konsolideeritud TEKST: 32011L0085 — ET — 30.04.2024

02011L0085 — ET — 30.04.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/85/EL, 8. november 2011, liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306 23.11.2011, lk 41)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1265, 29. aprill 2024,	L 1265	1	30.4.2024

NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/85/EL,

8. november 2011,

liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta

I

PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis sätestatakse liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Need eeskirjad on vajalikud selleks, et tagada liikmesriikide ELi toimimise lepingu kohaste kohustuste täitmine seoses valitsemissektori eelarve ülemäärase puudujäägi vältimisega.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklis 2 sätestatud mõisteid „riik”, „puudujääk” ja „investeerimine”. ►M1 Valitsemissektori allsektori mõistet kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 1 ) A lisas sätestatud tähenduses. ◄

Lisaks kasutatakse järgmist mõistet:

„eelarveraamistik” –

korraldused, menetlused, eeskirjad ja asutused, mis on valitsemissektori eelarvepoliitika elluviimise aluseks, eelkõige:

a)

valitsemissektori kasutatavad avaliku sektori raamatupidamisarvestuse ja statistilise aruandluse süsteemid;

b)

eelarve planeerimisel kasutatavate prognooside koostamise eeskirjad ja menetlused;

c)

riigispetsiifilised arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, mis aitavad suurendada sidusust liikmesriikide eelarvepoliitika elluviimise ja ELi toimimise lepingu kohaste vastavate kohustuste vahel ning mis esitatakse näitajana selliste eelarvetulemuste kohta nagu valitsemissektori eelarvepuudujääk, laenu võtmine, võlg või üks nende peamine osa;

d)

eelarvemenetlused, mis sisaldavad eelarveprotsessi kõikide etappide aluseks olevaid eelarve-eeskirju;

e)

keskpikad eelarveraamistikud, st spetsiifiline riigi eelarvemenetluste kogum, millega pikendatakse eelarvepoliitika ajalist ulatuvust kaugemale kui üks aasta ning mis sisaldab poliitika prioriteete ja riiklikke keskpika perioodi eelarve-eesmärke;

f)

sõltumatu järelevalve ja analüüsimiskord, et suurendada eelarveprotsessi etappide läbipaistvust;

g)

mehhanismid ja eeskirjad, millega reguleeritakse eelarvealaseid suhteid valitsemissektori kõigi allsektorite ametiasutuste vahel;

h)

sõltumatud eelarveasutused, st struktuurselt sõltumatud asutused või oma tööülesannete täitmisel liikmesriikide eelarvasutustest sõltumatud asutused, mis on loodud liikmesriigi õigusaktiga kooskõlas artikliga 8a.

II

PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUS JA STATISTIKA

Artikkel 3

1.

Seoses avaliku sektori raamatupidamisarvestuse riiklike süsteemidega kasutavad liikmesriigid avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteeme, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki valitsemissektori allsektoreid ning sisaldavad tekkepõhiste andmete koostamiseks vajalikku teavet eesmärgiga valmistada ette Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil põhinevad andmed. Kõnealuste valitsemissektori kasutatavate avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide suhtes kohaldatakse sisekontrolli ja sõltumatut auditeerimist.

2.

Liikmesriigid tagavad, et valitsemissektori iga allsektori eelarve andmed tehakse üldsusele õigel ajal ja korrapäraselt kättesaadavaks, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 549/2013. Eelkõige avaldavad liikmesriigid keskvalitsuse, osariigi/liidumaa valitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide kohta kvartaalse võla, ning kui neil ei ole kasutusele võetud integreeritud, põhjalikke ja riiklikult ühtlustatud tekkepõhise finantsarvestuse süsteeme, puudujäägi andmed eraldi enne järgmise kvartali lõppu või pärast seda, kui komisjon (Eurostat) on asjaomased andmed avaldanud.

3.

Komisjon (Eurostat) avaldab iga kolme kuu tagant määruse (EL) nr 549/2013 B lisa tabelite 25, 27 ja 28 kohaselt valitsemissektori finantsstatistika kvartaliandmed.

III

PEATÜKK

PROGNOOSID

Artikkel 4

1.

Liikmesriigid tagavad, et aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimine põhineb realistlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil. Makromajandus- ja eelarveprognoose võrreldakse kõige ajakohasemate komisjoni ja vajaduse korral teiste sõltumatute asutuste prognoosidega. Liikmesriigi makromajandus- ja eelarveprognooside ning komisjoni prognooside vahelisi olulisi erinevusi selgitatakse, sealhulgas juhul, kui muutujate tase või kasv välisprognoosides erineb komisjoni prognoosides toodud väärtustest olulisel määral.

2.

Komisjon avalikustab oma makromajandus- ja eelarveprognooside aluseks olevad meetodid, eeldused ja asjakohased näitajad.

3.

Et aidata liikmesriikidel eelarveprognoose koostada, esitab komisjon liidu kulude prognoosid, mis põhinevad mitmeaastase finantsraamistikuga kavandatud kulude tasemel.

▼M1 —————

5.

Liikmesriigid määravad kindlaks makromajandus- ja eelarveprognooside koostamise eest vastutava institutsiooni ning avaldavad eelarve planeerimiseks koostatud ametlikud makromajandus- ja eelarveprognoosid. Liikmesriigid ja komisjon peavad vähemalt kord aastas tehnilist dialoogi, milles käsitletakse makromajandus- ja eelarveprognooside koostamise aluseks olevaid eeldusi.

6.

Aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognoosidele tehakse korrapäraseid, objektiivseid ja põhjalikke järelhindamisi, mille viib läbi sõltumatu asutus või muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest ja kes ei ole samad kui prognoosi koostanud asutused. Hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks ja neid võetakse tulevaste makromajandus- ja eelarveprognooside puhul asjakohaselt arvesse. Kui hindamisel tehakse kindlaks oluline nihe, mis mõjutab makromajandusprognoose vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul, võtab liikmesriik vajalikud meetmed ja avalikustab need.

▼M1 —————

IV

PEATÜKK

ARVUDES VÄLJENDATUD EELARVE-EESKIRJAD

Artikkel 5

Iga liikmesriik kehtestab arvudes väljendatud spetsiifilised eelarve-eeskirjad, et kogu valitsemissektoris mitmeaastase perioodi kestel tõhusalt edendada eelarvepoliitika valdkonnas ELi toimimise lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kõnealuste eeskirjadega edendatakse eelkõige järgmist:

a)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklis 1 sätestatudpuudujäägi ja võla puhul kehtestatud kontrollväärtuste ja sätete järgimine;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 ( 2 ) kohase keskpika perioodi eelarve planeerimise kava vastuvõtmine.

Artikkel 6

1.

Ilma et see piiraks liidu eelarvealast järelevalveraamistikku käsitlevate ELi toimimise lepingu sätete kohaldamist, sisaldavad igale riigile spetsiifilised arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad järgmisi elemente:

a)

eesmärgi kindlaksmääramine ja eeskirjade reguleerimisala;

b)

eeskirjade järgimise tõhus ja õigeaegne jälgimine, mis põhineb usaldusväärsel ja sõltumatul analüüsil, mille teevad sõltumatud eelarveasutused, mis on loodud kooskõlas artikliga 8a, või muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest;

c)

tagajärjed nõuete täitmatajätmise korral.

2.

Kui arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad sisaldavad vabastusklausleid, sätestatakse nendes klauslites piiratud hulk konkreetseid asjaolusid, mis on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad ELi toimimise lepingust ja määrusest (EL) 2024/1263.

Artikkel 7

Liikmesriikide aastaeelarveseadused peavad olema kooskõlas kehtivate riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjadega.

▼M1 —————

V

PEATÜKK

SÕLTUMATUD EELARVEASUTUSED

Artikkel 8a

1.

Liikmesriigid tagavad, et nende seaduste, määruste või õiguslikult siduvate haldusnormidega luuakse sõltumatud eelarveasutused.

2.

Liikmesriigid võivad luua rohkem kui ühe sõltumatu eelarveasutuse.

3.

Sõltumatud eelarveasutused koosnevad liikmetest, kes on ametisse nimetatud või määratud läbipaistvate menetluste alusel vastavalt nende kogemusele ja pädevusele riigi rahanduses, makromajanduses ja eelarve haldamises.

4.

Sõltumatud eelarveasutused vastavad järgmistele nõuetele:

a)

nad ei võta vastu juhiseid asjaomase liikmesriigi eelarveasutustelt või muudelt avaliku või erasektori asutustelt;

b)

neil on õigus üldsust oma hinnangutest ja arvamustest õigeaegselt teavitada;

c)

neil on piisavad ja stabiilsed vahendid, et täita tulemuslikult oma ülesandeid, sealhulgas teha kõiki nende ülesannete alla kuuluvaid analüüse;

d)

neil on piisav ja õigeaegne juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks;

e)

neid hindavad korrapäraselt sõltumatud välishindajad.

5.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 473/2013 kohaselt nendele liikmesriikidele antud ülesandeid ja funktsioone, kelle rahaühik on euro, tagavad kõik liikmesriigid, et üks sõltumatutest eelarveasutustest täidab järgmisi ülesandeid:

a)

iga-aastaste ja mitmeaastaste makromajandusprognooside koostamine, hindamine või kinnitamine;

b)

kui seda ei tee muud asutused, siis riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade järgimise jälgimine kooskõlas artikliga 6;

c)

ülesannete täitmine vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 11, artikli 15 lõikele 3 ja artiklile 23 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 ( 3 ) artikli 3 lõikele 5;

d)

riigi eelarveraamistiku sidususe, ühtsuse ja tulemuslikkuse hindamine;

e)

kutse korral osalemine korrapärastel kuulamistel ja aruteludel riigi parlamendis.

6.

Sõltumatud eelarveasutused esitavad käesoleva artikli lõike 5 punktis a, b, c või d osutatud ülesannete raames hinnanguid, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 473/2013 kohaselt antud ülesandeid ja funktsioone. Liikmesriigid järgivad neid hinnanguid või selgitavad, miks nad neid ei järgi. Kõnealune selgitus on avalik ja see esitatakse kaks kuud pärast kõnealuste hinnangute esitamise kuupäeva.

Artikkel 9

1.

Liikmesriigid kehtestavad riigi keskpika perioodi usaldusväärse ja tõhusa eelarveraamistiku, millega nähakse ette eelarve planeerimine vähemalt kolmeks aastaks, et tagada riigieelarve planeerimisel mitmeaastase perspektiivi arvessevõtmine.

2.

Riigi keskpika perioodi eelarveraamistik sisaldab järgmiste elementide kehtestamise menetlusi:

a)

käesoleva direktiivi artikli 2 teise lõigu punktis e osutatud ulatuslikud ja läbipaistvad riiklikud keskpikad eelarve-eesmärgid seoses valitsemissektori eelarvepuudujäägi, võla ja muude eelarvenäitajatega, nagu näiteks kulud, tagades samas, et eesmärgid on kooskõlas kõigi arvudes väljendatud riigispetsiifiliste eelarve-eeskirjadega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi IV peatükis, ja määruse (EL) 2024/1263 asjakohaste sätetega;

b)

valitsemissektori suuremaid kulu- ja tuluartikleid käsitlevad prognoosid, milles esitatakse üksikasjalikumaid keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustuse tasandit puudutavaid andmeid, eelarveaasta ja sellest pikema perioodi kohta, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

c)

valitsemissektori rahandusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule mõju avaldava keskpikaks perioodiks kavandatud poliitika, sealhulgas reformide ja investeeringute kirjeldus peamiste tulu- ja kuluartiklite kaupa, millest nähtub, kuidas saavutatakse kohandamine artikli 2 teise lõigu punktis e osutatud riiklike keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas võrreldes prognoosidega, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

d)

hinnang selle kohta, kuidas kavandatud poliitika, võttes arvesse selle otsest mõju valitsemissektori rahandusele keskpikas perioodis ja pikaajaliselt, võib mõjutada riigi rahanduse keskpika perioodi ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Hinnangus võetakse võimaluse piires arvesse kliimamuutustest tulenevaid makromajanduslikke eelarveriske ning nende keskkonna- ja jaotuslikku mõju.

▼M1 —————

Artikkel 10

Aastaeelarveseadus peab olema kooskõlas artikli 2 teise lõigu punktis e osutatud riiklike keskpika perioodi eelarve-eesmärkidega. Kõiki kõrvalekaldeid selgitatakse nõuetekohaselt.

Artikkel 11

Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse uus valitsus, ei takista käesolev direktiiv liikmesriigil keskpika perioodi eelarvekava ajakohastamist, et see kajastaks uusi poliitika prioriteete. Sel juhul toob liikmesriik välja eelmise ja uue keskpika perioodi eelarvekava erinevused.

VI

PEATÜKK

RIIGI RAHANDUSE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 12

Liikmesriigid tagavad, et kõiki II, III ja IV peatüki sätete järgimiseks võetud meetmeid kohaldatakse kõigis valitsemissektori allsektorites ühetaoliselt ning et need hõlmavad täielikult kõiki kõnealuseid sektoreid. Selleks kehtestavad liikmesriigid eelkõige ühetaolised raamatupidamiseeskirjad ja -menetlused valitsemissektoris, samuti tagavad nende aluseks olevate andmete kogumise ja töötlemise süsteemi terviklikkuse.

Artikkel 13

1.

Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid valitsemissektori allsektorite koordineerimiseks, et näha ette kõigi valitsemissektori allsektorite täieulatuslik ja sidus kaasamine eelarve planeerimisse, riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade koostamisse ja eelarveprognooside tegemisse, ning mitmeaastase planeerimise ettevalmistamine, nagu on eelkõige sätestatud mitmeaastases eelarveraamistikus.

2.

Eelarvega seotud vastutuse suurendamiseks sätestatakse selgelt ametiasutuste eelarvealane vastutus valitsemissektori eri allsektorites.

Artikkel 14

1.

Liikmesriigid avalikustavad aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve menetluste raames teabe valitsemissektori, sealhulgas selle allsektorite asutuste ja fondide kohta, mis ei ole osa korralisest eelarvest. Liikmesriigid avaldavad ka andmed nende asutuste ja fondide koondmõju kohta valitsemissektori eelarvetasakaalule ja võlale.

2.

Liikmesriigid avaldavad üksikasjaliku teabe selle kohta, kuidas maksukulud mõjutavad tulusid.

3.

Liikmesriigid avaldavad valitsemissektori iga allsektori puhul asjakohase teabe selliste tingimuslike kohustuste kohta, millel võib tõenäoliselt olla eelarvele suur mõju, sealhulgas riigi tagatised, viivislaenud ja avaliku sektori ettevõtete tegevusest tulenevad kohustused ning nende ulatus. Samuti avaldavad liikmesriigid võimaluse piires teabe õnnetuste ja kliimaga seotud tingimuslike kohustuste kohta. Avaldatud teabes võetakse võimaluse piires arvesse teavet õnnetuste ja kliimaga seotud vapustuste tõttu tekkinud eelarvekulude kohta. Liikmesriigid avaldavad teabe valitsemissektori osaluse kohta avaliku ja erasektori ettevõtete kapitalis, kui tegemist on majanduse seisukohast oluliste summadega.

VII

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

1.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2013. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nõukogu julgustab liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

2.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.

Komisjon valmistab liikmesriikide asjaomase teabe põhjal ette käesoleva direktiivi põhiliste sätete rakendamise vahearuande, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 14. detsembriks 2012.

4.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

1.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant aruande selle kohta, milline on seis seoses järgmisega:

a)

liidus valitsemissektori poolt kasutatav avaliku sektori raamatupidamisarvestus, võttes arvesse edusamme, mida on tehtud alates komisjoni 2013. aasta hinnangust rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite sobivuse kohta liikmesriikidele;

b)

liidu sõltumatute eelarveasutuste suutlikkus ja ülesanded, võttes arvesse alates käesoleva direktiivi jõustumisest tehtud edusamme, tuginedes komisjoni eelarvejuhtimise andmebaasi järeldustele ja konsultatsioonidele asjaomaste sidusrühmadega, et analüüsida miinimumstandardeid.

2.

Komisjon avaldab 31. detsembriks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant ülevaate käesoleva direktiivi sätete tulemuslikkusest.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

►M1 ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1). ◄

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).

( 3 ) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).