a) mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega;

b) mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f.

a) biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b;

b) töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a;

c) koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b;

d) kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C;

e) vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B;

f) suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C;

g) karusnahk, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VIII peatükis;

h) ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa XIII peatükis;

i) bensiin ja kütused, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis c.

a) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või

b) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba.

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:

a) 1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused;

b) 2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta;

c) 3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta;

d) 4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta.

a) II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded;

b) III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse;

c) IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse.

a) I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

b) II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

c) III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid;

d) III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta.

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana.

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana.

a) ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi;

b) väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi.

a) loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos;

b) loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos;

c) mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos.

a) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele.

a) I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e;

b) II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:

c) III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel.

a) tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena;

b) ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt.

a) ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid kõnealuse määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel;

b) ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel;

c) ettevõtjad, kes transpordivad kuiva töötlemata villa ja karva, tingimusel et see on kindlalt suletud pakendites ning saadetakse otse ettevõttesse, kus loomsetest kõrvalsaadustest toodetakse toiduahelaväliseks otstarbeks ettenähtud tooteid, või vahetoiminguid tegevasse ettevõttesse tingimustel, mis välistavad haigusetekitajate leviku;

d) ettevõtjad, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 9 ja 10 osutatud 2. ja 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete väikseid koguseid selleks, et tarnida need tooted otse samas piirkonnas asuvale lõpptarbijale, kohalikule turule või kohalikule jaemüügiettevõttele, kui pädev asutus on seisukohal, et sellise tegevusega ei kaasne ühegi inimestele või loomadele nakkava raske haiguse levimise riski; käesolevat punkti ei kohaldata siis, kui kõnealust materjali kasutatakse muude põllumajandusloomade kui karusloomade söödana.

a) I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta;

b) II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta;

c) III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta.

a) ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku;

b) ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid;

c) ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning

d) ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

a) töötlemata sõnnik;

b) töötlemata suled, suleosad ja udusuled;

c) mesilasvaha kärje kujul.

a) vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et ei esine lubamatut riski;

b) karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18°C ja niiskus 55%;

c) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse;

d) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on saadetud otse ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

e) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on kuiv ja kindlalt suletud pakendites ning mis on ette nähtud transportimiseks ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ja juhul kui see vill ja karv vastab järgmistele nõuetele:

a) kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta;

b) kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta.

a) see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:

b) see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:

c) materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos;

d) see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt.

a) sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning

b) saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale.

a) pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos.

a) töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis;

b) lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas;

c) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas.

a) määrus (EÜ) nr 811/2003;

b) otsus 2003/322/EÜ;

c) otsus 2003/324/EÜ;

d) määrus (EÜ) nr 878/2004;

e) otsus 2004/407/EÜ;

f) määrus (EÜ) nr 79/2005;

g) määrus (EÜ) nr 92/2005;

h) määrus (EÜ) nr 181/2006;

i) määrus (EÜ) nr 197/2006;

j) määrus (EÜ) nr 1192/2006;

k) määrus (EÜ) nr 2007/2006.

a) kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:

b) vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana.

1. Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:

▼M1

▼B

2. Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast;

b) kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile.

a) sõnnik ja guaano;

b) seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski.

1. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.

2. Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4. Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:

5. Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites.

6. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14.

1. Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

2. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

1. Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat.

2. Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

3. Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida.

4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt.

a) Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali.

b) Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale.

c) Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid.

1. Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

2. Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks.

Vajaduse korral tagab käitaja, et sellest veest saaks võtta proove ja et seda saaks vajaduse korral enne keskkonda laskmist puhastada.

a) neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:

b) neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali;

c) need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult.

1. Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad).

3. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel.

4. Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem.

5. Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha.

6. Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus.

1. 1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda.

Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm.

2. Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda.

3. Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

4. Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada.

5. Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise.

6. Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega.

Siiski võib tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnevat 3. kategooria materjali kõrvaldada koos reoveega, kui seda on töödeldud ühel X lisa II peatüki 4. jao III osas tsentrifuugimis- ja separeerimissette jaoks sätestatud viisil.

1. 3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones.

2. Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:

3. 3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal.

1. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.

2. Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

1. Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:

2. Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni.

3. Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul.

4. 3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nõutavate sisetemperatuurideni võib jõuda kas järgemööda või juhuslikus järjestuses/kattuvalt.

3. Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:

Seejärel tuleb need segada sipelghappega, et vähendada pH-d vähemalt väärtuseni 4,0 ja seda nii hoida. Segul tuleb enne edasist töötlust vähemalt 24 tundi seista lasta.

2. Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:

Pideva pealeandmisega süsteemi kasutamise korral tuleb toote liikumist läbi muunduri ohjata mehaaniliselt, et väljuv toode oleks läbinud piisava kestusega kuumtöötluse piisava temperatuuri juures.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

1. Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:

2. Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust.

3. Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile.

4. Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud.

5. Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb.

1. 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.

Selliselt ei ole vaja märgistada järgmisi 2. jaos osutatud materjale:

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu.

a) tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse.

Kui loomsed kõrvalsaadused sisaldavad palju rasva, mis neutraliseerib aluse, tuleb lisatavat alusekogust muuta nii, et saavutatakse nõutav samaväärne molaarsus;

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena;

c) anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:

d) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud;

e) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit;

b) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning

c) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded.

a) kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis;

b) pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse;

c) töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning

e) seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris;

f) kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine.

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:

b) seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:

a) järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga;

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu;

c) loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus;

d) igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit;

e) teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu;

f) protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda;

g) gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul.

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:

b) rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti;

c) pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:

d) põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul;

e) 1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:

f) põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada;

b) seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C;

c) saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded;

e) materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena;

f) pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas;

g) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

a) sigadelt pärinev 2. kategooria materjal, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i, ii ja iii;

b) sigadelt pärinev 3. kategooria materjal, millele on osutatud selle määruse artikli 10 punktis h.

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb põllumajandusettevõttes, mis on seal olevate loomade arvu, tõenäolise suremuse ning inimeste ja loomade terviseriskide võimaliku tekke hindamise alusel saanud pädevalt asutuselt kõnealuse töötlemismeetodi kasutamise loa, koguda konteinerisse, mis on valmistatud punkti b kohaselt ja mis on asetatud selleks ettenähtud kohta punktide c ja d kohaselt;

b) konteiner peab olema:

c) konteiner tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta, mis asub põllumajandusettevõttest füüsiliselt eraldi.

Sellel kohal peavad olema eraldi juurdepääsuteed kogumisveokite jaoks ja materjalide toomise jaoks;

d) konteiner ja selle asukoht tuleb kavandada ja sisse seada kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, et vältida lõhnade levikut ning pinnase ja põhjavee saastumisohtu;

e) konteiner peab olema ühendatud gaasilisi heitmeid juhtiva toruga, mis on inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku vältimiseks varustatud asjakohase filtriga;

f) konteiner tuleb sulgeda hüdrolüüsiks vähemalt kolm kuud kestvaks perioodiks viisil, mis välistab, et seda ilma vastava loata avada saaks;

g) käitaja peab kehtestama sellise korra, mis hoiab ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku töötajate liikumise tõttu;

h) käitaja peab:

i) käitaja peab dokumenteerima

j) käitaja peab tühjendama konteinerit korrapäraste ajavahemike järel, et

k) hüdrolüüsi järel tuleb materjalid koguda, kasutada ja kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktidega a, b ja c või punkti e alapunktiga i;

l) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis;

m) muud hüdrolüüsitud materjalide kasutus- või käitlemisviisid, sealhulgas nende laotamine maapinnale, on keelatud.

a) Kuivaine sisaldus sõnnikus tuleb määrata kindlaks, kasutades Euroopa Standardikomitee meetodit (EN 12880:2000) ( 53 ) setete kirjeldamiseks ning kuivjääkide ja veesisalduse määramiseks.

Selle meetodi puhul peab sõnniku kuivainesisaldus olema vahemikus 15–70 %.

b) Lisatav lubjakogus tuleb määrata selliselt, et saavutatakse üks punktis f osutatud tingimustest temperatuuri ja aja kohta.

c) Töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus peab olema alla 12 mm.

Vajaduse korral tuleb sõnnikuosakesed peenestada, et saavutada lubatud suuruse piirmäär.

d) Sõnnik tuleb segada keskmise või keskmisest suurema reaktsioonivõimega kustutatud lubjaga (CaO) vähem kui kuus minutit, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, nagu on ette nähtud katsega 5.10 Euroopa Standardikomitee meetodi EN 459-2:2002 kohaselt ( 54 ).

Segada tuleb kahe järjestikuse segajaga, millel kummalgi on kaks vinti.

Mõlemad segajad

Segunemine peab toimuma keskmiselt ligikaudu kahe minuti jooksul.

e) Segu tuleb segada vähemalt kuus tundi, kuni moodustub lade, mille maht on vähemalt kaks tonni.

f) Lademesse tuleb teha kontrollpunktid, kust võetakse pidevalt mõõtmisnäite, tagamaks, et lademes oleva segu pH väärtus ulatuks vähemalt 12ni vähemalt ühel järgmistest perioodidest, mil saavutatakse vähemalt üks järgmistest vastavatest temperatuuridest:

g) Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

h) Tuleb kehtestada alaline ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetest lähtuv dokumenteeritud kord.

i) Kui käitajad soovivad pädevale asutusele näidata, et nad võivad punktis d kirjeldatust erinevat segajat või kustutamata lubja (CaO) asemel dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades saada punktides a kuni h kirjeldatud protsessiga vähemalt samaväärse tulemuse, peavad nad läbima järgmistele tingimustele vastava valideerimise.

Valideerimine peab

a) Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

b) Hüdrolüüsiks ei või kasutada 1. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva.

a) Sulatatud rasv peab olema läbinud eeltöötluse, mis koosneb

b) Eeltöödeldud materjal peab läbima mitme-etapilise katalüütilise protsessi, mis koosneb hüdro-desoksügeenimisetapist, millele järgneb isomeeride moodustumise etapp.

Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 20 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 250 °C.

1. Tooted, mis on saadud:

2. Materjale, mis on saadud:

▼M1

▼B

3. Kõik jäätmed, mis on tekkinud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest käesoleva jao kohaselt, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

1. Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:

2. Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:

3. Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et biogaasijaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad biogaasijaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

4. Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

1. Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:

2. Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:

3. Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et kompostimisjaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad kompostimisjaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

4. Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida.

See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et hoitaks ära töödeldud toodete saastumise oht.

3. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet.

Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

4. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

5. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida.

6. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

7. Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist.

1. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

3. kategooria piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima ja ternespiimatooteid võib siiski pastöriseerimata / hügieeniliseks muutmata kasutada biogaasijaamas toorainena, kui pädeva asutuse arvates ei kaasne nendega mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise risk.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis viiakse biogaasijaama eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

2. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis kompostitakse eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

1. Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:

3. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:

4. Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:

punktis a ja b on:

2. Käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.

3. Kui loomseid kõrvalsaadusi muundatakse biogaasiks või kompostitakse koos mitteloomset päritolu materjalidega, võib pädev asutus lubada käitajatel võtta nendest saadustest enne nende segamist mitteloomset päritolu materjalidega, representatiivseid proove kas pärast I peatüki 1 jao punkti 1 alapunkti a kohast pastöriseerimist või 2. jao punkti 1 kohast kompostimist, et kontrollida loomsete kõrvalsaaduste muundamise või kompostimise tõhusust.

1. Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:

2. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava.

3. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud.

4. Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:

5. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit.

Registrisse kantakse punktis 1 osutatud teave ning proovide ja nendest saadud toodete kõrvaldamise kuupäev ja viis.

6. Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele.

1. Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6.

2. Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:

3. Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt.

1. Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga.

2. Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:

3. Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena.

4. Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:

1. Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:

1. pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

2. pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:

a) pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:

b) pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:

c) söötmise eest vastutav isik:

1. Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:

2. Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:

3. Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:

4. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:

a) 10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist;

b) 25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist;

c) 10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja

d) protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel.

a) ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata);

b) materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik;

c) pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid.

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1.

2. Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 5 osutatud aega hakatakse arvestama siis, kui huvitatud isik on taotluse ametliku tõlke õigsust kinnitanud.

1. Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet, eelkõige kirjeldama:

2. 1. punktis osutatud taotluses tuleb samuti:

3. Punkti 2 alapunktis d nimetatud valideeritud vahetu mõõtmise käigus tehakse järgmisi toiminguid:

4. Punkti 2 alapunktis b osutatud HACCP-protokoll peab põhinema riski vähendamiseks kasutatavatel kõige määravama tähtsusega näitajatel, nagu

HACCP-kavas määratletakse kriitilised piirid, lähtudes seejuures valideerimiskatsete tulemustest ja/või kehtestatud meetodist.

Kui protsessi tõhusat toimimist saab tõestada üksnes protsessis kasutatud konkreetsete seadmete tehniliste näitajate abil, tuleb HACCP-kavas lisada ka tehnilised piirmäärad, mida tuleb järgida, eelkõige energiakulu, pumbalöökide arv või kemikaalide doosid.

Lisada tuleb teave tehniliste ja määrava tähtsusega näitajate kohta, mida tuleb pidevalt kontrollida ja dokumenteerida, ning mõõtmisel ja kontrollimisel kasutatud meetodeite kohta.

Arvesse tuleb võtta näitajate muutumist tavalistes tootmistingimustes.

HACCP-kavas peab käsitlema nii tavapäraseid kui ka ebaharilikke ja erakorralisi töötingimusi, sealhulgas ka protsessi seiskumist, ning täpsustama sellistes ebaharilikes ja erakorralistes tingimustes võetavad abimeetmed.

5. Taotlus peab sisaldama piisavat teavet ka järgmiste asjaolude kohta:

6. Taotlusega peab kaasas olema dokumentaalne tõendusmaterjal, eelkõige

7. Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress.

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.

2. Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana.

Kui need ei ole mõeldud kasutamiseks mingi konkreetse loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote veoks ristsaastumist välistaval viisil, tuleb need:

3. Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet.

Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib korduvkasutatavaid mahuteid siiski kasutada:

4. Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega.

1. Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks.

2. Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:

3. Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal.

1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:

2. Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis.

4. Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis.

5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku.

6. Samas:

1. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend.

Sellist dokumenti või tõendit ei ole vaja, kui:

2. Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

Liikmesriigid võivad nõuda saadetiste saabumise tõendamist süsteemi TRACES kaudu või kaubadokumendi neljanda eksemplariga, mille vastuvõtja saadab tootjale tagasi.

3. Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

4. Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud loale edastada teavet alternatiivse süsteemi teel võib pädev asutus samuti lubada, et selle liikmesriigi piires transporditavatel loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel on kaasas:

5. Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat.

6. Kaubadokumendi näidis

Märkused

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 22 lõikes 1 osutatud andmeregistrisse, mida peetakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, mis ei ole määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4, tuleb kanda:

2. Erandina käesoleva jao punktis 1 sätestatust ei pea ettevõtjad punkti 1 alapunktis a, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides i ja iii ning alapunkti d alapunktides ii ja iii osutatud andmeid eraldi säilitama, kui nad hoiavad kõikide saadetiste puhul alles III peatükis sätestatud kaubadokumendi koopia ja teevad sellise teabe kättesaadavaks koos muu käesoleva jao punktis 1 osutatud teabega.

3. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad registreerivad põletatud ja koospõletatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogused ja kategooria ning põletamise või koospõletamise kuupäeva.

1) lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus, loomad, kellele see on söödaks mõeldud, ja kasutamise kuupäev;

2) kogumiskeskuse puhul:

a) nende loomade karusnahkade ja rümpade arv, keda toideti sama liigi loomadest pärit materjaliga, ning

b) andmed iga saadetise kohta, et materjali teekond oleks jälgitav.

1) kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kogused;

2) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamise kuupäev ja koht;

3) kuupäev, mil kariloomad lasti pärast orgaanilise väetise või mullaparandusaine maapinnale laotamist sinna karja või mil selliselt maalt niideti loomadele haljassööta.

a) iga päev toodetud kogused;

b) päritoluliik, kaasa arvatud see, kas veeloomad on püütud loodusest või kasvatatud kasvanduses;

c) päritoluliigi teaduslik nimetus, kui tegu on kasvandusekalast saadud kalajahuga, mis on mõeldud söötmiseks teist liiki kasvandusekaladele.

a) põletatud või maetud loomsete kõrvalsaaduste kogus, kategooria ja liik;

b) põletamise või matmise kuupäev ja koht.

1. 1. või 2. kategooria materjali töötlevates ettevõtetes püsimärgistatakse sellisest materjalist saadud tooted glütserooltriheptanaadiga (GTH) järgmisel viisil:

2. Punktis 1 osutatud töötlemisettevõtetel on parameetrite jälgimisea registreerimise süsteem, mis sobib selleks, et tõendada pädevale asutusele, et nõutav vähim ühtlane GTH kontsentratsioon on saavutatud.

See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi kui triglütseriidi sisalduse määramist proovides, mis on regulaarsete ajavahemike järel võetud temperatuurivahemikus 40–70 kraadi keeva petrooleetri fraktsiooniga ekstraheerimisel saadud puhastatud glütserooltriheptanaadiekstraktist.

3. GTHga ei ole vaja märgistada:

▼B

a) sissetuleva materjali täiesti ohutuks hoidmiseks ja käitlemiseks ning

b) toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks kooskõlas käesoleva määrusega või sellise materjali saatmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 jäätmepõletus- või koospõletustehasesse või töötlemisettevõttesse või 3. kategooria materjali puhul biogaasi- või kompostimisjaama.

a) sortimine;

b) lõikamine;

c) jahutamine;

d) külmutamine;

e) soolamine või muul viisil säilitamine;

f) nahkade eemaldamine;

g) määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

h) toimingud, mis hõlmavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemist liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustusi järgides, nagu lahkamine või proovide võtmine;

i) biogaasiks muundamisele või kompostimisele minevate loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine või pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

j) sõelumine.

1. Vahetoimingute tegemise kohad vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

2. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsete jäätmete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad käepärast olema asjakohased vahendid.

1. Loomseid kõrvalsaadusi sorditakse nii, et oleks välistatud loomahaiguste levimise risk.

2. Loomseid kõrvalsaadusi käideldakse ja hoitakse kogu ladustamisperioodi jooksul muudest kaupadest eraldi ja sellisel viisil, mis välistab haigusetekitajate levimise.

3. Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt, sealhulgas sobival temperatuuril.

1. 3. kategooria materjalist saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised ei tohi asuda samal territooriumil, kus ladustatakse 1. ja 2. kategooria materjalist saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui rajatiste paigutuse ja haldamiskorra tõttu on välistatud ristsaastumine (näiteks kui kõnealuseid tooteid hoitakse täiesti eraldi hoones).

2. Ettevõttel peab olema:

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsetest jäätmetest saadud toodete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

4. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleb kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt ladustada.

1. X lisa II peatüki 4. jao II osas osutatud tooteid ladustatakse sobival temperatuuril, mis hoiab ära inimeste ja loomade terviseriskid, selleks ettenähtud tunnustatud või registreeritud ladustusettevõttes või tunnustatud või registreeritud ladustusettevõtte valdustes selleks ette nähtud eraldi ladustusalal.

2. Ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid vastavad vähemalt X lisa I peatükis sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

1. Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid alljärgnevate tingimuste kohaselt:

2. Ettevõtjad peavad andmeregistreid, mis on pädevale asutusele kättesaadaval kujul.

3. Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige alljärgnevaid tingimusi:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

1. Imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk peab olema läbinud IV lisa III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine).

Sellele vaatamata:

2. Muudelt loomadelt kui imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi.

3. Kalajahu peab olema läbinud:

1. Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud kottides või nõuetekohase ehitusega lahtise lasti konteinerites või hoidlates.

Tuleb võtta vajalikud meetmed, et konteinerite, konveierite või tõstukite sisse tekiks võimalikult vähe kondensaati.

2. Konveierites, tõstukites ja konteinerites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.

3. Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida.

Kõiki ladustamiskohti tuleb korrapäraselt tühjendada ja puhastada sellisel määral, et hoitaks ära saastumine.

4. Töödeldud loomne valk ei tohi märjaks saada.

Ladustamisalal tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist.

a) IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või

b) mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

a) kasutades 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud IV lisa III peatükis, või

b) kasutades muud meetodit, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

1. Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:

2. Piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad olema läbinud vähemalt ühe alapunktis 1 osutatud töötlemisviisidest või olema valmistatud piimast, mida on töödeldud kooskõlas alapunktiga 1.

3. Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt alapunktile 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab olema:

4. Lisaks alapunktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused vastama järgmistele nõuetele:

5. Toorpiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid loomatervishoiuga seotud tagatisi.

6. Ternespiim ja ternespiimatooted peavad:

1. Käesoleva osa punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud 3. kategooria materjali alla (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sellise sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mida ei ole töödeldud käesoleva jao I osa kohaselt.

2. Pädev asutus lubab määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud või registreeritud piimatööstustel tarnida piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi käesoleva osa punktis 3 osutatud otstarbel, kui tagatakse toodete jälgitavus.

3. Piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi võib tarnida ja kasutada söödamaterjalina:

4. Pädev asutus võib lubada I osa punkti B alapunktis 6 osutatud tingimustele mittevastava ternespiima tarnimist söödaks samas liikmesriigis ühelt põllumajandustootjalt teisele tingimustel, mis hoiavad ära terviseriskide leviku.

1. Želatiini tuleb toota nii, et 3. kategooria materjali töödeldakse happe või leelisega ja pärast loputatakse üks või mitu korda, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao kohaselt.

Seejärel tuleb korrigeerida pH-d. Želatiin tuleb ekstraheerida ühe või mitme järjestikuse kuumutamise teel, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine.

2. Pärast alapunktis 1 osutatud töötlust võib želatiini kuivatada ning vajaduse korral jahvatada või õhukesteks lehtedeks valtsida.

3. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi.

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ettenähtud ruumis või kohas.

a) üle kolme tunni väärtusel üle 11 temperatuuril üle 80 °C ning seejärel kuumtöödeldakse 30 minutit vähemalt temperatuuril 140 °C enam kui 3,6baarise rõhu all või

b) väärtusel 1–2, seejärel väärtusel üle 11 ning pärast kuumtöödeldakse 30 minutit temperatuuril 140 °C kolmebaarise rõhu all.

1. Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmisel tuleb läbida järgmised kolm etappi:

2. Kui kaltsiumdivesinikfosfaati saadakse rasvatustatud kontidest, peab tegu olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti a nõuetele vastavate kontidega.

a) kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse ja rasvatustatakse vastuvoolu kuuma veega (kondikillud peavad olema väiksemad kui 14 mm);

b) küpsetatakse 30 minutit aurus temperatuuril 145 °C rõhul 4 baari;

c) valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel;

d) trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast õhuga kuivatamist keevkihis temperatuuril 200 °C.

1. Kollageeni tuleb toota nii, et töötlemata 3. kategooria materjal pestakse, selle pH-d korrigeeritakse happe või leelisega, loputatakse üks või mitu korda, filtreeritakse ja pressitakse välja, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XV jaos kollageeni kohta sätestatud nõuete kohaselt.

Pärast sellist töötlemist võib kollageeni kuivatada.

2. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale nende, mis on liidu õigusaktidega lubatud.

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ette nähtud ruumis või kohas.

a) läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi;

b) töödeldud muul viisil ja kasutades selliseid parameetreid, mis tagavad toote vastavuse I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele; või

c) töödeldud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I, II ja III peatükis munade ja munatoodete kohta sätestatud nõuetega.

a) materjal ei koosne loomset päritolu materjalist, mis ei ole läbinud alljärgnevat töötlemist, ega ole sellise materjaliga kokku puutunud:

b) rakendatud on kõiki ettevaatusabinõusid, et hoida ära materjali saastumine.

1. Kalast või veeselgrootutest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid, mis on mõeldud kasvandusekalade või muude vesiviljelusloomade toiduks:

2. Pädev asutus võib selleks, et vältida lubamatut inimestele või loomadele nakkavate haiguste levimise riski, sätestada tingimused veeloomade ning vee- ja maismaaselgrootute kasutamiseks:

1. Liikmesriikide vahel toimuva muudelt liikidelt kui kodulindudelt või hobuslastelt pärineva töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

2. Liikmesriikide vahel toimuva kodulindude töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

3. Kaubadokumendi juurde kuuluva terviseohutuse tõendi näidis:

4. Hobuslaste töötlemata sõnnikuga võib liikmesriikide vahel kaubelda siis, kui sihtliikmesriik on andnud kauplemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusoleku ja sõnnik ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud veterinaarpiiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, Siberi katku või marutaudiga.

5. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 punkti c alapunktiga ii võib sihtliikmesriigi pädev asutus nõuda, et teisest liikmesriigist töötlemata sõnnikut lähetavad ettevõtjad:

6. Pädev asutus võib lubada sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires, kui on täidetud võimalike terviseohtude ohjamise tingimused, näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida.

a) need peavad pärinema väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi käitlevast ettevõttest, biogaasi- või kompostimisjaamast või orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvast ettevõttest;

b) need on läbinud kuumtöötluse vähemalt temperatuuril 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid on töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks, kui neid loetakse asjaomaseks ohuks;

c) pädev asutus võib siiski lubada kasutada ka muid kui punktis b osutatud tavapäraseid töötlusparameetreid, kui taotleja tõendab, et selliste parameetrite kasutamine viib võimalikud bioloogilised ohud miinimumini.

Kõnealune tõendamine hõlmab valideerimist, mida teostatakse järgmisel viisil:

Andmed ettevõttes kasutatavate asjakohaste protsessiparameetrite ja muude kriitiliste kontrollpunktide kohta tuleb registreerida ja säilitada, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet. Käesoleva punkti alusel tunnustatud protsessiga seotud teave tuleb komisjonile vastava nõudmise korral kättesaadavaks teha;

d) ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda protsessi jälgimise eesmärgil sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kus:

Töödeldud sõnnikut või töödeldud sõnnikutooteid, mis ei vasta käesolevas punktis nimetatud normidele, loetakse töötlemata sõnnikuks või sõnnikutoodeteks;

e) neid tuleb hoida nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seetõttu tuleb neid hoida:

1. Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a sõnnik, seedetrakti sisu, kompost, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid) toodetakse:

2. 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust koosnev või toodetud orgaaniline väetis või mullaparandusaine segatakse registreeritud ettevõttes piisava koguse ainega, mis muudab segu söödaks sobimatuks ja mida on lubanud kasutada selle liikmesriigi pädev asutus, kus toodet kasutatakse maapinnale laotamiseks.

3. Pädev asutus lubab punktis 2 osutatud koostisaine kasutamist järgmistel tingimustel:

Pädev asutus avaldab lubatud koostisainete loetelu komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kui need seda taotlevad.

4. Punktis 2 osutatud nõudeid ei kohaldata siiski:

5. Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama haigusetekitajatest puhastamise enne turulelaskmist, vastavalt:

a) pakendamata puistematerjalina, saastumist vältivates tingimustes;

b) pakendites või suurtes big-bag tüüpi kottides, kui tegu on lõpptarbijale müümiseks mõeldud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega; või

c) sobivas hoiukohas, kuhu ei pääse põllumajandusloomad, kui tegu on põllumajandusettevõttes ladustamisega.

1. Vahesaaduste importi ja transiiti lubatakse, kui:

2. Kolmanda riigi pädev asutus võib punkti 1 alapunktis e osutatu kohaselt ettevõtte registreerida või seda tunnustada, kui:

3. Liitu imporditavaid vahesaadusi kontrollitakse piiripunktis kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 4 ja need transporditakse piiripunktist otse:

4. Liidu kaudu transiitveosena viidavaid vahesaadusi transporditakse kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 11.

5. Asjaomase piiripunkti ametlik veterinaararst teatab saadetisest sihtettevõtte eest vastutavale asutusele süsteemi TRACES kaudu.

6. Sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja registreerib andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 22 ja esitab pädeva asutuse taotlusel vajaliku teabe vahesaaduste ostmise, müümise, kasutamise ja varude ning nende ülejäägi kõrvaldamise kohta, et oleks võimalik kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist.

7. Pädev asutus tagab kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et vahesaaduste saadetised saadetakse sellest liikmesriigist, kus peab toimuma piirikontroll, punktile 3 vastavasse sihtettevõttesse või transiidi korral väljumise piiripunkti.

8. Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmise kindlakstegemiseks korrapäraselt dokumente, et veenduda, kas imporditud vahesaaduste kogused ning ladustatud, kasutatud, lähetatud või kõrvaldatud vahesaaduste kogused kattuvad.

9. Transiitveosena viidavate vahesaaduste saadetiste puhul teevad sisenemise ja väljumise piiripunktide eest vastutavad pädevad asutused vajaduse korral koostööd, et tagada saadetiste tõhus kontrollimine ja jälgitavus.

a) sissetuleva materjali ladustamiseks ja töötlemiseks tingimustel, mis hoiavad ära inimeste või loomade tervise ohtuseadmise;

b) tootmises kasutamata jäänud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutamata materjal saadetakse töötlemiseks või kõrvaldamiseks teise ettevõttesse kooskõlas käesoleva määrusega.

a) 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning

b) 1. kategooria materjalist, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui tegu on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalist toodetud lemmikloomatoiduga.

a) Lemmikloomatoidu konserve tuleb kuumtöödelda, et Fc väärtus oleks vähemalt 3.

b) Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb:

Pärast tootmist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimiseks.

Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

1. Ettevõtjad võivad lemmikloomatoidu maitse parandamiseks kasutatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedelate või kuivatatud toodete valmistamiseks kasutada ainult neid loomseid kõrvalsaadusi, mida võib II peatüki punkti 2 kohaselt kasutada töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide toorainena.

2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema läbinud selliste parameetritega töötlemismeetodid, mis tagavad toote vastavuse käesoleva lisa II peatüki punktis 5 sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimiseks.

3. Lõpptoode tuleb:

1. Verd võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui see on kogutud:

2. Veretooteid võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui:

3. Hobuslaste veri ja veretooted tuleb pakendada mitteläbilaskvatesse plommitud mahutitesse, mis kannavad punkti 1 alapunktis b osutatud tapamaja või kogumisettevõtte loa numbrit.

a) ettevõttel on hõlpsasti puhastatavate ja desinfitseeritavate kõvade põrandate ja siledate seintega laoruumid ning vajaduse korral külmutusseadmed;

b) laoruume hoitakse rahuldavas tehnilises ja sanitaarkorras, et need ei kujutaks endast tooraine jaoks saasteallikat;

c) toorainet, mida neis ruumides hoitakse ja/või töödeldakse, aga mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, hoitakse kogu vastuvõtu-, ladustamis-, töötlemis- ja lähetusaja eraldi toorainest, mis vastab käesoleva peatüki nõuetele;

d) lõikamisjäägid, mis on saadud lubjatud toornahast, töödeldakse nii, et need enne, kui neid kasutatakse alljärgneva tootmiseks, ei ohustaks inimeste ega loomade tervist:

1. Töötlemata toornahku võib turule lasta, kui on täidetud direktiiviga 2002/99/EÜ värske liha suhtes kehtestatud tervise-eeskirjad.

2. Töödeldud toornahku võib turule lasta, kui:

1. Kabiloomade toornahku, mille käitleja on määranud muuks otstarbeks kui inimtoit ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 853/2004 toidus kasutamiseks mõeldud želatiini või kollageeni tooraine kohta sätestatud nõuetele, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule ilma piiranguid kohaldamata.

2. Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta alljärgnevaid toornahku:

3. Erandina punktist C.2 võib pädev asutus nõuda, et punkti 2 alapunktides c ja d osutatud töödeldud toornahkade saadetistel, mis lähevad lemmikloomatoitu, orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvasse ettevõttesse või biogaasiks muundamise jaama, oleks kaasas kaubadokument, mis on koostatud kooskõlas VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisega.

1. Vill, karvad, seaharjased, suled, suleosad ja udusuled, mis on kõik töötlemata, peavad olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti b alapunktides iii, iv ja v ning punktides h ja n osutatud 3. kategooria materjal.

Need peavad olema kindlalt pakendatud ja kuivad.

Töötlemata sulgede, suleosade ja udusulgede puhul, mis saadetakse otse tapamajast töötlemisettevõttesse, võib pädev asutus teha erandi kuiva materjali transportimise nõudest, kui:

2. Seaharjaste ning sigadelt saadud villa ja karva väljaviimine piirkondadest, kus sigade Aafrika katk on endeemiline, on keelatud, välja arvatud juhul, kui seaharjased ning sigadelt saadud vill ja karv on:

3. Punktis 1 sätestatut ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

a) seda on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või

b) see saadetakse otse ettevõttesse, kus toodetakse villast või karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks ning see vill või karv on läbinud vähemalt ühe järgmise töötlusprotsessi:

1. ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:

2. peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele.

1. 1. või 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud õlikeemias kasutamiseks, tuleb toota IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodi kohaselt.

2. Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

1. Rasva derivaatide tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemismeetodeid:

2. Käesoleva peatüki kohaselt toodetud rasvaderivaate võib lasta turule ainult:

a) Need peavad pärinema loomadelt:

b) Need peavad olema kuumtöödeldud, s.t läbi kuumutatud üks tund vähemalt sisetemperatuuril 80 °C.

c) Sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata.

d) Igal töötlemise, ladustamise või transpordi etapil on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks.

e) Need tuleb pakendada kasutamata pakenditesse või mahutitesse või neid tuleb transportida veokites või lahtise lasti konteinerites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tootega.

f) Pakenditel või mahutitel peab olema kirjas:

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 1 veerus „Tooraine” osutatud 3. kategooria materjalist;

b) need peavad vastama tabeli 1 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c) need peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 1 veergu „Kolmandate riikide loetelud”; ning

d) neil peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

e) need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel;

f) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus, ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30.

1. Enne saadetiste lubamist vabasse ringlusse liidus peab pädev asutus piiripunktis võtma imporditud töödeldud loomse valgu saadetistest proove, et veenduda vastavuses X lisa I peatükis sätestatud üldnõuetele.

Pädev asutus peab:

2. Erandina punktist 1 võib piiripunkti eest vastutav pädev asutus juhul, kui asjaomasest kolmandast riigist pärit pakendamata saadetisest võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võtta pistelisi proove järgmistest sellest kolmandast riigist saabuvatest pakendamata saadetistest.

Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks võtta asjakohaseid meetmeid.

Päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus peab proove võtvale pädevale asutusele neist abinõudest teada andma.

Kui veel mõni samast kohast saabunud saadetisest võetud proov osutub positiivseks, peab piiripunkti eest vastutav pädev asutus võtma proove igast sellest kohast pärinevast saadetisest, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed.

3. Pädevad asutused peavad vähemalt kolm aastat säilitama proovivõtmiste tulemusi kõigi saadetiste kohta, millest proove on võetud.

4. Liitu imporditud ja salmonella suhtes positiivseks osutunud saadetis või saadetis, mis ei vasta X lisa I peatükis enterobakterite kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele, tuleb:

a) täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade Aafrika katku;

b) täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud kuue kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja linnugrippi;

c) täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku; või

d) läbinud ühe järgmistest kuumutamisviisidest, kui on esinenud punktides a, b ja c osutatud haiguste puhanguid nendes punktides osutatud asjaomaste ajavahemike jooksul:

Käitajad peavad kriitiliste kontrollpunktide andmed registreerima ja säilitama, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet; registreeritav teave peab hõlmama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vajaduse korral töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

A. Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

B. Ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 2 veerus „Tooraine” osutatud loomsetest kõrvalsaadustest;

b) need peavad vastama tabeli 2 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c) need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 2 veergu „Kolmandate riikide loetelu”; ning

d) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus, ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30; ning

e) neil peab transpordi ajal kuni liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohani olema kaasas terviseohutuse tõend, millele on viidatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

f) need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel.

1. Veretooted peavad pärinema väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavaid tooteid valmistavast ettevõttest, mis vastab käesolevas määruses sätestatud eritingimustele, või kogumisettevõttest.

2. Veri, millest tehakse väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud veretooteid, peab olema kogutud

3.1. Sõraliste, kabjaliste ja londiliste taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama punktis a või b sätestatud tingimustele:

3.2. Lisaks punkti 3.1 alapunkti b alapunktidele i ja ii peab loomade puhul, v.a sigalased ja pekaarilised, olema täidetud üks järgmistest tingimustest:

3.3. Lisaks punkti 3.1. alapunkti b alapunktidele i ja ii peavad veretooted sigalaste ja pekaariliste puhul pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade vesikulaarhaiguse, sigade katku ja sigade Aafrika katku juhtumeid, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist ning kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

4. Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama järgmistele kas punktis a või b sätestatud tingimustele:

1. Veri peab vastama XIII lisa IV peatüki punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas

2. Veretooted peavad vastama XIII lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimustele.

Lisaks peavad XIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b) alapunktis i) nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda hoiti vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või kuni kolme kuu vanuste loomade puhul alates sünnist ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus veri koguti ning kus nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal ei esinenud järgmisi haigusi:

3. Veretooted peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus.

4. Veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 3.

1. Värskeid või jahutatud toornahku võib importida, kui

2. XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku võib importida ilma piiranguteta.

3. Muid töödeldud toornahku võib importida, kui

4. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada mahutites, veoautodes, vagunites või pallides, mis on plommitud lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse vastutusel.

1. Jahitrofeesid ja muid loomset päritolu esemeid, mis vastavad XIII lisa VI peatüki punkti B ja punkti C alapunktis 1 viidatud tingimustele, võib importida ilma piiranguteta.

2. Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid või muid esemeid, milleks on üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), kabjad, sõrad, hambad või nahad, võib kolmandatest riikidest importida, kui need vastavad XIII lisa VI peatüki punkti C alapunkti 1 alapunkti a, punkti C alapunkti 2 alapunkti a alapunktide i–iii ning alapunkti b alapunktide i ja ii nõuetele.

Siiski ei pea laevaga transporditavad kuiv- või märgsoolatud toornahad olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, juhul kui need on soolatud 14 päeva enne importimist.

3. Lindude ja kabiloomade jahitrofeesid või muid esemeid, mis koosnevad terviklikest anatoomilistest osadest ja on täielikult töötlemata, võib importida, kui

a) kui need on töödeldud dekoratiivsuled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede või udusulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel; või

b) kui nendega on kaasas kaubadokument, kus kinnitatakse, et sulgi, suleosasid või udusulgi on töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis välistab ülemäärase riski, ning need on kindlalt pakendisse suletud ja kuivad; ja

c) kui kaubadokumendis pole öeldud, et neid on tööstuslikult pestud ja töödeldud auruga 100 °C juures vähemalt 30 minutit, saadetakse need selliseks töötlemiseks mõnda registreeritud ettevõttesse.

1. Konte ja kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida väljaspool söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, kui

2. Iga saadetisega peab olema kaasas päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse pitseriga varustatud kaubadokument, mis sisaldab järgmist teavet:

3. Euroopa Liitu lähetamisel peavad tooted olema plommitud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas.

Kui tooteid transporditakse mahutites, peab mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud registreeritud sihtettevõtte nimi ja aadress.

4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli tuleb materjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega transportida otse registreeritud sihtettevõttesse.

1) kui neid on päritoluettevõttes kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega sügavkülmutatud või säilitatud viisil, mis välistab nende riknemise lähetamise ja sihtettevõttesse tarnimise vahelisel ajal;

2) kui nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida saastumist haigusetekitajatega;

3) kui need on pakendatud kasutamata pakenditesse, mis hoiavad ära lekke või mida on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud;

4) kui pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse loomsed kõrvalsaadused kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega otse kas

5.1. lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatava tooraine puhul, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii,

5.2. kui saadetis koosneb eespool punktis 5.1 osutatud viisil töödeldud toorainest ja muust töötlemata toorainest, peavad kõik saadetises sisalduvad toorained olema märgistatud vastavalt punkti 5.1 alapunktides a ja b sätestatule;

5.3. punkti 5.1 alapunktides a ja b ning punktis 5.2 osutatud märgistus peab jääma nähtavaks alates lähetamisest kuni tarnimiseni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse;

6. lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes tuleb lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatavat toorainet, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii, tootmise eel hoida, tootmises kasutada ja kõrvaldada pädeva asutuse lubatud tingimustel, mis võimaldavad saadud, tootmises kasutatud ja kõrvaldatud (kui see on kohaldatav) materjali koguseid ametlikult kontrollida.

Pädev asutus võib anda lemmikloomatoitu tootvat ettevõtet käitavale ettevõtjale loa hoida sellist materjali koos 3. kategooria materjaliga.

a) need on saadud

▼M1

▼B

b) neid on töödeldud 1. töötlemismeetodiga (rõhu all steriliseerimine) või mõne IV lisa III peatükis kirjeldatud meetodi abil;

c) mäletsejalistelt pärineva rasva puhul on eemaldatud lahustumatud lisaained, mis ületavad 0,15 massiprotsenti;

d) need on enne liitu saatmist märgistatud selliselt, et saavutatud on VIII lisa V peatüki punkti 1 alapunktis b osutatud glütserooltriheptanaadi minimaalne kontsentratsioon;

e) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse sulatatud rasvad kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse registreeritud sihtettevõttesse oludes, mis hoiavad ära saastumise; ja

f) nende pakendil või mahutil on märgistus „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”.

1. Rasva derivaate võib importida, kui saadetisega kaasas oleval terviseohutuse tõendil on kinnitus,

2. Punktis 1 osutatud terviseohutuse tõend tuleb kauba Euroopa Liitu sisenemisel esitada esmasisenemise piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni saadetisega kaasas olema.

3. Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb rasva derivaadid kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtettevõttesse.

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti b kohaselt 1. kategooria materjaliks liigitatud veiste selgroogu sisaldavast materjalist toodetud ja üksnes fotograafiatööstuses kasutamiseks ettenähtud želatiini (fotograafiline želatiin) võib importida tingimusel, et fotograafiline želatiin