktide järelevalve ja kontrolli meetodid ning rakendab neid;

iii) registreerib alapunkti ii kohaselt saadud andmed ja hoiab neid pädevale asutusele esitamiseks alles vähemalt kaks aastat;

iv) teavitab pädevat asutust, kui olemasolevatest andmetest ilmneb suur oht loomade või inimeste tervisele;

b) kolmanda riigi pädev asutus kontrollib ettevõtet korrapäraselt ja teostab järgmistele tingimustele vastavat järelevalvet:

i) kontrollkäikude ja järelevalve sagedus sõltub ettevõtte suurusest, toodangu liigist, riskianalüüsist ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtete kohaselt rakendatud tagatistest;

ii) kui pädeva asutuse tehtud kontrollkäigul ilmneb, et käesoleva määruse sätteid ei ole järgitud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed;

iii) pädev asutus koostab käesoleva lisa kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõtete nimekirja ja annab igale ettevõttele ametliku tunnusnumbri, mis näitab selle tegevusala; nimekiri ja selle hilisemad muudatused esitatakse piirikontrolli teostavale liikmesriigile ja sihtliikmesriigile.

3. Liitu imporditavaid vahesaadusi kontrollitakse piiripunktis kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 4 ja need transporditakse piiripunktist otse:

a) kas registreeritud ettevõttesse, kus toodetakse veterinaarias kasutatavaid laborireaktiive, meditsiiniseadmeid ja veterinaarias kasutatavaid in vitro diagnostikavahendeid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 33 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ning kus vahesaadusi segatakse, kasutatakse pealistamiseks või need monteeritakse või pakendatakse enne nende turuleviimist või kasutuselevõttu vastavalt loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatavatele liidu õigusaktidele;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti i kohaselt loomsete kõrvalsaaduste ladustamiseks tunnustatud ettevõttesse, kust need tuleb saata ainult käesoleva punkti alapunktis a osutatud ettevõttesse alapunktis a osutatud otstarbel.

4. Liidu kaudu transiitveosena viidavaid vahesaadusi transporditakse kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 11.

5. Asjaomase piiripunkti ametlik veterinaararst teatab saadetisest sihtettevõtte eest vastutavale asutusele süsteemi TRACES kaudu.

6. Sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja registreerib andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 22 ja esitab pädeva asutuse taotlusel vajaliku teabe vahesaaduste ostmise, müümise, kasutamise ja varude ning nende ülejäägi kõrvaldamise kohta, et oleks võimalik kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist.

7. Pädev asutus tagab kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et vahesaaduste saadetised saadetakse sellest liikmesriigist, kus peab toimuma piirikontroll, punktile 3 vastavasse sihtettevõttesse või transiidi korral väljumise piiripunkti.

8. Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmise kindlakstegemiseks korrapäraselt dokumente, et veenduda, kas imporditud vahesaaduste kogused ning ladustatud, kasutatud, lähetatud või kõrvaldatud vahesaaduste kogused kattuvad.

9. Transiitveosena viidavate vahesaaduste saadetiste puhul teevad sisenemise ja väljumise piiripunktide eest vastutavad pädevad asutused vajaduse korral koostööd, et tagada saadetiste tõhus kontrollimine ja jälgitavus.

a) sissetuleva materjali ladustamiseks ja töötlemiseks tingimustel, mis hoiavad ära inimeste või loomade tervise ohtuseadmise;

b) tootmises kasutamata jäänud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutamata materjal saadetakse töötlemiseks või kõrvaldamiseks teise ettevõttesse kooskõlas käesoleva määrusega.

a) 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning

b) 1. kategooria materjalist, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui tegu on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalist toodetud lemmikloomatoiduga.

a) Lemmikloomatoidu konserve tuleb kuumtöödelda, et Fc väärtus oleks vähemalt 3.

b) Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb:

i) kuumtöödelda kogu lõpptoote ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C;

ii) kuumtöödelda loomsete koostisosade ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C või

iii) toota ainult alljärgnevast, kui tegu on loomset päritolu söödamaterjaliga:

— lihast või lihatoodetest koosnevad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on läbi kuumutatud temperatuuril vähemalt 90 °C;

— järgmised loomsetest kõrvalsaadustest käesoleva määruse nõuete kohaselt saadud tooted: piim ja piimapõhised tooted, želatiin, hüdrolüüsitud valk, munatooted, kollageen, X lisa II peatüki 2. jaos osutatud veretooted, töödeldud loomne valk (k.a kalajahu), sulatatud rasv, kalaõli, kaltsiumdivesinikfosfaat, trikaltsiumfosfaat või lõhna- ja maitsetugevdajad;

iv) töödelda nii, näiteks kuivatada või kääritada, kui pädev asutus sellist töötlust lubab, et lemmikloomatoiduga ei seonduks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk;

v) kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides l ja m osutatud loomsete kõrvalsaadustega või veeloomadest ning vee- ja maismaaselgrootutest pärinevate loomsete kõrvalsaadustega ning kui on olemas pädeva asutuse luba, tuleb töödelda nii, et lemmikloomatoiduga ei kaasneks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk.

1. Ettevõtjad võivad lemmikloomatoidu maitse parandamiseks kasutatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedelate või kuivatatud toodete valmistamiseks kasutada ainult neid loomseid kõrvalsaadusi, mida võib II peatüki punkti 2 kohaselt kasutada töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide toorainena.

2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema läbinud selliste parameetritega töötlemismeetodid, mis tagavad toote vastavuse käesoleva lisa II peatüki punktis 5 sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimiseks.

3. Lõpptoode tuleb:

a) pakendada kasutamata või steriliseeritud pakendisse või

b) transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

1. Verd võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui see on kogutud:

a) hobuslastelt:

i) kellel vere kogumise päeval toimunud kontrollimisel ei avaldunud ühegi direktiivi 2009/156/EÜ I lisas loetletud teatamiskohustusliku loomataudi tunnuseid ega Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande artikli 1.2.3 punktis 4 loetletud hobuste gripi, hobuste piroplasmoosi, hobuste herpesviiruse ning hobuste viirusarteriidi tunnuseid;

ii) keda hoiti vähemalt 30 päeva jooksul enne vere kogumist ja vere kogumise päeval veterinaarjärelevalve all põllumajandusettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud keeldu või nimetatud direktiivi artiklis 5 osutatud piiranguid;

iii) kes direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes rakendati vastavalt kõnealusele artiklile loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning ei ole vähemalt 40 päeva jooksul enne vere kogumise päeva ja sel päeval kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit sellisest liikmesriigist või kolmandast riigist, mida ei loeta hobuste Aafrika katkust vabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja b;

b) veterinaarjärelevalve all kas:

i) tapamajas, mis on määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt registreeritud või tunnustatud; või

ii) tunnustatud rajatistes, millel on veterinaarloa number muuks kui söödaks mõeldud veretoodete tootmiseks ettenähtud vere kogumiseks hobuslastelt ja mida kontrollib pädev asutus.

2. Veretooteid võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui:

a) on tarvitusele võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida veretoodete haigusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;

b) veretooted on valmistatud verest, mis:

i) vastab punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele või

ii) on hobuste Aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki vorme (sh hobuste Venezuela entsefalomüeliiti), hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike haigusetekitajate kahjutukstegemiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele järgnes tõhususe kontroll:

— kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolm tundi;

— kiiritamine 25 kGy gammakiirtega;

— pH muutmine väärtuseni 5 kaheks tunniks;

— läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 80 °C.

3. Hobuslaste veri ja veretooted tuleb pakendada mitteläbilaskvatesse plommitud mahutitesse, mis kannavad punkti 1 alapunktis b osutatud tapamaja või kogumisettevõtte loa numbrit.

a) ettevõttel on hõlpsasti puhastatavate ja desinfitseeritavate kõvade põrandate ja siledate seintega laoruumid ning vajaduse korral külmutusseadmed;

b) laoruume hoitakse rahuldavas tehnilises ja sanitaarkorras, et need ei kujutaks endast tooraine jaoks saasteallikat;

c) toorainet, mida neis ruumides hoitakse ja/või töödeldakse, aga mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, hoitakse kogu vastuvõtu-, ladustamis-, töötlemis- ja lähetusaja eraldi toorainest, mis vastab käesoleva peatüki nõuetele;

d) lõikamisjäägid, mis on saadud lubjatud toornahast, töödeldakse nii, et need enne, kui neid kasutatakse alljärgneva tootmiseks, ei ohustaks inimeste ega loomade tervist:

i) loomasöödaks mõeldud želatiin või

ii) orgaanilised väetised või mullaparandusained.

1. Töötlemata toornahku võib turule lasta, kui on täidetud direktiiviga 2002/99/EÜ värske liha suhtes kehtestatud tervise-eeskirjad.

2. Töödeldud toornahku võib turule lasta, kui:

a) need ei ole kokku puutunud muude loomsete saadustega või elusloomadega, mis/kes võivad levitada raskeid nakkushaigusi;

b) VIII lisa III peatükis sätestatud kaubadokumendis on kirjas, et on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida haigusetekitajatega saastumist.

1. Kabiloomade toornahku, mille käitleja on määranud muuks otstarbeks kui inimtoit ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 853/2004 toidus kasutamiseks mõeldud želatiini või kollageeni tooraine kohta sätestatud nõuetele, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule ilma piiranguid kohaldamata.

2. Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta alljärgnevaid toornahku:

a) täielikult pargitud toornahad;

b) kroompargitud (wet blue) toornahad;

c) pikeldatud toornahad;

d) lubjatud toornahad (töödeldud lupja, soola ja sulfiidi sisaldavas vees, mille pH on 12–13, vähemalt kaheksa tundi).

3. Erandina punktist C.2 võib pädev asutus nõuda, et punkti 2 alapunktides c ja d osutatud töödeldud toornahkade saadetistel, mis lähevad lemmikloomatoitu, orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvasse ettevõttesse või biogaasiks muundamise jaama, oleks kaasas kaubadokument, mis on koostatud kooskõlas VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisega.

1. Vill, karvad, seaharjased, suled, suleosad ja udusuled, mis on kõik töötlemata, peavad olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti b alapunktides iii, iv ja v ning punktides h ja n osutatud 3. kategooria materjal.

a) haiguse võimaliku leviku vältimiseks on võetud kõik vajalikud meetmed;

b) neid transporditakse niiskuskindlates mahutites ja/või veokites, mida tuleb iga kord kohe pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida.

2. Seaharjaste ning sigadelt saadud villa ja karva väljaviimine piirkondadest, kus sigade Aafrika katk on endeemiline, on keelatud, välja arvatud juhul, kui seaharjased ning sigadelt saadud vill ja karv on:

a) läbi keedetud, värvitud või pleegitatud või

b) töödeldud mõnel muul haigusetekitajaid tapval viisil, kui selle kinnitamiseks on lähtekoha eest vastutav veterinaararst esitanud tõendi. Tööstuslikku pesemist ei saa käesoleva sätte kohaldamisel käsitada töötlemisviisina.

3. Punktis 1 sätestatut ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

a) reisijatega kaasas isiklikuks kasutamiseks või

b) eraisikutele mittetööstuslikuks otstarbeks mõeldud saadetised.

a) seda on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või

b) see saadetakse otse ettevõttesse, kus toodetakse villast või karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks ning see vill või karv on läbinud vähemalt ühe järgmise töötlusprotsessi:

i) keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

ii) suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

iii) tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

iv) ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C.

1. ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:

a) Ameerika haudmemädaniku (Paenibacillus larvae larvae ) esinemisega, välja arvatud juhul, kui pädev asutus, kes on hinnanud ohu tähtsusetuks, on väljastanud eriloa kasutamiseks ainult selles liikmesriigis ja on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, tagamaks selle haiguse leviku ärahoidmise;

b) mesilaste akarioosi (Acarapis woodi (Rennie)) esinemisega, välja arvatud juhul, kui sihtpiirkond on saanud täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ artikli 14 lõikele 2;

c) väikese tarumardika (Aethina tumida) esinemisega või

d) lesta liigist Tropilaelaps (Tropilaelaps spp) esinemisega; ning

2. peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele.

1. 1. või 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud õlikeemias kasutamiseks, tuleb toota IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodi kohaselt.

2. Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

1. Rasva derivaatide tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemismeetodeid:

a) ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt temperatuuril 200 °C ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid);

b) seebistamine 12M NaOH lahusega (glütserool ja seep):

i) perioodilises protsessis temperatuuril 95 °C kolme tunni jooksul või

ii) pidevas protsessis temperatuuril 140 °C rõhul 2 baari (2 000 hPa) kaheksa minuti jooksul; või

c) hüdrogeenimine temperatuuril 160 °C rõhul 12 baari (12 000 hPa) 20 minuti jooksul.

2. Käesoleva peatüki kohaselt toodetud rasvaderivaate võib lasta turule ainult:

a) muuks otstarbeks kui kasutamiseks söödas, kosmeetikas ja ravimites;

b) muuks otstarbeks kui kasutamiseks orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes, kui tegu on 1. kategooria materjalist saadud rasva derivaatidega.

3. Sulatatud rasvadest saadud toodete lõppsaadus:

a) Need peavad pärinema loomadelt:

i) kes on tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli, mille põhjal nad tunnistati vastavalt liidu õigusaktidele inimtoiduks tapmiseks sobivaks; või

ii) kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid.

b) Need peavad olema kuumtöödeldud, s.t läbi kuumutatud üks tund vähemalt sisetemperatuuril 80 °C.

c) Sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata.

d) Igal töötlemise, ladustamise või transpordi etapil on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks.

e) Need tuleb pakendada kasutamata pakenditesse või mahutitesse või neid tuleb transportida veokites või lahtise lasti konteinerites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tootega.

f) Pakenditel või mahutitel peab olema kirjas:

i) toote liik (nt sarved ja sarvedest valmistatud tooted, kabjad ja sõrad ning neist valmistatud tooted);

ii) tunnustatud või registreeritud ettevõtte nimi ja aadress.

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 1 veerus „Tooraine” osutatud 3. kategooria materjalist;

b) need peavad vastama tabeli 1 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c) need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 1 veergu „Kolmandate riikide loetelu”;

d) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30;” ja

e) nendega/need:

i) peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

ii) tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel.

1. Enne saadetiste lubamist vabasse ringlusse liidus peab pädev asutus piiripunktis võtma imporditud töödeldud loomse valgu saadetistest proove, et veenduda vastavuses X lisa I peatükis sätestatud üldnõuetele.

a) võtma proove igast pakendamata saadetisest ning

b) võtma pistelisi proove päritolutootmisettevõttes pakendatud toodete saadetistest.

2. Erandina punktist 1 võib piiripunkti eest vastutav pädev asutus juhul, kui asjaomasest kolmandast riigist pärit pakendamata saadetisest võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võtta pistelisi proove järgmistest sellest kolmandast riigist saabuvatest pakendamata saadetistest.

3. Pädevad asutused peavad vähemalt kolm aastat säilitama proovivõtmiste tulemusi kõigi saadetiste kohta, millest proove on võetud.

4. Liitu imporditud ja salmonella suhtes positiivseks osutunud saadetis või saadetis, mis ei vasta X lisa I peatükis enterobakterite kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele, tuleb:

a) menetleda direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõike 2 punktis a sätestatud korras või

b) töödelda uuesti töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Saadetist ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, salmonella või enterobakterite suhtes pädeva asutuse poolt vastavalt X lisa I peatükile kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.

5. Tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke võib importida liitu tingimusel, et need on toodetud järgmiste tingimuste kohaselt:

a) putukad kuuluvad ühte järgmistest liikidest:

— kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;

— harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;

— toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis;

b) putukate toitesubstraat võib sisaldada ainult mitteloomseid tooteid või järgmisi 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid tooteid:

— kalajahu;

— mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

— loomne kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

— mittemäletsejalistelt saadud hüdrolüüsitud valgud;

— mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud;

— mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen;

— munad ja munatooted;

— piim, piimapõhised tooted, piimasaadused ja ternespiim;

— mesi;

— sulatatud rasvad;

c) putukate toitesubstraat ning putukad või nende vastsed ei ole kokku puutunud muude kui punktis b nimetatud loomsete materjalidega ning substraat ei sisaldanud sõnnikut, toidujäätmeid ega muid jäätmeid.

a) täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade Aafrika katku;

b) täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud kuue kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja linnugrippi;

c) täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku; või

d) läbinud ühe järgmistest kuumutamisviisidest, kui on esinenud punktides a, b ja c osutatud haiguste puhanguid nendes punktides osutatud asjaomaste ajavahemike jooksul:

i) vähemalt 30 minutit vähemalt temperatuuril 70 °C või

ii) vähemalt 15 minutit vähemalt temperatuuril 90 °C.

A. Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

1. Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad:

a) olema läbinud vähemalt ühe X lisa II peatüki 4. jao I osa punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja punkti B.1.4 alapunktis a nimetatud töötluse;

b) vastama XI lisa II peatüki 4. jao I osa punktides B.2 ja B.4 ning vadaku puhul punktis B.3 esitatud nõuetele.

2. Erandina X lisa II peatüki 4. jao I osa punktist B.1.4 võib piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi importida määruse (EÜ) nr 605/2010 I lisa veerus A nimetatud kolmandatest riikidest tingimusel, et need tooted on üks kord läbinud lühiajalise pastöriseerimise (HTST töötluse) ning:

a) ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b) on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

B. Ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

1. Materjal on läbinud ühekordse lühiajalise pastöriseerimise (HTST) ja:

a) ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b) on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

2. Materjal on pärit veistelt, kelle puhul teostatakse korrapäraselt veterinaarkontrolli, tagamaks, et nad pärinevad ettevõtetest, mille kõik veisekarjad on:

a) tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks ja ametlikult brutselloosivabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d ja f, või mille suhtes ei ole kehtestatud piiranguid tuberkuloosi ja brutselloosi likvideerimist käsitlevate kolmandate ternespiima päritolu riikide riiklike õigusaktide alusel; ning

b) tunnistatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis j, või kaasatud veiste ensootilise leukoosi tõrje ametlikku süsteemi ning kliiniliste ja laboritestide tulemused näitavad, et neis karjades ei ole viimase kahe aasta jooksul kõnealust haigust esinenud.

3. Pärast töötlemist on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ternespiima või ternespiimatoodete saastumise vältimiseks.

4. Lõpptoote märgistus peab viitama sellele, et toode sisaldab 3. kategooria materjali ning ei ole ette nähtud inimtoiduks, ning see toode peab olema:

a) pakendatud kasutamata mahutitesse või

b) transporditud lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

a) peavad olema läbinud kuumtöötluse, kus temperatuur on kogu materjali ulatuses olnud vähemalt 80 °C ja kuivatatud vere ja vereplasma niiskus on kuni 8 % ja vee aktiivsus (Aw) alla 0,60;

b) neid on hoitud kuivas laos toatemperatuuril vähemalt 6 nädalat.

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 2 veerus „Tooraine” osutatud loomsetest kõrvalsaadustest;

b) need peavad vastama tabeli 2 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c) need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 2 veergu „Kolmandate riikide loetelu”;

d) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30; ja

e) nendega/need:

i) peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

ii) tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel