EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/75/EL,
24. november 2010,
aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas direktiivis sätestatakse tööstuslikest tegevusvaldkondadest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad.
Selles sätestatakse ka normid, mille eesmärk on vältida või, kui see ei ole teostatav, pidevalt vähendada saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse, vältida jäätmete tekkimist, parandada ressursitõhusust ning edendada ringmajandust ja CO2 heite vähendamist, et saavutada inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Artikkel 3
Mõisted
Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„aine” – keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud järgmised ained:
radioaktiivsed ained, nagu on määratletud nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) ( 1 ) artiklis 1,
geneetiliselt muundatud mikroorganismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/41/EÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) ( 2 ) artikli 2 punktis b,
geneetiliselt muundatud organismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) ( 3 ) artikli 2 punktis 2;
„saastus“ – inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või lõhna otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonnaalaste hüvede kasutamist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist;
„käitis“ – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas, Ia lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevusega ja muu samas tegevuskohas toimuva tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevustega ja mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;
„heide” – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;
„heite piirväärtus” – heite mass, väljendatud teatavates kindlates parameetrites, heite kontsentratsioon ja/või tase, mida ei tohi ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;
„keskkonnatoime piirnorm“ – loas märgitud toimeväärtus, väljendatuna kindlaksmääratud tingimuste jaoks teatavates kindlates parameetrites;
„keskkonnakvaliteedi standard” – liidu õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajahetkel vastama;
„luba” – kirjalik luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast või nende osa käitada;
„siduvad üldeeskirjad” – vähemalt tööstusharu tasandi heite piirväärtused või muud tingimused, mis on kehtestatud eesmärgiga, et neid kasutataks otseselt loa tingimuste kehtestamisel;
„oluline muutus” – muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale;
„tööstuse põhjalik ümberkujundamine“ – kujunemisjärgus tehnoloogiate või parima võimaliku tehnika rakendamine tööstusettevõtjate poolt, mis hõlmab kogu käitise või selle osa konstruktsiooni või tehnoloogia olulist muutmist või olemasoleva käitise asendamist uue käitisega, mis võimaldab väga oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises ulatuses, mida on võimalik saavutada kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga, võttes arvesse keskkonnalist ristmõju;
„parim võimalik tehnika” – tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:
„tehnika” – hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi,
„võimalik tehnika“ – niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle rakendamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse liidus, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav;
„parim“ – keskkonna kui terviku kaitse, sealhulgas inimeste tervise ja kliimakaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige mõjusam;
„PVT-viitedokument” – dokument, mis on artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemus, mis on koostatud kindlaksmääratud tegevusvaldkondade kohta ja milles kirjeldatakse eelkõige kasutatavaid tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaks määramisel kaalutavaid võimalikke tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumidele;
„PVT-järeldused“ – PVT-viitedokumendi osi sisaldav dokument, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika ja kujunemisjärgus tehnoloogia kohta, nende kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, nendega saavutatavad heitetasemed, nendega saavutatavad keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi sisu, sealhulgas võrdlusalused, nendega seotud seire, nendega seotud tarbimistasemed ja vajadusel asjaomase tegevuskoha suhtes võetavad parandamismeetmed;
„käitamisreeglid“ – lubades või Ia lisas osutatud tegevusvaldkondade siduvates üldreeglites sisalduvad reeglid, millega sätestatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heite piirväärtused, keskkonnatoime piirnormid, nendega seotud seirenõuded ning, kui see on asjakohane, sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade laudas pidamise korraldus, sõnnikukäitlus, sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine, ning surnud loomade ladustamine;
„heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga” – rida heitetasemeid, mis on saadud tavatingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes;
„parima võimaliku tehnikaga saavutatavad keskkonnatoime tasemed“ – rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastes käitamistingimustes, kasutades parimat võimalikku tehnikat või nende kombinatsiooni, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes;
„keskkonnatoime“ – tarbimistasemetega, materjalide, vee ja energiaressursside ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime;
„võrdlusalused“ – parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada keskkonnajuhtimissüsteemis võrdluseks;
„kujunemisjärgus tehnoloogia“ – tööstuslikus tegevusvaldkonnas kasutatav uudne tehnoloogia, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga;
„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes täielikult või osaliselt käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, või kelle kontrolli alla need kuuluvad või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;
„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;
„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda loa andmise või kaasajastamise või loa tingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada või kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on inimeste tervise ja keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riigisiseste õigusaktidega sätestatud nõuetele;
„ohtlikud ained” – ained või segud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) ( 4 ) artiklis 3;
„lähteolukorra aruanne” – andmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega;
„põhjavesi” – põhjavesi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 5 ) artikli 2 punktis 2 sätestatud määratlusele;
„pinnas” – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnasesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid;
„keskkonnajärelevalve” – pädeva asutuse või tema nimel tegutseva asutuse kogu tegevus (sealhulgas kontrollkülastused, heite seiramine ning sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimine, omaseire kontrollimine, käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi piisavuse kontrollimine), mille eesmärk on kontrollida ja edendada käitiste vastavust nende loa tingimustele ning vajaduse korral jälgida nende keskkonnamõju;
„kodulinnud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ( 6 ) artikli 4 punktis 9 määratletud kodulinnud;
„sead“ – nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ ( 7 ) artiklis 2 määratletud sead;
„loomühik“ – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooriasse kuuluvate põllumajandusloomade andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada ja mis arvutatakse Ia lisas loetletud eri põllumajandusloomade kategooriate koefitsientide abil;
„kütus” – kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid;
„põletusseade” – kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;
„korsten” – konstruktsioon, mis sisaldab ühte või mitut lõõri heitgaasi väljutamiseks õhku;
„töötunnid” – tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja juhib heidet õhku, välja arvatud käivitus- ja seiskamisperioodid;
„väävliärastuse aste” – teatava aja vältel põletusseadme poolt õhku heitmata jäänud väävli ja sama aja jooksul põletusseadmesse pandud ja põletusseadmes kasutatud tahkekütuses sisalduva väävli suhe;
„kohalik tahkekütus” – looduses esinev kohalikult kaevandatav tahkekütus, mida põletatakse spetsiaalselt selle kütuse jaoks projekteeritud põletusseadmes;
„determineeriv kütus” – kütus, mida kasutatakse kõigi teiste kütuste hulgas mitmekütusepõletusseadmes, kus omatarbeks kasutatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, ja millel on kõige kõrgem V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtus, või juhul, kui mitmel kütusel on võrdne heite piirväärtus, nendest kütustest kõige kõrgemat sisendsoojust andev kütus;
„biomass” – iga järgmine toode või jääde:
tooted, mis koosnevad põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, mida saab kasutada kütusena neis sisalduva energia kasutamiseks;
järgmised jäätmed:
põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed,
toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära,
värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiva soojus taaskasutatakse,
korgijäätmed,
puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;
„mitmekütusepõletusseade” – kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada kaht või enamat liiki kütust;
„gaasiturbiin” – pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;
„gaasimootor” – ottomootori põhimõttel toimiv sisepõlemismootor, mis kasutab sädesüüdet või kahekütusemootori puhul survesüüdet;
„diiselmootor” – diiselmootori põhimõttel ja survesüütega toimiv sisepõlemismootor;
„väike isoleeritud võrk” – väike isoleeritud võrk, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) ( 8 ) artikli 2 punktis 26;
„jäätmed” – jäätmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete kohta) ( 9 ) artikli 3 punktis 1;
„ohtlikud jäätmed” – ohtlikud jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2;
„segaolmejäätmed” – majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud otsuse 2000/532/EÜ ( 10 ) lisa rubriigis 20 01 osutatud fraktsioonid, mis kogutakse tekkekohas eraldi, ja muud kõnealuse lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;
„jäätmepõletustehas” – mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja seadmestik, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte, kusjuures soojustöötlus tähendab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust nagu utmine, gaasistamine või plasmatöötlus, kui saadavad ained seejärel põletatakse;
„jäätmekoospõletustehas” – mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid või kus jäätmeid termiliselt töödeldakse nende kõrvaldamise eesmärgil, oksüdeerides neid põletamise teel ja kasutades muud soojustöötlust, näiteks pürolüüsi, gaasistamist või plasmaprotsessi, kui saadavad ained seejärel põletatakse;
„nimivõimsus” – jäätmepõletus- või -koospõletustehase ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud valmistaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse jäätmete kütteväärtust, kusjuures nimivõimsust väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena;
„dioksiinid ja furaanid” – kõik VI lisa 2. osas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;
„orgaaniline ühend” – ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid;
„lenduv orgaaniline ühend” – orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse lenduvusega konkreetsetes kasutamistingimustes;
„orgaaniline lahusti” – lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse järgmiselt:
üksi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, ilma et toimuks keemilisi muutusi,
puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks,
lahustina,
dispergandina,
viskoossuse regulaatorina,
pindpinevuse regulaatorina,
plastifikaatorina,
konservandina;
„pinnakattevahend” – pinnakattevahend, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) ( 11 ) artikli 2 punktis 8;
„heitetase, mis on saavutatav kujunemisjärgus tehnoloogiatega“ – rida heitetasemeid, mis on saadud tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehnoloogia või kujunemisjärgus tehnoloogiate kombinatsiooni kasutamisel, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes;
„kujunemisjärgus tehnoloogiatega saavutatavad keskkonnatoime tasemed“ – rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnoloogia või kujunemisjärgus tehnoloogiate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes;
„vastavuse tagamine“ – mehhanismid nõuete täitmise tagamiseks, kasutades kolme sekkumiskategooriat: nõuete täitmise edendamine, nõuete täitmise seire, järel- ja täitemeetmed;
Artikkel 4
Loa omamise kohustus
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletustehast ega jäätmekoospõletustehast ei käitata ilma loata.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada üksnes V või VIa peatükiga hõlmatud käitiste registreerimise menetluse.
Registreerimismenetlus määratakse kindlaks siduva õigusaktiga ja menetluse käigus käitaja vähemalt teatab pädevale asutusele oma soovist käitada käitist.
Liikmesriigid võivad sätestada, et luba võib hõlmata kaht või mitut käitist või käitise osa, mida sama käitaja käitab samas kohas.
Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, sisaldab luba tingimusi, et tagada kõikide käitiste vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 5
Loa andmine
Komisjon korraldab elektroonilise lubade andmise teemal teabevahetuse liikmesriikidega ja avaldab suunised parimate tavade kohta.
Artikkel 6
Siduvad üldeeskirjad
Ilma et see piiraks loa omamise kohustust, võivad liikmesriigid lisada siduvatesse üldeeskirjadesse nõuded teatavate käitiste, põletusseadmete, jäätmepõletustehaste või jäätmekoospõletustehaste liikide kohta.
Siduvate üldeeskirjade vastuvõtmise korral võib luba lihtsalt sisaldada viidet kõnealustele eeskirjadele.
Artikkel 7
Vahejuhtumid ja õnnetused
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ ( 12 ) kohaldamist, võtavad liikmesriigid inimeste tervist või keskkonda oluliselt mõjutava vahejuhtumi või õnnetuse korral vajalikud meetmed tagamaks, et:
käitaja teavitab pädevat asutust viivitamata;
käitaja võtab viivitamata meetmeid inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate tagajärgede piiramiseks ja võimalike hilisemate vahejuhtumite või õnnetuste vältimiseks ning
pädev asutus nõuab käitajalt selliste täiendavate asjakohaste meetmete võtmist, mida pädeva asutuse arvates on vaja inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate tagajärgede piiramiseks ja võimalike hilisemate vahejuhtumite või õnnetuste vältimiseks.
Kui saastus mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või kaudse heite korral reoveetaristut, teavitab pädev asutus asjaomaseid joogivee- ja reoveekäitlejaid meetmetest, mis on võetud inimeste tervisele ja keskkonnale kõnealuse saastuse põhjustatava kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks.
Vahejuhtumi või õnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, tagab liikmesriik, kelle territooriumil õnnetus või vahejuhtum toimus, et sellest teavitatakse viivitamata teise liikmesriigi pädevat asutust. Mõjutatud liikmesriikide vahelise piiriülese ja valdkondadevahelise koostöö eesmärk on piirata tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele ning vältida edasisi võimalikke vahejuhtumeid või õnnetusi.
Artikkel 8
Nõuete täitmata jätmine
Samuti võtavad nad vastu nõuete täitmise tagamise meetmed, et edendada, seirata ja jõustada füüsilistele või juriidilistele isikutele käesoleva direktiivi alusel pandud kohustuste täitmist.
Liikmesriigid tagavad, et loa tingimuste rikkumise korral:
käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust;
käitaja võtab viivitamata vajalikud meetmed nõuete täitmise võimalikult kiireks taastamiseks ja
pädev asutus nõuab käitajalt selliste täiendavate asjakohaste meetmete võtmist, mida pädeva asutuse arvates on vaja nõuete täitmise taastamiseks.
Kui selline rikkumine ohustab inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, tagab liikmesriik, kelle territooriumil loa tingimuste rikkumine toimus, teise liikmesriigi teavitamise.
Artikkel 9
Kasvuhoonegaaside heide
II PEATÜKK
I LISAS LOETLETUD TEGEVUSVALDKONDI KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 10
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse I lisas sätestatud tegevusvaldkondade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa kohastele künnisvõimsustele.
Artikkel 11
Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse käitiste käitamine kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
võetakse kõik asjakohased ennetusmeetmed saastuse vältimiseks;
kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat;
ei põhjustata olulist saastust;
välditakse jäätmeteket direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt;
kui jäätmeid tekitatakse, siis eelistatuse järjekorras ja vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ need valmistatakse ette korduskasutamiseks, võetakse ringlusse, taaskasutatakse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse vältides või vähendades mõju keskkonnale;
energiat kasutatakse tõhusalt ning edendatakse taastuvenergia kasutamist ja võimaluse korral tootmist;
materjaliressursse ja vett kasutatakse tõhusalt, sealhulgas korduskasutamise kaudu;
keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatakse artikli 14a kohaselt;
võetakse vajalikud meetmed õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;
võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtu ja viia tegevuskoht tagasi artikli 22 kohaselt määratletud rahuldavasse seisukorda.
Artikkel 12
Loataotlused
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et loataotluses on andmed, mis kirjeldavad:
käitist ja selle tegevusvaldkonda;
käitises kasutatavaid või seal toodetavaid toor- ja abimaterjale, muid aineid, energiat ja vett;
käitise heiteallikaid, sealhulgas lõhnu;
tingimusi käitise tegevuskohal;
vajaduse korral lähteolukorra aruanne kooskõlas artikli 22 lõikega 2;
heidete, sealhulgas lõhnade laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt eraldab igasse keskkonnaelementi, ning heite olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;
kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuva heite vältimiseks või kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks;
meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks, korduskasutuse ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks;
täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artikliga 11 ettenähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;
keskkonda juhitava heite seire kavandatavaid meetmeid;
kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete peamisi alternatiive, mida taotleja on üldjoontes uurinud.
Loataotluses on ka mittetehniline kokkuvõte esimeses lõigus osutatud andmete kohta.
Artikkel 13
PVT-viitedokumendid ja teabevahetus
Teabevahetus käsitleb eelkõige:
käitiste ja tehnikate tõhusust heite osas, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete kasutamise ja laadiga, veekasutusega, energiakuluga ja jäätmetekkega;
kasutatavaid tehnikaid, nendega seotud seiret, keskkonnalist ristmõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ja nende arenguid;
parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis määratakse kindlaks pärast punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist.
Ilma et see piiraks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist, jagatakse konfidentsiaalseks äriteabeks või tundlikuks äriteabeks peetavat teavet üksnes komisjoniga ning pärast konfidentsiaalsuse ja mitteavaldamise kokkuleppe sõlmimist ametnike ja muude avaliku sektori töötajatega, kes esindavad liikmesriike või liidu asutusi. Teave anonüümitakse nii, et see ei viita konkreetsele käitajale või käitisele, kui seda jagatakse teiste sidusrühmadega, kes osalevad lõikes 1 osutatud teabevahetuses. Anonüümimata teavet võib jagada üksnes juhul, kui teabe anonüümimine ei võimaldaks PVT-viitedokumentide koostamise, läbivaatamise ja vajaduse korral ajakohastamise kontekstis parima võimaliku tehnika üle tõhusat teabevahetust inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ja asjaomaseid tööstussektoreid esindavate ühenduste esindajatega, kui see on asjakohane, ning kui sellised organisatsioonide ja ühenduste esindajad on sõlminud konfidentsiaalsuse ja mitteavaldamise kokkuleppe. Konfidentsiaalse äriteabe või tundliku teabena käsitatava teabe vahetamine piirdub rangelt sellega, mis on tehniliselt vajalik PVT-viitedokumentide koostamiseks, läbivaatamiseks ja vajaduse korral ajakohastamiseks, ning sellist konfidentsiaalset või tundlikku äriteavet ei kasutata muudel eesmärkidel.
►M1 Komisjon loob ja kutsub korrapäraselt kokku foorumi, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. ◄
Komisjon taotleb foorumi arvamust teabevahetuse praktilise korra kohta, eelkõige:
foorumi kodukorra kohta;
teabevahetuse tööprogrammi kohta;
andmete kogumist käsitlevate suuniste kohta;
PVT-viitedokumentide väljatöötamist ja nende kvaliteedi tagamist, sealhulgas nende sisu ja vormi sobivust käsitlevate suuniste kohta.
Teise lõigu punktides c ja d nimetatud suunistes võetakse arvesse foorumi arvamust ja nimetatud suunised võetakse vastu vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Esimeses lõigus osutatud foorumi arvamus esitatakse kuue kuu jooksul pärast PVT-viitedokumendi läbivaatamise eest vastutava tehnilise töörühma lõppkoosolekut.
Artikkel 14
Loa tingimused
►M1 Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 11 ja 18 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed. Selleks tagavad liikmesriigid, et load antakse pärast konsulteerimist kõigi asjaomaste asutustega, kes vastutavad liidu keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas keskkonnakvaliteedi standardite järgimise eest. ◄
Kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi andmeid:
määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete heite piirväärtused ja muude selliste saasteainete piirväärtused, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suurtes kogustes keskkonda väljutab, võttes arvesse nende laadi, nende ohtlikkust ja nende võimet saastust ühest keskkonnaelemendist teise üle kanda; võttes arvesse veevoolu dünaamika muutumist suublates;
keskkonnatoime piirnormid kooskõlas artikli 15 lõikega 4;
asjakohased nõuded, millega tagatakse, et hinnatakse vajadust vältida või vähendada artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete või määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas esitatud piirangutes käsitletud ainete heidet;
asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase, põhjavee, pinnavee ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitse, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2020/2184 artiklis 7, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete seire ja käitlemisega;
asjakohased nõuded, millega määratakse kindlaks keskkonnajuhtimissüsteemi tunnused kooskõlas artikliga 14a;
sobivad seirenõuded selliste ressursside nagu energia, vesi ja tooraine tarbimisele ja taaskasutamisele;
asjakohased heiteseire nõuded, milles määratletakse
mõõtmismeetodid, -sagedus ja hindamismenetlus, ning
juhul, kui kohaldatakse artikli 15 lõike 3 punkti b, et heiteseire tulemused on kättesaadavad samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete korral;
kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas:
punktis c osutatud heiteseire tulemustele tuginev teave ja muud nõutud andmed, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida loa tingimuste täitmist, ja
juhul, kui kohaldatakse artikli 15 lõike 3 punkti b, heiteseire tulemuste kokkuvõte, mis võimaldab võrdlust parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemega;
teave artiklis 14a osutatud keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta;
korrapärase hooldamise ning punkti b kohaste pinnasesse, pinna- ja põhjavette heite vältimise meetmete järelevalve asjakohased nõuded ning pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire asjakohased nõuded seoses tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainetega ja võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas;
meetmed, mis on seotud muude kui tavapäraste käitamistingimustega, näiteks käivitamis- ja seiskamistegevusega, lekete, talitlushäirete, ajutiste seisakute ja tegevuse täieliku lõpetamisega;
sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks;
heite piirväärtustele ja keskkonnatoime piirnormidele vastavuse hindamise tingimused või viide kohaldatavatele mujal sätestatud nõuetele.
Kui pädev asutus sätestab loa tingimused sellise parima võimaliku tehnika alusel, mida ei ole kirjeldatud üheski asjakohases PVT-järelduses, tagab ta, et:
nimetatud tehnika on kindlaks määratud, pöörates erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumitele, ja
on järgitud artiklis 15 sätestatud nõudeid.
Kui esimeses lõigus osutatud PVT-järeldused ei sisalda parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid, tagab pädev asutus, et esimeses lõigus osutatud tehnika tagab keskkonnakaitse taseme, mis on võrdne tasemega, mille tagab PVT-järeldustes kirjeldatud parim võimalik tehnika.
Artikkel 14a
Keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab vähemalt järgmist:
keskkonnapoliitika eesmärgid käitise keskkonnatoime ja -ohutuse pidevaks parandamiseks, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on:
vältida jäätmeteket;
optimeerida ressursside ja energia kasutamist ja vee korduskasutamist;
ennetada või vähendada ohtlike ainete kasutamist või nende heiteid;
oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid ja tulemusnäitajad, mille puhul võetakse arvesse asjaomastes PVT-järeldustes sätestatud võrdlusaluseid;
käitiste puhul, millele kehtib kohustus viia läbi energiaaudit või rakendada energiajuhtimissüsteemi vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8, lisatakse kõnealuse auditi või energiajuhtimissüsteemi rakendamise tulemused vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 8 ja VI lisale, samuti lisatakse meetmed nende soovituste rakendamiseks;
selliste ohtlike keemiliste ainete loetelu, mis esinevad käitises või mida käitis väljutab eraldiseisvana, muude ainete koostisosadena või segude osana, pöörates erilist tähelepanu ainetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 osutatud kriteeriumidele, ja ainetele, mida käsitletakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas osutatud piirangutes, ning riskihinnang nende ainete mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale ning nende ainete ohutumate alternatiividega asendamise või nende kasutamise või heite vähendamise võimaluste analüüs;
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja inimeste tervisele või keskkonnale avalduva ohu vältimiseks võetud meetmed, sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmed;
artiklis 27d osutatud ümberkujundamiskava.
Kui elemendid, mida keskkonnajuhtimissüsteem peab sisaldama, sealhulgas eesmärgid, toimenäitajad või meetmed, on juba välja töötatud muude asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt ja on käesoleva artikliga kooskõlas, piisab keskkonnajuhtimissüsteemis viitest asjaomastele dokumentidele.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusakti selle kohta, milline teave on avaldamise seisukohast oluline. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Teabe võib loetamatuks muuta või, kui see ei ole võimalik, selle internetis kättesaadavaks tegemisel välja jätta, kui sellise teabe avalikustamine kahjustaks direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõike 2 punktides a–h loetletud huve.
Käitaja koostab ja rakendab keskkonnajuhtimissüsteemi kooskõlas asjaomase sektori PVT-järeldustega hiljemalt 1. juuliks 2027, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1785 ( 13 ) artikli 3 lõikes 4 osutatud käitiste puhul.
Keskkonnajuhtimissüsteem vaadatakse selle jätkuva sobivuse, asjakohasuse ja tulemuslikkuse tagamiseks korrapäraselt läbi.
Keskkonnajuhtimissüsteemi auditeeritakse esimest korda hiljemalt 1. juuliks 2027, välja arvatud direktiivi (EL) 2024/1785 artikli 3 lõikes 4 osutatud käitiste puhul. Keskkonnajuhtimissüsteemi auditeerib vähemalt iga kolme aasta järel määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutus või määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 2 punktis 20 määratletud akrediteeritud või litsentsitud tõendaja, kes kontrollib keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle rakendamise vastavust käesolevale artiklile.
Artikkel 15
Heite piirväärtused, keskkonnatoime piirnormid, võrdväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed
Saasteainete kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta väljaspool käitist asuva reoveepuhasti mõju, tingimusel et see ei põhjusta keskkonna suuremat saastatust, tagatakse keskkonna kui terviku samaväärne kaitsetase ja käitaja tagab reoveepuhasti käitajaga konsulteerides, et kaudne heide ei ohusta käesoleva direktiivi kohase reoveepuhasti loa või direktiivi 91/271/EMÜ kohase eriloa sätete järgimist ning et kõik järgmised nõuded on täidetud:
eraldunud saasteained ei takista reoveepuhasti tööd ega võimet reoveepuhastuse voost ressursside taaskasutusse võtmisel;
eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist;
reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, et vähendada eralduvaid saasteaineid;
vette sattunud asjaomaste saasteainete üldine saastekoormus ei ole suurem kui olukorras, kus asjaomasest käitisest pärit heitkogused vastasid käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otseheitele kehtestatud heite piirväärtustele, ilma et see piiraks artikli 18 kohaselt nõutavate rangemate meetmete kohaldamist.
Pädev asutus esitab loa tingimuste lisas teise lõigu kohaldamise põhjendused, sealhulgas nõutavate tingimuste täitmise käitajapoolse hindamise tulemused.
Käitaja esitab ajakohastatud hinnangu juhtudel, mil loa tingimusi tuleks muuta, et tagada teise lõigu punktides a–d sätestatud nõuete täitmine.
Pädev asutus kehtestab parima võimaliku tehnika rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtused, võttes arvesse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete kogu vahemikku, selle tagamiseks, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületaks heide parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 5 osutatud PVT-järeldusi käsitlevates otsustes. Heite piirväärtused põhinevad käitaja hinnangul parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete kogu vahemiku kohta, milles analüüsitakse, kas on võimalik järgida parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemiku rangeimaid väärtusi, ja näidatakse parimaid üldisi tulemusi, mida käitis saab PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika abil saavutada, võttes arvesse võimalikku keskkonnalist ristmõju. Heite piirväärtused määratakse kindlaks ühel järgmistest viisidest:
sätestades heite piirväärtused, mis on väljendatud sama või lühema ajavahemiku ning samade võrdlustingimuste alusel kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed, või
sätestades normide, ajavahemike ja võrdlustingimuste osas punktis a osutatutest erinevad heite piirväärtused.
Kui heite piirväärtused on sätestatud punkti b kohaselt, hindab pädev asutus vähemalt üks kord aastas heiteseire tulemusi, tagamaks et tavapärastel käitamistingimustel ei ole heide ületanud parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid.
Käesoleva artikli kohaselt asjakohaste heite piirväärtuste kehtestamisel võib kohaldada artiklis 6 osutatud siduvaid üldnorme.
Siduvate üldnormide vastuvõtmise korral kehtestatakse kategooria kaupa käitistele, millel on sarnased madalaima saavutatava heitetaseme kindlaksmääramisel olulised omadused, kõige rangemad parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatavad heite piirväärtused, võttes arvesse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete kogu vahemikku. Liikmesriik kehtestab siduvad üldnormid PVT-järeldustes sisalduva teabe põhjal, analüüsides, kas on võimalik järgida parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemiku rangeimaid väärtusi, ja näidates parimaid tulemusi, mida nende kategooriate käitised saavad PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika abil saavutada.
Lisaks sellele teeb pädev asutus järgmist:
kehtestab tavapäraste käitamistingimuste jaoks vee keskkonnatoime piirnormid, võttes arvesse võimalikku keskkonnalist ristmõju, mida ei tohi ühe või mitme perioodi jooksul ületada ja mis ei ole esimeses lõigus osutatud siduvatest vahemikest vähem ranged;
kehtestab tavapäraste käitamistingimuste jaoks jäätmete ja ressursside (v.a vesi) soovituslikud keskkonnatoime tasemed, mis ei ole esimeses lõigus osutatud siduvatest vahemikest vähem ranged.
Erandina lõikest 3 ja ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib pädev asutus erijuhtudel kehtestada parima võimaliku tehnikaga saavutatavatest heitetasemetest kõrgemad heite piirväärtused. Sellist erandit võib kohaldada ainult juhul, kui hinnangust nähtub, et PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete saavutamine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes keskkonnaalase kasuga, mis tuleneb:
asjaomase käitise geograafilisest asukohast või selle kohalikest keskkonnatingimustest või
asjaomase käitise tehnilistest näitajatest.
Pädev asutus esitab loa tingimuste lisas lõikest 3 erandi tegemise põhjendused, käesoleva lõike esimese lõigus osutatud hindamise tulemused ja kehtestatud tingimuste põhjendused.
Kooskõlas esimese lõiguga kehtestatud heite piirväärtused ei tohi siiski kohaldataval juhul ületada vastavalt käesoleva direktiivi lisades sätestatud heite piirväärtusi.
Käesoleva lõike kohaselt tehtud erandite puhul järgitakse II lisas sätestatud põhimõtteid. Pädev asutus tagab, et käitaja esitab hinnangu selle kohta, kuidas erandi tegemine mõjutab asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas, ja tagab igal juhul, et ei tekitata olulist saastust ning saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse. Erandeid ei tehta, kui need võivad ohustada artiklis 18 osutatud keskkonnakvaliteedi standardite järgimist.
Pädev asutus hindab iga nelja aasta järel uuesti, kas käesoleva lõike kohaselt tehtud erand on põhjendatud, või teeb seda osana igast artikli 21 kohasest loatingimuste läbivaatamisest, kui selline läbivaatamine toimub varem kui neli aastat pärast erandi tegemist.
Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada standardmeetod PVT-järelduste rakendamise kulude ja esimeses lõigus osutatud võimaliku keskkonnakasu ebaproportsionaalsuse hindamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Erandina lõikest 4 võib pädev asutus erijuhtudel kehtestada vähem ranged keskkonnatoime siduvad vahemikud või keskkonnatoime piirnormid. Sellist erandit võib kohaldada ainult juhul, kui hinnangust nähtub, et PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete saavutamisega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaline ristmõju, või oluline majanduslik mõju, mis tuleneb:
asjaomase käitise geograafilisest asukohast või selle kohalikest keskkonnatingimustest või
asjaomase käitise tehnilistest näitajatest.
Pädev asutus esitab loa tingimuste lisas lõikest 4 erandi tegemise põhjendused ja käesoleva lõike esimese lõigus osutatud hindamise tulemused ning kehtestatud tingimuste põhjendused.
Pädev asutus tagab, et vähem rangete keskkonnatoime siduvate vahemike või keskkonnatoime piirnormide alusel toimuva käitamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sealhulgas veevarude ammendumist, ja sellega saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega standardmeetodi esimeses lõigus osutatud hindamise tegemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Erandina lõigetest 3 ja 4 ning tingimusel, et ei tekitata olulist saastust ja kõik vähem saastavad meetmed on ammendatud, võib pädev asutus kehtestada vähem ranged heite piirväärtused või keskkonnatoime piirnormid kriisi korral, mis on tingitud käitaja ja liikmesriikide kontrolli alt väljas olevatest erakorralistest asjaoludest, mis põhjustavad raskeid häireid või nappust seoses:
energiavarustusega, kui energiavarustuskindluse tagamiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi;
ressursside, materjalide või seadmetega, mis on käitajale vajalikud avalikes huvides olevaks tegevuseks kooskõlas kohaldatavate heite piirväärtustega või keskkonnatoime piirnormidega, või
oluliste ressursside, materjalide või seadmetega, kui toodang kompenseerib sellist nappust või selliseid häireid rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või muudel ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel.
Erandit ei tehta kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui erandi tegemist õigustavad põhjused ei lakka enne kehtimast, võib erandit pikendada kuni kolme kuu võrra.
Niipea kui tavapärased tarnetingimused on taastatud või kui energiavarustusele, ressurssidele, materjalidele või seadmetele on alternatiiv, tagab liikmesriik, et otsus kehtestada vähem ranged heite piirväärtused ja keskkonnatoime piirnormid lakkab kehtimast ning seejärel täidab käitis loa tingimusi, mis on kehtestatud lõigete 3 ja 4 kohaselt.
Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada esimeses lõigus osutatud erandist tulenevate heitkoguste seire.
Pädev asutus avalikustab teabe erandi ja kehtestatud tingimuste kohta kooskõlas artikli 24 lõikega 2.
Komisjon võib vajaduse korral hinnata ja suuniste abil täiendavalt täpsustada kriteeriume, mida tuleb käesoleva lõike kohaldamisel arvesse võtta.
Liikmesriigid teatavad komisjonile igast käesoleva lõike alusel tehtud erandist, sealhulgas erandi tegemist õigustavatest põhjustest ja kehtestatud tingimustest.
Komisjon hindab, kas erandi tegemine on põhjendatud, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevas lõikes sätestatud kriteeriume. Kui komisjon esitab vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast liikmesriigi teadet, vaatab liikmesriik erandi viivitamata läbi.
Artikkel 15a
Vastavushindamine
Esimeses lõigus osutatud meetodiga käsitletakse vähemalt valideeritud keskmiste heiteväärtuste määramist ning sätestatakse, kuidas tuleb vastavuse hindamisel arvesse võtta mõõtemääramatust ja heite piirväärtuste ületamise sagedust.
Artikkel 16
Seirenõuded
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, toimub korrapärane seire PVT-järelduste kohaselt, kui need on kohaldatavad, ning vähemalt kord iga nelja aasta järel põhjavee ja kord iga üheksa aasta järel pinnase suhtes, välja arvatud juhul, kui selline seire põhineb saastumise ohu süstemaatilisel hindamisel.
Artikkel 17
I lisas loetletud tegevusvaldkondade siduvad üldeeskirjad
Artikkel 18
Keskkonnakvaliteedi standardid
Kui keskkonnakvaliteedi standardiga on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, peab luba sisaldama lisameetmeid, et vähendada käitise konkreetset osa asjaomases piirkonnas tekkivas saastuses, ilma et see piiraks muude meetmete kohaldamist, mida võidakse keskkonnakvaliteedi standarditele vastamiseks võtta.
Kui loas on esimese lõigu kohaselt kehtestatud rangemad tingimused, hindab pädev asutus rangemate tingimuste mõju asjaomaste saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas.
Kui käitise väljutatavate saasteainete koormusel on kvantifitseeritav või mõõdetav mõju keskkonnale, tagavad liikmesriigid vastuvõtvas keskkonnas asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire. Kõnealuse seire tulemused edastatakse pädevale asutusele.
Kui asjaomaste saasteainete seire- ja mõõtmismeetodid on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, kasutatakse selliseid meetodeid, sealhulgas asjakohasel juhul mõjupõhiseid meetodeid, kolmandas lõigus osutatud seireks.
Artikkel 19
Parima võimaliku tehnika areng
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast teavitada sellest ja kõikide uute või ajakohastatud PVT-järelduste avaldamises ning teeb selle teabe kättesaadavaks ka asjaomasele üldsusele.
Artikkel 20
Käitajate tehtavad muudatused käitistes
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.
Loataotlus ja pädeva asutuse otsus hõlmavad selliseid käitise osi ja selliseid artiklis 12 loetletud üksikasju, mida oluline muudatus võib mõjutada.
Artikkel 21
Pädeva asutuse poolt loa tingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine
Käitaja esitab pädeva asutuse taotlusel loa tingimuste läbivaatamiseks vajaliku kogu teabe, sealhulgas eelkõige heiteseire tulemused ja muud andmed, mis võimaldavad käitise käitamist võrrelda PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga ja sellega saavutatavate heitetasemetega.
Pädev asutus kasutab loa tingimuste läbivaatamisel kõiki seire- või kontrolliandmeid.
Nelja aasta jooksul alates käitise peamist tegevusvaldkonda käsitlevaid PVT-järeldusi käsitlevate artikli 13 lõike 5 kohaste otsuste avaldamisest tagab pädev asutus, et:
kõik asjaomase käitise loa tingimused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse, et tagada vastavus käesoleva direktiiviga, eelkõige kohaldatavuse korral artikli 15 lõigetega 3, 4 ja 5;
käitis vastab kõnealustele loa tingimustele.
Läbivaatamisel võetakse arvesse kõik uued või ajakohastatud PVT-järeldused, mida rakendatakse käitise suhtes ja mis on vastu võetud artikli 13 lõike 5 kohaselt pärast loa väljaandmist või viimast läbivaatamist.
Loa tingimused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse neid vähemalt järgmistel juhtudel:
käitise põhjustatud saaste on nii suur, et loaga ettenähtud heite piirväärtused tuleb läbi vaadata või tuleb loale lisada uued piirväärtused;
tööohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;
kui on vaja järgida artiklis 18 osutatud keskkonnakvaliteedi standardit, sealhulgas uue või läbivaadatud kvaliteedistandardi puhul, või kui vastuvõtva keskkonna seisund nõuab loa läbivaatamist, et saavutada vastavus liidu õigusaktides sätestatud kavadele ja programmidele;
käitaja taotleb I lisa punktis 5.4 osutatud tegevust teostava käitise tegevuse kestuse pikendamist.
Artikkel 22
Tegevuse lõpetamine
Kui tegevus on seotud asjakohaste ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda laskmisega ja pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, käitaja koostab ja esitab pädevale asutusele lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa esmakordset ajakohastamist pärast 7. jaanuari 2013.
Lähteolukorra aruanne sisaldab pinnase ja põhjavee saastumise kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid, et kvantitatiivselt võrrelda olukorda lõikes 3 sätestatud tegevuse täieliku lõpetamise korral.
Lähteolukorra aruanne sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
tegevuskohal praegu toimuvaid ja võimaluse korral varem toimunud tegevusi käsitlev teave;
võimaluse korral olemasolev teave pinnase ja põhjavee mõõtmiste kohta, mis kajastab aruande koostamise ajal olnud olukorda, või teise võimalusena pinnase ja põhjavee uute mõõtmiste kohta, milles uuritakse pinnase ja põhjavee saastumise võimalust asjaomases käitises kasutatud, toodetud või keskkonda lastud ohtlike ainetega.
Kui muude liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt koostatud teave vastab käesoleva lõike nõuetele, võib selle teabe lisada esitatud lähteolukorra aruandele.
Komisjon kehtestab lähteolukorra aruande sisu käsitlevad suunised.
Tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastumist käitises kasutatud, toodetud või keskkonda lastud asjakohaste ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee märkimisväärse saastumise, võtab käitaja vajalikud meetmed nimetatud saastumise vähendamiseks, et taastada tegevuskoha lähteolukorra aruandes esitatud seisund. Sellel eesmärgil võib arvesse võtta nimetatud meetmete tehnilist teostatavust.
Tegevuse täieliku lõpetamise korral ja juhul kui enne käitise loa esmakordset ajakohastamist pärast 7. jaanuari 2013 käitaja lubatud tegevuse tõttu tekkinud tegevuskoha pinnase ja põhjavee saastumine kujutab olulist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, ja võttes arvesse kooskõlas artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt kehtestatud käitise tegevuskoha tingimusi, võtab käitaja, ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, vajalikud meetmed, mille eesmärk on asjaomaste ohtlike ainete eemaldamine, nende sisalduse kontrollimine, piiramine või vähendamine pinnases, nii et tegevuskoht selle praegust või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades ei kujutaks endast enam nimetatud ohtu.
Artikkel 23
Keskkonnajärelevalve
Liikmesriigid kehtestavad käitiste keskkonnajärelevalve süsteemi, mis tegeleb asjaomaste käitiste poolt keskkonnale avaldatava kogu asjassepuutuva mõju kontrollimisega.
Liikmesriigid tagavad, et käitajad annavad pädevatele asutustele igakülgset abi, mis võimaldab kõnealustel asutustel teha tegevuskoha külastusi, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.
Iga keskkonnajärelevalve plaan sisaldab järgmist:
üldhinnang asjakohaste oluliste keskkonnaküsimuste kohta;
järelevalve plaaniga hõlmatud geograafiline piirkond;
plaaniga hõlmatud käitiste register;
lõike 4 kohase rutiinse keskkonnajärelevalve programmide koostamise menetlused;
lõike 5 kohase mitterutiinse keskkonnajärelevalve menetlused;
vajaduse korral sätted eri kontrolliasutuste koostöö kohta.
Pädev asutus koostab järelevalve plaanide põhjal korrapäraselt rutiinse keskkonnajärelevalve programmid, määrates sealhulgas erinevate käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.
Tegevuskoha kahe külastuse vaheline ajavahemik põhineb asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel ja see ei ületa kõrgeima riskiga käitiste puhul ühte aastat ja madalaima riskiga käitiste puhul kolme aastat.
Kui kontrolli käigus on tuvastatud loa tingimuste oluline täitmata jätmine, viiakse kuue kuu jooksul alates kõnealuse kontrolli tegemisest läbi lisakülastus.
Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb vähemalt järgmistel kriteeriumidel:
asjaomaste käitiste potentsiaalne ja tegelik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse heitetasemeid ja -liike, kohaliku keskkonna tundlikkust ja õnnetusohtu;
andmed loa tingimuste täitmise kohta;
käitaja osalemine liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009 ( 15 ).
Komisjon võtab vastu suunised keskkonnariskide hindamise kriteeriumide kohta ja ajakohastab neid korrapäraselt, kui see on asjakohane.
Pädev asutus koostab pärast iga tegevuskoha külastust aruande, milles kirjeldatakse kontrolli asjakohaseid tulemusi seoses käitise vastavusega loa tingimustele ja järeldusi selle kohta, kas on vaja võtta edasisi meetmeid.
Aruandest teatatakse asjaomasele käitajale kahe kuu jooksul pärast tegevuskoha külastust. Pädev asutus teeb aruande avalikult kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) ( 16 ) nelja kuu jooksul pärast tegevuskoha külastust.
Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 kohaldamist, tagab pädev asutus, et käitaja võtab mõistliku aja jooksul kõik aruandes kindlaksmääratud vajalikud meetmed.
Artikkel 24
Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses
Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:
uutele käitistele loa andmine;
olulisi muudatusi käsitleva loa andmine;
käitise loa ajakohastamine, kui kohaldatakse artikli 15 lõiget 4;
käitise loa või loa tingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 21 lõikele 5;
loa ajakohastamine vastavalt artikli 21 lõikele 3 või artikli 21 lõikele 4.
Sellise osalemise suhtes kohaldatakse IV lisas sätestatud menetlust.
Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või ajakohastamise kohta on tehtud, teeb pädev asutus punktidega a, b ja f seoses üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe, sealhulgas süstemaatiliselt ka internetis, kergesti leitaval veebilehel, tasuta ja piiramata juurdepääsu üksnes registreeritud kasutajatega:
otsuse sisu, sealhulgas loa ja ajakohastuste koopiad, sealhulgas asjakohasel juhul loa tingimuste konsolideeritud versioon;
otsuse tegemise aluseks olnud põhjused;
enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide, sealhulgas artikli 26 kohaselt peetud konsultatsioonide tulemused ja selgitus selle kohta, kuidas kõnealuseid konsultatsioone otsuse tegemisel arvesse võeti;
asjaomase käitise või tegevusvaldkonnaga seotud PVT-viitedokumentide pealkirjad;
teave selle kohta, kuidas artiklis 14 osutatud loa tingimused, sealhulgas heite piirväärtused, keskkonnatoime tasemed ja keskkonnatoime piirnormid, on kindlaks määratud võrdluses parima võimaliku tehnika ja parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete ja keskkonnatoime tasemetega;
artikli 15 kohaselt erandi tegemise korral kõnealuse erandi konkreetsed, nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumidele tuginevad põhjused ja kehtestatud tingimused.
Pädev asutus teeb ühtlasi üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe, sealhulgas süstemaatiliselt ka internetis, kergesti leitaval veebilehel, tasuta ja piiramata juurdepääsu üksnes registreeritud kasutajatega:
tegevuse täieliku lõpetamise korral asjakohase teabe käitaja poolt artikli 22 kohaselt võetud meetmete kohta;
loa tingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses;
artikli 16 lõikes 4 ja artiklis 18 osutatud seire tulemused.
Artikkel 25
Õiguskaitse kättesaadavus
Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada artikli 24 kohaste otsuste, tegevuste või tegevusetuste sisulist või protseduurilist seaduslikkust, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;
asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.
Kaebeõigus läbivaatamismenetluses ei sõltu asjaomase üldsuse liikme rollist käesoleva direktiivi kohaste otsustamismenetluste osalusetapis.
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja mõjusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.
Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a tähenduses piisavana keskkonnakaitset edendavate mis tahes valitsusväliste organisatsioonide huvi, kes vastavad siseriiklike õigusaktide nõuetele.
Samuti eeldatakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.
Lõiked 1, 2 ja 3 ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides on selline nõue.
Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üleliigselt kulukas.
Artikkel 26
Piiriülene mõju
IIA PEATÜKK
INNOVATSIOONI VÕIMALDAMINE JA EDENDAMINE
Artikkel 27
Kujunemisjärgus tehnoloogiad
Liikmesriigid soodustavad vajadusel kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamist ja rakendamist, eelkõige juhul, kui need on kindlaks määratud PVT-järeldustes, PVT-viitedokumentides või artiklis 27a osutatud tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskuse järeldustes.
Artikkel 27a
Tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskus
Komisjoni abistavad:
liikmesriikide esindajad;
asjaomased avalik-õiguslikud institutsioonid;
asjaomased uurimisinstituudid;
teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid;
asjaomaste tööstusharude ja põllumajandustootjate esindajad;
tehnoloogia pakkujad;
inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid;
komisjon.
Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on sätestatud keskuse asutamiseks ja toimimiseks vajalik üksikasjalik kord. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 27b
Kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamine
Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib pädev asutus teha kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamiseks ajutisi erandeid artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetest ning artikli 11 punktides a ja b sätestatud põhimõtetest kokku kuni 30-kuuliseks ajavahemikuks, tingimusel et pärast loas nimetatud ajavahemikku lõpetatakse tehnoloogia katsetamine või tegevusega saavutatakse vähemalt parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed.
Artikkel 27c
Kujunemisjärgus tehnoloogiatega saavutatavad heitetasemed ja seotud soovituslikud keskkonnatoime normid
Erandina artikli 21 lõikest 3 võib pädev asutus kehtestada:
heite piirväärtused, millega tagatakse, et kuue aasta jooksul pärast käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist vastavalt artikli 13 lõikele 5 ei ületa heide tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehnoloogiatega saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud PVT-järeldusi käsitlevates otsustes;
soovituslikud keskkonnatoime normid, mis on kooskõlas PVT-järeldusi käsitlevate otsustega.
Artikkel 27d
Üleminek rohelisele, ringluspõhisele ja kliimaneutraalsele tööstusele
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lõike esimeses lõigus määratud tähtpäeva hindab artikli 14a lõike 4 kuuendas lõigus osutatud auditiasutus käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ümberkujundamiskavade vastavust käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt üks aasta pärast artikli 21 lõikes 3 osutatud läbivaatamise lõpetamist hindab artikli 14a lõike 4 kuuendas lõigus osutatud auditiasutus esimeses lõigus osutatud ümberkujundamiskavade vastavust käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele.
Kui ümberkujundamiskavade elemendid on kooskõlas muude liidu õigusaktidega juba välja töötatud ja vastavad käesolevale artiklile, võib ümberkujundamiskavas viidata asjaomastele dokumentidele.
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2034 esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti läbi ja asjakohasel juhul muudab seda.
Artikkel 27e
Tööstuse põhjalik ümberkujundamine
Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib pädev asutus käitise tootmise põhjaliku ümberkujundamise korral, mis on sätestatud käitist hõlmavas ümberkujundamiskavas, pikendada artikli 21 lõikes 3 osutatud ajakohastatud loatingimuste täitmiseks ette nähtud ajavahemikku kokku kuni kaheksa aastani, tingimusel et:
käitise luba sisaldab tööstuse põhjaliku ümberkujundamise kirjeldust, saavutatavaid heitetasemeid ja ressursitõhusust ning rakendamise ajakava ja vahe-eesmärke;
käitaja annab pädevale asutusele igal aastal aru tööstuse põhjaliku ümberkujundamise rakendamisel tehtud edusammudest ning
käitise ümberkujundamiseks antud aja jooksul tagab pädev asutus, et ei tekitata olulist saastust ja et saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni tehtud eranditest vähemalt kord aastas komisjonile artikli 72 kohaselt esitatava aruandluse raames.
Ilma et see piiraks artiklite 18 ja 22 kohaldamist, võib pädev asutus tööstuse põhjaliku ümberkujundamise korral, mis seisneb käitise sulgemises ja selle asendamises uue käitisega, mis on sätestatud käitist hõlmavas ümberkujundamiskavas ja tuleb lõpule viia kaheksa aasta jooksul pärast olemasoleva käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamist vastavalt artikli 13 lõikele 5, loa ajakohastamise kohustusest loobuda kooskõlas artikli 21 lõikega 3, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
olemasoleva käitise luba sisaldab sulgemiskava kirjeldust ning sellega seotud ajakava ja vahe-eesmärke;
käitaja annab pädevale asutusele igal aastal aru olemasoleva käitise sulgemiskavaga ja selle uue käitisega asendamisega seotud edusammude kohta;
käitise sulgemisele eelneva aja jooksul tagab pädev asutus, et ei tekitata olulist saastust ja et saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni tehtud eranditest vähemalt kord aastas komisjonile artikli 72 kohaselt esitatava aruandluse raames.
III PEATÜKK
PÕLETUSSEADMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 28
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse vähemalt 50 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist.
Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste põletusseadmete suhtes:
seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuumutamisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel;
järelpõletusseadmed, mis on mõeldud heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;
katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed;
vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed;
keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;
koksiahjud;
kauperid;
kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmena;
gaasiturbiinid ja gaasimootorid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;
põletusseadmed, mis kasutavad kütusena mis tahes tahkeid või vedelaid jäätmeid, välja arvatud artikli 3 punkti 31 alapunktis b osutatud jäätmed.
Artikkel 29
Liitmiseeskirjad
Artikkel 30
Heite piirväärtused
Kõik load sellistele käitistele, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on antud luba enne 7. jaanuari 2013, või mille kohta selle käitajad on esitanud täieliku loataotluse enne kõnealust kuupäeva, tingimusel et sellise seadme tegevus algab hiljemalt 7. jaanuaril 2014, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealuste seadmete õhkuheide ei ületa V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.
Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on tehtud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erand ja mida käitatakse pärast 1. jaanuari 2016, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et nimetatud põletusseadmete õhkuheide ei ületa V lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.
Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata igast esimese lõigu alusel tehtud erandist, sealhulgas erandit õigustavatest põhjustest ja kehtestatud tingimustest.
Pädev asutus võib teha erandi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud heite piirväärtuste järgimise kohustusest juhtudel, kui ainult gaaskütust kasutav põletusseade peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning mis seetõttu tuleks varustada heitgaasi puhastusseadmega. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik.
Käitaja teavitab viitamata pädevat asutust kõikidest esimeses lõigus osutatud konkreetsetest juhtudest.
Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata igast esimese lõigu alusel tehtud erandist, sealhulgas erandit õigustavatest põhjustest ja kehtestatud tingimustest.
V lisa 1. ja 2. osas sätestatud heite piirväärtusi ei kohaldata järgmiste põletusseadmete suhtes:
diiselmootorid;
utilisaatorkatlad tselluloosi tootmisel.
Järgnevalt nimetatud põletusseadmete suhtes vaatab komisjon parima võimaliku tehnika alusel läbi vajaduse kehtestada kogu liitu hõlmavad heite piirväärtused ning muuta V lisas sätestatud heite piirväärtusi:
lõikes 8 osutatud põletusseadmed;
selliste rafineerimistehaste põletusseadmed, kus omatarbeks põletatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, võttes arvesse rafineerimistehaste energiasüsteemide iseärasusi;
põletusseadmed, kus põletatakse muid gaase kui maagaas;
keemiatööstusettevõttes asuvad põletusseadmed, kus vedelaid tootmisjääke kasutatakse omatarbeks mittekaubandusliku kütusena.
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 nimetatud läbivaatamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajadusel koos õigusakti ettepanekuga.
Artikkel 31
Väävliärastuse aste
Artikkel 32
Siseriiklik üleminekukava
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2020 võivad liikmesriigid koostada ja rakendada siseriiklikku üleminekukava, mis hõlmab põletusseadmed, millele on esimene luba antud enne 27. novembrit 2002 või mille käitajad olid enne seda kuupäeva esitatud täieliku loataotluse, tingimusel et rajatis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003. Iga nimetatud kavaga hõlmatud põletusseadme suhtes käsitletakse kavas järgnevate saasteainete heidet: lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja tolm. Gaasiturbiinide osas hõlmatakse kavaga vaid lämmastikoksiidide heiteid.
Siseriiklik üleminekukava ei hõlma ühtegi järgmistest põletusseadmetest:
need, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõiget 1;
need, mis asuvad rafineerimistehases, kus omatarbeks põletatakse rafineerimistehase jääkide või nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääkide gaasistamisel tekkivaid madala kütteväärtusega gaase, kas üksinda või koos teiste kütustega;
need, mille suhtes kohaldatakse artiklit 35;
need, mille suhtes on tehtud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erand.
Kavaga hõlmatud põletusseadmed võib vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest kavaga hõlmatud saasteainete osas või vajadusel artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmele vastavuse nõudest.
Põletusseadme loas tuleb vähemalt säilitada eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse alates 31. detsembrist 2015.
Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi.
Iga kavas hõlmatud saasteaine suhtes sätestatakse siseriiklikus üleminekukavas ülemmäär, määrates kõikide kavaga hõlmatud põletusseadmete summaarse maksimaalse aastase heitkoguse, kusjuures võetakse aluseks iga seadme summaarne nimisoojusvõimsus 31. detsembril 2010, seadme viimase kümne tööaasta (aasta 2010 kaasa arvatud), keskmised tegelikud aasta töötunnid ja kasutatud kütus.
2016. aasta ülemmäär arvutatakse direktiivi 2001/80/EÜ III kuni VII lisas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajaduse korral direktiivi 2001/80/EÜ III lisas sätestatud väävliärastuse astmete alusel. Gaasiturbiinide suhtes kasutatakse direktiivi 2001/80/EÜ VI lisa B osas sellistele põletusseadmetele sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtuseid. 2019. ja 2020. aasta ülemmäärad arvutatakse käesoleva direktiivi V lisa 1. osas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajadusel käesoleva direktiivi V lisa 5. osas sätestatud asjakohaste väävliärastuse astmete alusel. 2017. ja 2018. aasta ülemastmed määratakse 2016. ja 2019. aasta vahelise ülemastmete lineaarse vähenemisega.
Kui siseriikliku üleminekukavaga hõlmatud seade kas suletakse või see ei kuulu enam III peatüki reguleerimisalasse, ei tohi see kaasa tuua kavaga hõlmatud teiste seadmete aastase heitkoguse suurenemist.
Liikmesriigid esitavad oma siseriiklikud üleminekukavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuaril 2013.
Komisjon hindab kavasid ja kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid 12 kuu jooksul alates kava saamisest, loeb asjaomane liikmesriik, et kava on heaks kiidetud.
Kui komisjon leiab, et kava ei vasta artikli 41 punkti b kohaselt kehtestatud rakenduseeskirjadele, teatab ta asjaomasele liikmesriigile, et kava ei saa heaks kiita. Liikmesriigi poolt komisjonile esitatud kava uue versiooni hindamise suhtes on teises lõigus osutatud ajavahemikuks kuus kuud.
Artikkel 33
Piiratud tööea erand
Ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2023 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 osutatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja vajadusel artiklis 31 osutatud väävliärastuse astmete nõudest, ning nende suhtes artiklis 32 osutatud siseriikliku üleminekukava kohaldamise nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:
põletusseadme käitaja kohustub pädevale asutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2014 esitatud kirjalikus avalduses mitte kasutama seadet üle 17 500 töötunni ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2016 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2023;
käitaja peab igal aastal esitama pädevale asutusele seadme töötundide andmed alates 1. jaanuarist 2016;
põletusseadme järelejäänud tööea jooksul tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015. Tahkekütustel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi, ja
põletusseadmele ei ole antud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erandit.
Artikkel 34
Väikesed eraldatud võrgud
Artikkel 34a
Põletusseadmed, mis on osa väikesest eraldatud võrgust
Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada heitkoguste seire ja olulise saastuse vältimine. Liikmesriigid võivad käitisele heite piirväärtustele vastavuse nõudest erandi teha üksnes siis, kui kõik vähem saastavad meetmed on ammendatud. Erandit ei tehta kauemaks kui vaja.
Artikkel 35
Kaugküttekäitised
Kuni 31. detsembrini 2022 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmetele vastavuse nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:
põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 200 MW;
käitisele on antud esimene luba enne 27. novembrit 2002 või kõnealuse käitise käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003;
vähemalt 50 % toodetud kasulikust soojusest, viie aasta libiseva keskmisena, on tarnitud auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku, ja
kuni 31. detsembrini 2022 tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015.
Artikkel 36
Süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine
Liikmesriigid tagavad, et käitajad, kes käitavad vähemalt 300 megavatise elektrilise nimivõimsusega põletusseadmeid, millele on pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) ( 17 ) jõustumist antud esmane ehitusluba või, sellise menetluse puudumisel, esmane käitamisluba, on läbi viinud hindamise, kas järgmised tingimused on täidetud:
sobivad säilitamiskohad on kättesaadavad;
transpordivahendite kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik;
süsinikdioksiidi kogumise moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.
Artikkel 37
Saasteainete püüdeseadmete talitlushäire või rike
Rikke korral nõuab pädev asutus käitajalt tegevuse vähendamist või lõpetamist, kui normaalkäitus ei taastata 24 tunni jooksul, või vähesaastavate kütuste kasutamist seadme töötamisel.
Käitaja teavitab pädevat asutust 48 tunni jooksul pärast saasteainete püüdeseadmete talitlushäire või rikke esinemist.
Saastetõrjeta käituste kogukestus ei ületa 120 tundi 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
Pädev asutus võib teha erandi seoses esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud ajapiirangutega järgmistel juhtudel:
energiavarustuse säilitamine on hädavajalik;
rikkis põletusseade tuleks teatavaks ajaks asendada teise seadmega, mis suurendaks heitkoguseid üldiselt.
Artikkel 38
Õhkuheiteseire
Artikkel 39
Vastavus heite piirväärtustele
Õhkuheite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 40
Mitmekütusepõletusseadmed
Mitmekütusepõletusseadmete puhul, milles samaaegselt kasutatakse vähemalt kahte liiki kütust, määrab pädev asutus heite piirväärtused kindlaks järgmises järjekorras:
registreerides igale üksikule kütusele vastava heite piirväärtuse ja saasteaine heite piirväärtuse, mis vastab kogu põletusseadme summaarsele nimisoojusvõimsusele, nagu on sätestatud V lisa 1. ja 2. osas;
määrates kindlaks kütusele taandatud heite piirväärused, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi igast kütusest saadud soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega, ning saadud korrutis jagatakse kõigi kütuste antava soojussisendite summaga;
liites iga kütuse kohta arvutatud heite piirväärtused.
Artikli 30 lõikega 2 hõlmatud mitmekütusepõletusseadmete, milles omatarbeks kasutatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, suhtes võib lõike 1 kohaselt kehtestatud heitkoguste piirväärtuste asemel kasutada järgmisi heite piirväärtusi:
kui põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest sisendsoojusest vähemalt 50 %, V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtus determineerivale kütusele;
kui determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest sisendenergiast on alla 50 %, määratakse heite piirväärtus kooskõlas järgmiste sammudega:
võttes iga kasutatava kütuse jaoks V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtused vastavalt põletusseadme summaarsele nimisoojusvõimsusele,
arvutades determineeriva kütuse jaoks heite piirväärtused, korrutades punkti i kohaselt sellele kütusele määratud heite piirväärtuse kahega ja lahutades sellest tulemusest kõige väiksema heite piirväärtusega kasutatava kütuse heite piirväärtuse, mis on sätestatud V lisa 1. osas, vastavalt põletusseadme summaarsele nimisoojusvõimsusele,
määrates kindlaks kütuste kaalutud keskmise heite piirväärtuse igale kasutatavale kütusele, korrutades punktide i ja ii kohaselt määratud heite piirväärtuse asjaomasest kütusest saadud soojussisendile vastava soojusvõimsusega ja jagades saadud korrutise tulemuse kõigi kütuste antava soojusvõimsuste summaga,
summeerides punktis iii kindlaks määratud kütuste kaalutud keskmiste heite piirväärtused.
Artikkel 41
Rakenduseeskirjad
Kehtestatakse rakenduseeskirjad, mis käsitlevad:
artikli 3 punktis 27 ja V lisa 4. osa punktis 1 osutatud käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist ja
artiklis 32 osutatud siseriiklikke üleminekukavasid ning eelkõige heitkoguste ülemmäärade ja nendega seotud seire ja aruandluse kehtestamist.
Kõnealused rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Komisjon esitab asjakohased ettepanekud hiljemalt 7. juulil 2011.
IV PEATÜKK
JÄÄTMEPÕLETUS- JA -KOOSPÕLETUSTEHASEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 42
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid.
Käesolevat peatükki ei kohaldata gaasistamis- või pürolüüsiseadmete suhtes, kui jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid või vedelikud on puhastatud enne põletamist sellisel määral, et:
põletamine põhjustab väiksemaid heitkoguseid kui turul leiduvate kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida saaks käitises põletada;
muude heitkoguste kui lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja tolmu puhul ei põhjusta põletamine suuremaid heitkoguseid kui jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv heide.
Käesolevas peatükis hõlmavad jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kõiki põletus- või koospõletusliine, jäätmete vastuvõtmise, säilitamise ja kohapealse eeltöötlemiserajatisi, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, põletuskatlaid, heitgaasi töötlemise seadmeid, kohapealseid seadmeid jääkide ja heitvee töötlemiseks ja ladustamiseks, korstnat, seadmeid ja süsteeme põletamise või koospõletamise juhtimiseks ning põletus- või koospõletustingimuste pidevaks salvestamiseks ja seireks.
Kui jäätmete termilisel töötlemisel rakendatakse muid protsesse kui oksüdeerimine, näiteks pürolüüsi, gaasistamist või plasmaprotsessi, hõlmab jäätmete põletustehas või koospõletustehas nii termilise töötlemise kui ka järgneva põletamise protsesse.
Kui jäätmete koospõletamine toimub nii, et rajatise peamine otstarve ei ole mitte energia või aineliste toodete tootmine, vaid pigem jäätmete soojustöötlemine, käsitatakse tehast jäätmepõletustehasena.
Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste tehaste suhtes:
tehased, mis töötlevad üksnes järgmisi jäätmeid:
artikli 3 punkti 31 alapunktis b loetletud jäätmed,
radioaktiivsed jäätmed,
loomakorjused, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) ( 18 ),
jäätmed, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ja kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse seal;
katsetustehased, mida kasutatakse uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, et parandada põlemist, ja kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.
Artikkel 43
Jäägi mõiste
Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „jäägid” mis tahes vedelaid või tahkeid jäätmeid, mis on tekkinud jäätmepõletustehases või jäätmekoospõletustehases.
Artikkel 44
Loataotlused
Jäätmepõletus- või -koospõletustehase loa taotlus sisaldab nende meetmete kirjeldust, mille eesmärk on tagada järgmiste nõuete täitmine:
tehas projekteeritakse, seadmestatakse ning seda hooldatakse ja käitatakse nii, et täidetakse käesoleva peatüki nõudeid, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;
põletamisel ja koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimaluse piires ära soojuse-, auru- ja energiatootmise kaudu;
jääkide kogus ja kahjulikkus viiakse miinimumini ja need võetakse võimaluse korral ringlusse;
jäägid, mille tekkimist ei saa vältida, mida ei saa vähendada ega ringlusse võtta, kõrvaldatakse siseriiklike ja liidu õigusaktide kohaselt.
Artikkel 45
Loa tingimused
Luba sisaldab järgmist:
kõikide töödeldavate jäätmeliikide loetelu, milles esitatakse võimaluse korral vähemalt otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistus sätestatud jäätmeliigid, ja vajaduse korral sisaldab see teavet iga jäätmeliigi koguse kohta;
tehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise osas;
õhku- ja vetteheite piirväärtused;
nõuded heitvee pH-väärtusele, temperatuurile ja vooluhulgale;
proovivõtmis- ja mõõtmismenetlused ning -sagedus, mida tuleb kasutada heiteseire tingimuste täitmiseks;
puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim lubatud aeg, mille jooksul õhkuheited ja heitvesi võivad ületada heite piirväärtusi.
Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele sisaldab ohtlikke jäätmeid kasutavale jäätmepõletus- või -koospõletustehasele antud luba järgmist:
nende ohtlike jäätmete liikide ja koguste loetelu, mida võib töödelda;
nende ohtlike jäätmete väikseimad ja suurimad massivood, väikseimad ja suurimad kütteväärtused ja polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.
Artikkel 46
Heitekontroll
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest pärinev õhkuheide ei ületa VI lisa 3. ja 4. osas sätestatud või kõnealuse lisa 4. osa kohaselt kindlaksmääratud heite piirväärtusi.
Kui jäätmekoospõletustehases eralduvast soojusest üle 40 % tekib ohtlike jäätmete põletamisel või kui tehas põletab koos töötlemata segaolmejäätmeid, kohaldatakse VI lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.
Heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus heitgaasi puhastamisel tekkiv heitvesi väljub jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.
Kui heitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse väljaspool jäätmepõletus- või -koospõletustehast üksnes seda laadi heitvee töötlemiseks mõeldud töötlemistehases, kohaldatakse VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub töötlemistehasest. ►C1 Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega, teeb käitaja asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 3 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel, et määrata kindlaks heitetase lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud heitgaasi puhastamisest. ◄
VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimiseks ei tohi heitvett mingil juhul lahjendada.
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste tegevuskoht ja asjakohased jäätmeladustuskohad projekteeritakse ja neid käitatakse nii, et välditakse saasteainete lubamatut ja juhuslikku sattumist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
Luuakse võimalused jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks. Ladustamisvõimalused peavad mahult olema piisavad, et sellest veest saaks enne väljutamist proove võtta ja seda vajaduse korral töödelda.
Kui heite piirväärtusi ületatakse, ei jätkata jäätmepõletus- või -koospõletustehases või jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletusahjudes mitte mingil juhul jäätmete põletamist katkestamatult rohkem kui neli tundi, ilma et see piiraks artikli 50 lõike 4 punkti c kohaldamist.
Sellistes tingimustes käitamine ei ületa aasta jooksul kokku 60 tundi.
Teises lõigus sätestatud ajapiirangut kohaldatakse selliste põletusahjude suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama heitgaasi puhastamise seadmega.
Artikkel 47
Rike
Rikke korral vähendab käitaja töömahtu või peatab töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.
Artikkel 48
Heiteseire
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest õhku eralduvat heidet seiratakse ka muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Heidet, mis tekib käivitamise ja seiskamise ajal, kui jäätmeid ei põletata, sealhulgas PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde heitkoguseid, hinnatakse mõõtmiskampaaniate põhjal, mis viiakse läbi korrapäraste ajavahemike, näiteks iga kolme aasta järel, kavandatud käivitus- või seiskamistoimingute ajal. PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde heidet tuleb võimaluste piires vältida või minimeerida.
Artikkel 49
Vastavus heite piirväärtustele
Õhku- ja vetteheite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui VI lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 50
Käitamistingimused
Jäätmepõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et jäätmete põletamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C.
Jäätmekoospõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et jäätmete koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C.
Selliste ohtlike jäätmete põletamisel või koospõletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb esimeses ja teises lõigus sätestatud nõuete täitmiseks saavutada temperatuur vähemalt 1 100 °C.
Jäätmepõletustehastes mõõdetakse esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud temperatuuri põletuskambri siseseina juures. Pädev asutus võib lubada mõõta temperatuuri põlemiskambri muus esinduslikus punktis.
Jäätmepõletustehase iga põletuskamber varustatakse vähemalt ühe abipõletiga. See põleti hakkab automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet lõikes 2 sätestatud temperatuuridest madalamale. Samuti kasutatakse seda tehaste käivitamisel ja seiskamisel selle tagamiseks, et kõnealused temperatuurid säiliksid kogu kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.
Abipõletis ei kasutata kütust, mis võib põhjustada suuremat heidet kui see, mis tekib gaasiõli, nagu on määratletud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/32/EÜ (mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes) ( 19 ) artikli 2 punktis 2, veeldatud gaasi või maagaasi põlemisel.
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kasutavad automatiseeritud süsteemi, mis välistab jäätmete etteandmise järgmistes olukordades:
käivitamishetkest kuni käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud temperatuuri või kooskõlas artikli 51 lõikega 1 kindlaks määratud temperatuuri saavutamiseni;
kui ei hoita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud temperatuuri või kooskõlas artikli 51 lõikega 1 kindlaks määratud temperatuuri;
kui pidevad mõõtmised osutavad, et mõnda heite piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häirete või rikete tõttu.
Artikkel 51
Käitamistingimuste muutmise luba
Jäätmekoospõletustehaste, mille puhul on lõike 1 kohaselt lubatud muuta käitamistingimusi, kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi heide peab samuti olema kooskõlas VI lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtustega.
Paberimassi- ja paberitööstuse puukoore põletuskatelde, milles koospõletatakse jäätmeid tootmiskohas ja mis töötasid ning millele oli antud luba enne 28. detsembrit 2002 ja mille puhul on lubatud lõike 1 kohaselt muuta käitamistingimusi, orgaanilise üldsüsiniku heide peab samuti vastama VI lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtustele.
Artikkel 52
Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine
Enne ohtlike jäätmete vastuvõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse kogub käitaja olemasolevat teavet jäätmete kohta, et kontrollida artikli 45 lõikes 2 täpsustatud loa nõuete täitmist.
See teave hõlmab järgmist:
kogu selline haldusteave jäätmete tekkimise kohta, mis sisaldub lõike 4 punktis a nimetatud dokumentides;
jäätmete füüsiline ja võimaluse piires keemiline koostis ning muu teave, mida on vaja, et hinnata nende sobivust kavandatud põletamisprotsessiks;
jäätmete ohtlikud omadused, ained, millega jäätmeid ei tohi segada, ja jäätmete käitlemisel võetavaid ettevaatusabinõud.
Enne ohtlike jäätmete vastuvõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse teeb käitaja vähemalt järgmist:
kontrollib direktiiviga 2008/98/EÜ ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) ( 20 ) ning ohtlike kaupade vedu käsitlevate õigusaktidega nõutavaid dokumente;
võtab esinduslikke proove, võimaluse korral enne mahalaadimist, et tõendada jäätmete vastavus lõikes 3 sätestatud teabele ja et pädevad asutused saaksid määrata käideldavate jäätmete olemuse.
Punktis b osutatud proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast asjaomaste jäätmete põletamist või koospõletamist.
Artikkel 53
Jäägid
Artikkel 54
Oluline muutus
Kui II peatükiga hõlmatud käitises ohutuid jäätmeid käitleva jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevust muudetakse nii, et see hõlmab ohtlike jäätmete põletamist või koospõletamist, käsitatakse seda olulise muudatusena.
Artikkel 55
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlev aruandlus ja avalik teave
V PEATÜKK
ERISÄTTED ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVATE KÄITISTE JA TEGEVUSVALDKONDADE KOHTA
Artikkel 56
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse VII lisa 1. osas loetletud tegevusvaldkondade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa 2. osas sätestatud künnisväärtustele.
Artikkel 57
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„olemasolev käitis” – 29. märtsil 1999 töötav käitis või käitis, millele oli antud luba või mis oli registreeritud enne 1. aprilli 2001 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne 1. aprilli 2001, tingimusel et käitis alustas tegevust hiljemalt 1. aprillil 2002;
„heitgaas” – lenduvate orgaaniliste ühendite või muude saasteainete lõplik gaasiline õhkuheide korstnatest või saasteainete püüdeseadmetest;
„kontrollimatu heide” – kõigi heitgaasis mittesisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite ja, kui VII lisa 2. osas ei ole sätestatud teisiti, siis ka mis tahes toodetes sisalduvate lahustite heide õhku, pinnasesse ja vette;
„koguheide” – kontrollimatu heite ja heitgaasis sisalduva heite summa;
„segu” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) ( 21 ) artikli 3 lõikes 2 määratletud segu;
„liim” – toote eri osade ühendamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;
„trükivärv” – trükitehnikas teksti või kujutiste pinnale kandmiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;
„lakk” – läbipaistev pinnakattevahend;
„kulu” – käitises kalendriaasta või muu 12-kuulise ajavahemiku jooksul kasutatavate orgaaniliste lahustite üldine sisendkogus, välja arvatud korduvkasutatavad lenduvad orgaanilised ühendid;
„sisendkogus” – orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda korduvkasutatavate lahustite kogus, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel;
„korduvkasutamine” – käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduvkasutamine tehnilisel või äriotstarbel, kaasa arvatud kasutamine kütusena, kuid välja arvatud korduvkasutatava orgaanilise lahusti lõpphoiustamine jäätmena;
„ohjeldatud tingimused” – käitise kasutustingimused, mille puhul vabanenud lenduvad orgaanilised ühendid kogutakse kokku ja juhitakse välja kas korstna või saasteainete püüdeseadme kaudu, mistõttu need ei ole täielikult kontrollimatult lenduvad;
„käivitamine ja seiskamine” – tegevused, mis on seotud toimingu, seadme või reservuaari käivitamise, seiskamise ja tühikäigu sisse- või väljalülitamisega; välja arvatud korrapäraselt vahelduvad faasid.
Artikkel 58
Ohtlike ainete asendamine
Ained või segud, mis määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiivtoksilise toimega aineteks liigitatavate lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu kannavad või peavad kandma ohulauseid H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete või segudega.
Artikkel 59
Heitekontroll
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõik käitised täidavad ühte järgmistest nõuetest:
käitiste lenduvate orgaaniliste ühendite heide ei ületa heite piirväärtusi heitgaasis ja kontrollimatu heite piirväärtusi või koguheite piirväärtusi, ning on täidetud muud VII lisa 2. ja 3. osas sätestatud nõuded;
VII lisa 5. osas sätestatud vähendamiskava nõudeid, tingimusel et heitkoguseid vähendatakse samal määral kui punktis a osutatud heite piirväärtuse kohaldamise korral.
Liikmesriigid esitavad artikli 72 lõike 1 kohaselt komisjonile aruande edusammude kohta punktis b osutatud heitkoguste samaväärse vähendamise saavutamisel.
Käitiste puhul, kus tegeletakse vähemalt kahe tegevusvaldkonnaga, mis kõik ületavad VII lisa 2. osas esitatud künnisväärtusi:
peab lõikes 5 kindlaksmääratud ainete puhul iga tegevusvaldkond eraldi vastama kõnealuse lõike nõuetele;
kõikide muude ainete puhul:
peab iga tegevusvaldkond vastama lõike 1 nõuetele, või
lenduvate orgaaniliste ühendite koguheide ei või ületada heitkogust, mis oleks tekkinud alapunkti i kohaldamisel.
Artikkel 60
Heiteseire
Liikmesriigid tagavad loa tingimuste kindlaksmääramisega või siduvate eeskirjade kehtestamisega, et heiteid mõõdetakse vastavalt VII lisa 6. osale.
Artikkel 61
Vastavus heite piirväärtustele
Heitgaasi puhul käsitatakse heite piirväärtusi nõuetele vastavana, kui VII lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 62
Aruanne nõuete täitmise kohta
Käitaja esitab pädevale asutusele taotluse alusel andmed, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida mis tahes järgmise tingimuse täitmist:
heite piirväärtused heitgaasi puhul, kontrollimatu heite piirväärtused ja koguheite piirväärtused;
VII lisa 5. osa kohase vähendamiskava nõuded;
artikli 59 lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud erandid.
See võib hõlmata VII lisa 7. osa kohaselt koostatud lahustikasutuskava.
Artikkel 63
Olemasoleva käitise oluline muutmine
Olemasolevas käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite sisendkoguse keskmise päevase maksimummassi muutmist, kui käitist käitatakse ettenähtud võimsusel muudel töötingimustel kui käivitamine ja seiskamine ning seadmete hooldamine, käsitatakse olulise muudatusena, kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide suureneb rohkem kui:
25 % käitise puhul, mille tegevusvaldkond kuulub VII lisa 2. osa tabeli kirjetes 1, 3, 4, 5, 8, 10, 13, 16 või 17 osutatud madalama künnisvääruse alla või muude VII lisa 2. osas osutatud kirjete alla ja mille aastane lahustikulu on väiksem kui 10 tonni;
10 % kõigi muude käitiste puhul.
Artikkel 64
Orgaaniliste lahustite asendamist käsitleva teabe vahetamine
Komisjon korraldab orgaaniliste lahustite ja nende potentsiaalsete asendajate ning selliste tehnikate kasutamist, millel on väiksem võimalik mõju õhule, veele, pinnasele, ökosüsteemile ja inimese tervisele, käsitleva teabe vahetuse liikmesriikide, asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel.
Teabevahetuse käigus käsitletakse järgmist:
kasutamiskõlblikkus;
võimalik mõju inimeste tervisele ja eelkõige töökeskkonnale;
võimalik mõju keskkonnale;
majanduslikud tagajärjed, eelkõige muude olemasolevate võimalustega seotud kulud ja tulud.
Artikkel 65
Juurdepääs teabele
Käitiste suhtes kohaldatavad siduvad üldeeskirjad ning registreeritud ja loa saanud käitiste loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks.
VI PEATÜKK
TITAANDIOKSIIDI TOOTVAID KÄITISEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 66
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes.
Artikkel 67
Jäätmete kõrvaldamise keelamine
Liikmesriigid keelavad järgmiste jäätmete väljutamise veekogudesse ja merre või ookeanisse:
tahked jäätmed;
emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatprotsessi kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happe jäägid, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle ja sealhulgas sellised emalahused, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;
kloriidprotsessi kasutavate käitiste jäätmed, milles vaba soolhappe üldsisaldus on üle 0,5 % ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, sealhulgas sellised jäätmed, mis on lahjendatud vaba soolhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;
filtrimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad punktides a ja b nimetatud jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskmetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5.
Artikkel 68
Vetteheite kontroll
Käitiste vetteheide ei tohi ületada VIII lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.
Artikkel 69
Õhkuheite vältimine ja kontroll
Artikkel 70
Heiteseire
VIA PEATÜKK
KODULINDUDE JA SIGADE KASVATAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 70a
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse Ia lisas sätestatud tegevusvaldkondade suhtes, mis saavutavad kõnealuse lisa kohased võimsuse künnised.
Artikkel 70b
Liitmisreegel
Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud reeglit ei kasutata käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest kõrvalehoidmiseks.
Artikkel 70c
Load ja registreerimine
Halduskoormuse vältimiseks võivad liikmesriigid kasutada käitiste registreerimiseks juba olemasolevat sarnast menetlust.
Liikmesriigid võivad kohaldada loamenetlust kodulindude ja sigade intensiivkasvatuste suhtes,
loomakohtadega üle 40 000 kodulinnule;
loomakohtadega üle 2 000 nuumseale (kaaluga üle 30 kg) või
loomakohtadega üle 750 emisele.
Liikmesriigid võivad lisada artiklis 6 osutatud siduvatesse üldnormidesse nõuded teatavate käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kategooriate kohta.
Liikmesriigid täpsustavad käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste registreerimise või neile loa andmise korra. Need menetlused peavad sisaldama vähemalt lõikes 2 loetletud teavet.
Registreerimisel või loa taotlemisel tuleb esitada vähemalt järgmiste elementide kirjeldus:
käitis ja selle tegevusvaldkond;
loomaliik;
loomkoormus loomühikutes hektari kohta, arvutatuna vajaduse korral vastavalt Ia lisale;
käitise võimsus;
käitise heiteallikad;
heidete laad ja kogus, mida käitis eeldatavalt eraldab igasse keskkonnaelementi.
Artikkel 70d
Käitaja kohustused
Seireandmed peavad olema saadud mõõtmismeetoditega või, kui see ei ole võimalik, arvutusmeetoditega, näiteks heitekoefitsientide kasutamise teel. Käitamisreeglites tuleb kirjeldada seireandmete saamiseks kasutatud meetodeid.
Käitaja säilitab ja töötleb kõiki seiretulemusi vähemalt viis aastat nii, et oleks võimalik kontrollida vastavust käitamisreeglites sätestatud heite piirväärtustele ja keskkonnatoime piirnormidele.
Artikkel 70e
Seire
Artikkel 70f
Nõuete täitmata jätmine
Kui nõuete mittetäitmine põhjustab kohalike õhu-, vee- või pinnasetingimuste olulise halvenemise või kui see kujutab või võib kujutada endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele, peatab pädev asutus käitise tegevuse kuni nõuete täitmise taastamiseni.
Artikkel 70g
Avalik teave ja üldsuse osalemine
Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:
artiklis 6 osutatud siduvate üldnormide koostamine käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste lubade kohta;
loa andmine käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvale uuele käitisele;
ajakohastatud loa andmine kooskõlas artikli 70c lõikega 4 mis tahes oluliste muudatuste tegemiseks olemasolevas käitises, mis kuulub käesoleva peatüki kohaldamisalasse, või
registreerimismenetlus juhul, kui siduvaid üldnorme vastu ei võeta ja liikmesriigid lubavad ainult käitise registreerimist.
Pädev asutus teeb üldsusele kättesaadavaks järgmised dokumendid ja teabe, sealhulgas süstemaatiliselt ka internetis, tasuta ja piiramata juurdepääsu üksnes registreeritud kasutajatega:
luba või registreering;
lõike 1 kohaselt peetud konsultatsioonide tulemused;
artiklis 6 osutatud siduvad üldnormid, mida kohaldatakse käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste suhtes, ning
käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kontrolliaruanded.
Artikkel 70h
Õiguskaitse kättesaadavus
Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomase riigi õigussüsteemiga on asjaomase üldsuse liikmetel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduse alusel asutatud, et vaidlustada käesoleva peatüki kohaste otsuste, tegevuse või tegevusetuste sisulist või protseduurilist seaduslikkust, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
neil on küllaldane huvi;
nad väidavad, et nende õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi haldusmenetlusseadus seab selle eeltingimuseks.
Läbivaatamismenetluses osalemine ei tohi sõltuda asjaomase üldsuse liikme rollist käesoleva direktiivi kohaste otsustamismenetluste osalusetapis.
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja mõjusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Artikkel 70i
Käitamisreeglite ühtsed tingimused
Komisjon korraldab enne lõike 2 kohaselt käitamisreeglite ühtsete tingimuste kehtestamist liikmesriikide, asjaomaste tegevusvaldkondade esindajate, keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide ja komisjoni teabevahetuse. Teabevahetus käsitleb eelkõige järgmist:
käitiste ja tehnika heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed ning muud III lisaga kooskõlas olevad meetmed;
kasutatav tehnika, sellega seotud seire, keskkonnaline ristmõju, majanduslik ja tehniline teostatavus ja seda puudutavad muutused;
parim võimalik tehnika, mis määratakse kindlaks pärast punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist;
kujunemisjärgus tehnoloogia.
Käitamisreeglite ühtsed tingimused peavad olema kooskõlas Ia lisas loetletud tegevusvaldkondade puhul parima võimaliku tehnika kasutamisega ning neis võetakse arvesse vastavate käitiste laadi, liiki, suurust ja loomkoormust, karja suurust loomaliikide kaupa segapõllumajandusettevõtetes ning sellise loomade karjatamisel põhineva pidamisviisi eripära, kus loomi peetakse ainult hooajaliselt siseruumides. Need sisaldavad ka soovituslikku teavet kujunemisjärgus tehnoloogia kohta, kui see on kättesaadav.
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
VII PEATÜKK
KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 71
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.
Artikkel 72
Liikmesriikide aruandlus
Liikmesriigid koostavad alates 1. jaanuarist 2016 igal aastal kõigi käesoleva direktiivi III peatükiga hõlmatud põletusseadmete kohta andmekogud, mis sisaldavad vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitkoguseid ning energiasisendit.
Võttes arvesse artiklis 29 sätestatud liitmiseeskirju, esitatakse pädevale asutusele iga põletusseadme kohta järgmised andmed:
põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus (MW);
põletusseadme liik: põletuskatel, gaasiturbiin, gaasimootor, diiselmootor, muu (määrates liigi);
põletusseadme käitamise alguskuupäev;
vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu aastane heitkogus (tonni aastas) (hõljuvosakeste koguhulk);
põletusseadme töötunnid;
energiasisendi aastane koguhulk, alumise kütteväärtuse kohaselt (TJ aastas), järgmiste kütusekategooriate kaupa: süsi, ligniit, biomass, turvas, muud tahkekütused (määrates liigi), vedelkütused, maagaas, muud gaasid (määrates liigi).
Taotluse korral esitatakse komisjonile nimetatud andmekogudes olevad aasta andmed seadmete kaupa.
Kõnealuse andmekogu kokkuvõte tehakse komisjonile kättesaadavaks iga kolme aasta tagant 12 kuu jooksul pärast asjaomase kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Nimetatud kokkuvõttes esitatakse eraldi andmed rafineerimistehastes asuvate põletusseadmete kohta
Komisjon teeb nimetatud andmekogude võrdlemise ja hindamise kokkuvõtte liikmesriikidele kättesaadavaks vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ 24 kuu jooksul pärast asjaomase kolmeaastase ajavahemiku lõppu.
Liikmesriigid esitavad alates 1. jaanuarist 2016 igal aastal komisjonile järgmised andmed:
põletusseadmete kohta, mille suhtes kohaldatakse artiklit 31 – kasutatud kohalike tahkekütuste väävlisisaldus ja saavutatud väävliärastuse aste iga kuu keskmisena. Esimese aasta kohta, mil artiklit 31 kohaldatakse, esitatakse tehniline põhjendus selle kohta, miks ei ole võimalik täita artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud heite piirväärtusi, ja
põletusseadmete kohta, mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas – aastane töötundide arv.
Artikkel 73
Läbivaatamine
Hiljemalt 30. juuniks 2028 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millega vaadatakse läbi käesoleva direktiivi rakendamine. Aruanne sisaldab teavet, milliste tegevusvaldkondade kohta on käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu võetud PVT-järeldused ja milliste kohta mitte, selles võetakse arvesse innovatsiooni dünaamikat, sealhulgas kujunemisjärgus tehnoloogiat, vajadust uute saastuse vältimise meetmete järele ja direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 8 osutatud läbivaatamist.
Aruanne sisaldab hinnangut vajaduse kohta võtta liidu tasandil meetmeid, et kehtestada või ajakohastada kogu liitu hõlmavaid miinimumnõudeid heite piirväärtuste ja eelmisel viieaastasel ajavahemikul vastuvõetud PVT-järelduste kohaldamisalasse jäävate tegevuste seiret ja vastavust käsitlevate reeglite kohta, tuginedes järgmistele kriteeriumidele:
asjaomase tegevuse mõju keskkonnale tervikuna ja inimeste tervisele ning
parima võimaliku tehnika rakendamise olukord asjaomase tegevuse puhul.
Hinnangus võetakse arvesse artikli 13 lõikes 4 osutatud foorumi arvamust.
Suurte põletusseadmete puhul käsitletakse käesoleva direktiivi III peatükki ja V lisa kogu liitu hõlmavate miinimumnõuetena.
Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek. Kui teises lõigus osutatud hinnangus tuvastatakse selline vajadus, sisaldab õigusakti ettepanek sätteid kogu liitu hõlmavate miinimumnõuete kehtestamise või ajakohastamise kohta heite piirväärtuste ja asjaomaste tegevuste seiret ja vastavuse hindamist käsitlevate eeskirjade osas.
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2012 läbi vajaduse kontrollida heidet:
kütuste põletamisel põletusseadmetes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW;
intensiivkarjakasvatusel ja
sõnniku laotamisel.
Komisjon esitab kõnealuse läbivaatamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral õigusakti ettepaneku.
Komisjon hindab tõenditel põhinevat metoodikat kasutades ja sektori eripära arvesse võttes vajadust liidu meetmete järele, et:
põhjalikult käsitleda liidus looma-, eelkõige veisekasvatusest tulenevat heidet ning
saavutada liidu turule lastavate toodete puhul ülemaailmse keskkonnakaitse eesmärk, vältides ja kontrollides loomakasvatusest tulenevat heidet ning tehes seda viisil, mis on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hindamise peamiste järelduste kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek.
Komisjon vaatab läbi:
vajaduse kontrollida maal ja avamerel mineraalõli ja gaasi leiukohtade uurimisest ja tootmisest tulenevat heidet;
vajaduse kontrollida mujal kui ehituses kasutatava ja muuks kui energia tootmiseks mõeldud mineraaltoorme kohapealsest töötlemisest ja kaevandamisest tulenevat heidet, samuti vajaduse kontrollida liidus hiljuti toimunud kohapealsest metallimaakide töötlemisest ja kaevandamisest tulenevat heidet;
vajaduse muuta I lisas sätestatud tegevuskünnist vesiniku tootmiseks vee elektrolüüsi teel.
Komisjon lisab läbivaatamise tulemused esimesse esimese lõigu kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse.
Artikkel 74
Lisade muutmine
Komisjon avalikustab käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel kasutatud asjakohased uuringud ja analüüsid hiljemalt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel.
Artikkel 75
Komiteemenetlus
Artikkel 76
Delegeeritud volituste rakendamine
▼M1 —————
Artikkel 79
Karistused
Raskeimate juriidilise isiku toime pandud rikkumiste korral on esimeses lõigus osutatud haldustrahvi maksimumsumma vähemalt 3 % käitaja aastakäibest liidus trahvi kehtestamise aastale eelnenud majandusaastal.
Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena määrata kriminaalkaristusi, tingimusel et need on käesolevas artiklis osutatud haldustrahvidega samaväärselt mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistuste puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:
rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;
rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamise eesmärgile;
asjaolu, kas rikkumine oli korduv või ühekordne.
Artikkel 79a
Hüvitamine
Artikkel 80
Ülevõtmine
Liikmesriigid jõustavad artikli 2, artikli 3 punkti 8, punktide 11–15, punktide 18–23, punktide 26–30, punktide 34–38 ja punkti 41, artikli 4 lõigete 2 ja 3, artikli 7, artiklite 8 ja 10, artikli 11 punktide e ja h, artikli 12 lõike 1 punktide e ja h, artikli 13 lõike 7, artikli 14 lõike 1 punkti c alapunkti ii, artikli 14 lõike 1 punktide d, e, f ja h, artikli 14 lõigete 2–7, artikli 15 lõigete 2–5, artiklite 16, 17 ja 19, artikli 21 lõigete 2–5, artiklite 22, 23, 24, 27, 28 ja 29, artikli 30 lõigete 1, 2, 3, 4, 7 ja 8, artiklite 31, 32, 33, 34, 35, 36, 38 ja 39, artikli 40 lõigete 2 ja 3, artiklite 42 ja 43, artikli 45 lõike 1 artikli 58, artikli 59 lõike 5, artikli 63, artikli 65 lõike 3, artiklite 69, 70, 71, 72 ja 79, ning I lisa esimese osa ja punktide 1.1, 1.4, punkti 2.5 alapunkti b, punktide 3.1, 4, 5, punkti 6.1 alapunkti c, punkti 6.4 alapunkti b, punktide 6.10 ja 6.11, II lisa, III lisa punkti 12, V lisa, VI lisa 1. osa punkti b, 4. osa punktide 2.2, 2.4, 3.1 ja 3.2, 6. osa punktide 2.5 ja 2.6 ja 8. osa punkti 1.1 alapunkti d, VII lisa 4. osa punkti 2, 5. osa punkti 1, 7. osa punkti 3, VIII lisa 1. osa punkti 1 ja punkti 2 alapunkti c, 2. osa punktide 2 ja 3 ning 3. osa järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 7. jaanuariks 2013.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates samast kuupäevast.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 81
Kehtetuks tunnistamine
Artikkel 82
Üleminekusätted
Jäätmekoospõletustehaste suhtes kohaldatakse VI lisa 4. osa punkti 3.2 alates:
1. jaanuarist 2016, artikli 30 lõikes 2 nimetatud põletusseadmete suhtes;
7. jaanuarist 2013, artikli 30 lõikes 3 nimetatud põletusseadmete suhtes.
Artikkel 83
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 84
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid
Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või -mahu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama künnisväärtust sisaldava tegevusvaldkonna kirjelduse alla kuuluva tegevusega, siis nende tegevuste võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevuste tasemel.
Komisjon kehtestab suunised, mis käsitlevad:
käesolevas lisas ja direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas kirjeldatud jäätmekäitlustegevuste vahelist seost ja
termini „tööstuslik” tõlgendamist seoses käesolevas lisas kirjeldatud keemiatööstuse tegevuste kirjeldusega.
1. Energeetikatööstus
|
1.1. |
Kütuste põletamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW |
|
1.2. |
Mineraalõli ja gaasi rafineerimine |
|
1.3. |
Koksi tootmine |
|
1.4. |
Järgmiste ainete gaasistamine, vedeldamine või pürolüüs:
a)
süsi;
b)
muud kütused käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW või rohkem. |
2. Metallide tootmine ja töötlemine
|
2.1. |
Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine |
|
2.2. |
Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis |
|
2.3. |
Raudmetallide töötlemine:
a)
kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;
aa)
külmvaltsimine tootmisvõimsusega üle 10 tonni toorterast tunnis;
b)
vasaraga sepistamine löögijõuga üle 50 kilodžauli vasara kohta;
ba)
sepistuspressidega sepistamine jõuga üle 30 meganjuutoni (MN) pressi kohta;
c)
kaitsvate sulametallpinnakatete paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis. |
|
2.4. |
Mustmetallide valu valukodades tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |
|
2.5. |
Värviliste metallide töötlemine:
a)
värviliste toormetallide tootmine maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega;
b)
värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas |
|
2.6. |
Metallide või plastide pinnatöötlus elektrolüütilise või keemilise meetodiga, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3 |
|
2.7. |
Muu kui üksnes kokkupanekus seisnev akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 15 000 tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas. |
3. Mineraalsete materjalide tootmine
|
3.1. |
Tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine:
a)
tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
b)
lubja tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
c)
magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas. |
|
3.2. |
Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine |
|
3.3. |
Klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |
|
3.4. |
Mineraalainete sulatamine, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |
|
3.5. |
Keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamine põletamise teel:
a)
tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või
b)
rohkem kui 4 m3 mahutavusega põletusahjudes laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta. |
|
3.6. |
Järgmiste maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine (nt peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine): boksiit, kroom, koobalt, vask, kuld, raud, plii, liitium, mangaan, nikkel, pallaadium, plaatina, tina, volfram ja tsink. |
4. Keemiatööstus
Käesolevas jaotises tähendab tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusvaldkondades punktides 4.1–4.6 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslikku tootmist keemiliste või bioloogiliste meetodite abil
|
4.1. |
Järgmiste orgaaniliste keemiliste ainete tootmine:
a)
lihtsad süsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed);
b)
hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid ja estrite segud, atsetaadid, eetrid, peroksiidid ja epoksüvaigud;
c)
väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid;
d)
lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu amiinid, amiidid, nitritühendid, nitroühendid või nitraatühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid;
e)
fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid;
f)
halogeenitud süsivesinikud;
g)
metallorgaanilised ühendid;
h)
plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud);
i)
sünteetilised kummid;
j)
värvained ja pigmendid;
k)
pindaktiivsed ained. |
|
4.2. |
Järgmiste anorgaaniliste ainete tootmine:
a)
gaasilised ained, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, välja arvatud vee elektrolüüsi teel toodetud vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid;
b)
happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped;
c)
alused, näiteks ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid;
d)
soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraat, hõbenitraat;
e)
mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid. |
|
4.3. |
Fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmine |
|
4.4. |
Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine |
|
4.5. |
Farmaatsiatoodete, sealhulgas vahesaaduste tootmine |
|
4.6. |
Lõhkeainete tootmine |
5. Jäätmekäitlus
|
5.1. |
Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:
a)
bioloogiline töötlus;
b)
füüsikalis-keemiline töötlus;
c)
segude koostamine või segamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;
d)
ümberpakendamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;
e)
lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;
f)
anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;
g)
hapete ja aluste regenereerimine;
h)
saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;
i)
katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;
j)
õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;
k)
paigutamine maapealsetesse basseinidesse. |
|
5.2. |
Jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine jäätmepõletustehastes või koospõletustehastes:
a)
tavajäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis;
b)
ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas. |
|
5.3. |
a)
Tavajäätmete kõrvaldamine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ ( 23 ) hõlmatud meetodid:
i)
bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine või kooskääritamine);
ii)
füüsikalis-keemiline töötlus;
iii)
jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
iv)
räbu ja tuha töötlemine,
v)
metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.
b)
Tavajäätmete taaskasutusse võtmine või taaskasutusse võtmise ja kõrvaldamise kombinatsioon tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud direktiivis 91/271/EMÜ hõlmatud meetodid:
i)
bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine);
ii)
jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
iii)
räbu ja tuha töötlemine,
iv)
metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites. Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künniseks 100 tonni ööpäevas. |
|
5.4. |
Prügilad vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( 24 ) artikli 2 punkti g määratlusele, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille kogumaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad |
|
5.5. |
Mõne punktides 5.1, 5.2, 5.4 ja 5.6 loetletud meetodi rakendamisele eelnev ohtlike jäätmete ajutine ladustamine, mis pole hõlmatud punktis 5.4 ja mille kogumaht on üle 50 tonni, v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas |
|
5.6. |
Ohtlike jäätmete maa-alune ladustamine kogumahuga üle 50 tonni |
6. Muud tegevusvaldkonnad
|
6.1. |
Tööstuskäitistes:
a)
paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;
b)
paberi või papi tootmine, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;
c)
ühe või mitme alljärgneva puitpaneelide liigi tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud kihtidega plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid. |
|
6.2. |
Tekstiilikiudude või tekstiili eeltöötlemine (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine), värvimine või viimistlemine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas. |
|
6.3. |
Naha parkimine tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas |
|
6.4. |
a)
Loomade tapmine tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;
b)
järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine toiduainete ja sööda tootmiseks, välja arvatud üksnes pakkimine:
i)
ainult loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,
ii)
ainult taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas, või üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil,
iii)
nii kombineeritud kui ka eraldi toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:
—
75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või
—
[300 – (22,5 × A)] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,
kus A võrdub loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus. Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka. Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.
c)
Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine). |
|
6.5. |
Loomakorjuste või loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas. |
|
6.6. |
Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas. |
|
6.7. |
Ainete, esemete või toodete pinna töötlemine orgaanilise lahusti kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pindamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks, lahusti kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas |
|
6.8. |
Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafitiseerimise abil |
|
6.9. |
Direktiivi 2009/31/EÜ kohane käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumine geoloogilise säilitamise eesmärgil |
|
6.10. |
Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, tootmisvõimsusega üle 75 m3 päevas, v.a töötlemine ainult puidu sinimädaniku vastu |
|
6.11. |
II peatükiga hõlmatud käitisest pärineva heitvee selline iseseisvalt käitatav puhastamine, mida ei hõlma direktiiv 91/271/EMÜ |
Ia LISA
Artiklis 70a osutatud tegevusvaldkonnad
Käitised kuuluvad käesoleva lisa kohaldamisalasse, kui nad kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest tegevuskategooriatest.
Sigade kasvatamine 350 loomühiku ulatuses või rohkem, välja arvatud kasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas määrusega (EL) 2018/848, või kui loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning loomi kasvatatakse arvestatava osa aastast või hooajaliselt välitingimustes.
Ainult munakanade kasvatamine 300 loomühiku ulatuses või rohkem või ainult muude kodulinnukategooriate kasvatamine 280 loomühiku ulatuses või rohkem. Käitistes, kus kasvatatakse mitmesuguseid kodulinde, sealhulgas munakanu, on künnis 280 loomühikut ja võimsuse arvutamiseks kasutatakse munakanade kaalutegurina ( *1 )0,93 .
Sigade ja kodulindude kasvatamine mis tahes kombinatsioonis 380 loomühiku ulatuses või rohkem, välja arvatud seakasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas määrusega (EL) 2018/848, või kui loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning kui loomi kasvatatakse arvestatava osa aastast või hooajaliselt välitingimustes.
Käitise loomühikute tase arvutatakse järgmiste loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsientide abil:
Sead:
Suguemised ≥ 50 kg … 0,500
Põrsad ≤ 20 kg … 0,027
Muud sead … 0,300
Kodulinnud:
Broilerid … 0,007
Munakanad … 0,014
Kalkunid … 0,030
Pardid … 0,010
Haned … 0,020
Jaanalinnud … 0,350
Muud kodulinnud … 0,001
II LISA
Põhimõtted, mida tuleb järgida artikli 15 lõikes 5 osutatud erandi tegemisel
Artikli 15 lõikes 5 sätestatud erandite puhul järgitakse järgmisi põhimõtteid.
1. Kulud
1.1. Artikli 15 lõikes 5 osutatud kulud on kulud, mis tulenevad parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemete järgimisest ning hõlmavad nii kapitali- kui ka tegevuskulusid. Laiemaid sotsiaalseid või majanduslikke kulusid arvesse ei võeta.
1.2. Kulude hindamine on kvantitatiivne ja seda toetab kvalitatiivne hinnang.
1.3. Hindamisel arvesse võetavad kulud:
on netokulud pärast parima võimaliku tehnika kasutamisest tuleneva mis tahes rahalise kasu mahaarvamist;
hõlmavad parima võimaliku tehnika rahastamiseks vajalikule finantskapitalile juurdepääsu kulusid;
arvutatakse diskontomäära abil, et võtta arvesse rahalise väärtuse erinevusi ajas.
1.4. Erandi taotluses märgitakse selgelt kulude allikas ja nende arvutamiseks kasutatud meetodid, sealhulgas punkti 1.3 alapunktis c nimetatud diskontomäär ja kulude hindamisega seotud määramatuse hinnang.
1.5. Käitaja hinnatud kulusid hindab pädev asutus muudest allikatest, nagu tehnoloogia pakkujatelt, eelretsenseeritud teadusuuringutest, eksperdiarvamustest või muudelt käitistelt, kus hiljuti paigaldati parim võimalik tehnika, saadud teabe põhjal.
2. Keskkonnakasu
2.1. Artikli 15 lõikes 4 osutatud keskkonnakasu on keskkonnakasu, mis tuleneb parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisest.
2.2. Keskkonnakasu hinnatakse kvantitatiivselt (rahaliselt) ja seda toetab kvalitatiivne hinnang. Võimaluse korral kasutatakse saasteainete tekitatud kahju kindlaksmääratud kulusid.
2.3. Keskkonnakasu hindamisel võetakse arvesse diskontomäära, mida kohaldatakse mis tahes rahalise kasu suhtes, mis käsitleb väärtuste erinevusi ühiskonna jaoks aja jooksul.
2.4. Erandi taotluses märgitakse selgelt keskkonnakasu kohta saadud teabe allikas ja keskkonnakasu arvutamiseks kasutatud meetodid, sealhulgas punkti 1.3 alapunktis c nimetatud diskontomäär ja keskkonnakasu hindamisega seotud määramatuse hinnang.
2.5. Pädev asutus hindab käitaja poolt hinnatud keskkonnakasu eksperdihinnangu või muudelt käitistelt saadud andmete põhjal, kuhu on hiljuti paigaldatud parim võimalik tehnika.
3. Kulude ebaproportsionaalsus võrreldes keskkonnakasuga
3.1. Selleks et teha kindlaks, kas esineb ebaproportsionaalsus, võrreldakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimise kulusid ja sellisest järgimisest saadavat kasu.
3.2. Võrdlusmehhanism sisaldab järgmisi elemente:
meetod kulude ja keskkonnakasu hindamisel esineva ebamäärasuse kõrvaldamiseks;
marginaal, mille võrra kulud peaksid ületama keskkonnakasu.
III LISA
Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid
|
1. |
Jäätmevaese tehnoloogia kasutamine. |
|
2. |
Vähemohtlike ainete, sealhulgas muude väga ohtlike ainete vähesem kasutamine. |
|
3. |
Vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine. |
|
4. |
Tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine. |
|
5. |
Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas digivahendid, ning teaduse ja teadmiste areng. |
|
6. |
Heidete laad, mõju ja hulk. |
|
7. |
Uute või olemasolevate käitiste käikulaskmise tähtajad. |
|
8. |
Parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg. |
|
9. |
Tarbimine, tootmises kasutatava toorme laad (sh vesi) ning ressursitõhusus ja korduskasutamine ning CO2 heite vähendamine. |
|
10. |
Heite üldise keskkonnamõju, sealhulgas elurikkusele avalduva mõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja heitega kaasnevad ohud. |
|
11. |
Õnnetuste vältimise ning keskkonnale ja töötajatele tekkivate tagajärgede vähendamise vajalikkus. |
|
12. |
Avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud teave. |
IV LISA
Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse
|
1. |
Üldsust teavitatakse avalike teadaannete abil ja veebisaidil järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:
a)
loataotlus või vajadusel loa või loa tingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artiklile 21, sealhulgas artikli 12 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;
b)
vajadusel tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi siseriikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 26;
c)
üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;
d)
võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;
e)
vajadusel loa või loa tingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;
f)
teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;
g)
üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta. |
|
2. |
Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:
a)
kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;
b)
direktiivi 2003/4/EÜ kohaselt muu kui punktis 1 osutatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 5 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud. |
|
3. |
Asjaomase üldsuse liikmetele tuleb anda varane ja mõjus võimalus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi. |
|
4. |
Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta. |
|
5. |
Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase üldsuse liikmete ettevalmistuseks ja tulemuslikuks kaasamiseks keskkonnaotsuste tegemisse vastavalt käesolevale lisale. |
V LISA
Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted
1. OSA
Artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete heitkoguste piirväärtused
|
1. |
Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %. |
|
2. |
SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
Põletusseadmete suhtes, milles kasutatakse tahkekütuseid ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 800 mg/Nm3. Vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 850 mg/Nm3 mitte suuremate kui 300 MW summaarse nimisoojusvõimsusega käitiste puhul ja 400 mg/Nm3 üle 300 MW summaarse nimisoojusvõimsusega käitiste puhul. Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühte või mitmesse eraldi lõõri, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada kahes eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi. |
|
3. |
SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
Põletusseadmete suhtes, milles põletatakse gaasistamisel või rafineerimisel tekkivaid madala kütteväärtusega gaase ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 800 mg/Nm3. |
|
4. |
NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
Keemiatööstusettevõtetes asuvad põletusseadmed, kus vedelaid tootmisjääke kasutatakse omatarbeks mittekaubandusliku kütusena ja mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3. Tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3. Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 500 MW ja millele on antud luba enne 1. juulit 1987 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3. Vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 400 mg/Nm3. Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühte või mitmesse eraldi lõõri, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada kolmes eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi. |
||||||||||||||||||||
|
5. |
Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 90 mg/Nm3 ja CO heite piirväärtust 100 mg/Nm3. Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide suhtes, mis töötab kuni 500 tundi aastas, ei kohaldata käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtuseid. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta. |
|
6. |
Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)
Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral. Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) suhtes, millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ja mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 150 mg/Nm3 juhul, kui põletatakse maagaasi ning 200 mg/Nm3 juhul, kui põletatakse muid gaase või vedelkütuseid. Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühe või mitme eraldi lõõri kaudu, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi. Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 töö tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta. |
||||||||||||||||||||||||
|
7. |
Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
|
||||||||||||||||||||
|
8. |
Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite katelde puhul
|
2. OSA
Artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete heite piirväärtused
|
1. |
Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %. Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi. |
|
2. |
SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
|
|
3. |
SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
|
|
4. |
NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
|
|
5. |
Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 50 mg/Nm3 ja CO heite piirväärtust 100 mg/Nm3. Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide suhtes, mis töötab kuni 500 tundi aastas, ei kohaldata käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtuseid. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta. |
|
6. |
Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)
Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral. Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 töö tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta. |
|||||||||||||||
|
7. |
Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul
|
|
8. |
Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite katelde puhul
|
3. OSA
Heiteseire
|
1. |
SO2, NOx ja tolmu kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt heitgaasis, mis lähtub põletusseadmetest summaarse nimisoojusvõimsusega alates 100 MW. CO kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt heitgaasis, mis lähtub igast gaaskütusel töötavast põletusseadmest summaarse nimisoojusvõimsusega alates 100 MW. |
|
2. |
Pädev asutus võib otsustada mitte nõuda punktis 1 osutatud pidevat mõõtmist järgmistel juhtudel:
a)
põletusseadmed kasutusajaga alla 10 000 töötunni;
b)
SO2 ja tolm, mis lähtuvad maagaasil töötavatest põletusseadmetest;
c)
SO2, mis lähtub teadaoleva väävlisisaldusega õlil töötavatest põletusseadmetest, millel puudub heitgaasi väävliärastusseade;
d)
SO2, mis väljutatakse biomassi põletatavatest põletusseadmetest, kui käitaja suudab tõendada, et SO2 heide ei saa ühelgi juhul olla suurem kui heitele ettenähtud piirväärtus. |
|
3. |
Kui pidevaid mõõtmisi ei ole vaja teha, nõutakse SO2, NOx, tolmu ja gaasküttega põletusseadmete puhul ka CO heite mõõtmist vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant. |
|
4. |
Kivisöe või pruunsöega köetavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. |
|
5. |
SO2 ja NOx heite määramiseks võib teise võimalusena peale punktis 3 osutatud SO2 ja NOx mõõtmise kasutada muid asjakohaseid määramismeetodeid, mis on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud. Mõõtmistel kasutatakse asjakohaseid Euroopa Standardikomitee (CEN) standardeid või CENi normide puudumise korral kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme. |
|
6. |
Kütuse liigi või seadme tööviisi olulistest muutustest teatatakse pädevale asutusele. Pädev asutus otsustab, kas punktidega 1–4 ettenähtud seirenõuded on endiselt piisavad või vajavad kohandamist. |
|
7. |
Vastavalt punktile 1 mõõdetakse pidevalt heitgaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Heitgaaside veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist. |
|
8. |
Asjakohaste saasteainete ja käitamisnäitajate mõõtmised, proovi võtmine ja analüüsimine, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja nende kalibreerimine standardmõõtmismeetoditega toimub CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. Automatiseeritud mõõtmise süsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil. Käitaja teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta automatiseeritud mõõtmissüsteemide kontrollimise tulemustest. |
|
9. |
Heite piirväärtuse tasandil ei tohi ühe mõõdetud tulemuse puhul leitavad usaldusvahemiku (95 %) väärtused ületada järgmisi heite piirväärtuste protsendimäärasid:
|
|
10. |
Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast punktis 9 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist. Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu kehtetud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, nõuab pädev asutus käitajalt põhjendamatu viivituseta asjakohaste meetmete võtmist automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse suurendamiseks. |
|
11. |
Seadmete puhul, mis peavad vastama artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmetele, jälgitakse korrapäraselt ka põletusseadmes põletatava kütuse väävlisisaldust. Pädevaid asutusi teavitatakse kasutatava kütuse liigi olulistest muutustest. |
4. OSA
Heite piirväärtustele vastavuse hindamine
|
1. |
Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:
a)
ükski valideeritud kuu keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;
b)
ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 110 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;
c)
selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes kateldest, mida köetakse kivisöega ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW, ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;
d)
95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest. Valideeritud keskmised väärtused määratakse 3. osa punkti 10 kohaselt. Keskmiste heite väärtuste arvutamisel ei võeta arvesse väärtusi, mis on mõõdetud artikli 30 lõigetes 5 ja 6 ning artiklis 37 osutatud ajavahemikel või käivitamise ja seiskamise ajal. |
|
2. |
Kui pidevat määramist ei nõuta, loetakse 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtused täidetuks, kui ühegi mõõtmiste seeria või pädeva asutuse poolt ettenähtud eeskirjade kohaselt määratletud ja kindlaksmääratud muude protseduuride tulemus ei ületa heite piirväärtusi. |
5. OSA
Minimaalne väävliärastuse aste
|
1. |
Artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete minimaalne väävliärastuse aste
|
|||||||||||||||||
|
2. |
Artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete minimaalne väävliärastuse aste
|
6. OSA
Vastavus väävliärastuse astmele
Käesoleva lisa 5. osas sätestatud minimaalseid väävliärastuse astmeid kohaldatakse ühe kuu keskmise piirväärtusena.
7. OSA
Rafineerimistehastes asuvate mitmekütusepõletusseadmete suhtes kohaldatavad keskmised heite piirväärtused
Rafineerimistehastes asuvate mitmekütusepõletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid), mis omatarbeks kasutavad nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, suhtes kohaldatavad keskmised SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3):
põletusseadmete suhtes, millele oli luba antud enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja oli esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et selline seade võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003: 1 000 mg/Nm3;
muude põletusseadmete suhtes: 600 mg/Nm3.
Nimetatud heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütuste puhul 3 %.
VI LISA
Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted
1. OSA
2. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
„olemasolev jäätmepõletustehas” – üks järgmistest jäätmete põletusseadmetest:
mis tegutses ja millele oli antud kohaldatava liidu õigusaktide kohane luba enne 28. detsembrit 2002,
mis oli heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas ja millele oli enne 28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate liidu õigusaktide kohane luba tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003,
millele oli enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;
„uus jäätmepõletustehas” – iga jäätmepõletustehas, mis ei ole hõlmatud punktiga a.
2. OSA
Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad
Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:
|
|
Mürgisuskordaja |
|
2,3,7,8 — tetraklorodibensodioksiin (TCDD) |
1 |
|
1,2,3,7,8 — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD) |
0,5 |
|
1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD) |
0,01 |
|
oktaklorodibensodioksiin (OCDD) |
0,001 |
|
2,3,7,8 — tetraklorodibensofuraan (TCDF) |
0,1 |
|
2,3,4,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) |
0,5 |
|
1,2,3,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) |
0,05 |
|
1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) |
0,1 |
|
2,3,4,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) |
0,01 |
|
1,2,3,4,7,8,9 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) |
0,01 |
|
oktaklorodibensofuraan (OCDF) |
0,001 |
3. OSA
Jäätmepõletustehaste õhkuheite piirväärtused
|
1. |
Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust. Need standarditakse 11 % hapniku sisaldusele heitgaasis, välja arvatud mineraalõlijäätmete põletamise korral, mille määratlus on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 3 ja mille puhul need standarditakse 3 % hapnikusisaldusele, ning juhtudel, millele on osutatud 6. osa punktis 2.7.
|
|
2. |
Artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 47 kirjeldatud olukorras kohaldatavad heite piirväärtused. Tolmu üldkontsentratsioon jäätmepõletustehase õhkuheites ei ületa mingil juhul 150 mg/Nm3, väljendatuna poole tunni keskmisena. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja süsinikmonooksiidi õhkuheite piirväärtusi, mis on esitatud punktides 1.2 ja 1.5 b) ei ületata. |
|
3. |
Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad. |
4. OSA
Õhkuheite piirväärtuste määramine jäätmete koospõletamisel
|
1. |
Kui mõnes käesoleva osa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheite piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel). Iga asjakohase saasteaine ja CO heite piirväärtus jäätmete koospõletamisel tekkivas heitgaasis arvutatakse järgmiselt:
Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad. |
|
2. |
Jäätmeid koospõletavaid tsementahje käsitlevad erisätted
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Jäätmeid koospõletavaid põletustehaseid käsitlevad erisätted
|
|
4. |
Erisätted jäätmete koospõletustehaste kohta tööstusharudes, mis ei ole hõlmatud käesoleva osa punktidega 2 või 3.
|
5. OSA
Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heite piirväärtused
|
Saasteained |
Heite piirväärtused filtrimata proovis (mg/l, välja arvatud dioksiinid ja furaanid) |
|
|
1. Kogu suspendeeritud tahke aine vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ I lisa määratlusele |
(95 %) |
(100 %) |
|
30 |
45 |
|
|
2. Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) |
0,03 |
|
|
3. Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) |
0,05 |
|
|
4. Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) |
0,05 |
|
|
5. Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) |
0,15 |
|
|
6. Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) |
0,2 |
|
|
7. Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr) |
0,5 |
|
|
8. Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) |
0,5 |
|
|
9. Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) |
0,5 |
|
|
10. Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn) |
1,5 |
|
|
11. Dioksiinid ja furaanid |
0,3 ng/l |
|
6. OSA
Heiteseire
1. Mõõtmismeetodid
|
1.1. |
Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema esinduslikud. |
|
1.2. |
Kõigi saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proovide võtmine ja analüüsimine ning automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja taatlemine võrdlusmõõtmismeetoditega toimub kooskõlas CENi normidega. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. See kehtib ka proovide võtmise ja analüüsiga tegeleva labori kvaliteeditagamise süsteemi kohta. Automatiseeritud mõõtmissüsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil. |
|
1.3. |
Päeva heite piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heite piirväärtustest:
Õhku- ja vetteheiteid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas punktidega 1.1 ja 1.2. |
2. Õhusaasteainetega seotud mõõtmised
|
2.1. |
Tehakse järgmisi õhusaasteainetega seotud mõõtmisi:
a)
järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel, et heitele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, üldtolm, orgaanilise süsiniku üldsisaldus, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;
b)
järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esinduslikus punktis, heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;
c)
vähemalt kaks raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. |
|
2.2. |
Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes. |
|
2.3. |
Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heite piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heidet korrapäraselt punkti 2.1 alapunktis c sätestatud viisil. |
|
2.4. |
Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist. |
|
2.5. |
Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heite pidevat mõõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehastes ja nõuab punkti 2.1 alapunktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi või ei nõua üldse mõõtmisi, kui käitaja suudab tõendada, et nimetatud saasteainete heited ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi. Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua lämmastikoksiidide heite pidevat, vaid perioodilist mõõtmist, nagu on sätestatud punkti 2.1 alapunktis c, olemasolevates jäätmepõletustehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis või olemasolevates jäätmekoospõletamistehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis, kui käitaja suudab tõendada asjaomase heite omadusi käsitlevate andmete, kasutatava tehnoloogia ja lämmastikoksiidide heite seire tulemuste alusel, et lämmastikoksiidide heide ei saa olla ühelgi juhul suurem kui heite sätestatud piirväärtus. |
|
2.6. |
Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab ühte raskmetallide mõõtmist iga kahe aasta järel ning ühte dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:
a)
jäätmete koospõletamisel või põletamisel tekkiv heide on igal juhul vähem kui 50 % heite piirväärtusest;
b)
koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis c osutatud hinnangu põhjal;
c)
käitaja suudab tõendada, asjakohaste jäätmete omadusi käsitleva teabe ja heiteseire põhjal, et heited jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide heitele seatud piirväärtusi. |
|
2.7. |
Mõõtmiste tulemused standarditakse, kasutades 3. osas nimetatud standardseid hapniku kontsentratsioone, või arvutatakse 4. osa kohaselt, kasutades 7. osas esitatud valemit. Kui jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi standardida pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse konkreetse üksikjuhu asjaolude kohaselt. Kui ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletustehases vähendatakse saasteainete heiteid heitgaasi töötlemise teel, toimub standardimine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjaomase saasteaine sisaldust, ületab standardset hapnikusisaldust. |
3. Veesaasteainetega seotud mõõtmised
|
3.1. |
Heitvee väljalaskmise kohas tehakse järgmisi mõõtmisi:
a)
pH, temperatuuri ja vooluhulga pidev mõõtmine;
b)
hõljuvainete üldhulga pistelised igapäevased mõõtmised või 24 tunni vältel võetava esindusliku ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovi mõõtmine;
c)
24 tunni vältel võetavas esinduslikus ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovis Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn mõõtmine vähemalt kord kuus;
d)
dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. |
|
3.2. |
Kui heitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja mõõtmised:
a)
heitgaasi puhastamisel tekkiva heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;
b)
muu heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;
c)
töödeldud heitvee kohta kohas, kus see lastakse lõplikult välja jäätmepõletus- või -koospõletustehasest. |
7. OSA
Valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil
|
ES |
= |
heite arvutatud kontsentratsioon hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil |
|
EM |
= |
heite mõõdetud kontsentratsioon |
|
OS |
= |
hapniku standardne kontsentratsioon |
|
OM |
= |
hapniku mõõdetud kontsentratsioon |
8. OSA
Heite piirväärtustele vastavuse hindamine
1. Õhkuheite piirväärtused
|
1.1. |
Õhkuheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:
a)
ükski keskmine päevaväärtus ei ületa punktis 1.1, 3. või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või 4. osa kohaselt arvutatud väärtusi;
b)
kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli A-veerus sätestatud heite piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli B-veerus sätestatud heite piirväärtusi;
c)
ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või väärtusi, mis on 4. osa järgi arvutatud;
d)
süsinikmonooksiid (CO):
i)
jäätmepõletustehaste puhul:
—
vähemalt 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punkti 1.5 alapunktis a esitatud heite piirväärtust, ning
—
vähemalt 95 % kõigist keskmistest 10 minuti väärtustest 24 tunni jooksul või ükski keskmistest poole tunni väärtustest sama aja jooksul ei ületa 3. osa punkti 1.5 alapunktides b ja c esitatud heite piirväärtusi; jäätmepõletustehaste suhtes, milles põletusprotsessis tõuseb gaasi temperatuur vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 1 100 °C, võivad liikmesriigid 10 minuti väärtuste jaoks kohaldada 7 päeva pikkust hindamisperioodi,
ii)
jäätmekoospõletustehaste puhul: on täidetud 4. osa sätted. |
|
1.2. |
Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast 6. osa punktis 1.3 esitatud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal. Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust. |
|
1.3. |
Proovivõtuaja keskmised väärtused ning vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 45 lõike 1 punkti e ja artikli 48 lõike 3 ning 6. osa punkti 1 nõuete kohaselt. |
2. Vetteheite piirväärtused
Vetteheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:
hõljuvainete üldhulga puhul ei ületa asjakohaseid 5. osas esitatud heite piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;
raskmetallide (Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn) puhul ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;
dioksiinide ja furaanide puhul ei ületa mõõdetavad väärtused 5. osas esitatud heite piirväärtust.
VII LISA
Tehnilised sätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusvaldkondade kohta
1. OSA
Tegevusvaldkonnad
|
1. |
Kõikides järgmistes punktides hõlmavad tegevusvaldkonnad seadme puhastamist, kuid mitte toodete puhastamist, kui ei ole sätestatud teisiti. |
|
2. |
Liimkatmine Tegevus, mille käigus kantakse pinnale liim, välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine. |
|
3. |
Pindade katmine Tegevus, mille käigus kantakse järgmistele pindadele üks või mitu katkestamatut pinnakattekihti:
a)
üks järgmistest sõidukitest:
i)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) ( 25 ) kohaselt sõidukikategooriasse M1 kuuluvad uued autod ja nende järelhaagised ning kategooriasse N1 kuuluvad sõidukid, kui neid värvitakse samal seadmel nagu kategooriasse M1 kuuluvaid sõidukeid,
ii)
veoautokabiinid, mis on määratletud juhi majutuskohana, samuti direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt kategooriatesse N2 ja N3 kuuluvate sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluv kate,
iii)
direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt sõidukikategooriatesse N1, N2 ja N3 kuuluvad paki- ja veoautod, välja arvatud veoautokabiinid,
iv)
direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt sõidukikategooriatesse M2 ja M3 kuuluvad bussid,
v)
direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt kategooriatesse O1, O2, O3 ja O4 kuuluvad järelhaagised,
b)
metall- ja plastikpinnad, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide jne pinnad;
c)
puitpinnad;
d)
tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinnad;
e)
nahk. Pinnakatmine ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- ja keemilisel pihustusmeetodil. Kui pinna katmise käigus trükitakse kõnealusele kaubaartiklile mis tahes meetodil, käsitatakse trükkimisfaasi pinnakatmise ühe osana. See ei hõlma iseseisva tegevusena teostatavat trükkimist, kuid seda võidakse pidada käesoleva direktiivi V peatüki alla kuuluvaks, kui trükkimine kuulub selle reguleerimisalasse. |
|
4. |
Rullmaterjali kattekihiga katmine Tegevus, mille käigus rullides teras, roostevaba teras, kaetud teras, vasesulamid või alumiiniumribad kaetakse pideva protsessi käigus kile või laminaatkattega. |
|
5. |
Keemiline puhastus Tööstuslik või kaubanduslik tegevus, mille käigus kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid rõivaste, kodutekstiili ja muude analoogsete tarbekaupade puhastusseadmetes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses. |
|
6. |
Jalatsite valmistamine Jalatsite kui lõpptoodete ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus. |
|
7. |
Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine Eespool nimetatud lõpptoodete valmistamine, mille käigus segatakse pigmendid, vaigud ja liimmaterjalid orgaanilise lahusti või muu kandeainega, kaasa arvatud dispergeerimise ja eeldispergeerimisega, viskoossuse ja värvivarjundi reguleerimisega ning lõpptoote mahutisse paigutamisega seotud tegevus, ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub kõnealuste toodete valmistamisega ühes ja samas kohas. |
|
8. |
Farmaatsiatoodete valmistamine Farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, ekstraheerimine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas. |
|
9. |
Trükkimine Teksti ja/või kujutiste reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormiga pinnale. See hõlmab asjaomaseid lakkimis-, pinnakatmis- ja lamineerimismeetodeid. V peatükki kohaldatakse siiski ainult järgmiste alaprotsesside suhtes:
a)
fleksograafia – trükitehnika, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest ülevalpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve;
b)
kuivatiga rullofsettrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel ja samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse;
c)
trükkimisega seotud lamineerimine – kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi saamiseks;
d)
väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükitehnika, mille käigus kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;
e)
rotatsioonsügavtrükk – trükitehnika, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja;
f)
rotatsioonsiidtrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind kaetud, ning milleks kasutatakse ainult aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena;
g)
lakkimine – tegevus, mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile. |
|
10. |
Kummi töötlemine Tegevus, mille käigus segatakse, jahvatatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikku või sünteeskautšukit, samuti looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks vajalik lisategevus. |
|
11. |
Pindade puhastamine Tegevus, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus. Enne või pärast muud tegevust teostatavat mitmeetapilist puhastamist käsitatakse ühe pinnapuhastusena. Tegevus ei hõlma seadmete puhastamist, kuid hõlmab tootepindade puhastamist. |
|
12. |
Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine Tegevus, mille käigus ekstraheeritakse seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest taimeõli, töödeldakse kuivjääki loomasööda valmistamiseks ning puhastatakse seemnetest, taimse ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvu ja taimeõlisid. |
|
13. |
Sõidukite taasviimistlus Tööstuslik või kaubanduslik pinnakatmine ja sellega seotud rasvaärastus, mille käigus teostatakse üht järgmist tegevust:
a)
direktiivis 2007/46/EÜ määratletud maanteesõidukite või nende osade katmine viimistlusmaterjalidega, kui see toimub väljaspool algset tootmisliini;
b)
järelhaagiste, sealhulgas poolhaagiste (O kategooria direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt) pindade katmine. |
|
14. |
Mähistraadi katmine Tegevus, mille käigus kaetakse transformaatorites, mootorites ja muudes seadmetes kasutatavate metallist elektrijuhtide pind. |
|
15. |
Puidu immutamine Puidule säilimist parandava aine lisamisega seotud tegevus. |
|
16. |
Puidu ja plastmassi lamineerimine Puidu ja/või plastmassi ühendamine lamineeritud toodete valmistamiseks. |
2. OSA
Künnisväärtused ja heite piirväärtused
Heite piirväärtused heitgaasides arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa.
|
|
Tegevusvaldkond (aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides) |
Künnisväärtus (aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides) |
Heite piirväärtused heitgaasides (mg C/Nm3) |
Kontrollimatu heite piirväärtused (protsentides kasutatud lahustikoguse suhtes) |
Koguheite piirväärtused |
Erisätted |
||
|
Uued käitised |
Olemasolevad käitised |
Uued käitised |
Olemasolevad käitised |
|||||
|
1 |
Kuivatiga rullofsettrükk (> 15) |
15–25 > 25 |
100 20 |
30 (1) 30 (1) |
|
(1) Valmistootes sisalduvat lahustijääki ei käsitata kontrollimatu heite osana. |
||
|
2 |
Väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk (> 25) |
|
75 |
10 |
15 |
|
|
|
|
3 |
Muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine (> 15) rotatsioonsiidtrükk tekstiilile/papile (> 30) |
15–25 > 25 > 30 1 |
100 100 100 |
25 20 20 |
|
(1) Künnisväärtus rotatsioonsiidtrüki meetodil tekstiilile ja papile trükkimisel. |
||
|
4 |
Pindade puhastamine, kasutades artikli 59 lõikes 5 osundatud ühendeid (> 1) |
1–5 > 5 |
20 (1) 20 (1) |
15 10 |
|
(1) Piirväärtus osutab ühendite massile mg/Nm3, mitte süsiniku koguhulgale. |
||
|
5 |
Muu pindade puhastamine (> 2) |
2–10 > 10 |
75 (1) 75 (1) |
20 (1) 15 (1) |
|
(1) Käitised, mille kohta pädevale asutusele on tõendatud, et orgaanilise lahusti sisaldus kõikides kasutatavates puhastusvahendites ei ületa 30 % nende massist, vabastatakse kõnealuste väärtuste kohaldamisest. |
||
|
6 |
Sõidukite pindade katmine (< 15) ja taasviimistlus |
> 0,5 |
50 (1) |
25 |
|
(1) Vastavust 8. osa punktiga 2 tuleb tõendada 15 minutit kestvate mõõtmiste tulemuste keskväärtuse alusel. |
||
|
7 |
Rullmaterjali kattekihiga katmine (> 25) |
|
50 (1) |
5 |
10 |
|
(1) Käitiste puhul, mis töötavad lahustite korduvkasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus 150. |
|
|
8 |
Muude pindade, sh metall-, plastmass-, tekstiil-, (5) kile- ja paberpindade katmine (> 5) |
5–15 > 15 |
100 (1)(4) 50/75 (2)(3)(4) |
25 (4) 20 (4) |
|
|
(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes. (2) Esimest piirväärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinnakatmise suhtes. |
|
|
|
|
|
|
|
|
(3) Tekstiilpindade katmise käitiste puhul, mis töötavad lahustite taaskasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus pinna katmisel ja kuivamisel kokku 150. (4) Pindade katmise, mida ei ole võimalik teostada kontrollitud tingimustes (nt laeva ehitamine, lennuki värvimine), võib vabastada kõnealuste väärtuste kohaldamisest artikli 59 lõike 3 kohaselt. (5) Tekstiilile tehtav rotatsioonsiidtrükk kuulub tegevuse nr 3 alla. |
||
|
9 |
Mähistraadi katmine (> 5) |
|
|
|
10 g/kg (1) 5 g/kg (2) |
(1) Kohaldatakse käitiste suhtes, kus traadi keskmine läbimõõt on ≤ 0,1 mm. (2) Kohaldatakse kõikide muude käitiste suhtes. |
||
|
10 |
Puitpindade katmine (> 15) |
15–25 > 25 |
100 (1) 50/75 (2) |
25 20 |
|
(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes. (2) Esimest väärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinna katmise suhtes. |
||
|
11 |
Keemiline puhastus |
|
|
|
20 g/kg (1)(2) |
(1) Väljendatakse vabanenud lahusti massina puhastatud ja kuivatatud toote kilogrammi kohta. (2) Kõnealuse tegevuse suhtes ei kohaldata 4. osa punktis 2 sätestatud heite piirväärtust. |
||
|
12 |
Puidu immutamine (> 25) |
|
100 1 |
45 |
11 kg/m3 |
(1) Heite piirväärtust ei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes. |
||
|
13 |
Naha katmine (> 10) |
10–25 > 25 > 10 (1) |
|
|
85 g/m2 75 g/m2 150 g/m2 |
Heite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides valmistatud toote 1 m2 kohta. (1) Naha katmine sisustuses ja eelkõige pisitarbekaupadena kasutatavate nahkesemete puhul, nt kottide, rihmade, rahakottide jne puhul. |
||
|
14 |
Jalatsite valmistamine (> 5) |
|
|
|
25 g paari kohta |
Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides ühe paari valmisjalatsite kohta. |
||
|
15 |
Puidu ja plastmassi lamineerimine (> 5) |
|
|
|
30 g/m2 |
|
||
|
16 |
Liimkatmine (> 5) |
5–15 > 15 |
50 (1) 50 (1) |
25 20 |
|
(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150. |
||
|
17 |
Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine (> 100) |
100–1 000 > 1 000 |
150 150 |
5 3 |
5 % kasutatud lahusti kogusest 3 % kasutatud lahusti kogusest |
Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on kattesegu osa ja mida müüakse suletud anumas. |
||
|
18 |
Kummi töötlemine (> 15) |
|
20 (1) |
25 (2) |
25 % kasutatud lahusti kogusest |
(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150. (2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas. |
||
|
19 |
Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine (> 10) |
|
|
|
Loomarasv: 1,5 kg/tonn Riitsinus: 3 kg/tonn Rapsiseeme: 1 kg/tonn Päevalilleseeme: 1 kg/tonn Sojaoad (tavapärane jahvatus): 0,8 kg/tonn Sojaoad (valged helbed): 1,2 kg/tonn Muud seemned ja taimsed ained: 3 kg/tonn (1) 1,5 kg/tonn (2) 4 kg/tonn (3) |
(1) Käitiste puhul, kus töödeldakse üksikuid seemnepartiisid ja muid taimseid aineid, määrab koguheite piirväärtuse kindlaks pädev asutus igal üksikul juhul eraldi, kohaldades selleks parimaid olemasolevaid meetodeid. (2) Kohaldatakse kõikide fraktsioneerimisprotsesside suhtes, välja arvatud õlist fosfolipiidide eraldamine. (3) Kohaldatakse fosfolipiidide eraldamisel. |
||
|
20 |
Farmaatsiatoodete valmistamine (> 50) |
|
20 (1) |
5 (2) |
15 (2) |
5 % kasutatud lahusti kogusest |
15 % kasutatud lahusti kogusest |
(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150. (2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas. |
3. OSA
Sõidukite pindade katmise käitiste heite piirväärtused
|
1. |
Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud orgaanilise lahusti grammides tootepinna ühe ruutmeetri kohta ning vabanenud orgaanilise lahusti kilogrammides autokere kohta. |
|
2. |
Punktis 3 esitatud tabelis käsitletavate toodete pindala on määratud kindlaks pindalana arvutatuna elektroforeesimeetodil kaetava kogupindala alusel pluss pinna edasiste katmisetappide käigus nende lisatavate osade pindala, millele kantakse kõnealuse tootega üht ja sama pinnakattevahendit, või käitises töödeldava toote kogupindala. Elektroforeesimeetodil kaetav pindala arvutatakse järgmise valemi põhjal:
Seda meetodit kohaldatakse ka muude kaetud plekkosade suhtes. Muude lisatud osade pindala või käitises kaetav kogupindala arvutatakse CAD-programmi (Computer Aided Design) abil või teiste samaväärsete meetoditega. |
|
3. |
Järgmises tabelis märgitud koguheite piirväärtusi kohaldatakse ühes ja samas käitises teostatud protsessi kõikide etappide suhtes alates pinna katmisest elektroforeesimeetodil või muudest pinnakatmisviisidest kuni pealiskihi vahatamise ja poonimiseni, samuti töötlemisseadmete, sealhulgas pihustite ja muude püsiseadmete puhastamiseks nii tootmise ajal kui ka väljaspool seda kasutatud lahusti suhtes.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
Sõidukipindade katmise käitised, mille lahustikulu on punktis 3 esitatud tabelis märgitud künnisväärtusest väiksem, vastavad 2. osas sõidukite taasviimistluse kohta esitatud nõuetele. |
4. OSA
Konkreetse riskilausega tähistatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused
|
1. |
Artiklis 58 osutatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, kui kõnealuses artiklis osutatud märgistuse aluseks võetavate ühendite massivoogude summa on vähemalt 10 g/h, on heite piirväärtus 2 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale. |
|
2. |
Halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, mis kannavad või peavad kandma ohulauset H341 või H351, kui ohulausete H341 või H351 aluseks olevate ühendite massivoogude summa on vähemalt 100 g/h, on heite piirväärtus 20 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale. |
5. OSA
Vähendamiskava
|
1. |
Käitaja võib kasutada ükskõik millist vähendamiskava, mis on tema käitise jaoks välja töötatud. |
|
2. |
Pindade katmisel kattevahendite, lakkide, liimide või trükivärvidega võib kasutada järgmist kava. Kui järgmine meetod ei ole kohane, võib pädev asutus lubada ettevõtjal kohaldada mõnda muud talle sobivat kava, mille kaudu saavutatakse heite vähenemine, mis on samaväärne 2. ja 3. osas esitatud heite piirväärtuste kohaldamisel saavutatava vähenemisega. Kava koostamisel võetakse arvesse järgmiseid asjaolusid:
a)
kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel, tuleb ettevõtjale anda ajapikendust heite vähendamise kavade rakendamiseks;
b)
heite vähendamise võrdluspunkt peaks võimalikult täpselt vastama ilma vähendamismeetmeteta vabanenud heitkogustele. |
|
3. |
Järgmist kava kohaldatakse käitiste suhtes, mille puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust:
a)
aasta võrdlusheitkogus arvutatakse järgmiselt:
i)
määratakse aasta jooksul tarvitatud pinnakattevahendis ja/või trükivärvis, lakis või liimis sisalduvate kuivainete üldmass. Kuivained on kõik pinnakattevahendites, trükivärvides, lakkides ja liimides sisalduvad materjalid, mis tahkuvad pärast vee või lenduvate orgaaniliste ühendite aurustumist;
ii)
aasta võrdlusheitkoguse arvutamisel korrutatakse punktis i kindlaksmääratud mass järgmises tabelis loetletud asjakohase teguriga. Pädevad asutused võivad korrigeerida kõnealuseid tegureid üksikute käitiste puhul nii, et võetaks arvesse kuivainete kasutamise tõendatud tõhustamist.
b)
siht-heitkogus on võrdne aasta võrdlusheitkogusega, mis on korrutatud protsendimääraga, mis on:
i)
(kontrollimatu heite piirväärtus + 15) 2. osa kirjes 6 nimetatud käitiste ning kirjetes 8 ja 10 nimetatud madalama künnisväärtuse alla kuuluvate käitiste puhul,
ii)
(kontrollimatu heite piirväärtus + 5) kõikide muude käitiste puhul;
c)
vastavusnõuded on täidetud, kui lahustikasutuskavas kindlaksmääratud lahusti tegelik heitkogus on siht-heitkogusest väiksem või sellega võrdne. |
6. OSA
Heiteseire
|
1. |
Gaasikäike, mille külge on kinnitatud saasteainete püüdeseadmed ning mille lõpp-punkti kaudu väljub orgaanilist süsinikku kokku keskmiselt üle 10 kg/h, kontrollitakse pidevalt nõuete täitmise suhtes. |
|
2. |
Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid pidevate või perioodiliste mõõtmiste korraldamise. Perioodiliste mõõtmiste korral võetakse iga mõõtmise käigus vähemalt kolm näitu. |
|
3. |
Mõõtmisi ei ole tarvis teha, kui torusuudmele kinnitatud saasteainete püüdeseadmed ei pea olema vastavuses käesoleva direktiiviga. |
7. OSA
Lahustikasutuskava
1. Põhimõtted
Lahustikasutuskava kasutatakse selleks, et:
kontrollida nõuete täitmist kooskõlas artikliga 62;
määrata kindlaks heitkoguste edasise vähendamise võimalused;
võimaldada avalikustada lahusti kulu, lahusti heitkoguseid ja V peatüki nõuete täitmist käsitlevat teavet.
2. Mõisted
Massibilansi koostamisel on aluseks järgmised mõisted.
Orgaaniliste lahustite sisendkogused (tähis I):
|
I1 |
Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus hangitud segudes, mida kasutatakse protsessis ajavahemiku jooksul, mille kohta koostatakse massibilanss. |
|
I2 |
Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus protsessis lahustina korduvkasutatavates segudes. Taaskasutatava lahusti kogust arvestatakse iga kord selle kasutamisel tegevuse teostamiseks. |
Tegevuse käigus vabanev orgaaniliste lahustite kogus (tähis O):
|
O1 |
Heitkogused heitgaasis. |
|
O2 |
Veega kaotsi läinud orgaaniliste lahustite kogus, kusjuures O5 väärtuse arvutamisel võetakse arvesse heitvee puhastamist. |
|
O3 |
Orgaaniliste lahustite kogus, mis jääb protsessi käigus valminud tootesse saasteaine või jäägina. |
|
O4 |
Orgaaniliste lahustite püüdmata jääv õhkuheide. See hõlmab ruumide üldventilatsiooni, kus õhk juhitakse keskkonda akende, uste, tuulutusavade ja muude analoogsete avade kaudu. |
|
O5 |
Keemiliste või füüsikaliste reaktsioonide käigus kaotsi läinud orgaanilised lahustid ja/või orgaanilised ühendid (kaasa arvatud põletamise või heitgaasi või heitvee muu töötlemise käigus lagundatud või püütud orgaanilised lahustid ja/või ühendid, kui need ei kuulu jaotiste O6, O7 ega O8 alla). |
|
O6 |
Kogutud jäätmetes sisalduvad orgaanilised lahustid. |
|
O7 |
Orgaanilised lahustid või segudes sisalduvad orgaanilised lahustid, mida müüakse või kavatsetakse müüa kaubanduslikku väärtust omava tootena. |
|
O8 |
Segudes sisalduvad taaskasutamiseks kinnipüütud orgaanilise lahusti kogused, mida aga ei kasutata protsessi sisendkogusena, kui need ei kuulu jaotise O7 alla. |
|
O9 |
Muul viisil vabanenud orgaanilised lahustid. |
|
3. |
Lahustikasutuskava kasutamine nõuete täitmise tõendamisel Lahustikasutuskava kasutatakse järgmiste konkreetsete nõuete täitmise tõendamiseks:
a)
5. osas esitatud vähendamiskava, mille puhul koguheite piirväärtust väljendatakse lahusti heitkogustes tooteühiku kohta, või muude 2. ja 3. osas sätestatud nõuete täitmise tõendamine;
i)
kõikide tegevusvaldkondade jaoks tuleb 5. osas esitatud vähendamiskava kasutades koostada kulu (C) kindlaksmääramiseks igal aastal lahustikasutuskava. Kulu arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt: C = I1 – O8 Samamoodi arvutatakse kattevahendites kasutatavate kuivainete sisaldus, millest tuletatakse aasta võrdlus- ja siht-heitkogus;
ii)
selleks et hinnata tooteühiku kohta arvutatud lahusti koguheite piirväärtuse või muude 2. ja 3. osas sätestatud piirväärtuste järgimist, koostatakse heitkoguste (tähis E) kindlaksmääramiseks aasta lahustikasutuskava. Heitkogused arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt: E = F + O1 kus F tähistab punkti b alapunktis i määratletud kontrollimatut heidet. Saadud heite väärtus jagatakse seejärel asjakohase tooteparameetriga;
iii)
artikli 59 lõike 6 punkti b alapunkti ii nõuete täitmise hindamiseks koostatakse igal aastal lahustikasutuskava, et määrata kindlaks kõikide asjaomaste tegevusvaldkondade koguheide ning seejärel võrreldakse saadud väärtust koguheitega, mis oleks kaasnenud juhul, kui 2., 3. ja 5. osa nõudeid oleks täidetud iga tegevusvaldkonna puhul eraldi;
b)
kontrollimatu heite määramine, et seda oleks võimalik võrrelda 2. osas esitatud kontrollimatu heite väärtusega:
i)
Kontrollimatu heide arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt: F = I1 – O1 – O5 – O6 – O7 – O8 või F = O2 + O3 + O4 + O9 F määratakse kas koguste vahetu mõõtmise teel või mõne muu arvutusmeetodiga, näiteks protsessi püügitõhususe põhjal. Kontrollimatu heite piirväärtus väljendatakse sisendkoguse suhtarvuna, mis arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt: I = I1 + I2
ii)
Kontrollimatu heide määratakse kindlaks lühikeste, kuid põhjalike mõõtmistega ja seda määramist ei ole vaja korrata kuni seadmete uuendamiseni. |
8. OSA
Heitgaasiga toimuva heite piirväärtustele vastavuse hindamine
|
1. |
Pidevate mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks järgmistel tingimustel:
a)
mitte ükski aritmeetiline keskmine kõigist kehtivatest näitudest, mis on saadud käitise töö või tegevuse 24 tunnise ajavahemiku jooksul, välja arvatud käivitamine, seiskamine ja seadme hooldamine, ei ületa heite piirväärtust;
b)
mitte ükski tunni keskmine ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda. |
|
2. |
Korrapäraste mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks, kui ühe seire jooksul:
a)
kõikide mõõdetud väärtuste keskmine ei ületa heite piirväärtust,
b)
mitte ükski tunni keskmine väärtus ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda. |
|
3. |
4. osa järgimist kontrollitakse asjaomaste lenduvate orgaaniliste ühendite massikontsentratsioonide summa alusel. Kõikidel muudel juhtudel kontrollitakse nõuete täitmist orgaanilise süsiniku heite kogumassi alusel, kui 2. osas ei ole sätestatud teisiti. |
|
4. |
Väljuva gaasi mahtu võib gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel suurendada, kui see on tehniliselt õigustatud, kuid seda ei arvestata väljuvas gaasis sisalduva saasteaine massikontsentratsiooni määramisel. |
VIII LISA
Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted
1. OSA
Vetteheite piirväärtused
|
1. |
Sulfaatprotsessi kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus): sulfaadi sisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta 550 kg. |
|
2. |
Kloriidprotsessi kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus):
a)
130 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud neutraalset rutiili kasutades;
b)
228 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud sünteetilist rutiili kasutades;
c)
330 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutades. Käitised mis juhivad heite soolasesse vette (lahesuudmevesi, rand, avameri) võivad kohaldada 450 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutades. |
|
3. |
Käitiste suhtes, kes kasutavad kloriidprotsessi ja rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse punkti 2 kohaseid heite piirväärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele. |
2. OSA
Õhkuheite piirväärtused
|
1. |
Heite piirväärtused, mida väljendatakse massikontsentratsioonina kuupmeetri (Nm3) kohta, arvutatakse temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa. |
|
2. |
Tolm: 50 mg/Nm3 tunni keskväärtusena suurtest allikatest, ning kuni 150 mg/Nm3 tunni keskväärtusena muudest allikatest. |
|
3. |
Gaasilise vääveldioksiidi ja -trioksiidi heide kääritamisel ja kaltsineerimisel, kaasa arvatud happetilgakesed SO2 ekvivalendina arvutatult:
a)
6 kg toodetud titaandioksiidi tonni kohta aasta keskmisena;
b)
500 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena happejääkide kontsentreerimise seadmete puhul; |
|
4. |
Kloor kloriidprotsessi kasutavates käitistes:
a)
5 mg/Nm3 päeva keskmisena;
b)
40 mg/Nm3 igal hetkel. |
3. OSA
Heiteseire
Õhkuheite seire hõlmab vähemalt järgmiste näitajate pidevat seiret:
gaasilise vääveldioksiidi ja -trioksiidi heide kääritamisel ja kaltsineerimisel happejäätmete kontsentreerimise seadmetest sulfaatprotsessi kasutavates käitistes;
põhilistest allikatest pärinev kloor kloriidprotsessi kasutavates käitistes;
tolm suuremate saasteallikate puhul.
IX LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused
(osutatud artiklis 81)
|
Nõukogu direktiiv 78/176/EMÜ (EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19). |
|
|
Nõukogu direktiiv 83/29/EMÜ (EÜT L 32, 3.2.1983, lk 28). |
|
|
Nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48). |
ainult I lisa punkt b |
|
Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1). |
|
|
1985. aasta ühinemisakt |
ainult I lisa punkt X.1 (o) |
|
1994. aasta ühinemisakt |
ainult I lisa punkt VIII.A.6 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) No 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36). |
ainult III lisa punkt 34 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109). |
ainult lisa punkt 3.1 |
|
Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ (EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11). |
|
|
Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ (EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1). |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
ainult I lisa punkt 17 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87). |
ainult artikli 13 lõige 1 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/112/EÜ (ELT L 345, 23.12.2008, lk 68). |
ainult artikkel 3 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91). |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1). |
ainult lisa punkt 4.8 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1). |
|
|
Nõukogu direktiiv 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368). |
ainult lisa B osa punkt 2 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114). |
ainult artikkel 33 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ (ELT L 24, 29.1.2008, lk 8). |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114). |
ainult artikkel 37 |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 81)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
|
78/176/EMÜ |
25. veebruar 1979 |
|
|
82/883/EMÜ |
31. detsember 1984 |
|
|
92/112/EMÜ |
15. juuni 1993 |
|
|
1999/13/EÜ |
1. aprill 2001 |
|
|
2000/76/EÜ |
28. detsember 2000 |
28. detsember 2002 28. detsember 2005 |
|
2001/80/EÜ |
27. november 2002 |
27. november 2004 |
|
2003/35/EÜ |
25. juuni 2005 |
|
|
2003/87/EÜ |
31. detsember 2003 |
|
|
2008/1/EÜ |
30. oktoober 1999 (1) |
30. oktoober 1999 30. oktoober 2007 |
|
(1)
Direktiiv 2008/1/EÜ on nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) kodifitseeritud versioon (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26) ning selle ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad kehtivad endiselt. |
||
X LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 78/176/EMÜ |
Direktiiv 82/883/EMÜ |
Direktiiv 92/112/EMÜ |
Direktiiv 2008/1/EÜ |
Direktiiv 1999/13/EÜ |
Direktiiv 2000/76/EÜ |
Direktiiv 2001/80/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
|
|
|
Artikkel 66 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 2 |
|
Artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
Artikli 2 punkt 2 |
|
|
|
Artikli 3 punkt 2 |
|
Artikli 1 lõike 2 punkt b |
|
|
|
|
Artikli 3 punkt 1 |
|
Artikli 3 punkt 37 |
|
Artikli 1 lõike 2 punktid c, d ja e |
|
|
|
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 66 |
|
Artikkel 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 67 |
|
Artikkel 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 punktid d ja e |
|
Artikkel 4 |
|
|
Artikkel 4 |
Artikli 3 sissejuhatav osa ja punkt 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikkel 5 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 punktid d ja e |
|
Artikkel 6 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 punktid d ja e |
|
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikkel 10 |
|
|
|
|
Artikli 70 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause |
|
Artikli 7 lõiked 2 ja 3 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 70 lõike 2 teine lause ja lõige 3 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikli 8 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 26 lõike 1 teine lõik |
|
Artikkel 9 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikkel 10 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikkel 11 |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 12 |
|
Artikkel 12 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikli 13 lõige 1 |
|
|
Artikli 17 lõike 1 esimene lõik ja lõike 3 esimese lõigu esimene lause |
Artikli 11 lõike 1 esimene lause ja lõige 2 |
|
|
Artikli 72 lõike 1 esimene lause |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 72 lõike 1 teine lause |
|
Artikli 13 lõiked 2, 3 ja 4 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikkel 14 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
Artikkel 12 |
Artikkel 21 |
Artikkel 15 |
Artikkel 21 |
Artikli 18 lõiked 1 ja 3 |
Artikkel 80 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 15 |
Artikkel 13 |
Artikkel 23 |
Artikkel 17 |
Artikkel 23 |
Artikkel 20 |
Artikkel 84 |
|
I lisa |
|
|
|
|
|
|
— |
|
II lisa A osa sissejuhatav osa ja punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
II lisa A osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
|
— |
|
II lisa B osa |
|
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 2 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 3 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikli 4 lõike 2 teine lõik |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikli 4 lõiked 3 ja 4 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 5 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 6 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 7 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 8 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 9 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 10 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikli 11 lõige 1 |
|
|
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 17 lõige 1 |
|
Artikli 75 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 75 lõige 2 |
|
|
Artikli 11 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 17 lõige 2 |
|
— |
|
|
Artikli 11 lõige 3 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 12 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
Artikkel 13 |
|
|
|
|
|
— |
|
|
I lisa |
|
|
|
|
|
— |
|
|
II lisa |
|
|
|
|
|
— |
|
|
III lisa |
|
|
|
|
|
— |
|
|
IV lisa |
|
|
|
|
|
— |
|
|
V lisa |
|
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkt 1 ja sissejuhatav osa |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkt a, sissejuhatav osa |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti a esimene taane |
|
|
|
|
Artikli 67 punkt a |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti a teine taane |
|
|
|
|
Artikli 67 punkt b |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti a kolmas taane ja artikli 2 punkti 1 alapunkti b kolmas taane |
|
|
|
|
Artikli 67 punkt d |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti a neljas, viies, kuues ja seitsmes taane |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa ning esimene, neljas, viies, kuues ja seitsmes taane |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkti b teine taane |
|
|
|
|
Artikli 67 punkt c |
|
|
|
Artikli 2 punkti 1 alapunkt c |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 2 punkt 2 |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikkel 3 |
|
|
|
|
Artikkel 67 |
|
|
|
Artikkel 4 |
|
|
|
|
Artikkel 67 |
|
|
|
Artikkel 5 |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 6 esimene lõik, sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikkel 68 |
|
|
|
Artikli 6 esimese lõigu punkt a |
|
|
|
|
VIII lisa 1. osa punkt 1 |
|
|
|
Artikli 6 esimese lõigu punkt b |
|
|
|
|
VIII lisa 1. osa punkt 2 |
|
|
|
Artikli 6 teine lõik |
|
|
|
|
VIII lisa 1. osa punkt 3 |
|
|
|
Artikkel 7 |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikkel 8 |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikli 69 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i |
|
|
|
|
VIII lisa 2. osa punkt 2 |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii |
|
|
|
|
VIII lisa 2. osa punkti 3 sissejuhatav osa ja punkti 3 alapunkt a |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iii |
|
|
|
|
Artikli 69 lõige 1 |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iv |
|
|
|
|
VIII lisa 2. osa punkti 3 alapunkt b |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt v |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 punkt b |
|
|
|
|
VIII lisa 2. osa punkt 4 |
|
|
|
Artikli 9 lõiked 2 ja 3 |
|
|
|
|
— |
|
|
|
Artikkel 11 |
|
|
|
|
Artikli 11 punktid d ja e |
|
|
|
Lisa |
|
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikkel 1 |
|
|
|
Artikkel 1 |
|
|
|
|
Artikli 2 sissejuhatav osa |
|
|
|
Artikli 3 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 1 |
Artikli 2 punkt 14 |
|
|
Artikli 3 punkt 1 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 3 |
Artikli 2 punkt 1 |
|
|
Artikli 3 punkt 3 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 4 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 5 |
Artikli 2 punkt 9 |
Artikli 3 punkt 8 |
Artikli 2 punkt 1 |
Artikli 3 punkt 4 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 6 esimene lause |
Artikli 2 punkt 13 |
Artikli 3 punkt 9 |
Artikli 2 punkti 3 esimene osa |
Artikli 3 punkt 5 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 6 teine lause |
|
|
|
Artikli 15 lõige 1 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 7 |
|
|
|
Artikli 3 punkt 6 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 8 |
Artikli 2 punkt 5 |
|
|
Artikkel 71 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 9 esimene lause |
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 3 punkt 12 |
|
Artikli 3 punkt 7 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 9 teine lause |
|
|
|
Artikli 4 lõike 2 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 4 lõike 2 teine lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 4 lõige 3 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 10 |
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 3 punkt 8 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 11 esimene lause |
|
|
|
Artikli 3 punkt 9 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 11 teine lause |
|
|
|
Artikli 20 lõige 3 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 12 esimene lõik ja IV lisa sissejuhatav osa |
|
|
|
Artikli 3 punkt 10 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 12 teine lõik |
|
|
|
Artikli 14 lõike 5 punkt a ja artikli 14 lõige 6 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 13 |
Artikli 2 punkt 6 |
Artikli 3 punkt 11 |
Artikli 2 punkt 5 |
Artikli 3 punkt 15 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 14 |
|
|
|
Artikli 3 punkt 16 |
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 15 |
|
|
|
Artikli 3 punkt 17 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 3 punktid 11–14, 18–23, 26–30 ja 34–36 |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
|
|
Artikli 11 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 1 punkt a |
|
|
|
Artikli 11 punktid a ja b |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
|
|
Artikli 11 punkt c |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt c |
|
|
|
Artikli 11 punktid d ja e |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt d |
|
|
|
Artikli 11 punkt f |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt e |
|
|
|
Artikli 11 punkt g |
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt f |
|
|
|
Artikli 11 punkt h |
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 2 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 1 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 80 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt e |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt e |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt f |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt g |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt g |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt h |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt h |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt i |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt i |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt j |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt j |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt k |
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu teine lõik |
|
|
|
|
Artikli 6 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 12 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikkel 7 |
|
|
|
Artikli 5 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikli 8 esimene lõik |
|
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
|
|
|
|
Artikli 8 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 esimene lõik |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 lause teine osa |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 5 lõige 3 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause |
|
|
|
Artikli 14 lõige 2 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõiked 3, 4 ja 7 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 5 sissejuhatav osa, punkti b esimene lõik ning teine lõik |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 kolmas lõik |
|
|
|
Artikli 9 lõige 1 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 neljas lõik |
|
|
|
Artikli 9 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 viies lõik |
|
|
|
Artikli 9 lõige 3 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 3 kuues lõik |
|
|
|
Artikli 9 lõige 4 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 10 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 4 esimese lause esimene osa |
|
|
|
Artikli 15 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 4 esimese lause teine osa |
|
|
|
Artikli 15 lõike 4 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 15 lõike 4 teine kuni viies lõik ning artikli 15 lõige 5 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 4 teine lause |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt g |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt h |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 15 lõige 3 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 16 |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 5 esimene lõik |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti c alapunkt i |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti c alapunkt ii |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt d |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 5 teine lõik |
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt e |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 6 esimene lõik |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt f |
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 6 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 7 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 8 |
|
|
|
Artikkel 6 ja Artikli 17 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4 |
|
|
|
|
Artikkel 10 |
|
|
|
Artikkel 18 |
|
|
|
|
Artikkel 11 |
|
|
|
Artikkel 19 |
|
|
|
|
Artikli 12 lõige 1 |
|
|
|
Artikli 20 lõige 1 |
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 2 esimene lause |
|
|
|
Artikli 20 lõike 2 esimene lõik |
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 2 teine lause |
|
|
|
Artikli 20 lõike 2 teine lõik |
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 2 kolmas lause |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 13 lõige 1 |
|
|
|
Artikli 21 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 21lõiked 2, 3 ja 4 |
|
|
|
|
Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa |
|
|
|
Artikli 21lõike 5 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
Artikli 13 lõike 2 punkt a |
|
|
|
Artikli 21lõike 5 punkt a |
|
|
|
|
Artikli 13 lõike 2 punkt b |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 13 lõike 2 punkt c |
|
|
|
Artikli 21lõike 5 punkt b |
|
|
|
|
Artikli 13 lõike 2 punkt d |
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 21 lõike 5 punkt c |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 22 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 23 lõike 1 esimene lõik |
|
|
|
|
Artikli 14 sissejuhatav osa ja punkt a |
|
|
|
Artikli 8 lõige 1 |
|
|
|
|
Artikli 14 punkt b |
|
|
|
Artikli 7 punkt a ja artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt i |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 7 sissejuhatav osa ning punktid b ja c |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt ii |
|
|
|
|
Artikli 14 punkt c |
|
|
|
Artikli 23 lõike 1 teine lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 23 lõiked 2–6 |
|
|
|
|
Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b |
Artikli 12 lõike 1 esimene lõik |
|
|
Artikli 24 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa ja punktid a ja b |
|
|
|
|
Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punkt c |
|
|
|
Artikli 24 lõike 1 esimese lõigu punkt c |
|
|
|
|
Artikli 15 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
Artikli 24 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
|
Artikli 15 lõige 2 |
|
|
|
Artikli 24 lõige 3 |
|
|
|
|
Artikli 15 lõige 3 |
|
|
|
Artikli 24 lõige 4 |
|
|
|
|
Artikli 15 lõige 4 |
|
|
|
Artikli 24 lõike 2 sissejuhatav osa ning punktid a ja b |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 24 lõike 2 punktid c–f ning artikli 24 lõige 3 sissejuhatav osa ja punkt a |
|
|
|
|
Artikkel 16 |
|
|
|
Artikkel 25 |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 2 esimene lõik |
|
|
|
Artikli 13 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 13 lõiked 2–7 |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 2 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 3 esimese lõigu teine ja kolmas lause |
Artikli 11 lõike 1 teine lause |
|
|
Artikli 72 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 3 esimese lõigu neljas lause |
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 72 lõiked 3 ja 4 |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 3 teine lõik |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 11 lõige 3 |
|
|
Artikli 73 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 73 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikli 17 lõige 4 |
|
|
|
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 74 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 27 |
|
|
|
|
Artikkel 18 |
|
|
Artikkel 11 |
Artikkel 26 |
|
|
|
|
Artikkel 19 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikkel 20 |
|
|
|
— |
|
|
|
|
Artikkel 21 |
|
|
|
Artikli 80 lõige 2 |
|
|
|
|
Artikkel 22 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 17 |
Artikkel 81 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 82 |
|
|
|
|
Artikkel 23 |
Artikkel 16 |
Artikkel 22 |
Artikkel 19 |
Artikkel 83 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 2 lõige 1 |
|
|
|
|
I lisa sissejuhatava osa lõige 1 |
|
|
|
Artikli 2 punkt 2 |
|
|
|
|
I lisa sissejuhatava osa lõige 2 |
|
|
|
I lisa sissejuhatava osa esimese lõigu esimene lause |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa sissejuhatava osa esimese lõigu teine lause |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa sissejuhatava osa teine lõik |
|
|
|
|
I lisa punktid 1.1–1.3 |
|
|
|
I lisa punktid 1.1–1.3 |
|
|
|
|
I lisa punkt 1.4 |
|
|
|
I lisa punkti 1.4 alapunkt a |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punkti 1.4 alapunkt b |
|
|
|
|
I lisa punkt 2 |
|
|
|
I lisa punkt 2 |
|
|
|
|
I lisa punkt 3.1 |
|
|
|
I lisa punkti 3.1 alapunktid a ja b |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punkti 3.1 alapunkt c |
|
|
|
|
I lisa punktid 3.2–3.5 |
|
|
|
I lisa punktid 3.2–3.5 |
|
|
|
|
I lisa punkt 4 |
|
|
|
I lisa punkt 4 |
|
|
|
|
I lisa punkti 5 sissejuhatav osa |
|
|
|
— |
|
|
|
|
I lisa punkt 5.1 |
|
|
|
I lisa punkti 5.1 alapunktid b, f, g, i, j ja punkti 5.2 alapunkt b |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punkti 5.1 alapunktid a, c, d, e, h ja k |
|
|
|
|
I lisa punkt 5.2 |
|
|
|
I lisa punkti 5.2 alapunkt a |
|
|
|
|
I lisa punkt 5.3 |
|
|
|
I lisa punkti 5.3 alapunkti a alapunktid i ja ii |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punkti 5.3 alapunkti a alapunktid iii–v ja alapunkt b |
|
|
|
|
I lisa punkt 5.4 |
|
|
|
I lisa punkt 5.4 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punktid 5.5 ja 5.6 |
|
|
|
|
I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b |
|
|
|
I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punkti 6.1 alapunkt c |
|
|
|
|
I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkt b |
|
|
|
I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt ii |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt iii |
|
|
|
|
I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkt 6.9 |
|
|
|
I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.9 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
I lisa punktid 6.10 ja 6.11 |
|
|
|
|
II lisa |
|
|
|
— |
|
|
|
|
III lisa |
|
|
|
II lisa jaotis „Õhk” ja jaotise „Vesi” punktid 1–12 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
II lisa jaotise „Vesi” punkt 13 |
|
|
|
|
IV lisa |
|
|
|
III lisa |
|
|
|
|
V lisa |
|
|
|
IV lisa |
|
|
|
|
|
Artikkel 1 |
|
|
Artikkel 56 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 2 |
|
|
Artikli 57 punkt 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 3 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 4 |
|
|
Artikli 63 lõige 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 8 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 10 |
|
|
Artikli 57 punkt 3 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 11 |
|
|
Artikli 57 punkt 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 12 |
|
|
Artikli 57 punkt 4 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 15 |
|
|
Artikli 57 punkt 5 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 16 |
|
|
Artikli 3 punkt 44 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 17 |
|
|
Artikli 3 punkt 45 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 18 |
|
|
Artikli 3 punkt 46 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 19 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 20 |
|
|
Artikli 3 punkt 47 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 21 |
|
|
Artikli 57 punkt 6 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 22 |
|
|
Artikli 57 punkt 7 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 23 |
|
|
Artikli 57 punkt 8 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 24 |
|
|
Artikli 57 punkt 9 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 25 |
|
|
Artikli 57 punkt 10 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 26 |
|
|
Artikli 57 punkt 11 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 27 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 28 |
|
|
Artikli 63 lõige 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 29 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 30 |
|
|
Artikli 57 punkt 12 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 31 |
|
|
VII lisa 2. osa esimene lause VIII lisa 2. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 32 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 33 |
|
|
Artikli 57 punkt 13 |
|
|
|
|
|
Artikli 3 punkt 2 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 4 |
|
|
Artikli 63 lõige 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 1 |
|
|
Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 2 |
|
|
Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
|
|
Artikli 59 lõige 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt b |
|
|
Artikli 59 lõige 3 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõike 3 teine lõik |
|
|
Artikli 59 lõige 4 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 59 lõige 5 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 4 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 5 |
|
|
Artikli 59 lõige 6 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 6 |
|
|
Artikkel 58 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 7 |
|
|
VII lisa 4. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõike 8 esimene lõik |
|
|
VII lisa 4. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõike 8 teine lõik |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 9 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 10 |
|
|
Artikli 59 lõige 7 |
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõiked 11, 12 ja 13 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikkel 6 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa ning esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
|
|
Artikkel 64 |
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõike 1 lõpuosa |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 2 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 1 |
|
|
Artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikkel 60 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 61 |
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 2 |
|
|
VII lisa 6. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 3 |
|
|
VII lisa 6. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 4 |
|
|
VII lisa 6. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 5 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
|
Artikli 62 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
|
|
Artikli 62 esimese lõigu punktid a, b ja c |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 teine lõik |
|
|
Artikli 62 teine lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik |
|
|
VII lisa 8. osa punkt 4 |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 2 |
|
|
Artikli 63 lõige 3 |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 3 |
|
|
VII lisa 8. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 4 |
|
|
VII lisa 8. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 9 lõige 5 |
|
|
VII lisa 8. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
Artikkel 10 |
Artikli 4 lõige 9 |
|
Artikli 8 lõige 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 1 laused 3–6 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 teine lõik |
|
|
Artikli 65 lõike 1 esimene lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik |
|
|
Artikli 65 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõige 2 |
|
|
Artikli 65 lõige 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõige 3 |
|
|
Artikli 65 lõige 3 |
|
|
|
|
|
Artikli 13 lõiked 2 ja 3 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
Artikkel 14 |
Artikkel 19 |
Artikkel 16 |
Artikkel 79 |
|
|
|
|
|
I lisa sissejuhatava osa esimene ja teine lause |
|
|
Artikkel 56 |
|
|
|
|
|
I lisa sissejuhatava osa kolmas lause ja tegevusalade loetelu |
|
|
VII lisa 1. osa |
|
|
|
|
|
IIA lisa |
|
|
VII lisa 2. ja 3. osa |
|
|
|
|
|
IIA lisa II osa lõigu 6 viimane lause |
|
|
— |
|
|
|
|
|
IIB lisa punkti 1 esimene ja teine lause |
|
|
Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu punkt b |
|
|
|
|
|
IIB lisa punkti 1 kolmas lause |
|
|
Artikli 59 lõike 1 teine lõik |
|
|
|
|
|
IIB lisa punkt 2 |
|
|
VII lisa 5. osa |
|
|
|
|
|
IIB lisa punkti 2 teise lõigu punkt i ja tabel |
|
|
— |
|
|
|
|
|
III lisa punkt 1 |
|
|
— |
|
|
|
|
|
III lisa punkt 2 |
|
|
VII lisa 7. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
III lisa punkt 3 |
|
|
VII lisa 7. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
III lisa punkt 4 |
|
|
VII lisa 7. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 esimene lõik |
|
Artikkel 42 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 teine lõik |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 1 |
|
Artikli 42 lõike 1 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 42 lõike 1 teine kuni viies lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 sissejuhatav osa |
|
Artikli 42 lõike 2 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkti a sissejuhatav osa |
|
Artikli 42 lõike 2 punkti a sissejuhatav osa |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunktid i–v |
|
Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt i |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vi |
|
Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt ii |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vii |
|
Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt iii |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt viii |
|
Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt iv |
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 2 alapunkt b |
|
Artikli 42 lõike 2 punkt b |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 2 esimene lõik |
|
Artikli 3 punkt 38 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 2 teine lõik |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 3 |
|
Artikli 3 punkt 39 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 3 punkt 40 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 4 teine lõik |
|
Artikli 42 punkti 1 kolmas lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 42 punkti 1 neljas lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 5 esimene lõik |
|
Artikli 3 punkt 41 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 5 teine lõik |
|
Artikli 42 lõike 1 viies lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik |
|
Artikli 42 lõike 1 kolmas lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 6 |
|
VI lisa 1. osa punkt a |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 7 |
|
Artikli 3 punkt 42 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
VI lisa 1. osa punkt b |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 10 |
|
Artikli 3 punkt 43 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 13 |
|
Artikkel 43 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 2 |
|
Artikkel 44 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõike 4 sissejuhatav osa ja punktid a ja b |
|
Artikli 45 lõike 1 sissejuhatav osa ning punktid a ja b |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõike 4 punkt c |
|
Artikli 45 lõike 1 punkt e |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 5 |
|
Artikli 45 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 6 |
|
Artikli 45 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 7 |
|
Artikli 45 lõige 4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 8 |
|
Artikkel 54 |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 5 |
|
Artikkel 52 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 50 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 teine lõik ja lõige 2 |
|
Artikli 50 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik |
|
Artikli 50 lõike 3 esimene lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 neljanda lõigu esimene osa |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 1 neljanda lõigu teine osa |
|
Artikli 50 lõike 3 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõige 3 |
|
Artikli 50 lõige 4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu esimene ja teine lause ning artikli 6 lõike 4 teise lõigu esimene ja teine lause |
|
Artikli 51 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu kolmas lause |
|
Artikli 51 lõige 2 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu kolmas lause |
— |
Artikli 51 lõike 3 esimene lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik |
|
Artikli 51 lõike 3 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 4 neljas lõik |
|
Artikli 51 lõige 4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 5 lause esimene osa |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõike 5 lause teine osa |
|
Artikli 46 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõige 6 |
|
Artikli 50 lõige 5 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõige 7 |
|
Artikli 50 lõige 6 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõige 8 |
|
Artikli 50 lõige 7 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõigete 1 ja 2 esimene lõik |
|
Artikli 46 lõike 2 esimene lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõike 2 teine lõik |
|
Artikli 46 lõike 2 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 3 ja artikli 11 lõike 8 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.7 esimene osa |
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikli 46 lõike 2 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 5 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 45 lõike 1 punkt c |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikli 46 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 3 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 46 lõike 4 esimene lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 4 teine lõik |
|
VI lisa 6. osa punkt 3.2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 4 neljas lõik |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 5 |
|
Artikli 46 lõike 4 teine ja kolmas lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 6 |
|
Artikli 45 lõike 1 punktid c ja d |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 7 |
|
Artikli 46 lõige 5 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 8 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 9 esimene lõik |
|
Artikli 53 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 9 teine lõik |
|
Artikli 53 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 9 kolmas lõik |
|
Artikli 53 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 lõike 3 esimene lause |
|
Artikli 48 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 lõike 3 teine lause |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 lõige 4 |
|
Artikli 48 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 lõige 5 |
|
VI lisa 6. osa punkti 1.3 teine osa |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikli 48 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 2 |
|
VI lisa 6. osa punkt 2.1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 3 |
|
VI lisa 6. osa punkt 2.2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 4 |
|
VI lisa 6. osa punkt 2.3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 5 |
|
VI lisa 6. osa punkt 2.4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 6 |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.5 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
VI lisa 6. osa punkti 2.5 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause esimene osa |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.6 sissejuhatav osa |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause teine osa |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt a |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu teine lause |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 teine lõik |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 punkt a |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt b |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 punktid b ja c |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 punkt d |
|
VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt c |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 7 punktid e ja f |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punktid a ja b |
|
VI lisa 3. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punkt c ja teine lõik |
|
VI lisa 6.osa punkti 2.7 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punkt d |
|
VI lisa 4. osa punkti 2.1 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 9 |
|
Artikli 48 lõige 4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 10 |
|
VI lisa 8. osa punkt 1.1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 11 |
|
VI lisa 8. osa punkt 1.2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 12 |
|
VI lisa 8. osa punkt 1.3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 13 |
|
Artikli 48 lõige 5 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 49 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 14 |
|
VI lisa 6. osa punkt 3.1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 15 |
|
Artikli 45 lõike 1 punkt e |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 16 |
|
VI lisa 8. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 11 lõige 17 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 55 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine lause |
|
Artikli 55 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 12 lõike 2 kolmas lause |
|
Artikli 55 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 13 lõige 1 |
|
Artikli 45 lõike 1 punkt f |
|
|
|
|
|
|
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikkel 47 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 13 lõige 3 |
|
Artikli 46 lõige 6 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 13 lõige 4 |
|
VI lisa 3. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 14 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 15 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 16 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
Artikkel 20 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
I lisa |
|
VI lisa 2. osa |
|
|
|
|
|
|
II lisa esimene osa (nummerdamata) |
|
VI lisa 4. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
II lisa 1. punkti sissejuhatav osa |
|
VI lisa 4. osa punkt 2.1 |
|
|
|
|
|
|
II lisa punktid 1.1 ja 1.2 |
|
VI lisa 4. osa punktid 2.2 ja 2.3 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
VI lisa 4. osa punkt 2.4 |
|
|
|
|
|
|
II lisa punkt 1.3 |
|
— |
|
|
|
|
|
|
VII lisa punkt 2.1 |
|
VI lisa 4. osa punkt 3.1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
VI lisa 4. osa punkt 3.2 |
|
|
|
|
|
|
II lisa punkt 2.2 |
|
VI lisa 4. osa punktid 3.3 ja 3.4 |
|
|
|
|
|
|
II lisa punkt 3 |
|
VI lisa 4. osa punkt 4 |
|
|
|
|
|
|
III lisa |
|
VI lisa 6. osa punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
IV lisa tabel |
|
VI lisa 5. osa |
|
|
|
|
|
|
IV lisa viimane lause |
|
— |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkti a tabel |
|
VI lisa 3. osa punkt 1.1 |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkti a viimane lause |
|
— |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkti b tabel |
|
VI lisa 3. osa punkt 1.2 |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkti b viimane lause |
|
— |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkt c |
|
VI lisa 3. osa punkt 1.3 |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkt d |
|
VI lisa 3. osa punkt 1.4 |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkt e |
|
VI lisa 3. osa punkt 1.5 |
|
|
|
|
|
|
V lisa punkt f |
|
VI lisa 3. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
|
VI lisa |
|
VI lisa 7. osa |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 1 |
Artikli 28 esimene lõik |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 2 |
V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 3 teine osa |
V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 esimene lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 4 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 6 esimene osa |
Artikli 3 punkt 24 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 6 teine osa |
Artikli 28 teise lõigu punkt j |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 esimene lõik |
Artikli 3 punkt 25 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 teise lõigu esimene lause |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 teise lõigu teine lause ja punktid a-i |
Artikli 28 teine lõik ja punktid a kuni i |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 teise lõigu punkt j |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 kolmas lõik |
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 29 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkti 7 neljas lõik |
Artikli 29 lõige 2 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 29 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 8 |
Artikli 3 punkt 32 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 9 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 10 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 11 |
Artikli 3 punkt 31 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 12 |
Artikli 3 punkt 33 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 punkt 13 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 3 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 1 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõige 2 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 4 lõiked 3–8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 1 |
V lisa 1. osa punkti 2 teine lõik |
|
|
|
|
|
|
|
|
V lisa 1. osa punkti 2 esimene, kolmas ja neljas lõik |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 5 lõige 2 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 6 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikkel 37 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 30 lõige 5 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 30 lõige 6 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 40 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene osa |
Artikli 40 lõike 2 esimese lõigu esimene osa |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu teine osa |
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 40 lõike 2 esimese lõigu teine osa |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 40 lõike 2 teine lõik |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 40 lõige 3 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 41 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõike 2 teine lõik |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 8 lõiked 3 ja 4 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 9 |
Artikli 30 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 30 lõiked 2, 3 ja 4 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 9a |
Artikkel 36 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 esimese lõigu esimene lause |
Artikli 30 lõike 7 esimene lause |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 30 lõike 7 teine lause |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 30 lõiked 8 ja 9 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artiklid 31–35 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 esimese lõigu teine lause |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 10 teine lõik |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 12 esimene lause |
Artikli 38 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 12 teine lause |
— |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikli 38 lõiked 2, 3 ja 4 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
Artikkel 39 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 13 |
V lisa 3. osa punkti 8 kolmas osa |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 14 |
V lisa 4. osa |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 5., 6. ja 7. osa |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 15 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 18 lõige 2 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
I lisa |
— |
|
|
|
|
|
|
|
II lisa |
— |
|
|
|
|
|
|
|
III ja IV lisa |
V lisa 1. ja 2. osa punkt 2 |
|
|
|
|
|
|
|
V lisa A osa |
V lisa 1. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
|
|
V lisa B osa |
V lisa 2. osa punkt 3 |
|
|
|
|
|
|
|
VI lisa A osa |
V lisa 1. osa punktid 4 ja 6 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 2. osa punkt 5 |
|
|
|
|
|
|
|
VI lisa B osa |
V lisa 2. osa punktid 4 ja 6 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 2. osa punkt 5 |
|
|
|
|
|
|
|
VII lisa A osa |
V lisa 1. osa punktid 7 ja 8 |
|
|
|
|
|
|
|
VII lisa B osa |
V lisa 2. osa punktid 7 ja 8 |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 1 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 2 |
V lisa 3. osa punkti 1 esimene osa ning punktid 2, 3 ja 5 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 3. osa punkti 1 teine osa |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 3. osa punkt 4 |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 3 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 4 |
V lisa 3. osa punkt 6 |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 5 |
V lisa 3. osa punktid 7 ja 8 |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa A osa punkt 6 |
V lisa 3. osa punktid 9 ja 10 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 3. osa punkt 11 |
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
V lisa 4. osa |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa B osa |
— |
|
|
|
|
|
|
|
VIII lisa C osa |
— |
|
|
|
|
VI lisa |
|
|
IX lisa |
IX lisa |
|
|
|
|
VII lisa |
|
|
X lisa |
X lisa |