02010R1092 — ET — 30.12.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, (ELT L 331 15.12.2010, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2176, 18. detsember 2019, |
L 334 |
146 |
27.12.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1092/2010,
24. november 2010,
finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Asutamine
1. Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selle asukoht on Frankfurt am Main.
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mille eesmärk on tagada liidu finantssüsteemi järelevalve.
3. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad:
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);
määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);
määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);
määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 ette nähtud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);
määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides määratletud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.
4. ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt teevad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:
„finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja või üksus, kelle tegevust reguleeritakse liidu õigusaktidega, millele on osutatud määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2, või mis tahes teine liidus asuv ettevõtja või üksus, kelle põhitegevus on sarnast laadi;
„finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja -tooted ning finantsturu infrastruktuurid;
„süsteemne risk” – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liidu või ühe või mitme liikmesriigi reaalmajandusele ja siseturu toimimisele. Igat tüüpi finantsvahendajad, -turud ja -infrastruktuurid võivad olla teataval määral süsteemselt olulised.
Artikkel 3
Missioon, eesmärgid ja ülesanded
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid. See toetab siseturu sujuvat toimimist, tagades seeläbi finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.
2. Lõike 1 kohaldamisel täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgmisi ülesandeid:
määrab kindlaks kogu teabe ja/või kogub ning analüüsib seda, mis on asjakohane ja vajalik lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide täitmiseks;
tuvastab süsteemsed riskid ja seab need tähtsuse järjekorda;
annab riskihoiatusi, kui sellised süsteemsed riskid on märkimisväärsed, ja vajaduse korral avalikustab need;
esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele, ja vajaduse korral avalikustab need soovitused;
kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu leiab, et tekkida võib eriolukord määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 18 määratletud tähenduses, väljastab ta nõukogule adresseeritud konfidentsiaalse hoiatusteate ning annab nõukogule hinnangu, kas oleks vaja võtta vastu otsus, mis adresseeritakse Euroopa järelevalveasutustele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu;
jälgib hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;
teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kõigi teiste osalistega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; ning töötab koos Euroopa järelevalveasutustega välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidikud) süsteemsete riskide kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks;
osaleb vajaduse korral ühiskomitees;
kooskõlastab oma tegevuse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevusega, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga, samuti kolmandate riikide oluliste asutustega küsimustes, mis on seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalvega;
täidab muid asjakohaseid ülesandeid, nagu on sätestatud liidu seadusandlikes aktides.
II PEATÜKK
KORRALDUS
Artikkel 4
Struktuur
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosneb haldusnõukogust, juhtkomiteest, sekretariaadist, teaduslikust nõuandekomiteest ja tehnilisest nõuandekomiteest.
2. Haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule artikli 3 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannete täitmise tagamiseks.
2a. Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 ( 1 ) artikli 3 lõike 2 alusel sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimiseks vajaminevad oskused, erapooletus ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest piisava üksikasjalikkusega.
3. Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, valmistades ette haldusnõukogu koosolekud, vaadates läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimasoleva töö edenemist.
3a. Sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad eesistuja ja juhtkomitee käsitleda järgmisi küsimusi:
sekretariaadi igapäevase töö juhtimine;
sekretariaadi haldus- ja eelarveküsimused;
haldusnõukogu töö ja otsustusprotsessi koordineerimine ja ettevalmistamine;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaprogrammi projekti ettevalmistamine ja selle rakendamine;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust käsitleva aastaaruande ettevalmistamine ning aastaprogrammi rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine.
4. Sekretariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevase töö eest. Ta pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvaliteedilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt eesistuja ja juhtkomitee juhistele kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1096/2010 ( 2 ). Ta tugineb ka Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele.
5. Teaduslik nõuandekomitee ja tehniline nõuandekomitee, millele on osutatud artiklites 12 ja 13, annavad nõu ja toetavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes.
Artikkel 5
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitjad
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja on EKP president.
2. Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast haldusnõukogu hääleõigusega liikmed, kes esindavad liikmesriike, võttes arvesse tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 ( 3 ) artikli 2 punktis 1 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.
3. Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja, kes on ametisse nimetatud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 55 lõikele 3.
4. Eesistuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad kavatsevad täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.
5. Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.
6. Eesistuja asetäitjad (vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele) juhatavad haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda.
7. Kui nende EKP üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud eesistuja esimeseks asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja esimene asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse eesistuja uus esimene asetäitja lõike 2 kohaselt.
8. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida ülesandeid, nagu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded, mis hõlmavad ka tööprogrammi tutvustamist, eesistuja esimesele asetäitjale või, kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või sekretariaadi juhatajale. Artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutuse ja aruandekohustusega seotud ülesandeid delegeerida ei saa.
Artikkel 6
Haldusnõukogu
1. Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on järgmised isikud:
EKP president ja asepresident;
liikmesriikide keskpankade juhid. Liikmesriigid, kus riigi keskpank ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 4 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 5 ) kohane määratud asutus ning kus kõnealusel määratud asutusel on oma pädevusvaldkonnas finantsstabiilsuse alal juhtroll, võivad keskpanga juhi asemel liikmeks määrata direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase määratud asutuse kõrgetasemelise esindaja;
komisjoni esindaja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;
teadusliku nõuandekomitee eesistuja ja kaks eesistuja asetäitjat;
tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
2. Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud:
sõltuvalt iga liikmesriigi lõike 1 punkti b ja lõike 3 kohaselt tehtud otsusest igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab riiklikke järelevalveasutusi või riigiasutust, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, või riigi keskpanga esindaja, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi keskpanga juht ei ole lõike 1 punktis b osutatud haldusnõukogu hääleõigusega liige, mispuhul riigi keskpanga kõrgetasemeline esindaja on haldusnõukogu hääleõiguseta liige;
majandus- ja rahanduskomitee eesistuja;
EKP järelevalvenõukogu esimees;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 ( 6 ) asutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees.
3. Lõike 2 punktis a osutatud kõrgetasemeline esindaja vahetub vastavalt arutatavale küsimusele, välja arvatud juhul, kui konkreetse liikmesriigi asutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.
4. Haldusnõukogu kehtestab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorra.
Artikkel 7
Erapooletus
1. Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsustelt ja liidu institutsioonidelt ning muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt isikutelt.
2. Haldusnõukogu liikmed (nii hääleõiguse kui hääleõiguseta) ei või tegutseda finantssektoris.
3. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ega teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid ei püüa mõjutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel.
4. Nii hääleõigusega kui ka hääleõiguseta haldusnõukogu liikmed ei või täita ülesandeid liikmesriigi keskvalitsuses.
Artikkel 8
Ametisaladus
1. Haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas asjakohased keskpankade, teadusliku nõuandekomitee, tehnilise nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutuste ja liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste töötajad) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.
Käesolev lõige ei piira artikli 19 lõike 5 kohaselt peetavaid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid.
2. Teavet, mille on saanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, võib kasutada üksnes oma kohustuste ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.
2a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riiklikud järelevalveasutused ja riigiasutused, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, võivad seoses oma tegevusega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena kooskõlas liidu õiguse ja riigisisese korraga edastada finantssüsteemi stabiilsuse eest vastutavatele riigiasutustele või -organitele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesannete täitmisega seotud teavet, mida on vaja kõnealuste asutuste või organite seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eeldusel et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed tagamaks, et täiel määral peetakse kinni asjaomasest liidu õigusest ja riigisisesest korrast.
2b. Kui teave pärineb muudelt kui lõikes 2a osutatud asutustelt, kasutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riiklikud järelevalveasutused ja riigiasutused, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, seda teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ainult selliste asutuste sõnaselgel nõusolekul.
3. Ilma et see piiraks artikli 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lepib koos Euroopa järelevalveasutustega kokku ja kehtestab konkreetsed konfidentsiaalsusprotseduurid, et kaitsta üksikuid finantseerimisasutusi käsitlevat teavet või teavet, mille puhul on võimalik finantseerimisasutust tuvastada.
Artikkel 9
Haldusnõukogu koosolekud
1. Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud kutsub kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ning need toimuvad vähemalt neli korda aastas. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja algatusel või haldusnõukogu hääleõigusega liikmetest vähemalt ühe kolmandiku taotlusel.
2. Haldusnõukogu koosolekutel peavad kõik liikmed isiklikult osalema ja enda asemel ei või saata esindajat.
3. Erandina lõikest 2 võib liige, kes ei saa koosolekutel osaleda vähemalt kolme kuu jooksul, nimetada asendusliikme. Kõnealuse liikme võib asendada ka isikuga, kes on ametlikult nimetatud asjaomase asutuse reeglite kohaselt, et esindaja ajutiselt asendada.
4. Kohasel juhul võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, nagu need on sätestatud artikli 3 lõikes 2, või Euroopa Parlamendi presidenti või Euroopa Parlamendi esindajat makrotasandi usaldatavuspoliitika valdkonnas liidu õigusega seotud teemade puhul.
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate riikide asjassepuutuvatest ametiasutustest, kui see on oluline liidule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et kolmas riik on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejana esindatud, ent seda ainult liidule oluliste küsimuste puhul, välja arvatud kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantsasutuste või liikmesriikide olukorda.
6. Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne. Haldusnõukogu võib otsustada avalikustada teabe oma arutelude kohta, järgides kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja tehes seda viisil, mis ei võimalda haldusnõukogu üksikute liikmete või üksikute asutuste identifitseerimist. Samuti võib haldusnõukogu otsustada korraldada pärast oma koosolekuid pressikonverentse.
Artikkel 10
Haldusnõukogu hääletuskord
1. Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl.
2. Ilma et sellega piirataks artikli 18 lõikes 1 sätestatud hääletuskorda, otsustab haldusnõukogu kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja hääl.
3. Erandina lõikest 2 on soovituse vastuvõtmiseks või hoiatuse või soovituse avalikustamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.
4. Haldusnõukogu võib hääletada, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta, kui kohal viibib kolmandik hääleõiguslikest liikmetest. Artikli 6 lõikes 4 osutatud töökorraga kehtestatakse õigeaegse teavitamise eeskirjad, mida kasutatakse erakorralise koosoleku kokkukutsumisel.
Artikkel 11
Juhtkomitee
1. Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja;
finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavuspoliitika eest vastutav EKP juhatuse liige;
neli hääleõigusega haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike, võttes arvesse vajadust tagada tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, mis on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 lõikes 1 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Hääleõigusega haldusnõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriike, valivad need neli liiget endi hulgast kolmeks aastaks;
komisjoni esindaja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;
majandus- ja rahanduskomitee eesistuja;
teadusliku nõuandekomitee eesistuja ning
tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
Juhtkomitee valitud liikme täitmata koha täitmiseks valib haldusnõukogu uue liikme.
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja korraldavad ühiselt juhtkomitee koosolekuid vähemalt kord kvartalis, enne haldusnõukogu iga koosolekut. Eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja võivad ühiselt korraldada ka erakorralisi koosolekuid.
Artikkel 12
Teaduslik nõuandekomitee
1. Teaduslik nõuandekomitee koosneb tehnilise nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused, kogemused ja teadmised kõikide oluliste finantsturu sektorite alal ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos tagasivalimise võimalusega. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset akadeemilist kogemust või tegutsemist muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates ning ametiühingutes, või pädevust ja kogemust finantsteenuste osutajate või tarbijatena.
2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest; neil peavad olema valdkonna põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, näiteks asjakohane akadeemiline ja kutsealane taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistuja amet roteerub nimetatud kolme isiku vahel.
3. Teaduslik nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab teadusliku nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.
5. Vastavalt vajadusele konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.
6. Teaduslikule nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.
Artikkel 13
Tehniline nõuandekomitee
1. Tehnilisse nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised isikud:
iga liikmesriigi keskpanga esindaja ja EKP esindaja;
igast liikmesriigist üks esindaja, kes esindab riiklikke järelevalveasutusi vastavalt teisele lõigule;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) esindaja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) esindaja;
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindaja;
komisjoni esindaja;
EKP järelevalvenõukogu esindaja;
Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;
majandus- ja rahanduskomitee esindaja ning
teadusliku nõuandekomitee esindaja.
Iga liikmesriigi järelevalveasutused valivad tehnilisse nõuandekomiteesse ühe esindaja. Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vastavalt esimese lõigu punktile b vahetub asjaomane esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi järelevalveasutused on kokku leppinud ühises esindajas.
2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
3. Tehniline nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab tehnilise nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.
4a. Vastavalt vajadusele konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.
5. Tehnilisele nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.
Artikkel 14
Muud nõuande allikad
Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel konsulteerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt vajadusele asjaomaste erasektori sidusrühmadega. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.
III PEATÜKK
ÜLESANDED
Artikkel 15
Teabe kogumine ja vahetus
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.
2. Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu seadusandlikele aktidele.
3. Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 36 lõikele 2 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt reeglina kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.
4. Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi arendatud, tehtud ja levitatud olemasolevat statistikat.
5. Kui taotletud teave ei ole kõnealustele asutustele kättesaadav või see ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet EKPSilt, liikmesriikide järelevalveasutustelt või liikmesriikide statistikaasutustelt. Kui teave ei ole jätkuvalt kättesaadav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda seda asjaomaselt liikmesriigilt, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), EKPle, eurosüsteemile ja EKPSile antud õigusi.
6. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb sellise teabe esitamist, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.
7. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikult või koondvormis, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on seaduslik juurdepääs asjaomasele teabele.
Artikkel 16
Hoiatused ja soovitused
1. Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike algatuste tegemiseks.
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele, ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele, ühele või mitmele liikmesriigi asutusele, mis on määratud kohaldama süsteemset riski või makrotasandi usaldatavusriske käsitlevaid meetmeid, või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 7 ) kohaselt liikmesriikide määratud kriisilahendusasutustele ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. Kui hoiatus või soovitus on adresseeritud ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele, teavitatakse sellest ka asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Seoses liidu õigusaktiga antavad soovitused võivad olla adresseeritud ka komisjonile.
3. Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele. Konfidentsiaalsete või avaldamisele mittekuuluvate hoiatuste või soovituste edastamisel nõuab haldusnõukogu kohasel juhul konfidentsiaalsuse tagamise lepingu sõlmimist.
4. Et suurendada teadlikkust liidu majanduses peituvatest riskidest ning selliste riskide tähtsuse järjekorda seadmiseks töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste liikmetega välja värvikoodi süsteemi, mis kajastab eri riskitasemeid.
Kui sellise klassifikatsiooni kriteeriumid on välja töötatud, osutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused igal üksikul juhul eraldi ja vajaduse korral, millisesse kategooriasse risk kuulub.
Artikkel 17
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustele reageerimine
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele artikli 16 lõikes 2 loetletud adressaatidest, teatab adressaat soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitab meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Kohasel juhul teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, võttes arvesse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid, saadud vastustest viivitamata Euroopa järelevalveasutusi.
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.
3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud lõike 2 kohaselt otsuse artikli 18 lõike 1 menetluse kohaselt avalikustatud soovituse kohta, võib Euroopa Parlament kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujat asjaomast soovitust esitlema ning adressaadid võivad taotleda osalemist arvamustevahetuses.
Artikkel 18
Avalikud hoiatused ja soovitused
1. Haldusnõukogu otsustab pärast seda, kui ta on nõukogu teavitanud piisavalt aegsasti, nii et viimane saaks reageerida, igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Olenemata artikli 10 lõikest 3, on käesoleva lõike alusel vastuvõetud haldusnõukogu otsuste puhul alati vajalik kvoorum, milleks on kaks kolmandikku.
2. Kui haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse avalikustada, teavitatakse sellest eelnevalt adressaate.
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud hoiatuste ja soovituste adressaatidele antakse samuti õigus avalikustada oma seisukohti ja põhjendusi vastuseks nimetatud hoiatustele ja soovitustele.
4. Kui haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse jätta avalikustamata, võtavad adressaat ning kohasel juhul Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta nimetatud hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Vastutus ja aruandekohustus
1. Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsub pädev parlamendikomisjon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ja see hõlmab ülevaadet määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 1 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kättesaadavaks tehtud ressurssidest.
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka muid konkreetseid küsimusi.
4. Euroopa Parlament võib paluda Euroopa Süsteemsete Nõukogu eesistujal osaleda pädeva parlamendikomisjoni kuulamisel.
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja arutab vähemalt kaks korda aastas ja sagedamini, kui seda peetakse asjakohaseks, Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe ja aseesimeestega suletud uste taga konfidentsiaalselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitakse kokkulepe selliste kohtumiste korraldamise üksikasjade kohta, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist vastavalt artiklile 8. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab kõnealuse kokkuleppe koopia nõukogule.
6. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele. Ta vastab nendele küsimustele põhjendamatu viivituseta. Konfidentsiaalse teabe edastamisel tagab Euroopa Parlament kõnealuse teabe täieliku konfidentsiaalsuse artikli 8 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaselt.
Artikkel 20
Läbivaatamine
Hiljemalt 31. detsembriks 2024 esitab komisjon pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded või korraldus on vaja läbi vaadata, kaaludes ka võimalikke praegusest erinevaid mudeleid.
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).
( 2 ) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 162.
( 3 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).