konsolideeritud TEKST: 32010R0206 — ET

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 206/2010,

12. märts 2010,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, ( 1 ) eriti selle artikli 17 lõike 2 punkti b ja artikli 17 lõike 3 punkti a, artikli 17 lõike 3 punkti c esimest lõiku, artikli 18 lõike 1 neljandat taanet ja artiklit 19,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, ( 2 ) eriti selle artiklit 8, artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/68/EÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ, ( 3 ) eriti selle artikli 3 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 6 lõike 1 esimest lõiku, artikli 7 punkti e, artiklit 8, artikli 10 esimest lõiku ja artikli 13 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, ( 4 ) eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, milles sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad, ( 5 ) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, ( 6 ) eriti selle artikli 11 lõiget 1 ja artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoiu ja loomade heaolu käsitlevatele eeskirjadele täitmise kontrollimise tagamiseks, ( 7 ) eriti selle artikli 48 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiiviga 72/462/EMÜ terviseohutuse ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning värske liha või lihatoodete impordil kolmandatest riikidest ( 8 ) nähti ette koostada loetelu nende riikide või riikide osade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida teatavaid elusloomi ja teatavate loomade värsket liha.

(2)

Vastavalt sellele võeti vastu nõukogu 21. detsembri 1976. aasta otsus 79/542/EMÜ, millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ning sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse. ( 9 ) Kõnealuse otsusega on kehtestatud sanitaarnõuded elusloomade (välja arvatud hobuslaste) ning nende loomade (sealhulgas hobuslaste) värske liha (välja arvatud lihavalmististe) impordiks Euroopa Liitu. Selle otsuse I ja II lisas on esitatud ka nende kolmandate riikide või kolmandate riikide osade loetelu, kust on lubatud ELi importida teatavaid elusloomi ja nende värsket liha, ning veterinaarsertifikaatide näidised.

(3)	Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on muudes ELi õigusaktides sätestatud rida uusi loomade ja inimeste terviseohutuse nõudeid, mis moodustavad kõnealuses valdkonnas uue reguleeriva raamistiku. Ühtlasi on direktiiv 72/462/EMÜ tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2004/68/EÜ.

(4)	Direktiivi 2004/68/EÜ artiklis 20 on sätestatud, et importi käsitlevad rakenduseeskirjad, mis on koostatud kooskõlas direktiivi 72/462/EMÜ kohaselt vastuvõetud otsustega, muu hulgas otsusega 79/542/EMÜ, jäävad jõusse, kuni need asendatakse uue reguleeriva raamistiku alusel võetud meetmetega.

(5)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/41/EÜ (millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ) ( 10 ) artikli 4 lõikega 3 ei kohaldata direktiivi 72/462/EMÜ alusel vastuvõetud rakenduseeskirju pärast seda, kui on võetud vastu vajalikud sätted määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 või direktiivi 2002/99/EÜ alusel.

(6)

Otsust 79/542/EMÜ on mitu korda muudetud ning uuel reguleerival raamistikul põhinevad importi käsitlevad sätted on juba kõnealusesse otsusesse lisatud. Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks otsusega 79/542/EMÜ ette nähtud meetmed sätestada uues õigusaktis. Käesolev määrus sisaldab kõiki otsuse 79/542/EMÜ sätteid. Seetõttu aegub otsus 79/542/EMÜ käesoleva määruse jõustumisel ning kuni selle sõnaselge tühistamiseni seda enam ei kohaldata.

(7)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded ELi siseseks kauplemiseks elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata kõnealuse direktiivi F lisas osutatud ELi erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks Euroopa Liitu. Vastavalt kõnealusele direktiivile võib nimetatud elusloomi, spermat, munarakke ja embrüoid Euroopa Liitu importida ainult nendest kolmandatest riikidest, mis kuuluvad selles direktiivis osutatud korras koostatud loetelusse. Lisaks peab selliste elusloomadega kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab kõnealuses direktiivis osutatud korras koostatud näidisele.

(8)

Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta ( 11 ) on kehtestatud eeskirjad, mida tuleb järgida veterinaariaalastes õigusaktides nõutud sertifikaatide väljaandmisel, et vältida eksitavate või võltsitud sertifikaatide väljastamist. On asjakohane tagada, et eeskirjad ja põhimõtted, mida kohaldavad kolmandate riikide ametlikud inspektorid või veterinaararstid, oleksid vähemalt samaväärsed kõnealuses direktiivis sätestatud eeskirjade ja põhimõtetega. Teatavad kõnealuse määruse II lisas esitatud loetelusse kuuluvad kolmandad riigid on esitanud piisavaid tagatisi selliste eeskirjade ja põhimõtete olemasolu ja rakendamise kohta. Seetõttu on asjakohane lubada kõnealustest kolmandatest riikidest teatavate elusloomade toomist Euroopa Liitu tingimusel, et nende konkreetse haigusolukorra tõttu ei ole nõutavad lisapiirangud.

(9)

Direktiivis 2002/99/EÜ on sätestatud loomatervishoiu eeskirjad, mis käsitlevad loomsete saaduste ja nendest saadud inimtoiduks ettenähtud toodete Euroopa Liitu importimist. Vastavalt kõnealusele direktiivile tuleb koostada nende kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade loetelud, millest on lubatud teatavate loomsete saaduste import, mis ühtlasi peab vastama teatavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele.

(10)

Direktiivis 2004/68/EÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded teatavate elusate kabiloomade impordi suhtes Euroopa Liitu ja transiidile Euroopa Liidu kaudu. Kõnealuste elusate kabiloomade import Euroopa Liitu ja transiit Euroopa Liidu kaudu on lubatud ainult nendest kolmandatest riikidest ja territooriumidelt, mis kuuluvad kõnealuses direktiivis osutatud korras koostatud loetellu või loeteludesse, ning see import peab vastama teatavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele.

(11)

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 17 lõike 2 viimase lõigu kohaselt võib elusloomi ja loomseid saadusi, mille suhtes kohaldatakse direktiive 92/65/EMÜ, 2002/99/EÜ ja 2004/68/EÜ, Euroopa Liitu importida ja need võivad Euroopa Liitu transiidi korras läbida ainult siis, kui nendega on kaasas veterinaarsertifikaat ning nad vastavad ELi õigusaktides sätestatud asjaomastele nõuetele.

(12)

Seetõttu on direktiivide 92/65/EMÜ, 2002/99/EÜ ja 2004/68/EÜ rakendamiseks asjakohane sätestada käesolevas määruses kolmandate riikide, territooriumite ja nende osade loetelu ning konkreetsed imporditingimused, sealhulgas teatavate elusloomade ja teatavate loomade värske liha veterinaarsertifikaatide näidised.

(13)

ELi õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks käesolevas määruses arvesse võtta ka neid tervishoiunõudeid, mis on sätestatud muudes ELi õigusaktides, eelkõige määrustes (EÜ) nr 852/2004, 853/2004 ja 854/2004, millega kehtestatakse toiduainete ja loomset päritolu toidu hügieeni käsitlevad eeskirjad ning eeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, samuti nõudeid, mis on sätestatud nõukogu 29. aprilli 1996 aasta direktiivis 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes, ( 12 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad ( 13 ).

(14)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on sätestatud üldeeskirjad, millega reguleeritakse ametlike kontrollide läbiviimist toidu ja loomasööda, loomatervise ja loomade heaolu valdkonnas. Kõnealuse määruse artikliga 48 antakse komisjonile volitus võtta vastu nende kolmandate riikide loetelu, millest võib konkreetseid tooteid Euroopa Liitu importida. Määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, sealhulgas nende kolmandate riikide loetelu koostamiseks, millest on lubatud loomsete saaduste import. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette, et need loetelud võivad olla ühendatud teiste loeteludega, mis on koostatud inimeste ja loomade tervise kaitseks.

(15)	Seetõttu peavad käesoleva määruse lisades esitatud näidissertifikaadid hõlmama ka tõendeid selle kohta, et on täidetud direktiivis 96/23/EÜ ning määrustes (EÜ) nr 999/2001, 852/2004, 853/2004 ja 854/2004 sätestatud tervishoiunõuded.

(16)

Käesoleva määruse lisades esitatud näidissertifikaadid peavad hõlmama ka tõendeid selle kohta, et on täidetud loomade heaolu käsitlevad nõuded, mis on sätestatud nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/119/EÜ loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel ( 14 ) ning nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ( 15 ).

(17)	Selleks et tagada, et Euroopa Liitu toodavate elusloomade tervislikku seisundit ei ohustata nende transportimise ajal päritoluriigiks olevast kolmandast riigist Euroopa Liitu, tuleb sätestada teatavad nõuded elusloomade transportimise, sealhulgas kogumiskeskuste kohta.

(18)	Loomatervise kaitse tagamiseks ELis tuleb elusloomad vedada liidus otse nende sihtkohta.

(19)

Värske liha puhul, mis on Euroopa Liitu toodud muusse kolmandasse riiki transiidi eesmärgil, ei ole tegemist suure ohuga rahvatervisele. Siiski peab selline liha vastama kõikidele asjaomastele loomatervise nõuetele. Seetõttu tuleb kehtestada konkreetsed normid värske liha transiidi ja sellele eelneva ladustamise kohta.

(20)	Kaliningradi geograafilise asendi tõttu, mis mõjutab ainult Lätit, Leedut ja Poolat, tuleb sätestada eritingimused nende saadetiste suhtes, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub läbi Euroopa Liidu.

(21)

Euroopa Liitu peab olema lubatud tuua sõraliste seltsi (Artiodactyla) kuuluvate, loodusest püütud ja tehistingimustes peetavate ulukite värsket liha (välja arvatud rups ja hakkliha). Selleks et välistada sellise impordiga kaasneda võivaid võimalikke riske loomade tervisele, on asjakohane, et kõnealused loomad eraldatakse metsloomadest kolmeks kuuks enne selliste saadetiste Euroopa Liitu toomist. Kõnealuste saadetiste veterinaarsertifikaadi näidises (RUF) tuleks seda vastavalt arvesse võtta.

(22)

Komisjoni 11. detsembri 2003. aasta otsuses 2003/881/EÜ loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuete kohta mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) impordil kolmandatest riikidest ( 16 ) sätestatakse loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuded mesilaste ja kimalaste impordi suhtes teatavatest kolmandatest riikidest. ELi õigusaktide lihtsustamise huvides tuleb käesolevasse määrusesse lisada kõnealuses otsuses sätestatud meetmed. Sellest tulenevalt tuleb otsus nr 2003/881/EÜ tunnistada kehtetuks.

(23)	Asjakohane on kehtestada üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriikidel ja tootmisharul võtta vajalikke meetmeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse veterinaarsertifitseerimise nõuded selliste saadetiste Euroopa Liitu toomiseks, mis sisaldavad järgmisi elusloomi või värsket liha:

a) kabiloomad;

b) IV lisa 2. osas loetletud loomad;

c) inimtoiduks ettenähtud kabiloomade ja hobuslaste värske liha, välja arvatud lihavalmistised.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, millest võib Euroopa Liitu tuua lõikes 1 osutatud saadetisi.

▼M18 —————

4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sertifitseerimise erinõuete kohaldamist, mis on kehtestatud muude ELi õigusaktide või ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kabiloomad – direktiivi 2004/68/EÜ artikli 2 punktis d määratletud kabiloomad;

b) värske liha – määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.10 määratletud värske liha;

c) hobuslased – nõukogu direktiivi 90/426/EMÜ ( 17 ) artikli 2 punktis b määratletud hobuslased;

d) põllumajandusettevõte – talumajapidamine või muu ametliku järelevalve all olev põllumajandus-, tööstus- või äriettevõte, sealhulgas loomaaiad, lõbustuspargid ja loodus- või jahireservaadid, kus elusloomi tavapäraselt peetakse või aretatakse.

II PEATÜKK

ELUSLOOMADE EUROOPA LIITU TOOMISE TINGIMUSED

Artikkel 3

Kabiloomade Euroopa Liitu toomise üldtingimused

Kabiloomasaadetisi võib Euroopa Liitu tuua ainult juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) saadetised pärinevad kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mis on loetletud I lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab I lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud asjaomasele saadetisele;

b) saadetisega on kaasas asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas sätestatud vastava veterinaarsertifikaadi näidisele, võttes arvesse kõnealuse lisa 1. osas esitatud tabeli kuuendas veerus osutatud konkreetseid tingimusi, ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

c) saadetis vastab punktis b osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud nõuetele, sealhulgas:

i) kõnealuses sertifikaadis sätestatud lisatagatistele, kui need on osutatud I lisa 1. osas esitatud tabeli viiendas veerus;

ii) mis tahes täiendavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele, mida sihtliikmesriik võib nõuda kooskõlas ELi veterinaariaalaste õigusaktidega ning mis sisalduvad kõnealuses sertifikaadis.

Artikkel 3a

Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sissetoomise tingimused

1. Erandina artiklist 3 võib liikmesriigi pädev asutus lubada oma territooriumile kabiloomade saadetisi, mis kuuluvad VI lisa 1. osa tabelitesse 1, 2 ja 3 kantud liikidesse, kui need saadetised on ette nähtud heakskiidetud asutusele, instituudile või keskusele ning kui on täidetud järgmised tingimused:

a) sihtliikmesriigi pädev asutus on hinnanud loomatervishoiuriske, mida iga saadetis võib liidu jaoks sisaldada;

b) asjaomased saadetised on pärit kolmandast riigist, kolmandalt territooriumilt või nende osast, mis on kantud ühte nimekirjadest, mis on sätestatud:

i) käesoleva määruse I lisa 1. osas või II lisa 1. osas,

ii) otsuses 2004/211/EÜ, ( 18 ) otsuses 2007/777/EÜ, ( 19 ) määruses (EÜ) nr 798/2008, ( 20 ) määruses (EÜ) nr 119/2009, ( 21 ) määruse (EÜ) nr 605/2010 ( 22 ),

c) kabiloomad on pärit punktis a osutatud kolmanda riigi, territooriumi või nende osa asutusest, instituudist või keskusest, mis on kantud artikli 3c kohaselt kehtestatud loetelusse;

d) kabiloomad on asjakohases sertifikaadis sätestatud ajavahemiku jooksul olnud karantiinis vektorite eest kaitstud hoones punktis c osutatud asutuse, instituudi või keskuse territooriumil;

e) kabiloomad toimetatakse sihtliikmesriigis otse heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse;

f) kabiloomadega on kaasas asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt VI lisa 1. osas tabelites 1, 2 ja 3 osutatud veterinaarsertifikaadi näidisele ning on sätestatud kõnealuse lisa 2. osas;

g) kabiloomad vastavad punktis f osutatud veterinaarsertifikaadi näidises sätestatud nõuetele.

Enne kabiloomade toomist oma territooriumile teavitab sihtliikmesriik komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike lubadest, mis on antud vastavalt esimesele lõigule.

2. Kui lõike 1 punktide c ja d täitmine ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik, võib sihtliikmesriigi pädev asutus lubada tuua oma territooriumile VI lisa 1. osa tabelites 1, 2 ja 3 loetletud liikidesse kuuluvaid kabiloomi teistest ettevõtetest, mis ei vasta kõnealustes punktides sätestatud nõuetele, tingimusel et lõike 1 punktides a, b ja e–g sätestatud nõuded ning järgmised täiendavad tingimused on täidetud:

a) omanik või omanikku esindav füüsiline isik on eelnevalt esitanud taotluse loa saamiseks ning sihtliikmesriik on pärast riskihindamist, milles on näidatud, et asjaomaste kabiloomade toomine tema territooriumile ei kujuta ohtu loomade tervisele liidus, sellise loa andnud;

b) kabiloomad on olnud karantiinis kolmandas päritoluriigis, kolmandal territooriumil või nende osas ametliku järelevalve all nii kaua kui oli vaja punktis f osutatud veterinaarsertifikaadi näidises kehtestatud loomatervishoiunõuete täitmiseks:

i) kohas, mille kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus on heaks kiitnud;

ii) kooskõlas loas esitatud tingimustega, mis annavad vähemalt samaväärseid tagatisi, nagu on ette nähtud lõike 1 punktides a, b ja e–g.

Kui kabiloomi tuuakse liitu vastavalt esimesele lõigule, peavad need olema sihtkoha heakskiidetud asutuses, instituudis või keskuses karantiinis vähemalt kuus kuud pärast liitu toomist, mille jooksul võivad pädevad asutused kohaldada nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud nõudeid.

Liikmesriik, kes annab loa kabiloomade sissetoomiseks vastavalt esimesele lõigule, teavitab komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike sellistest lubadest enne kabiloomade toomist oma territooriumile.

Artikkel 3b

Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sisenemise ja transiidi tingimused muu liikmesriigi territooriumil kui sihtliikmesriigis

Artiklis 3a osutatud kabiloomade transiit muus liikmesriigis kui sihtliikmesriigis on lubatud üksnes transiidiliikmesriigi pädeva asutuse loal. Sellise loa võib anda üksnes nimetatud pädeva asutuse tehtud riskianalüüsi alusel, milles on võetud arvesse sihtliikmesriigi poolt pädevale asutusele esitatud teavet.

Kui sihtliikmesriik annab loa loomade sisseveoks artiklis 3a sätestatud tingimuste alusel, siis teavitab ta enne transiiti sellest komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike.

Artikkel 3c

Kolmandates riikides, kolmandatel territooriumidel või nende osades asuvate heakskiidetud asutuste, instituutide või keskuste loetelu

1. Pärast lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise hindamist võib iga liikmesriik kehtestada asutuste, instituutide ja keskuste loetelu, millest on lubatud kabiloomade sissetoomise nende territooriumile vastavalt artikli 3a lõikele 1.

2. Kolmandas riigis, kolmandal territooriumil või nende osas asuv asutus, instituut või keskus lisatakse lõikes 1 osutatud loetelusse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) asutus, instituut või keskus vastab VI lisa 3. osas sätestatud nõuetele;

b) asutuse, instituudi või keskuse on heaks kiitnud sellise kolmanda riigi, kolmanda territooriumi või nende osa pädev asutus, kus nimetatud asutus, instituut või keskus asub;

c) kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus annab piisava tagatise, et VI lisa 4. osas sätestatud tingimused, milles käsitletakse asutuste, instituutide või keskuste heakskiitmist, on täidetud.

3. Liikmesriik võib ilma hindamata vastavust lõikes 2 sätestatud tingimustele lisada lõikes 1 osutatud loetelusse kolmandates riikides asuvaid asutusi, instituute või keskusi, kes on juba hõlmatud sellisesse teise liikmesriigi kehtestatud loetelusse.

4. Liikmesriigid ajakohastavad lõikes 1 osutatud loetelusid, võttes eelkõige arvesse kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädeva asutuse poolt asutustele, instituutidele või keskustele antud loa peatamist või tühistamist.

5. Liikmesriigid teevad internetipõhiste teabelehekülgede vahendusel avalikkusele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud loetelud ning ajakohastavad nimetatud Interneti-põhiseid teabelehekülgi.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma internetipõhise teabelehekülje Interneti-aadressi.

Artikkel 4

Nõuded teatavate kabiloomasaadetiste kogumiskeskuste kohta

1. Kabiloomasaadetisi, mis sisaldavad elusloomi rohkem kui ühest põllumajandusettevõttest, võib liitu tuua ainult juhul, kui need on koostatud kogumiskeskustes, mille on heaks kiitnud loomade päritolukohaks oleva kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus kooskõlas I lisa 5. osas sätestatud nõuetega.

2. Artikli 3a või artikli 6 alusel liitu sissetoodud kabiloomade saadetised ei või pärineda rohkem kui ühest põllumajandusettevõttest ja need ei tohi olla koostatud kogumiskeskustes.

Artikkel 5

Juhendid materjalide ja katsemenetluste standardimiseks kabiloomade puhul

Kui kabiloomasaadetiste Euroopa Liitu toomiseks on I lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud veterinaarsertifikaatidega nõutav proovide võtmine ja uuringud kõnealuse lisa 6. osas loetletud haiguste suhtes, viib kõnealuste proovide võtmise ja uuringud läbi või kontrollib selle läbiviimist päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus vastavalt kõnealuse lisa 6. osas esitatud materjalide ja katsemenetluste standardimise juhenditele.

Artikkel 6

Eritingimused teatavate kabiloomasaadetiste jaoks, mida imporditakse Saint-Pierre’i ja Miqueloni ning tuuakse Euroopa Liitu

I lisa 7. osas esitatud tabelis loetletud liikidesse kuuluvate kabiloomade saadetisi, mis toodi Saint-Pierre’i ja Miqueloni vähem kui kuus kuud enne nende Saint-Pierre’ist ja Miquelonist Euroopa Liitu saatmise kuupäeva, võib Euroopa Liitu tuua ainult juhul kui:

a) saadetised vastavad I lisa 7. osa 1. peatükis sätestatud loomade pidamis- ja karantiininõuetele;

b) saadetist on testitud vastavalt I lisa 7. osa 2. peatükis sätestatud veterinaaruuringute nõuetele.

Artikkel 7

Teatavate mesilase- ja kimalaseliikide Euroopa Liitu toomise üldtingimused

1. IV lisa 2. osas esitatud 1. tabelis loetletud mesilase- ja kimalaseliike on lubatud Euroopa Liitu tuua ainult nendest kolmandatest riikidest või territooriumidelt,

a) mis on loetletud II lisa 1. osas;

b) kus ameerika haudmemädaniku, tarumardika (Aethina tumida) ja lesta liigist Tropilaelaps spp. esinemisest teatamine on kohustuslik kogu kolmanda riigi territooriumil või asjaomasel territooriumil.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib mesilase- ja kimalasesaadetisi Euroopa Liitu tuua II lisa 1. osas loetletud kolmanda riigi või territooriumi osast, mis on:

a) kolmanda riigi või territooriumi geograafiliselt ja epidemioloogiliselt eraldatud osa;

b) loetletud IV lisa 1. osa 1. jaos esitatud tabeli kolmandas veerus.

Kui kõnealust erandit kohaldatakse, on keelatud Euroopa Liitu tuua mesilaste ja kimalaste saadetisi asjaomase kolmanda riigi või territooriumi kõikidest muudest osadest, mida ei ole loetletud IV lisa 1. osa 1. jaos esitatud tabeli kolmandas veerus.

3. IV lisa 2. osa 1. tabelis loetletud liikidesse kuuluvate mesilaste ja kimalaste saadetised sisaldavad kas:

a) mesilas- (Apis mellifera) ja kimalasemade (Bombus spp.) tarusid, millest igaühes on üks ema koos kõige rohkem 20 saatjaga; või

b) kimalaste (Bombus spp.) konteinerid, millest igaüks sisaldab kõige rohkem 200 täiskasvanud kimalasega peret.

4. IV lisa 2. osa 1. tabelis loetletud liikidesse kuuluvate mesilaste ja kimalaste saadetised:

a) saadetakse koos asjakohase veterinaarsertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt IV lisa 2. osas sätestatud asjaomase veterinaarsertifikaadi näidisele ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

b) vastavad punktis a osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud veterinaarnõuetele.

Artikkel 8

Üldtingimused elusloomade Euroopa Liitu vedamise kohta

Pärast päritoluriigiks olevas kolmandas riigis pealelaadimist ning enne saabumist Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ei tohi elusloomade saadetised olla:

a) veetud koos elusloomadega, kes:

i) ei ole ette nähtud Euroopa Liitu toomiseks; või

ii) kelle tervisestaatus on madalam.

b) maha laaditud või (õhutranspordi korral) teise õhusõidukisse viidud sellises kolmandas riigis, territooriumil või nende osas või maanteel või raudteel transporditud või jalgsi aetud läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi või nende osa, kust ei ole lubatud kõnealuseid loomi liitu importida.

Artikkel 9

Elusloomade Euroopa Liitu vedamise ajaline piirang

Elusloomasaadetisi võib Euroopa Liitu tuua ainult juhul, kui kõnealused saadetised jõuavad Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti kümne päeva jooksul pärast asjakohase veterinaarsertifikaadi väljastamise kuupäeva.

Mereveo korral pikendatakse kõnealust kümnepäevalist ajavahemikku lisaaja võrra, mis vastab meresõidu kestusele, mida kinnitab laeva kapteni allkirjastatud deklaratsioon, mis on koostatud kooskõlas I lisa 3. osaga ning mille originaal on lisatud veterinaarsertifikaadile.

Artikkel 10

Eritingimused õhuteed pidi Euroopa Liitu veetud elusloomasaadetiste pritsimise kohta

Kui elusloomasaadetisi, välja arvatud mesilasi ja kimalasi, veetakse õhuteed pidi, pritsitakse kasti või konteinerit, milles neid veetakse, ning ümbritsevat ala sobiva insektitsiidiga.

Kõnealust pritsimist teostatakse vahetult enne õhusõiduki uste sulgemist pealelaadimise järel ning pärast mis tahes järgnevat uste avamist kolmandas riigis, kuni õhusõiduk on jõudnud oma sihtkohta.

Õhusõiduki kapten kinnitab pritsimist, kirjutades alla deklaratsioonile, mis on koostatud kooskõlas I lisa 4. osaga ning mille originaal on lisatud veterinaarsertifikaadile.

Artikkel 11

Teatavate kabiloomasaadetiste Euroopa Liitu toomise järgselt kohaldatavad nõuded

1. Muud kabiloomade saadetised kui need, millele on osutatud artiklis 3a, saadetakse vektorite eest kaitstud transpordivahendis pärast liitu sissetoomist viivitamata sihtettevõttesse.

Nimetatud kabiloomad jäävad kõnealusesse ettevõttesse vähemalt 30 päevaks, välja arvatud juhul, kui nad saadetakse otse tapamajja.

2. Kohe tapmiseks ettenähtud kabiloomade saadetised saadetakse viivitamata sihttapamajja, kus nad tapetakse viie tööpäeva jooksul pärast tapamajja saabumise kuupäeva.

Artikkel 12

Eritingimused teatavate kabiloomasaadetiste transiidi suhtes läbi kolmandate riikide

Juhul kui kohaldatakse I lisa 1. osa eritingimust I, kohaldatakse selleks, et lubada kõnealuses tingimuses osutatud kabiloomasaadetistel, mis on pärit ühest liikmesriigist ning saadetakse teise liikmesriiki, läbida transiidina I lisa 1. osa tabelis esitatud loetelusse kuuluvat kolmandat riiki, territooriumi või nende osa, mille jaoks ei ole vastavat veterinaarsertifikaadi näidist kõnealuse tabeli neljandas veerus osutatud asjaomaste kabiloomasaadetiste kohta, järgmisi tingimusi:

a) nuumveiste puhul:

i) lõpliku sihtkoha pädev asutus peab eelnevalt kindlaks määrama lõplikud sihtettevõtted;

ii) saadetisse kuuluvaid elusloomi tohib lõplikust sihtettevõttest välja viia üksnes kohe tapmiseks;

iii) kuni saadetisse kuuluvaid loomi hoitakse asjaomases ettevõttes, peab kõiki elusloomade saabumisi lõplikku sihtettevõttesse ja sealt väljaviimisi kontrollima pädev asutus;

b) kohe tapmiseks ettenähtud kabiloomade suhtes kohaldatakse artikli 11 lõiget 2.

▼M8

Artikkel 12a

Erand teatavate aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste saadetiste transiidi suhtes läbi Leedu

1. Venemaa Kaliningradi piirkonnast pärit ja väljaspool liitu asuvasse sihtkohta teel olevate aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste saadetiste maanteetransiidiks antakse luba, kui see vastab järgmistele tingimustele.

a) Loomad sisenevad Leetu Kybartai maantee piiripunktis ja väljuvad Leedust Medininkai piiripunktis.

b) Loomi veetakse maanteesõidukitega ja konteinerites, millele Leedu pädeva asutuse veterinaarteenistus on ühendusse sisenemisel Kybartai maantee piiripunktis kinnitanud seerianumbriga plommi.

c) Nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ artikli 7 lõike 1 kolmandas taandes viidatud dokumentidele, sealhulgas nõuetekohaselt täidetud, käesoleva määruse I lisa 2. osas esitatud veterinaarsertifikaadi näidise „BOV-X-TRANSIT-RU” kohasele veterinaarsertifikaadile, mis on saadetisega kaasas Kybartai maantee piiripunktist Medininkai piiripunktini liikudes, lööb Kybartai maantee piiripunktis piirikontrolli eest vastutav pädeva asutuse ametlik veterinaararst igale leheküljele templi „ONLY FOR TRANSIT FROM THE RUSSIAN REGION OF KALININGRAD VIA LITHUANIA” („AINULT TRANSIIDIKS VENEMAA KALININGRADI PIIRKONNAST LÄBI LEEDU”).

d) Järgitud on nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ artiklis 9 sätestatud nõudeid.

e) Saadetis on tunnistatud vastuvõetavaks transiidi jaoks läbi Leedu komisjoni määruse (EÜ) nr 282/2004 ( 23 ) artikli 1 lõikes 1 osutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, millele on alla kirjutanud Kybartai maantee piiripunkti ametlik veterinaararst.

f) Loomadega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis lubab takistusteta sisenemist Valgevenesse ning veterinaarsertifikaat loomade sihtkoha jaoks Venemaal.

2. Saadetist ei laadita maha liidus ja see toimetatakse otse liidust väljumise kohta Medininkai piiripunktis.

Pärast seda, kui saadetise väljumiskontrolli käigus Medininkai piiripunktis on kindlaks tehtud, et tegemist on sama saadetisega, mis sisenes Leetu Kybartai maantee piiripunktis, täidab Medininkai piiripunkti ametlik veterinaararst ühise veterinaarialase sisenemisdokumendi 3. osa.

3. Ootamatuste või hädaolukordade ilmnemise korral transiidi ajal rakendab transiitliikmesriik vastavalt vajadusele direktiivi 90/425/EMÜ ( 24 ) artikli 8 lõike 1 punkti b teises taandes sätestatud meetmeid.

4. Leedu pädev asutus kontrollib pidevalt, et liidu territooriumile saabuvate ja sealt lahkuvate saadetiste arv oleks võrdsed.

Artikkel 13

Artiklis 7 osutatud mesilase- ja kimalasesaadetiste Euroopa Liitu toomise järgselt kohaldatavad nõuded

1. Artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud mesilas- ja kimalasemade saadetised saadetakse viivitamata nende lõplikku sihtkohta, kus pädev asutus tarud üle kontrollib ning mesilasemad viiakse enne kohalikesse peredesse asutamist üle uutesse tarudesse.

2. Tarud, saatjaloomad ja mesilas- või kimalasemaga päritoluriigiks olevast kolmandast riigist kaasa tulnud muu materjal saadetakse pädeva asutuse määratud laborisse, et uurida:

a) tarumardikate (Aethina tumida), nende munade või vastsete olemasolu;

b) Tropilaelaps spp. liigist lesta tundemärkide olemasolu.

Pärast laborikontrolli puurid, saatjad ja muu materjal hävitatakse.

3. Artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud kimalaste (Bombus spp.) saadetised saadetakse viivitamata nende määratud sihtkohta.

Kõnealused kimalased võivad jääda pere elutsükli lõpuni konteinerisse, milles nad Euroopa Liitu toodi.

Kõnealune konteiner ja kogu kimalastega päritoluriigiks olevast kolmandast riigist kaasas olnud materjal hävitatakse hiljemalt pärast pere elutsükli lõppu.

Artikkel 13a

Nõuded, mida tuleb kohaldada pärast heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste jaoks ettenähtud kabiloomasaadetiste sissevedu

1. Pärast heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste jaoks ettenähtud kabiloomade toomist liitu, tuleb need kabiloomasaadetised viivitamata transportida sihtkohaks olevasse heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse vektorite eest kaitstud transpordivahendis, mis on konstrueeritud selliselt, et ei loomad pääseks välja ning väljaheited, uriin, allapanu, sööt, jäätmed või muud materjalid ei saaks sõidukist või konteinerist veo ajal välja voolata ega maha kukkuda.

2. Loomi hoitakse karantiinis vektorite eest kaitstud hoonetes sihtliikmesriigi heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse territooriumil vähemalt 30 päeva. Pärast 30päevast karantiiniaega võib loomad viia teise heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse.

3. Heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse toodud loomi võib viia muusse sihtkohta kui heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse ainult tingimusel, et:

a) loomade liitu toomisest on möödunud vähemalt kuus kuud ja

b) loomade liikumine toimub kooskõlas direktiivi 92/65/EMÜ C lisa lõikega 4.

4. Erandina lõikest 3 võib loomad heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest välja viia enne kõnealuse lõikega ette nähtud kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) loomad eksporditakse kolmandasse riiki, kolmandale territooriumile või nende osasse;

b) punktis a osutatud ekspordil veetakse loomi vektorite eest kaitstud transpordivahendis, mis on konstrueeritud selliselt, et loomad ei pääseks välja ning nende väljaheited, uriin, allapanu, sööt, jäätmed või muud materjalid ei saaks sõidukist või konteinerist veo ajal välja voolata ega maha kukkuda.

III PEATÜKK

VÄRSKE LIHA EUROOPA LIITU TOOMISE TINGIMUSED

Artikkel 14

Värske liha importimise üldtingimused

Inimtoiduks ettenähtud värske liha saadetisi võib Euroopa Liitu importida ainult juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) saadetised pärinevad kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mis on loetletud II lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab II lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus loetletud asjaomasele saadetisele;

b) Euroopa Liitu sisenemise piiripunktis esitatakse nendega koos asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt II lisa 2. osas sätestatud asjaomase veterinaarsertifikaadi näidisele, võttes arvesse kõnealuse lisa 1. osas esitatud tabeli kuuendas veerus osutatud eritingimusi, ning mille on täitnud ja allkirjastanud eksportiva kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

c) need vastavad punktis b osutatud veterinaarsertifikaadis sätestatud nõuetele, sealhulgas:

i) kõnealuses sertifikaadis sätestatud lisatagatistele, kui need on osutatud II lisa 1. osas esitatud tabeli viiendas veerus;

ii) mis tahes täiendavatele veterinaarsertifitseerimise nõuetele, mida sihtliikmesriik võib nõuda kooskõlas ELi veterinaariaalaste õigusaktidega ning mis sisalduvad kõnealuses sertifikaadis.

Artikkel 15

Uluksõraliste nülitud rümpade importimise järgselt kohaldatavad nõuded

Kooskõlas nõukogu direktiivi 97/78/EÜ ( 25 ) artikli 8 lõikega 2 saadetakse uluksõraliste nülitud rümpade saadetised, mis on pärast täiendavat töötlemist ette nähtud inimtoiduks, viivitamata sihtkohaks olevasse töötlemisettevõttesse.

Artikkel 16

Värske liha transiit ja ladustamine

Värske liha saadetisi, mis ei ole ette nähtud Euroopa Liitu importimiseks, vaid mille sihtkohaks on kolmas riik ning mis on ette nähtud transiidiks kas kohe või pärast ladustamist Euroopa Liidus vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikele 4 ja artiklile 13, lubatakse Euroopa Liitu tuua ainult juhul, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

a) saadetised pärinevad II lisa 1. osas esitatud tabeli esimeses, teises ja kolmandas veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, mille jaoks on olemas veterinaarsertifikaadi näidis, mis vastab II lisa 1. osas esitatud tabeli neljandas veerus osutud asjaomasele saadetisele;

b) saadetised vastavad punktis a osutatud asjaomases veterinaarsertifikaadi näidises kõnealuse saadetise puhul kehtestatud loomatervishoiu erinõuetele;

c) saadetistega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt III lisas esitatud veterinaarsertifikaadi näidisele ning mille on täitnud ja allkirjastanud asjaomase kolmanda riigi ametlik veterinaararst;

d) saadetised on tunnistatud transiidiks, sealhulgas vajadusel ladustamiseks, vastuvõetavaks komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 ( 26 ) artikli 2 lõikes 1 osutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, millele on alla kirjutanud Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ametlik veterinaararst.

Artikkel 17

Läbi Läti, Leedu ja Poola toimuva transiidi suhtes kohaldatav erand

1. Erandina artiklist 16 on komisjoni otsuses 2009/821/EÜ ( 27 ) loetletud Läti, Leedu ja Poola kindlaksmääratud piiripunktide vahel lubatud teostada maanteed või raudteed mööda selliste saadetiste transiiti läbi Euroopa Liidu, mis on pärit Venemaalt ning mis viiakse otse või kolmanda riigi kaudu Venemaale, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) pädeva asutuse veterinaarteenistus on Euroopa Liitu sisenemise piiripunktis pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele on Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti pädeva asutuse ametlik veterinaararst pannud templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) saadetis on Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ametliku veterinaararsti alla kirjutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis tunnistatud transiidiks vastuvõetavaks.

2. Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine, nagu määratletud direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13, ei ole Euroopa Liidu territooriumil lubatud.

3. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt Euroopa Liidu territooriumilt väljaviidavate saadetiste arvu ja toodete koguse vastavust Euroopa Liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

▼M17

Artikkel 17a

Erand läbi Horvaatia kolmandatesse riikidesse Bosniast ja Hertsegoviinast pärit saadetiste transiidi jaoks

1. Erandina artiklist 16 on Nova Sela ja Ploče piiripunktide vahel maanteed mööda lubatud saadetiste otsetransiitvedu, mis lähtub Bosnia ja Hertsegoviinast ja suundub kolmandatesse riikidesse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi KOLMANDATESSE RIIKIDESSE”;

c) on järgitud direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst kinnitanud määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1 osutatud ühisel veterinaariaalasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks kõlblik.

2. Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine, nagu määratletud direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13, ei ole liidu territooriumil lubatud.

3. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt liidu territooriumilt välja viidavate saadetiste arvu ja toodete koguse vastavust liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

IV PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Sertifitseerimine

Käesoleva määrusega nõutavad veterinaarsertifikaadid täidetakse vastavalt V lisas esitatud selgitavatele märkustele.

Kõnealune nõue ei takista siiski elektroonilise sertifitseerimise või muude heakskiidetud ja liidu tasemel ühtlustatud süsteemide kasutamist.

Artikkel 19

Üleminekusätted

▼M1

Üleminekuperioodil kuni 31. maini 2011 võib jätkuvalt Euroopa Liitu tuua elusloomade ja inimtoiduks ettenähtud värske liha saadetisi (välja arvatud Hawaii osariigist pärinevad mesilase- ja kimalasesaadetised), mille kohta asjaomased veterinaarsertifikaadid on välja antud enne 30. novembrit 2010 kooskõlas otsustega 79/542/EMÜ või 2003/881/EÜ.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2003/881/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

KABILOOMAD

▼M8

1. OSA

Kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelu (1)

Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Veterinaarsertifikaat		Eritingimused
Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Näidis(ed)	Lisatagatised (SG)	Eritingimused
1	2	3	4	5	6
CA – Kanada	CA-0	Kogu riik	POR-X		IVb IX V
CA – Kanada	CA-1	Kogu riik, välja arvatud järgmiselt piiritletud Okanagani oru piirkond Briti Columbias: — Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril asuvast punktist 120°15′ läänepikkust ja 49°põhjalaiust — põhja suunas punktini 119°35′ läänepikkust ja 50°30′ põhjalaiust — kirde suunas punktini 119° läänepikkust ja 50°45′põhjalaiust — lõuna suunas Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril asuva punktini 118°15′ läänepikkust ja 49° põhjalaiust	BOV-X, OVI-X, OVI-Y RUM (2)	A	IVb IX V
CH – Šveits	CH-0	Kogu riik	(3)
CL – Tšiili	CL-0	Kogu riik	BOV-X,OVI-X, RUM
CL – Tšiili	CL-0	Kogu riik	POR-X, SUI	B
GL – Gröönimaa	GL-0	Kogu riik	OVI-X, RUM		V
▼M16 —————
▼M8
IS – Island	IS-0	Kogu riik	BOV-X, BOV-Y RUM, OVI-X, OVI-Y
IS – Island	IS-0	Kogu riik	POR-X, POR-Y	B
ME – Montenegro	ME-0	Kogu riik			I
MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)	MK-0	Kogu riik			I
NZ – Uus-Meremaa	NZ-0	Kogu riik	BOV-X, BOV-Y, RUM, POR-X, POR-Y OVI-X, OVI-Y		III V
PM – Saint-Pierre ja Miquelon	PM-0	Kogu riik	BOV-X, BOV-Y, RUM, OVI-X, OVI-Y CAM
RS – Serbia (5)	RS-0	Kogu riik			I
RU – Venemaa	RU-0	Kogu riik
	RU-1	Kogu riik, välja arvatud Kaliningradi piirkond
	RU-2	Kaliningradi piirkond	BOV-X-TRANSIT-RU		X
▼M12
US – Ameerika Ühendriigid	US-0	Kogu riik	POR-X	D
▼M8
(1) Ilma et see piiraks sertifitseerimise eritingimusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud mis tahes asjakohase kokkuleppega. (2) Ainult nende elusloomade puhul, kes ei kuulu hirvlaste hulka. (3) Sertifikaadid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132). (4) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: selle riigi lõplik nomenklatuur lepitakse kokku pärast ÜRO tasemel toimuvate läbirääkimiste lõppemist. (5) v.a Kosovo, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/99.

Eritingimused (vt iga sertifikaadi joonealuseid märkusi)

„I”

kohe tapmisele kuuluvate elusloomade või nuumveiste transiidiks läbi kolmanda riigi territooriumi, kui loomi veetakse ühest liikmesriigist teise nummerdatud plommiga plommitud veokites.

Plommi number peab olema märgitud veterinaarsertifikaadile, mis tapmiseks ja nuumamiseks ettenähtud elusveiste puhul vastab direktiivi 64/432/EMÜ ( 28 ) lisas F sätestatud näidisele ning tapmiseks ettenähtud lammaste ja kitsede puhul direktiivi 91/68/EMÜ ( 29 ) E lisa I näidisele.

Lisaks peab plomm olema Euroopa Liitu sisenemiseks määratud piiripunkti saabumisel vigastamata ning plommi number peab olema sisestatud Euroopa Liidu ühtsesse veterinaariaalasesse elektroonilisse süsteemi (TRACES).

Enne transiiti läbi ühe või mitme kolmanda riigi peab pädev veterinaarasutus panema sertifikaadile liidust väljumise kohas templi järgmise sõnastusega: „ONLY FOR TRANSIT BETWEEN DIFFERENT PARTS OF THE EUROPEAN UNION VIA THE FORMER YUGOSLAV REPUBLIC OF MACEDONIA/MONTENEGRO/SERBIA („AINULT TRANSIIDIKS EUROOPA LIIDU ERINEVATE OSADE VAHEL LÄBI ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI/MONTENEGRO/SERBIA”) ( 30 ) ( 31 )”

Nuumveised tuleb transportida otse sihtliikmesriigi pädeva veterinaarameti määratud sihtettevõttesse. Neid loomi tohib kõnealusest sihtettevõttest välja viia üksnes kohe tapmiseks.

„II”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„III”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVa”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVb”

ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabad karjad, mis on tunnistatud samaväärseks direktiivi 64/432/EMÜ D lisas sätestatud nõuetega seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga liitu.

„V”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi OVI-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VI”

geograafilised piirangud:

„VII”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VIII”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IX”

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud Aujeszky haigusest vaba staatus seoses näidissertifikaadi POR-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„X”

ainult aretuseks ja/või tootmiseks ettenähtud veiste transiidiks Kaliningradi piirkonnast läbi Leedu muudesse Venemaa piirkondadesse.

2. OSA

Veterinaarsertifikaatide näidised

Näidised

„BOV-X”

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta.

„BOV-Y”

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta.

„BOV-X-TRANSIT-RU”

veterinaarsertifikaadi näidis koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta, kes on ette nähtud transiidiks Kaliningradi piirkonnast läbi Leedu territooriumi muudesse Venemaa piirkondadesse.

„OVI-X”

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta.

„OVI-Y”

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta.

„POR-X”

veterinaarsertifikaadi näidis kodusigade (Sus scrofa) kohta, kes on ette nähtud impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks või transiidiks läbi liidu ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki.

▼M8

„POR-Y”

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodusigade (Sus scrofa) kohta.

„RUM”

veterinaarsertifikaadi näidis sõraliste seltsi (Artiodactyla) (välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate loomade kohta.

„SUI”

veterinaarsertifikaadi näidis muude kui koduloomadena peetavate Suidae, Tayassuidae ja Tapiridae kohta.

„CAM”

I lisa 7. osas sätestatud tingimuste kohaselt Saint-Pierre’ist ja Miquelonist imporditud loomade erikinnituse näidis.

SG (lisatagatised)

„A”

lammaste katarraalse palaviku ja episootilise hemorraagia testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele BOV-X (punkt II.2.8 B), OVI-X (punkt II.2.6 D) ja RUM (punkt II.2.6).

„B”

sigade vesikulaarhaiguse ja sigade klassikalise katku testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 B) ja SUI (punkt II.2.4 B).

„C”

brutselloositestiga seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 C) ja SUI (punkt II.2.4 C).

„D”

vesikulaarse stomatiidi kontrollimisega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.1.b).

▼M6

▼M10

Näidis BOV-X-TRANSIT-RU

▼M19

Näidis OVI-X

▼M6

Näidis POR-X

▼M6

RIIKNäidis CAMII TerviseteaveII.a Sertifikaadi viitenumberII.bAmetlik veterinaararstNimi (trükitähtedega): Kvalifikatsioon ja ametinimetus:Kuupäev: Allkiri:Tempel:

3. OSA

Liide loomade meretranspordi kohta

(Täidetakse ja lisatakse veterinaarsertifikaadile juhul, kui vedu Euroopa Liidu piirile toimub kas või osaliselt laevaga.)

Kapteni deklaratsioon
Mina, allakirjutanud laevakapten (nimi …), kinnitan, et lisatud veterinaarsertifikaadis nr … osutatud loomad viibisid laeva pardal kogu merereisi vältel (kust) … (ekspordiriik) (kuhu) … Euroopa Liidus ning et laev ei randunud kusagil väljaspool … (ekspordiriik) teel Euroopa Liitu, välja arvatud … (teel läbitud sadamad). Reisi ajal ei ole kõnealused loomad olnud kontaktis muude, madalama tervisestaatusega loomadega pardal. Koostatud (koht) … (kuupäev) …
(sihtsadam)	(saabumise kuupäev)
(tempel)	(kapteni allkiri)
	(nimi trükitähtedega ja ametinimetus)

4. OSA

Liide loomade õhutranspordi kohta

(Täidetakse ja lisatakse veterinaarsertifikaadile juhul, kui vedu Euroopa Liidu piirile toimub kas või osaliselt lennukiga.)

Lennukikapteni deklaratsioon
Mina, allkirjutanud lennukikapten (nimi …), kinnitan, et lisatud veterinaarsertifikaadis nr … osutatud looma(de) kasti või konteinerit ja selle ümbrust on enne lahkumist desinfitseeritud pihustatava insektitsiidiga. Koostatud (koht) … (kuupäev) …
(sihtlennujaam)	(lahkumise kuupäev)
(tempel)	(kapteni allkiri)
	(nimi trükitähtedega ja ametinimetus)

5. OSA

Kogumiskeskuste heakskiitmise tingimused (osutatud artiklis 4)

Heakskiidu saamiseks peavad kogumiskeskused vastama järgmistele tingimustele:

I need on ametliku veterinaararsti järelevalve all;

II need asuvad sellise 20-kilomeetrise läbimõõduga ala keskel, kus ametlike kinnituste kohaselt ei ole 30 päeva jooksul enne heakskiidetud kogumiskeskustena kasutusele võtmist esinenud suu- ja sõrataudijuhtumeid;

III enne heakskiidetud kogumiskeskustena kasutusele võtmist tuleb need puhastada ja desinfitseerida suu- ja sõrataudi vastase tõhusa desinfektsioonivahendiga, mis on ekspordiriigis ametlikult lubatud;

IV loomade vastuvõtmise mahtu arvestades peab seal olema:

a) üksnes kogumiskeskusena kasutatav rajatis;

b) loomadele sobivad kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ruumid peale- ja mahalaadimiseks ning peavarjuks, jootmiseks, toitmiseks ja vajalike raviprotseduuride jaoks;

c) asjakohased rajatised kontrolliks ja isoleerimiseks;

d) asjakohased vahendid ruumide ja veokite desinfitseerimiseks;

e) asjakohane koht sööda, sõnniku ja allapanu hoidmiseks;

f) asjakohane heitvee kogumis- ja äravoolusüsteem;

g) ametiruum ametlikule veterinaararstile;

V tegutsevas kogumiskeskuses peab töötama kõigi 5. osas sätestatud ülesannete täitmiseks piisavalt veterinaararste;

VI jälgitavuse tagamiseks võetakse kogumiskeskuses vastu üksnes individuaalselt identifitseeritud loomi. Sel eesmärgil tagab omanik või kogumiskeskuse eest vastutav isik, et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud ning nendega on kaasas liigile ja kategooriale vastavad veterinaardokumendid või -sertifikaadid.

Lisaks kannab omanik või kogumiskeskuse eest vastutav isik registrisse või andmebaasi järgmised andmed ja säilitab neid vähemalt kolm aastat: loomaomaniku nimi, loomade päritolu, saabumise ja väljaviimise kuupäev, loomade identifitseerimisnumber või päritolukarja registreerimisnumber ja loomade sihtpõllumajandusettevõte ning vedaja registreerimisnumber ja loomad kogumiskeskusse toonud või sealt ära viinud veoauto registreerimisnumber;

VII kõik kogumiskeskust läbivad loomad peavad vastama asjaomase kategooria loomade Euroopa Liitu toomiseks kehtestatud loomatervise nõuetele;

VIII Euroopa Liitu toodavad loomad, kes läbivad kogumiskeskust, tuleb kuue päeva jooksul alates kogumiskeskusesse saabumisest peale laadida ja lähetada otse ekspordiriigi piirile:

a) ilma et nad puutuksid kokku muude sõralistega kui need, kes vastavad asjaomase kategooria loomade Euroopa Liitu toomiseks kehtestatud loomatervise nõuetele;

b) saadetistesse jaotatuna, nii et ükski saadetis ei sisaldaks aretus- või produktiivloomi ega ka loomi koheseks tapmiseks;

c) veovahendites või konteinerites, mida on kõigepealt puhastatud ja desinfitseeritud ekspordiriigis ametlikult suu- ja sõrataudi tõrjeks lubatud desinfitseerimisvahendiga ning mis on konstrueeritud nii, et väljaheited, uriin, allapanu ega sööt ei saaks veo ajal välja voolata ega kukkuda;

IX kui loomade Euroopa Liitu eksportimise tingimustega nõutakse, et enne pealelaadimist tuleb määratud aja jooksul võtta proov, peab see ajavahemik sisaldama kuni kuuepäevast kogumisperioodi alates loomade saabumisest heakskiidetud kogumiskeskusesse;

X eksportiv kolmas riik peab määrama kindlaks aretus- ja produktiivloomade jaoks heakskiidetud keskused ja tapaloomade jaoks heakskiidetud keskused ning teatama selliste ettevõtete nimed ja aadressid komisjonile ja liikmesriikide pädevatele keskasutustele. Seda teavet tuleb korrapäraselt ajakohastada;

XI eksportiv kolmas riik määrab kindlaks heakskiidetud keskuste üle ametliku järelevalve teostamise korra ja tagab järelevalve toimumise;

XII kolmanda riigi pädeval asutusel tuleb heakskiidetud kogumiskeskusi korrapäraselt kontrollida, et teha kindlaks, kas punktides I kuni XI sätestatud heakskiitmise nõudeid jätkuvalt täidetakse.

Kui kontrolli tulemusel ilmneb, et kogumiskeskus ei vasta enam sätestatud tingimustele, tuleb selle tegutsemisluba peatada. Tegutsemisloa võib ennistada üksnes juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus on teinud kindlaks, et kogumiskeskus vastab täielikult kõigile punktides I kuni XI sätestatud tingimustele.

6. OSA

Juhendid materjalide ja katsemenetluste standardimiseks

(osutatud artiklis 5)

Tuberkuloos (TBL)

Tehakse ühekordne nahasisene tuberkuliiniproov veiste tuberkuliiniga vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisale. Sigalaste puhul tehakse vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisale ühekordne nahasisene tuberkuliiniproov linnutuberkuliiniga, kusjuures süstimiskoht on kõrvatagune lahtine nahk.

▼M2

Brutselloos (Brucella abortus) (BRL)

Tehakse seerumi aglutinatsiooni test, komplemendi sidumise test, puhverdatud brutsella-antigeeni test ja ensüümimmuunsorptsioonanalüüs (ELISA) ja fluorestsentspolarisatsioon-analüüs (FPA) vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ C lisale.

Brutselloos (Brucella melitensis) (BRL)

Testid tehakse vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ C lisale.

Veiste ensootiline leukoos (EBL)

Tehakse agargeeli immuundifusioonitest ja ensüümne immunoadsorptsioonitest (ELISA) vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ D lisa II peatüki punktidele A ja C.

Lammaste katarraalne palavik (BTV)

Tehakse blokeeriv või võistlev ELISA test vastavalt järgmisele protokollile:

Monoklonaalseid antikehi 3-17-A3 kasutav võistlev ELISA test suudab tuvastada kõiki lammaste katarraalse palaviku (BTV) tuntud serotüüpe.

Testi põhimõte on BTV antigeeni ja grupispetsiifilise monoklonaalse antikeha (3-17-A3) vahelise reaktsiooni takistamine uuritavate seerumite lisamisel. Uuritavates seerumites olevad BTV antikehad blokeerivad monoklonaalse antikeha (MAK) seondumise ning selle tulemusena väheneb ensüümiga märgistatud hiirevastase antikeha ja kromogeeni/substraadi lisamise järel tekkiva värvusreaktsiooni intensiivsus. Seerumeid võib testida ühekordsete lahjendustena 1:5 (tilktest – 1. lisa) või tiitrimise teel (seerumi tiitrimine – 2. lisa), et leida lahuse lõpptiiter. 50 % ületavaid inhibitsiooniväärtused loetakse positiivseks.

Materjal ja reagendid:

1. ELISA mikrotiiterplaadid.

2. Antigeen: tarnitakse rakust ekstraheeritud kontsentraadina, valmistatakse vastavalt allpool esitatud kirjeldusele ja säilitatakse temperatuuril – 20 °C või – 70 °C.

3. Blokeeriv puhver: fosfaadiga puhverdatud keedusoolalahus, mis sisaldab 0,3 % BTV-negatiivset täiskasvanud veise seerumit ja 0,1 mahuprotsendilist Tween-20 (polüoksüetüleensorbitoonmonolauraatsiirupina) fosfaadiga puhverdatud soolalahuses.

4. Monoklonaalne antikeha: grupispetsiifilise polüpeptiidi VP7 vastane 3-17-A3 (hübridoomi rakukultuuri supernatandina), säilitatakse – 20 °C juures või külmkuivatatakse, enne kasutamist lahjendatakse blokeeriva puhvriga vahekorras 1:100.

5. Konjugaat: küüliku hiirevastane globuliin (absorbeeritud ja elueeritud), mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga ja hoitud pimedas 4 °C juures.

6. Kromogeen ja substraat: ortofenüleendiamiin (OPD-kromogeen) lõplikul kontsentratsioonil 0,4 mg/ml steriilses destilleeritud vees. Vahetult enne kasutamist lisatakse 0,05 mahuprotsendiline vesinikperoksiid (30 % massi/mahu-substraat; 5 μl H2O2 10 ml OPD kohta). (NB! Ettevaatust OPDga töötamisel tuleb kanda kummikindaid! Oletatav mutageen.)

7. 1 M väävelhape: 26,6 ml hapet lisatakse 473,4 ml destilleeritud veele. (NB! Alati lisatakse hapet veele, mitte kunagi vett happele!)

8. Orbitaalsegisti.

9. ELISA plaadilugeja (testi tulemusi võib lugeda ka visuaalselt).

Tööplaan

Cc: konjugaadi kontroll (ilma seerumita/ilma monoklonaalse antikehata); C++: tugev positiivne kontrollseerum; C+: nõrk positiivne kontrollseerum; C-: negatiivne kontrollseerum; Cm: monoklonaalse antikeha kontroll (ilma seerumita).

1. LIIDE

Tilklahjendus (1:5) (40 seerumit plaadil)

	Kontrollid		Uuritavad seerumid
	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12
A	Cc	C-	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
B	Cc	C-	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
C	C++	C++
D	C++	C++
E	C+	C+
F	C+	C+
G	Cm	Cm										40
H	Cm	Cm										40

2. LIIDE

Seerumi tiitrimine (10 seerumit plaadil)

Kontrollid

Uuritavad seerumid

C-

1:5

C-

1:10

C++

1:20

C++

1:40

C+

1:80

C+

1:160

1:320

1:640

Tööprotokoll:

Konjugaadi kontroll (Cc)

augud 1A ja 1B on pimekontrollid, mis sisaldavad BTV antigeeni ja konjugaati. Seda rida võib kasutada pimereana ELISA plaadilugeja jaoks.

Monoklonaalse antikeha (MAK) kontroll (Cm)

veerud 1 ja 2, read G ja H on monoklonaalse antikeha kontrollimiseks ning need sisaldavad BTV antigeeni, monoklonaalset antikeha ja konjugaati. Neis aukudes tekib tugevaim värvumine. Selle kontrollrea optilise tiheduse näitude keskmine väärtus vastab 0 % inhibitsiooniväärtusele.

Positiivne kontroll (C++, C+)

veerud 1 ja 2, read C-D-E-F. Nendes aukudes on BTV antigeen, vastavalt BTV tugev ja nõrk positiivne seerum, MAK ja konjugaat.

Negatiivne kontroll (C-)

augud 2A ja 2B on negatiivse kontrolli lahtrid, mis sisaldavad BTV antigeeni, BTV negatiivset antiseerumit, monoklonaalset antikeha ja konjugaati.

Uuritavad seerumid

suuremahuliste seroloogiliste uuringute ja kiirseire puhul võib seerumit testida ühekordse lahjendusena 1:5 (1. liide). Alternatiivina võib 10 seerumit uurida lahjendustes 1:5 kuni 1:640 (2. liide). See võimaldab hinnata uuritavate seerumite antikeha-tiitrit.

Töö käik:

1. BTV antigeen lahjendatakse PBSis varem tiitritud kontsentratsioonini, töödeldakse lühidalt ultraheliga agregeerunud viiruse hajutamiseks (sonikaatori puudumisel pipetitakse tugevasti) ning lisatakse 50 μl kõikidesse ELISA plaadi aukudesse. Antigeeni ühtlaseks jaotumiseks koputatakse plaadi servadele.

2. Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 60 minutit. Plaadid pestakse, täites ja tühjendades auke kolm korda mittesteriilse PBSiga, ning klopitakse filterpaberil kuivaks.

3. Kontrollaugud: Cc aukudesse lisatakse 100 μl blokeerivat puhverlahust. Lisatakse 50 μl positiivset ja negatiivset kontrollseerumit lahjenduses 1:5 (10μl seerumit + 40 μl blokeerivat puhverlahust) vastavatesse aukudesse C-, C+ ja C++. MAKi kontrollaukudesse lisatakse 50 μl blokeerivat puhverlahust.

Tilktiitrimise meetod: veergude 3–12 topeltaukudesse lisatakse iga uuritavat seerumit, mida on lahjendatud blokeerivas puhverlahuses vahekorras 1:5 (10 μl seerumit + 40 μl blokeerivat puhverlahust),

või

seerumi tiitrimise meetod: blokeerivas puhverlahuses valmistatakse iga uuritava proovi kahekordsete lahjenduste rida (lahjendusastmelt 1:5 astmeni 1:640), iga veeru 3–12 kaheksas augus.

4. Kohe pärast uuritavate seerumite lisamist lahjendatakse MAK blokeerivas puhvris vahekorras 1:100 ja lisatakse 50 μl plaadi igasse auku, välja arvatud pimekontrolli augud.

5. Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 60 minutit. Pestakse kolm korda PBSiga ja klopitakse filterpaberil kuivaks.

6. Küüliku hiirevastase globuliini kontsentraat lahjendatakse 1/5000 blokeerivas puhvris ja lisatakse 50 μl plaadi igasse auku.

7. Inkubeeritakse 37 °C juures 60 minutit. Pestakse kolm korda PBSiga ja klopitakse filterpaberil kuivaks.

8. O-fenüleendiamiini dihüdrokloriid (OPD) sulatatakse ja vahetult enne kasutamist lisatakse sellele 5 μl 30 % vesinikperoksiidi iga 10 ml OPD kohta. Plaadi igasse auku lisatakse 50 μl. Lastakse värvusel tekkida umbes 10 minutit ja peatatakse reaktsioon 1 M väävelhappega (50 μl augu kohta). Värvumine peaks toimuma MAKi kontrollaukudes ja selliste seerumitega täidetud aukudes, mis ei sisalda antikehi.

9. Plaate uuritakse ja tulemused protokollitakse visuaalselt või spektromeetri abil.

Tulemuste analüüs:

Arvutiprogrammi abil prinditakse välja uuritava ja kontrollseerumi optilise tiheduse (OD) väärtused ning inhibitsiooni protsent (PI) lähtuvalt neljas augus registreeritud antigeeni kontrollseerumi keskmisest väärtusest. OD ja PI väärtusi kasutatakse testi usaldatavuse üle otsustamiseks. Monoklonaalse antikeha kontrolli (antigeen pluss monoklonaalne antikeha ilma uuritava seerumita) ülemised (ÜPV) ja alumised (APV) piirväärtused on OD väärtuste vahemikus 0,4–1,4. Plaadid, mis ei vasta nimetatud kriteeriumitele, loetakse mitterahuldavaks.

Arvutiprogrammi puudumisel prinditakse OD väärtused välja ELISA printeriga. Arvutatakse antigeeni kontrollaukude keskmine OD väärtus, mis on samaväärne 100 % väärtusega. Määratakse kindlaks 50 % OD väärtus ja arvutatakse välja iga proovi positiivsus ja negatiivsus.

Inhibitsiooni protsendimäära (PI) väärtus = 100 – (iga uuritava kontrolli OD/Cm keskmine OD) × 100.

Negatiivse kontrollseerumi dubleeritud augud ja tühikatse dubleeritud augud peavad andma PI väärtuse vahemikus vastavalt + 25 % ja – 25 % ning + 95 % ja + 105 %. Kui tulemus jääb väljapoole nimetatud väärtusi, ei tähenda see, ei plaadi tulemused on kehtetud, vaid seda, et taustavärvus veel muutub. Tugev ja nõrk positiivne kontrollseerum peaksid andma PI väärtuse vahemikus vastavalt + 81 % ja + 100 % ning + 51 % ja + 80 %.

Uuritava seerumi diagnoosimise lävi on 50 % (PI 50 % või OD 50 %). Proovid, mille PI väärtused on >50 %, loetakse negatiivseteks. Proovid, mille PI väärtused on dubleeritud aukude lävest ülal- või allpool, tuleb lugeda kahtlasteks; selliseid proove võib uuesti testida tilktestmeetodil ja/või tiitrimise teel. Positiivseid proove võib samuti tiitrida positiivsuse astme kindlaksmääramiseks.

Tulemuse visuaalne lugemine: positiivsed ja negatiivsed proovid on palja silmaga kergesti eristatavad; nõrgalt positiivsete või tugevate negatiivsete proovide palja silmaga tõlgendamine võib olla raskem.

BTV ELISA antigeeni valmistamine:

1. 40–60 ühtlaselt BHK-21 rakkudega täidetud Roux' anumat pestakse kolm korda seerumivaba Eagle’i söötmega ja nakatatakse BTV serotüübiga 1 seerumivabas Eagle’i söötmes.

2. Inkubeeritakse 37 °C juures ja jälgitakse iga päev tsütopaatilise efekti (TPE) teket.

3. Kui TPE on hõlmanud 90 % –100 % kõikide Roux' anumate rakukihist, kogutakse viirus kokku, raputades veel kinnitunud rakud klaasi küljest lahti.

4. Tsentrifuugitakse kiirusel 2 000–3 000 pööret minutis rakkude sadestamiseks.

5. Supernatant kõrvaldatakse ja rakud resuspendeeritakse umbes 30 ml PBSis, mis sisaldab 1 % sarkosüüli ja 2 ml fenüülmetüülsulfonüülfluoriidi (lüüsipuhver). Selle tulemusena võivad rakud moodustada geeli, efekti vähendamiseks võib lisada lüüsipuhvrit. (NB! Fenüülmetüülsulfonüülfluoriid on ohtlik, seda tuleb käsitseda äärmiselt ettevaatlikult!)

6. Rakke lõhustatakse 60 sekundit, kasutades ultrahelisondi amplituudil 30 mikronit.

7. Tsentrifuugitakse 10 minutit kiirusel 10 000 pööret minutis.

8. Supernatant säilitatakse + 4 °C juures ja järelejäänud rakukogum resuspendeeritakse 10–20 ml lüüsipuhvris.

9. Töödeldakse ultraheliga ja selitatakse kolm korda, säilitades iga etapi supernatandi.

10. Supernatandid pannakse kokku ja tsentrifuugitakse 120 minutit kiirusel 24 000 pööret minutis (100,000 g) + 4 °C juures (5 ml 40 % sahharoosi lahusega (w/v PBSis)), kasutades Beckmanni 30 ml tsentrifuugitopse ja SW 28 rootorit.

11. Supernatant kõrvaldatakse, vedelik eemaldatakse topsidest täielikult ning sade resuspendeeritakse PBSis ultrahelitöötlusega. Antigeen säilitatakse väikestesse kogustesse jaotatuna – 20 °C juures.

BTV ELISA antigeeni tiitrimine:

Lammaste katarraalse palaviku ELISA antigeen tiitritakse kaudse ELISAga. Antigeeni kahekordsed lahjendused tiitritakse, kasutades monoklonaalse antikeha 3-17-A3 konstantset lahjendust (1:100). Protokoll on järgmine:

1. Vahekorras 1:20 lahjendatud BTV antigeen tiitritakse mikrotiiterplaadil kahekordsete lahjendustena (50 μl augu kohta), kasutades mitmekanalilist pipetti.

2. Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

3. Plaadid pestakse kolm korda PBSiga.

4. Mikrotiiterplaadi igasse auku lisatakse 50 μl monoklonaalset antikeha 3-17-A3 (lahjenduses 1:100).

5. Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

6. Plaate pestakse kolm korda PBSiga.

7. Mikrotiiterplaadi igasse auku lisatakse 50 μl küüliku hiirevastast globuliini, mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga ja lahjendatud varem tiitritud optimaalse kontsentratsioonini.

8. Inkubeeritakse orbitaalsegistil 37 °C juures 1 tund.

9. Lisatakse substraat ja kromogeen, nagu eespool kirjeldatud. Reaktsioon peatatakse 10 minuti pärast, lisades 1 M väävelhapet (50 μl augu kohta).

Võistleva testi puhul tuleb monoklonaalset antikeha võtta liiaga, seetõttu valitakse antigeeni lahjendus, mis langeb tiitrimiskõverale (mitte platoole) ning mis annab 10 minuti jooksul OD väärtuseks umbes 0,8.

Tehakse agargeeli immuundifusioontest vastavalt järgmisele protokollile:

Antigeen:

Pretsipiteeriv antigeen valmistatakse mis tahes rakukultuurisüsteemis, mis soodustab BTV referenttüve kiiret paljunemist. Soovitatakse BHK või Vero rakke. Antigeen on viiruse kasvuaja lõpus supernatandis olemas, kuid tõhususe tagamiseks peab seda kontsentreerima 50–100 korda. Seda on võimalik saavutada mis tahes valgukontsentreerimismeetodiga; antigeenis oleva viiruse võib inaktiveerida 0,3-mahuprotsendilise beetapropiolaktooni lisamisega.

Teadaolev positiivne kontrollseerum:

Rahvusvahelist referentseerumit ja antigeeni kasutades valmistatakse riiklik standardseerum, mis on optimaalse vahekorra saavutamiseks standarditud rahvusvahelise referentseerumi suhtes; see külmkuivatatakse ning kasutatakse teadaoleva kontrollseerumina kõigis katsetes.

Uuritav seerum

Töö käik

1 %-line boraat- või naatriumbarbitoolpuhvris valmistatud agaroos pH tasemega 8,5–9,0 valatakse Petri tassi vähemalt 3,0-millimeetrise kihina. Agarisse lõigatakse seitse niiskusvaba auku, igaüks läbimõõduga 5,0 mm. Keskel on üks auk ja selle ümber 3 cm raadiuses kuus auku. Keskmine auk täidetakse standardantigeeniga. Äärmised augud 2, 4 ja 6 täidetakse teadaoleva positiivse seerumiga, augud 1, 3 ja 5 täidetakse uuritavate seerumitega. Selliselt ette valmistatud plaati inkubeeritakse kuni 72 tundi suletud niiskes kambris toatemperatuuril.

Tõlgendamine

Uuritav seerum on positiivne, kui see moodustab antigeeniga spetsiifilise pretsipitatsioonijoone, mis on identne kontrollseerumi joonega. Uuritav seerum on negatiivne, kui see ei moodusta antigeeniga spetsiifilist pretsipitatsioonijoont ega painuta kontrollseerumi joont. Petri tasse tuleks uurida tumedal taustal kaudse valgustusega.

Episootiline hemorraagia (EHD)

Tehakse agargeeli imuundifusioontest vastavalt järgmisele juhendile:

Antigeen:

Pretsipiteeriv antigeen valmistatakse mis tahes rakukultuuris, mis võimaldab episootilise hemorraagia viiruse vastava serotüübi / vastavate serotüüpide kiiret paljunemist. Soovitatakse BHK või Vero rakke. Antigeen on viiruse kasvuaja lõpul supernatandis olemas, kuid tõhususe tagamiseks peab seda kontsentreerima 50–100 korda. Seda on võimalik saavutada mis tahes valgukontsentreerimismeetodiga; antigeenis oleva viiruse võib inaktiveerida 0,3 mahuprotsendilise beetapropiolaktooni lisamisega.

Teadaolev positiivne kontrollseerum:

Uuritav seerum

Töö käik

1-protsendine boraat- või naatriumbarbitoolpuhvris valmistatud agaroos pH tasemega 8,5–9,0 valatakse Petri tassi vähemalt 3,0-millimeetrise kihina. Agarisse lõigatakse seitse niiskusvaba auku, igaüks läbimõõduga 5,0 mm. Keskel on üks auk ja selle ümber 3 cm raadiuses kuus auku. Keskmine auk täidetakse standardantigeeniga. Äärmised augud 2, 4 ja 6 täidetakse teadaoleva positiivse seerumiga, augud 1, 3 ja 5 täidetakse uuritavate seerumitega. Selliselt ette valmistatud plaati inkubeeritakse kuni 72 tundi suletud niiskes kambris toatemperatuuril.

Tõlgendamine

Veiste infektsioosne rinotrahheiit (IBR) / nakkav pustuloosne vulvovaginiit (IPV)

Tehakse seerumi neutralisatsiooni test vastavalt järgmisele juhendile:

Seerum

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

Neutralisatsiooni testis, kus viiruse doos on konstantne, kasutatakse mikrotiiterplaatidel MDBK või muid vastuvõtlikke rakke. Tuleks kasutada Colorado, Oxfordi vm referenttüve kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne MDBK rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid 24 tundi 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Rakke kasutatakse sellise kontsentratsiooni juures, mille puhul tekib täielik monokiht 24 tunniga.

Kontroll

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kuuepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid loetakse negatiivseks, kui lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) juures neutralisatsiooni ei toimu.

B.	Mis tahes muu otsuse 2004/558/EÜ ( 32 ) põhjal tunnustatud katse.

Suu- ja sõrataud

Söögitoru/neelu proovid kogutakse ja neid analüüsitakse vastavalt järgmisele juhendile:

Reagendid

Enne proovide võtmist valmistatakse transportsööde. 2-milliliitrine kogus söödet pannakse nõudesse, mille arv vastab uuritavate loomade arvule. Kasutatavad nõud peaksid taluma tahke CO2 või vedela lämmastiku abil külmutamist. Proovid võetakse selleks spetsiaalselt valmistatud rögakoguja või mao-söögitoru sondi abil. Proovi võtmiseks viiakse mao-söögitoru sondi tops suu kaudu keele seljani ja söögitoru ülemisse ossa. Külgedele ja taha suunatud liigutustega proovitakse kraapida söögitoru ja neelu ülaosa epiteeli pinda. Seejärel mao-söögitoru sond eemaldatakse, soovitatavalt pärast seda, kui loom on neelatanud. Tops peaks olema täis ja sisaldama lima, sülje, söögitoru vedeliku ja rakutükkide segu. Tuleks hoolitseda selle eest, et iga proov sisaldaks nähtavat rakumaterjali. Tuleb vältida jõulist käsitsemist, mis võib põhjustada veritsust. Mõnelt loomalt võetud proovid võivad olla segunenud rohke mao sisuga. Sellised proovid tuleks kõrvaldada ning looma suud tuleks enne järgmise proovi võtmist puhastada voolava vee või soovitatavalt füsioloogilise lahusega.

Proovide käsitlemine

Iga mao-söögitoru sondi topsi kogutud proovi kvaliteeti uuritakse ning 2 ml lisatakse külmutamist taluvas nõus olevale samale kogusele transportsöötmele. Nõud suletakse tihedalt, kasutades lisaks teipi või parafilmi, desinfitseeritakse ja märgistatakse. Proove hoitakse jahedas (+ 4 °C) ja neid analüüsitakse kolme kuni nelja tunni jooksul või need pannakse kuiva jää (– 69 °C) või vedela lämmastiku sisse ja hoitakse külmas kuni analüüsimiseni. Iga proovivõtmise järel sond desinfitseeritakse ja pestakse kolm korda puhta veega.

Suu- ja sõrataudi viiruse test

Proovimaterjaliga nakatatakse primaarsed veise kilpnäärme rakukultuurid, kasutades vähemalt kolme katseklaasi proovi kohta. Võib kasutada muid sobivaid rakke (nt primaarseid veise või sea neerurakke), kuid tuleb meeles pidada, et mõne suu- ja sõrataudi viiruse tüve suhtes on need vähem tundlikud. Katseklaase inkubeeritakse 37 °C juures rolleril ja neid analüüsitakse 48 tunni jooksul tsütopaatilise efekti (TPE) avastamiseks. Kui tulemus on negatiivne, nakatatakse I passaaži materjaliga pimesi uued rakukultuurid ja neid analüüsitakse uuesti 48 tunni jooksul. Mis tahes TPE ilmnemisel tuleb selle spetsiifilisus kinnitada.

Soovitatav transportsööde:

1. 0,08 M fosfaatpuhvrit pH tasemega 7,2, mis sisaldab 0,01 % veise seerumialbumiini ning 0,002 % fenoolpunast ja antibiootikume;

2. koekultuurisööde (nt Eagle’i MEM), mis sisaldab 0,04 M Hepes puhvrit ning 0,01 % veise seerumialbumiini ja antibiootikume, pH tasemega 7,2;

3. transportsöötmele tuleb lisada antibiootikumid (lõpplahuse ml kohta), näiteks penitsilliin 1 000 RÜ, neomütsiinsulfaat 100 RÜ, polümüksiin-B sulfaat 50 RÜ, mükostatiin 100 RÜ.

Tehakse viiruse neutralisatsiooni test vastavalt järgmisele juhendile:

Reagendid

Valmistatakse suu- ja sõrataudi viiruse antigeeni varud rakukultuuris (seda on võimalik teha ka veise keelel) ning säilitatakse – 70 °C juures või vähemalt – 20 °C juures pärast 50 % glütserooli lisamist. See on varuantigeen. Sellistel tingimustel on suu- ja sõrataudi viirus stabiilne ning tiitrid muutuvad kuude jooksul vähe.

Töö käik

Test tehakse lamedapõhjalistel koekultuuri mikrotiiterplaatidel, kasutades sobivaid rakke, nt IB-RS-2, BHK-21 või veise neerurakke. Uuritavad seerumid lahjendatakse vahekorras 1:4 seerumivabas rakukultuurisöötmes 100 RÜ/ml neomütsiini või muude sobivate antibiootikumide lisamisega. Seerumeid inaktiveeritakse 56 °C juures 30 minutit ning 50 μl seerumist tehakse kahekordsete lahjenduste seeriad mikrotiiterplaatidel. Seejärel lisatakse igasse auku varem tiitritud viirus, mida on samuti lahjendatud seerumivabas koekultuurisöötmes ja mis sisaldab viirust 100 TCID50/0,05 ml. Pärast tunniajalist inkubeerimist 37 °C juures, mille jooksul toimub neutralisatsioon, lisatakse igasse auku 50 μl rakususpensiooni, mis sisaldab 0,5–1,0 × 106 rakku 1 ml kohta rakukultuurisöötmes, mis sisaldab suu- ja sõrataudi antikehade vaba seerumit, ning plaadid kaetakse kattekilega. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures. Ühtlased monokihid kasvavad harilikult 24 tunni jooksul. Tavaliselt on TPE mikroskoobi abil lugemiseks välja kujunenud 48 tunni pärast. Siis võib teha lõpliku hindamise ning samuti võib plaadid fikseerida ja värvida makroskoopiliseks lugemiseks, nt kasutades 10 % formaldehüüdi lahust füsioloogilises NaCl lahuses ja 0,05 % metüleensinist.

Kontroll

Iga katse puhul tehakse teadaoleva tiitriga homoloogse antiseerumi kontroll, rakukontroll, seerumi toksilisuse kontroll, söötme kontroll ja viiruse tiitrimine, mille alusel arvutatakse katses kasutatud viiruse tegelik kogus.

Tõlgendamine

TPE-ga auke käsitatakse nakatunutena ja neutralisatsioonitiitrid väljendatakse seerumi/viiruse segudes 50 % lõpp-punkti juures esineva seerumi lõpplahjenduse pöördväärtusena, mida hinnatakse vastavalt Spearman-Karberi meetodile (Karber, G. (1931), Archiv für Experimentelle Pathologie und Pharmokologie, 162, 480). Katsed loetakse kehtivaks, kui katses augu kohta kasutatud viiruse tegelik kogus jääb vahemikku 101,5–102,5 TCID50 ja kui referentseerumi tiiter ei erine üle kahe korra selle eelmiste tiitrimiste alusel saadud tiitrist.. Kui kontrolltulemused nendesse piiridesse ei mahu, tuleb katseid korrata. Lõpp-punkti tiiter 1/11 või väiksem loetakse negatiivseks.

Antikeha tuvastamine ja koguse kindlakstegemine ELISA abil tehakse järgmise juhendi järgi:

Reagendid

Suu- ja sõrataudi seitsme serotüübi 146S antigeeni vastased küüliku antiseerumid on valmistatud kindlaksmääratud optimaalse kontsentratsiooniga karbonaadi/bikarbonaadi puhvris, pH tasemega 9,6. Antigeenid valmistatakse BHK-21 rakkude monokihtidel kasvatatud viiruse valitud tüvedest. Puhastamata supernatante kasutatakse ja eeltiitritakse vastavalt juhendile, kuid ilma seerumita, et saada lahus, mis pärast samaväärse koguse PBST (fosfaadiga puhverdatud keedusoola lahus, mis sisaldab 0,05 % Tween-20 ja fenoolpunase indikaatorit) lisamist annaks optilise tiheduse näidu vahemikus 1,2–1,5. Viiruseid võib kasutada inaktiveerimata kujul. PBSTd kasutatakse lahjendusvedelikuna. Merisea antiseerumid on saadud merisigade nakatamisel iga serotüübi 146S antigeeniga. Valmistatakse varem kindlaksmääratud optimaalse kontsentratsiooniga lahus PBST-s, mis sisaldab 10 % veise normaalseerumit ja 5 % küüliku normaalseerumit. Mädarõika peroksüdaasiga konjugeeritud küüliku meriseavastase immunoglobuliini varem kindlaks määratud optimaalse kontsentratsiooniga lahus valmistatakse PBST-s, mis sisaldab 10 % veise normaalseerumit ja 5 % küüliku normaalseerumit. Uuritavad seerumid lahjendatakse PBST-s.

Töö käik:

1. ELISA plaadid kaetakse 50 μl küüliku viirusevastase seerumiga. Plaate inkubeeritakse üle öö niiskes kambris toatemperatuuril.

2. U-kujulise põhjaga aukudega plaadil (ettevalmistusplaat) valmistatakse igast uuritavast seerumist paarisaukudesse (50-mikroliitrit augus) kahekordsete lahjenduste rida alates lahjendusest 1:4. Igasse auku lisatakse 50-mikroliitrine antigeeni püsiv kogus ja segudel lastakse öö otsa seista temperatuuril 4 °C. Antigeeni lisamisega väheneb seerumi esialgne lahjendus 1:8-ni.

3. ELISA plaate pestakse viis korda PBSTga.

4. Seejärel kantakse 50 mikroliitrised seerumi/antigeeni segud ettevalmistusplaatidelt küüliku seerumiga kaetud ELISA plaatidele ja inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

5. Pärast pesemist lisatakse igasse auku 50 μl punktis 4 kasutatud antigeeni vastast merisea antiseerumit. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

6. Plaadid pestakse ja igasse auku lisatakse 50 μl küüliku meriseavastast immunoglobuliini, mis on konjugeeritud mädarõika peroksüdaasiga. Plaate inkubeeritakse 37 °C juures üks tund pöörleval loksutil.

7. Plaadid pestakse ja igasse auku lisatakse 50 μl ortofenüleendiamiini, mis sisaldab 0,05 % H2O2 (30 %) w/v.

8. Reaktsioon peatatakse 15 minuti pärast 1,25 M H2SO4-ga.

Plaate loetakse spektrofotomeetriliselt 492 nm juures mikroarvutiga ühendatud ELISA plaadilugejal.

Kontroll

Iga kasutatud antigeeni kohta on 40 auku, mis sisaldavad seerumi asemel PBSTs lahjendatud antigeeni. Veise homoloogilise referentantiseerumi kaks kahekordsete lahjendustega seeriat. Negatiivse veiseseerumi kaks kahekordsete lahjendustega seeriat.

Tõlgendamine

Antikeha tiitreid väljendatakse uuritavate seerumite lõpliku lahjendusena, mis annab tulemuseks 50 % OD keskmisest väärtusest, mis on registreeritud viiruse kontrolli aukudes, kus seerumit ei olnud. Tiitrid, mille lahjendusaste on suurem kui 1:40, loetakse positiivseks.

Viited

Hamblin C, Barnett ITR ja Hedger RS (1986). „A new enzyme-linked immunosorbent assay (ELISA) for the detection of antibodies against foot-and-mouth disease virus. I. Development and method of ELISA.” Journal of Immunological Methods, 93, 115 – 121.11.

Aujeszky haigus (AJD)

Tehakse seerumi neutralisatsiooni test vastavalt järgmisele juhendile:

Seerum

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

Neutralisatsiooni testis mikrotiiterplaatidel, mille puhul viiruse doos on konstantne, kasutatakse Vero või muid tundlikke rakusüsteeme. Aujeszky haiguse viirust kasutatakse kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne sobivate rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid üks tund 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Kasutatakse rakkude sellist kontsentratsiooni, mille puhul täielik monokiht tekib 24 tunniga.

Kontroll

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kolme- kuni seitsmepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) loetakse negatiivseks.

B.	Mis tahes muu otsuse 2008/185/EÜ ( 33 ) põhjal tunnustatud test.

Sigade transmissiivne gastroenteriit (TGE)

Tehakse seerumi neutralisatsiooni test vastavalt järgmisele juhendile:

Seerum

Kõik seerumid inaktiveeritakse enne kasutamist 56 °C juures 30 minuti jooksul.

Töö käik

Neutralisatsiooni testis mikrotiiterplaatidel, mille puhul viiruse doos on konsatntne, kasutatakse A72 (koera kasvajad) või muid tundlikke rakusüsteeme. Sigade transmissiivse gastroenteriidi viirust kasutatakse kontsentratsiooniga 100 TCID50 0,025 ml kohta; inaktiveeritud lahjendamata seerumiproovid segatakse sama koguse (0,025 ml) viirussuspensiooniga. Enne sobivate rakkude lisamist inkubeeritakse viiruse ja seerumi segusid üks tund 37 °C juures mikrotiiterplaadil. Kasutatakse sellist rakkude kontsentratsiooni, mille puhul täielik monokiht tekib 24 tunniga. Igasse auku pannakse 0,1 ml rakususpensiooni.

Kontroll

i) viiruse nakkuslikkuse test, ii) seerumi toksilisuse kontroll, iii) nakatamata rakukultuuri kontroll, iv) referentantiseerumid.

Tõlgendamine

Neutralisatsioonitesti tulemused ja kasutatud viiruse tiiter registreeritakse pärast kolme- kuni viiepäevast inkubeerimist temperatuuril 37 °C. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:2 (lahjendamata seerum) loetakse negatiivseks. Kui lahjendamata seerumiproovid on rakukultuurile toksilised, võib seerumeid enne testis kasutamist lahjendada 1:2. See on samaväärne seerumi lõpliku lahjendusega 1:4. Seerumi tiitrid alla lahjendusastme 1:4 (lõplik lahjendus) loetakse sellisel juhul negatiivseteks.

Sigade vesikulaarhaigus (SVD)

Testid sigade vesikulaarhaiguse (SVD) kindlaks tegemiseks viiakse läbi vastavalt otsusele 2000/428/EÜ. ( 34 )

Sigade katk (CSF)

Testid sigade katku (CSF) kindlaks tegemiseks tehakse vastavalt otsusele 2002/106/EÜ. ( 35 )

Sigade katku testide tegemisel tuleb järgida suuniseid, mis on sätestatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu (OIE Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals) asjaomases peatükis.

Sigade katku seroloogilise testi tundlikkuse ja spetsiifilisuse hindamine peaks toimuma riiklikus kvaliteeditagamiskavaga laboris. Kasutatavad testid peavad võimaldama kindlaks teha erinevaid nõrku ja tugevaid positiivseid standardseerumeid ning avastada antikehasid varajases faasis ja paranemisfaasis.

Vesikulaarne stomatiit (VS)

Viiruse neutralisatsiooni test tuleks teha vastavalt vesikulaarse stomatiidi testi juhenditele, mis on esitatud OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu peatükis 2.1.19.

Seerumeid, mis taksitavad tsütopaatilise efekti (TPE) teket lahjenduse 1:32 või suurema lahjenduse juures, loetakse vesikulaarse stomatiidi viiruse antikehasid sisaldavateks.

7. OSA

Saint-Pierre’i ja Miqueloni imporditud ja vähem kui kuus kuud enne Euroopa Liitu toomist karantiinis hoitavate loomade tervishoiunõuded

(osutatud artiklis 6)

Hõlmatud loomaliigid

Takson
SELTS	SUGUKOND	PEREKOND JA LIIK
Artiodactyla	Camelidae	Camelus ssp., Lama ssp., Vicugna ssp.

1. PEATÜKK

Loomade pidamine ja karantiin

Saint-Pierre’i ja Miqueloni imporditud loomi peab hoidma vähemalt 60 päeva enne Euroopa Liitu toomist selleks heakskiidetud karantiinilaudas. See aeg võib osutuda pikemaks üksikliikide puhul esitatavate kontrollimisnõuete tõttu. Samuti peavad loomad vastama järgmistele nõuetele:

a) karantiinilauta võib sisse viia eraldi saadetisi. Karantiinilauta sisenemisel tuleb asutuses olevaid ühte liiki loomi lugeda siiski eraldi rühmaks ja neile vastavalt osutada. Karantiin peab algama kogu rühmale ajal, mil viimane loom sisenes karantiiniasutusse;

b) karantiinilaudas peab iga eraldi loomarühm olema isoleeritud ja neil ei tohi olla teiste, sealhulgas teistest saadetistest pärit ja asutuses kohal olevate loomadega otsest ega kaudset kokkupuudet.

Iga saadetist tuleb hoida heakskiidetud karantiinilaudas ja kaitsta vektorputukate eest;

c) kui karantiini ajal ei hoita loomarühma isolatsioonis ja nad puutuvad kokku teiste loomadega, tuleb karantiini uuesti alustada samaks ajavahemikuks, kui oli algselt karantiinilauta sisenemisel ette nähtud;

d) Euroopa Liitu toodavad loomad, kes läbivad karantiinilauda, tuleb laadida ja lähetada otse Euroopa Liitu

i) viisil, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega, välja arvatud nende loomadega, kes vastavad asjakohase loomaliigi Euroopa Liitu toomiseks kehtestatud tervishoiunõuetele;

ii) jaotatuna saadetistesse nii, et ükski saadetis ei puutuks kokku loomadega, keda ei tohi Euroopa Liitu importida;

iii) transpordivahendites või konteinerites, mis on enne laadimist puhastatud ja desinfitseeritud Saint-Pierre’is ja Miquelonis ametlikult lubatud 2. peatükis viidatud haiguste tõrjeks tõhusa desinfitseerimisvahendiga ning mis on ehitatud nii, et väljaheited, uriin, allapanu ja sööt ei saaks sõidukist või konteinerist sõidu ajal välja voolata ega kukkuda. [Kuna tegemist on I lisaga, eeldatakse, et see on I lisa 2. peatükk.]

Karantiiniruumid peavad vastama vähemalt direktiivi 91/496/EMÜ ( 36 ) B lisas sätestatud miinimumnormidele ja järgmistele tingimustele:

a) need peavad olema ametliku veterinaararsti järelevalve all;

b) need peavad asuma sellise vähemalt 20-kilomeetrise läbimõõduga ala keskel, kus ametlike kinnituste kohaselt ei ole 30 päeva jooksul enne selle karantiinilaudana kasutusele võtmist esinenud suu- ja sõrataudijuhtumeid;

c) enne karantiinilaudana kasutusele võtmist tuleb need puhastada ja desinfitseerida Saint-Pierre’is ja Miquelonis ametlikult lubatud 2. peatükis viidatud haiguste tõrjeks tõhusa desinfitseerimisvahendiga;

d) loomade vastuvõtmise mahtu arvestades peab neil olema

i) üksnes loomade karantiiniks kasutatav rajatis, sealhulgas piisavad ja standardile vastavad ruumid loomadele;

ii) asjakohased rajatised, mis

— on kergesti põhjalikult puhastatavad ja desinfitseeritavad,

— sisaldavad vahendeid ohutuks peale- ja mahalaadimiseks,

— suudavad täita kõiki loomade jootmise ja söötmise tingimusi,

— võimaldavad kergesti teha kõiki vajalikke veterinaarravi protseduure;

iii) asjakohased rajatised kontrollimiseks ja isoleerimiseks;

iv) asjakohased seadmed ruumide ja veokite desinfitseerimiseks;

v) asjakohane rajatis sööda, sõnniku ja allapanu hoidmiseks;

vi) asjakohane heitvee kogumis- ja äravoolusüsteem;

vii) ametiruum ametlikule veterinaararstile;

e) tegutsevas karantiinilaudas peab töötama kõigi ülesannete täitmiseks piisavalt veterinaararste;

f) jälgitavuse tagamiseks tuleb karantiinilaudas vastu võtta üksnes individuaalselt identifitseeritud loomi. Sel eesmärgil tagab omanik või karantiinilauda eest vastutav isik, et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud ning nendega on kaasas veterinaarsertifikaadid, mis vastavad nende liigile ja kategooriale. Lisaks kannab omanik või karantiinilauda eest vastutav isik registrisse või andmebaasi ja säilitab vähemalt kolm aastat järgmised andmed: loomaomaniku nimi, saadetisena tulnud loomade päritolu, saabumise ja väljaviimise kuupäev, loomade identifitseerimisandmed ja loomade sihtkoht;

g) pädeval asutusel tuleb kindlaks määrata karantiinilauda riikliku järelevalve menetlus ja tagada sellise järelevalve teostamine; nimetatud järelevalve peab sisaldama korrapäraseid kontrollimisi, et teha kindlaks, kas tegevusloaks vajalikke nõudeid jätkuvalt täidetakse. Kui tegutsemisluba on tühistatud või peatatud, võib selle ennistada üksnes juhul, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et karantiiniruumid vastavad täielikult kõigile punktides a–g sätestatud tingimustele.

2. PEATÜKK

Veterinaaruuringud

1. ÜLDNÕUDED

Kui ei ole täpsustatud teisiti, tuleb loomadele teha järgmised vereproovidel põhinevad uuringud mitte varem kui 21 päeva pärast nende isolatsiooni algust.

Laboriuuringud tuleb teha Euroopa Liidu heakskiidetud laboris ning kõik laboriuuringud, nende tulemused, vaktsineerimised ja igasugune ravi tuleb märkida veterinaarsertifikaadile.

Et loomi võimalikult vähe häirida, tuleb kõik proovivõtmised, katsed ja vaktsineerimised võimaluse piires rühmitada ning pidada kinni minimaalsetest ajavahedest, mida nõutakse käesoleva peatüki 2. osas sätestatud katsejuhendites.

2. ERINÕUDED

2.1. KAAMELLASED

2.1.1. Tuberkuloos

a) Kasutatav uuringutüüp: võrdlev nahasisese reaktsiooni uuring, milles kasutatakse veiste puhastatud valgu derivaati (PPD) ja lindude PPDd, mis vastavad veiste ja lindude tuberkuliini valmistamise normidele vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktis 2.1.2 esitatud kirjeldusele.

PPD annus tuleb süstida õla või õlavarre piirkonda direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktis 2.2.4 kirjeldatud meetodi järgi.

b) Aeg: loomadele tuleb teha esimene uuring kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine uuring 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Uuringu tõlgendamine:

Reaktsioon loetakse:

— negatiivseks, kui nahk pakseneb vähem kui 2 mm;

— positiivseks, kui nahk pakseneb rohkem kui 4 mm;

— ebaselgeks, kui nahk pakseneb reaktsioonina veiste PPD-le 2 mm kuni 4 mm või rohkem kui 4 mm, kuid vähem kui reaktsioon lindude PPD-le.

d) Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

Kui loomal tekib positiivne reaktsioon nahasisesel veiste PPD uuringul, tuleb loom rühmast eraldada ja teistelt loomadele tuleb teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivse tulemusega uuringut ning seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

Kui positiivne reaktsioon tekib rohkem kui ühel loomal rühmas, ei lubata kogu rühma Euroopa Liitu eksportida.

Kui ühel või enamal loomal tekib ebaselge reaktsioon, tuleb kogu rühmale teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivse tulemusega uuringut võtmist ning seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

2.1.2. Brutselloos

a) Kasutatav uuringutüüp:

i) Brucella abortus: Rose Bengali test (RBT) ja seerumi aglutinatsiooni test (SAT), nagu on kirjeldatud direktiivi 64/432/EMÜ C lisa vastavates punktides 2.5. ja 2.6. Positiivse tulemuse puhul tuleb kinnituseks teha komplemendi sidumise test vastavalt määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas kirjeldatule.

ii) Brucella melitensis: RBT ja SAT, nagu on kirjeldatud direktiivi 64/432/EMÜ C lisa vastavates punktides 2.5. ja 2.6. Positiivse tulemuse puhul tuleb kinnituseks teha komplemendi sidumise test direktiivi 91/68/EÜ C lisas kirjeldatud meetodi järgi.

iii) Brucella ovis: komplemendi sidumise test vastavalt direktiivi 91/68/EÜ D lisas kirjeldatule.

b) Aeg: loomadele tuleb teha esimene uuring kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine uuring 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Uuringute tõlgendamine:

Uuringu reaktsioon määratletakse positiivsena direktiivi 64/432/EMÜ C lisa kohaselt.

d) Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

Loomad, kellel ühe nimetatud uuringu tulemus on positiivne, tuleb rühmast eraldada ning teistele loomadele tuleb teha uus uuring vähemalt 42 päeva pärast esimest, positiivset uuringut; seda loetakse punktis b nimetatud esimeseks uuringuks.

Euroopa Liitu lubatakse tuua üksnes loomi, kellel kahe järjestikuse punktis b kirjeldatud viisil tehtud uuringu tulemused olid negatiivsed.

2.1.3. Lammaste katarraalne palavik ja episootiline hemorraagia (EHD)

a) Kasutatav uuringutüüp: agargeeli immuundifusioonitest (AGID) vastavalt määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas esitatud kirjeldusele.

Kahe haiguse eristamiseks tehakse positiivse reaktsiooni puhul loomadele võrdlev ELISA test vastavalt määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas esitatud kirjeldusele.

b) Aeg:

Loomadelt tuleb saada negatiivne tulemus kahel uuringul: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 21 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused:

i) Lammaste katarraalne palavik

Kui ELISA testi tulemus oli ühel või enamal loomal positiivne, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osas, eraldatakse positiivse tulemusega loom(ad) rühmast ning kõik ülejäänud loomad selles rühmas peavad olema 100 päeva karantiinis alates päevast, mil võeti positiivse tulemusega testi proovid. Rühma peetakse lammaste katarraalsest palavikust vabaks vaid juhul, kui kogu karantiini ajal ametlike veterinaararstide korrapäraselt tehtud kontrollimised ei näita haiguse kliinilisi sümptomeid ja karantiinilaut jääb lammaste katarraalse palaviku vektoritest (Culicoides) puutumatuks.

Kui karantiini ajal ilmneb veel mõnel loomal esimeses lõigus kirjeldatud lammaste katarraalse palaviku kliinilisi sümptomeid, ei lubata ühtegi selle rühma looma Euroopa Liitu tuua.

ii) Episootiline hemorraagia (EHD)

Kui ühel või enamal loomal, kellele tehtud uuring on andnud positiivse tulemuse, avalduvad kinnitava ELISA testi ajal EHD viiruse antikehad, loetakse loom(ad) positiivseks ja eraldatakse rühmast ning kogu rühmale tuleb teha kordusuuringud, esimene vähemalt 21 päeva pärast uuringul positiivse tulemuse saamise päeva ja teine vähemalt 21 päeva esimesest kordusuuringust alates; mõlema tulemused peavad olema negatiivsed.

Kui veel mõne looma puhul annab üks kordusuuring või mõlemad kordusuuringud positiivse tulemuse, ei lubata ühtegi selle rühma looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.4. Suu- ja sõrataud

a) Kasutatav uuringutüüp: diagnostiline uurimine (mao-söögitoru sond ja seroloogia), kasutades ELISA ja viiruse neutralisatsiooni (VN) testi määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 6. osa kohaselt.

b) Aeg: loomadelt tuleb saada negatiivne tulemus kahel uuringul: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud positiivse tulemuse suu- ja sõrataudi viiruse suhtes, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

Märkus: kui avastatakse mingeid suu- ja sõrataudi viiruse struktuurisiseste või -väliste valkude antikehi, loetakse need varasema suu- ja sõrataudi nakkuse tulemuseks, olenemata vaktsineerimisstaatusest.

2.1.5. Veiste katk

a) Kasutatav uuringutüüp: OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu („Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals”) viimases väljaandes kirjeldatud võrdlev ELISA test on rahvusvahelise kaubanduse puhul ette nähtud uuring ja valikuuring. Kasutada võib ka seerumi neutralisatsiooni testi või mõnda muud tunnustatud uuringut vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud veiste katku viiruse suhtes positiivse tulemuse, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.6. Vesikulaarne stomatiit

a) Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test või muu tunnustatud uuring vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühe looma uuring on andnud vesikulaarse stomatiidi viiruse suhtes positiivse tulemuse, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.7. Rifti oru palavik

a) Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test või muu tunnustatud uuring vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude Rifti oru palaviku tekitajaga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.8. Nodulaarne dermatiit

a) Kasutatav uuringutüüp: seroloogia, milleks kasutatakse ELISA testi, viiruse neutralisatsiooni testi või muud tunnustatud uuringut vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokollidele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude nodulaarse dermatiidiga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.9. Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik

a) Kasutatav uuringutüüp: ELISA, viiruse neutralisatsiooni test, immunofluorestsentstest või muu tunnustatud uuring.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku tekitajaga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.10. Trüpanosomoos (Trypanosoma evansi (T. evansi))

a) Kasutatav uuringutüüp: parasiidist haigusetekitaja saab kindlaks määrata kontsentreeritud vereprooviga vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud juhenditele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel saadetisse kuuluval loomal avastatakse T. evansi, siis seda looma ei lubata Euroopa Liitu tuua. Ülejäänud selle rühma loomadele tehakse seejärel sees- ja välispidine parasiidivastane ravikuur T. evansi vastu tõhusate vahenditega.

2.1.11. Pahaloomuline peataud

a) Kasutatav uuringutüüp: viiruse DNA avastamine immunofluorestsentsi või immunotsütokeemia kindlaksmääramise põhjal, kasutades OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokolle.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: kui kas või ühel loomal ilmneb kokkupuude pahaloomulise katarraalse palavikuga, ei lubata ühtegi karantiinilaudas olevat looma Euroopa Liitu tuua.

2.1.12. Marutaud

Vaktsineerimine: sihtliikmesriigi taotluse korral võib teha marutaudivastase vaktsineerimise ning loomalt võetakse antikehade kontrollimiseks vereproov ja tehakse seerumi neutralisatsiooni test.

2.1.13.

Veiste ensootiline leukoos (üksnes juhul, kui loomad saadetakse ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabasse liikmesriiki või piirkonda, nagu on viidatud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis k).

a) Kasutatav uuringutüüp: Agargeeli immuundifusioontest või blokeeriv ELISA test vastavalt OIE käsiraamatu asjakohastes osades kirjeldatud protokollide viimasele väljaandele.

b) Aeg: loomadele tuleb teha kaks uuringut: esimene kahe päeva jooksul pärast saabumist karantiinilauta ja teine vähemalt 42 päeva pärast esimest uuringut.

c) Võimalikud uuringujärgsed tegevused: loomad, kelle puhul punkti a järgi tehtud uuring on andnud positiivse tulemus, eraldatakse teistest karantiinilaudas viibivatest loomadest ning teistele loomadele tehakse kordusuuring vähemalt 21 päeva jooksul esimese, positiivse tulemusega uuringu tegemist; seda loetakse punkti b kohaselt esimeseks uuringuks.

Euroopa Liitu lubatakse tuua üksnes neid loomi, kelle puhul andsid punkti b kohaselt tehtud kaks järjestikust uuringut negatiivse tulemuse.

II LISA

VÄRSKE LIHA

▼M2

1. OSA

Kolmandate riikide, territooriumide ning nende osade loetelu (1)

Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Veterinaarsertifikaat		Eritingimused	Lõppkuupäev (2)	Avamise tähtaeg (3)
Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Näidis(ed)	SG	Eritingimused	Lõppkuupäev (2)	Avamise tähtaeg (3)
1	2	3	4	5	6	7	8
AL – Albaania	AL-0	Kogu riik	—
AR – Argentina	AR-0	Kogu riik	EQU
	AR-1	Provintsid: Buenos Aires, Catamarca, Corrientes (välja arvatud järgmised departemangud: Berón de Astrada, Capital, Empedrado, General Paz, Itati, Mbucuruyá, San Cosme ja San Luís del Palmar) Entre Ríos, La Rioja, Mendoza, Misiones, osa provintsist Neuquén (välja arvatud territoorium, mis on loetletud jaotuse AR-4 all), osa provintsist Río Negro (välja arvatud territoorium, mis on loetletud jaotuse AR-4 all), San Juan, San Luis, Santa Fe, Tucuman, Cordoba, La Pampa, Santiago del Estero, Chaco, Formosa, Jujuy ja Salta, välja arvatud 25 km laiune puhvervöönd Boliivia ja Paraguay piiri ääres, mis ulatub Jujuy provintsi Santa Catalina liiduringkonnast Formosa provintsi Laishi liiduringkonnani	BOV	A	1		18. märts 2005
			RUF	A	1		1. detsember 2007
			RUW	A	1		1. august 2010
	AR-2	Chubut, Santa Cruz ja Tierra del Fuego	BOV, OVI, RUW, RUF				1. märts 2002
	AR-3	Corrientes: järgmised departemangud: Berón de Astrada, Capital, Empedrado, General Paz, Itati, Mbucuruyá, San Cosme ja San Luís del Palmar	BOV RUF	A	1		1. detsember 2007
	AR-4	Osa provintsist Río Negro (välja arvatud provintsimaanteest nr 7 põhja pool ja provintsimaanteest nr 250 ida pool asuv piirkond Avellanedas, provintsimaanteest nr 2 ida pool asuv piirkond Conesas, provintsimaanteest nr 7 põhja pool asuv piirkond El Cuys alates provintsimaantee nr 7 ristumisest provintsimaanteega nr 66 kuni Avellaneda departemangu piirini ning provintsimaanteedest nr 250 ja 2 ida pool asuv piirkond San Antonios) Osa provintsist Neuquén (välja arvatud provintsimaanteest nr 17 ida pool asuv piirkond Confluencias ja provintsimaanteest nr 17 ida pool asuv piirkond Picun Leufús)	BOV, OVI, RUW, RUF				1. august 2008
AU – Austraalia	AU-0	Kogu riik	BOV, OVI, POR, EQU, RUF, RUW, SUF, SUW
BA – Bosnia ja Hertsegoviina	BA-0	Kogu riik	—
BH – Bahrein	BH-0	Kogu riik	—
BR – Brasiilia	BR-0	Kogu riik	EQU
	BR-1	Osariigid: Minas Gerais, Espírito Santo, Goiás, Mato Grosso, Rio Grande Do Suli, Mato Grosso Do Suli osariik (välja arvatud 15 km laiune kindlaks määratud range järelevalvega tsoon haldusüksuste Porto Mutinho, Caracol, Bela Vista, Antônio João, Ponta Porã, Aral Moreira, Coronel Sapucaia, Paranhos, Sete Quedas, Japorã’ ja Mundo Novo välispiiridel ning haldusüksuste Corumbá ja Ladário kindlaks määratud range järelevalvega tsoonid).	BOV	A ja H	1		1. detsember 2008
	BR-2	Santa Catarina osariik	BOV	A ja H	1		31. jaanuar 2008
	BR-3	Osariigid: Paraná ja São Paulo	BOV	A ja H	1		1. august 2008
▼M15
BW – Botswana	BW-0	Kogu riik	EQU, EQW
	BW-1	Veterinaarkontrollitsoonid 3c, 4b, 5, 8, 9 ja 18.	BOV, OVI, RUF, RUW	F	1	11. mai 2011	26. juuni 2012
	BW-2	Veterinaarkontrollitsoonid 10, 11, 13 ja 14	BOV, OVI, RUF, RUW	F	1		7. märts 2002
	BW-3	Veterinaarkontrollitsoon 12	BOV, OVI, RUF, RUW	F	1	20. oktoober 2008	20. jaanuar 2009
	BW-4	Veterinaarkontrollitsoon 4a, välja arvatud 10 km laiune range järelevalvega puhvertsoon piki suu- ja sõrataudi vaktsineerimistsooni ja looduskaitseala piiri	BOV,	F	1	28. mai 2013	18. veebruar 2011
	BW-5	Veterinaarkontrollitsoon 6, välja arvatud tsoonis 6 asuv range järelevalvega tsoon, mis asub Zimbabwe piiri ja maantee A1 vahel	BOV, OVI, RUF, RUW	F	1	28. mai 2013	26. juuni 2012
▼M2
BY – Valgevene	BY-0	Kogu riik	—
BZ – Belize	BZ-0	Kogu riik	BOV, EQU
CA – Kanada	CA-0	Kogu riik	BOV, OVI, POR, EQU, SUF, SUW, RUF, RUW	G
CH – Šveits	CH-0	Kogu riik	*
CL – Tšiili	CL-0	Kogu riik	BOV, OVI, POR, EQU, RUF, RUW, SUF
CN – Hiina	CN-0	Kogu riik	—
CO – Colombia	CO-0	Kogu riik	EQU
CR – Costa Rica	CR-0	Kogu riik	BOV, EQU
CU – Kuuba	CU-0	Kogu riik	BOV, EQU
DZ – Alžeeria	DZ-0	Kogu riik	—
ET – Etioopia	ET-0	Kogu riik	—
FK – Falklandi saared	FK-0	Kogu riik	BOV, OVI, EQU
GL – Gröönimaa	GL-0	Kogu riik	BOV, OVI, EQU, RUF, RUW
GT – Guatemala	GT-0	Kogu riik	BOV, EQU
HK – Hongkong	HK-0	Kogu riik	—
HN – Honduras	HN-0	Kogu riik	BOV, EQU
▼M16 —————
▼M2
IL – Iisrael	IL-0	Kogu riik	—
IN – India	IN-0	Kogu riik	—
IS – Island	IS-0	Kogu riik	BOV, OVI, EQU, RUF, RUW
▼M14
JP - Jaapan	JP	Kogu riik	BOV				28. märts 2013
▼M2
KE – Kenya	KE-0	Kogu riik	—
MA – Maroko	MA-0	Kogu riik	EQU
ME – Montenegro	ME-0	Kogu riik	BOV, OVI, EQU
MG – Madagaskar	MG-0	Kogu riik	—
MK – endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (4)	MK-0	Kogu riik	OVI, EQU
MU – Mauritius	MU-0	Kogu riik	—
MX – Mehhiko	MX-0	Kogu riik	BOV, EQU
NA – Namiibia	NA-0	Kogu riik	EQU, EQW
NA – Namiibia	NA-1	Palgrave Pointist (läänes) kuni Gamini (idas) kulgevast piiritarast lõuna pool asuv ala	BOV, OVI, RUF, RUW	F ja J	1
NC – Uus-Kaledoonia	NC-0	Kogu riik	BOV, RUF, RUW
NI – Nicaragua	NI-0	Kogu riik	—
NZ – Uus-Meremaa	NZ-0	Kogu riik	BOV, OVI, POR, EQU, RUF, RUW, SUF, SUW
PA – Panama	PA-0	Kogu riik	BOV, EQU
▼M5
PY – Paraguay	PY-0	Kogu riik	EQU
PY – Paraguay	PY-1	Kogu riik, välja arvatud 15 km laiune kindlaks määratud tugeva järelevalvega tsoon välispiiride ääres	BOV	A	1	18. september 2011	1. august 2008
▼M2
RS – Serbia (5)	RS-0	Kogu riik	BOV, OVI, EQU
RU – Venemaa	RU-0	Kogu riik	—
RU – Venemaa	RU-1	Murmanski oblast, Jamali Neenetsi autonoomne ringkond	RUF
SV – El Salvador	SV-0	Kogu riik	—
SZ – Svaasimaa	SZ-0	Kogu riik	EQU, EQW
	SZ-1	Piirkond lääne pool nn punase joone taradest, mis kulgevad Usutu jõest kuni Lõuna-Aafrika Vabariigi piirini Nkalashanest läänes pool	BOV, RUF, RUW	F	1
	SZ-2	Suu- ja sõrataudi veterinaarjärelevalve ja vaktsineerimise kontrolltsoonid, kehtestatud 2001. aasta ametlikus väljaandes nr 51 avaldatud õigusaktiga	BOV, RUF, RUW	F	1		4. august 2003
TH – Tai	TH-0	Kogu riik	—
TN – Tuneesia	TN-0	Kogu riik	—
TR – Türgi	TR-0	Kogu riik	—
TR – Türgi	TR-1	Provintsid: Amasya, Ankara, Aydin, Balikesir, Bursa, Cankiri, Corum, Denizli, Izmir, Kastamonu, Kutahya, Manisa, Usak, Yozgat ja Kirikkale	EQU
UA – Ukraina	UA-0	Kogu riik	—
US – Ameerika Ühendriigid	US-0	Kogu riik	BOV, OVI, POR, EQU,SUF, SUW, RUF, RUW	G
▼M11
UY – Uruguay	UY-0	Kogu riik	EQU
			BOV	A ja J	1		1. november 2001
			OVI	A	1
▼M3
ZA – Lõuna-Aafrika Vabariik	ZA-0	Kogu riik	EQU, EQW
ZA – Lõuna-Aafrika Vabariik	ZA-1	Kogu riik, välja arvatud: — suu- ja sõrataudi tõrje piirkonna osa, mis asub Mpumalanga provintsi ja Põhjaprovintside veterinaarpiirkonnas, Natali veterinaarpiirkonna Ingwavuma ringkonnas ning 28° pikkusjoonest ida pool paikneval Botswana piiri äärsel alal ja — Camperdowni ringkond KwaZulu-Natali provintsis	BOV, OVI, RUF, RUW	F	1	11. veebruar 2011
▼M2
ZW – Zimbabwe	ZW-0	Kogu riik	—
(1) Ilma, et see piiraks liidu kokkulepetes kolmandate riikidega sätestatud sertifitseerimise erinõuete kohaldamist. (2) Nende loomade liha, kes on tapetud 7. veerus osutatud kuupäeval või enne seda, võib liitu importida 90 päeva jooksul osutatud kuupäevast alates. Meritsi transporditavaid partiisid võib liitu importida, kui need on sertifitseeritud enne 7. veerus osutatud kuupäeva, 40 päeva jooksul kõnealusest kuupäevast alates. (NB! Kui 7. veerus ei ole märgitud kuupäeva, siis ajalisi piiranguid ei ole.) (3) Liitu võib importida ainult selliste loomade liha, kes on tapetud 8. veerus osutatud kuupäeval või enne seda (kui 8. veerus ei ole märgitud kuupäeva, siis ajalisi piiranguid ei ole). (4) Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik; ajutine kood, mis ei mõjuta mingil määral kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui ÜROs on sel teemal peetavad läbirääkimised lõppenud. (5) Kosovo, mis kuulub praegu rahvusvahelise halduse alla vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244. * = Nõuded vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132). — = Sertifikaati ei ole kehtestatud ja värske liha import ei ole lubatud (välja arvatud need liigid, mille puhul on märgitud kogu riik). „1” Kategooriapiirangud: Rupsi toomine liitu ei ole lubatud (välja arvatud veiste vahelihase ja mälumislihaste puhul).

▼M1

2. OSA

Veterinaarsertifikaatide näidised

Näidis(ed):

„BOV”

koduveiste (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„OVI”

kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„POR”

kodusigalaste (Sus scrofa) värske liha, sealhulgas hakkliha veterinaarsertifikaadi näidis;

„EQU”

kabjaliste koduloomade (Equus caballus, Equus asinus ja nende ristandid) värske liha (välja arvatud hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„RUF”

seltsi Artiodactyla ((välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid)), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate tehistingimustes peetavate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„RUW”

seltsi Artiodactyla ((välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bison ja Bubalus ning nende ristandid)), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„SUF”

sugukondadesse Suidae, Tayassuidae või Tapiridae kuuluvate tehistingimustes peetavate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„SUW”

sugukondadesse Suidae, Tayassuidae või Tapiridae kuuluvate ulukite värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis;

„EQW”

alamperekonda Hippotigris (sebrad) kuuluvate kabjaliste metsloomade värske liha (välja arvatud rups ja hakkliha) veterinaarsertifikaadi näidis.

SG (lisatagatised)

„A”

tagatised veterinaarsertifikaatide näidiste BOV (punkt II.2.6), OVI (punkt II.2.6), RUF (punkt II.2.7) ja RUW (punkt II.2.4) kohaselt sertifitseeritud värske liha (välja arvatud rups) laagerdamise, pH-taseme mõõtmise ja konditustamise kohta;

„C”

tagatised klassikalise sigade katku laboriuuringu kohta rümpadel, millest saadi näidissertifikaadi SUW (punkt II.2.3.B) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„D”

tagatised vedelate toidujäätmete söödana kasutamise kohta põllumajandusettevõttes (-ettevõtetes), mille loomadest on saadud veterinaarsertifikaadi näidiste POR (punkt II.2.3.d) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„E”

tagatised tuberkuloosiproovi kohta loomadel, kellest on saadud veterinaarsertifikaadi näidise BOV (punkt II.2.4.d) kohaselt sertifitseeritud värske liha;

„F”

tagatised veterinaarsertifikaatide näidiste BOV (punkt II.2.6), OVI (punkt II.2.6), RUF (punkt II.2.6) ja RUW (punkt II.2.7) kohaselt sertifitseeritud värske liha (välja arvatud rups) laagerdamise ja konditustamise kohta;

„G”

tagatised 1) rupsi ja seljaaju eemaldamise kohta ning 2) hirvlaste veterinaaruuringu ja päritolu kohta seoses kroonilise kõhnumistõvega, nagu on osutatud veterinaarsertifikaatide näidistes RUF (punkt II.1.7) ja RUW (punkt II.1.8);

„H”

Brasiilia puhul nõutavad lisatagatised. Kuna Brasiilia Santa Caterina osariigis ei vaktsineerita suu- ja sõrataudi vastu, ei kohaldata viidet vaktsineerimisprogrammile liha puhul, mis on saadud kõnealusest osariigist pärit ja seal tapetud loomadelt;

„J”

Seoses veiste, lammaste või kitsede toimetamisega põllumajandusettevõtetest tapamajja antavad tagatised, millega lubatakse neid loomi viia enne otse tappamajja transportimist läbi kogumiskeskusest (sealhulgas turgudelt).

Näidis BOV

Näidis OVI

►(2) M13

►(2) M13

III LISA

IV LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 1 PUNKTIS b OSUTATUD LOOMAD

1. OSA

Kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelu

1. JAGU

Artikli 7 lõikes 2 osutatud kolmandate riikide või territooriumide osad

▼M1

Riik/territoorium	Riigi/territooriumi osa kood	Riigi/ territooriumi osa kirjeldus
US – Ameerika Ühendriigid	US-A	Hawaii osariik (1)
(1) Loetelust välja jäetud alates 5. maist 2010.

2. OSA

Loomade ja neile vastavate veterinaarsertifikaatide näidiste tabel

Tabel 1
„QUE” Mesilasemade ja kimalasemade (Apis mellifera ja Bombus spp) saadetiste veterinaarsertifikaadi näidis> „BEE” Kimalaste (Bombus spp) perede saadetiste veterinaarsertifikaadi näidis
Selts	Sugukond	Perekond/liik
Hymenoptera	Apidae	Apis mellifera, Bombus spp.

V LISA

Selgitavad märkused veterinaarsertifikaatide täitmiseks

(osutatud artiklis 18)

a) Veterinaarsertifikaadid väljastab eksportiv kolmas riik I, II ja IV lisa 2. osas ja III lisas kehtestatud näidiste alusel kooskõlas asjaomastele elusloomadele / värskele lihale vastava näidise ülesehitusega.

Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral lisatagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

Kui sihtliikmesriik seda elusloomade / värske liha osas nõuab, lisatakse veterinaarsertifikaadi originaalvormile ka sertifitseerimise lisanõuded ja kõnealuste nõuete täitmise kinnitused.

b) Kui näidissertifikaadis nõutakse, et teatavad teatised on asjakohane alles jätta, võib sertifikaati väljastav ametlik veterinaararst asjakohatud teatised maha tõmmata, parafeerida ja pitseerida või täielikult sertifikaadilt kõrvaldada.

c) Eraldi ja unikaalne sertifikaat tuleb anda ühe ja sama I, II või IV lisa 1. osa 2. ja 3. veerus nimetatud ekspordiriigi territooriumilt või territooriumidelt eksporditavate elusloomade / värske liha kohta, kes/mis saadetakse samasse sihtkohta ja keda/mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas.

d) Iga sertifikaat koosneb ühest paberilehest või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

e) Veterinaarsertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus asub saadetise Euroopa Liitu ja sihtliikmesriiki sisenemisel piiripunkt. Nimetatud liikmesriigid võivad siiski lubada sertifikaadi koostada mõne muu liikmesriigi keeles, millele vajaduse korral lisatakse ametlik tõlge.

f) Kui saadetise osade identifitseerimiseks (loend veterinaarsertifikaadi näidise punktis I.28) lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitletakse neid paberilehti samuti sertifikaadi originaali osadena ja igale leheküljele kannab sertifikaati väljastav ametnik oma allkirja ja templi.

g) Kui sertifikaat, sealhulgas punktis f osutatud lisalehti sisaldav sertifikaat, koosneb enam kui ühest leheküljest, on iga lehekülg selle alumisel serval nummerdatud (leheküljenumber / lehekülgede koguarv) ning selle ülemisel serval on pädeva asutuse määratud sertifikaadi viitenumber.

h) Originaalsertifikaadi peab täitma ja sellele peab alla kirjutama ametlik veterinaararst või kui veterinaarsertifikaadi näidises on nii ette nähtud, siis mõni teine määratud ametlik inspektor. Elusloomade korral tuleb sertifikaat täita ja sellele alla kirjutada 24 tunni jooksul enne saadetise laadimist Euroopa Liitu toomiseks. Eksportiva kolmanda riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse sertifitseerimiseeskirju, mis on võrdväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ ( 37 ) sätestatud eeskirjadega.

Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reeglit kohaldatakse ka templite suhtes, v.a reljeefpitserid ja vesimärgid.

i) Sertifikaadi viitenumbri peab lahtritesse I.2 ja II.a märkima pädev asutus.