Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”).

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2016/97 ( 1 ) ja (EL) 2016/2341 ( 2 ) ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ülesandeid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

Tööandjapensioni kogumisasutuste puhul ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus piirata siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.

Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tõhusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab oma pädevuse piires:

▼B

▼M2

▼M2

▼M2

Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast ühtsustamist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.

▼C1

Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsasutused, mille maksejõuetus võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning, kus iganes kohane, proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastutuse, tegutseb usaldusväärselt ja tagab, et kõiki sidusrühmi koheldakse õiglaselt.

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete, eelkõige suuniste, soovituste, arvamuste, küsimuste ja vastuste, regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude sisu ja vormi puhul tuleb täiel määral järgida käesoleva määruse ja lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldatavaid norme. Selles ulatuses, milles see on nende normide alusel lubatud ja asjakohane, võetakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete puhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest ja meetmetest mõjutatud finantsasutuse, muu ettevõtja või isiku või muust finantstegevusest tulenevate riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate ►C1  finantsasutuste ◄ üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ELi toimimise lepingu artikli 226 kohaselt teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd selle artikli alusel korraldatavate uurimiste puhul.

Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 4 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.

Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest.

Piiramata rahvusvahelistel foorumitel osalemisest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral Euroopa Parlamendile teada, kuidas ta panustab liidu huvide ühtsesse, ühisesse, ühetaolisesse ja tulemuslikku esindamisse neil rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on järgmised ülesanded:

▼M2

▼M2

▼M2

▼B

▼M2

▼C1

▼M2

▼B

▼M2

▼M2 —————

Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:

Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

▼M2

▼B

▼M2

▼B

▼M2

▼M2

▼B

Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:

▼M2

▼M2

▼B

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 6 sätestatud eesmärke.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 5 ) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid ainult erandolukorras, kui tema hinnangul võib artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne seadusandliku akti või neil seadusandlikel aktidel põhinevate delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamine põhjustada märkimisväärseid probleeme ühel järgmistest põhjustest:

Lõikes 1 osutatud juhtudel esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest.

Kui see on lõikes 1 osutatud juhtudel vajalik ning kuni lõikes 2 osutatud korras uute meetmete vastuvõtmise ja kohaldamiseni esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamused lõikes 1 osutatud õigusaktide konkreetsete sätete kohta, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalve- ja täitmise tagamise tavasid ning liidu õiguse ühist, ühtset ja järjepidevat kohaldamist.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on eelkõige pädevatelt asutustelt laekunud teabe alusel seisukohal, et artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid või neil seadusandlikel aktidel põhinevad delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid tekitavad märkimisväärseid probleeme, mis on seotud turu usalduse, tarbijate, klientide ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusega, siis esitab ta viivitamata pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul on. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma arvamuse.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

▼M2

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.

▼M2 —————

▼M2

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

▼M2

Komisjon korraldab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.

▼B

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.

Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib kõnealust tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval. Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

▼M2

Komisjon korraldab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.

▼B

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.

Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.

Pädevad asutused ja ►C1  finantsasutused ◄ võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad ►C1  finantsasutused ◄ selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku arutelu või tehnilist analüüsi.

Seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seoses. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Piiramata käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus ning liidu institutsioon ja asutus, esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või seonduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide alusel võetud suuniste ja soovituste sätete tegeliku kohaldamise või rakendamise kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastused lõikes 1 osutatud küsimustele ei ole siduvad. Vastused esitatakse vähemalt keeles, milles küsimus esitati.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob oma veebisaidil veebipõhise rakenduse, mille abil saab esitada küsimusi ning aegsasti avaldada kõik laekunud küsimused ja kõik lõike 1 kohastele lubatavatele küsimustele antud vastused, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus nende isikute õigustatud huvidega või ohustaks finantssüsteemi stabiilsust; samuti haldab ta kõnealust rakendust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib lükata tagasi küsimused, millele ta ei kavatse vastata. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kahe kuu jooksul vastamata jäetud küsimused.

Kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget võivad taotleda, et järelevalvenõukogu otsustaks artikli 44 kohaselt, kas käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatavate küsimuste teemat artikli 16 kohastes suunistes, küsida nõu artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogult, vaadata küsimused ja vastused sobivate ajavahemike järel läbi, korraldada avalikke arutelusid või analüüsida võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed asjaomaste küsimuste ja vastuste projekti ulatuse, olemuse ja mõjuga või küsimuse kiireloomulisusega. Artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu kaasamisel kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab komisjonile küsimused, mille puhul tuleb tõlgendada liidu õigust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab komisjoni esitatud vastused.

Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et ►C1  finantsasutus ◄ täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu esitatud taotlusele või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib kohasel juhul liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

▼M1

Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.

▼M2

Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada pärast asjaomase pädeva asutusega konsulteerimist nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes, vastu finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja ►C1  finantsasutused ◄ ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse tegelikust või võimalikust rikkumisest, õigusnormide kuritarvitamisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.

Füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kasutavad spetsiaalseid teatamiskanaleid, kaitstakse survemeetmete eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 ( 6 ), kui see on asjakohane.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et kogu teavet saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärseid viiteid oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.

Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

Kui nõukogu võtab vastu käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantsasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid.

Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on ►C1  finantsasutuste ◄ suhtes vahetult kohaldatavad, vastu ►C1  finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud kõnealustes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt osutatud õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahendajana.

Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.

Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantsasutuste järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.

▼B

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib:

▼M2

▼B

Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.

Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

Vajaduse korral kaalub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise käsituse süsteemse olulisuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajaduse korral kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

▼B

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral ►C1  finantsasutuste ◄ jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et ►C1  finantsasutustega ◄ seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsturu osalistest lähtuv või neile avalduv süsteemne risk, sealhulgas võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk, võib stressiolukorras suureneda. Nende finantsturu osaliste suhtes, kellest võib lähtuda süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning tööandjapensionide kogumisasutustega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise kindlustusjärelevalve ameti ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse sidusa ja koordineeritud kriiside ohjamise ja lahendamise korra toimimisse liidus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada maksejõuetute finantsasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide kriisilahendust viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad viia läbi finantsasutuse või kontserni kriisilahenduse menetluse korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste ►C1  finantsasutuste ◄ ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seotud menetlust, nende täitmsit ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

▼M2

▼M2

▼B

▼M4

▼M2

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädeva asutuse mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet.

Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee, mis koosneb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatest ja pädevate asutuste liikmetest. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee eesistujaks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötaja. Eesistuja teeb pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist ettepaneku vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks järelevalvenõukogu. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu ei tee kümne päeva jooksul pärast eesistuja ettepaneku esitamist otsust selle tagasilükkamise kohta.

Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

▼M4

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste aruande. Aruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Selle aruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste vastastikuse eksperdihinnangu aruannetega ja tagada võrdsed tingimused. Juhatus hindab eelkõige, kas metoodikat on kohaldatud samal viisil. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

Kaks aastat pärast vastastikuse eksperdihinnangu aruande avaldamist korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelaruande koostamise. Järelaruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja selle võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Järelaruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste järelaruannetega. Järelaruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses eksperdihinnangus osalenud pädevad asutused on võtnud seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruandes käsitletud järelmeetmetega.

Vastastikuse eksperdihinnangu komitee teeb pärast hindamisele kuuluvate pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused ja lõikes 6 osutatud järelaruande. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised põhjendatud järeldused erinevad vastastikuse eksperdihinnangu komitee kindlaks tehtud järeldustest, siis edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee läbivaadatud järeldused konfidentsiaalselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikune eksperdihinnang tehakse, on mures selle pärast, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamiste põhjendatud järelduste avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust, on tal võimalik edastada see küsimus järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu võib otsustada väljavõtteid mitte avaldada.

Käesoleva artikli kohaldamisel teeb juhatus ettepaneku kahe järgmise aasta vastastikuse eksperdihinnangu töökava kohta, milles muu hulgas kajastatakse eelmistes vastastikuse eksperdihinnangu menetlustes omandatud kogemusi ja artiklis 45b osutatud koordineerimisrühma arutelusid. Vastastikuse eksperdihinnangu töökava moodustab iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa. See tehakse üldsusele kättesaadavaks. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustada korraldada täiendava vastastikuse eksperdihinnangu.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi stabiilsust, või piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset liidus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab liidu tegutsemist koordineeritud viisil, muu hulgas:

▼B

▼M2

▼M2

▼B

Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma analüüsi finantsasutuste toimimise kohta, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid finantsasutuste kohanemisvõime hindamisi ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:

▼M2

▼B

▼M2

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikutega.

▼B

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega, aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid (edaspidi „samaväärsuse otsus”).

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve seirab asjakohaseid regulatiivseid ja järelevalvesuundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja turusuundumusi sellises ulatuses, nagu see on asjakohane riskipõhise samaväärsuse hindamise jaoks sellistes kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele teinud samaväärsuse otsuse, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need suundumused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset ja siseturu toimimist.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades käesoleva artikli lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse põhimõtteliselt kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimiste käigus lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve neisse sätted, mis käsitlevad järgmist:

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade loomiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele liidu huvide ühtsesse, ühisesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindatusse rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Enne käesoleva artikli kohaselt teabe taotlemist ning aruandlusnõuete dubleerimise vältimiseks võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse artikli 35a lõikes 12 määratletud teiste asutuste kogutud teavet ja olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele ►C1  finantsasutusele ◄ . Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomast ►C1  finantsasutust ◄ käsitlevat teavet vajatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel sellist teavet koguda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jagab taotluse korral teiste asutustega korrapäraselt või igal üksikjuhul eraldi teavet, mille ta on oma ülesannete täitmise käigus saanud finantsasutustelt või teistelt asutustelt ja mis tuleneb liidu õiguse kohaldamisest ja rakendamisest, tingimusel et teavet taotleval asutusel on liidu õiguse kohaselt õigus seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotleb teavet mis tahes teiselt asutuselt, kes on selle teabe saanud, selle asemel, et nõuda seda otse finantsasutustelt, tingimusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on liidu õiguse kohaselt õigus seda teavet saada.

Käesoleva artikli lõike 1 kohases teabevahetuse taotluses märgitakse liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahetab teavet vastavalt lõikele 1, teavitab ta teabevahetusest põhjendamatu viivituseta iga asutust, kelle käest ta teavet sai, või kui teave saadi otse finantsasutustelt, siis iga finantsasutust. Korduva või korrapärase teabevahetuse korral on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustatud teavitama finantsasutust või asutust, kelle käest ta teavet sai, ainult üks kord.

Erandina lõikest 4 ei ole Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustatud teavitama asutust või finantsasutust teabevahetusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Erandina lõikest 4 ei teavita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve finantsasutust teabevahetusest, kui ta teeb kindlaks või kui taotlev asutus annab talle teada, et see võib kahjustada järelevalve- või kriisilahendusmenetlusi, -meetmeid või -uurimisi.

Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on saanud finantsasutuselt või teiselt asutuselt ja mille kvaliteeti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on seejärel kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

Lõigetes 1–7 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja teised asutused sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumid sellise teabevahetuse korra kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumites võidakse kindlaks määrata ka jagatud teabe kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise kord. Komisjon võib pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja teiste asutustega konsulteerimist töötada välja suunised selliste vastastikuse mõistmise memorandumite põhielementide kohta.

Lõigetega 1–8 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata käesoleva määruse muude sätete või muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja teiste asutuste vahel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused võivad oma kaalutlusõigust kasutades anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele selle taaskasutamiseks juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või juurdepääsu andev pädev asutus on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

Hiljemalt 11. novembriks 2027 esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tihedas koostöös pädevate asutustega komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid. See võib sisaldada samuti soovitusi finantssektori ja finantssektoriväliste üksuste aruandlusnõuete vahelise kooskõla parandamiseks. Vajaduse korral ajakohastatakse aruannet korrapäraselt.

Käesoleva artikli, artikli 35 lõike 4 ja artikli 70 lõike 3 kohaldamisel tähendab „teised asutused” järgmisi asutusi:

Hiljemalt 11. novembriks 2030 koostavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu ja tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, Euroopa Keskpangaga, AMLAga, Ühtse Kriisilahendusnõukoguga, pädevate asutustega ning muude asjaomaste sidusrühmadega aruande, milles esitatakse võimalused liidus järelevalveandmete kogumise parandamiseks. Tuginedes Euroopa järelevalveasutuste valdkondlikule tööle aruandluse integreerimisel sisaldab aruanne teostatavusuuringut, sealhulgas hinnangut sektoriülese integreeritud aruandlussüsteemi mõju, kulude ja tulude kohta, ning sellel teostatavusuuringul põhinevat rakendamise tegevuskava.

Euroopa järelevalveasutused loovad ühiskomitee kaudu ning tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, Euroopa Keskpangaga, AMLAga, Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ning pädevate asutustega viivitamata alalise ühtse kontaktpunkti, kellele üksused saavad edastada dubleerivaid, aegunud või liigseid aruandlus- ja avalikustamisnõudeid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute ►C1  finantsasutustega ◄ seotud teabe edastamiseks.

Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Kohasel juhul kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu (edaspidi koos viidatud „sidusrühmade kogud”). Sidusrühmade kogudega konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid ►C1  finantsasutusi ◄ . Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse sidusrühmade kogusid nii kiiresti kui võimalik.

Sidusrühmade kogud tulevad kokku vähemalt neli korda aastas. Nad võivad ühiselt arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ning nad teavitavad üksteist muudest arutusel olevatest küsimustest.

Ühe sidusrühmade kogu liikmed võivad olla ka teise sidusrühmade kogu liikmed.

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionide sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Sidusrühmade kogude liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.

Asjaomase sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisavad sekretariaaditeenused. Sidusrühmade kogude liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 14 ) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Sidusrühmade kogud võivad moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

▼B

Sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Sidusrühmade kogud võivad anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Sidusrühmade kogud võtavad liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu ühel oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse kohaldamine.

Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, lõppeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peatumine.

Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimest lauset kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobiva ajavahemiku järel läbi.

Artikli 17, 18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantsasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuse kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

Iga füüsiline või juriidilised isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma otsuse avaldas.

Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.

Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab need.

Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 16 ) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 70 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

▼B

▼M2

Vabatahtlikke sissemakseid liikmesriikidelt või vaatlejatelt ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatuse ja erapooletuse. Vabatahtlikke sissemakseid, mis kujutavad endast pädeva asutuse poolt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele delegeeritud ülesannetega kaasnevate kulude hüvitamist, ei käsitata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatust kahtluse alla seadvatena.

▼B

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves.

Tegevdirektor koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi projekti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

Järelevalvenõukogu võtab vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi projekti, mille on heaks kiitnud juhatus.

Juhatus edastab ühtse programmdokumendi komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks.

Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

Juhatus teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

Piiramata finantsmääruse artiklite 266 ja 267 kohaldamist, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sealhulgas kaitseklauslitele.

Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aastaeelarvet.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esitamast kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja kindlaks määratud viisil ja vormis.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Pärast finantsmääruse artikli 246 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste saamist koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks ning saadab vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 18 ) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes piiranguteta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi töötajate suhtes.

Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.

Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ees reguleerivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid ►C1  finantsasutusi ◄ ei ole võimalik identifitseerida.

▼M2

Käesoleva artikli lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.

Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sealhulgas juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

Käesoleva artikli lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel vahetamast teavet pädevate asutustega ning artikli 35a lõikes 12 osutatud teiste asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 ( 19 ).

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 21 ).

Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute ►C1  finantsasutustega ◄ seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tegevuse ja käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamisel omandatud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

▼M2

▼B

Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu artikli 9a kohaldamise kohta.

Üleeuroopalise ulatusega ►C1  finantsasutuste ◄ või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.