2010R0691 — ET — 15.12.2011 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 691/2010, 29. juuli 2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (EÜT L 201, 3.8.2010, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 185 |
1 |
15.7.2011 |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1034/2011, 17. oktoober 2011, |
L 271 |
15 |
18.10.2011 |
|
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1035/2011, 17. oktoober 2011, |
L 271 |
23 |
18.10.2011 |
|
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1216/2011, 24. november 2011, |
L 310 |
3 |
25.11.2011 |
|
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 691/2010,
29. juuli 2010,
millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), ( 1 ) eriti selle artiklit 11,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nähakse ette, et rakenduseeskirjadega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava. |
|
(2) |
Tulemuslikkuse kava peaks aitama kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule, parandades aeronavigatsiooniteenuste üldist tõhusust tulemuslikkuse põhivaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke. |
|
(3) |
Tulemuslikkuse kava peaks pakkuma tulemuslikkuse põhivaldkondades näitajaid ja siduvaid eesmärke, mille abil saavutatakse ja säilitatakse täielikult nõutavad ohutustasemed, võimaldades samas seada tulemuseesmärke teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. |
|
(4) |
Tulemuslikkuse kava tuleks luua ja seda tuleks hallata, pidades pikaajaliselt silmas kõrgeid ühiskondlikke eesmärke. |
|
(5) |
Tulemuslikkuse kava peaks käsitlema aeronavigatsiooniteenuseid nn väravast väravani lähenemisviisi silmas pidades ning lennujaamu, eesmärgiga parandada võrgu üldist tulemuslikkust. |
|
(6) |
Tulemuslikkuse kava koostamisel ja jälgimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vastastikust sõltuvust riigi ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning võrgu tasandil, kuid samuti vastastikust sõltuvust tulemuseesmärkide vahel, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke. |
|
(7) |
Tulemuslikkuse kava peaks sisaldama liikmesriikides võrdlusperioodiks võetud kohustust saavutada ühtse Euroopa taeva eesmärgid ja tasakaal kõigi õhuruumi kasutajate vajaduste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate pakutavate teenuste vahel. |
|
(8) |
Riiklikel järelevalveasutustel on põhiroll tulemuslikkuse kava rakendamisel. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et järelevalveasutustel oleks võimalik tõhusalt neid lisakohustusi täita. |
|
(9) |
Tulemuslikkuse kavad peaksid kirjeldama selliseid meetmeid nagu stimuleerimiskavad, mille eesmärk on suunata sidusrühmade tegevust tulemuslikkuse parandamise poole riigi, funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa tasandil. |
|
(10) |
Sobivate mehhanismide loomine ettenägematuteks olukordadeks peaks võimaldama rakendada asjakohaseid meetmeid, et säilitada nii ohutusnõuded kui ka teenuse osutamise järjepidevus olukordades, mis olid tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematud, mis on ületamatud ja ei allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksuste kontrollile. |
|
(11) |
Tõhus sidusrühmadega konsulteerimine peaks toimuma riigi ja/või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning ka Euroopa Liidu tasandil. |
|
(12) |
Tulemuseesmärkide saavutamisel on äärmiselt oluline võtta nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, tsiviil-sõjalist koostööd ja koordineerimist. |
|
(13) |
Tulemuslikkuse kava ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13 kohaldamist, mille eesmärk on kaitsta esmatähtsaid julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvisid. |
|
(14) |
Tulemuslikkuse põhinäitajad tuleks valida nii, et need oleksid konkreetsed ja mõõdetavad ning võimaldaksid vastutuse jaotamist, et saavutada tulemuseesmärgid. Nendega seotud sihid peaksid olema saavutatavad, realistlikud ja õigeaegsed ning silmas tuleks pidada aeronavigatsiooniteenuste jätkusuutliku tulemuslikkuse tõhusat juhtimist. |
|
(15) |
Siduvate tulemuseesmärkide rakendamine, mida toetavad stiimulid, mis võivad olla rahalised, nõuab asjakohast seost komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava ( 2 ). |
|
(16) |
Tulemuslikkuse põhinäitajate ja tulemuseesmärkide koostamine ja rakendamine peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ) ( 3 ) sätestatud ohutuseesmärkide ja -standarditega, kõnealuse määruse rakenduseeskirjadega ning Euroopa Liidus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmetega. |
|
(17) |
Võrdlusperioodide ajal tuleks tulemuslikkust tõhusalt jälgida selle tagamiseks, et tulemuslikkuse suurenemine võimaldaks saavutada kõnealused eesmärgid, ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid. |
|
(18) |
Komisjon peaks kogu Euroopa Liitu hõlmavate esimese võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmisel arvestama nõuetekohaselt aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegeliku rahalise olukorraga, mis eelkõige tuleneb kulude piiramise meetmetest, mida on juba võetud eelkõige alates 2009. aastast, ning võimalikest varasematest aastatest üle kantavatest marsruudi navigatsioonitasude üle- või puudujääkidest. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka olemasolevate funktsionaalsete õhuruumiosade puhul tehtud edusamme. |
|
(19) |
Määruse (EÜ) 549/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt tuleks kõnealust määrust sobiva muutmise kaudu kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 ( 4 ) artiklis 6 osutatud lennuliikluse juhtimisvõrgu funktsioonide suhtes. |
|
(20) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse vajalikud meetmed, et parandada üldist aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust üldises lennuliikluses Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) Euroopa ja Aafrika piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest, et rahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised.
2. Eesmärkide seadmisel kohaldatakse käesolevat määrust nende aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 ( 5 ) artiklile 8 nimetatud lennuteenuseosutajad ning meteoroloogiateenuste osutajad juhul, kui nad on nimetatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt.
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 50 000 reisi aastas. Nad teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigi ükski lennujaam ei küündi ärilise õhutranspordi veomahu künniseni, milleks on 50 000 reisi aastas, kohaldatakse tulemuseesmärke vähemalt kõige suurema ärilise transpordi veomahuga lennujaama suhtes.
4. Kui liikmesriik leiab, et osa tema terminalis osutatavatest aeronavigatsiooniteenustest või kõik kõnealused teenused vastavad turutingimustele, hindab ta vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 1 lõikes 6 sätestatud korrale ja riikliku järelevalveasutuse abiga kõige hiljemalt 12 kuud enne iga võrdlusperioodi algust, kas kõnealuse määruse I lisas esitatud tingimused on täidetud. Kui liikmesriik leiab, et need tingimused on vaatamata osutatud ärilise lennutranspordi veomahule täidetud, võib ta otsustada mitte määrata selle määruse raames kindlaid kulusid ega mitte kehtestada siduvaid kulutõhususeesmärke nende teenuste suhtes.
5. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 6 punkti c alapunkti ii ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tuleks kulutõhususeesmärgid seada kõigile õhuruumi kasutajatelt võetavatele kindlaksmääratud tasudele.
6. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust ka järgmiselt:
a) teiste ICAO piirkondade piires nende vastutusel olevas õhuruumis tingimusel, et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike, ilma et see piiraks 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (Chicago konventsioonist) tulenevaid õigusi ja kohustusi;
b) aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes, kes on saanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 5 loa osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifikaadita.
7. Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/42/EÜ ( 6 ) teabe kaitse kohta sätestatust ning kõnealuse direktiivi komisjoni rakendusmäärustest (EÜ) nr 1321/2007 ( 7 ) ja (EÜ) nr 1330/2007, ( 8 ) kohaldatakse V peatükis teabe esitamise kohta kindlaksmääratud nõudeid IV lisas sätestatud tingimustel siseriiklikele asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjate suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„lennuvälja käitaja” – lennuvälja (varem: lennujaam) juhtorgan vastavalt nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta ( 9 ); |
|
b) |
„andmed” – aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusega seotud kvalitatiivne, kvantitatiivne ja muul moel asjakohane komisjoni poolt või komisjoni nimel tulemuslikkuse kava rakendamise eesmärgil kogutud ja süstemaatiliselt töödeldud teave; |
|
c) |
„tulemusnäitajad” – näitajad, mida kasutatakse tulemuslikkuse jälgimise, võrdleva hindamise ja läbivaatamise eesmärgil; |
|
d) |
„võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad” – tulemusnäitajad, mida kasutatakse tulemuseesmärkide seadmisel; |
|
e) |
„ärilise õhutranspordi veomaht” – tulemuslikkuse kava vastuvõtmisele eelnenud kolmel aastal tasu või rendi eest toimunud reisijate-, kauba- või postiveoga seotud startide ja maandumiste keskmine arv, olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest |
|
f) |
„siduv eesmärk” – liikmesriikide poolt riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kava osana vastu võetud tulemuseesmärk, mis on seotud soodustusi, motivatsiooni pärssivaid ja/või korrigeerivate meetmete kavasid pakkuva stimuleerimiskavaga; |
|
g) |
„lennuettevõtja” – liikmesriigi poolt liidu õigusega kooskõlas välja antud kehtiva tegevusloaga õhuveoettevõtja; |
|
h) |
„õhuruumi kasutajate esindaja” – ühe või mitme aeronavigatsiooniteenuste kasutajate kategooria huve esindav juriidiline isik või üksus; |
|
i) |
„kindlaksmääratud kulud” – määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktis a ja b määratletud kulud; |
|
j) |
„siseriiklikud asutused” – riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi reguleerivad asutused, mille kulud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaetakse õhuruumi kasutajate maksete kaudu vastavalt määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 5 lõikele 2; |
|
k) |
„õiglane kultuur” – tegutsemine nii, et ei otseseid teenuseosutajaid ega ka teisi ettevõtjaid ei karistata nende tegevuse, tegemata jätmise või otsuste pärast, mis vastavad nende kogemusele ja koolitusele, talumata samas rasket hooletust, tahtlikke rikkumisi ja hävitavaid tegusid; |
|
l) |
„lennuvälja koordinaator” – määruse (EMÜ) nr 95/93 kohaldamisega loodud tegevus koordineerivatel lennuväljadel; |
|
m) |
„tulemuslikkuse jälgimine” – pidev andmete kogumise ja analüüsimise protsess, et mõõta süsteemi tegelikku tulemit võrreldes eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega. |
Artikkel 3
Tulemuslikkuse hindamise asutus
1. Kui komisjon otsustab määrata tulemuslikkuse hindamise asutuse, et aidata kaasa tulemuslikkuse kava rakendamisele, tuleks see määrata kindlaks ajavahemikuks, mis oleks kooskõlas võrdlusperioodidega.
2. Tulemuslikkuse hindamise asutus peaks olema piisavalt pädev ja erapooletu, et täita iseseisvalt talle komisjoni määratud ülesandeid eelkõige kohaldatavates tulemuslikkuse põhivaldkondades.
3. Tulemuslikkuse hindamise asutus abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel eelkõige järgmistes ülesannetes:
a) tulemuslikkusega seotud andmete kogumine, analüüsimine, kontrollimine ja levitamine;
b) uute tulemuslikkuse põhivaldkondade kindlaksmääramine või vastuvõtmine kooskõlas seonduvate tulemuslikkuse põhinäitajatega ja artikli 8 lõike 1 kohases lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud valdkondadega;
c) asjakohaste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramine teiseks võrdlusperioodiks ja sellele järgnevateks võrdlusperioodideks, et kõik tulemuslikkuse põhivaldkonnad hõlmaksid võrgufunktsioonide ja aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust nii marsruudil osutatud teenuste kui ka terminaliteenuste osas;
d) kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramine või muutmine;
e) artikli 9 lõikes 3 osutatud häiremehhanismide aktiveerimise tasemete kehtestamine;
f) vastu võetud tulemuslikkuse kavade, sealhulgas ka tulemuseesmärkide kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega;
g) vajaduse korral vastavalt artikli 18 lõike 3 kohaselt vastu võetud häiretasemete kooskõla hindamine kogu Euroopa Liitu hõlmavate artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetega;
h) vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide muudetud tulemuseesmärkide või nende võetud asjakohaste parandusmeetmete hindamine;
i) aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ja Euroopa Liidu tasandil;
j) võrgufunktsioonide tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine;
k) lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pidev jälgimine, sealhulgas iga-aastaste aruannete koostamine ühtse taeva komiteele;
l) tulemuseesmärkide saavutamise hindamine iga võrdlusperioodi lõpus eesmärgiga valmistada ette järgmine periood;
m) võrgustiku haldusasutuse tulemuslikkuse kava hindamine, milles muu hulgas käsitletakse kõnealuse kava vastavust kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele.
4. Komisjoni taotlusel annab tulemuslikkuse hindamise asutus tulemuslikkusega seotud küsimustes ad hoc teavet või esitab aruanded.
5. Tulemuslikkuse hindamise asutus võib kava parandamiseks komisjoni teavitada ja esitada talle soovitusi.
6. Suhetes riiklike järelevalveasutustega:
a) selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu üldise tulemuslikkuse pideva jälgimise ülesannet, küsib tulemuslikkuse hindamise asutus riiklikelt järelevalveasutustelt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavadega seotud teavet;
b) tulemuslikkuse hindamise asutus abistab riiklikke järelevalveasutusi nende taotlusel, esitades neile riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse küsimustes sõltumatuid seisukohti, näiteks faktilisi võrdlusi aeronavigatsiooniteenuste selliste osutajate vahel, kes tegutsevad sarnases keskkonnas (võrdlusuuringud), analüüse muutuste kohta tulemuslikkuses viie eelneva aasta jooksul või tulevikku suunatud prognooside analüüse;
c) riiklikud järelevalveasutused võivad taotleda tulemuslikkuse hindamise asutuse abi soovituslike väärtuste vahemike kindlaksmääramisel riigi või funktsionaalse õhuruumiosa eesmärkide seadmiseks, võttes arvesse Euroopa perspektiivi. Need väärtused peavad olema kättesaadavad riiklikele järelevalveasutustele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, lennuvälja käitajatele ja õhuruumi kasutajatele.
7. Tulemuslikkuse hindamise asutus teeb vastavalt vajadusele koostööd Euroopa Lennundusohutusametiga lõikes 3 osutatud ohutusalastes ülesannetes, et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt loodud ja rakendatud eesmärkide ja nõuetega.
8. Selleks et täita lennuliikluse korraldamise võrgu pideva jälgimise ülesannet, töötab tulemuslikkuse hindamise asutus koos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuväljade käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjatega välja asjakohase töökorra.
Artikkel 4
Riiklikud järelevalveasutused
1. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavade väljatöötamise, tulemuslikkuse järelevalve, tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide jälgimise eest. Nende ülesannete täitmisel peavad nad tegutsema erapooletult, iseseisvalt ja läbipaistvalt.
2. Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel oleks olemas vajalikud vahendid ja suutlikkus või ligipääs vajalikele vahenditele ja suutlikkusele kõigis tulemuslikkuse põhivaldkondades, et teostada käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, ning et neil oleks uurimisvolitused või ligipääs nendele, et teostada artiklis 19 osutatud ülesandeid.
3. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks riiklik järelevalveasutus, teavitab ta komisjoni, milline riiklik järelevalveasutus vastutab käesoleva määruse rakendamisega seotud siseriikliku koordineerimise ja komisjoniga suhtlemise eest.
Artikkel 5
Funktsionaalsed õhuruumiosad
1. Liikmesriigid soodustavad tihedat koostööd oma riiklike järelevalveasutuste vahel, et luua tulemuslikkuse kava funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.
2. Kui liikmesriigid otsustavad võtta funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu tulemuslikkuse kava:
a) tagavad nad, et tulemuslikkuse kava vastab II lisas esitatud vormile;
b) teavitavad nad komisjoni sellest, milline riiklik järelevalveasutus vastutab funktsionaalse õhuruumiosa sisese koordineerimise ja suhtlemise eest komisjoniga seoses tulemuslikkuse kava rakendamisega;
c) võtavad nad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et:
i) iga tulemusnäitajaga seoses on seatud konkreetne eesmärk;
ii) võrdlusperioodi jooksul määrataks kindlaks, kui eesmärgid ei ole täidetud, määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmed ja kohaldataks neid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid;
iii) eesmärkide täitmise või mitte täitmise tagajärjed oleksid funktsionaalse õhuruumiosa piires sobivalt jaotatud;
d) vastutavad nad ühiselt funktsionaalsele õhuruumiosale seatud tulemuseesmärkide saavutamise eest;
e) juhul, kui ühtki ühist maksustamispiirkonda ei ole määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 4 tähenduses kehtestatud, liidavad nad siseriiklikud kulutõhususeesmärgid ja edastavad teavitamise eesmärgil üleüldise arvu, mis näitab funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kulutõhususega seoses tehtud jõupingutusi.
3. Kui funktsionaalse õhuruumiosa liikmesriigid ei võta vastu tulemuslikkuse kava koos funktsionaalse õhuruumiosa tasandi eesmärkidega, teatavad nad komisjonile liidetud tulemuseesmärgid, juhtides tähelepanu kooskõlale kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.
Artikkel 5a
Võrgustiku haldusasutus
1. Määruse (EL) nr 677/2011 ( 10 ) artikliga 3 asutatud võrgustiku haldusasutus teostab järgmisi tulemuslikkuse kavaga seotud ülesandeid:
a) toetab komisjoni, esitades asjakohaseid andmeid kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide koostamiseks enne võrdlusperioodi ning nende jälgimiseks võrdlusperioodi jooksul. Eelkõige juhib võrgustiku haldusasutus komisjoni tähelepanu tegevuse tulemuslikkuse võimalikule suurele ja püsivale langusele;
b) tagab komisjonile kooskõlas artikli 20 lõikega 5 juurdepääsu kõikidele IV lisas loetletud andmetele;
c) aitab liikmesriikidel ja aeronavigatsiooniteenuste osutajatel saavutada võrdlusperioodi jooksul oma tulemuseesmärgid;
d) sõnastab tulemuslikkuse kava, mis võetakse vastu võrgustiku strateegilise kava osana enne iga võrdlusperioodi. Kõnealune tulemuslikkuse kava on avalik ning sisaldab:
i) keskkonnaalase tulemuslikkuse eesmärki, mis on kooskõlas terveks võrdlusperioodiks kehtestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ning mille kontrollimisel kasutatakse iga-aastaseid väärtusi;
ii) muid tulemuslikkuse põhivaldkondade tulemuseesmärke, mis on kooskõlas terveks võrdlusperioodiks kehtestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ning mille kontrollimisel kasutatakse iga-aastaseid väärtusi;
iii) eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskavade kirjeldust ja
iv) vajaduse või komisjoni vastava otsuse korral täiendavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid ja eesmärke.
Artikkel 6
Tegevuse koordineerimine Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA)
Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13a kohaldamisel ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 koordineerib komisjon vajaduse korral oma tegevust EASAga järgmistes valdkondades:
a) tulemuslikkuse kavaga seotud ohutusaspektid, sealhulgas ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja kogu Euroopa Liitu hõlmavate ohutusalaste tulemuseesmärkide kindlaksmääramine, muutmine ja rakendamine ning pärast häiremehhanismi aktiveerimist ettepanekute tegemine asjakohaste meetmete võtmiseks;
b) kooskõla ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate ja eesmärkidega ning Euroopa lennundusohutuse programmi rakendamine, mis võidakse Euroopa Liidus vastu võtta.
Artikkel 7
Võrdlusperioodi pikkus
1. Esimene tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab kalendriaastaid 2012–2014 (kaas arvatud). Järgmiste võrdlusperioodide pikkuseks on viis kalendriaastat, kui käesoleva määruse muutmise kaudu ei otsustata teisiti.
2. Sama võrdlusperioodi kohaldatakse kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ning riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide suhtes.
Artikkel 8
Tulemuslikkuse põhivaldkonnad ja põhinäitajad
1. Eesmärkide seadmisel teeb komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsuse teiste tulemuslikkuse põhivaldkondade võimaliku lisamise ja kohandamise kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõike 4 punktile b.
2. Eesmärkide seadmisel vastab igale tulemuslikkuse põhivaldkonnale üks või piiratud arv tulemuslikkuse põhinäitajaid. Aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust hinnatakse iga tulemuslikkuse põhinäitaja siduvate eesmärkide kaudu.
3. Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide seadmisel on iga tulemuslikkuse põhivaldkonna jaoks valitud tulemuslikkuse põhinäitajad esitatud I lisa 1. jaos.
4. Tulemuslikkuse põhinäitajad, mida kasutati riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide seadmiseks, on esitatud I lisa 2. jaos.
5. Tulemuslikkuse põhinäitajaid võrdlusperioodi jooksul ei muudeta. Muudatused võib vastu võtta käesoleva määruse muutmise kaudu vähemalt kuus kuud enne uute kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmist.
6. Lisaks käesolevas artiklis osutatud tulemuslikkuse põhivaldkondadele ja tulemuslikkuse põhinäitajatele võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil otsustada, et lisaks I lisa 2. jaos esitatule kehtestatakse täiendavad tulemusnäitajad ja seonduvad eesmärgid ning neid kasutatakse nende endi tulemuslikkuse jälgimiseks ja/või osana nende tulemuslikkuse kavadest. Kõnealused lisanäitajad ja -eesmärgid peavad toetama kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide ja nendest tulenevalt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi eesmärkide saavutamist. Need võivad näiteks sisaldada ja kirjeldada tulemuslikkuse kava tsiviil-sõjalist või meteoroloogilist mõõdet. Kõnealustele lisanäitajatele ja -eesmärkidele võidakse lisada asjakohased stimuleerimiskavad, mille üle võidakse otsustada riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.
II
PEATÜKK
TULEMUSLIKKUSE KAVADE ETTEVALMISTAMINE
Artikkel 9
Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid
1. Komisjon võtab kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusega, võttes arvesse riiklike järelevalveasutuste asjakohaseid andmeid ja olles konsulteerinud kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud sidusrühmadega, vajaduse korral teiste asjaomaste organisatsioonidega ja Euroopa Lennundusohutusametiga seoses tulemuslikkuse kava ohutusaspektidega.
2. Euroopa Komisjon esitab kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid hiljemalt viisteist kuud enne võrdlusperioodi algust ja need võetakse vastu hiljemalt kaksteist kuud enne võrdlusperioodi algust.
3. Koos kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmisega määrab komisjon iga tulemuslikkuse põhinäitajaga seoses kindlaks häiretasemed, mille ületamisel võidakse aktiveerida artiklis 18 osutatud häiremehhanismid. Kulutõhususe tulemuslikkuse põhinäitaja häiretasemed peaksid hõlmama nii liiklusmahu kui ka kulude arengut.
4. Komisjon põhjendab kõiki Euroopa Liitu hõlmavaid tulemuseesmärke, kirjeldades nende eesmärkide seadmisel kasutatud eeldusi ja põhjendusi, näiteks seda, kuidas kasutati riiklikelt järelevalveasutustelt saadud andmeid ja teisi faktilisi andmeid, liiklusprognoose ning vajaduse korral ka kindlaksmääratud tõhusate Euroopa Liidu kulude ettenähtud tasemeid.
Artikkel 10
Tulemuslikkuse kavade väljatöötamine
1. Riiklikud järelevalveasutused koostavad kas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavad, mis sisaldavad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ja III lisas esitatud hindamiskriteeriumidega kooskõlas olevaid eesmärke. Iga liikmesriigi või funktsionaalse õhuruumiosa kohta on ainult üks tulemuslikkuse kava, kui asjaomased liikmesriigid otsustavad kooskõlas artikli 5 lõigetega 1 ja 2 töötada välja tulemuslikkuse kava funktsionaalse õhuruumiosa tasandil.
2. Selleks et toetada tulemuslikkuse kavade koostamist, tagavad riiklikud järelevalveasutused järgmise:
a) aeronavigatsiooniteenuste osutajad teatavad asjakohastest elementidest oma äriplaanides, mis on koostatud kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega;
b) tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seoses konsulteeritakse sidusrühmadega määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 kohaselt. Sidusrühmadele tuleb edastada piisav teave vähemalt kolm nädalat enne konsultatiivnõupidamist.
3. Tulemuslikkuse kavad sisaldavad eelkõige järgmist:
a) teenuseühikutes väljendatud liiklusprognoosid, mis esitatakse igal võrdlusperioodi aastal koos kasutatud arvandmete põhjendusega;
b) aeronavigatsiooniteenuste kulud, mille liikmesriik või liikmesriigid on kindlaks määranud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b sätetega;
c) tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kirjeldus ning kirjeldus nende asjakohasuse kohta seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga ja nende kooskõla kohta kõnealuses kavas esitatud põhivaldkondadega ning edusammude ja muudatuste suunaga;
d) tulemuslikkuse iga asjakohase põhivaldkonna tulemuseesmärgid, mis on määratud iga tulemuslikkuse põhinäitaja kohta terveks võrdlusperioodiks, ja iga-aastased väärtused, mida kasutatakse jälgimiseks ja stimuleerimiseks;
e) kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, kirjeldades läbilaskevõime suurendamise eesmärgil õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamise tulemuslikkust, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, ja vajaduse korral ka asjakohased tulemusnäitajad ja -eesmärgid, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kava näitajate ja eesmärkidega;
f) kirjeldus ja põhjendus selle kohta, kuidas punktis d osutatud tulemuseesmärgid ühtivad kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja aitavad nende saavutamisele kaasa;
g) eesmärkide saavutamise kohta aru andvate erinevate üksuste selge identifitseerimine ja nende konkreetne panus;
h) selliste stimuleerivate meetmete kirjeldus, mida kohaldatakse erinevate vastutavate üksuste suhtes, et edendada eesmärkide saavutamist võrdlusperioodi ajal;
i) tulemuseesmärkide saavutamise jälgimiseks riiklike järelevalveasutuste võetud meetmed;
j) kirjeldus sidusrühmadega konsulteerimise tulemusest, sealhulgas osalejate tõstatatud küsimustest ja kokkulepitud meetmetest.
4. Tulemuslikkuse kavad tuginevad II lisas esitatud vormile ning võivad, kui liikmesriigid vastavalt artikli 8 lõikele 6 otsustavad, sisaldada lisanäitajaid ja seonduvaid eesmärke.
Artikkel 11
Stimuleerimiskavad
1. Liikmesriikide poolt tulemuslikkuse kava raames kohaldatavad stimuleerimiskavad on kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:
a) need on tõhusad, proportsionaalsed ja usaldusväärsed ning neid ei muudeta võrdlusperioodi ajal;
b) neid rakendatakse mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, et toetada teenuste osutamise tulemuslikkuse paranemist;
c) need on osa regulatiivsest keskkonnast, millega kõik sidusrühmad ex ante kursis on, ja neid kohaldatakse kogu võrdlusperioodi jooksul;
d) need suunavad üksuste käitumist seoses eesmärkide seadmisega, et saavutada kõrgetasemeline tulemuslikkus ja täita seonduvad eesmärgid.
2. Ohutuseesmärkidega seotud stiimulite eesmärk on soodustada ohutuseesmärkide täielikku saavutamist ja säilitamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need ei ole rahalised ja sisaldavad tähtaegadega tegevuskavu ja/või seonduvaid meetmeid, mis on kooskõlas komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, ( 11 ) ja/või määruse (EÜ) nr 216/2008 rakenduseeskirjadega.
3. Kulutõhususe eesmärkide stiimulid on rahalised ja neid reguleerivad ►C1 määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 11a asjakohased sätted ◄ . Need sisaldavad riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi riskijagamise mehhanismi.
4. Läbilaskevõime eesmärkide stiimulid võivald olla kas rahalised või muud liiki, näiteks liikmesriikide vastuvõetud korrigeerivate meetmete kavad, mis sisaldavad tähtaegu ning võimalikke soodustusi ja karistusi hõlmavaid seonduvaid meetmeid. Kui stiimulid on rahalised, siis reguleeritakse neid määruse (EÜ) nr 1794/2006 artikli 12 sätetega.
5. Keskkonnaeesmärkide stiimulite eesmärk on soodustada keskkonnaalaste tulemuslikkuse tasemete saavutamist, võimaldades samas tulemuslikkuse parandamist teistes tulemuslikkuse põhivaldkondades. Need võivad olla kas rahalised või muud liiki ja nende üle otsustavad liikmesriigid vastavalt kohalikele tingimustele.
6. Lisaks võivad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestada või kiita heaks stimuleerimiskavad õhuruumi kasutajate suhtes, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12.
III
PEATÜKK
TULEMUSLIKKUSE KAVADE VASTUVÕTMINE
Artikkel 12
Tulemuslikkuse kavade esialgne vastuvõtmine
Riiklike järelevalveasutuste ettepanekul võtavad liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu siduvaid tulemuseesmärke sisaldavad tulemuslikkuse kavad ja edastavad need komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmist.
Artikkel 13
Tulemuslikkuse kavade hindamine ja eesmärkide läbivaatamine
1. Komisjon hindab tulemuslikkuse kavasid, nende eesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust kõnealuste eesmärkide saavutamisse, tuginedes III lisas esitatud nõuetele ja võttes nõuetekohaselt arvesse olukorra muutumist, mis võis toimuda kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide vastuvõtmise kuupäeva ja tulemuslikkuse kava hindamise kuupäeva vahel.
2. Kui tulemuslikkuse kavas sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest ►C1 asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike ◄ vähemalt neli kuud pärast kava kättesaamist.
3. Kui tulemuslikkuse kavas sisalduv(ad) tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid) ei ole kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt neli kuud pärast kava kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et ühele või mitmele asjaomasele liikmesriigile esitatakse soovitus võtta vastu muudetud tulemuseesmärk (tulemuseesmärgid). Selline otsus tehakse pärast ühe või mitme asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja sellega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused.
4. Sel juhul võtab asjaomane liikmesriik (võtavad asjaomased liikmesriigid) hiljemalt kaks kuud pärast soovituse esitamist vastu muudetud tulemuseesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni seisukohti ja nende eesmärkide saavutamisega seotud asjakohaseid meetmeid, ning teavitavad sellest komisjoni.
Artikkel 14
Muudetud tulemuseesmärkide hindamine ja korrigeerivate meetmete vastuvõtmine
1. ►M4 Nelja kuu ◄ jooksul pärast teavitamist hindab komisjon muudetud tulemuseesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ja piisavat panust nendesse, tuginedes III lisas sätestatud nõuetele.
2. Kui artikli 13 lõike 4 kohased muudetud eesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ja aitavad piisavalt kaasa nende saavutamisele, teavitab komisjon sellest ►C1 asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike ◄ vähemalt ►M4 neli kuud ◄ pärast muudetud eesmärkide kättesaamist.
3. Kui muudetud tulemuseesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole ikka veel kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkidega ega aita piisavalt kaasa nende saavutamisele, võib komisjon hiljemalt ►M4 neli kuud ◄ pärast muudetud eesmärkide kättesaamist ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras otsustada, et asjaomane liikmesriik (või asjaomased liikmesriigid) peavad võtma korrigeerivaid meetmeid.
4. Nimetatud otsusega määratakse täpselt kindlaks, millist eesmärki (milliseid eesmärke) tuleb muuta, ning esitatakse komisjoni hindamise põhjendused. See võib sisaldada nende eesmärkidega seotud oodatavat tulemuslikkuse taset, et võimaldada ühel või mitmel asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid korrigeerivaid meetmeid, ja/või sisaldada soovitusi selliste korrigeerivate meetmete võtmiseks.
5. Hiljemalt kaks kuud pärast komisjoni otsust teavitatakse komisjoni ühe või mitme asjaomase liikmesriigi vastuvõetud korrigeerivatest meetmetest ning sellest, kuidas tagatakse kooskõla komisjoni otsusega.
Artikkel 15
Pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavad või parandusmeetmed
Artiklites 13 ja 14 sätestatud korras pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuse kavasid ja tulemuseesmärke kohaldatakse tagasiulatuvalt alates võrdlusperioodi esimesest päevast.
Artikkel 16
Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamine
1. Komisjon võib otsustada vaadata läbi kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud korras:
a) enne võrdlusperioodi algust, kui on olulisi tõendeid, et kogu Euroopa Liitu hõlmavate esialgsete eesmärkide seadmisel kasutatud esialgsed andmed, prognoosid ja põhjendused ei kehti enam;
b) võrdlusperioodi ajal artiklis 18 osutatud häiremehhanismide kohaldamise tõttu.
2. Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide läbivaatamise tulemusena võib muuta kehtivaid tulemuslikkuse kavasid. Sel juhul võib komisjon otsustada käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud ajakava asjakohaselt kohandada.
IV
PEATÜKK
TULEMUSLIKKUSE SAAVUTAMISE JÄLGIMINE
Artikkel 17
Pidev jälgimine ja aruandlus
1. Tulemuslikkuse kavade jälgimisega tegelevad komisjon ning riigi või funktsionaalsete õhuruumide tasandil riiklikud järelevalveasutused. Kui võrdlusperioodi ajal eesmärke ei saavutata, kohaldavad riiklikud järelevalveasutused olukorra parandamiseks tulemuslikkuse kavas kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtuseid.
2. Kui komisjon täheldab mõnes liikmesriigis või funktsionaalses õhuruumiosas tulemuslikkuse suurt ja püsivat langust, mis mõjutab teisi ühtse Euroopa taeva osalisriikide õhuruumi ja/või tervet Euroopa õhuruumi, võib ta nõuda, et asjaomane liikmesriik ja riigi või funktsionaalse õhuruumiosade tasandi järelevalveasutus või asjaomane asutus määraks kindlaks asjakohased meetmed, millega saavutada tulemuslikkuse kavas püstitatud eesmärgid, rakendaks neid ja teavitaks nendest komisjoni.
2a. Komisjon jälgib võrgustiku haldusasutuse tulemuslikkuse kava rakendamist. Kui võrdlusperioodi ajal eesmärke ei saavutata, kohaldab komisjon olukorra parandamiseks tulemuslikkuse kavas kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtusi.
3. Liikmesriigid annavad komisjonile jälgimisest aru oma tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seotud riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade järelevalveasutuste kaudu vähemalt igal aastal ja siis, kui on oht, et tulemuseesmärke ei saavutata. Komisjon esitab ühtse taeva komiteele aruande tulemuseesmärkide saavutamise kohta vähemalt igal aastal.
Artikkel 18
Häiremehhanismid
1. Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ja mis on ühtlasi ületamatud ega allu liikmesriikide kontrollile ning kui Euroopa Liidu tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib komisjon ühtse taeva komitee kaudu liikmesriikidega konsulteerides olukorda ja teeb kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide muutmine ja sellest tulenevalt ka riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.
2. Kui olukordades, mida perioodi alguses ette ei nähtud ning mis on ühtlasi ületamatud ega allu ei liikmesriikide ega ka tulemuseesmärkidega seotud üksustele kontrollile ning kui riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil saavutatakse artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretase (häiretasemed), analüüsib riiklik järelevalveasutus või asjaomane asutus komisjoniga koostöös olukorda ja võib teha kolme kuu jooksul ettepanekud selliste asjakohaste meetmete võtmiseks, millega võib kaasneda riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide muutmine.
3. Liikmesriigid võivad otsustada võtta riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastu häiretasemed, mis erinevad artikli 9 lõikes 3 osutatud häiretasemetest, eesmärgiga võtta arvesse kohalikke tingimusi ja eripära. Sel juhul esitatakse need häiretasemed tulemuslikkuse kavades ja need peavad olema kooskõlas artikli 9 lõike 3 alusel vastu võetud häiretasemetega. Selliseid kõrvalekaldeid põhjendatakse üksikasjalikult. Kõnealused häiretasemed aktiveerimisel kohaldatakse lõikes 2 sätestatud menetlust.
4. Kui häiremehhanismide rakendamisega kaasneb tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide muutmine, hõlbustab komisjon nende muutmist, kohandades asjakohaselt ajakava, mida kohaldatakse käesoleva määruse II ja III peatükis osutatud korras.
Artikkel 19
Nõuetelevastavuse järelevalve hõlbustamine
Aeronavigatsiooniteenuste osutajad hõlbustavad komisjoni, kontrollide ja ülevaatuste järelevalve eest vastutava riikliku järelevalveasutuse (vastutavate riiklike järelevalveasutuste), viimati nimetatud asutus(t)e nimel tegutseva pädeva üksuse või vajaduse korral EASA tegevust kontrollide ja ülevaatuste, sealhulgas ka kohapealsete kontrollide läbiviimisel. Ilma et see piiraks riiklike järelevalveasutuste ja EASA järelevalvevolitusi, on volitatud isikutel õigus:
a) kontrollida seoses kõigi tulemuslikkuse põhivaldkondadega asjakohaseid dokumente ja kõiki teisi materjale, mis on seotud tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide kehtestamisega;
b) teha sellistest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;
c) küsida kohapeal suulisi selgitusi.
Kontrollimised ja ülevaatused toimuvad nendes liikmesriikides kehtiva korra kohaselt, mille territooriumil neid kavatsetakse teha.
V
PEATÜKK
ÜHTSE EUROOPA TAEVA JAOKS AERONAVIGATSIOONITEENUSTE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD TEABE KOGUMINE, KONTROLLIMINE, ANALÜÜSIMINE, HINDAMINE JA LEVITAMINE
Artikkel 20
Tulemuslikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja kontrollimine
1. Lisaks teiste Euroopa Liidu vahendite kaudu komisjoni poolt juba kogutud andmetele, mida samuti võib kasutada tulemuslikkuse hindamiseks, tagavad siseriiklikud asutused, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuvälja käitajad ja koordinaatorid ning lennuettevõtjad komisjoni varustamise IV lisas osutatud andmetega vastavalt selles lisas sätestatud nõuetele.
2. Siseriiklikud asutused võivad täielikult või osaliselt delegeerida või korraldada ümber ülesanded, mis on seotud andmete esitamisega riiklike järelevalveasutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuvälja käitajate ja koordinaatorite vahel, et võtta arvesse kohalikku eripära ja olemasolevaid aruandluskanaleid.
3. Andmete esitajad võtavad vajalikke meetmeid, et tagada andmete kvaliteet, kontrollimine ja õigeaegne edastamine, tõendite olemasolu oma kvaliteedikontrollide ja valideerimisprotsesside kohta, selgituste andmine andmete kvaliteediga seotud konkreetsetele Euroopa Komisjoni päringutele ning vajaduse korral tegevuskavade olemasolu eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti. Andmed esitatakse tasuta ja vajaduse korral elektrooniliselt, kasutades komisjoni kindlaksmääratud vormi.
4. Komisjon hindab lõike 1 kohaselt edastatud andmete kvaliteeti ja kontrollib kõnealuseid andmeid. Kui andmeid ei ole võimalik tulemuslikkuse hindamiseks nõuetekohaselt kasutada, võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid, et hinnata ja parandada andmete kvaliteeti koostöös liikmesriikidega ning eelkõige nende riiklike järelevalveasutustega.
5. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse artikli lõikes 1 osutatud, Eurocontrolile juba edastatud andmeid tulemuslikkuse kohta komisjonile edastatuna. Vastupidisel juhul võtavad komisjon ja Eurocontrol vajalikud meetmed, et tagada nende andmete kättesaadavus komisjonile lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.
6. Kui andmete suhtes kehtestatakse uusi olulisi nõudeid või on oodata ebapiisava kvaliteediga andmeid, teostab komisjon enne seda, kui käesoleva määruse muutmisega kehtestatakse uued nõutavad andmed, proovuuringud, mida liikmesriigid teevad vabatahtlikult. Proovuuringud tehakse selleks, et hinnata asjakohase andmekogumise otstarbekust, arvestades andmete kättesaadavusest saadavat kasu ning nende kogumise kulude ja vastajate koormuse suhet.
Artikkel 21
Teabe levitamine
1. Komisjon levitab üldist teavet määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 sätestatud eesmärkide saavutamise nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, ( 12 ) eriti selle artikliga 4, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 18.
2. Artikli 3 lõike 3 punktis a nimetatud teave on avalikult kättesaadav asjaomastele huvitatud isikutele eelkõige elektrooniliste vahendite abil.
3. Artikli 3 lõike 3 punktis k osutatud iga-aastased aruanded on üldsusele kättesaadavad. Viide neile aruannetele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon võib otsustada anda asjaomastele huvitatud isikutele korrapäraselt muud üldist teavet eelkõige elektrooniliste vahendite kaudu.
4. Artikli 9 kohased kogu Euroopa Liitu hõlmavad eesmärgid ja viide III peatüki kohastele vastuvõetud tulemuslikkuse kavadele on üldsusele kättesaadavad ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
5. Individuaalne juurdepääs konkreetsele teabele, näiteks kontrollitud andmetele ja statistikale, on tagatud andmeesitajale, kellega teave ja tegevus on otseselt seotud.
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Edasikaebamine
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja/või et nende suhtes kohaldatakse edasikaebamise menetlust.
Artikkel 23
Üleminekumeetmed
Kui liikmesriigid otsustavad esimese võrdlusperioodi jooksul vastu võtta tulemuslikkuse kava koos eesmärkidega funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, tagavad nad, et:
a) kavaga asendatakse siseriiklikud kavad alates võrdlusperioodi ühe aasta 1. jaanuarist;
b) kava kestus ei ületa võrdlusperioodi lõpuni jäänud ajavahemikku;
c) kavaga näidatakse, et selle tulemuseesmärgid on vähemalt sama ambitsioonikad kui endised siseriiklikud eesmärgid kokku.
Artikkel 24
Kava läbivaatamine
Komisjon vaatab 1. juuliks 2013 protsessi tõhususe läbi. Komisjon vaatab tulemuslikkuse kava üle 2014. aasta lõpuks ja pärast seda kindlate ajavahemike järel ning eelkõige analüüsib kõnealuse süsteemi mõju, tõhusust ja reguleerimisala, võttes nõuetekohaselt arvesse ICAO poolt kõnealuses valdkonnas tehtud tööd.
▼M3 —————
Artikkel 26
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. V peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011. Esimene võrdlusperiood algab 1. jaanuaril 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
I LISA
TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD (KPI)
1. jagu. Kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide seadmiseks
1. OHUTUSALASED TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD
a) Esimene kogu Euroopa Liitu hõlmav ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja on 2. jao punkti 1 alapunktis a aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja riiklike järelevalveasutuste suhtes kindlaksmääratud esimese ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitaja miinimumtase.
b) Teine kogu Euroopa Liitu hõlmav ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja on vastavalt 2. jao punkti 1 alapunktis b kindlaksmääratud riskianalüüsi vahendi tõsidustaseme rakendamisprotsent riikides, kus käesolevat määrust kohaldatakse, eesmärgiga võimaldada ühtlustatud aruandlust seoses hajutusmiinimumi rikkumiste, lennuraja hõivamiste ja lennuliikluse korraldamise konkreetsete tehniliste juhtude tõsiduse hindamisega.
c) Kolmas kogu Euroopa Liitu hõlmav ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja on minimaalne õiglase kultuuri tase 2. jao punkti 1 alapunktis c kindlaksmääratud võrdlusperioodi lõpus.
Esimesel võrdlusperioodil puuduvad eespool nimetatud tulemuslikkuse põhinäitajatega seotud kogu ELi hõlmavad eesmärgid. Esimese võrdlusperioodi ajal kasutab komisjon andmeid, mida koguti nende tulemuslikkuse põhinäitajate kontrollimiseks, ning hindab neid, et tagada ohutusalaste riskide asjakohane väljaselgitamine, leevendamine ja juhtimine. Selle põhjal võtab komisjon käesoleva lisa läbivaatamise kaudu vajaduse korral vastu uued ohutusalased tulemuslikkuse põhinäitajad.
2. KESKKONNANÄITAJA
2.1. Esimeseks võrdlusperioodiks
Esimene kogu Euroopa Liitu hõlmav keskkonnaalane tulemuslikkuse põhinäitaja on keskmine horisontaalne marsruudilendude tõhusus ja see määratakse kindlaks järgmiselt:
— keskmine horisontaalne marsruudilolevate lendude tõhususe näitaja on erinevus tegelikku trajektoori mööda marsruudilolemise osa pikkuse ja optimaalse trajektoori vahel, milleks on tavaliselt suurringjoon;
— „marsruudil” on läbilennatud vahemaa väljaspool 40 meremiili pikkust ringi ümber lennuvälja;
— selle näitaja puhul võetakse arvesse järgmisi lende:
—a) kõik ärilised instrumentaallennureeglite (IFR) kohased lennud Euroopa õhuruumis;
b) Euroopa õhuruumist väljuva või sinna saabuva lennu puhul arvestatakse vaid Euroopa õhuruumi piiresse jäävat osa;
— siia ei kuulu lõbulennud ega lennud, mille terminalialade vahele jääv suurringjoon on lühem kui 80 meremiili.
Teine kogu Euroopa Liitu hõlmav keskkonnaalane tulemuslikkuse põhinäitaja on tsiviil-sõjaliste õhuruumi struktuuride, näiteks konditsionaalsete marsruutide (CDR), tõhus kasutamine. Esimesel võrdlusperioodil jälgib seda näitajat komisjon. Eesmärke hakatakse seadma teisel võrdlusperioodil.
2.2. Teisel võrdlusperioodil töötatakse välja kolmas kogu Euroopa Liitu hõlmav keskkonnaalane tulemuslikkuse põhinäitaja, et tegeleda konkreetsete lennuvälja aeronavigatsiooniteenustega seotud keskkonnaküsimustega.
3. LÄBILASKEVÕIME NÄITAJA
3.1. Esimeseks võrdlusperioodiks
Kogu Euroopa Liitu hõlmav läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja on marsruudi lennuliiklusvoogude juhtimise (ATFM) hilinemise minutite arv lennu kohta ja see määratakse kindlaks järgmiselt:
a) marsruudi ATFM-hilinemine on ATFMi keskse üksuse arvutatud hilinemine vastavalt 25. märtsi 2010. aasta määrusele (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühtsed eeskirjad, ( 13 ) ja seda väljendatakse viimases esitatud lennuplaanis õhusõiduki käitaja poolt taotletud stardiaja ja AFTMi keskse üksuse antud väljaarvutatud stardiaja vahelise erinevusena;
b) see näitaja puhul võetakse arvesse kõiki IFR-lende Euroopa õhuruumis ja see hõlmab ATFM-hilinemise põhjused;
c) see näitaja arvutatakse terveks kalendriaastaks.
Selleks et valmistada ette kogu Euroopa Liitu hõlmava, läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse teise põhinäitaja väljaarendamist, kogub, koondab ja jälgib komisjon esimesest võrdlusperioodist alates:
a) kõiki ATFM-hilinemisi, mis on seotud terminali ja aeronavigatsiooniteenustega;
b) lendutõusuks valmistumiseks kulunud lisaaega;
c) aastas rohkem kui 100 000 kaubandusliku liikumisega lennuväljade puhul ASMAga (Arrival Sequencing and Metering Area) seotud lisaaega.
3.2. Teisest võrdlusperioodist alates töötatakse välja teine kogu Euroopa Liitu hõlmav läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse näitaja punktis 3.1 kirjeldatud jälgimise alusel, et käsitleda konkreetseid aeronavigatsiooniteenustega seotud läbilaskevõimeküsimusi.
4. KULUTÕHUSUSE NÄITAJA
4.1. Esimeseks võrdlusperioodiks
Kogu Euroopa Liitu hõlmav, kulutõhususega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja on keskmine kogu Euroopa Liitu hõlmav marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikumäär, mis määratakse kindlaks järgmiselt:
a) näitaja saadakse kindlaksmääratud kulude ja Euroopa Liidus perioodiks prognoositava liikluse (väljendatuna teenuseühikutena) vahelisest suhtest, nagu on esitatud komisjoni eeldustes seoses artikli 9 lõike 4 kohaste kogu Euroopa Liitu hõlmavate eesmärkide kehtestamisega;
b) näitaja on väljendatud eurodes ja reaalväärtuses;
c) näitaja esitatakse võrdlusperioodi igaks aastaks.
Esimesel võrdlusperioodil kogub, koondab ja jälgib komisjon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1794/2006 terminali aeronavigatsiooniteenuste kulusid ja ühikumäärasid.
4.2. Alates teisest võrdlusperioodist on teine kogu Euroopa Liitu hõlmav kulutõhususega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja keskmine Euroopa Liidu poolt terminali aeronavigatsiooniteenustega seoses kindlaksmääratud ühikumäär.
2. jagu. Riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärkide seadmiseks
1. OHUTUSALASED TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD
a) Esimene riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on ohutusjuhtimise tõhusus, mida mõõdetakse lennuliikluse korraldamise ohutusvalmiduse jälgimise raamistikul (Safety Framework Maturity Survey) põhineva metoodika alusel.
Liikmesriikide ja nende riiklike järelevalveasutuste ning selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate puhul, kellel on lennuliiklusteenuste või side-, aeronavigatsiooni- või seireteenuste osutamise sertifikaat, mõõdetakse kõnealust tulemuslikkuse põhinäitajat järgmiste juhtimiseesmärkide rakendamise põhjal:
— ohutuspoliitika ja -eesmärgid;
— ohutusalane riskijuhtimine;
— ohutuse tagamine;
— ohutuse edendamine;
— ohutuskultuur.
b) Teine riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on riskianalüüsi vahendi metoodikal põhineva tõsidustasemete liigituse kohaldamine vähemalt järgmisesse kolme kategooriasse kuuluvatest vahejuhtumitest teatamise puhul: hajutusmiinimumi rikkumine, lennuraja hõivamine ja lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumid kõikides lennujuhtimiskeskustes ja kõikidel lennuväljadel. Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealust metoodikat ei kohaldata lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 50 000 reisi aastas.
Liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad kasutavad eespool nimetatud vahejuhtumitest teatamisel järgmiseid tõsidustasemeid:
— tõsine vahejuhtum;
— märkimisväärne vahejuhtum;
— oluline vahejuhtum;
— ei mõjuta ohutust;
— kindlaks määramata; kasutatakse näiteks piisava teabe puudumisel või ebaselge või vastuolulise tõendusmaterjali korral.
Metoodika kohaldamist käsitlevas aruandluses kirjeldatakse konkreetseid vahejuhtumeid.
c) Kolmas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on liikmesriikide ja asjaomaste aeronavigatsiooniteenuse osutajate aruandlus, mis esitatakse punkti e kohaselt koostatud küsimustiku alusel ja millega mõõdetakse õiglase kultuuri olemasolu või selle puudumise määra.
d) Esimesel võrdlusperioodil ei kohaldata kogu Euroopa Liitu hõlmavaid ohutusalaseid tulemuseesmärke. Siiski võivad liikmesriigid püstitada kõnealustele ohutusalastele tulemuslikkuse põhinäitajatele vastavaid eesmärke.
e) Selleks et hõlbustada ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist, võtab Euroopa Lennundusohusamet (EASA) pärast tulemuslikkuse hindamise asutusega konsulteerimist enne esimese võrdlusperioodi algust vastu nõuete täitmise vastuvõetavad viisid ja juhismaterjalid kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 52 sätestatud menetlusega.
f) Eurocontrol esitab õigeaegselt teabe, mida vajatakse punktis e osutatud dokumentide koostamiseks, sh vähemalt riskianalüüsi vahendi metoodika ja selle edasise täiustamise spetsifikatsiooni ning ohutusvalmiduse jälgimise raamistiku metoodika üksikasjad ja kaalutegurid.
g) Riiklikud järelevalveasutused esitavad enne iga aasta 1. veebruari EASA-le aruande tulemustest, mis riiklikud järelevalveasutused ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad on eelmisel aastal saanud punktides a ja c osutatud ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate (ohutusjuhtimise ja õiglase kultuuri tõhusust käsitlevad küsimustikud) mõõtmisel. Neid iga-aastaseid mõõtmistulemusi kasutatakse punktides h ja i kirjeldatud järelevalvetoimingute sisendandmetena. Kui ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate iga-aastasel mõõtmisel tehakse muudatusi, teatavad riiklikud järelevalveasutused kõnealustest muudatustest enne järgmise aastaaruande esitamise tähtaega.
h) Riiklikud järelevalveasutused jälgivad ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1034/2011 ( 14 ) sätestatud ohutusjärelevalvemenetlusega.
i) EASA jälgib oma standardimiskontrollide raames ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist riiklike järelevalveasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 24 osutatud töömeetoditele. EASA teavitab tulemuslikkuse hindamise asutust selliste kontrollide tulemustest.
2. KESKKONNANÄITAJA
2.1. Esimesel võrdlusperioodil puudub kohustuslik riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade keskkonnaalane tulemuslikkuse põhinäitaja.
Ilma et see piiraks kohalikke keskkonnaalaseid ettekirjutusi, teevad liikmesriigid komisjoniga koostööd ka selleks, et kehtestada keskkonnaalane tulemuslikkuse põhinäitaja, millega käsitletakse konkreetseid lennuvälja aeronavigatsiooniteenustega seotud keskkonnaküsimusi ja mida rakendatakse alates teisest võrdlusperioodist.
2.2. Teisel võrdlusperioodil on riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade keskkonnaalase tulemuslikkuse põhinäitaja riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade marsruutide kavandamise tõhustamine enne võrdlusperioodi lõppu, sealhulgas ka tsiviil-sõjaliste õhuruumi struktuuride, näiteks konditsionaalsete marsruutide (CDR), tõhus kasutamine.
3. LÄBILASKEVÕIME NÄITAJA
3.1. Esimeseks võrdlusperioodiks
Riigi või funktsionaalse läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja on marsruudi ATFM-hilinemiste minutite arv lennu kohta. See määratakse kindlaks järgmiselt:
a) see näitaja on määratletud 1. jao punktis 3.1;
b) näitaja esitatakse võrdlusperioodi igaks aastaks.
Selleks et valmistada ette riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse teine põhinäitaja, annavad liikmesriigid aru esimese võrdlusperioodi järgmistest näitajatest:
a) kõik ATFM-hilinemised, mis on seotud terminali ja aeronavigatsiooniteenustega;
b) lendutõusuks valmistumiseks kulunud lisaaeg;
c) aastas rohkem kui 100 000 kaubandusliku reisiga lennuväljade puhul ASMAga (Arrival Sequencing and Metering Area) seotud lisaaeg.
3.2. Alates teisest võrdlusperioodist rakendatakse teist riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade läbilaskevõimega seotud tulemuslikkuse põhinäitajat, et käsitleda konkreetseid terminali ja lennuväljaga seotud läbilaskevõimeküsimusi.
4. KULUTÕHUSUSE NÄITAJA
4.1. Esimesel võrdlusperioodil on riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi kulutõhususealane tulemuslikkuse põhinäitaja riigi või funktsionaalseid õhuruumiosi hõlmav marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikumäär, mis määratakse kindlaks järgmiselt:
a) näitaja saadakse kooskõlas artikli 10 lõike 3 punktidega a ja b tulemuslikkuse kavas sisalduvate kindlaksmääratud kulude ja prognoositava liikluse vahelisest suhtest;
b) näitaja on väljendatud riigi vääringus ja reaalväärtuses;
c) näitaja esitatakse võrdlusperioodi igaks aastaks.
Lisaks annavad liikmesriigid aru oma terminali aeronavigatsiooniteenuste kuludest ja ühikumääradest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1794/2006 ning põhjendavad komisjonile lahknevusi prognoosidest.
4.2. Alates teisest võrdlusperioodist rakendatakse ►C1 teist riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade kulutõhususega seotud tulemuslikkuse põhinäitajat ◄ – riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade terminali aeronavigatsiooniteenustega seoses kindlaksmääratud ühikumäära(sid).
II LISA
TULEMUSLIKKUSE KAVADE VORM
Riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavad põhinevad järgmisel struktuuril.
1. SISSEJUHATUS
|
1.1. |
Olukorra kirjeldus (kava kohaldamisala, hõlmatud üksused, riigi või funktsionaalse õhuruumiosa kava jne). |
|
1.2. |
Võrdlusperioodi makromajandusliku stsenaariumi kirjeldus, hõlmates üldisi prognoose ►C1 (liiklusprognoosid jne) ◄ . |
|
1.3. |
Kirjeldus sidusrühmadega tulemuslikkuse kava ettevalmistamisega seoses toimunud konsultatsioonide tulemuste kirjeldus (osalejate tõstatatud põhiküsimused ja võimaluse korral saavutatud kompromissid). |
2. TULEMUSEESMÄRGID RIIGI JA/VÕI FUNKTSIONAALSETE ÕHURUUMIOSADE TASANDIL
|
2.1. |
Iga tulemuslikkuse põhivaldkonna tulemuseesmärgid, mis on määratud tulemuslikkuse iga põhinäitaja kohta terveks võrdlusperioodiks koos iga-aastaste väärtustega, mida kasutatakse jälgimise ja stimuleerimise eesmärgil. a) Ohutus
b) Läbilaskevõime — marsruudi ATFM-hilinemise minutite arv lennu kohta; c) Keskkond — Riigi või funktsionaalse õhuruumiosa marsruutide kavandamise tõhustamine (esimesel võrdlusperioodil vabatahtlik). d) Kulutõhusus — Igaks võrdlusperioodi aastaks marsruudil ja terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste kindlaksmääratud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punkti a ja artikli 15 lõike 2 punkti b sätetele ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1794/2006 sätetega; — marsruudil osutatavate teenuseühikute prognoos igaks võrdlusperioodi aastaks; — sellest tulenevalt võrdlusperioodiks kindlaksmääratud ühikumäärad; — aeronavigatsiooniteenuste osutajate omakapitali tasuvuse kirjeldus ja põhjendus seoses tegeliku riskiga; — tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kirjeldus koos kirjeldusega nende asjakohasusest seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga ja nende kooskõlast selles esitatud põhivaldkondade ning edusammude ja muudatuste suundumustega. |
|
2.2. |
Kirjeldus ja selgitus tulemuseesmärkide kooskõla kohta kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. |
|
2.3. |
Kirjeldus ja selgitus eelnevatest aastatest ülekantu kohta. |
|
2.4. |
Liikmesriikide poolt riskijagamise ja stiimulite kehtestamisel kasutatud parameetrite kirjeldus. |
3. IGA VASTUTAVA ÜKSUSE PANUS
|
3.1. |
Iga vastutava üksuse individuaalsed tulemuseesmärgid. |
|
3.2. |
Võrdlusperioodi jooksul eesmärkide saavutamise eesmärgil iga üksuse suhtes kohaldatavate stimuleerivate meetmete kirjeldus. |
4. KAVA SÕJALINE MÕÕDE
Kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, mis kirjeldab läbilaskevõime suurendamise eesmärgil õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamise tulemuslikkust, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tõhusust, ja vajaduse korral ka asjakohaseid tulemuslikkuse näitajaid ja tulemuseesmärke, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kava näitajate ja eesmärkidega.
5. TUNDLIKKUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELNEVA TULEMUSLIKKUSE KAVAGA
|
5.1. |
Tundlikkus välistegurite suhtes. |
|
5.2. |
Võrdlus eelneva tulemuslikkuse kavaga (ei kohaldata esimese võrdlusperioodi suhtes). |
6. TULEMUSLIKKUSE KAVA RAKENDAMINE
Kirjeldus riiklike järelevalveasutuste poolt tulemuseesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete kohta, milleks on näiteks:
— jälgimismehhanismid eesmärgiga tagada aeronavigatsiooniteenuste ohutuse programmide ja äriplaanide rakendamine;
— meetmed, millega jälgida tulemuslikkuse kavade rakendamist ja anda sellest aru ning sealhulgas reageerida olukorrale, kui võrdlusperioodi jooksul eesmärke ei saavutata.
III LISA
KOGU EUROOPA LIITU HÕLMAVATE JA RIIGI VÕI FUNKTSIONAALSETE ÕHURUUMIOSADE TULEMUSEESMÄRKIDE VAHELISE KOOSKÕLA HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Komisjon kasutab järgmisi hindamiskriteeriumeid.
1. Üldkriteeriumid
a) Kooskõla tulemuslikkuse kava ettevalmistamise ja vastuvõtmisega seotud nõuetega, eelkõige tulemuslikkuse kavas esitatud põhjenduste hindamine.
b) faktiline analüüs, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi üldist olukorda.
c) kõikide tulemuseesmärkide vahelised vastastikused seosed.
d) ohutusstandardid võrdlusperioodi alguses ja nendega seotud edasised edusammud.
2. Ohutus
|
a) |
Ohutusjuhtimise tõhusus : nii aeronavigatsiooniteenuste osutajate kui ka järelevalveasutuste lisamäär, mida kasutatakse tulemuslikkuse kavas ja mida hindab komisjon, peaks võrdlusperioodi lõpus olema sama suur või suurem kui kogu Euroopa Liitu hõlmav näitaja (esimesel võrdlusperioodil vabatahtlik). |
|
b) |
Riskianalüüsi vahendi tõsidusastmete liigitamine : lisa 2. jao punkti 1 alapunktis b kindlaks määratud kohaliku tulemuslikkuse põhinäitaja kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmava näitajaga iga võrdlusperioodi aasta lõpuks. |
|
c) |
Õiglane kultuur : riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuseesmärgi selline tase võrdlusperioodi lõpus, mõõdetuna I lisa 2. jao punkti 1 alapunktis c kindlaksmääratud tulemuslikkuse põhinäitaja abil, peab olema võrdne kogu Euroopa Liitu hõlmava, I lisa 1. jao punkti 1 alapunktis c kindlaksmääratud eesmärgiga või ületama seda (esimesel võrdlusperioodil vabatahtlik). |
3. Keskkond
Lennumarsruutide kavandamine : ei kohaldata esimesel võrdlusperioodil. Teisel võrdlusperioodil hinnatakse tulemuslikkuse kavas kasutatud lennumarsruutide kavandamist ja selle kooskõla võrgustiku haldusasutuse koostatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava väljatöötamise protsessiga.
4. Läbilaskevõime
Hilinemiste arv : tulemuslikkuse kavas eeldatud lennuliiklusvoogude juhtimise hilinemiste arv marsruudil võrrelduna Eurocontroli poolt ja võrgustiku haldusasutuse koostatud võrgustiku operatiivkavas läbilaskevõime planeerimisel pakutud kontrollväärtustega.
5. Kulutõhusus
|
a) |
Ühikumäära suundumus : hinnatakse, kas esitatud kindlaksmääratud ühikumäärad on kavandatud nii, et need areneks vastavalt kogu Euroopa Liitu hõlmavale kulutõhususega seotud eesmärgile ning kas need aitavad piisavalt kaasa eespool nimetatud eesmärgi saavutamisele nii terve võrdlusperioodi ajal kui ka igal aastal eraldi. |
|
b) |
Ühikumäära kindlaksmääratud tase : kohalike ühikumäärade võrdlus liikmesriikide selliste õhuruumiosade või selliste funktsionaalsete õhuruumiosade keskmise ühikumääraga, millel on komisjoni kohaselt sarnane kasutus- ja majanduskeskkond. |
|
c) |
Omakapitali tasuvus : aeronavigatsiooniteenuste osutajate omakapitali tasuvuse hindamine seoses tegeliku riskiga. |
|
d) |
Lennuliikluse prognoosid : tulemuslikkuse kavas kasutatud teenuseühikute kohalike prognooside võrdlus teiste, näiteks Eurocontroli statistika ja prognooside talituse (STATFOR) liiklusprognoosidega. |
|
e) |
Majandusprognoosid : kontrollitakse, kas tulemuslikkuse kavas kasutatud inflatsiooniprognoosid on vastavuses teiste prognoosidega, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi või EUROSTATi prognoosidega. |
IV LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHASELT ESITATAVAD ANDMED
1. SISERIIKLIKE ASUTUSTE ESITATAVAD ANDMED
1.1. Andmekogumi täpsustus
Siseriiklikud asutused esitavad tulemuslikkuse hindamiseks järgmised andmed:
a) teave seoses I lisa 2. jao punkti 1 alapunktis a osutatud ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajaga;
b) riiklik ohutusprogramm vastavalt ICAO standardi 2.27.1 11. lisa 20. juuli 2009. aasta muudatusele 47-B.
Lisaks tagavad riiklikud järelevalveasutused, et tulemuslikkuse hindamiseks on kättesaadavad järgmised andmed:
c) ATFMi käsitlevas määruses (EL) nr 255/2010 kindlaksmääratud ATFMi keskse üksuse kasutatud ja väljaarvutatud andmed, näiteks instrumentaallennureeglite alusel toimuva üldise lennuliikluse (edaspidi „IFR-lennuliiklus”) lennuplaanid, tegelikud lennuteed, seireandmed, marsruudi ja lennuliikluse korraldamise hilinemised, erandid lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete osas, lennuliikluse korraldamise teenindusaegadest kinnipidamine, konditsionaalsete teede kasutus;
d) lennuliikluse korraldamise ohutusega seotud vahejuhtumid vastavalt Eurocontroli ohutusnõuete ESARR 2 väljaandele 3.0 „Lennuliikluse korraldamise ohutusega seotud vahejuhtumite hindamine ja aruannete esitamine nende kohta”;
e) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 ( 15 ) artiklites 7, 8 ja 14 osutatud riikliku järelevalveasutuse ohutusaruanded ning samuti parandusmeetmete kavades sisalduvad riikliku järelevalveasutuse aruanded kindlaksmääratud ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamise kohta;
f) teave ohutuse tagamise soovituste ja korrigeerivate meetmete kohta, mis on võetud vastu lennuliikluse korraldamise vahejuhtumite analüüsimisele/uurimisele tuginedes ning mis on kooskõlas nõukogu direktiiviga 94/56/EÜ ( 16 ) (õnnetuste uurimise kohta) ja direktiiviga 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses);
g) teave õiglase kultuuri rakendamise edendamisega seotud asjaolude kohta;
h) 23. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2150/2005 (milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks) ( 17 ) artikli 4 lõike 1 punktides m ja n osutatud ülesandeid toetavad andmed.
1.2. Andmete esitamise sagedus ja tähtajad
Punkti 1.1 alapunktides a, b, c, d, e, g ja h osutatud andmed esitatakse igal aastal.
Punkti 1.1 alapunktis c ja f osutatud tehakse kättesaadavaks iga kuu.
2. AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJATE ESITATAVAD ANDMED
Käesolevat osa kohaldatakse aeronavigatsiooniteenuste selliste osutajate suhtes, kes osutavad artikli 1 lõikes 2 osutatud teenuseid. Üksikjuhtudel võivad siseriiklikud asutused hõlmata ►C1 allapoole artikli 1 lõikes 3 osutatud künnist jäävaid ◄ aeronavigatsiooniteenuste osutajaid. Nad teatavad sellest komisjonile.
2.1. Andmekogumi täpsustus
Aeronavigatsiooniteenuste osutajad esitavad tulemuslikkuse hindamiseks järgmised andmed:
a) andmed, millele osutatakse Eurocontroli 31. detsembri 2008. aasta spetsifikatsioonis „Eurocontroli spetsifikatsioon majandusteabe avalikustamiseks”, väljaanne 2.6, viide Eurocontrol-SPEC-0117;
b) iga-aastased aruanded ja äriplaanide osad tulemuslikkuse kohta ning aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostatud iga-aastane kava vastavalt ►C1 määruse (EÜ) nr 2096/2005 ◄ I lisa 2. jao punktidele 2 ja 9;
c) teave seoses I lisa 2. jao punkti 1 alapunktis a osutatud ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajaga;
d) teave õiglase kultuuri rakendamise edendamisega seotud asjaolude kohta.
2.2. Andmete esitamise sagedus ja tähtajad
Artikli 2 punktis a osutatud teave aasta n kohta esitatakse igal aastal enne 15. juulit aastal n + 1, välja arvatud prognoositav teave, mis esitatakse 1. novembriks aastal n + 1. Esimene võrdlusaasta n on 2010.
Artikli 2 punktis b ja c osutatud andmed esitatakse igal aastal.
3. LENNUVÄLJA KÄITAJATE ESITATAVAD ANDMED
Käesolevat osa kohaldatakse nende lennuvälja käitajate suhtes, kes osutavad teenuseid ühenduse lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on suurem kui 150 000 reisi aastas, ning kõikide selliste koordineeritud ja hõlbustatud lennuväljade suhtes, mille ärilise õhutranspordi maht on üle 50 000 reisi aastas. Üksikjuhtudel võivad liikmesriigid hõlmata allapoole seda künnist jäävaid lennuvälju. Nad teatavad sellest komisjonile.
3.1. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„lennujaama identifitseerimine” – lennujaama kirjeldamine, kasutades ICAO neljatähelist standardkoodi, mis on kindlaks määratud ICAO dokumendis 7910 (120. väljaanne, juuni 2006); |
|
b) |
„koordineerimiseparameetrid” – määruses (EMÜ) nr 95/93 määratletud koordineerimiseparameetrid; |
|
c) |
„lennujaama deklareeritud läbilaskevõime” – koordineerimiseparameetrid, mis esitatakse kujul, mis kirjeldab maksimaalset teenindusaegade arvu ajaühiku kohta (blokkperiood), mida koordinaator saab jagada. Blokkaegade kestus võib erineda; lisaks võivad mitmed erineva kestusajaga blokkajad kattuda, et kontrollida lendude kontsentratsiooni kindla ajaperioodi vältel. Terveks hooajaks deklareeritud läbilaskevõime väärtuste kasutamine kujutab endast lennujaama infrastruktuuri hooajalise läbilaskevõime varajast kindlaksmääramist; |
|
d) |
„õhusõiduki registreerimisnumber” – tähed ja numbrid, mis vastavad õhusõiduki tegelikule registreerimisnumbrile; |
|
e) |
„õhusõiduki tüüp” – õhusõiduki tüübi näitaja (kuni neli tähemärki) vastavalt ICAO suunistele; |
|
f) |
„lennu identifikaator” – rühm tähti ja numbreid, mida kasutatakse lennu identifitseerimiseks; |
|
g) |
„kodeeritud väljumislennuväli ja kodeeritud sihtlennuväli” – lennuvälja kood, mis kujutab endast ICAO neljatähelist või IATA kolmetähelist lennuvälja tähist; |
|
h) |
„nn out-off-on-in ajatemplid” – järgnevalt loetletud andmed, mis on esitatud lähima minuti täpsusega: — ettenähtud väljumisaeg (blokkaja algus); — tegelik blokkaja algus; — tegelik stardiaeg; — tegelik maandumisaeg; — ettenähtud saabumisaeg (blokkaeg); — tegelik blokkaeg; |
|
i) |
„ettenähtud väljumisaeg (blokkaja algus)” – kuupäev ja kellaaeg, mil on ette nähtud, et lend väljub väljumiskohalt; |
|
j) |
„tegelik blokkaja algus” – tegelik kuupäev ja kellaaeg, mil õhusõiduk vabastas parkimiskoha (pukseerimise tagajärjel või omal jõul); |
|
k) |
„tegelik stardiaeg” – kuupäev ja kellaaeg, mil õhusõiduk lennurajalt startis (rattad tõusid üles); |
|
l) |
„tegelik maandumisaeg” – tegelik kuupäev ja kellaaeg, mil õhusõiduk maandus (puudutas maapinda); |
|
m) |
„ettenähtud saabumisaeg (blokkaeg)” – kuupäev ja kellaaeg, mil on ette nähtud, et lend saabub saabumiskohale; |
|
n) |
„tegelik blokkaeg” – tegelik kuupäev ja kellaaeg, mil rakendati saabumiskohal seisupidur; |
|
o) |
„lennureeglid” – lennu juhtimisel kasutatavad reeglid. Instrumentaallennureeglid (IFR) – õhusõiduki puhul, mis lendab instrumentaallennureeglite järgi, nagu on määratletud Chicago konventsiooni 2. lisas, või visuaallennureeglid (VFR) – õhusõiduki puhul, mis lendab visuaallennureeglite järgi, nagu on määratletud samas lisas. Operatiivne lennuliiklus (OAT) riigi õhusõidukile, mis ei järgi Chicago konventsiooni 2. lisas määratletud reegleid; |
|
p) |
►C1 „lennutüüp” – lennutüüp, nagu on määratletud ICAO dokumendi 4444 2. liites (viieteistkümnes väljaanne, juuni 2007); ◄ |
|
q) |
„lennuväljale saabumise teenindusaeg ja lennuväljalt lahkumise teenindusaeg” – lennuvälja teenindusaeg, mis on antud kas saabuvale või lahkuvale lennule vastavalt määrusele (EMÜ) nr 95/93; |
|
r) |
„maandumisraja näitaja ja tõusuraja näitaja” – ►C1 startimiseks ja maandumiseks kasutatava lennuraja ◄ ICAO näitaja (nt 10L); |
|
s) |
„saabumiskoht” – sellise esimese parkimiskoha näitaja, kuhu õhusõiduk saabumisel pargiti; |
|
t) |
„lahkumiskoht” – sellise viimase parkimiskoha näitaja, kuhu õhusõiduk enne lennuväljalt lahkumist pargiti; |
|
u) |
„hilinemise põhjused” – IATA hilinemise standardkoodid, mis on kindlaks määratud Euroopa lennutranspordi iga-aastaseid hilinemisi käsitleva 2008. aasta kokkuvõtte 2. lisas (ECODA), ( 18 ) ja hilinemise kestus. Juhul kui hilinemisel on mitmeid põhjuseid, esitatakse hilinemise põhjuste loetelu; |
|
v) |
„teave jäätõrje või jäätumisvastaste protseduuride kohta” – osutatakse, kas viidi läbi jäätõrje või jäätumisvastased protseduurid ja kui, siis kus (enne lahkumiskohalt lahkumist või pärast kohalt eemaldumist, nt pärast blokkaja algust); |
|
w) |
„operatiivne tühistamine” – ettenähtud saabuv või väljuv lend, mille suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: — lend sai lennuvälja teenindusaja, ning — lennuettevõtja kinnitas lennu päev enne käitamist ja/või oli see lennujaama käitaja poolt päev enne käitamist koostatud igapäevases lennuplaanis, kuid — tegelikult maandumist või startimist ei toimunud. |
3.2. Andmekogumi täpsustus
3.2.1. Koordineeritud ja hõlbustatud lennuväljade käitajad esitavad järgmised andmed:
— lennuvälja identifitseerimine;
— lennuvälja deklareeritud läbilaskevõime;
— kõik aeronavigatsiooniteenustega seotud koordineerimiseparameetrid;
— teenuse kvaliteedi kavandatud tase (hilinemine, täpsus jne), mis on seotud lennuvälja deklareeritud läbilaskevõimega, kui see on esitatud;
— teenuste kvaliteedi kavandatud taseme kehtestamisel kasutatud näitajate üksikasjalik kirjeldus.
3.2.2. Lennuvälja käitajad esitavad tulemuslikkuse hindamiseks järgmised operatiivandmed iga maanduva ja startiva lennu kohta:
— õhusõiduki registreerimisnumber;
— õhusõiduki tüüp;
— lennu identifikaator;
— kodeeritud väljumislennuväli ja sihtlennuväli;
— nn out-off-on-in ajatemplid;
— lennureeglid ja lennu tüüp;
— lennuväljale saabumise ja sealt lahkumise teenindusaeg, kui see on kättesaadav;
— maandumisraja ja tõusuraja näitaja;
— saabumise ja väljumise koht;
— hilinemise põhjused, kui need on kättesaadavad (vaid väljuvate lendude puhul);
— teave jäätõrje või jäätumisvastaste protseduuride kohta, kui see on kättesaadav.
3.2.3. Lennuvälja käitajad esitavad tulemuslikkuse hindamiseks järgmised operatiivandmed iga operatiivse tühistamise kohta:
— lennu identifikaator;
— õhusõiduki tüüp;
— ettenähtud väljumislennuväli ja sihtlennuväli;
— lennuväljale saabumise ja sealt lahkumise teenindusajad, kui need on kättesaadavad;
— tühistamise põhjus.
3.2.4. Lennuvälja käitajad võivad tulemuslikkuse hindamiseks esitada:
— vabatahtlikke aruandeid seoses aeronavigatsiooniteenuste halvenemise või häiretega lennuväljadel;
— vabatahtlikke aruandeid aeronavigatsiooniteenuste ohutusega seotud vahejuhtumite kohta;
— vabatahtlikke aruandeid terminalide läbilaskevõime puudujääkide kohta;
— vabatahtlikke aruandeid konsultatiivkohtumistest aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja liikmesriikidega.
3.3. Andmete esitamise sagedus ja tähtajad
Punktis 3.2.1 osutatud andmed esitatakse kaks korda aastas vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artiklis 6 sätestatud tähtaegadele.
Punktides 3.2.2 ja 3.2.3 osutatud teave esitatakse iga kuu lennule järgneva kuu jooksul.
Punktis 3.2.4 osutatud aruanded võib esitada mis tahes ajal.
4. LENNUVÄLJA KOORDINAATORITE ESITATAVAD ANDMED
4.1. Andmekogumi täpsustus
Lennuvälja koordinaatorid esitavad tulemuslikkuse hindamiseks järgmiseks andmed:
määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 4 lõikes 8 osutatud andmed.
4.2. Andmete esitamise sagedus ja tähtajad
Andmed tehakse kättesaadavaks kaks korda aastas vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artiklis 6 sätestatud tähtaegadele.
5. LENNUETTEVÕTJATE ESITATAVAD ANDMED
Käesolevat osa kohaldatakse nende lennuettevõtjate suhtes, kes kolme eelneva aasta keskmise põhjal arvestatuna teenindavad Euroopa õhuruumis aastas rohkem kui 35 000 lendu.
5.1. Mõisted
5.1.1. Käesolevas lisas kasutatakse lisaks IV lisa punktis 3.1 esitatud mõistele järgmisi mõisteid:
|
a) |
„kütusekulu” – tegelik kütusekogus, mis on lennu jooksul kulutatud (väravast väravani); |
|
b) |
„tegelik raskus parkimiskohal” – õhusõiduki kaal tonnides enne mootori käivitamist. |
5.2. Andmekogumi täpsustus
5.2.1. Lennuettevõtjad esitavade tulemuslikkuse hindamiseks järgmised andmed iga nende teenindatud lennu kohta käesoleva määruse geograafilisel kohaldamisalal:
— õhusõiduki registreerimisnumber;
— lennu identifikaator;
— lennureeglid ja lennu tüüp;
— kodeeritud väljumislennuväli ja sihtlennuväli;
— maandumisraja ja tõusuraja näitaja, kui need on kättesaadavad;
— saabumis- ja väljumiskoht, kui need on kättesaadavad;
— nii ettenähtud kui ka tegelikud nn out-off-on-in ajatemplid;
— hilinemise põhjused;
— teave jäätõrje või jäätumisvastaste protseduuride kohta, kui see on kättesaadav.
5.2.2. Lennundusettevõtjad esitavad tulemuslikkuse hindamiseks iga operatiivse tühistamise kohta käesoleva määruse geograafilisel kohaldamisalal IV lisa punktis 3.2.3 osutatud andmed.
5.2.3. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) ( 19 ) IV lisa B osas osutatud nõuetele vastavalt esitatud andmetele võivad lennuettevõtjad esitada komisjonile järgmised andmed iga käesoleva määruse geograafilisel kohaldamisalal teenindatud lennu kohta:
— kütusekulu;
— tegelik raskus parkimiskohal.
5.2.4. Lennuettevõtjad võivad tulemuslikkuse hindamiseks esitada:
— vabatahtlikke aruandeid õhuruumile juurdepääsu kohta;
— vabatahtlikke aruandeid seoses aeronavigatsiooniteenuste halvenemise või häiretega lennuväljadel;
— vabatahtlikke aruandeid aeronavigatsiooniteenuste ohutusega seotud vahejuhtumite kohta;
— vabatahtlikke aruandeid marsruudi läbilaskevõime puudujääkide, taseme piiramise või marsruudi muutmise kohta;
— vabatahtlikke aruandeid konsultatiivkohtumistest aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja liikmesriikidega.
5.3. Andmete esitamise sagedus
IV lisa punktides 5.2.1, 5.2.2 ja 5.2.3 osutatud andmed esitatakse iga kuu.
Punktis 5.2.4 osutatud aruanded võib esitada mis tahes ajal.
( 1 ) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
( 2 ) ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.
( 3 ) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
( 4 ) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.
( 5 ) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.
( 6 ) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.
( 7 ) ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.
( 8 ) ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.
( 9 ) EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.
( 10 ) ELT L 185, 15.7.2011, lk 1
( 11 ) ELT L 335, 21.12.2005, lk 13.
( 12 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 13 ) ELT L 80, 26.3.2010, lk 10.
( 14 ) ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.
( 15 ) ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.
( 16 ) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 14.
( 17 ) ELT L 342, 24.12.2005, lk 20.
( 18 ) https://extranet.eurocontrol.int/http://prisme-web.hq.corp.eurocontrol.int/ecoda/coda/public/standard_page/codarep/2008/2008DIGEST.pdf
( 19 ) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.